Armeenia

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.48.0-wmf.1</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Armeenia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10</id>
    <revision>
      <id>7265397</id>
      <parentid>7245049</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:56:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kultuur */</comment>
      <origin>7265397</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="56093" sha1="0j6dol8wv9kis6c4eop95afris4mm0i" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit [[Armenija]]; linna kohta vaata artiklit [[Armenia (Colombia)]]; Armeenia Esimene Vabariigi kohta vaata artiklit [[Armeenia Vabariik (1918–1920)]].}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}{{ajakohasta}}
{{Riik
|  riiginimi = Armeenia Vabariik
|  omastav = Armeenia
|  nimi1_keel = armeenia | nimi1 = Հայաստանի Հանրապետություն | nimi1_latin = (''Hajastani Hanrapetuthjun'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Armenia.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Armenia in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[armeenia keel]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Jerevan]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vahagn Hatšhaturjan]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Nikol Pašinjan]]
|  pindala = 29743
|  pindala_viide = &lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;
|  rahvaarv = 
|  iseseisvus = [[23. september]] [[1991]]
|  valuuta = [[Armeenia dramm|dramm]] (AMD)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5
|  hümn = [[Mer hajrenikh]] (Meie Isamaa)
|  usund = 
|  üladomeen = [[.am]]
|  telefonikood = 374
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = ARM
|  märkused = 
}}
'''Armeenia''' ([[armeenia keel]]es: Հայաստան (''Hajastan'' [hɑjɑsˈtɑn]), ametlikult '''Armeenia Vabariik''' (Հայաստանի Հանրապետություն (''Hajastani Hanrapetuthjun'', [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun])), on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Ees-Aasia]]s [[Must meri|Musta mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahelisel [[maakitsus]]el [[Lõuna-Kaukaasia]]s. Armeenia piirneb põhjas [[Gruusia]]ga, idas [[Aserbaidžaan]]iga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi [[Mägi-Karabahh]]i Vabariigiga), lõunas [[Iraan]]iga, edelas Aserbaidžaani [[eksklaav]]i [[Nahhitševan]]iga ja läänes [[Türgi]]ga, hõlmates [[ajalooline Armeenia|ajaloolisest Armeeniast]] vaid [[Ida-Armeenia|idaosa]].

19. sajandil langes [[Ida-Armeenia]], sealhulgas Armeenia ja [[Mägi-Karabahh]]i ala, [[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|teise Vene-Pärsia sõja]] järel [[Venemaa]] võimu alla.  

[[28. mai]]l [[1918]] kuulutati välja iseseisev [[Armeenia Demokraatlik Vabariik]]. 

[[29. november|29. novembril]] [[1920]] kehtestati [[nõukogude võim]] ja moodustati [[Armeenia NSV]], mis kuulus aastail 1922–1936 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu [[Taga-Kaukaasia SFNV]] osana ning alates [[5. detsember|5. detsembrist]] [[1936]] eraldi [[liiduvabariik|liiduvabariigina]]. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. [[23. september|23. septembril]] [[1991]] võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu &quot;[[Deklaratsioon Armeenia riiklikust iseseisvusest|Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest]]&quot;.&lt;ref name=&quot;LJiXu&quot; /&gt; [[Nõukogude Liidu lagunemine]] 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 

[[22. märts]]il [[1992]] võeti Armeenia Vabariik vastu [[ÜRO]]-sse, [[25. jaanuar]]il [[2001]] [[Euroopa Nõukogu]]sse.&lt;ref name=&quot;AslFH&quot; /&gt; (Üks [[ÜRO]] liige, [[Pakistan]], ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab [[Mägi-Karabahhi konflikt]]is Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980. aastatel Aserbaidžaani valdavalt [[armeenlased|armeenia]] rahvastikuga piirkonna [[Mägi-Karabahh]]i pärast.)

Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu]] lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. [[Sisemajanduse kogutoodang]] oli 2012. aastal 19,73 miljardit [[USA dollar]]it, [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 6645 USA dollarit. Rahaühik on [[Armeenia dramm]] (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest).

Armeenia Vabariik moodustab väikese osa [[ajalooline Armeenia|ajaloolisest Armeeniast]], mis hõlmab 300 000 – 400 000 km² Türgi idaosast [[Kaspia meri|Kaspia mereni]].

Armeenia pindala on 29 743&amp;nbsp;km², [[rahvaarv]] on 3 027 600 (1. aprill 2013).

Pealinn on [[Jerevan]], [[riigikeel]] on [[armeenia keel]].

Tallinnas on [[Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus]].

==Nimi==
[[Pilt:Darius I the Great's inscription.jpg|pisi|[[Dareios I]] [[Behistuni raidkiri]], millel mainitakse Armeeniat. [[6. sajand eKr]]]]
Kohanimi &quot;Armeenia&quot; pärineb [[Armeenia mägismaa]]l praeguse [[Malatya]] lähedal paiknenud piirkonna ''Armi-'' [[hurri keel|hurrikeelsest]] nimest. [[Aramea keeled|Aramea]] kuju ''ˊarmǝn-āiē'' vahendusel läks see üle [[vanapärsia keel]]de ning esineb [[lokatiiv]]ivormis 
''Arminiyaiy'' kuus korda [[Behistuni raidkiri|Behistuni raidkirjal]] [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]].&lt;ref name=&quot;W6T3s&quot; /&gt; Teistel andmetel on see nimi moodustatud Armeenia mägismaal elanud rahva armeenide (''arim'') nimest.&lt;ref name=&quot;Pospelov&quot; /&gt; [[Vanakreeka keel]]es võttis nimi kuju Ἀρμενία&lt;ref name=&quot;MIHiN&quot; /&gt;. Seda nime on esimesena maininud [[Hekataios]] Mileetoselt.

Enne nime Ἀρμένιοι levikut kutsuti [[armeenlased|armeenlasi]] vanakreeka keeles Μελιττήνιοι&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot; /&gt;.

Armeenia [[armeenia keel|armeeniakeelne]] nimi on Հայք (''Hajkh''). [[5. sajand]]i ajaloolase [[Movses Khorenatsi]] järgi andis selle Armeenia legendaarne patriarh [[Hajk]], kelle järglase [[Aram]]i, [[Urartu]] kuninga nimest sündis omakorda nimi ''Armeenia''.&lt;ref name=&quot;a4k1F&quot; /&gt; Legendi järgi lõi Hajk [[2492 eKr]] lahingus [[Assüüria]] kuningat [[Bel]]i ning hiljem moodustas esimese Armeenia riigi. See aasta on [[vanaarmeenia ajaarvamine|vanaarmeenia ajaarvamise]] algusaasta. Teine versioon seostab seda nimetust [[Ḫajaša]] riigiga&lt;ref name=&quot;XxFqx&quot; /&gt;. Kolmanda versiooni järgi pärineb see praeguse [[Malatya]] [[urartu keel|urartukeelsest]] nimest ''Ḫāti''&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;t0Tne&quot; /&gt;.

Keskajal asendus armeenia kohanimejärelliide ''-kh'' pärsia keelest laenatud järelliitega ''[[-stan]]''&lt;ref name=&quot;D4StX&quot; /&gt; ja Armeeniat hakati kutsuma Հայաստան (''Hajastan'').

== Asend, piir ja suurus ==
===Asend===
Armeenia paikneb [[Ees-Aasia]] põhjaosas [[Väike-Aasia]] ja [[Lõuna-Kaukaasia]] piirialal [[põhjalaius]]te 38°51' ja 41°16' ning [[idapikkus]]te 43° 29' ja 46° 37' vahel [[Armeenia mägismaa]] kirdeosas [[Väike-Kaukasus]]e lõunaserval. Põhjast ja idast raamistavad Armeeniat [[Väike-Kaukasus]]e ahelikud. Riik jääb Euroopa ja Aasia piiriks peetavast [[Suur-Kaukasus]]e [[Peaahelik]]ust lõunasse&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;, paiknedes selle kriteeriumi järgi loodusgeograafiliselt [[Aasia]]sse. Poliitiliselt ja kultuuriliselt on ta tihedalt seotud [[Euroopa]]ga.

===Piir===
Riigipiiri kogupikkus on 1254&amp;nbsp;km. Armeenia piirneb põhjas [[Gruusia]]ga (164&amp;nbsp;km), idas [[Aserbaidžaan]]iga (566&amp;nbsp;km), kagus [[Iraan]]iga (35&amp;nbsp;km), lõunas Aserbaidžaani [[eksklaav]]i [[Nahhitševan]]iga (221&amp;nbsp;km) ning edelas ja läänes [[Türgi]]ga (268&amp;nbsp;km).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Piir Türgi ja Aserbaidžaaniga on suletud, Gruusia ja Iraaniga avatud.

===Pindala=== 
Armeenia pindala on 29 743&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt; Ta on riikide seas pindalalt 138. kohal (vt [[Riikide loend pindala järgi]]).

==Loodus==
===Pinnamood===
[[Pilt:Armenien topo.jpg|pisi|Armeenia pinnamood]]
Armeenia on väga mägine. Umbes 90% riigi pindalast on üle 1000&amp;nbsp;m üle merepinna. Keskmine kõrgus on 1800&amp;nbsp;m üle merepinna.

Põhja poolt ulatuvad Armeeniasse [[Väike-Kaukasus]]e üle 3000&amp;nbsp;m kõrgused harud.

Kõrgeim tipp on [[kustunud vulkaan]] [[Aragats]] (4090&amp;nbsp;m) [[Ararat]]i lähedal. Madalaim punkt (375&amp;nbsp;m) paikneb [[Araks]]i jõe ääres Iraani ja Aserbaidžaani piiril. Need kohad paiknevad teineteisest umbes 80&amp;nbsp;km kaugusel.

====Vaata ka====
*[[Armeenia mäed]]

[[Pilt:Canyon Lori.jpg|pisi|Maastik [[Lori maakond|Lori maakonnas]]]]

===Geoloogiline ehitus===
Armeenia paikneb [[kurdmäestik]]us [[Euraasia laam]]a ja [[Araabia laam]]a kokkupõrkekohal. Seetõttu on ta väga [[maavärin]]aohtlik.

Kivimid on sageli [[vulkaanilised kivimid|vulkaanilised]].

===Veestik===
{{Vaata|Armeenia järvede loend|Armeenia jõgede loend}} 
Armeenia mägismaal Jerevanist idas paiknev [[Sevani järv]] on maailmas suuruselt teine järv oma kõrgusel – umbes 1900&amp;nbsp;m üle merepinna. Sevan on Armeenia suurim järv pindalaga 1276&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;

Pikimad jõed on [[Ahhurjan]], [[Araks]], [[Vorotan]], [[Khasahh]], [[Hrazdani jõgi|Hrazdan]] ja [[Debed]].

[[Pilt:Blick über den Sewansee.jpg|pisi|Vaade üle Sevani järve]]

===Kliima===
{{Vaata|Armeenia kliima}}
Kuigi Armeenia paikneb [[subtroopika]]s, on kliima suurte kõrgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tõttu eri paigus väga erinev. Merede lähedus on tasakaalustav, kuid ümbruse kõrgmäestikud kutsuvad esile suuri kõikumisi. Kaukasuse kõrged tipud takistavad külma õhu juurdepääsu põhjast.

Armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalne]]. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. [[Õhutemperatuur]] kõigub 22–36&amp;nbsp;°C vahel. Madal [[õhuniiskus]] leevendab siiski kõrge temperatuuri mõju. Õhtuti puhub mägedest alla jahe tuul, mis toob palavusele leevendust. Kevaded on lühikesed, sügised seevastu pikad. Armeenia sügis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest. Talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega, õhutemperatuur jääb −10 ja −5&amp;nbsp;°C vahele. Talispordihuvilised naudivad suusatamist [[Tsakhkadzori mäed|Tsakhkadzori mägedes]], milleni on Jerevanist poole tunni tee.

Mägedes on kliima jahedam, Iraani piiri ääres subtrooopiline ja väga kuiv.

===Elusloodus===
Armeenia territoorium on liigirikas. On palju [[endeem]]e. Armeenias on tuvastatud ligi 17 000 liiki [[selgrootud|selgrootuid]], 388 liiki [[vetikad|vetikaid]], 4166 [[seened|seeneliiki]], 2600 [[samblikud|samblikuliiki]] ja 430 liiki [[lehtsammaltaimed|lehtsammaltaimi]].&lt;ref name=&quot;6cv3r&quot; /&gt; Armeenias on 3500 [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]i, 500 liiki [[selgroogsed|selgroogseid]], rohkem kui 300 [[linnud|linnu]]liiki, 50 [[roomajad|roomaja]]liiki, 8 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]], rohkem kui 20 [[kalad|kala]]liiki ning 83 [[imetajad|imetaja]]liiki.&lt;ref name=&quot;xWYsw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;holding6&quot; /&gt;

====Seened====
Teatakse 4166 seeneliigi. Leidub nii [[Limakud|limakuid]] kui seeni hõimkondadest ''Mastigomycotina'', [[ikkesseened]], [[kottseened]], [[kandseened]] ja [[teisseened]].
&lt;ref name=&quot;6jXma&quot; /&gt; Armeenias kasvavatest söögiseentest on esindatud [[kukeseen]], [[suur sirmik]], [[aedšampinjon]], [[arušampinjon]], ''[[Agaricus silvaticus]]'', ''[[Pleurotis eryngii]]'', [[austerservik]], [[porgandriisikas]], [[kevad-võluheinik]], [[mesi-külmaseen]], ''[[Suillus lutens]]'', [[lambatatik]], [[lilla ebaheinik]], ''[[Lepista personata]]'', ''[[Macrolepiota excoriata]]''.&lt;ref name=&quot;ePtFh&quot; /&gt;
 
====Taimed====
1900. aasta paiku oli puude ja põõsastega kaetud umbes 25% Armeenia pindalast, aastal 1964 umbes 15%, aastal 2005 veel ainult 8–10%.

Araksi orus kasvavad [[halofüüdid]]. Kuni 1400&amp;nbsp;m kõrgusel on väga levinud [[puju]]d. Mägedes kasvab palju okaspõõsaid ja teisi ogadega taimi. Kõrgmäestikus on palju [[kserofiil]]seid taimi. Maa lõunaosas [[Sangesur]]is on [[puudepiir]] 2400&amp;nbsp;m. Kõrgemal sarnaneb taimkate [[Alpid]]e omaga.

Armeenias kasvab ligi 120 liiki söödavaid metsamarju, tarbepuid, marjapõõsaid, viljapuid ja pähkleid: [[kreeka pähklipuu]], [[Sarapuu (perekond)|sarapuu]], [[harilik mandlipuu]], [[ahtalehine hõbepuu]], [[idapöök]], [[euroopa karusmari]], [[harilik astelpihlakas]], [[haraline ploomipuu]] (alõtša), [[harilik granaadipuu]], [[pirnipuu]], [[õunapuu]] , [[kirss-kontpuu]], [[õõldmurakas]], [[vaarikas|vaarikad]] ja [[Sõstar|sõstrad]] jpt.&lt;ref name=&quot;RNvp3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OmJUG&quot; /&gt;

[[Harilik aprikoosipuu|Hariliku aprikoosipuu]] ladinakeelne teaduslik nimetus ''Prunus armeniaca'' tähendab 'armeenia ploomipuu'. [[Aprikoos]] on üks Armeenia sümboleid, mistõttu ka [[Armeenia lipp|Armeenia lipu]] alumine laid on [[aprikoosikollane]].

Endeemsed liigid on ''[[Crataegus armena]]'', ''[[Galanthus artjuschenkoae]]'', ''[[Tulipa sosnovskyi]]'', ''[[Merendera mirzoevae]]'', ''[[Gundelia aragatsi]]'', ''[[Papaver roseolum]]'', ''[[Scorzonera gorovanica]]'', ''[[Astragalus aparanensis]]'', ''[[Centaurea caroli-henrici]]'', ''[[Alcea grossheimii]]'', ''[[Ornithogalum gabrielianae]]'', ''[[Ranunculus aragazii]]'', ''[[Poa greuteri]]'', ''[[Allium vasilevskajae]]'' ja ''[[Sambucus tigranii]]''.&lt;ref name=&quot;3nMmq&quot; /&gt;

Meditsiinilisel otstarbel kasutatavatest [[ravimtaim]]edest kasvavad Armeenias: 
[[harilik raudrohi]], [[harilik kalmus]], [[harilik orashein]], [[karulauk]], [[harilik altee]], [[takjas]], [[aed-mädarõigas]], [[koirohi]], [[ida-aarum]], [[harilik aspar]], ''[[Astragalus microcephalus]]'', [[harilik kukerpuu]], [[kolmisruse]], [[harilik koeranaeris]], [[rukkilill]], [[harilik vereurmarohi]], [[harilik sigur]], [[viirpuu]], [[võrm]], [[harilik näsiniin]], [[roostepruun sõrmkübar]], ''[[Echinops spherocephalus]]'', [[põldosi]], ''[[Fragraria vesca]]'', [[hobumadar]], ''[[Helichrysium plintocalix]]'', [[harilik astelpaju]], [[harilik humal]], [[liht-naistepuna]], [[aedvaak]], [[kadakas]], [[südamerohi]], [[ürt-penimünt]], [[kollane mesikas]], [[münt]], [[haisev jooksjarohi]], [[terav kroonohakas]], [[harilik pune]], [[harilik harmal]], [[suur teeleht]], ''[[Polygonatum Adans]]'', ''[[Polygonum carneum]]'', [[nurmenukk]], [[laukapuu]], ''[[Pulsatilla Adans.]]'', [[tamm]], [[kibuvits]], [[harilik punavärvik]], ''[[Rubus armeniacus]]'', [[põldmurakas]], [[harilik vaarikas]], [[must leeder]], [[ürt-punanupp]], [[harilik seebilill]], ''[[Senecio rhombifolius]]'', [[harilik võilill]], [[nõmm-liivatee]], [[pärn]], [[paiseleht]], [[kõrvenõges]], [[harilik palderjan]], [[vägihein]], ''[[Viscum album]]''.&lt;ref name=&quot;giNKy&quot; /&gt;

====Loomad====
{{vaata|Armeenia loomastik}}
[[Pilt:Armenischegebirgseidechse-03.jpg|pisi|Sisalik]]
===== Roomajad =====
[[Roomajad|Roomajaid]] on palju. Sealhulgas [[sisalikulised]]: ''[[Darevskia armeniaca]]'', ''[[Darevskia dahli]]'', ''[[Darevskia portschinskii]]'', ''[[Darevskia praticola]]'', ''[[Darevskia raddei]]'', ''[[Darevskia rostombekovi]]'', ''[[Darevskia unisexualis]]'', ''[[Darevskia valentini]]'' ja [[maolised]].

Armeenias elab ligi 23 maoliiki. ''[[Colubridae]]'' sugukonna liikidest: [[oliivjas vilbasnastik]], [[erivärviline vilbasnastik]], [[harilik silenastik]], ''[[Dolichophis schmidti]]'', [[armeenia eirenis]], [[kaeluseirenis]], [[vagur eirenis]], [[pärsia eirenis]], [[tagakaukaasia roninastik]], [[kassmadu]], [[harilik nastik]], [[veenastik]], ''[[Elaphe sauromates]]'', ''[[Hemorrhois nummifer]]'' ja ''[[Rhynchocalamus melanocephalus]]''. [[Boalased|Boalastest]] [[lääne-liivaboa]], [[pimemadulased|pimemadulastest]] [[vagelpimemadu]] ning sugukonnast ''[[Lamprophiidae]]'' [[harilik sisalikumadu]]. [[Rästiklased|Rästiklastest]] on esindatud [[armeenia rästik]] (1985), [[gürsa]], ''[[Vipera darevskii]]'', ''[[Vipera eriwanensis]]'', ''[[Vipera raddei]]''.&lt;ref name=&quot;nnKoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mxni7&quot; /&gt;

Inimese suhtes [[mürkmadu]]deks loetakse peamiselt kaht madu: gürsat ja ''Vipera raddei''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.&lt;ref name=&quot;GFVKo&quot; /&gt;

==== Linnud ====
Armeenias on tuvastatud üle 300 linnuliigi, paljud on [[paigalinnud]] kuid on ka [[rändlinnud|rändlinde]].&lt;ref name=&quot;iRHyv&quot; /&gt;

==== Imetajad ====
[[Pilt:Ursus arctos syriacus.jpg|pisi|[[Süüria pruunkaru]]]]
Imetajate arv varieerub ka tänapäeval, on uusi liike ja ka liike kes on tõenäoliselt [[välja surnud]] nagu [[vööthüään]] (''Hyaena hyaena'') ja [[Hüpiklased|hüpiklane]] ''[[Sicista caucasica]]''. [[Ohustatud liigid|Ohustatud liikide]] hulka arvatakse Armeenias [[tagakaukaasia mägilammas]], [[kreeta besoaarkits]], ''[[Vormela peregusna]]'', [[saarmas]], ''[[Felis manual]]'' ja [[pruunkaru]].&lt;ref name=&quot;0KMw6&quot; /&gt;

[[kaslased|Kaslastest]] elutsevad Armeenias [[metskass]], [[leopard]] ja [[ilves]] ning [[Koerlased|koerlastest]] [[hunt]]. Levinud on ka [[kapi jänes]], [[rebane]], [[hallsuslik]], [[valgesaba-okassiga]], [[metskits]], [[metssiga]] ja liivahiirlastest ''[[Meriones vinogradovi]]''.&lt;ref name=&quot;holding6&quot; /&gt;

===== Käsitiivalised =====
[[Käsitiivalised|Käsitiivaliste]] sugukondadest on Armeenias esindatud [[mopsninalased]], [[nahkhiirlased]] ja [[sagarninalased]].&lt;ref name=&quot;ZIbAl&quot; /&gt; Paljud käsitiivaliste liigid on haruldased. Tuvastatud on järgmised liigid: ''[[Barbastella barbastella]]'', ''[[Barbastella leucomelas]]'', ''[[Eptresicus bottae]]'', ''[[Eptresicus serotinus]]'', ''[[Hypsugo savii]]'', ''[[Miniopterus schreibersii]]'', ''[[Myotis bechsteini]]'', ''[[Myotis blythi]]'', ''[[Myotis emarginatus]]'', ''[[Myotis hajastanicus]]'', ''[[Myotis mistacinus]]'', ''[[Myotis natereri]]'', ''[[Myotis schaubi]]'', ''[[Nyctalus leisleri]]'', ''[[Nyctalus noctula]]'', ''[[Pipistrellus kuhlii]]'', ''[[Pipistrellus nathusii]]'', ''[[Pipistrellus pipistrellus]]'', ''[[Pipistrellus pygmaeus]]'', ''[[Plecotus auritus]]'', ''[[Plecotus austriacus]]'', ''[[Rhinolophus blasii]]'', ''[[Rhinolophus euryale]]'', ''[[Rhinolophus ferrumequinum]]'', ''[[Rhinolophus hipposideros]]'', ''[[Rhinolophus mehelyi]]'', ''[[Tadarida teniotis]]'', ''[[Vespertilio murinus]]''.

Erinevalt [[maolised|madudest]], kes elavad inimasustustele väga lähedal, kohtab imetajaid väga harva.

Armeenia [[Selgrootud|selgrootuid]] on vähe uuritud. Näiteks [[ämblikulised|ämblikulisi]] on seni kindlaks tehtud vaid 150 liiki. [[Ämblikulaadsed|Ämblikulaadsete]] seas on ka [[skorpion]]id.

===Loodusvarad===
Tõestatud [[maavarad]]e seas on tähtsaimad mitmesugused [[vase oksiidid]], millega käivad kaasas ka [[molübdeen]], [[raud]] ja [[kuld]], ning [[uraan]], mitmesugused [[poolmetallid]], [[vääriskivid]], [[tuff]], [[basalt]] ja [[marmor]].

Leidub ka [[mineraalvesi|mineraalvett]].

== Riik==
===Riigikord===
{{Vaata|Armeenia riigikord}}
Armeenia on [[presidentaalne vabariik|presidentaalne]] [[esindusdemokraatia|esindusdemokraatlik]] [[unitaarriik|unitaarne]] [[vabariik]].

[[Armeenia konstitutsioon]]i järgi on [[Armeenia president|president]] [[valitsusjuht]], ta valitakse 5 aastaks ning võib olla ametis kuni 2 ametiaega järjest.

[[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostab [[Armeenia valitsus|valitsus]], [[seadusandlik]] võim jaguneb valitsuse ja ühekojalise parlamendi ([[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] vahel.

[[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] (''Azgajin Žoghov'') on 131-liikmeline. Liikmed valitakse neljaks aastaks.

Kohtusüsteem on kolmeastmeline: esmane, teisene ja apellatsioonikohus, president juhib [[Armeenia justiitsnõukogu|Justiitsnõukogu]] tööd. Põhiseaduslikkuse järelevalvega tegeleb [[Armeenia Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]], mille liikmed määratakse eluajaks.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

===Poliitika===
2026. aasta seisuga on president alates 2022. aastast [[Vahagn Hatšhaturjan]], peaminister 2018. aastast [[Nikol Pašinjan]].

{{ajakohasta}}
[[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] kontrollib nelja partei koalitsioon, millesse kuuluvad konservatiivne [[Armeenia Vabariiklik Partei]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;), [[Õitsva Armeenia Partei]], [[Seaduslikkuse Partei]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;) ja [[Armeenia Revolutsiooniline Liit]](&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;). Suurim opositsioonipartei on [[Raffi Hovhannisjan]]i [[Pärandipartei]], mis toetab Armeenia tulevast liikmestaatust [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]-s.

[[25. mai]]l [[2003]] toimunud valimiste tulemusena moodustasid parlamendi koosseisu 6 parteid:

* [[Armeenia Vabariiklik Partei]] (23 liiget) 
* [[Seaduslikkuse Partei]] (12 liiget)
* [[Armeenia Revolutsiooniline Liit]] (11 liiget) 
* Õiglus (14 liiget)
* Rahvuslik Ühtsus (9 liiget)
* Ühinenud Töölispartei (6 liiget)
* Saadikute rühm ''Rahva Saadikud'' (16 liiget)
* 14 liiget ei kuulu ühtegi parteisse ega saadikurühma.

Armeenia valitsuse eesmärk on ehitada üles läänelik [[parlamentaarne demokraatia]]. Alates 18. eluaastast on kõigil hääleõigus.

===Haldusjaotus===
Halduslikult jaguneb Armeenia 10 maakonnaks (''marz'') ja üheks keskalluvusega linnaks (''khaghakh''). Maakonnad jagunevad omakorda rajoonideks (''šrdžan'') ja nendega võrdsustatud linnadeks.&lt;ref name=&quot;JeXvU&quot; /&gt;

[[Pilt:Armeenia halduskaart.png|pisi|Armeenia maakonnad]]
'''Maakonnad''':
* [[Aragatsotni maakond]] 
* [[Ararati maakond]] 
* [[Armaviri maakond]] 
* [[Gegharkhunikhi maakond]] 
* [[Kotajkhi maakond]] 
* [[Lori maakond]] 
* [[Sjunikhi maakond]] 
* [[Širaki maakond]] 
* [[Tavuši maakond]] 
* [[Vajotsh Dzori maakond]]

'''Keskalluvusega linn''':
* [[Jerevan]]

== Rahvastik==
===Rahvastikunäitajad===
====Rahvaarv====
[[Armeenia Riiklik Statistikaamet|Armeenia Riikliku Statistikaameti]] andmetel oli rahvaarv 1. jaanuari 2013 seisuga 3 026 900.&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt; Armeenia on elanike arvult maailma riikide seas 135. kohal (vt [[Riikide loend rahvaarvu järgi]]).

2006. aastal oli elanikke &quot;Eesti entsüklopeedia&quot; andmeil 2 967 000.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

[[2011. aasta Armeenia rahvaloendus]]e (12. oktoober) esialgsetel andmetel oli Armeenias 3 018 854 [[alaline elanik|alalist elanikku]] (kaasa arvatud ajutiselt (mitte üle aasta) ära olijad) ning 2 871 771 kohal viibivat elanikku.&lt;ref name=&quot;Перепись 2011&quot; /&gt;

===Asustus===
====Linnastumine====
1. jaanuari 2013 seisuga oli Armeenias linnaelanikke 1 917 500 ja maaelanikke 1 109 400.&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;

====Suuremad linnad====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;8&quot; |Armeenia peamised asulad&lt;br /&gt;2012. aasta andmed&lt;ref name=&quot;Z62UL&quot; /&gt;
|-
! Nr !! Linn !! Maakond !! Elanikke !! Nr !! Linn !! Maakond !! Elanikke 
|-
! 1 
| [[Jerevan]] || – || 1&amp;#160;127&amp;#160;300 
! 11
| Charentsavan || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 25&amp;#160;200 
|-
! 2
| [[Gjumri]] || [[Širaki maakond|Širak]] || 145&amp;#160;900 
! 12
| [[Sevan]] || [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikh]] || 23&amp;#160;500 
|-
! 3
| [[Vanadzor]] || [[Lori maakond|Lori]] || 104&amp;#160;900 
! 13
| [[Goris]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 23&amp;#160;100 
|-
! 4
| [[Vagharšapat]] || [[Armaviri maakond|Armavir]] || 57&amp;#160;800 
! 14
| [[Masis]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 22&amp;#160;700 
|-
! 5
| [[Hrazdan]] || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 53&amp;#160;700 
! 15
| [[Aštarak]] || [[Aragatsotni maakond|Aragatsotn]] || 21&amp;#160;700 
|-
! 6
| [[Abovjan]] || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 47&amp;#160;200 
! 16
| [[Ararat (linn)|Ararat]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 21&amp;#160;000 
|-
! 7
| [[Kapan]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 45&amp;#160;500 
! 17
| [[Idževan]] || [[Tavuši maakond|Tavuš]] || 20&amp;#160;700 
|-
! 8
| [[Armavir (Armeenia)|Armavir]] || [[Armaviri maakond|Armavir]] || 34&amp;#160;000 
! 18
| [[Arthik]] || [[Širaki maakond|Širak]] || 17&amp;#160;400 
|-
! 9
| [[Gavar]] || [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikh]] || 25&amp;#160;700 
! 19
| [[Sisian]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 16&amp;#160;800 
|-
! 10
| [[Artašat]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 25&amp;#160;600 
! 20
| [[Alaverdi]] || [[Lori maakond|Lori]] || 16&amp;#160;400 
|-
|}

===Rahvuslik koosseis===
Rahvastiku enamiku moodustavad [[armeenlased]] (97,9% rahvastikust). [[Kurdid|Kurde]] on 1,3%, [[venelased|venelasi]] 0,5%, [[kreeklased|kreeklasi]] ja muid rahvusi kokku 0,3% (2001. aasta seisuga).{{lisa viide}} 2007. aastal ilmunud &quot;Eesti entsüklopeedia&quot; andmeil on armeenlasi 96%.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Armeenia kurdidest suur osa on [[jeziidid]]. Nad kõnelevad üht [[kurdi keel]]e kurmandži murde haru, mida ise peavad enamasti siiski iseseisvaks jeziidi keeleks.

===Religioon===
{{vaata|Religioon Armeenias}}
Valdav [[usund]] on [[kristlus]]: 94,7% rahvastikust loetakse kuuluvaks [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikku Kirikusse]], 4% elanikest on muud kristlased. Armeenia venelased ja kreeklased on [[õigeusk]]likud. 1,3% elanikest on [[jeziidid]].&lt;ref name=&quot;MO6bx&quot; /&gt;

==Majandus==
{{vaata|Armeenia majandus}}
Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu]] lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. [[Sisemajanduse kogutoodang]] vähenes ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja oli 2000. aastate keskpaigas kahekohaline. Ajakirja [[Forbes]] andmeil oli Armeenias 2011. aastal maailma halvemuselt teine majandus: &quot;Armeenia majandus kahanes 2009. aastal 15%, kuna välisarmeenlaste rahastatud ehitusbuum haihtus koos ülemaailmse majanduslangusega. Järgnevate aastate kasvuennustused on kesised. See merepiirita endine Nõukogude vabariik, mis sõltub oma energiavarustuses peaaegu täielikult Venemaast ja Iraanist, püüab pidada sammu ülejäänud maailmaga. SKP inimese kohta on Armeenias 3000 USA dollarit ehk vähem kui kolmandik naaberriigi Türgi omast ja inflatsioon 7%. Kõigele lisaks piiras Venemaa teemandivarusid, lüües valusalt Armeenia kunagi õitsenud teemanditöötlemistööstust.&quot;

[[Sisemajanduse kogutoodang]] oli 2012. aastal 19,73 miljardit [[USA dollar]]it, [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 6645 USA dollarit.

Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidžaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Majandus sõltub tugevalt välisarmeenlaste saadetavast abist.

Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest ([[maagaas]] ja [[tuumakütus]]). Armeenia ainus [[tuumajaam]] on 1980. aastal tööd alustanud [[Metsamori tuumaelektrijaam]], mis asub Jerevanist 30 kilomeetri kaugusel seismiliselt aktiivses piirkonnas ja toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. 2017. aastaks loodetakse see asendada uue jaamaga. Oluline osakaal on ka [[hüdroenergeetika]]l.

Rahaühik on [[Armeenia dramm]] (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest).

==Haridus==
Armeenia suurim [[ülikool]] on [[Jerevani Riiklik Ülikool]].

==Ajalugu==
{{vaata|Armeenia ajalugu}}
{{vaata|Armeenia kronoloogia}}

===Esiaeg===
{{vaata|Armeenia esiajalugu}}
[[Pilt:Armenian Qarhunj01.jpg|pisi|Esiaegne [[megaliit]]ide kompleks [[Zoratsh Kharer]] [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]]]] 
Ürgasustuse jälgi on leitud mitmes [[Armeenia mägismaa]] piirkonnas: [[Arzni]]st, [[Nurnus]]ist ja mujalt on leitud peatuspaiku kivist tööriistadega. [[Hrazdani jõgi|Hrazdani jõe]] kuristikust, [[Lusakert]]ist ja mujalt on leitud koobaseluasemeid. Kõige vanemad leitud kivist tööriistad on 800 000 aastat vanad.

On leitud [[neoliitikum]]i aegsete inimeste peatuspaiku. Mägedest on leitud arvukalt jahistseenidega [[kaljujoonis]]eid.

Esimesed [[maaharija]]te ja [[karjakasvataja]]te asulad Armeenia alal ilmusid [[Ararati jõeorg]]u [[Širaki maakond|Širaki maakonna]] alale.&lt;ref name=&quot;Itfek&quot; /&gt;.

[[Areni koobas|Areni koopast]] ([[Areni-1]]) leiti septembris 2008 kõige vanem teadaolev nahast king ([[Areni-1 king]]): see on üle 5500 aasta vanune&lt;ref name=&quot;FINtO&quot; /&gt;. Leid dateeritakse [[eneoliitikum]]i (3600–3500 eKr). See on pehme teravate otstega nahkking (tšarohh). See on vanim jalatsileid Euroopas ja Aasias. Asjatundjate arvates kanti armeenia asulates praktiliselt samasuguseid jalatseid. Samuti leiti sealt seelik&lt;ref name=&quot;7jIJs&quot; /&gt; ja veinitöökoda&lt;ref name=&quot;gObZK&quot; /&gt; ([[Areni-1 veinitöökoda]]).

[[Jerevan]]i alalt [[Šengavith]]ist leiti [[pronksiaeg|pronksiaja]] alguse asula, mis pärineb [[5. aastatuhat eKr|5.]]–[[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]]&lt;ref name=&quot;Jdwvv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fArk1&quot; /&gt;.

&quot;Kõikjal, kus looduslikud tingimused olid külviks ja karjatamiseks soodsad, paiknesid sugukondade või suurperede asulad. Mägipiirkondades valiti selliste asulate jaoks kõrgendikud; tasandikul kasvas kunstlik küngas tasapisi mitme sajandi jooksul, mil samas kohas oli asula. Need asulad koosnesid lõunapiirkondades kivivundamendile toortellistest ehitatud majadest. Tüüpiline elamu oli ümmarguse põhiplaaniga hoone läbimõõduga 5–7&amp;nbsp;m, posti tugikiviga keskel. Nähtavasti toetas post lage.&lt;ref name=&quot;bmSvL&quot; /&gt;.

Arheoloogiliste väljakaevamiste andmed kinnitavad, et Armeenia mägismaal tunti juba iidsel ajal paljusid käsitöid. Juba [[5. aastatuhat eKr|5.–]][[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] osati sulatada [[vask]]e ning [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] [[raud]]a.&lt;ref name=&quot;69vCf&quot; /&gt;.

===Vanaaeg===
====Armeenia ja armeenlaste päritolu====
[[Armeenia mütoloogia]] seostab Armeenia ja armeenlaste päritolu kangelase [[Hajk]]iga, kelle nimega seostatakse armeenlaste endanimetust. 5. sajandi armeenia ajaloolane [[Movses Horenatshi]] jutustab üksikasjalikult [[Aram]]i vägitegudest. Armeenlaste ([[armeenid]]e) ja Armeenia nime seostatakse Aramiga.

==== Urartu kuningriik ====
{{vaata|Urartu}}
[[Pilt:Urartu743.png|pisi|[[Urartu]] riik]]
[[Urartu]] kuningriik sai alguse [[Vani järv]]e äärest. Et kaitsta oma riiki [[Assüüria]] eest, sõlmis kuningas [[Arzaškun]]i kuningas [[Arama]] umbes 850 eKr liidu [[aramealased|aramea]] linnriigi [[Bit Agusi]]ga.&lt;ref name=&quot;it0Hs&quot; /&gt; Aastal [[848 eKr]] leidis aset kaks [[Salmanassar III]] rasket rünnakut Arzaškuni vastu, mille käigus hävitati ka ümberkaudsed asulad ja Arama põgenes mägedesse. Aastatel 844–832 eKr võttis Salmanassar III ette veel sõjakäike [[Nairi]] vastu. [[Sarduri I]] ajal rajati umbes 832 eKr Nairisse [[Vani järv]]e äärde kuninga- ja pealinn [[Tušpa]] (praeguse [[Van (Türgi)|Van]]'i lähedal).

Tema järglased laiendasid riiki ja viisid selle õitsengule. Rajati palju uusi kindlustusi (tõenäoliselt vallutatud alade kindlustamiseks). [[Menua]] valitsemise ajal (umbes 810–785 eKr) arenesid käsitöö ja põllumajandus. Rajati ladusid ja viljaaitu. Samuti rajas ta 70&amp;nbsp;km pikkuse kanali [[Güzelsu]] orust Tušpasse, et linna mageveega varustada (Vani järv on soolane). Tänapäeval seostatakse seda kanalit ekslikult legendaarse kuninganna [[Semiramis]]ega.

[[Sarduri II]] ajal (umbes 765–733 eKr) jõudis Urartu territoorium maksimumini. Püüdes murda Assüüria ülemvõimu, pingutas ta üle ja sai assüürlastelt hävitavalt lüüa.

[[Rusa I]] (umbes 733–714 eKr) ajal sai Urartu hinge tõmmata. Assüüria kuningas [[Sargon II]] (721–704 eKr) hävitas aastal 714 eKr [[Musasir]]. Rusa I sooritas väidetavalt enesetapu. Tema järglased püüdsid riiki uuesti kindlustada. Kuni aastani [[609 eKr]] jäi [[Urartu]] edasi. Pärast Assüüria lõppu järgnes uus tõus. Pärsia kuningas [[Kyros II]] kohustas Urartut jälle andameid maksma.

====Armeenia teke====
[[Pilt:Artaxiad Armenia 80BC-fr.svg|pisi|[[Tigran II]] aegne [[Suur-Armeenia]]]]
{{vaata|Suur-Armeenia}}
[[Suur-Armeenia]]sse ulatus mitme suurriigi võim, nende seas olid [[Hetiidi impeerium]], [[Mitanni]] ja [[Hayasa-Azzi]] (1500–1200 eKr). Armeenia mägismaal asusid 12.–9. sajandil eKr [[Nairi]] ja 1000–600 eKr [[Urartu]] riik. Tänapäeva Armeenia pealinna Jerevani rajas 782 eKr kuningas [[Argišti I]].

600. aasta paiku lõi [[Orontiidide dünastia|Orontiidide]] (armeenia keeles Ervanduni) dünastia [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]].

Armeenia nimi esineb esimest korda ([[Urartu]] sünonüümina) [[Behistuni raidkiri|Behistuni raidkirjal]] umbes aastast 520 eKr. Suurimate antiikajaloolaste ja -geograafide kaartidel on Armeenia tähistatud kõrvuti Pärsia, Süüria ja teiste antiikaja riikidega. Ptolemaoise kaardil on &quot;Armen&quot;. Meediast vasakul ja Mesopotaamiast ülalpool.&lt;ref name=&quot;Map of Ptolemey&quot; /&gt; Ka [[Herodotos]]e kaardilt võib leida Armeenia, kuid veidi rohkem lõunas kui Ptolemaiosel.&lt;ref name=&quot;Map of Herodot&quot; /&gt;
[[Pilt:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Armenia.jpg|pisi|[[Suur-Armeenia]] (''Armenia Maior'')]]
[[Pilt:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Armenia.II.jpg|pisi|[[Väike-Armeenia]] (''Armenia Minor, Armenia Inferior'')]]
Pärast [[Aleksander Suur]]e surma aastal [[323 eKr]] muutus Armeenia [[Suur-Süüria]] [[Seleukid|Seleukiidide riigi]] [[vasall]]iks. Kui viimased said lüüa [[Vana-Rooma riik|roomlastelt]] [[Magnesi lahing]]us ([[190 eKr]]), tekkis korraga kolm armeenia riiki – [[Väike-Armeenia]] [[Eufrat]]i jõe läänekaldal, [[Sophena]] sama jõe idapoolsel kaldal ja [[Suur-Armeenia]] keskusega [[Ararati tasandik]]ul.

Pärast [[Aleksander Suur]]e impeeriumi lagunemist tekkisid armeenlaste kuningriigid [[Ajrarati riik]] ([[Armeenia satraapia]]) ja [[Tsophkhi riik]] ([[Sophene riik]]). Hiljem vallutas [[Seleukiidide riik]] need riigid. Pärast Seleukiidide riigi purustamist [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] poolt 2. sajandil eKr tekkis kolm armeenia riiki: [[Suur-Armeenia]], [[Väike-Armeenia]] ja [[Sophene]].

[[Tigran II]] ajal (95–55 eKr) muutus [[Suur-Armeenia]] vägevaks riigiks, mis laius [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]] [[Kaspia meri|Kaspia mereni]].&lt;ref name=&quot;ВИ&quot; /&gt;; ent pärast seda, kui Tigrani äi ja liitlane [[Pontos]]e kuningas [[Mithridates VI]] sai [[66 eKr]] Rooma väejuhilt [[Pompeius]]elt lüüa, ei suutnud liitlasteta jäänud Tigran kahel rindel võidelda ning kaotas Rooma-Partia liidule ja jäi ilma kõigist vallutatud aladest peale päris Suur-Armeenia&lt;ref name=&quot;6zydY&quot; /&gt; ning osast [[Partia]]lt vallutatud maadest. Hiljem muutus Suur-Armeenia [[Partia]] ja Rooma riigi vaheliseks [[puhverriik|puhverriigiks]] ja veel hiljem (3.–4. sajandil pKr) Rooma ja [[Sassaniidid]]e Iraani vaheliseks puhverriigiks.

[[Artašesiidide dünastia]] valitsemisajal laiendas Suur-Armeenia oma territooriumi vahetult kuni [[Kaspia]] mereni. [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]] õitseaeg oli [[Tigran II Suur]]e valitsusajal 95–66 eKr, mil see oli piirkonna üks võimsamaid kuningriike, alistades Sophena ning kasutades ära pikka sõda Rooma ja [[Partia]] vahel. Sellal ulatus Armeenia võim [[Väike-Kaukasus]]est [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] piirini. Järgnenud sajandeil kuulus Armeenia peamiselt [[Pärsia]]le.

Ajaloos vaheldusid Armeenia iseseisvusajad [[autonoomia]]ga suurriikide võimu all. Armeenia strateegilise asendi tõttu kahe kontinendi piiril tungisid sinna paljud rahvad, nende seas [[assüürlased]], [[kreeklased]], [[roomlased]], [[bütsantslased]], [[araablased]], [[mongolid]], [[pärslased]].
[[Pilt:Maps_of_the_Armenian_Empire_of_Tigranes.gif|pisi|Armeenia [[Tigran Suur]]e valitsemisajal]]
Ajalooliselt valitses Armeenias [[mazdaism|masdaistlik]] [[zoroastrism]] (erinevalt Pärsia [[Zurvanism|zurvanistlikust]] [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigist]]), mille kultuse keskmes oli Mihr ([[avesta]] [[Mithra]]). [[Kristlus]] jõudis maale vähemalt 40 pKr. Kuningas [[Tiridates III]] (238–314) kuulutas kristluse 301. aastal riigiusuks. Sellega sai Armeeniast maailma esimene ametlikult kristlik riik, 10 aastat enne kristlusele sallivuse kehtestamist Roomas [[Galerius]]e ajal ning 36 aastat enne [[Constantinus Suur]]e ristimist.

Aastal 387 jagasid Rooma ja [[Pärsia]] omavahel Suur-Armeenia. Pärast Armeenia kuningriigi langemist [[428]]. aastal liideti enamik Armeeniast [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigiga]]. Pärast Armeenia ülestõusu 451. aastal jäeti kristlikele armeenlastele [[usuvabadus]] ja Armeeniale autonoomia. 640. aastal tungisid maale araablased, kes muutsid selle vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad.

===Keskaeg===
[[Pilt:Armenianmeds.gif|pisi|[[Kiliikia]] 1199–1375]]
Seoses araabia Kalifaadi nõrgenemisega tekkis Armeenias mitu kuningriiki (9.–11. sajandil). Neist kõige võimsam oli [[Bagratiidid]]e riik, mille pealinn oli [[Ani (linn)|Ani]] (884–1045). Ajapikku Bagratiidide riik lõhenes, sellest lõid lahku mitu riiki, mis siiski tunnistasid [[Bagrationi dünastia]] ülevõimu. Üks selline kuningriik asus Ararati mäe lääneküljel keskusega [[Karsa]]s (962–1064) ja teine Armeenia põhjaosas keskusega [[Lori]]s (982–1090). Samal ajal tekkis ka [[Vaspurakan]]i kuningriik [[Vani järv]]e orus, [[Sjunikhid]] aga asutasid kuningriigi tänapäevases Sjunikhi maakonnas [[Sevani järv]]est lõuna pool (970–1166).

1045. aastal vallutas Bagratiidide Armeenia [[Bütsants]], kes alistas peatselt teisedki Armeenia riigid. Bütsantsi keisrite võim jäi siiski lühikeseks, kuna juba 1071. aastal tungisid Armeeniasse [[seldžukid]], kes [[Manzikerti lahing]]u järel rajasid [[Seldžuki suurriik|Seldžuki suurriigi]]. Türklaste võimu alt põgenes [[Tarsus]]esse [[Kiliikia]]s hulk armeenlasi. Nende eesotsas oli [[Roupen]], kelle sugulane oli tapetud Ani kuningas [[Gagik II]]. Põgenikele andis varju Bütsantsi kuberner, ajapikku tekkis Kiliikias [[Kiliikia Armeenia kuningriik|uus Armeenia riik]]. See oli [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] tugev toetaja ning nägi end kristluse kantsina Idas. Kiliikia Armeenia püsis 1375. aastani, mil selle alistasid [[Egiptus]]e [[mamelukid]].

1230. aastail vallutasid Armeenia mongolid, neile järgnesid teised Kesk-Aasia hõimud. 14. sajandil vallutasid ja rüüstasid Armeenia [[Tamerlan]]i ([[Timur]]i) hordid. 16. sajandil jagasid Armeenia omavahel [[Otomani impeerium]] ja [[Safaviidid]]e Pärsia. Kui Türgi võimu all anti armeenlastele ulatuslik autonoomia ning nad elasid suhteliselt rahumeelselt oma [[enklaav]]ides, siis [[‘Abbās I Suur]] rakendas 1604. aastast oma riigi loodepiiril [[põletatud maa taktika]]t, mis viis paljude armeenlaste küüditamiseni kodumaalt.

===Rahvusliku ärkamise ajajärk===
[[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gulistani rahuleping]]u järgi ühendas [[Venemaa]] endaga 1813. aastal [[Karabahhi]] alad, aga [[Turkmeenia rahuleping|Turkmeenia leping]]u alusel 1828. aastal [[Jerevani khanaat|Jerevani]] ja [[Nahhitševani khanaat|Nahhitševan]]i khaaniriigid. [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] tulemusena 1877–1878 vallutas Venemaa Türgi võimu all olnud Armeenia alad.

Kristlastena olid armeenlased [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] diskrimineeritud. Kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid õigusi, korraldas sultan [[‘Abdu’l-Hamid II]] 1894–1896 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid. Eri allikate andmeil hukkus neis 80 000–300 000 inimest. Veresauna tõttu pälvis valitseja välismaal hüüdnimed &quot;Verine sultan&quot; ja &quot;Punane sultan&quot;. Pärast [[noortürklaste revolutsioon]]i lootsid armeenlased olukorra paranemist, ent kuna Vene armees oli hulgaliselt armeenia vabatahtlikke, suhtus ka uus valitsus neisse umbusuga.

Kui [[Esimene maailmasõda]] oli alanud, asusid türklased peagi lahendama nn armeenia küsimust, pagendades armeenlased Väike-Aasiast. 24. aprillil 1915 arreteeriti armeenia intellektuaalid. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud Türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha. Naised, lapsed ja vanurid pagendati [[Süüria]] kõrbesse. 1915–1917 toimunud [[armeenia genotsiid]]is hukkus 600 000–1 000 000 inimest. Paljud armeenlastest, kes jäid ellu tänu türklaste ja [[kurdid]]e abile, põgenesid Venemaa Armeenia aladele või teistesse Lähis-Ida maadesse.

==Iseseisvumine==
Armeenia kuulutati avalikult iseseisvaks [[Armeenia Demokraatlik Vabariik|Armeenia Demokraatlikuks Vabariigiks]] 28. mail 1918. Septembris 1920 alustas Türgi sõjategevust Armeenia vastu ja vallutas Armeenia territooriumist läänepoolse kaks kolmandikku. Novembris tungisid idapoolsesse Armeeniasse aga Punaarmee väeosad ja 29. novembril 1920 kuulutati avalikult välja [[Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]].

===Nõukogude Armeenia===
Armeenia NSV sõlmis 2. märtsil 1922 Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV-ga lepingu, mille kohaselt loodi [[Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit]], millest moodustati omakorda Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderaalne Nõukogude Vabariik 13. detsembril 1922. Seejuures säilitas iga moodustis oma vormilise iseseisvuse. Föderatsioon arvati NSV Liidu koosseisu 30. detsembril.

Stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur, millega kaasnes [[põllumajanduse kollektiviseerimine]], industrialiseerimine (suunaga [[rasketööstus]]ele ja [[sõjatööstus]]ele), [[urbaniseerumine]], religiooni tagakiusamine ja &quot;parteilise liini&quot; ametlik kehtestamine kõigis eluvaldkondades.

Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 000 armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimispoliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkusid Armeenia kommunistliku partei esimene sekretär [[Agasi Handžjan]], katoolikos [[Horen Muradbekjan]], rida valitsuse ministreid, silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid (Jeghiše Tšarents, Axel Bakunts ja teised). Aastal 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SFNV, aga selle koosseisu kuulunud Armeenia NSV, Gruusia NSV ja Aserbaidžaani NSV kuulutati eraldi liiduvabariikideks NSV Liidu koosseisus.

Sõja lõppedes pani Stalin [[katoolikos]]ele ette kutsuda välismaal elavaid armeenlasi tulema Nõukogude Armeeniasse, võttes arvesse, et [[armeenia diasporaa]]s on palju raha ja kvalifitseeritud spetsialiste.

Aastatel 1945–1948 pöördus Ida-Armeeniasse tagasi umbes 150 000 armeenlast, enamik neist Lähis-Ida riikidest. Selle tulemusena paljud neist represseeriti. Juulis 1949 küüditati osa armeenia intelligentsi koos peredega Kesk-Aasia maadesse, kus enamik neist hukkus.

===Taasiseseisvunud Armeenia===
1990. aasta mais toimusid Armeenia Ülemnõukogu (ÜN) valimised, mille koosseisu said nii kommunistid kui ka opositsiooni esindajad – [[Armeenia üldrahvuslik liikumine|Armeenia üldrahvusliku liikumise]] (AÜRL) liikmed. Augustis valiti Ülemnõukogu esimeheks AÜRL-i esimees [[Levon Ter-Petrosjan]].

23. augustil 1990 võeti ülemnõukogu esimesel istungil vastu [[Armeenia iseseisvusdeklaratsioon]], mille alusel likvideeriti Armeenia NSV ja moodustati iseseisev [[Armeenia Vabariik]].

Aastatel 1991–1994 toimus Armeenia ja Aserbaidžaani vahel [[Mägi-Karabahhi konflikt|sõda]] Nõukogude ajal Aserbaidžaani NSV-le kuulunud Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti alade pärast. Sõja lõppedes sõlmiti lääneriikide ja Venemaa vahendatud rahulepe, mille kohaselt pidid Armeenia väed Mägi-Karabahhist taanduma ja endisest autonoomsest oblastist saama taas autonoomne üksus Aserbaidžaani piires. Selle asemel kuulutati välja Mägi-Karabahhi Vabariik, mida 2016. aastaks pole tunnustanud isegi mitte Armeenia, kellest tunnustamata riik suuresti sõltub. Aserbaidžaani ja Mägi-Karabahhi piiridel on aastate vältel jätkunud madala intensiivsusega kokkupõrked.

2016. aastal puhkes Mägi-Karabahhi piiril Aserbaidžaani ja Armeenia vahel taas [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|intensiivne konflikt]], mis nõudis kümneid inimelusid.

2020. aasta sügisel toimus [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|teine Mägi-Karabahhi sõda]], mille võitis Aserbaidžaan, kes sai endale kõik Mägi-Karabahhi ümbritsevad maakonnad ning kolmandiku Mägi-Karabahhist.

Septembris 2023 vallutas Aserbaidžaan ühepäevase sõjaga Mägi-Karabahhi. Suurem osa piirkonna armeenlastest põgenes kodudest ning Mägi-Karabahhi Vabariik lõppes ametlikult 1. jaanuaril 2024.

8. augustil 2025 sõlmisid Armeenia ja Aserbaidžaani USA vahendusel [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]u, mis lõpetas Mägi-Karabahhi sõja.

==Kultuur==
{{vaata ka|Armeenia kirjandus}}
{{vaata ka|Armeenia muusika}}
{{vaata ka|Armeenia kirikuarhitektuur}}
{{vaata ka|Armeenia köök}}
Armeenia kultuuri ja identiteedi tähtis osa on [[armeenia kiri]], mille lõi [[Mesrop Maštotsh]] umbes 4. sajandil pKr.

Kultuuris on olulised ka [[vanaarmeenia panteon]] ja [[vanaarmeenia kalender]].

==Sport==
{{vaata|Armeenia jalgpallikoondis}}
{{vaata|Armeenia jalgpalli kõrgliiga}}
{{vaata|Armeenia 2014. aasta taliolümpiamängudel}}

==Vaata ka==
*[[Lääne-Armeenia]]
*[[Väike-Armeenia]]
*[[Mägi-Karabahh]]
*[[Armeenia ajalehtede loend]]
*[[Armeenia poliitika]]
*[[Armeenia välisesinduste loend]]
*[[Dilidžani rahvuspark]]
*[[Sevani rahvuspark]]
*[[Armeenia sametrevolutsioon]]
*[[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;statamet&quot;&gt;[http://armstat.am/file/doc/99477288.pdf Statistical Yearbook of Armenia 2013. POPULATION OF THE REPUBLIC OF ARMENIA BY MARZES AND YEREVAN CITY,as of January 1, 2013]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJiXu&quot;&gt;Сергей Маркедонов. [http://www.apn.ru/publications/article10413.htm Самоопределение по ленинским принципам ], apn.ru, 21. september 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AslFH&quot;&gt;[http://www.coe.int/en/web/portal/armenia;jsessionid=9FCB3BE3A9C9C45E3062AE7C5D2DC6E4 Armeenia lehekülg] Euroopa Nõukogu saidil.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W6T3s&quot;&gt;R. Schmitt. [https://web.archive.org/web/20120127101212/http://www.iranicaonline.org/articles/armenia-i ARMENIA and IRAN i. Armina, Achaemenid province.], ''Encyclopædia Iranica'', arhiveeritud aadressil [https://web.archive.org/web/20120127101212/http://www.iranicaonline.org/articles/armenia-i]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pospelov&quot;&gt;[[Jevgeni Pospelov|Поспелов Е. М.]] ''Географические названия мира: Топонимический словарь'', М.: Русские словари 1998, lk 160, ISBN 5-89216-029-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MIHiN&quot;&gt;Фасмер М. [http://dic.academic.ru/dic.nsf/vasmer/35265/армения ''Этимологический словарь русского языка'', [[Progress|Прогресс]] 1964, kd 1, lk 87: &quot;Арме́ния, vanakreeks sõnast Ἀρμενία. Juba vanapärsia ''Armaniya-'', ''Armina-'' 'Armeenia'; vt Бартоломэ, Air. Wb. 197; Хюбшман, IF 16, 205. Vt армяни́н.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot;&gt;[[Igor Djakonov|Дьяконов И. М.]] ''Малая Азия и Армения около 600 г. до н.э. и северные походы вавилонских царей''. – ''[[Vestnik Drevnei Istorii|Вестник древней истории]]'', 1981, nr 2, lk 34–63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a4k1F&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190916212708/http://vehi.net/istoriya/armenia/khorenaci/01.html Мовсес Хоренаци &quot;История Армении&quot;], arhiveeritud &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XxFqx&quot;&gt;Hrach K. Martirosyan. ''Etymological dictionary of the Armenian inherited lexicon'', Brill Academic Publishers 2009, lk 382–385, ISBN 978-90-04-17337-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t0Tne&quot;&gt;A. E. Redgate. ''The Armenians'', Oxford: Blackwell 1998, lk 24, ISBN 0-631-14372-6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D4StX&quot;&gt;Капанцян Г. ''Хайаса--колыбель армян: этногенез армян и их начальная история'', Изд-во Академии наук Армянской ССР 1947, lk 10 [http://books.google.co.uk/books?id=HDRIAAAAMAAJ&amp;q=%5B%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD+%D1%81%D1%83%D1%84%D1%84%D0%B8%D0%BA%D1%81%5D&amp;dq=%5B%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD+%D1%81%D1%83%D1%84%D1%84%D0%B8%D0%BA%D1%81%5D&amp;source=bl&amp;ots=m1mrKyyoYt&amp;sig=Nja4qrhSWUqWYfSfvuMzMeqZETg&amp;hl=ru&amp;sa=X&amp;ei=uFIqUJqfDKKo0QWUiIEI&amp;redir_esc=y Google'i raamat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;&quot;Eesti entsüklopeedia&quot; 15. kd. &quot;Maailma maad&quot;, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007; artikkel &quot;Armeenia&quot; (lk 48–51)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6cv3r&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 9, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xWYsw&quot;&gt;Ramesha Chandrappa, Sushil Gupta, Umesh Chandra Kulshrestha,''[http://books.google.ee/books?id=b1_fg3qnr2sC&amp;pg=PA311&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=GuemUrnuIayV7AakuoCYCw&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Coping with Climate Change: Principles and Asian Context]'', Springer Science, lk 311, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;holding6&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 6, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6jXma&quot;&gt;L. J. L. D. Griensven (Van.),''[http://books.google.ee/books?id=TOEMcHwWRAsC&amp;pg=PA784&amp;lpg=PA784&amp;dq=edible+fungi+in+Armenia&amp;source=bl&amp;ots=-dPJ5nW_gw&amp;sig=Do6lYzR6W3CI7w1rjpSv_CSWooU&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=fQ3DUuHxOoW6yQPPooHwCA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=edible%20fungi%20in%20Armenia&amp;f=false Science and Cultivation of Edible Fungi 2000 -]'', lk 784, Volume 2, Mushroom Science XV)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ePtFh&quot;&gt;[http://www.fao.org/docrep/007/y5489e/y5489e06.htm 2 Characteristics: biology, ecology, uses, cultivation],&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RNvp3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/spdiv.htm |pealkiri=Species of Economic Importance |vaadatud=2013-12-31 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213001537/http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/spdiv.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmJUG&quot;&gt;[http://www.fao.org/docrep/005/y4496e/y4496e08.htm PROSPECTS OF UTILIZATION OF NON-WOOD FOREST PRODUCTS IN ARMENIA]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3nMmq&quot;&gt;[http://lntreasures.com/armenia.html Armenia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Перепись 2011&quot;&gt;[http://www.armstat.am/file/doc/99475033.pdf 12.–21. oktoobril läbi viidud Armeenia Vabariigi rahvaloenduse esialgsed tulemused] (''armeenia keeles'').&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;giNKy&quot;&gt;[http://www.armeniapedia.org/wiki/Medicinal_Plants_of_Armenia Medicinal Plants of Armenia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Map of Ptolemey&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120805202949/http://vashaktiv.ru/texts/maps/ptolemey.jpg Карта Птолемея.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nnKoP&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 8, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Map of Herodot&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131017190923/http://dreamworlds.ru/uploads/posts/2010-07/thumbs/1278743314_karta-mira-po-gerodotu.jpg Карта Геродота]. &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mxni7&quot;&gt;[http://www.herp-am.narod.ru/Checklist.htm Armenia's Amphibians &amp; Reptiles Checklist ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ВИ&quot;&gt;Академия Наук СССР. ''Всемирная История'', kd 2, М. 1956, lk 421&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GFVKo&quot;&gt;''[http://www.yerevanzoo.am/index.php?id=152&amp;L=0&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=508&amp;cHash=d7da8eb7f5c0e9d7075f044a303196f2 How to provide first aid and use an antidote in case of a snake bite]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iRHyv&quot;&gt;Acopian Center For The Environment, ''[https://web.archive.org/web/20131215160205/http://www.acopiancenter.am/field-guide-boa-english-common-names.asp Field Guide to Birds of Armenia]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0KMw6&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/dvthr.htm |pealkiri=Threatened Species in Armenia |vaadatud=2013-12-15 |arhiivimisaeg=2015-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150217063829/http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/dvthr.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZIbAl&quot;&gt;Eduard Yavruyan, Mark Kalashyan, Margarita Harutunyan,''[http://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/pdf/National_Reports/nat_rep_Arm_2006_2.pdfNATIONAL REPORT ON THE IMPLEMENTATION OF THE EUROBATS AGREEMENT IN THE REPUBLIC OF ARMENIA]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'', Yerevan, 2006, Armenia Inf.EUROBATS.MoP5.43 REPUBLIC OF ARMENIA,&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JeXvU&quot;&gt;[http://www.eki.ee/knab/adm.htm Riikide haldusüksused ja nende koodid] Eesti Keele Instituut: Kohanimede andmebaas, 18.02.2010 (vaadatud 29.12.2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z62UL&quot;&gt;[http://www.armstat.am/file/doc/99471428.pdf www.armstat.am – GENERAL DESCRIPTION – ОБЩИЙ ОБЗОР]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MO6bx&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |pealkiri=CIA Factbook |vaadatud=2013-12-15 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704015104/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Itfek&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120126031324/http://kyandaryanclan.io.ua/s85390 История Цивилизаций Ближнего Востока 2 Г. История Армений &quot;Великая Армения&quot;] [www.webcitation.org/659qYQsYI Arhiveering]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FINtO&quot;&gt;[[Tom Watkins]], cnn-com, 9. juuni 2010.[https://web.archive.org/web/20131224111906/http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/06/09/armenia.old.shoe/index.html?_s=PM:WORLD Armenian cave yields what may be world's oldest leather shoe]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7jIJs&quot;&gt;[http://news.am/eng/news/73915.html 5,900-year-old women’s skirt discovered in Armenian cave], news.am, 13. september 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gObZK&quot;&gt;James Owen. [https://web.archive.org/web/20110112152642/http://news.nationalgeographic.com/news/2011/01/110111-oldest-wine-press-making-winery-armenia-science-ucla/ Earliest Known Winery Found in Armenian Cave], news.nationalgeographic.com, 10. jaanuar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jdwvv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080509073109/http://www2.widener.edu/~msrothma/shengavitweb2.html Shengavit], Shengavit a Kura Araxes Culture Site in Yerevan on the Ararat hills, Republic of Armenia. ''In those trenches he (''Hakop Simonyan'') isolated four distinct strata, the earliest from the late fifth millennium and the latest from the early to mid-third millennium BC.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fArk1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130625235944/http://www.distedu.ru/mirror/_hist/clarino2.narod.ru/arm4.htm Земледельцы Северного Кавказа и Закавказья]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bmSvL&quot;&gt;[http://old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Круглые дома Араратской долины] [http://web.archive.org/20090825000749/old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Arhiveering]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69vCf&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120207011314/http://armenica.info/history/histor2.htm История Армении]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;it0Hs&quot;&gt;Oletuse, et järgnes ühinemine [[Nairi]] maadega, kummutab [[Salmanassar III]] sõjakäik Nairi maadesse 7. ja 15. valitsemisaastal. Samuti mainitakse Nairit [[Tiglat-Pileser III]] ajal; vt [[Bertold Spuler]]. ''Handbuch der Orientalistik. Teil 1: Einleitung in die assyrischen Königsinschriften'', Teil 2: 934–722 v.&amp;nbsp;Chr. von Wolfgang Schramm -'', Brill, Leiden 1973, lk &amp;nbsp;85.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6zydY&quot;&gt;К. Рыжов. [http://www.hrono.ru/biograf/bio_t/tigran2.html Все монархи мира. Древний Восток. М., &quot;Вече&quot;. 2001.]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Karl August Hermann]] &quot;Wanad poisid: Teadusline lugemine rahwa elust. Abessinia maa ja rahwas. Armenlased ja kurdlased. Korea&quot; Tartu: Postimees, 1896
*H. Aasamaa &quot;Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik&quot; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950
*[[Marietta Šaginjan]] &quot;Matk läbi Nõukogude Armeenia&quot; (tõlkinud E. Roomet) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
*[[Garnik Isaakjan]] &quot;Armeenia NSV&quot; (tõlkinud E. Hiiemäe) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
*[[Aira Kaal]] &quot;Esimest korda Armeenias: reisikiri&quot; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
*&quot;Armeenia NSV&quot; (koostanud [[Karl Laigna|K. Laigna]]) Tallinn: Eesti Raamat, 1986
*[[Lembo Tanning]] &quot;Armeenia probleem&quot; Tallinn: L. Tanning, 2005
*&quot;Armeenlaste väited ja ajaloolised faktid: küsimused ja vastused&quot; Ankara: Strateegiliste Uuringute Keskus, 2005
*&quot;Armeenlased&quot; (koostanud Armenui Kazarjan ja Ita Serman, tõlkinud Ita Serman) Tallinn: Ilo, 2009
*[[Brigitta Davidjants]] &quot;Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia&quot; Tallinn: Go Group, 2010

==Välislingid==
{{commonskat|Armenia}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.armeniapedia.org Armeniapedia – Armeenia wiki]
*[http://www.armenica.org Armenica.org]
*[http://www.haias.net/armenien.html virtuaal-Armeenia]
*[http://www.armeniainfo.am/ Armeenia turismiportaal]

{{SRÜ}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |NS=40.38333333 |EW=44.95 |type=country |region=AM}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Armeenia| ]]</text>
      <sha1>0j6dol8wv9kis6c4eop95afris4mm0i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13</id>
    <revision>
      <id>7265209</id>
      <parentid>7224096</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:54:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7265209</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="63867" sha1="ai96iwexb2v5s38weh8s5zmgoyz61kj" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata [[Austria (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} 
{{Riik
| riiginimi = Austria Vabariik
| omastav = Austria
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Republik Österreich
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Austria Bundesadler.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Austria in European Union.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[saksa keel]],&lt;br&gt;piirkondlikud keeled [[horvaadi keel|horvaadi]], [[ungari keel|ungari]] ja [[sloveeni keel|sloveeni]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Viin]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Alexander Van der Bellen]]
| valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler
| valitsusjuhi_nimi = [[Christian Stocker]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| rahvaarv_viide = 
| iseseisvus = [[27. juuli]] [[1955]] (liitlasvägede okupatsiooni lõpp)
| valuuta = [[euro]] (EUR)
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = &quot;[[Land der Berge, Land am Strome]]&quot;
| usund = 
| üladomeen = [[.at]]
| telefonikood = 43
| riigikord = föderatiivne vabariik
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = AUT
| märkused = 
}}

'''Austria Vabariik''' ([[saksa keel]]es ''Republik Österreich'') on [[merepiirita riik]] [[Kesk-Euroopa]]s, üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st koosnev [[föderatsioon]]. 

Austria piirneb läänes [[Liechtenstein]]i ja [[Šveits]]iga, lõunas [[Itaalia]] ja [[Sloveenia]]ga, idas [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga ning põhjas [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigiga]]. Austria pindala on 83 879&amp;nbsp;km². Pinnamood on väga mägine, sest suur osa riigist on [[Alpid]]&lt;nowiki/&gt;e mäestikus. Ainult 32% Austriast asub madalamal kui 500 m merepinnast. Austria kõrgeim punkt [[Großglockneri mägi]] on 3798 m merepinnast&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot; /&gt;, madalaim punkt asub [[Neusiedli järv]]e läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.&lt;ref name=&quot;FznJC&quot; /&gt;

Enamik rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlik kirjakeel on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikud piirkondlikud vähemuskeeled on [[ungari keel|ungari]] ([[Burgenland|Burgenlandi liidumaal]]), [[horvaadi keel|horvaadi]] (Burgenlandi liidumaal) ja [[sloveeni keel|sloveeni]] keel ([[Kärnteni liidumaa]]l). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot; /&gt;

[[Pilt:Austria_kaart.png|pisi|Austria kaart]]

Austria kujunemine on tihedasti seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägi mitu keisrivõimuga rahulolematut Põhja-Saksa vürsti [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatust suurendada. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis koos [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi algul nõrgestas pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 

17.–18. sajandil säilitas Austria oma suurvõimu Euroopas&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot; /&gt;. 1804. aastal kuulutas tollane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi; see oli vastureaktsioon [[Napoleoni kroonimine|Napoleoni kroonimisele]] Prantsusmaa keisriks. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866. aastal andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelise. 

1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni.

Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast 1918. aastal pärast esimest maailmasõda. Vahetult pärast seda nähti mõni aeg võimalust liita Austria ja Saksamaa ning loodud vabariik kandnuks esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast 1919. aastal [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga, millega loodi [[Esimene Austria vabariik]]. 

1938. aastal okupeeris ja annekteeris [[Kolmas Riik|Saksamaa]] Austria ([[anšluss]])&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot; /&gt;. Anneksioon kestis kuni [[Teine Maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid liitlasväed Austria ning taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati [[Austria riigileping]]uga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.

Tänapäeval on Austria parlamentaarse esindusdemokraatiaga föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st&lt;ref name=&quot;phTaD&quot; /&gt;. Pealinn ja ühtlasi suurim linn on [[Viin]] (rahvaarv 1,7 miljonit). Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 [[USD]] elaniku kohta 2014&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot; /&gt;) järgi on Austria maailma jõukaimaid riike. Riigi kõrge elatustase kajastub inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot; /&gt;). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.

== Nimi ==
Austria saksakeelne nimi Österreich tähendab idariiki. See tuleneb vanast ülemsaksakeelsest sõnast Ostarrichi, mis esimest korda ilmus ühes ürikus (Ostarichi-Urkunde) 996. aastal&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot; /&gt;. Võimalik, et tegemist on keskaegse ladina kohanime ''Marcia orientalis'' (&quot;Idariik&quot; või &quot;Idamark&quot;) tõlkega kohalikku baieri dialekti; teadaolevalt moodustati 976. aastal tänapäeva Austria aladel Baieri hertsogkonna idapoolne piirimaa. &quot;Austria&quot; on saksapärase nime latiniseeritud vorm, mis ilmub kirjalikesse allikatesse esimest korda 12. sajandil. Sel ajal kujutasid Austria Doonau-piirkonnad (Ülem- ja Alam-Austria) endast nii Baieri kui ka üldse Saksa riikide kõige idapoolsemaid alasid, mida sel ajal asustasid [[sorbid]], [[polaabid]] jt slaavi hõimud.

== Poliitika==
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastu võetud konstitutsioonil, mille järgi on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni täiendati 1929. aastal ning taaskehtestati 1945. aastal. Riigipea on föderaalpresident (''Bundespräsident''), kelle valib rahvas. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsuse saab tagandada presidendi dekreediga või parlamendi alamkoja (''Nationalrat'') avaliku hääletusega&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot; /&gt;.

[[Austria parlament]] koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (ülemkogu). Alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga viie aasta järel (või alamkoja erakorralise laialisaatmise järel) ning valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik, mis on koos [[Malta]]ga Euroopa Liidu madalaim vanusepiir. 1992. aastal alandati vanusepiir 19-lt 18-le ja 2007. aastal 18-lt 16-le. Erakondade jaoks on kehtestatud 4% valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot; /&gt;. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat'', mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot; /&gt;. Märgatavat mõju seadusandlikule protsessile omab ka konstitutsioonikohus (''Verfassungsgerichtshof'')&lt;ref name=&quot;kACUU&quot; /&gt;. Alates 1995. aastast on [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsused Austria suhtes ülimuslikud. [[Euroopa Inimõiguste Konventsioon]] on integreeritud Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot; /&gt;.

Kuigi ametlikult on Austria föderaalriik, on liidumaadel tegelikult vähe poliitilist võimu. Liidumaadel ei ole kohtuvõimu, see on ainult riiklik.

Igal liidumaal on ka oma kohalik parlament ''Landtag'' (maapäev), mis valitakse viieks aastaks (Ülem-Austrias kuueks aastaks). Kõik maapäevad on ühekojalised. Kõige väiksemad maapäevad on Burgenlandi, Kärnteni, Salzburgi, Tirooli ja Vorarlbergi liidumaadel (36 kohta), Steiermargi maapäev on 48- ning Alam- ja Ülem-Austria maapäevad on 56-kohalised. Liidumaade valitsusjuhiks on kuberner (meessoost ''Landeshauptmann'', naissoost ''Landeshauptfrau''), kes on praktiliselt alati maapäevas enamusse kuuluva partei liidumaa osakonna juht.

Viin on ühteaegu nii linn kui ka liidumaa, sellepärast on Viini linnapea ka Viini liidumaa kuberner. Ka Viini 100-kohalise linnavolikogu (''Gemeinderat'') liikmed on kõik korraga ka Viini maapäeva liikmed, kuid Viini linnaseadus nõuab linnaasjade ja maa-asjade lahusust. Seega toimuvad linnavolikogu ja maapäeva istungid eraldi, kuigi liikmed on samad. Linnavolikogu istungil tohib arutada ainult linnaasju, maa-asjade arutamine on keelatud ja maapäeva istungil võib arutada ainult maa-asju, kuid mitte linnaasju.

Viimased maapäevade valimised toimusid Ülem-Austrias 2015, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2018, Steiermargis ja Vorarlbergis 2019 ning Burgenlandis ja Viinis 2020. Järgmised valimised toimuvad Ülem-Austrias 2021, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2023, Steiermargis ja Vorarlbergis 2024 ning Burgenlandis ja Viinis 2025.

=== Hiljutine areng===
2006. aasta üldvalimistel saavutasid tugevama tulemuse sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPÖ]]), samal ajal kui konservatiivid (Österreichische Volkspartei, [[Austria Rahvapartei|ÖVP]]) kaotasid ligikaudu 8% varasemast toetajaskonnast. Moodustati konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide nn suur koalitsioon (kestis juunini 2008, kantsleriks sotsiaaldemokraat [[Alfred Gusenbauer]]). 2008. aasta valimised nõrgestasid mõlemat suurparteid, kuid kahe peale saavutati siiski 70% valijate toetus. Kantsleriks sai sotsiaaldemokraat [[Werner Faymann]]. Kolmanda tulemuse saavutasid rohelised (11%). Parempoolsed ([[FPÖ]]) ja Austria Tulevikuliit (''Bündnis Zukunft Österreich'') kogusid kokku alla 20% häältest. Ka 2013. aasta valimiste järel säilitasid SPÖ ja ÖVP kahe peale parlamendis enamuse (99 kohta 183-st). FPÖ-l on 40 ja rohelistel 24 kohta. Ülejäänud kohad jagunevad kahe väikepartei vahel.&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot; /&gt;

2017. aasta valimistel kaotasid rohelised kõik kohad, samas SPÖ koosseis ei muutunud, kuid suurimad võitjad olid ÖVP ja FPÖ, mis moodustasid ka valitsuse ja ÖVP juht, 31-aastane [[Sebastian Kurz]] sai maailma kõige noorimaks valitsusjuhiks. 2019. aastal ÖVP ja FPÖ koalitsioon lagunes, korraldatud erivalimistel kaotasid SPÖ ja FPÖ vastavalt 12 ja 20 kohta, rohelised pääsesid uuesti parlamenti, võites 26 kohta. 2020. aastal moodustati uus ÖVP ja roheliste koalitsioon, ning Kurz sai uuesti kantsleriks ja on jälle ka maailma noorim valitsusjuht.

Kõik Viini linnapead aastast 1945 on olnud SPÖ liikmed. Ka kõik Burgenlandi kubernerid on alates 1964. aastast olnud SPÖ liikmed, samas kõik Alam-Austria, Ülem-Austria, Tirooli ja Vorarlbergi kubernerid alates 1945. aastast on olnud ÖVP liikmed. Salzburgi ja Steiermargi kubernerid olid alates 1945. aastast kuni vastavalt 2004. ja 2005. aastani kõik ÖVP liikmed, seejärel sai võimule mõlemal liidumaal SPÖ, kuid pärast 2013. ja 2015. aastast on mõlemal liidumaal ÖVP juhitud valitsus. Kärnten oli pikka aega (1945–1989) SPÖ kants, kuni kuberneriks sai vastuoluline FPÖ parteijuht [[Jörg Haider]]. Ta kaotas umbusaldushääletuse 1991, mispeale valitses kuni 1999. aastani ÖVP, kuid 1999 valiti Haider tagasi. 2013. aastal tuli Kärntenis uuesti võimule SPÖ, kuberneriks sai [[Peter Kaiser]].

Viinis valitseb SPÖ-roheliste koalitsioon, Burgenlandis SPÖ enamus (19 kohta 36-st), Kärntenis ja Steiermargis nn suur koalitsioon (Kärntenis SPÖ, Steiermargis ÖVP juhitud), Tiroolis ja Vorarlbergis ÖVP-roheliste koalitsioon, Salzburgis ÖVP-roheliste-NEOS koalitsioon ning Alam-Austrias ja Ülem-Austrias ÖVP juhitud Proporz.

=== Välissuhted===
1955. aasta [[Austria riigileping]]uga lõppes liitlaste okupatsioon ja Austriat tunnustati taas suveräänse riigina. 26. oktoobril 1955 deklareeris Austria oma neutraliteeti, mille kohaselt pidi riik hoiduma sõjalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile välismaiseid sõjaväebaase. Neutraliteet jäi mitmeks aastakümneks Austria välispoliitika nurgakiviks. Muutused hakkasid tekkima seoses Nõukogude Liidu likvideerimisega. Alates 1995. aastast teeb Austria koostööd Euroopa Liiduga välis- ja julgeolekupoliitika alal ning osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]i (''Partnership for Peace)'' raames rahumissioonidel.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt; 1955. aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel, mis ei luba Austria territooriumil rajada välismaiseid sõjaväebaase. Austria kuulub [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE).

=== Sõjajõud===
Austria sõjavägi (''Bundesheer'') põhineb kohustuslikul [[ajateenistus]]el. Iga sobiva tervisliku seisundiga meeskodanik vanuses 18–50 aastat on sõjaväeteenistuskohuslane ning peab enne 35. eluaastat läbima 6-kuulise ajateenistuse, mille järel ta arvatakse kaheksaks aastaks reservi. Vabatahtlikku ajateenistust on võimalik läbida alates 16. eluaastast, osaleda võivad nii mehed kui ka naised. Maailmavaatelistel, religioossetel või muudel põhjusel võib taotleda ajateenistuse asendamist üheksakuulise tsiviilteenistusega&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot; /&gt;. Alates 1998. aastast võivad naised saada elukutselisteks sõduriteks.

2013. aastal korraldatud rahvahääletuse tulemusega (59,7:40,3) lükati tagasi üleminek kutselisele sõjaväele. Ainsa liidumaana hääletas ülemineku poolt Viin.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vb2013.bmi.gv.at/|pealkiri=Volksbefragung 2013|väljaanne=Bundesministerium für Inneres|aeg=|vaadatud=01.11.2020|arhiivimisaeg=6.09.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130906012455/http://vb2013.bmi.gv.at/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Austria sõjajõud]] (''Streitkräfteführungskommando'') koosnevad maavägedest (''Landstreitkräfte''), õhuvägedest (''Luftstreitkräfte''), rahvusvahelistest missioonivägedest (''Internationale Einsätze'') ja erivägedest (''Spezialeinsatzkräfte''). Lisanduvad mitmesugused juhtimis- ja tugiteenistused (''Kommando Einsatzunterstützung, Führungsunterstützungszentrum''). Merepiirita riigina puudub Austrial merevägi.

2012. aastal moodustasid Austria kaitsekulutused 0,8% sisemajanduse kogutoodangust&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot; /&gt;. Elavjõudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest&lt;ref name=&quot;5717C&quot; /&gt;, kellest umbes 12 000 on ajateenijad. Põhiseaduse järgi on sõjavägede ülemjuhatajaks riigipea (president), tegelikuks juhiks on kaitseminister.

Külma sõja ajal oli Austria oma idabloki naabritest ([[Tšehhoslovakkia]], Ungari) eraldatud nn [[raudne eesriie|raudse eesriidega]]. Pärast selle langemist abistasid sõjajõud Austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest. Vajadus sõjaväe koostööks piirivalvega lakkas 2008. aastal, mil Ungari ja Slovakkia ühinesid Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast ÜRO rahuvalvejõududes jm humanitaarmissioonidel. Katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisüksus koosneb üksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostööd tsiviilspetsialistidega (nt päästekoerte teenistus).

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Austria, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|500px|Austria liidumaad]]

Föderaalriigina jaguneb Austria üheksaks liidumaaks (''Bundesländer''), mis on omakorda jagatud regioonideks (''Bezirke'') ja linnadeks. Regioonid jagunevad omavalitsuslikeks kogukondadeks (''Gemeinden''). Linnad ei ole üksnes administratiivsed üksused, vaid omavad mõningaid föderaalvalitsusest sõltumatuid seadusandlikke õigusi, peamiselt kultuuri, sotsiaalhoolekande, linnaplaneerimise ja ehituse ning keskkonnakaitse (mh jahipidamise) valdkonnas.

=== Liidumaad ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|-
! Liidumaa !! Pealinn !! Territoorium (km²) !! Rahvaarv (1.01.2023) !! SKP (2012, mld €) !! SKP elaniku kohta (€)
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Alam-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Sankt Pölten || 19 179,56 || 1 718 373 || 49,750 || 30 800
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Burgenland]] || align=&quot;left&quot; | Eisenstadt || 3965,20 || 301 250 || 7,311 || 25 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Kärnten]] || align=&quot;left&quot; | Klagenfurt || 9536,50 || 568 984 || 17,620 || 31 700
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Salzburgi liidumaa|Salzburg]] || align=&quot;left&quot; | Salzburg || 7154,56 || 568 346 || 23,585 || 44 500
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Steiermark]] || align=&quot;left&quot; | Graz || 16 399,34 || 1 265 198 || 40,696 || 33 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Tirool]] || align=&quot;left&quot; | Innsbruck || 12 648,37 || 771 304 || 28,052 || 39 400
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || 414,82 || 1 982 097 || 81,772 || 47 300
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Vorarlberg]] || align=&quot;left&quot; |Bregenz || 2601,67 || 406 395 || 14,463 || 38 900
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Ülem-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Linz || 11 982,52 || 1 522 825 || 53,863 || 38 000
|}

=== Suuremad linnad ===
Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2012
# [[Viin]] – 1,731 mln
# [[Graz]] – 265 000
# [[Linz]] – 191 000
# [[Salzburg]] – 149 000
# [[Innsbruck]] – 121 000
# [[Klagenfurt]] – 95 000

== Loodus ==

Austria asub 46° ja 49° põhjalaiuse ning 9° ja 18° idapikkuse vahel. Maa on valdavalt mägine, eriti lääneosas. Austria 84 000&amp;nbsp;km² kogupindalast hõlmavad tasandikud umbes veerandi (valdavalt idaosas) ja ainult 32% territooriumist asub madalamal kui 500&amp;nbsp;m merepinnast.

Geograafiliselt jaguneb Austria 5 vööndiks: Ida-Alpid (u 62% territooriumist), Alpide ja Karpaatide eelmäestikud (12%), Pannoonia tasandik ümbritsevate eelmäestikega (12%), Böömi massiivi keskosas asuv Austria graniidiplatoo (10%) ja osa Viini basseinist (4%).

Kõrgeimad mäed:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Mägi !! Kõrgus (m) !! Mäestik
|-
| [[Großglockner]] || 3798 || Kõrg-Tauern
|-
| Wildspitze || 3772 || Ötztali Alpid
|-
| Kleinglockner || 3770 || Kõrg-Tauern
|-
| Weisskugel || 3739 || Ötztali Alpid
|-
| Pöschlturm || 3721 || Kõrg-Tauern
|-
| Hörtnagelturm || 3719 || Kõrg-Tauern
|}

Fütogeograafiliselt kuulub Austria boreaalse vööndi tsirkumboreaalsesse alasse. Austria territoorium jaguneb nelja ökotüüpi: Kesk-Euroopa segametsad, Pannoonia segametsad, Alpi okaspuu- ja segametsad ning Lääne-Euroopa laialehised metsad.

=== Kliima ===

Suurem osa Austriast asub mõõdukas kliimavöötmes, kus puhuvad valdavalt niisked läänetuuled. Kuna ligemale ¾ maast moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Idaosas Pannoonia tasandikul ja piki Doonau orgu on kliima kontinentaalsem ja kuivem kui mägistel aladel. Hoolimata suhteliselt külmadest talvedest (−10...0&amp;nbsp;°C) võivad suvised temperatuurid olla suhteliselt kõrged (keskmiselt 20&amp;nbsp;°C; maksimum 40,5&amp;nbsp;°C augustis 2013).&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot; /&gt;

==Majandus==

Austria on [[turumajandus]]lik arenenud [[tööstusriik]]. 1. jaanuaril [[2002]] võeti kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Austria šilling]]i.

Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on [[rasketööstus]]e põhiharud ([[energeetika]], [[metallurgia]], [[naftatööstus]]) ja suured pangad.{{lisa viide}} Haldusfirma [[Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft]] kontrolli all olevais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.{{lisa viide}} Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud ([[OMV AG]], [[Voestalpine AG]], [[VA Technologie AG]], [[Steyr Daimler Puch AG]], [[Austria Metall AG]]). [[Steyr-Daimler-Puch]] müüdi kontsernile [[Magna International]], [[VA Tech]] [[Siemens AG]]-le, [[Jenbacher Werke]] [[General Electric]]ule.

Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes [[Lääne-Euroopa]] tööstusmaadega.

2017. aastal oli Austrias tööjõulisi 4,26 miljonit ja töötus 5,5%. 3% elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2017)&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
!Sektor !!SKT osakaal, % !! Tööjõu osakaal, %
|-
| bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 1,3 || 0,7
|-
| bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 28,4 || 25,2
|-
| bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 70,3 || 74,1
|-
|}

=== Energia ===
{{Vaata|Austria energeetika}}
1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel [[Zwentendorfi tuumaelektrijaam|Zwentendorfis tuumaelektrijaama]] ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot; /&gt;, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud.

Üle poole Austria elektrivajadusest saadakse veejõust. Taastuvenergia (lisaks veele ka tuul, päikeseenergia ja biomass) moodustab 62,89% Austria energiatarbimisest. Ülejäänu pärineb maagaasist ja naftast.&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot; /&gt;

===Väliskaubandus===

[[Pilt:Raffinerie OMV Schwechat.jpg|pisi|[[Nafta]] rafineerimise ettevõte Schwechatis]]
[[Pilt:Weißenstein - Chemiewerk.jpg|pisi|Weißensteini keemiatööstus]]
[[Pilt:Papier- und Zellstofffabrik in Frantschach3.JPG|pisi|Frantschachi [[tselluloos]]i- ja [[paber]]ivabrik]]
Austria tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, mootorsõidukid ja nende varuosad, paber ja papp, metallikaubad, kemikaalid, raud ja teras, tekstiilid ning toidukaubad. Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 30,96%, [[Itaalia]] 8,17%, [[Šveits]] 4,99% ja [[Ameerika Ühendriigid]] 3,99%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Austria tähtsaimad impordiartiklid on *masinad ja varuosad, mootorsõidukid, kemikaalid, metallikaubad, nafta ja naftasaadused ning toidukaubad. Austria tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] 45,07%, [[Šveits]] 6,76%, [[Itaalia]] 6,66% ja [[Holland]] 4,03%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

===Tööjõud ja tööhõive===
2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi [[töötus]] 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.

55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses kasin näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.

===Börsid=== 
Austria suurim [[börs]] on [[Viini Börs]], mille tähtsaim [[börsiindeks]] on [[Austrian Traded Index]] (ATX).

=== Põllumajandus ===
[[Pilt:Skarbin Laerchen Mischwald 17112006 03.jpg|pisi|[[Lehis]]e-segamets Lõuna-Austrias]]
1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel [[põllumajandus]]es.{{lisa viide}}

Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb [[mahepõllundus]]ega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.

Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on [[Marchfeld]] [[Viin]]i lähedal.

Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on [[vein]], mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja [[USA]]-sse. Veini eksporti kahjustas [[1985]]. aasta [[glükoolveiniskandaal]], ent vahepeal on Austria [[kvaliteetvein]]id nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.
 
===Metsamajandus===
1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.{{lisa viide}}

Suurte [[mets]]ade tõttu on [[metsamajandus]] oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku [[puidutööstus]]t ja [[paberitööstus]]t. Toorpuitu eksporditakse peamiselt [[Lõuna-Euroopa]]sse.

[[Jahimajandus]] ja [[kalandus]] on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.

=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Erzberg3.jpg|pisi|[[Erzberg]]]]
Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks [[plii]] kaevandamine [[Bad Bleiberg]]is on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa [[rauamaak|rauamaagi]]- ja [[pruunsüsi|pruunsöe]]kaevandusi.

Olulised on veel [[naatriumkloriid|soola]], rauamaagi (koos [[Hematiit|hematiidiga]] 2 091 995 tonni, peaaegu kõik [[Erzberg]]ilt), [[magnesiit|magnesiidi]] (769 188 tonni) ja [[volframimaak|volframimaagi]] (400 000 tonni) kaevandamine ning [[nafta]] (856 270 tonni) ja [[maagaasi]] (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja [[Salinen Austria]] tootis 2006. aastal 764 189 tonni [[keedusool]]a ja 1336 tonni [[kivisool]]a. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006. aastal, 3,7 miljonit tonni 1970. aastal).

[[Mäetööstus]]es on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab [[kivimurdud]]es ning [[kruus]]a- ja [[liivakarjäär]]ides.&lt;ref name=&quot;YO697&quot; /&gt;

=== Töötlev tööstus ===
Tööstuses on esikohal [[rasketööstus]]. [[Must metallurgia|Musta metallurgia]] ([[Linz]], [[Leoben]], [[Kapfenberg]]) toodang ületab omamaised vajadused. [[Värvilised metallid|Värvilistest metallidest]] toodetakse kõige rohkem [[alumiinium]]i ([[Ranshofen]]is), [[vask]]e ([[Brixlegg]]is) ja pliid ([[Gailitz]]is). Üle poole [[elektrienergia]]st annavad [[hüdroelektrijaam]]ad. [[Masinatööstus]] (Viin, Graz, [[Sankt Pölten]], [[Steyr]]) toodab [[kergetööstus|kerge]]-, [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja [[naftatööstus]]e ning [[energeetika]]seadmeid, elektriaparaate, [[vedur]]eid, [[mootorratas|mootorrattaid]] ja [[jõelaev]]u. [[Keemiatööstus]]e põhitoodangusse kuuluvad [[lämmastikväetis]]ed (Linz), [[kunstkiud]] ([[Gmunden]]) ja [[plast]]id.

=== Teenindus ===
[[Pilt:Linz-schlossmuseum-südtrakt.JPG|pisi|Linzi lossimuuseum]]

[[Pilt:Hinterthal View3.jpg|pisi|Hinterthal talvel]]
Teenused moodustavad Austrias üle poole [[hüvis]]test. Peamised valdkonnad on [[turism]], [[kaubandus]] ja [[pangandus]].

Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest [[pangasaladus]]est. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.

Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud [[talisport|talispordiga]].

== Rahvastik ==

2016. aastal elas Austrias hinnanguliselt 8&amp;#160;576&amp;#160;149 inimest, ligikaudu veerand neist pealinnas Viinis (1,8 miljonit, koos eeslinnadega 2,6 miljonit). Aastatel 2001–2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa selles langeb sisserände arvele. Rahvaarv suurenes kõigil liidumaadel, välja arvatud Kärtneris (−0,6%). 43% elanikkonnast on koondunud Ida-Austriasse (Viin, Alam-Austria, Burgenland), järgneb Lääne-Austria (Ülem-Austria, Salzburg, Tirool, Vorarlberg) 36%-ga. Lõunapoolsete liidumaade (Kärtner, Steiermark) arvele langeb 21%&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot; /&gt;.

31. oktoobri 2013 seisuga elas Austrias 954 meest iga 1000 naise kohta (absoluutarvudes vastavalt 4,15 ja 4,35 miljonit). Naiste arvuline ülekaal tuleneb nende kõrgemast elueast. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus oli 18,3% ja see tõuseb. Alla 15-aastaste laste osakaal 14,4% oli jäänud samaks. Loomulik iive oli kergelt negatiivne (−0,01% ehk −942 inimest). Rahvastiku keskmine vanus oli 42,2 aastat. Muu riigi kodakondsusega isikuid oli 12,4%. 16,6% elanikest olid sündinud välismaal, peamiselt Saksamaal (73&amp;#160;000), Türgis (71 000), Bosnias ja Hertsegoviinas (55 000), Serbias (42&amp;#160;000), Tšehhis (33 000), Rumeenias (26&amp;#160;000) ja Poolas (21 000). 2011. aasta loenduse kohaselt omas 2/5 välismaal sündinud elanikest Austria kodakondsust (enamasti saadud naturalisatsiooni korras). Muudest rahvustest inimesi elas kõige enam Viinis (21,7%), millele järgnesid läänepoolsed liidumaad Vorarlberg (13,2%), Salzburg (12,6%) ja Tirool (11%)&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot; /&gt;.

Aastatel 2001–2011 jäi elussündide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele. 41,7% lastest sündis registreerimata kooselust või üksikvanematel&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot; /&gt;. Populaarseimad nimed olid Anna ja Lukas&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot; /&gt;. Iga viljakas eas naise kohta sündis 2014. aastal 1,46 last. Keskmine vanus esimese lapse sündimisel on 29 aastat. Oodatav eluiga oli meestel 78,9 aastat (2004 76,4 aastat) ja naistel 83,7 aastat (2004 82,1 aastat).&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot; /&gt;

2014. aastal immigreerus Austriasse 170 115 ja emigreerus 97 791 inimest. Rahvaarv suurenes sisserände arvel 72 324 inimese võrra, mis on 2013. aastaga võrreldes 32% tõus (siis +54&amp;#160;728). 62% immigrantidest pärineb teistest Euroopa Liidu maadest (+44 841), eriti Rumeeniast (+12 710), Ungarist (+7798) ja Saksamaalt (+5562). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabus 29 902 inimest, peamiselt Bosniast ja Hertsegoviinast (+2625), Serbiast (+2543) ja Kosovost (+1375). Väljaspool Euroopat olid sisserändajate peamisteks lähteriikideks Süüria (+7129), Afganistan (+2709). Austria-siseselt oli eelistatud sihtkohaks Viin (35% kõigist sisserännanutest).&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot; /&gt;

=== Keeled ===

Austria riigikeel on saksa keel, mida räägib emakeelena või õpitud keelena 96% elanikkonnast. Saksa keel on kasutusel haridussüsteemis ja meedias, kuigi sõnavaras ja häälduses leidub erinevusi Saksamaal kõneldavast standardkeelest (näiteks &quot;jaanuar&quot; on kõrgsaksa keeles ''Januar'', kuid Austrias ''Jänner''). Esineb arvukalt kohalikke dialekte, mille rääkijatel võib olla raskusi üksteisest arusaamisega. Üldiselt on Austrias levinuim [[Baieri keel|baieri]] dialekt, millest omakorda eristatakse kahte alamdialekti: keskbaieri, mida räägitakse peamiselt Alam- ja Ülem-Austrias ning Salzburgi ja Burgenlandi põhjaosas. Sellest omakorda eksisteerib Viini dialekt, mida väljaspool Viini peaaegu üldse ei räägita, ka linna ümbritseval Alam-Austria liidumaal ei tunta paljusid Viini väljendeid. Steiermargis, Kärntenis, Tiroolis ning Salzburgi ja Burgenlandi lõunaosas räägitakse rohkem lõunabaieri dialekti. Vorarlberg on eriline, kuna seal domineerib alemanni dialekt. Võõrkeeltest on enim levinud inglise keele oskus, mida emakeelena räägib 0,7%, kuid õpitud keelena u 40% elanikkonnast&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot; /&gt;. Kärtneri ja Steiermargi liidumaal on ametlikuks vähemuskeeleks sloveenia keel, Burgendlandi liidumaal ungari keel. 2015. aasta seisuga räägib emakeelena türgi keelt 183 000, serbia keelt 177 000, inglise keelt 58 600, bosnia keelt 34 900, poola keelt 30 600, albaania keelt 28 200, tšehhi keelt 17 700, araabia keelt 17 600, rumeenia keelt 16 900, pärsia ja itaalia keelt kumbagi 10 700, prantsuse keelt 10 200 ja hispaania keelt 9980 inimest.&lt;ref name=&quot;YydJd&quot; /&gt;

Austria kodakondsuse taotlemisel naturalisatsiooni korras on nõutav saksa keele oskus B1-tasemel.&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot; /&gt;

=== Rahvused ===

Ajalooliselt tavatseti pidada austerlasi etnilisteks sakslasteks, kuid see suhtumine muutus esimese maailmasõja järel ning veelgi enam pärast teist maailmasõda&lt;ref name=&quot;sE14f&quot; /&gt;. Traumaatilised sõjalis-poliitilised sündmused ja soov distantseeruda natsismist viisid katseteni luua omaenda eristuv identiteet ning tänapäeval ei pea enamik austerlasi ennast sakslasteks&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot; /&gt;.

Ajalooliselt on Austrias elanud suured sloveeni ja horvaadi (Kärtneri liidumaal) ning ungari kogukonnad (Burgenlandi liidumaal), keda 1955. aasta Riigilepinguga tunnustatakse kui vähemusrahvustena&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;. Kärtneri liidumaal võib kohati leiduda vähemusrahvuste ja saksakeelse enamuse vahelisi pingeid, mida 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel võimendas FPÖ.&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot; /&gt;

=== Religioon ===

Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud. Jaanuari 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 64,1% ja protestandid 3,8% elanikkonnast (20. sajandi lõpul vastavalt 74% ja 5%). Traditsiooniliselt maksavad Austria kristlased kirikumaksu (''Kirchenbeitrag''), mis moodustab umbes 1% nende sissetulekust&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserännanud Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Austria juudi kogukond vähenes 1938. aasta 200 000-lt umbes 4500-ni teise maailmasõja järel. Umbes 65 000 Austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus. Suurem osa praegusest juudi kogukonnast rändas sisse teise maailmasõja järgsetel kümnenditel, peamiselt Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Usuliselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100.&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;

=== Haridus ===
Üldhariduse andmine on osalt liidumaade, osalt föderaalvalitsuse pädevuses. Koolikohustus kestab 9 klassi, tavaliselt 15.–16. eluaastani. Eelharidus (''Kindergarten'') on enamikus liidumaadest tasuta ning seda võimaldatakse soovi korral kõigile lastele 3. ja 6. eluaasta vahel. Lasteaias käimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid näeb seda lapse haridustee tavapärase osana. Igale lasteaiarühmale on ette nähtud kvalifitseeritud õpetaja ja abiõpetaja. Algharidus (''Volksschule'') kestab neli aastat. Oluliseks peetakse tugevat sidet õpetaja ja õpilaste vahel, seetõttu töötab sama õpetaja klassi kogu algkooli vältel. Rõhku pannakse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusele. Kogu klass järgib ühtset õppeprogrammi. Õpilased töötavad individuaalselt, projektiõpe on vähem levinud. Antakse kodutöid. Seoses vanemate suurenenud tööhõivega korraldab aina enam koole lastele tundide-eelset või -järgset järelevalvet.&lt;ref name=&quot;BojSd&quot; /&gt;

Sarnaselt Saksamaaga on põhikoolis võimalik valida kahe suuna vahel, vastavalt õpilase huvidele ja kalduvustele. Akadeemiliselt võimekamatele mõeldud gümnaasiumi lõpul tuleb sooritada küpsuseksam (Matura), mis on eelduseks õpingute jätkamiseks ülikoolis. Keskkool (''Hauptschule'') valmistab õpilasi ette kutsehariduseks, kuid ka kõrgemaks tehnika-, ettevõtlus- või muuks hariduseks. Viimased eeldavad samuti Matura sooritamist. Mõned koolid (''Gesamtschule'') kombineerivad gümnaasiumi- ja keskkooli suunda. Varase võõrkeeleoskuse huvides õpitakse mõnedes koolides osa aineid inglise keeles. Rohked kodutööd ja sagedased eksamid on gümnaasiumis tavalised. Järgmisse klassi pääsemise (''aufsteigen'') eelduseks on rahuldavad hinded. Koolivaheaja lõpus saab uuesti sooritada varem ebaõnnestunud eksameid, mille tulemusest oleneb, kas õpilane jätkab järgmises klassis või peab kordama eelmist (''sitzenbleiben''), vahel korduvalt. Pärast kahe esimese gümnaasiumiklassi läbimist valitakse edasiseks suunaks nn tavaline gümnaasium (suurem humanitaaria osakaal) või reaalgümnaasium (suurem reaalteaduste osakaal)&lt;ref name=&quot;MvijE&quot; /&gt;.

Austria kõrgharidussüsteem on kättesaadav igale õpilasele, kes on sooritanud Matura. Teatud erialadel (nt meditsiin) võidakse nõuda sisseastumiseksameid. Alates 2001. aastast kehtib avalik-õiguslikes ülikoolides kohustuslik õppemaks (''Studienbeitrag'') 363,36 eurot semestri kohta.&lt;ref name=&quot;doqEi&quot; /&gt; Euroopa Liidust pärit välisüliõpilastele on õppimine Austria ülikoolides nominaalaja jooksul õppemaksuta, pärast selle aja ületamist tuleb maksta õppemaksu Austria üliõpilastega samas määras.&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot; /&gt;

== Kultuur ==
=== Muusika ===
{{vaata|Austria muusika}}

Endise suurriigina panustasid Austria võimud oluliselt kultuuriellu, kõige enam muusikakultuuri. Alates 16. sajandist hakkas Viin kujunema Euroopa mastaabis kultuurikeskuseks. Sel ajal sai barokne õukonnamuusika mõjutusi slaavi ja ungari rahvamuusikast. Kasutuse võeti uusi instrumente, muuhulgas lauto. Habsburgide soosing aitab Viinil 18. ja 19. sajandil omandada Euroopa muusikapealinna maine, eriti klassikalise muusika vallas.&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot; /&gt; [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i sünnikoht Salzburg kuulus tollal iseseisvasse piiskopkonda Saksa-Rooma riigi koosseisus, kuid oli kultuuriliselt tihedasti seotud Austriaga. Nii Mozart kui ka [[Ludwig van Beethoven]] veetsid suure osa oma elust Viinis. Austrias sündisid ja töötasid ka heliloojad [[Joseph Haydn]], [[Michael Haydn]], [[Ferenc Liszt]], [[Franz Schubert]], [[Anton Bruckner]], [[Johann Strauss I|Johann Strauss vanem]] ja [[Johann Strauss II|Johann Strauss noorem]]. Samuti tegutses seal nn teine Viini koolkond ([[Arnold Schönberg]], [[Anton Webern]], [[Alban Berg]]).&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot; /&gt;

Austria praegune hümn, mille meloodia autoriks peetakse Mozartit, võeti kasutusele pärast teist maailmasõda, asendamaks traditsioonilist hümni, mille autor oli Joseph Haydn&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot; /&gt;.

Austrian Herbert von Karajan oli 35 aastat [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmooniaorkestri]] peadirigent. Teda peetakse üheks 20. sajandi väljapaistvamaks dirigendiks, kes mõjutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960. aastatest kuni surmani.&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
{{vaata|Austria ajalugu}}

Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil pKr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest.&lt;ref name=&quot;GyluX&quot; /&gt;

Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt.&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot; /&gt; 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile.&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot; /&gt; Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nime Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal välja antud õigusaktiga &quot;Privilegium Minus&quot; muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga 1246. aastal.&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot; /&gt; Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia, mis oli võimul kuni esimese maailmasõja lõpuni.&lt;ref name=&quot;CurAz&quot; /&gt;

===Keskaeg===
Alates 14.–15. sajandist hakkasid Habsburgid koondama enda kätte naaberalasid. 1438. aastal valiti Austria hertsog Albert V oma äia Sigismundi järglaseks Püha Rooma keisri troonil. Sellest ajast alates jäi keisrivõim Habsburgide kätte (ühe lühikese erandina 18.sajandil). Samal ajal koondus Haburgide kätte ka alasid, mis asusid Austriast eemal. 1477. aastal abiellus keiser Friedrich III ainus poeg ertshertsog Maximilian Burgundia riigi pärija Mariaga. Selle abielu kaudu omandasid Habsburgid Madalmaad. Maximiliani ja Maria poja Philip Ilusa abielu Kastiilia ja Aragoni pärija Joannaga tõi Habsburgidele Hispaania koos selle valdustega Itaalias, Aafrikas ja Uues Maailmas&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot; /&gt;. 1526. aastal, pärast Mohácsi lahingut, omandas Austria Böömi kuningriigi ning selle osa Ungarist, mis jäi välja Türgi sultani võimu alt. Türklaste edasitung Balkanilt tõi kaasa pidevad kokkupõrked kahe impeeriumi vahel. Lõuna- ja Ida-Austriat tabas mitukümmend sissetungi rüüstamise, põletamise ja orjade võtmisega&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot; /&gt;.

[[Pilt:Vienna Battle 1683.jpg|pisi|[[Viini lahing]] (1683)]]

===17.–18. sajand===
1683. aastal kaitsesid mitme Euroopa riigi ühendväed Poola kuninga Jan Sobieski juhtimisel edukalt Viini türklaste eest. Leopold I valitsusajal (1657–1705) jooksul omandas Austria järk-järgult kontrolli kogu Ungari üle (lõplikult Karlowitzi rahuga 1699). Järgmise keisri Karl VI ajal seisid Habsburgid silmitsi meesliini hääbumisega ning pidid loobuma mitmetest varasematest pretensioonidest. Vastutasuks pragmaatilise sanktsiooni tunnustamise eest (millega sai keisri pärijaks vanim tütar [[Maria Theresia]]) pidi Austria loovutama teatud territooriumid ja eesõigused.&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot; /&gt; Samal ajal algas seoses Preisimaa esilekerkimisega Austria-Preisi vastasseis ja konkurents ülemvõimu pärast Saksa aladel. Koos Venemaa ja Preisimaaga osales Austria Poola esimeses ja kolmandas jagamises (vastavalt 1772 ja 1795).

===19. sajand===
Prantsuse revolutsiooni järel osales Austria Prantsusmaa-vastases koalitsioonis. Napoleoni keisriks kroonimine ja tema sõjaline edu Euroopas viisid Püha Rooma riigi likvideerimiseni 1806. aastal. Seda ennetades rajas keiser Franz II aastal 1804 oma pärusvaldustest Austria keisririigi (Austria keisrina Franz I). Austria kuulus koalitsiooni, mis kukutas 1814. aastal Napoleoni ja lõpetas sõjad Prantsusmaaga&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot; /&gt;. Järgnenud [[Viini kongress]]il 1815 kuulus Austriale kui ühele Euroopa suurvõimule juhtiva roll. Samal aastal asutati Austria eesistumisel [[Saksa Konföderatsioon]].
 
Saksa alade lahendamata sotsiaalsed, poliitilised ja rahvuslikud vastuolud viisid revolutsioonide laineni 1848. aastal. Selle järel võeti poliitiline suund Saksamaa ühendamisele&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot; /&gt;, mis võinuks teostuda kas Suur-Saksamaa või Suur-Austria kujul. Uus kroon pakuti Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kuid Austria ei soovinud loovutada oma saksakeelseid alasid moodustatavale Saksa impeeriumile ega lakata pretendeerimast juhtpositsioonile Saksa maade seas. Lisandus tüli Schleswig-Holsteini pärast. 1866. aastal viis see Austria-Preisi sõjani, mis lõppes Austria jaoks kaotusega Königgrätzi lahingus. Austria oli sunnitud lahkuma Saksa Konföderatsioonist ning jäi edaspidi Saksamaa poliitikast eemale&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot; /&gt;. Vastukaaluks lüüasaamisele reorganiseeriti keisririik 1867. aastal [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks (Austria keiser Franz Joseph I sai samal ajal ka Ungari kuningaks)&lt;ref name=&quot;J12XU&quot; /&gt;.

Lisaks austerlastele ja ungarlastele hõlmas riik arvukalt slaavi rahvaid (horvaadid, tšehhid, poolakad, russiinid, serblased, slovakid, sloveenid, ukrainlased), lisaks mitmed [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]] alasid. Seadusi avaldati kaheksas eri keeles ning asjaajamine ja koolide õppetöö toimusid rahvuskeeltes. Sellele vaatamata raskendasid paljurahvuselise impeeriumi valitsemist rahvuslikud liikumised, millele võimud olid sunnitud vastama salapolitsei tugevdamisega.&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot; /&gt;

[[Pilt:Austro-Hungarian Monarchy (1914).svg|pisi|Austria-Ungari, 1914]]

=== 20. sajand===
1908. aastal okupeeris Austria Türgile kuuluva Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikud ja poliitilised pinged Balkanil viisid troonipärija [[Franz Ferdinand]]i atentaadini [[Sarajevo]]s 1914, mida juhtivad Austria poliitikud kasutasid ära [[Serbia]]le sõja kuulutamiseks. See viis omakorda [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. Aastatel 1914–1918 hukkus enam kui miljon Austria-Ungari sõdurit ning sõja tulemusena lakkas impeerium olemast&lt;ref name=&quot;KRgli&quot; /&gt;. Oktoobris 1918 moodustasid keiserliku Austria ''Reichsrat''&lt;nowiki/&gt;'i austerlastest liikmed Saksa-Austria Ajutise Rahvuskogu (Provisorische Nationalversammlung für Deutschösterreich), mis moodustas valitsuse (''Staatsrat''). Uus valitsus keeldus osalemast Itaaliaga peetavatel kõnelustel vaherahu sõlmimiseks, jättes seeläbi vastutuse sõja lõpetamise eest ainuüksi keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]-le ja tema administratsioonile. 11. novembril 1918 (samal päeval, mil lõppes sõda liitlaste ja Saksamaa vahel) avaldas keiser uue ja vana valitsuse nõuandel proklamatsiooni, millega tunnistas rahva õigust valitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast. Hoolikalt sõnastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist.&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot; /&gt; Järgmisel päeval kuulutati välja [[Saksa-Austria]] riik (Staat Deutschösterreich), mille eesmärgina nähti ühinemist Saksamaaga&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot; /&gt;
Sõjajärgne olukord Kesk-Euroopas fikseeriti Saint-Germaini rahulepinguga 1919. aastal (Austria jaoks) ja Trianoni lepinguga 1920. aastal (Ungari jaoks). 
Rohkem kui 3 miljonit saksa keelt rääkivat endist Austria alamat leidsid ennast elavat vähemustena uutes rahvusriikides (Tšehhoslovakkias, Jugoslaavia, Ungari, Itaalia) väljaspool Austria vabariiki. [[Böömimaa]] (Sudeedimaa) ja suur osa [[Tirool]]ist läksid rahulepinguga vastavalt Tšehhoslovakkiale ja Itaaliale. Rahulepinguga keeldusid liitlased Saksa-Austria ühendamisest Saksamaaga, kartes viimase liigset tugevnemist. Liitlaste nõudmisel muudeti ka riigi nimi 1919. aasta lõpul Austria vabariigiks (Republik Österreich). Suures osas jäi püsima Austria impeeriumiaegne piir Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga (mis hiljem moodustasid Jugoslaavia).&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot; /&gt;

=== Sõdadevaheline periood ja teine maailmasõda===
1922. aastal garanteeris Rahvasteliit Austriale antavaid rahvusvahelisi laene oma inflatsiooni ohjeldamiseks, riigipankroti vältimiseks ja majanduse taastamiseks. Senine rahaühik kroon asendati šillingiga (suhtega 10 000:1) 1925. aasta rahareformi käigus&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot; /&gt;. Aastatel 1925–1929 nautis Austria majandus lühikest õitseaega, mil stabiilset šillingit nimetati kujundlikult Alpi dollariks. Uus tagasilöök tuli seoses USA börsikrahhiga 1929. aastal (nn [[must teisipäev]]).

[[Esimene Austria vabariik]] kestis kuni 1933. aastani, mil kantsler Engelbert Dollfuss kehtestas Itaalia fašismiga sarnaneva autokraatliku režiimi. Toonased suurparteid, sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid, omasid mõlemad paramilitaarseid üksusi. Sotsiaaldemokraatide ''Schutzbund'' kuulutati pärast pööret illegaalseks, kuid kodusõja puhkemise tõttu ei saadud seda laiali saata&lt;ref name=&quot;ToenU&quot; /&gt;. 1934 keelati sotsiaaldemokraatliku partei tegevus, paljud selle liikmed vangistati või emigreerusid. Mais 1934 kehtestasid nn austrofašistid uue konstitutsiooni (''Maiverfassung''), mis tugevdas Dollfussi võimu. Vt [[Austria Liitriik]]. Dollfuss tapeti 25. juulil 1934 natside riigipöörde katse käigus&lt;ref name=&quot;9tyay&quot; /&gt;. Tema järglane, kantsler Kurt Schuschnigg suutis Austria iseseisvust mõnda aega alal hoida.

12. märtsil 1938 võtsid Austria natsid üle valitsuse, samal ajal kui Saksa väed riigi okupeerisid. Päev hiljem, 13. märtsil 1938 kuulutati ametlikult välja Austria liitmine Saksamaaga ([[Anšluss|Anschluss]]). 10. aprillil toimusid parlamendivalimised Reichstagi referendum (osalesid üksnes Natsionaalsotsialistliku partei kandidaadid). Ühtlasi kujutasid valimised endast [[1938. aasta Austria anšlussireferendum|referendumit]], mis pidi tagantjärele kinnitama Austria liitmise Saksamaaga ühtseks [[Suursaksa Riik|Suursaksa riigiks]] (Kolmas ''Reich''). Ametlike tulemuste järgi oli osalusprotsent 99,5%, kellest 98,9% vastasid jaatavalt&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot; /&gt;. Iseseisvuse kaotanud Austria nimetati ümber Ostmarkiks, 1942. aastal Alpi-Doonau Ringkonnaks (''Alpen-Donau Reichgaue''). Kohe algas spontaanne juutide tagakiusamine, millele peagi anti ka seaduslik õigustus. Mitmed prominentsed natsipartei liikmed (Adolf Hitler, Ernst Kaltenbrunner, Arthur Seyss-Inquart, Franz Stangl) olid päritolult austerlased&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot; /&gt;.

13. aprillil 1945, pisut enne Kolmanda ''Reich''&lt;nowiki/&gt;'i kokkuvarisemist, langes Viin Nõukogude vägede kätte. 27. aprillil 1945 kuulutasid kolme partei (sotsiaaldemokraadid, konservatiivid ja kommunistid) esindajad iseseisvusdeklaratsiooniga Austria [[Suursaksa Riik|Suur-Saksamaa]] koosseisust eraldanuks. Samal päeval kinnitati Stalini eelneval heakskiidul ametisse ajutine valitsus eesotsas kantsler Renneriga&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot; /&gt;. Ühtlasi taastati varasem, Dollfussi-eelne konstitutsioon. Ehkki osa Lääne- ja Lõuna-Austriast oli endiselt Saksa vägede kontrolli all, loetakse 27. aprilli Austria Teise vabariigi asutamise päevaks. Aastatel 1939–1945 hukkus umbes 260 000 austerlast. Holokaustis hukkunud Austria juutide arvu hinnatakse 65 000-le, sõja eel riigist põgenenuid oli umbes 140 000. Hilisemad valitsused on tunnistanud tuhandete austerlaste osalemist tõsistes sõjakuritegudes.

=== Teise maailmasõja järel===
Sarnaselt Saksamaaga jagati ka Austria liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Pealinn Viin asus Nõukogude tsoonis. Kuna lääneliitlased tunnustasid Renneri valitsust (pärast mõningaid kahtlusi, et tegemist on Stalini marionetiga), välditi riigi jagamist kaheks, nagu toimus Saksamaal. Austriat [[Ohvritees|käsitleti]] kui liitlaste poolt Natsi-Saksamaa okupatsioonist vabastatud maad&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot; /&gt;. Järgnesid aastaid kestnud läbirääkimised liitlastega, mida mõjutas vahepeal alanud [[Külm sõda]]. 15. mail 1955 sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel [[Austria riigileping]], millega taastati Austria täielik iseseisvus. 26. oktoobril 1955, pärast kõigi liitlasvägede lõplikku väljaviimist, deklareeris Austria parlament riigi neutraalsust rahvusvahelistes konfliktides.&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;

Teise vabariigi poliitiline süsteem tugineb 1945. aastal taastatud konstitutsioonile. Seda iseloomustab põhimõte, et kõige tähtsamad poliitilised ametikohad jagunevad Sotsiaaldemokraatliku ja Rahvapartei liikmete vahel (Proporz)&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot; /&gt;. Arvestatavate huvirühmade (töölised, ettevõtjad, farmerid jt) esindajatega konsulteeritakse kogu seadusandliku protsessi vältel, mis garanteerib vastu võetud seaduste laialdase konsensuse&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot; /&gt;. Alates 1945. aastast on Austrias valitsenud kas nn Suur Koalitsioon (konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid) või nn Väike Koalitsioon (üks eelnimetatutest koos mõne väiksema erakonnaga). Ühe partei enamusvalitsus on olnud aastatel 1966–1970 (konservatiivid) ja 1970–1983 (sotsiaaldemokraadid).

Aastatel 1986–1992 oli Austria president Kurt Waldheim, endine Wehrmachti luureohvitser. Talle ametiajal esitatud kahtlustused sõjakuritegudes käivitasid intensiivse diskussiooni Austria natsimineviku üle&lt;ref name=&quot;26NKG&quot; /&gt;.

Gorbatšovi võimuletulekuga Nõukogude Liidus kadus vajadus hoida rangelt neutraalset positsiooni ida ja lääne vahel. 1987. aastal algasid kõnelused Austria lähenemise üle Euroopa Ühendusele. 1994. aastal toimunud referendumil pooldas 67% osalenutest Austria ühinemist Euroopa Liiduga alates 1. jaanuarist 1995. Riigi sõjalise koostöö ja rahvusvahelistesse sõjalistesse organisatsioonidesse kuulumise suhtes on peamised parteid eri meelt: sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, SPÖ) ei välista seda, kuid konservatiivid (Österreichische Volkspartei, ÖVP) eelistavad neutraliteedi jätkumist. 1998. aastal oli Austria Euroopa Liidu eesistujamaa, 1999. aastal liitus [[euroala]]ga. Samal ajal osutus valimistel edukaks Euroopa Liidu vastaseid jm parempoolseid meeleolusid koondanud Austria Vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreich FPÖ), mis oli aastatel 2000–2004 valitsuskoalitsioonis konservatiividega.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[1999. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2002. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2006. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2008. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2010. aasta Austria presidendivalimised]]
* [[Austria jalgpallikoondis]]
* [[Austria meediasüsteem]]
* [[Austria lennufirmade loend]]
* [[Austria välismaateenistus]]
* [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Austria jalgpalli kõrgliiga]]
* [[Austria veinid]]
* [[Eestlased Austrias]]
* [[Austria näitlejate loend]]
* [[Eesti suursaadik Austrias]]
* [[Eesti-Austria suhted]]
* [[2013. aasta Austria ajateenistusreferendum]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot;&gt;&quot;Austria&quot;. Encyclopædia Britannica. 25.03. 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FznJC&quot;&gt;http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/highlow.htm 25.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot;&gt;http://www.austria.org/population/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot;&gt;The Transformation of European Politics, 1763–1848, Oxford History of Modern Europe, page 209, Paul W. Schroeder, Oxford University Press, 1996, ISBN 978-0-19-820654-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot;&gt;&quot;Anschluss&quot;. Encyclopædia Britannica. 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phTaD&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160407075539/https://www.parlament.gv.at/ENGL/PERK/BOE/ 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot;&gt;http://www.tradingeconomics.com/austria/gdp 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190721124305/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/AUT 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot;&gt;http://wwwg.uni-klu.ac.at/spw/oenf/name2.htm 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181211175202/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/au.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10 ja 30.10.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GyluX&quot;&gt;http://www.carnuntum.at/de 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot;&gt;Beller (2006), 10–15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot;&gt;Beller (2006), 13–14&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot;&gt;Beller (2006), 23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CurAz&quot;&gt;Wheatcroft (1996), XVIII-XX&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 85–104&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot;&gt;Beller (2006), 49–65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot;&gt;Johnson (1989), 153&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 214–219&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot;&gt;Beller (2006), 106–113&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot;&gt;Beller (2006) 124–140&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/102.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot;&gt;Beller (2006), 131–141&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/116.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J12XU&quot;&gt;Beller (2006), 142–145&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/106.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot;&gt;Beller (2006), 161–170&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kACUU&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/109.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRgli&quot;&gt;Beller (2006), 179–193&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/108.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 291&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot;&gt;http://www.electionresources.org/at/nationalrat.php?election=2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot;&gt;Beller (2006), 190–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot;&gt;Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot;&gt;Beller (2006), 198–200&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot;&gt;http://www.bmeia.gv.at/en/embassy/consulate-general-new-york/practical-advice/consular-information/military-service.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot;&gt;Brook-Shepherd (1998), 257–258&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot;&gt;http://militarybudget.org/austria/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ToenU&quot;&gt;Johnson (1989), 104; Brook-Shepherd (1998), 269–270&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5717C&quot;&gt;http://www.globalfirepower.com/country-military-strength-detail.asp?country_id=austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9tyay&quot;&gt;Johnson (1989), 107; Brook-Shepherd (1998), 292&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160426020343/http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot;&gt;Beller (2006), 231–233&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot;&gt;Johnson (1989), 168–169&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot;&gt;Wallace (1999), 81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot;&gt;EWEA Staff (2010). Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009 (MW). European Wind Energy Association&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot;&gt;Beller (2006), 247; Johnson (1989), 135–136&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YO697&quot;&gt;Andmed selles alapeatükis pärinevad allikast [https://web.archive.org/web/20081113214943/http://www.bmwa.gv.at/BMWA/Schwerpunkte/Energie/InfoPublikation/Montanhandbuch/default.htm ''Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit: Österreichisches Montanhandbuch 2007''. Viin 2007]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot;&gt;Rauchensteiner (1985)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507132720/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot;&gt;Beller (2006), 255&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507160051/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot;&gt;Johnson (1989), 165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507133110/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26NKG&quot;&gt;Beller (2006), 287–290&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401133821/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401123227/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507143143/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot;&gt;http://languageknowledge.eu/countries/austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YydJd&quot;&gt;http://www.ethnologue.com/country/AT&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot;&gt;http://www.migration.gv.at/en/living-and-working-in-austria/integration-and-citizenship/citizenship.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sE14f&quot;&gt;Thaler (2001), 72&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot;&gt;Beller (2006), 259–286; Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot;&gt;Beller (2006), 295–299&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phFLe&quot;&gt;http://www.austria.org/religion/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BojSd&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508141534/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/day_care_centres_child_care/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MvijE&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508170649/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;doqEi&quot;&gt;http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-austria/tuition-fees-3798 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160402042142/http://www.studyinaustria.at/study_in_austria/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 184–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160505073309/http://www.austria.info/us/activities/culture-traditions/austria-europe-meeting-place/austria-music-history 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot;&gt;http://www.nationalanthems.info/at.htm 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160422154130/http://www.berliner-philharmoniker.de/en/history/herbert-von-karajan/#event-herbert-von-karajan-elected-chief-conductor 20.04.2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Beller, Steven, ''A Concise Histort of Austria''. Cambridge: Cambridge University Press. 2006.
* Brook-Shepherd, Gordon, ''The Austrians: a thousand-year odyssey''. New York: Carroll &amp; Graf Publishers, Inc. 1998.
* EWEA Staff, ''Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009''. European Wind Energy Association. 2010.
* Johnson, Lonnie, ''Introducing Austria: a short history.'' Riverside (Calif): Ariadne Press. 1989.
* Piir, Milvi Martina, Austria identiteediotsinguil Euroopa Liidus. ''Diplomaatia'' 137/138, (veebruar) 2015.
* Rauchensteiner, Manfred, ''Der Sonderfall. Die Besatzungszeit in Österreich 1945 bis 1955''. Wien: Heeresgeschichtliches Museum / Militärwissenschaftliches Institut. 1985.
* Thaler, Peter, ''The Ambivalence of Identity: The Austrian Experience of Nation-Building in a Modern Society''. West Lafayette (IN): Purdue University Press. 2001
* Wallace, Ian (ed,), ''German-speaking exiles in Great Britain''. Amsterdam: Rodopi. 1999.
* Wheatcroft, Andrew, ''The Habsburgs. Embodying Empire.'' London: Penguin Books. 1996.

{{ELriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AT}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Austria| ]]</text>
      <sha1>ai96iwexb2v5s38weh8s5zmgoyz61kj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265247</id>
      <parentid>7265209</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:27:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitika */</comment>
      <origin>7265247</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="63833" sha1="mteev9qcjmtl2xmkutsrmvzpc5rmv7n" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata [[Austria (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} 
{{Riik
| riiginimi = Austria Vabariik
| omastav = Austria
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Republik Österreich
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Austria Bundesadler.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Austria in European Union.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[saksa keel]],&lt;br&gt;piirkondlikud keeled [[horvaadi keel|horvaadi]], [[ungari keel|ungari]] ja [[sloveeni keel|sloveeni]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Viin]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Alexander Van der Bellen]]
| valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler
| valitsusjuhi_nimi = [[Christian Stocker]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| rahvaarv_viide = 
| iseseisvus = [[27. juuli]] [[1955]] (liitlasvägede okupatsiooni lõpp)
| valuuta = [[euro]] (EUR)
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = &quot;[[Land der Berge, Land am Strome]]&quot;
| usund = 
| üladomeen = [[.at]]
| telefonikood = 43
| riigikord = föderatiivne vabariik
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = AUT
| märkused = 
}}

'''Austria Vabariik''' ([[saksa keel]]es ''Republik Österreich'') on [[merepiirita riik]] [[Kesk-Euroopa]]s, üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st koosnev [[föderatsioon]]. 

Austria piirneb läänes [[Liechtenstein]]i ja [[Šveits]]iga, lõunas [[Itaalia]] ja [[Sloveenia]]ga, idas [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga ning põhjas [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigiga]]. Austria pindala on 83 879&amp;nbsp;km². Pinnamood on väga mägine, sest suur osa riigist on [[Alpid]]&lt;nowiki/&gt;e mäestikus. Ainult 32% Austriast asub madalamal kui 500 m merepinnast. Austria kõrgeim punkt [[Großglockneri mägi]] on 3798 m merepinnast&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot; /&gt;, madalaim punkt asub [[Neusiedli järv]]e läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.&lt;ref name=&quot;FznJC&quot; /&gt;

Enamik rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlik kirjakeel on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikud piirkondlikud vähemuskeeled on [[ungari keel|ungari]] ([[Burgenland|Burgenlandi liidumaal]]), [[horvaadi keel|horvaadi]] (Burgenlandi liidumaal) ja [[sloveeni keel|sloveeni]] keel ([[Kärnteni liidumaa]]l). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot; /&gt;

[[Pilt:Austria_kaart.png|pisi|Austria kaart]]

Austria kujunemine on tihedasti seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägi mitu keisrivõimuga rahulolematut Põhja-Saksa vürsti [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatust suurendada. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis koos [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi algul nõrgestas pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 

17.–18. sajandil säilitas Austria oma suurvõimu Euroopas&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot; /&gt;. 1804. aastal kuulutas tollane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi; see oli vastureaktsioon [[Napoleoni kroonimine|Napoleoni kroonimisele]] Prantsusmaa keisriks. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866. aastal andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelise. 

1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni.

Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast 1918. aastal pärast esimest maailmasõda. Vahetult pärast seda nähti mõni aeg võimalust liita Austria ja Saksamaa ning loodud vabariik kandnuks esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast 1919. aastal [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga, millega loodi [[Esimene Austria vabariik]]. 

1938. aastal okupeeris ja annekteeris [[Kolmas Riik|Saksamaa]] Austria ([[anšluss]])&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot; /&gt;. Anneksioon kestis kuni [[Teine Maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid liitlasväed Austria ning taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati [[Austria riigileping]]uga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.

Tänapäeval on Austria parlamentaarse esindusdemokraatiaga föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st&lt;ref name=&quot;phTaD&quot; /&gt;. Pealinn ja ühtlasi suurim linn on [[Viin]] (rahvaarv 1,7 miljonit). Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 [[USD]] elaniku kohta 2014&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot; /&gt;) järgi on Austria maailma jõukaimaid riike. Riigi kõrge elatustase kajastub inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot; /&gt;). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.

== Nimi ==
Austria saksakeelne nimi Österreich tähendab idariiki. See tuleneb vanast ülemsaksakeelsest sõnast Ostarrichi, mis esimest korda ilmus ühes ürikus (Ostarichi-Urkunde) 996. aastal&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot; /&gt;. Võimalik, et tegemist on keskaegse ladina kohanime ''Marcia orientalis'' (&quot;Idariik&quot; või &quot;Idamark&quot;) tõlkega kohalikku baieri dialekti; teadaolevalt moodustati 976. aastal tänapäeva Austria aladel Baieri hertsogkonna idapoolne piirimaa. &quot;Austria&quot; on saksapärase nime latiniseeritud vorm, mis ilmub kirjalikesse allikatesse esimest korda 12. sajandil. Sel ajal kujutasid Austria Doonau-piirkonnad (Ülem- ja Alam-Austria) endast nii Baieri kui ka üldse Saksa riikide kõige idapoolsemaid alasid, mida sel ajal asustasid [[sorbid]], [[polaabid]] jt slaavi hõimud.

== Poliitika==
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastu võetud konstitutsioonil, mille järgi on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni on täiendatud 1929. aastal ning kehtestatud uuesti 1945. aastal. Riigipea on föderaalpresident (''Bundespräsident''), kelle valib rahvas. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsuse saab tagandada presidendi dekreediga või parlamendi alamkoja (''Nationalrat'') avaliku hääletusega&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot; /&gt;.

[[Austria parlament]] koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (ülemkogu). Alamkoja korralised valimised toimuvad iga viie aasta järel (või pärast alamkoja erakorralist laialisaatmist). Valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik, see on koos [[Malta]]ga Euroopa Liidu madalaim vanusepiir. 1992. aastal alandati vanusepiir 19-lt 18-le ja 2007. aastal 18-lt 16-le. Erakondade jaoks on kehtestatud 4% valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot; /&gt;. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat''&lt;nowiki/&gt;'il, mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot; /&gt;. Konstitutsioonikohtul (''Verfassungsgerichtshof'') on märgatavat mõju seadusandlusele&lt;ref name=&quot;kACUU&quot; /&gt;. Alates 1995. aastast on [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsused Austria suhtes ülimuslikud. [[Euroopa Inimõiguste Konventsioon]] on võetud üle Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot; /&gt;.

Kuigi ametlikult on Austria föderaalriik, on liidumaadel tegelikult vähe poliitilist võimu. Liidumaadel ei ole kohtuvõimu, see on ainult riiklik.

Igal liidumaal on ka oma kohalik parlament ''Landtag'' (maapäev), mis valitakse viieks aastaks (Ülem-Austrias kuueks aastaks). Kõik maapäevad on ühekojalised. Kõige väiksemad maapäevad on Burgenlandi, Kärnteni, Salzburgi, Tirooli ja Vorarlbergi liidumaadel (36 kohta), Steiermargi maapäev on 48- ning Alam- ja Ülem-Austria maapäevad 56-kohalised. Liidumaade valitsusjuht on kuberner (meessoost ''Landeshauptmann'', naissoost ''Landeshauptfrau''), kes on peaaegu alati maapäeva enamuspartei juht liidumaal.

Viin on ühteaegu nii linn kui ka liidumaa, seepärast on Viini linnapea ka Viini liidumaa kuberner. Ka Viini 100-kohalise linnavolikogu (''Gemeinderat'') liikmed on kõik korraga ka Viini maapäeva liikmed, kuid Viini linnaseadus nõuab linnaasjade ja maa-asjade lahusust. Seega toimuvad linnavolikogu ja maapäeva istungid eraldi, kuigi liikmed on samad. Linnavolikogu istungil tohib arutada ainult linnaasju, maa-asjade arutamine on keelatud ja maapäeva istungil võib arutada ainult maa-asju, kuid mitte linnaasju.

Viimased maapäevade valimised toimusid Ülem-Austrias 2015, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2018, Steiermargis ja Vorarlbergis 2019 ning Burgenlandis ja Viinis 2020. Järgmised valimised toimuvad Ülem-Austrias 2021, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2023, Steiermargis ja Vorarlbergis 2024 ning Burgenlandis ja Viinis 2025.

=== Hiljutine areng===
2006. aasta üldvalimistel saavutasid tugevama tulemuse sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPÖ]]), samal ajal kui konservatiivid (Österreichische Volkspartei, [[Austria Rahvapartei|ÖVP]]) kaotasid ligikaudu 8% varasemast toetajaskonnast. Moodustati konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide nn suur koalitsioon (kestis juunini 2008, kantsleriks sotsiaaldemokraat [[Alfred Gusenbauer]]). 2008. aasta valimised nõrgestasid mõlemat suurparteid, kuid kahe peale saavutati siiski 70% valijate toetus. Kantsleriks sai sotsiaaldemokraat [[Werner Faymann]]. Kolmanda tulemuse saavutasid rohelised (11%). Parempoolsed ([[FPÖ]]) ja Austria Tulevikuliit (''Bündnis Zukunft Österreich'') kogusid kokku alla 20% häältest. Ka 2013. aasta valimiste järel säilitasid SPÖ ja ÖVP kahe peale parlamendis enamuse (99 kohta 183-st). FPÖ-l on 40 ja rohelistel 24 kohta. Ülejäänud kohad jagunevad kahe väikepartei vahel.&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot; /&gt;

2017. aasta valimistel kaotasid rohelised kõik kohad, samas SPÖ koosseis ei muutunud, kuid suurimad võitjad olid ÖVP ja FPÖ, mis moodustasid ka valitsuse ja ÖVP juht, 31-aastane [[Sebastian Kurz]] sai maailma kõige noorimaks valitsusjuhiks. 2019. aastal ÖVP ja FPÖ koalitsioon lagunes, korraldatud erivalimistel kaotasid SPÖ ja FPÖ vastavalt 12 ja 20 kohta, rohelised pääsesid uuesti parlamenti, võites 26 kohta. 2020. aastal moodustati uus ÖVP ja roheliste koalitsioon, ning Kurz sai uuesti kantsleriks ja on jälle ka maailma noorim valitsusjuht.

Kõik Viini linnapead aastast 1945 on olnud SPÖ liikmed. Ka kõik Burgenlandi kubernerid on alates 1964. aastast olnud SPÖ liikmed, samas kõik Alam-Austria, Ülem-Austria, Tirooli ja Vorarlbergi kubernerid alates 1945. aastast on olnud ÖVP liikmed. Salzburgi ja Steiermargi kubernerid olid alates 1945. aastast kuni vastavalt 2004. ja 2005. aastani kõik ÖVP liikmed, seejärel sai võimule mõlemal liidumaal SPÖ, kuid pärast 2013. ja 2015. aastast on mõlemal liidumaal ÖVP juhitud valitsus. Kärnten oli pikka aega (1945–1989) SPÖ kants, kuni kuberneriks sai vastuoluline FPÖ parteijuht [[Jörg Haider]]. Ta kaotas umbusaldushääletuse 1991, mispeale valitses kuni 1999. aastani ÖVP, kuid 1999 valiti Haider tagasi. 2013. aastal tuli Kärntenis uuesti võimule SPÖ, kuberneriks sai [[Peter Kaiser]].

Viinis valitseb SPÖ-roheliste koalitsioon, Burgenlandis SPÖ enamus (19 kohta 36-st), Kärntenis ja Steiermargis nn suur koalitsioon (Kärntenis SPÖ, Steiermargis ÖVP juhitud), Tiroolis ja Vorarlbergis ÖVP-roheliste koalitsioon, Salzburgis ÖVP-roheliste-NEOS koalitsioon ning Alam-Austrias ja Ülem-Austrias ÖVP juhitud Proporz.

=== Välissuhted===
1955. aasta [[Austria riigileping]]uga lõppes liitlaste okupatsioon ja Austriat tunnustati taas suveräänse riigina. 26. oktoobril 1955 deklareeris Austria oma neutraliteeti, mille kohaselt pidi riik hoiduma sõjalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile välismaiseid sõjaväebaase. Neutraliteet jäi mitmeks aastakümneks Austria välispoliitika nurgakiviks. Muutused hakkasid tekkima seoses Nõukogude Liidu likvideerimisega. Alates 1995. aastast teeb Austria koostööd Euroopa Liiduga välis- ja julgeolekupoliitika alal ning osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]i (''Partnership for Peace)'' raames rahumissioonidel.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt; 1955. aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel, mis ei luba Austria territooriumil rajada välismaiseid sõjaväebaase. Austria kuulub [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE).

=== Sõjajõud===
Austria sõjavägi (''Bundesheer'') põhineb kohustuslikul [[ajateenistus]]el. Iga sobiva tervisliku seisundiga meeskodanik vanuses 18–50 aastat on sõjaväeteenistuskohuslane ning peab enne 35. eluaastat läbima 6-kuulise ajateenistuse, mille järel ta arvatakse kaheksaks aastaks reservi. Vabatahtlikku ajateenistust on võimalik läbida alates 16. eluaastast, osaleda võivad nii mehed kui ka naised. Maailmavaatelistel, religioossetel või muudel põhjusel võib taotleda ajateenistuse asendamist üheksakuulise tsiviilteenistusega&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot; /&gt;. Alates 1998. aastast võivad naised saada elukutselisteks sõduriteks.

2013. aastal korraldatud rahvahääletuse tulemusega (59,7:40,3) lükati tagasi üleminek kutselisele sõjaväele. Ainsa liidumaana hääletas ülemineku poolt Viin.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vb2013.bmi.gv.at/|pealkiri=Volksbefragung 2013|väljaanne=Bundesministerium für Inneres|aeg=|vaadatud=01.11.2020|arhiivimisaeg=6.09.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130906012455/http://vb2013.bmi.gv.at/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Austria sõjajõud]] (''Streitkräfteführungskommando'') koosnevad maavägedest (''Landstreitkräfte''), õhuvägedest (''Luftstreitkräfte''), rahvusvahelistest missioonivägedest (''Internationale Einsätze'') ja erivägedest (''Spezialeinsatzkräfte''). Lisanduvad mitmesugused juhtimis- ja tugiteenistused (''Kommando Einsatzunterstützung, Führungsunterstützungszentrum''). Merepiirita riigina puudub Austrial merevägi.

2012. aastal moodustasid Austria kaitsekulutused 0,8% sisemajanduse kogutoodangust&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot; /&gt;. Elavjõudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest&lt;ref name=&quot;5717C&quot; /&gt;, kellest umbes 12 000 on ajateenijad. Põhiseaduse järgi on sõjavägede ülemjuhatajaks riigipea (president), tegelikuks juhiks on kaitseminister.

Külma sõja ajal oli Austria oma idabloki naabritest ([[Tšehhoslovakkia]], Ungari) eraldatud nn [[raudne eesriie|raudse eesriidega]]. Pärast selle langemist abistasid sõjajõud Austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest. Vajadus sõjaväe koostööks piirivalvega lakkas 2008. aastal, mil Ungari ja Slovakkia ühinesid Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast ÜRO rahuvalvejõududes jm humanitaarmissioonidel. Katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisüksus koosneb üksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostööd tsiviilspetsialistidega (nt päästekoerte teenistus).

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Austria, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|500px|Austria liidumaad]]

Föderaalriigina jaguneb Austria üheksaks liidumaaks (''Bundesländer''), mis on omakorda jagatud regioonideks (''Bezirke'') ja linnadeks. Regioonid jagunevad omavalitsuslikeks kogukondadeks (''Gemeinden''). Linnad ei ole üksnes administratiivsed üksused, vaid omavad mõningaid föderaalvalitsusest sõltumatuid seadusandlikke õigusi, peamiselt kultuuri, sotsiaalhoolekande, linnaplaneerimise ja ehituse ning keskkonnakaitse (mh jahipidamise) valdkonnas.

=== Liidumaad ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|-
! Liidumaa !! Pealinn !! Territoorium (km²) !! Rahvaarv (1.01.2023) !! SKP (2012, mld €) !! SKP elaniku kohta (€)
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Alam-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Sankt Pölten || 19 179,56 || 1 718 373 || 49,750 || 30 800
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Burgenland]] || align=&quot;left&quot; | Eisenstadt || 3965,20 || 301 250 || 7,311 || 25 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Kärnten]] || align=&quot;left&quot; | Klagenfurt || 9536,50 || 568 984 || 17,620 || 31 700
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Salzburgi liidumaa|Salzburg]] || align=&quot;left&quot; | Salzburg || 7154,56 || 568 346 || 23,585 || 44 500
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Steiermark]] || align=&quot;left&quot; | Graz || 16 399,34 || 1 265 198 || 40,696 || 33 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Tirool]] || align=&quot;left&quot; | Innsbruck || 12 648,37 || 771 304 || 28,052 || 39 400
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || 414,82 || 1 982 097 || 81,772 || 47 300
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Vorarlberg]] || align=&quot;left&quot; |Bregenz || 2601,67 || 406 395 || 14,463 || 38 900
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Ülem-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Linz || 11 982,52 || 1 522 825 || 53,863 || 38 000
|}

=== Suuremad linnad ===
Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2012
# [[Viin]] – 1,731 mln
# [[Graz]] – 265 000
# [[Linz]] – 191 000
# [[Salzburg]] – 149 000
# [[Innsbruck]] – 121 000
# [[Klagenfurt]] – 95 000

== Loodus ==

Austria asub 46° ja 49° põhjalaiuse ning 9° ja 18° idapikkuse vahel. Maa on valdavalt mägine, eriti lääneosas. Austria 84 000&amp;nbsp;km² kogupindalast hõlmavad tasandikud umbes veerandi (valdavalt idaosas) ja ainult 32% territooriumist asub madalamal kui 500&amp;nbsp;m merepinnast.

Geograafiliselt jaguneb Austria 5 vööndiks: Ida-Alpid (u 62% territooriumist), Alpide ja Karpaatide eelmäestikud (12%), Pannoonia tasandik ümbritsevate eelmäestikega (12%), Böömi massiivi keskosas asuv Austria graniidiplatoo (10%) ja osa Viini basseinist (4%).

Kõrgeimad mäed:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Mägi !! Kõrgus (m) !! Mäestik
|-
| [[Großglockner]] || 3798 || Kõrg-Tauern
|-
| Wildspitze || 3772 || Ötztali Alpid
|-
| Kleinglockner || 3770 || Kõrg-Tauern
|-
| Weisskugel || 3739 || Ötztali Alpid
|-
| Pöschlturm || 3721 || Kõrg-Tauern
|-
| Hörtnagelturm || 3719 || Kõrg-Tauern
|}

Fütogeograafiliselt kuulub Austria boreaalse vööndi tsirkumboreaalsesse alasse. Austria territoorium jaguneb nelja ökotüüpi: Kesk-Euroopa segametsad, Pannoonia segametsad, Alpi okaspuu- ja segametsad ning Lääne-Euroopa laialehised metsad.

=== Kliima ===

Suurem osa Austriast asub mõõdukas kliimavöötmes, kus puhuvad valdavalt niisked läänetuuled. Kuna ligemale ¾ maast moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Idaosas Pannoonia tasandikul ja piki Doonau orgu on kliima kontinentaalsem ja kuivem kui mägistel aladel. Hoolimata suhteliselt külmadest talvedest (−10...0&amp;nbsp;°C) võivad suvised temperatuurid olla suhteliselt kõrged (keskmiselt 20&amp;nbsp;°C; maksimum 40,5&amp;nbsp;°C augustis 2013).&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot; /&gt;

==Majandus==

Austria on [[turumajandus]]lik arenenud [[tööstusriik]]. 1. jaanuaril [[2002]] võeti kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Austria šilling]]i.

Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on [[rasketööstus]]e põhiharud ([[energeetika]], [[metallurgia]], [[naftatööstus]]) ja suured pangad.{{lisa viide}} Haldusfirma [[Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft]] kontrolli all olevais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.{{lisa viide}} Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud ([[OMV AG]], [[Voestalpine AG]], [[VA Technologie AG]], [[Steyr Daimler Puch AG]], [[Austria Metall AG]]). [[Steyr-Daimler-Puch]] müüdi kontsernile [[Magna International]], [[VA Tech]] [[Siemens AG]]-le, [[Jenbacher Werke]] [[General Electric]]ule.

Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes [[Lääne-Euroopa]] tööstusmaadega.

2017. aastal oli Austrias tööjõulisi 4,26 miljonit ja töötus 5,5%. 3% elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2017)&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
!Sektor !!SKT osakaal, % !! Tööjõu osakaal, %
|-
| bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 1,3 || 0,7
|-
| bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 28,4 || 25,2
|-
| bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 70,3 || 74,1
|-
|}

=== Energia ===
{{Vaata|Austria energeetika}}
1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel [[Zwentendorfi tuumaelektrijaam|Zwentendorfis tuumaelektrijaama]] ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot; /&gt;, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud.

Üle poole Austria elektrivajadusest saadakse veejõust. Taastuvenergia (lisaks veele ka tuul, päikeseenergia ja biomass) moodustab 62,89% Austria energiatarbimisest. Ülejäänu pärineb maagaasist ja naftast.&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot; /&gt;

===Väliskaubandus===

[[Pilt:Raffinerie OMV Schwechat.jpg|pisi|[[Nafta]] rafineerimise ettevõte Schwechatis]]
[[Pilt:Weißenstein - Chemiewerk.jpg|pisi|Weißensteini keemiatööstus]]
[[Pilt:Papier- und Zellstofffabrik in Frantschach3.JPG|pisi|Frantschachi [[tselluloos]]i- ja [[paber]]ivabrik]]
Austria tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, mootorsõidukid ja nende varuosad, paber ja papp, metallikaubad, kemikaalid, raud ja teras, tekstiilid ning toidukaubad. Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 30,96%, [[Itaalia]] 8,17%, [[Šveits]] 4,99% ja [[Ameerika Ühendriigid]] 3,99%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Austria tähtsaimad impordiartiklid on *masinad ja varuosad, mootorsõidukid, kemikaalid, metallikaubad, nafta ja naftasaadused ning toidukaubad. Austria tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] 45,07%, [[Šveits]] 6,76%, [[Itaalia]] 6,66% ja [[Holland]] 4,03%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

===Tööjõud ja tööhõive===
2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi [[töötus]] 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.

55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses kasin näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.

===Börsid=== 
Austria suurim [[börs]] on [[Viini Börs]], mille tähtsaim [[börsiindeks]] on [[Austrian Traded Index]] (ATX).

=== Põllumajandus ===
[[Pilt:Skarbin Laerchen Mischwald 17112006 03.jpg|pisi|[[Lehis]]e-segamets Lõuna-Austrias]]
1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel [[põllumajandus]]es.{{lisa viide}}

Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb [[mahepõllundus]]ega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.

Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on [[Marchfeld]] [[Viin]]i lähedal.

Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on [[vein]], mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja [[USA]]-sse. Veini eksporti kahjustas [[1985]]. aasta [[glükoolveiniskandaal]], ent vahepeal on Austria [[kvaliteetvein]]id nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.
 
===Metsamajandus===
1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.{{lisa viide}}

Suurte [[mets]]ade tõttu on [[metsamajandus]] oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku [[puidutööstus]]t ja [[paberitööstus]]t. Toorpuitu eksporditakse peamiselt [[Lõuna-Euroopa]]sse.

[[Jahimajandus]] ja [[kalandus]] on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.

=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Erzberg3.jpg|pisi|[[Erzberg]]]]
Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks [[plii]] kaevandamine [[Bad Bleiberg]]is on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa [[rauamaak|rauamaagi]]- ja [[pruunsüsi|pruunsöe]]kaevandusi.

Olulised on veel [[naatriumkloriid|soola]], rauamaagi (koos [[Hematiit|hematiidiga]] 2 091 995 tonni, peaaegu kõik [[Erzberg]]ilt), [[magnesiit|magnesiidi]] (769 188 tonni) ja [[volframimaak|volframimaagi]] (400 000 tonni) kaevandamine ning [[nafta]] (856 270 tonni) ja [[maagaasi]] (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja [[Salinen Austria]] tootis 2006. aastal 764 189 tonni [[keedusool]]a ja 1336 tonni [[kivisool]]a. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006. aastal, 3,7 miljonit tonni 1970. aastal).

[[Mäetööstus]]es on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab [[kivimurdud]]es ning [[kruus]]a- ja [[liivakarjäär]]ides.&lt;ref name=&quot;YO697&quot; /&gt;

=== Töötlev tööstus ===
Tööstuses on esikohal [[rasketööstus]]. [[Must metallurgia|Musta metallurgia]] ([[Linz]], [[Leoben]], [[Kapfenberg]]) toodang ületab omamaised vajadused. [[Värvilised metallid|Värvilistest metallidest]] toodetakse kõige rohkem [[alumiinium]]i ([[Ranshofen]]is), [[vask]]e ([[Brixlegg]]is) ja pliid ([[Gailitz]]is). Üle poole [[elektrienergia]]st annavad [[hüdroelektrijaam]]ad. [[Masinatööstus]] (Viin, Graz, [[Sankt Pölten]], [[Steyr]]) toodab [[kergetööstus|kerge]]-, [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja [[naftatööstus]]e ning [[energeetika]]seadmeid, elektriaparaate, [[vedur]]eid, [[mootorratas|mootorrattaid]] ja [[jõelaev]]u. [[Keemiatööstus]]e põhitoodangusse kuuluvad [[lämmastikväetis]]ed (Linz), [[kunstkiud]] ([[Gmunden]]) ja [[plast]]id.

=== Teenindus ===
[[Pilt:Linz-schlossmuseum-südtrakt.JPG|pisi|Linzi lossimuuseum]]

[[Pilt:Hinterthal View3.jpg|pisi|Hinterthal talvel]]
Teenused moodustavad Austrias üle poole [[hüvis]]test. Peamised valdkonnad on [[turism]], [[kaubandus]] ja [[pangandus]].

Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest [[pangasaladus]]est. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.

Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud [[talisport|talispordiga]].

== Rahvastik ==

2016. aastal elas Austrias hinnanguliselt 8&amp;#160;576&amp;#160;149 inimest, ligikaudu veerand neist pealinnas Viinis (1,8 miljonit, koos eeslinnadega 2,6 miljonit). Aastatel 2001–2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa selles langeb sisserände arvele. Rahvaarv suurenes kõigil liidumaadel, välja arvatud Kärtneris (−0,6%). 43% elanikkonnast on koondunud Ida-Austriasse (Viin, Alam-Austria, Burgenland), järgneb Lääne-Austria (Ülem-Austria, Salzburg, Tirool, Vorarlberg) 36%-ga. Lõunapoolsete liidumaade (Kärtner, Steiermark) arvele langeb 21%&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot; /&gt;.

31. oktoobri 2013 seisuga elas Austrias 954 meest iga 1000 naise kohta (absoluutarvudes vastavalt 4,15 ja 4,35 miljonit). Naiste arvuline ülekaal tuleneb nende kõrgemast elueast. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus oli 18,3% ja see tõuseb. Alla 15-aastaste laste osakaal 14,4% oli jäänud samaks. Loomulik iive oli kergelt negatiivne (−0,01% ehk −942 inimest). Rahvastiku keskmine vanus oli 42,2 aastat. Muu riigi kodakondsusega isikuid oli 12,4%. 16,6% elanikest olid sündinud välismaal, peamiselt Saksamaal (73&amp;#160;000), Türgis (71 000), Bosnias ja Hertsegoviinas (55 000), Serbias (42&amp;#160;000), Tšehhis (33 000), Rumeenias (26&amp;#160;000) ja Poolas (21 000). 2011. aasta loenduse kohaselt omas 2/5 välismaal sündinud elanikest Austria kodakondsust (enamasti saadud naturalisatsiooni korras). Muudest rahvustest inimesi elas kõige enam Viinis (21,7%), millele järgnesid läänepoolsed liidumaad Vorarlberg (13,2%), Salzburg (12,6%) ja Tirool (11%)&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot; /&gt;.

Aastatel 2001–2011 jäi elussündide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele. 41,7% lastest sündis registreerimata kooselust või üksikvanematel&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot; /&gt;. Populaarseimad nimed olid Anna ja Lukas&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot; /&gt;. Iga viljakas eas naise kohta sündis 2014. aastal 1,46 last. Keskmine vanus esimese lapse sündimisel on 29 aastat. Oodatav eluiga oli meestel 78,9 aastat (2004 76,4 aastat) ja naistel 83,7 aastat (2004 82,1 aastat).&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot; /&gt;

2014. aastal immigreerus Austriasse 170 115 ja emigreerus 97 791 inimest. Rahvaarv suurenes sisserände arvel 72 324 inimese võrra, mis on 2013. aastaga võrreldes 32% tõus (siis +54&amp;#160;728). 62% immigrantidest pärineb teistest Euroopa Liidu maadest (+44 841), eriti Rumeeniast (+12 710), Ungarist (+7798) ja Saksamaalt (+5562). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabus 29 902 inimest, peamiselt Bosniast ja Hertsegoviinast (+2625), Serbiast (+2543) ja Kosovost (+1375). Väljaspool Euroopat olid sisserändajate peamisteks lähteriikideks Süüria (+7129), Afganistan (+2709). Austria-siseselt oli eelistatud sihtkohaks Viin (35% kõigist sisserännanutest).&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot; /&gt;

=== Keeled ===

Austria riigikeel on saksa keel, mida räägib emakeelena või õpitud keelena 96% elanikkonnast. Saksa keel on kasutusel haridussüsteemis ja meedias, kuigi sõnavaras ja häälduses leidub erinevusi Saksamaal kõneldavast standardkeelest (näiteks &quot;jaanuar&quot; on kõrgsaksa keeles ''Januar'', kuid Austrias ''Jänner''). Esineb arvukalt kohalikke dialekte, mille rääkijatel võib olla raskusi üksteisest arusaamisega. Üldiselt on Austrias levinuim [[Baieri keel|baieri]] dialekt, millest omakorda eristatakse kahte alamdialekti: keskbaieri, mida räägitakse peamiselt Alam- ja Ülem-Austrias ning Salzburgi ja Burgenlandi põhjaosas. Sellest omakorda eksisteerib Viini dialekt, mida väljaspool Viini peaaegu üldse ei räägita, ka linna ümbritseval Alam-Austria liidumaal ei tunta paljusid Viini väljendeid. Steiermargis, Kärntenis, Tiroolis ning Salzburgi ja Burgenlandi lõunaosas räägitakse rohkem lõunabaieri dialekti. Vorarlberg on eriline, kuna seal domineerib alemanni dialekt. Võõrkeeltest on enim levinud inglise keele oskus, mida emakeelena räägib 0,7%, kuid õpitud keelena u 40% elanikkonnast&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot; /&gt;. Kärtneri ja Steiermargi liidumaal on ametlikuks vähemuskeeleks sloveenia keel, Burgendlandi liidumaal ungari keel. 2015. aasta seisuga räägib emakeelena türgi keelt 183 000, serbia keelt 177 000, inglise keelt 58 600, bosnia keelt 34 900, poola keelt 30 600, albaania keelt 28 200, tšehhi keelt 17 700, araabia keelt 17 600, rumeenia keelt 16 900, pärsia ja itaalia keelt kumbagi 10 700, prantsuse keelt 10 200 ja hispaania keelt 9980 inimest.&lt;ref name=&quot;YydJd&quot; /&gt;

Austria kodakondsuse taotlemisel naturalisatsiooni korras on nõutav saksa keele oskus B1-tasemel.&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot; /&gt;

=== Rahvused ===

Ajalooliselt tavatseti pidada austerlasi etnilisteks sakslasteks, kuid see suhtumine muutus esimese maailmasõja järel ning veelgi enam pärast teist maailmasõda&lt;ref name=&quot;sE14f&quot; /&gt;. Traumaatilised sõjalis-poliitilised sündmused ja soov distantseeruda natsismist viisid katseteni luua omaenda eristuv identiteet ning tänapäeval ei pea enamik austerlasi ennast sakslasteks&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot; /&gt;.

Ajalooliselt on Austrias elanud suured sloveeni ja horvaadi (Kärtneri liidumaal) ning ungari kogukonnad (Burgenlandi liidumaal), keda 1955. aasta Riigilepinguga tunnustatakse kui vähemusrahvustena&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;. Kärtneri liidumaal võib kohati leiduda vähemusrahvuste ja saksakeelse enamuse vahelisi pingeid, mida 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel võimendas FPÖ.&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot; /&gt;

=== Religioon ===

Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud. Jaanuari 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 64,1% ja protestandid 3,8% elanikkonnast (20. sajandi lõpul vastavalt 74% ja 5%). Traditsiooniliselt maksavad Austria kristlased kirikumaksu (''Kirchenbeitrag''), mis moodustab umbes 1% nende sissetulekust&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserännanud Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Austria juudi kogukond vähenes 1938. aasta 200 000-lt umbes 4500-ni teise maailmasõja järel. Umbes 65 000 Austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus. Suurem osa praegusest juudi kogukonnast rändas sisse teise maailmasõja järgsetel kümnenditel, peamiselt Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Usuliselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100.&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;

=== Haridus ===
Üldhariduse andmine on osalt liidumaade, osalt föderaalvalitsuse pädevuses. Koolikohustus kestab 9 klassi, tavaliselt 15.–16. eluaastani. Eelharidus (''Kindergarten'') on enamikus liidumaadest tasuta ning seda võimaldatakse soovi korral kõigile lastele 3. ja 6. eluaasta vahel. Lasteaias käimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid näeb seda lapse haridustee tavapärase osana. Igale lasteaiarühmale on ette nähtud kvalifitseeritud õpetaja ja abiõpetaja. Algharidus (''Volksschule'') kestab neli aastat. Oluliseks peetakse tugevat sidet õpetaja ja õpilaste vahel, seetõttu töötab sama õpetaja klassi kogu algkooli vältel. Rõhku pannakse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusele. Kogu klass järgib ühtset õppeprogrammi. Õpilased töötavad individuaalselt, projektiõpe on vähem levinud. Antakse kodutöid. Seoses vanemate suurenenud tööhõivega korraldab aina enam koole lastele tundide-eelset või -järgset järelevalvet.&lt;ref name=&quot;BojSd&quot; /&gt;

Sarnaselt Saksamaaga on põhikoolis võimalik valida kahe suuna vahel, vastavalt õpilase huvidele ja kalduvustele. Akadeemiliselt võimekamatele mõeldud gümnaasiumi lõpul tuleb sooritada küpsuseksam (Matura), mis on eelduseks õpingute jätkamiseks ülikoolis. Keskkool (''Hauptschule'') valmistab õpilasi ette kutsehariduseks, kuid ka kõrgemaks tehnika-, ettevõtlus- või muuks hariduseks. Viimased eeldavad samuti Matura sooritamist. Mõned koolid (''Gesamtschule'') kombineerivad gümnaasiumi- ja keskkooli suunda. Varase võõrkeeleoskuse huvides õpitakse mõnedes koolides osa aineid inglise keeles. Rohked kodutööd ja sagedased eksamid on gümnaasiumis tavalised. Järgmisse klassi pääsemise (''aufsteigen'') eelduseks on rahuldavad hinded. Koolivaheaja lõpus saab uuesti sooritada varem ebaõnnestunud eksameid, mille tulemusest oleneb, kas õpilane jätkab järgmises klassis või peab kordama eelmist (''sitzenbleiben''), vahel korduvalt. Pärast kahe esimese gümnaasiumiklassi läbimist valitakse edasiseks suunaks nn tavaline gümnaasium (suurem humanitaaria osakaal) või reaalgümnaasium (suurem reaalteaduste osakaal)&lt;ref name=&quot;MvijE&quot; /&gt;.

Austria kõrgharidussüsteem on kättesaadav igale õpilasele, kes on sooritanud Matura. Teatud erialadel (nt meditsiin) võidakse nõuda sisseastumiseksameid. Alates 2001. aastast kehtib avalik-õiguslikes ülikoolides kohustuslik õppemaks (''Studienbeitrag'') 363,36 eurot semestri kohta.&lt;ref name=&quot;doqEi&quot; /&gt; Euroopa Liidust pärit välisüliõpilastele on õppimine Austria ülikoolides nominaalaja jooksul õppemaksuta, pärast selle aja ületamist tuleb maksta õppemaksu Austria üliõpilastega samas määras.&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot; /&gt;

== Kultuur ==
=== Muusika ===
{{vaata|Austria muusika}}

Endise suurriigina panustasid Austria võimud oluliselt kultuuriellu, kõige enam muusikakultuuri. Alates 16. sajandist hakkas Viin kujunema Euroopa mastaabis kultuurikeskuseks. Sel ajal sai barokne õukonnamuusika mõjutusi slaavi ja ungari rahvamuusikast. Kasutuse võeti uusi instrumente, muuhulgas lauto. Habsburgide soosing aitab Viinil 18. ja 19. sajandil omandada Euroopa muusikapealinna maine, eriti klassikalise muusika vallas.&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot; /&gt; [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i sünnikoht Salzburg kuulus tollal iseseisvasse piiskopkonda Saksa-Rooma riigi koosseisus, kuid oli kultuuriliselt tihedasti seotud Austriaga. Nii Mozart kui ka [[Ludwig van Beethoven]] veetsid suure osa oma elust Viinis. Austrias sündisid ja töötasid ka heliloojad [[Joseph Haydn]], [[Michael Haydn]], [[Ferenc Liszt]], [[Franz Schubert]], [[Anton Bruckner]], [[Johann Strauss I|Johann Strauss vanem]] ja [[Johann Strauss II|Johann Strauss noorem]]. Samuti tegutses seal nn teine Viini koolkond ([[Arnold Schönberg]], [[Anton Webern]], [[Alban Berg]]).&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot; /&gt;

Austria praegune hümn, mille meloodia autoriks peetakse Mozartit, võeti kasutusele pärast teist maailmasõda, asendamaks traditsioonilist hümni, mille autor oli Joseph Haydn&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot; /&gt;.

Austrian Herbert von Karajan oli 35 aastat [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmooniaorkestri]] peadirigent. Teda peetakse üheks 20. sajandi väljapaistvamaks dirigendiks, kes mõjutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960. aastatest kuni surmani.&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
{{vaata|Austria ajalugu}}

Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil pKr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest.&lt;ref name=&quot;GyluX&quot; /&gt;

Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt.&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot; /&gt; 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile.&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot; /&gt; Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nime Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal välja antud õigusaktiga &quot;Privilegium Minus&quot; muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga 1246. aastal.&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot; /&gt; Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia, mis oli võimul kuni esimese maailmasõja lõpuni.&lt;ref name=&quot;CurAz&quot; /&gt;

===Keskaeg===
Alates 14.–15. sajandist hakkasid Habsburgid koondama enda kätte naaberalasid. 1438. aastal valiti Austria hertsog Albert V oma äia Sigismundi järglaseks Püha Rooma keisri troonil. Sellest ajast alates jäi keisrivõim Habsburgide kätte (ühe lühikese erandina 18.sajandil). Samal ajal koondus Haburgide kätte ka alasid, mis asusid Austriast eemal. 1477. aastal abiellus keiser Friedrich III ainus poeg ertshertsog Maximilian Burgundia riigi pärija Mariaga. Selle abielu kaudu omandasid Habsburgid Madalmaad. Maximiliani ja Maria poja Philip Ilusa abielu Kastiilia ja Aragoni pärija Joannaga tõi Habsburgidele Hispaania koos selle valdustega Itaalias, Aafrikas ja Uues Maailmas&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot; /&gt;. 1526. aastal, pärast Mohácsi lahingut, omandas Austria Böömi kuningriigi ning selle osa Ungarist, mis jäi välja Türgi sultani võimu alt. Türklaste edasitung Balkanilt tõi kaasa pidevad kokkupõrked kahe impeeriumi vahel. Lõuna- ja Ida-Austriat tabas mitukümmend sissetungi rüüstamise, põletamise ja orjade võtmisega&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot; /&gt;.

[[Pilt:Vienna Battle 1683.jpg|pisi|[[Viini lahing]] (1683)]]

===17.–18. sajand===
1683. aastal kaitsesid mitme Euroopa riigi ühendväed Poola kuninga Jan Sobieski juhtimisel edukalt Viini türklaste eest. Leopold I valitsusajal (1657–1705) jooksul omandas Austria järk-järgult kontrolli kogu Ungari üle (lõplikult Karlowitzi rahuga 1699). Järgmise keisri Karl VI ajal seisid Habsburgid silmitsi meesliini hääbumisega ning pidid loobuma mitmetest varasematest pretensioonidest. Vastutasuks pragmaatilise sanktsiooni tunnustamise eest (millega sai keisri pärijaks vanim tütar [[Maria Theresia]]) pidi Austria loovutama teatud territooriumid ja eesõigused.&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot; /&gt; Samal ajal algas seoses Preisimaa esilekerkimisega Austria-Preisi vastasseis ja konkurents ülemvõimu pärast Saksa aladel. Koos Venemaa ja Preisimaaga osales Austria Poola esimeses ja kolmandas jagamises (vastavalt 1772 ja 1795).

===19. sajand===
Prantsuse revolutsiooni järel osales Austria Prantsusmaa-vastases koalitsioonis. Napoleoni keisriks kroonimine ja tema sõjaline edu Euroopas viisid Püha Rooma riigi likvideerimiseni 1806. aastal. Seda ennetades rajas keiser Franz II aastal 1804 oma pärusvaldustest Austria keisririigi (Austria keisrina Franz I). Austria kuulus koalitsiooni, mis kukutas 1814. aastal Napoleoni ja lõpetas sõjad Prantsusmaaga&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot; /&gt;. Järgnenud [[Viini kongress]]il 1815 kuulus Austriale kui ühele Euroopa suurvõimule juhtiva roll. Samal aastal asutati Austria eesistumisel [[Saksa Konföderatsioon]].
 
Saksa alade lahendamata sotsiaalsed, poliitilised ja rahvuslikud vastuolud viisid revolutsioonide laineni 1848. aastal. Selle järel võeti poliitiline suund Saksamaa ühendamisele&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot; /&gt;, mis võinuks teostuda kas Suur-Saksamaa või Suur-Austria kujul. Uus kroon pakuti Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kuid Austria ei soovinud loovutada oma saksakeelseid alasid moodustatavale Saksa impeeriumile ega lakata pretendeerimast juhtpositsioonile Saksa maade seas. Lisandus tüli Schleswig-Holsteini pärast. 1866. aastal viis see Austria-Preisi sõjani, mis lõppes Austria jaoks kaotusega Königgrätzi lahingus. Austria oli sunnitud lahkuma Saksa Konföderatsioonist ning jäi edaspidi Saksamaa poliitikast eemale&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot; /&gt;. Vastukaaluks lüüasaamisele reorganiseeriti keisririik 1867. aastal [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks (Austria keiser Franz Joseph I sai samal ajal ka Ungari kuningaks)&lt;ref name=&quot;J12XU&quot; /&gt;.

Lisaks austerlastele ja ungarlastele hõlmas riik arvukalt slaavi rahvaid (horvaadid, tšehhid, poolakad, russiinid, serblased, slovakid, sloveenid, ukrainlased), lisaks mitmed [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]] alasid. Seadusi avaldati kaheksas eri keeles ning asjaajamine ja koolide õppetöö toimusid rahvuskeeltes. Sellele vaatamata raskendasid paljurahvuselise impeeriumi valitsemist rahvuslikud liikumised, millele võimud olid sunnitud vastama salapolitsei tugevdamisega.&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot; /&gt;

[[Pilt:Austro-Hungarian Monarchy (1914).svg|pisi|Austria-Ungari, 1914]]

=== 20. sajand===
1908. aastal okupeeris Austria Türgile kuuluva Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikud ja poliitilised pinged Balkanil viisid troonipärija [[Franz Ferdinand]]i atentaadini [[Sarajevo]]s 1914, mida juhtivad Austria poliitikud kasutasid ära [[Serbia]]le sõja kuulutamiseks. See viis omakorda [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. Aastatel 1914–1918 hukkus enam kui miljon Austria-Ungari sõdurit ning sõja tulemusena lakkas impeerium olemast&lt;ref name=&quot;KRgli&quot; /&gt;. Oktoobris 1918 moodustasid keiserliku Austria ''Reichsrat''&lt;nowiki/&gt;'i austerlastest liikmed Saksa-Austria Ajutise Rahvuskogu (Provisorische Nationalversammlung für Deutschösterreich), mis moodustas valitsuse (''Staatsrat''). Uus valitsus keeldus osalemast Itaaliaga peetavatel kõnelustel vaherahu sõlmimiseks, jättes seeläbi vastutuse sõja lõpetamise eest ainuüksi keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]-le ja tema administratsioonile. 11. novembril 1918 (samal päeval, mil lõppes sõda liitlaste ja Saksamaa vahel) avaldas keiser uue ja vana valitsuse nõuandel proklamatsiooni, millega tunnistas rahva õigust valitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast. Hoolikalt sõnastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist.&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot; /&gt; Järgmisel päeval kuulutati välja [[Saksa-Austria]] riik (Staat Deutschösterreich), mille eesmärgina nähti ühinemist Saksamaaga&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot; /&gt;
Sõjajärgne olukord Kesk-Euroopas fikseeriti Saint-Germaini rahulepinguga 1919. aastal (Austria jaoks) ja Trianoni lepinguga 1920. aastal (Ungari jaoks). 
Rohkem kui 3 miljonit saksa keelt rääkivat endist Austria alamat leidsid ennast elavat vähemustena uutes rahvusriikides (Tšehhoslovakkias, Jugoslaavia, Ungari, Itaalia) väljaspool Austria vabariiki. [[Böömimaa]] (Sudeedimaa) ja suur osa [[Tirool]]ist läksid rahulepinguga vastavalt Tšehhoslovakkiale ja Itaaliale. Rahulepinguga keeldusid liitlased Saksa-Austria ühendamisest Saksamaaga, kartes viimase liigset tugevnemist. Liitlaste nõudmisel muudeti ka riigi nimi 1919. aasta lõpul Austria vabariigiks (Republik Österreich). Suures osas jäi püsima Austria impeeriumiaegne piir Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga (mis hiljem moodustasid Jugoslaavia).&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot; /&gt;

=== Sõdadevaheline periood ja teine maailmasõda===
1922. aastal garanteeris Rahvasteliit Austriale antavaid rahvusvahelisi laene oma inflatsiooni ohjeldamiseks, riigipankroti vältimiseks ja majanduse taastamiseks. Senine rahaühik kroon asendati šillingiga (suhtega 10 000:1) 1925. aasta rahareformi käigus&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot; /&gt;. Aastatel 1925–1929 nautis Austria majandus lühikest õitseaega, mil stabiilset šillingit nimetati kujundlikult Alpi dollariks. Uus tagasilöök tuli seoses USA börsikrahhiga 1929. aastal (nn [[must teisipäev]]).

[[Esimene Austria vabariik]] kestis kuni 1933. aastani, mil kantsler Engelbert Dollfuss kehtestas Itaalia fašismiga sarnaneva autokraatliku režiimi. Toonased suurparteid, sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid, omasid mõlemad paramilitaarseid üksusi. Sotsiaaldemokraatide ''Schutzbund'' kuulutati pärast pööret illegaalseks, kuid kodusõja puhkemise tõttu ei saadud seda laiali saata&lt;ref name=&quot;ToenU&quot; /&gt;. 1934 keelati sotsiaaldemokraatliku partei tegevus, paljud selle liikmed vangistati või emigreerusid. Mais 1934 kehtestasid nn austrofašistid uue konstitutsiooni (''Maiverfassung''), mis tugevdas Dollfussi võimu. Vt [[Austria Liitriik]]. Dollfuss tapeti 25. juulil 1934 natside riigipöörde katse käigus&lt;ref name=&quot;9tyay&quot; /&gt;. Tema järglane, kantsler Kurt Schuschnigg suutis Austria iseseisvust mõnda aega alal hoida.

12. märtsil 1938 võtsid Austria natsid üle valitsuse, samal ajal kui Saksa väed riigi okupeerisid. Päev hiljem, 13. märtsil 1938 kuulutati ametlikult välja Austria liitmine Saksamaaga ([[Anšluss|Anschluss]]). 10. aprillil toimusid parlamendivalimised Reichstagi referendum (osalesid üksnes Natsionaalsotsialistliku partei kandidaadid). Ühtlasi kujutasid valimised endast [[1938. aasta Austria anšlussireferendum|referendumit]], mis pidi tagantjärele kinnitama Austria liitmise Saksamaaga ühtseks [[Suursaksa Riik|Suursaksa riigiks]] (Kolmas ''Reich''). Ametlike tulemuste järgi oli osalusprotsent 99,5%, kellest 98,9% vastasid jaatavalt&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot; /&gt;. Iseseisvuse kaotanud Austria nimetati ümber Ostmarkiks, 1942. aastal Alpi-Doonau Ringkonnaks (''Alpen-Donau Reichgaue''). Kohe algas spontaanne juutide tagakiusamine, millele peagi anti ka seaduslik õigustus. Mitmed prominentsed natsipartei liikmed (Adolf Hitler, Ernst Kaltenbrunner, Arthur Seyss-Inquart, Franz Stangl) olid päritolult austerlased&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot; /&gt;.

13. aprillil 1945, pisut enne Kolmanda ''Reich''&lt;nowiki/&gt;'i kokkuvarisemist, langes Viin Nõukogude vägede kätte. 27. aprillil 1945 kuulutasid kolme partei (sotsiaaldemokraadid, konservatiivid ja kommunistid) esindajad iseseisvusdeklaratsiooniga Austria [[Suursaksa Riik|Suur-Saksamaa]] koosseisust eraldanuks. Samal päeval kinnitati Stalini eelneval heakskiidul ametisse ajutine valitsus eesotsas kantsler Renneriga&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot; /&gt;. Ühtlasi taastati varasem, Dollfussi-eelne konstitutsioon. Ehkki osa Lääne- ja Lõuna-Austriast oli endiselt Saksa vägede kontrolli all, loetakse 27. aprilli Austria Teise vabariigi asutamise päevaks. Aastatel 1939–1945 hukkus umbes 260 000 austerlast. Holokaustis hukkunud Austria juutide arvu hinnatakse 65 000-le, sõja eel riigist põgenenuid oli umbes 140 000. Hilisemad valitsused on tunnistanud tuhandete austerlaste osalemist tõsistes sõjakuritegudes.

=== Teise maailmasõja järel===
Sarnaselt Saksamaaga jagati ka Austria liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Pealinn Viin asus Nõukogude tsoonis. Kuna lääneliitlased tunnustasid Renneri valitsust (pärast mõningaid kahtlusi, et tegemist on Stalini marionetiga), välditi riigi jagamist kaheks, nagu toimus Saksamaal. Austriat [[Ohvritees|käsitleti]] kui liitlaste poolt Natsi-Saksamaa okupatsioonist vabastatud maad&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot; /&gt;. Järgnesid aastaid kestnud läbirääkimised liitlastega, mida mõjutas vahepeal alanud [[Külm sõda]]. 15. mail 1955 sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel [[Austria riigileping]], millega taastati Austria täielik iseseisvus. 26. oktoobril 1955, pärast kõigi liitlasvägede lõplikku väljaviimist, deklareeris Austria parlament riigi neutraalsust rahvusvahelistes konfliktides.&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;

Teise vabariigi poliitiline süsteem tugineb 1945. aastal taastatud konstitutsioonile. Seda iseloomustab põhimõte, et kõige tähtsamad poliitilised ametikohad jagunevad Sotsiaaldemokraatliku ja Rahvapartei liikmete vahel (Proporz)&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot; /&gt;. Arvestatavate huvirühmade (töölised, ettevõtjad, farmerid jt) esindajatega konsulteeritakse kogu seadusandliku protsessi vältel, mis garanteerib vastu võetud seaduste laialdase konsensuse&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot; /&gt;. Alates 1945. aastast on Austrias valitsenud kas nn Suur Koalitsioon (konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid) või nn Väike Koalitsioon (üks eelnimetatutest koos mõne väiksema erakonnaga). Ühe partei enamusvalitsus on olnud aastatel 1966–1970 (konservatiivid) ja 1970–1983 (sotsiaaldemokraadid).

Aastatel 1986–1992 oli Austria president Kurt Waldheim, endine Wehrmachti luureohvitser. Talle ametiajal esitatud kahtlustused sõjakuritegudes käivitasid intensiivse diskussiooni Austria natsimineviku üle&lt;ref name=&quot;26NKG&quot; /&gt;.

Gorbatšovi võimuletulekuga Nõukogude Liidus kadus vajadus hoida rangelt neutraalset positsiooni ida ja lääne vahel. 1987. aastal algasid kõnelused Austria lähenemise üle Euroopa Ühendusele. 1994. aastal toimunud referendumil pooldas 67% osalenutest Austria ühinemist Euroopa Liiduga alates 1. jaanuarist 1995. Riigi sõjalise koostöö ja rahvusvahelistesse sõjalistesse organisatsioonidesse kuulumise suhtes on peamised parteid eri meelt: sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, SPÖ) ei välista seda, kuid konservatiivid (Österreichische Volkspartei, ÖVP) eelistavad neutraliteedi jätkumist. 1998. aastal oli Austria Euroopa Liidu eesistujamaa, 1999. aastal liitus [[euroala]]ga. Samal ajal osutus valimistel edukaks Euroopa Liidu vastaseid jm parempoolseid meeleolusid koondanud Austria Vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreich FPÖ), mis oli aastatel 2000–2004 valitsuskoalitsioonis konservatiividega.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[1999. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2002. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2006. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2008. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2010. aasta Austria presidendivalimised]]
* [[Austria jalgpallikoondis]]
* [[Austria meediasüsteem]]
* [[Austria lennufirmade loend]]
* [[Austria välismaateenistus]]
* [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Austria jalgpalli kõrgliiga]]
* [[Austria veinid]]
* [[Eestlased Austrias]]
* [[Austria näitlejate loend]]
* [[Eesti suursaadik Austrias]]
* [[Eesti-Austria suhted]]
* [[2013. aasta Austria ajateenistusreferendum]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot;&gt;&quot;Austria&quot;. Encyclopædia Britannica. 25.03. 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FznJC&quot;&gt;http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/highlow.htm 25.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot;&gt;http://www.austria.org/population/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot;&gt;The Transformation of European Politics, 1763–1848, Oxford History of Modern Europe, page 209, Paul W. Schroeder, Oxford University Press, 1996, ISBN 978-0-19-820654-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot;&gt;&quot;Anschluss&quot;. Encyclopædia Britannica. 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phTaD&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160407075539/https://www.parlament.gv.at/ENGL/PERK/BOE/ 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot;&gt;http://www.tradingeconomics.com/austria/gdp 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190721124305/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/AUT 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot;&gt;http://wwwg.uni-klu.ac.at/spw/oenf/name2.htm 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181211175202/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/au.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10 ja 30.10.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GyluX&quot;&gt;http://www.carnuntum.at/de 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot;&gt;Beller (2006), 10–15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot;&gt;Beller (2006), 13–14&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot;&gt;Beller (2006), 23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CurAz&quot;&gt;Wheatcroft (1996), XVIII-XX&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 85–104&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot;&gt;Beller (2006), 49–65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot;&gt;Johnson (1989), 153&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 214–219&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot;&gt;Beller (2006), 106–113&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot;&gt;Beller (2006) 124–140&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/102.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot;&gt;Beller (2006), 131–141&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/116.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J12XU&quot;&gt;Beller (2006), 142–145&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/106.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot;&gt;Beller (2006), 161–170&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kACUU&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/109.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRgli&quot;&gt;Beller (2006), 179–193&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/108.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 291&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot;&gt;http://www.electionresources.org/at/nationalrat.php?election=2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot;&gt;Beller (2006), 190–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot;&gt;Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot;&gt;Beller (2006), 198–200&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot;&gt;http://www.bmeia.gv.at/en/embassy/consulate-general-new-york/practical-advice/consular-information/military-service.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot;&gt;Brook-Shepherd (1998), 257–258&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot;&gt;http://militarybudget.org/austria/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ToenU&quot;&gt;Johnson (1989), 104; Brook-Shepherd (1998), 269–270&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5717C&quot;&gt;http://www.globalfirepower.com/country-military-strength-detail.asp?country_id=austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9tyay&quot;&gt;Johnson (1989), 107; Brook-Shepherd (1998), 292&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160426020343/http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot;&gt;Beller (2006), 231–233&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot;&gt;Johnson (1989), 168–169&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot;&gt;Wallace (1999), 81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot;&gt;EWEA Staff (2010). Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009 (MW). European Wind Energy Association&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot;&gt;Beller (2006), 247; Johnson (1989), 135–136&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YO697&quot;&gt;Andmed selles alapeatükis pärinevad allikast [https://web.archive.org/web/20081113214943/http://www.bmwa.gv.at/BMWA/Schwerpunkte/Energie/InfoPublikation/Montanhandbuch/default.htm ''Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit: Österreichisches Montanhandbuch 2007''. Viin 2007]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot;&gt;Rauchensteiner (1985)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507132720/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot;&gt;Beller (2006), 255&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507160051/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot;&gt;Johnson (1989), 165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507133110/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26NKG&quot;&gt;Beller (2006), 287–290&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401133821/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401123227/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507143143/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot;&gt;http://languageknowledge.eu/countries/austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YydJd&quot;&gt;http://www.ethnologue.com/country/AT&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot;&gt;http://www.migration.gv.at/en/living-and-working-in-austria/integration-and-citizenship/citizenship.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sE14f&quot;&gt;Thaler (2001), 72&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot;&gt;Beller (2006), 259–286; Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot;&gt;Beller (2006), 295–299&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phFLe&quot;&gt;http://www.austria.org/religion/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BojSd&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508141534/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/day_care_centres_child_care/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MvijE&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508170649/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;doqEi&quot;&gt;http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-austria/tuition-fees-3798 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160402042142/http://www.studyinaustria.at/study_in_austria/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 184–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160505073309/http://www.austria.info/us/activities/culture-traditions/austria-europe-meeting-place/austria-music-history 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot;&gt;http://www.nationalanthems.info/at.htm 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160422154130/http://www.berliner-philharmoniker.de/en/history/herbert-von-karajan/#event-herbert-von-karajan-elected-chief-conductor 20.04.2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Beller, Steven, ''A Concise Histort of Austria''. Cambridge: Cambridge University Press. 2006.
* Brook-Shepherd, Gordon, ''The Austrians: a thousand-year odyssey''. New York: Carroll &amp; Graf Publishers, Inc. 1998.
* EWEA Staff, ''Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009''. European Wind Energy Association. 2010.
* Johnson, Lonnie, ''Introducing Austria: a short history.'' Riverside (Calif): Ariadne Press. 1989.
* Piir, Milvi Martina, Austria identiteediotsinguil Euroopa Liidus. ''Diplomaatia'' 137/138, (veebruar) 2015.
* Rauchensteiner, Manfred, ''Der Sonderfall. Die Besatzungszeit in Österreich 1945 bis 1955''. Wien: Heeresgeschichtliches Museum / Militärwissenschaftliches Institut. 1985.
* Thaler, Peter, ''The Ambivalence of Identity: The Austrian Experience of Nation-Building in a Modern Society''. West Lafayette (IN): Purdue University Press. 2001
* Wallace, Ian (ed,), ''German-speaking exiles in Great Britain''. Amsterdam: Rodopi. 1999.
* Wheatcroft, Andrew, ''The Habsburgs. Embodying Empire.'' London: Penguin Books. 1996.

{{ELriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AT}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Austria| ]]</text>
      <sha1>mteev9qcjmtl2xmkutsrmvzpc5rmv7n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265280</id>
      <parentid>7265247</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:19:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välissuhted */</comment>
      <origin>7265280</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="63831" sha1="dphu6o0nawxlz41ncr6z1je5o29tgog" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata [[Austria (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} 
{{Riik
| riiginimi = Austria Vabariik
| omastav = Austria
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Republik Österreich
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Austria Bundesadler.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Austria in European Union.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[saksa keel]],&lt;br&gt;piirkondlikud keeled [[horvaadi keel|horvaadi]], [[ungari keel|ungari]] ja [[sloveeni keel|sloveeni]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Viin]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Alexander Van der Bellen]]
| valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler
| valitsusjuhi_nimi = [[Christian Stocker]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| rahvaarv_viide = 
| iseseisvus = [[27. juuli]] [[1955]] (liitlasvägede okupatsiooni lõpp)
| valuuta = [[euro]] (EUR)
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = &quot;[[Land der Berge, Land am Strome]]&quot;
| usund = 
| üladomeen = [[.at]]
| telefonikood = 43
| riigikord = föderatiivne vabariik
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = AUT
| märkused = 
}}

'''Austria Vabariik''' ([[saksa keel]]es ''Republik Österreich'') on [[merepiirita riik]] [[Kesk-Euroopa]]s, üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st koosnev [[föderatsioon]]. 

Austria piirneb läänes [[Liechtenstein]]i ja [[Šveits]]iga, lõunas [[Itaalia]] ja [[Sloveenia]]ga, idas [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga ning põhjas [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigiga]]. Austria pindala on 83 879&amp;nbsp;km². Pinnamood on väga mägine, sest suur osa riigist on [[Alpid]]&lt;nowiki/&gt;e mäestikus. Ainult 32% Austriast asub madalamal kui 500 m merepinnast. Austria kõrgeim punkt [[Großglockneri mägi]] on 3798 m merepinnast&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot; /&gt;, madalaim punkt asub [[Neusiedli järv]]e läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.&lt;ref name=&quot;FznJC&quot; /&gt;

Enamik rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlik kirjakeel on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikud piirkondlikud vähemuskeeled on [[ungari keel|ungari]] ([[Burgenland|Burgenlandi liidumaal]]), [[horvaadi keel|horvaadi]] (Burgenlandi liidumaal) ja [[sloveeni keel|sloveeni]] keel ([[Kärnteni liidumaa]]l). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot; /&gt;

[[Pilt:Austria_kaart.png|pisi|Austria kaart]]

Austria kujunemine on tihedasti seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägi mitu keisrivõimuga rahulolematut Põhja-Saksa vürsti [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatust suurendada. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis koos [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi algul nõrgestas pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 

17.–18. sajandil säilitas Austria oma suurvõimu Euroopas&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot; /&gt;. 1804. aastal kuulutas tollane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi; see oli vastureaktsioon [[Napoleoni kroonimine|Napoleoni kroonimisele]] Prantsusmaa keisriks. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866. aastal andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelise. 

1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni.

Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast 1918. aastal pärast esimest maailmasõda. Vahetult pärast seda nähti mõni aeg võimalust liita Austria ja Saksamaa ning loodud vabariik kandnuks esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast 1919. aastal [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga, millega loodi [[Esimene Austria vabariik]]. 

1938. aastal okupeeris ja annekteeris [[Kolmas Riik|Saksamaa]] Austria ([[anšluss]])&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot; /&gt;. Anneksioon kestis kuni [[Teine Maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid liitlasväed Austria ning taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati [[Austria riigileping]]uga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.

Tänapäeval on Austria parlamentaarse esindusdemokraatiaga föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st&lt;ref name=&quot;phTaD&quot; /&gt;. Pealinn ja ühtlasi suurim linn on [[Viin]] (rahvaarv 1,7 miljonit). Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 [[USD]] elaniku kohta 2014&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot; /&gt;) järgi on Austria maailma jõukaimaid riike. Riigi kõrge elatustase kajastub inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot; /&gt;). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.

== Nimi ==
Austria saksakeelne nimi Österreich tähendab idariiki. See tuleneb vanast ülemsaksakeelsest sõnast Ostarrichi, mis esimest korda ilmus ühes ürikus (Ostarichi-Urkunde) 996. aastal&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot; /&gt;. Võimalik, et tegemist on keskaegse ladina kohanime ''Marcia orientalis'' (&quot;Idariik&quot; või &quot;Idamark&quot;) tõlkega kohalikku baieri dialekti; teadaolevalt moodustati 976. aastal tänapäeva Austria aladel Baieri hertsogkonna idapoolne piirimaa. &quot;Austria&quot; on saksapärase nime latiniseeritud vorm, mis ilmub kirjalikesse allikatesse esimest korda 12. sajandil. Sel ajal kujutasid Austria Doonau-piirkonnad (Ülem- ja Alam-Austria) endast nii Baieri kui ka üldse Saksa riikide kõige idapoolsemaid alasid, mida sel ajal asustasid [[sorbid]], [[polaabid]] jt slaavi hõimud.

== Poliitika==
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastu võetud konstitutsioonil, mille järgi on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni on täiendatud 1929. aastal ning kehtestatud uuesti 1945. aastal. Riigipea on föderaalpresident (''Bundespräsident''), kelle valib rahvas. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsuse saab tagandada presidendi dekreediga või parlamendi alamkoja (''Nationalrat'') avaliku hääletusega&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot; /&gt;.

[[Austria parlament]] koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''&lt;nowiki/&gt;'ist (ülemkogu). Alamkoja korralised valimised toimuvad iga viie aasta järel (või pärast alamkoja erakorralist laialisaatmist). Valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik, see on koos [[Malta]]ga Euroopa Liidu madalaim vanusepiir. 1992. aastal alandati vanusepiir 19-lt 18-le ja 2007. aastal 18-lt 16-le. Erakondade jaoks on kehtestatud 4% valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot; /&gt;. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat''&lt;nowiki/&gt;'il, mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot; /&gt;. Konstitutsioonikohtul (''Verfassungsgerichtshof'') on märgatavat mõju seadusandlusele&lt;ref name=&quot;kACUU&quot; /&gt;. Alates 1995. aastast on [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsused Austria suhtes ülimuslikud. [[Euroopa Inimõiguste Konventsioon]] on võetud üle Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot; /&gt;.

Kuigi ametlikult on Austria föderaalriik, on liidumaadel tegelikult vähe poliitilist võimu. Liidumaadel ei ole kohtuvõimu, see on ainult riiklik.

Igal liidumaal on ka oma kohalik parlament ''Landtag'' (maapäev), mis valitakse viieks aastaks (Ülem-Austrias kuueks aastaks). Kõik maapäevad on ühekojalised. Kõige väiksemad maapäevad on Burgenlandi, Kärnteni, Salzburgi, Tirooli ja Vorarlbergi liidumaadel (36 kohta), Steiermargi maapäev on 48- ning Alam- ja Ülem-Austria maapäevad 56-kohalised. Liidumaade valitsusjuht on kuberner (meessoost ''Landeshauptmann'', naissoost ''Landeshauptfrau''), kes on peaaegu alati maapäeva enamuspartei juht liidumaal.

Viin on ühteaegu nii linn kui ka liidumaa, seepärast on Viini linnapea ka Viini liidumaa kuberner. Ka Viini 100-kohalise linnavolikogu (''Gemeinderat'') liikmed on kõik korraga ka Viini maapäeva liikmed, kuid Viini linnaseadus nõuab linnaasjade ja maa-asjade lahusust. Seega toimuvad linnavolikogu ja maapäeva istungid eraldi, kuigi liikmed on samad. Linnavolikogu istungil tohib arutada ainult linnaasju, maa-asjade arutamine on keelatud ja maapäeva istungil võib arutada ainult maa-asju, kuid mitte linnaasju.

Viimased maapäevade valimised toimusid Ülem-Austrias 2015, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2018, Steiermargis ja Vorarlbergis 2019 ning Burgenlandis ja Viinis 2020. Järgmised valimised toimuvad Ülem-Austrias 2021, Alam-Austrias, Kärntenis, Salzburgis ja Tiroolis 2023, Steiermargis ja Vorarlbergis 2024 ning Burgenlandis ja Viinis 2025.

=== Hiljutine areng===
2006. aasta üldvalimistel saavutasid tugevama tulemuse sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPÖ]]), samal ajal kui konservatiivid (Österreichische Volkspartei, [[Austria Rahvapartei|ÖVP]]) kaotasid ligikaudu 8% varasemast toetajaskonnast. Moodustati konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide nn suur koalitsioon (kestis juunini 2008, kantsleriks sotsiaaldemokraat [[Alfred Gusenbauer]]). 2008. aasta valimised nõrgestasid mõlemat suurparteid, kuid kahe peale saavutati siiski 70% valijate toetus. Kantsleriks sai sotsiaaldemokraat [[Werner Faymann]]. Kolmanda tulemuse saavutasid rohelised (11%). Parempoolsed ([[FPÖ]]) ja Austria Tulevikuliit (''Bündnis Zukunft Österreich'') kogusid kokku alla 20% häältest. Ka 2013. aasta valimiste järel säilitasid SPÖ ja ÖVP kahe peale parlamendis enamuse (99 kohta 183-st). FPÖ-l on 40 ja rohelistel 24 kohta. Ülejäänud kohad jagunevad kahe väikepartei vahel.&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot; /&gt;

2017. aasta valimistel kaotasid rohelised kõik kohad, samas SPÖ koosseis ei muutunud, kuid suurimad võitjad olid ÖVP ja FPÖ, mis moodustasid ka valitsuse ja ÖVP juht, 31-aastane [[Sebastian Kurz]] sai maailma kõige noorimaks valitsusjuhiks. 2019. aastal ÖVP ja FPÖ koalitsioon lagunes, korraldatud erivalimistel kaotasid SPÖ ja FPÖ vastavalt 12 ja 20 kohta, rohelised pääsesid uuesti parlamenti, võites 26 kohta. 2020. aastal moodustati uus ÖVP ja roheliste koalitsioon, ning Kurz sai uuesti kantsleriks ja on jälle ka maailma noorim valitsusjuht.

Kõik Viini linnapead aastast 1945 on olnud SPÖ liikmed. Ka kõik Burgenlandi kubernerid on alates 1964. aastast olnud SPÖ liikmed, samas kõik Alam-Austria, Ülem-Austria, Tirooli ja Vorarlbergi kubernerid alates 1945. aastast on olnud ÖVP liikmed. Salzburgi ja Steiermargi kubernerid olid alates 1945. aastast kuni vastavalt 2004. ja 2005. aastani kõik ÖVP liikmed, seejärel sai võimule mõlemal liidumaal SPÖ, kuid pärast 2013. ja 2015. aastast on mõlemal liidumaal ÖVP juhitud valitsus. Kärnten oli pikka aega (1945–1989) SPÖ kants, kuni kuberneriks sai vastuoluline FPÖ parteijuht [[Jörg Haider]]. Ta kaotas umbusaldushääletuse 1991, mispeale valitses kuni 1999. aastani ÖVP, kuid 1999 valiti Haider tagasi. 2013. aastal tuli Kärntenis uuesti võimule SPÖ, kuberneriks sai [[Peter Kaiser]].

Viinis valitseb SPÖ-roheliste koalitsioon, Burgenlandis SPÖ enamus (19 kohta 36-st), Kärntenis ja Steiermargis nn suur koalitsioon (Kärntenis SPÖ, Steiermargis ÖVP juhitud), Tiroolis ja Vorarlbergis ÖVP-roheliste koalitsioon, Salzburgis ÖVP-roheliste-NEOS koalitsioon ning Alam-Austrias ja Ülem-Austrias ÖVP juhitud Proporz.

=== Välissuhted===
1955. aasta [[Austria riigileping]]uga lõppes liitlaste okupatsioon ja Austriat tunnustati taas suveräänse riigina. 26. oktoobril 1955 deklareeris Austria oma neutraliteeti, mille järgi pidi riik hoiduma sõjalistest liitudest ning mitte lubama oma territooriumile välismaiseid sõjaväebaase. Neutraliteet jäi mitmeks aastakümneks Austria välispoliitika nurgakiviks. Muutused hakkasid tekkima seoses Nõukogude Liidu likvideerimisega. Alates 1995. aastast teeb Austria koostööd Euroopa Liiduga välis- ja julgeolekupoliitika alal ning osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]i (''Partnership for Peace)'' raames rahumissioonidel.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt; 1955. aasta neutraliteedilepingust kehtib praegu vaid klausel, mis ei luba Austria territooriumil rajada välismaiseid sõjaväebaase. Austria kuulub [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE).

=== Sõjajõud===
Austria sõjavägi (''Bundesheer'') põhineb kohustuslikul [[ajateenistus]]el. Iga sobiva tervisliku seisundiga meeskodanik vanuses 18–50 aastat on sõjaväeteenistuskohuslane ning peab enne 35. eluaastat läbima 6-kuulise ajateenistuse, mille järel ta arvatakse kaheksaks aastaks reservi. Vabatahtlikku ajateenistust on võimalik läbida alates 16. eluaastast, osaleda võivad nii mehed kui ka naised. Maailmavaatelistel, religioossetel või muudel põhjusel võib taotleda ajateenistuse asendamist üheksakuulise tsiviilteenistusega&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot; /&gt;. Alates 1998. aastast võivad naised saada elukutselisteks sõduriteks.

2013. aastal korraldatud rahvahääletuse tulemusega (59,7:40,3) lükati tagasi üleminek kutselisele sõjaväele. Ainsa liidumaana hääletas ülemineku poolt Viin.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vb2013.bmi.gv.at/|pealkiri=Volksbefragung 2013|väljaanne=Bundesministerium für Inneres|aeg=|vaadatud=01.11.2020|arhiivimisaeg=6.09.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130906012455/http://vb2013.bmi.gv.at/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Austria sõjajõud]] (''Streitkräfteführungskommando'') koosnevad maavägedest (''Landstreitkräfte''), õhuvägedest (''Luftstreitkräfte''), rahvusvahelistest missioonivägedest (''Internationale Einsätze'') ja erivägedest (''Spezialeinsatzkräfte''). Lisanduvad mitmesugused juhtimis- ja tugiteenistused (''Kommando Einsatzunterstützung, Führungsunterstützungszentrum''). Merepiirita riigina puudub Austrial merevägi.

2012. aastal moodustasid Austria kaitsekulutused 0,8% sisemajanduse kogutoodangust&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot; /&gt;. Elavjõudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest&lt;ref name=&quot;5717C&quot; /&gt;, kellest umbes 12 000 on ajateenijad. Põhiseaduse järgi on sõjavägede ülemjuhatajaks riigipea (president), tegelikuks juhiks on kaitseminister.

Külma sõja ajal oli Austria oma idabloki naabritest ([[Tšehhoslovakkia]], Ungari) eraldatud nn [[raudne eesriie|raudse eesriidega]]. Pärast selle langemist abistasid sõjajõud Austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest. Vajadus sõjaväe koostööks piirivalvega lakkas 2008. aastal, mil Ungari ja Slovakkia ühinesid Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast ÜRO rahuvalvejõududes jm humanitaarmissioonidel. Katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisüksus koosneb üksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostööd tsiviilspetsialistidega (nt päästekoerte teenistus).

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Austria, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|500px|Austria liidumaad]]

Föderaalriigina jaguneb Austria üheksaks liidumaaks (''Bundesländer''), mis on omakorda jagatud regioonideks (''Bezirke'') ja linnadeks. Regioonid jagunevad omavalitsuslikeks kogukondadeks (''Gemeinden''). Linnad ei ole üksnes administratiivsed üksused, vaid omavad mõningaid föderaalvalitsusest sõltumatuid seadusandlikke õigusi, peamiselt kultuuri, sotsiaalhoolekande, linnaplaneerimise ja ehituse ning keskkonnakaitse (mh jahipidamise) valdkonnas.

=== Liidumaad ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|-
! Liidumaa !! Pealinn !! Territoorium (km²) !! Rahvaarv (1.01.2023) !! SKP (2012, mld €) !! SKP elaniku kohta (€)
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Alam-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Sankt Pölten || 19 179,56 || 1 718 373 || 49,750 || 30 800
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Burgenland]] || align=&quot;left&quot; | Eisenstadt || 3965,20 || 301 250 || 7,311 || 25 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Kärnten]] || align=&quot;left&quot; | Klagenfurt || 9536,50 || 568 984 || 17,620 || 31 700
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Salzburgi liidumaa|Salzburg]] || align=&quot;left&quot; | Salzburg || 7154,56 || 568 346 || 23,585 || 44 500
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Steiermark]] || align=&quot;left&quot; | Graz || 16 399,34 || 1 265 198 || 40,696 || 33 600
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Tirool]] || align=&quot;left&quot; | Innsbruck || 12 648,37 || 771 304 || 28,052 || 39 400
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || align=&quot;left&quot; | [[Viin]] || 414,82 || 1 982 097 || 81,772 || 47 300
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Vorarlberg]] || align=&quot;left&quot; |Bregenz || 2601,67 || 406 395 || 14,463 || 38 900
|-
| align=&quot;left&quot; | [[Ülem-Austria]] || align=&quot;left&quot; | Linz || 11 982,52 || 1 522 825 || 53,863 || 38 000
|}

=== Suuremad linnad ===
Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2012
# [[Viin]] – 1,731 mln
# [[Graz]] – 265 000
# [[Linz]] – 191 000
# [[Salzburg]] – 149 000
# [[Innsbruck]] – 121 000
# [[Klagenfurt]] – 95 000

== Loodus ==

Austria asub 46° ja 49° põhjalaiuse ning 9° ja 18° idapikkuse vahel. Maa on valdavalt mägine, eriti lääneosas. Austria 84 000&amp;nbsp;km² kogupindalast hõlmavad tasandikud umbes veerandi (valdavalt idaosas) ja ainult 32% territooriumist asub madalamal kui 500&amp;nbsp;m merepinnast.

Geograafiliselt jaguneb Austria 5 vööndiks: Ida-Alpid (u 62% territooriumist), Alpide ja Karpaatide eelmäestikud (12%), Pannoonia tasandik ümbritsevate eelmäestikega (12%), Böömi massiivi keskosas asuv Austria graniidiplatoo (10%) ja osa Viini basseinist (4%).

Kõrgeimad mäed:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Mägi !! Kõrgus (m) !! Mäestik
|-
| [[Großglockner]] || 3798 || Kõrg-Tauern
|-
| Wildspitze || 3772 || Ötztali Alpid
|-
| Kleinglockner || 3770 || Kõrg-Tauern
|-
| Weisskugel || 3739 || Ötztali Alpid
|-
| Pöschlturm || 3721 || Kõrg-Tauern
|-
| Hörtnagelturm || 3719 || Kõrg-Tauern
|}

Fütogeograafiliselt kuulub Austria boreaalse vööndi tsirkumboreaalsesse alasse. Austria territoorium jaguneb nelja ökotüüpi: Kesk-Euroopa segametsad, Pannoonia segametsad, Alpi okaspuu- ja segametsad ning Lääne-Euroopa laialehised metsad.

=== Kliima ===

Suurem osa Austriast asub mõõdukas kliimavöötmes, kus puhuvad valdavalt niisked läänetuuled. Kuna ligemale ¾ maast moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Idaosas Pannoonia tasandikul ja piki Doonau orgu on kliima kontinentaalsem ja kuivem kui mägistel aladel. Hoolimata suhteliselt külmadest talvedest (−10...0&amp;nbsp;°C) võivad suvised temperatuurid olla suhteliselt kõrged (keskmiselt 20&amp;nbsp;°C; maksimum 40,5&amp;nbsp;°C augustis 2013).&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot; /&gt;

==Majandus==

Austria on [[turumajandus]]lik arenenud [[tööstusriik]]. 1. jaanuaril [[2002]] võeti kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Austria šilling]]i.

Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on [[rasketööstus]]e põhiharud ([[energeetika]], [[metallurgia]], [[naftatööstus]]) ja suured pangad.{{lisa viide}} Haldusfirma [[Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft]] kontrolli all olevais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.{{lisa viide}} Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud ([[OMV AG]], [[Voestalpine AG]], [[VA Technologie AG]], [[Steyr Daimler Puch AG]], [[Austria Metall AG]]). [[Steyr-Daimler-Puch]] müüdi kontsernile [[Magna International]], [[VA Tech]] [[Siemens AG]]-le, [[Jenbacher Werke]] [[General Electric]]ule.

Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes [[Lääne-Euroopa]] tööstusmaadega.

2017. aastal oli Austrias tööjõulisi 4,26 miljonit ja töötus 5,5%. 3% elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2017)&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
!Sektor !!SKT osakaal, % !! Tööjõu osakaal, %
|-
| bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 1,3 || 0,7
|-
| bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 28,4 || 25,2
|-
| bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 70,3 || 74,1
|-
|}

=== Energia ===
{{Vaata|Austria energeetika}}
1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel [[Zwentendorfi tuumaelektrijaam|Zwentendorfis tuumaelektrijaama]] ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot; /&gt;, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud.

Üle poole Austria elektrivajadusest saadakse veejõust. Taastuvenergia (lisaks veele ka tuul, päikeseenergia ja biomass) moodustab 62,89% Austria energiatarbimisest. Ülejäänu pärineb maagaasist ja naftast.&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot; /&gt;

===Väliskaubandus===

[[Pilt:Raffinerie OMV Schwechat.jpg|pisi|[[Nafta]] rafineerimise ettevõte Schwechatis]]
[[Pilt:Weißenstein - Chemiewerk.jpg|pisi|Weißensteini keemiatööstus]]
[[Pilt:Papier- und Zellstofffabrik in Frantschach3.JPG|pisi|Frantschachi [[tselluloos]]i- ja [[paber]]ivabrik]]
Austria tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, mootorsõidukid ja nende varuosad, paber ja papp, metallikaubad, kemikaalid, raud ja teras, tekstiilid ning toidukaubad. Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 30,96%, [[Itaalia]] 8,17%, [[Šveits]] 4,99% ja [[Ameerika Ühendriigid]] 3,99%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Austria tähtsaimad impordiartiklid on *masinad ja varuosad, mootorsõidukid, kemikaalid, metallikaubad, nafta ja naftasaadused ning toidukaubad. Austria tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] 45,07%, [[Šveits]] 6,76%, [[Itaalia]] 6,66% ja [[Holland]] 4,03%-ga (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

===Tööjõud ja tööhõive===
2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi [[töötus]] 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.

55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses kasin näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.

===Börsid=== 
Austria suurim [[börs]] on [[Viini Börs]], mille tähtsaim [[börsiindeks]] on [[Austrian Traded Index]] (ATX).

=== Põllumajandus ===
[[Pilt:Skarbin Laerchen Mischwald 17112006 03.jpg|pisi|[[Lehis]]e-segamets Lõuna-Austrias]]
1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel [[põllumajandus]]es.{{lisa viide}}

Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb [[mahepõllundus]]ega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.

Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on [[Marchfeld]] [[Viin]]i lähedal.

Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on [[vein]], mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja [[USA]]-sse. Veini eksporti kahjustas [[1985]]. aasta [[glükoolveiniskandaal]], ent vahepeal on Austria [[kvaliteetvein]]id nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.
 
===Metsamajandus===
1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.{{lisa viide}}

Suurte [[mets]]ade tõttu on [[metsamajandus]] oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku [[puidutööstus]]t ja [[paberitööstus]]t. Toorpuitu eksporditakse peamiselt [[Lõuna-Euroopa]]sse.

[[Jahimajandus]] ja [[kalandus]] on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.

=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Erzberg3.jpg|pisi|[[Erzberg]]]]
Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks [[plii]] kaevandamine [[Bad Bleiberg]]is on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa [[rauamaak|rauamaagi]]- ja [[pruunsüsi|pruunsöe]]kaevandusi.

Olulised on veel [[naatriumkloriid|soola]], rauamaagi (koos [[Hematiit|hematiidiga]] 2 091 995 tonni, peaaegu kõik [[Erzberg]]ilt), [[magnesiit|magnesiidi]] (769 188 tonni) ja [[volframimaak|volframimaagi]] (400 000 tonni) kaevandamine ning [[nafta]] (856 270 tonni) ja [[maagaasi]] (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja [[Salinen Austria]] tootis 2006. aastal 764 189 tonni [[keedusool]]a ja 1336 tonni [[kivisool]]a. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006. aastal, 3,7 miljonit tonni 1970. aastal).

[[Mäetööstus]]es on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab [[kivimurdud]]es ning [[kruus]]a- ja [[liivakarjäär]]ides.&lt;ref name=&quot;YO697&quot; /&gt;

=== Töötlev tööstus ===
Tööstuses on esikohal [[rasketööstus]]. [[Must metallurgia|Musta metallurgia]] ([[Linz]], [[Leoben]], [[Kapfenberg]]) toodang ületab omamaised vajadused. [[Värvilised metallid|Värvilistest metallidest]] toodetakse kõige rohkem [[alumiinium]]i ([[Ranshofen]]is), [[vask]]e ([[Brixlegg]]is) ja pliid ([[Gailitz]]is). Üle poole [[elektrienergia]]st annavad [[hüdroelektrijaam]]ad. [[Masinatööstus]] (Viin, Graz, [[Sankt Pölten]], [[Steyr]]) toodab [[kergetööstus|kerge]]-, [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja [[naftatööstus]]e ning [[energeetika]]seadmeid, elektriaparaate, [[vedur]]eid, [[mootorratas|mootorrattaid]] ja [[jõelaev]]u. [[Keemiatööstus]]e põhitoodangusse kuuluvad [[lämmastikväetis]]ed (Linz), [[kunstkiud]] ([[Gmunden]]) ja [[plast]]id.

=== Teenindus ===
[[Pilt:Linz-schlossmuseum-südtrakt.JPG|pisi|Linzi lossimuuseum]]

[[Pilt:Hinterthal View3.jpg|pisi|Hinterthal talvel]]
Teenused moodustavad Austrias üle poole [[hüvis]]test. Peamised valdkonnad on [[turism]], [[kaubandus]] ja [[pangandus]].

Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest [[pangasaladus]]est. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.

Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud [[talisport|talispordiga]].

== Rahvastik ==

2016. aastal elas Austrias hinnanguliselt 8&amp;#160;576&amp;#160;149 inimest, ligikaudu veerand neist pealinnas Viinis (1,8 miljonit, koos eeslinnadega 2,6 miljonit). Aastatel 2001–2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa selles langeb sisserände arvele. Rahvaarv suurenes kõigil liidumaadel, välja arvatud Kärtneris (−0,6%). 43% elanikkonnast on koondunud Ida-Austriasse (Viin, Alam-Austria, Burgenland), järgneb Lääne-Austria (Ülem-Austria, Salzburg, Tirool, Vorarlberg) 36%-ga. Lõunapoolsete liidumaade (Kärtner, Steiermark) arvele langeb 21%&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot; /&gt;.

31. oktoobri 2013 seisuga elas Austrias 954 meest iga 1000 naise kohta (absoluutarvudes vastavalt 4,15 ja 4,35 miljonit). Naiste arvuline ülekaal tuleneb nende kõrgemast elueast. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus oli 18,3% ja see tõuseb. Alla 15-aastaste laste osakaal 14,4% oli jäänud samaks. Loomulik iive oli kergelt negatiivne (−0,01% ehk −942 inimest). Rahvastiku keskmine vanus oli 42,2 aastat. Muu riigi kodakondsusega isikuid oli 12,4%. 16,6% elanikest olid sündinud välismaal, peamiselt Saksamaal (73&amp;#160;000), Türgis (71 000), Bosnias ja Hertsegoviinas (55 000), Serbias (42&amp;#160;000), Tšehhis (33 000), Rumeenias (26&amp;#160;000) ja Poolas (21 000). 2011. aasta loenduse kohaselt omas 2/5 välismaal sündinud elanikest Austria kodakondsust (enamasti saadud naturalisatsiooni korras). Muudest rahvustest inimesi elas kõige enam Viinis (21,7%), millele järgnesid läänepoolsed liidumaad Vorarlberg (13,2%), Salzburg (12,6%) ja Tirool (11%)&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot; /&gt;.

Aastatel 2001–2011 jäi elussündide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele. 41,7% lastest sündis registreerimata kooselust või üksikvanematel&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot; /&gt;. Populaarseimad nimed olid Anna ja Lukas&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot; /&gt;. Iga viljakas eas naise kohta sündis 2014. aastal 1,46 last. Keskmine vanus esimese lapse sündimisel on 29 aastat. Oodatav eluiga oli meestel 78,9 aastat (2004 76,4 aastat) ja naistel 83,7 aastat (2004 82,1 aastat).&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot; /&gt;

2014. aastal immigreerus Austriasse 170 115 ja emigreerus 97 791 inimest. Rahvaarv suurenes sisserände arvel 72 324 inimese võrra, mis on 2013. aastaga võrreldes 32% tõus (siis +54&amp;#160;728). 62% immigrantidest pärineb teistest Euroopa Liidu maadest (+44 841), eriti Rumeeniast (+12 710), Ungarist (+7798) ja Saksamaalt (+5562). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabus 29 902 inimest, peamiselt Bosniast ja Hertsegoviinast (+2625), Serbiast (+2543) ja Kosovost (+1375). Väljaspool Euroopat olid sisserändajate peamisteks lähteriikideks Süüria (+7129), Afganistan (+2709). Austria-siseselt oli eelistatud sihtkohaks Viin (35% kõigist sisserännanutest).&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot; /&gt;

=== Keeled ===

Austria riigikeel on saksa keel, mida räägib emakeelena või õpitud keelena 96% elanikkonnast. Saksa keel on kasutusel haridussüsteemis ja meedias, kuigi sõnavaras ja häälduses leidub erinevusi Saksamaal kõneldavast standardkeelest (näiteks &quot;jaanuar&quot; on kõrgsaksa keeles ''Januar'', kuid Austrias ''Jänner''). Esineb arvukalt kohalikke dialekte, mille rääkijatel võib olla raskusi üksteisest arusaamisega. Üldiselt on Austrias levinuim [[Baieri keel|baieri]] dialekt, millest omakorda eristatakse kahte alamdialekti: keskbaieri, mida räägitakse peamiselt Alam- ja Ülem-Austrias ning Salzburgi ja Burgenlandi põhjaosas. Sellest omakorda eksisteerib Viini dialekt, mida väljaspool Viini peaaegu üldse ei räägita, ka linna ümbritseval Alam-Austria liidumaal ei tunta paljusid Viini väljendeid. Steiermargis, Kärntenis, Tiroolis ning Salzburgi ja Burgenlandi lõunaosas räägitakse rohkem lõunabaieri dialekti. Vorarlberg on eriline, kuna seal domineerib alemanni dialekt. Võõrkeeltest on enim levinud inglise keele oskus, mida emakeelena räägib 0,7%, kuid õpitud keelena u 40% elanikkonnast&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot; /&gt;. Kärtneri ja Steiermargi liidumaal on ametlikuks vähemuskeeleks sloveenia keel, Burgendlandi liidumaal ungari keel. 2015. aasta seisuga räägib emakeelena türgi keelt 183 000, serbia keelt 177 000, inglise keelt 58 600, bosnia keelt 34 900, poola keelt 30 600, albaania keelt 28 200, tšehhi keelt 17 700, araabia keelt 17 600, rumeenia keelt 16 900, pärsia ja itaalia keelt kumbagi 10 700, prantsuse keelt 10 200 ja hispaania keelt 9980 inimest.&lt;ref name=&quot;YydJd&quot; /&gt;

Austria kodakondsuse taotlemisel naturalisatsiooni korras on nõutav saksa keele oskus B1-tasemel.&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot; /&gt;

=== Rahvused ===

Ajalooliselt tavatseti pidada austerlasi etnilisteks sakslasteks, kuid see suhtumine muutus esimese maailmasõja järel ning veelgi enam pärast teist maailmasõda&lt;ref name=&quot;sE14f&quot; /&gt;. Traumaatilised sõjalis-poliitilised sündmused ja soov distantseeruda natsismist viisid katseteni luua omaenda eristuv identiteet ning tänapäeval ei pea enamik austerlasi ennast sakslasteks&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot; /&gt;.

Ajalooliselt on Austrias elanud suured sloveeni ja horvaadi (Kärtneri liidumaal) ning ungari kogukonnad (Burgenlandi liidumaal), keda 1955. aasta Riigilepinguga tunnustatakse kui vähemusrahvustena&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;. Kärtneri liidumaal võib kohati leiduda vähemusrahvuste ja saksakeelse enamuse vahelisi pingeid, mida 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel võimendas FPÖ.&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot; /&gt;

=== Religioon ===

Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud. Jaanuari 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 64,1% ja protestandid 3,8% elanikkonnast (20. sajandi lõpul vastavalt 74% ja 5%). Traditsiooniliselt maksavad Austria kristlased kirikumaksu (''Kirchenbeitrag''), mis moodustab umbes 1% nende sissetulekust&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserännanud Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;.

Austria juudi kogukond vähenes 1938. aasta 200 000-lt umbes 4500-ni teise maailmasõja järel. Umbes 65 000 Austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus. Suurem osa praegusest juudi kogukonnast rändas sisse teise maailmasõja järgsetel kümnenditel, peamiselt Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Usuliselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100.&lt;ref name=&quot;phFLe&quot; /&gt;

=== Haridus ===
Üldhariduse andmine on osalt liidumaade, osalt föderaalvalitsuse pädevuses. Koolikohustus kestab 9 klassi, tavaliselt 15.–16. eluaastani. Eelharidus (''Kindergarten'') on enamikus liidumaadest tasuta ning seda võimaldatakse soovi korral kõigile lastele 3. ja 6. eluaasta vahel. Lasteaias käimine pole kohustuslik kuid enamik vanemaid näeb seda lapse haridustee tavapärase osana. Igale lasteaiarühmale on ette nähtud kvalifitseeritud õpetaja ja abiõpetaja. Algharidus (''Volksschule'') kestab neli aastat. Oluliseks peetakse tugevat sidet õpetaja ja õpilaste vahel, seetõttu töötab sama õpetaja klassi kogu algkooli vältel. Rõhku pannakse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusele. Kogu klass järgib ühtset õppeprogrammi. Õpilased töötavad individuaalselt, projektiõpe on vähem levinud. Antakse kodutöid. Seoses vanemate suurenenud tööhõivega korraldab aina enam koole lastele tundide-eelset või -järgset järelevalvet.&lt;ref name=&quot;BojSd&quot; /&gt;

Sarnaselt Saksamaaga on põhikoolis võimalik valida kahe suuna vahel, vastavalt õpilase huvidele ja kalduvustele. Akadeemiliselt võimekamatele mõeldud gümnaasiumi lõpul tuleb sooritada küpsuseksam (Matura), mis on eelduseks õpingute jätkamiseks ülikoolis. Keskkool (''Hauptschule'') valmistab õpilasi ette kutsehariduseks, kuid ka kõrgemaks tehnika-, ettevõtlus- või muuks hariduseks. Viimased eeldavad samuti Matura sooritamist. Mõned koolid (''Gesamtschule'') kombineerivad gümnaasiumi- ja keskkooli suunda. Varase võõrkeeleoskuse huvides õpitakse mõnedes koolides osa aineid inglise keeles. Rohked kodutööd ja sagedased eksamid on gümnaasiumis tavalised. Järgmisse klassi pääsemise (''aufsteigen'') eelduseks on rahuldavad hinded. Koolivaheaja lõpus saab uuesti sooritada varem ebaõnnestunud eksameid, mille tulemusest oleneb, kas õpilane jätkab järgmises klassis või peab kordama eelmist (''sitzenbleiben''), vahel korduvalt. Pärast kahe esimese gümnaasiumiklassi läbimist valitakse edasiseks suunaks nn tavaline gümnaasium (suurem humanitaaria osakaal) või reaalgümnaasium (suurem reaalteaduste osakaal)&lt;ref name=&quot;MvijE&quot; /&gt;.

Austria kõrgharidussüsteem on kättesaadav igale õpilasele, kes on sooritanud Matura. Teatud erialadel (nt meditsiin) võidakse nõuda sisseastumiseksameid. Alates 2001. aastast kehtib avalik-õiguslikes ülikoolides kohustuslik õppemaks (''Studienbeitrag'') 363,36 eurot semestri kohta.&lt;ref name=&quot;doqEi&quot; /&gt; Euroopa Liidust pärit välisüliõpilastele on õppimine Austria ülikoolides nominaalaja jooksul õppemaksuta, pärast selle aja ületamist tuleb maksta õppemaksu Austria üliõpilastega samas määras.&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot; /&gt;

== Kultuur ==
=== Muusika ===
{{vaata|Austria muusika}}

Endise suurriigina panustasid Austria võimud oluliselt kultuuriellu, kõige enam muusikakultuuri. Alates 16. sajandist hakkas Viin kujunema Euroopa mastaabis kultuurikeskuseks. Sel ajal sai barokne õukonnamuusika mõjutusi slaavi ja ungari rahvamuusikast. Kasutuse võeti uusi instrumente, muuhulgas lauto. Habsburgide soosing aitab Viinil 18. ja 19. sajandil omandada Euroopa muusikapealinna maine, eriti klassikalise muusika vallas.&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot; /&gt; [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i sünnikoht Salzburg kuulus tollal iseseisvasse piiskopkonda Saksa-Rooma riigi koosseisus, kuid oli kultuuriliselt tihedasti seotud Austriaga. Nii Mozart kui ka [[Ludwig van Beethoven]] veetsid suure osa oma elust Viinis. Austrias sündisid ja töötasid ka heliloojad [[Joseph Haydn]], [[Michael Haydn]], [[Ferenc Liszt]], [[Franz Schubert]], [[Anton Bruckner]], [[Johann Strauss I|Johann Strauss vanem]] ja [[Johann Strauss II|Johann Strauss noorem]]. Samuti tegutses seal nn teine Viini koolkond ([[Arnold Schönberg]], [[Anton Webern]], [[Alban Berg]]).&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot; /&gt;

Austria praegune hümn, mille meloodia autoriks peetakse Mozartit, võeti kasutusele pärast teist maailmasõda, asendamaks traditsioonilist hümni, mille autor oli Joseph Haydn&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot; /&gt;.

Austrian Herbert von Karajan oli 35 aastat [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmooniaorkestri]] peadirigent. Teda peetakse üheks 20. sajandi väljapaistvamaks dirigendiks, kes mõjutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960. aastatest kuni surmani.&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
{{vaata|Austria ajalugu}}

Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil pKr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest.&lt;ref name=&quot;GyluX&quot; /&gt;

Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt.&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot; /&gt; 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile.&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot; /&gt; Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nime Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal välja antud õigusaktiga &quot;Privilegium Minus&quot; muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga 1246. aastal.&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot; /&gt; Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia, mis oli võimul kuni esimese maailmasõja lõpuni.&lt;ref name=&quot;CurAz&quot; /&gt;

===Keskaeg===
Alates 14.–15. sajandist hakkasid Habsburgid koondama enda kätte naaberalasid. 1438. aastal valiti Austria hertsog Albert V oma äia Sigismundi järglaseks Püha Rooma keisri troonil. Sellest ajast alates jäi keisrivõim Habsburgide kätte (ühe lühikese erandina 18.sajandil). Samal ajal koondus Haburgide kätte ka alasid, mis asusid Austriast eemal. 1477. aastal abiellus keiser Friedrich III ainus poeg ertshertsog Maximilian Burgundia riigi pärija Mariaga. Selle abielu kaudu omandasid Habsburgid Madalmaad. Maximiliani ja Maria poja Philip Ilusa abielu Kastiilia ja Aragoni pärija Joannaga tõi Habsburgidele Hispaania koos selle valdustega Itaalias, Aafrikas ja Uues Maailmas&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot; /&gt;. 1526. aastal, pärast Mohácsi lahingut, omandas Austria Böömi kuningriigi ning selle osa Ungarist, mis jäi välja Türgi sultani võimu alt. Türklaste edasitung Balkanilt tõi kaasa pidevad kokkupõrked kahe impeeriumi vahel. Lõuna- ja Ida-Austriat tabas mitukümmend sissetungi rüüstamise, põletamise ja orjade võtmisega&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot; /&gt;.

[[Pilt:Vienna Battle 1683.jpg|pisi|[[Viini lahing]] (1683)]]

===17.–18. sajand===
1683. aastal kaitsesid mitme Euroopa riigi ühendväed Poola kuninga Jan Sobieski juhtimisel edukalt Viini türklaste eest. Leopold I valitsusajal (1657–1705) jooksul omandas Austria järk-järgult kontrolli kogu Ungari üle (lõplikult Karlowitzi rahuga 1699). Järgmise keisri Karl VI ajal seisid Habsburgid silmitsi meesliini hääbumisega ning pidid loobuma mitmetest varasematest pretensioonidest. Vastutasuks pragmaatilise sanktsiooni tunnustamise eest (millega sai keisri pärijaks vanim tütar [[Maria Theresia]]) pidi Austria loovutama teatud territooriumid ja eesõigused.&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot; /&gt; Samal ajal algas seoses Preisimaa esilekerkimisega Austria-Preisi vastasseis ja konkurents ülemvõimu pärast Saksa aladel. Koos Venemaa ja Preisimaaga osales Austria Poola esimeses ja kolmandas jagamises (vastavalt 1772 ja 1795).

===19. sajand===
Prantsuse revolutsiooni järel osales Austria Prantsusmaa-vastases koalitsioonis. Napoleoni keisriks kroonimine ja tema sõjaline edu Euroopas viisid Püha Rooma riigi likvideerimiseni 1806. aastal. Seda ennetades rajas keiser Franz II aastal 1804 oma pärusvaldustest Austria keisririigi (Austria keisrina Franz I). Austria kuulus koalitsiooni, mis kukutas 1814. aastal Napoleoni ja lõpetas sõjad Prantsusmaaga&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot; /&gt;. Järgnenud [[Viini kongress]]il 1815 kuulus Austriale kui ühele Euroopa suurvõimule juhtiva roll. Samal aastal asutati Austria eesistumisel [[Saksa Konföderatsioon]].
 
Saksa alade lahendamata sotsiaalsed, poliitilised ja rahvuslikud vastuolud viisid revolutsioonide laineni 1848. aastal. Selle järel võeti poliitiline suund Saksamaa ühendamisele&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot; /&gt;, mis võinuks teostuda kas Suur-Saksamaa või Suur-Austria kujul. Uus kroon pakuti Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kuid Austria ei soovinud loovutada oma saksakeelseid alasid moodustatavale Saksa impeeriumile ega lakata pretendeerimast juhtpositsioonile Saksa maade seas. Lisandus tüli Schleswig-Holsteini pärast. 1866. aastal viis see Austria-Preisi sõjani, mis lõppes Austria jaoks kaotusega Königgrätzi lahingus. Austria oli sunnitud lahkuma Saksa Konföderatsioonist ning jäi edaspidi Saksamaa poliitikast eemale&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot; /&gt;. Vastukaaluks lüüasaamisele reorganiseeriti keisririik 1867. aastal [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks (Austria keiser Franz Joseph I sai samal ajal ka Ungari kuningaks)&lt;ref name=&quot;J12XU&quot; /&gt;.

Lisaks austerlastele ja ungarlastele hõlmas riik arvukalt slaavi rahvaid (horvaadid, tšehhid, poolakad, russiinid, serblased, slovakid, sloveenid, ukrainlased), lisaks mitmed [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]] alasid. Seadusi avaldati kaheksas eri keeles ning asjaajamine ja koolide õppetöö toimusid rahvuskeeltes. Sellele vaatamata raskendasid paljurahvuselise impeeriumi valitsemist rahvuslikud liikumised, millele võimud olid sunnitud vastama salapolitsei tugevdamisega.&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot; /&gt;

[[Pilt:Austro-Hungarian Monarchy (1914).svg|pisi|Austria-Ungari, 1914]]

=== 20. sajand===
1908. aastal okupeeris Austria Türgile kuuluva Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikud ja poliitilised pinged Balkanil viisid troonipärija [[Franz Ferdinand]]i atentaadini [[Sarajevo]]s 1914, mida juhtivad Austria poliitikud kasutasid ära [[Serbia]]le sõja kuulutamiseks. See viis omakorda [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. Aastatel 1914–1918 hukkus enam kui miljon Austria-Ungari sõdurit ning sõja tulemusena lakkas impeerium olemast&lt;ref name=&quot;KRgli&quot; /&gt;. Oktoobris 1918 moodustasid keiserliku Austria ''Reichsrat''&lt;nowiki/&gt;'i austerlastest liikmed Saksa-Austria Ajutise Rahvuskogu (Provisorische Nationalversammlung für Deutschösterreich), mis moodustas valitsuse (''Staatsrat''). Uus valitsus keeldus osalemast Itaaliaga peetavatel kõnelustel vaherahu sõlmimiseks, jättes seeläbi vastutuse sõja lõpetamise eest ainuüksi keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]-le ja tema administratsioonile. 11. novembril 1918 (samal päeval, mil lõppes sõda liitlaste ja Saksamaa vahel) avaldas keiser uue ja vana valitsuse nõuandel proklamatsiooni, millega tunnistas rahva õigust valitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast. Hoolikalt sõnastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist.&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot; /&gt; Järgmisel päeval kuulutati välja [[Saksa-Austria]] riik (Staat Deutschösterreich), mille eesmärgina nähti ühinemist Saksamaaga&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot; /&gt;
Sõjajärgne olukord Kesk-Euroopas fikseeriti Saint-Germaini rahulepinguga 1919. aastal (Austria jaoks) ja Trianoni lepinguga 1920. aastal (Ungari jaoks). 
Rohkem kui 3 miljonit saksa keelt rääkivat endist Austria alamat leidsid ennast elavat vähemustena uutes rahvusriikides (Tšehhoslovakkias, Jugoslaavia, Ungari, Itaalia) väljaspool Austria vabariiki. [[Böömimaa]] (Sudeedimaa) ja suur osa [[Tirool]]ist läksid rahulepinguga vastavalt Tšehhoslovakkiale ja Itaaliale. Rahulepinguga keeldusid liitlased Saksa-Austria ühendamisest Saksamaaga, kartes viimase liigset tugevnemist. Liitlaste nõudmisel muudeti ka riigi nimi 1919. aasta lõpul Austria vabariigiks (Republik Österreich). Suures osas jäi püsima Austria impeeriumiaegne piir Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga (mis hiljem moodustasid Jugoslaavia).&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot; /&gt;

=== Sõdadevaheline periood ja teine maailmasõda===
1922. aastal garanteeris Rahvasteliit Austriale antavaid rahvusvahelisi laene oma inflatsiooni ohjeldamiseks, riigipankroti vältimiseks ja majanduse taastamiseks. Senine rahaühik kroon asendati šillingiga (suhtega 10 000:1) 1925. aasta rahareformi käigus&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot; /&gt;. Aastatel 1925–1929 nautis Austria majandus lühikest õitseaega, mil stabiilset šillingit nimetati kujundlikult Alpi dollariks. Uus tagasilöök tuli seoses USA börsikrahhiga 1929. aastal (nn [[must teisipäev]]).

[[Esimene Austria vabariik]] kestis kuni 1933. aastani, mil kantsler Engelbert Dollfuss kehtestas Itaalia fašismiga sarnaneva autokraatliku režiimi. Toonased suurparteid, sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid, omasid mõlemad paramilitaarseid üksusi. Sotsiaaldemokraatide ''Schutzbund'' kuulutati pärast pööret illegaalseks, kuid kodusõja puhkemise tõttu ei saadud seda laiali saata&lt;ref name=&quot;ToenU&quot; /&gt;. 1934 keelati sotsiaaldemokraatliku partei tegevus, paljud selle liikmed vangistati või emigreerusid. Mais 1934 kehtestasid nn austrofašistid uue konstitutsiooni (''Maiverfassung''), mis tugevdas Dollfussi võimu. Vt [[Austria Liitriik]]. Dollfuss tapeti 25. juulil 1934 natside riigipöörde katse käigus&lt;ref name=&quot;9tyay&quot; /&gt;. Tema järglane, kantsler Kurt Schuschnigg suutis Austria iseseisvust mõnda aega alal hoida.

12. märtsil 1938 võtsid Austria natsid üle valitsuse, samal ajal kui Saksa väed riigi okupeerisid. Päev hiljem, 13. märtsil 1938 kuulutati ametlikult välja Austria liitmine Saksamaaga ([[Anšluss|Anschluss]]). 10. aprillil toimusid parlamendivalimised Reichstagi referendum (osalesid üksnes Natsionaalsotsialistliku partei kandidaadid). Ühtlasi kujutasid valimised endast [[1938. aasta Austria anšlussireferendum|referendumit]], mis pidi tagantjärele kinnitama Austria liitmise Saksamaaga ühtseks [[Suursaksa Riik|Suursaksa riigiks]] (Kolmas ''Reich''). Ametlike tulemuste järgi oli osalusprotsent 99,5%, kellest 98,9% vastasid jaatavalt&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot; /&gt;. Iseseisvuse kaotanud Austria nimetati ümber Ostmarkiks, 1942. aastal Alpi-Doonau Ringkonnaks (''Alpen-Donau Reichgaue''). Kohe algas spontaanne juutide tagakiusamine, millele peagi anti ka seaduslik õigustus. Mitmed prominentsed natsipartei liikmed (Adolf Hitler, Ernst Kaltenbrunner, Arthur Seyss-Inquart, Franz Stangl) olid päritolult austerlased&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot; /&gt;.

13. aprillil 1945, pisut enne Kolmanda ''Reich''&lt;nowiki/&gt;'i kokkuvarisemist, langes Viin Nõukogude vägede kätte. 27. aprillil 1945 kuulutasid kolme partei (sotsiaaldemokraadid, konservatiivid ja kommunistid) esindajad iseseisvusdeklaratsiooniga Austria [[Suursaksa Riik|Suur-Saksamaa]] koosseisust eraldanuks. Samal päeval kinnitati Stalini eelneval heakskiidul ametisse ajutine valitsus eesotsas kantsler Renneriga&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot; /&gt;. Ühtlasi taastati varasem, Dollfussi-eelne konstitutsioon. Ehkki osa Lääne- ja Lõuna-Austriast oli endiselt Saksa vägede kontrolli all, loetakse 27. aprilli Austria Teise vabariigi asutamise päevaks. Aastatel 1939–1945 hukkus umbes 260 000 austerlast. Holokaustis hukkunud Austria juutide arvu hinnatakse 65 000-le, sõja eel riigist põgenenuid oli umbes 140 000. Hilisemad valitsused on tunnistanud tuhandete austerlaste osalemist tõsistes sõjakuritegudes.

=== Teise maailmasõja järel===
Sarnaselt Saksamaaga jagati ka Austria liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Pealinn Viin asus Nõukogude tsoonis. Kuna lääneliitlased tunnustasid Renneri valitsust (pärast mõningaid kahtlusi, et tegemist on Stalini marionetiga), välditi riigi jagamist kaheks, nagu toimus Saksamaal. Austriat [[Ohvritees|käsitleti]] kui liitlaste poolt Natsi-Saksamaa okupatsioonist vabastatud maad&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot; /&gt;. Järgnesid aastaid kestnud läbirääkimised liitlastega, mida mõjutas vahepeal alanud [[Külm sõda]]. 15. mail 1955 sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel [[Austria riigileping]], millega taastati Austria täielik iseseisvus. 26. oktoobril 1955, pärast kõigi liitlasvägede lõplikku väljaviimist, deklareeris Austria parlament riigi neutraalsust rahvusvahelistes konfliktides.&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot; /&gt;

Teise vabariigi poliitiline süsteem tugineb 1945. aastal taastatud konstitutsioonile. Seda iseloomustab põhimõte, et kõige tähtsamad poliitilised ametikohad jagunevad Sotsiaaldemokraatliku ja Rahvapartei liikmete vahel (Proporz)&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot; /&gt;. Arvestatavate huvirühmade (töölised, ettevõtjad, farmerid jt) esindajatega konsulteeritakse kogu seadusandliku protsessi vältel, mis garanteerib vastu võetud seaduste laialdase konsensuse&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot; /&gt;. Alates 1945. aastast on Austrias valitsenud kas nn Suur Koalitsioon (konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid) või nn Väike Koalitsioon (üks eelnimetatutest koos mõne väiksema erakonnaga). Ühe partei enamusvalitsus on olnud aastatel 1966–1970 (konservatiivid) ja 1970–1983 (sotsiaaldemokraadid).

Aastatel 1986–1992 oli Austria president Kurt Waldheim, endine Wehrmachti luureohvitser. Talle ametiajal esitatud kahtlustused sõjakuritegudes käivitasid intensiivse diskussiooni Austria natsimineviku üle&lt;ref name=&quot;26NKG&quot; /&gt;.

Gorbatšovi võimuletulekuga Nõukogude Liidus kadus vajadus hoida rangelt neutraalset positsiooni ida ja lääne vahel. 1987. aastal algasid kõnelused Austria lähenemise üle Euroopa Ühendusele. 1994. aastal toimunud referendumil pooldas 67% osalenutest Austria ühinemist Euroopa Liiduga alates 1. jaanuarist 1995. Riigi sõjalise koostöö ja rahvusvahelistesse sõjalistesse organisatsioonidesse kuulumise suhtes on peamised parteid eri meelt: sotsiaaldemokraadid (Sozialdemokratische Partei Österreich, SPÖ) ei välista seda, kuid konservatiivid (Österreichische Volkspartei, ÖVP) eelistavad neutraliteedi jätkumist. 1998. aastal oli Austria Euroopa Liidu eesistujamaa, 1999. aastal liitus [[euroala]]ga. Samal ajal osutus valimistel edukaks Euroopa Liidu vastaseid jm parempoolseid meeleolusid koondanud Austria Vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreich FPÖ), mis oli aastatel 2000–2004 valitsuskoalitsioonis konservatiividega.&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot; /&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[1999. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2002. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2006. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2008. aasta Austria parlamendivalimised]]
* [[2010. aasta Austria presidendivalimised]]
* [[Austria jalgpallikoondis]]
* [[Austria meediasüsteem]]
* [[Austria lennufirmade loend]]
* [[Austria välismaateenistus]]
* [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Austria jalgpalli kõrgliiga]]
* [[Austria veinid]]
* [[Eestlased Austrias]]
* [[Austria näitlejate loend]]
* [[Eesti suursaadik Austrias]]
* [[Eesti-Austria suhted]]
* [[2013. aasta Austria ajateenistusreferendum]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lQzdO&quot;&gt;&quot;Austria&quot;. Encyclopædia Britannica. 25.03. 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FznJC&quot;&gt;http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/highlow.htm 25.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eYXkv&quot;&gt;http://www.austria.org/population/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vM5nA&quot;&gt;The Transformation of European Politics, 1763–1848, Oxford History of Modern Europe, page 209, Paul W. Schroeder, Oxford University Press, 1996, ISBN 978-0-19-820654-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DTQoW&quot;&gt;&quot;Anschluss&quot;. Encyclopædia Britannica. 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phTaD&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160407075539/https://www.parlament.gv.at/ENGL/PERK/BOE/ 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ECWuN&quot;&gt;http://www.tradingeconomics.com/austria/gdp 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kYxK&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190721124305/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/AUT 26.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d8O2X&quot;&gt;http://wwwg.uni-klu.ac.at/spw/oenf/name2.htm 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181211175202/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/au.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10 ja 30.10.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GyluX&quot;&gt;http://www.carnuntum.at/de 31.03.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3WdEU&quot;&gt;Beller (2006), 10–15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6EBtz&quot;&gt;Beller (2006), 13–14&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3j2rn&quot;&gt;Beller (2006), 23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CurAz&quot;&gt;Wheatcroft (1996), XVIII-XX&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fYg1R&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 85–104&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RKpPZ&quot;&gt;Beller (2006), 49–65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zaPgv&quot;&gt;Johnson (1989), 153&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CNFfg&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 214–219&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kx2RR&quot;&gt;Beller (2006), 106–113&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gpmw6&quot;&gt;Beller (2006) 124–140&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K0w4i&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/102.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X4j0v&quot;&gt;Beller (2006), 131–141&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwGI4&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/116.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J12XU&quot;&gt;Beller (2006), 142–145&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u4pg6&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/106.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MYYXs&quot;&gt;Beller (2006), 161–170&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kACUU&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/109.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRgli&quot;&gt;Beller (2006), 179–193&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mDCmf&quot;&gt;http://countrystudies.us/austria/108.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aoupt&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 291&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p9QPy&quot;&gt;http://www.electionresources.org/at/nationalrat.php?election=2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wn7yO&quot;&gt;Beller (2006), 190–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SvvvF&quot;&gt;Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CBHwc&quot;&gt;Beller (2006), 198–200&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RPwCh&quot;&gt;http://www.bmeia.gv.at/en/embassy/consulate-general-new-york/practical-advice/consular-information/military-service.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nrv9y&quot;&gt;Brook-Shepherd (1998), 257–258&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ouoej&quot;&gt;http://militarybudget.org/austria/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ToenU&quot;&gt;Johnson (1989), 104; Brook-Shepherd (1998), 269–270&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5717C&quot;&gt;http://www.globalfirepower.com/country-military-strength-detail.asp?country_id=austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9tyay&quot;&gt;Johnson (1989), 107; Brook-Shepherd (1998), 292&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uRqnH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160426020343/http://www.austria.info/us/basic-facts/nature-climate/climate |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFHd7&quot;&gt;Beller (2006), 231–233&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe3W3&quot;&gt;Johnson (1989), 168–169&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPNCC&quot;&gt;Wallace (1999), 81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9M3C&quot;&gt;EWEA Staff (2010). Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009 (MW). European Wind Energy Association&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7AvrI&quot;&gt;Beller (2006), 247; Johnson (1989), 135–136&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YO697&quot;&gt;Andmed selles alapeatükis pärinevad allikast [https://web.archive.org/web/20081113214943/http://www.bmwa.gv.at/BMWA/Schwerpunkte/Energie/InfoPublikation/Montanhandbuch/default.htm ''Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit: Österreichisches Montanhandbuch 2007''. Viin 2007]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r8t8t&quot;&gt;Rauchensteiner (1985)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25Tgc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507132720/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/totaL_population/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TlHPb&quot;&gt;Beller (2006), 255&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkuxR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507160051/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/population_censuses_register_based_census_register_based_labour_market_statistics/population_by_demographic_characteristics/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ltir4&quot;&gt;Johnson (1989), 165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HnxDh&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507133110/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26NKG&quot;&gt;Beller (2006), 287–290&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ii4P8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401133821/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/births/most_common_first_names/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3tNa&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160401123227/http://www.statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/demographic_indicators/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6A5C7&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |vaadatud=2016-04-18 |arhiivimisaeg=2016-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160507143143/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/population/migration/international_migration/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TXRxD&quot;&gt;http://languageknowledge.eu/countries/austria&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YydJd&quot;&gt;http://www.ethnologue.com/country/AT&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wNHo9&quot;&gt;http://www.migration.gv.at/en/living-and-working-in-austria/integration-and-citizenship/citizenship.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sE14f&quot;&gt;Thaler (2001), 72&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMOYc&quot;&gt;Beller (2006), 259–286; Piir (2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dRmyc&quot;&gt;Beller (2006), 295–299&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phFLe&quot;&gt;http://www.austria.org/religion/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BojSd&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508141534/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/day_care_centres_child_care/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MvijE&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160508170649/http://statistik.at/web_en/statistics/PeopleSociety/education_culture/formal_education/index.html 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;doqEi&quot;&gt;http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-austria/tuition-fees-3798 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IoLOU&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160402042142/http://www.studyinaustria.at/study_in_austria/ 19.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8nLD7&quot;&gt;Wheatcroft (1996), 184–191&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlpHr&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160505073309/http://www.austria.info/us/activities/culture-traditions/austria-europe-meeting-place/austria-music-history 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zsQlr&quot;&gt;http://www.nationalanthems.info/at.htm 20.04.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bt0Uv&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160422154130/http://www.berliner-philharmoniker.de/en/history/herbert-von-karajan/#event-herbert-von-karajan-elected-chief-conductor 20.04.2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Beller, Steven, ''A Concise Histort of Austria''. Cambridge: Cambridge University Press. 2006.
* Brook-Shepherd, Gordon, ''The Austrians: a thousand-year odyssey''. New York: Carroll &amp; Graf Publishers, Inc. 1998.
* EWEA Staff, ''Cumulative installed capacity per EU Member State 1998 – 2009''. European Wind Energy Association. 2010.
* Johnson, Lonnie, ''Introducing Austria: a short history.'' Riverside (Calif): Ariadne Press. 1989.
* Piir, Milvi Martina, Austria identiteediotsinguil Euroopa Liidus. ''Diplomaatia'' 137/138, (veebruar) 2015.
* Rauchensteiner, Manfred, ''Der Sonderfall. Die Besatzungszeit in Österreich 1945 bis 1955''. Wien: Heeresgeschichtliches Museum / Militärwissenschaftliches Institut. 1985.
* Thaler, Peter, ''The Ambivalence of Identity: The Austrian Experience of Nation-Building in a Modern Society''. West Lafayette (IN): Purdue University Press. 2001
* Wallace, Ian (ed,), ''German-speaking exiles in Great Britain''. Amsterdam: Rodopi. 1999.
* Wheatcroft, Andrew, ''The Habsburgs. Embodying Empire.'' London: Penguin Books. 1996.

{{ELriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AT}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Austria| ]]</text>
      <sha1>dphu6o0nawxlz41ncr6z1je5o29tgog</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Evangeelne Luterlik Kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376</id>
    <revision>
      <id>7265145</id>
      <parentid>7263886</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:47:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265145</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33856" sha1="fujp7vs1lflrwdrrodkanhj38plci78" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| eksiilis tegutsenud institutsiooniga [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]}}
{{Organisatsioon
| nimi = Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
| embleem = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = Estonian Evangelical Lutheran Church arms.gif
| pildiallkiri = EELK vapp
| pildisuurus = 180px
| lühend = EELK
| deviis = 
| asutatud = 1919
| lõpp = 
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = [[Tallinn]]
| asukoht = [[Kiriku plats]] 3, Tallinn
| piirkond = [[kogudus]]ed Eestis ja välismaal
| liikmed = [[EELK koguduste loend|EELK kogudused]]
| keeled = 
| juht_nimetus = [[EELK peapiiskop|Peapiiskop]]
| juht_nimi = [[Urmas Viilma]]
| juhtkond = [[EELK Konsistoorium]]&lt;br&gt;[[EELK Kirikukogu]]
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik#Piiskopkonnad ja praostkonnad|praostkonnad]] ja [[EELK koguduste loend|kogudused]]
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
| eelarve = 
| veebileht = {{URL|https://eelk.ee/}}
}}

'''Eesti Evangeelne Luterlik Kirik''' ('''EELK''') on [[Eesti]]s ja [[väliseestlased|väliseestlaste]] seas tegutsev [[luterlus|luterlik]] [[Kirik (institutsioon)|kirik]].

Kirik jaguneb neljaks [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] ([[EELK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]] ning [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond|Põhja-Eesti]], [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti]] ja [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]), mis omakorda jaotuvad 12 [[praostkond|praostkonnaks]]. Seda juhib alates 2015. aastast peapiiskop [[Urmas Viilma]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Luteri kirik Eestis}}
Luterlus juurdus Eesti alal 16. sajandil reformatsiooni tulemusel ning 17.–19. sajandil kujunes luterlik kirik Eesti ühiskonnas valdavaks. Eesti omakeelne kirikuline eneseteadvus ja rahvakiriku idee said tugevama kuju 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kui kasvas nii eestikeelne kirikuelu kui ka kohaliku vaimulikkonna roll.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_evangeelne_luterlik_kirik |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;eesti-kiri&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/ |pealkiri=Eesti kirik läbi aja |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

1917. aasta kevadel toimunud kirikukongressil Tartus sõnastati Eesti vaba rahvakiriku programm, milles rõhutati kiriku eraldatust riigist ja selle iseseisvust rahvakirikuna. 1919. aasta sügisel võttis kirik ametliku nimetuse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning kinnistus iseseisva rahvusliku kirikuna Eesti Vabariigi tingimustes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/eesti-vaba-rahvakirik-1917-1940/ |pealkiri=Eesti vaba rahvakirik 1917–1940 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaba-rahvakirik/ |pealkiri=Vaba rahvakirik |autor=Riho Saard |väljaanne=Eesti Kirik |aeg=2007-06-01 |kasutatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

Nõukogude okupatsiooni kehtestamine 1940. aastal tõi EELK-le kaasa ulatuslikud repressioonid, vara natsionaliseerimise ning kiriku avaliku rolli järsu piiramise. Teise maailmasõja sündmuste käigus lahkus suur osa vaimulikkonnast ja kirikuaktiivist läände, kus kujunes välja eraldi eksiilkirik – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.). Kodumaal tegutsev EELK pidi kohanema nõukogude religioonipoliitikaga ning kiriku tegevus jäi tugevalt riikliku kontrolli alla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/kirik-noukogude-ajal-1940-1991/ |pealkiri=Kirik nõukogude ajal 1940–1991 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/e18ff6d4-f97f-4f7b-8182-90e273887b0d/download |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1970. aastatel |autor=Priit Rohtmets |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal taastati EELK kui vaba rahvakiriku positsioon ning hakati taas kujundama kiriku suhteid riigi ja ühiskonnaga. Uues õiguslikus raamistikus kinnistus EELK roll Eesti ajaloolise põhilise luteri kirikuna ning kerkisid küsimused nii kiriku majanduslikust taastumisest kui ka liikmeskonna kiirest vähenemisest hilismodernses ühiskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/f23f5b5c-5e11-4b6b-a8af-9d32cc1e33c3/download |pealkiri=Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008 |autor=Ringo Ringvee |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

Lahus tegutsenud kodumaine EELK ja eksiilkirik E.E.L.K. alustasid 1990. aastatel läbirääkimisi nähtava ühtsuse taastamiseks. 13. novembril 2010 allkirjastati Tallinna toomkirikus ühinemisleping, mille kohaselt ühinesid E.E.L.K. kogudused ja struktuurid EELK koosseisuga, lõpetades de jure sõjajärgse kirikulõhe ning kinnitades EELK järjepidevust nii kodu- kui ka väliseesti kogukondades.&lt;ref name=&quot;eesti-kiri&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/825699/kanadas-suri-eelk-peapiiskop-emeriitus-andres-taul |pealkiri=Kanadas suri EELK peapiiskop emeriitus Andres Taul |väljaanne=ERR |aeg=2018-04-24 |kasutatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

== Liikmeskond ja kiriklik aktiivsus ==

EELK liikmeskonda ja kiriklikku aktiivsust iseloomustas Eesti taasiseseisvumise eel ja järel esmalt kiire kasv ning seejärel pikaajaline kahanemine. EELK enda ajaloolise ülevaate järgi saavutas annetajaliikmete arv nõukogude ajal madalaima taseme 1986. aastal, mil neid oli 48 590. Rahvusliku ja usulise taasärkamise ajal kasvas arv kiiresti ning jõudis 1992. aastal rekordilise 76 132 annetajaliikmeni; pärast 1992. aastat algas aga taas langus.&lt;ref name=&quot;EELK-ajalugu&quot;&gt;Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. &quot;Eesti Kirik läbi aja&quot;.&lt;/ref&gt;

Religioonisotsioloog Ringo Ringvee esitatud EELK statistika järgi oli 2003. aastal kirikul 166 036 liiget ja 42 663 annetajaliiget, 2019. aastal vastavalt 155 298 ja 26 042. Ristimiste arv vähenes samal ajal 3097-lt 1435-ni ning kiriklike matuste arv 3647-lt 2804-ni. Kõik aktiivsusnäitajad siiski ei vähenenud: armulaualiste arv kasvas 2003. aasta 113 668-lt 2019. aastaks 145 666-ni ning jumalateenistuste arv 15 483-lt 16 991-ni.&lt;ref name=&quot;Ringvee2021&quot;&gt;&quot;EELK teemalist loengusarja jätkas 27. oktoobril Ringo Ringvee&quot;. e-Kirik, 2021.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Aasta
! Annetajaliikmeid
! Ristimisi
! Matuseid
|-
| 1986
| 48 590
| –
| –
|-
| 1992
| 76 132
| –
| –
|-
| 2003
| 42 663
| 3097
| 3647
|-
| 2015
| 29 022
| 1964
| 2715
|-
| 2019
| 26 042
| 1435
| 2804
|-
| 2025
| 20 180
| 1156
| 2298
|}
&lt;small&gt;1986. ja 1992. aasta annetajaliikmete andmed pärinevad EELK ajaloolisest ülevaatest. 2003. ja 2019. aasta andmed Ringo Ringvee esitatud EELK statistikast ning 2015. ja 2025. aasta andmed EELK 2025. aasta tegevusstatistikast.&lt;ref name=&quot;EELK-ajalugu&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ringvee2021&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Viilma2026&quot;&gt;Urmas Viilma. &quot;Peapiiskop Urmas Viilma: Olukorrast kirikus&quot;. e-Kirik, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;/small&gt;

Aastatel 2015–2025 vähenes EELK ristitud liikmete arv 159 816-lt 151 492-ni ning annetajaliikmete arv 29 022-lt 20 180-ni. Peapiiskop Urmas Viilma nimetas 2026. aastal annetajaliikmete 30,5-protsendilist vähenemist kogudusliku kandepinna nõrgenemise märgiks. Samal kümnendil vähenes konfirmeeritute arv 1404-lt 1072-ni, armulaualiste arv 149 052-lt 128 246-ni, jumalateenistuste arv 16 978-lt 13 968-ni ning jumalateenistustel osalemiste koguarv 788 242-lt 722 812-ni.&lt;ref name=&quot;Viilma2026&quot;/&gt;

Kõige suurem protsentuaalne langus toimus laste- ja noorsootöös. Regulaarses lastetöös osalenute arv vähenes 2015. aasta 2862-lt 2025. aastaks 1103-ni ehk umbes 62% ning regulaarses noorsootöös osalenute arv 1006-lt 269-ni ehk umbes 73%. Viilma nimetas laste- ja noorsootöö näitajaid EELK 2025. aasta statistikas kõige valusamateks. Samal ajal kasvas koguduste juhtorganites osalenud noorte arv 2020. aasta 23-lt 2025. aastaks 43-ni, mida Viilma nimetas lootustandvaks märgiks.&lt;ref name=&quot;Viilma2026&quot;/&gt;

EELK liikmestatistikast eraldi mõõdab rahvaloendus inimeste enda usulist enesemääratlust. Statistikaameti andmetel pidas 2000. aasta rahvaloendusel luteri usku omaks 14%, 2011. aastal 10% ja 2021. aastal 8% vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Eestlaste seas pidas 2021. aastal luterlust omaks 11%. Luterlaste vanuseline koosseis oli seejuures Eesti suuremate usuliste rühmade seas üks vanemaid: keskmine luterlane oli 62-aastane ning pooled luterlased olid vanemad kui 64 aastat.&lt;ref name=&quot;Rahvaloendus2021&quot;&gt;Statistikaamet. &quot;Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad&quot;. 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus.&lt;/ref&gt;

Kiriku häälekandja, ajalehe [[Eesti Kirik]] trükiarv on samuti pikaajaliselt vähenenud. Eesti Meediaettevõtete Liidu avaldatud trükikodade andmetel trükiti lehte 1998. aastal 3000–3300 eksemplari, 2003. aastal 2300 ja 2010. aastal umbes 2100 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-1998-arhiiv/ |pealkiri=Statistika 1998 arhiiv |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2003-arhiiv/ |pealkiri=Statistika 2003 arhiiv |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2010-arhiiv/ |pealkiri=Statistika 2010 arhiiv |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt; Seejärel püsis trükiarv umbes kümme aastat 2000 eksemplari juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |pealkiri=Ajaleht Eesti Kirik tähistab väärikat sünnipäeva |väljaanne=EELK |vaadatud=22.09.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211026233309/https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |arhiivimisaeg=26.10.2021 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2021/ |pealkiri=Statistika 2021 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta veebruaris vähenes trükiarv 1400 eksemplarini&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2024/ |pealkiri=Statistika 2024 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt; ning 2026. aasta esimesel poolel oli see 1100–1200 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://meedialiit.ee/statistika/ |pealkiri=Statistika 2026 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt; Paberleht ilmub kolm korda kuus. Kuu esimesel kolmapäeval ilmub leht ainult digilehena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/tellimine |pealkiri=Ajalehe Eesti Kirik tellimine |väljaanne=Eesti Kirik |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Kiriku juhtkond on liikmeskonna eri näitajate arengut tõlgendanud erinevalt. 2017. aastal märkis peapiiskop Viilma, et ristitud liikmete koguarv oli eelnenud aastaga võrreldes kasvanud, kuigi nimelise annetuse teinud liikmete arv oli tema sõnul langenud juba umbes 15 aastat. Viilma seostas erinevust muuhulgas inimeste väheneva sooviga organisatsiooniliselt kuuluda.&lt;ref name=&quot;ERR2017&quot;&gt;&quot;Haldusreform võib tuua muudatusi ka kogudustes&quot;. ERR, 25. aprill 2017.&lt;/ref&gt; Lääne praostkonna praost Kaido Saak ütles 2021. aastal praostkonna sinodil, et liikmeannetuste langus ei ole tema hinnangul seotud koguduste töökusega ning &quot;Jeesus ei ole käskinud meil maksumaksjate arvu pärast muretseda&quot;. Samas nimetas ta kurvastavaks, et mõnes praostkonna koguduses ei olnud eelnenud nelja aasta jooksul toimunud ühtegi ristimist ega konfirmatsiooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Liina Raudvassar |url=https://eestikirik.ee/koostoovalmidust-kiites |pealkiri=Koostöövalmidust kiites |väljaanne=Eesti Kirik |aeg=16.06.2021 |vaadatud=22.09.2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal rõhutas ta samuti, et institutsionaalse kirikukuuluvuse nõrgenemine ei pruugi tähendada samaväärset emotsionaalse või vaimuliku kuuluvustunde kadumist.&lt;ref name=&quot;Viilma2025&quot;&gt;Urmas Viilma. &quot;Tulevik sirutub olevikku: peapiiskop Urmas Viilma kõne Inglise Kiriku sinodil Londonis&quot;. e-Kirik, 27. veebruar 2025.&lt;/ref&gt; 2026. aastal nimetas Viilma pikaajalist annetajaliikmete langust siiski tõsiseks, juhtides samal ajal tähelepanu ristimiste ja konfirmatsioonide mõningasele kasvule aastatel 2023–2025. Ristimiste arv kasvas sel perioodil 1004-lt 1156-ni ja konfirmatsioonide arv 851-lt 1072-ni. Viilma sõnul ei olnud veel alust nimetada seda trendi pöördumiseks.&lt;ref name=&quot;Viilma2026&quot;/&gt; Kokkuvõtvalt on EELK aktiivne ja passiivne liikmeskond olnud pikas plaanis järjepidevas languses.

== Juhtkond ==
{{Vaata|EELK peapiiskop|EELK konsistoorium|EELK Kirikukogu|Vaimulike konverents}}
EELK-d juhib kirikupeana [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop]], kelleks on alates 2. veebruarist 2015 [[Urmas Viilma]].{{lisa viide}} Peapiiskop valitakse kirikukogul kõikide EELK teenistuses olevate piiskoppide ja preestrite seast. Peapiiskopi katedraalkirikuks on [[Tallinna toomkirik]].&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/pohikiri/ |pealkiri=Põhikiri |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}&lt;/ref&gt; Peapiiskopi alaliste asetäitjate ja abilistena kiriku juhtimisel tegutsevad talle alluvad [[piiskop]]id, kelleks on 2025. aasta seisuga [[Põhja-Eesti piiskop]] [[Ove Sander]], [[Lõuna-Eesti piiskop]] [[Marko Tiitus]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Anti Toplaan]].

[[EELK konsistoorium]]i ehk kirikuvalitsuse moodustavad [[peapiiskop]], [[piiskop]]id, [[EELK kantsler|kantsler]] ja kuni neli [[assessor]]it.

Kiriku kõrgeim seadusandlik organ on [[EELK Kirikukogu]], mille kutsub kokku peapiiskop või piiskop. Selle tööd juhib kirikukogu juhatus, mille moodustavad peapiiskop ja kaks abijuhatajat, kellest üks valitakse konsistooriumisse kuulujate seast ja konsistooriumisse mittekuuluvate kirikukogu ilmikliikmete hulgast.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

== Struktuur ==
=== Piiskopkonnad ja praostkonnad ===
EELK [[piiskopkond]]i juhib piiskop, kes võib seejuures piiskopkonna juurde moodustada nõukogu. Sellesse kuuluvad piiskop ise, talle alluvad praostid, piiskopkonna katedraalkiriku koguduseõpetaja ning igast praostkonnast üks sinodi valitud ilmikliige.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

1. maist 2024 jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks, mis jagunevad omakorda 12 praostkonnaks.&lt;ref&gt;[https://www.meiekirik.net/index.php/uudislood/2571-alates-taenasest-jaguneb-eelk-neljaks-piiskopkonnaks Alates tänasest jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks], Meie Kirik, 1. mai 2024&lt;/ref&gt;
# [[EELK Tallinna peapiiskopkond]], mille moodustab [[Tallinna praostkond]]. Seda juhib [[EELK peapiiskop]], peapiiskopkonna [[katedraalkirik]]uks on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]].
# [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Lääne-Harju praostkond]], [[Ida-Harju praostkond]], [[Järva praostkond]] ja [[Viru praostkond]]. Seda juhtiva [[Põhja-Eesti piiskop]]i vastutada on ka eestikeelne [[Hajala|diasporaa]] ja EELK kogudused üle maailma.&lt;ref&gt;[https://e-kirik.eelk.ee/2024/ove-sander-seatakse-ametisse-pohja-eesti-piiskopkonna-piiskopina/ Ove Sander seati ametisse Põhja-Eesti piiskopkonna piiskopina], eelk.ee, (vaadatud 21.05.2024)&lt;/ref&gt; Piiskopkonna katedraalkirik on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]].
# [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Tartu praostkond]], [[Viljandi praostkond]], [[Võru praostkond]] ja [[Valga praostkond]]. Seda juhtib [[Lõuna-Eesti piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Viljandi Jaani kirik]].
# [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]], mille moodustavad [[Saarte praostkond]], [[Lääne praostkond]] ja [[Pärnu praostkond]]. Seda juhib [[Saare-Lääne piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Kuressaare Laurentiuse kirik]].

Uusi piiskopkondi võib moodustada EELK kirikukogu.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

2024. aastani oli EELK-l Eestis 12 [[praostkond]]a ja aastatel 2010–2017 eksisteeris eraldiseisev [[Välis-Eesti piiskopkond]].&lt;ref&gt;[https://online.le.ee/2017/05/25/valis-eesti-piiskopkond-kaob-ajalukku/ Välis-Eesti piiskopkond kaob ajalukku], 25. mai 2017 &lt;/ref&gt;

=== Kogudused ===
[[Pilt:Viljandi6.jpg|pisi|Viljandi Pauluse kirik]]
Kogudused on EELK kohalikud ühendused, mis koonduvad ajalooliste kihelkondade või muul alusel.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Eestis oli 2018. aasta seisuga 167 EELK kogudust, mis on jaotatud 12 praostkonda. Kokku arvati luterliku kirikuga seotud olevat umbes 170 000 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |pealkiri=Tänapäeva Eesti usuelu ja kirikud |autor=[[Toomas Jürgenstein]] |väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |vaadatud=21. september 2018 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226094129/http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Välismaal tegutseb kolm kogudust: [[Peterburi Jaani kogudus]], [[Toronto Peetri kogudus]] ja [[Toronto Vana-Andrese kogudus]].

{{Vaata ka|EELK koguduste loend}}

=== EELK asutused ===
* SA [[EELK Usuteaduse Instituut]]
* SA [[SA Ajaleht Eesti Kirik|Ajaleht Eesti Kirik]]
* SA [[EELK Tallinna Diakooniahaigla]]
* SA [[EELK Misjonikeskus]]
* MTÜ [[EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus]]
* MTÜ [[EELK Kirikumuusika Liit]]
* MTÜ [[EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus]]
* MTÜ [[Eesti Kristlik Raudteelaste Ühing]]
* SA [[EELK Laagrikeskus &quot;Talu&quot;]]
* OÜ [[Kiriku Varahaldus]]
* SA [[Johanniitide Abi Eestis]]
* [[EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus]]

== Vaimulikud ==
Kiriku põhikirja ja kehtiva kirikuseadustiku kohaselt on vaimuliku ameti astmeteks EELK-s [[piiskop]], [[preester]] (õpetaja) ja [[diakon]].&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vaimulik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaimuliku-ameti-astmed-piiskop-preester-diakon |pealkiri=Vaimuliku ameti astmed: piiskop, preester, diakon |aeg=4. veebruar 2015 |autor=Joel Siim |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |kasutatud=21. mai 2025}}&lt;/ref&gt; Lisaks võivad EELK-s, piiskopkondades ja praostkondades teenida [[vikaar]]vaimulikud, kes on vastavalt vikaarõpetajad või diakonid.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Nii piiskopid kui ka preestrid tegelevad õpetamise, usukuulutamise, [[sakrament]]ide talitamise ja [[kirikukari]] rakendamisega. Diakonite ülesandeks on koguduses sõnalugemine, eestpalve juhtimine, armulaua jagamine, koguduse õpetamisele kaasaaitamine ja kristlik hoolekanne.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Vaimulikuna tohivad EELK-s teenida vaid isikud, kes on EELK piiskopi ordineeritud või kirikult vastava tunnustuse saanud.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt; Kirikuseadustiku kohaselt peab kandidaat olema &quot;jumalakartlik kirikuliige, kes oma isikuomaduste ning füüsiliste ja tervislike eelduste poolest on võimeline seda ametit pidama&quot;. Nii preestrite kui ka diakonite ordineerimise otsustab peapiiskop, kes võib selle ka ise läbi viia või delegeerida ordineerimise mõnele piiskoppidest.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Alates 2026. aastast kestab vaimuliku teenistusiga kuni riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni, välja arvatud juhul, kui tema ametiaega pikendatakse kuni 72-aastaseks saamiseni. Peapiiskopi ja piiskoppide ametiaja pikendamise üle otsustab kirikukogu, preestrite ja diakonite puhul konsistoorium. Kuni 31. detsembrini 2025 võisid vaimulikud teenida kuni 65-aastaseks saamiseni. Teenistusiga ületav vaimulik siirdub konsistooriumi vastava heakskiitva otsuse korral emerituuri. Emeriitvaimulikeks võidakse arvata ka tervislikel põhjustel. Emerituuri arvatud vaimulikud kannavad oma viimasele ordinatsioonile või ametikohale vastavat tiitlit ja ametirõivaid. Kokkuleppel vastava tegevvaimulikega võivad nad teenida edasi ka kirikutes.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vaimulik&quot; /&gt;

Emeriteerunud piiskopid olid 2025. aasta seisuga [[Andres Põder]], [[Joel Luhamets]], [[Tiit Salumäe]] ja [[Einar Soone]].

Jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kannavad vaimulikud liturgilist rõivastust. Näiteks jumalateenistustel abilistena teenides ja talitustel võivad vaimulikud kanda koorirüüd koos [[stool]]aga. Samuti võib vaimulik koos ametirõivastega kanda baretti.&lt;ref name=&quot;Liturgiline rõivastus&quot; /&gt;

=== Piiskopid ===
Lisaks eelmainitud, preestritega samalaadsetele ülesannetele vastutavad piiskopid ülevaatajatena oma kirikus ja/või piiskopkonnas antava vaimuliku õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

EELK piiskopid valitakse kirikukogul parasjagu teenivate preestrite seast,&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt; kusjuures kandidaadiks saavad olla vähemalt 15 aastat preestrina teeninud vaimulikud.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt; Valituks osutumisel määrab kiriku konsistoorium neile vajaduse järgi tiitli ja asukohalinna. Nad astuvad ametisse ordinatsiooni järel.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt;

Piiskoppide ametitunnusteks on kirikuseaduse järgi [[mitra]], [[piiskopirist]] ja [[piiskopisau]]. Liturgiliste rõivastena kasutavad nad [[alba]]t, vööd ja [[stoola]]t, kusjuures [[missa]]l armulaua pühitsemisel kannavad nad [[kaasula]]t, muudel jumalateenistustel või tseremooniatel piiskopimantlit.&lt;ref name=&quot;Liturgiline rõivastus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.eelk.ee/inc.seadustik.php?id=33&amp;jaotus=osa |pealkiri=§ 33. Vaimuliku liturgiline rõivastus |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}&lt;/ref&gt; Vaimulikusärk on kas must või violetne. Juhul, kui piiskop teenib koos EELK peapiiskopiga, jätab ta oma saua kasutamata.&lt;ref name=&quot;Vaimulik&quot; /&gt;

''[[Ex officio]]'' on nad nõukogu liikmeks endale määratud katedraalkirikus tegutsevas koguduses või koguduses, millesse nad liikmetena kuuluvad. Samuti omavad nad samal moel vastava koguduse juhatuse koosolekutel hääleõigust.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt;

=== Preestrid ===
[[Preester|Preestrite]] liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö, stoola ja missadel armulaua pühitsemisel kaasula või must [[talaar]] lõikadega. Muudel teenistustel või tseremooniatel kannavad nad keepi. Praostid võivad kanda talaari peal praostikraed.&lt;ref name=&quot;Liturgiline rõivastus&quot; /&gt;

Preestriks tohib oridineerida vähemalt 24-aastase isiku, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt viis aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit ning hariduselt teoloogia alal magistrikraad, seejuures eksamid sooritatud ''pro [[venia concionandi]]'' ja ''[[pro ministerio]].''&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/ |pealkiri=Kirikuseadustik |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}&lt;/ref&gt;

==== Praostid ja abipraostid ====
[[Praost]]ideks on EELK-s [[praostkond]]i juhtivad preestrid, kelle asetäitjate ja abilistena tegutsevad abipraostid.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt;

Praost ja abipraost valib ametisse vastava praostkonna sinod nelja-aastaseks ametiajaks, nad kinnitatakse ametisse kiriku konsistooriumis. Konsistoorium võib kirikuseadustiku põhjal tähtajaliselt praosti ja abipraosti volitusi peatada.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt; Praosti kohale kandideeriv vaimulik peab olema teeninud vähemalt seitse aastat preestrina, abipraosti ameti kandidaat vähemalt viis aastat.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Praosti ja abipraosti puudumisel võib konsistoorium praostkonna ajutiseks juhiks määrata mõne selle preestri või anda selle hooldamine ajutiselt mõne teisele praostile või piiskopile.&lt;ref name=&quot;Põhikiri&quot; /&gt;

Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kannab kiriku esindamisel ja peapiiskopilt saadud ülesannete täitmisel ajaloolist tiitlit toompraost.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

=== Diakonid ===
[[Diakon]]i kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane ning tema konfirmatsioonist peab olema möödunud vähemalt kolm aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit, teoloogia alal bakalaureusekraad ning sooritatud vastavad eksamid.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;

Diakonite liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö ja stoola või must talaar lõikadega.&lt;ref name=&quot;Liturgiline rõivastus&quot; /&gt;

== Autasud ja muud tunnustusavaldused ==
EELK annab välja mitmesuguseid [[autasu]]sid ja muid [[tunnustusavaldus]]i. EELK tunnustusega seotu on kirjas [[EELK kirikuseadustik]]us.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustikarhiiv&quot; /&gt;

Väljaantavad tunnustusavaldused on järgmised:&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustik&quot; /&gt;
* aumärgid
** [[EELK kuldrist]]
** [[EELK teeneterist]]
** EELK teeneteristi tunnustusmärk
* tunnustuskirjad
** elutöö preemia
** meediapreemia
** aukiri
** tänukiri

EELK [[aunimetus]] on titulaarpraost.&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustikarhiiv&quot; /&gt;

== Ühiskondlikud seisukohad ja sisemine pluralism ==

EELK-l on Eesti ühiskonnas ajaloolise rahvakiriku roll ning selle avalikke seisukohti kasutatakse sageli viitena nn &quot;kristlike väärtuste&quot; määratlemisel poliitika ja ühiskonnaelu kontekstis. Eesti Kirikute Nõukogu kogumikus &quot;Astu alla rahva hulka&quot; rõhutatakse, et kiriku kaudu jõuavad kristlikud väärtused – näiteks inimväärikus, vastutustunne ja ligimesearmastus – ka rahva ja riigi ellu, ning tuuakse välja, et märkimisväärne osa elanikkonnast eeldab kirikutelt väärtusdebatis osalemist.&lt;ref name=&quot;Joks2012&quot;&gt;{{Raamatuviide
 |autor=toim. Eerik Jõks
 |pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist
 |aasta=2012
 |väljaandja=Eesti Kirikute Nõukogu
 |isbn=9789949922819
}}&lt;/ref&gt; Riho Altnurme ja teised autorid on korduvalt käsitlenud kristlike väärtuste rolli Eesti ühiskonnas ja poliitikas, osutades, et kirikute mõju ei piirdu üksnes usueluga, vaid ulatub ka väärtuskasvatuse ja avaliku arutelu tasandile.&lt;ref name=&quot;Altnurme2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/kristlikud-vaartused-eesti-poliitikas |pealkiri=Kristlikud väärtused Eesti poliitikas – kas paljad sõnad? |autor=Riho Altnurme |väljaanne=Eesti Kirik |aeg=16. november 2005 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EKN2012&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://ekn.ee/wp-content/uploads/2025/01/Astu-alla-rahva-hulka.pdf |pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist (PDF) |väljaanne=Eesti Kirikute Nõukogu |aeg=2012 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

=== Abielu ja perekonnapoliitika ===

EELK ametliku õpetuse kohaselt on abielu Jumala poolt seatud liit ühe mehe ja ühe naise vahel.&lt;ref name=&quot;Piiskopid2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://e-kirik.eelk.ee/2021/piiskopid-eelk-seisukohad-usu-ja-moraali-kusimustes-ei-ole-muutunud/ |pealkiri=Piiskopid: EELK seisukohad usu ja moraali küsimustes ei ole muutunud |väljaanne=e-Kirik |aeg=20. oktoober 2021 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; Samale arusaamale tuginevad ka kiriku seisukohavõtud kooseluseaduse ja perekonnaseaduse muudatuste suhtes, kus EELK on korduvalt rõhutanud, et peab abielu traditsiooniliselt mehe ja naise liiduks ning eelistab muude kooseluvormide jaoks eraldi õiguslikke lahendusi.&lt;ref name=&quot;ERR2017Constitution&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.err.ee/645909/eelk-head-marriage-should-be-defined-in-constitution-as-between-man-woman |pealkiri=EELK head: Marriage should be defined in Constitution as between man, woman |väljaanne=ERR News |aeg=30. november 2017 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018Constitution&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.err.ee/825675/eelk-council-supports-amending-constitution-to-define-marriage |pealkiri=EELK council supports amending Constitution to define marriage |väljaanne=ERR News |aeg=24. aprill 2018 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal perekonnaseaduse muutmise ja abielu sooneutraalseks muutmise arutelude ajal teatas EELK, et võib loobuda riigi nimel abielude registreerimisest, kui seadus ei arvesta kiriku õpetusega.&lt;ref name=&quot;ERR2023Opinion&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609027340/eelk-archbishop-church-was-coerced-over-registration-of-marriages-issue |pealkiri=EELK Archbishop: Church was coerced over registration of marriages issue |autor=Urmas Viilma |väljaanne=ERR News |aeg=6. juuli 2023 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023Suspend&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609030046/same-sex-marriage-legalization-prompts-eelk-to-suspend-registering-unions |pealkiri=Same-sex marriage legalization prompts EELK to suspend registering unions |väljaanne=ERR News |aeg=9. juuli 2023 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta oktoobris kinnitas EELK piiskoplik nõukogu siiski, et vaimulikud, kes tegutsevad ühtaegu ka riigi perekonnaseisuametnikena, jätkavad ainult mees-naine abielude registreerimist, samal ajal kui samaaegne riiklik õigusraamistik võimaldab ka samasooliste paaride abielu sõlmimist teiste registripidajate juures.&lt;ref name=&quot;ERR2023ManWoman&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609136516/estonia-s-lutheran-clergy-to-continue-registering-only-man-woman-marriages |pealkiri=Estonia's Lutheran clergy to continue registering only man-woman marriages |väljaanne=ERR News |aeg=18. oktoober 2023 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EW2023ManWoman&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://estonianworld.com/life/the-estonian-lutheran-church-the-clergy-can-only-officiate-a-marriage-of-a-man-and-a-woman/ |pealkiri=The Estonian Lutheran Church: the clergy can only officiate a marriage of a man and a woman |väljaanne=Estonian World |aeg=18. oktoober 2023 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

=== Vaidlused ja sisemine pluralism ===

EELK ametlikud seisukohad seksuaaleetika ja abielu küsimuses on toonud kaasa ühiskondlikku kriitikat nii kiriku konservatiivse hoiakuga mittenõustujate kui ka nende seast, kelle arvates on kirik olnud liialt kompromissialdis. Samuti on EELK sees märgata teatud pluralismi, kus osa vaimulikke rõhutab traditsioonilist õpetust, teised aga püüavad kiriku positsiooni siduda tugevamalt inimõiguste ja kaasava ühiskonnakäsitlusega.&lt;ref name=&quot;EKN2012&quot; /&gt;

Eriti laialdast vastukaja pälvis vaimulik [[Annika Laats]], kes on avalikult toetanud seksuaalvähemuste kaasamist ja väljendanud kriitikat kiriku ametliku abieluõpetuse suhtes. 2017. aastal taunis peapiiskop [[Urmas Viilma]] Laatsi esinemist ETV saates, rõhutades, et see erines EELK ametlikust seisukohast.&lt;ref name=&quot;ERR2017Laats&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://uudised.err.ee/635291/urmas-viilma-taunis-annika-laatsi-sonavottu-etv-eetris |pealkiri=Urmas Viilma taunis Annika Laatsi sõnavõttu ETV eetris |väljaanne=ERR |aeg=5. oktoober 2017 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal andis peapiiskop Laatsile kirjaliku manitsuse, mis käsitles tema avalikke sõnavõtte abielu ja kooseluseaduse teemal.&lt;ref name=&quot;Obj2021Laats&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://objektiiv.ee/annika-laats-sai-peapiiskopilt-abielu-kohta-oeldu-eest-kirjaliku-manitsuse/ |pealkiri=Annika Laats sai peapiiskopilt abielu kohta öeldu eest kirjaliku manitsuse |väljaanne=Objektiiv |aeg=19. jaanuar 2021 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; Konservatiivsetel kirikuringkondadel on Laatsi seisukohtade suhtes olnud terav kriitika, teda on süüdistatud EELK õpetuse &quot;õõnestamises&quot;.&lt;ref name=&quot;MK2020Laats&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.meiekirik.net/index.php/arvamus/1959-annika-laats-jatkab-kiriku-opetuse-avalikku-oonestamist |pealkiri=Annika Laats jätkab kiriku õpetuse avalikku õõnestamist |väljaanne=Meie Kirik |aeg=23. detsember 2020 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

Samal ajal on Laats saanud tunnustust väljaspool kirikut, näiteks valis Eesti Inimõiguste Keskus ta 2024. aastal üheks aasta inimõiguste kaitsjaks põhjusel, et ta on &quot;toetanud pikka aega avalikus debatis haavatavaid rühmi, sh LGBT+ kogukonda&quot;.&lt;ref name=&quot;Runne2024&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://humanrights.ee/uudised/inimoiguste-kaitsjad-eestis-on-feministeerium-president-kaljulaidi-fond-jakob-rosin-ja-annika-laats/ |pealkiri=Inimõiguste kaitsjad Eestis on Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats |autor=Egert Rünne |väljaanne=Eesti Inimõiguste Keskus |aeg=11. detsember 2024 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt; Sellised näited on toonud tähelepanu EELK sisemisele mitmehäälsusele: ametlik õpetus ja kirikukogu otsused on valdavalt konservatiivsed, kuid üksikute vaimulike ja ilmikute seisukohad võivad oluliselt erineda, mis avaldub ka avalikes debattides ja ajakirjanduses.&lt;ref name=&quot;KJT2018&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kjt.ee/2018/05/religioon-ja-poliitika-praktikas/ |pealkiri=Religioon ja poliitika praktikas |autor=Eerik Jõks |väljaanne=Kirik &amp; Teoloogia |aeg=11. mai 2018 |vaadatud=2025-11-18}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[EELK Konsistoorium]]
* [[Eesti Luterlik Rahuühendus]]
* [[Kristliku Noorsootöö Sekretariaat]]
* [[Eesti Kirik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kirikuseadustikarhiiv&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20150903151727/http://www.eelk.ee/seadustik/tryki_seadus_osa.php?id=395 (vaadatud 03.09.2015)&lt;/ref&gt;
}}
== Kirjandus ==
* Masendavad teated Kodu-Eestist: Jumalasõna jagab MVD. Võitleja, juuli 1952, nr 1, lk 1.
* Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1.
* &quot;Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva&quot;. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11.

== Välislingid ==
* [https://eelk.ee/ Koduleht]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/94367069/juhtkiri-riigikiriku-roll-eelk-langust-ei-peata Juhtkiri | Riigikiriku roll EELK langust ei peata] Eesti Päevaleht, 23. august 2021
* [[Eero Epner]], [[Holger Roonemaa]], [[Oliver Kund]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/94357313/kuidas-peapiiskop-ehitas-kirikust-eesti-voimsaima-lobivorgustiku Kuidas peapiiskop ehitas kirikust Eesti võimsaima lobivõrgustiku] [[Eesti Päevaleht]], 23. august 2021

[[Kategooria:Eesti usulised ühendused]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelne Luterlik Kirik| ]]</text>
      <sha1>fujp7vs1lflrwdrrodkanhj38plci78</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gruusia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454</id>
    <revision>
      <id>7265395</id>
      <parentid>7263006</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:51:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7265395</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38392" sha1="tc64cob4w216f3i7ggn5215jv5ne0v3" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{Riik
| riiginimi = Gruusia
| omastav = Gruusia
| nimi1_keel = gruusia
| nimi1 = საქართველო
| nimi1_latin = Sakharthvelo
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Greater coat of arms of Georgia.svg
| vapi_laius = 130px
| asendikaart = Georgia in its region (claimed).svg
| deviis = 
| riigikeel = [[gruusia keel]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Thbilisi]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Mihheil Kavelašvili]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Irakli Kobahhidze]]
| pindala = 69700
| pindala_viide = {{efn|Pindala ''de jure''. Pindala ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata on 57 215 km².}}
| rahvaarv = 3688600
| rahvaarv_seis = 1.01.2022
| rahvaarv_viide = {{efn|Rahvaarv ilma okupeeritud territooriumiteta.}}&lt;ref&gt;https://www.geostat.ge/en/modules/categories/41/population&lt;/ref&gt;
| rahvastikutihedus = ei&lt;!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata --&gt;
| iseseisvus = [[26. mai]] [[1918]] (kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]);&lt;br&gt; [[9. aprill]] [[1991]] (taastati, iseseisvus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]])
| valuuta = Gruusia [[lari]] (GEL)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4
| hümn = &quot;[[Thavisuphleba]]&quot;
| usund = 
| tippdomeen = [[.ge]]
| telefonikood = 995
| riigikord = 
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = GEO
| märkused = {{märkused}}
}}

'''Gruusia''' (ka ''Georgia''; [[gruusia keel]]es საქართველო ''Sakharthvelo'') on [[transkontinentaalne riik]] [[Euroopa ja Aasia piir]]il. [[ÜRO]] statistika liigitab riigi [[Lääne-Aasia (ÜRO regioon)|Lääne-Aasiasse]],&lt;ref name=&quot;iKDr4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9PihY&quot; /&gt; [[Euroopa Liit]] aga pigem [[Ida-Euroopa]]sse&lt;ref name=&quot;Geographic Encyclopaedia&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EU perspective&quot; /&gt; kuuluvaks. Riik piirneb läänes [[Must meri|Musta mere]], põhjas ja kirdes [[Venemaa]], lõunas [[Türgi]] ja [[Armeenia]] ning kagus [[Aserbaidžaan]]iga. Gruusia pealinn ja ühtlasi suurim linn on [[Thbilisi]]. Riigi pindala on 69 420 ruutkilomeetrit. 2015. aastal elas Gruusias umbes 3,73 miljonit inimest. Gruusia on [[unitaarriik|unitaarne]] [[esindusdemokraatia|esindusdemokraatlik]] [[poolpresidentaalne vabariik]].

[[Antiikaeg|Antiikajal]] rajati praeguse Gruusia aladele mitu väikest kuningriiki. [[Kolchis]]e ja [[Ibeeria]] kuningriigis kujunes juba 4. sajandi alguses riigiusuks [[kristlus]], mis viis varem domineerinud paganlike [[mitraism]]i usuvoolude hääbumiseni. Ühinenud [[Gruusia kuningriik]] saavutas suurima poliitilise ja majandusliku mõju perioodil 11. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni – eelkõige kuningas [[Davith IV]] ja kuninganna [[Tamar]]i valitsusajal. Seejärel lagunes Gruusia väiksemateks riigikesteks, kaotas oma mõju ning langes järjest [[mongolite riik|mongolite]], [[Osmanite riik|osmanite]] ning [[Safaviidide riik|pärslaste]] võimu alla. 1783. aastal moodustas Gruusia idaosas asunud [[Kharthli-Kahhethi kuningriik]] liidu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]], mis sillutas tee Gruusia järkjärguliseks Venemaaga liitmiseks alates 1801. aastast. [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Venemaa 1917. aasta revolutsioonide]] järel saavutas Gruusia aastal [[1918]] iseseisvuse ning kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]. Kuid 1921. aastal okupeeris [[Nõukogude Venemaa]] Gruusia ja liitis selle 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. 1991. aastal taasiseseisvunud Gruusia kannatas 1990. aastatel majandusraskuste ning [[Gruusia kodusõda|kodusõja]] tõttu. 2003. aastal riigis toimunud võimuvahetuse järel, mis sai tuntuks [[Rooside revolutsioon]]ina, võttis Gruusia välispoliitikas läänele orienteeritud suuna ning viis läbi mitu majandus- ja poliitilist reformi.

Gruusia on [[Euroopa Nõukogu]] ja [[GUAM]]-i liige.

Gruusia koosseisu kuulub kaks ''[[de facto]]'' iseseisvat piirkonda – [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]], mille iseseisvust toetasid mõned riigid 2008. aasta [[Gruusia sõda|Vene-Gruusia sõja]] järel. Gruusia ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest ei tunnista nende piirkondade iseseisvust ja käsitleb neid kui Venemaa sõjalise okupatsiooni all olevaid Gruusia alasid.

== Nimi ==
{{vaata|Gruusia nimi}}
Gruusia [[gruusia keel|gruusiakeelne]] nimi on ''Sakharthvelo'' (საქართველო). See on tuletatud [[paganlus|paganliku]] [[jumal]]a, [[grusiinid]]e (''kharthvelebi'') [[müüt]]ilise esivanema [[Kharthlos]]e nimest.

[[Eesti keel|Eestikeelne]] nimi on [[laen (keeleteadus)|laenatud]] [[vene keel]]est.&lt;ref name=&quot;pm_20180525&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Georgi Beltadze |url=https://arvamus.postimees.ee/4494336/georgi-beltadze-kas-voi-susivald |pealkiri=Georgi Beltadze: kas või Susivald |väljaanne=arvamus.postimees.ee |aeg=25. mai 2018 |vaadatud=5. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;

[[Lääne-Euroopa]]s kasutatakse Gruusia kohta nime ''Georgia'' ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia [[kaitsepühak]]u [[püha Jüri]]ga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.&lt;ref name=&quot;pm_20180525&quot; /&gt;

Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga &quot;Vene impeeriumi&quot; koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.&lt;ref name=&quot;uAdzI&quot; /&gt;

Gruusia nimed naabermaade keeltes:
* [[armeenia keel|armeenia]] Վրաստան (Vrastan)
* [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] ''Gürcüstan'' [gürdžüst'an]
* [[türgi keel|türgi]] ''Gürcistan'' [gürdžist'an]
* [[vene keel|vene]] ''Грузия'' [gr'uuzija]

[[Abhaasi keel]]es on Gruusia ''Қырҭтәыла'' (Khõrthtvõla) ning [[osseedi keel]]es ''Гуырдзы'', ''Гуырдзыстон'' (Guõrdzõ, Guõrdzõston).

== Riik ==
=== Haldusjaotus ===
Halduslikult koosneb Gruusia kahest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]], 9 [[piirkond (Gruusia)|piirkonnast]] ja [[keskalluvusega linn (Gruusia)|keskalluvusega linnast]] (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (''raioni'') ja rajooni õigustega linnadeks (''khalakhi'').

[[Pilt:Georgia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|450px|Gruusia haldusüksused]]

==== Piirkonnad (''mkhare'') ====
* [[Guria]]
* [[Imerethi]]
* [[Kahhethi]]
* [[Khvemo Kharthli]] (Alam-Kharthli)
* [[Mtshetha-Mthianethi]]
* [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]]
* [[Samegrelo–Zemo Svanethi]]
* [[Samtshe-Džavahhethi]]
* [[Šida Kharthli]] (Sise-Kharthli)

==== Keskalluvusega linn ====
* [[Thbilisi]]

==== Autonoomsed vabariigid ====
* [[Abhaasia]] (''de facto'' iseseisev)
* [[Adžaaria]]

Märkus: ''de facto'' iseseisev on ka [[Lõuna-Osseetia]].

=== Sisejulgeolek ===
Gruusia [[sisejulgeolek]]uametkondade ühenduse moodustavad: [[Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu]], [[Gruusia siseministeerium]], Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. [[Gruusia kaitseministeerium]]i – Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, [[Sõjaväepolitsei]] valitsus.

== Majandus ==
Aastatel 2006–2007 oli Gruusia [[SKT]] aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal vähenes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34%&lt;ref name=&quot;7P2la&quot; /&gt; või 31%.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
!Sektor !! SKT osakaal (2009) !! Tööjõu osakaal (2006)
|-
| bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 12,2% || 55,6%
|-
| bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 26% || 8,9%
|-
| bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 61,8% || 35,5%
|-
|}

=== Väliskaubandus ===
Gruusia suurimad ekspordiartiklid on vanaraud, vein, mineraalvesi, [[maak|maagid]], sõidukid ning puuviljad ja pähklid. Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Türgi]] 17,87%, [[Aserbaidžaan]] 12,3%, [[Bulgaaria]] 9,6%, [[Kanada]] 8,78%, [[Suurbritannia]] 7,49%, [[Ukraina]] 6,82%, [[Hispaania]] 5,27%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,99% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Gruusia suurimad impordiartiklid on, kütused, sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on [[Türgi]] 16,81%, [[Aserbaidžaan]] 9,72%, [[Ukraina]] 9,17%, [[Venemaa]] 7,39%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,63%, [[Saksamaa]] 6,22% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
Esimene iseseisvusaegne rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;Geostat&quot; /&gt;

Riikliku statistikaameti hinnangul oli rahvaarv [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] elanikke arvestamata 2011. aasta jaanuari seisuga 4&amp;nbsp;469&amp;nbsp;200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.&lt;ref name=&quot;Geostat&quot; /&gt;

2006. aasta hinnanguline rahvaarv oli 4 661 473. [[Grusiinid]] moodustasid 83,8% elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;QqWdC&quot; /&gt; Teised suuremad rahvusgrupid olid [[aserid]] (6,5%), [[armeenlased]] (5,7%), [[venelased]] (1,5%), [[abhaasid]] ja [[osseedid]].

Seni viimane rahvaloendus toimus Gruusias [[2014]]. aasta [[5. november|5.]]–[[19. november|19. novembril]].&lt;ref name=&quot;W2Lwq&quot; /&gt; Selle kohaselt elas Gruusias 3 713 804 inimest. Nendest oli grusiine 3 224 564 (86,8%), asereid 233 024 (6,3%), armeenlasi 168 102 (4,5%), venelasi 26 453 (0,7%), osseete 14 385 (0,4%), [[jeziidid|jeziide]] 12 174 (0,3%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 6034 (0,16%), [[kistiinid|kistiine]] 5697 (0,15%), [[kreeklased|kreeklasi]] 5544 (0,15%), [[assüürlased|assürlasi]] 2377 (0,06%) ja teistest rahvustest inimesi 14 346 (0,39%). Vastamast keeldus 591 inimest. 513 inimese rahvus oli märkimata.&lt;ref name=&quot;b2Gyg&quot; /&gt;

=== Suuremad linnad ===
:* [[Thbilisi]] (1,1 miljonit elanikku)
:* [[Khuthaisi]] (185 000)
:* [[Bathumi]] (120 000)
:* [[Rusthavi]] (115 000)
:* ([[Gagra]])
:* [[Gori]]
:* [[Phothi]]
:* ([[Suhhumi]])
:* [[Tkibuli]]
:* [[Tskaltubo]]
:* [[Tšiathura]]
:* [[Zugdidi]]

== Ajalugu ==
{{Vaata|Gruusia ajalugu}}
=== Eelajalooline aeg ===
[[Pilt:Homo_Georgicus_IMG_2921.JPG|pisi|püsti|[[Dmanisi]]st leitud 1,8 miljoni aasta vanune ''[[Homo erectus]]e'' kolju]]

Tõendid varaseima asustuse kohta tänapäevase Gruusia aladel pärinevad 1,8 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas [[Dmanisi]]s.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt; Tegu on vanimate leitud inimtegevuse jälgedega väljaspool [[Aafrika]]t.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot; /&gt;

Hilisemast ajast pärit [[Acheuli kultuur]]i, [[Moustier' kultuur]]i&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt; ja [[Noorem paleoliitikum|noorema paleoliitikumi]] leide on tulnud arvukatest koobastest ja asulakohtadest.

Vanim maaviljeluslik asustus, tuntud kui [[Šulaveri-Šomu kultuur]], on teada perioodist 6000 kuni 5000 aastat eKr. Selle kultuuri esindajad valmistasid [[obsidiaan]]ist tööriistu, karjatasid veiseid ja sigu ning kasvatasid muuhulgas [[viinamarjad|viinamarju]].&lt;ref name=&quot;Rusishvili&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt; Samuti hakkasid Šulaveri-Šomu kultuuri esindajad juba 6. aastatuhandel eKr tegelema varajase [[metallurgia]]ga.

Aastail u 4000–2200 eKr oli Gruusia koduks [[Kura-Araxesi kultuur]]ile ning seejärel [[Trialeti kultuur]]ile&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot; /&gt; Viimast iseloomustas suurte [[kurgaan]]ide rajamine ning kõrgel tasemel kullassepatöö.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;

12. sajandil eKr tekkis Gruusia aladel [[Diauehi]] hõimuliit, mis oli piisavalt tugev, et vastu seista naabruses asuva [[Assüüria]] rünnakuile.&lt;ref name=&quot;Suny&quot; /&gt; 8. sajandil eKr hõimuliit siiski hävitati sõdades Assüüria ja [[Urartu]]ga ning osa selle aladest hõivas naabruses asunud [[Kolchis]]e hõimuliit, mis oli tekkinud Diauehiga umbes samal ajal.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;

Aastatel 2100–750 eKr tabasid piirkonda [[hetiidid|hetiitide]], [[urartu]]laste, [[Meedia riik|meedialaste]], proto-pärslaste ja [[kimmerlased|kimmerlaste]] sissetungid.

Samal perioodil hargnesid proto-kartvelid mitmeks etniliselt erinevaks haruks, mis lõi aluse ka eri keelte ([[gruusia keel|gruusia]], [[svani keel|svani]], [[megreli keel|megreli]] ja [[lazi keel|lazi]]) tekkeks.

=== Antiikaeg ===
[[Pilt:Georgian_States_Colchis_and_Iberia_%28600-150BC%29-en.svg|pisi|[[Kolchise kuningriik]] (roheline) ja [[Ibeeria kuningriik]] (oranž) aastail u 600–150 eKr]]
Kolchise hõimuliidust kujunes 6. sajandiks eKr välja [[Kolchise kuningriik]]. Kuni 1. sajandini eKr eksisteerinud Kolchis oli tuntud ka [[Vana-Kreeka|antiikkreeklastele]] ja see mängis keskset osa [[kuldvillak]]ulegendis. Aastatel 1000–550 eKr rajasid kreeklased Kolchise rannikualadele mitmeid kolooniaid: [[Dioscurias]] (tänapäeval [[Suhhumi]]), [[Gyenos]] ([[Otšamtšire]]), [[Phasis]] ([[Phothi]]), [[Anakopia]] ([[Ahhali Athoni]]), [[Bitius]] ([[Pitsunda]]) ja teisi.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;

4. sajandiks eKr oli tekkinud Gruusia idaosas [[Ibeeria kuningriik]].&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot; /&gt;

Aastatel 653–333 eKr kuulusid Kolchis ja Ibeeria [[Meedia riik|Meedia]] ja selle langemise järel [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] mõjusfääri. Antiikautorite töödest jääb siiski ebaselgeks, millisel määral suutsid pärslased oma võimu Kolchise ja Ibeeria üle kehtestada. Samuti ei kuulunud kumbki riikidest [[Aleksander Suur]]e [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] koosseisu.

Perioodil 2. sajand eKr kuni 2. sajand pKr olid Kolchis ja Ibeeria koos oma naaberaladega kohalike suurvõimude [[Armeenia kuningriik|Armeenia]] ja [[Pontuse kuningriik|Pontuse]] ning [[Rooma riik|Rooma]] vaheliste pikkade ja laastavate sõdade tallermaaks.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot; /&gt;

Kuningas [[Artašes]]e valitsusajal (189–161 eKr) hõivas kiirelt laienev Armeenia kuningriik suure osa Ibeeriast&lt;ref name=&quot;Suny2&quot; /&gt; ning vahemikus 120–63 eKr alistas Armeenia liitlane Pontus kogu Kolchise ja liitis selle oma riigiga. Aastal 65 eKr vallutas Pontuse ja Armeeniaga sõdinud Rooma väejuht [[Pompeius]] Ibeeria,&lt;ref name=&quot;Mikaberidze5&quot; /&gt; kuid roomlased oma võimu seal ei kindlustanud. Kolchis aga ühendati Rooma riigiga,&lt;ref name=&quot;Suny2&quot; /&gt; ning sellest sai Rooma provints [[Lazicum]], mida valitsesid Rooma [[legaat|legaadid]].

3. sajandil oli Ibeeria [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] maksualune, kuid sajandi lõpus oldi taas Rooma vasalli rollis.&lt;ref name=&quot;Rawlinson&quot; /&gt;

3. sajandi alguses sai Lazicumi provints teatud ulatuses autonoomia ning sajandi lõpuks täieliku iseseisvuse Rooma riigist – tekkis [[Lazica-Egrisi kuningriik]], mis 6. sajandil liideti [[Bütsants]]iga.&lt;ref name=&quot;Lazic&quot; /&gt;

==== Kristluse vastuvõtt ====
[[Pilt:Svetitskhoveli fresco. King Mirian.jpg|pisi|püsti|Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai kristlusest Ibeeria riigiusk. Fresko [[Svetitskhoveli katedraal]]is]]
Alates 1. sajandist oli Ibeerias levinud [[mitraism]] ja [[zoroastrism]]. Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai Ibeeriast üks esimesi riike, mis võttis vastu ristiusu. Sündmuse täpne aeg on teadmata, kuid eri allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317, 319, 324, 327 ja 330. 4. sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka Lazicas. Ristiusu vastuvõtt lähendas Ibeeriat [[Bütsants]]ile.

Keiser [[Julianus]]e ebaõnnestunud sõjakäigu ja hukkumise järel läks kontroll Ibeeria üle pärslaste kätte ning kuningas [[Varaz-Bakur I]]-st sai Pärsia vasall. Sassaaniidid määrasid Ibeeriasse oma asekuningad, kes pidid hoidma vasalle kontrolli all. Asekuningate valduses olnud [[Khvemo Kharthli]] kujunes pärsia kultuuri keskuseks Gruusias ning 5. sajandi keskpaigaks oli pärslaste zoroastrismist saanud kristluse kõrval teine ametlik usund Ida-Gruusias.

5. sajandi lõpus juhtis vürst [[Vahtang I]] Pärsia-vastast ülestõusu, kuid selle käigus saavutatud iseseisvust ei jätkunud kauaks&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;Suny4&quot; /&gt; Tema surma järel aga liideti Ibeeria uuesti Pärsiaga. 580. aastal likvideerisid pärslased Ibeeria kuningriigi,&lt;ref name=&quot;Suny3&quot; /&gt; ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks, mida valitseks ''[[marzpan]]'' (asehaldur). 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtsketha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;Suny3&quot; /&gt; 7. sajandi lõpus jõudsid Kaukaasiasse araablastest vallutajad.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;

=== Keskaeg ===
==== Ühtse Gruusia riigi loomine ====
[[Pilt:Bagrat III Unifier (crop).png|pisi|püsti|vasakul|Gruusia ühendaja [[Bagrat III]]. Fresko [[Gelati kirik]]us]]
9. sajandi esimestel kümnenditel vallutas [[Bagrationi]] dünastiast [[Ašot I]] araablastelt tagasi mitmeid Lõuna-Ibeeria alasid. Ašot tunnistas Bütsantsi oma [[süserään]]ina ning ühendas Tao ja Klardžeti vürstiriigid ja Šavšeti, Khikhata, Samtshe, Trialeti, [[Džavahhethi]] ning Ašotsi krahvkonnad ühtseks [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigiks]]. Formaalselt allus see Bütsantsile, kuid tegelikult oli tegu iseseisva riigiga, mille keskuseks oli [[Artanuji]]. ''[[Kouropalatēs]]'' [[Davith Bagrationi]] laiendas oma valdusi, vallutades [[Theodossiopolis]]e ning Armeenia provintsi [[Basian]]i. Samuti kehtestas ta protektoraadi Armeenia provintside [[Kharqi]], [[Apakhuni]], [[Malazgirt]]i ja [[Ahlat]]i üle.

Esimene ühendatud Gruusia kuningriik loodi 10. sajandi lõpus, mil ''kouropalatēs'' Davith vallutas Kharthli-Ibeeria krahvkonna. Kolm aastat hiljem päris Davithi kasupoeg [[Bagrat III]] oma onu [[Theodosius Pime]]da surma järel Abhaasia trooni. 1001. aastal päris Bagrat III ka Tao-Klarjeti ning 1008–1010 vallutas ta [[Kahhethi]] ja [[Ereti]] ning sai esimeseks Gruusia kuningaks, kes valitses nii maa ida- kui ka lääneosa üle.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;

1071. aastal lõi [[seldžukid]] [[Manzikerti lahing]]us Bütsantsi, Armeenia ja Gruusia ühendväge. 1081. aastaks olid seldžukid [[suur türklaste sissetung|hõivanud suurema osa]] Gruusiast. Vaid mägised Abhaasia, Svaneti, Racha ja Khevi-Khevsureti jäid türklaste võimu alt välja.

==== Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine ====
Võitlust seldžukkidest sissetungijate vastu juhtis noor kuningas [[Davith IV]], kes oli trooni pärinud 16-aastaselt 1089. aastal.&lt;ref name=&quot;Suny5&quot; /&gt; [[Esimene ristisõda]] (1096–1099) ja ristisõdijate sõjakäik seldžukkide vastu [[Anatoolia]]s andsid võimaluse ka edukaks sõjategevuseks Gruusias. 1099. aastaks lõpetas Davith andami maksmise türklastele ning oli suutnud vabastada suurema osa Gruusiast. 1118. aastaks oli vaid Thbilisi endiselt seldžukkide käes.

Türklaste lahkumise järel oli vabaks jäänud tohutu hulk põllumaad, ning Davithi sõjavägi vajas täiendavat inimjõudu, mistõttu saabus aastatel 1118–1119 kuninga kutsel 40 000 [[kiptšakid|kiptšaki]] sõdalast ühes oma peredega Gruusiasse. 1120. aastal saabus Gruusiasse tuhandeid [[alaanid|alaane]], kes asusid elama Kharthlisse. Gruusia väkke tuli ka palgasõdureid Saksamaalt, Itaaliast, Skandinaaviast ja Kiievi-Venest.

1121. aastal kuulutas sultan Mahmud Gruusiale [[džihaad]]i, kuid sai [[Didgori lahing]]us Gruusia vägedelt lüüa. 1122. aastal vallutasid Gruusia väed ka Thbilisi, millest sai riigi pealinn. Järgnenud aastatel vallutati [[Širvan]]&lt;ref name=&quot;Suny6&quot; /&gt; ja suur osa Armeeniast. Davith IV suri 1125. aastal, jättes endast maha riigi, millest oli saanud piirkondlik suurvõim.&lt;ref name=&quot;Suny6&quot; /&gt;

==== Kuninganna Tamar ====
[[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|Gruusia kuningriik, selle vasallid ja sõltlased kuninganna Tamari valitsemisajal]]
Kuninganna Tamari valitsemisajal tõusis Gruusia oma võimsuse tipule. Aastatel 1194–1204 lõid Gruusia väed korduvalt tagasi türklaste uusi sissetunge ning korraldasid edukaid sõjakäike türklaste võimu all olnud Lõuna-Armeeniasse. Nende tulemusel läks suurem osa Lõuna-Armeeniast Gruusia võimu alla.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;

1204. aastal langes [[Bütsants]] ristisõdijate kätte ja Gruusiast ning [[Bulgaaria]]st said võimsaimad kristlikud riigid Vahemere idaosas. Samal aastal vallutasid Tamari väed Anatoolia kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse Iraani Aserbaidžaani). Tol ajal saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos.

Tamar Suure valitsusaega peetakse Gruusia kuldajaks – lisaks sõjalistele ja poliitilistele saavutustele õitses tollal ka gruusia kultuur.

==== Mongolite sissetung ja Gruusia kuningriigi hääbumine ====
1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik|mongolite]] väed. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;

1243. aastal sõlmis kuninganna [[Rusudan]] mongolitega rahuleppe, millega Gruusia jäi ilma oma vasallidest, nõustus maksma andamit ning lasi mongolitel okupeerida üle poole Gruusia riigist. Lisaks sellele hakkas lagunema ka riigi see osa, mis ei olnud mongolite ikke all – [[Samtshe-Džavahhethi|Samtshe]] sõjapealikud ei allunud enam keskvõimule ja 1266. aastaks olid nad sisuliselt Gruusiast eraldunud.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;

1259. aastal puhkes kuningas [[Davith VI]] juhtimisel mongolitevastane ülestõus.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt; Võitlust jätkasid ka kuningad [[Demetre II]] (1270–1289) ja [[Davith VIII]] (1293–1311). [[Giorgi V]] (1314–1346) suutis ära kasutada Ilkhanaadi nõrgenemist ning lõpetas mongolitele andami maksmise&lt;ref name=&quot;Suny8&quot; /&gt; ja taastas riigi piirid kujul, nagu need olid olnud enne 1220. aastaid. Samuti tõi ta Trapezundi keisririigi tagasi Gruusia mõjusfääri.

Aastatel 1386–1403 tungisid [[Timuri]] väed kaheksal korral Gruusiasse.&lt;ref name=&quot;Suny8&quot; /&gt; Gruusia (välja arvatud Abhaasia ja Svaneti) majandus, rahvastik ja linnad said rängalt kannatada.

=== Uusaeg ===
==== Türgi ja Pärsia ülemvõim ====
15. sajandi keskpaigaks olid kaardilt pühitud Gruusia vanad naaberriigid. 1453. aastal alistus Konstantinoopol, ning kontroll [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] vahelise läbipääsu üle läks türklastele. Gruusia säilitas sideme läänega vaid [[Genova]] kolooniate kaudu [[Krimmi poolsaar]]el.

Gruusia kuningriik lagunes 1460. aastatel mitmeks väiksemaks riigiks:
* [[Kharthli kuningriik|Kharthli]], [[Kahhethi kuningriik|Kahhethi]] ja [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigiks]]
* [[Guria vürstiriik|Guria]], [[Svaneti vürstiriik|Svaneti]], [[Samtshe vürstiriik|Samtshe]], [[Abhaasia vürstiriik|Abhaasia]] ja [[Samegrelo vürstiriik|Samegrelo vürstiriigiks]]

15. sajandi lõpuks ähvardas Gruusiat läänest [[Osmanite riik]] ning alates 1501. aastast [[Safaviidide riik]] idast. Järgnenud sajanditel oli Gruusia kahe suurvõimu vahelise võimuvõitluse tandriks. 1555. aastal sõlmisid Türgi ja Pärsia [[Amasya rahu]], mis lõpetas [[Türgi-Pärsia sõda (1532–1555)|Türgi-Pärsia sõja]] ja jagas Gruusia mõjusfäärideks. Imerethi läks türklastele ning Kharthli-Kahhethi pärslastele. Järgnenud Türgi-Pärsia sõdades oli kaalukauss kord ühe, kord teise poole kasuks, kuid 17. sajandi alguses, [[Türgi-Pärsia sõda (1603–1618)|järjekordse sõja]] käigus, suutis Pärsia kehtestada oma võimu peaaegu kogu Gruusias.

1616. aastal surusid šahh [[‘Abbās I Suur|‘Abbās I]] väed julmalt maha ülestõusu Gruusias. Hulk sõdureid ja kodanikke hukati ning 130 000 – 200 000 Kahheti elanikku küüditati Pärsiasse. Samuti lasi ‘Abbās surnuks piinata kuningas [[Teimuraz I]] ema [[Ketevan]]i, kes oli saadetud šahhi juurde läbirääkimistele.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze7&quot; /&gt; 17. sajandil langes Gruusia pideva sõjategevuse tõttu suurde vaesusse.&lt;ref name=&quot;Suny9&quot; /&gt;

==== 18. ja 19. sajand – Pärsia võimu alt Vene võimu alla ====
[[Pilt:Heraclius II of Eastern Georgia crop.png|pisi|püsti|Kharthli-Kahheti kuningas [[Irakli II]]]]
Safaviidide riik lagunes sisetülide tõttu 18. sajandi algul ning Türgi ja Venemaa jagasid suure osa Pärsia valdustest 1724. aasta [[Konstantinoopoli rahu]]leppega. Kaheks jagati ka Gruusia. [[Nāder-šahh]] taastas aga kiirelt Pärsia vägevuse ning 1735. aastaks olid türklased Gruusiast minema löödud. Nadir-šahh määras [[Kharthli]] ''wali''ks (asevalitsejaks) [[Bagrationi]] dünastiast [[Teimuraz II|Teimurazi]]. Reaktsioonina kõrgete maksude kehtestamisel, puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk pärlastele. Teimuraz ja tema poeg [[Irakli II|Irakli]] aga jäid ustavaks Nadir-šahhile – osalt seetõttu, et takistada Bagrationide Mukhrani-haru naasmist võimu juurde. Tänutäheks ustavuse eest andis Nadir-šahh Teimurazile Kharthli kuninga ning Iraklile Kahhethi kuninga tiitli.

Nadir-šahh mõrvati 1747. aastal ning Teimuraz ja Irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust, et Pärsiast lahku lüüa.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot; /&gt; Pärsia garnisonid sunniti Gruusiast lahkuma ning koostöös üksteise ning Aserbaidžaani khaanidega moodustasid Pärsia-vastase liidu. 1752. aastal saatsid nad Venemaale saatkonna, et paluda sõjalist toetust, mis aga kujunes edutuks.
[[Pilt:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820crop.jpg|pisi|püsti|vasakul|Eestimaalt pärit [[Karl Heinrich von Knorring]] (1746–1820) oli üks võtmefiguure Gruusia liitmisel Venemaaga. Aastail 1801–1803 oli ta Vene vägede ülemjuhataja Gruusias]]

Teimuraz II suri 1762. aastal ning Irakli II päris temalt ka Kharthli trooni, ühendades nii Gruusia esimest korda kolme sajandi jooksul. Ta pöördus uuesti Venemaa poole, et saada kaitset Türgi ja Pärsia eest. 1783. aastal sõlmiti Irakli II ja [[Katariina II]] vahel [[Georgijevski leping]], millega Kharthli-Kahhethi kuningriik tunnistas Venemaa ülemvõimu, kuid tagas Bagrationi dünastia võimulpüsimise ning Gruusia kiriku iseseisvuse.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot; /&gt;
[[Pilt:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
1795. aastal vallutas Pärsia šahh [[Āghā Moḥammad Khān]] Gruusia ning vallutas ja rüüstas Thbilisi.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze10&quot; /&gt;
[[Pilt:1855 Colton Map of Turkey, Iraq, and Syria - Geographicus - TurkeyIraq-colton-1855.jpg|pisi|Gruusia alad, [[Osmanite riik]] ja [[Pärsia]] 1855. aastal]]
Irakli II surma järel puhkes trooninõudlejate vahel kodusõda ning üks osapooltest palus sekkuda Venemaal ja olukord lahendada. 1801. aastal allkirjastas keiser [[Paul I]] määruse, millega Kharthli-Kahhethi kuningriik liideti Venemaa keisririigi koosseisu. Sama aasta mais kõrvaldas kindral [[Karl Heinrich von Knorring]] troonipärija prints [[David Batonišvili]] ning ametisse astus valitsus kindral [[Ivan Petrovitš Lazarev]]i juhtimisel.

Osa Gruusia aadlikest ei nõustunud määrusega kuni 1802. aasta aprillini, mil kindral Knorring piiras nad [[Thbilisi katedraal]]is sisse ning sundis neid andma truudusvannet Venemaa keisrile. Kõik keeldujad arreteeriti.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze8&quot; /&gt;

Pärsia üritas tagasi vallutada Gruusiat ja Dagestani, kuid sai [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõjas]] lüüa. 1810. aastal hõivasid Vene väed ka [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigi]]. 19. sajandil peetud sõdades Türgi ja Pärsiaga vallutas Venemaa neilt mitmeid varem Gruusiale kuulunud alasid.
==== Gruusia Vabariik ====
7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted{{lisa viide}} ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.&lt;ref name=&quot;OFXiQ&quot; /&gt;

[[1921]]. aasta veebruaris tungis [[Punaarmee]] Gruusiasse, [[Thbilisi]] hõivati [[25. veebruar]]il [[1921]] ja kehtestati nõukogude võim, [[Gruusia NSV]]. [[12. märts]]ist [[1922]] kuni [[5. detsember|5. detsembrini]] [[1936]] kuulus Gruusia NSV [[Taga-Kaukaasia SFNV]] koosseisu.

[[28. august]]ist kuni [[5. september|5. septembrini]] [[1924]] toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja nõukogudevastane ülestõus ([[Augustimäss]]), mis aga maha suruti.

==== Gruusia iseseisvuse taastamine ====
[[1990]] võitsid [[Gruusia NSV]] Ülemnõukogu valimised [[Zviad Gamsahhurdia]] toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. [[9. aprill]]il [[1991]] andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik.

Augustis [[2008]] leidis Venemaa ja Gruusia vahel aset [[Gruusia sõda]].

== Kultuur ==
=== Religioon ===
Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia Apostlikku Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse]]. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur.

Ligi 10% elanikest on [[islam]]iusulised, ligi 4% [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia kristlased]] ja 2% [[Vene Õigeusu Kirik]]u liikmed.

=== Sport ===
[[Võidusõidutrass Rustavi]] asub umbes 20&amp;nbsp;km kaugusel Gruusia pealinnast [[Thbilisi]]st. See on saanud nime lähima asula [[Rusthavi]] järgi. See on aastatel 2011–2012 täielikult rekonstrueeritud, [[FIA]] 2. kategooria standardite järgi esimene professionaalne autodroom Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president [[Mihheil Saakašvili]], ise olles klassi [[Vormel-3]] boliidi roolis.&lt;ref name=&quot;fyI1r&quot; /&gt;

Gruusia [[jalgpall]]i kõrgeim liiga on [[Umaglesi Liga]].

== Vaata ka ==
* [[Gruusia NSV]]
* [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]
* [[Gruusia asevalitsejate loend]]
* [[Gruusia linnade loend]]
* [[Gruusia riigipeade loend]]
* [[Gruusia valitsusjuhtide loend]]
* [[Augustimäss]]
* [[Gruusia sõda]] (2008)
* [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Rooside revolutsioon]]
* [[Gruusia jalgpallikoondis]]
* [[Thbilisi veretöö]]
* [[Sakrebulo]]
* [[Gruusia meedia]]
* [[Gruusia 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Gruusia veinid]]
* [[Gruusia rahvuskangelane]]
* [[Gruusia muusika]]
* [[Gruusia 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
* [[Gruusia-Abhaasia sõda]]
* [[Gruusia kirikuarhitektuur]]
* [[Gruusia arhitektuur]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;iKDr4&quot;&gt;http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9PihY&quot;&gt;http://data.un.org/CountryProfile.aspx?crName=GEORGIA&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Geographic Encyclopaedia&quot;&gt;''International Geographic Encyclopaedia and Atlas.'' Springer, 11/24/1979, lk 273&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU perspective&quot;&gt;[[Euroopa Parlament]], [http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&amp;language=EN&amp;reference=P8-TA-2014-0009 European Parliament Resolution 2014/2717(RSP)], 07/17/2014: &quot;...pursuant to Article 49 of the Treaty on European Union, Georgia, Moldova and Ukraine – like any other European state – have a European perspective and may apply to become members of the Union...&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uAdzI&quot;&gt;[http://www.rferl.org/content/georgia_asks_friends_to_stop_calling_it_gruzia/24264848.html Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia'], RFE/RL, 13. juuli 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016075816/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html cia factbook] välja otsitud 27.11.10&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7P2la&quot;&gt;[http://siteresources.worldbank.org/INTPRS1/Resources/Georgia_2APR-PRSP%28Sept1-2006.pdf%29.pdf Maailmapanga aruanne] välja otsitud 27.11.10&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Geostat&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205084639/http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QqWdC&quot;&gt;Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W2Lwq&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Preliminary results of 2014 General Population Census of Georgia |url=http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/According%20to%20preliminary%20results%20of%20the%202014%20population%20census%20Final.pdf |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2015-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151023164201/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/According%20to%20preliminary%20results%20of%20the%202014%20population%20census%20Final.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b2Gyg&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2022-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220321204758/http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA6 Mikaberidze, lk 6]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PR27 Mikaberidze, lk xxvii]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rusishvili&quot;&gt;Nana Rusishvili &quot;''[https://web.archive.org/web/20160304065053/http://www.gwa.ge/upload/file/Georgia%20-%20Homeland%20of%20Wine.pdf The grapevine Culture in Georgia on Basis of Palaeobotanical Data]''&quot;. &quot;Mteny&quot; Association, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA7 Mikaberidze, lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA6 Suny, lk 6]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PR28 Mikaberidze, lk xxviii]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny2&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA13 Suny, lk 13]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze5&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA9 Mikaberidze, lk 9]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rawlinson&quot;&gt;[[George Rawlinson]] [http://www.gutenberg.org/files/16167/16167-h/16167-h.htm &quot;''The Seven Great Monarchies of the Ancient Eastern World, Vol 4. (of 7): Babylon the History, Geography and Antiquities of Chaldaea, Assyria, Babylon, Media, Persia, Parthia and Sassanian or New Persian Empire''&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lazic&quot;&gt;History of the later Roman Empire: The Lazic war&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA13 Mikaberidze, lk 11–13]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny4&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA23 Suny, lk 23–25]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny3&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Suny, lk 25]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny5&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA34 Suny, lk 34]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny6&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA37 Suny, lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny7&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA39 Suny, lk 39–41]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny8&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA44 Suny, lk 44–45]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze7&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA405 Mikaberidze, lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny9&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA50 Suny, lk 50]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Mikaberidze, lk 25–26]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze10&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Mikaberidze, lk 27]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze8&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA570 Mikaberidze, lk 570]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OFXiQ&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |title=7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst |access-date=13. oktoober 2008 |archive-date=16. detsember 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071216160251/http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fyI1r&quot;&gt;{{cite web |url= http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=45318&amp;pg=1&amp;im=main&amp;ct=0&amp;wth=0 |title= Rustavi 2 Broadcasting Company |date= 29.04.2012 |access-date= 2.08.2012 |archive-date= 1.02.2014 |archive-url= https://web.archive.org/web/20140201143108/http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=45318&amp;pg=1&amp;im=main&amp;ct=0&amp;wth=0 |url-status= dead }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Alexander Mikaberidze]] &quot;''Historical Dictionary of Georgia''&quot;. [[Rowman &amp; Littlefield]], 2015
* [[Ronald Grigor Suny]] &quot;''The Making of the Georgian Nation''&quot;. [[Indiana University Press]], 1994

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.4dw.net/royalark/Georgia/georgia.htm Gruusia valitsejadünastiad]
* [http://www.allgeo.org Full information about (country) Georgia]
* [[Heiki Suurkask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/449753 Viis aastat möödas ja Gruusia õpib ikka veel], EPL, 25. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=53051  Gruusia katkestas Nicaraguaga suhted], Postimees, 29. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=60344  Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus], Postimees, 19. detsember 2008
* [[Mart Helme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/473052 Saakašvili saba raiutakse jupikaupa] EPL.ee, 9. juuli 2009
* Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, [[Juku-Kalle Raid]], [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&amp;tx_ttnews&amp;#91;tt_news&amp;#93;=1512&amp;tx_ttnews&amp;#91;backPid&amp;#93;=615&amp;cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2

{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}
{{koord |NS=42.01666667 |EW=43.73333333 |type=country |region=GE}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Gruusia| ]]</text>
      <sha1>tc64cob4w216f3i7ggn5215jv5ne0v3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa jõgede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581</id>
    <revision>
      <id>7265223</id>
      <parentid>7261030</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:09:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* C */</comment>
      <origin>7265223</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22337" sha1="pln0brnj3xly8gymhcb5zwrwme4r28g" xml:space="preserve">Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]].

__NOTOC__{{tähed}}

==A==

*[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre
*[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi
*[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi
*[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi
*[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk
*[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi
*[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi
*[[Abe jõgi]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani
*[[Abza jõgi|Abza]] – Lätis, Mazā Jugla lisajõgi
*[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani
*[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre
*[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve
*[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre
*[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte
*[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi
*[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi
*[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi
*[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte
*[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte
*[[Ağstafaçay jõgi|Ağstafaçay]] – Armeenias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi
*[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi
*[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi
*[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi
*[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi
*[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi
*[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi
*[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi
*[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi
*[[Aisne'i jõgi (Belgia)|Aisne]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi
*[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi
*[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks
*[[Akanyaru]] – Rwanda ja Burundi piiril, Nyabarongo lisajõgi 
*[[Akerselva]] ehk Akerselven, Norras, suubub Oslo fjordi
*[[Alam-Tunguska]], Venemaal, Jenissei lisajõgi
*Alazani ehk [[Qanıx]], Gruusias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi
*[[Alatõri jõgi|Alatõr]], Venemaal, Sura lisajõgi
*[[Albegna]], Itaalias, suubub Türreeni merre
*[[Alberti Niilus]], Ugandas, Niiluse lõik
*[[Aldani jõgi|Aldan]], Venemaal, Leena lisajõgi 
*[[Aliákmonas]], Kreekas, suubub Egeuse merre Therme lahte 
*[[Allaihha]], Venemaal Sahhas, Indigirka lisajõgi
*[[Aller]], Saksamaal, Weseri lisajõgi
*[[Allier' jõgi|Allier]], Prantsusmaal, Loire'i lisajõgi
*[[Alzette]], Prantsusmaal ja Luksemburgis, Saueri lisajõgi
*[[Altaelva]], Norras, suubub Norra merre Altafjordenisse
*[[Amazonas]], Peruus, Brasiilias ja Colombias, suubub Atlandi ookeani
*[[Ambanizana jõgi|Ambanizana]], Madagaskaris, suubub Ambanizana lahte
*[[Ambato jõgi|Ambato]], Ecuadoris, Pastaza lisajõgi
*[[American River]], Ameerika Ühendriikides, Sacramento lisajõgi
*[[Amga jõgi|Amga]], Venemaal, Aldani lisajõgi
*[[Amguema]], Venemaal, suubub Tšuktši merre
*[[Amgun]], Venemaal, Amuuri lisajõgi
*[[Ampollino]], Itaalias, Neto lisajõgi
*[[Amudarja]], Afganistanis, Tadžikistani piiril,  enam-vähem Türkmenistani ja Usbekistani piiril,  kuivab enne Araali järve riismeteni jõudmist  
*[[Amuur]], Hiina ja Venemaa piirijõgi, suubub Ohhoota ja Jaapani mere piirile
*[[Anabari jõgi|Anabar]], Venemaal Sahhas, suubub Laptevite mere Anabari lahte
*[[Andalién]], Tšiilis, suubub Vaikse ookeani Concepcióni lahte 
*[[Angara]], Venemaal, Jenissei lisajõgi 
*[[Apaščia]], Leedus, Mēmele lisajõgi
*[[Apure jõgi|Apure]], Venezuelas, Orinoco lisajõgi
* [[Apurímaci jõgi|Apurímac]], Peruus, Amazonase lähtejõgi
- [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Arda jõgi|Arda]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arinsali jõgi]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]]

==B==
[[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bârsa]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Bečva]] - [[Begna jõgi]] - [[Beiro]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Bernami jõgi]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Biebrza]] - [[Bija]] - [[Bílina jõgi]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Brda jõgi|Brda]] - [[Breede jõgi]] - [[Bregalnica]] - [[Bzura]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Bunë jõgi|Bunë]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]]

==C==
[[Candelaro]]
- [[Carapelle jõgi|Carapelle]]
- [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] 
- [[Casiquiare jõgi]] 
- [[Cavally]] 
- [[Célé]] 
- [[Cesano]]
- [[Česma]]
- [[Chambal]] 
- [[Chao Phraya]] 
- [[Cheonggyecheon]]
- [[Cheri jõgi|Cher]] 
- [[Chienti]] 
- [[Clarence (jõgi)|Clarence jõgi]]
- [[Clyde'i jõgi]]
- [[Colorado jõgi]] 
- [[Colorado jõgi (Texas)]] 
- [[Columbia jõgi]]
- [[Comapedrosa jõgi]]
- [[Conca jõgi]]
- [[Connecticuti jõgi]]
- [[Cooperi jõgi]]
- [[Corno jõgi|Corno]] 
- [[Çoruh]]
- [[Crati]] 
- [[Crystali jõgi]]
- [[Czarna Hańcza]]
- [[Cuiabá jõgi]] 
- [[Cunene jõgi]]
- [[Cuyahoga jõgi]]

==D==

[[Đà jõgi]] - [[Dabikinė jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Darro]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Dragor]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drawa]] - [[Drin]] - [[Drina]] - [[Drino]] - [[Drôme'i jõgi]] - [[Đồng Nai jõgi]] - [[Drwęca]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dunajec]] - [[Durance]] - [[Duratóni jõgi]] - [[Dvina]] - [[Dəmiraparançay]]

==E==

[[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elblągi jõgi|Elbląg]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Estany Negre jõgi]] -  [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] - [[Évinos]]

==F==
[[Feather]] 
- [[Feimanka]] 
- [[Fimi]] 
- [[Fiora]]
- [[Foglia]]
- [[Fulda jõgi]]

==G==

[[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gąsawka]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Getiki jõgi]] - [[Gießgraben (Doonau)]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Gwda]] - [[Göta jõgi]]

==H==

[[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]]

==I==
[[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Içá]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]]

==J==
[[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Janj]] - [[Jantra jõgi|Jantra]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jelšanka]] - [[Jenissei]] - [[Jihlava jõgi]] - [[Jiu]] - [[Johannisbach]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Južna Morava]] - [[Jökulsá á Fjöllum]]

==K==

[[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kainachi jõgi]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Karadarja]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Khasagh]] -  [[Khwae Yai jõgi]] -[[Kirenga]] - [[Kişi jõgi|Kiş]] - [[Klondike]] - [[Kljazma]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Konka jõgi]] - [[Konnaoja]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]]

==L==

[[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lafnitzi jõgi]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Łeba jõgi|Łeba]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Loudías]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Ludza jõgi|Ludza]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Luossajoki]] - [[Lužnice]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia)

==M==
[[Maas]] - 
[[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - 
[[Madeira jõgi|Madeira]] - 
[[Magdalena jõgi|Magdalena]] -
[[‎Mahajamba]] -
[[Main]] - 
[[Maja jõgi|Maja]] - 
[[Malaja Kokšaga]] - 
[[Małaryta jõgi]] - 
[[Målselva]] - 
[[Mamoré jõgi|Mamoré]] - 
[[Mananara]] -
[[Mananjary jõgi|Mananjary]] 
[[Mandeli jõgi|Mandel]] - 
[[‎Mandrare]] -
[[Mangoky]] - 
[[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] -
[[Marañóni jõgi|Marañón]] - 
[[Mardøla]] - 
[[Marecchia]] - 
[[Maritsa]] - 
[[Marne'i jõgi|Marne]] - 
[[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] -
[[Meghna jõgi|Meghna]] - 
[[Mekong]] - 
[[Mēmele jõgi|Mēmele]] - 
[[Mertvovod]] - 
[[Mezeni jõgi|Mezen]] - 
[[Meža]] - 
[[Metauro]] - 
[[Mga jõgi|Mga]] -
[[Miadziełka]] -
[[Miassi jõgi]] - 
[[Miljacka jõgi|Miljacka]] -
[[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - 
[[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - 
[[Mincio]] -
[[Minija]] -
[[Misa jõgi]] - 
[[Mississippi]] - 
[[Missouri]] - 
[[Mohawki jõgi]] -
[[Mokša jõgi|Mokša]] - 
[[Moldova jõgi]] - 
[[Mologa]] - 
[[Molonglo jõgi|Molonglo]] - 
[[Morava jõgi|Morava]] - 
[[Mosel]] - 
[[Moskva jõgi|Moskva]] - 
[[Motala ström|Motala jõgi]] -
[[Motława]] -
[[Moŭčadź]] - 
[[Mrass-Su]] - 
[[Msta]] - 
[[Muchaviec]] - 
[[Muda jõgi|Muda]] -
[[Mudanjiangi jõgi]] - 
[[Muksu]] - 
[[Muna jõgi]] -
[[Muonio jõgi]] - 
[[Mur]] -
[[Murray]] - 
[[Murrumbidgee]] - 
[[Mūsa jõgi|Mūsa]] - 
[[Musone]] - 
[[Münstersche Aa]] -
[[Mürz]] -
[[Myšanka]]

==N==

[[Nairobi jõgi]]
- [[Nalón]]
- [[Namsen]]
- [[Napo jõgi|Napo]] 
- [[Narači jõgi]]
- [[Narew]]
- [[Narmada jõgi|Narmada]]
- [[Narva jõgi (Nemunas)]]
- [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] 
- [[Narõni jõgi (Ile)]]
- [[Narõni jõgi (Irtõš)]]
- [[Navisbach]]
- [[Neckar]] 
- [[Nedvědička]]
- [[Neeva]] 
- [[Neglinka]] 
- [[Neja jõgi|Neja]]
- [[Nelsoni jõgi]] 
- [[Nemunas]] 
- [[Nen Jiang]]
- [[Neprjadva]]
- [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) 
- [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi)
- [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi)
- [[Neretva]]
- [[Neris]] 
- [[Nerl]] (Kljazma lisajõgi)
- [[Nerl (Volga)|Nerl]] (Volga lisajõgi)
- [[Nežárka]]
- [[Nete jõgi]]
- [[Neto jõgi]]
- [[Nevėžis]] 
- [[Ngadda]]
- [[Nhật Lệ]]
- [[Niagara jõgi|Niagara]]
- [[Nida jõgi]]
- [[Nidelva]] 
- [[Nidelva (Agder)]]
- [[Nigeri jõgi|Niger]] 
- [[Niilus]] 
- [[Niobrara]]
- [[Nitra jõgi]]
- [[Nitsa]] 
- [[Njuja]]
- [[Norrström]]
- [[Noteć]]
- [[Numedalslågen]]
- [[Nyabarongo jõgi]]
- [[Näätämöjoki]]

==O==
[[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olšava]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otava jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]]

==P==
[[Paatsjoki]]
- [[Padma]] 
- [[Pahra]]
- [[Pahtajoki (Kiruna)]]
- [[Palli oja]]
- [[Palmieti jõgi]]
- [[Pandži jõgi|Pandž]] 
- [[Panjnad]]
- [[Para jõgi]]
- [[Paraguay jõgi]] 
- [[Paraná jõgi]] 
- [[Paranaíba jõgi]] 
- [[Paria jõgi]] 
- [[Parsęta]]
- [[Pasig]] 
- [[Paša jõgi]]
- [[Pčinja]]
- [[Pedetsi jõgi]]
- [[Pediaíos]]
- [[Peene]] 
- [[Pena]]
- [[Penžina jõgi]]
- [[Peraki jõgi]]
- [[Peza]] 
- [[Pétrusse]] 
- [[Petšora jõgi]] 
- [[Phambaki jõgi]]
- [[Piave jõgi]]
- [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) 
- [[Pilcomayo]] 
- [[Pilica jõgi|Pilica]]
- [[Pinega jõgi]]
- [[Pineiós]] 
- [[Pit]] 
- [[Pitka jõgi]]
- [[Pitteni jõgi]]
- [[Pla de l'Estany jõgi]]
- [[Platte]]
- [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] 
- [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]]
- [[Pljussa jõgi|Pljussa]] 
- [[Po]] 
- [[Podkamennaja Tunguska]] 
- [[Pomiri jõgi|Pomir]] 
- [[Popigai jõgi]] 
- [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]]
- [[Potenza jõgi]]
- [[Potomac]]
- [[Pra]]
- [[Pravaja Lasnaja]] 
- [[Pregolja]]
- [[Prosna]]
- [[Prut]] 
- [[Prõpjats]] 
- [[Pšiš]] 
- [[Ptsitš]]
- [[Pulva]] 
- [[Punkva]]
- [[Purusi jõgi|Purus]] 
- [[Putumayo jõgi|Putumayo]] 
- [[Dvina|Põhja-Dvina]] 
- [[Põhja-Sosva]] 
- [[Põšma jõgi]]

==Q==
[[Qashqadaryo]]

==R==

[[Rahad]] - [[Răut]] - [[Recknitz]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rega]] - [[Reka jõgi|Reka]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Río Grande de Santiago]] - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[Rītupe]] - [[Riu del Bancal Vedeller]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]]

==S==
[[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saigoni jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salza (Enns)]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[Sani jõgi|San]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Santa Eulària jõgi]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sázava jõgi]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Schwarze Elster]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Sella jõgi]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shenandoah' jõgi]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skawa jõgi]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slacki jõgi]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Słupia]] - [[Smoky Hill]] - [[Snov]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Someșul Mare]] - [[Someșul Mic]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Struma jõgi|Struma]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sulm]] - [[Sumqayıtçayı]] - [[Sunža jõgi|Sunža]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Svitava]] - [[Svratka jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]]

==Š==

[[Šarõn]] - 
[[Ščara]] - 
[[Šešupė]] - 
[[Šešuvis]] - 
[[Šilka jõgi|Šilka]] - 
[[Širvinta]] - 
[[Šožma jõgi|Šožma]] - 
[[Šventoji jõgi|Šventoji]] - 
[[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]]

==Z==
[[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zapadna Morava]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zilupe jõgi|Zilupe]] - [[Zújari jõgi|Zújar]]

==Ž==
[[Želivka]]
- [[Žem]] 
- [[Žizdra jõgi|Žizdra]]

==T==
[[Tacina]]
- [[Taff]]
- [[Tagil]]
- [[Tagliamento]]
- [[Tana jõgi]]
- [[Tanaro]]
- [[Tapajósi jõgi|Tapajós]]
- [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi)
- [[Tarni jõgi|Tarn]]
- [[Tartass]]
- [[Tassejeva]]
- [[Tazi jõgi|Taz]]
- [[Tavda jõgi|Tavda]]
- [[Tejo]]
- [[Tekes]]
- [[Tenla]]
- [[Tenna]]
- [[Tennessee jõgi|Tennessee]]
- [[Teno]]
- [[Teplá jõgi|Teplá]]
- [[Tereki jõgi|Terek]]
- [[Ternoise]]
- [[Tesino]]
- [[Thames]]
- [[Thaya]]
- [[Þjórsá]]
- [[Tiber]]
- [[Ticino jõgi|Ticino]]
- [[Tigris]]
- [[Timok]]
- [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]]
- [[Tirino jõgi]]
- [[Tisza]]
- [[Tobol]]
- [[Tocantins]]
- [[Toce jõgi|Toce]]
- [[Tokke]]
- [[Tomi jõgi]]
- [[Tônlé Sabi jõgi]]
- [[Tordera jõgi]]
- [[Tordino]]
- [[Tornio jõgi]]
- [[Torrensi jõgi]]
- [[Tosna]]
- [[Traiseni jõgi]]
- [[Trauni jõgi]]
- [[Trebišnjica]]
- [[Trotuș]]
- [[Truckee jõgi]]
- [[Trysilelva]]
- [[Tshuapa]]
- [[Tsna (Mokša)]]
- [[Tsna (Neeva)]]
- [[Tsna (Oka)]]
- [[Tsna (Prõpjats)]]
- [[Tšadobets]]
- [[Tšeptsa]]
- [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]]
- [[Tšussovaja]]
- [[Tšüj jõgi|Tšüj]]
- [[Tuba jõgi|Tuba]]
- [[Tugela jõgi|Tugela]]
- [[Tuloma jõgi]]
- [[Tuollujoki]]
– [[Tura jõgi]]
- [[Turuhhan]]
- [[Tusciano]]
- [[Tõm]]
- [[Türyançay]]

==U==
[[Ubagan]] - [[Ubort]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Úhlava]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Úpa]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Úslava]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]]

==V==

[[Vaali jõgi]] - [[Vadakste jõgi]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Valle Malbore oja]] - [[Vardar]] - [[Varduva]] - [[Vari jõgi]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Vena jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vjosë]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]]

==W==

[[Waikato jõgi|Waikato]] - [[Warta]] - [[Wda jõgi|Wda]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wieprz]] - [[Wieprza]] - [[Wisła]] - [[Wisłok]] - [[Wisłoka]] - [[Wkra]] - [[Wümme]]

==Ö==

[[Österdalälven]]
- [[Ötztaler Ache]]

==Ü==

[[Ülem-Angara]]

==X==

[[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]]

==Y==

[[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]]

[[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>pln0brnj3xly8gymhcb5zwrwme4r28g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristjan Jaak Peterson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634</id>
    <revision>
      <id>7265230</id>
      <parentid>7250192</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:14:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elukäik */</comment>
      <origin>7265230</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7223" sha1="c84wb3xxt7d7xysg54j1iy5q6tc02dt" xml:space="preserve">[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|pisi|Kristjan Jaak Peterson ([[Franz Burchard Dörbeck]]i [[akvatinta]], 19. sajand)]]
[[Fail:KristjanJaakPeterson.jpg|pisi|Kristjan Jaak Petersoni ausammas [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]], autorid [[Jaak Soans]] ja [[Allan Murdmaa]]]]

'''Kristjan Jaak Peterson'''&lt;ref&gt;See on levinud nimekuju. Petersoni päevikus on kasutatud nimekuju '''Kristian Jaak Peterson''', mida on viimasel ajal teaduskirjanduses eelistama hakatud.&lt;/ref&gt; ehk '''Kristian Jaak Peterson'''; õieti '''Christian Jakob Petersohn'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri='album academicum der kaiserlichen universität dorpat' - Viewer {{!}} MDZ |url=https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000433?page=97 |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=www.digitale-sammlungen.de}}&lt;/ref&gt; ([[14. märts]] ([[vkj]] 2. märts) [[1801]] [[Riia]] – [[4. august]] ([[vkj]] 23. juuli) [[1822]] Riia) oli [[eesti]] kirjanik, üks [[Eesti kirjandus#Rahvuskirjanduse kujunemine|Eesti rahvuskirjandus]]e loojaid.

Tema auks on püstitatud [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]] [[Kristjan Jaak Petersoni monument|mälestusmärk]] ja tema järgi on nimetatud [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium|gümnaasium Tartus]]. Kirjaniku sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse [[emakeelepäev]]a.

== Elukäik ==
Kristjan Jaak Peterson sündis [[Viljandimaa]]lt pärit kirikuteenri pojana Riias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Digitale Bibliothek - Münchener Digitalisierungszentrum |url=https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=91 |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=daten.digitale-sammlungen.de}}&lt;/ref&gt; Tema isa oli [[Riia eesti kogudus]]e kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis [[Riia lütseum]]is ja [[Riia kubermangugümnaasium]]is ning aastatel 1819–1820 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas.

Kristjan Jaak Peterson haigestus [[tuberkuloos]]i ja suri 21-aastaselt. Ta maeti [[Riia Jakobi kalmistu]]le. Haua täpne asukoht pole teada.

== Looming ==
Peterson hakkas kirjutama luuletusi ja [[proosa]]mõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i ajakirjas &quot;[[Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache]]&quot; artikleid [[eesti keel]]e kohta. 

Tema tõlge [[Kristfrid Ganander]]i teosest &quot;Mythologica Fennica&quot; [[rootsi keel]]est [[saksa keel]]de koos täiendustega&lt;ref&gt;&quot;''Finnische Mythologie&quot;, &quot;Beiträge ...''&quot; XIV, [[1822]], ilmus ka omaette väljaandena tiitellehe andmeil [[1821]]&lt;/ref&gt; arvatava eesti ainestiku osas mõjutas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i, [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i jt ettekujutust [[eesti rahvausund|eesti muinasusu]]st ning see sai aluseks 19. sajandi rahvusromantilisele pseudomütoloogiale, kus esineb näiteks laulujumal [[Vanemuine]] jmt.&lt;ref&gt;Peterson märgib oma kommentaarides, et [[eesti rahvaluule]]s on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen ([[Väinämöinen]]). – C. J. Peterson. Finnische Mythologie, lk. VI.&lt;/ref&gt; 

Peterson nimetas ennast maarahva {{{kas|laulikuks}}}, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase [[eesti kirjandus]]e loomist. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised [[ood]]id, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega [[pastoraal]]id, milles leidub [[eesti rahvalaul]]u motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka [[antiikkirjandus]]e ([[Theokritos]]e) ja eelromantikute ([[Friedrich Gottlieb Klopstock]]i) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri [[tuberkuloos]]i.

Petersoni käsikirjad leidis 1901. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]]i [[arhiiv]]ist [[Villem Reiman]]; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse [[Gustav Suits]]. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.

Kurioosumina avaldas [[Tallorahwa Postimees]] Kristjan Jaak Petersoni aegseid Tartu üliõpilasi kujutavate akvarellvisandite järgi tehtud [[Hermann Eduard Hartmann|Hermann Eduard Hartmanni]] puugravüürid, mis pidid kujutama hoopis [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] [[Innsbrucki Ülikool|Innsbrucki]] üliõpilaste [[Itaalia teine iseseisvussõda|Itaalia sõtta]] minekut 1859. aastal. Iga pildi juurde olid lisatud humoorikad tekstid. Neid [[Gravüür|gravüüre]] nimetatakse Eesti esimesteks [[Karikatuur|karikatuurideks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tõnis Erilaid|url=https://ajalugu.ohtuleht.ee/1030511/kultuur-karikatuuris-enne-eesti-wabariiki-kristian-jaagust-torvakana-ja-pitsivahuni|pealkiri=Kultuur karikatuuris enne Eesti Wabariiki: Kristian Jaagust tõrvakana ja pitsivahuni|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. aprill 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallorahwa postimees 7 august 1859 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tallorahwapostimees18590807.1.2 |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==

1972. aastal paigaldati Riia vanalinnas endise [[Liivimaa kubermangugümnaasium]]i hoonele Kristjan Jaak Petersoni mälestustahvel. Selle autor on [[Arseni Mölder]].

1983. aastal püstitati Kristjan Jaak Petersoni [[Kristjan Jaak Petersoni monument|mälestusmärk]] [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäele]]; selle autorid on [[Jaak Soans]] ja [[Allan Murdmaa]].

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis alates 1996. aastast [[emakeelepäev]]a, mis sai 1999. aastal [[riiklik tähtpäev|riiklikuks tähtpäevaks]].

[[File:Kristian Jaak Peterson 3.JPG|thumb|Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi Riia Jakobi kalmistul]]
9. juulil 2001 avati Riias Jakobi kalmistul Kristjan Jaagu mälestuskivi.

2014. aastal otsustati nimetada Tartus [[Tartu Kommertsgümnaasium|Kommertsgümnaasium]]i, [[Tartu Descartes'i Kool|Descartes'i lütseum]]i ja [[Kivilinna gümnaasium]]i liitmisel loodud uus gümnaasium [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]]iks.

== Vaata ka ==
*[[Tuule kõrts]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Tõnu Karma]], KRISTIAN JAAK PETERSON ehk see, kus ta elas ja käis, mida nägi ja kellega kokku sai oma lühikese elu sees, Keel ja Kirjandus, nr 8, 1972, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193442/142741/page/34 lk 478-487]
*[[Epp Annus]]. Kiigelaual müütilise ja moderni vahel: rahvusest, mütoloogiast ja Kristjan Jaak Petersoni kuuest. [[Looming]] 3/ 2001, lk 397–408 ([https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:115282/16650/page/79 Digar])

== Välislingid ==
{{commonskat|Kristjan Jaak Peterson}}
{{vikitsitaat}}
{{vikitekstid}}
*[[Karl Aben]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=684 Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade.], [[Eesti Kirjandus]] nr. 6, 1924 
*[http://www.eki.ee/peterson/ Kristjan Jaak Petersoni kirjutatu EKI veebis]
*{{EEVA|59}}
*[https://vikerraadio.err.ee/814281/eesti-lugu-kristjan-jaagu-jalgedes-riiga Kristjan Jaak Petersoni teekonnad Tartusse Vikerraadio ajaloosaates &quot;Eesti lugu&quot;]

{{JÄRJESTA:Peterson, Kristjan Jaak}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Riia Suurele kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1801]]
[[Kategooria:Surnud 1822]]</text>
      <sha1>c84wb3xxt7d7xysg54j1iy5q6tc02dt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Läänemeresoome keeled</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708</id>
    <revision>
      <id>7265178</id>
      <parentid>7122428</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58275-53</username>
        <id>241173</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meieisapalve eri keeltes */</comment>
      <origin>7265178</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20039" sha1="hbh2ok9me0d1a67kn8he56l4h2vm9np" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2012}}
[[Fail:Balto-Finnic_language_family.png|alt=|pisi|400px|Läänemeresoome keeled]]
'''Läänemeresoome keeled''' on [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas [[eesti keel]] ja [[soome keel]].

Läänemeresoome keelte kõnelejate põline asuala jääb praegu [[Soome]], [[Venemaa]]le, [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse, vanad läänemeresoome keelte kõnelejate kogukonnad on ka [[Rootsi]]s ja [[Norra]]s. Läänemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad. 

==Kirjakeeled==

Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, livviko, võru ja meä keelel.

Trükiseid ilmub ka kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.{{lisa viide}}

==Läänemeresoome keelte rühmad==

[[Pilt:Lms keelepuu Kallio.png|right|thumb|Läänemeresoome keelepuu Petri Kallio järgi.]]
[[Pilt:Oms keelepuu.jpg|right|thumb|Läänemeresoome keelepuu [[Sulev Iva]] järgi.]]

Läänemeresoome keeleala on pikka aega olnud põhiosas katkematu [[murdekontiinum]]. Keeleala siseseid murde- ja keelepiire on tekitanud kunagised hõimupiirid ning ümber kujundanud või kustutanud eri aegade riigipiirid või muud halduspiirid. Samuti on keeleala siseseid murde- ja keelepiire mõjutanud sõdade ja epideemiate (näiteks [[katk]]uepideemiate) järel tühjenenud alade uusasustamine teistelt murde- või keelealadelt ning ilmselt ka pagemine sõja ja vallutajate eest seni asustamata aladele.&lt;ref name=&quot;viitso&quot; /&gt;

Eri läänemeresoome murdealad on integreerunud standardiseeritud kirjakeele ümber ainult Eestis ja Soomes, kus seda on toetanud lisaks halduspiiridele ka kirjakeelne kirik ja kooliharidus. &quot;Sellest kõigest tingituna on läänemeresoome keeleala jaotamine keelteks küllaltki suvaline,&quot; kirjutab Tiit-Rein Viitso.&lt;ref name=&quot;viitso&quot; /&gt;

[[Läänemeresoome keelte lõunarühm]]a on loetud [[liivi keel|liivi]], [[eesti keel|eesti]] ja [[vadja keel|vadja]] keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] keel (sh [[võru keel|võru]] ja [[setu keel|setu]]), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderühmaks. 

Liivi keele all mõeldakse tavaliselt [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlaste]] (ka kuralaste või kurelaste) keelt (līvõ kēļ, rāndakēļ). Alati ei täpsustata, mis määral käsitleb see Vidumō (Salatsi) liivlaste (ehk vidumōnikate) keelt (''libi kēļ'') ning võimalikke erisusi.  

Läänemeresoome keelte põhjarühma on loetud [[soome keel|soome]], [[isuri keel|isuri]], [[karjala keel|karjala]] ja [[vepsa keel]]. Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka [[livviko keel|livviko]] ehk Aunuse karjala ja [[lüüdi keel|lüüdi]] keelt, kuid mõnikord ka Rootsis ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[meä keel|meä]] keelt (''meänkieli'') ja Norras samuti ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[kveeni keel|kveeni]] keelt (''kainun kieli'').

===Läänemeresoome murded===
[[Tiit-Rein Viitso]] murdeliigenduse järgi liigenduvad läänemeresoome murded keeleajaloolises vaates kõige üldisemalt kolmeks rühmaks: liivi murded, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] murded ja kõik ülejäänud.&lt;ref name=&quot;Viitso85&quot; /&gt; Samasugust häälikuloolist liigendust toetab [[Petri Kallio]].&lt;ref name=&quot;JKJT7&quot; /&gt;

Täpsemalt eristab Viitso 18 läänemeresoome murrete põhilist rühma:&lt;ref name=&quot;Viitso85&quot; /&gt;

# liivi
# lõunaeesti
# põhjaeesti
# kirde-eesti ([[kirdemurre]])
# idaeesti ([[idamurre]])
# ranniku-eesti ([[rannikumurre]])
# pärisvadja
# Kukkuzi vadja
# läänesoome
# idasoome
# isuri
# põhjakarjala
# lõunakarjala
# aunuse
# pärislüüdi
# Kuud´är´ve
# põhjavepsa
# pärisvepsa

Need liigenduvad tänapäeval viide suuremasse murderühma:&lt;ref name=&quot;Viitso85&quot; /&gt;
# liivi
# lõunaeesti
# põhjaeesti, idaeesti, kirde-eesti, pärisvadja
# ranniku-eesti, idasoome, läänesoome, Kukkuzi vadja, isuri, põhjakarjala
# lõunakarjala, aunuse, pärislüüdi, Kuud´är´ve, põhjavepsa, pärisvepsa

Samuti on Tiit-Rein Viitso eristanud 59 [[isogloss]]i, mille järgi jagunevad läänemeresoome murded 58 murdealaks (on võimalik ka täpsem liigitus.) Üheselt on võimalik piiritleda isoglossidega lõunaeesti, vadja ja liivi keel. Ükski isogloss ei lange üheselt kokku Soome lahega, mis jagab traditsioonilise jaotuse järgi läänemeresoome murded põhja- ja lõunarühmaks. Õ-[[foneem]]i olemasolu ühendab lõunarühma murdeid. Kuid õ puudub ranniku-eesti murdes ja tugeva isuri mõjuga Kukkuzi vadja murdes, mis Viitso liigituse järgi jäävad põhjarühma koos traditsiooniliselt põhjarühma arvatud murretega.&lt;ref name=&quot;QmoAR&quot; /&gt;

==Ajalugu==

[[Pilt:Birch-bark letter 292 real.jpg|right|pisi|[[Tohtkiri nr 292]] on läänemeresoome keelte vanim kirjalik mälestis.]]

[[Läänemeresoome algkeel]]e täpne dateerimine on raske, kuna selle algus ehk lapi algkeele ja läänemeresoome algkeele eristumine teineteisest ja läänemeresoome algkeele eristumine tütarkeelteks on olnud aeglased ja vähehaaval kulgenud protsessid, mille uurimise muudab keeruliseks läänemeresoome ja saami sugulaskeelte omavahelised kogu aeg jätkunud tihedad kontaktid.

Läänemeresoome keelerühma lähtekeele lahknemise dateeringud eri keeleteadlastelt erinevad tuhandete aastate võrra. Sergei Jahhontovi hinnangul võis lahknemine alata kas 500–1000 aastat tagasi, Petri Kallio ja teiste soomlastest keeleteadlaste hinnangul 1000–2000 aastat tagasi. Morris Swadeshi nimekirja aluseks võttes võis ühiskeel 2500 aastat tagasi veel koos püsida.

Vanim läänemeresoome keelemälestis pärineb [[13. sajand]]ist. See on [[Novgorod]]ist väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohule kirjutatud]] nr. 292 karjalakeelne tekst, mida on peetud pikse[[loits]]uks.

Algupäraselt:
''юмолануолиїнимижи ноулисѣханолиомобоу юмоласоудьнииохови''.

Juri Jelsissejevi järgi:
''jumolanuoli ï nimiži nouli se han oli omo bou jumola soud'ni iohovi''.

Martti Haavio järgi:
''jumolan nuoli inimiži nouli sekä n[u]oli omo bou jumola soud'nii okovy''.

Eugene Helimski järgi:
''Jumalan nuoli 10 nimeži Nuoli säihä nuoli ambu Jumala suduni ohjavi (johavi?)''.

Üksikuid eesti-liivi keelenäiteid leidub 13. sajandi Henriku Liivimaa kroonikas: ''malewa'' (sõjavägi), ''maja'' (kogunemiskoht), ''laula, pappi'' (laula, preester), ''maga magamas'' jt, lisaks mitmed isiku-, rahva- ja kohanimed.

===Laensõnad läänemeresoome keeltes===

Läänemeresoome keeltesse laenatud vanimad laensõnad on pärit [[balti keeled|balti keeltest]] ([[balti laenud]]), [[germaani keeled|germaani keeltest]] ja [[slaavi keeled|slaavi keeltest]].

Läänemeresoome keeltes leidub ka uuemaid [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel|vene]] laensõnu, laene on ka teistest [[germaani keeled|germaani keeltest]]. Liivi keeles palju läti laensõnu, vähem on neid eesti keeles.

Vene keel on mõjutanud kõiki läänemeresoome keeli, eriti [[vadja keel]]t, [[isuri keel]]t, [[karjala keel]]i ja [[vepsa keel]]t. [[Venestamine]] on mõjutanud läänemeresoome keelte kasutamisvaldkonda.

===Protoeuroopa substraat===
Kuni 1950. aastateni domineeris seisukoht, et pärast [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] rännet Läänemere äärde 3000 aastat eKr sulandus seal varem elanud [[Kunda kultuur]]i rahvastik soomeugrilaste hulka, kuid nende tundmatust keelest mingeid märke praegustes läänemeresoome keeltes säilinud pole. Siis aga käis [[Paul Ariste]] välja idee, et osa läänemeresoome keelte  ühissõnavarast, millele pole leitud vasteid kaugematest sugulaskeeltest ega veenvat [[etümoloogia|laenuetümoloogiat]], ongi [[Substraat (lingvistika)|substraat]] sellest [[Euroopa]] algasukate hääbunud keelest (nn [[protoeuroopa keel]]est). Ariste meelest oli substraadi esinemine tõenäoline ennekõike põlistes [[kohanimi|kohanimedes]] ning maastikualases ja somaatilises sõnavaras. Näiteks kuna soomeugrilased jõudsid Läänemere äärde sisemaalt, siis eeldas Ariste, et nad polnud varem suurte veekogudega kokku puutunud ja pidid sellised sõnad (nt ''meri'') laenama piirkonna algasukatelt. Sama loogika järgi pidi üle võetama hulk loodusega seotud sõnavara. Mõned teisedki keeleteadlased on Ariste ideed protoeuroopa substraadist tõsiselt võtnud ja omalt poolt selliseid kandidaatsõnu juurde pakkunud. Esile on toodud teatud sõnade tunnuseid, mis pole iseloomulikud Uurali keelte [[fonotaks]]ile, nt  [[geminaatnasaal]]id sõnades ''konn'' ja ''nõmm'', samuti teatud s­-lõpulisi sõnu nagu ''ilves, -e'' (soome keeles ''ilves : ilveksen''), ''jänes, -e'' (''jänis : jäniksen''), sest nende [[käänamine]] on erinev võrreldes [[astme­vaheldus]]like indoeuroopa laenudega (nt ''kirves : kirve'', soome ''kirves : kirveen'').&lt;ref name=Kendla2015&gt;[[Mari Kendla]], [[Jüri Viikberg]] (2015). [http://kirj.ee/public/ESA/2015/esa_61_2015_135_154.pdf Protoeurooplaste keelepärandist]. ''Emakeele Seltsi aastaraamat'', 61 (1)&lt;/ref&gt;

Keeleteadlaste valdav seisukoht on siiski, et sellise tundmatu keele substraati on väga raske või lausa võimatu tuvastada. Küsitav on, kuidas hääbunud keelest tulnud substraatsõnu eristada soome-ugri oma sõnadest, mille vasted teistes sugulaskeeltes on lihtsalt kaduma läinud, ja vanadest indoeuroopa laenudest, mille allikaks olnud sõna indoeuroopa keeltes hiljem kadus. Osadele oletatavatele protoeuroopa päritolu sõnadele on aja jooksul ka muud (peamiselt balti või (eel)germaani) etümoloogiad esitatud. [[Janne Saarikivi]] meelest on siiski vähemalt kaks viisi, kuidas oleks võimalik demonstreerida, et Ariste idee on palju tõenäolisem, kui seni arvatud: 1) osutades, et teatud etümoloogiliselt ebaselgetel sõnarühma­del on eriomased fonotaktilised või tähenduslikud jooned, või 2) osutades, et samasugune laenamine substraatkeelest on toimunud teistelgi juhtudel ja see on mõjutanud samu sõnarühmi, mis kuulusid Ariste arvates subst­raatkeelte mõjusfääri läänemeresoome keeltes.&lt;ref name=Kendla2015 /&gt;

[[Mari Kendla]] ja [[Jüri Viikberg]]i andmetel on vahemikus 1956–1981 välja pakutud kokku 62 substraatsõna, millest osa on hiljem juba saanud aktsepteeritud või veel küsimärgilise etümoloogia. Neist on:&lt;ref name=Kendla2015 /&gt;
* 4 kohanimed: [[Peipsi]], [[Pärnu]] (jõgi), [[Ruhnu]] (&lt; [[läti keel|läti]] ''ronis'' 'hüljes', ''Roņu sala'' ’hülgesaar’), [[Võrtsjärv]];
* 12 kalanimetused: [[ahven]], [[haug]] (&lt; [[slaavi algkeel|algslaavi]] ''šč(j)aukā''), [[koger]], [[koha]] (&lt; [[Germaani algkeel|alggermaani]] ''*gusa-z''), [[lahn]], [[rääbis]], salakas, [[siig]] (&lt; skandinaavia), [[taimen|taim(en)]], [[teib]] (&lt; [[balti keeled|balti]]), [[Tint (kala)|tint]] (&lt; [[alamsaksa keel|alamsaksa]]), [[vimb]] (&lt; [[rootsi keel|rootsi]]);
* 8 loomanimetused: [[ilves]], [[jänes]], [[konn]], [[kärp]], [[mäger]] (? &lt; alggermaani ''*marϸra-z'' ’nugis’), [[põder]] (? &lt; balti), [[saarmas]], [[susi]] (&lt; [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]]);
* 11 maastikusõnad: allikas (? &lt; balti), meri (? &lt; balti), mets (&lt; balti), mägi (? &lt; [[soome-ugri algkeel|soome-­ugri]]), neem, nõmm (? &lt; [[uurali algkeel|uurali]]), oja, org, saar, sammal (? &lt; balti), soo (? &lt; uurali);
* 15 somaatilised sõnad: habe (? &lt; balti), higi, huul (? &lt; soome-ugri), koib, kube(med) (&lt; germaani), kõrv (? &lt; uurali), külg, liha, lõug (&lt; [[leedu keel|eelleedu]]), nahk (&lt; germaani), nina (deskriptiivne), nisk ’turi’, rind (? &lt; varaslaavi, ? &lt; skandinaavia), rusikas, selg (&lt; soome-ugri);
* 12 muud sõnad: aed ’tara’ (? &lt; germaani), eile, haige, helm ’merevaik’, hull, hõlm  (? &lt; germaani, ? &lt; balti), häbi (&lt; germaani), kallis (? &lt; eelgermaani), kiitma (? &lt; balti), must (? &lt; balti, ? &lt; alggermaani), nüri, sugu (? &lt; indoeuroopa). 

==Meieisapalve eri keeltes==

'''Tallinna keel'''

Meie Isa, kes sa oled taevas,&lt;br&gt;
pühitsetud saagu sinu nimi,&lt;br&gt;
sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,&lt;br&gt;
kui taevas nõnda ka maa peal.&lt;br&gt;
Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,&lt;br&gt;
ja anna andeks meile meie võlad,&lt;br&gt;
kui ka meie andeks anname oma võlglastele.&lt;br&gt;
Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,&lt;br&gt;
vaid päästa meid ära kurjast.&lt;br&gt;
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.&lt;br&gt;
Aamen.

'''Tarto kiil'''

Meie Esä taiwan:&lt;br&gt; 
pühendetüs saagu sino nimi.&lt;br&gt;
Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu,&lt;br&gt; 
kui taiwan, niida ka maa pääl.&lt;br&gt;  
Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä.&lt;br&gt; 
Nink anna meile andis meie süü,&lt;br&gt; 
niida kui ka meie andis anname omile süidläisile.&lt;br&gt; 
Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; &lt;br&gt;
enge pästä meid ärä kurjast:&lt;br&gt; 
Sest sino perält om riik, nink wägi,&lt;br&gt; 
nink awwustus igäwätses ajas. &lt;br&gt;
Amen.

'''Võro kiil'''

Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.&lt;br&gt;
Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündüguq &lt;br&gt;
kui taivan, nii ka maa pääl.&lt;br&gt;
Mi egäpääväst leibä annaq meile täämbä.&lt;br&gt;
Nink annaq meile andis mi süüq,&lt;br&gt;
nigu ka mi andis anna umilõ süüdläisile.&lt;br&gt;
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse,&lt;br&gt;
a pästäq meid ärq kur’ast,&lt;br&gt;
selle et sino perält om riik&lt;br&gt;
ja vägi ni avvustus igävedses aos.&lt;br&gt;
Aamõn.

'''Seto kiil'''

Mii' Esä, kiä sa olõt taivah,&lt;br&gt;
pühendedüs saagu' su' nimi.&lt;br&gt; 
Su' riik tulgu', su' tahtminõ sündügu'&lt;br&gt;
kui taivah nii kah maa pääl.&lt;br&gt;
Mii' egapääväst leibä anna' meile täämbätsel pääväl.&lt;br&gt;
Ja anna' andis meile mii' võla',&lt;br&gt;
nigu' miiki' andis annami' umilõ võlglaisilõ.&lt;br&gt;
Ja är' saatku' meid kiusatustõ,&lt;br&gt;
a' pästä' meid är' kur'ast!&lt;br&gt;
Sest su' perält om riik ja vägi ja au igäveste.&lt;br&gt;
Aamen.

'''Vidumaa liivi ehk Liib kiel  (eesti tähtedega)'''

Mäd iza touvis, &lt;br&gt;
püädeds las saag sin süna,&lt;br&gt;
Las tulg sin valiksumi, las saag sin taami (sin miel pärast),&lt;br&gt;
Ku touvis nei ka maa pääl.&lt;br&gt;
Mäd pääva leib ana maade tempi,&lt;br&gt;
un jära eta mädl mäd vüülged, &lt;br&gt;
nei ku mee jära etami mäd om vüülganikad.&lt;br&gt;
Ala ievada meedi kaardintum, bet atpäästa meedi üülest.&lt;br&gt;
Siis sinnel pietulab valiksumi, joud un guod igast igaks.&lt;br&gt;

'''Kuramaa liivi ehk Raandakeel (eesti tähtedega)'''

Mäd iza, kis sa vuod touvõs, püvaaks las saag sin nim,&lt;br&gt; 
sin vaalikšimi las tulg meilõ (ül maad),&lt;br&gt; 
sin meel (miel perr) las saaguug kui touvõs nei iš ka maa pääl.&lt;br&gt;
Mäd jega pävvist leibõ anda madõn ka tamp, &lt;br&gt;
ja (un) jeta jetüksõks mäd vüülgad,&lt;br&gt;
ku ka meig jetaam jetuuksõks ummõ vüülgalistõn.&lt;br&gt;
Ja äla vii meidi kertaamiz sizõl,&lt;br&gt;
aga (bet) pästa meidi amaast kureest.&lt;br&gt;
Siest sin peraald um vaalikšimi, joud ja ouv igaast igaaks.&lt;br&gt;

'''Kreevini keel'''

Meģģi ise taiwâs!&lt;br&gt;
jadku elka śiwu śenna&lt;br&gt;
tulap meģģi tiwi śivu riikki!&lt;br&gt;
Śiwu meelle se iggau ka kui taiwâs ni kans ma bēli!&lt;br&gt;
Meģģi arma leipe anna meli tennawa.&lt;br&gt;
Ġedde meggi padudd, kui me jattim umili nisi meli jad!&lt;br&gt;
Elas meite kurja sad.&lt;br&gt;
Śewon wodse kurģe miusse erre&lt;br&gt;
Jo siula kalpap śiwu kikki śiwu appi un śiwu üwiwi śewonśe śewonśe.&lt;br&gt;
Amen!

'''Maaceeli e. Vađđaa tšeeli'''

Izä med'ē, kumpa ōlet taivaiza,&lt;br&gt; 
pühättü ōlkō nimes.&lt;br&gt;
Sinū liţi-tulkō sinū valtas,&lt;br&gt;
ōlkō sinū tahtos nī māza kui taivaiza.&lt;br&gt;
Anna meile tänänne med'ē ōka-päivädnē leipäni.&lt;br&gt;
Ja anna meile med'ē vēlkani antēhsi&lt;br&gt;
Kui i mȫ antēhsi annamma med'ē vëlgalīsile;&lt;br&gt;
Ja älä sāta meitä manituhsēse,&lt;br&gt; 
a pǟssä meitä pahassa.&lt;br&gt;
Kui sinū on valta ja vōima ja slava, igǟ kōikē.

'''Karjalan kieli'''

Meijän taivahalline Tuatto, &lt;br&gt;
olgah pühännü sinun nimi.&lt;br&gt;
Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto&lt;br&gt;
Kui taivahas, mugai muan piäl.&lt;br&gt;
Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.&lt;br&gt;
Prosti meile meijän vellat &lt;br&gt;
kui müö prostimmo niile,&lt;br&gt;
Ket ollah meile vellas.&lt;br&gt;
Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, &lt;br&gt;
a piästä meidü pahas.&lt;br&gt;
Sinunhäi on valdu, vägi&lt;br&gt; 
da kunnivo ilmazen ijän.&lt;br&gt;
Amin.

'''Tverinkarjalan kieli'''

Tuato miiän, kumbane olet taivahaša, &lt;br&gt;
hüvitiätsekan siun nimi;&lt;br&gt;
Tulgah siun kuningahuš, olgah siun vällä &lt;br&gt;
kuin taivahaša niin i muala;&lt;br&gt;
Hengen pideiksi leibiä anna meilä aino;&lt;br&gt;
I jätä meilä miiän velat, &lt;br&gt;
kuin i müö jätälemä miiän velganiekoila;&lt;br&gt;
I älä šuata meidä vaivah,&lt;br&gt;
a piässä meidä pahasta;&lt;br&gt;
Šiun on kuningahuš i vägi i kaunehuš ijin igäh.&lt;br&gt;
Amin.

'''Vepsän keli'''

Meiden taivhaline Tatoi,&lt;br&gt; 
olgha pühä sinun nimi.&lt;br&gt;
Tulgha sinun valdkund, &lt;br&gt;
tehkaha kaik sinun tahton mödhe, &lt;br&gt;
täl mal kut i taivhas.&lt;br&gt;
Anda meile tämbei jogapäiväine leib.&lt;br&gt;
I pästa meiden velgad,&lt;br&gt;
kut möki pästam meiden velgnikoiden velgad.&lt;br&gt;
Ala ve meid kodvusehe, no päzuta meid pahaspäi.&lt;br&gt;
Sinun om vald i vägi i hüvüz’ kaikeks igaks.&lt;br&gt;
Amin'!

'''Suomen kieli'''

Isä meidän, joka olet taivaissa,&lt;br&gt; 
pyhitetty olkoon sinun nimesi.&lt;br&gt;
Tulkoon sinun valtakuntasi,&lt;br&gt; 
tapahtukoon sinun tahtosi,&lt;br&gt;
myös maan päällä niin kuin taivaassa.&lt;br&gt;
Anna meille tänä päivänä meidän jokapäiväinen leipämme.&lt;br&gt;
Ja anna meille meidän syntimme anteeksi,&lt;br&gt;
niin kuin mekin anteeksi annamme niille,&lt;br&gt;
jotka ovat meitä vastaan rikkoneet.&lt;br&gt;
Äläkä saata meitä kiusaukseen,&lt;br&gt;
vaan päästä meidät pahasta.&lt;br&gt;
Sillä sinun on valtakunta ja voima ja &lt;br&gt;
kunnia iankaikkisesti.&lt;br&gt;
Amen.

'''Meänkieli'''

'Meän Isä, joka olet taihvaissa!&lt;br&gt;
Pyhitetty olkhoon sinun nimesti.&lt;br&gt;
Tulkhoon sinun valtakuntasti.&lt;br&gt;
Tapahtukhoon sinun tahtosti,&lt;br&gt;
niin taihvaassa ko maan päälä.&lt;br&gt;
Anna meile tänäpänä jokapäivänen leipä,&lt;br&gt;
ja anna meile antheeksi meän velat,&lt;br&gt;
niinko mekki annama antheeksi niile,&lt;br&gt;
joilta met olema saamassa.&lt;br&gt;
Äläkä vie meitä frästaukshiin,&lt;br&gt;
mutta pelasta meän pahasta.&lt;br&gt;
Ko sinun oon valtakunta ja mahti&lt;br&gt;
ja herraus iänkaikkisesti.&lt;br&gt;
Ammen.

==Vaata ka==
* [[Läänemeresoomlased]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;viitso&quot;&gt;[[Tiit-Rein Viitso]]. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 10–11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Viitso85&quot;&gt;[[Tiit-Rein Viitso]]. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. — [[Keel ja Kirjandus]] 1985, nr 7, lk 399–404.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JKJT7&quot;&gt;Kallio, Petri (2007). [http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_kallio.pdf Kantasuomen konsonanttihistoriaa]. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253: 229–250. ISSN 0355-0230.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QmoAR&quot;&gt;Viitso, Tiit-Rein: Finnic Affinity. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum I: Orationes plenariae &amp; Orationes publicae. (Tartu 2000)&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV teaduste akadeemia, Keele ja kirjanduse instituut, 1975.
* Viitso, Tiit-Rein: Finnic Affinity. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum I: Orationes plenariae &amp; Orationes publicae. (Tartu 2000)
* Henriku Liivimaa Kroonika, Eesti Raamat, Tallinn, 1982.
* Yakhontov, Sergei, Оценка степени близости родственных языков, Moskva, 1980.
* Kallio, Petri 2006, Uralilaisen kantakielen absoluuttista kronologiaa, Virittäjä 1/2006.
* Joh. A. Sjögren, Livische Grammatik nebst Sprachproben, St.Petersburg, 1861.

==Välislingid==
{{vikisõnastikuKat}}
* [[Artur Vassar]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr.2/[[1938]]
* [http://www.helsinki.fi/~tasalmin/fu.html Uralic languages (Salminen 2003)]
* [http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend]
* [http://www.prayer.su/other/all-languages.html], Our Father, All languages
* http://starling.rinet.ru/

{{Uurali keeled}}

[[Kategooria:Läänemeresoome keeled| ]]</text>
      <sha1>hbh2ok9me0d1a67kn8he56l4h2vm9np</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>3. jaanuar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1320</id>
    <revision>
      <id>7265128</id>
      <parentid>7079902</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7996" sha1="cusmow42ooexyypj8wdnybi150d5sq9" xml:space="preserve">{{Jaanuarikalender}}

'''3. jaanuar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kolmas päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi [[21. detsember]] (1901–2099).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1803]] – Tartu ülikooli esimeseks [[Tartu ülikooli rektor|rektoriks]] valiti [[Georg Friedrich Parrot]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
* [[1813]] – [[Tallinn]]as Karja tänava kasarmutes tõstsid viletsa toidu ja halva kohtlemise tõttu mässu [[maamiilits]]asse võetud eesti [[nekrut]]id.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:118&quot;/&gt;
*[[1909]] – Tartus alustas tegevust [[Eesti Majanduse Ühisus]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:174&quot;/&gt;
* [[1920]] – lõppes [[Vabadussõda|Vabadussõja]] sõjategevus. Jõustus [[31. detsember|31. detsembril]] [[1919]] [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] poolt alla kirjutatud vaherahuleping.
* [[1938]] – [[Tartu Ülikool]]is vahetus juhtkond, rektoriks sai professor [[Hugo Kaho]].
*[[1940]] – asutati [[Eesti – Nõukogude Liidu sõprusühing]].&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;
*[[1958]] – ilmuma hakkas [[Spordileht]].&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)&lt;/ref&gt;
* [[1974]] – [[Tallinn]]a [[Keskrajoon (Tallinn)|Keskrajoon]] jagati [[Lenini rajoon]]iks ja [[Oktoobri rajoon]]iks.
* [[1994]] – [[Tallinna vanalinn]]as [[Munkadetagune torn|Munkadetaguses tornis]] puhkes tulekahju. Arvati, et tegu võis olla süütamisega.
* [[1994]] – [[Wolfgang von Statten]], Saksamaa [[Bundestag]]i Saksa-Balti parlamendigrupi esimees, kutsus üles võtma [[Baltimaad|Baltimaid]] [[NATO]] liikmeskonda.
* [[1994]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Füüsikainstituudi direktoriks valiti senine teadusdirektor füüsika-matemaatikakandidaat [[Kristjan Haller]].
* [[1994]] – pärast 1939. aastat väljus [[Paldiski sadam]]ast taas tsiviillaadungiga laev.{{lisa viide}}
* [[1997]] – [[Teede- ja sideministeerium]] ning [[Eesti Raudtee]] otsustasid sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
* [[1999]] – [[Eesti Päevaleht]] ja Postimees lõpetasid halvenenud majandusliku seisu pärast ilmumise pühapäeviti.
* [[2000]] – Eesti president [[Lennart Meri]] vabastas ametist kaitseväe juhataja kohusetäitja [[Urmas Roosimäe]] ja määras tema asemele [[Märt Tiru]].

===Maailmas===
* [[1496]] – [[Leonardo da Vinci]]l luhtus lennumasina katsetamine.{{lisa viide}}
* [[1521]] – paavst [[Leo X]] avaldas [[bulla]] &quot;[[Decet Romanum Pontificem]]&quot;, millega heitis [[Martin Luther]]i ristikogudusest välja.
* [[1648]] – [[Oliver Cromwell]] mõistis surma kuningas [[Charles I]].
* [[1749]] – ilmuma hakkas ajaleht [[Berlingske Tidende]], vanim [[Taani]] pidevalt ilmuv päevaleht.
* [[1815]] – [[Austria keisririik|Austria]], [[Suurbritannia]] ning [[Prantsusmaa]] ühinesid [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] vastu.
* [[1833]] – algas Suurbritannia okupatsioon [[Falklandi saared|Falklandi saartel]] ja esimeseks valitsejaks saartel sai [[Henry Smith]] (kuni aastani [[1838]]).
* [[1868]] – [[Meiji restauratsioon]]: [[Jaapan]]i [[keiser Meiji]] kuulutas oma võimu taastatuks. Seitse päeva hiljem kuulutas šogun [[Tokugawa Yoshinobu]] keisri deklaratsiooni ebaseaduslikuks ja ründas oma vägedega [[Kyōto]]t, ent ei saavutanud edu.
* [[1870]] – hakati ehitama [[Brooklyni sild]]a.
* [[1871]] – [[Henry W. Bradley]] [[patent]]eeris [[margariin]]i.
* [[1888]] – [[Marvin C. Stone]] sai [[joogikõrs|joogikõrre]] patendi.
* [[1919]] – [[London]]is toimus [[Sidney Streeti piiramine]], milles hukkus kaks inimest.
* [[1919]] – [[Läti Vabadussõda]]: [[Punaarmee]] hõivas [[Riia]].&lt;ref&gt;http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/&lt;/ref&gt;
* [[1921]] – [[Türgi]] ja [[Armeenia]] sõlmisid rahu.
* [[1941]] – Saksamaal asendati [[gooti kiri]] [[antiikva]]ga.
* [[1942]] – algas [[Jaapan]]i okupatsioon [[Filipiinid]]el (''de facto'' kuni [[17. august]]ini [[1945]]).
* [[1956]] – [[Eiffeli torn]]i tipp sai tules kahjustada.
* [[1957]] – [[USA]]-s [[Lancaster (Pennsylvania)|Lancasteris]] tulid müügile esimesed elektrilised [[käekell]]ad.
* [[1958]] – senistest Briti [[Kariibi meri|Kariibi mere]] [[asumaa]]dest moodustati [[Lääne-India Saarte Föderatsioon]].
* [[1959]] – [[Alaska]] sai Ameerika Ühendriikide 49. [[osariik (USA)|osariigiks]].
* [[1962]] – paavst [[Johannes XXIII]] heitis Kuuba riigipea [[Fidel Castro]] ristikogudusest välja.
* [[1970]] – [[Kongo Vabariik]] nimetati ümber Kongo Rahvavabariigiks.
* [[1976]] – jõustus [[majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt]].
* [[1999]] – startis [[Mars Polar Lander]].
* [[2004]] – [[Egiptus]]e ohvriterohkeim lennuõnnetus: [[Flash Airlinesi lend FSH604]] kukkus [[Punane meri|Punasesse merre]] ja hukkus 148 inimest.
* [[2009]] – lasti käibele 50 esimest ''[[bitcoin]]''&lt;nowiki/&gt;'i.
* [[2020]] – USA õhurünnakus hukkus [[Iraan]]i sõjaväe komandör [[Qassim Suleimani]].

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 3. jaanuaril}}
* {{tühik}}[[106 eKr]] – [[Marcus Tullius Cicero]], Vana-Rooma riigimees, kirjanik ja filosoof
* [[1876]] – [[Wilhelm Pieck]], Saksa DV riigitegelane
* [[1883]] – [[Clement Attlee]], Suurbritannia poliitik
* [[1892]] – [[J. R. R. Tolkien]], briti kirjanik
* [[1905]] – [[Aleksei Stahhanov]], vene tööeesrindlane
* 1905 – [[Anna May Wong]], ameerika näitleja
* [[1924]] – [[Ülo Vinter]], eesti helilooja
* [[1926]] – [[George Martin]], inglise muusikaprodutsent
* [[1929]] – [[Sergio Leone]], itaalia režissöör
* [[1946]] – [[Mihkel Pärnoja]], eesti keemik ja poliitik
* [[1956]] – [[Mel Gibson]], Austraalia näitleja
* [[1964]] – [[Sven Kivisildnik]], eesti kirjanik ja ajakirjanik
* [[1969]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja
* [[1980]] – [[Bryan Clay]], USA kümnevõistleja
* [[2003]] – [[Greta Thunberg]], Rootsi kliimaaktivist

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 3. jaanuaril}}
* [[1804]] – [[Nikolai Lvov]], Venemaa arhitekt
* [[1875]] – [[Pierre Larousse]], prantsuse leksikograaf
* [[1904]] – [[Larin Paraske]], isuri runolaulik
* [[1923]] – [[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik
* [[1927]] – [[Carl Runge]], saksa matemaatik
* [[1945]] – [[Edgar Cayce]], USA meedium
* [[1964]] – [[Roman Haavamägi]], eesti skulptor ja maalikunstnik
* [[1967]] – [[Jack Ruby]], [[Lee Harvey Oswald]]i tapja
* [[1972]] – [[Frans Masereel]], Belgia kunstnik
* [[1979]] – [[Conrad Hilton]], USA hotellipidaja
* [[1980]] – [[Joy Adamson]], looduskaitsja
* [[1980]] – [[Ivan Triesault]], eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja
* [[1986]] – [[Valter Tauli]], eesti keeleteadlane
* [[1989]] – [[Sergei Sobolev]], vene matemaatik
* [[2000]] – [[Mari Adamson]], eesti tekstiilikunstnik

== Pühad ==
* [[Eesti]]s on komme [[Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpetanud vaherahu auks kell 10.30 [[kirikukell]]i helistada ja [[vaikusehetk]]e pidada.
* [[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus [[prohvet]] [[Malakia]] ja [[märter]] Gordiuse mälestuspäev.

== Ilmarekordid ==
* [[1941]] – [[Võru]] [[ilmajaam]]as mõõdeti külmarekordiks –43,4 °C.
* [[2010]] – suurim lumikatte paksus (62 cm) vaatlusperioodi jooksul [[Tallinn]]as, eelmine rekord (59 cm) oli püstitatud [[18. märts]]il [[1968]].&lt;ref name=postimees&gt;[http://www.ilmajaam.ee/?id=207118 Tallinnas löödi sajandi lumerekord] Postimees, 03.01.2010&lt;/ref&gt;
* [[2010]] – suurim lumikatte paksus jaanuaris (56 cm) [[Jõhvi]]s.&lt;ref name=postimees/&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:118&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:174&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174&lt;/ref&gt;}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|Jaanuar 03]]</text>
      <sha1>cusmow42ooexyypj8wdnybi150d5sq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1985</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5170</id>
    <revision>
      <id>7265339</id>
      <parentid>7207317</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T06:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7265339</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15383" sha1="nogbukhjcqn0vo25w8m7gbuu2ypy4o3" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''1985. aasta''' ('''MCMLXXXV''') oli [[20. sajand]]i 85. aasta.

== Sündmused maailmas ==

=== Jaanuar ===

* ...

=== Veebruar ===
*[[5. veebruar]] – [[Hispaania]] avas piiri [[Gibraltar]]iga, mille oli 16 aasta eest sulgenud kindral [[Francisco Franco]].
*[[16. veebruar]] – asutati [[Liibanon]]i šiiitlik islamistlik organisatsioon [[Hezbollah]].&lt;!--The Lebanese Shia political and paramilitary organization Hezbollah released a manifesto describing its ideology and goals.--&gt;
*[[20. veebruar]] – [[Iirimaa]]l seadustati [[rasestumisvastased vahendid|rasestumisvastaste vahendite]] müük.

=== Märts ===
* Ameerika Ühendriikides alustas tegevust Robert W. Funki kokku kutsutud piibliuurijate rühm, [[Jeesus-seminar]].
* [[11. märts]] – [[NLKP Keskkomitee]] peasekretäriks valiti päev varem surnud [[Konstantin Tšernenko]] järel [[Mihhail Gorbatšov]], kes jäi viimaseks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhiks.
* [[16. märts]] – [[Beirut]]i islamiäärmuslased röövisid USA ajakirjanik [[Terry Anderson]]i, kes vabastati seitse aastat hiljem.

=== Aprill ===
* [[17. aprill]] – [[Tillanderi juveelipoe rööv]]: kaks [[Nõukogude Eesti]]st põgenenud meest röövisid [[Helsingi]]s juveelipoest ehteid ja kelli kokku 1,4 miljoni Soome marga väärtuses.
[[Pilt:New_Coke_can.jpg|pisi|90px|New Coke'i purk]]
* [[23. aprill]] – [[The Coca-Cola Company]] asendas oma lipulaevaks olnud karastusjoogi [[Coca-Cola]] tootega [[New Coke]], mis sai aga nii palju negatiivset vastukaja, et ettevõtte oli sunnitud vähem kui kolm kuud hiljem vana retsepti juurde tagasi pöörduma.

=== Mai ===
* [[11. mai]] – Põhja-Inglismaal [[Bradford]]i jalgpallistaadionil puhkenud tulekahjus hukkus 56 inimest.
* [[25. mai]] – [[Bangladesh]]i tabanud troopilise tsükloni ja sellega kaasnenud tulvavetes hukkus üle 10 000 inimese.
* [[27. mai]] – [[Brüssel]]i jalgpallistaadionil Euroopa karikavõistluste finaalmängu eel [[FC Liverpool]]i ja [[Torino Juventus]]e fännide vahel puhkenud kähmluste tagajärjel hukkus 39 ja sai vigastada üle 600 inimese.
* [[31. mai]] – USA [[Ohio]], [[Pennsylvania]] ja [[New Yorgi osariik]]i ning Kanada [[Ontario]] provintsi tabas 41 tornaadot, hukkus 76 inimest.

=== Juuni ===
* [[6. juuni]] – loodi rokkansambel [[Guns N'Roses]].
* [[13. juuni]] – alustati [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti, esimeseks kultuuripealinnaks sai [[Ateena]].
* [[23. juuni]] – [[Air India lend 182]]: lennufirma [[Air India]] reisilennuk [[Boeing 747]] kukkus teel [[Toronto]]st [[Mumbai]]sse [[Vaikne ookean|Vaiksesse ookeani]], hukkusid kõik 329 pardal olnud inimest. Lennuki õhkimises süüdistati [[sikhid|sikhi]] terroriste.

=== Juuli ===
*[[10. juuli]] – Prantsuse välisluure pani pommi [[Greenpeace]]'i laevale [[Rainbow Warrior]], plahvatuses sai üks inimene surma.
*[[13. juuli]] – Suurbritannias [[London]]is ja Ameerika Ühendriikides [[Philadelphia]]s toimus [[Bob Geldolf]]i korraldusel rokk-kontsert &quot;[[Live Aid]]&quot;, millel koguti 60 miljonit dollarit [[Aafrika]] näljahädalistele.

=== August ===
* [[12. august]] – [[Japan Airlinesi lend 123]]: Jaapani reisilennuk sõitis teel [[Ōsaka]]st [[Tōkyō]]sse vastu mäeseina, katastroofis hukkus 520 inimest.
* [[22. august]] – [[British Airtoursi lend 28M]]: Briti reisilennuk süttis õhkutõusul [[Manchester]]i lennuväljalt põlema. 131 pardal viibinud inimest hukkus 55, neist enamik suri vingumürgistuse tõttu.&lt;!--bringing about changes to make aircraft evacuation more effective.--&gt;

=== September ===
[[Pilt:Titanic_wreck_bow.jpg|pisi|left|180px|[[Titanic]]u vrakk]]
* [[1. september]] – [[Robert Ballard]]i ja Jean-Louis Micheli juhtimisel toimunud Prantsuse-USA ekspeditsioon määras kindlaks [[Titanic]]u vraki asukoha.
* [[13. september]] – ilmus videomäng &quot;[[Super Mario Bros.]]&quot;, millest kujunes üle aegade suurima läbimüügiga ja mõjukam videomäng.
* [[19. september]] – [[Mehhiko]] pealinna [[México]]t tabas 8,1-magnituudine maavärin, mille tulemusel hukkus üle 30 000 inimese.

=== Oktoober ===
* [[7. oktoober]] – [[Puerto Rico]]t tabanud üleujutuste tõttu tekkinud maalihkes hukkus vähemalt 130 inimest.

=== November ===
* [[Microsoft]] esitles esimest [[Windows|Windowsi operatsioonisüsteem]]i kui [[MS-DOS|MS-DOS-i]] lisandprogrammi.
* [[9. november]] – [[Garri Kasparov]] tuli seni noorima maletajana 22-aastaselt [[male]] maailmameistriks.
* [[13. november]] – [[Colombia]]s hakkas purskama [[Nevado del Ruiz]]i vulkaan. Vulkaanipurske tagajärjel hakkas sulama liustik ning sulavetest vallandanud mudalaviin mattis enda alla [[Armero]] linna. Hukkus ligi 23 000 inimest.
* [[18. november]] – ilmus [[Bill Watterson]]i ribakoomiksisarja &quot;[[Calvin ja Hobbes]]&quot; (&quot;Calvin and Hobbes&quot;) esimene osa.
[[Pilt:Reagan_and_Gorbachev_hold_discussions.jpg|pisi|Reagan ja Gorbatšov Genfis]]
* [[19. november]] – Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov ja USA president [[Ronald Reagan]] pidasid [[Genf]]is esimese oma viiest kohtumisest.

=== Detsember ===
* [[19. detsember]] – [[Aerofloti lend 101/435]]
* [[27. detsember]] – terroristid ründasid pühadereisijaid samal ajal [[Iisrael]]i, [[Rooma]] ja [[Viin]]i lennuväljal, surma sai 18 ja vigastada üle 120 inimese.
* [[27. detsember]] – [[Rwanda]]s avastati tapetud loodusteadlase [[Dian Fossey]] surnukeha.

== Sündmused Eestis ==
[[Fail:Tartu Sügisjooksu start 1985. aastal.jpg|pisi|left|[[Tartu Sügisjooks]]u start 1985. aastal]]
===Jaanuar===
*Hakkas ilmuma ajakiri [[Aja Pulss]].
*[[25. jaanuar]] – valmis [[Värska sanatoorium]]i esimene järk&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot; /&gt;.

===Veebruar===
*[[15. veebruar]] – avati [[Viljandi Rajooni Keskhaigla]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[24. veebruar]] – toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis|Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] valimised.

===Märts===
*[[25. märts|25.]]–[[30. märts]] – Estonia teatri trupp esines Rootsis&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

===Aprill===
===Mai===
*[[15. mai]] – Tallinnas avati kirjanike klubi [[Pegasus (klubi)|Pegasus]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[17. mai]] – algas [[kampaania]] eesmärgiga jagu saada joomarlusest ja [[alkoholism]]ist&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

===Juuni===
*Juunis muutus 17. mail välja kuulutatud joomarlusest ja alkoholismist lahtisaamise kampaania laiaulatuslikuks; rahvas nimetas kampaaniat ka juunipöördeks&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

===Juuli===
*[[20. juuli|20.]]–[[21. juuli]] – Tallinnas toimus [[XX üldlaulupidu]] ja [[VI üldtantsupidu]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

===August===
===September===
===Oktoober===
===November===
===Detsember===
*[[20. detsember]] – Hiiumaal avati [[Lehtma sadam]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

* [[Adavere]]s tähistati [[Mandri-Eesti keskpunkt]].
*Selle aasta lõpuks oli Eestis teiste seas 152 [[sovhoos]]i, 142 [[Kolhoos|kolhoosi]], 8 [[kalurisovhoos]]i&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

== Muusika ==
Tegevust alustasid sellised ansamblid nagu [[Cutting Crew]], [[Guns N' Roses]], [[Public Enemy]], [[Radiohead]], [[A Tribe Called Quest]].

Tegevuse lõpetasid sellised ansamblid nagu [[Eruption]] ja [[Kajagoogoo]].

* [[7. märts]] – avaldati [[superansambel|superansambli]] United Support of Artists for Africa esitatud heategevuslaul &quot;[[We Are the World]]&quot;, mida müüdi singlina üle 20 miljoni eksemplari. 
* [[13. juuli]] – Suurbritannias [[London]]is ja USA-s [[Philadelphia]]s toimus rokk-kontsert &quot;[[Live Aid]]&quot;, millega koguti 60 miljonit dollarit Aafrika näljahädalistele.
* [[22. september]] – USA-s [[Illinois]]i osariigis [[Champaign]]is leidis aset USA põllumajanduse ja põllumeeste toetuseks toimunud heategevuskontsert &quot;[[Farm Aid]]&quot;, mille korraldajad olid [[Willie Nelson]], [[John Mellencamp]] ja [[Neil Young]].

== Filmindus ==
* [[25. märts]] – [[1985. aasta Oscarid|57.]] [[Oscar]]ite jagamisel võitis enim auhindu (kokku kaheksa) [[Miloš Forman]]i lavastatud film &quot;[[Amadeus (film)|Amadeus]]&quot;, sealhulgas sai ta ka [[parima filmi Oscar]]i.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin:auto; margin:auto;&quot;
|+Suurima piletituluga filmid 1985. aastal Põhja-Ameerikas
|-
! Koht !! Pealkiri !! Levitaja !! Piletitulu
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| &quot;[[Tagasi tulevikku]]&quot; (&quot;Back to the Future&quot;)
| [[Universal Pictures|Universal]]
| $210 609 762
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| &quot;[[Rambo II]]&quot; (&quot;Rambo: First Blood Part II&quot;)
| [[TriStar Pictures|TriStar]]
| $150 415 432
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.'''
| &quot;[[Rocky IV]]&quot; (&quot;Rocky IV&quot;)
| [[United Artists]]
| $127 873 716
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.'''
| &quot;[[Purpurtoonid]]&quot; (&quot;The Color Purple&quot;)
| [[Warner Bros.]]
| $94 175 854
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.'''
| &quot;[[Minu Aafrika]]&quot; (&quot;Out Of Africa&quot;)
| Universal
| $87 071 205
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''6.'''
| &quot;[[Kookon (film)|Kookoon]]&quot; (&quot;Cocoon&quot;)
| rowspan=&quot;2&quot; | [[20th Century Fox]]
| $76 113 124
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''7.'''
| &quot;[[Niiluse kalliskivi]]&quot; (&quot;The Jewel of the Nile&quot;)
| $75 973 200
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.'''
| &quot;[[Tunnistaja]]&quot; (&quot;Witness&quot;)
| [[Paramount Pictures|Paramount]]
| $68 706 993
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''9.'''
| &quot;[[Kõurikud]]&quot; (&quot;The Goonies&quot;)
| rowspan=&quot;2&quot; | Warner Bros.
| $61 389 680
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| '''10.'''
| &quot;[[Spioonid nagu meie]]&quot; (&quot;Spies Like Us&quot;)
| $60 088 980
|}

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1985}}

*[[20. jaanuar]] – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur
*[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], Portugali jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], Šveitsi jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige
*[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane 
*[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell. 
*[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane
*1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane
*[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur
*[[9. juuni]] – [[Sonam Kapoor]], India näitlejanna
*[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist
*[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja
*[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja
*[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja
*[[8. juuli]] – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja
*[[9. august]] – [[Aigar Leok]], Eesti mootorrattasportlane
*[[9. august]] – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja.
*[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja
*[[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur
*[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja
*[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja 
*[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
*[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja
*[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane
*[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur
*[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane
*[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane
*[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (''short track'')
*[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja
*[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja
*[[28. detsember|28.detsember]]- [[Marten Kuningas]], Eesti laulja

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 1985}}
*[[4. jaanuar]] – [[Brian Horrocks]], Briti sõjaväelane
*[[6. veebruar]] – [[James Hadley Chase]], inglise kirjanik
*6. veebruar – [[Georg Pärnpuu]], Eesti lauatennisist, sporditegelane ja ajakirjanik
*[[19. veebruar]] – [[Vassil Ridala]], Eesti loomaarst, professor
*[[22. veebruar]] – [[Salvador Espriu]], katalaani kirjanik
*[[10. märts]] – [[Konstantin Tšernenko]], Nõukogude Liidu juht
*[[18. märts]] – [[Myrtle Cook]], Kanada kergejõustiklane
*18. märts – [[Kalju Paaver]], Eesti zooloog
*[[4. aprill]] – [[Dinara Assanova]], Vene filmilavastaja
*[[5. aprill]] – [[Herbert Tuppits]], Eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja
*[[11. aprill]] – [[Enver Hoxha]], Albaania poliitik
*[[25. aprill]] – [[Uku Masing]], eesti teoloog ja luuletaja
*[[3. mai]] – [[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist
*[[9. mai]] – [[Edmond O'Brien]], USA näitleja
*[[12. mai]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik ja skulptor
*[[16. mai]] – [[Margaret Hamilton (näitleja)|Margaret Hamilton]], USA näitleja
*[[6. juuli]] – [[Adolf Edur]], Eesti jalgrattur, veemotosportlane ja sporditegelane
*[[9. juuli]] – [[Nikolai Privalov]], Eesti jahilaskur
*[[16. juuli]] – [[Heinrich Böll]], Saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972
*[[8. august]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja
*[[9. august]] – [[Mauri Sariola]], Soome kirjanik
*[[12. august]] – [[Kyū Sakamoto]], Jaapani näitleja
*[[31. august]] – [[Frank Macfarlane Burnet]], Austraalia arst ja viroloog
*[[3. september]] – [[Johnny Marks]], USA laulukirjutaja
*[[5. september]] – [[Johannes Hint]], Eesti tehnikateadlane ja kirjanik
*[[6. september]] – [[Rodney Robert Porter]], Briti biokeemik
*[[10. september]] – [[Ernst Öpik]], Eesti astronoom
*[[25. september]] – [[Leopold Nielender]] (Neeme), Eesti poksija
*[[30. september]] – [[Simone Signoret]], Prantsuse näitleja
*[[2. oktoober]] – [[Rock Hudson]], USA näitleja
*[[6. oktoober]] – [[Bernhard Lõhmus]], Eesti võrkpallitreener ja sporditegelane
*[[10. oktoober]] – [[Yul Brynner]], USA näitleja
*10. oktoober – [[Orson Welles]], USA filmilavastaja, stsenarist ja näitleja
*[[1. november]] – [[Arnold Pihlak]], Eesti jalgpallur
*[[12. november]] – [[Pelle Lindbergh]], Rootsi jäähokimängija
*[[24. november]] – [[László József Bíró]], Ungari ajakirjanik, pastapliiatsi leiutaja
*[[27. november]] – [[Fernand Braudel]], prantsuse ajaloolane
*[[2. detsember]] – [[Philip Larkin]], inglise luuletaja, kirjanik ja raamatukoguhoidja
*[[8. detsember]] – [[Manivald Kesamaa]], Eesti luuletaja, lastekirjanik ja publitsist
*[[10. detsember]] – [[Heinrich Arro]], Eesti lennusportlane
*[[12. detsember]] – [[Anne Baxter]], USA näitleja
*[[14. detsember]] – [[Elmar Arro]], Eesti muusikateadlane
*[[23. detsember]] – [[Birabongse Bhanudej]], Tai kuningliku perekonna liige ja rallisõitja
*[[24. detsember]] – [[Big Joe Turner]], Austraalia bluusimuusik
*[[31. detsember]] – [[Ricky Nelson]], USA laulja

== [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] ==
* [[Nobeli füüsikaauhind]] – [[Klaus von Klitzing]]
* [[Nobeli keemiaauhind]] – [[Herbert Hauptman]], [[Jerome Karle]]
* [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] – [[Michael Stuart Brown]], [[Joseph Goldstein]]
* [[Nobeli kirjandusauhind]] – [[Claude Simon]]
* [[Nobeli rahuauhind]] – [[IPPNW|Maailma Arstid Tuumasõja Vastu – ''International Physicians for the Prevention of Nuclear War'' (IPPNW)]]
* [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks]] – [[Franco Modigliani]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 305–306.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:1985]]</text>
      <sha1>nogbukhjcqn0vo25w8m7gbuu2ypy4o3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baptism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6560</id>
    <revision>
      <id>7265205</id>
      <parentid>7262000</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:51:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 2 books for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265205</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43212" sha1="s18rry494ewd887r9sc7c054txm3x8f" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib teatud protestantlikust liikumisest; Lenny Kravitzi albumi kohta vaata artiklit [[Baptism (Kravitz)]].}}
'''Baptism''' (ka '''baptistlus''') on [[protestantism|protestantlik]] kristlik usuliikumine, mille järgijaid nimetatakse '''baptistideks'''. Nimetus tuleneb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''baptízō'' („kastma; sukeldama; pesema“). Baptistlikus traditsioonis rõhutatakse üldiselt usku tunnistavate inimeste ristimist ning seetõttu ei praktiseerita baptistikogudustes imikute ega väikelaste ristimist. Ristimise viisiks on tavaliselt üleni vette kastmine, kuid praktika võib koguduseti erineda.

Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism [[17. sajand]]i alguses inglise separatistide seas, kes olid [[puritaanlased|puritaanliku]] liikumise radikaalseim osa. Esimene baptistikogudus moodustati 1608. aasta lõpus või 1609. aasta alguses Amsterdamis ja esimene kogudus [[Inglismaa]]l 1612. aastal.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 63–64, 106; Estep 1996, lk 293.&lt;/ref&gt; Hiljem levis baptism [[Põhja-Ameerika]]s, kus Lõunabaptistide Konvent (''Southern Baptist Convention'') kujunes 20. sajandi teisel poolel Ameerika Ühendriikide suurimaks protestantlikuks kirikuühenduseks.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt; Paljud kalvinistlikud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena 1677. aastal koostatud ja [[1689]]. aastal vastu võetud [[Londoni baptistlik usutunnistus|Londoni baptistlikku usutunnistust]]. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks [[16. sajand]]i [[anabaptism|anabaptistlikud]] ehk taasristijate liikumised, mis olid üks [[reformatsioon]]i harusid. 19. ja 20. sajandi USA baptistide seas levis teooria, mille kohaselt on baptistikogudused püsinud katkematu järjepidevusena alates [[Ristija Johannes]]e ja apostlite ajast. Selle teooria pooldajad keeldusid end protestantideks nimetamast, tuues välja, et baptistid pole kunagi olnud osa roomakatoliku kirikust (nagu viimasest välja hargnenud protestantlikud denominatsioonid olid).&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 271.&lt;/ref&gt; Tänapäeva uurijad, sealhulgas baptistlikud ajaloolased, peavad katkematu järjepidevuse teooriat tõendamatuks.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bp-ets&quot;&gt;{{Cite web |url=https://baptistpress.com/resource-library/news/anabaptist-kinship-or-english-dissent-papers-at-ets-examine-baptist-origins/ |title=Anabaptist kinship or English dissent? Papers at ETS examine Baptist origins |website=Baptist Press |access-date=29.10.2026}}&lt;/ref&gt;

Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid [[piibel|Piiblit]] (''sola scriptura''), millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. [[fundamentalism|Fundamentalistlikud]] baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistid ei tunnista preesterlikku vahendust uskliku ja Jumala vahel. Rõhutatakse kõigi usklike preesterlust. Vaimulikest talitustest tunnistatakse usklike ristimist ja [[armulaud|püha õhtusöömaaega]]. [[Transsubstantsiatsioon]]i eitatakse. Paljud baptistid rõhutavad armulaua sümboolset ja mälestuslikku iseloomu, kuid 1689. aasta usutunnistus õpetab reformeeritud traditsiooni kohaselt, et Kristuse ihu ja veri on armulauas usklike usule vaimselt ligi.&lt;ref&gt;Needham 2016, 4. peatükk. Vt Londoni baptistlik usutunnistus (1689), 30. peatükk, 7. lõik.&lt;/ref&gt; Rõhutatakse usu- ja südametunnistuse vabadust ning pääsemist ainuüksi usu, mitte heade tegude läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, näiteks koorilaulu või ansamblimuusikat.

Kuna baptistlikud kogudused on autonoomsed, võib nende usuline praktika mõneti erineda. Samuti leidub konservatiivseid (traditsiooniline muusika, ranged nõuded riietuse suhtes jms) ja liberaalseid baptistide kogudusi. Sageli moodustatakse liite omasuguste kogudustega, tugevalt erinevate kogudustega suheldakse harva. Baptistidel puudub üksmeel ka paljudes teoloogilistes küsimustes. Näiteks osa baptiste usub, et [[Kristus]] lunastas [[patt]]udest terve inimkonna, teised aga, et ainult valitute patud.

[[1905]]. aastal toimus Londonis esimene baptistide maailmakongress, millega sai alguse Baptistide Maailmaliit. Maailmaliidu liikmesliitudesse kuulub umbes 35 miljonit ristitud liiget ja nende kogudustes käib üle 100 miljoni inimese.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://oikoumene.org/organization/baptist-world-alliance |title=Baptist World Alliance |website=World Council of Churches |access-date=29.10.2026}}&lt;/ref&gt; Euroopas on suurimad baptistikogukonnad [[Inglismaa]]l ja [[Ukraina]]s.

==Ajalugu==
Baptistlikud kogudused organiseerusid eraldi liikumisena 17. sajandi alguses inglise separatistide ja teiste radikaalsete puritaanide seas, kes eraldusid [[Anglikaani kirik]]ust ning püüdsid taastada koguduse sellisena, nagu see nende arusaamist mööda [[Uus testament|Uues Testamendis]] oli. Nende vaidluste keskmesse tõusis küsimus, kas [[ristimine]] kuulub ka imikutele, kes ei suuda veel ise usku tunnistada, või üksnes neile, kes oma usku ise tunnistavad.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Baptist/History |title=Baptist – History |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 61; Estep 1996, lk 289.&lt;/ref&gt; Enamik uurijaid paigutab baptistide alguse inglise puritaanlusse ja separatismi.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.cambridge.org/core/books/cambridge-companion-to-american-protestantism/baptists/1804FDC6460506FE5009E666B28083BA |title=Baptists (Chapter 21) |website=Cambridge Core |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt; 16. sajandi Mandri-Euroopa [[anabaptism|anabaptiste]] peetakse siiski tänapäeva baptistide, mennoniitide ja kveekerite vaimseks eelkäijaks.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Anabaptists |title=Anabaptist |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt; Anabaptiste iseloomustas usus ristimine: ristiti üksnes neid, kes tunnistasid oma usku avalikult, sealhulgas neid, kes olid juba imiku või lapsena ristitud. Lisaks nõudsid nad, et koguduse liikmeks saadaks vabatahtlikult ning et kirik ja riik oleksid lahus. Need põhimõtted ilmusid hiljem uuesti kõigis vabakirikutes, mis ei tahtnud riigiga seotud olla.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.britannica.com/topic/Protestantism/The-Anabaptists |title=Protestantism – The Anabaptists |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;

Seos anabaptistidega ei piirdu ideede sarnasusega. Esimese baptistikoguduse suurem, [[John Smyth|John Smythi]] poolele jäänud osa astus 1615. aastal [[Mennoniidid|mennoniitide]] kogudusse.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 112.&lt;/ref&gt; [[Thomas Helwys]], kelle rühmast said alguse Inglismaa baptistid, kirjutas mennoniitidele: „tunnistan, et te ületate meid kõiges“, ning kaasaegsed nimetasid nii Smythi kui ka Helwyst anabaptistideks.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 76; Estep 1996, lk 293, 296.&lt;/ref&gt; Mõningane mennoniitide mõju oli Smythile juba tema ristimise otsuses vaieldamatu ning nii Smyth kui ka Helwys sõltusid mennoniitidest baptistliku usu ja praktika määravates joontes.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 290, 296: „Some Mennonite influence seems undeniable at this point.“ „Both Smyth and Helwys were dependent on the Mennonites for the determinative features of what was to become known as Baptist faith and practice.“&lt;/ref&gt; Lunastusõpetuse osas saab pidada mennoniite nii Smythi kui Helwyse arminiaanluse allikaks, kuid Smythi kogudus võis teoorias jõuda usus ristimiseni ka iseseisvalt.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 61, 65, 157.&lt;/ref&gt; Uurijad ei vaidle peamiselt selle üle, kas seos oli olemas, vaid selle üle, kui ulatuslik see oli ja milliseid valdkondi see puudutas.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 274; Coggins 1991, lk 157.&lt;/ref&gt;

===Anabaptistlik taust===

Anabaptismile ja baptismile on otsitud ka keskaegseid eelkäijaid, näiteks [[valdeslased|valdeslaste]] ja teiste liikumiste seast. Enamik anabaptismi uurijaid on need teooriad tagasi lükanud: kõik varased anabaptistide juhid tulid roomakatoliku kirikust ja jõudsid anabaptismini Šveitsi reformatsiooni kaudu, varased valdenslased ei olnud baptistidega peaaegu milleski sarnased ning imikute ristimise lükkas tagasi vaid osa hilisemaid valdenslasi. Valdeslaste teooria kohta on öeldud, et selle toetuseks pole „raasugi tõendeid“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 24–26: „There is not a scintilla of proof for the whole Waldensian theory“ (Dosker); „one must be exceedingly careful not to build a family tree without the connecting trunk“; „Of the later Waldenses some, probably not a large proportion, came to reject infant baptism“ (Newman).&lt;/ref&gt; Uuesti ristimist tunti ka varakirikus, kuid selle põhjus oli teine kui anabaptistidel.&lt;ref&gt;Whelan 2014, lk 514; Augustinus, ''De baptismo contra Donatistas'' III, 1–2.&lt;/ref&gt; 4.–5. sajandi [[donatism|donatistid]] ristisid uuesti nende juurde tulnud katoliiklased, sest pidasid kehtetuks ristimist, mille olid andnud varem usust taganenud ning uuesti ametisse seatud vaimulikud või nendega osaduses olevad vaimulikud. Küsimus ei olnud seega ristitava usus, vaid ristija õiguses toimingut läbi viia. Ka donatistid ristisid lapsi: 401. aasta Kartaago sinod otsustas, et need, kes olid lapsena donatistide juures ristitud ja hiljem katoolsesse kirikusse astunud, võivad saada vaimulikuks.&lt;ref&gt;Kartaago sinod (401), Aafrika kaanonite kogu, kaanon 57. {{Cite web |url=https://en.wikisource.org/wiki/Nicene_and_Post-Nicene_Fathers:_Series_II/Volume_XIV/Additional_Canons_3/The_Canons_of_Carthage/Canons/Canon_LVII |title=Canon LVII |website=Wikisource (NPNF II/14) |access-date=30.10.2026}}&lt;/ref&gt; 400. aasta paiku hakkasid katoliiklased uuesti ristimist käsitama ketserliku tavana. Keiser [[Honorius]]e 12. veebruari 405. aasta edikt ja sellele järgnenud seadused kuulutasid donatistid uuesti ristijatena ketseriteks.&lt;ref&gt;Whelan 2014, lk 514–515; ''Codex Theodosianus'' 16.6.4–5.&lt;/ref&gt; Varakristlikus kirikus mõisteti ristimist eelkõige Jumala teona: see andis pattude andeksandmise, puhastas, lunastas ja tegi ristitu Kristuse ihu liikmeks.&lt;ref&gt;Pignot 2025, lk 128, 131.&lt;/ref&gt; Arusaam, mille järgi ristimine on eeskätt ristitava enda usu avalik tunnistus ja seepärast saab seda anda üksnes usku tunnistavale inimesele, kujunes ristimise õpetusena esmakordselt välja alles 16. sajandil.

16. sajandil sõna „baptist“ veel ei kasutatud. [[Reformatsioon|Reformatsiooni]] käigus esile kerkinud radikaale nimetasid vastased anabaptistideks ehk uuesti- või taasristijateks, sest nad ei pidanud usu suusõnalisele tunnistusele eelnenud ristimist, mis kristluse ajaloos oli reeglina imikueas tehtud ristimine, kehtivaks ristimiseks. Radikaalid ise seda nimetust enda kohta ei kasutanud: nende arvates ei ristitud kedagi uuesti, vaid esimest korda. Kirikuajaloolane Nick Needham märgib, et enamikku radikaale nimetaksime tänapäeval baptistideks.&lt;ref&gt;Needham 2016, 3. peatükk „Warm Days: Renewing the Church, 1521–31“: „most Radicals were what we today would call Baptists“.&lt;/ref&gt; Teisisõnu: inimesed, keda me praegu baptistideks nimetaksime, kuulusid 16. sajandil reformatsiooni radikaalsesse tiiba ja nii roomakatoliiklaste kui protestantide jaoks olid nad kõik anabaptistid.&lt;ref&gt;Needham 2016, 3. peatükk ja 5. peatükk „Flowers for the Bees: The Radical Reformation“: „in the 16th century, all Radicals were called Anabaptists by their critics“.&lt;/ref&gt;

Anabaptistliku liikumise sünnipaigaks peetakse Zürichit. Sealne reformaator [[Huldrych Zwingli]] pidas linna kristlikuks kogukonnaks (''Corpus Christianum''), mille kõik kodanikud kuulusid ristimise ja usutunnistuse kaudu kirikusse. Laste ristimist kaitses ta ümberlõikamise eeskujul: nagu lapsed said Vana Testamendi ajal lepingurahva liikmesuse märgiks ümberlõikamise, nii tuleb usklike lapsed nüüd pühitseda uue lepingu märgiga ehk ristimisega. Pärast 1525. aasta jaanuari ristimisvaidlust käskis Zürichi raad vanematel, kes olid oma lapsed ristimata jätnud, need kaheksa päeva jooksul ristida lasta, ähvardades muidu linnast väljasaatmisega.&lt;ref&gt;Needham 2016, 5. peatükk.&lt;/ref&gt; 21. jaanuaril läks umbes kuusteist meest läbi lume humanistist õpetlase [[Felix Mantz]]i (1498–1527) majja. Seal ristis Zürichi radikaalide juhtfiguur, aristokraatlikust perekonnast pärit [[Conrad Grebel]] (1498–1526), [[Georg Blaurock]]i, kes ristis seejärel veel viisteist inimest. 1526. aastal otsustas Zürichi raad Zwingli heakskiidul, et igaüks, kes ristib kedagi uuesti, uputatakse. 5. jaanuaril 1527 uputati Felix Mantz [[Limmat|Limmati]] jõkke. Grebel oli juba 1526. aastal katku surnud, Blaurock põletati 1529. aastal katoliiklikus Austrias tuleriidal. Anabaptistlik 1527. aasta Schleitheimi usutunnistus nõudis usklike ristimist, ranget kirikudistsipliini ja täielikku vägivallatust ning keelas kristlastel olla ilmaliku võimu kandja ja anda vandeid.&lt;ref&gt;Needham 2016, 5. peatükk.&lt;/ref&gt; Balthasar Hubmaier kirjutas 1524. aastal: „Nüüd on igaühele, isegi pimedale, selge, et seadus, mis nõuab ketserite põletamist, on kuradi leiutis.“&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 86: „Now it is apparent to everyone, even the blind, that the law which demands the burning of heretics is an invention of the Devil.“&lt;/ref&gt; Madalmaades kujunesid [[Menno Simons]]i (1496–1561) järgi nime saanud [[Mennoniidid|mennoniidid]] mõjukaimaks anabaptistlikuks rühmaks.&lt;ref&gt;Needham 2016, 5. peatükk.&lt;/ref&gt;

Inglismaale jõudsid Madalmaade anabaptistid hiljemalt 1534. aastal. 25. mail 1535 vahistati Londonis 25 Madalmaade anabaptisti, kellest neliteist põletati 4. juunil tuleriidal. Anabaptiste ja nende ideid leidus Inglismaal 1530. aastatest kuni sajandi lõpuni.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 274–277.&lt;/ref&gt; [[Norwich]], kus 1581. aastal tekkis Robert Browne'i separatistlik kogudus, oli olnud anabaptistlike pagulaste keskus. 1571. aastal elas seal ligi 3000 [[Madalmaad|Madalmaade]] ja [[Valloonia]] protestantlikku pagulast. Mõned ajaloolased on seepärast oletanud, et Browne sai oma ideed mennoniitidelt, kuigi Browne ise eitas 1584. aastal igasugust seost nendega. Champlin Burrage pidas anabaptistide mõju inglise separatismile enne 1612. aastat väikeseks. Irvin B. Horsti sõnul näitavad tõendid aga „ülekaalukalt“, et anabaptism avaldas separatismile tugevat mõju.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 273–274, 281. Horst: „the evidence is overwhelming that it was a major influence“.&lt;/ref&gt;

===Separatism ja pagulus Hollandisse===
Inglise separatism kujunes puritaanliku liikumise radikaalseks tiivaks juba 16. sajandi teisel poolel. Separatistid pidasid Anglikaani kirikut ärataganenuks ega lootnudki seda seestpoolt parandada. Robert Browne'i kogudus eraldus Anglikaani kirikust 1581. aastal ja Londonis rajati 1587. aastal nn vana kogudus (''Ancient Church'').&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 273, 281; Coggins 1991, lk 29–30.&lt;/ref&gt; Vana koguduse liikmed pagesid 1593. aastast alates Madalmaadesse ja nende kogudus tegutses Amsterdamis Francis Johnsoni juhtimisel alates 1597. aastast. Osa Kampenisse elama asunud separatiste hakkas 1594. aastaks anabaptistideks. Üks kaasaegne autor, Henoch Clapham, kirjutas neist 1600. aastal: „üks ristib iseennast (nagu Aabraham lõikas esmalt iseenda ümber – ainult et Aabrahamil oli selleks käsk, neil aga ei ole ei käsku ega samasugust põhjust) ja siis ristib ta teisi“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 284–285, 288: „one baptizeth himselfe (as Abraham first circumcised himselfe: mary, Abraham had a commandement; they haue none, nor like cause) and then he baptizeth other.“&lt;/ref&gt;

Kui kuningas [[James I]] andis 1604. aastal mõista, et kirikukorda enam ei muudeta, kasvas separatistide arv kiiresti.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 30.&lt;/ref&gt; Gainsborough' ja Scrooby separatistid sõlmisid 1606. aastal koguduselepingu ning siirdusid tagakiusamise tõttu 1608. aastal [[Amsterdam|Amsterdami]].&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 287.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;

===John Smyth ja koguduse ümberkujundamine ===
Gainsborough' koguduse juht oli [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'is]] õppinud [[John Smyth]] (u 1570–1612). Smyth pühitseti 1594. aastal [[Anglikaani kirik|anglikaani]] preestriks ja ta töötas Lincolni linnajutlustajana. Varajase puritaanina nõudis ta algul, et ilmalik võim „sunniks kõiki inimesi tõelist Jumalat teenima või karistaks neid vastasel korral vangistuse, vara konfiskeerimise või surmaga, nagu juhtumi raskus nõuab“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 286–287: „The Magistrates should cause all men to worship the true God, or else punish them with imprisonment, confiscation of goods, or death as the qualitie of the cause requireth.“&lt;/ref&gt; Tema iseloomu on hinnatud vastakalt. Plymouthi koloonia kuberner William Bradford kirjeldas teda kui „võimekat meest ja head jutlustajat“, kes oli aga „ebapüsiv“ ja kelle otsustusvõime oli „kõikuv“. 19. sajandi kongregatsionalistlik ajaloolane Henry Martyn Dexter leidis samuti, et Smythi vaim oli „rahutu“ ja tema suurim nõrkus oli „püsimatus“, ebastabiilsus. Selline hinnang võis olla osalt poleemiline: Smyth tunnistas ise, et oli oma seisukohti sageli muutnud, kuid kõik inglise separatistid tunnistasid nn edasise valguse õpetust, mille järgi tuli olla valmis Jumalalt uut tõde vastu võtma.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 21–22. Bradford: „a man of able gifts and a good preacher“; „unsettled“; „inconstancy and unstable judgment“. Dexter: „his extreme defect came to be a want of stability“.&lt;/ref&gt; Amsterdamis arendas Smyth edasi oma arusaama nähtavast kogudusest (''visible church'') ning püüdis eristada piibellikuks peetud kogudusekorda valeks peetud kirikuvormidest. 1608. aastal avaldatud teoses ''The differences of the churches of the seperation'' vaidles ta Amsterdami vana kogudusega vaimulikuameti, jumalateenistuse ja koguduse rahaasjade üle.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://llds.ling-phil.ox.ac.uk/llds/xmlui/bitstream/handle/20.500.14106/A12553/A12553.html?isAllowed=y&amp;sequence=5 |title=The differences of the churches of the seperation (1608) – full text |website=Oxford Text Archive (LLDS) |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 61.&lt;/ref&gt;

1609. aastal avaldas Smyth teose ''The character of the beast or the false constitution of the church'' („Metsalise märk ehk koguduse väär ülesehitus“), mis sisaldas tema kirjavahetust separatist Richard Cliftoniga. Selles formuleeris ta kaks keskset väidet: (1) imikuid ei tohi ristida ning (2) antikristlikust ehk tema hinnangul valest kirikust – nii roomakatoliku kui ka [[Protestantism|protestantlikust]], sealhulgas teiste separatistide kogudustest – pöördunud inimesed tuleb liita tõelise kogudusega ristimise kaudu. Praktikas tähendas see juba ristitute uuesti ristimist, kuigi Smyth ise ei pidanud nende varasemat ristimist üldse ristimiseks.&lt;ref name=&quot;the-charac&quot;&gt;{{Cite web |url=https://quod.lib.umich.edu/e/eebo2/A12552.0001.001/1%3A4?rgn=div1%3Bview%3Dfulltext |title=The character of the beast (1609) – full text (EEBO, University of Michigan) |website=University of Michigan Library Digital Collections |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 61.&lt;/ref&gt; Laste ristimist nimetas Smyth „antikristluse üheks peamiseks tunnuseks“. Cliftonile kirjutas ta, et too on Antikristuse templi juba „suurel määral maha lõhkunud“ ja peaks nüüd „õõnestama selle vundamenti“ ehk loobuma laste ristimisest.&lt;ref name=&quot;beast-ep&quot;&gt;{{Cite web |url=https://distantreader.org/stacks/earlyprint/txt/A12552.txt |title=John Smyth, The Character of the Beast (1609) – täistekst |website=EarlyPrint / Distant Reader |access-date=29.10.2026}} „a chief point of Antichristianisme“; „you have in a very good degree razed the Temple of Antichrist“; „you should now proceed to undermine the very foundation“.&lt;/ref&gt; Raamatu hiljem kirjutatud eessõnas läks Smyth kaugemalegi ja kuulutas oma kaasseparatistide kohta, et „separatsioon, Rooma noorim ja kauneim tütar, on hoor“.&lt;ref name=&quot;beast-ep&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 67. Originaal: „the Separation the youngest &amp; the fairest daughter of Rome, is an harlot“.&lt;/ref&gt; Smyth ise eitas, et tema seisukoht oleks olnud „anabaptistlik“. Samas väitis ta, et separatistid peavad järjekindluse nimel kas edasi minema anabaptismini või pöörduma tagasi Inglise kirikusse. Sama argumenti kasutasid hiljem separatismi vastased.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 62, 66.&lt;/ref&gt;

Smyth viis oma järeldused praktikasse 1608. aasta lõpus või 1609. aasta alguses.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 63–64.&lt;/ref&gt; Tema endine kaaslane John Robinson kirjeldas 1617. aastal, et nad loobusid täielikult oma senisest kogudusest ja vaimulikuametist ega tahtnud enne uut ristimist isegi koos palvetada. Siis, „kui nad olid teineteisele viisakalt eesõigust pakkunud, kes peaks alustama, … ristis hr Smith esmalt iseenda, seejärel hr Helwyse ja nõnda ülejäänud, kes kõik tunnistasid isiklikult oma usku“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 288: „Mr. Smith, Mr. Helw[ys] &amp; the rest haveing vtterly dissolved, &amp; disclaymed their former Ch: state, &amp; ministery, came together to erect a new Ch: by baptism: vnto which they also ascribed so great virtue, as that they would not so much as pray together, before they had it. And after some streyning of courtesy, who should begin. . . . Mr. Smith baptized first himself, &amp; next Mr. Helwis, &amp; so the rest, making their particular confessions.“&lt;/ref&gt; Pärast iseenda ristimist ristis ta veel 36 inimest.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt; Smyth ei [[Ristimine|ristinud]] vee alla kastmisega. See tava tuli baptistide seas kasutusele alles pärast Smythi enda surma.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 21.&lt;/ref&gt; Hilisemas kirjanduses tuntakse teda hüüdnimega ''the Se-Baptist'' („eneseristija“). Sõna on liidetud ladina enesekohasest asesõnast ''se'' („ennast“) ja kreeka päritolu sõnast ''baptist'' („ristija“, kreeka ''baptistḗs'', tegusõnast ''baptízō'' „kastma, ristima“).&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 21, 24, 195.&lt;/ref&gt; Smyth pidas usklike ristimist üksnes järjekindlama separatismi jätkuks: kui antikristlikust kirikust lahkudes tuli loobuda selle vaimulikuametist ja jumalateenistusest, tuli loobuda ka selle ristimisest.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 62–63.&lt;/ref&gt; Nõnda tekkis kogudus, mida peetakse esimeseks baptistikoguduseks.&lt;ref name=&quot;thomas-hel&quot; /&gt;

===Kontakt mennoniitidega ===
Amsterdamis ümbritses Smythi kogudust mitu mennoniitide kogudust, nende seas Waterlandi mennoniidid.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 290.&lt;/ref&gt; Smythi argumendid üksnes usus ristimise õigustamiseks olid samad, mida anabaptistid olid esitanud alates 1524. aastast. Osa uurijate hinnangul oli mõningane mennoniitlik mõju juba ristimisotsuses vaieldamatu, ehkki Smyth põhjendas oma sammu Uue Testamendi tõlgendamisega ega laenanud otseselt mennoniitide seisukohti.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 289–290.&lt;/ref&gt; Teiste uurijate hinnangul läks Smythi kogudus usklike ristimisele üle enne igasugust dokumenteeritud olulist mennoniitlikku mõju ning see samm kasvas välja koguduse enda separatistlikest põhimõtetest.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 61, 65.&lt;/ref&gt; Igatahes ilmneb eksplitsiitne mennoniitlik mõju 1609. aasta lõpus ''The character of the beast'' eessõnas. Siis hakkas kogu Smythi kogudus, sealhulgas Helwys ja tema hilisemad kaaslased, lähenema mennoniitide seisukohtadele vaba tahte, pärispatu, Kristuse inimloomuse ja ilmaliku võimu küsimustes.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 73–77.&lt;/ref&gt;

Seejärel kerkis teravalt esile eneseristimise küsimus. Smyth ja tema koguduse enamik veendusid, et Waterlandi mennoniitide kogudus on nende mõistes tõeline kogudus, sest see oli rajatud usklike ristimisele ehk ristimisele, mis järgnes isiklikule usutunnistusele. Sellest järeldasid Smyth ja tema kaasmõtlejad ise, et polnud siiski õige iseennast ristida, kui juba oli olemas tõeline kogudus, mis oleks võinud neid ristida. Mennoniitidele saadetud avalduses tunnistasid nad oma eksimust ja kahetsesid, et nad „hakkasid end ise ristima, vastupidi Kristuse seatud korrale“.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 78–79: „now admit their error and repent of it, that is, that they began to baptize themselves contrary to the order instituted by Christ“.&lt;/ref&gt; Smythi arvates võisid usklikud tõelise ristimise küll uuesti alustada, kui see oli vältimatu, kuid mitte siis, kui see oli mennoniitide juures kättesaadav.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 78–79, 110.&lt;/ref&gt; Helwys nimetas seda seevastu järjepidevuse (''succession'') nõudeks ja tembeldas selle „Antikristuse peamiseks kantsiks“, mis olevat „juudilik ja tseremoniaalne, Vana Testamendi, mitte Uue Testamendi seadmus“. Ta tuletas Smythile meelde, et ka mennoniitide ristimine algas vaid umbes sajand varem uuest algusest, ilma järjepidevuseta mingist varasemast ristimisest.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 80: „Antichrists cheife hold . . . Jewish and Ceremoniall, an ordinance of the old testament but not of ye new.“; Estep 1996, lk 292.&lt;/ref&gt;

Kogudus lõhenes 1609. aasta lõpus või 1610. aasta alguses. Helwyse juhitud kaheksa- kuni kümneliikmeline rühm eraldus ning ekskommunikeeris Smythi ja koguduse enamiku ehk arvas nad kogudusest välja. Helwyse sõnul olid nad sellega „õigustatult välja arvatud pühade osadusest“. Väljaarvatutega ei tohtinud enam suhelda. Alles seejärel taotles enamik vastuvõttu mennoniitide hulka ja Helwys palus mennoniitidel väljaarvatuid mitte vastu võtta.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 77–78, 80; Estep 1996, lk 291.&lt;/ref&gt; Nõnda arvati Smyth välja kogudusest, mille ta oli ise rajanud. Hiljem kuulutas Helwys, et Smythi kogudus on lõplikult hukka läinud, ega pidanud nendega rääkimist enam vajalikuks. Tema sõnul olid lähedased sõbrad muutunud vaenlasteks.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 103, 120: „familier frends“; „enimies“.&lt;/ref&gt; Ka mennoniitide suhtes muutus Helwyse toon. Kui ta oli varem kirjutanud neile: „tunnistan, et te ületate meid kõiges“, siis 1611. aastal hoiatas ta neid: „Kui te ei kahetse seda, millest oleme rääkinud, … laastab Issand teid kindlasti.“&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 76, 103: „I confess that you excell [or, precede] us in all things“; „If you repent not of these whereof wee have made mention, . . . the lord will assuredly make you desolate.“&lt;/ref&gt;

Smyth vastas 1612. aastal oma viimases kirjutises, mille pealkiri lubas nii eksimuste tagasivõtmist kui ka tõe kinnitamist: ''The Last Book of John Smith Called the Retraction of His Errours, and the Confirmation of the Truth''. Ta tunnistas, et oli oma seisukohti korduvalt muutnud, kuid pidas iga muudatust sammuks suurema valguse poole. Oma vaidlustes anglikaanide ja separatistidega, mis käisid tõelise koguduse ja ristimise üle, jäi ta kindlaks, öeldes, et tõde nendes küsimustes on kahtlemata „minu poolel“. Ta võttis tagasi üksnes oma seisukohtade esitamise viisi, mitte seisukohad ise, kahetsedes vaid seda, kui kibedalt ja teravalt ta oli oma vastastega vaielnud. Smyth oli Gainsborough's ka arstina töötanud ja heitis Helwysele ette, et tal puuduvad meditsiinilised teadmised, mida on vaja mõistmaks, kuidas Kristus sai inimeseks.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 109–110, 120: „for the truthe of the matter I doubt not, but it is on my side“; Estep 1996, lk 287.&lt;/ref&gt; Smyth suri 1612. aasta augustis. Tema järgijad võeti 21. jaanuaril 1615 ilma uue ristimiseta mennoniitide kogudusse.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 111–112.&lt;/ref&gt;

=== Thomas Helwys ja tagasipöördumine Inglismaale (1612) ===
[[Thomas Helwys]] ja tema rühm keeldusid mennoniitidega ühinemast. Helwys nimetas neli punkti, milles ta Smythiga ei nõustunud: Kristus sai oma ihu Maarjalt; nädala esimest päeva tuleb pidada pühana; pühades asjades ei ole järjepidevust ega isikute eesõigust; ilmalik võim on Jumala seatud ega takista kedagi kuulumast Kristuse kogudusse. Erinevalt mennoniitidest lubas Helwys kristlasel ka vannet anda. Ilmaliku võimu küsimuses oli ta lähemal [[Balthasar Hubmaier|Balthasar Hubmaierile]] (u 1480–1528) kui mennoniitidele.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 292, 294–296.&lt;/ref&gt; Paljus jäi Helwys siiski otseselt mennoniitide poolt mõjutatuks. Tema esimene usutunnistus eitas pärispattu (hilisemas väljaandes ta seda muutis) ja säilitas arminiaanliku lunastusõpetuse, mille allikaks olid mennoniidid.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 292; Coggins 1991, lk 76, 157.&lt;/ref&gt; Kaasaegne kirjeldas 1611. aastal Amsterdami inglasi nii: „härra Smith on ühte sorti anabaptist, härra Helwise teist sorti ja härra Busher kolmandat sorti“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 293, 296: „Master Smith an Anabaptist of one sort, and master Helwise of another, and master Busher of another“.&lt;/ref&gt;

Helwys pidas tagakiusamise eest põgenemist patuks ja kirjutas, et välismaale jäädes oleksid nad oma rahva „reeturid“.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 105, 148: „traytors“.&lt;/ref&gt; 1612. aastal naasis tema rühm Inglismaale ja asus elama Londoni lähedale Spitalfieldsi, kus rajas Inglismaa esimese baptistikoguduse.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 293; Coggins 1991, lk 106.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;thomas-hel&quot;&gt;{{Cite web |url=https://firstamendment.mtsu.edu/article/thomas-helwys/ |title=Thomas Helwys |website=The First Amendment Encyclopedia (Middle Tennessee State University) |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt; Sellest kogudusest arvestavad oma algust üldbaptistid.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 291.&lt;/ref&gt; Seega peetakse Helwyst inglise baptistliku liikumise rajajaks ning esimeseks baptistliku koguduse organiseerijaks Inglismaal.

1612. aastal avaldas Helwys teose ''A shorte declaration of the mistery of iniquity'' (''A Short Declaration of the Mystery of Iniquity''), mis on varane ingliskeelne tekst südametunnistuse vabaduse ja usuvabaduse kaitseks.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://quod.lib.umich.edu/e/eebo2/A02915.0001.001?view=toc |title=A shorte declaration of the mistery of iniquity (1612) – item information |website=University of Michigan Library Digital Collections (EEBO) |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;thomas-hel&quot; /&gt; Helwys saatis raamatu kuningas [[James I]]-le ja kirjutas sellesse omakäelise pühenduse: „Kuule, oh kuningas, ja ära põlga vaeste nõu … Kuningas on surelik inimene, mitte Jumal, seepärast ei ole tal meelevalda oma alamate surematute hingede üle.“ Pühendus lõppes sõnadega „Jumal hoidku kuningat“.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 293: „Heare, o king, … God save ye king. Spittlefield neare London. Tho: Helwys“.&lt;/ref&gt; Helwyse sõnad olid vastulause kuninga enda õpetusele: James I oli kaks aastat varem parlamendile kuulutanud, et kuningad ei ole üksnes „Jumala asehaldurid maa peal“, vaid „Jumal ise nimetab neid jumalateks“, osutades Psalmi 82:6 sõnadele „Mina olen öelnud: Te olete jumalad“.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://luminarium.org/sevenlit/james/1609speech.htm |title=James I, Speech Before Parliament, March 21, 1609 [1610] |website=Luminarium |access-date=30.10.2026}} „…for kings are not only God's lieutenants upon earth, and sit upon God's throne, but even by God himself they are called Gods.“&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 144.&lt;/ref&gt; Ta laiendas südametunnistuse vabaduse põhimõtet ka neile, keda ta nimetas „ketseriteks, türklasteks, juutideks“ jm, väites, et ilmalikul võimul ei ole õigust neid usu pärast karistada.&lt;ref name=&quot;thomas-hel&quot; /&gt; Ka Smythi kogudus kirjutas 1612. aastal, et ilmalik võim ei tohi oma ameti tõttu „sekkuda usuasjadesse ega südametunnistuse küsimustesse“, vaid peab „jätma kristliku usu iga inimese südametunnistusele vabaks“. Smyth oli kümmekond aastat varem nõudnud, et valeusulisi karistataks vajaduse korral surmaga.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 286, 295: „That the magistrate is not by virtue of his office to meddle with religion, or matters of conscience, to force or compel men to this or that form of religion, or doctrine: but to leave Christian religion free, to every man’s conscience“.&lt;/ref&gt; Baptistid võtsid kiriku ja riigi lahususe põhimõtte tõenäoliselt üle mennoniitidelt, kuid muudatustega: erinevalt mennoniitidest võis kristlane baptistide arvates riiki teenida.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 157–158.&lt;/ref&gt; Helwyse pühendus kuningale võis viia tema vangistamiseni Newgate'i vanglas, kus ta tõenäoliselt suri. Hiljemalt 1616. aasta maiks oli Helwys surnud.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 293; Coggins 1991, lk 106.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;thomas-hel&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.britannica.com/biography/Thomas-Helwys |title=Thomas Helwys |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt; Helwyse järel juhtis Londoni kogudust tema kaastööline John Murton, kes veetis suure osa järgnevast ajast vanglas ja suri seal tõenäoliselt umbes 1625. aastal. Murtoni lesk naasis Amsterdami ja astus 1630. aastal mennoniitide kogudusse, kus ta võeti vastu ilma uue ristimiseta.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 297; Coggins 1991, lk 106.&lt;/ref&gt;

===Partikulaarsed baptistid===
Kalvinistlikud partikulaarsed baptistid ei kasvanud välja Smythi ja Helwyse liikumisest. 1616. aastal rajas Henry Jacob Southwarkis mitteseparatistliku iseseisva koguduse. 1638. aastal eraldus sellest John Spilsbury juhtimisel rühm, mis moodustas esimese partikulaarsete baptistide koguduse.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt; 1641. aastaks võeti kasutusele ristimine sukeldamise teel. 1644. aastal avaldatud esimese Londoni usutunnistuse pealkiri kõneleb iseenda eest: ''The Confession of Faith of Those Churches which are commonly (though falsely) called Anabaptist'' („Nende koguduste usutunnistus, keda harilikult (kuigi valesti) nimetatakse anabaptistideks“). Osa uurijate hinnangul ühinesid siin esimest korda kalvinism ja anabaptism. Piibli autoriteedi, kogudusekäsitluse, ristimise ja ilmaliku võimu küsimuses on 1644. aasta usutunnistus mõistete ja isegi sõnastuse poolest väga lähedane Helwyse 1611. aasta usutunnistusele.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 301–302.&lt;/ref&gt; Glen H. Stasseni hinnangul mõjutas usutunnistust Menno Simonsi „Alusraamat“ (''Foundation Book'', hollandi keeles ''Dat Fundament des Christelycken leers'') või mõni sarnaseid seisukohti esitav kirjutis.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 301–302; Stassen 1962.&lt;/ref&gt;

===Päritolu küsimus uurimuses===
Baptistide ja anabaptistide suhte üle on kaua vaieldud. Kunagi püüdsid paljud baptistid tõestada oma kogudustele katkematut järjepidevust apostlite ajast ning võtsid seepärast hea meelega omaks iga teooria, mis viis nende ajaloo anabaptistide kaudu varasemasse aega. 20. sajandil pöördus suund vastupidiseks ja anabaptistlikku seost hakati pigem eitama.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 271.&lt;/ref&gt; Eitajate arvates oli usklike ristimine reformatsiooni ja kongregatsionalistliku kogudusekäsitluse loogiline järeldus, mitte „oletatava anabaptistliku mõju“ tulemus. Kriitikud vastasid, et kuigi ükski tõsiseltvõetav ajaloolane ei tõmba võrdusmärki 17. sajandi baptistide ja anabaptistide vahele, oleks igasuguse seose eitamine „ajaloo väärlugemine“, mis jätaks baptistid ilma ühest peamisest võtmest oma päritolu mõistmiseks.&lt;ref&gt;Estep 1996, lk 271–272; Payne 1956. Hudson: „rather than being the result of any supposed Anabaptist influence“. Payne: „a misreading of history and would deprive the Baptists of one of the main clues to an understanding of their origin and development“.&lt;/ref&gt; Ka inglise patriotism võis ajalookirjutust mõjutada. Juhtiv inglise baptisti ajaloolane, kes oli varem mennoniitide mõju põhjalikult käsitlenud, kirjutas pärast Esimest maailmasõda, et baptiste „tuleb Mandri-Euroopa anabaptistidest teravalt eristada“. Tähelepanu keskmesse tõusis mennoniidiks hakanud Smythi asemel Inglismaale naasnud Helwys, kelle usuvabaduse rõhutamine sobis hästi kokku Inglismaa sõjaeesmärkidega. Helwyse usuvabaduse traktaat anti 1935. aastal uuesti välja, tema predestinatsioonivastane teoloogiline traktaat aga mitte.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 23: „Baptists are to be sharply distinguished from the Anabaptists of the Continent.“&lt;/ref&gt; 

Hilisemas uurimuses on hinnangud jäänud lahknevaks. Osa uurijaid peab mennoniitide mõju väikeseks ja Smythi ristimist separatismi loogiliseks tulemuseks.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 24–25; Kliever 1962.&lt;/ref&gt; Teiste arvates oli mõju märkimisväärne ja üldbaptistid olid Mandri-Euroopa anabaptistide „lähim inglise vaste“. Anabaptistlikud ideed jõudsid Inglismaale juba 16. sajandil ja kandusid separatismi kaudu edasi ka siis, kui seda seost otsesõnu ei tunnistatud, sest anabaptistiga samastamine oli tollal eluohtlik.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 25; Estep 1996, lk 274, märkus 13: „the closest English counterpart to the mainline anabaptists on the Continent“; Estep 1996, lk 274–277: „few Englishmen in the sixteenth century would care to admit sympathy with the Anabaptists“.&lt;/ref&gt; Küsimusele, kas baptistid on anabaptistid, ei ole lihtsat vastust: tuleb rääkida eri valdkondades eri määral avaldunud mõjust.&lt;ref&gt;Coggins 1991, lk 157.&lt;/ref&gt;

==Harud ja suunad==
Kuna baptistikogudused on autonoomsed ning puudub keskne üleilmne juhtorgan, on baptistlik traditsioon ajalooliselt kujunenud mitmeks haruks ja suunaks, mis võivad erineda nii soterioloogias (nt arminianism vs kalvinism) kui ka kirikukorralduses ja koostöövormides.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;

===Üldbaptistid ja partikulaarsed baptistid===
Inglismaal eristusid traditsiooni algfaasis kaks suuremat suunda:
* '''Üldbaptistid''' (''General Baptists'') – rõhutasid üldist lepitust: Kristus suri kõigi inimeste eest, andes inimestele võimaluse pöörduda ja saada osa igavikulistest hüvedest.
* '''Partikulaarsed baptistid''' (''Particular Baptists'') – rõhutasid partikulaarset lepitust: Kristus suri üksnes valitute eest (piiritletud lepitus) ning see haru oli selgemalt kalvinistliku orientatsiooniga.&lt;ref name=&quot;baptist-hi&quot; /&gt;

===Kalvinistlikud ja arminiaanlikud baptistid===
Hiljem on sama põhiline jaotus (kalvinistlikum vs arminiaanlikum) kandunud eri maade baptistlikku maastikku erinevate nimetuste ja organisatsioonivormidena. Sageli kasutatakse nende kohta ka termineid nagu reformeeritud baptistid&lt;ref&gt;Lähtuvad konkreetselt 1677. aastal loodud ja 1689. aastal vastu võetud baptistide usutunnistusest&lt;/ref&gt;, mis on kalvinistlikuma kallakuga traditsioon, kuid seegi on eriilmeline. 1689. aasta usutunnistust mittetunnistavad, kuid sellegipoolest kalvinistliku soterioloogiaga baptistid määratlevad endid kalvinistlike baptistidena. Universaalsele armupakkumisele ja tahtevabadusele rõhuvad baptistid (arminiaanlikum traditsioon) on samuti eriilmelised.&lt;ref name=&quot;baptists&quot;&gt;{{Cite web |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Baptists |title=Baptists |website=Wikipedia |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;

===Organisatsioonilised vormid ja liidud===
Baptistid tegutsevad tihti liitude ja assotsiatsioonidena (koostöövõrgustikud), mille liikmeks on autonoomsed kogudused. Näiteks Ameerika Ühendriikides eksisteerib suur hulk ajalooliselt kujunenud baptistlikke denominatsioone ja koostööorganisatsioone (sh eri piirkondlikud, teoloogilised ja etnilised liinid).&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://religion.artsandsciences.baylor.edu/affiliated-programs/baptist-studies-center-research/resources/baptist-denominations-america |title=Baptist Denominations in America |website=Baylor University |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;

===Konservatiivsed ja liberaalsemad suunad===
Paljudes riikides leidub spekter konservatiivsest (nt rangem koguduslik distsipliin, eraldatuse rõhutamine, traditsioonilisem jumalateenistus ja piiblitõlgendus) kuni liberaalsemate ja oikumeenilisemate hoiakuteni. Mitmekesisus tuleneb muuhulgas koguduste autonoomiast ja sellest, et baptistlik identiteet koondub pigem mõne põhitunnuse (nt usus ristimine, koguduslik kirikukorraldus) ümber kui ühtse õpetusliku keskme ümber. Kui vaadetes on palju erimeelsusi, siis ühiseks tunnuseks on reeglina arusaam ristimisest ja kirikukorrast. &lt;ref name=&quot;baptists&quot; /&gt;

==Eesti baptistid==
[[Eesti]]s loodi esimesed baptistikogudused [[1880. aastad|1880. aastatel]]. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. Vanim Eesti baptistikogudus asutati [[Haapsalu]]s 24. veebruaril [[1884]]. [[1900]]. aastal moodustati baptistikoguduste liit. [[1945]]. aastal liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks. [[1989]]. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]], kuhu [[2005]]. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. 2025. aasta alguse seisuga koondas liit 85 iseseisvat kogudust ning liidu registris oli 6513 liiget (koos pühapäevakooli laste ja noortega).&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://kogudused.ee/eng/ |title=Union of Free Evangelical and Baptist Churches of Estonia – About |website=kogudused.ee |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://kogudused.ee/ |title=Eesti EKB Liit (avaleht) |website=kogudused.ee |access-date=27.01.2026}}&lt;/ref&gt;

==Baptiste==
*[[Martin Luther King]]
*[[Chuck Norris]]
*[[John D. Rockefeller]]
*[[John Bunyan]]
*[[Charles Spurgeon]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Billy Graham]]

==Vaata ka==
*[[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* {{Cite book |last=Coggins |first=James Robert |title=John Smyth's Congregation: English Separatism, Mennonite Influence, and the Elect Nation |series=Studies in Anabaptist and Mennonite History |volume=32 |publisher=Herald Press |location=Scottdale; Waterloo |year=1991 |isbn=0-8361-3109-6}}
* {{Cite book |last=Estep |first=William R. |title=The Anabaptist Story: An Introduction to Sixteenth-Century Anabaptism |edition=3rd, revised and enlarged |publisher=Eerdmans |location=Grand Rapids |year=1996 |isbn=0-8028-0886-7}}
* {{Cite journal |last=Kliever |first=Lonnie D. |title=General Baptist Origins: The Question of Anabaptist Influence |url=https://archive.org/details/mennonite-quarterly-review_1962-10_36_4/page/291 |journal=The Mennonite Quarterly Review |volume=36 |issue=4 |year=1962 |pages=291–321}}
* {{Cite book |last=Needham |first=Nick |title=2,000 Years of Christ's Power. Vol. 3: Renaissance and Reformation |publisher=Christian Focus |location=Fearn |year=2016 |isbn=978-1-78191-780-0}}
* {{Cite journal |last=Payne |first=Ernest A. |title=Who Were the Baptists? |journal=The Baptist Quarterly |volume=16 |issue=8 |year=1956 |pages=339–342 |url=https://gospelstudies.org.uk/biblicalstudies/pdf/bq/16-8_339.pdf |access-date=29.10.2026}}
* {{Cite journal |last=Stassen |first=Glen H. |title=Anabaptist Influence in the Origin of the Particular Baptists |url=https://archive.org/details/mennonite-quarterly-review_1962-10_36_4/page/322 |journal=The Mennonite Quarterly Review |volume=36 |issue=4 |year=1962 |pages=322–348}}

==Välislingid==
*[http://kogudused.ee Eesti EKB Koguduste Liit]
*[http://www.ebf.org/ Euroopa Baptistiföderatsioon]
*[http://www.bwanet.org/ Baptistide Maailmaliit]
*[http://www.teek.ee Ajakiri Teekäija]

[[Kategooria:Baptism| ]]</text>
      <sha1>s18rry494ewd887r9sc7c054txm3x8f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti ajalehtede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7287</id>
    <revision>
      <id>7265062</id>
      <parentid>7264080</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:39:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58258-80</username>
        <id>241152</id>
      </contributor>
      <origin>7265062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118635" sha1="8cwx0tzqfs4tpb7lln9j7kwxuflazui" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}}
''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]].

{{tähed}}

=== # ===
* [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–)
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) 
* 4FUN (Tallinn, 2007)
* 4 Seina (Tallinn, 2005–2006)

=== A ===
* [[Aadressleht]] (1929)
* Aastaajad
* [[Abieluleht]] (1931–1933)
* [[Aed &amp; Interjöör]] (2009–)
* [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906)
* Aeg (Rõngu, 1932–1934)
* Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–)
* [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017)
* [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –)
* [[Ahja Valla Teabeleht]]
* Aitab Alati (Paide, 1994–2011)
* Ajakaja (Tartu, 1995–2009)
* Aja Kaja (Saksamaa, 1944)
* Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles)
* Ajakiri Naisele
* [[Ajakohane Naljaleht]] (1906)
* Ajalehitseja (Tallinn, 1995)
* [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999)
* Aja Leht (2012–2017)
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004)
* Ajaratas (Salzburg, 1945)
* Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991)
* [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940)
* [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934)
* [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933)
* Aken (Tallinn, 2004–2013)
* Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k)
* Aktuaalne (Pärnu, 2005)
* [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017)
* Alatskivi (1995–)
* [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953)
* [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017)
* Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005)
* Aleksandrist (Põltsamaa, 1894)
* [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922)
* Alingsås Tidning (eestikeelne veerg 1945–1953)
* Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007)
* [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990)
* [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934)
* Alutaguse valla leht (2017–)
* AM (Tallinn, 1989–1994)
* AM! (Tallinn, 1988)
* [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017)
* Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990)
* Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911)
* [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917)
* [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911)
* Ameerika Eestlane (N.Y., 1925)
* Anka (Lüganuse, 2019)
* [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k)
* Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k)
* [[Antsla Valla Leht]] (1994–)
* Apteek 5+/ Farmacia
* APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995)
* [[Are Valla Leht]] (2002–2017)
* [[Areen (ajaleht)|Areen]]
* Arensburger Anzeiger (1933–1934)
* [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k)
* Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k)
* [[Armu Hääl]] (1934–1940)
* [[Arstide Liidu Teataja]]&lt;!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--&gt;
* [[Aru Pähe!]] (2016–)
* [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–)
* [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017)
* Askele (Jõhvi, 1994)
* Aspekt (Tallinn, 1989–1991)
* As-saljam (Tallinn, 2009–)
* Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006)
* [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006)
* Audentese Teataja (venekeelne)
* Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014)
* Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933)
* Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955)
* Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles)
* Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970)
* Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995)
* Autobuss (Tallinn, 1987–1995) 
* [[Autoleht]] (1999–)
* Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009)
* Avaja (Tallinn, 2003–2004)
* Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989)
* A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927)
* [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–)
* Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005)
* [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008)
* Aviser (Pärnu, 1700)
* [[Awwinorm]] (2009–2017) 
* A4/Fastleader

=== B ===
* [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003)
* [[Baltische Wochenschrift]]
* Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–)
* Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k)
* [[Balti Raudteelane]] (1953–1956)
* Baltic Club (Saku, 1989)
* The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne)
* The Baltic Observer (1991–1996, inglise k)
* [[Baltische Rundschau]] (1994–)
* [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915)
* Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k)
* The Baltic States (New York, apr. 1945)
* The Baltic Times (Helsingi, 1921–)
* The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940)
* [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021)
* Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014)
* Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–)
* Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k)
* Balt-Press (Stockholm, 1946)
* Baltpress (Stockholm, 1956–2002)
* Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k)
* Berliini Kaja (1922)
* Beta (Tallinn, 1991, vene k)
* Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000)
* Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k)
* Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne)
* [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953)
* Bolševistlik Sõna
* [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953)
* [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952)
* [[The Baltic Guide]] (inglise k)
* [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–)
* [[The Baltics Worldwide]] (inglise k)
* Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k)
*
* Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952)
* Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.)
*
* Brisbane'i Teataja (1954–1956)
* Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917)
* Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918)
* Budni (Tallinn, 1989, vene k)
* Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k)
* Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k)
* Bumerang (Tallinn, 2004–2010)
* Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k)
* Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007)

=== C ===
* Caissa (Kuusalu, 1988–1993)
* Caissa (Rakvere, august 1988–1990)
* Caliga (Kanepi, 2004–2006)
* Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007)
* Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994)
* [[The College Enquirer]] (1996–)
* Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012)
* Coolix (Põlva, 1999–2015)
* Crüket (Rakvere, 2006–2007)
* Curare (Tartu, 1998–)

=== D ===
* Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k)
* Daidžest (Jõhvi, 2001–)
* Datšnik (Narva, 2017–)
* Daižest (Jõhvi, 2001–)
* Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k)
* [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k)
* [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k)
* Demokraat (Tartu, 2001–2004)
* [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k)
* Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k)
* Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) 
* Deutsche Zeitung im Ostland
* DHL News (Tallinn, 1998–2002)
* Diskusleht (Tallinn, 1928) 
* Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926)
* Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012)
* Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–)
* Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–)
* Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –)
* Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?)
* Domovoi (Tallinn, 1989–1991)
* [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k)
* Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k)
* Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k)
* [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k)
* Doverije (Tartu, 1990, vene k)
* Draiv (Tallinn, 2016–)
* Drug naroda (Petseri, 1932, vene k)
* [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k)

=== E ===
* EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011)
* EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004)
* [[EBS Tudengileht]]
* Edasi (Põltsamaa, 1892–1894)
* [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905)
* [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937)
* [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919)
* Edasi (Tartu, 1999)
* [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962)
* Edu (Berliin, 1905)
* [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906)
* [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965)
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981)
* EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–)
* EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998)
* EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973)
* EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963)
* EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017)
* EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974)
* [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918)
* [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924)
* Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952)
* [[Eesti Aeg]] (1991–1995)
* Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991)
* [[Eesti Demokraat]]
* Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009)
* [[Eesti Ekspress]] 
* Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991)
* Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995)
* Eesti Elu (Toronto, 2002–)
* [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]]
* Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–)
* [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?)
* Eesti Heal (Berliin, 1918)
* [[Eesti Hääl]] (London, 1947–)
* Eesti Invaliid (Lübeck, 1951)
* [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934)
* Eesti Kaevur
* Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005)
* Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993)
* Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003)
* Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–)
* [[Eesti Kirik]]
* Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946)
* [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911)
* Eesti Kodu (Tallinn, 1934)
* Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936)
* Eesti Koonderakond (1993–1999)
* Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002)
* Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943)
* Eesti Kvaliteediühingu Infoleht  (1991–2006)
* [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg)
* Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945)
* Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004)
* Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht  (Tallinn, 2004–2005)
* [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–)
* [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918)
* Eesti Leht (Tampere, 1997–2003)
* Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982)
* Eesti Leidur (Tallinn, 1934)
* Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016)
* Eesti Linn (Tartu, 1937–1939)
* Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927)
* Eesti Lipp (Tallinn, 1935)
* Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007)
* [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996)
* Eesti Maailm (1987–1989)
* Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990)
* Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006)
* [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014)
* Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936)
* Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945)
* Eesti Nädal (Tallinn, 1934) 
* Eesti Nädal (Tartu, 1937)
* Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Pank (
* [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953)
* [[Eesti Postimees]]
* Eesti Postimehe Õhtused Kõned
* Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944)
* Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009)
* Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999)
* Eesti Põllumees
* [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]]
* [[Eesti Päevaleht]]
* [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918)
* [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971)
* [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...)
* Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948)
* Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024)
* Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950)
* [[Eesti Raudteelane]]
* Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941)
* Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005)
* Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019)
* Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995)
* [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri)
* Eestin Spordileht (Sydney, 1957)
* Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005)
* Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008)
* [[Eesti Sõjamees]]
* Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Eesti Sõna]]
* [[Eesti Sõnumid]]
* Eesti Talu (Saku, 2004–2015)
* Eesti Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953)
* Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969)
* [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918)
* Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946)
* Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918)
* Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–)
* Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand)
* Eesti Töö (Tartu, 1933–1934)
* [[Eesti Töö Jõulu Turg|&quot;Eesti Töö&quot; Jõulu Turg]] (&quot;Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht&quot;) (Tartu, 1932)
* [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919)
* Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952)
* Eesti Õhtu (Võru, 1941)
* Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?)
* Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990)
* Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002)
* Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–)
* [[Eesti Üliõpilasleht]]
* [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917)
* [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917)
* [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906)
* Eestlane (Pärnumaa, 1945)
* Eestlane (Tallinn, 1997–1998)
* EFiL (Tallinn, 1990–1995)
* Eha (Petseri, 1927–1929)
* Ehitus
* Ehitustoode
* Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997)
* EKaL (Tallinn, 1990–1993)
* EKALi Infoleht (Tallinn, 2009)
* EKAS Extra (Tallinn, 2000)
* EKE Projekt
* EKE Teatis (Tallinn)
* Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–)
* Eksport toob sisse (Tallinn, 2008)
* Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne)
* Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995)
* Ekstrennõi  bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii  (Tallinn, 1920)
* Elektrileht (eesti- ja venekeelne)
* Elesinine Elevant (Tallinn, 2002)
* [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997)
* Elisa (eesti ja vene keeles)
* Elkur (Elva, 2007–2019)
* [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917)
* [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908)
* [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908)
* [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.)
* [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996)
* [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006)
* [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906)
* [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]]
* Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931)
* Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001)
* Elutõde (Tallinn, 1936–1940)
* Elva (1991–1992)
* [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937)
* Elva Elu (1992–1994)
* Elva Elu (1995)
* Elva Elu ( 2019)
* Elva Filatelist (1992–2001)
* Elva Leht (2016–2017)
* Elvamaa.ee (2021–2024)
* [[Elva Postipoiss]]
* [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933)
* [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934)
* Elva Uudised
* Elva Valla Leht (2019–
* Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940)
* Emajõe Veevärk
* Emigrant
* EMSL-i Infoleht
* EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008)
* EMÜ Sõnumid
* [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931)
* Ennetaja (Tallinn, 2003)
* ENT (Stockholm, 1973–1974)
* ENUT-i Uudised
* Epifanio
* Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Erilane (ajaleht)|Erilane]]
* Eripedagoogika
* ERKAS
* [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991)
* [[ERSP Teataja]]
* ERÜ  (Tallinn, 1989–1997)
* Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–)
* ESE Teataja (Tallinn, 1997)
* Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004)
* Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–)
* [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922)
* Esmaspäev (Adelaide, 1978)
* [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996)
* ESNA (Sydney, 1950–1958)
* ES-QTC (Kadrina, 1990–2018)
* ESSPress (Tallinn, 1994)
* Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930)
* Estljandskije Gubernskije Vedomosti
* Estonia (Buenos Aires, 1957)
* Estonia (Tallinn, 1994, eesti k)
* Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991)
* Estonian Review (London, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016)
* [[Estonija]]
* Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003)
* [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962)
* [[Estonski Ekspress]] (Tallinn,
* ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979)
* ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989)
* Ettevõtlik  Kodanik (Rapla, 2007–2013)
* Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003)
* Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934)
* The Evergreen (Tartu, 1991)
* [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920)
* Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?)
* E-zdorovja (Tallinn, 2006–)
* EXPO (venekeelne)

=== F ===
* Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k)
* Femina : &quot;Toitumise ABC&quot; (Tallinn, 1989)
* Fenno-Ugria Infoleht
* [[Filmileht]] (1926–1931)
* Finansovõi Menedžment (2006–, vene k)
* Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925)
* Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k)
* Folgileht (Tallinn, 2005)
* Fookus (Jõgeva, 1997–2018)
* Forum (Tallinn, 1989, vene k)
* Forum (Tallinn, 2001, vene k)
* Foruse Infoleht
* Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k)
* Fotoleht (Tallinn, 1944–1946)
* Fotoleht (Rapla, 1993–2002)
* Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006)
* Futbol ekstra (Tallinn, 1996)
* Fööniks (Saku, 2002–)
* Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005)

=== G ===
Gaidide Infoleht
* Galereja (Tallinn, 1991)
** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922)
** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–)
** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–)
** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–)
** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991)
** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–)
** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–)
** Gazeta goroda Loksa
* Gazeta Lasnamjae (2002–)
* Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–)
* Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913)
* Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–)
* Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–)
* Gazeta upravõ Kristiine (2002–)
* ´Glaza druga (Tartu, 1999–)
* Going UP (Tartu, 2004–2005)
* Golos Naroda (Narva, 1917)
* Golos naroda (Petseri, 1927–1932)
* [[Gorod]] (Narva, 2004–)
* Gorod (Jõhvi, 2005–)
* Gorodskoi park (Tapa, 1997–)
* Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944)
* Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944)
* [[Grüüne]] (2007–2011)
* GWP
* G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles)

=== H ===
* [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–)
* Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–)
* Haapsalu (1993)
* Haapsalu Teataja (2002–2020)
* Haapsalu Teated (1925)
* Haapsaluski Vestnik (1989)
* Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927)
* [[Haaslava Teataja]] (1994–2017)
* [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008)
* Haljala Kihelkonna Leht (2006–)
* Haljala Valla Sõnumid (1992–)
* Hambaleht (2008–2016)
* Hammasratas (Jüri, 1996–1998)
* Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923)
* Hanila Valla Infoleht
* Hansaleht (Viljandi, 2015)
* Hansa Paper
* Harju KEK (Keila, 1984–1989)
* Harjulane (Tallinn, 1928–1940)
* Harjulane (Tallinn, 1989–1990)
* Harjulane (1994–1999)
* [[Harju Uudised]] (2002)
* Harjumaa (Tallinn, 1988)
* [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008)
* Harjumaa (Tallinn, 1996)
* Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993)
* Harku Valla Teataja
* Harmi Ekspress (Harmi, 2006)
* Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k)
* Hea Toidu Leht (2010–2012)
* [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996)
* [[Heimath]] (1882–1885)
* Heinakuu (Tallinn, 1988–1991)
* [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018)
* Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008)
* [[Helme Traktorist]] (1951–1953) 
* Helme-Tõrva Elu (1997–)
* Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931)
* Herald
* Hermes
* Hermes
* [[Herold]] (1932–1934)
* Heureka!
* Hiiu Kalur (1985–1995)
* Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000)
* [[Hiiu Leht]] (1997–)
* Hiiu Nädal (2010–2012)
* [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36)
* Hiiu Valla Teataja
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]
* Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014)
* [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999)
* Hiiumaa Teataja
* Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990)
* Homme Parem (Tallinn, 2010–)
* [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914)
* [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907)
* [[Hommikleht]] (1933–1934)
* [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932)
* [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) 
* [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917)
* Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020)
* [[Hooliv Eesti]] (2000–2010)
* Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011)
* Hummuli Uudised (2006–)
* Huvileht (Tamsalu, 1989–1990)
* Huvitavad Uudised (Pala, 1907)
* Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011)
* [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936)
* [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934)
* Häädemeeste Elu (1933–1934)
* [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020)
* [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915)
* [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907)
* Hüüdja Hääl (Imavere, 1989)
* Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009)

=== I ===
* [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]]
* Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008)
* Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–)
* IDEE
* [[IL Teataja]]
* Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne)
* Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873)
* Ilmapuu
* [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912)
* [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932)
* Ilmatar (Antsla, 1998)
* Ilmavalgus (Tartu, 2000–)
* [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991)
* Imavere Sõnumid (1992–2017)
* Imeturg (Valga, 1990)
* Industry News
* Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.)
* Infoekstra (Tallinn, 1994)
* Infoelektron (Tallinn, 1998–2015)
* Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017)
* Infogazeta volosti Mjaetaguze 
*Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–)
* [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016)
* [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''&quot;9. mai&quot; kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990)
* [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''&quot;Lääne Kalur&quot;. Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984)
* [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005)
* [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004)
* [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?)
* [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008)
* [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат &quot;Эстонглавэнерго&quot;'' (Tallinn, 1985)
* [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000)
* [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009)
* [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010)
* [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997)
* [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993)
* [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?)
* [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989)
* [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k)
* [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990)
* [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003)
* [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999)
* [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?)
* [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998)
* [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018)
* [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991)
* [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002)
* [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001)
* [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988)
* [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983)
* [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992)
* [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009)
* [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989)
* [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005)
* Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn)
* [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990)
* [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991)
* [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993)
* [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989)
* [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv &quot;Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007&quot; väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001)
* [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006)
* [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013)
* [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987)
* [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990)
* [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988)
* [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?)
* [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013)
* [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003)
* [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989)
* [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?)
* [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001)
* [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002)
* [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993)
* [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000)
* [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991)
* [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990)
* [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa]
* [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?)
* [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober)
* [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992)
* [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005)
* [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008)
* [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006)
* [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988)
* [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998)
* [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996)
* [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990)
* [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978)
* [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–)
* Infopress (Tallinn, 1994–1995)
* Informatsioonileht
* Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956)
* (Infosarv (Tallinn, 2013–2014)
*
* Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010)
* Infotilk
* Ilmre (Tallinn, 1989–1991)
* Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–)
* [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k)
* Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943)
* Insider (Tallinn, 22.03.2001)
* Intellektuaalse Omandi Infokiri
* Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k)
* Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k)
* The International
* InterNos (Viljandi, 2012–)
* [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu
* [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937)
* [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909)
* Isamaa (Tallinn, 1932)
* Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932)
* [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006)
* Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) 
* Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005)
* ISE (Rapla, 1995–2005)
* Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918)
* Isiklik Kiri (London, 1947) 
* Isupile (Kärdla, 2004)
* Ivake (Tallinn, 2004)
* [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988)
* Ivanov den' (Tallinn, 2004–)
* Izobretatel (Tallinn, 2003– )
* Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 31.03.1917 – 1.09.1917)
* Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta 
* Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–)
* Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 21.juuni – 8.november 1917, vene k)

=== J ===
* [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932)
* Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991)
* Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017)
* Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002)
* Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930)
* Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007)
* [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915)
* JCI
* [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930)
* [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934)
* Jess (1998)
* JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022)
* JKK Sõnumid
* Jokker (Tallinn, 2002–2003)
* Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971)
* Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k)
* [[Junnumaa Kuukiri]]
* Jurjev pen' (Tartu, 1993)
* Jurjevskaja Pravda (Tartu, 1917)
* Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017)
* Juuru Valla Teataja
* Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k)
* [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940)
* Jutuleht (Tallinn, 1990–1992)
* Jõelähtme Teataja (1991)
* Jõelähtme Teataja (2009)
* [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996)
* Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990)
* Jõgeva EPT (1988–1989)
* Jõgeva Linna Leht (1998–2017)
* Jõgevamaa (2005–)
* Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–)
* Jõgevamaa Fookus (1997–2018)
* Jõgevamaa Kalandusleht 
* Jõgevamaa Keskkonnaleht
* Jõgevamaa Ärileht (1998–)
* Jõgeva Noorus
* Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) 
* [[Jõhvi Teataja]]
* [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953)
* Jõgeva Valla Teataja (1994–2017)
* Jõululeht
* JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010)
* Järvakandi Kaja
* Järva Kirik (Türi, 1988–1989)
* Järva Kirik (2018)
* [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989)
* Järva Uudised (Paide, 1929)
* [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950)
* [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933)
* [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932)
* Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986)
* Jääsport 2006 (Tallinn, 2005)
* Jwa (Paide, 1989–2004)

=== K ===
* [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] 
* Kaanekangutaja (Rapla, 2004–)
* Kaarma Elu
* [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) 
* Kadriorg (Tallinn, 1988–1989)
* Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960)
* [[Kagukaar]] (Võru, 1989)
* [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934)
* [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]]
* Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017)
* [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911)
* Kaja (Kotkajärve, 1966)
* Kaja (Tallinn, 1967)
* Kaja (Tallinn, 1992–1993)
* Kaja (Saku, 1999–2007)
* Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991)
* Kaja (Vaivara)
* Kaja (Valjala, 1994–2017)
* [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910)
* [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911)
* Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909)
* Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990)
* [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017)
* Kalev (Tallinn, 1906)
* Kalevlane (Tallinn, 1933–1934)
* Kalevlane (Jägala, 1995–1996)
* Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016)
* Kaljuvalla... (Toronto, 1966)
* Kallaste (1998–)
* Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–)
* [[Kalurileht]] (1999–...)
* [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999)
* [[Kareda Vallaleht]]
* Karitsa Tribüün
* Karjäärituul
* Karksi Sõna (1996–2017)
* Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937)
* Karula Kuller
* [[Karula Stahhaanovlane]]
* Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991)
* Kasepää Teataja (1996 2010)
* Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014)
* Kassarimaa (1997–)
* Kasseli Postimees (1945–1946)
* [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997)
* Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007)
* Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995)
* Kauge Kodu
* Kauge Kodu Päevauudised
* Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918)
* Kavak (Tartu, 1989–1990) 
* [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924)
* [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004)
* Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–)
* [[Keila Leht]]
* Keila Nädal (1998)
* [[Keila Valla Leht]]
* Keskkonnaleht
* Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999)
* [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Kesknädal]]
* [[Kesknädal (Pärnu)]]
* [[KesKus]]
* Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984)
* Ketu
* [[Kihnu Leht]]
* [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931)
* [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993)
* [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994)
* [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907)
* [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913)
* [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917)
* [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920)
* [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927)
* [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930)
* [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931)
* [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')''
* Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922)
* [[Kilk (ajaleht)|Kilk]]
* Kindel Tõde (Tallinn, 1924)
* Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005)
* Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010)
* Kino-Film (Tallinn, 1927–28)
* [[Kirde Ekspress]]
* [[Kirev Karlova]]
* Kirik 24 (Põlva, 2007–2009)
* Kirikuleht (Ulm, 1944)
* Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955)
* Kirikuleht (Rapla, 1996–)
* Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933)
* Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930)
* Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991)
* Kivilill (Tartu, 2002–2005)
* Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–)
* Kiviõli (2003–, vene keeles)
* [[Kliinikumi Leht]]
* Klubi &quot;Wiking-Narva&quot; teatab (Tartu, 1997–2006)
* Knut
* Kodanik (Tallinn, 1918)
* Kodukaja (Albu, 1992– 2017)
* Kodukaja (Tallinn, 1990)
* Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–)
* Kodukant Viljandimaa
* Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963)
* Koduleht (Kuressaare, 1990–1991)
* Kodurada
* [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930)
* Kodu Uudised (Luunja, 2005–)
* [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008)
* [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina,  1992–)
* [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999)
* [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa]
* [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa]
* Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008)
* Kodukolle
* Kodukotus (Viljandi)
* Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad)
* Koduloolane (Pärnu, 2002–2008)
* Koduloolane (Rapla, 2011–)
* Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991)
* [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907)
* Kodumaa (Tallinn, 1917)
* Kodumaa (Valga, 1925)
* Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.)
* Kodumaa (Tallinn, 1958–1991)
* [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907)
* Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951)
* Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950)
* Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930)
* Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958)
* [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914)
* Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021)
* Kodused Hääled (Audru, 2012–)
* Kodused Uudised (Vara, 1999–)
* Kodutark (Tartu, 1988–1990)
* Kodutee (Soome, 1943–1944)
* Koduteel (Jõgeva, 1990)
* Koduteel (Rapla, 1994)
* Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri)
* Kodu Uudised (Luunja, 1997–)
* [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017)
* [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017)
* Koduvald (Leisi)
* [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017)
* Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–)
* Koeru Kaja
* Koguduse Teated
* Koguja (Tallinn, 1989–1991)
* Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999)
* [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999)
* Kohtla-Järve Linna Leht (1996)
* Kohtla Valla Teataja (2003–2008)
* Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007)
* Koigi Vallaleht
* Ko Ju La (Tallinn, 1937)
* [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017)
* [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]]
* [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019)
* [[Koit (Lihula)]]
* Kolga-Jaani (1998–)
* [[Kolhoosi Aktivist]]
* [[‎Kolhoosi Avarustel]]
* [[Kolhoosi Eesrindlane]]
* Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika)
* [[Kolhoosi Elu]]
* [[Kolhoosi Jõud]]
* [[Kolhoosi Küla]]
* [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959)
* [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]]
* [[Kolhoosi Tõde]]
* [[Kolhoosi Võit]]
* Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962)
* Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935)
* [[Kolhoosniku Hääl]]
* Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k)
* Kollane Vanker (Narva, 1906–1907)
* [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]]
* [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht
* Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.)
* [[Kombain (ajaleht)|Kombain]]
* Kombainer (Paide, 1956)
* Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937&lt;!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja--&gt;)
* [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962)
* [[Kommunismiehitaja]]
* [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]]
* [[Kommunismi Koit (Lihula)]]
* [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]]
* [[Kommunismi Lipp]]
* [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940)
* Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja)
* [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920)
* [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962)
* [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988)
* Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k)
* [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne&lt;sub&gt;,&lt;/sub&gt;Tallinn, 1941)
* [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kommunistlik Töö]]
* [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]]
* Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–)
* Konguta Valla Teataja
* Kontorist välja! (Tallinn, 2015–)
* Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–)
* Koolieelne Kasvatus
* Koolielu (Tihemetsa)
* Koolielukas (Tallinn, 2005–)
* Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004)
* [[Koolileht]]
* Koolimelu (Tihemetsa, 2007)
* Kooli Pluss (Ardu, 2000–)
* Kooliraadio (Tallinn, 1963)
* Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963)
* Koolivaim (Tõstamaa, 1998–)
* Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–)
* Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967)
* Kool Paberil (Palivere, 2007–)
* Koopinform (Tallinn, 1988)
* Koopula (Kolga, 1995–)
* [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913)
* [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]]
* [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]]
* Korvpallileht
* [[Kose Teataja]]
* [[Kosjaleht (1923)]]
* [[Kostabi]] 
*
* Kotkajärve A'al (1972)
* Kotkajärve Koputaja (1977)
* Ko:lime:l (Väätsa, 1994–)
* Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019)
* Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 )
* Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46)
* Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–)
* Kreenholm (Narva, 1990–1999)
* Kreenholm (2001-, vene k)
* Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918)
* Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–)
* Kresku (Tallinn, 1995–)
* Krihvel (Varbla, 2003–)
* [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014)
* [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001)
* [[Kristlik Perekonna Leht]]
* Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991)
* Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005)
* Krulli Tööline (Tallinn, 1931)
* K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970)
* Kuhjavere Külaleht (1998–)
* [[Kuldkinga Teataja]]
* [[Kuldne Börs]]
* Kuldre Leht (1989)
* [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017)
* Kuller
* Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995)
* Kultuur ja linn (Tallinn, 2011)
* [[Kultuurileht]]
* [[Kultuurimaa]]
* Kultuuriside (New York, 1967–1996)
* Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011)
* Kulutaja (1992–1993)
* Kulutaja (1993–1996)
* Kuma (Paide, 1988–)
* Kunda Nordic (2003–)
* [[Kunstileht]]
* Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940)
* Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999)
* Kuraaz (Pärnu, 2005)
* [[Kuressaare Sõnumid]]
* Kuressaare Teataja (1917–1918)
* Kurjer (Sillamäe, 2005–2013)
* Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–)
* Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923)
* Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007)
* Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928)
* Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907)
* Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936)
* Kustbon (Tallinn 1918–1940)
* Kuukiir (Tallinn, 1997–)
* [[Kuukiri]]
* [[Kuulutaja]]
* [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908)
* Kuulutaja (Valga, 1989–2020)
* Kuulutaja (Võru, 1926–1934)
* Kuulutaja (Rakvere, 1997–)
* Kuulutaja (U.S.A., 1978)
* Kõhutäis (Tallinn, 2005)
* Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946)
* Kõlakoda (Saue, 2006)
* Kõo Vallaleht (2002–)
* Kõpu (Viljandimaa, 1998–)
* [[Kõrge Agrotehnika]]
* [[Kõrge Saak]]
* Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013)
* Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013)
* Käina Kuller (Käina, 1993–2017)
* Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006)
* Käkk (Tartu, 1993–1995)
* Käre Lõke (Rakvere, 2003)
* Käre Lõke (Põlvamaa, 2006)
* Kärla Teated
* Käru Valla Leht (1997–2017)
* Käsitööleht (Tartu, 1906–1926)
* Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935)
* Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992)
* Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009)
* Külaelu (Rakvere, 2003–2004)
* Külajutud (Juminda, 2006–2009)
* Külaleht (Võhma, 1930–1935)
* Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993)
* Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011)
* Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–)
* Külaline (Ravila, 2004–2007)
* Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)&lt;!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--&gt;
*Küla Teataja
* Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962)
* Küllus Kööki (Võru, 1991–1995)
* Külmaleht
* Külvaja (Tartu, 1925–1940)
* [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891)
* Kyne (Kihnu, 2005–)
* K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–)

=== L ===
Laekvere Valla Sõnumid
* [[Lasteleht]] (1901–1940)
* Laagri Elu (Traunstein, 1946)
* Laagri Prillid (Lakewood, 1952)
* Lasteleht (Tallinn, 2010)
* Laagrileht (Elva, 1934–1939)
* Laagrileht (Tallinn, 2002)
* Laanekaja (Lakewood, 1960)
* Laheda Valla Sõnumid
* Lahingleht
* Laimjala Sõnumid (2018, 2019, 2026)
* Laine (Tallinn, 1907)
* Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–)
* Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944)
* Laser (Pärnu, 1988)
* [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht''
* [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht''
* Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008)
* Lasteleht (Tallinn, 2009)
* Lasva Sõnum
* [[Laulu ja Mängude leht]]
* [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004)
* Laululeht (Tartu, 1989–1990)
* Laupäev (1914–1915)
* Laupäev (1924–1925)
* Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998)
* Lavassaare Vallaleht
* Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri)
* [[Leek (ajaleht)|Leek]]
* Lehepapp (Kuusalu, 2000–)
* Lehesadu (Tallinn, 2001–2004)
* Leht  (Rootsi, 1966–1967)
* Lehtse
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Leelo (New York, 1951)
* Leie Täht (Leie, 1998–)
* Lembitu Kiri (Toronto, 1981)
* Lembitu leht (Tallinn, 1989)
* Lendleht (Tartu, 1898–1902)
* Leninlane (Vasalemma, 1951–1953)
* Leninlane (K.-Järve, 1989–1991)
* Leninlik Lipp (Kohtla–Järve)
* [[Leninlik Lipp (Loksa)]]
* [[Leninlik Lipp (Vändra)]]
* Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990)
* Lennuk (Tallinn, 1999–)
* [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht''
* Lepalind (Saksamaa, 1945)
* Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012)
* Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004)
* Let's Help Together (Pärnu,1995)
* Lihula Teataja
* Liberaal (Stockholm, 1954–1963)
* Liiklus ja Teed (Narva, 1937)
* [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991)
* Liit (Tallinn, 1921–22)
* [[Liivimaa Kroonika]]
* [[Liivimaa Kuller]]
* Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905)
* [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]])
* [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994)
* [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999)
* [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005)
* Linna Teataja (Tallinn, 1941)
* Linna Teataja (Kuressaare, 1997)
* Linna Teataja (Pärnu, 2005)
* Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877)
* Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017)
* Loide (Luidja, 1999–)
* Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne)
* Lokulaud (Argentina, 1953)
* Lokulaud (Göteborg, 1952)
* Loodusleht (Tallinn, 1989)
* Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012)
* Loov Mõte (Tartu, 1950–1954)
* [[Loov Töö]]
* Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007)
* Lutš (Narva, 1920)
* Lutš (Narva, 1991)
* Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne)
* Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939)
* [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933)
* [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?)
* [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940)
* Lõunaeestlane (Võru, 2014/2019 – )
* Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004)
* Lõunakaar (Võru, 1990–1993)
* [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002)
* [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001)
* Lõunalisa (Tallinn, 2002)
* Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit)
* [[Lõuna-Mulgimaa]]
* Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981)
* [[Läti Eestlane]]
* [[Lääne Elu (1928-1940)]]
* [[Lääne Elu]] (alates 1989)
* Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne)
* Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931)
* Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022)
* Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987)
* Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918)
* Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930)
* [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]]
* Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–)
* [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]]
* Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44)
* [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950)
* Läänlane (Haapsalu, 1988)
* Läänlane (Haapsalu, 2014–2015)
* Lühilaine (Saksamaa, 1946)
* Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991)
* Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014)
* Lümanda Teataja (2020–)

=== M ===
* [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]]
* [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907)
* Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940)
* Maailm (Viljandi, 1933)
* Maailma Otsani
* Maailm piltides (Tallinn, 1944)
* [[Maa Sõna]]
* Maa Tarkvara (Viljandi, 1996)
* [[Maaleht]] 
* Maaliit (1919)
* Maamees
* Maarduskaja Panorama (2010–)
* Maarduskije vedomosti (2005–2009)
* Maardu Sõnumid (2005–2009)
* Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001)
* Maarja Viljandi (al juuni 1989)
* [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) 
* Maatamees (Tallinn, 1917)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht''
* Mahtra Kuller (2006–)
* Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940)
* Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942)
* Majandusteated (1935–1940)
* [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910)
* [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990)
* Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004)
* Malevlane (Tartu, 1935–1936)
* Malevlane (Helsinki, 1943–1944)
* Malevlane (Jõhvi, 2004–2020)
* Marienburgi Kuulutuste Leht (1912–1913)
* Marginaalid (New York, 1960)
* Martna Valla Uudised
* Masterskaja (Tallinn, 1988–1992)
* [[Matsi poeg Ats]] (1908)
* [[Matsi poeg Mats]] (1908)
* [[Meditsiiniuudised]]
* Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996)
* Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006)
* Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1989–)
* Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958)
* Meie Elu (Narva)
* Meie Elu (Toronto, 1950–2001)
* Meie Hääl (Tallinn, 1922)
* [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017)
* Meie KG (Kuressaare, 1998–)
* Meie Kodu (Jõgeva, 1966)
* Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k)
* Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017)
* [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019)
* Meie Kodu Haapsalu (2008–2009)
* Meie Kodumaa (Viljandi)
* Meie Kodumaa (Pärnu)
* Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Leht]]
* Meie Maa (Tallinn, 1918)
* Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944)
* Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022)
* Meie Maa (Toronto, 1987–1993)
* [[Meie Maa]]
* [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]]
* [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]
* [[Meie Matsi vastane]]
* [[Meie Meel]]
* Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996)
* Meie Metsa Heaks
* Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959)
* [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Post]]
* Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969)
* 'Meie Reede (Kiviõli)
* Meie Siht (Tallinn, 1924)
* Meie sport (Valga, 1960)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924)
* Meie Sõna (Tartu, 1931–1937)
* [[Meie Tallinna Ajaleht]]
* Meie Vald (Vastse-Kuuste)
* Meie Valga (2008–2013)
* Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932)
* Meil (Tallinn, 2002–)
* Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–)
* Memento (1989–2007)
* Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959)
* Memmingeni Post (1957)
* [[Mente &amp; Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht''
* Mercurius (Tallinn, 1988–1990)
* Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008)
* [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metroo (Tallinn, 2007–2010)
* Metropoolia (Tallinn, 2001–)
* Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004)
* [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–)
* Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–)
* [[Miilang]] 
* Militarist (Põlva, 2005)
* Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006)
* Minu pesa (Tallinn, 2005)
* Mir (Tartu, 1920)
* [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017)
* Mis on uudist (Augsburg, 1945)
* [[Missioni-Leht]] (1858–1862)
* Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940)
* [[Misso Valla Leht]]
* Mixer (Tartu, 1997)
* Mkapital (Tallinn, 2005–2007)
* [[MK-Estonija]] 
* [[Molodjož Estonii]]
* Molot (Tartu, 1917–1919)
* Momentum (Tallinn, 1989)
* Monumendileht (Tallinn, 2008)
* [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993)
* Moskva Eesti Leht (1915)
* [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004)
* [[Muhulane]]
* Muinsuskaitse (Tartu, 1991)
* [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]]
* Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003)
* [[Mulgi Sõna]]
* Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) 
* Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008)
* Muri
* [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001)
* Mustjala Ex'press
* Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007)
* Mustvee Teataja (1996, 1998–2007)
* Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009)
* Muuseum (Tallinn, 1991–1999)
* Muusik
* Muusikaleht (1924–1940)
* Muusikaleht (1990)
* Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.)
* Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010)
* Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933)
* Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935)
* [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015)
* Mõttekriips (Sydney, 1955–1977)
* [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–)
* Mälestusteleht (Püssi, 1999)
* [[Märjamaa Nädalaleht]]
* [[Märjamaa Valla Leht]]
* [[Müürileht]]

=== N ===
* [[Naiste Käsitööleht]]
* NAAK (Tartu, 1992)
* Naerev Narva (1931)
* Naistööline (New York, 1934–1937)
* [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]]
* [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]]
* Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] )
* Narova (Narva, 1922, vene k)
* Narva (1995–2018, vene k)
* [[Narva (ajaleht)|Narva]]
* Narva Bonus (2012–2018 vene k)
* [[Narva Elu]] (1914–1915)
* Narwa Front (1944)
* Narva Gazette (2018, vene, inglise ja eesti keeles)
* [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k)
* Narva- Iõesuu
* Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995)
* Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017)
* Narva Jõulunumber (1933)
* [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913)
* [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...)
* Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020)
* Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010)
* Narvan Sanomat
* [[Narvski listok]]
* [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...)
* [[Narva Postimees]] (1927–1929)
* Narva Reporter
* Narva Teataja (1923)
* Narva Teataja (2009)
* [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962)
* [[Narva Uudised]]
* Narva Võidupüha (1937–1939)
* Narvskaja Gazeta (1991–2023)
* [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'')
* Narvskaja žizn´ (1910)
* [[Narvskaja Nedelja]] (1997–)
* Narvskii gorodskoi listok (1874–1876)
* Narvskii Rabotšii (1945–1990)
* Narvskii Rabotšii (2016–2019)
* Narvskii Reporter
* Narvskoje objedinenije (1930)
* [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970)
* [[Narvski Rabotši (2016)]]
* Naš tšass (Tallinn, 1925–1927)
* Naš zavod (Tallinn, 2002–2008)
* Naša gazeta (Tallinn, 1927–28)
* Naša gazeta (Eesti, 1944)
* Naša gazeta (K-Järve, 1991)
* Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–)
* Naša gazeta (Tallinn, 2009)
* Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017)
* Naša žizn' (Tallinn, 1926)
* Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990)
* Naš Viljandi (1989)
* Naše vremja (Tallinn, 1944)
* Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926)
* NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k)
* Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016)
* Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949)
* Nedelja TV (Jõhvi, 1998–)
* Neemekene (Harjumaa, 2002–2005)
* 4jaleht (Tallinn, 2020–)
* [[Nelli Teataja]]
* Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k)
* Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k)
* New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k)
* Ninatark (Tartu, 2009–)
* Noarootsi Valla Infoleht
* Nofretete (Tallinn, 1989)
* Noh (Tallinn, 1994)
* Nool
* [[Nooled]]
* Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995)
* Noore Pere Leht (Tartu, 1993)
* Nooresooleht (Tartu, 1909–1910)
* Noor Insener (Tallinn, 2000–2015)
* Noor Supilinn (2004–2006)
* [[Noorte Hääl]]
* Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002)
* Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008)
* Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956)
* Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959)
* Noorteleht (Austraalia, 1977–1979)
* Noorteleht (Stockholm, 1959–1969)
* Noorteleht (Stockholm, 1993–2001)
* Noorteleht (Rapla, 1997–1998)
* Noorteleht (Tallinn, 2004)
* Noorteleht (Tõlliste, 2004)
* Noorteleht (Keila, 2020–)
* Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930)
* Nordlivländische Zeitung (Tartu)
* Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005)
* Novaja epohha (Narva, 1933)
* Novaja Rossia (Tallinn, 1919)
* Novator semiletki (Tallinn, 1961)
* Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944)
* Novosti  (Loksa, 1998–)
* Novosti KKT (K-Järve (2011–)
* Novosti nedelji (Tallinn, 1944)
* Novosti volosti Lohusuu (2011–)
* Novõi mir (Narva, 1919–1920)
* Novõi Svet (Tallinn, 1933)
* Nuhkur (Viljandi, 1990–2008)
* Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894)
* Nurmekundlane (Aseri, 1994)
* Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011)
* Nuti (Viljandi, 1988–1997)
* Nõmmelane (1932)
* Nõmme Leht (1938–1940)
* Nõmme Leht (1989–1992)
* Nõmme Leht (2018–2019)
* Nõmme Majaomanik (1932–1934)
* Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005)
* Nõmme Revüü
* [[Nõmme Sõnumid]]
* [[Nõo Valla Leht]]
* [[Nõukogude Agrotehnik]]
* Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943)
* [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989)
* [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]]
* Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941)
* [[Nõukogude Küla]]
* [[Nõukogude Patrioot]]
* [[Nõukogude Sõdur]]
* [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941)
* [[Nõukogude Õpetaja]]
* Nõustaja (Tartu, 1996–2007)
* [[Nõva Valla Infoleht]]
* Nädal (Tartu, 1928)
* Nädalaleht (viis erinevat lehte)
* Nädalaleht (Kanada, 1949)
* Nädalaring (Rapla, 1992)
* Nädaline (Rapla, 1992–2012)
* Nädaline 2 (Rapla, 1992)
* Nädal X (Rapla, 1995–2013)
* Näituse Uudised (Tallin, 1930)
* Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.)
* N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri 
* N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975)

=== O ===
* [[Odamees (August Alle ajaleht)]]
* Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–)
* Oblaka (Tallinn, 1920)
* Oeseltag (1993)
* [[Ohtu Leht|Ohtuleht]] (Harjumaa, 2001–)
* [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] 
* OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007)
* Okopnaja pravda (1917–1918)
* Okraina (Tartu, 1912–1913)
* [[Oktoobri Lipp (Pöide)]]
* [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani)
* [[Oktoobri Tee]]
* [[Okupeeritud Eesti Sõna]]
* [[Olevik (ajaleht)|Olevik]]
* Olevik (Valga, 1933)
* Olevik (Ülenurme, 1997–2021)
* Olevik ja Koduvald (Ülenurme)
* [[Oleviku Naljalisa]] (1883)
* Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960)
* Olion (Paide, 1997–2001)
* Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002)
* Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936)
* [[Olümpialeht]]
* Olümpialeht (Tallinn, 1989)
* Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000)
* Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008)
* Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990)
* Oma Leht (Rapla, 1999)
** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017)
** Oma Leht (Tallinn, 1998)
* Oma Maa (Viljandi, 1922–1940)
* Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018)
* Oma Maa (Stockholm, 1959–1960)
* Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–)
* Oma Saar (Kuressaare, 1991)
* [[Oma Saar]]
* Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932)
* [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–)
* Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993)
* Oma Vald (Kernu, 1994–2017)
* Oma Vald (Meremäe, 2004–2009)
* Oma Vald (Pärsti, 1997–2013)
* Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017)
* OM Eesti Uudised (Tartu, 1999)
* Omnikas (Tallinn, 1994–)
* Omnikas (Tallinn, 2014–)
* Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938)
* Orissaare Teataja
* Oru Valla Teabeleht  (Linnamäe, 1992 –1997)
* Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827)
* Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940)
* Osula Kooli Vilistlasleht (2015)
* Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–)
* Otepää Haigla (1985)
* Otepää Teataja (1932–1944)
* Otepää Teataja (1989–)
* Otepää Uudised (1932)
* OT Koolileht (Otepää, 2000)
* Otklik
* Otkliki (Tallinn, 1921)
* Otstavka (Tallinn, 1990)
* Otu (Otepää, 1993–2005)
* Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht)

=== P ===
* Paadimees (Tallinn, 1998–2000)
* Paberminut (Tallinn, 2005)
* Paide Elu (1927–1928)
* Paide Linnaleht
* Paide Teataja (Paide, 1900–1912)
* Paide Teataja (Tallinn, 1924)
* Paide Valla Teataja
* Paikuse Postipaun (1994–)
* Paistu Valla Info
* Pajataja (Lakewood, 1955)
* Pajataja (Edmonton, 1979)
* Pajataja (Ottawa, 2000)
* Pala Teataja (1932)
* Pala Teataja (1996–2017)
* Palamuse Valla Teataja (1994–2017)
* Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k)
* [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k)
* Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974)
* [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k)
* Panorama (Tartu, 1990, 1991)
* Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–)
* Paradiis (1924)
* [[Paremad Uudised]]
* Parlamentskije  koridorõ (Narva, 2004–)
* Partei Elu (Petrograd, 1920–1921)
* Parvepoiss (New York, 1971–1972)
* Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964)
* Pasta (Tallinn, 2014)
* Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994)
* [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]
* Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951)
* Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939)
* Pealinna Teataja (Peterburi)
* [[Pealkirjata]]
* Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899)
* Pedagoogiline Kogemus (Antsla)
* Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022)
* Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017)
* [[Peipsirannik]]
* [[Peipsiääre Teataja]]
* Perekiri (Jõgeva, 1988–1997)
* [[Perekonnaleht]]
* Peremees (Lihula, 1990–1991)
* Pernauer Anzeiger (1928–1931)
* Pernausche Zeitung (1869–1918)
* [[Perno Postimees]]
* Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k)
* Perron (Tallinn, 2015–, vene k)
* Personalis (Tallinn, 1993)
* Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952)
* Petania (Tallinn, 1899Перрон&quot;1915)
* [[Peterburi Teataja]] (1908–1914)
* Peterburi Teataja (1999–2022)
* [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910)
* Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova)
* Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922)
* Petseri Uudised (1932–1937)
* Petserlane (Tartu, 1920)
* [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941)
* Petšerjanin (Petseri, 1920)
* Petšerskije novosti (1923)
* Petšerskii krai (1931–1933)
* Petšerskii listok objavlenii (1924)
* Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926)
* Petšerskii vestnik (1921–1922)
* Pihtla Valla Infoleht
* PiibeLeht (Aravete, 1993–2013)
* Piibeleht (Tartu, 2014–2016)
* Piimaturg (Tallinn, 1999–2007)
* Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947)
* Piirivalveleht (1999–2007)
* Pildipost (1947–1949)
* Pildiposti Kõverpeegel
* Pilistvere Kogudus (2012)
* [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992)
* [[Pilkeleht]] (1906)
* Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966)
* Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k)
* Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005)
* Pirita (1993–)
* Pistik (Rakvere, 2003–2004)
* Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991)
* Pjarnu (Pärnu, 2009–)
* [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007)
* Point (Tallinn, 2006–2007)
* Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992)
* Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011)
* Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012)
* [[Poliitiline Anekdoot]]
* Politseileht (Tallinn, 1942)
* Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997)
* [[Poljana]]
* Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017)
* Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919)
* [[Poolpäevaleht]]
* Portfolio (Tallinn, 2000 –2008)
* Portlandi Sõnumid (1951–)
* Poslednije Izvestija
* [[Post (ajaleht)|Post]]
* Postikaru (Võru, 1998–2014 )
* [[Postimees]]
* Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944)
* Postimees Juunior (2019–2022)
* Postimees: Pärnu Extra 1992
* Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930)
* Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023)
* Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990)
* [[Prangli leht]]
* Pravda (Narva, 1933)
* [[Pravo i Pravda]]
* [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–)
* Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939)
* Preemia (Tallinn, 2002–2006)
* [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945)
* Pressemeeste Press (Austria, 1944)
* PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007)
* Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896)
* Priius (Tallinn, 2006–)
* Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930)
* Prinevskii krai (Narva, 1919–1920),
* Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne)
* Proletaarlane (Peterburi, 1917)
* Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927)
* Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922)
* PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015)
* Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–)
* Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838)
* Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943)
* Puhas Leht (Jõgeva, 2014)
* [[Puhja Valla Leht]]
* Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004)
* [[Pulss (ajaleht)]]
* Punalipp (Jõgeva)
* [[Punalipp (Orissaare)]]
* Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Punane Hommik]] (Riia, 1919)
* Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k)
* Punane Lipp (Tallinn, 1935 .01.–07.; 4 numbrit)
* Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai)
* Punane Sõdur (jaanuar 1920)
* [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924)
* Punane Täht (Tallinn, 1922)
* [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988)
* Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941)
* Punane Viisnurk
* [[Punane Virumaa]] (1940–1941)
* [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–)
* [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht''
* Purila Teataja (1990)
* [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]]
* Puškin (Narva, 1937.02.12.)
* Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960)
* Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940)
* [[Puurmani Uudised]]
* Põdrala Teataja
* Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.)
* [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940)
* [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944)
* Põhja Kodu (Narva, 1988–1996)
* [[Põhja Nael]]
* [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931)
* Põhjala (Rootsi, 1963–1964)
* Põhjala (Tallinn, 1992–1994)
* Põhjala Tähistel
* Põhja-Liivi Uudised
* Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949)
* [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907)
* Põhjanael (Tartu, 1929)
* [[Põhjarannik (ajaleht)]] 
* Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018)
* Põlevik (Tallinn, 1989–1993)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001)
* Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991)
* Põllumees (Kose, 1988–1990)
* [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932)
* [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931)
* [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu &quot;Põllumeeste Keskkassa&quot; häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa)
* [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931)
* Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944)
* [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918)
* Põllu Vagudel (New York, 1950–1963)
* Põltsamaa Majaomanik (1934)
* Põltsamaa Teataja (1926–1935)
* Põltsamaa Teataja (1990–1991)
* Põltsamaa Teataja (2019–2020)
* Põlva Linna Teataja
* Põlva Teataja
* Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–)
* Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941)
* Päevauudised (Tallinn, 1933)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953)
* Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947)
* Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit)
* Päevik (Kotkajärve, 1973)
* [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995)
* Päris Eesti (Stockholm, 1943)
* [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009)
* [[Pärnu Börs]] 
* Pärnu Haigla Leht (2003–)
* [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)&lt;!--sh venekeelne nr 23.09.1969--&gt;
* [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–)
* Pärnumaa (1926–1933)&lt;!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--&gt;
* Pärnumaa Hääl (1923–1924)
* Pärnumaa Keakkonnaleht
* Pärnu Maaleht (1931–1932)
*
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* Pärnumaa Nädal (1926–1929)
* Pärnumaa Teataja (1924–1940)
* Pärnumaa Teataja (2019–)
* Pärnumaa Terviseleht (2005–2008)
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996)
* Pärnu Näitus (1938)
* [[Pärnu Postimees]]
* [[Pärnu Päevaleht]]
* Pärnu Päevaleht (1998–1999)
* [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940)
* [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993)
* Pärnu Teataja (1988–1989)
* [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991)
* Pärsti Keskkonnaleht
* Päästeleht (Tallinn, 1996–2024)
* Pääsuke (Tallinn, 1993–2001)
* Pääsuke (Tartu, u. 2000) 
* PÖFF (Tallinn, 2006–2008)
* Pöide Valla Infoleht
* Pööripäev (Viljandi, 1933–1934)
* Pühadeleht (Tallinn, 1931)
* Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004)
* Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017)
* Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004)
* Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999)
* Püssi Linnaleht (2006–2009)
* Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005)

=== R ===
* Raadio (1930-38)
* RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938)
* Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961)
* Raadioleht (1927–1940, 1962–1995)
* Raadio-Nädal (Tallinn, 1928)
* Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht)
* [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] 
* Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998)
* Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999)
* Rabotšaja pravda (Narva, 1932)
* Radar (Pärnu, 1988–1991)
* Radiaator (Türi, 1999–2007)
* Radikaaldemokraat
* [[Rae Sõnumid]]
* [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013)
* Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008)
* Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002)
* Rahaleht (Tallinn, 2005)
* [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933)
* Rahva Hääl (Võru, 1917–1918)
* Rahva Hääl (Narva, 1926)
* Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935)
* [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit)
* [[Rahva Hääl]] (1940–1995)
* Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944)
* Rahva Hääl (1998–2004)
* 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934)
* Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944)
* [[Rahva Leht]] 
* Rahvaleht (Narva, 1913)
* Rahva Lõbuleht (1898–1906)
* Rahva Leht (Tartu, 1997–1998)
* Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004)
* Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995)
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913)
* Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927)
* [[Rahva Päevaleht]]
* [[Rahva Sõna]] 
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988)
* [[Rahvuslik Koguja]] 
* Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–)
* Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935)
* Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933)
* Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933)
* Raikküla Valla Leht
* [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921)
* Rajaleidja
* Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017)
* Rakvere Sõnumid (2004–)
* Rakvere Teataja (1914)
* Rakvere Teataja (2008–2010)
* Rakvere Valla Sõnumid
* Randlane (Pärnu, 1914)
* [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles)
* Randlane (Viimsi, 1989–)
* Ranna Teataja (Viinistu, 1932)
* Ranna Teataja (Kiiu, 1995)
* Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959)
* [[Rannu Valla Leht]]
* Raplamaa Nädalaleht (1996)
* Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990)
* [[Rapla Novaator]]
* [[Rapla Teataja]] (1933–1934)
* Rapla Teataja (1990–)
* [[Raplamaa Sõnumid]] 
* [[Raplamaa Ühistöö]] 
* [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991)
* Rassvet (Tallinn, 1927–28)
* Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26)
* Ravensburgi Postimees (1944)
* Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008)
* [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] 
* Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945)
* Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964)
* [[Referent]]
* Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne)
* der Refraktor (Tartu, 1836–1837)
* Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles)
* Reipalt kooli! (Tallinn, 2005)
* Reklaam (Tallinn, 1992)
* Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994)
* Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) 
* Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993)
* Respublika (Tallinn, 1989, vene k)
* Res Publica (Tallinn, 2003)
* [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k)
* Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k)
* Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k)
* [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]])
* Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k)
* [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k)
* [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k)
* Revelskaja mõsl
* Revelskii gorodskoi listok
* Revelskii kurjer (1923, vene k)
* Revelskii listok (1878, vene k)
* Revelskii listok (1912–1913, vene k)
* Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917)
* Revelskii russkii invalid (1930)
* Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)&lt;!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--&gt;
* Revelskije novosti (Tallinn, 1920)
* Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k)
* Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k)
* Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930)
* Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k)
* Rewideerija (Viljandi, 1908)
* Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990)
* Rindeleht (Tallinn, 1943–1944)
* Ringhäälingujaamade saatekavad
* Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941)
* Ringvaade (Tartu, 1933)
* Risti Ekspress (Risti, Läänemaa)
* [[Ristirahva Pühapäevaleht]]
* Rock Summer´91
* Rodina (Petseri, 1929)
* Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–)
* Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989)
* Roela sovhoosi infoleht (1987–1991)
* Roheline (Kuressaare, 1989)
* [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009)
* Roheline Keskkond (Tallinn, 2015)
* Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008)
* Roheline Pealinn
* Roheline Post (Tallinn, 1934)
* Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1991)
* Roheline Teataja (Tallinn, 2007–)
* [[Roheline Värav]] 
* Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947)
* Ronor (Haapsalu, 1988–1996)
* Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005)
* Rootsi (Tallinn, 2005)
* Rotala (Uuemõisa, Läänemaa)
* RS (Tallinn, 1935–1938)
* Rukkilill (Kuusalu, 2003 –)
* Russkaja gazeta (Tallinn, 1928)
* Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997)
* Russkii golos
* Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926)
* Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994)
* Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011)
* Russkii golos (Narva, 1923–1924)
*Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) 
* Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1990)
* Russkii Vestnik (Valga, 1990)
* Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935)
* Russkii svet (Tallinn, 1929)
* Ruupor (Kopenhaagen, 1946)
* Ruupor (Viljandi, 1998–1999)
* Ruupor (Tallinn, 2001–2005)
* Ruupor (Tallinn, 2010)
* [[Roosa Lipp]]
* [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992)
* Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921)
* Rõngulane (1998–)
* Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933)
* Rõuge Teataja (1931)
* Rägavere Valla Leht (2004–)
* Rändur (Tallinn, 1930–1931)
* Räpina Leht (1994–2000)
* Räpina Rahvaleht (2004–)
* [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990)
* Rääk (Tartu, 2004–2014)
* Rünnak (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]])

=== S ===
* Saarde Sõnumid
* Saaremaa (1913–1919)
* Saaremaa (1919–1929)
* Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004)
* Saaremaa Teataja (1929–1935)
* Saaremaa Teataja (2018–)
* Saarepeedi Sõnumid (1998–)
* Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993)
* [[Saare Muusika]]
* [[Saare Nädalaleht]]
* Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931; 8 numbrit)
* Saare Valla Teataja (1996–2017)
* [[Saarepeedi Sõnumid]]
* Saarlane (1884–1913)
* Saarlane (Kuressaare, 1999)
* [[Saarte Hääl (1988–1992)]]
* Saarte Kaja (Kuressaare, 1919)
* [[Saarte Suvenädal]]
* Saatus (Tartu, 2015–2021)
* Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015)
* Sabasõnumid (Tallinn, 2004)
* Sadam (Tallinn, 1935)
* Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999)
* [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] 
* Sakala erinumber (16.09.1941)
* Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978)
* Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929)
* Sakala Lisaleht (1878–1923)
* Sakala Pühapäev
* Saksa valik (Pärnu, 2005)
* Saksi Valla Leht (1992–2005)
* Sakutaja
* Salme Valla Infoleht
* [[Sammas (ajaleht)|Sammas]]
* Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938)
* San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975)
* San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973)
* Sangaste (1999–)
* [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914)
* Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa)
* [[Saue Sõna]] 
* Saue Sõnumid (2004–2005)
* Saue Valdur (2017–)
* Sauga Sõnumid
* Scanner (Tallinn, 2000–2005)
* Schengen (Tallinn, 2007)
* Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939)
* Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003)
* Seenior (Tallinn, 2005)
* Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989)
* Selskii vestnik (Tallinn, 2006–)
* Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007)
* Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne)
* 777 (Viljandi, 1993)
* Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–)
* Servitie (Kuusalu, 2001)
* [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] 
* Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017)
* Setumaa (Rõuge,1932)
* [[Severnoje Poberežje]] 
* Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944)
* Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–)
* Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919)
* [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane
* [[Siberi Tööline]]&lt;!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--&gt;
* Side (Saksamaa, 1945–1946)
* Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007)
* Signal (Tallinn 1927, vene k)
* Signaal (Tallinn 1935)
* Signal (Tallinn 1977–1989, vene k)
* Signaal (Tallinn, 1977–1989)
* Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992)
* Siidisellid (Tallinn, 1937)
* [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889)
* [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–)
* [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–)
* Silmatera (Tartu, 1989–1994)
* [[Sindi Sõnumid]] 
* [[Sinu Mets]] 
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]
* [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] 
* Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935.11.–1936.01.; 2 numbrit)
* [[Sirp ja Vasar]]
* SISINF (Stockholm, 1966–1970)
* Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–)
* Slovo derevni (Tallinn, 1926)
* [[SL Õhtuleht]] 
* Socium (Tallinn, 1997)
* Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008)
* [[Solvaja]] (Tallinn, 1989)
* Sonda Sõnumid
* Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–)
* Soome Laht (Tallinn, 1993)
* Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917)
* Soome tööle (Tallinn, 2005)
* [[Soov (ajaleht)|Soov]] 
* Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990)
* [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]]
* [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] 
* [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] 
* Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907)
* Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k)
* Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–)
* [[Sotsiaalne Demokraatia]]
* [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960)
* [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959)
* [[Sotsialistlik Küla]]
* [[Sotsialistlik Räpina]]
* Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944)
* Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959)
* [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]]
* [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941)
* Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941)
* Spartakus (Tallinn, 1922)
* Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–)
* Spiiker (Avinurme, 2000–)
* Spikker (Otepää, 2017)
* Spikker (Saue, 2001–)
* Spikker (Tallinn, 2009–2011)
* [[Spordileht]]
* Spordileht (Saksamaa)
* Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934)
* Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne)
* Sport ja auto (Tallinn, 1930)
* Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990)
* Sportkurjer (Tallinn, 1996–1998)
* Spravka EKE (Tallinn)
* Staadion (Tallinn, 2000–2008)
* Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953)
* [[Stahhaanovlik Töö]]
* [[Stalinlane]]
* [[Stalinlik Saak]]
* [[Stalinlik Sõprus]]
* [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956)
* Stalinlikul Teel
* [[Stalinlik Võit]]
* Stalinskaja Molodjož (1950–1956)
* Starter (K-Järve, 1989–1990)
*Starõi Narvskii Listok
*Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990)
*Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963)
*Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964)
* [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]]
* [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] 
* Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–)
* Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–)
* Straussiana Estonica (Elva, 1992)
* Suema (Kohila, 2002–)
* [[Supilinna Tirin]]
* Surju Sõnumid
* Suure-Jaani koguduse leht (2000–)
* Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944)
* Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958)
* Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956)
* Suvesirp (Tallinn, 1991),
* Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad)
* Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970)
* Svet i Krest (Tallinn, 1933)
* Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921)
* Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009)
* [[Sõdurileht]]
* Sõmerpalu Sõnumid (1997–)
* Sõmeru Sõnumid
* Sõna (Valga, 1907–1909)
* Sõna (Tallinn, 1924)
* Sõnasaatja (Põlva, 2013–)
* Sõnasild (New York, 1958)
* Sõnum (1924)
* [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906)
* [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]]
* Sõnumed (Tapa, 1990–)
* [[Sõnumed]] (Tapa, 1997)
* Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017)
* [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948)
* [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958)
* Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951)
* Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–)
* Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972)
* [[Sõnumileht]]
* Sõnumileht  (Tabivere, 1995–2017)
* Sõnumitooja (Viljandi, 1920)
* Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007)
* Sõnumitooja (NY, 1963–1964)
* Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991)
* Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907)
* Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–)
* Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966)
* Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002)
* [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]]
* Sõprus (Tallinn, 2004–2008)
* Sõrve Sõnum (Sydney, 1968)
* [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907)
* Säde (Tallinn, 1924)
* [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929)
* [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929)
* [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931)
* [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990)
* [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953)
* [[Sädemed]]
* Sädemed (Cleveland, 1956–1957)
* Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917)
* [[Sügise (ajaleht)|Sügise]]
* SÜG Press (Kuressaare, 2001–)
* Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990)
* Šag vperjod (2018–)
* Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960)
* Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014)
** Šengen (Tallinn, 2007–)
* Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–)
* Školnõi vestnik Maardu (2014–)
* Za Estoniu (Tallinn, 2008–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013)
* Želtjabr (Tartu, 1992)
* Žizn´ (Tallinn, 1920)
* Žizn´ (Tallinn, 1922)

=== T ===
* [[Taebla Traktorist]]      
* Taaralinn (Rootsi, 1962)
* Taarupgaardi Post (Taani, 1946)
* Taheva Häälekandja (1997–)
* [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009)
* [[Taarupgaardi Post]]
* Taebla Infoleht
* [[Taheva Häälekandja]]
* TallEPT (Harju m, 1989 –1990)
* (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991)
* Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad)
* [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989)
* Tallinna Post (1926–1940)
* [[Tallinna Postimees]] (1995–1999)
* [[Tallinna Päevaleht]] (1914)
* Tallinna Päevaleht (1918)
* Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918)
* Tallinna Päevalehe jutulisa (1918)
* Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016)
* Tallinna Skout (1925–1926)
* [[Tallinna Sõber]]
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922)
* Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931)
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009)
* Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010)
* Tallinna Turud (2017)
* [[Tallinna tööline]]
* [[Tallinna Uudised]] (1910–1919)
* [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]]
* [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989)
* Tallinskii Russkii Golos (1932–1934)
* Tallinskii vestnik (2006–)
* Talunik (Tallinn, 1917)
* Talunik (Tallinn, 1991)
* [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941)
* [[Talurahvaleht]] (1944–1951)
* Tamme-Press (Tartu, 1998–1999)
* Tamsalu Ajaleht
* Taninfo (Tallinn, 2003–2004)
* Tank (Tõlliste, 2004)
* Tankla (Valga, 2009–2019)
* [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935)
* [[Tapa Post]] (Tapa, 1933)
* Tapaskije Vesti (2007–2022)
* Tapaskije Vesti (2000–2017)
* [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935)
* [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930)
* [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929)
* Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004)
* Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009)
* Tareva (Tartu, 1972–1981–)
* Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009)
* [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]]
* Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991)
* Tartu Börs (2000–2001)
* [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882)
* Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990)
* Tartu KEK (Tartu, 1985–1991)
* [[Tartu Kommunist]]
* [[Tartu Linnaleht]]
* Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917)
* Tartu Maaleht
* Tartu Maarja Kuulutaja (2001)
* Tartu Maarja leht (2001)
* Tartu Noorproleet (1928)
* Tartu Näituse Teataja (1931–1938)
* Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939)
* Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–)
* Tartu Postimees (Tartu, al 1993)
* Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969)
* Tartu Postipoiss (1989–1990)
* [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...)
* [[Tartu Päevaleht]]
* Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad)
* [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]]
* [[Tartu Teataja]]
* [[Tartu Teataja (1924–1927)]]
* [[Tartu Tudeng]]
* Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917)
* Tartu Uudised (1928)
* Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] 
* Tartumaa &lt;!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--&gt;
* Tartumaa (Tallinn, 1996)
* Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008)
* [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998)
* [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...)
* Tartu Õigus (1917)
* Tartu Valla Kuukiri
* Tarupettäi
* Tarvastu Teataja
* Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994)
* [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998)
* Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998)
* Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad)
* Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) 
* (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999)
* Teabeleht 1 (Viimsi, 1996)
* Teabeleht   Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015)
* [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924)
* Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932)
* Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934)
* Teataja (Võru, 1918)
* [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922)
* Teataja (Võru, 2000)
* Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991)
* [[Teataja (Stockholm)]]
* [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]]
* Teataja, Eesti Gaasi infoleht&quot; (Tallinn, 1936–2021)
* Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990)
* Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008)
* Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988)
* Teataja (Haaslava, 1994)
* Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942)
* Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008)
* Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989)
* (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994)
* Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium
* Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989)
* [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994)
* [[Teataja]] (1901–1905)
* Teataja (Eesti, 1947–1949)
* [[Teataja Nalja Lisa]]
* Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925)
* Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002)
* Teated (Saksamaa, 1960)
* Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944)
* Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917)
* Teated (Dortmund, 1953–1967)
* Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989)
* Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923)
* Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927)
* Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971)
* Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962)
* Teatriuudised (Tallinn, 1989)
* Teave (Tallinn, 1988–1990)
* Tee Kommunismile
* Teelahe (Pärnu, 2008)
* TeeLeht (Lehtse, 1996)
* [[Teel Kommunismile]]
* [[Tegelikkuse Keskus]]
* Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958)
* Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008)
* Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990)
* Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008)
* [[Tehnika Võit]]
* Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933)
* Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005)
* Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990)
* [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]]
* Telegramm (Tallinn, 1932–1939)
* Telegramm (Tartu, 1933–1934)
* Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919)
* Telekraat (Tallinn, 1993)
* [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–)
* Televidenije
* [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995)
* [[Televisioonileht]]
* Tempo (Tallinn, 1931–1932)
* Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne)
* [[Teoinimene]]
* Teovägi (Tallinn, 1989)
* [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940)
* Teravilja- ja Õlikultuuride Turg  (Tallinn, 1999–2007)
* Te-Re : &quot;Teated ja Reklaam&quot; (Tallinn 1991–1993)
* Tere, Eesti! (Tallinn, 2013)
* Tervise Edendaja (Põlva, 2004)
* Tervise Edendaja (Rapla, 2004–)
* [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023)
* Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017)
* Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012)
* Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004)
* [[Terviseuudised]]
** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947)
* TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985–
* TG Express (Tapa, 1996–)
* TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985)
* [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996)
* [[The Baltic Observer]]
* [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940)
* [[The Estonian Independent]]
* [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht''
* Tiirutaja (Tartu, alates 2008)
* Tikker (Lihula, 2010)
* Tindinokk (Taani, 1946)
* Tipa Tapake (Tartu, 1995)
* Tipa-Tapake (Tallinn, 1996)
* [[Toila Valla Leht]]
* Tomus (Tallinn, 1988–1989)
* [[Tootsi Teataja]]
* Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923)
* Torgu Valla Leht (1995–2017)
* [[Torma Stahhaanovlane]]
* Torma Valla Teataja (1996–2017)
* Tormozilka (Tartu, 1996)
* Torniööbik (Rõuge, 2015–2017)
* Totalisaator (Tallinn, 2007)
* [[Traktor (ajaleht)|Traktor]]
* Traktorist
* [[Traktoristi Hääl]]
* Traktoristi Sõna
* Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004)
* Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–)
* Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022)
* Tribüün (Tallinn, 2001–2005)
*[[Trinokkel]]
* Trudovoi Putj (Tallinn, 1940)
* Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija
* Trump (Tartu, 1993)
* Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990)
* Tsement (Kunda, 1988)
* Tsenter (Väimela, 2016–2018)
* Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–)
* Tsoon (Tallinn, 2007–2017)
* Tsooru (1989)
* TSS! (Tallinn, 2002)
* Tšass (Tallinn, 1925–1926)
* Tšilli (Viimsi, 2007–2010) 
* Tšudskoje poberežje
* Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990)
* ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930)
* Tudengileht (Tallinn,1995–2011)
* Tudulinna Hääl (1930–1931)
* Tudulinna Leht (1997–2017)
* Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi  1986–2008)
* Tulehoidja (Kotkajärve, 1958)
* [[Tule Tee]]
* Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988)
* Tulevik (Peterburi, 1907)
* Tulevik (Tallinn, 1917)
* Tulevik (Tallinn, 1921–1923)
* Tulevik (Tartu, 1932–1933)
* Tuleviku Nimel (Audru, 1996–)
* Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009)
* [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001)
* Turism (Tallinn, 2006)
* [Tartu] Turu Teataja (2019)
* [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]]
* [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]]
* TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne)
* TV Leht (Tallinn, 1993–1995)
* TV Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* TV nedelja (Jõhvi, 1998–)
* Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003)
* Tvoi Dom (Rakvere, 1990)
* TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne)
* TV7 Uudised (Pärnu, 2010–)
* Tõde (Tallinn, 1924)
* Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953)
* Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933)
* Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963)
* Tõlliste Teataja
* Tõrva Spordileht (1958–1959)
* Tõrva Sõnumid (2012–2017)
* Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927)
* Tõrva Teataja (1995–1996)
* Tõrva Teataja (2018–2023)
* [[Tõstamaa Tuuled]]
* [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905)
* Tähtvere Elu
* Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989)
* Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957)
* Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954)
* Tänapäev (Tõrva, 1932)
* Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991)
* Tänapäev (Pärnu, 1989–1992)
* Tänapäev (Tallinn, 2002–2004)
* [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909)
* Tööelu (Tallinn, 2013)
* Töö Hääl (Narva, 1914)
* Töö Hääl (Tallinn, 1919)
* Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005)
* Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010)
* Töö Kiir (Narva, 1914)
* Töökoda (Tallinn, 1988)
* Tööliit (Tallinn, 1923–1926)
* Tööline (Tallinn, 1917–1918)
* Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118])
* Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai)
* Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923)
* [[Töö Lipp]]
* Töö Lipp (Tartu, 1917)
* Töö Lipp (Tallinn, 1923)
* Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959)
* Töö Mees (Tallinn, 1919)
* Töö Täht (Tallinn, 1922–1923)
* [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953)
* Töölised, edasi! (1929)
* Tööliste Aeg
* Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930)
* Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938)
* Tööliste Kiir (Tallinn, 1927)
* [[Tööliste Leht]]
* [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923)
* [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923)
* Tööliste Võitlus (1932)
* Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908)
* [[Töörahva Elu]]
* Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944)
* Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918)
* [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952)
* [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941)
* Töörahva Siht (Tallinn, 1924)
* [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja''
* Töörõõm (Tallinn, 2005–2007)
* [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959)
* [[Töötav Järvalane]] (1941)
* [[Töötav Läänlane]]
* Töövõimeleht (Tallinn, 2015)
* [[Türi Rahvaleht]]
* Türi Uudisleht (1932–1935)
* Türi Uudisleht (2003–2004)
* Türi Valla Külaleht (2004)
* [[Türilane]] (1929)
* Tüüger (Tallinn, 2005)
* Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945)

=== Z ===
* [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–)
* Za Estoniju (Tallinn, 2008–)
* Zdravstvui, Maardu!
* Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–)
* Za narod! (Narva, 2004–)
* Za narod! (Tallinn, 2004–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920)
* Za Rodinu (Tallinn, 1944)
* Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–)
* Zeitung für Stadt und Land 
* Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–)
* Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962)
* Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017)
* Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–)
* Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–)
* Ziņotājs (Valga, 1917)
* [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922)
* Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–)
* Zur Lage (Tallinn, 1944)
* Zveno (Tallinn, 1932, vene k)
* [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918)

=== U ===
* Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989)
* Ufo-Revju (Tartu, 1990)
* Ugala (Valga, 1928–1929)
* Ugala (Võru, 1931–1932)
* Ugandi (ajaleht)
* [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]]
* Ugandi (Tartu, 2012)
* Uisuleht (Tallinn, 2005–)
* Ulak (Viljandi, 1907–1910)
* [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–)
* Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996)
* UndserWort (Tartu, 1931–1937)
* Unihea (Kuressaare, 1994)
* [[Universitas Tartuensis]]
* Upsala Postinaine (Uppsala, 1962)
* Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918)
* Urvaste Kirik (2000–)
* [[Urvaste Valla Leht]]
* Ust´-Narva (Narva, 2006)
* Utro pravdõ (Tallinn, 1917–1918)
* Utšitel (Tallinn, 1990–2017)
* Utšitel. Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991)
* Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, alates 2001)
* [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906)
* Uudised (Tartu, 1929–1930)
* Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006)
* Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946)
* Uudised / Viimsi Vesi (2007)
* Uudisleht (Tallinn, 1927–1940)
* Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968)
* Uudne Linn (Tartu, 1932–1937)
* Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934)
* Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010)
* Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969)
* [[Uus Aeg]]
* Uus Aeg (Tallinn, 1930)
* Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935)
* Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Uus Eesti]]
* [[Uus Eesti (1930)]]
* Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]]
* Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978)
* Uus Eesti (Tallinn, 1991)
* Uus Eesti (Pärnu, 1999)
* [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940)
* Uus Elu (Pärnu, 1941–1944)
* Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933)
* [[Uus Elu (Rakke)]]
* [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]]
* [[Uus Elu]]
* Uus Elu (Tallinn, 1989)
* Uus Elu (Sydney, 1968–1975)
* [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989)
* Uus Ilm (Narva, 1919–1920)
* [[Uus Järvalane]] (1944–1945)
* Uus Kodu (Sao Paulo, 1926)
* [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus)
* Uus Lehekülg
* Uusleht (Narva, 1912–1918)
* Uusleht (Viljandi, 1928)
* Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921)
* [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926)
* [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Nõmme Leht]]
* Uus Postimees
* Uus Postimees
* [[Uus Päevaleht]]
* Uus Pärnu Postimees (1917–1918)
* Uus Rada (Petseri, 1941–1944)
* Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927)
* Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907)
* [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929)
* [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala)
* Uus Sõna (Tartu, 1934–1935)
* Uus Sõna (USA
* [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962)
* Uus Tee (Võnnu, 1951–1953)
* Uus Tee (Helsingi, 1989)
* Uus Töö (Tallinn, 1922)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908)
* [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918)
* [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928)

=== V ===
* Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k)
* Vaade ((Tallinn, 1907–1908)
* [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906)
* Vaatleja (Tallinn, 1990–1994)
* Vabadus (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vaba Eesti (Peterburi, 1918)
* [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934)
* Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit)
* [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964)
* [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949)
* Vaba Eestlane (Eesti, 1944)
* [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001)
* Vaba Elu (Toronto, 1971–1972)
* Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990)
* [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990)
* Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938)
* Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938)
* Vaba Naine (Pärnu, 1932)
* Vabariik (Tallinn, 2004–2006)
* [[Vaba Saaremaa]]
* Vaba Sõna
* Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995)
* [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vabadus (Võru, 1918)
* [[Vabadussõjalaste Koduleht]]
* Vabadusvõitlus (N.Y., 1954)
* Vabakaja (ainus nr 3.05.2024)
* Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995)
* [[Vahipostil]]
* [[Väike-Ameerika Hääl]]
* [[Vaivara Kaja]] 
* [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952)
* [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) &gt; alates 1941 [[Valga Bolševik]]
* [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) &gt; 1963 nimemuutus &quot;Kommunist&quot;
* [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017)
* Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012)
* [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994)
* Valga-Valka Linna Leht
* [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti)
* [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) &gt; alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] &gt; Valgamaalane (1988–2017)
* [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number)
* [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906)
* Valgus (Orava, 1997–)
* Valguse Kaja (Tallinn, 1990–)
* [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019)
* Vallaelu (Laimjala, 1997–2017)
* Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa)
* Vallakaja (Laeva, Tartumaa)
* Valla Teated (Põlva, 2003–2013)
* [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]]
* [[Valla Sõnumid]]
* [[Valla Vaatleja]]
* [[Vallakaja]]
* Valla Teataja (Halinga)
* Valla Teataja (Mooste)
* Valla Teated (Põlva)
* [[Vana Meie Mats]]
* Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–)
* Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945)
* Varia (Valga, 1989)
* Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006)
* [[Vändra Teataja]]
* [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937)
* Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit)
* Varbla Valla Infoleht
* Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856)
* Variantõ (Tartu, 1990)
* Varstukas (Varstu, 2000–2010)
* Varstu Valla Infoleht (2006–)
* Vasalemma Vald (1994–2017)
* Vasalemma Vald/Volost'  Vazalemma (1999–2017)
* Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–)
* Vastseliina Valla Teated (2004–)
* Vedomosti (Narva, 1990–1992)
* Veeleht (Tallinn, 2003–2006)
* Veeleht (Türi, 2014)
* Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–)
* Veimevakk (Saksamaa, 1944)
* [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht
* VEMO Leht (Tartu, 1984–1989)
* Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009)
*Vernõi putj (Tallinn, 1920)
* Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918)
* [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005)
* Vesikelluke
* Vesistaja (Rapla, 2006–2008)
* Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991)
* Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141)
* [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–)
* Vesti Estonii (Tallinn, 2008–)
* Vesti HK Scan Baltic (Tallinn, 2013)
* Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–)
* [[Vesti Nedeli]]
* Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–)
* Vesti Põhja-Tallinna (2001–)
* Vestnik (Saaremaa, 1988–1989)
* Vestnik (Tallinn, 1996–)
* Vestnik (Tallinn, 2001–)
* Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–)
* Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–)
* Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–)
* Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007)
* Vestnik ISS (Tallinn, 2009–)
* Vestnik Jõhvi (1992–)
* Vestnik Jõhvi (2008–)
* Vestnik Kalamaja (Tallinn)
* Vestnik Kohtla-Järve (2006–)
* Vestnik Kutsekoda (2012)
* Vestnik Maardu (2000–)
* [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...)
* Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003)
* Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–)
* Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992)
* Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013)
* Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932)
* Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Tallinna Turud (2015–)
* Vestnik Tartu (1992)
* [[Vestnik Tartu]]
* Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004)
* Vestnik Valga (2011–2017)
* Vestnik Viimsi (2011)
* Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–)
* Vetšernii Kurjer (1991–1995)
* [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991)
* Vetšernii vestnik (1995–1997)
* Viadukt (Tallinn, 2002
* Vihula Valla Leht–2013)
* [[Vibulane]]
* [[Videvik (ajaleht)|Videvik]]
* Vigala Sõnumid
* Viimasel Minutil (Lakewood, 1967)
* Viimsi Pank (1992)
* [[Viimsi Teataja]]
* Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996)
* Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013)
* [[Viiteleht]]
* Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007)
* Viljandi (1990–2001, vene k)
* Viljandi (1999–)
* [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021)
* Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht)
* Viljandimaa Kirik (1989–1990)
* Viljandi Maakonna Teataja
* Viljandi Teataja (1918)
* Viljandi Uudised (1927–1929)
* Virgats (Reiu, 1936)
* Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–)
* Virk ja kraps (Tallinn, 2005)
* Virmaline (1898)
* [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907)
* [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898)
* [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897)
* Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933)
* Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956)
* [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934)
* [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911)
* [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889)
* Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966)
* Viru Maaleht
* Virumaa (Narva, 1922–1923)
* Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932)
* Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007)
* Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008)
* [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...)
* Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–)
* [[Virumaa Süda]]
* [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...)
* [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992)
* Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991)
* Viru-Nigula Teataja
* [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021)
* Viruskundra (Võru, 1989–2007)
* [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950)
* Virvik (Kuressaare, 1989–1992)
* [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009)
* Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne)
* Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.)
* Viuu (Tallinn, 1995–2008)
* Vkus žizni (Tallinn, 2003–)
* Voh 2.0 (Kehra, 1994 –)
* Vollekiri (Tallinn, 1988–1990)
* Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–)
* Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990)
* Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991)
* Voog (Tallinn, 1935)
* Vot nii (Põlva, 1990; Viljandi, 2001–2004)
* Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004)
* [[Vperjod]] (''Вперед'')
* Vremennik Estljandskoi gubernii (1893)
* Vshodõ (Narva, 1928)
* Vzgljad (Tallinn, 1995–1999)
* Võbor (Tallinn, 1993)
* [[Võhma Linnaleht]]
* Võhma Paremad Uudised
* [[Võit (ajaleht)|Võit]]
* Võitleja (Pärnu, 1905)
* Võitleja (Pärnu, 1918)
* Võitleja (Pärnu, 1990)
* Võitlev Eestlane (Tartu, 1943)
* [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989)
* Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001)
* Võitlus (Tallinn, 1918–1919)
* [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934)
* Võitlus (Pärnu, 1933–1934)
* Võitlusrinne (Tallinn, 1933)
* Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932)
* Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad)
* Võitluse Lipp (Tallinn, 1933)
* Võitluse Teedel (1993–2012)
* Võnnu Valla Infoleht
* [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]
* [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997)
* Võru Joru (Adelaide, 1968–1969)
* Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010)
* [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919)
* [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013)
* [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–)
* [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997)
* Võrumaa (1922–1923)
* Võrumaa (1989)
* Võrumaa Elu (1925–1926)
* Võrumaa Praostkonna Leht (1932)
* Võrumaa Suvi (2011–2012)
* [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016)
* Võru Maaleht
* [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999)
* Võru Teataja
* [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996)
* [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997)
* [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002)
* Võrumaa (2017)
* [[Võrumaa Teataja]]
* Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014)
* Väike Eesti Sõna
* Väike Kiir (Austraalia, 1956)
* Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023)
* Välis-Eesti
* [[Vändra Kaja]]
* Vändra Leht (1939)
* Vändra Sõnumed (1932–1935)
* Vändra Teataja (1997–)
* Vändra Uudised (1935–1939)
* Värat (Tartu, 2007–2015)
* Värdjas (Salzburg, 1945)
* Värska Valla Sõnumid
* Väätsa Valla Teataja

=== W ===
* Wabadus (Viljandi, 1997 –)
* [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) &lt;!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--&gt;
* [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k)
* Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)&lt;!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--&gt;
* Wellesto (Tallinn, 1988)
* Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k)
* Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959)
* Wirulane (Haljala, 1987-89)
* Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944)

=== Õ ===
* [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007)
* Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995)
* Õhtu Tuled
* [[Õhtuleht (Tallinn)]]
* [[Õhtuleht]]
* Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008)
* Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011)
* Õigus (Tallinn, 1907–1910)
* Õisu ST (Õisu, Viljandimaa [1989 jaan.–1990 apr.])
* Õisu (1990 mai – 1991)
* Õkva (Tallinn, 2013)
* [[Õpetajate Leht]]
* Õpilasleht (Tartu, 1932–1939)
* Õpilasleht (Tartu, 2007–2008)
* Õpimets (Lohusuu, 2004–2005)
* Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018)

=== Ä ===
* [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003)
* Ärataja (Põlva, 1991–1993)
* Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996)
* [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993)
* [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992)
* [[Ärileht]]
* Ärimees (Tallinn, 1989–1990)
* [[Äripäev]]
* Äriöö (Rakvere, 1993)
* [[Ärka Eesti]]

=== Ö ===
* Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?)
* Ökula (Tallinn, 2000–)
* Ökull (Saksamaa, 1946)
* Öökull (Tallinn, 1989)
* Öökulli Teataja (Maidla, 2002–)
* Öösel (Kuressaare, 2004)

=== Ü ===
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969)
* Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970)
* Ühendus (Tallinn, 1923–1927)
* Ühendus (Tallinn, 1999–2003)
* Üheskoos (Viljandi, 2012–2017)
* Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940)
* Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles)
* Ühinemisleht
* Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966)
* Ühisleht (Põltsamaa, 2004)
* Ühisleht (Rakvere, 2009)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003)
* Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k)
* [[Ühistuleht]]
* Ühistöö (Viljandi, 1919)
* Ühistöö (Tallinn, 1928)
* [[Ühistöö Jõud]]
* [[Ühistöö Võit]]
* [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)&lt;!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--&gt;
* [[Üitsainus Mulgimaa]]
* Üle Lahe (Soome, 1943–1944)
* [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]]
* Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008)
* [[Üliõpilasleht]]
* [[Üliõpilaste Leht]]
* ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969)
* XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne)

==Vaata ka==
*[[Eesti ajakirjade loend]]

==Välislingid==
* [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast.

[[Kategooria:Eesti ajalehed| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]]</text>
      <sha1>8cwx0tzqfs4tpb7lln9j7kwxuflazui</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väetis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7396</id>
    <revision>
      <id>7265132</id>
      <parentid>7241119</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:30:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58423-86</username>
        <id>241169</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7265132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1799" sha1="i9piaovuilvzs7df3o2x5e028c0m8en" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
[[Pilt:Results of Fertilizer test field Tennessee Valley Authority 1942.gif|pisi|[[Tennessee jõgi|Tennessee jõe]] [[Tennessee jõe org|orus]] 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte]]
'''Väetis''' ehk '''väepis''' loodustab [[taimed|taim]]e koitumist ja sellega taasnevat tasvamist. Kaime tasvutohale väepise lisamist nimekakakse [[väetamine|väepamiseks]].

Kaim omastab väepist juurte või lehtede kaudu.

Väetise koostis võib olla [[orgaaniline aine|orgaaniline]] (sisaldab orgaanilisi aineid) või [[anorgaaniline aine|anorgaaniline]] (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest [[kemikaal]]idest või [[mineraal]]idest). Väetis võib olla ka naturaalne (näiteks [[turvas]] ja mineraalide setted), toodetud looduslike ([[kompostimine]]) või keemiliste protsesside (näiteks [[Haberi protsess]]) kaudu.

== Väetise liigitamine ==
Väetis jaguneb kaheks rühmaks: [[orgaanilised väetised|orgaaniline]] ja [[mineraalväetised|mineraalväetis]].

Tähtsamad orgaanilised väetised on [[sõnnik]], [[virts]], [[kompost]] ja [[turvas]]. Turvast kasutatakse esmalt loomadele [[allapanu]]ks ja veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.

Mineraalväetis koosneb taimedele vajalikest toitainetest. Seda saadakse [[maavarad]]est, aga toodetakse ka tööstuslikult. Lämmastikuühendeid sisaldavat väetist nimetatakse [[lämmastikväetised|lämmastikväetiseks]]. Seda vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed [[fosforväetised|fosforväetisest]] saadavaid kaaliumi- ja fosforiühendeid.

Suure saagi saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi samal ajal.

== Vaata ka ==
* [[guaano]]
* [[haljasväetis]]
* [[pudrett]]
* kevin vaas

[[Kategooria:Väetised| ]]</text>
      <sha1>i9piaovuilvzs7df3o2x5e028c0m8en</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7265303</id>
      <parentid>7264786</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:27:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* D */</comment>
      <origin>7265303</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="231702" sha1="5oq6tpp1mx7ir5f6nwz5aqa8v8twahy" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Nicolás Acevedo]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Rayan Aït-Nouri]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Yunus Akgün]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Fermín Aldeguer]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[André Almeida (sündinud 2000)|André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Jaidon Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Adil Aouchiche]] -  [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Luiz Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Fisnik Asllani]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Youcef Atal]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Josh Awotunde]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Leonardo Balerdi]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Jure Balkovec]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Valentín Barco]]
- [[Bradley Barcola]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Enis Bardhi]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Enea Bastianini]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Martin Baturina]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Maximilian Beier]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jobe Bellingham]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Mohamed Belloumi]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Orlando Bennett]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Lucas Beraldo]]
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Sebastian Berhalter]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Etrit Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Beto (sündinud 1998)|Beto]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Mads Bidstrup]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Tyler Bindon]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Daniel Bîrligea]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Ludodvic Blas]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Andris Blicavs]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Oscar Bobb]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Yannick Bolasie]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Toni Bou]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Martin Braithwaite]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Jarrad Branthwaite]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Taliyah Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Nathaniel Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Adalberts Bubenko]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Michael Burton]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Ben Cabango]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Leandro Cabrera]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Jonathan Cafú]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[George Campbell (jalgpallur)|George Campbell]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[John Capel]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Johnny Cardoso]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Jorge Carrascal]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Cameron Carter-Vickers]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Kevin Castaño]]
- [[Taty Castellanos]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Arthur Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Rayan Cherki]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Reynold Cheruiyot]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Mohamed-Ali Cho]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Jake Clarke-Salter]]
- [[Jordy Clasie]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Tina Clayton]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Emma Coburn]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Saúl Coco]]
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Roland Collombin]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Levi Colwill]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Tommy Conway]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[José Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Carlos Coronel]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Diogo Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Conor Coventry]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Charlie Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Cal Crutchlow]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Patrick Cutrone]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Andrea Dallavalle]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Mikkel Damsgaard]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Jay Dasilva]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Ben Davies (sündinud 1995)|Ben Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Zeno Debast]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Justin Devenny]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Andy Díaz]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Andy Diouf]]
- [[El Hadji Malick Diouf]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Walter Dix]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Désiré Doué]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Bruno Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jimmy Dunne]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Lyndon Dykes]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Torri Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Jurgen Ekkelenkamp]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Souffian El Karouani]]
- [[Anthony Elanga]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Endrick]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Pio Esposito]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Maxime Estève]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]
- [[Dorcus Ewoi]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Abdul Fatawu]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Equi Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Raúl Fernández]]
- [[Matias Fernandez-Pardo]]
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Colette Flesch]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Alan Franco]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Jacques Freitag]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Iván Fresneda]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Jeremie Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Bruno Fuchs]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Ethan Galbraith]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Ben Gannon-Doak]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Aleix García]]
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Joan Garcia]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Rodrigo Garro]]
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Juri Gertsev]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[Billy Gilmour]]
- [[John Gilmour]]
- [[Santiago Giménez]]
- [[Gvidas Gineitis]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Makenson Gletty]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Mika Godts]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Andrés Gómez (jalgpallur)|Andrés Gómez]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Armando González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Jehue Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Artjom Gornostajev]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Konstantin Gradopolov]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Karlan Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Archie Gray]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Dominik Greif]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Ilia Gruev]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Marco Grüll]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Artur Victor Guimarães]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[Arda Güler]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Erling Haaland]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Hákon Haraldsson]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Endrik Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Quilindschy Hartman]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Sifan Hassan]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Hans-Christian Hausenberg]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Aune Heggebø]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Aarne Hermlin]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rasmus Højlund]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Timo Horn]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Jessica Hull]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Merlin Hummel]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Karel Hussar]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Dominic Hyam]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Larissa Iapichino]]
- [[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Adam Idah]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Sten-Erik Iir]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Nestory Irankunda]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Wilson Isidor]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Ardian Ismajli]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Goran Ivanišević]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Tomoki Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Nicolas Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Jérémy Jacquet]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Jordan James]]
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Celina Jesionowska]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Viktor Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Brennan Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Jason Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Josip Juranović]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Ferran Jutglà]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Gerda van der Kade-Koudijs]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaan Kairinen]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Christopher Kalev]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Kings Kangwa]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Sigrid Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Deniss Kapustin]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Emmanouíl Karalís]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Takamoto Katsuta]]
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Olivier Kemen]]
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Marc-Oliver Kempf]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[Nadine Kleinert]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Mõhhailo Kohhan]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Peep Koidu]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Manu Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Ville Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Silja Kosonen]]
- [[Nadežda Kossintseva]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Matěj Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Fjodor Krassikov]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Filip Krovinović]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Piret Krutob]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Riko Raimond Kubja]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Jüri Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Rudolf Künnapas]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Nick Kyrgios]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Senne Lammens]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Sondre Langås]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Hugo Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Paul Richard Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Enzo Le Fée]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Florian Lejeune]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Natalia Linares]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Dejan Ljubičić]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Dominic Lobalu]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Grigori Loorand]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Timo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Fermín López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José Manuel López]]
- [[José María López]]
- [[Marcos López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Dominik Lopuhhin]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Jorge Lorenzo]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Sandi Lovrić]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Yemisi Mabry]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Kevin Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Timothy Mack]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Kobbie Mainoo]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[Tomasz Majewski]]
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Dennis Man]]
- [[Rey Manaj]]
- [[Elijah Manangoi]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Rolando Mandragora]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ryan Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Marcos Leonardo]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Mart Markus]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Omar Marmoush]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Kurtis Marschall]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Gerard Martín]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Emiliano Martínez (sündinud 1999)|Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Toni Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Gelson Martins]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Linet Masai]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Han-Noah Massengo]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Ibrahim Maza]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Igor Matanović]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Konstantínos Mavropános]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[James McAtee]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Scott McKenna]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Daniil Medvedev]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Irina Melešina]]
- [[Birger Meling]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Zoltán Melis]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Juta Meri]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Ivan Mesík]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Elmar Mike]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Jack Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Alan Minda]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Joan Mir]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Tyrick Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Jayson Molumby]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Jon Moncayola]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Beth Mooney]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Silinda Morales]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Diogo Moreira]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Ilaix Moriba]]
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Hiroaki Morishima]]
- [[Ryōya Morishita]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Sergei Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Tyler Morton]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Ernest Muçi]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Timothé Mumenthaler]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Víctor Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Vedat Muriqi]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Jacob Murphy]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Raido Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Markus Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Sebastian Nanasi]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Bayapo Ndori]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Kosta Nedeljković]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Aarne Nirk]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Felix Nmecha]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ernest Nuamah]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Antonio Nusa]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Ethan Nwaneri]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Adam Obert]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Jake O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jennifer Oeser]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Arthur Okonkwo]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Maduka Okoye]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Junior Olaitan]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Christian Oliva]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Dani Olmo]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Tani Oluwaseyi]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Dara O'Shea]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Cole Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Troy Parrott]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Nico Paz]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Sally Pearson]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Adrià Pedrosa]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Ana Peleteiro-Compaoré]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Pepê]]
- [[Kojo Peprah Oppong]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[Lucas Perri]]
- [[David Perron]]
- [[Máximo Perrone]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Lukas Petkov]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Đorđe Petrović]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Asha Philip]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jaden Philogene]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Mats Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Mathieu van der Poel]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Noè Ponti]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ksenia Popkova]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Freddie Potts]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Alexander Prass]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Marc Pubill]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Gustavo Puerta]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Anatoli Purtov]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Eduardo Quaresma]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Leopold Querfeld]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Robin-Christopher Raimo]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Luca Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Nicolas Raskin]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Federico Redondo]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Ludovit Reis]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Tauno Riibak]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Jorgen Rikberg]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Rodrigo Riquelme]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Robin Risser]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Mélina Robert-Michon]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Kevin Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Vitor Roque]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Matteo Ruggeri]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Alessia Russo]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Casper Ruud]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Marie Ruumet]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jelena Rõbakina]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Victor Sá]]
- [[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Noah Sadiki]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Henri Sai]]
- [[Djabir Saïd-Guerni]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
- [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Antonio Sanabria]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Oihan Sancet]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Liam Scales]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Garrett Scantling]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Andreas Schjelderup]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Alex Scott]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Djamel Sedjati]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Nicolas Seiwald]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Egil Selvik]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Seol Young-woo]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Edmund Serem]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Joaquin Seys]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Vincent Sierro]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Niko Sigur]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Abdallah Sima]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Akani Simbine]]
- [[Dave Sime]]
- [[Giovanni Simeone]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Ellis Simms]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Danel Sinani]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Oliver Skipp]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Kamila Skolimowska]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Petri Skriko]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Matías Soulé]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Grace Stark]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[David Strelec]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Elliot Stroud]]
- [[Pascal Struijk]]
- [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Luka Sučić]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Zion Suzuki]]
- [[Yuito Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Daniel Svensson]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Williot Swedberg]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Benjamin Šeško]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Jan Štefela]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Tina Šutej]]
- [[Amálie Švábíková]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Warren Zaïre-Emery]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Hugues Fabrice Zango]] -
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Emma Zapletalová]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Johann Zarco]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Besfort Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jie]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Martín Zubimendi]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Vera Zvonarjova]] -
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Marie-Josée Ta Lou-Smith]]
- [[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Haris Tabaković]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Daijirō Takakuwa]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Asuna Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Muamer Tanković]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Jackson Tchatchoua]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Alfred Teearu]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Aleksa Terzić]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Robert Tesche]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Dominic Thiem]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Sorba Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean-Clair Todibo]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Veselin Topalov]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Alex Tóth]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Bazoumana Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[James Trafford]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Philipp Treu]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Julia Trynova]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Stéfanos Tsitsipás]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Olaf Tufte]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Bill Tuiloma]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Toomas Turb]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Ayase Ueda]]
- [[Naomichi Ueda]]
- [[Tadahiko Ueda]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Shinsaku Uesugi]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Jonas Urbig]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Mia Mireia Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Josha Vagnoman]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Oskar Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Kristo Vaikmaa]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Wout van Aert]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[Vanderson]]
- [[Maarten Vandevoordt]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Kert Varik]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Augenijus Vaškys]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Oskar Veldemann]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Alejo Véliz]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Hanno Velt]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Anouk Vetter]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Victor Pálsson]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Lawrence Vigouroux]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Milán Vitális]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Mërgim Vojvoda]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Luka Vušković]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Kyle Walker-Peters]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Christian Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Audrey Werro]]
- [[Maddison-Lee Wesche]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Mats Wieffer]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Nico Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Patrick Wimmer]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Lisanne de Witte]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[John Yeboah]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>5oq6tpp1mx7ir5f6nwz5aqa8v8twahy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hanno Pevkur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8256</id>
    <revision>
      <id>7265342</id>
      <parentid>7264821</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265342</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18696" sha1="47ov52stzv6h5o04bfr30npla7hxaw8" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}}
{{Infokast president
| nimi = Hanno Pevkur
| pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022)

| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2007 – 2009 &lt;br/&gt; 23. november 2016 – 18. juuli 2022 &lt;br/&gt; 16. september 2026 –
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 

| amet2 = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgu2 = [[18. juuli]] [[2022]]
| ametiajalõpp2 = [[15. september]] [[2026]]
| eelmine2 = [[Kalle Laanet]]
| järgmine2 = [[Martin Herem]]
| amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees
| ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017
| ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018
| eelmine10 = 
| järgmine10 = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti siseminister]]
| ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]]
| ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]]
| eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]]
| järgmine3 = [[Andres Anvelt]]
| amet4 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]]
| ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]]
| eelmine4 = [[Kristen Michal]]
| järgmine4 = [[Andres Anvelt]]
| amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]]
| ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]]
| ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]]
| eelmine5 = [[Maret Maripuu]]
| järgmine5 = [[Taavi Rõivas]]
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem
| ametiajaalgus7 = 2003
| ametiajalõpp7 = 2005
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees
| ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017
| ametiajalõpp8 = 22. märts 2018
| amet9 = 
| ametiajaalgus9 = 
| ametiajalõpp9 = 
| eelmine9 = 
| järgmine9 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}}
| sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = eestlane
| partei = [[Eesti Reformierakond]]
| abikaasa = Helin Pevkur
| vanemad = 
| lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur
| sugulased = 
| elukoht = Tallinn
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
[[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. 

Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 kuni 15. septembrini 2026 oli ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. Ta on taasiseseisvunud Eesti staažikaim minister, olles sealjuures kuulunud seitsme erineva valitsuse koosseisu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanno Pevkurist sai kõige staažikam minister vabas Eestis {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/hanno-pevkurist-sai-koige-staazikam-minister-vabas-eestis |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv, noorus ja haridus ==
Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö &quot;Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel&quot;; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga).

== Töökäik ==
=== Varasem töö ===
Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina.

=== Poliitiline tegevus ===
Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem.

Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga.
==== Riigikogu XI koosseisu liige ====
Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige.

==== Eesti sotsiaalminister ====
Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond).

2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].&lt;ref&gt;[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit&lt;/ref&gt;

==== Eesti justiitsminister ====
Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]].

==== Eesti siseminister ====
26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile.

7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda.

==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ====
Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast.

==== Riigikogu XIV koosseisu liige ====
Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees.

==== Eesti kaitseminister ====
Alates 2022. aastast kuni 2026. aastani oli ta Eesti kaitseminister. Pevkur astus ametist tagasi seoses [[Mürsuskandaal]]iga, kui ilmnes, et Eesti oli maksnud mürsuhanke raames 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126425/kaitseminister-hanno-pevkur-astus-ametist-tagasi &quot;Kaitseminister Hanno Pevkur astus ametist tagasi&quot;] ERR, 2. september 2026&lt;/ref&gt;

=== Parteilisus ja poliitilised vaated ===
Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees.

7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. 

Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees &lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]&lt;/ref&gt; kuni oktoobrini 2017. 

Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot; /&gt;

=== Võrkpalliliidu president ===
Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024.

Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}}

== Valimised ==
=== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ===
*[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält
*[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält
*[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält
*[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält
*[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält

=== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ===
*[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält
*[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält
*[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält
*[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält
*[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält

=== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ===
* 2019 – kogus 2646 häält

== Tunnustus == 

* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk

== Isiklikku ==
Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
* [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht]
* [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus]
* [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis]
* [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris]
* [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018
* [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017
* [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017
* [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017
* [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017
* [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016
* [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016
* [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015
* [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014
* [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009
* [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009

=== Hanno Pevkuri sõnavõtte ===
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018
*[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017
*[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: &quot;Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels&quot;] 20. oktoober 2016
*[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 
*[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017
*[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017
*[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017
*[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017
*[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] 
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas]
*[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?]
*[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust]
*[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?]
*[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!]
*[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada]
*[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!]
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav]
*[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!]
*[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata]
*[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&amp;leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= 2022–2026| järgnev= [[Martin Herem]]}}
{{lõpp}}

{{Eesti SM}}

{{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]</text>
      <sha1>47ov52stzv6h5o04bfr30npla7hxaw8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dialektika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8312</id>
    <revision>
      <id>7265166</id>
      <parentid>6837050</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:22:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265166</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9495" sha1="1a9h7f7fzg14gfiswr10dtbjh64gmgi" xml:space="preserve">'''Dialektika''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ''dialektikē'', mis on tuletatud sõnast ''dialegesthai'' 'läbi või lahti rääkima') on [[filosoofia]] mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse [[dialoog]]iga või [[vasturääkivus]]ega või [[tees]]ilt ja [[antitees]]ilt [[süntees]]ini jõudmisega. 

==Zenon==
[[Parmenides]]e õpilast [[Zenon Eleast|Zenonit]] Eleast peeti dialektika leiutajaks juba antiikajal.

Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et &quot;olev on ja mitteolevat ei ole&quot; nii poolt kui ka vastu. Tahtes osutada oma õpetaja arusaamade õigsusele, tõestas Zenon neid [[Zenoni apooriad|apooria]] abil: võttes aluseks tõestatavale väitele vastandliku väite ja viies selle endaga vastuolusse, arvas ta kinnitavat Parmendidese oleva-lause korrektsust. Seda võiks lihtsustatult kokku võtta: vastandlikud (asjad) on omavahel [[olemus]]likult seotud ning see seos võimaldab dialektika abil nende kohta tõde ilmsiks tuua.

Selliseid aporeetilisi tõestusi viidi aga ilmselt sageli läbi vastluses Parmenidese kriitikutega, mille raames dialektika omandab vaidluse tähenduse, mille läbi loodetakse jõuda tulemusele, st midagi osapoolte vahel lahti rääkida. Lisaks sellele võib osutada, et Zenoni dialektika sisaldab implikatsiooni, et teemat avav vestlus peaks toimuma just nimelt mõistliku arutluse vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata:

&quot;Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; millele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest.&quot;

==Herakleitos==

[[Herakleitos]]e mõtlemises sisalduv arusaam vastandite ühtsusest on [[Georg Wilhelm Friedrich  Hegel|Hegel]]i arvates [[Hegeli dialektika|dialektika]] esimeseks arvestatavaks avalduseks mõtlemise ajaloos. Hegeli sõnul pole ühtegi Herakleitose lauset, mida ta poleks kasutanud oma &quot;[[Loogikateadus]]es&quot;. Herakleitos esitab vastandite vahelduvalt teineteiseks-üleminekut võitluses teineteisega &quot;ontoloogilise&quot; printsiibina, mis kogu ''[[physis]]'''t kannab ning iseloomustab seda riidu või võitlust ([[polemos]]) igielava tule lõõmamise ja hääbumisena.

Laites inimesi, kes ei mõista arutlust, et elu ja surm, ärkvelolek ja uni, algus ja lõpp on &quot;seesama&quot;, veenab Herakleitos, et vastandid on omavahel olemuslikult ühendatud ning ainult [[logos]]t ning mitte ihulisi meeli järgides on võimalik nende pidevalt toimuvates vaheldumistes ja üleminekutes teed leida.

==Platon==
[[Platon]]i [[Platoni dialoogid|dialoogid]]es uurib [[Sokrates]] küsimuste-vastuste vormis oma vestlusparnerite arusaamasid üldiste filosoofiliste küsimuste kohta, mille tulemusel selgub, et vestluskaaslase arusaamad on rajatud vastuolulistele eeldustele. Näiteks varases dialoogis &quot;[[Euthyphron (dialoog)|Euthyphron]]&quot; küsib Sokrates Euthyphronilt [[vagadus]]e definitsiooni. Euthyphron vastab, et vaga on see, keda [[jumalad]] armastavad. Sokrates osutab sellele, et jumalad tülitsevad omavahel, sealhulgas [[armastus]]e ja [[vihkamine|vihkamise]] küsimustes. Euthyphron möönab seda. Sokrates teeb järelduse, et on olemas vähemalt üks asi, mida ühed jumalad armastavad, teised vihkavad. Euthyphron möönab sedagi. Sokrates järeldab, et kui Euthyphroni vagadusedefinitsioon peab paika, siis peab olema vähemalt üks asi, mis on nii vaga kui mittevaga, sest seda jumalad nii armastavad kui ka vihkavad. See on aga absurdne, nagu Euthyphrongi möönab.

Platoni &quot;sokraatiline dialektika&quot; ([[sokraatiline meetod]]) sisaldab esiteks tarkade ja oskajate [[iroonia|iroonilist]] küsitlemist. Näiteks küsides fiktiivses vestlussituatsioonis prokurörilt, mis on &quot;õiglus&quot;, jäetakse mulje, et seda tahetakse siiralt teada saada, kuigi pärast ilmneb, et küsija teab isegi paremini kui ekspert, mis õiglus olla ja mitte olla võiks. Seega, teiseks osaks on vestluspartneri väidete ja esialgsete arusaamade kummutamine ehk [[elenktika]], mis seisneb vasturääkivuste ja ebakõlade väljatoomises, kuni &quot;ohvriks&quot; valitud vastluspartner on oma arusaamade nõrkusest aru saanud. Kolmandaks komponendiks on sünniabi ehk [[maieutika]], mis tähendab seda, et vastuoluliste käsitluste kõrvalejätmise järel aidatakse suunavate küsimustega vestluspartneril oma arusaamasid täpsustada ning neid kooskõlalisemaks teha. Kõik kolm komponenti esinevad kogu vestluse vältel, tihti küllaltki üllatavalt vaheldudes, ning põimivad arutluse elavaks ja motiveeritud vestluseks.

Hilisemates dialoogides seob Platon dialektika [[dihairees]]iga, mis tähendab mõistete määratlemist nende hierarhilise liigendamise teel, s. t. jaotamist ([[dihairēsis]]) ja ühitamist ([[synagogē]]). Platon laseb Sokratesel dialoogis &quot;[[Phaidros]]&quot; ütelda nimitegelasele järgmist:

&quot;Seetõttu, Phaidros, olen ma suur jaotamiste ja ühitamiste armastaja, sest seeläbi suudan ma ehk kõnelda ja mõtelda. Ja kui ma usun, et keegi on võimeline nägema ühtsust, kui see on ka loomu poolest kasvanud paljuseks, siis lähen ma talle järele, justkui jumala jälgi mööda. Enamgi veel, neid, kes on võimelised seda nägema, kutsun ma tänase päevani &quot;dialektikuteks&quot;, jumal teab, kas see nimi on õige või mitte.&quot;

Dihaireesil on oma printsiibid. Näiteks tuleb uurimise objekti jaotada võimalikult väikeseks arvuks osadeks (seega, kõige parem: kaheks); jaotus peaks olema tasakaalus, nii et kummalegi või igale poole(le) jääb sama kaalukas haru. Samas pole jaotusest tulenev mõistete puu absoluutne, jaotusi on võimalik teha mitmeid, mõned neist on lühikesed, mõned pikemad, mõned mittemidagiütlevad: aotamisel on oma mõõt. Jaotamise eesmärgiks pole ka kogu mõistehierarhia kindlakstegemine, vaid pigem määratluse juures asjassepuutumatute valdkondade välistamine. Dihaireesi võib pidada ka instrumendiks mõiste võimaliku asukoha kindlaksmääramisel, sest mõiste tähenduse tegelik määratlemine – kui selle asukoht asjassepuutumatu suhtes on kindlaks tehtud – toimub näidete, müütide, teoreetiliste spekulatsioonide abil.

==Hegel==
[[Georg  Wilhelm Friedrich Hegel|Hegel]]i [[Hegeli dialektika|dialektika]]t iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): [[tees]]i eitab sellele vasturääkiv [[antitees (ilosoofia)|antitees]] ning [[süntees]] haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel &quot;[[Loogikateadus]]es&quot; [[olemasolu]] dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta [[olemine|olemisena]] (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks [[eimiski]]st (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski [[saamine|saamiseks]] (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks.  

Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud [[vastuolu]]d: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 

Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse [[võõrandumine|võõrandumiselt]] [[orjus]]e näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete [[kodanik]]e mõistuspärase, konstitutsioonilise [[riik|riigi]] näol.

==Marksistlik dialektika==
[[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]] leidsid, et Hegel &quot;seisab pea peal&quot;, ning püüdsid ta tagasi jalgadele asetada, vabastades [[Hegeli loogika]] [[idealism|idealistlikust]] suunitlusest ning töötades välja [[Dialektiline materialism|materialistliku dialektika]]. Dialektilisest ja materialistlikust lähenemisest [[ajalugu|ajaloole]] tekkis [[ajalooline materialism]], mis leidub [[Karl Marx]]i, [[Friedrich Engels]]i, [[Vladimir Lenin]]i ja [[Lev Trotski]] töödes. Dialektilises meetodis hakati [[Karl Korsch]]i, [[György Lukács]]i ja mõningate [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] esindajate töödest lähtudes nägema igasuguse materialistliku poliitika möödapääsmatut alust.  

[[Stalinism]]i ajal arenes marksistlikust dialektikast niinimetatud [[Marksism-leninism|marksistlik-leninlik filosoofia]], mida ametlikult jaotati [[dialektiline materialism|dialektiliseks materialismiks]] ja [[ajalooline materialism|ajalooliseks materialismiks]]. Marksistlik-leninlik filosoofia mandus [[ideoloogia|ideoloogiliste]] piirangute tõttu suuresti [[skolastika]]taoliseks tühisõnaliseks targutamiseks, kuigi mõned [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] filosoofid, eriti [[Evald Iljenkov]], tegelesid [[marksistlik dialektika|marksistliku dialektikaga]] täiesti tõsiselt ja sügavalt.    

Marksistlik-leninlikus filosoofias käibis dialektika määratlus, mille kohaselt dialektika on teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest, ka vastav tunnetusmeetod.

==Vaata ka==
*[[Dialektiline süllogism]]
*[[Hegeli dialektika]]
*[[Marxi dialektika]]
*[[Materialistlik dialektika]]
*[[Dialektiline materialism]]
*[[Dialektiline loogika]]
*[[Dialektik]]
*[[Universaalne dialektika]]
*[[Neutrosoofia]]

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Alfred Koort]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=541 Hegeli dialektika], [[Akadeemia_(ajakiri)|Akadeemia]] nr. 5-6/[[1939]]
* [[Jaan Undusk]] [https://kultuur.err.ee/313982/jaan-undusk-neetud-dialektika Neetud dialektika], ERR 02.10.2016; Tuna 3/2016

[[Kategooria:Filosoofia]]</text>
      <sha1>1a9h7f7fzg14gfiswr10dtbjh64gmgi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265168</id>
      <parentid>7265166</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:24:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265168</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9517" sha1="mi7zy0wm6c6l7p0ud7mnmgayb2rw62y" xml:space="preserve">'''Dialektika''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ''dialektikē'', mis on tuletatud sõnast ''dialegesthai'' 'läbi või lahti rääkima') on [[filosoofia]] mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse [[dialoog]]iga või [[vasturääkivus]]ega või [[tees]]ilt ja [[antitees (filosoofia)|antitees]]ilt [[süntees]]ini jõudmisega. 

==Zenon==
[[Parmenides]]e õpilast [[Zenon Eleast|Zenonit]] Eleast peeti dialektika leiutajaks juba antiikajal.

Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et &quot;olev on ja mitteolevat ei ole&quot; nii poolt kui ka vastu. Tahtes osutada oma õpetaja arusaamade õigsusele, tõestas Zenon neid [[Zenoni apooriad|apooria]] abil: võttes aluseks tõestatavale väitele vastandliku väite ja viies selle endaga vastuolusse, arvas ta kinnitavat Parmendidese oleva-lause korrektsust. Seda võiks lihtsustatult kokku võtta: vastandlikud (asjad) on omavahel [[olemus]]likult seotud ning see seos võimaldab dialektika abil nende kohta tõde ilmsiks tuua.

Selliseid aporeetilisi tõestusi viidi aga ilmselt sageli läbi vastluses Parmenidese kriitikutega, mille raames dialektika omandab vaidluse tähenduse, mille läbi loodetakse jõuda tulemusele, st midagi osapoolte vahel lahti rääkida. Lisaks sellele võib osutada, et Zenoni dialektika sisaldab implikatsiooni, et teemat avav vestlus peaks toimuma just nimelt mõistliku arutluse vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata:

&quot;Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; millele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest.&quot;

==Herakleitos==

[[Herakleitos]]e mõtlemises sisalduv arusaam vastandite ühtsusest on [[Georg Wilhelm Friedrich  Hegel|Hegel]]i arvates [[Hegeli dialektika|dialektika]] esimeseks arvestatavaks avalduseks mõtlemise ajaloos. Hegeli sõnul pole ühtegi Herakleitose lauset, mida ta poleks kasutanud oma &quot;[[Loogikateadus]]es&quot;. Herakleitos esitab vastandite vahelduvalt teineteiseks-üleminekut võitluses teineteisega &quot;ontoloogilise&quot; printsiibina, mis kogu ''[[physis]]'''t kannab ning iseloomustab seda riidu või võitlust ([[polemos]]) igielava tule lõõmamise ja hääbumisena.

Laites inimesi, kes ei mõista arutlust, et elu ja surm, ärkvelolek ja uni, algus ja lõpp on &quot;seesama&quot;, veenab Herakleitos, et vastandid on omavahel olemuslikult ühendatud ning ainult [[logos]]t ning mitte ihulisi meeli järgides on võimalik nende pidevalt toimuvates vaheldumistes ja üleminekutes teed leida.

==Platon==
[[Platon]]i [[Platoni dialoogid|dialoogid]]es uurib [[Sokrates]] küsimuste-vastuste vormis oma vestlusparnerite arusaamasid üldiste filosoofiliste küsimuste kohta, mille tulemusel selgub, et vestluskaaslase arusaamad on rajatud vastuolulistele eeldustele. Näiteks varases dialoogis &quot;[[Euthyphron (dialoog)|Euthyphron]]&quot; küsib Sokrates Euthyphronilt [[vagadus]]e definitsiooni. Euthyphron vastab, et vaga on see, keda [[jumalad]] armastavad. Sokrates osutab sellele, et jumalad tülitsevad omavahel, sealhulgas [[armastus]]e ja [[vihkamine|vihkamise]] küsimustes. Euthyphron möönab seda. Sokrates teeb järelduse, et on olemas vähemalt üks asi, mida ühed jumalad armastavad, teised vihkavad. Euthyphron möönab sedagi. Sokrates järeldab, et kui Euthyphroni vagadusedefinitsioon peab paika, siis peab olema vähemalt üks asi, mis on nii vaga kui mittevaga, sest seda jumalad nii armastavad kui ka vihkavad. See on aga absurdne, nagu Euthyphrongi möönab.

Platoni &quot;sokraatiline dialektika&quot; ([[sokraatiline meetod]]) sisaldab esiteks tarkade ja oskajate [[iroonia|iroonilist]] küsitlemist. Näiteks küsides fiktiivses vestlussituatsioonis prokurörilt, mis on &quot;õiglus&quot;, jäetakse mulje, et seda tahetakse siiralt teada saada, kuigi pärast ilmneb, et küsija teab isegi paremini kui ekspert, mis õiglus olla ja mitte olla võiks. Seega, teiseks osaks on vestluspartneri väidete ja esialgsete arusaamade kummutamine ehk [[elenktika]], mis seisneb vasturääkivuste ja ebakõlade väljatoomises, kuni &quot;ohvriks&quot; valitud vastluspartner on oma arusaamade nõrkusest aru saanud. Kolmandaks komponendiks on sünniabi ehk [[maieutika]], mis tähendab seda, et vastuoluliste käsitluste kõrvalejätmise järel aidatakse suunavate küsimustega vestluspartneril oma arusaamasid täpsustada ning neid kooskõlalisemaks teha. Kõik kolm komponenti esinevad kogu vestluse vältel, tihti küllaltki üllatavalt vaheldudes, ning põimivad arutluse elavaks ja motiveeritud vestluseks.

Hilisemates dialoogides seob Platon dialektika [[dihairees]]iga, mis tähendab mõistete määratlemist nende hierarhilise liigendamise teel, s. t. jaotamist ([[dihairēsis]]) ja ühitamist ([[synagogē]]). Platon laseb Sokratesel dialoogis &quot;[[Phaidros]]&quot; ütelda nimitegelasele järgmist:

&quot;Seetõttu, Phaidros, olen ma suur jaotamiste ja ühitamiste armastaja, sest seeläbi suudan ma ehk kõnelda ja mõtelda. Ja kui ma usun, et keegi on võimeline nägema ühtsust, kui see on ka loomu poolest kasvanud paljuseks, siis lähen ma talle järele, justkui jumala jälgi mööda. Enamgi veel, neid, kes on võimelised seda nägema, kutsun ma tänase päevani &quot;dialektikuteks&quot;, jumal teab, kas see nimi on õige või mitte.&quot;

Dihaireesil on oma printsiibid. Näiteks tuleb uurimise objekti jaotada võimalikult väikeseks arvuks osadeks (seega, kõige parem: kaheks); jaotus peaks olema tasakaalus, nii et kummalegi või igale poole(le) jääb sama kaalukas haru. Samas pole jaotusest tulenev mõistete puu absoluutne, jaotusi on võimalik teha mitmeid, mõned neist on lühikesed, mõned pikemad, mõned mittemidagiütlevad: aotamisel on oma mõõt. Jaotamise eesmärgiks pole ka kogu mõistehierarhia kindlakstegemine, vaid pigem määratluse juures asjassepuutumatute valdkondade välistamine. Dihaireesi võib pidada ka instrumendiks mõiste võimaliku asukoha kindlaksmääramisel, sest mõiste tähenduse tegelik määratlemine – kui selle asukoht asjassepuutumatu suhtes on kindlaks tehtud – toimub näidete, müütide, teoreetiliste spekulatsioonide abil.

==Hegel==
[[Georg  Wilhelm Friedrich Hegel|Hegel]]i [[Hegeli dialektika|dialektika]]t iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): [[tees]]i eitab sellele vasturääkiv [[antitees (ilosoofia)|antitees]] ning [[süntees]] haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel &quot;[[Loogikateadus]]es&quot; [[olemasolu]] dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta [[olemine|olemisena]] (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks [[eimiski]]st (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski [[saamine|saamiseks]] (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks.  

Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud [[vastuolu]]d: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 

Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse [[võõrandumine|võõrandumiselt]] [[orjus]]e näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete [[kodanik]]e mõistuspärase, konstitutsioonilise [[riik|riigi]] näol.

==Marksistlik dialektika==
[[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]] leidsid, et Hegel &quot;seisab pea peal&quot;, ning püüdsid ta tagasi jalgadele asetada, vabastades [[Hegeli loogika]] [[idealism|idealistlikust]] suunitlusest ning töötades välja [[Dialektiline materialism|materialistliku dialektika]]. Dialektilisest ja materialistlikust lähenemisest [[ajalugu|ajaloole]] tekkis [[ajalooline materialism]], mis leidub [[Karl Marx]]i, [[Friedrich Engels]]i, [[Vladimir Lenin]]i ja [[Lev Trotski]] töödes. Dialektilises meetodis hakati [[Karl Korsch]]i, [[György Lukács]]i ja mõningate [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] esindajate töödest lähtudes nägema igasuguse materialistliku poliitika möödapääsmatut alust.  

[[Stalinism]]i ajal arenes marksistlikust dialektikast niinimetatud [[Marksism-leninism|marksistlik-leninlik filosoofia]], mida ametlikult jaotati [[dialektiline materialism|dialektiliseks materialismiks]] ja [[ajalooline materialism|ajalooliseks materialismiks]]. Marksistlik-leninlik filosoofia mandus [[ideoloogia|ideoloogiliste]] piirangute tõttu suuresti [[skolastika]]taoliseks tühisõnaliseks targutamiseks, kuigi mõned [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] filosoofid, eriti [[Evald Iljenkov]], tegelesid [[marksistlik dialektika|marksistliku dialektikaga]] täiesti tõsiselt ja sügavalt.    

Marksistlik-leninlikus filosoofias käibis dialektika määratlus, mille kohaselt dialektika on teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest, ka vastav tunnetusmeetod.

==Vaata ka==
*[[Dialektiline süllogism]]
*[[Hegeli dialektika]]
*[[Marxi dialektika]]
*[[Materialistlik dialektika]]
*[[Dialektiline materialism]]
*[[Dialektiline loogika]]
*[[Dialektik]]
*[[Universaalne dialektika]]
*[[Neutrosoofia]]

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Alfred Koort]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=541 Hegeli dialektika], [[Akadeemia_(ajakiri)|Akadeemia]] nr. 5-6/[[1939]]
* [[Jaan Undusk]] [https://kultuur.err.ee/313982/jaan-undusk-neetud-dialektika Neetud dialektika], ERR 02.10.2016; Tuna 3/2016

[[Kategooria:Filosoofia]]</text>
      <sha1>mi7zy0wm6c6l7p0ud7mnmgayb2rw62y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urmas Reinsalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8943</id>
    <revision>
      <id>7265480</id>
      <parentid>7198553</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:13:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12216" sha1="f6eegqvyn7kld5t94ws9bbd9wd5n771" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Urmas Reinsalu
| pilt = Leaders’ Retreat (54270740667) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Urmas Reinsalu (2025)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2003 – 2012 &lt;br/&gt; 2014 – 2015 &lt;br/&gt; 2021 –
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] esimees
| ametiajaalgus2 = 10. juuni 2023
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Helir-Valdor Seeder]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 28. jaanuar 2012
| ametiajalõpp3 = 6. juuni 2015
| eelmine3 = [[Mart Laar]]
| järgmine3 = [[Margus Tsahkna]]
| amet4 = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgus4 = 11. mai 2012
| ametiajalõpp4 = 26. märts 2014
| eelmine4 = [[Mart Laar]]
| järgmine4 = [[Sven Mikser]]
| amet5 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus5 = 9. aprill 2015
| ametiajalõpp5 = 29. aprill 2019
| eelmine5 = [[Andres Anvelt]]
| järgmine5 = [[Raivo Aeg]]
| amet6 = [[Eesti välisminister]]
| ametiajaalgus6 = 29. aprill 2019
| ametiajalõpp6 = 26. jaanuar 2021
| eelmine6 = [[Sven Mikser]]
| järgmine6 = [[Eva-Maria Liimets]]
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 18. juuli 2022
| ametiajalõpp7 = 17. aprill 2023
| eelmine7 = [[Andres Sutt]] (kt)
| järgmine7 = [[Margus Tsahkna]]
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1975|06|22}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], Eesti
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| partei       = [[Isamaa Erakond]] (alates 2006)
| haridus      = [[Tallinna 37. Keskkool]]
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]]
}}
'''Urmas Reinsalu''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[XV Riigikogu]] liige, alates 10. juunist 2023 erakonna [[Isamaa Erakond|Isamaa]] esimees.

Ta on olnud aastatel 2003–2012 ja 2014–2015 ning on 2021. aastast [[Riigikogu]] liige. Ta on olnud [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] (2012–2014), [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] (2015–2016 ja 2016–2019) ning [[Eesti välisminister|välisminister]] (2019–2021 ja 2022–2023).

== Haridus ==
Urmas Reinsalu lõpetas 1993. aastal [[Tallinna 37. Keskkool]]i ja 1997. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna.

Oli [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse]] esimees 1994–1995.

== Töökäik ==
* [[Justiitsministeerium]]i spetsialist 1996–1997 avaliku õiguse valdkonnas
* [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e [[põhiseadus]]e juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert 1996–1997
* [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] sisepoliitika nõunik 1997–1998
* Vabariigi [[Presidendi Kantselei]] [[direktor]] 1998–2001
* Res Publica poliitiline sekretär 2001–2002
* Res Publica volikogu esimees alates 2002. aastast
* [[Sisekaitseakadeemia]] lektor 2002–2003
* [[X Riigikogu]] liige 2003–2007
* [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011
* [[XII Riigikogu]] liige 2011–2012 ja 2014–2015
* [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] esimees 2012–2015
* Eesti Vabariigi kaitseminister 2012–2014
* Eesti Vabariigi justiitsminister 2015–2019
* Eesti Vabariigi välisminister 2019–2021
* [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] esimees 2023–

== Poliitiline tegevus ==
Reinsalu oli 1992. aastast [[Ühendus Res Publica|Ühenduse Res Publica]] ja 2001. aastast [[Erakond Res Publica|erakonna Res Publica]] liige ning pärast selle ühinemist [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliiduga]] on ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige, mis alates 2018. aastast kannab nime [[Isamaa Erakond]]. 

[[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikokku ja sai 83 häält.

Reinsalu kuulus Res Publica poliitikute rühmitusse [[Äraostmatud]].{{lisa viide}} 2003. aastal oli ta ajakirjanduses Res Publicaga seostatud [[OÜ Patricia]] juhatuse liige koos [[Ken-Marti Vaher]]i, [[Taavi Veskimägi]] ja [[Indrek Raudne|Indrek Raudsega]].&lt;ref&gt;Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 29.01.2012 kell 16:38. [https://ariregister.rik.ee/ Äriregister].&lt;/ref&gt;

[[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus Reinsalu 1364 häält. Järgnenud aastal toimunud [[2003. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] 2754 häält.

Reinsalu oli [[Erakond Res Publica|erakonna Res Publica]] nimekirja esinumber [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], sai 4717 häält, kuid ei osutunud valituks. Res Publica sai vaid 6,7 protsenti häältest ning valimiskaotus viis erakonna poliitikamaastikult kadumisele.

[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 1888 häält, [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] 2256 häält ning [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 5055 häält.

Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli Reinsalu [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] esimees. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikogusse ja kogus 2509 häält. 2. aprillist 9. aprillini 2015 oli ta Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Reinsalu 2949 häält.

President [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Reinsalu 11. mail 2012 kaitseministriks,&lt;ref name=&quot;vv2011&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;vp84&quot;/&gt; ametisse asus ta ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees 14. mail 2012.&lt;ref&gt;[http://www.valitsus.ee/et/valitsus/61622/kaitseminister-urmas-reinsalu-alustab-t%C3%B6%C3%B6d Kaitseminister Urmas Reinsalu alustab tööd]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teade, 14.05.2012.&lt;/ref&gt;

9. aprillist 2015 kuni 23. novembrini 2016 oli [[Eesti justiitsminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. Seejärel oli ta alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 justiitsminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] ning seejärel [[Eesti välisminister]] 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 [[Jüri Ratase teine valitsus|Ratase teises valitsuses]]. Sel ajal kandideeris ta nii [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kui ka [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]], sai vastavalt 722 häält (Tallinnas) ning 2633 häält.

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinnas, kus kogus 1393{{lisa viide}} häält. Ajaleht Äripäev tõi hiljem välja, et Isamaa liige ja ärimees [[Tõnis Palts]] tasus varjatult Reinsalu kasuks tehtud kampaaniakulud.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/02/27/reinsalu-mobilisatsioon-arimees-rahastas-isamaa-juhtfiguuri-valimiskampaaniat-varjatult &quot;Reinsalu mobilisatsioon: ärimees rahastas varjatult Isamaa juhtfiguuri valimiskampaaniat&quot;] Äripäev, 27. veebruar 2023&lt;/ref&gt;

18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 oli Reinsalu teist korda Eesti välisminister ja seda [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teises valitsuses]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 4509 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 14 248 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 2302 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 11. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt; Reinsalu oli 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Isamaa Tallinna linnapeakandidaat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Isamaa Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Reinsalu |url=https://www.err.ee/1609763307/isamaa-tallinna-linnapeakandidaat-on-urmas-reinsalu |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Urmas Reinsalu 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Urmas Reinsalu Arvamusfestivalil (2021)]]

== Tunnustus ==
* 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)&lt;ref name=&quot;ambafrance&quot; /&gt;
* 2018 – [[Eesti Naisteühenduste Ümarlaud|Eesti Naisteühenduste Ümarlaua]] [[Valge Lindi auhind]]&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kanakarja-kambakast-raakinud-urmas-reinsalu-sai-naisteuhendustelt-korge-tunnustuse-naistevastase-vagivalla-vastu-voitlemise-eest?id=84551055 &quot;Kanakarja kambakast&quot; rääkinud Urmas Reinsalu sai naisteühendustelt kõrge tunnustuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise eest] Delfi, 25. november 2018]&lt;/ref&gt;
* 2021 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]&lt;ref&gt;[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-4 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vv2011&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120426111420/http://valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu/46-andrus-ansip Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vp84&quot;&gt;[http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/valitsuste-loetelu/VP_otsus_11.05.2012_nr_84.pdf Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ambafrance&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
* Urmas Reinsalu raadiosaates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 13. aprill 2008, [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/6496]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees | aeg= 2012–2015| järgnev= [[Margus Tsahkna]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Sven Mikser]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]| aeg= 2015–2019 | järgnev=[[Raivo Aeg]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sven Mikser]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] | aeg= 2019–2021 | järgnev=[[Eva-Maria Liimets]] }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Sutt]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] | aeg= 2022–2023 | järgnev=[[Margus Tsahkna]] }}
{{lõpp}}

{{Eesti VM}}
{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Reinsalu, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Eesti välisministrid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>f6eegqvyn7kld5t94ws9bbd9wd5n771</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filosoofia mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12305</id>
    <revision>
      <id>7265146</id>
      <parentid>7183151</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:48:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7265146</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30236" sha1="rgw8efnittk7v6gwl2hmm3e8u4zqb9m" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[filosoofia]] mõisteid. Filosoofia kitsamate valdkondade mõisteid võib kanda ka loenditesse [[vaimufilosoofia mõisteid]], [[eetika mõisteid]], [[esteetika mõisteid]], [[teadusfilosoofia mõisteid]], [[epistemoloogia mõisteid]]. Eraldi lehekülg on ette nähtud [[Semiootika mõisteid|semiootika mõistetele]] ja [[loogika mõisteid|loogika mõistetele]]

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*''[[A posse ad esse non valet consequentia]]'' ehk ''[[ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia]]'',  traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu
*''[[A posteriori]]'', filosoofias mitmes tähenduses kasutatud ladinakeelne väljend tähendusega 'järgnevast'
*''[[A priori]]'', filosoofias mitmes tähenduses kasutatud ladinakeelne väljend tähendusega 'eelnevast'
*[[Aatom]], aine jagamatu osake 
*''[[Ab absurdo]]'' ehk ''ex absurdo'', argument, mis põhjendab väidet või lükkab vastupidise väite ümber, toetudes vastupidise väite või selle ilmsete järelduste absurdsusele
*''[[Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia]]'' ehk ''[[a posse ad esse non valet consequentia]]'',  traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu
*[[Abdera koolkond]], presokraatiline filosoofiakoolkond, mille asutasid varajased atomistid Leukippos ja tema õpilane Demokritos
*[[Abduktsioon]],  deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab
*Abduktsioon ehk [[parima seletuse järeldamine]] ehk parima seletuse tuletamine, hüpoteeside õigustamisekskasutatav mittededuktiivse järeldamise viis, mis põhineb sellel, et järeldust peetakse eelduste parimaks seletuseks
*[[Absoluut]], see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane
*[[Absoluutne idealism]],  filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed
*[[Absoluutne identsus]]
*[[Absoluutne liikumine]] 
*[[Absoluutne moodus]] 
*[[Absoluutne olemine]] 
*[[Absoluutne võimalikkus]] 
*[[Absoluutsus]] 
*[[Abstraheerimine]] 
*[[Abstraktne asi]] 
*[[Abstraktne asi iseeneses]] 
*[[Abstraktne entiteet]] 
*[[Abstraktne lõpmatus]] 
*[[Abstraktne objekt]] 
*[[Abstraktne mõtlemine]] 
*[[Abstraktne objekt]] 
*[[Abstraktne olemine]] 
*[[Abstraktsioon]] 
*[[Abstraktsus]] 
*[[Abstraktsus (kunst)]] 
*[[Absurd]] 
*[[Absurdsus]] 
*&quot;[[Achilleus ja kilpkonn]]&quot; 
*''[[Acintya-bhedābheda]]'' 
*[[ad hoc-hüpotees|''Ad hoc''-hüpotees]] 
*[[Adiafoorid]] 
*[[Adžiivika]] 
*[[Advaita-vedaanta]] 
*[[Adverbiaalne tajuteooria]] 
*[[Aeg]] 
*[[Afekt (filosoofia)|Afekt]] 
*[[Agnostitsism]] 
*[[Agregaat (filosoofia)|Agregaat]] 
*[[Ahinsa]] 
*[[Mateeria|Aine]] 
*[[Aisting]] 
*[[Aja filosoofia]] 
*[[Ajalikkus]] 
*[[Ajalisus]] 
*[[Ajaloofilosoofia]] 
*[[Aju tõrres]] 
*[[Akatalepsia]] 
*[[Akraasia]] 
*[[Aksioloogia]] 
*[[Aksioom]] 
*[[Aktsidents]] 
*[[Aktualism]] 
*[[Alandlikkus]]
*[[Aleetilised modaalsused]] 
*[[Algmõiste]]
*[[Algprintsiip]] 
*[[Algus]] 
*[[Allakäik]] 
*[[Altruism]] 
*[[Alus (filosoofia)|Alus]] 
*[[Alussõna]] 
*[[Alususkumus]]
*[[Amoraalsus]] 
*[[Analoogia]] 
*[[Analüüs]] 
*[[Analüüs (analüütiline filosoofia)]] 
*[[Analüütiline otsustus]] 
*[[Analüütiline propositsioon]] 
*[[Analüütiline tomism]]
*[[Anamnees (filosoofia)|Anamnees]] 
*[[Anarhism]] 
*[[Anarhokapitalism]] 
*[[Andestus]] 
*[[Andromeeda paradoks]]  
*[[Anomaalne monism]] 
*[[Antiikfilosoofia]] 
*[[Antinoomia]] 
*[[Antipateetiline eksitus]] 
*[[Antirealism]] 
*[[Antitees (filosoofia)|Antitees]]
*[[Antroopsusprintsiip]] 
*[[Antropoloogia]] 
*[[Antropomorfism]] 
*[[Apodiktiline kindlus]] 
*[[Apodiktiline otsustus]] 
*[[Apodiktiline süllogistika]] 
*[[Apodiktiline teadmine]] 
*[[Apodiktiline teooria]] 
*[[Apodiktiline tõde]] 
*[[Apodiktiline väide]] 
*[[Apodiktilisus]] 
*[[Apooria]] 
*[[Aposterioorne mõiste]] 
*[[Aposterioorne teadmine]] 
*[[Aposterioorne mõiste]] 
*[[Aposterioorne õigustus]] 
*[[Aposterioorsus]] 
*[[Aprioorsus]] 
*[[Aprioorne mõiste]] – [[Aprioorne otsustus]] – [[Aprioorne teadmine]] – [[Aprioorne tõde]] – [[Aprioorne õigustus]] – [[Apriorism]] – [[Arenemine (filosoofia)|Areng]] – ''[[Aretē]]'' - [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] – [[Argument]] – [[Argumentatsioon]] – [[Argumentatsiooniteooria]] – [[Argumenteerimine]] – ''[[Argumentum ad verecundiam]]'' - [[Aru]] – [[Arujäreldus]] – [[Arukus (vaimufilosoofia)]] – [[Arutlusviga]] - [[Arv]] – [[Arvuline suurus]] – [[Asi]] – [[Asi iseeneses]] – [[Asjade seis]] - [[Asjasus]] – [[Aste (filosoofia)|Aste]] – [[Ataraksia]] – [[Ateism]] – [[Atomistika]] – [[Atribuut (filosoofia)|Atribuut]] – [[Auk]] - [[Autarkia (filosoofia)|Autarkia]] - [[Autonoomia (filosoofia)|Autonoomia]] – [[Avastus]] – [[Avastuskontekst]] - [[Avatud ühiskond]]

==B==
[[bayesiaanlus]] – [[Berkeley interpretatsioon]] - [[binaarne opositsioon]] – [[Buridani eesel]] – [[biheiviorism]] – [[bioeetika]] – [[bioloogiafilosoofia]] – [[brahman]] – [[Brentano tees]] – [[Briti idealism]] – [[budism]] – [[Böckenförde dilemma]]

==C==
[[Cambridge'i muutus]] – [[Cambridge'i omadus]] – ''[[ceteris absentibus]]'' – ''[[ceteris paribus]]'' – ''[[circulus vitiosus]]'' – ''[[cogito ergo sum]]''

==D==
''[[Dao]]'' – [[Darvinism]] – ''[[Dasein]]'' – [[Deduktiivne arutlus]] – [[Deduktsioon]] – [[Definitsioon]] – [[Deism]] – [[Dekonstruktsionism]] – [[Dekonstruktsioon]] – [[Demarkatsiooniprobleem]] – [[Demiurg]] – [[Demokraatia]] – ''[[Denominatio]]'' – ''[[Denominatio extrinseca]]'' – ''[[Denominatio intrinseca]]'' – [[Deontiline loogika]] – [[Deontoloogia]] – [[Descartesi dualism]] – [[Determinism]] – [[Dialektika]] – [[Dialektiline loogika]] – [[Dialektiline materialism]] – [[Dihhotoomia (loogika)|Dihhotoomia]] – &quot;[[Dihhotoomia (apooria)|Dihhotoomia]]&quot; – [[Diskreetne suurus]] – [[Diskreetsus]] – [[Diskursiivsus]] – [[Diskursus]] – [[Dispositsioon (filosoofia)|Dispositsioon]] – ''[[Docta ignorantia]]'' – [[Dualism]]

==E==
[[Eelarvamus]] – [[Eeldamine]] – [[Eeldus]] – [[Eelsokraatikud]] – [[Eemaletõuge]] – [[Eesmärk]] – [[Eesti filosoofia]] – [[Eetika]] – [[Efektiivne altruism]] - [[Egoism]] – [[Eimiski]] – [[Eitus]] – [[Eksistents]] – [[Eksistentsialism]] – [[Eksperiment]] – [[Eksperimentaalne filosoofia]] – [[Ekstensiivne suurus]] – [[Ekstensionaalne kontekst]] – [[Ekstensionalism]] - [[Ekstensioon]] – [[Eksternalism]] – [[Elavik]] - [[Element (filosoofia)|Element]] – [[Element (stiihia)]] – [[Eliminativism]] – [[Elise-Eretria koolkond]] – [[Elu]] – [[Elu mõte]] – [[Emanatsioon]] – [[Emergentsus]] – [[Emotsioon]] – [[Empiiriline mõiste]] – [[Empiiriline teadmine]] – [[Empiiriline tõde]] – [[Empiiriline õigustus]] – [[Empiiriline valem (teadusteooria)|Empiiriline valem]] – [[Empiirilisus]] – [[Empirism]] – [[Enese ja teise asümmeetria]] – [[Eneseküllasus]] – [[Eneseloome]] – [[Eneseomistus]] – [[Enesepredikatsioon]] – [[Enesestmõistetavus]] - [[Eneseteadlikkus]] – [[Eneseteadvus]] – [[Eneseteostus]] – [[Entelehhia]] – ''[[Entitas]]'' – [[Entiteedirealism]] – [[Entiteet]] – [[Epifenomen]] – [[Epifenomenalism]] – [[Epikureism]] – [[Epistemoloogia]] - [[Erapooletus]] - [[Erapoolikus]] - [[Erilisus]] – [[Erinevus]] – [[Erinevusmõtlemine]] -  [[Erinewus]] – [[Eristamatute identsus]] – [[Eristus]] – [[Ese]] – [[Esmapilguvaidlus]] – [[Esmapõhjus]] – [[Esmasus]] - ''[[Esse est percipi]]'' – [[Essentsialism]] – [[Esteetika]] – [[Esteetiline hoiak]] – [[Eternism]] – [[Ettekujutus]] – [[Ettemääratud harmoonia]] – ''[[Eudaimonia]]'' - [[Eudaimonism]] – [[Eukatalepsia]] – [[Evolutsioon (filosoofia)|Evolutsioon]]

==F==
[[Fakt]] – [[Fakulteetide psühholoogia]] – [[Fallibilism]] – [[Falsifikatsionism]] – [[Falsifikatsioon]] – [[Falsifitseeritavus]] – [[Fantaasia]] – [[Feminism]] – [[Feministlik epistemoloogia]] – [[Fenomen]] – [[Fenomenalism]] – [[Fenomeniprintsiip]] – [[Fenomenoloogia]] – [[Fenomenoloogiline filosoofia]] – [[Fiktsioon]] – [[Filister]] – [[Filosoofia]] – [[Filosoofia (õppeaine)]] – [[Filosoofiaolümpiaad]] - [[Filosoofiline analüüs]] – [[Filosoofiline antropoloogia]] – [[Filosoofiline küsimus]] - [[Filosoofiline loogika]] – [[Filosoofiline lõpmatus]] – [[Filosoofiline nõustamine]] - [[Filosoofiline probleem]] – [[Filosoofiline väitlus]] - [[Formaalne iseenesesolemine]] – [[Formaalne võimalikkus]] – [[Formalism (kunstifilosoofia)]] – [[Frankfurdi koolkond]] – [[F-teadus]] - [[Fundatsionalism]] – [[Funktsionalism (filosoofia)|Funktsionalism]] – [[Funktsioon (filosoofia)|Funktsioon]] – [[Funktsioon (bioloogia)]] – [[Füsikalism]] – [[Füüsikaline maailmapilt]] - [[Füüsikaseadus]]

==G==
[[Geenius]] - [[Gettieri probleem]] – [[Gnoseoloogia]] – [[Gödeli ontoloogiline jumalatõestus]]

==H==
[[Halastus]] - [[Hallutsinatsiooniargument]] – [[Haridusfilosoofia]] – [[Harmoonia]] – [[Heaolu]] – [[Heausksusprintsiip]] – [[Hedonism]] – [[Hellenistlik filosoofia]] – [[Hempeli paradoks]] – [[Hermeneutika]] – [[Hermeneutiline ring]] – [[Hermetism]] – [[Hiina tuba]] – [[Himu]] - [[Hinduism]] – [[Hing]] – [[Hinge surematus]] – [[Historism]] – [[Historitsism (filosoofia)|Historitsism]] – [[Hoiak]] – [[Holism]] – [[Homunkulus (filosoofia)|Homunkulus]] – [[Humanism]] – [[Huvid]] – [[Häbi]] – [[Hädavajalikkusargument]] - [[Hävimine]] – [[Hülosoism]] – [[Hüpoteetilis-deduktiivne meetod]] – [[Hüve]] – [[Hüve idee]]

==I==
[[Idealism]] – [[Ideaalne keel]] – [[Ideaalne vaatleja]] – [[Ideaalsus]] – [[Idee]] – [[Identsete eristamatus]] – [[Identsus]] – [[Ideoloogia]] – [[Ideoloogiakriitika]] – [[Igavene taastulek]] – [[Igavesus]] – [[Igavik]] – ''[[Ignoratio elenchi]]'' – [[Iha (filosoofia)|Iha]] - [[Ihu]] – [[Iidol]] – [[Illusiooniargument]] – [[Illokutiivne akt]] – [[Ilu]] – [[Imestus]] – [[Immanentne]] – [[Immanents]] – [[Immanentsifilosoofia]] – [[Immaterialism]] – [[Imperatiiv (filosoofia)|Imperatiiv]] – [[Implikatuur]] – [[Indeksikaal]] – [[Individualism]] – [[Individualistlik anarhism]] – [[Individuatsioon]] – [[Indiviid]] – [[Induktiivne arutlus]] – [[Induktiivne loogika]] – [[Induktiivne tugevus]] – [[Induktivism]] – [[Induktsionism]] – [[Induktsioon]] – [[Induktsiooniprintsiip]] – [[Induktsiooniprobleem]] – [[Infoeetika]] -  [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] – [[Inimloomus]] – [[Inimõigused]] – [[Insolubiilid]] – [[Instrumentalism]] – [[Integriteet]] – [[Intellekt]] – [[Intellektuaalne alandlikkus]] - [[Intelligentne disain]] – [[Intensiivne suurus]] – [[Intensionaalne kontekst]] – [[Intentsionaalsus]] – [[Interaktsionism]] – [[Intuitivism]] - [[Intuitsionism]] - [[Intuitsionism (eetika)]] -  [[Intuitsionistlik loogika]] – [[Intuitsioon]] – [[Intuitsioonipump]] – [[Irratsionaalsus]] – [[Irratsionalism]] – [[Isandamoraal]] – [[Ise]] – [[Iseenese sees olemine]] – [[Iseenese sees olev]] – [[Iseenesejaoksolemine]] – [[Iseenesesolemine]] – [[Iseenesesolev]] – [[Iseeneses-ja-iseenesejaoksolemine]] – [[Iseeneses-ja-iseenesejaoksolev]] – [[Iseenesest väljaspool olemine]] – [[Iseliikumine]] – [[Iseväärtus]] – [[Isik]] – [[Isikuidentsus]]

==J==
[[Ja]] – [[Jaapani filosoofia]] - [[Jama ajamine]] - [[Jansenism]] – [[Jooga]] – [[Joonia koolkond]] - [[Juhuslikkus]] – [[Julgus]] - [[Jumal]] – [[Jumalatõestused]] – ''[[Junzi]]'' - [[Jutumärgitustav tõeteooria]] – [[Jäik tähistaja]] – [[Järeldamine]] – [[Järeldus]] - [[Järeldus (traditsiooniline loogika)]]

==K==
[[Kaasasündinud ideed]] – [[Kaasatoomine]] – [[Kabala]] – [[Kaemus]] – [[Kahene tõde]] – [[Kahevalentne loogika]] – [[Kahju]] – [[Kahtlus]] - [[Kahtluskoolkond]] - [[Kanti antinoomiad]] – [[Kapitalism]] – [[Karisma]] – [[Karistus]] – [[Karma]] – [[Kasu]] – [[Kasualism]] – [[Kasuistika]] – [[Kasutamise ja mainimise eristus]] – [[Kasutamisväärtus]] – [[Kasutus]] – [[Katapult (filosoofia)|Katapult]] – [[Kategooria (filosoofia)|Kategooria]] – [[Kategooriaviga]] – [[Kategooriline imperatiiv]] – [[Kategooriline väide]] – [[Katalepsia]] – [[Kaudne realism]] – [[Kaudne monism (mälu)]] - [[Kaudne taju]] – [[Kavatsus]] – [[Kavatsuslikkus]] – [[Keelefilosoofia]] – [[Keeleline determinism]] – [[Keeleline relativism]] – [[Keelemäng]] – [[Keemiafilosoofia]] – [[Keha]] – [[Keha ja vaimu dualism]] – [[Keha ja vaimu probleem]] – [[Kehtetu argument]] – [[Kehtetus]] – [[Kehtiv arutlus]] – [[Kehtivus]] – [[Kellaparadoks]] – [[Keskkonnaeetika]] – [[Keskkonnaesteetika]] – [[Keskkonnafilosoofia]] – [[Keskse seisundi materialism]] – [[Kiasm]] – [[Kimbuteooria]] – [[Kindlus (filosoofia)|Kindlus]] - [[Kinnitus]] – [[Kirjeldav nimi]] - [[Klass (filosoofia)|Klass]] - [[Kogemus]] – [[Kogemusmasin]] - [[Kogemusteadus]] – [[Kognitiivne tähendus]] – [[Kohalolu]] – [[Koherentism]] – [[Kohus (eetika)|Kohus]] – [[Kolmanda inimese argument]] – [[Kolmasus]] - [[Kommunism]] – [[Kommunitarism]] – [[Komparativism]] – [[Kompatibilism]] - [[Komplementaarsusprintsiip]] – [[Konditsionaal (keelefilosoofia)|Konditsionaal]] – [[Konfutsianism]] – [[Konkreetne asi]] – [[Konkreetne olemine]] – [[Konkreetne partikulaar]] – [[Konkreetne universaal]] – [[Konkreetsus]] – [[Konnektor]] – [[Konnotatsioon]] – [[Konsekventsialism]] – [[Konservatism]] – [[Kontekstualism]] – [[Kontemplatsioon]] – [[Kontingentne propositsioon]] – [[Kontingentsus]] - [[Kontrafaktuaalid]] – [[Kontrafaktuaalne sõltuvus]] – [[Kontseptsioon]] – [[Kontseptualism]] – [[Konventsionalism]] – [[Konventsioon (filosoofia)|Konventsioon]] – [[Konventsioon T]] – [[Koomika]] – [[Korroboratsioon]] – [[Kosmoloogia (filosoofia)|Kosmoloogia]] – [[Kosmoloogiline jumalatõestus]] – [[Kosmoloogiline printsiip]] – [[Kreatsionism]] – [[Kriitiline idealism]] – [[Kriitiline ratsionalism]] – [[Kriitiline realism (filosoofia)|Kriitiline realism]] – [[Kriitiline teooria]] – [[Kripke semantika]] – [[Kristlik filosoofia]] – [[Kriteerium]] – [[Kujutlemine]] – [[Kujutlus]] – [[Kujutlusvõime]] – [[Kuldreegel]] – [[Kultuurifilosoofia]] - [[Kunst]] – [[Kunst kunsti pärast]] – [[Kuri]] – [[Kurja probleem]] – [[Kvaalid]] – [[Kvalitatiivne lõpmatus]] – [[Kvalitatiivne olemine]] – [[Kvaliteet]] – [[Kvantitatiivne lõpmatus]] – [[Kvantiteet]] – [[Kvantum]] – [[Kvietism]] – [[Kõiketeadmine]] – [[Kõlblusmeele teooria]] – [[Kõneaktid]] – [[Külgetõmme]] – [[Küllaldase aluse printsiip]] – [[Külluse printsiip]] – [[Kürenaikud]] – [[Küünikud]] – [[Küünilisus ja tsüünilisus]]

==L==
[[Lahenduvusprobleem]] – [[Lahkarvamus]] – [[Laiskus]] – ''[[Laissez-faire]]'' – [[Lapsepõlvefilosoofia]] – [[Laskuv põhjuslikkus]] – [[Lastefilosoofia]] – [[Lausearvutus]] – [[Lausefunktsioon]] – ''[[Lebensphilosophie]]'' – [[Legism]] – [[Lekt]] – [[Lepinguteooria]] – [[Lepitus]] – [[Liberalism]] – [[Libertaarimperatiiv]] – [[Libertarism]] – [[Libertarism (metafüüsika)]] – [[Lihtsus]] – [[Liigierisus]] – [[Liik (loogika)|Liik]] – [[Liikumatu liigutaja]] – [[Liitsus]] – [[Logitsism]] – [[Logos]] – [[Logotsentrism]] – [[Lokutiivne akt]] – [[Loodus]] – [[Looduse raamat]] – [[Looduse ühetaolisus]] – [[Loodusfilosoofia]] – [[Looduskesksus]] – [[Loodusseadused]] – [[Loodusteadus]] – [[Loogik]] – [[Loogika]] – [[Loogikafilosoofia]] – [[Loogiline atomism]] – [[Loogiline empirism]] – [[Loogiline positivism]] - [[Loogiline vorm]] – [[Looja]] – [[Loom]] – [[Loomine eimillestki]] – [[Looming]] – [[Loomulik keel]] – [[Loomulik liik]] – [[Loomulik ontoloogiline hoiak]] – [[Loomulik teoloogia]] – [[Loomuõigus]] – [[Loomuõiguse teooria]] – [[Lootus]] – [[Lubadus]] – [[Lõhestatud aju]] – [[Lõplik asi]] – [[Lõplik suurus]] – [[Lõplikkus]] – [[Lõplikustatud lõpmatus]] – [[Lõpp-põhjus]] – [[Lõpmatu olemine]] – [[Lõpmatu regressi argument]] – [[Lõpmatus]]

==M==
[[Maailm (filosoofia)|Maailm]] – [[Maailmapilt]] – [[Maailmavaade]] – [[Majandusfilosoofia]] – [[Manihheism]] – [[Marburgi koolkond]] – [[Mardikas toosis]] – [[Marksism]] – [[Mary tuba]] – [[Maskiga mehe eksitus]] – [[Mateeria]] – [[Matemaatikafilosoofia]] – [[Matemaatiline objekt]] - [[Materiaalne olemine]] – [[Materialism]] – [[Meeled]] – [[Meeleline olemine]] – [[Meelteandmed]] – [[Meeltetaju]] – [[Megara koolkond]] – [[Mehhanism]] – [[Mehhanitsism]] – [[Menoni paradoks]] – [[Mentaalsed sündmused]] – [[Mentaalsus]] – [[Mentalism]] – [[Mereoloogia]] - [[Metaeetika]] – [[Metafilosoofia]] – [[Metafüüsika]] – [[Metafüüsiline lõpmatus]] – [[Metakeel]] – [[Metametafüüsika]] – [[Metaontoloogia]] – [[Metasemantika]] – [[Metateooria]] – [[Metodoloogia]] – [[Metodoloogiline holism]] – [[Metodoloogiline solipsism]] – [[Metoodiline kahtlus]] - [[Midagi mittemillestki]] – [[Mileetose koolkond]] – [[Milli meetodid]] – [[Mimaansa]] - [[Misoloogia]] – [[Missus]] - [[Mitmeti realiseeritavus]] – [[Mitmevalentne loogika]] – [[Mittekognitivism]] – [[Mitteolemine]] – [[Modaalloogika]] – [[Modaalne realism]] – [[Modaalsus]] – [[Modelleerimine]] – [[Modernne stoitsism]] - [[Moism]] – [[Molyneux' probleem]] – [[Monaad]] – [[Monaad|Monadoloogia]] – [[Monism]] – [[Monoliitaeg]] – [[Moodus]] – [[Moore'i paradoks]] – [[Moraal]] – [[Moraaliantirealism]] –[[Moraalirealism]] – [[Moraalirelativism]] – [[Moraaliseadus]] –  [[Moraalne dilemma]] – [[Moraalne jumalatõestus]] – [[Moraalne motivatsioon]] - [[Moraalne vastutus]] - [[Moraalne vedamine]] - [[Moraalsus]] – [[Moskva metodoloogiakoolkond]] – [[Mulje]] - [[Multiversum]] – [[Mustet]] - [[Muu]] – [[Muujaoksolemine]] – [[Muusikafilosoofia]] – [[Muutus]] – [[Muutuv suurus]] – [[Mõistatus (Kuhn)]] – [[Mõiste]] – [[Mõisteline määratlus]] – [[Mõistlik egoism]] - [[Mõistmine]] – [[Mõistujutt nähtamatust aednikust]] – [[Mõistus]] – [[Mõju]] - [[Mõtlemine]] – [[Mõtlemisseadused]] – [[Mõttekeel]] – [[Mõtteline eksperiment]] – [[Mõttemääratlus]] – [[Mõttetegevus]] – [[Mõttetus]] – [[Mõttevorm]] – [[Mõõdutus]] – [[Mõõt]] – [[Mõõtmine]] – [[Mälu]] – [[Määratlemine]] – [[Määratletud asi]] – [[Määratletud olemine]] – [[Määratletus]] – [[Määratlus]] – [[Määrav kirjeldus]] – [[Mööduvus]] – [[Müstika]] – [[Müstitsism]] – [[Müüdilisus]] – [[Müüt]]

==N==
[[Narratiiv]] – ''[[Natura naturata]]'' - [[Naturaliseeritud epistemoloogia]] – [[Naturalism (filosoofia)|Naturalism]] – [[Naturalism (eetika)]] – [[Natuurfilosoofia]] – [[Nauding]] – [[Negatiivne lõpmatus]] – [[Negatiivne määratlus]] – [[Negatiivne utilitarism]] - [[Negatiivne vabadus]] – [[Negatiivsus]] – [[Negatsioon]] – [[Neutraalne monism]] – [[Newcombi paradoks]] – [[Nihe (filosoofia)|Nihe]] - [[Nihilism]] – [[Nominalism]] – [[Nomoloogiline üldistus]] – &quot;[[Nool (apooria)|Nool]]&quot; – [[Norm (filosoofia)|Norm]] – [[Normaalteadus]] – ''[[Nous]]'' – [[Nähe]] – [[Nähtumus]] – [[Nähtuv olemine]] – [[Näiv olevik]] – [[Näivus]]

==O==
[[Objekt (filosoofia)|Objekt]] – [[Objektiivsus]] – [[Objektivism (eetika)]] – [[Objektivism (epistemoloogia)]] - [[Objektivism (esteetika)]] - [[Ockhami habemenuga]] – [[Okasionalism]] – [[Olemasolevus]] – [[Olemasolu]] – [[Olemasolu (Heidegger)]] - [[Olemine]] – [[Olemise ahel]] – [[Olemise hierarhia]] – [[Olemisunustus]] – [[Olemus]] – [[Olemuslik olemine]] – [[Olemuslik paistvus]] – [[Olemuslikkus]] – [[Oletus]] – [[Olev]] – [[Ollus]] – [[Omadus]] – [[Omaja puudumise teooria]] – &quot;[[On (filosoofia)|On]]&quot; – [[Ontilisus]] – [[Ontoloogia]] – [[Ontoloogiline diferents]] – [[Ontoloogiline jumalatõestus]] – [[Ontoloogiline sidusus]] - [[Ontoloogilisus]] – [[Oodatav kasu]] – [[Operatsionaalsus]] – [[Operatsionalism]] – [[Optimism]] – [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] – [[Organismi filosoofia]] – [[Organitsism]] – [[Orjamoraal]] – [[Osa]] - [[Osaeitav otsustus]] – [[Osajaatav otsustus]] – [[Ostensiivne definitsioon]] – [[Osutamine]] – [[Osutus]] – [[Osutuse tabamatus]] – [[Osutuslikult läbipaistev kontekst]] – [[Osutuslikult läbipaistmatu kontekst]] – [[Otsene realism]] – [[Otsene taju]] – [[Otstarve]] – [[Otsustav eksperiment]] – [[Otsustus]] – [[Otsustusteooria]] – [[Otsustuste tegemine]] – [[Otsustusvõime]] – ''[[Ousia]]''

==P==
[[Paistmine]] – [[Paistvus]] – [[Paljus]] – [[Pandeism]] – [[Pahe]] – [[Paradoks]] – [[Paratamatu propositsioon]] – [[Paratamatus]] – [[Partikulaar]] - [[Perekondlik sarnasus]] - [[Peripateetikud]] – [[Pessimism]] - [[Pessimistlik induktsioon]] – ''[[Philosophia]]'' – [[Pidev suurus]] – [[Pidevus]] – [[Piir]] – [[Piisav tingimus]] – [[Platoni Akadeemia]] – [[Platonism]] - [[Platonism (matemaatika)]] - ''[[Pneuma]]'' – [[Poliitiline filosoofia]] – [[Porphyriose puu]] - [[Positiivne lõpmatus]] – [[Positiivne paistvus]] – [[Positivism]] – [[Positivismitüli]] – [[Pragmaatika]] – [[Pragmateia]] - [[Pragmatism]] – [[Pragmatistlik tõeteooria]] - [[Predestinatsioon]] – [[Predikaat]] – [[Predikatsioon (filosoofia)|Predikatsioon]] – [[Presentism]] – [[Presupositsioon]] – [[Printsiip]] – [[Privaatkeele argument]] – [[Probleem]] – [[Propositsioon]] – [[Propositsiooniline hoiak]] - [[Protsess]] – [[Pseudoteadus]] – [[Psüühika]] – [[Puhas aeg]] – [[Puhas mõistus]] – [[Puhas olemine]] – [[Puhta mõistuse kriitika (üldmõiste)|Puhta mõistuse kriitika]] – [[Puhtsõnaline vaidlus]] – [[Põhjendus]] – [[Põhjus]] – [[Põhjus ja tagajärg]] - [[Põhjusahel]] – [[Põhjuslik tajuteooria]] – [[Põhjuslikkus]] – [[Pürronism]] – [[Püsimine]] – [[Pütagoreism]]

==Q==
*''[[qi]]''

==R==
[[Radikaalne empirism]] – [[Rahulolu]] - [[Rahvapsühholoogia]] – [[Rakenduseetika]] – [[Ramsey lause]] – [[Ratsionalism]] – [[Reaalne paistvus]] – [[Reaalne võimalikkus]] – [[Reaalsus]] – [[Realism (filosoofia)|Realism]] – [[Reegliutilitarism]] – [[Reduktsioon (filosoofia)|Reduktsioon]] – [[Reduktsionism]] – [[reetmine]] - [[reflektsioon]] – [[reflektsioonimääratlus]] – [[reflektsioonita olemine]] – [[Reflekteeritus]] – [[Relatiivsus]] – [[Relativism]] – [[Religioonifilosoofia]] – [[Renessansifilosoofia]] – [[Representatsioon]] – [[Rietdijki-Putnami argument]] - [[Rongiprobleem]] - [[Russelli hüpotees]] – [[Russelli paradoks]] – [[Ruum (füüsika)|Ruum]] – [[Ruumiline suurus]]

==S==
[[Saamine]] – [[Saankhja]] - [[Saatus]] – [[Sada koolkonda]] – [[Sallivus]] – [[Samaaegsus]] – [[Samasus]] – [[Seadmine]] – [[Seatus]] – [[Seesmine omadus]] - [[Seesmisus]] – [[Seesus]] - [[Seisund]] – [[Seletus]] – [[Semantiline supositsioon]] – [[Semantiline tõeteooria]] - [[Semantiline väärtus]] – [[Semantilised paradoksid]] – [[Sensualism]] – [[Seos]] – [[Siis ja ainult siis, kui]] – [[Sisemised ja välimised omadused]] - [[Sisu]] – [[Sisu (loogika)]] - [[Skeptikud]] – [[Skeptitsism]] – [[Skisoanalüüs]] – [[Skolastika]] – [[Skolastiline meetod]] – [[Sofistid]] – [[Solidaarsus]] – [[Solipsism]] – [[Soov]] – [[Sotsiaalepistemoloogia]] - [[Sotsiaalfilosoofia]] - [[Sotsiaalkonstruktivism]]  - [[Sotsiaalne õiglus]] - [[Sotsiaalsus]] – [[Sotsiaalteaduste filosoofia]] – ''[[Species intelligibilis]]'' – ''[[Species intentionalis]]'' – ''[[Species sensibilis]]'' – [[Spekulatiivne filosoofia]] - [[Spekulatsioon (filosoofia)|Spekulatsioon]] - [[Spirituaalsus]] – [[Stoa]] – [[Stsientism]] – [[Struktuur]] – [[Subjekt (filosoofia)|Subjekt]] – [[Subjekt (loogika)]] – [[Subjektifilosoofia]] – [[Subjektiivne paistvus]] – [[Subjektiivsus]] – [[Subsistents]] - [[Substants]] – [[Substantsidualism]] - [[Subsumeerimine]] – [[Sugu (loogika)|Sugu]] – [[Suhe (filosoofia)|Suhe]] - [[Surm]] – [[Suur jutustus]] – [[Suurus]] – [[Sõltuvus (metafüüsika)|Sõltuvus]] – [[Sõnaline vaidlus]] – [[Sõprus]] – [[Südametunnistus]] -[[Sümmeetriakaalutlused]] – [[Sündmus]] – [[Sünehhism]] – [[Sünteetiline otsustus]] – [[Sünteetiline propositsioon]] – [[Süvaökoloogia]] – ''[[Synderesis]] – ''[[Syneidēsis]]''

==Z==
''[[Zombie (filosoofia)|Zombie]]''

==T==
[[Tagajärg]] – [[Tagasihoidlikkus]] - [[Tahe]] – [[Taju]] – [[Tajufilosoofia]] – [[Tajuprobleem]] – [[Tarkus]] - [[Tarvilik ja piisav tingimus]] – [[Tarvilik tingimus]] – [[Tavakeel]] – [[Tavakeelefilosoofia]] - [[Teadlik nõusolek]] – [[Teadmine]] – [[Teadmiseargument]] – [[Teadus]] – [[Teaduse demarkatsioon]] – [[Teaduse ühtsus]] – [[Teaduseetika]] - [[Teadusfilosoofia]] – [[Teadusharu]] – [[Teaduslik materialism]] – [[Teaduslik teadmine]] – [[Teaduslik teooria]] – [[Teadvus]] – [[Teadvuse neuraalsed korrelaadid]] – [[Tegelikkus]] – [[Tegelikkusteooria]] – [[Tegelikkuseta iseenesesolemine]] – [[Tegevusfilosoofia]] – [[Tegu]] – [[Tehnikafilosoofia]] – [[Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine]] – [[Tehnoteadus]] -  [[Teine]] – [[Teineteisest väljaspool olemine]] – [[Teisasus]] - [[Teisik-Maa]] – [[Teisitiolemine]] – [[Teism]] – [[Teispoolsus]] – [[Teiste vaimude probleem]] – [[Tekkimine]] – [[Teleoloogia]] – [[Teleoloogiline jumalatõestus]] - [[Teljeajastu]] – [[Teokonsekventsialism]] – [[Teooria]] – [[Teoreem]] – [[Teoutilitarism]] – [[Tervik]] – [[Tihe kirjeldus]] - [[Tingimus]] – [[Tolstoilus]] – [[Tomism]] – [[Topelttagajärje doktriin]] – [[Totaalsus]] – [[Traagika]] – [[Transtsendents]] – [[Transtsendentaalfilosoofia]] – [[Transtsendentaalsus]] – [[Troop (skeptitsism)]] – [[Troop (Williams)]] – [[Tsiteerimine (filosoofia)|Tsiteerimine]] – [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] – [[Tsiteerimise pilditeooria]] – [[Tundus]] – [[Tunnetus (filosoofia)|Tunnetus]] – [[Tunnetusrelativism]] – [[Tunnetusteooria]] – [[Tunnistus]] - [[Tunnus]] - [[Tunnus (loogika)]] - [[Turingi test]] – [[Tõde]] – [[Tõe aameniteooria]] – [[Tõe koherentsusteooria]] – [[Tõe liiasusteooria]] – [[Tõe vastavusteooria]] – [[Tõejärgsus]] - [[Tõeline olemine]] – [[Tõelisus]] – [[Tõelus]] – [[Tõenäolisus]] – [[Tõenäosus]] – [[Tõepredikaat]] – [[Tõerežiim]] - [[Tõesarnasus]] – [[Tõesus]] – [[Tõetagaja]] – [[Tõeväärtus]] – [[Tõlke alamääratus]] – [[Tähendus]] – [[Tähendusteooria]] - [[Tänulikkus]] – [[Töö (marksism)]] – [[Tühi võimalik maailm]] – [[Tühi võimalikkus]] – [[Tühisus]] – [[Tühjus]] – [[Tühjus (eetika)]] – [[Tüüpide teooria]]

==U==
[[Uhkus]] - [[Unenäoargument]] - [[Universaalne moraal]] – [[Universum]] – [[Usaldav uskumine]] – [[Usaldus]] - [[Usk]] – [[Uskumine]] – [[Uskumus]] – [[Usuhüpe]] - [[Utilitarism]] – [[Uus induktsioonimõistatus]] – [[Uuskantiaanlus]] – [[Uuskantiaanluse Badeni koolkond]] – [[Uuskonfutsianism]] – [[Uusplatonism]] – [[Uuspütagoorlus]] – [[Uusrealism (filosoofia)|Uusrealism]] - [[Uusskolastika]] – [[Uustaoism]] – [[Uustomism]]

==V==
[[Vaba lõpmatus]] – [[Vabamõtlemine]] - [[Vaba tahe]] – [[Vaba tahte probleem]] – [[Vabadus]] – [[Vahe (filosoofia)|Vahe]] – [[Vahekord]] – [[Vahend]] – [[Vahendamatus]] – [[Vahendamine]] – [[Vahendatud olemine]] – [[Vahendatud taju]] – [[Vahendatus]] – [[Vahenditus]] – [[Vahetu olemine]] – [[Vahetu taju]] – [[Vaikiv teadmine]] – [[Vaim]] – [[Vaim (filosoofia)]] - [[Vaim (mens)]] – [[Vaimu arvutusteooria]] - [[Vaimufilosoofia]] – [[Vaimuobjekt]] - [[Valetaja lause]] - [[Valetaja paradoks]] – [[Valetamine]] – [[Valgustus (filosoofia)|Valgustus]] – [[Valgustuse projekt]] – [[Valgustusfilosoofia]] – [[Valik]] – [[Vaprus]] - [[Vastand]] – [[Vastandsuurus]] – [[Vastandus]] – [[Vastastikune toime]] – [[Veatu lahkarvamus]] – [[Vihkamine]] - [[Viini ring]] – [[Voluntarism]] - [[Voorus]] – [[Vooruseetika]] – [[Voorusepistemoloogia]] - [[Vorm (filosoofia)|Vorm]] – [[Vormitu olemine]] – [[Võimalikkus]] – [[Võimatus]] – [[Võime]] – [[Võimehüpotees]] – [[Võimutahe]] – [[Egalitaarsus|Võrdsus]] – [[Võõrandumine]] – [[Vägivallatus]] – [[Väide]] – [[Väline olemine]] – [[Välismaailma probleem]] - [[Välistatud kolmanda seadus]] - [[Välisus]] – [[Väljamõeldud entiteet]] – [[Väljapoole suunatud olemine]] – [[Väljendus]] – [[Väärus]] – [[Väärus (eetika)]] – [[Väärtus]] – [[Väärtusõpetus]]

==Õ==
[[Õiglase sõja teooria]] – [[Õiglus]] – [[Õigusfilosoofia]] – [[Õigustus (filosoofia)|Õigustus]] - [[Õigustuskontekst]] - [[Õnn]] - [[Õnnemängija eksitus]] - [[Õnnemängija eksituse pöördeksitus]]

==Ä==
[[Äärmus]]

==Ü==
[[Ühik]] – [[Ühismeel]] - [[Ühismõõdulisus]] – [[Ühtsus]] – [[Üks (filosoofia)|Üks]] – [[Üksik asi]] – [[Üksikmõiste]] - [[Üksiktermin]] - [[Üksikus]] – [[Üldeitav otsustus]] – [[Üldjaatav otsustus]] – [[Üldistamine]] – [[Üldisus]] – [[Üldmõiste]] – [[Ülemäärane tegu]] - [[Ületamine]] – [[Ületatud iseenesesolemine]] – [[Ülevus]] – [[Üliinimene]] – [[Ürgalge]]

==X==
''[[Xiao]]''

==Y==
[[Yablo paradoks]] – [[Yin ja yang]]

[[Kategooria:Mõistete loendid]]
[[Kategooria:Filosoofia loendid]]
[[Kategooria:Filosoofia| ]]</text>
      <sha1>rgw8efnittk7v6gwl2hmm3e8u4zqb9m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lääne-Rooma keisririik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12440</id>
    <revision>
      <id>7265028</id>
      <parentid>7264850</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:44:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Kust on võetud 295? Keegi ei määratle seda Lääne-Rooma loomisajaks</comment>
      <origin>7265028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19692" sha1="doc9e2hhjc06raccv5vbw83pktdi9lv" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}
 {{Endine riik
| nimi = Lääne-Rooma keisririik
| lipp = 
| lipp-tekst = 
| vapp = 
| vapp-tekst = 
| asendikaart = Western-Roman-Empire-AD395.png
| asendikaart-tekst = Lääne-Rooma keisririik aastal 395
| algusaasta = {{kas|[[295]]}}
| lõppaasta = [[476]]
| valitsusvorm = 
| osa = 
| ajalugu1 = 
| sündmus1 = 
| ajalugu2 = 
| sündmus2 = 
| ajalugu3 = 
| sündmus3 = 
| riigikeel = 
| peamised-keeled = 
| pealinn = [[Mediolanum]] (285–402)&lt;br&gt;[[Ravenna]] (402–476)
| riigipea = 
| riigipea-nimi = 
| riigipea2 = 
| riigipea-nimi2 = 
| religioon = [[kristlus]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv-aasta = 
| rahvastikutihedus = 
| rahaühik = 
| eelnes = 
| järgnes = 
| hümn = 
| deviis = 
}}
{{Vaidlustatud|Kust on võetud loomisaeg 295?}}
'''Lääne-Rooma keisririik''' oli [[Rooma impeerium]]i jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik. Nimetus &quot;Lääne-Rooma riik&quot; on hilisem, kaasaegsed ei tajunud riiki kui [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] lagunemise järel kujunenud eraldiseisvat riiki, vaid kui ühist Rooma riiki, mida valitsesid kaks erinevat valitsejat oma [[õukond|õukonnaga]].

Lääne-Rooma riigi territooriumi moodustasid Rooma impeeriumi kõrgajal vallutatud piirkonnad: [[Hispaania ajalugu#Rooma impeerium|Hispaania]] ([[Baetica]], [[Lusitinia]], [[Tarraconensis]]), [[Gallia]] ([[Akvitaania]], [[Gallia Aquitania]], [[Gallia Belgica]], [[Narbonensis]], [[Gallia Cisalpina]] jt), [[Inglismaa#Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina|Britannia]], [[Noricum]], [[Illüüria]] jt.

Lääne-Rooma keisririik lagunes [[suur rahvasterändamine|suure rahvasterändamise]] käigus. Lagunemise tagajärjel keskendus enamik Euroopa talumehi [[Viinamari|viinamarja­kasvatuse]] asemel [[Teravili|teravilja]] viljelemisele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arasen |eesnimi=Jonas Terney |autor-link=Jonas Terney Arasen |kuupäev=1. märts 2023 |pealkiri=Mungad päästsid veini ja jõid seda ise! |url=https://www.imelineajalugu.ee/mungad-paastsid-veini-ja-joid-seda-ise/ |url-olek=ei tööta |vaadatud=2023-03-17 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230317091612/https://www.imelineajalugu.ee/mungad-paastsid-veini-ja-joid-seda-ise/ }}&lt;/ref&gt; 
{{Sisukord paremale}}

==Lääne-Rooma riigi moodustumine==
Lääne-Rooma riik tekkis [[Rooma keisririik|Rooma hilise keisririigi]] ajal, keiser (284–305) [[Diocletianus]]e [[Rooma kodusõjad|Rooma kodusõdade]] [[3. sajandi kriis]]i (235–284) järgse otsusega, et Rooma impeerium on liiga suur ühele inimesele valitseda, ning ta jagas [[295]]. aastal impeeriumi kaheks, pannes teist poolt valitsema asekuningad. 
===Tetrarhia===
[[Diocletianus]]e asutatud ja aastail [[293]]–[[313]] kehtinud [[Tetrarhia]]-valitsemiskorraldus, kus kumbagi Rooma riigiosa (Ida ja Läänt) valitses ülemkeiser (''[[augustus (lisanimi)|augustus]]'') ja temale alluv alamkeiser (''[[caesar (tiitel)|caesar]]''), keda on nimetatud ka abikeisriteks. Keiser Diocletianus nimetas väejuhi [[Maximianus]]e 285. aastal oma kaasvalitsejaks (''augustus''). 293. aastal nimetas ta [[Galerius]]e ja [[Constantius Chlorus]]e abikeisriteks (''caesar''). Diocletianus suutis lõpetada aastakümneid kestnud segadused, millega kaasnesid põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises ja halduses. 

Diocletianuse ja [[Constantinus Suur]]e valitsemisajal tugevnes riigi keskvõim ja bürokraatia, rajati sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia ([[dominaat]]). Mõjukaimaks kihiks said [[koloon]]e ja patronaadi all olevaid talupoegi ekspluateerivad suurmaaomanikud. Constantinus legaliseeris 313. aastal [[ristiusk|ristiusu]], mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Temale järgnenud keisrid (v.a üks) olid kristlased.&lt;ref name=&quot;vrx13&quot; /&gt; [[Vana-Rooma keiser]] (306–337) [[Constantinus Suur]] nõrgestas oluliselt Lääne-Roomat, viies pealinna üle [[Konstantinoopol]]isse Ida-Rooma ([[Bütsants]]), kus oli esile kerkinud [[ristiusk]] ja õitses kaubandus.

[[Tetrarhia kodusõjad|Tetrarhia kodusõdades]] (306–324), mis algasid [[Maxentius]]e poolt võimu usurpeerimise ja [[Severus]]e lüüa saamisega ja lõppesid sellega kui [[Constantinus Suur]] aastal 324 [[Licinius]]e alistas. Need sõjad tõid kaasa [[Diocletianus]]e rajatud [[tetrarhia]] lagunemise. Tetrarhiasüsteemist loobuti, kuid säilis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus üks valitses ida- ja teine lääneprovintsides.&lt;ref name=&quot;rGrZK&quot; /&gt; Impeerium jäi ametlikult ühtseks ning õigusakte anti välja iga nelja keisri nimel. 

[[Constantinus Suur]] rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutusele võetud kuldmünt [[solidus]] tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust. Constantinus Suure valitsemise ajal (306–337) ei saanud [[kristlus]] impeeriumis veel valdavaks [[usund]]iks, kuid kogu tema valitsemisperioodi iseloomustab soosiv ja privilegeeritud suhtumine kristlusse. Keiser seadis sisse printsiibi, mille järgi imperaatorid ei lahendanud [[doktriin]]i kohta käivaid küsimusi iseseisvalt, vaid kutsusid selle jaoks kokku [[oikumeenia|oikumeenilise]] kirikukogu (kontsiili). Constantinuse poolt kokku kutsutud [[Arles'i kirikukogu]] ja [[I Nikaia kirikukogu]] näitasid tema huvi ühtse kiriku vastu ning soovi saada selle peaks.

Constantinus Suure surma järel [[337]]. aastal, jagasid tema kolm poega impeeriumi omavahel, vastavalt isa testamendile ja sellele, milliseid alasid nad alamkeisrina olid valitsenud. [[Constans]] sai päranduseks [[Itaalia]], [[Pannoonia]] ja [[Põhja-Aafrika]] alad, välja arvatud [[Egiptus]]e. [[Constantinus II]], valitses [[Gallia]]t, [[Hispaania]]t ja [[Britannia]]t. Constantinus II alustas [[340]]. aastal oma noorima venna vastu sõda alustada ja tungis Galliast Itaaliasse. Ta asus piirama [[Aquileia]] linna, kuid Constansil õnnestus oma venna väed linna all purustada. Lahingus hukkus ka Constantinus II ise ja Constans liidendas tema valdused enda omadega, saades nüüd kogu impeeriumi [[Lääne-Rooma riik|lääneosa]] ainuvalitsejaks. [[350]]. aasta alguses alustas [[Gallia]] kindral [[Magnentius]] Constansi vastu mässu ja lasi ennast sõjaväel [[Autun]]is keisriks kuulutada. Constansil ei õnnestunud toetuse puudumise tõttu vastupanu organiseerida ja ta suundus Gallia lõunarannikule, et sealt meritsi põgeneda. Magnentiuse mehed tabasid ta [[Püreneed]]e jalamil [[Elne|Helena]] kindluse lähistel ja hukkasid ta kohapeal. 
[[Pilt:Roman empire 395.jpg|pisi|left|Rooma riigi alad 395. aastal]]
[[Pilt:The Roman Empire ca 400 AD.png|pisi|left|Rooma riigi jagunemine u 400. aastal [[Bütsants|Ida-Rooma riigiks]] ja Lääne-Rooma riigiks]].
[[Constantius II]], kelle isa nimetas [[324]]. aastal juba seitsmeaastaselt [[tseesar]]iks ehk alamkeisriks, määrates tema valitsemisalaks impeeriumi idaosa, valitses aga impeeriumi idaosa. Idaosa, mis oli territoriaalselt suurim ja kultuuriliselt arenenuim, ent ohustatud tugevatest välisvaenlastest ja lõhestatud sisemistest usutülidest. Constantius II sõjalistest saavutustest on olulisimad edukas Bütsantsi kaitsesõda [[Pärsia impeerium]]i vastu aastatel [[337]]–[[350]] ning Rooma riigi lääne- ja idaosa taasühendamiseni viinud kodusõda aastatel [[350]]–[[353]].

[[350]]. aastal oli sõjavägi alustanud [[Gallia]]s Constansi vastu mässu ja kuulutas uueks keisriks väepealik [[Magnentius]]e. Constans mõrvati ja kuna Constans ei olnud abielus ja tal puudusid meessoost järeltulijad, kuulus impeeriumi lääneosa troon nüüd samuti Constantius II-ele, kuid sellele asumise nimel tuli tal esmalt Magnentiusega sõtta astuda. [[351]]. aastal toimus [[Pannoonia]]s [[Drava]] jõe orus [[Mursa Majori lahing]], mis lõppes Constantiuse jaoks täieliku võiduga. [[352]]. aastal saavutas Constantius kontrolli [[Itaalia]] üle ja tungis suvel [[353]] üle [[Alpid]]e Galliasse. [[Mons Seleucuse lahing]]us said Magnentiuse väed lõplikult lüüa.

Impeeriumi tohutu ulatuse tõttu tuli Constantius II-el ametisse nimetada alamkeisrid ehk [[tseesar]]id, aastatel [[351]]–[[354]] oli tseesariks impeeriumi idaaladel [[Constantius Gallus]] ja aastatel [[355]]–[[361]] impeeriumi läänealadel [[Julianus Apostata|Claudius Julianus]]. Mõlemad tseesarid, üritasid võimu haarata. 

Constantius II-e riigi lääneosa piirid olid pidevalt [[germaanlased|germaani]] hõimude rünnakute all. Kodusõja aastatel [[350]]–[[353]] tungisid [[frangid]] üle [[Reini jõgi|Reini jõe]], sest usurpaator [[Magnentius]] oli sealsetele piiridele paigutatud eliitüksused Constantiuse vastu sõtta viinud. Samuti tungisid [[352]]. aastal Rooma piiridesse [[alemannid]]. Sisuliselt vallutasid germaanlased kogu Reini läänekalda ja korraldasid enam kui aasta jooksul [[Gallia]]sse ulatuslikke rüüsteretki. Aastatel [[354]]–[[356]] korraldas Constantius germaanlaste vastu mitu sõjaretke, rünnates neid peamiselt tänase [[Breisgau]] ja [[Bodensee]] piirkonnas. Nende sõjakäikudega saavutati küll ajutist edu, kuid hiljem tuli alamkeiser [[Julianus Apostata|Claudius Julianusel]] võitlust germaanlastega jätkata. Alles tema juhtimisel saavutati [[357]]. aastal [[Argentoratumi lahing]]us oluline võit seitsme alemanni hõimupealiku üle ja taaskindlustati piir Reini jõe läänekaldal.

[[Vana-Rooma keiser]] [[Theodosius I|Theodosius Suur]] aga jäi viimaseks, kes valitses nii Rooma ida- kui ka lääneosa, kuna aastal [[395]] pKr lõi Lääne-Rooma täielikult [[Ida-Rooma]]st lahku.

==Frangid==
{{Vaata|Frangid}}
[[germaanlased|Germaani]] hõimurühm [[frangid]] asusid [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] [[Rein]]i jõe paremal kaldal. Frangid moodustusid [[2. sajand|2.]]–[[3. sajand]]il [[Magna Germania]] ääremail paljude väikeste [[hõim]]ude liitudest. [[3. sajand]]i lõpuks olid [[frangid]] asunud [[Rein]]i [[Rooma]]-poolsele kaldale ja hõivasid pärast [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigi]] lagunemist suure osa Galliast. Saali frangid läksid umbes [[4. sajand]]i keskpaiku üle [[Rein]]i, hõivasid sealsed alad ja vallutasid [[Köln]]i. Üle [[Toxandria]] läksid nad edasi [[Gallia]]. Ripuaari frangid läksid üle Reini keskjooksu läbi [[Moseli jõgi|Moseli jõe]] piirkonna lõunasse ning [[Gallia Belgica]]sse. [[Vana-Rooma keiser]] (361–363) [[Julianus Apostata]] asundas frangid [[Maasi jõgi|Maasi]] ja [[Schelde jõgi|Schelde jõe]] vahelisele alale.
{{Vaata|Frangi riik}}

==Läänegoodid==
[[Pilt:Visigoth migrations.jpg|pisi|[[läänegoodid|Läänegootide]] peavoolu ränded]]
{{Vaata|Läänegoodid}}, ''[[Alarich I]]''
Läänegoodid, üks kahest [[Goodid|gooti]] rahvuse põhiharust olid osa [[Germaanlased|germaani]] hõimude hulgast, kes liikusid läbi [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] või [[Suur rahvasteränne|Suure rahvasterände]] ajal. [[375]]. aastal põgenesid [[läänegoodid]] [[hunnid]]e ja nende liitlaste eest üle Doonau [[Ida-Rooma]]sse. Läänegoodid jäid [[Daakia]]sse aastani 376, kui üks nende juhte [[Fritigern]] palus Rooma keisrilt [[Valens]]ilt luba asuda oma rahvaga [[Doonau]] lõunakaldale. Siin lootsid nad leida varjupaika [[hunnid]]e vastu. [[Traakia]]sse asunud läänegootide tekkinud näljahädas ei varustanud Rooma riik neid ei lubatud toidu ega maaga; järgnes mäss, mis viis 6 aastat kestnud rüüstamise ja hävitamiseni kogu [[Balkan]]il. Gootide mahasurumiseks küsis Ida-Rooma keiser Valens abi [[Lääne-Rooma]] [[Lääne-Rooma keisrite loend|keisrilt]] [[Gratianus]]elt. [[Adrianoopol]]ist (tänapäeva [[Edirne]]) põhja pool toimunud [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahing]]us [[378]]. aastal ründas [[Valens]]i juhitud vägi Adrianoopoli lähistel laagris olnud [[läänegoodid|läänegootide]] väge, kuis roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid. Adrianoopoli lahing oli osa [[Gooti sõda (376–382)|376. kuni 382. aastani kestnud sõjast]] gootide vastu. Kaotus Adrianoopoli all vapustas Rooma maailma ning sundis lõpuks roomlasi läbi rääkima ja hõimu keisririigi piiridesse asustama. Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. 

Theodosiuse järglaseks said tema saamatud pojad: [[Arcadius]] [[Bütsants|idas]] ja [[Honorius]] Lääne-Rooma keisririigis. Järgneva 15 aasta jooksul murti rahu juhuslike konfliktidega Alarichi ja võimsate germaani kindralite vahel, kes valitsesid Rooma armeesid idas ja läänes, omades keisririigis tegelikku võimu. Lõpuks, pärast Lääne-Rooma keisririigi kindrali [[Stilicho]] hukkamist Honoriuse poolt aastal 408 ning Rooma leegionite veresauna 30 000 Rooma armees teeniva barbarisõduri perekondade kallal, kuulutas Alarich sõja. Pärast kahte kaotust Põhja-Itaalias ja Rooma piiramist, mis lõppes lunaraha läbirääkimistega, pettis Alarichit teine roomlaste [[Fraktsioon (institutsioon)|fraktsioon]]. Ta otsustas linna ära lõigata vallutades selle sadama. 24. augustil 410 sisenesid Alarichi väed [[Porta Salaria]] kaudu Rooma, võttes selle rikkusi [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstates]]. Kuna Rooma ei olnud enam Lääne-Rooma riigi ametlik pealinn (see oli strateegilistel põhjustel [[Ravenna]]sse viidud), raputas selle langemine tõsiselt keisririigi aluseid.

Rooma rüüstamise järel aastal 410 asusid läänegoodid seejärel elama algselt Lõuna-[[Gallia|Galliasse]] ning hiljem [[Pürenee poolsaar]]ele, praeguse [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]]. 418. aastal asusid läänegoodid Lõuna-Galliasse kui Rooma [[föderaadid]]. Theoderich II ajal (450. aastad) asusid läänegoodid [[Akvitaania]]sse kui Lääne-Rooma riigi föderaadid. Aastal 462 andis keisririik, läänegootidele asustada Gallia Narbonensise provintsi lääneosa. Läänegoodid hõivasid ka [[Provence]]'i (idapoolne Narbonensis) ja alles aastal 475 loovutas läänegootide kuningas [[Eurich]] selle keisririigile lepinguga, millega keiser [[Julius Nepos]] tunnistas läänegootide täielikku sõltumatust.
{{Vaata|Hispaania ajalugu}}, ''[[Läänegootide kuningriik]]'', ''[[Septimaania]]'', ''[[Akvitaania]]''

==Vandaalid==
{{Vaata|Vandaalid}}
Aastal [[400]] või [[401]] hakkasid hasdingid (võib-olla [[hunnid]]e rünnakute tõttu) koos oma germaanlastest ([[sueebid]]) ja [[sarmaadid|sarmaatidest]] ([[alaanid]]) liitlastega liikuma lääne poole. Hiljem ühines nendega osa silingidest. Vandaalid liikusid eriliste raskusteta mööda Doonaud lääne poole, ent [[Rein]]i jõeni jõudes kohtasid nad vastupanu [[frangid|frankidelt]], kes asustasid ja hoidsid enda kontrolli all Rooma valdusi Põhja-[[Gallia]]s. Oktoobris [[409]] ületasid nad [[Püreneed]] ning jõudsid Hispaania aladele. Roomlased andsid vandaalidele [[Galicia]] ja [[Andaluusia]] (Vandaluusia); alaanid said [[Portugal]]i ja [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ümbruse. Sueebid, kelle kontrolli all oli osa Galiciast, ning läänegoodid, kes enne Lõuna-[[Prantsusmaa]]l maade saamist tungisid Hispaaniasse.

==Burgundid==
{{Vaata|Burgundid}}'', [[Burgundia kuningriik]]''
[[Reini ületamine aastal 406|Reini ületamisega]] aastal 406 asus [[idagermaani hõimud|idagermaani hõim]] burgundid [[föderaadid|föderaatidena]] Rooma provintsi [[Germania Secunda]] piki [[Rein]]i keskjooksu. 430. aasta paiku alustas burgundide kuningas [[Gundahar]] mitmeid sõjakäike naabruses olevasse [[Gallia Belgica]]sse, mis viis rängale lüüasaamisele Rooma ja [[hunnid]]e ühendatud vägede käest [[Aëtius|Flavius Aëtius]]e juhtimisel aastal 436 [[Worms]]i lähedal. Järelejäänud burgundid asusid aastast 443 ''Sapaudia'' ([[Savoia]]) piirkonda, taas föderaatidena, seekord Rooma [[Maxima Sequanorum]]i provintsis.

==Hunnide invasioon==
[[File:Southeast Europe in the 450s AD.png|pisi|left|[[Kagu-Euroopa]] alad aastal 450]]
[[File:Shepherd-c-048.jpg|pisi|300px|Lääne-Rooma keisririik ja hunnide Attila impeerium u 450. aastal]]
Aastal [[400]] ilmusid hunnid [[Pannoonia]]sse. Täielikult asus enamik hunne Pannooniasse pärast [[412]]. aastat. Hunnide hiilgeaeg oli [[Attila]] valitsusajal (434–453), kui nende võimuliit valitses Mustast merest Reini jõeni ulatuvat maa-ala. [[451|451.]] aastal ületasid nad [[Rein]]i ja tungisid [[Gallia]]s [[Orléans|Orléansini]]. Lääne-Rooma vägedega peetud [[Katalaunia lahing]] jäi viiki. Aasta hiljem rüüstasid hunnid Põhja-[[Itaalia]]t ja hävitasid [[Aquileia]]. 

454. aastal, aasta pärast Attila surma, hõimuliit lagunes. Osa hunne hukkus sõdades, osa rändas itta ja segunes [[Ida-Euroopa]] stepirahvastega. Hunnide riigi territooriumi vallutasid hiljem sinna tunginud [[madjarid]] 896. aastal, kes hakkasid keskajal hunn Attila päritolu pinnalt lugema oma järjepidevust ja ajaloolist õigust Pannooniale.

{{Vaata|Hunnid}}'', [[Attila]], [[Katalaunia lahing]] (451)''

==Viimane keiser==
[[Pilt:Roman Empire 460 CE-es.svg|pisi|300px|Lääne-Rooma keisririik 460. aastal]]
[[File:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|300px|Lääne- ja [[Ida-Rooma]] riigi alad 476. aastal]]
[[476]]. aastal kukutas viimase keisri [[Romulus Augustus]]e tema ihukaitseülem barbari päritolu [[Odoaker]], kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. Odoaker oli keisri [[Romulus Augustulus]]e [[ihukaitseülem]] ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada. Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks. Nii kuulutas ta end ametlikult [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma keisrile]] [[Zeno]]le alluvaks, ent tegelikult valitses ta Itaaliat üksinda. Aastal [[480]], pärast [[475]]. aastal kukutatud ja 475&amp;ndash;480 [[Dalmaatsia]]s valitsenud Lääne-Rooma keisri [[Julius Nepos]]e surma, liitis Odoaker oma kuningriigiga ka kunagise [[Illüüria]] provintsi. Ent hiljem läks ta Zenoga tülli ning nii saatis too Itaaliat vallutama [[Theoderich Suur]]e ja [[idagoodid]]. Aastaks [[493]] jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult.

==Lääne-Rooma keisrid==
{{Vaata|Lääne-Rooma keisrite loend}}
*[[395]]–[[423]] [[Honorius]]
*[[407]]–[[411]] [[Constantinus III]]
*[[421]] [[Constantius III]]
*[[423]]–[[425]] [[Johannes (vastukeiser)|Johannes]]
*[[425]]–[[455]] [[Valentinianus III]]
*[[455]] [[Petronius Maximus]]
*[[455]]–[[456]] [[Avitus]]
*[[456]]–[[461]] [[Majorianus]]
*[[461]]–[[465]] [[Libius Severus]]
*[[465]]–[[472]] [[Anthemius]]
*[[472]] [[Olybrius]]
*[[472]]–[[473]] [[Glycerius]]
*[[473]]–[[475]] [[Julius Nepos]]
*[[475]]–[[476]] [[Romulus Augustulus]]

==Vaata ka==
*[[Germaanlased]], [[burgundid]], [[alemannid]], [[sueebid]]
*[[Goodid]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vrx13&quot;&gt;Kõiv, Mait. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006. Lk. 182–183.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rGrZK&quot;&gt;Inimene, ühiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 211–212.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Western Roman Empire}}

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Lääne-Rooma keisririik| ]]
[[Kategooria:Euroopa vanaaeg]]
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]]
[[Kategooria:Aafrika ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]]</text>
      <sha1>doc9e2hhjc06raccv5vbw83pktdi9lv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirikulugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12452</id>
    <revision>
      <id>7265162</id>
      <parentid>7263896</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:14:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sacerdos79|Sacerdos79]].</comment>
      <origin>5610040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3126" sha1="3hsc4o0y97sghrgs6t8ocq52njnkxov" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}

'''Kirikulugu''' ehk '''kirikuajalugu''' ehk '''kiriku ajalugu''' on [[teadusharu]], mis tegeleb [[kristlus]]e ajaloo uurimisega. Tänapäeval on kirikulugu interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mida võib käsitleda nii osana [[teoloogia]]st kui ka [[ajalugu|ajaloost]]. 

Kirikuloo käsitlusaineks on antiikmaailmas tekkinud kristlike [[Kirik (institutsioon)|kirikute]] arengulugu tänapäevani. Akadeemiliselt ei ole enam pädev arusaam, et [[Jeesus]] on kirikute rajaja. Pigem tekkisid esimesed kristlikud kirikud mõnede evangeeliumiteks nimetatavate tekstide ümber.  

== Kirikulugu kui ajalooteadus ==
Kirikulugu on ajalooteadus oma meetodi poolest. Kirikulugu on seotud ajalooliste allikatega: [[kirjalikud allikad]] (ürikud, aktid, kirjad, kroonikad) või [[monumentaalsed allikad]] (raidkirjad, kirikud, kloostrid). Kirikulugu saab välja öelda vaid seda, mida ta suudab allikatest lähtuvalt tõestada, teispool allikaid algab ajalooline romaan. Kirjalike allikate ehtsust tuleb uurida, kriitiliselt laitmatute tekstidena välja anda ja kommenteerida. Seda, kui tähtis allikate taoline editsioon on, mõisteti alles 16. sajandil.

Oluline on allikate töötlemine, interpreteerimine ja usutavuse kontrollimine.

== Distsipliini teemad ==
*[[Algkristlus]] 
*Varaste kirikute kui organisatsioonide kujunemine (ladina, kreeka ja [[süüria kirik]]u kujunemine).
*[[Kirikukogu]]d ja [[dogmadelugu]] ning nende seos kuni 6. sajandini.
*[[Paavstlus]], [[klooster|kloostrid]], [[ordu]]d, kirikukoolid.
*Keskaegse kristluse põhijooned.
*[[Idakirik]]u kujunemine.
*[[Patristika]]
*Lääne kristluse ajalugu kuni reformatsioonini. 
**Õpetuslikud põhiseisukohad.
**[[sakrament|Sakramendid]] 
**[[Ristisõjad]]
*[[Skolastika]].
*Ristiusk Põhjamaades.
*[[Reformatsioon]] Euroopas (reformatsiooniliikumiste suhe [[katoliku kirik]]uga ja nende liikumiste omavaheline seos).
*[[Vastureformatsioon]] ja uute [[konfessioon]]ide tekkimine. Reformatsiooniajastu vaimsus.
*Uusaja kirikulugu maailma ajaloo taustal. [[Katoliiklus]]e, [[luterlus]]e jt konfessioonide omaette arenemine. Uute konfessioonide tekkimine, [[Oikumeeniline|oikumeeniline]] liikumine.

*[[Sümboolika]] ajalugu (kiriklike usutunnistuslike [[sümbol]]ite kujunemine ja tähendus. Sümbolite seos Piibliga, [[dogmadelugu|dogmadelooga]] ja kirikulooga).

*[[Eesti kirikulugu]]

==Kirikuloo mõisteid==

[[Aabel]] - [[Aabraham]] - [[Aadam]] - [[Apostel]] - [[Apostlik suktsessioon]] - [[Augustinus]]

[[Enchiridion (Augustinus)]]

[[Ester]] - [[Evangeelium]]

[[Jeesus Kristus]] - [[Johannese evangeelium]] - [[Jumala nimi]]

[[Katehhees]] - [[Kirik (pühakoda)]] - [[Klooster]] - [[Kristus]] 

[[Märter]]

[[Nelipühad]]

[[Kristus]] - [[kristlus]] - [[Kirikukogud]] - 

[[reformatsioon]] 

[[Oikumeenia]] - [[ordu]]d

[[Paavst]] - [[Patriarh]] - [[Paulus]] - [[Peapiiskop]] - [[Peetrus]] - [[Piiskop]] - [[Prohvet]] - [[Pühitsus]]

[[Uus Testament]] - [[Vana Testament]]

== Kirjandus ==
*[[Riho Saard]], &quot;Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani&quot;, kirjastus Argo 2005.

[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>3hsc4o0y97sghrgs6t8ocq52njnkxov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arhed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12755</id>
    <revision>
      <id>7264960</id>
      <parentid>7264956</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:03:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7264960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42549" sha1="7du9vq7w0ei1ba2cqm92mn3a3g7uu1w" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = arhed
| nimi = Arhed
| pilt = Halobacteria.jpg
| pildi_laius = 200px
| pildi_seletus = Klassi ''[[Halobacteria]]'' kuuluvate arhede koloonia. Iga rakk on umbes 5 μm pikkune
| domeen = '''Arhed''' ''Archaea''
| domeeni_autor = [[Carl Woese|Woese]], [[Otto Kandler|Kandler]] &amp; [[Mark Wheelis|Wheelis]], 1990
}}

'''Arhed''' ehk '''ürgid''' (''Archaea''; varem on kasutatud ka nimetusi &quot;arhebakterid&quot; ehk &quot;ürgbakterid&quot; (''Archaebacteria''), &quot;arhead&quot; ja &quot;metabakterid&quot;) on [[elusloodus]]e [[Domeen (bioloogia)|domeen]], kuhu kuulub osa [[üherakuline organism|üherakulisi]] [[mikroorganism]]e. Arhed on [[prokarüoodid]],.

Traditsiooniliselt hõlmasid arhed ainult selle domeeni [[prokarüoot|prokarüootseid]] esindajaid, ja hiljem on leitud, et selline rühm on [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]],&lt;ref&gt;W. Ford Doolittle. Evolution: Two Domains of Life or Three? – ''Current Biology'', 2020, kd 30,   nr 4. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(20)30010-5 Veebis.]&lt;/ref&gt; sest on teada, et [[eukarüoodid]] on evolutsiooniliselt tekkinud arhedest. Ehkki arhede domeen hõlmab [[kladistika|kladistlikus]] mõttes ka eukarüoote, tähistab sõna &quot;arhed&quot; üldiselt endiselt just arhede domeeni prokarüootseid esindajaid.

Arhesid peeti alguses [[bakterid|bakterite]] hulka kuuluvaks ja neid nimetati arhebakteriteks ehk arhebakterite [[riik (bioloogia)|riigiks]]. See klassifikatsioon on nüüdseks vananenud ja sellisest taksonoomiast on loobutud.&lt;ref&gt;Pace NR. Time for a change. – ''Nature'', 2006, kd 441, nr 7091, lk 289.&lt;/ref&gt; [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] näitasid 1977. aastal [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdlemise põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja [[eukarüoot]]idest eraldi evolutsioonilise liini, ja 1990. aastal sai see liin domeeni staatuse. Arhede rakud erinevad bakterite ja eukarüootide rakkudest mitme tunnuse poolest: nende [[rakumembraan]]i [[lipiidid]] on seotud [[eeterside]]metega ([[eeterlipiidid]], sealhulgas [[arheool]]),&lt;ref&gt;[https://basicbiology.net/micro/microorganisms/archaea Archaea Basic Biology], basicbiology.net, märts 218.&lt;/ref&gt; rakuseinas puudub bakteritele iseloomulik [[peptidoglükaan]] ning nende [[geeniekspressioon]]i ja [[ribosoom]]ide ehituse mitmed jooned on sarnasemad eukarüootide omaga.&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot; /&gt; Lisaks võib neil esineda [[metanogenees]] ja nad võivad liikuda [[arhellum]]i abil.&lt;ref&gt;Marleen van Wolferen, Andre Arashiro Pulschen, Buzz Baum, Simonetta Gribaldo, Sonja-Verena Albers.The cell biology of archaea. – ''Nature Microbiology'', 2022, kd 7, nr 11, lk 1744–1755.&lt;/ref&gt;

Arhed jagunevad mitmeks tunnustatud [[hõimkond|hõimkonnaks]]. Nende klassifitseerimine on keeruline, sest enamikku neist ei ole laboris [[isoleerimine|isoleeritud]] ja neid on tuvastatud üksnes [[keskkonnaproov]]idest määratud [[geenijärjestus]]te põhjal.

[[Fail:XBio_illustration_–_Archaea.png|pisi|Arhed erinevad bakteritest, taimedest ja loomadest ning elutsevad sageli kõige äärmuslikemates keskkondades]]

Arhed sarnanevad suuruse ja kuju poolest sageli bakteritega, kuid mõned liigid on väga erineva kujuga. Näiteks on liigil ''[[Haloquadratum walsbyi]]'' lamedad ruudukujulised rakud.&lt;ref&gt;Stoeckenius W. Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote. – ''Journal of Bacteriology'', 1981, kd 148, nr 1, lk 352–360. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC216199/ Veebis.] &lt;/ref&gt; Arhedel on siiski [[geen]]e ja mitu [[ainevahetusrada]], mis on lähedasemad eukarüootide omadele. See puudutab eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonis]] ja [[translatsioon]]is osalevaid [[ensüüm]]e. Arhed kasutavad mitmekesisemaid energiaallikaid kui eukarüoodid –  alates [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]] (näiteks [[suhkrud]]) kuni [[ammoniaak|ammoniaagi]], [[metalliioon]]ide ja isegi [[divesinik]]uni. [[Halofiil]]sed [[halobakterid]] kasutavad [[bakteriorodopsiin]]i vahendusel energiaallikana [[päikesevalgus]]t ning teised arhede liigid [[süsiniku sidumine|seovad süsinikku]] ([[autotroofia]]), kuid erinevalt [[tsüanobakter]]itest ei ole teada ühtegi arheliiki, mis teeks mõlemat. Arhed [[mittesuguline paljunemine|paljunevad mittesuguliselt]] [[pooldumine|pooldumise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. Erinevalt bakteritest ei moodusta teadaolevalt ükski arheliik [[endospoor]]e.

Esimesed põhjalikumalt uuritud arhed olid [[metanogeenid]] – mikroorganismid, kes toodavad [[ainevahetus]]e käigus [[metaan]]i. [[Metanogenees]]i peetakse evolutsiooniliselt iidseks ainevahetusviisiks ja seda on seostatud ürgse Maa hapnikuvaese keskkonnaga.{{lisa viide}}

Osa arhedest elab äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse [[ekstremofiil]]ideks. Näiteks [[termofiil]]sed arhed elavad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja muudes kuumades keskkondades; mõned [[hüpertermofiil]]id elavad ka üle 100 °C temperatuuril ([[kõrgsurve]] all [[hüdrotermaalne lõõr|hüdrotermaalsetes lõõrides]]). [[Halofiil]]sed arhed vajavad suurt [[soolad]]e [[kontsentratsioon]]i ja elavad näiteks ülisoolastes [[järv]]edes, sealhulgas [[Surnumeri|Surnumeres]]. Surnumere soolsus ületab 300 promilli, [[maailmameri|maailmamere]] [[soolsus]] on aga 34–36 promilli.&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot; /&gt; Esimesena vaadeldud arhed olidki ekstremofiilid, kes elavad keskkondades, mida oli peetud elukõlbmatuks.

Arhesid leidub laialdaselt ka mullas, ookeanides ja järvedes ning loomade ja inimese [[seedetrakt]]is. Molekulaarsete tuvastusmeetodite täiustumine võimaldas leida arhesid peaaegu kõikidest [[elupaik]]adest, sealhulgas [[muld|mullast]],&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot;&gt;Chow C, Padda KP, Puri A, Chanway CP. An Archaic Approach to a Modern Issue: Endophytic Archaea for Sustainable Agriculture. – ''Current Microbiology'', 2022, kd 79, nr 11, artikkel 322.&lt;/ref&gt; [[ookean]]ist ja [[padur]]itest. Arhesid leidub eriti rohkesti ookeanides. [[Plankton]]is elavad arhed on võib-olla üks arvukamaid organismirühmi.

Arhed moodustavad olulise osa Maa [[elustik]]ust. Nad kuuluvad paljude organismide [[mikrobioota]]sse. [[Inimese mikrobioom]]is on nad olulised [[jämesool]]es, [[suu]]s ja [[nahk|nahal]].&lt;ref name=Bang2015&gt;Bang C, Schmitz RA. Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated. – ''FEMS Microbiology Reviews'', 2015, kd 39, nr 5, lk 631–648. [https://academic.oup.com/femsre/article/39/5/631/530150?login=false Veebis.]&lt;/ref&gt; Nende ehituslik, ainevahetuslik ja geograafiline mitmekesisus võimaldab neil täita mitmesuguseid ökoloogilisi rolle, näiteks [[süsiniku sidumine|siduda süsinikku]], osaleda [[lämmastikuringe]]s, muundada orgaanilisi ühendeid ning säilitada [[mikroob]]ide [[sümbioos]]i- ja [[süntroofia]]kooslusi.&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Moissl-Eichinger C, Pausan M, Taffner J, Berg G, Bang C, Schmitz RA. Archaea Are Interactive Components of Complex Microbiomes. – ''Trends in Microbiology'', 2018, kd 26, nr 1, lk 70–85.&lt;/ref&gt; Paljud arhed on [[mutualism|mutualistid]] või [[kommensalism|kommensaalid]], näiteks [[metanogeen]]id, kes toodavad inimeste ja [[mäletsejalised|mäletsejaliste]] seedetraktis metaani&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt; ning hõlbustavad oma suure arvukusega seedimist.

Arhede hulgas on ka [[parasiit]]e. 2024. aastal ilmunud uurimuses näidati eksperimentaalselt, et arhe [[Candidatus Nanohalarchaeum antarcticum|Candidatus ''Nanohalarchaeum antarcticum'']] on peremeesarhe ''[[Halorubrum lacusprofundi]]'' parasiit.&lt;ref&gt;Hamm JN jt. The parasitic lifestyle of an archaeal symbiont. – ''[[Nature Communications]]'', 2024, kd 15, nr 1, artikkel 6449.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11291902/ Veebis.]&lt;/ref&gt; Võimalikuks parasiidiks peetakse ka 2025. aastal kirjeldatud liiki [[Candidatus Sukunaarchaeum mirabile|Candidatus ''Sukunaarchaeum mirabile'']], kelle genoom on väikseim teadaolevatest arhede genoomidest; temae [[peremeesorganism]]i ei ole tuvastatud.&lt;ref&gt;A hidden archaeal lineage with an ultra-reduced genome retaining only its replicative core. – ''Current Biology'', 2026. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960982226012510 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Metanogeene kasutatakse [[biogaas]]i tootmises ja [[reoveepuhastus]]es. [[Biotehnoloogia]]s kasutatakse ekstremofiilsetelt arhedelt eraldatud [[ensüüm]]e, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja [[orgaaniline lahusti|orgaanilisi lahusteid]].

==Klassifikatsioon==
Kuni 1970ndateni peeti kõiki prokarüoote ühtseks rühmaks. Selline vaade oli tingitud klassifitseerimiseks kasutatud meetoditest: organisme rühmitati nende biokeemiliste, morfoloogiliste ja metaboolsete omaduste järgi.&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot; /&gt; [[Fülogeneetika]] arenedes hakati prokarüootide sugulussidemeid uurima [[geenijärjestus]]te võrdlemise teel. 1977. aastal näitasid USA mikrobioloogid [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] järjestuste põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja eukarüootidest eraldi liini. 1990. aastal pakkus Woese koos [[Otto Kandler]]i ja [[Mark Wheelis]]ega välja eluslooduse jaotuse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid.&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot; /&gt; Praeguseks on selgunud, et arhed on mitmekesine rühm, kes on levinud väga erinevates elukeskkondades.

Arhede ja üldse prokarüootide klassifitseerimine on kiiresti arenev ja vastuoluline valdkond. Süstemaatikud rühmitavad arhesid ühiste esivanemate ja sarnase ehituse alusel ning süstematiseerimine põhineb suures osas ribosomaalse RNA, viimasel ajal aga ka kogu genoomi järjestustel.&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot; /&gt; Kultuuris kasvatatavad ja kõige põhjalikumalt uuritud arhed kuuluvad peamiselt hõimkondadesse ''[[Euryarchaeota]]'' ja ''[[Crenarchaeota]]''. Keskkonnaproovide [[metagenoomika|metagenoomsed]] uuringud on aga näidanud, et arhede mitmekesisus on palju suurem. Paljud rühmad on tuntud ainult genoomijärjestuste kaudu. Hõimkondade arv ja piirid sõltuvad kasutatavast süsteemist ja nende osas ei ole täielikku konsensust.&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot; /&gt;

=== Hõimkonnad ===
Allpool on esitatud mõned laialdaselt kasutatavad hõimkonnad (alternatiivsed ja uuemad nimed sulgudes).
* ''[[Crenarchaeota]]'' (''[[Thermoproteota]]'')
* ''[[Euryarchaeota]]'' (jaotatud mitmeks rühmaks, näiteks ''[[Methanobacteriota]]'', ''[[Halobacteriota]]'', ''[[Thermoplasmatota]]'')
* ''[[Korarchaeota]]''
* ''[[Nanoarchaeota]]'' (''[[Nanobdellota]]''; kuulub rühma ''[[DPANN]]'')
* ''[[Thaumarchaeota]]'' (''[[Nitrososphaerota]]'')
* ''[[Asgardarchaeota]]'' – eukarüootidele lähimad tuntud arhed

==Päritolu ja evolutsioon==

Vanimad laialdaselt tunnustatud mikroobide [[mikrofossiil]]id pärinevad umbes 3,4–3,5 miljardi aasta tagusest ajast. Neid on leitud muu hulgas Austraalia [[Pilbara]] piirkonna kivimitest. Mõne uurija arvates on leitud ka veelgi vanemaid biogeenseid struktuure, kuid nende päritolu on vaieldav. Ka mõnede Pilbara leidude bioloogilist päritolu on kahtluse alla seatud. Fossiilide morfoloogia põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas need organismid kuulusid bakterite või arhede hulka.&lt;ref name=&quot;xU6um&quot; /&gt; Arhede varajase olemasolu kohta on otsitud tõendeid ka kivimites säilinud keemilistest fossiilidest ehk [[biomarker]]itest, sealhulgas arhedele iseloomulikest [[membraanilipiidid]]est. Nende tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et biomarkerite päritolu ei ole alati üheselt määratav. Mitu varem väga vanaks peetud biomarkerit on hiljem osutunud hilisemaks saasteks.&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot; /&gt;

[[Carl Woese]]'i ja tema kolleegide uurimistöö tulemusel eristati bakterid, arhed ja eukarüoodid kolme peamise evolutsioonilise liinina ning 1990. aastal esitasid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] need kolme domeenina. Eristamine põhines eelkõige [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdleval analüüsil. Woese rõhutas ka varajase evolutsiooni käigus toimunud ulatuslikku [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalset geeniülekannet]] ja ühise eellaspopulatsiooni keerulist geneetilist kujunemist.&lt;ref name=&quot;p796W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Woese1&quot; /&gt;

21. sajandil on üha enam toetust leidnud kahe domeeniga evolutsioonimudel, mille järgi elusloodus aguneb  bakteriteks ja arhedeks ning eukarüoodid kujunesid välja arhede evolutsioonilises sugupuus, tõenäoliselt [[Asgardarchaeota|Asgardi arhede]] lähisugulastest. Kolme domeeni süsteem on siiski endiselt laialt kasutusel.{{lisa viide}} Eukarüootide päritolu seostatakse arhede hulka kuuluva [[peremeesrakk|peremeesraku]] ja bakteriaalse [[endosümbiont|endosümbiondi]] vastastikuse mõjuga, mille tulemusel kujunes välja [[mitokonder]]. [[Rakutuum]]a ja teiste rakustruktuuride kujunemise järjekord ja mehhanismid ning eukarüootide sugulussuhted arhede eri rühmadega on endiselt aktiivse uurimise all.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

===Võrdlus teiste domeenidega===

Allolev tabel võrdleb kolme domeeni olulisemaid omadusi.&lt;ref name=&quot;OEcka&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Omadus !! Arhed !! Bakterid !! Eukarüoodid
|-
| [[Rakumembraan]] || Peamiselt [[eeterside]]metega [[lipiidid]] || Peamiselt [[esterside]]metega lipiidid || Peamiselt estersidemetega lipiidid
|-
| [[Rakusein]] || Mitmesuguse koostisega; sageli valguline pinnakiht, mõnel rühmal [[pseudomureiin]], mõnel puudub || Enamasti [[peptidoglükaan]]ist rakusein || Mõnel rühmal rakusein, näiteks taimedel ja seentel
|-
| [[Geenistruktuur]] ja geenide avaldumine || Enamasti [[rõngaskromosoom]]; paljudel [[histoon]]itaolised valgud; [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i- ja [[translatsioon]]imehhanismid sarnanevad paljuski eukarüootide omadega || Enamasti rõngaskromosoom; transkriptsiooni- ja translatsioonimehhanismid erinevad arhede ja eukarüootide omadest || Mitu [[lineaarne kromosoom|lineaarset kromosoomi]]; transkriptsioonimehhanism sarnaneb arhede omaga
|-
| Raku sisestruktuur || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised [[membraanorganell]]id || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised membraanorganellid || Olemas membraaniga ümbritsetud tuum ja membraanorganellid
|-
| [[Metabolism]] || Mitmekesine; [[metanogenees]] on teadaolevalt omane ainult arhedele; mõnel rühmal valguse kasutamine energiaallikana ilma [[klorofüll]]ipõhise fotosünteesita || Mitmekesine, sealhulgas [[fotosüntees]], [[aeroobne hingamine| aeroobne]] ja [[anaeroobne hingamine]], [[käärimine]] ja [[autotroofne ainevahetu]]s || Mitmekesine, sealhulgas [[rakuhingamine]], käärimine ja mõnel rühmal fotosüntees
|-
| [[Paljunemine]] || Peamiselt [[aseksuaalne paljunemine]], näiteks [[pooldumine]]; esineb [[horisontaalne geeniülekanne]] || Peamiselt aseksuaalne, näiteks pooldumine; esineb horisontaalne geeniülekanne || [[seksuaalne paljunemine|Seksuaalne]] ja aseksuaalne paljunemine
|}

Arhed on evolutsiooniliselt lähemas suguluses eukarüootidega, kuigi raku ehituselt sarnanevad nad rohkem bakteritega. Arhede ja eukarüootide sugulust näitab muu hulgas nende [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] [[replikatsioon]]is, transkriptsioonis ja translatsioonis osalevate molekulaarsete mehhanismide sarnasus.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

Arhedele iseloomulik tunnus on nende rakumembraanides leiduvad [[eeterside]]metega lipiidid, mille ehitus erineb bakterite ja eukarüootide membraanilipiididest. Arhed erinevad teistest domeenidest ka oma ainevahetuse poolest: bioloogiline [[metanogenees]] ehk metaani tootmine ainevahetuse käigus on teadaolevalt omane ainult arhedele.&lt;ref name=&quot;NXjad&quot; /&gt;

==Morfoloogia==
Arhed on tavaliselt kera-, pulga-, spiraali- või plaadikujulised. Nende rakkude suurus varieerub märkimisväärselt: läbimõõt võib olla ligikaudu 0,1 [[mikromeeter|mikromeetrit]] (µm), kuid ulatuda ka üle 15 µm.&lt;ref name=&quot;5k65j&quot; /&gt;

Tuvastatud on ka erilise kujuga arhesid. Üks selline on liik ''[[Haloquadratum walsbyi]]'', mille rakud on lamedad, väga õhukesed ja ruudukujulised ning sisaldavad gaasivakuoole.&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot; /&gt; Arhede [[tsütoskelett]] sisaldab mitmesuguseid valke, näiteks [[aktiin]]i ja [[tubuliin]]i homolooge ([[krenaktiin]], CetZ). Selle ehitus ja mitmekesisus on suuresti ebaselge.{{Viide vajalik}}

Mõnd liiki arhed moodustavad [[agregaat]]e ehk rakuniite, mille pikkus võib ulatuda 200 mikromeetrini. Sellised arhed võivad olla [[biokile]]de olulised osalised.&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot; /&gt; 2001. aastal kirjeldati Saksamaal asuvast soost leitud mitmest [[mikroob]]iliigist koosnevat kooslust, milles arhede rakukogumid paiknesid bakterite moodustatud niitidel.&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot; /&gt;

==Ehitus, koostis ja elutegevus==
Arhede ja bakterite rakkudel on palju sarnasusi. Mõlemad on prokarüootsed rakud, millel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ja eukarüootsetele rakkudele iseloomulik membraaniga ümbritsetud [[organell]]ide süsteem. Arhede ja bakterite rakke ümbritseb tavaliselt ka [[rakukest]] või muu rakku kaitsev pinnakiht, kuid nende ehitus ja keemiline koostis on erinevad. Arhede [[plasmamembraan]] koosneb [[eeterlipiidid]]est, bakterite membraan aga [[esterside]]metega lipiididest.

Arhede rakukest ei sisalda bakteritele iseloomulikku [[peptidoglükaan]]i. Enamikku arhesid ümbritseb [[valk]]udest või [[glükoproteiinid]]est koosnev pinnakiht ehk [[S-kiht]]. Mõnede [[metanogeenid|metanogeensete]] arhede (seltsi ''[[Methanobacteriales]]'' liigid ja perekond ''[[Methanopyrus]]'') rakukest sisaldab peptidoglükaani asemel [[pseudomureiin]]i, mis on ehituselt sellega sarnane, kuid koostiselt erinev. Mõnel arhel, näiteks perekondade ''[[Thermoplasma]]'' ja ''[[Ferroplasma]]'' liikidel, jäik rakukest puudub. Arhede rakukest sarnaneb ühe membraani ja välismembraani puudumise poolest [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] rakukestaga, kuid nende koostis on erinev.&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot; /&gt;

Peaaegu kõigil uuritud arhedel on üks membraan ja puudub gramnegatiivsetele bakteritele iseloomulik [[välismembraan]] ja [[periplasmaatiline ruum]]. Erandiks on perekonna ''[[Ignicoccus]]'' liigid, millel on kaks membraani ja nende vahel paiknev ulatuslik ruum. Arhed võivad liikuda [[arhellum]]ite abil. Need sarnanevad funktsioonilt bakterite [[vibur]]itega, kuid erinevad neist ehituse poolest: arhellum on evolutsiooniliselt seotud bakterite IV tüüpi karvadega ja selle pöörlemist käitab [[ATP hüdrolüüs]], mitte [[prootonigradient]].

==Metabolism==
Arhede ainevahetus on väga mitmekesine. Neid saab liigitada energiaallika, [[elektronidoonor]]i ja süsinikuallika järgi. [[Fototroof]]id kasutavad energiaallikana päikesevalgust, [[litotroof]]id saavad elektrone anorgaanilistest ühenditest ja [[organotroof]]id orgaanilistest ühenditest. Süsinikuallika järgi eristatakse omakorda [[autotroof]]e, kes seovad anorgaanilist süsinikku, ja [[heterotroof]]e, kes kasutavad orgaanilisi süsinikuühendeid.

Litotroofid saavad energiat anorgaaniliste ühendite, näiteks vesiniku, väävliühendite, rauaühendite või ammoniaagi oksüdeerimisel. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse muu hulgas [[adenosiintrifosfaat|ATP]] tootmiseks. Nagu mitokondrites ja bakterites, toimub ATP süntees membraaniülese elektrokeemilise gradiendi ja [[ATP süntaas]]i vahendusel, kuid arhedel on selleks [[A-tüüpi ATP süntaas]] (A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;A&lt;sub&gt;O&lt;/sub&gt;), mis on evolutsiooniliselt lähedasem [[vakuolaarne V-tüüpi ATPaas|vakuolaarsele V-tüüpi ATPaasile]] kui [[mitokonder|mitokondrite]] [[F-tüüpi ATP süntaas]]ile.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt;

Arhedel pole teada [[klorofüll]]i abil toimuvat [[fotosüntees]]i. Mõned arhed suudavad siiski kasutada energiaallikana päikesevalgust. Näiteks perekonna ''[[Halobacterium]]'' liigid sisaldavad [[bakteriorodopsiin]]i, mis neelab valgust ja pumpab prootoneid läbi plasmamembraani. Tekkinud prootonigradiendi energiat kasutab rakk ATP tootmiseks.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt; Erinevalt klorofülliga [[fototroofia]]st ei ole selle süsteemiga seotud süsiniku sidumist.

Paljud [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]] on ühised arhedele, bakteritele ja eukarüootidele. See võib anda tunnistust nende radade varajasest kujunemisest organismide evolutsioonis ja nende biokeemilisest tõhususest.&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arhede metaboolse liigituse näiteid
|-
! Tüüp !! Energia või elektronide allikas !! Süsinikuallikas !! Näited
|-
| Fototroof || Päikesevalgus || Orgaanilised ühendid || ''[[Halobacterium]]''
|-
| Litotroof || Anorgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Ferroglobus]]'', ''[[Methanobacteria]]'' ja ''[[Pyrolobus]]''
|-
| Organotroof || Orgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Pyrococcus]]'', ''[[Sulfolobus]]'' ja ''[[Methanosarcinales]]''
|}

Tabelis toodud rühmad ei välista üksteist: üks organism võib kuuluda korraga mitmesse metaboolsesse rühma. Näiteks võivad mõned arhed energia saamiseks kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi ühendeid. Seetõttu ei ole tabelis nimetatud perekondade ja muude taksonite kõik liigid tingimata ühesuguse ainevahetusega.

Paljud arhed kasutavad energiaallikana orgaanilisi ühendeid. Neid nimetatakse [[organotroof]]ideks. Kasutatavate ühendite seas on näiteks [[alkoholid]], [[äädikhape]] ja [[sipelghape]].&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot; /&gt;

Mõned anaeroobses keskkonnas, näiteks [[soo]]s, elavad arhed on [[metanogeen]]id. Nad toodavad metaani metanogeneesiks nimetatava ainevahetusprotsessi käigus. Klassikaline, energiat andev metanogenees on teadaolevalt omane ainult arhedele, kuid metaani tekkimist teiste mehhanismide kaudu on kirjeldatud ka mõnel bakteril, näiteks [[tsüanobakter]]itel.&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot; /&gt;

==Geneetika==

Arhedel on tavaliselt üks [[rõngaskromosoom]], millel on üks või mitu [[replikatsiooni alguspunkt]]i. Paljudel arhedel, eriti [[halofiil]]setel liikidel, on lisaks kromosoomile suured [[plasmiid]]id ([[megaplasmiid]]id), ja hõimkonnas ''Euryarchaeota'' on rakus sageli mitu genoomikoopiat.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt; Arhedes leidub ka väiksemaid plasmiide ehk kromosoomiväliseid DNA-molekule, mis võivad iseseisvalt paljuneda. Plasmiidid võivad arhede vahel üle kanduda näiteks rakkudevahelise füüsilise kontakti kaudu.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhesid nakatavad nii ühe- kui kaheahelalise DNA-genoomiga [[viirus]]ed. Enamik seni kirjeldatud [[arheviirus]]i on kaheahelalise DNA-ga. RNA-genoomiga arheviirusi ei ole seni isoleeritud, kuigi keskkonnaproovide [[metagenoom]]ides on neid tuvastatud. Arheviirustel on väga mitmekesine ja sageli omapärane kuju. Nende hulgas on näiteks pudeli-, tilga-, käävi-, spiraali- ja vardakujulisi viirusi ning konksjate otstega niitjaid vorme. Paljud morfoloogilised tüübid on viiruste seas ainulaadsed.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhed erinevad geneetiliselt nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Mõne 1990ndate lõpu võrdleva genoomiuuringu kohaselt sarnaneb 10–15% arhede kodeerivast järjestusest ainult teiste arhedega. Hilisem analüüs määras kindlaks 351 arhedele omast [[valguklaster|valguklastrit]], mille ülesanne on enamasti teadmata. Metanogeneesiga seotud geenid on omased metanogeensetele arhedele.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;

Arhedes, bakterites ja eukarüootides leidub ühise evolutsioonilise päritoluga valke. Need on seotud eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], [[translatsioon]]i ja [[nukleotiid]]ide ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot; /&gt;

Arhede transkriptsioonil ja translatsioonil on ühiseid jooni nii bakterite kui ka eukarüootide vastavate protsessidega. Arhede [[RNA polümeraas]] sarnaneb ehituselt ja koostiselt suurel määral eukarüootide [[RNA polümeraas II|RNA polümeraasiga II]]. Ka transkriptsiooni alustamiseks vajalikud põhifaktorid, näiteks [[TATA-d siduv valk]] ([[TBP]]) ja [[transkriptsioonifaktor B]] ([[TFB]]), on [[homoloogia|homoloogsed]] eukarüootide vastavate valkudega. Samal ajal leidub arhede transkriptsiooni regulatsioonis ka bakteritega sarnaseid mehhanisme ja valke.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Arhed paljunevad mittesuguliselt [[rakujagunemine|rakujagunemise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. [[Meioos]]i ei toimu ja [[tütarrakk|tütarrakud]] saavad üldjuhul [[vanemrakk|vanemrakuga]] sama [[geneetiline materjal|geneetilise materjali]].&lt;ref name=&quot;Bergey&quot; /&gt; Arhed võivad siiski rakkude vahel DNA-d vahetada: näiteks ''[[Haloferax volcanii]]'' rakud moodustavad ajutisi [[tsütoplasmasild]]u ja võivad sulanduda, ''[[Sulfolobus acidocaldarius]]'' impordib pärast ultraviolettkiirguse kahjustust DNA-d teistelt rakkudelt.&lt;ref&gt;Naor, A., Gophna, U. 2013. Cell fusion and hybrids in Archaea: Prospects for genome shuffling and accelerated strain development for biotechnology. – ''Bioengineered'', 2013, 4(3): 126–129. [[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3669151/ Veebis.]] ...&lt;/ref&gt; Rakujagunemine toimub [[rakutsükkel|rakutsükli]] käigus. Kõigepealt toimub kromosoomi või kromosoomide kahekordistumine, seejärel eraldatakse tekkinud kromosoomikoopiad teineteisest ja lõpuks jaguneb rakk kaheks tütarrakuks.&lt;ref name=&quot;Bernander&quot; /&gt; Arhede rakutsüklis ja rakujagunemises esineb nii bakterite kui ka eukarüootidega sarnaseid jooni. Paljudel arhedel juhib jagunemist bakteritega homoloogne valk [[FtsZ]], [[TACK]]-superhõimkonna liikidel (näiteks ''[[Crenarchaeota]]'' ja [[Thaumarchaeota]]) aga eukarüootide [[ESCRT-III]]-ga homoloogne [[Cdv-süsteem]]. Mõnel arhel puuduvad mõlemad süsteemid.&lt;ref&gt;Caspi, Dekker 2018; Ithurbide jt 2022.&lt;/ref&gt;

Arhed ei moodusta bakterite [[endospoor]]idega võrreldavaid vastupidavaid puhkestruktuure ja ühelgi arhel ei ole seni kindlalt tõestatud spetsialiseeritud [[eos]]eid ega [[tsüst]]e. Mõned arhed võivad siiski stressi korral minna puhkeseisundisse: näiteks on liigil ''[[Haloferax volcanii]]'' kirjeldatud [[püsirakk]]ude (''persister cells'') teket.&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
===Elukeskkonnad===
Arhesid leidub väga mitmekesistes elukeskkondades. Hinnanguliselt moodustavad arhed ookeanide prokarüootsetest rakkudest üle 20%, süvaookeanis aga kuni poole.&lt;ref&gt;Karner, M. B., DeLong, E. F., Karl, D. M. Archaeal dominance in the mesopelagic zone of the Pacific Ocean. – ''Nature'', 2001, 409(6819): 507–510.&lt;/ref&gt; Kuni 1992. aastani, mil arhesid leiti külmast ookeanist, peeti neid obligatoorseteks ekstremofiilideks. Esimesena tuvastatud ja kirjeldatud arhed olid valdavalt ekstremofiilid. Mõned liigid elutsevad väga kuumades keskkondades, näiteks [[geiser|geisrites]], [[Must tossutaja|mustades tossutajates]] ja [[naftapuurauk]]udes. Kõrgeim teadaolev kasvutemperatuur on 122 °C (''[[Methanopyrus kandleri]]''). Arhesid leidub ka väga külmades paikades ning suure [[soolsus]]ega ja tugevalt [[keskkonna happelisus|happelistes]] või [[aluselisus|aluselistes]] vetes. Kõige happelisemas keskkonnas elutseb ''[[Picrophilus torridus]]'' (pH 0). Hiljem on leitud ka liike, kes elutsevad leebemates tingimustes, näiteks soos, [[raba]]s, [[kanalisatsioon]]is, mullas ja loomade seedetraktis.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

Ekstremofiilsed arhed liigitatakse sageli neljaks füsioloogiliseks rühmaks: soolalembesed, kuumalembesed, happelist keskkonda eelistavad ja aluselist keskkonda eelistavad arhed. Esineb ka arhesid, kes kuuluvad mitmesse rühma.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

===Roll aineringes===
Arhed osalevad oma ainevahetuse kaudu mitmesuguste [[keemiline element|keemiliste elementide]] biogeokeemilises ringetes, sealhulgas [[süsinikuringe]]s, [[lämmastikuringe]]s ja [[väävliringe]]s. Süsinikuringes on olulised [[metanogenees]] ja anaeroobne metaani oksüdeerimine, mida teevad anaeroobsed arhed. Viimast teevad [[metanotroof]]sed arhed ([[ANME]]) koos sulfaati redutseerivate bakteritega. Lämmastikuringes oksüdeerivad hõimkonna ''[[Thaumarchaeota]]'' arhed [[ammoniaak]]i nitritiks, ning nad on arvukad nii ookeanis kui ka mullas. Väävliga seotud arhed elavad enamasti kuumades keskkondades, happelembesed arhed võivad osaleda metallide [[leostumine|leostumises]]. Et metaan on [[kasvuhoonegaas]], mõjutavad metanogeenid ja metanotroofsed arhed ka [[kasvuhoonegaaside heide]]t.&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot; /&gt;

==Tähtsus tehnoloogias ja tööstuses==
[[Molekulaarbioloogia]]s on eriti kasulikuks osutunud ekstremofiilsed arhed, kellest eraldatud [[ensüüm]]id taluvad kõrgeid temperatuure ning mõnel juhul ka väga happelist või aluselist keskkonda.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt; Arhedelt saadud kuumataluvaid [[DNA polümeraas]]e kasutatakse näiteks [[polümeraasi ahelreaktsioon]]is (PCR), mille abil paljundatakse DNA lõike. Kuumataluvaid ensüüme kasutatakse ka toiduainetööstuses, näiteks väiksema [[laktoos]]isisaldusega piima ja [[vadak]]u tootmisel.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt;

Et mõned arhede ensüümid on eriti stabiilsed, on nende struktuuri ja toimemehhanisme lihtsam uurida kui vähem stabiilseid ensüüme. Arhedelt pärit ensüümide ja nende homoloogide uurimine aitab mõista ka bakterite ja eukarüootide vastavate ensüümide ehitust ja talitlust.&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot; /&gt;

[[Biotehnoloogia]]s kasutatakse lisaks eraldatud ensüümidele ka arhede endi ainevahetusprotsesse. Metaani tootvad arhed osalevad [[reoveepuhastus|reovee puhastamises]] ja [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] anaeroobses lagundamises, mille saadusena tekib [[biogaas]].&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot; /&gt; Arhed toodavad ka antimikroobseid ühendeid, sealhulgas [[arheotsiinid|arheotsiine]], mis pärsivad teiste arhede kasvu. Nende ühendite võimalikku kasutamist antimikroobsete ainetena uuritakse.&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot; /&gt;

Arhede biotehnoloogiline kasutamine on seni olnud suhteliselt piiratud, kuid nende ensüümidel ja ainevahetusprotsessidel on märkimisväärne tööstuslik potentsiaal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Woese1&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese C |title=The universal ancestor |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6854–9 |date=1998 |pmid=9618502 |url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9618502 |doi=10.1073/pnas.95.12.6854 |pmc=22660|bibcode = 1998PNAS...95.6854W |issn=0027-8424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavicchioli|first1=R|title=Archaea- timeline of the third domain|journal=Nature Reviews Microbiology|date=2011|volume=9|issue=1|pages=51–61|url=http://www.nature.com/nrmicro/journal/v9/n1/full/nrmicro2482.html|pmid=21132019|doi=10.1038/nrmicro2482}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schafer&quot;&gt;{{cite journal |author=Schäfer G |author2=Engelhard M |author3=Müller V |title=Bioenergetics of the Archaea |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=63 |issue=3 |pages=570–620 |date=1999|pmid=10477309 |pmc=103747 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10477309}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allers&quot;&gt;{{cite journal |author=Allers T |author2=Mevarech M |title=Archaeal genetics&amp;nbsp;— the third way |journal=Nature Reviews Genetics |volume=6 |issue=1 |pages=58–73 |date=2005 |pmid=15630422 |doi=10.1038/nrg1504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bergey&quot;&gt;{{cite book |title=Bergey's Manual of Systematic Bacteriology |last=Krieg |first=N |date=2005 |publisher=Springer |location=US |isbn=978-0-387-24143-2 |pages=21–6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bernander&quot;&gt;{{cite journal |author=Bernander R |title=Archaea and the cell cycle |journal=Mol. Microbiol. |volume=29 |issue=4 |pages=955–61 |date=1998 |pmid=9767564 |doi=10.1046/j.1365-2958.1998.00956.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot;&gt;{{cite journal |author=Bang C | author2=Schmitz RA |title=Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume= 39|issue= 5|pages= 631–48|date=2015 |pmid=25907112 |doi=10.1093/femsre/fuv010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot;&gt;{{Cite journal | date = 2003 | title = Microbial communities in acid mine drainage | journal = FEMS Microbiology Ecology | volume = 44 | issue = 2 | pages = 139–152 | doi = 10.1016/S0168-6496(03)00028-X | url = http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1016/S0168-6496(03)00028-X | author1 = Baker, B. J | author2 = Banfield, J. F | pmid = 19719632 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot;&gt;{{cite journal |author=Pace NR |title=Time for a change |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-18_441_7091/page/288 |journal=Nature |volume=441 |issue=7091 |page=289 |date=2006 |pmid=16710401 |doi=10.1038/441289a|bibcode = 2006Natur.441..289P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot;&gt;{{cite book |title=Brock Biology of Microorganisms | date=2006| author=Madigan MT| author2=Martino JM | edition=11th |page=136 |publisher=Pearson |isbn=0-13-196893-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot;&gt;{{cite journal |author=Staley JT |title=The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1475 |pages=1899–909 |date=2006 |pmid=17062409 |doi=10.1098/rstb.2006.1914 |pmc=1857736}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot;&gt;{{cite journal|author=Woese C|author2= Fox G |title=Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=74 |issue=11 |pages=5088–90 |date=1977 |pmid=270744 |pmc=432104 |doi=10.1073/pnas.74.11.5088|bibcode = 1977PNAS...74.5088W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot;&gt;{{cite journal |author=Zuckerkandl E |author2=Pauling L |title=Molecules as documents of evolutionary history |url=https://archive.org/details/journal-of-theoretical-biology_1965-03_8_2/page/357 |journal=J. Theor. Biol. |volume=8 |issue=2 |pages=357–66 |date=1965 |pmid=5876245 |doi=10.1016/0022-5193(65)90083-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot;&gt;{{cite journal |author=Huber H |author2= Hohn MJ |author3=Rachel R |author4= Fuchs T |author5=Wimmer VC |author6=Stetter KO |title=A new phylum of Archaea represented by a nanosized hyperthermophilic symbiont |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-05-02_417_6884/page/26 |journal=Nature |volume=417 |issue=6884 |pages=27–8 |date=2002 |pmid=11986665 |doi=10.1038/417063a|bibcode = 2002Natur.417...63H}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xU6um&quot;&gt;{{cite journal |author=Schopf J |title=Fossil evidence of Archaean life |url=http://www.journals.royalsoc.ac.uk/content/g38537726r273422/fulltext.pdf |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1470 |pages=869–85 |date=2006 |pmid=16754604 |doi=10.1098/rstb.2006.1834 |format=PDF |pmc=1578735 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot;&gt;{{cite journal |author=Chappe B |author2=Albrecht P |author3=Michaelis W |title=Polar Lipids of Archaebacteria in Sediments and Petroleums |url=https://archive.org/details/sim_science_1982-07-02_217_4554/page/64 |journal=Science |volume=217 |issue=4554 |pages=65–66 |date=1982 |pmid=17739984 |doi=10.1126/science.217.4554.65|bibcode = 1982Sci...217...65C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p796W&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese CR |author2= Gupta R |title=Are archaebacteria merely derived 'prokaryotes'? |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_january-1-8-1981_289_5793/page/95 |journal=Nature |volume=289 |issue=5793 |pages=95–6 |date=1981 |pmid=6161309 |doi=10.1038/289095a0|bibcode = 1981Natur.289...95W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEcka&quot;&gt;Willey JM, Sherwood LM, Woolverton CJ (2008). ''Microbiology'' 7th ed. , Ch. 19 pp.&amp;nbsp;474–475&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NXjad&quot;&gt;{{cite journal|last1=Deppenmeier|first1=U|title=The unique biochemistry of methanogenesis|journal=Prog Nucleic Acid Res Mol Biol|date=2002|volume=71|pages=223–283|pmid=12102556|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12102556|doi=10.1016/s0079-6603(02)71045-3|series=Progress in Nucleic Acid Research and Molecular Biology|isbn=9780125400718}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5k65j&quot;&gt;Barns, Sue and Siegfried, Burggraf (1997). [https://web.archive.org/web/20120502154306/http://tolweb.org/Crenarchaeota/9 Crenarchaeota]. Version 1 January 1997. in ''The Tree of Life Web Project''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot;&gt;{{cite journal |author=Stoeckenius W |title=Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote |journal=J. Bacteriol. |volume=148 |issue=1 |pages=352–60 |date=1981|pmid=7287626 |url=http://jb.asm.org/content/148/1/352.long |pmc=216199}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot;&gt;{{cite journal |author=Hall-Stoodley L |author2=Costerton JW |author3=Stoodley P |title=Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases |journal=Nature Reviews Microbiology |volume=2 |issue=2 |pages=95–108 |date=2004 |pmid=15040259 |doi=10.1038/nrmicro821}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot;&gt;{{cite journal |author=Rudolph C |author2=Wanner G |author3=Huber R |title=Natural communities of novel archaea and bacteria growing in cold sulfurous springs with a string-of-pearls-like morphology |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=67 |issue=5 |pages=2336–44 |date=2001 |pmid=11319120 |pmc=92875 |doi=10.1128/AEM.67.5.2336-2344.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot;&gt;{{cite journal |author=Rachel R |author2=Wyschkony I |author3=Riehl S |author4= Huber H |title=The ultrastructure of Ignicoccus: evidence for a novel outer membrane and for intracellular vesicle budding in an archaeon |journal=Archaea |volume=1 |issue=1 |pages=9–18 |date=2002 |pmid=15803654 |doi=10.1155/2002/307480 |pmc=2685547}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot;&gt;{{cite journal |author=Romano A |author2=Conway T |title=Evolution of carbohydrate metabolic pathways |url=https://archive.org/details/sim_research-in-microbiology_july-september-1996_147_6-7/page/448 |journal=Res Microbiol |volume=147 |issue=6–7 |pages=448–55 |date=1996 |pmid=9084754 |doi=10.1016/0923-2508(96)83998-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot;&gt;{{cite journal |author=Klocke M |author2=Nettmann E |author3=Bergmann I |title=Characterization of the methanogenic Archaea within two-phase biogas reactor systems operated with plant biomass |journal=Syst. Appl. Microbiol. |date=2008 |pmid=18501543 |doi=10.1016/j.syapm.2008.02.003 |volume=31 |pages=190–205 |issue=3 |display-authors=etal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot;&gt;{{cite journal |author=Koch A |title=How did bacteria come to be? |journal=Adv Microb Physiol |volume=40 |pages=353–99 |date=1998 |pmid=9889982 |doi=10.1016/S0065-2911(08)60135-6|series=Advances in Microbial Physiology |isbn=978-0-12-027740-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot;&gt;{{cite journal |author=Schleper C |author2=Holz I |author3=Janekovic D |author4=Murphy J |author5=Zillig W |title=A multicopy plasmid of the extremely thermophilic archaeon Sulfolobus effects its transfer to recipients by mating |journal=J. Bacteriol. |volume=177 |issue=15 |pages=4417–26 |date=1995|pmid=7635827 |url=http://jb.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=7635827 |pmc=177192}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot;&gt;{{cite journal |author=Werner F |title=Structure and function of archaeal RNA polymerases |journal=Mol. Microbiol. |volume=65 |issue=6 |pages=1395–404 |date=september 2007 |pmid=17697097 |doi=10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot;&gt;{{cite journal |author=Aravind L |author2=Koonin EV |title=DNA-binding proteins and evolution of transcription regulation in the archaea |journal=Nucleic Acids Res. |volume=27 |issue=23 |pages=4658–70 |date=1999 |pmid=10556324 |url=http://nar.oxfordjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10556324 |doi=10.1093/nar/27.23.4658 |pmc=148756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot;&gt;{{cite journal |author=Onyenwoke RU |author2=Brill JA |author3=Farahi K |author4=Wiegel J |title=Sporulation genes in members of the low G+C Gram-type-positive phylogenetic branch ( Firmicutes) |url=https://archive.org/details/archives-of-microbiology_2004-10_182_2-3/page/182 |journal=Arch. Microbiol. |volume=182 |issue=2–3 |pages=182–92 |date=2004 |pmid=15340788 |doi=10.1007/s00203-004-0696-y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot;&gt;{{cite journal |author=Breithaupt H |title=The hunt for living gold. The search for organisms in extreme environments yields useful enzymes for industry |journal=EMBO Rep. |volume=2 |issue=11 |pages=968–71 |date=2001 |pmid=11713183 |doi =10.1093/embo-reports/kve238 |pmc=1084137}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot;&gt;{{cite journal |author=Jenney FE |author2=Adams MW |title=The impact of extremophiles on structural genomics (and vice versa) |journal=Extremophiles |volume=12 |issue=1 |pages=39–50 |date=2008 |pmid=17563834 |doi=10.1007/s00792-007-0087-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot;&gt;{{cite journal |author=Schiraldi C |author2=Giuliano M |author3=De Rosa M |title=Perspectives on biotechnological applications of archaea |journal=Archaea |volume=1 |issue=2 |pages=75–86 |date=2002 |pmid=15803645 |doi=10.1155/2002/436561 |pmc=2685559}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot;&gt;{{cite book | author = Shand RF | author2 = Leyva KJ | chapter = Archaeal Antimicrobials: An Undiscovered Country | editor = Blum P | title = Archaea: New Models for Prokaryotic Biology | publisher = Caister Academic Press | date = 2008 | isbn = 978-1-904455-27-1}}&lt;/ref&gt;
}}


==Kirjandus==
*Woese, C. R.; Fox, G. E. Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1977, 74(11), 5088–5090. 
*Woese, C. R.; Kandler, O.; Wheelis, M. L. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1990, 87(12): 4576–4579.
*Albers, S.-V., Meyer, B. H. The archaeal cell envelope. – ''Nature Reviews Microbiology'', 2911, 9: 414–426.
*Poweleit, N., Ge, P., Nguyen, H. H., Ogorzalek Loo, R. R., Gunsalus, R. P. &amp; Zhou, Z. H. 2016. CryoEM structure of the ''Methanospirillum hungatei'' archaellum reveals structural features distinct from the bacterial flagellum and type IV pilus. – ''Nature Microbiology'', 2016, 2, 16222.
*Baker, B. J. jt. Diversity, ecology and evolution of Archaea. – ''Nature Microbiology'', 2020, 5, lk 887–900. 
*Rinke, C. jt. A standardized archaeal taxonomy for the Genome Taxonomy Database. – ''Nature Microbiology'', 2021, 6, 946–959.
*Meyer, B. H., Albers, S.-V., Eichler, J. &amp; Aebi, M. Archaea. – Varki, A., Cummings, R. D., Esko, J. D. jt (toim). ''Essentials of Glycobiology'', 4. trükk,  Cold Spring Harbor Laboratory Press 2022, ptk 22.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archaea}}
*[http://www.tpu.ee/~toenu/lood/eusymart.htm Eukarüootide genoomi kujunemise ökoloogiline taust]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=140 Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast]

{{Prokarüootide hõimkonnad}}

[[Kategooria:Arhed| ]]</text>
      <sha1>7du9vq7w0ei1ba2cqm92mn3a3g7uu1w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265297</id>
      <parentid>7264960</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:19:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265297</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42940" sha1="h4r2mjczt4l1s4i7rfwxh8u20fpn5li" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = arhed
| nimi = Arhed
| pilt = Halobacteria.jpg
| pildi_laius = 200px
| pildi_seletus = Klassi ''[[Halobacteria]]'' kuuluvate arhede koloonia. Iga rakk on umbes 5 [[mikromeeter|μm]] pikkune
| domeen = '''Arhed''' ''Archaea''
| domeeni_autor = [[Carl Woese|Woese]], [[Otto Kandler|Kandler]] ja [[Mark Wheelis|Wheelis]], 1990
}}

'''Arhed''' ehk '''ürgid''' (''Archaea''; varem on kasutatud ka nimetusi &quot;arhebakterid&quot; ehk &quot;ürgbakterid&quot; (''Archaebacteria''), &quot;arhead&quot; ja &quot;metabakterid&quot;) on [[elusloodus]]e [[Domeen (bioloogia)|domeen]], kuhu kuulub osa [[üherakuline organism|üherakulisi]] [[mikroorganism]]e. Arhed on [[prokarüoodid]].

Domeen on [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]],&lt;ref&gt;W. Ford Doolittle. Evolution: Two Domains of Life or Three? – ''Current Biology'', 2020, kd 30, nr 4. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(20)30010-5 Veebis.]&lt;/ref&gt; sest sellesse kuuluvad ainult prokarüoodid, aga [[eukarüoodid]] on evolutsiooniliselt tekkinud arhedest. [[Kladistika]]s arvatakse arhede hulka ka eukarüoodid.

Arhesid peeti alguses [[bakterid|bakterite]] hulka kuuluvaks.&lt;ref&gt;Pace NR. Time for a change. – ''Nature'', 2006, kd 441, nr 7091, lk 289.&lt;/ref&gt; [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] näitasid 1977. aastal [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdlemise põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja [[eukarüoot]]idest eraldi evolutsioonilise liini, ja 1990. aastal sai see liin domeeni staatuse. Arhede rakud erinevad bakterite ja eukarüootide rakkudest mitme tunnuse poolest: nende [[rakumembraan]]i [[lipiidid]] on seotud [[eeterside]]metega ([[eeterlipiidid]], sealhulgas [[arheool]]),&lt;ref&gt;[https://basicbiology.net/micro/microorganisms/archaea Archaea Basic Biology], basicbiology.net, märts 218.&lt;/ref&gt; rakuseinas puudub bakteritele iseloomulik [[peptidoglükaan]] ja nende [[geeniekspressioon]]i ja [[ribosoom]]ide ehituse mitmed jooned on sarnasemad eukarüootide omaga.&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot; /&gt; Peale selle võib neil esineda [[metanogenees]] ja nad võivad liikuda [[arhellum]]i abil.&lt;ref&gt;Marleen van Wolferen, Andre Arashiro Pulschen, Buzz Baum, Simonetta Gribaldo, Sonja-Verena Albers.The cell biology of archaea. – ''Nature Microbiology'', 2022, kd 7, nr 11, lk 1744–1755.&lt;/ref&gt;

Arhed jagunevad mitmeks tunnustatud [[hõimkond|hõimkonnaks]]. Nende klassifitseerimine on keeruline, sest enamikku neist ei ole laboris [[isoleerimine|isoleeritud]] ja neid on tuvastatud üksnes [[keskkonnaproov]]idest määratud [[geenijärjestus]]te põhjal.

[[Fail:XBio_illustration_–_Archaea.png|pisi|Arhed erinevad bakteritest, taimedest ja loomadest ning elutsevad sageli kõige äärmuslikemates keskkondades]]

Arhed sarnanevad suuruse ja kuju poolest sageli bakteritega, kuid mõned liigid on väga erineva kujuga. Näiteks on liigil ''[[Haloquadratum walsbyi]]'' lamedad ruudukujulised rakud.&lt;ref&gt;Stoeckenius W. Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote. – ''Journal of Bacteriology'', 1981, kd 148, nr 1, lk 352–360. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC216199/ Veebis.] &lt;/ref&gt; Arhedel on siiski [[geen]]e ja mitu [[ainevahetusrada]], mis on lähedasemad eukarüootide omadele. See puudutab eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonis]] ja [[translatsioon]]is osalevaid [[ensüüm]]e. Arhed kasutavad mitmekesisemaid energiaallikaid kui eukarüoodid –  alates [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]] (näiteks [[suhkrud]]) kuni [[ammoniaak|ammoniaagi]], [[metalliioon]]ide ja isegi [[divesinik]]uni. [[Halofiil]]sed [[halobakterid]] kasutavad [[bakteriorodopsiin]]i vahendusel energiaallikana [[päikesevalgus]]t ja teised arhede liigid [[süsiniku sidumine|seovad süsinikku]] ([[autotroofia]]), kuid erinevalt [[tsüanobakter]]itest ei ole teada ühtegi arheliiki, mis teeks mõlemat. Arhed [[mittesuguline paljunemine|paljunevad mittesuguliselt]] [[pooldumine|pooldumise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. Erinevalt bakteritest ei moodusta teadaolevalt ükski arheliik [[endospoor]]e.

Esimesed põhjalikumalt uuritud arhed olid [[metanogeenid]] – mikroorganismid, kes toodavad [[ainevahetus]]e käigus [[metaan]]i. [[Metanogenees]]i peetakse evolutsiooniliselt iidseks ainevahetusviisiks ja seda on seostatud ürgse Maa hapnikuvaese keskkonnaga.{{lisa viide}}

Osa arhedest elab äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse [[ekstremofiil]]ideks. Näiteks [[termofiil]]sed arhed elavad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja muudes kuumades keskkondades. Mõned [[hüpertermofiil]]id elavad ka üle 100 °C temperatuuril ([[kõrgsurve]] all [[hüdrotermaalne lõõr|hüdrotermaalsetes lõõrides]]). [[Halofiil]]sed arhed vajavad suurt [[soolad]]e [[kontsentratsioon]]i ja elavad näiteks ülisoolastes [[järv]]edes, sealhulgas [[Surnumeri|Surnumeres]]. Surnumere [[soolsus]] ületab 300 promilli, [[maailmameri|maailmamere]] [[soolsus]] on aga 34–36 promilli.&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot; /&gt; Esimesena vaadeldud arhed olidki ekstremofiilid, kes elavad keskkondades, mida oli peetud elukõlbmatuks.

Arhesid leidub laialdaselt ka mullas, ookeanis ja järvedes ning loomade, sealhulgas inimese [[seedetrakt]]is. Molekulaarsete tuvastusmeetodite täiustumine võimaldas leida arhesid peaaegu kõikidest [[elupaik]]adest, sealhulgas [[muld|mullast]],&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot;&gt;Chow C, Padda KP, Puri A, Chanway CP. An Archaic Approach to a Modern Issue: Endophytic Archaea for Sustainable Agriculture. – ''Current Microbiology'', 2022, kd 79, nr 11, artikkel 322.&lt;/ref&gt; [[padur]]itest ja [[ookean]]ist, kus neidd leidub eriti rohkesti. [[Plankton]]is elavad arhed on võib-olla üks arvukamaid organismirühmi.

Arhed moodustavad olulise osa Maa [[elustik]]ust. Nad kuuluvad paljude organismide [[mikrobioota]]sse. [[Inimese mikrobioom]]is on nad olulised [[jämesool]]es, [[suu]]s ja [[nahk|nahal]].&lt;ref name=Bang2015&gt;Bang C, Schmitz RA. Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated. – ''FEMS Microbiology Reviews'', 2015, kd 39, nr 5, lk 631–648. [https://academic.oup.com/femsre/article/39/5/631/530150?login=false Veebis.]&lt;/ref&gt; Nende ehituslik, ainevahetuslik ja geograafiline mitmekesisus võimaldab neil täita mitmesuguseid ökoloogilisi rolle, näiteks [[süsiniku sidumine|siduda süsinikku]], osaleda [[lämmastikuringe]]s, muundada orgaanilisi ühendeid ning säilitada [[mikroob]]ide [[sümbioos]]i- ja [[süntroofia]]kooslusi.&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Moissl-Eichinger C, Pausan M, Taffner J, Berg G, Bang C, Schmitz RA. Archaea Are Interactive Components of Complex Microbiomes. – ''Trends in Microbiology'', 2018, kd 26, nr 1, lk 70–85.&lt;/ref&gt; Paljud arhed on [[mutualism|mutualistid]] või [[kommensalism|kommensaalid]], näiteks [[metanogeen]]id, kes toodavad inimeste ja [[mäletsejalised|mäletsejaliste]] seedetraktis metaani.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt; Seedetraktis elavad metanogeensed arhed on süntroofiasuhetes teiste [[mikroorganism]]idega: nad kasutavad bakterite [[kääritamisel|kääritamisel]] tekkivat [[divesinik]]ku ja [[süsinikdioksiid]]i ning toodavad neist [[metaan]]i. Vesiniku eemaldamine muudab kääritamise termodünaamiliselt soodsamaks ja soodustab vesinikku tootvate bakterite ainevahetust.&lt;ref&gt;Ruaud A, Esquivel-Elizondo S, de la Cuesta-Zuluaga J, Waters JL, Angenent LT, Youngblut ND, Ley RE. Syntrophy via Interspecies H2 Transfer between Christensenella and Methanobrevibacter Underlies Their Global Cooccurrence in the Human Gut. – ''mBio'', 2020, kd 11, nr 1, artikkel e03235-19. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7002349 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Arhede hulgas on ka [[parasiit]]e. 2024. aastal ilmunud uurimuses näidati eksperimentaalselt, et arhe [[Candidatus Nanohalarchaeum antarcticum|Candidatus ''Nanohalarchaeum antarcticum'']] (artiklis ''Candidatus''  Nanohaloarchaeum antarcticus'') on [[peremeesorganism|peremees]]arhe ''[[Halorubrum lacusprofundi]]'' parasiit.&lt;ref&gt;Hamm JN jt. The parasitic lifestyle of an archaeal symbiont. – ''[[Nature Communications]]'', 2024, kd 15, nr 1, artikkel 6449.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11291902/ Veebis.]&lt;/ref&gt; Võimalikuks parasiidiks peetakse ka 2025. aastal kirjeldatud liiki [[Candidatus Sukunaarchaeum mirabile|Candidatus ''Sukunaarchaeum mirabile'']], kelle genoom on väikseim teadaolevatest arhede genoomidest. Tema [[peremeesorganism]]i ei ole tuvastatud.&lt;ref&gt;A hidden archaeal lineage with an ultra-reduced genome retaining only its replicative core. – ''Current Biology'', 2026. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960982226012510 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Metanogeene kasutatakse [[biogaas]]i tootmises ja [[reoveepuhastus]]es. [[Biotehnoloogia]]s kasutatakse ekstremofiilsetelt arhedelt eraldatud [[ensüüm]]e, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja [[orgaaniline lahusti|orgaanilisi lahusteid]].

==Klassifikatsioon==
Kuni 1970ndateni peeti kõiki prokarüoote ühtseks rühmaks. Selline vaade oli tingitud klassifitseerimiseks kasutatud meetoditest: organisme rühmitati nende biokeemiliste, morfoloogiliste ja metaboolsete omaduste järgi.&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot; /&gt; [[Fülogeneetika]] arenedes hakati prokarüootide sugulussidemeid uurima [[geenijärjestus]]te võrdlemise teel. 1977. aastal näitasid USA mikrobioloogid [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] järjestuste põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja eukarüootidest eraldi liini. 1990. aastal pakkus Woese koos [[Otto Kandler]]i ja [[Mark Wheelis]]ega välja eluslooduse jaotuse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid.&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot; /&gt; Praeguseks on selgunud, et arhed on mitmekesine rühm, kes on levinud väga erinevates elukeskkondades.

Arhede ja üldse prokarüootide klassifitseerimine on kiiresti arenev ja vastuoluline valdkond. Süstemaatikud rühmitavad arhesid ühiste esivanemate ja sarnase ehituse alusel ning süstematiseerimine põhineb suures osas ribosomaalse RNA, viimasel ajal aga ka kogu genoomi järjestustel.&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot; /&gt; Kultuuris kasvatatavad ja kõige põhjalikumalt uuritud arhed kuuluvad peamiselt hõimkondadesse ''[[Euryarchaeota]]'' ja ''[[Crenarchaeota]]''. Keskkonnaproovide [[metagenoomika|metagenoomsed]] uuringud on aga näidanud, et arhede mitmekesisus on palju suurem. Paljud rühmad on tuntud ainult genoomijärjestuste kaudu. Hõimkondade arv ja piirid sõltuvad kasutatavast süsteemist ja nende osas ei ole täielikku konsensust.&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot; /&gt;

=== Hõimkonnad ===
Allpool on esitatud mõned laialdaselt kasutatavad hõimkonnad (alternatiivsed ja uuemad nimed sulgudes).
* ''[[Crenarchaeota]]'' (''[[Thermoproteota]]'')
* ''[[Euryarchaeota]]'' (jaotatud mitmeks rühmaks, näiteks ''[[Methanobacteriota]]'', ''[[Halobacteriota]]'', ''[[Thermoplasmatota]]'')
* ''[[Korarchaeota]]''
* ''[[Nanoarchaeota]]'' (''[[Nanobdellota]]''; kuulub rühma ''[[DPANN]]'')
* ''[[Thaumarchaeota]]'' (''[[Nitrososphaerota]]'')
* ''[[Asgardarchaeota]]'' – eukarüootidele lähimad tuntud arhed

==Päritolu ja evolutsioon==

Vanimad laialdaselt tunnustatud mikroobide [[mikrofossiil]]id pärinevad umbes 3,4–3,5 miljardi aasta tagusest ajast. Neid on leitud muu hulgas Austraalia [[Pilbara]] piirkonna kivimitest. Mõne uurija arvates on leitud ka veelgi vanemaid biogeenseid struktuure, kuid nende päritolu on vaieldav. Ka mõnede Pilbara leidude bioloogilist päritolu on kahtluse alla seatud. Fossiilide morfoloogia põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas need organismid kuulusid bakterite või arhede hulka.&lt;ref name=&quot;xU6um&quot; /&gt; Arhede varajase olemasolu kohta on otsitud tõendeid ka kivimites säilinud keemilistest fossiilidest ehk [[biomarker]]itest, sealhulgas arhedele iseloomulikest [[membraanilipiidid]]est. Nende tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et biomarkerite päritolu ei ole alati üheselt määratav. Mitu varem väga vanaks peetud biomarkerit on hiljem osutunud hilisemaks saasteks.&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot; /&gt;

[[Carl Woese]]'i ja tema kolleegide uurimistöö tulemusel eristati bakterid, arhed ja eukarüoodid kolme peamise evolutsioonilise liinina ning 1990. aastal esitasid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] need kolme domeenina. Eristamine põhines eelkõige [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdleval analüüsil. Woese rõhutas ka varajase evolutsiooni käigus toimunud ulatuslikku [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalset geeniülekannet]] ja ühise eellaspopulatsiooni keerulist geneetilist kujunemist.&lt;ref name=&quot;p796W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Woese1&quot; /&gt;

21. sajandil on üha enam toetust leidnud kahe domeeniga evolutsioonimudel, mille järgi elusloodus aguneb  bakteriteks ja arhedeks ning eukarüoodid kujunesid välja arhede evolutsioonilises sugupuus, tõenäoliselt [[Asgardarchaeota|Asgardi arhede]] lähisugulastest. Kolme domeeni süsteem on siiski endiselt laialt kasutusel.{{lisa viide}} Eukarüootide päritolu seostatakse arhede hulka kuuluva [[peremeesrakk|peremeesraku]] ja bakteriaalse [[endosümbiont|endosümbiondi]] vastastikuse mõjuga, mille tulemusel kujunes välja [[mitokonder]]. [[Rakutuum]]a ja teiste rakustruktuuride kujunemise järjekord ja mehhanismid ning eukarüootide sugulussuhted arhede eri rühmadega on endiselt aktiivse uurimise all.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

===Võrdlus teiste domeenidega===

Allolev tabel võrdleb kolme domeeni olulisemaid omadusi.&lt;ref name=&quot;OEcka&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Omadus !! Arhed !! Bakterid !! Eukarüoodid
|-
| [[Rakumembraan]] || Peamiselt [[eeterside]]metega [[lipiidid]] || Peamiselt [[esterside]]metega lipiidid || Peamiselt estersidemetega lipiidid
|-
| [[Rakusein]] || Mitmesuguse koostisega; sageli valguline pinnakiht, mõnel rühmal [[pseudomureiin]], mõnel puudub || Enamasti [[peptidoglükaan]]ist rakusein || Mõnel rühmal rakusein, näiteks taimedel ja seentel
|-
| [[Geenistruktuur]] ja geenide avaldumine || Enamasti [[rõngaskromosoom]]; paljudel [[histoon]]itaolised valgud; [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i- ja [[translatsioon]]imehhanismid sarnanevad paljuski eukarüootide omadega || Enamasti rõngaskromosoom; transkriptsiooni- ja translatsioonimehhanismid erinevad arhede ja eukarüootide omadest || Mitu [[lineaarne kromosoom|lineaarset kromosoomi]]; transkriptsioonimehhanism sarnaneb arhede omaga
|-
| Raku sisestruktuur || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised [[membraanorganell]]id || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised membraanorganellid || Olemas membraaniga ümbritsetud tuum ja membraanorganellid
|-
| [[Metabolism]] || Mitmekesine; [[metanogenees]] on teadaolevalt omane ainult arhedele; mõnel rühmal valguse kasutamine energiaallikana ilma [[klorofüll]]ipõhise fotosünteesita || Mitmekesine, sealhulgas [[fotosüntees]], [[aeroobne hingamine| aeroobne]] ja [[anaeroobne hingamine]], [[käärimine]] ja [[autotroofne ainevahetu]]s || Mitmekesine, sealhulgas [[rakuhingamine]], käärimine ja mõnel rühmal fotosüntees
|-
| [[Paljunemine]] || Peamiselt [[aseksuaalne paljunemine]], näiteks [[pooldumine]]; esineb [[horisontaalne geeniülekanne]] || Peamiselt aseksuaalne, näiteks pooldumine; esineb horisontaalne geeniülekanne || [[seksuaalne paljunemine|Seksuaalne]] ja aseksuaalne paljunemine
|}

Arhed on evolutsiooniliselt lähemas suguluses eukarüootidega, kuigi raku ehituselt sarnanevad nad rohkem bakteritega. Arhede ja eukarüootide sugulust näitab muu hulgas nende [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] [[replikatsioon]]is, transkriptsioonis ja translatsioonis osalevate molekulaarsete mehhanismide sarnasus.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

Arhedele iseloomulik tunnus on nende rakumembraanides leiduvad [[eeterside]]metega lipiidid, mille ehitus erineb bakterite ja eukarüootide membraanilipiididest. Arhed erinevad teistest domeenidest ka oma ainevahetuse poolest: bioloogiline [[metanogenees]] ehk metaani tootmine ainevahetuse käigus on teadaolevalt omane ainult arhedele.&lt;ref name=&quot;NXjad&quot; /&gt;

==Morfoloogia==
Arhed on tavaliselt kera-, pulga-, spiraali- või plaadikujulised. Nende rakkude suurus varieerub märkimisväärselt: läbimõõt võib olla ligikaudu 0,1 [[mikromeeter|mikromeetrit]] (µm), kuid ulatuda ka üle 15 µm.&lt;ref name=&quot;5k65j&quot; /&gt;

Tuvastatud on ka erilise kujuga arhesid. Üks selline on liik ''[[Haloquadratum walsbyi]]'', mille rakud on lamedad, väga õhukesed ja ruudukujulised ning sisaldavad gaasivakuoole.&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot; /&gt; Arhede [[tsütoskelett]] sisaldab mitmesuguseid valke, näiteks [[aktiin]]i ja [[tubuliin]]i homolooge ([[krenaktiin]], CetZ). Selle ehitus ja mitmekesisus on suuresti ebaselge.{{Viide vajalik}}

Mõnd liiki arhed moodustavad [[agregaat]]e ehk rakuniite, mille pikkus võib ulatuda 200 mikromeetrini. Sellised arhed võivad olla [[biokile]]de olulised osalised.&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot; /&gt; 2001. aastal kirjeldati Saksamaal asuvast soost leitud mitmest [[mikroob]]iliigist koosnevat kooslust, milles arhede rakukogumid paiknesid bakterite moodustatud niitidel.&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot; /&gt;

==Ehitus, koostis ja elutegevus==
Arhede ja bakterite rakkudel on palju sarnasusi. Mõlemad on prokarüootsed rakud, millel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ja eukarüootsetele rakkudele iseloomulik membraaniga ümbritsetud [[organell]]ide süsteem. Arhede ja bakterite rakke ümbritseb tavaliselt ka [[rakukest]] või muu rakku kaitsev pinnakiht, kuid nende ehitus ja keemiline koostis on erinevad. Arhede [[plasmamembraan]] koosneb [[eeterlipiidid]]est, bakterite membraan aga [[esterside]]metega lipiididest.

Arhede rakukest ei sisalda bakteritele iseloomulikku [[peptidoglükaan]]i. Enamikku arhesid ümbritseb [[valk]]udest või [[glükoproteiinid]]est koosnev pinnakiht ehk [[S-kiht]]. Mõnede [[metanogeenid|metanogeensete]] arhede (seltsi ''[[Methanobacteriales]]'' liigid ja perekond ''[[Methanopyrus]]'') rakukest sisaldab peptidoglükaani asemel [[pseudomureiin]]i, mis on ehituselt sellega sarnane, kuid koostiselt erinev. Mõnel arhel, näiteks perekondade ''[[Thermoplasma]]'' ja ''[[Ferroplasma]]'' liikidel, jäik rakukest puudub. Arhede rakukest sarnaneb ühe membraani ja välismembraani puudumise poolest [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] rakukestaga, kuid nende koostis on erinev.&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot; /&gt;

Peaaegu kõigil uuritud arhedel on üks membraan ja puudub gramnegatiivsetele bakteritele iseloomulik [[välismembraan]] ja [[periplasmaatiline ruum]]. Erandiks on perekonna ''[[Ignicoccus]]'' liigid, millel on kaks membraani ja nende vahel paiknev ulatuslik ruum. Arhed võivad liikuda [[arhellum]]ite abil. Need sarnanevad funktsioonilt bakterite [[vibur]]itega, kuid erinevad neist ehituse poolest: arhellum on evolutsiooniliselt seotud bakterite IV tüüpi karvadega ja selle pöörlemist käitab [[ATP hüdrolüüs]], mitte [[prootonigradient]].

==Metabolism==
Arhede ainevahetus on väga mitmekesine. Neid saab liigitada energiaallika, [[elektronidoonor]]i ja süsinikuallika järgi. [[Fototroof]]id kasutavad energiaallikana päikesevalgust, [[litotroof]]id saavad elektrone anorgaanilistest ühenditest ja [[organotroof]]id orgaanilistest ühenditest. Süsinikuallika järgi eristatakse omakorda [[autotroof]]e, kes seovad anorgaanilist süsinikku, ja [[heterotroof]]e, kes kasutavad orgaanilisi süsinikuühendeid.

Litotroofid saavad energiat anorgaaniliste ühendite, näiteks vesiniku, väävliühendite, rauaühendite või ammoniaagi oksüdeerimisel. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse muu hulgas [[adenosiintrifosfaat|ATP]] tootmiseks. Nagu mitokondrites ja bakterites, toimub ATP süntees membraaniülese elektrokeemilise gradiendi ja [[ATP süntaas]]i vahendusel, kuid arhedel on selleks [[A-tüüpi ATP süntaas]] (A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;A&lt;sub&gt;O&lt;/sub&gt;), mis on evolutsiooniliselt lähedasem [[vakuolaarne V-tüüpi ATPaas|vakuolaarsele V-tüüpi ATPaasile]] kui [[mitokonder|mitokondrite]] [[F-tüüpi ATP süntaas]]ile.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt;

Arhedel pole teada [[klorofüll]]i abil toimuvat [[fotosüntees]]i. Mõned arhed suudavad siiski kasutada energiaallikana päikesevalgust. Näiteks perekonna ''[[Halobacterium]]'' liigid sisaldavad [[bakteriorodopsiin]]i, mis neelab valgust ja pumpab prootoneid läbi plasmamembraani. Tekkinud prootonigradiendi energiat kasutab rakk ATP tootmiseks.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt; Erinevalt klorofülliga [[fototroofia]]st ei ole selle süsteemiga seotud süsiniku sidumist.

Paljud [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]] on ühised arhedele, bakteritele ja eukarüootidele. See võib anda tunnistust nende radade varajasest kujunemisest organismide evolutsioonis ja nende biokeemilisest tõhususest.&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arhede metaboolse liigituse näiteid
|-
! Tüüp !! Energia või elektronide allikas !! Süsinikuallikas !! Näited
|-
| Fototroof || Päikesevalgus || Orgaanilised ühendid || ''[[Halobacterium]]''
|-
| Litotroof || Anorgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Ferroglobus]]'', ''[[Methanobacteria]]'' ja ''[[Pyrolobus]]''
|-
| Organotroof || Orgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Pyrococcus]]'', ''[[Sulfolobus]]'' ja ''[[Methanosarcinales]]''
|}

Tabelis toodud rühmad ei välista üksteist: üks organism võib kuuluda korraga mitmesse metaboolsesse rühma. Näiteks võivad mõned arhed energia saamiseks kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi ühendeid. Seetõttu ei ole tabelis nimetatud perekondade ja muude taksonite kõik liigid tingimata ühesuguse ainevahetusega.

Paljud arhed kasutavad energiaallikana orgaanilisi ühendeid. Neid nimetatakse [[organotroof]]ideks. Kasutatavate ühendite seas on näiteks [[alkoholid]], [[äädikhape]] ja [[sipelghape]].&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot; /&gt;

Mõned anaeroobses keskkonnas, näiteks [[soo]]s, elavad arhed on [[metanogeen]]id. Nad toodavad metaani metanogeneesiks nimetatava ainevahetusprotsessi käigus. Klassikaline, energiat andev metanogenees on teadaolevalt omane ainult arhedele, kuid metaani tekkimist teiste mehhanismide kaudu on kirjeldatud ka mõnel bakteril, näiteks [[tsüanobakter]]itel.&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot; /&gt;

==Geneetika==

Arhedel on tavaliselt üks [[rõngaskromosoom]], millel on üks või mitu [[replikatsiooni alguspunkt]]i. Paljudel arhedel, eriti [[halofiil]]setel liikidel, on lisaks kromosoomile suured [[plasmiid]]id ([[megaplasmiid]]id), ja hõimkonnas ''Euryarchaeota'' on rakus sageli mitu genoomikoopiat.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt; Arhedes leidub ka väiksemaid plasmiide ehk kromosoomiväliseid DNA-molekule, mis võivad iseseisvalt paljuneda. Plasmiidid võivad arhede vahel üle kanduda näiteks rakkudevahelise füüsilise kontakti kaudu.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhesid nakatavad nii ühe- kui kaheahelalise DNA-genoomiga [[viirus]]ed. Enamik seni kirjeldatud [[arheviirus]]i on kaheahelalise DNA-ga. RNA-genoomiga arheviirusi ei ole seni isoleeritud, kuigi keskkonnaproovide [[metagenoom]]ides on neid tuvastatud. Arheviirustel on väga mitmekesine ja sageli omapärane kuju. Nende hulgas on näiteks pudeli-, tilga-, käävi-, spiraali- ja vardakujulisi viirusi ning konksjate otstega niitjaid vorme. Paljud morfoloogilised tüübid on viiruste seas ainulaadsed.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhed erinevad geneetiliselt nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Mõne 1990ndate lõpu võrdleva genoomiuuringu kohaselt sarnaneb 10–15% arhede kodeerivast järjestusest ainult teiste arhedega. Hilisem analüüs määras kindlaks 351 arhedele omast [[valguklaster|valguklastrit]], mille ülesanne on enamasti teadmata. Metanogeneesiga seotud geenid on omased metanogeensetele arhedele.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;

Arhedes, bakterites ja eukarüootides leidub ühise evolutsioonilise päritoluga valke. Need on seotud eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], [[translatsioon]]i ja [[nukleotiid]]ide ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot; /&gt;

Arhede transkriptsioonil ja translatsioonil on ühiseid jooni nii bakterite kui ka eukarüootide vastavate protsessidega. Arhede [[RNA polümeraas]] sarnaneb ehituselt ja koostiselt suurel määral eukarüootide [[RNA polümeraas II|RNA polümeraasiga II]]. Ka transkriptsiooni alustamiseks vajalikud põhifaktorid, näiteks [[TATA-d siduv valk]] ([[TBP]]) ja [[transkriptsioonifaktor B]] ([[TFB]]), on [[homoloogia|homoloogsed]] eukarüootide vastavate valkudega. Samal ajal leidub arhede transkriptsiooni regulatsioonis ka bakteritega sarnaseid mehhanisme ja valke.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Arhed paljunevad mittesuguliselt [[rakujagunemine|rakujagunemise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. [[Meioos]]i ei toimu ja [[tütarrakk|tütarrakud]] saavad üldjuhul [[vanemrakk|vanemrakuga]] sama [[geneetiline materjal|geneetilise materjali]].&lt;ref name=&quot;Bergey&quot; /&gt; Arhed võivad siiski rakkude vahel DNA-d vahetada: näiteks ''[[Haloferax volcanii]]'' rakud moodustavad ajutisi [[tsütoplasmasild]]u ja võivad sulanduda, ''[[Sulfolobus acidocaldarius]]'' impordib pärast ultraviolettkiirguse kahjustust DNA-d teistelt rakkudelt.&lt;ref&gt;Naor, A., Gophna, U. 2013. Cell fusion and hybrids in Archaea: Prospects for genome shuffling and accelerated strain development for biotechnology. – ''Bioengineered'', 2013, 4(3): 126–129. [[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3669151/ Veebis.]] ...&lt;/ref&gt; Rakujagunemine toimub [[rakutsükkel|rakutsükli]] käigus. Kõigepealt toimub kromosoomi või kromosoomide kahekordistumine, seejärel eraldatakse tekkinud kromosoomikoopiad teineteisest ja lõpuks jaguneb rakk kaheks tütarrakuks.&lt;ref name=&quot;Bernander&quot; /&gt; Arhede rakutsüklis ja rakujagunemises esineb nii bakterite kui ka eukarüootidega sarnaseid jooni. Paljudel arhedel juhib jagunemist bakteritega homoloogne valk [[FtsZ]], [[TACK]]-superhõimkonna liikidel (näiteks ''[[Crenarchaeota]]'' ja [[Thaumarchaeota]]) aga eukarüootide [[ESCRT-III]]-ga homoloogne [[Cdv-süsteem]]. Mõnel arhel puuduvad mõlemad süsteemid.&lt;ref&gt;Caspi, Dekker 2018; Ithurbide jt 2022.&lt;/ref&gt;

Arhed ei moodusta bakterite [[endospoor]]idega võrreldavaid vastupidavaid puhkestruktuure ja ühelgi arhel ei ole seni kindlalt tõestatud spetsialiseeritud [[eos]]eid ega [[tsüst]]e. Mõned arhed võivad siiski stressi korral minna puhkeseisundisse: näiteks on liigil ''[[Haloferax volcanii]]'' kirjeldatud [[püsirakk]]ude (''persister cells'') teket.&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
===Elukeskkonnad===
Arhesid leidub väga mitmekesistes elukeskkondades. Hinnanguliselt moodustavad arhed ookeanide prokarüootsetest rakkudest üle 20%, süvaookeanis aga kuni poole.&lt;ref&gt;Karner, M. B., DeLong, E. F., Karl, D. M. Archaeal dominance in the mesopelagic zone of the Pacific Ocean. – ''Nature'', 2001, 409(6819): 507–510.&lt;/ref&gt; Kuni 1992. aastani, mil arhesid leiti külmast ookeanist, peeti neid obligatoorseteks ekstremofiilideks. Esimesena tuvastatud ja kirjeldatud arhed olid valdavalt ekstremofiilid. Mõned liigid elutsevad väga kuumades keskkondades, näiteks [[geiser|geisrites]], [[Must tossutaja|mustades tossutajates]] ja [[naftapuurauk]]udes. Kõrgeim teadaolev kasvutemperatuur on 122 °C (''[[Methanopyrus kandleri]]''). Arhesid leidub ka väga külmades paikades ning suure [[soolsus]]ega ja tugevalt [[keskkonna happelisus|happelistes]] või [[aluselisus|aluselistes]] vetes. Kõige happelisemas keskkonnas elutseb ''[[Picrophilus torridus]]'' (pH 0). Hiljem on leitud ka liike, kes elutsevad leebemates tingimustes, näiteks soos, [[raba]]s, [[kanalisatsioon]]is, mullas ja loomade seedetraktis.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

Ekstremofiilsed arhed liigitatakse sageli neljaks füsioloogiliseks rühmaks: soolalembesed, kuumalembesed, happelist keskkonda eelistavad ja aluselist keskkonda eelistavad arhed. Esineb ka arhesid, kes kuuluvad mitmesse rühma.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

===Roll aineringes===
Arhed osalevad oma ainevahetuse kaudu mitmesuguste [[keemiline element|keemiliste elementide]] biogeokeemilises ringetes, sealhulgas [[süsinikuringe]]s, [[lämmastikuringe]]s ja [[väävliringe]]s. Süsinikuringes on olulised [[metanogenees]] ja anaeroobne metaani oksüdeerimine, mida teevad anaeroobsed arhed. Viimast teevad [[metanotroof]]sed arhed ([[ANME]]) koos sulfaati redutseerivate bakteritega. Lämmastikuringes oksüdeerivad hõimkonna ''[[Thaumarchaeota]]'' arhed [[ammoniaak]]i nitritiks, ning nad on arvukad nii ookeanis kui ka mullas. Väävliga seotud arhed elavad enamasti kuumades keskkondades, happelembesed arhed võivad osaleda metallide [[leostumine|leostumises]]. Et metaan on [[kasvuhoonegaas]], mõjutavad metanogeenid ja metanotroofsed arhed ka [[kasvuhoonegaaside heide]]t.&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot; /&gt;

==Tähtsus tehnoloogias ja tööstuses==
[[Molekulaarbioloogia]]s on eriti kasulikuks osutunud ekstremofiilsed arhed, kellest eraldatud [[ensüüm]]id taluvad kõrgeid temperatuure ning mõnel juhul ka väga happelist või aluselist keskkonda.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt; Arhedelt saadud kuumataluvaid [[DNA polümeraas]]e kasutatakse näiteks [[polümeraasi ahelreaktsioon]]is (PCR), mille abil paljundatakse DNA lõike. Kuumataluvaid ensüüme kasutatakse ka toiduainetööstuses, näiteks väiksema [[laktoos]]isisaldusega piima ja [[vadak]]u tootmisel.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt;

Et mõned arhede ensüümid on eriti stabiilsed, on nende struktuuri ja toimemehhanisme lihtsam uurida kui vähem stabiilseid ensüüme. Arhedelt pärit ensüümide ja nende homoloogide uurimine aitab mõista ka bakterite ja eukarüootide vastavate ensüümide ehitust ja talitlust.&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot; /&gt;

[[Biotehnoloogia]]s kasutatakse lisaks eraldatud ensüümidele ka arhede endi ainevahetusprotsesse. Metaani tootvad arhed osalevad [[reoveepuhastus|reovee puhastamises]] ja [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] anaeroobses lagundamises, mille saadusena tekib [[biogaas]].&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot; /&gt; Arhed toodavad ka antimikroobseid ühendeid, sealhulgas [[arheotsiinid|arheotsiine]], mis pärsivad teiste arhede kasvu. Nende ühendite võimalikku kasutamist antimikroobsete ainetena uuritakse.&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot; /&gt;

Arhede biotehnoloogiline kasutamine on seni olnud suhteliselt piiratud, kuid nende ensüümidel ja ainevahetusprotsessidel on märkimisväärne tööstuslik potentsiaal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Woese1&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese C |title=The universal ancestor |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6854–9 |date=1998 |pmid=9618502 |url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9618502 |doi=10.1073/pnas.95.12.6854 |pmc=22660|bibcode = 1998PNAS...95.6854W |issn=0027-8424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavicchioli|first1=R|title=Archaea- timeline of the third domain|journal=Nature Reviews Microbiology|date=2011|volume=9|issue=1|pages=51–61|url=http://www.nature.com/nrmicro/journal/v9/n1/full/nrmicro2482.html|pmid=21132019|doi=10.1038/nrmicro2482}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schafer&quot;&gt;{{cite journal |author=Schäfer G |author2=Engelhard M |author3=Müller V |title=Bioenergetics of the Archaea |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=63 |issue=3 |pages=570–620 |date=1999|pmid=10477309 |pmc=103747 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10477309}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allers&quot;&gt;{{cite journal |author=Allers T |author2=Mevarech M |title=Archaeal genetics&amp;nbsp;— the third way |journal=Nature Reviews Genetics |volume=6 |issue=1 |pages=58–73 |date=2005 |pmid=15630422 |doi=10.1038/nrg1504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bergey&quot;&gt;{{cite book |title=Bergey's Manual of Systematic Bacteriology |last=Krieg |first=N |date=2005 |publisher=Springer |location=US |isbn=978-0-387-24143-2 |pages=21–6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bernander&quot;&gt;{{cite journal |author=Bernander R |title=Archaea and the cell cycle |journal=Mol. Microbiol. |volume=29 |issue=4 |pages=955–61 |date=1998 |pmid=9767564 |doi=10.1046/j.1365-2958.1998.00956.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot;&gt;{{cite journal |author=Bang C | author2=Schmitz RA |title=Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume= 39|issue= 5|pages= 631–48|date=2015 |pmid=25907112 |doi=10.1093/femsre/fuv010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot;&gt;{{Cite journal | date = 2003 | title = Microbial communities in acid mine drainage | journal = FEMS Microbiology Ecology | volume = 44 | issue = 2 | pages = 139–152 | doi = 10.1016/S0168-6496(03)00028-X | url = http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1016/S0168-6496(03)00028-X | author1 = Baker, B. J | author2 = Banfield, J. F | pmid = 19719632 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot;&gt;{{cite journal |author=Pace NR |title=Time for a change |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-18_441_7091/page/288 |journal=Nature |volume=441 |issue=7091 |page=289 |date=2006 |pmid=16710401 |doi=10.1038/441289a|bibcode = 2006Natur.441..289P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot;&gt;{{cite book |title=Brock Biology of Microorganisms | date=2006| author=Madigan MT| author2=Martino JM | edition=11th |page=136 |publisher=Pearson |isbn=0-13-196893-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot;&gt;{{cite journal |author=Staley JT |title=The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1475 |pages=1899–909 |date=2006 |pmid=17062409 |doi=10.1098/rstb.2006.1914 |pmc=1857736}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot;&gt;{{cite journal|author=Woese C|author2= Fox G |title=Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=74 |issue=11 |pages=5088–90 |date=1977 |pmid=270744 |pmc=432104 |doi=10.1073/pnas.74.11.5088|bibcode = 1977PNAS...74.5088W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot;&gt;{{cite journal |author=Zuckerkandl E |author2=Pauling L |title=Molecules as documents of evolutionary history |url=https://archive.org/details/journal-of-theoretical-biology_1965-03_8_2/page/357 |journal=J. Theor. Biol. |volume=8 |issue=2 |pages=357–66 |date=1965 |pmid=5876245 |doi=10.1016/0022-5193(65)90083-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot;&gt;{{cite journal |author=Huber H |author2= Hohn MJ |author3=Rachel R |author4= Fuchs T |author5=Wimmer VC |author6=Stetter KO |title=A new phylum of Archaea represented by a nanosized hyperthermophilic symbiont |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-05-02_417_6884/page/26 |journal=Nature |volume=417 |issue=6884 |pages=27–8 |date=2002 |pmid=11986665 |doi=10.1038/417063a|bibcode = 2002Natur.417...63H}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xU6um&quot;&gt;{{cite journal |author=Schopf J |title=Fossil evidence of Archaean life |url=http://www.journals.royalsoc.ac.uk/content/g38537726r273422/fulltext.pdf |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1470 |pages=869–85 |date=2006 |pmid=16754604 |doi=10.1098/rstb.2006.1834 |format=PDF |pmc=1578735 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot;&gt;{{cite journal |author=Chappe B |author2=Albrecht P |author3=Michaelis W |title=Polar Lipids of Archaebacteria in Sediments and Petroleums |url=https://archive.org/details/sim_science_1982-07-02_217_4554/page/64 |journal=Science |volume=217 |issue=4554 |pages=65–66 |date=1982 |pmid=17739984 |doi=10.1126/science.217.4554.65|bibcode = 1982Sci...217...65C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p796W&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese CR |author2= Gupta R |title=Are archaebacteria merely derived 'prokaryotes'? |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_january-1-8-1981_289_5793/page/95 |journal=Nature |volume=289 |issue=5793 |pages=95–6 |date=1981 |pmid=6161309 |doi=10.1038/289095a0|bibcode = 1981Natur.289...95W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEcka&quot;&gt;Willey JM, Sherwood LM, Woolverton CJ (2008). ''Microbiology'' 7th ed. , Ch. 19 pp.&amp;nbsp;474–475&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NXjad&quot;&gt;{{cite journal|last1=Deppenmeier|first1=U|title=The unique biochemistry of methanogenesis|journal=Prog Nucleic Acid Res Mol Biol|date=2002|volume=71|pages=223–283|pmid=12102556|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12102556|doi=10.1016/s0079-6603(02)71045-3|series=Progress in Nucleic Acid Research and Molecular Biology|isbn=9780125400718}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5k65j&quot;&gt;Barns, Sue and Siegfried, Burggraf (1997). [https://web.archive.org/web/20120502154306/http://tolweb.org/Crenarchaeota/9 Crenarchaeota]. Version 1 January 1997. in ''The Tree of Life Web Project''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot;&gt;{{cite journal |author=Stoeckenius W |title=Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote |journal=J. Bacteriol. |volume=148 |issue=1 |pages=352–60 |date=1981|pmid=7287626 |url=http://jb.asm.org/content/148/1/352.long |pmc=216199}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot;&gt;{{cite journal |author=Hall-Stoodley L |author2=Costerton JW |author3=Stoodley P |title=Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases |journal=Nature Reviews Microbiology |volume=2 |issue=2 |pages=95–108 |date=2004 |pmid=15040259 |doi=10.1038/nrmicro821}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot;&gt;{{cite journal |author=Rudolph C |author2=Wanner G |author3=Huber R |title=Natural communities of novel archaea and bacteria growing in cold sulfurous springs with a string-of-pearls-like morphology |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=67 |issue=5 |pages=2336–44 |date=2001 |pmid=11319120 |pmc=92875 |doi=10.1128/AEM.67.5.2336-2344.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot;&gt;{{cite journal |author=Rachel R |author2=Wyschkony I |author3=Riehl S |author4= Huber H |title=The ultrastructure of Ignicoccus: evidence for a novel outer membrane and for intracellular vesicle budding in an archaeon |journal=Archaea |volume=1 |issue=1 |pages=9–18 |date=2002 |pmid=15803654 |doi=10.1155/2002/307480 |pmc=2685547}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot;&gt;{{cite journal |author=Romano A |author2=Conway T |title=Evolution of carbohydrate metabolic pathways |url=https://archive.org/details/sim_research-in-microbiology_july-september-1996_147_6-7/page/448 |journal=Res Microbiol |volume=147 |issue=6–7 |pages=448–55 |date=1996 |pmid=9084754 |doi=10.1016/0923-2508(96)83998-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot;&gt;{{cite journal |author=Klocke M |author2=Nettmann E |author3=Bergmann I |title=Characterization of the methanogenic Archaea within two-phase biogas reactor systems operated with plant biomass |journal=Syst. Appl. Microbiol. |date=2008 |pmid=18501543 |doi=10.1016/j.syapm.2008.02.003 |volume=31 |pages=190–205 |issue=3 |display-authors=etal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot;&gt;{{cite journal |author=Koch A |title=How did bacteria come to be? |journal=Adv Microb Physiol |volume=40 |pages=353–99 |date=1998 |pmid=9889982 |doi=10.1016/S0065-2911(08)60135-6|series=Advances in Microbial Physiology |isbn=978-0-12-027740-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot;&gt;{{cite journal |author=Schleper C |author2=Holz I |author3=Janekovic D |author4=Murphy J |author5=Zillig W |title=A multicopy plasmid of the extremely thermophilic archaeon Sulfolobus effects its transfer to recipients by mating |journal=J. Bacteriol. |volume=177 |issue=15 |pages=4417–26 |date=1995|pmid=7635827 |url=http://jb.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=7635827 |pmc=177192}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot;&gt;{{cite journal |author=Werner F |title=Structure and function of archaeal RNA polymerases |journal=Mol. Microbiol. |volume=65 |issue=6 |pages=1395–404 |date=september 2007 |pmid=17697097 |doi=10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot;&gt;{{cite journal |author=Aravind L |author2=Koonin EV |title=DNA-binding proteins and evolution of transcription regulation in the archaea |journal=Nucleic Acids Res. |volume=27 |issue=23 |pages=4658–70 |date=1999 |pmid=10556324 |url=http://nar.oxfordjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10556324 |doi=10.1093/nar/27.23.4658 |pmc=148756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot;&gt;{{cite journal |author=Onyenwoke RU |author2=Brill JA |author3=Farahi K |author4=Wiegel J |title=Sporulation genes in members of the low G+C Gram-type-positive phylogenetic branch ( Firmicutes) |url=https://archive.org/details/archives-of-microbiology_2004-10_182_2-3/page/182 |journal=Arch. Microbiol. |volume=182 |issue=2–3 |pages=182–92 |date=2004 |pmid=15340788 |doi=10.1007/s00203-004-0696-y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot;&gt;{{cite journal |author=Breithaupt H |title=The hunt for living gold. The search for organisms in extreme environments yields useful enzymes for industry |journal=EMBO Rep. |volume=2 |issue=11 |pages=968–71 |date=2001 |pmid=11713183 |doi =10.1093/embo-reports/kve238 |pmc=1084137}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot;&gt;{{cite journal |author=Jenney FE |author2=Adams MW |title=The impact of extremophiles on structural genomics (and vice versa) |journal=Extremophiles |volume=12 |issue=1 |pages=39–50 |date=2008 |pmid=17563834 |doi=10.1007/s00792-007-0087-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot;&gt;{{cite journal |author=Schiraldi C |author2=Giuliano M |author3=De Rosa M |title=Perspectives on biotechnological applications of archaea |journal=Archaea |volume=1 |issue=2 |pages=75–86 |date=2002 |pmid=15803645 |doi=10.1155/2002/436561 |pmc=2685559}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot;&gt;{{cite book | author = Shand RF | author2 = Leyva KJ | chapter = Archaeal Antimicrobials: An Undiscovered Country | editor = Blum P | title = Archaea: New Models for Prokaryotic Biology | publisher = Caister Academic Press | date = 2008 | isbn = 978-1-904455-27-1}}&lt;/ref&gt;
}}


==Kirjandus==
*Woese, C. R.; Fox, G. E. Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1977, 74(11), 5088–5090. 
*Woese, C. R.; Kandler, O.; Wheelis, M. L. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1990, 87(12): 4576–4579.
*Albers, S.-V., Meyer, B. H. The archaeal cell envelope. – ''Nature Reviews Microbiology'', 2911, 9: 414–426.
*Poweleit, N., Ge, P., Nguyen, H. H., Ogorzalek Loo, R. R., Gunsalus, R. P. &amp; Zhou, Z. H. 2016. CryoEM structure of the ''Methanospirillum hungatei'' archaellum reveals structural features distinct from the bacterial flagellum and type IV pilus. – ''Nature Microbiology'', 2016, 2, 16222.
*Baker, B. J. jt. Diversity, ecology and evolution of Archaea. – ''Nature Microbiology'', 2020, 5, lk 887–900. 
*Rinke, C. jt. A standardized archaeal taxonomy for the Genome Taxonomy Database. – ''Nature Microbiology'', 2021, 6, 946–959.
*Meyer, B. H., Albers, S.-V., Eichler, J. &amp; Aebi, M. Archaea. – Varki, A., Cummings, R. D., Esko, J. D. jt (toim). ''Essentials of Glycobiology'', 4. trükk,  Cold Spring Harbor Laboratory Press 2022, ptk 22.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archaea}}
*[http://www.tpu.ee/~toenu/lood/eusymart.htm Eukarüootide genoomi kujunemise ökoloogiline taust]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=140 Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast]

{{Prokarüootide hõimkonnad}}

[[Kategooria:Arhed| ]]</text>
      <sha1>h4r2mjczt4l1s4i7rfwxh8u20fpn5li</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265300</id>
      <parentid>7265297</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:24:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265300</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42938" sha1="5xcz3mvqcqnywu31ab24urne8mfdjid" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = arhed
| nimi = Arhed
| pilt = Halobacteria.jpg
| pildi_laius = 200px
| pildi_seletus = Klassi ''[[Halobacteria]]'' kuuluvate arhede koloonia. Iga rakk on umbes 5 [[mikromeeter|μm]] pikkune
| domeen = '''Arhed''' ''Archaea''
| domeeni_autor = [[Carl Woese|Woese]], [[Otto Kandler|Kandler]] ja [[Mark Wheelis|Wheelis]], 1990
}}

'''Arhed''' ehk '''ürgid''' (''Archaea''; varem on kasutatud ka nimetusi &quot;arhebakterid&quot; ehk &quot;ürgbakterid&quot; (''Archaebacteria''), &quot;arhead&quot; ja &quot;metabakterid&quot;) on [[elusloodus]]e [[Domeen (bioloogia)|domeen]], kuhu kuulub osa [[üherakuline organism|üherakulisi]] [[mikroorganism]]e. Arhed on [[prokarüoodid]].

Domeen on [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]],&lt;ref&gt;W. Ford Doolittle. Evolution: Two Domains of Life or Three? – ''Current Biology'', 2020, kd 30, nr 4. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(20)30010-5 Veebis.]&lt;/ref&gt; sest sellesse kuuluvad ainult prokarüoodid, aga [[eukarüoodid]] on evolutsiooniliselt tekkinud arhedest. [[Kladistika]]s arvatakse arhede hulka ka eukarüoodid.

Arhesid peeti alguses [[bakterid|bakterite]] hulka kuuluvaks.&lt;ref&gt;Pace NR. Time for a change. – ''Nature'', 2006, kd 441, nr 7091, lk 289.&lt;/ref&gt; [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] näitasid 1977. aastal [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdlemise põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja [[eukarüoot]]idest eraldi evolutsioonilise liini, ja 1990. aastal sai see liin domeeni staatuse. Arhede rakud erinevad bakterite ja eukarüootide rakkudest mitme tunnuse poolest: nende [[rakumembraan]]i [[lipiidid]] on seotud [[eeterside]]metega ([[eeterlipiidid]], sealhulgas [[arheool]]),&lt;ref&gt;[https://basicbiology.net/micro/microorganisms/archaea Archaea Basic Biology], basicbiology.net, märts 218.&lt;/ref&gt; rakuseinas puudub bakteritele iseloomulik [[peptidoglükaan]] ja nende [[geeniekspressioon]]i ja [[ribosoom]]ide ehituse mitmed jooned on sarnasemad eukarüootide omaga.&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot; /&gt; Peale selle võib neil esineda [[metanogenees]] ja nad võivad liikuda [[arhellum]]i abil.&lt;ref&gt;Marleen van Wolferen, Andre Arashiro Pulschen, Buzz Baum, Simonetta Gribaldo, Sonja-Verena Albers.The cell biology of archaea. – ''Nature Microbiology'', 2022, kd 7, nr 11, lk 1744–1755.&lt;/ref&gt;

Arhed jagunevad mitmeks tunnustatud [[hõimkond|hõimkonnaks]]. Nende klassifitseerimine on keeruline, sest enamikku neist ei ole laboris [[isoleerimine|isoleeritud]] ja neid on tuvastatud üksnes [[keskkonnaproov]]idest määratud [[geenijärjestus]]te põhjal.

[[Fail:XBio_illustration_–_Archaea.png|pisi|Arhed erinevad bakteritest, taimedest ja loomadest ning elutsevad sageli kõige äärmuslikemates keskkondades]]

Arhed sarnanevad suuruse ja kuju poolest sageli bakteritega, kuid mõned liigid on väga erineva kujuga. Näiteks on liigil ''[[Haloquadratum walsbyi]]'' lamedad ruudukujulised rakud.&lt;ref&gt;Stoeckenius W. Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote. – ''Journal of Bacteriology'', 1981, kd 148, nr 1, lk 352–360. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC216199/ Veebis.] &lt;/ref&gt; Arhedel on siiski [[geen]]e ja mitu [[ainevahetusrada]], mis on lähedasemad eukarüootide omadele. See puudutab eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonis]] ja [[translatsioon]]is osalevaid [[ensüüm]]e. Arhed kasutavad mitmekesisemaid energiaallikaid kui eukarüoodid –  alates [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]] (näiteks [[suhkrud]]) kuni [[ammoniaak|ammoniaagi]], [[metalliioon]]ide ja isegi [[divesinik]]uni. [[Halofiil]]sed [[halobakterid]] kasutavad [[bakteriorodopsiin]]i vahendusel energiaallikana [[päikesevalgus]]t ja teised arhede liigid [[süsiniku sidumine|seovad süsinikku]] ([[autotroofia]]), kuid erinevalt [[tsüanobakter]]itest ei ole teada ühtegi arheliiki, mis teeks mõlemat. Arhed [[mittesuguline paljunemine|paljunevad mittesuguliselt]] [[pooldumine|pooldumise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. Erinevalt bakteritest ei moodusta teadaolevalt ükski arheliik [[endospoor]]e.

Esimesed põhjalikumalt uuritud arhed olid [[metanogeenid]] – mikroorganismid, kes toodavad [[ainevahetus]]e käigus [[metaan]]i. [[Metanogenees]]i peetakse evolutsiooniliselt iidseks ainevahetusviisiks ja seda on seostatud ürgse Maa hapnikuvaese keskkonnaga.{{lisa viide}}

Osa arhedest elab äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse [[ekstremofiil]]ideks. Näiteks [[termofiil]]sed arhed elavad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja muudes kuumades keskkondades. Mõned [[hüpertermofiil]]id elavad ka üle 100 °C temperatuuril ([[kõrgsurve]] all [[hüdrotermaalne lõõr|hüdrotermaalsetes lõõrides]]). [[Halofiil]]sed arhed vajavad suurt [[soolad]]e [[kontsentratsioon]]i ja elavad näiteks ülisoolastes [[järv]]edes, sealhulgas [[Surnumeri|Surnumeres]]. Surnumere [[soolsus]] ületab 300 promilli, [[maailmameri|maailmamere]] [[soolsus]] on aga 34–36 promilli.&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot; /&gt; Esimesena vaadeldud arhed olidki ekstremofiilid, kes elavad keskkondades, mida oli peetud elukõlbmatuks.

Arhesid leidub laialdaselt ka mullas, ookeanis ja järvedes ning loomade, sealhulgas inimese [[seedetrakt]]is. Molekulaarsete tuvastusmeetodite täiustumine võimaldas leida arhesid peaaegu kõikidest [[elupaik]]adest, sealhulgas [[muld|mullast]],&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot;&gt;Chow C, Padda KP, Puri A, Chanway CP. An Archaic Approach to a Modern Issue: Endophytic Archaea for Sustainable Agriculture. – ''Current Microbiology'', 2022, kd 79, nr 11, artikkel 322.&lt;/ref&gt; [[padur]]itest ja [[ookean]]ist, kus neidd leidub eriti rohkesti. [[Plankton]]is elavad arhed on võib-olla üks arvukamaid organismirühmi.

Arhed moodustavad olulise osa Maa [[elustik]]ust. Nad kuuluvad paljude organismide [[mikrobioota]]sse. [[Inimese mikrobioom]]is on nad olulised [[jämesool]]es, [[suu]]s ja [[nahk|nahal]].&lt;ref name=Bang2015&gt;Bang C, Schmitz RA. Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated. – ''FEMS Microbiology Reviews'', 2015, kd 39, nr 5, lk 631–648. [https://academic.oup.com/femsre/article/39/5/631/530150?login=false Veebis.]&lt;/ref&gt; Nende ehituslik, ainevahetuslik ja geograafiline mitmekesisus võimaldab neil täita mitmesuguseid ökoloogilisi rolle, näiteks [[süsiniku sidumine|siduda süsinikku]], osaleda [[lämmastikuringe]]s, muundada orgaanilisi ühendeid ning säilitada [[mikroob]]ide [[sümbioos]]i- ja [[süntroofia]]kooslusi.&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Moissl-Eichinger C, Pausan M, Taffner J, Berg G, Bang C, Schmitz RA. Archaea Are Interactive Components of Complex Microbiomes. – ''Trends in Microbiology'', 2018, kd 26, nr 1, lk 70–85.&lt;/ref&gt; Paljud arhed on [[mutualism|mutualistid]] või [[kommensalism|kommensaalid]], näiteks [[metanogeen]]id, kes toodavad inimeste ja [[mäletsejalised|mäletsejaliste]] seedetraktis metaani.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt; Seedetraktis elavad metanogeensed arhed on süntroofiasuhetes teiste [[mikroorganism]]idega: nad kasutavad bakterite [[kääritamisel|kääritamisel]] tekkivat [[divesinik]]ku ja [[süsinikdioksiid]]i ning toodavad neist [[metaan]]i. Vesiniku eemaldamine muudab kääritamise termodünaamiliselt soodsamaks ja soodustab vesinikku tootvate bakterite ainevahetust.&lt;ref&gt;Ruaud A, Esquivel-Elizondo S, de la Cuesta-Zuluaga J, Waters JL, Angenent LT, Youngblut ND, Ley RE. Syntrophy via Interspecies H2 Transfer between Christensenella and Methanobrevibacter Underlies Their Global Cooccurrence in the Human Gut. – ''mBio'', 2020, kd 11, nr 1, artikkel e03235-19. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7002349 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Arhede hulgas on ka [[parasiit]]e. 2024. aastal ilmunud uurimuses näidati eksperimentaalselt, et arhe [[Candidatus Nanohalarchaeum antarcticum|Candidatus ''Nanohalarchaeum antarcticum'']] (artiklis ''Candidatus''  Nanohaloarchaeum antarcticus) on [[peremeesorganism|peremees]]arhe ''[[Halorubrum lacusprofundi]]'' parasiit.&lt;ref&gt;Hamm JN jt. The parasitic lifestyle of an archaeal symbiont. – ''[[Nature Communications]]'', 2024, kd 15, nr 1, artikkel 6449.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11291902/ Veebis.]&lt;/ref&gt; Võimalikuks parasiidiks peetakse ka 2025. aastal kirjeldatud liiki [[Candidatus Sukunaarchaeum mirabile|Candidatus ''Sukunaarchaeum mirabile'']], kelle genoom on väikseim teadaolevatest arhede genoomidest. Tema [[peremeesorganism]]i ei ole tuvastatud.&lt;ref&gt;A hidden archaeal lineage with an ultra-reduced genome retaining only its replicative core. – ''Current Biology'', 2026. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960982226012510 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Metanogeene kasutatakse [[biogaas]]i tootmises ja [[reoveepuhastus]]es. [[Biotehnoloogia]]s kasutatakse ekstremofiilsetelt arhedelt eraldatud [[ensüüm]]e, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja [[orgaaniline lahusti|orgaanilisi lahusteid]].

==Klassifikatsioon==
Kuni 1970ndateni peeti kõiki prokarüoote ühtseks rühmaks. Selline vaade oli tingitud klassifitseerimiseks kasutatud meetoditest: organisme rühmitati nende biokeemiliste, morfoloogiliste ja metaboolsete omaduste järgi.&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot; /&gt; [[Fülogeneetika]] arenedes hakati prokarüootide sugulussidemeid uurima [[geenijärjestus]]te võrdlemise teel. 1977. aastal näitasid USA mikrobioloogid [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] järjestuste põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja eukarüootidest eraldi liini. 1990. aastal pakkus Woese koos [[Otto Kandler]]i ja [[Mark Wheelis]]ega välja eluslooduse jaotuse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid.&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot; /&gt; Praeguseks on selgunud, et arhed on mitmekesine rühm, kes on levinud väga erinevates elukeskkondades.

Arhede ja üldse prokarüootide klassifitseerimine on kiiresti arenev ja vastuoluline valdkond. Süstemaatikud rühmitavad arhesid ühiste esivanemate ja sarnase ehituse alusel ning süstematiseerimine põhineb suures osas ribosomaalse RNA, viimasel ajal aga ka kogu genoomi järjestustel.&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot; /&gt; Kultuuris kasvatatavad ja kõige põhjalikumalt uuritud arhed kuuluvad peamiselt hõimkondadesse ''[[Euryarchaeota]]'' ja ''[[Crenarchaeota]]''. Keskkonnaproovide [[metagenoomika|metagenoomsed]] uuringud on aga näidanud, et arhede mitmekesisus on palju suurem. Paljud rühmad on tuntud ainult genoomijärjestuste kaudu. Hõimkondade arv ja piirid sõltuvad kasutatavast süsteemist ja nende osas ei ole täielikku konsensust.&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot; /&gt;

=== Hõimkonnad ===
Allpool on esitatud mõned laialdaselt kasutatavad hõimkonnad (alternatiivsed ja uuemad nimed sulgudes).
* ''[[Crenarchaeota]]'' (''[[Thermoproteota]]'')
* ''[[Euryarchaeota]]'' (jaotatud mitmeks rühmaks, näiteks ''[[Methanobacteriota]]'', ''[[Halobacteriota]]'', ''[[Thermoplasmatota]]'')
* ''[[Korarchaeota]]''
* ''[[Nanoarchaeota]]'' (''[[Nanobdellota]]''; kuulub rühma ''[[DPANN]]'')
* ''[[Thaumarchaeota]]'' (''[[Nitrososphaerota]]'')
* ''[[Asgardarchaeota]]'' – eukarüootidele lähimad tuntud arhed

==Päritolu ja evolutsioon==

Vanimad laialdaselt tunnustatud mikroobide [[mikrofossiil]]id pärinevad umbes 3,4–3,5 miljardi aasta tagusest ajast. Neid on leitud muu hulgas Austraalia [[Pilbara]] piirkonna kivimitest. Mõne uurija arvates on leitud ka veelgi vanemaid biogeenseid struktuure, kuid nende päritolu on vaieldav. Ka mõnede Pilbara leidude bioloogilist päritolu on kahtluse alla seatud. Fossiilide morfoloogia põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas need organismid kuulusid bakterite või arhede hulka.&lt;ref name=&quot;xU6um&quot; /&gt; Arhede varajase olemasolu kohta on otsitud tõendeid ka kivimites säilinud keemilistest fossiilidest ehk [[biomarker]]itest, sealhulgas arhedele iseloomulikest [[membraanilipiidid]]est. Nende tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et biomarkerite päritolu ei ole alati üheselt määratav. Mitu varem väga vanaks peetud biomarkerit on hiljem osutunud hilisemaks saasteks.&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot; /&gt;

[[Carl Woese]]'i ja tema kolleegide uurimistöö tulemusel eristati bakterid, arhed ja eukarüoodid kolme peamise evolutsioonilise liinina ning 1990. aastal esitasid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] need kolme domeenina. Eristamine põhines eelkõige [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdleval analüüsil. Woese rõhutas ka varajase evolutsiooni käigus toimunud ulatuslikku [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalset geeniülekannet]] ja ühise eellaspopulatsiooni keerulist geneetilist kujunemist.&lt;ref name=&quot;p796W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Woese1&quot; /&gt;

21. sajandil on üha enam toetust leidnud kahe domeeniga evolutsioonimudel, mille järgi elusloodus aguneb  bakteriteks ja arhedeks ning eukarüoodid kujunesid välja arhede evolutsioonilises sugupuus, tõenäoliselt [[Asgardarchaeota|Asgardi arhede]] lähisugulastest. Kolme domeeni süsteem on siiski endiselt laialt kasutusel.{{lisa viide}} Eukarüootide päritolu seostatakse arhede hulka kuuluva [[peremeesrakk|peremeesraku]] ja bakteriaalse [[endosümbiont|endosümbiondi]] vastastikuse mõjuga, mille tulemusel kujunes välja [[mitokonder]]. [[Rakutuum]]a ja teiste rakustruktuuride kujunemise järjekord ja mehhanismid ning eukarüootide sugulussuhted arhede eri rühmadega on endiselt aktiivse uurimise all.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

===Võrdlus teiste domeenidega===

Allolev tabel võrdleb kolme domeeni olulisemaid omadusi.&lt;ref name=&quot;OEcka&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Omadus !! Arhed !! Bakterid !! Eukarüoodid
|-
| [[Rakumembraan]] || Peamiselt [[eeterside]]metega [[lipiidid]] || Peamiselt [[esterside]]metega lipiidid || Peamiselt estersidemetega lipiidid
|-
| [[Rakusein]] || Mitmesuguse koostisega; sageli valguline pinnakiht, mõnel rühmal [[pseudomureiin]], mõnel puudub || Enamasti [[peptidoglükaan]]ist rakusein || Mõnel rühmal rakusein, näiteks taimedel ja seentel
|-
| [[Geenistruktuur]] ja geenide avaldumine || Enamasti [[rõngaskromosoom]]; paljudel [[histoon]]itaolised valgud; [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i- ja [[translatsioon]]imehhanismid sarnanevad paljuski eukarüootide omadega || Enamasti rõngaskromosoom; transkriptsiooni- ja translatsioonimehhanismid erinevad arhede ja eukarüootide omadest || Mitu [[lineaarne kromosoom|lineaarset kromosoomi]]; transkriptsioonimehhanism sarnaneb arhede omaga
|-
| Raku sisestruktuur || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised [[membraanorganell]]id || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised membraanorganellid || Olemas membraaniga ümbritsetud tuum ja membraanorganellid
|-
| [[Metabolism]] || Mitmekesine; [[metanogenees]] on teadaolevalt omane ainult arhedele; mõnel rühmal valguse kasutamine energiaallikana ilma [[klorofüll]]ipõhise fotosünteesita || Mitmekesine, sealhulgas [[fotosüntees]], [[aeroobne hingamine| aeroobne]] ja [[anaeroobne hingamine]], [[käärimine]] ja [[autotroofne ainevahetu]]s || Mitmekesine, sealhulgas [[rakuhingamine]], käärimine ja mõnel rühmal fotosüntees
|-
| [[Paljunemine]] || Peamiselt [[aseksuaalne paljunemine]], näiteks [[pooldumine]]; esineb [[horisontaalne geeniülekanne]] || Peamiselt aseksuaalne, näiteks pooldumine; esineb horisontaalne geeniülekanne || [[seksuaalne paljunemine|Seksuaalne]] ja aseksuaalne paljunemine
|}

Arhed on evolutsiooniliselt lähemas suguluses eukarüootidega, kuigi raku ehituselt sarnanevad nad rohkem bakteritega. Arhede ja eukarüootide sugulust näitab muu hulgas nende [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] [[replikatsioon]]is, transkriptsioonis ja translatsioonis osalevate molekulaarsete mehhanismide sarnasus.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

Arhedele iseloomulik tunnus on nende rakumembraanides leiduvad [[eeterside]]metega lipiidid, mille ehitus erineb bakterite ja eukarüootide membraanilipiididest. Arhed erinevad teistest domeenidest ka oma ainevahetuse poolest: bioloogiline [[metanogenees]] ehk metaani tootmine ainevahetuse käigus on teadaolevalt omane ainult arhedele.&lt;ref name=&quot;NXjad&quot; /&gt;

==Morfoloogia==
Arhed on tavaliselt kera-, pulga-, spiraali- või plaadikujulised. Nende rakkude suurus varieerub märkimisväärselt: läbimõõt võib olla ligikaudu 0,1 [[mikromeeter|mikromeetrit]] (µm), kuid ulatuda ka üle 15 µm.&lt;ref name=&quot;5k65j&quot; /&gt;

Tuvastatud on ka erilise kujuga arhesid. Üks selline on liik ''[[Haloquadratum walsbyi]]'', mille rakud on lamedad, väga õhukesed ja ruudukujulised ning sisaldavad gaasivakuoole.&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot; /&gt; Arhede [[tsütoskelett]] sisaldab mitmesuguseid valke, näiteks [[aktiin]]i ja [[tubuliin]]i homolooge ([[krenaktiin]], CetZ). Selle ehitus ja mitmekesisus on suuresti ebaselge.{{Viide vajalik}}

Mõnd liiki arhed moodustavad [[agregaat]]e ehk rakuniite, mille pikkus võib ulatuda 200 mikromeetrini. Sellised arhed võivad olla [[biokile]]de olulised osalised.&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot; /&gt; 2001. aastal kirjeldati Saksamaal asuvast soost leitud mitmest [[mikroob]]iliigist koosnevat kooslust, milles arhede rakukogumid paiknesid bakterite moodustatud niitidel.&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot; /&gt;

==Ehitus, koostis ja elutegevus==
Arhede ja bakterite rakkudel on palju sarnasusi. Mõlemad on prokarüootsed rakud, millel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ja eukarüootsetele rakkudele iseloomulik membraaniga ümbritsetud [[organell]]ide süsteem. Arhede ja bakterite rakke ümbritseb tavaliselt ka [[rakukest]] või muu rakku kaitsev pinnakiht, kuid nende ehitus ja keemiline koostis on erinevad. Arhede [[plasmamembraan]] koosneb [[eeterlipiidid]]est, bakterite membraan aga [[esterside]]metega lipiididest.

Arhede rakukest ei sisalda bakteritele iseloomulikku [[peptidoglükaan]]i. Enamikku arhesid ümbritseb [[valk]]udest või [[glükoproteiinid]]est koosnev pinnakiht ehk [[S-kiht]]. Mõnede [[metanogeenid|metanogeensete]] arhede (seltsi ''[[Methanobacteriales]]'' liigid ja perekond ''[[Methanopyrus]]'') rakukest sisaldab peptidoglükaani asemel [[pseudomureiin]]i, mis on ehituselt sellega sarnane, kuid koostiselt erinev. Mõnel arhel, näiteks perekondade ''[[Thermoplasma]]'' ja ''[[Ferroplasma]]'' liikidel, jäik rakukest puudub. Arhede rakukest sarnaneb ühe membraani ja välismembraani puudumise poolest [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] rakukestaga, kuid nende koostis on erinev.&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot; /&gt;

Peaaegu kõigil uuritud arhedel on üks membraan ja puudub gramnegatiivsetele bakteritele iseloomulik [[välismembraan]] ja [[periplasmaatiline ruum]]. Erandiks on perekonna ''[[Ignicoccus]]'' liigid, millel on kaks membraani ja nende vahel paiknev ulatuslik ruum. Arhed võivad liikuda [[arhellum]]ite abil. Need sarnanevad funktsioonilt bakterite [[vibur]]itega, kuid erinevad neist ehituse poolest: arhellum on evolutsiooniliselt seotud bakterite IV tüüpi karvadega ja selle pöörlemist käitab [[ATP hüdrolüüs]], mitte [[prootonigradient]].

==Metabolism==
Arhede ainevahetus on väga mitmekesine. Neid saab liigitada energiaallika, [[elektronidoonor]]i ja süsinikuallika järgi. [[Fototroof]]id kasutavad energiaallikana päikesevalgust, [[litotroof]]id saavad elektrone anorgaanilistest ühenditest ja [[organotroof]]id orgaanilistest ühenditest. Süsinikuallika järgi eristatakse omakorda [[autotroof]]e, kes seovad anorgaanilist süsinikku, ja [[heterotroof]]e, kes kasutavad orgaanilisi süsinikuühendeid.

Litotroofid saavad energiat anorgaaniliste ühendite, näiteks vesiniku, väävliühendite, rauaühendite või ammoniaagi oksüdeerimisel. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse muu hulgas [[adenosiintrifosfaat|ATP]] tootmiseks. Nagu mitokondrites ja bakterites, toimub ATP süntees membraaniülese elektrokeemilise gradiendi ja [[ATP süntaas]]i vahendusel, kuid arhedel on selleks [[A-tüüpi ATP süntaas]] (A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;A&lt;sub&gt;O&lt;/sub&gt;), mis on evolutsiooniliselt lähedasem [[vakuolaarne V-tüüpi ATPaas|vakuolaarsele V-tüüpi ATPaasile]] kui [[mitokonder|mitokondrite]] [[F-tüüpi ATP süntaas]]ile.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt;

Arhedel pole teada [[klorofüll]]i abil toimuvat [[fotosüntees]]i. Mõned arhed suudavad siiski kasutada energiaallikana päikesevalgust. Näiteks perekonna ''[[Halobacterium]]'' liigid sisaldavad [[bakteriorodopsiin]]i, mis neelab valgust ja pumpab prootoneid läbi plasmamembraani. Tekkinud prootonigradiendi energiat kasutab rakk ATP tootmiseks.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt; Erinevalt klorofülliga [[fototroofia]]st ei ole selle süsteemiga seotud süsiniku sidumist.

Paljud [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]] on ühised arhedele, bakteritele ja eukarüootidele. See võib anda tunnistust nende radade varajasest kujunemisest organismide evolutsioonis ja nende biokeemilisest tõhususest.&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arhede metaboolse liigituse näiteid
|-
! Tüüp !! Energia või elektronide allikas !! Süsinikuallikas !! Näited
|-
| Fototroof || Päikesevalgus || Orgaanilised ühendid || ''[[Halobacterium]]''
|-
| Litotroof || Anorgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Ferroglobus]]'', ''[[Methanobacteria]]'' ja ''[[Pyrolobus]]''
|-
| Organotroof || Orgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Pyrococcus]]'', ''[[Sulfolobus]]'' ja ''[[Methanosarcinales]]''
|}

Tabelis toodud rühmad ei välista üksteist: üks organism võib kuuluda korraga mitmesse metaboolsesse rühma. Näiteks võivad mõned arhed energia saamiseks kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi ühendeid. Seetõttu ei ole tabelis nimetatud perekondade ja muude taksonite kõik liigid tingimata ühesuguse ainevahetusega.

Paljud arhed kasutavad energiaallikana orgaanilisi ühendeid. Neid nimetatakse [[organotroof]]ideks. Kasutatavate ühendite seas on näiteks [[alkoholid]], [[äädikhape]] ja [[sipelghape]].&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot; /&gt;

Mõned anaeroobses keskkonnas, näiteks [[soo]]s, elavad arhed on [[metanogeen]]id. Nad toodavad metaani metanogeneesiks nimetatava ainevahetusprotsessi käigus. Klassikaline, energiat andev metanogenees on teadaolevalt omane ainult arhedele, kuid metaani tekkimist teiste mehhanismide kaudu on kirjeldatud ka mõnel bakteril, näiteks [[tsüanobakter]]itel.&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot; /&gt;

==Geneetika==

Arhedel on tavaliselt üks [[rõngaskromosoom]], millel on üks või mitu [[replikatsiooni alguspunkt]]i. Paljudel arhedel, eriti [[halofiil]]setel liikidel, on lisaks kromosoomile suured [[plasmiid]]id ([[megaplasmiid]]id), ja hõimkonnas ''Euryarchaeota'' on rakus sageli mitu genoomikoopiat.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt; Arhedes leidub ka väiksemaid plasmiide ehk kromosoomiväliseid DNA-molekule, mis võivad iseseisvalt paljuneda. Plasmiidid võivad arhede vahel üle kanduda näiteks rakkudevahelise füüsilise kontakti kaudu.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhesid nakatavad nii ühe- kui kaheahelalise DNA-genoomiga [[viirus]]ed. Enamik seni kirjeldatud [[arheviirus]]i on kaheahelalise DNA-ga. RNA-genoomiga arheviirusi ei ole seni isoleeritud, kuigi keskkonnaproovide [[metagenoom]]ides on neid tuvastatud. Arheviirustel on väga mitmekesine ja sageli omapärane kuju. Nende hulgas on näiteks pudeli-, tilga-, käävi-, spiraali- ja vardakujulisi viirusi ning konksjate otstega niitjaid vorme. Paljud morfoloogilised tüübid on viiruste seas ainulaadsed.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhed erinevad geneetiliselt nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Mõne 1990ndate lõpu võrdleva genoomiuuringu kohaselt sarnaneb 10–15% arhede kodeerivast järjestusest ainult teiste arhedega. Hilisem analüüs määras kindlaks 351 arhedele omast [[valguklaster|valguklastrit]], mille ülesanne on enamasti teadmata. Metanogeneesiga seotud geenid on omased metanogeensetele arhedele.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;

Arhedes, bakterites ja eukarüootides leidub ühise evolutsioonilise päritoluga valke. Need on seotud eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], [[translatsioon]]i ja [[nukleotiid]]ide ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot; /&gt;

Arhede transkriptsioonil ja translatsioonil on ühiseid jooni nii bakterite kui ka eukarüootide vastavate protsessidega. Arhede [[RNA polümeraas]] sarnaneb ehituselt ja koostiselt suurel määral eukarüootide [[RNA polümeraas II|RNA polümeraasiga II]]. Ka transkriptsiooni alustamiseks vajalikud põhifaktorid, näiteks [[TATA-d siduv valk]] ([[TBP]]) ja [[transkriptsioonifaktor B]] ([[TFB]]), on [[homoloogia|homoloogsed]] eukarüootide vastavate valkudega. Samal ajal leidub arhede transkriptsiooni regulatsioonis ka bakteritega sarnaseid mehhanisme ja valke.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Arhed paljunevad mittesuguliselt [[rakujagunemine|rakujagunemise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. [[Meioos]]i ei toimu ja [[tütarrakk|tütarrakud]] saavad üldjuhul [[vanemrakk|vanemrakuga]] sama [[geneetiline materjal|geneetilise materjali]].&lt;ref name=&quot;Bergey&quot; /&gt; Arhed võivad siiski rakkude vahel DNA-d vahetada: näiteks ''[[Haloferax volcanii]]'' rakud moodustavad ajutisi [[tsütoplasmasild]]u ja võivad sulanduda, ''[[Sulfolobus acidocaldarius]]'' impordib pärast ultraviolettkiirguse kahjustust DNA-d teistelt rakkudelt.&lt;ref&gt;Naor, A., Gophna, U. 2013. Cell fusion and hybrids in Archaea: Prospects for genome shuffling and accelerated strain development for biotechnology. – ''Bioengineered'', 2013, 4(3): 126–129. [[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3669151/ Veebis.]] ...&lt;/ref&gt; Rakujagunemine toimub [[rakutsükkel|rakutsükli]] käigus. Kõigepealt toimub kromosoomi või kromosoomide kahekordistumine, seejärel eraldatakse tekkinud kromosoomikoopiad teineteisest ja lõpuks jaguneb rakk kaheks tütarrakuks.&lt;ref name=&quot;Bernander&quot; /&gt; Arhede rakutsüklis ja rakujagunemises esineb nii bakterite kui ka eukarüootidega sarnaseid jooni. Paljudel arhedel juhib jagunemist bakteritega homoloogne valk [[FtsZ]], [[TACK]]-superhõimkonna liikidel (näiteks ''[[Crenarchaeota]]'' ja [[Thaumarchaeota]]) aga eukarüootide [[ESCRT-III]]-ga homoloogne [[Cdv-süsteem]]. Mõnel arhel puuduvad mõlemad süsteemid.&lt;ref&gt;Caspi, Dekker 2018; Ithurbide jt 2022.&lt;/ref&gt;

Arhed ei moodusta bakterite [[endospoor]]idega võrreldavaid vastupidavaid puhkestruktuure ja ühelgi arhel ei ole seni kindlalt tõestatud spetsialiseeritud [[eos]]eid ega [[tsüst]]e. Mõned arhed võivad siiski stressi korral minna puhkeseisundisse: näiteks on liigil ''[[Haloferax volcanii]]'' kirjeldatud [[püsirakk]]ude (''persister cells'') teket.&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
===Elukeskkonnad===
Arhesid leidub väga mitmekesistes elukeskkondades. Hinnanguliselt moodustavad arhed ookeanide prokarüootsetest rakkudest üle 20%, süvaookeanis aga kuni poole.&lt;ref&gt;Karner, M. B., DeLong, E. F., Karl, D. M. Archaeal dominance in the mesopelagic zone of the Pacific Ocean. – ''Nature'', 2001, 409(6819): 507–510.&lt;/ref&gt; Kuni 1992. aastani, mil arhesid leiti külmast ookeanist, peeti neid obligatoorseteks ekstremofiilideks. Esimesena tuvastatud ja kirjeldatud arhed olid valdavalt ekstremofiilid. Mõned liigid elutsevad väga kuumades keskkondades, näiteks [[geiser|geisrites]], [[Must tossutaja|mustades tossutajates]] ja [[naftapuurauk]]udes. Kõrgeim teadaolev kasvutemperatuur on 122 °C (''[[Methanopyrus kandleri]]''). Arhesid leidub ka väga külmades paikades ning suure [[soolsus]]ega ja tugevalt [[keskkonna happelisus|happelistes]] või [[aluselisus|aluselistes]] vetes. Kõige happelisemas keskkonnas elutseb ''[[Picrophilus torridus]]'' (pH 0). Hiljem on leitud ka liike, kes elutsevad leebemates tingimustes, näiteks soos, [[raba]]s, [[kanalisatsioon]]is, mullas ja loomade seedetraktis.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

Ekstremofiilsed arhed liigitatakse sageli neljaks füsioloogiliseks rühmaks: soolalembesed, kuumalembesed, happelist keskkonda eelistavad ja aluselist keskkonda eelistavad arhed. Esineb ka arhesid, kes kuuluvad mitmesse rühma.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

===Roll aineringes===
Arhed osalevad oma ainevahetuse kaudu mitmesuguste [[keemiline element|keemiliste elementide]] biogeokeemilises ringetes, sealhulgas [[süsinikuringe]]s, [[lämmastikuringe]]s ja [[väävliringe]]s. Süsinikuringes on olulised [[metanogenees]] ja anaeroobne metaani oksüdeerimine, mida teevad anaeroobsed arhed. Viimast teevad [[metanotroof]]sed arhed ([[ANME]]) koos sulfaati redutseerivate bakteritega. Lämmastikuringes oksüdeerivad hõimkonna ''[[Thaumarchaeota]]'' arhed [[ammoniaak]]i nitritiks, ning nad on arvukad nii ookeanis kui ka mullas. Väävliga seotud arhed elavad enamasti kuumades keskkondades, happelembesed arhed võivad osaleda metallide [[leostumine|leostumises]]. Et metaan on [[kasvuhoonegaas]], mõjutavad metanogeenid ja metanotroofsed arhed ka [[kasvuhoonegaaside heide]]t.&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot; /&gt;

==Tähtsus tehnoloogias ja tööstuses==
[[Molekulaarbioloogia]]s on eriti kasulikuks osutunud ekstremofiilsed arhed, kellest eraldatud [[ensüüm]]id taluvad kõrgeid temperatuure ning mõnel juhul ka väga happelist või aluselist keskkonda.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt; Arhedelt saadud kuumataluvaid [[DNA polümeraas]]e kasutatakse näiteks [[polümeraasi ahelreaktsioon]]is (PCR), mille abil paljundatakse DNA lõike. Kuumataluvaid ensüüme kasutatakse ka toiduainetööstuses, näiteks väiksema [[laktoos]]isisaldusega piima ja [[vadak]]u tootmisel.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt;

Et mõned arhede ensüümid on eriti stabiilsed, on nende struktuuri ja toimemehhanisme lihtsam uurida kui vähem stabiilseid ensüüme. Arhedelt pärit ensüümide ja nende homoloogide uurimine aitab mõista ka bakterite ja eukarüootide vastavate ensüümide ehitust ja talitlust.&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot; /&gt;

[[Biotehnoloogia]]s kasutatakse lisaks eraldatud ensüümidele ka arhede endi ainevahetusprotsesse. Metaani tootvad arhed osalevad [[reoveepuhastus|reovee puhastamises]] ja [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] anaeroobses lagundamises, mille saadusena tekib [[biogaas]].&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot; /&gt; Arhed toodavad ka antimikroobseid ühendeid, sealhulgas [[arheotsiinid|arheotsiine]], mis pärsivad teiste arhede kasvu. Nende ühendite võimalikku kasutamist antimikroobsete ainetena uuritakse.&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot; /&gt;

Arhede biotehnoloogiline kasutamine on seni olnud suhteliselt piiratud, kuid nende ensüümidel ja ainevahetusprotsessidel on märkimisväärne tööstuslik potentsiaal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Woese1&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese C |title=The universal ancestor |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6854–9 |date=1998 |pmid=9618502 |url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9618502 |doi=10.1073/pnas.95.12.6854 |pmc=22660|bibcode = 1998PNAS...95.6854W |issn=0027-8424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavicchioli|first1=R|title=Archaea- timeline of the third domain|journal=Nature Reviews Microbiology|date=2011|volume=9|issue=1|pages=51–61|url=http://www.nature.com/nrmicro/journal/v9/n1/full/nrmicro2482.html|pmid=21132019|doi=10.1038/nrmicro2482}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schafer&quot;&gt;{{cite journal |author=Schäfer G |author2=Engelhard M |author3=Müller V |title=Bioenergetics of the Archaea |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=63 |issue=3 |pages=570–620 |date=1999|pmid=10477309 |pmc=103747 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10477309}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allers&quot;&gt;{{cite journal |author=Allers T |author2=Mevarech M |title=Archaeal genetics&amp;nbsp;— the third way |journal=Nature Reviews Genetics |volume=6 |issue=1 |pages=58–73 |date=2005 |pmid=15630422 |doi=10.1038/nrg1504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bergey&quot;&gt;{{cite book |title=Bergey's Manual of Systematic Bacteriology |last=Krieg |first=N |date=2005 |publisher=Springer |location=US |isbn=978-0-387-24143-2 |pages=21–6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bernander&quot;&gt;{{cite journal |author=Bernander R |title=Archaea and the cell cycle |journal=Mol. Microbiol. |volume=29 |issue=4 |pages=955–61 |date=1998 |pmid=9767564 |doi=10.1046/j.1365-2958.1998.00956.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot;&gt;{{cite journal |author=Bang C | author2=Schmitz RA |title=Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume= 39|issue= 5|pages= 631–48|date=2015 |pmid=25907112 |doi=10.1093/femsre/fuv010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot;&gt;{{Cite journal | date = 2003 | title = Microbial communities in acid mine drainage | journal = FEMS Microbiology Ecology | volume = 44 | issue = 2 | pages = 139–152 | doi = 10.1016/S0168-6496(03)00028-X | url = http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1016/S0168-6496(03)00028-X | author1 = Baker, B. J | author2 = Banfield, J. F | pmid = 19719632 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot;&gt;{{cite journal |author=Pace NR |title=Time for a change |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-18_441_7091/page/288 |journal=Nature |volume=441 |issue=7091 |page=289 |date=2006 |pmid=16710401 |doi=10.1038/441289a|bibcode = 2006Natur.441..289P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot;&gt;{{cite book |title=Brock Biology of Microorganisms | date=2006| author=Madigan MT| author2=Martino JM | edition=11th |page=136 |publisher=Pearson |isbn=0-13-196893-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot;&gt;{{cite journal |author=Staley JT |title=The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1475 |pages=1899–909 |date=2006 |pmid=17062409 |doi=10.1098/rstb.2006.1914 |pmc=1857736}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot;&gt;{{cite journal|author=Woese C|author2= Fox G |title=Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=74 |issue=11 |pages=5088–90 |date=1977 |pmid=270744 |pmc=432104 |doi=10.1073/pnas.74.11.5088|bibcode = 1977PNAS...74.5088W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot;&gt;{{cite journal |author=Zuckerkandl E |author2=Pauling L |title=Molecules as documents of evolutionary history |url=https://archive.org/details/journal-of-theoretical-biology_1965-03_8_2/page/357 |journal=J. Theor. Biol. |volume=8 |issue=2 |pages=357–66 |date=1965 |pmid=5876245 |doi=10.1016/0022-5193(65)90083-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot;&gt;{{cite journal |author=Huber H |author2= Hohn MJ |author3=Rachel R |author4= Fuchs T |author5=Wimmer VC |author6=Stetter KO |title=A new phylum of Archaea represented by a nanosized hyperthermophilic symbiont |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-05-02_417_6884/page/26 |journal=Nature |volume=417 |issue=6884 |pages=27–8 |date=2002 |pmid=11986665 |doi=10.1038/417063a|bibcode = 2002Natur.417...63H}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xU6um&quot;&gt;{{cite journal |author=Schopf J |title=Fossil evidence of Archaean life |url=http://www.journals.royalsoc.ac.uk/content/g38537726r273422/fulltext.pdf |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1470 |pages=869–85 |date=2006 |pmid=16754604 |doi=10.1098/rstb.2006.1834 |format=PDF |pmc=1578735 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot;&gt;{{cite journal |author=Chappe B |author2=Albrecht P |author3=Michaelis W |title=Polar Lipids of Archaebacteria in Sediments and Petroleums |url=https://archive.org/details/sim_science_1982-07-02_217_4554/page/64 |journal=Science |volume=217 |issue=4554 |pages=65–66 |date=1982 |pmid=17739984 |doi=10.1126/science.217.4554.65|bibcode = 1982Sci...217...65C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p796W&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese CR |author2= Gupta R |title=Are archaebacteria merely derived 'prokaryotes'? |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_january-1-8-1981_289_5793/page/95 |journal=Nature |volume=289 |issue=5793 |pages=95–6 |date=1981 |pmid=6161309 |doi=10.1038/289095a0|bibcode = 1981Natur.289...95W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEcka&quot;&gt;Willey JM, Sherwood LM, Woolverton CJ (2008). ''Microbiology'' 7th ed. , Ch. 19 pp.&amp;nbsp;474–475&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NXjad&quot;&gt;{{cite journal|last1=Deppenmeier|first1=U|title=The unique biochemistry of methanogenesis|journal=Prog Nucleic Acid Res Mol Biol|date=2002|volume=71|pages=223–283|pmid=12102556|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12102556|doi=10.1016/s0079-6603(02)71045-3|series=Progress in Nucleic Acid Research and Molecular Biology|isbn=9780125400718}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5k65j&quot;&gt;Barns, Sue and Siegfried, Burggraf (1997). [https://web.archive.org/web/20120502154306/http://tolweb.org/Crenarchaeota/9 Crenarchaeota]. Version 1 January 1997. in ''The Tree of Life Web Project''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot;&gt;{{cite journal |author=Stoeckenius W |title=Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote |journal=J. Bacteriol. |volume=148 |issue=1 |pages=352–60 |date=1981|pmid=7287626 |url=http://jb.asm.org/content/148/1/352.long |pmc=216199}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot;&gt;{{cite journal |author=Hall-Stoodley L |author2=Costerton JW |author3=Stoodley P |title=Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases |journal=Nature Reviews Microbiology |volume=2 |issue=2 |pages=95–108 |date=2004 |pmid=15040259 |doi=10.1038/nrmicro821}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot;&gt;{{cite journal |author=Rudolph C |author2=Wanner G |author3=Huber R |title=Natural communities of novel archaea and bacteria growing in cold sulfurous springs with a string-of-pearls-like morphology |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=67 |issue=5 |pages=2336–44 |date=2001 |pmid=11319120 |pmc=92875 |doi=10.1128/AEM.67.5.2336-2344.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot;&gt;{{cite journal |author=Rachel R |author2=Wyschkony I |author3=Riehl S |author4= Huber H |title=The ultrastructure of Ignicoccus: evidence for a novel outer membrane and for intracellular vesicle budding in an archaeon |journal=Archaea |volume=1 |issue=1 |pages=9–18 |date=2002 |pmid=15803654 |doi=10.1155/2002/307480 |pmc=2685547}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot;&gt;{{cite journal |author=Romano A |author2=Conway T |title=Evolution of carbohydrate metabolic pathways |url=https://archive.org/details/sim_research-in-microbiology_july-september-1996_147_6-7/page/448 |journal=Res Microbiol |volume=147 |issue=6–7 |pages=448–55 |date=1996 |pmid=9084754 |doi=10.1016/0923-2508(96)83998-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot;&gt;{{cite journal |author=Klocke M |author2=Nettmann E |author3=Bergmann I |title=Characterization of the methanogenic Archaea within two-phase biogas reactor systems operated with plant biomass |journal=Syst. Appl. Microbiol. |date=2008 |pmid=18501543 |doi=10.1016/j.syapm.2008.02.003 |volume=31 |pages=190–205 |issue=3 |display-authors=etal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot;&gt;{{cite journal |author=Koch A |title=How did bacteria come to be? |journal=Adv Microb Physiol |volume=40 |pages=353–99 |date=1998 |pmid=9889982 |doi=10.1016/S0065-2911(08)60135-6|series=Advances in Microbial Physiology |isbn=978-0-12-027740-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot;&gt;{{cite journal |author=Schleper C |author2=Holz I |author3=Janekovic D |author4=Murphy J |author5=Zillig W |title=A multicopy plasmid of the extremely thermophilic archaeon Sulfolobus effects its transfer to recipients by mating |journal=J. Bacteriol. |volume=177 |issue=15 |pages=4417–26 |date=1995|pmid=7635827 |url=http://jb.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=7635827 |pmc=177192}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot;&gt;{{cite journal |author=Werner F |title=Structure and function of archaeal RNA polymerases |journal=Mol. Microbiol. |volume=65 |issue=6 |pages=1395–404 |date=september 2007 |pmid=17697097 |doi=10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot;&gt;{{cite journal |author=Aravind L |author2=Koonin EV |title=DNA-binding proteins and evolution of transcription regulation in the archaea |journal=Nucleic Acids Res. |volume=27 |issue=23 |pages=4658–70 |date=1999 |pmid=10556324 |url=http://nar.oxfordjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10556324 |doi=10.1093/nar/27.23.4658 |pmc=148756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot;&gt;{{cite journal |author=Onyenwoke RU |author2=Brill JA |author3=Farahi K |author4=Wiegel J |title=Sporulation genes in members of the low G+C Gram-type-positive phylogenetic branch ( Firmicutes) |url=https://archive.org/details/archives-of-microbiology_2004-10_182_2-3/page/182 |journal=Arch. Microbiol. |volume=182 |issue=2–3 |pages=182–92 |date=2004 |pmid=15340788 |doi=10.1007/s00203-004-0696-y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot;&gt;{{cite journal |author=Breithaupt H |title=The hunt for living gold. The search for organisms in extreme environments yields useful enzymes for industry |journal=EMBO Rep. |volume=2 |issue=11 |pages=968–71 |date=2001 |pmid=11713183 |doi =10.1093/embo-reports/kve238 |pmc=1084137}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot;&gt;{{cite journal |author=Jenney FE |author2=Adams MW |title=The impact of extremophiles on structural genomics (and vice versa) |journal=Extremophiles |volume=12 |issue=1 |pages=39–50 |date=2008 |pmid=17563834 |doi=10.1007/s00792-007-0087-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot;&gt;{{cite journal |author=Schiraldi C |author2=Giuliano M |author3=De Rosa M |title=Perspectives on biotechnological applications of archaea |journal=Archaea |volume=1 |issue=2 |pages=75–86 |date=2002 |pmid=15803645 |doi=10.1155/2002/436561 |pmc=2685559}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot;&gt;{{cite book | author = Shand RF | author2 = Leyva KJ | chapter = Archaeal Antimicrobials: An Undiscovered Country | editor = Blum P | title = Archaea: New Models for Prokaryotic Biology | publisher = Caister Academic Press | date = 2008 | isbn = 978-1-904455-27-1}}&lt;/ref&gt;
}}


==Kirjandus==
*Woese, C. R.; Fox, G. E. Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1977, 74(11), 5088–5090. 
*Woese, C. R.; Kandler, O.; Wheelis, M. L. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1990, 87(12): 4576–4579.
*Albers, S.-V., Meyer, B. H. The archaeal cell envelope. – ''Nature Reviews Microbiology'', 2911, 9: 414–426.
*Poweleit, N., Ge, P., Nguyen, H. H., Ogorzalek Loo, R. R., Gunsalus, R. P. &amp; Zhou, Z. H. 2016. CryoEM structure of the ''Methanospirillum hungatei'' archaellum reveals structural features distinct from the bacterial flagellum and type IV pilus. – ''Nature Microbiology'', 2016, 2, 16222.
*Baker, B. J. jt. Diversity, ecology and evolution of Archaea. – ''Nature Microbiology'', 2020, 5, lk 887–900. 
*Rinke, C. jt. A standardized archaeal taxonomy for the Genome Taxonomy Database. – ''Nature Microbiology'', 2021, 6, 946–959.
*Meyer, B. H., Albers, S.-V., Eichler, J. &amp; Aebi, M. Archaea. – Varki, A., Cummings, R. D., Esko, J. D. jt (toim). ''Essentials of Glycobiology'', 4. trükk,  Cold Spring Harbor Laboratory Press 2022, ptk 22.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archaea}}
*[http://www.tpu.ee/~toenu/lood/eusymart.htm Eukarüootide genoomi kujunemise ökoloogiline taust]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=140 Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast]

{{Prokarüootide hõimkonnad}}

[[Kategooria:Arhed| ]]</text>
      <sha1>5xcz3mvqcqnywu31ab24urne8mfdjid</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265321</id>
      <parentid>7265300</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T01:18:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265321</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49200" sha1="qou3a9zqdrid65msidruogiz4c5hd1u" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = arhed
| nimi = Arhed
| pilt = Halobacteria.jpg
| pildi_laius = 200px
| pildi_seletus = Klassi ''[[Halobacteria]]'' kuuluvate arhede koloonia. Iga rakk on umbes 5 [[mikromeeter|μm]] pikkune
| domeen = '''Arhed''' ''Archaea''
| domeeni_autor = [[Carl Woese|Woese]], [[Otto Kandler|Kandler]] ja [[Mark Wheelis|Wheelis]], 1990
}}

'''Arhed''' ehk '''ürgid''' (''Archaea''; varem on kasutatud ka nimetusi &quot;arhebakterid&quot; ehk &quot;ürgbakterid&quot; (''Archaebacteria''), &quot;arhead&quot; ja &quot;metabakterid&quot;) on [[elusloodus]]e [[Domeen (bioloogia)|domeen]], kuhu kuulub osa [[üherakuline organism|üherakulisi]] [[mikroorganism]]e. Arhed on [[prokarüoodid]].

Domeen on [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]],&lt;ref&gt;W. Ford Doolittle. Evolution: Two Domains of Life or Three? – ''Current Biology'', 2020, kd 30, nr 4. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(20)30010-5 Veebis.]&lt;/ref&gt; sest sellesse kuuluvad ainult prokarüoodid, aga [[eukarüoodid]] on evolutsiooniliselt tekkinud arhedest. [[Kladistika]]s arvatakse arhede hulka ka eukarüoodid.

Arhesid peeti alguses [[bakterid|bakterite]] hulka kuuluvaks.&lt;ref&gt;Pace NR. Time for a change. – ''Nature'', 2006, kd 441, nr 7091, lk 289.&lt;/ref&gt; [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] näitasid 1977. aastal [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdlemise põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja [[eukarüoot]]idest eraldi evolutsioonilise liini, ja 1990. aastal sai see liin domeeni staatuse. Arhede rakud erinevad bakterite ja eukarüootide rakkudest mitme tunnuse poolest: nende [[rakumembraan]]i [[lipiidid]] on seotud [[eeterside]]metega ([[eeterlipiidid]], sealhulgas [[arheool]]),&lt;ref&gt;[https://basicbiology.net/micro/microorganisms/archaea Archaea Basic Biology], basicbiology.net, märts 218.&lt;/ref&gt; rakuseinas puudub bakteritele iseloomulik [[peptidoglükaan]] ja nende [[geeniekspressioon]]i ja [[ribosoom]]ide ehituse mitmed jooned on sarnasemad eukarüootide omaga.&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot; /&gt; Peale selle võib neil esineda [[metanogenees]] ja nad võivad liikuda [[arhellum]]i abil.&lt;ref&gt;Marleen van Wolferen, Andre Arashiro Pulschen, Buzz Baum, Simonetta Gribaldo, Sonja-Verena Albers.The cell biology of archaea. – ''Nature Microbiology'', 2022, kd 7, nr 11, lk 1744–1755.&lt;/ref&gt;

Arhed jagunevad mitmeks tunnustatud [[hõimkond|hõimkonnaks]]. Nende klassifitseerimine on keeruline, sest enamikku neist ei ole laboris [[isoleerimine|isoleeritud]] ja neid on tuvastatud üksnes [[keskkonnaproov]]idest määratud [[geenijärjestus]]te põhjal.

[[Fail:XBio_illustration_–_Archaea.png|pisi|Arhed erinevad bakteritest, taimedest ja loomadest ning elutsevad sageli kõige äärmuslikemates keskkondades]]

Arhed sarnanevad suuruse ja kuju poolest sageli bakteritega, kuid mõned liigid on väga erineva kujuga. Näiteks on liigil ''[[Haloquadratum walsbyi]]'' lamedad ruudukujulised rakud.&lt;ref&gt;Stoeckenius W. Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote. – ''Journal of Bacteriology'', 1981, kd 148, nr 1, lk 352–360. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC216199/ Veebis.] &lt;/ref&gt; Arhedel on siiski [[geen]]e ja mitu [[ainevahetusrada]], mis on lähedasemad eukarüootide omadele. See puudutab eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonis]] ja [[translatsioon]]is osalevaid [[ensüüm]]e. Arhed kasutavad mitmekesisemaid energiaallikaid kui eukarüoodid –  alates [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]] (näiteks [[suhkrud]]) kuni [[ammoniaak|ammoniaagi]], [[metalliioon]]ide ja isegi [[divesinik]]uni. [[Halofiil]]sed [[halobakterid]] kasutavad [[bakteriorodopsiin]]i vahendusel energiaallikana [[päikesevalgus]]t ja teised arhede liigid [[süsiniku sidumine|seovad süsinikku]] ([[autotroofia]]), kuid erinevalt [[tsüanobakter]]itest ei ole teada ühtegi arheliiki, mis teeks mõlemat. Arhed [[mittesuguline paljunemine|paljunevad mittesuguliselt]] [[pooldumine|pooldumise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. Erinevalt bakteritest ei moodusta teadaolevalt ükski arheliik [[endospoor]]e.

Esimesed põhjalikumalt uuritud arhed olid [[metanogeenid]] – mikroorganismid, kes toodavad [[ainevahetus]]e käigus [[metaan]]i. [[Metanogenees]]i peetakse evolutsiooniliselt iidseks ainevahetusviisiks ja seda on seostatud ürgse Maa hapnikuvaese keskkonnaga.{{lisa viide}}

Osa arhedest elab äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse [[ekstremofiil]]ideks. Näiteks [[termofiil]]sed arhed elavad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja muudes kuumades keskkondades. Mõned [[hüpertermofiil]]id elavad ka üle 100 °C temperatuuril ([[kõrgsurve]] all [[hüdrotermaalne lõõr|hüdrotermaalsetes lõõrides]]). [[Halofiil]]sed arhed vajavad suurt [[soolad]]e [[kontsentratsioon]]i ja elavad näiteks ülisoolastes [[järv]]edes, sealhulgas [[Surnumeri|Surnumeres]]. Surnumere [[soolsus]] ületab 300 promilli, [[maailmameri|maailmamere]] [[soolsus]] on aga 34–36 promilli.&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot; /&gt; Esimesena vaadeldud arhed olidki ekstremofiilid, kes elavad keskkondades, mida oli peetud elukõlbmatuks.

Arhesid leidub laialdaselt ka mullas, ookeanis ja järvedes ning loomade, sealhulgas inimese [[seedetrakt]]is. Molekulaarsete tuvastusmeetodite täiustumine võimaldas leida arhesid peaaegu kõikidest [[elupaik]]adest, sealhulgas [[muld|mullast]],&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot;&gt;Chow C, Padda KP, Puri A, Chanway CP. An Archaic Approach to a Modern Issue: Endophytic Archaea for Sustainable Agriculture. – ''Current Microbiology'', 2022, kd 79, nr 11, artikkel 322.&lt;/ref&gt; [[padur]]itest ja [[ookean]]ist, kus neidd leidub eriti rohkesti. [[Plankton]]is elavad arhed on võib-olla üks arvukamaid organismirühmi.

Arhed moodustavad olulise osa Maa [[elustik]]ust. Nad kuuluvad paljude organismide [[mikrobioota]]sse. [[Inimese mikrobioom]]is on nad olulised [[jämesool]]es, [[suu]]s ja [[nahk|nahal]].&lt;ref name=Bang2015&gt;Bang C, Schmitz RA. Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated. – ''FEMS Microbiology Reviews'', 2015, kd 39, nr 5, lk 631–648. [https://academic.oup.com/femsre/article/39/5/631/530150?login=false Veebis.]&lt;/ref&gt; Nende ehituslik, ainevahetuslik ja geograafiline mitmekesisus võimaldab neil täita mitmesuguseid ökoloogilisi rolle, näiteks [[süsiniku sidumine|siduda süsinikku]], osaleda [[lämmastikuringe]]s, muundada orgaanilisi ühendeid ning säilitada [[mikroob]]ide [[sümbioos]]i- ja [[süntroofia]]kooslusi.&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Moissl-Eichinger C, Pausan M, Taffner J, Berg G, Bang C, Schmitz RA. Archaea Are Interactive Components of Complex Microbiomes. – ''Trends in Microbiology'', 2018, kd 26, nr 1, lk 70–85.&lt;/ref&gt; Paljud arhed on [[mutualism|mutualistid]] või [[kommensalism|kommensaalid]], näiteks [[metanogeen]]id, kes toodavad inimeste ja [[mäletsejalised|mäletsejaliste]] seedetraktis metaani.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt; Seedetraktis elavad metanogeensed arhed on süntroofiasuhetes teiste [[mikroorganism]]idega: nad kasutavad bakterite [[kääritamisel|kääritamisel]] tekkivat [[divesinik]]ku ja [[süsinikdioksiid]]i ning toodavad neist [[metaan]]i. Vesiniku eemaldamine muudab kääritamise termodünaamiliselt soodsamaks ja soodustab vesinikku tootvate bakterite ainevahetust.&lt;ref&gt;Ruaud A, Esquivel-Elizondo S, de la Cuesta-Zuluaga J, Waters JL, Angenent LT, Youngblut ND, Ley RE. Syntrophy via Interspecies H2 Transfer between Christensenella and Methanobrevibacter Underlies Their Global Cooccurrence in the Human Gut. – ''mBio'', 2020, kd 11, nr 1, artikkel e03235-19. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7002349 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Arhede hulgas on ka [[parasiit]]e. 2024. aastal ilmunud uurimuses näidati eksperimentaalselt, et arhe [[Candidatus Nanohalarchaeum antarcticum|Candidatus ''Nanohalarchaeum antarcticum'']] (artiklis ''Candidatus''  Nanohaloarchaeum antarcticus) on [[peremeesorganism|peremees]]arhe ''[[Halorubrum lacusprofundi]]'' parasiit.&lt;ref&gt;Hamm JN jt. The parasitic lifestyle of an archaeal symbiont. – ''[[Nature Communications]]'', 2024, kd 15, nr 1, artikkel 6449.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11291902/ Veebis.]&lt;/ref&gt; Võimalikuks parasiidiks peetakse ka 2025. aastal kirjeldatud liiki [[Candidatus Sukunaarchaeum mirabile|Candidatus ''Sukunaarchaeum mirabile'']], kelle genoom on väikseim teadaolevatest arhede genoomidest. Tema [[peremeesorganism]]i ei ole tuvastatud.&lt;ref&gt;Ryo Harada, Yuki Nishimura, Mami Nomura,
Akinori Yabuki, Kogiku Shiba, Kazuo Inaba,
Thorsten Allers, Yuji Inagaki, Takuro Nakayama. A hidden archaeal lineage with an ultra-reduced genome retaining only its replicative core. – ''Current Biology'', 2026, 36, lk 5555–5568. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960982226012510 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Metanogeene kasutatakse [[biogaas]]i tootmises ja [[reoveepuhastus]]es. [[Biotehnoloogia]]s kasutatakse ekstremofiilsetelt arhedelt eraldatud [[ensüüm]]e, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja [[orgaaniline lahusti|orgaanilisi lahusteid]].

==Avastamine ja klassifikatsioon==
Suurema osa 20. sajandist käsitati [[prokarüoot]]e ühtse organismirühmana ning neid klassifitseeriti nende [[biokeemia|biokeemiliste]], [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiliste]] ja [[ainevahetus|ainevahetuslike]] omaduste alusel. Mikrobioloogid püüdsid mikroorganisme klassifitseerida nende [[rakukest|rakukesta]] ehituse, kuju ja tarbitavate ainete järgi.&lt;ref&gt;Staley JT. The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society of London, Series B, Biological Sciences'', 2006, kd 361, nr 1475, lk 1899–1909. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1857736/ Veebis.]&lt;/ref&gt; 1965. aastal pakkusid [[Emile Zuckerkandl]] ja [[Linus Pauling]]&lt;ref&gt;Zuckerkandl E, Pauling L. Molecules as documents of evolutionary history. – ''Journal of Theoretical Biology'', 1965, kd 8, nr 2, lk 357–366.&lt;/ref&gt; välja, et organismide omavaheliste evolutsiooniliste seoste väljaselgitamiseks tuleks võrrelda eri prokarüootide [[geen]]ide järjestusi. See [[fülogeneetika|fülogeneetiline]] lähenemisviis on tänapäeval organismide evolutsiooniliste suhete uurimise peamine meetod.&lt;ref name=&quot;pmid30148503&quot;&gt;Parks DH, Chuvochina M, Waite DW, Rinke C, Skarshewski A, Chaumeil PA, Hugenholtz P. A standardized bacterial taxonomy based on genome phylogeny substantially revises the tree of life. – ''Nature Biotechnology'', 2018, kd 36, nr 10, lk 996–1004.&lt;/ref&gt;

Esimesed arhed, mis eraldati ja kasvatati [[puhaskultuur]]is, olid [[metaan]]i tootvad [[mikroorganism]]id, mida nüüd liigitatakse arhede hulka. [[Metanogeen]]ide [[rikastuskultuur]]e saadi juba 1930ndatel. 1940. aastal kirjeldati liigi ''[[Methanobacillus omelianskii]]'' kultuuri, mis osutus hiljem kahe bakteriliigi sümbiootiliseks koosluseks.&lt;ref&gt;Bryant MP, Wolin EA, Wolin MJ, Wolfe RS. Methanobacillus omelianskii, a symbiotic association of two species of bacteria. –  ''Archiv für Mikrobiologie'', 1967, kd 59, nr 1, lk 20–31.&lt;/ref&gt; Metanogeenide [[puhaskultuur]]e saadi hiljem: ''[[Methanobacterium formicicum]]'' eraldati 1947. aastal ja perekonda ''[[Methanococcus]]'' kuuluva liigi ''[[Methanococcus vannielii]]'' puhaskultuuri kirjeldati 1951. aastal. Tollal käsitati neid organisme bakteritena.&lt;ref&gt;Stadtman, T. C.; Barker, H. A. Studies on the methane fermentation. X. A new formate-decomposing bacterium, Methanococcus vannielii. – ''Journal of Bacteriology'', 1951, 62 (3): 269–280.&lt;/ref&gt;

Arhed klassifitseerisid bakteritest eraldi esimest korda 1977. aastal [[Carl Woese]] ja [[George E. Fox]], kes lähtusid oma töös [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] (rRNA) [[geen]]ide järjestuste võrdlemisest.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt; Sel ajal olid arhede hulka kuuluvatest organismidest teada ainult [[metanogeen]]id. Woese ja Fox nimetasid eristatud rühmad arhebakterite (''Archaebacteria'') ja [[eubakterid|eubakterite]] (''Eubacteria'') [[ürgriik]]ideks (''urkingdoms''), kuigi teised uurijad käsitasid neid [[riik (bioloogia)|riikide]] või [[alamriik]]idena. Woese ja Fox esitasid esimesed tõendid selle kohta, et arhebakterid moodustavad bakteritest eraldiseisva evolutsioonilise arenguliini. Need tõendid olid:
* [[peptidoglükaan]]i puudumine nende rakukestast;
* kahe ebatavalise [[koensüüm]]i esinemine;
* [[16S ribosomaalne RNA|16S ribosomaalse RNA]] geenide järjestuste võrdlemise tulemused.

Selle erinevuse rõhutamiseks pakkusid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] 1990. aastal välja organismide ümberklassifitseerimise kolme tollal loomulikuks peetud [[domeen (bioloogia)|domeeni]] alusel. Need olid [[Eukarya|eukarüoodid]] (''Eucarya''), [[Bacteria|bakterid]] (''Bacteria'') ja arhed (''Archaea''). Seda nimetatakse [[kolme domeeni süsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;Woese&quot;&gt;Woese CR, Kandler O, Wheelis ML. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 1990, kd 87, nr 12, lk 4576–4579.&lt;/ref&gt; See teadusajalooline muutus sai tuntuks [[Woese'i revolutsioon]]i nime all.&lt;ref&gt;Jan Sapp. ''The new foundations of evolution: on the tree of life'',  Oxford University Press: New York 2009,  ISBN 978-0-19-973438-2.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Aerial image of Grand Prismatic Spring (view from the south).jpg|pisi|Vulkaanilised [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]] on ekstremofiilsete arhede tüüpilised elupaigad. Pildil on [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]] asuv [[Grand Prismatic Spring]]]]

Sõna ''Archaea'' pärineb [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ἀρχαῖα, mis tähendab 'iidseid asju'.&lt;ref&gt;[http://www.merriam-webster.com/dictionary/archaea Archaea], Merriam-Webster Online Dictionary.&lt;/ref&gt; Nimetus tulenes asjaolust, et esimesed domeeni ''Archaea'' esindajatena tuntud organismid olid [[metanogeen]]id. Arvati, et nende ainevahetus peegeldab Maa ürgse atmosfääri tingimusi ja et tegu on väga iidsete organismidega. Uute elupaikade uurimisel avastati aga üha uusi arhede rühmi. Arhede hulka arvati ka äärmuslikult [[halofiil]]seid&lt;ref name=Magrum&gt;Magrum LJ, Luehrsen KR, Woese CR. Are extreme halophiles actually &quot;bacteria&quot;?  – ''Journal of Molecular Evolution'', 1978, kd 11, nr 1, lk 1–8.&lt;/ref&gt; ja [[hüpertermofiil]]seid mikroorganisme.&lt;ref name=Stetter&gt;Karl Stetter. Hyperthermophiles in the history of life. – ''Ciba Foundation Symposium'', 1996, kd 202, 1–10, arutelu 11–8.&lt;/ref&gt; Pikka aega oli arhesid peetud ekstremofiilideks, kes elavad üksnes äärmuslikes keskkonnatingimustes, näiteks [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja [[soolajärv]]edes. 20. sajandi lõpuks oli arhesid avastatud ka tavalistes, mitteäärmuslikes keskkondades. Tänapäeval on teada, et arhed moodustavad suure ja mitmekesise organismirühma, mis on looduses laialt levinud.&lt;ref name=DeLong&gt;DeLong EF. Everything in moderation: archaea as 'non-extremophiles'. – ''Current Opinion in Genetics &amp; Development'', 1998, kd 8, nr 6, lk 649–654.&lt;/ref&gt;

Arhede laialdase leviku ja ökoloogilise tähtsuse mõistmisele aitas kaasa [[polümeraasi ahelreaktsioon]]i ([[PCR]]) kasutuselevõtt. Selle meetodiga saab keskkonnaproovidest, näiteks veest või pinnasest, tuvastada prokarüoote, paljundades nende ribosomaalse RNA geene kodeerivaid DNA-järjestusi. See võimaldab avastada ja identifitseerida ka selliseid organisme, mida ei ole õnnestunud laboris [[mikrobioloogiline kultiveerimine|kasvatada]].&lt;ref&gt;Theron J, Cloete TE. Molecular techniques for determining microbial diversity and community structure in natural environments. – ''Critical Reviews in Microbiology'', 2000, kd 26, nr 1, lk 37–57.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;chmidt TM. The maturing of microbial ecology. – ''International Microbiology'', 2006, kd 9, nr 3,  lk l217–1223. [[https://web.archive.org/web/20080911074811/http://www.im.microbios.org/0903/0903217.pdf Veebis.]]&lt;/ref&gt;

Arhede ja üldse prokarüootide klassifitseerimine on kiiresti arenev ja vastuoluline valdkond. Süstemaatikud rühmitavad arhesid ühiste esivanemate ja sarnase ehituse alusel ja süstematiseerimine põhineb suures osas [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]], viimasel ajal aga ka kogu [[genoom]]i järjestustel.&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot; /&gt; Kultuuris kasvatatavad ja kõige põhjalikumalt uuritud arhed kuuluvad peamiselt hõimkondadesse ''[[Euryarchaeota]]'' ja ''[[Crenarchaeota]]''. [[Keskkonnaproov]]ide [[metagenoomika|metagenoomsed]] uuringud on aga näidanud, et arhede mitmekesisus on palju suurem. Paljud rühmad on tuntud ainult [[genoomijärjestus]]te kaudu. Hõimkondade arv ja piirid sõltuvad kasutatavast süsteemist ja nende osas ei ole täielikku konsensust.&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot; /&gt;

=== Hõimkonnad ===
Allpool on esitatud mõned laialdaselt kasutatavad hõimkonnad (alternatiivsed ja uuemad nimed sulgudes).
* ''[[Crenarchaeota]]'' (''[[Thermoproteota]]'')
* ''[[Euryarchaeota]]'' (jaotatud mitmeks rühmaks, näiteks ''[[Methanobacteriota]]'', ''[[Halobacteriota]]'', ''[[Thermoplasmatota]]'')
* ''[[Korarchaeota]]''
* ''[[Nanoarchaeota]]'' (''[[Nanobdellota]]''; kuulub rühma ''[[DPANN]]'')
* ''[[Thaumarchaeota]]'' (''[[Nitrososphaerota]]'')
* ''[[Asgardarchaeota]]'' – eukarüootidele lähimad tuntud arhed

==Päritolu ja evolutsioon==

Vanimad laialdaselt tunnustatud mikroobide [[mikrofossiil]]id pärinevad umbes 3,4–3,5 miljardi aasta tagusest ajast. Neid on leitud muu hulgas Austraalia [[Pilbara]] piirkonna kivimitest. Mõne uurija arvates on leitud ka veelgi vanemaid biogeenseid struktuure, kuid nende päritolu on vaieldav. Ka mõnede Pilbara leidude bioloogilist päritolu on kahtluse alla seatud. Fossiilide morfoloogia põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas need organismid kuulusid bakterite või arhede hulka.&lt;ref name=&quot;xU6um&quot; /&gt; Arhede varajase olemasolu kohta on otsitud tõendeid ka kivimites säilinud keemilistest fossiilidest ehk [[biomarker]]itest, sealhulgas arhedele iseloomulikest [[membraanilipiidid]]est. Nende tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et biomarkerite päritolu ei ole alati üheselt määratav. Mitu varem väga vanaks peetud biomarkerit on hiljem osutunud hilisemaks saasteks.&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot; /&gt;

[[Carl Woese]]'i ja tema kolleegide uurimistöö tulemusel eristati bakterid, arhed ja eukarüoodid kolme peamise evolutsioonilise liinina ning 1990. aastal esitasid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] need kolme domeenina. Eristamine põhines eelkõige [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdleval analüüsil. Woese rõhutas ka varajase evolutsiooni käigus toimunud ulatuslikku [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalset geeniülekannet]] ja ühise eellaspopulatsiooni keerulist geneetilist kujunemist.&lt;ref name=&quot;p796W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Woese1&quot; /&gt;

21. sajandil on üha enam toetust leidnud kahe domeeniga evolutsioonimudel, mille järgi elusloodus aguneb  bakteriteks ja arhedeks ning eukarüoodid kujunesid välja arhede evolutsioonilises sugupuus, tõenäoliselt [[Asgardarchaeota|Asgardi arhede]] lähisugulastest. Kolme domeeni süsteem on siiski endiselt laialt kasutusel.{{lisa viide}} Eukarüootide päritolu seostatakse arhede hulka kuuluva [[peremeesrakk|peremeesraku]] ja bakteriaalse [[endosümbiont|endosümbiondi]] vastastikuse mõjuga, mille tulemusel kujunes välja [[mitokonder]]. [[Rakutuum]]a ja teiste rakustruktuuride kujunemise järjekord ja mehhanismid ning eukarüootide sugulussuhted arhede eri rühmadega on endiselt aktiivse uurimise all.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

===Võrdlus teiste domeenidega===

Allolev tabel võrdleb kolme domeeni olulisemaid omadusi.&lt;ref name=&quot;OEcka&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Omadus !! Arhed !! Bakterid !! Eukarüoodid
|-
| [[Rakumembraan]] || Peamiselt [[eeterside]]metega [[lipiidid]] || Peamiselt [[esterside]]metega lipiidid || Peamiselt estersidemetega lipiidid
|-
| [[Rakusein]] || Mitmesuguse koostisega; sageli valguline pinnakiht, mõnel rühmal [[pseudomureiin]], mõnel puudub || Enamasti [[peptidoglükaan]]ist rakusein || Mõnel rühmal rakusein, näiteks taimedel ja seentel
|-
| [[Geenistruktuur]] ja geenide avaldumine || Enamasti [[rõngaskromosoom]]; paljudel [[histoon]]itaolised valgud; [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i- ja [[translatsioon]]imehhanismid sarnanevad paljuski eukarüootide omadega || Enamasti rõngaskromosoom; transkriptsiooni- ja translatsioonimehhanismid erinevad arhede ja eukarüootide omadest || Mitu [[lineaarne kromosoom|lineaarset kromosoomi]]; transkriptsioonimehhanism sarnaneb arhede omaga
|-
| Raku sisestruktuur || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised [[membraanorganell]]id || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised membraanorganellid || Olemas membraaniga ümbritsetud tuum ja membraanorganellid
|-
| [[Metabolism]] || Mitmekesine; [[metanogenees]] on teadaolevalt omane ainult arhedele; mõnel rühmal valguse kasutamine energiaallikana ilma [[klorofüll]]ipõhise fotosünteesita || Mitmekesine, sealhulgas [[fotosüntees]], [[aeroobne hingamine| aeroobne]] ja [[anaeroobne hingamine]], [[käärimine]] ja [[autotroofne ainevahetu]]s || Mitmekesine, sealhulgas [[rakuhingamine]], käärimine ja mõnel rühmal fotosüntees
|-
| [[Paljunemine]] || Peamiselt [[aseksuaalne paljunemine]], näiteks [[pooldumine]]; esineb [[horisontaalne geeniülekanne]] || Peamiselt aseksuaalne, näiteks pooldumine; esineb horisontaalne geeniülekanne || [[seksuaalne paljunemine|Seksuaalne]] ja aseksuaalne paljunemine
|}

Arhed on evolutsiooniliselt lähemas suguluses eukarüootidega, kuigi raku ehituselt sarnanevad nad rohkem bakteritega. Arhede ja eukarüootide sugulust näitab muu hulgas nende [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] [[replikatsioon]]is, transkriptsioonis ja translatsioonis osalevate molekulaarsete mehhanismide sarnasus.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

Arhedele iseloomulik tunnus on nende rakumembraanides leiduvad [[eeterside]]metega lipiidid, mille ehitus erineb bakterite ja eukarüootide membraanilipiididest. Arhed erinevad teistest domeenidest ka oma ainevahetuse poolest: bioloogiline [[metanogenees]] ehk metaani tootmine ainevahetuse käigus on teadaolevalt omane ainult arhedele.&lt;ref name=&quot;NXjad&quot; /&gt;

==Morfoloogia==
Arhed on tavaliselt kera-, pulga-, spiraali- või plaadikujulised. Nende rakkude suurus varieerub märkimisväärselt: läbimõõt võib olla ligikaudu 0,1 [[mikromeeter|mikromeetrit]] (µm), kuid ulatuda ka üle 15 µm.&lt;ref name=&quot;5k65j&quot; /&gt;

Tuvastatud on ka erilise kujuga arhesid. Üks selline on liik ''[[Haloquadratum walsbyi]]'', mille rakud on lamedad, väga õhukesed ja ruudukujulised ning sisaldavad gaasivakuoole.&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot; /&gt; Arhede [[tsütoskelett]] sisaldab mitmesuguseid valke, näiteks [[aktiin]]i ja [[tubuliin]]i homolooge ([[krenaktiin]], CetZ). Selle ehitus ja mitmekesisus on suuresti ebaselge.{{Viide vajalik}}

Mõnd liiki arhed moodustavad [[agregaat]]e ehk rakuniite, mille pikkus võib ulatuda 200 mikromeetrini. Sellised arhed võivad olla [[biokile]]de olulised osalised.&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot; /&gt; 2001. aastal kirjeldati Saksamaal asuvast soost leitud mitmest [[mikroob]]iliigist koosnevat kooslust, milles arhede rakukogumid paiknesid bakterite moodustatud niitidel.&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot; /&gt;

==Ehitus, koostis ja elutegevus==
Arhede ja bakterite rakkudel on palju sarnasusi. Mõlemad on prokarüootsed rakud, millel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ja eukarüootsetele rakkudele iseloomulik membraaniga ümbritsetud [[organell]]ide süsteem. Arhede ja bakterite rakke ümbritseb tavaliselt ka [[rakukest]] või muu rakku kaitsev pinnakiht, kuid nende ehitus ja keemiline koostis on erinevad. Arhede [[plasmamembraan]] koosneb [[eeterlipiidid]]est, bakterite membraan aga [[esterside]]metega lipiididest.

Arhede rakukest ei sisalda bakteritele iseloomulikku [[peptidoglükaan]]i. Enamikku arhesid ümbritseb [[valk]]udest või [[glükoproteiinid]]est koosnev pinnakiht ehk [[S-kiht]]. Mõnede [[metanogeenid|metanogeensete]] arhede (seltsi ''[[Methanobacteriales]]'' liigid ja perekond ''[[Methanopyrus]]'') rakukest sisaldab peptidoglükaani asemel [[pseudomureiin]]i, mis on ehituselt sellega sarnane, kuid koostiselt erinev. Mõnel arhel, näiteks perekondade ''[[Thermoplasma]]'' ja ''[[Ferroplasma]]'' liikidel, jäik rakukest puudub. Arhede rakukest sarnaneb ühe membraani ja välismembraani puudumise poolest [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] rakukestaga, kuid nende koostis on erinev.&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot; /&gt;

Peaaegu kõigil uuritud arhedel on üks membraan ja puudub gramnegatiivsetele bakteritele iseloomulik [[välismembraan]] ja [[periplasmaatiline ruum]]. Erandiks on perekonna ''[[Ignicoccus]]'' liigid, millel on kaks membraani ja nende vahel paiknev ulatuslik ruum. Arhed võivad liikuda [[arhellum]]ite abil. Need sarnanevad funktsioonilt bakterite [[vibur]]itega, kuid erinevad neist ehituse poolest: arhellum on evolutsiooniliselt seotud bakterite IV tüüpi karvadega ja selle pöörlemist käitab [[ATP hüdrolüüs]], mitte [[prootonigradient]].

==Metabolism==
Arhede ainevahetus on väga mitmekesine. Neid saab liigitada energiaallika, [[elektronidoonor]]i ja süsinikuallika järgi. [[Fototroof]]id kasutavad energiaallikana päikesevalgust, [[litotroof]]id saavad elektrone anorgaanilistest ühenditest ja [[organotroof]]id orgaanilistest ühenditest. Süsinikuallika järgi eristatakse omakorda [[autotroof]]e, kes seovad anorgaanilist süsinikku, ja [[heterotroof]]e, kes kasutavad orgaanilisi süsinikuühendeid.

Litotroofid saavad energiat anorgaaniliste ühendite, näiteks vesiniku, väävliühendite, rauaühendite või ammoniaagi oksüdeerimisel. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse muu hulgas [[adenosiintrifosfaat|ATP]] tootmiseks. Nagu mitokondrites ja bakterites, toimub ATP süntees membraaniülese elektrokeemilise gradiendi ja [[ATP süntaas]]i vahendusel, kuid arhedel on selleks [[A-tüüpi ATP süntaas]] (A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;A&lt;sub&gt;O&lt;/sub&gt;), mis on evolutsiooniliselt lähedasem [[vakuolaarne V-tüüpi ATPaas|vakuolaarsele V-tüüpi ATPaasile]] kui [[mitokonder|mitokondrite]] [[F-tüüpi ATP süntaas]]ile.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt;

Arhedel pole teada [[klorofüll]]i abil toimuvat [[fotosüntees]]i. Mõned arhed suudavad siiski kasutada energiaallikana päikesevalgust. Näiteks perekonna ''[[Halobacterium]]'' liigid sisaldavad [[bakteriorodopsiin]]i, mis neelab valgust ja pumpab prootoneid läbi plasmamembraani. Tekkinud prootonigradiendi energiat kasutab rakk ATP tootmiseks.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt; Erinevalt klorofülliga [[fototroofia]]st ei ole selle süsteemiga seotud süsiniku sidumist.

Paljud [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]] on ühised arhedele, bakteritele ja eukarüootidele. See võib anda tunnistust nende radade varajasest kujunemisest organismide evolutsioonis ja nende biokeemilisest tõhususest.&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arhede metaboolse liigituse näiteid
|-
! Tüüp !! Energia või elektronide allikas !! Süsinikuallikas !! Näited
|-
| Fototroof || Päikesevalgus || Orgaanilised ühendid || ''[[Halobacterium]]''
|-
| Litotroof || Anorgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Ferroglobus]]'', ''[[Methanobacteria]]'' ja ''[[Pyrolobus]]''
|-
| Organotroof || Orgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Pyrococcus]]'', ''[[Sulfolobus]]'' ja ''[[Methanosarcinales]]''
|}

Tabelis toodud rühmad ei välista üksteist: üks organism võib kuuluda korraga mitmesse metaboolsesse rühma. Näiteks võivad mõned arhed energia saamiseks kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi ühendeid. Seetõttu ei ole tabelis nimetatud perekondade ja muude taksonite kõik liigid tingimata ühesuguse ainevahetusega.

Paljud arhed kasutavad energiaallikana orgaanilisi ühendeid. Neid nimetatakse [[organotroof]]ideks. Kasutatavate ühendite seas on näiteks [[alkoholid]], [[äädikhape]] ja [[sipelghape]].&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot; /&gt;

Mõned anaeroobses keskkonnas, näiteks [[soo]]s, elavad arhed on [[metanogeen]]id. Nad toodavad metaani metanogeneesiks nimetatava ainevahetusprotsessi käigus. Klassikaline, energiat andev metanogenees on teadaolevalt omane ainult arhedele, kuid metaani tekkimist teiste mehhanismide kaudu on kirjeldatud ka mõnel bakteril, näiteks [[tsüanobakter]]itel.&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot; /&gt;

==Geneetika==

Arhedel on tavaliselt üks [[rõngaskromosoom]], millel on üks või mitu [[replikatsiooni alguspunkt]]i. Paljudel arhedel, eriti [[halofiil]]setel liikidel, on lisaks kromosoomile suured [[plasmiid]]id ([[megaplasmiid]]id), ja hõimkonnas ''Euryarchaeota'' on rakus sageli mitu genoomikoopiat.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt; Arhedes leidub ka väiksemaid plasmiide ehk kromosoomiväliseid DNA-molekule, mis võivad iseseisvalt paljuneda. Plasmiidid võivad arhede vahel üle kanduda näiteks rakkudevahelise füüsilise kontakti kaudu.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhesid nakatavad nii ühe- kui kaheahelalise DNA-genoomiga [[viirus]]ed. Enamik seni kirjeldatud [[arheviirus]]i on kaheahelalise DNA-ga. RNA-genoomiga arheviirusi ei ole seni isoleeritud, kuigi keskkonnaproovide [[metagenoom]]ides on neid tuvastatud. Arheviirustel on väga mitmekesine ja sageli omapärane kuju. Nende hulgas on näiteks pudeli-, tilga-, käävi-, spiraali- ja vardakujulisi viirusi ning konksjate otstega niitjaid vorme. Paljud morfoloogilised tüübid on viiruste seas ainulaadsed.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhed erinevad geneetiliselt nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Mõne 1990ndate lõpu võrdleva genoomiuuringu kohaselt sarnaneb 10–15% arhede kodeerivast järjestusest ainult teiste arhedega. Hilisem analüüs määras kindlaks 351 arhedele omast [[valguklaster|valguklastrit]], mille ülesanne on enamasti teadmata. Metanogeneesiga seotud geenid on omased metanogeensetele arhedele.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;

Arhedes, bakterites ja eukarüootides leidub ühise evolutsioonilise päritoluga valke. Need on seotud eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], [[translatsioon]]i ja [[nukleotiid]]ide ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot; /&gt;

Arhede transkriptsioonil ja translatsioonil on ühiseid jooni nii bakterite kui ka eukarüootide vastavate protsessidega. Arhede [[RNA polümeraas]] sarnaneb ehituselt ja koostiselt suurel määral eukarüootide [[RNA polümeraas II|RNA polümeraasiga II]]. Ka transkriptsiooni alustamiseks vajalikud põhifaktorid, näiteks [[TATA-d siduv valk]] ([[TBP]]) ja [[transkriptsioonifaktor B]] ([[TFB]]), on [[homoloogia|homoloogsed]] eukarüootide vastavate valkudega. Samal ajal leidub arhede transkriptsiooni regulatsioonis ka bakteritega sarnaseid mehhanisme ja valke.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Arhed paljunevad mittesuguliselt [[rakujagunemine|rakujagunemise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. [[Meioos]]i ei toimu ja [[tütarrakk|tütarrakud]] saavad üldjuhul [[vanemrakk|vanemrakuga]] sama [[geneetiline materjal|geneetilise materjali]].&lt;ref name=&quot;Bergey&quot; /&gt; Arhed võivad siiski rakkude vahel DNA-d vahetada: näiteks ''[[Haloferax volcanii]]'' rakud moodustavad ajutisi [[tsütoplasmasild]]u ja võivad sulanduda, ''[[Sulfolobus acidocaldarius]]'' impordib pärast ultraviolettkiirguse kahjustust DNA-d teistelt rakkudelt.&lt;ref&gt;Naor, A., Gophna, U. 2013. Cell fusion and hybrids in Archaea: Prospects for genome shuffling and accelerated strain development for biotechnology. – ''Bioengineered'', 2013, 4(3): 126–129. [[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3669151/ Veebis.]] ...&lt;/ref&gt; Rakujagunemine toimub [[rakutsükkel|rakutsükli]] käigus. Kõigepealt toimub kromosoomi või kromosoomide kahekordistumine, seejärel eraldatakse tekkinud kromosoomikoopiad teineteisest ja lõpuks jaguneb rakk kaheks tütarrakuks.&lt;ref name=&quot;Bernander&quot; /&gt; Arhede rakutsüklis ja rakujagunemises esineb nii bakterite kui ka eukarüootidega sarnaseid jooni. Paljudel arhedel juhib jagunemist bakteritega homoloogne valk [[FtsZ]], [[TACK]]-superhõimkonna liikidel (näiteks ''[[Crenarchaeota]]'' ja [[Thaumarchaeota]]) aga eukarüootide [[ESCRT-III]]-ga homoloogne [[Cdv-süsteem]]. Mõnel arhel puuduvad mõlemad süsteemid.&lt;ref&gt;Caspi, Dekker 2018; Ithurbide jt 2022.&lt;/ref&gt;

Arhed ei moodusta bakterite [[endospoor]]idega võrreldavaid vastupidavaid puhkestruktuure ja ühelgi arhel ei ole seni kindlalt tõestatud spetsialiseeritud [[eos]]eid ega [[tsüst]]e. Mõned arhed võivad siiski stressi korral minna puhkeseisundisse: näiteks on liigil ''[[Haloferax volcanii]]'' kirjeldatud [[püsirakk]]ude (''persister cells'') teket.&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
===Elukeskkonnad===
Arhesid leidub väga mitmekesistes elukeskkondades. Hinnanguliselt moodustavad arhed ookeanide prokarüootsetest rakkudest üle 20%, süvaookeanis aga kuni poole.&lt;ref&gt;Karner, M. B., DeLong, E. F., Karl, D. M. Archaeal dominance in the mesopelagic zone of the Pacific Ocean. – ''Nature'', 2001, 409(6819): 507–510.&lt;/ref&gt; Kuni 1992. aastani, mil arhesid leiti külmast ookeanist, peeti neid obligatoorseteks ekstremofiilideks. Esimesena tuvastatud ja kirjeldatud arhed olid valdavalt ekstremofiilid. Mõned liigid elutsevad väga kuumades keskkondades, näiteks [[geiser|geisrites]], [[Must tossutaja|mustades tossutajates]] ja [[naftapuurauk]]udes. Kõrgeim teadaolev kasvutemperatuur on 122 °C (''[[Methanopyrus kandleri]]''). Arhesid leidub ka väga külmades paikades ning suure [[soolsus]]ega ja tugevalt [[keskkonna happelisus|happelistes]] või [[aluselisus|aluselistes]] vetes. Kõige happelisemas keskkonnas elutseb ''[[Picrophilus torridus]]'' (pH 0). Hiljem on leitud ka liike, kes elutsevad leebemates tingimustes, näiteks soos, [[raba]]s, [[kanalisatsioon]]is, mullas ja loomade seedetraktis.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

Ekstremofiilsed arhed liigitatakse sageli neljaks füsioloogiliseks rühmaks: soolalembesed, kuumalembesed, happelist keskkonda eelistavad ja aluselist keskkonda eelistavad arhed. Esineb ka arhesid, kes kuuluvad mitmesse rühma.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

===Roll aineringes===
Arhed osalevad oma ainevahetuse kaudu mitmesuguste [[keemiline element|keemiliste elementide]] biogeokeemilises ringetes, sealhulgas [[süsinikuringe]]s, [[lämmastikuringe]]s ja [[väävliringe]]s. Süsinikuringes on olulised [[metanogenees]] ja anaeroobne metaani oksüdeerimine, mida teevad anaeroobsed arhed. Viimast teevad [[metanotroof]]sed arhed ([[ANME]]) koos sulfaati redutseerivate bakteritega. Lämmastikuringes oksüdeerivad hõimkonna ''[[Thaumarchaeota]]'' arhed [[ammoniaak]]i nitritiks, ning nad on arvukad nii ookeanis kui ka mullas. Väävliga seotud arhed elavad enamasti kuumades keskkondades, happelembesed arhed võivad osaleda metallide [[leostumine|leostumises]]. Et metaan on [[kasvuhoonegaas]], mõjutavad metanogeenid ja metanotroofsed arhed ka [[kasvuhoonegaaside heide]]t.&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot; /&gt;

==Tähtsus tehnoloogias ja tööstuses==
[[Molekulaarbioloogia]]s on eriti kasulikuks osutunud ekstremofiilsed arhed, kellest eraldatud [[ensüüm]]id taluvad kõrgeid temperatuure ning mõnel juhul ka väga happelist või aluselist keskkonda.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt; Arhedelt saadud kuumataluvaid [[DNA polümeraas]]e kasutatakse näiteks [[polümeraasi ahelreaktsioon]]is (PCR), mille abil paljundatakse DNA lõike. Kuumataluvaid ensüüme kasutatakse ka toiduainetööstuses, näiteks väiksema [[laktoos]]isisaldusega piima ja [[vadak]]u tootmisel.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt;

Et mõned arhede ensüümid on eriti stabiilsed, on nende struktuuri ja toimemehhanisme lihtsam uurida kui vähem stabiilseid ensüüme. Arhedelt pärit ensüümide ja nende homoloogide uurimine aitab mõista ka bakterite ja eukarüootide vastavate ensüümide ehitust ja talitlust.&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot; /&gt;

[[Biotehnoloogia]]s kasutatakse lisaks eraldatud ensüümidele ka arhede endi ainevahetusprotsesse. Metaani tootvad arhed osalevad [[reoveepuhastus|reovee puhastamises]] ja [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] anaeroobses lagundamises, mille saadusena tekib [[biogaas]].&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot; /&gt; Arhed toodavad ka antimikroobseid ühendeid, sealhulgas [[arheotsiinid|arheotsiine]], mis pärsivad teiste arhede kasvu. Nende ühendite võimalikku kasutamist antimikroobsete ainetena uuritakse.&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot; /&gt;

Arhede biotehnoloogiline kasutamine on seni olnud suhteliselt piiratud, kuid nende ensüümidel ja ainevahetusprotsessidel on märkimisväärne tööstuslik potentsiaal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Woese1&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese C |title=The universal ancestor |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6854–9 |date=1998 |pmid=9618502 |url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9618502 |doi=10.1073/pnas.95.12.6854 |pmc=22660|bibcode = 1998PNAS...95.6854W |issn=0027-8424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavicchioli|first1=R|title=Archaea- timeline of the third domain|journal=Nature Reviews Microbiology|date=2011|volume=9|issue=1|pages=51–61|url=http://www.nature.com/nrmicro/journal/v9/n1/full/nrmicro2482.html|pmid=21132019|doi=10.1038/nrmicro2482}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schafer&quot;&gt;{{cite journal |author=Schäfer G |author2=Engelhard M |author3=Müller V |title=Bioenergetics of the Archaea |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=63 |issue=3 |pages=570–620 |date=1999|pmid=10477309 |pmc=103747 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10477309}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allers&quot;&gt;{{cite journal |author=Allers T |author2=Mevarech M |title=Archaeal genetics&amp;nbsp;— the third way |journal=Nature Reviews Genetics |volume=6 |issue=1 |pages=58–73 |date=2005 |pmid=15630422 |doi=10.1038/nrg1504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bergey&quot;&gt;{{cite book |title=Bergey's Manual of Systematic Bacteriology |last=Krieg |first=N |date=2005 |publisher=Springer |location=US |isbn=978-0-387-24143-2 |pages=21–6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bernander&quot;&gt;{{cite journal |author=Bernander R |title=Archaea and the cell cycle |journal=Mol. Microbiol. |volume=29 |issue=4 |pages=955–61 |date=1998 |pmid=9767564 |doi=10.1046/j.1365-2958.1998.00956.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot;&gt;{{cite journal |author=Bang C | author2=Schmitz RA |title=Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume= 39|issue= 5|pages= 631–48|date=2015 |pmid=25907112 |doi=10.1093/femsre/fuv010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot;&gt;{{Cite journal | date = 2003 | title = Microbial communities in acid mine drainage | journal = FEMS Microbiology Ecology | volume = 44 | issue = 2 | pages = 139–152 | doi = 10.1016/S0168-6496(03)00028-X | url = http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1016/S0168-6496(03)00028-X | author1 = Baker, B. J | author2 = Banfield, J. F | pmid = 19719632 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot;&gt;{{cite journal |author=Pace NR |title=Time for a change |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-18_441_7091/page/288 |journal=Nature |volume=441 |issue=7091 |page=289 |date=2006 |pmid=16710401 |doi=10.1038/441289a|bibcode = 2006Natur.441..289P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot;&gt;{{cite book |title=Brock Biology of Microorganisms | date=2006| author=Madigan MT| author2=Martino JM | edition=11th |page=136 |publisher=Pearson |isbn=0-13-196893-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot;&gt;{{cite journal |author=Staley JT |title=The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1475 |pages=1899–909 |date=2006 |pmid=17062409 |doi=10.1098/rstb.2006.1914 |pmc=1857736}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot;&gt;{{cite journal|author=Woese C|author2= Fox G |title=Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=74 |issue=11 |pages=5088–90 |date=1977 |pmid=270744 |pmc=432104 |doi=10.1073/pnas.74.11.5088|bibcode = 1977PNAS...74.5088W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot;&gt;{{cite journal |author=Zuckerkandl E |author2=Pauling L |title=Molecules as documents of evolutionary history |url=https://archive.org/details/journal-of-theoretical-biology_1965-03_8_2/page/357 |journal=J. Theor. Biol. |volume=8 |issue=2 |pages=357–66 |date=1965 |pmid=5876245 |doi=10.1016/0022-5193(65)90083-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot;&gt;{{cite journal |author=Huber H |author2= Hohn MJ |author3=Rachel R |author4= Fuchs T |author5=Wimmer VC |author6=Stetter KO |title=A new phylum of Archaea represented by a nanosized hyperthermophilic symbiont |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-05-02_417_6884/page/26 |journal=Nature |volume=417 |issue=6884 |pages=27–8 |date=2002 |pmid=11986665 |doi=10.1038/417063a|bibcode = 2002Natur.417...63H}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xU6um&quot;&gt;{{cite journal |author=Schopf J |title=Fossil evidence of Archaean life |url=http://www.journals.royalsoc.ac.uk/content/g38537726r273422/fulltext.pdf |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1470 |pages=869–85 |date=2006 |pmid=16754604 |doi=10.1098/rstb.2006.1834 |format=PDF |pmc=1578735 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot;&gt;{{cite journal |author=Chappe B |author2=Albrecht P |author3=Michaelis W |title=Polar Lipids of Archaebacteria in Sediments and Petroleums |url=https://archive.org/details/sim_science_1982-07-02_217_4554/page/64 |journal=Science |volume=217 |issue=4554 |pages=65–66 |date=1982 |pmid=17739984 |doi=10.1126/science.217.4554.65|bibcode = 1982Sci...217...65C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p796W&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese CR |author2= Gupta R |title=Are archaebacteria merely derived 'prokaryotes'? |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_january-1-8-1981_289_5793/page/95 |journal=Nature |volume=289 |issue=5793 |pages=95–6 |date=1981 |pmid=6161309 |doi=10.1038/289095a0|bibcode = 1981Natur.289...95W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEcka&quot;&gt;Willey JM, Sherwood LM, Woolverton CJ (2008). ''Microbiology'' 7th ed. , Ch. 19 pp.&amp;nbsp;474–475&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NXjad&quot;&gt;{{cite journal|last1=Deppenmeier|first1=U|title=The unique biochemistry of methanogenesis|journal=Prog Nucleic Acid Res Mol Biol|date=2002|volume=71|pages=223–283|pmid=12102556|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12102556|doi=10.1016/s0079-6603(02)71045-3|series=Progress in Nucleic Acid Research and Molecular Biology|isbn=9780125400718}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5k65j&quot;&gt;Barns, Sue and Siegfried, Burggraf (1997). [https://web.archive.org/web/20120502154306/http://tolweb.org/Crenarchaeota/9 Crenarchaeota]. Version 1 January 1997. in ''The Tree of Life Web Project''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot;&gt;{{cite journal |author=Stoeckenius W |title=Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote |journal=J. Bacteriol. |volume=148 |issue=1 |pages=352–60 |date=1981|pmid=7287626 |url=http://jb.asm.org/content/148/1/352.long |pmc=216199}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot;&gt;{{cite journal |author=Hall-Stoodley L |author2=Costerton JW |author3=Stoodley P |title=Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases |journal=Nature Reviews Microbiology |volume=2 |issue=2 |pages=95–108 |date=2004 |pmid=15040259 |doi=10.1038/nrmicro821}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot;&gt;{{cite journal |author=Rudolph C |author2=Wanner G |author3=Huber R |title=Natural communities of novel archaea and bacteria growing in cold sulfurous springs with a string-of-pearls-like morphology |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=67 |issue=5 |pages=2336–44 |date=2001 |pmid=11319120 |pmc=92875 |doi=10.1128/AEM.67.5.2336-2344.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot;&gt;{{cite journal |author=Rachel R |author2=Wyschkony I |author3=Riehl S |author4= Huber H |title=The ultrastructure of Ignicoccus: evidence for a novel outer membrane and for intracellular vesicle budding in an archaeon |journal=Archaea |volume=1 |issue=1 |pages=9–18 |date=2002 |pmid=15803654 |doi=10.1155/2002/307480 |pmc=2685547}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot;&gt;{{cite journal |author=Romano A |author2=Conway T |title=Evolution of carbohydrate metabolic pathways |url=https://archive.org/details/sim_research-in-microbiology_july-september-1996_147_6-7/page/448 |journal=Res Microbiol |volume=147 |issue=6–7 |pages=448–55 |date=1996 |pmid=9084754 |doi=10.1016/0923-2508(96)83998-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot;&gt;{{cite journal |author=Klocke M |author2=Nettmann E |author3=Bergmann I |title=Characterization of the methanogenic Archaea within two-phase biogas reactor systems operated with plant biomass |journal=Syst. Appl. Microbiol. |date=2008 |pmid=18501543 |doi=10.1016/j.syapm.2008.02.003 |volume=31 |pages=190–205 |issue=3 |display-authors=etal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot;&gt;{{cite journal |author=Koch A |title=How did bacteria come to be? |journal=Adv Microb Physiol |volume=40 |pages=353–99 |date=1998 |pmid=9889982 |doi=10.1016/S0065-2911(08)60135-6|series=Advances in Microbial Physiology |isbn=978-0-12-027740-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot;&gt;{{cite journal |author=Schleper C |author2=Holz I |author3=Janekovic D |author4=Murphy J |author5=Zillig W |title=A multicopy plasmid of the extremely thermophilic archaeon Sulfolobus effects its transfer to recipients by mating |journal=J. Bacteriol. |volume=177 |issue=15 |pages=4417–26 |date=1995|pmid=7635827 |url=http://jb.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=7635827 |pmc=177192}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot;&gt;{{cite journal |author=Werner F |title=Structure and function of archaeal RNA polymerases |journal=Mol. Microbiol. |volume=65 |issue=6 |pages=1395–404 |date=september 2007 |pmid=17697097 |doi=10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot;&gt;{{cite journal |author=Aravind L |author2=Koonin EV |title=DNA-binding proteins and evolution of transcription regulation in the archaea |journal=Nucleic Acids Res. |volume=27 |issue=23 |pages=4658–70 |date=1999 |pmid=10556324 |url=http://nar.oxfordjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10556324 |doi=10.1093/nar/27.23.4658 |pmc=148756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot;&gt;{{cite journal |author=Onyenwoke RU |author2=Brill JA |author3=Farahi K |author4=Wiegel J |title=Sporulation genes in members of the low G+C Gram-type-positive phylogenetic branch ( Firmicutes) |url=https://archive.org/details/archives-of-microbiology_2004-10_182_2-3/page/182 |journal=Arch. Microbiol. |volume=182 |issue=2–3 |pages=182–92 |date=2004 |pmid=15340788 |doi=10.1007/s00203-004-0696-y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot;&gt;{{cite journal |author=Breithaupt H |title=The hunt for living gold. The search for organisms in extreme environments yields useful enzymes for industry |journal=EMBO Rep. |volume=2 |issue=11 |pages=968–71 |date=2001 |pmid=11713183 |doi =10.1093/embo-reports/kve238 |pmc=1084137}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot;&gt;{{cite journal |author=Jenney FE |author2=Adams MW |title=The impact of extremophiles on structural genomics (and vice versa) |journal=Extremophiles |volume=12 |issue=1 |pages=39–50 |date=2008 |pmid=17563834 |doi=10.1007/s00792-007-0087-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot;&gt;{{cite journal |author=Schiraldi C |author2=Giuliano M |author3=De Rosa M |title=Perspectives on biotechnological applications of archaea |journal=Archaea |volume=1 |issue=2 |pages=75–86 |date=2002 |pmid=15803645 |doi=10.1155/2002/436561 |pmc=2685559}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot;&gt;{{cite book | author = Shand RF | author2 = Leyva KJ | chapter = Archaeal Antimicrobials: An Undiscovered Country | editor = Blum P | title = Archaea: New Models for Prokaryotic Biology | publisher = Caister Academic Press | date = 2008 | isbn = 978-1-904455-27-1}}&lt;/ref&gt;
}}


==Kirjandus==
*Woese, C. R.; Fox, G. E. Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1977, 74(11), 5088–5090. 
*Woese, C. R.; Kandler, O.; Wheelis, M. L. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1990, 87(12): 4576–4579.
*Albers, S.-V., Meyer, B. H. The archaeal cell envelope. – ''Nature Reviews Microbiology'', 2911, 9: 414–426.
*Poweleit, N., Ge, P., Nguyen, H. H., Ogorzalek Loo, R. R., Gunsalus, R. P. &amp; Zhou, Z. H. 2016. CryoEM structure of the ''Methanospirillum hungatei'' archaellum reveals structural features distinct from the bacterial flagellum and type IV pilus. – ''Nature Microbiology'', 2016, 2, 16222.
*Baker, B. J. jt. Diversity, ecology and evolution of Archaea. – ''Nature Microbiology'', 2020, 5, lk 887–900. 
*Rinke, C. jt. A standardized archaeal taxonomy for the Genome Taxonomy Database. – ''Nature Microbiology'', 2021, 6, 946–959.
*Meyer, B. H., Albers, S.-V., Eichler, J. &amp; Aebi, M. Archaea. – Varki, A., Cummings, R. D., Esko, J. D. jt (toim). ''Essentials of Glycobiology'', 4. trükk,  Cold Spring Harbor Laboratory Press 2022, ptk 22.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archaea}}
*[http://www.tpu.ee/~toenu/lood/eusymart.htm Eukarüootide genoomi kujunemise ökoloogiline taust]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=140 Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast]

{{Prokarüootide hõimkonnad}}

[[Kategooria:Arhed| ]]</text>
      <sha1>qou3a9zqdrid65msidruogiz4c5hd1u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265324</id>
      <parentid>7265321</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T01:24:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Avastamine ja klassifikatsioon */</comment>
      <origin>7265324</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49239" sha1="6eshyqjl7rynzee5bwfbqek20s4yls1" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = arhed
| nimi = Arhed
| pilt = Halobacteria.jpg
| pildi_laius = 200px
| pildi_seletus = Klassi ''[[Halobacteria]]'' kuuluvate arhede koloonia. Iga rakk on umbes 5 [[mikromeeter|μm]] pikkune
| domeen = '''Arhed''' ''Archaea''
| domeeni_autor = [[Carl Woese|Woese]], [[Otto Kandler|Kandler]] ja [[Mark Wheelis|Wheelis]], 1990
}}

'''Arhed''' ehk '''ürgid''' (''Archaea''; varem on kasutatud ka nimetusi &quot;arhebakterid&quot; ehk &quot;ürgbakterid&quot; (''Archaebacteria''), &quot;arhead&quot; ja &quot;metabakterid&quot;) on [[elusloodus]]e [[Domeen (bioloogia)|domeen]], kuhu kuulub osa [[üherakuline organism|üherakulisi]] [[mikroorganism]]e. Arhed on [[prokarüoodid]].

Domeen on [[parafüleetiline takson|parafüleetiline]],&lt;ref&gt;W. Ford Doolittle. Evolution: Two Domains of Life or Three? – ''Current Biology'', 2020, kd 30, nr 4. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(20)30010-5 Veebis.]&lt;/ref&gt; sest sellesse kuuluvad ainult prokarüoodid, aga [[eukarüoodid]] on evolutsiooniliselt tekkinud arhedest. [[Kladistika]]s arvatakse arhede hulka ka eukarüoodid.

Arhesid peeti alguses [[bakterid|bakterite]] hulka kuuluvaks.&lt;ref&gt;Pace NR. Time for a change. – ''Nature'', 2006, kd 441, nr 7091, lk 289.&lt;/ref&gt; [[Carl Woese]] ja [[George Fox]] näitasid 1977. aastal [[Ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdlemise põhjal, et arhed moodustavad bakteritest ja [[eukarüoot]]idest eraldi evolutsioonilise liini, ja 1990. aastal sai see liin domeeni staatuse. Arhede rakud erinevad bakterite ja eukarüootide rakkudest mitme tunnuse poolest: nende [[rakumembraan]]i [[lipiidid]] on seotud [[eeterside]]metega ([[eeterlipiidid]], sealhulgas [[arheool]]),&lt;ref&gt;[https://basicbiology.net/micro/microorganisms/archaea Archaea Basic Biology], basicbiology.net, märts 218.&lt;/ref&gt; rakuseinas puudub bakteritele iseloomulik [[peptidoglükaan]] ja nende [[geeniekspressioon]]i ja [[ribosoom]]ide ehituse mitmed jooned on sarnasemad eukarüootide omaga.&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot; /&gt; Peale selle võib neil esineda [[metanogenees]] ja nad võivad liikuda [[arhellum]]i abil.&lt;ref&gt;Marleen van Wolferen, Andre Arashiro Pulschen, Buzz Baum, Simonetta Gribaldo, Sonja-Verena Albers.The cell biology of archaea. – ''Nature Microbiology'', 2022, kd 7, nr 11, lk 1744–1755.&lt;/ref&gt;

Arhed jagunevad mitmeks tunnustatud [[hõimkond|hõimkonnaks]]. Nende klassifitseerimine on keeruline, sest enamikku neist ei ole laboris [[isoleerimine|isoleeritud]] ja neid on tuvastatud üksnes [[keskkonnaproov]]idest määratud [[geenijärjestus]]te põhjal.

[[Fail:XBio_illustration_–_Archaea.png|pisi|Arhed erinevad bakteritest, taimedest ja loomadest ning elutsevad sageli kõige äärmuslikemates keskkondades]]

Arhed sarnanevad suuruse ja kuju poolest sageli bakteritega, kuid mõned liigid on väga erineva kujuga. Näiteks on liigil ''[[Haloquadratum walsbyi]]'' lamedad ruudukujulised rakud.&lt;ref&gt;Stoeckenius W. Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote. – ''Journal of Bacteriology'', 1981, kd 148, nr 1, lk 352–360. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC216199/ Veebis.] &lt;/ref&gt; Arhedel on siiski [[geen]]e ja mitu [[ainevahetusrada]], mis on lähedasemad eukarüootide omadele. See puudutab eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonis]] ja [[translatsioon]]is osalevaid [[ensüüm]]e. Arhed kasutavad mitmekesisemaid energiaallikaid kui eukarüoodid –  alates [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]] (näiteks [[suhkrud]]) kuni [[ammoniaak|ammoniaagi]], [[metalliioon]]ide ja isegi [[divesinik]]uni. [[Halofiil]]sed [[halobakterid]] kasutavad [[bakteriorodopsiin]]i vahendusel energiaallikana [[päikesevalgus]]t ja teised arhede liigid [[süsiniku sidumine|seovad süsinikku]] ([[autotroofia]]), kuid erinevalt [[tsüanobakter]]itest ei ole teada ühtegi arheliiki, mis teeks mõlemat. Arhed [[mittesuguline paljunemine|paljunevad mittesuguliselt]] [[pooldumine|pooldumise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. Erinevalt bakteritest ei moodusta teadaolevalt ükski arheliik [[endospoor]]e.

Esimesed põhjalikumalt uuritud arhed olid [[metanogeenid]] – mikroorganismid, kes toodavad [[ainevahetus]]e käigus [[metaan]]i. [[Metanogenees]]i peetakse evolutsiooniliselt iidseks ainevahetusviisiks ja seda on seostatud ürgse Maa hapnikuvaese keskkonnaga.{{lisa viide}}

Osa arhedest elab äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse [[ekstremofiil]]ideks. Näiteks [[termofiil]]sed arhed elavad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja muudes kuumades keskkondades. Mõned [[hüpertermofiil]]id elavad ka üle 100 °C temperatuuril ([[kõrgsurve]] all [[hüdrotermaalne lõõr|hüdrotermaalsetes lõõrides]]). [[Halofiil]]sed arhed vajavad suurt [[soolad]]e [[kontsentratsioon]]i ja elavad näiteks ülisoolastes [[järv]]edes, sealhulgas [[Surnumeri|Surnumeres]]. Surnumere [[soolsus]] ületab 300 promilli, [[maailmameri|maailmamere]] [[soolsus]] on aga 34–36 promilli.&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot; /&gt; Esimesena vaadeldud arhed olidki ekstremofiilid, kes elavad keskkondades, mida oli peetud elukõlbmatuks.

Arhesid leidub laialdaselt ka mullas, ookeanis ja järvedes ning loomade, sealhulgas inimese [[seedetrakt]]is. Molekulaarsete tuvastusmeetodite täiustumine võimaldas leida arhesid peaaegu kõikidest [[elupaik]]adest, sealhulgas [[muld|mullast]],&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot;&gt;Chow C, Padda KP, Puri A, Chanway CP. An Archaic Approach to a Modern Issue: Endophytic Archaea for Sustainable Agriculture. – ''Current Microbiology'', 2022, kd 79, nr 11, artikkel 322.&lt;/ref&gt; [[padur]]itest ja [[ookean]]ist, kus neidd leidub eriti rohkesti. [[Plankton]]is elavad arhed on võib-olla üks arvukamaid organismirühmi.

Arhed moodustavad olulise osa Maa [[elustik]]ust. Nad kuuluvad paljude organismide [[mikrobioota]]sse. [[Inimese mikrobioom]]is on nad olulised [[jämesool]]es, [[suu]]s ja [[nahk|nahal]].&lt;ref name=Bang2015&gt;Bang C, Schmitz RA. Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated. – ''FEMS Microbiology Reviews'', 2015, kd 39, nr 5, lk 631–648. [https://academic.oup.com/femsre/article/39/5/631/530150?login=false Veebis.]&lt;/ref&gt; Nende ehituslik, ainevahetuslik ja geograafiline mitmekesisus võimaldab neil täita mitmesuguseid ökoloogilisi rolle, näiteks [[süsiniku sidumine|siduda süsinikku]], osaleda [[lämmastikuringe]]s, muundada orgaanilisi ühendeid ning säilitada [[mikroob]]ide [[sümbioos]]i- ja [[süntroofia]]kooslusi.&lt;ref name=&quot;Chow_2022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Moissl-Eichinger C, Pausan M, Taffner J, Berg G, Bang C, Schmitz RA. Archaea Are Interactive Components of Complex Microbiomes. – ''Trends in Microbiology'', 2018, kd 26, nr 1, lk 70–85.&lt;/ref&gt; Paljud arhed on [[mutualism|mutualistid]] või [[kommensalism|kommensaalid]], näiteks [[metanogeen]]id, kes toodavad inimeste ja [[mäletsejalised|mäletsejaliste]] seedetraktis metaani.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt; Seedetraktis elavad metanogeensed arhed on süntroofiasuhetes teiste [[mikroorganism]]idega: nad kasutavad bakterite [[kääritamisel|kääritamisel]] tekkivat [[divesinik]]ku ja [[süsinikdioksiid]]i ning toodavad neist [[metaan]]i. Vesiniku eemaldamine muudab kääritamise termodünaamiliselt soodsamaks ja soodustab vesinikku tootvate bakterite ainevahetust.&lt;ref&gt;Ruaud A, Esquivel-Elizondo S, de la Cuesta-Zuluaga J, Waters JL, Angenent LT, Youngblut ND, Ley RE. Syntrophy via Interspecies H2 Transfer between Christensenella and Methanobrevibacter Underlies Their Global Cooccurrence in the Human Gut. – ''mBio'', 2020, kd 11, nr 1, artikkel e03235-19. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7002349 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Arhede hulgas on ka [[parasiit]]e. 2024. aastal ilmunud uurimuses näidati eksperimentaalselt, et arhe [[Candidatus Nanohalarchaeum antarcticum|Candidatus ''Nanohalarchaeum antarcticum'']] (artiklis ''Candidatus''  Nanohaloarchaeum antarcticus) on [[peremeesorganism|peremees]]arhe ''[[Halorubrum lacusprofundi]]'' parasiit.&lt;ref&gt;Hamm JN jt. The parasitic lifestyle of an archaeal symbiont. – ''[[Nature Communications]]'', 2024, kd 15, nr 1, artikkel 6449.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11291902/ Veebis.]&lt;/ref&gt; Võimalikuks parasiidiks peetakse ka 2025. aastal kirjeldatud liiki [[Candidatus Sukunaarchaeum mirabile|Candidatus ''Sukunaarchaeum mirabile'']], kelle genoom on väikseim teadaolevatest arhede genoomidest. Tema [[peremeesorganism]]i ei ole tuvastatud.&lt;ref&gt;Ryo Harada, Yuki Nishimura, Mami Nomura,
Akinori Yabuki, Kogiku Shiba, Kazuo Inaba,
Thorsten Allers, Yuji Inagaki, Takuro Nakayama. A hidden archaeal lineage with an ultra-reduced genome retaining only its replicative core. – ''Current Biology'', 2026, 36, lk 5555–5568. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960982226012510 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Metanogeene kasutatakse [[biogaas]]i tootmises ja [[reoveepuhastus]]es. [[Biotehnoloogia]]s kasutatakse ekstremofiilsetelt arhedelt eraldatud [[ensüüm]]e, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja [[orgaaniline lahusti|orgaanilisi lahusteid]].

==Avastamine ja klassifikatsioon==
===Avastamine==
Suurema osa 20. sajandist käsitati [[prokarüoot]]e ühtse organismirühmana ning neid klassifitseeriti nende [[biokeemia|biokeemiliste]], [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiliste]] ja [[ainevahetus|ainevahetuslike]] omaduste alusel. Mikrobioloogid püüdsid mikroorganisme klassifitseerida nende [[rakukest|rakukesta]] ehituse, kuju ja tarbitavate ainete järgi.&lt;ref&gt;Staley JT. The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society of London, Series B, Biological Sciences'', 2006, kd 361, nr 1475, lk 1899–1909. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1857736/ Veebis.]&lt;/ref&gt; 1965. aastal pakkusid [[Emile Zuckerkandl]] ja [[Linus Pauling]]&lt;ref&gt;Zuckerkandl E, Pauling L. Molecules as documents of evolutionary history. – ''Journal of Theoretical Biology'', 1965, kd 8, nr 2, lk 357–366.&lt;/ref&gt; välja, et organismide omavaheliste evolutsiooniliste seoste väljaselgitamiseks tuleks võrrelda eri prokarüootide [[geen]]ide järjestusi. See [[fülogeneetika|fülogeneetiline]] lähenemisviis on tänapäeval organismide evolutsiooniliste suhete uurimise peamine meetod.&lt;ref name=&quot;pmid30148503&quot;&gt;Parks DH, Chuvochina M, Waite DW, Rinke C, Skarshewski A, Chaumeil PA, Hugenholtz P. A standardized bacterial taxonomy based on genome phylogeny substantially revises the tree of life. – ''Nature Biotechnology'', 2018, kd 36, nr 10, lk 996–1004.&lt;/ref&gt;

Esimesed arhed, mis eraldati ja kasvatati [[puhaskultuur]]is, olid [[metaan]]i tootvad [[mikroorganism]]id, mida nüüd liigitatakse arhede hulka. [[Metanogeen]]ide [[rikastuskultuur]]e saadi juba 1930ndatel. 1940. aastal kirjeldati liigi ''[[Methanobacillus omelianskii]]'' kultuuri, mis osutus hiljem kahe bakteriliigi sümbiootiliseks koosluseks.&lt;ref&gt;Bryant MP, Wolin EA, Wolin MJ, Wolfe RS. Methanobacillus omelianskii, a symbiotic association of two species of bacteria. –  ''Archiv für Mikrobiologie'', 1967, kd 59, nr 1, lk 20–31.&lt;/ref&gt; Metanogeenide [[puhaskultuur]]e saadi hiljem: ''[[Methanobacterium formicicum]]'' eraldati 1947. aastal ja perekonda ''[[Methanococcus]]'' kuuluva liigi ''[[Methanococcus vannielii]]'' puhaskultuuri kirjeldati 1951. aastal. Tollal käsitati neid organisme bakteritena.&lt;ref&gt;Stadtman, T. C.; Barker, H. A. Studies on the methane fermentation. X. A new formate-decomposing bacterium, Methanococcus vannielii. – ''Journal of Bacteriology'', 1951, 62 (3): 269–280.&lt;/ref&gt;

Arhed klassifitseerisid bakteritest eraldi esimest korda 1977. aastal [[Carl Woese]] ja [[George E. Fox]], kes lähtusid oma töös [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] (rRNA) [[geen]]ide järjestuste võrdlemisest.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt; Sel ajal olid arhede hulka kuuluvatest organismidest teada ainult [[metanogeen]]id. Woese ja Fox nimetasid eristatud rühmad arhebakterite (''Archaebacteria'') ja [[eubakterid|eubakterite]] (''Eubacteria'') [[ürgriik]]ideks (''urkingdoms''), kuigi teised uurijad käsitasid neid [[riik (bioloogia)|riikide]] või [[alamriik]]idena. Woese ja Fox esitasid esimesed tõendid selle kohta, et arhebakterid moodustavad bakteritest eraldiseisva evolutsioonilise arenguliini. Need tõendid olid:
* [[peptidoglükaan]]i puudumine nende rakukestast;
* kahe ebatavalise [[koensüüm]]i esinemine;
* [[16S ribosomaalne RNA|16S ribosomaalse RNA]] geenide järjestuste võrdlemise tulemused.

Selle erinevuse rõhutamiseks pakkusid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] 1990. aastal välja organismide ümberklassifitseerimise kolme tollal loomulikuks peetud [[domeen (bioloogia)|domeeni]] alusel. Need olid [[Eukarya|eukarüoodid]] (''Eucarya''), [[Bacteria|bakterid]] (''Bacteria'') ja arhed (''Archaea''). Seda nimetatakse [[kolme domeeni süsteem]]iks.&lt;ref name=&quot;Woese&quot;&gt;Woese CR, Kandler O, Wheelis ML. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 1990, kd 87, nr 12, lk 4576–4579.&lt;/ref&gt; See teadusajalooline muutus sai tuntuks [[Woese'i revolutsioon]]i nime all.&lt;ref&gt;Jan Sapp. ''The new foundations of evolution: on the tree of life'',  Oxford University Press: New York 2009,  ISBN 978-0-19-973438-2.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Aerial image of Grand Prismatic Spring (view from the south).jpg|pisi|Vulkaanilised [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]] on ekstremofiilsete arhede tüüpilised elupaigad. Pildil on [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]] asuv [[Grand Prismatic Spring]]]]

Sõna ''Archaea'' pärineb [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ἀρχαῖα, mis tähendab 'iidseid asju'.&lt;ref&gt;[http://www.merriam-webster.com/dictionary/archaea Archaea], Merriam-Webster Online Dictionary.&lt;/ref&gt; Nimetus tulenes asjaolust, et esimesed domeeni ''Archaea'' esindajatena tuntud organismid olid [[metanogeen]]id. Arvati, et nende ainevahetus peegeldab Maa ürgse atmosfääri tingimusi ja et tegu on väga iidsete organismidega. Uute elupaikade uurimisel avastati aga üha uusi arhede rühmi. Arhede hulka arvati ka äärmuslikult [[halofiil]]seid&lt;ref name=Magrum&gt;Magrum LJ, Luehrsen KR, Woese CR. Are extreme halophiles actually &quot;bacteria&quot;?  – ''Journal of Molecular Evolution'', 1978, kd 11, nr 1, lk 1–8.&lt;/ref&gt; ja [[hüpertermofiil]]seid mikroorganisme.&lt;ref name=Stetter&gt;Karl Stetter. Hyperthermophiles in the history of life. – ''Ciba Foundation Symposium'', 1996, kd 202, 1–10, arutelu 11–8.&lt;/ref&gt; Pikka aega oli arhesid peetud ekstremofiilideks, kes elavad üksnes äärmuslikes keskkonnatingimustes, näiteks [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]] ja [[soolajärv]]edes. 20. sajandi lõpuks oli arhesid avastatud ka tavalistes, mitteäärmuslikes keskkondades. Tänapäeval on teada, et arhed moodustavad suure ja mitmekesise organismirühma, mis on looduses laialt levinud.&lt;ref name=DeLong&gt;DeLong EF. Everything in moderation: archaea as 'non-extremophiles'. – ''Current Opinion in Genetics &amp; Development'', 1998, kd 8, nr 6, lk 649–654.&lt;/ref&gt;

Arhede laialdase leviku ja ökoloogilise tähtsuse mõistmisele aitas kaasa [[polümeraasi ahelreaktsioon]]i ([[PCR]]) kasutuselevõtt. Selle meetodiga saab keskkonnaproovidest, näiteks veest või pinnasest, tuvastada prokarüoote, paljundades nende ribosomaalse RNA geene kodeerivaid DNA-järjestusi. See võimaldab avastada ja identifitseerida ka selliseid organisme, mida ei ole õnnestunud laboris [[mikrobioloogiline kultiveerimine|kasvatada]].&lt;ref&gt;Theron J, Cloete TE. Molecular techniques for determining microbial diversity and community structure in natural environments. – ''Critical Reviews in Microbiology'', 2000, kd 26, nr 1, lk 37–57.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;chmidt TM. The maturing of microbial ecology. – ''International Microbiology'', 2006, kd 9, nr 3,  lk l217–1223. [[https://web.archive.org/web/20080911074811/http://www.im.microbios.org/0903/0903217.pdf Veebis.]]&lt;/ref&gt;

===Klassifikatsioon===
Arhede ja üldse prokarüootide klassifitseerimine on kiiresti arenev ja vastuoluline valdkond. Süstemaatikud rühmitavad arhesid ühiste esivanemate ja sarnase ehituse alusel ja süstematiseerimine põhineb suures osas [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]], viimasel ajal aga ka kogu [[genoom]]i järjestustel.&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot; /&gt; Kultuuris kasvatatavad ja kõige põhjalikumalt uuritud arhed kuuluvad peamiselt hõimkondadesse ''[[Euryarchaeota]]'' ja ''[[Crenarchaeota]]''. [[Keskkonnaproov]]ide [[metagenoomika|metagenoomsed]] uuringud on aga näidanud, et arhede mitmekesisus on palju suurem. Paljud rühmad on tuntud ainult [[genoomijärjestus]]te kaudu. Hõimkondade arv ja piirid sõltuvad kasutatavast süsteemist ja nende osas ei ole täielikku konsensust.&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot; /&gt;

=== Hõimkonnad ===
Allpool on esitatud mõned laialdaselt kasutatavad hõimkonnad (alternatiivsed ja uuemad nimed sulgudes).
* ''[[Crenarchaeota]]'' (''[[Thermoproteota]]'')
* ''[[Euryarchaeota]]'' (jaotatud mitmeks rühmaks, näiteks ''[[Methanobacteriota]]'', ''[[Halobacteriota]]'', ''[[Thermoplasmatota]]'')
* ''[[Korarchaeota]]''
* ''[[Nanoarchaeota]]'' (''[[Nanobdellota]]''; kuulub rühma ''[[DPANN]]'')
* ''[[Thaumarchaeota]]'' (''[[Nitrososphaerota]]'')
* ''[[Asgardarchaeota]]'' – eukarüootidele lähimad tuntud arhed

==Päritolu ja evolutsioon==

Vanimad laialdaselt tunnustatud mikroobide [[mikrofossiil]]id pärinevad umbes 3,4–3,5 miljardi aasta tagusest ajast. Neid on leitud muu hulgas Austraalia [[Pilbara]] piirkonna kivimitest. Mõne uurija arvates on leitud ka veelgi vanemaid biogeenseid struktuure, kuid nende päritolu on vaieldav. Ka mõnede Pilbara leidude bioloogilist päritolu on kahtluse alla seatud. Fossiilide morfoloogia põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas need organismid kuulusid bakterite või arhede hulka.&lt;ref name=&quot;xU6um&quot; /&gt; Arhede varajase olemasolu kohta on otsitud tõendeid ka kivimites säilinud keemilistest fossiilidest ehk [[biomarker]]itest, sealhulgas arhedele iseloomulikest [[membraanilipiidid]]est. Nende tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et biomarkerite päritolu ei ole alati üheselt määratav. Mitu varem väga vanaks peetud biomarkerit on hiljem osutunud hilisemaks saasteks.&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot; /&gt;

[[Carl Woese]]'i ja tema kolleegide uurimistöö tulemusel eristati bakterid, arhed ja eukarüoodid kolme peamise evolutsioonilise liinina ning 1990. aastal esitasid Woese, [[Otto Kandler]] ja [[Mark Wheelis]] need kolme domeenina. Eristamine põhines eelkõige [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] võrdleval analüüsil. Woese rõhutas ka varajase evolutsiooni käigus toimunud ulatuslikku [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalset geeniülekannet]] ja ühise eellaspopulatsiooni keerulist geneetilist kujunemist.&lt;ref name=&quot;p796W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Woese1&quot; /&gt;

21. sajandil on üha enam toetust leidnud kahe domeeniga evolutsioonimudel, mille järgi elusloodus aguneb  bakteriteks ja arhedeks ning eukarüoodid kujunesid välja arhede evolutsioonilises sugupuus, tõenäoliselt [[Asgardarchaeota|Asgardi arhede]] lähisugulastest. Kolme domeeni süsteem on siiski endiselt laialt kasutusel.{{lisa viide}} Eukarüootide päritolu seostatakse arhede hulka kuuluva [[peremeesrakk|peremeesraku]] ja bakteriaalse [[endosümbiont|endosümbiondi]] vastastikuse mõjuga, mille tulemusel kujunes välja [[mitokonder]]. [[Rakutuum]]a ja teiste rakustruktuuride kujunemise järjekord ja mehhanismid ning eukarüootide sugulussuhted arhede eri rühmadega on endiselt aktiivse uurimise all.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

===Võrdlus teiste domeenidega===

Allolev tabel võrdleb kolme domeeni olulisemaid omadusi.&lt;ref name=&quot;OEcka&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Omadus !! Arhed !! Bakterid !! Eukarüoodid
|-
| [[Rakumembraan]] || Peamiselt [[eeterside]]metega [[lipiidid]] || Peamiselt [[esterside]]metega lipiidid || Peamiselt estersidemetega lipiidid
|-
| [[Rakusein]] || Mitmesuguse koostisega; sageli valguline pinnakiht, mõnel rühmal [[pseudomureiin]], mõnel puudub || Enamasti [[peptidoglükaan]]ist rakusein || Mõnel rühmal rakusein, näiteks taimedel ja seentel
|-
| [[Geenistruktuur]] ja geenide avaldumine || Enamasti [[rõngaskromosoom]]; paljudel [[histoon]]itaolised valgud; [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i- ja [[translatsioon]]imehhanismid sarnanevad paljuski eukarüootide omadega || Enamasti rõngaskromosoom; transkriptsiooni- ja translatsioonimehhanismid erinevad arhede ja eukarüootide omadest || Mitu [[lineaarne kromosoom|lineaarset kromosoomi]]; transkriptsioonimehhanism sarnaneb arhede omaga
|-
| Raku sisestruktuur || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised [[membraanorganell]]id || Puuduvad membraaniga ümbritsetud tuum ja tüüpilised membraanorganellid || Olemas membraaniga ümbritsetud tuum ja membraanorganellid
|-
| [[Metabolism]] || Mitmekesine; [[metanogenees]] on teadaolevalt omane ainult arhedele; mõnel rühmal valguse kasutamine energiaallikana ilma [[klorofüll]]ipõhise fotosünteesita || Mitmekesine, sealhulgas [[fotosüntees]], [[aeroobne hingamine| aeroobne]] ja [[anaeroobne hingamine]], [[käärimine]] ja [[autotroofne ainevahetu]]s || Mitmekesine, sealhulgas [[rakuhingamine]], käärimine ja mõnel rühmal fotosüntees
|-
| [[Paljunemine]] || Peamiselt [[aseksuaalne paljunemine]], näiteks [[pooldumine]]; esineb [[horisontaalne geeniülekanne]] || Peamiselt aseksuaalne, näiteks pooldumine; esineb horisontaalne geeniülekanne || [[seksuaalne paljunemine|Seksuaalne]] ja aseksuaalne paljunemine
|}

Arhed on evolutsiooniliselt lähemas suguluses eukarüootidega, kuigi raku ehituselt sarnanevad nad rohkem bakteritega. Arhede ja eukarüootide sugulust näitab muu hulgas nende [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] [[replikatsioon]]is, transkriptsioonis ja translatsioonis osalevate molekulaarsete mehhanismide sarnasus.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;

Arhedele iseloomulik tunnus on nende rakumembraanides leiduvad [[eeterside]]metega lipiidid, mille ehitus erineb bakterite ja eukarüootide membraanilipiididest. Arhed erinevad teistest domeenidest ka oma ainevahetuse poolest: bioloogiline [[metanogenees]] ehk metaani tootmine ainevahetuse käigus on teadaolevalt omane ainult arhedele.&lt;ref name=&quot;NXjad&quot; /&gt;

==Morfoloogia==
Arhed on tavaliselt kera-, pulga-, spiraali- või plaadikujulised. Nende rakkude suurus varieerub märkimisväärselt: läbimõõt võib olla ligikaudu 0,1 [[mikromeeter|mikromeetrit]] (µm), kuid ulatuda ka üle 15 µm.&lt;ref name=&quot;5k65j&quot; /&gt;

Tuvastatud on ka erilise kujuga arhesid. Üks selline on liik ''[[Haloquadratum walsbyi]]'', mille rakud on lamedad, väga õhukesed ja ruudukujulised ning sisaldavad gaasivakuoole.&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot; /&gt; Arhede [[tsütoskelett]] sisaldab mitmesuguseid valke, näiteks [[aktiin]]i ja [[tubuliin]]i homolooge ([[krenaktiin]], CetZ). Selle ehitus ja mitmekesisus on suuresti ebaselge.{{Viide vajalik}}

Mõnd liiki arhed moodustavad [[agregaat]]e ehk rakuniite, mille pikkus võib ulatuda 200 mikromeetrini. Sellised arhed võivad olla [[biokile]]de olulised osalised.&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot; /&gt; 2001. aastal kirjeldati Saksamaal asuvast soost leitud mitmest [[mikroob]]iliigist koosnevat kooslust, milles arhede rakukogumid paiknesid bakterite moodustatud niitidel.&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot; /&gt;

==Ehitus, koostis ja elutegevus==
Arhede ja bakterite rakkudel on palju sarnasusi. Mõlemad on prokarüootsed rakud, millel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ja eukarüootsetele rakkudele iseloomulik membraaniga ümbritsetud [[organell]]ide süsteem. Arhede ja bakterite rakke ümbritseb tavaliselt ka [[rakukest]] või muu rakku kaitsev pinnakiht, kuid nende ehitus ja keemiline koostis on erinevad. Arhede [[plasmamembraan]] koosneb [[eeterlipiidid]]est, bakterite membraan aga [[esterside]]metega lipiididest.

Arhede rakukest ei sisalda bakteritele iseloomulikku [[peptidoglükaan]]i. Enamikku arhesid ümbritseb [[valk]]udest või [[glükoproteiinid]]est koosnev pinnakiht ehk [[S-kiht]]. Mõnede [[metanogeenid|metanogeensete]] arhede (seltsi ''[[Methanobacteriales]]'' liigid ja perekond ''[[Methanopyrus]]'') rakukest sisaldab peptidoglükaani asemel [[pseudomureiin]]i, mis on ehituselt sellega sarnane, kuid koostiselt erinev. Mõnel arhel, näiteks perekondade ''[[Thermoplasma]]'' ja ''[[Ferroplasma]]'' liikidel, jäik rakukest puudub. Arhede rakukest sarnaneb ühe membraani ja välismembraani puudumise poolest [[grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] rakukestaga, kuid nende koostis on erinev.&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot; /&gt;

Peaaegu kõigil uuritud arhedel on üks membraan ja puudub gramnegatiivsetele bakteritele iseloomulik [[välismembraan]] ja [[periplasmaatiline ruum]]. Erandiks on perekonna ''[[Ignicoccus]]'' liigid, millel on kaks membraani ja nende vahel paiknev ulatuslik ruum. Arhed võivad liikuda [[arhellum]]ite abil. Need sarnanevad funktsioonilt bakterite [[vibur]]itega, kuid erinevad neist ehituse poolest: arhellum on evolutsiooniliselt seotud bakterite IV tüüpi karvadega ja selle pöörlemist käitab [[ATP hüdrolüüs]], mitte [[prootonigradient]].

==Metabolism==
Arhede ainevahetus on väga mitmekesine. Neid saab liigitada energiaallika, [[elektronidoonor]]i ja süsinikuallika järgi. [[Fototroof]]id kasutavad energiaallikana päikesevalgust, [[litotroof]]id saavad elektrone anorgaanilistest ühenditest ja [[organotroof]]id orgaanilistest ühenditest. Süsinikuallika järgi eristatakse omakorda [[autotroof]]e, kes seovad anorgaanilist süsinikku, ja [[heterotroof]]e, kes kasutavad orgaanilisi süsinikuühendeid.

Litotroofid saavad energiat anorgaaniliste ühendite, näiteks vesiniku, väävliühendite, rauaühendite või ammoniaagi oksüdeerimisel. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse muu hulgas [[adenosiintrifosfaat|ATP]] tootmiseks. Nagu mitokondrites ja bakterites, toimub ATP süntees membraaniülese elektrokeemilise gradiendi ja [[ATP süntaas]]i vahendusel, kuid arhedel on selleks [[A-tüüpi ATP süntaas]] (A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;A&lt;sub&gt;O&lt;/sub&gt;), mis on evolutsiooniliselt lähedasem [[vakuolaarne V-tüüpi ATPaas|vakuolaarsele V-tüüpi ATPaasile]] kui [[mitokonder|mitokondrite]] [[F-tüüpi ATP süntaas]]ile.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt;

Arhedel pole teada [[klorofüll]]i abil toimuvat [[fotosüntees]]i. Mõned arhed suudavad siiski kasutada energiaallikana päikesevalgust. Näiteks perekonna ''[[Halobacterium]]'' liigid sisaldavad [[bakteriorodopsiin]]i, mis neelab valgust ja pumpab prootoneid läbi plasmamembraani. Tekkinud prootonigradiendi energiat kasutab rakk ATP tootmiseks.&lt;ref name=&quot;Schafer&quot; /&gt; Erinevalt klorofülliga [[fototroofia]]st ei ole selle süsteemiga seotud süsiniku sidumist.

Paljud [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]] on ühised arhedele, bakteritele ja eukarüootidele. See võib anda tunnistust nende radade varajasest kujunemisest organismide evolutsioonis ja nende biokeemilisest tõhususest.&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arhede metaboolse liigituse näiteid
|-
! Tüüp !! Energia või elektronide allikas !! Süsinikuallikas !! Näited
|-
| Fototroof || Päikesevalgus || Orgaanilised ühendid || ''[[Halobacterium]]''
|-
| Litotroof || Anorgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Ferroglobus]]'', ''[[Methanobacteria]]'' ja ''[[Pyrolobus]]''
|-
| Organotroof || Orgaanilised ühendid || Orgaanilised ühendid või anorgaanilise süsiniku sidumine || ''[[Pyrococcus]]'', ''[[Sulfolobus]]'' ja ''[[Methanosarcinales]]''
|}

Tabelis toodud rühmad ei välista üksteist: üks organism võib kuuluda korraga mitmesse metaboolsesse rühma. Näiteks võivad mõned arhed energia saamiseks kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi ühendeid. Seetõttu ei ole tabelis nimetatud perekondade ja muude taksonite kõik liigid tingimata ühesuguse ainevahetusega.

Paljud arhed kasutavad energiaallikana orgaanilisi ühendeid. Neid nimetatakse [[organotroof]]ideks. Kasutatavate ühendite seas on näiteks [[alkoholid]], [[äädikhape]] ja [[sipelghape]].&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot; /&gt;

Mõned anaeroobses keskkonnas, näiteks [[soo]]s, elavad arhed on [[metanogeen]]id. Nad toodavad metaani metanogeneesiks nimetatava ainevahetusprotsessi käigus. Klassikaline, energiat andev metanogenees on teadaolevalt omane ainult arhedele, kuid metaani tekkimist teiste mehhanismide kaudu on kirjeldatud ka mõnel bakteril, näiteks [[tsüanobakter]]itel.&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot; /&gt;

==Geneetika==

Arhedel on tavaliselt üks [[rõngaskromosoom]], millel on üks või mitu [[replikatsiooni alguspunkt]]i. Paljudel arhedel, eriti [[halofiil]]setel liikidel, on lisaks kromosoomile suured [[plasmiid]]id ([[megaplasmiid]]id), ja hõimkonnas ''Euryarchaeota'' on rakus sageli mitu genoomikoopiat.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt; Arhedes leidub ka väiksemaid plasmiide ehk kromosoomiväliseid DNA-molekule, mis võivad iseseisvalt paljuneda. Plasmiidid võivad arhede vahel üle kanduda näiteks rakkudevahelise füüsilise kontakti kaudu.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhesid nakatavad nii ühe- kui kaheahelalise DNA-genoomiga [[viirus]]ed. Enamik seni kirjeldatud [[arheviirus]]i on kaheahelalise DNA-ga. RNA-genoomiga arheviirusi ei ole seni isoleeritud, kuigi keskkonnaproovide [[metagenoom]]ides on neid tuvastatud. Arheviirustel on väga mitmekesine ja sageli omapärane kuju. Nende hulgas on näiteks pudeli-, tilga-, käävi-, spiraali- ja vardakujulisi viirusi ning konksjate otstega niitjaid vorme. Paljud morfoloogilised tüübid on viiruste seas ainulaadsed.&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot; /&gt;

Arhed erinevad geneetiliselt nii bakteritest kui ka eukarüootidest. Mõne 1990ndate lõpu võrdleva genoomiuuringu kohaselt sarnaneb 10–15% arhede kodeerivast järjestusest ainult teiste arhedega. Hilisem analüüs määras kindlaks 351 arhedele omast [[valguklaster|valguklastrit]], mille ülesanne on enamasti teadmata. Metanogeneesiga seotud geenid on omased metanogeensetele arhedele.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;

Arhedes, bakterites ja eukarüootides leidub ühise evolutsioonilise päritoluga valke. Need on seotud eelkõige [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], [[translatsioon]]i ja [[nukleotiid]]ide ainevahetusega.&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot; /&gt;

Arhede transkriptsioonil ja translatsioonil on ühiseid jooni nii bakterite kui ka eukarüootide vastavate protsessidega. Arhede [[RNA polümeraas]] sarnaneb ehituselt ja koostiselt suurel määral eukarüootide [[RNA polümeraas II|RNA polümeraasiga II]]. Ka transkriptsiooni alustamiseks vajalikud põhifaktorid, näiteks [[TATA-d siduv valk]] ([[TBP]]) ja [[transkriptsioonifaktor B]] ([[TFB]]), on [[homoloogia|homoloogsed]] eukarüootide vastavate valkudega. Samal ajal leidub arhede transkriptsiooni regulatsioonis ka bakteritega sarnaseid mehhanisme ja valke.&lt;ref name=&quot;Allers&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Arhed paljunevad mittesuguliselt [[rakujagunemine|rakujagunemise]], [[fragmentatsioon]]i või [[pungumine|pungumise]] teel. [[Meioos]]i ei toimu ja [[tütarrakk|tütarrakud]] saavad üldjuhul [[vanemrakk|vanemrakuga]] sama [[geneetiline materjal|geneetilise materjali]].&lt;ref name=&quot;Bergey&quot; /&gt; Arhed võivad siiski rakkude vahel DNA-d vahetada: näiteks ''[[Haloferax volcanii]]'' rakud moodustavad ajutisi [[tsütoplasmasild]]u ja võivad sulanduda, ''[[Sulfolobus acidocaldarius]]'' impordib pärast ultraviolettkiirguse kahjustust DNA-d teistelt rakkudelt.&lt;ref&gt;Naor, A., Gophna, U. 2013. Cell fusion and hybrids in Archaea: Prospects for genome shuffling and accelerated strain development for biotechnology. – ''Bioengineered'', 2013, 4(3): 126–129. [[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3669151/ Veebis.]] ...&lt;/ref&gt; Rakujagunemine toimub [[rakutsükkel|rakutsükli]] käigus. Kõigepealt toimub kromosoomi või kromosoomide kahekordistumine, seejärel eraldatakse tekkinud kromosoomikoopiad teineteisest ja lõpuks jaguneb rakk kaheks tütarrakuks.&lt;ref name=&quot;Bernander&quot; /&gt; Arhede rakutsüklis ja rakujagunemises esineb nii bakterite kui ka eukarüootidega sarnaseid jooni. Paljudel arhedel juhib jagunemist bakteritega homoloogne valk [[FtsZ]], [[TACK]]-superhõimkonna liikidel (näiteks ''[[Crenarchaeota]]'' ja [[Thaumarchaeota]]) aga eukarüootide [[ESCRT-III]]-ga homoloogne [[Cdv-süsteem]]. Mõnel arhel puuduvad mõlemad süsteemid.&lt;ref&gt;Caspi, Dekker 2018; Ithurbide jt 2022.&lt;/ref&gt;

Arhed ei moodusta bakterite [[endospoor]]idega võrreldavaid vastupidavaid puhkestruktuure ja ühelgi arhel ei ole seni kindlalt tõestatud spetsialiseeritud [[eos]]eid ega [[tsüst]]e. Mõned arhed võivad siiski stressi korral minna puhkeseisundisse: näiteks on liigil ''[[Haloferax volcanii]]'' kirjeldatud [[püsirakk]]ude (''persister cells'') teket.&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
===Elukeskkonnad===
Arhesid leidub väga mitmekesistes elukeskkondades. Hinnanguliselt moodustavad arhed ookeanide prokarüootsetest rakkudest üle 20%, süvaookeanis aga kuni poole.&lt;ref&gt;Karner, M. B., DeLong, E. F., Karl, D. M. Archaeal dominance in the mesopelagic zone of the Pacific Ocean. – ''Nature'', 2001, 409(6819): 507–510.&lt;/ref&gt; Kuni 1992. aastani, mil arhesid leiti külmast ookeanist, peeti neid obligatoorseteks ekstremofiilideks. Esimesena tuvastatud ja kirjeldatud arhed olid valdavalt ekstremofiilid. Mõned liigid elutsevad väga kuumades keskkondades, näiteks [[geiser|geisrites]], [[Must tossutaja|mustades tossutajates]] ja [[naftapuurauk]]udes. Kõrgeim teadaolev kasvutemperatuur on 122 °C (''[[Methanopyrus kandleri]]''). Arhesid leidub ka väga külmades paikades ning suure [[soolsus]]ega ja tugevalt [[keskkonna happelisus|happelistes]] või [[aluselisus|aluselistes]] vetes. Kõige happelisemas keskkonnas elutseb ''[[Picrophilus torridus]]'' (pH 0). Hiljem on leitud ka liike, kes elutsevad leebemates tingimustes, näiteks soos, [[raba]]s, [[kanalisatsioon]]is, mullas ja loomade seedetraktis.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

Ekstremofiilsed arhed liigitatakse sageli neljaks füsioloogiliseks rühmaks: soolalembesed, kuumalembesed, happelist keskkonda eelistavad ja aluselist keskkonda eelistavad arhed. Esineb ka arhesid, kes kuuluvad mitmesse rühma.&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot; /&gt;

===Roll aineringes===
Arhed osalevad oma ainevahetuse kaudu mitmesuguste [[keemiline element|keemiliste elementide]] biogeokeemilises ringetes, sealhulgas [[süsinikuringe]]s, [[lämmastikuringe]]s ja [[väävliringe]]s. Süsinikuringes on olulised [[metanogenees]] ja anaeroobne metaani oksüdeerimine, mida teevad anaeroobsed arhed. Viimast teevad [[metanotroof]]sed arhed ([[ANME]]) koos sulfaati redutseerivate bakteritega. Lämmastikuringes oksüdeerivad hõimkonna ''[[Thaumarchaeota]]'' arhed [[ammoniaak]]i nitritiks, ning nad on arvukad nii ookeanis kui ka mullas. Väävliga seotud arhed elavad enamasti kuumades keskkondades, happelembesed arhed võivad osaleda metallide [[leostumine|leostumises]]. Et metaan on [[kasvuhoonegaas]], mõjutavad metanogeenid ja metanotroofsed arhed ka [[kasvuhoonegaaside heide]]t.&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot; /&gt;

==Tähtsus tehnoloogias ja tööstuses==
[[Molekulaarbioloogia]]s on eriti kasulikuks osutunud ekstremofiilsed arhed, kellest eraldatud [[ensüüm]]id taluvad kõrgeid temperatuure ning mõnel juhul ka väga happelist või aluselist keskkonda.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt; Arhedelt saadud kuumataluvaid [[DNA polümeraas]]e kasutatakse näiteks [[polümeraasi ahelreaktsioon]]is (PCR), mille abil paljundatakse DNA lõike. Kuumataluvaid ensüüme kasutatakse ka toiduainetööstuses, näiteks väiksema [[laktoos]]isisaldusega piima ja [[vadak]]u tootmisel.&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot; /&gt;

Et mõned arhede ensüümid on eriti stabiilsed, on nende struktuuri ja toimemehhanisme lihtsam uurida kui vähem stabiilseid ensüüme. Arhedelt pärit ensüümide ja nende homoloogide uurimine aitab mõista ka bakterite ja eukarüootide vastavate ensüümide ehitust ja talitlust.&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot; /&gt;

[[Biotehnoloogia]]s kasutatakse lisaks eraldatud ensüümidele ka arhede endi ainevahetusprotsesse. Metaani tootvad arhed osalevad [[reoveepuhastus|reovee puhastamises]] ja [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] anaeroobses lagundamises, mille saadusena tekib [[biogaas]].&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot; /&gt; Arhed toodavad ka antimikroobseid ühendeid, sealhulgas [[arheotsiinid|arheotsiine]], mis pärsivad teiste arhede kasvu. Nende ühendite võimalikku kasutamist antimikroobsete ainetena uuritakse.&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot; /&gt;

Arhede biotehnoloogiline kasutamine on seni olnud suhteliselt piiratud, kuid nende ensüümidel ja ainevahetusprotsessidel on märkimisväärne tööstuslik potentsiaal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Woese1&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese C |title=The universal ancestor |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=95 |issue=12 |pages=6854–9 |date=1998 |pmid=9618502 |url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9618502 |doi=10.1073/pnas.95.12.6854 |pmc=22660|bibcode = 1998PNAS...95.6854W |issn=0027-8424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavicchioli|first1=R|title=Archaea- timeline of the third domain|journal=Nature Reviews Microbiology|date=2011|volume=9|issue=1|pages=51–61|url=http://www.nature.com/nrmicro/journal/v9/n1/full/nrmicro2482.html|pmid=21132019|doi=10.1038/nrmicro2482}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schafer&quot;&gt;{{cite journal |author=Schäfer G |author2=Engelhard M |author3=Müller V |title=Bioenergetics of the Archaea |journal=Microbiol. Mol. Biol. Rev. |volume=63 |issue=3 |pages=570–620 |date=1999|pmid=10477309 |pmc=103747 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10477309}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Allers&quot;&gt;{{cite journal |author=Allers T |author2=Mevarech M |title=Archaeal genetics&amp;nbsp;— the third way |journal=Nature Reviews Genetics |volume=6 |issue=1 |pages=58–73 |date=2005 |pmid=15630422 |doi=10.1038/nrg1504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bergey&quot;&gt;{{cite book |title=Bergey's Manual of Systematic Bacteriology |last=Krieg |first=N |date=2005 |publisher=Springer |location=US |isbn=978-0-387-24143-2 |pages=21–6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bernander&quot;&gt;{{cite journal |author=Bernander R |title=Archaea and the cell cycle |journal=Mol. Microbiol. |volume=29 |issue=4 |pages=955–61 |date=1998 |pmid=9767564 |doi=10.1046/j.1365-2958.1998.00956.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmitz-RA&quot;&gt;{{cite journal |author=Bang C | author2=Schmitz RA |title=Archaea associated with human surfaces: not to be underestimated |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume= 39|issue= 5|pages= 631–48|date=2015 |pmid=25907112 |doi=10.1093/femsre/fuv010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Baker2003&quot;&gt;{{Cite journal | date = 2003 | title = Microbial communities in acid mine drainage | journal = FEMS Microbiology Ecology | volume = 44 | issue = 2 | pages = 139–152 | doi = 10.1016/S0168-6496(03)00028-X | url = http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1016/S0168-6496(03)00028-X | author1 = Baker, B. J | author2 = Banfield, J. F | pmid = 19719632 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba73i&quot;&gt;{{cite journal |author=Pace NR |title=Time for a change |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-05-18_441_7091/page/288 |journal=Nature |volume=441 |issue=7091 |page=289 |date=2006 |pmid=16710401 |doi=10.1038/441289a|bibcode = 2006Natur.441..289P}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQmdd&quot;&gt;{{cite book |title=Brock Biology of Microorganisms | date=2006| author=Madigan MT| author2=Martino JM | edition=11th |page=136 |publisher=Pearson |isbn=0-13-196893-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5ukw&quot;&gt;{{cite journal |author=Staley JT |title=The bacterial species dilemma and the genomic-phylogenetic species concept |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1475 |pages=1899–909 |date=2006 |pmid=17062409 |doi=10.1098/rstb.2006.1914 |pmc=1857736}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMSqW&quot;&gt;{{cite journal|author=Woese C|author2= Fox G |title=Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=74 |issue=11 |pages=5088–90 |date=1977 |pmid=270744 |pmc=432104 |doi=10.1073/pnas.74.11.5088|bibcode = 1977PNAS...74.5088W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uf2zy&quot;&gt;{{cite journal |author=Zuckerkandl E |author2=Pauling L |title=Molecules as documents of evolutionary history |url=https://archive.org/details/journal-of-theoretical-biology_1965-03_8_2/page/357 |journal=J. Theor. Biol. |volume=8 |issue=2 |pages=357–66 |date=1965 |pmid=5876245 |doi=10.1016/0022-5193(65)90083-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY3zx&quot;&gt;{{cite journal |author=Huber H |author2= Hohn MJ |author3=Rachel R |author4= Fuchs T |author5=Wimmer VC |author6=Stetter KO |title=A new phylum of Archaea represented by a nanosized hyperthermophilic symbiont |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-05-02_417_6884/page/26 |journal=Nature |volume=417 |issue=6884 |pages=27–8 |date=2002 |pmid=11986665 |doi=10.1038/417063a|bibcode = 2002Natur.417...63H}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xU6um&quot;&gt;{{cite journal |author=Schopf J |title=Fossil evidence of Archaean life |url=http://www.journals.royalsoc.ac.uk/content/g38537726r273422/fulltext.pdf |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B |volume=361 |issue=1470 |pages=869–85 |date=2006 |pmid=16754604 |doi=10.1098/rstb.2006.1834 |format=PDF |pmc=1578735 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOp5c&quot;&gt;{{cite journal |author=Chappe B |author2=Albrecht P |author3=Michaelis W |title=Polar Lipids of Archaebacteria in Sediments and Petroleums |url=https://archive.org/details/sim_science_1982-07-02_217_4554/page/64 |journal=Science |volume=217 |issue=4554 |pages=65–66 |date=1982 |pmid=17739984 |doi=10.1126/science.217.4554.65|bibcode = 1982Sci...217...65C}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p796W&quot;&gt;{{cite journal |author=Woese CR |author2= Gupta R |title=Are archaebacteria merely derived 'prokaryotes'? |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_january-1-8-1981_289_5793/page/95 |journal=Nature |volume=289 |issue=5793 |pages=95–6 |date=1981 |pmid=6161309 |doi=10.1038/289095a0|bibcode = 1981Natur.289...95W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEcka&quot;&gt;Willey JM, Sherwood LM, Woolverton CJ (2008). ''Microbiology'' 7th ed. , Ch. 19 pp.&amp;nbsp;474–475&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NXjad&quot;&gt;{{cite journal|last1=Deppenmeier|first1=U|title=The unique biochemistry of methanogenesis|journal=Prog Nucleic Acid Res Mol Biol|date=2002|volume=71|pages=223–283|pmid=12102556|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12102556|doi=10.1016/s0079-6603(02)71045-3|series=Progress in Nucleic Acid Research and Molecular Biology|isbn=9780125400718}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5k65j&quot;&gt;Barns, Sue and Siegfried, Burggraf (1997). [https://web.archive.org/web/20120502154306/http://tolweb.org/Crenarchaeota/9 Crenarchaeota]. Version 1 January 1997. in ''The Tree of Life Web Project''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVlZf&quot;&gt;{{cite journal |author=Stoeckenius W |title=Walsby's square bacterium: fine structure of an orthogonal procaryote |journal=J. Bacteriol. |volume=148 |issue=1 |pages=352–60 |date=1981|pmid=7287626 |url=http://jb.asm.org/content/148/1/352.long |pmc=216199}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOt9S&quot;&gt;{{cite journal |author=Hall-Stoodley L |author2=Costerton JW |author3=Stoodley P |title=Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases |journal=Nature Reviews Microbiology |volume=2 |issue=2 |pages=95–108 |date=2004 |pmid=15040259 |doi=10.1038/nrmicro821}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKNqe&quot;&gt;{{cite journal |author=Rudolph C |author2=Wanner G |author3=Huber R |title=Natural communities of novel archaea and bacteria growing in cold sulfurous springs with a string-of-pearls-like morphology |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=67 |issue=5 |pages=2336–44 |date=2001 |pmid=11319120 |pmc=92875 |doi=10.1128/AEM.67.5.2336-2344.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ImNYI&quot;&gt;{{cite journal |author=Rachel R |author2=Wyschkony I |author3=Riehl S |author4= Huber H |title=The ultrastructure of Ignicoccus: evidence for a novel outer membrane and for intracellular vesicle budding in an archaeon |journal=Archaea |volume=1 |issue=1 |pages=9–18 |date=2002 |pmid=15803654 |doi=10.1155/2002/307480 |pmc=2685547}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K5RGd&quot;&gt;{{cite journal |author=Romano A |author2=Conway T |title=Evolution of carbohydrate metabolic pathways |url=https://archive.org/details/sim_research-in-microbiology_july-september-1996_147_6-7/page/448 |journal=Res Microbiol |volume=147 |issue=6–7 |pages=448–55 |date=1996 |pmid=9084754 |doi=10.1016/0923-2508(96)83998-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cPsD4&quot;&gt;{{cite journal |author=Klocke M |author2=Nettmann E |author3=Bergmann I |title=Characterization of the methanogenic Archaea within two-phase biogas reactor systems operated with plant biomass |journal=Syst. Appl. Microbiol. |date=2008 |pmid=18501543 |doi=10.1016/j.syapm.2008.02.003 |volume=31 |pages=190–205 |issue=3 |display-authors=etal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDt2v&quot;&gt;{{cite journal |author=Koch A |title=How did bacteria come to be? |journal=Adv Microb Physiol |volume=40 |pages=353–99 |date=1998 |pmid=9889982 |doi=10.1016/S0065-2911(08)60135-6|series=Advances in Microbial Physiology |isbn=978-0-12-027740-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yBf3i&quot;&gt;{{cite journal |author=Schleper C |author2=Holz I |author3=Janekovic D |author4=Murphy J |author5=Zillig W |title=A multicopy plasmid of the extremely thermophilic archaeon Sulfolobus effects its transfer to recipients by mating |journal=J. Bacteriol. |volume=177 |issue=15 |pages=4417–26 |date=1995|pmid=7635827 |url=http://jb.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=7635827 |pmc=177192}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLwCd&quot;&gt;{{cite journal |author=Werner F |title=Structure and function of archaeal RNA polymerases |journal=Mol. Microbiol. |volume=65 |issue=6 |pages=1395–404 |date=september 2007 |pmid=17697097 |doi=10.1111/j.1365-2958.2007.05876.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MxLOm&quot;&gt;{{cite journal |author=Aravind L |author2=Koonin EV |title=DNA-binding proteins and evolution of transcription regulation in the archaea |journal=Nucleic Acids Res. |volume=27 |issue=23 |pages=4658–70 |date=1999 |pmid=10556324 |url=http://nar.oxfordjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10556324 |doi=10.1093/nar/27.23.4658 |pmc=148756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xwaRl&quot;&gt;{{cite journal |author=Onyenwoke RU |author2=Brill JA |author3=Farahi K |author4=Wiegel J |title=Sporulation genes in members of the low G+C Gram-type-positive phylogenetic branch ( Firmicutes) |url=https://archive.org/details/archives-of-microbiology_2004-10_182_2-3/page/182 |journal=Arch. Microbiol. |volume=182 |issue=2–3 |pages=182–92 |date=2004 |pmid=15340788 |doi=10.1007/s00203-004-0696-y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3fJnt&quot;&gt;{{cite journal |author=Breithaupt H |title=The hunt for living gold. The search for organisms in extreme environments yields useful enzymes for industry |journal=EMBO Rep. |volume=2 |issue=11 |pages=968–71 |date=2001 |pmid=11713183 |doi =10.1093/embo-reports/kve238 |pmc=1084137}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTeFh&quot;&gt;{{cite journal |author=Jenney FE |author2=Adams MW |title=The impact of extremophiles on structural genomics (and vice versa) |journal=Extremophiles |volume=12 |issue=1 |pages=39–50 |date=2008 |pmid=17563834 |doi=10.1007/s00792-007-0087-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWQRR&quot;&gt;{{cite journal |author=Schiraldi C |author2=Giuliano M |author3=De Rosa M |title=Perspectives on biotechnological applications of archaea |journal=Archaea |volume=1 |issue=2 |pages=75–86 |date=2002 |pmid=15803645 |doi=10.1155/2002/436561 |pmc=2685559}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yD2M&quot;&gt;{{cite book | author = Shand RF | author2 = Leyva KJ | chapter = Archaeal Antimicrobials: An Undiscovered Country | editor = Blum P | title = Archaea: New Models for Prokaryotic Biology | publisher = Caister Academic Press | date = 2008 | isbn = 978-1-904455-27-1}}&lt;/ref&gt;
}}


==Kirjandus==
*Woese, C. R.; Fox, G. E. Phylogenetic structure of the prokaryotic domain: the primary kingdoms. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1977, 74(11), 5088–5090. 
*Woese, C. R.; Kandler, O.; Wheelis, M. L. Towards a natural system of organisms: proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 1990, 87(12): 4576–4579.
*Albers, S.-V., Meyer, B. H. The archaeal cell envelope. – ''Nature Reviews Microbiology'', 2911, 9: 414–426.
*Poweleit, N., Ge, P., Nguyen, H. H., Ogorzalek Loo, R. R., Gunsalus, R. P. &amp; Zhou, Z. H. 2016. CryoEM structure of the ''Methanospirillum hungatei'' archaellum reveals structural features distinct from the bacterial flagellum and type IV pilus. – ''Nature Microbiology'', 2016, 2, 16222.
*Baker, B. J. jt. Diversity, ecology and evolution of Archaea. – ''Nature Microbiology'', 2020, 5, lk 887–900. 
*Rinke, C. jt. A standardized archaeal taxonomy for the Genome Taxonomy Database. – ''Nature Microbiology'', 2021, 6, 946–959.
*Meyer, B. H., Albers, S.-V., Eichler, J. &amp; Aebi, M. Archaea. – Varki, A., Cummings, R. D., Esko, J. D. jt (toim). ''Essentials of Glycobiology'', 4. trükk,  Cold Spring Harbor Laboratory Press 2022, ptk 22.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archaea}}
*[http://www.tpu.ee/~toenu/lood/eusymart.htm Eukarüootide genoomi kujunemise ökoloogiline taust]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=140 Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast]

{{Prokarüootide hõimkonnad}}

[[Kategooria:Arhed| ]]</text>
      <sha1>6eshyqjl7rynzee5bwfbqek20s4yls1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniel Goleman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13386</id>
    <revision>
      <id>7265302</id>
      <parentid>6959920</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:26:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265302</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2219" sha1="e8ncm5xmu7ml0myk0zuk3sx5t69qn9h" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:Daniel Goleman.jpg|thumb|Daniel Goleman (2009)]]

'''Daniel Goleman''' (sündinud [[1946]] [[California]]s [[Stockton (California)|Stockton]]is) on [[USA]] [[psühholoog]], [[emotsionaalne intelligentsus|emotsionaalse intelligentsuse]] (tundetarkuse) kontseptsiooni propageerija.

Ta on saanud [[doktorikraad]]i [[Harvardi ülikool]]ist. Ta oli Harvardi ülikooli [[kliiniline psühholoogia|kliinilise psühholoogia]] õppejõud, toimetas ajakirja ''[[Psychology Today]]'' ning on aastaid toimetanud ajalehe ''[[New York Times]]'' [[psühholoogia]] ja [[neuroteadused|neuroteaduste]] rubriiki.

Ta sai kuulsaks [[1995]] ilmunud raamatuga &quot;Emotsionaalne intelligentsus&quot;. Selles rõhutab ta, et [[akadeemiline võimekus|akadeemilise võimekuse]] ([[IQ]]) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa [[emotsioonid]]ega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: [[algatusvõime]], [[empaatia]], [[kohanemine (psühholoogia)|kohanemine]] ja [[veenvus]].

Goleman pakub emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas parema suhtlemise kaudu töötulemusi parandada.

== Teosed ==
* ''The Meditative Mind'' ([[1989]])
* ''Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ'' ([[1995]]; [[eesti keel]]es: ''Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ'', [[2000]], tõlkinud [[Inga Koppel]], [[Mari-Ann Mändoja]], [[Viivi Verrev]] ja [[Piret Viilu]])
* ''Vital Lies, Simple Truth'' ([[1996]])
* ''Working with Emotional Intelligence'' ([[1998]]; eesti keeles ''Töö emotsionaalse intelligentsusega: Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine'', [[2001]], tõlkinud [[Aivo Roos]])
* ''Primal Leadership: Realizing the Power of Emotional Intelligence'' ([[2002]]; kaasautorid R. Boyatzis ja A. McKee)
* ''Destructive Emotions: How We Can Overcome Them'' ([[2003]])

==Välislingid==
*[[Jüri Allik]]u [http://www.psych.ut.ee/~jyri/ee/ei.htm kriitiline artikkel]

{{JÄRJESTA:Goleman, Daniel}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>e8ncm5xmu7ml0myk0zuk3sx5t69qn9h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keemiliste ainete loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14014</id>
    <revision>
      <id>7265243</id>
      <parentid>7255473</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:25:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7265243</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9932" sha1="g85l4e1jjzaklrmepyvwjd5sj6mpilk" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Keemiline aine|keemilisi aineid]].

{{tähed}}

==#==
*[[1,1-dietoksüetaan]]
*[[1,2-dikloroetaan]]
*[[1,2-etaandiool]]
*[[1,3-butadieen]]
*[[1,3-dikloropropeen]]
*[[1,4-butaandiool]]
*[[2-etüülheksanool]]
*[[2-fenetüülbensoehape]]
*[[2-metüül-2-buteen]]
*[[3,4-dihüdroksüfenüülalaniin]]
*[[3-bensülideenftaliid]]
*[[3-(dimetüülamino)propüülkloriid]]
*[[3-hüdroksübensüülalkohol]]
*[[4-hüdroksübensüülalkohol]]
*[[5-dibensosuberenoon]]
*[[7-dehüdrokolesterool]]

==A==
*[[abietiinhape]]
*[[abirateroon]]
*[[abstsiishape]]
*[[adeniin]]
*[[adenosiin]]
*[[adenosiindifosfaat]]
*[[adenosiinmonofosfaat]]
*[[adenosiintrifosfaat]]
*[[adipiinhape]]
*[[adrenaliin]]
*[[aflatoksiinid]]
*[[agar-agar]] (E 406)
*[[akridiin]]
*[[akrihhiin]]
*[[akroleiin]]
*[[akrüülamiid]]
*[[aktiin]]
*[[alaniin]]
*[[alfametüülfentanüül]] 
*''α''-tokoferool ([[E-vitamiin]])
*[[algiinhapped]]
*[[allüülkloriid]]
*[[alumiiniumkaaliumsulfaat]]
*[[alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat]] (maarjajää, maarjas, alaun E 522)
*[[alumiiniumkloriid]]
*[[alumiiniumoksiid]]
*[[amfetamiin]]
*[[amiodaroon]]
*[[amitriptüliin]]
*[[ammoniaak]]
*[[ammooniumdikromaat]]
*[[ammooniumfosfaat]] (E 517)
*[[ammooniumhüdroksiid]]
*[[ammooniumkloriid]]
*[[ammooniumperkloraat]]
*[[amoksitsilliin]]
*[[aniliin]]
*[[antrakinoon]]
*[[askorbiinhape]]
*[[asparagiinhape]] 
*[[aspartaam]]
*[[aspiriin]]
*[[atseetaldehüüd]]
*[[atseetanhüdriid]]
*[[atsetoon]]
*[[atsetüleen]]
*[[atsetüülkloriid]]
*[[atsetüülkoliin]]
*[[atsetüültselluloos]]

==B==
*[[baariumhüdroksiid]]
*[[baariumsulfaat]]
*[[bakeliit]]
*[[BCX4430]]
*[[beetakaroteen]] (E 160a)
*[[benseen]]
*[[bensoehape]] (E 210)
*[[bensopüreen]]
*[[bensüülkloriid]]
*[[bensoüülperoksiid]]
*[[bevatsisumaab]]
*[[biotiin]] (H-vitamiin, koensüüm R)
*[[bisfenool A]]
*[[bombükool]]
*[[boorhape]]
*[[botuliin]]
*[[brintsidofoviir]]
*[[butanool]]
*[[butüülhüdroksüanisool]] (E 320)
*[[butüülhüdroksütolueen]] (E 321)

==C==
*[[C-vitamiin]] (E 300)

==D==
*[[DDT]]
*[[dekaan (süsivesinik)|dekaan]]
*[[dekanool]]
*[[dekstrometorfaan]]
*[[desoksüribonukleiinhape]] (DNA)
*[[desoksüriboos]]
*[[desomorfiin]]
*[[Dessi-Martini perjodinaan]]
*[[di(2-etüülheksüül)ftalaat]]
*[[diaminopimeliinhape]]
*[[diatsetüüldihüdromorfiin]]
*[[dibroom]]
*[[dienestrool]]
*[[dietüüleeter]] (eeter)
*[[dietüülstilbestrool]]
*[[difenüül]] (E 230)
*[[difluor]]
*[[dihapnik]]
*[[dihüdrotahhüsterool]] 
*[[dijood]]
*[[dikamba]]
*[[dikloor]]
*[[dilämmastik]]
*[[dilämmastikoksiid]]
*[[dimenhüdrinaat]]
*[[dimetüülaniliin]]
*[[dimetüültrüptamiin]]
*[[dioksaan]]
*[[dioksiinid]]
*[[di-tert-butüüldikarbonaat|di-''tert''-butüüldikarbonaat]]
*[[divesinik]]
*[[dopamiin]]

==E==
*[[elavhõbe(II)tiotsüanaat]]
*[[eosiin]]
* [[etaan]]
*[[etaanhape]]
*[[etanool]]
*[[etkloorvünool]]
*[[etüleen]]
*[[etüleenvinüülatsetaat]]
*[[etünüülöstradiool]]
*[[etüülatsetaat]]
*[[Evansi sinine]]

==F==
*[[farnesool]]
*[[favipiraviir]]
*[[fenatsetiin]]
*[[fenibut]]
*[[fenool]]
*[[fenoolftaleiin]]
*[[fenotiasiin]]
*[[fenüüläädikhape]]
*[[fluoksetiin]]
*[[fluorestseiin]]
*[[formaldehüüd]]
*[[formaliin]]
*[[formamiid]]
*[[fosforhape]]
*[[fosgeen]]
*[[fruktoos]]
*[[ftaalanhüdriid]]
*[[furaan]]
*[[furfurool]]
*[[furosemiid]]

==G==
*[[galaktoos]]
*[[galaktoosdiatsetoniid]]
*[[galliumarseniid]]
*[[γ-butürolaktoon]]
*[[gammahüdroksübutüraat]] (GHB, korgijook)
*[[genisteiin]]
*[[geosmiin]]
*[[geraniool]]
*[[ginkgoliid B]]
*[[glutamiinhape]] (E 620)
*[[glutatioon]]
*[[glüfosaat]]
*[[glükoos]]
*[[glükoos-6-fosfaat]]
*[[glükuroonhape]]
*[[glütserool]]
*[[glütsiin]]
*[[grafiit]]
*[[guaniin]]

==H==
*[[haloperidool]]
*[[halotaan]]
*[[heksaan]]
*[[heksajodobenseen]]
*[[heksanool]]
*[[hekseen]]
*[[hemoglobiin]]
*[[heptaan]]
*[[heptanool]]
*[[heroiin]]
*[[histamiin]]
*[[histidiin]]
*[[homosidrunhape]]
*[[hõbejodiid]]
*[[hüdrasiin]]

==I==
*[[ibuprofeen]]
*[[imidasool]]
*[[imipramiin]]
*[[indometatsiin]]
*[[indool]]
*[[indool-3-äädikhape]]
*[[inositool]]
*[[ipriit]]
*[[isobutaan]]
*[[isobuteen]]
*[[isopreen]]
*[[isopropüülalkohol]]
*[[isosorbiid]]
*[[isotretinoiin]]

==J==
*[[jonoon]]
&lt;!--*[[jää]]--&gt;

==K==
*[[kaadmiumkollane]]
*[[kaaliumfosfaat]] (E 340)
*[[kaaliumhüdroksiid]] (E 525)
*[[kaaliumkarbonaat]]
*[[kaaliumkloriid]]
*[[kaaliumnitraat]]
*[[kaaliumpermanganaat]]
*[[kaaliumtsüaniid]]
*kaltsiferool ([[D-vitamiin]])
*[[kaltsiumhüdriid]]
*[[kaltsiumhüdroksiid]] (E 526)
*[[kaltsiumkarbonaat]]
*[[kaltsiumkloriid]] (E 509)
*[[kaltsiumoksiid]]
*[[kaltsiumsulfiid]]
*[[kaneelaldehüüd]]
*[[kannabionool]]
*[[karbamiid]]
*[[karnitiin]]
*[[karrageen]] (E 407)
*[[keedusool]]
*[[ketamiin]]
*[[kiniin]]
*[[kitiin]]
*[[kloor]]
*[[kloordioksiid]]
*[[kloorlubi]]
*[[kloroform]]
*[[klorofüll]]
*[[klorokviin]]
*[[klorometüülmetüüleeter]]
*[[kloropreen]]
*[[kodeiin]]
*[[kofeiin]]
*[[kokaiin]]
*[[kolesterool]]
*[[koliin]]
*[[kortikosteroon]]
*[[kreatiin]]
*[[krisotiniib]]
*[[kroomhüdroksiidroheline]]
*[[krotüülalkohol]]
*[[ksantaan]] ehk ksantaankummi (E 415)
*[[ksanteen]]
*[[ksantiin]]
*[[ksantoon]]
*[[kumariin]]
*[[kurkumiin]]
*[[kusihape]]

==L==
*[[laktoos]]
*[[lamivudiin]]
*[[letsitiin]] (E 322)
*[[leutsiin]]
*[[levodopa]]
*[[liitiumhüdriid]]
*[[liitiumhüdroksiid]]
*[[liitiumkloriid]]
*[[limoneen]]
*[[linalool]]
*[[lipoehape]]
*[[L-karnitiin]]
*[[LSA]]
*[[luteiin]] ehk ksantofüll (E 161b)
*[[lämmastik]]
*[[lämmastikhape]]
*[[lämmastikushape]]
*[[lükopeen]] (E 160d)
*[[lüsergiinhappe dietüülamiid]] (LSD)
*[[lüsiin]]

==M==
*[[magneesiumbromiid]]
*[[magneesiumhüdroksiid]]
*[[magneesiumkarbonaat]]
*[[magneesiumkloriid]] (E 511)
*[[magneesiumoksiid]]
*[[magneesiumsulfaat]]
*[[maitansiin]]
*[[malahhiitroheline]]
*[[maloonhape]]
*[[maltoos]]
*[[mannoos]]
*[[MDMA]]
*[[meflokviin]]
*[[melatoniin]]
*[[meldoonium]]
*[[mentool]]
*[[meskaliin]]
*[[metadoon]]
*[[metallüülkloriid]]
*[[metamfetamiin]]
*[[metaan]]
*[[metaanhape]]
*[[metanool]]
*[[metioniin]]
*[[metüleenkloriid]]
*[[metüülmaloonhape]]
*[[metüüloranž]]
*[[metüültert-butüüleeter]]
*[[modafiniil]]
*[[molübdeendisulfiid]]
*[[morfiin]]
*[[muskariin]]
*[[muskimool]]

==N==
*[[naatrium]]
*[[naatriumatsetaat]] ehk naatriumetanaat (E 262)
*[[naatriumdodetsüülsulfaat]] ehk naatriumlaurüülsulfaat
*[[naatriumfluoriid]]
*[[naatriumfosfaat]] (E 339)
*[[naatriumhüdriid]]
*[[naatriumhüdroksiid]] (E 524)
*[[naatriumkarbonaat]]
*[[naatriumkloriid]]
*[[naatriumklorit]]
*[[naatriumnitraat]] (E 251)
*[[naatriumnitrit]] (E 250)
*[[naatriumortofenüülfenool]] (E 232)
*[[naatriumpermanganaat]] 
*[[naatriumsulfaat]]
*[[naatriumvesinikglutamaat]] (E 621)
*[[naatriumvesinikkarbonaat]]
*[[nafion]]
*[[naftaleen]]
*[[naloksoon]]
*[[naltrindool]]
*[[naprokseen]]
*[[N-bromosuksiinimiid]]
*[[N-butüülliitium]]
*[[nikotiin]]
*[[ninhüdriin]]
*[[nitroglütseriin]]
*[[N,N-dimetüülaniliin]]
*[[nonaan]]
*[[nonanool]]
*[[noradrenaliin]]
*[[nortriptüliin]]

==O==
*[[oksütotsiin]]
*[[oktaan]]
*[[oktanool]]
*[[olansapiin]]
*[[olehape]]
*[[oleiinhape]]
*[[ortofenüülfenool]] (E 231)
*[[osoon]] (trihapnik)

==P==
*[[palderjanhape]]
*[[palmitiinhape]]
*[[panitumumaab]]
*[[pantoteenhape]]
*[[paratsetamool]]
*[[pasopaniib]]
*[[pektiin]] (E 440)
*[[pentaan]]
*[[pentanool]]
*[[pentetrasool]]
*[[perkloorhape]]
*[[perüleenviolett]]
*[[piimhape]]
*[[pikriinhape]]
*[[plii(II)oksiid]]
*[[podofüllotoksiin]]
*[[polüstüreen]]
*[[polütetrafluoroetüleen]]
*[[polüisotsüanuraat]]
*[[polüvinüülatsetaat]]
*[[prenool]]
*[[prenüülkloriid]]
*[[proflaviin]]
*[[propanool]]
*[[propüleenglükool]]
*[[psilotsübiin]]
*[[puriin]]
*[[purpuriin]]
*[[püridiin]]
*[[pürimidiin]]

==R==
*[[raske vesi]]
*[[raud]]
*[[raud(II)oksiid]]
*[[raud(II)sulfaat]]
*[[raud(III)oksiid]]
*[[raud(III)sulfaat]]
*[[resasuriin]]
*[[retinool]] ([[A-vitamiin]])
*[[ribonukleiinhape]] (RNA)
*[[rilusool]]
*[[ritsiin]]
*[[rivanool]]
*[[rofekoksiib]]
*[[ränidioksiid]]

==S==
*[[sahharoos]]
*[[salitsiin]]
*[[salitsüülaldehüüd]]
*[[salitsüülalkohol]]
*[[salitsüülhape]]
*[[saltser]] (tsinkkloriid)
*[[salvinoriin A]]
*[[sariin]]
*[[seriin]]
*[[serotoniin]]
*[[sertraliin]]  
*[[sfingolipiid]]
*[[sidrunhape]]
*[[silikageel]]
*[[sinihape]]
*[[sipelghape]]
*[[solaniin]]
*[[sorbiinhape]] (E 200)
*[[spinellkollane]]
*[[stearhape]]
*[[streptomütsiin]]
*[[stüreen]]
*[[sunitiniib]]
*[[süsihape]]
*[[süsihappegaas]] (süsinikdioksiid)

== Z ==
*[[zeaksantiin]]

==T==
*[[tauriin]]
*[[teemant]]
*[[teobromiin]]
*[[tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]]
*[[tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]]
*[[testosteroon]]
*[[tetraetüülplii]]
*[[tetrahüdrofuraan]]
*[[tetrahüdrokannabinool]]
*[[tetraklorometaan]]
*[[tetrodotoksiin]]
*[[tiabendasool]] (E 233)
*[[tiamiin]] (B&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;-vitamiin)
*[[titaan(IV)oksiid]]
*[[tolueen]]
*[[tramadool]]
*[[treoniin]]
*[[triatsetüültselluloos]]
*[[trotüül]]
*[[tselluloos]]
*[[tsementiit]]
*[[tseruleum]]
*[[tsetuksimaab]]
*[[tsinkkaaliumkromaat]]
*[[tsinkkromaat]]
*[[tsitraal]]
*[[tsüaan]]
*[[tsükliline adenosiinmonofosfaat]]
*[[tsüklobarbitaal]]
*[[tsükloheksanool]]
*[[tsüklohekseen]]
*[[tsüklopentadieen]]
*[[tsüsteiin]]
*[[tsütidiin]]
*[[tujoon]]
*[[tärklis]]
*[[tümiin]]
*[[tümokinoon]]
*[[tümoolsinine]]
*[[tümosiin]]
*[[türoksiin]]
*[[türosiin]]

==U==
*[[urotropiin]]

==V==
*[[valge fosfor]]
*[[valge tina]]
*[[valiin]]
*[[varfariin]]
*[[vasksulfaat]]
*[[vaskvitriol]]
*[[vesi]]
*[[vesinik]]
*[[vesinikbromiid]]
*[[vesinikbromiidhape]]
*[[vesinikjodiidhape]]
*[[vesinikfluoriidhape]]
*[[vesinikkloriid]]
*[[vesinikkloriidhape]]
*[[vesinikperoksiid]]
*[[vesiniksulfiid]]
*[[vingugaas]]
*[[vinüülkloriid]]
*[[väävel]]
*[[vääveldioksiid]]
*[[väävelhape]]

==Ö==
*[[östradiool]]

==Ü==
*[[üliraske vesi]]

[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Keemilised ained| Keemiliste ainete loend]]
[[Kategooria:Keemia loendid]]</text>
      <sha1>g85l4e1jjzaklrmepyvwjd5sj6mpilk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Julius Kuperjanov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14935</id>
    <revision>
      <id>7265364</id>
      <parentid>7258021</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265364</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48046" sha1="g3rue7c79h99jfaf3knqe1zzah3cz4k" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Nimi = Julius Kuperjanov
| Pilt = Julius Kuperjanov 1917.jpg
| Pildisuurus = 250px
| Pildi info = Leitnant Julius Kuperjanov 1917. aastal
| Sünniaeg = [[11. oktoober]] [[1894]]
| Sünnikoht = [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]]
| Surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1919|2|2|1894|10|11}}
| Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| Haridus = [[Tartu Õpetajate Seminar]]; [[Peterburi]] lipnike kool
| Teenistused = [[Venemaa keisririigi armee]] (1915–1917)&lt;br /&gt;[[Eesti rahvusväeosad]] (1917–1918)&lt;br /&gt;[[Eesti Rahvavägi]] (1918–1919)
| Auaste = [[leitnant]]
| Juhitud üksused = [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]&lt;br /&gt;[[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br /&gt;[[Eesti Vabadussõda]]&lt;br /&gt;[[Paju lahing]]
| Autasud = [[Vabadusrist]] I/2, II/2 ja II/3&lt;br /&gt;[[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järk&lt;br /&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järk&lt;br /&gt;[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk&lt;br /&gt;[[Georgi rist]]i IV järk
}}

'''Julius Kuperjanov''' [[VR I/2]], [[VR II/2]] ja [[VR II/3]] ([[11. oktoober]] [[1894]] ([[vkj]] 29. september), [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[2. veebruar]] [[1919]], [[Tartu]]) oli eesti [[sõjaväelane]], [[leitnant]], kooliõpetaja ja üks [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] tuntumaid väejuhte. Ta organiseeris [[Kaitseliit|Kaitseliitu]] [[Tartumaa]]l ning asutas 1918. aasta detsembris partisanide väeosa, mille võitlejad osalesid 1919. aasta jaanuaris [[Tartu]] vabastamisel ja pealetungis [[Valga]] suunas.&lt;ref name=&quot;ERM&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ |pealkiri=Uus näitus ERMi raamatukogus! Julius Kuperjanov 130 |väljaanne=[[Eesti Rahva Muuseum]] |aeg=18. oktoober 2024 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. [[Tuna (ajakiri)|Tuna]], 2008, nr 1, lk 66–67.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Venemaa keisririigi armee]] ohvitserina ning teda autasustati sõjaliste teenete eest mitme teenetemärgiga. Pärast 1917. aastal haavatasaamist astus ta Eesti rahvusväeosade teenistusse. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal organiseeris ta põrandaalust omakaitset ja osales ettevalmistustes Eesti iseseisvuse kaitsmiseks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot;&gt;{{netiviide |url=https://eestikirik.ee/kambja-kirikus-avatakse-julius-kuperjanovi-malestusplaat |autor=Mari Paenurm |pealkiri=Kambja kirikus avatakse Julius Kuperjanovi mälestusplaat |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |aeg=6. oktoober 2004 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanov sai [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju lahing]]us raskelt haavata ja suri kaks päeva hiljem Tartus 24-aastaselt. Tema surma järel nimetati partisanide väeosa tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema nime kannab ka tänapäeval [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] koosseisu kuuluv [[Kuperjanovi jalaväepataljon]].&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon |väljaanne=[[Eesti Kaitsevägi]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/julius-kuperjanovi-surmast-moodus-102-aastat/ |pealkiri=Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=2. veebruar 2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Elulugu==

===Päritolu ja lapsepõlv===

Julius Kuperjanov sündis [[Pihkva kubermang]]us Duhnovo valla Lihhova külas eestlastest väljarändajate perekonnas. Tema [[Räpina]]st pärit esivanemad olid 1870. aastal Venemaale elama asunud. Perekonnanime Kuperjanov päritolu on seostatud esiisaga, keda kutsuti talu järgi Kupperi Jaaniks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanovi isa oli Daniel Kuperjanov ja ema Liisa Kuperjanov. Pere elas kuni Juliuse üheksa-aastaseks saamiseni Venemaal. Kuna vanemad soovisid anda lastele eestikeelse hariduse ning kartsid nende venestumist, pöördus perekond 1903. aastal tagasi Eestisse&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt; ja asus elama [[Vana-Kuuste]] piirkonnas Lalli tallu. Seal kujunes ka Kuperjanovi side [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnaga]], millega olid hiljem seotud nii tema õpingud, õpetajatöö kui ka ühiskondlik tegevus.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot;&gt;{{netiviide |url=https://puurmani.edu.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Puurmani Mõisakool |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Haridus ja õpetajatöö===

Kuperjanov õppis [[Sipe kool|Sipe ministeeriumikoolis]] [[Vana-Kuuste]]s. Selle lõpetamise järel astus ta 1910. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i, kus õppis kuni 1914. aastani. Õpingute ajal tundis ta huvi [[ajalugu|ajaloo]], [[geograafia]] ja kirjanduse vastu. Kaasõpilaste mälestustes on esile tõstetud tema rahvuslikku meelsust ja organiseerimisvõimet.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

Tartu Õpetajate Seminaris valitsenud range korra ja [[venestamine|venestamispoliitika]] kiuste lugesid Kuperjanov ja tema kaaslased salaja eestikeelseid ajalehti. Seminaris omandas ta õpetajakutse ning lõpetas õpingud 1914. aastal.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle [[Kambja kihelkonnakool]]i õpetajana. Tema tööleasumine langes kokku [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusega, kui paljud senised kooliõpetajad olid sõjaväkke mobiliseeritud. 1914. aasta sügisel valiti 20-aastane Kuperjanov Kambja kihelkonnakooli õpetajaks.&lt;ref name=&quot;Kambja1914&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.kambja.info/11504/elu-olu-kambja-kihelkonnas-sada-aastat-tagasi/ |pealkiri=Elu-olu Kambja kihelkonnas sada aastat tagasi |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi õpetajatöö jäi lühikeseks, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta [[Venemaa keisririigi armee]]sse. Tema koolmeistriaega on hiljem meenutatud Kambja piirkonna ajaloo käsitlustes ning õpetajakoolituse traditsiooni tutvustamisel.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Tegevus Eesti Rahva Muuseumis===

Õpingute ajal osales Kuperjanov [[Eesti Rahva Muuseum]]i korraldatud vanavara kogumisel. 1912. aasta suvel läks ta kirjaniku ja koolivenna [[Henrik Visnapuu]] õhutusel [[Kambja kihelkond]]a rahvapärimust ja vanavara koguma. Kuperjanov oli sel ajal 17-aastane Tartu Õpetajate Seminari õpilane.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

1913. aastal osales Kuperjanov koos [[Leopold Laurson]]iga kogumisretkel [[Viru-Jaagupi kihelkond]]a. Retk kestis 28. maist 24. juunini. Selle käigus külastasid nad kihelkonna talusid, otsisid rahvakultuuriga seotud esemeid ning tutvustasid kohalikele elanikele muuseumi eesmärke.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Eesti Rahva Muuseumi kogumisraamatute järgi kogus Kuperjanov muuseumile 128 eset. Tema ja Laursoni kogumisretke peeti 1913. aasta üheks edukamaks vanavarakogumise ettevõtmiseks. Samal aastal osales Eesti Rahva Muuseumi kogumistöös kokku ligikaudu 120 inimest, kes tõid muuseumi umbes 6000 eset.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanov pidas kogumisretke ajal päevikut, kuhu kirjutas nii esemete leidmise kui ka kohalike inimeste eluolu kohta. Tema säilinud ülestähendused annavad teavet 20. sajandi alguse Viru-Jaagupi kihelkonna rahvakultuurist. Kuperjanovi ja Laursoni kogumispäevik avaldati 2008. aastal Eesti Rahva Muuseumi sarjas „Vanavara kogumisretkedelt”.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Pärast õpetajaks saamist säilis Kuperjanovi side Eesti Rahva Muuseumiga. Ta levitas muuseumi välja antud postkaarte ning astus 1916. aastal muuseumi liikmeks, saades liikmenumbri 262. Tema vanavarakogumisega seotud käsikirjad ja muud materjalid on säilinud muuseumi kogudes.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

===Esimeses maailmasõjas (1915–1917)===

1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene sõjaväkke. Esialgu läbis ta sõjalise ettevalmistuse [[Novgorod]]i tagavarapataljonis ning saadeti seejärel [[Peterburi]] lipnike kooli. Pärast ohvitserikursuse lõpetamist määrati ta 5. Kiievi grenaderipolku, mis tegutses idarindel tänapäeva [[Valgevene]] aladel [[Baranavitšõ]] piirkonnas.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov teenis esmalt [[luure]]komando ülemana ning hiljem rooduülemana. Tema teenistusülesannete hulka kuulusid vastase positsioonide luuramine, luurekäikude korraldamine ja jalaväeüksuste juhtimine. Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hiljem tema tegevust Eesti Vabadussõjas partisanide väeosa juhina.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 70–73.&lt;/ref&gt;

Sõjateenistuse jooksul tõusis Kuperjanov lipnikust kõrgemasse ohvitseriauastmesse ning sai mitme sõjalise autasu osaliseks. Teda autasustati [[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järgu, [[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järgu, [[Püha Vladimiri orden]]i IV järgu ning [[Georgi rist]]i IV järguga.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[19. juuli]]l [[1917]] sai Kuperjanov [[Baranavitšõ]] piirkonnas luurekäigu ajal raskelt haavata mõlemast jalast. Ta evakueeriti ravile [[Moskva]]sse, kus tema paranemine kestis mitu kuud. Samal ajal hakati Eestis moodustama rahvusväeosi ning Kuperjanov soovis pärast tervenemist nende teenistusse asuda.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

===Eesti rahvusväeosades (1917–1918)===

1917. aasta detsembris asus Kuperjanov teenistusse Tartus paiknenud [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]is. Ta oli algul rooduülem ning edutati hiljem pataljoniülema abiks. Pataljoni tegevust mõjutasid [[1917. aasta Venemaa revolutsioonid|Venemaa revolutsioonid]] ja poliitilised vastuolud, sealhulgas rahvuslikult meelestatud ohvitseride ning [[bolševikud|bolševike]] vastasseis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov kuulus nende ohvitseride hulka, kes soovisid säilitada Eesti rahvusväeosade tegutsemisvõime ja distsipliini. [[20. veebruar]]il [[1918]] juhtis ta Tartus bolševikelt võimu ülevõtmist. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud Saksa okupatsiooni ajal lõpetasid okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosade tegevuse.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Tegevus Eesti iseseisvuse kaitsmisel==

===Saksa okupatsiooni ajal (1918)===

Pärast Saksa vägede saabumist Tartusse saadeti Eesti tagavarapataljon laiali. Kuperjanov kuulus nende Eesti ohvitseride hulka, kes okupatsioonivõimude poolt kinni peeti. Tema abikaasa hilisemate mälestuste järgi õnnestus tal [[Valga]]s vangistusest põgeneda ning Tartumaale tagasi pöörduda.&lt;ref name=&quot;Parn&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm |pealkiri=Julius Kuperjanov |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

1918. aasta kevadel hakkas Kuperjanov organiseerima [[Tartumaa]]l põrandaalust eestimeelsete ohvitseride ja vabatahtlike võrgustikku. Selle eesmärk oli valmistuda olukorraks, kus Saksa okupatsiooniväed Eestist lahkuvad ning kohalik võim ja julgeoleku korraldamine tuleb üle võtta Eesti rahvuslike jõudude kätte.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Põrandaaluses organisatsioonis osales mitu endist Eesti tagavarapataljoni ohvitseri. Kuperjanov kasutas sõjaväeteenistuse ajal tekkinud sidemeid ning lõi kontakte Tartumaa eri piirkondades. Ajaloolase Mati Kröönströmi järgi oli tema loodud salaorganisatsioonis 1918. aasta suveks ligikaudu 150 usaldusväärseks peetud meest.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Organisatsiooni liikmed valmistusid vajaduse korral relvastatud tegevuseks ning osalesid hiljem Kaitseliidu kohalike üksuste moodustamises. Näiteks said [[Johannes Tiimann]]ist Kursi ja Laiuse, [[Rudolf Tarik]]ust Otepää ning [[Rudolf Riives]]est Karula Kaitseliidu juhtivad tegelased. Mitmest neist kujunes hiljem Kuperjanovi partisanide väeosa ohvitser.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanovi Saksa okupatsiooni ajal tehtud organiseerimistöö oli üks eeldusi, mis võimaldas tal 1918. aasta lõpus moodustada iseseisva partisanide üksuse. Ajaloolase Mati Kröönströmi käsitluses rõhutatakse, et väeosa ei tekkinud tühjale kohale, vaid tugines varasemale põrandaalusele võrgustikule ja Tartumaa Kaitseliidu liikmetele.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

===Tartumaa Kaitseliidu organiseerimine===

Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas ja okupatsioonivägede lahkumist asuti Eestis taastama riigivõimu ja relvajõude. Samal ajal algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda, kui [[Punaarmee]] tungis [[Narva]] piirkonnas Eesti territooriumile.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Kuperjanov osales Tartumaa Kaitseliidu organiseerimisel ning tegutses selle juhtkonnas. Tema ülesannete hulka kuulusid vabatahtlike koondamine, relvastuse ja varustuse hankimine ning kohaliku julgeoleku korraldamine. Eesti vägede olukord oli 1918. aasta detsembris keeruline, sest väeosad olid alles formeerimisel ning Punaarmee tungis edasi ülekaalukate jõududega.&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

1918. aasta detsembri teisel poolel lähenesid Punaarmee üksused Tartule. Eesti vägedel ei õnnestunud linna enda kontrolli all hoida ning 21. detsembril 1918 jäeti Tartu maha. Kuperjanov suhtus linna loovutamisse kriitiliselt ja oli valmis moodustama Tartu kaitsmiseks eraldi vabatahtliku üksuse.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Pärast Tartust taganemist koondas Kuperjanov enda ümber ohvitsere, kaitseliitlasi ja vabatahtlikke kooliõpilasi. Ta liikus nendega [[Puurmani]] suunas, kus alustati partisanide väeosa formeerimist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

==Eesti Vabadussõjas (1918–1919)==

===Partisanide väeosa asutamine Puurmanis===

[[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] jõudis Kuperjanov koos oma meestega [[Puurmani mõis]]a, kus alustati partisanide väeosa organiseerimist. Tänapäeval tähistab [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] seda kuupäeva oma asutamispäevana. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi saabus Kuperjanov Puurmanisse 37-mehelise salgaga ning sai [[2. diviis]]i ülemalt kolonel [[Ernst Limberg]]ilt loa erilise partisanisalga moodustamiseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Väeosa asutamise täpse kuupäeva kohta leidub ajalooallikates erinevaid käsitlusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi loeti 1930. aastatel väeosa ametlikuks asutamispäevaks 25. detsembrit 1918, mil anti välja Kuperjanovi esimene päevakäsk. Osa partisanidest pidas aga väeosa alguseks juba Saksa okupatsiooni ajal toimunud põrandaalust organiseerimistööd. Lahingüksusena formeeriti partisanide väeosa siiski 1918. aasta detsembris Puurmanis.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Väeosa tuumiku moodustasid endised Eesti tagavarapataljoni ohvitserid ning nendega liitunud Tartumaa kaitseliitlased. Vabatahtlike hulgas oli ka [[Tartu]] koolide õpilasi, sealhulgas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kasvandikke. Paljudel noortel vabatahtlikel puudus varasem sõjaline väljaõpe ja lahingukogemus.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Puurmani mõisahoonesse rajati üksuse staap ja majutusruumid. Alustati vabatahtlike vastuvõtmist, relvade ja laskemoona kogumist ning sõjalist väljaõpet. Relvastuse ja varustuse nappuse tõttu tuli kasutada olemasolevaid vahendeid ning hankida lisavarustust muudest allikatest.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 67–69.&lt;/ref&gt;

Väeosa kandis algul nimetust „Kuperjanovi partisanide salk”. Ametlikult kasutati hiljem nimetusi Tartumaa kaitsepataljon ja Tartu partisanide pataljon, kuid väljendid „kuperjanovlased” ja „Kuperjanovi partisanid” olid kasutusel juba väeosa algusajal. Pärast Kuperjanovi surma kinnistus nimetus Kuperjanovi partisanide pataljon.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Partisanide arv suurenes kiiresti. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi kasvas üksuse isikkoosseis lühikese aja jooksul umbes 600 võitlejani. Väeosa kujunes üheks Eesti Vabadussõja algusperioodi tuntumaks vabatahtlikest moodustatud lahinguüksuseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

===Väeosa sümboolika===

Kuperjanovi partisanide tunnusmärgiks kujunes mustal taustal hõbedane või valge [[pealuu]] ja ristatud säärekontide kujutis. Selle sümboolika kasutamisel lähtuti osaliselt Esimese maailmasõja aegsete Vene surmapataljonide märkidest.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/sumboolika/ |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. jaanuar]]il [[1919]] kehtestas Kuperjanov väeosa tunnuseks pealuu ja ristatud säärekontidega käiseembleemi ning mütsimärgi. Embleemi esimesed eksemplarid valmistas tema abikaasa [[Alice Kuperjanov]], kes õmbles ka väeosa esimesi vormiriietuse eraldusmärke.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Avati_malestustahvel_Alice_Kuperja_1380 |pealkiri=Avati mälestustahvel Alice Kuperjanovile |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sümboolika kujunes üheks kuperjanovlaste eristavamaks tunnuseks. Pealuu ja ristatud säärekontide kujutist kasutati hiljem väeosa lipul ja muudel tunnusmärkidel. Ajaloolist sümboolikat kasutab ka tänapäeva Kuperjanovi jalaväepataljon.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;

===Partisanisõda ja Tartu vabastamine===

1919. aasta jaanuari alguses alustasid Kuperjanovi partisanid aktiivset lahingutegevust [[Jõgevamaa]]l ja [[Tartumaa]]l. Korraldati luureretki, väiksemate vastase üksuste ründamisi ja operatsioone vaenlase tagalas. Partisanide eesmärk oli häirida Punaarmee tegevust ning valmistada ette Tartu vabastamist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov eelistas kiiret ja aktiivset ründetegevust. Mati Kröönströmi uurimuse järgi tegi ta juba 6. jaanuaril 1919 ettepaneku liikuda oma salgaga Tartu vastu. Sel ajal oli tema käsutuses veidi üle 200 mehe, kellest osa olid ilma sõjalise väljaõppeta kooliõpilased. Tema ohvitserid pidasid rünnakut liiga riskantseks ning soovitasid oodata sobivamat võimalust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Jaanuari teisel nädalal paranes Eesti vägede olukord ning algas ulatuslikum vastupealetung. Kuperjanovi partisanid tegutsesid koostöös Eesti [[soomusrong]]idega, mille juhtkonda kuulusid kaptenid [[Karl Parts]] ja [[Anton Irv]]. Ühiste operatsioonide käigus liikusid Eesti väed Tartu suunas.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

[[14. jaanuar]]il [[1919]] vabastati Tartu Punaarmee kontrolli alt. Linna vallutamisel osalesid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide üksustega. Tartu vabastamine oli Eesti vägede jaanuarikuise vastupealetungi üks olulisemaid saavutusi ning võimaldas jätkata edasitungi Lõuna-Eestis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Tartu vabastamist kujunes Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide vahel tihe koostöö. Ajaloolane Mati Kröönström märgib, et kahe väeosa võitlejate vahel valitses sõbralik läbisaamine, kuigi kuperjanovlased olid teiste Eesti väeosade suhtes sageli isepäised ja rõhutasid oma üksuse erilisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

===Lahingud Lõuna-Eestis===

Pärast Tartu vabastamist jätkasid Kuperjanovi partisanid koos teiste Eesti üksustega pealetungi [[Elva]], [[Rõngu]], [[Puka]] ja [[Sangaste]] suunas. Operatsiooni eesmärk oli tõrjuda Punaarmee Lõuna-Eestist välja ning vabastada [[Valga]], mis oli tähtis raudteesõlm ja ühenduspunkt [[Läti]]ga.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/679050/paju-lahingust-moodus-99-aastat |autor=Ragnar Kond |pealkiri=Paju lahingust möödus 99 aastat |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Partisanide väeosa võitles mitmes raskes lahingus. Üheks ohvriterohkemaks kokkupõrkeks kujunes [[27. jaanuar]]il [[1919]] peetud [[Kikka lahing]], milles kandsid suuri kaotusi eriti partisanide 3. roodu võitlejad. Kuperjanovi partisanide väeosa kaotuste hulgas oli selleks ajaks ka ohvitsere, kellel oli oluline osa üksuse formeerimisel.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Jaanuari lõpus lähenesid Eesti väed Valgale. [[30. jaanuar]]il jõudsid Kuperjanovi partisanid [[Paju mõis]]a piirkonda. Mõis paiknes Valga kaitse seisukohalt olulisel kõrgendikul, mille kontrollimine võimaldas mõjutada linna suunas liikuvate vägede tegevust.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–42.&lt;/ref&gt;

===Paju lahing===

[[Paju lahing]] toimus [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju mõis]]a juures Valga lähistel. Eesti vägede poolel osalesid lahingus Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikest moodustatud [[Põhja Pojad|Põhja Poegade]] üksused. Vastase põhijõu moodustasid [[Läti kütid|Läti punaküttide]] üksused, kes kaitsesid Valga suunal tähtsaid positsioone.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

30. jaanuaril olid Kuperjanovi partisanid Paju mõisa vallutanud, kuid sama päeva hilisõhtul läks mõis Punaarmee vasturünnaku tulemusel taas vastase kontrolli alla. Järgmiseks päevaks kavandatud pealetungi üldjuht oli Soome vabatahtlike rügemendi ülem [[Hans Kalm]], kelle käsutusse olid antud ka Eesti väeosad.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Paju mõisa vallutamine oli vajalik Valga suunas edasiliikumiseks. Samal ajal esines rünnaku ettevalmistamisel probleeme väeosade koostöö, suurtükiväe toetuse ja pealetungi ajastamisega. Eesti soomusrongid ei saanud purustatud raudteesildade tõttu rünnaku ajal vajalikul määral jalaväge toetada.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Urmas Salo uurimuse järgi andis Hans Kalm Paju mõisa vallutamise käsu 31. jaanuaril kell 10.45. Kuperjanov sai selle kätte kell 11.45 ning partisanide rünnak algas ligikaudu kell 12.40. Ründavatel üksustel tuli liikuda üle avatud maastiku vastase kuulipilduja- ja püssitule all.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 40–44.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov juhtis oma väeosa lahingutegevust isiklikult. Ta viibis ründavate üksuste läheduses ning liikus lahinguväljal, et jälgida oma allüksuste tegevust. Pealetungi ajal sai Kuperjanov raskelt haavata ning ta tuli lahinguväljalt evakueerida.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 44–47.&lt;/ref&gt;

Pärast Kuperjanovi haavatasaamist jätkus lahing. Eesti partisanide kõrval osalesid mõisa vallutamisel Soome vabatahtlikud, kelle saabumine võimaldas rünnakut jätkata. Paju mõis vallutati Eesti ja Soome vägede ühiste pingutustega 31. jaanuari pärastlõunal.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

Paju lahing oli üks Eesti Vabadussõja tuntumaid ja ohvriterohkemaid lahinguid. Mõisa vallutamine avas Eesti vägedele tee Valgasse, mis vabastati järgmisel päeval. Lahingul oli oluline tähendus Eesti ja Soome sõjalise koostöö ajaloos ning seda on hiljem korduvalt mälestatud.&lt;ref name=&quot;ERRPaju100&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/906454/eestlased-tahistasid-koos-soomlaste-ja-latlastega-paju-lahingu-100-aastapaeva |pealkiri=Eestlased tähistasid koos soomlaste ja lätlastega Paju lahingu 100. aastapäeva |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

====Lahingu juhtimise käsitlused====

Paju lahingu juhtimisele ja selles kantud suurtele kaotustele on ajalookirjanduses antud erinevaid hinnanguid. Mõnes varasemas käsitluses on rõhutatud Kuperjanovi tormakust ja otsust liikuda üle lageda maastiku tugevalt kaitstud vastase positsioonide vastu. Samal ajal on osutatud kõrgema väejuhatuse otsustele, pealetungi hilinemisele ja toetavate üksuste koostöö puudustele.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolase Urmas Salo hinnangul on Kuperjanovi vastutust Paju lahingu suurte kaotuste eest varasemates käsitlustes üle tähtsustatud. Valga operatsiooni juhtis Hans Kalm ning mitmed olulised otsused, sealhulgas väeosade kasutamise ja rünnaku ajastamise kohta, ei sõltunud üksnes Kuperjanovist.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Salo osutab, et nii Kalm kui ka Kuperjanov alahindasid vastase tugevust ja Paju mõisa kaitsepositsioonide võimalusi. Kuperjanov kasutas otserünnaku taktikat, mis oli tuttav Esimese maailmasõja lahingutest, kuid pealetungi põhisuunad olid määratud kõrgema väejuhatuse korraldustega. Rünnaku alguse venimine ei olnud Salo hinnangul Kuperjanovi otsene süü.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot; /&gt;

Mati Kröönström rõhutab samuti, et Kuperjanovi iseloomustas soov tegutseda kiiresti ja otsustavalt isegi siis, kui tema käsutuses olevad jõud olid vastasest väiksemad. Selline juhtimisviis tõi Vabadussõja alguses kaasa taktikalisi saavutusi, kuid tähendas ka märkimisväärset riskivalmidust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

====Kuperjanovi haavatasaamine====

Julius Kuperjanovi haavatasaamise täpsed asjaolud on jäänud osaliselt ebaselgeks, sest lahingus osalenute hilisemad mälestused erinevad üksteisest. Mõne kirjelduse järgi viibis Kuperjanov haavatasaamise hetkel püsti, teiste järgi oli ta pikali või küürakil.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Urmas Salo võrdles oma uurimuses erinevaid tunnistusi Kuperjanovi säilinud haigusloo ja meditsiiniliste andmetega. Haigusloos on haavatasaamise ajaks märgitud kell 13.30, kuid teiste andmete põhjal võis see toimuda juba ligikaudu kell 13.15. Seetõttu ei ole võimalik haavatasaamise täpset kellaaega üheselt määrata.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Haigusloo andmetel tungis kuul vasaku õlavarre pehmesse ossa ning seejärel rindkeresse. See põhjustas raskeid kopsu- ja siseelundite vigastusi. Hilisem meditsiiniline analüüs näitas, et haav oli äärmiselt tõsine ja kahjustas mitut elutähtsat organit.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Varasemates mälestustes on väidetud, et Kuperjanovit tabas kuul vastase soomusrongilt. Salo uurimuses märgitakse siiski, et haava iseloom ja võimalik laskesuund ei võimalda seda kindlalt kinnitada. Samuti ei ole usaldusväärset kinnitust hiljem levinud oletustele, nagu oleks Kuperjanovit tabanud oma sõdurite kuul.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

===Evakueerimine ja surm===

Pärast haavatasaamist viidi Kuperjanov lahinguväljalt sidumispunkti, kus talle anti esmaabi. Seejärel toimetati ta [[Sangaste raudteejaam]]a, kust pidi algama raskelt haavatute vedu Tartusse. Evakueerimisel osalesid tema võitluskaaslased ning hiljem liitus haavatu saatjatega abikaasa Alice Kuperjanov.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 46–49.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov paigutati Sangaste jaamas sanitaarrongile 31. jaanuari pärastlõunal. Rong oli moodustatud kaubavagunitest, kuhu oli paigutatud haavatute vedamiseks vajalik varustus. Vagunitesse kogunes ligi sada raskelt haavatut ning rong sai liikuma hakata alles kell 20 õhtul.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Sanitaarrong jõudis Tartusse 1. veebruari varahommikul kella 3.30 paiku. Kuperjanov toimetati kanderaamil Vallikraavi tänaval asunud dr Wolfgang von Reyheri erakliinikusse kella 4.30 paiku. Ta jõudis haiglasse ligikaudu 15 tundi pärast haavatasaamist.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kliinik paiknes aadressil [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi]] 10 ning oli tuntud ka Faure kliinikuna selle rajaja järgi. Mõnes varasemas käsitluses on Kuperjanovi surmakohana ekslikult nimetatud [[Pepleri tänav]]al asunud Mellini erakliinikut. Säilinud haigladokumentidele tuginedes kinnitab Urmas Salo, et Kuperjanov suri Vallikraavi tänava kliinikus.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi raviarst oli kirurg Wolfgang von Reyher, kes konsulteeris ka teiste arstidega. Haigusloos märgiti raske kopsuhaav, verejooks kõhuõõnes ning mitme siseorgani vigastused. Vigastuste ulatuse ja patsiendi nõrga seisundi tõttu ei otsustatud operatsiooni kasuks.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi seisund halvenes pidevalt ning suurema osa ajast viibis ta teadvusetult. [[2. veebruar]]i varahommikul kell 5.30 Julius Kuperjanov suri. Tema surma peamiseks põhjuseks peeti hilisema meditsiinilise ekspertiisi järgi tõenäoliselt ulatuslikku sisemist verejooksu.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanov oli surres 24-aastane. Tema surm leidis aset vaid veidi rohkem kui kuu pärast partisanide väeosa moodustamist Puurmanis ning kaks päeva pärast Paju lahingut.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Matused===

[[Fail:Julius Kuperjanovi matused, ees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Vene tänav, Tartu, 1919., TM F 1445-1.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi matuserongkäik Tartus 1919. aastal. Rongkäigu ees on [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]].]]

Julius Kuperjanovi surm pälvis ulatuslikku tähelepanu Eesti sõjaväes ja avalikkuses. Tema ärasaatmine korraldati [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] kontserdisaalis Tartus, kus osalesid sõjaväelased, ühiskondlike organisatsioonide esindajad ja kohalikud elanikud. Matusetalitusest kujunes üks Eesti Vabadussõja aegseid avalikke mälestussündmusi.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov maeti [[6. veebruar]]il [[1919]] sõjaliste auavaldustega [[Raadi kalmistu]] koosseisu kuuluvale [[Maarja kalmistu]]le Tartus. Tema hauast kujunes hiljem üks Eesti Vabadussõjaga seotud tuntumaid mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Haud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/ta-1190 |pealkiri=Julius Kuperjanovi haud |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://novaator.err.ee/883981/kuidas-sundis-traditsioon-jouluohtul-julius-kuperjanovi-hauda-kulastada |autor=Marvin Laidna |pealkiri=Kuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. detsember 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Perekond==

===Abikaasa Alice Kuperjanov===

Julius Kuperjanov abiellus 1918. aasta veebruaris [[Kambja kirik]]us [[Alice Kuperjanov|Alice Johansoniga]] (1894–1942). Nende abielu jäi lühikeseks, sest Julius Kuperjanov suri vähem kui aasta hiljem Paju lahingus saadud vigastustesse.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_malestuspaev_2020_4358 |pealkiri=Naiskodukaitse mälestuspäev 2020 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |aeg=2020 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alice Kuperjanov osales abikaasa kõrval põrandaaluse omakaitse ja hiljem partisanide väeosa organiseerimisel. Ta hoolitses võitlejate toitlustamise, riietuse ja esmaabi eest. Tema ettepanekul võeti kasutusele valged moondamisriided, mis võimaldasid partisanidel talvisel maastikul paremini varjuda.&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot; /&gt;

Pärast abikaasa surma tegutses Alice Kuperjanov aktiivselt ühiskondlikus elus. Ta kuulus [[Naiskodukaitse]] juhtivate liikmete hulka ning osales samuti [[Eesti Punane Rist|Punase Risti]], Tartu Naisseltsi ja lastekaitseorganisatsioonide tegevuses. Ta oli seotud puudust kannatavate laste toitlustamise ja perede toetamisega.&lt;ref name=&quot;NKK120&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Alice_Kuperjanov_120_2451 |pealkiri=Alice Kuperjanov 120 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

1937. aastal avaldas Alice Kuperjanov mälestusteraamatu „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Raamat on üks olulisemaid allikaid Julius Kuperjanovi viimaste elukuude ja partisanide väeosa moodustamise uurimisel, kuigi selle sündmuskirjeldusi on ajaloolased võrrelnud ka teiste mälestuste ja arhiividokumentidega.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

[[14. juuni]]l [[1941]] Alice Kuperjanov küüditati. Ta viidi [[Sosva]] vangilaagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, kus mõisteti surma. Kohtuotsus viidi täide [[17. juuli]]l [[1942]], mil Alice Kuperjanov oli 47-aastane. Tema matmispaik ei ole teada.&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

==Sõjaväeline tegevus ja selle hindamine==

Julius Kuperjanovi sõjaväelist tegevust iseloomustasid aktiivse ründetegevuse eelistamine, kiire otsustusvõime ja isiklik osalemine oma üksuse lahingutes. Tema Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hilisemat taktikat, mille keskmes olid väikeste liikuvate üksuste rünnakud ja vastase ootamatu mõjutamine.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov pööras tähelepanu üksuse distsipliinile ja võitlusmoraalile. Partisanidel oli keelatud alkoholi tarvitamine ning raha peale kaardimäng. Samal ajal nõudis Kuperjanov ohvitseridelt sõduritega sarnaste elutingimuste talumist, sealhulgas ühiste majutusruumide kasutamist.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Mati Kröönströmi hinnangul kujunes partisanide väeosas tugev ühtekuuluvustunne ning sõdurite ja ohvitseride vahel valitsesid suhteliselt vahetud suhted. Seda mõjutas asjaolu, et suur osa väeosa juhtidest olid noored sõjaaegsed ohvitserid, mitte pika teenistuskogemusega kaadrisõjaväelased.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Partisanide väeosa suhted Eesti kõrgema sõjaväevõimuga olid kohati vastuolulised. Kuperjanovlased osutasid vastupanu mitmele korraldusele, mis nende arvates võisid kahjustada väeosa iseseisvust või lahinguvõimet. Näiteks vaieldi kõrgema väejuhatusega väeosa käsutuses olnud sõjasaagi ja suurtükkide üle.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Ajaloolased on Kuperjanovi juhtimisstiilis esile tõstnud nii tema algatusvõimet kui ka riskivalmidust. Kröönströmi hinnangul aitas partisanide edu saavutamisele kaasa nende kõrge võitlusmoraal, kuid samuti Punaarmee üksuste kohatine nõrk organiseeritus ja madal võitlusvõime. Paju lahingus osutus kogenud Läti punaküttide vastupanu märksa tugevamaks kui mitmes varasemas kokkupõrkes.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Paju lahingu uurimustes on Kuperjanovi tegevuse hindamisel rõhutatud vajadust eristada tema isiklikke otsuseid Valga operatsiooni kõrgema väejuhatuse korraldustest. Urmas Salo hinnangul ei saa Kuperjanovi tegevust Paju lahingus täielikult õigustada, kuid ka mitte üksnes tema süüks panna seal kantud suuri kaotusi.&lt;ref name=&quot;Salo50&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 49–50.&lt;/ref&gt;

==Teenetemärgid==

===Venemaa keisririigi teenetemärgid===

Esimeses maailmasõjas osutatud sõjaliste teenete eest autasustati Julius Kuperjanovit mitme Venemaa keisririigi teenetemärgiga:&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

* [[Püha Anna orden]]i II järk
* Püha Anna ordeni III järk
* Püha Anna ordeni IV järk
* [[Püha Stanislavi orden]]i II järk
* Püha Stanislavi ordeni III järk
* [[Püha Vladimiri orden]]i IV järk
* [[Georgi rist]]i IV järk

===Eesti Vabadusristid===

Eesti Vabadussõjas osutatud teenete eest autasustati Kuperjanovit postuumselt kolme [[Vabadusrist]]iga:&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;

* [[Vabadusrist]]i I liigi 2. järk – sõjaliste teenete eest
* Vabadusristi II liigi 2. järk – isikliku vapruse eest
* Vabadusristi II liigi 3. järk – isikliku vapruse eest

===Muu tunnustus===

* Julius Kuperjanovi Seltsi teeneterist nr 1 (2010, postuumselt).&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==

===Kuperjanovi jalaväepataljon===

Julius Kuperjanovi mälestuse üheks olulisemaks kandjaks kujunes tema asutatud partisanide väeosa. Pärast Kuperjanovi surma nimetati üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Väeosa jätkas Eesti Vabadussõjas lahingutegevust ning osales ka hilisemates operatsioonides.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

1919. aasta kevadel võitlesid kuperjanovlased [[Petserimaa]]l ning osalesid [[Pihkva]] vallutamise operatsioonis. Sama aasta juunis osales väeosa [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]], kus kandis suuri kaotusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi kaotas partisanide pataljon Landeswehri sõjas ligikaudu veerandi oma isikkoosseisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Pärast Vabadussõja lõppu toimusid väeosa koosseisus ja alluvuses mitmed ümberkorraldused. 1921. aastal liideti üksikpataljon esmalt 6. ja hiljem 2. jalaväepolguga. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1928]] formeeriti väeosa taas iseseisva Kuperjanovi üksiku jalaväepataljonina.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 74–75.&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aastal lõpetati Eesti sõjaväe senine korraldus ning Kuperjanovi pataljoni iseseisev tegevus lõppes. Enne seda paiknes väeosa Tartus.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist taasasutati [[18. märts]]il [[1992]] [[Võru]]s [[Meegomäe]]l Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon. Selle esimeseks ülemaks määrati kapten [[Johannes Kert]], kellest sai hiljem Eesti kaitseväe juhataja.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kuperjanovi-jalavaepataljon-tahistas-34-taasloomise-aastapaeva/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas 34. taasloomise aastapäeva |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=19. märts 2026 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] kannab väeosa Kuperjanovi jalaväepataljoni nime ning alates 2014. aastast kuulub see [[2. jalaväebrigaad]]i koosseisu. Pataljon paikneb Võrus [[Taara linnak]]us ning tegeleb ajateenijate ja reservüksuste väljaõppega.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot; /&gt;

===Hauamonument Raadi kalmistul===

[[Fail:Kuperjanovi hauamonument 2026.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi hauamonument [[Raadi kalmistu]]l Tartus]]

Julius Kuperjanovi hauale [[Raadi kalmistu]]l püstitati skulptor [[Jaan Koort]]i kavandatud hauamonument, mis avati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1925]], Kuperjanovi sünniaastapäeval. Mälestusmärk kujutab endast keerdsammastega kaunistatud [[sarkofaag]]i, mille valmistamisel kasutati Saaremaa kivi.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/topics/view/8 |pealkiri=Leitnant Julius Kuperjanov |väljaanne=Militaarpärand |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati hauamonumendilt Kuperjanovi pronksist portreereljeef ning rikuti sellel olnud raidkirju. Hauamonumenti ennast siiski ei hävitatud. Sellest kujunes okupatsioonivõimudele vastuseisu ja Eesti iseseisvuse mälestamise sümbol.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Hauale viidi lilli ja süüdati küünlaid ka ajal, mil Eesti iseseisvuse avalik tähistamine oli keelatud või piiratud. Eriti oluliseks kujunes see paik Tartu üliõpilaste ja koolinoorte seas. Haua külastamist võidi käsitleda poliitilise meelsusavaldusena ning osalejad sattusid mõnikord Nõukogude julgeolekuorganite tähelepanu alla.&lt;ref name=&quot;HauaLugu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/stories/view/119 |pealkiri=Julius Kuperjanov ja tema haud |väljaanne=Militaarpärand |aeg=2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi hauda külastati okupatsiooniajal muu hulgas jõululaupäeval. ERR-i ajalookäsitluse järgi oli haua külastamise tava olemas juba 1950. aastatel ning 1980. aastatel kujunes jõuluõhtune küünalde süütamine Tartu üliõpilaste seas traditsiooniks. 1982. aasta jõululaupäeval pidasid KGB töötajad haual käinud üliõpilasi kinni ja küsitlesid neid.&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist korrastati hauaplats ning 1998. aastal taastati monument esialgsele lähedasel kujul. Tänapäeval toimuvad haual regulaarselt mälestustseremooniad, millest võtavad osa Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad ning Kuperjanovi mälestust hoidvad organisatsioonid.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Muud mälestusmärgid===

Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Põltsamaa]]l. Tema mälestust on jäädvustatud ka [[Kambja]]s, [[Puurmani]]s ja teistes paikades, mis olid seotud tema lapsepõlve, õpetajatöö või sõjaväelise tegevusega.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

2004. aastal avati Kambja kirikus Julius Kuperjanovile pühendatud mälestustahvel. Tema sünniaastapäevaga seotud üritusi on korraldatud ka Vana-Kuuste piirkonnas, kus Kuperjanov oli õppinud ja kasvanud.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[Kursi]]s Puurmani lähistel asuv Vabadussõja mälestussammas avati esimest korda [[26. september|26. septembril]] [[1926]]. Skulptor [[Voldemar Mellik]]u kavandatud monumendil oli kujutatud püssile toetuvat Kuperjanovi partisani. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati ning selle kohale rajati hiljem Punaarmee mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Kursi Vabadussõja mälestussammas taastati pärast Eesti iseseisvuse taastamist ning avati uuesti [[23. juuni]]l [[1992]]. Taastatud monument järgib algse mälestusmärgi kujundust ning on üks piirkonna olulisemaid Vabadussõjaga seotud mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

===Julius Kuperjanovi Selts===

Julius Kuperjanovi mälestuse säilitamisega on tegelenud mitmed organisatsioonid. [[23. detsember|23. detsembril]] [[1938]] asutati kolonelleitnant [[Johannes Soodla]] eestvõttel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, mille eesmärk oli koondada väeosa endisi liikmeid ja jäädvustada partisanide ajalugu.&lt;ref name=&quot;Parn&quot; /&gt;

Tänapäeval tegutseb [[Julius Kuperjanovi Selts]], mis osaleb mälestusürituste korraldamisel ja Kuperjanovi ajaloolise pärandi tutvustamisel. Selts on asutanud ka Kuperjanovi nime kandvaid tunnustusmärke, sealhulgas teeneteristi, mille esimene number anti 2010. aastal postuumselt Julius Kuperjanovile.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

==Julius Kuperjanov ajalookirjanduses==

Julius Kuperjanovi elu ja tegevust on käsitletud mitmes mälestusteraamatus, biograafias ja sõjaajaloolises uurimuses. Varasemates käsitlustes keskenduti sageli tema isiklikule vaprusele ning partisanide väeosa lahingutegevusele. Hilisemad ajaloolased on püüdnud sündmusi uurida arhiividokumentide, väeosade päevakäskude, haiguslugude ja osalejate mälestuste võrdlemise kaudu.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Üheks oluliseks varaseks allikaks on [[Alice Kuperjanov]]i 1937. aastal ilmunud mälestusteraamat „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Partisanide väeosa tegevusest kirjutas ka [[Eduard Grosschmidt]] raamatus „Pealuu märgi all”, mis avaldati esimest korda 1935. aastal. Mõlemad teosed sisaldavad osalejate isiklikke mälestusi ning kajastavad vahetult Eesti Vabadussõja sündmusi.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolane Urmas Salo analüüsis Kuperjanovi viimaseid elupäevi ja Paju lahingut 2004. aastal ajakirjas [[Tuna (ajakiri)|Tuna]] ilmunud uurimuses „Julius Kuperjanov Paju lahingus”. Salo kasutas muu hulgas arhiividokumente, osalejate tunnistusi ning Kuperjanovi säilinud haiguslugu, et täpsustada lahingu ja haavatasaamise asjaolusid.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Mati Kröönström käsitles 2008. aastal samas ajakirjas partisanide väeosa kujunemist, juhtkonda ja sõjategevust. Tema uurimus „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas” selgitab väeosa formeerimist, ohvitseride koosseisu, distsipliini ja lahingutegevuse iseärasusi.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot; /&gt;

==Vaata ka==

* [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]
* [[Julius Kuperjanovi Selts]]
* [[Alice Kuperjanov]]
* [[Eesti Vabadussõda]]
* [[Paju lahing]]
* [[Põhja Pojad]]
* [[Puurmani mõis]]
* [[Vabadusrist]]
* [[Raadi kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==

* [[Richard Roht]]. „Julius Kuperjanow: tema elulugu ja teod”. Tartu: Odamees, 1919.
* [[Eduard Grosschmidt]]. „Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt”. Tartu: Loodus, 1935.
* [[August Hanko]]. „Leitnant Julius Kuperjanov: partisanide löögivaimu kehastaja”. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936.
* [[Alice Kuperjanov]]. „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Tartu: Postimees, 1937.
* [[Ruudo Toom]]. „Julius Kuperjanov Sipe koolis”. Eesti Noorus, 1940, nr 1–3.
* Alf Kubbo. [https://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&amp;showset=1&amp;wholepage=suur&amp;pid=s1266219&amp;nid=189119 „Julius Kuperjanov sõduri ja inimesena”]. Vaba Eestlane, 8. märts 1974.
* [[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]]. „Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid”. Tallinn, 2000, lk 131–134.
* [[Urmas Salo]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf „Julius Kuperjanov Paju lahingus”]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–50.
* [[Liivi Uuet]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105823/162569/page/67 „Julius Kuperjanovi kirjad koolivennale”]. Tuna, 2007, nr 2, lk 67–71.
* „Julius Kuperjanov, Leopold Laurson”. Koostaja [[Piret Õunapuu]]. „Vanavara kogumisretkedelt”, nr 5. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2008.
* [[Mati Kröönström]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas”]. Tuna, 2008, nr 1, lk 66–75.
* [[Olev Teder]]. „Kutsar. Eesti Vabadussõja dokumentaalne käsitlus”. Vali Press, 2008. ISBN 9789949159062.
* [[Tiit Noormets]]. „Eesti Vabadussõda 1918–1920”. Tallinn: Tammerraamat, 2008.
* „Lugusid Julius Kuperjanovist”. Koostaja Julius Kuperjanovi Selts, peatoimetaja Olev Teder. Tallinn: Grenader, 2010. ISBN 9789949448487.
* Olev Teder. „Hundipoja surm. Lugu leitnant J. Kuperjanovi kangelastegudest ja viimasest päevast Paju lahinguväljal”. Tallinn: autori kirjastus, 2011. ISBN 9789949216246.

==Välislingid==

{{vikitsitaat}}
* [https://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=27505 Julius Kuperjanov Eesti ohvitseride andmekogus]
* [https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ Julius Kuperjanov 130 – Eesti Rahva Muuseum]
* [https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ Kuperjanovi jalaväepataljon – Eesti Kaitsevägi]
* [https://db.esap.ee/object/ta-1190 Julius Kuperjanovi haud – Eesti Sõjaajaloo Andmebaas]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/julius-kuperjanov-paju-lahingus/ Julius Kuperjanov Paju lahingus – Rahvusarhiiv]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/kuperjanovi-partisanide-vaeosa-ja-selle-juhid-vabadussojas/ Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas – Rahvusarhiiv]
* [https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm Julius Kuperjanov – Kultuur ja Elu]
* [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Paju lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE Olev Tederi dokumentaalfilm „Rääkimata lugu”]

{{JÄRJESTA:Kuperjanov, Julius}}
[[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva pealikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõjas langenud]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>g3rue7c79h99jfaf3knqe1zzah3cz4k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265368</id>
      <parentid>7265364</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265368</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48383" sha1="6srhcaehee0lwopzzlgz2yemyzfqzm7" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Nimi = Julius Kuperjanov
| Pilt = Julius Kuperjanov 1917.jpg
| Pildisuurus = 250px
| Pildi info = Leitnant Julius Kuperjanov 1917. aastal
| Sünniaeg = [[11. oktoober]] [[1894]]
| Sünnikoht = [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]]
| Surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1919|2|2|1894|10|11}}
| Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| Haridus = [[Tartu Õpetajate Seminar]]; [[Peterburi]] lipnike kool
| Teenistused = [[Venemaa keisririigi armee]] (1915–1917)&lt;br /&gt;[[Eesti rahvusväeosad]] (1917–1918)&lt;br /&gt;[[Eesti Rahvavägi]] (1918–1919)
| Auaste = [[leitnant]]
| Juhitud üksused = [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]&lt;br /&gt;[[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br /&gt;[[Eesti Vabadussõda]]&lt;br /&gt;[[Paju lahing]]
| Autasud = [[Vabadusrist]] I/2, II/2 ja II/3&lt;br /&gt;[[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järk&lt;br /&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järk&lt;br /&gt;[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk&lt;br /&gt;[[Georgi rist]]i IV järk
}}

'''Julius Kuperjanov''' [[VR I/2]], [[VR II/2]] ja [[VR II/3]] ([[11. oktoober]] [[1894]] ([[vkj]] 29. september), [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[2. veebruar]] [[1919]], [[Tartu]]) oli eesti [[sõjaväelane]], [[leitnant]], kooliõpetaja ja üks [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] tuntumaid väejuhte. Ta organiseeris [[Kaitseliit|Kaitseliitu]] [[Tartumaa]]l ning asutas 1918. aasta detsembris partisanide väeosa, mille võitlejad osalesid 1919. aasta jaanuaris [[Tartu]] vabastamisel ja pealetungis [[Valga]] suunas.&lt;ref name=&quot;ERM&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ |pealkiri=Uus näitus ERMi raamatukogus! Julius Kuperjanov 130 |väljaanne=[[Eesti Rahva Muuseum]] |aeg=18. oktoober 2024 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. [[Tuna (ajakiri)|Tuna]], 2008, nr 1, lk 66–67.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Venemaa keisririigi armee]] ohvitserina ning teda autasustati sõjaliste teenete eest mitme teenetemärgiga. Pärast 1917. aastal haavatasaamist astus ta Eesti rahvusväeosade teenistusse. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal organiseeris ta põrandaalust omakaitset ja osales ettevalmistustes Eesti iseseisvuse kaitsmiseks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot;&gt;{{netiviide |url=https://eestikirik.ee/kambja-kirikus-avatakse-julius-kuperjanovi-malestusplaat |autor=Mari Paenurm |pealkiri=Kambja kirikus avatakse Julius Kuperjanovi mälestusplaat |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |aeg=6. oktoober 2004 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanov sai [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju lahing]]us raskelt haavata ja suri kaks päeva hiljem Tartus 24-aastaselt. Tema surma järel nimetati partisanide väeosa tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema nime kannab ka tänapäeval [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] koosseisu kuuluv [[Kuperjanovi jalaväepataljon]].&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon |väljaanne=[[Eesti Kaitsevägi]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/julius-kuperjanovi-surmast-moodus-102-aastat/ |pealkiri=Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=2. veebruar 2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Elulugu==

===Päritolu ja lapsepõlv===

Julius Kuperjanov sündis [[Pihkva kubermang]]us Duhnovo valla Lihhova külas eestlastest väljarändajate perekonnas. Tema [[Räpina]]st pärit esivanemad olid 1870. aastal Venemaale elama asunud. Perekonnanime Kuperjanov päritolu on seostatud esiisaga, keda kutsuti talu järgi Kupperi Jaaniks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanovi isa oli Daniel Kuperjanov ja ema Liisa Kuperjanov. Pere elas kuni Juliuse üheksa-aastaseks saamiseni Venemaal. Kuna vanemad soovisid anda lastele eestikeelse hariduse ning kartsid nende venestumist, pöördus perekond 1903. aastal tagasi Eestisse&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt; ja asus elama [[Vana-Kuuste]] piirkonnas Lalli tallu. Seal kujunes ka Kuperjanovi side [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnaga]], millega olid hiljem seotud nii tema õpingud, õpetajatöö kui ka ühiskondlik tegevus.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot;&gt;{{netiviide |url=https://puurmani.edu.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Puurmani Mõisakool |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Haridus ja õpetajatöö===

Kuperjanov õppis [[Sipe kool|Sipe ministeeriumikoolis]] [[Vana-Kuuste]]s. Selle lõpetamise järel astus ta 1910. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i, kus õppis kuni 1914. aastani. Õpingute ajal tundis ta huvi [[ajalugu|ajaloo]], [[geograafia]] ja kirjanduse vastu. Kaasõpilaste mälestustes on esile tõstetud tema rahvuslikku meelsust ja organiseerimisvõimet.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

Tartu Õpetajate Seminaris valitsenud range korra ja [[venestamine|venestamispoliitika]] kiuste lugesid Kuperjanov ja tema kaaslased salaja eestikeelseid ajalehti. Seminaris omandas ta õpetajakutse ning lõpetas õpingud 1914. aastal.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle [[Kambja kihelkonnakool]]i õpetajana. Tema tööleasumine langes kokku [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusega, kui paljud senised kooliõpetajad olid sõjaväkke mobiliseeritud. 1914. aasta sügisel valiti 20-aastane Kuperjanov Kambja kihelkonnakooli õpetajaks.&lt;ref name=&quot;Kambja1914&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.kambja.info/11504/elu-olu-kambja-kihelkonnas-sada-aastat-tagasi/ |pealkiri=Elu-olu Kambja kihelkonnas sada aastat tagasi |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi õpetajatöö jäi lühikeseks, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta [[Venemaa keisririigi armee]]sse. Tema koolmeistriaega on hiljem meenutatud Kambja piirkonna ajaloo käsitlustes ning õpetajakoolituse traditsiooni tutvustamisel.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Tegevus Eesti Rahva Muuseumis===

Õpingute ajal osales Kuperjanov [[Eesti Rahva Muuseum]]i korraldatud vanavara kogumisel. 1912. aasta suvel läks ta kirjaniku ja koolivenna [[Henrik Visnapuu]] õhutusel [[Kambja kihelkond]]a rahvapärimust ja vanavara koguma. Kuperjanov oli sel ajal 17-aastane Tartu Õpetajate Seminari õpilane.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

1913. aastal osales Kuperjanov koos [[Leopold Laurson]]iga kogumisretkel [[Viru-Jaagupi kihelkond]]a. Retk kestis 28. maist 24. juunini. Selle käigus külastasid nad kihelkonna talusid, otsisid rahvakultuuriga seotud esemeid ning tutvustasid kohalikele elanikele muuseumi eesmärke.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Eesti Rahva Muuseumi kogumisraamatute järgi kogus Kuperjanov muuseumile 128 eset. Tema ja Laursoni kogumisretke peeti 1913. aasta üheks edukamaks vanavarakogumise ettevõtmiseks. Samal aastal osales Eesti Rahva Muuseumi kogumistöös kokku ligikaudu 120 inimest, kes tõid muuseumi umbes 6000 eset.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanov pidas kogumisretke ajal päevikut, kuhu kirjutas nii esemete leidmise kui ka kohalike inimeste eluolu kohta. Tema säilinud ülestähendused annavad teavet 20. sajandi alguse Viru-Jaagupi kihelkonna rahvakultuurist. Kuperjanovi ja Laursoni kogumispäevik avaldati 2008. aastal Eesti Rahva Muuseumi sarjas „Vanavara kogumisretkedelt”.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Pärast õpetajaks saamist säilis Kuperjanovi side Eesti Rahva Muuseumiga. Ta levitas muuseumi välja antud postkaarte ning astus 1916. aastal muuseumi liikmeks, saades liikmenumbri 262. Tema vanavarakogumisega seotud käsikirjad ja muud materjalid on säilinud muuseumi kogudes.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

===Esimeses maailmasõjas (1915–1917)===

1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene sõjaväkke. Esialgu läbis ta sõjalise ettevalmistuse [[Novgorod]]i tagavarapataljonis ning saadeti seejärel [[Peterburi]] lipnike kooli. Pärast ohvitserikursuse lõpetamist määrati ta 5. Kiievi grenaderipolku, mis tegutses idarindel tänapäeva [[Valgevene]] aladel [[Baranavitšõ]] piirkonnas.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov teenis esmalt [[luure]]komando ülemana ning hiljem rooduülemana. Tema teenistusülesannete hulka kuulusid vastase positsioonide luuramine, luurekäikude korraldamine ja jalaväeüksuste juhtimine. Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hiljem tema tegevust Eesti Vabadussõjas partisanide väeosa juhina.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 70–73.&lt;/ref&gt;

Sõjateenistuse jooksul tõusis Kuperjanov lipnikust kõrgemasse ohvitseriauastmesse ning sai mitme sõjalise autasu osaliseks. Teda autasustati [[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järgu, [[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järgu, [[Püha Vladimiri orden]]i IV järgu ning [[Georgi rist]]i IV järguga.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[19. juuli]]l [[1917]] sai Kuperjanov [[Baranavitšõ]] piirkonnas luurekäigu ajal raskelt haavata mõlemast jalast. Ta evakueeriti ravile [[Moskva]]sse, kus tema paranemine kestis mitu kuud. Samal ajal hakati Eestis moodustama rahvusväeosi ning Kuperjanov soovis pärast tervenemist nende teenistusse asuda.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

===Eesti rahvusväeosades (1917–1918)===

1917. aasta detsembris asus Kuperjanov teenistusse Tartus paiknenud [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]is. Ta oli algul rooduülem ning edutati hiljem pataljoniülema abiks. Pataljoni tegevust mõjutasid [[1917. aasta Venemaa revolutsioonid|Venemaa revolutsioonid]] ja poliitilised vastuolud, sealhulgas rahvuslikult meelestatud ohvitseride ning [[bolševikud|bolševike]] vastasseis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov kuulus nende ohvitseride hulka, kes soovisid säilitada Eesti rahvusväeosade tegutsemisvõime ja distsipliini. [[20. veebruar]]il [[1918]] juhtis ta Tartus bolševikelt võimu ülevõtmist. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud Saksa okupatsiooni ajal lõpetasid okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosade tegevuse.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Tegevus Eesti iseseisvuse kaitsmisel==

===Saksa okupatsiooni ajal (1918)===

Pärast Saksa vägede saabumist Tartusse saadeti Eesti tagavarapataljon laiali. Kuperjanov kuulus nende Eesti ohvitseride hulka, kes okupatsioonivõimude poolt kinni peeti. Tema abikaasa hilisemate mälestuste järgi õnnestus tal [[Valga]]s vangistusest põgeneda ning Tartumaale tagasi pöörduda.&lt;ref name=&quot;Parn&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm |pealkiri=Julius Kuperjanov |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

1918. aasta kevadel hakkas Kuperjanov organiseerima [[Tartumaa]]l põrandaalust eestimeelsete ohvitseride ja vabatahtlike võrgustikku. Selle eesmärk oli valmistuda olukorraks, kus Saksa okupatsiooniväed Eestist lahkuvad ning kohalik võim ja julgeoleku korraldamine tuleb üle võtta Eesti rahvuslike jõudude kätte.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Põrandaaluses organisatsioonis osales mitu endist Eesti tagavarapataljoni ohvitseri. Kuperjanov kasutas sõjaväeteenistuse ajal tekkinud sidemeid ning lõi kontakte Tartumaa eri piirkondades. Ajaloolase Mati Kröönströmi järgi oli tema loodud salaorganisatsioonis 1918. aasta suveks ligikaudu 150 usaldusväärseks peetud meest.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Organisatsiooni liikmed valmistusid vajaduse korral relvastatud tegevuseks ning osalesid hiljem Kaitseliidu kohalike üksuste moodustamises. Näiteks said [[Johannes Tiimann]]ist Kursi ja Laiuse, [[Rudolf Tarik]]ust Otepää ning [[Rudolf Riives]]est Karula Kaitseliidu juhtivad tegelased. Mitmest neist kujunes hiljem Kuperjanovi partisanide väeosa ohvitser.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanovi Saksa okupatsiooni ajal tehtud organiseerimistöö oli üks eeldusi, mis võimaldas tal 1918. aasta lõpus moodustada iseseisva partisanide üksuse. Ajaloolase Mati Kröönströmi käsitluses rõhutatakse, et väeosa ei tekkinud tühjale kohale, vaid tugines varasemale põrandaalusele võrgustikule ja Tartumaa Kaitseliidu liikmetele.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

===Tartumaa Kaitseliidu organiseerimine===

Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas ja okupatsioonivägede lahkumist asuti Eestis taastama riigivõimu ja relvajõude. Samal ajal algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda, kui [[Punaarmee]] tungis [[Narva]] piirkonnas Eesti territooriumile.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Kuperjanov osales Tartumaa Kaitseliidu organiseerimisel ning tegutses selle juhtkonnas. Tema ülesannete hulka kuulusid vabatahtlike koondamine, relvastuse ja varustuse hankimine ning kohaliku julgeoleku korraldamine. Eesti vägede olukord oli 1918. aasta detsembris keeruline, sest väeosad olid alles formeerimisel ning Punaarmee tungis edasi ülekaalukate jõududega.&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

1918. aasta detsembri teisel poolel lähenesid Punaarmee üksused Tartule. Eesti vägedel ei õnnestunud linna enda kontrolli all hoida ning 21. detsembril 1918 jäeti Tartu maha. Kuperjanov suhtus linna loovutamisse kriitiliselt ja oli valmis moodustama Tartu kaitsmiseks eraldi vabatahtliku üksuse.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Pärast Tartust taganemist koondas Kuperjanov enda ümber ohvitsere, kaitseliitlasi ja vabatahtlikke kooliõpilasi. Ta liikus nendega [[Puurmani]] suunas, kus alustati partisanide väeosa formeerimist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

==Eesti Vabadussõjas (1918–1919)==

===Partisanide väeosa asutamine Puurmanis===

[[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] jõudis Kuperjanov koos oma meestega [[Puurmani mõis]]a, kus alustati partisanide väeosa organiseerimist. Tänapäeval tähistab [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] seda kuupäeva oma asutamispäevana. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi saabus Kuperjanov Puurmanisse 37-mehelise salgaga ning sai [[2. diviis]]i ülemalt kolonel [[Ernst Limberg]]ilt loa erilise partisanisalga moodustamiseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Väeosa asutamise täpse kuupäeva kohta leidub ajalooallikates erinevaid käsitlusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi loeti 1930. aastatel väeosa ametlikuks asutamispäevaks 25. detsembrit 1918, mil anti välja Kuperjanovi esimene päevakäsk. Osa partisanidest pidas aga väeosa alguseks juba Saksa okupatsiooni ajal toimunud põrandaalust organiseerimistööd. Lahingüksusena formeeriti partisanide väeosa siiski 1918. aasta detsembris Puurmanis.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Väeosa tuumiku moodustasid endised Eesti tagavarapataljoni ohvitserid ning nendega liitunud Tartumaa kaitseliitlased. Vabatahtlike hulgas oli ka [[Tartu]] koolide õpilasi, sealhulgas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kasvandikke. Paljudel noortel vabatahtlikel puudus varasem sõjaline väljaõpe ja lahingukogemus.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Puurmani mõisahoonesse rajati üksuse staap ja majutusruumid. Alustati vabatahtlike vastuvõtmist, relvade ja laskemoona kogumist ning sõjalist väljaõpet. Relvastuse ja varustuse nappuse tõttu tuli kasutada olemasolevaid vahendeid ning hankida lisavarustust muudest allikatest.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 67–69.&lt;/ref&gt;

Väeosa kandis algul nimetust „Kuperjanovi partisanide salk”. Ametlikult kasutati hiljem nimetusi Tartumaa kaitsepataljon ja Tartu partisanide pataljon, kuid väljendid „kuperjanovlased” ja „Kuperjanovi partisanid” olid kasutusel juba väeosa algusajal. Pärast Kuperjanovi surma kinnistus nimetus Kuperjanovi partisanide pataljon.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Partisanide arv suurenes kiiresti. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi kasvas üksuse isikkoosseis lühikese aja jooksul umbes 600 võitlejani. Väeosa kujunes üheks Eesti Vabadussõja algusperioodi tuntumaks vabatahtlikest moodustatud lahinguüksuseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

===Väeosa sümboolika===

Kuperjanovi partisanide tunnusmärgiks kujunes mustal taustal hõbedane või valge [[pealuu]] ja ristatud säärekontide kujutis. Selle sümboolika kasutamisel lähtuti osaliselt Esimese maailmasõja aegsete Vene surmapataljonide märkidest.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/sumboolika/ |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. jaanuar]]il [[1919]] kehtestas Kuperjanov väeosa tunnuseks pealuu ja ristatud säärekontidega käiseembleemi ning mütsimärgi. Embleemi esimesed eksemplarid valmistas tema abikaasa [[Alice Kuperjanov]], kes õmbles ka väeosa esimesi vormiriietuse eraldusmärke.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Avati_malestustahvel_Alice_Kuperja_1380 |pealkiri=Avati mälestustahvel Alice Kuperjanovile |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sümboolika kujunes üheks kuperjanovlaste eristavamaks tunnuseks. Pealuu ja ristatud säärekontide kujutist kasutati hiljem väeosa lipul ja muudel tunnusmärkidel. Ajaloolist sümboolikat kasutab ka tänapäeva Kuperjanovi jalaväepataljon.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;

===Partisanisõda ja Tartu vabastamine===

1919. aasta jaanuari alguses alustasid Kuperjanovi partisanid aktiivset lahingutegevust [[Jõgevamaa]]l ja [[Tartumaa]]l. Korraldati luureretki, väiksemate vastase üksuste ründamisi ja operatsioone vaenlase tagalas. Partisanide eesmärk oli häirida Punaarmee tegevust ning valmistada ette Tartu vabastamist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov eelistas kiiret ja aktiivset ründetegevust. Mati Kröönströmi uurimuse järgi tegi ta juba 6. jaanuaril 1919 ettepaneku liikuda oma salgaga Tartu vastu. Sel ajal oli tema käsutuses veidi üle 200 mehe, kellest osa olid ilma sõjalise väljaõppeta kooliõpilased. Tema ohvitserid pidasid rünnakut liiga riskantseks ning soovitasid oodata sobivamat võimalust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Jaanuari teisel nädalal paranes Eesti vägede olukord ning algas ulatuslikum vastupealetung. Kuperjanovi partisanid tegutsesid koostöös Eesti [[soomusrong]]idega, mille juhtkonda kuulusid kaptenid [[Karl Parts]] ja [[Anton Irv]]. Ühiste operatsioonide käigus liikusid Eesti väed Tartu suunas.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

[[14. jaanuar]]il [[1919]] vabastati Tartu Punaarmee kontrolli alt. Linna vallutamisel osalesid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide üksustega. Tartu vabastamine oli Eesti vägede jaanuarikuise vastupealetungi üks olulisemaid saavutusi ning võimaldas jätkata edasitungi Lõuna-Eestis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Tartu vabastamist kujunes Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide vahel tihe koostöö. Ajaloolane Mati Kröönström märgib, et kahe väeosa võitlejate vahel valitses sõbralik läbisaamine, kuigi kuperjanovlased olid teiste Eesti väeosade suhtes sageli isepäised ja rõhutasid oma üksuse erilisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

===Lahingud Lõuna-Eestis===

Pärast Tartu vabastamist jätkasid Kuperjanovi partisanid koos teiste Eesti üksustega pealetungi [[Elva]], [[Rõngu]], [[Puka]] ja [[Sangaste]] suunas. Operatsiooni eesmärk oli tõrjuda Punaarmee Lõuna-Eestist välja ning vabastada [[Valga]], mis oli tähtis raudteesõlm ja ühenduspunkt [[Läti]]ga.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/679050/paju-lahingust-moodus-99-aastat |autor=Ragnar Kond |pealkiri=Paju lahingust möödus 99 aastat |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Partisanide väeosa võitles mitmes raskes lahingus. Üheks ohvriterohkemaks kokkupõrkeks kujunes [[27. jaanuar]]il [[1919]] peetud [[Kikka lahing]], milles kandsid suuri kaotusi eriti partisanide 3. roodu võitlejad. Kuperjanovi partisanide väeosa kaotuste hulgas oli selleks ajaks ka ohvitsere, kellel oli oluline osa üksuse formeerimisel.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Jaanuari lõpus lähenesid Eesti väed Valgale. [[30. jaanuar]]il jõudsid Kuperjanovi partisanid [[Paju mõis]]a piirkonda. Mõis paiknes Valga kaitse seisukohalt olulisel kõrgendikul, mille kontrollimine võimaldas mõjutada linna suunas liikuvate vägede tegevust.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–42.&lt;/ref&gt;

===Paju lahing===

[[Paju lahing]] toimus [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju mõis]]a juures Valga lähistel. Eesti vägede poolel osalesid lahingus Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikest moodustatud [[Põhja Pojad|Põhja Poegade]] üksused. Vastase põhijõu moodustasid [[Läti kütid|Läti punaküttide]] üksused, kes kaitsesid Valga suunal tähtsaid positsioone.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

30. jaanuaril olid Kuperjanovi partisanid Paju mõisa vallutanud, kuid sama päeva hilisõhtul läks mõis Punaarmee vasturünnaku tulemusel taas vastase kontrolli alla. Järgmiseks päevaks kavandatud pealetungi üldjuht oli Soome vabatahtlike rügemendi ülem [[Hans Kalm]], kelle käsutusse olid antud ka Eesti väeosad.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Paju mõisa vallutamine oli vajalik Valga suunas edasiliikumiseks. Samal ajal esines rünnaku ettevalmistamisel probleeme väeosade koostöö, suurtükiväe toetuse ja pealetungi ajastamisega. Eesti soomusrongid ei saanud purustatud raudteesildade tõttu rünnaku ajal vajalikul määral jalaväge toetada.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Urmas Salo uurimuse järgi andis Hans Kalm Paju mõisa vallutamise käsu 31. jaanuaril kell 10.45. Kuperjanov sai selle kätte kell 11.45 ning partisanide rünnak algas ligikaudu kell 12.40. Ründavatel üksustel tuli liikuda üle avatud maastiku vastase kuulipilduja- ja püssitule all.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 40–44.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov juhtis oma väeosa lahingutegevust isiklikult. Ta viibis ründavate üksuste läheduses ning liikus lahinguväljal, et jälgida oma allüksuste tegevust. Pealetungi ajal sai Kuperjanov raskelt haavata ning ta tuli lahinguväljalt evakueerida.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 44–47.&lt;/ref&gt;

Pärast Kuperjanovi haavatasaamist jätkus lahing. Eesti partisanide kõrval osalesid mõisa vallutamisel Soome vabatahtlikud, kelle saabumine võimaldas rünnakut jätkata. Paju mõis vallutati Eesti ja Soome vägede ühiste pingutustega 31. jaanuari pärastlõunal.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

Paju lahing oli üks Eesti Vabadussõja tuntumaid ja ohvriterohkemaid lahinguid. Mõisa vallutamine avas Eesti vägedele tee Valgasse, mis vabastati järgmisel päeval. Lahingul oli oluline tähendus Eesti ja Soome sõjalise koostöö ajaloos ning seda on hiljem korduvalt mälestatud.&lt;ref name=&quot;ERRPaju100&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/906454/eestlased-tahistasid-koos-soomlaste-ja-latlastega-paju-lahingu-100-aastapaeva |pealkiri=Eestlased tähistasid koos soomlaste ja lätlastega Paju lahingu 100. aastapäeva |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

====Lahingu juhtimise käsitlused====

Paju lahingu juhtimisele ja selles kantud suurtele kaotustele on ajalookirjanduses antud erinevaid hinnanguid. Mõnes varasemas käsitluses on rõhutatud Kuperjanovi tormakust ja otsust liikuda üle lageda maastiku tugevalt kaitstud vastase positsioonide vastu. Samal ajal on osutatud kõrgema väejuhatuse otsustele, pealetungi hilinemisele ja toetavate üksuste koostöö puudustele.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolase Urmas Salo hinnangul on Kuperjanovi vastutust Paju lahingu suurte kaotuste eest varasemates käsitlustes üle tähtsustatud. Valga operatsiooni juhtis Hans Kalm ning mitmed olulised otsused, sealhulgas väeosade kasutamise ja rünnaku ajastamise kohta, ei sõltunud üksnes Kuperjanovist.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Salo osutab, et nii Kalm kui ka Kuperjanov alahindasid vastase tugevust ja Paju mõisa kaitsepositsioonide võimalusi. Kuperjanov kasutas otserünnaku taktikat, mis oli tuttav Esimese maailmasõja lahingutest, kuid pealetungi põhisuunad olid määratud kõrgema väejuhatuse korraldustega. Rünnaku alguse venimine ei olnud Salo hinnangul Kuperjanovi otsene süü.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot; /&gt;

Mati Kröönström rõhutab samuti, et Kuperjanovi iseloomustas soov tegutseda kiiresti ja otsustavalt isegi siis, kui tema käsutuses olevad jõud olid vastasest väiksemad. Selline juhtimisviis tõi Vabadussõja alguses kaasa taktikalisi saavutusi, kuid tähendas ka märkimisväärset riskivalmidust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

====Kuperjanovi haavatasaamine====

Julius Kuperjanovi haavatasaamise täpsed asjaolud on jäänud osaliselt ebaselgeks, sest lahingus osalenute hilisemad mälestused erinevad üksteisest. Mõne kirjelduse järgi viibis Kuperjanov haavatasaamise hetkel püsti, teiste järgi oli ta pikali või küürakil.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Urmas Salo võrdles oma uurimuses erinevaid tunnistusi Kuperjanovi säilinud haigusloo ja meditsiiniliste andmetega. Haigusloos on haavatasaamise ajaks märgitud kell 13.30, kuid teiste andmete põhjal võis see toimuda juba ligikaudu kell 13.15. Seetõttu ei ole võimalik haavatasaamise täpset kellaaega üheselt määrata.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Haigusloo andmetel tungis kuul vasaku õlavarre pehmesse ossa ning seejärel rindkeresse. See põhjustas raskeid kopsu- ja siseelundite vigastusi. Hilisem meditsiiniline analüüs näitas, et haav oli äärmiselt tõsine ja kahjustas mitut elutähtsat organit.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Varasemates mälestustes on väidetud, et Kuperjanovit tabas kuul vastase soomusrongilt. Salo uurimuses märgitakse siiski, et haava iseloom ja võimalik laskesuund ei võimalda seda kindlalt kinnitada. Samuti ei ole usaldusväärset kinnitust hiljem levinud oletustele, nagu oleks Kuperjanovit tabanud oma sõdurite kuul.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

===Evakueerimine ja surm===

Pärast haavatasaamist viidi Kuperjanov lahinguväljalt sidumispunkti, kus talle anti esmaabi. Seejärel toimetati ta [[Sangaste raudteejaam]]a, kust pidi algama raskelt haavatute vedu Tartusse. Evakueerimisel osalesid tema võitluskaaslased ning hiljem liitus haavatu saatjatega abikaasa Alice Kuperjanov.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 46–49.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov paigutati Sangaste jaamas sanitaarrongile 31. jaanuari pärastlõunal. Rong oli moodustatud kaubavagunitest, kuhu oli paigutatud haavatute vedamiseks vajalik varustus. Vagunitesse kogunes ligi sada raskelt haavatut ning rong sai liikuma hakata alles kell 20 õhtul.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Sanitaarrong jõudis Tartusse 1. veebruari varahommikul kella 3.30 paiku. Kuperjanov toimetati kanderaamil Vallikraavi tänaval asunud dr Wolfgang von Reyheri erakliinikusse kella 4.30 paiku. Ta jõudis haiglasse ligikaudu 15 tundi pärast haavatasaamist.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kliinik paiknes aadressil [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi]] 10 ning oli tuntud ka Faure kliinikuna selle rajaja järgi. Mõnes varasemas käsitluses on Kuperjanovi surmakohana ekslikult nimetatud [[Pepleri tänav]]al asunud Mellini erakliinikut. Säilinud haigladokumentidele tuginedes kinnitab Urmas Salo, et Kuperjanov suri Vallikraavi tänava kliinikus.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi raviarst oli kirurg Wolfgang von Reyher, kes konsulteeris ka teiste arstidega. Haigusloos märgiti raske kopsuhaav, verejooks kõhuõõnes ning mitme siseorgani vigastused. Vigastuste ulatuse ja patsiendi nõrga seisundi tõttu ei otsustatud operatsiooni kasuks.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi seisund halvenes pidevalt ning suurema osa ajast viibis ta teadvusetult. [[2. veebruar]]i varahommikul kell 5.30 Julius Kuperjanov suri. Tema surma peamiseks põhjuseks peeti hilisema meditsiinilise ekspertiisi järgi tõenäoliselt ulatuslikku sisemist verejooksu.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanov oli surres 24-aastane. Tema surm leidis aset vaid veidi rohkem kui kuu pärast partisanide väeosa moodustamist Puurmanis ning kaks päeva pärast Paju lahingut.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Matused===

[[Fail:Julius Kuperjanovi matused, ees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Vene tänav, Tartu, 1919., TM F 1445-1.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi matuserongkäik Tartus 1919. aastal. Rongkäigu ees on [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]].]]

Julius Kuperjanovi surm pälvis ulatuslikku tähelepanu Eesti sõjaväes ja avalikkuses. Tema ärasaatmine korraldati [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] kontserdisaalis Tartus, kus osalesid sõjaväelased, ühiskondlike organisatsioonide esindajad ja kohalikud elanikud. Matusetalitusest kujunes üks Eesti Vabadussõja aegseid avalikke mälestussündmusi.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov maeti [[6. veebruar]]il [[1919]] sõjaliste auavaldustega [[Raadi kalmistu]] koosseisu kuuluvale [[Maarja kalmistu]]le Tartus. Tema hauast kujunes hiljem üks Eesti Vabadussõjaga seotud tuntumaid mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Haud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/ta-1190 |pealkiri=Julius Kuperjanovi haud |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://novaator.err.ee/883981/kuidas-sundis-traditsioon-jouluohtul-julius-kuperjanovi-hauda-kulastada |autor=Marvin Laidna |pealkiri=Kuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. detsember 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Perekond==

===Abikaasa Alice Kuperjanov===

Julius Kuperjanov abiellus 1918. aasta veebruaris [[Kambja kirik]]us [[Alice Kuperjanov|Alice Johansoniga]] (1894–1942). Nende abielu jäi lühikeseks, sest Julius Kuperjanov suri vähem kui aasta hiljem Paju lahingus saadud vigastustesse.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_malestuspaev_2020_4358 |pealkiri=Naiskodukaitse mälestuspäev 2020 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |aeg=2020 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alice Kuperjanov osales abikaasa kõrval põrandaaluse omakaitse ja hiljem partisanide väeosa organiseerimisel. Ta hoolitses võitlejate toitlustamise, riietuse ja esmaabi eest. Tema ettepanekul võeti kasutusele valged moondamisriided, mis võimaldasid partisanidel talvisel maastikul paremini varjuda.&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot; /&gt;

Pärast abikaasa surma tegutses Alice Kuperjanov aktiivselt ühiskondlikus elus. Ta kuulus [[Naiskodukaitse]] juhtivate liikmete hulka ning osales samuti [[Eesti Punane Rist|Punase Risti]], Tartu Naisseltsi ja lastekaitseorganisatsioonide tegevuses. Ta oli seotud puudust kannatavate laste toitlustamise ja perede toetamisega.&lt;ref name=&quot;NKK120&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Alice_Kuperjanov_120_2451 |pealkiri=Alice Kuperjanov 120 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

1937. aastal avaldas Alice Kuperjanov mälestusteraamatu „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Raamat on üks olulisemaid allikaid Julius Kuperjanovi viimaste elukuude ja partisanide väeosa moodustamise uurimisel, kuigi selle sündmuskirjeldusi on ajaloolased võrrelnud ka teiste mälestuste ja arhiividokumentidega.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

[[14. juuni]]l [[1941]] Alice Kuperjanov küüditati. Ta viidi [[Sosva]] vangilaagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, kus mõisteti surma. Kohtuotsus viidi täide [[17. juuli]]l [[1942]], mil Alice Kuperjanov oli 47-aastane. Tema matmispaik ei ole teada.&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

==Sõjaväeline tegevus ja selle hindamine==

Julius Kuperjanovi sõjaväelist tegevust iseloomustasid aktiivse ründetegevuse eelistamine, kiire otsustusvõime ja isiklik osalemine oma üksuse lahingutes. Tema Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hilisemat taktikat, mille keskmes olid väikeste liikuvate üksuste rünnakud ja vastase ootamatu mõjutamine.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov pööras tähelepanu üksuse distsipliinile ja võitlusmoraalile. Partisanidel oli keelatud alkoholi tarvitamine ning raha peale kaardimäng. Samal ajal nõudis Kuperjanov ohvitseridelt sõduritega sarnaste elutingimuste talumist, sealhulgas ühiste majutusruumide kasutamist.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Mati Kröönströmi hinnangul kujunes partisanide väeosas tugev ühtekuuluvustunne ning sõdurite ja ohvitseride vahel valitsesid suhteliselt vahetud suhted. Seda mõjutas asjaolu, et suur osa väeosa juhtidest olid noored sõjaaegsed ohvitserid, mitte pika teenistuskogemusega kaadrisõjaväelased.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Partisanide väeosa suhted Eesti kõrgema sõjaväevõimuga olid kohati vastuolulised. Kuperjanovlased osutasid vastupanu mitmele korraldusele, mis nende arvates võisid kahjustada väeosa iseseisvust või lahinguvõimet. Näiteks vaieldi kõrgema väejuhatusega väeosa käsutuses olnud sõjasaagi ja suurtükkide üle.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Ajaloolased on Kuperjanovi juhtimisstiilis esile tõstnud nii tema algatusvõimet kui ka riskivalmidust. Kröönströmi hinnangul aitas partisanide edu saavutamisele kaasa nende kõrge võitlusmoraal, kuid samuti Punaarmee üksuste kohatine nõrk organiseeritus ja madal võitlusvõime. Paju lahingus osutus kogenud Läti punaküttide vastupanu märksa tugevamaks kui mitmes varasemas kokkupõrkes.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Paju lahingu uurimustes on Kuperjanovi tegevuse hindamisel rõhutatud vajadust eristada tema isiklikke otsuseid Valga operatsiooni kõrgema väejuhatuse korraldustest. Urmas Salo hinnangul ei saa Kuperjanovi tegevust Paju lahingus täielikult õigustada, kuid ka mitte üksnes tema süüks panna seal kantud suuri kaotusi.&lt;ref name=&quot;Salo50&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 49–50.&lt;/ref&gt;

==Teenetemärgid==

===Venemaa keisririigi teenetemärgid===

Esimeses maailmasõjas osutatud sõjaliste teenete eest autasustati Julius Kuperjanovit mitme Venemaa keisririigi teenetemärgiga:&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

* [[Püha Anna orden]]i II järk
* Püha Anna ordeni III järk
* Püha Anna ordeni IV järk
* [[Püha Stanislavi orden]]i II järk
* Püha Stanislavi ordeni III järk
* [[Püha Vladimiri orden]]i IV järk
* [[Georgi rist]]i IV järk

===Eesti Vabadusristid===

Eesti Vabadussõjas osutatud teenete eest autasustati Kuperjanovit postuumselt kolme [[Vabadusrist]]iga:&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;

* [[Vabadusrist]]i I liigi 2. järk – sõjaliste teenete eest
* Vabadusristi II liigi 2. järk – isikliku vapruse eest
* Vabadusristi II liigi 3. järk – isikliku vapruse eest

===Muu tunnustus===

* Julius Kuperjanovi Seltsi teeneterist nr 1 (2010, postuumselt).&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==

===Kuperjanovi jalaväepataljon===

Julius Kuperjanovi mälestuse üheks olulisemaks kandjaks kujunes tema asutatud partisanide väeosa. Pärast Kuperjanovi surma nimetati üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Väeosa jätkas Eesti Vabadussõjas lahingutegevust ning osales ka hilisemates operatsioonides.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

1919. aasta kevadel võitlesid kuperjanovlased [[Petserimaa]]l ning osalesid [[Pihkva]] vallutamise operatsioonis. Sama aasta juunis osales väeosa [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]], kus kandis suuri kaotusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi kaotas partisanide pataljon Landeswehri sõjas ligikaudu veerandi oma isikkoosseisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Pärast Vabadussõja lõppu toimusid väeosa koosseisus ja alluvuses mitmed ümberkorraldused. 1921. aastal liideti üksikpataljon esmalt 6. ja hiljem 2. jalaväepolguga. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1928]] formeeriti väeosa taas iseseisva Kuperjanovi üksiku jalaväepataljonina.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 74–75.&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aastal lõpetati Eesti sõjaväe senine korraldus ning Kuperjanovi pataljoni iseseisev tegevus lõppes. Enne seda paiknes väeosa Tartus.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist taasasutati [[18. märts]]il [[1992]] [[Võru]]s [[Meegomäe]]l Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon. Selle esimeseks ülemaks määrati kapten [[Johannes Kert]], kellest sai hiljem Eesti kaitseväe juhataja.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kuperjanovi-jalavaepataljon-tahistas-34-taasloomise-aastapaeva/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas 34. taasloomise aastapäeva |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=19. märts 2026 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] kannab väeosa Kuperjanovi jalaväepataljoni nime ning alates 2014. aastast kuulub see [[2. jalaväebrigaad]]i koosseisu. Pataljon paikneb Võrus [[Taara linnak]]us ning tegeleb ajateenijate ja reservüksuste väljaõppega.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot; /&gt;

===Hauamonument Raadi kalmistul===

[[Fail:Kuperjanovi hauamonument 2026.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi hauamonument [[Raadi kalmistu]]l Tartus]]

Julius Kuperjanovi hauale [[Raadi kalmistu]]l püstitati skulptor [[Jaan Koort]]i kavandatud hauamonument, mis avati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1925]], Kuperjanovi sünniaastapäeval. Mälestusmärk kujutab endast keerdsammastega kaunistatud [[sarkofaag]]i, mille valmistamisel kasutati Saaremaa kivi.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/topics/view/8 |pealkiri=Leitnant Julius Kuperjanov |väljaanne=Militaarpärand |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati hauamonumendilt Kuperjanovi pronksist portreereljeef ning rikuti sellel olnud raidkirju. Hauamonumenti ennast siiski ei hävitatud. Sellest kujunes okupatsioonivõimudele vastuseisu ja Eesti iseseisvuse mälestamise sümbol.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Hauale viidi lilli ja süüdati küünlaid ka ajal, mil Eesti iseseisvuse avalik tähistamine oli keelatud või piiratud. Eriti oluliseks kujunes see paik Tartu üliõpilaste ja koolinoorte seas. Haua külastamist võidi käsitleda poliitilise meelsusavaldusena ning osalejad sattusid mõnikord Nõukogude julgeolekuorganite tähelepanu alla.&lt;ref name=&quot;HauaLugu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/stories/view/119 |pealkiri=Julius Kuperjanov ja tema haud |väljaanne=Militaarpärand |aeg=2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi hauda külastati okupatsiooniajal muu hulgas jõululaupäeval. ERR-i ajalookäsitluse järgi oli haua külastamise tava olemas juba 1950. aastatel ning 1980. aastatel kujunes jõuluõhtune küünalde süütamine Tartu üliõpilaste seas traditsiooniks. 1982. aasta jõululaupäeval pidasid KGB töötajad haual käinud üliõpilasi kinni ja küsitlesid neid.&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist korrastati hauaplats ning 1998. aastal taastati monument esialgsele lähedasel kujul. Tänapäeval toimuvad haual regulaarselt mälestustseremooniad, millest võtavad osa Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad ning Kuperjanovi mälestust hoidvad organisatsioonid.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Muud mälestusmärgid===

Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Põltsamaa]]l. Tema mälestust on jäädvustatud ka [[Kambja]]s, [[Puurmani]]s ja teistes paikades, mis olid seotud tema lapsepõlve, õpetajatöö või sõjaväelise tegevusega.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

2004. aastal avati Kambja kirikus Julius Kuperjanovile pühendatud mälestustahvel. Tema sünniaastapäevaga seotud üritusi on korraldatud ka Vana-Kuuste piirkonnas, kus Kuperjanov oli õppinud ja kasvanud.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[Kursi]]s Puurmani lähistel asuv Vabadussõja mälestussammas avati esimest korda [[26. september|26. septembril]] [[1926]]. Skulptor [[Voldemar Mellik]]u kavandatud monumendil oli kujutatud püssile toetuvat Kuperjanovi partisani. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati ning selle kohale rajati hiljem Punaarmee mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Kursi Vabadussõja mälestussammas taastati pärast Eesti iseseisvuse taastamist ning avati uuesti [[23. juuni]]l [[1992]]. Taastatud monument järgib algse mälestusmärgi kujundust ning on üks piirkonna olulisemaid Vabadussõjaga seotud mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

===Julius Kuperjanovi Selts===

Julius Kuperjanovi mälestuse säilitamisega on tegelenud mitmed organisatsioonid. [[23. detsember|23. detsembril]] [[1938]] asutati kolonelleitnant [[Johannes Soodla]] eestvõttel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, mille eesmärk oli koondada väeosa endisi liikmeid ja jäädvustada partisanide ajalugu.&lt;ref name=&quot;Parn&quot; /&gt;

Tänapäeval tegutseb [[Julius Kuperjanovi Selts]], mis osaleb mälestusürituste korraldamisel ja Kuperjanovi ajaloolise pärandi tutvustamisel. Selts on asutanud ka Kuperjanovi nime kandvaid tunnustusmärke, sealhulgas teeneteristi, mille esimene number anti 2010. aastal postuumselt Julius Kuperjanovile.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

==Julius Kuperjanov ajalookirjanduses==

Julius Kuperjanovi elu ja tegevust on käsitletud mitmes mälestusteraamatus, biograafias ja sõjaajaloolises uurimuses. Varasemates käsitlustes keskenduti sageli tema isiklikule vaprusele ning partisanide väeosa lahingutegevusele. Hilisemad ajaloolased on püüdnud sündmusi uurida arhiividokumentide, väeosade päevakäskude, haiguslugude ja osalejate mälestuste võrdlemise kaudu.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Üheks oluliseks varaseks allikaks on [[Alice Kuperjanov]]i 1937. aastal ilmunud mälestusteraamat „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Partisanide väeosa tegevusest kirjutas ka [[Eduard Grosschmidt]] raamatus „Pealuu märgi all”, mis avaldati esimest korda 1935. aastal. Mõlemad teosed sisaldavad osalejate isiklikke mälestusi ning kajastavad vahetult Eesti Vabadussõja sündmusi.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolane Urmas Salo analüüsis Kuperjanovi viimaseid elupäevi ja Paju lahingut 2004. aastal ajakirjas [[Tuna (ajakiri)|Tuna]] ilmunud uurimuses „Julius Kuperjanov Paju lahingus”. Salo kasutas muu hulgas arhiividokumente, osalejate tunnistusi ning Kuperjanovi säilinud haiguslugu, et täpsustada lahingu ja haavatasaamise asjaolusid.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Mati Kröönström käsitles 2008. aastal samas ajakirjas partisanide väeosa kujunemist, juhtkonda ja sõjategevust. Tema uurimus „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas” selgitab väeosa formeerimist, ohvitseride koosseisu, distsipliini ja lahingutegevuse iseärasusi.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot; /&gt;

==Vaata ka==

* [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]
* [[Julius Kuperjanovi Selts]]
* [[Alice Kuperjanov]]
* [[Eesti Vabadussõda]]
* [[Paju lahing]]
* [[Põhja Pojad]]
* [[Puurmani mõis]]
* [[Vabadusrist]]
* [[Raadi kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==

* [[Richard Roht]]. „Julius Kuperjanow: tema elulugu ja teod”. Tartu: Odamees, 1919.
* [[Eduard Grosschmidt]]. „Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt”. Tartu: Loodus, 1935.
* [[August Hanko]]. „Leitnant Julius Kuperjanov: partisanide löögivaimu kehastaja”. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936.
* [[Alice Kuperjanov]]. „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Tartu: Postimees, 1937.
* [[Ruudo Toom]]. „Julius Kuperjanov Sipe koolis”. Eesti Noorus, 1940, nr 1–3.
* Alf Kubbo. [https://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&amp;showset=1&amp;wholepage=suur&amp;pid=s1266219&amp;nid=189119 „Julius Kuperjanov sõduri ja inimesena”]. Vaba Eestlane, 8. märts 1974.
* [[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]]. „Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid”. Tallinn, 2000, lk 131–134.
* [[Urmas Salo]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf „Julius Kuperjanov Paju lahingus”]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–50.
* [[Liivi Uuet]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105823/162569/page/67 „Julius Kuperjanovi kirjad koolivennale”]. Tuna, 2007, nr 2, lk 67–71.
* „Julius Kuperjanov, Leopold Laurson”. Koostaja [[Piret Õunapuu]]. „Vanavara kogumisretkedelt”, nr 5. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2008.
* [[Mati Kröönström]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas”]. Tuna, 2008, nr 1, lk 66–75.
* [[Olev Teder]]. „Kutsar. Eesti Vabadussõja dokumentaalne käsitlus”. Vali Press, 2008. ISBN 9789949159062.
* [[Tiit Noormets]]. „Eesti Vabadussõda 1918–1920”. Tallinn: Tammerraamat, 2008.
* „Lugusid Julius Kuperjanovist”. Koostaja Julius Kuperjanovi Selts, peatoimetaja Olev Teder. Tallinn: Grenader, 2010. ISBN 9789949448487.
* Olev Teder. „Hundipoja surm. Lugu leitnant J. Kuperjanovi kangelastegudest ja viimasest päevast Paju lahinguväljal”. Tallinn: autori kirjastus, 2011. ISBN 9789949216246.

==Välislingid==

{{vikitsitaat}}
* [https://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=27505 Julius Kuperjanov Eesti ohvitseride andmekogus]
* [https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ Julius Kuperjanov 130 – Eesti Rahva Muuseum]
* [https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ Kuperjanovi jalaväepataljon – Eesti Kaitsevägi]
* [https://db.esap.ee/object/ta-1190 Julius Kuperjanovi haud – Eesti Sõjaajaloo Andmebaas]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/julius-kuperjanov-paju-lahingus/ Julius Kuperjanov Paju lahingus – Rahvusarhiiv]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/kuperjanovi-partisanide-vaeosa-ja-selle-juhid-vabadussojas/ Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas – Rahvusarhiiv]
* [https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm Julius Kuperjanov – Kultuur ja Elu]
* [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Paju lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE Olev Tederi dokumentaalfilm „Rääkimata lugu”]

{{JÄRJESTA:Kuperjanov, Julius}}
[[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva pealikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõjas langenud]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>6srhcaehee0lwopzzlgz2yemyzfqzm7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265372</id>
      <parentid>7265368</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:08:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muu tunnustus */</comment>
      <origin>7265372</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48387" sha1="22cx068d2z687bg6u9y5da1p1tbju4a" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Nimi = Julius Kuperjanov
| Pilt = Julius Kuperjanov 1917.jpg
| Pildisuurus = 250px
| Pildi info = Leitnant Julius Kuperjanov 1917. aastal
| Sünniaeg = [[11. oktoober]] [[1894]]
| Sünnikoht = [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]]
| Surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1919|2|2|1894|10|11}}
| Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| Haridus = [[Tartu Õpetajate Seminar]]; [[Peterburi]] lipnike kool
| Teenistused = [[Venemaa keisririigi armee]] (1915–1917)&lt;br /&gt;[[Eesti rahvusväeosad]] (1917–1918)&lt;br /&gt;[[Eesti Rahvavägi]] (1918–1919)
| Auaste = [[leitnant]]
| Juhitud üksused = [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]&lt;br /&gt;[[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br /&gt;[[Eesti Vabadussõda]]&lt;br /&gt;[[Paju lahing]]
| Autasud = [[Vabadusrist]] I/2, II/2 ja II/3&lt;br /&gt;[[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järk&lt;br /&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järk&lt;br /&gt;[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk&lt;br /&gt;[[Georgi rist]]i IV järk
}}

'''Julius Kuperjanov''' [[VR I/2]], [[VR II/2]] ja [[VR II/3]] ([[11. oktoober]] [[1894]] ([[vkj]] 29. september), [[Lihhova]], [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[2. veebruar]] [[1919]], [[Tartu]]) oli eesti [[sõjaväelane]], [[leitnant]], kooliõpetaja ja üks [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] tuntumaid väejuhte. Ta organiseeris [[Kaitseliit|Kaitseliitu]] [[Tartumaa]]l ning asutas 1918. aasta detsembris partisanide väeosa, mille võitlejad osalesid 1919. aasta jaanuaris [[Tartu]] vabastamisel ja pealetungis [[Valga]] suunas.&lt;ref name=&quot;ERM&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ |pealkiri=Uus näitus ERMi raamatukogus! Julius Kuperjanov 130 |väljaanne=[[Eesti Rahva Muuseum]] |aeg=18. oktoober 2024 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. [[Tuna (ajakiri)|Tuna]], 2008, nr 1, lk 66–67.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Venemaa keisririigi armee]] ohvitserina ning teda autasustati sõjaliste teenete eest mitme teenetemärgiga. Pärast 1917. aastal haavatasaamist astus ta Eesti rahvusväeosade teenistusse. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal organiseeris ta põrandaalust omakaitset ja osales ettevalmistustes Eesti iseseisvuse kaitsmiseks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot;&gt;{{netiviide |url=https://eestikirik.ee/kambja-kirikus-avatakse-julius-kuperjanovi-malestusplaat |autor=Mari Paenurm |pealkiri=Kambja kirikus avatakse Julius Kuperjanovi mälestusplaat |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |aeg=6. oktoober 2004 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanov sai [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju lahing]]us raskelt haavata ja suri kaks päeva hiljem Tartus 24-aastaselt. Tema surma järel nimetati partisanide väeosa tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema nime kannab ka tänapäeval [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] koosseisu kuuluv [[Kuperjanovi jalaväepataljon]].&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon |väljaanne=[[Eesti Kaitsevägi]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/julius-kuperjanovi-surmast-moodus-102-aastat/ |pealkiri=Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=2. veebruar 2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Elulugu==

===Päritolu ja lapsepõlv===

Julius Kuperjanov sündis [[Pihkva kubermang]]us Duhnovo valla Lihhova külas eestlastest väljarändajate perekonnas. Tema [[Räpina]]st pärit esivanemad olid 1870. aastal Venemaale elama asunud. Perekonnanime Kuperjanov päritolu on seostatud esiisaga, keda kutsuti talu järgi Kupperi Jaaniks.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanovi isa oli Daniel Kuperjanov ja ema Liisa Kuperjanov. Pere elas kuni Juliuse üheksa-aastaseks saamiseni Venemaal. Kuna vanemad soovisid anda lastele eestikeelse hariduse ning kartsid nende venestumist, pöördus perekond 1903. aastal tagasi Eestisse&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt; ja asus elama [[Vana-Kuuste]] piirkonnas Lalli tallu. Seal kujunes ka Kuperjanovi side [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnaga]], millega olid hiljem seotud nii tema õpingud, õpetajatöö kui ka ühiskondlik tegevus.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot;&gt;{{netiviide |url=https://puurmani.edu.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Puurmani Mõisakool |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Haridus ja õpetajatöö===

Kuperjanov õppis [[Sipe kool|Sipe ministeeriumikoolis]] [[Vana-Kuuste]]s. Selle lõpetamise järel astus ta 1910. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i, kus õppis kuni 1914. aastani. Õpingute ajal tundis ta huvi [[ajalugu|ajaloo]], [[geograafia]] ja kirjanduse vastu. Kaasõpilaste mälestustes on esile tõstetud tema rahvuslikku meelsust ja organiseerimisvõimet.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

Tartu Õpetajate Seminaris valitsenud range korra ja [[venestamine|venestamispoliitika]] kiuste lugesid Kuperjanov ja tema kaaslased salaja eestikeelseid ajalehti. Seminaris omandas ta õpetajakutse ning lõpetas õpingud 1914. aastal.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle [[Kambja kihelkonnakool]]i õpetajana. Tema tööleasumine langes kokku [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusega, kui paljud senised kooliõpetajad olid sõjaväkke mobiliseeritud. 1914. aasta sügisel valiti 20-aastane Kuperjanov Kambja kihelkonnakooli õpetajaks.&lt;ref name=&quot;Kambja1914&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.kambja.info/11504/elu-olu-kambja-kihelkonnas-sada-aastat-tagasi/ |pealkiri=Elu-olu Kambja kihelkonnas sada aastat tagasi |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi õpetajatöö jäi lühikeseks, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta [[Venemaa keisririigi armee]]sse. Tema koolmeistriaega on hiljem meenutatud Kambja piirkonna ajaloo käsitlustes ning õpetajakoolituse traditsiooni tutvustamisel.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

===Tegevus Eesti Rahva Muuseumis===

Õpingute ajal osales Kuperjanov [[Eesti Rahva Muuseum]]i korraldatud vanavara kogumisel. 1912. aasta suvel läks ta kirjaniku ja koolivenna [[Henrik Visnapuu]] õhutusel [[Kambja kihelkond]]a rahvapärimust ja vanavara koguma. Kuperjanov oli sel ajal 17-aastane Tartu Õpetajate Seminari õpilane.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

1913. aastal osales Kuperjanov koos [[Leopold Laurson]]iga kogumisretkel [[Viru-Jaagupi kihelkond]]a. Retk kestis 28. maist 24. juunini. Selle käigus külastasid nad kihelkonna talusid, otsisid rahvakultuuriga seotud esemeid ning tutvustasid kohalikele elanikele muuseumi eesmärke.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Eesti Rahva Muuseumi kogumisraamatute järgi kogus Kuperjanov muuseumile 128 eset. Tema ja Laursoni kogumisretke peeti 1913. aasta üheks edukamaks vanavarakogumise ettevõtmiseks. Samal aastal osales Eesti Rahva Muuseumi kogumistöös kokku ligikaudu 120 inimest, kes tõid muuseumi umbes 6000 eset.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Kuperjanov pidas kogumisretke ajal päevikut, kuhu kirjutas nii esemete leidmise kui ka kohalike inimeste eluolu kohta. Tema säilinud ülestähendused annavad teavet 20. sajandi alguse Viru-Jaagupi kihelkonna rahvakultuurist. Kuperjanovi ja Laursoni kogumispäevik avaldati 2008. aastal Eesti Rahva Muuseumi sarjas „Vanavara kogumisretkedelt”.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

Pärast õpetajaks saamist säilis Kuperjanovi side Eesti Rahva Muuseumiga. Ta levitas muuseumi välja antud postkaarte ning astus 1916. aastal muuseumi liikmeks, saades liikmenumbri 262. Tema vanavarakogumisega seotud käsikirjad ja muud materjalid on säilinud muuseumi kogudes.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

===Esimeses maailmasõjas (1915–1917)===

1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene sõjaväkke. Esialgu läbis ta sõjalise ettevalmistuse [[Novgorod]]i tagavarapataljonis ning saadeti seejärel [[Peterburi]] lipnike kooli. Pärast ohvitserikursuse lõpetamist määrati ta 5. Kiievi grenaderipolku, mis tegutses idarindel tänapäeva [[Valgevene]] aladel [[Baranavitšõ]] piirkonnas.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov teenis esmalt [[luure]]komando ülemana ning hiljem rooduülemana. Tema teenistusülesannete hulka kuulusid vastase positsioonide luuramine, luurekäikude korraldamine ja jalaväeüksuste juhtimine. Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hiljem tema tegevust Eesti Vabadussõjas partisanide väeosa juhina.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 70–73.&lt;/ref&gt;

Sõjateenistuse jooksul tõusis Kuperjanov lipnikust kõrgemasse ohvitseriauastmesse ning sai mitme sõjalise autasu osaliseks. Teda autasustati [[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järgu, [[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järgu, [[Püha Vladimiri orden]]i IV järgu ning [[Georgi rist]]i IV järguga.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[19. juuli]]l [[1917]] sai Kuperjanov [[Baranavitšõ]] piirkonnas luurekäigu ajal raskelt haavata mõlemast jalast. Ta evakueeriti ravile [[Moskva]]sse, kus tema paranemine kestis mitu kuud. Samal ajal hakati Eestis moodustama rahvusväeosi ning Kuperjanov soovis pärast tervenemist nende teenistusse asuda.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

===Eesti rahvusväeosades (1917–1918)===

1917. aasta detsembris asus Kuperjanov teenistusse Tartus paiknenud [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]is. Ta oli algul rooduülem ning edutati hiljem pataljoniülema abiks. Pataljoni tegevust mõjutasid [[1917. aasta Venemaa revolutsioonid|Venemaa revolutsioonid]] ja poliitilised vastuolud, sealhulgas rahvuslikult meelestatud ohvitseride ning [[bolševikud|bolševike]] vastasseis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov kuulus nende ohvitseride hulka, kes soovisid säilitada Eesti rahvusväeosade tegutsemisvõime ja distsipliini. [[20. veebruar]]il [[1918]] juhtis ta Tartus bolševikelt võimu ülevõtmist. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud Saksa okupatsiooni ajal lõpetasid okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosade tegevuse.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Tegevus Eesti iseseisvuse kaitsmisel==

===Saksa okupatsiooni ajal (1918)===

Pärast Saksa vägede saabumist Tartusse saadeti Eesti tagavarapataljon laiali. Kuperjanov kuulus nende Eesti ohvitseride hulka, kes okupatsioonivõimude poolt kinni peeti. Tema abikaasa hilisemate mälestuste järgi õnnestus tal [[Valga]]s vangistusest põgeneda ning Tartumaale tagasi pöörduda.&lt;ref name=&quot;Parn&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm |pealkiri=Julius Kuperjanov |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

1918. aasta kevadel hakkas Kuperjanov organiseerima [[Tartumaa]]l põrandaalust eestimeelsete ohvitseride ja vabatahtlike võrgustikku. Selle eesmärk oli valmistuda olukorraks, kus Saksa okupatsiooniväed Eestist lahkuvad ning kohalik võim ja julgeoleku korraldamine tuleb üle võtta Eesti rahvuslike jõudude kätte.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Põrandaaluses organisatsioonis osales mitu endist Eesti tagavarapataljoni ohvitseri. Kuperjanov kasutas sõjaväeteenistuse ajal tekkinud sidemeid ning lõi kontakte Tartumaa eri piirkondades. Ajaloolase Mati Kröönströmi järgi oli tema loodud salaorganisatsioonis 1918. aasta suveks ligikaudu 150 usaldusväärseks peetud meest.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Organisatsiooni liikmed valmistusid vajaduse korral relvastatud tegevuseks ning osalesid hiljem Kaitseliidu kohalike üksuste moodustamises. Näiteks said [[Johannes Tiimann]]ist Kursi ja Laiuse, [[Rudolf Tarik]]ust Otepää ning [[Rudolf Riives]]est Karula Kaitseliidu juhtivad tegelased. Mitmest neist kujunes hiljem Kuperjanovi partisanide väeosa ohvitser.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanovi Saksa okupatsiooni ajal tehtud organiseerimistöö oli üks eeldusi, mis võimaldas tal 1918. aasta lõpus moodustada iseseisva partisanide üksuse. Ajaloolase Mati Kröönströmi käsitluses rõhutatakse, et väeosa ei tekkinud tühjale kohale, vaid tugines varasemale põrandaalusele võrgustikule ja Tartumaa Kaitseliidu liikmetele.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

===Tartumaa Kaitseliidu organiseerimine===

Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas ja okupatsioonivägede lahkumist asuti Eestis taastama riigivõimu ja relvajõude. Samal ajal algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda, kui [[Punaarmee]] tungis [[Narva]] piirkonnas Eesti territooriumile.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Kuperjanov osales Tartumaa Kaitseliidu organiseerimisel ning tegutses selle juhtkonnas. Tema ülesannete hulka kuulusid vabatahtlike koondamine, relvastuse ja varustuse hankimine ning kohaliku julgeoleku korraldamine. Eesti vägede olukord oli 1918. aasta detsembris keeruline, sest väeosad olid alles formeerimisel ning Punaarmee tungis edasi ülekaalukate jõududega.&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

1918. aasta detsembri teisel poolel lähenesid Punaarmee üksused Tartule. Eesti vägedel ei õnnestunud linna enda kontrolli all hoida ning 21. detsembril 1918 jäeti Tartu maha. Kuperjanov suhtus linna loovutamisse kriitiliselt ja oli valmis moodustama Tartu kaitsmiseks eraldi vabatahtliku üksuse.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Pärast Tartust taganemist koondas Kuperjanov enda ümber ohvitsere, kaitseliitlasi ja vabatahtlikke kooliõpilasi. Ta liikus nendega [[Puurmani]] suunas, kus alustati partisanide väeosa formeerimist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

==Eesti Vabadussõjas (1918–1919)==

===Partisanide väeosa asutamine Puurmanis===

[[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] jõudis Kuperjanov koos oma meestega [[Puurmani mõis]]a, kus alustati partisanide väeosa organiseerimist. Tänapäeval tähistab [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] seda kuupäeva oma asutamispäevana. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi saabus Kuperjanov Puurmanisse 37-mehelise salgaga ning sai [[2. diviis]]i ülemalt kolonel [[Ernst Limberg]]ilt loa erilise partisanisalga moodustamiseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Väeosa asutamise täpse kuupäeva kohta leidub ajalooallikates erinevaid käsitlusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi loeti 1930. aastatel väeosa ametlikuks asutamispäevaks 25. detsembrit 1918, mil anti välja Kuperjanovi esimene päevakäsk. Osa partisanidest pidas aga väeosa alguseks juba Saksa okupatsiooni ajal toimunud põrandaalust organiseerimistööd. Lahingüksusena formeeriti partisanide väeosa siiski 1918. aasta detsembris Puurmanis.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Väeosa tuumiku moodustasid endised Eesti tagavarapataljoni ohvitserid ning nendega liitunud Tartumaa kaitseliitlased. Vabatahtlike hulgas oli ka [[Tartu]] koolide õpilasi, sealhulgas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kasvandikke. Paljudel noortel vabatahtlikel puudus varasem sõjaline väljaõpe ja lahingukogemus.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Puurmani mõisahoonesse rajati üksuse staap ja majutusruumid. Alustati vabatahtlike vastuvõtmist, relvade ja laskemoona kogumist ning sõjalist väljaõpet. Relvastuse ja varustuse nappuse tõttu tuli kasutada olemasolevaid vahendeid ning hankida lisavarustust muudest allikatest.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 67–69.&lt;/ref&gt;

Väeosa kandis algul nimetust „Kuperjanovi partisanide salk”. Ametlikult kasutati hiljem nimetusi Tartumaa kaitsepataljon ja Tartu partisanide pataljon, kuid väljendid „kuperjanovlased” ja „Kuperjanovi partisanid” olid kasutusel juba väeosa algusajal. Pärast Kuperjanovi surma kinnistus nimetus Kuperjanovi partisanide pataljon.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Partisanide arv suurenes kiiresti. Kaitseväe ajalookäsitluse järgi kasvas üksuse isikkoosseis lühikese aja jooksul umbes 600 võitlejani. Väeosa kujunes üheks Eesti Vabadussõja algusperioodi tuntumaks vabatahtlikest moodustatud lahinguüksuseks.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

===Väeosa sümboolika===

Kuperjanovi partisanide tunnusmärgiks kujunes mustal taustal hõbedane või valge [[pealuu]] ja ristatud säärekontide kujutis. Selle sümboolika kasutamisel lähtuti osaliselt Esimese maailmasõja aegsete Vene surmapataljonide märkidest.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/sumboolika/ |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. jaanuar]]il [[1919]] kehtestas Kuperjanov väeosa tunnuseks pealuu ja ristatud säärekontidega käiseembleemi ning mütsimärgi. Embleemi esimesed eksemplarid valmistas tema abikaasa [[Alice Kuperjanov]], kes õmbles ka väeosa esimesi vormiriietuse eraldusmärke.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Avati_malestustahvel_Alice_Kuperja_1380 |pealkiri=Avati mälestustahvel Alice Kuperjanovile |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Sümboolika kujunes üheks kuperjanovlaste eristavamaks tunnuseks. Pealuu ja ristatud säärekontide kujutist kasutati hiljem väeosa lipul ja muudel tunnusmärkidel. Ajaloolist sümboolikat kasutab ka tänapäeva Kuperjanovi jalaväepataljon.&lt;ref name=&quot;Sumboolika&quot; /&gt;

===Partisanisõda ja Tartu vabastamine===

1919. aasta jaanuari alguses alustasid Kuperjanovi partisanid aktiivset lahingutegevust [[Jõgevamaa]]l ja [[Tartumaa]]l. Korraldati luureretki, väiksemate vastase üksuste ründamisi ja operatsioone vaenlase tagalas. Partisanide eesmärk oli häirida Punaarmee tegevust ning valmistada ette Tartu vabastamist.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov eelistas kiiret ja aktiivset ründetegevust. Mati Kröönströmi uurimuse järgi tegi ta juba 6. jaanuaril 1919 ettepaneku liikuda oma salgaga Tartu vastu. Sel ajal oli tema käsutuses veidi üle 200 mehe, kellest osa olid ilma sõjalise väljaõppeta kooliõpilased. Tema ohvitserid pidasid rünnakut liiga riskantseks ning soovitasid oodata sobivamat võimalust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Jaanuari teisel nädalal paranes Eesti vägede olukord ning algas ulatuslikum vastupealetung. Kuperjanovi partisanid tegutsesid koostöös Eesti [[soomusrong]]idega, mille juhtkonda kuulusid kaptenid [[Karl Parts]] ja [[Anton Irv]]. Ühiste operatsioonide käigus liikusid Eesti väed Tartu suunas.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

[[14. jaanuar]]il [[1919]] vabastati Tartu Punaarmee kontrolli alt. Linna vallutamisel osalesid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide üksustega. Tartu vabastamine oli Eesti vägede jaanuarikuise vastupealetungi üks olulisemaid saavutusi ning võimaldas jätkata edasitungi Lõuna-Eestis.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Tartu vabastamist kujunes Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide vahel tihe koostöö. Ajaloolane Mati Kröönström märgib, et kahe väeosa võitlejate vahel valitses sõbralik läbisaamine, kuigi kuperjanovlased olid teiste Eesti väeosade suhtes sageli isepäised ja rõhutasid oma üksuse erilisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

===Lahingud Lõuna-Eestis===

Pärast Tartu vabastamist jätkasid Kuperjanovi partisanid koos teiste Eesti üksustega pealetungi [[Elva]], [[Rõngu]], [[Puka]] ja [[Sangaste]] suunas. Operatsiooni eesmärk oli tõrjuda Punaarmee Lõuna-Eestist välja ning vabastada [[Valga]], mis oli tähtis raudteesõlm ja ühenduspunkt [[Läti]]ga.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/679050/paju-lahingust-moodus-99-aastat |autor=Ragnar Kond |pealkiri=Paju lahingust möödus 99 aastat |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Partisanide väeosa võitles mitmes raskes lahingus. Üheks ohvriterohkemaks kokkupõrkeks kujunes [[27. jaanuar]]il [[1919]] peetud [[Kikka lahing]], milles kandsid suuri kaotusi eriti partisanide 3. roodu võitlejad. Kuperjanovi partisanide väeosa kaotuste hulgas oli selleks ajaks ka ohvitsere, kellel oli oluline osa üksuse formeerimisel.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Jaanuari lõpus lähenesid Eesti väed Valgale. [[30. jaanuar]]il jõudsid Kuperjanovi partisanid [[Paju mõis]]a piirkonda. Mõis paiknes Valga kaitse seisukohalt olulisel kõrgendikul, mille kontrollimine võimaldas mõjutada linna suunas liikuvate vägede tegevust.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–42.&lt;/ref&gt;

===Paju lahing===

[[Paju lahing]] toimus [[31. jaanuar]]il [[1919]] [[Paju mõis]]a juures Valga lähistel. Eesti vägede poolel osalesid lahingus Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikest moodustatud [[Põhja Pojad|Põhja Poegade]] üksused. Vastase põhijõu moodustasid [[Läti kütid|Läti punaküttide]] üksused, kes kaitsesid Valga suunal tähtsaid positsioone.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

30. jaanuaril olid Kuperjanovi partisanid Paju mõisa vallutanud, kuid sama päeva hilisõhtul läks mõis Punaarmee vasturünnaku tulemusel taas vastase kontrolli alla. Järgmiseks päevaks kavandatud pealetungi üldjuht oli Soome vabatahtlike rügemendi ülem [[Hans Kalm]], kelle käsutusse olid antud ka Eesti väeosad.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Paju mõisa vallutamine oli vajalik Valga suunas edasiliikumiseks. Samal ajal esines rünnaku ettevalmistamisel probleeme väeosade koostöö, suurtükiväe toetuse ja pealetungi ajastamisega. Eesti soomusrongid ei saanud purustatud raudteesildade tõttu rünnaku ajal vajalikul määral jalaväge toetada.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Urmas Salo uurimuse järgi andis Hans Kalm Paju mõisa vallutamise käsu 31. jaanuaril kell 10.45. Kuperjanov sai selle kätte kell 11.45 ning partisanide rünnak algas ligikaudu kell 12.40. Ründavatel üksustel tuli liikuda üle avatud maastiku vastase kuulipilduja- ja püssitule all.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 40–44.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov juhtis oma väeosa lahingutegevust isiklikult. Ta viibis ründavate üksuste läheduses ning liikus lahinguväljal, et jälgida oma allüksuste tegevust. Pealetungi ajal sai Kuperjanov raskelt haavata ning ta tuli lahinguväljalt evakueerida.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 44–47.&lt;/ref&gt;

Pärast Kuperjanovi haavatasaamist jätkus lahing. Eesti partisanide kõrval osalesid mõisa vallutamisel Soome vabatahtlikud, kelle saabumine võimaldas rünnakut jätkata. Paju mõis vallutati Eesti ja Soome vägede ühiste pingutustega 31. jaanuari pärastlõunal.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRPaju&quot; /&gt;

Paju lahing oli üks Eesti Vabadussõja tuntumaid ja ohvriterohkemaid lahinguid. Mõisa vallutamine avas Eesti vägedele tee Valgasse, mis vabastati järgmisel päeval. Lahingul oli oluline tähendus Eesti ja Soome sõjalise koostöö ajaloos ning seda on hiljem korduvalt mälestatud.&lt;ref name=&quot;ERRPaju100&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/906454/eestlased-tahistasid-koos-soomlaste-ja-latlastega-paju-lahingu-100-aastapaeva |pealkiri=Eestlased tähistasid koos soomlaste ja lätlastega Paju lahingu 100. aastapäeva |väljaanne=[[ERR]] |aeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

====Lahingu juhtimise käsitlused====

Paju lahingu juhtimisele ja selles kantud suurtele kaotustele on ajalookirjanduses antud erinevaid hinnanguid. Mõnes varasemas käsitluses on rõhutatud Kuperjanovi tormakust ja otsust liikuda üle lageda maastiku tugevalt kaitstud vastase positsioonide vastu. Samal ajal on osutatud kõrgema väejuhatuse otsustele, pealetungi hilinemisele ja toetavate üksuste koostöö puudustele.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolase Urmas Salo hinnangul on Kuperjanovi vastutust Paju lahingu suurte kaotuste eest varasemates käsitlustes üle tähtsustatud. Valga operatsiooni juhtis Hans Kalm ning mitmed olulised otsused, sealhulgas väeosade kasutamise ja rünnaku ajastamise kohta, ei sõltunud üksnes Kuperjanovist.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Salo osutab, et nii Kalm kui ka Kuperjanov alahindasid vastase tugevust ja Paju mõisa kaitsepositsioonide võimalusi. Kuperjanov kasutas otserünnaku taktikat, mis oli tuttav Esimese maailmasõja lahingutest, kuid pealetungi põhisuunad olid määratud kõrgema väejuhatuse korraldustega. Rünnaku alguse venimine ei olnud Salo hinnangul Kuperjanovi otsene süü.&lt;ref name=&quot;Salo42&quot; /&gt;

Mati Kröönström rõhutab samuti, et Kuperjanovi iseloomustas soov tegutseda kiiresti ja otsustavalt isegi siis, kui tema käsutuses olevad jõud olid vastasest väiksemad. Selline juhtimisviis tõi Vabadussõja alguses kaasa taktikalisi saavutusi, kuid tähendas ka märkimisväärset riskivalmidust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

====Kuperjanovi haavatasaamine====

Julius Kuperjanovi haavatasaamise täpsed asjaolud on jäänud osaliselt ebaselgeks, sest lahingus osalenute hilisemad mälestused erinevad üksteisest. Mõne kirjelduse järgi viibis Kuperjanov haavatasaamise hetkel püsti, teiste järgi oli ta pikali või küürakil.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Urmas Salo võrdles oma uurimuses erinevaid tunnistusi Kuperjanovi säilinud haigusloo ja meditsiiniliste andmetega. Haigusloos on haavatasaamise ajaks märgitud kell 13.30, kuid teiste andmete põhjal võis see toimuda juba ligikaudu kell 13.15. Seetõttu ei ole võimalik haavatasaamise täpset kellaaega üheselt määrata.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Haigusloo andmetel tungis kuul vasaku õlavarre pehmesse ossa ning seejärel rindkeresse. See põhjustas raskeid kopsu- ja siseelundite vigastusi. Hilisem meditsiiniline analüüs näitas, et haav oli äärmiselt tõsine ja kahjustas mitut elutähtsat organit.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

Varasemates mälestustes on väidetud, et Kuperjanovit tabas kuul vastase soomusrongilt. Salo uurimuses märgitakse siiski, et haava iseloom ja võimalik laskesuund ei võimalda seda kindlalt kinnitada. Samuti ei ole usaldusväärset kinnitust hiljem levinud oletustele, nagu oleks Kuperjanovit tabanud oma sõdurite kuul.&lt;ref name=&quot;Salo45&quot; /&gt;

===Evakueerimine ja surm===

Pärast haavatasaamist viidi Kuperjanov lahinguväljalt sidumispunkti, kus talle anti esmaabi. Seejärel toimetati ta [[Sangaste raudteejaam]]a, kust pidi algama raskelt haavatute vedu Tartusse. Evakueerimisel osalesid tema võitluskaaslased ning hiljem liitus haavatu saatjatega abikaasa Alice Kuperjanov.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 46–49.&lt;/ref&gt;

Kuperjanov paigutati Sangaste jaamas sanitaarrongile 31. jaanuari pärastlõunal. Rong oli moodustatud kaubavagunitest, kuhu oli paigutatud haavatute vedamiseks vajalik varustus. Vagunitesse kogunes ligi sada raskelt haavatut ning rong sai liikuma hakata alles kell 20 õhtul.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Sanitaarrong jõudis Tartusse 1. veebruari varahommikul kella 3.30 paiku. Kuperjanov toimetati kanderaamil Vallikraavi tänaval asunud dr Wolfgang von Reyheri erakliinikusse kella 4.30 paiku. Ta jõudis haiglasse ligikaudu 15 tundi pärast haavatasaamist.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kliinik paiknes aadressil [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi]] 10 ning oli tuntud ka Faure kliinikuna selle rajaja järgi. Mõnes varasemas käsitluses on Kuperjanovi surmakohana ekslikult nimetatud [[Pepleri tänav]]al asunud Mellini erakliinikut. Säilinud haigladokumentidele tuginedes kinnitab Urmas Salo, et Kuperjanov suri Vallikraavi tänava kliinikus.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi raviarst oli kirurg Wolfgang von Reyher, kes konsulteeris ka teiste arstidega. Haigusloos märgiti raske kopsuhaav, verejooks kõhuõõnes ning mitme siseorgani vigastused. Vigastuste ulatuse ja patsiendi nõrga seisundi tõttu ei otsustatud operatsiooni kasuks.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanovi seisund halvenes pidevalt ning suurema osa ajast viibis ta teadvusetult. [[2. veebruar]]i varahommikul kell 5.30 Julius Kuperjanov suri. Tema surma peamiseks põhjuseks peeti hilisema meditsiinilise ekspertiisi järgi tõenäoliselt ulatuslikku sisemist verejooksu.&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Kuperjanov oli surres 24-aastane. Tema surm leidis aset vaid veidi rohkem kui kuu pärast partisanide väeosa moodustamist Puurmanis ning kaks päeva pärast Paju lahingut.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Matused===

[[Fail:Julius Kuperjanovi matused, ees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Vene tänav, Tartu, 1919., TM F 1445-1.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi matuserongkäik Tartus 1919. aastal. Rongkäigu ees on [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]].]]

Julius Kuperjanovi surm pälvis ulatuslikku tähelepanu Eesti sõjaväes ja avalikkuses. Tema ärasaatmine korraldati [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] kontserdisaalis Tartus, kus osalesid sõjaväelased, ühiskondlike organisatsioonide esindajad ja kohalikud elanikud. Matusetalitusest kujunes üks Eesti Vabadussõja aegseid avalikke mälestussündmusi.&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

Kuperjanov maeti [[6. veebruar]]il [[1919]] sõjaliste auavaldustega [[Raadi kalmistu]] koosseisu kuuluvale [[Maarja kalmistu]]le Tartus. Tema hauast kujunes hiljem üks Eesti Vabadussõjaga seotud tuntumaid mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Haud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/ta-1190 |pealkiri=Julius Kuperjanovi haud |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://novaator.err.ee/883981/kuidas-sundis-traditsioon-jouluohtul-julius-kuperjanovi-hauda-kulastada |autor=Marvin Laidna |pealkiri=Kuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. detsember 2018 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Perekond==

===Abikaasa Alice Kuperjanov===

Julius Kuperjanov abiellus 1918. aasta veebruaris [[Kambja kirik]]us [[Alice Kuperjanov|Alice Johansoniga]] (1894–1942). Nende abielu jäi lühikeseks, sest Julius Kuperjanov suri vähem kui aasta hiljem Paju lahingus saadud vigastustesse.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_malestuspaev_2020_4358 |pealkiri=Naiskodukaitse mälestuspäev 2020 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |aeg=2020 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alice Kuperjanov osales abikaasa kõrval põrandaaluse omakaitse ja hiljem partisanide väeosa organiseerimisel. Ta hoolitses võitlejate toitlustamise, riietuse ja esmaabi eest. Tema ettepanekul võeti kasutusele valged moondamisriided, mis võimaldasid partisanidel talvisel maastikul paremini varjuda.&lt;ref name=&quot;NKKAlice&quot; /&gt;

Pärast abikaasa surma tegutses Alice Kuperjanov aktiivselt ühiskondlikus elus. Ta kuulus [[Naiskodukaitse]] juhtivate liikmete hulka ning osales samuti [[Eesti Punane Rist|Punase Risti]], Tartu Naisseltsi ja lastekaitseorganisatsioonide tegevuses. Ta oli seotud puudust kannatavate laste toitlustamise ja perede toetamisega.&lt;ref name=&quot;NKK120&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Alice_Kuperjanov_120_2451 |pealkiri=Alice Kuperjanov 120 |väljaanne=[[Naiskodukaitse]] |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

1937. aastal avaldas Alice Kuperjanov mälestusteraamatu „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Raamat on üks olulisemaid allikaid Julius Kuperjanovi viimaste elukuude ja partisanide väeosa moodustamise uurimisel, kuigi selle sündmuskirjeldusi on ajaloolased võrrelnud ka teiste mälestuste ja arhiividokumentidega.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

[[14. juuni]]l [[1941]] Alice Kuperjanov küüditati. Ta viidi [[Sosva]] vangilaagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, kus mõisteti surma. Kohtuotsus viidi täide [[17. juuli]]l [[1942]], mil Alice Kuperjanov oli 47-aastane. Tema matmispaik ei ole teada.&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot; /&gt;

==Sõjaväeline tegevus ja selle hindamine==

Julius Kuperjanovi sõjaväelist tegevust iseloomustasid aktiivse ründetegevuse eelistamine, kiire otsustusvõime ja isiklik osalemine oma üksuse lahingutes. Tema Esimeses maailmasõjas omandatud luurekogemused mõjutasid hilisemat taktikat, mille keskmes olid väikeste liikuvate üksuste rünnakud ja vastase ootamatu mõjutamine.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Kuperjanov pööras tähelepanu üksuse distsipliinile ja võitlusmoraalile. Partisanidel oli keelatud alkoholi tarvitamine ning raha peale kaardimäng. Samal ajal nõudis Kuperjanov ohvitseridelt sõduritega sarnaste elutingimuste talumist, sealhulgas ühiste majutusruumide kasutamist.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Mati Kröönströmi hinnangul kujunes partisanide väeosas tugev ühtekuuluvustunne ning sõdurite ja ohvitseride vahel valitsesid suhteliselt vahetud suhted. Seda mõjutas asjaolu, et suur osa väeosa juhtidest olid noored sõjaaegsed ohvitserid, mitte pika teenistuskogemusega kaadrisõjaväelased.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Partisanide väeosa suhted Eesti kõrgema sõjaväevõimuga olid kohati vastuolulised. Kuperjanovlased osutasid vastupanu mitmele korraldusele, mis nende arvates võisid kahjustada väeosa iseseisvust või lahinguvõimet. Näiteks vaieldi kõrgema väejuhatusega väeosa käsutuses olnud sõjasaagi ja suurtükkide üle.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom67&quot; /&gt;

Ajaloolased on Kuperjanovi juhtimisstiilis esile tõstnud nii tema algatusvõimet kui ka riskivalmidust. Kröönströmi hinnangul aitas partisanide edu saavutamisele kaasa nende kõrge võitlusmoraal, kuid samuti Punaarmee üksuste kohatine nõrk organiseeritus ja madal võitlusvõime. Paju lahingus osutus kogenud Läti punaküttide vastupanu märksa tugevamaks kui mitmes varasemas kokkupõrkes.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom70&quot; /&gt;

Paju lahingu uurimustes on Kuperjanovi tegevuse hindamisel rõhutatud vajadust eristada tema isiklikke otsuseid Valga operatsiooni kõrgema väejuhatuse korraldustest. Urmas Salo hinnangul ei saa Kuperjanovi tegevust Paju lahingus täielikult õigustada, kuid ka mitte üksnes tema süüks panna seal kantud suuri kaotusi.&lt;ref name=&quot;Salo50&quot;&gt;Urmas Salo. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf Julius Kuperjanov Paju lahingus]. Tuna, 2004, nr 1, lk 49–50.&lt;/ref&gt;

==Teenetemärgid==

===Venemaa keisririigi teenetemärgid===

Esimeses maailmasõjas osutatud sõjaliste teenete eest autasustati Julius Kuperjanovit mitme Venemaa keisririigi teenetemärgiga:&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

* [[Püha Anna orden]]i II järk
* Püha Anna ordeni III järk
* Püha Anna ordeni IV järk
* [[Püha Stanislavi orden]]i II järk
* Püha Stanislavi ordeni III järk
* [[Püha Vladimiri orden]]i IV järk
* [[Georgi rist]]i IV järk

===Eesti Vabadusristid===

Eesti Vabadussõjas osutatud teenete eest autasustati Kuperjanovit postuumselt kolme [[Vabadusrist]]iga:&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;

* [[Vabadusrist]]i I liigi 2. järk – sõjaliste teenete eest
* Vabadusristi II liigi 2. järk – isikliku vapruse eest
* Vabadusristi II liigi 3. järk – isikliku vapruse eest

===Muu tunnustus===

* [[Julius Kuperjanovi Selts]]i teeneterist nr 1 (2010, postuumselt).&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==

===Kuperjanovi jalaväepataljon===

Julius Kuperjanovi mälestuse üheks olulisemaks kandjaks kujunes tema asutatud partisanide väeosa. Pärast Kuperjanovi surma nimetati üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Väeosa jätkas Eesti Vabadussõjas lahingutegevust ning osales ka hilisemates operatsioonides.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

1919. aasta kevadel võitlesid kuperjanovlased [[Petserimaa]]l ning osalesid [[Pihkva]] vallutamise operatsioonis. Sama aasta juunis osales väeosa [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]], kus kandis suuri kaotusi. Mati Kröönströmi uurimuse järgi kaotas partisanide pataljon Landeswehri sõjas ligikaudu veerandi oma isikkoosseisust.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Pärast Vabadussõja lõppu toimusid väeosa koosseisus ja alluvuses mitmed ümberkorraldused. 1921. aastal liideti üksikpataljon esmalt 6. ja hiljem 2. jalaväepolguga. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1928]] formeeriti väeosa taas iseseisva Kuperjanovi üksiku jalaväepataljonina.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot;&gt;Mati Kröönström. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas]. Tuna, 2008, nr 1, lk 74–75.&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aastal lõpetati Eesti sõjaväe senine korraldus ning Kuperjanovi pataljoni iseseisev tegevus lõppes. Enne seda paiknes väeosa Tartus.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist taasasutati [[18. märts]]il [[1992]] [[Võru]]s [[Meegomäe]]l Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon. Selle esimeseks ülemaks määrati kapten [[Johannes Kert]], kellest sai hiljem Eesti kaitseväe juhataja.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kuperjanovi-jalavaepataljon-tahistas-34-taasloomise-aastapaeva/ |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas 34. taasloomise aastapäeva |väljaanne=Eesti Kaitsevägi |aeg=19. märts 2026 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] kannab väeosa Kuperjanovi jalaväepataljoni nime ning alates 2014. aastast kuulub see [[2. jalaväebrigaad]]i koosseisu. Pataljon paikneb Võrus [[Taara linnak]]us ning tegeleb ajateenijate ja reservüksuste väljaõppega.&lt;ref name=&quot;Kaitsevagi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KV2026&quot; /&gt;

===Hauamonument Raadi kalmistul===

[[Fail:Kuperjanovi hauamonument 2026.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi hauamonument [[Raadi kalmistu]]l Tartus]]

Julius Kuperjanovi hauale [[Raadi kalmistu]]l püstitati skulptor [[Jaan Koort]]i kavandatud hauamonument, mis avati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1925]], Kuperjanovi sünniaastapäeval. Mälestusmärk kujutab endast keerdsammastega kaunistatud [[sarkofaag]]i, mille valmistamisel kasutati Saaremaa kivi.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/topics/view/8 |pealkiri=Leitnant Julius Kuperjanov |väljaanne=Militaarpärand |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati hauamonumendilt Kuperjanovi pronksist portreereljeef ning rikuti sellel olnud raidkirju. Hauamonumenti ennast siiski ei hävitatud. Sellest kujunes okupatsioonivõimudele vastuseisu ja Eesti iseseisvuse mälestamise sümbol.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Hauale viidi lilli ja süüdati küünlaid ka ajal, mil Eesti iseseisvuse avalik tähistamine oli keelatud või piiratud. Eriti oluliseks kujunes see paik Tartu üliõpilaste ja koolinoorte seas. Haua külastamist võidi käsitleda poliitilise meelsusavaldusena ning osalejad sattusid mõnikord Nõukogude julgeolekuorganite tähelepanu alla.&lt;ref name=&quot;HauaLugu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/stories/view/119 |pealkiri=Julius Kuperjanov ja tema haud |väljaanne=Militaarpärand |aeg=2021 |vaadatud=11. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kuperjanovi hauda külastati okupatsiooniajal muu hulgas jõululaupäeval. ERR-i ajalookäsitluse järgi oli haua külastamise tava olemas juba 1950. aastatel ning 1980. aastatel kujunes jõuluõhtune küünalde süütamine Tartu üliõpilaste seas traditsiooniks. 1982. aasta jõululaupäeval pidasid KGB töötajad haual käinud üliõpilasi kinni ja küsitlesid neid.&lt;ref name=&quot;ERRHaud&quot; /&gt;

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist korrastati hauaplats ning 1998. aastal taastati monument esialgsele lähedasel kujul. Tänapäeval toimuvad haual regulaarselt mälestustseremooniad, millest võtavad osa Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad ning Kuperjanovi mälestust hoidvad organisatsioonid.&lt;ref name=&quot;Haud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

===Muud mälestusmärgid===

Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Põltsamaa]]l. Tema mälestust on jäädvustatud ka [[Kambja]]s, [[Puurmani]]s ja teistes paikades, mis olid seotud tema lapsepõlve, õpetajatöö või sõjaväelise tegevusega.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PuurmaniKool&quot; /&gt;

2004. aastal avati Kambja kirikus Julius Kuperjanovile pühendatud mälestustahvel. Tema sünniaastapäevaga seotud üritusi on korraldatud ka Vana-Kuuste piirkonnas, kus Kuperjanov oli õppinud ja kasvanud.&lt;ref name=&quot;KambjaKirik&quot; /&gt;

[[Kursi]]s Puurmani lähistel asuv Vabadussõja mälestussammas avati esimest korda [[26. september|26. septembril]] [[1926]]. Skulptor [[Voldemar Mellik]]u kavandatud monumendil oli kujutatud püssile toetuvat Kuperjanovi partisani. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati ning selle kohale rajati hiljem Punaarmee mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

Kursi Vabadussõja mälestussammas taastati pärast Eesti iseseisvuse taastamist ning avati uuesti [[23. juuni]]l [[1992]]. Taastatud monument järgib algse mälestusmärgi kujundust ning on üks piirkonna olulisemaid Vabadussõjaga seotud mälestuspaiku.&lt;ref name=&quot;Militaarparand&quot; /&gt;

===Julius Kuperjanovi Selts===

Julius Kuperjanovi mälestuse säilitamisega on tegelenud mitmed organisatsioonid. [[23. detsember|23. detsembril]] [[1938]] asutati kolonelleitnant [[Johannes Soodla]] eestvõttel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, mille eesmärk oli koondada väeosa endisi liikmeid ja jäädvustada partisanide ajalugu.&lt;ref name=&quot;Parn&quot; /&gt;

Tänapäeval tegutseb [[Julius Kuperjanovi Selts]], mis osaleb mälestusürituste korraldamisel ja Kuperjanovi ajaloolise pärandi tutvustamisel. Selts on asutanud ka Kuperjanovi nime kandvaid tunnustusmärke, sealhulgas teeneteristi, mille esimene number anti 2010. aastal postuumselt Julius Kuperjanovile.&lt;ref name=&quot;ERM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevagiSurm&quot; /&gt;

==Julius Kuperjanov ajalookirjanduses==

Julius Kuperjanovi elu ja tegevust on käsitletud mitmes mälestusteraamatus, biograafias ja sõjaajaloolises uurimuses. Varasemates käsitlustes keskenduti sageli tema isiklikule vaprusele ning partisanide väeosa lahingutegevusele. Hilisemad ajaloolased on püüdnud sündmusi uurida arhiividokumentide, väeosade päevakäskude, haiguslugude ja osalejate mälestuste võrdlemise kaudu.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;

Üheks oluliseks varaseks allikaks on [[Alice Kuperjanov]]i 1937. aastal ilmunud mälestusteraamat „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Partisanide väeosa tegevusest kirjutas ka [[Eduard Grosschmidt]] raamatus „Pealuu märgi all”, mis avaldati esimest korda 1935. aastal. Mõlemad teosed sisaldavad osalejate isiklikke mälestusi ning kajastavad vahetult Eesti Vabadussõja sündmusi.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;

Ajaloolane Urmas Salo analüüsis Kuperjanovi viimaseid elupäevi ja Paju lahingut 2004. aastal ajakirjas [[Tuna (ajakiri)|Tuna]] ilmunud uurimuses „Julius Kuperjanov Paju lahingus”. Salo kasutas muu hulgas arhiividokumente, osalejate tunnistusi ning Kuperjanovi säilinud haiguslugu, et täpsustada lahingu ja haavatasaamise asjaolusid.&lt;ref name=&quot;Salo39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Salo47&quot; /&gt;

Mati Kröönström käsitles 2008. aastal samas ajakirjas partisanide väeosa kujunemist, juhtkonda ja sõjategevust. Tema uurimus „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas” selgitab väeosa formeerimist, ohvitseride koosseisu, distsipliini ja lahingutegevuse iseärasusi.&lt;ref name=&quot;Kroonstrom66&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kroonstrom75&quot; /&gt;

==Vaata ka==

* [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]
* [[Julius Kuperjanovi Selts]]
* [[Alice Kuperjanov]]
* [[Eesti Vabadussõda]]
* [[Paju lahing]]
* [[Põhja Pojad]]
* [[Puurmani mõis]]
* [[Vabadusrist]]
* [[Raadi kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==

* [[Richard Roht]]. „Julius Kuperjanow: tema elulugu ja teod”. Tartu: Odamees, 1919.
* [[Eduard Grosschmidt]]. „Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt”. Tartu: Loodus, 1935.
* [[August Hanko]]. „Leitnant Julius Kuperjanov: partisanide löögivaimu kehastaja”. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936.
* [[Alice Kuperjanov]]. „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni”. Tartu: Postimees, 1937.
* [[Ruudo Toom]]. „Julius Kuperjanov Sipe koolis”. Eesti Noorus, 1940, nr 1–3.
* Alf Kubbo. [https://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&amp;showset=1&amp;wholepage=suur&amp;pid=s1266219&amp;nid=189119 „Julius Kuperjanov sõduri ja inimesena”]. Vaba Eestlane, 8. märts 1974.
* [[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]]. „Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid”. Tallinn, 2000, lk 131–134.
* [[Urmas Salo]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf „Julius Kuperjanov Paju lahingus”]. Tuna, 2004, nr 1, lk 39–50.
* [[Liivi Uuet]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105823/162569/page/67 „Julius Kuperjanovi kirjad koolivennale”]. Tuna, 2007, nr 2, lk 67–71.
* „Julius Kuperjanov, Leopold Laurson”. Koostaja [[Piret Õunapuu]]. „Vanavara kogumisretkedelt”, nr 5. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2008.
* [[Mati Kröönström]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KroonstromMati_Kuperjanovi_partisanide_TUNA2008_1.pdf „Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas”]. Tuna, 2008, nr 1, lk 66–75.
* [[Olev Teder]]. „Kutsar. Eesti Vabadussõja dokumentaalne käsitlus”. Vali Press, 2008. ISBN 9789949159062.
* [[Tiit Noormets]]. „Eesti Vabadussõda 1918–1920”. Tallinn: Tammerraamat, 2008.
* „Lugusid Julius Kuperjanovist”. Koostaja Julius Kuperjanovi Selts, peatoimetaja Olev Teder. Tallinn: Grenader, 2010. ISBN 9789949448487.
* Olev Teder. „Hundipoja surm. Lugu leitnant J. Kuperjanovi kangelastegudest ja viimasest päevast Paju lahinguväljal”. Tallinn: autori kirjastus, 2011. ISBN 9789949216246.

==Välislingid==

{{vikitsitaat}}
* [https://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=27505 Julius Kuperjanov Eesti ohvitseride andmekogus]
* [https://www.erm.ee/julius-kuperjanov-130/ Julius Kuperjanov 130 – Eesti Rahva Muuseum]
* [https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/kuperjanovi-jalavaepataljon/ Kuperjanovi jalaväepataljon – Eesti Kaitsevägi]
* [https://db.esap.ee/object/ta-1190 Julius Kuperjanovi haud – Eesti Sõjaajaloo Andmebaas]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/julius-kuperjanov-paju-lahingus/ Julius Kuperjanov Paju lahingus – Rahvusarhiiv]
* [https://www.ra.ee/ajakiri/kuperjanovi-partisanide-vaeosa-ja-selle-juhid-vabadussojas/ Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas – Rahvusarhiiv]
* [https://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm Julius Kuperjanov – Kultuur ja Elu]
* [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Paju lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU Õppefilm „Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus”]
* [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE Olev Tederi dokumentaalfilm „Rääkimata lugu”]

{{JÄRJESTA:Kuperjanov, Julius}}
[[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva pealikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõjas langenud]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>22cx068d2z687bg6u9y5da1p1tbju4a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meditsiini mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15271</id>
    <revision>
      <id>7265246</id>
      <parentid>7258352</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7265246</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41350" sha1="ieqapc6vxnr45yvfylucrm7laa1m06c" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[meditsiin]]i ja [[farmaatsia]] mõisteid. Ülevaatlikkuse huvides on siit välja jäetud vähem tähtsad [[anatoomia mõistete loend]]is, [[füsioloogia mõistete loend]]is, [[bioloogia mõistete loend]]is ja [[mikrobioloogia mõistete loend]]is esinevaid mõisted. Psühhiaatria mõisted on kantud ka [[Psühhiaatria mõisteid|Psühhiaatria mõistete loendisse]]. Eesti haiglad on kantud [[Eesti haiglate loend]]isse.

__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aadrilaskmine]] ehk verelaskmine, vere väljalaskmine veresoonest raviotstarbel
*[[aafrika niitusstõbi]] ehk [[loiaas]] (''loiaas''), süstikussi ''Loa loa'' tekitatud haigus, mille korral ussid liiguvad nahaaluses sidekoes ja tungivad läbi silmamuna konjunktiivkestasse ning tekivad ägedad paiksed tursed
*[[aaloeekstrakt]]
*[[Aarskogi sündroom]] (''syndroma Aarskog''), X-kromosoomiga päranduv sündroom näo, suguelundite ja käte deformatsioonidega     
*[[Aasia gripp]], 1957. aasta gripipandeemia, mille tekitas linnugripi H2N2-viirus 
*[[aastaajast sõltuv depressioon]] (''depressio de tempore anni dependens''), masendus, mille sümptomid teatud aastaaegadel süvenevad 
*[[aastapiirannus]], maksimaalne lubatud aasta jooksul saadav radioaktiivsusdoos 
*[[abaasia]] (''abasia''), ilma halvatuseta tsentraalne käimisvõimetus
*[[abaasiastaasia]] (''abasiastasia''), ilma halvatuseta tsentraalne käimis- ja seismisvõimetus
*[[abeetalipoproteineemia]] (''abetalipoproteinaemia''), beetalipoproteiinide vaegus veres
*[[aberratsioon (meditsiin)|aberratsioon]] (''aberratio''), koe või elundi kõrvalekalle normist
*[[aberratsioon (psühhiaatria)|aberratsioon]] (''aberratio''), vaimsete funktsioonide hälbed
*[[AB-gastriit]] ehk [[pangastriit]] (''gastritis typus AB''), kogu mao põletik
*[[abiotroofia]] ehk [[eluvõimetus]] (''abiotrophia''), elundite ja kudede atroofia päriliku haiguse tõttu
*[[abirateroon]] (''abirateronum''), sünteetiline steroid, mida kasutatakse metastaasidega kastratsioonile resistentse eesnäärmevähi raviks
*[[abistatud enesetapp]]
*ablatsioon, irdumine ehk irdumus või irrutamine ehk irrutus ehk äralõikamine
*[[ablatsioon (oftalmoloogia)|ablatsioon]] ehk [[võrkkestairdumus]] (''ablatio'', ''ablatio retinae''), võrkkesta retseptorirakukihi eemaldumus soonkestast ja pigmentepiteelist
*[[ablefaaria]] ehk [[laugudepuudumus]] ehk [[laugudepuudus]] (''ablepharia''), lau või laugude kaasasündinud puudumine
*[[abordimäär]], abortide arvu ja elussündinute arvu suhe aastas
*[[abordipill]], raseduse katkemist põhjustav preparaat  
*[[abort]] ehk [[nurisünnitus]] (''abortus''), loote eemaldamine või eemaldumine emakast
*[[abortiivmuna]] ehk [[nurimuna]], viljastunud munarakk, millest arenevad emakas ainult platsenta ja lootekestad
*[[abrahhia]] ehk [[käsivarretus]] (''abrachia''), käsivarre või käsivarte kaasasündinud puudumine      
*[[abrakadabra]], amulettidel kasutatav sõna haiguste või kurja ärahoidmiseks
*[[abrasioon (günekoloogia)|abrasioon]] ehk [[kaabing]] ehk [[emakaõõne abrasioon]] ehk [[emakaõõne kaabing]] ehk [[emaka abrasioon]] ehk [[emakaõõne kaabe]] (''abrasio'', ''abrasio uteri'', ''abrasio cavitatis uteri''), emakalimaskesta või selle osa või kihi eemaldamine
*[[abrasioon (stomatoloogia)|abrasioon]] (''abrasio''), hamba mehaaniline vigastus, mille on tekitanud (kulutanud) võõrkeha 
*[[abrasioon (oftalmoloogia)|abrasioon]], silma sarvkesta marrastus
*[[abrasioon (dermatoloogia)|abrasioon]], väike pindmine haav
*[[abrissmurd]] ehk [[rebimismurd]] ehk [[avulsioonmurd]] (''fractura avulsa''), murd, mille korral liigesesideme, liigesekihnu või lihasekõõluse kinnitumiskoht on ülejäänud luu küljest rebebenud
*[[absaans]] ehk ''[[absence]]'' (''absentia''), epilepsiahoog, mille korral tekib korraks teadvusetus ilma motoorsete nähtudeta
*''[[absence]]'' ehk [[absaans]] (''absentia''), epilepsiahoog, mille korral tekib korraks teadvusetus ilma motoorsete nähtudeta
*[[absiksimaab]] ehk [[absiksimab]], südamelihase isheemia vastane ravim, mida kasutatakse seoses koronaarangioplastikaga 
*[[absiksimab]] ehk [[absiksimaab]], südamelihase isheemia vastane ravim, mida kasutatakse seoses koronaarangioplastikaga
*[[abstinentsinähud]] ehk [[alkoholi abstinentsisündroom]] (''syndroma alcoholicum ex abstinentia''), alkoholi tarvitamise lõpetamisest või vähendamisest tingitud sündroom, mille korral esinevad treemor, iiveldus, vegetatiiivse närvisüsteemi ületalitlus, peavalu, hallutsinatsioonid ja depressioon
*[[abstsess]] ehk [[mädanik]] ehk [[mädakolle]], piirdunud mädanik, mida iseloomustab sidekoeline kihn kahjustunud koe ümber 
*[[abuulia]]
*[[ADA-SCID]] 
*[[Adderall]]  
*[[Addisoni tõbi]]
*[[adenomüoos]]  
*[[adenoom]]  
*[[adenoviirused]] 
*[[adrenomimeetikumid]] 
*[[aed-mustköömne eeterlik õli]]  
*[[aed-mustköömne rasvõli]]  
*[[aed-mustköömne seemned]] 
*[[aed-mustköömne õli]] 
*[[aeroakrofoobia]]
*[[aeroobne vaginiit]]  
*[[aeroteraapia]] 
*[[afaakia]]  
*[[afaasia]] 
*[[afefoobia]] 
*[[aflatoksiinid]]  
*[[afoonia]]  
*[[afrodisiaakum]] 
*[[agalaktia]] 
*[[agalmatofiilia]]  
*[[agonist]] 
*[[agoonia]] 
*[[agorafoobia]] 
*[[AGS-sündroom]] 
*[[A-hepatiit]] 
*[[ahvirõuged]] 
*[[AIDS]]  
*[[ainevahetushaigus]]
*[[ajavahestress]] 
*[[ajuabstsess]] (''abscessus cerebralis'', ''abscessus cerebri'')
*[[ajuatroofia]]
*[[ajukahjustus]]  
*[[ajupõrutus]] 
*[[ajurabandus]] 
*[[ajurveeda]] 
*[[ajusurm]]
*[[ajutine töövõimetus]]  
*[[akatalepsia]]  
*[[akineesia]] 
*[[akinetopsia]] 
*[[akne]] 
*[[akrihhiin]]  
*[[akromatopsia]]  
*[[akromegaalia]] 
*[[aktinomükoos]]  
*[[akupunktuur]] 
*[[alatoitumine]]  
[[albinism]] -
[[albuminuuria]] -
[[Alcohol Use Disorders Identification Test]] 
*[[alfa-gal-sündroom]]
*[[algav abort]] (''abortus incipiens'')
[[algofoobia]] - 
[[alkaloidid]] -
*[[alkoholi abstinentsisündroom]] ehk [[abstinentsinähud]]  (''syndroma alcoholicum ex abstinentia''), alkoholi tarvitamise lõpetamisest või vähendamisest tingitud sündroom, mille korral esinevad treemor, iiveldus, vegetatiiivse närvisüsteemi ületalitlus, peavalu, hallutsinatsioonid ja depressioon
[[alkoholism]] -
[[alkoholpsühhoos]] -
[[alkohoolik]] -
[[allergeen]] - 
[[allergia]] -
[[allergiline riniit]] - 
[[allergoloog]] -
[[allergoloogia]] -
[[Alporti sündroom]] –
[[alraunijuur]] –
[[Alzheimeri tõbi]] - 
[[alternatiivravi]] -
[[amastia]] - 
[[amblüoopia]] - 
[[ambulatoorium]] - 
[[ambulatoorne ravi]] -
[[Ameerika Ühendriikide Farmakopöa]] -
[[amenorröa]] -
[[aminoglükosiidid]] -
[[aminoglükosiididest tingitud kurtus]] -
[[amiodaroon]] -
[[amitriptüliin]] - 
[[amneesia]] - 
[[amoksitsilliin]] -
[[ampitsilliin]] -
[[amputatsioon]] -
[[amöbiaas]] -
[[amüloidoos]] -
[[amüotroofne lateraalskleroos]] - 
''[[anaesthesia dolorosa]]'' - 
[[anafülaksia]] -
[[anamnees]] -
[[anaplaasia]] -
[[anaplastiline oligodendroglioom]] -
[[anartria]] -
[[anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] -
[[androgeeniresistentsuse sündroom]] - 
[[aneemia]] - 
[[anesteesia]] - 
[[anesteetikum]] - 
[[anestesioloogia]] -
[[angiin]] -
[[anisotsütoos]] - 
[[anoreksia]] -
[[anthelmintikumid]] - 
[[antibiootikumid]] - 
[[antidepressant]] -
[[antikeha ja ravimi konjugaat]] - 
[[antikehad]] - 
[[antikoagulant]] - 
[[antiparasiitikumid]] -
[[antipsühhootikumid]] -
[[antiseptika]] -
[[antagonist (anatoomia)]] -
[[antagonist (farmakoloogia)]] -
[[anuuria]] -
[[apaatia]] - 
[[apenditsiit]] - 
[[apikaalne abstsess]] -
[[apopleksia]] -
[[apraksia]] - 
[[apteegikaan]] -
[[apteegitilliravimid]] 
[[apteek]] -
[[arengupuue]] -
[[arm]] - 
[[arstivanne]] - 
[[arter]] -
[[arteriograaf]] –
[[arterioloskleroos]] – 
[[arterioskleroos]] -
[[artroskoopia]] - 
[[arütmia]] -
[[asendusravi]] -
[[Aspergeri sündroom]] - 
[[ateroskleroos]] - 
[[aseptika]] -
[[askaridoos]] - 
[[asoteemia]] - 
[[asfüksia]] -
[[astigmatism]] - 
[[astsiit]] - 
[[Atkinsi dieet]] -
[[atroofilised jutid]] - 
[[atsidoos]] -
[[A-tüüpi isiksus]] - 
[[auskultatsioon]] -
[[AU8]] - 
[[autism]] -
[[autoantikehad]] - 
[[autoimmuunhaigus]] -
[[autosomaalne dominantne polütsüstneer]] - 
[[avatusluul]] - 
[[avitaminoos]]

==B==
[[bakter]] - 
[[bakteriaalne endokardiit]] - 
[[bakteriaalne perikardiit]] -
[[bakteriaalne vaginoos]] -
[[bakteriaalsed kopsuhaigused]] -
[[bakterieemia]] -
[[bakteriostaatiline aine]] -
[[bakteritsiidne lamp]] -
[[baktertoidumürgistus]] - 
[[balneoloogia]] -
[[bariaatria]] -
[[basiiliku ürt]] - 
[[BCX4430]] - 
[[Beckwithi-Wiedemanni sündroom]] -
[[beetadinutuksimaab]] - 
[[befungin]] -
[[Belli paralüüs]] -
[[bensodiasepiinid]]
[[bevatsisumaab]] -
[[Beverly Hillsi dieet]] - 
[[B-hepatiit]] - 
[[bibliomaania]] -
[[bigemiinia]] -
[[bioanalüütik]] -
[[bioloogiline surm]] - 
[[biomarker]] - 
[[biomeditsiin]] -
[[biopsia]] - 
[[biosaadavus]] -
[[bioterrorism]] - 
[[bipolaarne häire]] - 
[[blastoom]] -
[[Blumbergi sümptom]] -
[[Botkini tõbi]] -
[[botuliin]] - 
[[botulism]] - 
[[bradükardia]] -
[[brintsidofoviir]] - 
[[Briti Farmakopöa]] -
*[[Brodie abstsess]] (''abscessus Brodie''), kroonilise luupõletiku kolle, mis on ümbritsetud fibroosse sidekoega ja sklerootilise luukoega
[[bronhiaalastma]] -
[[bronhiit]] -
[[B-tüüpi isiksus]] - 
[[buliimia]] -
[[buprenorfiinvõõrutus]]

==C==
[[cAd3-ZEBOV]] - 
[[C-hepatiit]] -
[[ClinicalTrials.gov]] - 
[[C-tüüpi isiksus]] - 
[[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] -
[[Crohni tõbi]] - 
[[Cutasept F]]

==D==
[[da Vinci robotsüsteem]] - 
[[daltonism]] -
[[dasabuviir]] - 
[[DCDT]] -
[[de Clérambault' sündroom]] - 
[[debiilik]] - 
[[defektoloogia]] - 
[[dekontaminatsioon]] -
[[deliirium]] -
''[[delirium tremens]]'' -
[[demarkatsioon (meditsiin)|demarkatsioon]] - 
[[dementsus]] -
[[dengepalavik]] - 
[[depersonalisatsiooni-derealisatsiooni häire]] - 
[[depressiivne luul]] -
[[depressioon]] -
[[depressioon (emotsioon)]] - 
[[dermatiit]] -
[[dermatofüütia]] - 
[[dermatoloogia]] - 
[[desinfektsioon]] - 
[[diabeet]] - 
[[diabeetiline ketoatsedoos]] -
[[diagnoos]] - 
[[diagnostika]] -
[[diagnostikum]] -
[[dialüüsiaparaat]] - 
[[diarröa]] - 
[[diastol]] -
[[diatsetüüldihüdromorfiin]] - 
[[dieet]] - 
[[dienestrool]] -
[[dienogest]] - 
[[dietüüleeter]] - 
[[dietüülstilbestrool]] -
[[difteeria]] - 
[[digilugu]] -
[[digoksiin]] -
[[dihüdrotahhüsterool]] - 
[[dimenhüdrinaat]] -
[[Diseases Database]] -
[[diskograafia (meditsiin)|diskograafia]] -
[[dispanser]] -
[[dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon]] - 
[[dissotsiatiivne identiteedihäire]] - 
[[diureetikum]] -
[[D-IX]] - 
[[doonor]] – 
[[doos]] - 
[[doos (üldmõiste)]] - 
[[dotsetakseel]] - 
[[dražee]] - 
[[droog]] - 
[[DrugBank]] -
[[Dupuytreni kontraktuur]] - 
[[D-vitamiini puudus]] -
[[düsartria]] -
[[düsbioos]] - 
[[düsenteeria]] -
[[düsfaagia]] - 
[[düsglossia]] -
[[düsgnaatia]] - 
[[düsgraafia]] -
[[düskalkuulia]] -
[[düsleksia]] -
[[düsmenorröa]] - 
[[düspepsia]] -
[[düsplaasia]] - 
[[düstroofia]]

==E==
*[[ebastabiilne isiksus]]
*[[ebasümmeetriline sümptom]] ehk [[ühepoolne sümptom]], ainult ühel kehapoolel esinev või ühel kehapoolel tugevamalt väljendunud neuroloogiline sümptom
*[[Ebola viirushaigus]] 
*[[Edwardsi sündroom]] -
[[eesnäärme kartsinoom]] - 
[[eesnäärmemassaaž]] - 
[[Eesti E-tervise Sihtasutus]] -
[[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] - 
[[Eesti riiklik e-tervise projekt]] -
[[Eesti Vähiregister]] -
[[ehholaalia]] - 
[[ekseem]] - 
[[ekskavaator (meditsiin)|ekskavaator]] - 
[[ekskreet]] -
[[ekspressiivne kõnehäire]] - 
[[ekstrakt]] - 
[[eksudaat]] -
[[eleksakaftoor/tesakaftoor/ivakaftoor]] -
[[elekterkrampravi]] -
[[elektrilöök]] - 
[[elektroforees]] - 
[[elektrokardiograafia]] - 
[[elektrokardiogramm]] -
[[elektroülitundlikkus]] - 
[[elevantsus]] -
[[elliptiline trenažöör]] -
[[elumus]] - 
[[elustamine]] -
[[emakakaelavähk]] - 
[[emboolia]] -
[[eMedicine]] - 
[[emfüseem]] - 
[[emotsionaalne inadekvaatsus]] - 
[[empüeem]] -
[[emuõli]] - 
[[endeemia]] -
[[endodontia]] - 
[[endokrinoloog]] - 
[[endokrinoloogia]] - 
[[endometriit]] - 
[[endometrioos]] - [[endometrioosi hormoonravi]] - 
[[endorfiin]] - 
[[endoskoop]] - 
[[endoskoopia]] - 
[[enteriit]] -
[[entroopium]] -
[[entsefaliit]] -
[[enurees]] - 
[[epideemia]] -
[[epidemioloogia]] - 
[[epidermofüütia]] - 
[[epifenomen]] - 
[[epikondüliit]] - 
[[epikriis]] -
[[epilepsia]] -
[[Equagesic]] -
[[erakorraline meditsiin]] -
[[erakorralise meditsiini arst]] -
[[eristusdiagnoos]] -
[[erlihhioos]] - 
[[erotomaania]] - 
[[erüsiipel]] - 
[[erüsipeloid]] -
[[erüteem]] - 
[[erütropoees]] - 
[[erütopoetiin]] - 
[[esmaabi]] ehk [[vältimatu abi]] ehk [[vältimatu esmaabi]] -
[[esmane maksapassaaž]] - 
[[esmasroojakorgi sündroom]] -
[[essentsiaalne hüpertensioon]] - 
[[essentsiaalne treemor]] - 
[[e-tervis]] -
[[etioloogia]] -
[[etkloorvünool]] - 
[[etünüülöstradiool]] - 
[[eufooria]] - 
[[eukalüptiõli]] - 
[[Euroopa farmakopöa]] - 
[[Euroopa Liidu narkostrateegia]] -
[[Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Selts]] -
[[eutanaasia]] -
[[Ewingi sarkoom]]

==F==
[[faagiteraapia]] -
[[fagotsütoos]] - 
[[fantoomvalu]] - 
[[farmaatsia]] - 
[[farmakoloogia]] - 
[[farmakopöa]] -
[[fataalne perekondlik unetus]] - 
[[favipiraviir]] -
[[fenatsetiin]] - 
[[fenibut]] - 
[[fibromüalgia]] -
[[fibroos]] - 
[[fistul]] -
[[Fitzpatricku skaala]] -
[[flebiit]] -
[[flebotoomia]] - 
[[flegmoon]] - 
[[fluoksetiin]] - 
[[fluorograafia]] - 
[[fluorokinoloonid]] -
[[fluoroos]] -
[[fobofoobia]] - 
[[follikuliit]] -
[[fonasteenia]] -
[[Foucault' kardiograaf]] - 
[[Foucault' kardiograafia]] - 
[[frigiidsus]] - 
[[frontiit]] - 
[[frotörism]] -
[[furosemiid]] - 
[[furunkul]] -
[[füsioloogiline lahus]] -
[[füsioterapeut]]

==G==
[[gaasgangreen]] -
[[gammaglobuliin]] -
[[ganglioni tsüst]] - 
[[gangreen]] -
[[gastriit]] -
[[gastroenteriit]] - 
[[gastroenteroloogia]] -
[[geelelektroforees]] -
[[geeniteraapia]] -
[[geneetiline haigus]] - 
[[geriaatria]] -
[[gerontoloogia]] -
[[Ghoni kompleks]] - 
[[gigantism]] - 
[[Gilberti sündroom]] -
[[gingiviit]] -
[[ginkgoliid B]] - 
[[glaukoom]] - 
[[glomerulaarhaigused]] - 
[[glomerulonefriit]] -
[[glükagoon]] - 
[[glükeemia]] - 
[[glükokortikoidid (ravimirühm)]] - 
[[glükokortikosteroidid]] - 
[[glükuronisatsioon]] - 
[[glükuroonhape]] -
[[gonorröa]] -
[[graanulid (ravimvorm)]] -
[[grafomaania]] - 
[[granuloom]] - 
[[gripp]] -
[[Guillaini-Barré sündroom]] -
[[günekoloogia]]

==H==
[[haav]] -
[[haavakliinik]] - 
[[haavand]] -
[[Haffi tõbi]] - 
[[haige]] -
[[haigekassa (üldmõiste)|haigekassa]] - 
[[haigla]] - 
[[haigus]] -
[[haiguste ennetamine]] - 
[[haigustekitaja]] -
[[haigestumus]] -
[[hallutsinatsioon]] -
[[haloperidool]] - 
[[halotaan]] - 
[[hambaarst]] -
[[hambaarsti konsultatsioon]] -
[[hambakivi]] - 
[[hambakivi eemaldamine]] -
*[[hambasombuabstsess]] (''abscessus alveolaris'')
[[hammaste valgendamine]] -
[[Hapniku toksilisus|hapnikumürgistus]] - 
[[hariliku rästiku mürk]] - 
[[harjaste võtmine]] -
[[harvikhaigus]] -
[[healoomuline kasvaja]] - 
[[Heimlichi võte]] - 
[[Helicobacter pylori infektsioon|''Helicobacter pylori'' infektsioon]] - 
[[helmintoos]] -
* hemiparalüüs ehk [[hemipleegia]] ehk ühepoolehalvatus, vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus
*[[hemiparees]] ehk ühepoolne kerghalvatus, ühe kehapoole lihaste osaline halvatus (nõrkus) 
* [[hemipleegia]] ehk ühepoolehalvatus ehk hemiparalüüs, vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus
*[[hemoperitoneum]] -
[[hemorraagiline palavik]] - 
[[hemorroidid]] - 
[[hemosideroos]] -
[[hemotooraks]] - 
[[hepatogestoos]] -
[[hepatoloogia]] - 
[[hermafrodiitsus]] - 
[[heroiin]] - 
[[herpes]] - 
[[hingamispuudulikkus]] - 
[[Hintoni test]] -
[[Hippokratese vanne]] - 
[[hirsutism]] -
[[hispaania gripp]] - 
[[HIV]] - 
[[HIV-epideemia]] -
[[hoburaudneer]] - 
[[Hodgkini lümfoom]] - 
[[Hoffmanni tilgad]] -
[[holistiline meditsiin]] - 
[[holotoopia]] -
[[Homoseran]] - 
[[homöopaatia]] - 
[[hormoonravi]] -
[[hospitaalinfektsioon]] -
[[hospitaliseerimine]] - 
[[Huangdi Neijing]] -
[[hulgiorganpuudulikkus]] - 
[[humisool]] - 
[[Huntingtoni tõbi]] -
[[hõlmikpuuleht]] - 
[[hõlmikpuuseemned]] - 
[[hüaliintilgaline düstroofia]] -
[[hüalinoos]] - 
[[hüdromeetra]] -
[[hüdronefroos]] - 
[[hüdrotsefaalia]] -
[[hügieen]] -
[[hügieenihüpotees]] -
[[hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega]] -
[[hüperglükeemia]] –
[[hüperitsiin]] - 
[[hüperitsism]] - 
[[hüperkaleemia]] -
[[hüperkaltseemia]] -
[[hüpernatreemia]] -
[[hüperparatüreoos]] - 
[[hüpersomnia]] - 
[[hüpertensioon]] -
[[hüpertermia]] - 
[[hüpertroofia]] -
[[hüpertsütokineemia]] - 
[[hüpervitaminoos]] - 
[[hüpnoos]] - 
[[hüpnoteraapia]] -
[[hüpogonadism]] - 
[[hüpohondria]] -
[[hüpokaleemia]] -
[[hüpoksia]] - 
[[hüpokseemia]] - 
[[hüpomaania]] - 
[[hüponatreemia]] -
[[hüpopaatia]] -
[[hüpoparatüreoos]] -
[[hüpoplaasia]] -
[[hüpotermia]] - 
[[hüpotüreoos]] -
[[hüpovitaminoos]]

==I==
[[I tüüpi diabeet]] - 
[[ibuprofeen]] - 
[[idiootia]] -
[[idiosünkraasia]] -
[[igemepõletik]] -
[[ihtüoos]] -
[[II tüüpi diabeet]] - 
[[imiku rauavaegusaneemia]] - 
[[imipramiin]] -
[[immunofluorestsents]] - 
[[immunosupressioon]] -
[[immunoteraapia]] -
[[immuunpuudulikkus]] - 
[[immuunsus]] - 
[[immuunsuspass]] - 
[[immuunsüsteem]] - 
[[implantaat]] -
[[impotentsus]] -
[[impulsihäire]] - 
[[indometatsiin]] -
[[indutseeritud endometrioos]] - 
[[infarkt]] -
[[infektsioon]] -
[[infertiilsus]] - 
[[inglissool]] - 
[[inhalatsioon]] -
[[inimese granulotsütaarne anaplasmoos]] - 
[[inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] - 
[[insomnia]] - 
[[instseneeringuluul]] - 
[[insuliin]] - 
[[insuliinipump]] -
[[insuliiniresistentsus]] - 
[[insult]] -
[[intensiivõenduse õde-spetsialist]] -
[[intern]] - 
[[internatuur]] -
[[intoksikatsioon]] - 
[[ipilimumaab]] -
[[iridoloogia]] -
*[[iseeneslik abort]] (''abortus spontaneus'')
[[isheemia]] -
[[ishias]] - 
[[isiksushäired]] -
[[isotretinoiin]]

==J==
[[jaoskonnaarst]] -
[[JK-05]] - 
[[jooditinktuur]] - 
[[jooksva]] -
[[joomasööst]] -
[[joomatõbi]] -
[[juveniilne idiopaatiline artriit]] -
[[jäigastav lülisambapõletik]] - 
[[jälitusluul]] - 
[[jämesoolevähk]]

==K==
[[kaaries]] - 
[[kaasasündinud hüpotüreoos]] - 
[[kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus]] - 
[[kaasasündinud kloriididiarröa]] -
[[kaksikdiagnoos]] -
[[kahjude vähendamine (narkomaania)]] -
[[kalamaksaõli]] -
[[kandidoos]] - 
[[kanepisõltuvus]] - 
[[kantserogeenid]] - 
[[kapsel (farmaatsia)|kapsel]] - 
[[karbunkul]] - 
[[kardioloogia]] - 
[[kardiomüopaatia]] - 
[[kardiovaskulaarsed haigused]] -
[[kartsinoom]] - 
[[kastoorõli]] -
[[kastratsioon]] - 
[[kasvaja]] - 
[[kasvajaga seotud põletik]] -
[[katalepsia]] - 
[[katarakt]] - 
[[katk]] 
*[[katkenud abort]] (''abortus inhibitus'')
[[kaugelenägevus]] -
[[Kawasaki haigus]] - 
[[keemiaravi]] - 
[[kehamassiindeks]] - 
[[kehapuue]] -
[[keisrilõige]] -
[[kelaatravi]] - 
[[kerge vaimne alaareng]] -
[[keskkonnahügieen]] -
[[keskkonnategurid]] -
[[keskmine inimene]] - 
[[kessoontõbi]] -
[[ketamiin]] - 
[[ketoatsidoos]] -
[[ketoos]] - 
[[ketonuuria]] -
[[kiirabi]] -
[[kiirabiauto]] - 
[[kiirabibaas]] - 
[[kiirabibrigaad]] - 
[[kiirgusdoos]] - 
[[kiiritusravi]] -
[[kilpnäärme alatalitlus]] -
[[kilpnäärme düsgenees]] - 
[[kilpnäärmevähk]] - 
[[kiniin]] -
[[kinnisidee]] -
[[kinoloonid]] - 
[[Kirby-Baueri meetod]] - 
[[kiropraktika]] - 
[[kirurg]] -
[[kirurgia]] -
*[[klaaskeha ablatsioon]] ehk [[klaaskehairdumus]] (''ablatio corporis vitrei''), klaaskeha ümbritseva kelme irdumus võrkkesta pinnalt
*[[klaaskehaabstsess]] (''abscessus corporis vitrei'')
*[[klaaskehairdumus]] ehk [[klaaskeha ablatsioon]] (''ablatio corporis vitrei''), klaaskeha ümbritseva kelme irdumus võrkkesta pinnalt 
[[klamüdioos]] -
[[klaustrofoobia]] -
[[Kleine-Levini sündroom]] - 
[[kleptomaania]] - 
[[kliinik]] - 
[[kliinikum]] - 
[[kliiniline patoloogia]] -
[[kliiniline surm]] -
[[kloroform]] -
[[klorokviin]] -
[[kodade virvendus]] -
[[kodeiin]] - 
[[kohlea implantaat]] - 
[[kohortimine]] -
[[koirohutee]] - 
[[kokainism]] -
*[[koledohholitiaas]] ehk [[ühissapijuhakivitõbi]] (''choledocholithiasis'')  
[[kolloidhõbe]] - 
[[koloskoopia]] - 
[[kollapalavik]] -
[[kolmiknegatiivne rinnavähk]] -
[[kombineeritud maloon- ja metüülmaloon-atsiduuria]] -
[[komorbiidsus]] -
[[komplekshaigus]] - 
[[kompressioonsokid]] -
[[kompulsiivne toitumishäire]] -
[[kompuutertomograaf]] - 
[[kompuutertomograafia]] - 
[[konfabulatsioon]] - 
[[konnasilm]] - 
[[kontaktnakkus]] -
[[koolera]] -
[[koolifoobia]] - 
[[kooma]] - 
[[kopsupõletik]] - 
[[kopsutuberkuloos]] -
[[kopsuturse]] -
[[kopsuvähk]] - 
*[[korduv abort]] ehk [[harjumuslik abort]] (''abortus habitualis'')
[[koriandriviljad]] -
[[korioideamelanoom]] - 
[[kosmetoloogia]] -
[[kosmosekeskkond]] - 
[[kosmosemeditsiin]] - 
[[korrosioon]] -
[[kreeka pähklid]] - 
[[kreisiarst]]
*[[kriminaalne abort]] ehk [[kuritegelik abort]] (''abortus criminalis'')
[[krisotiniib]] -
[[kromosoomhaigused]] -
[[kronofoobia]] - 
[[krooniline neerupuudulikkus]] -
[[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] - 
[[krooniline spontaanne urtikaaria]] -
[[krooniline südamepuudulikkus]] - 
[[kroonilisest haigusest tingitud aneemia]] -
[[krüptosporidioos]] -
[[ksantoom]] - 
[[ksenoon (narkoosigaas)]] -
[[ksenotransplantatsioon]]
[[kubemesong]] -
[[kuiv keratokonjunktiviit]] - 
[[kuningakepiõli]] - 
[[kupuklaas]] - 
[[kupupanemine]] - 
[[kupusarv]] - 
[[kurenokajälg]] -
*[[kuritegelik abort]] ehk [[kriminaalne abort]] (''abortus criminalis'')
[[kurkumajuurikas]] -
[[kurkumiin]] -
[[kutsehaigus]] - 
[[kuuldeaparaat]] -
**[[kuum abstsess]] ehk [[äge abstsess]] (''abscessus acutus'', ''abscessus calidus''), äsja tekkinud mädanik, milles kihn on veel nõrgalt arenenud
[[kõhulahtisus]] -
[[kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] - 
[[kõhunäärmevähk]] - 
[[kõhutüüfus]] -
[[kõrgrõhk]] - 
[[kõrgvererõhktõbi]] - 
[[kõrvaltoime]] -
[[kõõm]] - 
[[kõõrdsilmsus]] -
[[käte antiseptik]] - 
[[külmetus]] - 
[[külmunud õla sündroom]] - 
[[küüslauguküüned]]

==L==
[[laatsaret]] - 
[[laborimeditsiin]] - 
[[lagritsajuur]] - 
[[lahkamine]] - 
[[laiatoimelised antibiootikumid]] -
[[laiusstõbi]] - 
[[laktatsioon]] -
[[laktoositalumatus]] - 
[[lamatis]] - 
[[lamblioos]] -
[[lamivudiin]] -
[[lampjalgsus]] - 
[[laparoskoopia]] - 
[[LASIK]] - 
[[laste tserebraalparalüüs]] -
[[laste vigastused]] -
[[lastehalvatustõbi]] -
[[LC50]] - 
[[LD50]] -
[[Leberi tüüpi pärilik amauroos]] - 
[[leegionäride haigus]] - 
[[leepra]] - 
[[leetrid]] - 
[[leginelloos]] -
[[legasteenia]] - 
[[leišmanioos]] -
[[lembeluul]] - 
[[lendva]] - 
[[leproomid]] -
[[leprosoorium]] - 
[[leptospiroos]] -
[[lesioon]] - 
[[letaalne doos]] - 
[[leukeemia]] - 
[[leukoom]] - 
[[leukopeenia]] -
[[leukotsütoos]] - 
[[levodopa]] -
[[Lewy kehakeste haigus]] -
[[Li-Fraumeni sündroom]] - 
[[lihasekramp]] - 
[[lihasepõletik]] - 
[[lihasepinge]] - 
[[lihasööjabakter]] -
[[liht-naistepuna ürt]] - 
[[liigesejäikus]] - 
[[liigesejäikuslik lülipõletik]] -
[[liigesepõletik]] -
[[liitpuue]] - 
[[limaskest]] -
[[liniment]] -
[[linnaarst]] - 
[[Lipinski viie reegel]] -
[[lipoom]] -
[[listerioos]] - 
[[logorröa]] - 
[[loodusravi]] -
[[loodusteraapia]] -
[[loomulik surm]] - 
[[lootusetu ravi]] - 
[[lordoos]] - 
[[lubrikant]] - 
[[lumbaago]] - 
[[luul]] -
[[luumurd]] - 
[[lõppdesinfektsioon]] -
[[läbipõlemissündroom]] - 
[[lähikiiritusravi]] -
[[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom]] -
[[läkaköha]] - 
[[lämbumine]] - 
[[lööve]] - 
[[lühinägevus]] - 
[[lümfisoonte filarioos]] - 
[[lümfosarkoom]] -
[[lümfotsütoos]] - 
[[Lyme'i tõbi]]

==M==
[[Maailma Terviseorganisatsioon]] -
[[maakuli degeneratsioon]] - 
[[magnetiline hüpertermia]] - 
[[magnetresonantstomograafia]] -
[[Maine'i hüppavad prantslased]] -
[[maitansiin]] - 
[[maksahaigused]] - 
[[maksakooma]] - 
[[maksapõletik]] - 
[[maksatsirroos]] - 
[[malaaria]] - 
[[maliigne hüpertensioon]] - 
[[mammograafia]] - 
[[maohaavand]] -
[[maokatarr]] -
[[maovähk]] -
[[Marburgi viirushaigus]] - 
[[markerensüümid]] -
*[[mastektoomia]] ehk [[mammektoomia]] ehk [[rinnaeemalduslõikus]] ehk [[rinnaeemaldus]] ehk [[piimanäärme-eemaldus]] ehk [[piimanäärme-eemalduslõikus]] (''mastectomia'', ''ablatio mammae'') 
[[MDMA]] - 
[[Medical Subject Headings]] -
[[meditsiinieriala]] -
[[meditsiiniline abivahend]] - 
[[meditsiiniline biokeemia]] - 
[[meditsiiniline karbogeen]] -
[[meditsiiniline süsi]] -
[[meditsiiniline test]] –
[[meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] - 
[[meditsiinirobot]] -
[[meditsiinisemiootika]] -
[[meditsiiniturism]] - 
[[MedlinePlus]] -
[[meeste rasedusvastased tabletid]] -
[[meflokviin]] - 
[[megaösofagus]] -
[[megavitamiiniteraapia]] -
[[melanhoolia]] - 
[[melanism]] - 
[[melanoom]] -
[[melatoniin]] -
[[meldoonium]] -
[[membranoproliferatiivne glomerulonefriit]] - 
[[Ménière'i tõbi]] - 
[[meningiit]] -
[[menstruatsioonitaoline vereeritus]] - 
[[mestranool/noretünodreel]] - 
[[metaboliit]] -
[[metaboolne alkaloos]] -
[[metaboolne atsidoos]] -
[[metadoon]] -
[[metadoon-asendusravi]] - 
[[metakromaatiline leukodüstroofia]] - 
[[metamfetamiin]] - 
[[metaplaasia]] -
[[metastaas]] -
[[metastaseerumine]] - 
[[metitsilliini suhtes resistentne Staphylococcus aureus|metitsilliini suhtes resistentne ''Staphylococcus aureus'']] - 
[[migreen]] -
[[mikroftalmia]] - 
[[mikroobikandlus]] - 
[[mikstuur]] -
[[mineraalvesi]] -
[[minestus]] -
[[minimaalne alveolaarkontsentratsioon]] - 
[[minimaalsete muutustega haigus]] -
[[mitridaatsium]] -
[[mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]]
[[mittesteroidsed põletikuvastased ravimid]] -
*[[mittetäielik abort]] (''abortus incompletus'')
[[MMS]] -
[[modafiniil]] - 
[[monoamiini oksüdaasi inhibiitorid]] -
[[monogeenne diabeet]] -
[[mononukleoos]] -
[[morfiin]] - 
[[morfinism]] - 
[[mukomeetra]] -
[[multiipelskleroos]] -
[[multitolerantsus]] - 
[[mumps]] - 
*[[munajuhaabort]] (''abortus tubarius'')
[[munasarjapõletik]] - 
[[munasarjade kontrollitud hüperstimulatsioon]] - 
[[mutageen]] -
[[mõtlemise häired]] - 
[[mõõdukas vaimne alaareng]] - 
[[mäda]] -
[[müokardi infarkt]] - 
[[müokardiit]] - 
[[müoom]] -
[[mükoos]] - 
[[mürk]] - 
[[mürkseened]]

==N==
[[naalduv tuum]] -
[[nakkushaigus]] -
[[naloksoon]] - 
[[naltrindool]] -
[[nanomeditsiin]] -
[[naprokseen]] -
[[NARIS]] - 
[[narkolepsia]] - 
[[narkoloogia]] - 
[[narkomaania]] -
[[narkoos]] - 
[[narkostrateegia]] -
[[nartsissistlik isiksushäire]] -
[[nasogastraalsond]] -
[[neelumandli hüpertroofia]] -
[[neeru aplaasia]] -
[[neeru hüpoplaasia]] -
[[neeruamüloidoos]] - 
[[neerukivitõbi]] -
[[neerupuudulikkus]] - 
[[nefroosisündroom]] - 
[[nefrootiline sündroom]] -
[[nekrofiilia]] - 
[[nekroos]] -
[[nekrotiseeriv fastsiit lastel]] - 
[[neonatoloogia]] - 
[[neurasteenia]] -
[[neurokirurgia]] -
[[neuroleptikum]] -
[[neuroloogia]] - 
[[neuroos]] - 
[[neurootik]] - 
[[neuropaatiline valu]] -
[[neuropsühholoogiline hindamine]] -
[[Nipahi viirusnakkus]] -
[[nodoosne erüteem]] -
[[nookpaelusstõbi]] - 
[[nortriptüliin]] -
[[notseebo]] - 
[[nukleaarmeditsiin]] - 
[[nutukramp]] - 
[[nuuskpiiritus]] -
[[nurisünnitus]] -
[[nägemishallutsinatsioon]] - 
[[nälgimine]] - 
[[närvivalu]] -
[[nümfomaania]] -
[[NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon]]

==O==
[[obsessiiv-kompulsiivne häire]] - 
[[odraiva]] - [[ofidiofoobia]] - [[oftalmoloogia]] 
- [[oksendamine]] - [[okserefleks]] - [[oksükodoon]] - 
[[olansapiin]] - [[olmeluul]] - [[omandatud vitamiin B12 puudulikkus lapseeas|omandatud B&lt;sub&gt;12&lt;/sub&gt;-vitamiini puudus lapseeas]] - [[onkogenoomika]] - [[onkoloogia]] - [[onkoteraapia]] - [[Online Mendelian Inheritance in Man]] - [[oopium]] - [[opiaat]] - [[opioidid]] - [[optiline koherentstomograafia]] - [[oraalne allergiasüsteem]] - [[ordinatuur]] - [[Orf-viirusnakkus]] - [[orgaanilised psüühikahäired]] - [[Oertneri sündroom]] - [[Ortneri sümptom]] - [[ortoos]] - [[ortopeed]] - [[ortopeedia]] - [[ortoreksia]] - [[ortostaatiline hüpotensioon]] - [[ortostaatiline proteinuuria]] - [[osoonravi]] - [[osteoporoos]] – [[Oxfordi-AstraZeneca koroonavaktsiin]]

==P==
[[paanikahoog]] - [[paanikahäire]] - [[paelusstõbi]] - [[paju ravimtaimena]] - [[pajukoor]] - [[palavik]] - [[panariitsium]] - [[panatsea]] - [[pandeemia]] - [[panitumumaab]] - [[pankreatiit]] - [[Papanicolau test]] - [[paranefriit]] - [[paraneoplastilised sündroomid]] - [[paranoiline luul]] - [[parasitoid (moodustis)|parasitoid]] - [[parasitoloogia]] - [[Parkinsoni tõbi]] - [[PARP inhibiitor]] - [[parodontoos]] - [[paroksüsmaalsed mitteepileptilised häired lapseeas]] - ''[[paruresis]]'' - [[pasopaniib]] - [[pasta (salv)|pasta]] - [[patofüsioloogia]] - [[patogeensus]] - [[patogeen]] – [[patogenees]] - [[patoloogia]] - [[Patoloogiline kogumine]] -
[[patopsühholoogia]] - [[patsiendi monitooringu süsteemid]] - [[patsienditestament]] - [[patsient]] - [[peavalu]] - [[pediaater]] - [[pediaatria]] - [[pedikuloos]] - [[penitsilliin]] - [[penitsilliiniallergia]] - [[pentetrasool]] - [[perearst]] - [[perekondlik hüperkolesteroleemia]] - [[perinataalne asfüksia]] - [[periostiit]] - [[periradikulaarne periodontiit]] - [[peritoniit]] - [[personaalne meditsiin]] - [[pertussiin]] - [[Picki tõbi]] - [[piimaallergia]] - [[pimekurtus]] - [[pimesus]] - [[pingepeavalu]] - [[piparmündiõli]] - [[pipett]] - [[piroplasmoos]] - [[plaaster]] - [[plantaarfastsiit]] - [[Plasmodium falciparum-malaaria]] - [[platseebo]] - 
*[[platsenta enneaegne irdumine]] (''ablatio placentae ante tempus''), tavalisele kohale kinnitatud platsenta irdumine enne sündi
- [[pleuraõõne dreen]] - [[Plummeri-Vinsoni sündroom]] - [[podofüllotoksiin]] - [[pohmelus]] - [[poikilotsütoos]] - [[polikliinik]] - [[polioviirus]] - [[pollinoos]] - [[polüdipsia]] - [[polüsomnograaf]] - [[polütsüstiliste munasarjade sündroom]] - [[polütsüteemia]] - [[polüüp (kasvaja)|polüüp]] - [[poolväärtusaeg]] - [[porfüüria]] - [[porgandijuur]] - [[posttraumaatiline stressihäire]] - [[preeklampsia]] - [[prillid]] - [[primaarne amenorröa]] - [[primaarne pulmonaalhüpertensioon]] - [[primaarne skleroseeriv kolangiit]] - [[proflaviin]] - [[profülaktika]] - [[progeeria]] - [[prognoos (meditsiin)|prognoos]] - [[progressiivne supranukleaarne paralüüs]] - [[proliferatiivne glomerulonefriit]] - [[proliferatsioon]] - 
*[[prooviabrasioon]] (''abrasio explorativa''), emakaõõne kaabe emakalimaskesta proovi saamiseks
[[prosopagnoosia]] - [[proteinuuria]] - [[pseudohallutsinatsioon]] - [[pseudohüpoparatüreoidism]] - [[psoriaas]] - [[psoriaatilised naastud]] - [[psühhiaater]] - [[psühhiaatria]] - [[psühhiaatriline sundravi]] - &quot;[[Psühhiaatrilise abi seadus]]&quot; - [[psühhoanaleptiline aine]] - [[psühhoos]] - [[psühhopaatia]] - [[psühhopatoloogia]] - [[psühhosomaatiline häire]] - [[psühhosomaatiline meditsiin]] - [[psüühikahäire]] - [[psüühiline funktsioon]] - [[ptomaiinid]] - [[puhas punalibleaplaasia]] - [[pulmonaalhüpertensioon]] - [[pulmonoloogia]] - [[pulpiit]] - [[pulsita elektriline aktiivsus]] - [[punetised]] - [[purpura]] - [[putukapiste]] - [[puue]] - [[puukborrelioos]] - [[puukentsefaliit]] - [[puuvõõriku ürt]] - [[põletik]] - [[põrnainfarkt]] - 
*[[päraku ja pärasoole abstsess]] (''abscessus anorectalis'')
*[[pärakuabstsess]] (''abscessus ani'')
[[pärilik motoorne ja sensoorne neuropaatia]] - [[pärilikud haigused]] - [[pärilikud või geenivigadest tingitud vaimsed haigused]] - [[mädaemakas|püomeetra]] - [[püromaan]] - [[püromaania]]

==Q==
''[[qi]]''

==R==
[[radioloogiatehnik]] -
[[rahetera]] - 
[[rahhiit]] -
[[rahutute jalgade sündroom]] - 
[[rahvameditsiin]] - [[rahvatervishoid]] - 
[[Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon]] - 
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon]] -
[[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus]] - 
[[rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord]] - 
[[rangluumurd]] –
[[rasedus]] -
[[raske kombineeritud immuunpuudulikkus]] - 
[[raske vaimne alaareng]] -
[[rasvumus]] - 
[[rauavaegusaneemia]] - 
[[ravi]] - 
[[ravikindlustus]] -
[[ravim]] - 
[[ravimi geneeriline nimetus]] -
[[ravimiarendus]] - 
[[ravimifirma]] -
[[ravimimürgistus]] –
[[ravimiresistentsus]] - 
[[ravimtaimed]] -
[[reesuskonflikt]] -
[[refleksoloogia]] -
[[refraktiivkirurgia]] -
[[regeneratiivne meditsiin]] -
[[regeneratsioon]] -
[[residentuur (õppevorm)|residentuur]] - 
[[respiratoorne alkaloos]] -
[[respiratoorne atsidoos]] - 
[[retsept]] -
[[retseptiravim]] -
[[reuma]] -
[[reumatoidartriit]] -
[[reumatoloog]] -
[[reumatoloogia]] - 
[[RHK-1]] -
[[RHK-9]] -
[[RHK-10]] -
[[RHK-10-Q]] -
[[RHK-O]] - 
[[riniit]] - 
[[rikkusluul]] -
[[rilusool]] -
[[ringlevad kasvajarakud]] -
[[rinnavähk]] - 
[[ritsiin]] - 
[[rofeksoksiib]] - 
[[Roperi–Logani–Tierney õendusmudel]] -
[[rosaatsea]] -
[[rotaviirus]] - 
[[RTS,S]] – 
[[ruumiõhu sündroom]] -
[[rõuged]] -
[[räsasjalad]] -
[[rästiklaste mürk]] - 
[[rästikuhammustus]] - 
[[rästikuhammustuse mürgistus]] - 
[[rästikumürgi antiseerum]] - 
[[röhitised]] - 
[[rütmihäire]]

==S==
[[salitsiin]] - [[salitsüülalkohol]] - [[salmonelloos]] - [[salv]] - [[salvarsaan]] - [[salveilehed]] - [[sapikivitõbi]] - [[sariin]] - [[sarkoidoos]] - [[sarkopeenia]] - [[sarlakid]] - [[sarvdüstroofia]] - [[sarviline emakas]] - 
*[[seaduslik raseduse katkestamine]] (''abortus provocatus legalis'')
- [[seagripp]] - [[seksisõltuvus]] 
- [[seksuaalfunktsiooni häired]] - [[sekundaarne amenorröa]] 
- [[sekundaarne hüpertensioon]]
- [[selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid]] - [[seljavalu]] - [[semaglutiid]] - [[senestopaatia]] - [[seniilne treemor]] - [[seniilsus]] - [[seroloogia]] - [[sertraliin]] - [[Siberi katk]] - [[sibulaõli]] - [[sihtmärkravi]] - [[siirdamine]] - [[silelihas]] - [[Silgard]] - [[silikoos]] - [[silmaallikas]] - [[silmatõmblus]] - [[sirprakuline aneemia]] - [[Skene näärmed]] - [[skisofreenia]] - [[skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired]] - [[skolioos]] - [[Smithi-Magenise sündroom]] - [[somnambulism]] - [[song]] - [[soolevähk]] - [[sooline düsfooria]] - 
*[[soonkestairdumus]] (''ablatio chorioideae'') 
[[soor]] - [[sorafeniib]] - [[sotsiopaat]] - [[spastiline halvatus]] - [[spermaanalüüs]] - [[spinaalstenoos]] - [[Stargardti tõbi]] - [[stenoos]] - [[stent]] - [[struuma]] - [[stsintigraafia]] - [[streptomütsiin]] - [[suguhaigus]] - [[suhkurtõbi]] - [[suhtumisluul]] - [[sunitiniib]] - [[suposiit]] - [[surm]] - [[surmajärgne uuring]] - [[surmavusmäär]] - [[suu- ja sõrataud]] - 
*[[suupõhjaabstsess]] (''abscessus baseos oris'')
[[suurusluul]] - [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]] - [[sõltuvusaine]] - [[säilinud kloaak]] - [[söögitoru atreesia]] - [[söögitoruahend]] - [[söömishäired]] - [[südame kateteriseerimine]] - [[südamehaigused]] - [[südamekahin]] - [[südamepauna tamponaad]] - [[südamepuudulikkus]] - [[südamerütmur]] - [[sügav vaimne alaareng]] - [[sügelised]] - [[sümpatomimeetikumid]] - [[sümptom]] - [[sündaktüülia]] - [[sündroom]] - [[süstal]] - [[süsteemne juveniilne idiopaatiline artriit]] - [[süstelahus]] - [[süüfilis]]

==Z==
[[Zika-viirusinfektsioon]] - 
[[zooantroopia]] - 
[[zooantroponoos]] - 
[[zoofoobia]] -
[[zoonoos]]

==Š==
[[šokk]]

==T==
[[taastusarst]] - 
[[taastusravi]] -
[[tablett]] -
[[tagasilöögiefekt]] - 
[[tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi]] -
[[taimsete ravimite komitee]] - 
[[tajumishäired]] - 
[[tammekoor]] - 
[[tapjabakter]] - 
[[tavaline nohu]] -
[[Tay-Sachsi haigus]] - 
[[teetanus]] - 
[[tegevusloata isiklik abistaja]] -
[[tegevusteraapia]] -
*[[tehisabort]] ehk [[kunstlik raseduse katkestamine]] ehk [[provotseeritud abort]] ehk [[esilekutsutud abort]] ehk [[raseduse katkestamine]] (''abortus artificialis'', ''abortus arte provocatus'', ''a. a. p'', ''abortus provocatus''), kunstlikult tekitatud abort

[[tehismunasari]] –
[[tehissüda]] -
[[tehniline abivahend]] - 
[[teisikuluul]] -
[[terapeutiline kontsentratsioon]] -
[[teratogeenid]] - 
[[teratogenees]] - 
[[teratoloogia]] - 
[[teriakk]] -
''[[terra sigillata (ravim)|terra sigillata]]'' -
[[tervisekaitse spetsialist]] -
[[tervisepädevus]] - 
[[tervishoid]] - 
[[testikulaarne feminisatsioonsündroom]] - 
[[tetrapleegia]] -
[[tetrodotoksiin]] -
[[tiitritav hape]] -
[[tikk (meditsiin)|tikk]] -
[[tinktuur]] -
[[tinnitus]] - 
[[TNM-klassifikatsioon]] - 
[[toiduallergia]] -
[[toidumürgistus]] - 
[[toiduvalgust tingitud enterokoliit]] - 
[[toitumishäire]] -
[[tokseemia]] - 
[[toksikoloogia]] - 
[[toksilise šoki sündroom]] - 
[[toksinoloogia]] - 
[[toksokariaas]] - 
[[toksoplasmoos]] -
[[tomograaf]] -
[[tonomeeter]] -
[[tonomeetria]] -
[[torakaalkirurgia]] - 
[[Tourette'i sündroom]] - 
[[trahhoom]] - 
[[T-rakkude kurnatus]] - 
[[tramadool]] - 
[[transudaat]] -
[[trastusumaabemtansiin]] - 
[[treemor]] - 
[[trepanatsioon]] -
[[trihhinelloos]] -
[[trihhotillomaania]] - 
[[tritsüklilised antidepressandid]] -
[[tritsükliliste antidepressantide üleannustamine]] -
[[trofoloogia]] - 
[[tromb (meditsiin)|tromb]] - 
[[tromboflebiit]] -
[[trombotsütopeenia sündroomiga tõsine palavik]] -
[[tserebraalne akromatopsia]] -
[[tserebraalparalüüs]] - 
[[tsetuksimaab]] -
[[tsitramoon]] -
[[tsöliaakia]] -
[[tsüklobarbitaal]] -
[[tsüklotüümia]] - 
[[tsüst (meditsiin)|tsüst]] - 
[[tsüstiit]] - 
[[tsüstiline fibroos]] -
[[tsüstoskoopia]] -
[[tsütodiagnostika]] - 
[[tsütomegaloviirus]] - 
[[tuberkuloos]] -
[[tundeelu häired]] - 
[[tundeelu tuimenemine]] - 
[[tupekramp]] -
[[Turneri sündroom]] -
[[tuulepesa]] - 
[[tuulerõuged]] - 
[[tuumori sfäärid]] -
[[tuumorilüüsi sündroom]] -
[[tõeline hallutsinatsioon]] -
[[tõenduspõhine meditsiin]] -
[[töötervishoid]] -
[[töövõimetusleht]] - 
[[täppiskiiritustõbi]] -
[[tümo-lümfaatiline seisund]] - 
[[tümoom]] -
[[tümostimuliin]] - 
[[tüüfus]] - 
[[tüümuseabstsess]] - 
[[tüümuse astma]] -
[[tüümuse ekstrakt]] -
[[tüümuse hüpoplaasia]] -
[[tüümuse lesioonid]] -
[[tüümuse patoloogia]]

==U==
[[uimastava juustumarja droog]] - [[ultraheliuuring]] - [[uneapnoe]] - [[unehäire]] - [[uneparalüüs]] - [[unetus]] - [[uneärevus]] - [[urofoobia]] - [[urotrakti infektsioon]] - [[urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] - [[urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit]] - [[ussiviin]] - [[uus gripp A(H1N1)]] - [[uussoonestumine]] - [[U-vitamiini teraapia]]

==V==
[[vaakumkatsuti]] - [[vaakumultraviolettkiirgus]] - [[vaegkuulmine]] - [[vaegnägemine]] - [[vahaleedik]] - [[vahtrasiirupi tõbi]] - [[vaimne alaareng]] - [[vaimne tervis]] - [[vaimse tervise esmaabi]] - [[vaimupuue]] - [[vaktsiin]] - [[vaktsineerimine]] - [[vakuoolne düstroofia]] - [[valguskartus]] - [[valikuline mutism]] - [[valu]] - [[valuvaigistid]] - [[vanaeanägevus]] - [[varfariin]] - [[varikotseele]] - [[vaskuliit]] - [[vasomotoorne riniit]] - [[vastumürk]] - [[vatsakeste virvendus]] - [[vatsakestevaheseina defekt]] - [[vedelbiopsia]] - [[velsker]] - [[verejooks]] - [[verekeskus]] - [[veresoontehaigused]] - [[Veressi nõel]] - [[veri]] - [[verirind]] – [[veriroe]] - [[vesiravi]] - [[Viagra]] - [[viirushaigus]] - [[viljakusmonitor]] - [[viljatusravi]] - [[vill (vigastus)|vill]] - [[Vincenti angiin]] - [[vingumürgistus]] - [[vipratoks]] - [[Virkon]] - [[virulentsusfaktor]] - [[vitiliigo]] - [[von Gräfe nuga]] - [[von Willebrandi haigus]] - [[vulvodüünia]] - [[võimekus (farmakoloogia)]] - [[võimekusluul]] - [[võimuluul]] - [[vähi immunoteraapia]] - [[vähimudel]] - [[Vähk (haigus)|vähk]] - [[vältiv isiksushäire]] - [[väärarend]] - [[väärtarvitamine]] - [[vöötlihas]] - [[vöötohatis]]

==W==
[[Wahli reegel]] - 
[[Wassermanni test]] - 
[[Williamsi sündroom]] - 
[[Wilmsi tuumor]] - 
[[Wilsoni tõbi]]

==Õ==
[[õde (tervishoid)|õde]] - [[õendus]]

==Ä==
*[[äge abstsess]] ehk [[kuum abstsess]] (''abscessus acutus''), äsja tekkinud mädanik, milles kihn on veel nõrgalt arenenud
*[[äge kiiritusmürgitus]] - 
*[[äge neerupuudulikkus]] -
*[[äge nefriitiline sündroom]] -
*[[äge pulmokardiaalne puudulikkus]]
*[[ähvardav abort]] (''abortus imminens'')
*[[ämmaemand]] - 
*[[ärevus]] - 
*[[ärevushäire]]

==Ö==

*[[östrogeenid]]

==Ü==
*ühepoolehalvatus ehk [[hemipleegia]] ehk hemiparalüüs (''hemiplegia''), vasaku või parema kehapoole lihaste täielik halvatus
*ühepoolne kerghalvatus ehk [[hemiparees]] (''hemiparesis''), ühe kehapoole lihaste osaline halvatus (nõrkus) 
*[[ühepoolne sümptom]] ehk [[ebasümmeetriline sümptom]], ainult ühel kehapoolel esinev või ühel kehapoolel tugevamalt väljendunud neuroloogiline sümptom
*[[ühesilmaside]] (''monoculus''), side, mis katab ühte silma
*[[ühestussuue]] (''stoma''), kunstlik suue kahe õõneselundi vahel või õõneselundi ja väliskeskkonna vahel
*[[ühiskonnaohtlik nakkushaigus]], nakkushaigus, mille juhtudest tuleb viivitamatult teavitada vastavat ametiasutust
*[[ühiskonnapsühhiaatria]], psühhiaatria haru, mis uurib ja arendab vaimset tervist parandavaid teenuseid 
*[[ühissapijuhakivitõbi]] ehk [[koledohholitiaas]] (''choledocholithiasis'')  
*[[üldpatoloogia]] 
*[[ülemiste hingamisteede ägedad nakkused]]
*[[ümberlõikamine]] 
*[[ürt]]

==Y==

*[[Y-kromosoomi mikrodeletsioonid]]

[[Kategooria:Meditsiin| ]]
[[Kategooria:Meditsiini loendid]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>ieqapc6vxnr45yvfylucrm7laa1m06c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Odüsseia</title>
    <ns>1</ns>
    <id>16177</id>
    <revision>
      <id>7265235</id>
      <parentid>7264560</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:17:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7265235</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1125" sha1="4zttf5it3xamlfwyi57ly4ubmctyol8" xml:space="preserve">&quot;Põhijoontes loodi ta ilmselt Mükeene ajastul; tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos.&quot; See on nyyd see [[euhemerism|euhemeristlik]] lähenemine. Tegelikult asi siiski nii lihtne ei ole; nagu [[Georges Dumézil]] on näidanud ja [[Jaan Puhvel]] meilegi jutustanud, on levinud pigem jumalate mandumine (eel)ajaloolisteks kuningateks. Ja Heraklesel on selgeid semiidi (või suisa foiniikia) jooni. Ainult katsu sellest ilus jutt saada... --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11:56, 11 Dec 2004 (UTC)

: Kirjuta kole jutt, küll me selle ilusaks lihvime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:39, 11 Dec 2004 (UTC)

Inglise vikis mainitakse ühte olulist, läbivat teemat teoses: &quot;Xenia&quot; seadus (külalislahke käitumise seadus võõraste suhtes). https://en.wikipedia.org/wiki/Xenia_(Greek)[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 2. november 2026, kell 19:31 (EET)

:Jah, see on &quot;Odüsseias&quot; tõesti oluline teema. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 23:17 (EET)</text>
      <sha1>4zttf5it3xamlfwyi57ly4ubmctyol8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pythagoras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17698</id>
    <revision>
      <id>7265529</id>
      <parentid>7244667</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:38:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ArmouredWithConfidence</username>
        <id>241210</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Sünniaja korrigeerimine inglisekeelse Wikipediaga samaks</comment>
      <origin>7265529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50255" sha1="3oj73f2yehx755slb8ffrew5ijk37jz" xml:space="preserve">[[Pilt:Kapitolinischer Pythagoras adjusted.jpg|pisi|Pythagorase [[herm]] Roomas. Kreeka originaali koopia. [[Kapitooliumi muuseumid]]]]
[[Fail:Pythagoras cup video.ogv|pisi|Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks]]
'''Pythagoras Samoselt''' (vanakreeka Πυθαγόρας ''Pythagóras''; umbes 570 eKr [[Samos]] – 495 eKr&lt;ref&gt;&quot;[[Antiigileksikon]]&quot; (kd 2, lk 124) dateerib tema elu umbes aastatesse 570–496 eKr.&lt;/ref&gt; [[Metapontion]], tänapäeva [[Basilicata]]) oli [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]] ([[presokraatikud|presokraatik]]), [[matemaatik]] ja mõjuka usulis-filosoofilise liikumise ([[pütaagorlased|pütaagorlaste]]) koolkonna rajaja.  Umbes neljakümneaastasena lahkus ta Samoselt ja siirdus Lõuna-Itaaliasse. Seal rajas ta kooli ja tegutses ka poliitikas. Ta kuulub antiikaja kõige mõistatuslikumate isikute hulka. Mõnede ajaloolaste arvates oli ta [[Vana-Kreeka filosoofia]], [[matemaatika]] ja [[loodusteadus]]e teerajaja, teiste arvates oli ta peamiselt või ainult religioossete õpetuste kuulutaja. Võib-olla ta tegutses mõlemas vallas. Tema järgi nime saanud pütaagorlased jäid ka pärast tema surma kultuuriloos oluliseks.

== Elukäik ==

Pythagorase ema oli pärimuse järgi Pythais Samoselt ja isa Mnesarchos. Mnesarchos elas Samose saarel. Tema päritolu kohta on antiikallikates erinevaid teateid. on väidetud, et ta pärines Samose suursugusest perekonnast, kuid tõenäoliselt oli ta edukas sisserännanud kaupmees, ühe teate järgi  [[foiniiklased|foiniiklane]] [[Tüüros]]est. Ühe versiooni järgi oli ta [[kivilõikaja]].&lt;ref&gt;James A. Philip. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Toronto 1966, lk 185–186; Nancy Demand. ''Pythagoras, Son of Mnesarchos''. – ''Phronesis'', 1973, 18, lk 91–96.&lt;/ref&gt;

Pythagorase õpetajana nimetatakse kõige sagedamini filosoof [[Pherekydes]]t.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud (''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 50–51) suhtub sellesse pärimusse skeptiliselt; Peter Gorman (''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 25–31) peab seda usaldusväärseks.&lt;/ref&gt; Tema mõjutajaks on peetud ka [[Anaximandros]]t. Noorpõlves viibis Pythagoras väidetavalt õpingute eesmärgil [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] ja [[Babüloonia]]s. Ta tutvus sealsete religioossete ettekujutuste ja loodusteaduslike teadmistega ning pöördus seejärel tagasi Samosele.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. Pythagoras. – ''Pauly-Wissowa RE'', kd 24, Stuttgart 1963, vg 172–209, siin: vg 179–186; James A. Philip. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Toronto 1966, lk 189–191; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 44–48; Peter Gorman. ''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 43–68; eitavalt Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 57–64.&lt;/ref&gt;

Umbes 538 eKr oli [[Polykrates]] koos oma vendadega Samose võimu haaranud ja kehtestas hiljem ainuvõimu. Pythagoras oli selle [[türann]]i vastane ja lahkus saarelt. Kroonik [[Apollodoros Ateenast|Apollodoros]]e dateeringu järgi lahkus ta 532/531 eKr.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Pythagoras and the Early Pythagoreans'', Oxford 2012, lk 81–83.&lt;/ref&gt; Kõige varem 532 eKr ja kõige hiljem 529 eKr jõudis Pythagoras [[Suur-Kreka|Kreeka asundustega Lõuna-Itaaliasse]] ja rajas [[Kroton]]is (tänapäeval [[Crotone]] [[Calabria]]s) kooli.&lt;ref&gt;Dateeringu kohta vt: Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 176; Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 21–23; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 51–52; antiikaegse dateeringu kohta vt: [[Marcus Tullius Cicero|Cicero]], ''[[De re publica]]'' 2,28–30, ja sellega seoses [[Karl Büchner]]. ''M. Tullius Cicero, De re publica. Kommentar'', Heidelberg 1984, lk 197–199.&lt;/ref&gt;

Selle kooli sisering moodustas tiheda kogukonna, mille liikmed järgisid distsiplineeritud ja tagasihoidlikku eluviisi (&quot;[[pütaagorlik eluviis]]&quot;) ning kohustusid olema üksteisele truud. Pütaagorlaste ühing tegutses Lõuna-Itaalias ja [[Sitsiilia]]s ning ühendas filosoofilisi, religioosseid, eetilisi ja poliitilisi tõekspidamisi. Liikmetelt nõuti ranget eluviisi ja [[askees]]i ning antiikallikad räägivad ka ühise vara põhimõttest. Ühingusse olevat kuulunud ka naisi. Suurepärase kõnemehena saavutas Pythagoras kodanike seas suure mõju, mida ta rakendas ka poliitikas. Ta leidis järgijaid ka teistes piirkonna paikades, isegi mittekreeklaste seas.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 148–150.&lt;/ref&gt;

Krotoni konfliktis [[Sybaris]]ega, mille tõenäoliselt tekitasid sybarislased, pooldas Pythagoras kindlameelset tegutsemist. Et Kroton keeldus Pythagorase õhutusel välja andmast Sybarise  põgenenud [[opositsionäär]]e, puhkes 510 eKr sõda, mis lõppes Sybarise hävitamisega.&lt;ref&gt;Vt: Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 203–206.&lt;/ref&gt; Pärast võitu tekkis Krotonis sisepingeid, muu hulgas vallutatud maa jagamise pärast. Kodanike rahulolematus pöördus pütaagorlaste vastu. Seejärel asus Pythagoras elama [[Metapontion]]i (tänapäeva [[Metaponto]] [[Basilicata]]s), kus ta veetis oma ülejäänud elu. Alles pärast tema lahkumist Krotonist omandas sealne konflikt avaliku iseloomu ja pütaagorlased said lüüa. Teated, mille järgi sel ajal tapeti palju pütaagorlasi, võivad põhineda segiajamisel hilisemate rahutustega. Teine pärimus, mille järgi Pythagoras jäi Krotonisse ja langes sealsete rahutuste ohvriks, ei ole usutav.&lt;ref&gt;[[Eduard Zeller]], [[Rodolfo Mondolfo]]. ''La filosofia dei Greci nel suo sviluppo storico'', kd 1(2), 5. trükk, Firenze 1938, lk 423–425, eriti lk 425 märkus 2; Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 178 ja märkus 20, lk 182–183; Rita Cuccioli Melloni. ''Ricerche sul Pitagorismo'', 1: ''Biografia di Pitagora'', Bologna 1969, lk 35–38.&lt;/ref&gt; Tema surma dateerimiseks puuduvad pidepunktid. Metapontionlased, kelle seas Pythagoras oli väga lugupeetud, muutsid pärast tema surma tema maja [[Demeter]]i pühamuks.&lt;ref&gt;[[Pierre Boyancé]]. ''Le culte des Muses chez les philosophes grecs'', Paris 1937, lk 234–236; Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 178 märkus 20; [[Georges Vallet]]. ''Le „stenopos“ des Muses à Métaponte''. – ''Mélanges de philosophie, de littérature et d'histoire ancienne offerts à Pierre Boyancé'', Rooma 1974, lk 749–759.&lt;/ref&gt;

Pythagorasele omistati erakordseid ja üleloomulikke võimeid ja pärast surma liikus tema kohta palju legende. Hilisemad pütaagorlikud autorid omistasid Pythagorasele arvukalt õpetusi ja avastusi, mis võisid tegelikult pärineda tema järgijatelt või hilisemast pütaagorlikust traditsioonist. Seetõttu ei ole tema enda õpetusi alati võimalik kindlalt eristada hilisemast pütaagorlikust pärimusest.

Pythagorasega seostatakse ka [[heli]]de [[arv]]uliste suhete uurimist ning [[muusika]] ja arvuliste proportsioonide seostamist. Hilisem traditsioon seostas pütaagorlasi selles kontekstis [[monokord]]iga.

Pythagoras oli abielus. Mõne allika järgi oli tema naise nimi [[Theano]] (teise pärimuse järgi oli Theano filosoofi tütar).&lt;ref&gt;Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 180; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 55–56.&lt;/ref&gt; Tal oli lapsi, sealhulgas pärimuse kohaselt tütar [[Myia]]. Mõnes allikas nimetatakse ka Pythagorase teiste laste väidetatavaid nimesid, kuid nende teadete usaldusväärsusesse suhtuvad uurijad väga skeptiliselt.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud: ''Pythagoras and the Early Pythagoreans'', Oxford 2012, lk 103 koos kirjandusviidetega.&lt;/ref&gt;

Pythagorasest ja tema järgijatest lähtunud traditsioon avaldas hilisematele filosoofidele ja matemaatikutele tugevat mõju. Hilisantiigis kujunes selle põhjal [[uuspütaagorlus]].

==Õpetus==

Et Pythagoraselt endalt ei ole säilinud ühtegi kindlalt autentset kirjutist, on tema vaadete rekonstrueerimine väga raske. Meile teada olev antiikpärimus pärineb valdavalt hilistest allikatest, mis on koostatud alles [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajal üle poole tuhande aasta pärast Pythagorase surma. Nendes teadetes on arvukalt vastuolusid ja need on legendidega läbi põimunud. Paljude autorite eesmärk oli Pythagorast ülistada, teised tahtsid teda halvustada. Sellepärast lahknevad uurijate seisukohad vaatamata sellele, et intensiivne uurimistöö algas juba 19. sajandil, ka kõige põhilisemates küsimustes. Üks peamisi raskusi seisneb selles, kuidas eristada hilisemate pütaagorlaste õpetusi Pythagorase enda vaadetest.

Juba 5. sajandil eKr väitis luuletaja [[Ion Chioselt]], et Pythagoras kirjutas mõned luuletused, mille ta omistas [[Orpheus]]ele.&lt;ref&gt;[[Diogenes Laertios]] 8,8 (= Ion Chioselt, fr. 36 B 2 DK); vt ka [[Clemens Aleksandriast]], ''[[Stromata]]'' 1,21,131.&lt;/ref&gt; Rooma keisririigi aegsed autorid nimetavad ka teoseid, mida talle omistati. Nende hulka kuulus eelkõige &quot;Püha kõne&quot; (''hieros logos''), mille esimesest värsist on säilinud tsitaat,&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,7.&lt;/ref&gt; samuti &quot;[[Kuldsed värsid]]&quot;, antiikajal populaarne ja korduvalt kommenteeritud luuletus (71 [[heksameeter|heksameetrit]]; ladina ''Carmen aureum''). See sisaldab eluviisijuhiseid ja religioosseid tõotusi ning annab kokkuvõtliku sissejuhatuse pütaagorlikku mõttemaailma.&lt;ref&gt;Johan C. Thom. ''The Pythagorean Golden Verses'', Leiden 1995.&lt;/ref&gt; Tervikuna ei pärine see luuletus kindlasti Pythagoraselt, kuid selles võib leiduda üksikuid värsse, mis pärinevad talle omistatud &quot;Pühast kõnest&quot;.

=== Uurijate seisukohad ===
Akadeemilises kirjanduses seisavad vastamisi kaks suunda, mis käsitavad Pythagoras väga erinevalt. Üks suund ([[Erich Frank]],&lt;ref&gt;Erich Frank esitas selle seisukoha radikaalsel kujul uurimuses &quot;Plato und die sogenannten Pythagoreer&quot; (Halle 1923). Hilisemas teoses &quot;Wissen, Wollen, Glauben&quot; (Zürich 1955, lk 81–83), loobus ta äärmuslikust seisukohast.&lt;/ref&gt; [[Karl Ludwig Reinhardt]], [[Isidore Lévy]], [[Walter Burkert]], [[Eric Robertson Dodds]]) näeb Pythagorases usujuhti, kes tundis teaduse vastu vähe huvi või ei tundnud üldse. Burkerti järgi on ta [[šamaan]]i tüüpi (&quot;[[šamanismitees]]&quot;). Šamanismiteesi vastaste seas on [[Werner Jaeger]], [[Antonio Maddalena]], [[Charles Henry Kahn|Charles H. Kahn]] ja eelkõige [[Leonid Žmud]], kes on üksikasjalikult arendanud vastupidist Pythagorase-käsitust.&lt;ref&gt;Žmud esitas oma seisukoha üksikasjad 1997. aastal avaldatud monograafias &quot;Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus&quot; ja võttis oma argumentatsiooni 2005. aastal vahepeal ilmunud kirjandust arvestades kokku: Leonid Zhmud. Überlegungen zur pythagoreischen Frage. – Georg Rechenauer (toim). ''Frühgriechisches Denken'', Göttingen 2005, lk 135–151.&lt;/ref&gt; Selle kohaselt oli Pythagoras eelkõige filosoof, matemaatik ja loodusteadlane (&quot;[[teadusetees]]&quot;). Osa filosoofiaajaloolasi, näiteks [[Christoph Riedweg]] (&quot;Pythagoras: Leben, Lehre, Nachwirkung&quot;, 2002; inglise keeles 2005), otsib nende kahe suuna vahel keskteed ja mitte kõik, kes ühe teesi tagasi lükkavad, ei ole teise teesi pooldajad.

Šamanismiteesi on põhjalikult põhjendanud Walter Burkert.&lt;ref&gt;Monograafias &quot;Weisheit und Wissenschaft&quot; (1962) Parandatud ingliskeelses tõlkes &quot;Lore and Science in Ancient Pythagoreanism&quot; (1972) muutis Burkert kriitikale reageerides mõningaid oma eeldusi.&lt;/ref&gt; Selle võib kokku võtta järgmiselt: Pythagoras ei andnud väga tõenäoliselt mitte mingit panust aritmeetikasse, geomeetriasse, muusikateooriasse ega astronoomiasse ja tal ei olnud ka sellist kavatsust. Tema eesmärk ei olnud teaduslik, vaid see puudutas spekulatiivset [[kosmoloogia (filosoofia)|kosmoloogia]]t, arvusümboolikat ja eelkõige maagiliste võtete rakendamist šamanismi mõttes. Järgijate silmis oli ta üleinimlik olend, kellel on ligipääs eksimatutele jumalikele teadmistele. Selle väite legitimeerimiseks kasutati talle omistatud imetegusid. Pütaagorlased moodustasid kultusliku ühenduse, mis kehtestas oma liikmetele [[riitus]]te asjus range vaikimisnõude, ja nad olid seotud arvukate igapäevaelus rangelt järgitavate reeglitega. Kooli eesmärk oli eeskätt religioosne, selle liikmed olid ka poliitiliselt aktiivsed. Teaduslikud püüdlused lisandusid – kui üldse – alles pärast Pythagorase surma. Pythagorase eluajal ei olnud pütaagorlaste filosoofiast, see tekkis alles [[Philolaos]]e ajal. Pythagorase maailmakäsitus oli tervikuna teaduse-eelne ja müütiline. Burkert tõmbab selle illustreerimiseks paralleele Vana-Hiina kosmoloogiaga ([[yin ja yang|''yin'' ja ''yang'']]) ning [[põlisrahvad|põlisrahvaste]] arhailiste ettekujutustega.

Sellele seisukohale vastandub teadusetees, mida esindab eelkõige Leonid Žmud. Selle kohaselt ei esinenud Pythagorase ajal kreeka kultuuriruumis šamanismile iseloomulikke nähtusi. See uurimissuund lükkab tagasi teesi ülemaailmselt levinud &quot;[[panšamanism]]ist&quot;, mille puhul [[šamanism]] määratletakse teatud fenomenoloogiliste tunnustega ja peetakse tarbetuks eeldada ajaloolisi seoseid šamanismi tundvate rahvaste vahel. Zhmud väidab, et [[sküüdid|sküütidel]] ei olnud šamanismi ja see, et Siberi šamanism oleks mõjutanud Kreekat või Lõuna-Itaaliat, ei ole ilma sküütide vahenduseta kujutletav. Ta ei pea usutavaks Pythagorase teateid õpilaste usust õpetaja üleinimlikesse võimetesse ja tegudesse ega kirjeldusi, mille järgi Pythagorase kool oli salajõpetuse ja kummaliste tabudega seotud religioosne ühendus. See pilt pärines osalt pilkavatelt komöödiakirjanikelt, osalt väljendas see Rooma keisririigi ajal valitsenud vastavaid kalduvusi. Ajalooline Pythagoras oli filosoof, kes tegeles matemaatika, muusikateooria ja astronoomiaga ning kelle õpilased tegid vastavaid uurimusi. Muu hulgas võivad mõned [[Eukleides]]e teoreemid pärineda Pythagoraselt. Ei olnud spetsiifiliselt pütaagorlaslikku kultust ja riitust. Kool ei olnud kultuslik ühendus, vaid uurijate lõtv ühendus ([[hetairia]]). Selle liikmed ei olnud seotud kooli rajaja dogmadega, vaid esindasid erinevaid seisukohti.

Mõlemad suunad esitavad kaalukaid argumente. Šamanismiteesi toetuseks tuuakse legendid, mis räägivad õpetaja imetegudest ja erakordsetest võimetest, sealhulgas ennustamisest, [[bilokatsioon]]ist ja võimest loomadega rääkida. Legend, et tal oli [[kuldne reis]], oli mõeldud tema samastamiseks [[Apollon]]iga. Mõned pidasid teda Apolloni pojaks.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 51–60; Peter Gorman. ''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 19–21.&lt;/ref&gt; Teisalt kirjutas Pythagorase kaasaegne [[Herakleitos]], et Pythagoras oli tegelnud rohkemate uurimistega (''historíē'') kui ükski teine inimene.&lt;ref&gt;Herakleitos, [https://et.wikisource.org/wiki/Herakleitose_fragmendid#B129 fragment B 129].&lt;/ref&gt; Seda väidet esitatakse tõendina teaduseteesi kasuks eelkõige sellepärast, et see pärineb kaasaegselt oponendilt, kes ei mõelnud Pythagorast sugugi kiita, vaid heitis talle ette &quot;paljuteadmist&quot;. Herakleitos süüdistab Pythagorast [[plagiaat|plagiaadis]], millega ta näib mõtlevat loodusfilosoofilise ja loodusteadusliku proosakirjanduse kasutamist.&lt;ref&gt;Herakleitose fragmendi tõlgenduse kohta vt: Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 34–38.&lt;/ref&gt;
Tänapäeval vaieldava, kuid antiikajal üldtunnustatud pärimuse kohaselt oli Pythagoras [[filosoof]]i mõiste kasutuselevõtja. [[Diogenes Laertios]]e ja [[Cicero]] kaudu on säilinud [[Herakleides Pontikos]]e vahendatud pärimus, mille kohaselt nimetas Pythagoras end esimesena [[filosoof]]iks (φιλόσοφος, ''philosophos'' 'tarkusearmastaja'). Herakleides Pontikose teatel tähtsustas Pythagoras eristust targa (''sophós'') ja tarkuse poole püüdleva tarkusearmastaja vahel ning arvas isennast filosoofide hulka, sest ainult jumalad on targad. Selline tagasihoidlikkus ei sobi kokku Burkerti šamanismiteesiga, mille kohaselt laskis Pythagoras end järgijatel austada eksimatu üleinimliku olendina. Burkert seab kahtluse alla Herakleides teate usaldusväärsuse,&lt;ref&gt;Walter Burkert. Platon oder Pythagoras? – ''[[Hermes]]'' 1960, 88, lk 159–177.&lt;/ref&gt; teaduseteesi pooldajad aga on ka selles küsimuses vastupidisel seisukohal.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 96–102; Robert Joly: ''Platon ou Pythagore?'' – ''Hommages à [[Marie Delcourt]]'', Bruxelles 1970, lk 136–148; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 290–292.&lt;/ref&gt;

Ka sõna &quot;kosmos&quot; maailma harmooniliselt korrastatud terviku tähistamiseks olevat Pythagoras antiikaegsete teadete järgi esimesena kasutusele võtnud. Burkert ja teised uurijad kahtlevad selle pärimuse usaldusväärsuses, Žmud peab seda usutavaks.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 68–70; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 292–295.&lt;/ref&gt;

=== Matemaatika ===
[[Pilt:Pythagorean.svg|pisi|Illustratsioon [[Pythagorase teoreem]]i kohta:&lt;br /&gt;
a&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; + b&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; = c&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;]]

Juba 4. sajandil eKr seostasid [[Aristoteles]] ja [[Aristoxenos]] kreeklaste matemaatika algust pütaagorlaste või Pythagorasega.&lt;ref&gt;Aristoxenos, fragment 23; Aristoteles, ''[[Metafüüsika (Aristoteles)|Metafüüsika]]'' [[Metafüüsika 1|1]] 985b23–25.&lt;/ref&gt; [[Hilisantiik|Hilisantiigis]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli veendumus, et Pythagoras oli matemaatika rajaja, üldlevinud.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 383–384.&lt;/ref&gt; Matemaatika tähtsaimaks osaks peeti [[geomeetria]]t. Sellega sobis kokku pärimus Pythagorase viibimisest Egiptuses, sest juba [[Herodotos]] arvas, et geomeetria pärineb algselt Egiptusest ja kujunes välja vajadusest pärast Niiluse korrapäraseid üleujutusi maad üle mõõta.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 59, 143–145.&lt;/ref&gt; Juba [[Isokrates]] leidis, et Pythagoras võlgnes oma matemaatilised ja astronoomilised teadmised egiptlastele.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 156; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 32.&lt;/ref&gt; Peeti Pythagorast ka babüloonlaste matemaatiliste teadmiste vahendajaks, sest arvati, et ta oli nooruses viibinud Babüloonias.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 418.&lt;/ref&gt;

Sellest traditsioonist lähtudes on tänapäevani laialt levinud arvamus, et matemaatika sai Pythagoraselt ja pütaagorlastelt olulisi impulsse. Ka märkimisväärne osa teadusajaloolasi nõustub sellega. Alates 20. sajandi algusest on uurijad siiski üha enam esile toonud ka sellist kreeka matemaatikat, mis arenes pütaagorlikust traditsioonist sõltumatult.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 381–383.&lt;/ref&gt;

Üksikasjad on vaieldavad, samuti Pythagorase võimalik roll Egiptuse ja Ida maade teadmiste vahendajana. Žmudi arvates ei ole teated tema õpingureisidest Egiptusesse ja Babülooniasse ajalooliselt usaldusväärsed. Lisaks osutab ta sellele, et kreeklased ei õppinud tollal tavaliselt võõrkeeli ja Pythagorasel oleks olnud äärmiselt raske omandada [[akadi keel]]t ja [[egiptuse keel]]t ning õppida lugema [[egiptuse hieroglüüfid|hieroglüüfe]] või [[kiilkiri|kiilkirja]], rääkimata erialakirjanduse mõistmisest. Seetõttu peab Žmud Pythagorase matemaatilisi saavutusi tema enda iseseisvaks loominguks. Ka spekulatiivne arvuteooria ehk &quot;arvumüstika&quot;, mida sageli pütaagorlusega samastatakse pütaagorlusega ja mille keskne tees on &quot;Kõik on arv&quot;, ei kuulunud Žmudi hinnangul varajasse pütaagorlusse, vaid kujunes välja alles [[platonism]]i mõjul.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 60–64, 142–151, 261–279; samuti Carl A. Huffman. ''Philolaus of Croton'', Cambridge 1993, lk 57–64. Teisel seisukohal on Hermann S. Schibli: On „The One“ in Philolaus, Fragment 7. – ''[[The Classical Quarterly]]'' 1996, 46, lk 114–130. Vrd ka: Charles H. Kahn. ''Pythagoras and the Pythagoreans. A Brief History'', Indianapolis 2001, lk 28.&lt;/ref&gt;

Vastupidisel seisukohal on Burkert oma šamanismiteesiga. Tema järgi puuduvad tõendid selle kohta, et Pythagoras oleks andnud üldse mingi panuse aritmeetikasse või geomeetriasse. Pythagorast ei huvitanud matemaatika kui suurusi käsitlev, arvutav ja tõestav teadus, vaid ta käsitles arve kvalitatiivses tähenduses. Ta omistas eri arvudele arvusümboolika kaudu matemaatikaväliseid omadusi, näiteks paaritutele arvudele &quot;mehelikkuse&quot; ja &quot;piiri moodustamise&quot;, paarisarvudele &quot;naiselikkuse&quot; ja &quot;piiramatuse&quot;, mõnele arvule &quot;õigluse&quot; või &quot;neitsilikkuse&quot;. Nii püüdis ta luua oma kosmoloogiale korrastavat printsiipi. Burkert võrdleb seda lähenemist hiina [[yin ja yang|''yin''{{'}}i ja ''yang''{{'}}i]] õpetusega. Nagu pütaagorlikus arvukäsitluses, nii on ka hiina õpetuses keskne vastandus paaris- ja paaritute arvude vahel ning paarituid arve peetakse mehelikeks. Šamanismiteesi kohaselt kuulus selles spekulatiivses ja kosmoloogilises tähenduses mõistetud väide &quot;Kõik on arv&quot; Pythagorase maailmapildi põhituuma.

Kahe uurimissuuna erinevus ilmneb mitmes vaieldavas küsimuses.
*Pythagorasele omistatakse traditsiooniliselt [[Pythagorase teoreem]]iks nimetatava teoreemi tõestus. See seaduspära oli babüloonlastele tuntud juba üle tuhande aasta enne Pythagorast. Pole siiski teada, kas nad tundsid selle tõestust. Žmudi arvates leidis Pythagoras tõestuse, Burkert aga väidab, et selle kohta puuduvad tõendid ja Pythagoras ei tundnudki huvi matemaatilise tõestamise vastu.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 405–406, 441–443; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 160–163.&lt;/ref&gt;
*Pythagorase õpilast [[Hippasos]]t Metapontionist peetakse traditsiooni järgi esimeseks, kes leidis kera sisse joonestatud [[dodekaeeder|dodekaeedri]] konstruktsiooni ja mõistis, et mõningaid geomeetrilisi suurusi (näiteks ruudu [[diagonaal]]i ja külje suhet) ei saa väljendada (täisarvuliste) arvusuhetega ([[ühismõõdutus]]). Hilise pärimuse järgi avaldas Hippasos need avastused ja reetis sellega pütaagorlaste saladuse. Väidetavalt heideti ta kogukonnast välja ja ta hukkus laevahukus, mida tõlgendati jumaliku karistusena. Varasemad uurijad käsitasid seda pütaagorluse &quot;aluste kriisina&quot;: Hippasos olevat purustanud pütaagorliku matemaatika aluse, mille kohaselt kõik nähtused on seletatavad (täis)arvuliste arvusuhete abil. Ühismõõdutuse avastamine olevat viinud pütaagorlased sügavasse kriisi ja põhjustanud Hippasose väljaheitmise. Nii Burkert kui ka Žmud lükkavad selle tõlgenduse tagasi, kuid erinevatel põhjustel. Burkerti arvates toimus ühismõõdutuse mõistmine järk-järgult ja see ei raputanud pütaagorlikku arvuteooriat, sest see ei lähtunud eeldusest, et kõik suurused on ühismõõdulised. Žmud peab Hippasost küll ühismõõdutuse tegelikuks avastajaks, kuid leiab, et tema tüli Pythagorasega ei olnud sellega seotud ja saladuse reetmisest ei saa juttu olla. Nende vastuolu oli tema hinnangul puhtpoliitiline.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 431–440; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 170–175.&lt;/ref&gt;
*Pythagorasele omistatud saavutuste hulka kuulub ka proportsiooniteooria rajamine. On väidetud, et ta võttis kasutusele proportsiooni (''logos'') mõiste. Teaduseteooria pooldajad toetavad seda teesi.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. Die ἀρχαί in der griechischen Mathematik. – ''[[Archiv für Begriffsgeschichte]]'' 1, 1955, lk 13–103, siin lk 81–83; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 162.&lt;/ref&gt; Antiikallikad peavad eriliselt pütaagorlikuks uuenduseks õpetust kolmest [[keskmine|keskmisest]] ([[aritmeetiline keskmine]], [[geomeetriline keskmine]] ja [[harmooniline keskmine]]). Need võisid esineda juba Babüloonia arvutusreeglites, kuid babüloonlased ei tundnud proportsiooni mõistet. Sellepärast võivad tõestused ja terminoloogia olla Pythagorase või pütaagorlaste saavutus. Burkert vaidleb sellele vastu, märkides, et puuduvad tõendid Pythagorase proportsiooniteooria kohta. Tema arvates tundis proportsiooniarvutust juba [[Anaximandros]], kes käsitas maailma olemuselt geomeetrilisena ja seletas seda proportsioonidega. Kuigi pütaagorlased võisid anda panuse keskmisteõpetuse kujunemisse, ei ole selge, kes ja millal seda tegi.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 395, 414–419.&lt;/ref&gt;

Varajase pütaagorliku arvuteooria üks keskseid elemente oli [[tetraktüs]] (&quot;nelik&quot; – arvude 1, 2, 3 ja 4 rühm, mille summa on 10. Arvu [[kümme]] kui kümnendsüsteemi alust pidasid nii kreeklased kui ka &quot;barbarid&quot; (mittekreeklased) erilise tähtsusega arvuks. Kümnega peeti ka maailmakorra seisukohast fundamentaalseks arvuks ka [[neli|nelja]]. Võib-olla seostati sellega mõisteid [[üks (filosoofia)|üks]] (τὸ ἕν to hen, ladina ''unum''), [[düaad]] (''dyas''), [[triaad]] (''trias'') ja tetraktüs (τετρακτύς).

===Muusika===
Antiikajal oli üldlevinud ja üldtunnustatud seisukoht, et Pythagoras pani aluse muusika matemaatilisele uurimisele. Juba [[Platon]] seostas muusika arvulise käsitluse pütaagorlastega, tema õpilane [[Xenokrates]] omistas otsustava avastuse aga Pythagorasele endale. Jutt oli harmooniliste intervallide väljendamisest lihtsate arvusuhete ehk proportsioonide abil. Seda illustreeriti võnkuvate keelte pikkuse mõõtmisega. Nähtavasti kasutasid mõned pütaagorlased empiirilist lähenemist, sest Platon, kes nõudis puhtspekulatiivset muusikateooriat ja suhtus empiirikasse umbusklikult, kritiseeris neid selle eest.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 348–353.&lt;/ref&gt;

Rooma keisririigi ajal kujunes legend [[Pythagorase haamrid|Pythagorase haamritest]]. Selle järgi läks Pythagoras sepikojast mööda ja kuulis seppade haamrite helides harmooniat. Ta olevat avastanud, et konsonants sõltub haamrite kaalust. Seejärel olevat ta kodus katsetanud ühepikkuste keeltega, mille külge ta kinnitas raskusi, ning jõudnud järeldusele, et heli kõrgus vastab metallkehade kaalule ja et puhtad [[oktav]]-, [[kvart]]- ja [[kvint]]iintervallid tekivad seega mõõdetavate proportsioonide alusel. Nii olevat muusikaline harmoonia esimest korda matemaatiliselt kirjeldatavaks saanud.&lt;ref&gt;Selle legendi antiikaegse pärimuse kohta vt: Flora R. Levin. ''The Harmonics of Nicomachus and the Pythagorean Tradition'', University Park (PA) 1975, lk 69–74; selle mõju kohta keskajal vt: [[Hans Oppermann]]. Eine Pythagoraslegende. – ''[[Bonner Jahrbücher]]'', 1925, 130, 1925, lk 284–301 ja Barbara Münxelhaus. ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 36–55.&lt;/ref&gt; Sellised katsed ei saanud siiski toimuda pärimuses kirjeldatud viisil, sest võnkesagedus ei ole võrdeline ei haamri kaalu ega keele pingega. Sellepärast on see legend väljamõeldis&lt;ref&gt;Barbara Münxelhaus. ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 37–38, 50–53.&lt;/ref&gt; või põhineb ebatäpsel pärimusel.

Šamanismiteesi kohaselt ei olnud Pythagorase eesmärk muusikanähtusi mõõtmise abil uurida, vaid ta püüdis leida sümboolseid seoseid arvude ja helide vahel ja paigutada nii muusika kui ka matemaatika oma kosmoloogia süsteemi. Teaduseteesi kohaselt oli olukord vastupidine. Selle käsituse järgi avastas Pythagoras muusikalise harmoonia seaduspärasused, lähtus seejuures empiirilisest uurimisest ja kasutas [[monokord]]i. Tema õpilased jätkasid uurimistööd. Burkert seevastu kahtleb, kas tol ajal oli juba olemas nihutatava roobiga monokord.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 192–194; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 350–357; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 365–372; Barbara Münxelhaus&lt;sup&gt;:&lt;/sup&gt; ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 28–29.&lt;/ref&gt;

Pärimust, mille kohaselt Pythagoras teadlikult kasutas muusikat soovimatute afektide vastu ehk rakendas omamoodi muusikateraapiat, peetakse akadeemilises kirjanduses varapütaagorlikuks.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 162–166; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 364–365; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 355; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 181–183, 233.&lt;/ref&gt;

===Astronoomia===
See, et Vana-Kreeka astronoomia (eelkõige planeetide täpne tundmine) tugineb Babüloonia astronoomiale, on vaieldamatu. Kreeklaste planeedinimed pärinevad babüloonlastelt. Siiski on nende vahel üks põhimõtteline erinevus: babüloonlasi ei huvitanud taevanähtuste seletamine, vaid üksnes nende arvutamine ja ennustamine, kreeklased aga pöörasid tähelepanu astronoomiateooriale.

Varasemas akadeemilises kirjanduses peeti Pythagorast astronoomias, nagu ka matemaatikas,  vahendajaks, sest ta oli käinud Babüloonias.&lt;ref&gt;Nii ütles veel Bartel Leendert van der Waerden (''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 256–257).&lt;/ref&gt; Ka selles asjas viivad kaks vastandlikku Pythagorase-käsitust vastupidiste tulemusteni.

Šamanismiteesi kohaselt võtsid kreeklased Babüloonia planeetide järjestuse üle alles umbes 430. aastal, seega kaua aega pärast Pythagorase surma. Alles seejärel kujunes vanim pütaagorlik mudel, mis pärineb [[Philolaos]]elt.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 293–295.&lt;/ref&gt; Selle järgi tiirleb Maa Kesktule ümber ja asustatud piirkonnad paiknevad sellel küljel, mis on Kesktulest alati eemale pööratud. Teisel pool Kesktuld paikneb Vastasmaa, mis on samuti meile nähtamatu. Kuu, Päike ja viis meie mõistes planeeti tiirlevad samuti ümber Kesktule. Burkerti arvates ei olnud see süsteem astronoomiliste vaatluste tulemus, vaid kosmoloogiline müüt. Burkert leiab, et Pythagoras ei tegelnud empiirilise astronoomiaga. Ta juhib tähelepanu sellele, et Aristotelese andmetel arvasid mõned pütaagorlased komeedi planeetide hulka, mis ei sobi kokku Philolaose süsteemiga. Seega ei olnud see Pythagorase algne mudel, mis oleks olnud kogu koolkonnale kohustuslik. Ka Linnutee kohta ei olnud pütaagorlastel ühtset seisukohta.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 295–301, 315–328.&lt;/ref&gt;

Žmud jõuab vastupidisele järeldusele. Ta peab Pythagorase idamaareisi kirjeldust ajaloolise tuumata legendiks. Tema arvates oli Babüloonia mõju Kreeka astronoomiale minimaalne. Tema käsituse järgi oli pütaagorlastel enne Philolaost algne astronoomiline mudel, millel põhines ka Platoni astronoomia. Selle järgi asub kosmose keskmes kerakujuline Maa, mille ümber pöörlesid idast läände [[kinnistähtede sfäär]] ning läänest itta Kuu, Päike ja tollal tuntud viis meie mõistes planeeti, kõik ühtlaselt ja ringjooneliselt. Samal seisukohal olid olnud juba varasemad teaduseteesi pooldajad.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 57–64, 202–225; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 427–438.&lt;/ref&gt;

Kindlalt pütaagorliku päritoluga on [[sfääride harmoonia]] ehk [[taevaharmoonia]] (nagu seda vanimates allikates nimetatakse) idee. Üksikasjades üksteisest erinevate antiikaegsete pärimuste järgi on tegu helidega, mida planeedid tekitavad oma rangelt ühtlase ringliikumiseja ja mis moodustavad kokku kosmilise heli. See heli on meile kuuldamatu, sest sest see kõlab lakkamatult. Me saaksime seda kuulda üksnes kontrastis selle puudumisega. Ühe legendi järgi oli Pythagoras ainus inimene, kes taevaharmooniat kuulis.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 100–103, 110–115, 434–435.&lt;/ref&gt;

Burkerti arvates ei olnud see idee algselt seotud astronoomiaga, vaid ainult meeltevälise taju võimega, mida Pythagorasele kui šamaanile omistati. Pythagorase eluajal ei olnud väljatöötatud astronoomiasüsteemi.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 328–335.&lt;/ref&gt; Žmud seevastu leiab, et algselt oli tegu füüsikalise teooriaga, milles ühendati astronoomilised ja akustilised vaatlused ja kaalutlused. Ta juhib ka tähelepanu sellele, et taevakehade helisid saab ette kujutada ainult korraga, mitte järjest kõlavatena. Sellepärast saab küll rääkida helist, kuid väljend &quot;[[sfääride muusika]]&quot; ei ole siin kohane.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 219–225.&lt;/ref&gt;

=== Poliitika ja ühiskond ===
Pythagorasel oli järgijaid mitmes Lõuna-Itaalia kreeka linnas. Kindel on see, et pütaagorlased ei hoidunud ühiskondlikust elust, vaid püüdsid saavutada poliitilist mõju, ja see, et Pythagoras ise osales poliitikas ja tal oli seetõttu ka ägedaid vastaseid. Üksikasjades on pärimused vastuolulised. [[Diogenes Laertios]] kirjutab, et Pythagoras teostas koos oma õpilaste kogukonnaga poliitilist võimu Krotoni linnas, kus ta elas pikka aega. Väidetavalt andis ta linnale aristokraatliku riigikorra ja valitses selle alusel.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,3; vrd Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 21; Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 33.&lt;/ref&gt; Akadeemilises kirjanduses peetakse seda teadet ebausutavaks, kuid võib eeldada, et Pythagoras ja tema järgijad püüdsid linnanõukogus ja rahvakoosolekul oma seisukohti maksma panna ja olid selles osalt edukad.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. ''Pythagorean Politics in Southern Italy'', New York 1940 (kordustrükk New York 1977), lk. 94–97; Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 189–191; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 84.&lt;/ref&gt; Säilinud on väljavõtted neljast kõnest, milles ta olevat Krotonis selgitanud oma vooruseideaali. Üks oli suunatud linna nõukogule, üks noormeestele, üks poistele ja üks naistele. Pole selge, kas säilinud tekstid sisaldavad autentset materjali, kuid nende sisu paistab olevat varapütaagorlik.&lt;ref&gt;Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 37–57; allikaväärtuse küsimuse kohta vt: Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 70–147; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 186–201.&lt;/ref&gt; Krotoni elanike otsus mitte anda Sybarisest pärit põgenikke sellele linnale välja, vaid pigem riskida sõjaga, mis viis Sybarise vallutamise ja hävitamiseni, oli tingitud Pythagorase sekkumisest.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 203–206.&lt;/ref&gt; Tema mõju kutsus aga esile ka ägeda vastuseisu, mille tõttu ta lahkus Krotonist ja asus elama Metapontioni.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 207–217.&lt;/ref&gt;

Alles aastakümneid pärast Pythagorase surma, umbes 5. sajandi keskpaiku, puhkes mitmes linnas pütaagorlaste ümber veriseid kokkupõrkeid, mis lõppesid nende jaoks katastroofiliselt: osa neist tapeti, osa aeti linnast välja.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 217–222.&lt;/ref&gt;

Raske on aru saada, millest tuli vaenulikkus pütaagorlaste kogukonna ja selle rajaja vastu. Mõne teate kohaselt etendasid olulist osa vastaste isiklikud motiivid, nagu kadedus. Kui rääkida põhimõttelistest küsimustest, siis pütaagorlased olid &quot;aristokraatia&quot; poolel ja nende vastased &quot;demokraatia&quot; poolel. Sybarise põgenikud, kelle eest Pythagoras välja astus, olid tõenäoliselt jõukad kodanikud, kelle üks rahvajuht oli varast ilma jätnud ja pagendanud. Igal juhul oli pütaagorlaste poliitika vastavalt nende üldisele harmooniaideaalile konservatiivne ja stabiilsusele suunatud. Sellepärast olid nad nõukogus traditsiooniliselt domineerinud suguvõsade liitlaased. Nende loomulikud vastased olid seega rahvajuhtidest kõnemehed, kellel oli võimalik võimule pääseda üksnes masside mõjutamise kaudu ja kes kasutasid rahulolematust, et õhutada riigikorra kukutamist.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. ''Pythagorean Politics in Southern Italy'', New York 1940 (kordustrükk New York 1977), lk 29–32, 97–99.&lt;/ref&gt;

===Religioon ja õpetus hingest===
Pütaagorlased käsitasid harmooniat looduses ja eriti taevakehade ühtlastes ringliikumistes, mida nad eeldasid, jumaliku maailmavalitsemise avaldumisena. [[Hellenism]]iajastul esines nende seas astroloogilist [[fatalism]]i, millest tulenes,  et taevakehade liikumise tsüklilisus toob kaasa ka kõige maapealse paratamatu [[Igavene taastulek|igavese taastuleku]]. Kui kõik planeedid on pärast pika kosmilise ajavahemiku (&quot;[[suur aasta|suure aasta]]&quot;)  möödumist jõudnud taas lähteasendisse, algab maailma ajalugu uuesti täpselt samasugusena.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden: ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 252–268.&lt;/ref&gt; See ettekujutus, mis levis hiljem ka [[Stoa|stoikute]] seas ja mille võttis uusajal üles [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], omistati antiikajal Pythagorasele.&lt;ref&gt;Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 19.&lt;/ref&gt; Pole teada, kas see omistus on õige.

Kindlaks peetakse aga seda, et Pythagoras uskus [[hingede rändamine|hingede rändamisse]], pidamata seejuures inimeste ja loomade hingi olemuslikult erinevaks. Selle kohta on olemas haruldaselt usaldusväärne tunnistus: tema kaasaegne [[Xenophanes]] pilkab teda anekdoodiga, mille kohaselt Pythagoras käskinud lõpetada koera peksmine, väites, et ta tunneb koera kiunumises ära oma surnud sõbra hääle.&lt;ref&gt;Xenophanes, fragment DK 21 B 7 (Diogenes Laertios 8,36).&lt;/ref&gt; Et tegu on kaasaegse ja pealegi Pythagorase suhtes vaenuliku allikaga, mitte hilisema ülistava pärimusega, peetakse seda akadeemilises kirjanduses usaldusväärseks tõendiks.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 120–122; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 37–39.&lt;/ref&gt; Seda religioosset ideed olid juba varem pooldanud [[orfikud]]. See eeldas usku [[hinge surematus]]se. Diogenes Laertiose edastatud pärimuse järgi suutis Pythagoras meenutada oma varasemaid kehastusi – Hermese poja Aithalidesena, seejärel Trooja kangelase [[Euphorbos]]ena, hiljem kellegi Hermotimosena ja kalur Pyrrhosena.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,4–5.&lt;/ref&gt; Kehastumist Euphorbosena tõendas väidetavalt see, et Pythagoras tundis Hera templis Argoses ära tema kilbi, mille [[Menelaos]] oli sõjasaagina templisse kinkinud.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 55–57.&lt;/ref&gt;

Algse pütaagorluse põhisisu hulka kuulus ka [[taimetoitlus]], mida nimetati hingestatutest hoidumiseks&quot;.&lt;ref&gt;Kreeka keeles ἀποχὴ ἐμψύχων. Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 107, 168, 225; Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 7 (viitega [[Eudoxos]]ele).&lt;/ref&gt; See oli motiveeritud religioosselt ja eetiliselt; samadel motiividel oldi vastu loomohvritele. Pythagoras ise oli taimetoitlane. Pole selge, mil määral tema järgijad tema eeskuju järgisid. Kõigile kohustuslikku käsku nähtavasti ei olnud, aga on võimalik, et vähemalt lähem õpilasring olid taimetoitlased.&lt;ref&gt;[[Johannes Haußleiter]].: ''Der Vegetarismus in der Antike'', Berlin 1935, lk 97–157; Carmelo Fucarino. ''Pitagora e il vegetarianismo'', Palermo 1982, lk 21–31.&lt;/ref&gt;

Antiikajal oli kuulus pütaagorlaste range keeld ube süüa. Akadeemilises kirjanduses peetakse üksmeelselt tõenäoliseks, et oakeeld pärines Pythagoraselt endalt. Juba antiikajal vaieldi selle üle, kas selle motiiv oli üksnes müütilis-religioosne või ka toitumisega seotud jamilline mõttekäik selle taga seisis. Tänapäevani ei ole selles küsimuses selgust. Uusajal püstitatud hüpotees, et see võis olla seotud  päriliku [[glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas]]i puuduse ehk [[favism]]iga, mille korral [[põlduba]]de söömine võib olla tervisele ohtlik, ei leia allikatest konkreetset toetust ja on seetõttu spekulatiivne.&lt;ref&gt;Uurimisseisu kohta vt: Giovanni Sole. ''Il tabù delle fave'', Soveria Mannelli 2004; vrd: Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 169–171; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 164–166; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 127–129.&lt;/ref&gt;

===Õpilaste kogukond===
{{Vaata ka|Pütaagorlased}}
Ka Pythagorase rajatud kogukonna korralduse ja eesmärgi kohta on kirjanduses väga erinevaid seisukohti. Šamanismiteesile vastab kujutlus religioossest ühendusest, mille liikmed olid kohustatud rangelt vaikima, olid täielikult veendunud oma õpetaja jumalikkuses ja pidid lakkamatult järgima paljusid arhailisi tabusid.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 161–175.&lt;/ref&gt; Vastupidise käsituse (teaduseteesi) kohaselt oli algselt tegu vabalt seotud autonoomselt uurivate isikute ühendusega, mis oli võrreldav [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e hilisemate koolkondadega.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 75–90.&lt;/ref&gt; Kummagi käsituse kasuks on tõendeid. Teaduseteesi toetab see, et pütaagorlastel olid religioonifilosoofilistes ja loodusteaduslikes küsimustes nähtavasti väga lahjnevad seisukohad.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 71, 79–81, 90, 268–270, 281–282.&lt;/ref&gt; Versiooni, et tegu oli siduvaid põhimõtteid järgima kohustatud suhteliselt tiheda ühendusega, toetab asjaolu, et pütaagorlased pidasid sõprust ja vastastikust tingimusteta truudust äärmiselt oluliseks.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 175–181.&lt;/ref&gt; Erinevalt Platoni ja Aristotelese koolkonnast ei olnud pütaagorlastel pärast Pythagorase surma nähtavasti üldtunnustatud [[skolarh]]i.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios (8,43) nimetab Pythagorase järglasena üht tema poega nimega Telauges, kelle väidetavast tegevusest koolkonnajuhina pole aga säilinud mingeid jälgi. Iamblichos ( ''De vita Pythagorica'' 265) kirjutab, et Pythagorase järglase nimi oli Aristaios.&lt;/ref&gt;

Hiljemalt 5. sajandi keskpaigaks oli Pythagorase traditsiooni järgijate seas kaks rühma: &quot;akusmaatikud&quot; ja &quot;matemaatikud&quot;; hilisemates allikates räägitakse ka &quot;eksoteerikutest&quot; ja &quot;esoteerikutest&quot;, 4. sajandil eKr eristati aga &quot;pütaagorlasi&quot; ja &quot;pütagoriste&quot;.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 64–66; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 187–202; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 93–104.&lt;/ref&gt; Mõned uurijad on väitnud, et akusmaatikute jamatemaatikute vastandus on hilisem, alles Rooma-aegne konstruktsioon, mis projitseeriti tagasiulatuvalt varapütaagorlusele.&lt;ref&gt;Vt nt: Leonardo Cornelli. ''In Search of Pythagoreanism'', Berlin/Boston 2013, lk 61–90.&lt;/ref&gt; Akusmaatikud lähtusid &quot;[[akusm]]idest&quot; ehk kuuldud õpetustest ja ettekirjutustest, matemaatikud aga &quot;mateemidest&quot; ehk õpitavatest teadmistest ja uurimisainest. Viimase mõiste alla ei kuulunud ainult matemaatika tänapäevases tähenduses. Ühe teate kohaselt, mille mõned uurijad omistavad [[Aristoteles]]ele,&lt;ref&gt;Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 190–191; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 69–73; teisiti aga: Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 100–104.&lt;/ref&gt; toimus nende vahel teadmata ajal pärast koolkonna rajaja surma lõhenemine, kusjuures kumbki rühm pidas end Pythagorase algse traditsiooni jätkajaks. Ei ole selge, kas ja mil määral need kaks suunda eksisteerisid juba Pythagorase eluajal, kas need olid tema tahtel tekkinud ja kumb neist oli tollal ülekaalus. Matemaatikud tegelesid uurimistööga teaduseteesi vaimus, akusmatikud aga järgisid religioonifilosoofilisi õpetusi, tuginedes Pythagorase suulistele õpetustele. Akusmaatikute seas valitses nähtavasti tugev usk Pythagorase autoriteedisse ja veendumus õpetaja üleinimlikkuses la eksimatuses. Seetõttu vastasid nad vastuväidetele lihtsalt &quot;autoriteeditõendiga&quot; (Tema ise ütles).&lt;ref&gt;Antiikaegsed tõendid on koondanud: Arthur S. Pease (toim). ''M Tulli Ciceronis de natura deorum liber primus'', Cambridge (Mass.) 1955, lk 149–150.&lt;/ref&gt; Matemaatikud kritiseerisid seda. Hilisemate allikate teateid, mille kohaselt Pythagorasel oli esoteeriline õpetus, mida avaldati ainult range vaikimiskohustusega akusmaatikutele, peab Žmud ebausutavaks, Burkert aga on siingi vastupidisel seisukohal ja paigutab algse pütaagorluse [[müsteeriumikultus]]te lähedusse.

Olulist osa etendas mängis anekdootides edasi elanud pütaagorlik sõprusekäsitus.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 150–159, 219; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 177–180.&lt;/ref&gt; Pythagoras olevat kuulutanud ja ellu viinud universaalse sõpruse ja harmoonia ideaali, mis meenutab [[kuldaeg|kuldaja]] müüti.&lt;ref name=&quot;Iamblichos&quot;&gt;Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 229–230.&lt;/ref&gt;

Seda, kuidas [[sõprus]] seostati üldise harmooniaõpetusega, näitab hilisantiigist pärinev, kuid tõenäoliselt varapütaagorlikul allikal põhinev käsitlus: &quot;Suurepärase selgusega õpetas Pythagoras kõikide sõprust kõikidega: jumalate sõprust inimestega vagaduse ja teadliku austamise kaudu, õpetuste omavahelist sõprust ja üldse hinge sõprust kehaga, mõistusega olendi sõprust mõistuseta olendite liikidega filosoofia ja sellele omase vaimse kaemuse kaudu. Inimeste sõprust üksteisega, kaaskodanike sõprust seaduskuulekuse kaudu, mis hoiab riigi tervena, eri rahvaste sõprust õige loodusetunnetuse kaudu, mehe ja naise, laste, õdede-vendade ja majakondsete sõprust … sureliku keha sisemist sõprust, selles peituvate vastandlike jõudude lepitamist ja kooskõlla viimist, … Et kõigis neis asjades on nimetus &quot;sõprus&quot; üks ja seesama ning hõlmab neid kõiki ja valitseb nende üle, selle avastas ja kehtestas … Pythagoras.&quot;&lt;ref name=&quot;Iamblichos&quot; /&gt;

Antiikallikate andmetel kehtis Pythagorase õpilaste seas põhimõte, et sõprade vara on ühine (''koiná ta tōn phílōn''), seega &quot;kommunistlik&quot; varaühisus. Paistab aga, et kui seda põhimõtet tegelikult üldse rakendati, siis ainult väikeses inimrühmas. On teateid ka eraomandiga pütaagorlaste kohta, kes materiaalses hädas üksteist heldekäeliselt toetasid. Ka see oli sõprade ühise hüve idee tagajärg.&lt;ref&gt;Edwin L. Minar. ''Pythagorean Communism''. – ''Transactions and Proceedings of the American Philological Association'', 1944, 75, lk 34–46; Manfred Wacht. ''Gütergemeinschaft''. – ''[[Reallexikon für Antike und Christentum]]'', kd 13, Stuttgart 1986, vg 1–59, siin: 2–4.&lt;/ref&gt; Eraomandit ei keelatud, kuid Pythagoras astus luksusele teravalt vastu ja pooldas, nagu paljud hilisemad antiikfilosoofidki, lihtsat ja kasinat eluviisi.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 233–234; Clara Talamo. ''Pitagora e la ΤΡΥΦΗ''. – ''Rivista di filologia e di istruzione classica'', 1987, 115, lk 385–404.&lt;/ref&gt;

==Ikonograafia==

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Porphyrios, ''Vita Pythagorae''
*Iamblichos, ''De vita Pythagorica''
*Diogenes Laertios, ''De vitis philosophorum'', VIII
* &quot;Filosoofia ajalugu&quot;, I köide: antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]. [[RK Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1947]], lk 44–55 (peatükk &quot;Pütaagorlaste liit&quot;)
* Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft,  Studien zu Pythagoras, Philolaos und Platon'',  Nürnberg 1962.
**Walter Burkert. ''Lore and Science in Ancient Pythagoreanism'', Cambridge, Mass.: Harvard University Press 1972.
*Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979.
*Carl A. Huffman. ''Philolaus of Croton'', Cambridge 1993.
*Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin: Akademie Verlag 1997.
**Pythagoras and the Early Pythagoreans, Oxford University Press 2012 (ümbertöötatud versioon).
*Charles H. Kahn. ''Pythagoras and the Pythagoreans: A Brief History'', Indianapolis: Hackett 2001.
*Christoph Riedweg. ''Pythagoras: Leben, Lehre, Nachwirkung'', München 2002
**Christoph Riedweg. ''Pythagoras: His Life, Teaching, and Influence'', Ithaca–London: Cornell University Press 2005.
*Leonardo Cornelli, Richard McKirahan, Constantinos Macris (toim). ''On Pythagoreanism'', Berlin/Boston 2013.
*Leonardo Cornelli. ''In Search of Pythagoreanism: Pythagoreanism as an Historiographical Category'', Berlin/Boston 2013.
*Carl A. Huffman. ''A History of Pythagoreanism'', Cambridge University Press 2014.


[[Kategooria:Vanakreeka matemaatikud]]
[[Kategooria:Olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sokratese-eelsed filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 6. sajandil eKr]]
[[Kategooria:Surnud 490. aastatel eKr]]</text>
      <sha1>3oj73f2yehx755slb8ffrew5ijk37jz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265530</id>
      <parentid>7265529</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:39:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ArmouredWithConfidence</username>
        <id>241210</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50258" sha1="1bzoy5mk4bzufg8wc8gshdpx3gat9ge" xml:space="preserve">[[Pilt:Kapitolinischer Pythagoras adjusted.jpg|pisi|Pythagorase [[herm]] Roomas. Kreeka originaali koopia. [[Kapitooliumi muuseumid]]]]
[[Fail:Pythagoras cup video.ogv|pisi|Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks]]
'''Pythagoras Samoselt''' (vanakreeka Πυθαγόρας ''Pythagóras''; umbes 570 eKr [[Samos]] – ca 495 eKr&lt;ref&gt;&quot;[[Antiigileksikon]]&quot; (kd 2, lk 124) dateerib tema elu umbes aastatesse 570–496 eKr.&lt;/ref&gt; [[Metapontion]], tänapäeva [[Basilicata]]) oli [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]] ([[presokraatikud|presokraatik]]), [[matemaatik]] ja mõjuka usulis-filosoofilise liikumise ([[pütaagorlased|pütaagorlaste]]) koolkonna rajaja.  Umbes neljakümneaastasena lahkus ta Samoselt ja siirdus Lõuna-Itaaliasse. Seal rajas ta kooli ja tegutses ka poliitikas. Ta kuulub antiikaja kõige mõistatuslikumate isikute hulka. Mõnede ajaloolaste arvates oli ta [[Vana-Kreeka filosoofia]], [[matemaatika]] ja [[loodusteadus]]e teerajaja, teiste arvates oli ta peamiselt või ainult religioossete õpetuste kuulutaja. Võib-olla ta tegutses mõlemas vallas. Tema järgi nime saanud pütaagorlased jäid ka pärast tema surma kultuuriloos oluliseks.

== Elukäik ==

Pythagorase ema oli pärimuse järgi Pythais Samoselt ja isa Mnesarchos. Mnesarchos elas Samose saarel. Tema päritolu kohta on antiikallikates erinevaid teateid. on väidetud, et ta pärines Samose suursugusest perekonnast, kuid tõenäoliselt oli ta edukas sisserännanud kaupmees, ühe teate järgi  [[foiniiklased|foiniiklane]] [[Tüüros]]est. Ühe versiooni järgi oli ta [[kivilõikaja]].&lt;ref&gt;James A. Philip. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Toronto 1966, lk 185–186; Nancy Demand. ''Pythagoras, Son of Mnesarchos''. – ''Phronesis'', 1973, 18, lk 91–96.&lt;/ref&gt;

Pythagorase õpetajana nimetatakse kõige sagedamini filosoof [[Pherekydes]]t.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud (''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 50–51) suhtub sellesse pärimusse skeptiliselt; Peter Gorman (''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 25–31) peab seda usaldusväärseks.&lt;/ref&gt; Tema mõjutajaks on peetud ka [[Anaximandros]]t. Noorpõlves viibis Pythagoras väidetavalt õpingute eesmärgil [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] ja [[Babüloonia]]s. Ta tutvus sealsete religioossete ettekujutuste ja loodusteaduslike teadmistega ning pöördus seejärel tagasi Samosele.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. Pythagoras. – ''Pauly-Wissowa RE'', kd 24, Stuttgart 1963, vg 172–209, siin: vg 179–186; James A. Philip. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Toronto 1966, lk 189–191; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 44–48; Peter Gorman. ''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 43–68; eitavalt Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 57–64.&lt;/ref&gt;

Umbes 538 eKr oli [[Polykrates]] koos oma vendadega Samose võimu haaranud ja kehtestas hiljem ainuvõimu. Pythagoras oli selle [[türann]]i vastane ja lahkus saarelt. Kroonik [[Apollodoros Ateenast|Apollodoros]]e dateeringu järgi lahkus ta 532/531 eKr.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Pythagoras and the Early Pythagoreans'', Oxford 2012, lk 81–83.&lt;/ref&gt; Kõige varem 532 eKr ja kõige hiljem 529 eKr jõudis Pythagoras [[Suur-Kreka|Kreeka asundustega Lõuna-Itaaliasse]] ja rajas [[Kroton]]is (tänapäeval [[Crotone]] [[Calabria]]s) kooli.&lt;ref&gt;Dateeringu kohta vt: Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 176; Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 21–23; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 51–52; antiikaegse dateeringu kohta vt: [[Marcus Tullius Cicero|Cicero]], ''[[De re publica]]'' 2,28–30, ja sellega seoses [[Karl Büchner]]. ''M. Tullius Cicero, De re publica. Kommentar'', Heidelberg 1984, lk 197–199.&lt;/ref&gt;

Selle kooli sisering moodustas tiheda kogukonna, mille liikmed järgisid distsiplineeritud ja tagasihoidlikku eluviisi (&quot;[[pütaagorlik eluviis]]&quot;) ning kohustusid olema üksteisele truud. Pütaagorlaste ühing tegutses Lõuna-Itaalias ja [[Sitsiilia]]s ning ühendas filosoofilisi, religioosseid, eetilisi ja poliitilisi tõekspidamisi. Liikmetelt nõuti ranget eluviisi ja [[askees]]i ning antiikallikad räägivad ka ühise vara põhimõttest. Ühingusse olevat kuulunud ka naisi. Suurepärase kõnemehena saavutas Pythagoras kodanike seas suure mõju, mida ta rakendas ka poliitikas. Ta leidis järgijaid ka teistes piirkonna paikades, isegi mittekreeklaste seas.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 148–150.&lt;/ref&gt;

Krotoni konfliktis [[Sybaris]]ega, mille tõenäoliselt tekitasid sybarislased, pooldas Pythagoras kindlameelset tegutsemist. Et Kroton keeldus Pythagorase õhutusel välja andmast Sybarise  põgenenud [[opositsionäär]]e, puhkes 510 eKr sõda, mis lõppes Sybarise hävitamisega.&lt;ref&gt;Vt: Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 203–206.&lt;/ref&gt; Pärast võitu tekkis Krotonis sisepingeid, muu hulgas vallutatud maa jagamise pärast. Kodanike rahulolematus pöördus pütaagorlaste vastu. Seejärel asus Pythagoras elama [[Metapontion]]i (tänapäeva [[Metaponto]] [[Basilicata]]s), kus ta veetis oma ülejäänud elu. Alles pärast tema lahkumist Krotonist omandas sealne konflikt avaliku iseloomu ja pütaagorlased said lüüa. Teated, mille järgi sel ajal tapeti palju pütaagorlasi, võivad põhineda segiajamisel hilisemate rahutustega. Teine pärimus, mille järgi Pythagoras jäi Krotonisse ja langes sealsete rahutuste ohvriks, ei ole usutav.&lt;ref&gt;[[Eduard Zeller]], [[Rodolfo Mondolfo]]. ''La filosofia dei Greci nel suo sviluppo storico'', kd 1(2), 5. trükk, Firenze 1938, lk 423–425, eriti lk 425 märkus 2; Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 178 ja märkus 20, lk 182–183; Rita Cuccioli Melloni. ''Ricerche sul Pitagorismo'', 1: ''Biografia di Pitagora'', Bologna 1969, lk 35–38.&lt;/ref&gt; Tema surma dateerimiseks puuduvad pidepunktid. Metapontionlased, kelle seas Pythagoras oli väga lugupeetud, muutsid pärast tema surma tema maja [[Demeter]]i pühamuks.&lt;ref&gt;[[Pierre Boyancé]]. ''Le culte des Muses chez les philosophes grecs'', Paris 1937, lk 234–236; Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 178 märkus 20; [[Georges Vallet]]. ''Le „stenopos“ des Muses à Métaponte''. – ''Mélanges de philosophie, de littérature et d'histoire ancienne offerts à Pierre Boyancé'', Rooma 1974, lk 749–759.&lt;/ref&gt;

Pythagorasele omistati erakordseid ja üleloomulikke võimeid ja pärast surma liikus tema kohta palju legende. Hilisemad pütaagorlikud autorid omistasid Pythagorasele arvukalt õpetusi ja avastusi, mis võisid tegelikult pärineda tema järgijatelt või hilisemast pütaagorlikust traditsioonist. Seetõttu ei ole tema enda õpetusi alati võimalik kindlalt eristada hilisemast pütaagorlikust pärimusest.

Pythagorasega seostatakse ka [[heli]]de [[arv]]uliste suhete uurimist ning [[muusika]] ja arvuliste proportsioonide seostamist. Hilisem traditsioon seostas pütaagorlasi selles kontekstis [[monokord]]iga.

Pythagoras oli abielus. Mõne allika järgi oli tema naise nimi [[Theano]] (teise pärimuse järgi oli Theano filosoofi tütar).&lt;ref&gt;Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 180; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 55–56.&lt;/ref&gt; Tal oli lapsi, sealhulgas pärimuse kohaselt tütar [[Myia]]. Mõnes allikas nimetatakse ka Pythagorase teiste laste väidetatavaid nimesid, kuid nende teadete usaldusväärsusesse suhtuvad uurijad väga skeptiliselt.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud: ''Pythagoras and the Early Pythagoreans'', Oxford 2012, lk 103 koos kirjandusviidetega.&lt;/ref&gt;

Pythagorasest ja tema järgijatest lähtunud traditsioon avaldas hilisematele filosoofidele ja matemaatikutele tugevat mõju. Hilisantiigis kujunes selle põhjal [[uuspütaagorlus]].

==Õpetus==

Et Pythagoraselt endalt ei ole säilinud ühtegi kindlalt autentset kirjutist, on tema vaadete rekonstrueerimine väga raske. Meile teada olev antiikpärimus pärineb valdavalt hilistest allikatest, mis on koostatud alles [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajal üle poole tuhande aasta pärast Pythagorase surma. Nendes teadetes on arvukalt vastuolusid ja need on legendidega läbi põimunud. Paljude autorite eesmärk oli Pythagorast ülistada, teised tahtsid teda halvustada. Sellepärast lahknevad uurijate seisukohad vaatamata sellele, et intensiivne uurimistöö algas juba 19. sajandil, ka kõige põhilisemates küsimustes. Üks peamisi raskusi seisneb selles, kuidas eristada hilisemate pütaagorlaste õpetusi Pythagorase enda vaadetest.

Juba 5. sajandil eKr väitis luuletaja [[Ion Chioselt]], et Pythagoras kirjutas mõned luuletused, mille ta omistas [[Orpheus]]ele.&lt;ref&gt;[[Diogenes Laertios]] 8,8 (= Ion Chioselt, fr. 36 B 2 DK); vt ka [[Clemens Aleksandriast]], ''[[Stromata]]'' 1,21,131.&lt;/ref&gt; Rooma keisririigi aegsed autorid nimetavad ka teoseid, mida talle omistati. Nende hulka kuulus eelkõige &quot;Püha kõne&quot; (''hieros logos''), mille esimesest värsist on säilinud tsitaat,&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,7.&lt;/ref&gt; samuti &quot;[[Kuldsed värsid]]&quot;, antiikajal populaarne ja korduvalt kommenteeritud luuletus (71 [[heksameeter|heksameetrit]]; ladina ''Carmen aureum''). See sisaldab eluviisijuhiseid ja religioosseid tõotusi ning annab kokkuvõtliku sissejuhatuse pütaagorlikku mõttemaailma.&lt;ref&gt;Johan C. Thom. ''The Pythagorean Golden Verses'', Leiden 1995.&lt;/ref&gt; Tervikuna ei pärine see luuletus kindlasti Pythagoraselt, kuid selles võib leiduda üksikuid värsse, mis pärinevad talle omistatud &quot;Pühast kõnest&quot;.

=== Uurijate seisukohad ===
Akadeemilises kirjanduses seisavad vastamisi kaks suunda, mis käsitavad Pythagoras väga erinevalt. Üks suund ([[Erich Frank]],&lt;ref&gt;Erich Frank esitas selle seisukoha radikaalsel kujul uurimuses &quot;Plato und die sogenannten Pythagoreer&quot; (Halle 1923). Hilisemas teoses &quot;Wissen, Wollen, Glauben&quot; (Zürich 1955, lk 81–83), loobus ta äärmuslikust seisukohast.&lt;/ref&gt; [[Karl Ludwig Reinhardt]], [[Isidore Lévy]], [[Walter Burkert]], [[Eric Robertson Dodds]]) näeb Pythagorases usujuhti, kes tundis teaduse vastu vähe huvi või ei tundnud üldse. Burkerti järgi on ta [[šamaan]]i tüüpi (&quot;[[šamanismitees]]&quot;). Šamanismiteesi vastaste seas on [[Werner Jaeger]], [[Antonio Maddalena]], [[Charles Henry Kahn|Charles H. Kahn]] ja eelkõige [[Leonid Žmud]], kes on üksikasjalikult arendanud vastupidist Pythagorase-käsitust.&lt;ref&gt;Žmud esitas oma seisukoha üksikasjad 1997. aastal avaldatud monograafias &quot;Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus&quot; ja võttis oma argumentatsiooni 2005. aastal vahepeal ilmunud kirjandust arvestades kokku: Leonid Zhmud. Überlegungen zur pythagoreischen Frage. – Georg Rechenauer (toim). ''Frühgriechisches Denken'', Göttingen 2005, lk 135–151.&lt;/ref&gt; Selle kohaselt oli Pythagoras eelkõige filosoof, matemaatik ja loodusteadlane (&quot;[[teadusetees]]&quot;). Osa filosoofiaajaloolasi, näiteks [[Christoph Riedweg]] (&quot;Pythagoras: Leben, Lehre, Nachwirkung&quot;, 2002; inglise keeles 2005), otsib nende kahe suuna vahel keskteed ja mitte kõik, kes ühe teesi tagasi lükkavad, ei ole teise teesi pooldajad.

Šamanismiteesi on põhjalikult põhjendanud Walter Burkert.&lt;ref&gt;Monograafias &quot;Weisheit und Wissenschaft&quot; (1962) Parandatud ingliskeelses tõlkes &quot;Lore and Science in Ancient Pythagoreanism&quot; (1972) muutis Burkert kriitikale reageerides mõningaid oma eeldusi.&lt;/ref&gt; Selle võib kokku võtta järgmiselt: Pythagoras ei andnud väga tõenäoliselt mitte mingit panust aritmeetikasse, geomeetriasse, muusikateooriasse ega astronoomiasse ja tal ei olnud ka sellist kavatsust. Tema eesmärk ei olnud teaduslik, vaid see puudutas spekulatiivset [[kosmoloogia (filosoofia)|kosmoloogia]]t, arvusümboolikat ja eelkõige maagiliste võtete rakendamist šamanismi mõttes. Järgijate silmis oli ta üleinimlik olend, kellel on ligipääs eksimatutele jumalikele teadmistele. Selle väite legitimeerimiseks kasutati talle omistatud imetegusid. Pütaagorlased moodustasid kultusliku ühenduse, mis kehtestas oma liikmetele [[riitus]]te asjus range vaikimisnõude, ja nad olid seotud arvukate igapäevaelus rangelt järgitavate reeglitega. Kooli eesmärk oli eeskätt religioosne, selle liikmed olid ka poliitiliselt aktiivsed. Teaduslikud püüdlused lisandusid – kui üldse – alles pärast Pythagorase surma. Pythagorase eluajal ei olnud pütaagorlaste filosoofiast, see tekkis alles [[Philolaos]]e ajal. Pythagorase maailmakäsitus oli tervikuna teaduse-eelne ja müütiline. Burkert tõmbab selle illustreerimiseks paralleele Vana-Hiina kosmoloogiaga ([[yin ja yang|''yin'' ja ''yang'']]) ning [[põlisrahvad|põlisrahvaste]] arhailiste ettekujutustega.

Sellele seisukohale vastandub teadusetees, mida esindab eelkõige Leonid Žmud. Selle kohaselt ei esinenud Pythagorase ajal kreeka kultuuriruumis šamanismile iseloomulikke nähtusi. See uurimissuund lükkab tagasi teesi ülemaailmselt levinud &quot;[[panšamanism]]ist&quot;, mille puhul [[šamanism]] määratletakse teatud fenomenoloogiliste tunnustega ja peetakse tarbetuks eeldada ajaloolisi seoseid šamanismi tundvate rahvaste vahel. Zhmud väidab, et [[sküüdid|sküütidel]] ei olnud šamanismi ja see, et Siberi šamanism oleks mõjutanud Kreekat või Lõuna-Itaaliat, ei ole ilma sküütide vahenduseta kujutletav. Ta ei pea usutavaks Pythagorase teateid õpilaste usust õpetaja üleinimlikesse võimetesse ja tegudesse ega kirjeldusi, mille järgi Pythagorase kool oli salajõpetuse ja kummaliste tabudega seotud religioosne ühendus. See pilt pärines osalt pilkavatelt komöödiakirjanikelt, osalt väljendas see Rooma keisririigi ajal valitsenud vastavaid kalduvusi. Ajalooline Pythagoras oli filosoof, kes tegeles matemaatika, muusikateooria ja astronoomiaga ning kelle õpilased tegid vastavaid uurimusi. Muu hulgas võivad mõned [[Eukleides]]e teoreemid pärineda Pythagoraselt. Ei olnud spetsiifiliselt pütaagorlaslikku kultust ja riitust. Kool ei olnud kultuslik ühendus, vaid uurijate lõtv ühendus ([[hetairia]]). Selle liikmed ei olnud seotud kooli rajaja dogmadega, vaid esindasid erinevaid seisukohti.

Mõlemad suunad esitavad kaalukaid argumente. Šamanismiteesi toetuseks tuuakse legendid, mis räägivad õpetaja imetegudest ja erakordsetest võimetest, sealhulgas ennustamisest, [[bilokatsioon]]ist ja võimest loomadega rääkida. Legend, et tal oli [[kuldne reis]], oli mõeldud tema samastamiseks [[Apollon]]iga. Mõned pidasid teda Apolloni pojaks.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 51–60; Peter Gorman. ''Pythagoras. A Life'', London 1979, lk 19–21.&lt;/ref&gt; Teisalt kirjutas Pythagorase kaasaegne [[Herakleitos]], et Pythagoras oli tegelnud rohkemate uurimistega (''historíē'') kui ükski teine inimene.&lt;ref&gt;Herakleitos, [https://et.wikisource.org/wiki/Herakleitose_fragmendid#B129 fragment B 129].&lt;/ref&gt; Seda väidet esitatakse tõendina teaduseteesi kasuks eelkõige sellepärast, et see pärineb kaasaegselt oponendilt, kes ei mõelnud Pythagorast sugugi kiita, vaid heitis talle ette &quot;paljuteadmist&quot;. Herakleitos süüdistab Pythagorast [[plagiaat|plagiaadis]], millega ta näib mõtlevat loodusfilosoofilise ja loodusteadusliku proosakirjanduse kasutamist.&lt;ref&gt;Herakleitose fragmendi tõlgenduse kohta vt: Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 34–38.&lt;/ref&gt;
Tänapäeval vaieldava, kuid antiikajal üldtunnustatud pärimuse kohaselt oli Pythagoras [[filosoof]]i mõiste kasutuselevõtja. [[Diogenes Laertios]]e ja [[Cicero]] kaudu on säilinud [[Herakleides Pontikos]]e vahendatud pärimus, mille kohaselt nimetas Pythagoras end esimesena [[filosoof]]iks (φιλόσοφος, ''philosophos'' 'tarkusearmastaja'). Herakleides Pontikose teatel tähtsustas Pythagoras eristust targa (''sophós'') ja tarkuse poole püüdleva tarkusearmastaja vahel ning arvas isennast filosoofide hulka, sest ainult jumalad on targad. Selline tagasihoidlikkus ei sobi kokku Burkerti šamanismiteesiga, mille kohaselt laskis Pythagoras end järgijatel austada eksimatu üleinimliku olendina. Burkert seab kahtluse alla Herakleides teate usaldusväärsuse,&lt;ref&gt;Walter Burkert. Platon oder Pythagoras? – ''[[Hermes]]'' 1960, 88, lk 159–177.&lt;/ref&gt; teaduseteesi pooldajad aga on ka selles küsimuses vastupidisel seisukohal.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 96–102; Robert Joly: ''Platon ou Pythagore?'' – ''Hommages à [[Marie Delcourt]]'', Bruxelles 1970, lk 136–148; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 290–292.&lt;/ref&gt;

Ka sõna &quot;kosmos&quot; maailma harmooniliselt korrastatud terviku tähistamiseks olevat Pythagoras antiikaegsete teadete järgi esimesena kasutusele võtnud. Burkert ja teised uurijad kahtlevad selle pärimuse usaldusväärsuses, Žmud peab seda usutavaks.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 68–70; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 292–295.&lt;/ref&gt;

=== Matemaatika ===
[[Pilt:Pythagorean.svg|pisi|Illustratsioon [[Pythagorase teoreem]]i kohta:&lt;br /&gt;
a&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; + b&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; = c&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;]]

Juba 4. sajandil eKr seostasid [[Aristoteles]] ja [[Aristoxenos]] kreeklaste matemaatika algust pütaagorlaste või Pythagorasega.&lt;ref&gt;Aristoxenos, fragment 23; Aristoteles, ''[[Metafüüsika (Aristoteles)|Metafüüsika]]'' [[Metafüüsika 1|1]] 985b23–25.&lt;/ref&gt; [[Hilisantiik|Hilisantiigis]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli veendumus, et Pythagoras oli matemaatika rajaja, üldlevinud.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 383–384.&lt;/ref&gt; Matemaatika tähtsaimaks osaks peeti [[geomeetria]]t. Sellega sobis kokku pärimus Pythagorase viibimisest Egiptuses, sest juba [[Herodotos]] arvas, et geomeetria pärineb algselt Egiptusest ja kujunes välja vajadusest pärast Niiluse korrapäraseid üleujutusi maad üle mõõta.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 59, 143–145.&lt;/ref&gt; Juba [[Isokrates]] leidis, et Pythagoras võlgnes oma matemaatilised ja astronoomilised teadmised egiptlastele.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 156; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 32.&lt;/ref&gt; Peeti Pythagorast ka babüloonlaste matemaatiliste teadmiste vahendajaks, sest arvati, et ta oli nooruses viibinud Babüloonias.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 418.&lt;/ref&gt;

Sellest traditsioonist lähtudes on tänapäevani laialt levinud arvamus, et matemaatika sai Pythagoraselt ja pütaagorlastelt olulisi impulsse. Ka märkimisväärne osa teadusajaloolasi nõustub sellega. Alates 20. sajandi algusest on uurijad siiski üha enam esile toonud ka sellist kreeka matemaatikat, mis arenes pütaagorlikust traditsioonist sõltumatult.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 381–383.&lt;/ref&gt;

Üksikasjad on vaieldavad, samuti Pythagorase võimalik roll Egiptuse ja Ida maade teadmiste vahendajana. Žmudi arvates ei ole teated tema õpingureisidest Egiptusesse ja Babülooniasse ajalooliselt usaldusväärsed. Lisaks osutab ta sellele, et kreeklased ei õppinud tollal tavaliselt võõrkeeli ja Pythagorasel oleks olnud äärmiselt raske omandada [[akadi keel]]t ja [[egiptuse keel]]t ning õppida lugema [[egiptuse hieroglüüfid|hieroglüüfe]] või [[kiilkiri|kiilkirja]], rääkimata erialakirjanduse mõistmisest. Seetõttu peab Žmud Pythagorase matemaatilisi saavutusi tema enda iseseisvaks loominguks. Ka spekulatiivne arvuteooria ehk &quot;arvumüstika&quot;, mida sageli pütaagorlusega samastatakse pütaagorlusega ja mille keskne tees on &quot;Kõik on arv&quot;, ei kuulunud Žmudi hinnangul varajasse pütaagorlusse, vaid kujunes välja alles [[platonism]]i mõjul.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 60–64, 142–151, 261–279; samuti Carl A. Huffman. ''Philolaus of Croton'', Cambridge 1993, lk 57–64. Teisel seisukohal on Hermann S. Schibli: On „The One“ in Philolaus, Fragment 7. – ''[[The Classical Quarterly]]'' 1996, 46, lk 114–130. Vrd ka: Charles H. Kahn. ''Pythagoras and the Pythagoreans. A Brief History'', Indianapolis 2001, lk 28.&lt;/ref&gt;

Vastupidisel seisukohal on Burkert oma šamanismiteesiga. Tema järgi puuduvad tõendid selle kohta, et Pythagoras oleks andnud üldse mingi panuse aritmeetikasse või geomeetriasse. Pythagorast ei huvitanud matemaatika kui suurusi käsitlev, arvutav ja tõestav teadus, vaid ta käsitles arve kvalitatiivses tähenduses. Ta omistas eri arvudele arvusümboolika kaudu matemaatikaväliseid omadusi, näiteks paaritutele arvudele &quot;mehelikkuse&quot; ja &quot;piiri moodustamise&quot;, paarisarvudele &quot;naiselikkuse&quot; ja &quot;piiramatuse&quot;, mõnele arvule &quot;õigluse&quot; või &quot;neitsilikkuse&quot;. Nii püüdis ta luua oma kosmoloogiale korrastavat printsiipi. Burkert võrdleb seda lähenemist hiina [[yin ja yang|''yin''{{'}}i ja ''yang''{{'}}i]] õpetusega. Nagu pütaagorlikus arvukäsitluses, nii on ka hiina õpetuses keskne vastandus paaris- ja paaritute arvude vahel ning paarituid arve peetakse mehelikeks. Šamanismiteesi kohaselt kuulus selles spekulatiivses ja kosmoloogilises tähenduses mõistetud väide &quot;Kõik on arv&quot; Pythagorase maailmapildi põhituuma.

Kahe uurimissuuna erinevus ilmneb mitmes vaieldavas küsimuses.
*Pythagorasele omistatakse traditsiooniliselt [[Pythagorase teoreem]]iks nimetatava teoreemi tõestus. See seaduspära oli babüloonlastele tuntud juba üle tuhande aasta enne Pythagorast. Pole siiski teada, kas nad tundsid selle tõestust. Žmudi arvates leidis Pythagoras tõestuse, Burkert aga väidab, et selle kohta puuduvad tõendid ja Pythagoras ei tundnudki huvi matemaatilise tõestamise vastu.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 405–406, 441–443; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 160–163.&lt;/ref&gt;
*Pythagorase õpilast [[Hippasos]]t Metapontionist peetakse traditsiooni järgi esimeseks, kes leidis kera sisse joonestatud [[dodekaeeder|dodekaeedri]] konstruktsiooni ja mõistis, et mõningaid geomeetrilisi suurusi (näiteks ruudu [[diagonaal]]i ja külje suhet) ei saa väljendada (täisarvuliste) arvusuhetega ([[ühismõõdutus]]). Hilise pärimuse järgi avaldas Hippasos need avastused ja reetis sellega pütaagorlaste saladuse. Väidetavalt heideti ta kogukonnast välja ja ta hukkus laevahukus, mida tõlgendati jumaliku karistusena. Varasemad uurijad käsitasid seda pütaagorluse &quot;aluste kriisina&quot;: Hippasos olevat purustanud pütaagorliku matemaatika aluse, mille kohaselt kõik nähtused on seletatavad (täis)arvuliste arvusuhete abil. Ühismõõdutuse avastamine olevat viinud pütaagorlased sügavasse kriisi ja põhjustanud Hippasose väljaheitmise. Nii Burkert kui ka Žmud lükkavad selle tõlgenduse tagasi, kuid erinevatel põhjustel. Burkerti arvates toimus ühismõõdutuse mõistmine järk-järgult ja see ei raputanud pütaagorlikku arvuteooriat, sest see ei lähtunud eeldusest, et kõik suurused on ühismõõdulised. Žmud peab Hippasost küll ühismõõdutuse tegelikuks avastajaks, kuid leiab, et tema tüli Pythagorasega ei olnud sellega seotud ja saladuse reetmisest ei saa juttu olla. Nende vastuolu oli tema hinnangul puhtpoliitiline.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 431–440; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 170–175.&lt;/ref&gt;
*Pythagorasele omistatud saavutuste hulka kuulub ka proportsiooniteooria rajamine. On väidetud, et ta võttis kasutusele proportsiooni (''logos'') mõiste. Teaduseteooria pooldajad toetavad seda teesi.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. Die ἀρχαί in der griechischen Mathematik. – ''[[Archiv für Begriffsgeschichte]]'' 1, 1955, lk 13–103, siin lk 81–83; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 162.&lt;/ref&gt; Antiikallikad peavad eriliselt pütaagorlikuks uuenduseks õpetust kolmest [[keskmine|keskmisest]] ([[aritmeetiline keskmine]], [[geomeetriline keskmine]] ja [[harmooniline keskmine]]). Need võisid esineda juba Babüloonia arvutusreeglites, kuid babüloonlased ei tundnud proportsiooni mõistet. Sellepärast võivad tõestused ja terminoloogia olla Pythagorase või pütaagorlaste saavutus. Burkert vaidleb sellele vastu, märkides, et puuduvad tõendid Pythagorase proportsiooniteooria kohta. Tema arvates tundis proportsiooniarvutust juba [[Anaximandros]], kes käsitas maailma olemuselt geomeetrilisena ja seletas seda proportsioonidega. Kuigi pütaagorlased võisid anda panuse keskmisteõpetuse kujunemisse, ei ole selge, kes ja millal seda tegi.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 395, 414–419.&lt;/ref&gt;

Varajase pütaagorliku arvuteooria üks keskseid elemente oli [[tetraktüs]] (&quot;nelik&quot; – arvude 1, 2, 3 ja 4 rühm, mille summa on 10. Arvu [[kümme]] kui kümnendsüsteemi alust pidasid nii kreeklased kui ka &quot;barbarid&quot; (mittekreeklased) erilise tähtsusega arvuks. Kümnega peeti ka maailmakorra seisukohast fundamentaalseks arvuks ka [[neli|nelja]]. Võib-olla seostati sellega mõisteid [[üks (filosoofia)|üks]] (τὸ ἕν to hen, ladina ''unum''), [[düaad]] (''dyas''), [[triaad]] (''trias'') ja tetraktüs (τετρακτύς).

===Muusika===
Antiikajal oli üldlevinud ja üldtunnustatud seisukoht, et Pythagoras pani aluse muusika matemaatilisele uurimisele. Juba [[Platon]] seostas muusika arvulise käsitluse pütaagorlastega, tema õpilane [[Xenokrates]] omistas otsustava avastuse aga Pythagorasele endale. Jutt oli harmooniliste intervallide väljendamisest lihtsate arvusuhete ehk proportsioonide abil. Seda illustreeriti võnkuvate keelte pikkuse mõõtmisega. Nähtavasti kasutasid mõned pütaagorlased empiirilist lähenemist, sest Platon, kes nõudis puhtspekulatiivset muusikateooriat ja suhtus empiirikasse umbusklikult, kritiseeris neid selle eest.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 348–353.&lt;/ref&gt;

Rooma keisririigi ajal kujunes legend [[Pythagorase haamrid|Pythagorase haamritest]]. Selle järgi läks Pythagoras sepikojast mööda ja kuulis seppade haamrite helides harmooniat. Ta olevat avastanud, et konsonants sõltub haamrite kaalust. Seejärel olevat ta kodus katsetanud ühepikkuste keeltega, mille külge ta kinnitas raskusi, ning jõudnud järeldusele, et heli kõrgus vastab metallkehade kaalule ja et puhtad [[oktav]]-, [[kvart]]- ja [[kvint]]iintervallid tekivad seega mõõdetavate proportsioonide alusel. Nii olevat muusikaline harmoonia esimest korda matemaatiliselt kirjeldatavaks saanud.&lt;ref&gt;Selle legendi antiikaegse pärimuse kohta vt: Flora R. Levin. ''The Harmonics of Nicomachus and the Pythagorean Tradition'', University Park (PA) 1975, lk 69–74; selle mõju kohta keskajal vt: [[Hans Oppermann]]. Eine Pythagoraslegende. – ''[[Bonner Jahrbücher]]'', 1925, 130, 1925, lk 284–301 ja Barbara Münxelhaus. ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 36–55.&lt;/ref&gt; Sellised katsed ei saanud siiski toimuda pärimuses kirjeldatud viisil, sest võnkesagedus ei ole võrdeline ei haamri kaalu ega keele pingega. Sellepärast on see legend väljamõeldis&lt;ref&gt;Barbara Münxelhaus. ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 37–38, 50–53.&lt;/ref&gt; või põhineb ebatäpsel pärimusel.

Šamanismiteesi kohaselt ei olnud Pythagorase eesmärk muusikanähtusi mõõtmise abil uurida, vaid ta püüdis leida sümboolseid seoseid arvude ja helide vahel ja paigutada nii muusika kui ka matemaatika oma kosmoloogia süsteemi. Teaduseteesi kohaselt oli olukord vastupidine. Selle käsituse järgi avastas Pythagoras muusikalise harmoonia seaduspärasused, lähtus seejuures empiirilisest uurimisest ja kasutas [[monokord]]i. Tema õpilased jätkasid uurimistööd. Burkert seevastu kahtleb, kas tol ajal oli juba olemas nihutatava roobiga monokord.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 192–194; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 350–357; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 365–372; Barbara Münxelhaus&lt;sup&gt;:&lt;/sup&gt; ''Pythagoras musicus'', Bonn 1976, lk 28–29.&lt;/ref&gt;

Pärimust, mille kohaselt Pythagoras teadlikult kasutas muusikat soovimatute afektide vastu ehk rakendas omamoodi muusikateraapiat, peetakse akadeemilises kirjanduses varapütaagorlikuks.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 162–166; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 364–365; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 355; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 181–183, 233.&lt;/ref&gt;

===Astronoomia===
See, et Vana-Kreeka astronoomia (eelkõige planeetide täpne tundmine) tugineb Babüloonia astronoomiale, on vaieldamatu. Kreeklaste planeedinimed pärinevad babüloonlastelt. Siiski on nende vahel üks põhimõtteline erinevus: babüloonlasi ei huvitanud taevanähtuste seletamine, vaid üksnes nende arvutamine ja ennustamine, kreeklased aga pöörasid tähelepanu astronoomiateooriale.

Varasemas akadeemilises kirjanduses peeti Pythagorast astronoomias, nagu ka matemaatikas,  vahendajaks, sest ta oli käinud Babüloonias.&lt;ref&gt;Nii ütles veel Bartel Leendert van der Waerden (''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 256–257).&lt;/ref&gt; Ka selles asjas viivad kaks vastandlikku Pythagorase-käsitust vastupidiste tulemusteni.

Šamanismiteesi kohaselt võtsid kreeklased Babüloonia planeetide järjestuse üle alles umbes 430. aastal, seega kaua aega pärast Pythagorase surma. Alles seejärel kujunes vanim pütaagorlik mudel, mis pärineb [[Philolaos]]elt.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 293–295.&lt;/ref&gt; Selle järgi tiirleb Maa Kesktule ümber ja asustatud piirkonnad paiknevad sellel küljel, mis on Kesktulest alati eemale pööratud. Teisel pool Kesktuld paikneb Vastasmaa, mis on samuti meile nähtamatu. Kuu, Päike ja viis meie mõistes planeeti tiirlevad samuti ümber Kesktule. Burkerti arvates ei olnud see süsteem astronoomiliste vaatluste tulemus, vaid kosmoloogiline müüt. Burkert leiab, et Pythagoras ei tegelnud empiirilise astronoomiaga. Ta juhib tähelepanu sellele, et Aristotelese andmetel arvasid mõned pütaagorlased komeedi planeetide hulka, mis ei sobi kokku Philolaose süsteemiga. Seega ei olnud see Pythagorase algne mudel, mis oleks olnud kogu koolkonnale kohustuslik. Ka Linnutee kohta ei olnud pütaagorlastel ühtset seisukohta.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 295–301, 315–328.&lt;/ref&gt;

Žmud jõuab vastupidisele järeldusele. Ta peab Pythagorase idamaareisi kirjeldust ajaloolise tuumata legendiks. Tema arvates oli Babüloonia mõju Kreeka astronoomiale minimaalne. Tema käsituse järgi oli pütaagorlastel enne Philolaost algne astronoomiline mudel, millel põhines ka Platoni astronoomia. Selle järgi asub kosmose keskmes kerakujuline Maa, mille ümber pöörlesid idast läände [[kinnistähtede sfäär]] ning läänest itta Kuu, Päike ja tollal tuntud viis meie mõistes planeeti, kõik ühtlaselt ja ringjooneliselt. Samal seisukohal olid olnud juba varasemad teaduseteesi pooldajad.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 57–64, 202–225; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 427–438.&lt;/ref&gt;

Kindlalt pütaagorliku päritoluga on [[sfääride harmoonia]] ehk [[taevaharmoonia]] (nagu seda vanimates allikates nimetatakse) idee. Üksikasjades üksteisest erinevate antiikaegsete pärimuste järgi on tegu helidega, mida planeedid tekitavad oma rangelt ühtlase ringliikumiseja ja mis moodustavad kokku kosmilise heli. See heli on meile kuuldamatu, sest sest see kõlab lakkamatult. Me saaksime seda kuulda üksnes kontrastis selle puudumisega. Ühe legendi järgi oli Pythagoras ainus inimene, kes taevaharmooniat kuulis.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 100–103, 110–115, 434–435.&lt;/ref&gt;

Burkerti arvates ei olnud see idee algselt seotud astronoomiaga, vaid ainult meeltevälise taju võimega, mida Pythagorasele kui šamaanile omistati. Pythagorase eluajal ei olnud väljatöötatud astronoomiasüsteemi.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 328–335.&lt;/ref&gt; Žmud seevastu leiab, et algselt oli tegu füüsikalise teooriaga, milles ühendati astronoomilised ja akustilised vaatlused ja kaalutlused. Ta juhib ka tähelepanu sellele, et taevakehade helisid saab ette kujutada ainult korraga, mitte järjest kõlavatena. Sellepärast saab küll rääkida helist, kuid väljend &quot;[[sfääride muusika]]&quot; ei ole siin kohane.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 219–225.&lt;/ref&gt;

=== Poliitika ja ühiskond ===
Pythagorasel oli järgijaid mitmes Lõuna-Itaalia kreeka linnas. Kindel on see, et pütaagorlased ei hoidunud ühiskondlikust elust, vaid püüdsid saavutada poliitilist mõju, ja see, et Pythagoras ise osales poliitikas ja tal oli seetõttu ka ägedaid vastaseid. Üksikasjades on pärimused vastuolulised. [[Diogenes Laertios]] kirjutab, et Pythagoras teostas koos oma õpilaste kogukonnaga poliitilist võimu Krotoni linnas, kus ta elas pikka aega. Väidetavalt andis ta linnale aristokraatliku riigikorra ja valitses selle alusel.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,3; vrd Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 21; Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 33.&lt;/ref&gt; Akadeemilises kirjanduses peetakse seda teadet ebausutavaks, kuid võib eeldada, et Pythagoras ja tema järgijad püüdsid linnanõukogus ja rahvakoosolekul oma seisukohti maksma panna ja olid selles osalt edukad.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. ''Pythagorean Politics in Southern Italy'', New York 1940 (kordustrükk New York 1977), lk. 94–97; Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 189–191; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 84.&lt;/ref&gt; Säilinud on väljavõtted neljast kõnest, milles ta olevat Krotonis selgitanud oma vooruseideaali. Üks oli suunatud linna nõukogule, üks noormeestele, üks poistele ja üks naistele. Pole selge, kas säilinud tekstid sisaldavad autentset materjali, kuid nende sisu paistab olevat varapütaagorlik.&lt;ref&gt;Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 37–57; allikaväärtuse küsimuse kohta vt: Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 70–147; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 186–201.&lt;/ref&gt; Krotoni elanike otsus mitte anda Sybarisest pärit põgenikke sellele linnale välja, vaid pigem riskida sõjaga, mis viis Sybarise vallutamise ja hävitamiseni, oli tingitud Pythagorase sekkumisest.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 203–206.&lt;/ref&gt; Tema mõju kutsus aga esile ka ägeda vastuseisu, mille tõttu ta lahkus Krotonist ja asus elama Metapontioni.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 207–217.&lt;/ref&gt;

Alles aastakümneid pärast Pythagorase surma, umbes 5. sajandi keskpaiku, puhkes mitmes linnas pütaagorlaste ümber veriseid kokkupõrkeid, mis lõppesid nende jaoks katastroofiliselt: osa neist tapeti, osa aeti linnast välja.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 217–222.&lt;/ref&gt;

Raske on aru saada, millest tuli vaenulikkus pütaagorlaste kogukonna ja selle rajaja vastu. Mõne teate kohaselt etendasid olulist osa vastaste isiklikud motiivid, nagu kadedus. Kui rääkida põhimõttelistest küsimustest, siis pütaagorlased olid &quot;aristokraatia&quot; poolel ja nende vastased &quot;demokraatia&quot; poolel. Sybarise põgenikud, kelle eest Pythagoras välja astus, olid tõenäoliselt jõukad kodanikud, kelle üks rahvajuht oli varast ilma jätnud ja pagendanud. Igal juhul oli pütaagorlaste poliitika vastavalt nende üldisele harmooniaideaalile konservatiivne ja stabiilsusele suunatud. Sellepärast olid nad nõukogus traditsiooniliselt domineerinud suguvõsade liitlaased. Nende loomulikud vastased olid seega rahvajuhtidest kõnemehed, kellel oli võimalik võimule pääseda üksnes masside mõjutamise kaudu ja kes kasutasid rahulolematust, et õhutada riigikorra kukutamist.&lt;ref&gt;Kurt von Fritz. ''Pythagorean Politics in Southern Italy'', New York 1940 (kordustrükk New York 1977), lk 29–32, 97–99.&lt;/ref&gt;

===Religioon ja õpetus hingest===
Pütaagorlased käsitasid harmooniat looduses ja eriti taevakehade ühtlastes ringliikumistes, mida nad eeldasid, jumaliku maailmavalitsemise avaldumisena. [[Hellenism]]iajastul esines nende seas astroloogilist [[fatalism]]i, millest tulenes,  et taevakehade liikumise tsüklilisus toob kaasa ka kõige maapealse paratamatu [[Igavene taastulek|igavese taastuleku]]. Kui kõik planeedid on pärast pika kosmilise ajavahemiku (&quot;[[suur aasta|suure aasta]]&quot;)  möödumist jõudnud taas lähteasendisse, algab maailma ajalugu uuesti täpselt samasugusena.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden: ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 252–268.&lt;/ref&gt; See ettekujutus, mis levis hiljem ka [[Stoa|stoikute]] seas ja mille võttis uusajal üles [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], omistati antiikajal Pythagorasele.&lt;ref&gt;Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 19.&lt;/ref&gt; Pole teada, kas see omistus on õige.

Kindlaks peetakse aga seda, et Pythagoras uskus [[hingede rändamine|hingede rändamisse]], pidamata seejuures inimeste ja loomade hingi olemuslikult erinevaks. Selle kohta on olemas haruldaselt usaldusväärne tunnistus: tema kaasaegne [[Xenophanes]] pilkab teda anekdoodiga, mille kohaselt Pythagoras käskinud lõpetada koera peksmine, väites, et ta tunneb koera kiunumises ära oma surnud sõbra hääle.&lt;ref&gt;Xenophanes, fragment DK 21 B 7 (Diogenes Laertios 8,36).&lt;/ref&gt; Et tegu on kaasaegse ja pealegi Pythagorase suhtes vaenuliku allikaga, mitte hilisema ülistava pärimusega, peetakse seda akadeemilises kirjanduses usaldusväärseks tõendiks.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 120–122; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 37–39.&lt;/ref&gt; Seda religioosset ideed olid juba varem pooldanud [[orfikud]]. See eeldas usku [[hinge surematus]]se. Diogenes Laertiose edastatud pärimuse järgi suutis Pythagoras meenutada oma varasemaid kehastusi – Hermese poja Aithalidesena, seejärel Trooja kangelase [[Euphorbos]]ena, hiljem kellegi Hermotimosena ja kalur Pyrrhosena.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios 8,4–5.&lt;/ref&gt; Kehastumist Euphorbosena tõendas väidetavalt see, et Pythagoras tundis Hera templis Argoses ära tema kilbi, mille [[Menelaos]] oli sõjasaagina templisse kinkinud.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 55–57.&lt;/ref&gt;

Algse pütaagorluse põhisisu hulka kuulus ka [[taimetoitlus]], mida nimetati hingestatutest hoidumiseks&quot;.&lt;ref&gt;Kreeka keeles ἀποχὴ ἐμψύχων. Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 107, 168, 225; Porphyrios, ''Vita Pythagorae'' 7 (viitega [[Eudoxos]]ele).&lt;/ref&gt; See oli motiveeritud religioosselt ja eetiliselt; samadel motiividel oldi vastu loomohvritele. Pythagoras ise oli taimetoitlane. Pole selge, mil määral tema järgijad tema eeskuju järgisid. Kõigile kohustuslikku käsku nähtavasti ei olnud, aga on võimalik, et vähemalt lähem õpilasring olid taimetoitlased.&lt;ref&gt;[[Johannes Haußleiter]].: ''Der Vegetarismus in der Antike'', Berlin 1935, lk 97–157; Carmelo Fucarino. ''Pitagora e il vegetarianismo'', Palermo 1982, lk 21–31.&lt;/ref&gt;

Antiikajal oli kuulus pütaagorlaste range keeld ube süüa. Akadeemilises kirjanduses peetakse üksmeelselt tõenäoliseks, et oakeeld pärines Pythagoraselt endalt. Juba antiikajal vaieldi selle üle, kas selle motiiv oli üksnes müütilis-religioosne või ka toitumisega seotud jamilline mõttekäik selle taga seisis. Tänapäevani ei ole selles küsimuses selgust. Uusajal püstitatud hüpotees, et see võis olla seotud  päriliku [[glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas]]i puuduse ehk [[favism]]iga, mille korral [[põlduba]]de söömine võib olla tervisele ohtlik, ei leia allikatest konkreetset toetust ja on seetõttu spekulatiivne.&lt;ref&gt;Uurimisseisu kohta vt: Giovanni Sole. ''Il tabù delle fave'', Soveria Mannelli 2004; vrd: Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 169–171; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 164–166; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 127–129.&lt;/ref&gt;

===Õpilaste kogukond===
{{Vaata ka|Pütaagorlased}}
Ka Pythagorase rajatud kogukonna korralduse ja eesmärgi kohta on kirjanduses väga erinevaid seisukohti. Šamanismiteesile vastab kujutlus religioossest ühendusest, mille liikmed olid kohustatud rangelt vaikima, olid täielikult veendunud oma õpetaja jumalikkuses ja pidid lakkamatult järgima paljusid arhailisi tabusid.&lt;ref&gt;Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 161–175.&lt;/ref&gt; Vastupidise käsituse (teaduseteesi) kohaselt oli algselt tegu vabalt seotud autonoomselt uurivate isikute ühendusega, mis oli võrreldav [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e hilisemate koolkondadega.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 75–90.&lt;/ref&gt; Kummagi käsituse kasuks on tõendeid. Teaduseteesi toetab see, et pütaagorlastel olid religioonifilosoofilistes ja loodusteaduslikes küsimustes nähtavasti väga lahjnevad seisukohad.&lt;ref&gt;Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 71, 79–81, 90, 268–270, 281–282.&lt;/ref&gt; Versiooni, et tegu oli siduvaid põhimõtteid järgima kohustatud suhteliselt tiheda ühendusega, toetab asjaolu, et pütaagorlased pidasid sõprust ja vastastikust tingimusteta truudust äärmiselt oluliseks.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 175–181.&lt;/ref&gt; Erinevalt Platoni ja Aristotelese koolkonnast ei olnud pütaagorlastel pärast Pythagorase surma nähtavasti üldtunnustatud [[skolarh]]i.&lt;ref&gt;Diogenes Laertios (8,43) nimetab Pythagorase järglasena üht tema poega nimega Telauges, kelle väidetavast tegevusest koolkonnajuhina pole aga säilinud mingeid jälgi. Iamblichos ( ''De vita Pythagorica'' 265) kirjutab, et Pythagorase järglase nimi oli Aristaios.&lt;/ref&gt;

Hiljemalt 5. sajandi keskpaigaks oli Pythagorase traditsiooni järgijate seas kaks rühma: &quot;akusmaatikud&quot; ja &quot;matemaatikud&quot;; hilisemates allikates räägitakse ka &quot;eksoteerikutest&quot; ja &quot;esoteerikutest&quot;, 4. sajandil eKr eristati aga &quot;pütaagorlasi&quot; ja &quot;pütagoriste&quot;.&lt;ref&gt;Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 64–66; Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 187–202; Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 93–104.&lt;/ref&gt; Mõned uurijad on väitnud, et akusmaatikute jamatemaatikute vastandus on hilisem, alles Rooma-aegne konstruktsioon, mis projitseeriti tagasiulatuvalt varapütaagorlusele.&lt;ref&gt;Vt nt: Leonardo Cornelli. ''In Search of Pythagoreanism'', Berlin/Boston 2013, lk 61–90.&lt;/ref&gt; Akusmaatikud lähtusid &quot;[[akusm]]idest&quot; ehk kuuldud õpetustest ja ettekirjutustest, matemaatikud aga &quot;mateemidest&quot; ehk õpitavatest teadmistest ja uurimisainest. Viimase mõiste alla ei kuulunud ainult matemaatika tänapäevases tähenduses. Ühe teate kohaselt, mille mõned uurijad omistavad [[Aristoteles]]ele,&lt;ref&gt;Walter Burkert: ''Weisheit und Wissenschaft'', Nürnberg 1962, lk 190–191; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 69–73; teisiti aga: Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin 1997, lk 100–104.&lt;/ref&gt; toimus nende vahel teadmata ajal pärast koolkonna rajaja surma lõhenemine, kusjuures kumbki rühm pidas end Pythagorase algse traditsiooni jätkajaks. Ei ole selge, kas ja mil määral need kaks suunda eksisteerisid juba Pythagorase eluajal, kas need olid tema tahtel tekkinud ja kumb neist oli tollal ülekaalus. Matemaatikud tegelesid uurimistööga teaduseteesi vaimus, akusmatikud aga järgisid religioonifilosoofilisi õpetusi, tuginedes Pythagorase suulistele õpetustele. Akusmaatikute seas valitses nähtavasti tugev usk Pythagorase autoriteedisse ja veendumus õpetaja üleinimlikkuses la eksimatuses. Seetõttu vastasid nad vastuväidetele lihtsalt &quot;autoriteeditõendiga&quot; (Tema ise ütles).&lt;ref&gt;Antiikaegsed tõendid on koondanud: Arthur S. Pease (toim). ''M Tulli Ciceronis de natura deorum liber primus'', Cambridge (Mass.) 1955, lk 149–150.&lt;/ref&gt; Matemaatikud kritiseerisid seda. Hilisemate allikate teateid, mille kohaselt Pythagorasel oli esoteeriline õpetus, mida avaldati ainult range vaikimiskohustusega akusmaatikutele, peab Žmud ebausutavaks, Burkert aga on siingi vastupidisel seisukohal ja paigutab algse pütaagorluse [[müsteeriumikultus]]te lähedusse.

Olulist osa etendas mängis anekdootides edasi elanud pütaagorlik sõprusekäsitus.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 150–159, 219; Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979, lk 177–180.&lt;/ref&gt; Pythagoras olevat kuulutanud ja ellu viinud universaalse sõpruse ja harmoonia ideaali, mis meenutab [[kuldaeg|kuldaja]] müüti.&lt;ref name=&quot;Iamblichos&quot;&gt;Iamblichos, ''De vita Pythagorica'' 229–230.&lt;/ref&gt;

Seda, kuidas [[sõprus]] seostati üldise harmooniaõpetusega, näitab hilisantiigist pärinev, kuid tõenäoliselt varapütaagorlikul allikal põhinev käsitlus: &quot;Suurepärase selgusega õpetas Pythagoras kõikide sõprust kõikidega: jumalate sõprust inimestega vagaduse ja teadliku austamise kaudu, õpetuste omavahelist sõprust ja üldse hinge sõprust kehaga, mõistusega olendi sõprust mõistuseta olendite liikidega filosoofia ja sellele omase vaimse kaemuse kaudu. Inimeste sõprust üksteisega, kaaskodanike sõprust seaduskuulekuse kaudu, mis hoiab riigi tervena, eri rahvaste sõprust õige loodusetunnetuse kaudu, mehe ja naise, laste, õdede-vendade ja majakondsete sõprust … sureliku keha sisemist sõprust, selles peituvate vastandlike jõudude lepitamist ja kooskõlla viimist, … Et kõigis neis asjades on nimetus &quot;sõprus&quot; üks ja seesama ning hõlmab neid kõiki ja valitseb nende üle, selle avastas ja kehtestas … Pythagoras.&quot;&lt;ref name=&quot;Iamblichos&quot; /&gt;

Antiikallikate andmetel kehtis Pythagorase õpilaste seas põhimõte, et sõprade vara on ühine (''koiná ta tōn phílōn''), seega &quot;kommunistlik&quot; varaühisus. Paistab aga, et kui seda põhimõtet tegelikult üldse rakendati, siis ainult väikeses inimrühmas. On teateid ka eraomandiga pütaagorlaste kohta, kes materiaalses hädas üksteist heldekäeliselt toetasid. Ka see oli sõprade ühise hüve idee tagajärg.&lt;ref&gt;Edwin L. Minar. ''Pythagorean Communism''. – ''Transactions and Proceedings of the American Philological Association'', 1944, 75, lk 34–46; Manfred Wacht. ''Gütergemeinschaft''. – ''[[Reallexikon für Antike und Christentum]]'', kd 13, Stuttgart 1986, vg 1–59, siin: 2–4.&lt;/ref&gt; Eraomandit ei keelatud, kuid Pythagoras astus luksusele teravalt vastu ja pooldas, nagu paljud hilisemad antiikfilosoofidki, lihtsat ja kasinat eluviisi.&lt;ref&gt;Cornelia J. de Vogel. ''Pythagoras and Early Pythagoreanism'', Assen 1966, lk 233–234; Clara Talamo. ''Pitagora e la ΤΡΥΦΗ''. – ''Rivista di filologia e di istruzione classica'', 1987, 115, lk 385–404.&lt;/ref&gt;

==Ikonograafia==

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Porphyrios, ''Vita Pythagorae''
*Iamblichos, ''De vita Pythagorica''
*Diogenes Laertios, ''De vitis philosophorum'', VIII
* &quot;Filosoofia ajalugu&quot;, I köide: antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]. [[RK Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1947]], lk 44–55 (peatükk &quot;Pütaagorlaste liit&quot;)
* Walter Burkert. ''Weisheit und Wissenschaft,  Studien zu Pythagoras, Philolaos und Platon'',  Nürnberg 1962.
**Walter Burkert. ''Lore and Science in Ancient Pythagoreanism'', Cambridge, Mass.: Harvard University Press 1972.
*Bartel Leendert van der Waerden. ''Die Pythagoreer'', Zürich/München 1979.
*Carl A. Huffman. ''Philolaus of Croton'', Cambridge 1993.
*Leonid Zhmud. ''Wissenschaft, Philosophie und Religion im frühen Pythagoreismus'', Berlin: Akademie Verlag 1997.
**Pythagoras and the Early Pythagoreans, Oxford University Press 2012 (ümbertöötatud versioon).
*Charles H. Kahn. ''Pythagoras and the Pythagoreans: A Brief History'', Indianapolis: Hackett 2001.
*Christoph Riedweg. ''Pythagoras: Leben, Lehre, Nachwirkung'', München 2002
**Christoph Riedweg. ''Pythagoras: His Life, Teaching, and Influence'', Ithaca–London: Cornell University Press 2005.
*Leonardo Cornelli, Richard McKirahan, Constantinos Macris (toim). ''On Pythagoreanism'', Berlin/Boston 2013.
*Leonardo Cornelli. ''In Search of Pythagoreanism: Pythagoreanism as an Historiographical Category'', Berlin/Boston 2013.
*Carl A. Huffman. ''A History of Pythagoreanism'', Cambridge University Press 2014.


[[Kategooria:Vanakreeka matemaatikud]]
[[Kategooria:Olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sokratese-eelsed filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 6. sajandil eKr]]
[[Kategooria:Surnud 490. aastatel eKr]]</text>
      <sha1>1bzoy5mk4bzufg8wc8gshdpx3gat9ge</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Marx</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18946</id>
    <revision>
      <id>7265171</id>
      <parentid>7227944</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:27:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265171</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19651" sha1="55eog1gn85jtkz49f4plkm8x9kwqby7" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib inimesest; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Karl Marks]]; tankeri kohta vaata artiklit [[Karl Marks (tanklaev)]]; sõjalaeva kohta vaata artiklit [[Izjaslav]]}}
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
{{Marksism}}
[[File:Karl Marx, May 1861.jpg|thumb|right|upright=0.7|Marx Londonis 1861.&lt;ref&gt;{{Cite web |url= https://marx200.org/en/fotografien/index.html|title= All Images of Marx Are Good|website= Marx 200|access-date= 2 December 2024}}&lt;/ref&gt;]]


'''Karl Heinrich Marx''' ([[5. mai]] [[1818]] [[Trier]], [[Saksamaa]] – [[14. märts]] [[1883]] [[London]]) oli juudi päritolu Saksa [[filosoofia|filosoof]], [[majandusteadus|majandusteadlane]] ja [[revolutsioon|revolutsionäär]]. Marx ei olnud ainult [[sotsioloogia|sotsioloog]] ja [[politoloogia|politoloog]], vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.

Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end [[marksism|marksistideks]] ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos [[Charles Darwin]]i ja [[Sigmund Freud]]iga on Marx suurimaid maailmapildi mõjutajaid 20. sajandil. [[1999]] valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Tunnustus on tulnud suuresti tagantjärele, näiteks tema kaasaegne [[John Stuart Mill]] ei olnud sellisest mehest kuulnudki.

Marx sündis [[1818]] [[Saksamaa]]l [[Trier]]i linnas. Ta oli päritolult [[juudid|juut]], kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii [[William Shakespeare]]'i romantilised lood kui ka [[Isaac Newton|Newtoni]], [[John Locke|Locke]]'i ja [[Gottfried Wilhelm Leibniz|Leibniz]]i ratsionaalne mõtteviis.

[[Bonni ülikool]]is, kus Marx [[õigusteadus]]t õppis, vaevas teda kõige enam [[alkoholism]], mis sundis teda siirduma [[Berliini ülikool]]i, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski [[Jena Ülikool]]ist. Pärast seda töötas Marx ajalehe [[Rheinische Zeitung]] ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma.

Seejärel kolis Marx [[Pariis]]i, kus ta tutvus paljude teiste noorte [[sotsialist]]ide seas ka [[Friedrich Engels]]iga.

Alates [[1849]]. aastast elas Marx Londonis. 
 
== Materialistist ajaloolane ==
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli [[Jumal]] see, kes meid [[kapitalism]]i juhtis, siis Marx väitis: &quot;'''Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks'''&quot;. Marxi kuulus sentents on: &quot;'''Religioon on [[oopium]] rahvale.'''&quot; Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb [[ürgkogukond]]likust korrast läbi [[orjandus]]liku korra [[feodalism|feodaalaega]], sealt [[kapitalism]]i ja edasi [[sotsialism]]i. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes [[Rooma riik|Vanas Roomas]] omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste [[töö (marksism)|töö]] arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab [[kultuur]]i, [[teadus]]e, [[religioon|usu]], [[moraal]]i jne.

Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud [[moraal]]ist ja [[seadusandlus]]est? Marxi arvates on [[eraomandus]]t soodustavatel [[seadus]]tel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi [[omand]]isuhetesse viima, siis peab seda tegema [[revolutsioon]]. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud [[Venemaa]] meeldegi, ta pidas isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama [[Inglismaa]]lt, levima [[Prantsusmaa]]le ja alles sealt Saksamaale.

== Marx kui sotsioloog ==
'''ORGAANILINE TERVIKLUS'''
*arusaam ühiskonnast kui inimkehasarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni 
*mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna – eri valdkondade seoste otsimine
 
'''MAJANDUSLIKU SEKTORI TÄHTSUS'''
*tootmisvahendite omanikud vs. mitteomanikud 
*majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus 
*omamine/mitteomamine laieneb ka ideede valdkonda – valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus

'''KONFLIKTI ROLL AJALOO KUJUNDAMISEL'''
*pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus 
*võttis üle Hegeli ideed ajaloost kui protsessist, võõrandumisest ja dialektikast, kuid: taganttõukavaks jõuks pole mitte ideed vaid materiaalne maailm

'''DIALEKTIKA'''
*tees (eksisteeriv sotsiaalne süsteem)
*antitees (konkureerivad või vaenulikud elemendid)
*süntees (uus ühiskonnakorraldus)

'''Marxi kriitika'''
*liialt suur rõhk &quot;klassiidentiteedil&quot; 
*propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast

Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud:
# [[materialism]]: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus ([[kultuurimaterialism]])
# klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf)
# kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta ([[Frankfurdi koolkond]])

=== Marx inimese ja ühiskonna olemusest ===
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostöövalmis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. 
*Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. 
*Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber.

Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.

Ühiskonnas kujuneb keskseks institutsiooniks see sotsiaalsete suhete kogum, mis kõige enam mõjutab inimeste elutegevust (sotsiaalseid suhteid, väärtushinnanguid, norme jne.). Sellisteks institutsioonideks võivad olla [[perekond]], [[poliitiline kord]], [[haridus]], [[religioon]] või [[majandus]].

Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste protsessis. Igas sotsiaalses situatsioonis toob ühe jõu (tees) olemasolu kaasa vastandjõu (antitees). Vastandlikud jõud tekitavad [[konflikt]]i, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – [[süntees]], mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et '''sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine'''. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.

Majandus tingib ühiskonnas kõik ülejäänu; seal on olulised kategooriad: 
*tootlikud jõud – inimene kui tootja ja tootmisvahend ja 
*tootmissuhted – reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi.

== Kapital ja kapitalismi hukk ==
Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist [[Briti Muuseum]]is ilmus lõpuks [[1867]] esimene osa &quot;Kapitalist&quot;.

Tuletades meelde, et Marx oli hegeliaan, üritab ta näidata, et '''kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele'''. Seega kasutab Marx klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu [[Adam Smith|Smith]] ja [[David Ricardo|Ricardo]], nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist [[lisaväärtus]]ega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate [[ekspluateerimine|ekspluateerimiseks]]. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.

== Marxi teesid ==
===Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon===
Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama [[Konkurents (majandus)|konkurents]]iga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad [[kasum]]id vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima.

===Majandusliku võimu kontsentreerumine===
Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu.

===Süvenev kriis ja depressioon===
&quot;Lapse lalin, jama, seebimull.&quot; Selliseid sõnu kasutas Marx Say teooria kohta stabiilsest kapitalismist. Kes ostavad kaupu, kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada? Keegi ei osta, oli Marxi vastus. Järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse.

===Industriaalne reservarmee===

Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Esialgu tundub, et see armee ei saa olla militaarsem kui inglite armee. Tööliste rohkus aitab kapitalistidel võimul olla, vähemasti esialgu.

== Marxi ajalooliste formatsioonide teooria ==
Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni:
*ürgkogukondlik – eraomandit pole
*orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana–Rooma
*feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
*kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
*kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism

== Marx klassivõitlusest ==
Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse ([[Max Weber]]i kõrval).

Marx töötas välja teooria, mille kohaselt '''ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks''' – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid).

Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.

Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 
*klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; 
*tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus;
*kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud.

== Marx dialektilistest muutustest ==
Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahelised vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste tulemusena. Igas olukorras toob ühe jõu ([[tees]]) olemasolu kaasa vastandjõu ([[antitees (filosoofia)|antitees]]). Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitiliselt.

==Marxi eesti keelde tõlgitud teosed ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Teose pealkiri
!Originaali ilmumise aasta
!Eesti keeles välja antud
|-
|Eessõna doktoriväitekirjale &quot;Demokritose ja Epikurose naturaalfiolosoofia erinevus&quot;
|1841
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Ajalehe &quot;Kölnische Zeitung&quot; nr. 179 juhtkiri
|1842
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Hegeli õigusefilosoofia kriitikast. Sissejuhatus
|1843
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast
|1844
|Eraldi raamat (1982)
|-
|Püha perekond, ehk, Kriitilise kriitika kriitika. Bruno Baueri ja kompanii vastu
|1844
|Eraldi raamat (1978)
|-
|Teesid Feuerbachi kohta
|1845
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)
Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)

Lisa Fr. Engelsi teosele &quot;Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp&quot; (1959, 1970, 1981)
|-
|Saksa ideoloogia
|1845
|Eraldi raamat (1985)
|-
|Filosoofia viletsus : vastus hr. Proudhoni &quot;Viletsuse filosoofiale&quot;
|1847
|Eraldi raamat (1964)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 3. kd
|-
|Palgatöö ja kapital
|1847
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd

Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Ajalehe &quot;Rheinischer Beobachter&quot; kommunism [katkend]
|1847
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kommunistliku partei manifest
|1848
|Eraldi raamat (1917, 1919, 1929, 1933, 1936, 1946, 1947, 1949, 1951, 1955, 1966, 1971, 1974, 1981)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Kodanlus ja kontrrevolutsioon
|1848
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Keskkomitee läkitus Kommunistide Liidule
|1850
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Retsensioon: G. Fr. Daumer &quot;Uue ajastu religioon. Kombinaatorlik-aforistlike põhialuste rajamise katse&quot;, 2 köidet, Hamburg, 1850
|1850
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850
|1850
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Louis Bonaparte'i kaheksateistkümnes brümäär
|1852
|Eraldi raamat (1952)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Briti ülemvõim Indias
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Briti ülemvõim Indias ja selle edasised tagajärjed
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Kirikuvastane liikumine. - Demonstratsioon Hyde Park'is
|1855
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kõne &quot;The People's Paper'i&quot; juubelil
|1856
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Poliitilise ökonoomia kriitikast
|1859
|Eraldi raamat (1965)
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu asutamismanifest
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu üldpõhikiri
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|P. J. Proudhonist
|1865
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Palk, hind ja kasum
|1865
|Eraldi raamat (1982)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 1. kd. 1. raamat. Kapitali tootmise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1867
|Eraldi raamat (1953)
|-
|Kodusõda Prantsusmaal
|1871
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Gotha programmi kriitika
|1875
|Eraldi raamat (1936, 1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 2. kd. 2. raamat. Kapitali ringlemise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1885
|Eraldi raamat (1958)
|-
|Kapital. 3. kd. 1. ja 2. jagu. 3. raamat, Kapitalistliku tootmise koguprotsess : poliitilise ökonoomia kriitika
|1894
|Eraldi raamat (1962)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 1. osa : peatükid 1-7 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1979)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 2. osa : peatükid 8-18 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1981)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 3. osa : peatükid 19-24 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1982)
|}
*Karl Marx Kölni wannutatud-meeste kohtu ees: Reini demokraatidekomitee kohtuasi sõjariistus wastupa Friedrich Engels'i eessõnaga, ilmus eesti k 1961
*Karl Marxi tarkuseraamat. Kirjastus Ersen, 2004. ISBN 9985-76-780-2
*Wabameelsed walitsemas, ilmus eesti k 1919

== Välislingid ==
{{Commons|Karl Marx}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.gutenberg.org/ebooks/author/46 Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Gutenberg Project Gutenbergis]
* [https://librivox.org/author/2426?primary_key=2426&amp;search_category=author&amp;search_page=1&amp;search_form=get_results Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/LibriVox LibriVox'is]
* [http://marxists.org/eesti/m-e/index.htm Karl Marxi ja Friedrich Engelsi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Marxists_Internet_Archive Marksistlikus Internetiarhiivis] 
* [http://web.archive.org/web/20070609093223/http://my.tele2.ee/indrme/marx_kaubafet.pdf Karl Marx. Kaubafetišism ja selle saladus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093253/http://my.tele2.ee/indrme/marx_vaartusvorm.pdf Karl Marx. Väärtusvorm ehk vahetusväärtus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093211/http://my.tele2.ee/indrme/Russell_karlmarx.pdf Bertrand Russell. Karl Marx]

{{DEFAULTSORT:Marx, Karl}}
[[Kategooria:Marksistid]]
[[Kategooria:Saksa filosoofid]]
[[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]]
[[Kategooria:Poliitikafilosoofid]]
[[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Surnud 1883]]</text>
      <sha1>55eog1gn85jtkz49f4plkm8x9kwqby7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21114</id>
    <revision>
      <id>7265377</id>
      <parentid>7261010</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:20:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Túrelio</username>
        <id>14346</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Carte Coffea robusta arabica 2.png]] → [[File:Carte Coffea robusta arabic-2.png]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Carte Coffea robusta arabic-2.png]]</comment>
      <origin>7265377</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10618" sha1="i1eroxgo7u8ixlnekqtrwkbeupmuhvd" xml:space="preserve">{{See artikkel| on joogist; nime kohta vaata [[Kohv (perekonnanimi)]]}}
{{viita}}
[[Pilt:A small cup of coffee.JPG|pisi|Tass kohvi]]
[[Fail:The_bean_that_could_save_coffee_from_climate_change.webm|pisi|Lühidokumentaal [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] mõjust kohvikasvatusele]]
[[Pilt:Roasted coffee beans.jpg|pisi|Röstitud kohvioad]]
[[Pilt:Coffee Plantation.jpg|pisi|Kohviistandus Brasiilias]]
[[Fail:Brewing_Coffee_with_Moka_Alessi_and_Peugeot_Bresil_Mill_-_ASMR_Coffee_Making.webm|pisi|Mokakannuga kohvi valmistamine]]
'''Kohv''' ([[araabia keel|araabia]] قهوة ''qahwah'') on [[kohvipuu]] [[röstimine|röstitud]] [[seeme|seemnetest]] ehk [[kohviuba]]dest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne [[jook]].

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab [[kofeiin]]i, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja [[lahustuv kohv|lahustuvat kohvi]]. Peale naturaalse kohvi toodetakse segusid, kus kohvile on lisatud näiteks [[teravili|teravilja]] või [[sigur]]it.

Kohvi-lõhnas on üle 800 lõhnamolekuli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lõhnad mõjutavad meid kogu aeg: nina ei unusta midagi |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/25/lohnad-mojutavad-meid-kogu-aeg-nina-ei-unusta-midagi |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kohvi joomine hommikuti vähendab suure tõenäosusega suremust südame- ja veresoonkonna haigustesse.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Xuan |perekonnanimi2=Ma |eesnimi2=Hao |perekonnanimi3=Sun |eesnimi3=Qi |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Jun |perekonnanimi5=Heianza |eesnimi5=Yoriko |perekonnanimi6=Van Dam |eesnimi6=Rob M |perekonnanimi7=Hu |eesnimi7=Frank B |perekonnanimi8=Rimm |eesnimi8=Eric |perekonnanimi9=Manson |eesnimi9=JoAnn E |perekonnanimi10=Qi |eesnimi10=Lu |kuupäev=2025-02-21 |pealkiri=Coffee drinking timing and mortality in US adults |url=https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehae871 |ajakiri=European Heart Journal |aastakäik=46 |üksiknumber=8 |lehekülg=749–759 |doi=10.1093/eurheartj/ehae871 |issn=0195-668X}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Kohvijoomine sai oletatavasti alguse [[Etioopia]]st. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=coffee {{!}} Etymology of coffee by etymonline |url=https://www.etymonline.com/word/coffee |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=www.etymonline.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[15. sajand]]il oli kohv levinud [[Araabia]]s, [[16. sajand]]il ka [[Türgi]]s. [[Euroopa]]sse jõudis kohvijoomise komme [[17. sajand]]il, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad on [[Türgi kohv]] ja [[itaalia|itaaliapärane]] [[espresso]].

== Kohvisordid ==
Levinuim kohvisort on Etioopiast pärit [[araabika kohv|araabika]] (''Coffea arabica''), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on [[robusta kohv|robusta]] (''Coffea canephora''), mis on araabika kohvist tugevama maitsega. 

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv.

=== Kohvi tootmise piirkonnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot; align=right style=&quot;font-size: 87%;&quot;
|+Suurimad tootjad 2012. aastal&lt;ref name=&quot;fao&quot;&gt;{{netiviide |Pealkiri=&quot;Food and Agriculture Organization of the United Nations&quot; |URL=http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161019111658/http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E |arhiivimisaeg=19.10.2016 |Kasutatud=22. jaanuaril 2015 |Väljaanne=faostat3.fao.org |Keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
! Riik
! Toodang&lt;br&gt;t
! Osakaal&lt;br&gt;% 
|- 
| {{PisiLipp|Brasiilia}}
| 3 037 534
| 34,4
|-
| {{PisiLipp|Vietnam}}
| 1 292 389
| 14,6
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}}
| 657 200
| 7,4
|-
| {{PisiLipp|Colombia}}
| 464 640
| 5,3
|-
| {{PisiLipp|India}}
| 314 000
| 3,6
|-
| {{PisiLipp|Peruu}}
| 303 264
| 3,4
|-
| {{PisiLipp|Honduras}}
| 300 000*
| 3,4
|-
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 275 530
| 3,1
|-
| {{PisiLipp|Guatemala}}
| 248 000*
| 2,8
|-
| {{PisiLipp|Mehhiko}}
| 246 121
| 2,8
|-
| '''Maailm kokku'''
| ''' 8 826 903 '''
| 100
|-
|colspan=&quot;3&quot; |* – [[FAO]] hinnang
|}
2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, [[istandik]]e kogupindala oli kümme miljonit [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;fao&quot;/&gt;
{| border=0 align=right
|[[Pilt:Carte Coffea robusta arabic-2.png|pisi|center|450px| r – ''Coffea robusta''&lt;br&gt;m – ''Coffea robusta'' ja ''Coffea arabica''&lt;br&gt;a – ''Coffea arabica'']]
|}
[[Pilt:Coffee beans.jpg|pisi|Rohelised oad kohvipuul]]
Suuremad kohvitootmispiirkonnad
{|
|-
|
*[[Aafrika]]
*[[Araabia poolsaar]]
*[[Brasiilia]]
*[[Costa Rica]]
*[[Dominikaan]]
*[[Ecuador]]
*[[El Salvador]]
*[[Etioopia]]
*[[Guatemaala|Guatemala]]
*[[Haiti]]
*[[Hawaii osariik]]
*[[Honduras]]
*Ida-[[Etioopia]]
*[[India]]
*[[Indoneesia]]
*[[Jaava]]
*[[Jamaica]]
*[[Jeemen]]
|
*[[Kariibi meri|Kariibi mere rannik]]
*[[Keenia]]
*[[Colombia]]
*[[Ladina-Ameerika]]
*Lõuna-[[Etioopia]]
*[[Mehhiko]]
*[[Nicaragua]]
*[[Panama]]
*[[Peruu]]
*[[Sulawesi]]
**[[Sulawesi kohv]]
*[[Sumatra]]
*[[Tansaania]]
*[[Uganda]]
*[[Uus-Guinea]]
*[[Venetsueela|Venezuela]]
*[[Zimbabwe]]
|}

=== Kohviasendajad ===
Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks [[viljakohv]]i, [[puuviljakohv]]i, [[võilill]]ejuurtest valmistatud nn võilillekohvi ja muud liiki taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis. Kohviasendajate joomine parandab [[mälu]] ja muudab [[Sool (anatoomia)|soolestiku]] mikroobikooslust&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boscaini |eesnimi=Serena |perekonnanimi2=Bastiaanssen |eesnimi2=Thomaz F. S. |perekonnanimi3=Moloney |eesnimi3=Gerard M. |perekonnanimi4=Bergamo |eesnimi4=Federica |perekonnanimi5=Zeraik |eesnimi5=Laila |perekonnanimi6=O’Leary |eesnimi6=Caroline |perekonnanimi7=Ferri |eesnimi7=Aimone |perekonnanimi8=Irfan |eesnimi8=Maha |perekonnanimi9=van der Rhee |eesnimi9=Maaike |perekonnanimi10=Lindemann |eesnimi10=Thaïs I. F. |perekonnanimi11=Schneider |eesnimi11=Elizabeth |perekonnanimi12=Meyyappan |eesnimi12=Arthi Chinna |perekonnanimi13=Harold |eesnimi13=Kirsten Berding |perekonnanimi14=Long-Smith |eesnimi14=Caitríona M. |perekonnanimi15=Carbia |eesnimi15=Carina |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Habitual coffee intake shapes the gut microbiome and modifies host physiology and cognition |url=https://www.nature.com/articles/s41467-026-71264-8 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |väljaandja=Nature Publishing Group |aastakäik=17 |üksiknumber=1 |lehekülg=3439 |doi=10.1038/s41467-026-71264-8 |issn=2041-1723}}&lt;/ref&gt;.

== Kohvi töötlemine ==
Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Oad eraldatakse marjast kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Fail:From coffee bean to instant coffee 02.jpg|Kohviuba elektronmikroskoobi all
Fail:From coffee bean to instant coffee 03.jpg|Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
Fail:From coffee bean to instant coffee 04.jpg|Lahustuv kohv
Fail:From coffee bean to instant coffee 05.jpg|Lahustuv kohv
&lt;/gallery&gt;

== Kohvikeeld ==
Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ferchak |eesnimi=Dawn |kuupäev=2022-09-28 |pealkiri=10 Times Coffee Was Banned Around The World |url=https://www.tastingtable.com/1029221/times-coffee-was-banned-around-the-world/ |vaadatud=2023-12-12 |väljaanne=Tasting Table |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist ajavahemikus 1750–1820 viiel korral. Rootsi kuningas [[Gustav III]] korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimeseks [[Kliiniline uuring|kliiniliseks uuringuks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Gustav III&amp;#8217;s Coffee Experiment |url=https://www.weirduniverse.net/blog/comments/king_gustav_iiis_coffee_experiment#google_vignette |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=Weird Universe |keel=en}}&lt;/ref&gt; Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetud [[Kaksikud|kaksikut]], kellest üks pidi terve ülejäänud elu jooma [[Tee (jook)|teed]], teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvijoojs suri hiljem, aga vanus pole täpselt teada. Nii Gustav III kui ka kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne katsealuseid.&lt;ref name=&quot;CrozierAshihara2011&quot;&gt;{{cite book|last1=Crozier|first1=Alan|date=26 September 2011|title=Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health|publisher=[[John Wiley &amp; Sons]]|isbn=978-1-4443-4706-7|page=21|access-date=9 February 2012|url=https://books.google.com/books?id=muk4bokwmuQC&amp;pg=PA21|last2=Ashihara|first2=Hiroshi|last3=Tomás-Barbéran|first3=Francisco}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Halevy&quot;&gt;{{cite book|last=Halevy|first=Alon Y.|date=2011-12-08|title=The Infinite Emotions of Coffee|publisher=Macchiatone Communications|isbn=978-0-9847715-1-6|page=77|access-date=9 February 2012|url=https://books.google.com/books?id=5fxXUgPNe8AC&amp;pg=PA77}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last=Herrmann|first=Sebastian|url=http://www.spiegel.de/wissenschaft/mensch/0,1518,399983,00.html|title=Die Wunderbohne|trans-title=The amazing bean|newspaper=[[Spiegel Online]]|date=11 March 2006|access-date=6 February 2012|language=de}}&lt;/ref&gt; Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.&lt;ref name=&quot;CrozierAshihara2011&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
*[[must kohv]]
*[[espresso]]
*''[[caffè latte]]''
*''[[cappuccino]]''
*''[[latte art]]''
*[[barista]]
*[[presskann]]
*[[kohvimasin]]
*[[tee (jook)]]
*[[mate]]
*[[infusioon]]
*[[kohvifilter]]
*[[kohvitseremoonia]]
*[[Gustav III kohvieksperiment]]
*[[ristretto]]
*[[Ipohi valge kohv]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Olga Relve]], &quot;Tass kohvi&quot;. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1976]], 80 lk; teine trükk [[1980]]

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus|kohv}}
{{commons|Coffee|Kohv}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&amp;parent=4 CoffeeTea.info. Kohviportaal]
* [[Toivo Niiberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/kohv-otse-loodusest?id=64500056 Kohv otse loodusest], 7. juuni 2012

[[Kategooria:Kohv| ]]</text>
      <sha1>i1eroxgo7u8ixlnekqtrwkbeupmuhvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tehisintellekt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22364</id>
    <revision>
      <id>7265088</id>
      <parentid>7251553</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:16:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24338" sha1="tmpjik309nan8kn7yowfljymzc3nkc3" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
[[Fail:Generative_AI_explained_in_2_minutes.webm|pisi|[[Generatiivne tehisintellekt|Generatiivse TI]] tutvustusvideo (eestikeelsete subtiitritega)]]
'''Tehisintellekt''' ('''TI'''; [[inglise keel]]es ''artificial intelligence'', AI) ehk '''tehisaru'''&lt;ref&gt;Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.&lt;/ref&gt;, tuntud ka kui '''kunstmõistus''', '''tehistaip''', '''tehismõistus''', on [[masin]]a [[intellekt]]. 

Tehisintellektiks nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse tehisintellektist, kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]&lt;ref&gt;Russell, Norwig 2009: 2.&lt;/ref&gt;.

Termini on [[1956]]. aastal võtnud kasutusele [[John McCarthy]]. Ta määratles tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest.

Valdkond on saanud alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]].

Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist.

== Ajalugu ==
Tehisolendeist on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteoseis, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]].

Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, kui loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastail 1974–1980 (TI esimene talv) areng peatus, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla üksnes kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) 
tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Valdkonna edasine areng käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud.

Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti mitme sihtmärgini, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid.

== Majanduslik mõju ==

Tehisintellektil on märkimisväärne mõju majandusele nii tootlikkuse, tööjõu ümberkujundamise kui ka innovatsiooni seisukohalt. Mitme rahvusvahelise analüüsi järgi võib tehisintellekti kasutamine tõsta üleilmset majanduskasvu lähikümnendeil, sest automatiseerimine ja masinõppepõhised otsustusprotsessid võimaldavad ettevõtteil tõsta efektiivsust ja vähendada kulusid.

OECD hinnangul aitab tehisintellekt automatiseerida korduvaid ja madala lisandväärtusega ülesandeid, võimaldades töötajatel keskenduda keerukamatele ja loovamatele tegevustele. Samas rõhutatakse tööjõu oskuste ajakohastamise vajadust, sest osa töökohti võib muutuda või kaduda.

Mitme uuringu järgi on tehisintellekt oluline ka uute ärimudelite tekkes. Näiteks personaliseeritud teenused, [[prognoosiv analüüs]] ja genereerivad mudelid võimaldavad ettevõtteil luua täiesti uusi tooteid ning optimeerida tarneahelaid ja tootmisprotsesse. McKinsey Global Institute’i 2023. aasta analüüs näitas, et generatiivne tehisintellekt võib suurendada üleilmset aastast tööproduktiivsust 0,2–3,3% võrra, sõltuvalt kasutusvaldkonnast ja sektorist.

Tehisintellekti kasutamisel on ka regionaalne mõju. Riigid ja piirkonnad, mis investeerivad teadus- ja arendustegevusse ning digitaristusse, saavad kiiremini kasu tehnoloogiasse tehtud investeeringuist. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et tehisintellekt võib aidata Euroopa ettevõtteil tõsta konkurentsivõimet, kuid samal ajal suureneb vajadus selgete õigusnormide ja eetikajuhiste järele.

&lt;ref&gt;https://www.oecd.org/en/publications/2021/01/the-impact-of-artificial-intelligence-on-the-labour-market_a4b9cac2.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/business%20functions/mckinsey%20digital/our%20insights/the%20economic%20potential%20of%20generative%20ai%20the%20next%20productivity%20frontier/the-economic-potential-of-generative-ai-the-next-productivity-frontier.pdf{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi&lt;/ref&gt;

== Tehisintellektiõigus Euroopa Liidus ==
Euroopa Liit on viimaseil aastail{{millal}} töötanud välja juhiseid ja õigusakte, mille eesmärk on tagada tehisintellekti turvaline ja usaldusväärne kasutamine. 2024. aastal võeti vastu Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act). See on maailmas esimene terviklik riskipõhine õigusakt tehisintellekti kasutamise kohta. Määrus jaotab tehisintellektisüsteemid riskitasemete järgi ja seab kõrgema riskiga süsteemidele kõrgemad nõuded, nagu läbipaistvus, andmekvaliteet ja inimese järelevalve.

Tehisintellektimääruse eesmärgid on soodustada ohutute ja innovaatiliste tehisintellekti tehnoloogiate arengut, vältida suurt riski põhjustavaid rakendusi (nt sotsiaalkrediidisüsteemid), tagada isikuandmete kaitse, tugevdada vastutust ja järelevalvemeetmeid.

Määrus puudutab nii avalikku kui ka erasektorit ning selle rakendamine algas järk-järgult alates 2025. aastast.

&lt;ref&gt;https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/regulatory-framework-ai&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/european-approach-artificial-intelligence&lt;/ref&gt;

== Tehisintellekti ühishüve ==

Tehisintellekti ühishüve (inglise ''AI commons'') on kontseptsioon, mis kirjeldab avatud ja jagatud tehisintellekti ökosüsteemi, kus teadmised, andmed, mudelid, teaduspublikatsioonid ja arendusvahendid on loodud või kättesaadavad ühiskonna hüvanguks. Selle lähenemise eesmärk on vähendada tehnoloogilist ebavõrdsust ning suurendada läbipaistvust olukorras, kus tehisintellekti arendamise vahendid kipuvad koonduma väheste suurte tehnoloogiaettevõtete kätte. 

Tehisintellekti ühishüve hõlmab avatud lähtekoodiga [[Teek|teeke]] ja raamistikke, vabalt kasutatavaid andmekogusid ning ühiselt hallatavaid teadmuskogusid ja koostööplatvorme, mis võimaldavad jagada tehisaruarenduse metoodikaid ja tööriistu. Kontseptsioon on tihedalt seotud digitaalsete ühishüvede laiemate põhimõtetega ning seda on rõhutanud ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks UNESCO ja OECD, mis näevad tehisintellekti ühishüves mehhanismi tehisaru arengu demokratiseerimiseks ja monopoliseerimise vältimiseks.

&lt;ref&gt;https://www.unesco.org/en/articles/recommendation-ethics-artificial-intelligence&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.oecd.org/en/topics/sub-issues/ai-principles.html&lt;/ref&gt;

== Harud ==
=== Loogiline tehisintellekt ===

Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks.

=== Otsing ===

Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades.

=== Mustrite avastamine ===

Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem.

=== Teadmiste esitus ===

Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud.

=== Järeldamine ===

Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970. aastatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega.

=== Terve mõistuse teadmised ja arutlemine ===

See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950. aastatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid.

=== Kogemusest õppimine ===

On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinev lähenemine tehisintellektile spetsialiseerub kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis elukutselist mängijat.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster &quot;Google AI in landmark victory over Go grandmaster&quot;] The Guardian, 27. jaanuar 2016&lt;/ref&gt;

=== Plaanimine ===

Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord.

=== Seletatav tehisintellekt ===

Seletatav tehisintellekt (inglise keeles [[:en:Explainable Artificial Intelligence|Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtrühmadele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides.

== Rakendused ==
=== Mängud ===

Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab meistri tasemel [[male]]t mängida. Nende masinate sees on natuke tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi eelkõige toore jõuga, vaadates läbi mitusada tuhat käiku. 

Pikka aega peeti Go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on palju rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parima inimmängija, professionaali taseme. Enne 2015. aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parima) inimese mängutasemeni umbes kümne aasta pärast vms. Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata.
Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015. aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017. aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. 

AlphaGo tugines läbi aja toimunud parimate [[Go|Go mängude]] analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis saavutasid iseõppimise kaudu lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Neis programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis ise nii-öelda nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja tõhusama strateegia. Need programmid õppisid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades 2017. aastal kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Need iseõppivad programmid näitasid, et see pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellekt, vaid midagi üldisemat, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. 

Nii et alaosa &quot;Mängud&quot; algusosast jääv mulje, et tehisintellekt on miski madalama taseme projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab n-ö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha, on seniste teadmiste juures küllalt eksitav. Maailm muutub kiiresti. 2022. aasta alguse seisuga on tehisintellekt arenenud muuhulgas ka inimeste loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise kaudu ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks.

=== Kõnetuvastus ===
{{Vaata|Kõnetuvastus}}
[[1990. aastad|1990. aastail]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad.

=== Loomuliku keele mõistmine ===

Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades.

=== Masinnägemine ===

Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav.

=== Ekspertsüsteemid ===

Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti.

== Tehisintellekti treenimine ==
Tehisintellekt on olemuselt matemaatiline valem (või valemite kogum), mis väljendab seost sisendandmete ja tulemuste vahel. Näiteks, lihtne tehisintellekti mudel võib olla kujul: 

''müügitulu = m * reklaamikulu - n * toote hind.'' 

Selles valemis on m ja n mudeli parameetrid, millele otsitakse tehisintellekti mudeli treenimise käigus väärtusi, mis minimeeriksid vea tegeliku müügitulu ja mudeli antava tulemuse vahel. Tehisintellekti treenimisel suurendatakse või vähendatakse järk-järgult mudeli parameetrite väärtusi sellises suunas, et mudeli tehtav viga oleks minimaalne.&lt;ref&gt;[https://tehisintellekt.ee/artiklid/keeruline-lihtsaks-matemaatika-millega-tehisintellekt-opib/ Matemaatika, millega tehisintellekt treenib], tehisintellekt.ee, 2024&lt;/ref&gt;

== Filosoofia ==

Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumus kui ka inspiratsioon. Kas masina intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehis- ja pärisaru vahel? Kas masinal võib olla mõistus ja teadvus?

Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on [[Alan Turing]]i sõnul, kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et [[mõiste|mõisted]] intellekt ja [[mõtlemine]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviid on moraalisubjekt ja ainult talle saab teha moraalset kahju, näiteks teda [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikule indiviidile saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]] jätab mulje, nagu ta tegeleks intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas ta tõesti mõtleb. Ja kui ta mõtleb, siis kas tal on siis samasugused õigused nagu inimesel?&lt;ref name=&quot;iep&quot;&gt;[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].&lt;/ref&gt;

Tehisintellekti mõiste ei laiene inimesele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]]. Tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.&lt;ref name=&quot;iep&quot; /&gt;

=== Turingi &quot;viisakas kokkulepe&quot; ===
''Kui masin käitub sama intelligentselt kui inimene, siis see on sama intelligentne kui inimene.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks.

=== Dartmouthi ettepanek ===
''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust.

=== Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees ===

''Sobivalt programmeeritud arvutil, millel on õiged sisendid ja väljundid, oleks mõistus täpselt samal viisil, nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb sellele väitele vastu oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid.

=== Tehisaju ===

Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on võimalik kopeerida aju riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga.

== Vaata ka ==
* [[tehisintellekti abil andmete sorteerimine]]
* [[tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris]]
* [[tehisintellekt tervishoius]]
* [[iseõppiv süsteem]]
* [[kvantarvutus]]
* [[tehnoloogiline singulaarsus]]
* [[Watson]]
* [[masinõpe]]
* [[Novatseen]]
* [[Eesti Tehisintellekti Tippkeskus]]
* [[AI nähtavuse optimeerimine]]
* [[Suur keelemudel]]
* [[Juturobot]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Fred Dretske]], &quot;Kas intellekt saab olla tehislik?&quot;, tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789.
* [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]], ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].''
* [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2.
* [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7.
* [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press
* [[Andres Laan]], 2017, &quot;Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest&quot; ISBN 9789985037683
* [[Andreas Kaplan]] (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319.
* [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest] sirp.ee, 5. jaanuar 2018.
* [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt] sirp.ee, 5. jaanuar 2018.
* [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'')
* [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]]
* [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html &quot;Intellekt on võime ennustada&quot;] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006
* [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles)
* [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&amp;saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 
* Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University]
* 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee
* Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University
https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&amp;t=389s
* 13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]])
* [https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&amp;t=389s] [[Auli Viidalepp]] arutleb [[Vaba Akadeemia|Vaba akadeemia]] videoloengus teemal: &quot;Tehisintellektist semiootiku pilguga&quot;


[[Kategooria:Tehisintellekt| ]]</text>
      <sha1>tmpjik309nan8kn7yowfljymzc3nkc3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jerome David Salinger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23153</id>
    <revision>
      <id>7265533</id>
      <parentid>7124329</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:43:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ffhghghghghrrr</username>
        <id>241212</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3242" sha1="h3y3g4qz78wmm07mus8vca6v0y2iyz7" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt.
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani.

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
*Kondid ja kusehais

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>h3y3g4qz78wmm07mus8vca6v0y2iyz7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265534</id>
      <parentid>7265533</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:44:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3276" sha1="gsxy9djq6z64i2djph072cldeyr5kav" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt.
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. Ja talle meeldisid kala kotletid.

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
*Kondid ja kusehais

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>gsxy9djq6z64i2djph072cldeyr5kav</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265535</id>
      <parentid>7265534</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:45:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ffhghghghghrrr</username>
        <id>241212</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3278" sha1="mz1o0nj7at8yn3yjrezjhvvcnt0dtab" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt.
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. Ja talle meeldisid kala kotletid.

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>mz1o0nj7at8yn3yjrezjhvvcnt0dtab</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265536</id>
      <parentid>7265535</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:47:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58611-12</username>
        <id>241214</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3284" sha1="a1w4z1lisvsge83n5b4pi0e4wm0ba86" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. Neegu
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. Ja talle meeldisid kala kotletid.

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>a1w4z1lisvsge83n5b4pi0e4wm0ba86</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265537</id>
      <parentid>7265536</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:49:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3310" sha1="ff6s9usuo3j6jtixc8hbk8nfxub30yf" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. Neegu
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. Ja talle meeldisid kala kotletid. '''Ta lakkus tibisi ka'''

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>ff6s9usuo3j6jtixc8hbk8nfxub30yf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265538</id>
      <parentid>7265537</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:51:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3250" sha1="aej36ymn6gfgasx63jozlnyix2zi7du" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. Neegu
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani.

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>aej36ymn6gfgasx63jozlnyix2zi7du</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265540</id>
      <parentid>7265538</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:52:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58611-12</username>
        <id>241214</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3261" sha1="87wojc5su2umd0gcgyap5lkyn7l20p5" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. '''''NEEGU'''''

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>87wojc5su2umd0gcgyap5lkyn7l20p5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265541</id>
      <parentid>7265540</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:52:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ffhghghghghrrr</username>
        <id>241212</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3257" sha1="tw95oypv2wqzmsi477d3uz77pwpymmb" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jordan D Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. '''''NEEGU'''''

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>tw95oypv2wqzmsi477d3uz77pwpymmb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265542</id>
      <parentid>7265541</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:53:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3276" sha1="tcpfs41919er6cy6gbl8kl7kikgm7ow" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]]
'''Jordan D Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. '''''NEEGU MIS VASTUS ON ????'''''

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>tcpfs41919er6cy6gbl8kl7kikgm7ow</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265544</id>
      <parentid>7265542</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:54:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3156" sha1="fsw2ng2a8khw3t0y3ui6cyoq6vcstgd" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Jordan D Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. '''''NEEGU MIS VASTUS ON ????'''''

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>fsw2ng2a8khw3t0y3ui6cyoq6vcstgd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265548</id>
      <parentid>7265544</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:56:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ffhghghghghrrr</username>
        <id>241212</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3122" sha1="l2pg5fj2ytnndtug71jfd50dlon31ja" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Jordan D Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. 

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>l2pg5fj2ytnndtug71jfd50dlon31ja</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265550</id>
      <parentid>7265548</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tttytttyhhw</username>
        <id>241213</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3127" sha1="59zb78ojxbcuc1cj0fsqt49w6m3mg1h" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Jordan D Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. 

Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. 

Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes.
	
[[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. 
	
[[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; autorina.
	
Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. tung 

== Teosed ==
*&quot;[[Kuristik rukkis]]&quot; (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7
*&quot;[[Üheksa juttu]]&quot; (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9
*&quot;[[Franny ja Zooey]]&quot; (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0
*&quot;[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]&quot; (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3
*&quot;Seymour, sissejuhatuseks&quot; (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3

== Kirjandus ==
* [[Jaak Rähesoo]], &quot;Idamaistest mõjudest Salingeril&quot; – kogumikus &quot;Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid&quot;, [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, &quot;Kuristik rukkis&quot;, [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203
* [[Villem Alttoa]], &quot;Valikkogu J. D. Salingeri loomingust&quot; – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: &quot;Kuristik rukkis&quot;, 1996, lk 204–206
* [[Leena Kurvet-Käosaar]], &quot;[[Kurt Vonnegut]]&quot;; [[Marja Unt]], &quot;Jerome David Salinger&quot;. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk

== Välislingid17 ==
**KONDID JA KUSEHAIS*

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>59zb78ojxbcuc1cj0fsqt49w6m3mg1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baltisakslased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25734</id>
    <revision>
      <id>7265398</id>
      <parentid>7145036</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:56:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265398</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47386" sha1="mcx2clgjr7l204jpcw1woonh3jzfcwj" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}

'''Baltisakslased''' (vahel ka ''baltlased''; [[saksa keel]]es: ''Deutsch-Balten'', ''Deutschbalten'', ''Baltendeutsche'') olid praeguse [[Eesti]] ja [[Läti]] alade ehk [[Liivimaa]], [[Eestimaa]] ja [[Kuramaa]] [[sakslased|saksa rahvusest]] elanikud, valdavalt ülemkiht ([[aadel]], [[linnaelanikud]] ja [[vaimulikud]]).

==Päritolu==
Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse [[Saksamaa]] päritolu. Baltisakslaste rahvusgrupi teket seostatakse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s kirjeldatud võitlustega praeguse [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti]] ja [[Liivimaa ristisõda|Läti aladel]] [[13. sajand]]i algul. Võimalik [[Eestlased|eest]]i, [[Liivlased|liiv]]i ja [[Lätlased|lät]]i päritolu oli [[tabu]]teema, see vaikiti maha ja sellise küsimuse asetamist peeti iseenesest solvavaks&lt;ref name=&quot;AhZsg&quot; /&gt;. &quot;Baltisaksa genealoogiline uurimus on kujundanud traditsiooni, mille järgi on kõik [[:Kategooria:Vasallisuguvõsad|vasallid]] ja [[:Kategooria:Balti aadel|aadlikud]] (sh. eesti nimedega ja isegi kahtlemata eesti päritoluga) ''in summa'' kuulutatud sakslasteks ja Saksamaalt pärinevaks. Selle tõestamiseks on umbropsu ja massiliselt otsitud Saksamaalt sama ajastu [[Genealoogia|genealoogi]]listest uurimustest juhuslikke umbes sarnaseid nimesid, kes võinuks olla Eestis esinevate vastavate isikute esiisadeks.&lt;ref name=&quot;joMH2&quot; /&gt;&quot; Samas peetakse genealoogilise traditsiooni alusel [[Lieven]]eid pärinevaks [[Kaupo]]st, kes oli [[Ülik|ülik]], mitte talupoeg, ja seega suursugust päritolu. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, nimetati [[Kadakasakslased|kadakasakslasteks]].

== Liigendus ==
[[File:Tallinna pk Liivis.PNG|pisi|200px|[[Vana-Liivimaa]] alade jaotus Taani kuninga ja  [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]]haru vahel, pärast [[Stensby leping]]ut (Taani ala roheline)]]
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|pisi|200px|[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]]haru ja [[Katoliku kirik|Rooma-katoliku kirik]]u [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na ning piiskopkondade valdused aastatel 14.–16. sajandil]]
[[Läänemeri|Läänemere]] idaranniku maade [[feodalism|feodaalse]] ühiskonna 3 [[eesõigus|privilegeeritud]] [[seisus]]t ([[Baltisaksa aadel|aadel]], [[vaimulikkond]] ja [[linnakodanikud]]) moodustusid põhiliselt baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid prantsuse, šoti, iiri, tatari ja muud päritolu asunikke. [[Põlisaadel|Põlisaadliks]] arvati need [[aadlisuguvõsa]]d, kelle esindajate kuulumist [[rüütliseisus]]se saab tõestada hiljemalt [[14. sajand]]ist. Esimesed Saksamaalt ja Taani kuninga valdustest pärit [[rüütliseisus]]est Liivi- ja Eestimaa, [[maaisand]]ate [[Lään|lään]]i[[vasall]]id saabusid [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa]] ja  [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestimaa ristisõdade]] ajal. [[Mõõgavendade ordu]], [[Taani kuninga vasallid Eestimaal|Taani kuninga vasallid]] ja [[:Kategooria:Taani kuninga vasallisuguvõsad|suguvõsad]] moodustasid [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] tuumiku [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]]l, [[Saksa ordu]] ja [[Liivimaa ordu]] [[:Kategooria:Liivi ordu vasallisuguvõsad|vasallisuguvõsad]] ning [[:Kategooria:Riia peapiiskopkonna vasallisuguvõsad|Riia peapiiskopkonna vasallisuguvõsad]] aga [[Liivimaa]]l ja [[Kuramaa]]l. Saksa ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjõu arvelt ning ordu ridadesse ei võetud kohalike [[Vana-Liivimaa]] vasallisuguvõsade ega [[linnakodanik]]e poegi.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last=Raudkivi |first=Priit |url=http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_2/acta-2011-17-16-36.pdf |title=SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID |publisher=[[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] |journal=[[Acta Historica Tallinnensia]] |issue=17 |pages=16–36 |date=2011 |author-link=Priit Raudkivi (ajaloolane) |doi=10.3176/hist.2011.2.02| issn=1406-2925}}&lt;/ref&gt; [[Saksa ordu]] ja [[Liivimaa ordu]] põhitugiala uute sõdijate värbamiseks oli Põhja-Saksamaa [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]],  [[Vestfaal]]&lt;ref&gt;Otto Schnettler (1882–1974), [https://web.archive.org/web/20240831044511/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916&lt;/ref&gt; ja [[Reinimaa]].   [[Rooma-katoliku kirik]]u vaimulikkond saabus Läänemere [[Saksa kultuuriruum]]ist, asutatud linnadesse Saksamaalt saabumist tingis tihe [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[Hansalinn|linnad]]e kaubandustegevus ning majanduslik idasuunaline ekspansioon. 

Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid. [[Kirik (institutsioon)|Kirikuorganite]] ja [[patronaadiõigus]]e kaudu allutas aadel endale maavaimulikud; ka [[linnaelanikud]], eriti väikelinnades, allusid aadli [[majandus]]likule ülemvõimule. [[18. sajand]]ist alates kasutasid baltisakslaste [[poliitika|poliitilised]] juhid oma tihedaid sidemeid [[tsaar]]i[[õukond|õukonnaga]] [[Balti erikord|Balti erikorra]] kindlustamiseks. See tagas õhtumaise ühiskonnakorralduse ja kultuuri jätkumise Baltimaades. Vastavalt baltisaksluse [[seisus]]likule alusele jäi [[baltisaksa kultuur]] eesti ja läti talupoegadest paljus isoleerituks, nagu ka enne 1918. aastat eksisteerinud Saksa väikeriikide valitsejate ja aadli kultuur ning üldse kõrgkultuur, ning oli sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele.

==Hinnangud baltisakslastele==
{{tsitaat|Eesti ajaloolastel, kultuuriloolastel – eesti rahval üldse – on sageli kalduvus olla väike takukoonal kulunud pasteldes ja teha end veelgi väiksemaks. Miks ma seda väidan? Meile ei kõlba väejuhiks [[Jõgeveste]]sse maetud marssal [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] – pole eesti soost. [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõisas]] Harjumaal sündinud [[Hermann von Keyserling]], krahv Keyserling ka ei kõlba meie filosoofiks samal põhjusel. [[Nobeli preemia|Nobeli laureaat]], [[Tartu ülikool]]i kasvandik ja õppejõud [[Wilhelm Ostwald]] samuti mitte. Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaanne nimetab esimest vene väejuhiks, teist baltisaksa filosoofiks ja kolmandat saksa keemikuks, füüsikuks ja filosoofiks.''

[[Rzeczpospolita|Leedu ja Poola moodustasid samasuguse sümbioosi]] nagu [[Soome suurvürstiriik|Soome ja Rootsi]], või nagu eestlased-lätlased [[Vana-Liivimaa]] ühisriigis. Soomlased arvavad silma pilgutamata oma ajalukku rootsi aadlimehed, kes sõnagi soome keelt ei mõistnud. Leedulased löövad üle kõik poolakad, kes vähegi Leedust mööda käinud. Ainult meie, eestlased, kükitame suitsutares ja ei lase oma tahmasesse sauna kedagi, kes pole eesti soost.

Ehk on aeg endale aru anda, et inimesed, kes on Eestis sündinud, õppinud, töötanud ja isegi siia mulda maetud, on meie, mitte võõrad. [[Ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]] on meie, Eesti väejuht. Vähemalt sama hea ja tulemusrikas väejuht kui [[Johan Laidoner|Laidoner]], ja väärib kindlasti, et meie, eestlased, teda meeles peaksime.|[[Hannes Walter]], [http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel230_217.html Leedu – kolm õppetundi], Horisont, 2/2004|}}

{{tsitaat|Eestlastega suhtlemises puudus täiesti rahvuslik rõhuasetus. Meid, &quot;saksu&quot; – eesti sõna &quot;saks&quot; tähendas lihtsalt &quot;härraseid&quot; – võeti kui ühe ilmakorralduse osiseid, mida kui tervikut ei olnud võrdlusmaterjali puudumisel võimalik kritiseerida. Igamees tundis end oma nahas hästi ega ihaldanud teise oma. Saksana oldi midagi kõrgema olendi taolist. Selleks pidi olema aga õige saks. ... Õige saks pidi vastama järgmistele nõuetele: ta ei tohtinud olla väiklane ega kohmetu; ta pidi, kas või kehvasti, oskama eesti keelt ja igatahes olema mingit moodi &quot;härrasmees&quot;; aukraad ega rikkus, riietus ega elupaik ei olnud määrav. Nii oli see peaaegu kuni 1905. aastani. Veidi aega enne seda olin kord Peterburis ja külastasin üht mulle võõrast perekonda. Teenija, kes mulle ukse avas, oli eestlanna ja tundis minus mu aktsendiga vene keele tõttu kohe ära kaasmaalase. Ta vastas mulle särades: &quot;Ometi kord üks saks!&quot; – Jah, kuid mida see tähendab? Ta teenib ju peente härraste juures ja seal käivad ju ometi ka sakslased külas? – Oh ei, need ei olevat õiged saksad! Ja miks ei ole? Noh, nad ei räägi ju eesti keelt!|Eduard von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee. 2010. lk 14–15.|}}

{{tsitaat|Meile on &quot;baltisaksa rahvusest&quot; nii palju kõneldud. ... Kui oli tarvis maatasu küsimuse pärast võidelda ja kui oli tarvis oma õigusi kaitsta, siis läksid mõned baltisaksa aadlivõsud ja tõendasid Inglise ajakirjanduses, et nende esivanemad on Šotimaalt pärit! Teised läksid ja näitasid, et nemad on Rootsist pärit; nad lasid seal oma esivanemate matriklid välja otsida. Seal on [[Nolcken]]id, [[Stenbock]]id ja teised. Ja kui teie vaatate, siis on see väga iseloomustav; kui on abi vaja, siis mindi teisi rahvusi otsima ja saksa rahvusest ei jäänud midagi üle!|[[Jaan Tõnisson]], Riigivanem, Tartu, 2011, lk 238–239|}}

{{tsitaat|Eesti rahvas ja [[rahvus]] on saanud halva kasvatuse: balti saksa kultuur ja vaim, kuigi töökam ja korralikum, oli aatelage, otse ideearg, eluideaaliks ainult väline viisakas materiaalne elumõnu ja elus edasijõudmine.|[[Johannes Aavik]], Rahvustunde nõrkusest Eestis, Tallinn, 1988|}}

{{tsitaat|Baltisaksa ühiskond demonstreeris 1905.–1906. aastal kõige sõgedamalegi ülima selgusega oma põlglikku ja vaenulikku suhtumist pärisrahvastesse ja vähimagi leppimise või sallivuse puudumist, rääkimata mingist koostöötahtest. (...) See õppetund määras omalt poolt ära pärisrahvaste suhtumise järgnavateks aastakümneteks, eriti 1918.–1919. aastal.|[[Enn Tarvel]], Eesti rahva lugu, Tallinn, 2018, lk. 177|}}

{{tsitaat|Minevikuhäbi — see on suur ning ololine osa meie praegusaja rahvuskultuurist ja see paneb meid tegema veidraid asju. Kena mugav mõttekäik, et vanad ehitised on loond ju töötav rahvas oma käsiga, on viind selleni, et peame juba vana Tallinna ja Kuressaare lossi omaks, eesti kunstiks. See on s a k s a kunst, selle osa Läänemeremail, kohalike erijooniga. Meie oma vanemat arkitektuuri on ainult maalinnade rohmakad vallid ning vanad taluhooned, õnneks veel mitte yksnes vabaõhumuuseumis. Omapära vanimais neist, loodusliku materjali leidlik kasutamine ja ehitiste sulandamine ymbrusse — see on vana ehitustaideme. 

Tallinna kirikud on maarahva kunst samavõrd kui New Yorgi pilvelõhkujad on neid monteerind kõrgustkartmatute huroonide rahvakunst. Me säilitame neid kirikuid, see on loomulik ning õige, niisama peaksime säilitama araabia mošeid ja keldi menhire, asuneksid nood meie maa-alal. Aga me ei peaks neid pyydma omaks kuulutada, nii nagu oleks mõttetu kuulutada omiks mošeid ja menhire. Nyyd ongi nii — kui omad hooned, miks siis mitte kõik see, mis tehti neis hooneis! 

Puudub p i i r saksa ja meie oma vahel. Saksad läksid me maalt, saksa kivid jäid ning saksa kivid saksastavad edasi. Unustaneme, et keskajalgi olid sakslased kolonisaatorid me maal. |[[Kalle Eller]], Maarahvast, 1972|}}

==Ajalugu==
=== Baltisakslased [[Rzeczpospolita]] Lõuna-Eestis ja Liivimaal===
{{Vaata|Poola aeg}}

===Baltisakslased Rootsi Kuningriigi teenistuses===
[[File:Swedish Empire (1560-1815) en2.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu]] valdused Läänemere ümber]]
{{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi dominioonid|Rootsi aeg}} 
{{vaata|Läänemereprovintsid|Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend}} 
Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid Rootsi võimu alla erinevatel aegadel, 1561. aastal Põhja-Eesti ([[Eestimaa provints]]) ja [[1629]]. aastal [[Liivimaa]], Kuramaa baltisakslased aga ei kuulunudki Rootsi krooni alla, vaid olid [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigina]] Poola vasallriigina eraldatud kuni [[1795]]. aastani.

[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaeg]] oli Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikele esimene tunnustatud võõrvõim pärast Vana-Liivimaa lagunemist ning seepärast toimus Rootsi kuningavõimu ja baltisaksa seisuslike omavalitsuste (rüütelkondade) vahel võimuvõitlus kuningavõimu esindajate ja rüütelkonna omavalitsuse vahel, mida pingestas ka Rootsi kuninga korraldusel läbi viidud [[mõisate reduktsioon]].

Baltisaksa aadli esindajate eredaim näide sellest ajast on [[Johann Reinhold von Patkul]], kes oma Rootsi-vastase tegevusega osales suures rahvusvahelises poliitikas, tõugates Venemaa ja Poola sõtta Rootsiga.

=== Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses ===
[[Pilt:Johann Patkul.jpg|thumb|[[Johann Reinhold von Patkul]]]]
[[Pilt:Stenglin Münnich engraving after Buchholtz 1760s.jpg|pisi|[[Burchard Christoph von Münnich]]]]
Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai [[Põhjasõda]], kui Venemaa vallutas senised [[Läänemereprovintsid|Rootsi Idaprovintsid]]. Kõige tuntum sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslane on [[Johann Reinhold Patkul]]. Kuna [[Peeter I]] oli väga huvitatud [[Eestimaa]] ja [[Liivimaa]] rahumeelsest keisririigi koosseisu integreerimisest ning baltisakslaste teenistusse kaasamisest (nii sõjavägi kui diplomaatiline teenistus), siis säilisid [[1710]]. aasta kapitulatsioonidega Eesti- ja Liivimaa aadlikele kõik senised privileegid.

Baltisakslaste Venemaa keisririigi teenistusse astumist ja soosingu saavutamist soodustasid keiser Peeter I algatatud Venemaa riigivalitsuse ümberkorraldused Rootsi riigivalitsuse eeskujul (vt [[Heinrich von Fick]]). 18. sajandil soodustas baltisakslaste osakaalu ja tähtsuse tõusu Vene keisririigi õukonnas Peeter I tütre Anna Petrovnaga abiellunud ja sellega keisriperekonna liikmena mõjuvõimu omanud [[Schleswig-Holsteini hertsog]] [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]]i tegevus ja Peterburis asunud õukonna moodustamine saksakeelsetest ja -meelsetest Läänemere-äärsete rüütelkondade esindajatest. 19. sajandil soodustas baltisakslaste edu Vene õukonnas saksa päritolu Venemaa keisrinna [[Katariina II]] soositud onupoja [[Oldenburgi dünastia]] [[Peter Friedrich Ludwig]]i ja tema järglaste [[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg|Paul Friedrich Augusti]] ([[1811]]–[[1816]] [[Eestimaa kindralkuberner]] ja [[Tallinna sõjakuberner]]) ja [[Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg]]i (Eestimaa kindralkuberner 1808–1809) osalus riigi ja [[Läänemere kubermangud|Läänemere-äärsete kubermangud]]e valitsemises. 

===Baltisakslased riigiametnikena ===
Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile eriti soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises teenistuses, baltisakslased moodustasid Peeter I valitsusajal umbes 12% Venemaa [[diplomaatiline korpus|diplomaatilisest korpusest]]. Tuntuimatest baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelased olid: keisririigi 1. minister [[krahv]] [[Burchard Christoph von Münnich]], [[Sandarmi Üksikkorpus|Sandarmikorpuse]] looja ja 1. juht [[Alexander von Benckendorff]], riigikantsler [[Aleksandr Gortšakov]] (ema – Helena Dorothea poolt, von [[Fersen]]).
:''Vt ka [[:Kategooria:Baltisaksa poliitikud|Baltisaksa poliitikud]]''
===Baltisakslased teadlastena===
Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemia]]s ning teaduse edendajatena: [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]], [[Alexander von Bunge]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], [[Gregor von Helmersen]], [[Alexander von Keyserling]], [[Otto von Kotzebue]], [[Adam Johann von Krusenstern]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Eduard von Toll]], [[Ferdinand von Wrangel]].
:''Vt ka [[:Kategooria:Baltisaksa teadlased|Baltisaksa teadlased]]''
=== Baltisakslased vaimulikena ===
[[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsioon]]i ja luteri usu vaimulike poolt perekondade loomise järel kujunes välja hulk vaimuliku[[suguvõsa]]si, mille mitmed perekonnaliikmed teenisid luteri vaimulikena.  Kõige suurema hulga, 22 vaimulikuga oli [[perekond]] [[Hörschelmann]]. Esindatud olid [[Grohmann]], [[Gutsleff]], [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]], [[Kentmann]], [[Meder]], [[Moritz (suguvõsa)|Moritz]], [[Nerling]], [[Renteln]], [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]], [[Spindler]], [[Tunder]], [[Vestring]], [[Walter]]. Kuus vaimulikku on üheksas perekonnas: [[Frese]], [[Glanström]], [[Hesse]], [[Koch]], [[Körber]], [[Lenz]], [[Luther (suguvõsa)|Luther]], [[Pegau (suguvõsa)|Pegau]] ja [[Schwabe (suguvõsa)|Schwabe]]. Seitse vaimulikku on kuues perekonnas: [[Girgensohn]], [[Hirschhausen]], [[Hoffmann]], Kettler, [[Oldekop]] ja Rinne. Üheksa vaimulikku on kolmes perekonnas: [[Paucker]], [[Salemann]] ja [[Carlblom]]. Kümme vaimulikku on kahes perekonnas: [[Eberhard]] ja [[Schultz]]. Oli ka suguvõsasid, kust oli 11 [[Haller (Vogtlandi suguvõsa)|Haller]], 12 [[Knüpffer]], 13 [[Winkler]] ja 14 vaimulikku [[Hasselblatt]] ja [[Mickwitz]]&lt;ref&gt;[[Kristjan Luhamets]], [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2017/10/0/11 Pastoripere kui reformatsiooni tagajärg]. Akadeemia nr. 10, 2017, lk 1834&lt;/ref&gt;.
:''Vt ka [[:Kategooria:Baltisaksa vaimulikud|Baltisaksa vaimulikud]]''
[[Pilt:Barclay de Tolly (Dawe).jpg|thumb|right|[[Vürst]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]]. [[George Dawe]]' maal]]
===Baltisakslased sõjaväelastena===
[[1723]]. aastal andis Peeter I välja ukaasi “''Liivi- ja Eestimaa aadli määratlemisest Venemaa sõjaväeteenistusse''”, mis tegi baltlastele sõjaväeteenistusse astumise eriti lihtsaks (kohalikule [[kuberner]]ile tuli teha avaldus ja esitada tunnistus oma varasema auastme kohta) ning lubas säilitada Rootsi sõjaväe auastmed (sellest peeti ka kinni). [[1729]]. aastal anti välja ukaas, millega baltlaste staatus Vene armees võrdsustati välismaalaste staatusega (senine põhimõte, millega välismaalastele maksti topelt palka, hakkas nüüd kehtima ka baltisakslaste puhul). Selle ukaasi eesmärgiks oli vähendada seni armees palju kasutatud välismaalaste sissetoomist. Baltisakslaste tähtsus Vene ohvitserkonnas tuleb selgelt esile juba [[1730]]. aastatel. Baltisakslaste kätte läks ka keisrinna [[Anna I]] loodud uute [[kaardiväepolk]]ude juhtimine (Anna umbusaldas vanu). Seda perioodi nimetatakse ka sakslaste või välismaalaste ülemvõimu perioodiks.

Siiski jäid baltisakslased Vene tavateadvuses kuni keisririigi lõpuni välismaalasteks. Ohvitserkonna komplekteerimine oli baltisakslaste keskne kuni 18. sajandi keskpaigani. Domineerivat rolli hakkasid baltisakslased etendama ka [[1731]]. aastal asutatud [[kadetikorpus]]tes, mis oli esimene kõrgem sõjaline õppeasutus Venemaal. Kadetikorpuse komplekteerimisel oli kindel norm (25%), kui palju iga-aastastest uutest õpilastest pidid olema baltisakslased. Seda põhimõtet järgiti ning võeti 18. sajandi keskel aluseks ka üldse sõjaväe komplekteerimisel. Baltisakslaste silmapaistev positsioon Vene ohvitserkonnas püsis kuni keisririigi lõpuni. Vene-Prantsuse sõja ajal oli baltisakslaste silmapaistvaimaks esindajaks šoti juurtega kindral [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] (oli vahetult enne sõda sõjaminister; teda mittesallinud venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui rahvavaenlasest nr 1, mistõttu peetakse Vene-Prantsuse sõja kõige olulisemaks figuuriks [[Mihhail Kutuzov]]it.)

==== 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda ====

{{vaata|Michael Andreas Barclay de Tolly|1812. aasta Vene-Prantsuse sõda}}, ka 1812. aasta isamaasõda, ''[[Borodino lahing]]''
[[Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|thumb|left|[[Vürst]] [[Barclay de Tolly monument]] Tartus]]
19. sajandi [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] käigus kuulutas [[22. juuni]]l 1812 Prantsuse [[Napoleon I]] sõja Venemaale ning ööl vastu [[24. juuni]]t 1812 ületas [[Prantsuse Suur armee]] [[Neemen]]i jõe ja sellega [[Preisimaa]]-Venemaa piiri. Juuli esimesel poolel hõivasid Prantsuse väed enamiku [[Kuramaa kubermang]]ust ja kubermangu pealinna [[Miitavi]]&lt;ref&gt;[[Rein Helme|Helme, Rein]]. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn: &quot;Olion&quot;, 1990, lk 51, 60.&lt;/ref&gt; 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas [[Friedrich von Löwis of Menar]] ja Preisi vägede vaheline [[Iecava lahing]] (''Gross-Eckau'' lahing) [[Bauska maakond|Bauska maakonnas]] asuva [[Iecava]] jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed [[Daugava]] jõe ning ähvardasid [[Liivimaa kubermang]]ukeskust – Riia linna.  Vene vägi oli väiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujõud oli [[1. Läänearmee]], mida juhatas [[kindral]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], kes oli [[Venemaa keisririigi sõjaministrite loend|Venemaa keisririigi sõjaminister]] (1810–1812) ja sõjavägede ülemjuhataja, kelle strateegilise sõjaplaani kohaselt taandusid Vene väed Venemaa sisepiirkonda, kaitselahingutega kurnates Napoleoni vägesid. Taganemisest tingitud ebapopulaarsuse mõjul aga määras [[Aleksander I]] Vene vägede ülemjuhatajaks [[jalaväekindral]]i [[Mihhail Kutuzov]]i. Sõja [[Borodino lahing]]us juhatas Barclay de Tolly Vene armee paremat tiiba ja keskrinnet. [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Kuuenda koalitsiooni sõjas]] (1813–1814) juhatas ta [[3. Läänearmee]]d ning oli [[Bautzeni lahing]]u järel Vene vägede ülemjuhatajaks, juhatas vägesid [[Dresdeni lahing|Dresdeni]], [[Kulmi lahing|Kulmi]] ja [[Leipzigi lahing]]us.  [[1814]] juhtis ta [[Pariisi lahing (1814)|Pariisi vallutamist]] ja tegutses [[1815]]. aastal Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana. [[Karl Wilhelm von Toll]] oli [[1812]]. aastal oli ta [[Mihhail Kutuzov]]i [[kortermeister]] ja [[1813]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] kindralkortermeister [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas]] ning kindralmajori ja kindralkortermeistrina Venemaa keisri kindralstaabis. [[Magnus Gustav von Essen]] oli [[Riia sõjakuberner]], olles samal ajal ka [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang]]u tsiviilülemjuhataja. [[Friedrich von Löwis of Menar]] juhatas Vene vägesid [[Kuramaa]]l ja lõi tagasi prantslaste pealetungi [[Riia]]le. [[10. august]]il 1812 purustas tema armee [[Ķekava]] all prantslaste liitlase [[Preisimaa]] väeüksused. Kindralleitnant, [[krahv]]  [[Fabian Gotthard von Steinheil]]i juhatatav [[Soome korpus]] osales [[Bauska]] lähedal lahingutes [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] vägedega.
[[File:Borodino epitaaf 2272 ja 2273.jpg|pisi|Borodino epitaaftahvlid  [[Tallinna toomkirik]]us]]
[[Eestimaa rüütelkonna hoone]] [[Eestimaa rüütelkonna hoone Rüütlisaal|Rüütlisaal]]i seinale Tallinnas Toompeal püstitati marmorist epitaafid Vene-Prantsuse sõjas Eestimaa rüütelkonna liikmetest&lt;ref&gt;Baron [[Georges Wrangell]], [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17446/wrangell_baltische_offiziere.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Baltische Offizire im Feldzuge von 1812], Reval: Kluge, 1912&lt;/ref&gt; langenute&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1863/10/14/6 Zur Leipziger Schlacht-Feier], Revalsche Zeitung, 14 oktoober 1863, seite 6&lt;/ref&gt; nimedega (tänapäeval kunstimälestisteks tunnistatud epitaafid asuvad [[Tallinna toomkirik]]us).
:''Vt ka [[:Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased|Baltisaksa sõjaväelased]]''
==== Esimene maailmasõda ====
Keisririigi kokkuvarisemise eel hakkasid baltisakslased teenistusest lahkuma (seoses suhtumisega neisse). Probleem ei olnud mitte keisri poolt vaadatuna, vaid ühiskonnas laiemalt. Vene ühiskonna negatiivne suhtumine baltisakslastesse oli tuntav juba 18. sajandil ning eriti jõuliselt tuleb esile 19. sajandil. Selle põhjuseks oli baltisakslastele loodud eelistatud positsioon. Kuigi palgavahe likvideeriti 18. sajandi lõpuks, püsis seisukoht baltisakslastest, kui paremini tasustatud ning kiiremini karjääri tegevatest inimestest tavaarusaamas edasi. Baltisakslased edenesidki ametiredelil kiiremini, kuid põhjuseks oli siin oma kohustuste parem täitmine. Laiema avalikkuse negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses tollase avalikustamisega ([[Aleksander II]] reformide ajastu), kui hakati rääkima nende eelistatud positsiooni põhjustest. Alates venestamisest [[1860. aastad|1860. aastail]] hakkasid baltisakslased tuge otsima [[Saksamaa]]lt. Seoses Saksamaa ühinemisega nähti baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Negatiivse suhtumise kujunemine mõjutas ka baltisakslaste käitumist, kes alates 19. sajandi keskpaigast jätkasid küll teenistust Venemaa keisririigi võimustruktuurides, kuid mitte enam vaimustusega. Kõigele vaatamata ([[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõ]]ja kaotus, [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|revolutsioonid]]) jäid baltisakslased keisrile (aga mitte Venemaale) selle võimu lõpuni truuks.

===Baltisakslased 19. sajandi teisel poolel===
[[Aleksander II]] trooniletuleku järel näis, et senist seisuslikku autonoomiat on võimalik tugevdada, liites Läänemereprovintsid tihedamalt üksteisega; käibele tuli sõna &quot;baltlane&quot; senise &quot;eestimaalase&quot;, &quot;liivimaalase&quot; ja &quot;kuramaalase&quot; kõrval&lt;ref name=&quot;ccCnd&quot; /&gt;.

[[19. sajand]]i teisel poolel Baltimaade ühiskond moderniseerus. Senised seisuslikud organisatsioonid ([[gild]]id, [[tsunft]]id ja [[Rüütelkond|rüütelkonnad]]) kaotasid oma senise tähtsuse ja hakkasid asenduma vabatahtlikul alusel asutatud [[seisus]]eüleste seltsidega, mis hakkasid rõhutama (saksa) rahvuslust, kujunes välja saksa- ja sellega paralleelselt eestikeelne ajakirjandus.

[[File:Baltisaksa laulupidu, 1866, Tallinn.tif|thumb|Baltisaksa laulupidu Tallinnas (18. juuli 1866)]]

Saksa kultuuri mõjutusel tekkis Baltimaades mitmehäälset meeslaulu või ka segakoorilaulu harrastav [[lauluselts]]ide liikumine. Esimesena asutati 1849. aastal Tallinnas saksa meestelaulu selts&lt;ref name=&quot;5uLbk&quot; /&gt; [[Revaler Verein für Männergesang]]. 1854. aastal [[Revaler Liedertafel]]. Seltside kaudu kultiveeriti saksa rahvustunnet&lt;ref name=&quot;3mmLp&quot; /&gt;. Esimene baltisaksa [[laulupidu]] toimus Tallinnas 1857. aastal&lt;ref name=&quot;DRl1i&quot; /&gt;. 1866. aasta laulupeol osales ka samal aastal asutatud [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonna]] lauluselts. „Saksarahva rõõm selle üle, et ka Eestirahvas ni kaugele saanud, et nendega seltsis laulda oskasid, paistis selgesti välja. Seal tuli ka meie suur ja aulik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Ritterschafthauptmann]]i [[Alexander von der Pahlen|Herra Baron v. der Pahlen]] meid tervitama, ja sovis, et piddime ka eddespiddi holega õppima&lt;ref name=&quot;jansen86&quot; /&gt;.“

Saksa lauluseltside eeskujul tekkinud, tihti saksakeelsetes eesti muusikaseltsides propageeriti eesti rahvuslust&lt;ref name=&quot;jansen86&quot; /&gt;.

1862. aastal loodi Tallinnas [[vabatahtlik tuletõrje]]selts, „oluline saksa kultuuriinstitutsioon“, mis levis kiiresti teistesse linnadesse, ka alevitesse ja maa-asulatesse&lt;ref name=&quot;jansen73&quot; /&gt;. Esimene eesti talupoegade tuletõrjeühing asutati mõisaametnike juhtimisel [[Alatskivi mõis|Alatskivil]] [[1876]]. aastal&lt;ref name=&quot;jansen73&quot; /&gt;.

Saksa ja eesti seltside liikmeskond kattus osaliselt, kuuludes ühisesse kultuurikonteksti. Nii kuulusid [[Tartu Käsitööliste Selts]]i [[Gustav Blumberg]] ja [[Jakob Hurt]]&lt;ref name=&quot;pGJMS&quot; /&gt;. Tallinna Estonia seltsi esimene president oli [[Roman von Antropoff]]&lt;ref name=&quot;VJwZM&quot; /&gt;. [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja teised eesti üliõpilasorganisatsioonid järgisid saksa üliõpilasreegleid, neis kasutati saksa keelt. Esimese maailmasõjani oli enesestmõistetav, et eesti haritlased rääkisid kodus saksa keelt ja liikusid saksa seltskonnas.

Veel 1871. aastal kirjutas tundmatu autor ajakirjas [[Baltische Monatsschrift]]: &quot;Kui tänapäeval vene või eesti kultuur oleks saksa omast kõrgem, oleksime me niisama valmis venestuma või eestistuma, kui vaene on valmis rikkaks saama.&quot;&lt;ref name=&quot;jansen73&quot; /&gt;

[[Harry Jannsen]] propageeris enda välja antud saksakeelses ajalehes [[Heimat]] balti rahva kujundamist, kuhu kuuluksid nii eestlased, lätlased kui sakslased, kuid ei leidnud positiivset vastukaja kummaltki poolelt.

== Baltisaksa seltsingud ==
1906. aastal, kui Venemaa keisririigis võeti vastu „Seltside ja liitude ajutised eeskirjad“, mis reguleerisid ja sätestasid kuni keisririigi lõpuni kõikide ühiskondlike organisatsioonide loomise ja tegevuse aluseid, asutati [[Eestimaa Saksa Selts]] ja [[Liivimaa Saksa Selts]], mille eesmärk oli tugevdada baltisakslaste ühtekuuluvust ja kindlustada nende püsimajäämine&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2495 Liivimaa Saksa Selts, Deutscher Verein in Livland, Deutscher Schul- und Hilfsverein in Livland], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.5249&lt;/ref&gt;. Liivimaa Saksa Seltsil oli 19 kohalikku gruppi, suurim neist tegutses Riias. [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alal töötas kuus gruppi: Tartus, Kuressaares, Viljandis, Põltsamaal, Pärnus, Valgas ja Võrus. Liivimaa selts andis välja aastaraamatut „[[Kalender des Deutschen Vereins in Livland]]“, alates 1908. aastast „[[Kalender der Deutschen Vereine in Liv-Est-Kurland]]“. Eestimaa selts andis välja &quot;[[Adressbuch des Deutschen Vereins in Estland|Adreßbuch des Deutschen Vereins in Estland]]&quot;&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/handle/10062/38733 Adressbuch des Deutschen Vereins in Estland], Zusammengestellt  im September 1907, Reval, 1907 Buchdruck d. [[Revalsche Zeitung|Reval Ztg]]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/310550 Adreßbuch für Estland nebst einem Register der dem Verein angehörenden deutschen firmen. Zusammengestellt im März 1913.], Reval, 1913. Buchdruckerei der „Revalschen Zeitung&quot;&lt;/ref&gt;. Pärast esimest maailmasõja puhkemist pidid kõik saksa organisatsioonid 15. augusti 1914 määruse alusel oma tegevuse lõpetama.

Saatuslikuks sai baltisakslastele [[esimene maailmasõda]], mis tõi kaasa venestamismeeleolu tugevnemise ja saksavastased repressioonid. 1917. aastal [[Veebruarirevolutsioon|kaotati Venemaal isevalitsus]], mis oli ainus baltisakslaste seos Venemaaga.

Aastast [[1916]] taotlesid nende [[organisatsioon]]id [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]]i, [[Heinrich von Stryk]]i, [[Adolf Pilar von Pilchau]] jt juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga ([[Balti Hertsogiriik]]).
*[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] tegevus [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal|Baltisakslaste küüditamisel 1918. aastal]]
===Baltisakslased Eesti Vabariigis 1918–1940===
*[[Balti pataljon (Eesti Vabadussõda)|Balti pataljon]], [[Konstantin Alexander Clemens von Weiss]], ([[Vabadusrist|VR I/2]]), [[Hellmuth Karl Ernst von Wetter-Rosenthal]], [[Heinrich von Dehn]], 
*[[Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland]]

1918. aastal otsustasid rüütelkonnad eralduda Venemaast ja taastada Baltimaade iseseisvuse [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] kujul. See plaan nurjus Saksamaa kaotuse tõttu Esimeses maailmasõjas ja liitlasriikidele orienteeritud Eesti ja Läti riigi tekkimisega. Rüütelkonnapoliitikute silmis ei olnud Eesti riigi väljakuulutamine 1918. aasta veebruaris riigiõiguslik sündmus, nagu see tänapäeva seisukohalt iseenesestmõistetav on, pigem peeti seda tähtsusetuks kurioosumiks, kuna rüütelkonnad pidasid end maa seaduslikeks esindajateks. Siiski täiendati Balti hertsogiriigi esinduskogu ka mitteaadlike esindajatega, kelle hulka kuulusid ka eestlased ja lätlased. Vabadussõjas osales Eesti poolel [[Balti pataljon (Eesti Vabadussõda)|Balti pataljon]], kuid sümboolseks peeti hoopis võitu Landeswehri üle [[Võnnu lahing]]us, mida 1930. aastaist tähistati riigipühana. 1919. aastal välja kuulutatud maareformiga likvideeriti [[rüütlimõis]]ad, mis kaotas maal elavate baltisakslaste senise majandusliku eksistentsi alused. Formaalselt ei olnud reform seotud mõisnike rahvusega (konfiskeeriti ka eestlastele kuulunud mõisad), kuid avalik propaganda kujutas seda &quot;ajaloolise ülekohtu&quot; heastamisena. [[1920. aasta Eestis|1920. aastal]] [[Seisuste kaotamise seadus|kaotati Eestis seisused]] ja säilinud seisuslikud institutsioonid.

20. septembril 1919 asutati taas tekkivate saksa erakoolide korraldamiseks ja koordineerimiseks uus ühendus – Saksa Erakoolide ja Puudusesolevate Koolilaste Toetamise Selts (''Gesellschaft zur Unterstützung deutscher Privatschulen und Mittelloser Schulkinder''). 1919. aasta 28. oktoobril reorganiseeriti see [[Saksa Kooliabi Selts]]iks (''Gesellschaft Deutsche Schulhilfe'') ja esimeheks valiti [[Axel von Maydell]] (1869–1945). Saksa Kooliabi Selts suunas [[haridusministeerium]]i üldjuhtimisel koos [[Saksa rahvussekretär|saksa rahvussekretär]]i [[Johannes Beermann]]iga (1878–1958) kõikide saksa eraõppeasutuste tegevust ja andis neile olulist materiaalset toetust.

[[1918]]. moodustati aastatel 1918–[[1935]] [[Eesti]]s tegutsenud baltisaksa [[vähemusrahvus]]e [[Saksa-Balti Erakond]]. [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti Saksa Erakonna nimekirjast [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] jurist [[Hermann Koch]], [[1917]]. aasta [[Eesti Maapäev]]a saadik [[Max Bock]] ja Tartu günekoloog [[Johannes Meyer]]. [[I Riigikogu valimised|1920]]. [[I Riigikogu]] valimistel sai erakond 18 444 häält ja 4 saadikut [[I Riigikogu]]sse; [[II Riigikogu valimised|1923]]. aasta valimistel 15 950 häält ja 3 saadikut [[II Riigikogu]]sse; [[III Riigikogu valimised|1926]]. aasta valimistel 13 278 häält ja 2 saadikut [[III Riigikogu]]sse. [[IV Riigikogu valimised|1929]]. aasta valimistel 16 235 häält, ja koalitsioonis koos 1 rootslaste vähemusrahvuste esindajaga 3 saadikut [[IV Riigikogu]]sse ning [[V Riigikogu valimised|1932]]. aasta valimistel 15 527 häält, ja koalitsioonis koos 1 rootslaste vähemusrahvuste esindajaga 3 saadikut [[V Riigikogu]]sse.

1920. aasta põhiseadusega anti igale kodanikule õigus vabalt oma rahvust määrata&lt;ref name=&quot;WXk9V&quot; /&gt;. 1922. aastal levitati Tallinna koolides lendlehti, kus oli muuhulgas öeldud: &quot;Kui niisiis ka Sinu isa või ema või mõlemad vanemad polegi sakslased, aga kui Sina end sakslasena tunned, siis võid Sina vaatamata sellele end sakslasena üles anda, ja keegi ei saa Sulle seda keelata&lt;ref name=&quot;2opdK&quot; /&gt;.&quot; See praktika lõppes alles 12. oktoobril 1934 jõustunud [[Rahvusse kuuluvuse aluste määramise seadus]]ega. 25. märtsil protesteeris saksa kultuuromavalitsus seaduseelnõu vastu, millega oleks keelatud segaabielude lastel astuda vähemusrahvuste koolidesse, nimetades seda põhiseaduse vastaseks&lt;ref name=&quot;0ZoP6&quot; /&gt;.

Alates 1925. aastast tegutses Eestis [[saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsus]], baltisakslastel oli esindus Riigikogus.

Eestis tegutsesid saksakeelsed erakoolid ja 1928. aastal asutati [[Tartu Saksa Kõrgkooliabi]], kus loenguid pidasid Saksamaalt pärit ja kohalikud õppejõud. 1931. aastal asutati luterlik [[Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut]], mis tegutses kuni 1939. aastani.

[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul suunati [[NSDAP]] poollegaalse [[Eesti]] osakonna ''[[Volksnationale Vereinigung]]'' poolt [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust. 1933. aastal likvideeriti Eestis rahvussotsialistlik [[Saksa Klubi]].

Ehkki saksa vähemusrahvus integreerus vabariigi ajal tekkinud eestikeelsesse ühiskonda, hoidis ta kõrgel omandatud saksa kultuuri, keelt ja haridust. Nii töötas kuni 1939. aastani [[Kuressaare Saksa Eraühisgümnaasium|Kuressaares Saksa Eraühisgümnaasium]], mis 1934. aastal muudeti reaalkooliks.

===''Umsiedlung''===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-066679, Karte zur Umsiedlung Baltendeutscher.jpg|pisi|300px|[[Umsiedlung]]i teekonda kujutav plakat]]
{{Vaata|Umsiedlung|Ümberasujate loend}}
[[1939]]–[[1940]] lahkus valdav osa Eesti ja Läti saksa vähemusrahvusest vastavate lepingute alusel Baltikumist (nn [[Umsiedlung]]). Ümberasumise ajendiks oli hirm Eesti vallutamise ees Nõukogude Liidu poolt seoses [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimisega. Eesti ajakirjanduses avaldati selle üle varjamatut kahjurõõmu. Siiski ei lastud neil asuda Saksamaa Teise maailmasõja eelsetele aladele, vaid endisele [[II Rzeczpospolita|Poola]] territooriumile, kus nad asustati [[Wartheland]]i ([[Kindralkubermang]]ust (''Generalgouvernement'') loodes). Esimene laev lahkujatega väljus 18. oktoobril 1939 ja viimane [[18. mai]]l 1940, kokku lahkus 13 000 baltisakslast, erilubadega jäi Eestisse 3000. Samas ei läinud sugugi mitte kõik baltisakslased Warthelandi, vaid asusid tegelikult elama laiali üle kogu maailma. [[1944]]–[[1945]] põgenesid Warthelandis elanud baltisakslased Nõukogude armee pealetungi eest enamikus [[Lääne-Saksamaa]]le.

===Teises maailmasõjas===
1940. ja 1941. aastal Saksamaale ümber asunud baltisakslased olid oma keeleoskuste tõttu hinnatud spetsialistid saksa Idarindel ning okupeeritud alade valitsusasutustes. 1941. aasta juulis moodustati Saksamaal Berliini lähedal Saksamaale kogunenud ümberasujatest ja järelümberasujatest [[Henn Sarmiste]] juhtimisel [[politseipataljon Ostland]]. Politseipataljoni koosseisus oli 3 kompaniid: 1. lätlastest ja [[Läti]] baltisakslastest 2. ja 3. kompanii [[Eesti]]st lahkunutest ja Eesti baltisakslastest. Ehkki üksuse moodustamisel oli eesmärk asuda võitlusse Nõukogude vägedega, kasutati [[Saksa Korrapolitsei]]le alluvat pataljoni Saksa vägede tagalajulgestuseks ning partisanidevastaseks võitluseks Ukrainas. 1941. aasta augustist oktoobrini oli pataljoni ametlik nimetus Politsei-reservpataljon “Ostland” (''Polizei-Reserve-Bataillon “Ostland”''), alates oktoobrist [[33. reservpolitseipataljon]] (''Reserve-Polizei-Bataillon 33''). Mõnikord on pataljoni asukoha järgi nimetatud ka [[Politseipataljon Kiiev|politseipataljoniks Kiiev]].

===Tänapäev ===
Tänapäeval elab enamik baltisakslaste järeltulijaid Saksamaal, kus nad on koondunud mitmesugustesse organisatsioonidesse. Nende hulgas jätkavad tegevust ka ajaloolised [[rüütelkond|rüütelkonnad]]. Nüüdseks on baltisakslased Saksamaal assimileerunud. Samas on mitmed baltisakslased asunud viimase 60 aasta jooksul elama ka muudesse riikidesse: [[USA|USA-]]sse, [[Kanada]]sse, [[Rootsi]], [[Soome]]. Mõned üksikud baltisakslased on jäänud Eestisse või Eestisse tagasi tulnud.

== Tähelepanuväärseid baltisakslasi ==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Aleksius II]] (Aleksei Ridiger), [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]], [[Vene Õigeusu Kirik]]u pea
*[[Reinhold von Anrep-Elmpt]], etnograaf ja kirjanik
*[[Leonid Arbusow vanem]], ajaloolane
*[[Leonid Arbusow noorem]], ajaloolane
*[[Karl Ernst von Baer]], bioloog
*[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], armee ülemjuhataja ja sõjaminister
*[[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]], admiral ja maadeavastaja
*[[Alexander von Benckendorff]], kindral ja riigimees
*[[Konstantin von Benckendorff]], kindral ja diplomaat 
*[[Johann Christoph Brotze]], antikvaar 
*[[August Johann Gottfried Bielenstein]], keeleteadlane, folklorist, etnograaf ja teoloog
*[[Johann Christoph Brotze]], pedagoog ja etnograaf
*[[Alexander von Bunge]], bioloog
*[[Friedrich Georg von Bunge]], ajaloolane ja õigusteadlane
*[[Gustav von Bunge]], füsioloog ja biokeemik
*[[Albert von Buxhövden]] ehk piiskop Albert, kolmas [[Liivimaa piiskop]] ja [[Riia ajalugu|Riia]] linna asutaja
*[[Georg Dehio]], kunstiajaloolane
*[[Kaspar von Dönhoff]], keiserlik riigivürst (?), Poola diplomaat ja [[Tartu vojevood]]
*[[Ernst Magnus von Dönhoff]], Poola diplomaat ja [[Pärnu vojevood]]
*[[Heinz Erhardt]], koomik, muusik, meelelahutaja ja näitleja
*[[Johann Friedrich von Eschscholtz]], botaanik ja naturalist
*[[Gregor von Helmersen]], geoloog
*[[August Wilhelm Hupel]], valgustaja, ajaloolane ja vaimulik
*[[Christian Kelch]], kroonik
*[[Gotthard Kettler]], Liivi ordu viimane maameister ja [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] rajaja, esimene hertsog
*[[Jakob Kettler]], Kuramaa hertsog, kolooniate rajaja
*[[Alexander von Keyserling]], geoloog, paleontoloog
*[[Hermann Keyserling]], filosoof
*[[Lionel Kieseritzky]], malemeister
*[[Otto von Kotzebue]], mereväeohvitser ja maadeavastaja
*[[Adam Johann von Krusenstern]], admiral ja maadeavastaja
*[[Ernst Gideon Freiherr von Laudon]], armee ülemjuhataja ja [[Habsburgide monarhia|Austria]] relvajõudude komandör
*[[Heinrich Lenz]], füüsik
*[[Godo Lieberg]], klassikaline filoloog
&lt;td&gt;

*[[Tönnes Maydell]], Eestimaa rüütelkonna esimene peamees
*[[Alexander Theodor von Middendorff]], zooloog
*[[Eugene Miller]], [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kindral ja vasturelolutsionäär
*[[Johann Karl Simon Morgenstern]], filoloog ja Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja
*[[Heinz von zur Mühlen]], ajaloolane
*[[Vladimir Dmitrievitš Nabokov]], poliitik, baltisaksa aadliku poeg
*[[Vladimir Nabokov]], kirjanik, eelmainitu poeg
*[[Karl Nesselrode]], diplomaat ja Euroopa riigimees
*[[Alexander von Oettingen]], teoloog
*[[Arthur Joachim von Oettingen]], füüsik
*[[Wilhelm Ostwald]], keemik
*[[Johann Reinhold von Patkul]], Liivimaa aadlik
*[[Alexander Pilar von Pilchau]], maalikunstnik
*[[Gert von Pistohlkors]], ajaloolane
*[[Wolter von Plettenberg]], Liivi ordu maameister
*[[Georg von Rauch]], ajaloolane
*[[Georg Wilhelm Richmann]], füüsik
*[[Alfred Rosenberg]], [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] ideoloog ja kohtualune [[Nürnbergi kohus|Nürnbergis]]
*[[Carl Schirren]], ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane
*[[Thomas Johann Seebeck]], füüsik
*[[Gustav Ernst von Stackelberg]], diplomaat
*[[Inge E. M. Thiel]], keemik
*[[Eduard von Toll]], geoloog ja maadeavastaja 
*[[Jakob von Uexküll]], bioloog, semiootik 
*[[Jürgen von Ungern-Sternberg]], ajaloolane ja õigusteadlane
*[[Roman Ungern von Sternberg]], Vene Valgete jõudude juht, sõjapealik
*[[Edgar von Wahl]], [[Interlingue]] looja
*[[Peter P. von Weymarn]], kolloidkeemik (''von Weimarni seadus'')
*[[Gero von Wilpert]], kirjanik
*[[Ferdinand von Wrangel]], admiral ja maadeavastaja 
*[[Peter von Wrangel]], kindralleitnant, üks valgete liikumise eestseisja Venemaal, tuntud ka kui Pjotr Nikolajevitš Wrangel
&lt;td&gt;

&lt;/table&gt;

== Vaata ka ==
*[[Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts]]
* [[Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis]]
* [[Baltisaksa ajakirjandus]]
* [[Baltisaksa kirjandus]]
* [[Baltisaksa kunst]]
* [[Balti Genealoogia Selts]], viimane esimees [[Georg von Krusenstern]] 
* [[Alamsaksa keel]]
* [[Balti Konstitutsioonipartei]]
* [[Balti Hertsogiriik]]
* [[Baltisaksa kultuur]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;AhZsg&quot;&gt;Paul Johansen. Kaugete aegade sära. Tartu, 2005. Lk 326–327&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;joMH2&quot;&gt;Andres Parve. Koguva maavabad Liivimaa vasalliteenistuse ja sõdade kontekstis. KVÜÕA toimetised, nr 13/2010, lk 15.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ccCnd&quot;&gt;Ea Jansen. Eestlane muutuvas ajas. Tartu 2007. Lk 172&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5uLbk&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 162–163&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3mmLp&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 164–165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DRl1i&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jansen86&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 86&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jansen73&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pGJMS&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 166&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VJwZM&quot;&gt;Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 170&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WXk9V&quot;&gt;&quot;Kadakad&quot; ja &quot;pajuvenelased&quot;. Esmaspäev, 6. veebruar 1928, nr 6, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2opdK&quot;&gt;Tallinna hariduselu 1918–2010. Tallinna Haridusamet, Tallinn 2012, lk 76&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ZoP6&quot;&gt;Sakslaste protest kadakate kaitseks. Rahvaleht, 27. aprill 1934, nr 97, lk 3.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Erich Seuberlich]]. ''Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter''  (SDBG) (1924–1938, 3 köidet), digitaliseeritud BSB: {{BSB|00001250,00001|I. Reihe}} (1924),  {{BSB|00001251,00003|II. Reihe}} (1927),  {{BSB|00001252,00001|III. Reihe}} (1931)
* Sakslaste maaomand Eestis. Lääne Elu, 18. oktoober 1939, nr 120, lk 7.
* Deutsches Geschlechterbuch. 109 Bd., [https://mbc.cyfrowemazowsze.pl/dlibra/publication/3861/edition/8260/content?format_id=2 Genealogisches Handbuch bürgerlicher Familien.] ([[Eichhorn (suguvõsa)|Eichhorn]], [[Hörschelmann]]), Görlitz 1940
* Bolshevikud varastavad surnuid venelusele. Võitleja, mai/juuni 1963, nr 5/6, lk 2.
*[[Carl Axel Mothander]] (1886–1965), [[Parunid, eestlased ja enamlased]], 1 trükk Tartu, Ilmamaa 1997, ISBN 9985-821-84-X; 2. tr. Tartu, Ilmamaa, 1998; 3. tr Tartu, [[Ilmamaa]] 2010, ISBN 9789985773611.
*Сергей Гаврилов, [http://tortuga.angarsk.su/fb2/gavrls01/Ostzeyskie_nemtsy_v_Sankt-Peterburge.fb2_0.html Остзейские немцы в Санкт-Петербурге. Российская империя между Шлезвигом и Гольштейном. 1710–1918]
* Aadu Must, &quot;Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda&quot; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016
*Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist. Koostaja:  [[Henning von Wistinghausen]]. 2022, 432 lk, ISBN 978-9949-527-88-5

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.mois.ee/ Eesti mõisad]
*[http://www.baltische-ritterschaften.de/ Balti Rüütelkondade veebileht (''peamiselt saksa keeles')]
*[http://www.deutschbalten.de/ Baltisakslaste üldine veebileht, hulk viiteid senini maailmas tegutsevatele baltisaksa organisatsioonidele jm materjalidele] (''saksa keeles'')
*[https://bbld.de Baltisches Biographisches Lexikon Digital (BBLD)] (''saksa keeles'')
*[http://www.balt-hiko.de/ Baltische Historische Kommission] (''saksa keeles'')
*[http://www.tartupostimees.ee/?id=56294 Vana-Tartumaa baltisaksa mõisnike kalmistud]
*[[Aleksander Loit]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LoitAleksander_Baltisaksa_TUNA2006_4.pdf Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918–1920], Tuna, 2006 nr 4
*[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1141 Otu Liiv: Eesti sakslaste päritolust]
*[[Olev Liivik]], [http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=73571831 Kuidas baltisakslased Eestist välja rändasid], maaleht.delfi.ee, 7. veebruar 2016
*Baltisakslastega seatud [https://bbld.de/page/Literaturverzeichnis/ kirjandusteoste loetelu] [[Baltisches biografisches Lexikon digital|BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital]]is
*[[August Buchholtz|August Wilhelm Buchholtz]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/758764.html Baltijas ģenealoģiskie materiāli], dom.lndb.lv
*{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435780/voidu-arhitekt-oli-baltisakslane-milline-oli-eesti-vereandam-sojas-napoleoni-vastu |pealkiri=„Võidu arhitekt oli baltisakslane.“ Milline oli Eesti vereandam sõjas Napoleoni vastu? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Adamson |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Baltisakslased| ]]</text>
      <sha1>mcx2clgjr7l204jpcw1woonh3jzfcwj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Testament</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32133</id>
    <revision>
      <id>7265120</id>
      <parentid>5842721</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:58:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5924" sha1="f73f0qr71vtfbuo3jjvxj48xn6zw81g" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib pärimisõiguslikust testamendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Testament (täpsustus)]].}}
'''Testament''' on üks [[viimse tahte avaldus]]e vorme. See on ühepoolne [[tehing]], millega [[testeerimisvõime]]line [[pärandaja]] ehk testaator teeb oma surma puhuks [[pärand]]i kohta korraldusi.

Kuna testamendi teeb testaator isiklikult, siis ei saa testamendi tegemiseks kedagi teist volitada.&lt;ref name=&quot;JRJ1d&quot; /&gt; Testament on kehtiv siis, kui see on tehtud testamendi tegemise ajal kehtinud seadusest tulenevate nõuetega, mis testamendi eri liikidel on erinevad.&lt;ref name=&quot;LMVYO&quot; /&gt; Testamenti kui üht pärimise alust eelistatakse [[Seadusjärgne pärimine|seadusjärgsele pärimisele]] ning pärimist [[pärimisleping]]u järgi eelistatakse testamendi järgi pärimisele.&lt;ref name=&quot;N5yXg&quot; /&gt; Ehk kui puudub pärimisleping, aga on olemas testament, siis toimub pärimine testamendi järgi. Kui puudub pärimisleping ja testament, siis toimub pärimine vastavalt seadusele. On ka võimalik, et pärida saab kõigil kolmel alusel, kui pärimisleping ja testament koos ei hõlma kogu [[Pärand|pärandvara koosseisu]].&lt;ref name=&quot;w5wmc&quot; /&gt;

== Testamendi liigid ==
Testamente võib jagada vorminõuete järgi peamiselt [[Kodune testament|koduseks]] või [[notariaalne testament|notariaalseks testamendiks]]. Kodused testamendid omakorda jagunevad [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament|tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendiks]] ja [[Omakäeliselt kirjutatud testament|omakäeliselt kirjutatud testamendiks]]. Notariaalsed testamendid jagunevad [[Notariaalselt tõestatud testament|notariaalselt tõestatud]] ja [[Notarile hoiule antud testament|notarile hoiule antud testamendiks]].&lt;ref name=&quot;vuz25&quot; /&gt; Teine liigitus on üksiktestament ja testamendi eriliik [[Abikaasade vastastikune testament|abikaasade vastastikune]] või abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks.&lt;ref name=&quot;vWpOx&quot; /&gt;

==Testamendi muutmine ja tühistamine==
Testamendi muutmine ja tühistamine on [[pärandaja]] võimalus oma eluajal vabalt oma [[pärandvara]] ülemineku üle otsustada. Testamenti on võimalik tühistada vastavalt pärimisseaduse regulatsioonile.&lt;ref name=&quot;GdnlS&quot; /&gt; [[Kodune testament|Koduse testamendi]] võib pärandaja tühistada [[Notariaalne testament|notariaalse testamendi]], koduse testamendi, testamendi hävitamise või [[pärimisleping]]uga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;PärS § 88 lg 2.&lt;/ref&gt; Notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse testamendi, koduse testamendi või pärimislepinguga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eristada tuleb testamendi kehtivust tervikuna ja selles sisalduvate [[korraldus]]te kehtivust. Kui mõni korraldus on kehtetu, kehtib testament ülejäänud osas.&lt;ref&gt;PärS § 88 lg 3.&lt;/ref&gt; Kui pärandaja ümber mõtleb või soovib oma korraldusi muuta, siis testamenti saab alati tühistada, tagasi võtta või asendada uue testamendiga.&lt;ref name=&quot;bEvwi&quot; /&gt; Tühistamine ja muutmine toimuvad tavaliselt uue [[viimse tahte avaldus]]e tegemisega. Selle saab kirja panna tühistamise korraldusena või kirja panna uued korraldused, mis kehtivad vanade asemel.&lt;ref&gt;PärS § 88 lg-d 3–5.&lt;/ref&gt; Varasema testamendi tühistamisel või uuega asendamisel ei ole vaja järgida varasema testamendi tegemisviisi.&lt;ref name=&quot;ZP86A&quot; /&gt;

Testamendi tühisuse saab tuvastada ka kohus pärast testamendi teinu surma seaduses sätestatud alustel.&lt;ref name=&quot;P8jZW&quot; /&gt; [[Isiklikkuse nõue]] on oluline ka testamendi tühistamise korral, sest testamenti võib tühistada vaid testaator ise. Lubamatu on väljastada testament [[volitatud isik]]ule või posti teel. Kui seda ühel või teisel moel siiski tehakse, ei teki testamendi tühistamise õiguslikke tagajärgi.&lt;ref name=&quot;X54Xr&quot; /&gt;

Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;PärS § 88 lg 7.&lt;/ref&gt;  Testamendi tühistamiseks tuleb esitada [[hagi]] kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel [[Pärandi avanemine|pärandi avanemisest]] arvates.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  Sättes viidatud 30 aastat on piirtähtaeg, mille jooksul on üldse võimalik hagi esitada, kuid selle piirtähtaja sees tuleb hagi ikkagi esitada hiljemalt ühe aasta jooksul alates testamendi tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.&lt;ref&gt;TlnRnKo 2-12-13824.&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Testamendi tõlgendamine]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JRJ1d&quot;&gt;Pärimisseadus RT I 2008, 7, 52 ... RT I 10.03.16, 16 – § 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LMVYO&quot;&gt;Pärimisseadus RT I 2008, 7, 52 ... RT I 10.03.16, 16 – § 181.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N5yXg&quot;&gt;Pärimisseadus RT I 2008, 7, 52 ... RT I 10.03.16, 16 – § 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w5wmc&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=T. Mikk|pealkiri=Pärimisõigus|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Sisekaitseakadeemia|lehekülg=28}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vuz25&quot;&gt;Pärimisseadus RT I 2008, 7, 52 ... RT I 10.03.16, 16 – § 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vWpOx&quot;&gt;Pärimisseadus RT I 2008, 7, 52 ... RT I 10.03.16, 16 – § 89–90.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GdnlS&quot;&gt;Pärimisseadus (PärS). – RT I, 10.03.2016, 16, § 88.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bEvwi&quot;&gt;P. Puust. Notariaalse testamendi vormistuslikud nõuded. Tartu: Tartu Ülikool 2013, lk 18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZP86A&quot;&gt;U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 99.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P8jZW&quot;&gt;https://www.eesti.ee/et/oigusabi/paerimine-ja-paerandus/testament/#testamendi-t%C3%BChistamine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X54Xr&quot;&gt;P. Puust. Notariaalse testamendi vormistuslikud nõuded. Tartu: Tartu Ülikool 2013, lk 14.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.notar.ee/529 Kuidas teha testamenti?] Notarite Koda

[[Kategooria:Pärimisõigus]]
[[Kategooria:Dokumendid]]</text>
      <sha1>f73f0qr71vtfbuo3jjvxj48xn6zw81g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirjandusteaduse mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34701</id>
    <revision>
      <id>7265014</id>
      <parentid>7198081</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:00:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7265014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4735" sha1="swcs1ggoeaybzl46rv2kirqynp9dtws" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[kirjandusteadus]]e mõisteid.

{{tähed}}

==A==
[[absurdikirjandus]] - [[aforism]] - [[ajalooline romaan]] - [[ajaluule]] - [[ajaviitekirjandus]] - [[aleksandriin]] - [[algriim]] - [[anafoor|alguskordus]] - [[allegooria]] - [[alliteratsioon]] - [[alltekst]] - [[allusioon]] - [[amfibrahh]] - [[anafoor]] - [[anapest]] - [[antitees]] - [[aoid]] - [[apofaasia]] - [[arenguromaan]] - [[armastusromaan]] - [[asfaldikirjandus]] - [[assonants]] - [[auto (žanr)|auto]] - [[autobiograafia]]

==B==
[[bestseller]] - [[bretooni lee]]

==C==
''[[cantiga de amigo]]''

==D==
[[daktül]] - [[dialoog]] - [[diegees]] - [[dokumentaalromaan]] - [[draama]] - [[dramaatika]] - [[dramatiseering]] - [[duoloog]]

==E==
[[ebausaldusväärne jutustaja]] - [[eepika]] - [[eepos]] - [[eesti haiku]] - [[ehitushümn]] - [[epifoor]] - [[epigramm]] - [[epiniikion]] - [[epiteet]] - [[epopöa]]

==F==
[[faabula]] - [[fablioo]] - [[feministlik kirjandus]] - [[fikseeritud luulevormid]] - [[fännikirjandus]] - [[följeton]]

==G==
[[gaseel]] - [[gregeriia]] - [[grotesk (kirjandus)|grotesk]] - [[günokriitika]]

==H==
[[haiku]] - [[heksameeter]] - [[hermetism (kirjandus)|hermetism]] - [[humoresk]] - [[hälbekirjandus]] - [[hümn]] - [[hüperbool (kirjandusteadus)|hüperbool]]

==I==
[[ilmerii]] - [[ilukirjandus]] - [[intertekstuaalsus]] - [[intriigikomöödia]] - [[inversioon (kirjandusteadus)|inversioon]] - [[irdriim]]

==J==
[[jalgpalliklišee]] - [[jamb]] - [[jambograafia]] - [[jutustus]] - [[jõgiromaan]]

==K==
[[kaanon (kirjandus)|kaanon]] - [[kakofoonia]] - [[kalevalamõõduline luule]] - [[kangelaslaul]] - [[kassetipõlvkond]] - [[katrään]] - [[keerukas narratiiv]] - [[kellerii]] - [[kiriromaan]] - [[kirjandusajalugu]] - [[kirjanduslugu]] - [[kirjandusteooria]] - [[kirjanik]] - [[kommentaar (kirjandusteadus)|kommentaar]] - [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] - [[komöödia]] - [[konkreetne luule]] - [[kriminaalromaan]] - [[kulminatsioon]] - [[kõlakujund]] - [[kõnekujund]]

==L==
''[[lai (luulevorm)|lai]]'' - [[lastekirjandus]] - [[lausekujund]] - [[liivik (luulevorm)|liivik]] - [[limerik]] - [[linnakirjandus]] - [[lugemisdraama]] - [[luule]] - [[luulekassett]] - [[luuletaja]] - [[luuletus]] - [[lõpplahendus]] - [[lõppriim]] - [[lühijutt]] - [[lühiromaan]] - [[lüürika]]

==M==
[[maagiline realism]] - [[maailmaloome]] - [[meelika]] - [[meesriim]] - [[memuaarid]] - [[metafoor]] - [[metonüümia]] - [[miljöö]] - [[monoodiline meelika]] - [[monoloog]] - [[motiiv]] - [[mudelsituatsioon]] - [[must komöödia]] - [[parallelism|mõttekordus]] - [[mõttetera]]

==N==
[[naiskirjandus]] - [[naisriim]] - [[naistekas]] -  [[narratiiv]] - [[narratoloogia]] - [[neljajalgne trohheus]] - [[noorsookirjandus]] - [[noovum]] - [[novell]] - [[näidend]] - [[näitekirjanik]]

==O==
[[oksüümoron]] - [[oktett (värsivorm)|oktett]] - [[omaelulookirjutus]] - [[Onegini stroof]] - [[onomatopöa]] - [[ood]]

==P==
[[paarisriim]] - [[parallelism]] - [[paroodia]] - [[paskvill]] - [[pastišš]] - [[pendlitakt]] - [[peripeetia]] - [[personifikatsioon]] - [[pleonasm]] - [[poeem]] - [[poeetika]] - [[polüloog]] - [[proletaarne kirjandus]] - [[proloog]] - [[proosa]] - [[proosakirjanik]] - [[proosaluuletus]] - [[protagonist]] - [[psühholoogiline romaan]] - [[publitsist]] - [[publitsistika]] - [[publitsistlik romaan]] - [[puänt]]

==R==
[[rahvuskirjandus]] - [[retoorika]] - [[riim]] - [[riimiline luule]] - [[ristriim]] - [[robinsonaad]] - [[romaan]] - [[rubaii]] - [[rüütlikirjandus]] - [[rüütliromaan]]

==S==
[[saaga]] - [[saatüridraama]] - [[seiklusromaan]] - [[sekvents (luule)|sekvents]] - [[stroof|salm]] - [[satiir]] - [[segariimilisus]] - [[sentents]] - [[siire (lausekujund)|siire]] - [[sketš]] - [[sonetipärg]] - [[sonett]] - [[spiooniromaan]] - [[spondeus]] - [[stiil]] - [[stiilimeetria]] - [[stroof]] - [[sõjaromaan]] - [[sõlmitus]] - [[sõnakõlks]] - [[süliriim]] - [[süžee]]

==Z==
[[zadžaal]] - ''[[zuihitsu]]''

==T==
[[tanka]] - [[tekst]] - [[tekstikriitika]] - [[tertsett (värsivorm)|tertsett]] - [[tetraloogia]] - [[torm ja tung]] - [[tragikomöödia]] - [[tragöödia]] - [[travestia]] - [[triloogia]] -  [[trohheus]] - [[troop]] - [[truväär]]

==U==
[[ulmekirjandus]] - [[uuskriitika]]

==V==
[[vabavärss]] - [[vaimulik kirjandus]] - [[valgustuskirjandus]] - [[vene formalism]] - [[veste]] - [[voolulooline meetod]] - [[võrdlev kirjandusteadus]] - [[võrdmõõdulisus]] - [[värsijalg]] - [[värsimõõt]] - [[värsiõpetus]] - [[värsisüsteem]] - [[värss]] - [[värssromaan]] - [[väärtkirjandus]]

==Õ==
[[õuduskirjandus]]

==Ö==
[[ökokriitika]] - [[ökopoeetika]]

==Ü==
[[üldkoht]]


[[Kategooria:Kirjandusteadus| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>swcs1ggoeaybzl46rv2kirqynp9dtws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sotsioloogia mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35041</id>
    <revision>
      <id>7265013</id>
      <parentid>7164994</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:57:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7265013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3227" sha1="3b95wrrvofecu4bv773gfk1x8u2emhl" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sotsioloogia]] mõisteid.

{{tähed}}

==A==
*[[Aasialik tootmisviis]]
*[[Agraarühiskond]]
*[[Akulturatsioon]]
*[[Anoomia]]
*[[Antagonism]]
*[[Avalik arvamus]]
*[[Avatud maailmaühiskond]]

==D==
*[[Demograafia]]
*[[Digilõhe]]
*[[Digitaalne kihistumine]]
*[[Dramaturgia (sotsioloogia)|Dramaturgia]]

==E==
*[[Ekspluateerimine]]
*[[Eliit]]
*[[Elukvaliteet]]
*[[Emantsipatsioon]]
*[[Emiline ja etiline]]
*[[Endogaamia]]
*[[Etnoreligioosne rühm]]
*[[Etnotsentrism]]
*[[Euroopastumine]]

==F==
*[[Feministlik sotsioloogia]]
*[[Frankfurdi koolkond]]

==G==
*[[Globaalne küla]]
*[[Grupp (sotsioloogia)|Grupp]]

==H==
*[[habitus]]
*[[hargmaisus]]
*[[Hawthorne'i efekt]]
*[[Heaoluühiskond]] 
*[[Heaoluriik]]
*''[[Homo sovieticus]]''
*[[Homofoobia]]
*[[Hõim]]

==I==
*[[Identiteet]]
*[[Ideoloogia]] 
*[[Imago]]
*[[Indiviid]]
*[[Infokihistumine]]
*[[Institutsionaliseerumine]]
*[[Institutsioon]]
*[[Internetisotsioloogia]]
*[[Isikukultus]]

==J==
*[[Jälgimisühiskond]]

==K==
*[[Karismaatiline võim]]
*[[Kodanlus]]
*[[Kommunikatsioon]]
*[[Konfessionaliseerumine]]
*[[Konfliktiteooria]]
*[[Kriitiline teooria]]
*[[Kriminoloogia]]
*[[Ksenofoobia]] 
*[[Kultuuriantropoloogia]]
*[[Kultuuriimperialism]] 
*[[Kuritegevus]]
*[[Kõrgkultuur (ühiskond)|Kõrgkultuur]]
*[[Käitumiskultuur]]
*[[Külakogukond]]

==L==
*[[Loov klass]]

==M==
*[[Massikommunikatsioon]]
*[[Massiühiskond]]
*[[Moderniseerimine]]
*[[Muusikasotsioloogia]]
*[[Märgistamisteooria]]

==N==
*[[Normaalsus]]
*[[Nüüdisühiskond]]

==O==
*[[Orjanduslik kord]]

==P==
*[[Passionaarne tõuge]]
*[[Perekond]]
*[[Perekonnasotsioloogia]]
*[[Personaalprintsiip]]
*[[Pidu]]
*[[Poliitika]]
*[[Poliitiline religioon]]
*[[Postindustriaalne ühiskond]]
*[[Prekariaat]]
*[[Prestiiž]]
*[[Primordialism]]

==R==
*[[Rahvas]]
*[[Rahvus]]
*[[Rahvusvaheline poliitiline sotsioloogia]]
*[[Ratsionaalse valiku teooria]]
*[[Regionaalne identiteet]]
*[[Russofoobia]]

==S==
*[[Sallivus]]
*[[Seisus]]
*[[Siirdeühiskond]]
*[[Solidaarsus]]
*[[Sooideoloogia]]
*[[Sooline võrdõiguslikkus]]
*[[Sooroll]]
*[[Sotsiaaldarvinism]]
*[[Sotsiaalkapital]]
*[[Sotsiaalne fakt]]
*[[Sotsiaalne diferentseerumine]]
*[[Sotsiaalne innovatsioon]]
*[[Sotsiaalne kollaps]] 
*[[Sotsiaalne kontroll]]
*[[Sotsiaalne kord]]
*[[Sotsiaalne mobiilsus]]
*[[Sotsiaalne norm]]
*[[Sotsiaalne roll]]
*[[Sotsiaalne sidusus]]
*[[Sotsiaalne staatus]]
*[[Sotsiaalne võrgustik]]
*[[Sotsiaalpsühholoogia]]
*[[Sotsiaalsus]]
*[[Sotsiaalökoloogia]]
*[[Sotsialiseerumine]]
*[[Sotsioloogiline teadmusteooria]]
*[[Sotsiomeetria]]
*[[Sotsiosemiootika]]
*[[Sotsiotehniline süsteem]]
*[[Stereotüüp]]
*[[Stigmatiseerimine]]
*[[Subkultuur]]
*[[Sugupool]]
*[[Suhtekorraldus]]
*[[Sundus]]
*[[Suurpere]]

==T==
*''[[Tertius gaudens]]''
*[[Toffleri ühiskonnaarengu lained]]
*[[Toksiline maskuliinsus]]
*[[Traditsioon]]
*[[Tööandja]]
*[[Tööpuudus]] ehk töötus

==U==
*[[Unelmate ühiskond]]
*[[Uusinstitutsionalism]]

==V==
*[[Vabatahtlikkus]]
*[[Vaesus]]
*[[Vaesuse tsükkel]]
*[[Vaesusindeks]]
*[[Võim]]
* [[Vähemusgrupp]]
*[[Väikekodanlus]]
*[[Väärtused]]

==W==
*[[Wertheri efekt]]

==Ü==
*[[Ühiskond]]
*[[Ürgkogukondlik kord]] 

[[Kategooria:Sotsioloogia| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>3b95wrrvofecu4bv773gfk1x8u2emhl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loovus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35597</id>
    <revision>
      <id>7265229</id>
      <parentid>7169964</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:14:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265229</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14670" sha1="9j9hj0bsvxdft0utrzqh4nc9aw0c9zx" xml:space="preserve">{{liita|Loovus ja vaimne tervis}}
{{toimeta}}
'''Loovus''' ehk '''kreatiivsus''' (inglise keeles ''creativity'', saksa keeles ''Kreativität'') on [[võime]] luua [[originaal]]i. Loovus teostub [[loomeprotsess]]i kaudu [[looming]]us. Loovus eeldab [[mõtlemine|mõtlemist]].

Muid definitsioone:
* Loovus on [[isiksus]]e omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas [[probleem]]e uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada.&lt;ref&gt;McLeod &amp; Cropley, 1989&lt;/ref&gt;
* Loovus on selliste uudsete [[idee]]de tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad&lt;ref&gt;Cropley &amp; Urban, 2000&lt;/ref&gt;; selliste uudsete ideede, [[toode]]te, [[seade|seadmete]] või [[kunstiteos]]te loomine, mis meie elu edendavad.&lt;ref&gt;Feldhusen, 1999&lt;/ref&gt;

Loovus avaldub võimes lahendada probleeme nii uute ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid nähtuste (asjade) vahel ning märgata neid seal, kus teised neid ei näe.

Nüüdisajal on välja töötatud mitmeid loovuskäsitlusi, mis ühendavad isiksuslikud ja sotsiaalsed aspektid. Siia kuuluvad inimese [[pärilikkus|pärilikud]] tegurid, kognitiivsed protsessid, isiksuse omadused; [[perekond]]likud ja [[haridus]]likud tegurid, tegevusala karakteristikud, keskkonna sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid, kultuuritegurid, ajaloolised ja poliitilised sündmused. Kõigis neis mitmemõõtmelistes loovuskäsitlustes moodustavad hariduslikud tegurid ühe olulise osa ning on vastastikuses koostoimes isiku kognitiivsete, isiksuslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega.

Loovuse käivitamine on psühholoogiline protsess, mis põhineb aju [[Talitlus|talitluse]] eri tasanditel. Neid tasandeid on neli: info kogumine viie meele kaudu; informatsiooni salvestamine, hoidmine ja meeldetuletamine; divergentne ehk hargnev mõtlemine, mille käigus kasutatakse teadmisi ja fantaasiaid selleks, et luua fakte, ideid ja tegevusplaane; konvergentne ehk koonduv mõtlemine, mille käigus kasutatakse loogikat, selleks et hinnata loodud alternatiive.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kallas, E.|pealkiri=Loovustehnikad. 99 viisi ideede leidmiseks|aasta=2015|koht=Tartu|kirjastus=Ecoprint AS|lehekülg=8}}&lt;/ref&gt;

[[Hans J. Eysenck]] eristab oma teoorias kaht loovuse mõistet: loovus kui iseloomujoon (nimetades seda iseloomujoont originaalsuseks), mis on mingil määral olemas kõigil inimestel, ja loovus kui saavutus. Ta esitab küsimuse: &quot;Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?&quot; Eysenck teeb järelduse, et loovus kui saavutus on paljude tegurite korrutis. Ta jagab loovust kui saavutust mõjutavad tegurid kolme rühma: kognitiivsed tegurid ([[intelligentsus]], teadmised, oskused), keskkonnategurid (kultuurilised, poliitilised ja religioossed mõjud, haridus) ja isiksuseomadused (sisemine motivatsioon, enesekindlus, loovus).

[[Mihaly Csikszentmihalyi]] lähtub oma loovuskäsitluses sellest, et loovus ei ole üksnes ühe eraldiseisva indiviidi tegevuse tulemus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus üksikindiviidi tegevuse tulemuse kohta. Loovus paikneb süsteemses protsessis, mis toimib kolme mõjuteguri – üksikisiku, välja ja valdkonna kaudu. Loovas tegevuses kasutab üksikisik informatsiooni, mis võib kultuurisümbolite süsteemis ja vastava valdkonna märgisüsteemis salvestatuna olla eksisteerinud juba ammu enne tema sündi.

Kognitiivsuse uurija Gilles Fauconnier töötas 2002. aastal koos oma kolleegi Mark Turneriga välja nn sulanditeooria (inglise keeles ''conceptual blending).'' See püüab seletada, kuidas inimestel õnnestub jõuda uute lahendusteni, kombinee­rides üksteisesse mittepuutuvaid praktikaid või mõistestruktuure. Näitena võiks kasutada [[Golf|golfi]] ja [[Jääkeegel|jääkeegli]] ühendamist, nii et golfist võetakse kasutusele pallilöögid mööda maapinda ja jääkeeglist see, et oma kuul on vaja toimetada mingile punktile kõige lähemale. Sünnib uus mäng, milles mängijad löövad üksteise järel golfipalle mööda maad nii, et eesmärk on need jääkeegli kombel keskpunktile kõi­ge lähemale saada. Seesugust valmis ainese loovat kombineerimist rakendatakse geneetilistes algoritmides juba praegu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Loovuse tasandid==
Loovust võib vaadelda erinevatel tasanditel. [[James C. Kaufman]]i ja Beghetto „Nelja loovuse mudel“&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kaufman, J. C., &amp; Beghetto, R. A.|pealkiri=The Four C Model of Creativity|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; kirjeldab neid tasandeid järgmiselt:
* '''Õpiloovus''' (''mini-c Creativity'') – „loomingulised sähvatused“, mida inimesed kogevad õppimise protsessis. Õpiloovus hõlmab isiksusele endale uudsete ja tähenduslike kogemuste, tegevuste ja sündmuste tõlgendamist.
* '''Igapäevane loovus''' (''little-c Creativity'') – endale uudne käitumisviis, tegevus ja selle tulemus igapäevases elus, ka puhas fantaasia, iseendale uudne arusaamine maailmast ja inimestest.
* '''Erialaloovus''' (''Pro-c'' ehk ''Professional Creativity'') – professionaalsel tasemel meisterlikkus ükskõik millises valdkonnas, mille kaudu tunnustatakse seal tehtud suurt loovat panust. Erialaloovus on arenenud argiloovusest, kuid ei ole veel saavutanud väljapaistva loovuse taset.
* '''Väljapaistev loovus''' (''Big-C Creativity'') – selgelt väljapaistev loometulemus kogu inimkonna tasandil. 

Lisaks võib välja tuua veel:
* '''Sotsiaalne loovus''' – üksikisiku või grupi toimetulek sotsiaalsetes suhetes endale uudsel viisil. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mouchiroud, C., Bernoussi, A.|pealkiri=An empirical study of the construct validity of social creativity|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
* '''Emotsionaalne loovus''' – oskus tunda ja väljendada suhtlemises oma emotsioone ausalt ja ebatavalisel viisil. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Averill, J. R.|pealkiri=Individual Differences in Emotional Creativity: Structure and Correlates|aasta=1999|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Loovat mõtlemist toetavad oskused on [[fantaasia]], [[kujutlusvõime]] ja [[assotsiatsioon]]ide loomine.

Loovuse ergutamiseks saab kasutada mitmesuguseid [[loovustehnikad|loovustehnikaid]].
== Loovus ja inseneeria ==

Võime luua midagi uut ja väärtuslikku nimetatakse loovuseks. Insenerid ja konstruktorid, kelle mõtte- ja kätetööst sünnivad uued masinad, tehnoloogilised protsessid ja tarbeesemed, on osalised tehnoloogia loomingus. Tehnoloogialoominguga tegelemiseks on eriline mõtlemistüüp, mida tavakeeles nimetatakse tehniliseks taibuks. Ja vahel ka lihtsalt nutikuseks. Loovuse probleeme uurinud psühholoogid väidavad, et selle mõtlemise eripäraks on mõtete lahknevus ehk divergentsus. Tavaliselt koondub mõtlemine mingit ülesannet (näiteks matemaatikas) lahendades sellele, kuidas sobitada olemasolevad andmed ühte kindlasse valemisse. Tehnikaloomingus on aga kasulik see, kui mõte liigub mitmes suunas. Peale mõtlemise lahknevuse on tehnilise taibu jaoks oluline ka analüütilisus, s.t probleemi lahutamist üksikosadeks, nende osade tähtsuse hindamist ja lahenduse otsimisel kõige olulisemale keskendumise oskust (Tehnoloogia ja loovus 2011)

Corpley ütleb, et tehnoloogilise probleemi lahendamisel peab insener fokuseerima kahele mõtlemisviisile: analüüsile (koonduvale mõtlemisele) ja sünteesile (hajuvale mõtlemisele). Inseneeria on fundamentaalne protsess loominguliselt probleemi lahendamisel (Corpley, D.H. 2015).

Zhiqiang ja Schönwetter toovad välja Taylori loovuse püramiidi inseneeria kontekstis, millest lähtudes võib eristada loovuse viit tasandit: 
* ekspressiivne loovus;
* tehniline loovus;
* leiutajalik loovus;
* innovaatiline loovus;
* edasiviiv loovus.

Ekspressiivne loovus on võime kirjeldada unikaalset ideed toote kujundusest. Tehniline loovus on tase edasi ja kasutades ekspressiivset loovust luuakse olemasolevatest materjalidest töötav toode. Leiutajalik loovus on võime vanadest asjadest luua midagi uut, mis põhineb vanemate ideede ühendamisel ja nende sünteesimisel uueks tooteks. Innovaatiline loovus on võime „mõelda väljaspool kasti“, võime luua uusi tooteid, teadmisi ja arusaamu. Edasiviiv loovus on võime luua märkimisväärseid uusi teadmisi ja avastusi, viies läbi suuremaid suunamuutuseid. Insenerliku loovuses enamasti saavutatav tasand on innovatiivse ja edasiviiva loovuse tasand, kuna inseneriteadus on elukutse, kus kasutatakse toodete tootmiseks teaduslikke põhimõtteid või järeldusi. (Zhiqiang, Schönwetter, 2004).

Corplay iseloomustab inseneri loovust viie P (''phase, person, product, process, press'') kaudu:
* ''Phase'' (faas) – loovuse etapid. Guilford (1959) kirjeldab loovust kui probleemi lahendamist läbi nelja etapi: 1) probleemi mõistmine 2) ideede väljatöötamine 3) võimaluste hindamine 4) lahenduse joonise koostamine, mis lahendab probleemi. Horenstein (2002) ütleb, et insenerlik probleemi lahendamine koosneb kahest etapist: 1) loovuslik sünteesi etapp, 2) loogilise analüüsi etapp.
* ''Person'' (persoon) – kes on loojad? Persoonile omistatakse indiviidi psühholoogilised tegurid, mis mõjutavad tulemuseprodukti loomist. Uuringud on näidanud, et personaalsed omadused, motivatsioon ja tunded on oluline dimensioon loovuslikus probleemi lahendamises (Corpley 2013)
* ''Product'' (produkt) – mida luuakse? Corpleyh ütleb, et tuleb määratleda produkt, mida luuakse ja ta iseloomustab nelja tüüpi loovprodukti: 1) asi, ehk toodetud objekt, 2) protsess, ehk meetod millegi tegemiseks, 3) süsteem, ehk tegevuses olevate elementide kombinatsioon, 4) teenus, ehk organiseeritud süsteem tööjõu ja materjalide kasutamisest nõudmiste rahuldamiseks.
* ''Process'' (protsess) – kuidas me loome? Protsessi iseloomustatakse kui mõtlemise stiili produkti loomisel. Guilford (1950) ütleb, et produkti loomise juures määravad olulist rolli mõtlemise stiil, milleks on konvergentne ehk lähenev mõtlemine ja divergentne ehk hajuv mõtlemine.
* ''Press'' (press) – kus loovus toimub? Press uurib organisatoorseid ja sotsiaalseid rolle loovuses. Corpley nimetab organisatsioonilised aspektid, mis inseneri firmadel mõjutavad loovust:
**Vahendid institutsiooni struktuurides, nagu laboratooriumid, informatsiooni leidmise vahendid, raamatukogud, klassiruumid, töötoad, jne.
**Inimesed, mitte ainult juhid või instruktorid vaid kõik töötajad ja õpilased.
**Immateriaalsed institutsioonilised tegurid, nagu traditsioonid, standardid, normid, reeglid.
**Psühholoogilised institutsioonilised tegurid, nagu rollid, suhted, sotsiaalsed hierarhiad, käitumisreeglid, kommunikatsiooni teed ja meeldimised.

== Loovus ja tehisintellekt ==
[[Tehisintellekt]] on olemuslikult arvutiprogramm, mis täidab selle koostaja poolt etteantud ülesannet. Kui algselt pidi [[programmeerija]] ette nägema ja üles kirjutama iga sammu, mida arvuti pidi tegema, siis masinõppe [[tehnoloogia]] leiutamise järel on võimalik anda arvutile ette kogu virtuaalruumis paiknev informatsioon ning lasta tal seda analüüsida, otsida seoseid sõnade vahel ning tuua välja nende ilmnemise sagedus. Nii tekkis uut tüüpi loovus, milleks inimene pole kunagi võimeline.  

Tehisintellektil põhinev [[loovus]] toimib kahes faasis: 

* esmalt leiab programm kõik võimalikud seosed ning nendest tulenevad võimalused, kuidas lahendada etteantud probleemi. 
* seejärel peab programm või inimene välja viskama need lahendid, mis on juba realiseeritud või mida olemasoleval tehnoloogilisel tasandil või inimeste tahtmatuse tõttu muuta oma käitumist või suhtumist pole võimalik realiseerida. 

Timo Honkela esitab oma raamatus järgmise näite sellisest protsessist: 

Kujutagem ette; et me tahame komponeerida loo Eurovisioonile. Järelikult peame leidma kaasahaarava meloodia. Valitud taktidele paigutatakse määratu hulk juhuslikke noodijadasid; kus nootide kõrgused ja pikkused varieeruvad mõistlikes piirides; näiteks inimkõrva kuulmisulatuse raames.

Teises faasis hakatakse seda tohutu suurt meloodiavariantide hulka harvendama. Kui küsimus on muusikas, siis tuleb masinale luua hindamisvõime, mis arvestab vähemalt kahe teguriga - teose uudsuse ja meloodia huvitavusega. Mõlemaid on masinõppe abil võimalik saavutada: masinat võib õpetada ära tundma plagiaate, söötes sellesse võimalikult suure hulga juba olemasolevaid muusikapalasid. Nende huvitavust võib hinnata sama ainese põhjal, ainult et kriteerium oleks sel juhul mitte sarnasus, vaid erinevus juba eksisteerivast materjalist. Lugu ei tohiks liigselt sarnaneda mõne olemasoleva palaga, aga samas võib liiga suur erinevus samuti võõristust tekitada. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Timo Honkela|pealkiri=Rahumasin, tehisintellekti uurija testament|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=146}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Loovust soodustav töökeskkond]]
* [[Loomemajandus]]
* [[Looming]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Corpley, D. H. (2015) Creativity in engineering. In G. E. Corazza and S. Agnoli (Eds), Multidisciplinary Contributions to the Science of Creative Thinking, Chapter 10 (pp. 155.173), London, UK: Springer.
* [[Eda Heinla|Heinla, Eda]] (2004). Unustatud loovus. [[Haridus (ajakiri)|Haridus]], 9, 8−12.
* Heinla, Eda (2010). Õpilaste loovuse arendamise võimalused üldhariduskoolis – magistriõppe üliõpilaste nägemus. [[Haridus (ajakiri)|Haridus]], 4, 18−24.
* Heinla, Eda (2001). Loova mõtlemise harjutused. Tallinn: Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituut.
* Heinla, Eda (2013). Loovus. Mikser, Rain (Toim.). Haridusleksikon (182−186). [[Eesti Keele Sihtasutus]].
* [[Anti Kidron|Kidron, Anti]] 2000. ''Leidlik meel''. Tallinn: Mondo.
* [[Valdur Mikita|Mikita, Valdur]] 2000. ''A Comparison of Creativity Treatments in Semiotics and Psychology''. (Dissertationes Semioticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu University Press.
* Tehnoloogia ja loovus / [toimetaja [[Mart Soobik]], sisutoimetaja Endel Rihvk &lt;nowiki&gt;; kujundaja Ande Kaalep, kaanekujundus: Marit Soobik]. Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, 2011. Tartu}}&lt;/nowiki&gt;
* Zhiqiang, (E.) L. Schönwetter, D. J. (2004). Teaching Creativity in Engineering. Int.J.Engng Ed. Vol.20, No.5, pp. 801-808 Külastatud https://www.ijee.ie/articles/Vol20-5/IJEE1511.pdf

== Välislingid ==
* [https://novaator.err.ee/1609114814/suurte-keelemudelite-voidukaik-sunnib-otsima-inimesi-uusi-loovusteste &quot;Suurte keelemudelite võidukäik sunnib otsima inimesi uusi loovusteste&quot;] ERR Novaator, 28. september 2022

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Loovus| ]]</text>
      <sha1>9j9hj0bsvxdft0utrzqh4nc9aw0c9zx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõjaväelaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35660</id>
    <revision>
      <id>7265155</id>
      <parentid>7259721</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:59:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7265155</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45158" sha1="51rvwvosbtgc06cv7yev1d6dqpbzh57" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. 

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[Ferdinand Aab]]
*[[Ola Aabakken]], Norra kindralleitnant
*[[Ilmar Aakre]]
*[[Urmas Aal]], Eesti kapten
*[[Oskar Aalde]], Eesti leitnant
*[[Valdeko Aalperk]], Eesti leitnant
*[[Manivald Aaman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kindralmajor 
*[[Herbert Aamisepp]], Eesti leitnant
*[[Ruut Aarelo]], Eesti leitnant
*[[Aleksander Aaremäe]], Eesti kapten
*[[Eduard Aartee]]
*[[‎Voldemar Aasoja]]
*[[Ago Aava]]
*[[Richard Aavik]]
*[[Voldemar Aaviste]]
*[[Henn Aavola]]
*[[Sani Abacha]]
*[[Robert Abadžjan]]
*[[Athar Abbas]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Ali Abdollahi]]
*[[Karl Abel]]
*[[Bernhard Abrams]]
*[[Salomon Adam]]
*[[Dmitri Adams]]
*[[Miervaldis Ādamsons]]
*[[Jaan Adel]]
*[[Fabian von Aderkas]]
*[[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]]
*[[Aleksander Adojaan]]
*[[Henn Agur]]
*[[Georg Ahlemann]]
*[[Eduard Ahman]]
*[[Izmail Ahmetov]]
*[[Sergei Ahromejev]]
*[[Johannes Aia]]
*[[Eduard Aindt]]
*[[Hans Ainson]]
*[[Hans Karl Ainson]]
*[[August Aints]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Richard Aks]]
*[[Jaan Aksel]]
*[[Georgij Alafuzoff]]
*[[Olavi Alakulppi]]
*[[Vello Alas]]
*[[Apti Alaudinov]]
*[[Henrik Otto von Albedyl]] 
*[[Afonso de Albuquerque]]
*[[Herman Aleksandrov]]
*[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]]
*[[Vladimir Aleksejev]]
*[[Rutter Alev]]
*[[Edwyn Alexander-Sinclair]]
*[[Maksud Alihhanov-Avarski]]
*[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]]
*[[Ludwig Nicolaus von Allart]]
*[[August Allik]] 
*[[Jaan Allik]]  
*[[Johannes Allikas]]
*[[Karl Allikas]]
*[[Oleksi Almaziv]]
*[[Robert Altpere]]
*[[Aleksandr Altunin]]
*[[Andres Ambros]]
*[[Mihhail Ananitsch]]
*[[Eduard Anari]]
*[[Roberts Ancāns]]
*[[Władysław Anders]]
*[[Avdy Andresson]]
*[[Peeter Animägi]]
*[[Reinhold von Anrep-Elmpt]]
*[[Ansomardi]]
*[[Žanis Ansons]]
*[[Karl-Richard Ant]]
*[[Tarmo Anton]]
*[[Pavel Antsiborenko]]
*[[Johan Anvelt]] 
*[[Kārlis Aperāts]]
*[[Fjodor Apraksin]]
*[[Sadao Araki]]
*[[Aleksei Araktšejev]]
*[[Karl Arengu]]
*[[Gheorghe Argeșanu]]
*[[Johannes Aro]]
*[[Aleksander Arol]]
*[[August Aron]]
*[[Andrei von Arpshofen]]
*[[Karl Woldemar von Arpshofen]]
*[[Aleksander Arro]]
*[[Johannes Arro]]
*[[Eduard Artna]]
*[[Karl Aru]]
*[[Arvi Asi]]
*[[Peeter Asmus]]
*[[Albert Assor]]
*[[Leonhard Augjärv]]
*[[Franz Augsberger]]
*[[Hans Aumeier]]
*[[Jevgeni Aunapu]]
*[[Eduard Ausmees]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Aleksei Avdejev]]
*[[Andrei Averjanov]]
*[[Tõnis Avingo]]

==B==
*[[Hamazasp Babadžanjan]]
*[[Erich von dem Bach]]
*[[Pietro Badoglio]]
*[[Théoneste Bagosora]]
*[[Hovhannes Bagramjan]]
*[[Bai Chongxi]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Aleksandr Balašov]]
*[[August Balder]]
*[[Theodor von Balk]]
*[[Juri Balujevski]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Volodõmõr Baranjuk]]
*[[Eduard von Baranoff]]
*[[Konstantin von Baranoff]]
*[[Serhi Baranov]]
*[[Michael Andreas Barclay de Tolly]]
*[[Maciej Bardel]]
*[[Julius Bartels]]
*[[Paul Bassen-Spiller]]
*[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]]
*[[Ivan Bašmanov]]
*[[Vladimir Bezobrazov]] 
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Rudolph Felix Bauer]]
*[[Peter-Eduard Bauman]]
*[[Joachim Baumgarten]] 
*[[Ernst Bauming]]
*[[Francis Beaufort]]
*[[Bernhard Beek]]
*[[Peeter Beljakov]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[João Belo]]
*[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Agur Benno]]
*[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]]
*[[Gregor von Berg]]
*[[Gottlob Berger]]
*[[Martin-Friedrich Bergmann]]
*[[Krišjānis Berķis]] 
*[[Pavel Bermondt-Avalov]]
*[[Jan Berzin]]
*[[Sergei Besseda]]
*[[Joseph Beyrle]]
*[[Hans Bigler]]
*[[Adam Otto Wilhelm von Bistram]]
*[[Karl Heinrich Georg von Bistram]]
*[[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]]
*[[Bruno Bloom]]
*[[Vassili Blücher]]
*[[Aleksei Bobrinski]]
*[[Aleksei Bobrinski (1826)]]
*[[Vladimir Bobrinski]]
*[[Timotheus Eberhard von Bock]]
*[[Alexander von Bodisco]]
*[[Herman Jensen Bohn]]
*[[Petro Bolbotšan]]
*[[Tadeusz Bór-Komorowski]]
*[[Richard Gustav Borgelin]]
*[[Paul Borkmann]]
*[[Mehis Born]]
*[[Kuno-Hans von Both]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Georg von Bradke]]
*[[Omar Bradley]]
*[[Walther von Brauchitsch]]
*[[Aleksander Braun]]
*[[John C. Breckinridge]]
*[[Peter Bredal]]
*[[Herbert Brede]]
*[[Feliks Breede]]
*[[Philip Breedlove]]
*[[Johannes Brenner]]
*[[Carsten Breuer]]
*[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]]
*[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]]
*[[Brita Olofsdotter]]
*[[Ivar Brok]]
*[[Eivin Bruun]]
*[[Rudolf Bruus]]
*[[Juri Budanov]]
*[[Semjon Budjonnõi]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Wilhelm Burgdorf]]
*[[Aleksander Burk]]
*[[Ernst Busch]]
*[[Germán Busch]]
*[[Harald Busch]] 
*[[Gerhard Buschmann]]
*[[Žanis Butkus]]
*[[Arthur Buxhoevden]]
*[[Friedrich von Buxhoeveden]]
*[[Franz Böhme]]
*[[Karl von Bülow]]
*[[Rudolf von Bünau]]
*[[John By]]
*[[Conrad Peter von Bylow]]

==C==
*[[Karl Gustav von Cahdeus]] 
*[[Dan Caine]]
*[[Moussa Dadis Camara]]
*[[Julius Čaplikas]]
*[[Otto Carius]]
*[[Carl Eduard]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Alexander Cellarius]]
*[[Albinas Čepas]]
*[[Alexej Čepička]]
*[[Jonas Černius]]
*[[William Charles Chamberlain]]
*[[Isamu Chō]]
*[[Marian Chodacki]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Michael Claesson]]
*[[Carl von Clausewitz]]
*[[Patrick Cleburne]]
*[[Michael Clemmesen]]
*[[Robert Clive]]
*[[Leonardo Conti]]
*[[Manuel Contreras]]
*[[Peter Cosgrove]]
*[[Gago Coutinho]]
*[[Walter Cowan]]
*[[Christopher Cradock]]
*[[Xawery Czernicki]]
*[[Herberts Cukurs]]

==D==
*[[Jan Henryk Dąbrowski]]
*[[Erik Dahlberg]]
*[[Artūrs Dālbergs]]
*[[Miguel Dalmao]]
*[[Artūrs Dannebergs]]
*[[Ants Dauman]]
*[[Don S. Davis]]
*[[Ernest J. Dawley]]
*[[Jacob Casimir De la Gardie]]
*[[Pontus Fredrik De la Gardie]]
*[[Léon Degrelle]]
*[[Vladimir Dejev]]
*[[Wilhelm van Delden]]
*[[Dmõtro Deljatõtskõi]]
*[[Nikolai Demidov]]
*[[Anton Denikin]]
*[[Johann von Derfelden (1849–1913)]]
*[[Johann von Derfelden vanem]]
*[[Aleksander Derrik]]
*[[José Eduvigis Díaz]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Eduard Dietl]]
*[[Sepp Dietrich]]
*[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]]
*[[Woldemar Adolph von Ditmar]]
*[[Aleksei Djumin]]
*[[Alfred Amédée Dodds]]
*[[Jakov Dolgorukov]]
*[[Vladimir Dolgorukov (1708−1761)|Vladimir Petrovitš Dolgorukov]]
*[[Otto Gustav Douglas]]
*[[Ottomar Douglas]]
*[[Robert Douglas]]
*[[Konstantínos Dóvas]]
*[[Abram Dragomirov]]
*[[Vladimir Drake]]
*[[Mõhhailo Drapatõi]]
*[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]]
*[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]]
*[[Heinrich Johann von Drenteln]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Vladimir Džunkovski]]
*[[Joseph Dunford]]
*[[Gottfried Dunkel]]
*[[Nadežda Durova]]
*[[Aleksandr Dvornikov]]
*[[Karl Dönitz]]
*[[Evald-Reinhold Döring]]
*[[Carl Gustaf Dücker]]

==E==
*[[Georg Eberhardt]]
*[[Julius Edor]]
*[[Martin Eellend]]
*[[Julius Eerme]]
*[[Adolf Ehrnrooth]]
*[[Johan Casimir Ehrnrooth]]
*[[Adolf Eichmann]]
*[[Theodor Eicke]]
*[[Evald Ein]]
*[[Osvald Einer]]
*[[Aleksander Einseln]]
*[[Oskar von Ekesparre]]
*[[Martin Ekström]]
*[[Alois Eliáš]]
*[[Julius Ellandi]] 
*[[Kalle Eller]]
*[[Oskar Eller]]
*[[Boris Engelhardt]]
*[[Arved Engmaa]]
*[[Karin Enström]]
*[[Vladimir Eplik]]
*[[Priidik Eras]]
*[[Birger Eriksen]]
*[[Andrei Erikson]]
*[[August Erikson]]
*[[Hans Eriksson]] 
*[[Nigul Ermaste]] 
*[[Aarne Ermus]]
*[[Johannes Ernits (kapten)]]
*[[Karl Err]]
*[[Mark Esper]]
*[[Alexander von Essen]]
*[[Diedrik von Essen]]
*[[Hans Henrik von Essen]]
*[[Magnus Gustav von Essen]]
*[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]]
*[[Otto Wilhelm von Essen]]
*[[Paul von Essen]]
*[[Peter Essen]]
*[[Reinhold Wilhelm von Essen]]
*[[Margus Ets]]
*[[Ilmar Evert]]

==F==
*[[Jānis Fabriciuss]]
*[[Erich von Falkenhayn]]
*[[Nikolaus von Falkenhorst]]
*[[Jürgen Fahrensbach|Jürgen Farensbach]]
*[[Hermann Faltis]]
*[[Ivan Fedjuninski]]
*[[Hermann Fegelein]]
*[[Ferenc Feketehalmy-Czeydner]]
*[[August Feldman]]
*[[Alexander von Feldmann]]
*[[Tõnis Feldmann]]
*[[Georg Feofanov]]
*[[Peeter Feofanov]]
*[[Wilhelm von Fermor]]
*[[Fabian von Fersen]]
*[[Hans von Fersen]]
*[[Reinhold Johann von Fersen]]
*[[Pavel Filatjev]]
*[[Nikolai Fischer]]
*[[Olfert Fischer]]
*[[Villiam Fiskar]]
*[[Ralf Fisker]]
*[[Siegfried Fleischer]]
*[[Henrik Klasson Fleming]]
*[[Herman Persson Fleming]]
*[[Lars Ivarsson Fleming]]
*[[Per Hermansson Fleming]]
*[[Michael T. Flynn]]
*[[Aleksandr Fomin]]
*[[Francisco Franco]]
*[[Otto von Freymann]]
*[[Ferdinand von Freymann]]
*[[Bernd Freytag von Loringhoven]]
*[[Werner von Fritsch]]
*[[Friedrich Fromm]]
*[[Carl Gustaf Frölich]]
*[[Rembert von Funcken]]

== G ==

*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Vladimir Galkin]]
*[[Mihhail Galkin-Vraskoi]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Paul Gallas]]
*[[Jorma Gallen-Kallela]]
*[[Jan Gamarnik]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Giuseppe Garibaldi]]
*[[Tadeusz Gąsiorowski]]
*[[Sadio Gassama]]
*[[Ivan Gaza]]
*[[Reinhard Gehlen]]
*[[Valeri Geletei]]
*[[Fjodor Georg]]
*[[Nikolai Georg]]
*[[Valeri Gerassimov]] 
*[[Ludwig Friedrich Leopold von Gerlach]]
*[[Ottomar Gern]]
*[[Guy Gibson]]
*[[Filipp Golikov]]
*[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]]
*[[Avtomon Golovin]]
*[[Peeter Golubov]]
*[[Rüdiger von der Goltz]]
*[[Kārlis Goppers]]
*[[Alexander Gordon]]
*[[Nikolai Gorlinski]]
*[[Guillaume Gouffier]]
*[[Gaspard Gourgaud]]
*[[Leonid Govorov]]
*[[Herbert Grabbi]]
*[[Anton Grasser]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Albert Grauen]]
*[[Johannes Green]]
*[[Nathanael Greene]] 
*[[Samuel Greigh]]
*[[Valentin Grenz]]
*[[Peter Gresser]]
*[[Andrei Gretško]]
*[[Ivan Grigorovitš]]
*[[Eduard Grosschmidt]]
*[[Georg Friedrich von Grotenhielm]]
*[[Leslie Groves]] 
*[[Leonard Grandell]]
*[[Jamieson Greer]]
*[[Claës Gripenberg]]
*[[Arthur von Grünewaldt]]
*[[Johann Georg von Grünewaldt]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Guanqiu Jian]]
*[[Heinz Guderian]]
*[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]]
*[[François Guillemot de Villebois]]
*[[Mordekhay Gur]] 
*[[Andrei Guruljov]]
*[[August Gustavson]]
*[[Valfried Gutman]]
*[[Viktor Gvozd]]
*[[Georg Gärtner]]
*[[Sverker Göranson]]
*[[Hermann Göring]]
*[[Yaşar Güler]]
*[[Carl Carlsson Gyllenhielm]]

==H==
*[[Eerik Haabjärv]] 
*[[Enn Haare]]
*[[Karl Haas]]
*[[Sergei Habalov]]
*[[Leonid Habarov]]
*[[Karl Habermann]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Siegfried Haenicke]]
*[[Khalifa Haftar]]
*[[Alexander Haig]]  
*[[Svante Hakamäki]]
*[[Franz Halder]]
*[[Johann-Bernhard Haljaste]]
*[[Bernhard Haltrik]]
*[[Dan Halutz]]
*[[Valdur Hannula]]
*[[Osvald Hansen]]
*[[Paul Hanson]]
*[[Hans Harjakas]]
*[[Jaan Harju]]
*[[Arthur Harris]]
*[[Jacob Johann Hastfer]]
*[[Jaak Haud]]
*[[Aksel Heidemann]]
*[[Jaan Heido]]
*[[August Hein]]
*[[Harry Hein]]
*[[Enn Heinaru]]
*[[Axel Erik Heinrichs]]
*[[Otto Heinze]]
*[[Mikko Heiskanen]]
*[[Robert Helde]]
*[[Alexander von Helffreich]]
*[[Jaan Heljuste]]
*[[Nikolai Helk]]
*[[Jüri Hellat]]
*[[Toomas Hellat]]
*[[Vambola Hellat]]
*[[Harry Henn]]
*[[Mihkel Hennoste]]
*[[Martin Herem]]
*[[Pierre Héring]]
*[[Adolf Herm]]
*[[Johannes Herm]]
*[[Johann Herman]]
*[[Arthur Herodes]]
*[[Niilo Hersalo]]
*[[Lodewijk van Heyden]]
*[[Carl Hilpert]]
*[[Einar Himma]]
*[[Heinrich Hindreus]] 
*[[‎Paul Hinno]]
*[[Arnold Hinnom]]
*[[August Hint]]
*[[Hans Hirvelaan]]
*[[Adolf Hitler]]
*[[Jevheni Hmara]]
*[[Andri Hnatov]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Herbert Hold]]
*[[Mihkel Holland]]
*[[Ernst Emil Holstein]]
*[[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Peeter Hoppe]]
*[[Viktor Horenko]]
*[[Evert Horn]]
*[[Gustaf Evertsson Horn]]
*[[Henning Rudolf Horn]]
*[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik Horn]]
*[[Krister Klasson Horn af Åminne]]
*[[Konstanty Horoch]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Hun Manet]]
*[[Johan Hunt]]
*[[Martin Hunt]]
*[[George E. Huthsteiner]]
*[[Aleksander Häelme]]
*[[Gustav Hägglund]]
*[[Anders Eriksson Hästehufvud]]
*[[Zakir Həsənov]]

==I==
*[[Helmuth Ibrus]]
*[[Otto Heinrich Igelström]]
*[[Ivan Iljitšov]]
*[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]]
*[[Georg Iltal]]
*[[Aleksander Ilves (1896–1943)|Aleksander Ilves]]
*[[Aleksander Ilves (1900–1987)|Aleksander Ilves]]
*[[Roland Ilves]]
*[[Vikenti Ilvest]]
*[[Karl Iman]]
*[[August Ingermann]]
*[[Aleksander Inno]]
*[[Anton Irv]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Sven Ise]]
*[[Pjotr Ivašutin]]

==J==
*[[Leo Jaago]]
*[[Evald Jaagus]]
*[[Janne Jaakkola]]
*[[Aleksander Jaakson]]
*[[Oskar Jaakson]]
*[[Hans Jaanhold]]
*[[Hugo Jaanson]]
*[[Lui Jaanson]]
*[[Thomas Jonathan Jackson]]
*[[Erwin Jaenecke]]
*[[Aivar Jaeski]]
*[[Jona Jakir]]
*[[Ludvig Jakobsen]]
*[[August Jakobson (sõjaväelane)|August Jakobson]]
*[[Oskar Jalajas]]
*[[Johannes Jalak]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Sulim Jamadajev]]
*[[Vladimir Janus]]
*[[Czesław Jarnuszkiewicz]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Dmitri Jazov]]
*[[Władysław Jaxa-Rożen]]
*[[Aleksander Jea]]
*[[Arseni Jefimov]]
*[[Aleksandr Jegorov]]
*[[Vladimir Jeremejev]]
*[[Andrei Jerjomenko]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Martin Jervan]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Alfred Jodl]]
*[[Joseph Joffre]]
*[[Adolf Johannes]]
*[[Antoine de Jomini]]
*[[Gustav Jonson]]
*[[Otto Joost]]
*[[Nikolai Judenitš]]
*[[Peeter Juhalain]]
*[[Arnold Juhans]]
*[[Lembit Juhari]]
*[[Jaan Junkur]]
*[[Jonas Juodišius]]
*[[Ivo Jurak]]
*[[August Jurs]]
*[[Nikolai Jõeste]]  
*[[August Jõgi]]
*[[Feliks Jänes]]
*[[Valdo Jänes]]
*[[Aleksander Järv]]
*[[Tõnu Järv]]
*[[Margus Järve]]
*[[Juhan Järver]]
*[[Niels Järverand]]
*[[Thomas Jörist]]
*[[Aleksander Jürgen]]
*[[Jüri Jürgen]]
*[[Valdur Jürissaar]]
*[[Albert Jürisson]]
*[[Juhan Jüriste]]

==K==
*[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]]
*[[Ilmar Kaasik]]
*[[Sergei Kabanov]]
*[[Jaan Kadever]]
*[[Mart Kaerma]]
*[[Enn Kailvee]] 
*[[Muhoozi Kainerugaba]]
*[[Voldemar Kaio]]
*[[Johannes Kajak]]
*[[‎August Kala]]
*[[Mihhail Kalašnikov]]
*[[Johannes Kaldma]]
*[[Boris Kaljuveri]]
*[[Valdo Kallion]]
*[[Hans Kalm]]
*[[Andreas Kalmus]]
*[[Aron Kalmus]]
*[[Leonīds Kalniņš]]
*[[Oleg Kalugin]]
*[[Aadu Kalve]]
*[[Sergei Kamenev]]
*[[Villem Kanarik]]
*[[Konstantin Kanep]]
*[[Karl Kanger]]
*[[Evald Kangro]]
*[[‎Peeter Kangro]]
*[[Valentin Kanits]]
*[[Peeter Kann]]
*[[Juljus Kannelaud]]
*[[Johannes Kant]]
*[[Vladimir Kappel]]
*[[Friedrich Kapsi]]
*[[Harald Kapsta]]
*[[Aivo Kapten]]
*[[Stanisław Kara]]
*[[Otto Karell]]
*[[Alo Karemaa]]
*[[‎Mati Karge]]
*[[Villem Karineem]]
*[[Voldemar Karing]]
*[[Gunnar Karlson]]
*[[Jaanus Karm]]
*[[Evald Karotoom]]
*[[Paul Karu]]
*[[Vahur Karus]]
*[[Vladas Karvelis]]
*[[Elias Kasak]]
*[[Artur Kaschan]]
*[[Artur Kase]]
*[[August Kasekamp]] 
*[[Manivald Kasepõld]]
*[[Rudolf Kask]]
*[[Juhani Kaskeala]]
*[[Julius Kasper]]
*[[Peeter Kass]]
*[[Rudolf Kaste]]
*[[Anatoli Kazmirtšuk]]
*[[Juhan Kattai]]
*[[Mihkel Kattai]]
*[[Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars]]
*[[Hugo Kauler]]
*[[Paul-Albert Kausch]]
*[[Pjotr Kaverin]]
*[[Torashirō Kawabe]]
*[[Rudolf Kehkla]]
*[[Wilhelm Keitel]]
*[[Juhan Kelk]]
*[[August Keng]]
*[[Tiiu Kera]]
*[[Anto Kergand]]
*[[Karl Kerjan]]
*[[Johannes Kert]]
*[[Eduard Kesk]]
*[[Nikolai Keskküla]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[Karl Kevend]]
*[[Archibald Keyserling]]
*[[Arshad Sami Khan]]
*[[Jaan Kibena]]
*[[Oleksandr Kihtenko]]
*[[Meelis Kiili]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Karl-Friedrich Kildmaa]]
*[[Władysław Kiliński]]
*[[Tavid Kiljako]]
*[[Hans Kink]]
*[[Tõnis Kint]]
*[[Arnold Kiple]]
*[[Rudolf Kirhenštein]]
*[[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]]
*[[Richard Kirschbaum]]
*[[Harald Kirsipuu]]
*[[August Kitsapea]]
*[[Hans Kitvel]]
*[[Roomet Kiudmaa]]
*[[Artur Kiudorf]]
*[[August Kivi]]
*[[Ervin Kivi]]
*[[Otto Kivima]]
*[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]]
*[[Olev Kivioja]]
*[[August Kivitare]]
*[[Roberts Kļaviņš]]
*[[Kajari Klettenberg]]
*[[Pavel Klimenko]]
*[[Jevgeni Klimovitš]]
*[[Alexander von Kluck]]
*[[Kurt Knispel]]
*[[Karl von Knorring]]
*[[Arno Kodu]] 
*[[Ragnar Koemets]]
*[[Viktor Koern]]
*[[Elmar Koger]]
*[[Vilhelm Kohal]]
*[[Voldemar Karl Koht‎]]
*[[Allo Koik]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Johannes Koitmets]]
*[[Richard Kokk]]
*[[Pavel Kolesnik]]
*[[André Kolingba]]
*[[Hugo Kolk]]
*[[Leonid Kolle]]
*[[Aleksandr Koltšak]]
*[[Aleksandr Komarovski]]
*[[Aado Kommendant]]
*[[Otto Kommussaar]]
*[[Daniel Konarzewski]]
*[[Igor Konašenkov]]
*[[Ivan Konev]]
*[[Eduard Kongas]]
*[[Karl Kool]]
*[[Johannes Koort]]
*[[Laos Koort]]
*[[Tiidu Kore]]
*[[Artur Korjus]]
*[[August Kork]]
*[[Lavr Kornilov]]
*[[Igor Korobov]]
*[[Izmail Korostovets]]
*[[Fjodor Korotkov]]
*[[Arseni Korp]]
*[[Karl Kortelainen]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Fjodor Kostjajev]]
*[[Pjotr Koševoi]]
*[[Ivan Kožedub]]
*[[Otto von Kotzebue]]
*[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]]
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Andri Kovaltšuk]]
*[[Hugo Kraas]]
*[[Ernst Kramm]]
*[[Joel Simon Krapifsky]]
*[[Pjotr Krasnov]]
*[[Peeter Kraus]]
*[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]]
*[[Solveig Krey]]
*[[Tanel Kriggul]]
*[[Karl Kriisk]]
*[[Aksel Kristian]]
*[[Osvald Krivain]]
*[[Semjon Krivošein]]
*[[Gustav Kromel]]
*[[Ain Krondel]]
*[[Eugen Krooni]]
*[[Janusz Krugły]]
*[[Leonhard Krull]]
*[[Rudolf Krupp]]
*[[Otto Wilhelm von Krusenstern]]
*[[Andrejs Krustiņš]]
*[[Vassõl Krutov]]
*[[Jaan Kruus]]
*[[Jesper Kruus]]
*[[Jaan Kruusma]]
*[[Johannes Kruut]]
*[[Nikolai Krõlov]]
*[[Teo Krüüner]]
*[[Eduard-Alfred Kubbo]]
*[[Petras Kubiliūnas]]
*[[Jurgis Kubilius]]
*[[Aldo Kudevita]]
*[[Heino Kuivjõgi]]
*[[Vladimir Kukel]]
*[[Marian Kukiel]]
*[[Aleksander Kukk]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA125,M1 Google Books]
*[[Jaak Kukk]]
*[[Karli Kukk]]
*[[August Kuklane]]
*[[Hugo Kulbok]]
*[[Voldemar Kuldvere]]
*[[Artur Kulgma]]
*[[Aleksander Kulgver]]
*[[Grigori Kulik]]
*[[Viktor Kulikov]]
*[[Ernst Kull (sõjaväelane)]]
*[[Feliks-Juhan Kull]]
*[[Sergi Kultšõtskõi]]
*[[Elmar Kumari]] 
*[[Mario Kunasek]]
*[[Jakob Kunder]]
*[[Leo Kunnas]]
*[[Gustav Kunnos]]
*[[Julius Kuperjanov]]
*[[Jānis Kurelis]]
*[[Henn-Ants Kurg]]
*[[Friedrich Kurg]]
*[[Aleksei Kurgvel]]
*[[Ludvig Kurist]]
*[[Semjon Kurkotkin]]
*[[Aleksei Kuropatkin]]
*[[Andrei Kurotškin]]
*[[Klaus Kursell]]
*[[Emil Kursk]]
*[[Ants Kurvits]]
*[[Jaan Kurvits]]
*[[Jüri Kurvits]]
*[[Oskar Kurvits]]
*[[Peeter Kurvits]]
*[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]]
*[[Tamur Kusnets]] (1975–)
*[[Fjodor Kuzmin]]
*[[Mihhail Kutuzov]]
*[[Margus Kuul]]
*[[Roman Kuul]]
*[[Jaak Kuuse]]
*[[Eino Kuusela]]
*[[Eduard Kuuskor]]
*[[Anton Kuuspalu]]
*[[Mati Kuusvere]]
*[[Albert Kuusk]]
*[[Oskar Kvell]]
*[[Juhan Kõdar]]
*[[August Kõhelik]]
*[[Erich Kõiv]]
*[[Elmar Kõlu]]
*[[Jüri Kõrge]]
*[[August Kõrgma]]
*[[Harald Kõrvne]]
*[[Jaan Kõue]]
*[[Tarmo Kõuts]]
*[[Kalle Köhler]]
*[[Ludwig Körber]]
*[[Oskar Käbala]]
*[[Theodor Käärik]]
*[[Otto Wilhelm von Königsmarck]]
*[[Ants Kübar]]
*[[Vassili Külaots]]
*[[Jaak Külmoja]]
*[[Margot Künnapuu]]
*[[Chris Kyle]]

==L==
*[[Romann Laamann]]
*[[William Laanekõrb]]
*[[Ants Laaneots]]
*[[Joosep Laar]]
*[[Julius Laas]]
*[[Artur Laats]]
*[[Jyri Laats]]
*[[Juhan Labidas]]
*[[Kazys Ladiga]]
*[[Ruben Lagus]]
*[[Avo Laido]]
*[[Johann Laidoner]] 
*[[Einar Laigna]] 
*[[Sergius Laks]]
*[[Frederick W. Lander]]
*[[Alar Laneman]]
*[[Elmar Lang]]
*[[Karl Lang]]
*[[Troadi Lango]]
*[[Paul Lanno]]
*[[Guillebert de Lannoy]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Andres Larka]]
*[[Jean de Lattre de Tassigny]]
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Emil Laur]]
*[[Karl-Johann Laurits]]
*[[Leo Laurson]]
*[[Aleksandr Lebed]]
*[[Anatoli Lebed]]
*[[Dimitri Lebedev]]
*[[Feofan Lebedev]]
*[[Juri Lebid]]
*[[Robert E. Lee]]
*[[Jüri Leek]]
*[[Jaagup Leeman]] 
*[[Oliver Leese]]
*[[Benno Leesik]]
*[[Meinhard Leetmaa]]
*[[Georg Leets]]
*[[Sergei Leets]]
*[[Artur Leis]]
*[[Tõnis Leisner]]
*[[August Leisk]]
*[[Ernst Leithammel]]
*[[Hans Björnsson Lejon]]
*[[Henno Lender]]
*[[Anders Lennartsson]]
*[[Johan Lepik]]
*[[Jaan Lepp]]
*[[Harry Lessel]]
*[[Richard Lessel]]
*[[Blas de Lezo y Olavarrieta]]
*[[Hendrik Lettens]]
*[[Janina Lewandowska]]
*[[Li Shangfu]]
*[[Pranas Liatukas]]
*[[Robert Lichton]]
*[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]]
*[[Wilhelm Heinrich von Lieven]]
*[[Eduard Liibus]] 
*[[Nikolai Liidemann]]
*[[Oskar Liik]]
*[[Herman Liikane]]
*[[Paul Liitoja]]
*[[Peeter Liivak]]
*[[Viktor Liivak]]
*[[Karla Liivola]]
*[[Paul Lill]]
*[[Eduard Lillak]]
*[[Paul Lilleleht]]
*[[Axel Lillie]]
*[[Ernst Limberg]]
*[[Lin Biao]]
*[[Harald Lindjärv]]
*[[Anders Lindkvist]]
*[[Peeter Lindsaar]]
*[[Juhan Lindström]] 
*[[Kurt-Arved Linneberg]]
*[[Rudolf Linnuste]]
*[[Rudolf Lints]]
*[[Karl Lipand]]
*[[Elmar Lipping]]
*[[Rasmus Lippur]]
*[[Johannes Lippus]]
*[[Wilhelm List]]
*[[Aleksander Litwinowicz]]
*[[Jakov Ljahhov]]
*[[Vladimir Ljahhov]]
*[[Gustav von Lode]]
*[[Vello Loemaa]]
*[[Arnold Loit]]
*[[Harald Lokk]]
*[[Osvald Lokk]]
*[[Johan Lombak]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Leopold Loodus]]
*[[Eerik Loorits]]
*[[Joonas Loot]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Artur Lossmann]]
*[[Johann Ludwig Luberas von Pott]]
*[[Johan Ludri]] 
*[[Hendrik Lugeveer]]
*[[Jaan Lugus]]
*[[Osvald Luhari]]
*[[Rein Luhaväli]]
*[[Hans Luiga]]
*[[Oskar Luiga]]
*[[Aleksander Luik]]
*[[Arnold Luik]]
*[[Albert Lukas]]
*[[Jaan Lukas]]
*[[Gerhard Lukk]]
*[[Risto Lumi]]
*[[Raivo Lumiste]]
*[[Einar Lundborg]]
*[[Oskar Luppe]]
*[[Alfred Luts]]
*[[Theodor Luts]]
*[[Jaan Lutsar]]
*[[August Luur]]
*[[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]]
*[[Andri Lõssenko]]
*[[Mõkola Lõtvõn]]
*[[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]]
*[[Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl]] 
*[[Woldemar Hermann von Löwenstern]]
*[[Gerhard Johann von Löwenwolde]]
*[[Aado Lüüs]]
*[[Liam Lynch]]

==M==
*[[Berthold Maack]]
*[[August Maanidi]] 
*[[Richard Maasing]]
*[[Märt Maavere]]
*[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]]
*[[Patrice de Mac Mahon]]
*[[Douglas MacArthur]]
*[[August von Mackensen]]
*[[Eberhard von Mackensen]]
*[[Julius Made]]
*[[Juhan Madise]]
*[[Herman Madsen]]
*[[August Mae]]
*[[Jaan Mahlapuu]]
*[[Johann Mahlapuu]]
*[[Jaan Maide]]
*[[Aleksander Maidla]]
*[[Herman Maim]]
*[[Alfons Mais]]
*[[Juhan Maisma]]
*[[Paul Maitla]]
*[[Oleg Makarevitš]]
*[[Stepan Makarov]]
*[[Oskar Makke]]
*[[Pál Maléter]]
*[[Rodion Malinovski]]
*[[Tadeusz Malinowski]]
*[[Lauri Malmberg]]
*[[Oskar Mamers]]
*[[Manšuk Mametova]]
*[[Mamuka Mamulašvili]]
*[[Eduard Mandri]]
*[[Elmar Mandri]]
*[[Aleksandr Manevski]]
*[[Nils Assersson Mannersköld]]
*[[Christoph Hermann von Manstein]] 
*[[Erich von Manstein]]
*[[Ernst Sebastian von Manstein]]
*[[Marcellin Marbot]]
*[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]]
*[[Villem Marder]]
*[[Leonhard Mardna]]
*[[Evald Mardo]]
*[[Louis Margueron]]
*[[Eduard Marguste]]
*[[Oleg Marnot]]
*[[Rudolf Marnot]]
*[[Manuel António Marreiros]]
*[[Hans-Joachim Marseille]]
*[[Johannes Martins]]
*[[Valter Martma]]
*[[Mihkel Martsoo]]
*[[Ivan Maslennikov]]
*[[Vladimir Massorin]]
*[[Valdo Matela]]
*[[Jerry Mateparae]]
*[[Fjodor Matisen]]
*[[Ernst Otto Matisoo]]
*[[Nikolai Matjašin]]
*[[Aleksandr Matrossov]]
*[[Ants Matsalo]]
*[[Kurt Matson]]
*[[Erich Matteus]]
*[[James Mattis]]
*[[Gustav Matvei]]
*[[Georg Johan Maydell]]
*[[Artur Meerits]]
*[[Artur Meerits (kaitseväelane)|Artur Meerits]]
*[[Lev Mehlis]]
*[[Peeter Mei]]
*[[Mart Meier]]
*[[Eugen Meindl]]
*[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]]
*[[Berend Mellin]]
*[[Raivis Melnis]]
*[[‎Eduard Melts]]
*[[Friedrich von Löwis of Menar]]
*[[Villem Mend]]
*[[Paul Menesius]]
*[[Gustav von Mengden]]
*[[Sergei Menjailo]]
*[[Aleksandr Menšikov]]
*[[Charles-André Merda]]
*[[Ain Mere]]
*[[Valev Mere]]
*[[Tiit Meren]]
*[[Kirill Meretskov]]
*[[Andrus Merilo]]
*[[August Meriloo]]
*[[Toomas Meritam]]
*[[Ilmar Merivälja]]
*[[Vsevolod Merkulov]]
*[[Edgar Mesikep]]
*[[Eduard Metstak]]
*[[Johan Mey]] (Juhan Mei)
*[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)]]
*[[Karl Wilhelm von Meyer]]
*[[Johann von Michelsohnen]]
*[[Eustaatius Miido]]
*[[Ernst Miil]]
*[[Karl Miil]]
*[[Mihail Mikk]]
*[[Johannes Mikkola]] 
*[[Roman Mikulec]]
*[[Rudolf Mikumägi]]
*[[Erhard Milch]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Remi Milk]]
*[[Aleksander Miller]]
*[[Eugen Miller]]
*[[Mark Milley]]
*[[Rochus Misch]]
*[[Mihhail Mizintsev]]
*[[Oleg Mitjajev (sõjaväelane)|Oleg Mitjajev]]
*[[Aleksander Mitnits]]
*[[Ratko Mladić]] 
*[[Walter Model]]
*[[Berend Johann von Mohrenschildt]]
*[[Mihhail Moissejev]]
*[[Kurt Mollin]]
*[[Erich Osvald Moor]]
*[[Kristjan Moora]]
*[[Emanuel Moravec]]
*[[Andrei Mordvitšev]]
*[[Kirill Moskalenko]]
*[[Valentin Moskalenko]]
*[[Jaak Mossin]]
*[[Urmas Muld]]
*[[Eduard Mullart]]
*[[Osvald Mullas]]
*[[Olli-Matti Multamäki]]
*[[Heinrich Multer]]
*[[Jakob Munner]]
*[[Rustam Muradov]]
*[[Vello Muruma]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Artur Mutli]]
*[[Karl Mutso]]
*[[Victor Mutt]]
*[[Enno Mõts]]
*[[Hans Mõttus]]
*[[Johann Mäe]]
*[[Valdo Mäeste]]
*[[Rudolf Mägi]]
*[[Ferdinand-Voldemar Mänd]]
*[[Tõnis Männiste]]
*[[Jaan Märtson]]
*[[Erich Möldre]]
*[[Hugo-Johannes Möldre]]
*[[Aleksandr Möller-Zakomelski]]
*[[Otto von Möller]]
*[[Viktor von zur Mühlen]]
*[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]]
*[[Richard B. Myers]]

==N==
*[[Batista Tagme Na Waie]]
*[[Jaan Naaris]]
*[[Vladas Nagevičius]]
*[[Pavel Nahhimov]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Kesago Nakajima]]
*[[Charles John Napier]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Henrik Johan Nauckhoff]]
*[[Mitrofan Nedelin]]
*[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]]
*[[Horatio Nelson]]
*[[Eduard Neps]]
*[[Arnold Nero]]
*[[Yonatan Netanyahu]]
*[[Oleg Netšiporenko]]
*[[Edgar Ney]]
*[[Walter Nicolai]]
*[[Carl Gustaf Nieroth]]
*[[Theodor von Nieroth (1871–1952)]]
*[[Jerzy Niezbrzycki]]
*[[Arnold Niggol]]
*[[Arvi Niglas]]
*[[Harri Niidre]]
*[[Meinhard Niinepuu]]
*[[Richard Niineste]]
*[[Samuel Nilsson]]
*[[Hiroyoshi Nishizawa]]
*[[Robert Nivelle]]
*[[Laurent Nkunda]]
*[[Alexander von Nolcken]]
*[[Heimar Nolcken]]
*[[Raivo Noorhani]]
*[[Arnold Normak]]
*[[Artur Normak]]
*[[Johannes Norman]]
*[[António José Severim de Noronha]]
*[[Vassili Norov]]
*[[Aarne Norralt]] 
*[[Karl Nortmaa]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Harald Nugiseks]]
*[[Andres Nuiamäe]]
*[[Harald Nuiamäe]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Martin Nurk]]
*[[Otto Nurmberg]]
*[[William Nurmet]]
*[[Albert Nuude]]
*[[Mart Nuudi]]
*[[Evald Nõmm]]
*[[Alfred Nõmmik]]
*[[August Nõmmik]]

==O==
*[[Nikolai Ogarkov]]
*[[Eduard Ohtra]]
*[[Frits Oja]]
*[[Jüri Ojatalu]]
*[[Hugo Okasmaa]]
*[[Aleksander Voldemar Oklon]]
*[[Friedrich-Alfred Olbrei]]
*[[Friedrich Olbricht]]
*[[Nikolai Olem]]
*[[Peeter Ollen]]
*[[Sven-Erik Olsson]]
*[[Peeter Olt]]
*[[Paul Onno]]
*[[Rudolf Oole]]
*[[Paul Oras]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA279,M1 Google Books]
*[[Johannes Orasmaa]]
*[[Jaan Org]]
*[[Adolf Orgna]]
*[[Leo Orgussaar|Leo Orgusaar]]
*[[Artur Orlov]]
*[[Igor Ossipov]]
*[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]]
*[[Georg von der Osten-Sacken]]
*[[Johann Ostrat]]
*[[Johannes Ostrat]]
*[[Ken Ostrat]]
*[[Andranik Ozanjan]]
*[[Voldemārs Ozols]] 
*[[Minoru Ōta]]
*[[Aaru Ots]]
*[[Jüri Ots]]
*[[Kalev Ots]]
*[[Albert-Johannes Ottisaar]]
*[[Harry Ottmaa]]

==P==
*[[Evald Paal]]
*[[Vladimir Padrino]]
*[[Aaro Pajari]]
*[[Oskar Pajusoo]]
*[[Carl Magnus von der Pahlen]]
*[[Peter Ludwig von der Pahlen]]
*[[Raigo Paimla]]
*[[Aleksander Paldrok]]
*[[Johann Pallo]]
*[[Richard Palm]]
*[[Veiko-Vello Palm]]
*[[Jaan Palo]]
*[[Johannes Pals]]
*[[Arseni Palu]]
*[[Oskar Palu]]
*[[Jakob Palvadre]]
*[[Vassili Panjuškin]]
*[[Franz von Papen]]
*[[Arnold Pappel]]
*[[Karl Parek]]
*[[Hans Paris]]
*[[Kaarel Parisalu]]
*[[Boris Parm]]
*[[Udo Parrest]]
*[[Karl Parts]]
*[[Mihhail Paškov]]
*[[Harry Patch]]
*[[Alexander von Patkul]]
*[[Friedrich Wilhelm von Patkul]]
*[[Karl Gustav von Patkul]]
*[[Reinhold Ludwig von Patkul]]
*[[Woldemar von Patkul]]
*[[Hermann Paucker]]
*[[Ilmar Paul]]
*[[Johann Paul]]
*[[Elmar Paulman]]
*[[Fjodor Paulman]]
*[[Filippo Paulucci]]
*[[Friedrich Paulus]]
*[[Petr Pavel]]
*[[Oleksandr Pavljuk]]
*[[Dmitri Pavlov]]
*[[Ljudmõla Pavlõtšenko]]
*[[Georg Paykull]]
*[[Valter Pedak]]
*[[Harry Pedaste]]
*[[Joachim Peiper]]
*[[Tadeusz Pełczyński]]
*[[Aimable Pélissier]]
*[[Peng Dehuai]]
*[[Mārtiņš Peniķis]]
*[[Daniil Penko]]
*[[Oleg Penkovski]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Artur Perna]]
*[[August Pess]]
*[[Arnold Pesti]]
*[[‎Albert Pesur]]
*[[Albert Peters]]
*[[Harald Peterson]]
*[[Račo Petrov]]
*[[Vassili Petrov]]
*[[Kristjan Pett]]
*[[Kurt Pflugbeil]]
*[[Bronisław Pieracki]]
*[[Eduard Pihlak]]
*[[Abel Pihu]]
*[[Mihkel Piigert]]
*[[Nikolai Piigert]]
*[[Urmas Piigert]]
*[[Paul Piirisild]]
*[[Mart Piirsalu]]
*[[Albert Pike]]
*[[August Pikkoja]]
*[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]]
*[[Józef Piłsudski]]
*[[Anton Pilve]]
*[[Siegfried Pinding]]
*[[Friedrich-Karl Pinka]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Valter Pint]]
*[[Sergei Pintšuk]]
*[[Aadu Pirk]]
*[[Evald-Johann Pirnimäe]]
*[[Tadeusz Piskor]]
*[[Johan Pitka]]
*[[Boriss Pjankov]]
*[[Ihor Plahhuta]]
*[[Daniel Plau]]
*[[Hugo Ploomipuu]]
*[[Aleksandr Pokrõškin]]
*[[Andrei Poljanski]]
*[[Oskar Pollisinski]]
*[[Stepan Poltorak]]
*[[Alfred Pontak]]
*[[Arnold Poolus]]
*[[Nikolai Popov (sõjaväelane)|Nikolai Popov]]
*[[Boleslaw Popowicz]]
*[[Anton Pori]]
*[[Otto Pork]]
*[[Paul Porre]]
*[[Leo Poska]]
*[[Voldemar Post]]
*[[Richard Potter]]
*[[Augustinas Povilaitis]]
*[[Francis Gary Powers]]
*[[Slobodan Praljak]]
*[[Rudolf Prants]]
*[[Karl Prees]]
*[[Jakob Prei]]
*[[Denõss Prokopenko]]
*[[Vladimir Pronitšev]]
*[[Valter Proosa]]
*[[Nikolai Protassov]]
*[[Nikolai Prževalski]]
*[[Joosep Pruun]]
*[[Ari Puheloinen]]
*[[Aleksander Pulk]]
*[[Johannes Pulma]]
*[[Artur Pungas]]
*[[Sergei Punin]]
*[[Alfred Johannes Pupp]]
*[[Juhan Purga]]
*[[Arnold Purre]]
*[[Viktor Puskar]]
*[[Voldemar Puss]]
*[[Eduard Putmaker]]
*[[Herbert Puupill]]
*[[Verner Hans Puurand]]
*[[Endel Puusepp]]
*[[Ludvig Puusepp]]
*[[Oskar Puusepp]]
*[[Ernst Põdder]]
*[[Jaan Põder]]
*[[Oskar Põder]]
*[[Rein Põder (sõjaväelane)|Rein Põder]]
*[[Edgar Põdra]]
*[[Andrei Põld]]
*[[Voldemar Pärlin]]
*[[Lembit Pärn]]
*[[Karl Pärnoja]]
*[[Antoni Pärtel]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Aleksander Pürgvee]]
*[[‎Edmund Püss]]
*[[Verner Püss]]

==Q==
*[[Vidkun Quisling]]

==R==
*[[Tony Radakin]]
*[[Nicolae Rădescu]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Oleksandr Radijevskõi]]
*[[Justus Heinrich von Radingh]]
*[[Erich Raeder]]
*[[Felix Raeksoo]]
*[[Julius Raev]]
*[[Mart Rahumaa]]
*[[Eduard Raia]]
*[[Boris Raid]]
*[[Villem Raid]]
*[[Lembit Raidal]]
*[[Herbert Raidna]]
*[[Eduard Raig]]
*[[Rein Rajasalu]]
*[[William Rakfeldt]]
*[[Heinrich Ramel]]
*[[Manivald Randla]]
*[[Oskar Randmaa]]
*[[Leo Rannit]]
*[[Fjodor Raskolnikov]]
*[[Stasys Raštikis]]
*[[Aleksandr Razvozov]]
*[[Aleksander Ratas]]
*[[August Ratiste]]
*[[Roman Ratušnõi]]
*[[Johannes Raudmets]]
*[[‎Johannes Raudmäe]]
*[[Osvald Raudne]]
*[[Ants Raudsepp]]
*[[Hans Raudsepp]]
*[[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]]
*[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]]
*[[Theodor Raudsepp]]
*[[Oskar-Aleksander Raudvere]]
*[[Enn Raun]]
*[[Heinrich Rautsmann]]
*[[Bipin Rawat]]
*[[Ludomił Rayski]]
*[[Alfons Rebane]]
*[[Paul Rebane]]
*[[Aho Rebas]]
*[[Hain Rebas]]
*[[Eero Rebo]]
*[[Walter Reder]]
*[[Jack Reed]]
*[[Nikolai Reek]] 
*[[Oskar Reemet]]
*[[Emil Rehfeldt]]
*[[Ants Rehtlane]]
*[[August Rei]]
*[[Heino Reigo]]
*[[Valter Reili]]
*[[Feliks Reimann]]
*[[Gustav Oskar Reimann]]
*[[Rudolf Reimann]]
*[[Aleksander Reimets]]
*[[Endel Reinas]]
*[[Erik Reinhold]]
*[[Johannes Reinola]]
*[[Erich Reinumägi]]
*[[Edvin Reinvaldt]]
*[[Ago Reio]]
*[[Eduard Reissaar]]
*[[Konstantin Reitel]]
*[[Maks Reiter]]
*[[Ain Rekkard]]
*[[Otto Ernst Remer]]
*[[Johannes Remmel]]
*[[Paul Georg Edler von Rennenkampff]]
*[[Harri Rent]]
*[[Nikolai Repnin]]
*[[Albert Repson]]
*[[David Richards]]
*[[Voldemar Rieberg]]
*[[Hans Riiberg]]
*[[Harald Riipalu]]
*[[Aleksander Riisenberg]]
*[[Karl Rimm]]
*[[Jaan Rink]]
*[[Koit Rink]]
*[[Jānis Rinks]]
*[[Nikolai Riuhkrand]]
*[[Aleksandr Rjabenko]]
*[[Sergei Roginski]]
*[[Edmund Rokk]]
*[[Rudolf Rokk]]
*[[Konstantin Rokossovski]]
*[[Aleksandr Romantšuk]]
*[[Erwin Rommel]]
*[[Aleksander Roninson]]
*[[Jaan Roo]]
*[[Urmas Roosimägi]]
*[[Harald Roots]]
*[[Viktor Roovere]] 
*[[Franz von Roques]]
*[[Konstantin Rosée]]
*[[Bengt Friedrich von Rosen]]
*[[Conrad de Rosen]]
*[[Jaak Rosenbaum]]
*[[Erich Rosenberg]]
*[[Werner von Rosenfeldt]]
*[[Rudolf Rosimannus]]
*[[Kaupo Rosin]]
*[[Hermann Rossländer]]
*[[Tadeusz Rozwadowski]]
*[[Tõnis Rotberg]]
*[[Pavel Rotmistrov]]
*[[Konrad Rotschild]]
*[[Stanisław Rouppert]]
*[[Cornelius Possiet de Roussier]]
*[[Alfred Ruben]]
*[[Hans-Ulrich Rudel]]
*[[Paul Rudi]]
*[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]]
*[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]]
*[[Gerd von Rundstedt]]
*[[Valdemaras Rupšys]]
*[[Władysław Rusin]]
*[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]]
*[[Hando Ruus]]
*[[Peeter Ruus]]
*[[Oskar Ruut]]
*[[Pavlo Rõbalko]]
*[[Karl Rägo]]
*[[Tarmo Ränisoo]]
*[[Hermann Rätsepp]]
*[[Ernst Röhm]]
*[[Karl Gustav von Rönne]]
*[[Eduard Rüütel]]
*[[Józef Rybak]]
*[[Edward Rydz-Śmigły]]
*[[Axel Ryning]]
*[[Erik Eriksson Ryning]]

==S==
*[[Eero Saag]]
*[[Felix Saar]]
*[[Kristjan Saar]]
*[[Kustav Saar]]
*[[Ludvig Saar]]
*[[Valeri Saar]]
*[[Martin Saarla]]
*[[Villem Saarsen]]
*[[Valeri Sablin]]
*[[Reinhold Sabolotnõi]]
*[[August Sae]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Sergei Saks]]
*[[Pärtel Salmar]]
*[[Johannes Salu]]
*[[Aleksander Saluoja]]
*[[Anton Saluste]]
*[[Hermann Salza]]
*[[Paul Sammet]]
*[[Aleksandr Samoilo]]
*[[Vladimir Samon]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Martin Sandberger]]
*[[Johan August Sandels]]
*[[José Sanjurjo]]
*[[Amadou Sanogo]]
*[[Johannes Santpank]]
*[[August Sarapuu]]
*[[Meelis Sarapuu]]
*[[Yahya Saree]]
*[[Henn Sarmiste]]
*[[Eduard von Sass]]
*[[Artur Saueselg]] 
*[[Grigori Savonenkov]]
*[[Nadija Savtšenko]]
*[[Curtis Scaparrotti]]
*[[Gerhard von Scharnhorst]]
*[[Friedrich von Scheurmann]]
*[[Wolmar Anton von Schlippenbach]]
*[[Johan Schmidt]]
*[[Ferdinand Schmiedehelm]]
*[[Ferdinand Schörner]]
*[[Boris Schtschepotjev]]
*[[Friedrich Theodor Schubert]]
*[[Berend Johann von Schulmann]]
*[[Martin Schultz von Ascheraden]]
*[[August-Voldemar Schvartz]]
*[[Igor Schvede]]
*[[Norman Schwarzkopf]]
*[[Georg von Schwengeln]]
*[[Kay-Achim Schönbach]]
*[[August Schönberg]]
*[[Anton von Schönfeld]]
*[[James Scott]]
*[[Robert Falcon Scott]]
*[[Uriel Sebree]]
*[[Aleksander Seiman]]
*[[Aleksander Selvet]]
*[[Edmund Sepik]]
*[[Kalev I. Sepp]]
*[[Riidu Sepp]]
*[[Artjom Sergejev]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Igor Sergun]]
*[[Ivan Serov]]
*[[Joseph Orville Shelby]]
*[[William Tecumseh Sherman]]
*[[Vidrik Sibul]]
*[[Jacob Johann von Sievers]]
*[[Joachim Christian von Sievers]]
*[[Aarne Sihvo]]
*[[Hjalmar Siilasvuo]]
*[[Hugo Siim]]
*[[Johannes Siir]]
*[[Herdis Sikka]]
*[[Valdeko Sikka]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Aleksander Silberg]]
*[[Joosep Sild]]
*[[Johannes Sildam]]
*[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]]
*[[Artūrs Silgailis]]
*[[Eduard Sillaots]]
*[[Rein Sillar]]
*[[Arthur Sillard]]
*[[August Siller]]
*[[Ants Silm]]
*[[Mihkel Simmo]]
*[[Aleksander Simon]]
*[[Osvald Sinipalu]]
*[[Enno Sinivee]]
*[[Arnold Sinka]]
*[[Indrek Sirel]]
*[[Artur Sirk]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Mikael Skillt]]
*[[Otto Skorzeny]]
*[[Sergei Skripal]]
*[[Kazys Skučas]]
*[[Carl Gustaf Skytte]]
*[[Nikolai Slavin]]
*[[Henry Warner Slocum]]
*[[Józef Smoleński]]
*[[Jakov Smuškevitš]]
*[[Aleksander Sobolev]]
*[[Leonid Sobolev]]
*[[Juri Sodol]]
*[[Jaan Soe]]
*[[Arnold Soinla]]
*[[Roman Sokk]]
*[[Sergei Sokolov]]
*[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]
*[[Vassili Sokolovski]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Qāsem Soleymānī]]
*[[Vassili Sollogub]]
*[[Christer Somme]]
*[[Karl Soo]]
*[[Georg Sooden]]
*[[Johannes Soodla]]
*[[Enn Soodre]]
*[[Ernst Soomuste]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Oivo Soots]]
*[[Kazimierz Sosnkowski]]
*[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]]
*[[Teodors Spāde]]
*[[Maximilian von Spee]]
*[[Ronald Speirs]]
*[[Göran von Sperling]]
*[[Ulrich von Sperreuter]]
*[[Aleksei Spiridov]]
*[[Otto Sponheimer]]
*[[Wolfgang Späte]]
*[[Stanisław Szeptycki]]
*[[Zygmunt Franciszek Szystowski]]
*[[Wacław Stachiewicz]]
*[[Berndt Otto Stackelberg (1662–1734)|Berndt Otto Stackelberg vanem]]
*[[Berndt Otto Stackelberg (1703–1787)|Berndt Otto Stackelberg noorem]]
*[[Bernhard Caspar von Stackelberg]] 
*[[Ernst Johann von Stackelberg]] 
*[[Ferdinand Olaf von Stackelberg]]
*[[Georg von Stackelberg (surnud 1687)]]
*[[Georg von Stackelberg (1775–1837)]]
*[[Georg von Stackelberg (1808–1858)]] 
*[[Heinrich Caspar von Stackelberg]]
*[[Justus Friedrich von Stackelberg]]
*[[Wolmar von Stackelberg]]
*[[Jakob Staël von Holstein]]
*[[Jakob Johann Stael von Holstein]]
*[[Johan Stahl]]
*[[Arvid Eriksson Stålarm]]
*[[Anton Stamm]]   
*[[Filipp Starikov]]
*[[Claus von Stauffenberg]]
*[[Ieronim Stebnitski]]
*[[Felix Steiner]]
*[[Fabian Gotthard von Steinheil]] 
*[[Rudolf Steinpick]] 
*[[Erik Stenbock]]
*[[Magnus Stenbock]]
*[[Peter Stenbock]]
*[[August Stern]]
*[[Karl Stern]]
*[[Otto Sternbeck]]
*[[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]]
*[[Hyazinth von Strachwitz]]
*[[Bruno Streckenbach]]
*[[Fritz Streletz]]
*[[Friedrich Strobel]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Gustavo Stroessner]]
*[[Nils Stromberg]]
*[[Arkadi Strugatski]] 
*[[Bernhard Heinrich von Stryk]] 
*[[Kurt Student]]
*[[Georg Stumme]]
*[[Svante Stensson Sture]]
*[[Anatoli Stössel]]
*[[Prabowo Subianto]]
*[[Yos Sudarso]]
*[[Ants Sudemäe]]
*[[Pavel Sudoplatov]]
*[[Nikolai Suits]]
*[[Amet-Han Sultan]]
*[[Heiki Suomalainen]] 
*[[Hans Surén]]
*[[Sergei Surovikin]]
*[[Vladimir Surovtsev]]  
*[[Martin Susi]]
*[[Urmas Susi]]
*[[Lauri Sutela]]
*[[Richard Sutt]]
*[[August Suup]]
*[[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]
*[[Viktor Suvorov]]
*[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Kazimierz Świtalski]]
*[[Andrei Sõtševoi]]
*[[Meelis Säre]]
*[[Oskar Särev]]
*[[Otto Särgava]]
*[[Gustav Sääsk]]
*[[Friedrich-Martin Süllaots]]
*[[Jan Syrový]]

==Š==
*[[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]]
*[[Boriss Šapošnikov]]
*[[Jevgeni Šapošnikov]]
*[[Sergi Šaptala]]
*[[Leonid Šebaršin]]
*[[Boriss Šeremetev]]
*[[Juli Šokalski]] 
*[[Vassili Šorin]]
*[[Grigori Štern]]
*[[Aleksei Štšastnõi]]
*[[Pjotr Šuiski]]
*[[Vassili Vassiljevitš Šuiski]]
*[[Pavel Andrejevitš Šuvalov]]
*[[Pjotr Šuvalov]]

==Z==
*[[Matvei Zahharov]]
*[[Kordjan Zamorski]]
*[[Jan Zamoyski]]
*[[Ferdynand Zarzycki]]
*[[Lucjan Żeligowski]]
*[[Valeri Zentsov]]
*[[Zhang Xueliang]]
*[[Zhang Youxia]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[Joachim Ziegler]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Mihhail Zinovjev]]
*[[Ebrāhīm Z̄olfaqārī]]
*[[Viktor Zolotov]]
*[[Terenti Zubov]]
*[[Joachim Friedrich von Zöge]]

==Ž==
*[[Gennadi Židko]]
*[[Vincas Žilys]]
*[[Vladimir Žoga]]
*[[Silvestras Žukauskas]]
*[[Georgi Žukov]]

==T==
*[[Boris Taar]]
*[[Jakob Tabur]]
*[[Julius Taeker]]
*[[Alo Tael]]
*[[Evald Taidur]]
*[[Johannes-Rudolf Taimsalu]]
*[[Aleksander Takel]]
*[[Jaan Taklaja]]
*[[Peeter Tali]]
*[[Karl Tallo]]
*[[Karl Talpak]]
*[[Arnold Talvet]]
*[[Elmar Tambek]]
*[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
*[[Endrik Tamm]]
*[[Ilmar Tamm]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Konstantin Tamm]]
*[[Raivo Tamm]]
*[[Kaarel Tammekand]]
*[[Karl-Voldemar Tammekand]]
*[[Tiit Tammela]]
*[[Richard Tammemägi]]
*[[Juhan Tammistu]]
*[[Aleksander Tamson]]
*[[Ülo Tamre]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Johannes Taras]]
*[[Jaak Tarien]]
*[[Alo Tarjo]]
*[[Heinrich Tarto]]
*[[Jean-François Tartu]]
*[[Arvo Taru]]
*[[Jacob Johan Taube]]
*[[Johann von Taube]]
*[[Magnus Karl von Taube]]
*[[Otto Reinhold Taube]]
*[[Aleksander Taumi]]
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Aleksander Teder]]
*[[Leonhard Teder]]
*[[Paul Albert Teder]]
*[[Richard Teder]]
*[[Veljo Teder]] 
*[[Aleksander Teiss]]
*[[Eduard Teiter]]
*[[Johannes Teksal]]
*[[Carl Friedrich Tenner]]
*[[Artur Tenno]]
*[[Mihhail Teplinski]]
*[[Martin Terras]]
*[[Rain Terras]]
*[[Riho Terras]]
*[[Karl Terrav]]
*[[Thein Sein]]
*[[Heinrich von Thurn]]
*[[Otto Tief]]
*[[Johann Diedrich von Tiesenhausen]]
*[[Kaspar von Tiesenhausen]]
*[[Enn Tietenberg]]
*[[Artur Tiganik]]
*[[Suune Tihane]]
*[[Karl Tiitso]]
*[[Ernst Tiivel]]
*[[Karl Tikk]]
*[[Aleksander Tilgre]]
*[[Johannes Till]]
*[[Semjon Timošenko]]
*[[Alfred von Tirpitz]]
*[[August Tiru]]
*[[Märt Tiru]]
*[[Erich Johann Friedrich Toffer]] 
*[[Hideki Tōjō]]
*[[Fjodor Tolbuhhin]]
*[[Karl Wilhelm von Toll]]
*[[Mihhail Tolstõhh]]
*[[August Tomander]]
*[[Rein Tomback]]
*[[Richard Tomberg]]
*[[Johannes Toming]]
*[[William Tomingas]]
*[[Paul Toom]]
*[[Viktor Toom]]
*[[Rein Tooma]]
*[[Jüri Toomepuu]]
*[[Tõnu Toomepuu]]
*[[Aldo Toomepuu]]
*[[Hardu Toomet]]
*[[Heldur Toomet]]
*[[Hannes Toomsalu]]
*[[August Reinhold Tomingas]]
*[[Claes Åkesson Tott]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Konstantin Trakmann]]
*[[August Traksmaa]]
*[[Heinrich Trankmann]]
*[[Nikolai Trankmann]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Herman Treial]]
*[[Rudolf Treial]]
*[[Toivo Treima]]
*[[Herman Treufeldt]]
*[[Otto Treufeldt]]
*[[Vladimir Triandafillov]]
*[[Vladimir Tributs]]
*[[Ludvig Triik]]
*[[‎Paul Triik]]
*[[Nikolai Trikovski]]
*[[Gian Giacomo Trivulzio]]
*[[Verner Trossi]]
*[[Andrei Trošev]]
*[[Gennadi Trošev]]
*[[Ivan Jurjevitš Trubetskoi]]
*[[Sergei Trubetskoi]]
*[[Richard Truly]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Oleg Tsokov]]
*[[Aleksandr Tšaiko]]
*[[Vassili Tšapajev]]
*[[Vladimer Tšatšibaia]]
*[[Anatoli Tšepiga]]
*[[Ivan Tšernjahhovskõi]]
*[[Vassili Tšitšagov]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Vassili Tšuikov]]
*[[Mihhail Tuhhatševski]]
*[[Jaan Tuhkru]]
*[[Karla Tuim]]
*[[Mart Tuisk]]
*[[Robert Tuisk]]
*[[Karl Tulff]]
*[[Hengo Tulnola]]
*[[Harald Tummeltau]]
*[[Gustav Johan von Tunderfelt]]
*[[Wiljo Einar Tuompo]]
*[[Enn Tupp]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Leopold Tuul]]
*[[Rudolf Tuul]]
*[[Juhan Tuuling]]
*[[Karl Tuvikene]]
*[[Dmõtro Tõmtšuk]]
*[[August Tõnishof]]
*[[Aleksander Tõnisson]]
*[[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]]
*[[Lembit Tõns]]
*[[Herman Tõnurist]]
*[[Ralf Tõnurist]]
*[[Juhan Tõrvand]]
*[[Lauri Törni]]
*[[Eduard Tähe]]

==U==
*[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]]
*[[Roman Ubakivi (sõjaväelane)|Roman Ubakivi]]
*[[Jeronimas Uborevičius]]
*[[Otto Ūdentiņš]]
*[[Otto Uin]]
*[[Hermann Ewert von Ulrich]]
*[[Karl Gustav von Ulrich]]
*[[Oskar Uluots]]
*[[Arnold-Gustav Under]]
*[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]]
*[[Roman Ungern von Sternberg]]
*[[Józef Unrug]]
*[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]]
*[[Johan Unt]]
*[[Kristaps Upelnieks]]
*[[Sergei Urba]]
*[[Enn Urbalu]]
*[[Richard Uritam]]
*[[Semjon Uritski]]
*[[Elmar-Arthur Urm]]
*[[Mitsuru Ushijima]]
*[[Jaan Usin]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Kustas Utuste]]
*[[Mihkel Uudla]]
*[[Aleksander Uuk]]
*[[Rudolf Uuk]]
*[[Henno Uus]]

==V==
*[[Rein Vaabel]]
*[[Jukums Vācietis]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Peeter Vaga]]
*[[Rudolf Vaharo]]
*[[Georg Vaher]]
*[[Maurus Vahtrik]]
*[[Osvald Vaidlo]]
*[[August Vainlo]]
*[[Villem Vainsalu]]
*[[Hans Valdmann]]
*[[Nikolai Valge]]
*[[Riivo Valge]]
*[[Karl Valk]]
*[[Hans Vanaveski]]
*[[Aleksei Vandam]]
*[[Vello Vare]]
*[[August Vares]]
*[[Eerik Varrak]]
*[[Aleksander Varvas]]
*[[Hans Vasar]]
*[[Aleh Vasilkoŭski]]
*[[August Vask]]
*[[August Vassil]]
*[[Aleksandr Vassilevski]]
*[[Nikolai Vatutin]]
*[[Artur Veborn]]
*[[Aleksander Veelma]]
*[[Helmut Veem]]
*[[Rudolf Veidebach]]
*[[Johannes Veidermann]]
*[[Aleksander Veiderpass]]
*[[Voldemārs Veiss]]
*[[Johannes Vellerind]]
*[[Otto Vellingk]]
*[[Mykolas Velykis]]
*[[Jakob Vende]]
*[[Richard Vennikas]]
*[[Paul Vent]]
*[[Juhan Vermet]]
*[[Aleksander Vernik]]
*[[Kusta Vesilo]]
*[[Georg Vestel]]
*[[Gustav Viard]]
*[[Johannes Vibur]]
*[[Anton de Vieira]]
*[[Rudolf Vienberg]]
*[[Rudolf Viest]]
*[[Karl Viil]]
*[[Artur Viilip]]
*[[Aleksander Viires]]
*[[Aleksander Viiret]]
*[[Harald Viirsalu]]
*[[Mihhail Viktorov]]
*[[Aleksander Viljamson]]
*[[Andrei Vilkitski]]
*[[Maidor Vill]]
*[[Paul Villemi]]
*[[Eduard-Richard Villmann]]
*[[Juhan Vint]]
*[[Nikolai Viralu]]
*[[Johan Bernhard Virgin]]
*[[Hans Virrit]]
*[[Nikolai Viru]]
*[[Harry Visman]]
*[[Valdur Visnapuu]]
*[[Albert Camille Vital]]
*[[Vincas Vitkauskas]]
*[[Sergei Vjazmitinov]]
*[[Tiit Vohta]]
*[[Andrei Voložinski]]
*[[Ülar Vomm]]
*[[Boris Voogas]]
*[[Pavel Voronov]]
*[[Igor Vorontšenko]]
*[[Kliment Vorošilov]]
*[[Friedrich Vreemann]]
*[[Vassili Võrk]] 
*[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]]
*[[August Võsu]]
*[[Ferdinand Võsu]]
*[[Aarne Võting]]
*[[Viktor Väin]]
*[[Arthur Väkram]]
*[[Mihail Väli]]
*[[Neeme Väli]]
*[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]]
*[[Enn Väljak]]
*[[Eduard Värsi]]
*[[Akseli Olli Väänänen]]

==W==
*[[Hans Wachtmeister (1641–1714)]]
*[[Rudolf Walden]]
*[[Aleksander Warma]]
*[[Ture Eriksson Wassmann]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Constantin von Weiss]] 
*[[Ezer Weizmann]]
*[[George H. Wells]]
*[[Martin Wetzer]]
*[[Adam van der Weyde]]
*[[Reginald Wingate]]
*[[Richard Winters]] 
*[[Erwin von Witzleben]]
*[[Peter Wittgenstein]]
*[[Michael Wittmann]]
*[[Wolmar Wrangel]]
*[[Hans Georg Hermann von Wrangell]]
*[[Michael von Wrangell]]

==Õ==
*[[Olev Õun]]
*[[Arnold Õunapuu]]
*[[Ernst Õunapuu]]

== Ö ==
*[[Hugo Österman]]

== Ü ==
*[[Riho Ühtegi]] 
*[[Aavo Ürgsoo]]
*[[Jaan Üts]]
*[[Rudolf Ütt]]

== Y ==
*[[Hiromichi Yahara]]

[[Kategooria:Sõjaväelased| ]]
[[Kategooria:Sõjanduse loendid]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]</text>
      <sha1>51rvwvosbtgc06cv7yev1d6dqpbzh57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albert (Riia piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41159</id>
    <revision>
      <id>7265087</id>
      <parentid>7255745</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:15:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13448" sha1="tp67xzmexaxo3zbucin0934146el8ji" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Albert
| Taustavärv  =
| pilt        = Albert of Riga.JPG
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Albertit kujutav monument [[Riia toomkirik]]us
| sünninimi   = Albert von Buxhövden
| sünniaeg    = umbes [[1165]]
| sünnikoht   = [[Bekeshövede]], [[Alam-Saksi]]maa
| surmaaeg    = [[17. jaanuar]] [[1229]]
| surmakoht   = [[Riia]]
| rahvus      = [[sakslased|sakslane]]
| a1          = [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]]
| a2          = 
| b1          = 
| b2          = 
}}
'''Albertus''' (hiljem omistatud nimed '''Albert von Buxhövden''', '''Albert von Appeldern'''&lt;ref name=&quot;Bornhaupt&quot; /&gt;, '''Albert von Buxhoeveden''', '''Albrecht von Buxthevden''', '''Albert de Bekeshovede'''; umbes [[1165]] [[Bexhövede]] – [[17. jaanuar]] [[1229]] [[Riia]]) oli [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] ([[Liivimaa piiskop]]) [[1199]]. aastast kuni surmani 1229. aastal. Ta oli [[Liivimaa]] vallutamise peaorganisaator, kelle valitsusajal alistati ka praeguse [[Eesti]] territoorium ja enamik praeguse [[Läti]] territooriumist.

==Päritolu ja suguvõsa==
Albert sündis tõenäoliselt [[Alam-Saksi]]maal, [[Bremen]]ist põhjas asuvas [[Bekeshövede]]s, kus asus perekonna pealoss. Ta oli pärit ühiskondlikult silmapaistvast perekonnast, Buxhoevedenide perekonnast. 12. sajandi lõpus oli kümme selle perekonna liiget [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkond|Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas]] kõrgetel ametikohtadel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.buxhoeveden.net/index.php?link=2|pealkiri=ALBERT von BUXHOEVEDEN|vaadatud=15.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Alberti ema Aleydis oli [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskop]]i [[Hartwig II]] poolõde, isa pole teada. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa [[Friedrich I Barbarossa]] aegse ristisõja [[Püha maa|pühale maale]].{{lisa viide}}

Albertil oli viis venda: [[Theoderich von Buxhövden|Theoderich]] ([[von der Ropp]]), Engelbert, [[Hermann von Buxhövden|Hermann]], [[Rothmar von Buxhövden|Rothmar]] ja [[Johannes Appelderin|Johannes]]. Tema suguvõsa kasutas teise perekonnanimena ka Appelderenit&lt;ref name=&quot;Tooke&quot; /&gt;, seda ilmselt Bekeshövede lähedal asuva [[Apeler]]i järgi.{{lisa viide}}

==Alberti tegevus piiskopina==
1199. aasta kevadel, enne 25. märtsi, pühitseti senine [[Bremen]]i [[toomhärra]] Albert [[Liivimaa]]l paikneva [[Üksküla piiskopkond|Üksküla piiskopkonna]] kolmandaks piiskopiks. Esimesena oli [[Bremeni-Hamburgi peapiiskopkond|Bremeni-Hamburgi peapiiskopkonna]] initsiatiivil [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] aladel misjonitööga alustanud [[Meinhard]], kes saabus [[Üksküla]]sse 1184. aastal ja piiskopiks sai 1186. aastal. Pärast Meinhardi surma järgnes talle piiskop [[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]], kes langes aga [[1198]]. aastal [[Riia lahing (1198)|lahingus]] liivlastega. Selleks ajaks oli paavst [[Coelestinus III]], kelle poliitikat jätkas ka järgmine paavst [[Innocentius III]], andnud oma heakskiidu ristisõdijate kasutamiseks [[Liivimaa]] ristiusuliste kaitsmiseks ja [[apostaat]]ide karistamiseks, kuid praktikas hakati neid kasutama ka mittekristlaste usku sundimiseks. Albertil õnnestus [[Liivi ristisõda|ristisõjale]] saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|keisri]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippi]] toetus&lt;ref name=&quot;KaFyW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0JOie&quot; /&gt; ning teda toetasid ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] [[Paderborni piiskopkond|Paderborni]], [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] ja [[Ratzeburgi piiskopkond|Ratzenburgi]] piiskopid&lt;ref&gt;Otto Schnettler, [https://web.archive.org/web/20240831044511/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 10&lt;/ref&gt;.

== Liivimaal ==
[[File:1202 Map of the Prussian and Baltic lands before the arrival of the knightly orders by Putzgers FW Historischer Atlas Bielefeld.jpg|pisi|[[Liivimaa]] alad 1202]]
[[1200]]. aastal jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija ja 23 laeva eesotsas Liivimaale ning [[Liivimaa ristisõda|asus seal tegutsema]]. Ta rajas [[1201]] [[Riia]] linna ning alustas selle ülesehitamist. [[1202]]. aastal asutas ta [[Mõõgavendade ordu]]. Pärast esialgse linna rajamist andis piiskop ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks nende abi eest piiskopivõimu kaitsel ning [[liivlased|liivlaste]] [[Liivimaa ristisõda|maa vallutamise eest]] (1207).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Läti Henrik|pealkiri=Liivimaa kroonika|aasta=2018|lehekülg=54–55|toimetaja=Enn Tarvel}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Riia piiskopilinnus]]e rajamist viis Albert [[Liivimaa piiskop]]i residentsi (ca 30 km kaugusel, [[Daugava]] alamjooksul asunud) [[Ikšķile]]st üle paremini kaitstud Riia linna ning senine [[Ikšķile piiskopkond|Ikšķile ehk Üksküla piiskopkond]] sai [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopkonna]] nimetuse, kuid säilitas alluvuse [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnale]].{{lisa viide}}
[[1206]]. aastaks alistas ta Mõõgavendade ordu jõududega [[liivlased]] ning [[1208]]. aastaks [[latgalid]]. Tema üritust toetasid nii [[paavst]] [[Innocentius III]] kui ka [[Saksa kuningas]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Philipp]], kes tegi Albertist ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[riigivürst]] ja andis talle Liivimaa lääniks. [[1209]]. aastast vabastas paavst Innocentius III piiskop Alberti Saksa-Rooma keisri vasallisõltuvusest allutades ta otse [[Kirikuriik|paavstivõimule]] ja nimetas Albertit [[Riia piiskop]]iks. [[1215]]. aastal osales ta [[Lateraani kirikukogu]]l, kus paavst lubas talle igakülgset toetust Liivimaa edasisel ristimisel ja võttis maa otseselt enda kaitse alla.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Läti Henrik|pealkiri=Liivimaa kroonika|aasta=2018|lehekülg=114–115|toimetaja=Enn Tarvel}}&lt;/ref&gt;

Piiskop Albert asutas kloostrid [[Saaremaa]]l ja [[Tartu]]s ning asutas [[Sigulda]], [[Cēsis|Võnnu]], [[Aizkraukle]] linna, samuti [[1202]]. aastal [[Daugava]] suudmesse [[Tsistertslased|tsistertslaste]] [[Dünamünde klooster|kloostri]], mille asukohta nimetati [[Püha Nikolaus]]e mäeks ehk [[Dünamünde]]ks ([[läti keel]]es ''Daugavgrīva''). Sõdades [[Slaavi vürstiriikide loend|vene vürstiriikidega]] koos Mõõgavendade orduga hävitati [[Koknese]] ja [[Jersika]] linn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Läti Henrik|pealkiri=Liivimaa kroonika|aasta=2018|lehekülg=59–61 (Koknese kohta), 70–71 (Jersika kohta)|toimetaja=Enn Tarvel}}&lt;/ref&gt; [[1220]]. aastal asutas ta Riias [[Leepra|pidalitõbi]]ste varjupaiga laadse asutuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Erki Russow]]|url=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019 10:30|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|arhiivimisaeg=2019-04-20}}&lt;/ref&gt;

Albert suri 17. jaanuaril 1229 ning maeti [[Riia toomkirik]]usse. 1773. aastal maeti tema säilmed ümber [[Riia Suur kalmistu|Riia Suurele kalmistule]].{{lisa viide}}

== Eestimaal ==
Piiskop Alberti valitsemise ja üldjuhtimise ajal vallutati [[Ordumeister|ordumeistri]] [[Wolquin]]i juhtimisel [[Mõõgavendade ordu]] poolt [[Eesti]]maa ja [[Saaremaa]], ehitati kivist [[Viljandi ordulinnus]] ning alustati [[Tallinna kindlus]]e rajamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://esm.ee/ekspositsioon/virtuaalne-sojaajalugu/keskaeg|pealkiri=Ekspositsioon ,,Keskaeg,,|vaadatud=15.07.2022|tsitaat=Viimasena langes Valjala Saaremaal ja saarlased alistusid sakslastele (1227). Sellega oli Eesti ala vormiliselt allutatud.|arhiivimisaeg=26.09.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220926221113/https://esm.ee/ekspositsioon/virtuaalne-sojaajalugu/keskaeg|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-ordulinnuse-varemed|pealkiri=Viljandi ordulinnuse varemed|vaadatud=15.07.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Rein Zobel|pealkiri=Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused|aasta=2011|lehekülg=287}}&lt;/ref&gt;
[[1211]]. aastal määrati esimene [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] ja ka [[1224]]. aastal [[Zemgale]] [[Semgallia piiskop|piiskop]] [[Lambertus]], kes jätkasid ristiusu levitamist Riia peapiiskopkonna ja [[Mõõgavendade ordu]] abiga.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Läti Henrik|pealkiri=Liivimaa kroonika|aasta=2018|lehekülg=174|toimetaja=Enn Tarvel}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1218]] kutsus piiskop Albert Eesti alistamiseks appi [[taanlased]], kes saabusid [[Tallinn]]a alla järgmisel aastal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Läti Henrik|pealkiri=Liivimaa kroonika|aasta=2018|lehekülg=131|toimetaja=Enn Tarvel}}&lt;/ref&gt;
{{Vaata|Muistne vabadusvõitlus}}

Piiskop Alberti alluvuses töötas [[Läti Henrik]], kes kirjutas &quot;[[Henriku Liivimaa kroonika]]&quot;, olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta. Albert saavutas ka Riia piiskopkonna iseseisvumise [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnast]] ning hiljem sai Riia piiskopkonnast [[Riia peapiiskopkond]] (1251).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsberg-foundation-15-a-troublesome-legate-albert-suerbeer-and-his-conflict-with-archbishop-uffe-of-lund/|pealkiri=Carlsberg foundation 15: A troublesome legate – Albert Suerbeer and his conflict with archbishop Uffe of Lund|vaadatud=15.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220523234631/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsberg-foundation-15-a-troublesome-legate-albert-suerbeer-and-his-conflict-with-archbishop-uffe-of-lund/|arhiivimisaeg=23.05.2022|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
[[File:Єпископ Альберт.gif|pisi|Piiskop Alberti kujutis Riia 800 aasta juubelimündil]]
Alberti vend, piiskop [[Hermann von Buxhövden]], nimetati algul [[Lihula]] (''Leal'') [[Lihula piiskop|piiskop]]iks ja hiljem esimeseks [[Tartu piiskop]]iks (Hermann I).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Andres Adamson|pealkiri=1242, Müüti murdes|aasta=2013|lehekülg=34}}&lt;/ref&gt;

Piiskop Alberti teine vend Theoderich oli ''de Raupe'' ([[von der Ropp]]i) dünastia esivanem, mis sai hiljem oluliseks aadlidünastiaks Liivimaal. Theodorich oli abielus [[Pihkva vürst]]i [[Vladimir Mstislavitš]]i (u 1178 – surnud pärast 1226) tütrega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://wp-et.wikideck.com/Vladimir%20Mstislavit%C5%A1|pealkiri=Vladimir Mstislavitš|vaadatud=15.07.2022|arhiivimisaeg=15.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220715183032/https://wp-et.wikideck.com/Vladimir%20Mstislavit%C5%A1|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Tegelaskujuna kunstis==
Piiskop Albert esineb 1989. aasta filmis &quot;Võluri röövimine&quot; (&quot;Похищение чародея&quot;), kus teda kehastas [[Sulev Luik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/movie/sov/5520/titr/|pealkiri=Похищение чародея (1989)|vaadatud=15.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Piiskop Albert esineb tegelaskujuna [[2005]]. aasta Eesti filmis &quot;[[Malev (film)|Malev]]&quot;, kus teda kehastas [[Raivo E. Tamm]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/231|pealkiri=Malev (2005)|vaadatud=15.07.2022}}&lt;/ref&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==
1900. aastal pandi Riias äsja rajatud tänavale seoses linna 700. aastapäeva tähistamisega nimeks [[Alberta iela]].

==Vaata ka==
*[[Buxhoeveden]]
*[[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend]]
*[[Buxhoevedeni Rist]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Bornhaupt&quot;&gt;{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 25 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;rview=1#PPA25,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tooke&quot;&gt;{{cite book |title=View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= London |isbn= |pages= 548 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage#PPA548,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KaFyW&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–33&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0JOie&quot;&gt;Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&amp;pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147–1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007, lk 65–75&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Albrecht von Buxthoeven}}
*[[Volker von Buxhoeveden]], [[Christina von Buxhoeveden-Reuter]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/4/2001-4-Varia_lk139-143.pdf Piiskop Albert – ajalooline tegelane ja isiksus], [[Tuna]], 2001-4

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]]|nimi=[[Liivimaa piiskop]]|aeg=[[1199]]–[[1229]]|järgnev=[[Nikolaus von Nauen]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Buxhövden, Albert von}}
[[Kategooria:Riia piiskopid]]
[[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]]
[[Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud]]
[[Kategooria:13. sajand Lätis]]
[[Kategooria:Buxhoevedenid|Albert]]
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Surnud 1229]]</text>
      <sha1>tp67xzmexaxo3zbucin0934146el8ji</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>De iure</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41429</id>
    <revision>
      <id>7265121</id>
      <parentid>7031353</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:59:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2700" sha1="kq27o889g3b1qxujfp1cgop2ignmncb" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''''De iure''''' ehk '''''de jure''''' ([[ladina keel]]es 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile ''[[de facto]]'' ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas'). Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. 

On olukordi, kus faktiliselt mittejärgitavad normid võivad kehtivuse kaotada. Näiteks ''[[desuetudo]]''-olukord. Seetõttu võib mingi normi või olukorra mittekehtivusest ''de facto'' tuleneda ka selle normi või olukorra mittekehtivus ''de iure''.

Paljudel puhkudel võib faktiliste olukordade õiguseks muutumine olla takistatud mõne õiglusest tuleneva põhimõtte tõttu. Näiteks, kui ei tunnistata rahvusvahelises õiguses territooriumi omandamist sõjalise anneksiooni kaudu. Sel juhul kontrollib seda territooriumi küll ''de facto'' annekteerija, kuid tal puudub ''de iure'' tunnustus ja ta ei ole seetõttu rahvusvaheliselt õiguskohane sellel territooriumil tegutsema. 

Tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriikide riigisekretäri [[Henry Stimson]]i nime järgi tuntuks saanud Ameerika Ühendriikide välispoliitilist suhtumist väljendanud [[Stimsoni doktriin]], mille kohaselt Ameerika Ühendriikide valitsus teatas Hiina ja Jaapani valitsusele saadetud noodi kaudu, et ei kavatse tunnustada [[Briand-Kelloggi pakt]]i rikkumise tulemusena toimunud territoriaalseid muudatusi, mille käigus Jaapan okupeeris osa Hiinast.

Kõige sagedamini kasutataksegi neid väljendeid rahvusvahelises õiguses ja poliitikas. Näiteks võib valitsus olla ametis ''de iure'', olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud. Seevastu ''de facto'' valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel hädavajalikuni ning selgel deklareerimisel, et tegu pole ''de iure'' tunnustamisega.

Sisuliselt on tegemist lõpliku seadusjärgse tunnustamisega. Riigile antakse rahvusvahelise õiguse subjekti staatus ja temaga seatakse sisse diplomaatilised suhted. Soome tunnustas Eestit ''de iure'' juulis 1920 ja Poola sama aasta detsembris. Suurriigid tunnustasid Eestit kollektiivselt ''de iure'' iseseisva riigina [[Antant]]i Kõrgema Nõukogu kaudu jaanuaris 1921. Ameerika Ühendriigid tegid seda viimase suurriigina juulis 1922. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Venemaad ''de iure'' alles 1924. aastal. USA keeldus aastatel 1949–1979 ''de iure'' tunnustamast Hiinat. 

== Vaata ka ==
*''[[de facto]]''
*[[Stimsoni doktriin]]

[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ladinakeelsed väljendid]]

[[fr:Liste de locutions latines#D]]</text>
      <sha1>kq27o889g3b1qxujfp1cgop2ignmncb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aatomkell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42267</id>
    <revision>
      <id>7264989</id>
      <parentid>6722404</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:10:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7264989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3582" sha1="0id8lgbg3jk0tmnwuqyr8wxr9lkr2l2" xml:space="preserve">'''Aatomkell''' ehk '''kvantkell''' on ülitäpne [[kell]], mille talitlus põhineb ergastatud [[kvantolek|kvantsüsteemides]] toimuvatel väga püsiva sagedusega[[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetvõnkumistel]]. Neid võnkumisi kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise. Kvantsüsteemina kasutatakse peamiselt [[tseesium]]i&lt;nowiki/&gt;aatomeid. Tseesiumaatomkellade täpsuseks on saavutatud 10&lt;sup&gt;‒15&lt;/sup&gt;, millele vastab viga 1 sekund 30 miljoni aasta kohta. Tseesiumiaatomi võnkeolekute alusel on defineeritud ka [[SI]]-süsteemi ajaühik [[sekund]].

Väljatöötamisel on veelgi suuremat täpsust võimaldavad kvantsüsteemid, milles tseesiumi asemel kasutatakse rubiidiumi- või vesinikuaatomeid, ka mõnede ainete molekule.

Niisuguse kvantsüsteemi indutseeritud (esile kutsutud) kiirguse omadusi kasutatakse [[kvantgeneraator]]is, mis tekitab püsiva sagedusega (ja seega ühepikkuste [[periood]]idega) elektromagnetvõnkumist. See võnkumine sünkroonib aatomkellas [[kvartsresonaator]]i takti (kvartsresonaatori enda võnkesagedus pole teatavasti kuigi stabiilne ‒ viga umbes üks sekund kuu kohta).
==Rahvusvahelise aatomiaja kellad==
[[Rahvusvaheline aatomiaeg]] saadakse keskmisena ajanäitudest, mis saabuvad maailma eri paigus asuvatelt aatomkelladelt. Ülitäpsed aatomiaja määramise kellad on suured paiksed seadmed, mis asuvad eritingimustele vastavas keskkonnas.

==Aatomkella moodulid==
Täpne ajamõõtmine on eriti tähtis [[Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem|satelliitnavigatsioonis]], sest sellest sõltub otseselt asukoha määramise täpsus. Selleks otstarbeks on loodud kompaktsed ja energiasäästlikud aatomkellad. Näiteks 2003. aastal võeti kasutusele väike (mõnesentimeetrise küljepikkusega) ja paarivatise võimsustarbega rubiidiumaatomkell; selle viga ei ületa üht sekundit 10 000 aasta kohta, seega on see tavalisest kvartsresonaatoriga kellast üle 100 000 korra täpsem.

Väljatöötamisel on juba ka aatomkella moodulid, mida saaks kasutada kantavates nutiseadmetes. USA firma Symmetricom lasi 2011. aastal müügile tavalise [[kiip|mikrokiibi]] suuruse tseesiumkella mooduli Chip Scale Atomic Clock (CSAC),&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.wired.com/insights/2013/09/how-chip-scale-atomic-clocks-will-change-the-future-of-time/ |pealkiri=How Chip Scale Atomic Clocks Will Change the Future of Time |vaadatud=2013-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131215135754/http://www.wired.com/insights/2013/09/how-chip-scale-atomic-clocks-will-change-the-future-of-time |arhiivimisaeg=2013-12-15 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; mille võimsustarve on 0,1 W. 
==Ajaloost==
Aatomkella tööpõhimõtte töötas välja USA füüsik [[Isidor Isaac Rabi]], kes sai selle eest 1944. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. Esimene tseesiumaatomkell sai valmis 1952. aastal.&lt;ref&gt;[http://tf.nist.gov/cesium/atomichistory.htm A Brief History of Atomic Clocks at NIST]&lt;/ref&gt; Aatomkellade mõõtetehnika täiustamist võimaldavad uuringud tõid 1989. aastal Nobeli füüsikaauhinna USA füüsikule [[Norman Ramsey]]le.

==Vaata ka==
*[[Aatomiaeg]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Kvantkell. EE, 1990, 5. kd, lk 268.

==Välislingid==
* [http://science.howstuffworks.com/atomic-clock1.htm  How Atomic Clocks Work]
* [http://www.minut.ee/article.pl?sid=10/02/07/2253239  Uus kvantkell pakub senisest täpsemat ajamõõtmist]
* [http://novaator.err.ee/v/tehnika/e5640ae5-4a4f-4567-a768-5413d9ea8da7 Tuhanded kvantpõimitud aatomid muudavad kelli täpsemaks]

[[Kategooria:Kellad]]</text>
      <sha1>0id8lgbg3jk0tmnwuqyr8wxr9lkr2l2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Benedictus XIV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42373</id>
    <revision>
      <id>7265032</id>
      <parentid>6924579</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:49:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Viited</comment>
      <origin>7265032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44155" sha1="kk44qfrf0l4jmke8wkxudtcjsty32rw" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit [[Benedictus XIV (vastupaavst)]]}}
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Benedictus XIV
|pilt          = Pierre Subleyras Portrait of Benedict XIV 1746. Metropolitan Museum of Art.jpg
|sünninimi     = Prospero Lorenzo Lambertini
|valitsemisaja algus= [[17. august]] [[1740]]
|valitsemisaja lõpp= [[3. mai]] [[1758]]
|eelkäija = [[Clemens XII]]
|järeltulija = [[Clemens XIII]]
|sünnikuupäev = [[31. märts]] [[1675]]
|sünnikoht = [[Bologna]]
|surmakuupäev = [[3. mai]] [[1758]]
|surmakoht = [[Rooma]]
|deviis = ''Curabuntur omnes''&lt;!--All will be healed| ... &lt;ref&gt;{{Cite web |title=Pope Benedict XIV (Prospero Lambertini) |url=http://www.gcatholic.org/hierarchy/pope/B14.htm |access-date=2022-05-23 |website=www.gcatholic.org}}&lt;/ref&gt; --&gt;
|vapp = C o a Benedictus XIV.svg
|maetud = [[Vatikani grotid]]
}}
'''Benedictus XIV''' ('''Prospero Lorenzo Lambertini'''; [[31. märts]] [[1675]] – [[3. mai]] [[1758]]) oli [[paavst]] aastatel [[1740]]–1758. Ta oli 247. paavst.

Prospero Lorenzo Lambertini sündis 31. märtsil 1675 [[Bologna]]s Marcello Lambertini ja Lucrezia Bulgarini kahelapselises peres noorimana. Ta oli viies ja viimane paavst, kes sündis Bolognas. Ta õppis alates [[1688]] [[Rooma]]s Clemensi [[kolleegium]]is (''Collegio Clementino'') [[retoorika]]t, [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t. Tema lemmikautor oli [[Aquino Thomas]]. Hiljem õppis ta [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is [[õigusteadus]]t ja sai [[11. september|11. septembril]] [[1694]] [[doktorikraad]]i.

[[17. mai]]l [[1713]] pühitseti Lambertini [[diakon|alamdiakon]]iks. Ta tegeles [[kuuria]]s kanoniseerimisprotsessidega, muuhulgas oli ta seotud [[Innocentius XI]] beatifikatsiooniprotsessiga. Ta ei pidanud oma määramist [[peapiiskop]]iks austuseks, vaid võimaluseks teha head. [[Kardinal]] Lambertini osales kahel [[konklaav]]il [[1730]] ja 1740.

==Ametid==
*[[1702]] [[advokaat]], [[Rooma inkvisitsioon]]i [[konsultant]]
*[[1708]]–1727 [[kuuria]] &quot;usukaitsja&quot; (''promotor fidei'')
*[[1712]] [[Vatikan]]i [[kanoonik]] ning Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse [[kongregatsioon]]i [[assessor]]
*[[1713]] paavsti [[prelaat]]
*[[1718]] ja [[1724]] [[Trento kirikukogu|Trento Oikumeenilise Kirikukogu]] Otsuste Teostamise kongregatsiooni [[sekretär]]
*[[1722]] ''[[Penitentiarium]]i'' [[kanoonik]]
*[[12. juuni]] 1724 – 20. jaanuar 1727 Theodosia [[peapiiskop|titulaarpeapiiskop]] ''in partibus'' (pühitseti [[piiskop]]iks [[16. juuli]]l 1724)
*[[13. mai]] [[1725]] paavsti [[Assistent (abiline)|assistent]]
*[[9. detsember]] [[1726]] kardinal ''in pectore'' (avaldati [[30. aprill]]il [[1728]])
*[[20. jaanuar]] [[1727]] – 30. aprill 1731 Ancona peapiiskop
*[[10. mai]] [[1728]] – [[17. august]] 1740 Santa Croce in Gerusalemme [[kardinalpreester]]
*[[30. aprill]] [[1731]] – [[14. jaanuar]] [[1754]] [[Bologna peapiiskop]]

== 1740. aasta konklaav ==
Benedictus XIV valiti paavstiks [[17. august]]il 1740 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[21. august]]il (teistel andmetel [[22. august]]il) kardinal [[Carlo Maria de' Marini]] poolt. Ta võttis nime [[Benedictus XIII]] järgi.

[[18. veebruar]]ist 17. augustini toimunud konklaavi viimases voorus osales 51 kardinali. See oli pikim konklaav pärast [[1314]]–[[1316]] toimunud konklaavi, millel valiti [[Johannes XXII]]. Hiljem pole ükski konklaav nii kaua kestnud.

Konklaavil moodustus kaks fraktsiooni: üks [[Clemens XII]] määratud kardinalidest [[Neri Maria Corsini]] juhtimisel ja teine varasemate paavstide poolt määratud kardinalidest. Konklaavi esimeses voorus osales 32 kardinali, kellest enamik soovis paavstiks valida [[Pietro Ottoboni]]t, too aga pidi [[25. veebruar]]il viletsa tervise pärast konklaavilt lahkuma. Seejärel toetas enamus kardinal [[Pompeio Aldrovandi]]t, kellel jäi vaid kolm häält puudu, et osutuda valituks. Tema vastaskandidaadiks oli [[Giacomo Lanfredini]]. [[13. märts]]il suri konklaavil [[Giovanni Battista Altieri]] ja [[8. märts]]ist [[24. märts]]ini puudus haiguse tõttu [[Luis Antonio Belluga y Moncada]]. [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe V]] nimel esitati [[veto]] kardinal [[Pier Marcellino Corradini]] vastu. Benedictus XIV oli kompromisskandidaat ja kui temalt küsiti, kas ta tunnustab kardinalide otsust, oli ta vastanud:

{{cquote|''Ma tunnustan [kardinalide otsust] kolmel põhjusel; esiteks, ma ei soovi põlata teie lahkust; teiseks, ma ei taha vastu seista Jumala tahtele, sest ma tean, et see on nii, sellepärast pole ma kunagi ihaldanud nii kõrget au ja kolmandaks on minu soov lõpetada meie konklaav, mis on kestnud juba nii kaua, et on põhjustanud üldise skandaali.''}}

==Välispoliitika==
{| style=&quot;width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;&quot;
|-
| style=&quot;text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;&quot; | '''Kuuria'''
|-
|
{| style=&quot;margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;&quot;
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Kardinalide kolleegiumi dekaan'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Tommaso Ruffo]], [[Pietro Luigi Caraffa]], [[Rainiero d’Elci]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Riigisekretär'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Silvio Valenti Gonzaga]], [[Alberico Archinto]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Camerlengo'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Annibale Albani]], Silvio Valenti Gonzaga, [[Girolamo Colonna di Sciarra]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Rooma kardinalvikaar'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Giovanni Antonio Guadagni]]
|-
|}
|}

===Suhted Saksamaa ja Austriaga===
[[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl VI]] suri [[20. oktoober|20. oktoobril]] 1740. Benedictus XIV tunnustas alles [[20. detsember|20. detsembril]] 1740 [[Maria Theresia]] õigust isa valdustele, kuid [[veebruar]]is [[1742]] tunnustas paavst keisrina [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]]-t. Selle otsuse järel sekvestreeriti [[katoliku kirik]]u varad [[Austria]]s. Pärast Karl VII surma püüdis paavst jääda neutraalseks ja tunnustas [[detsember|detsembris]] [[1745]] uue keisrina [[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]]-t, kellega ta sõlmis [[1757]] [[konkordaat|konkordaadi]].&lt;ref name=&quot;Konkordaat&quot; /&gt;

===Suhted Hispaaniaga===
[[1741]] lubas Benedictus XIV [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningal]] maksustada [[vaimulik]]e sissetulekud. Benedictus XIV sõlmis [[1753]] Hispaaniaga konkordaadi, mille järgi võis kuningas piiskoppideks määrata, keda soovis.&lt;ref name=&quot;Konkordaat&quot; /&gt; [[1754]] sõlmiti leping, mille järgi läksid tulud Hispaanias ja selle [[koloonia]]tes asuvatest [[benefiits]]idelt Hispaania valitsusele võitluseks [[piraatlus]]ega.

===Suhted Portugaliga===
Paavsti suhted [[Portugal]]iga taastati 1740. Benedictus XIV andis [[23. detsember|23. detsembril]] [[1748]] [[Portugali kuningas|Portugali kuningale]] [[João V]] tiitli &quot;kõige usklikum kuningas&quot; (''Rex Fidelissimus'').

===Suhted Prantsusmaaga===
Pärast [[kardinal-riigisekretär]]i [[Silvio Valenti Gonzaga]] surma [[28. august]]il [[1756]] soovitas 1754–1757 Roomas resideerinud [[Prantsusmaa]] suursaadik [[Étienne François de Choiseul]], et kardinal [[Alberico Archinto]] määramine uueks kardinal-riigisekretäriks lükatakse edasi seni, kuni lahendatakse mõned probleemid [[Prantsusmaa]]ga. Paavst ei nõustunud saadiku ettepanekuga.

===Suhted Preisimaaga===
Benedictus XIV tunnustas [[Preisimaa kuningas|Preisi kuninga]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] kuningatiitlit pärast seda, kui preislased olid vallutanud [[Sileesia]]. [[Berliin]]i rajati sel ajal katoliku kirik.

===Suhted Savoiaga===
[[27. jaanuar]]il 1741 määras Benedictus XIV saadikuks [[Savoia]]sse [[Ludovico Merlini]], kelle vahendusel esitas paavst nõuded [[Piemonte]]s ja [[Montferrato]]s asuvatele aladele. [[Savoia kuningas]] oli nõus maksma vaidlusaluste alade eest paavstile iga-aastast [[tribuut]]i ja saatis tänutäheks paavstile [[kuld|kullast]] [[armulauakarikas|armulauakarika]]. Paavst sõlmis 1741 Savoiaga konkordaadi, Savoia kuningas sai [[Püha Tool]]i [[vikaar]]i tiitli.

=== Suhted Itaalia riikidega ===
Benedictus XIV sõlmis 1741 [[Napoli]]ga konkordaadi&lt;ref name=&quot;Konkordaat&quot; /&gt; ja paavsti soovitusel rajati Napolisse erakorraline [[tribunal]]. Ta lõpetas Napoli ja [[Malta ordu]] suurmeistri vahelise vaidluse.

Benedictus XIV suhted [[Veneetsia]]ga pingestusid, kui paavst püüdis olla vahendajaks Veneetsia ja keisri vahelises vaidluses [[Aquileia]] patriarhaadi jurisdiktsiooni pärast. Paavst soovitas patriarhaadi õigused jaotada [[Gorizia]] ja [[Udine]] peapiiskopkondade vahel, kuid Veneetsia kuulutas, et ükski paavsti poliitiline otsus ei kehti Veneetsias enne, kui seda pole tunnustanud Veneetsia [[senat]]. [[6. juuli]]l [[1751]] muutis paavst Aquileia patriarhi ametinime Veneetsia patriarhi ametiks.

==Sisepoliitika==
Benedictus XIV vähendas Kirikuriigis [[maksud|makse]], toetas vabakaubandust ja vähendas Kirikuriigi sõjalist [[eelarve]]t. 1746 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Urbem Romam&quot; esitas ta oma seisukoha Rooma administratsiooni reformimiseks.

==Suhted kiriku institutsioonidega==
[[Pilt:Benedetto_XIV_%281675-1758%29.jpg|pisi|Benedictus XIV. [[Carlo Vandi]] [[portree]]]]

Benedictus XIV laiendas [[23. november|23. novembril]] 1740 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Quod sancta&quot; [[visitatsioon]]ide kohustust kõikidele [[prelaat]]idele. Ta moodustas ''super statu ecclesiarum'' kongregatsiooni, mis arutaks piiskoppide visitatsioonidel tehtud ettekandeid.

Ta avaldas [[3. detsember|3. detsembril]] 1740 &quot;Epistola encyclica et commonitoria&quot;, mis käsitles piiskoppide ametikohustusi.&lt;ref name=&quot;Entsüklik&quot; /&gt; [[14. veebruar]]il 1742 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Apostolica&quot; reguleeris ta [[patriarh]]ide kohustusi. [[18. jaanuar]]il 1757 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Gravissimum&quot; reguleeris ta apostelliku [[vikaar]]i kohustused.

[[23. veebruar]]il 1741 avaldas ta bulla &quot;Apostolicae servitudis&quot;, milles mõistis hukka vaimulike ilmalikud taotlused.

[[Kardinalide kolleegium]]i ja konklaavi protseduuride kohta avaldas ta [[3. jaanuar]]il 1742 apostellikku konstitutsiooni &quot;Salutare&quot;, [[aprill]]is 1744 apostelliku konstitutsiooni &quot;Pastor bonus&quot;, [[13. aprill]]il 1744 apostelliku konstitutsiooni &quot;In apostolicae&quot;, [[4. september|4. septembril]] 1744 apostelliku konstitutsiooni &quot;Inter conspicuos&quot; ja [[22. aprill]]il [[1749]] apostelliku konstitutsiooni &quot;Inter arduas&quot;.

Ta avaldas [[30. märts]]il 1742 apostelliku konstitutsiooni &quot;Ad militantis&quot;, milles ta käsitles [[vaimulik]]e apelleerimise õigust.

1743 avaldatud dokumendis &quot;Incluta fratrum&quot; reguleeris ta paavstipalee ülevaataja ametikoha nõudeid.

[[21. detsember|21. detsembril]] 1744 sätestas ta Roomas ametikohustusi täitvate piiskoppide jurisdiktsiooninõudeid.

[[14. jaanuar]]il 1747 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Ex quo dilectus&quot; sätestas ta [[noviits]]ide kohustused.

Ta sätestas [[5. august]]il 1748 avaldatud bullas &quot;Pastoralis&quot; erakorralise [[pihiisa]] määramise vajaduse korral.

[[30. mai]]l 1753 avaldatud bullas &quot;Apostolicum ministerium&quot; sätestas ta visitatsiooni reegleid.

Ta kinnitas apostellikus konstitutsioonis &quot;Inter sollicitos&quot; [[tonsuur]]i saamise vanuse alampiiri.

Ta rajas [[Trento kirikukogu|Trento Oikumeenilise Kirikukogu]] Otsuste Teostamise kongregatsiooni koosseisu [[prelaat]]ide komisjoni.

Ta kohustas prelaate kandma piiskopikübaral ([[galero]]l) purpurpunast sidet.

'''Baptistiinid'''

1744 tunnustas ta [[Giovanna Solimani]] rajatud [[baptistiinid]]e nunnaordut. [[23. september|23. septembril]] [[1755]] tunnustas ta [[Domenico Olivieri]] rajatud baptistiinide mungaordut.

'''Basiliaanid'''

[[11. juuni]] 1757 tunnustas ta kahte [[basiliaanid]]e ordut (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'', BA) ja (''Ordo Basilianus S. Iohannis Baptistae'', BS).

'''Jesuiidid'''

Benedictus XIV ei määranud kardinaliks ühtki [[jesuiidid|jesuiiti]]. [[28. detsember|28. detsembril]] 1743 sai Benedictus XIV teada [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe V]] kavatsusest uurida jesuiitide tegevust [[Paraguay]]s. Kuninga komissar esitas oma valitsejale jesuiitide tegevuse kohta toodud süüdistused. [[1746]] avaldatud bullas &quot;Devotam&quot; kinnitas Benedictus XIV oma eelkäijate otsuse tühistada nõue, mille järgi tuli jesuiitidel pidada ameteid ainult 3 aastat. [[1. aprill]]il 1758, kuu enne oma surma, saatis Benedictus XIV [[Lissabon]]i patriarhile kirja, milles ta kohustas patriarhi uurima Portugalis tegutsevate jesuiitide seotust kaubandustegevusega ja nende taganemist oma põhikirjast.&lt;ref name=&quot;Jesuiit&quot; /&gt;

'''Jeesuse kongregatsioon'''

1742 moodustas ta Austrias asuvate [[Mary Ward]]'i rajatud Jeesuse kongregatsiooni kogudustest eraldi kihelkonna, mida juhtis ülemkindral. Ta sätestas [[30. aprill]]il 1749 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Quamvis justo&quot; kongregatsiooni reeglid.

'''Passionistid'''

Ta tunnustas [[15. mai]]l 1741 passioniste.&lt;ref name=&quot;Passion&quot; /&gt;

'''Redemptoristid'''

Ta tunnustas [[25. veebruar]]il 1749 [[Alfonso Liguori]] rajatud redemptoriste (''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'').

'''[[Rüütliordu]]d'''

Ta kinnitas [[17. jaanuar]]il [[1746]] [[Püha Haua rüütliordu]] reeglid.

Ta kinnitas [[8. juuni]]l 1748 [[Püha Stephanuse rüütliordu]] privileegid ja määras keiser [[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]] selle suurmeistriks.

'''Vennaskonnad ja muud seltsid'''

[[2. juuli]]l 1753 avaldatud dekreediga &quot;Iniunctæ Nobis Licet&quot; tunnustas ta neitsi [[Maarja]] auks loodud vagadust taotlevat ühendust.&lt;ref name=&quot;Maarja&quot; /&gt;

'''Viljamiidid'''

Ta kinnitas 1741 [[Guglielmo Vercelli]] rajatud viljamiitide ordu konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Viljam&quot; /&gt;

==Liturgilised otsused==
1741 määras Benedictus XIV ametisse komisjoni, mis pidi revideerima [[breviaarium]]it ja ta võttis [[1747]] ise selle revideerimisest osa.

[[1. juuni]]l 1741 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Sacramentum Pœnitentiæ&quot; ja [[8. veebruar]]il 1745 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Apostolici muneris&quot; sätestas ta mõned juhtumid, mis on [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritavad]].

[[1748]] avaldati revideeritud rooma martüroloogia, kuhu lisati paavst [[Siricius]]e nimi&lt;ref name=&quot;Siricius&quot; /&gt;, [[1752]] avaldati revideeritud &quot;Cæremoniale Episcoporum&quot; ja [[25. märts]]il 1752 &quot;Pontificale Romanum&quot;.

[[31. mai]]l 1741 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Non ambiginius&quot; ja [[22. august]]il 1741 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;In superna&quot; keelas ta [[paast]]upäevadel [[liha]] tarvitamise koos kalatoitudega. Sama otsust kinnitas ta ka [[10. juuni]]l 1745 [[Compostella]] peapiiskopile saadetud kirjas.&lt;ref name=&quot;Paast&quot; /&gt;

[[23. november|23. novembril]] 1741 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Praecipuum&quot; reguleeris ta kardinalide mälestuseks peetaval [[missa]]l [[noveen]]i kasutamise.

Ta mõistis [[11. juuli]]l 1742 avaldatud bullas &quot;Ex quo singulari&quot; hukka [[hiina riitus]]e kasutamise, mida [[jesuiidid]] olid seni praktiseerinud.&lt;ref name=&quot;Hiina&quot; /&gt; Ta mõistis [[12. september|12. septembril]] 1744 avaldatud bullas &quot;Omnium sollicitudinum&quot; hukka [[malabari riitus]]e kasutamise.&lt;ref name=&quot;Malabar&quot; /&gt;

1742 kohustas ta kõiki [[preester|preestreid]] paigutama kirikutesse [[ristitee]] pilte.&lt;ref name=&quot;Ristitee&quot; /&gt;

Ta avaldas [[7. veebruar]]il 1742 apostelliku konstitutsiooni &quot;Etsi minime&quot;, milles rõhutas [[katehhees]]i tähtsust.

Ta andis [[19. august]]il [[1744]] välja sätted reekviemimissade pidamise kohta.

Ta sätestas [[Kiriku doktor]]iks kuulutamise lisanõudena kirikupoolse väljakuulutamise (''Ecclesiae declaratio''). Ta tunnustas 1754 paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] Kiriku doktorina, kuid keeldus tunnustamast [[Ignatios Antiookiast|Antiookia Ignatiust]], [[Lyoni Ireneus]]t ja [[Cyprianus]]t sama austava tiitliga.&lt;ref name=&quot;Doktor&quot; /&gt;

Kuna mitteametlike kirikupühade arv oli [[18. sajand]]i keskpaiku mitmekordistunud, vähendas Benedictus XIV 1742 [[Hispaania]]s, [[1748]]–1754 [[Itaalia]]s ja hiljem [[Austria]]s kirikupühade arvu.

Ta lubas [[8. märts]]il 1749 Pühima Lunastaja kongregatsioonil pidada [[juuli]] kolmandal [[pühapäev]]al Pühima Lunastaja püha.

[[1750]]. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na.

1752 keelas Benedictus XIV Itaalia [[kreeklased|kreeklaste]] seas levinud kombe (''intinctio panis''), mille järgi valati [[armulaua sakrament|armulaua]] veini [[oblaat|oblaadile]], kus see lasti ära kuivada. Sellist oblaati tarvitati viimse võidmise sakramendi andmiseks.&lt;ref name=&quot;Armulaud&quot; /&gt;

[[25. august]]il 1754 kinnitas ta peaaegu 1000 aasta kestnud vaidluse tulemusena [[kirikuslaavi keel]]e kasutamise [[idariitus]]es.

1758 ilmus [[8. juuli]]l [[1753]] avaldatud bulla põhjal täiendatud [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute nimekiri]].&lt;ref name=&quot;Indeks&quot; /&gt;

Ta lubas [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i [[vaimulik]]el pidada [[hingedepäev]]al [[2. november|2. novembril]] vajaduse korral kolm [[missa]]t.

Ta andis [[indulgents]]i kõikidele, kes külastavad [[9. veebruar]]il püha [[Maro]] kirikut.

Ta lubas õnnistada [[pallium]]it.

==Teoloogilised vaidlused==
[[17. juuli]]l 1746 tutvus Benedictus XIV [[nuntsius]] [[Carlo Francesco Durini]] ja Prantsusmaa suursaadiku de la Rochefoucauld' tehtud analüüsiga, milles käsitleti [[Julien Offray de La Mettrie]]' ja [[Blaise Pascal]]'i [[filosoofia|filosoofiliste]] vaadete lahknemist katoliiklikust [[teoloogia]]st.

[[16. jaanuar]]il 1748 kohustas ta [[frantsisklased|frantsiskaani]] observantide ordukindralit uurima [[María de Ágreda]] töid.&lt;ref name=&quot;Agreda&quot; /&gt;

[[18. märts]]il 1751 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Providas&quot; taunis ta [[vabamüürlus]]t.

[[16. oktoober|16. oktoobril]] 1756 avaldatud [[entsüklika]]s &quot;Ex omnibus&quot; lahendas Benedictus XIV küsimuse nende isikute [[Armulaua sakrament|armulauale]] lubamise kohta, kes ei tunnustanud [[Clemens XI]] avaldatud apostelliku konstitutsiooni &quot;[[Unigenitus Dei Filius]]&quot; nõudeid. Ta kohustas [[Prantsusmaa]] piiskoppe tunnustama &quot;Unigenitust&quot;.

==Oikumeenia==
[[1744]] saatis Benedictus XIV [[pallium]]i [[Antiookia]] melkiitide [[patriarh]]ile Kyrillos VI (Seraphin) Tanasele.

Benedictus XIV tunnustas [[1736]] peetud maroniidi kirikukogu dekreete.

[[2. juuli]]l 1755 avaldas ta [[entsüklika]] &quot;Allatae sunt&quot;, mille peateema oli [[oikumeenia]].

==Suhted juutidega==
Benedictus XIV kinnitas [[28. veebruar]]il 1747 avaldatud bullas &quot;Postremomens&quot;, et ehkki [[juudid|juudi]] laste [[ristimine]] ilma vanemate nõusolekuta on [[kanooniline õigus|kanooniliselt]] õige, on see üldiselt lubamatu tegevus. Ta soovitas võtta ristitud juudi lapsed vanemate juurest ära, et neid kasvatada katoliku kombe järgi. Ta keelustas juutide vägivaldse ristimise. [[16. september|16. septembril]] 1747 avaldatud bullas &quot;Apostolici ministerii&quot;, [[15. detsember|15. detsembril]] 1751 avaldatud bullas &quot;Probe te&quot; ja 22. veebruaril 1755 avaldatud bullas &quot;Beatus Andreas&quot; kinnitas ta oma varasemat otsust. [[9. veebruar]]il 1749 avaldatud bullas &quot;Singulari nobis&quot; sätestas ta juudi ja kristlase vahelise abielu sõlmimist. [[20. veebruar]]il 1751 avaldatud bullas &quot;Elapso proxime&quot; käsitles ta juutide vaateid. [[14. juuni]]l 1751 avaldas ta entsüklika &quot;A quo primum&quot; juudi kogukonna kohta [[Poola]]s.

==Misjon==
1741 saatis Benedictus XIV [[Myanmar]]isse misjoneerima [[barnabiidid]].

1753 avaldatud apostellikus kirjas &quot;Apostolicum&quot; käsitles ta [[misjon]]it [[Suurbritannia]]s.

==Kristlik eetika ja moraal==
{{Vaata|Kristlik eetika}}
Benedictus XIV käsitles [[3. november|3. novembril]] 1741 avaldatud bullas &quot;Dei miseratione&quot; ja [[4. november|4. novembril]] 1741 avaldatud dekreedis &quot;Matrimonia quae&quot; abielu teemat, eriti katoliiklase abielu mittekatoliiklasega. Sama küsimust selgitas ta [[29. juuni]]l 1748 avaldatud bullas &quot;Magnae nobis&quot;.&lt;ref name=&quot;Abielu&quot; /&gt;

1741 kutsus ta Portugali piiskoppe kohtlema [[Brasiilia]]s [[indiaanlased|indiaanlasi]] väärikalt.&lt;ref name=&quot;Orjus&quot; /&gt;

[[1. november|1. novembril]] 1745 avaldas ta liigkasuvõtmise vastu entsüklika &quot;Vix pervenit&quot;.

Ta keelas [[10. november|10. novembril]] 1752 avaldatud bullas &quot;Detestabilem&quot; duellantide matmise kiriklike tavade järgi.&lt;ref name=&quot;Duell&quot; /&gt;

1752 kuulutas ta raamatute varastamise ekskommunitseeritavaks.

==Uued piiskopkonnad==
*[[13. detsember|13. detsembril]] [[1740]] reorganiseeris [[Lissabon]]i peapiiskopkonna
*[[1742]] [[Prantsusmaa]]l Saint-Claude'i piiskopkond
*[[15. aprill]] 1742 [[Istanbul]]is [[Konstantinoopol]]i apostellik vikariaat
*[[26. november]] 1742 [[Liibanon]]is Kiliikia peapiiskopkond
*[[16. detsember]] [[1743]] [[Guatemala]] peapiiskopkond ja [[Léon en Nicaragua]] piiskopkond
*[[6. detsember]] [[1745]] [[Brasiilia]]s São Paulo piiskopkond ja Mariana piiskopkond
*23. detsember [[1748]] [[Itaalia]]s Pinerolo piiskopkond
*6. juuli [[1751]] Itaalias Gorizia ja Udine peapiiskopkonnad
*[[1752]] [[Lääne-India]]s Curaçao apostellik prefektuur
*[[5. oktoober]] 1752 [[Saksamaa]]l Fulda piiskopkond
*[[1753]] [[Iisrael]]is [[Akko]] [[eparhia]]
*[[12. detsember]] [[1754]] [[Hispaania]]s Santanderi piiskopkond

==Kanoniseerimised==
Benedictus XIV kanoniseeris 4 isikut:
#[[Pedro González]] 13. detsember [[1741]]
#[[Monte Santo Gery]] [[1. august]] [[1742]]
#[[Camillo de Lellis]] [[29. juuni]] [[1746]]
#[[Peetrus Regulatus]] 29. juuni 1746

Benedictus XIV kuulutas õndsaks 28 isikut, kaasa arvatud need, kelle austamise ta kinnitas:
#[[Alessandro Sauli]] [[23. aprill]] 1741
#[[Bergamo Alberto]] [[9. mai]] [[1748]]
#[[Camillo de Lellis]] [[7. aprill]] 1742
#[[Ceredano Pacifico]] [[7. juuli]] [[1745]]
#[[Collalto Juliana]] [[20. mai]] [[1753]]
#[[Córdoba Álvarez]] [[22. september]] 1741
#[[Cupertino Giuseppe]] [[24. veebruar]] 1753
#[[Egidius de Santarem]] 9. mai 1748
#[[Fortis Gabrielli]] [[17. märts]] [[1756]]
#[[Francesco Patrizzi]] 11. september 1743
#[[Gabriel Ferretti]] [[19. september]] 1753
#[[Geronimo Emiliani]] [[29. september]] 1746
#[[Gielniówi Ladislas]] 11. veebruar [[1750]]
#[[Jeanne de Chantal]] [[21. november]] [[1751]]
#[[Jeanne de Valois]] [[21. aprill]] 1742
#[[Johannes Liccio]] [[25. aprill]] 1753
#[[José de Calasanz]] [[18. august]] 1748
#[[Marcolino Amanni]] 9. mai 1750
#[[Must Benedictus]] 15. mai 1743
#[[Niccolò Albergati]] [[25. september]] 1744
#[[Odorico da Pordenone]] [[2. juuli]] 1755
#[[Orvieto Giovanna]] 11. september 1754
#[[Raymond Lullus]] [[25. veebruar]] 1750
#[[Sassoferrato Hugo]] [[27. juuli]] 1757
#[[Seraphina Sforza]] [[17. juuli]] 1754
#[[Stephanie de Quinzanis]] 14. detsember 1740
#[[Torello da Poppi]]
#[[Treviso Henri]] [[23. juuli]] 1750

==Ametisse nimetatud kardinalid==
{{Vaata|Benedictus XIV ametisse nimetatud kardinalid}}
Benedictus XIV nimetas ametisse 64 kardinali 7 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 6 prantslast, 4 hispaanlast, 3 austerlast, 1 inglane, 1 portugallane ja 1 sakslane.

==Benedictus XIV kultuuriloos==
[[Pilt:Pietro_Bracci_Benedict_XIV.jpg|pisi|Benedictus XIV. [[Pietro Bracci]] [[büst]]]]

[[24. november|24. novembril]] 1740 keelas Benedictus XIV orduvaimulikel tegutseda [[arst]]idena. Ta sätestas, et kui arstid soovivad [[ordinatsioon]]i, tuleb eelnevalt selgitada, kas kandidaadi varasema tegevuse käigus arstina suri mõni patsient tema süü tõttu.&lt;ref name=&quot;Arst&quot; /&gt;

Ta tunnustas 23. detsembril 1741 ja [[12. märts]]il 1742 [[Benedictus|Nursia Benedictus]]e auks vermitud [[medal]]ite kasutamist.

Benedictus XIV lasi 1743 taastada Santa Croce in Gerusalemme basiilika Roomas.

1744 ostis ta kardinal [[Gaspare Carpegna]]le kuuluva klaasikogu, mis asub paavsti asutatud ''[[Museo Cristiano]]s''.&lt;ref name=&quot;Muuseum&quot; /&gt;

[[22. mai]]l 1745 mõistis ta hukka [[Bernard de Mandeville]]'i teose.

Ta pidas kirjavahetust [[Voltaire]]'iga, kes pühendas talle [[17. august]]il 1745 oma [[tragöödia]] &quot;Mahomet&quot;.

Ta keelustas ebausu piltide kasutamise.

Ta rajas [[Rooma La Sapienza Ülikool]]i koosseisus [[kõrgem matemaatika|kõrgema matemaatika]], [[keemia]] ja [[kirurgia]] osakonnad. Ta rajas Rooma akadeemia (''Pontifico Accademia Romana di Archeologia'') antiikkunsti uurimiseks, akadeemia kristliku antiikkunsti uurimiseks, akadeemia kiriku ajaloo uurimiseks ja 1745–1748 ''Accademia liturgica'' [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] ja [[liturgia]] ajaloo uurimiseks.&lt;ref name=&quot;Akadeemia&quot; /&gt; Bolognasse rajati tema auks ''Accademia Benedettina''.

Tema käsul lõpetati 1748 Prantsusmaal [[Vichy]]' [[seminar]]i ehitustööd.

Ta mõistis [[19. veebruar]]il 1749 avaldatud entsüklikas &quot;Annus qui&quot; hukka profaanse [[muusika]] esitamise kirikutes.

[[13. märts]]il 1752 taunis ta [[Charles de Montesquieu]]' teost &quot;Seaduste vaim&quot; (''De l'esprit des lois'').

Ta sai kardinal [[Domenico Silvio Passionei]]lt väärtusliku mündikogu, mille põhiosa koosnes paavstide [[münt]]idest.

1753 ostis ta kardinal [[Carlo Pio di Savoia]] [[manuskript]]id ja rajas ''Biblioteca Pio''.

Ta lasi [[Colosseum]]i paigutada [[ristitee]] peatused.&lt;ref name=&quot;Colosseum&quot; /&gt;

[[Pietro Bracci]] tegi temast [[büst]]i. Paavstist tegid [[portree]]d [[Pierre Hubert Subleyras]] ja [[Carlo Vandi]].

==Teadustööd==
Benedictus XIV avaldas enne paavstiks saamist mitmeid [[traktaat]]e kanoniseerimisest, [[Kristus]]e ja neitsi [[Maarja]] [[suurpüha]]dest, teenistustest ja [[missa]]st. Tema 12 köitest koosnev teoste kogu ilmus 1747–1751. Järgmine, 17 köitest koosnev kogu avaldati [[1788]].

*&quot;De servorum Dei beatificatione et beatorum canonizatione&quot; [[1734]]–[[1738]] (1747–1749)
*&quot;Institutiones Ecclesiasticæ&quot;
*&quot;De Synodo Dioecesana&quot;, 1740
*&quot;Acta canonizationis SS. Fidelis a Sigmaringa, Camilli de Lellis, Petri Regalati, Iosephi a Leonissa, et Catharinæ de Riciis una cum apostolicis litt. SS. D. N. Benedicti XIV et vaticana basilicae ornatus descriptione&quot;, 1749
*&quot;Appendices ad quatuor libros de servorum Dei beatificatione et beatorum canonizatione&quot;, 1749
*&quot;Casus Conscientiæ de mandato Prosp. Lambertini Archiep. Bonon propositi et resoluti&quot;
*&quot;Thesaurus Resolutionum Sacræ Congregationis Concilii&quot;
*&quot;Praxis&quot;
*&quot;SS. D. N. Benedicti XIV P. O. M. acta et decreta in causis beatificationum et canonizationum aliisque ad sacrorum rituum materiam pertinentibus ad annum pontificatus sui decimum&quot;, 1751

==Surm==
Benedictus XIV suri 83-aastaselt [[Rooma]]s 3. mail 1758 [[podagra]]sse ja maeti [[7. mai]]l 1758 [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]].

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Abielu&quot;&gt;{{cite web |last= Fanning|first=William |date=1910|title=Mixed Marriage. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09698a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Agreda&quot;&gt;{{cite web |last= Campbell|first= Thomas|date=1907|title=Maria de Agreda. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01229a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaud&quot;&gt;{{cite web |last= Toner|first= Patrick|date=1908|title=Communion under Both Kinds. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/04175a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Konkordaat&quot;&gt;{{cite web |last1= Kelly|first1= Leo|last2= Ojetti|first2= Benedetto |date=1908|title=Concordat. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Malabar&quot;&gt;{{cite web |last=Brucker|first=Joseph|date=1910|title=Malabar Rites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09558b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Colosseum&quot;&gt;{{cite web |last= Hassett|first= Maurice|date=1908|title= The Coliseum. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04101b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arst&quot;&gt;{{cite web |last= Huddleston|first= Gilbert|date=1911|title=Abbey of Monte Cassino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Duell&quot;&gt;{{cite web |last= Cathrein|first=Victor |date=1909|title=Duel. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05184b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Entsüklik&quot;&gt;{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1909|title=Encyclical. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05413a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hiina&quot;&gt;{{cite web |last= Cordier|first= Henri|date=1908|title=The Church in China. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/03669a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jesuiit&quot;&gt;{{cite web |last= Pollen|first=John Hungerford |date=1912|title=The Suppression of the Jesuits (1750-1773).. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14096a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Indeks&quot;&gt;{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1910|title=Index of Prohibited Books. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/07721a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Doktor&quot;&gt;{{cite web |last= Chapman|first= John |date=1909|title=Doctors of the Church. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/05075a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muuseum&quot;&gt;{{cite web |last=Maere |first= René|date=1911|title= Christian Museums. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10647a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maarja&quot;&gt;{{cite web |last=Middleton|first=Thomas|date=1911|title=Feast of Our Lady of Good Counsel. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11361a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Orjus&quot;&gt;{{cite web |last= Allard|first= Paul|date=1912|title= Slavery and Christianity. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14036a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paast&quot;&gt;{{cite web |last= O'Neill|first= James David|date=1909|title=Fast. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05789c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Passion&quot;&gt;{{cite web |last= Devine|first=Arthur |date=1911|title=Passionists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11521d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Akadeemia&quot;&gt;{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1907|title=Roman Academies. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01083b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Siricius&quot;&gt;{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1912|title=Pope St. Siricius. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/14026a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ristitee&quot;&gt;{{cite web |last= Alston|first= George Cyprian|date=1912|title=Way of the Cross. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15569a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Viljam&quot;&gt;{{cite web |last= Webster|first= Douglas Raymund|date=1912|title=Williamites. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15644b.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
*&quot;Bullarum Benedicti XIV&quot;
*Emmanuele (Manuel) de Azevedo: &quot;Benedicti Papae XIV Opera Omnia&quot;. Roma, 1747–1751.
*[[Pierre Batiffol]]: &quot;Inventaire des lettres inédites du Pape Benoît XIV&quot;. Paris, 1894.
*[[Franz Xaver Kraus]]: &quot;Briefe Benedicts XIV an den Canonicus Pier Francesco Peggi in Bologna (1729–1758) nebst Benedicts Diarium des Conclaves von 1740&quot;. Freiburg, 1884–1888.
*[[Émile de Heeckeren]]: &quot;Correspondance de Benoît XIV&quot;. Paris, 1912.
*[[Franz Heiner]]: &quot;Benedicti XIV papae opera omnia inedita&quot;. Freiburg, 1904.
*[[Raffaele de Martinis]]: &quot;Acta Benedicti XIV&quot;. Napoli, 1884.
*[[Emilia Morelli]]: &quot;Le lettere di Benedetto XIV al cardinale de Tencin&quot;. Roma, 1955–1984.
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1740-1758-_Benedictus_XIV.html Benedictus XIV dokumendid.]

== Kirjandus ==
*[[David F. Allen]]: ''Upholding Tradition: Benedict XIV and the Hospitaller Order of St. John of Jerusalem at Malta, 1740–1758''. &quot;The Catholic Historical Review&quot; 80, 1994: 18–35.
*G. d'Arrigo: ''Papa Lambertini''. &quot;Strenna dei Romanisti&quot; 29, 1968: 121–129.
*[[Laura Miani Belletti]]: ''Benedetto XIV e la Biblioteca dell'Istituto delle scienze nel carteggio con Filippo Maria Massi''. &quot;Archiginnasio&quot; 82, 1987: 245–254.
*[[Tarcisio Bertone]]: ''Benedetto XIV (1740–1758) e la gerarchia ecclesiastica''. &quot;Salesianum&quot; 38, 1976: 475–558.
*Tarcisio Bertone: ''Benedetto XIV (1740–1758) e la Chiesa missionaria''. &quot;In Ecclesia&quot;. Roma, 1977: 181–195.
*Tarcisio Bertone: ''Il governo della Chiesa nel pensiero di Benedetto XIV (1740–1758)''. Roma, 1977.
*Tarcisio Bertone: ''Benedetto XIV e la riforma della Sacra Penitenzieria Apostolica''. M. Sodi, &quot;La Penitenzieria Apostolica e il sacramento della penitenza&quot;. Città del Vaticano, 2009: 149–162.
*[[Anton A. Bettanini]]: ''Benedetto XIV e la Repubblica di Venezia''. Padova, 1966.
*[[François Boespflug]]: ''Dio nell'arte. &quot;Sollicitudini Nostrae&quot; di Benedetto XIV (1745) e il caso di Crescenzia di Kantbeuren''. Casale Monferrato, 1986.
*[[Stefano Borsi]]: ''Roma di Benedetto XIV. La pianta di Giovan Battista Nolli, 1748''. Roma, 1993.
*L. Brandolini: ''Benedetto XIV di fronte ad alcuni movimenti riformistico-liturgici del secolo XVIII''. &quot;Ephemerides Liturgicae&quot; 88, 1974: 447–470.
*C. Caffarra: ''Ermeneutica della &quot;Vix pervenit&quot; di Benedetto XIV''. &quot;Magistero e morale&quot;. Bologna, 1970: 257–269.
*F. Cantoni: ''Lambertiniana, ossia i motti di papa Lambertini''. Bologna, 1920.
*[[Louis Antoine Caraccioli]]: ''La Vie Du Pape Benoît XIV''. Paris, 1783.
*[[Claudia Carlen]]: ''Papal Pronouncements: Benedict XIV to Paul VI''. Ann Arbor, 1990.
*[[Antonio Casieri]]: ''La perfezione cristiana in Benedetto XIV con particolare riferimento all'età giovanile''. Città del Vaticano, 1979.
*[[Eric Cochrane]]: ''Giovanni Lami e la storia ecclesiastica ai tempi di Benedetto XIV''. &quot;Archivio Storico Italiano&quot; 123, 1965: 48–73.
*[[Domenico Corsi]]: ''Il governo di Lucca e la Bolla di Benedetto XIV del maggio 1754''. &quot;La Provincia di Lucca&quot; (PL) 12, 1972: 45–64; PL 13, 1973: 28–46.
*[[Pietro Elli]]: ''Un biglietto inedito di papa Benedetto XIV al card. Tamburini riguardante il Muratori''. &quot;Atti e Memorie. Deputazione di Storia Patria per le Antiche Provincie Modenesi&quot; 7, 1972: 257–269.
*[[Andrea Emiliani]], [[Giovanna Gaeta Bertelà]]: ''La raccolta delle stampe di Benedetto XIV Lambertini nella Pinacoteca Nazionale di Bologna''. Bologna, 1970.
*[[Andrea Maria Erba]]: ''Benedetto XIV e i barnabiti''. Firenze, 1980.
*[[Mario Fanti]]: ''Il &quot;pastorale governo&quot; del cardinale Lambertini''. &quot;Strenna Storica Bolognese&quot; 9, 1959: 61–119.
*Mario Fanti: ''Prospero Lambertini (Benedetto XIV) nel terzo centenario della nascita''. &quot;Il Carrobbio&quot; 1 1975: 117–133.
*[[Maria Teresa Fattori]]: ''&quot;Acciò i vescovi latini siano ben informati di tutto&quot;. La seconda edizione del &quot;De synodo dioecesana&quot; di Benedetto XIV''. &quot;Cristianesimo nella storia&quot; 28, 2007: 543–608.
*Maria Teresa Fattori: ''Lambertini a Bologna, 1731–1740''. Rivista di storia della chiesa in Italia 61, 2007: 417–461.
*G. Gambara: ''La supplica di Scipione Maffei a Benedetto XIV a proposito della controversia sul prestito ad interesse''. &quot;Economia e Storia&quot; 24, 1977: 71–75.
*[[Elisabeth Garms-Cornides]]: ''Benedikt XIV. Ein Papst zwischen Reaktion und Aufklärung''. G. Ammerer, &quot;Ambivalenzen der Aufklärung. Festschrift für Ernst Wangermann&quot;. Wien, München, 1997: 169–186.
*[[Josef Gelmi]]: ''La Segreteria di Stato sotto Benedetto XIV (1740–1758)''. Trento, 1975.
*Josef Gelmi: ''Die Minutanten im Staatssekretariat Benedikts XIV. (1740–1758)''. M. Weitlauff, &quot;Papsttum und Kirchenreform. Historische Beiträge. Festschrift für Georg Schwaiger zum 65. Geburtstag&quot;. St. Ottilien, 1990: 537–561.
*L. Gherardi: ''Papa Lambertini nella parola di Girolamo Baruffaldi''. &quot;Girolamo Baruffaldi (1675–1755)&quot;. 1977: 929–936.
*[[Alfeo Giacomelli]]: ''Le bolle pontificie relative alla Università di Bologna dal 1450 al 1800 con particolare riferimento a Benedetto XIV''. &quot;Ateneo e Chiesa di Bologna&quot;. Bologna, 1992: 265–352.
*[[Raffaello Giovagnoli]]: ''Leggende romane. Papa Lambertini''. Roma, 1887.
*[[Jean-Denys Gorce]]: ''L'oeuvre médicale de Prospero Lambertini (pape Benoît XIV), 1675–1758''. Bordeaux, 1915.
*[[Gian Domenico Gordini]]: ''La formazione dei futuri presbiteri nelle notificazioni del cardinale Lambertini''. G. D. Gordini, &quot;Storia e vita della Chiesa&quot;. Bologna, 1993: 347–382.
*[[Enea Gualandi]]: ''Il cardinale Filippo Maria Monti, papa Benedetto XIV e la biblioteca dell'Istituto delle scienze di Bologna''. Parma, 1921.
*[[José Luis Gutiérrez]]: ''Le prove sussidiarie nelle cause di canonizzazione''. &quot;Ius Ecclesiale&quot; 5, 1993: 545–574.
*[[Federico Gutiérrez Rodríguez de Mondelo]]: ''La prueba en las causas de canonización, con especial referencia a las pruebas subsidiarias en la doctrina de Benedicto XIV''. Roma, 1995.
*[[Renée Haynes]]: ''Benedict XIV and Miracles''. &quot;The Month&quot; 221, 1966: 211–220.
*Renée Haynes: ''Philosopher King: The Humanist Pope Benedict XIV''. London, 1970.
*[[Ottmar Hegemann]]: ''Friedrich der Grosse und die katholische Kirche in den reichsrechtlichen Territorien Preussens''. München, 1904.
*J. Hermans: ''Benedictus XIV en de liturgie: Een bijdrage tot de liturgiegeschiedenis van de moderne tijd''. Brugge, Boxtel, 1979.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[William F. King]]: ''Benedict XIV and the Orientales''. Roma, 1940
*[[Peter Anton Kirsch]]: ''Papst Benedict XIV und seine Bullen bezüglich der chinesischen und malabarischen Gebräuche''. &quot;Theologische Quartalschrift&quot; 83, 1901: 374–388.
*[[Dale van Kley]]: ''The Refusal of Sacramental Controversy and the Political Crisis of 1756–57''. R. M. Golden, &quot;Church, State and Society Under the Bourbon' Kings of France&quot;. Kansas, 1982: 284–326.
*[[Elisabeth Kovács]]: ''Papst Benedikt XV. und die Restaurationsbemühungen des Kaisers und Königs Karl von Österreich''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 27, 1989: 357–399.
*Ch. Lefebvre: ''Le premier volume du Bullaire de Benoît XIV constitue-t-il une collection authentique?'' &quot;L'Année Canonique&quot; 17, 1973: 615–621.
*A. Lipinsky: ''Gli arredi sacri di Benedetto XIV per S. Pietro di Bologna''. &quot;Fede e Arte&quot; 11, 1963: 186–208.
*[[Erminio Lora]], [[Rita Simionati]]: ''Nuove edizioni o analisi di documenti pontifici: Enchiridion delle Encicliche, I, Benedetto XIV, Clemente XIII, Clemente XIV, Pio VI, Pio VII, Leone XIII, Pio VIII (1740–1830)''. Bologna, 1994.
*[[Ángel Rodríguez Luño]]: ''Benedetto XIV e la riforma della Penitenzieria Apostolica''. M. Sodi, &quot;La Penitenzieria Apostolica e il sacramento della penitenza&quot;. Città del Vaticano, 2009: 163–168.
*[[Elisa Luque Alcaide]]: ''Il tomismo romano nel Settecento. San Tommaso nel Bullario di Benedetto XIV''. &quot;Atti del IX Congresso Tomistico internazionale&quot;. VI. Città del Vaticano, 1992: 231–245.
*[[Nina Ayala Mallory]]: ''Roman rococo architecture from Clement XI to Benedict XIV (1700–1758)''. New York, 1977.
*[[Pierre Martino]]: ''L'interdiction du &quot;Mahomet&quot; de Voltaire et la dédicace au pape (1742–1745)''. &quot;Mémorial Henri Basset&quot;, II. Paris, 1928.
*G. Martinotti: ''P. Lambertini (Benedetto XIV) e lo studio dell'anatomia in Bologna''. Bologna, 1911.
*[[Pierre-Noel Mayaud]]: ''À propos de la révocation par Benoit XIV du décret de l'Index de 1616''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 42, 2004: 27–49.
*[[Alberto Royo Mejia]]: ''Evolución histórica de la prueba de la heroicidad de las virtutes en las causas de los Santos en los siglos anteriores a Benedicto XIV''. &quot;Archivo teológico granadino&quot; 56, 1993: 25–61.
*[[Francesco Montanari]]: ''Il Cardinale Lambertini fra la leggenda e la storia''. Milano, 1943.
*G. M. Monti: ''A. Genovesi e Benedetto XIV''. &quot;Archivio Storico per la Provincia di Salerno&quot; 1, 1933.
*[[Emilia Morelli]]: ''Tre profili: Benedetto XIV, Pasquale Stanislao Mancini, Pietro Roselli''. Roma, 1955.
*[[Giovanni Morello]]: ''Il Museo &quot;Cristiano&quot; di Benedetto XIV''. &quot;Bollettino. Monumenti, Musei e Gallerie Pontificie&quot; 2, 1981: 53–89.
*M. Moroni: ''Lettere di Benedetto XIV all'arcidiacono Innocenzo Storani di Ancona''. &quot;Archivio Storico per le Marche e per l'Umbria&quot; 2, 1885: 715–796.
*M. Muragi: ''Psichiatria e guarigioni miracolose nel trattato di Prospero Lambertini sulla canonizzazione dei santi''. &quot;Strenna Storica Bolognese&quot; 27, 1977: 195–216.
*G. Orlandi: ''Benedetto XIV, s. Alfonso Maria de Liguori e i redentoristi''. &quot;Spicilegium Historicum Congregationis SSmi Redemptoris&quot; 27, 1979: 279–297.
*A. Pagano: ''De nonnullis inscriptionibus ad Benedicti XIV Lambertini laudes celebrandas a doctis Neapolitanis sacerdotibus exaratis''. &quot;Palestra Latina&quot; 38, 1968: 1–6.
*P. Palazzini: ''Il breve di Benedetto XIV del 16 ottobre 1756 nel contesto storico del giansenismo''. &quot;Girolamo Baruffaldi (1675–1755)&quot;. 1977: 665–678.
*P. Palattini: ''L'enciclica &quot;Vix pervenit&quot; (1 novembre 1745) e la dottrina della Chiesa sul mutuo ad interesse''. &quot;Atti dell'XI Convegno di Fonte Avellana&quot;. Urbino, 1988: 195–208.
*[[Luigi Dal Pane]]: ''Benedetto XIV e una memoria inedita del conte Marco Fantuzzi''. Bologna, 1958.
*Luigi Dal Pane: ''La Congregazione economica istituita da Benedetto XIV e la libertà di commercio''. &quot;Rivista di Storia dell'Agricoltura&quot; 5, 1965: 371–418.
*[[Novello Pederzini]]: ''L'apporto di papa Benedetto XIV alla dottrina e alla disciplina del matrimonio''. Roma, 1961.
*[[António Pereira da Silva]]: ''A questão do sigilismo em Portugal no século XVIII. Um abuso na confissão reprovado por Bento XIV''. Braga, 1964.
*[[Lorenzo Pérez Martínez]]: ''Intervención de Benedicto XIV en la causa Luliana''. &quot;Anthologica Annua&quot; 14, 1966: 179–241.
*G. Pistoni: ''Intorno ad una sconosciuta lettera di Benedetto XIV al Muratori''. &quot;Memorie dell'Accademia Nazionale di Scienze, Lettere ed Arti&quot;, 17, 1975: 103–111.
*[[Léon Pierre Raybaud]]: ''Papauté et Pouvoir temporel sous les pontificats de Clément XII et Benoît XIV. 1730–1758''. Paris, 1963
*[[Rudolf Reinhardt]]: ''Zur Kirchenpolitik Papst Benedikts XIV''. &quot;Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte&quot; 60, 1965: 259–268.
*[[José Vicente Rodríguez]]: ''El Papa Benedicto XIV y el patriarca San José''. &quot;Estudios josefinos&quot; 126, 2009: 185–214.
*[[Carla Almansi Sabbioneta]]: ''Il papato di Prospero Lambertini e la &quot;scrittura&quot; sulla diminuzione delle feste di precetto''. &quot;Studi in onore di Ugo Gualadini&quot; 3, 1986: 151–184.
*[[Philip J. Scarcella]]: ''Pope Benedict XIV: concerning saints' causes''. 1986.
*[[Bernward Schmidt]]: ''&quot;Sollicita ac provida vigilantia&quot;. Die &quot;Indexreform&quot; Benedikts XIV''. [[Hubert Wolf]], &quot;Verbotene Bücher&quot;. Paderborn, 2008: 345–360.
*[[Nikolaus Schöch]]: ''Die Frage der Reduktion der Feiertage bei Benedikt XIV''. Roma, 1994.
*[[Andrea Zanotti]]: ''Benedetto XIV tra ragione e santità: la beatificazione dei servi di Dio e la canonizzazione dei beati''. C. Leonardi, &quot;Caterina Vigri: la santa e la città&quot;. Firenze, 2004: 139–154.
*[[Francesc Tagell]]: ''Relació de la mort de Climent XII i de l'elecció de Benet XIV (1740)''. Barcelona, 1971.
*B. Trifone: ''Lettere inedite di Benedetto XIV al card. F. Tamburini''. &quot;Archivio della Società Romana di Storia Patria&quot; 34, 1911: 35–73.
*M. R. Valensise: ''Le encicliche del XVIII secolo sulla Polonia (1740–1772): fonti, storiografia e analisi dei testi''. &quot;Sociologia&quot; 22, 1988: 127–152.
*[[Tommaso Valenti]]: ''Papa Lambertini umoristico''. Roma, 1938.
*[[Andrea Busiri Vici]]: ''Un inedito ritratto marmoreo di Benedetto XIV''. &quot;L'Urbe&quot; 38, 1975: 8–9.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/02432a.htm Artikkel Benedictus XIV kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1726-ii.htm#Lambertini Benedictus XIV elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[https://web.archive.org/web/20080830000112/http://www.saint-mike.org/Library/Papal_Library/BenedictXIV/Biography.html Artikkel Benedictus XIV kohta] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xviii.htm#1740 1740. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1740.html 1740. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.]
*[https://www.papalencyclicals.net/category/ben14 Benedictus XIV pastoraalsed kirjutised]

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev = [[Clemens XII]]
|nimi = [[Rooma paavst]]
|aeg = [[1740]]–[[1758]]
|järgnev = [[Clemens XIII]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1675]]
[[Kategooria:Surnud 1758]]
[[Kategooria:Benedictus XIV| ]]</text>
      <sha1>kk44qfrf0l4jmke8wkxudtcjsty32rw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusparkide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42509</id>
    <revision>
      <id>7264991</id>
      <parentid>7255176</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:21:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7264991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10908" sha1="5dd6o18pdyb9lw8hscxbu0es7qz0ysv" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[rahvuspark]]e. On ka eraldi artiklid [[Ameerika Ühendriikide rahvusparkide loend]], [[Soome rahvusparkide loend]], [[Hispaania rahvusparkide loend]], [[Iirimaa rahvusparkide loend]] ja artikkel [[Rootsi rahvuspargid]]

{{tähed}}

== A ==
*[[Aasovi-Sõvaši rahvus-looduspark]] ([[Ukraina]])
*[[Addo rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Aggteleki rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Akagera rahvuspark]] ([[Rwanda]])
*[[Alam-Kama rahvuspark]] ([[Venemaa]])
*[[Alhanai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Alutaguse rahvuspark]] (Eesti)
*[[Amacayacú rahvuspark]] ([[Colombia]])
*[[Amazonase rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Ameerika Samoa rahvuspark]]
*[[Arabuko-Sokoke rahvuspark]] (Keenia)
*[[Aukštaitija rahvuspark]] ([[Leedu]])
*[[Aulaviki rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Auyuittuqi rahvuspark]] (Kanada)

== B ==
*[[Balatoni rahvuspark]] (Ungari)
*[[Banffi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Baškiiri rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Białowieża laane rahvuspark]] ([[Valgevene]])
*[[Białowieża rahvuspark]] ([[Poola]])
*[[Biebrza rahvuspark]] (Poola)
*[[Big Bendi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Bonaventure'i saare ja Percé kalju rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Bükki rahvuspark]] (Ungari)

== C ==
*[[Cabañerose rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Cabrera saarestiku rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Cameia rahvuspark]] ([[Angola]])
*[[Cangandala rahvuspark]] (Angola)
*[[Cape Range'i rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Carlsbadi koobaste rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Chitwani rahvuspark]] ([[Nepal]])
*[[Christoffeli rahvuspark]] ([[Hollandi Antillid]])
*[[Cinque Terre rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Connemara rahvuspark]] (Iirimaa)
*[[Crater Lake'i rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Cuyahoga Valley rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== D ==
*[[Danhine rahvuspark]] ([[Mosambiik]])
*[[Del Este rahvuspark]] ([[Dominikaani Vabariik]])
*[[Dilidžani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Doñana rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Doonau-Aueni rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Doonau-Dráva rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Durmitori rahvuspark]] ([[Montenegro]])

== E ==
*[[Écrinsi rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[El Veladero rahvuspark]] ([[Mehhiko]])
*[[Elk Islandi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Exmoor]] ([[Suurbritannia]])
*[[Eyre'i järve rahvuspark]] ([[Austraalia]])

== F ==
*[[Fertő-Hansági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Flinders Chase'i rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Forilloni rahvuspark]] ([[Kanada]])

== G ==
*[[Galicica rahvuspark]] ([[Põhja-Makedoonia]])
*[[Garamba rahvuspark]] ([[Kongo DV]])
*[[Garphyttani rahvuspark]] ([[Rootsi]])
*[[Gateway Archi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Gauja rahvuspark]] ([[Läti]])
*[[Gesäuse rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Gogorróni rahvuspark]] (Mehhiko)
*[[Golestani rahvuspark]] ([[Iraan]])
*[[Gran Paradiso rahvuspark]] ([[Itaalia]])
*[[Grasslandsi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Gröönimaa rahvuspark]]
*[[Gunung Mulu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Gwaii Haanase rahvuspark]] (Kanada)

== H ==
*[[Hainichi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Haleakalā rahvuspark]] (USA)
*[[Helvetinjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Hiidenportti rahvuspark]] ([[Soome]])
*[[Hortobágyi rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Hossa rahvuspark]] (Soome)
*[[Hvalõnski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Hwange rahvuspark]] (Zimbabwe)

== I ==
*[[Iguaçu rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Iona rahvuspark]] (Angola)
*[[Isalo rahvuspark]] ([[Madagaskar]])
*[[Isojärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Itatiaia rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Ivvaviki rahvuspark]] (Kanada)

== J ==
*[[Jaragua rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Jasperi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Jaú rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Joshua Tree rahvuspark]] (USA)
*[[Jostedalsbreeni rahvuspark]] ([[Norra]])
*[[Jotunheimeni rahvuspark]] (Norra)
*[[Jugõdva rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Jõulusaare rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Jökulsárgljúfuri rahvuspark]] ([[Island]])

== K ==
*[[Kafue rahvuspark]] ([[Sambia]])
*[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]])
*[[Kainji rahvuspark]] ([[Nigeeria]])
*[[Kakadu rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Katmai rahvuspark]] (USA)
*[[Kalevala rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Karula rahvuspark]] ([[Eesti]])
*[[Kauhaneva-Pohjankangase rahvuspark]] (Soome)
*[[Kejimkujiki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Ķemeri rahvuspark]] (Läti)
*[[Kenozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kgalagadi rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Kibira rahvuspark]] ([[Burundi]])
*[[Kinabalu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Kisama rahvuspark]] (Angola)
*[[Kiskunsági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Kluane'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Koli rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolõma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kootenay rahvuspark]] (Kanada)
*[[Kouchibouguaci rahvuspark]] (Kanada)
*[[Krügeri rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Kuninganna Elizabethi rahvuspark]] ([[Uganda]])
*[[Kurjenrahka rahvuspark]] (Soome)
*[[Kõrg-Harzi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Körös-Marosi rahvuspark]] (Ungari)

== L ==
*[[Lahemaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[La Mauricie rahvuspark]] (Kanada)
*[[Las Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Lauhanvuori rahvuspark]] (Soome)
*[[La Visite rahvuspark]] ([[Haiti]])
*[[Leivonmäki rahvuspark]] (Soome)
*[[Lemmenjoki rahvuspark]] (Soome)
*[[Liesjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Linnansaari rahvuspark]] (Soome)
*[[Lorentzi rahvuspark]] ([[Indoneesia]])
*[[Los Haitises rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Lossinõi Ostrovi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Lubjakivi Alpide rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Lõuna-Konnevesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Lõuna-Luangwa rahvuspark]] ([[Sambia]])

== M ==
*[[Maddalena saarestiku rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Manú rahvuspark]] ([[Peruu]])
*[[Mapungubwe rahvuspark]] ([[LAV]])
*[[Marakele rahvuspark]] (LAV)
*[[Mari Tšodra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Matsalu rahvuspark]] (Eesti)
*[[Mercantouri rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Mesa Verde rahvuspark]], (Ameerika Ühendriigid)
*[[Meštšora rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Meštšorski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Mgahinga gorillade rahvuspark]] (Uganda)
*[[Moma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Montagne d'Ambre'i rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Morne Trois Pitonsi rahvuspark]] ([[Dominica]])
*[[Mount Revelstoke'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Møysaleni rahvuspark]] (Norra)
*[[Mupa rahvuspark]] (Angola)

== N ==
*[[Nahanni rahvuspark]] (Kanada)
*[[Nairobi rahvuspark]] (Keenia)
*[[Neitsisaarte rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Netškino rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Noel Kempff Mercado rahvuspark]] (Boliivia)
*[[North York Moors]] (Suurbritannia)
*[[Nuuksio rahvuspark]] (Soome)
*[[Nxai Pani rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Nyungwe rahvuspark]] ([[Rwanda]])

== O ==
*[[Oderi alamjooksu rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Okanda rahvuspark]] ([[Gabon]])
*[[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Orlovskoje Polesje rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Oulanka rahvuspark]] ([[Soome]])

== P ==
*[[Padjelanta rahvuspark]] (Rootsi)
*[[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Pantanali rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Patvinsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Perämeri rahvuspark]] (Soome)
*[[Petkeljärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Petrified Foresti rahvuspark]] (USA)
*[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (Vietnam)
*[[Pic Macaya rahvuspark]] (Haiti)
*[[Picos de Europa rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Plitvice järvede rahvuspark]] (Horvaatia)
*[[Prints Alberti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Pukaskwa rahvuspark]] (Kanada)
*[[Puurijärvi-Isosuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Põšma metsade rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Päijänne rahvuspark]] (Soome)
*[[Püreneede rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Pyhä-Häkki rahvuspark]] (Soome)
*[[Pyhä-Luosto rahvuspark]] (Soome)

== Q ==
*[[Qobustani rahvuspark]] (Aserbaidžaan)
*[[Quiçama rahvuspark]] (Angola)
*[[Quttinirpaaqi rahvuspark]] (Kanada)

== R ==
*[[Rāzna rahvuspark]] (Läti)
*[[Repovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Riding Mountaini rahvuspark]] (Kanada)
*[[Riisitunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Rokua rahvuspark]] (Soome)
*[[Rusizi rahvuspark]] (Burundi)
*[[Russkaja Arktika]] (Venemaa)
*[[Ruvubu rahvuspark]] (Burundi)
*[[Ruwenzori rahvuspark]] (Uganda)

== S ==
*[[Saaristomere rahvuspark]] (Soome)
*[[Saguaro rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Salamajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Sebeži rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Seitsemineni rahvuspark]] (Soome)
*[[Serengeti rahvuspark]] ([[Tansaania]])
*[[Serra da Canastra rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra da Capivara rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra do Cipó rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Sevani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Sevennide rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Shiretoko rahvuspark]] (Jaapan)
*[[Sibiloi rahvuspark]] ([[Keenia]])
*[[Sierra de las Nievese rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Hispaania)]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Venezuela)]] (Venezuela)
*[[Siine rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Sirmiliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Slītere rahvuspark]] (Läti)
*[[Smolenski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Smolnõi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Snowdonia rahvuspark]] ([[Wales]])
*[[Soomaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[Sotši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Stelvio rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Syöte rahvuspark]] (Soome)

== Z ==
*[[Zakouma rahvuspark]] ([[Tšaad]])
*[[Zioni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== T ==
*[[Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Taganai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tammisaare saarestiku rahvuspark]] (Soome)
*[[Tapantí rahvuspark]] ([[Costa Rica]])
*[[Tatra rahvuspark]] (Poola)
*[[Teide rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Terra Nova rahvuspark]] (Kanada)
*[[Theodore Roosevelti rahvuspark]] (USA)
*[[Tiilikkajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Þingvellir]]i rahvuspark (Island)
*[[Torronsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Tšuvaši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tuktut-Nogaiti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Tulemaa rahvuspark]] ([[Argentina]])
*[[Tumucumaque rahvuspark]] (Brasiilia)

== U ==
*[[Ugra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Ukkusiksaliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Urho Kekkoneni rahvuspark]] (Soome)

== V ==
*[[Vadehaveti rahvuspark]] ((Taani))
*[[Vaikse ookeani rahvuspark]] (Kanada)
*[[Val Grande rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vatnajökulli rahvuspark]] (Island)
*[[Vesuuvi rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vilsandi rahvuspark]] (Eesti)
*[[Virunga rahvuspark]] (Kongo DV)
*[[Vodlozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Voyageursi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Vulkaanide rahvuspark]] (Rwanda)
*[[Vuntuti rahvuspark]] (Kanada)

== W ==
*[[W rahvuspark]] (Niger, Benin, Burkina Faso)
*[[Wapuski rahvuspark]] (Kanada)
*[[Waza rahvuspark]] ([[Kamerun]])
*[[Watertoni järvede rahvuspark]] (Kanada)
*[[White Sandsi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Wielkopolski rahvuspark]] (Poola)
*[[Wigry rahvuspark]] (Poola)
*[[Wolini rahvuspark]] (Poola)
*[[Wood Buffalo rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wrangelli – St. Eliase rahvuspark]]

== Ö ==
*[[Őrségi rahvuspark]] (Ungari)

== Y ==
*[[Yellowstone'i rahvuspark]] ([[USA]])
*[[Yoho rahvuspark]] (Kanada)
*[[Yosemite rahvuspark]] ([[USA]])


[[Kategooria:Rahvuspargid| ]]</text>
      <sha1>5dd6o18pdyb9lw8hscxbu0es7qz0ysv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265011</id>
      <parentid>7264991</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* H */</comment>
      <origin>7265011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10961" sha1="7dltd2f4ouu5tg3s0lqfywxnak1jf8o" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[rahvuspark]]e. On ka eraldi artiklid [[Ameerika Ühendriikide rahvusparkide loend]], [[Soome rahvusparkide loend]], [[Hispaania rahvusparkide loend]], [[Iirimaa rahvusparkide loend]] ja artikkel [[Rootsi rahvuspargid]]

{{tähed}}

== A ==
*[[Aasovi-Sõvaši rahvus-looduspark]] ([[Ukraina]])
*[[Addo rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Aggteleki rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Akagera rahvuspark]] ([[Rwanda]])
*[[Alam-Kama rahvuspark]] ([[Venemaa]])
*[[Alhanai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Alutaguse rahvuspark]] (Eesti)
*[[Amacayacú rahvuspark]] ([[Colombia]])
*[[Amazonase rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Ameerika Samoa rahvuspark]]
*[[Arabuko-Sokoke rahvuspark]] (Keenia)
*[[Aukštaitija rahvuspark]] ([[Leedu]])
*[[Aulaviki rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Auyuittuqi rahvuspark]] (Kanada)

== B ==
*[[Balatoni rahvuspark]] (Ungari)
*[[Banffi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Baškiiri rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Białowieża laane rahvuspark]] ([[Valgevene]])
*[[Białowieża rahvuspark]] ([[Poola]])
*[[Biebrza rahvuspark]] (Poola)
*[[Big Bendi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Bonaventure'i saare ja Percé kalju rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Bükki rahvuspark]] (Ungari)

== C ==
*[[Cabañerose rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Cabrera saarestiku rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Cameia rahvuspark]] ([[Angola]])
*[[Cangandala rahvuspark]] (Angola)
*[[Cape Range'i rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Carlsbadi koobaste rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Chitwani rahvuspark]] ([[Nepal]])
*[[Christoffeli rahvuspark]] ([[Hollandi Antillid]])
*[[Cinque Terre rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Connemara rahvuspark]] (Iirimaa)
*[[Crater Lake'i rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Cuyahoga Valley rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== D ==
*[[Danhine rahvuspark]] ([[Mosambiik]])
*[[Del Este rahvuspark]] ([[Dominikaani Vabariik]])
*[[Dilidžani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Doñana rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Doonau-Aueni rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Doonau-Dráva rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Durmitori rahvuspark]] ([[Montenegro]])

== E ==
*[[Écrinsi rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[El Veladero rahvuspark]] ([[Mehhiko]])
*[[Elk Islandi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Exmoor]] ([[Suurbritannia]])
*[[Eyre'i järve rahvuspark]] ([[Austraalia]])

== F ==
*[[Fertő-Hansági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Flinders Chase'i rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Forilloni rahvuspark]] ([[Kanada]])

== G ==
*[[Galicica rahvuspark]] ([[Põhja-Makedoonia]])
*[[Garamba rahvuspark]] ([[Kongo DV]])
*[[Garphyttani rahvuspark]] ([[Rootsi]])
*[[Gateway Archi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Gauja rahvuspark]] ([[Läti]])
*[[Gesäuse rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Gogorróni rahvuspark]] (Mehhiko)
*[[Golestani rahvuspark]] ([[Iraan]])
*[[Gran Paradiso rahvuspark]] ([[Itaalia]])
*[[Grasslandsi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Gröönimaa rahvuspark]]
*[[Gunung Mulu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Gwaii Haanase rahvuspark]] (Kanada)

== H ==
*[[Hainichi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Haleakalā rahvuspark]] (USA)
*[[Helvetinjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Hiidenportti rahvuspark]] ([[Soome]])
*[[Hortobágyi rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Hossa rahvuspark]] (Soome)
*[[Hot Springsi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Hvalõnski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Hwange rahvuspark]] (Zimbabwe)

== I ==
*[[Iguaçu rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Iona rahvuspark]] (Angola)
*[[Isalo rahvuspark]] ([[Madagaskar]])
*[[Isojärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Itatiaia rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Ivvaviki rahvuspark]] (Kanada)

== J ==
*[[Jaragua rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Jasperi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Jaú rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Joshua Tree rahvuspark]] (USA)
*[[Jostedalsbreeni rahvuspark]] ([[Norra]])
*[[Jotunheimeni rahvuspark]] (Norra)
*[[Jugõdva rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Jõulusaare rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Jökulsárgljúfuri rahvuspark]] ([[Island]])

== K ==
*[[Kafue rahvuspark]] ([[Sambia]])
*[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]])
*[[Kainji rahvuspark]] ([[Nigeeria]])
*[[Kakadu rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Katmai rahvuspark]] (USA)
*[[Kalevala rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Karula rahvuspark]] ([[Eesti]])
*[[Kauhaneva-Pohjankangase rahvuspark]] (Soome)
*[[Kejimkujiki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Ķemeri rahvuspark]] (Läti)
*[[Kenozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kgalagadi rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Kibira rahvuspark]] ([[Burundi]])
*[[Kinabalu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Kisama rahvuspark]] (Angola)
*[[Kiskunsági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Kluane'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Koli rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolõma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kootenay rahvuspark]] (Kanada)
*[[Kouchibouguaci rahvuspark]] (Kanada)
*[[Krügeri rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Kuninganna Elizabethi rahvuspark]] ([[Uganda]])
*[[Kurjenrahka rahvuspark]] (Soome)
*[[Kõrg-Harzi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Körös-Marosi rahvuspark]] (Ungari)

== L ==
*[[Lahemaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[La Mauricie rahvuspark]] (Kanada)
*[[Las Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Lauhanvuori rahvuspark]] (Soome)
*[[La Visite rahvuspark]] ([[Haiti]])
*[[Leivonmäki rahvuspark]] (Soome)
*[[Lemmenjoki rahvuspark]] (Soome)
*[[Liesjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Linnansaari rahvuspark]] (Soome)
*[[Lorentzi rahvuspark]] ([[Indoneesia]])
*[[Los Haitises rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Lossinõi Ostrovi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Lubjakivi Alpide rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Lõuna-Konnevesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Lõuna-Luangwa rahvuspark]] ([[Sambia]])

== M ==
*[[Maddalena saarestiku rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Manú rahvuspark]] ([[Peruu]])
*[[Mapungubwe rahvuspark]] ([[LAV]])
*[[Marakele rahvuspark]] (LAV)
*[[Mari Tšodra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Matsalu rahvuspark]] (Eesti)
*[[Mercantouri rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Mesa Verde rahvuspark]], (Ameerika Ühendriigid)
*[[Meštšora rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Meštšorski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Mgahinga gorillade rahvuspark]] (Uganda)
*[[Moma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Montagne d'Ambre'i rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Morne Trois Pitonsi rahvuspark]] ([[Dominica]])
*[[Mount Revelstoke'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Møysaleni rahvuspark]] (Norra)
*[[Mupa rahvuspark]] (Angola)

== N ==
*[[Nahanni rahvuspark]] (Kanada)
*[[Nairobi rahvuspark]] (Keenia)
*[[Neitsisaarte rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Netškino rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Noel Kempff Mercado rahvuspark]] (Boliivia)
*[[North York Moors]] (Suurbritannia)
*[[Nuuksio rahvuspark]] (Soome)
*[[Nxai Pani rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Nyungwe rahvuspark]] ([[Rwanda]])

== O ==
*[[Oderi alamjooksu rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Okanda rahvuspark]] ([[Gabon]])
*[[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Orlovskoje Polesje rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Oulanka rahvuspark]] ([[Soome]])

== P ==
*[[Padjelanta rahvuspark]] (Rootsi)
*[[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Pantanali rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Patvinsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Perämeri rahvuspark]] (Soome)
*[[Petkeljärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Petrified Foresti rahvuspark]] (USA)
*[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (Vietnam)
*[[Pic Macaya rahvuspark]] (Haiti)
*[[Picos de Europa rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Plitvice järvede rahvuspark]] (Horvaatia)
*[[Prints Alberti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Pukaskwa rahvuspark]] (Kanada)
*[[Puurijärvi-Isosuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Põšma metsade rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Päijänne rahvuspark]] (Soome)
*[[Püreneede rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Pyhä-Häkki rahvuspark]] (Soome)
*[[Pyhä-Luosto rahvuspark]] (Soome)

== Q ==
*[[Qobustani rahvuspark]] (Aserbaidžaan)
*[[Quiçama rahvuspark]] (Angola)
*[[Quttinirpaaqi rahvuspark]] (Kanada)

== R ==
*[[Rāzna rahvuspark]] (Läti)
*[[Repovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Riding Mountaini rahvuspark]] (Kanada)
*[[Riisitunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Rokua rahvuspark]] (Soome)
*[[Rusizi rahvuspark]] (Burundi)
*[[Russkaja Arktika]] (Venemaa)
*[[Ruvubu rahvuspark]] (Burundi)
*[[Ruwenzori rahvuspark]] (Uganda)

== S ==
*[[Saaristomere rahvuspark]] (Soome)
*[[Saguaro rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Salamajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Sebeži rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Seitsemineni rahvuspark]] (Soome)
*[[Serengeti rahvuspark]] ([[Tansaania]])
*[[Serra da Canastra rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra da Capivara rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra do Cipó rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Sevani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Sevennide rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Shiretoko rahvuspark]] (Jaapan)
*[[Sibiloi rahvuspark]] ([[Keenia]])
*[[Sierra de las Nievese rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Hispaania)]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Venezuela)]] (Venezuela)
*[[Siine rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Sirmiliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Slītere rahvuspark]] (Läti)
*[[Smolenski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Smolnõi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Snowdonia rahvuspark]] ([[Wales]])
*[[Soomaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[Sotši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Stelvio rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Syöte rahvuspark]] (Soome)

== Z ==
*[[Zakouma rahvuspark]] ([[Tšaad]])
*[[Zioni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== T ==
*[[Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Taganai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tammisaare saarestiku rahvuspark]] (Soome)
*[[Tapantí rahvuspark]] ([[Costa Rica]])
*[[Tatra rahvuspark]] (Poola)
*[[Teide rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Terra Nova rahvuspark]] (Kanada)
*[[Theodore Roosevelti rahvuspark]] (USA)
*[[Tiilikkajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Þingvellir]]i rahvuspark (Island)
*[[Torronsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Tšuvaši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tuktut-Nogaiti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Tulemaa rahvuspark]] ([[Argentina]])
*[[Tumucumaque rahvuspark]] (Brasiilia)

== U ==
*[[Ugra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Ukkusiksaliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Urho Kekkoneni rahvuspark]] (Soome)

== V ==
*[[Vadehaveti rahvuspark]] ((Taani))
*[[Vaikse ookeani rahvuspark]] (Kanada)
*[[Val Grande rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vatnajökulli rahvuspark]] (Island)
*[[Vesuuvi rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vilsandi rahvuspark]] (Eesti)
*[[Virunga rahvuspark]] (Kongo DV)
*[[Vodlozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Voyageursi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Vulkaanide rahvuspark]] (Rwanda)
*[[Vuntuti rahvuspark]] (Kanada)

== W ==
*[[W rahvuspark]] (Niger, Benin, Burkina Faso)
*[[Wapuski rahvuspark]] (Kanada)
*[[Waza rahvuspark]] ([[Kamerun]])
*[[Watertoni järvede rahvuspark]] (Kanada)
*[[White Sandsi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Wielkopolski rahvuspark]] (Poola)
*[[Wigry rahvuspark]] (Poola)
*[[Wolini rahvuspark]] (Poola)
*[[Wood Buffalo rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wrangelli – St. Eliase rahvuspark]]

== Ö ==
*[[Őrségi rahvuspark]] (Ungari)

== Y ==
*[[Yellowstone'i rahvuspark]] ([[USA]])
*[[Yoho rahvuspark]] (Kanada)
*[[Yosemite rahvuspark]] ([[USA]])


[[Kategooria:Rahvuspargid| ]]</text>
      <sha1>7dltd2f4ouu5tg3s0lqfywxnak1jf8o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265217</id>
      <parentid>7265011</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7265217</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11014" sha1="ifz06xd1ipvd7alrhv8t1o1fi3cxr2r" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[rahvuspark]]e. On ka eraldi artiklid [[Ameerika Ühendriikide rahvusparkide loend]], [[Soome rahvusparkide loend]], [[Hispaania rahvusparkide loend]], [[Iirimaa rahvusparkide loend]] ja artikkel [[Rootsi rahvuspargid]]

{{tähed}}

== A ==
*[[Aasovi-Sõvaši rahvus-looduspark]] ([[Ukraina]])
*[[Addo rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Aggteleki rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Akagera rahvuspark]] ([[Rwanda]])
*[[Alam-Kama rahvuspark]] ([[Venemaa]])
*[[Alhanai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Alutaguse rahvuspark]] (Eesti)
*[[Amacayacú rahvuspark]] ([[Colombia]])
*[[Amazonase rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Ameerika Samoa rahvuspark]]
*[[Arabuko-Sokoke rahvuspark]] (Keenia)
*[[Aukštaitija rahvuspark]] ([[Leedu]])
*[[Aulaviki rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Auyuittuqi rahvuspark]] (Kanada)

== B ==
*[[Balatoni rahvuspark]] (Ungari)
*[[Banffi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Baškiiri rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Białowieża laane rahvuspark]] ([[Valgevene]])
*[[Białowieża rahvuspark]] ([[Poola]])
*[[Biebrza rahvuspark]] (Poola)
*[[Big Bendi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Bonaventure'i saare ja Percé kalju rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Bükki rahvuspark]] (Ungari)

== C ==
*[[Cabañerose rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Cabrera saarestiku rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Cameia rahvuspark]] ([[Angola]])
*[[Cangandala rahvuspark]] (Angola)
*[[Cape Range'i rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Carlsbadi koobaste rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Chitwani rahvuspark]] ([[Nepal]])
*[[Christoffeli rahvuspark]] ([[Hollandi Antillid]])
*[[Cinque Terre rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Connemara rahvuspark]] (Iirimaa)
*[[Crater Lake'i rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Cuyahoga Valley rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== D ==
*[[Danhine rahvuspark]] ([[Mosambiik]])
*[[Del Este rahvuspark]] ([[Dominikaani Vabariik]])
*[[Dilidžani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Doñana rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Doonau-Aueni rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Doonau-Dráva rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Durmitori rahvuspark]] ([[Montenegro]])

== E ==
*[[Écrinsi rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[El Veladero rahvuspark]] ([[Mehhiko]])
*[[Elk Islandi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Exmoor]] ([[Suurbritannia]])
*[[Eyre'i järve rahvuspark]] ([[Austraalia]])

== F ==
*[[Fertő-Hansági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Flinders Chase'i rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Forilloni rahvuspark]] ([[Kanada]])

== G ==
*[[Galicica rahvuspark]] ([[Põhja-Makedoonia]])
*[[Garamba rahvuspark]] ([[Kongo DV]])
*[[Garphyttani rahvuspark]] ([[Rootsi]])
*[[Gateway Archi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Gauja rahvuspark]] ([[Läti]])
*[[Gesäuse rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Gogorróni rahvuspark]] (Mehhiko)
*[[Golestani rahvuspark]] ([[Iraan]])
*[[Gran Paradiso rahvuspark]] ([[Itaalia]])
*[[Grand Tetoni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Grasslandsi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Gröönimaa rahvuspark]]
*[[Gunung Mulu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Gwaii Haanase rahvuspark]] (Kanada)

== H ==
*[[Hainichi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Haleakalā rahvuspark]] (USA)
*[[Helvetinjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Hiidenportti rahvuspark]] ([[Soome]])
*[[Hortobágyi rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Hossa rahvuspark]] (Soome)
*[[Hot Springsi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Hvalõnski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Hwange rahvuspark]] (Zimbabwe)

== I ==
*[[Iguaçu rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Iona rahvuspark]] (Angola)
*[[Isalo rahvuspark]] ([[Madagaskar]])
*[[Isojärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Itatiaia rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Ivvaviki rahvuspark]] (Kanada)

== J ==
*[[Jaragua rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Jasperi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Jaú rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Joshua Tree rahvuspark]] (USA)
*[[Jostedalsbreeni rahvuspark]] ([[Norra]])
*[[Jotunheimeni rahvuspark]] (Norra)
*[[Jugõdva rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Jõulusaare rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Jökulsárgljúfuri rahvuspark]] ([[Island]])

== K ==
*[[Kafue rahvuspark]] ([[Sambia]])
*[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]])
*[[Kainji rahvuspark]] ([[Nigeeria]])
*[[Kakadu rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Katmai rahvuspark]] (USA)
*[[Kalevala rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Karula rahvuspark]] ([[Eesti]])
*[[Kauhaneva-Pohjankangase rahvuspark]] (Soome)
*[[Kejimkujiki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Ķemeri rahvuspark]] (Läti)
*[[Kenozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kgalagadi rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Kibira rahvuspark]] ([[Burundi]])
*[[Kinabalu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Kisama rahvuspark]] (Angola)
*[[Kiskunsági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Kluane'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Koli rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolõma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kootenay rahvuspark]] (Kanada)
*[[Kouchibouguaci rahvuspark]] (Kanada)
*[[Krügeri rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Kuninganna Elizabethi rahvuspark]] ([[Uganda]])
*[[Kurjenrahka rahvuspark]] (Soome)
*[[Kõrg-Harzi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Körös-Marosi rahvuspark]] (Ungari)

== L ==
*[[Lahemaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[La Mauricie rahvuspark]] (Kanada)
*[[Las Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Lauhanvuori rahvuspark]] (Soome)
*[[La Visite rahvuspark]] ([[Haiti]])
*[[Leivonmäki rahvuspark]] (Soome)
*[[Lemmenjoki rahvuspark]] (Soome)
*[[Liesjärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Linnansaari rahvuspark]] (Soome)
*[[Lorentzi rahvuspark]] ([[Indoneesia]])
*[[Los Haitises rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Lossinõi Ostrovi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Lubjakivi Alpide rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Lõuna-Konnevesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Lõuna-Luangwa rahvuspark]] ([[Sambia]])

== M ==
*[[Maddalena saarestiku rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Manú rahvuspark]] ([[Peruu]])
*[[Mapungubwe rahvuspark]] ([[LAV]])
*[[Marakele rahvuspark]] (LAV)
*[[Mari Tšodra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Matsalu rahvuspark]] (Eesti)
*[[Mercantouri rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Mesa Verde rahvuspark]], (Ameerika Ühendriigid)
*[[Meštšora rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Meštšorski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Mgahinga gorillade rahvuspark]] (Uganda)
*[[Moma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Montagne d'Ambre'i rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Morne Trois Pitonsi rahvuspark]] ([[Dominica]])
*[[Mount Revelstoke'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Møysaleni rahvuspark]] (Norra)
*[[Mupa rahvuspark]] (Angola)

== N ==
*[[Nahanni rahvuspark]] (Kanada)
*[[Nairobi rahvuspark]] (Keenia)
*[[Neitsisaarte rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Netškino rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Noel Kempff Mercado rahvuspark]] (Boliivia)
*[[North York Moors]] (Suurbritannia)
*[[Nuuksio rahvuspark]] (Soome)
*[[Nxai Pani rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Nyungwe rahvuspark]] ([[Rwanda]])

== O ==
*[[Oderi alamjooksu rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Okanda rahvuspark]] ([[Gabon]])
*[[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Orlovskoje Polesje rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Oulanka rahvuspark]] ([[Soome]])

== P ==
*[[Padjelanta rahvuspark]] (Rootsi)
*[[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Pantanali rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Patvinsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Perämeri rahvuspark]] (Soome)
*[[Petkeljärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Petrified Foresti rahvuspark]] (USA)
*[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (Vietnam)
*[[Pic Macaya rahvuspark]] (Haiti)
*[[Picos de Europa rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Plitvice järvede rahvuspark]] (Horvaatia)
*[[Prints Alberti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Pukaskwa rahvuspark]] (Kanada)
*[[Puurijärvi-Isosuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Põšma metsade rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Päijänne rahvuspark]] (Soome)
*[[Püreneede rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Pyhä-Häkki rahvuspark]] (Soome)
*[[Pyhä-Luosto rahvuspark]] (Soome)

== Q ==
*[[Qobustani rahvuspark]] (Aserbaidžaan)
*[[Quiçama rahvuspark]] (Angola)
*[[Quttinirpaaqi rahvuspark]] (Kanada)

== R ==
*[[Rāzna rahvuspark]] (Läti)
*[[Repovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Riding Mountaini rahvuspark]] (Kanada)
*[[Riisitunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Rokua rahvuspark]] (Soome)
*[[Rusizi rahvuspark]] (Burundi)
*[[Russkaja Arktika]] (Venemaa)
*[[Ruvubu rahvuspark]] (Burundi)
*[[Ruwenzori rahvuspark]] (Uganda)

== S ==
*[[Saaristomere rahvuspark]] (Soome)
*[[Saguaro rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Salamajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Sebeži rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Seitsemineni rahvuspark]] (Soome)
*[[Serengeti rahvuspark]] ([[Tansaania]])
*[[Serra da Canastra rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra da Capivara rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra do Cipó rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Sevani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Sevennide rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Shiretoko rahvuspark]] (Jaapan)
*[[Sibiloi rahvuspark]] ([[Keenia]])
*[[Sierra de las Nievese rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Hispaania)]] (Hispaania)
*[[Sierra Nevada rahvuspark (Venezuela)]] (Venezuela)
*[[Siine rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Sirmiliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Slītere rahvuspark]] (Läti)
*[[Smolenski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Smolnõi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Snowdonia rahvuspark]] ([[Wales]])
*[[Soomaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[Sotši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Stelvio rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Syöte rahvuspark]] (Soome)

== Z ==
*[[Zakouma rahvuspark]] ([[Tšaad]])
*[[Zioni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== T ==
*[[Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Taganai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tammisaare saarestiku rahvuspark]] (Soome)
*[[Tapantí rahvuspark]] ([[Costa Rica]])
*[[Tatra rahvuspark]] (Poola)
*[[Teide rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Terra Nova rahvuspark]] (Kanada)
*[[Theodore Roosevelti rahvuspark]] (USA)
*[[Tiilikkajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Þingvellir]]i rahvuspark (Island)
*[[Torronsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Tšuvaši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tuktut-Nogaiti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Tulemaa rahvuspark]] ([[Argentina]])
*[[Tumucumaque rahvuspark]] (Brasiilia)

== U ==
*[[Ugra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Ukkusiksaliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Urho Kekkoneni rahvuspark]] (Soome)

== V ==
*[[Vadehaveti rahvuspark]] ((Taani))
*[[Vaikse ookeani rahvuspark]] (Kanada)
*[[Val Grande rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vatnajökulli rahvuspark]] (Island)
*[[Vesuuvi rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vilsandi rahvuspark]] (Eesti)
*[[Virunga rahvuspark]] (Kongo DV)
*[[Vodlozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Voyageursi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Vulkaanide rahvuspark]] (Rwanda)
*[[Vuntuti rahvuspark]] (Kanada)

== W ==
*[[W rahvuspark]] (Niger, Benin, Burkina Faso)
*[[Wapuski rahvuspark]] (Kanada)
*[[Waza rahvuspark]] ([[Kamerun]])
*[[Watertoni järvede rahvuspark]] (Kanada)
*[[White Sandsi rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Wielkopolski rahvuspark]] (Poola)
*[[Wigry rahvuspark]] (Poola)
*[[Wolini rahvuspark]] (Poola)
*[[Wood Buffalo rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wrangelli – St. Eliase rahvuspark]]

== Ö ==
*[[Őrségi rahvuspark]] (Ungari)

== Y ==
*[[Yellowstone'i rahvuspark]] ([[USA]])
*[[Yoho rahvuspark]] (Kanada)
*[[Yosemite rahvuspark]] ([[USA]])


[[Kategooria:Rahvuspargid| ]]</text>
      <sha1>ifz06xd1ipvd7alrhv8t1o1fi3cxr2r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IDM</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45657</id>
    <revision>
      <id>7265033</id>
      <parentid>5181307</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:50:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>See Artikkel</comment>
      <origin>7265033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="777" sha1="clr5y3766wj9aqdto2j13ydiu0b76gm" xml:space="preserve">{{See Artikkel|elektroonilise muusika suunast|Mootorrataste võistlussarja|Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused}}

'''IDM''' (lühend [[inglise keel]]est ''intelligent dance music'' 'intelligentne tantsumuusika') on [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] suund, mille rajajateks võib nimetada ansambleid [[Aphex Twin]] ja [[Autechre]] ning muid plaadifirma [[Warp Records]] artiste.

Selle suuna muusikat võivad iseloomustada [[tantsumuusika]] elemendid, [[Muusikaline struktuur|kompositsiooniline]] keerukus, mittestandardsed ideed, iseloomulikud [[meloodiakäik|meloodiakäigud]] ja [[tämber|tämbrid]], eriline emotsionaalne sisu jne. Muusika võib sobida nii tantsusaalis tantsimiseks kui elutoas kuulamiseks. 

[[Kategooria:Muusikastiilid]]</text>
      <sha1>clr5y3766wj9aqdto2j13ydiu0b76gm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Praha kevad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48975</id>
    <revision>
      <id>7265064</id>
      <parentid>7256483</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:42:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Viiteid pole</comment>
      <origin>7265064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4096" sha1="hf7w2mzgkmvx843v1jtwzfsjhem0hg9" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=november|aasta=2026}}{{See artikkel| räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]].}}
'''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisaeg [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini.

1960. aastate keskpaiku alustas [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimist nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist. 

Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas jaanuaris [[1968]] [[Antonín Novotný]] esimese sekretäri kohalt. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste idabloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i kaotamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt [[Ungari ülestõus (1956)|Ungarist 1956. aastal]]). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. 
[[File:František Dostál Srpen 1968 4.jpg|pisi|[[Nõukogude Liit|NSV Lii]]du [[T-55]] Praha kevade mahasurumisel]]
NSV Liidu ja teiste [[Idablokk|idabloki]] riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste kandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse. Seetõttu tungisid [[NSV Liit|NSV Liidu]] väed koos [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu üle. Sissetungis ja võimu ülevõtmises osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati sotsialismisüsteemi reformikatsed. Dubček vangistati ja asendati [[Gustáv Husák]]iga.
[[File:10 Soviet Invasion of Czechoslovakia - Flickr - The Central Intelligence Agency.jpg|pisi|]]
Punatähtedega tankid Praha tänavail, relvitu rahvahulk protestimas &quot;liitlaste&quot; sissetungi vastu – selliseid kaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liidu ja kogu sotsialismileeri mainet veelgi. Ärev signaal kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: &quot;Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!&quot;. Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning mitmes sotsialismimaas tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisenesid, nõudsid [[USA]], [[Kanada]], [[Paraguay]], [[Taani]] ja [[Suurbritannia]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. 

Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i. NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on NSV Liidu püha kohus sekkuda ja seal &quot;kord&quot; taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul.

==Vaata ka==
*[[Operatsioon Doonau]] ehk [[Operatsioon Dunai|operatsioon „Dunai”]] ([[:ru:Операция «Дунай»]])

==Välislingid==
* [[Kärt Anvelt]]: [http://epl.delfi.ee/news/lp/praha-kevade-mahasurumises-osales-ka-eesti-pataljon?id=72257089 &quot;Praha kevade mahasurumises osales ka Eesti pataljon&quot;] Eesti Päevaleht, 22. august 2015

[[Kategooria:1968]]
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia]]
[[Kategooria:Tšehhi ajalugu]]
[[Kategooria:Slovakkia ajalugu]]
[[Kategooria:Külm sõda]]
[[Kategooria:Varssavi Lepingu Organisatsioon]]</text>
      <sha1>hf7w2mzgkmvx843v1jtwzfsjhem0hg9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katoliku kirik Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>49622</id>
    <revision>
      <id>7265156</id>
      <parentid>7263690</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:06:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265156</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16337" sha1="oglore5tt39dho9fh6tc397htfpq7p2" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2011}}{{keeletoimeta}}{{Ajakohasta}}
[[Pilt:Augustyn Loska frantsisklaste ordu.jpg|thumb|Poola [[Tychy]] linnast pärit isa [[Augustyn Loska]] frantsisklaste ordust – üks esimesi katoliku preestreid taasiseseisvunud Eestis. Ta ehitas Eestisse kaks kirikut]]

See artikkel räägib [[katoliku kirik]]u ajaloost Eesti alal ja selle praegusest tegevusest Eestis. Eestis tegutsevad katoliku [[kogudus]]ed on tänapäeval koondunud usulisse ühendusse [[Rooma-Katoliku Kirik Eestis]] (varem ''Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur'').

Ajavahemikus 1999–2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. Hinnanguliselt on 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. 2011. aasta rahvaloenduse järgi pidas 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest end katoliiklaseks 4501 ja [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]usse kuuluvaks 124 küsitletut.

Tegutseb kaheksa kogudust, ametis on kaheksa [[diötsees]]ipreestrit, kaks [[ordu]]preestrit, kaks [[personaalprelatuur]]i vaimulikku. Lisaks elab Eestis 18 [[nunn]]a. Suurim klooster on [[Pirita klooster]] Tallinnas, kus tegutsevad [[birgitiinide ordu]] õed. Ka [[Halastuse Misjonäride Ordu]] õed tegutsevad Tallinnas. Tartus on pärast taasiseseisvumist oma tegutsemist jätkanud Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise õdede [[kongregatsioon]], kes elavad [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordureegli järgi. Kloostris on 2 õde Tšehhist ja 1 õde Slovakkiast. Ida-Virumaal elavad 4 õde püha Franciscuse III Regulaarordu püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioonist, kes on pärit [[Poola]]st. 1993. aastast tegutseb [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]], kus on lasteaed ja põhikool. 2020./2021. õppeaastal alustas Tartu Katoliku Hariduskeskuse esimene gümnaasiumiklass.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://tartu.postimees.ee/6835663/tuleval-sugisel-asuvad-noored-oppima-katoliku-gumnaasiumis|pealkiri=Tuleval sügisel asuvad noored õppima katoliku gümnaasiumis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://katoliku.edu.ee/esileht/gumnaasium/meie-gumnaasium|pealkiri=Tartu Katoliku Hariduskeskuse gümnaasium|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis ===
{{Vaata|Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)}}
[[Pilt:Philippe_Jourdan-2.jpg|pisi|upright|Piiskop Philippe Jourdan]]
Katoliku kiriku preestrid Eestis on praegu enamuses poolakad või lõunamaadest (Tšiili, Itaalia, Hispaania, Honduras), kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. Sellele vaatamata moodustavad eestlased suurima osa koguduse liikmetest, suuruselt järgmised rühmad on poolakad, valgevenelased, leedulased ja ukrainlased.

1924. aastal moodustati ja 1992. aastal taastati siinne [[apostellik administratuur]]. Ametis on piiskop, [[Opus Dei]] liige Philippe Jourdan ([[apostellik administraator]] alates 1. aprillist 2005; pühitseti [[piiskop]]iks sama aasta 10. septembril [[Oleviste kirik]]us toimunud tseremoonial).

2024. aasta septembris loodi [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)|Tallinna piiskopkond]].

=== Eesti apostellikud administraatorid ===
* [[Antonino Zecchini]] (1924–1931)
* [[Eduard Profittlich]] (1931–1942)
* [[Justo Mullor García]] (1992–1997)
* [[Erwin Josef Ender]] (1997–2001)
* [[Peter Stephan Zurbriggen]] (2001–2005)
* [[Philippe Jourdan|Philippe Jean-Charles Jourdan]] (alates 2005)

=== Generaalvikaarid ===
Asendasid kohapeal aastatel 1992–2005 Vilniuses resideerinud apostellikku administraatorit.
* [[Guy Barbier]] (1992–1996)
* [[Philippe Jourdan]] (1996–2005)

=== Kogudused ja kloostrid ===
* [[Püha Antoniuse kogudus]] [[Narva Püha Antoniuse kabel]]iga [[Narva]]s
* [[Püha Apostel Johannese kogudus]] [[Pärnu Püha Apostel Johannese kabel]]iga [[Pärnu]]s
* [[Püha Joosepi kogudus]] [[Ahtme Püha Joosepi kirik]]uga [[Ahtme]]s
* [[Püha Jüri ja Püha Adalberti kogudus]] [[Sillamäe Püha Jüri ja Püha Adalberti kirik]]uga [[Sillamäe]]l
* [[Rakvere Püha Peaingel Miikaeli kogudus|Püha Miikaeli kogudus]] [[Rakvere]]s
* [[Püha Clara kogudus]] [[Kiviõli Püha Clara kirik]]uga [[Kiviõli]]s
* [[Püha Vaimu kogudus]] [[Valga Pühavaimu kirik]]uga [[Valga]]s
* [[Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus]] [[Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik]]uga [[Tartu]]s
* [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]iga [[Tallinn]]as
* [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik|Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku]] [[Kolmekäelise Jumalaema Kogudus]] Tallinnas
* [[Dominikaani Vendade Ordu Klooster|Dominikaani Vendade Ordu]] [[Püha Katariina klooster]] Tallinnas
* [[Halastuse Misjonäride Ordu klooster]] Tallinnas
* [[Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni klooster]] [[Ahtme]]s
* [[Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni klooster]] [[Narva]]s
* [[Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatiooni klooster]] [[Tartu]]s
* [[Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu klooster|Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu]] [[Pirita klooster|klooster]] [[Pirita]]l

=== Ordud, kongregatsioonid ja muud ühendused ===
* Vähemate Vendade Ordu
* [[Püha Franciscuse III Regulaarordu püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioon]]
* Jeesuse Püha Vere Õdede Kongregatsioon
* [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon]] (1993–1998)
* [[Opus Dei]]
* [[Neokatehumenaalne Tee]]

== Ajalugu ==
[[Pilt:Tallinna pk Liivis.PNG|pisi|[[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] Tallinna piiskopkonna diötseesiala (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Halliga on tähistatud Riia peapiiskopkonna piiskoppide poolt otseselt valitsetavad alad. [[Liivi ordu]] alad on tähistatud valgega.]]
Roomakatoliku kirik on Eestis tegutsenud üle 800 aasta. Eestis algas [[katoliiklus]]e ajalugu juba enne maa vallutamist [[13. sajand]]i alguses, kuid tänapäevaks säilinud andmed selle kohta on hõredad ja vaieldavad.

[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|pisi|300px|Roomakatoliku kiriku valdused aastatel 1346 (1347)–1558]]
13. sajandil alanud [[Roomakatoliku kirik]]u juhtide [[Rooma paavst]]ide suunamisel toimunud [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus vallutati Roomakatoliku kiriku vaimuliku rüütliordu [[mõõgavendade ordu]] poolt Eesti ning jagati piiskopkondadeks ja ordu valdusteks.
[[Vana-Liivimaa]]l, kuhu kuulusid tänapäeva Eesti ja Läti alad, moodustati:
* Roomakatoliku kiriku Lundi peapiiskopkonna [[Tallinna diötsees]] ehk [[Tallinna piiskopkond]] (1219),
* Roomakatoliku kiriku vaimuliku rüütliordu [[Saksa ordu]] haru [[Liivi ordu]] valdused,
* Roomakatoliku kiriku [[Riia peapiiskopkond]] ning piiskopkonnad: [[Tartu piiskopkond|Tartu]] (1224) ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] (1228).
Eesti [[Muinaskihelkond|muistsete kihelkondade]] asemele asutati [[kirikukihelkond|kirikukihelkonnad]], 1520. aastaks oli Eesti alal 85 katoliku kiriku maa[[kogudus]]t. Kõik säilinud keskaegsed kirikuhooned Eestis (peale Petserimaa) olid algselt katoliku kirikud.

Piiskopkonna maa-alad jagunesid
* [[stift]]ialadeks, mis oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt. Piiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud ordule ja piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes
* [[diötsees]]ialaks, mis oli piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda.

Lisaks kogudustele tegutsesid Eestimaal [[tsistertslased|tsistertslaste]], [[dominiiklased|dominiiklaste]], [[birgitiinid]]e ja [[frantsiskaanlased|frantsisklaste]] ordud, Eesti territooriumile rajati 12 kloostrit.

[[Peeter Põld]] oletas, et katoliikluse ajal olid olemas peaaegu kõik praegusaegsed [[kogudus]]ed. Martin Lipu andmetel oli katolikuaja lõpul Tartu piiskopkonnas 32, Saare-Lääne piiskopkonnas 31 ja Tallinna piiskopkonnas 34 kihelkonda. Suuremates kihelkondades oli ametis mitu preestrit, nendele olid abiks vikaarid. Tallinna suurtes linnakirikutes oli mitu altarit, igaühel oma preester. Enamik preestreid tuli Saksamaalt, Rootsist või Taanist, kellest vähesed suutsid omandada eesti keele. Katoliku preestrite esmaseks ülesandeks oli kirikusisene [[jumalateenistus]]. Selle peamiseks vormiks oli ladinakeelne [[missa]], millest kogudus pühapäeviti ja kirikupühadel osa võttis. Suuremates kirikutes kasutati lisaks preestritele ka poistekoori laulu: nii saadi kirikut kogudusega tihedamalt siduda. Suuremates kirikutes seoti jumalateenistused tähtsamate usupühade puhul protsessiooniga, millest võtsid osa poistekoor ja ka mõned koguduse liikmed. Vaimulike tekstide, ka [[piibel|piibli]] tõlkimine eesti keelde oli moonutuste kartusel keelatud.&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 17&lt;/ref&gt;

1517. aastal toimus [[Kuressaare]]s [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[sinod]], mille eesistuja oli piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kievel]]. Piiskop Johann IV Kieveli tegevus oli sihitud kirikukorralduse parandamisega temale usaldatud piiskopkonnas. umbes 1524–1532 [[Kullamaa Püha Johannese kogudus]]e katoliku vaimulikud [[Johannes Lelow]]i ja arvatavasti tema järglase [[Konderth Gulerth]]i koostatud [[Kullamaa käsikiri]] on teadaolevalt vanim suhteliselt pikemat [[eesti keel|eestikeelset]] teksti (ligi 150 sõna) sisaldav allikas.

=== Reformatsioon ===
Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda [[keskaeg]]a. [[16. sajand]]i algul toimunud [[reformatsioon]]i jooksul sai valdavaks [[protestantism]], 1554. aastal kuulutati Liivimaal kehtivaks [[usuvabadus]], 1555. aastal kirjutas [[Augsburgi usurahu]]le alla ka [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistri]] volinik.
{{vaata|Reformatsioon Liivimaal}}
[[Põhja-Eesti]]s tehti katoliiklusega lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt 1561. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Rootsi võimu ajal oli luterlus [[riigikirik]]u staatuses ja Rootsi kuninga [[Karl XI]] poolt 30. novembril 1692. aastal [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]] jaoks välja antud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täienduse tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi [[territoriaalkirik]]u üheks piiskopkonnaks.

=== Vastureformatsioon ===
Roomakatoliku kiriku poolt viidi läbi 16. sajandi teisel poolel [[vastureformatsioon]] [[Poola aeg Liivimaal|Poolale kuulunud Eesti aladel]]. [[Rooma katoliku kirik]]ut toetanud poola võimu ajal oli Eesti alal vastureformatsiooni keskuseks, kus tegutses [[Tartu jesuiitide kolleegium]] ja [[Tartu jesuiitide gümnaasium|jesuiitide gümnaasium]] ning [[Tartu jesuiitide seminar|jesuiitide seminar]]. 1597. aastal tegutsesid jesuiitide kolleegiumis 7 preestrit, 3 magistrit ja 7 ilmalikku koadjuutoris, sh eestlane [[Johannes Esto]].&lt;ref&gt;[[Enn Tarvel]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-2-152-162_20240515135255.pdf?v=a57b8491d1d8 Estonica't Poola arhiivides ja raamatukogudes]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 2, lk 159&lt;/ref&gt; Liivimaa alade minemisel Rootsi võimu alla pärast Rootsi-Poola sõda, katoliiklus Eestis keelustati – [[Rootsi dominioonid|Rootsi kuningriigis ja tema dominioonides]] oli riigiusuks [[luterlus|luteri usk]] –, arvatavasti olid katoliiklased vaid üksikud Poola või Leedu aadlisuguvõsade esindajad või juhuslikud sisserändajad. [[Kogudus]]i, [[piiskop]]pe ega [[preester|preestreid]] ei olnud, kloostrid olid sõjategevuse ajal hävitatud.

=== Venemaa keisririigi aeg ===
[[18. sajand]]il pärast [[Põhjasõda]] liideti Eesti ala [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]], kus oldi katoliikluse vastu sallivam, vaatamata Venemaa riigiusule [[Õigeusk|õigeusule]]. Alates 1766. aastast tegeles katoliku kiriku asjadega [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i juures asuv [[Liivi-, Eesti- ja Soomemaa asjade justiitskolleegium]]. 1783. aastal asutati kogu [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririiki]] hõlmav Mogiljovi peapiiskopkond, kuhu kuulusid ka Eesti- ja Liivimaa.  Ladina riitusega roomakatoliku kiriku pea oli [[Mogiljovi peapiiskop]]: 1783–1826 [[Stanisław Bohusz Siestrzeńcewicz]], 1828–1831 Kasper Cieciszowski, 1841 Ignacy Pawłowski, 1849–1851 Kazimierz Dmochowski, 1851–1855 Ignacy Hołowiński, 1856–1863 Wacław Żyliński, 1872–1883 Antoni Fijałkowski, 1883–1889 Aleksander Gintowt-Dziewałtowski, 1891–1899 Szymon Marcin Kozłowski, 1901–1903 Bolesław Hieronim Kłopotowski, 1903–1905 Jerzy Józef Szembek, 1908–1909 Apolinary Wnukowski, 1910–1914 Wincenty Kluczyński,  1917–1926 Eduard von der Ropp,. 1786. aastal taastati katoliku [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus|kogudus Tallinnas]]. 1797. aastal moodustati katoliku usu ja vaimulike asjadega tegelemiseks roomakatoliku usuasjade departemang (''департамент римско-католического исповедания''). Aastatel 1832–1917 allus Katoliku kiriku organisatsioon [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Venemaa keisririigi Siseministeeriumile]].&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=726&amp;lid=948 Roomakatoliku kirik], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt; Tallinnas tegutses [[Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] ja koguduse matmispaik [[Siselinna kalmistu|Siselinna nekropolis]], (tänapäeva [[Poolamägi|Poolamäel]], kus kalmistu likvideeriti ja hävitati [[1950. aastad|1950. aastate]] algul).

Katoliku kiriku taastamine Eestis algas [[19. sajand]]il. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnas, Tartus ja Narvas, liikmed olid peamiselt [[poolakad]] ja [[leedulased]]. Ehitati [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal|Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik]] Tallinnas (1845) ja [[Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik]] Tartus (1899). 1835. aastal asutati katoliku [[Narva Püha Antoniuse kogudus|kogudus Narvas]], 1849. aastal [[Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus|kogudus Tartus]] ja 1915. aastal [[Valga Püha Vaimu kogudus|kogudus Valgas]].Neist esimene on praegu ka [[katedraal|piiskopliku kiriku]] staatuses.

=== Eesti Vabariigi aeg ===
1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnast]] ja Eesti alal moodustati omaette [[apostellik administratuur]]: [[Eesti Apostellik Administratuur]]. Esimeseks apostellikuks administraatoriks nimetati [[Püha Tool]]i diplomaatiline esindaja – [[nuntsius]] – asukohaga Tallinnas.

1930. aastal saabus Eestisse preester [[Eduard Profittlich]], aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks. 1936. aasta 27. detsembril pühitseti Profittlich piiskopiks – tegu oli esimese katoliiklikuks piiskopiks pühitsemisega Eestis pärast ligi viiesaja-aastast vaheaega.

Katoliku kirik kannatas Eestis rängalt [[stalinism|stalinistlike]] [[repressioon]]ide all – teiste seas suri 1942. aastal vangistuses ka piiskop Profittlich. Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamiseks käib protsess Moskvas. Ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni]] ajal ametisse nimetatud ajutine (1941–1945) apostellik administraator [[Henri Werling]] vangistati 1945. aastal, saadeti [[Siber]]isse ja vabanes alles 1956. aastal.

Tänapäeval on Roomakatoliku kogudused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Valgas, Ahtmes, Sillamäel, Kiviõlis ja Valgas, ametis on kaheksa [[diötsees]]ipreestrit. Suurim klooster on [[Pirita uus klooster|Pirita klooster]] Tallinnas.

== Vaata ka ==
* [[Katoliku kirik]]
* [[Katoliiklus]]
* [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]
* [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Roman Catholic Church in Estonia}}
* [https://katoliku.ee/ Katoliku kirik Eestis]
* [https://www.err.ee/475451/ &quot;Eesti keeles ilmus katoliku katekismuse kompendium&quot;], ERR uudised, 24. juuni 2008

[[Kategooria:Katoliku kirik Eestis| ]]</text>
      <sha1>oglore5tt39dho9fh6tc397htfpq7p2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Heinrich von Schmidt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51252</id>
    <revision>
      <id>7265336</id>
      <parentid>7032974</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T05:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265336</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2886" sha1="0mpieydprq6r0neh0perbe4f4ivpuyt" xml:space="preserve">'''August Heinrich von Schmidt''' (9. juuli / [[20. juuli]] [[1760]] [[Valjala]] – 20. juuni / [[2. juuli]] [[1841]] Valjala) oli Saaremaa superintendent ja [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja. Ta tõsteti päritavasse Vene aadliseisusse [[15. aprill]]il [[1837]].

Ta õppis Kuressaare linnakoolis, aastatel [[1775]]–[[1780]] Tallinnas gümnaasiumis ja aastatel [[1780]]–[[1782]] (immatrikuleeriti [[8. september|8. septembril]] [[1780]]) [[Jena Ülikool]]is. Ordineeriti 8. märtsil / [[20. märts]]il [[1783]] õpetajaks

Ta oli aastatel [[1783]]–[[1808]] [[Valjala Martini kogudus]]e adjunktõpetaja ja aastatel [[1808]]–[[1835]] [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja. Sai 5. jaanuaril / [[17. jaanuar]]il [[1814]] Saaremaa konsistooriumi assessoriks, 26. oktoobril / [[7. november|7. novembril]] [[1814]] sai ta Saaremaa superintendendiks; Saaremaa superintendent oli ta aastatel [[1814]]–[[1835]]. Jäi 8. mail / [[20. mai]]l [[1835]] emerituuri&lt;ref&gt;Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977&lt;/ref&gt;.

Aastal [[1817]] kinnitati Keiserliku Eesti Seltsi direktoriks.

== Isiklikku ==
Tema isa [[Johann Heinrich Schmidt]] oli [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja, tema poeg [[Friedrich August Heinrich von Schmidt]] oli [[Anseküla Maarja kogudus]]e õpetaja, teine poeg [[Gottlieb Alexander von Schmidt]] oli [[Saaremaa Jaani kogudus]]e ja [[Muhu Katariina kogudus]]e õpetaja ning Saaremaa superintendent. Tema vanaisa [[Heinrich Vick]] oli [[Muhu Katariina kogudus]]e õpetaja. 1. veebruaril / [[12. veebruar]]il [[1784]] abiellus ta Katharina Elisabeth Agthega ([[1764]] [[Tallinn]] – [[1832]] [[Valjala]]). Tema äi [[Carl Friedrich Agthe]] oli [[Tallinna Oleviste kogudus]]e organist, abikaasa vend [[Andreas Michael Agthe]] ja vennapoeg [[Wilhelm Andreas Fürchtegott Agthe]] olid [[Pöide Maarja kogudus]]e õpetajad.

== Tunnustus ==
* [[1813]] [[Püha Anna orden]]i III klass
* [[1834]] kullatud Superintendendirist
* 3. aprillil / [[15. aprill]]il [[1837]] sai päritava Vene aadliseisuse ([[Peterburi kubermang]]us)&lt;ref&gt;[[Arved von Schmidt]], [https://web.archive.org/web/20251213235714/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation]. Tartu 1939&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{EEVA|131}}
* [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00334.html?prozent= Saaremaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat]

{{JÄRJESTA:Schmidt, August Heinrich von}}
[[Kategooria:Valjala Martini koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Saaremaa superintendendid]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1760]]
[[Kategooria:Surnud 1841]]</text>
      <sha1>0mpieydprq6r0neh0perbe4f4ivpuyt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Automarkide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53296</id>
    <revision>
      <id>7264999</id>
      <parentid>7260309</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:42:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* C */</comment>
      <origin>7264999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18470" sha1="9wow9nctxe6dohzeb8p4owng9su0s29" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid.

{{tähed}}

==A==
* [[Abarth]]
*Adler
*[[Agrale Marruá]]
* [[Alfa Romeo]]
**[[Alfa Romeo 75]]
**[[Alfa Romeo 164]]
**[[Alfa Romeo 4C]]
**[[Alfa Romeo F1]]
**[[Alfa Romeo Giulia]]
**[[Alfa Romeo Giulietta]]
**[[Alfa Romeo MiTo]]
*[[AMC Spirit]]
*[[AMZ Tur]]
*[[ARO]]
*[[Arsenal-Crossley]]
*[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]]
**[[Aston Martin DBX]]
**[[Aston Martin Lagonda]]
**[[Aston Martin Vanquish]]
**[[Aston Martin Vantage (2005)]]
*[[Audi]]
**[[Audi 100]]
**[[Audi 80]]
**[[Audi 90]]
**[[Audi A1]]
**[[Audi A2]]
**[[Audi A3]]
**[[Audi A4]]
**[[Audi A5]]
**[[Audi A6]]
**[[Audi A7]]
**[[Audi A8]]
**[[Audi Q5]]
**[[Audi Q7]]
**[[Audi Quattro]]
**[[Audi R8]]
**[[Audi S1]]
**[[Audi TT]]
**[[Audi V8]]
* [[Autosan]]
* [[Avia]]
* [[Avolette]]
*[[AvtoVAZ]]

==B==
*[[Bentley]]
**[[Bentley Continental GT]]
**[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto)
*[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]]
*[[BMW]]
**[[BMW 1. seeria]]
**BMW 2. seeria
***[[BMW 2. seeria Active Tourer]]
***[[BMW 2. seeria kupee]]
**[[BMW 3. seeria]]
***[[BMW 3. seeria (E21)]]
***[[BMW 3. seeria (E30)]]
***[[BMW 3. seeria (E36)]]
***[[BMW 3. seeria (E46)]]
***[[BMW 3. seeria (E90)]]
**[[BMW 4. seeria]]
**[[BMW 5. seeria]]
***[[BMW 5. seeria (E12)]]
***[[BMW 5. seeria (E28)]]
***[[BMW 5. seeria (E34)]]
***[[BMW 5. seeria (E39)]]
***[[BMW 5. seeria (E60)]]
***[[BMW 5. seeria (F07)]]
**[[BMW 6. seeria]]
***[[BMW 6. seeria (E24)]]
**[[BMW 7. seeria]]
***[[BMW 7. seeria (E23)]]
***[[BMW 7. seeria (E32)]]
***[[BMW 7. seeria (E38)]]
***[[BMW 7. seeria (E65)]]
***[[BMW 7. seeria (F01)]]
**BMW 8. seeria
***[[BMW E31]] 
**[[BMW 9. seeria]] 
**[[BMW E3]] 
**[[BMW E9]]
**[[BMW M1]]
**[[BMW M2]]
**[[BMW M3]] 
**[[BMW M4]]
**[[BMW M5]]
**[[BMW M Roadster/Coupe]]
**[[BMW X3]]
**[[BMW X4]]
**[[BMW X5]]
**[[BMW X6]]
**[[BMW i3]]
**[[BMW Z-seeria]]
***[[BMW Z1]]
***[[BMW Z3]]
***[[BMW Z4 (E85)]]
***[[BMW Z8]]
*[[Brilliance]]
*[[Buckeye Bullet]]
*[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]]
**[[Bugatti EB110]]
**[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]]
**[[Bugatti EB118]] (ideeauto)
**[[Bugatti EB218]] (ideeauto)
**[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto)
**[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]]
**[[Bugatti Veyron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron]]
**[[Bugatti Chiron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron Pur Sport]]
**[[Bugatti Chiron Vision GT]]
**[[La Voiture Noire]]
*[[Buick]]
**[[Buick LeSabre]]
**[[Buick Riviera]]

*[[Byd]]

==C==
*[[Cadillac]]
**[[Cadillac BLS]]
**[[Cadillac Coupe de Ville]]
**[[Cadillac DeVille]]
**[[Cadillac Eldorado]]
**[[Cadillac Escalade]]
*[[Campagna Motors|Campagna]]
*[[Caterpillar 777]]
*[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]]
*[[Jiangxi Changhe|Changhe]]
*[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]]
*[[Chery]]
*[[Chevrolet]]
**[[Chevrolet Camaro]]
***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] 
***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] 
**[[Chevrolet Chevelle]]
**[[Chevrolet Cobalt]]
**[[Chevrolet Corvette]]
**[[Chevrolet Express]]
**[[Chevrolet Silverado]]
**[[Chevrolet Van]]
**[[Chevrolet Volt]]
*[[Chrysler]]
**[[Chrysler Crossfire]]
*[[Chun Nan Jun]]
*[[Citroën]]
**[[Citroën 2CV]]
**[[Citroën C1]]
**[[Citroën C4 Cactus]]
**[[Citroën C5 Cross Tourer]]
**[[Citroën DS5 LR]]
**[[Citroën Jumper]]
*[[Conquest Vehicles]]

==D==
*[[Dacia (automark)|Dacia]]
**[[Dacia Duster]]
*[[Daewoo]]
*[[DAF YA-126]]
*[[Datsun 510]]
*[[Dodge]]
**[[Dodge Caravan]]
**[[Dodge Challenger]]
**[[Dodge Charger]]
**[[Dodge Durango]]
**[[Dodge Ram Van]]
**[[Dodge Viper]]
*[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]]

==E==
*[[Estfield]]
*Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk.
*Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest.
*Elemental – Briti sportautode tootja.
*Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja
*[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - 

==F==
*[[Felino]]
*[[Ferrari]]
**[[LaFerrari]]
**[[Ferrari 812 Superfast]]
**[[Ferrari 456]]
**[[Ferrari 308gtb]]
**[[Ferrari 458]]
**[[Ferrari 488]]
**[[Ferrari F8 Tributo]]
**[[Ferrari Enzo]]
**[[Ferrari F12 Berlinetta]]
**[[Ferrari California]]
**[[Ferrari F430]]
**[[Ferrari Roma]]
*[[Fiat]]
**[[Fiat 124]]
**[[Fiat 126]]
**[[Fiat 500]]
**[[Fiat Brava]]
**[[Fiat Bravo]]
**[[Fiat Ducato]]
**[[Fiat Freemont Cross]]
**[[Fiat Stilo]]
**[[Fiat Strada]]
**[[Fiat Uno]]
*[[Fisker]]
*[[Ford (automark)|Ford]]
**[[Ford A]]
**[[Ford Bronco]]
**[[Ford Ecosport]]
**[[Ford Escort]] 
**[[Ford Expedition]]
**[[Ford F-150]]
**[[Ford Focus]]
**[[Ford Fusion]]
**[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982
**[[Ford GT40]]
**[[Ford Ka]]
**[[Ford Mondeo]]
**[[Ford Mustang]]
**[[Ford Ranger]]
**Ford Scorpio
**[[Ford Sierra]]
**[[Ford S-MAX]]
**[[Ford T]]
**[[Ford Taunus]]
**[[Ford Tourneo Courier]]
**[[Ford Transit]]
**[[Fordi F-seeria]]
***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]]
*[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]]
**[[Żuk]]
**[[Lublin (auto)|Lublin]]
**[[Lubo]]
*[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]]
*[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]]
**[[Polonez]]
**[[Syrena]]
**[[Warszawa (auto)|Warszawa]]
*[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]]
**[[Tarpan]]
**[[Tarpan Honker]]
*[[Fujian Motors]]

==G==
*[[GAZ]]
**[[GAZ-03-30]]
**[[GAZ-13]]
**[[GAZ-14]]
**[[GAZ-21]]
**[[GAZ-24]]
**[[GAZ-51]]
**[[GAZ-61]]
**[[GAZ-66]]
**[[GAZ-69]]
**[[GAZ-AA]]
**[[GAZ-M20]]
**[[GAZ-M72]]
**[[GAZ-MM]]
*[[Geely]]
*[[Glas]]
*[[Golden Arrow]]
*[[Gonow]]

==H==
*[[Hanomag]]
*[[Hafei]]
*[[Hawtai]]
*[[Holden]]
**[[Holden Commodore (VE)]]
*[[Honda]]
**[[Honda Civic]]
**[[Honda CR-V]]
**[[Honda Jazz]]
**[[Honda NSX]]
*[[Hummer]]
*[[Hunan Jiangnan]]
*[[Hyundai]]
**[[Hyundai Excel]]
**[[Hyundai ix35]]
**[[Hyundai Genesis]]
**[[Hyundai Grand Santa Fe]]

==I==
*[[IFA F8]]
*[[Ikarus]]
*[[Infiniti]]
*[[International Scout]]
*[[Isuzu]]
**[[Isuzu Elf]]

==J==
*[[Jaecoo]]
*[[Jaguar]]
**[[Jaguar XJ220]]
**[[Jaguar XJR-15]]
*[[Jeep]]
**[[Jeep Cherokee]]
**[[Jeep Compass]]
**[[Jeep Gladiator]]
**[[Jeep Grand Cherokee]]
**[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]]
**[[Jeep Renegade]]
**[[Jeep Wrangler]]
*[[Jelcz]]
*[[Jiangling Motors]]
*[[Jiangxi Changhe]]

==K==
*[[KAG]]
*[[Karosa]]
*[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile''
*[[Kfz 15]]
*[[Kia]]
**[[Kia Carnival]]
**[[Kia Optima]]
**[[Kia Rio]]
**[[Kia Sorento]]
**[[Kia Soul]]
**[[Kia Sportage]]
* [[Koenigsegg]]
** [[Koenigsegg CC]]
** [[Koenigsegg CCGT]]
** [[Koenigsegg CC8S]]
** [[Koenigsegg CCR]]
** [[Koenigsegg CCX]]
** [[Koenigsegg CCXR]]
**[[Koenigsegg CCX Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Special Edition]]
**[[Koenigsegg Trevita]]
**[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto)
**[[Koenigsegg Agera]]
**[[Koenigsegg Agera R]]
**[[Koenigsegg Agera S]]
**[[Koenigsegg One:1]]
**[[Koenigsegg Agera RS]]
**[[Koenigsegg Agera Final]]
**[[Koenigsegg Regera]]
**[[Koenigsegg Jesko]]
**[[Koenigsegg Jesko Absolut]]
**[[Koenigsegg Gemera]]
*[[Kuozui]]
*[[Kübelwagen]]

==L==
*[[L1500A]]
*[[Lada]]
**[[VAZ-1002]]
** [[VAZ-1004]]
** [[VAZ-2104m]]
** [[VAZ-1101e]]
** [[VAZ-1101]]
** [[VAZ-11011]]
** [[VAZ-1111]] OKA
** [[VAZ-1111e]]
** [[VAZ-1121]]
** [[VAZ-1706]]
** [[VAZ-1801]]
** [[VAZ-1922]]
** [[VAZ-2101]] (&quot;kopikas&quot;)
** [[VAZ-21011]]
** [[VAZ-2102]]
** [[VAZ-2103]]
** [[VAZ-2104]]
** [[VAZ-2105]]
** [[VAZ-2106]]
** [[VAZ-2107]]
** [[VAZ-2108]]
** [[VAZ-2109e]]
** [[VAZ-2109]] Sputnik
** [[VAZ-21099]] Sputnik
** [[VAZ-2110]]
** [[VAZ-21107]]
** [[VAZ-21108]]
** [[VAZ-21109]]
** [[VAZ-2111]]
** [[VAZ-2112]]
** [[VAZ-2113]]
** [[VAZ-2114]]
** [[VAZ-2115]]
** [[VAZ-2120]]
** [[VAZ-2121]]
** [[VAZ-21213]]
** [[VAZ-212180]]
** [[VAZ-212182]]
** [[VAZ-212183]]
** [[VAZ-2122]]
** [[VAZ-2123]]
** [[VAZ-2131-05]]
** [[VAZ-2131]]
** [[VAZ-2131e]]
** [[VAZ-2323]]
** [[VAZ-2328]]
** [[VAZ-2329-01]]
** [[VAZ-2329-02]]
** [[VAZ-2702]]
** [[VAZ-2723]]
** [[VAZ-2801]]
** [[VAZ-2802-01]]
** [[VAZ-2802-02]]
** [[VAZ-elf]]
** [[VAZ-gnom elektro]]
** [[VAZ-gnom]]
** [[Lada Baltic]]
** [[Lada Largus]]
** [[Lada New Granta]]
** [[Lada Priora]]
** [[Lada Vesta]]
** [[Lada Xray]]
*[[Lambda (auto)|Lambda]]
*[[Lamborghini]]
**[[Lamborghini Countach]]
**[[Lamborghini Diablo]]
**[[Lamborghini Espada]]
**[[Lamborghini Gallardo]]
**[[Lamborghini Jalpa]]
**[[Lamborghini Murciélago]]
**[[Lamborghini Urraco]]
*[[Lancia]]
*[[Land Rover]]
*[[Lexus]]
**[[Lexus CT]]
**[[Lexus ES]]
**[[Lexus IS]]
**[[Lexus GS]]
**[[Lexus LC]]
**[[Lexus NX]]
**[[Lexus RC]]
**[[Lexus RX]]
**[[Lexus UX]]
*[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa)
**[[LiAZ-677]]
*[[Lifan]]
*[[Lincoln (auto)|Lincoln]]
*[[Lotus]]

==M==
*[[M35 (veoauto)|M35]]
*[[MAN AG|MAN]]
**[[MAN Lion's City]]
**[[MAN mil gl]]
*[[McLaren]]
*[[Mahindra &amp; Mahindra]]
*[[Maserati]]
**[[Maserati Alfieri]]
**[[Maserati Ghibli]]
**[[Maserati GranCabrio]]
**[[Maserati GranTurismo]]
**[[Maserati Levante]]
**[[Maserati MC12]]
**[[Maserati Merak]]
**[[Maserati Quattroporte]]
*[[MAZ]]
**[[MAZ 5428]]
*[[Mazda]]
**[[Mazda 2]]
**[[Mazda CX-5]]
**[[Mazda RX-7]]
*[[Mazzanti]]
*[[Maybach]]
*[[Mercedes-AMG G 65]]
*[[Mercedes-Benz]]
**[[Mercedes-Benz 190SL]]
**[[Mercedes-Benz 300 SL]]
**[[Mercedes-Benz 600]]
**[[Mercedes-Benzi C-klass]] 
***[[Mercedes-Benz C-klass W202]]
*[[Mercedes-Benzi E-klass]]
***[[Mercedes-Benz CLS]]
**[[Mercedes-Benz GLA]]
**[[Mercedes-Benzi M-klass]]
**[[Mercedes-Benz R107/C107]]
**[[Mercedes-Benzi S-klass]]
***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]]
***[[Mercedes-Benz S-klass W116]]
**[[Mercedes-Benz SL-klass R129]]
**[[Mercedes-Benz SLR McLaren]]
**[[Mercedes-Benz Sprinter]]
**[[Mercedes-Benz Vito]]
**[[Mercedes-Benz W108/W109]]
**[[Mercedes-Benz W110]]
**[[Mercedes-Benz W111]]
**[[Mercedes-Benz W112]]
**[[Mercedes-Benz W113]]
**[[Mercedes-Benz W114/W115]]
**[[Mercedes-Benz W120/W121]]
**[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]]
**[[Mercedes-Benz W186]]
**[[Mercedes-Benz W189]]
**[[Mercedes-Benz W201]]
*[[Mercury]]
*[[MINI]]
*[[Mini Clubman]]
*[[Mitsubishi]]
**[[Mitsubishi 3000GT]]
**[[Mitsubishi L200]]
**[[Mitsubishi Lancer Evolution]]
**[[Mitsubishi Outlander]]
**[[Mitsubishi Pajero]]
*[[Morgan]]
*[[Moskvitš]]
**[[Moskvitš 408]]
**[[Moskvitš 412]]
**[[Moskvitš 2141]]
*[[Mosler]]
*[[MTVR]]

==N==
*[[Nissan]]
**[[Nissan 300ZX]]
**[[Nissan e-NV200]]
**[[Nissan GT-R]]
**[[Nissan Juke]]
**[[Nissan Leaf]]
**[[Nissan Note]]
**[[Nissan Qashqai]]
**[[Nissan Stagea]]
**[[Nissan X-Trail]]

==O==
* [[Oldbac Kalana]]
* [[Oldsmobile]]
* [[Opel]] – Adam Opel GmbH
**'''Sõiduautod'''
** [[Opel Adam Rocks‎]]
** [[Opel Agila]]
** [[Opel Antara]]
** [[Opel Astra]]
** [[Opel Corsa]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Meriva]]
** [[Opel Signum]]
** [[Opel Tigra]]
** [[Opel Vectra]]
** [[Opel Zafira]]
** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''':
** [[Opel Combo]]
** [[Opel Movano]]
** [[Opel Vivaro]]
** '''Ideeautod''':
** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]]
** [[Opel Aero GT]]
** [[Opel Antara GTC]]
** [[Opel CD]]
** [[Opel Diesel Rekordwagen]]
** [[Opel Eco Speedster]]
** [[Opel Frogster]]
** [[Opel Frua Diplomat]]
** [[Opel G90]]
** [[Opel GT 2]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Maxx]]
** [[Opel OPC X-Treme]]
** [[Opel Snowtrekker]]
** [[Opel Trixx]]
** '''Ajaloolised mudelid''':
** [[Opel Admiral]]
** [[Opel Ascona]]
** [[Opel Blitz]]
** [[Opel Calibra]]
** [[Opel Campo]]
** [[Opel Commodore]]
** [[Opel Diplomat]]
** [[Opel Frontera]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Kadett]]
** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]]
** [[Opel Manta]]
** [[Opel Monterey]]
** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]]
** [[Opel Olympia]]
** [[Opel Omega]]
** [[Opel Rekord]]
** [[Opel Senator]]
** [[Opel Sintra]]
** [[Opel Speedster]]
** [[Opel Super Six]]
** [[Opel Vivaro]]

==P==
*[[Pagani]]
*[[Perodua Kancil]]
*[[Peugeot]]
**[[Peugeot Boxer]]
**[[Peugeot 108]]
**[[Peugeot 205]]
**[[Peugeot 206]]
**[[Peugeot 207]]
**[[Peugeot 208]]
**[[Peugeot 307]]
**[[Peugeot 308]]
**[[Peugeot 408]]
**[[Peugeot 508]]
**[[Peugeot 605]]
**[[Peugeot 607]]
*[[Plymouth (auto)|Plymouth]]
**[[Plymouth Fury]]
* [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda
*[[Pontiac]]
**[[Pontiac Aztek]]
**[[Pontiac Firebird]]
*[[Porsche]]
**[[Porsche 911]]
**[[Porsche 914]]
**[[Porsche 924]]
**[[Porsche 928]]
**[[Porsche 944]]
**[[Porsche 959]]
**[[Porsche 968]]
**[[Porsche Boxster]]
**[[Porsche Cayenne]]
**[[Porsche Cayman]]
**[[Porsche Macan]]
**[[Porsche Panamera]]
**[[Porsche Taycan]]
*[[Proton]]

==R==
*[[RAF (automark)]]
**[[RAF-977]]
*[[Renault]]
**[[Renault 4]]
**[[Renault 20/30]]
**[[Renault Mégane]]
**[[Renault Scenic]]
**[[Renault Zoe]]
**[[Renault Trafic]]
**[[Renault Twingo]]
**[[Renault Twizy]]
*[[Rolls-Royce]]
**[[Rolls-Royce Phantom]]
*[[Rover]]
•Range Rover

==S==
*[[Saab Automobile|Saab]]
*[[SAIC]]
*[[Saleen]]
*[[SAMIL 20]]
*[[SAMIL 100]]
*[[Scania OmniLine]]
*[[Schwimmwagen]]
*[[SEAT]]
**[[SEAT León Cupra]]
**[[SEAT León ST]]
*[[Setra]]
*[[Simca SUMB]]
*[[Sisu Auto|Sisu]]
**[[Sisu A-45]]
**[[Sisu A-45|Sisu AH-45]]
**[[Sisu K-44]]
**[[Sisu KB-45]]
**[[Sisu KB-112]]
**[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]]
**[[Sisu SA-110]]
**[[Sisu SA-150]]
**[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]]
**[[Sisu SA-240]]
**[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]]
*[[Smart]]
*[[Solaris Bus &amp; Coach]]
*[[Solbus]]
*[[SsangYong]]
*[[Star (automark)|Star]]
*[[SZ (auto)|SZ]]
*[[Subaru]]
*[[Sunbeam]]
**[[Sunbeam 350hp]]
**[[Sunbeam 1000 hp]]
*[[Suzuki]]
**[[Suzuki Celerio]]
**[[Suzuki Vitara]]

==Š==
*[[Škoda (automark)|Škoda]]
**[[Škoda Fabia]]
**[[Škoda Octavia]]
***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]]
**[[Škoda Rapid]]
**[[Škoda Superb]]
**[[Škoda Yeti]]

==Z==
*[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]]
**[[Nysa (auto)|Nysa]]
*[[Zaporožets]]
**[[ZAZ-965]]
**[[ZAZ-968]]
*[[ZIL]]
**[[ZIL-131]]
**[[ZIL-135]]
*[[ZIS-6]]
*[[ZIS-110]]
*[[Ziyang Nanjun Automobile]]
*[[Zündapp Janus]]

==T==
*[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto
*[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto
*[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases  valmistatud autobuss
*[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto 
*[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto
*[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto 
*[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TALBOT]]
*[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto
*[[TATA]]
*[[Tatra (automark)|Tatra]]
**[[Tatra 12]]
**[[Tatra 26]]
**[[Tatra 30]]
**[[Tatra 600]]
**[[Tatra 603]]
**[[Tatra 72]]
**[[Tatra 87]]
**[[Tatra 97]]
**[[Tatra JK 2500]]
**[[Tatra T11]]
**[[Tatra T111]]
**[[Tatra T128]]
**[[Tatra T141]]
**[[Tatra T26]]
**[[Tatra T27]]
**[[Tatra T57]]
**[[Tatra T603-2 B5]]
**[[Tatra T70]]
**[[Tatra T72]]
**[[Tatra T75]]
**[[Tatra T77]]
**[[Tatra T8]]
**[[Tatra T81]]
**[[Tatra T82]]
**[[Tatra T85]]
**[[Tatra T90]]
**[[Tatra V 570]]
**[[Tatra V 750]]
*[[Tesla, Inc.|Tesla]]
**[[Tesla Model 3]]
**[[Tesla Roadster]]
**[[Tesla Model S]]
**[[Tesla Model X]]
**[[Tesla Model Y]]
*[[ThrustSSC]]
*[[Toyota (automark)|Toyota]]
**[[Toyota Auris]]
**[[Toyota Avensis]]
**[[Toyota Aygo]]
**[[Toyota Celica]]
**[[Toyota Corolla]]
**[[Toyota Land Cruiser 150]]
**[[Toyota MR2]]
**[[Toyota Prius]]
**[[Toyota RAV4]]
**[[Toyota Supra]]
*[[Trabant]] – SDV auto
**[[Trabant 600]]
**[[Trabant 601]]
**Trabant P1100
**[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]]
**Trabant P60
**Trabant P70
*[[Type 98]] – 20&amp;nbsp;mm kuulipilduri kandurauto

==U==
*[[UAZ-469]]
*[[Ural-4320]]

==V==
*[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]]
*[[VAZ]]
*Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid
*[[Volga (auto)|Volga]]
*[[Volkswagen]] – Volkswagen AG
**[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas
**[[Volkswagen Caddy]]
**[[Volkswagen California]]
**[[Volkswagen Caravelle]]
**[[Volkswagen Crafter]]
**[[Volkswagen Eos]]
**[[Volkswagen Fox]]
**[[Volkswagen Golf]] VI
**[[Volkswagen Golf]] Plus
**[[Volkswagen Golf Sportsvan]]
**[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp
**[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar
**[[Volkswagen Lupo]]
**[[Volkswagen Polo]]
**[[Volkswagen Multivan]]
**[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox)
**[[Volkswagen Phaeton]]
**[[Volkswagen Scirocco]]
**[[Volkswagen Sharan]]
**[[Volkswagen Tiguan]]
**[[Volkswagen Touran]]
**[[Volkswagen Touareg]]
**[[Volkswagen Transporter]]
***[[Volkswagen Transporter (T2)]]
**[[Volkswagen T-Roc]]
**Volkswageni ideeautod:
*** 1934 NSU Typ 32
*** 1936 Volkswagen V3
*** 1937 Volkswagen VW 30
*** 1938 Typ 60 Cabriolet
*** 1955 Volkswagen EA 48
*** 1956 Volkswagen EA 47-12
*** 1957 Volkswagen EA 53
*** 1960 Volkswagen EA 97
*** 1962 Volkswagen EA 142-2-53
*** 1963 Volkswagen EA 128
*** 1966 Volkswagen EA 142
*** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial
*** 1967 Volkswagen EA 235
*** 1969 Volkswagen EA 266
*** 1969 Volkswagen EA 276
*** 1972 Volkswagen EA 272
*** 1975 Volkswagen Chicco
*** 1978 Volkswagen Transporter Syncro
*** 1981 Volkswagen Auto 2000
*** 1982 Volkswagen Student
*** 1986 Volkswagen Orbit
*** 1986 Volkswagen Scooter
*** 1989 Volkswagen Futura
*** 1991 Volkswagen Vario I
*** 1991 Volkswagen Vario II
*** 1992 Volkswagen Chico
*** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo)
*** 1994 Volkswagen Concept One
*** 1995 Volkswagen Noah
*** 1997 Volkswagen W12
*** 1998 Volkswagen CJ
*** 1998 Volkswagen W12 Roadster
*** 1999 Volkswagen Concept-D
*** 2000 Volkswagen Dune
*** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept)
*** 2001 Volkswagen Microbus
*** 2002 Volkswagen Magellan
*** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker
*** 2002 Volkswagen Tarek
*** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept
*** 2003 Volkswagen Concept R
*** 2004 Volkswagen Concept C
*** 2004 Volkswagen Concept T
*** 2005 Volkswagen Eco Racer
*** 2005 Volkswagen Ragster
*** 2006 Volkswagen Transporter Study
*** 2006 Volkswagen GX3
*** 2006 Volkswagen Concept A
*[[Volvo (automark)|Volvo]]
**[[Volvo 850]]
**[[Volvo C300]] 
**[[Volvo S80]]
**[[Volvo S60]]
**[[Volvo XC90]]
**[[Volvo Estate]]
*[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto

== W ==

* [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi!
*[[Willys MB]]


[[Kategooria:Transpordi loendid]]
[[Kategooria:Autondus]]
[[Kategooria:Automargid| ]]</text>
      <sha1>9wow9nctxe6dohzeb8p4owng9su0s29</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265220</id>
      <parentid>7264999</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:05:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* C */</comment>
      <origin>7265220</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18493" sha1="t1bkfz1jna1tu3nstlpv42gowaqg480" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid.

{{tähed}}

==A==
* [[Abarth]]
*Adler
*[[Agrale Marruá]]
* [[Alfa Romeo]]
**[[Alfa Romeo 75]]
**[[Alfa Romeo 164]]
**[[Alfa Romeo 4C]]
**[[Alfa Romeo F1]]
**[[Alfa Romeo Giulia]]
**[[Alfa Romeo Giulietta]]
**[[Alfa Romeo MiTo]]
*[[AMC Spirit]]
*[[AMZ Tur]]
*[[ARO]]
*[[Arsenal-Crossley]]
*[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]]
**[[Aston Martin DBX]]
**[[Aston Martin Lagonda]]
**[[Aston Martin Vanquish]]
**[[Aston Martin Vantage (2005)]]
*[[Audi]]
**[[Audi 100]]
**[[Audi 80]]
**[[Audi 90]]
**[[Audi A1]]
**[[Audi A2]]
**[[Audi A3]]
**[[Audi A4]]
**[[Audi A5]]
**[[Audi A6]]
**[[Audi A7]]
**[[Audi A8]]
**[[Audi Q5]]
**[[Audi Q7]]
**[[Audi Quattro]]
**[[Audi R8]]
**[[Audi S1]]
**[[Audi TT]]
**[[Audi V8]]
* [[Autosan]]
* [[Avia]]
* [[Avolette]]
*[[AvtoVAZ]]

==B==
*[[Bentley]]
**[[Bentley Continental GT]]
**[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto)
*[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]]
*[[BMW]]
**[[BMW 1. seeria]]
**BMW 2. seeria
***[[BMW 2. seeria Active Tourer]]
***[[BMW 2. seeria kupee]]
**[[BMW 3. seeria]]
***[[BMW 3. seeria (E21)]]
***[[BMW 3. seeria (E30)]]
***[[BMW 3. seeria (E36)]]
***[[BMW 3. seeria (E46)]]
***[[BMW 3. seeria (E90)]]
**[[BMW 4. seeria]]
**[[BMW 5. seeria]]
***[[BMW 5. seeria (E12)]]
***[[BMW 5. seeria (E28)]]
***[[BMW 5. seeria (E34)]]
***[[BMW 5. seeria (E39)]]
***[[BMW 5. seeria (E60)]]
***[[BMW 5. seeria (F07)]]
**[[BMW 6. seeria]]
***[[BMW 6. seeria (E24)]]
**[[BMW 7. seeria]]
***[[BMW 7. seeria (E23)]]
***[[BMW 7. seeria (E32)]]
***[[BMW 7. seeria (E38)]]
***[[BMW 7. seeria (E65)]]
***[[BMW 7. seeria (F01)]]
**BMW 8. seeria
***[[BMW E31]] 
**[[BMW 9. seeria]] 
**[[BMW E3]] 
**[[BMW E9]]
**[[BMW M1]]
**[[BMW M2]]
**[[BMW M3]] 
**[[BMW M4]]
**[[BMW M5]]
**[[BMW M Roadster/Coupe]]
**[[BMW X3]]
**[[BMW X4]]
**[[BMW X5]]
**[[BMW X6]]
**[[BMW i3]]
**[[BMW Z-seeria]]
***[[BMW Z1]]
***[[BMW Z3]]
***[[BMW Z4 (E85)]]
***[[BMW Z8]]
*[[Brilliance]]
*[[Buckeye Bullet]]
*[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]]
**[[Bugatti EB110]]
**[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]]
**[[Bugatti EB118]] (ideeauto)
**[[Bugatti EB218]] (ideeauto)
**[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto)
**[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]]
**[[Bugatti Veyron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron]]
**[[Bugatti Chiron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron Pur Sport]]
**[[Bugatti Chiron Vision GT]]
**[[La Voiture Noire]]
*[[Buick]]
**[[Buick LeSabre]]
**[[Buick Riviera]]

*[[Byd]]

==C==
*[[Cadillac]]
**[[Cadillac BLS]]
**[[Cadillac Coupe de Ville]]
**[[Cadillac DeVille]]
**[[Cadillac Eldorado]]
**[[Cadillac Escalade]]
*[[Campagna Motors|Campagna]]
*[[Caterpillar 777]]
*[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]]
*[[Jiangxi Changhe|Changhe]]
*[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]]
*[[Chery]]
*[[Chevrolet]]
**[[Chevrolet Camaro]]
***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] 
***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] 
**[[Chevrolet Chevelle]]
**[[Chevrolet Cobalt]]
**[[Chevrolet Corvette]]
**[[Chevrolet Express]]
**[[Chevrolet Impala]]
**[[Chevrolet Silverado]]
**[[Chevrolet Van]]
**[[Chevrolet Volt]]
*[[Chrysler]]
**[[Chrysler Crossfire]]
*[[Chun Nan Jun]]
*[[Citroën]]
**[[Citroën 2CV]]
**[[Citroën C1]]
**[[Citroën C4 Cactus]]
**[[Citroën C5 Cross Tourer]]
**[[Citroën DS5 LR]]
**[[Citroën Jumper]]
*[[Conquest Vehicles]]

==D==
*[[Dacia (automark)|Dacia]]
**[[Dacia Duster]]
*[[Daewoo]]
*[[DAF YA-126]]
*[[Datsun 510]]
*[[Dodge]]
**[[Dodge Caravan]]
**[[Dodge Challenger]]
**[[Dodge Charger]]
**[[Dodge Durango]]
**[[Dodge Ram Van]]
**[[Dodge Viper]]
*[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]]

==E==
*[[Estfield]]
*Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk.
*Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest.
*Elemental – Briti sportautode tootja.
*Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja
*[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - 

==F==
*[[Felino]]
*[[Ferrari]]
**[[LaFerrari]]
**[[Ferrari 812 Superfast]]
**[[Ferrari 456]]
**[[Ferrari 308gtb]]
**[[Ferrari 458]]
**[[Ferrari 488]]
**[[Ferrari F8 Tributo]]
**[[Ferrari Enzo]]
**[[Ferrari F12 Berlinetta]]
**[[Ferrari California]]
**[[Ferrari F430]]
**[[Ferrari Roma]]
*[[Fiat]]
**[[Fiat 124]]
**[[Fiat 126]]
**[[Fiat 500]]
**[[Fiat Brava]]
**[[Fiat Bravo]]
**[[Fiat Ducato]]
**[[Fiat Freemont Cross]]
**[[Fiat Stilo]]
**[[Fiat Strada]]
**[[Fiat Uno]]
*[[Fisker]]
*[[Ford (automark)|Ford]]
**[[Ford A]]
**[[Ford Bronco]]
**[[Ford Ecosport]]
**[[Ford Escort]] 
**[[Ford Expedition]]
**[[Ford F-150]]
**[[Ford Focus]]
**[[Ford Fusion]]
**[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982
**[[Ford GT40]]
**[[Ford Ka]]
**[[Ford Mondeo]]
**[[Ford Mustang]]
**[[Ford Ranger]]
**Ford Scorpio
**[[Ford Sierra]]
**[[Ford S-MAX]]
**[[Ford T]]
**[[Ford Taunus]]
**[[Ford Tourneo Courier]]
**[[Ford Transit]]
**[[Fordi F-seeria]]
***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]]
*[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]]
**[[Żuk]]
**[[Lublin (auto)|Lublin]]
**[[Lubo]]
*[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]]
*[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]]
**[[Polonez]]
**[[Syrena]]
**[[Warszawa (auto)|Warszawa]]
*[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]]
**[[Tarpan]]
**[[Tarpan Honker]]
*[[Fujian Motors]]

==G==
*[[GAZ]]
**[[GAZ-03-30]]
**[[GAZ-13]]
**[[GAZ-14]]
**[[GAZ-21]]
**[[GAZ-24]]
**[[GAZ-51]]
**[[GAZ-61]]
**[[GAZ-66]]
**[[GAZ-69]]
**[[GAZ-AA]]
**[[GAZ-M20]]
**[[GAZ-M72]]
**[[GAZ-MM]]
*[[Geely]]
*[[Glas]]
*[[Golden Arrow]]
*[[Gonow]]

==H==
*[[Hanomag]]
*[[Hafei]]
*[[Hawtai]]
*[[Holden]]
**[[Holden Commodore (VE)]]
*[[Honda]]
**[[Honda Civic]]
**[[Honda CR-V]]
**[[Honda Jazz]]
**[[Honda NSX]]
*[[Hummer]]
*[[Hunan Jiangnan]]
*[[Hyundai]]
**[[Hyundai Excel]]
**[[Hyundai ix35]]
**[[Hyundai Genesis]]
**[[Hyundai Grand Santa Fe]]

==I==
*[[IFA F8]]
*[[Ikarus]]
*[[Infiniti]]
*[[International Scout]]
*[[Isuzu]]
**[[Isuzu Elf]]

==J==
*[[Jaecoo]]
*[[Jaguar]]
**[[Jaguar XJ220]]
**[[Jaguar XJR-15]]
*[[Jeep]]
**[[Jeep Cherokee]]
**[[Jeep Compass]]
**[[Jeep Gladiator]]
**[[Jeep Grand Cherokee]]
**[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]]
**[[Jeep Renegade]]
**[[Jeep Wrangler]]
*[[Jelcz]]
*[[Jiangling Motors]]
*[[Jiangxi Changhe]]

==K==
*[[KAG]]
*[[Karosa]]
*[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile''
*[[Kfz 15]]
*[[Kia]]
**[[Kia Carnival]]
**[[Kia Optima]]
**[[Kia Rio]]
**[[Kia Sorento]]
**[[Kia Soul]]
**[[Kia Sportage]]
* [[Koenigsegg]]
** [[Koenigsegg CC]]
** [[Koenigsegg CCGT]]
** [[Koenigsegg CC8S]]
** [[Koenigsegg CCR]]
** [[Koenigsegg CCX]]
** [[Koenigsegg CCXR]]
**[[Koenigsegg CCX Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Special Edition]]
**[[Koenigsegg Trevita]]
**[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto)
**[[Koenigsegg Agera]]
**[[Koenigsegg Agera R]]
**[[Koenigsegg Agera S]]
**[[Koenigsegg One:1]]
**[[Koenigsegg Agera RS]]
**[[Koenigsegg Agera Final]]
**[[Koenigsegg Regera]]
**[[Koenigsegg Jesko]]
**[[Koenigsegg Jesko Absolut]]
**[[Koenigsegg Gemera]]
*[[Kuozui]]
*[[Kübelwagen]]

==L==
*[[L1500A]]
*[[Lada]]
**[[VAZ-1002]]
** [[VAZ-1004]]
** [[VAZ-2104m]]
** [[VAZ-1101e]]
** [[VAZ-1101]]
** [[VAZ-11011]]
** [[VAZ-1111]] OKA
** [[VAZ-1111e]]
** [[VAZ-1121]]
** [[VAZ-1706]]
** [[VAZ-1801]]
** [[VAZ-1922]]
** [[VAZ-2101]] (&quot;kopikas&quot;)
** [[VAZ-21011]]
** [[VAZ-2102]]
** [[VAZ-2103]]
** [[VAZ-2104]]
** [[VAZ-2105]]
** [[VAZ-2106]]
** [[VAZ-2107]]
** [[VAZ-2108]]
** [[VAZ-2109e]]
** [[VAZ-2109]] Sputnik
** [[VAZ-21099]] Sputnik
** [[VAZ-2110]]
** [[VAZ-21107]]
** [[VAZ-21108]]
** [[VAZ-21109]]
** [[VAZ-2111]]
** [[VAZ-2112]]
** [[VAZ-2113]]
** [[VAZ-2114]]
** [[VAZ-2115]]
** [[VAZ-2120]]
** [[VAZ-2121]]
** [[VAZ-21213]]
** [[VAZ-212180]]
** [[VAZ-212182]]
** [[VAZ-212183]]
** [[VAZ-2122]]
** [[VAZ-2123]]
** [[VAZ-2131-05]]
** [[VAZ-2131]]
** [[VAZ-2131e]]
** [[VAZ-2323]]
** [[VAZ-2328]]
** [[VAZ-2329-01]]
** [[VAZ-2329-02]]
** [[VAZ-2702]]
** [[VAZ-2723]]
** [[VAZ-2801]]
** [[VAZ-2802-01]]
** [[VAZ-2802-02]]
** [[VAZ-elf]]
** [[VAZ-gnom elektro]]
** [[VAZ-gnom]]
** [[Lada Baltic]]
** [[Lada Largus]]
** [[Lada New Granta]]
** [[Lada Priora]]
** [[Lada Vesta]]
** [[Lada Xray]]
*[[Lambda (auto)|Lambda]]
*[[Lamborghini]]
**[[Lamborghini Countach]]
**[[Lamborghini Diablo]]
**[[Lamborghini Espada]]
**[[Lamborghini Gallardo]]
**[[Lamborghini Jalpa]]
**[[Lamborghini Murciélago]]
**[[Lamborghini Urraco]]
*[[Lancia]]
*[[Land Rover]]
*[[Lexus]]
**[[Lexus CT]]
**[[Lexus ES]]
**[[Lexus IS]]
**[[Lexus GS]]
**[[Lexus LC]]
**[[Lexus NX]]
**[[Lexus RC]]
**[[Lexus RX]]
**[[Lexus UX]]
*[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa)
**[[LiAZ-677]]
*[[Lifan]]
*[[Lincoln (auto)|Lincoln]]
*[[Lotus]]

==M==
*[[M35 (veoauto)|M35]]
*[[MAN AG|MAN]]
**[[MAN Lion's City]]
**[[MAN mil gl]]
*[[McLaren]]
*[[Mahindra &amp; Mahindra]]
*[[Maserati]]
**[[Maserati Alfieri]]
**[[Maserati Ghibli]]
**[[Maserati GranCabrio]]
**[[Maserati GranTurismo]]
**[[Maserati Levante]]
**[[Maserati MC12]]
**[[Maserati Merak]]
**[[Maserati Quattroporte]]
*[[MAZ]]
**[[MAZ 5428]]
*[[Mazda]]
**[[Mazda 2]]
**[[Mazda CX-5]]
**[[Mazda RX-7]]
*[[Mazzanti]]
*[[Maybach]]
*[[Mercedes-AMG G 65]]
*[[Mercedes-Benz]]
**[[Mercedes-Benz 190SL]]
**[[Mercedes-Benz 300 SL]]
**[[Mercedes-Benz 600]]
**[[Mercedes-Benzi C-klass]] 
***[[Mercedes-Benz C-klass W202]]
*[[Mercedes-Benzi E-klass]]
***[[Mercedes-Benz CLS]]
**[[Mercedes-Benz GLA]]
**[[Mercedes-Benzi M-klass]]
**[[Mercedes-Benz R107/C107]]
**[[Mercedes-Benzi S-klass]]
***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]]
***[[Mercedes-Benz S-klass W116]]
**[[Mercedes-Benz SL-klass R129]]
**[[Mercedes-Benz SLR McLaren]]
**[[Mercedes-Benz Sprinter]]
**[[Mercedes-Benz Vito]]
**[[Mercedes-Benz W108/W109]]
**[[Mercedes-Benz W110]]
**[[Mercedes-Benz W111]]
**[[Mercedes-Benz W112]]
**[[Mercedes-Benz W113]]
**[[Mercedes-Benz W114/W115]]
**[[Mercedes-Benz W120/W121]]
**[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]]
**[[Mercedes-Benz W186]]
**[[Mercedes-Benz W189]]
**[[Mercedes-Benz W201]]
*[[Mercury]]
*[[MINI]]
*[[Mini Clubman]]
*[[Mitsubishi]]
**[[Mitsubishi 3000GT]]
**[[Mitsubishi L200]]
**[[Mitsubishi Lancer Evolution]]
**[[Mitsubishi Outlander]]
**[[Mitsubishi Pajero]]
*[[Morgan]]
*[[Moskvitš]]
**[[Moskvitš 408]]
**[[Moskvitš 412]]
**[[Moskvitš 2141]]
*[[Mosler]]
*[[MTVR]]

==N==
*[[Nissan]]
**[[Nissan 300ZX]]
**[[Nissan e-NV200]]
**[[Nissan GT-R]]
**[[Nissan Juke]]
**[[Nissan Leaf]]
**[[Nissan Note]]
**[[Nissan Qashqai]]
**[[Nissan Stagea]]
**[[Nissan X-Trail]]

==O==
* [[Oldbac Kalana]]
* [[Oldsmobile]]
* [[Opel]] – Adam Opel GmbH
**'''Sõiduautod'''
** [[Opel Adam Rocks‎]]
** [[Opel Agila]]
** [[Opel Antara]]
** [[Opel Astra]]
** [[Opel Corsa]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Meriva]]
** [[Opel Signum]]
** [[Opel Tigra]]
** [[Opel Vectra]]
** [[Opel Zafira]]
** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''':
** [[Opel Combo]]
** [[Opel Movano]]
** [[Opel Vivaro]]
** '''Ideeautod''':
** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]]
** [[Opel Aero GT]]
** [[Opel Antara GTC]]
** [[Opel CD]]
** [[Opel Diesel Rekordwagen]]
** [[Opel Eco Speedster]]
** [[Opel Frogster]]
** [[Opel Frua Diplomat]]
** [[Opel G90]]
** [[Opel GT 2]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Maxx]]
** [[Opel OPC X-Treme]]
** [[Opel Snowtrekker]]
** [[Opel Trixx]]
** '''Ajaloolised mudelid''':
** [[Opel Admiral]]
** [[Opel Ascona]]
** [[Opel Blitz]]
** [[Opel Calibra]]
** [[Opel Campo]]
** [[Opel Commodore]]
** [[Opel Diplomat]]
** [[Opel Frontera]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Kadett]]
** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]]
** [[Opel Manta]]
** [[Opel Monterey]]
** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]]
** [[Opel Olympia]]
** [[Opel Omega]]
** [[Opel Rekord]]
** [[Opel Senator]]
** [[Opel Sintra]]
** [[Opel Speedster]]
** [[Opel Super Six]]
** [[Opel Vivaro]]

==P==
*[[Pagani]]
*[[Perodua Kancil]]
*[[Peugeot]]
**[[Peugeot Boxer]]
**[[Peugeot 108]]
**[[Peugeot 205]]
**[[Peugeot 206]]
**[[Peugeot 207]]
**[[Peugeot 208]]
**[[Peugeot 307]]
**[[Peugeot 308]]
**[[Peugeot 408]]
**[[Peugeot 508]]
**[[Peugeot 605]]
**[[Peugeot 607]]
*[[Plymouth (auto)|Plymouth]]
**[[Plymouth Fury]]
* [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda
*[[Pontiac]]
**[[Pontiac Aztek]]
**[[Pontiac Firebird]]
*[[Porsche]]
**[[Porsche 911]]
**[[Porsche 914]]
**[[Porsche 924]]
**[[Porsche 928]]
**[[Porsche 944]]
**[[Porsche 959]]
**[[Porsche 968]]
**[[Porsche Boxster]]
**[[Porsche Cayenne]]
**[[Porsche Cayman]]
**[[Porsche Macan]]
**[[Porsche Panamera]]
**[[Porsche Taycan]]
*[[Proton]]

==R==
*[[RAF (automark)]]
**[[RAF-977]]
*[[Renault]]
**[[Renault 4]]
**[[Renault 20/30]]
**[[Renault Mégane]]
**[[Renault Scenic]]
**[[Renault Zoe]]
**[[Renault Trafic]]
**[[Renault Twingo]]
**[[Renault Twizy]]
*[[Rolls-Royce]]
**[[Rolls-Royce Phantom]]
*[[Rover]]
•Range Rover

==S==
*[[Saab Automobile|Saab]]
*[[SAIC]]
*[[Saleen]]
*[[SAMIL 20]]
*[[SAMIL 100]]
*[[Scania OmniLine]]
*[[Schwimmwagen]]
*[[SEAT]]
**[[SEAT León Cupra]]
**[[SEAT León ST]]
*[[Setra]]
*[[Simca SUMB]]
*[[Sisu Auto|Sisu]]
**[[Sisu A-45]]
**[[Sisu A-45|Sisu AH-45]]
**[[Sisu K-44]]
**[[Sisu KB-45]]
**[[Sisu KB-112]]
**[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]]
**[[Sisu SA-110]]
**[[Sisu SA-150]]
**[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]]
**[[Sisu SA-240]]
**[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]]
*[[Smart]]
*[[Solaris Bus &amp; Coach]]
*[[Solbus]]
*[[SsangYong]]
*[[Star (automark)|Star]]
*[[SZ (auto)|SZ]]
*[[Subaru]]
*[[Sunbeam]]
**[[Sunbeam 350hp]]
**[[Sunbeam 1000 hp]]
*[[Suzuki]]
**[[Suzuki Celerio]]
**[[Suzuki Vitara]]

==Š==
*[[Škoda (automark)|Škoda]]
**[[Škoda Fabia]]
**[[Škoda Octavia]]
***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]]
**[[Škoda Rapid]]
**[[Škoda Superb]]
**[[Škoda Yeti]]

==Z==
*[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]]
**[[Nysa (auto)|Nysa]]
*[[Zaporožets]]
**[[ZAZ-965]]
**[[ZAZ-968]]
*[[ZIL]]
**[[ZIL-131]]
**[[ZIL-135]]
*[[ZIS-6]]
*[[ZIS-110]]
*[[Ziyang Nanjun Automobile]]
*[[Zündapp Janus]]

==T==
*[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto
*[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto
*[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases  valmistatud autobuss
*[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto 
*[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto
*[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto 
*[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TALBOT]]
*[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto
*[[TATA]]
*[[Tatra (automark)|Tatra]]
**[[Tatra 12]]
**[[Tatra 26]]
**[[Tatra 30]]
**[[Tatra 600]]
**[[Tatra 603]]
**[[Tatra 72]]
**[[Tatra 87]]
**[[Tatra 97]]
**[[Tatra JK 2500]]
**[[Tatra T11]]
**[[Tatra T111]]
**[[Tatra T128]]
**[[Tatra T141]]
**[[Tatra T26]]
**[[Tatra T27]]
**[[Tatra T57]]
**[[Tatra T603-2 B5]]
**[[Tatra T70]]
**[[Tatra T72]]
**[[Tatra T75]]
**[[Tatra T77]]
**[[Tatra T8]]
**[[Tatra T81]]
**[[Tatra T82]]
**[[Tatra T85]]
**[[Tatra T90]]
**[[Tatra V 570]]
**[[Tatra V 750]]
*[[Tesla, Inc.|Tesla]]
**[[Tesla Model 3]]
**[[Tesla Roadster]]
**[[Tesla Model S]]
**[[Tesla Model X]]
**[[Tesla Model Y]]
*[[ThrustSSC]]
*[[Toyota (automark)|Toyota]]
**[[Toyota Auris]]
**[[Toyota Avensis]]
**[[Toyota Aygo]]
**[[Toyota Celica]]
**[[Toyota Corolla]]
**[[Toyota Land Cruiser 150]]
**[[Toyota MR2]]
**[[Toyota Prius]]
**[[Toyota RAV4]]
**[[Toyota Supra]]
*[[Trabant]] – SDV auto
**[[Trabant 600]]
**[[Trabant 601]]
**Trabant P1100
**[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]]
**Trabant P60
**Trabant P70
*[[Type 98]] – 20&amp;nbsp;mm kuulipilduri kandurauto

==U==
*[[UAZ-469]]
*[[Ural-4320]]

==V==
*[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]]
*[[VAZ]]
*Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid
*[[Volga (auto)|Volga]]
*[[Volkswagen]] – Volkswagen AG
**[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas
**[[Volkswagen Caddy]]
**[[Volkswagen California]]
**[[Volkswagen Caravelle]]
**[[Volkswagen Crafter]]
**[[Volkswagen Eos]]
**[[Volkswagen Fox]]
**[[Volkswagen Golf]] VI
**[[Volkswagen Golf]] Plus
**[[Volkswagen Golf Sportsvan]]
**[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp
**[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar
**[[Volkswagen Lupo]]
**[[Volkswagen Polo]]
**[[Volkswagen Multivan]]
**[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox)
**[[Volkswagen Phaeton]]
**[[Volkswagen Scirocco]]
**[[Volkswagen Sharan]]
**[[Volkswagen Tiguan]]
**[[Volkswagen Touran]]
**[[Volkswagen Touareg]]
**[[Volkswagen Transporter]]
***[[Volkswagen Transporter (T2)]]
**[[Volkswagen T-Roc]]
**Volkswageni ideeautod:
*** 1934 NSU Typ 32
*** 1936 Volkswagen V3
*** 1937 Volkswagen VW 30
*** 1938 Typ 60 Cabriolet
*** 1955 Volkswagen EA 48
*** 1956 Volkswagen EA 47-12
*** 1957 Volkswagen EA 53
*** 1960 Volkswagen EA 97
*** 1962 Volkswagen EA 142-2-53
*** 1963 Volkswagen EA 128
*** 1966 Volkswagen EA 142
*** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial
*** 1967 Volkswagen EA 235
*** 1969 Volkswagen EA 266
*** 1969 Volkswagen EA 276
*** 1972 Volkswagen EA 272
*** 1975 Volkswagen Chicco
*** 1978 Volkswagen Transporter Syncro
*** 1981 Volkswagen Auto 2000
*** 1982 Volkswagen Student
*** 1986 Volkswagen Orbit
*** 1986 Volkswagen Scooter
*** 1989 Volkswagen Futura
*** 1991 Volkswagen Vario I
*** 1991 Volkswagen Vario II
*** 1992 Volkswagen Chico
*** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo)
*** 1994 Volkswagen Concept One
*** 1995 Volkswagen Noah
*** 1997 Volkswagen W12
*** 1998 Volkswagen CJ
*** 1998 Volkswagen W12 Roadster
*** 1999 Volkswagen Concept-D
*** 2000 Volkswagen Dune
*** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept)
*** 2001 Volkswagen Microbus
*** 2002 Volkswagen Magellan
*** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker
*** 2002 Volkswagen Tarek
*** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept
*** 2003 Volkswagen Concept R
*** 2004 Volkswagen Concept C
*** 2004 Volkswagen Concept T
*** 2005 Volkswagen Eco Racer
*** 2005 Volkswagen Ragster
*** 2006 Volkswagen Transporter Study
*** 2006 Volkswagen GX3
*** 2006 Volkswagen Concept A
*[[Volvo (automark)|Volvo]]
**[[Volvo 850]]
**[[Volvo C300]] 
**[[Volvo S80]]
**[[Volvo S60]]
**[[Volvo XC90]]
**[[Volvo Estate]]
*[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto

== W ==

* [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi!
*[[Willys MB]]


[[Kategooria:Transpordi loendid]]
[[Kategooria:Autondus]]
[[Kategooria:Automargid| ]]</text>
      <sha1>t1bkfz1jna1tu3nstlpv42gowaqg480</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korvpall 1976. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59095</id>
    <revision>
      <id>7265289</id>
      <parentid>7134312</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:44:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58710-55</username>
        <id>241180</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koosseisud */</comment>
      <origin>7265289</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4542" sha1="fuot3ufwyfcj23zd5kzduabqo3py1g2" xml:space="preserve">'''[[Korvpall]] [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Montréal]]is [[18. juuni|18.]]–[[27. juuli]]l.
{{sisukord paremale}}
== Mehed ==
Olümpiavõitja [[1972]]: [[NSV Liit]].&lt;br&gt;
12 võistkonda.

=== A-alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Võite!!Korvid
|-
|1||{{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liit]] ||||108:85||98:72||93:77||120:77||129:63||5||548:374
|-
|2||{{PisiLipp|Kanada}}  ||85:108||||84:79||81:69||92:84||104:76||4||446:416
|-
|3||{{PisiLipp|Kuuba}}  ||72:98||79:84||||111:89||89:75||97:56||3||448:402
|-
|4||{{PisiLipp|Austraalia}}  ||77:93||69:81||89:111||||120:117||117:79||2||472:481
|-
|5||{{PisiLipp|Mehhiko}}  ||77:120||84:92||75:89||117:120||||108:90||1||461:511
|-
|6||{{PisiLipp|Jaapan}}  ||63:129||76:104||56:97||79:111||90:108||||0||364:555
|}

=== B-alagrupp ===
{| class =&quot;wikitable&quot;
!Koht!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!Võite!!Korvid
|-
|1||{{PisiLipp|USA}} ||||112:93||106:86||81:76||95:94||4||394:349
|-
|2||{{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||93:112||||88:87||99:81||84:83||3||364:343
|-
|3||{{PisiLipp|Itaalia}}  ||86:106||87:88||||79:69||95:81||2||347:344
|-
|4||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}  ||76:81||81:99||69:79||||89:83||1||315:342
|-
|5||[[Pilt:Flag of Puerto Rico.svg|25px]]  [[Puerto Rico]]||94:95||63:84||81:95||83:89||||0||321:363
|}

[[Egiptus]] kaotas avamängu Tšehhoslovakkiale 64:103. Rohkem Egiptus ei mänginud, sest algas [[boikott]], mille käigus enamiku [[Aafrika]] riikide kõik sportlased lahkusid olümpiamängudelt.

== Play-off ==
=== Poolfinaalid ===
Jugoslaavia – NSV Liit 89:84 (42:42)&lt;br&gt;
USA–Kanada 95:77 (48:35)

=== 5.-8. koha mängud ===
Tšehhoslovakkia–Kuuba 91:76&lt;br&gt;
Itaalia–Austraalia 79:72

=== Viimase koha mäng ===
Puerto Rico – Jaapan 111:91 (59:44)

=== Kohamängud ===
'''Finaal''': USA–Jugoslaavia 95:74 (50:36)&lt;br&gt;
'''Pronksimäng''': NSV Liit – Kanada 100:72 (49:38)&lt;br&gt;
'''5. koha mäng''': Itaalia–Tšehhoslovakkia 98:75 (46:46)&lt;br&gt;
'''7. koha mäng''': Kuuba–Austraalia 92:81 (42:36)&lt;br&gt;
'''9. koha mäng''': Puerto Rico – Mehhiko 89:84 (39:32)

===Koosseisud===
# USA: [[Michael Armstrong]], [[William Buckner]], [[Phil Ford]], [[Steven Sheppard]], [[Adrian Dantley]], [[Walter Davis (korvpallur)|Walter Davis]], [[Ernie Grunfeld]], [[Kenneth Carr]], [[Scott May]], [[Thomas LaGarde]], [[Philip Hubbard]], [[Mitchell Kupchak]].
# Jugoslaavia: [[Blagoje Georgijevski]], [[Dragan Kičanović]], [[Vinko Jelovac]], [[Rajko Žižić]], [[Željko Jerkov]], [[Andro Knego]], [[Zoran Slavnić]], [[Krešimir Čosić]], [[Damir Šolman]], [[Žarko Varajić]], [[Dražen Dalipagić]], [[Mirza Delibasić]].
# NSV Liit: [[Vladimir Arzamaskov]], [[Aleksandr Salnikov]], [[Valeri Miloserdov]], [[Alžan Žarmuhhamedov]], [[Andrei Makejev]], [[Ivan Jedeško]], [[Sergei Belov]], [[Vladimir Tkatšenko]], [[Anatoli Mõškin]], [[Mikheil Korkia]], [[Aleksandr Belov]], [[Vladimir Žigili]].

== Naised ==
Esmakordselt olümpiakavas.&lt;br&gt;
6 võistkonda.

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Võite!!Korvid
|-
|1||{{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liit]]||||112:77||91:68||88:75||98:75||115:51||5||504:346
|-
|2||{{PisiLipp|USA}}||77:112||||95:70||83:67||71:84||89:75||3||415:417
|-
|3||{{PisiLipp|Bulgaaria}}  ||68:91||79:95||||67:66||66:63||85:62||3||365:377
|-
|4||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||75:88||67:83||66:67||||76:62||67:59||2||351:359
|-
|5||{{PisiLipp|Jaapan}}||75:98||84:71||63:66||62:76||||121:89||2||405:400
|-
|6||{{PisiLipp|Kanada}}||51:115||75:89||62:85||59:67||89:121||||0||336:477
|}

===Koosseisud===
# NSV Liit: [[Angele Rupšiene]], [[Tatjana Zahharova]], [[Raissa Kurvjakova]], [[Olga Barõševa]], [[Tatjana Ovetškina]], [[Nadežda Šuvajeva]], [[Uļjana Semjonova]], [[Nadežda Zahharova]], [[Nelli Ferjabnikova]], [[Olga Suhharnova]], [[Tamara Dauniene]], [[Natalja Klimova]].
# USA: [[Cindy Brogdon]], [[Susan Rojcewicz]], [[Ann Meyers]], [[Lusia Harris]], [[Nancy Dunkle]], [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], [[Nancy Lieberman]], [[Gail Marquis]], [[Patricia Roberts]], [[Mary Anne O'Connor]], [[Patricia Head]], [[Julienne Simpson]].
# Bulgaaria: [[Nadka Golčeva]], [[Penka Metodieva]], [[Petkana Makavejeva]], [[Snežana Mihailova]], [[Krassimira Gujurova]], [[Krassimira Bogdanova]], [[Todorka Jordanova]], [[Diana Dilova]], [[Margarita Štarkelova]], [[Maria Stojanova]], [[Georgia Skerlatova]], [[Penka Stojanova]].

{{Mall:Korvpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1976Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:Korvpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:1976. aasta suveolümpiamängud]]</text>
      <sha1>fuot3ufwyfcj23zd5kzduabqo3py1g2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haug</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61050</id>
    <revision>
      <id>7265392</id>
      <parentid>7127654</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:49:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58591-09</username>
        <id>241197</id>
      </contributor>
      <origin>7265392</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3921" sha1="pym2g4qfrisbmqf3fvi8en4ivrzp7nh" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib harilikust haugist; perekonna kohta vaata artiklit [[Haug (perekond)]]. Perekonnanime kohta vaata artiklit [[Haug (perekonnanimi)]].}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Haug
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Esox lucius | ID = 135631 | hindaja = Ford, M. | aasta = 2022 | IUCN_aasta = 2024}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Hecht.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Haugilised]] ''Esociformes''
| sugukond       = [[Hauglased]] ''Esocidae''
| perekond       = [[Haug (perekond)|Haug]] ''Esox''
| liik           = '''Haug'''
| binaarne       = ''Esox lucius''
| binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]]
}}
'''Haug''' ehk '''harilik haug''' ehk '''havi''' (''Esox lucius'') on [[hauglased|hauglaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[haug (perekond)|haugi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[röövkala]].

[[Eesti]]s on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres.{{lisa viide}}

== Elukoht ja levila ==
[[Fail:Haug veealuse maailma lummuses.jpg|pisi|vasakul|Noor haug Eestis]]
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga [[jõgi|jõgesid]], [[järv]]i ja [[riimvesi|riimveelist]] [[rannikumeri|rannikumerd]], hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;.

Haug elab [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. [[Venemaa]]l puudub ta vaid [[Amuur]]i jõgikonnas, kus elab [[amuuri haug]]. [[Ukraina]]s puudub haug ainult [[Krimm]]is.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot;&gt;&quot;[[Loomade elu]]&quot;, 4. kd, lk. 148–151&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
[[Pilt:Brochet Luc Viatour.jpg|pisi|Haugi pea]]
Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. [[Seljauim]] on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge.{{lisa viide}}

Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 2–4 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

Haugi tavaline suurus on 50–100&amp;nbsp;cm, aga ta võib olla üle 150&amp;nbsp;cm pikk ja üle 35&amp;nbsp;kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks.{{lisa viide}}

== Eluviis ==
Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa [[konn]]i, [[part|pardipoegi]] ja pisi[[imetaja]]id. Haugide hulgas on [[kannibalism]] väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid [[vesikirp]]e, vähikesi ja muud [[zooplankton]]it, aga suuremad liigikaaslased söövad neid&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;.{{Commonscat}}
{{Vikitsitaadid}}
* {{Elurikkus}}

*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm  Haug TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas]

[[Kategooria:Haugilised]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>pym2g4qfrisbmqf3fvi8en4ivrzp7nh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Otsingumootoritele optimeerimine</title>
    <ns>1</ns>
    <id>66382</id>
    <revision>
      <id>7265257</id>
      <parentid>6486307</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:42:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zatuchin</username>
        <id>233253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Allikasoovitus */ uus alaosa</comment>
      <origin>7265257</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3440" sha1="qspmjt4gins3sovi6bb13kty858o8m7" xml:space="preserve">Artiklis kirjutatakse rohkem otsingumootori optimeerimisest kui Otsingumootori optimeerimise eetikakoodeksist. Kahjuks sõnastus on ka raskepärane. Relevantne on oluline, tähtis. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 19. november 2006, kell 15:26 (UTC)

: Tuleks teha eraldi artikkel [[Otsingumootori optimeerimine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. november 2006, kell 15:31 (UTC)
----
Ükski artikkel ei viita sellise nimega artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. november 2006, kell 16:30 (UTC)

----

Tegemist suht-koht rõveda [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=pid%C5%BEin pidžiniga]. Toon selgituseks oma seisukohale võrdluse, mis vastaks praegusele kirjeldusele artiklis:
* '''Aia optimeerimiseks nimetatakse tuuleõhu niiskuse muutmist, muutes lõhnamolekulide järjestust aiauku läbivas õhuvoolus'''.
Ehk siis pudru ja kapsad. Lisaks, või hoopis alustuseks, siia peaks viitama artiklist [[Veeb]] aga mitte [[Internet]]. Miks?
Sest otsimootor on veebi ja andmebaasi rakendus, mis kasutab otsiroboteid ja sisemisi etteprogetud &quot;kaalusid&quot; ning samas ta ei uuri IP-protokollistiku olemust ega teekonna ummistusi vaid kasutab tuimalt http(s)-i.
Seega võiks artikli pealkiri olla pikalt ja lohisevalt ning eesti keeles:
* '''Veebi otsimootorite väljundi mõjutamine otsimootoritele ettesöötes kaalutletud kujundusvõtetega koostatud veebilehti'''.
[[Kasutaja:Suwa|suwa]] 9. oktoober 2007, kell 10:59 (UTC)
----
Kas pealkiri peaks olema &quot;Otsingumootoritele optimeerimine&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2010, kell 22:44 (EEST)
----
Mis siin vaidlustatud on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2010, kell 22:44 (EEST)
: Kogu artikli sisu on segane ja kahtlane.
*Artiklis peaks rääkima otsingumootoritest ja sellest kuidas nad otsivad üldiselt, kuid mainitakse ja arvestatakse ainult Google'iga
*Ükski otsinguteenuse pakkuja (sh ka Google) pole avaldanud mida ja millisel määral ta otsingutulemuste järjestamisel arvestab. Mõningal juhul on avaldatud mida otsimootor üldse ei jälgi, näiteks Google ignoreerib META võtmesõnu. Kogu optimeerimisealane  teave põhineb äraarvamistel ja katsetamistel. Otsimootorid, sealhulgas ka Google annavad ise soovitusi kuidas teha lihtsalt hea ning standarditele vastav leht, mitte kuidas lehte esimeste otsitulemuste hulka saada.
*Otsingumootoril võivad eile kehtinud põhimõtteid tänaseks olla juba muudetud.
*Makstud reklaam (sponsorlingid, sponsorteated, sponsorlehed, partnerid jne) paigutatakse alati esimeseks. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 8. juuli 2010, kell 14:36 (EEST)
----
Miks kustutada? Selline asi on olemas. Kui midagi valesti on, võib ju parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuli 2010, kell 09:57 (EEST)
: ok, loen veel mõned korrad rahulikult läbi. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 9. juuli 2010, kell 11:21 (EEST)
----
Kolm lõiku on välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. juuli 2011, kell 20:49 (EEST)

== Allikasoovitus ==
Olen selle teadusartikli autor ja Rankfor.AI asutaja. Kas seda v&amp;#245;iks kasutada allikana artikli n&amp;#228;htavuse m&amp;#245;&amp;#245;tmist k&amp;#228;sitlevas osas?

Dmitrij &amp;#379;atuchin (31. oktoober 2026). [https://doi.org/10.1057/s41270-026-00562-3 The synthesised consideration set: brand inclusion and concentration in large language model recommendations across five industries and three systems]. Journal of Marketing Analytics. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 3. november 2026, kell 23:42 (EET)</text>
      <sha1>qspmjt4gins3sovi6bb13kty858o8m7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva Jaani kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68946</id>
    <revision>
      <id>7265169</id>
      <parentid>7264022</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:25:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265169</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21026" sha1="rfw30e0n0olvzkewy3lxtuiyqrcbkj3" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{Infokast hoone
|nimi                    = Narva Jaani kirik
|pilt                    = Narva 0003-050 800x600.jpg
|asukoht                 =[[Narva]]
|stiil                   =
|ehituse algus           = 1641
|ehituse lõpp            = 1651
|sissepühitsemine        =
|avamine                 = 
|maksumus                = 
|juurdeehitus            = 
|renoveeritud            = 
|aadress                 = [[Viru tänav (Narva)|Viru]] 18, Narva
|kõrgus                  = 
|vundamendi pindala      = 
|korruseid               = 
|ehitusmaterjal          = [[paekivi]]
|liigitus                =
|arhitekt                = 
|omanik                  = 
|töövõtja                = 
|ehitusinsener           = 
|laiuskoord              = 59/22/41
|pikkuskoord             = 28/12/6
|veel                    = 
}}

'''Narva Jaani kirik''' (ka ''Narva Ristija Johannese kirik'', ''Narva Rootsi toomkirik'') oli [[Luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Narva vanalinn]]as. Kirik asus aadressil [[Viru tänav (Narva)|Viru]] 18.

Hoone hävis [[Märtsipommitamine Narvas|1944. aasta märtsipommitamises]].

== Ajalugu ==
1636. aastal moodustati [[Narva praostkond]] keskusega Narvas ja 1641. aastast oli Rootsi [[Ingerimaa kubermang]]u kirikuelu keskus Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]], esimene [[superintendent]] oli [[Heinrich Stahl]].
1641. aastal alustati kiriku ehitamist kogudusele. 1645. aastal pärandas Narva bürgermeister [[Diedrich Warnecken]] kiriku ülalpidamiseks [[Päite mõis]]a, samal aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni 1704. aastani.

[[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirikut]]. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Soome ja eesti kogudused]] liideti  1655. aastal kokku üheks soome-eesti koguduseks, Narva [[Narva Johannese kogudus|saksa kogudus]] kasutas [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Narva Johannese kirikut]].
[[Fail:Narva Jaani kirik, ERM Fk 545-15.jpg|pisi|püsti|Vaade Jaani kirikule]]
[[File:Narva, Jaani kiriku sisevaade, RM Fn 1040-18.jpg|thumb|püsti|Kiriku sisevaade (1939)]]
[[File:Narva, Jaani kirik, RM Fn 1040-26.jpg|thumb|püsti|Kiriku ots Koidu tänaval (1939)]]
=== Kirikuhoone ===
Kirik ehitati kolme[[lööv]]ilise [[kodakirik]]una ilma [[kooripealne|kooripealseta]] ja eraldi torniosata aastatel 1641–1651. Kiriku ehitust alustasid kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsuti kohale kiviraidur [[Zacharius Hoffmann]] vanem, ehitusel osales ka Mattias Daus. 1651. aastal valmis neljatahuline, tugevasti lõigatud nurkadega [[kellatorn]].

Kiriku hoone laoti [[paekivi]]st. Hoone välisseintes domineerisid kaheastmelised tugi[[piilar]]id. Kiriku kaheastmeline katus ületas peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktse kirikuruumi [[ristvõlv]]istik ja aknad olid teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad ümar[[piilar]]id, mis lõppesid lihtsate nelinurksete [[kapiteel]]idega, meenutasid [[Gooti stiil|gootikat]], vaid selle vahega, et neil olid kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeriti juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides.
== Narva kuninglik toomkirik ==
1645. aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku, Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas Rootsiaegses Ingerimaa kubermangu keskuses [[Narva toomkirik|Narva kuninglikku toomkirikut]] jumalateenistuseks kuni 1704. aastani. Aastatel 1658–1663 ja 1667–1704 oli Narva ja Ingerimaa superintendent ka Narva Rootsi koguduse (toomkiriku koguduse) vaimulik ning alates 1667. aastast oli Narva Toomkiriku toomkoguduse Rootsi kogudus pidevalt superintendendi [[Prebent|prebendaarkogudus]].&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=25&amp;ocr=true s. 19],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;

1659. aastal said [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|rootsi]] koguduse toomkirik ja saksa koguduse [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] kannatada suures linnatulekahjus ja hävisid kiriku katus ja kellatorn, soome-eesti koguduse puukirik hävines. 1660. aastaks kirik taastati, kuid kellatorn taastati Zacharius Hoffman noorema poolt oletatavasti 1662. aastaks. 1690. aastal remonditi kirikut uuesti nii seest kui ka väljast.
=== Narva toomkiriku vaimulikud ===
:17. sajandi alguses, Erich Nilsson&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=128&amp;ocr=true s. 122]-123, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; (surn. 1607&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=187&amp;ocr=true s. 181], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), Narva rootsi-soome koguduse pastor vt. [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ja [[Narva Johannese kogudus|kogudus]]
* 1634&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=190&amp;ocr=true s. 184], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;/1638–1645, [[Ericus Johannis Falk]], [[Laurentius Haquini (1540–1612)|Laurentiuse]] p. (surn. 1645&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p1525_1/table Falk, Erik (-1645)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), Narva rootsi-soome&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20251102123050/https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=15008 Ericus Johannis Falck blev 1638 kyrkoherde i svenska och finska församlingarna i Narva och prost i Allentaken (ej domprost). Han dog i Narva 1645], sok.riksarkivet.se&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67]&lt;/ref&gt; koguduse, 1641. aastast toomkoguduse pastor, [[Narva konsistoorium]]i assessor, Narva [[toompraost]] (1638)&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Falkenfelt_nr_1180 Falkenfelt nr 1180. Erik Johansson Falk. Domprost i Narva 1638. Död 1645], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, [https://runeberg.org/frfinl/0111.html s. 106. Erik Johansson Falk (tab. I). Domprost i Narva 1638; † 1645.]&lt;/ref&gt; [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[praost]], 1641–1645&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250123083319/http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=797 Ericus Johannis Falck], TLÜAR rahvusbibliograafia isikud&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1630–1643, Abraham Beronis Thorn, rootsi-soome (toom)koguduse [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1643&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U18 Albogius, Erik (1619-1678)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt; [[Ericus Johannes Albogius]],  Narva toomkiriku rootsi-soome (toom)koguduse vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorodis]]
** 1645–1648, Magnus Duraeus (Duræus)  (1621–1679&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&amp;ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), rootsi-soome toomkoguduse [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;/komminister&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;
** 1646–1649 Magnus Magni Wichlerus, [[kaplan]]&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=108 Magnus Magni Wichlerus], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk. 68]&lt;/ref&gt;
* 1648&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0072.html lk. 62]&lt;/ref&gt;–1656,&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;  [[Petrus Brommius|Per Larsson Brommius]] (Petrus Laurentii Brommius)&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=169&amp;ocr=true s. 163], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; (surn. 1672),  Narva toomkiriku rootsi-soome toomkoguduse pastor, [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] 1663–1664&lt;ref&gt;hiljem ka [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1664–1672&lt;/ref&gt;
** ..1656.., [[Nicolaus Bagge]], jutlustaja&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 1657–1663, [[Johannes Rudbeckius noorem]], Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor, 1658–1663 ka Narva ja Ingerimaa superindendant
** 1652–1655, Thomas Jacobi, rootsi-soome toomkoguduse [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1657–, Jonas Olai Alaudinus&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&amp;ocr=true s. 145], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; (surn. 1683&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p3070_2/table Jonas Olai Alaudinus (-1683)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&amp;ocr=true s. 145]&lt;/ref&gt;),  toomkoguduse [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 1665–1667&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;/1668,&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Lars Elfdal/[[Laurentius Elfvedalius|Laurentius Jonas Elfvedalius]] (surn. 1716&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&amp;ocr=true s. 178]&lt;/ref&gt;), rootsi toomkoguduse pastor,&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&amp;ocr=true s. 178], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; [[Narva linnakonsistoorium|Narva konsistooriumi]] assessor
* 1666–1672, [[Abraham Thauvonius]] (1622–1679),&lt;ref&gt;hiljem [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1672–1679&lt;/ref&gt; Narva ja Ingerimaa superintendent ning rootsi toomkoguduse pastor
* 1673–1678, [[Ericus Johannes Albogius]], Narva ja Ingerimaa superintendent ning  [[Narva Johannese kirik|Narva toomkiriku]] rootsi toomkoguduse pastor
** ~1673–1681  Sven Bask (Sven(o) Basch) (surn. 1685&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=161&amp;ocr=true s. 155],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;), [[Narva Hermanni linnus|Narva lossijutlustaja]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1675–1684, Justus Albogius (1630–1684), pastor Ivangorodis&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=152&amp;ocr=true s. 146]-147, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;
* 1678–1681, [[Petrus Bång]] (1633–1696), [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] Narvas ning rootsi toomkoguduse pastor&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=172&amp;ocr=true s. 166]-167, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;hiljem [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1681–1696&lt;/ref&gt;
** 1680–1682 Nils Christersson Steenman, kiriku adjunktpastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1680~. aastatel kuni –1689, Anders Mollerus  (surn. 1689&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2838 Mollerus, Anders (-1689)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;), sõjaväe- ja 1683– abivaimulik Narvas&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** ~1686–1690 Johannes Forsenius  (1660–1705),&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2160 Forsenius, Johan (1660-1705)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt; sõjaväekaplan ja abivaimulik Narvas&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 1681–1688, [[Johannes Gezelius noorem]], Narva ja Ingerimaa superintendent ning rootsi toomkoguduse pastor
** 1684,&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p2531/table Olof Alaudinus], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt; Olof Alaudinus
** 1684–1689, Magnus Lundberg (surn. 1696),  toomkoguduse [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 1688–1700, [[Jacob Lang]], Narva ja Ingerimaa superintendent ja Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor. 1690. aastal liideti [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakogudus]] [[Narva toomkirik|Narva toomkiriku]] superintendendi [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese rootsi kogudusega]].
** 1690 Anders Ahlgren  (1656–1714), rootsi koguduse kaplan&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2758 Ahlgren, Anders (1656-1714)], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;
** 1693–1695 Jonas Alaudinus, koguduse  [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
** 1696–1704,&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Jonas Alaudinus,&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&amp;ocr=true s. 145], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; koguduse diakon&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3070 Jonas Alaudinus], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;
* 1700–1701, [[Nils Bergius]], Narva ja [[Ingerimaa superintendent]], Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor&lt;ref&gt;Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000340/images/index.html?seite=134 lk. 118–121]&lt;/ref&gt;
** 1700–1704,&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Johan Nybeck, koguduse diakon&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3505 Johan Nybeck], (vaadatud 27.2.2026)&lt;/ref&gt;
* 1701–1704, [[Johannes Rungius]] (1666–1704), Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor, Ingerimaa superintendent 1701–1704&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2903 Rungius, Johan (1666-1704)],   (vaadatud 07.07.2025)&lt;/ref&gt;
** 1704&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Thomas Erici Wackilenius, koguduse  [[kaplan]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

1704. aastal [[Narva piiramine (1704)|vallutasid]] [[Peeter I]]-e vene väed Narva. Kirik muudeti [[õigeusk|õigeusu]] kirikuks, pühitseti [[Aleksander Nevski]]le ja anti [[Narva polk|Narva polgu]] kirikuks. Õigeusu kirikuna tegutses see kuni 29. juunini 1708, mil jumalateenistused viidi üle avatud [[Narva Issanda Muutmise katedraal|Issanda Muutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik. Toomkirik suleti.

== Narva saksa Johannese kirik ==
1718. aastal lubati 1708. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti 1733. aastal&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=127&amp;ocr=true s. 121],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu [[Münnich]]i, [[Ernst Johann von Biron|Bironi]], [[Heinrich Johann Friedrich Ostermann|Ostermanni]] ja [[Novgorodi piiskop]]i Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] selle 1734. aastal Ristija Johannese kirikuks ehk saksa Jaani kirikuks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-jaani/ Koguduse lugu: Narva Jaani], e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022&lt;/ref&gt; 1727. aastal, kui oli valminud [[Narva uuslinn]]as [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]], liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|rootsi-soome Miikaeli kogudus]].

Uuemates ajalookirjutistes on levima hakanud viga kiriku nimes: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olnud ''Püha [[Apostel Johannes]]e kirik''. Aleksander Nevski kirik, endine toomkirik, pühitseti ümber [[Ristija Johannes]]e nime kandvaks kirikuks.&lt;ref&gt;Vt H. J. Hansen, ''Geschichte der Stadt Narva'', 1858.&lt;/ref&gt;

Kirikus oli järjekordne tulekahju 23. aprillil 1747. Põles [[kellatorn]], mis taastati 1774. aastal. Taastamistööd toimusid linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. 1789. aastal sai kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
[[Pilt:Narva Jaani kirik 1939.jpg|thumb|Narva Jaani kirik 1939. aastal]][[Pilt:Purustatud_Narva._Jaani_kiriku_sisevaade,_NLM_F_202-10.jpg|pisi|Purustatud Jaani kirik (1944)]]
Aastatel 1849–1850 toimus kirikus [[kapitaalremont]], torni katuse kattis uuesti ehitusmeister [[Abram Guljuškin]], torni remont jätkus [[Mattias Haljala]] juhtimisel. Muna ja risti kuldas meister [[Henrich Karl Zeele]]. Kogu kiriku remonti juhtis [[Johan Zappe]].

29. oktoobril 1850 avati kirik uuesti kogudusele kasutamiseks, kuid remont lõppes täielikult alles 1854. aastal.

Kirik ja kogudus kuulus koos Narva linnaga [[Peterburi kubermang]]u ja [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peterburi konsistooriumiringkonna]] [[Peterburi konsistoorium]]i haldusalasse. Narva Püha Johannese koguduse pastorid teenisid ka evangeelseid kogudusi [[Jamburg]]is, [[Korovino (Kingissepa rajoon)|Korovinas]] ning [[Oudova]]s.
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal sai kirik kahjustada [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] suurtükitulest, kuid taastati pärast sõja lõppu ning kuulus EELK [[Narva-Alutaguse praostkond]]a.
[[Umsiedlung|Sakslaste lahkumise]] järel 1939. aastal, suure enamuse koguduse liikmete ümberasumisega Saksamaale, sattus [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] kogudus seisukorda, mis kutsus esile tema likvideerimise.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kirik sai tugevasti kannatada 1944. aastal Narva märtsipommitamiste ja lahingute käigus ning hävitati lõplikult 1950. aastail, mil sõjas säilinud varemed lammutati.

== Narva Johannese kogudus ==
{{vaata|Narva Johannese kogudus}}
Johannese kirik oli algul rootsi peakirik, siis vene kirik ja hiljem aastast 1733 saksa kirik ning 1939. aastast eesti koguduse kirik.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/11/23/28 Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus.], Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=126&amp;ocr=true s. 122]-123 &quot;Rootsi kogudus Narvas&quot;, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Narva endised kirikud]]
[[Kategooria:Narva vanalinn]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud]]
[[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]]
[[Kategooria:Narva Jaani kirik| ]]</text>
      <sha1>rfw30e0n0olvzkewy3lxtuiyqrcbkj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maastikukaitseala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70657</id>
    <revision>
      <id>7265076</id>
      <parentid>5405015</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:59:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="772" sha1="f98xx82pwxgfqulr8hjc83jmebzdh1x" xml:space="preserve">[[Pilt:Tinaliiv (2), Mustoja MKA.JPG|pisi|Tinaliiv [[Mustoja maastikukaitseala]]l.]]
[[Pilt:Kõrvemaa MKA.jpg|pisi|Alustaimestik [[Kõrvemaa maastikukaitseala]]l.]]
'''Maastikukaitseala''' ehk '''looduspark''' on [[kaitseala]], mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 

Looduskaitseseaduse §28 &lt;sup&gt; [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745306] &lt;/sup&gt; järgi on maastikukaitseala eritüübid [[park]], [[arboreetum]] ja [[puistu]]. 

Maastikukaitseala võimalikud vööndid on [[sihtkaitsevöönd]] ja [[piiranguvöönd]]. 

[[2007]]. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala.

==Vaata ka==
*[[Eesti kaitsealade loend]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]
[[Kategooria:Maastikukaitsealad| ]]</text>
      <sha1>f98xx82pwxgfqulr8hjc83jmebzdh1x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265077</id>
      <parentid>7265076</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:59:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="770" sha1="51n78z8qqbr3jwe4ro8mr4a5wjdm4lu" xml:space="preserve">[[Pilt:Tinaliiv (2), Mustoja MKA.JPG|pisi|Tinaliiv [[Mustoja maastikukaitseala]]l]]
[[Pilt:Kõrvemaa MKA.jpg|pisi|Alustaimestik [[Kõrvemaa maastikukaitseala]]l]]
'''Maastikukaitseala''' ehk '''looduspark''' on [[kaitseala]], mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 

Looduskaitseseaduse §28 &lt;sup&gt; [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745306] &lt;/sup&gt; järgi on maastikukaitseala eritüübid [[park]], [[arboreetum]] ja [[puistu]]. 

Maastikukaitseala võimalikud vööndid on [[sihtkaitsevöönd]] ja [[piiranguvöönd]]. 

[[2007]]. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala.

==Vaata ka==
*[[Eesti kaitsealade loend]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]
[[Kategooria:Maastikukaitsealad| ]]</text>
      <sha1>51n78z8qqbr3jwe4ro8mr4a5wjdm4lu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265078</id>
      <parentid>7265077</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:01:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="771" sha1="cf6wesk0ivtunv1fpnhccjxc1p8uls5" xml:space="preserve">[[Pilt:Tinaliiv (2), Mustoja MKA.JPG|pisi|Tinaliiv [[Mustoja maastikukaitseala]]l]]
[[Pilt:Kõrvemaa MKA.jpg|pisi|Alustaimestik [[Kõrvemaa maastikukaitseala]]l]]
'''Maastikukaitseala''' ehk '''looduspark''' on [[kaitseala]], mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 

Looduskaitseseaduse § 28 &lt;sup&gt; [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745306] &lt;/sup&gt; järgi on maastikukaitseala eritüübid [[park]], [[arboreetum]] ja [[puistu]]. 

Maastikukaitseala võimalikud vööndid on [[sihtkaitsevöönd]] ja [[piiranguvöönd]]. 

[[2007]]. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala.

==Vaata ka==
*[[Eesti kaitsealade loend]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]
[[Kategooria:Maastikukaitsealad| ]]</text>
      <sha1>cf6wesk0ivtunv1fpnhccjxc1p8uls5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Piibliselts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71178</id>
    <revision>
      <id>7265264</id>
      <parentid>5935475</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:49:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7265264</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1762" sha1="1bc17h2zlflbqfkdrpazlomdh7s2v9h" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Vaidlustatud|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Organisatsioon
|Nimi            = Eesti Piibliselts
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = EPS
|moto            = 
|asutatud        = [[1813]] 
|lõpp            = 
|tüüp            = 
|staatus         = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Tallinn]]
|asukoht         = Kaarli pst 9
|piirkond        = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|liikmed         = 
|keeled          = 
|juht_nimetus    = 
|juht_nimi       = 
|juhtkond        = Mart Rannut, Urmas Tamm, Jaan Bärenson
|peaorgan        = 
|emaorg          = 
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = [http://piibliselts.ee Eesti Piibliselts] 
}} 

'''Eesti Piibliselts''' (harva ka ''Eestimaa Piibliselts'') on [[1813]]. aastal asutatud vanim rahvuslik organisatsioon [[Eesti]]s.{{lisa viide}}

[[1940]]. aasta sügisel Eesti Piibliselts suleti. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1991]] selts taastati.&lt;ref&gt;[http://www.piibliselts.ee/ajalugu Piibliseltsi areng Eestis] Eesti Piibliselts&lt;/ref&gt;

Piibliselts tähistas [[2006]]. aasta novembris taasavamise 15. aastapäeva ja [[2008]]. aastal oma asutamise 195. aastapäeva. Eesti Piibliseltsi ülesandeks on organiseerida [[Piibel|Piibli]] tõlkimist, trükkimist, levitamist ja tutvustamist. Eesti Piibliseltsi peasekretär ja juhatuse esimees on [[Jaan Bärenson]].{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
*[[Eestimaa piibliseltsi komitee]]
*[[Eesti Kirikute Nõukogu]]
*[[Piibel]], [[Eestikeelsed piiblitõlked]]
*[[Piiblitõlke komisjon]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.eps.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti seltsid]]
[[Kategooria:Piibel]]</text>
      <sha1>1bc17h2zlflbqfkdrpazlomdh7s2v9h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265265</id>
      <parentid>7265264</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:49:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265265</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1764" sha1="q4qur6hr32znqysumbt0gyolgjprg5g" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Vaidlustatud|kuu=juuli|aasta=2021}}
{{Organisatsioon
|Nimi            = Eesti Piibliselts
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = EPS
|moto            = 
|asutatud        = [[1813]] 
|lõpp            = 
|tüüp            = 
|staatus         = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Tallinn]]
|asukoht         = Kaarli pst 9
|piirkond        = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|liikmed         = 
|keeled          = 
|juht_nimetus    = 
|juht_nimi       = 
|juhtkond        = Mart Rannut, Urmas Tamm, Jaan Bärenson
|peaorgan        = 
|emaorg          = 
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = [http://piibliselts.ee Eesti Piibliselts] 
}} 

'''Eesti Piibliselts''' (harva ka ''Eestimaa Piibliselts'') on [[1813]]. aastal asutatud vanim rahvuslik organisatsioon [[Eesti]]s.{{lisa viide}}

[[1940]]. aasta sügisel Eesti Piibliselts suleti. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1991]] selts taastati.&lt;ref&gt;[http://www.piibliselts.ee/ajalugu Piibliseltsi areng Eestis] Eesti Piibliselts&lt;/ref&gt;

Piibliselts tähistas [[2006]]. aasta novembris taasavamise 15. aastapäeva ja [[2008]]. aastal oma asutamise 195. aastapäeva. 

Eesti Piibliseltsi ülesandeks on organiseerida [[Piibel|Piibli]] tõlkimist, trükkimist, levitamist ja tutvustamist. Eesti Piibliseltsi peasekretär ja juhatuse esimees on [[Jaan Bärenson]].{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
*[[Eestimaa piibliseltsi komitee]]
*[[Eesti Kirikute Nõukogu]]
*[[Piibel]], [[Eestikeelsed piiblitõlked]]
*[[Piiblitõlke komisjon]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.eps.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti seltsid]]
[[Kategooria:Piibel]]</text>
      <sha1>q4qur6hr32znqysumbt0gyolgjprg5g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sibiu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71643</id>
    <revision>
      <id>7265085</id>
      <parentid>6124831</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:11:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>-wuppertaler</username>
        <id>66469</id>
      </contributor>
      <comment>changed one image (better quality and resolution)</comment>
      <origin>7265085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1376" sha1="nzxkga1bk26q86ctnvecxqc05jsdt4w" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sibiu
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = rumeenia | Sibiu |
|  omakeelne_nimi_2 = ungari | Nagyszeben |
|  omakeelne_nimi_3 = saksa | Hermannstadt |
|  lipp = SibiuFlag.png
|  lipu_link = [[Sibiu lipp]]
|  vapp = SibiuCoatofArms.png
|  vapi_link = [[Sibiu vapp]]
|  pindala = 121
|  elanikke = 
}}
'''Sibiu''' ([[ungari keel|ungari]] ''Nagyszeben'', [[saksa keel|saksa]] ''Hermannstadt'') on linn [[Transilvaania]]s, tänapäeva haldusjaotuse järgi [[Rumeenia]]s, [[Sibiu maakond|Sibiu maakonna]] keskus. Asub [[Cibin]]i jõe ääres.

Linn kuulus enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] [[Ungari kuningriik|Ungarile]] [[Austria-Ungari]] koosseisu ning suurema osa elanikest moodustasid sakslased ja ungarlased. Tänapäeval on 95% elanikest rumeenlased. 

Linnas toodetakse autoosi, elektroonikat ja tekstiiltooteid. Seal on [[Siemens]]i tehas.

Sibiu oli koos [[Luxembourg]]iga [[2007]]. aastal [[Euroopa kultuuripealinn]].

Aastatel [[2000]]–[[2014]] Sibiu linnapea olnud [[Klaus Iohannis]] valiti novembris 2014 Rumeenia presidendiks.

[[Pilt:ROM Sibiu, Turnul Sfatului, View 0021.jpg|pisi|left|Sibiu vanalinn]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Sibiu}}
*[http://www.sibiu.ro/ Sibiu koduleht]

{{Euroopa kultuuripealinnad}}
[[Kategooria:Sibiu maakond]]
[[Kategooria:Transilvaania]]
[[Kategooria:Rumeenia linnad]]</text>
      <sha1>nzxkga1bk26q86ctnvecxqc05jsdt4w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1991</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72144</id>
    <revision>
      <id>7264988</id>
      <parentid>7258320</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:08:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7264988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14056" sha1="eildyhkgbusrkwolck3cdxc4gm2y4ot" xml:space="preserve">
''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''

{{Sündinud|1991}}
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja
* 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja
* 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur
*[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar
* 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja
* 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja
*[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja
*[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja
*[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja
*[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur
* 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja
* 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur
* 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija
* 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik
*[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja
* 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija
* 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja
*[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja
* 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija
* 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener

==Veebruar==
*[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja ja laulja
* 10. veebruar – [[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur
*11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja
*[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur
* 14. veebruar – [[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur
* 14. veebruar – [[Andrius Gudžius]], leedu kettaheitja
*[[16. veebruar]] – [[Terrence Boyd]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar
* 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja 
*[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja 
*[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist
*[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja 
*[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht
* 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja
*[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja
*[[6. märts]] – [[Tyler, the Creator]], USA räppar
*6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja
*[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja
*8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur
*[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane
* 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik
*[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja
*[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]]
*[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja
*[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja
*[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja
*[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja
* 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija
* 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur
* 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur
*29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja

==Aprill==
*[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar 
*[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur
*[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur
* 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell
* 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja
*[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija
*[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja
*[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik
*[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener
*[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja
*[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane
* 29. aprill – [[Afrodíti Latinopoúlou]], Kreeka jurist ja poliitik
*[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur
*[[3. mai]] – [[Aitor Fernández]], Hispaania jalgpallur
*[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane
* 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik
*[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja
*[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja
*[[12. mai]] – [[Jakub Jeřábek]], Tšehhi jäähokimängija
*[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija
*[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur 
*[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja
*21. mai – [[Fedor Černych]], Leedu jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja
*[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija
*[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja
*[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur
*[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja
*[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija
* 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja

==Juuni==
*[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja
*[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja
* 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja
*[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja
*[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur
*[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja
*[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist
*[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur
*[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja
*[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist
* 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur
* 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja
* 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja
* 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija
*[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur
*[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja
* 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja
*[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja
*[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja
*[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja
*[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur
*[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja
* 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja
* 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik
* 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija
*[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur
* 26. juuli – [[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane
* 26. juuli – [[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija
* 26. juuli – [[Lídia Pereira]], Portugali poliitik
*[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja
* 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja
*[[29. juuli]] – [[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur
* 29. juuli – [[Madis Hindre]], eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast
*[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja

==August==
*[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja
* 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja
* 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur
* 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja
*[[17. august]] – [[Austin Butler]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja
*[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja
*[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist
*[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija
*[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja
* 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Madli Murel]], eesti ratsutaja
*[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja
*[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja
*[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja
*[[12. september]] – [[Scott Wootton]], inglise jalgpallur
*[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik
*[[19. september]] – [[Abdul Majeed Waris]], Ghana jalgpallur
*[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija
* 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja
*[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja
*[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja
*[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur
*[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja
*[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur
* 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist 
* 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur
* 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur
* 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja
*[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja
*[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[8. oktoober]] – [[Antonio Raíllo]], Hispaania jalgpallur
*[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur
*10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur
*10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]],  Austraalia laulja ja laululooja
*[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja
*[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur
*[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja
*[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja
*[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess
* 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja
*25. oktoober – [[Davide Faraoni]], Itaalia jalgpallur
*[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist
*28. oktoober – [[Lucy Bronze]], inglise jalgpallur
*28. oktoober – [[Mbaye Diagne]], Senegali jalgpallur

==November==
*[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur
* 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja
* 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur
*[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja
*6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur
*[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja 
*[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane
*8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja
*[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla 
*[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja 
*[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja
* 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja
*[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja)
*[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna
* 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija
*[[15. november]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja 
*[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja
*[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur
*[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur
* 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja
*[[26. november]] – [[Manolo Gabbiadini]], Itaalia jalgpallur

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja
*[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja
*[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg
* 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja
* 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja
*[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja
*[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja
*[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
* 15. detsember – [[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja
*[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja
*[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja
*[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur
*[[22. detsember]] – [[Téji Savanier]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik
*[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja
*[[31. detsember]] – [[Djené]], Togo jalgpallur

==Teadmata kuupäev==
*[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi

[[Kategooria:1991]]</text>
      <sha1>eildyhkgbusrkwolck3cdxc4gm2y4ot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arno jõgi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>77281</id>
    <revision>
      <id>7265325</id>
      <parentid>5159341</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T01:39:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oursana</username>
        <id>52432</id>
      </contributor>
      <comment>-+Arno River (5986654143).jpg</comment>
      <origin>7265325</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="749" sha1="j5k3y2sxzn3r9hccs2i86d48i5ao8c0" xml:space="preserve">[[Pilt:LocationArno.PNG|thumb]]
[[Pilt:Arno River (5986654143).jpg|Arno jõgi Firenzes|thumb]]
'''Arno''' on jõgi Kesk-[[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas.

Arno saab alguse 1385 m kõrguselt Falterona mäe jalamilt ning voolab alguses lõunasse, pöörab [[Arezzo]] lähedal läände ja suubub [[Liguuria meri|Liguuria merre]]. Arno ääres asuvad [[Firenze]], [[Empoli]] ja [[Pisa]].

Jõe pikkus on 241 km ja [[valgala]] 8228 km². Suuremad lisajõed on Sieve, Bisenzio, Era, Elsa ja Pesa.

Jõe vooluhulk kõigub tugevasti, sageli on üleujutusi. Viimane suurem üleujutus toimus [[1966]]. aastal.

{{Coordinate |NS=43.67972222 |EW=10.27666667 |type=waterbody |region=IT |dim=1000}}

[[Kategooria:Itaalia jõed]]
[[Kategooria:Vahemere vesikond]]</text>
      <sha1>j5k3y2sxzn3r9hccs2i86d48i5ao8c0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rick Perry</title>
    <ns>0</ns>
    <id>78233</id>
    <revision>
      <id>7265491</id>
      <parentid>5864243</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7265491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2596" sha1="8npwox3hqgld679utggwbg14cmw72f0" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Rick Perry
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Rick Perry official portrait (tight crop).jpg
| pildiallkiri = Rick Perry, 2017
| amet = 14. [[Ameerika Ühendriikide energeetikaminister]]
| ametiajaalgus = 2. märts 2017
| ametiajalõpp = 1. detsember 2019
| eelmine = [[Ernest Moniz]]
| järgmine = [[Dan Brouillette]]
| amet2 = 47. [[Texase kuberner]]
| ametiajaalgus2 = 21. detsember 2000
| ametiajalõpp2 = 20. jaanuar 2015
| eelmine2 = [[George W. Bush]]
| järgmine2 = [[Greg Abbott]]
| sünninimi    = James Richard Perry
| sünniaeg     = 
| sünnikoht    = [[Haskell (Texas)|Haskell]], [[Texas]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| partei       = [[Vabariiklik Partei]]
| abikaasa     = [[Anita Thigpen]]
| alma_mater   = [[Texase A&amp;M Ülikool]]
| tunnustus    = 
| autogramm    = Rick Perry signature.svg
| moodul       = 
}}
'''James Richard Perry''' (sündinud [[4. märts|4. märtsil]] [[1950]]) on [[USA]] poliitik. Ta oli 47. [[Texase kuberner]] ja 14. [[Ameerika Ühendriikide energeetikaminister]].

Ta oli Texase kuberner [[21. detsember|21. detsembrist]] [[2000]] kuni [[20. jaanuar]]ini [[2015]] ja energeetikaminister [[2. märts]]ist [[2017]] kuni [[1. detsember|1. detsembrini]] [[2019]].

Ta on surmanuhtluse pooldaja. Tema 11-aastase ametiaja jooksul Texases hukati 253 inimest, kõige rohkem 2002. aastal (33). Juunis 2002 lõpetas ta vaimuhaigete kurjategijate hukkamiskeelu. Perry ametiajal on Texases hukatud ka kaks Mehhiko kodanikku. Siiski on ta ka vastu võtnud ühe armuandmispalve: 30. augustil 2007 muutis ta surmamõistetud Kenneth Fosteri surmaotsuse 30-aastaseks vanglakaristuseks.

14. detsembril 2016 nimetas president [[Donald Trump]] Perry energeetikaministri kandidaadiks. [[2. märts]]il [[2017]] vannutas USA asepresident [[Mike Pence]] ta energeetikaministriks&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8e200408-2566-4b3f-94ca-6207fcef5b50/usa-senat-kinnitas-rick-perry-energeetikaministriks USA senat kinnitas Rick Perry energeetikaministriks]&lt;/ref&gt;. Oktoobris 2019 andis ta teada, et kavatseb aasta lõpus ameti maha panna.

== Viited ==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev= [[George W. Bush]] |nimi=[[Texase kuberner]] |aeg= [[2000]]–[[2015]] |järgnev= [[Greg Abbott]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ernest Moniz]] | nimi=[[Ameerika Ühendriikide energeetikaminister]] | aeg=[[2017]]–[[2019]]| järgnev=[[Dan Brouillette]]}}
{{lõpp}}


{{JÄRJESTA:Perry, Rick}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]]
[[Kategooria:Texase kubernerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Energeetikaministrid]]</text>
      <sha1>8npwox3hqgld679utggwbg14cmw72f0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juris Kronbergs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81631</id>
    <revision>
      <id>7265318</id>
      <parentid>7205737</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T00:07:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265318</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1138" sha1="lyfcvsje0lstcsmt4muqle8fkx2ssin" xml:space="preserve">[[Fail:Juris kronbergs.jpeg|pisi|Juris Kronbergs (2013)]]

'''Juris Kronbergs''' ([[9. august]] [[1946]] [[Stockholm]] – [[6. juuli]] [[2020]] [[Stockholm]]) oli [[läti]] luuletaja ja tõlkija, kes elas [[Rootsi]]s. 

Lisaks luuletamisele mängis ta mitmes rokkansamblis.

Ta töötas kultuuriatašeena Läti suursaatkonnas Stockholmis.

== Teoseid ==
*Iesnas un citi dzejoļi (1971)
*Biszāles (1976)
*Tagadnes (1990) 
*Mana latviskā ikdiena (1994)
*Vilks Vienacis ('Hunt ükssilm'; 1996)

== Teosed eesti keeles ==
&quot;Maa-alune luule&quot;, Loomingu Raamatukogu 2007/6. Tõlkinud läti keelest [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]]. 

== Välislingid ==

*[http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Kirjand/kirjand1-1.html Artikkel Juris Kronbergsist Sirbis]
*[http://www.literature.lv/lv/dbase/autors.php?id=41 Foto ja elulugu läti keeles]

{{JÄRJESTA:Kronbergs, Juris}}
[[Kategooria:Läti luuletajad]]
[[Kategooria:Läti muusikud]]
[[Kategooria:Läti tõlkijad]]
[[Kategooria:Rootsi kirjanikud]]
[[Kategooria:läti diplomaadid]]
[[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>lyfcvsje0lstcsmt4muqle8fkx2ssin</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Graham Gouldman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82854</id>
    <revision>
      <id>7265310</id>
      <parentid>6279768</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:38:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265310</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="399" sha1="p27e156j8ppv1ihjvkfb1ism4nqoy2t" xml:space="preserve">[[Pilt:Graham Gouldman.jpg|thumb|right|Graham Gouldman (2008)]]

'''Graham Keith Gouldman''' (sündinud [[10. mai]]l [[1946]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is [[Salford]]is) on juudi päritolu Briti muusik, ansambli [[10cc]] liige. 

Ta laulab, mängib kitarri ja basskitarri ning kirjutab laule. 


{{JÄRJESTA:Gouldman, Graham}}
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] 
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>p27e156j8ppv1ihjvkfb1ism4nqoy2t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dan Põldroos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>85772</id>
    <revision>
      <id>7264962</id>
      <parentid>7198841</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:04:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7264962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8396" sha1="7r3apgg1yh4yqvcof822cndkw7qo5wx" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi          = Dan Põldroos
| pilt          = Dan Põldroos, oli eesti näitleja 1998.jpg
| pildi suurus  = 
| pildi allkiri = Dan Põldroos 1998. aastal. &lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;
| sünninimi     = 
| sünniaeg      = [[6. märts]] [[1970]]
| sünnikoht     = [[Tallinn]]
| surmaaeg      = {{Surmaaeg ja vanus|2007|5|5|1970|3|6}}
| surmakoht     = Tallinn
| haridus       =
| amet          = 
| tegev         = 
| tuntud teosed 
  või rollid    =
| abikaasa      = [[Ketlin Bachmann]]
| lapsed        = 
| vanemad       = 
| sugulased     = 
| auhinnad      = 
}}
'''Dan Põldroos''' ([[6. märts]] [[1970]] [[Tallinn]] – [[5. mai]] [[2007]] Tallinn) oli eesti näitleja. 

==Haridus==
Ta lõpetas 1988. aastal [[Tallinna 12. Kutsekeskkool]]i mööblitisleri erialal&lt;ref name=&quot;dan-poldro&quot;&gt;[https://www.sirp.ee/dan-p-ldroos-6-iii-1970-5-v-2007/ Dan Põldroos 6. III 1970 – 5. V 2007] Sirp.ee, 11.05.2007.&lt;/ref&gt; ja [[1992]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] ([[15. lend]]). 

==Töö ja loominguline tegevus==
Alates 1985. aastast oli Põldroos harrastusnäitleja kirjandusteatris [[Teater Varius|Varius]]. Aastatel 1991–1992 oli ta [[Ugala|Ugala teatri]] ja 1992–[[1999]] [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/1657721/in-memoriam-dan-poldroos In memoriam Dan Põldroos]&lt;/ref&gt; 

Alates 2000. aastast näitles ta vabakutselisena ja töötas õpetajana [[Tallinna Nõmme Põhikool]]is.&lt;ref name=&quot;areeni-arh&quot;&gt;Fagira D. Morti. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75019521/areeni-arhiivist-kes-oli-eesti-kultussarja-wremja-kandev-joud-dan-poldroos Areeni arhiivist: Kes oli Eesti kultussarja Wremja kandev jõud Dan Põldroos?] Eesti Ekspress, 09.07.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;dan-poldro&quot; /&gt;

Tema tuntumad lavarollid olid Muna Endel [[Andrus Kivirähk]]i romaani järgi tehtud näidendis &quot;[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]&quot;, Joseph Porter Pitt [[Tony Kushner]]i näidendis &quot;[[Inglid Ameerikas]]&quot; ja Jörgen Tesman [[Henrik Ibsen]]i &quot;Hedda Gableris&quot;. Põldroosi üks olulisemaid tõsiseid rolle oli üksiklasest poeet Gustaf Fröding Variuse teatri lavastuses “Legend Graalist”.&lt;ref name=&quot;dan-poldro&quot; /&gt;

Laiemalt sai ta tuntuks koomiliste ja grotesksete rollidega telesarjades &quot;[[Wigla Show]]&quot;, &quot;[[V.E.R.I.]]&quot; (1995–1997) ja &quot;[[Wremja]]&quot; (2001–2003).&lt;ref name=&quot;areeni-arh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dan-poldro&quot; /&gt; Teda võis näha muudeski huumorisaadetes ja estraadikavades ning kuulda kuuldemängudes ja raadio järjejuttudes.

Parodistina näitas ta kõrget klassi [[Eino Baskin]]it parodeerides. See roll sai alguse [[Vanalinnastuudio]]s 1999. aastal Baskini enda lavastatud [[Toomas Kall]]i näidendist &quot;Kassikuld&quot;&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=1771&amp;page=1&amp;s_nimi=Kassikuld &quot;Kassikuld&quot;] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 05.12.2025.&lt;/ref&gt; ning jõudis ühe tema firmamärgina aeg-ajalt muudessegi estraadikavadesse ja -saadetesse.&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50770170/poldroos-astub-baskini-kohale Põldroos astub Baskini kohale] Eesti Päevaleht / LP, 25.03.1999.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Veiko Märka. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69111343/dan-poldroos-in-memoriam Dan Põldroos in memoriam] Eesti Ekspress, 10.05.2007.&lt;/ref&gt;

Ta näitles mängufilmides &quot;[[Lammas all paremas nurgas]]&quot;, &quot;[[Ruudi]]&quot; ja &quot;[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]&quot; ning tegi pisirolle Soome ja Saksa filmides.&lt;ref name=&quot;areeni-arh&quot; /&gt;

Dan Põldroos tegi kirgi kütnud kaastööd ka reklaamifirmadele. Ehkki mitu tema osalusega alkoholireklaami sai tarbijakaitseametilt kriitikat&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69030127/tarbijakaitset-hairivad-a-le-coqi-reklaamid Tarbijakaitset häirivad A. Le Coqi reklaamid] Eesti Ekspress, 30.06.2005.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/8702631/poldroosiga-longeroreklaam-toi-trahvi Põldroosiga longeroreklaam tõi trahvi] Delfi.ee, 28.09.2004.&lt;/ref&gt;, oli rohkem selliseid tema ideedel põhinevaid reklaame, mis võitsid turundusauhindu. Reklaamifirma Kontuur Leo Burnett toonane loovjuht [[Urmas Villmann]] on 2007. aastal tema kohta öelnud: &quot;Dan Põldroos oli Eesti parim raadioreklaamirežissöör. Sest Dan suutis raadios pilti näidata.&quot;&lt;ref&gt;[https://static-pdf.aripaev.ee/u1TptbYdjsbgx110z6gLk8uUyjQ.pdf Lahkus Eesti parim raadioreklaamirežissöör] Äripäev, 08.05.2007.&lt;/ref&gt;

Dan Põldroos oli [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1993).

=== Rolle teatrilavastustes ===
* Peter Smith (Delaney &quot;Mee maik&quot;, 1991, diplomilavastus Ugalas)
* Parfjon R. (Dostojevski ja Rohumaa &quot;Kosjakased – 2&quot; (&quot;Idioot&quot;), 1992, diplomilavastus Ugalas)
* Juku (Saluri &quot;Meie kallis osmik&quot;, 1992 Ugalas)
* osaline (Õunapuu ja Saarepera &quot;Sannikovi maa ehk Paavsti mesinädalad&quot;, 1993 Paabel Visiooniga Von Krahli Teatris)
* Jörgen Tesman (Ibseni &quot;Hedda Gabler&quot;, 1993)
* kolmas politseinik Fox jt (O’Brieni &quot;Kolmas politseinik&quot;, 1995)
* Sebastian (Baueri &quot;Ühe võõra silmades&quot;, 1995)
* Joseph Porter Pitt (Kushneri &quot;Inglid Ameerikas&quot;, 1996)
* Johannes Brahms (Holmi &quot;Schumanni öö&quot;, 1996)
* Ants Laikmaa (Sarapuu &quot;Sinine puri&quot;, 1996 Variuses)
* Aadam (Kivirähki &quot;Atentaat&quot;, 1997)
* Gustaf Fröding (Sarapuu &quot;Legend Graalist&quot;, 1997 Variuses)
* Eduard Vilde (Sarapuu &quot;Tervist, härra Vilde!&quot;, 1999 Variuses)
* osaline (Kalli &quot;Kassikuld&quot;, 1999 Vanalinnastuudios)
* Scapin (Molière’i &quot;Scapini kelmused&quot;, 2000 Ugalas)
* Muna Endel (Kivirähki &quot;Rehepapp&quot;, 2001 Draamateatris)
* Bernard (Camoletti &quot;Pidžaama kuuele&quot;, 2004 Endlas)
* Harri Haavel juunior (Porteri &quot;Suudle mind, Kate!&quot;, 2004 Endlas)

=== Telesarjades ===
* 1995–1997 – &quot;[[V.E.R.I.]]&quot;
* 1998–2000 – &quot;[[Wigla show]]&quot;
* 2001–2003 – &quot;[[Wremja]]&quot;
* 2007 – &quot;[[Sipelga 14]]&quot;

=== Filmides ===
* 1992 – &quot;[[Lammas all paremas nurgas]]&quot;
* 1994 – &quot;[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]&quot;
* 1996 – &quot;[[Ma armastan sind (film)|Ma armastan sind]]&quot;
* 2006 – &quot;[[Ruudi]]&quot;
* 2007 – &quot;[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]&quot;

===Kuuldemängudes===
* 1990 – Paavo Haavikko &quot;Kuningas Harald Pikaealine&quot; – hääl rahva seas
* 1990 – Heidi Sarapuu &quot;Kolm naist liftis&quot; – Pärt
* 1991 – Helga Nõu &quot;Põgenejad&quot; – Põgenik - kohviku omanik
* 1992 – Aleksandr Blok &quot;Tundmatu&quot; – Üks, Külaline 
* 1994 – Heidi Sarapuu &quot;Tina 23&quot; – Agnessa elukaaslane
* 1994 – Gert Helbemäe &quot;Raekooli õpilane&quot; – aritmeetikaõpetaja Fröling
* 1994 – Heidi Sarapuu &quot;Legendaarne Nils Ferlin&quot; – konstaabel
* 1995 – Heidi Sarapuu &quot;Jõulud tulnud ju...&quot; – Ferdinand
* 1995 – Heidi Sarapuu &quot;Ära aja mu ringe segi&quot; (5-osaline lastenäidend Tallinna ajaloost) – Ferdinand, vanamees
* 1996 – Paul-Eerik Rummo &quot;Globaalkolleegium: valepüüdja&quot; – uurija
* 1996 – Torborg Nedreaas &quot;Sinise kaevu muusika&quot; – Elias Rachlev
* 1997 – Osvald Zahradnik &quot;Hääletaja&quot; – Dan
* 1997 – Heidi Sarapuu &quot;Helesinine mälestus&quot; (Marie Underi elust) – Ants Laikmaa
* 1998 – Heidi Sarapuu &quot;Tulesaiake&quot; – Ebbe Linde, loodusteadlane, luuletaja
* 1998 – Jüri Tuulik &quot;Taevaredel&quot; – Mees 4
* 2003 – Heidi Sarapuu &quot;Improvisatsioon Griegi teemale&quot; – John Grieg

== Isiklikku ==
Tema poolõde on näitleja [[Kata-Riina Luide]]. Tema vanaonu oli lavastaja [[Priit Põldroos]].&lt;ref&gt;Mari Klein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50823665/poldroos-nimi-mis-tekitab-segadust Põldroos – nimi, mis tekitab segadust] Eesti Päevaleht, 21.03.2000.&lt;/ref&gt; 

Dan Põldroos oli abielus moekunstnik [[Ketlin Bachmann|Ketlin Bachmann-Põldroosiga]]. Paaril sündis 2006. aastal tütar Aleksandra.

Dan Põldroos suri 5. mail 2007 kodus une pealt südamerabandusse.&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.postimees.ee/484732/nukker-lugu-parimast-koomikust-kelles-peitus-tosine-draamanaitleja Nukker lugu parimast koomikust, kelles peitus tõsine draamanäitleja] Postimees.ee, 30.06.2011.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Pille-Riin Purje]], &quot;Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist&quot;. Kirjastus [[Fookus Meedia]], [[Tallinn]] [[2011]], 336 lk; ISBN 9789949477128

== Välislingid ==
* {{IMDb|nm1797530}}

{{JÄRJESTA:Põldroos, Dan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]] 
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>7r3apgg1yh4yqvcof822cndkw7qo5wx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raimond Kaugver</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86149</id>
    <revision>
      <id>7265295</id>
      <parentid>7216802</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:10:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265295</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16821" sha1="h1hp2ono6wsh1af5che69dl4ux73iof" xml:space="preserve">[[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]]
'''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. 

Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

== Elukäik ==
Raimond Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot;&gt;Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.&lt;/ref&gt; 

1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 

1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti &quot;kodumaa reetmise eest&quot; viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; 

Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana&lt;ref name=&quot;arhiiv-ele&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.&lt;/ref&gt;.

[[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. 

Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige.

== Looming ==
Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt; kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt &quot;Kõrbelõvi&quot;.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga &quot;Doktor Kollom&quot; [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist &quot;Ühe hinge tee&quot;.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt; 

1958. aastal valmis novellikogu &quot;Virvatuled&quot; käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: &quot;Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida.&quot; Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik &quot;Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt;

1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos &quot;Võõra mõõga teenistuses&quot; kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks &quot;Keskpäevavalgus&quot;, mis avaldati 1962. aastal.&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt; 

Kaugveri loominguline edukäik algas aga menuromaaniga &quot;[[Nelikümmend küünalt]]&quot; (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt; Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmisest uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks.

Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud &quot;Vana mees tahab koju&quot; (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt;

Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan &quot;Kas ema südant tunned sa?&quot;, mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.&lt;ref name=&quot;SfeuL&quot; /&gt; 

Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii [[teatrilavastus]]i kui ka [[mängufilm]]e.

Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja [[näitekirjandus]]t. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades.

Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud. Tema loomingu fenomenaalne populaarsus ja meeletud trükiarvud said sündida raamatukeskse ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnneliku kokkulangemisena.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Samas on kirjandusteadlane [[Sirje Olesk]] tõdenud: &quot;Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg.&quot;&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt;

== Teosed ==
=== Romaanid ===
*&quot;Keskpäevavalgus&quot; ([[1962]])
*&quot;Igapäevane leib&quot; ([[1964]])
*&quot;Seitsmendas läänes&quot; ([[1965]])
*&quot;Nelikümmend küünalt&quot; ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]])
*&quot;Jumalat ei ole kodus&quot; ([[1971]])
*&quot;Ja kõik on kuhugi teel&quot; ([[1974]])
*&quot;Suurte arvude seadus&quot; ([[1978]])
*&quot;Kolm romaani&quot; ([[1979]], romaanide &quot;Seitsmendas läänes&quot;, &quot;Nelikümmend küünalt&quot; ja &quot;Jumalat ei ole kodus&quot; kordustrükk)
*&quot;Disko&quot; ([[1982]]; 2. trükk [[1995]])
*&quot;Vana mees tahab koju&quot; ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]])
*&quot;Meie pole süüdi&quot; ([[1984]]; 2. trükk [[1996]])
*&quot;Pariisi lõbusad naised&quot; ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]])
*&quot;Tee isa juurde&quot; ([[1987]])
*&quot;Kas ema südant tunned sa?&quot; ([[1988]])
*&quot;Laev keset rägastikku&quot; ([[1990]])
*&quot;Postuumselt rehabiliteeritud&quot; ([[1990]])
*&quot;Peotäis tolmu&quot; ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan)
*&quot;Laevad kaotavad tüüri&quot; ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]])
*&quot;Põhjavalgus&quot; ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]])
*&quot;Võõra mõõga teenistuses&quot; ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]])
*&quot;Viimse meheni. Kooliromaan&quot; ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis]

====Lühiromaanid====
* &quot;Tunneliefekt&quot; (1974)
* &quot;Kuues kirurgiline&quot; (1974)
* &quot;Keerdtrepp&quot; (1976)
* &quot;Kindad hauakaevajale&quot; (1983)
* &quot;Sillad põlevad&quot; (2007, kirjutatud 1958)

=== Novelli- ja jutustustekogud ===
*&quot;60 minutit&quot; ([[1968]])
*&quot;Tuuleveskid&quot; ([[1974]])
*&quot;Külalisteraamat&quot; ([[1977]])
*&quot;Oh mis kena maailm&quot; ([[1983]])
*&quot;Kirjad laagrist&quot; ([[1989]])

=== Tekstikogumik ===
* &quot;[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]&quot;. Koostanud Eneken Laanes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020

===Filmistsenaariumid===
* &quot;Meie pole süüdi&quot; : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani &quot;Meie pole süüdi&quot; ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 
* &quot;[[Vana mees tahab koju]]&quot;. [[Tallinnfilm]], 1991
* &quot;[[Õnnelind flamingo]]&quot;. Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V &amp; K Holding, 2000

===Näidendid===
====Kutselistes teatrites lavastatud====
* &quot;Seitse pikka päeva&quot; ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959)
* &quot;Kõrgeim määr&quot; ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969)
* &quot;Oma saar&quot; ([[Rakvere teater]], 1970)
* &quot;Rong väljub hommikul&quot; ([[Draamateater]], 1971)
* &quot;Püsti, kohus tuleb&quot; ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967)
* &quot;Kui hullusti, siis uuesti!&quot; ([[Rakvere teater]], 1978)
* &quot;Nelikümmend küünalt&quot; (Rakvere teater, 1981)
* &quot;Saturnuse lapsed&quot; (Pärnu teater Endla, 1989)

====Telelavastused====
* &quot;Kuldlõige&quot; ([[Eesti Televisioon]], 1977)
* &quot;Mona Lisa&quot; (Eesti Televisioon, 1983)

====Kuuldemänge====
* &quot;Arusaamatus&quot; (1957)
* &quot;Viktooria&quot; (1958) – kaheosaline järjekuuldemäng
* &quot;Sillad põlevad&quot; (1960)
* &quot;Ookean alistus&quot; (1960) – kuuldemäng-reportaaž
* &quot;Üheksas ring&quot; (1961)
* &quot;Käsulaudadest maja&quot; (1962)
* &quot;Valeühendus&quot; (instseneering novelli põhjal); &quot;Nepravilnoje sojedinjenije&quot; (1962)
* &quot;Kiilasjää&quot; (1963)
* &quot;Kuni 16-aastastele keelatud&quot; (1964)
* &quot;Kividest tõuseb leek&quot; (1964)
* &quot;Padaäss&quot; (1966); &quot;Пиковый туз&quot; (1967)
* &quot;Kuuskümmend minutit&quot; (1967)
* &quot;Varjend&quot; (1968)
* &quot;Vilve&quot; (1969)
* &quot;Raju&quot; (1970)
* &quot;Varjud teel&quot; (1970)
* &quot;Kahe tooli vahel&quot; (1971)
* &quot;Bridž viiekesi&quot; (1975) – viieosaline järjekuuldemäng
* &quot;Võõra nime hind&quot; (1980)
* &quot;Seersant Aavekuke reetmine&quot; (1982)
* &quot;Mis juhtus?&quot; (1983)
* &quot;Aga nad surevad ju mängult&quot; (1987)

====Muid näidendeid====
* &quot;Tänuvõlg&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
* &quot;Öö jaamas&quot; (Eesti näidendibaasis, 1970)
* &quot;Suur ükskordüks&quot; (Eesti näidendibaasis, 1972)
* &quot;Maavärisemine&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1973)
* &quot;Hukkumisele määratud maja&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1976) 
* &quot;Autahvel&quot; (Eesti näidendibaasis, 1976)
* &quot;Hakka või uskuma&quot; (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Kes sündinud on suure sõja järel&quot; (Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Lunastajad tuleb risti lüüa&quot; (Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Pilk nähtamatusse&quot; (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Valik näidendeid&quot; (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Sellised me oleme&quot; (lastenäidend Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Verepõld&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1977)
* &quot;Lilled lahkunule&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1978)
* &quot;Varjendis&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1979)
* &quot;Soe muld&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1980)
* &quot;Mees tulekahjumärgiga&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1983)
* &quot;Kahe tooli vahel&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1984)

===Laulusõnu===
* &quot;Kui on saabunud laupäevaõhtu...&quot; (meloodia autor [[Uno Veenre]])
* &quot;Head uut aastat!&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Olen uhke, et olen kaevur&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Suleliste suvetrall&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Suvepäevade lõkkel&quot; (&quot;Suvepäevade ootel&quot;) (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Jägala juga&quot; ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul
* &quot;Muhulaste imelikud juhtumised&quot; (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga)
* &quot;Oota&quot; ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule &quot;Varjend&quot;)

== Tunnustus ==
* 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan &quot;Vana mees tahab koju&quot;)
* 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell &quot;Elupäästja&quot;, [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], 27.02.1988, ja kogumikus &quot;Kirjad laagrist&quot;, [[1989]])

===Kirjandusvõistluste auhindu===
* 1956 – ajakirja Looming novellivõistluse II auhind (debüütnovell &quot;Doktor Kollom&quot;)
* 1957 – Eesti Raadio esimese kuuldemänguvõistluse III auhind (debüütkuuldemäng &quot;Arusaamatus&quot;)
* 1959 – romaanivõistlusel äramärkimine (&quot;Võõra mõõga teenistuses&quot;)
* 1963 – laste- ja noorsoo kuuldemängude võistluse III auhind (&quot;Kuni 16-aastastele keelatud&quot;)

== Isiklikku ==
Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar&lt;ref name=&quot;arhiiv-ele&quot; /&gt;) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja.

Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka [[male]]t ja [[bridž]]i.&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt;

Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot;&gt;Aivar Kull. &quot;Rahvas, kunst ja Kaugver&quot;. Päevaleht, 07.12.1993.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot;&gt;Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W20dg&quot;&gt;Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SfeuL&quot;&gt;Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. &quot;Kas ema südant tunned sa&quot;] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* &quot;Keele ja Kirjanduse&quot; ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298
* &quot;Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest&quot;. Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280
* [[Villem Gross]]. &quot;''In memoriam'' Kaugver&quot;. Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252
* [[Aivar Kull]]. &quot;Rahvas, kunst ja Kaugver&quot;. Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus &quot;Kulli pilk&quot;. Tartu [[2005]]. Lk 241–244 
* [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3
* &quot;Raimond Kaugver ja [[KGB]]&quot; (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 
* [[Oskar Kruus]]. &quot;Raimond Kaugveri rada kirjandusse&quot;. Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730
* Ain Kaalep. &quot;Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale&quot;. Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824
* Raimond Kaugver. &quot;Põhjavalgus&quot;. // [[Rein Veidemann]]. &quot;101 Eesti kirjandusteost&quot;. Tallinn [[2011]]. Lk 114–115
* [[Sirje Olesk]]. &quot;[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]&quot;. Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4
* [[Sirly Hiiemäe]]. &quot;Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu&quot;. Kirjastus Paradiis, 2024 
* [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2

== Välislingid ==
{{Vikitsitaat}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver &quot;Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver&quot;]. Saatejuht [[Peeter Hein]]. Eesti Televisioon, 26. mai 1984
* [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik &quot;Elukutselt menukirjanik&quot;]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? &quot;Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest&quot;]. Eesti Ekspress, 8. november 2001
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi &quot;Kaugveri kordustrükk kukkus läbi&quot;]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 
* [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver &quot;80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver&quot;]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006
* [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan &quot;Ilmus Kaugveri kadunud romaan&quot;]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010
* [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] 

{{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>h1hp2ono6wsh1af5che69dl4ux73iof</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265319</id>
      <parentid>7265295</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T00:26:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265319</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16877" sha1="5qgnhr1k9lgn2dj6h3szqccu7cck7b2" xml:space="preserve">[[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]]
'''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. 

Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

== Elukäik ==
Raimond Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot;&gt;Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.&lt;/ref&gt; 

1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 

1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti &quot;kodumaa reetmise eest&quot; viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; 

Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana&lt;ref name=&quot;arhiiv-ele&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.&lt;/ref&gt;.

[[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. 

Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige.

== Looming ==
Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt; kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt &quot;Kõrbelõvi&quot;.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga &quot;Doktor Kollom&quot; [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist &quot;Ühe hinge tee&quot;.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt; 

1958. aastal valmis novellikogu &quot;Virvatuled&quot; käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: &quot;Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida.&quot; Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik &quot;Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot; /&gt;

1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos &quot;Võõra mõõga teenistuses&quot; kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks &quot;Keskpäevavalgus&quot;, mis avaldati 1962. aastal.&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt; 

Kaugveri loominguline edukäik algas aga menuromaaniga &quot;[[Nelikümmend küünalt]]&quot; (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt; Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmisest uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks.

Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud &quot;Vana mees tahab koju&quot; (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt;

Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan &quot;Kas ema südant tunned sa?&quot;, mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.&lt;ref name=&quot;SfeuL&quot; /&gt; 

Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii [[teatrilavastus]]i kui ka [[mängufilm]]e.

Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja [[näitekirjandus]]t. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades.

Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud. Tema loomingu fenomenaalne populaarsus ja meeletud trükiarvud said sündida raamatukeskse ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnneliku kokkulangemisena.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Samas on kirjandusteadlane [[Sirje Olesk]] tõdenud: &quot;Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg.&quot;&lt;ref name=&quot;W20dg&quot; /&gt;

== Teosed ==
=== Romaanid ===
*&quot;Keskpäevavalgus&quot; ([[1962]])
*&quot;Igapäevane leib&quot; ([[1964]])
*&quot;Seitsmendas läänes&quot; ([[1965]])
*&quot;Nelikümmend küünalt&quot; ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]])
*&quot;Jumalat ei ole kodus&quot; ([[1971]])
*&quot;Ja kõik on kuhugi teel&quot; ([[1974]])
*&quot;Suurte arvude seadus&quot; ([[1978]])
*&quot;Kolm romaani&quot; ([[1979]], romaanide &quot;Seitsmendas läänes&quot;, &quot;Nelikümmend küünalt&quot; ja &quot;Jumalat ei ole kodus&quot; kordustrükk)
*&quot;Disko&quot; ([[1982]]; 2. trükk [[1995]])
*&quot;Vana mees tahab koju&quot; ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]])
*&quot;Meie pole süüdi&quot; ([[1984]]; 2. trükk [[1996]])
*&quot;Pariisi lõbusad naised&quot; ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]])
*&quot;Tee isa juurde&quot; ([[1987]])
*&quot;Kas ema südant tunned sa?&quot; ([[1988]])
*&quot;Laev keset rägastikku&quot; ([[1990]])
*&quot;Postuumselt rehabiliteeritud&quot; ([[1990]])
*&quot;Peotäis tolmu&quot; ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan)
*&quot;Laevad kaotavad tüüri&quot; ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]])
*&quot;Põhjavalgus&quot; ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]])
*&quot;Võõra mõõga teenistuses&quot; ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]])
*&quot;Viimse meheni. Kooliromaan&quot; ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis]

====Lühiromaanid====
* &quot;Tunneliefekt&quot; (1974)
* &quot;Kuues kirurgiline&quot; (1974)
* &quot;Keerdtrepp&quot; (1976)
* &quot;Kindad hauakaevajale&quot; (1983)
* &quot;Sillad põlevad&quot; (2007, kirjutatud 1958)

=== Novelli- ja jutustustekogud ===
*&quot;60 minutit&quot; ([[1968]])
*&quot;Tuuleveskid&quot; ([[1974]])
*&quot;Külalisteraamat&quot; ([[1977]])
*&quot;Oh mis kena maailm&quot; ([[1983]])
*&quot;Kirjad laagrist&quot; ([[1989]])

=== Tekstikogumik ===
* &quot;[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]&quot;. Koostanud [[Eneken Laanes]]. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020

===Filmistsenaariumid===
* &quot;Meie pole süüdi&quot; : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani &quot;Meie pole süüdi&quot; ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 
* &quot;[[Vana mees tahab koju]]&quot;. [[Tallinnfilm]], 1991
* &quot;[[Õnnelind flamingo]]&quot;. Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V &amp; K Holding, 2000

===Näidendid===
====Kutselistes teatrites lavastatud====
* &quot;Seitse pikka päeva&quot; ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959)
* &quot;Kõrgeim määr&quot; ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969)
* &quot;Oma saar&quot; ([[Rakvere teater]], 1970)
* &quot;Rong väljub hommikul&quot; ([[Draamateater]], 1971)
* &quot;Püsti, kohus tuleb&quot; ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967)
* &quot;Kui hullusti, siis uuesti!&quot; ([[Rakvere teater]], 1978)
* &quot;Nelikümmend küünalt&quot; (Rakvere teater, 1981)
* &quot;Saturnuse lapsed&quot; (Pärnu teater Endla, 1989)

====Telelavastused====
* &quot;Kuldlõige&quot; ([[Eesti Televisioon]], 1977)
* &quot;Mona Lisa&quot; (Eesti Televisioon, 1983)

====Kuuldemänge====
* &quot;Arusaamatus&quot; (1957)
* &quot;Viktooria&quot; (1958) – kaheosaline järjekuuldemäng
* &quot;Sillad põlevad&quot; (1960)
* &quot;Ookean alistus&quot; (1960) – kuuldemäng-reportaaž
* &quot;Üheksas ring&quot; (1961)
* &quot;Käsulaudadest maja&quot; (1962)
* &quot;Valeühendus&quot; (instseneering novelli põhjal); &quot;Nepravilnoje sojedinjenije&quot; (1962)
* &quot;Kiilasjää&quot; (1963)
* &quot;Kuni 16-aastastele keelatud&quot; (1964)
* &quot;Kividest tõuseb leek&quot; (1964)
* &quot;Padaäss&quot; (1966); &quot;Пиковый туз&quot; (1967)
* &quot;Kuuskümmend minutit&quot; (1967)
* &quot;Varjend&quot; (1968)
* &quot;Vilve&quot; (1969)
* &quot;Raju&quot; (1970)
* &quot;Varjud teel&quot; (1970)
* &quot;Kahe tooli vahel&quot; (1971)
* &quot;Bridž viiekesi&quot; (1975) – viieosaline järjekuuldemäng
* &quot;Võõra nime hind&quot; (1980)
* &quot;Seersant Aavekuke reetmine&quot; (1982)
* &quot;Mis juhtus?&quot; (1983)
* &quot;Aga nad surevad ju mängult&quot; (1987)

====Muid näidendeid====
* &quot;Tänuvõlg&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
* &quot;Öö jaamas&quot; (Eesti näidendibaasis, 1970)
* &quot;Suur ükskordüks&quot; (Eesti näidendibaasis, 1972)
* &quot;Maavärisemine&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1973)
* &quot;Hukkumisele määratud maja&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1976) 
* &quot;Autahvel&quot; (Eesti näidendibaasis, 1976)
* &quot;Hakka või uskuma&quot; (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Kes sündinud on suure sõja järel&quot; (Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Lunastajad tuleb risti lüüa&quot; (Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Pilk nähtamatusse&quot; (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Valik näidendeid&quot; (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Sellised me oleme&quot; (lastenäidend Eesti näidendibaasis) 
* &quot;Verepõld&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1977)
* &quot;Lilled lahkunule&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1978)
* &quot;Varjendis&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1979)
* &quot;Soe muld&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1980)
* &quot;Mees tulekahjumärgiga&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1983)
* &quot;Atlantis&quot; (kogumikus &quot;Oh mis kena maailm&quot;, 1983)
* &quot;Kahe tooli vahel&quot; (kogumikus &quot;Meie repertuaar&quot;. Eesti Raamat, 1984)

===Laulusõnu===
* &quot;Kui on saabunud laupäevaõhtu...&quot; (meloodia autor [[Uno Veenre]])
* &quot;Head uut aastat!&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Olen uhke, et olen kaevur&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Suleliste suvetrall&quot; (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Suvepäevade lõkkel&quot; (&quot;Suvepäevade ootel&quot;) (meloodia autor Uno Veenre)
* &quot;Jägala juga&quot; ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul
* &quot;Muhulaste imelikud juhtumised&quot; (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga)
* &quot;Oota&quot; ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule &quot;Varjend&quot;)

== Tunnustus ==
* 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan &quot;Vana mees tahab koju&quot;)
* 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell &quot;Elupäästja&quot;, [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], 27.02.1988, ja kogumikus &quot;Kirjad laagrist&quot;, [[1989]])

===Kirjandusvõistluste auhindu===
* 1956 – ajakirja Looming novellivõistluse II auhind (debüütnovell &quot;Doktor Kollom&quot;)
* 1957 – Eesti Raadio esimese kuuldemänguvõistluse III auhind (debüütkuuldemäng &quot;Arusaamatus&quot;)
* 1959 – romaanivõistlusel äramärkimine (&quot;Võõra mõõga teenistuses&quot;)
* 1963 – laste- ja noorsoo kuuldemängude võistluse III auhind (&quot;Kuni 16-aastastele keelatud&quot;)

== Isiklikku ==
Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar&lt;ref name=&quot;arhiiv-ele&quot; /&gt;) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja.

Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.&lt;ref name=&quot;elukutselt&quot; /&gt; Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka [[male]]t ja [[bridž]]i.&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot; /&gt;

Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Gyhku&quot;&gt;Aivar Kull. &quot;Rahvas, kunst ja Kaugver&quot;. Päevaleht, 07.12.1993.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T8TrA&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h6xGU&quot;&gt;Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W20dg&quot;&gt;Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SfeuL&quot;&gt;Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. &quot;Kas ema südant tunned sa&quot;] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* &quot;Keele ja Kirjanduse&quot; ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298
* &quot;Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest&quot;. Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280
* [[Villem Gross]]. &quot;''In memoriam'' Kaugver&quot;. Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252
* [[Aivar Kull]]. &quot;Rahvas, kunst ja Kaugver&quot;. Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus &quot;Kulli pilk&quot;. Tartu [[2005]]. Lk 241–244 
* [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3
* &quot;Raimond Kaugver ja [[KGB]]&quot; (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 
* [[Oskar Kruus]]. &quot;Raimond Kaugveri rada kirjandusse&quot;. Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730
* Ain Kaalep. &quot;Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale&quot;. Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824
* Raimond Kaugver. &quot;Põhjavalgus&quot;. // [[Rein Veidemann]]. &quot;101 Eesti kirjandusteost&quot;. Tallinn [[2011]]. Lk 114–115
* [[Sirje Olesk]]. &quot;[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]&quot;. Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4
* [[Sirly Hiiemäe]]. &quot;Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu&quot;. Kirjastus Paradiis, 2024 
* [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2

== Välislingid ==
{{Vikitsitaat}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver &quot;Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver&quot;]. Saatejuht [[Peeter Hein]]. Eesti Televisioon, 26. mai 1984
* [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik &quot;Elukutselt menukirjanik&quot;]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? &quot;Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest&quot;]. Eesti Ekspress, 8. november 2001
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi &quot;Kaugveri kordustrükk kukkus läbi&quot;]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 
* [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver &quot;80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver&quot;]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006
* [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan &quot;Ilmus Kaugveri kadunud romaan&quot;]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010
* [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] 

{{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>5qgnhr1k9lgn2dj6h3szqccu7cck7b2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lainefaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>94580</id>
    <redirect title="Faas (täpsustus)" />
    <revision>
      <id>7265348</id>
      <parentid>690534</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:32:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Faas]] to [[Faas (täpsustus)]]</comment>
      <origin>7265348</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="sz4dj30kurqi3xoyh2hqhpaq4fehs0m" xml:space="preserve">#suuna [[Faas (täpsustus)]]</text>
      <sha1>sz4dj30kurqi3xoyh2hqhpaq4fehs0m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Axel von Freytagh-Loringhoven</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99173</id>
    <revision>
      <id>7265345</id>
      <parentid>7189726</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:26:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265345</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5213" sha1="kdbw81p6ho5hmbcv7ml3et94mzfzc5v" xml:space="preserve">'''Axel August Gustav Johann Freiherr von Freytagh-Loringhoven''' ([[1. detsember]] [[1878]] [[Kuressaare]] – [[28. oktoober]] [[1942]] [[Wrocław|Breslau]]) oli saksa jurist ja poliitik. 

==Elulugu==
Oli pärit kuulsast baltisaksa perekonnast. Õppis Tartu ja Müncheni ülikoolides. 

Alexander Axel von Freytagh-Loringhoven lõpetas Tartu (Jurjevi) ülikooli õigusteaduskonna I järgu diplomiga 1905. aastal, ja jäi ta sinna kaheks aastaks [[Aspirantuur|aspiran]]diks omal kulul ning vahepeal täiendas ta end ka Müncheni ülikoolis. 1908. aastal sai Freytagh-Loringhowen [[Peterburi ülikool]]i [[Eradotsent|eradotsen]]diks, seejärel siirdus läks ta peatselt Jaroslavlis asu­nud Demidovi-nimelisse õigusteaduse lütseumisse tsiviil­õiguse loenguid pidama. 1910 aastal sai ta Peterburi ülikoolis tsiviilõiguse magistri kraadi ja siirdus 1911. aastal Tartu ülikooli, kus oli [[Rooma õigus]]e erakorraline professor&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260430005036/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, seite 90&lt;/ref&gt; ja 1916. aastal sai temast [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|ülikooli õigusteaduskon]]na korraline professor pärast dokto­riväitekirja kaitsmist [[Harkivi ülikool|Harkovi ülikool]]is 1915. aastal. Ta oli Tartus ametis ka [[dekaan]]ina.&lt;ref&gt;[[Leo Leesment]], Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast. [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://web.archive.org/web/20251021122545/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu  1979, lk 79-80&lt;/ref&gt;

Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i lahkus Root­si Karlstadi ja sealt Saksamaale, kus  1918. aastast oli [[Breslau ülikool]]is slaavi õiguse professor ja tegutses  rahvusvahelise õiguse alal.

Hil­jem on Freytagh-Loringhowen [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] riiginõunik ja Saksa Vabariigi Riigipäeva liige.  Oli [[Weimari vabariik|Weimari vabarii]]gi põhiseaduse kritiseerija.

Axel von Freytagh-Loringhoven oli [[korporatsioon Livonia|korporatsiooni Livonia]] vilistlane.

==Perekond==
Axel von Freytagh-Loringhoven abiellus [[1910]]. aastal [[Berliin]]is vabapreili Ulla von Puttkameriga (1884–1922), kes oli Preisi rittmeistri ja politseimajori [[Erich von Puttkamer]]i ja Sophie von Blücheri tütar. Abielust sündisid
*Inge Sophie Mary Elisabeth von Freytagh-Loringhoven (sünd. 1911) ja
*Helga Erika Friederika Theodora von Freytagh-Loringhoven (sünd. 1919).

Hiljem abiellus Axel von Freytagh-Loringhoven [[1933]]. aastal [[Breslau]]s vabapreili Luise von Stackelbergiga (1882–1934), kes oli [[Tumala mõis]]niku [[Gustav von Stackelberg]]i ja Marie von Buhrmeisteri tütar.

===Sugupuu===
{{Sugupuu
|nimi=Vabahärra&lt;br&gt;Axel von Freytagh-Loringhoven&lt;br&gt;(1878–1942)
|isa= Vabahärra [[Léon von Freytagh-Loringhoven]]&lt;br&gt;(1851–1920)
|isaisa= Vabahärra [[Charles von Freytagh-Loringhoven]]&lt;br&gt;(1816–1887)
|isaisaisa=[[Karl Johann Freytag von Loringhoven]] (1781–1859)
|isaisaema=[[Charlotte Gabrielle Benoit d'Androsey]] (1801–1823)
|isaema= [[Helene von Buxhoeveden]]&lt;br&gt;(1828–1914)
|isaemaisa= [[Friedrich von Buxhoeveden (1800–1866)|Friedrich von Buxhoeveden]] (1800–1866)
|isaemaema= [[Emma von Rubusch]]&lt;br&gt;(1808–1891)
|ema= [[Helene Sterky]] (sünd. 1858)
|emaisa= [[Karl Sterky]] (surn. 1891)
|emaisaisa= ...
|emaisaema= ...
|emaema= [[Mathilde Moll]]
|emaemaisa= ...
|emaemaema= ...
}}

==Teosed==
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/25330 ''Вступление наследника в обязательства и права требования наследователя по остзейскому праву''] 1905
* [https://dspace.ut.ee/handle/10062/49743 ''Die Krisis des baltischen Deutschtums''] 1906. (''Deutsche Monatschrift für das gesamte Leben der Gegenwart'', Februar 1906 Heft 5.)
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/46536 ''Наследование в крестьянской недвижимости по германскому праву. Том 1, Исторические основы''] 1910
* ''Geschichte der russischen Revolution'', 1919 1921;
* ''Die Weimarer Verfassung in Lehre und Wirklichkeit'', München 1924.
* ''Die Satzung des Völkerbundes'', 1926
* ''Deutschlands Außenpolitik 1933-1941'', 10. Auflage, Berlin 1942.
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
* {{BBLD}}
*Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust {{BSB|00000345,00125}}
*Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust {{BSB|00000558,00448}}

{{JÄRJESTA:Freytagh-Loringhoven, Axel von}}
[[Kategooria:Saksa Õiguse Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Saaremaa aadlikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Korporatsioon Livonia liikmed]]
[[Kategooria:Freytag von Loringhovenid|Axel von]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1878]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>kdbw81p6ho5hmbcv7ml3et94mzfzc5v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mäo mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99311</id>
    <revision>
      <id>7265252</id>
      <parentid>7155213</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:35:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265252</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3288" sha1="2kra2rd62ic1fhtahj34603gour3x1p" xml:space="preserve">[[Pilt:Mäo mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Härrastemaja]]&lt;ref&gt;Mõisa peahoone koordinaadid on {{koord dms|58|54|44|N|25|36|44|E}}&lt;/ref&gt;]]
[[Fail:Mäo mõis 1938 (cropped).jpg|pisi|Mäo mõis 1938. aastal]]
[[Pilt:Mäo mõisa valitsejamaja.jpg|pisi|Valitsejamaja]]
'''Mäo mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mexhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Paide kihelkond|Paide kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb Mäo mõisa keskus [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

==Ajalugu==
Mäo mõisat on esmamainitud [[16. sajand]]il, mil mõis kuulus [[Mecks]]ide perekonnale ja  [[Paide linnuselään]]i&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162 Mäo mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;. Nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime. 

Mäo mõis [[Läänistamine|läänista]]ti  koos Väike-[[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]]aga meeslääni õiguse järgi, 1635. aastal kuninganna [[Kristiina]] poolt Rootsi väejuhile [[Lennart Torstenson]]ile. [[1669]]. aastal  müüs krahv Andreas Torstensson Mäo ja Aruküla, kindralmajor [[Hans von Fersen]]ile. Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis väga pikka aega [[Stackelberg]]idele ning mõnda aega ka [[Löwenstern]]idele ja [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]itele. 

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Alexandra von Grünewaldt]], kes oli kuulsa Vene helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

== Härrastemaja ==

Mäo mõisa kahekorruseline [[barokk|barokne]] kivist härrastemaja ehitati 17. sajandi lõpus. Hoone hävis Põhjasõjas ning selle säilinud müüridele rajati uus [[häärber]] [[18. sajand]]il. [[19. sajand]]i esimesel kolmandikul ehitati hoone põhjalikult ümber [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]]. Hoone ehitati pikemaks ning sai kolmeosalised kaaraknad ehk Veneetsia aknad ja nelja sambaga [[portikus]]e. 

[[1960. aastad|1960]].–[[1970. aastad|1970]]. aastatel varemeteks muutunud härrastemaja hakati [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpul taastama. Valmisid küll uued laed ja katused, kuid siis töö katkes. Hoonest on säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid. 

== Vaata ka ==
* [[Eesti mõisate loend]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Mäo manor}}
* [https://jarvateataja.postimees.ee/2067535/unustatud-mois-mao-moisa-saatus-soltub-heast-arikavast &quot;Unustatud mõis: Mäo mõisa saatus sõltub heast ärikavast&quot;] Järva Teataja, 4. november 2006
* [http://www.mois.ee/jarva/mao.shtml Mäo mõis] Eesti mõisaportaalis
*{{RA mõisaregister|1483}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162 Mäo mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.moisablogi.ee/post/mao-mois Mäo mõisa lugu Mõisablogis]

{{Paide kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.912222|EW=25.6125|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Paide linn]]
[[Kategooria:Paide kihelkond]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]</text>
      <sha1>2kra2rd62ic1fhtahj34603gour3x1p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265253</id>
      <parentid>7265252</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265253</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3349" sha1="e96kzmux5qokyg84o8oaiusnl72bks1" xml:space="preserve">[[Pilt:Mäo mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Härrastemaja]]&lt;ref&gt;Mõisa peahoone koordinaadid on {{koord dms|58|54|44|N|25|36|44|E}}&lt;/ref&gt;]]
[[Fail:Mäo mõis 1938 (cropped).jpg|pisi|Mäo mõis 1938. aastal]]
[[Pilt:Mäo mõisa valitsejamaja.jpg|pisi|Valitsejamaja]]
'''Mäo mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mexhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Paide kihelkond|Paide kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb Mäo mõisa keskus [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

==Ajalugu==
Mäo mõisat on esmamainitud [[16. sajand]]il, mil mõis kuulus [[Mecks]]ide perekonnale ja  [[Paide linnuselään]]i&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162 Mäo mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;. Nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime. 

Mäo mõis [[Läänistamine|läänista]]ti  koos Väike-[[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]]aga meeslääni õiguse järgi, 1635. aastal kuninganna [[Kristiina]] poolt Rootsi väejuhile [[Lennart Torstenson]]ile. [[1669]]. aastal  müüs krahv Andreas Torstensson Mäo ja Aruküla, kindralmajor [[Hans von Fersen]]ile. Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis väga pikka aega [[Stackelberg]]idele ning mõnda aega ka [[Löwenstern]]idele ja [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]itele. 

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Alexandra von Grünewaldt]], kes oli kuulsa Vene helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar. Helilooja veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

== Härrastemaja ==

Mäo mõisa kahekorruseline [[barokk|barokne]] kivist härrastemaja ehitati 17. sajandi lõpus. Hoone hävis Põhjasõjas ning selle säilinud müüridele rajati uus [[häärber]] [[18. sajand]]il. [[19. sajand]]i esimesel kolmandikul ehitati hoone põhjalikult ümber [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]]. Hoone ehitati pikemaks ning sai kolmeosalised kaaraknad ehk Veneetsia aknad ja nelja sambaga [[portikus]]e. 

[[1960. aastad|1960]].–[[1970. aastad|1970]]. aastatel varemeteks muutunud härrastemaja hakati [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpul taastama. Valmisid küll uued laed ja katused, kuid siis töö katkes. Hoonest on säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid. 

== Vaata ka ==
* [[Eesti mõisate loend]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Mäo manor}}
* [https://jarvateataja.postimees.ee/2067535/unustatud-mois-mao-moisa-saatus-soltub-heast-arikavast &quot;Unustatud mõis: Mäo mõisa saatus sõltub heast ärikavast&quot;] Järva Teataja, 4. november 2006
* [http://www.mois.ee/jarva/mao.shtml Mäo mõis] Eesti mõisaportaalis
*{{RA mõisaregister|1483}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162 Mäo mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.moisablogi.ee/post/mao-mois Mäo mõisa lugu Mõisablogis]
*[https://www.muis.ee/museaalview/3985031 Mäo mõis (foto)]

{{Paide kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.912222|EW=25.6125|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Paide linn]]
[[Kategooria:Paide kihelkond]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]</text>
      <sha1>e96kzmux5qokyg84o8oaiusnl72bks1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aristoxenos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>100707</id>
    <revision>
      <id>7265173</id>
      <parentid>7108937</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:30:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265173</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13556" sha1="az69sgg7qipy29bpkju7iadmstfhk89" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}

[[Pilt:Aristosseno.jpg|pisi|200px|Aristoxenos Tarasest]]
'''Aristoxenos''' [[Taras]]est (umbes 370 eKr [[Taras]] – umbes 300 eKr [[Ateena]]), [[Sokrates]]e õpilase [[Spintharos]]e poeg, kreeka [[filosoof]] ja [[muusikateoreetik]]. Oli algul [[pütaagorlased|pütagoorlaste]] [[Xenophilos]]e ja [[Lampros]]e, hiljem Ateenas [[Aristoteles]]e õpilane, kuuludes [[peripateetikud|peripateetikute]] koolkonda. Ta on teadaolevalt vanim muusikast kirjutaja [[Vana-Kreeka|Antiik-Kreekas]], kellelt on säilinud üksikasjalikke tekste. 

Aristoxenos defineeris puhtalt muusikalisel alusel muu hulgas mõisted [[intervall (muusika)|intervall]], [[helisüsteem]], [[tervetoon]], [[pooltoon]], kolmandiktoon, [[veerandtoon]], [[diatoonika]], [[kromaatika]], [[enharmoonilisus]], [[helistik]], [[helivältus]], [[rütm (muusika)|rütm]], mõjutades sellega oluliselt hilisantiigi ja keskaja muusikateooriat. Need mõisted on teatud modifikatsioonidega säilinud tänini.

== Aristoxenose muusikateooria == 
=== Empiirilis-matemaatiline meetod===
Aristoxenos oli range empiirik, ehitades muusikateooria vastavuses muusikalisele tajule. Ta kuulub sellega juhtivate harmoonikute (''Harmoniker'''ide) hulka. Formuleeris kategoorilised [[antitees (filosoofia)|antitees]]id oma eelkäijate, eriti pütagoorlaste vastu, taunides nende akustilist muusikateooriat, mis defineerib intervalle arvsuhete kaudu, hälbimisena võõrale territooriumile ning kritiseeris nende kontrollimatuid hüpoteese (näiteks [[Archytas]]e omi) ja ebatäpsustest kubisevaid eksperimente flöödi ja pillikeelega. Kriitikast hoolimata jäi ta endise pütagoorlasena rangelt matemaatiliseks. Ta koguni suurendas muusikateooria valdkonnas deduktiivsete printsiipide osatähtsust: oma eelkäijate puuduvaid või lünklikke definitsioone pilkas ta kui oraakellikke ja soovitas muusika puhul kasutada täpseid definitsioone, aksioome ja tõestusi. Sellist läbini muusikalis-matemaatilist kontseptsiooni rakendas ta esimesena tekstides &quot;Harmoonilised elemendid&quot; (&quot;Harmonischen Elementen&quot;) ja &quot;Rütmilised elemendid&quot; (&quot;Rhythmischen Elementen&quot;). Kumbki tekst ei ole täielikult säilinud, täielik on definitoorne mõistete moodustamine ning harmoonias ka aksiomaatika, mille tõestuste osa pikkade täpsete sõnaliste deduktsioonidega seevastu mõnikord katkeb. Matemaatiliselt kasutas ta [[Eudoxos Knidos]]e õpetust suurustest (''Größenlehre''’t), mis leidub ka [[Eukleides]]e sarnaselt pealkirjastatud &quot;Elementides&quot;. Seetõttu on Aristoxenose muusikateooria vahetult enne Eukleidest rakendatud matemaatika poolest klassikalise antiigi varaseim musternäide.

=== Harmoonia ===
Aristoxenoselt pärineb vanim intervalli täpne definitsioon: ta defineeris intervalli (διάστημα) isoleeritud vahemikuna (''Abgeschlossenes Intervall'') hulga kõrgeima ja madalaima lineaarselt järjestatud tooni (φθόγγος) vahel. Helisüsteemi (''Tonsystem''’i, σύστημα) defineeris ta antiigi geomeetria põhjal sirgete liitmisena [A,B][B,C] = [A,C]. Igal intervallil on [[suurus]]. Kui intervalli suurust tähistada nagu sirgetegi puhul [A,B], kehtib Aristoxenosel pütagoorlase [[Philolaos]]e suuruste reegel (''Größenregel'') AB + BC = AC. Aristoxenos arvutas ka võrreldamatute (''inkommensurabel''’ite) väärtustega irratsionaalsete suurustega. Mõõtühikuna kasutas ta mõistet [[toon]] (τόνος, [[täistoon]]) ja toetus järeltehtavale (''überlieferte'', ''nachvollziehbare'') kuulmiseksperimendile, mille kohaselt konsonantseid intervalle (oktaavi, kvinti, kvarti) produtseerivad toonide ratsionaalarvulised kordsed. See kehtib järgmiste võrrandite puhul:

:{|
|oktaav = kvint + kvart|| (definitsioon)
|-
|toon = kvint – kvart || (definitsioon)
|-
|kvart = 2½ toon|| (eksperiment)
|-
|kvint = 3½ toon|| (tuletis)
|-
|oktaav = 6 tooni|| (tuletis)
|}

Intervallide klassifitseerimiseks kasutas Aristoxenos matemaatilist [[Platon]]i dihairese meetodit (''Dihairese-Methode'') ja defineeris viis eristust (''Unterscheidung''’it), mida tänapäeval nimetatakse negeerivateks ekvivalentsussuheteks (''negierte Äquivalenzrelation''’ideks), kusjuures vahet tehakse mitteliitintervalli suuruse järgnevusel (''Folge'', τάξις) põhineva intervallimudeli (''Form''’i, σχημα) alusel. See vastab kahehelilistele intervallidele [A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;,B&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;],....,[A&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;,B&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;] järgmises võrrandis:

: [A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;,B&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;]....[A&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;,B&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;] = A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;B&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;......A&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;B&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;

Eraldi intervallidena defineeris ta mudeli A B C abil lõpmatult paljusid neljahelilisi [[tetrakord]]e, kusjuures A + B + C = kvart. Ta klassifitseeris need spetsiaalsete mudelite järgi diatoonilistesse, kromaatilistesse ja enharmoonilistesse [[helistik]]esse (''Tongeschlecht''’idesse). Sellisele abstraktsele põhjale visandas Aristoxenos ajaloo esimese muusikateoreetikuna aksiomaatilise helisüsteemiteooria (''axiomatische Tonsystemtheorie''), milles ta iseloomustas meloodilisi süsteeme aksioomide kaudu ning tuletas seejärel nende mudelid (''Form''’id). Esmajoones tuletas ta konsonantside valemid ja näitas, et need on tetrakordi formaalse mudeli A B C tsüklilised [[permutatsioon]]id:

:{| class=&quot;wikitable&quot; 
|- style=&quot;background:#E6E6E6&quot;
!Kvardimudelid||Kvindimudelid||Oktavimudelid
|- 
|A B C||A B C toon||A B C A B C toon
|-
|B C A||B C toon A||B C A B C toon A
|-
|C A B||C toon A B||C A B C toon A B 
|-
|&amp;nbsp;||toon A B C||A B C toon A B C 
|-
|&amp;nbsp;||&amp;nbsp;||B C toon A B C A 
|-
|&amp;nbsp;||&amp;nbsp;||C toon A B C A B 
|-
|&amp;nbsp;||&amp;nbsp;||toon A B C A B C 
|}

Täiusliku süsteemina (σύστημα τέλειον) defineeris ta väikseima meloodilise süsteemi, mis sisaldab kõiki konsonantside mudeleid. Tema tuletuskäik puudub algallikates. Hilisemate aristokseenlike allikate põhjal kasutas ta süsteemide arvutamisel järgmist valemit:

: toon A B C A B C toon A B C A B C tetrakordide jaoks intervallijärgnevusega A B C. Tänapäeva muusikapraktikaga on seostatav üksnes tema diatoonilise tetrakordi mudelile &amp;frac12;toon toon toon tuginev täiuslik diatooniline süsteem.

See valem vastab tänapäevasele kaheoktaavilisele mollhelireale:

: toon &amp;frac12;toon toon toon &amp;frac12;toon toon toon toon &amp;frac12;toon toon toon &amp;frac12;toon toon toon

=== Rütmika ===
Oma teooria rütmist ehitas Aristoxenos üles suures osas analoogina teooriale harmooniast. Suuruse ühikuna kasutas ta seejuures [[vältus]]t (χρόνος), ka irratsionaalsete suhetega määramata vältusi. Analoogina algarvudele (''Primzahl''’idele, πρωτος αριθμος) defineeris ta veel tajutava jaotamatu vältuse: algvältuse (πρωτος χρόνος). Tajutavust määratles ta realiseeritavuse kaudu kõnes, laulus või kehalises liikumises (väikseim algvältus on niisiis väljaselgitatav individuaalse eksperimendi abil). Nagu ta rõhutas, annab see tulemuseks lõpmatult palju algvältusi, mida ta kasutas ühikvältustena. Koos väikseima ühikvältusega p kuuluvad kõik ühikvältused vahemikku p ja 2p. Rütmi defineeris ta vältuste järgnevusena (''Dauernfolge''’na, χρόνων τάξις) paralleelselt harmoonia intervallimudeliga. Rütmide kokkulangevust (''Zusammensetzung''’i) jälgis ta silpide, helide ja žestide kui rütmiseerivate elementidena kolmel rütmiseerimistasandil (kõne, laul ja kehaliikumine). Nendele rütmiseeritavatele elementidele andis ta nagu järjestatud paaridele vältused ning arutles kompleksse kolmekihilise rütmistruktuuri üle. See on esimene katse defineerida polürütmilisi struktuure. Tetrakordid vastavad rütmikas kahe- kuni neljaosalistele mõõtudele (''Fuss''’idele), millel pole midagi tegemist värsijalgadega värsiõpetuses, vaid mis on selgitatavad kehalise liikumise tasandil (tantsusammud). Mõõdud klassifitseeris ta seitsmeks, mille hulgas leiduvad ka rütmiklassid (''Rhythmusgeschlecht''’id) daktüliliselt, jambiliselt ja paiooniliselt. Tema rütmika fragmentaarne deduktiivne tõestusosa võimalikest mõõtudest pole enam ilma hüpoteesideta rekonstrueeritav, kuna teatud aksioomid on kaduma läinud.

== Mõjutused hilisemale muusikateooriale ==
Kõik hilisemad antiigi muusikateoreetikud võtsid harmoonia vallas üle Aristoxenose muusikaterminoloogia. See ei kehti mitte ainult tema pooldajate, niinimetatud aristokseenlaste, vaid ka vastaste kohta noorte pütagoorlaste hulgas. Nende hulka kuulus Aristoxenose eluajal matemaatik [[Eukleides]], kes oma muusikaalases tekstis &quot;Kaanonite jagunemine&quot; (&quot;Teilung des Kanons&quot;) formuleeris aristokseenliku diatoonilise helisüsteemi pütagoorlikult modifitseeritud versiooni, tõestades samal ajal terve rea Aristoxenose harmoonika vastaseid teoreeme, sealhulgas tooni jaotatavuse negatsiooni (''Negation der Teilbarkeit des Tons''), eksperimentaalse aksioomi kvart = 2&amp;frac12; tooni ning võrduse oktaav = 6 tooni. Need teoreemid näitavad aga vaid antiigi matemaatika hetketasemel pütagoorlik-akustilise seisukoha kokkusobimatust empiirilis-muusikaliste seisukohtadega. Eukleidese autoriteedi kaudu pani ennast arvutuslikult ulatuslikult maksma pütagoorlik teooria, Aristoxenos jäi mõõtuandvaks vaid terminoloogias. Sellise aristokseenoslik-pütagoorliku kompromissliini esindajad olid ka [[Eratosthenes]] ning eelkõige [[Ptolemaios]]. Ptolemaios pani Aristoxenose ebatäpsete keelpillikeeltega tehtud eksperimentide kriitika põhjal ette mõõtmistehnilisi parendusi kaanoni (''Kanon''i) või monokordi kohta ja kritiseeris Aristoxenose eksperimendi ebatäpsust. Akustilis-eksperimentaalselt olevat eksperiment aga õige. Ta mõjutas sellega [[Boethius]]t, kes tõlkis Pythagorase ja Aristoxenose koolkonna dispuudi ladina keeleruumi, avaldades sellega otsustavat mõju keskaegsele ja tänapäeva helisüsteemiteooriale. Keskaja muusikas olid kirikulaadide puhul praktiliselt tähtsad aristokseenlikud oktaavimudelid (''Formen der Oktave''’d), mida on nimetatud ka oktaaviperekondadeks (''Oktavgattung''’ideks). Rütmika valdkonnas oli Aristoxenosel hilisemale teooriale vähe mõju, kuna selles sai hiljem domineerivaks meetrika, mille terminoloogias võttis [[Dionysios Thrax]] üle ja interpreteeris kõnerütmiliselt ümber vaid mõiste &quot;mõõt&quot; (''Fuß'') ja selle kehe- kuni neljaosalise jaotuse.

== Aristokseenlased ==
Aristokseenlasteks nimetatakse muusikateoreetikuid, kes orienteerusid Aristoxenose õpetusele ning distantseerisid end pütagoorlikust liinist. Nende hulka kuuluvad [[Kleoneides]] ehk Pseudo-Eukleides, [[Aristides Quintilianus]], [[Bakcheios]], [[Psellos]] ning mõningad anonüümsed muusikaliste traktaatide, mida on ekslikult peetud Aristoxenosele kuuluvaks, autorid. Aristokseenlased olid epigoonid, kes ei küündinud oma eeskuju tasemele ning lahjendasid tema õpetust tunduvalt. Nad kõrvaldasid õpetusest kogu matemaatika, aksioomid, tõestused ja paljud definitsioonid, hiljem koguni eksperimentaalse tajuga seotud põhjendused. Tihti ei olnud aristokseenlaste õpetus Aristoxenose õpetusest selgelt lahutatud. Aristoxenose retseptsioonile on juba antiigist alates omane tugev vääritimõistmine. Tema antipütagoreismi tõlgendati tihti vääriti kui võimetust arvutada ning tema empiirilisi seisukohti kui antimatemaatilisi. Need vääritimõistmised õilmitsevad tänapäevani. Üks näide on [[Johann Mattheson]], kes pseudonüümi Aristoxenus Noorem (Aristoxenus der Jüngere) all kirjutas pamflette muusika ja matemaatika seoste vastu. [[Vincenzo Galilei]]st alanud Aristoxenose renessansist peale on kui aristokseenlikku vääriti mõistetud ka kaheteisthelilist võrdtempereeritud helisüsteemi, kuna selles kehtivad justkui Aristoxenose suuruste võrdlused. Temperatsioon eeldab aga eeskujuna pütagoorlikku süsteemi puhta kvindi suhtega 3:2, mis Aristoxenosel puudus.

== Teosed, tõlked ==
* Aristoxenos: ''Eléments harmoniques'', tõlge prantsuse keelde, [http://remacle.org/bloodwolf/erudits/aristoxene/table.htm]
* Aristoxenos: ''Harmonische Elemente'', ed. R. da Rios, Roma 1954
* Aristoxenos: ''Rhythmische Elemente'', ed. G. P. Pighi, Bologna 1959
* Heinrich Feußner: ''Aristoxenos, Grundzüge der Rhythmik.'' Hanau 1840
* Stefan Ikarus Kaiser: ''Die Fragmente des Aristoxenos von Tarent.'' Neu herausgegeben, übersetzt und mit einer Einleitung versehen. Phil. Diss., Wien 2004 (Drucklegung erfolgt in Kürze)
* Paul Marquard: ''Die harmonischen Fragmente des Aristoxenos.'' Berlin 1886.
* Rudolf Westphal: ''Melik und Rhythmik des Aristoxenos, übersetzt und erläutert.'' Leipzig 1883; Nachdruck Hildesheim 1965

== Kirjandus ==
* Wilfried Neumaier: ''Was ist ein Tonsystem? Eine historisch-systematische Theorie der abendländischen Tonsysteme, gegründet auf die antiken Theoretiker, Aristoxenos, Eukleides und Ptolemaios, dargestellt mit Mitteln der modernen Algebra.'' Lang, Frankfurt am Main etc. 1986, ISBN 3-8204-9492-8
* Wilfried Neumaier: ''Antike Rhythmustheorien, historische Form und aktuelle Substanz.'' Amsterdam 1989, ISBN 90-6032-064-6 ([http://books.google.de/books?vid=ISBN9060320646&amp;id=1qnOCb5r_okC&amp;pg=PA1&amp;lpg=PA1&amp;dq=inauthor:Neumaier+inauthor:Wilfried&amp;sig=uBs-iRNTun0xobf61cl0wFmfyKI online])
* ''Aristoxenos.'' In: ''Der Kleine Pauly, Lexikon der Antike.'' Band 1, S. 591f.
* Stefan Ikarus Kaiser: ''Die harmonischen Elemente des Aristoxenos von Tarent.'' Diplom-Arbeit, Salzburg 2000

[[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]]
[[Kategooria:Muusikateoreetikud]]
[[Kategooria:Sündinud 4. sajandil eKr]]
[[Kategooria:Surnud 4. sajandil eKr]]</text>
      <sha1>az69sgg7qipy29bpkju7iadmstfhk89</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>7265047</id>
      <parentid>7262984</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:51:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Johannes Richter (WMDE)</username>
        <id>194076</id>
      </contributor>
      <comment>/* VisualEditor auto-generated reference names */ uus alaosa</comment>
      <origin>7265047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34889" sha1="p2gs49jxk61qh7gniv3t0naayzaczqi" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 66
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev ==

Tervist!

Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga.

Kogu vajalik info on leitav linki avades.

Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk

[[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST)

:Google'i vormil on &quot;asukoht täpsustub&quot;: kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST)

::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST)

== Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut ==

Tere.

Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus.

Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust.

[[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]]

&lt;nowiki&gt;--~~~~&lt;/nowiki&gt; [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST)

== Eesti punane raamat ==

Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu &quot;Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse&quot;, mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&amp;diff=7228453&amp;oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST)

:Kas &quot;Punane Raamat&quot; ja &quot;Punane Nimestik&quot; ikka on üks ja sama asi?
:Minul on riiulil &quot;Punane Raamat&quot; (E. Kumari, Tallinn 1982), selles pole kaugeltki kõiki Eesti liike (ega need mõistlikult raamatu vaid 250 leheküljele ära mahukski).
:Punases Nimestikus (elektrooniline?) võib olla palju rohkem liike, kuid väita, et seal on kõik Eesti liigid, pole küll alust. [[Eri:Kaastöö/~2026-44228-93|~2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-44228-93|arutelu]]) 30. oktoober 2026, kell 19:53 (EET)
::Tõesti ei pruugi olla päris kõigile liikidele ohustatuse hinnagnut antud, aga see ei muuda kuidagi seda, et väide &quot;on kantud Eesti punasesse raamatusse&quot; on sisutu ja eksitav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. oktoober 2026, kell 22:05 (EET)

== &quot;Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis&quot; ==

Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule &quot;Eesti NSV I Ülemnõukogu&quot;. Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 17. september 2026, kell 16:21 (EEST)

:Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST)
:See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST)
:Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. &quot;Koosseis&quot; pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna &quot;koosseis&quot; abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST)
:: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi &quot;ENSV XI Ülemkogu&quot; näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 &quot;lyhielulugu&quot;. &quot;V Ülemnõukogu&quot; annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu &quot;V Ülemnõukogu&quot; puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna &quot;koosseis&quot;. Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 19. september 2026, kell 12:17 (EEST)
:::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult &quot;koosseisu&quot;. Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST)
::: Need Digari 314 vastet otsingule &quot;V Ülemnõukogu&quot; viitavad ju pea eranditult tekstikohtadele, kus on &quot;NSV Ülemnõukogu&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. oktoober 2026, kell 22:11 (EET)
: Mismoodi kitsendav? Mida muud &quot;Eesti NSV I Ülemnõukogu&quot; siis tähendaks kui mitte ülemnõukogu koosseisu? Komisjonid ja vastu võetud seadused on koosseisuga seotud. Ka artiklid nagu [[XII Riigikogu]] on definitsiooni järgi koosseisudest, kuigi pealkirjad on teistsugused. Minu meelest on pealkirjad sõnaga &quot;koosseis&quot; selgemad ja ka loomulikumad, oleks ka riigikogu koosseisude puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. oktoober 2026, kell 22:11 (EET)

== Korea nimede ümbertähtimine ==

Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon?

Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju).

Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne?

Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST)
:Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST)

== Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu ==

Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo
|esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST)

== Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi ==

&lt;code&gt;Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!&lt;/code&gt; [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST)

:Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST)

== Bussiliinide artiklid ==

Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne).
&lt;hr&gt;
'''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:'''
* '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations.
** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.''
** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.''
*** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.''
*** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.''
*** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.''
** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.''
* Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida.
* Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]].
&lt;hr&gt;
* '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet.
* '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]).
&lt;hr&gt;
'''Arutelu''':
: Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole.
: Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega.
: Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit &quot;Transport&quot; saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST)

:Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST)
:: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST)
:::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST)
: Mingid täpsemad juhtnöördid võivad ka olla, aga bussiliini kohta eraldi artikli tegemisel tuleks sellegipoolest järgida üldist tähelepanuväärsuse kriteeriumit ([[VIkipeedia:Tähelepanuväärsus]]). Seda on öeldud muuseas ka ingliskeelsel lehel, mida eespool tsiteeritakse. Nii palju kui mulle silma jääb, on siin bussiliinide artiklites ära toodud tõesti vaid marsruut ja muu sõiduplaaniga seonduv kokkuvõttev info. Sõltumatuid allikaid enamasti refereeritud ei ole, ei ole ära toodud muud infot, mille põhjal võiks olla aimatav, miks konkreetset bussiliini tähelepanuväärseks pidada ehk miks see entsüklopeedilist huvi pakub.
: Ma arvan, et nii nagu pole tarvis ära tuua sõiduplaani, pole tarvis ära tuua ka täpset marsruuti kõigi peatustega, kui selleks ei ole erilist põhjust (on oluline seoses sellega, millelele sõltumatutes allikates seoses liiniga on tälehepanu pööratud vmt). Täpsemaid marsruute sisaldavate artiklite asemel tunduvad piisavad umbes sellised loetelud nagu on lehel [[Tallinna ühistranspordiliinid]]. Ainult et ka loetelus peaks kogu info olema viidatav ja tegu ei peaks olema ainult sellise infoga, mis põhiosas leidub vaid sõiduplaanides või kuskil ametlikes teadaannetes.
: Need teiste vikide näited ei ole mitte koondartiklid, vaid need on artiklid üldisematel teemadel, mille juures muu hulgas loetletakse liine (mahukam loetelu võib seejuures olla tõstetud eraldi lehele). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. oktoober 2026, kell 22:11 (EET)

== Ukraina kultuur Eestis ==

üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST)

== Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit ==
Tere!

Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta.

Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]]

Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”.

Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale.

Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud.

Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet:

Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi?

Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST)

== Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit ==
Tere!

Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast.

Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”.

Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi.

Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida.

Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia.

Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]

Tänan ette tagasiside eest!

[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST)

:Täiendasin vahepeal artikli mustandit.
:Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi.
:Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust.
:Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]].
:Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta.
:[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST)
:: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST)
::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST)
:::Tänan tagasiside eest!
:::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud.
:::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad:
:::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005).
:::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006).
:::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008).
:::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016).
:::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri.
:::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet.
:::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele.
:::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata.
:::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]
:::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST)
::::Tähelepanuväärsus on keeruline asi mida hinnata. Jätan selle teistele.
::::Aga artiklit võiks lühemaks teha, et oleks selgem, mis on saavutustest kõige olulisem. Eesti meistritiitel on tähtsam, koht Nõmme Kergejõustikuklubi hooaja edetabelis märksa vähem. Päris kõike, mida avalikest allikatest võib leida, ei ole vaja entsüklopeediaartiklisse mahutada. Näiteks mainimine Vooremaas on küll meediakajastus, aga seda eraldi saavutuste all välja tuua pole minu meelest oluline.
::::See-eest märkida, et oled õppinud psühholoogiat ja tegelenud ka ettevõtlusega, poleks päris üleliigne. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 21:13 (EEST)

Palun lisada artiklile lõppu kategooriad. Siselinke on vähevõitu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 22:23 (EEST)

:Suur tänu, Sjur ja Ave Maria, asjalike soovituste ja tagasiside eest!
:Olen artiklit teie märkuste põhjal lühendanud ja korrastanud, keskendunud olulisematele sportlikele saavutustele ning täiendanud siselinke ja kategooriaid. Lisasin ka lühikese teabe hariduse kohta.
:[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 10:17 (EEST)

Tähelepanuväärsuse hindamisel me ei arvesta noorteklassi võistlusi ega maratonide ja triatlonide läbimistasena huvipakkuv. Vikipeedias e, kui see just ei ole spordiajakirjanike spetsiaalset tähelepanu pälvinud. Spordiajakirjanikud ei ole selle sportlase vastu huvi tundnud ja ka ESBLis teda ei ole. Järeldan, et ta ei ole sportlasena huvipakkuv. Vikipeedias ei pea olema kõik sportlased. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 12:43 (EEST)
::Ning Ave Maria soovitust tuleks ignoreerida, sest kasutajate alamlehti ei kategoriseerita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. oktoober 2026, kell 03:22 (EEST)

== Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) ==
Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.&lt;ref&gt;[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.&lt;/ref&gt; 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.&lt;ref&gt;[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.&lt;/ref&gt;

Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST)
&lt;references /&gt;

:Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST)
::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST)

== Sportlaste &quot;tähelepanuväärsuse&quot; hindamise põhimõtted ja järjepidevus ==
Soovin tõstatada laiema küsimuse eestikeelse Vikipeedia sportlaseartiklite loomise ja tähelepanuväärsuse hindamise senise praktika kohta.

Alustasin enda sportlaskarjääri kohta artikli koostamist heas usus, tuginedes ametlikele võistlusprotokollidele, avalikele spordiandmebaasidele ja meedia artiklitele. Pärast tähelepanuväärsuse küsimuse tõstatamist olen uurinud kümneid teisi Eesti sportlaste artikleid ning leidnud märkimisväärseid erinevusi nende sisus, allikates ja sportlikes saavutustes.

Lisaks on Vikipeedias mitmeid eri spordialade sportlaseartikleid, mille puhul ei selgu artikli sisust, millisel alusel on nende tähelepanuväärsus tuvastatud.

Eriti tähelepanuväärne on minu jaoks asjaolu, et jalgpallur [[Reimo Oja]] (sündinud 1982) artikkel esitati kustutamiseks samal päeval, mil tõstatasin enda artikliga seotud küsimuse. Ma ei saa väita, et need sündmused oleksid omavahel põhjuslikult seotud, kuid ajaline kokkulangevus tekitab küsimusi senise kontrollipraktika kohta.

Mõistan, et teiste artiklite võimalikud puudused ei anna automaatselt alust minu artikli säilitamiseks, millega olen nõus. Küll aga olukorda tundub tähelepanuväärne, sest olemasolevate artiklite tähelepanuväärsuse alus võib jääda aastaid selgusetuks, samal ajal kui &quot;uue&quot; artikli puhul seatakse sellele väga konkreetsed nõuded.

Seetõttu sooviksin saada vastuse järgmistele küsimustele:

1. Milliste konkreetsete tähelepanuväärsuse põhimõtete alusel on varem loodud Eesti sportlaste artikleid?
2. Kas nende artiklite puhul on tähelepanuväärsust üldse eraldi kontrollitud või on osa artikleid jäänud Vikipeediasse lihtsalt seetõttu, et neid pole vaidlustatud/kontrollitud?
3. Kas sportlaste tähelepanuväärsust hinnatakse praegu samadel alustel sõltumata artikli loomise ajast?
4. Kui olemasolevate artiklite puhul on piisanud ühest või kahest Eesti meistritiitlist ja tulemuste andmebaasi viitest, siis miks ei peeta minu puhul suuremat medalite arvu ning täiendavaid dokumenteeritud saavutusi piisavaks? Kui sellised artiklid tegelikult nõuetele ei vasta, oleks asjakohane seda samuti selgitada.
5. 30+ sportlasel pole ESBL´is kajastust, kuid vikipeedia tähelpanuväärsus on saavutatud.

Minu eesmärk on juhtida tähelepanu võimalikule ebajärjekindlusele Vikipeedia senises tegevuses.

Sooviksin, et hindamiskriteeriumid oleksid läbipaistvad, selgelt põhjendatud ja järjepidevalt rakendatud.

[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 23. oktoober 2026, kell 22:34 (EEST)

:Meil ongi tähelepanuväärsuse ebajärjepidevust esinenud ehk see on täiesti selgelt probleem ning samuti on selle probleemi esinemine hästi teada. Samas on inimestel ka erinevad eelistused, kui karm piiride seadmisel olla / kus latt mingis konkreetses valdkonnas täpselt peaks asuma. Kui meil oleks aga ka kristallselged hindamiskriteeriumid, siis see ei tähenda veel seda, et nende rakendamine oleks lihtne: keegi peab ju artiklid nende alusel üle vaatama ja meil on siin üsna vähe inimesi.
:Vastused küsimustele: 1. Artikleid on varem loodud kõikvõimalikel alustel (sh pole haruldane, kui inimesed on ise endast artikleid loonud) ja meil pole võimalik takistada ka uute artiklite loomist ehk asjade säilitamine või kustutamine peaks selguma järelkontrollis (mis võib vahel olla puudulik); 2. Artiklite kustutamine tähelepanuväärsuse puudumisel on üsna tavaline praktika (vaatasin, et nüüd oktoobris on sellise põhjendusega kustutatud vähemalt 6 artiklit), mis aga ei tähenda, et kõiki selle probleemiga artikleid oleks üles leitud ja likvideeritud (ja vahel ongi väga keeruline otsustada, kuhu see joon antud valdkonnas tõmmata); 3. Üldine seaduspärasus Vikipeedias on see, et mida aeg edasi, seda karmimaks reeglid lähevad (kehtib kõigis keeleversioonides) ning nt 15 aastat tagasi oligi üsna vähe kättesaadavaid allikaid, mille toetuda... ehk oli keerukam hinnata, kas tähelepanuäärsus on olemas või puudub; 4. Kõik saavutused pole võrdsed ehk on küllaga valdkondi, kus me ka Eesti meistritiitlit piisavaks ei peaks. 5. Kui sul on ettepanekuid, milliseid artikleid võiks tähelepanuväärsuse puudumise tõttu kustutada, siis anna julgel teada ja me vaatame need artiklid üle. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. oktoober 2026, kell 23:02 (EEST)

== VisualEditor auto-generated reference names ==
Hi, I'm Johannes from [[:m:Wikimedia Deutschland|Wikimedia Germany]]'s [[:m:Special:MyLanguage/WMDE Technical Wishes|Technical Wishes team]]. Apologies for writing in English, please support us by translating this message or providing a short summary in your language.
:
Our team has been working on a [[:m:WMDE Technical Wishes/References/VisualEditor automatic reference names|community wish]] to improve VisualEditor's auto-generated reference names in recent months. When re-using a reference in VisualEditor that doesn't have a name yet, VisualEditor automatically assigns a name lik &lt;syntaxhighlight lang=&quot;wikitext&quot; inline&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&lt;/syntaxhighlight&gt;. Editors on many wikis have long requested for these names to be human-readable and meaningful.
:
We've now implemented a mechanism for wikis to configure automatic reference names. Configuration is a multi-step process as described in [[:mw:Special:MyLanguage/Help:Cite/VisualEditor reference names|mw:Help:Cite/VisualEditor reference names]]:
* You can create template to define how content-based names should be created (e.g. if you prefer names like &lt;syntaxhighlight lang=&quot;wikitext&quot; inline&gt;&lt;ref name=&quot;LastnameYear-1&quot;&gt;&lt;/syntaxhighlight&gt; or &lt;syntaxhighlight lang=&quot;wikitext&quot; inline&gt;&lt;ref name=&quot;example.com-1&quot;&gt;&lt;/syntaxhighlight&gt;, your autoname template would define which citation template parameters to use for creating such names). [[:test2wiki:Template:Autoname]] is a simple example of such a template.
* Many wikis probably want to extract content from citation template parameters (e.g. the year from &lt;code&gt;|date=&lt;/code&gt;) – in that case you can create a Lua module to get even better names (see e.g. [[:en:Module:Autoname]], [[:fr:Module:NomRefAuto]] or [[:de:Modul:VisualEditorRef]]).
* Once you've create one (or multiple) autoname templates (and a module if you'd like that) you need to create [[MediaWiki:Cite-autoname-template-map.json]] to map which autoname template(s) to use for which citation template(s) ([[:mw:Help:Cite/VisualEditor reference names#map|example]]). The easiest way is just using a single autoname template as a default for all citation templates.
* Even when configuring content-based reference names there will be instances where VisualEditor cannot create such a name (e.g. if it's a basic reference that doesn't use citation template) – in that case a fallback name will be created based on [[MediaWiki:Cite-ve-dialogbutton-reference-title]] and some other messages. The default fallback is usually something like &lt;syntaxhighlight lang=&quot;wikitext&quot; inline&gt;&lt;ref name=&quot;Reference-1&quot;&gt;&lt;/syntaxhighlight&gt; in your wiki's language. You can configure these fallback names as well [https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Cite/VisualEditor_reference_names#Simple_configuration]
* If you're done configuring everything (or if you just want to get rid of &lt;syntaxhighlight lang=&quot;wikitext&quot; inline&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&lt;/syntaxhighlight&gt; without configuring content-based names) you can enable the improved reference names at [[Special:CommunityConfiguration/Cite-VisualEditor-Autonames]]
* See our [[:mw:Special:MyLanguage/Help:Cite/VisualEditor reference names|help page]] for more information on technical details and examples.
:
Let me know if you have any questions or if there's something we can help you with if you're interested in configuring improved VisualEditor reference names! [[Kasutaja:Johannes Richter (WMDE)|Johannes Richter (WMDE)]] ([[Kasutaja arutelu:Johannes Richter (WMDE)|arutelu]]) 3. november 2026, kell 17:51 (EET)</text>
      <sha1>p2gs49jxk61qh7gniv3t0naayzaczqi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andra Teede</title>
    <ns>0</ns>
    <id>103124</id>
    <revision>
      <id>7265291</id>
      <parentid>7061267</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:50:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265291</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14174" sha1="ebqja6mv98xnypx3zw4lsch70kkvfi3" xml:space="preserve">[[Pilt:Andra Teede.jpg|pisi|Andra Teede (2014)]]
'''Andra Teede''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1988]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[kirjanik]] ja [[dramaturg]]. 

== Hariduskäik ==
Teede lõpetas 2007. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i ning õppis aastail 2007–2010 [[Tartu Ülikool]]i Haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Aastatel 2010–2014 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is, mille lõpetas XXVI lennu dramaturgina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=EMTA |kuupäev=Juuni 2014 |pealkiri=XXVI lend |url=https://eamt.ee/lennud/xxvi-lend/ |vaadatud=02.03.2024 |väljaanne=veebileht |lehekülg=Eesti muusika- ja teatriakadeemia EMTA}}&lt;/ref&gt; Alates 2012. aastast töötab ta vabakutselisena.

Ta on olnud [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22.12.2020 |pealkiri=Teede, Henno ja Oidsalu astusid Peeter Helme tõttu kirjanike liidust välja |url=https://kultuur.err.ee/1216006/teede-henno-ja-oidsalu-astusid-peeter-helme-tottu-kirjanike-liidust-valja |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=kultuur.err.ee |lehekülg=ERR kultuuriportaal}}&lt;/ref&gt; Alates 2020. aastast kuulub Teede [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliitu]] ning on [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige.

== Looming ==
Teede sai tuntuks [[luuletaja]]na, kuid ta on kirjutanud ka kirjanduskriitikat, artikleid, näidendeid, laulusõnu ja ooperi [[libreto]]. Ta on olnud mitme telesarja stsenarist. 

[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is õppimise ajal hakkas Teede ka näitekirjandust kirjutama. Tema esimene lavale jõudnud tekst oli libreto ooperile &quot;Korduma kippuvad küsimused&quot; (heliloojad [[Marianna Liik]] ja [[Sander Mölder]]). Ta on töötanud vabakutselise dramaturgina teatrites [[Teater NO99|NO99]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], [[Eesti Noorsooteater]], [[VAT Teater]] ja [[Endla (teater)|Endla teatris]].

Teede debüteeris 16-aastaselt luuletajana kogumikus &quot;Väike kuri kevad&quot; (2005) koos [[Janno Pikkat]]i ja [[Mart Valner]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=“Väike Kuri Kevad” ehk noorte luuleraamat |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/51014959/vaike-kuri-kevad-ehk-noorte-luuleraamat |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=LP |keel=et}}&lt;/ref&gt; Aasta hiljem avaldas ta enda luulekogu &quot;Takso Tallinna taevas&quot;. Tema tekste on ilmunud mitmes kogumikus ja antoloogias. 2005. aastast on Teede loomingut avaldanud teiste hulgas ajakirjad ja ajalehed [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], [[Värske Rõhk]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[Eesti Ekspress]].

[[Pilt:Takso tallinna taevas.jpg|pisi|Luulekogu &quot;Takso Tallinna taevas&quot;]]

=== Luule ===
[[Pilt:Luulekogu &quot;Saage üle&quot;.jpg|pisi|Luulekogu &quot;Saage üle&quot;]]
[[Pilt:Luulekogu &quot;Ühe jalaga põhjas&quot;.jpg|pisi|Luulekogu &quot;Ühe jalaga põhjas&quot;]]
* 2006 – &quot;Takso Tallinna taevas&quot;. [[Kirjastus Verb]]
* 2007 – &quot;Saage üle&quot;. [[Tänapäev|Kirjastus Tänapäev]]
* 2009 – &quot;Atlas&quot;. [[Jumalikud Ilmutused|Kirjastus Jumalikud Ilmutused]]
* 2011 – &quot;Käigud&quot;. [[Jumalikud Ilmutused|Kirjastus Jumalikud Ilmutused]]
* 2013 – &quot;Ühe jalaga põhjas&quot;. [[Kite|Kirjastus Kite]]
* 2014 – &quot;100% Andra Teede&quot;. [[Jumalikud Ilmutused|Kirjastus Jumalikud Ilmutused]]
* 2018 – &quot;Pikad mehed, pikad elud&quot;. [[Jumalikud Ilmutused|Kirjastus Jumalikud Ilmutused]]
* 2018 – &quot;Kaks punkt null&quot;. Kirjastus Teede Tekst
* 2022 – &quot;Emadepäev&quot;. Kirjastus Teede Tekst

=== Proosa ===
* 2020 – &quot;Morna lapsed&quot;. Kirjastus Teede Tekst
* 2024 – &quot;Kateriin ja kurjad onud&quot;. Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]

=== Näidendid ===
* 2014 – &quot;Korduma kippuvad küsimused&quot;, ooper esietendus Telliskivi Loomelinnakus
* 2014 – &quot;Estoplast&quot;, esietendus [[Sadamateater|Sadamateatris]]
* 2015 – &quot;45 339 km2 raba&quot;, esietendus [[Endla (teater)|Endla teatris]]
* 2018 – &quot;Kuidas keeta kartulit&quot;, dokumentaalnäidend esietendus [[Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu|Vabamu]] avamisel
* 2018 – &quot;Südames sündinud&quot;, esietendus [[Rahvusooper Estonia]] kammersaalis
* 2019 – &quot;Hakkame, mehed, minema&quot;, esietendus [[Noblessneri laevatehas|Noblessneri laevatehases]] 
* 2020 – &quot;Esimene armastus&quot;, esietendus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]
* 2021 – &quot;Parim enne&quot;, esietendas [[Ajateater|Ajateatris]]
* 2021 – &quot;Ma teenindasin Inglise kuningat&quot;, esietendus Endla teatris
* 2022 – &quot;Kiri kodukandist&quot;, esietendus [[Teater Nuutrum|Teater Nuutrumis]]
* 2023 – &quot;Varamiehet/ Varumehed&quot;, esietendus [[Soome Rahvusteater|Soome Rahvusteatris]] ja Eesti Draamateatris
* 2024 – &quot;Käte ja jalgadega inimene&quot;, esietendus VAT Teatris
* 2025 – &quot;Unistuste saar&quot;, esietendus [[Vaba Lava]] Narva teatrikeskuses
=== Telesarjad ===
* 2014 ... – [[Õnne 13|&quot;Õnne 13&quot;]] stsenarist
* 2018 – &quot;Teine võimalus&quot; stsenarist&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teleseriaal oli Kanal 2 eetris 2018. aastal |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19830/ |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=Eesti filmi andmebaas}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – &quot;Naised saunas rääkisid&quot; (2. hooaeg) stsenarist&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TV3 saated: &quot;Naised saunas rääkisid&quot; |url=https://www.tv3.ee/tv3/saade/naised-saunas-raakisid/ |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=TV3}}&lt;/ref&gt;

=== Filmid ===
* 2023 – &quot;Ääremängijad&quot;, stsenaariumi konsultant&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mängufilm &quot;Ääremängijad&quot; |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20545/ |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=Eesti filmi andmebaas}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – „Meeta ja metastaasid&quot;, lühifilm elust rinnavähiga, levitaja MTÜ Meeta

=== Muu ===
Andra Teede loodud arvustusi, kirjanduskriitikat ja olemuslugusid on avaldanud väljaanded, nagu [[Eesti Ekspress]], [[Naised]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], [[Eesti Päevaleht]], [[Lõunaleht]], [[Postimees]].

==== Tema teosed muudes keeltes ====
* 2013 – &quot;Estoplast. A play about creating light&quot; (&quot;Estoplast&quot;) – inglise keeles, tõlkinud Mario Pulver
* 2013 – &quot;Valon tekijät&quot; (&quot;Estoplast&quot;) – soome keeles, tõlkinud Varja Arola
* 2013 – &quot;Эстопласт. Пьеса о том, как создавался свет&quot; (&quot;Estoplast&quot;) – vene keeles, tõlkinud [[Boris Tuch]]
* 2015 – &quot;45 339 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; moscar&quot; (&quot;45 339 km2 raba&quot;) kogumikus &quot;Valami igazi&quot; (&quot;Midagi tõelist&quot;) – ungari keeles, tõlkinud Bence Patat

===Veebis avaldatud tekstid===
==== Ilukirjandus ====
* [https://vikerraadio.err.ee/842301/luule-eestile-andra-teede-arkan-enne-sind Luule Eestile: Andra Teede &quot;Ärkan enne sind&quot;] ERR, Vikerraadio 30.06.2018
* Nädala luuletus: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68715761 &quot;küsisin võimupoliitikult&quot;] Eesti Ekspress, 21.05.2014
* Katkendid [http://noudmiseni.wordpress.com/2013/01/08/andra-teede-kaigud/ luulekogust &quot;Käigud&quot;], blogi Nõudmiseni, 08.01.2013
* Vabad värsid: [http://www.postimees.ee/190926/vabad-varsid &quot;Kallim äratab mu keset ööd&quot;] Postimees, 21.11.2009
* Luuletus: [http://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-andra-teede-unt-lasi-koigil-koigilt-kusida/same-series &quot;Unt lasi kõigil kõigilt küsida&quot;] ETV, 05.01.2009
* Luuleleid: [http://luuleleid.wordpress.com/2009/05/19/andra-teede-kaamerad-ma-kardan/ &quot;kaamerad ma kardan&quot;] raamatust &quot;Saage üle&quot; 19.05.2009
* Vabad värsid: [http://www.postimees.ee/1574155/vabad-varsid &quot;Vihm ei ole minu ainus sõber&quot;] Postimees, 02.09.2006

==== Laulutekstid ====
* Mikk Marvi – &quot;Keeruline armastus&quot; 2015
* The Swingers, Birgit &amp; Mikk Saar – &quot;See vana number&quot; 2021
* The Swingers &amp; Birgit – &quot;Sa hoia mind soojas&quot; 2021

==== Artiklid ja kriitika ====
* Arvamus: [https://epl.delfi.ee/artikkel/120117762/andra-teede-lugupeetud-kultuuriminister-kus-on-minu-joulupreemia-loomaaia-talitaja-saab-preemiat-loom-porgandit-mitte Lugupeetud kultuuriminister, kus on minu jõulupreemia?] Eesti Päevaleht, 21.12.2022
* Teatrikriitika: [https://epl.delfi.ee/artikkel/68676545/joletistest-saavad-laval-meeldivad-inimesed &quot;Jõletistest laval saavad meeldivad inimesed&quot;] Eesti Päevaleht,15.05.2014
* Intervjuu: &quot;[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/2014-04-11-10-50-10/ Eesti filmitegijate edu jääb alaväärsuskompleksi taha]&quot;, Sirp, 11.04.2014
* Reisikiri: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/66756991 &quot;Kuidas puhata nagu soomlane&quot;], Eesti Ekspress, 25.09.2013
* Kirjanduskriitika: [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-09-26-12-55-31/ &quot;Minu, Ladõnskaja ja Lasnamäe ühine narratiiv&quot;], Sirp, 26.09.2013
* Kirjanduskriitika: &quot;[https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/chalicei-tosisem-debueuet/ Chalice'i tõsisem debüüt]&quot;, Sirp, 16.05.2013
* Reisikiri: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65333820 &quot;Hirm ja jälestus Kesk-Venemaal&quot;] Eesti Ekspress, 03.12.2012
* Persoonilugu: [https://www.ohtuleht.ee/naine/668045/elu-ja-surma-vahemees &quot;Elu ja surma vahemees&quot;], ajakirjas Naised, 29.07.2012
* Kirjanduskriitika: &quot;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keda-sina-viimati-lugesid-keda-sina-viimati-lugesid-andra-teede-asko-kunnapist Keda sina viimati lugesid? Andra Teede Asko Künnapist]&quot;, Vikerraadio, 14.07.2010

== Tunnustus ==
* 2009 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (noor kultuurikandja)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kultuuri aasta aunimetus Kultuurikandja |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kultuur%20ja%20vaba%20aeg/Kultuur/Kultuurikandja%20laureaadid.pdf |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=Tartu linna koduleht |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240630035557/https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kultuur%20ja%20vaba%20aeg/Kultuur/Kultuurikandja%20laureaadid.pdf |arhiivimisaeg=30.06.2024 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – [[Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia auhind]] (näidend &quot;45 339 km² raba&quot;)
* 2019 – [[Eesti Kooriühing]]u aastapreemia (lavastus &quot;Hakkame, mehed, minema&quot;)
* 2019 – [[Kuldmuna]] g''rand prix'' (lavastus &quot;Südames sündinud&quot;)
* 2025–2027 [[kirjanikupalk]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609539172/selgusid-uued-kirjanikupalga-saajad &quot;Selgusid uued kirjanikupalga saajad&quot;] ERR kultuur, 2. detsember 2024&lt;/ref&gt;

===Kirjandusauhinnad===
* 2013 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] III preemia (näidend &quot;Estoplast&quot;)

=== Nominatsioonid ===
* 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] nominent (luulekogu &quot;Saage üle”)
* 2014 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent (luulekogu &quot;Ühe jalaga põhjas”)
* 2014 – [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhinna]] nominent (algupärase dramaturgia kategoorias, näidend &quot;Estoplast&quot;) 
* 2014 – [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhinna]] nominent (muusikalavastuse kategoorias, ooper &quot;Korduma kippuvad küsimused&quot;)
* 2022 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia]] nominent (luulekogu &quot;Emadepäev&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24.09.2022 |pealkiri=Selgusid Tammsaare kirjanduspreemia nominendid |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7673843/selgusid-tammsaare-kirjanduspreemia-nominendid |vaadatud=04.03.2024 |väljaanne=Järva Teataja}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] nominent (romaan &quot;Kateriin ja kurjad onud&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selgunud on 48. Tammsaare kirjanduspreemia nominendid - Uudised ja teated - Järva vald |url=https://www.jarvavald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ItrZiV3D83Jy/content/selgunud-on-48-tammsaare-kirjanduspreemia-nominendid?redirect=https://www.jarvavald.ee/et/uudised-ja-teated?p_p_id=101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-1&amp;p_p_col_count=1&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_cur=8&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_keywords=&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_advancedSearch=false&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_delta=20&amp;p_r_p_564233524_resetCur=false&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_andOperator=true |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=www.jarvavald.ee }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2025 – Eesti naiskirjanduse auhinna nominent (romaan &quot;Kateriin ja kurjad onud&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-31 |pealkiri=Selgusid Eesti naiskirjanduse auhinna nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609649735/selgusid-eesti-naiskirjanduse-auhinna-nominendid |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Teedel on tütar (snd 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Geidi |kuupäev=12. oktoober 2020 |pealkiri=Andra Teede: minu 7-kuune laps on õppinud tööarvutit välja lülitama |url=https://elu.ohtuleht.ee/1014621/onne-13-stsenarist-andra-teede-minu-seitsmekuune-laps-on-oppinud-tooarvutit-valja-lulitama |vaadatud=4. märtsil 2024 |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt; ja poeg (snd 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Timofei |kuupäev=12.04.2023 |pealkiri=Stsenarist Andra Teede perre sündis teine laps |url=https://elu.ohtuleht.ee/1083354/palju-onne-onne-13-stsenaristi-andra-teede-perre-sundis-teine-laps-vaga-armas-aga-vasitav |vaadatud=02.03.2024 |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://vikerraadio.err.ee/1051302/intervjuud-9-20-andra-teede-onne-13-juubelist-ja-kasuvanemluse-lavastusest/894863 Andra Teede. &quot;Õnne 13&quot; juubelist ja kasuvanemluse lavastusest], ERR-i saade[[Vikerhommik|&quot;Vikerhommik]]&quot;, 30. oktoober 2018
* [[Kristi Helme]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/84123050/andra-teede-onne-13-on-ajastu-konserv &quot;Andra Teede: &quot;Õnne 13&quot; on ajastu konserv&quot;], Eesti Päevaleht, 27. oktoober 2018
* [https://vikerraadio.err.ee/1608972773/andra-teede-uht-tood-tehes-puhkan-teisest Andra Teede: üht tööd tehes puhkan teisest], ERR, Vikerraadio, 10. mai 2023
*[[Raadio 2]]. [https://eeter.err.ee/1609143860/andra-teede-onne-13-on-populaarne-ka-noorte-seas Andra Teede: Õnne 13 on popp ka noorte hulgas], ERR-i saade &quot;Vikerhommik&quot;, 25. oktoober 2023

{{JÄRJESTA:Teede, Andra}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>ebqja6mv98xnypx3zw4lsch70kkvfi3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valingu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108245</id>
    <revision>
      <id>7265104</id>
      <parentid>7135957</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:40:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2570" sha1="35ybaw0guqsslmsifczmlsb60n0au3e" xml:space="preserve">'''Valingu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Walling'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|2637}}&lt;/ref&gt; [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine Valingu mõis [[Saue vald]]a [[Harju maakond|Harju maakonnas]], tänapäeva [[Valingu]]  küla lähedale&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Valingu&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Valingu ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt;.

==Ajalugu==

Valingu mõis rajati [[17. sajand]]i esimesel poolel. Mõisa omanike hulka kuulusid nii Hornid, [[Bielke]]d kui [[Scheiding]]ud.

Valingu mõisa juurde kuulus&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16662 Tuula mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; [[Pällu mõis|Pällu karjamõis]].

[[1733]]. aastal omandas mõisa [[Magnus Gabriel von Knorring (1685–1749)|Magnus Gabriel von Knorring]] (1685–1749) ja [[1761]]. aastal tema väimees, riiginõunik [[Berend Otto von Mohrenschildt]]. 

Alates [[1794]]. aastast kuulus mõis pandivaldusena [[Berend Heinrich von Toll]]ile. [[1814]]–[[1919]] kuulus mõis [[Samson-Himmelstjernad]]e suguvõsale.

==Mõisakompleks==

Mõisa [[19. sajand]]i alguses rajatud peahoone oli ühekorruseline [[klassitsism|klassitsistlik]] kiviehitis. Hoone kolme akna laiune keskosa oli kahekorruseline ja seda kaunistasid hammaslõikeline [[frontoon|kolmnurkfrontoon]] ja neli [[joonia stiil]]is [[pilaster|pilastri]]t. 
Mõisa peahoone pole kaasajani säilinud.

Mõisa arvukad abihooned paiknesid peamiselt härrastemaja esise auringi äärtes. Säilinud kõrvalhoonetest on tähelepanuväärseim kolme kaaravaga ait. Suurem osa hooneid on hävinud või tugevasti ümber ehitatud.

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2637}}
*[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand16.html Omanike nimekiri]
*[http://www.mois.ee/harju/valingu.shtml Eesti mõisaportaal]
*[https://www.muis.ee/museaalview/1278123 Valingu mõisa varemed (foto)]


{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.307778|EW=24.471389|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]]
[[Kategooria:Samson-Himmelstjernade mõisad]]
[[Kategooria:Knorringite mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Saue vald]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]
[[Kategooria:Tollide mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>35ybaw0guqsslmsifczmlsb60n0au3e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berend Otto von Mohrenschildt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108247</id>
    <revision>
      <id>7265493</id>
      <parentid>6991230</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5678" sha1="2lqzsg53viddxdqb4qg50rw721jlicx" xml:space="preserve">[[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|thumb|Berend Otto von Mohrenschildt]]
'''Berend Otto von Mohrenschildt''' (1718 [[Tallinn]] – 9. mai (28. aprill) 1789) oli [[Eestimaa maanõunik]] ja mõisnik ning [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväelane ([[leitnant]]).&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

Berend Otto von Mohrenschildt sündis [[Risti mõis|Risti]], [[Hatu mõis|Hatu]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]] ja [[Leebiku mõis]]niku [[Berend Johann von Mohrenschildt]]i ja Hedwig Katharina von Ulrichi (surnud 1773) pojana.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

Ta sai [[tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] teenistusastme.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

Talle kuulusid [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]].&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt; 1785 elas ta oma majas Tallinnas [[Lai tänav|Laial tänaval]], [[Oleviste kirik]]u kõrval.&lt;ref name=&quot;Kalender1785&quot;/&gt;

Berend Otto von Mohrenschildt suri 1789. aastal Tallinnas ja maeti [[Tallinna toomkirik]]usse.&lt;ref name=&quot;EÜÜ&quot;/&gt;

==Perekond==

Berend Otto von Mohrenschildt abiellus esimest korda 2. juunil 1747&lt;ref name=&quot;EÜÜ&quot;/&gt; Marie von Rammiga (1716–1758), kes oli [[Padise mõis]]niku [[Reinhold von Ramm]]i (1665–1755) tütar. Abielust sündisid:&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

*[[Berend Reinhold von Mohrenschildt]] (1748–1817), Risti mõisnik
*Katharina Elisabeth von Mohrenschildt (1750–1824), abiellus [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] ja [[Kassari mõis]]niku [[Justus Friedrich von Stackelberg]]iga (1737–1800)
*[[Otto Hermann von Mohrenschildt]] (1752–1822), [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]nik
*Marie Helene von Mohrenschildt (1754–1827), abiellus [[Kurisoo mõis]]niku [[Gideon von Mohrenschildt]]iga (surnud 1804)
*[[Johann Heinrich von Mohrenschildt]] (1756–1820), Jõgisoo mõisnik

Teist korda abiellus Berend Otto von Mohrenschildt 27. märtsil 1759 [[Valingu]]l [[Maria Eleonora von Knorring]]iga (1730–1763), kes oli Valingu mõisniku [[Magnus Gabriel von Knorring]]i ja Sophie Helene von Rammi tütar. Abielust sündis:&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

*Sophie Elonore von Mohrenschildt (1761–1815), abiellus krahv [[Robert Archibald Douglas]]ega (surnud 1818).

==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Berend Otto von Mohrenschildti esivanemad
|nimi=[[Eestimaa maanõunik]]&lt;br&gt;Berend Otto von Mohrenschildt&lt;br&gt;(1718–1789)&lt;br&gt;Valingu, Jõgisoo, Kõmmaste ja Risti mõisnik
|isa= Kapten&lt;br&gt;'''[[Berend Johann von Mohrenschildt]]'''&lt;br&gt;(suri 1726)&lt;br&gt;Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik
|isaisa= Adrakohtunik&lt;br&gt;kapten&lt;br&gt;[[Hans Heinrich von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;Karkuse mõisnik
|isaisaisa=Leitnant&lt;br&gt;'''[[Bernhard von Mohrenschildt]]'''&lt;br&gt;(maetud 1657)&lt;br&gt;Karkuse mõisnik
|isaisaisaisa=[[Tallinna raehärra]]&lt;br&gt;'''[[Johann Koch]]'''&lt;br&gt;(suri 1630)
|isaisaisaema=Metta Brüggemann
|isaisaema=Christina von Lohn&lt;br&gt;(maetud 1657)
|isaisaemaisa=[[Tallinna bürgermeister]]&lt;br&gt;'''[[Heinrich von Lohn]]'''&lt;br&gt;(maetud 1626)
|isaisaemaema=Anna Hünerjäger&lt;br&gt;(maetud 1616)
|isaema= Anna Margaretha von Taube&lt;br&gt;(maetud 1686)
|isaemaisa= [[Eestimaa maanõunik]]&lt;br&gt;ooberst&lt;br&gt;'''[[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]]'''&lt;br&gt;(suri 1676)&lt;br&gt;Purtse ja Ohukotsu mõisnik
|isaemaisaisa= [[Loff Tuve]]&lt;br&gt;Purtse mõisnik
|isaemaisaema= Kuningunda von Taube
|isaemaema= Sofia von Uexküll
|isaemaemaisa= [[Eestimaa rüütelkonna peamees]]&lt;br&gt;'''[[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto von Uexküll]]'''&lt;br&gt;(suri 1650)&lt;br&gt;[[Velise mõis]]nik
|isaemaemaema= Hildegard von Uexküll
|ema= Hedwig Katharina von Ulrich&lt;br&gt;(1686–1773)
|emaisa= Leitnant&lt;br&gt;'''[[Hermann Ewert von Ulrich]]'''&lt;br&gt;(suri 1710)&lt;br&gt;Nurme mõisnik
|emaisaisa= Rittmeister&lt;br&gt;'''[[Johann von Ulrich]]'''&lt;br&gt;(suri 1704)&lt;br&gt;Ruila, Nurme ja Habaja mõisnik
|emaisaisaisa= Kapten&lt;br&gt;'''[[Johann von Ulrich]]&lt;br&gt;(suri 1653)
|emaisaisaema= Magdalena von Neukirch
|emaisaema= Gertruda Hedwig von Lode
|emaisaemaisa= [[Harju meeskohtunik]]&lt;br&gt;'''[[Rötger von Lode]]'''&lt;br&gt;Harmi, Pahkla ja Habaja mõisnik
|emaisaemaema= Hedwig von Fersen
|emaema= Britta Elisabeth von Vietinghoff
|emaemaisa= [[Konrad von Vietinghoff (Järvajõe mõisnik)|Konrad von Vietinghoff]]&lt;br&gt;[[Järvajõe mõis]]nik
|emaemaisaisa= [[Viru-Järva meeskohtunik]]&lt;br&gt;'''[[Johann von Vietinghoff]]'''&lt;br&gt;[[Järvajõe mõis]]nik
|emaemaisaema= Dorothea von Lode
|emaemaema= Brigitta Elisabeth von Mohrenschildt
|emaemaemaisa= Lipnik&lt;br&gt;'''[[Johann von Mohrenschildt]]'''&lt;br&gt;(1610–1675)&lt;br&gt;[[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõisnik]]
|emaemaemaema= Brigitta Wendula von Lohn
}}

==Vaata ka==
*[[Mohrenschildt]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00901.html &quot;Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland&quot; Görlitz. 1930. Lk. 130–131]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EÜÜ&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.141:5?62,170,1192,558,0 von Mohrenschieldt, Eestimaa Üldkasuliku ühingu matriklikomisjon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kalender1785&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221117215455/https://dspace.ut.ee/handle/10062/29820 &quot;Lief- und Ehstländischen Lief- und Ehstländischer Staats- und Adress-Calender auf das Jahr Christi 1785&quot;. Johann Jacob Kanter, Mariendwerder 1785, lk. 29&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Mohrenschildt, Berend Otto von}}
[[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]]
[[Kategooria:Risti mõisnikud]]
[[Kategooria:Leebiku mõisnikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased‎]]
[[Kategooria:Mohrenschildtid|Berend Otto von]]
[[Kategooria:Sündinud 1718]]
[[Kategooria:Surnud 1789]]
[[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]]</text>
      <sha1>2lqzsg53viddxdqb4qg50rw721jlicx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bioetanool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108997</id>
    <revision>
      <id>7265527</id>
      <parentid>6705857</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:29:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5059" sha1="ky2pow2m7ptz94zfzqxxdpwhtlwzb7m" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}

'''Bioetanool''' on kas [[biomass]]ist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud [[etanool]], mida kasutatakse biokütusena (näiteks mootorikütusena [[bioetanool E85]]) või toiduainetetööstuse toorainena, näiteks alkohoolsete jookide tootmisel.

== Bioetanooli tootmine ==
Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse toorainena [[suhkruroog]]u, [[mais]]i või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku [[süsinikdioksiid]]i – seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli kasutamine kohalikku maaelu ja [[põllumajandus]]t.

Ka [[harilik sibul|hariliku sibula]] tahketest jäätmetest (lamandunud sibulapealsed ja mugulsibula koored, müügiks mittesobivad haiged või sibulakorjamsie käigus vigastatud sibulad) saab bioetanooli toota, selleks töödeldakse need esmalt [[sibulamahl]]aks.

== Bioetanooli eelised mootorikütusena==
* Kasvuhoonegaaside heide väheneb vähemalt 20%, ulatudes üle 100% sihtotstarbel kasvatatud tooraine kasutamisel. &lt;ref name=&quot;wired-2011-06&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.wired.com/autopia/2011/06/five-ethanol-myths-busted-2/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110626033159/http://www.wired.com/autopia/2011/06/five-ethanol-myths-busted-2 |arhiivimisaeg=2011-06-26 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist.

== Bioetanooli vaieldavad küljed mootorikütusena==

* Väheneb mootori võimsus ja suureneb kütusekulu, kuna [[bioetanool E85]] energiasisaldus on väiksem kui bensiinil&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BGGM/katsed/kytused.html |pealkiri=Praktiline töö - kütuste põlemisomadused |vaadatud=2008-06-18 |arhiivimisaeg=2008-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080623100608/http://www.ut.ee/BGGM/katsed/kytused.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Näiteks ''[[Flexi Fuel]]'' tüüpi auto kulutab [[bioetanool E85|bioetanooli E85]] kasutades sama vahemaa läbimiseks keskmiselt 25% rohkem kütust kui bensiiniga.
:: Samas on enamasti bioetanooli müügihind fossiilkütuste omast odavam, mis kompenseerib suurema kütusekulu. Turu arenedes oodatakse bioetanooli hinna täiendavat langust. &lt;ref name=&quot;wired-2011-06&quot;/&gt;
:::Mootorikütusena kasutatava veevaba bioetanooli müügihind on praktikas bensiinihinnast tunduvalt kallim.&lt;ref name=&quot;oecd-fao-a&quot;&gt;[http://www.oecd.org/dataoecd/6/10/38893266.pdf OECD-FAO Agricultural Outlook 2007-2016]&lt;/ref&gt;
* Bioetanooli tootmiseks kasutatakse põllumajandustooteid, mis tõstab toiduainete hindu&lt;ref name=&quot;oecd-fao-a&quot; /&gt;.
:: Vaid 1% Ameerika Ühendriikides toodetavast viljast on inimsöödav. Suurem osa põllumajandusviljast on inimtoiduks kõlbmatu ja kasutatakse kas loomasöödaks või tööstuslikul otstarbel. Samuti on võimalik bioetanooli tootmiseks kasutada toiduvilja kasvatamiseks kõlbmatuid kasvukohti või siis kasvatada bioetanooli tootmiseks hoopiski puittaimi. &lt;ref name=&quot;wired-2011-06&quot; /&gt;
:::On võimalik, aga ei kasutata &lt;ref name=&quot;oecd-fao-a&quot; /&gt;
* Bioetanooli tootmiseks kulub väga suur kogus vett. Näiteks 1 tonni bioetanooli tootmiseks nisust tarbitakse 10 tonni vett&lt;ref&gt;[&quot;Plan B 2.0: Rescuing a Planet Under Stress and a Civilization in Trouble&quot; by Lester R Brown. ISBN 0393328317]&lt;/ref&gt;
:: Tänapäeval on tarvis 1 ühiku bioetanooli tootmiseks vaid 3,5 ühikut vett, mis on vaid veidi rohkem kui fossiilkütuste toomiseks tarbitav veekogus. &lt;ref name=&quot;wired-2011-06&quot; /&gt;
* Bioetanooli tootmine suures mastaabis on keskkonnale ohtlik – suurenenud on pestitsiidide ja väetiste kasutamine, uute põllumaade hõivamine looduslikelt aladelt jne. Probleem on eriti terav näiteks Brasiilias, kus massiliselt raiutakse maha metsamassiive bioetanooli tooraine kasvatamiseks. (Brasiilia on maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija – sealhulgas peamine Rootsi varustaja bioetanooliga.)
:: Bioetanooli toormaterjali on võimalik kasvatada ka toiduvilja kasvatamiseks kõlbmatul pinnal, samuti võib kasvatada bioetanooli tootmiseks hoopiski puittaimi. &lt;ref name=&quot;wired-2011-06&quot; /&gt;
:::On võimalik, aga ei kasutata &lt;ref name=&quot;oecd-fao-a&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
*[[Bioetanool E85]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
* Kaire Kuldpere, Ülo Kask, [http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=237 Veonduses kasutatavad vedelad biokütused], [[Kirikiri]]
* Sibula bioetanool: Hussein, M. A. M. ja Sedky, H. A. Hassan, [http://www.journalcra.com/sites/default/files/9194.pdf BIOETHANOL PRODUCTION FROM FRESH ONION RESIDUES BY YEAST], International Journal of Current Research, 7. väljaanne, nr 06, lk 17149-17152, juuni 2015

[[Kategooria:Alkoholid]]

&lt;!-- interwiki --&gt;</text>
      <sha1>ky2pow2m7ptz94zfzqxxdpwhtlwzb7m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Urvaste kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>109580</id>
    <revision>
      <id>7265417</id>
      <parentid>5492768</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:24:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265417</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1319" sha1="kg0q7zm63nirkgw3ircwzqdohtvlvz2" xml:space="preserve">{{navmall
| pilt = [[File:Maaliline vaade Urvaste kirikule.jpg|100px|Urvaste kirik]]
| nimi = Urvaste kihelkond
| päis = [[Urvaste kihelkond]] (''Antsla kihelkond'')
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Urvaste Püha Urbanuse kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = {{navmall|raam=tütar|
| grupp1 = [[Kirikumõis]]ad
| loend1 = [[Urvaste pastoraat]]
| grupp2 = [[Rüütlimõis]]ad
| loend2 = [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]]{{•}}[[Koigu mõis]]{{•}}[[Kärgula mõis]]{{•}}[[Linnamäe mõis]]{{•}}[[Sõmerpalu mõis]]{{•}}[[Truuta mõis]]{{•}}[[Urvaste mõis]]{{•}}[[Uue-Antsla mõis]]{{•}}[[Vaabina mõis]]{{•}}[[Vana-Antsla mõis]]
| grupp3 = [[Kõrvalmõis]]ad
| loend3 = [[Boose mõis]]{{•}}[[Järvere mõis]]{{•}}[[Kassi mõis]]{{•}}[[Lilli-Anne mõis]]{{•}}[[Mustja mõis]]{{•}}[[Peetrimõisa mõis]]
}}
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Koigu vald]]{{•}}[[Kärgula vald]]{{•}}[[Linnamäe vald (Urvaste kihelkond)|Linnamäe vald]]{{•}}[[Peetrimõisa vald]]{{•}}[[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu vald]]{{•}}[[Truuta vald]]{{•}}[[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]]{{•}}[[Vaabina vald]]{{•}}[[Vana-Antsla vald]]{{•}}[[Vastse-Antsla vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>kg0q7zm63nirkgw3ircwzqdohtvlvz2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Räpina kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>109591</id>
    <revision>
      <id>7265413</id>
      <parentid>4309973</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265413</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="829" sha1="k321gtzywvs3l56hxabllrcjwpc76n9" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Räpina kihelkond
| pilt = [[Pilt:Räpina Miikaeli kirik.jpg|100px|Räpina kirik]]
| päis = [[Räpina kihelkond]]
| olek = 
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Räpina Miikaeli kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Kahkva mõis]]{{•}}[[Meeksi mõis]]{{•}}[[Mägiotsa mõis]]{{•}}[[Naha mõis]]{{•}}[[Palo mõis]]{{•}}[[Rahumäe mõis]]{{•}}[[Raigla mõis]]{{•}}[[Räpina mõis]]{{•}}[[Toolamaa mõis]]{{•}}[[Veriora mõis]]{{•}}[[Võõpsu mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Kahkva vald]]|{{•}}[[Meeksi vald (Räpina kihelkond)]]{{•}}[[Palo vald]]{{•}}[[Räpina vald (Räpina kihelkond)|Räpina vald]]{{•}}[[Toolamaa vald]]{{•}}[[Veriora vald (Räpina kihelkond)|Veriora vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>k321gtzywvs3l56hxabllrcjwpc76n9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Põlva kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>110016</id>
    <revision>
      <id>7265438</id>
      <parentid>5267972</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:36:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1253" sha1="p3f88wndfz19opgtrwn0dh60ocqjl7p" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Põlva kihelkond
| pilt = [[File:Polva kirik2 (cropped).jpeg|100px|Põlva Maarja kirik]]
| päis = [[Põlva kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Põlva kirik|Põlva Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Joosu mõis]]{{•}}[[Kiuma mõis]]{{•}}[[Kähri mõis]]{{•}}[[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]]{{•}}[[Maaska mõis]]{{•}}[[Mooste mõis]]{{•}}[[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]]{{•}}[[Peri mõis]]{{•}}[[Pragi mõis]]{{•}}[[Saarjärve mõis]]{{•}}[[Tilsi mõis]]{{•}}[[Timo mõis]]{{•}}[[Tõdu mõis]]{{•}}[[Uibujärve mõis]]{{•}}[[Vana-Koiola mõis]]{{•}}[[Varbuse mõis]]{{•}}[[Vastse-Koiola mõis]]{{•}}[[Viira mõis]]{{•}}[[Väimela mõis]]{{•}}[[Võru mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Joosu vald]]{{•}}[[Kiuma vald]]{{•}}[[Kähri vald]]{{•}}[[Mooste vald (Põlva kihelkond)|Mooste vald]]{{•}}[[Partsi vald]]{{•}}{{•}}[[Peri vald]]{{•}}[[Pragi vald]]{{•}}[[Saadjärve vald]]{{•}}[[Tilsi vald]]{{•}}[[Timo vald]]{{•}}[[Vana-Koiola vald]]{{•}}[[Varbuse vald]]{{•}}[[Võru vald (Põlva kihelkond)|Võru vald]]{{•}}[[Väimela vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>p3f88wndfz19opgtrwn0dh60ocqjl7p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265439</id>
      <parentid>7265438</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:36:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1246" sha1="29rx777pboufm16qsmeykowcxk3pbb0" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Põlva kihelkond
| pilt = [[File:Polva kirik2 (cropped).jpeg|100px|Põlva Maarja kirik]]
| päis = [[Põlva kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Põlva kirik|Põlva Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Joosu mõis]]{{•}}[[Kiuma mõis]]{{•}}[[Kähri mõis]]{{•}}[[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]]{{•}}[[Maaska mõis]]{{•}}[[Mooste mõis]]{{•}}[[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]]{{•}}[[Peri mõis]]{{•}}[[Pragi mõis]]{{•}}[[Saarjärve mõis]]{{•}}[[Tilsi mõis]]{{•}}[[Timo mõis]]{{•}}[[Tõdu mõis]]{{•}}[[Uibujärve mõis]]{{•}}[[Vana-Koiola mõis]]{{•}}[[Varbuse mõis]]{{•}}[[Vastse-Koiola mõis]]{{•}}[[Viira mõis]]{{•}}[[Väimela mõis]]{{•}}[[Võru mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Joosu vald]]{{•}}[[Kiuma vald]]{{•}}[[Kähri vald]]{{•}}[[Mooste vald (Põlva kihelkond)|Mooste vald]]{{•}}[[Partsi vald]]{{•}}[[Peri vald]]{{•}}[[Pragi vald]]{{•}}[[Saadjärve vald]]{{•}}[[Tilsi vald]]{{•}}[[Timo vald]]{{•}}[[Vana-Koiola vald]]{{•}}[[Varbuse vald]]{{•}}[[Võru vald (Põlva kihelkond)|Võru vald]]{{•}}[[Väimela vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>29rx777pboufm16qsmeykowcxk3pbb0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265451</id>
      <parentid>7265439</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:41:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1233" sha1="0qrjvlpjzys6zqsjrxgbz2hgiv66men" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Põlva kihelkond
| pilt = [[File:Polva kirik2 (cropped).jpeg|100px|Põlva Maarja kirik]]
| päis = [[Põlva kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Põlva Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Joosu mõis]]{{•}}[[Kiuma mõis]]{{•}}[[Kähri mõis]]{{•}}[[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]]{{•}}[[Maaska mõis]]{{•}}[[Mooste mõis]]{{•}}[[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]]{{•}}[[Peri mõis]]{{•}}[[Pragi mõis]]{{•}}[[Saarjärve mõis]]{{•}}[[Tilsi mõis]]{{•}}[[Timo mõis]]{{•}}[[Tõdu mõis]]{{•}}[[Uibujärve mõis]]{{•}}[[Vana-Koiola mõis]]{{•}}[[Varbuse mõis]]{{•}}[[Vastse-Koiola mõis]]{{•}}[[Viira mõis]]{{•}}[[Väimela mõis]]{{•}}[[Võru mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Joosu vald]]{{•}}[[Kiuma vald]]{{•}}[[Kähri vald]]{{•}}[[Mooste vald (Põlva kihelkond)|Mooste vald]]{{•}}[[Partsi vald]]{{•}}[[Peri vald]]{{•}}[[Pragi vald]]{{•}}[[Saadjärve vald]]{{•}}[[Tilsi vald]]{{•}}[[Timo vald]]{{•}}[[Vana-Koiola vald]]{{•}}[[Varbuse vald]]{{•}}[[Võru vald (Põlva kihelkond)|Võru vald]]{{•}}[[Väimela vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>0qrjvlpjzys6zqsjrxgbz2hgiv66men</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Huuksi mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110079</id>
    <revision>
      <id>7265157</id>
      <parentid>6578530</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:06:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265157</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2592" sha1="annmgz70rui60n7ng4v9rnwxjepms31" xml:space="preserve">[[Fail:Huuksi mõis, eestvaade (cropped).jpg|pisi|Huuksi mõisa peahoone, eestvaade]]
'''Huuksi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Hukas'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

==Ajalugu==

[[Berend Johann von Uexküll (1648–1687)|Berend Johann von Uexküll]]  (1648–1687) eraldas [[17. sajand]]il Huuksi mõisa oma [[Päinurme mõis]]ast. Pärast tema surma läks mõis [[Otto Constantin von Uexküll]]ile (1672–1718) ja [[1727]]. aastal tema väimehele [[Otto Friedrich von Budberg]]ile.

[[Budberg]]ide kätte jäi mõis [[1789]]. aastani, mil selle 44 000 rubla eest ostis [[Johann Ernst von Maydell]].

[[1816]]. aastal ostis mõisa 165 000 rubla eest [[Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt]].

[[1852]] ostis mõisa [[Lokuta mõis]]nik [[August Rausch von Traubenberg]], kelle poeg [[Thure Rausch von Traubenberg]] oli Uukse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1902/01/31/11 Uuemad sõnumid. Uute kreisisaadikute valimine, Uukse parun Thure Rausch von Traubenberg], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 5, 31 jaanuar 1902&lt;/ref&gt; mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist.

==Mõisakompleks==

Esinduslik mõisahoone ehitati mitmes järgus [[18. sajand|18.]]–[[20. sajand]]il. Hoone oli keskelt kahe- ja otstest ühekorruseline.
Fassaadi keskosal oli sammastele toetuv katusealune ja tagaküljel graniidist terrass.

Peahoone sai tugevalt kahjustada [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] ning lagunes järgnenud aastakümneil varemeiks. Nüüd on hoonest alles ainult vasakpoolse otsa müürid.

Säilinud on mõni ümberehitatud kõrvalhoone ja ülejäänud kõrvalhoonete varemed, samuti võsastunud park.

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/jarva/huuksi.shtml Huuksi mõisast Eesti mõisaportaalis]
* [[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17122 Kinnistute register: Huuksi mõis (Peetri khk)]
* [https://www.muis.ee/museaalview/669418 Huuksi mõis tagantvaade (foto)]

{{Peetri kihelkond}}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Grünewaldtide mõisad]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Budbergide mõisad]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]</text>
      <sha1>annmgz70rui60n7ng4v9rnwxjepms31</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Köisi mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110090</id>
    <revision>
      <id>7265159</id>
      <parentid>6649362</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265159</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1720" sha1="j3qnaq7fu8qmajr6e9icm7jowr73f3k" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=november|aasta=2026}}[[Fail:Köisi mõisa peahoone (cropped).jpg|pisi|Köisi mõisa peahoone]]
'''Köisi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Keis'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]],

==Ajalugu==

Köisi mõis asutati [[1623]]. aastal, mil see läks Peter Hansson Stormcrantzi omandusse.

Hiljem läks mõis [[Berend Johann von Uexküll (1648–1687)|Berend Johann von Uexküll]]ile.

[[1712]]. aastal siirdus mõis abielu kaudu [[Otto Johann von Tiesenhausen]]ile. [[Tiesenhausen]]itele jäi mõis [[1811]]. aastani, mil see müüdi [[Christoph von Brevern]]ile. 

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli [[Egmont von Bremen]].

==Mõisakompleks==

Mõisa ühekorruseline kivist [[historitsism|historitsistlik]] peahoone ehitati [[19. sajand]]il, mil mõis kuulus [[Otto Richard von Brevern]]ile.

[[1940. aastad|1940]].–[[1950. aastad|1950. aastail]] tegutses härrastemajas kool.

[[1954]]. aastal mõisahoone põles ja on sestsaadik varemeis. Ka enamik kõrvalhooneid on varemes.

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

== Välislingid ==
*[http://www.mois.ee/jarva/koisi.shtml Köisi mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17135 Köisi mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Peetri kihelkond}}

[[Kategooria:Brevernite mõisad]]
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]</text>
      <sha1>j3qnaq7fu8qmajr6e9icm7jowr73f3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Müüsleri mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110118</id>
    <revision>
      <id>7265167</id>
      <parentid>6734314</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:22:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265167</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3641" sha1="00p8h6i26plfw8ivllmlp854tdp5xel" xml:space="preserve">[[Pilt:Muusleri-mois2.jpg|thumb|Müüsleri mõisa varemed]]
'''Müüsleri mõis''' ([[saksa keel]]es ''Seinigal'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

==Ajalugu==

[[Fail:Müüsleri mõis, eestvaade 1923 (cropped).jpg|pisi|Müüsleri mõis 1923. aastal]]
Müüsleri mõis rajati [[17. sajand]]i alguses ja selle esimene omanik oli [[Woldemar Fahrensbach]]. 

[[1634]]. aastal ostis Anna Schrapffer Müüsleri mõisa 6500 riigitaalri eest ja [[1641]]. aastal läks see tema tütrele Annale.

[[1669]] ostis mõisa [[Cord Meusler]], kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. [[Tallinna bürgermeister]] (1678–1684) Coort Muesler andis mõisa koos 5000 riigitaalriga  kaasavaraks tütar Annale, kui see abiellus  Rootsi sõjaväe kapteni Albrecht  [[Blanckenhagen]]iga (sündinud 1665)&lt;ref&gt;[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/04/12/kohv-ja-kohvik-tallinnas/ Kohv ja kohvik Tallinnas], Tallinna Linnaarhiiv, 12 apr. 2017 &lt;/ref&gt;.

Perekonnasidemete kaudu omandas [[1760]]. aastal mõisa Leedus sündinud kindralmajor ja [[Püha Anna orden]]i kavaler [[Karl Gebhard von Schilling]] (1719–1779), kes abiellus 1760. aastal Müüsleri mõisniku [[Hermann Adrian von Römer]]i (surnud 1756) lese ja mõisa pärija Helena Charlottega (sündinud [[Tiesenhausen]], 1721–1771) ja kelle isalt omandasid nad ka [[Orina mõis]]a. 
[[File:Gustav Schilling (15215529905).jpg|pisi|Gustav Leonhard von Schilling (1839–1909)]]
Kindralmajori umbes 2,5 meetri kõrgune hauaepitaaf asub [[Järva-Jaani kirik]]u lõunapoolsel välisseinal. Seejärel oli mõisnikuks nende poeg meeskohtunik [[Fabian Wilhelm von Schilling]] (1761–1831) ning hiljem tema poeg Rüütelkonna sekretär ja maanõunik [[Alexander Napoleon Theodor von Schilling|Alexander von Schilling]] (1803–1866) ja tema poeg kihelkonnakohtunik [[Gustav Leonhard von Schilling|Gustav von Schilling]] (1839–1909). 

Gustav von Schillingu tütre Anna von Schillingi (1882–1922) abikaasaks sai 1905. aastal [[Koogu mõis]]niku poeg, jurist ja poliitik [[Karl Wilhelm von Schilling|Carl Schilling]] (1872–1941), kes pärast Eesti iseseisvumist töötas SBE ([[Saksa-Balti Erakond|Saksa Balti Erakonna]]) ja SRVB (Saksa-Rootsi valimisbloki) esindajana Eesti Vabariigi II–V [[Riigikogu]] koosseisus. [[Schilling]]ite kätte jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni.

==Mõisakompleks==
[[Pilt:Muusleri-mois1.jpg|thumb|Müüsleri mõisa varemed ja Kilplala peahoone (tagaplaanil)]]
Pikk ühekorruseline härrastemaja rajati [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]i vahetusel, 19. sajandi teisel poolel ehitati hoone parempoolne ots kahekorruseliseks.

Pärast võõrandamist asus mõisahoones kool. 

[[1941]]. aastal sai hoone sõjas kannatada ja muutus varemeiks. Tänapäeval on säilinud vaid üksikud müürilõigud.


Mõisapargis asub [[Kilplala]].
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
*[[Müüsleri]]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

== Välislingid ==
*[http://www.mois.ee/jarva/myysleri.shtml Müüsleri mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17216 Müüsleri mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/667349 Müüsleri mõisa salong (foto)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/667350 Müüsleri mõisa tütarlaste tuba (foto)]

{{Peetri kihelkond}}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]</text>
      <sha1>00p8h6i26plfw8ivllmlp854tdp5xel</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peetri kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110212</id>
    <revision>
      <id>7265189</id>
      <parentid>6207237</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:42:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna mõisad */</comment>
      <origin>7265189</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6998" sha1="0hs9rusb8mmhbwnzjhfhi3lx2aihmwc" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pohjack'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Gross-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essensberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;
*Korba poolmõis (''Korba''), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koik'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>0hs9rusb8mmhbwnzjhfhi3lx2aihmwc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265192</id>
      <parentid>7265189</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:44:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna mõisad */</comment>
      <origin>7265192</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6998" sha1="su9clevrhohwzuwioenf5h734ma173b" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pochjak'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Gross-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essensberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;
*Korba poolmõis (''Korba''), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koik'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>su9clevrhohwzuwioenf5h734ma173b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265199</id>
      <parentid>7265192</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna mõisad */</comment>
      <origin>7265199</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6998" sha1="i2pivmry0k73w0e9ts6lisu9rlqggk8" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pochjak'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Groß-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essensberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;
*Korba poolmõis (''Korba''), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koik'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>i2pivmry0k73w0e9ts6lisu9rlqggk8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265201</id>
      <parentid>7265199</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna mõisad */</comment>
      <origin>7265201</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6997" sha1="gtl93pmmpzdkbocum2idus8pfu4neby" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pochjak'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Groß-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essenberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;
*Korba poolmõis (''Korba''), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koik'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>gtl93pmmpzdkbocum2idus8pfu4neby</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265208</id>
      <parentid>7265201</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:54:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna mõisad */</comment>
      <origin>7265208</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7015" sha1="rpkhz6ishlqq3xlqtpk4afbyavcn0h3" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Korba mõis]] (''Korba'') – poolmõis, eraldati [[Silmsi mõis]]ast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pochjak'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Groß-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essenberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koik'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>rpkhz6ishlqq3xlqtpk4afbyavcn0h3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265213</id>
      <parentid>7265208</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:58:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Peetri kihelkonna vallad alates 1866Peetri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv */</comment>
      <origin>7265213</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7016" sha1="ohf7gitso3ikad8xx62h14y6bnekxed" xml:space="preserve">[[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|püsti|[[Järva-Peetri kirik]]]]

'''Peetri kihelkond''' ka  '''Järva-Peetri kihelkond''' ([[lühend]] '''Pee'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Petri in Jerwen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is. 
[[File:Atlas von Liefland 13.tif|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Piirkonna ajalugu==

Peetri kirikukihelkond moodustati [[13. sajand]]il tõenäoliselt varasema [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] kohale.

13. ja [[14. sajand]]i vahetusel rajati kihelkonda [[Järva-Peetri kirik]].

==Peetri kihelkonna mõisad==

*[[Ataste mõis]] (''Alexanderhof'') – [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisa]] [[kõrvalmõis]]
*[[Ammuta mõis]] (''Ammuta'') – [[Pähu mõis]]a kõrvalmõis
*[[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis]] (''Aru'') – [[rüütlimõis]]
*[[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis]] (''Arrohof'') – [[poolmõis]]
*[[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis]] (''Arro'') – Koigi mõisa [[karjamõis]]
*[[Enari mõis]] (''Ennarm'') – rüütlimõis
*[[Esna mõis]] (''Orrisaar'') – rüütlimõis, [[Küti mõis (Peetri)|Küti kõrvalmõisaga]]
*[[Huuksi mõis]] (''Hukas'') – rüütlimõis
*[[Kodasema mõis]] (''Koddasem'') – rüütlimõis
*[[Koigi mõis]] (''Koik'') – rüütlimõis
*[[Koordi mõis]] (''Kirrisaar'') – rüütlimõis
*[[Korba mõis]] (''Korba'') – poolmõis, eraldati [[Silmsi mõis]]ast 1822. aastal&lt;ref&gt;[[Märt Uustalu]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool&lt;/ref&gt;.
*[[Köisi mõis]] (''Keis'') – rüütlimõis
*[[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] (''Kütti'') – Esna mõisa kõrvalmõis
*[[Lähevere mõis]] (''Lehhewer'') – Päinurme mõisa karjamõis
*[[Müüsleri mõis]] (''Seinigal, Senegall'') – rüütlimõis
*[[Olli mõis]] (''Olli'') – Viisu mõisa karjamõis
*[[Palasi mõis]] (''Pallas'') – Päinurme mõisa karjamõis
*Suur-[[Palu mõis]] (''Pallo'') – rüütlimõis
*[[Peetri kirikumõis]] (''St. Petri'') – [[kirikumõis]] rüütlimõisa staatuses
*[[Prandi mõis]] (''Brandten, Kardina'') – rüütlimõis
*[[Põhjaka mõis]] (''Pochjak'') – rüütlimõis
*[[Päinurme mõis]] (''Assik'') – rüütlimõis
*[[Sargvere mõis]] (''Sarkfer'') – rüütlimõis
*[[Silmsi mõis]] (''Silms'') – rüütlimõis
*[[Suur-Öötla mõis]] (''Groß-Oethel'') – rüütlimõis
*[[Viisu mõis]] (''Wieso'') – rüütlimõis, [[Olli mõis|Olli karjamõisa]] ja [[Korba mõis|Korba poolmõisaga]]
*[[Vodja mõis]] (''Wodja'') – rüütlimõis, [[Aru mõis II (Peetri)|Aru karjamõisaga]] ja [[Lasputre mõis|Lasputre poolmõisaga]]
*[[Väike-Kareda mõis]] (''Essenberg'') – rüütlimõis
*[[Väike-Öötla mõis]] (''Klein-Oethel'') – rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}&lt;/ref&gt;

==Peetri kihelkonna mõisavallad==
Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
*[[Aru mõisavald|Aru]] [[mõisavald]] (''Gemeinde Aru'')
*[[Esna mõisavald]] (''Gemeinde Orrisaar'')
*[[Huuksi mõisavald]] (''Gemeinde Hukas'')
*[[Kodasema mõisavald]] (''Gemeinde Koddasem'')
*[[Koigi mõisavald]] (''Gemeinde Koik'')
*[[Koordi mõisavald]] (''Gemeinde Kirrisaar'')
*[[Köisi mõisavald]] (''Gemeinde Keis'')
*[[Müüsleri mõisavald]] (''Gemeinde Seinigal'')
*[[Palu mõisavald]] (''Gemeinde Pallo'')
*[[Peetri mõisavald]] (''Gemeinde St. Petri'')
*[[Prandi mõisavald]] (''Gemeinde Brandten'')
*[[Põhjaka mõisavald]] (''Gemeinde Pohjack'')
*[[Päinurme mõisavald]] (''Gemeinde Assik'')
*[[Sargvere mõisavald]] (''Gemeinde Sarkfer'')
*[[Silmsi mõisavald]] (''Gemeinde Silms'')
*[[Suur-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Gross-Oethel'')
*[[Vaali mõisavald]](''Gemeinde Wahlhof'')
*[[Viisu mõisavald]] (''Gemeinde Wieso'')
*[[Vodja mõisavald]] (''Gemeinde Wodja'')
*[[Väike-Kareda mõisavald]] (''Gemeinde Essensberg'')
*[[Väike-Öötla mõisavald]] (''Gemeinde Klein-Oethel'')

==Peetri kihelkonna vallad alates 1866&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=Peetri&amp;q=1 Peetri kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;==

*[[Esna vald]] (''Orrisaar'') – 1916 nimetati ümber [[Ruusa vald (1916)|Ruusa vallaks]]
*[[Koigi vald (Peetri kihelkond)|Koigi vald]] (''Koick'')
*[[Huuksi vald]] (''Hukas'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Kodasema vald]] (''Koddasem'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Koordi vald]] (''Kirrisaar'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Müüsleri vald]] (''Seinigal'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Palu vald]] (''Pallo'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Prandi vald]] (''Brandten'') – 1892 liideti Sargavere vallaga
*[[Päinurme-Vaali vald]] (''Assik mit Wahlhof'') – 1875 eraldati eraldi valdadeks
*[[Sargvere vald]] (''Sarkfer'') – 1906 liideti [[Paide kihelkond|Paide kihelkonna]] {{kas|[[Mäo vald (1866)|Mäo vallaga]]}}
*[[Silmsi vald]] (''Silms'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Viisu vald]] (''Wieso'') – 1893 liideti Esna vallaga
*[[Vodja vald]]  (''Wodja mit Arrohof'') – 1892 liideti Esna vallaga
*[[Väike-Kareda – Köisi vald]] (''Essensberg-Keis'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Öötla vald]] (''Oethel'') – 1892 liideti Esna vallaga

;1875 moodustatud vallad
*[[Päinurme vald]] (''Assik'') – 1892 liideti Koigi vallaga
*[[Vaali vald]] (''Wahlhof'') – 1893 liideti [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Udeva-Norra vald|Udeva-Norra vallaga]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad [[Järva maakond]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 513-517 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA513,M1}}
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 92-93 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA92,M1}}
*Rudolf Stokeby. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Peetri Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a.]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/peetri.shtml Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]

{{Järvamaa kihelkonnad}}
{{Paide kreis}}

[[Kategooria:Järvamaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond| ]]</text>
      <sha1>ohf7gitso3ikad8xx62h14y6bnekxed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Hargla kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>112171</id>
    <revision>
      <id>7265410</id>
      <parentid>5267979</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265410</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="734" sha1="4kgb769xxpeqjb8qbobry44rpoas3a9" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Hargla kihelkond
| pilt = [[Pilt:Hargla kirik eest.JPG|100px|Hargla kirik]]
| päis = [[Hargla kihelkond]]
| olek = 
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Hargla kirik|Hargla kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Koikküla mõis]]{{•}}[[Laanemetsa mõis]]{{•}}[[Mõniste mõis]]{{•}}[[Saru mõis]]{{•}}[[Taheva mõis]]{{•}}[[Tidriküla mõis]]{{•}}[[Vastse-Roosa mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Laanemetsa vald]]{{•}}[[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva vald]]{{•}}[[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vald]]{{•}}[[Saru vald (Hargla kihelkond)|Saru vald]]{{•}}[[Vastse-Roosa vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>4kgb769xxpeqjb8qbobry44rpoas3a9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265454</id>
      <parentid>7265410</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" sha1="tsu8t9cn7fkg0vthzy8whtsnaz79383" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Hargla kihelkond
| pilt = [[Pilt:Hargla kirik eest.JPG|100px|Hargla kirik]]
| päis = [[Hargla kihelkond]]
| olek = 
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Hargla kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Koikküla mõis]]{{•}}[[Laanemetsa mõis]]{{•}}[[Mõniste mõis]]{{•}}[[Saru mõis]]{{•}}[[Taheva mõis]]{{•}}[[Tidriküla mõis]]{{•}}[[Vastse-Roosa mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Laanemetsa vald]]{{•}}[[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva vald]]{{•}}[[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vald]]{{•}}[[Saru vald (Hargla kihelkond)|Saru vald]]{{•}}[[Vastse-Roosa vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>tsu8t9cn7fkg0vthzy8whtsnaz79383</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prääma mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112684</id>
    <revision>
      <id>7265219</id>
      <parentid>6724723</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:05:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265219</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2289" sha1="757dmzpw17a2licbaun9gteevinruzx" xml:space="preserve">[[Fail:Prääma mõis-3-OlariPilnik.jpg|pisi|Prääma mõis]]'''Prääma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Bremerfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Paide kihelkond|Paide kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

Mõisa keskus asus [[Paide]]s.

==Ajalugu==

Prääma mõis eraldati [[17. sajand]]i lõpul [[Eivere mõis]]ast&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17111&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=pr%C3%A4%C3%A4ma&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIQsrpYKiw0sOL8lNBKuwUiqE0oZQ6ZzEvPTSxHSwAUDTU0uUrGtrAfHRKHk%253D Prääma mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

Esimesed omanikud olid [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremenid]], kelle järgi on mõis ka nime saanud.

Enne [[1919]]. aastal mõisa võõrandamist kuulus mõis [[Renteln]]ite suguvõsale.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mois.ee/jarva/praama.shtml|Pealkiri=Prääma mõis|Väljaanne=mois.ee|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;, viimana omanik 1916. aastal mõisa ostnud [[Georg Voldemar Evert von Renteln|Georg Woldemar Ewert von Renteln]].

==Mõisakompleks==


Mõisa ühekorruseline [[historitsism|historitsistlik]] härrastemaja ehitati [[1866]]. aastal.

Pärast võõrandamist asus hoones lastekodu.

[[1982]]. aastal hoone põles, pärast seda taastati vaid väliskuju.

[[1990. aastad|1990. aastatel]] läks mõisahoone eravaldusse, kuid seisab siiani tühjana.

Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, mis on samuti eravalduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0014883.pdf Prääma mõisa inventariseerimine] 1976 (pdf)
* [http://jarvateataja.postimees.ee/862266/praama-lastekodu-lood Prääma lastekodu lood] Järva Teataja, 2012
{{Paide kihelkond}}

{{koord | NS = 58.896364 | EW = 25.535612 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Paide linn]]
[[Kategooria:Paide kihelkond]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]</text>
      <sha1>757dmzpw17a2licbaun9gteevinruzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artur Vassar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113283</id>
    <revision>
      <id>7265331</id>
      <parentid>7263810</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T04:13:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265331</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6473" sha1="a5vn9qv6rrloj45qfalirabs61oy2r9" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Artur Vassar''' ([[18. november]] [[1911]] [[Keeni vald]], [[Tartumaa]] – [[17. juuli]] [[1977]] [[Rutja|Rutja, Lääne-Virumaa]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]] ja [[arheoloog]], [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (alates [[1961]]).

==Elukäik==
Artur Vassar sündis käsitöölise neljalapselises peres&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Tarvel, E. Artur Vassara elust ja tegevusest. – Artur Vassar. Personaalnimestik. Tallinn, 1987.&lt;/ref&gt;. Ta õppis aastatel 1921–1925 Keeni algkoolis, 1925–1930 [[Valga Poeglaste Gümnaasium|Valga Poeglaste Gümnaasiumis]], 1931–1939 [[Tartu Ülikool]]is (vaheaegadega) ning lõpetas selle arheoloogina (mag. phil., 1946 atesteeriti see ümber ajalookandidaadi kraadiks)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Õpingute kõrval töötas [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilises Ajaloo Seltsis]], [[Tartu Ülikool]]i arheoloogiakabinetis ja -instituudis, [[Riigi Keskarhiiv|Riigi Keskarhiivis]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Ta võttis osa arheoloogilistest kaevamistest, 1934 ja 1935 juhatas koos [[Harri Moora]]ga juba ise kaevamisi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Töötas 1940–1941 ülikoolis arheoloogia kateedris. [[Juunipööre|Juunipöör]]de ajal [[1940]]. aastal avaldas ta ettevaatlikku nõukogude-meelsust, et oma ametikohta ülikoolis säilitada. Aprillis 1941 astus [[EK(b)P]]-sse. Ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal sai ta oma tööd jätkata. [[1943]]. aastal valmis tal doktoritöö &quot;Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng&quot;. 1944. aastal püüdis ta põgeneda Läände, kuid jäi paadist maha. 

1944. aasta sügisest töötas Vassar [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] ajaloo kateedris, oli 1944–1946 Eesti ajaloo ja arheoloogia kateedri [[dotsent]].&lt;ref&gt;[[Hilda Moosberg]], TRÜ AJALOO-OSAKONNA NÕUKOGULIKUKS KUJUNEMINE 1944–1946. [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://web.archive.org/web/20251021122545/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu  1979, lk 149&lt;/ref&gt; Sõjajärgsel ajal kujunes Vassari peamiseks tegevusalaks feodalismi- ja kapitalismiperioodi ajalugu (13.–19. sajand). [[Hans Kruus]]i näpunäidete järgi asus ta looma uut Nõukogude Eesti ajalookontseptsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1947. aastast töötas ta ka [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus oli [[1947]]–[[1977]] esialgu ajaloo sektori, hiljem ([[1955]]) Oktoobri-eelse ajaloo sektori ning seejärel ([[1970]]) feodalismi ajaloo sektori juhataja&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 

1950. aastate teisel poolel kandis Vassar oma ajalooteadusliku huvikeskme üle talurahva ajalukku&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Tema ja Kruusi juhtimisel kujunes Eestis ajapikku esinduslik [[Agraarajalugu|agraarajal]]oo [[koolkond]] ([[Sulev Vahtre]], [[Juhan Kahk]], [[Herbert Ligi]], [[Enn Tarvel]], [[Elina Öpik]], [[Tiit Rosenberg]] jt), mis tõstis põllumajanduse ja talurahva uurimise Eestis väga heale teaduslikule tasemele. Vassari ja Kruusi juhtimisel hakati alates [[1959]]. aastast korraldama Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosione, kus kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] etendasid juhtivat rolli Eesti agraarajaloolased. 

Hans Kruusi ja Vassari suhted polnud pärast [[1950. aastad|1950. aastaid]] kuigi head, sest viimane oli toona esimese kui &quot;[[Kodanlik natsionalist|kodanliku natsionalist]]i&quot; kohta kirjutanud laimavaid artikleid. Vassar oli need ilmselt sunnitud kirjutama oma töökoha säilitamiseks ja represseerimise vältimiseks, sest tema kohta oli teada Saksa okupatsiooni aegseid &quot;patte&quot; (tegevus ülikoolis, muuhulgas doktoritöö kaitsmine, Läände põgenemise katse). 

1961. aastal valiti Vassar [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks ajaloo erialal. 

Vassar suri ootamatult oma suvilas, 1977. aastal.

==Töid==
*[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist] // [[Ajalooline Ajakiri]] 2/1938
*Vene ja eesti rahva ajaloolisest sõprusest. // [[Rahva Hääl]] nr 187 (2305), 8. august [[1950]], lk 2-3
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-2-1954-167-181_20211207104442.pdf Eesti maad muistse Vene riigi koosseisus], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] kd 3, 1954, nr 2
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1956-1-75-79%2020240425130243.pdf Miks Eesti talurahvasõda 1343. aastal puhkes teatud tähtpäevadel?], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. 5 kd, 1956, nr. 1
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-3-231-249_20240430124206.pdf?v=a57b8491d1d8 Mõningaid küsimusi Eesti ala ühendamisest Venemaaga], Eesti NSV TA toimetised  Ühiskonnateaduste seeria. 9 köide, 1960, nr 3
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-2-190-203_20240503161114.pdf?v=a57b8491d1d8 Loode-Eesti hõimudest meie ajaarvamise I aastatuhande algupoolel], Eesti NSV TA toimetised  Ühiskonnateaduste seeria. 15 köide, 1966, nr 2, lk 190–203
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-2-128-155_20240515144314.pdf Kreenholmi tööliste võitlustee algult], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 2, lk  128–155
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/32 Esimese Tallinna piiskopi päritolust], [[Keel ja Kirjandus]] nr 1, 1970, 30-34
*Uut maad otsimas : agraarne ümberasumisliikumine Eestis kuni 1863. aastani. Kirjastaja:Eesti Raamat, 1975, Tallinn ISBN 9789916016190

==Tunnustus==
*[[1959]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* [[1971]] [[Orden &quot;Austuse märk&quot;]]
* [[1977]] Nõukogude Eesti preemia (kolmeköitelise &quot;Eesti NSV ajaloo&quot; autorite kollektiivi liikmena) – postuumselt

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=18421 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']

{{DEFAULTSORT: Vassar, Artur}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>a5vn9qv6rrloj45qfalirabs61oy2r9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113318</id>
    <revision>
      <id>7265179</id>
      <parentid>6649449</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:36:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265179</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1680" sha1="3gdl2f7a0ztmz9ufpkzun7lvys3r74s" xml:space="preserve">[[Fail:Palu mõis 1908 (cropped).jpg|pisi|Palu mõis 1908. aastal]]
'''Palu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pallo'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l.

==Ajalugu==
Palu mõis rajati [[17. sajand]]il ja sellel olid algul [[Mäo mõis]]aga ühised omanikud.

[[1649]]. aastal läks mõis Tallinna [[Niguliste kirik]]u eestseisjale ja [[raehärra]]le [[Thomas Luhr]]ile. 

Hiljem kuulus mõis järgemööda [[Fölckersahm]]ide, [[Kaulbars]]ide, [[Römer (aadlisuguvõsa)|Römerite]], [[Meyendorff]]ide, [[Brevern]]ide ja [[Burchard|Belavary]]de omandusse&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17229 Palu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

[[1834]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Patrick von Stackelberg]]. [[Stackelberg]]ide [[Stackelberg#Kuksema perekonnaharu|Palu perekonnaliin]]ile kuulus mõis kuni [[1919]]. [[1919. aasta maareform|aasta võõrandamiseni]]. Viimane omanik oli advokaat [[Leo von Stackelberg]].

==Mõisakompleks==
Mõisa peahoone pole säilinud.

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=384 Palu mõis] kultuurimälestiste registris
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17229 Palu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

{{Peetri kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.9|EW=25.7475|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>3gdl2f7a0ztmz9ufpkzun7lvys3r74s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265181</id>
      <parentid>7265179</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:36:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265181</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1747" sha1="a0tdm7atlyroyff63f603utpqg9s21u" xml:space="preserve">[[Fail:Palu mõis 1908 (cropped).jpg|pisi|Palu mõis 1908. aastal]]
'''Palu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pallo'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l.

==Ajalugu==
Palu mõis rajati [[17. sajand]]il ja sellel olid algul [[Mäo mõis]]aga ühised omanikud.

[[1649]]. aastal läks mõis Tallinna [[Niguliste kirik]]u eestseisjale ja [[raehärra]]le [[Thomas Luhr]]ile. 

Hiljem kuulus mõis järgemööda [[Fölckersahm]]ide, [[Kaulbars]]ide, [[Römer (aadlisuguvõsa)|Römerite]], [[Meyendorff]]ide, [[Brevern]]ide ja [[Burchard|Belavary]]de omandusse&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17229 Palu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

[[1834]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Patrick von Stackelberg]]. [[Stackelberg]]ide [[Stackelberg#Kuksema perekonnaharu|Palu perekonnaliin]]ile kuulus mõis kuni [[1919]]. [[1919. aasta maareform|aasta võõrandamiseni]]. Viimane omanik oli advokaat [[Leo von Stackelberg]].

==Mõisakompleks==
Mõisa peahoone pole säilinud.

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=384 Palu mõis] kultuurimälestiste registris
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17229 Palu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/667081 Palu mõisa vaade (foto)]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

{{Peetri kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.9|EW=25.7475|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>a0tdm7atlyroyff63f603utpqg9s21u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viisu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113321</id>
    <revision>
      <id>7265126</id>
      <parentid>6865824</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:01:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1597" sha1="7lbal913oukmbzuht6n3v2t23zph6rz" xml:space="preserve">'''Viisu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wieso'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

Mõisa keskus asus [[Viisu]] külas.

==Ajalugu==
[[1613]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Hans von Fersen (surnud 1641)|Hans von Fersen]] [[Kirna mõis]]ast. [[1623]]. aastal ostis mõisa Jakob Williamson [[Silmsi mõis]]ast. [[1633]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Bogislaus von Rosen]].

[[Rosen (valge)|Rosen]]ite kätte jäi mõis kuni [[1725]]. aastani, mil see abielu teel läks [[Kaspar Friedrich von Engelhardt]]ile.

[[1823]]. aastal ostis mõisa [[Henriette Christine von Harpe]]. [[Harpe]]de kätte jäi mõis kuni [[1919]]. [[1919. aasta maareform|aasta võõrandamiseni]].
Viimane omanik oli [[Alexander August Eugen von Harpe|Eugen von Harpe]] (1875–1939).

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17254 Viisu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/666525 Viisu mõisa sepikoda 1938. aastal (foto)]

{{Peetri kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.9475|EW=25.665555|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Harpede mõisad]]
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Paide linn]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Engelhardtide mõisad]]</text>
      <sha1>7lbal913oukmbzuht6n3v2t23zph6rz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265144</id>
      <parentid>7265126</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:47:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265144</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1659" sha1="hd0d2ua4reyt2sd9fk1np3i3fb7x6gh" xml:space="preserve">[[Fail:Viisu mõis (cropped).jpg|pisi|Viisu mõisa peahoone]]
'''Viisu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wieso'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

Mõisa keskus asus [[Viisu]] külas.

==Ajalugu==
[[1613]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Hans von Fersen (surnud 1641)|Hans von Fersen]] [[Kirna mõis]]ast. [[1623]]. aastal ostis mõisa Jakob Williamson [[Silmsi mõis]]ast. [[1633]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Bogislaus von Rosen]].

[[Rosen (valge)|Rosen]]ite kätte jäi mõis kuni [[1725]]. aastani, mil see abielu teel läks [[Kaspar Friedrich von Engelhardt]]ile.

[[1823]]. aastal ostis mõisa [[Henriette Christine von Harpe]]. [[Harpe]]de kätte jäi mõis kuni [[1919]]. [[1919. aasta maareform|aasta võõrandamiseni]].
Viimane omanik oli [[Alexander August Eugen von Harpe|Eugen von Harpe]] (1875–1939).

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17254 Viisu mõis (Peetri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/666525 Viisu mõisa sepikoda 1938. aastal (foto)]

{{Peetri kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.9475|EW=25.665555|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Harpede mõisad]]
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Paide linn]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Engelhardtide mõisad]]</text>
      <sha1>hd0d2ua4reyt2sd9fk1np3i3fb7x6gh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berthold (Liivimaa piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>118081</id>
    <revision>
      <id>7265506</id>
      <parentid>7168573</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:45:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4694" sha1="tcjr5ph052o73hub8ih1hww90gtxsjq" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Berthold
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 
| sünnikoht = 
| surmaaeg = [[24. juuli]]l [[1198]]
| surmakoht = Liivimaa
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = 
| tegevusala = 
| töökoht = [[Üksküla piiskop|Üksküla]] ehk [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]
| organisatsioon = [[Rooma-katoliku kirik]]u [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonna]] [[Üksküla piiskopkond]]
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = 
| autogramm = 
}}'''Berthold''' või '''Bertold''' (surnud [[24. juuli]]l [[1198]]) oli [[Üksküla piiskop|Üksküla]] ehk [[Liivimaa]] piiskop [[1196]]/[[1197]]–1198. Enamik infost tema elu ja tegevuse kohta pärineb [[Henriku Liivimaa kroonika]]st.

Pärast esimese [[Üksküla piiskopkond|Üksküla]] [[Katoliku kirik|katolik]]u piiskopi [[Meinhard]]i surma pühitses [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskop [[Hartwig II]] 1196/1197. aasta talvel tema järglaseks [[Berthold]]i, kes oli tollal [[Loccum]]i [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaskloostri]] [[abt]]. On arvatud, et ta võis juba Meinhardi ajal [[Liivimaa]]l misjonärina tegutseda. Algul küll tõrkudes lasi Berthold end peapiiskopil ümber veenda ja ta läks Liivimaale.&lt;ref&gt;[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk II, kommentaar 1.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;
[[File:1202 Map of the Prussian and Baltic lands before the arrival of the knightly orders by Putzgers FW Historischer Atlas Bielefeld.jpg|pisi|[[Liivimaa]] alad, 1202]]
Piiskopina [[Üksküla]]sse jõudnult võttis ta kiriku varanduse oma valdusse ning püüdis joogi, toidu ja kingitustega paganate ja kristlaste poolehoidu võita, kuid [[Mārtiņsala|Holmi]] kalmistu pühitsemise ajal hakkasid kohalikud [[liivlased]] vaidlema, kas ta koos kirikuga ära põletada, maha lüüa või uputada. Nad heitsid talle ette [[vaesus]]t. Seda nähes põgenes ta [[Ojamaa]] kaudu [[Saksimaa]]le ja kaebas paavst [[Coelestinus III]]-le, kes seepeale lubas piiskopil Liivimaa [[kristlus|kristlaste]] kaitseks ja [[apostaat]]ide usku tagasisundimiseks kasutada ristisõdijaid, kellele ta omalt poolt selle eest pattude kustutamise garanteeris.&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&amp;pg=PA66  ''The popes and the Baltic crusades, 1147-1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007, lk 71–73&lt;/ref&gt;

Pärast [[Saksi-Lauenburg|Alam-Saksimaa]], [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaal]]ist ja [[Friisimaa]]lt&lt;ref&gt;Otto Schnettler (1882–1974), [https://web.archive.org/web/20240831044511/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 10&lt;/ref&gt; kogutud sõjaväega [[Lübeck]]ist naasmist nõudis ta liivlastelt kristlusse tagasipöördumist ja julgeolekuks pantvange, et nad enam paganlusse tagasi ei langeks, nagu nad olid mitu korda teinud. Sõlmiti vaherahu, kuid see lõppes, kui liivlased hobusemoona otsivaid sakse tapnud olid. Järgnenud [[Riia lahing (1198)|lahingus]] tulevase [[Riia]] linna asukohal kandis hobune Bertoldi liivlaste keskele, kus [[Ymaut]] (kroonika hilisemates tekstides tekkinud ümberkirjutusvea tõttu on juurdunud ekslik nimekuju Imant, lätipäraselt Imants) torkas ta selja tagant odaga läbi ja teised rebisid ta lõhki.&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;

Vanim [[Henriku kroonika]] tekst (Codex Zamoscianus) ei nimeta Bertholdi surmapäeva. Hilisemates käsikirjades on sellena antud üheksas päev enne augusti [[kalendid|kalende]] (24. juuli). Pole teada, millal see kiilund tekkis ja kui põhjendatud ta on. See võis olla tuletatud Bertoldi hauakirjast Riias. [[Lübecki Arnold]]i kroonika järgi toimus lahing kuumal aastaajal.&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;

Pärast Bertholdi surma sõlmiti Üksküla ja Holmi liivlastega rahu ning nad lasksid end preestritel ristida, lubades neid ka ülal pidada. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased [[Väina]] jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.&lt;ref name=&quot;HLK&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 28–33.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Meinhard]]|nimi=[[Üksküla piiskop|Liivimaa piiskop]]|aeg=[[1196]]–[[1198]]|järgnev=[[Piiskop Albert|Albert]]}}
[[Kategooria:Läti keskaeg]]
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Tsistertslased]]
[[Kategooria:Surnud 1198]]
[[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]]</text>
      <sha1>tcjr5ph052o73hub8ih1hww90gtxsjq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Roheline Liikumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121202</id>
    <revision>
      <id>7265186</id>
      <parentid>6987192</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:41:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dexter1867</username>
        <id>241172</id>
      </contributor>
      <origin>7265186</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19827" sha1="o589yyjk6y99uj9in02mqmlsn29j9h7" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Eesti Roheline Liikumine''' ([[lühend]] '''ERL''') on keskkonnakaitsega tegelev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile. Organisatsiooni eesmärk on oma tegevusega jõuda selleni, et kesk- ja ühiskond oleksid võimelised kohanema kliimamuutustega, sh meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades, ning minema ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lastelastele.

= Ajalugu =
Eesti Rohelise Liikumise sündi võib pidada 1986.–1988. aasta fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 rohelise mõttelaadiga inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp töötas välja põhikirja ja programmi projektid. 

Toonase eripärana tegutses ERL oma esimestel aastatel paralleelselt nii kodanikuühenduse kui poliitilise parteina, kusjuures näiteks 1990.a. valimistel saadi Ülemnõukogus 8 kohta. Ka Eesti Kongressi valiti 1990 palju ERLi taustaga inimesi, nt Toomas Frey, Kalle Kulbok, Jüri Liim, Tõnu Oja, Andres Tarand. Pärast erakonna Eesti Rohelised registreerimist märtsis 1992 jätkas Eesti Roheline Liikumine tegevust valitsusvälise mittetulundusühingu ja päevapoliitikasse mitte sekkuva ühendusena, ehkki äsja taasiseseisvunud vabariigis täitis ERL paljuski ka keskkonnaministeeriumi ülesandeid. 

Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.
Järgmistel aastakümnetel tegutses ERL aktiivselt keskkonnaprojektide ja huvikaitsega väga paljudes valdkondades, sh energia, Läänemere kaitse, metsandus, planeeringute järelvalve, põllumajandus, tarbimine, transport, õiglane kaubandus. Tegeleti keskkonnaharidusega, anti välja infomaterjale, korraldati kampaaniaid ning osaleti huvigrupina kõikvõimalikes riiklikes ekspertkomisjonides ja planeeringuprotsessides. Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja aidati korraldada Eesti keskkonnaühenduste koostööd. ERL-i juhtfiguuride hulka kuulusid siis Rein Ahas, Mari Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja, Peep Mardiste, Taavi Nuum. 

1990. ja 2000. aastatel korraldas ERL muu hulgas populaarset Roheliste Rattaretke „Kuidas elad?“, mis ühendas jalgrattamatka Eesti eri paikade keskkonna- ja ühiskonnateemade tutvustamisega. Retkest kujunes üks ERLi tuntumaid avalikkusele suunatud ettevõtmisi; täna korraldab rattaretke eraldi MTÜ Roheliste Rattaretked.
Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.

= Tegevus =
Eesti Rohelise Liikumise tegevus keskendub keskkonna- ja kliimapoliitika mõjutamisele, keskkonnateemade avalikule käsitlemisele ning keskkonnahoidlike ja kestlike lahenduste edendamisele. Organisatsiooni tegevus on jagunenud peamiselt kolme valdkonda: energia ja kliima, fosforiit ja maavarad ning majandus ja tarbimine. Nende valdkondade kõrval tegeleb ERL keskkonnahariduse, avalikkuse kaasamise, huvikaitse ja keskkonnaühenduste võrgustikutööga. 

ERL-i rahastusallikad on grandid (KIK, KÜSK, Eesti Keskkonnaühenduste Koja kaudu jm), Euroopa projektid ja üksikisikute annetused.

== Huvikaitse ja poliitikakujundamine == 
ERLi tegevuses on oluline roll huvikaitsel ehk keskkonna huvide esindamisel poliitikakujundamises. Organisatsiooni eksperdid analüüsivad õigusakte ja poliitikadokumente, osalevad töörühmades ning esitavad otsustajatele ettepanekuid keskkonnamõjude vähendamiseks.

ERL on osalenud muu hulgas riiklike energia- ja kliimapoliitika dokumentide, Eesti kliimaseaduse ning energia- ja maavarapoliitika kujundamises. Kliimaseaduse ettevalmistamisel osalesid ERLi eksperdid eri töörühmades, sealhulgas energeetika, elurikkuse ja maakasutuse ning kestliku toidusüsteemi teemadel.
Huvikaitset tehakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. ERL on osalenud Euroopa Liidu rahastusprogrammide ja investeeringute seires ning esindanud keskkonnaühenduste seisukohti Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa institutsioonidega suhtlemisel.

== Energia ja kliimapoliitika == 
ERL on tegelenud Eesti energia- ja kliimapoliitika kujundamise ning energiasektori üleminekuga väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Üheks oluliseks tegevussuunaks on olnud põlevkivienergeetikast väljumine. 2017. aastal koostas ERL rahvaalgatuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“, mis jõudis Riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

ERL on osalenud ka õiglase ülemineku kavandamises Ida-Virumaal, sealhulgas riikliku juhtkomisjoni ja maakondliku platvormi töös. Organisatsioon on analüüsinud energia- ja kliimapoliitika dokumente ning andnud neile sisendit, korraldanud arutelusid eri osapoolte vahel ning osalenud kliimapoliitika kujundamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Energiavaldkonnas on ERL käsitlenud lisaks põlevkivile taastuvenergia, fossiilse gaasi, tuumaenergia ja energiataristu küsimusi. Organisatsioon on osalenud aruteludes energiasüsteemi muutmise, energiakogukondade ja kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtu üle ning jälginud Euroopa Liidu rahastuse suunamist energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks tegeleb ERL energiaefektiivsusete lahenduste ja meetmetega. 
2019.aastal oli ERL üks rahvaalgatuse „Kliimaneutraalne Eesti 2035“ eestvedajatest koos Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskusega. Algatus kogus ligi 3000 allkirja ning selle eesmärk oli suurendada Eesti kliimapoliitika ambitsioonikust.

== Fosforiit ja maavarad == 
Fosforiit ja maavarad moodustavad ühe ERL-i ajaloolistest ja praegustest põhiteemadest. Organisatsioon sai 1988. aastal alguse fosforiidisõja kontekstis, kui vastustati plaane hakata fosforiiti kaevandama Toolse, Kabala ja Rakvere piirkonnas.

Hiljem on ERL käsitlenud lisaks fosforiidile ka põlevkivi, kriitilisi toormeid ja teisi maavarasid ning nende kaevandamise keskkonna- ja ühiskonnamõjusid. Maavarade teema seostub organisatsiooni tegevuses energia- ja kliimapoliitikaga, kuna energiavarustuse muutmine suurendab nõudlust mitmesuguste toormete järele. ERL on osalenud avalikes aruteludes maavarade kasutamise, kaevandamise mõju ja energiapöörde materiaalsete vajaduste üle.

== Majandus ja tarbimine == 
ERL käsitleb majandust ja tarbimist eelkõige keskkonnamõju ning ühiskondlike süsteemide muutmise vaatenurgast. Tegevused on hõlmanud ringmajandust, kestlikku tarbimist, ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, toidusüsteeme ning ressursikasutuse vähendamist.

ERL on korraldanud säästva eluviisi töötubasid ja projekte, mille teemadeks on olnud näiteks jäätmetekke vähendamine, kodukeemia, kehahooldustooted, korduskasutus, toidu keskkonnamõju ja vertikaalaiandus. Samuti on käsitletud ettevõtete kestlikkusalast aruandlust ja hoolsuskohustust ning Euroopa Liidu õigusloomet, sealhulgas ettevõtete kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiive.

Üheks tegevussuunaks on olnud kestlik toidusüsteem. ERL osales projektis, mille käigus analüüsiti Eesti koolide ja lasteaedade köökide keskkonnamõju ning töötati välja koolitoidu kliimamõju hindamise juhend ja õppematerjalid. Käsitleti muu hulgas energiakasutust, menüüd, toidu jäätmeteket ja jäätmekäitlust.

Alates 2025. aastast on ERL tegelenud ka piisavusprintsiibiga, mille puhul keskendutakse tarbimise vähendamisele ja ressursimahukate tegevuste asendamisele säästlikumate lahendustega. Tegevuse eesmärk on siduda piisavusmeetmed kliimapoliitika ja majandussüsteemi muutmisega.

== Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine == 
Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine on olnud ERLi tegevuse oluline osa. Organisatsioon on korraldanud koolitusi, suvekoole, seminare, filmiõhtuid, töötubasid ja arutelusid ning koostanud keskkonnateemalisi juhendeid ja infomaterjale.

Aastatel 2017–2019 korraldati muu hulgas School of Sustainability ja School of Sustainable Communities programme, säästva eluviisi töötubasid ning keskkonnateemalisi väitlus- ja aruteluõhtuid. Käsitletud teemad ulatusid keskkonnakaitsest ja inimõigustest tarbimispsühholoogia, jäätmekäitluse ja kestlike eluviisideni.

Alates 2023. aastast on ERL korraldanud ka kliima- ja ökoärevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuuluvad kliimamure töötoad, veebiseminarid ning noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitused. Kliimamure töötubade eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja praktilisi oskusi kliimamuutustega seotud mure ja ärevusega toimetulekuks.

== Rohelise tee õhtud == 
Aastatel 2011–2025 korraldas Eesti Roheline Liikumine Rohelise Tee Õhtuid (RTÕ-id) nii Tartus kui ka Tallinnas ning eesti ja inglise keeles. Tegemist oli avalike arutelu- ja kohtumisõhtutega, kus käsitleti keskkonna, kliima, energia, majanduse, tarbimise ja ühiskonna seoseid ning tutvustati keskkonnahoidlikke lahendusi. Formaat sai alguse Tartus 2011. aastal rahvusvahelise Green Drinks'i eeskujul ning alates 2012. aasta septembrist toimus see ERLi giidi all.

Rohelise Tee Õhtute teemad on olnud muu hulgas:
* Kas roheline või rahaline Tartu kesklinn?
* Kas arengukoostöö aitab kolmanda maailma prügiprobleeme lahendada? Plastikjäätmed Ghanas
* Ökoturism – vastutustundlik ja teadlik reisimine
* Kodune jäätmekäitlus ja vihmaussikompostrid
* Kuidas läheneda permakultuurile?
* Vabakaubanduse hind
* Kes on kliimapagulased?
* Putuktoit – keskkonnasõbralik lahendus toidutööstusele?
* Toiduringid Tallinnas ehk kuidas tellida talu- ja mahekaup otse koju
* Kuidas elad, Eesti väikepõllupidaja?
* Taastuvenergia mikrolahendused: kuidas ise energiat toota?
* Pariisi kliimaleppe mõjud Eesti põlevkivitööstusele
* Arenguabi – kas edendab või pärsib arengut?
* Keskkonnakaitse ja inimõiguste puutepunktid
* Kuidas maksud (eba)võrdsust loovad?
* Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus?
* Töötuba: Sel aastal teen jõulukingid ise!
* Zerowaste ehk jäätmevaba elustiil
* Filmiõhtu: Energiatööstus keset loodust
* Filmiõhtu ja arutelu: Minimalistlik tarbimine
* Vertikaalaiandus ja globaalne toidutarbimine
* Film Evening &amp; Discussion: Fossil Fuel Resistance
* Toit ja kliimamuutused. Sojauba Eestis
* Metsateemaline filmiõhtu Tartus: The Burning Issue
* Säästva eluviisi töötuba „Kohalik taimetoit“
* Ravimid ja ravimijäägid keskkonnas
* Töötuba: Teeme ise kehahooldusvahendeid
* Säästva eluviisi töötuba: vähem ühekordseid asju
* Gruusia filmiõhtu koos Anna Gavronskiga: „Sädemete jõed“
* Kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine kohalike inimeste elu?
* Säästva eluviisi töötuba: lihtne ja ohutu kodukoristus
* Tarbimispsühholoogia loeng Ivar Soonega
* Kuidas käib mesilaste käpp?
* Filmi- ja aruteluõhtu: Õiglane kaubandus
* Veebinar: Taimekaitsevahendite kasutamine ja seire Eestis
* EGM + ESN Tartu Upcycling Workshop
* Movie Night: Discount Workers
* Storytelling Workshop on Creating New Narratives for Climate Justice
* Movie Night Tartu: Duty of Care

== Väljaanded ja materjalid == 
Aastatel 2001–2014 andis ERL välja teabelehte „Rääk“ ning alates 2015. aastast on organisatsioon andnud välja infokirja. Lisaks on ERL koostanud keskkonnateemalisi juhendeid, analüüse ja õppematerjale, sealhulgas keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamise juhendi, jäätmete sorteerimise materjale ning koolitoidu kliimamõju hindamise juhendi.

Organisatsioon on avaldanud ka poliitikaanalüüse ja seisukohti ning osalenud keskkonna- ja kliimateemalises avalikus arutelus artiklite, arvamuslugude, kampaaniate ja meedias esinemiste kaudu.

= Olulisemad projektid =
* Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ (2017-2018) laiemaks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, kitsamalt keskenduti jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötati mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui ka teenusepakkujatega ning riikidevaheliste kogemuste jagamine. Projekti rahastasid Euroopa Regionaalarengu fondi Eesti-Läti programm 2014-2020 ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
* Projekti “Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” (2018-2020) eesmärgiks oli mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu loomine Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas. Koos Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskusega panustati vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte. Samuti tegeleti Eesti inimeste huvi ja teadmiste suurendamisega kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Projekti toetas  Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). 
* Projekti “Growing Together” (2018-2020) tegevuste eesmärgiks oli suurendada selliste noorte osalemist kodanikuühiskonnas ja demokraatilistes protsessides, kes on põllumajanduse mittejätkusuutliku arengu ja toidusuveräänsusega seotud poliitika tagajärjel marginaliseerumise ohus, parandades koostööd riiklike kliimaõigluse valdkonna noorteorganisatsioonide, maapiirkondadest pärit noorte ning riigiasutuste vahel. Projekti rahastasid Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
* Projekti “RegENERateLife“ (2021-2023) eesmärgiks oli toetada Euroopa Liidu ambitsiooni süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Projekt taotles jõulisemaid samme efektiivse kliimapoliitika suunas, mis oleksid ühtlasi kooskõlas pikaajalise fossiilkütustest väljumise strateegiaga, hoonete energiatõhustamisega ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. Luubi all olid eelkõige fossiilkütustel põhinevad tööstuspiirkonnad, mille elanikkond on rohepöördest enim mõjutatud – täna fossiiilkütuste sektoris hõivatutele tuleb kindlustada õiglane üleminek kliimaneutraalse tuleviku poole. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni LIFE-programm.
* Projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” (2023-2025) eesmärgiks oli arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimamurega toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Sellest tulevalt töötatati projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagati teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustati läbi projekti erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldasid panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunata noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. Projekti toetas Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm.
* Projekti “RePower The Regions” (2023-2026) eesmärgiks oli tagada, et piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega, neil oleks tugev toetus kohalikul tasandil ning et need pakuksid konkreetseid suuniseid ja teekaarte piirkondade võimestamiseks. Projekt tugines eelnevast LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas. Eestis oli projekti fookuses Ida-Virumaa piirkonna dekarboniseerimine kogukonnaenergeetika arenemiseks pinnase loomise näol – teostatavusuuringu tellimine, teadlikkuse tõstmine, huvikaitsetöö nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, kohalike omavalitsuste toetamine jpm. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni LIFE-programm.
* Euroopa Kliimapakt (2023-2027) on Euroopa Komisjoni algatus, mis kutsub inimesi, kogukondi, organisatsioone ja omavalitsusi kogu Euroopas tegutsema kliimaneutraalse ja kestliku eluviisi nimel. Pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks. Kliimapakt toob kokku erineva taustaga inimesed ja innustab tegutsema oma igapäevases keskkonnas – olgu see kodukoht, töökoht, kool või kogukond. Osaleda saab väga mitmel viisil: alates teadlikkuse tõstmisest ja heade praktikate jagamisest kuni konkreetsete tegevusteni rohepöörde elluviimisel. Kliimapakt teeb tihedat koostööd partnerorganisatsioonide ja võrgustikega, tuginedes juba toimivatele algatustele ning pakkudes platvormi uute ideede elluviimiseks üle kogu Euroopa. Euroopa Kliimapakti tegevusi rahastab DG CLIMA (Euroopa Komisjon).

= Struktuur ja juhtkond =
ERL-i liikmeskonda on kuulunud 1000 eri vanuses liiget. Alates 2025. aastast pole ERL enam liikmesorganisatsioon. 

ERL-i esimehed on olnud:
* Toomas Frey (1988–1990)
* Tõnu Oja (1991–1998)
* Peep Mardiste (1998–2004)
* Taavi Nuum (2004–2008)
Hiljem pole juhatus esimeest valinud. 

2026. aasta seisuga kuuluvad ERLi juhatusse Liisi Pajula, Maris Pedaja, Riinu Lepa ning Siiri Tulvits-Puttonen.

Alates 2002. aastast on ERL-il ka tegevjuht.
ERLi tegevjuhid on olnud:
* Jaanus Välja (2002-2010)
* Marilin Eessalu (2016-2026)
* Kristiin Bauer (2026-...)

= Kuulumine partnerorganisatsioonidesse =
ERL teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste keskkonnaühendustega ning osaleb keskkonna- ja kliimavõrgustikes. Võrgustikutöö eesmärk on suurendada keskkonnaühenduste suutlikkust osaleda poliitikakujundamises ning kujundada ühiseid seisukohti Euroopa Liidu rahastuse, energia-, kliima- ja elurikkuse küsimustes. 2026.a seisuga kuulume järgmistesse võrgustikesse:

==== Rahvusvahelised võrgustikud ====
* Friends of the Earth Europe (FoEE) &amp; Friends of the Earth International (FoEI)
* Puhta Läänemere Ühendus (Coalition for Clean Baltic - CCB)
* CEE Bankwatch Network (Central and Eastern Europe Bankwatch Network)
* European Coalition for Corporate Justice (ECCJ) 
* Pesticide Action Network Europe (PAN Europe)
* Beyond Fossil Fuels (BFF)
* Energy Poverty Advisory Hub (EPAH)
* Nuclear Transparency Watch
* International Network for Sustainable Energy (INFORSE)

==== Eesti koostööplatvormid ====
* Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)
* Vabaühenduste Liit - VÜL (varem tegutsesid nime all Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit - EMSL)
* Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)
* Tartu Keskkonnahariduse Keskus
* Kliimavõrgustik 
* Eesti Tubaka-ja Alkoholikahjude Vähendamise koda (ETAK)

==Vaata ka==
*ajaleht [[Igihaljas]]
*[[Organic Estonia]]
*[[roheline ideoloogia]]
*[[Ökoriik Eesti]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.roheline.ee/index.php Erakonna koduleht]

[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Poliitilised liikumised]]</text>
      <sha1>o589yyjk6y99uj9in02mqmlsn29j9h7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265218</id>
      <parentid>7265186</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:04:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dexter1867</username>
        <id>241172</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud täiendused ERLi meeskonna poolt.</comment>
      <origin>7265218</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21469" sha1="9f74szmy9iin38tpdrwit5613rx7qgh" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Eesti Roheline Liikumine''' ([[lühend]] '''ERL''') on keskkonnakaitsega tegelev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile. Organisatsiooni eesmärk on oma tegevusega jõuda selleni, et kesk- ja ühiskond oleksid võimelised kohanema kliimamuutustega, sh meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades, ning minema ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lastelastele.

= Ajalugu =
Eesti Rohelise Liikumise sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjast]] osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 rohelise mõttelaadiga inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp töötas välja põhikirja ja programmi projektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1988-05-23 |pealkiri=Ajalugu |url=https://rohelised.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eestimaa Rohelised |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Toonase eripärana tegutses ERL oma esimestel aastatel paralleelselt nii kodanikuühenduse kui poliitilise parteina, kusjuures näiteks 1990.a. valimistel saadi Ülemnõukogus 8 kohta. Ka Eesti Kongressi valiti 1990 palju ERLi taustaga inimesi, nt [[Toomas Frey|Toomas Frey,]] [[Kalle Kulbok]], [[Jüri Liim]], [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], [[Andres Tarand]]. Pärast [[Erakond Eesti Rohelised|erakonna Eesti Rohelised]] registreerimist märtsis 1992 jätkas Eesti Roheline Liikumine tegevust valitsusvälise mittetulundusühingu ja päevapoliitikasse mitte sekkuva ühendusena, ehkki äsja taasiseseisvunud vabariigis täitis ERL paljuski ka keskkonnaministeeriumi ülesandeid. 

Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad. Järgmistel aastakümnetel tegutses ERL aktiivselt keskkonnaprojektide ja huvikaitsega väga paljudes valdkondades, sh energia, Läänemere kaitse, metsandus, planeeringute järelvalve, põllumajandus, tarbimine, transport, õiglane kaubandus. Tegeleti keskkonnaharidusega, anti välja infomaterjale, korraldati kampaaniaid ning osaleti huvigrupina kõikvõimalikes riiklikes ekspertkomisjonides ja planeeringuprotsessides. Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja aidati korraldada Eesti keskkonnaühenduste koostööd. ERL-i juhtfiguuride hulka kuulusid siis [[Rein Ahas]], [[Mari Jüssi]], [[Valdur Lahtvee]], [[Ahto Oja]], [[Peep Mardiste]], Taavi Nuum. 

1990. ja 2000. aastatel korraldas ERL muu hulgas populaarset Roheliste Rattaretke „Kuidas elad?“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuidas elad, rattaretke ajalugu? |url=https://www.rattaretked.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.rattaretked.ee}}&lt;/ref&gt;, mis ühendas jalgrattamatka Eesti eri paikade keskkonna- ja ühiskonnateemade tutvustamisega. Retkest kujunes üks ERLi tuntumaid avalikkusele suunatud ettevõtmisi; täna korraldab rattaretke eraldi MTÜ Roheliste Rattaretked&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lahtvee |eesnimi=Rasmus |kuupäev=2022-12-23 |pealkiri=ROHELISTE RATTARETK |url=https://www.rattaretked.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Roheliste Rattaretked |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.

= Tegevus =
Eesti Rohelise Liikumise tegevus keskendub keskkonna- ja kliimapoliitika mõjutamisele, keskkonnateemade avalikule käsitlemisele ning keskkonnahoidlike ja kestlike lahenduste edendamisele. Organisatsiooni tegevus on jagunenud peamiselt kolme valdkonda: energia ja kliima, fosforiit ja maavarad ning majandus ja tarbimine. Nende valdkondade kõrval tegeleb ERL keskkonnahariduse, avalikkuse kaasamise, huvikaitse ja keskkonnaühenduste võrgustikutööga. 

ERL-i rahastusallikad on grandid ([[Keskkonnainvesteeringute Keskus|KIK]], [[Kodanikuühiskonna Sihtkapital|KÜSK]], [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda|Eesti Keskkonnaühenduste Koja]] kaudu jm), Euroopa projektid ja üksikisikute annetused.

== Huvikaitse ja poliitikakujundamine == 
ERLi tegevuses on oluline roll huvikaitsel ehk keskkonna huvide esindamisel poliitikakujundamises. Organisatsiooni eksperdid analüüsivad õigusakte ja poliitikadokumente, osalevad töörühmades ning esitavad otsustajatele ettepanekuid keskkonnamõjude vähendamiseks.

ERL on osalenud muu hulgas riiklike energia- ja kliimapoliitika dokumentide, Eesti kliimaseaduse ning energia- ja maavarapoliitika kujundamises. Kliimaseaduse ettevalmistamisel osalesid ERLi eksperdid eri töörühmades, sealhulgas energeetika, elurikkuse ja maakasutuse ning kestliku toidusüsteemi teemadel. Huvikaitset tehakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. ERL on osalenud [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa Liidu rahastusprogrammide]] ja investeeringute seires ning esindanud keskkonnaühenduste seisukohti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] ja teiste Euroopa institutsioonidega suhtlemisel.

== Energia ja kliimapoliitika == 
ERL on tegelenud Eesti energia- ja kliimapoliitika kujundamise ning energiasektori üleminekuga väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Üheks oluliseks tegevussuunaks on olnud põlevkivienergeetikast väljumine. 2017. aastal koostas ERL rahvaalgatuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk [[Põxit|PÕXITit]]“, mis jõudis Riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-10-24 |pealkiri=Roheline liikumine tahab Põxitile kindlat tärminit |url=https://www.postimees.ee/6436469/roheline-liikumine-tahab-poxitile-kindlat-tarminit |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

ERL on osalenud ka õiglase ülemineku kavandamises Ida-Virumaal, sealhulgas riikliku juhtkomisjoni ja maakondliku platvormi töös. Organisatsioon on analüüsinud energia- ja kliimapoliitika dokumente ning andnud neile sisendit, korraldanud arutelusid eri osapoolte vahel ning osalenud kliimapoliitika kujundamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Energiavaldkonnas on ERL käsitlenud lisaks põlevkivile taastuvenergia, fossiilse gaasi, tuumaenergia ja energiataristu küsimusi. Organisatsioon on osalenud aruteludes energiasüsteemi muutmise, energiakogukondade ja kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtu üle ning jälginud Euroopa Liidu rahastuse suunamist energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks tegeleb ERL energiaefektiivsusete lahenduste ja meetmetega. 2019.aastal oli ERL üks rahvaalgatuse „Kliimaneutraalne Eesti 2035“ eestvedajatest koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-08-08 |pealkiri=Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/370-kliimaneutraalne-eesti-aastaks-2035 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=rahvaalgatus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatus kogus ligi 3000 allkirja ning selle eesmärk oli suurendada Eesti kliimapoliitika ambitsioonikust.

== Fosforiit ja maavarad == 
Fosforiit ja maavarad moodustavad ühe ERL-i ajaloolistest ja praegustest põhiteemadest. Organisatsioon sai 1988. aastal alguse [[Fosforiidisõda|fosforiidisõja]] kontekstis, kui vastustati plaane hakata fosforiiti kaevandama Toolse, Kabala ja Rakvere piirkonnas.

Hiljem on ERL käsitlenud lisaks fosforiidile ka põlevkivi, kriitilisi toormeid ja teisi maavarasid ning nende kaevandamise keskkonna- ja ühiskonnamõjusid. Maavarade teema seostub organisatsiooni tegevuses energia- ja kliimapoliitikaga, kuna energiavarustuse muutmine suurendab nõudlust mitmesuguste toormete järele. ERL on osalenud avalikes aruteludes maavarade kasutamise, kaevandamise mõju ja energiapöörde materiaalsete vajaduste üle.

== Majandus ja tarbimine == 
ERL käsitleb majandust ja tarbimist eelkõige keskkonnamõju ning ühiskondlike süsteemide muutmise vaatenurgast. Tegevused on hõlmanud ringmajandust, kestlikku tarbimist, ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, toidusüsteeme ning ressursikasutuse vähendamist.

ERL on korraldanud säästva eluviisi töötubasid ja projekte, mille teemadeks on olnud näiteks jäätmetekke vähendamine, kodukeemia, kehahooldustooted, korduskasutus, toidu keskkonnamõju ja vertikaalaiandus. Samuti on käsitletud ettevõtete kestlikkusalast aruandlust ja hoolsuskohustust ning Euroopa Liidu õigusloomet, sealhulgas ettevõtete kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiive.

Üheks tegevussuunaks on olnud kestlik toidusüsteem. ERL osales projektis, mille käigus analüüsiti Eesti koolide ja lasteaedade köökide keskkonnamõju ning töötati välja koolitoidu kliimamõju hindamise juhend ja õppematerjalid. Käsitleti muu hulgas energiakasutust, menüüd, toidu jäätmeteket ja jäätmekäitlust.

Alates 2025. aastast on ERL tegelenud ka piisavusprintsiibiga, mille puhul keskendutakse tarbimise vähendamisele ja ressursimahukate tegevuste asendamisele säästlikumate lahendustega. Tegevuse eesmärk on siduda piisavusmeetmed kliimapoliitika ja majandussüsteemi muutmisega.

== Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine == 
Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine on olnud ERLi tegevuse oluline osa. Organisatsioon on korraldanud koolitusi, suvekoole, seminare, filmiõhtuid, töötubasid ja arutelusid ning koostanud keskkonnateemalisi juhendeid ja infomaterjale.

Aastatel 2017–2019 korraldati muu hulgas School of Sustainability ja School of Sustainable Communities programme, säästva eluviisi töötubasid ning keskkonnateemalisi väitlus- ja aruteluõhtuid. Käsitletud teemad ulatusid keskkonnakaitsest ja inimõigustest tarbimispsühholoogia, jäätmekäitluse ja kestlike eluviisideni.

Alates 2023. aastast on ERL korraldanud ka kliima- ja ökoärevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuuluvad kliimamure töötoad, veebiseminarid ning noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitused. Kliimamure töötubade eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja praktilisi oskusi kliimamuutustega seotud mure ja ärevusega toimetulekuks.

== Rohelise tee õhtud == 
Aastatel 2011–2025 korraldas Eesti Roheline Liikumine Rohelise Tee Õhtuid (RTÕ-id) nii Tartus kui ka Tallinnas ning eesti ja inglise keeles. Tegemist oli avalike arutelu- ja kohtumisõhtutega, kus käsitleti keskkonna, kliima, energia, majanduse, tarbimise ja ühiskonna seoseid ning tutvustati keskkonnahoidlikke lahendusi. Formaat sai alguse Tartus 2011. aastal rahvusvahelise [[:en:Green_Drinks|Green Drinks'i]] eeskujul ning alates 2012. aasta septembrist toimus see ERLi giidi all.

Rohelise Tee Õhtute teemad on olnud muu hulgas:
* Kas roheline või rahaline Tartu kesklinn?
* Kas arengukoostöö aitab kolmanda maailma prügiprobleeme lahendada? Plastikjäätmed Ghanas
* Ökoturism – vastutustundlik ja teadlik reisimine
* Kodune jäätmekäitlus ja vihmaussikompostrid
* Kuidas läheneda permakultuurile?
* Vabakaubanduse hind
* Kes on kliimapagulased?
* Putuktoit – keskkonnasõbralik lahendus toidutööstusele?
* Toiduringid Tallinnas ehk kuidas tellida talu- ja mahekaup otse koju
* Kuidas elad, Eesti väikepõllupidaja?
* Taastuvenergia mikrolahendused: kuidas ise energiat toota?
* Pariisi kliimaleppe mõjud Eesti põlevkivitööstusele
* Arenguabi – kas edendab või pärsib arengut?
* Keskkonnakaitse ja inimõiguste puutepunktid
* Kuidas maksud (eba)võrdsust loovad?
* Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus?
* Töötuba: Sel aastal teen jõulukingid ise!
* Zerowaste ehk jäätmevaba elustiil
* Filmiõhtu: Energiatööstus keset loodust
* Filmiõhtu ja arutelu: Minimalistlik tarbimine
* Vertikaalaiandus ja globaalne toidutarbimine
* Film Evening &amp; Discussion: Fossil Fuel Resistance
* Toit ja kliimamuutused. Sojauba Eestis
* Metsateemaline filmiõhtu Tartus: The Burning Issue
* Säästva eluviisi töötuba „Kohalik taimetoit“
* Ravimid ja ravimijäägid keskkonnas
* Töötuba: Teeme ise kehahooldusvahendeid
* Säästva eluviisi töötuba: vähem ühekordseid asju
* Gruusia filmiõhtu koos Anna Gavronskiga: „Sädemete jõed“
* Kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine kohalike inimeste elu?
* Säästva eluviisi töötuba: lihtne ja ohutu kodukoristus
* Tarbimispsühholoogia loeng Ivar Soonega
* Kuidas käib mesilaste käpp?
* Filmi- ja aruteluõhtu: Õiglane kaubandus
* Veebinar: Taimekaitsevahendite kasutamine ja seire Eestis
* EGM + ESN Tartu Upcycling Workshop
* Movie Night: Discount Workers
* Storytelling Workshop on Creating New Narratives for Climate Justice
* Movie Night Tartu: Duty of Care

== Väljaanded ja materjalid == 
Aastatel 2001–2014 andis ERL välja teabelehte „Rääk“ ning alates 2015. aastast on organisatsioon andnud välja infokirja. Lisaks on ERL koostanud keskkonnateemalisi juhendeid, analüüse ja õppematerjale, sealhulgas keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamise juhendi, jäätmete sorteerimise materjale ning koolitoidu kliimamõju hindamise juhendi.

Organisatsioon on avaldanud ka poliitikaanalüüse ja seisukohti ning osalenud keskkonna- ja kliimateemalises avalikus arutelus artiklite, arvamuslugude, kampaaniate ja meedias esinemiste kaudu.

= Olulisemad projektid =
* Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ (2017-2018) laiemaks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, kitsamalt keskenduti jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötati mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui ka teenusepakkujatega ning riikidevaheliste kogemuste jagamine. Projekti rahastasid [[Euroopa Regionaalarengu Fond|Euroopa Regionaalarengu fondi]] Eesti-Läti programm 2014-2020 ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” (2018-2020) eesmärgiks oli mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu loomine Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas. Koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]] panustati vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte. Samuti tegeleti Eesti inimeste huvi ja teadmiste suurendamisega kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Projekti toetas [[:en:European_Climate_Initiative|Euroopa Kliimainitsiatiiv]] (EUKI). 
* Projekti “Growing Together” (2018-2020) tegevuste eesmärgiks oli suurendada selliste noorte osalemist kodanikuühiskonnas ja demokraatilistes protsessides, kes on põllumajanduse mittejätkusuutliku arengu ja toidusuveräänsusega seotud poliitika tagajärjel marginaliseerumise ohus, parandades koostööd riiklike kliimaõigluse valdkonna noorteorganisatsioonide, maapiirkondadest pärit noorte ning riigiasutuste vahel. Projekti rahastasid Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “RegENERateLife“ (2021-2023) eesmärgiks oli toetada Euroopa Liidu ambitsiooni süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Projekt taotles jõulisemaid samme efektiivse kliimapoliitika suunas, mis oleksid ühtlasi kooskõlas pikaajalise fossiilkütustest väljumise strateegiaga, hoonete energiatõhustamisega ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. Luubi all olid eelkõige fossiilkütustel põhinevad tööstuspiirkonnad, mille elanikkond on rohepöördest enim mõjutatud – täna fossiiilkütuste sektoris hõivatutele tuleb kindlustada õiglane üleminek kliimaneutraalse tuleviku poole. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” (2023-2025) eesmärgiks oli arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimamurega toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Sellest tulevalt töötatati projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagati teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustati läbi projekti erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldasid panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunata noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. Projekti toetas Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm.
* Projekti “RePower The Regions” (2023-2026) eesmärgiks oli tagada, et piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega, neil oleks tugev toetus kohalikul tasandil ning et need pakuksid konkreetseid suuniseid ja teekaarte piirkondade võimestamiseks. Projekt tugines eelnevast LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas. Eestis oli projekti fookuses Ida-Virumaa piirkonna dekarboniseerimine kogukonnaenergeetika arenemiseks pinnase loomise näol – teostatavusuuringu tellimine, teadlikkuse tõstmine, huvikaitsetöö nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, kohalike omavalitsuste toetamine jpm. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Euroopa Kliimapakt (2023-2027) on Euroopa Komisjoni algatus, mis kutsub inimesi, kogukondi, organisatsioone ja omavalitsusi kogu Euroopas tegutsema kliimaneutraalse ja kestliku eluviisi nimel. Pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks. Kliimapakt toob kokku erineva taustaga inimesed ja innustab tegutsema oma igapäevases keskkonnas – olgu see kodukoht, töökoht, kool või kogukond. Osaleda saab väga mitmel viisil: alates teadlikkuse tõstmisest ja heade praktikate jagamisest kuni konkreetsete tegevusteni rohepöörde elluviimisel. Kliimapakt teeb tihedat koostööd partnerorganisatsioonide ja võrgustikega, tuginedes juba toimivatele algatustele ning pakkudes platvormi uute ideede elluviimiseks üle kogu Euroopa. Euroopa Kliimapakti tegevusi rahastab DG CLIMA (Euroopa Komisjon).

= Struktuur ja juhtkond =
ERL-i liikmeskonda on kuulunud 1000 eri vanuses liiget. Alates 2025. aastast pole ERL enam liikmesorganisatsioon. 

ERL-i esimehed on olnud:
* [[Toomas Frey]] (1988–1990)
* [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]] (1991–1998)
* [[Peep Mardiste]] (1998–2004)
* Taavi Nuum (2004–2008)
Hiljem pole juhatus esimeest valinud. 

2026. aasta seisuga kuuluvad ERLi juhatusse Liisi Pajula, Maris Pedaja, [[Riinu Lepa]] ning Siiri Tulvits-Puttonen.

Alates 2002. aastast on ERL-il ka tegevjuht.
ERLi tegevjuhid on olnud:
* [[Jaanus Välja]] (2002-2010)
* Marilin Eessalu (2016-2026)
* Kristiin Bauer (2026-...)

= Kuulumine partnerorganisatsioonidesse =
ERL teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste keskkonnaühendustega ning osaleb keskkonna- ja kliimavõrgustikes. Võrgustikutöö eesmärk on suurendada keskkonnaühenduste suutlikkust osaleda poliitikakujundamises ning kujundada ühiseid seisukohti Euroopa Liidu rahastuse, energia-, kliima- ja elurikkuse küsimustes. 2026.a seisuga kuulume järgmistesse võrgustikesse:

==== Rahvusvahelised võrgustikud ====
* [[:en:Friends_of_the_Earth_Europe|Friends of the Earth Europe]] (FoEE) &amp; [[:en:Friends_of_the_Earth|Friends of the Earth International]] (FoEI)
* Puhta Läänemere Ühendus (Coalition for Clean Baltic - CCB)
* [[:en:CEE_Bankwatch_Network|CEE Bankwatch Network]] (Central and Eastern Europe Bankwatch Network)
* European Coalition for Corporate Justice (ECCJ) 
* [[:en:Pesticide_Action_Network|Pesticide Action Network]] Europe (PAN Europe)
* Beyond Fossil Fuels (BFF)
* Energy Poverty Advisory Hub (EPAH)
* Nuclear Transparency Watch
* International Network for Sustainable Energy (INFORSE)

==== Eesti koostööplatvormid ====
* [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]] (EKO)
* [[Vabaühenduste Liit]] (VÜL) 
* [[Arengukoostöö Ümarlaud]] (AKÜ)
* [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]
* Kliimavõrgustik 
* Eesti Tubaka-ja Alkoholikahjude Vähendamise koda (ETAK) 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://roheline.ee ERLi koduleht]
* [https://www.facebook.com/eestirohelineliikumine/?locale=et_EE ERLi Facebook leht] 

[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Poliitilised liikumised]]</text>
      <sha1>9f74szmy9iin38tpdrwit5613rx7qgh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265222</id>
      <parentid>7265218</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:08:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dexter1867</username>
        <id>241172</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265222</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21465" sha1="qlz89wia9r6x80fsejjq86u7va5syc4" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Eesti Roheline Liikumine''' (lühend '''ERL''') on keskkonnakaitsega tegelev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile. Organisatsiooni eesmärk on oma tegevusega jõuda selleni, et kesk- ja ühiskond oleksid võimelised kohanema kliimamuutustega, sh meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades, ning minema ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lastelastele.

= Ajalugu =
Eesti Rohelise Liikumise sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjast]] osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 rohelise mõttelaadiga inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp töötas välja põhikirja ja programmi projektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1988-05-23 |pealkiri=Ajalugu |url=https://rohelised.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eestimaa Rohelised |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Toonase eripärana tegutses ERL oma esimestel aastatel paralleelselt nii kodanikuühenduse kui poliitilise parteina, kusjuures näiteks 1990.a. valimistel saadi Ülemnõukogus 8 kohta. Ka Eesti Kongressi valiti 1990 palju ERLi taustaga inimesi, nt [[Toomas Frey|Toomas Frey,]] [[Kalle Kulbok]], [[Jüri Liim]], [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], [[Andres Tarand]]. Pärast [[Erakond Eesti Rohelised|erakonna Eesti Rohelised]] registreerimist märtsis 1992 jätkas Eesti Roheline Liikumine tegevust valitsusvälise mittetulundusühingu ja päevapoliitikasse mitte sekkuva ühendusena, ehkki äsja taasiseseisvunud vabariigis täitis ERL paljuski ka keskkonnaministeeriumi ülesandeid. 

Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad. Järgmistel aastakümnetel tegutses ERL aktiivselt keskkonnaprojektide ja huvikaitsega väga paljudes valdkondades, sh energia, Läänemere kaitse, metsandus, planeeringute järelvalve, põllumajandus, tarbimine, transport, õiglane kaubandus. Tegeleti keskkonnaharidusega, anti välja infomaterjale, korraldati kampaaniaid ning osaleti huvigrupina kõikvõimalikes riiklikes ekspertkomisjonides ja planeeringuprotsessides. Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja aidati korraldada Eesti keskkonnaühenduste koostööd. ERL-i juhtfiguuride hulka kuulusid siis [[Rein Ahas]], [[Mari Jüssi]], [[Valdur Lahtvee]], [[Ahto Oja]], [[Peep Mardiste]], Taavi Nuum. 

1990. ja 2000. aastatel korraldas ERL muu hulgas populaarset Roheliste Rattaretke „Kuidas elad?“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuidas elad, rattaretke ajalugu? |url=https://www.rattaretked.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.rattaretked.ee}}&lt;/ref&gt;, mis ühendas jalgrattamatka Eesti eri paikade keskkonna- ja ühiskonnateemade tutvustamisega. Retkest kujunes üks ERLi tuntumaid avalikkusele suunatud ettevõtmisi; täna korraldab rattaretke eraldi MTÜ Roheliste Rattaretked&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lahtvee |eesnimi=Rasmus |kuupäev=2022-12-23 |pealkiri=ROHELISTE RATTARETK |url=https://www.rattaretked.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Roheliste Rattaretked |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.

= Tegevus =
Eesti Rohelise Liikumise tegevus keskendub keskkonna- ja kliimapoliitika mõjutamisele, keskkonnateemade avalikule käsitlemisele ning keskkonnahoidlike ja kestlike lahenduste edendamisele. Organisatsiooni tegevus on jagunenud peamiselt kolme valdkonda: energia ja kliima, fosforiit ja maavarad ning majandus ja tarbimine. Nende valdkondade kõrval tegeleb ERL keskkonnahariduse, avalikkuse kaasamise, huvikaitse ja keskkonnaühenduste võrgustikutööga. 

ERL-i rahastusallikad on grandid ([[Keskkonnainvesteeringute Keskus|KIK]], [[Kodanikuühiskonna Sihtkapital|KÜSK]], [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda|Eesti Keskkonnaühenduste Koja]] kaudu jm), Euroopa projektid ja üksikisikute annetused.

== Huvikaitse ja poliitikakujundamine == 
ERLi tegevuses on oluline roll huvikaitsel ehk keskkonna huvide esindamisel poliitikakujundamises. Organisatsiooni eksperdid analüüsivad õigusakte ja poliitikadokumente, osalevad töörühmades ning esitavad otsustajatele ettepanekuid keskkonnamõjude vähendamiseks.

ERL on osalenud muu hulgas riiklike energia- ja kliimapoliitika dokumentide, Eesti kliimaseaduse ning energia- ja maavarapoliitika kujundamises. Kliimaseaduse ettevalmistamisel osalesid ERLi eksperdid eri töörühmades, sealhulgas energeetika, elurikkuse ja maakasutuse ning kestliku toidusüsteemi teemadel. Huvikaitset tehakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. ERL on osalenud [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa Liidu rahastusprogrammide]] ja investeeringute seires ning esindanud keskkonnaühenduste seisukohti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] ja teiste Euroopa institutsioonidega suhtlemisel.

== Energia ja kliimapoliitika == 
ERL on tegelenud Eesti energia- ja kliimapoliitika kujundamise ning energiasektori üleminekuga väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Üheks oluliseks tegevussuunaks on olnud põlevkivienergeetikast väljumine. 2017. aastal koostas ERL rahvaalgatuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk [[Põxit|PÕXITit]]“, mis jõudis Riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-10-24 |pealkiri=Roheline liikumine tahab Põxitile kindlat tärminit |url=https://www.postimees.ee/6436469/roheline-liikumine-tahab-poxitile-kindlat-tarminit |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

ERL on osalenud ka õiglase ülemineku kavandamises Ida-Virumaal, sealhulgas riikliku juhtkomisjoni ja maakondliku platvormi töös. Organisatsioon on analüüsinud energia- ja kliimapoliitika dokumente ning andnud neile sisendit, korraldanud arutelusid eri osapoolte vahel ning osalenud kliimapoliitika kujundamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Energiavaldkonnas on ERL käsitlenud lisaks põlevkivile taastuvenergia, fossiilse gaasi, tuumaenergia ja energiataristu küsimusi. Organisatsioon on osalenud aruteludes energiasüsteemi muutmise, energiakogukondade ja kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtu üle ning jälginud Euroopa Liidu rahastuse suunamist energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks tegeleb ERL energiaefektiivsusete lahenduste ja meetmetega. 2019.aastal oli ERL üks rahvaalgatuse „Kliimaneutraalne Eesti 2035“ eestvedajatest koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-08-08 |pealkiri=Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/370-kliimaneutraalne-eesti-aastaks-2035 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=rahvaalgatus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatus kogus ligi 3000 allkirja ning selle eesmärk oli suurendada Eesti kliimapoliitika ambitsioonikust.

== Fosforiit ja maavarad == 
Fosforiit ja maavarad moodustavad ühe ERL-i ajaloolistest ja praegustest põhiteemadest. Organisatsioon sai 1988. aastal alguse [[Fosforiidisõda|fosforiidisõja]] kontekstis, kui vastustati plaane hakata fosforiiti kaevandama Toolse, Kabala ja Rakvere piirkonnas.

Hiljem on ERL käsitlenud lisaks fosforiidile ka põlevkivi, kriitilisi toormeid ja teisi maavarasid ning nende kaevandamise keskkonna- ja ühiskonnamõjusid. Maavarade teema seostub organisatsiooni tegevuses energia- ja kliimapoliitikaga, kuna energiavarustuse muutmine suurendab nõudlust mitmesuguste toormete järele. ERL on osalenud avalikes aruteludes maavarade kasutamise, kaevandamise mõju ja energiapöörde materiaalsete vajaduste üle.

== Majandus ja tarbimine == 
ERL käsitleb majandust ja tarbimist eelkõige keskkonnamõju ning ühiskondlike süsteemide muutmise vaatenurgast. Tegevused on hõlmanud ringmajandust, kestlikku tarbimist, ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, toidusüsteeme ning ressursikasutuse vähendamist.

ERL on korraldanud säästva eluviisi töötubasid ja projekte, mille teemadeks on olnud näiteks jäätmetekke vähendamine, kodukeemia, kehahooldustooted, korduskasutus, toidu keskkonnamõju ja vertikaalaiandus. Samuti on käsitletud ettevõtete kestlikkusalast aruandlust ja hoolsuskohustust ning Euroopa Liidu õigusloomet, sealhulgas ettevõtete kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiive.

Üheks tegevussuunaks on olnud kestlik toidusüsteem. ERL osales projektis, mille käigus analüüsiti Eesti koolide ja lasteaedade köökide keskkonnamõju ning töötati välja koolitoidu kliimamõju hindamise juhend ja õppematerjalid. Käsitleti muu hulgas energiakasutust, menüüd, toidu jäätmeteket ja jäätmekäitlust.

Alates 2025. aastast on ERL tegelenud ka piisavusprintsiibiga, mille puhul keskendutakse tarbimise vähendamisele ja ressursimahukate tegevuste asendamisele säästlikumate lahendustega. Tegevuse eesmärk on siduda piisavusmeetmed kliimapoliitika ja majandussüsteemi muutmisega.

== Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine == 
Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine on olnud ERLi tegevuse oluline osa. Organisatsioon on korraldanud koolitusi, suvekoole, seminare, filmiõhtuid, töötubasid ja arutelusid ning koostanud keskkonnateemalisi juhendeid ja infomaterjale.

Aastatel 2017–2019 korraldati muu hulgas School of Sustainability ja School of Sustainable Communities programme, säästva eluviisi töötubasid ning keskkonnateemalisi väitlus- ja aruteluõhtuid. Käsitletud teemad ulatusid keskkonnakaitsest ja inimõigustest tarbimispsühholoogia, jäätmekäitluse ja kestlike eluviisideni.

Alates 2023. aastast on ERL korraldanud ka kliima- ja ökoärevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuuluvad kliimamure töötoad, veebiseminarid ning noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitused. Kliimamure töötubade eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja praktilisi oskusi kliimamuutustega seotud mure ja ärevusega toimetulekuks.

== Rohelise tee õhtud == 
Aastatel 2011–2025 korraldas Eesti Roheline Liikumine Rohelise Tee Õhtuid (RTÕ-id) nii Tartus kui ka Tallinnas ning eesti ja inglise keeles. Tegemist oli avalike arutelu- ja kohtumisõhtutega, kus käsitleti keskkonna, kliima, energia, majanduse, tarbimise ja ühiskonna seoseid ning tutvustati keskkonnahoidlikke lahendusi. Formaat sai alguse Tartus 2011. aastal rahvusvahelise [[:en:Green_Drinks|Green Drinks'i]] eeskujul ning alates 2012. aasta septembrist toimus see ERLi giidi all.

Rohelise Tee Õhtute teemad on olnud muu hulgas:
* Kas roheline või rahaline Tartu kesklinn?
* Kas arengukoostöö aitab kolmanda maailma prügiprobleeme lahendada? Plastikjäätmed Ghanas
* Ökoturism – vastutustundlik ja teadlik reisimine
* Kodune jäätmekäitlus ja vihmaussikompostrid
* Kuidas läheneda permakultuurile?
* Vabakaubanduse hind
* Kes on kliimapagulased?
* Putuktoit – keskkonnasõbralik lahendus toidutööstusele?
* Toiduringid Tallinnas ehk kuidas tellida talu- ja mahekaup otse koju
* Kuidas elad, Eesti väikepõllupidaja?
* Taastuvenergia mikrolahendused: kuidas ise energiat toota?
* Pariisi kliimaleppe mõjud Eesti põlevkivitööstusele
* Arenguabi – kas edendab või pärsib arengut?
* Keskkonnakaitse ja inimõiguste puutepunktid
* Kuidas maksud (eba)võrdsust loovad?
* Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus?
* Töötuba: Sel aastal teen jõulukingid ise!
* Zerowaste ehk jäätmevaba elustiil
* Filmiõhtu: Energiatööstus keset loodust
* Filmiõhtu ja arutelu: Minimalistlik tarbimine
* Vertikaalaiandus ja globaalne toidutarbimine
* Film Evening &amp; Discussion: Fossil Fuel Resistance
* Toit ja kliimamuutused. Sojauba Eestis
* Metsateemaline filmiõhtu Tartus: The Burning Issue
* Säästva eluviisi töötuba „Kohalik taimetoit“
* Ravimid ja ravimijäägid keskkonnas
* Töötuba: Teeme ise kehahooldusvahendeid
* Säästva eluviisi töötuba: vähem ühekordseid asju
* Gruusia filmiõhtu koos Anna Gavronskiga: „Sädemete jõed“
* Kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine kohalike inimeste elu?
* Säästva eluviisi töötuba: lihtne ja ohutu kodukoristus
* Tarbimispsühholoogia loeng Ivar Soonega
* Kuidas käib mesilaste käpp?
* Filmi- ja aruteluõhtu: Õiglane kaubandus
* Veebinar: Taimekaitsevahendite kasutamine ja seire Eestis
* EGM + ESN Tartu Upcycling Workshop
* Movie Night: Discount Workers
* Storytelling Workshop on Creating New Narratives for Climate Justice
* Movie Night Tartu: Duty of Care

== Väljaanded ja materjalid == 
Aastatel 2001–2014 andis ERL välja teabelehte „Rääk“ ning alates 2015. aastast on organisatsioon andnud välja infokirja. Lisaks on ERL koostanud keskkonnateemalisi juhendeid, analüüse ja õppematerjale, sealhulgas keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamise juhendi, jäätmete sorteerimise materjale ning koolitoidu kliimamõju hindamise juhendi.

Organisatsioon on avaldanud ka poliitikaanalüüse ja seisukohti ning osalenud keskkonna- ja kliimateemalises avalikus arutelus artiklite, arvamuslugude, kampaaniate ja meedias esinemiste kaudu.

= Olulisemad projektid =
* Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ (2017-2018) laiemaks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, kitsamalt keskenduti jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötati mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui ka teenusepakkujatega ning riikidevaheliste kogemuste jagamine. Projekti rahastasid [[Euroopa Regionaalarengu Fond|Euroopa Regionaalarengu fondi]] Eesti-Läti programm 2014-2020 ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” (2018-2020) eesmärgiks oli mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu loomine Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas. Koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]] panustati vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte. Samuti tegeleti Eesti inimeste huvi ja teadmiste suurendamisega kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Projekti toetas [[:en:European_Climate_Initiative|Euroopa Kliimainitsiatiiv]] (EUKI). 
* Projekti “Growing Together” (2018-2020) tegevuste eesmärgiks oli suurendada selliste noorte osalemist kodanikuühiskonnas ja demokraatilistes protsessides, kes on põllumajanduse mittejätkusuutliku arengu ja toidusuveräänsusega seotud poliitika tagajärjel marginaliseerumise ohus, parandades koostööd riiklike kliimaõigluse valdkonna noorteorganisatsioonide, maapiirkondadest pärit noorte ning riigiasutuste vahel. Projekti rahastasid Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “RegENERateLife“ (2021-2023) eesmärgiks oli toetada Euroopa Liidu ambitsiooni süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Projekt taotles jõulisemaid samme efektiivse kliimapoliitika suunas, mis oleksid ühtlasi kooskõlas pikaajalise fossiilkütustest väljumise strateegiaga, hoonete energiatõhustamisega ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. Luubi all olid eelkõige fossiilkütustel põhinevad tööstuspiirkonnad, mille elanikkond on rohepöördest enim mõjutatud – täna fossiiilkütuste sektoris hõivatutele tuleb kindlustada õiglane üleminek kliimaneutraalse tuleviku poole. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” (2023-2025) eesmärgiks oli arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimamurega toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Sellest tulevalt töötatati projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagati teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustati läbi projekti erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldasid panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunata noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. Projekti toetas Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm.
* Projekti “RePower The Regions” (2023-2026) eesmärgiks oli tagada, et piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega, neil oleks tugev toetus kohalikul tasandil ning et need pakuksid konkreetseid suuniseid ja teekaarte piirkondade võimestamiseks. Projekt tugines eelnevast LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas. Eestis oli projekti fookuses Ida-Virumaa piirkonna dekarboniseerimine kogukonnaenergeetika arenemiseks pinnase loomise näol – teostatavusuuringu tellimine, teadlikkuse tõstmine, huvikaitsetöö nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, kohalike omavalitsuste toetamine jpm. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Euroopa Kliimapakt (2023-2027) on Euroopa Komisjoni algatus, mis kutsub inimesi, kogukondi, organisatsioone ja omavalitsusi kogu Euroopas tegutsema kliimaneutraalse ja kestliku eluviisi nimel. Pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks. Kliimapakt toob kokku erineva taustaga inimesed ja innustab tegutsema oma igapäevases keskkonnas – olgu see kodukoht, töökoht, kool või kogukond. Osaleda saab väga mitmel viisil: alates teadlikkuse tõstmisest ja heade praktikate jagamisest kuni konkreetsete tegevusteni rohepöörde elluviimisel. Kliimapakt teeb tihedat koostööd partnerorganisatsioonide ja võrgustikega, tuginedes juba toimivatele algatustele ning pakkudes platvormi uute ideede elluviimiseks üle kogu Euroopa. Euroopa Kliimapakti tegevusi rahastab DG CLIMA (Euroopa Komisjon).

= Struktuur ja juhtkond =
ERL-i liikmeskonda on kuulunud 1000 eri vanuses liiget. Alates 2025. aastast pole ERL enam liikmesorganisatsioon. 

ERL-i esimehed on olnud:
* [[Toomas Frey]] (1988–1990)
* [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]] (1991–1998)
* [[Peep Mardiste]] (1998–2004)
* Taavi Nuum (2004–2008)
Hiljem pole juhatus esimeest valinud. 

2026. aasta seisuga kuuluvad ERLi juhatusse Liisi Pajula, Maris Pedaja, [[Riinu Lepa]] ning Siiri Tulvits-Puttonen.

Alates 2002. aastast on ERL-il ka tegevjuht.
ERLi tegevjuhid on olnud:
* [[Jaanus Välja]] (2002-2010)
* Marilin Eessalu (2016-2026)
* Kristiin Bauer (2026-...)

= Kuulumine partnerorganisatsioonidesse =
ERL teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste keskkonnaühendustega ning osaleb keskkonna- ja kliimavõrgustikes. Võrgustikutöö eesmärk on suurendada keskkonnaühenduste suutlikkust osaleda poliitikakujundamises ning kujundada ühiseid seisukohti Euroopa Liidu rahastuse, energia-, kliima- ja elurikkuse küsimustes. 2026.a seisuga kuulume järgmistesse võrgustikesse:

==== Rahvusvahelised võrgustikud ====
* [[:en:Friends_of_the_Earth_Europe|Friends of the Earth Europe]] (FoEE) &amp; [[:en:Friends_of_the_Earth|Friends of the Earth International]] (FoEI)
* Puhta Läänemere Ühendus (Coalition for Clean Baltic - CCB)
* [[:en:CEE_Bankwatch_Network|CEE Bankwatch Network]] (Central and Eastern Europe Bankwatch Network)
* European Coalition for Corporate Justice (ECCJ) 
* [[:en:Pesticide_Action_Network|Pesticide Action Network]] Europe (PAN Europe)
* Beyond Fossil Fuels (BFF)
* Energy Poverty Advisory Hub (EPAH)
* Nuclear Transparency Watch
* International Network for Sustainable Energy (INFORSE)

==== Eesti koostööplatvormid ====
* [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]] (EKO)
* [[Vabaühenduste Liit]] (VÜL) 
* [[Arengukoostöö Ümarlaud]] (AKÜ)
* [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]
* Kliimavõrgustik 
* Eesti Tubaka-ja Alkoholikahjude Vähendamise koda (ETAK) 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://roheline.ee ERLi koduleht]
* [https://www.facebook.com/eestirohelineliikumine/?locale=et_EE ERLi Facebook leht] 

[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Poliitilised liikumised]]</text>
      <sha1>qlz89wia9r6x80fsejjq86u7va5syc4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265234</id>
      <parentid>7265222</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:17:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dexter1867</username>
        <id>241172</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Viidete lisamine</comment>
      <origin>7265234</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23513" sha1="exzs63d42gp3p37t1vfqafv2hkqjpbw" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Eesti Roheline Liikumine''' (lühend '''ERL''') on keskkonnakaitsega tegelev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile. Organisatsiooni eesmärk on oma tegevusega jõuda selleni, et kesk- ja ühiskond oleksid võimelised kohanema kliimamuutustega, sh meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades, ning minema ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lastelastele.

= Ajalugu =
Eesti Rohelise Liikumise sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjast]] osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 rohelise mõttelaadiga inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp töötas välja põhikirja ja programmi projektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1988-05-23 |pealkiri=Ajalugu |url=https://rohelised.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eestimaa Rohelised |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Toonase eripärana tegutses ERL oma esimestel aastatel paralleelselt nii kodanikuühenduse kui poliitilise parteina, kusjuures näiteks 1990.a. valimistel saadi Ülemnõukogus 8 kohta. Ka Eesti Kongressi valiti 1990 palju ERLi taustaga inimesi, nt [[Toomas Frey|Toomas Frey,]] [[Kalle Kulbok]], [[Jüri Liim]], [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], [[Andres Tarand]]. Pärast [[Erakond Eesti Rohelised|erakonna Eesti Rohelised]] registreerimist märtsis 1992 jätkas Eesti Roheline Liikumine tegevust valitsusvälise mittetulundusühingu ja päevapoliitikasse mitte sekkuva ühendusena, ehkki äsja taasiseseisvunud vabariigis täitis ERL paljuski ka keskkonnaministeeriumi ülesandeid. 

Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad. Järgmistel aastakümnetel tegutses ERL aktiivselt keskkonnaprojektide ja huvikaitsega väga paljudes valdkondades, sh energia, Läänemere kaitse, metsandus, planeeringute järelvalve, põllumajandus, tarbimine, transport, õiglane kaubandus. Tegeleti keskkonnaharidusega, anti välja infomaterjale, korraldati kampaaniaid ning osaleti huvigrupina kõikvõimalikes riiklikes ekspertkomisjonides ja planeeringuprotsessides. Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja aidati korraldada Eesti keskkonnaühenduste koostööd. ERL-i juhtfiguuride hulka kuulusid siis [[Rein Ahas]], [[Mari Jüssi]], [[Valdur Lahtvee]], [[Ahto Oja]], [[Peep Mardiste]], Taavi Nuum. 

1990. ja 2000. aastatel korraldas ERL muu hulgas populaarset Roheliste Rattaretke „Kuidas elad?“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuidas elad, rattaretke ajalugu? |url=https://www.rattaretked.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.rattaretked.ee}}&lt;/ref&gt;, mis ühendas jalgrattamatka Eesti eri paikade keskkonna- ja ühiskonnateemade tutvustamisega. Retkest kujunes üks ERLi tuntumaid avalikkusele suunatud ettevõtmisi; täna korraldab rattaretke eraldi MTÜ Roheliste Rattaretked&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lahtvee |eesnimi=Rasmus |kuupäev=2022-12-23 |pealkiri=ROHELISTE RATTARETK |url=https://www.rattaretked.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Roheliste Rattaretked |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.

= Tegevus =
Eesti Rohelise Liikumise tegevus keskendub keskkonna- ja kliimapoliitika mõjutamisele, keskkonnateemade avalikule käsitlemisele ning keskkonnahoidlike ja kestlike lahenduste edendamisele. Organisatsiooni tegevus on jagunenud peamiselt kolme valdkonda: energia ja kliima, fosforiit ja maavarad ning majandus ja tarbimine. Nende valdkondade kõrval tegeleb ERL keskkonnahariduse, avalikkuse kaasamise, huvikaitse ja keskkonnaühenduste võrgustikutööga. 

ERL-i rahastusallikad on grandid ([[Keskkonnainvesteeringute Keskus|KIK]], [[Kodanikuühiskonna Sihtkapital|KÜSK]], [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda|Eesti Keskkonnaühenduste Koja]] kaudu jm), Euroopa projektid ja üksikisikute annetused.

== Huvikaitse ja poliitikakujundamine == 
ERLi tegevuses on oluline roll huvikaitsel ehk keskkonna huvide esindamisel poliitikakujundamises. Organisatsiooni eksperdid analüüsivad õigusakte ja poliitikadokumente, osalevad töörühmades ning esitavad otsustajatele ettepanekuid keskkonnamõjude vähendamiseks.

ERL on osalenud muu hulgas riiklike energia- ja kliimapoliitika dokumentide, Eesti kliimaseaduse ning energia- ja maavarapoliitika kujundamises. Kliimaseaduse ettevalmistamisel osalesid ERLi eksperdid eri töörühmades, sealhulgas energeetika, elurikkuse ja maakasutuse ning kestliku toidusüsteemi teemadel. Huvikaitset tehakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. ERL on osalenud [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa Liidu rahastusprogrammide]] ja investeeringute seires ning esindanud keskkonnaühenduste seisukohti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] ja teiste Euroopa institutsioonidega suhtlemisel.

== Energia ja kliimapoliitika == 
ERL on tegelenud Eesti energia- ja kliimapoliitika kujundamise ning energiasektori üleminekuga väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Üheks oluliseks tegevussuunaks on olnud põlevkivienergeetikast väljumine. 2017. aastal koostas ERL rahvaalgatuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk [[Põxit|PÕXITit]]“, mis jõudis Riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-10-24 |pealkiri=Roheline liikumine tahab Põxitile kindlat tärminit |url=https://www.postimees.ee/6436469/roheline-liikumine-tahab-poxitile-kindlat-tarminit |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

ERL on osalenud ka õiglase ülemineku kavandamises Ida-Virumaal, sealhulgas riikliku juhtkomisjoni ja maakondliku platvormi töös. Organisatsioon on analüüsinud energia- ja kliimapoliitika dokumente ning andnud neile sisendit, korraldanud arutelusid eri osapoolte vahel ning osalenud kliimapoliitika kujundamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Energiavaldkonnas on ERL käsitlenud lisaks põlevkivile taastuvenergia, fossiilse gaasi, tuumaenergia ja energiataristu küsimusi. Organisatsioon on osalenud aruteludes energiasüsteemi muutmise, energiakogukondade ja kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtu üle ning jälginud Euroopa Liidu rahastuse suunamist energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks tegeleb ERL energiaefektiivsusete lahenduste ja meetmetega. 2019.aastal oli ERL üks rahvaalgatuse „Kliimaneutraalne Eesti 2035“ eestvedajatest koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-08-08 |pealkiri=Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/370-kliimaneutraalne-eesti-aastaks-2035 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=rahvaalgatus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatus kogus ligi 3000 allkirja ning selle eesmärk oli suurendada Eesti kliimapoliitika ambitsioonikust.

== Fosforiit ja maavarad == 
Fosforiit ja maavarad moodustavad ühe ERL-i ajaloolistest ja praegustest põhiteemadest. Organisatsioon sai 1988. aastal alguse [[Fosforiidisõda|fosforiidisõja]] kontekstis, kui vastustati plaane hakata fosforiiti kaevandama Toolse, Kabala ja Rakvere piirkonnas.

Hiljem on ERL käsitlenud lisaks fosforiidile ka põlevkivi, kriitilisi toormeid ja teisi maavarasid ning nende kaevandamise keskkonna- ja ühiskonnamõjusid. Maavarade teema seostub organisatsiooni tegevuses energia- ja kliimapoliitikaga, kuna energiavarustuse muutmine suurendab nõudlust mitmesuguste toormete järele. ERL on osalenud avalikes aruteludes maavarade kasutamise, kaevandamise mõju ja energiapöörde materiaalsete vajaduste üle.

== Majandus ja tarbimine == 
ERL käsitleb majandust ja tarbimist eelkõige keskkonnamõju ning ühiskondlike süsteemide muutmise vaatenurgast. Tegevused on hõlmanud ringmajandust, kestlikku tarbimist, ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, toidusüsteeme ning ressursikasutuse vähendamist.

ERL on korraldanud säästva eluviisi töötubasid ja projekte, mille teemadeks on olnud näiteks jäätmetekke vähendamine, kodukeemia, kehahooldustooted, korduskasutus, toidu keskkonnamõju ja vertikaalaiandus. Samuti on käsitletud ettevõtete kestlikkusalast aruandlust ja hoolsuskohustust ning Euroopa Liidu õigusloomet, sealhulgas ettevõtete kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiive.

Üheks tegevussuunaks on olnud kestlik toidusüsteem. ERL osales projektis, mille käigus analüüsiti Eesti koolide ja lasteaedade köökide keskkonnamõju ning töötati välja koolitoidu kliimamõju hindamise juhend ja õppematerjalid. Käsitleti muu hulgas energiakasutust, menüüd, toidu jäätmeteket ja jäätmekäitlust.

Alates 2025. aastast on ERL tegelenud ka piisavusprintsiibiga, mille puhul keskendutakse tarbimise vähendamisele ja ressursimahukate tegevuste asendamisele säästlikumate lahendustega. Tegevuse eesmärk on siduda piisavusmeetmed kliimapoliitika ja majandussüsteemi muutmisega.

== Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine == 
Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine on olnud ERLi tegevuse oluline osa. Organisatsioon on korraldanud koolitusi, suvekoole, seminare, filmiõhtuid, töötubasid ja arutelusid ning koostanud keskkonnateemalisi juhendeid ja infomaterjale.

Aastatel 2017–2019 korraldati muu hulgas School of Sustainability ja School of Sustainable Communities programme, säästva eluviisi töötubasid ning keskkonnateemalisi väitlus- ja aruteluõhtuid. Käsitletud teemad ulatusid keskkonnakaitsest ja inimõigustest tarbimispsühholoogia, jäätmekäitluse ja kestlike eluviisideni.

Alates 2023. aastast on ERL korraldanud ka kliima- ja ökoärevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuuluvad kliimamure töötoad, veebiseminarid ning noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitused. Kliimamure töötubade eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja praktilisi oskusi kliimamuutustega seotud mure ja ärevusega toimetulekuks.

== Rohelise tee õhtud == 
Aastatel 2011–2025 korraldas Eesti Roheline Liikumine Rohelise Tee Õhtuid (RTÕ-id) nii Tartus kui ka Tallinnas ning eesti ja inglise keeles. Tegemist oli avalike arutelu- ja kohtumisõhtutega, kus käsitleti keskkonna, kliima, energia, majanduse, tarbimise ja ühiskonna seoseid ning tutvustati keskkonnahoidlikke lahendusi. Formaat sai alguse Tartus 2011. aastal rahvusvahelise [[:en:Green_Drinks|Green Drinks'i]] eeskujul ning alates 2012. aasta septembrist toimus see ERLi giidi all.

Rohelise Tee Õhtute teemad on olnud muu hulgas:
* Kas roheline või rahaline Tartu kesklinn?
* Kas arengukoostöö aitab kolmanda maailma prügiprobleeme lahendada? Plastikjäätmed Ghanas
* Ökoturism – vastutustundlik ja teadlik reisimine
* Kodune jäätmekäitlus ja vihmaussikompostrid
* Kuidas läheneda permakultuurile?
* Vabakaubanduse hind
* Kes on kliimapagulased?
* Putuktoit – keskkonnasõbralik lahendus toidutööstusele?
* Toiduringid Tallinnas ehk kuidas tellida talu- ja mahekaup otse koju
* Kuidas elad, Eesti väikepõllupidaja?
* Taastuvenergia mikrolahendused: kuidas ise energiat toota?
* Pariisi kliimaleppe mõjud Eesti põlevkivitööstusele
* Arenguabi – kas edendab või pärsib arengut?
* Keskkonnakaitse ja inimõiguste puutepunktid
* Kuidas maksud (eba)võrdsust loovad?
* Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus?
* Töötuba: Sel aastal teen jõulukingid ise!
* Zerowaste ehk jäätmevaba elustiil
* Filmiõhtu: Energiatööstus keset loodust
* Filmiõhtu ja arutelu: Minimalistlik tarbimine
* Vertikaalaiandus ja globaalne toidutarbimine
* Film Evening &amp; Discussion: Fossil Fuel Resistance
* Toit ja kliimamuutused. Sojauba Eestis
* Metsateemaline filmiõhtu Tartus: The Burning Issue
* Säästva eluviisi töötuba „Kohalik taimetoit“
* Ravimid ja ravimijäägid keskkonnas
* Töötuba: Teeme ise kehahooldusvahendeid
* Säästva eluviisi töötuba: vähem ühekordseid asju
* Gruusia filmiõhtu koos Anna Gavronskiga: „Sädemete jõed“
* Kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine kohalike inimeste elu?
* Säästva eluviisi töötuba: lihtne ja ohutu kodukoristus
* Tarbimispsühholoogia loeng Ivar Soonega
* Kuidas käib mesilaste käpp?
* Filmi- ja aruteluõhtu: Õiglane kaubandus
* Veebinar: Taimekaitsevahendite kasutamine ja seire Eestis
* EGM + ESN Tartu Upcycling Workshop
* Movie Night: Discount Workers
* Storytelling Workshop on Creating New Narratives for Climate Justice
* Movie Night Tartu: Duty of Care

== Väljaanded ja materjalid == 
Aastatel 2001–2014 andis ERL välja teabelehte „Rääk“ ning alates 2015. aastast on organisatsioon andnud välja infokirja. Lisaks on ERL koostanud keskkonnateemalisi juhendeid, analüüse ja õppematerjale, sealhulgas keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamise juhendi, jäätmete sorteerimise materjale ning koolitoidu kliimamõju hindamise juhendi.

Organisatsioon on avaldanud ka poliitikaanalüüse ja seisukohti ning osalenud keskkonna- ja kliimateemalises avalikus arutelus artiklite, arvamuslugude, kampaaniate ja meedias esinemiste kaudu.

= Olulisemad projektid =
* Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ (2017-2018) laiemaks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, kitsamalt keskenduti jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötati mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui ka teenusepakkujatega ning riikidevaheliste kogemuste jagamine. Projekti rahastasid [[Euroopa Regionaalarengu Fond|Euroopa Regionaalarengu fondi]] Eesti-Läti programm 2014-2020 ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” (2018-2020) eesmärgiks oli mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu loomine Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas. Koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]] panustati vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte. Samuti tegeleti Eesti inimeste huvi ja teadmiste suurendamisega kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Projekti toetas [[:en:European_Climate_Initiative|Euroopa Kliimainitsiatiiv]] (EUKI). 
* Projekti “Growing Together” (2018-2020) tegevuste eesmärgiks oli suurendada selliste noorte osalemist kodanikuühiskonnas ja demokraatilistes protsessides, kes on põllumajanduse mittejätkusuutliku arengu ja toidusuveräänsusega seotud poliitika tagajärjel marginaliseerumise ohus, parandades koostööd riiklike kliimaõigluse valdkonna noorteorganisatsioonide, maapiirkondadest pärit noorte ning riigiasutuste vahel. Projekti rahastasid Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “RegENERateLife“ (2021-2023) eesmärgiks oli toetada Euroopa Liidu ambitsiooni süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Projekt taotles jõulisemaid samme efektiivse kliimapoliitika suunas, mis oleksid ühtlasi kooskõlas pikaajalise fossiilkütustest väljumise strateegiaga, hoonete energiatõhustamisega ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. Luubi all olid eelkõige fossiilkütustel põhinevad tööstuspiirkonnad, mille elanikkond on rohepöördest enim mõjutatud – täna fossiiilkütuste sektoris hõivatutele tuleb kindlustada õiglane üleminek kliimaneutraalse tuleviku poole. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” (2023-2025) eesmärgiks oli arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimamurega toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Sellest tulevalt töötatati projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagati teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustati läbi projekti erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldasid panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunata noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. Projekti toetas Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm.
* Projekti “RePower The Regions” (2023-2026) eesmärgiks oli tagada, et piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega, neil oleks tugev toetus kohalikul tasandil ning et need pakuksid konkreetseid suuniseid ja teekaarte piirkondade võimestamiseks. Projekt tugines eelnevast LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas. Eestis oli projekti fookuses Ida-Virumaa piirkonna dekarboniseerimine kogukonnaenergeetika arenemiseks pinnase loomise näol – teostatavusuuringu tellimine, teadlikkuse tõstmine, huvikaitsetöö nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, kohalike omavalitsuste toetamine jpm. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Euroopa Kliimapakt (2023-2027) on Euroopa Komisjoni algatus, mis kutsub inimesi, kogukondi, organisatsioone ja omavalitsusi kogu Euroopas tegutsema kliimaneutraalse ja kestliku eluviisi nimel. Pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks. Kliimapakt toob kokku erineva taustaga inimesed ja innustab tegutsema oma igapäevases keskkonnas – olgu see kodukoht, töökoht, kool või kogukond. Osaleda saab väga mitmel viisil: alates teadlikkuse tõstmisest ja heade praktikate jagamisest kuni konkreetsete tegevusteni rohepöörde elluviimisel. Kliimapakt teeb tihedat koostööd partnerorganisatsioonide ja võrgustikega, tuginedes juba toimivatele algatustele ning pakkudes platvormi uute ideede elluviimiseks üle kogu Euroopa. Euroopa Kliimapakti tegevusi rahastab DG CLIMA (Euroopa Komisjon).

= Struktuur ja juhtkond =
ERL-i liikmeskonda on kuulunud 1000 eri vanuses liiget. Alates 2025. aastast pole ERL enam liikmesorganisatsioon. 

ERL-i esimehed on olnud:
* [[Toomas Frey]] (1988–1990)
* [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]] (1991–1998)
* [[Peep Mardiste]] (1998–2004)
* Taavi Nuum (2004–2008)
Hiljem pole juhatus esimeest valinud. 

2026. aasta seisuga kuuluvad ERLi juhatusse Liisi Pajula, Maris Pedaja, [[Riinu Lepa]] ning Siiri Tulvits-Puttonen.

Alates 2002. aastast on ERL-il ka tegevjuht.
ERLi tegevjuhid on olnud:
* [[Jaanus Välja]] (2002-2010)
* Marilin Eessalu (2016-2026)
* Kristiin Bauer (2026-...)

= Kuulumine partnerorganisatsioonidesse =
ERL teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste keskkonnaühendustega ning osaleb keskkonna- ja kliimavõrgustikes. Võrgustikutöö eesmärk on suurendada keskkonnaühenduste suutlikkust osaleda poliitikakujundamises ning kujundada ühiseid seisukohti Euroopa Liidu rahastuse, energia-, kliima- ja elurikkuse küsimustes. 2026.a seisuga kuulume järgmistesse võrgustikesse:

==== Rahvusvahelised võrgustikud ====
* [[:en:Friends_of_the_Earth_Europe|Friends of the Earth Europe]] (FoEE)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://friendsoftheearth.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Friends of the Earth Europe |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; &amp; [[:en:Friends_of_the_Earth|Friends of the Earth International]] (FoEI)
* Puhta Läänemere Ühendus (Coalition for Clean Baltic - CCB)
* [[:en:CEE_Bankwatch_Network|CEE Bankwatch Network]] (Central and Eastern Europe Bankwatch Network)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://bankwatch.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Bankwatch |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* European Coalition for Corporate Justice (ECCJ)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WEBSITE European Coalition for Corporate Justice |url=https://corporatejustice.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=ECCJ |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[:en:Pesticide_Action_Network|Pesticide Action Network]] Europe (PAN Europe)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=PAN Europe |url=https://www.pan-europe.info/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=PAN Europe |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Beyond Fossil Fuels (BFF)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Beyond Fossil Fuels |url=https://beyondfossilfuels.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Beyond Fossil Fuels |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* Energy Poverty Advisory Hub (EPAH)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Energy Poverty Advisory Hub {{!}} Energy Poverty Advisory Hub |url=https://energy-poverty.ec.europa.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=energy-poverty.ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;
* Nuclear Transparency Watch&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nuclear Transparency Watch |url=https://www.nuclear-transparency-watch.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.nuclear-transparency-watch.eu}}&lt;/ref&gt;
* International Network for Sustainable Energy (INFORSE)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=INFORSE - International Network for Sustainable Energy |url=https://www.inforse.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.inforse.org}}&lt;/ref&gt;

==== Eesti koostööplatvormid ====
* [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]] (EKO)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-17 |pealkiri=Eesti Keskkonnaühenduste Koda |url=https://eko.org.ee/et |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eesti Keskkonnaühenduste Koda |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Vabaühenduste Liit]] (VÜL)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hea kodanik |url=https://www.heakodanik.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Hea Kodanik}}&lt;/ref&gt;
* [[Arengukoostöö Ümarlaud]] (AKÜ)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Kes me oleme |keel=et |väljaanne=Terveilm |url=https://www.terveilm.ee/leht/umarlaud/kes-me-oleme/ |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
* [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://www.tartuloodusmaja.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Tartu loodusmaja |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Kliimavõrgustik 
* Eesti Tubaka-ja Alkoholikahjude Vähendamise koda (ETAK)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-29 |pealkiri=ETAK - Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja koduleht |url=https://etakoda.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://roheline.ee ERLi koduleht]
* [https://www.facebook.com/eestirohelineliikumine/?locale=et_EE ERLi Facebook leht] 

[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Poliitilised liikumised]]</text>
      <sha1>exzs63d42gp3p37t1vfqafv2hkqjpbw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265240</id>
      <parentid>7265234</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:23:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dexter1867</username>
        <id>241172</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265240</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23530" sha1="o9mvi40xe1qpe50dsd6xci8ton4uoj1" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Eesti Roheline Liikumine''' (lühend '''ERL''') on keskkonnakaitsega tegelev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile. Organisatsiooni eesmärk on oma tegevusega jõuda selleni, et kesk- ja ühiskond oleksid võimelised kohanema kliimamuutustega, sh meie allesjäänud looduskeskkonda hoides ja taastades, ning minema ühiskonnana üle õiglasele ja säästlikule majandusmudelile, et tagada elamisväärne keskkond ka meie lastelastele.

== Ajalugu ==
Eesti Rohelise Liikumise sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjast]] osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 rohelise mõttelaadiga inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp töötas välja põhikirja ja programmi projektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1988-05-23 |pealkiri=Ajalugu |url=https://rohelised.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eestimaa Rohelised |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Toonase eripärana tegutses ERL oma esimestel aastatel paralleelselt nii kodanikuühenduse kui poliitilise parteina, kusjuures näiteks 1990.a. valimistel saadi Ülemnõukogus 8 kohta. Ka Eesti Kongressi valiti 1990 palju ERLi taustaga inimesi, nt [[Toomas Frey|Toomas Frey,]] [[Kalle Kulbok]], [[Jüri Liim]], [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], [[Andres Tarand]]. Pärast [[Erakond Eesti Rohelised|erakonna Eesti Rohelised]] registreerimist märtsis 1992 jätkas Eesti Roheline Liikumine tegevust valitsusvälise mittetulundusühingu ja päevapoliitikasse mitte sekkuva ühendusena, ehkki äsja taasiseseisvunud vabariigis täitis ERL paljuski ka keskkonnaministeeriumi ülesandeid. 

Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad. Järgmistel aastakümnetel tegutses ERL aktiivselt keskkonnaprojektide ja huvikaitsega väga paljudes valdkondades, sh energia, Läänemere kaitse, metsandus, planeeringute järelvalve, põllumajandus, tarbimine, transport, õiglane kaubandus. Tegeleti keskkonnaharidusega, anti välja infomaterjale, korraldati kampaaniaid ning osaleti huvigrupina kõikvõimalikes riiklikes ekspertkomisjonides ja planeeringuprotsessides. Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja aidati korraldada Eesti keskkonnaühenduste koostööd. ERL-i juhtfiguuride hulka kuulusid siis [[Rein Ahas]], [[Mari Jüssi]], [[Valdur Lahtvee]], [[Ahto Oja]], [[Peep Mardiste]], Taavi Nuum. 

1990. ja 2000. aastatel korraldas ERL muu hulgas populaarset Roheliste Rattaretke „Kuidas elad?“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuidas elad, rattaretke ajalugu? |url=https://www.rattaretked.ee/ajalugu |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.rattaretked.ee}}&lt;/ref&gt;, mis ühendas jalgrattamatka Eesti eri paikade keskkonna- ja ühiskonnateemade tutvustamisega. Retkest kujunes üks ERLi tuntumaid avalikkusele suunatud ettevõtmisi; täna korraldab rattaretke eraldi MTÜ Roheliste Rattaretked&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lahtvee |eesnimi=Rasmus |kuupäev=2022-12-23 |pealkiri=ROHELISTE RATTARETK |url=https://www.rattaretked.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Roheliste Rattaretked |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal keskendub ERL poliitikate mõjutamisele, huvikaitsele, keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja projektidele kolmes peamises valdkonnas: energia ja kliima; säästev majandusmudel ja tarbimine; ning fosforiit ja maavarad.

== Tegevus ==
Eesti Rohelise Liikumise tegevus keskendub keskkonna- ja kliimapoliitika mõjutamisele, keskkonnateemade avalikule käsitlemisele ning keskkonnahoidlike ja kestlike lahenduste edendamisele. Organisatsiooni tegevus on jagunenud peamiselt kolme valdkonda: energia ja kliima, fosforiit ja maavarad ning majandus ja tarbimine. Nende valdkondade kõrval tegeleb ERL keskkonnahariduse, avalikkuse kaasamise, huvikaitse ja keskkonnaühenduste võrgustikutööga. 

ERL-i rahastusallikad on grandid ([[Keskkonnainvesteeringute Keskus|KIK]], [[Kodanikuühiskonna Sihtkapital|KÜSK]], [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda|Eesti Keskkonnaühenduste Koja]] kaudu jm), Euroopa projektid ja üksikisikute annetused.

=== Huvikaitse ja poliitikakujundamine ===
ERLi tegevuses on oluline roll huvikaitsel ehk keskkonna huvide esindamisel poliitikakujundamises. Organisatsiooni eksperdid analüüsivad õigusakte ja poliitikadokumente, osalevad töörühmades ning esitavad otsustajatele ettepanekuid keskkonnamõjude vähendamiseks.

ERL on osalenud muu hulgas riiklike energia- ja kliimapoliitika dokumentide, Eesti kliimaseaduse ning energia- ja maavarapoliitika kujundamises. Kliimaseaduse ettevalmistamisel osalesid ERLi eksperdid eri töörühmades, sealhulgas energeetika, elurikkuse ja maakasutuse ning kestliku toidusüsteemi teemadel. Huvikaitset tehakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. ERL on osalenud [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa Liidu rahastusprogrammide]] ja investeeringute seires ning esindanud keskkonnaühenduste seisukohti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] ja teiste Euroopa institutsioonidega suhtlemisel.

=== Energia ja kliimapoliitika ===
ERL on tegelenud Eesti energia- ja kliimapoliitika kujundamise ning energiasektori üleminekuga väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Üheks oluliseks tegevussuunaks on olnud põlevkivienergeetikast väljumine. 2017. aastal koostas ERL rahvaalgatuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk [[Põxit|PÕXITit]]“, mis jõudis Riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-10-24 |pealkiri=Roheline liikumine tahab Põxitile kindlat tärminit |url=https://www.postimees.ee/6436469/roheline-liikumine-tahab-poxitile-kindlat-tarminit |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

ERL on osalenud ka õiglase ülemineku kavandamises Ida-Virumaal, sealhulgas riikliku juhtkomisjoni ja maakondliku platvormi töös. Organisatsioon on analüüsinud energia- ja kliimapoliitika dokumente ning andnud neile sisendit, korraldanud arutelusid eri osapoolte vahel ning osalenud kliimapoliitika kujundamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Energiavaldkonnas on ERL käsitlenud lisaks põlevkivile taastuvenergia, fossiilse gaasi, tuumaenergia ja energiataristu küsimusi. Organisatsioon on osalenud aruteludes energiasüsteemi muutmise, energiakogukondade ja kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtu üle ning jälginud Euroopa Liidu rahastuse suunamist energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Lisaks tegeleb ERL energiaefektiivsusete lahenduste ja meetmetega. 2019.aastal oli ERL üks rahvaalgatuse „Kliimaneutraalne Eesti 2035“ eestvedajatest koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-08-08 |pealkiri=Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/370-kliimaneutraalne-eesti-aastaks-2035 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=rahvaalgatus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatus kogus ligi 3000 allkirja ning selle eesmärk oli suurendada Eesti kliimapoliitika ambitsioonikust.

=== Fosforiit ja maavarad ===
Fosforiit ja maavarad moodustavad ühe ERL-i ajaloolistest ja praegustest põhiteemadest. Organisatsioon sai 1988. aastal alguse [[Fosforiidisõda|fosforiidisõja]] kontekstis, kui vastustati plaane hakata fosforiiti kaevandama Toolse, Kabala ja Rakvere piirkonnas.

Hiljem on ERL käsitlenud lisaks fosforiidile ka põlevkivi, kriitilisi toormeid ja teisi maavarasid ning nende kaevandamise keskkonna- ja ühiskonnamõjusid. Maavarade teema seostub organisatsiooni tegevuses energia- ja kliimapoliitikaga, kuna energiavarustuse muutmine suurendab nõudlust mitmesuguste toormete järele. ERL on osalenud avalikes aruteludes maavarade kasutamise, kaevandamise mõju ja energiapöörde materiaalsete vajaduste üle.

=== Majandus ja tarbimine ===
ERL käsitleb majandust ja tarbimist eelkõige keskkonnamõju ning ühiskondlike süsteemide muutmise vaatenurgast. Tegevused on hõlmanud ringmajandust, kestlikku tarbimist, ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, toidusüsteeme ning ressursikasutuse vähendamist.

ERL on korraldanud säästva eluviisi töötubasid ja projekte, mille teemadeks on olnud näiteks jäätmetekke vähendamine, kodukeemia, kehahooldustooted, korduskasutus, toidu keskkonnamõju ja vertikaalaiandus. Samuti on käsitletud ettevõtete kestlikkusalast aruandlust ja hoolsuskohustust ning Euroopa Liidu õigusloomet, sealhulgas ettevõtete kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiive.

Üheks tegevussuunaks on olnud kestlik toidusüsteem. ERL osales projektis, mille käigus analüüsiti Eesti koolide ja lasteaedade köökide keskkonnamõju ning töötati välja koolitoidu kliimamõju hindamise juhend ja õppematerjalid. Käsitleti muu hulgas energiakasutust, menüüd, toidu jäätmeteket ja jäätmekäitlust.

Alates 2025. aastast on ERL tegelenud ka piisavusprintsiibiga, mille puhul keskendutakse tarbimise vähendamisele ja ressursimahukate tegevuste asendamisele säästlikumate lahendustega. Tegevuse eesmärk on siduda piisavusmeetmed kliimapoliitika ja majandussüsteemi muutmisega.

=== Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine ===
Keskkonnaharidus ja avalikkuse kaasamine on olnud ERLi tegevuse oluline osa. Organisatsioon on korraldanud koolitusi, suvekoole, seminare, filmiõhtuid, töötubasid ja arutelusid ning koostanud keskkonnateemalisi juhendeid ja infomaterjale.

Aastatel 2017–2019 korraldati muu hulgas School of Sustainability ja School of Sustainable Communities programme, säästva eluviisi töötubasid ning keskkonnateemalisi väitlus- ja aruteluõhtuid. Käsitletud teemad ulatusid keskkonnakaitsest ja inimõigustest tarbimispsühholoogia, jäätmekäitluse ja kestlike eluviisideni.

Alates 2023. aastast on ERL korraldanud ka kliima- ja ökoärevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuuluvad kliimamure töötoad, veebiseminarid ning noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud koolitused. Kliimamure töötubade eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja praktilisi oskusi kliimamuutustega seotud mure ja ärevusega toimetulekuks.

=== Rohelise tee õhtud ===
Aastatel 2011–2025 korraldas Eesti Roheline Liikumine Rohelise Tee Õhtuid (RTÕ-id) nii Tartus kui ka Tallinnas ning eesti ja inglise keeles. Tegemist oli avalike arutelu- ja kohtumisõhtutega, kus käsitleti keskkonna, kliima, energia, majanduse, tarbimise ja ühiskonna seoseid ning tutvustati keskkonnahoidlikke lahendusi. Formaat sai alguse Tartus 2011. aastal rahvusvahelise [[:en:Green_Drinks|Green Drinks'i]] eeskujul ning alates 2012. aasta septembrist toimus see ERLi giidi all.

Rohelise Tee Õhtute teemad on olnud muu hulgas:
* Kas roheline või rahaline Tartu kesklinn?
* Kas arengukoostöö aitab kolmanda maailma prügiprobleeme lahendada? Plastikjäätmed Ghanas
* Ökoturism – vastutustundlik ja teadlik reisimine
* Kodune jäätmekäitlus ja vihmaussikompostrid
* Kuidas läheneda permakultuurile?
* Vabakaubanduse hind
* Kes on kliimapagulased?
* Putuktoit – keskkonnasõbralik lahendus toidutööstusele?
* Toiduringid Tallinnas ehk kuidas tellida talu- ja mahekaup otse koju
* Kuidas elad, Eesti väikepõllupidaja?
* Taastuvenergia mikrolahendused: kuidas ise energiat toota?
* Pariisi kliimaleppe mõjud Eesti põlevkivitööstusele
* Arenguabi – kas edendab või pärsib arengut?
* Keskkonnakaitse ja inimõiguste puutepunktid
* Kuidas maksud (eba)võrdsust loovad?
* Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust Tartus?
* Töötuba: Sel aastal teen jõulukingid ise!
* Zerowaste ehk jäätmevaba elustiil
* Filmiõhtu: Energiatööstus keset loodust
* Filmiõhtu ja arutelu: Minimalistlik tarbimine
* Vertikaalaiandus ja globaalne toidutarbimine
* Film Evening &amp; Discussion: Fossil Fuel Resistance
* Toit ja kliimamuutused. Sojauba Eestis
* Metsateemaline filmiõhtu Tartus: The Burning Issue
* Säästva eluviisi töötuba „Kohalik taimetoit“
* Ravimid ja ravimijäägid keskkonnas
* Töötuba: Teeme ise kehahooldusvahendeid
* Säästva eluviisi töötuba: vähem ühekordseid asju
* Gruusia filmiõhtu koos Anna Gavronskiga: „Sädemete jõed“
* Kuidas mõjutab põlevkivi kaevandamine kohalike inimeste elu?
* Säästva eluviisi töötuba: lihtne ja ohutu kodukoristus
* Tarbimispsühholoogia loeng Ivar Soonega
* Kuidas käib mesilaste käpp?
* Filmi- ja aruteluõhtu: Õiglane kaubandus
* Veebinar: Taimekaitsevahendite kasutamine ja seire Eestis
* EGM + ESN Tartu Upcycling Workshop
* Movie Night: Discount Workers
* Storytelling Workshop on Creating New Narratives for Climate Justice
* Movie Night Tartu: Duty of Care

=== Väljaanded ja materjalid ===
Aastatel 2001–2014 andis ERL välja teabelehte „Rääk“ ning alates 2015. aastast on organisatsioon andnud välja infokirja. Lisaks on ERL koostanud keskkonnateemalisi juhendeid, analüüse ja õppematerjale, sealhulgas keskkonnasõbralike avalike ürituste korraldamise juhendi, jäätmete sorteerimise materjale ning koolitoidu kliimamõju hindamise juhendi.

Organisatsioon on avaldanud ka poliitikaanalüüse ja seisukohti ning osalenud keskkonna- ja kliimateemalises avalikus arutelus artiklite, arvamuslugude, kampaaniate ja meedias esinemiste kaudu.

== Olulisemad projektid ==
* Eesti-Läti ühisprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ (2017-2018) laiemaks eesmärgiks oli tõsta teadlikkust keskkonnasõbralikest käitumisviisidest, kitsamalt keskenduti jäätmete vähendamise ning energia säästmisega seotud teemadele. Avalike ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks töötati mitmel rindel: interaktiivsed ja informatiivsed tegevused festivali külastajatele, kohtumised ja konsultatsioonid nii festivali korraldajate kui ka teenusepakkujatega ning riikidevaheliste kogemuste jagamine. Projekti rahastasid [[Euroopa Regionaalarengu Fond|Euroopa Regionaalarengu fondi]] Eesti-Läti programm 2014-2020 ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” (2018-2020) eesmärgiks oli mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu loomine Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas. Koos [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] ja [[Keskkonnaõiguse Keskus|Keskkonnaõiguse Keskusega]] panustati vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte. Samuti tegeleti Eesti inimeste huvi ja teadmiste suurendamisega kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Projekti toetas [[:en:European_Climate_Initiative|Euroopa Kliimainitsiatiiv]] (EUKI). 
* Projekti “Growing Together” (2018-2020) tegevuste eesmärgiks oli suurendada selliste noorte osalemist kodanikuühiskonnas ja demokraatilistes protsessides, kes on põllumajanduse mittejätkusuutliku arengu ja toidusuveräänsusega seotud poliitika tagajärjel marginaliseerumise ohus, parandades koostööd riiklike kliimaõigluse valdkonna noorteorganisatsioonide, maapiirkondadest pärit noorte ning riigiasutuste vahel. Projekti rahastasid Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm ja [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]].
* Projekti “RegENERateLife“ (2021-2023) eesmärgiks oli toetada Euroopa Liidu ambitsiooni süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Projekt taotles jõulisemaid samme efektiivse kliimapoliitika suunas, mis oleksid ühtlasi kooskõlas pikaajalise fossiilkütustest väljumise strateegiaga, hoonete energiatõhustamisega ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga. Luubi all olid eelkõige fossiilkütustel põhinevad tööstuspiirkonnad, mille elanikkond on rohepöördest enim mõjutatud – täna fossiiilkütuste sektoris hõivatutele tuleb kindlustada õiglane üleminek kliimaneutraalse tuleviku poole. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” (2023-2025) eesmärgiks oli arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimamurega toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele. Sellest tulevalt töötatati projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagati teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustati läbi projekti erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldasid panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunata noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. Projekti toetas Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm.
* Projekti “RePower The Regions” (2023-2026) eesmärgiks oli tagada, et piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega, neil oleks tugev toetus kohalikul tasandil ning et need pakuksid konkreetseid suuniseid ja teekaarte piirkondade võimestamiseks. Projekt tugines eelnevast LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas. Eestis oli projekti fookuses Ida-Virumaa piirkonna dekarboniseerimine kogukonnaenergeetika arenemiseks pinnase loomise näol – teostatavusuuringu tellimine, teadlikkuse tõstmine, huvikaitsetöö nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, kohalike omavalitsuste toetamine jpm. Projekti rahastas Euroopa Komisjoni [[:en:LIFE_programme|LIFE-programm]].
* Euroopa Kliimapakt (2023-2027) on Euroopa Komisjoni algatus, mis kutsub inimesi, kogukondi, organisatsioone ja omavalitsusi kogu Euroopas tegutsema kliimaneutraalse ja kestliku eluviisi nimel. Pakt on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ning aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks. Kliimapakt toob kokku erineva taustaga inimesed ja innustab tegutsema oma igapäevases keskkonnas – olgu see kodukoht, töökoht, kool või kogukond. Osaleda saab väga mitmel viisil: alates teadlikkuse tõstmisest ja heade praktikate jagamisest kuni konkreetsete tegevusteni rohepöörde elluviimisel. Kliimapakt teeb tihedat koostööd partnerorganisatsioonide ja võrgustikega, tuginedes juba toimivatele algatustele ning pakkudes platvormi uute ideede elluviimiseks üle kogu Euroopa. Euroopa Kliimapakti tegevusi rahastab DG CLIMA (Euroopa Komisjon).

== Struktuur ja juhtkond ==
ERL-i liikmeskonda on kuulunud 1000 eri vanuses liiget. Alates 2025. aastast pole ERL enam liikmesorganisatsioon. 

ERL-i esimehed on olnud:
* [[Toomas Frey]] (1988–1990)
* [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]] (1991–1998)
* [[Peep Mardiste]] (1998–2004)
* Taavi Nuum (2004–2008)
Hiljem pole juhatus esimeest valinud. 

2026. aasta seisuga kuuluvad ERLi juhatusse Liisi Pajula, Maris Pedaja, [[Riinu Lepa]] ning Siiri Tulvits-Puttonen.

Alates 2002. aastast on ERL-il ka tegevjuht.
ERLi tegevjuhid on olnud:
* [[Jaanus Välja]] (2002-2010)
* Marilin Eessalu (2016-2026)
* Kristiin Bauer (2026-...)

== Kuulumine partnerorganisatsioonidesse ==
ERL teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste keskkonnaühendustega ning osaleb keskkonna- ja kliimavõrgustikes. Võrgustikutöö eesmärk on suurendada keskkonnaühenduste suutlikkust osaleda poliitikakujundamises ning kujundada ühiseid seisukohti Euroopa Liidu rahastuse, energia-, kliima- ja elurikkuse küsimustes. 2026.a seisuga kuulume järgmistesse võrgustikesse:

==== Rahvusvahelised võrgustikud ====
* [[:en:Friends_of_the_Earth_Europe|Friends of the Earth Europe]] (FoEE)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://friendsoftheearth.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Friends of the Earth Europe |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; &amp; [[:en:Friends_of_the_Earth|Friends of the Earth International]] (FoEI)
* Puhta Läänemere Ühendus (Coalition for Clean Baltic - CCB)
* [[:en:CEE_Bankwatch_Network|CEE Bankwatch Network]] (Central and Eastern Europe Bankwatch Network)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://bankwatch.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Bankwatch |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* European Coalition for Corporate Justice (ECCJ)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WEBSITE European Coalition for Corporate Justice |url=https://corporatejustice.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=ECCJ |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[:en:Pesticide_Action_Network|Pesticide Action Network]] Europe (PAN Europe)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=PAN Europe |url=https://www.pan-europe.info/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=PAN Europe |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Beyond Fossil Fuels (BFF)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Beyond Fossil Fuels |url=https://beyondfossilfuels.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Beyond Fossil Fuels |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* Energy Poverty Advisory Hub (EPAH)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Energy Poverty Advisory Hub {{!}} Energy Poverty Advisory Hub |url=https://energy-poverty.ec.europa.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=energy-poverty.ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;
* Nuclear Transparency Watch&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nuclear Transparency Watch |url=https://www.nuclear-transparency-watch.eu/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.nuclear-transparency-watch.eu}}&lt;/ref&gt;
* International Network for Sustainable Energy (INFORSE)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=INFORSE - International Network for Sustainable Energy |url=https://www.inforse.org/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.inforse.org}}&lt;/ref&gt;

==== Eesti koostööplatvormid ====
* [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]] (EKO)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-17 |pealkiri=Eesti Keskkonnaühenduste Koda |url=https://eko.org.ee/et |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Eesti Keskkonnaühenduste Koda |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Vabaühenduste Liit]] (VÜL)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hea kodanik |url=https://www.heakodanik.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Hea Kodanik}}&lt;/ref&gt;
* [[Arengukoostöö Ümarlaud]] (AKÜ)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Kes me oleme |keel=et |väljaanne=Terveilm |url=https://www.terveilm.ee/leht/umarlaud/kes-me-oleme/ |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
* [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://www.tartuloodusmaja.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Tartu loodusmaja |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Kliimavõrgustik 
* Eesti Tubaka-ja Alkoholikahjude Vähendamise koda (ETAK)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-29 |pealkiri=ETAK - Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja koduleht |url=https://etakoda.ee/ |vaadatud=2026-11-03 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://roheline.ee ERLi koduleht]
* [https://www.facebook.com/eestirohelineliikumine/?locale=et_EE ERLi Facebook leht] 

[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Poliitilised liikumised]]</text>
      <sha1>o9mvi40xe1qpe50dsd6xci8ton4uoj1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Aarma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124641</id>
    <revision>
      <id>7264981</id>
      <parentid>7223833</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:36:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7264981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13428" sha1="ax1n5lqzh4ebchyid5ovc4eetmaw9ph" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi          = Jüri Aarma
| pilt          = Aarma, Jüri.IMG 5859.JPG
| pildi suurus  = 
| pildi allkiri = Jüri Aarma juhtimas &quot;Vaba rahva laulu&quot; Kuressaare lossihoovis 20. augustil 2013
| sünniaeg      = [[30. mai]] [[1951]]
| sünnikoht     = Betseva küla, [[Kirovi oblast]]
| surmaaeg      = {{Surmaaeg ja vanus|2019|5|21|1951|5|30}}
| surmakoht     = [[Tallinn]]
| haridus       =
| amet          = [[näitleja]], [[muusik]], kultuuri[[ajakirjanik]]
| tegev         = 
| tuntud teosed 
  või rollid    =
| abikaasa      = [[Merike Aarma]]
| lapsed        = [[Kiur Aarma]], [[Roosi-Mae Aarma]]
| vanemad       = [[Gunnar Aarma]], Heljo Aarma
| sugulased     = 
| auhinnad      = 
}}
'''Jüri Aarma''' ([[30. mai]] [[1951]] Betseva küla, [[Kirovi oblast]] – [[21. mai]] [[2019]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[näitleja]], [[muusik]] ja kultuuri[[ajakirjanik]].

== Elukäik ==
[[Pilt:Jüri Aarma, 1984, Hampelmann.jpg|pisi|Jüri Aarma 1984. aastal esinemas ansambli [[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]] koosseisus.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
Jüri Aarma sündis küüditatud eestlaste peres. [[1956]]. aastal jõudis ta koos perega Eestisse ja asuti elama [[Pärnu]]sse. Ta lõpetas 1970. aastal [[Pärnu I Keskkool]]i. Juba koolipoisina käis ta isa eest salaja [[Endla (teater)|Pärnu teatri Endla]] stuudios näitlemist õppimas ja tegi kaasa teatrilavastuste massistseenides.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-481 ETV saade &quot;Prillitoos&quot; (nr 481)] 13.01.2019.&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1970]]–[[1974]] õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (lõpetas, VI lend, kursusejuhendajad [[Grigori Kromanov]] ja [[Mikk Mikiver]]).

Seejärel töötas ta kuni [[1995]]. aastani [[Tallinna Linnateater|Eesti Riiklikus Noorsooteatris]] näitlejana. Aastatel [[1992]]–[[1996]] oli ta [[Kuku Raadio]] koosseisuline toimetaja, seejärel 2003–2019 mittekoosseisulisena üks kultuurisaate &quot;[[Publikumärk]]&quot; kaasautoreid ja saatejuhte; suuremate kultuurilooliste saadete seas juhtis ta 258 portreesaadet &quot;[[Kukul külas]]&quot;. [[1995]]–[[2002]] oli ta ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] [[peatoimetaja]], alates 2004. aastast töötas ajalehe [[Maaleht]] kultuuritoimetajana.&lt;ref name=&quot;juri-aarma&quot;&gt;Bianca Mikovitš. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93539133/juri-aarma-70-varske-motlemine-kiire-tegutsemine-tapselt-see-mis-talle-sobis Jüri Aarma 70 | Värske mõtlemine, kiire tegutsemine – täpselt see, mis talle sobis] Maaleht/Delfi, 29.05.2021.&lt;/ref&gt;
Näitleja, laulja ja pillimehena tegi ta ka pärast teatrist lahkumist kaasa paljudes erinäolistes loomeprojektides. 

Alates 1979. aastast kuulus ta koos [[Kaarel Kilvet]]i ja [[Lauri Nebel]]iga 1980. aastate menuansamblisse [[Hampelmann (ansambel)|Hampelmann]], kes esitas sadadel kontsertidel peamiselt humoorikaid rahvalikke laule, kuid mängis kandvat rolli ka mitmes toonase [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|Noorsooteatri]] muusikalavastuses.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/juri-aarma-30-v-1951-21-v-2019/ Jüri Aarma 30. V 1951 – 21. V 2019]. Eesti kultuuriasutuste järelehüüe kultuurilehes Sirp. 24.05.2019.&lt;/ref&gt; 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel esines (luges ja laulis) ta sageli [[Eesti Raadio]] huumorisaates &quot;[[Meelejahutaja]]&quot;.

Telesaateid hakkas ta kaassaatejuhina tegema [[Eesti Televisioon]]is 1993. aastast (&quot;Noortestuudio&quot;, 1973; &quot;Teater! Teater! Teater!&quot;, 1988–1990). Aastatel [[1995]]–[[1997]] juhtis ta koos [[Karmel Killandi|Karmel Eikneriga]] iganädalast &quot;[[Kultuurimagasin]]i&quot; ja 1997–1999 kultuuriinfosaadet &quot;Pilk&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.elu24.ee/3323925/retrovideo-karmel-eikneri-roogatult-vallatud-soengud Retrovideo: Karmel Eikneri röögatult vallatud soengud]. Postimees/Elu24, 10.09.2015.&lt;/ref&gt; Aastatel 1995–2001 tegi ta autori ja saatejuhina teatritegelaste portreesaadete sarja &quot;Siin ja praegu&quot; ETV-s, 2018.–2019. aastal jätkas ta sarnast saatesarja pealkirjaga &quot;Praegu ja siin&quot; [[Tallinna Televisioon]]is.&lt;ref name=&quot;in-memoria&quot;&gt;[https://teater.ee/uudised/in-memoriam-juri-aarma/ In memoriam Jüri Aarma] Teater.ee, 22.05.2019.&lt;/ref&gt;

Alates hooajast 2010/2011 kuni surmani juhtis ta koos [[Gerli Padar]]iga ETV-s laulusaadet &quot;Lauluga maale&quot;.

Jüri Aarma luges palju aime- ja teatmekirjandust. Tema laiast silmaringist annab tunnistust asjaolu, et 20 aasta jooksul kuulus ta [[Vikerraadio]] &quot;tarkade klubisse&quot; ehk mälumängusaates &quot;[[Mnemoturniir]]&quot; küsimustele vastajate hulka.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/78213376/juri-aarma-annab-aru-kuidas-mnemoturniiris-tegelikult-vastuseid-valja-moeldakse Jüri Aarma annab aru: kuidas “Mnemoturniiris” tegelikult vastuseid välja mõeldakse] Maaleht.ee, 17.05.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-481 ETV saade &quot;Prillitoos&quot; (nr 481)] 13. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;

==Looming==
[[Fail:Jüri Aarma, oli näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik 92.jpg|pisi|Jüri Aarma 1992. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

===Teatrirolle===
* Vang – [[Rein Saluri|Saluri]] &quot;Kes ma olen?&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1977)
* Xanthos – Figuereido &quot;Rebane ja viinamarjad&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1987)
* Prints – Vasara ja [[Kalju Komissarov|Komissarovi]] &quot;Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1979)
* osatäitja – Béranger’ ja Undi &quot;Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1980)
* kapral Mollberg – Bellmani ja Sirkeli &quot;Verinoor plika ja pilgeni klaas&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1983)
* Mees – Enquisti &quot;Mees paadis&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1985)
* Šostakovitš – Pownalli &quot;Meistriklass&quot; (Riiklik Noorsooteater, 1988)
* Bradley – Shepardi &quot;Maetud laps&quot; (Tallinna Linnateater, 1994)
* Eesel Iiah – Raadiku &quot;Puhh&quot; ([[Rahvusooper Estonia]], 1995)
* Prozorov – Tšehhovi &quot;Kolm õde&quot; ([[Eesti Draamateater]], 1996)
* Zander ja Vahur – Karusoo &quot;Kured läinud, kurjad ilmad&quot; (Eesti Draamateater, 1997)
* Näitleja – Kerge &quot;Piaf – Pariisi varblane&quot; ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 2000)
* &quot;Brel&quot;, [[Jacques Brel]]i laulude põhjal ([[Vanalinnastuudio]], 2001)
* pastor Manders – Ibseni &quot;Kummitused&quot; ([[Vene Teater]], 2008)
* Alain Reille – Reza &quot;Tapatöö jumal&quot; ([[Kuressaare Linnateater]], 2008)
* Artur Rinne – Põldre ja Vaheri &quot;Arturi laulud ja aastad&quot; ([[Ugala]], 2009)
* Otsa &quot;Jaan Poska saaga&quot; ([[Vana Baskini Teater]], 2011)
* Gabriel Lindström – Waltari &quot;Tule tagasi, Gabriel!&quot; (Vana Baskini Teater, 2013)

===Rolle filmides ja telesarjades===
* 1975 – &quot;Löö vastu&quot; (tudengifilm) – Avo Eller
* 1980 – &quot;Kuninganna Maudi maa&quot; (ETV telelavastus) – peaosaline koos [[Külliki Saldre|Külliki Tooliga]]
* 1981 – &quot;Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I jagu&quot; (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
* 1981 – &quot;Kaks päeva Viktor Kingissepa elust II jagu&quot; (telemängufilm) – Jaan Anvelt, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
* 1981 – &quot;[[Pihlakaväravad]]&quot; ([[mängufilm]]) – Kalle
* 1985 – &quot;Alevimaastikud&quot; ([[dokumentaalfilm]]) – teksti lugeja	
* 1988 – &quot;Näkimadalad III jagu&quot; (telemängufilm) – Hans Verthausen
* 1994 – &quot;[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]&quot; (mängufilm) – pillimees
* 1997 – &quot;[[Waba Riik]]&quot; (telesari)
* 2002 – &quot;Jätkusõja viimased sõdurid&quot; (dokumentaalfilm) – teksti lugeja	
* 2003 – &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; (telesari) – Felix
* 2006 – &quot;[[Ohtlik lend]]&quot; (telesari) – Jaak
* 2007 – &quot;[[Georg (film)|Georg]]&quot; (mängufilm) – pianist klubis
* 2007 – &quot;Tuulepealsed leelod&quot; (dokumentaalfilm) – teksti lugeja
* 2011 – &quot;Koddo&quot; (tudengifilm) – vanamees
* 2012 – &quot;Allveelennud&quot; (mängufilm) – hääled
* 2012 – &quot;Ellawood&quot; (tudengifilm) – joodik
* 2012 – &quot;Umbkotid&quot; (telemängufilm) – Jüri Maimik
* 2015 – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; (telesari) – Valter Kanning
* 2017 – &quot;[[Litsid]]&quot; (telesari) – Linda isa hr Värk
* 2017 – &quot;[[Rohelised kassid]]&quot; (mängufilm) – patsient

===Raamatud===
2011. aastal ilmus Jüri Aarma [[intervjuu]]de kogumik &quot;Hobusest Mozartini&quot; (kirjastus [[Maalehe Raamat]]). Seal on tema intervjueeritavate seas [[Velda Otsus]], [[Jüri Ennet]], [[Alo Kurvits]], [[Veljo Tormis]], [[Ilon Wikland]], [[Jaak Allik]], [[Jaanus Johanson]], Olga Panasevitš, Rutt Süvari, [[Vladislav Koržets]], [[Leida Rammo]], [[Kivisildnik]], [[Anne Paluver]], [[Neeme Raud]], [[Urmas Sisask]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Ain Kaalep]].

Aarma oli ka üks kaheteistkümnest Eesti kultuuritegelasest, kelle kirjutatud minevikumeenutused ilmusid 2009. aasta humoorikas kogumikus &quot;Supinahk ja sukapüksid&quot; (kirjastus 30pluss). Teised autorid selles valikus olid [[Kivisildnik]], [[Jaanus Rohumaa]], [[Chalice]], [[Tiit Kikas]], [[Kati Murutar]], [[Epp Maria Kokamägi]], [[Andres Noormets]], [[Evelin Samuel]], [[Contra]], [[Linnar Priimägi]] ja [[Priit Pajusaar]].

Tema koostatud on raamatud &quot;[[Jaanus Orgulas]]. Jäägu see” ([[AS Kirjastus Ilo|Ilo]], 2004) ja &quot;[[Gunnar Kilgas]]. Nii on läinud” (Ilo, 2007).

Tema toimetatud on [[Toomas Paul]]i raamat &quot;Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes aastatest 2000-2006&quot; (Maalehe Raamat, 2006; 2., täiendatud trükk 2007). 

===Tunnuslaul===
Jüri Aarma kui erakordselt musikaalne ja mitmekülgne muusik kirjutas aeg-ajalt muusikat nii teatrilavastuste kui ka kontsertide tarvis.&lt;ref name=&quot;in-memoria&quot; /&gt; Tema loomingusse kuulub kümneid laule, mille seast sai tema tunnuslauluks &quot;Ärge jätke mind üksi (kui oleme joonud šampanjat)&quot;. Aarma kirjutas selle laulu [[Priit Aimla]] sõnadele rahvakunstnikust näitleja [[Lisl Lindau]] 70. sünnipäevaks ning esitas seda peale kolleegide sünnipäevade ka väga paljudel kontsertidel. Sama laul kõlas tema esituses ka Lisl Lindau ja (helisalvestiselt) ta enda matusepäeval.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1003699/lauri-nebel-meenutab-head-sopra-juri-aarmat-tanase-paevani-motlen-et-mida-te-naljatate-jurka-tuleb-kohe-kohe-nurga-tagant-valja- Lauri Nebel meenutab head sõpra Jüri Aarmat: „Tänase päevani mõtlen, et mida te naljatate, Jürka tuleb kohe-kohe nurga tagant välja.“] Õhtuleht.ee, 05.06.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88424505/kui-on-joodud-sampanja Kui on joodud šampanja...] Kroonika/Delfi, 27.12.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;juri-aarma&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*2014 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|50044}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja [[Gunnar Aarma]] ning ema muusikaõpetaja Heljo Aarma. Tema vend on [[August Aarma]] ja õde oli [[Maria Tilk]].

Ta oli abielus koorijuhi ja muusikapedagoogi [[Merike Aarma]]ga, nende poeg on [[Kiur Aarma]] ja tütar [[Roosi-Mae Aarma]].

Aarma noot oli [[Gis|sol-diees]].&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Bianca Mikovitš. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89908477/juri-aarma-malestuseks-annetati-oreliviledeks-rekordsumma Jüri Aarma mälestuseks annetati oreliviledeks rekordsumma] Maaleht.ee, 21.05.2020.&lt;/ref&gt;

Jüri Aarma hukkus 21. mail 2019 Veerenni raudteeülesõidul liiklusõnnetuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/traagilise-onnetuse-tagajarjel-lahkus-meie-seast-naitleja-ja-ajakirjanik-juri-aarma?id=86272319 Traagilise õnnetuse tagajärjel lahkus meie seast näitleja ja ajakirjanik Jüri Aarma] Maaleht, 21.05.2019.&lt;/ref&gt;

Jüri Aarma mälestuseks tehtud annetustest ehk 6000 [[euro]] eest osteti [[Tallinna Kaarli kirik]]u Walckeri orelile 12 temanimelist vilet.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Jüri Aarma}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arge-jatke-mind-uksi-kui-oleme-joonud-sampanjat ETV saade &quot;Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat&quot;] 1. jaanuar 1992
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/siin-ja-praegu-juri-aarma-ja-mikk-mikiver ETV teatrisaade &quot;Siin ja praegu. Jüri Aarma ja Mikk Mikiver&quot;] 22. jaanuar 2006
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-juri-aarma ETV saade &quot;Tähelaev. Jüri Aarma&quot;] 20. jaanuar 2008
*Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23957877/juri-aarma-aruanne-toimetusele-lapsepolvemaa-kulastamise-asjus-ehk-kontvoorana-sunnikodus Kontvõõrana sünnikodus] maaleht.ee, 17. juuli 2008
*[https://www.youtube.com/watch?v=m3SHrA3mjic &quot;Tiiger minu sees&quot; – Jüri Aarma mõtisklus] YouTube, 12. juuni 2018
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/juri-aarma-30-v-1951-21-v-2019/ Jüri Aarma 30. V 1951 – 21. V 2019] Eesti kultuuriasutuste järelehüüe kultuurilehes Sirp. 24. mai 2019
*[https://web.archive.org/web/20200520214752/https://maaleht.delfi.ee/elu/juri-aarma-malestuseks-annetati-oreliviledeks-rekordsumma?id=89908477 Jüri Aarma mälestuseks annetati oreliviledeks rekordsumma] Maaleht, 21. mai 2020
*[https://teele.luts.ee/index.php/search/leitud?keys=j%C3%BCri+aarma Jüri Aarma] portaalis &quot;Tartu ilukirjanduses&quot;
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=eqmgwBR2a0G4 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul]

{{JÄRJESTA:Aarma, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>ax1n5lqzh4ebchyid5ovc4eetmaw9ph</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdo Randpere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124852</id>
    <revision>
      <id>7265021</id>
      <parentid>7249032</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:29:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5716" sha1="rc4yehpbaxe0lc658895waasmn3cxg2" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Valdo Randpere
| pilt = RE Valdo Randpere.jpg
| pildiallkiri =
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 4. aprill 2011
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1958|2|4}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Eesti Reformierakond]] (2009–)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] (õigusteadus, 1982)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Valdo Randpere''' (sündinud [[4. veebruar]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti muusik, ettevõtja ja poliitik. 

Ta lõpetas aastal [[1976]] [[Tallinna 16. Keskkool]]i. [[1982]]. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna ''[[cum laude]]''. 

Ta töötas aastatel 1982–1983 Eesti NSV Justiitsministeeriumis ministri abina.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62/Valdo-Randpere/ Valdo Randpere Riigikogu kodulehel. CV osa] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Ta töötas aastatel 1983–1984 [[ELKNÜ Keskkomitee]] propaganda- ja kultuuriosakonna instruktorina.
 
[[1984]]. aasta augustis välismaal viibides jättis ta koos abikaasa [[Leila Miller]]iga [[Nõukogude Liit]]u naasmata ja asus elama [[Rootsi]]. Eestisse jäi nende tollal aastane tütar Kaisa Randpere, keda Nõukogude Liit lubas alles 1986. aastal minna vanemate juurde. See võitlus pere ühinemise nimel leidis palju kõnepinda ka Rootsi ühiskonnas ja eriti ajakirjanduses, toetust Randperele ja Millerile avaldasid teiste hulgas ka kirjanik [[Astrid Lindgren]] ja isegi tolleaegne [[USA president]] [[Ronald Reagan]].
 
[[1998]]. aastast elab Randpere Eestis ja töötas kuni 2009. aastani OÜ Eesti IBM juhina.
 
==Poliitiline tegevus==
Augustis 2009 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/475746 &quot;Ettevõtja Valdo Randpere liitus Reformierakonnaga&quot;], 16. august 2009&lt;/ref&gt; Ta on [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2009]] Reformierakonna juhatuse liige ja [[30. jaanuar]]ist [[2010]] Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse liige.

Ta oli [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige.

Oktoobrist 2009 on ta [[Tallinna Linnavolikogu]] Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] oli ta Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat.

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Randpere valimisringkonnas nr 2 ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 1169 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Randpere sai Riigikogusse [[Heidy Purga]] asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kultuuriminister|kultuuriministriks]].

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Lasnamäe linnaosas, sai 279 häält ning ei osutunud valituks.

==Osalemine meelelahutussaadetes==
[[2008]]. aastal võitis ta koos [[Eda-Ines Etti]]ga Eesti TV3 saatesarja &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;. Saates osales 9 duetti, kellest üks osapool oli elukutseline laulja ja teine avaliku elu tegelane mõnest muust valdkonnast. 

[[2009]]. aastal osalesid Valdo Randpere ja Eda-Ines Etti saates &quot;Eesti otsib lemmiklaulu&quot;. Nende esitatud laul &quot;Eesti muld ja eesti süda&quot; ([[Rein Rannap]] / [[Lydia Koidula]]) jäi finaalis teisele kohale. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Valdo Randpere}}
*Urmo Soonvald: [https://www.ohtuleht.ee/264969 Valdo Randpere: &quot;Tõenäoliselt olekski mind kodumaal maha lastud!&quot;] Õhtuleht, 2. veebruar 2008
*[http://laulud.elu24.ee/?id=53221 &quot;Valdo ja Ines võitsid staaride laulusaate&quot;] Elu24, 30. november 2008
*[[Sirje Niitra]]: [http://www.postimees.ee/?id=130443 &quot;Valdo Randperel sai IT-vallas rügamisest villand&quot;] Postimees, 11. juuni 2009
*[https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62/Valdo-Randpere/ Valdo Randpere Riigikogu kodulehel]

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Randpere, Valdo}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ärijuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>rc4yehpbaxe0lc658895waasmn3cxg2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rõuge kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>128429</id>
    <revision>
      <id>7265449</id>
      <parentid>6979179</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:41:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */ + khk mall</comment>
      <origin>7265449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5718" sha1="aqnw00wahfcswhqer67nnycsbr4rxgo" xml:space="preserve">{{toimeta}}

{{Provints
| nimi = Rõuge kihelkond
| pindala = 
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| keskuse_nimi = [[Rõuge kirik]]
| asendikaardi_pilt = Rõuge Maarja kirik.jpg
| nimi1_keel = 
| nimi1 = 
| nimi1_latin = 
| nimi2_keel = 
| nimi2 = 
| nimi2_latin = 
| nimi3_keel = 
| nimi3 = 
| nimi3_latin = 
| nimi4_keel = 
| nimi4 = 
| nimi4_latin = 
| nimi5_keel = 
| nimi5 = 
| nimi5_latin = 
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala_viide = 
| elanikke_viide = 
| ametlik_keel = 
| asendikaardi_pilt_seletus = 
| osm = 
}}
'''Rõuge kihelkond''' (lühend '''Rõu'''; {{keel-de|Kirchspiel Rauge}}) oli [[kirikukihelkond]] [[Võrumaa]]l ja [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.

== Piirkonna ajalugu ==
Rõuge kihelkond tekkis [[16. sajand]]il. Paikkonna varasem kihelkondlik kuuluvus pole teada. [[Rõuge kirik|Rõuge kiriku]] rajas ilmselt [[1550. aastad|1550. aastatel]] [[Rõuge mõis|Rõuge mõisnik]] [[Kursell]]. 

Tartu kreisi kihelkond sai [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] kannatada. Sõjas kannatada saanud kirik lammutati ning [[1729]]. aastal hakati uut rajama. 1780. aastatel loodi [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] [[Tartu kreis]]i lõunapoolsetest aladest, sh Rõuge kihelkonnast [[Võru kreis]]&lt;ref&gt;[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27985/r_est_a_877.pdf Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784], Mitau 1784, Der neue Creitz, seite 132-134&lt;/ref&gt;, maakonnakeskus ja [[kreisilinn]] (1784) Võru linn.
[[Fail:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|[[Võru kreis]] &quot;[[Liivimaa atlas]]es&quot; (1798)]]
==Rõuge kihelkonna mõisad==
*[[Rõuge kirikumõis]] (''Pastorat Rauge'')
*[[Vana-Kasaritsa mõis]] (''Alt-Kasseritz'')
*[[Vastse-Kasaritsa mõis]] (''Neu-Kasseritz'')
*[[Rogosi mõis]] (''Rogosinsky mit Sirgo'')
*[[Pindi mõis]] (''Bentenhof'')
*[[Rõuge mõis]] (''Rauge mit Reinshof'')
*[[Saaluse mõis]] {{kas|(''Salishof mit Neu-Salishof und Alla mois'')}}
*[[Uue-Saaluse mõis]] {{kas|(''Neu-Salishof'')}}
*[[Leevi mõis]] (''Löweküll'')
*[[Sänna mõis]] (''Sennen ehk Sennenhof mit Körgepallo'')
*[[Kõrgepalu mõis]]
*[[Tsooru mõis]] (''Fierenhof ehk Fierhof, mit Pulsti'')
*[[Pulsti mõis]]
*[[Vana-Roosa mõis]] (''Rosenhof ehk Schönangern mit Wirola und Hödersberg'')
*{{kas|(''Alt-Kaffe'')}}
*{{kas|(''Neu-Kaffe'')}}
*[[Vastse-Nursi mõis]] (''Neu-Nursie'')
*[[Vana-Nursi mõis]] (''Alt-Nursie, mit Arrosar'')
*[[Haanja mõis]] (''Hahnhof'')
*[[Juba mõis]] (''Quellenhof'')
*[[Krabi mõis]] (''Schönangern'')
*[[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]] (''Hohentannen'')
*[[Luutsniku mõis]] (''Lutznik'')
*[[Mäesaare mõis]] (''Almenau'')
*[[Otsa mõis]] (''Otza''), Pindi mõisa [[kõrvalmõis]]
*[[Plaani mõis]] (''Plani'') Haanja mõisa kõrvalmõis
*[[Vana-Saaluse mõis]] (''Waldhof'')
*[[Viitina mõis]] (''Kosse'')

==Rõuge kihelkonna vallad==
*[[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]]
*[[Kõrgepalu vald]]
*[[Pindi-Leevi vald]]
*[[Saaluse vald]]
*[[Tsooru vald]]
*[[Vana-Roosa vald]]
*[[Vastse-Nursi vald]]
*[[Viitina vald]]
*...

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Rõuge kihelkond oli pindalalt üks Eesti suuremaid. Tänapäeval jääb kunagise Rõuge kihelkonna territoorium peamiselt [[Võru maakond]]a ning väike osa ka [[Põlva maakond]]a.
Endise kihelkonna aladel asuvad [[Rõuge vald|Rõuge]], [[Antsla vald|Antsla]] ja [[Räpina vald]].

== Vaata ka ==
* [[Eesti kihelkondade loend]]
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=387–388 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA387,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 285-288 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA285,M1}}
* {{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Bulhovden|year=1836|publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 55-65 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;rview=1#PRA5-PA55,M1}}
* {{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 306-308 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA306,M1}}
*Linda Vilmre. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rouge Nursi, Kasaritsa, Saaluse ja Pindi vald]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2005.
*[[Evald Blumfeldt]]. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rouge2 Haanja, V-Laitma, Krabi, Rogosi ja Rõuge vald]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2005.
*Jaan Gutves. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rouge3 Rõuge kihelkonna Haanja valla Sika talu. Vastused &quot;Oleviku&quot; majandusgeograahvia küsimustele]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2005.

== Välislingid ==
* [http://www.mois.ee/kihel/rouge.shtml Rõuge kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]
* [http://www.folklore.ee/lepp/rouge/tutv.php Rõuge kihelkonna tutvustus Lõuna-Eesti pärimuse portaalis]

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Rõuge kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Rõuge kihelkond| ]]</text>
      <sha1>aqnw00wahfcswhqer67nnycsbr4rxgo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Banksy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>130212</id>
    <revision>
      <id>7265407</id>
      <parentid>7217595</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:03:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265407</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17034" sha1="m6vv8c9r694vmlxlah3aqnjv7fm3xfs" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Banksy
| Pilt           = Banksytruck.jpg
| Pildisuurus    = 250px
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = teadmata&lt;ref name=&quot;identiteet&quot; /&gt;
| Sünniaeg       = arvatavasti [[1974]]. aastal&lt;ref name=&quot;aasta&quot; /&gt;
| Sünnikoht      = [[Bristol]]i lähedal&lt;ref name=&quot;tabatud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BBC&quot; /&gt;
| Surmaaeg       = 
| Surmakoht      = 
| Rahvus         = 
| Tegevusala     = grafiti
| Kunsti õppinud = 
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}} 
'''Banksy''' on üks tuntumaid [[Inglismaa]] [[grafiti]]kunstnikke, kes on silma paistnud ka poliitilise aktivismiga. Tema isik on teadmata.&lt;ref name=&quot;paljastada&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609794120/briti-politsei-algatatud-juurdlus-voib-paljastada-banksy-isiku &quot;Briti politsei algatatud juurdlus võib paljastada Banksy isiku&quot;] ERR, 9. september 2025&lt;/ref&gt;

Tema [[šabloontehnika]]s valmistatud teosed on leidnud rahvusvahelist tähelepanu ning temalt on ilmunud mitu raamatut. Film &quot;Exit Through the Gift Shop&quot; jõudis 2011. aasta [[parima dokumentaalfilmi Oscar]]i lühivalikusse.

Banksy valiti [[Time 100]] nimekirja 2010. aastal&lt;ref&gt;[https://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984940_1984945,00.html Banksy: The 2010 TIME 100]&lt;/ref&gt; ning 2014. aastal tunnustati teda auhinnaga Webby Person of the Year.&lt;ref name=&quot;diIZI&quot; /&gt;

== Identiteet ==
Banksy identiteeti on hoitud tugeva saladuskatte all ning mõnel üksikul ajakirjanikul on õnnestunud teda näost näkku näha ja intervjueerida. On väidetud, et Banksy tegelik nimi on Robert või Robin Banks&lt;ref name=&quot;tabatud&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BBC&quot; /&gt; ja et ta sünniaasta on 1974&lt;ref name=&quot;aasta&quot; /&gt;, kuid need väited ei ole leidnud kindlat tõestust.

On spekuleeritud, et Šveitsi kunstnik Maître de Casson võib olla Banksy, mida kunstnik oma veebisaidil eitas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://trendkraft.io/kunst-kultur-und-religion/ist-banksy-der-leipziger-maler-maitre-de-casson/ |pealkiri=Ist Banksy der Leipziger Maler Maître de Casson? |vaadatud=2020-11-25 |arhiivimisaeg=2020-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201026154857/https://trendkraft.io/kunst-kultur-und-religion/ist-banksy-der-leipziger-maler-maitre-de-casson/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; On ka arvatud, et see võiks olla [[Bristol]]ist pärit ansambli [[Massive Attack]] laulja [[Robert Del Naja]] (sündinud [[21. jaanuar]]il [[1965]]).&lt;ref&gt;[http://kultuur.err.ee/603903/arvatakse-et-goldie-paljastas-tanavakunstnik-banksy-identiteedi &quot;Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi&quot;] kultuur.err.ee, 24. juuni 2017&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik Simon Hattenstone, üks väheseid, kes on Banksyt intervjueerinud, on tema välimust iseloomustanud järgmiselt (2003. aasta artiklis &quot;Something to spray&quot;): ''Banksy on valgenahaline, 28-aastane, lohaka väljanägemisega – teksased, T-särk, hõbedast hammas, hõbekett ja -kõrvarõngas. Ta näeb välja nagu [[Jimmy Nail]]i ja [[The Streets|Mike Skinneri]] ristsugutis.''&lt;ref name=&quot;p9wfK&quot; /&gt;

Samas intervjuus mainis Banksy, et isegi ta vanemad ei tea, et ta on grafitikunstnik, vaid nad arvavad, et ta töötab maalri ja dekoraatorina.

2007. aasta oktoobris jõudsid [[meedia]]sse [[foto]]d, millel oli väidetavalt kujutatud Banksyt. Banksyks peetud mees sattus tänaval liikunud inimese kaamera ette [[Bethnal Greene]]'is ([[London]]i idaosas).&lt;ref name=&quot;tV1Vl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WRPsA&quot; /&gt;

2025. aastal algatas Londoni politsei uurimise Banksy teose suhtes, mis oli tehtud kuningliku kohtuhoone seinale ja kujutab kohtunikku ründamas protestijat haamriga. On peetud võimalikuks, et see uurimine võib grafitikunstniku isiku paljastada.&lt;ref name=&quot;paljastada&quot; /&gt;

==Tehnika==
Banksy on oma raamatutes meenutanud,&lt;ref name=&quot;Banksy&quot; /&gt; et kui ta oli 18-aastane ja üritas ühel ööl [[rong|reisirongile]] suurte mullilaadsete hõbedaste tähtedega teksti kirjutada, ilmus välja [[politsei]]. Tema kaaslastel õnnestus autoga kaduda, kuid tema oli sunnitud end rohkem kui tund aega ühe veoki all peitma ning seda nõnda õnnetult, et [[mootoriõli]] tilkus talle pidevalt peale. Siis olevat ta otsustanud, et kui tal ei õnnestu oma grafitipilte vähemalt poole kiiremini valmis saada, peaks ta üldse sellest tegevusest loobuma. 

Veoki all kükitades ja kütusepaagile [[šabloon]]i abil kantud kujutist vahtides olevat ta tulnud mõttele, et see olekski lahendus tema probleemidele. Sestpeale on selle tehnika kasutamine üks Banksy loomingu põhitunnuseid.

Banksy salatseva loomuse tõttu ei ole siiski päris selge, mis tehnikat ta kasutab, et kujutisi šabloonidele saada. Tõenäoliselt teeb ta seda [[arvuti]] abil, kuna paljud tema loodud pildid paistavad silma väga realistliku kujutusviisi poolest.

==Teosed==

=== Grafiti ===
{{Pooleli}}
=== Maalid ===
=== Raamatud ===
Banksy on ise välja andnud raamatuid, mis sisaldavad pildimaterjali tema teostest koos tema kirjutatud või tsiteeritud vahetekstide ja vaimukate märkustega.
* &quot;Banging Your Head Against A Brick Wall&quot; (2001). ISBN 978-0-9541704-0-0
* &quot;Existencilism&quot; (2002). ISBN 978-0-9541704-1-7
* &quot;Cut it Out&quot; (2004). ISBN 978-0-9544960-0-5
* &quot;Pictures of Walls&quot; (2005). ISBN 978-0-9551946-0-3
* &quot;Wall and Piece&quot; (2005). ISBN 978-1-84413-786-2

Banksy taieseid on käsitletud ka teiste autorite raamatutes:
*Martin Bull, &quot;Banksy Locations and Tours: A Collection of Graffiti Locations and Photographs in London&quot; (2007).
*Steve Wright, &quot;Banksy's Bristol: Home Sweet Home&quot; (2007).

=== Filmid ===
2010. aastal tegi Banksy dokumentaalfilmi &quot;[[Exit Through the Gift Shop]]&quot;.&lt;ref name=&quot;dQXjg&quot; /&gt; See leidis sooja vastuvõttu kriitikutelt ja oli [[parima dokumentaalfilmi Oscar]]i nominent.&lt;ref name=&quot;VycRg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3NNLo&quot; /&gt;

=== Teosed muuseumides ===
2005. aasta mais riputas Banksy enda versiooni varasest [[koopamaal]]ingust [[Briti Muuseum]]i Londonis. Pärast selle pildi avastamist lisas muuseum selle oma püsikollektsiooni. Teos kujutas inimfiguuri ostukäru lükkamas ja selle juurde oli lisatud kirjeldus, mis väitis näiteks, et tegu on Londoni idaosast pärineva hästisäilinud primitiivkunsti näitega ning et selle autor on Banksymus Maximus.&lt;ref name=&quot;aasta&quot; /&gt;

Sama on Banksy proovinud ka paljude teiste muuseumide juures. Näiteks [[New York|New Yorgis]] [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|moodsa kunsti muuseumis]] rippus [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[popkunst]]niku [[Andy Warhol]]i ühe tuntuma teose eeskujul loodud [[Tesco]] supipurgi kujutis kuus päeva ning samas linnas asuvas loodusmuuseumis õnnestus tema poolt modifitseeritud [[põrniklased|põrnikal]] 12 päeva eksponaatide seas vedeleda, enne kui see seast ära korjati. Alati ei ole tal aga nõnda palju õnne olnud ning näiteks [[Tate Gallery]]sse üles riputatud maal, mis kujutas politseilindiga ümbritsetud rahulikku Inglise maamaastikku, kukkus vähese liimi tõttu juba kahe ja poole tunni pärast alla. Mitmed teosed on aga ära korjatud juba paar tundi pärast nende ilmumist muuseumiseintele.&lt;ref name=&quot;Banksy&quot; /&gt;

===Teosed oksjonitel===
Banksy teosed lähevad hästi müügiks paljudel oksjonitel. Näiteks müüdi 2007. aasta alguses tema [[akrüülvärv]]iga [[lõuend]]ile kantud teos &quot;Bombing Middle England&quot; anonüümsele ostjale 102&amp;nbsp;000 Inglise naela eest (hind ületas tunduvalt kunstniku eelmist müügirekordit, mis oli 57&amp;nbsp;600 naela), kuigi oksjonimaja oli varem teose väärtuseks hinnanud 30&amp;nbsp;000 – 50&amp;nbsp;000 naela.&lt;ref name=&quot;sj0pK&quot; /&gt; Kõrge hinnaga ja hinnangulist väärtust tugevalt ületades on müüki läinud ka paljud teised kunstniku teosed, näiteks &quot;Avon and Somerset Constabulary&quot; (96 000 naela; oksjonimaja hinnang oli 60&amp;nbsp;000 – 80&amp;nbsp;000), &quot;Lenin on Rollerskates (Who Put the Revolution on Ice?)&quot; (48&amp;nbsp;000; hinnang 20&amp;nbsp;000–30&amp;nbsp;000), &quot;Attack of the Badly Drawn Boy&quot; (78&amp;nbsp;000; hinnang 20&amp;nbsp;000–30&amp;nbsp;000)&lt;ref name=&quot;eL2yF&quot; /&gt; ja Andy Warholi kuulsa [[Marilyn Monroe]] portreega sarnanenud [[Kate Moss]]i portree, mis müüdi 96 000 naela eest.&lt;ref name=&quot;Gs0wM&quot; /&gt;

Tema loomingut on saatnud märkimisväärne müügiedu ka [[eBay]] oksjonitel.&lt;ref name=&quot;6BXgf&quot; /&gt;

2018. aastal pälvis tähelepanu vahejuhtum, kus oksjonil müüdi enam kui miljoni naela eest Banksy teos &quot;tüdruk õhupalliga&quot; ning vahetult pärast müüki käivitus raami sees olev mehhanism, mis lõikas teose ribadeks.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/uk-england-bristol-45770028 &quot;Banksy posts video of £1m painting shredding stunt at Sotheby's&quot;] BBC News, 6. oktoober 2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/867526/kirke-kangro-banksy-havinud-maalist-kunstnik-voib-materjalina-kasutada-koike-ka-ostjat &quot;Kirke Kangro Banksy hävinud maalist: kunstnik võib materjalina kasutada kõike, ka ostjat&quot;] ERR menu, 8. oktoober 2018&lt;/ref&gt; Seesugust teose hävitamist on omakorda nimetatud ka Banksy suurimaks teoseks.&lt;ref&gt;Jonathan Jones: [https://www.theguardian.com/artanddesign/2018/oct/08/why-shredder-is-banksy-greatest-work &quot;Why putting £1m through the shredder is Banksy’s greatest work&quot;] The Guardian, 8. oktoober 2018&lt;/ref&gt;

===Muu looming===
Banksy on jätnud mitmetesse populaarsetesse vaatamisväärsuste äärsetesse kohtadesse kirja &quot;''This is not a photo opportunity''&quot; ('see ei ole võimalus pildi tegemiseks').

Samuti on Banksy märgistanud teatud müüre ja seinu, väites, et need on legaalsed grafitialad. Kui linnavalitsus neid kirju kiiresti seintelt kustutada pole märganud, on märgistatud pinnad õige pea rohke grafitiga täidetud. 

Need teated olid tehtud šablooni abil [[must]]a värviga, sisaldades tavaliselt [[vapp]]i ja teksti, et selle seina katmine grafitiga on lubatud linnavõimude poolt ja veel mõnda lisamärget nagu näiteks soovitust enda järel mitte prügi maha jätta. Banksy katsetas ka [[grammatika|grammatiliselt]] ebakorrektse tekstiga, kuid tulemus jäi endiseks. 

Sama tegevust [[San Francisco]]s proovides juhtus aga nõnda, et mõni päev hiljem olid grafitit lubavad osad kaetud valge värviga, kuid muud hoiatused (tol puhul keeld seinale teateid lisada ja muidu logeleda) olid jäetud alles.&lt;ref name=&quot;Banksy&quot; /&gt;

==Tunnustus==
2014. aastal pälvis ta [[Webby auhind|Webby auhinna]] kategoorias &quot;Aasta inimene&quot;.&lt;ref name=&quot;diIZI&quot; /&gt;

==Tsitaate ==
{{Tsitaat2|Mõned inimesed hakkavad politseinikeks, sest tahavad muuta maailma paremaks kohaks. Mõned inimesed hakkavad vandaalideks, sest tahavad muuta maailma paremini ''välja nägevaks'' kohaks.|Banksy. &quot;Wall and Piece&quot;}}

{{Tsitaat2|Vaatamata sellele, mida mõned ütlevad, ei ole grafiti madalaim kunstivorm. Ehkki peate võib-olla öösel hiilima ja oma emale valetama, on see tegelikult üks ausamaid saadaolevaid kunstivorme. Puudub elitaarsus ja haip, teoseid eksponeeritakse linna parimatel seintel ja kedagi ei diskrimineerita piletiraha küsimisega.|Banksy. &quot;Wall and Piece&quot;}}

{{Tsitaat2|Televiisor on muutnud teatriskäimise justkui mõttetuks, fotograafia on maalikunsti üsnagi tapnud, kuid grafiti on jäänud progressist hiilgavalt rikkumata.|Banksy. &quot;Wall and Piece&quot;}}

== Banksy Eestis ==
[[Eesti]]s on Banksy loomingut eksponeeritud 24. veebruaril 2024, kui [[Tallinn]]as [[Rotermanni väljak]]ul näidati tema [[Ukraina]]sse loodud seinamaalingutel põhinevat videoinstallatsiooni &quot;Murals&quot;.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609259790/poco-galerii-toob-rotermanni-valjakul-publiku-ette-banksy-videoinstallatsiooni &quot;Poco galerii toob Rotermanni väljakul publiku ette Banksy videoinstallatsiooni&quot;] ERR kultuur, 21. veebruar 2024&lt;/ref&gt; 

5. juulist kuni 27. oktoobrini 2024 oli Tallinnas Telliskivi M-hoones üleval näitus &quot;The Mystery of Banksy – A Genius Mind&quot;.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609354134/juuli-alguses-avatakse-telliskivis-banksy-suurnaitus &quot;Juuli alguses avatakse Telliskivis Banksy suurnäitus&quot;] ERR kultuur, 28. mai 2024&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Underpass security camera near Hyde Park in London.jpg|
Pilt:Bansky one nation under cctv.jpg|&quot;One Nation Under CCTV&quot;
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[grafiti]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;identiteet&quot;&gt;Fiona Pryor: [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/6343197.stm &quot;On the trail of artist Banksy&quot;] BBC News, 8. veebruar 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aasta&quot;&gt;Jeff Howe: [https://web.archive.org/web/20060902025945/http://www.wired.com/wired/archive/13.08/bansky.html &quot;Art Attack&quot;] Wired, august 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tabatud&quot;&gt;Patrick Foster: [https://web.archive.org/web/20090702144807/http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article2774359.ece &quot;Banksy, the celebrated graffiti artist, is caught in the act for first time&quot;] Times Online, 31. oktoober 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/5346822.stm &quot;Faces of the week&quot;] BBC News, 15. september 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Banksy&quot;&gt;Banksy. ''Wall and Piece'', Random House UK [[2005]], ISBN 1844137872&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p9wfK&quot;&gt;Simon Hattenstone: [http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,999712,00.html &quot;Something to spray&quot;] Guardian, 17. juuli 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tV1Vl&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/?id=5108 &quot;Banksy jäi vahele?&quot;] Elu24, 31. oktoober 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WRPsA&quot;&gt;Alex Altman: [https://web.archive.org/web/20080913100342/http://www.time.com/time/arts/article/0,8599,1679794,00.html &quot;Banksy Unmasked? A Graffiti Mystery&quot;] Time, 2. november 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OkYkf&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/bristol/somerset/5103306.stm &quot;Artist's saucy stencil for city&quot;] BBC News, 21. juuni 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dQXjg&quot;&gt;Roger Ebert: [http://www.rogerebert.com/reviews/exit-through-the-gift-shop-2010 &quot;EXIT THROUGH THE GIFT SHOP&quot;] rogerebert.com, 28. aprill 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VycRg&quot;&gt;Daisy Bowie-Sell: [http://www.telegraph.co.uk/culture/film/oscars/8352475/Banksy-has-been-up-to-mischief-in-the-lead-up-to-Oscars.html &quot;Banksy has been up to mischief in the lead up to Oscars&quot;] The Telegraph, 28. veebruar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3NNLo&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/local/bristol/hi/people_and_places/arts_and_culture/newsid_9373000/9373020.stm &quot;Banksy's Exit Through the Gift Shop up for Oscar award&quot;] BBC, 25. jaanuar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sj0pK&quot;&gt;Dalya Alberge: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article1350246.ece &quot;Banksy’s bombers fetch decent price&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 8. veebruar 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eL2yF&quot;&gt;Lucy Bannerman: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article2734018.ece &quot;Banksy street art makes him a very respectable £500,000&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 25. oktoober 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gs0wM&quot;&gt;Simon Crerar: [https://web.archive.org/web/20081013165254/http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article3318618.ece &quot;Kate Moss Banksy print fetches £96k&quot;] Times Online, 6. veebruar 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6BXgf&quot;&gt;Simon Crerar: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article3185983.ece &quot;Banksy wall art could top £200k on eBay internet auction&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 14. jaanuar 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;diIZI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160807001256/http://webbyawards.com/winners/2014/special-achievement/webby-person-of-the-year/banksy/ Banksy : Webby Person of the Year] Webby Awards&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNfbI&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/080805/online_uudised/173618.php &quot;Grafitikunstnik Banksy joonistas Läänekalda turvatarale karikatuurid&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 8. august 2005&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Banksy}}
*[https://www.banksy.co.uk/ Banksy koduleht] (''inglise keeles'')
*[http://banksyforum.proboards82.com/ Banksy foorum]
*[http://visitbristol.co.uk/site/guide-book/banksy-graffiti-artist VisitBristol.co.uk: Banksy – Bristol's Graffiti Artist]
*[http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,999712,00.html Guardian.co.uk: Simon Hattenstone meets Britain's No 1 graffiti artist]
*[http://www.time.com/time/photogallery/0,29307,1678584,00.html Time. Photos: The World According to Banksy]
*Mele Pesti [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/01F10A9DB82B88DDC2257056005DD568 &quot;Banksy – kõrgel tasemel kunstipätt&quot;] Eesti Ekspress, 7. september 2005
* [https://www.theguardian.com/artanddesign/2020/sep/17/banksy-trademark-risk-street-artist-loses-legal-battle-flower-thrower-graffiti Banksy trademark 'at risk' after street artist loses legal battle]. Guardian, 17. september 2020
* [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-63686223 Banksy uses Ukraine as a canvas]. BBC News, 19. november 2022 (video 00:50)
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-64774717 Ukraine's Banksy stamps feature art of Putin in judo match]. BBC News, 26. veebruar 2023

[[Kategooria:Suurbritannia kunstnikud]]
[[Kategooria:Grafitikunstnikud]]</text>
      <sha1>m6vv8c9r694vmlxlah3aqnjv7fm3xfs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dirk Kuijt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131930</id>
    <revision>
      <id>7265282</id>
      <parentid>7224590</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:21:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zafer</username>
        <id>67816</id>
      </contributor>
      <comment>Photo changed</comment>
      <origin>7265282</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6292" sha1="sinqkvtpa9ism5jzlmvmkh0ezwsyjb1" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Dirk Kuijt
| pilt        = Dirk Kuyt Fenerbahçe 20261103 (2).JPG
| täisnimi    = Dirk Kuijt
| sünniaeg    = {{sünniaeg ja vanus|1980|7|22}}
| sünnilinn   = [[Katwijk aan Zee]]
| sünnimaa    = Holland
| pikkus      = 183 cm
| positsioon  = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi   = 
| särginumber = 
| noorteaastad1 = | noorteklubi1 = 
| aastad1 = 1998 | mänge1 = 6 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[Quick Boys]]
| aastad2 = 1998–2003 | mänge2 = 160 | väravaid2 = 51 | klubi2 = [[FC Utrecht|Utrecht]]
| aastad3 = 2003–2006 | mänge3 = 101 | väravaid3 = 71 | klubi3 = [[Feyenoord]]
| aastad4 = 2006–2012 | mänge4 = 208 | väravaid4 = 51 | klubi4 = [[Liverpool FC|Liverpool]]
| aastad5 = 2012–2015 | mänge5 = 95 | väravaid5 = 26 | klubi5 = [[Fenerbahçe S.K.|Fenerbahçe]]
| aastad6 = 2015–2017 | mänge6 = 63 | väravaid6 = 31 | klubi6 = [[Feyenoord]]
| mänge_kokku = 635 | väravaid_kokku = 233
| klubi_seisuga = 
| koondiseaastad1 = 2004–2014 | koondisemänge1 = 104 | koondiseväravaid1 = 24 | koondis1 = [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]|jalgpall}}
|klubi7=[[Quick Boys]]|aastad7=2018|mänge7=3|väravaid7=0}}
[[File:Dirk Kuyt FC Utrecht.jpg|thumb|upright|Kuijt (2003)]]

'''Dirk Kuijt''' (rahvusvaheline nimekuju '''Kuyt''', sündinud [[22. juuli]]l [[1980]] [[Katwijk aan Zee]]s) on [[Holland]]i endine [[jalgpallur]], [[ründaja (jalgpall)|ründaja]].

== Klubikarjäär ==
Kuijt alustas oma profikarjääri 1998. aastal klubis [[FC Utrecht]], kust ta siirdus 2003. aastal [[Rotterdami Feyenoord]]i. Hooajal 2004–2005 oli ta Hollandi kõrgeimas jalgpalliliigas [[Eredivisie]]s parim väravalööja 29 tabamusega. 2006. aastal valiti ta Hollandi aasta jalgpalluriks.

Aastatel 2006–2012 mängis ta Inglismaa kõrgliiga klubis [[Liverpool FC|Liverpool]]. 2007. aasta [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] finaalis [[AC Milan|Milani]] vastu lõi Kuijt värava, kuid Liverpool kaotas mängu 1:2. Küll aga võitis ta Liverpooliga 2012. aastal [[Football League Cup]]i karika. 

Aastatel 2012–2015 mängis Kuijt Türgi klubis [[Fenerbahçe S.K.|Fenerbahçe]], kellega tuli Türgi meistriks ning võitis karika ja superkarika.

2015. aastal suundus ta taas Feyenoordi. Hooaja 2016–2017 viimases mängus 14. mail [[Heracles Almelo]] vastu tegi Kuijt [[kübaratrikk|kübaratriki]], aidates Feyenoordil 18-aastase vaheaja järel tulla Hollandi meistriks.

Sportlaskarjääri lõpetamisest teatas Kuijt 17. mail 2017.

== Koondisekarjäär ==
[[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi rahvuskoondises]] debüteeris Kuijt 3. septembril 2004 mängus [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] vastu.

[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistluste]] teises alagrupimängus 13. juunil lõi ta värava mängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaaga]].

[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 14. juunil lõi ta värava mängus [[Taani jalgpallikoondis|Taaniga]]. 

Kuijti viimaseks suurturniiriks jäid [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]], kus Holland võitis pronksmedali.

Ta esindas Hollandit koondises aastatel 2004–2014 kokku 104 mängus ja lõi 24 väravat.

== Saavutused ==
;FC Utrecht
*[[KNVB beker]]: 2002–03
;Liverpool
*[[League Cup]]: 2011–12
;Fenerbahçe
*[[Süper Lig]]: 2013–14
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]]: 2012–13
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2014
;Feyenoord
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2016–2017|2016–17]]
*[[KNVB beker]]: 2015–16
&lt;!--
== Väravad rahvuskoondises ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Jrk. nr !! Aasta !!Kuupäev !! Koht !! Koondis !!  Tulemus !! Mäng
|-
|-
| align=&quot;center&quot;|1.||[[2004]]||[[9. oktoober]]||[[Skopje]]||{{Riigi ikoon|Makedoonia}} [[Makedoonia jalgpallikoondis|Makedoonia]] || align=&quot;center&quot;|2:2||[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta MM valikmäng]]
|-
| align=&quot;center&quot;|2. ||[[2005]]|| [[4. juuni]] || [[Rotterdam]] ||{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] || align=&quot;center&quot;|2:0  || [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta MM valikmäng]]
|-
| align=&quot;center&quot;|3.||[[2005]]||[[8. juuni]]||[[Helsingi]]||{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] || align=&quot;center&quot;|4:0||[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta MM valikmäng]]
|-
| align=&quot;center&quot;|4. ||[[2006]] || [[6. september]] || [[Eindhoven]] ||{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] || align=&quot;center&quot;|3:0  || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta EM valikmäng]]
|-
| align=&quot;center&quot;|5. ||[[2006]] || [[1. märts]] || [[Amsterdam]] ||{{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] || align=&quot;center&quot;| 1:0 || sõprusmäng
|-
| align=&quot;center&quot;|6. ||[[2007]] || [[22. august]] || [[Genf]] ||{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] || align=&quot;center&quot;| 1:2 || sõprusmäng
|-
| align=&quot;center&quot;|7. ||[[2008]] || [[24. mai]] || [[Rotterdam]] ||{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] || align=&quot;center&quot;| 3:0 || sõprusmäng
|-
| align=&quot;center&quot;|8. ||[[2008]] || [[13. juuni]] || [[Bern]] ||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] || align=&quot;center&quot;| 4:1 || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta EM alagrupimäng]]
|}--&gt;
== Isiklikku  ==

Dirk Kuijt on 183 cm pikk ja kaalub 77 kg.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
*[http://www.dirkkuyt.nl Dirk Kuijti koduleht]

{{UEFA Euro 2012 Hollandi koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Kuyt, Dirk}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Feyenoordi mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>sinqkvtpa9ism5jzlmvmkh0ezwsyjb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piiumetsa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>136676</id>
    <revision>
      <id>7265187</id>
      <parentid>6995974</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:41:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265187</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3864" sha1="b8ver0vhk8s1rrb538f6uu2v4p89k9o" xml:space="preserve">[[File:Piiumetsa mõisa peahoone varemed 2024.jpg|thumb|Mõisa peahoone varemed]]
'''Piiumetsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Piometz'') oli [[rüütlimõis]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Türi vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

==Ajalugu==
Piiumetsa mõis rajati [[1623]]. aastal ning selle esimene omanik oli [[Kiltsi mõis]]nik [[Otto von Uexküll]]. Hiljem läks see tema tütrele Sophie Gertrudele ja tolle abikaasale [[Fabian von Zoege]]le. 

[[1678]]. aastal müüsid [[Zoege]]d mõisa [[Otto Reinhold von Taube]]le, kes selle [[1686]]. aastal [[Gustav Johann von Essen (1637–1703)|Gustav Johann von Essen]]ile edasi müüs. [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essenite]] valdusse jäi Piiumetsa mõis [[1732]]. aastani, mil selle sai endale endine Rootsi sõjaväelane ooberstleitnant [[Toomas Jõerist]] (1677– u 1750). 

Toomas Jõerist võitles vabatahtlikuna 1700. aastal Narva lahingus ning pärast pooleaastast kosumist haavatasaamisest (Jörist) kuulus [[Põhjasõda|Põhjasõ]]ja ajal Rootsi armee Smalandi, seejärel Meyerfeldti tragunirügemendi koosseisu, võitles poolakate, saksilaste ja venelaste vastu Poltava all. Langes venelaste kätte vangi ja viibis Siberis vangistuses 1723. aastani. Vabanenult asus elama Kadrinasse ja tegutses seal 1732. aastani, mil sai endale Piiumetsa mõisa.&lt;ref&gt;[http://www.virumaa.ee/ve-joerist-toomas-sojavaelane-ja-moisnik/ VE: Jõerist, Toomas – sõjaväelane ja mõisnik], www.virumaa.ee, 18. märts 2002.&lt;/ref&gt; Ta asutas talurahva lastele kooli, vabastas osa talupoegi ka [[pärisorjus]]est ning tegutses [[Türi kirik]]u [[Vöörmünder|vöörmünd]]rina.

[[1750]]. aastal läks mõis [[Adam Friedrich von Stackelberg]]ile ja [[1799]]. aastal [[Carl Alexander von Stern]]ile.

[[19. sajand]]il kuulus mõis [[Helffreich]]idele. [[1899]]. aastal ostsid mõisa [[Rausch von Traubenberg]]id [[Lokuta mõis]]ast. Nende kätte jäi see kuni võõrandamiseni. Mõisakeskus kuulus neile kuni [[1939]]. aastani.

==Mõisakompleks==
Piiumetsa mõisa uus peahoone valmis [[1903]]. aastal. [[Heimatstiil]]is hoone esimene korrus on kivist ja teine puidust. Pärast mõisa võõrandamist rajati sinna korterid, kuhu majutati peamiselt 9. Mai kolhoosi töötajaid, sealhulgas mujalt Nõukogude Liidust sisserännanuid. Mõisa saalis peeti kolhoosipidusid. Hoone taheti [[1980. aastad|1980. aastate]] algul renoveerida kultuurikeskuseks, kuid seoses [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumisega]] jäid tööd pooleli ning hoone on seisnud aastaid tühjana.

Mõisa endine peahoone ja ka suurem osa kõrvalhooneid jääb uuest härrastemajast umbes sada meetrit loodesse. Enamikust kõrvalhoonetest on alles varemed.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mois.ee/jarva/piiumetsa.shtml|Pealkiri=Piiumetsa mõis|Väljaanne=mois.ee|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

2016. aasta sügisel põles mõisa peahoone, järele jäid vaid esimese korruse kiviseinad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.err.ee/574140/jarvamaal-poles-piiumetsa-moisa-peahoone|Pealkiri=Järvamaal põles Piiumetsa mõisa peahoone|Väljaanne=ERR.ee|Aeg=21.9.2016|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Eesti mõisate loend]]
* [[Piiumetsa]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot; [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/jarva/piiumetsa.shtml Piiumetsa mõisa tutvustus Eesti mõisaportaalis]
*[http://jarvateataja.postimees.ee/523396/vana-pilt-piiumetsa-mois Vana pilt: Piiumetsa mõis] Järva Teataja (2011)

{{Türi kihelkond}}

{{koord | NS = 58.893014 | EW = 25.334288 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Türi vald]]
[[Kategooria:Türi kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]</text>
      <sha1>b8ver0vhk8s1rrb538f6uu2v4p89k9o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Žirjajev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137736</id>
    <revision>
      <id>7265131</id>
      <parentid>6992943</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:28:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="831" sha1="ih9j2gsw4u6z5rq615hc3yzs2t65fhi" xml:space="preserve">'''Aleksandr Stepanovitš Žirjajev''' ([[20. juuli]]{{lisa viide}} [[1815]] [[Podolnoje]] – [[12. detsember]] [[1856]] [[Peterburi]]) oli vene õigusteadlane.

Vaimuliku poeg, õppis Peterburis, töötas 1846–1856 [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse professorina ja seejärel surmani [[Peterburi ülikool]]is.&lt;ref&gt;[[Leo Leesment]], Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast. [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://web.archive.org/web/20251021122545/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu  1979, lk 78-79&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{viited}}
{{DEFAULTSORT:Žirjajev, Aleksandr Stepanovitš}}
[[Kategooria:Venemaa õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1815]]
[[Kategooria:Surnud 1856]]</text>
      <sha1>ih9j2gsw4u6z5rq615hc3yzs2t65fhi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>139460</id>
    <revision>
      <id>7265129</id>
      <parentid>7157302</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:17:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4740" sha1="ozwa4y1hnoxhdxhi4vwvw020ngoftqf" xml:space="preserve">'''Aleksandr Serafimovitš Nevzorov''' ([[10. august]] (teistel andmetel 12. august&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;&quot;Eesti teaduse biograafiline leksikon&quot;, 3. köide (ETBLis on sünniaastaks märgitud ekslikult 1891 v 1892, p.o 1861 v 1862)&lt;/ref&gt;) [[1861]] (mõnedel andmetel 1862&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;) [[Tšeljabinsk]], [[Orenburgi kubermang]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; – [[9. detsember]] [[1936]] [[Voronež]]{{lisa viide}}) oli Eestis tegutsenud Vene õigusteadlane.

==Elulugu==
Aleksandr Nevzorov oli vaimuliku poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Nevzorov õppis [[Tšeljabinsk]]i ja [[Ufa]] vaimulikes koolides ning 1880–1884 [[Jaroslavli juriidiline lütseum|Jaroslavli juriidilises lütseumis]], kus omandas õigusteaduse kandidaadi kraadi; väitekiri käsitles [[abielulahutus]]t ning selle ajaloolist arengut. Ta jäeti lütseumi juurde valmistuma professori kutseks. 1889. aastal kaitses ta [[Moskva ülikool]]is magistrikraadi õigusteaduses.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

[[Jaroslavl]]is oli Nevzorov 1888 raamatupidaja ja varahoidja, 1889 [[Kirov|Vjatkas]] kooliõpetaja. 1890–1891 oli ta [[Novorossiiski ülikool]]i dotsent [[Odessa]]s, 1891–1894 [[Tartu Ülikool]]is [[kaubandusõigus]]e&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; [[Dotsent|dotsen]]di  (teistel andmetel 1890. aastast)&lt;ref name=&quot;TÜ&quot;&gt;[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918&lt;/ref&gt; (töötas dotsendi kohusetäitjana, sest ei omanud teaduslikke kraade&lt;ref&gt;[[Leo Leesment]], &quot;Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast&quot;. [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://web.archive.org/web/20251021122545/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu, 1979, lk 82&lt;/ref&gt;), 1894–1917 erakorraline professor. Ta õpetas kaubandus-, veksli- ja [[merekaubandusõigus]]t, börsiasjandust, Balti kubermangude kohalikku õigust jm.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

1917. aasta novembrist oli Nevzorov taas [[Jaroslavl]]is, hiljem töötas [[Voroneži ülikool]]is, kus talle anti teenelise professori aunimetus. Ta tegutses ka sealses kodu-uurimisühingus.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö ja ühiskondlik tegevus==
Aleksandr Nevzorov uuris [[Alaealisus|alaealiste]] [[hooldusõigus]]t ja naiste õiguslikku seisundit Venemaal, Balti kubermangude kohalikku õigust, selle allikaid, kirjandust ja õpetamist, börsiasjandust, kaubandusõiguse küsimusi jm. 1913–1915 oli ta Tartu Ülikooli üliõpilaste juriidilise ringi ajakirja Юридические известия (Juriidilised Uudised) toimetaja. Nevzorov aitas kaasa vene avaliku raamatukogu laiendamisele Tartus. Tema algatusel asutati 1898 Tartu Ülikooli üliõpilastele esimene kodu[[söökla]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Опека над несовершеннолетними. Исторический очерк института и положение его в действующем русском законодательстве. Ревель, 1892
* Русская женщина в действующем законодательстве и в действительной жизни. Ревель, 1892
* Русское благотворительное общество в г. Юрьев. Юрьев, 1895
* Русские биржи. I–IV. Юрьев, 1897–1901
* Преподавание и литература местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1901
* Конспектное изложение истории источников местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1903
* Краткое изложение курса местного права Прибалтийских губерний. 1–2. Юрьев, 1910
* Пособие к изучению торгового права. Юрьев, 1912

==Kirjandus==
*{{Levitski|1|578–582}}
* Научные работники СССР без Москвы и Ленинграда. Л., 1928, lk 274
* Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd II, lk 334
* Leesment, L. Ülevaade Tartu keiserliku ülikooli õigusteaduskonnast. // TÜ ajaloo küsimusi VII, lk 82
* {{ETBL|3}}


{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Nevzorov, Aleksandr Serafimovitš}}
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Koduloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Venemaa õigusteadlased]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1861]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>ozwa4y1hnoxhdxhi4vwvw020ngoftqf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herta Laipaik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>141090</id>
    <revision>
      <id>7265388</id>
      <parentid>7259924</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:44:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>eesti-mulgi -&gt; mulgi päritolu eesti</comment>
      <origin>7265388</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12979" sha1="051udux20868a46c25agdifxcnrp0si" xml:space="preserve">{{Infokast kirjanik
| nimi             = Herta Laipaik
| pilt             = Herta Laipaik.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Herta Laipaik (enne aastat 1940). Foto [[Tartu Ülikool]]i sisseastumisavalduselt.
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = 
| sünniaeg         = 29. jaanuar 1921
| sünnikoht        = [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vald]], [[Helme kihelkond]], [[Mulgimaa]]
| surmaaeg         = {{Surmaaeg ja vanus|2008|1|17|1921|1|29}}
| surmakoht        = [[Tallinn]]
| puhkepaik        = [[Metsakalmistu]], [[Tallinn]]
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = [[eestlane]], [[mulk]]
| kodakondsus      = 
| haridus          = [[Tõrva algkool]]&lt;br&gt;[[Tõrva gümnaasium]]
| alma mater       = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse         = kirjanik
| žanr             = lühiproosa, folkloorne õuduskirjandus, romaan, [[kriminaalromaan]]
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = {{Lihtloend|
* &quot;Teenijatüdruk Kärt&quot; (1944)
* &quot;[[Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus]]&quot; (1977)
* &quot;Maarjakask&quot; (1983)
* &quot;[[Tuulekellad (romaan)|Tuulekellad]]&quot; (2000)
}}
| tunnustus        = {{Lihtloend|
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]
* [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]]
* ''[[Herta Laipaik#Tunnustus|Loend...]]''
}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = [[Nikolai Kornev]] (a. 1955)
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}
'''Herta Laipaik''' (1943. aastast '''Herta Leilia Rumma''', 1955. aastast '''Herta Leilia Kornev'''; [[29. jaanuar]] [[1921]] – [[17. jaanuar]] [[2008]]) oli [[mulgid|mulgi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sakala.postimees.ee/2172983/herta-laipaik-mulgid-votke-ules-oma-rahvuslik-uhkus |pealkiri=HERTA LAIPAIK: mulgid, võtke üles oma rahvuslik uhkus! |autor=[[Margus Haav]] |aeg=10. juuni 2006 |kasutatud=29. jaanuar 2024 |väljaanne=[[Sakala]]}}&lt;/ref&gt; päritolu eesti kirjanik.

Teda on peetud Eesti [[Folkloorne õuduskirjandus|folkloorse õuduskirjanduse]] rajajaks.

== Lapsepõlv ja haridus ==
Ta sündis [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallas]] [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Mulgimaa]]l Kaprani suurtalu peretütre Ella Maria (sünd. Pastarus) ja kaevumeistri Juhan Laipaiga esiklapsena. Noorpaar hakkas kohe [[Tõrva]] linna maja ehitama.

Herta õppis [[Tõrva algkool]]is ja [[Tõrva gümnaasium|gümnaasiumis]] (1928–1940) ning jätkas haridusteed [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]] (1940–1943).  

== Elukäik ==
Pärast juunipööret töötas ta ajalehes [[Tartu Kommunist]], alates 1940. aastatest tegi kaastööd ajalehtedele [[Postimees]], [[Eesti Sõna]], [[Õhtuleht]].  

1944. aasta septembris põgenes Herta esimene abikaasa dr Endel Rumma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Rootsi]]. Lapseootel Herta ei riskinud kaasa minna ja jäi Eestisse. 1945. aasta märtsis sündis tütar Katrin. 

1949. aastal küüditati Herta Laipaiga hilisem abikaasa [[Nikolai Kornev]] Siberisse. Herta sõitis tütar Katriniga aasta hiljem talle vabatahtlikult Siberisse järele. Pärast [[Stalin]]i surma 1953. aastal kolis Eestisse naasnud pere kõigepealt [[Nuia]] alevisse, kus dr Kornev töötas jaoskonnaarstina. Herta oli [[Abja]] rajoonilehe kirjasaatja ja temalt hakkas vabariiklikus noortelehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] ilmuma seikluslik järjejutt &quot;Hõbetähega taigas&quot; (raamatuna 1958). 1958. aasta detsembris sündis teine tütar Riina.  

1964. aastal kolis perekond [[Tallinn]]a, kus Herta töötas algul [[Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu|Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus]] ning hiljem [[Eesti NSV Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti NSV Teatri- ja Muusikamuuseumis]] raamatukoguhoidjana kuni kutseliseks kirjanikuks saamiseni 1977. aastal.{{Lisa viide}} 12. detsembril 1984 võeti Laipaik [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] liikmeks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=21. detsember 1984 |pealkiri=Kirjanike Liidus |url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1984/12/21/5 |ajakiri=[[Sirp ja Vasar]] |aastakäik=2107 |üksiknumber=51 |leheküljed=5}}&lt;/ref&gt;

Ta suri 17. jaanuaril 2008 86-aastaselt ja on maetud [[Tallinn]]a [[Metsakalmistu]]le kirjanike sektorisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2228087/persoon-malestusohtu-huvasti-herta-naitas-juurte-joudu |pealkiri=Persoon: Mälestusõhtu «Hüvasti, Herta!» näitas juurte jõudu |aeg=31. mai 2008 |kasutatud=29. jaanuar 2024 |autor=Helju Keskpalu |väljaanne=[[Lõuna-Eesti Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
Herta Laipaik viljeles oma pika kirjanikutee jooksul mitut žanri. Temalt on ilmunud ulmeteoseid, sealhulgas [[folkõudus]]t, [[kriminaalromaan]]e, kuuldemänge ja lühiproosat.

Varasematest lühijuttudest on tuntumad jutustused &quot;Teenijatüdruk Kärt&quot; (1944), &quot;Gloria Dei&quot; (1966) ja &quot;Orjakivi&quot; (1966). Hea ainetundmisega paistab silma Laipaiga Siberi-teemaline looming romaanides &quot;Hõbetähega taigas&quot; (1958) ja &quot;Angaraa ääres&quot; (1992) ning jutukogus &quot;Üksik paat Jenisseil&quot; (1966), kus muuhulgas käsitletakse Eestist väljasaadetute elu sõjajärgses Siberis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Oskar Kruus, Heino Puhvel|pealkiri=Eesti kirjanike leksikon|aasta=2000}}&lt;/ref&gt;

1977. aastal ilmus Herta Laipaiga sulest kriminaaljuttude&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kriminaalkirjandusteoste_loend|pealkiri=Eesti kriminaalkirjandusteoste loend}}&lt;/ref&gt; kogumik &quot;Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus&quot;. Teos oli populaarne, ning Herta Laipaika on nimetatud eesti sõjajärgse kriminaalkirjanduse emaks ning eesti esimeseks &quot;krimileediks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://leht.postimees.ee/7167652/herta-laipaik-tudruk-hummuli-magedelt|pealkiri=Herta Laipaik – tüdruk Hummuli mägedelt}}&lt;/ref&gt; 

Herta Laipaiga kirjanduslikku kullafondi kuuluvad etnoõuduste žanris kirjutatud muistendilaadsete lugude kogumikud &quot;Maarjakask (1983), &quot;Kurjasadu&quot; (1987) ja &quot;Hauakaevaja lood&quot; (1991). Andrus Org kirjutab: &quot;Muistendilaadseid jubejutte koondab Herta Laipaiga kogumik &quot;Maarjakask&quot; (1983), kus täiskasvanutele mõeldud müstilise atmosfääriga kaheksa lugu sisaldavad ehtsat{{lisa viide}} algupärast paganlikku pärandit{{lisa viide}}, nii teispoolseid jõude kui ka nõiduslikke elemente (nt lapsi vette meelitav jõenäkk, seitse sohu uppunud talupoega, kalmuvaimude kättemaks). Žanriliselt liigitub kogumik etnoõuduseks, mis töötleb folkloorset ja etnograafilist ainet psühholoogilises võtmes. Sünge miljööga karmid lood päädivad enamasti traagilise lõpplahendusega, läbivaks motiiviks on hukatuslik kirg. Laipaiga kuulumist eesti etnoõudusulme tippu kinnitab veel teinegi kogumik &quot;Kurjasadu&quot; (1987), kus tegutsemas on vete- ja puuhaldjas, [[kratt|kratid]], kurjamid, nõiad ja teised üleloomulikud olendid. [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnast]] pärit õudusmotiive kasutab Laipaik kogumikus &quot;Hauakaevaja lood&quot; (1991), kus jutte raamivad peategelasest kalmistuvahi Surma-Kusta monoloogid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andrus Org|url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55882/org_andrus.pdf?sequence=5&amp;isAllowed=y|pealkiri=“Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika”|aeg=2017}}&lt;/ref&gt;

Eesti ulmekirjanduse asjatundja ja antoloogiate koostaja [[Raul Sulbi]] on Laipaika pidanud &quot;folkloorse õuduskirjanduse&quot; rajajaks Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raul Sulbi|url=https://www.looming.ee/artiklid/kui-pika-varju-heidab-herta-laipaik/|pealkiri=Kui pika varju heidab Herta Laipaik?|väljaanne=Looming|aeg=märts 2016}}&lt;/ref&gt; Need Laipaiga originaalsed muistsed lood kütkestavad oma iidsete mulgi kommete, uskumuste ning keelekasutusega ka tänapäeva lugejaid. 

Aastad 1980–2000 olid Herta Laipaiga viljakaim periood, kuhu kuuluvad lisaks juba mainitule ka romaanid &quot;Pelg&quot; (1993), &quot;Koerakoonlane&quot; (1993), &quot;Pärlid surevad pikkamisi&quot; (1993), &quot;Musta opaali rada&quot; (1996), &quot;Oma koja narr&quot; (1998) ning &quot;Ood litrilisele õhtukleidile&quot; (1999). Herta Laipaiga viimane teos on teise maailmasõja sündmusi käsitlev mälestusromaan &quot;Tuulekellad&quot; (2000), mille eest kirjanik pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia]]. Raamatu ingliskeelne tõlge &quot;Wind Chimes&quot; (tõlkija Virve Martin) ilmus 2006. aastal.

=== Teosed ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
==== Romaanid ====
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/hobetahega-taigas/ Hõbetähega taigas]&quot; (1958)
* &quot;[[Professor Lillepooli kroonika]]&quot; (1982)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/hallid-luiged/ Hallid luiged]&quot; (1986)
* &quot;[[Vagajutt vaskraamatust]]&quot; (1991)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/angara-aares/ Angara ääres. Anno 1950]&quot; (1992)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/pelg/ Pelg]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/koerakoonlane/ Koerakoonlane]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/parlid-surevad-pikkamisi/ Pärlid surevad pikkamisi]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/musta-opaali-rada/ Musta opaali rada]&quot; (1996)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/oma-koja-narr/ Oma koja narr]&quot; (1998)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/ood-litrilisele-ohtukleidile/ Ood litrilisele õhtukleidile]&quot; (1999)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/tuulekellad/ Tuulekellad]&quot; (2000)
**inglise keeles &quot;Wind Chimes&quot; (2006)
&lt;td&gt;
====Kogumikud====
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/uksik-paat-jenisseil/ Üksik paat Jenisseil]&quot; (1966)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/kummitus-muusikatoas-doktor-vallaku-moistatus/ Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus]&quot; (1977)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/maarjakask/ Maarjakask]&quot; (1983)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/kurjasadu/ Kurjasadu]&quot; (1987, 2006)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/pipratoosi-tondid/ Pipratoosi tondid]&quot; (1990)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/hauakaevaja-lood/ Hauakaevaja lood]&quot; (1991)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/ilutudruku-lilled/ Ilutüdruku lilled]&quot; (1994)
&lt;/table&gt;

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
====Lühiproosa ja luule====
* &quot;Hull Riismantel&quot; (Jutuleht, nr. 35, 27 august 1940)
* &quot;[[Töölisnaisele]]&quot; (Maret, nr. 10, 1940)
* &quot;Varemed&quot;
* &quot;Kõrgem tsunft&quot;
* &quot;Sinililled&quot;
* &quot;[[Teenijatüdruk Kärt]]&quot; (1944)
* &quot;Armukadedus&quot; (Eesti Sõna, nr. 108, 11 mai 1944)
* &quot;Tema hing&quot;
* &quot;Mogri Märdi viirastusi&quot; (Sirp ja Vasar, nr. 36, 4 september 1959)
* &quot;Onu Ljonja&quot; (Sirp ja Vasar, nr. 1, 4 jaanuar 1963)
* &quot;Gloria Dei&quot; (1966)
* &quot;Sild&quot; (1966)
* &quot;Mehe eest&quot; (1966)
* &quot;Orjakivi&quot; (1966)
* &quot;Kütt Akim&quot; (1966)
* &quot;Tähekivi&quot; (1966)
* &quot;Õde Einai&quot; (1966)
&lt;td&gt;
* &quot;Kalmetimäe tamm&quot; (1968)
* &quot;Hiiglane seedripuu ja tilluke vöötorav&quot; (Täheke, nr. 8, 1968)
* &quot;Põtrade rohupudel&quot; (Täheke, nr. 11, 1969)
* &quot;Parisnikust pastor&quot; (ER kuuldemäng, 1971)
* &quot;Toonekägu&quot; (1983)
* &quot;Häitsmetund&quot; (1983)
* &quot;Titekirikuleib&quot; (1986)
* &quot;Lauri kõrvad&quot; (Täheke, nr. 2, 1986)
* &quot;Annivakk&quot; (1987)
* &quot;Vaese raharätt ja rikka kratt&quot; (1987)
* &quot;Lättepiiga&quot; (1987)
* &quot;Kooliraha&quot; (1990)
* &quot;Tuusija tarkus&quot; (1990)
* &quot;Vanausse jahilossi &quot;tarkade kivi&quot;&quot; (1990)
* &quot;Vanaema läheb ära&quot; (1990)
* &quot;Nõiavits&quot; (1990)
*&quot;[[Kiri tütrele, iseendale... ja jumalale]]&quot; (Kaksteist eesti kirja, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1995)
&lt;/table&gt;

== Tunnustus ==
* [[2001]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{EVkavaler|3639}}&lt;/ref&gt;
* 2001 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Tuulekellad&quot;)
* [[2007]] [[Haabersti elutöö preemia]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19921218.1.4 Intervjuu H. Laipaigaga &quot;Mis on valmis, teoksil, kavas?&quot;] Sirp nr 50, 18. detsember 1992
*[[August Eelmäe]]. &quot;Neithal, Martin&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]] Tallinn 1995. Lk 268–269
* [[Margus Haav]]. [http://kultuur.postimees.ee/1552947/kirjandus-herta-laipaiga-imeline-mulgi-maagia Herta Laipaiga imeline mulgi maagia] Postimees, 10. juuni 2006 
* [[Margus Haav]]. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakala20060610.1.11 Herta Laipaik: mulgid, võtke üles oma rahvuslik uhkus!] Sakala nr 112, 10. juuni 2006
* [https://www.postimees.ee/1749697/in-memoriam-herta-laipaik In memoriam Herta Laipaik] Postimees, 20. jaanuar 2008

== Välislingid ==
* Eesti ilukirjanduse [http://ilukirjandus.ee/autor/herta-laipaik/ andmebaas]
* [http://baas.ulme.ee/?autor=1583 Herta Laipaik Ulmekirjanduse BAASis]
*[https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/mulgi-kirjandus-ja-muusika/herta-laipaik-looming Mulgi kirjandus ja muusika. Herta Laipaik. Looming]
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000188265 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=My1NonYWrd0b Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{DEFAULTSORT:Laipaik, Herta}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]
[[Kategooria:Mulgid]]</text>
      <sha1>051udux20868a46c25agdifxcnrp0si</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265391</id>
      <parentid>7265388</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:45:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>infokastist &quot;mulgimaa&quot; asemele Viljandimaa, kuivõrd me ilmselt peaks seal kasutama ametlikke haldusyksuseid</comment>
      <origin>7265391</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12982" sha1="80rnmvoxrhbm82uj1x2ji7bvmw0ri6v" xml:space="preserve">{{Infokast kirjanik
| nimi             = Herta Laipaik
| pilt             = Herta Laipaik.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Herta Laipaik (enne aastat 1940). Foto [[Tartu Ülikool]]i sisseastumisavalduselt.
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = 
| sünniaeg         = 29. jaanuar 1921
| sünnikoht        = [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vald]], [[Helme kihelkond]], [[Viljandimaa]]
| surmaaeg         = {{Surmaaeg ja vanus|2008|1|17|1921|1|29}}
| surmakoht        = [[Tallinn]]
| puhkepaik        = [[Metsakalmistu]], [[Tallinn]]
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = [[eestlane]], [[mulk]]
| kodakondsus      = 
| haridus          = [[Tõrva algkool]]&lt;br&gt;[[Tõrva gümnaasium]]
| alma mater       = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse         = kirjanik
| žanr             = lühiproosa, folkloorne õuduskirjandus, romaan, [[kriminaalromaan]]
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = {{Lihtloend|
* &quot;Teenijatüdruk Kärt&quot; (1944)
* &quot;[[Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus]]&quot; (1977)
* &quot;Maarjakask&quot; (1983)
* &quot;[[Tuulekellad (romaan)|Tuulekellad]]&quot; (2000)
}}
| tunnustus        = {{Lihtloend|
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]
* [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]]
* ''[[Herta Laipaik#Tunnustus|Loend...]]''
}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = [[Nikolai Kornev]] (a. 1955)
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}
'''Herta Laipaik''' (1943. aastast '''Herta Leilia Rumma''', 1955. aastast '''Herta Leilia Kornev'''; [[29. jaanuar]] [[1921]] – [[17. jaanuar]] [[2008]]) oli [[mulgid|mulgi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sakala.postimees.ee/2172983/herta-laipaik-mulgid-votke-ules-oma-rahvuslik-uhkus |pealkiri=HERTA LAIPAIK: mulgid, võtke üles oma rahvuslik uhkus! |autor=[[Margus Haav]] |aeg=10. juuni 2006 |kasutatud=29. jaanuar 2024 |väljaanne=[[Sakala]]}}&lt;/ref&gt; päritolu eesti kirjanik.

Teda on peetud Eesti [[Folkloorne õuduskirjandus|folkloorse õuduskirjanduse]] rajajaks.

== Lapsepõlv ja haridus ==
Ta sündis [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallas]] [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Mulgimaa]]l Kaprani suurtalu peretütre Ella Maria (sünd. Pastarus) ja kaevumeistri Juhan Laipaiga esiklapsena. Noorpaar hakkas kohe [[Tõrva]] linna maja ehitama.

Herta õppis [[Tõrva algkool]]is ja [[Tõrva gümnaasium|gümnaasiumis]] (1928–1940) ning jätkas haridusteed [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]] (1940–1943).  

== Elukäik ==
Pärast juunipööret töötas ta ajalehes [[Tartu Kommunist]], alates 1940. aastatest tegi kaastööd ajalehtedele [[Postimees]], [[Eesti Sõna]], [[Õhtuleht]].  

1944. aasta septembris põgenes Herta esimene abikaasa dr Endel Rumma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Rootsi]]. Lapseootel Herta ei riskinud kaasa minna ja jäi Eestisse. 1945. aasta märtsis sündis tütar Katrin. 

1949. aastal küüditati Herta Laipaiga hilisem abikaasa [[Nikolai Kornev]] Siberisse. Herta sõitis tütar Katriniga aasta hiljem talle vabatahtlikult Siberisse järele. Pärast [[Stalin]]i surma 1953. aastal kolis Eestisse naasnud pere kõigepealt [[Nuia]] alevisse, kus dr Kornev töötas jaoskonnaarstina. Herta oli [[Abja]] rajoonilehe kirjasaatja ja temalt hakkas vabariiklikus noortelehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] ilmuma seikluslik järjejutt &quot;Hõbetähega taigas&quot; (raamatuna 1958). 1958. aasta detsembris sündis teine tütar Riina.  

1964. aastal kolis perekond [[Tallinn]]a, kus Herta töötas algul [[Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu|Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus]] ning hiljem [[Eesti NSV Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti NSV Teatri- ja Muusikamuuseumis]] raamatukoguhoidjana kuni kutseliseks kirjanikuks saamiseni 1977. aastal.{{Lisa viide}} 12. detsembril 1984 võeti Laipaik [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] liikmeks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=21. detsember 1984 |pealkiri=Kirjanike Liidus |url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1984/12/21/5 |ajakiri=[[Sirp ja Vasar]] |aastakäik=2107 |üksiknumber=51 |leheküljed=5}}&lt;/ref&gt;

Ta suri 17. jaanuaril 2008 86-aastaselt ja on maetud [[Tallinn]]a [[Metsakalmistu]]le kirjanike sektorisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2228087/persoon-malestusohtu-huvasti-herta-naitas-juurte-joudu |pealkiri=Persoon: Mälestusõhtu «Hüvasti, Herta!» näitas juurte jõudu |aeg=31. mai 2008 |kasutatud=29. jaanuar 2024 |autor=Helju Keskpalu |väljaanne=[[Lõuna-Eesti Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
Herta Laipaik viljeles oma pika kirjanikutee jooksul mitut žanri. Temalt on ilmunud ulmeteoseid, sealhulgas [[folkõudus]]t, [[kriminaalromaan]]e, kuuldemänge ja lühiproosat.

Varasematest lühijuttudest on tuntumad jutustused &quot;Teenijatüdruk Kärt&quot; (1944), &quot;Gloria Dei&quot; (1966) ja &quot;Orjakivi&quot; (1966). Hea ainetundmisega paistab silma Laipaiga Siberi-teemaline looming romaanides &quot;Hõbetähega taigas&quot; (1958) ja &quot;Angaraa ääres&quot; (1992) ning jutukogus &quot;Üksik paat Jenisseil&quot; (1966), kus muuhulgas käsitletakse Eestist väljasaadetute elu sõjajärgses Siberis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Oskar Kruus, Heino Puhvel|pealkiri=Eesti kirjanike leksikon|aasta=2000}}&lt;/ref&gt;

1977. aastal ilmus Herta Laipaiga sulest kriminaaljuttude&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kriminaalkirjandusteoste_loend|pealkiri=Eesti kriminaalkirjandusteoste loend}}&lt;/ref&gt; kogumik &quot;Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus&quot;. Teos oli populaarne, ning Herta Laipaika on nimetatud eesti sõjajärgse kriminaalkirjanduse emaks ning eesti esimeseks &quot;krimileediks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://leht.postimees.ee/7167652/herta-laipaik-tudruk-hummuli-magedelt|pealkiri=Herta Laipaik – tüdruk Hummuli mägedelt}}&lt;/ref&gt; 

Herta Laipaiga kirjanduslikku kullafondi kuuluvad etnoõuduste žanris kirjutatud muistendilaadsete lugude kogumikud &quot;Maarjakask (1983), &quot;Kurjasadu&quot; (1987) ja &quot;Hauakaevaja lood&quot; (1991). Andrus Org kirjutab: &quot;Muistendilaadseid jubejutte koondab Herta Laipaiga kogumik &quot;Maarjakask&quot; (1983), kus täiskasvanutele mõeldud müstilise atmosfääriga kaheksa lugu sisaldavad ehtsat{{lisa viide}} algupärast paganlikku pärandit{{lisa viide}}, nii teispoolseid jõude kui ka nõiduslikke elemente (nt lapsi vette meelitav jõenäkk, seitse sohu uppunud talupoega, kalmuvaimude kättemaks). Žanriliselt liigitub kogumik etnoõuduseks, mis töötleb folkloorset ja etnograafilist ainet psühholoogilises võtmes. Sünge miljööga karmid lood päädivad enamasti traagilise lõpplahendusega, läbivaks motiiviks on hukatuslik kirg. Laipaiga kuulumist eesti etnoõudusulme tippu kinnitab veel teinegi kogumik &quot;Kurjasadu&quot; (1987), kus tegutsemas on vete- ja puuhaldjas, [[kratt|kratid]], kurjamid, nõiad ja teised üleloomulikud olendid. [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnast]] pärit õudusmotiive kasutab Laipaik kogumikus &quot;Hauakaevaja lood&quot; (1991), kus jutte raamivad peategelasest kalmistuvahi Surma-Kusta monoloogid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andrus Org|url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55882/org_andrus.pdf?sequence=5&amp;isAllowed=y|pealkiri=“Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika”|aeg=2017}}&lt;/ref&gt;

Eesti ulmekirjanduse asjatundja ja antoloogiate koostaja [[Raul Sulbi]] on Laipaika pidanud &quot;folkloorse õuduskirjanduse&quot; rajajaks Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raul Sulbi|url=https://www.looming.ee/artiklid/kui-pika-varju-heidab-herta-laipaik/|pealkiri=Kui pika varju heidab Herta Laipaik?|väljaanne=Looming|aeg=märts 2016}}&lt;/ref&gt; Need Laipaiga originaalsed muistsed lood kütkestavad oma iidsete mulgi kommete, uskumuste ning keelekasutusega ka tänapäeva lugejaid. 

Aastad 1980–2000 olid Herta Laipaiga viljakaim periood, kuhu kuuluvad lisaks juba mainitule ka romaanid &quot;Pelg&quot; (1993), &quot;Koerakoonlane&quot; (1993), &quot;Pärlid surevad pikkamisi&quot; (1993), &quot;Musta opaali rada&quot; (1996), &quot;Oma koja narr&quot; (1998) ning &quot;Ood litrilisele õhtukleidile&quot; (1999). Herta Laipaiga viimane teos on teise maailmasõja sündmusi käsitlev mälestusromaan &quot;Tuulekellad&quot; (2000), mille eest kirjanik pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia]]. Raamatu ingliskeelne tõlge &quot;Wind Chimes&quot; (tõlkija Virve Martin) ilmus 2006. aastal.

=== Teosed ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
==== Romaanid ====
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/hobetahega-taigas/ Hõbetähega taigas]&quot; (1958)
* &quot;[[Professor Lillepooli kroonika]]&quot; (1982)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/hallid-luiged/ Hallid luiged]&quot; (1986)
* &quot;[[Vagajutt vaskraamatust]]&quot; (1991)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/angara-aares/ Angara ääres. Anno 1950]&quot; (1992)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/pelg/ Pelg]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/koerakoonlane/ Koerakoonlane]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/parlid-surevad-pikkamisi/ Pärlid surevad pikkamisi]&quot; (1993)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/musta-opaali-rada/ Musta opaali rada]&quot; (1996)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/oma-koja-narr/ Oma koja narr]&quot; (1998)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/ood-litrilisele-ohtukleidile/ Ood litrilisele õhtukleidile]&quot; (1999)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/tuulekellad/ Tuulekellad]&quot; (2000)
**inglise keeles &quot;Wind Chimes&quot; (2006)
&lt;td&gt;
====Kogumikud====
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/uksik-paat-jenisseil/ Üksik paat Jenisseil]&quot; (1966)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/kummitus-muusikatoas-doktor-vallaku-moistatus/ Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus]&quot; (1977)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/maarjakask/ Maarjakask]&quot; (1983)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/kurjasadu/ Kurjasadu]&quot; (1987, 2006)
* &quot;[http://ilukirjandus.ee/pipratoosi-tondid/ Pipratoosi tondid]&quot; (1990)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/hauakaevaja-lood/ Hauakaevaja lood]&quot; (1991)
*&quot;[http://ilukirjandus.ee/ilutudruku-lilled/ Ilutüdruku lilled]&quot; (1994)
&lt;/table&gt;

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
====Lühiproosa ja luule====
* &quot;Hull Riismantel&quot; (Jutuleht, nr. 35, 27 august 1940)
* &quot;[[Töölisnaisele]]&quot; (Maret, nr. 10, 1940)
* &quot;Varemed&quot;
* &quot;Kõrgem tsunft&quot;
* &quot;Sinililled&quot;
* &quot;[[Teenijatüdruk Kärt]]&quot; (1944)
* &quot;Armukadedus&quot; (Eesti Sõna, nr. 108, 11 mai 1944)
* &quot;Tema hing&quot;
* &quot;Mogri Märdi viirastusi&quot; (Sirp ja Vasar, nr. 36, 4 september 1959)
* &quot;Onu Ljonja&quot; (Sirp ja Vasar, nr. 1, 4 jaanuar 1963)
* &quot;Gloria Dei&quot; (1966)
* &quot;Sild&quot; (1966)
* &quot;Mehe eest&quot; (1966)
* &quot;Orjakivi&quot; (1966)
* &quot;Kütt Akim&quot; (1966)
* &quot;Tähekivi&quot; (1966)
* &quot;Õde Einai&quot; (1966)
&lt;td&gt;
* &quot;Kalmetimäe tamm&quot; (1968)
* &quot;Hiiglane seedripuu ja tilluke vöötorav&quot; (Täheke, nr. 8, 1968)
* &quot;Põtrade rohupudel&quot; (Täheke, nr. 11, 1969)
* &quot;Parisnikust pastor&quot; (ER kuuldemäng, 1971)
* &quot;Toonekägu&quot; (1983)
* &quot;Häitsmetund&quot; (1983)
* &quot;Titekirikuleib&quot; (1986)
* &quot;Lauri kõrvad&quot; (Täheke, nr. 2, 1986)
* &quot;Annivakk&quot; (1987)
* &quot;Vaese raharätt ja rikka kratt&quot; (1987)
* &quot;Lättepiiga&quot; (1987)
* &quot;Kooliraha&quot; (1990)
* &quot;Tuusija tarkus&quot; (1990)
* &quot;Vanausse jahilossi &quot;tarkade kivi&quot;&quot; (1990)
* &quot;Vanaema läheb ära&quot; (1990)
* &quot;Nõiavits&quot; (1990)
*&quot;[[Kiri tütrele, iseendale... ja jumalale]]&quot; (Kaksteist eesti kirja, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1995)
&lt;/table&gt;

== Tunnustus ==
* [[2001]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{EVkavaler|3639}}&lt;/ref&gt;
* 2001 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Tuulekellad&quot;)
* [[2007]] [[Haabersti elutöö preemia]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp19921218.1.4 Intervjuu H. Laipaigaga &quot;Mis on valmis, teoksil, kavas?&quot;] Sirp nr 50, 18. detsember 1992
*[[August Eelmäe]]. &quot;Neithal, Martin&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]] Tallinn 1995. Lk 268–269
* [[Margus Haav]]. [http://kultuur.postimees.ee/1552947/kirjandus-herta-laipaiga-imeline-mulgi-maagia Herta Laipaiga imeline mulgi maagia] Postimees, 10. juuni 2006 
* [[Margus Haav]]. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakala20060610.1.11 Herta Laipaik: mulgid, võtke üles oma rahvuslik uhkus!] Sakala nr 112, 10. juuni 2006
* [https://www.postimees.ee/1749697/in-memoriam-herta-laipaik In memoriam Herta Laipaik] Postimees, 20. jaanuar 2008

== Välislingid ==
* Eesti ilukirjanduse [http://ilukirjandus.ee/autor/herta-laipaik/ andmebaas]
* [http://baas.ulme.ee/?autor=1583 Herta Laipaik Ulmekirjanduse BAASis]
*[https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/mulgi-kirjandus-ja-muusika/herta-laipaik-looming Mulgi kirjandus ja muusika. Herta Laipaik. Looming]
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000188265 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=My1NonYWrd0b Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{DEFAULTSORT:Laipaik, Herta}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]
[[Kategooria:Mulgid]]</text>
      <sha1>80rnmvoxrhbm82uj1x2ji7bvmw0ri6v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Binyamin Netanyahu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149781</id>
    <revision>
      <id>7265367</id>
      <parentid>7256322</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:00:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58490-11</username>
        <id>241195</id>
      </contributor>
      <origin>7265367</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5293" sha1="tipy8zf4ga29dqwj8m8ht8hqk040s47" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Infokast president
| nimi = Benyamin Netanyahu
| pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg
| amet = [[Iisraeli peaminister]]
| ametiajaalgus = 29. detsember 2022
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Ya'ir Lapid]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996
| ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999
| eelmine2 = [[Shim'on Peres]]
| järgmine2 = [[Ehud Barak]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 31. märts 2009
| ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021
| eelmine3 = [[Ehud Olmert]]
| järgmine3 = [[Naftali Bennett]]
| amet4 = [[Iisraeli välisminister]]
| ametiajaalgus4 = 6. november 2002
| ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003
| eelmine4 = [[Shim'on Peres]]
| järgmine4 = [[Silvan Shalom]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 

| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}}
| sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] &lt;small&gt;(2012-2014)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Likud]]
| abikaasa = Miriam Weizmann &lt;small&gt;(1972–1978)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; Fleur Cates &lt;small&gt;(1981–1984)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Sara Netanyahu]] &lt;small&gt;(1991–)&lt;/small&gt;
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht = [[Beit Aghion]]
| alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] &lt;br/&gt; [[Harvardi ülikool]]
| elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane
| autasud = 
| autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg
| moodul = {{Sõjaväelane
| manusta = jah
| hüüdnimi        = 
| truudusvanded   = {{PisiLipp|Iisrael}}
| teenistused     = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]]
| teenistusaeg    = 1967–1973
| auaste          = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' &lt;small&gt;([[kapten]])&lt;/small&gt;
| juhitud üksused = 
| sõjad/lahingud  = [[Yom Kippuri sõda]]
| autasud         = 
}}
}}

'''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022.

Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister.

Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister.

== Elulugu ==
Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]].

== Sõjaväeteenistus ==
Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme.

== Haridus ==
Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i.

== Ametikohad ==
* 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli [[Iisraeli saadik ÜROs]]
* 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse)
* 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]]
* 1991–1992 peaministri kantselei ametnik
* 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees
* 1996–1999 Iisraeli peaminister
* 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]]
* 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]]
* 2005–2009 [[Iisraeli opositsiooniliider|opositsioonijuht]]
* 2005. aastast – Likudi partei esimees
* 2009–2021 Iisraeli peaminister
* 2021–2023 [[Iisraeli opositsiooniliider|opositsioonijuht]]
* 2023– Iisraeli peaminister

10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus.

== Raamatud ==
* &quot;''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''&quot; (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2
* &quot;''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''&quot; (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8
* &quot;''A Place Among the Nations''&quot; (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9
* &quot;''Terrorism: How the West Can Win''&quot; (Farrar Straus &amp; Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1

== Isiklikku ==
Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}}
[[Kategooria:Iisraeli peaministrid]]
[[Kategooria:Iisraeli välisministrid]]
[[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>tipy8zf4ga29dqwj8m8ht8hqk040s47</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 12. novembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149909</id>
    <revision>
      <id>7265543</id>
      <parentid>7254804</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:54:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>väär väide välja</comment>
      <origin>7265543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10506" sha1="mt3xgh8h7tszmo2vor5d79p8up6w71p" xml:space="preserve">{{sündinud novembris}}
''Siin artiklis loetletakse [[12. november|12. novembril]] sündinud tuntud inimesi.

*[[1648]] – [[Juana Inés de la Cruz]], Mehhiko nunn ja luuletaja
*[[1755]] – [[Gerhard von Scharnhorst]], Preisi kindral
*[[1780]] – [[Piet Retief]], voortrekkerite juht
*[[1815]] – [[Elizabeth Cady Stanton]], USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja naiste õiguste eest võitleja
*[[1827]] – [[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog
*[[1833]] – [[Aleksandr Borodin]], vene helilooja ja keemik
*[[1836]] – [[Kalākaua]], Hawaii kuningas
*[[1840]] – [[Auguste Rodin]], prantsuse skulptor
*[[1842]] – [[John William Strutt (Lord Rayleigh)|John William Strutt]], inglise füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1904
*[[1850]] – [[Mihhail Tšigorin]], Vene maletaja 
*[[1855]] – [[Amandus Adamson]], eesti kujur
*[[1866]] – [[Sun Yat-sen]], Hiina revolutsionäär ja poliitik
*[[1867]] – [[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik
*[[1881]] – [[Olev Siinmaa]], eesti arhitekt ja mööblikunstnik 
*[[1882]] – [[Leonid Arbusow noorem]], eesti ajaloolane 
*[[1883]] – [[Marta Lepp]], eesti kirjanik, publitsist, seltsitegelane ja pedagoog
*[[1885]] – [[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja 
*[[1886]] – [[Jānis Rinks]], läti rahvusest Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane
*[[1889]] – [[Kaarel Liidak]], eesti põllumajandustegelane ja -teadlane 
*[[1890]] – [[Lily Kronberger]], Ungari iluuisutaja
*[[1895]] – [[Ella Ilbak]], eesti tantsija ja kirjanik 
*[[1898]] – [[Leon Štukelj]], Sloveenia riistvõimleja
*[[1899]] – [[Martin Eellend]], Eesti sõjaväelane 
*[[1902]] – [[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik
*[[1904]] – [[Pear Rootalu]], eesti pedagoog
*[[1906]] – [[Gunnar Mikk]], Eesti korv- ja võrkpallur
*[[1909]] – [[Salme Liiver]], eesti arhitekt 
*[[1910]] – [[Kurt Hoffmann]], Saksa filmilavastaja 
*[[1912]] – [[Martin Kuldkepp]], eesti ajakirjanik ja majandusteadlane 
*[[1914]] – [[Aleksis Avasalu]], eesti kontrabassimängija 
*1914 – [[Sylvi Riitta Saimo-Sikiö]], Soome aerutaja
*1914 – [[Peter Whitehead]], Inglismaa autovõidusõitja
*[[1915]] – [[Roland Barthes]], Prantsuse keeleteadlane, kirjanduskriitik ja sotsioloog
*[[1918]] – [[Zinovi Purvinski]], eesti poksija
*[[1920]] – [[Stella Pahapill]], eesti pianist
*1920 – [[Ants Saar]], eesti kirjanik ja publitsist 
*[[1921]] – [[Lars Gyllensten]], Rootsi kirjanik
*[[1922]] – [[Tadeusz Borowski]], Poola kirjanik 
*1922 – [[Kim Hunter]], USA filminäitleja 
*[[1923]] – [[Aleksy Antkiewicz]], Poola poksija
*[[1927]] – [[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja
*[[1928]] – [[Kaalu Kirme]], Eesti kunstiteadlane
*[[1929]] – [[Rolan Bõkov]], Vene filminäitleja ja -lavastaja 
*1929 – [[Michael Ende]], Saksa kirjanik 
*1929 – [[Grace Kelly]], USA näitleja ja Monaco vürstinna
*1929 – [[Loit Reintam]], eesti mullateadlane ja ökoloog
*[[1930]] – [[Ott Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik
*[[1932]] – [[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane 
*[[1933]] – [[Lehte-Alise Ander]], eesti näitleja
*1933 – [[Peter Post]], Hollandi jalgrattur
*1933 – [[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik
*[[1934]] – [[Charles Manson]], USA kurjategija
*1934 – [[Leonid Štein]], NSV Liidu/Ukraina maletaja
*1934 – [[Vavá]] ([[Edvaldo Izídio Neto]]),  Brasiilia jalgpallur
*1934 – [[Uno Veismann]], eesti astrofüüsik
*[[1935]] – [[Ljudmila Gurtšenko]], Vene näitleja ja laulja
*1935 – [[Sirje Raudsik]], Eesti näitleja ja teatripedagoog
*[[1936]] – [[Rein Pork]], eesti loomakasvatusteadlane
*[[1937]] – [[Jengeni Kazakov]], Eesti purjetaja
*[[1938]] – [[Denis DeJordy]], Kanada jäähokimängija
*1938 – [[Maie Lepp]], eesti keeleteadlane
*1938 – [[Benjamin Mkapa]], Tansaania president 1995–2005
*1938 – [[Marika Mikelsaar]], eesti mikrobioloog
*1938 – [[Mati Märtin]], eesti raadioajakirjanik
*[[1939]] – [[Enno Jürima]], Eesti autosportlane
*1939 – [[Lucia Popp]], Austria laulja
*1939 – [[Vello Lahtvee]], eesti jurist
*[[1940]] – [[Peeter Volmer]], eesti näitleja
*[[1941]] – [[Mart Lille]], eesti pianist
*[[1942]] – [[Ene-Mai Luur]], eesti keraamik ja portselanimaalija
*[[1943]] – [[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja
*1943 – [[Björn Waldegård]], Rootsi rallisõitja
*[[1945]] – [[Neil Young]], Kanada laulja ja muusik
*[[1946]] – [[Ülo Saar]], Eesti orienteeruja
* 1946 – [[Keith Mitchell]], Grenada poliitik
*[[1947]] – [[Patrice Leconte]], Prantsuse filmilavastaja
*[[1949]] – [[Tiina Kompus]] (Tõkke), Eesti allveesportlane
*[[1950]] – [[Villu Jürjo]], eesti vaimulik
*1950 – [[Urmas Lõoke]], eesti arhitekt
*1950 – [[Peeter Traat]], eesti astrofüüsik
*1950 – [[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja
*[[1951]] – [[Mati Luht]], eesti tõstja
*[[1952]] – [[Epp Lauk]], eesti ajakirjandusteadlane
*1952 – [[Kaja Plado]], eesti eripedagoog
*1952 – [[Vjatšeslav Zaitsev]], Nõukogude Liidu võrkpallur
*[[1953]] – [[Toivo Keva]], eesti integratsioonitegelane
*1953 – [[Urmi Reinde]], eesti ajakirjanik
*[[1954]] – [[Ilmar Jalas]], eesti arhitekt
*1954 – [[Paul McNamee]], Austraalia tennisist
*1954 – [[Rhonda Shear]], näitleja
*1955 – [[Andres Tamm]], eesti advokaat
*[[1956]] – [[Jannes van der Wal]], hollandi kabetaja
*1956 – [[Ülle Ferschel]] ([[Ülle Feršel]]), eesti tantsupedagoog
*1956 – [[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane
*1956 – [[Kalev Urbanik]], Eesti pikamaajooksja
*[[1957]] – [[Oleg Timofejev]], Eesti jalgpallikohtunik
*[[1958]] – [[Megan Mullaly]], USA filminäitleja
*[[1959]] – [[Harry Lemberg]], Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane
*1959 – [[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallur ja treener
*[[1961]] – [[Nadia Comăneci]], Rumeenia võimleja
*1961 – [[Enzo Francescoli Uriarte]], Uruguay jalgpallur
*[[1962]] – [[Wim Kieft]], Hollandi jalgpallur
*1962 – [[Katrin Soone]], Eesti ujuja
*1962 – [[Maris Valk]], eesti graafik
*[[1963]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik
* 1963 – [[Natalja Negoda]], vene näitleja
* 1963 – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane
* 1963 – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja
*[[1964]] – [[Toomas Anepaio]], eesti õigusajaloolane
*1964 – [[Thomas Berthold]], Saksamaa jalgpallur
*1964 – [[Jakob Hlasek]], Tšehhi päritolu Šveitsi tennisist
*1964 – [[Tullio Liblik]], eesti majandustegelane
*1964 – [[Ivar Toodo]], Eesti operaator
*[[1965]] – [[Tõnu Ints]], Eesti endine poliitikanõunik
*[[1966]] – [[Tõnu Kaalep]], Eesti kujundusgraafik, kultuurikriitik ja näitekirjanik
*1966 – [[Anette Norberg]], Rootsi curlingumängija
*[[1967]] – [[Michael Lee Moorer]], USA poksija
*1967 – [[Kalle Rannula]], Eesti arhitekt
*1967 – [[Mihhail Rõtšagov]], Eesti maletaja
*[[1968]] – [[Chantel Dubay]], USA näitleja ja modell
*1968 – [[Anneli Lambing]], Eesti sulgpallur
*1968 – [[Ergo Metsla]], eesti majandustegelane
*[[1969]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane
*[[1970]] – [[Tonya Harding]], USA iluuisutaja
*1970 – [[Kadri Karula]], Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi juhataja
*1970 – [[Evelyn Sanguinetti]] Ameerika Ühendriikide poliitik
*1970 – [[Craig Parker]], Uus-Meremaa näitleja
*1970 – [[Toomas Rapp]], Eesti sõudja
*[[1971]] – [[Rodion Meier]], Eesti allveesportlane
*1971 – P. Julm ehk [[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent 
*1971 – [[Robert D. Siegel]], USA stsenarist ja filmilavastaja
*[[1972]] – [[Vassilis Tsiartas]], kKreeka jalgpallur
*[[1973]] – [[Egil Gjelland]], norra laskesuusataja
*1973 – [[Radha Mitchell]], Austraalia filminäitleja
*1973 – [[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane
*[[1974]] – [[Alessandro Birindelli]], Itaalia jalgpallur
* 1974 – [[Tamala Jones]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[1975]] – [[Teele Jõks]], eesti laulja, metsosopran
*1975 – [[Jason Edward Lezak]], USA ujuja
*1975 – [[Dario Šimić]], horvaadi jalgpallur
*[[1976]] – [[Dmitri Dorofejev]], vene kiiruisutaja
*1976 – [[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja
*1976 – [[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik
*[[1977]] – [[Martin Dolfing]], hollandi kabetaja
*1977 – [[Dalene Kurtis]], USA modell 
*1977 – [[Benedict Saul McCarthy]], LAV-i jalgpallur
*1977 – [[Reeli Reinaus]], eesti kirjanik
*[[1978]] – [[Elle Rajandu]], eesti taimeökoloog (brüoloog)
* 1978 – [[Nikita Issajev]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane
*[[1979]] – [[Cián O'Connor]], iiri ratsasportlane
* 1979 – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
*[[1980]] – [[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja
* 1980 – [[Benoît Pedretti]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1981]] – [[Annika Becker]], saksa kergejõustiklane
*[[1982]] – [[Peter Fill]], itaalia mäesuusataja
* 1982 – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja
* 1982 – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane
* 1982 – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja
* 1982 – [[Kalle Sepp]], eesti laulja
* 1982 – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik
* 1982 – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat
*[[1984]] – [[Conrad Rautenbach]], Zimbabwe rallisõitja
*[[1985]] – [[Liana Zeigo]], eesti laulja ja õpetaja
*[[1986]] – [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur
*[[1988]] – [[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[1989]] – [[Anet Vaikmaa]], eesti laulja
* 1989 –  [[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja ja moelooja
* 1989 – [[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija
* 1989 – [[Anet Vaikmaa]], eesti laulja 
*[[1990]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur
* 1990 – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja
*[[1992]] – [[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija 
*[[1994]] – [[Guillaume Cizeron]], prantsuse iluuisutaja
* 1994 – [[Triin Narva]], eesti maletaja
* 1994 – [[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija
*[[1995]] – [[Thomas Lemar]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1996]] – [[Alexander Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane
* 1996 – [[Scott McKenna]], Šotimaa jalgpallur 
*[[1997]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur
*[[1998]] – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur
* 1998 – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 12.]]</text>
      <sha1>mt3xgh8h7tszmo2vor5d79p8up6w71p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 24. novembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151076</id>
    <revision>
      <id>7265545</id>
      <parentid>7263506</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:54:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>+1</comment>
      <origin>7265545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9069" sha1="nban73ytjkqimcrid3a4n6202pgx80c" xml:space="preserve">{{sündinud novembris}}
''Siin loetletakse [[24. november|24. novembril]] sündinud tuntud inimesi.
* [[1632]] – [[Baruch de Spinoza]], [[Holland]]i filosoof
* [[1655]] – [[Karl XI]], Rootsi kuningas
* [[1713]] – [[Laurence Sterne]], inglise kirjanik
* [[1729]] – [[Aleksandr Suvorov]], vene väejuht
* [[1754]] – [[Johann Philipp von Roth]], baltisaksa päritolu Eesti pastor, koolitegelane ja luuletaja 
* [[1784]] – [[Zachary Taylor]], USA president
* [[1787]] – [[Franz Xaver Gruber]], [[Austria]] organist ja helilooja
* [[1787]] – [[Timotheus Eberhard von Bock]], eesti sõjaväelane 
* [[1823]] – [[Georg Mettenius]], saksa botaanik
* [[1826]] – [[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik
* [[1842]] – [[Pavel Viskovatov]], vene keeleteadlane
* [[1845]] – [[Nina Grieg]], norra laulja
* [[1859]] – [[Cass Gilbert]], ameerika arhitekt
* [[1861]] – [[Aleksei Bellegarde]], Venemaa riigitegelane, kammerhärra, riiginõunik ja senaator
* [[1864]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] kunstnik
* [[1865]] – [[Jaan Adamson (kirikuõpetaja)|Jaan Adamson]], eesti vaimulik
* 1865 – [[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik
* 1865 – [[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane
* [[1869]] – [[António Óscar Carmona]], Portugali sõjaväelane ja poliitik
* [[1870]] – [[Nikolai Root]], eesti maalikunstnik 
* [[1872]] – [[Georgi Tšitšerin]], Nõukogude välisminister
* [[1874]] – [[Charles William Miller]], Brasiilia jalgpallur 
* [[1876]] – [[Walter Burley Griffin]], Ameerika Ühendriikide arhitekt
* [[1877]] – [[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst
* 1887 – [[Alben W. Barkley]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* [[1882]] – [[Nikolai Janson]], Eesti ja Nõukogude poliitik ning riigitegelane
* [[1883]] – [[Juhan Tõrvand]], eesti sõjaväelane, kindralmajor
* [[1884]] – [[Itzhak Ben-Zvi]], [[Iisrael]]i president 1952–1963
* [[1884]] – [[Ants Rehtlane]], Eesti sõjaväelane
* [[1885]] – [[Theodor Altermann]], eesti näitleja ja lavastaja 
* [[1887]] – [[Erich von Manstein]], üks kõrgeima tunnustusega Wehrmachti ülemjuhatajaid
* [[1888]] – [[Dale Carnegie]], [[USA|ameerika]] kirjanik
* [[1892]] – [[Otto Freymuth]], eesti ajaloolane  
* 1892 – [[Karl Steinhoff]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane    
* [[1894]] – [[Ludvig Schmidt]], eesti keemik 
* [[1897]] – [[Lucky Luciano]], USA gängster
* [[1898]] – [[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane
* [[1901]] – [[Silvia Talts]], eesti botaanik       
* [[1902]] – [[Jaan Kägu]], eesti pianist ja pedagoog
* [[1904]] – [[Luigi Rovati]], itaalia poksija
* [[1909]] – [[Gerhard Gentzen]], saksa matemaatik
* [[1912]] – [[Evald Saag]], eesti teoloog
* [[1913]] – [[Geraldine Fitzgerald]], iiri päritolu USA näitleja
* 1913 – [[Gisela Mauermeyer]], Saksamaa kergejõustiklane 
* [[1916]] – [[Aleksei Viilup]], eesti maali- ja kujunduskunstnik  
* [[1919]] – [[Endel Helme]], eesti lennusportlane ja sporditegelane    
* [[1921]] – [[Erich Tali]], eesti skulptor 
* 1921 – [[Prokop Murra]], Albaania kommunistlik riigitegelane     
* 1921 – [[Erich Tali]], eesti skulptor 
* [[1922]] – [[Kalju Teras]], eesti pedagoog 
* [[1925]] – [[Simon van der Meer]], hollandi füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1984
* 1925 – [[William F. Buckley juunior]], USA publitsist ja ajakirjanik
* [[1926]] – [[Tsung-Dao Lee]], hiina päritolu USA füüsik, Nobeli auhind 1957
* [[1926]] – [[Patricia Tuckwell]], Austraalia viiuldaja ja endine modell
* [[1928]] – [[Ruth Mirov]], eesti folklorist
* [[1930]] – [[Sándor Rozsnyói]], Ungari kergejõustiklane 
* 1930 – [[Uno Aavola]], eesti kahevõistleja ja suusatreener
* [[1932]] – [[Katalin Juhász-Nagy]], Ungari vehkleja 
* [[1934]] – [[Alfred Schnittke]], Vene helilooja
* [[1935]] – [[Enn-Aavo Pirrus]], eesti geoloog
* [[1936]] – [[Jelena Poznjak]], Eesti baleriin
* [[1937]] – [[Kaupo Metsur]], eesti sportlane ja spordiõppejõud
* [[1938]] – [[Willy Claes]], belgia poliitik
* 1938 – [[Oscar Robertson]], USA korvpallur
* 1938 – [[Hando Runnel]], eesti luuletaja ja kirjastaja  
* 1938 – [[Inda Rajasalu]], eesti ajaloolane
* [[1939]] – [[Helge Porila]], eesti riigiametnik
* [[1939]] – [[Yoshinobu Miyake]], Jaapani tõstja 
* [[1941]] – [[Pete Best]], esimene [[The Beatles]]'i trummar
* 1941 – [[Donald Dunn]], Ameerika Ühendriikide muusik ja muusikaprodutsent
* 1941 – [[Ricardo Piglia]], Argentina kirjanik
* [[1942]] – [[Dinara Assanova]], Vene filmilavastaja
* 1942 – [[Kaj-Erik Gustafsson]], soome organist ja helilooja
* 1942 – [[Viktor Klimenko]], Soome laulja
* [[1943]] – [[Viktor Sidjak]], Nõukogude Liidu vehkleja 
* [[1945]] – [[Toomas Kõrvits]], eesti kujunduskunstnik ja muusik
* [[1946]] – [[Ted Bundy]], ameerika sarimõrvar
* 1946 – [[Heldur Sander]], eesti dendroloog
* [[1947]] – [[Dwight Schultz]], USA näitleja
* [[1948]] – [[Mari Suurväli]], mittetulundusühingu juht Eestis
* [[1949]] – [[Linda Tripp]], [[Lewinsky skandaal]]i algataja
* 1949 – [[Merike Christensen]], eesti keraamik ja portselanimaalija
* 1949 – [[Aili Aasoja]], eesti sisearhitekt
* 1949 – [[Pierre Buyoya]], Burundi poliitik
* [[1950]] – [[Dainis Turlais]], Nõukogude Liidu ja Läti endine sõjaväelane ning poliitik
* [[1951]] – [[Mari Plakk]], eesti tehnikateadlane
* [[1952]] – [[Norbert Haug]], Saksamaa mootorispordimänedžer
* 1952 – [[Jānis Dūklavs]], Läti poliitik
* [[1953]] – [[Gábor Tolcsvai Nagy]], ungari keeleteadlane
* [[1954]] – [[Emir Kusturica]] (Nemanja Kusturica), serbia filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja muusik
* 1954 – [[Roswietha Zobelt-Reichel]], Saksamaa sõudja 
* [[1955]] – [[Lena Adelsohn Liljeroth]], Rootsi ajakirjanik ja poliitik
* [[1956]] – [[Sven Grünberg]], eesti muusik ja helilooja
* 1956 – [[Virve Reid]], Kanada modell
* 1956 – [[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik
* [[1957]] – [[Joakim Helenius]], Eesti ettevõtja
* [[1958]] – [[Roy Aitken]], šoti jalgpallur
* 1958 – [[Jüri Poljans]], Eesti aerutaja 
* 1958 – [[Piret Talts]], eesti koorijuht
* [[1959]] – [[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist
* [[1960]] – [[Raul Rajangu]], eesti maalikunstnik
* [[1961]] – [[Arundhati Roy]], inglise keeles kirjutav India kirjanik
* 1961 – [[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht
* [[1963]] – [[Allan Praats]], Koeru koguduse õpetaja
* 1963 – [[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane
* [[1965]] – [[Rui Gil Soares de Barros]], Portugali jalgpallur (poolkaitsja) ja treener 
* 1965 – [[Alvo Aabloo]], eesti materjaliteadlane, füüsik, robootik ja informaatik
* [[1966]] – [[Delphyne Burlet]], prantsuse laskesuusataja, olümpiapronksmedalist
* [[1968]] – [[Raul Rajangu]], eesti kunstnik
* 1968 – [[Bülent Korkmaz]], Türgi jalgpallur (kaitsja) 
* 1968 – [[Ilona Tragel]], eesti keeleteadlane ja sõudja
* [[1970]] – [[Madis Milling]], eesti koomik 
* 1970 – [[Indrek Mustimets]], eesti ajakirjanik
* [[1971]] – [[Keith Primeau]], Kanada jäähokimängija (ründaja) 
* [[1972]] – [[Marek Lemsalu]], endine Eesti jalgpallur 
* [[1973]] – [[Mika Keränen]], Eestis tegutsev soome lastekirjanik
* 1973 – [[Max Elger]], Rootsi poliitik 
* [[1974]] – [[Külli Prillop]], eesti keeleteadlane
* [[1976]] – [[Chen Lu]], hiina iluuisutaja
* [[1977]] – [[Olle Kärner]], eesti orienteeruja
* 1977 – [[Mihhail Kõlvart]], Eesti sportlane, ühiskondlik tegelane ja poliitik
* [[1978]] – [[Katherine Heigl]], ameerika näitleja
* 1978 – [[Priit Alamäe]], eesti ettevõtja
* [[1979]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja
* 1979 – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane
* [[1980]] – [[Kristi Kirsberg]] (Vahemaa), eesti ajakirjanik
* 1980 – [[Johnny Spillane]], Ameerika Ühendriikide kahevõistleja
* 1980 – [[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja
* 1980 – [[Kätlin Kink]], Guinnessi rekordi omanik kiikingus
* [[1983]] – [[Dean Ashton]], Inglismaa jalgpallur (ründaja) 
* 1983 – [[Marc Berthod]], Šveitsi mäesuusataja 
* [[1984]] – [[Maria Riesch]], Saksamaa mäesuusataja 
* [[1985]] – [[Risto Kask]], Eesti riigiametnik
* [[1986]] – [[Ryan Whiting]], USA kuulitõukaja
* [[1989]] – [[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija
* 1989 – [[Mario Gavranović]], Horvaatia päritolu Šveitsi jalgpallur
* 1989 – [[Lukáš Hrádecký]], slovaki päritolu Soome jalgpallur
* [[1990]] – [[Tom Odell]], inglise laulja, laulukirjutaja ja pianist
* [[1993]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja
* 1993 – [[Rauno Nurger]], eesti korvpallur
* [[1994]] – [[Nabil Bentaleb]], Alžeeria jalgpallur
* [[1997]] – [[Patrick Berg]], Norra jalgpallur
* [[2001]] – [[Nord (jääkaru)|Nord]], Tallinna Loomaaia jääkaru
* [[2003]] – [[Lucas Beraldo]], Brasiilia jalgpallur
* [[2005]] – [[Ibrahim Maza]], Alžeeria jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 24.]]</text>
      <sha1>nban73ytjkqimcrid3a4n6202pgx80c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klooga mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>153174</id>
    <revision>
      <id>7265086</id>
      <parentid>7072751</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4522" sha1="kap6l3ictgg1bpe7ajb877y7zwginaf" xml:space="preserve">[[Pilt:Klooga mõisa peahoone varemed.jpg|pisi|Varemetes Klooga mõisa peahoone]]
'''Klooga mõis''' (varem ''Lodijärve mõis''; [[saksa keel]]es ''Lodensee'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1325}}&lt;/ref&gt; [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad [[Lääne-Harju vald]]a [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Klooga]] aleviku lähedale.

Mõisa keskus asus [[Klooga järv]]e idakaldal.

Mõisa järgi on nime saanud [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] [[Klooga kihistik]].&lt;ref name=&quot;stratigraafia.info&quot;&gt;[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Klooga%20kihistik Klooga kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 30.08.2019)&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klooga mõisa on esmamainitud [[1504]]. aastal ning arvatakse, et juba keskajal asus mõisas kivihoonestus. Järve saksakeelse nime otsetõlke järgi on Klooga mõisahoonet kutsutud ka Lodijärve lossiks.

[[16. sajand]]il kuulus mõis [[Nieroth]]idele ning [[17. sajand]]i esimesel poolel [[Lohn (aadlisuguvõsa)|Lohnidele]], [[Heydemann]]idele ning [[Wartmann]]idele. [[1665]]. aastal omandas mõisa [[Hans von Klugen]]. [[Klugen]]ite kätte jäi mõis kuni [[1908]]. aastani. Suguvõsa nimest tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi.

Viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist oli [[Axel von Krusenstern]].

Pärast [[teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asus endises mõisakompleksis [[Nõukogude väeosad Eestis|Eestis asunud Nõukogude]] sõjaväeosa, mille lahkumisel [[1992]]. aastal jäi hoone varemetesse.

[[Fail:Klooga mõis 1936 (cropped).tif|pisi|Klooga mõisa peahoone 1936. aastal]]
==Ehituslugu==
Mõisa härrastemaja valmis 1794. aastal. Siseplaneering on telgsümmeetriline. Soklikorrus on võlvitud. Esimesel korrusel on suhteliselt väike vestibüül, selle taga saal ja teised anfilaadsüsteemis esindusruumid, teisel korrusel eluruumid. Praegu varemeis.
			
Peahoone ees on kahe kivihäärberi, tall-tõllakuuri ja aidaga piiratud auhoov (praegu on hooned ümber ehitatud). Regulaarpark on hävinud. Hoonestuse tõstab esile Klooga järv&lt;ref&gt;[[Juhan Maiste]]. &quot;Eesti arhitektuur&quot;. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997&lt;/ref&gt;

==Majandus==
1627. aastal kuulus mõisa alla 8 talupojaperet. 1913. aastal loendati mõisas 413 talupoega, neist 191 mees- ja 222 naishinge sh. 37 Harju-Madise kihelkonna elanikku. Mõisa suuruseks mõõdeti 3705/815 tiinu, sellest jäi Harju-Madise kihelkonda 283/94 tiinu. 1791 osteti Meremõisalt vana veski 1 adramaaga, 3 talu Langa külas ja Männiku talu. Neist moodustati 1 ¼ adramaa suurune Vanaveski mõis, mis jäi Harju-Madise kihelkonda. 20. märtsil 1805 müüdi kirikukõrts Keila mõisale.

==Kodulugu==
1632. aastal annetas mõisa omanik Georg Heydemann Keila kirikule [[Tobias Heinze]] poolt valmistatud kantsli. Kuivõrd kuningas Gustav II Adolfi surma puhul tuli käsk katta kõik altarilauad ja kantslid musta kattega ja Keila kirikul niisugust kantslikatet ei olnud, siis kinkis kantsli annetaja kirikule ka selle eseme.

1668. aastal annetas H. Klugen ühes oma abikaasaga Keila kirikule pronksist kroonlühtri. 
Jürgen Gustav von Klugeni (suri 1744) mälestuseks kingiti Keila kirikule kell.

Lodijärve lossi ümbruses toimus arvatavalt ka [[Eduard Bornhöhe]] [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö]]-ainelise jutustuse &quot;[[Tasuja]]&quot; tegevus.

Klooga mõisnik Johann Moritz Pancratius (Pankratius) von Klugen (1791–1873) ja tema abikaasa Anna Emilie Charlotte von Klugen (sünd von [[Stackelberg]])
(1805–1874) on maetud [[Keila kirik]]u  [[Keila kirikuaed|kirikuaed]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Särg, Alo. ''Harjumaa mõisad''. Tallinn: Argo, 2006. Lk 67-68.

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1325}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16867&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Klooga&amp;_xr=eNotjE0OQDAUhO%252FyLkBFRMYRLB1AXmjqRbVorcTd1c9qJvPNDEPhFOQNo%252FxMQFGAZnFOQjzGLGjeh6mTZbWaElUKZGWKvY9BnHmiCtRa7w2%252FHLT9qh6tU52dOdi88%252FStIzXXdQNYOCZW Klooga mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[http://mois.ee/harju/klooga.shtml Klooga mõisast Eesti Mõisaportaalis]

{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.311944|EW=24.241944|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Nierothide mõisad]]
[[Kategooria:Eestimaa mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]</text>
      <sha1>kap6l3ictgg1bpe7ajb877y7zwginaf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kersti Sarapuu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>154824</id>
    <revision>
      <id>7265486</id>
      <parentid>6553044</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:20:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4352" sha1="t3ee6tqx3z6957qj7mmog19kbhwxjbd" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kersti Sarapuu
| pilt = RK Kersti Sarapuu.jpg
| pildiallkiri = Kersti Sarapuu (2015)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Paide linnapea]]
| ametiajaalgus2 = 2005
| ametiajalõpp2 = 2011
| eelmine2 = Heli Suvi
| järgmine2 = [[Kaido Ivask]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Kersti Vahemets
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|5|5}}
| sünnikoht    = [[Põltsamaa]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Eesti Keskerakond]] &lt;br/&gt; (2002–2024)
| abikaasa     = [[Arvo Sarapuu]]
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tallinna Tehnikaülikool]] &lt;br/&gt; (tööstuse juhtimine ja planeerimine, 1986)
| tunnustus    = ''[[Kersti Sarapuu#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Kersti Sarapuu''' (sünninimi '''Kersti Vahemets'''; sündinud [[5. mai]]l [[1954]] [[Põltsamaa]]l) on Eesti poliitik, [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. 

==Haridus==
*1972 [[Tartu 7. Keskkool]]
*1986 [[Tallinna Polütehniline Instituut]], tööstuse juhtimine ja planeerimine

==Töökäik==
*[[1972]]–[[1973]] Tartu Kaubandusvalitsus, müüja
*1973–[[1977]] Karinu 8-klassiline Kool, õpetaja
*1977–[[1988]] Alliku Sovhoosi Lastepäevakodu, juhataja
*1988–[[1994]] Paide Sookure Lasteaed, juhataja
*1994–[[1996]] [[Virumaa Kommertspank]], Paide kontori juhataja
*1996–[[1998]] [[Eesti Maapank]], regiooni direktor
*1998–[[2005]] AS Kingstor, AS Neli Kuningat, juhatuse liige
*2005 Paide abilinnapea
*2005–[[2011]] Paide linnapea
==Poliitiline tegevus==
Ta oli 1982. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige,&lt;ref&gt;EKP Paide Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Sarapuu, Kersti Ennu t. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.4895.57.68&lt;/ref&gt; 19. novembrist 2002 kuni 5. jaanuarini 2024 kuulus [[Keskerakond]]a.

2005. aastal oli ta Paide abilinnapea, seejärel [[Paide]] linnapea ([[2005]]–[[2011]]) ja [[Paide Linnavolikogu]] esimees. 

15. oktoobril [[2016]] valiti ta erakonna volikogu esimeheks ja [[2019]]–[[2021]] oli ta Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 685 häält ning ei osutunud valituks, kuid pääses parlamenti [[Mihhail Kõlvart]]i asendusliikmena.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/306042023001 Asendusliikmete asumine Riigikogu XV koosseisu liikmeteks] Riigi Teataja, RT III, 06.04.2023.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2019 – Paide linna aukodanik

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli poliitik ja ettevõtja [[Arvo Sarapuu]]. Neil on viis last.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid== 
*[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/caea357b-12c0-4069-b53e-89f69f517212/Kersti-Sarapuu Kersti Sarapuu Riigikogu lehel] 
*[http://www.paide.ee/index.php?page=357&amp; Kersti Sarapuu CV Paide linna kodulehel] 
*[https://www.postimees.ee/1493071/keskerakond-seab-paide-linnapea-kandidaadiks-kersti-sarapuu &quot;Keskerakond seab Paide linnapea kandidaadiks Kersti Sarapuu&quot;]. [[Postimees]], [[19. august]] [[2005]]
*Kadri Tonka. [http://www.jt.ee/?id=404262 &quot;Linnapea lahkus ametist kuldse käepigistusega&quot;]. Järva Teataja, 17. märts 2011

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heli Suvi]] | nimi=[[Paide]] linnapea| aeg=[[2005]]–[[2011]] | järgnev=[[Kaido Ivask]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Sarapuu, Kersti}}
[[Kategooria:Paide linnapead]]
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>t3ee6tqx3z6957qj7mmog19kbhwxjbd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265487</id>
      <parentid>7265486</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:21:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4408" sha1="e54a5d112k1vme3msb4f8afbh40gz14" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kersti Sarapuu
| pilt = RK Kersti Sarapuu.jpg
| pildiallkiri = Kersti Sarapuu (2015)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Paide linnapea]]
| ametiajaalgus2 = 2005
| ametiajalõpp2 = 2011
| eelmine2 = Heli Suvi
| järgmine2 = [[Kaido Ivask]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Kersti Vahemets
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|5|5}}
| sünnikoht    = [[Põltsamaa]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] &lt;br/&gt; (1982–?) &lt;br/&gt; [[Eesti Keskerakond]] &lt;br/&gt; (2002–2024)
| abikaasa     = [[Arvo Sarapuu]]
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tallinna Tehnikaülikool]] &lt;br/&gt; (tööstuse juhtimine ja planeerimine, 1986)
| tunnustus    = ''[[Kersti Sarapuu#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Kersti Sarapuu''' (sünninimi '''Kersti Vahemets'''; sündinud [[5. mai]]l [[1954]] [[Põltsamaa]]l) on Eesti poliitik, [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. 

==Haridus==
*1972 [[Tartu 7. Keskkool]]
*1986 [[Tallinna Polütehniline Instituut]], tööstuse juhtimine ja planeerimine

==Töökäik==
*[[1972]]–[[1973]] Tartu Kaubandusvalitsus, müüja
*1973–[[1977]] Karinu 8-klassiline Kool, õpetaja
*1977–[[1988]] Alliku Sovhoosi Lastepäevakodu, juhataja
*1988–[[1994]] Paide Sookure Lasteaed, juhataja
*1994–[[1996]] [[Virumaa Kommertspank]], Paide kontori juhataja
*1996–[[1998]] [[Eesti Maapank]], regiooni direktor
*1998–[[2005]] AS Kingstor, AS Neli Kuningat, juhatuse liige
*2005 Paide abilinnapea
*2005–[[2011]] Paide linnapea
==Poliitiline tegevus==
Ta oli 1982. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige,&lt;ref&gt;EKP Paide Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Sarapuu, Kersti Ennu t. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.4895.57.68&lt;/ref&gt; 19. novembrist 2002 kuni 5. jaanuarini 2024 kuulus [[Keskerakond]]a.

2005. aastal oli ta Paide abilinnapea, seejärel [[Paide]] linnapea ([[2005]]–[[2011]]) ja [[Paide Linnavolikogu]] esimees. 

15. oktoobril [[2016]] valiti ta erakonna volikogu esimeheks ja [[2019]]–[[2021]] oli ta Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 685 häält ning ei osutunud valituks, kuid pääses parlamenti [[Mihhail Kõlvart]]i asendusliikmena.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/306042023001 Asendusliikmete asumine Riigikogu XV koosseisu liikmeteks] Riigi Teataja, RT III, 06.04.2023.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2019 – Paide linna aukodanik

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli poliitik ja ettevõtja [[Arvo Sarapuu]]. Neil on viis last.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid== 
*[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/caea357b-12c0-4069-b53e-89f69f517212/Kersti-Sarapuu Kersti Sarapuu Riigikogu lehel] 
*[http://www.paide.ee/index.php?page=357&amp; Kersti Sarapuu CV Paide linna kodulehel] 
*[https://www.postimees.ee/1493071/keskerakond-seab-paide-linnapea-kandidaadiks-kersti-sarapuu &quot;Keskerakond seab Paide linnapea kandidaadiks Kersti Sarapuu&quot;]. [[Postimees]], [[19. august]] [[2005]]
*Kadri Tonka. [http://www.jt.ee/?id=404262 &quot;Linnapea lahkus ametist kuldse käepigistusega&quot;]. Järva Teataja, 17. märts 2011

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heli Suvi]] | nimi=[[Paide]] linnapea| aeg=[[2005]]–[[2011]] | järgnev=[[Kaido Ivask]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Sarapuu, Kersti}}
[[Kategooria:Paide linnapead]]
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>e54a5d112k1vme3msb4f8afbh40gz14</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 31. jaanuaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155073</id>
    <revision>
      <id>7265308</id>
      <parentid>7262225</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:35:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7265308</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6141" sha1="8pj517rijcxcff9tgxr29kf4k3mw1hl" xml:space="preserve">{{sündinud jaanuaris}}
''Siin loetletakse [[31. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi.

*[[1635]] – [[Otto Johann von Poll]], Rootsi sõjaväelane
*[[1797]] – [[Franz Schubert]], helilooja
*[[1835]] – [[Lunalilo]], Hawaii kuningas
*[[1841]] – [[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja
*[[1850]] – [[Julius Sergius von Klever]], Eesti kunstnik
*[[1858]] – [[André Antoine]], prantsuse näitleja, näitejuht, režissöör, kirjanik ja kriitik
*[[1875]] – [[Jaan Masing]], Eesti poliitik
*[[1881]] – [[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht
* 1881 – [[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener
*[[1889]] – [[Peeter Hansen]], eesti arst
*[[1896]] – [[Sofja Janovskaja]], vene matemaatik, filosoof ja pedagoog
*[[1902]] – [[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik
* 1902 – [[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik
* 1902 – [[Georg Westenberg]], eesti graafik
*[[1914]] – [[Johannes Virolainen]], Soome poliitik
*[[1915]] – [[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane
*[[1921]] – [[Valve Janov]], eesti kunstnik
* 1921 – [[Mario Lanza]], ameerika tenor ja filminäitleja
* 1921 – [[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[1922]] – [[Ilse Lehiste]], eesti keeleteadlane
*[[1923]] – [[Norman Mailer]], USA kirjanik
*[[1924]] – [[Thengiz Abuladze]], gruusia filmirežissöör ja stsenarist
*[[1926]] – [[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea 
* 1926 – [[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane
*[[1932]] – [[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör
*[[1935]] – [[Kenzaburō Ōe]], jaapani kirjanik
*[[1936]] – [[Edmund Piątkowski]], poola kettaheitja
*[[1937]] – [[Philip Glass]], USA helilooja
* 1937 – [[Regimantas Adomaitis]], leedu filmi- ja teatrinäitleja 
* 1937 – [[Enn Anupõld]], eesti ajakirjanik
*[[1938]] – [[Beatrix (Madalmaad)|Beatrix]], Madalmaade kuninganna
*[[1939]] – [[Romualdas Ozolas]], Leedu poliitik, pedagoog ja publitsist
* 1939 – [[Roman Rugin]], handi kirjanik ja ajakirjanik, õppejõud
*[[1940]] – [[Raivo Adlas]], eesti näitleja
* 1940 – [[Tiit Kaps]], eesti keemik
* 1940 – [[Märt Puusepp]], eesti insener ja tehnikateadlane
*[[1945]] – [[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik
*[[1946]] – [[Juan José Millás]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik
*[[1947]] – [[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1950]] – [[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja
* 1950 – [[Aleksander Žarkovski]], Eesti farmakoloog
* 1950 – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik
*[[1951]] – [[Dave Benton]], Aruba päritolu Eesti muusik
* 1951 – [[Toomas Ots]], eesti näitleja
*[[1953]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
* 1953 – [[Jüri Kõre]], eesti sotsiaalteadlane ja poliitik
*[[1954]] – [[Anne Eenpalu]], Eesti poliitik
*[[1956]] – [[John Lydon]], inglise laulja
* 1956 – [[Arvi Miido]], eesti dirigent
*[[1956]] – [[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik 
*[[1957]] – [[Toomas Turb]], eesti kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja
*[[1959]] – [[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik
*[[1960]] – [[Reet Grosberg]], eesti tõlkija ja toimetaja
*[[1962]] – [[Argos Kracht]], eesti ujuja ja ettevõtja
*[[1963]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja
*[[1964]] – [[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ning kirjandusteoreetik
* 1964 –  [[Jeff Hanneman]], USA muusik
* 1964 – [[Alari Janson]], eesti luuletaja ja laulukirjutaja
*[[1966]] – [[Madis Eek]], eesti arhitekt
*[[1969]] – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik
* 1969 – [[Kirsti Jahilo]], eesti kunstnik
* 1969 – [[Merike Jürilo]], Terviseameti juht
*[[1970]] – [[Minnie Driver]], briti näitleja
*[[1971]] – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik
* 1971 – [[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane
*[[1973]] – [[Portia de Rossi]], Austraalia filminäitleja
*[[1974]] – [[Mike Waltz]], Ameerika Ühendriikide poliitik, diplomaat, ettevõtja, kirjanik ja erusõjaväelane
*[[1976]] – [[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur
* 1976 – [[Ken Saan]], eesti tele- ja filmiprodutsent, režissöör ja stsenarist
*[[1977]] – [[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur
* 1977 – [[Torri Edwards]], USA sprinter
*[[1978]] – [[Sampo Sarkola]], Soome näitleja
* 1978 – [[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik
*[[1979]] – [[Daniel Tammet]], Inglismaa autistlik matemaatikageenius
*[[1980]] – [[James Adomian]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1981]] – [[Justin Timberlake]], USA muusik
* 1981 – [[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik
*[[1982]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist
* 1982 – [[Élena Paparízou]], kreeka laulja
*[[1983]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik 
*[[1984]] – [[Eele Õunapuu]], eesti bioloog
*[[1985]] – [[Jeremy Wariner]], USA kergejõustiklane
* 1985 – [[Sander Loite]], eesti muusik ([[Slide-Fifty]])
*[[1986]] – [[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja
* 1986 – [[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja 
* 1986 – [[Walter Dix]], USA sprinter 
*[[1988]] – [[Taijo Teniste]], eesti jalgpallur (kaitsja)
* 1988 – [[Alar Alve]], eesti jalgpallur
* 1988 – [[Alex Agius Saliba]], Malta poliitik
*[[1990]] – [[Kati Ojaloo]], eesti vasaraheitja
* 1990 – [[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija 
*[[1992]] – [[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija
* 1992 – [[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija
*[[1994]] – [[Kenneth Zohore]], taani jalgpallur 
* 1994 – [[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja
*[[1995]] – [[Nina Sublatti]], gruusia laulja, laulukirjutaja ja modell 
*[[1996]] – [[Regina Ermits]], eesti laskesuusataja
* 1996 – [[Léo Pereira]], Brasiilia jalgpallur
*[[1997]] – [[Arnaut Danjuma]], Hollandi jalgpallur 
* 1997 – [[Robert Viiber]], eesti võrkpallur
*[[1998]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur
* 1998 – [[Beto (sündinud 1998)|Beto]], Guinea-Bissau jalgpallur
*[[2000]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur
* 2000 – [[Hugo Guillamón]], hispaania jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 31.]]</text>
      <sha1>8pj517rijcxcff9tgxr29kf4k3mw1hl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anton thor Helle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>157317</id>
    <revision>
      <id>7265250</id>
      <parentid>7156496</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:31:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Esimene eestikeelne täispiibel */</comment>
      <origin>7265250</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12830" sha1="muholxi73cprvnky78ckv992kuwmapn" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Piibli-tõlkijast; tema isa kohta vaata artiklit [[Anton thor Helle (Tallinna kaupmees)]].}}
{{toimeta}}
'''Anton thor Helle''' ([[1683]] [[Tallinn]] – [[24. aprill|24. (vkj. 13) aprill]] [[1748]] [[Jüri]]) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.&lt;ref&gt;{{Ericus|12}}: Helle, Anton thor&lt;/ref&gt;

== Nimi ==
Anton thor Helle nimi on kasutusel olnud mitmel kujul. Eesti vanema kirjanduse tekstikogus on välja toodud järgmised nimekujud: Anton Thor Helle; Anton thor Helle; Anton Thorhelle; Anton torHelle; Anton thorHelle; Anthonij Torhelle; Anton Thor-Helle.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&amp;do=autor_yldandmed&amp;aid=41 Anton Thor Helle (1683 ? – 1748). Üldandmed] EEVA: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu.&lt;/ref&gt;

''Thor'' tema nimes on aadlipartikkel, mis on esinenud kujul ''thor'', ''Thor'' ja ''tor''. [[Kristiina Ross]]i järgi on Anton thor Helle ise oma nimes kirjutanud partikli suurtäheliselt ja kohati on see esinenud ka perekonnanimega kokku kirjutatud kujul. Ross järeldab, et Helle ja tema kaasaegsed käsitlesid partiklit pärisnime osana ning seetõttu peaks pidama suurtähelist ühendit ''Thor Helle'' tema pärisnimeks.&lt;ref&gt;Kristiina Ross. [https://keeljakirjandus.eki.ee/753-759.pdf Joobelist ja juubelist - Anton Thor Helle 325] Keel ja Kirjandus, 10/2008, lk 757.&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Anton thor Helle sündis Tallinnas samanimelise, [[Anton thor Helle (Tallinna kaupmees)|Anton thor Helle]] [[Lübeck]]ist pärit [[Tallinna kodanik|Tallinna linnakodanik]]ust (1680&lt;ref&gt;[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]&quot; (ibid., 1933), lk 99&lt;/ref&gt;) saksa kaupmehe pojana. Tema täpse sünniaja kohta andmed puuduvad, teada on vaid ristimise fakt [[Tallinna Niguliste kirik]]us 28. oktoobril 1683.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot;&gt;Kristiina Ross. [https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&amp;lang=1&amp;aid=41 Anton Thor Helle (1683 ? – 1748)] EEVA: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu.&lt;/ref&gt;

Helle õppis esialgu [[Tallinna Gümnaasium]]is, hiljem läks ta aga Saksamaale end täiendama, õppides [[Kieli ülikool]]is usuteadust.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

[[1713]]. aastal asus ta tööle [[Jüri kogudus]]e õpetajana, kus töötas 30 aastat. Koguduse õpetajana töötamist soosis vaimulik kõrgharidus Kieli ülikoolist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1715. aastal valiti ta [[Eestimaa konsistoorium]]i erakorraliseks ja 1721. aastal korraliseks [[assessor]]iks ehk kaasistujaks, millega omakorda kaasnes autoriteet kohaliku kirikuelu juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Helle asutas 1721. aastal Jüris [[köstrikool]]i, kus õpetas ka ise. Kool tegutses 1726. aastani.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=O.Kuuli|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/helle_anton_thor|pealkiri=Helle, Anton Thor|väljaanne=EE 14, 2000 (Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=16.12.2019}}&lt;/ref&gt;

[[1740]]. aastast oli ta lisaks [[Kose Püha Nikolause kogudus]]e hooldajaõpetaja. 1742 sai temast [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonna]] [[praost]].&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt; Maeti tõenäoliselt Jüri vanasse kirikusse, mille asemele ehitati 19. sajandi lõpus uus kirik.

== Isiklikku ==
Anton Thor Helle väimees [[Gustav Ernst Hasselblatt]] oli [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus]]e õpetaja. Tema tütrepoeg [[Peter Anton Hasselblatt]] oli [[Hageri Lambertuse kogudus]]e õpetaja.

Anton Thor Helle oli abielus kahel korral ning tal oli kokku kuus last. Esimesest abielust [[Jõhvi kogudus]]e (Jewe) pastori [[Thomas Knieper]]i tütre Catharine Helenaga oli tal üks tütar ning teisest abielust 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga viis poega.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

Kuna A. T. Helle järglastest pole teadaolevaid andmeid, siis arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Teosed ==

=== Põhjaeesti kirjakeele arendamine ===
Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] tegutses Anton Thor Helle Tallinnas [[Pietism|pietis]]tlike pastorite rühmituses. Rühmituse eesmärk oli arendada eestikeelset kirjasõna.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

1721. aastal andis rühmitus välja rootsiaegse kirikukäsiraamatu täiendatud ja keeleliselt redigeeritud kordusväljaande &quot;Eesti-MaKele Koddo- ning Kirko-Ramat&quot;(Halle, 1721). Kokku ilmus 46 korduvväljaannet aastani 1850. Rühmituse poolt tõlgiti saksa pietist [[Johann Anastasius Freylinghausen]]i teos, mille eestikeelne pealkiri oli &quot;Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727)&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

1715. aastal tegi Anton Thor Helle koostööd [[Heinrich Gutsleff]]iga ning ühiselt toimetati nende eestvedamisel [[Uus testament|Uue Testamen]]di tõlget, mille kordustrükk ilmus 1729. aastal.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

1727 tõlkis ja toimetas ta A. Freylingshauseni teose &quot;Jummala Nou Innimesse iggawessw õnnistusest&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Histrodamus|url=http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=3157&amp;layer=201&amp;lang=est#3157|pealkiri=Helle annab välja eestikeelse kirikukäsiraamatu|väljaanne=Histrodamus|aeg=2010|vaadatud=16.12.2019}}&lt;/ref&gt;

1728. aastal juhtis A. T. Helle [[Piibel|piib]]li tõlkimist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Suurim ja olulisim panus A. Thor Helle poolt on Vana Testamendi tõlke toimetamine. Anton Thor Helle piiblitõlke kujundatud keelevariant oli järgneva sajandi kirjakeele standardi aluseks. 19. sajandi alguses kritiseeriti piibli keele saksapärasust aga A. T. Helle piiblitõlge jäi kasutusele 20. sajandi keskpaigani.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

„Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju [[eesti kirjakeel]]ele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle õnnestunud tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. 

1732. aastal toimetas ta keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See sisaldab lühikese [[grammatika]] (80 lk), ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatu (umbes 7000 sõna; tugineb [[Salomo Heinrich Vestring]]i materjalidele), 525 [[vanasõna]] ja [[kõnekäänd]]u, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Tegemist oli kollektiivse tööga, milles Helle panus oli mahuliselt üsna väike. Samas toimetas ta seda lähtudes oma keelelistest arusaamadest ja piibli tõlkimise vajadustest.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;  

1739 juhtis Tallinnas Piibli väljaandmist&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, mis trükiti [[Jacob Johann Köhler]]i [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]]. Piibel tõi kaasa põhjaeesti keele muutumise kirjakeeleks terves Eestis ning kujundas oluliselt eesti kirjakeele arengut tervikuna.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Histrodamus|url=http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&amp;layer_id=201&amp;lang=est|pealkiri=Anton Thor Helle ja esimese eestikeelse Piibli lugu|väljaanne=histrodamus.ee|aeg=2010|vaadatud=16.12.2019}}&lt;/ref&gt; 

Eestikeelsele täispiiblile &quot;[[Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna]]&quot; koostas A. T. Helle eelnevalt eesti keele grammatika. Materjali kogumine kestis pikka aega, kuid väljaandmiseni ta siiski ei jõudnud. Ta oli väga pühendunud ja hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega ning eesti keele grammatika andis hoopis välja Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja [[Eberhard Gutsleff]].&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt; 

Tõenäoliselt Anton thor Helle kirjutatud on ka [[1740]]. aastal ilmunud &quot;Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel&quot;&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000341/images/index.html?seite=222 | Pealkiri =Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 2 köide G-K: Thor Helle (Anton) | Autor =Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =1829 | Koht =Mitau | Väljaandja = | online =14.01.2009 | Keel =saksa k. }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; (Tallinn: Trükkis [[Jacob Johann Köhler|Jakob Juhhan Köler]]), mis on pühendatud 1739. aastal ilmunud &quot;Piibli Ramatu&quot; soovitamisele ja tutvustamisele, kuigi selle autoriks peetakse ka [[Albert Anton Vierorth]]i.&lt;ref&gt;{{netiviide |URL = http://www.ester.ee/record=b1758375*est| Pealkiri =Vierorth, Albert Anton, 1697-1761 | Autor =E-kataloog ESTER | Failitüüp =  | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =  | Koht =  | Väljaandja = | online =14.01.2009 | Keel =  }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_tekst&amp;lang=1&amp;aid=255 | Pealkiri =Albert Anton Vierorth ( *07.09.1697 - †29.09.1761 ) | Autor =EEVA tekstid | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =14.01.2009 | Keel = | arhiivimisaeg =22.07.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070722063936/http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_tekst&amp;lang=1&amp;aid=255 | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt; ([http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Tekstid/1740-jutud.xml Tekst])

Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakuile ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete sugemeid, nt tugevaastmelisi seesütleva (''selgas'', ''lautas'', ''aedas'') ning ''e''-mitmuse vorme (''poege'', ''õlge'', ''härge''); alates Hellest hakati eesti kirjakeeles tarvitama diftongilisi vorme ''hea'', ''pea'', ''peäl'', ''seäl''.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Esimene eestikeelne täispiibel ===
[[Fail:Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.jpg|pisi|Esimene eestikeelne täispiibel (1739)]]
Esimene piiblitõlge valmis 1736. aastal, kuid rahapuuduse tõttu takerdus selle väljaandmine. 1739. aastal pani hernhuutlasest krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorf finantseerides õla alla, esimese eestikeelse piibli ilmumisele ning see ilmus 6015 eksemplaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Histrodamus|url=http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=3159&amp;layer=201&amp;lang=est#3159|pealkiri=Ilmub eestikeelne Piibel|väljaanne=Histrodamus|aeg=2010|vaadatud=19.12.2019}}&lt;/ref&gt;

Esimese eestikeelse täispiibli initsiatiivseks toimetajaks ja keelelise kuju määrajaks oli Anton Thor Helle. Piibli tõlkimine oli kollektiivne töö ja see koosnes kahest erineva tõlkelooga osast. Uue testamendi tõlke redigeerimisel lähendati Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuv tekst kreekakeelsele originaalile ning parandati eesti keelt. Vana Testamendi raamatud tõlgiti heebreakeelsest originaalist 1720. aastate teisel poolel. Arvatakse, et Anton Thor Helle panus seisnes vaid 4. ja 5. Moosese raamatu tõlkimises. Üldises toimetamises on tal määrav roll, mida tõendavad rohked tema käekirjaga tehtud parandused.&lt;ref name=&quot;EEVA&quot; /&gt;

== Anton Thor Helle pärand tänapäeval&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Liina Raudvassar|url=http://www.eestikirik.ee/thor-helle-parandist/|pealkiri=Thor Helle pärandist|väljaanne=eestikirik.ee|aeg=18.11.2009|vaadatud=19.12.2019}}&lt;/ref&gt; ==
2009. aastal tähistas Jüris Eesti Piibliselts eestikeelse piibli 270. aastapäeva. Anton Thor Helle mantlipärijaks Jüri koguduses peetakse õpetaja Tanel Otsa. 

Anton Thor Hellet peetakse Jüris ka haridusseemne külvajaks, kuna tänapäeva ajaloolises kihelkonnas asub kaheksa kooli.

Jüris on püstitatud esimese eestikeelse piibli ilmumise 250. aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe Anton Thor Helle mälestuseks ausammas.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &quot;Piibli ümberpanija Anton Thor Helle&quot; Kirjutanud [[Rudolf Adam Winkler|R. Winkler]], [[Jüri kirik|Jüri]] õpetaja / [[Ristirahwa Pühhapäewaleht]] nr 1, 3. jaanuar 1899, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226552&amp;nid=48997&amp;frameset=1 lk 2–4]; nr 2, 10. jaanuar 1899, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=48995&amp;pid=s252574 lk 10–11],
*[[Rudolf Põldmäe]]. Anton thor Helle.  Esimese eesti piibli tõlkija. [https://www.etera.ee/zoom/174202/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info Vana Tallinn. IV], Tallinn, 1939. [[Tallinna Ajaloo Selts]], lk 35-74
* [[Arnold Kask]], &quot;Kolmsada aastat Anton Thor Helle sünnist&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1983]], nr 12, lk 690–692
* [[Ülle Rannut]], &quot;Esimene eestikeelne piiblitõlge – 250&quot; – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1989]], nr 9, lk 1897–1908
* [[Alar Laats]], &quot;250 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest&quot; – Keel ja Kirjandus 1989, nr 12, lk 705–719

==Välislingid==
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&amp;lang=1&amp;aid=41 Eluloolist] [[EEVA]] tekstikogus
*[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.1.23:2?1121,764,888,300,0 Sissekanne Tallinna Toomkoguduse meetrikaraamatus]

{{JÄRJESTA:Helle, Anton thor}}
[[Kategooria:Jüri koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kose Püha Nikolause koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Ida-Harju praostid]]
[[Kategooria:Eestimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid]]
[[Kategooria:Baltisaksa literaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1683]]
[[Kategooria:Surnud 1748]]</text>
      <sha1>muholxi73cprvnky78ckv992kuwmapn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli Narva kolledž</title>
    <ns>0</ns>
    <id>158143</id>
    <revision>
      <id>7265442</id>
      <parentid>6894450</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:37:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EvelinaK123</username>
        <id>241200</id>
      </contributor>
      <origin>7265442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8544" sha1="fl4fwo5v534peyiuhyn1wbocfgghc7v" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikooli Narva kolledž
| pilt = NKTU1.JPG
| pildi_seletus = Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone
| ladina_nimi = 
| deviis = 
| asutatud = 1999
| tüüp = avalik-õiguslik ülikool
| eelarve = 
| direktor = [[Indrek Reimand]]
| kantsler = 
| akadeemilisi_töötajaid = 
| tugitöötajaid = 
| üliõpilasi = 
| bakalaureuseõppes = 
| magistriõppes = 
| doktoriõppes = 
| asukoht = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2, [[Narva]]
| endised_nimed = 
| ühendused = 
| laiuskoordinaat = 59.379078
| pikkuskoordinaat = 28.199414
}}

'''Tartu Ülikooli Narva kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kõrgkool]], mis avati [[Narva]]s [[1999]]. aastal. 

== Kolledži ajalugu ==
[[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva kolledži endine hoone Kerese tänaval]]
Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 [[Narva Kõrgkool]]i baasil endise [[Narva Polütehnikum]]i hoones aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14. 

Kolledži direktorina töötas kuni [[2015]]. aastani [[Katri Raik]]. [[2013]]. aastast tegutseb kolledž aadressil [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Kristina Kallas]]. 2020. aastast kuni 2022. aasta aprillini oli kolledži direktor [[Marek Sammul]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1008684/tartu-ulikooli-narva-kolledzi-direktoriks-sai-marek-sammul|pealkiri=Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks sai Marek Sammul|väljaanne=err.ee|aeg=29. november 2019|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Alates 1. maist 2022 on direktor [[Indrek Reimand]].

== Struktuur ==
Kolledžit juhib [[direktor]], kelle valib perioodiliselt [[Tartu Ülikool]]i nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna [[dekaan]]i omaga. Kolledžis on viis [[lektoraat]]i ([[eesti keel]]e ja [[kirjandus]]e, [[pedagoogika]] ja [[psühholoogia]], [[ühiskonnateadus]]te, [[vene keel]]e ja [[kirjandus]]e ning [[võõrkeel]]te lektoraat).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

== Erialad ==
Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe:

* Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
* Keeled ja mitmekeelsus koolis
* Noorsootöö

Rakenduskõrgharidus:

* Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
* Ettevõtlus ja projektijuhtimine ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)''
* Ettevõtlus ja digilahendused ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)''

Magistriõpe:

* Robootika ja andmeteaduse rakendused
* Keeleõpetaja mitmekeelses koolis 

Neil erialadel saab õppida nii [[statsionaar|põhi]]õppes kui [[avatud ülikool]]is.

== Õppe- ja teadustegevus ==
Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:
#[[Acta et commentationes collegii Narovensis]] – Narva kolledži toimetised (alates [[2002]]. aastast).
#[[Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis]] – rahvusvaheliste konverentside [[ettekanne]]te põhjal koostatud artiklite [[kogumik]] (alates [[2004]]. aastast).

Kolledžis toimuvad regulaarselt [[teaduskonverents]]id. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses [[üldhariduskool]]is ja [[kõrgkool]]is õpetamise [[pedagoogika]], [[psühholoogia]] ja [[metoodika]]. 

[[2003]]. aastal toimus [[Narva]] ajaloo teemaline [[rahvusvaheline]] [[konverents]], mille peakorraldaja oli [[Karsten Brüggemann]]. [[2006]]. aastal käsitles [[rahvusvaheline]] [[konverents]] etnilisi [[stereotüüp|stereotüüpe]], peakorraldaja [[Jelena Nõmm]]. [[2008]]. aasta [[konverents]] käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad [[Anna Džalalova]] ja [[Jekaterina Protassova]]. 

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline [[konverents]], mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

[[2001]]. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste [[teaduslik]] konverents, mis arenes rahvusvaheliseks [[2005]]. aastal.

== Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ==
[[Tatjanapäev]] – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meie harjumuspärase rebaste ristimisega. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest.

== Kolledžiga seotud projektid ==
=== Eelkolledž ===
Eelkolledžis pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda [[loeng]]utes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral kanda hiljem [[ainepunkt]]id kõrgkooliõpingutesse üle. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest [[eriala]]dest ja ainetest.

=== Väärikate ülikool ===
Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.

=== Narva Lasteülikool ===
[[Narva Lasteülikool]] tegutses aastatel 2007–2017. Algul ainult Narvas, hiljem ka Tallinnas ja Tartus. Lasteülikoolis andsid loenguid akadeemikud, rektorid, professorid ja teised oma valdkonnas tuntud ja tunnustatud inimesed. Kuulajateks olid lapsed vanuses 8–12 eluaastat.

== Kolledži õppehoone ==
[[Pilt:TUNK-1.JPG|pisi|Tartu Ülikooli Narva kolledž. Vaade [[Suur tänav (Narva)|Suurelt tänavalt]]]]
Narva kolledži õppehoone projekteerisid [[Katrin Koov]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]. Sisekujunduse loomisel osalesid [[Hannes Praks]], [[Kadri Tamme]], [[Kristjan Holm]], [[Liisi Murula]], [[Toomas Pääsuke]], [[Ahti Grünberg]], [[Daniel Marius Reisser]] ja [[Helen Sarapuu]] (Hannes Praks Stuudio). Ehitas [[YIT Ehitus]].&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva &quot;noka&quot;. Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot; /&gt;

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; 

Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]]. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle &quot;tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris&quot;.&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140113135857/http://www.postimees.ee/print/1039322/narva-kolledzi-uus-hoone-on-poneva-sisekujundusega &quot;Narva kolledži uus hoone on põneva sisekujundusega&quot;] Postimees, 13. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot;&gt;Mari Peegel. [https://web.archive.org/web/20140111094618/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/narva-kolledzi-arhitektid-eestis-on-palju-ehitamist-aga-vahe-arhitektuuri.d?id=67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/?06294495 &quot;Kultuurkapital jagas välja 2013. aasta preemiad&quot;] ERR, 9. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Narva College of the University of Tartu}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.narva.ut.ee/ Narva kolledži koduleht]
*Mari Peegel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014

{{Tartu Ülikool}}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž| ]]</text>
      <sha1>fl4fwo5v534peyiuhyn1wbocfgghc7v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265501</id>
      <parentid>7265442</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:40:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EvelinaK123</username>
        <id>241200</id>
      </contributor>
      <origin>7265501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7968" sha1="mtiwptpkrm05rhphv66xck1hztdf1nu" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikooli Narva kolledž
| pilt = NKTU1.JPG
| pildi_seletus = Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone
| ladina_nimi = 
| deviis = 
| asutatud = 1999
| tüüp = avalik-õiguslik ülikool
| eelarve = 
| direktor = [[Indrek Reimand]]
| kantsler = 
| akadeemilisi_töötajaid = 
| tugitöötajaid = 
| üliõpilasi = 
| bakalaureuseõppes = 
| magistriõppes = 
| doktoriõppes = 
| asukoht = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2, [[Narva]]
| endised_nimed = 
| ühendused = 
| laiuskoordinaat = 59.379078
| pikkuskoordinaat = 28.199414
}}

'''Tartu Ülikooli Narva kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kõrgkool]], mis avati [[Narva]]s [[1999]]. aastal. 

== Kolledži ajalugu ==
[[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva kolledži endine hoone Kerese tänaval]]
Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 [[Narva Kõrgkool]]i baasil endise [[Narva Polütehnikum]]i hoones aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14. 

Kolledži direktorina töötas kuni [[2015]]. aastani [[Katri Raik]]. [[2013]]. aastast tegutseb kolledž aadressil [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Kristina Kallas]]. 2020. aastast kuni 2022. aasta aprillini oli kolledži direktor [[Marek Sammul]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1008684/tartu-ulikooli-narva-kolledzi-direktoriks-sai-marek-sammul|pealkiri=Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks sai Marek Sammul|väljaanne=err.ee|aeg=29. november 2019|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Alates 1. maist 2022 on direktor [[Indrek Reimand]].

== Struktuur ==
Kolledžit juhib [[direktor]], kelle valib perioodiliselt [[Tartu Ülikool]]i nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna [[dekaan]]i omaga. Kolledžis on viis [[lektoraat]]i ([[eesti keel]]e ja [[kirjandus]]e, [[pedagoogika]] ja [[psühholoogia]], [[ühiskonnateadus]]te, [[vene keel]]e ja [[kirjandus]]e ning [[võõrkeel]]te lektoraat).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

== Erialad ==
Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe:

* Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
* Keeled ja mitmekeelsus koolis
* Noorsootöö

Rakenduskõrgharidus:

* Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
* Ettevõtlus ja projektijuhtimine ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)''
* Ettevõtlus ja digilahendused ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)''

Magistriõpe:

* Robootika ja andmeteaduse rakendused
* Keeleõpetaja mitmekeelses koolis 

Neil erialadel saab õppida nii [[statsionaar|põhi]]õppes kui [[avatud ülikool]]is.

== Õppe- ja teadustegevus ==
Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:
#[[Acta et commentationes collegii Narovensis]] – Narva kolledži toimetised (alates [[2002]]. aastast).
#[[Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis]] – rahvusvaheliste konverentside [[ettekanne]]te põhjal koostatud artiklite [[kogumik]] (alates [[2004]]. aastast).

Kolledžis toimuvad regulaarselt [[teaduskonverents]]id. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses [[üldhariduskool]]is ja [[kõrgkool]]is õpetamise [[pedagoogika]], [[psühholoogia]] ja [[metoodika]]. 

[[2003]]. aastal toimus [[Narva]] ajaloo teemaline [[rahvusvaheline]] [[konverents]], mille peakorraldaja oli [[Karsten Brüggemann]]. [[2006]]. aastal käsitles [[rahvusvaheline]] [[konverents]] etnilisi [[stereotüüp|stereotüüpe]], peakorraldaja [[Jelena Nõmm]]. [[2008]]. aasta [[konverents]] käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad [[Anna Džalalova]] ja [[Jekaterina Protassova]]. 

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline [[konverents]], mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

[[2001]]. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste [[teaduslik]] konverents, mis arenes rahvusvaheliseks [[2005]]. aastal.

== Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ==
Narva kolledži üliõpilasesindus toetab tudengeid mitmel moel ja korraldab põnevaid üritusi. Kolledžis toimuvad üliõpilas- ja teaduskonverentsid ning haridusvaldkonna üritused pakuvad võimalusi kohtuda tulevaste kolleegidega teistest linnadest ja riikidest.

== Kolledžiga seotud projektid ==
=== Väärikate ülikool ===
Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.

== Kolledži õppehoone ==
[[Pilt:TUNK-1.JPG|pisi|Tartu Ülikooli Narva kolledž. Vaade [[Suur tänav (Narva)|Suurelt tänavalt]]]]
Narva kolledži õppehoone projekteerisid [[Katrin Koov]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]. Sisekujunduse loomisel osalesid [[Hannes Praks]], [[Kadri Tamme]], [[Kristjan Holm]], [[Liisi Murula]], [[Toomas Pääsuke]], [[Ahti Grünberg]], [[Daniel Marius Reisser]] ja [[Helen Sarapuu]] (Hannes Praks Stuudio). Ehitas [[YIT Ehitus]].&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva &quot;noka&quot;. Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot; /&gt;

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; 

Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]]. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle &quot;tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris&quot;.&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140113135857/http://www.postimees.ee/print/1039322/narva-kolledzi-uus-hoone-on-poneva-sisekujundusega &quot;Narva kolledži uus hoone on põneva sisekujundusega&quot;] Postimees, 13. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot;&gt;Mari Peegel. [https://web.archive.org/web/20140111094618/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/narva-kolledzi-arhitektid-eestis-on-palju-ehitamist-aga-vahe-arhitektuuri.d?id=67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/?06294495 &quot;Kultuurkapital jagas välja 2013. aasta preemiad&quot;] ERR, 9. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Narva College of the University of Tartu}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.narva.ut.ee/ Narva kolledži koduleht]
*Mari Peegel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014

{{Tartu Ülikool}}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž| ]]</text>
      <sha1>mtiwptpkrm05rhphv66xck1hztdf1nu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265504</id>
      <parentid>7265501</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:44:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EvelinaK123</username>
        <id>241200</id>
      </contributor>
      <origin>7265504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7902" sha1="13f60dkvp366gkrwi1q3mzi3jmmgqki" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikooli Narva kolledž
| pilt = NKTU1.JPG
| pildi_seletus = Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone
| ladina_nimi = 
| deviis = 
| asutatud = 1999
| tüüp = avalik-õiguslik ülikool
| eelarve = 
| direktor = [[Indrek Reimand]]
| kantsler = 
| akadeemilisi_töötajaid = 
| tugitöötajaid = 
| üliõpilasi = 
| bakalaureuseõppes = 
| magistriõppes = 
| doktoriõppes = 
| asukoht = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2, [[Narva]]
| endised_nimed = 
| ühendused = 
| laiuskoordinaat = 59.379078
| pikkuskoordinaat = 28.199414
}}

'''Tartu Ülikooli Narva kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kõrgkool]], mis avati [[Narva]]s [[1999]]. aastal. 

== Kolledži ajalugu ==
[[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva kolledži endine hoone Kerese tänaval]]
Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 [[Narva Kõrgkool]]i baasil endise [[Narva Polütehnikum]]i hoones aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14. 

Kolledži direktorina töötas kuni [[2015]]. aastani [[Katri Raik]]. [[2013]]. aastast tegutseb kolledž aadressil [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Kristina Kallas]]. 2020. aastast kuni 2022. aasta aprillini oli kolledži direktor [[Marek Sammul]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1008684/tartu-ulikooli-narva-kolledzi-direktoriks-sai-marek-sammul|pealkiri=Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks sai Marek Sammul|väljaanne=err.ee|aeg=29. november 2019|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Alates 1. maist 2022 on direktor [[Indrek Reimand]].

== Struktuur ==
Kolledžit juhib [[direktor]], kelle valib perioodiliselt [[Tartu Ülikool]]i nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna [[dekaan]]i omaga. Kolledžis on viis osakonda (eesti keele, õpetajakoolituse, võõrkeelte, noorsootöö ja infotehnoloogia ja ettevõtluse osakond).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

== Erialad ==
Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe:

* Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
* Keeled ja mitmekeelsus koolis
* Noorsootöö

Rakenduskõrgharidus:

* Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
* Ettevõtlus ja projektijuhtimine ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)''
* Ettevõtlus ja digilahendused ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)''

Magistriõpe:

* Robootika ja andmeteaduse rakendused
* Keeleõpetaja mitmekeelses koolis 

Neil erialadel saab õppida nii [[statsionaar|põhi]]õppes kui [[avatud ülikool]]is.

== Õppe- ja teadustegevus ==
Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:
#[[Acta et commentationes collegii Narovensis]] – Narva kolledži toimetised (alates [[2002]]. aastast).
#[[Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis]] – rahvusvaheliste konverentside [[ettekanne]]te põhjal koostatud artiklite [[kogumik]] (alates [[2004]]. aastast).

Kolledžis toimuvad regulaarselt [[teaduskonverents]]id. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses [[üldhariduskool]]is ja [[kõrgkool]]is õpetamise [[pedagoogika]], [[psühholoogia]] ja [[metoodika]]. 

[[2003]]. aastal toimus [[Narva]] ajaloo teemaline [[rahvusvaheline]] [[konverents]], mille peakorraldaja oli [[Karsten Brüggemann]]. [[2006]]. aastal käsitles [[rahvusvaheline]] [[konverents]] etnilisi [[stereotüüp|stereotüüpe]], peakorraldaja [[Jelena Nõmm]]. [[2008]]. aasta [[konverents]] käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad [[Anna Džalalova]] ja [[Jekaterina Protassova]]. 

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline [[konverents]], mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

[[2001]]. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste [[teaduslik]] konverents, mis arenes rahvusvaheliseks [[2005]]. aastal.

== Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ==
Narva kolledži üliõpilasesindus toetab tudengeid mitmel moel ja korraldab põnevaid üritusi. Kolledžis toimuvad üliõpilas- ja teaduskonverentsid ning haridusvaldkonna üritused pakuvad võimalusi kohtuda tulevaste kolleegidega teistest linnadest ja riikidest.

== Kolledžiga seotud projektid ==
=== Väärikate ülikool ===
Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.

== Kolledži õppehoone ==
[[Pilt:TUNK-1.JPG|pisi|Tartu Ülikooli Narva kolledž. Vaade [[Suur tänav (Narva)|Suurelt tänavalt]]]]
Narva kolledži õppehoone projekteerisid [[Katrin Koov]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]. Sisekujunduse loomisel osalesid [[Hannes Praks]], [[Kadri Tamme]], [[Kristjan Holm]], [[Liisi Murula]], [[Toomas Pääsuke]], [[Ahti Grünberg]], [[Daniel Marius Reisser]] ja [[Helen Sarapuu]] (Hannes Praks Stuudio). Ehitas [[YIT Ehitus]].&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva &quot;noka&quot;. Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot; /&gt;

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; 

Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]]. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle &quot;tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris&quot;.&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140113135857/http://www.postimees.ee/print/1039322/narva-kolledzi-uus-hoone-on-poneva-sisekujundusega &quot;Narva kolledži uus hoone on põneva sisekujundusega&quot;] Postimees, 13. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot;&gt;Mari Peegel. [https://web.archive.org/web/20140111094618/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/narva-kolledzi-arhitektid-eestis-on-palju-ehitamist-aga-vahe-arhitektuuri.d?id=67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/?06294495 &quot;Kultuurkapital jagas välja 2013. aasta preemiad&quot;] ERR, 9. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Narva College of the University of Tartu}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.narva.ut.ee/ Narva kolledži koduleht]
*Mari Peegel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014

{{Tartu Ülikool}}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž| ]]</text>
      <sha1>13f60dkvp366gkrwi1q3mzi3jmmgqki</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265523</id>
      <parentid>7265504</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:13:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EvelinaK123</username>
        <id>241200</id>
      </contributor>
      <comment>/* Üliõpilased: üliõpilasnõukogu */</comment>
      <origin>7265523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7901" sha1="2pdbihtyt10xy215egbyp7in6u9krhq" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikooli Narva kolledž
| pilt = NKTU1.JPG
| pildi_seletus = Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone
| ladina_nimi = 
| deviis = 
| asutatud = 1999
| tüüp = avalik-õiguslik ülikool
| eelarve = 
| direktor = [[Indrek Reimand]]
| kantsler = 
| akadeemilisi_töötajaid = 
| tugitöötajaid = 
| üliõpilasi = 
| bakalaureuseõppes = 
| magistriõppes = 
| doktoriõppes = 
| asukoht = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2, [[Narva]]
| endised_nimed = 
| ühendused = 
| laiuskoordinaat = 59.379078
| pikkuskoordinaat = 28.199414
}}

'''Tartu Ülikooli Narva kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kõrgkool]], mis avati [[Narva]]s [[1999]]. aastal. 

== Kolledži ajalugu ==
[[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva kolledži endine hoone Kerese tänaval]]
Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 [[Narva Kõrgkool]]i baasil endise [[Narva Polütehnikum]]i hoones aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14. 

Kolledži direktorina töötas kuni [[2015]]. aastani [[Katri Raik]]. [[2013]]. aastast tegutseb kolledž aadressil [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Kristina Kallas]]. 2020. aastast kuni 2022. aasta aprillini oli kolledži direktor [[Marek Sammul]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1008684/tartu-ulikooli-narva-kolledzi-direktoriks-sai-marek-sammul|pealkiri=Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks sai Marek Sammul|väljaanne=err.ee|aeg=29. november 2019|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Alates 1. maist 2022 on direktor [[Indrek Reimand]].

== Struktuur ==
Kolledžit juhib [[direktor]], kelle valib perioodiliselt [[Tartu Ülikool]]i nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna [[dekaan]]i omaga. Kolledžis on viis osakonda (eesti keele, õpetajakoolituse, võõrkeelte, noorsootöö ja infotehnoloogia ja ettevõtluse osakond).

1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda.

== Erialad ==
Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

Bakalaureuseõpe:

* Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas
* Keeled ja mitmekeelsus koolis
* Noorsootöö

Rakenduskõrgharidus:

* Infotehnoloogiliste süsteemide arendus
* Ettevõtlus ja projektijuhtimine ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)''
* Ettevõtlus ja digilahendused ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)''

Magistriõpe:

* Robootika ja andmeteaduse rakendused
* Keeleõpetaja mitmekeelses koolis 

Neil erialadel saab õppida nii [[statsionaar|põhi]]õppes kui [[avatud ülikool]]is.

== Õppe- ja teadustegevus ==
Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet:
#[[Acta et commentationes collegii Narovensis]] – Narva kolledži toimetised (alates [[2002]]. aastast).
#[[Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis]] – rahvusvaheliste konverentside [[ettekanne]]te põhjal koostatud artiklite [[kogumik]] (alates [[2004]]. aastast).

Kolledžis toimuvad regulaarselt [[teaduskonverents]]id. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses [[üldhariduskool]]is ja [[kõrgkool]]is õpetamise [[pedagoogika]], [[psühholoogia]] ja [[metoodika]]. 

[[2003]]. aastal toimus [[Narva]] ajaloo teemaline [[rahvusvaheline]] [[konverents]], mille peakorraldaja oli [[Karsten Brüggemann]]. [[2006]]. aastal käsitles [[rahvusvaheline]] [[konverents]] etnilisi [[stereotüüp|stereotüüpe]], peakorraldaja [[Jelena Nõmm]]. [[2008]]. aasta [[konverents]] käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad [[Anna Džalalova]] ja [[Jekaterina Protassova]]. 

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline [[konverents]], mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

[[2001]]. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste [[teaduslik]] konverents, mis arenes rahvusvaheliseks [[2005]]. aastal.

== Üliõpilased: üliõpilasesindus ==
Narva kolledži üliõpilasesindus toetab tudengeid mitmel moel ja korraldab põnevaid üritusi. Kolledžis toimuvad üliõpilas- ja teaduskonverentsid ning haridusvaldkonna üritused pakuvad võimalusi kohtuda tulevaste kolleegidega teistest linnadest ja riikidest.

== Kolledžiga seotud projektid ==
=== Väärikate ülikool ===
Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet.

Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles.

== Kolledži õppehoone ==
[[Pilt:TUNK-1.JPG|pisi|Tartu Ülikooli Narva kolledž. Vaade [[Suur tänav (Narva)|Suurelt tänavalt]]]]
Narva kolledži õppehoone projekteerisid [[Katrin Koov]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]. Sisekujunduse loomisel osalesid [[Hannes Praks]], [[Kadri Tamme]], [[Kristjan Holm]], [[Liisi Murula]], [[Toomas Pääsuke]], [[Ahti Grünberg]], [[Daniel Marius Reisser]] ja [[Helen Sarapuu]] (Hannes Praks Stuudio). Ehitas [[YIT Ehitus]].&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva &quot;noka&quot;. Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot; /&gt;

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot; /&gt; 

Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]]. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle &quot;tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris&quot;.&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM-13-nov-2012&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140113135857/http://www.postimees.ee/print/1039322/narva-kolledzi-uus-hoone-on-poneva-sisekujundusega &quot;Narva kolledži uus hoone on põneva sisekujundusega&quot;] Postimees, 13. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hIa6I&quot;&gt;Mari Peegel. [https://web.archive.org/web/20140111094618/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/narva-kolledzi-arhitektid-eestis-on-palju-ehitamist-aga-vahe-arhitektuuri.d?id=67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dk5xO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/?06294495 &quot;Kultuurkapital jagas välja 2013. aasta preemiad&quot;] ERR, 9. jaanuar 2014.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Narva College of the University of Tartu}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.narva.ut.ee/ Narva kolledži koduleht]
*Mari Peegel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014

{{Tartu Ülikool}}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]]
[[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž| ]]</text>
      <sha1>2pdbihtyt10xy215egbyp7in6u9krhq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Pikne</title>
    <ns>3</ns>
    <id>160088</id>
    <revision>
      <id>7264998</id>
      <parentid>7264871</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:40:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* TÜ pildid */</comment>
      <origin>7264998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87148" sha1="47jrj8xy8lr3i3hw33qt4b2m0bd3aw7" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)</text>
      <sha1>47jrj8xy8lr3i3hw33qt4b2m0bd3aw7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265009</id>
      <parentid>7264998</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:53:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <origin>7265009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87489" sha1="3n5dmw9rma0a8zzzn1p0rhwzdh7i6oc" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)</text>
      <sha1>3n5dmw9rma0a8zzzn1p0rhwzdh7i6oc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265125</id>
      <parentid>7265009</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:01:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89195" sha1="ewfqbv2bcuc1o9fouc1wad74arlwleq" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)
: Seda küll, et paar kasutajat on enda nime süstemaatilisemalt pildiallkirjadesse lisanud. Aga üldjuhul siiski ei ole lisatud. Siis tekib ju küsimus, miks mõni nimi on erinevalt teistest nii esile tõstetud. Võib-olla ei ole otseselt reeglit, aga selline viitamine on tavapraktikaga selgelt vastuolus.
: Selles 2009. aasta arutelus on lähtutud samast ekslikust eeldusest, et autorile viitamiseks tuleb tema nimi panna tingimata pildiallkirja. Panen nüüd tähele, et samal arutelulehel allpool olengi hiljem sama asja põhjalikumalt selgitanud[https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Autor_pildiallkirjas], muuseas viitasin seal veel teisele inglise viki lehele, kus on loetletud ka põhjused: [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images]].
: &quot;Reaalse fotograafi&quot; tehtud on lõppude lõpuks ju kõik fotod, mida artiklites kasutame ning kogu Vikipeediasse lisatud kaastööl on samamoodi kindlad autorid, kellele tuleb litsentsi järgi viidata, ükskõik kas need autorid kasutavad pseudonüümi või mitte. Lisaks litsentsist tulenevale nõudele autorile viidata, vaevalt soovime teistsuguse viitamisega tegelikult märku anda, et ülejäänud autorite kaastöö on vähem väärtuslik.
: Selle üle võib küll vaielda, kui lihtne või keeruline on autori nime leida teiselt lehelt, aga see käib siis kõigi fotode kohta, mitte mõne üksiku autori fotode kohta, ning see käib samamoodi ka teksti autorite kohta, viimaste kohta isegi rohkem, kuna teksti autoreid on raskem kindlate tekstikohtadega kokku viia. Ehk siis nagu juba öeldud, kui asi on leitavuses, siis tuleks nii võttes lisada ka teksti autorite nimed teksti vahele. --Pikne 3. november 2026, kell 21:01 (EET)</text>
      <sha1>ewfqbv2bcuc1o9fouc1wad74arlwleq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265191</id>
      <parentid>7265125</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* TÜ pildid */ Vastus</comment>
      <origin>7265191</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89416" sha1="ipgjhfdzp09jnobzmap8y051j8a8qzm" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)
:::Olukord on meil analoogne raamatuga, kus on palju pilte. Autor ja autoriõigused on raamatu lõpus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:44 (EET)
: Seda küll, et paar kasutajat on enda nime süstemaatilisemalt pildiallkirjadesse lisanud. Aga üldjuhul siiski ei ole lisatud. Siis tekib ju küsimus, miks mõni nimi on erinevalt teistest nii esile tõstetud. Võib-olla ei ole otseselt reeglit, aga selline viitamine on tavapraktikaga selgelt vastuolus.
: Selles 2009. aasta arutelus on lähtutud samast ekslikust eeldusest, et autorile viitamiseks tuleb tema nimi panna tingimata pildiallkirja. Panen nüüd tähele, et samal arutelulehel allpool olengi hiljem sama asja põhjalikumalt selgitanud[https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Autor_pildiallkirjas], muuseas viitasin seal veel teisele inglise viki lehele, kus on loetletud ka põhjused: [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images]].
: &quot;Reaalse fotograafi&quot; tehtud on lõppude lõpuks ju kõik fotod, mida artiklites kasutame ning kogu Vikipeediasse lisatud kaastööl on samamoodi kindlad autorid, kellele tuleb litsentsi järgi viidata, ükskõik kas need autorid kasutavad pseudonüümi või mitte. Lisaks litsentsist tulenevale nõudele autorile viidata, vaevalt soovime teistsuguse viitamisega tegelikult märku anda, et ülejäänud autorite kaastöö on vähem väärtuslik.
: Selle üle võib küll vaielda, kui lihtne või keeruline on autori nime leida teiselt lehelt, aga see käib siis kõigi fotode kohta, mitte mõne üksiku autori fotode kohta, ning see käib samamoodi ka teksti autorite kohta, viimaste kohta isegi rohkem, kuna teksti autoreid on raskem kindlate tekstikohtadega kokku viia. Ehk siis nagu juba öeldud, kui asi on leitavuses, siis tuleks nii võttes lisada ka teksti autorite nimed teksti vahele. --Pikne 3. november 2026, kell 21:01 (EET)</text>
      <sha1>ipgjhfdzp09jnobzmap8y051j8a8qzm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265211</id>
      <parentid>7265191</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:56:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* TÜ pildid */</comment>
      <origin>7265211</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89586" sha1="06x0p04zdxbagu46xm723lz3roth0ya" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)
:::Olukord on meil analoogne raamatuga, kus on palju pilte. Autor ja autoriõigused on raamatu lõpus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:44 (EET)
: Seda küll, et paar kasutajat on enda nime süstemaatilisemalt pildiallkirjadesse lisanud. Aga üldjuhul siiski ei ole lisatud. Siis tekib ju küsimus, miks mõni nimi on erinevalt teistest nii esile tõstetud. Võib-olla ei ole otseselt reeglit, aga selline viitamine on tavapraktikaga selgelt vastuolus.
: Selles 2009. aasta arutelus on lähtutud samast ekslikust eeldusest, et autorile viitamiseks tuleb tema nimi panna tingimata pildiallkirja. Panen nüüd tähele, et samal arutelulehel allpool olengi hiljem sama asja põhjalikumalt selgitanud[https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Autor_pildiallkirjas], muuseas viitasin seal veel teisele inglise viki lehele, kus on loetletud ka põhjused: [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images]].
: &quot;Reaalse fotograafi&quot; tehtud on lõppude lõpuks ju kõik fotod, mida artiklites kasutame ning kogu Vikipeediasse lisatud kaastööl on samamoodi kindlad autorid, kellele tuleb litsentsi järgi viidata, ükskõik kas need autorid kasutavad pseudonüümi või mitte. Lisaks litsentsist tulenevale nõudele autorile viidata, vaevalt soovime teistsuguse viitamisega tegelikult märku anda, et ülejäänud autorite kaastöö on vähem väärtuslik.
: Selle üle võib küll vaielda, kui lihtne või keeruline on autori nime leida teiselt lehelt, aga see käib siis kõigi fotode kohta, mitte mõne üksiku autori fotode kohta, ning see käib samamoodi ka teksti autorite kohta, viimaste kohta isegi rohkem, kuna teksti autoreid on raskem kindlate tekstikohtadega kokku viia. Ehk siis nagu juba öeldud, kui asi on leitavuses, siis tuleks nii võttes lisada ka teksti autorite nimed teksti vahele. --Pikne 3. november 2026, kell 21:01 (EET)
::Tõepoolest, on põhjusi, miks seda mitte teha. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:56 (EET)</text>
      <sha1>06x0p04zdxbagu46xm723lz3roth0ya</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265510</id>
      <parentid>7265211</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:51:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <origin>7265510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="90615" sha1="h1e7kmqwpf75mljjguiy3j1yeowe0pc" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)
:::Olukord on meil analoogne raamatuga, kus on palju pilte. Autor ja autoriõigused on raamatu lõpus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:44 (EET)
: Seda küll, et paar kasutajat on enda nime süstemaatilisemalt pildiallkirjadesse lisanud. Aga üldjuhul siiski ei ole lisatud. Siis tekib ju küsimus, miks mõni nimi on erinevalt teistest nii esile tõstetud. Võib-olla ei ole otseselt reeglit, aga selline viitamine on tavapraktikaga selgelt vastuolus.
: Selles 2009. aasta arutelus on lähtutud samast ekslikust eeldusest, et autorile viitamiseks tuleb tema nimi panna tingimata pildiallkirja. Panen nüüd tähele, et samal arutelulehel allpool olengi hiljem sama asja põhjalikumalt selgitanud[https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Autor_pildiallkirjas], muuseas viitasin seal veel teisele inglise viki lehele, kus on loetletud ka põhjused: [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images]].
: &quot;Reaalse fotograafi&quot; tehtud on lõppude lõpuks ju kõik fotod, mida artiklites kasutame ning kogu Vikipeediasse lisatud kaastööl on samamoodi kindlad autorid, kellele tuleb litsentsi järgi viidata, ükskõik kas need autorid kasutavad pseudonüümi või mitte. Lisaks litsentsist tulenevale nõudele autorile viidata, vaevalt soovime teistsuguse viitamisega tegelikult märku anda, et ülejäänud autorite kaastöö on vähem väärtuslik.
: Selle üle võib küll vaielda, kui lihtne või keeruline on autori nime leida teiselt lehelt, aga see käib siis kõigi fotode kohta, mitte mõne üksiku autori fotode kohta, ning see käib samamoodi ka teksti autorite kohta, viimaste kohta isegi rohkem, kuna teksti autoreid on raskem kindlate tekstikohtadega kokku viia. Ehk siis nagu juba öeldud, kui asi on leitavuses, siis tuleks nii võttes lisada ka teksti autorite nimed teksti vahele. --Pikne 3. november 2026, kell 21:01 (EET)
::Tõepoolest, on põhjusi, miks seda mitte teha. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:56 (EET)
:::Minu jaoks on pea kõik sellel ingliskeelsel põhjenduslehel välja toodud argumendid piltide autori lisamise poolt (mida seal siis ümber lükatakse) täiesti relevantsed. Ainus tugevam vastuargument on see, et tekiks mingil määral ebavõrdne kohtlemine, kui autorit ei lisata kõikidele piltidele. Aga see ebavõrdsus ei ole mu meelest siiski piisavalt tugev argument. Võrdsust ei saavutata olemasoleva autoritunnustuse ära jätmisega, vaid võimaluse korral selle laiendamisega. Ja kaldun ka sinnapoole, et Vikipeedia nõuab CC litsentsiga piltide mujal kasutamiselt kindlat autori mainimist, kuid ise seda ei tee (olgu, peidab autori nime kliki kaugusele). Kokkuvõtteks: kuni meil ei ole seda küsimust eesti vikipeedia kontekstis korralikult läbi arutatud ja hääletatud, ei pea ma õigeks seniste atributsioonide eemaldamist ja arvan, et on õigustatud autori lisamine, kui autoril või tema esindajal on see soov.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. november 2026, kell 12:51 (EET)</text>
      <sha1>h1e7kmqwpf75mljjguiy3j1yeowe0pc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265525</id>
      <parentid>7265510</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:23:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>/* TÜ pildid */</comment>
      <origin>7265525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="90767" sha1="hg3jv6iedbicufmo70jkqmij6k7mkbs" xml:space="preserve">{{arhiiv|otsi=ei|lingid=
[[/Arhiiv 1|2009–2019]]
}}

== Infokast persoon ==
Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri &quot;Organisatsioonid&quot;, aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)
: Ma lisasin parameetri nime ainsuses (&quot;organisatsioon&quot;). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
:: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET)
:: Miks &quot;Alma mater&quot;, :) mitte eestikeelselt &quot;haridusasutus&quot; (või pigem &quot;haridusasutused&quot;, sest tänapäeval on elukestev õpe)? &quot;Alma mater&quot; on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET)
::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab.
::: &quot;Alma materi&quot; kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET)

== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==

#https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/
#https://bbld.de
#https://bbld.de/BBLD
#http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463
#https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479
# 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]
# 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&amp;oldid=5255713]
Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET)

== Botile sobilik töö ==

[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET)

:[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=2859&amp;layer=183&amp;lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&amp;title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET)
::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on  Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET)
::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET)

== Authority Control e. Normandmed ==

Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati?

Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi:
* Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz 
* Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis.
* Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama
* Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka
* Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.)
* Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll

Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. 

Kas selle malli võiks taastada?
- [[User:Interneedus]] 24.04.2020
: Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada.
: Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.
: Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST)
:: &quot;IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.&quot;, õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates.
:: &quot;Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud&quot; - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe
:: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta.
:: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020

==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]==
Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni &quot;formatnum&quot; argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.&lt;br /&gt;[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET)
: Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET)
:: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET)
:: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET)

== Mooduli värskendamine ==

Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!&lt;br /&gt;enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET)
: Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET)
----
{{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&amp;curid=63479315&amp;diff=1001469450&amp;oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga &quot;m Fixed edge cases where first month is also a lastX month&quot;, kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET)
: Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET)

== Alevikud ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&amp;type=revision&amp;diff=5800633&amp;oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET)
: Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET)
::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks &quot;Kategooria:Eesti alevikud&quot; sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on &quot;Kategooria:Eesti asulad&quot; (või veel aste üles ehk &quot;Kategooria:Eesti geograafia&quot;) all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET)
::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles.
::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET)
::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud.
::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. &quot;Eesti alevikud&quot; võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu &quot;Eesti alevike kategooriad&quot; ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET)
::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET)
::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates &quot;Suurbritannia linnad&quot; ja &quot;Sadamalinnad&quot;. Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui &quot;Kategooria:Kadrina&quot; on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot;. Seepärast ka see algselt viidatud &quot;miks see&quot; küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias &quot;Eesti alevikud&quot; ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET)
::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks.
::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET)

== Mercedes Benzid? ==

On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole..  Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. 	--[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET)
: Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET)
:: {{ping|Pikne|}} mis tähendab &quot;algse kommentaari juures&quot;? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|&quot;Mercedes Benz &quot;||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.&lt;br /&gt;«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab&lt;!--kunagi ostsin, praegugi toimib--&gt; rühmiti asendamise võimaluse.&lt;br /&gt;Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&amp;diff=prev&amp;oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); &quot;märkuse&quot; saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.&lt;br /&gt;Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)
::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

== Tähtedega sõda ==

Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET)
: Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|&quot;Tähtede sõda&quot;||}} / {{search link|&quot;Star Wars&quot;||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest&lt;del&gt;, ometi võiks&lt;/del&gt; (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET)
:: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET)

==Küsimus==
Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET)
: Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET)
:: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida.
:: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET)
::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET)
::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET)
:::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST)

== Kärevere sild ==
Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)
: Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET)

==Läti külad==

Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses  teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST)
: Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel &quot;Küla&quot; ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit &quot;Küla&quot; vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST)
::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST)
:::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET)
:::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET)
: Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET)
:: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET)
::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET)
----
Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET)
: [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET)
: Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET)
== Eesti äriühingute mallid ==

Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}}
: Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST)

== Palve nr N ==

Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist &quot;kopeerida&quot; nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (&gt;50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.&lt;!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, &quot;kastis&quot; ent on vaatamine häiritud--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST)

Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST)

== Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal ==

Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST)
: Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST)

== Possible vulnerability ==

Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (&gt;10 vahekaarti) oli asi normis&lt;!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST)
: Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST)

== ''[[Comune]]'' ==
See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:25 (EET)
: Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET)
: PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:39 (EET)
----
PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]&lt;!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...&lt;br /&gt;„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--&gt;
----
Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. november 2021, kell 16:58 (EET)

== Mall Värviruut ==

Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET)
: Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri &quot;ääris&quot;, millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET)
::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse ==

Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET)
: Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET)
Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET)
== Viitamine leheküljele Bonobo ==
Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST)
: Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST)

== Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses ==

Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile &quot;ülemaailmsele&quot; vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST)
: Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST)
:: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST)

== Koroonalevi kaardid ==

Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?&lt;br /&gt;Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST)
: Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST)
== Kustutamispalve==
Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST)

==Kalevipoeg==
Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis &quot;Tänavad&quot; ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST)
: Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST)

== Palve ==

Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST)
: [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)
::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST)

== Koeratõugudest ==
Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul &lt;nowiki&gt;https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf&lt;/nowiki&gt;, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)

== Kustutatud lehekülg ==

Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST)
: Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang &quot;ülemaailmne ekspert&quot; ning tekst missiooni ja väärtuste (&quot;hundilugu&quot;) kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel &quot;Wolf Group OÜ&quot;, mitte kasutajalehel (&quot;Kasutaja:...&quot;). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST)

== Pärnu Kunstide Kool ja Pärnu Kunstide Maja ==

Ma ei ole kindel, et ümbersuunamisega sai Pärnu Kunstide Kooli artikkel nüüd kõige parem. Ajalugu on kadunud, aga oleks ju hea, kui oleks võimalik lugeda ka sellest, mis enne kunstide kooli oli. Tunnistan, et mina ei pannud tähele, et senine kunstide maja nimetati ümber, mitte ei loodud uut õppeasutust, aga pigemini võinuks suunamise teha senise '''kunstide maja''' artiklisse ja seda ajakohastada/täiendada. Sinu suunamise tulemusena on palju infot kaduma läinud. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:41 (EET)
: Ma kopeersin selle kommentaari kooliartikli arutellu ([[Arutelu:Pärnu Kunstide Kool]]) ja vastasin seal. Pikne 7. jaanuar 2023, kell 14:55 (EET)

== Atollid ==

Miks oled kõik mitmest osast koosnevad atollid saarestike alla kategoriseerinud? Formaalselt võib ju atoll koosneda mitmest saarest, aga ma pole küll näinud, et atolle seetõttu saarestikeks nimetataks. [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 11:10 (EET)
: Võtsin snitti saksa vikist. Kui atoll koosneb saartest, siis võib minu meelest seda lihtsasti saarestikuks pidada. Sellist atolli harilikult ei nimetata ju ka saareks, ega? Nende saartest koosnevate atollide kategoriseerimine üksikute saartena tundus mulle küsitavam. Kui saarestikuna kategoriseerimine siiski ei sobi, siis küllap võib piirduda ka atollina kategoriseerimisega. Pikne 17. veebruar 2023, kell 15:45 (EET)
:: Kui asi on vaieldav, siis pole ilus niimoodi üle sõita teise toimetaja otsusest. Enne võiks arutada. Saksa vikis on need kategoorias Inselgruppe (Kiribati), kuid [[:de:Inselgruppe]] vasteks ei ole [[saarestik]]. Selle vasteks on hoopis [[:de:Archipel]]. Ja miks peaksime saksa vikist lähtuma? Nt rootsi vikis on need atollid kategoorias Kiribatis öar. Pakun kompromissina teha kategooria Kiribati atollid, mis võib siis olla nii Kiribati saarte kui saarestike kategoorias. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 17:00 (EET)
: Ma ei osanud arvata, et kategooriate selline parandamine küsimusi tekitab. Ma oletasin, et kasutasid saarte kategooriat lihtsalt seetõttu, et täpsemat Kiribati saarestike või atollide kategooriat veel polnud.
: Eesti keeles minu meelest sedasi arhipelaagidel ja saarerühmadel vahet ei tehta. Saksa vikis ka arhipelaagide jaoks eraldi kategooriat tegelikult pole.
: Rootsi vikis on saared ja saarestikud ühes kategoorias segamini.
: Minu poolest võib teha lisaks ka Kiribati atollide kategooria, aga kui see sisaldab ka artikleid üksikutest saarest, siis see ju eriti ei sobi saarestike alamkategooriaks ning saarestikud samamoodi ei sobi hästi saarte alla. Pikne 17. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)
:: Tundub, et siin on teatav kognitiivne dissonants. Atolli sünonüüm on rõngassaar ja ma ei usu, et seda vaid ühest saarest koosneva atolli kohta kasutatakse. Minu meelest tekitab segadust, kui osa atolle on saarestike ja osa saarte all. Ma tahaks neid ühest kategooriast leida, hoolimata sellest kas nad koosnevad ühest või mitmest saarest ja atolle &quot;päris&quot; saarestikest lahus hoida. Võib siis paralleelsed kategooriad teha ja atollid üldse geograafia kategooria alla. Praegu on kategooria Atollid Saarte alamkategooria. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2023, kell 18:04 (EET)
::: Nojah, lihtsalt nimetus on &quot;rõngassaar&quot;. Ma panin enne Kiribati saarte kategooria päisesse viite Kiribati saarestike kaegooriale ja vastupidi, aga jah, see ei pruugi olla piisav. Kui põhiliselt liigitatkse neid saari ja saarestikke atollideks, siis küllap on ka Kiribati atollide kategooria otstarbekas. Pikne 17. veebruar 2023, kell 18:41 (EET)

----
Tere! Kirjutasite, et Rakvere valla lehel olen rikkunud autoriõiguseid kasutades andmeid avalikest allikatest. Kuna mul olid ka viited allikatele, siis ma ei saa hästi aru, milles oli eksimus ehk kuidas ma saaks viga vältida? Kas siis neid allikaid ei tohi kasutada? [[Kasutaja:Majandus6|Majandus6]] 23. veebruar 2023, kell 21:25 (EET)
: Allikat tuleb refereerida enda sõnadega. Autoriõigusega on kaitstud konkreetses sõnastuses tekst, mille olid allikast kopeerinud. Pikne 23. veebruar 2023, kell 22:30 (EET)

== database → db ==

Küsimus: kas on võimalik muuta läbivalt Ukraina statistikaameti aadressis «database» → «db»; mingil ajal, arvatavasti aastaid tagasi, on nad selle muutnud; ja, isegi kui maailma 8 miljardil inimesel on kokku ligikaudu 80 miljardit sõrme, ei tundu näpunaha kulutamine olevat otstarbekas...&lt;br /&gt;PS! Mingil ajal juhtisin enwi-s sellele tähelepanu, praeguseks on “database” vist peaaegu kadunud...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 15:22 (EET)
: Näiteks artiklis [[Novoazovsk]]? Seal ja kõigis teistes artiklies, kust leian praegu lingi database.ukrcensus.gov.ua, on robot lisanud viitesse juba arhiivilingi. Need võiks jätta nii nagu on. Muidu ka pole viites üldiselt hea aadresse tagantjärele asendada ilma allika sisu eraldi üle kontrollimata. Näiteks kui selle artikli lingis &quot;database&quot; asendada, siis juhatab link uute tabelite loetellu[http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp], mitte 2013.–2014. aasta tabelitele, mille eeldatavasti viidati. Nii palju ehk võiks teha, et linke käsitsi parandades võiks tabelite loetelu asemel linkida võimalikult täpselt sellele tabelile, kust andmed võeti. Pikne 4. märts 2023, kell 15:52 (EET)
:: Robot on asendanud aastaid tagasi ja nt enwi-s on olnud ka arhiveeritud &quot;database&quot;-ga aadressid (asp laiendiga), mis loomulikult ei tööta, seal olen lihtsalt arhiveeritud versiooni kustutanud ja asendanud aadressis 'database'-i 'db'-ga... viitest andmebaasile (asp laiendiga)[http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних] on kasu siis, kui oskad ukrainakeelses puus (databasetree_uk.asp) õigetele linkidele vajutada (Кількість наявного населення сільських населених пунктів (1,2,3,4) (2001(05.12))) → 19A0501_07_014. Кількість наявного населення по кожному сільському населеному пункту, Донецька область (1,2,3,4) (2001(05.12)) ja sealt edasi konkreetsele asulale; nt enwi-s on, sageli [[en:user:kasutaja Ymbtanter|kasutaja Ymblanter]], neid linke ajakohastanud ([https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Novoazovsk&amp;action=history vt nt Novoazovsk: Revision history]), pole mahti olnud lähemalt uurida...&lt;br /&gt;PS! Selles publ_new1/index.asp-s on vasemas veerus võimalus klikkida &quot;Банк даних&quot;, millest pole miskit kasu.&lt;br /&gt;Kv: 'database' konkreetse aadressi osana ei ole valiidne ja viib klõpsamisel, ilmselt teenusepakkujatest olenevalt, suva kohta...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:25 (EET)
Nt enwi-s on kasutusel mall [[en:Template:Ua-pop-est2022|hinnanguline rahvaarv]], mis hõlmab aadressi &lt;code&gt;https://ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2022/zb/05/zb_%D0%A1huselnist.pdf&lt;/code&gt;...[2022 // Number of Present Population of Ukraine, // as of January 1 (84 pp ;-))] [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 16:48 (EET)&lt;br /&gt;Nt hetk tagasi vahetasin artiklis [[en:Molodohvardiisk|Molodohvardiisk]] 'database'-i 'db'-ga ja toimib kenasti ('database' ei toiminud)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 17:40 (EET)
: Nojah, siis võiks need lingid ikkagi ükshaaval üle vaadata, uuendades viites vajadusel ka vaatamise kuupäeva ja eemaldades vajadusel arhiivilingi. Mind viib database-iga link vealehele, mitte suva kohta. Kui mõnes kohas viib arhiivilingi kõrval originaallink mingi täiesti teise asja juurde, siis saab mallis {{tl|netiviide}} selle lingi peitmiseks kirjutada &lt;code&gt;url-olek=ei sobi&lt;/code&gt;. Pikne 4. märts 2023, kell 18:47 (EET)
::''database'' konkreetse aadressi osana on igal juhul ekslik;&lt;br /&gt;lisaks, nt &quot;hoogtöö&quot; korras „[[en:Territorial control during the Russo-Ukrainian War|territoriaalse kontrolli tabelisse]]“ linke lisades, ja ka '''lugedes''' rahvaarvu numbreid, tuli välja, et u 75% juhtudest olid nt UA ja RU wi-artiklite tabelites toodud arvud eelviidatud aadressil tooduist erinevad...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 4. märts 2023, kell 19:56 (EET)
----
Haakub ka [[en:Application service provider|.asp-laiendiga]] arhiveeritud risu — heal(?) juhul jõuan (mitme aasta jooksul omandatud kogemus) mõne astme võrra allapoole, sisu-täitega lehtedeni ent ei jõuagi...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 16. september 2023, kell 01:13 (EEST)

==[[Dan Põldroos|Peitmisest]]==
Konkreetsel juhul lähtusin sellest, et mingil ajal olid need 3 artiklit olemas (Vikipeedia kui kohaliku reklaamiäri [https://akit.cyber.ee/term/12989 klõpsuteguri] võimendaja..., häbi!) ja arvatavast(i) on nad praeguseni mingis kohas alles; lisamine/kõrvaldamine on pea alati(?) lisaja/kõrvaldaja subjektiivne otsus (nt [[Ludwig van Beethoven|Ludwigi]] [https://www.cam.ac.uk/stories/beethovens-dna-reveals-health-and-family-history-clues puhul tuleb välja... nii mõndagi] ([[Cambridge'i Ülikool|University of Cambridge]] andmeil), ja, alles praegu..., mis aga sajandi(te) pärast johtub...)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. märts 2023, kell 23:43 (EET)
: Need artiklid on tõenäoliselt jätkuvalt olemas, iseasi kas neid välislinkide alla on tarvis. Kui lingi artikli koodis peidad, siis mis sellele peaks järgnema? Kas mõtled, et pärast saab lingi lihtsalt peidust välja tuua? Senisel kujul need lingid tõenäoliselt enam tööle ei hakka. Siis tuleks ikkagi link parandada või lihtsalt eemaldada, aga peidetud lingi puhul on märksa raskem märgata, et midagi tuleb ette võtta. Kui märkad, et link ei tööta, aga ei taha ise osustada, mis sellega ette võtta, siis parem lisa lingi järele mall {{tl|Kõdulink}}. Pikne 25. märts 2023, kell 16:52 (EET)

== Deliatyn and Zarichchia ==

Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:02 (EEST)

== Ševtšenkove (Odessa oblast) ==

Explain why you deleted the [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C5%A0evt%C5%A1enkove_%28Odessa_oblast%29&amp;diff=6400086&amp;oldid=6399836 information]? [[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 22:47 (EEST)
: This is obviously a machine translation. It's not helpful as someone needs to rewrite it from scratch. Generally, you shouldn't contribute new text here if you don't speak Estonian. Pikne 12. mai 2023, kell 22:57 (EEST)
:: Please correct the grammar. It was an hour of someone else's work, which must be appreciated--[[Kasutaja:Ucraniano2|Ucraniano2]] ([[Kasutaja arutelu:Ucraniano2|arutelu]]) 12. mai 2023, kell 23:03 (EEST)

== Artikli sisu eemaldamine ==

Oled mitu korda eemaldanud viidetega sisu [[Kalev Männe]] vikipeedia artikli alt ja viidanud muudatuses &quot;vt arutelu&quot;. Kahjuks pole ma suure otsimise peale ühtegi arutelu suutnud leida selle kohta, miks Te sellised muudatused olete teinud. Saaksin aru, kui tegemist oleks tekstiga, millel viited puuduvad või oleks kallutatud informatsiooniga, aga viited olid olemas ja tekst (vähemalt minu vaatepunktist) oli igati neutraalne ja lähtus viidetest pärinevast infost. 

Seega, milles on olnud probleem? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813|2001:7D0:82E2:5600:4892:440E:46C9:5813]] 10. juuni 2023, kell 17:07 (EEST)
: Vt [[Arutelu:Kalev Männe]]. Pikne 10. juuni 2023, kell 20:00 (EEST)
::Vähemalt osa arutelus nimetatud probleeme oli kõrvaldatud. Kustutamisi tuleks uuesti põhjendada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2023, kell 23:15 (EEST)

== Need your input on a policy impacting gadgets and UserJS ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Dear interface administrator, 

This is Samuel from the Security team and I hope my message finds you well.

There is an [[m:Talk:Third-party resources policy|ongoing discussion]] on a proposed policy governing the use of external resources in gadgets and UserJS. The proposed [[m:Special:MyLanguage/Third-party resources policy|Third-party resources policy]] aims at making the UserJS and Gadgets landscape a bit safer by encouraging best practices around external resources. After an initial non-public conversation with a small number of interface admins and staff, we've launched a much larger, public consultation to get a wider pool of feedback for improving the policy proposal. Based on the ideas received so far, the proposed policy now includes some of the risks related to user scripts and gadgets loading third-party resources, best practices for gadgets and UserJS developers, and exemptions requirements such as code transparency and inspectability.

As an interface administrator, your feedback and suggestions are warmly welcome until July 17, 2023 on the [[m:Talk:Third-party resources policy|policy talk page]].

Have a great day!&lt;/div&gt;
&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;[[m:User:Samuel (WMF)|Samuel (WMF)]], on behalf of the Foundation's Security team&lt;/bdi&gt; 8. juuli 2023, kell 02:02 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/IAdmins_MassMessage_list_1&amp;oldid=25272788&quot;. --&gt;

==[[Aasov]]==
''kohasem esitusviis; meri ei asu markeriga näidatud kohas mere keskel''

Egas ma seda öelnudki, lihtsalt, muude kohustuste hulk surub peale (6. aasta), ja ei leidnud koheselt vajalikke atribuute; tekkis küll mõttekildsuund ''à la'' [[Lennart Meri|meri]]&lt;nowiki&gt;siig&lt;/nowiki&gt;...&lt;br /&gt;Samas, nt enwikis kasutan skeemi ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{Infobox mapframe |wikidata=yes |zoom=13 |height= |width= |point=&lt;!--none--&gt; |stroke-width=1 |coord={{WikidataCoord|display=i}} }} ~  |point=none |stroke-width=1 |stroke-color=#676669 |shape-fill-opacity=0.1&lt;/nowiki&gt; jne, mis näib/tundub võimalusterohkem.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 19. juuli 2023, kell 17:57 (EEST)
: [[Mall:Kaart]] peaks võimaldama enamvähem kõike, mida võimaldab vastav tarkvaralisa. Praegu pole see küll kõige paremini dokumenteeritud, aga ka läbipaistvuse jmt jaoks on mallis parameetrid olemas. Mulle tundub, et inglise viki malli süntaks on aetud kohati mõttetult keeruliseks. Lihtsam on, kui kasutad ainult neid parameetreid, mille puhul saad aru, miks on neid parasjagu vaja (ka siinse malli puhul). Pikne 21. juuli 2023, kell 21:42 (EEST)
::Tänan vastuse eest![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. juuli 2023, kell 08:44 (EEST)

== Kustutamine ==

Korra juba tõstatasin, küsimuse, seega, kordus: etwi-s ei toimi nt kustutatud artiklite suhtes märkuse 'läbivaadatud' lisamine selliselt et “poolpaks„ &quot;punn&quot; kaotaks oma &quot;paksuse&quot;.&lt;br /&gt;Sõna-sõnalt kopeeritud teksti kustutamise eest,... tänu — OledSa siis esiainus Wi renomee eest hoolitseja; 2014. jne aastatega seoses tuleb meele, et selleks (autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks) on ka mingi rakendus olemas...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. september 2023, kell 00:52 (EEST)
: Ehk siis jutt on jälgimisloendist, mille kohta kirjutasid enne [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 58#Jälgimisloend/Watchlist|üldisesse arutellu]]? Ma lisasin eile prooviks enda jälgimisloendisse ühe kustutamisele mineva lehe, aga hilisem logitoiming millegipärast ei läinud minu loendis rasvasesse kirja. Leidsin veel ühe veaülesande ([[phab:T265513]]), mille järgi ei pruugi loend õigesti töötada, kui seal on sisse lülitatud &quot;Uuendused reaalajas&quot;. Rohkem ei oska kommenteerida. Pikne 2. september 2023, kell 16:16 (EEST)
:: Tänan vastuse eest!&lt;br /&gt;Samalaadne asi nähtub nt täna, &quot;[[Kollane köök Dnipros]]&quot;, 4 teisaldamislogi, &quot;punnitäide&quot; Avjoska teisaldamise eest kaob ära alles siis, kui vastavaid lehekülgi külastad... (arvata on et kustutatud lehekülgi ei saa külastada ja seega ei kao ka &quot;punnitäide&quot; ära); enwikis märgib &quot;Mark all changes as seen&quot; klõpsamine kõik täpid &quot;tühjaks&quot;.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;&amp;#160;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. september 2023, kell 17:37 (EEST)

== Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklid ==

Tere. Miks Teie meelest ei pea Lõuna-Aafrika Vabariigi linnade artiklites Lõuna-Aafrika Vabariik lingitud olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 23:14 (EET)
:Esimeses lauses peaks olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 11:00 (EET)
:: Eesmärk on paremini loetavad lingid ehk et kõrvuti poleks nii palju raskesti üksteisest eristatavaid linke. Riiginimi on eeldatavasti üldteada ja selle linkimine tõenäoliselt ei aita tekstist paremini aru saada. Lisaks jõuab riigi artiklisse niigi kõrval lingitud artikli kaudu. Sellest on enne ka mitu korda juttu olnud. Vt inglise vikis selle kohta [[:en:MOS:SEAOFBLUE]] ja [[:en:MOS:OVERLINK]]. Pikne 6. veebruar 2024, kell 18:13 (EET)
::: Mulle ei tundu, et lingid on raskesti eristatavad. Nad on ju eristatavad sisu järgi. Leian, et lugejal on lihtsam, kui ta jõuab ringi artiklisse otse. Asi pole ainult arusaamises, vaid ka mugavas navigeerimises. Sellepärast ma lingistaksin ka &quot;linna&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2024, kell 23:28 (EET)
:::: Saab küll oletada, kus üks link lõpeb ja teine algab. Mõnel juhul see ei ole väge raske, aga teisel juhul ei saa muidu teada, kui tuleb siiski kursoriga lingi kohale minna või lingil klõpsata. Märksa selgem on teha nii, et lingid ei oleks vahetult üksteise kõrval, kui vähegi võimalik. Küsimus on üldisemalt selles, kui palju linke on optimaalne lisada. Me saame püüda mõelda, millised lingid aitavad lugejal päriselt tekstist paremini aru saada ning milliste artikliteni jõuab hõlpsasti ka siis, kui jätta need parasjagu linkimata. Vt selle kohta näiteid viidatud ingliskeelses lektüüris. Lingid ei peaks olema lihtsalt linkide pärast või lihtsalt selleks, et lugejal oleks huvitav ringi liikuda, kui ta midagi konkreetset ei otsi. Pikne 7. veebruar 2024, kell 18:31 (EET)
::: Üldiselt olen nõus sellega, mida Pikne üteb: pooldan vähem kõrvuti linke ja viidatud ingliskeelses juhendis öeldu järgimist. Hetkel ma ei tea, mis artiklist konkreetselt Velirand räägib. Aga kui see on samasugune nagu [[Mooiplaas|see]], siis ma ei võtaks ära linki Lõuna-Aafrika Vabariigilt. Päris nii tuntud see riik Eestis pole nagu näiteks USA või Prantsusmaa. Teiseks on nimi käändes, nii et lugeja saab aru, et see on eraldi järgnevast haldusüksusest. Kolmandaks, kui tekstis oleks veel kohe mõnilause hiljem Lõuna-Aafrika Vabariiki kasutatud, siis võiks soovitada, et jätame lingi esimeselt mainimiselt ära ja lingime teisel mainimisel. Ent kui nii pole, siis spetsiaalselt ka ei pea hakkama riigi nime artiklisse selleks lisama, et saaks lingi tekitada. Vast saab esimest lauset nii muuta, et linkide vahel oleks midagi, mis pole lingitud: sõna või kirjavahemärk. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:28 (EET)
:::: Konkreetses artiklis mida ma vaatasin, ei olnud riik üldse lingitud, nii ka [[Mooiplaas]]i artiklis ei ole rohkem linke riigile. Ma ei saa üldse aru, kuidas selles näites lingid on raskesti eristatavad. Ma ei näe põhjust linki ära jätta. Ma leian, et sõnastus peaks olema loomulik, linkide pärast seda muuta ei tohiks. Probleem võib tekkida läbipaistmatute linkide puhul, näiteks: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. Neid ma väldiks küll.  
:::: Kui linkide ülesanne on ainult aidata tekstist paremini aru saada, siis milleks meil on navigatsioonimallid ja kategooriad ja &quot;Vaata ka&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:46 (EET)
::::: &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa]] [[|kuningas]]&lt;/nowiki&gt; oleks ka kurjast. Selliseid linke on tehtud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 19:54 (EET)
:::::: Linkida tuleks &lt;nowiki&gt;[[Prantsusmaa kuningas]]&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 20:12 (EET)
::: Linki eristab muust tekstist eeskätt see, et ta on teist värvi. Võib vaielda, mil määral see parasjagu nii on, aga kõrvuti pandud linkide eristamine on igal juhul raskendatud, eriti siis, kui link on vahetult kahe teise lingi vahel.
::: Käänatud sõnade korral või mingil muul erijuhul võib küll olla lihtsam ära arvata, kus üks link algab ja teine lõpeb, aga eristamine on ikkagi raskendatud. Muudel juhtudel ei pruugigi olla võimalik peale vaadates eristada, kas või teie näidetes või ka näiteks lingi &lt;nowiki&gt;[[kuninganna Victoria]]&lt;/nowiki&gt; puhul. Sellepärast on minu meelest mõistlik püüda alati ja ühtviisi kõrvuti linke vältida, kui vähegi võimalik.
::: Maksab veel arvestada, et meie teame, kuidas tuleks linkida ja milliseid linke oodata, aga tavalugeja võib kolme-nelja üksteisele järgnevat linki kergesti ka üheks lingiks pidada, kuhu iganes selline link siis ka viia ei võiks.
::: Hästi, kui mõelda, et see konkreetne riik ei ole küllalt tuntud, siis eks vähemasti mõnes kohas on rohkem põhjust seda linkida.
::: Neis definitsioonides aga olid lingitud hõlmavad kohamäärused. Siis võiks linkida neist kõige väiksema koha, kuna siis põhimõtteliselt näitab selle väiksema koha asukoht kätte ka suuremate kohtade asukoha ning suuremate kohtade artiklitesse saab üsna hõlpsasti niigi edasi liikuda väiksemate kohtade artiklite kaudu. Sellepärast ma pigem jätaksin linkimata veel ka provintsi. Vt selle kohta ka Sydney ja New Yorgi näidet viidatud juhendis.
::: Sellega ma olen nõus, et sõnastusega ei peaks linkide pärast manipuleerima. Enamasti saab minu kogemusel lihtsalt ära jätta selle lingi, mille järele on vähem vajadust.
::: Artiklilõpu linkidel (&quot;Vaata ka&quot; jm) on küll teine otstarve, nad on artikli sisuosast eraldi, nad ei tee teksti kirjumaks ja nad ei toeta teksti, milles sees nad esinevad. Pikne 8. veebruar 2024, kell 18:54 (EET)
:::: Minu meelest on teksti sees olevatel siselinkidel kaks otstarvet: aidata tekstist aru saada ja aidata navigeerida.
:::: Ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia lugejaid on mingilgi määral kogenud ja saavad siselinkide olemusest aru ning kujutavad ette, mida neilt oodata. Lugejat alahinnata pole ka mõtet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 20:07 (EET)
::::: Tekstisiseste siselinkide abil muidugi saab ka lihtsalt navigeerida, aga see ei ole nende esmane otstarve. Sellega on oluline arvestada selleks, et linkimisel õige tasakaal leida. Vähemasti seda sa vist tunnistad, et sõna tuleks linkida ainult esimesel esinemisel, kuigi navigeerimise otstarbel võiks linkida sõna ka igal esinemisel.
::::: Külgnevate linkide kasutamine on õigupoolest raskendatud sõltumata sellest, mis eesmärgil linki kasutada. Tekstisisesed lingid ei ole ka Vikipeedia eripära, lugeja minu meelest ei pea ootama neist midagi Vikipeediale eriomast. Minu meelest ka mujal internetis pigem välditakse teksti sees kõrvuti linke ja selline linkimine tundub mulle ebaprofessionaalne.
::::: Ma arvan, et ma ei alahinda lugejaid. Ma lihtsalt ei tahaks, et linkide kasutamine oleks üsna ilmaasjata ebamugavaks tehtud. Ma arvan, et samas vaimus on ka inglise vikis sellised juhtnöörid kirja pandud. Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)
:::::: Ma ei ole kindel, et üks linkide funktsioon on tähtsam kui teine. Jah, üldjuhul võib piirduda esimese esinemisega, aga pikkade artiklite puhul võib ka mitu korda linkida.
:::::: Oh, mulle tundub, et linkide kasutamise raskus on siin tühine ja meil ei ole tarvis niisuguse asja pärast võimelda. See on minu isiklik arvamus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2024, kell 21:53 (EET)

== Frantsiskaanid ==

Tervitused, milline oleks siis õige Frantsiskaanide ordu poolt asutatud kloostrite kategooria? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. veebruar 2024, kell 21:25 (EET)
: Kloostrite jaoks ehk &quot;Frantsiskaani kloostrid&quot;. Üldisema kategooria võimalikus pealkirjas ma ei ole kindel. &quot;Frantsiskaanlus&quot;? &quot;Frantsiskaani liikumine&quot;? Pikne 9. veebruar 2024, kell 18:28 (EET)

== Viitemallide parandused ==

Mõistatasin, et kuidas küll on tekkinud päris mitmetesse viitemallidesse selline parameeter nagu &lt;code&gt;accessate&lt;/code&gt;. Et see ei tohiks ju nagu üheski keeles vaatamise aega tähendada. Ent siis nägin, et su robot oli 2019. aastal kurja teinud: [[Eri:Erin/5282818]] :D Nüüd on kõigis üheksas artiklis vead parandatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. veebruar 2024, kell 20:34 (EET)
: :) --Pikne 25. veebruar 2024, kell 20:56 (EET)

==Inkvisiitorid==
Mis oli puudu piltidel artiklis [[Inkvisiitorid]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 10:33 (EET)
: Vt [[Kasutaja arutelu:KAO99]]. --Pikne 25. märts 2024, kell 18:13 (EET)

== Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone, 

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called &quot;regional wishlist list&quot;), and many other options.

''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.''

Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here''']

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub ==

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&amp;oldid=27177596&quot;. --&gt;

== Eesti omavalitsusasutused ==

Mille poolest Tallinna ja Tartu LV erinevad teistest kategooriasse lisatutest@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. november 2024, kell 20:56 (EET)
: Vt [[Kategooria arutelu:Eesti omavalitsusasutused]]. Pikne 18. november 2024, kell 21:07 (EET)
::Vaatasin veelkord seadusest tulenevat kirjeldust - ''Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja '''linnavalitsused''''', kust tuleneb tõlgendus kitsam vs laiem, ja kategoriseerimise loogika erinevused. Kategooriates tekitada üleliia detailseid kategooriaid ei ole ju eesmärk. + kui oli parem kategoriseerimisloogika, siis võiks ju pakkuda konstruktiivse lahenduse, et oleks selge loogika teemas@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] {{allkirjata|NOSSER}}
::: Ma toon näite. Võidakse öelda, et valimiste järel moodustati linnapeast ja abilinnapeadest kuueliikmeline linnavalitsus ja samas sama linna kohta ka seda, et linnavalitsuses töötab 384 inimest. Siis on ju ilmne, et sõna &quot;linnavalitsus&quot; kasutatakse kahes eri tähenduses. Neis kahes tähenuses linnavalitsustest ei saa rääkida läbisegi ja iga linnavalitsuse artiklis tuleb esitus hoolega läbi mõelda. Igatahes on tegu häiriva vastuoluga, kui artikli alguses on defineeritud linnavalitsus ühes tähenduses ja kategooria järgi on tegu linnavalitsusega teises tähenduses.
::: Mõeldav on teha eraldi kategooria &quot;Eesti linnavalitsused&quot; ja jätta lahtiseks, mis sorti linnavalitsused seal on (ei ole asutuste alamkategooria). Siis poleks vastuolu kategooria sisus nii silmatorkav ja häiriks vähem. Aga pigem oleks vaja kõigepealt paika panna kuidas linnavalitsuste artiklites üldiselt materjali esitame ning millest need definitsiooni järgi ja eeskätt räägivad. See nõuab asjatundlikkust. Võimalik ka, et mõnel juhul tuleks asutusest ja väiksemast organist eraldi artikkel teha. Tüüpi näitavaid kategooriaid ei ole ümber nende ariklite minu meelest eriti mõtet punuda, kui alustuseks ei ole paika pandud, mida üldse kategoriseerime. --Pikne 18. november 2024, kell 22:02 (EET)

== Bastille' elevant ==

Seda ei peaks teisaldama, sest häälduse lõpus on i ja j vahepealne häälik ja igal juhul ei ole ülakomaga vale, küll aga on ilmselt ülakomata vale või vähemasti segadust tekitav. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. november 2024, kell 00:07 (EET)
: Vastan artikli arutelus. --Pikne 24. november 2024, kell 20:26 (EET)

== D. Vseviov  ==

Tekstis nimetatud - ''Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.''@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 29. detsember 2024, kell 22:36 (EET)
: See ei ole päris sama ja sellise asja kohta peaks olema kindlasti viide. Pikne 29. detsember 2024, kell 22:38 (EET)

== Assistance request ==

Hi. Could you please take a look at [[Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401|2A00:1FA0:234:20F8:0:69:72B6:5401]], edits, and if appropriate according to the local policy delete the revisions? Thanks in advance! [[Kasutaja:KonstantinaG07|KonstantinaG07]] ([[Kasutaja arutelu:KonstantinaG07|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 21:45 (EET)
: I don't have a clear idea whether it is needed to delete the revisions. I'm not against it if another admin wants to do it. --Pikne 24. jaanuar 2025, kell 19:39 (EET)

== Artikli teemal arutelu keelamine ==

Tegin projektilehel [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine]] muudatuse, kui see kehtima jääb, siis ma arvan et mul on õigus osa minu Eesti Köögi arutelulehelt kustutatud postitustest uuesti kirjutada. Ma püüan sealjuures muudetud reeglist täielikult kinni pidada, kuid ma arvan et siis ei saa mul rääkimist täielikult ära keelata. Eeldan mõistvat suhtumist, tänan. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 15. märts 2025, kell 19:56 (EET)

== Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! ==

Hi everyone, 

We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there.

The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]'').

If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''.

[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== NHL Trophies and Awards ==

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles: [[King Clancy Memorial Trophy]], [[Lady Byng Memorial Trophy]], [[Jack Adams Award]], and [[Ted Lindsay Award]]? Thank you! [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 22:53 (EEST)

== Can you help me for a bit? ==

Can you create the [[Mall:Jäähokikoondis]] / [[Mall:Jäähokikoondis/doc]] ? [[Kasutaja:PoolFan|PoolFan]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan|arutelu]]) 2. juuli 2025, kell 21:02 (EEST)

== Growth features - Mentorship and Community updates ==

​Hi everyone, 

Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page).

You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''.

CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''.

We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed.

If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]].

--[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=28802724&quot;. --&gt;

== Mall:Asendikaart Hispaania ==

(See sõnum on automaatselt tõlgitud hispaania keelest eesti keelde.) On täiesti vastuvõetamatu, et kavatsete säilitada &quot;Hispaania kaarti&quot;, kus sõna otseses mõttes puudub üks Hispaania piirkond: Kanaari saared. See ei ole eriterritoorium ega sarnane koht; see on autonoomne piirkond nagu Aragónia, Andaluusia või Madrid. Ma kutsun teid üles leidma sellele probleemile lahenduse. Seda probleemi ei esine teistes Vikipeediates, näiteks saksa või hispaaniakeelses. Miks see eksisteerib eestikeelses Vikipeedias? [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 5. november 2025, kell 22:04 (EET)
: See my previous response here: [[Malli arutelu:Asendikaart Hispaania]]. Other Wikipedias like English or French do use similar image in this template, and additional template like [[:fr:Modèle:Géolocalisation/Espagne 3]] can be used where needed. You repeatedly reinstated your version without addressing questions raised at talk page. This is not acceptable. --Pikne 5. november 2025, kell 22:16 (EET)
:: The only unacceptable thing is maintaining maps of a country without a part of that country, for no reason. Why discriminate against an entire region? Doesn't Saaremaa appear on maps of Estonia? Not only is that disrespectful, but it's also false and manipulated. [[Kasutaja:Lopezsuarez|Lopezsuarez]] ([[Kasutaja arutelu:Lopezsuarez|arutelu]]) 6. november 2025, kell 01:34 (EET)

== Invitation for a session &quot;Tools and features for Users with Extended Rights&quot; ==

Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you.

The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session.

The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''.

If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&amp;oldid=29165186&quot;. --&gt;

== Help ==

[[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 02:36 (EET)

{{jh}} = jäähokikoondis
{{jhn}} = naiste jäähokikoondis
{{jhj}} = juunioride jäähokikoondis

== Kategooria:Organisatsioonide kategooriad ==

Mõiste '''Organisatsioonide kategooriad''' ongi jäänud segaseks, mis on kriteeriumid? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:00 (EET)
: See on kategooria kategooriate, mitte vahetult artiklite jaoks. Need on teemakategooriad, mis sisaldavad eri tüüpi asju ja mis ei sobi seetõttu organisatsioonide kategooriasse, kus on artiklid organisatsioonide kohta. --Pikne 6. veebruar 2026, kell 22:04 (EET)

== You may be an eligible candidate for the U4C election ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Greetings,

The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years.

This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required.

The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run.

In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) &lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&amp;oldid=30471751&quot;. --&gt;

== TÜ pildid ==
Tere! Mul on kokkulepe Tartu Ülikooliga, et piltide autor näidatakse ära. Seepärast ma nii ka teen, see pole ju ka otseselt keelatud? [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. november 2026, kell 12:05 (EET)
: Autorile on vaja viidata küll, aga nagu resümees juba märkisin, autorile on niigi viidatud pildi kirjelduslehel. Pildiallkirjas viitamine ei ole hea praktika, selle eeskujul võiks enamvähem samahästi lisada teksti vahele ka teksti autorite nimed (kasutajanimed). Litsentsist tuleneva viitamisnõude juures peetakse pildi kirjelduslehel (või lehekülje redaktsiooniloos) autorile viitamist piisavaks, vt [[:en:MOS:CREDITS]]. Vaba litsents seejuuers näeb ette, et pilte tohib kasutada ka väljaspool Vikipeediat, kus tingimata pole selliseid pildiallkirju, ja ilma iga kasutusjuhu puhul eraldi kokku leppimata, kuidas autori nime sobib parasjagu vormistada. Pikne 2. november 2026, kell 20:28 (EET)
::See on ingliskeelse Vikipeedia soovitus (mille põhjustest ma tegelikult aru ei saa) ja sinna ma neid ka lisama ei hakka. Eestikeelses Vikipeedias on meil olnud kohati ka teist praktikat, mida ma pean reaalse fotograafi puhul õigemaks ja tegeliku autori panust selgemini esiletoovaks. Loomulikult ma tean, et see pole ettekirjutus, kuidas pildiallkirja mujal vormistada, aga väga paljudel juhtudel just sellest kohast oma vormistus kopeeritakse. Vt ka vanast ajast nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Pildid --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 11:04 (EET)

Ma ei saa aru, kuidas foto autori nime märkimine artiklilehel halba teeb. Kui see tundub müra, siis pange väiksesse kirja. Ma arvan, et nime võib märkida küll, kui foto autor seda soovib, foto autor on tuntud inimene või on niisugune kokkulepe, kuigi meil ei ole juriidilist kohustust seda teha. Muide, niisugune kokkulepe on juriidiliselt tühine. Ma ei näe, et fotograafi nime eemaldamine oleks õigustatud. Vähemalt ei peaks seda tegema ilma kogukonnaga arutamata. Meil ei ole reeglit, mis nime juurdepanemist keelaks.  Ja ma arvan, et tavalugeja ei tule selle peale, et pildilehele minna. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:40 (EET)
::Täpsuse mõttes olgu parandatud, et mul mingit formaalset kokkulepet ei olegi. Olen seda lihtsalt pidanud heaks tooniks. Erinevalt vikiartiklist, kus autoreid on palju, on fotol siiski üks konkreetne autor ja ma soovin seda väärtustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. november 2026, kell 15:53 (EET)
:::Olukord on meil analoogne raamatuga, kus on palju pilte. Autor ja autoriõigused on raamatu lõpus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:44 (EET)
: Seda küll, et paar kasutajat on enda nime süstemaatilisemalt pildiallkirjadesse lisanud. Aga üldjuhul siiski ei ole lisatud. Siis tekib ju küsimus, miks mõni nimi on erinevalt teistest nii esile tõstetud. Võib-olla ei ole otseselt reeglit, aga selline viitamine on tavapraktikaga selgelt vastuolus.
: Selles 2009. aasta arutelus on lähtutud samast ekslikust eeldusest, et autorile viitamiseks tuleb tema nimi panna tingimata pildiallkirja. Panen nüüd tähele, et samal arutelulehel allpool olengi hiljem sama asja põhjalikumalt selgitanud[https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Avjoska#Autor_pildiallkirjas], muuseas viitasin seal veel teisele inglise viki lehele, kus on loetletud ka põhjused: [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images]].
: &quot;Reaalse fotograafi&quot; tehtud on lõppude lõpuks ju kõik fotod, mida artiklites kasutame ning kogu Vikipeediasse lisatud kaastööl on samamoodi kindlad autorid, kellele tuleb litsentsi järgi viidata, ükskõik kas need autorid kasutavad pseudonüümi või mitte. Lisaks litsentsist tulenevale nõudele autorile viidata, vaevalt soovime teistsuguse viitamisega tegelikult märku anda, et ülejäänud autorite kaastöö on vähem väärtuslik.
: Selle üle võib küll vaielda, kui lihtne või keeruline on autori nime leida teiselt lehelt, aga see käib siis kõigi fotode kohta, mitte mõne üksiku autori fotode kohta, ning see käib samamoodi ka teksti autorite kohta, viimaste kohta isegi rohkem, kuna teksti autoreid on raskem kindlate tekstikohtadega kokku viia. Ehk siis nagu juba öeldud, kui asi on leitavuses, siis tuleks nii võttes lisada ka teksti autorite nimed teksti vahele. --Pikne 3. november 2026, kell 21:01 (EET)
::Tõepoolest, on põhjusi, miks seda mitte teha. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:56 (EET)
:::Minu jaoks on pea kõik sellel ingliskeelsel põhjenduslehel välja toodud argumendid piltide autori lisamise poolt (mida seal siis ümber lükatakse) täiesti relevantsed. Ainus tugevam vastuargument on see, et tekiks mingil määral ebavõrdne kohtlemine, kui autorit ei lisata kõikidele piltidele. Aga see ebavõrdsus ei ole mu meelest siiski piisavalt tugev argument. Võrdsust ei saavutata olemasoleva autoritunnustuse ära jätmisega, vaid võimaluse korral selle laiendamisega. Ja kaldun ka sinnapoole, et Vikipeedia nõuab CC litsentsiga piltide mujal kasutamiselt kindlat autori mainimist, kuid ise seda ei tee (olgu, peidab autori nime kliki kaugusele). Kokkuvõtteks: kuni meil ei ole seda küsimust eesti vikipeedia kontekstis korralikult läbi arutatud ja hääletatud, ei pea ma õigeks seniste atributsioonide eemaldamist ja arvan, et on õigustatud autori lisamine, kui autoril või tema esindajal on see soov.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. november 2026, kell 12:51 (EET)
::::Minu toetus sellisele seisukohale. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 4. november 2026, kell 13:22 (EET)</text>
      <sha1>hg3jv6iedbicufmo70jkqmij6k7mkbs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arved Luts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>164708</id>
    <revision>
      <id>7265332</id>
      <parentid>6995339</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T04:19:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265332</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2734" sha1="72rctfyj9fxj0ld83kyse525rvavaox" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Arved Luts''' ([[4. veebruar]] [[1929]] [[Narva]] – [[12. oktoober]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti [[etnograaf]]. 

Ta õppis Narva Gümnaasiumis ja lõpetas 1947. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] lõpetas ta 1952. aastal. Ajalookandidaat aastast 1961 (kaitsmine toimus Moskvas [[NSV Liidu TA]] Etnograafia Instituudis).

Seejärel töötas ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna]] NSV Liidu ajaloo kateedris, 1954–1958 oli aspirant. Ta töötas [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis]] teaduri ja osakonnajuhatajana aastatel 1958–1972 ja [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna]] etnoloogiaõppejõuna 1970–1996. Aastast 1975 dotsent, 1992–1994 etnoloogia õppetooli erakorraline professor. Aastatel 1977–1986 tegutses ta ajalooteaduskonna õppeprodekaanina.&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c2d3d631-17f8-43b3-bedd-95004b35614e/content Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikkoosseis] {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 1983/84, TARTU 1983, lk 6&lt;/ref&gt;

==Teadustöö==
Põhiline uurimisala oli Arved Lutsul Eesti randlaste elatusalad (kalastus, kaubandus). Arved Lutsu uurimused tähistavad tervet epohhi Eesti kalastuse uurimisloos. Arved Luts oli ka üks Eesti etnograafilise filmi pioneere, kui tema käe all valmis 1962. aastal film jääalusest kalapüügist [[Audru kihelkond|Audrus]]. 

Peale selle oli Arved Luts üks Eesti kaasaja kultuuri uurimise algatajaid, kes organiseeris 1960. aastatel Etnograafiamuuseumis töötades muunduva rahvakultuuri uurimiseks kompleksseid ekspeditsioone Kagu-Eestisse. Ise tegeles ta samas muutuvate perekonnatavade analüüsimisega.

Pensionipõlves avaldas ta uurimusi ERM-i [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude perioodi]] ajaloost. Suurem osa praegustest aktiivses loomeeas etnoloogidest on oma teadlasteed alustanud Arved Lutsu käe all.

==Liikmesus==
*Soome-Ugri Seltsi välisliige
*ERMi nõukogu liige
==Tunnustus==

* 1996–1997 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
*{{TRÜBB|38}}

{{JÄRJESTA:Luts, Arved}}
[[Kategooria:Eesti etnograafid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2005]]</text>
      <sha1>72rctfyj9fxj0ld83kyse525rvavaox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Rudi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>166855</id>
    <revision>
      <id>7265456</id>
      <parentid>6964177</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:43:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7265456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2674" sha1="so6h0igyvkicmmz7ofgiaxqan6dsq9t" xml:space="preserve">'''Paul Rudi''' ([[28. juuni]] [[1898]] [[Kurista vald]], [[Viljandimaa]] – [[6. aprill]] [[1969]] [[Stockholm]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]) ja metsateadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Paul Rudi oli talupidaja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1919 Tartu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja 1920 EV Sõjakooli, õppis 1921–1932 ja 1940–1941 Tartu Ülikoolis metsandust. Võttis osa Vabadussõjast. Teenis 1919–1940 Eesti sõjaväes (aastast 1938 major). Oli 1928–1931 III suurtükiväegrupi 2. patarei ülem, 1931–1933 Kaitseministeeriumi Varustusvalitsuse töötaja metsade korraldamise ja majandamise alal, 1933–1940 Kaitseministeeriumi suurtükiväe polügooni ja õppeväljakute ülem, ühtlasi metsaülem, 1940–1941 &quot;Eesti Metsatööstuse&quot; eksportosakonna instruktor ja vaneminstruktor, 1941–1943 Metsa- ja Puidupiirkonna koondise vaneminstruktor, 1943–1944 Saetööstuse Peavalitsuse müügiosakonna juhataja ja ärijuht. Asunud 1944 Rootsi, oli 1944–1947 põgenikelaagri abijuhataja, Värmlandi tööameti tõlk jm, 1947–1948 Rootsi riigimaade ja metsade valitsuse (Domänverket) metsakorraldaja-salgaülem ja 1948–1957 Stockholmi maakonna Metsaomanike Ühingu raielankide ostude järelkontrollija lauatehaste osas. Aastast 1957 AS V. Trahasi metsabüroos metsatakseerija, kuninglikus kommertskolleegiumis arhiivitööline ja Rootsi Kuningliku Metsaülikooli zooloogia instituudi assistent.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: metsakasvatus, metsazooloogia, metsa pisinärilised. 6 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Kahjur-pisinärilistest. // EME 43 (1964)
* Pisinärilised puude ja põõsaste seemnete kahjustajatena. // EME 45 (1965)
* Võitlus pisinäriliste vastu nõuab suuremat aktiivsust. // EME 48 (1967)
* Upp till kamp emot sorken. // Skogen 5 (1967).

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* AAUT II, 124
* E(rnits), E. Metsateadlane Paul Rudi 60-aastane. // EME 27 (1958), 35.36
* R(aukas), A. Paul Rudi in memoriam. // EME 52 (1969), 25–26
* Margus, M. Eesti metsateadlane Paul Rudi. // MP 2 (1993), 24–25
* Margus, M., Meikar, T. Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna metsaosakonna teoreetilise kursuse lõpetanud. Tartu, 2002, 34–35.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudi, Paul}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>so6h0igyvkicmmz7ofgiaxqan6dsq9t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265457</id>
      <parentid>7265456</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:43:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7265457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2689" sha1="rrerku9fqlob9rld22l40d9vesumdu8" xml:space="preserve">'''Paul Rudi''' ([[28. juuni]] [[1898]] [[Kurista vald]], [[Viljandimaa]] – [[6. aprill]] [[1969]] [[Stockholm]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]) ja metsateadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Paul Rudi oli talupidaja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1919 Tartu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja 1920 EV Sõjakooli, õppis 1921–1932 ja 1940–1941 Tartu Ülikoolis metsandust. Võttis osa Vabadussõjast. Teenis 1919–1940 Eesti sõjaväes (aastast 1938 major). Oli 1928–1931 III suurtükiväegrupi 2. patarei ülem, 1931–1933 Kaitseministeeriumi Varustusvalitsuse töötaja metsade korraldamise ja majandamise alal, 1933–1940 Kaitseministeeriumi suurtükiväe polügooni ja õppeväljakute ülem, ühtlasi metsaülem, 1940–1941 &quot;Eesti Metsatööstuse&quot; eksportosakonna instruktor ja vaneminstruktor, 1941–1943 Metsa- ja Puidupiirkonna koondise vaneminstruktor, 1943–1944 Saetööstuse Peavalitsuse müügiosakonna juhataja ja ärijuht. Asunud 1944 Rootsi, oli 1944–1947 põgenikelaagri abijuhataja, Värmlandi tööameti tõlk jm, 1947–1948 Rootsi riigimaade ja metsade valitsuse (Domänverket) metsakorraldaja-salgaülem ja 1948–1957 Stockholmi maakonna Metsaomanike Ühingu raielankide ostude järelkontrollija lauatehaste osas. Aastast 1957 AS V. Trahasi metsabüroos metsatakseerija, kuninglikus kommertskolleegiumis arhiivitööline ja Rootsi Kuningliku Metsaülikooli zooloogia instituudi assistent.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: metsakasvatus, metsazooloogia, metsa pisinärilised. 6 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Kahjur-pisinärilistest. // EME 43 (1964)
* Pisinärilised puude ja põõsaste seemnete kahjustajatena. // EME 45 (1965)
* Võitlus pisinäriliste vastu nõuab suuremat aktiivsust. // EME 48 (1967)
* Upp till kamp emot sorken. // Skogen 5 (1967) (rootsi keeles)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* AAUT II, 124
* E(rnits), E. Metsateadlane Paul Rudi 60-aastane. // EME 27 (1958), 35.36
* R(aukas), A. Paul Rudi in memoriam. // EME 52 (1969), 25–26
* Margus, M. Eesti metsateadlane Paul Rudi. // MP 2 (1993), 24–25
* Margus, M., Meikar, T. Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna metsaosakonna teoreetilise kursuse lõpetanud. Tartu, 2002, 34–35.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudi, Paul}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>rrerku9fqlob9rld22l40d9vesumdu8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265473</id>
      <parentid>7265457</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:06:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265473</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2690" sha1="hf7sjsuctcfxmxnbpq8k8b0isivoetp" xml:space="preserve">'''Paul Rudi''' ([[28. juuni]] [[1898]] [[Kurista vald]], [[Viljandimaa]] – [[6. aprill]] [[1969]] [[Stockholm]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]) ja metsateadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Paul Rudi oli talupidaja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1919 Tartu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja 1920 Sõjakooli, õppis 1921–1932 ja 1940–1941 Tartu Ülikoolis metsandust. 

Võttis osa Vabadussõjast. Teenis 1919–1940 Eesti sõjaväes (aastast 1938 major). Oli 1928–1931 III suurtükiväegrupi 2. patarei ülem, 1931–1933 Kaitseministeeriumi Varustusvalitsuse töötaja metsade korraldamise ja majandamise alal, 1933–1940 Kaitseministeeriumi suurtükiväe polügooni ja õppeväljakute ülem, ühtlasi metsaülem, 1940–1941 &quot;Eesti Metsatööstuse&quot; eksportosakonna instruktor ja vaneminstruktor, 1941–1943 Metsa- ja Puidupiirkonna koondise vaneminstruktor, 1943–1944 Saetööstuse Peavalitsuse müügiosakonna juhataja ja ärijuht. 

Asunud 1944 Rootsi, oli 1944–1947 põgenikelaagri abijuhataja, Värmlandi tööameti tõlk jm, 1947–1948 Rootsi riigimaade ja metsade valitsuse (Domänverket) metsakorraldaja-salgaülem ja 1948–1957 Stockholmi maakonna Metsaomanike Ühingu raielankide ostude järelkontrollija lauatehaste osas. Aastast 1957 AS V. Trahasi metsabüroos metsatakseerija, kuninglikus kommertskolleegiumis arhiivitööline ja Rootsi Kuningliku Metsaülikooli zooloogia instituudi assistent.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: metsakasvatus, metsazooloogia, metsa pisinärilised. 6 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Kahjur-pisinärilistest. // EME 43 (1964)
* Pisinärilised puude ja põõsaste seemnete kahjustajatena. // EME 45 (1965)
* Võitlus pisinäriliste vastu nõuab suuremat aktiivsust. // EME 48 (1967)
* Upp till kamp emot sorken. // Skogen 5 (1967) (rootsi keeles)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* AAUT II, 124
* E(rnits), E. Metsateadlane Paul Rudi 60-aastane. // EME 27 (1958), 35.36
* R(aukas), A. Paul Rudi in memoriam. // EME 52 (1969), 25–26
* Margus, M. Eesti metsateadlane Paul Rudi. // MP 2 (1993), 24–25
* Margus, M., Meikar, T. Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna metsaosakonna teoreetilise kursuse lõpetanud. Tartu, 2002, 34–35.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudi, Paul}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>hf7sjsuctcfxmxnbpq8k8b0isivoetp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265475</id>
      <parentid>7265473</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265475</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2696" sha1="jq5tpsfiw09wwmkdptha9ics8dq43mo" xml:space="preserve">'''Paul Rudi''' ([[28. juuni]] [[1898]] [[Kurista vald]], [[Viljandimaa]] – [[6. aprill]] [[1969]] [[Stockholm]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]], 1938) ja metsateadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Paul Rudi oli talupidaja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1919 Tartu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja 1920 Sõjakooli, õppis 1921–1932 ja 1940–1941 Tartu Ülikoolis metsandust. 

Võttis osa Vabadussõjast. Teenis 1919–1940 Eesti sõjaväes (aastast 1938 major). Oli 1928–1931 III suurtükiväegrupi 2. patarei ülem, 1931–1933 Kaitseministeeriumi Varustusvalitsuse töötaja metsade korraldamise ja majandamise alal, 1933–1940 Kaitseministeeriumi suurtükiväe polügooni ja õppeväljakute ülem, ühtlasi metsaülem, 1940–1941 &quot;Eesti Metsatööstuse&quot; eksportosakonna instruktor ja vaneminstruktor, 1941–1943 Metsa- ja Puidupiirkonna koondise vaneminstruktor, 1943–1944 Saetööstuse Peavalitsuse müügiosakonna juhataja ja ärijuht. 

Asunud 1944 Rootsi, oli 1944–1947 põgenikelaagri abijuhataja, Värmlandi tööameti tõlk jm, 1947–1948 Rootsi riigimaade ja metsade valitsuse (Domänverket) metsakorraldaja-salgaülem ja 1948–1957 Stockholmi maakonna Metsaomanike Ühingu raielankide ostude järelkontrollija lauatehaste osas. Aastast 1957 AS V. Trahasi metsabüroos metsatakseerija, kuninglikus kommertskolleegiumis arhiivitööline ja Rootsi Kuningliku Metsaülikooli zooloogia instituudi assistent.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: metsakasvatus, metsazooloogia, metsa pisinärilised. 6 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Kahjur-pisinärilistest. // EME 43 (1964)
* Pisinärilised puude ja põõsaste seemnete kahjustajatena. // EME 45 (1965)
* Võitlus pisinäriliste vastu nõuab suuremat aktiivsust. // EME 48 (1967)
* Upp till kamp emot sorken. // Skogen 5 (1967) (rootsi keeles)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* AAUT II, 124
* E(rnits), E. Metsateadlane Paul Rudi 60-aastane. // EME 27 (1958), 35.36
* R(aukas), A. Paul Rudi in memoriam. // EME 52 (1969), 25–26
* Margus, M. Eesti metsateadlane Paul Rudi. // MP 2 (1993), 24–25
* Margus, M., Meikar, T. Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna metsaosakonna teoreetilise kursuse lõpetanud. Tartu, 2002, 34–35.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudi, Paul}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]]
[[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>jq5tpsfiw09wwmkdptha9ics8dq43mo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siseaudit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>168473</id>
    <revision>
      <id>7265123</id>
      <parentid>7089965</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:00:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11634" sha1="557qtzbkznatc76xcgefkdpqv3fhx5p" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2019}}
'''Siseaudit''' on sõltumatu, objektiivne kindlust- ja nõuandev tegevus, mis on kavandatud väärtuse lisamiseks ja organisatsiooni tegevuse täiustamiseks. Siseaudit aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist, et hinnata ja täiustada riskijuhtimise, kontrolli ja üldjuhtimise mõjusust. 

Siseauditi missioon on kasvatada ja hoida organisatsiooni väärtust, tagades riskipõhise ja objektiivse kindluse andmise, nõuanded ning tervikvaate. &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Eesti Siseaudiitorite Ühing https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/://www.siseaudit.ee/siseauditi-missioon-aluspohimotted-ja-definitsioon, Siseauditi missioon, aluspõhimõtted ja definitsioon. Vaadatud 8.12.2019&lt;/ref&gt;

Siseaudiitorid juhinduvad oma tegevuses Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtteist (IPPF – ''International Professional Practices Framework''). Raampõhimõtted koosnevad siseauditi missioonist, aluspõhimõtteist, eetikakoodeksist, definitsioonist, standardeist ja nende rakendussuuniseist (''implementation guidance'') ning täiendavaist juhiseist (''supplemental guidance'').
&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Eesti Siseaudiitorite Ühing https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/://www.siseaudit.ee/kutsetegevuse-raampohimotted, Kutsetegevuse raampõhimõtted. Vaadatud 8.12.2019&lt;/ref&gt;

'''Siseauditeerimise kutsetegevuse aluspõhimõtted'''&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;
# Siseaudiitor näitab üles ausust.
# Siseaudiitor tegutseb pädevalt ja nõutava kutsealase hoolsusega.
# Siseaudiitor on sõltumatu ja objektiivne ega lase end mõjutada.
# Siseaudiitor juhindub organisatsiooni strateegiatest, eesmärkidest ja riskidest.
# Siseaudiitoril on asjakohane positsioon organisatsioonis ja piisavad vahendid oma töö tegemiseks.
# Siseaudiitor teeb oma tööd hästi ja täiustab seda pidevalt.
# Siseaudiitor suhtleb mõjusalt.
# Siseaudiitor annab riskipõhist kindlust.
# Siseaudiitori tegevus läbipaistev, ennetav ja vaatega tulevikku.
# Siseaudiitor aitab kaasa organisatsiooni täiustamisele. &lt;ref&gt;Audiitortegevuse seadus https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/://www.riigiteataja.ee/akt/128022019002?leiaKehtiv, Vaadatud 8.12.2019&lt;/ref&gt;

'''Soovituslikud juhised''' on abiks siseaudiitori kutsetegevuse aluspõhimõtete, siseauditi definitsiooni, eetikakoodeksi ja standardite rakendamisel. Siia kuuluvad kõik tegevusjuhendid (''practice guides''), üldised tehnoloogia auditeerimise juhised (''Global Technology Audit Guides – GTAG'') ning IT riskide hindamise juhised (''Guides to the Assessment of IT Risks – GAIT''). &lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

'''Rakendussuunised''' on üksikasjalikumad kui senised tegevusjuhised, aidates siseaudiitoril saavutada rahvusvaheliste standarditega vastavus.

'''Täiendavad juhised''' annavad detailseid juhtnööre siseauditeerimise kutsetegevuse elluviimiseks.

== Eetikakoodeks == 

[[Eetikakoodeks|Eetikakoodeksi]] eesmärk on edendada siseauditi kutseala eetilist kultuuri. Eetikakoodeks on siseauditi kutseala jaoks vajalik, sest siseaudit põhineb usaldusel. Eetikakoodeksi kaks olulist osa on '''põhimõtted''' ja '''käitumisreeglid''', mis mõlemad järgivad '''kõlbelisus''', '''objektiivsus''', '''konfidentsiaalsus''' ja '''kompetentsus'''. &lt;ref&gt;Eesti Siseaudiitorite Ühing https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/://www.siseaudit.ee/eetikakoodeks, Eetikakoodeks. Vaadatud 8.12.2019&lt;/ref&gt;

Põhimõtted, mille järgimist siseaudiitoreilt oodatakse.
# Siseaudiitorite '''kõlbelisus''' loob usalduse ja seega aluse nende hinnangute usaldusväärsusele.
# Siseaudiitorid näitavad uuritava tegevuse või protsessi kohta informatsiooni kogumisel, hindamisel ja aruandmisel üles kõrgeimat '''objektiivsust'''. Siseaudiitorid annavad tasakaalustatud hinnangu kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta ega ole oma otsuste kujundamisel liigselt mõjutatud enda või teiste huvidest.
# Siseaudiitorid austavad saadud informatsiooni väärtust ja omandiõigust ning '''ei avalda informatsiooni ilma vastava loata''', välja arvatud juhul, kui neil on seadusjärgne või kutsealane kohustus seda teha.
# Siseaudiitorid rakendavad siseauditi kutsetegevuses selleks vajalikke '''teadmisi, oskusi ja kogemusi'''.

Siseaudiitorite käitumisreeglid:
* Siseaudiitorid peavad oma tööd tegema '''ausalt''', '''hoole''' ja '''vastutustundega'''.
* Siseaudiitorid '''peavad järgima seadusi''' ja tegema õigusaktidest ning kutseala nõuetest tulenevaid avaldusi.
* Siseaudiitorid ei tohi teadlikult osaleda mistahes seadusevastases tegevuses või olla seotud tegevusega, mis on siseaudiitori kutseala või organisatsiooni diskrediteeriv.
* Siseaudiitorid peavad austama ja toetama organisatsiooni seaduslikke ja eetilisi eesmärke. 
* Siseaudiitorid ei tohi osaleda üheski tegevuses või suhtes, mis võib kahjustada või mille puhul võib näida, et see kahjustab nende sõltumatut hinnangut. Selline osalemine sisaldab tegevusi või suhteid, mis võivad olla vastuolus organisatsiooni huvidega. 
* Siseaudiitor ei tohi võtta vastu midagi, mis võib mõjutada või mille puhul võib näida, et see mõjutab nende kutsealast hinnangut.
* Siseaudiitorid peavad avaldama kõik neile teadaolevad olulised faktid, mille avaldamata jätmine võib moonutada auditiobjekti kohta antavat hinnangut.
* Siseaudiitorid peavad olema hoolikad kohustuste täitmise käigus kogutud informatsiooni kasutamisel ja kaitsmisel.
* Siseaudiitorid ei tohi kasutada informatsiooni isikliku kasu saamiseks või mõnel muul viisil, mis ei ole vastavuses seadusega või mis on kahjulik organisatsiooni seaduslikke ja eetilisi eesmärke silmas pidades. 
* Siseaudiitorid peavad tegema ainult selliseid töid, mille jaoks neil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
* Siseaudiitorid peavad tegema töid vastavuses siseaudiitori kutsetegevuse standarditega.
* Siseaudiitorid peavad pidevalt täiendama oma kutsealast vilumust ning tööde mõjusust ja kvaliteeti.

== Siseaudit Eestis ==
Eesti siseaudiitoreid ühendab [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]. Siseauditi kutsetegevust on Eesti valitsussektoris korraldatud 2001. aastast. Kohalikes omavalitsusüksustes kehtestati siseaudiitori kutsetegevust korraldav õigusraamistik 2013. aastal.&lt;ref&gt;Eesti Siseaudiitorite Ühing https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/://www.siseaudit.ee/siseauditi-kutseala, Siseauditi kutseala. Vaadatud 8.12.2019&lt;/ref&gt;

Siseauditi kutseala reguleerivad õigusaktid on:
* Vabariigi Valitsuse seadus;
* audiitortegevuse seadus, millega on sätestatud muuhulgas siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksuses;
* täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri;
* siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamise määrus.

Siseauditi kutsekvalifikatsiooni süsteemi raamistik on kehtestatud audiitortegevuse seadused, kus on kirjas ka nõuded siseaudiitoritele, nende tegevuse õiguslikud alused, kutsetegevuse õiguslikud alused ja kutsetegevuse kvaliteedi järelevalve alused. Siseauditi kutsekvalifikatsiooni süsteem hõlmab kutsestandardeid; kutseeksamite süsteemi; siseauditi üksuse kvaliteedi enesehindamist ja välishindamist; Rahandusministeeriumi järelevalvetegevust ja siseaudiitorite kutsekomisjoni nõuandvat tegevust.

== Siseauditi aruanded ==
Siseaudiitorid peavad töö tulemustest aru andma ning koostavad iga auditi lõpus aruande, milles võetakse kokku järeldused, soovitused ja juhtkonna vastused või tegevuskavad. Aruandluses tuleb esitada töö eesmärgid, ulatus ja tulemused. &lt;ref name=&quot;rahvusvahe&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Siseaudiitorite Ühing|url=https://www.siseaudit.ee/sites/default/files/failid/iia_standardid_01.01.2017.pdf|pealkiri=Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid (Standardid)|väljaanne=|aeg=2016|vaadatud=09.12.2019|arhiivimisaeg=6.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191206171528/https://www.siseaudit.ee/sites/default/files/failid/iia_standardid_01.01.2017.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Siseaudiitoritel soovitatakse rahuldavat sooritust töö aruandluses tunnustada. Siseauditi juht peab tulemustest aru andma asjakohastele osapooltele. Tema vastutab töö lõpliku aruande väljastuseelse läbivaatamise ja heakskiitmise eest ning otsustamise eest, kellele ja millisel viisil seda levitatakse. Kui siseauditi aruanne väljastatakse organisatsioonivälistele osapooltele, tuleb aruandluses selgelt märkida selle jagamise ja kasutamise piirangud. &lt;ref name=&quot;rahvusvahe&quot; /&gt;

Auditi aruanne peab olema täpne, objektiivne, selge, lakooniline, konstruktiivne, täielik ja õigeaegne. &lt;ref name=&quot;rahvusvahe&quot; /&gt;
* Aruandlus on '''täpne''', kui see on vigade ja moonutusteta ning faktitäpne. 
* Aruandlus on '''objektiivne''', kui see on õiglane, erapooletu ja moonutusteta ning on kõikide asjaomaste faktide ja asjaolude õiglase ning tasakaalustatud hindamise tulemus. 
* Aruandlus on '''selge''', kui see on lihtsasti arusaadav ja loogiline, väldib tarbetut tehnilist keelt ning esitab kogu olulise ja asjakohase info.
* Aruandlus on '''lakooniline''', kui see on teemakeskne ning selles välditakse mittevajalikku viimistlust, ülearuseid üksikasju, tarbetuid andmeid ja paljusõnalisust. 
* Aruandlus on '''konstruktiivne''', kui see aitab oma sisu ja tooniga tellijat ja organisatsiooni ning viib parandustegevusteni seal, kus vaja.
* Aruandlus on '''täielik''', kui sellest ei ole midagi sihtrühma jaoks olulist välja jäetud ning see hõlmab kogu vajalikku ja asjakohast infot ning tähelepanekuid järelduste ja soovituste toetuseks.
* Aruandlus on '''õigeaegne''', kui see on probleemi olulisusega võrreldes asjakohane ja otstarbekas ning võimaldab teha juhtkonnal korrektiive. 

Auditiaruandel võib olla kommenteeritud kokkuvõte ehk osa, mis sisaldab tuvastatud puudusi ja nendega seotud soovitusi või tegevuskavasid ning lisateavet. Iga auditi aruande järelduse osa võib sisaldada viit elementi, mida mõnikord nimetatakse ka 5 C-ks:
# Seisund (''Condition''): Milles probleem seisneb?
# Kriteerium (''Criteria''): Mis õigusaktidele ja standarditele probleem ei vasta? Standard võib olla ka ettevõtte poliitika või mõni muu suunis.
# Põhjus (''Cause''): Miks probleem tekkis?
# Tagajärg (''Consequence''): Mis riskid või negatiivsed tagajärjed selle probleemi tõttu võivad tekkida?
# Korrigeeriv tegevus (''Corrective action''): Mida peaks juhtkond tegema probleemi kõrvaldamiseks? Mis tegevused ja mis ajaks?

Koondarvamuse korral peab aruandlus sisaldama:&lt;ref name=&quot;rahvusvahe&quot; /&gt;
* Ulatust, kaasa arvatud perioodi, mille kohta arvamus antakse;
* Ulatuse piiranguid;
* Kõigi asjakohaste projektidega seotud kaalutlusi, kaasa arvatud tuginemine teistele kindluse andjatele;
* Arvamust toetava informatsiooni kokkuvõtet;
* Riski- või kontrolliraamistikku või muid kriteeriume, mida kasutati koondarvamuseandmise alusena;
* Koondarvamust, otsust või järeldust, milleni jõuti. 

Negatiivse koondarvamusepõhjused peavad olema välja toodud.

Auditi aruandes võib kasutada väidet, et tööd on &quot;läbi viidud vastavuses Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega&quot; ainult siis, kui kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemused seda väidet toetavad. Kui lõplikus aruandluses on oluline viga või kajastamata jätmine, siis peab siseauditi juht edastama korrigeeritud informatsiooni kõikidele osapooltele, kes esialgse aruande said. 

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Auditeerimine]]</text>
      <sha1>557qtzbkznatc76xcgefkdpqv3fhx5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maidla vald (1939)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183884</id>
    <revision>
      <id>7265470</id>
      <parentid>6083357</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:05:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265470</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2182" sha1="ldzms461cjctkcprxygjews7yfxfj63" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – virumaa.jpg|pisi|Virumaa valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
'''Maidla vald''' oli vald [[Viru maakond|Viru maakonnas]] aastail 1939–1949 ja [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonnas]] aastail 1949–1950.

Vald moodustati senise [[Maidla vald (Lüganuse kihelkond)|Maidla valla]] maa-alast, välja arvatud osa Maidla asunduse maa-alast; senise [[Püssi vald|Püssi valla]] [[Soonurme]], [[Mehide]], [[Lümatu (Lüganuse)|Lümatu]], [[Jalasto]] ja [[Tagamaa (Lüganuse kihelkond)|Tagamaa]] külade maa-aladest&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;.

Maidla valda kuulusid: [[Maidla (Lüganuse)|Maidla]] [[asundus]], Liiva küla, Liiva asundus, [[Aidu-Nõmme]] küla, [[Aidu (Lüganuse)|Aidu]] küla, [[Uniküla (Lüganuse)|Uniküla]] küla, [[Savala]], Aruvälja ja Külje, [[Piilse]] küla, Venoja talud, Koolma talud, Evasu talud, [[Mehide]], Rebu, [[Rääsa]], Ojama, [[Tarumaa]] külad, Lipu talud, [[Virunurme]] ja [[Kauksere]] külad, [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]] asundus, [[Soonurme]] küla, [[Hirmuse]] uudisasundus, Hirmuse asundus, [[Hirmuse raudteejaam]], [[Jalasto]] küla, [[Sirtsi]] küla, [[Lümatu (Lüganuse)|Lümatu]] asundus, [[Lümatu raudteejaam]], Jõepere talud, [[Tagama]] ja Lümatu külad&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/6]Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta (RT 1939, 75, 590)]&lt;/ref&gt;.

Esimene vallavanem oli [[Eduard Ilves (Maidla vallavanem)|Eduard Ilves]], kes 5. aprillil 1939 valiti ka Viru maavolinikuks.

[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega [[maarajoon]]ide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal [[Jõhvi maakond|maakonnad]] ja vallad&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218277 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s.], [[Eesti NSV Teataja]], 1950, 11, 114&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
* [[Maydell]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]
[[Kategooria:Viru maakonna vallad]]</text>
      <sha1>ldzms461cjctkcprxygjews7yfxfj63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann Mei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184044</id>
    <revision>
      <id>7264994</id>
      <parentid>7148690</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:32:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58348-97</username>
        <id>241135</id>
      </contributor>
      <origin>7264994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5783" sha1="61f2l8qc9syrhg6zoaba2ey5m56jf46" xml:space="preserve">[[Pilt:Johan Mey (Eesti loots 1927).jpg|thumb|Johann Mei (1927)]]

'''Johann Mei'''&lt;ref&gt;Rahvastikuregistri nimekuju&lt;/ref&gt; (ka '''Juhan''', '''Mey'''; 6. november ([[vkj]])/ [[18. november]] [[1867]] [[Suuremõisa vald]], [[Pühalepa kihelkond]], [[Läänemaa]] (Hiiumaa)&lt;ref&gt;EELK Pühalepa koguduse meetrikaraamat 1864–1873. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.3168.1.4. Leht 60p&lt;/ref&gt; – [[5. aprill]] [[1927]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] meresõitja, [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograaf]], geodeet ja sõjaväelane ([[kolonelleitnant]], 1916).

Ta põlvnes [[Hiiumaa]] meresõitjate suguvõsast. Ta tundis varakult huvi [[laevandus]]e ja [[merendus]]e vastu ning astus 16-aastaselt [[kaubalaev]]ale teenistusse. Õppis mõne aasta [[Tallinna kreiskool]]is, hiljem [[Paldiski merekool|Paldiski]] ja [[Liibavi merekool|Liibavi]] merekoolis ja omandas kaugesõidu [[tüürimees|tüürimehe]] kutse.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt; [[Manivald Kuik]]. Kolonelleitnant Johann Meyd meenutades. Õhtuleht, 31. märts 1992&lt;/ref&gt;

Juba noorpõlves võttis ta osa sõnalise vanavara kogumisest (kirjutas üles rahvalaule). Palju tema kirjutisi võib leida [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] kogust.

[[1892]]. aastal sai Mei [[laeva kapten|kaptenikoha]] [[Keiser Aleksander III sadam|Liibavi sõjasadama]] ehituse laevadele, seejärel hakkasid teda huvitama sadamaehitus ja süvendustööd. [[1897]]. aastal sooritas ohvitseri eksami [[Peterburi]] mereväe kadetikorpuse juures. Lipnikuna arvati ta siis reservväkke. 

[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhkemisel kutsuti Mei tegevteenistusse, määrati vahiohvitseriks aurikule [[Tšaika (laev)|Tšaika]] ja ühtlasi Liibavi sõjasadama süvendustööde juhatajaks. [[1906]]. aastal juhatas Mei [[Soela väin]]a hüdrograafilisi ja süvendustöid. [[1908]]. aastast [[1917]]. aasta sügiseni juhatas ta samu töid [[Peeter Suure Sadam|Tallinna uues sõjasadamas]]. Samal perioodil töötas ka Soome [[skäär]]ides; töö tulemuseks olid uued [[faarvaater|faarvaatrid]] [[Barösund]]is, [[Barösund-Ekenäs]]is ja mitu süvendatud laevateed [[Porkkala neem|Porkkala]] juures.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[1914]]. aastal komandeeriti Mei [[Saksamaa]]le, [[Holland]]isse ja [[Inglismaa]]le moodsa sadamaehitusega tutvuma. [[1916]]. aastal võttis Mey osa [[Väinameri|Väinamere]] strateegilise merekanali ([[Kumari kanal]]i) süvendamisest. [[1917]]. aastal evakueeriti Mei Petrogradi.

Ta oli paremaid eriteadlasi [[Venemaa Keisririik|Venemaal]]. Teda autasustati [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislavi II ja III järgu orden]]i, [[Püha Anna orden|Püha Anna III järgu orden]]i ja [[suur kuldmedal|suure kuldmedaliga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Eesti Vabariigis==
Sealt naasis ta [[1920]]. aastal Eestisse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eestis töötas ta [[Mereväe Staap|Merejõudude Juhataja Staabis]] vanema käsundusohvitserina, mõni kuu hiljem miinitraalerite divisjoni ülemana. Seal oli ta divisjoni likvideerimiseni.

[[15. märts]]il [[1921]] määrati ta Kindralstaabi IV osakonda (topo-hüdrograafia osakonda) kartograafiks. Aastatel 1921–1926 teostas ta peamiselt Eesti sadamate mõõtmisi, aga koostas ja toimetas ka topo-hüdrograafia osakonna publikatsioone.

Mei suri südamehaiguse tagajärjel mõni päev pärast &quot;Eesti lootsi&quot; trükkiandmist Tallinnas sõjaväe haigemajas.

== Teoseid ==
Temalt ilmus ajakirjanduses artikleid merendusest ja laevandusest; neid artikleid tõlgiti ka välisriikide ajakirjadesse.
*Eesti merikaartide kokkuseadmise ja väljatöötamise kord (koos P. Oengo, G. Juksi ja teistega). Tallinn [[1924]]
*Lühike ajaloolik ülevaade hüdrograafilisest meremõõtmisest Eestis ja mis sel alal Eesti Iseseisvuse ajal tehtud. // Topo-hüdrograafia aastaraamat, Tallinn 1924
*Inglise-eesti meresõnastik: merekaartide ja lootsiraamatute juure. // Topo-hüdrograafia aastaraamatu lisa 1924. Tallinn [[1925]]
*Eesti rannik ja meri. Eesti loodus. Tallinn 1925
*Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve ranniku ja vete topograafiline kirjeldus. Tallinn [[1926]]
*[[1925]]. aastal hakkas Mey koostama meresõidu käsiraamatut &quot;Eesti loots&quot;, mis sai valmis [[1927]]. aasta kevadeks. See oli esimene eestikeelne selle valdkonna raamat.
**Eesti loots. Meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat. Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest. Tallinn 1927

==Isiklikku==
Johann Meil ja Hiiumaalt pärit kapteni [[Mihkel Oengo]] tütrel Marie Oengol oli poeg [[Peeter Mei|Peeter]] ja neli tütart. Neist esimesed kaks ja neljas tütar said kunstnikeks ([[Kristine Mei|Kristine]], [[Natalie Mei|Natalie]] ja [[Lydia Mei|Lydia]])&lt;ref&gt;{{Netiviide
|URL=http://allee.ee/allee.php?module=35&amp;op=2%E2%8C%A9=et&amp;pid=3769
|Pealkiri=Kristine Mei skulptuuri &quot;Laps koeraga&quot; oksjon
}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, kolmas tütar Helene suri noorelt.

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
*Kolonel-leitnant Johann Mey. Eesti loots. Meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat. Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest. Tallinn 1927. Lk III–IV
*[[Karl Kello]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=opetajateleht20071026.1.20 &quot;Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant&quot;]. [[Õpetajate Leht]] nr 39, 26. oktoober 2007. Lk 20

== Välislingid ==
* {{ISIK|2261}}
*[https://www.geni.com/people/Johann-Mei/6000000008366220081 Profiil. Geni.com]
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/dM9N6mGJr73G Haud Tallinna Rahumäe kalmistul]

{{JÄRJESTA:Mei, Johann}}
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]]
[[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti hüdroloogid]]
[[Kategooria:Eesti geodeedid]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1867]]
[[Kategooria:Surnud 1927]]</text>
      <sha1>61f2l8qc9syrhg6zoaba2ey5m56jf46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Resev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188385</id>
    <revision>
      <id>7265115</id>
      <parentid>7224563</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:52:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9228" sha1="0pau79bpgozovkfh815zyr3b31u6hlw" xml:space="preserve">[[Pilt:Aleksander Resev (1905-1970) - mõisteti &quot;149 protsessil&quot; 1924.a. 15 aastaks sunnitööle.jpg|pisi|Aleksander Resev sunnitöölisena]]
'''Aleksander Resev''' ([[vene keel]]es ''Александр Иоганесович Резев''; [[23. jaanuar]] [[1905]] [[Gattšina]], [[Peterburi kubermang]] – [[24. oktoober]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] riigiametnik, [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar ja [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV]] siseminister, miilitsa[[kindralmajor]] ([[1945]]).
{{Sisukord paremale}}

==Elulugu==
Aleksander Resev sündis Peterburi kubermangus Gattšinas väljarännanud eestlaste töölisperekonnas, kuid 1911. aastal kolis Resevite perekond tagasi Eestisse Narva. 
==Poliitiline tegevus==
Aleksander Resev osales poliitilises liikumises juba noorukina, kui astus 16-aastaselt 1921. aastal Narvas [[Üleeestiline Noorproletaarlaste Ühing|Üleeestilisse Noorproletaarlaste Ühingusse]]. Pärast kommunistliku suunitlusega liikumise keelamist moodustati Narvas spordiselts Noored Sõudjad, mille raames jätkati poliitilist tegevust, selle keelatud kommunistliku suunitlusega poliitilise tegevuse eest ka vahistati 1921. aasta sügisel ja viibis paar kuud vahi all eeluurimisel.

[[1922]]. aastal astus Aleksander Resev sotsialistliku suunitlusega, [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] toetanud [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseiseva Tööliste Parteisse]] ja ka [[Narva Kiutööliste Ametiühing|Narva Kiutööliste Ametiühingusse]].

1922. aasta suvel kolis Aleksander Resev Tallinna, kus asus tööle saapavabrikus Estoking, kuid juba sama aasta septembris kutsuti ta tööle töölisajalehtede talitusse, mis asus Tallinnas [[Tööliste Kelder|Tööliste Keldris]].

Töölisajalehtede talituses töötamise ajal astus Aleksander Resev [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse]].

1923. aastal valiti Aleksander Resev [[Tallinna Metallitööliste Ametiühing]]u sekretäriks ja sama aasta juunis astus ta illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liikmeks.

Kuna kommunistlike organisatsioonide tegevus oli Eestis keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära Eestis legaalselt tegutsevaid sotsialistliku suunitlusega parteisid ning Aleksander Resev astus ka [[Eestimaa Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eestimaa Iseseisvasse Sotsialistlikku Tööliste Parteisse (Eestimaa Töörahva Parteisse)]] ning oli valitud EISTP Keskkomitee liikmeks, juhtides EISTP KK ja [[Üleeestimaaline Ametiühingute Kesknõukogu|Üleeestimaalise Ametiühingute Kesknõukogu]] noortekomisjonide liige ning [[ENKÜ Tallinna Komitee]] liige ja komitee esindajana ka illegaalse [[EKP Tallinna Komitee]] liige.

1924. aastal jaanuaris peeti Aleksander Resev kinni koos [[1. detsembri riigipöördekatse|riigipöördekatse]] ettevalmistajatega. 10.–27. novembril 1924 toimunud [[149 protsess]]il mõisteti ta süüdi ja talle määrati karistuseks 15 aastat [[sunnitöö]]d. Karistuse kandmisest vabastati Aleksander Resev [[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel.

Pärast vabanemist asus Aleksander Resev tööle Tallinna Ühisesse Haigekassasse, seejärel teenis ajateenistusaja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]], kust ta demobiliseeriti 1940. aastal ning jätkas tegevust Tallinna Ühises Haigekassas.
==1940. aasta juunipööre==
Aleksander Resev võttis osa 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördest]], Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul toimunud nõukogudemeelsest miitingust ning määrati 1940. aasta juunis [[Töölisühingute Keskliit|Töölisühingute Keskliidu]] sekretäriks. Koos [[Edgar Petree]], [[Karl Leesik]]uga ja kahe tundmatu mehega ta võttis maha [[Pika Hermanni torn|Pika Hermanni]] tipust Eesti lipu 21. juunil 1940. Vasakult esimene Boriss Pšenitšnikov, pilt on tegelikult 1940.a juulist.&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=379092&lt;/ref&gt; Juulis 1940. määrati Aleksander Resev [[EKP Keskkomitee]] organiseerimis- ja instrueerimisosakonna juhatajaks. Ta oli ka [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] I ja II koosseisu saadik.

1941. aasta veebruaris toimunud [[EK(b)P IV kongress]]il valiti Aleksander Resev [[EK(b)P Keskkomitee]] liikmeks, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueerus Aleksander Resev koos nõukogude vägedega [[NSV Liit]]u.

==Eesti NSV siseasjade rahvakomissari ja siseministrina==
1944. aasta [[20. mai]]l, asudes veel NSV Liidu territooriumil, määrati Aleksander Resev [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissariks. 1946. aastast oli ta ka [[Hävituspataljonid Eestis|Eesti hävituspataljonide]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV SARK]]i Hävituspataljonide Keskstaabi operatiivosakonna ülema kohustes&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1&lt;/ref&gt;. Pärast 1946. aastal [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ümbernimetamist [[Eesti NSV Siseministeerium]]iks [[25. märts]]il 1946 oli Aleksander Resev ka [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]] kuni [[27. veebruar]]ini [[1951]].

Pärast siseministriks nimetamist jätkas A. Resev oma poolelijäänud haridusteed ja lõpetas 1949. aastal Tallinnas [[Tallinna Töölisnoorte Keskkool]]i.

===Märtsiküüditamine===
Olles 1949. aastal siseminister, kuulus ta NSV Liidu parteijuhtkonna poolt elluviidava inimsusvastase kuriteo – [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamisoperatsiooni]] juhtgruppi. Pärast küüditamisoperatsiooni &quot;edukat&quot; läbiviimist autasustas NSV Liidu juhtkond Aleksander Resevit 24. augustil 1949 [[Punalipu orden]]iga.

Kokku oli [[Eesti Represseeritute Registri Büroo]] andmeil märtsiküüditamise ohvreid 32 536, kellest Siberisse saadeti 19 küüdirongiga 20 072 inimest. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriideks. Paljud neist saadeti tabamisel ikkagi Siberisse või vangistati.&lt;ref&gt;Peep Varju, [http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=9536 Märtsiküüditamine purustas kümneid tuhandeid elusid], Eesti Elu, 24. märts 2005&lt;/ref&gt;

==Langus ja surm==
1950. aastate alguses toimunud EKP sisemise võimuvõitluse käigus ei laabunud Aleksander Resevi koostöö uue [[EK(b)P KK esimene sekretär|EK(b)P KK esimese sekretär]]i [[Johannes Käbin]]iga ning ta asendati 1951. aastal siseministri kohal senise [[Eesti NSV sõjakomissar|Eesti NSV sõjakomissari]] [[Johan Lombak]]uga. A. Resev määrati NSV Liidu Siseministeeriumi [[Kostroma]] oblastivalitsuse ülema asetäitjaks.

Aastatel [[1952]]–[[1953]] viibis Aleksander Resev Moskvas [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Juhtiva Kaadri Kõrgemas Koolis, pärast seda määrati ta [[Tallinna Miilitsa Erikeskkool|Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna Miilitsakool]]i ülemaks&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 312&lt;/ref&gt;.

1954. aastal saadeti Aleksander Resev siseministeeriumist tervislikel põhjustel pensionile ning aastatel [[1954]]–[[1959]] töötas Aleksander Resev [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe vastuvõtuosakonna juhatajana.

Aastatel [[1959]]–[[1970]] oli Aleksander Resev [[EKP KK Partei Ajaloo Instituut|EKP KK Partei Ajaloo Instituudi]] Teadusliku Nõukogu liige.

Tema abikaasa oli Leontine, neil oli tütar Arma (1940).

Aleksander Resev suri [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1970|1970 Tartus]]. 

==Vaata ka==
*[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]
*[[Eesti NSV Siseministeerium]]
*[[Leontine Resev-Vels]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Aleksander Resev, 23. jaanuaril 80. sünniaastapäev, Aja Pulss, 1985 nr 2, lk 13

== Välislingid ==
* {{ISIK|3081}}
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=361260 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. ERAF.2.1.2725 foto nr 1: Resev, Aleksander. Portree vangina. 1930. aastad.]
*[http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_1945/Fotod/0-60437.jpg Rahvusarhiivi foto Aleksander Resevist Eesti NSV siseministrina.]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=Aleksander Resev, Eesti NSV rahvakomissar (1944–1946)|nimi=Eesti NSV siseminister|aeg=1946–1951|järgnev=Eesti NSV siseminister, [[Johan Lombak]] (1951–1953)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Resev, Aleksander}}
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV siseministrid]]
[[Kategooria:NKVD kaastöötajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1970]]</text>
      <sha1>0pau79bpgozovkfh815zyr3b31u6hlw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tulekahju</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191117</id>
    <revision>
      <id>7265090</id>
      <parentid>6379171</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:19:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1692" sha1="s59devuoc321spfzdq8icys9igkhqov" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tulekahjust; 1901 aastal valminud filmi kohta vaata artiklit [[Tulekahju! (film 1901)]].}}
[[Pilt:Fire inside an abandoned convent in Massueville, Quebec, Canada.jpg|thumb|Tulekahju kustutamine]]
[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel [[Magasini tänav]] 25 maja juures&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa..jpg|pisi|Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa.]]
[[Fail:Smoke and flames in Australia ESA21788548.jpeg|pisi|Satelliidifoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal]]
'''Tulekahju''' (ka '''põleng''') on kontrolli alt väljunud [[põlemine]], mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. 

Tavalisemad tulekahju tekke põhjused on ettevaatamatu [[tuli|tulega]] ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike [[seade|seadmete]], [[keemiline aine|ainete]] ja [[materjal]]ide oskamatu käsitsemine, [[staatiline elekter]], [[äike]], tahtlik süütamine, [[isesüttimine]] jm.

Tulekahjude kustutamisega tegeleb [[tuletõrje]].

Eestis registreeriti 2019. aastal 4598 tulekahju. Neis hukkus 43 ja sai vigastada 113 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1092598/moodunud-aastal-oli-eestis-rekordiliselt-vahe-tulekahjusid &quot;Möödunud aastal oli Eestis rekordiliselt vähe tulekahjusid&quot;] ERR, 22. mai 2020&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Tulekahjute loend]]
* [[Tagasitõmme]]
* [[Pistleek]]
*[[Säde (osake)|Säde]]
*[[Maastikupõleng]]

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Tulekahjud| ]]</text>
      <sha1>s59devuoc321spfzdq8icys9igkhqov</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265091</id>
      <parentid>7265090</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:19:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1693" sha1="488i3al300b6x51pl880bclbw3cc6w4" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tulekahjust; 1901 aastal valminud filmi kohta vaata artiklit [[Tulekahju! (film 1901)]].}}
[[Pilt:Fire inside an abandoned convent in Massueville, Quebec, Canada.jpg|thumb|Tulekahju kustutamine]]
[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel [[Magasini tänav]] 25 maja juures.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa..jpg|pisi|Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa.]]
[[Fail:Smoke and flames in Australia ESA21788548.jpeg|pisi|Satelliidifoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal]]
'''Tulekahju''' (ka '''põleng''') on kontrolli alt väljunud [[põlemine]], mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. 

Tavalisemad tulekahju tekke põhjused on ettevaatamatu [[tuli|tulega]] ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike [[seade|seadmete]], [[keemiline aine|ainete]] ja [[materjal]]ide oskamatu käsitsemine, [[staatiline elekter]], [[äike]], tahtlik süütamine, [[isesüttimine]] jm.

Tulekahjude kustutamisega tegeleb [[tuletõrje]].

Eestis registreeriti 2019. aastal 4598 tulekahju. Neis hukkus 43 ja sai vigastada 113 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1092598/moodunud-aastal-oli-eestis-rekordiliselt-vahe-tulekahjusid &quot;Möödunud aastal oli Eestis rekordiliselt vähe tulekahjusid&quot;] ERR, 22. mai 2020&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Tulekahjute loend]]
* [[Tagasitõmme]]
* [[Pistleek]]
*[[Säde (osake)|Säde]]
*[[Maastikupõleng]]

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Tulekahjud| ]]</text>
      <sha1>488i3al300b6x51pl880bclbw3cc6w4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265094</id>
      <parentid>7265091</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:23:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1703" sha1="jyw1jrzo7ywcxfi1v5dcmvcionbpfs1" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tulekahjust; 1901 aastal valminud filmi kohta vaata artiklit [[Tulekahju! (film 1901)]].}}
[[Pilt:Fire inside an abandoned convent in Massueville, Quebec, Canada.jpg|thumb|Tulekahju kustutamine]]
[[Pilt:Tulekahju 020.jpg|pisi|Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Tallinnas [[Magasini tänav]] 25 maja juures.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa..jpg|pisi|Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa.]]
[[Fail:Smoke and flames in Australia ESA21788548.jpeg|pisi|Satelliidifoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal]]
'''Tulekahju''' (ka '''põleng''') on kontrolli alt väljunud [[põlemine]], mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. 

Tavalisemad tulekahju tekke põhjused on ettevaatamatu [[tuli|tulega]] ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike [[seade|seadmete]], [[keemiline aine|ainete]] ja [[materjal]]ide oskamatu käsitsemine, [[staatiline elekter]], [[äike]], tahtlik süütamine, [[isesüttimine]] jm.

Tulekahjude kustutamisega tegeleb [[tuletõrje]].

Eestis registreeriti 2019. aastal 4598 tulekahju. Neis hukkus 43 ja sai vigastada 113 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1092598/moodunud-aastal-oli-eestis-rekordiliselt-vahe-tulekahjusid &quot;Möödunud aastal oli Eestis rekordiliselt vähe tulekahjusid&quot;] ERR, 22. mai 2020&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Tulekahjude loend]]
* [[Tagasitõmme]]
* [[Pistleek]]
*[[Säde (osake)|Säde]]
*[[Maastikupõleng]]

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Tulekahjud| ]]</text>
      <sha1>jyw1jrzo7ywcxfi1v5dcmvcionbpfs1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trigonomeetrilised funktsioonid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>199168</id>
    <revision>
      <id>7265547</id>
      <parentid>6111788</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:56:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-44228-93</username>
        <id>235348</id>
      </contributor>
      <origin>7265547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1036" sha1="6shhil6834m445iz8t1zzfpce73rhgm" xml:space="preserve">'''Trigonomeetrilised funktsioonid''' on [[elementaarfunktsioon]]id [[siinus]], [[koosinus]], [[tangens]], [[kootangens]], [[seekans]] ja [[kooseekans]], mille [[argument (matemaatika)|argument]] on geomeetriliselt tõlgendatav [[ühikringjoon]]e [[kaarepikkus]]ena või vastava [[kesknurk|kesknurgana]] &lt;ref&gt; Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu.&lt;/ref&gt;. Üldisemalt nimetatakse trigonomeetrilisteks funktsioonideks kõiki selliseid [[funktsioon (matemaatika)|funktsioone]], mille argument on tõlgendatav nurgana{{lisa viide}}.

Trigonomeetrilised funktsioonid graafiliselt ühikringjoonel r = 1:
[[Pilt:Trigonometria.svg||Trigonomeetrilised funktsioonid graafiliselt ühikringjoonel r = 1]]


== Vaata ka ==

* [[Arkusfunktsioonid]]
* [[Hüperboolsed funktsioonid]]

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Trigonomeetria]]
[[Kategooria:Funktsioonid]]

== Välislingid ==
*[https://www.youtube.com/watch?v=68Pi4RJ1Rnw] Animatsioon [[YouTube]]`is, kus selgitatakse trigonomeetrilisi funktsioone ühikringjoone kontekstis.</text>
      <sha1>6shhil6834m445iz8t1zzfpce73rhgm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265549</id>
      <parentid>7265547</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:57:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-44228-93</username>
        <id>235348</id>
      </contributor>
      <origin>7265549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1037" sha1="epmaezjzqb8okq8bkvn10qv8g7jhd7o" xml:space="preserve">'''Trigonomeetrilised funktsioonid''' on [[elementaarfunktsioon]]id [[siinus]], [[koosinus]], [[tangens]], [[kootangens]], [[seekans]] ja [[kooseekans]], mille [[argument (matemaatika)|argument]] on geomeetriliselt tõlgendatav [[ühikringjoon]]e [[kaarepikkus]]ena või vastava [[kesknurk|kesknurgana]] &lt;ref&gt; Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu.&lt;/ref&gt;. Üldisemalt nimetatakse trigonomeetrilisteks funktsioonideks kõiki selliseid [[funktsioon (matemaatika)|funktsioone]], mille argument on tõlgendatav nurgana{{lisa viide}}.

Trigonomeetrilised funktsioonid graafiliselt ühikringjoonel r = 1:

[[Pilt:Trigonometria.svg||Trigonomeetrilised funktsioonid graafiliselt ühikringjoonel r = 1]]


== Vaata ka ==

* [[Arkusfunktsioonid]]
* [[Hüperboolsed funktsioonid]]

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Trigonomeetria]]
[[Kategooria:Funktsioonid]]

== Välislingid ==
*[https://www.youtube.com/watch?v=68Pi4RJ1Rnw] Animatsioon [[YouTube]]`is, kus selgitatakse trigonomeetrilisi funktsioone ühikringjoone kontekstis.</text>
      <sha1>epmaezjzqb8okq8bkvn10qv8g7jhd7o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apple Inc.</title>
    <ns>0</ns>
    <id>204108</id>
    <revision>
      <id>7265326</id>
      <parentid>7217436</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T02:27:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265326</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32979" sha1="3x9bwqa8bfmp8g1l1zl0r7d5e6szaxu" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Apple Inc.
| logo = Apple logo black.svg
| asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1976|4|1}}
| asutajad = [[Steve Jobs]]&lt;br /&gt;[[Steve Wozniak]]&lt;br /&gt;[[Ronald Wayne]]
| peakorter = [[Cupertino]], California
| valdkonnad = [[arvutitarkvara]]&lt;br /&gt;[[arvutiriistvara]]&lt;br /&gt;[[tarbeelektroonika]]&lt;br /&gt;[[tarkvara elektronturustus]]
| käive = 265,596 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018)
| kasum = 59,531 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018)
| töötajaid = üle 132 000 (2018)
| tütarfirmad = Beats &lt;br&gt; Apple Energy
| kodulehekülg = https://www.apple.com
| börsil = {{Nasdaq|AAPL}}
}}

'''Apple Inc.''' (varem ''Apple Computer, Inc.'') on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab [[riistvara]], [[tarkvara]] ning muud [[tarbeelektroonika]]t.

Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on [[Macintosh]]i arvutid, [[iPod]], [[iPhone]] ja [[iPad]]. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem [[Mac OS X]], meediapleieri [[iTunes]], rakenduskomplekt [[iLife]], lisaks kontoritarkvara komplekt [[iWork]], professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara [[Aperture]], professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt [[Final Cut Studio]], muusika produtseerimise tarkvara [[Logic Studio]] ning mobiilseadme operatsioonisüsteem [[iOS]].

Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA [[California|California osariigis]] [[Cupertino]]s. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta [[aktsiaselts]]iks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna &quot;Computer&quot; ('arvuti'), et peegeldada [[personaalarvutite]] turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.&lt;ref name=&quot;10k&quot; /&gt;

2013. aastal otsis Apple [[Euroopa]]st oma klientide andmete hoiustamiseks [[serveripark]]ide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada [[Iirimaa]]le, [[Taani]] ja [[Eesti]]sse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti [[Paldiski]]t ja [[Muuga tööstuspark]]i. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.&lt;ref name=&quot;IpbyX&quot; /&gt;

Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle triljoni dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/851028/apple-i-vaartus-tousis-ule-triljoni-dollari &quot;Apple'i väärtus tõusis üle triljoni dollari&quot;] ERR, 2. august 2018&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== 1976–1980: algusaastad ===
[[Pilt:Apple I.jpg|pisi|Apple I personaalarvuti]]
Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 [[Steve Jobs]], [[Steve Wozniak]] ja [[Ronald Wayne]], et müüa personaalarvutit [[Apple I]]. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.&lt;ref name=&quot;oSyJO&quot; /&gt; Komplekti kuulus [[emaplaat]], [[protsessor]] ja [[muutmälu]]. [[Apple I]] hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni).&lt;ref name=&quot;lFzjN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3lDOl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UHzyo&quot; /&gt; Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.&lt;ref name=&quot;tAVkl&quot; /&gt;

[[Apple II]] toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest ([[TRS-80]] ja [[Commodore PET]]) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka [[VisiCalc]] tabelarvutusprogramm.&lt;ref name=&quot;A0x7c&quot; /&gt; See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule [[Apple III]], et võistelda [[IBM]]-i ja [[Microsoft]]iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.&lt;ref name=&quot;qsiAD&quot; /&gt;

=== 1976–1980: Lisa ja Macintosh ===
[[Pilt:Macintosh_128k_transparency.png|pisi|Apple Macintosh]]
Steve Jobs hakkas [[Apple Lisa]]t välja töötama 1978. aastal, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud ettevõttest lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti &quot;[[Macintosh]]&quot;. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja talle kirjutatud tarkvara oli vähe.&lt;ref name=&quot;Lisa&quot; /&gt;

1984. aastal tuli Apple välja [[Macintosh]]iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga &quot;1984&quot;. Reklaami näidati esimest korda [[Super Bowl]]i vaheajal.&lt;ref name=&quot;sb&quot; /&gt; [[Macintosh|Macintoshi]] osteti algul hästi, kuid hilisem läbimüük ei vastanud ootustele.&lt;ref name=&quot;endofera&quot; /&gt; Selle põhjuseks oli liiga kõrge hind ja napp tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati [[LaserWriter]]it, mis oli esimene mõistliku hinnaga [[PostScript]]i interpreteeriv laserprinter, ja [[PageMaker]] – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud [[Macintosh]]i kasutajaliidese enda jaoks.

1985. aastal tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem.&lt;ref name=&quot;sculley&quot; /&gt; Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi &quot;tiibu kärpida&quot; ja piirata tema võimu, nii et ta ei saaks teha ootamatuid kõrvalepõikeid kallitest ja testimata toodetest vaimustudes. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs senistest tööülesannetest.&lt;ref name=&quot;endofera&quot; /&gt; Jobs esitas lahkumisavalduse ja asutas veel samal aastal ettevõtte [[NeXT Inc.]]

=== 1986–1993: tõus ja mõõn ===
[[Pilt:Macintosh_portable.jpg|pisi|Macintosh Portable oli Apple esimene &quot;kaasaskantav&quot; Macintoshi arvuti, mis toodi turule 1989. aastal]]
Olles saanud valusaid õppetunde pärast koguka [[Macintosh Portable]]'i turuletoomist 1989. aastal, tõi Apple 1991. aastal välja [[PowerBook]]i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain.&lt;ref name=&quot;X53ka&quot; /&gt; [[Macintosh Portable]] oli disainitud olema jõudluselt võrdne [[Macintosh]]i lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple [[System 7]]-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi.

[[PowerBook]]i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu.&lt;ref name=&quot;sculley&quot; /&gt; Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri [[MacAddict]] on nimetanud perioodi 1989–1991 &quot;esimeseks kuldseks ajastuks&quot; [[Macintosh]]i ajaloos.

Pärast edukat [[Macintosh LC]] turuletoomist, tutvustas Apple [[Macintosh Centris]] seeriat, [[Macintosh Quadra]] seeriat ja õnnetut [[Macintosh Performa]] seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.&lt;ref name=&quot;LW9yk&quot; /&gt;

Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD-mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. 1990. aastal uuendas Apple [[Macintosh LC]] seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa [[Apple IIe Card]]i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda [[Macintosh]]i platvormile.&lt;ref name=&quot;Urvvr&quot; /&gt; Apple peatas [[Apple IIe]] müügi aastal 1993.

[[Microsoft]] aina suurendas oma turuosa [[Windows]]i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid.&lt;ref name=&quot;HfCOD&quot; /&gt; Apple toetus oma suurele kasumile ega andnud vastulööki [[Microsoft]]ile, selle asemel nad kaebasid Microsofti kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis sarnanes [[Apple Lisa]] omaga.&lt;ref name=&quot;2kSwZ&quot; /&gt; Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.&lt;ref name=&quot;kb2LZ&quot; /&gt;

=== 1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega ===
[[Pilt:Power_Macintosh_6100-66.jpg|pisi|Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit]]
1990. aastate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme [[Macintosh]]ile, nagu näiteks [[A/UX]]. Samas Macintoshi platvorm hakkas aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. ''multitasking'') jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks [[Sun Microsystems]]. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et seda saaks kasutada ka võimsama riistvaraga.&lt;ref name=&quot;Aanys&quot; /&gt;

1994. aastal hakkas Apple koostööd tegema [[Motorola]] ja [[IBM]]-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi [[riistvara]] ja [[tarkvara]] oleksid [[Personaalarvuti|PC]] platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi [[Microsoft]]ile. Samal aastal tutvustas Apple [[Power Macintosh]]i, esimest Apple'i arvutit, mis kasutas [[IBM]]-i [[PowerPC]] protsessorit.&lt;ref name=&quot;5WpJ6&quot; /&gt;

Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas koondati palju töötajaid.&lt;ref name=&quot;6syyd&quot; /&gt; Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada [[Mac OS]]-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP-i operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse.&lt;ref name=&quot;AvdJQ&quot; /&gt; 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.

1997. aastal teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema [[Microsoft]]iga, et tuua turule [[Microsoft Office]] [[Macintosh]]ile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.&lt;ref name=&quot;MpRym&quot; /&gt;

10. novembril 1997 tutvustati [[Apple Store]]'i (online-versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga&lt;ref name=&quot;U47rT&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;ZIm3n&quot; /&gt;

=== 1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima ===
[[Pilt:Apple_Store_North_Michigan_Ave_Chicago_IL-2005-10-22_ROTATED.jpg|pisi|Huvilised saavad Apple'i poodides toodetega lähemalt tutvust teha]]
15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit [[iMac]]. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis [[iPod]]i ja [[iPhone]]'i&lt;ref name=&quot;Kx7ju&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;T5P9q&quot; /&gt; iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.&lt;ref name=&quot;E9Q4h&quot; /&gt;

Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.

[[Mac OS X]], mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.

19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused USA-s Virginia ja California osariigis.&lt;ref name=&quot;hQ1NJ&quot; /&gt; Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri [[iPod]]. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel&lt;ref name=&quot;LQetd&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;OLRP2&quot; /&gt; 2003. aastal avati [[iTunes Store]], kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud [[iPod]]iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.&lt;ref name=&quot;JmhMs&quot; /&gt;

Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esimest korda [[iMac G3]]-l. Vahetus algas titaanist [[PowerBook]]iga ning sellele järgnenud polükarbonaadist [[iBook]]ist ja [[iMac]]ist&lt;ref name=&quot;odNzf&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;0bjZM&quot; /&gt;

=== 2005–2007: üleminek Intelile ===
[[Pilt:MacBook_Pro.jpg|pisi|[[MacBook Pro]] oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas [[Intel]]i protsessorit]]
6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma [[Intel]]i protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006.&lt;ref name=&quot;intel&quot; /&gt; 10. jaanuaril 2006 välja tulnud [[MacBook Pro]] ja [[iMac]] olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid [[Intel]]i Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.&lt;ref name=&quot;intel&quot; /&gt;

Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui [[Dell]]i omadesse (inglise k. ''market capitalization'').&lt;ref name=&quot;nA8iN&quot; /&gt; Üheksa aastat varem ütles [[Dell]]i tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi.&lt;ref name=&quot;d39Kg&quot; /&gt; Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad [[Microsoft]] Windowsi.&lt;ref name=&quot;vNW1F&quot; /&gt;

=== Mobiilse elektroonika ajastu ===

Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esimest korda ka [[iPhone]]'ist ja [[Apple TV]]-st.&lt;ref name=&quot;7sOZz&quot; /&gt; Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.&lt;ref name=&quot;I9dxD&quot; /&gt;

Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat [[iTunes Store]]'is ilma DRM-ita (inglise k ''Digital rights management''), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast.&lt;ref name=&quot;rncOY&quot; /&gt; 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric &amp; Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is.&lt;ref name=&quot;xFnku&quot; /&gt; Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.

Järgmise aasta juulis avas Apple [[App Store]]'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara [[iPhone]]'ile ja [[iPod Touch]]ile.&lt;ref name=&quot;zGGIs&quot; /&gt; Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et [[App Store]] võib saada miljardi-dollari-äriks Apple'i jaoks.&lt;ref name=&quot;ZMAed&quot; /&gt; Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne [[iPhone]].&lt;ref name=&quot;izCL2&quot; /&gt;

Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet [[iPad]]. iPadil on sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme.&lt;ref name=&quot;c54Xq&quot; /&gt; Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes [[Microsoft]]ist.&lt;ref name=&quot;RxkIF&quot; /&gt;

Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni [[iPhone]]'i, mis võimaldas teha videokõnet ja multitegumtööd (inglise k ''multitasking'') millel oli uus, isoleerimata roostevabast terasest korpus, mis täidab ka antenni funktsioone. Mõned kasutajad kurtsid telefoni halba levi, mille lahenduseks pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist.

Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari.&lt;ref name=&quot;s5lWR&quot; /&gt; Lisaks uuendati [[MacBook Air]]i, [[iLife]]'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.&lt;ref name=&quot;DpVTw&quot; /&gt;

== Riistvara ==

=== Maci tootepere ===
[[Pilt:Imac_16-9.png|pisi|iMac]]
* [[Mac mini]] – väikeste mõõtmetega lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005
* [[iMac]] – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule 1998. aastal
* [[Mac Pro]] – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja [[Power Macintosh]]i
* [[MacBook]] – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja [[iBook]]i
* [[MacBook Air]] – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008
* [[MacBook Pro]] – [[MacBook]]i tooteperre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja [[PowerBook]]i
* [[Xserve]] – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga [[1U]] tüüpi server

=== iPad ===
[[iPad]] on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB [[välkmälu]]ga, protsessoriks 1&amp;nbsp;GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil [[Wi-Fi]] ja [[Bluetooth]]i tugi (saadaval ka [[3G]]-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k ''accelerometer'') ja valgusmõõdikut.

=== iPod ===
[[Pilt:IPod_family.png|pisi|iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch]]
[[iPod]] on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.
* [[iPod Classic]] – esmaesitlus aastal 2001, praegu{{millal}} saadaval 160 GB mudelina
* [[iPod Nano]] – esmaesitlus aastal 2005, saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise [[iPod click wheel]]i.
* [[iPod Shuffle]] – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina
* [[iPod Touch]] – kaasaskantav meediapleier, töötab [[iOS]] operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on [[Apple A4]] protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka [[720p]] resolutsiooniga.

=== iPhone ===

[[iPhone]] on Apple'i nutitelefon, mida esitleti 2007. aasta jaanuaris ja mis toodi turule sama aasta 29. juunil.&lt;ref name=&quot;QnywE&quot; /&gt; Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on mitut värvi (Space Gray – hall, Gold – kuldne, Silver – hõbedane ja Rose Gold – roosa) korpusega ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esimest korda esitleti selle mudeliga 3D Touchi.

=== Apple TV ===
[[Apple TV]] on digitaalmeedia pleier. Väikeste mõõtmetega võrguseade, saab mängida digitaalset meediat, mis pärineb [[iTunes Store]]'ist, [[Netflix]]ist, [[YouTube]]'ist, [[Flickr]]ist, [[MobileMe]]st või suvalisest [[Mac OS X]]-il või Windowsiga töötavast arvutist, mis kasutab [[iTunes]]i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB [[kõvaketas]]t, 160 GB mudel oli saadaval juba kaks kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise põlvkonna Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks.

== Vaata ka ==
* [[Apple Newton]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;10k&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&amp;t=1 |pealkiri=2010 Apple Form 10-K |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130624194902/http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&amp;t=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IpbyX&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/paldiski-jai-ilma-applei-miljardist?id=75724315 Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oSyJO&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Apple co-founder tells his side of the story | url = http://www.smh.com.au/news/laptops--desktops/wozniak-tells-his-side-of-the-story/2006/09/28/1159337270259.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lFzjN&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800–2008 | url = http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2014-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141220095448/http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3lDOl&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Building the digital age | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/7091190.stm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UHzyo&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Apple I reklaam | url = http://www.macmothership.com/gallery/newads7/1976apple1.jpg}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tAVkl&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Apple chronology | url = http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/ | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2013-11-11 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131111080135/http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A0x7c&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = VisiCalc and the Rise of the Apple II | url = http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2017-06-09 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170609234748/http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsiAD&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html |pealkiri=Apple III Chaos: Apple's First Failure |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082233/http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lisa&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html |pealkiri=A History of Apple's Lisa, 1979–1986 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2008-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080220081145/http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |pealkiri=Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers |vaadatud=2013-11-08 |arhiivimisaeg=2013-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130130043428/http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;endofera&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html |pealkiri=Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130402220137/http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sculley&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html |pealkiri=Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2014-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140325231124/http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X53ka&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html |pealkiri=Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624203917/http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LW9yk&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html |pealkiri=VAW: Apple Profile Specs |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130419164519/http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Urvvr&quot;&gt;[http://apple2history.org/history/ah11/#11 Apple II History Chap 11]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HfCOD&quot;&gt;[http://www.roughlydrafted.com/RD/Q4.06/3EC02E78-FD4D-4CDF-92A0-9C4CBDFAB3D2.html 1990–1995: Why the World Went Windows]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2kSwZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html |pealkiri=The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017092348/http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kb2LZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html |pealkiri=Michael Spindler: The Peter Principle at Apple |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204224658/http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aanys&quot;&gt;[http://www.roughlydrafted.com/RD/Home/B8DA34A3-333B-4204-BDF3-E74608998702.html 1990–1995: Hitting the Wall]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5WpJ6&quot;&gt;[http://www.apple-history.com/?page=gallery&amp;model=6100&amp;performa=off&amp;sort=date&amp;order=ASC&amp;range= Power Macintosh 6100 ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6syyd&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml |pealkiri=Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128173134/https://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;intel&quot;&gt;[http://www.apple.com/pr/library/2005/jun/06intel.html Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AvdJQ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |pealkiri=Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc. |vaadatud=2001-07-24 |arhiivimisaeg=2001-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010724014721/http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MpRym&quot;&gt;[https://www.microsoft.com/en-us/news/press/1997/aug97/msmacpr.aspx Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U47rT&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apple gains tech, agency customers in Next deal |url=http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718190345/http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZIm3n&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |pealkiri=Apple unveils new marketing strategy. |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232403/http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kx7ju&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Apple Of Your Ear |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824184225/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T5P9q&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |pealkiri=PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080228235549/http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E9Q4h&quot;&gt;[http://www.thefreelibrary.com/800,000 iMacs Sold in First 139 Days; iMac Continuing to Attract New...-a053511992 800,000 iMacs Sold in First 139 Days]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hQ1NJ&quot;&gt;[http://www.ifoapplestore.com/stores/chronology_2001-2003.html Apple Stores – 2001–2003]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LQetd&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/4625262.stm Apple enjoys ongoing iPod demand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLRP2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes |pealkiri=Apple's remarkable comeback story |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171205192309/http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JmhMs&quot;&gt;[http://www.apple.com/pr/library/2008/06/19itunes.html iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;odNzf&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |pealkiri=Apple revamps iBook.(Product Announcement) |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232410/http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0bjZM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |pealkiri=iMac &quot;All-in-One&quot; is a trinity |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110610014027/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nA8iN&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml |pealkiri=Apple Passes Dell's Market Cap |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128173617/https://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d39Kg&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.cnet.com/Dell-Apple-should-close-shop/2100-1001_3-203937.html |pealkiri=Dell: Apple should close shop |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429064342/http://news.cnet.com/Dell-Apple-should-close-shop/2100-1001_3-203937.html |arhiivimisaeg=2011-04-29 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vNW1F&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2009/08/30/business/media/30ad.html?em Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7sOZz&quot;&gt;[http://www.apple.com/hotnews/articles/2007/01/mwsf/ Apple – Hot News – Macworld 2007]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9dxD&quot;&gt;[http://www.macnn.com/articles/07/04/26/analyst.raised.aapl.target/ AAPL surges past $100, target at $140]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rncOY&quot;&gt;[http://www.apple.com/hotnews/thoughtsonmusic/ Steve Jobs: Thoughts on Music]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xFnku&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads |url=http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2012-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120104152526/http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zGGIs&quot;&gt;[http://online.wsj.com/article/SB121789232442511743.html?mod=googlenews_wsj Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZMAed&quot;&gt;[http://www.crn.com/blogs-op-ed/the-channel-wire/210002313/apples-jobs-gushes-over-app-store-success.htm Apple's Jobs Gushes Over App Store Success]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;izCL2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.wired.com/epicenter/2008/10/with-iphone-app/ |pealkiri=Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111111185853/http://www.wired.com/epicenter/2008/10/with-iphone-app/ |arhiivimisaeg=2011-11-11 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c54Xq&quot;&gt;[http://www.apple.com/pr/library/2010/04/05ipad.html Apple Sells Over 300,000 iPads First Day]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RxkIF&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/news/10168684 BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s5lWR&quot;&gt;[http://mashable.com/2010/10/13/apple-shares-hit-300/ Apple Shares Hit $300]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DpVTw&quot;&gt;[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2371168,00.asp Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QnywE&quot;&gt;[http://www.apple.com/pr/library/2007/01/09iphone.html Apple Reinvents the Phone with iPhone]&lt;/ref&gt;
}}

{{NASDAQ-100}}
{{Apple'i riistvara}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]]
[[Kategooria:Börsiettevõtted]]
[[Kategooria:California ettevõtted]]
[[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Apple| ]]</text>
      <sha1>3x9bwqa8bfmp8g1l1zl0r7d5e6szaxu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>HTTPS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>205117</id>
    <revision>
      <id>7265114</id>
      <parentid>7212508</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:51:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14849" sha1="b77alrwb8l8foph6c4c3pm084rjs8p5" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}}
'''HTTPS''' ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Hypertext Transfer Protocol Secure'' ehk '''turvaline hüperteksti edastusprotokoll''') on turvaline [[protokoll (andmeside)|protokoll]] [[Autentimine|autenditud]] ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks [[arvutivõrk]]udes. HTTPS protokolli muudab HTTP-ga võrreldes turvalisemaks liikluse edastamine üle [[transpordikihi turbeprotokoll]]i (TLS) või vanema [[Turvasoklite kiht|turvasoklite kihi]] (SSL). Tegemist on HTTP-protokolli laiendusega, mille avaldas [[Netscape|Netscape Communications]] 1995. aastal oma veebibrauseri [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigatori]] jaoks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matthews |eesnimi=Tim |kuupäev=2019-02-06 |pealkiri=The Origins of Web Security and the Birth of SSL |url=https://www.exabeam.com/information-security/web-security-security-socket-layer-protocol-ssl/ |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=Exabeam |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Not secure example.png|pisi|306x306px|Näide HTTP-veebilehest, mille Google Chrome on tuvastanud ebaturvalisena]]
HTTPS-i puhul toimub andmevahetus kasutaja ja [[veebiserver]]i vahel kolmanda osapoole jaoks loetamatul kujul ning ühendus on kaitstud [[vahendajarünne]]te eest. HTTPS-ühendusi kasutatakse sageli veebis maksete tegemisel (pankade veebisaitidel) ning tundliku informatsiooni edastamiseks suurfirmade [[infosüsteem]]ides. 

Mainitud protokollidega puutub kasutaja kokku [[Internetiaadress|URL]]-i aadressireale sisestades. Kui HTTP-aadressid algavad &quot;http://&quot; ja kasutavad vaikimisi [[port]]i 80, siis HTTPS-aadressid algavad &quot;https://&quot; ja kasutavad vaikimisi '''porti 443''' &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. 

HTTPS protokolli kasutamisest olenemata on siiski oluline kontrollida URL-i usaldusväärsust ning veenduda, et veebiaadress ühtib otsitava sisuga.

Alates 2018. aasta juulist märgistab Google Chrome kõiki veebilehti, mis endiselt kasutavad HTTP protokolli, &quot;''not secure''&quot; sildiga, et julgustada veebiarendajaid HTTPS protokollile üle minema.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=A secure web is here to stay |url=https://blog.chromium.org/2018/02/a-secure-web-is-here-to-stay.html |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=Chromium Blog |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:HTTPS icon.png|pisi|Turvalise URL algus kasutades HTTPS protokolli.|268x268px]]
== Ülevaade ==
Erinevalt HTTP protokollist krüpteerib HTTPS informatsiooni, mis brauseri ja veebiserveri vahel toimub. Turvalise andmevahetuse jaoks kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|asümmeetrilist krüpteerimist]], mille käigus kasutavad server ja [[brauser]] oma avalikku ja privaatset võtit, et jagada sessioonivõtit, mida saab kasutada andmete dekrüpteerimiseks.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-02-12 |pealkiri=HTTP to HTTPS {{!}} What is a HTTPS Certificate |url=https://www.instantssl.com/ssl-certificate-products/https.html |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150212105201/https://www.instantssl.com/ssl-certificate-products/https.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Sellise algoritmiga kasutatakse paralleelselt ka [[Digitaalsertifikaat|digitaalsertifikaate]], et serverit autentida ning vältida vahendajaründeid. 

=== TLS/SSL ===
[[Fail:Secure page.png|pisi|368x368px|Näide usaldusväärsest veebilehest, millel on digisertifikaat]]
TLS (''Transport Layer Security''), varem SSL (''Secure Sockets Layer''), on suhtlusprotokoll, mille abil luuakse kahe seadme või rakenduse vahel turvaline ühendus läbi võrgu.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=SSL vs TLS - Difference Between Communication Protocols - AWS |url=https://aws.amazon.com/compare/the-difference-between-ssl-and-tls/ |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=Amazon Web Services, Inc. |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tänu nendele suhtlusprotokollidele on HTTPS märkimisväärselt turvalisem kui HTTP. Turvalise andmevahetuse jaoks peab informatsiooni saatval veebiserveril olema TLS või SSL digitaalsertifikaat, mille on loonud usaldusväärne [[sertimisasutus]] (''Certificate Authority, CA''). Saadud sertifikaat kinnitab, et veebiserveri taga on autenditud ettevõte või isik, mistõttu erinevad brauserid (nt Chrome, Firefox või Safari) saavad seda usaldada ja pidada turvaliseks ning seda vastavalt oma brauseris kuvada.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What is a CA? Certificate Authorities Explained |url=https://www.digicert.com/blog/what-is-a-certificate-authority |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=www.digicert.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Järgnevalt on toodud TLS andmevahetuse kulgemine TLS 1.2 näitel.[[Fail:Tcp normal.svg|pisi|282x282px|TCP kätlus (vasakul kujutatud klient, paremal server).|vasakul]]
==== TCP kätlus ====
Pakettide ohutuks saatmiseks üle TCP peavad klient (kasutajaarvuti) ja server läbi viima '''TCP kätluse''' (''TCP [[:en:Handshake_(computing)|Handshake]]''). Selleks saadab klient serverile paketi, milles SYN (''Synchronize'') biti väärtus on 1. Server saadab tagasi paketi, milles ACK (''Acknowledge'') biti väärtus on 1 koos varem saadetud SYN samuti väärtusega 1. Viimaks saadab klient tagasi paketi ACK bitiga. Eduka kätluse korral on serveri ja kliendi vahel loodud ühendus. TCP kätluse kogu eesmärk on luua privaatne ühendus ning selle käigus andmeid veel ei vahetata.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Transmission Control Protocol (TCP) (article) |url=https://www.khanacademy.org/computing/computers-and-internet/xcae6f4a7ff015e7d:the-internet/xcae6f4a7ff015e7d:transporting-packets/a/transmission-control-protocol--tcp |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=Khan Academy |keel=en}}&lt;/ref&gt;


'''TLS kätlus'''
[[Fail:TLS 1.2 Handshake.png|pisi|386x386px|TLS kätlus]]
TLS protokolli alustamiseks toimub '''TLS kätlus'''. Selleks annab esmalt klient serverile sõnumi kaudu teada (inglise ''k.'' &quot;''Client Hello message''&quot;), milliseid TLS protokolli parameetreid (sh TLS versioon ning kasutatavate šiffrite detailid) viimane toetab. Klient genereerib suvalistest bittidest koosneva rea &quot;ClientRandom&quot;, mida kasutatakse hiljem sessioonivõtme loomiseks. Server saadab vastu TLS digisertifikaadi, et autentida end kui turvalist osapoolt, annab teada, millist TCP versiooni ning šifreid soovib kasutada ning genereerib samuti suvalistest bittidest koosneva rea nimetusega &quot;ServerRandom&quot;. Seejärel kontrollib klient, kas serveri esitatud TLS digisertifikaat on ametlikult kinnitatud sertimisasutuse poolt, et kaitsta võimaliku vahendajaründe eest.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What happens in a TLS handshake? {{!}} SSL handshake |url=https://www.cloudflare.com/learning/ssl/what-happens-in-a-tls-handshake/ |vaadatud=21. aprill 2024 |väljaanne=cloudflare.com}}&lt;/ref&gt;

==== Jagatud võtme genereerimine ====
Klient saab TLS digisertifikaadiga ka serveri '''avaliku''' võtme, mida klient kasutab ''pre-master'' võtit sisaldava sõnumi krüpteerimiseks. Seda sõnumit saab server dekrüpteerida ainult oma '''isikliku''' võtmega. Klient loob seejärel ''pre-master'' võtme abil jagatud võtme (''shared key'') ning hoiustab selle lokaalselt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Sessioonivõtmete genereerimine ====
Seejärel saavad server ja klient luua iseseisvalt sessioonivõtmed kasutades ClientRandom, ServerRandom ning ''pre-master'' võtmeid. Eduka genereerimise korral loovad nii klient kui ka server identsed võtmed ning saadavad üksteisele sõnumi &quot;''Finished''&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kuna sessioonivõtmed on ainult serveril ja kliendil, kasutatakse sessiooni lõpuni neid võtmeid turvaliseks andmevahetuseks.

=== TLS versioonid ===
Andmed on 2024. aasta aprilli seisuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2023 |pealkiri=TLS Versions: What They Are and Which Ones Are Still Supported? |url=https://cheapsslsecurity.com/blog/tls-versions-what-they-are-and-which-ones-are-still-supported/ |vaadatud=24. aprill 2024 |väljaanne=cheapsslsecurity.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SSL vs TLS - Difference Between Communication Protocols - AWS |url=https://aws.amazon.com/compare/the-difference-between-ssl-and-tls/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Amazon Web Services, Inc. |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Aegunud TLS protokollide turvaauke on võimalik rünnete jaoks ära kasutada, mistõttu nende kasutus on rangelt mittesoovituslik.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!TLS versioon
!Kirjeldus
!Kasutus 
|-
|TLS 1.0
| - Avaldatud 1999, põhineb SSL 3.0 peal.

- Toetab 33% veebilehtedest.

- Kasutab autentimiseks üsna vanu ja aegunud algoritme ning haavatav erinevate vahendajarünnete vastu (nt POODLE ja BEAST)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Inc |eesnimi=GlobalSign, GMO Internet Group |kuupäev=2020-07-02 |pealkiri=POODLE Vulnerability Affects TLS 1.0, TLS 1.1 : |url=https://support.globalsign.com/ssl/general-ssl/poodle-vulnerability-affects-tls-10-tls-11 |vaadatud=2024-04-29 |väljaanne=GlobalSign Support |keel=en}}&lt;/ref&gt;.
|Aegunud, ei soovitata kasutada
|-
|TLS 1.1
| - Avaldatud aastal 2006.
- Kasutab [[:en:Authenticated_encryption|autenditud krüpteerimise šifrit]] (''authenticated encryption'').
- Kasutab tänaseks aegunud MDA ja SHA-1 algoritme

- Toetavad 35,9% veebilehtedest.

- Eelnevalt mainitud vahendajarünnetele siiski üsna haavatav.
|Aegunud, ei soovitata kasutada
|-
|TLS 1.2
| - Avaldatud aastal 2008.
- Kõige laialdasemalt kasutuses olev TLS protokoll (99% veebilehtedeset toetab).
- Valib krüpteerimisalgoritmi, mida toetab nii server kui ka klient.

- TLS kätlemised ja sertifikaadid.

- Vähem vastuvõtlikum TLS 1.0 ja 1.2 rünnete vastu.
|Kasutuses
|-
|TLS 1.3
| - Avaldatud 2018.
- Toetab 59,8% veebilehtedest.
- Kasutab lihtsaid, kuid väga turvalisi šiffreid. Rünnata on märkimisväärselt keerulisem, kui varasemate versioonide puhul.

- Autentimine ja krüpteerimine toimuvad palju kiiremini.

- Eemaldati ligipääs aegunud šiffritele, et vältida võimalust, et protokoll nende peale lülituks.
|Kasutuses
|}

=== Pordid ===
Veebilehed kasutavad porte, et eristada eri liiki võrguliiklust. Portide numbrid annavad serverile informatsiooni protokollide parameetrite kohta. Näiteks port 80 vihjab serverile, et kasutuses on HTTP-protokoll, samas port 443 vastab HTTPS-le &lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;.  

HTTPS-portide näiteid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=G |eesnimi=Noviantika |kuupäev=2022-09-08 |pealkiri=HTTPS Port: Understanding What It Is and How to Use It |url=https://www.hostinger.com/tutorials/https-port |vaadatud=2024-04-29 |väljaanne=Hostinger Tutorials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;:

* [https://cheapsslweb.com/blog/port-443-https/ Port 443]
* Port 631 (''Internet Printing Protocol'' ''Secure'' (IPPS) jaoks)
* Port 664
* Port 832
* Port 1129
* Port 1184

=== HSTS ===
HSTS (inglise k. HTTP ''Strict Transport Security'') on poliitika (inglise k. ''policy''), mida veebiserverid saavad rakendada ühenduse loomisel brauseriga (kliendiga), mis ei luba ühendust luua ühegi teise protokolliga peale HTTPS-i. Veebiserverid annavad brauserile HSTS poliitikast teada kasutades HTTP päisesõnumit (inglise k. HTTP ''header''), mis sisaldab ühenduse loomiseks vajalikke spetsifikatsioone ning parameetreid, sh kui kaua brauser peaks poliitikat meeles hoidma (max-age) ning kas seda rakendatakse ka alamdomeenidele&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The HTTPS-Only Standard - HTTP Strict Transport Security |url=https://https.cio.gov/hsts/ |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=https.cio.gov |keel=en-US |arhiivimisaeg=2017-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170426214300/https://https.cio.gov/hsts/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-10 |pealkiri=Strict-Transport-Security - HTTP {{!}} MDN |url=https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web/HTTP/Headers/Strict-Transport-Security |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=developer.mozilla.org |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;. Saadetava päisesõnumi näide:&lt;syntaxhighlight lang=&quot;http&quot;&gt;
Strict-Transport-Security: max-age=31536000;
&lt;/syntaxhighlight&gt;

== Puudujäägid ==
HTTPS-protokoll on haavatav netiliikluse analüüsimise rünnakute suhtes (inglise k. ''[[:en:Traffic_analysis|traffic analysis]] attack''). Sellise rünnaku käigus analüüsitakse veebiliiklust ning proovitakse nii kliendi kui ka veebilehe kommunikatsioonis leida mustreid, mille abil saaks dekrüpteerida liikuvat informatsiooni. Mustrite leidmise muudab võimalikuks asjaolu, et SSL/TLS muudab saadetava info sisu, kuid selle edastamise ajastust ega andmete suurust ei muudeta&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Shuo |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Rui |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=XiaoFeng |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Kehuan |kuupäev=2010-05-01 |pealkiri=Side-Channel Leaks in Web Applications: a Reality Today, a Challenge Tomorrow |url=https://www.microsoft.com/en-us/research/publication/side-channel-leaks-in-web-applications-a-reality-today-a-challenge-tomorrow/ |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;. 

Vahendajarünnete abil on võimalik kliendi ja serveri kommunikatsiooni vahelist SSL/TLS versiooni alandada (inglise k. ''[[:en:Downgrade_attack|downgrade attack]]'' või ''SSL stripping''). Rünnaku käigus kasutatakse ära kätluse käigus saadetavat &quot;''Client Hello Message''&quot;, kliendi poolt toetatud SSL/TLS protokolli versiooni deklaratsiooni, milles vahetatakse soovitud versioon aegunud variandi vastu ning selle käigus alandatakse HTTPS protokoll HTTP peale &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;.

== Kasutus ==
Krüpteeritud ja turvalise andmeedastuse tõttu puutub HTTPS protokolliga kõige enam kokku erinevatesse veebikeskkondadesse sisselogimisel. Oluliste isikuandmete kaitsmiseks on HTTPS eriti vajalik panga- või terviseandmete sisestamisel, et vältida pealtkuulamist ja andmete potentsiaalset varastamist.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Ilma turvalise ühenduseta on igasuguste andmete sisestamine veebilehele väga suur turvarisk.

* 2024. aasta andmetel möödub 93,2% Chrome'i kasutajate veebi sirvimise ajast HTTPS-lehtedel.
* 2020. aasta andmetel kasutab 79% Alexa top 100 000 populaarsematest veebilehtedest vaikeseadena HTTPS-protokolli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=21 SSL Statistics that Show Why Security Matters so Much |url=http://webtribunal.net/blog/ssl-stats/ |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=WebTribunal |keel=en |arhiivimisaeg=2024-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240421113117/http://webtribunal.net/blog/ssl-stats |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2024. aasta andmetel kasutab 85,6% kõikidest veebilehtedest vaikeseadena HTTPS-protokolli.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

==Vaata ka== 
* [[Hüperteksti edastusprotokoll|HTTP]]
* [[Transpordikihi turbeprotokoll]]
* [[Avaliku võtme taristu]]
* [[ID-kaart]]
* [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur]]
* [[Turvasoklite kiht|SSL/TLS]]
* [[Vahendajarünne]]
* [[:en:HTTP_Strict_Transport_Security|HSTS]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{Veebitehnoloogiad}}

[[Kategooria:Internet]]
[[Kategooria:Võrguprotokollid]]</text>
      <sha1>b77alrwb8l8foph6c4c3pm084rjs8p5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1986</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208962</id>
    <revision>
      <id>7265309</id>
      <parentid>7251953</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:35:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Jaanuar */</comment>
      <origin>7265309</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13953" sha1="046fxstbm16xqidev27eq1w7t1moivi" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1986]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1986}}
==Jaanuar== 
*[[1. jaanuar]] – [[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*1. jaanuar – [[Viktorija Amelina]], ukraina kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Hsieh Su-wei]], Taiwani tennisist
*4. jaanuar – [[James Milner]], Inglismaa jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Laura Kõrgemäe]], eesti modell ja Eesti Miss 2005
*[[6. jaanuar]] – [[Petter Northug]], norra suusataja
*[[8. jaanuar]] – [[David Silva]], hispaania jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Abigail Clancy]], inglise modell
* 10. jaanuar – [[Mirjam Dede]], eesti laulja
*[[14. jaanuar]] – [[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja
*14. jaanuar – [[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja
*[[16. jaanuar]] – [[Aija Andrejeva]], Läti laulja
*[[18. jaanuar]] – [[Maarja Kivi|Maarja Meriste-Kivi]], eesti laulja
*18. jaanuar – [[Senad Lulić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[Sandro Viletta]], Šveitsi mäesuusataja
*[[24. jaanuar]] – [[Mischa Barton]], inglise näitleja
*[[26. jaanuar]] – [[Gerald Green]], USA korvpallur 
*26. jaanuar – [[Sten Villmann]], Eesti sõudja
*[[31. jaanuar]] – [[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja
* 31. jaanuar – [[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja
* 31. jaanuar – [[Walter Dix]], USA sprinter

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Johann Vonlanthen]], šveitsi jalgpallur
*[[6. veebruar]] – [[Amanda Ammar]], kanada murdmaasuusataja
*[[10. veebruar]] – [[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur
* 10. veebruar – [[Josh Akognon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[11. veebruar]] – [[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige
*[[13. veebruar]] – [[Jüri Butšakov]], eesti ajakirjanik ja telesaatejuht
*[[14. veebruar]] – [[Joosep Pokla]], eesti korvpallur
*[[18. veebruar]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja
* 18. veebruar – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur 
*[[19. veebruar]] – [[Roberts Misāns]], läti kabetaja
*19. veebruar – [[Jayde Nicole]], kanada modell
*[[22. veebruar]] – [[Rajon Rondo]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[24. veebruar]] – [[Carolina Pihelgas]], eesti luuletaja ja tõlkija
*[[25. veebruar]] – [[Justin Berfield]], USA filminäitleja
* 25. veebruar – [[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja
* 25. veebruar – [[Andrus Sabiin]], eesti sõudja
* 25. veebruar – [[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener
*[[27. veebruar]] – [[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur
*27. veebruar – [[Nicole Linkletter]], USA modell
*27. veebruar – [[Kristel Pärna]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning iluvõimlemistreener
*[[28. veebruar]] – [[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur
* 28. veebruar – [[Kevin Renno]], eesti võitlussportlane

==Märts==
*[[2. märts]] – [[Petr Jiráček]], Tšehhi jalgpallur
*[[6. märts]] – [[Markus Puusepp]], Eesti orienteeruja
*[[7. märts]] – [[Natko Zrnčić-Dim]], Horvaatia mäesuusataja
*[[12. märts]] – [[Danny Jones]], laulja ja kitarrist
*[[14. märts]] – [[Margot Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja
* 14. märts – [[Mirvet Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja
*[[15. märts]] – [[Priit Pikker]], eesti jalgpallur
*[[16. märts]] – [[Bernard Parker]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur
*[[17. märts]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
* 17. märts – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja
*[[18. märts]] – [[Alo Toom]], eesti maadleja
*[[19. märts]] – [[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Kamila Lićwinko]], poola kõrgushüppaja
*[[24. märts]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja
*[[25. märts]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik
*[[26. märts]] – [[Jessica Hart (modell)|Jessica Hart]], Austraalia modell
* 26. märts – [[Emma Laine]], soome tennisist ja treener
*[[27. märts]] – [[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur 
*[[28. märts]] – [[Lady Gaga]], USA laulja
*[[31. märts]] – [[Mari Suursalu]], Eesti golfimängija

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Ibrahim Afellay]], Hollandi jalgpallur (poolkaitsja)
* 2. aprill – [[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur
* 2. aprill – [[Andris Biedriņš]], Läti endine elukutseline korvpallur
*[[3. aprill]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja
*[[5. aprill]] – [[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist
*[[8. aprill]] – [[Oliver Koit]], eesti rokkmuusik
*[[9. aprill]] – [[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör
* 9. aprill – [[Luca Marin]], Itaalia ujuja
* 9. aprill – [[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja
*[[10. aprill]] – [[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur
*10. aprill – [[Fernando Gago]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener
*[[11. aprill]] – [[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja
*11. aprill – [[Stephanie Pratt]], USA telepersoon
*11. aprill – [[Margus Välling]], Eesti allveesportlane
*11. aprill – [[Dany Nounkeu]], Kameruni jalgpallur
*[[16. aprill]] – [[Paul di Resta]], Suurbritannia vormelisõitja
* 16. aprill – [[Andres Olvik]], eesti ujuja
*[[18. aprill]] – [[Asso Prii]], eesti ühiskonnategelane
* 18. aprill – [[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Henrik Kalmet]], eesti näitleja ja saatejuht
*[[21. aprill]] – [[Kristjan Kasearu]], eesti laulja
*[[22. aprill]] – [[Amber Heard]], USA näitleja
*22. aprill – [[Rasmus Kütt]], eesti ujuja
*[[23. aprill]] – [[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja
*[[24. aprill]] – [[Sandra Uusberg]], eesti näitleja
*[[27. aprill]] – [[Dinara Safina]], Venemaa tennisist
*[[30. aprill]] – [[Mihkel Järveoja]], Eesti orienteeruja
*30. aprill – [[Martten Kaldvee]], Eesti laskesuusataja

==Mai==
*[[3. mai]] – [[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur
* 3. mai – [[Melanie South]], Briti tennisist
* 3. mai – [[Lauri Hirvesaar]], eesti toote- ja tööstusdisainer
*[[9. mai]] – [[Martin Pärtelpoeg]], Eesti motosportlane
*9. mai – [[Vladimir Sidorkin]], Eesti ujuja
*[[11. mai]] – [[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[12. mai]] – [[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja
* 12. mai – [[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik
*[[13. mai]] – [[Alexander Rybak]], Norra laulja
* 13. mai – [[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja
* 13. mai – [[Robert Pattinson]], inglise näitleja, modell ja muusik
*[[14. mai]] – [[Karel Koplimets]], eesti kunstnik
*[[16. mai]] – [[Megan Fox]], USA näitleja
*[[17. mai]] – [[Timo Simonlatser]], eesti murdmaasuusataja
*[[21. mai]] – [[Mario Mandžukić]], Horvaatia jalgpallur
*[[22. mai]] – [[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja
*[[23. mai]] – [[Natalja Matvejeva]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[23. mai]] – [[Hendrik Rikand]], Eesti ''indiaca''-mängija ja treener
*[[27. mai]] – [[Bamba Fall]], Senegali elukutseline korvpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Ruslan Zubets]], Eesti sambomaadleja
*[[3. juuni]] – [[Rafael Nadal]], hispaania tennisist 
*[[5. juuni]] – [[Anet Kaasik]], Eesti tennisist
*[[6. juuni]] – [[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör
*[[13. juuni]] – [[Mary-Kate Olsen|Mary-Kate]] ja [[Ashley Olsen]], ameerika näitlejad
*[[16. juuni]] – [[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane
*[[18. juuni]] – [[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik
* 18. juuni – [[Andri Volokitin]], ukraina maletaja
* 18. juuni – [[Edgars Eriņš]], läti kümnevõistleja
*[[19. juuni]] – [[Michelle McLaughlin]], USA modell
* 19. juuni – [[Sjoerd Huisman]], hollandi kiiruisutaja
* 19. juuni – [[Ragnar Sigurðsson]], Islandi jalgpallur
*[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell
*[[25. juuni]] – [[Erik Abner]], eesti geneetik
*[[27. juuni]] – [[Antoine Dodson]], USA muusik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Agnes Monica]], Indoneesia laulja ja näitleja
*[[2. juuli]] – [[Lindsay Lohan]], ameerika näitleja ja laulja
* 2. juuli – [[Maarja Pärtna]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija
* 2. juuli – [[Aatif Chahechouhe]], Maroko jalgpallur
*[[3. juuli]] – [[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur
*[[5. juuli]] – [[Adam Young]], USA muusik
* 5. juuli – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur
*[[6. juuli]] – [[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik
* 6. juuli – [[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht
*[[11. juuli]] – [[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea
*[[12. juuli]] – [[Hannaliis Jaadla]], Eesti jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija
*[[18. juuli]] – [[Deniss Karpak]], Eesti purjetaja
*[[20. juuli]] – [[Andreas Kümmert]], saksa laulja
*[[22. juuli]] – [[Julia Kurbat]], Eesti ujuja
*[[24. juuli]] – [[Kelly Carrington]], USA modell ja rõivadisainer
*[[25. juuli]] – [[Maria Pietilä-Holmner]], Rootsi mäesuusataja
*[[30. juuli]] – [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja
*[[31. juuli]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja

==August==
*[[3. august]] – [[Darja Domratševa]], Valgevene laskesuusataja
*[[5. august]] – [[Kathrin Zettel]], Austria mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur
*7. august – [[Paul Biedermann]], Saksa ujuja
*7. august – [[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[12. august]] – [[Johannes Veski]], eesti lavastaja ja teatrijuht
*[[13. august]] – [[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja
* 13. august – [[Merilin Kirbits]], eesti näitleja
*[[18. august]] – [[Diana Legušs]], Eesti ''squash'''i-mängija
*[[19. august]] – [[Christina Perri]], USA laulja
* 19. august – [[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja
*[[21. august]] – [[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[23. august]] – [[Roman Krõlov]], Eesti ujuja
*[[25. august]] – [[Rona Nishliu]], Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht
*[[26. august]] – [[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur
*28. august – [[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane
*30. august – [[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell
*[[30. august]] – [[Ryan Ross]], USA muusik
*[[31. august]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja
*31. august – [[Feng Tianwei]], Singapuri lauatennisist

==September==
*[[3. september]] – [[OMI]], Jamaica reggaelaulja
* 3. september – [[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik
*[[4. september]] – [[Stefano Gross]], Itaalia mäesuusataja
*[[7. september]] – [[Alice Zeniter]], prantsuse kirjanik
*[[11. september]] – [[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane 
* 11. september – [[Johann Lents]], Eesti rendžumängija
*[[12. september]] – [[Emmy Rossum]], ameerika näitleja
*12. september – [[Enric Gallego]], Hispaania jalgpallur
*[[13. september]] – [[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja
*[[16. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur
* 16. september – [[Sally Pearson]], Austraalia tõkkejooksja
*[[18. september]] – [[René Puura]], eesti klahvpillimängija
*[[19. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur
*[[24. september]] – [[Birgit Varjun]], eesti laulja
*[[27. september]] – [[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja
*[[28. september]] – [[Siret Luik]], Eesti vibulaskur
*[[30. september]] – [[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht
*[[2. oktoober]] – [[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik
*[[3. oktoober]] – [[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane
*[[13. oktoober]] – [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. oktoober]] – [[Carlo Janka]], Šveitsi mäesuusataja
*15. oktoober – [[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja ning trummar
*[[16. oktoober]] – [[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist
*[[17. oktoober]] – [[Janne Saar]], eesti laulja
*[[18. oktoober]] – [[Loúkas Giórkas]], Küprose päritolu kreeka laulja
*[[25. oktoober]] – [[Aleksandr Latin]], Eesti triatleet
*[[27. oktoober]] – [[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat
*[[28. oktoober]] – [[Roland Laos]], eesti näitleja
*[[30. oktoober]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja

==November==
*[[1. november]] – [[Ksenija Balta]], eesti kergejõustiklane
*[[11. november]] – [[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja
*[[12. november]] – [[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur
*[[15. november]] – [[Sania Mirza]], India tennisist
*[[17. november]] – [[Nani]], Portugali jalgpallur
*[[18. november]] – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja
* 18. november – [[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja
*[[19. november]] – [[Dayron Robles]], Kuuba kergejõustiklane
*[[23. november]] – [[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik
*[[26. november]] – [[Aleksandr Šeps]], Venemaa selgeltnägija
*[[27. november]] – [[Jeanelle]] (Jaanika Odes), eesti laulja ja modell
*[[28. november]] – [[Georg Allikas]], eesti motokrossisõitja
*[[30. november]] – [[Julia Reda]], Saksamaa poliitik

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Gintas Podelis]], Leedu jalgpallur
*[[7. detsember]] – [[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik
*[[9. detsember]] – [[Martin Taska]], eesti jalgpallur
*[[13. detsember]] – [[Mikael Lustig]], Rootsi jalgpallur
*[[15. detsember]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja
*[[17. detsember]] – [[Vanessa Zima]], USA filminäitleja
*[[18. detsember]] – [[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik
*[[24. detsember]] – [[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur
* 24. detsember – [[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja
*[[26. detsember]] – [[Hugo Lloris]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[27. detsember]] – [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter</text>
      <sha1>046fxstbm16xqidev27eq1w7t1moivi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Karula kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>214328</id>
    <revision>
      <id>7265421</id>
      <parentid>5267965</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:27:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265421</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="648" sha1="59z2lruxan9o41cek7znvboewsgxgu6" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Karula kihelkond
| pilt = [[Fail:Karula Maarja kirik.jpg|100px|Karula Maarja kirik]]
| päis = [[Karula kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Karula Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Karula kirikumõis]]{{•}}[[Kaagjärve mõis]]{{•}}[[Kaagjärve-Mäemõisa]]{{•}}[[Karula mõis (Karula)|Karula mõis]]{{•}}[[Pikkjärve mõis]]{{•}}[[Rebasemõisa mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula vald]]{{•}}[[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>59z2lruxan9o41cek7znvboewsgxgu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>217548</id>
    <revision>
      <id>7265236</id>
      <parentid>7261918</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:19:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alendreia</username>
        <id>197654</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265236</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3143" sha1="l89cve22k9g61nw1d8yl8p9yhces6zm" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
1992. aastal Eesti Kunstiakadeemiasse (toona Tallinna Kunstiülikool) loodud kunstiteaduse instituut (KTI), alates 2016 kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI), on valdkonna juhtiv uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituut kasvas välja varasemast kunstiajaloo ja esteetika kateedrist. Paljude riiklike ja rahvusvaheliste teadusprojektide seas on KVI kõige pikemaajaline projekt 7-köitelise [https://www.artun.ee/et/koguteose-eesti-kunsti-ajalugu-koostamine-ja-valjaandmine/ “Eesti kunsti ajaloo”] koostamine (peatoim prof. Krista Kodres). 2019. aastast kuulub KVI Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni ([http://www.riha-institutes.org/ RIHA], International Association of Research Institutes in the History of Art). 

Instituudi teadustöö ja uurimisprojektid koonduvad viide peamisse [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/teadustoo/kvi_uurimissuunad/ uurimissuunda:] 

* Arhitektuur, disain ja visuaalkultuur Ida-Euroopas 20. ja 21. sajandil 
* Siirdeaja ja nüüdiskultuuri heteroloogilised arengud 
* Esteetika, visuaalkultuuri- ja pilditeooria 
* Kunsti ja kunstiajaloo seosed teadmiste ajalooga 
* Kunst, kollektiivne mälu ja identiteedid.

Instituuti on juhtinud dotsent [[Helli Sisask]] (1992–1994), prof. [[Mart Kalm]] (1994–2007), prof. [[Katrin Kivimaa]] (2007–2012), prof. [[Andres Kurg]] (2012–2017, al 2025) ja prof. [[Virve Sarapik]] (2017–2023) ja vanemteadur [https://www.etis.ee/CV/Epp_Lankots/est/ Epp Lankots] (2023-2025). KVI enam kui 20 teadustöötaja hulgas on samuti prof. [https://www.etis.ee/CV/Linda_Kaljundi/est/ Linda Kaljundi], prof [[Krista Kodres]] ja emeriitprof. [[David Vseviov]]. Mitmed õppejõud on tegevad kuraatoritena.

KVI-st on võrsunud suur hulk Eesti mõjukamaid kunstiteadlasi, -kriitikuid ja kuraatoreid. 

KVI-s on ainsana Eestis kunstiteadusele ja visuaalkultuurile pühenduvad õppekavad nii [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/erialast/bakalaureuseope/ bakalaureuse], [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/erialast/magistriope/ magistri] kui [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/erialast/doktoriope/ doktori] tasemel. Esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi lõpetas 1996. aastal; 2026. aasta oktoobri seisuga on lõpetanuid 200. Esimene magistritöö ([[Juta Keevallik]]) kaitsti 1992., esimesed doktoritööd ([[Juhan Maiste]] ja [[Rein Zobel]]) 1995. aastal. [https://www.artun.ee/et/kvimagistritood/ Magistrikraadi] on KVIs omandanud kokku üle saja, [https://www.artun.ee/et/kaitstud-doktoritood/ doktorikraadi] üle 20 inimese. 

Lisaks on KVI-l magistri tasemel kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria [https://www.artun.ee/en/curricula/literature-visual-culture-and-film-studies/about-the-programme/ ühisõppekava] Tallinna Ülikooliga. KVI [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/erialast/magistriope/ magistriõppes] on võimalik kombineerida kunstiteadust ja visuaalkultuuri uuringuid museoloogia ja kuraatoriõppega. 

==Välislingid==
* [https://www.artun.ee/et/erialad/kunstiteadus/instituut/ KVI koduleht]

[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia]]</text>
      <sha1>l89cve22k9g61nw1d8yl8p9yhces6zm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Maran</title>
    <ns>0</ns>
    <id>229006</id>
    <revision>
      <id>7265415</id>
      <parentid>7264448</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:12:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Taastasin endise laste arvu, kuna seda oli siin hiljuti muudetud ilma asjakohase tõendava viiteta.</comment>
      <origin>7265415</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7008" sha1="5ofz8zn9m53z3jjqmge360bbvvngvcb" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 6, sh [[Kaur Maran]]
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t. 

1983. aasta 10. oktoobrist töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] naaritsaprojekti raames.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta Tallinna Loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni Euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

24.05.2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liikmeks.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran, biosemiootik ja luuletaja [[Timo Maran]] ja Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/rein-maran |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227230234/http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/rein-maran |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on olnud abielus bioloogist tõlkija Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja filmirežissöör Sander Maran.

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht Joonas Hellerma. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>5ofz8zn9m53z3jjqmge360bbvvngvcb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265420</id>
      <parentid>7265415</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:26:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265420</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6978" sha1="7auhcvbfh50x3xv0nypa7ll7pzsvq1y" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 4
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t.  

Oktoobrist 1983 töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]], keskendudes teadustööle naaritsaprojektis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni Euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mais 2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran, biosemiootik [[Timo Maran]] ja Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/rein-maran |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227230234/http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/rein-maran |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on olnud abielus bioloogist tõlkija Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja filmirežissöör [[Sander Maran]].

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>7auhcvbfh50x3xv0nypa7ll7pzsvq1y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265479</id>
      <parentid>7265420</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:11:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7290" sha1="fjvd1ywh019t572sewyet1yi9eoh5ao" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 4
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on üks maailma juhtivaid Euroopa naaritsa uurijaid. 2026. aasta oktoobris avati [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsusmaal]] Calviaci loomaaias Tiit Marani nimeline naaritsapaljunduskeskus.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1610166484/prantsusmaal-avati-tiit-marani-nimeline-naaritsa-paljunduskeskus Prantsusmaal avati Tiit Marani nimeline naaritsa paljunduskeskus] ERR Eeter, 15.10.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (Tallinna Ülikool, 2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t.  

Alates oktoobrist 1983 töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]], keskendudes teadustööle naaritsaprojektis, mis käsitles Euroopa naaritsa kaitset. paljundamist ja reintrodutseerimist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni Euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mais 2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran ja biosemiootik [[Timo Maran]], tema poolvend on Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1761 |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üle 30 aasta abielus bioloogist tõlkija Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja filmirežissöör [[Sander Maran]].

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>fjvd1ywh019t572sewyet1yi9eoh5ao</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265482</id>
      <parentid>7265479</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7326" sha1="auwsh1yzlgzy2l6g9evlc4wz3j10r03" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 4
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on üks maailma juhtivaid [[Euroopa naarits]]&lt;nowiki/&gt;a uurijaid. 2026. aasta oktoobris avati [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsusmaal]] Calviaci loomaaias Tiit Marani nimeline naaritsapaljunduskeskus.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1610166484/prantsusmaal-avati-tiit-marani-nimeline-naaritsa-paljunduskeskus Prantsusmaal avati Tiit Marani nimeline naaritsa paljunduskeskus] ERR Eeter, 15.10.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (Tallinna Ülikool, 2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t.  

Alates oktoobrist 1983 töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]], keskendudes pikaajalisele teadustööle naaritsaprojektis, mis käsitles Euroopa naaritsa kaitset, paljundamist ja reintrodutseerimist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta Tallinna loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni Euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mais 2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran ja biosemiootik [[Timo Maran]], tema poolvend on Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1761 |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üle 30 aasta abielus bioloogist tõlkija Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja filmirežissöör [[Sander Maran]].

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>auwsh1yzlgzy2l6g9evlc4wz3j10r03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265511</id>
      <parentid>7265482</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:52:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7844" sha1="qoj5bhmgmydfz0ymg96wp3x6mi55jsk" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 6
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on üks maailma juhtivaid [[Euroopa naarits]]a uurijaid. 2026. aasta oktoobris avati [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsusmaal]] Calviaci loomaaias Tiit Marani nimeline naaritsapaljunduskeskus.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1610166484/prantsusmaal-avati-tiit-marani-nimeline-naaritsa-paljunduskeskus Prantsusmaal avati Tiit Marani nimeline naaritsa paljunduskeskus] ERR Eeter, 15.10.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (Tallinna Ülikool, 2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t. 

Alates oktoobrist 1983 töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] vanemteadurina, keskendudes pikaajalisele teadustööle naaritsaprojektis, mis käsitles Euroopa naaritsa kaitset, paljundamist ja reintrodutseerimist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta Tallinna loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

Aastatel 1994–2000 oli ta ühtlasi Oxfordi Ülikooli WILDCRU (Wildlife Conservation Research Unit) mittekoosseisuline teadur.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9d863d49-8bfb-4314-bd3c-cfa143f518c8/tiit-maran/ Tiit Marani elulugu] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni Euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mais 2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran ja biosemiootik [[Timo Maran]], tema poolvend on Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1761 |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üle 30 aasta abielus [[tõlkija]] Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja [[filmirežissöör]] [[Sander Maran]]. 

Kokku on Tiit Maranil kuus last.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9d863d49-8bfb-4314-bd3c-cfa143f518c8/tiit-maran/ Tiit Marani elulugu] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>qoj5bhmgmydfz0ymg96wp3x6mi55jsk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265518</id>
      <parentid>7265511</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:00:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7892" sha1="5yhqtgv676pl3kaxyayty9269l7alnr" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tiit Maran
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Tallinna Loomaaed#Tallinna Loomaaia direktorid|Tallinna Loomaaia direktor]]
| ametiajaalgus2 = 24. oktoober 2016
| ametiajalõpp2 = 9. aprill 2023
| eelmine2 = [[Mati Kaal]]
| järgmine2 = Katrin Tõru (kt)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1959|10|9}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2023–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Rein Maran]] (isa)
| lapsed       = 6
| sugulased    = [[Timo Maran]] (vend)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (zooloogia, 1993) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] &lt;br/&gt; (ökoloogia, 2007)
| tunnustus    = ''[[Tiit Maran#Tunnustus|Loend]]''
}}
'''Tiit Maran''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1959]]) on eesti [[zooloog]], Tallinna Loomaaia direktor (2016–2023) ja [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on üks maailma juhtivaid [[euroopa naarits]]a uurijaid. 2026. aasta oktoobris avati [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsusmaal]] Calviaci loomaaias Tiit Marani nimeline naaritsapaljunduskeskus.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1610166484/prantsusmaal-avati-tiit-marani-nimeline-naaritsa-paljunduskeskus Prantsusmaal avati Tiit Marani nimeline naaritsa paljunduskeskus] ERR Eeter, 15.10.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Bioloogiadoktor (Tallinna Ülikool, 2007), uurinud [[euroopa naarits]]a [[bioloogia]]t. 

Alates oktoobrist 1983 töötas ta [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] vanemteadurina, keskendudes pikaajalisele teadustööle naaritsaprojektis, mis käsitles euroopa naaritsa kaitset, paljundamist ja reintrodutseerimist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1993. aastast oli ta Tallinna loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja. 24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; oli ta Tallinna Loomaaia direktor.

Aastatel 1994–2000 oli ta ühtlasi [[Oxfordi Ülikool]]i WILDCRU (Wildlife Conservation Research Unit) mittekoosseisuline teadur.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9d863d49-8bfb-4314-bd3c-cfa143f518c8/tiit-maran/ Tiit Marani elulugu] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;

==Teadus- ja akadeemiline tegevus==
* 1994–2000 – teadustöö [[Oxfordi Ülikool]]i looduskaitseuuringute üksuses
* 2007–... – Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja
* 2008 – [[Tallinna Ülikool]]i matemaatika ja loodusteaduste instituudi erakorraline vanemteadur
* 2008–2013 – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonna bioloogia õppetool, dotsent 
* 2013–2016 – [[Eesti Maaülikool]]i veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, dotsent

===Teaduskorralduslik tegevus===
* 1987−1995 Maailma Looduskaitse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−2000 Maailma Looduse Liidu pisikiskjate eksperdigrupi kaasesimees
* 2007−2014 Eesti Terioloogia Seltsi esimees
* 2008−2008 Seitsmenda Balti Terioloogia Konverentsi üks korraldajaid
* 2008−2009 Ajakirja Estonian Journal of Ecology külalistoimetaja: eriväljaanded Balti imetajatest
* 1983−... Eesti Terioloogia Seltsi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni pisikiskjate eksperdigrupi liige
* 1995−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni euroopa naaritsa tehisasurkonna ohjamise programmi koordinaator
* 1995−... Maailma Looduskaitse Liidu ''ex situ'' kaitse eksperdigrupi liige
* 2000−... Maailma Loodusekaitse Liidu võõrliikide eksperdigrupi liige
* 2004−... Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees
* 2006−... Maailma Loodusekaitse Liidu Pisikiskjate Eksperdigrupi Liige
* 2006−... Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni tehisasurkondade ohjamise eksperdigrupi liige
* 2012−... Hispaania Terioloogia Seltsi ajakirja Desmana toimetuskolleegiumi liige
* 2014−... Keskkonnaministri jahindusnõukogu liige
* 2015−... Punase raamatu juhtgrupi liige
* 2015−... Maailma Loodusekaitse Liidu reintrodutseerimise eksperdigrupi liige

===Toimetajatöö===
* Imetajate entsüklopeedia eestikeelse tõlke erialane toimetamine
* Balti Terioloogia Konverentsi toimetiste külalistoimetaja ajakirjas Estonian Journal of Ecology
* Raamatu &quot;Euroopa imetajad&quot; eestikeelse tõlke erialane toimetamine

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 709 häält ning ei osutunud valituks. Kuid Riigikogu liikmeks sai ta [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] asendusliikmena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Heinla |eesnimi=Eve |kuupäev=23. märts 2023 |pealkiri=Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120161022 |vaadatud=2023-03-23 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mais 2023 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Tiit+Maran Erakonna liikme otsing: Tiit Maran] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 398 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]]
* 2020 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] 
* 2021 – [[Harjumaa teenetemärk]]
* 2023 – [[Tallinna raemedal]]

==Isiklikku==
Tema isa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja ema Aino Maran. Tema vennad on keemik Uko Maran ja biosemiootik [[Timo Maran]], tema poolvend on Arbo Maran ning õde on kunstnik Kärt Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1761 |pealkiri=Andmed Eesti Filmi Andmebaasis |vaadatud=2018-12-27}}&lt;/ref&gt;

Ta oli üle 30 aasta abielus [[tõlkija]] Marina Maraniga. Neil on neli last, nende seas teadusajakirjanik [[Kaur Maran]] ja [[filmirežissöör]] [[Sander Maran]]. 

Kokku on Tiit Maranil kuus last.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/9d863d49-8bfb-4314-bd3c-cfa143f518c8/tiit-maran/ Tiit Marani elulugu] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;

Ta peab oma maakodus [[Hiiumaa]]l mesilasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tiit-maran ETV saade &quot;Plekktrumm. Tiit Maran&quot;] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. Esmaeeter: 7. detsember 2020. ERR Arhiiv

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Maran, Tiit}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>5yhqtgv676pl3kaxyayty9269l7alnr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aju-arvuti liides</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230975</id>
    <revision>
      <id>7265073</id>
      <parentid>7244824</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:37:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52303" sha1="8xb0617d7zphccwa6nkfwogx1mbmcq7" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}} {{tõlkida}}
'''Aju-arvuti liides (AAL)''' ehk '''aju-masina liides''' või ka '''aju otseliides''' (inglise keeles ''brain-computer interface'') on seade otsekommunikatsiooniks [[peaaju]] ja väliste seadmete vahel. AAL-i eesmärgiks on toetada, täiendada, parandada või uurida inimese kognitiivseid või sensormotoorseid funktsioone.

Teadusuuringud algasid 1970. aastatel ülikoolis [[University of California Los Angeles]] (UCLA), [[National Science Foundation]] toetuse abil, millele järgnes leping [[DARPA]]ga.&lt;ref name=&quot;DgCm5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BESvh&quot; /&gt;. Selle uuringu raames tehtud publikatsioonid andsid alguse terminile ''brain-computer interface'' teaduslikus kirjanduses.

AAL valdkond on vahepeal arenenud enamasti neuroproteeside suunas, mille eesmärk on taastada kahjustatud kuulmist, nägemist ja liikumist. Tänu tähelepanuväärse korteksi plastilisuse, pärast kohanemist saab aju käsitleda signaale, mis tulevad siiratud proteesidest nagu nad tuleksid loomuliku sensorilt.&lt;ref name=&quot;YdNUg&quot; /&gt; Pärast aastaid loomadega eksperimenteerimist valmisid 1990. aastate keskel esimesed neuroproteesid ka inimeste jaoks.

==AAL ''vs.'' neuroprotees==
{{Main|Neuroprotees}}

Neuroproteesimine on [[neuroteadus]]e ala, mis tegeleb seadmete loomisega, mis võiksid asendada häirega närvisüsteemi funktsiooni või meeleelundite. Levinuim neuroprotees on [[kohleaarne implantaat]], mida aastal 2006 siirati umbes 100 000 inimestele kogu maailmas.&lt;ref name=&quot;5INhe&quot; /&gt; On ka selliseid neuroproteese, mille eesmärgiks on taastada nägemine, sealhulgas [[võrkkesta implantaat]].

Erinevused AAL ja neuroproteeside vahel on enamasti selles, et neuroprotees tavaliselt ühendab närvisüsteemi seadmega, samas AAL tavaliselt ühendab aju (või närvisüsteemi) koos arvutisüsteemiga. Neuroprotees saab ühendada iga osa närvisüsteemist – näiteks perifeersete närvidega, mõiste &quot;AAL&quot; aga tavaliselt mõistakse kitsamad klassi süsteeme, mis ühendatakse kesknärvisüsteemiga.

Terminid on mõnikord kasutatavad sünonüümidena, ja mõjuval põhjusel. Neuroproteeside ja AAL-i eesmärk on sama, näiteks taastada nägemist, kuulmist, liikumist, võimalust suhelda ja isegi kognitiivseid funktsioone. Mõlemad kasutavad sarnaseid katsemeetodid ja kirurgia tehnikaid.

==AAL-uuringud loomadel==
Mitmed laboratooriumid on suutnud salvestada signaale ahvi ja rotti [[korteks]]ist, et teostada AAL abil liikumist. Ahv liigutab arvuti kursori ekraanil ja annab käsu robotkäele täita lihtsaid ülesandeid ainult mõtlemisega ja ilma mingit motoorset aktiivsust.&lt;ref name=&quot;kMT9h&quot; /&gt; Teiste uuringute jooksul õnnestus dekodeerida kasside visuaalseid signaale.

===Varasemad tööd===
Fetzi ja tema kolleegide tehtud uuringud näitasid, et [[ahv]] võib õppida juhtima [[biotagasiside]] meetri (robotkäe liigutamist) neuroaktiivsusega.&lt;ref name=&quot;7jf4q&quot; /&gt; See töö 1970. aastal tegi kindlaks, et ahvid suudavad kiiresti õppima juhtima üksiku ja mitmete neuronite aktiivsust [[mootor cortex]], kui neid premeerida määratud mustri genereerimise eest.&lt;ref name=&quot;0D54Y&quot; /&gt;

Uuringud, mis arendasid [[algoritm]]e, mille abil saab liikumise kontrollivaid [[neuroni]]test rekonstrueerida liikumised ise, ulatuvad 1970. 1980ndatel Apostolos Georgopoulos Johns Hopkinsi ülikoolist leidis matemaatilise seost elektriliste tagasiside üksiku korteksi neuroni ja suunda, kuhu ahv liigutas oma käe, vahel (põhineb [[koosinus]] funktsioonil). Ta leidis ka, et hajutatud neuronite grupid aju eri alades juhtivad motoorse funktsioone, kuid ta ei saanud salvestada iga ala aktiivsust eraldi varustuse tehnilise piirangute pärast.&lt;ref name=&quot;VeSH1&quot; /&gt;

Kiire areng AAL-i vallas algas 1990. aastate keskpaigast.&lt;ref name=&quot;J2FFc&quot; /&gt; Mitmed rühmad said lugeda keerulised signaalid aju mootori keskusest kasutades salvestisi [[närvi ansambel|närvi ansamblist]] (neuronite grupid) ja kasutada neid, et juhtida väliseid seadmeid. Uurimisrühmade eesotsas olid Richard Andersen, John Donoghue, Phillip Kennedy, Miguel Nicolelis, ja Andrew Schwartz.

===Silmapaistev uuringute edu===
Phillip Kennedy ja tema kolleegid ehitasid esimene korteksisisemine AAL, siirates [[elektrood]]id ahvi ajusse.

1999. aastal [[University of California, Berkeley]] ülikoolis Yang Dan koos kolleegidega dekodeeris neuronite signaalid ja reprodutseeris pilte mida kassid nägid. Meeskond kasutas elektroode põimitud kasside [[nägemiskühm]]as. Teadlased vaatlesid 177 ajurakku nägemiskühmude alas, mis dekodeerib signaalid [[võrkkest]]ast. Kassidele oli näidatud kaheksa lühifilmi ja nende neuronite aktiivsus oli salvestatud.
Kasutades matemaatilise filtreid, teadlased dekodeerisid signaale, et rekonstrueerida nendest filme, mida kassid nägid ja suutnud seda teha. Rekonstruktsiooni peal olid äratuntavad stseenid ja liikuvad objektid.&lt;ref name=&quot;TGWlN&quot; /&gt; Sarnaseid tulemusi, aga juba inimeste peal olid saavutatud [[Jaapan]]i teadlastega ([[# MEG ja MRI|vt allpool]]).

[[Miguel Nicolelis]] oli silmapaistev meetodi pooldaja, kus erinevaid elektroode jaotakse ajus suuremale pindalale selleks, et saada neuronite signaalid AAL-i juhtimiseks. On öeldud, et selline [[närvi ansambel|närviansambel]] vähendab tagasiside varieeruvust, mida üksikud elektroodid toodavad, aga raskendab AAL-iga suhtlemist.

Pärast esimesi eksperimente rottidega 1990. aastatel töötasid Nicolelis ja tema kolleegid välja AAL-i, mis dekodeeris [[ahv]]i aju aktiivsust ja kasutasid seadmed selleks et reprodutseerida ahvi liikumised robotkäega. Ahvid omavad head sirmis ja ahne oskused ning oskavad hästi oma käega manipuleerida, mis teeb need ideaalseks objektiks selle eksperimendi jaoks.

Aastaks 2000 õnnestus rühmal luua AAL, mis reprodutseeris ahvi liikumised ajal, kui ahv tegutses [[juhtkang]]iga või hankis süüa.&lt;ref name=&quot;5gXu1&quot; /&gt; AAL tegutses reaalsel ajal ning võiks ka juhtida eraldi robotid Interneti kaudu. Aga sel juhul ahv ei näe liigutavat robotkätt ega saa tagasisidet oma tegutsemise kohta.

[[Fail:Brain-computer interface (schematic).jpg|pisi|Miguel Nicolelisi eksperimenti illustreeriv diagramm]]

Hiljemad Nicolelisi eksperimendid ahvidel [[tagasisideahel]]a loomisega ja ahvi liikumiste reprodutseerimisega robotkäega õnnestusid. Oma sügava lõhkiga ja kortsulise ajuga, [[reesusahv]]i peetakse paremaks inimese [[neurofüsioloogia]] mudeliks.

Ahvid oli õpetatud liikuma objekti poole kätte arvuti ekraanil ja võtma seda juhtnuppu manipuleerides, samal ajal robotkäsi tegi samad liigutused, aga oli peidetud ahvist.&lt;ref name=&quot;carmena2003&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lebedev2005&quot; /&gt; Pärast seda oli tehtud sama eksperiment aga seekord ahv nägi robotkäe liigutamist ja sai seostada oma tegevused ekraanil robotkäe tegevustega.

Oli ka teised laborid, mis tegelesid AAL arenguga ja algoritmidega, mis dekodeerisid neuronite signaalid. Nende hulgas John Donoghue [[Brown]] ülikoolist, Andrew Schwartz [[Pittsburgh]]i ülikoolist ja Richard Andersen [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudist]]. Need teadlased olid suutelised reprodutseerida töötavaid AAL-e, vaatamata sellele, et nemad salvestasid signaalid vähema arvu neuronitest kui Nicolelis (15–30 nendel ja 50–200 temal).

Donoghue rühm teatas, et oli võimalik õpetada ahvi kasutama AAL selleks et jälgida visuaalse objekte ekraanil.&lt;ref name=&quot;8FfVx&quot; /&gt; Schwartz's group created a BCI for three-dimensional tracking in virtual reality and also reproduced BCI control in a robotic arm.&lt;ref name=&quot;znic5&quot; /&gt; Grupp demonstreeris kuidas ahv saab toita enda kasutades robotkätt, millega manipuleeris ahv ise kasutades oma aju signaale.&lt;ref name=&quot;YynRI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;76ZsJ&quot; /&gt;

Anderseni rühm oma AAL-is kasutas salvestused neuronite aktiivsusest, mis tekib enne liigutuse sooritamist kui loom kavatseb hakkama liigutust tegema selleks, et endale sööki kätte saada.&lt;ref name=&quot;gKdup&quot; /&gt;

Lisaks kinemaatilse ja kineetilise jäse liigutamise parameetrite ennustamist, tegeletakse ka AAL-iga mis võiks ennustada lihaste elektrotomograafilise või elektrilise aktiivsust.&lt;ref name=&quot;DJFsB&quot; /&gt; Selliseid AAL-e oleks võimalik kasutada selleks, et taastada paralüseeritud jäset, stimuleerides lihaseid elektrisignaalidega.

Miguel Nicolelis näitas, et suurte neuronite ansamblite annab võimalust ennustada käe liikumist. See töö sai võimalikuks pärast AAL-i loomist, mis oli suuteline käe liigutamise kavatsust tuvastama ning transleerima neid kunstliku käe liigutamiseks.

Carmena&lt;ref name=&quot;carmena2003&quot; /&gt; programmeeris neuronite kodeeringud AAL-is, mis lubas ahvile robotkäe liigutamist juhtida, ja Lebedev&lt;ref name=&quot;lebedev2005&quot; /&gt; väitis, et aju võrgustik reorganiseerub iseenda ja loob endale uus representatsioon robotkäest lisaks tavalise jäsemete representatsioonidele.

Suurim takistus AAL-i arenguks nüüdisajal on see, et ei ole sensoreid, mis oleksid võimelised andma kindla, täpse ja robustse ligipääsu ajusignaalitele. On võimalik, et selline sensor saab olla loodud järgmise 20 aasta jooksul. Sellise sensori loomine laiendaks väga märgendavalt kommunikatsiooni võimalusi mida AAL pakub.

AAL-i süsteemide arendamine on keeruline ja vajab palju aega. Et võitlema selle probleemiga Dr. Gerwin Schalk tegeleb laiakasutamisega AAL-süsteemi loomisega, mille nimeks on [[BCI2000]]. BCI2000 areneb 2000. aastast projektis, mida juhib ALLi R&amp;D programm Wadsworth [[keskuses New York State Department of Health]].

On olemas uus juhtmevaba lähenemisviis. Ta kasutab iooni kanalid selleks et juhtida geneetiliselt määratud neuronite alamhulgad. Lihtsa õppimise ülesande kontekstis üleandvate rakkude illuminatsioon [[somatosensory koor]]es on mõjutanud hiire liikumise suuna valimisele.&lt;ref name=&quot;nCKZr&quot; /&gt;

==AAL-i uuringud inimestel==
===Sissetungiv AAL===
Sisetungiva AAL-i põhilises eesmärgiks on nägemise häirete kõrvaldamine, nägemise taastamine, paralüseeritud inimestele uue võimaluste ja oskusi andmine. AAL-i siiratakse otseselt aju halli koesse kirurgilise meetodiga. Sissetungitavad seaded annavad kõigi parema signaali aga on olemas [[armkude]] tekitamise risk, mis põhjustab signaali nõrgenemist või täieliku kaotamist, sõltuvalt sellest, kuidas inimkeha reageerib võõra objektile.

'''[[Nägemisteadus]]es''' on kasutatav otsene [[aju implantaat]], et ravida omandatud nägemisvõimetust. Üks esimesest teadlasest, kes pakkus töötava AAL-iga nägemisvõimaluse taastamiseks oli [[William H. Dobelle|William Dobelle]].

Dobelle'is esimene [[prototüüp]] oli siiratud 1978. aastal &quot;Jerryle&quot;, mehele, kes kaotas nägemisvõimalust täiskasvanutuna. Ühemassiiviline AAL, mille oli 68 elektroodi oli siiratud Jerry [[visuaalse korteks]]i ja edukalt produtseeris [[fosfeenid]], mis vastavad valguse nägemise tunne eest. Süsteem kasutas kaamerad, mis olid paigaldatud prillidesse ja saatsid signaali implantaadile. Algul võimaldas implantaat Jerryl näha halli toone piiratud alas ja madala kaadrilisusega. Ka oli vajalik, et seade oleks ühendatud kahetonnise seadmega, kuid aga aja jooksul elektroonika ja arvutitehnika areng tegi võimalikuks portatiivse kunstliku silma tegemine.&lt;ref name=&quot;N5hff&quot; /&gt;

Aastal 2002 sai Jens Naumann, kes kaotas nägemise täiskasvuna, üheks 16 patsiendist, kes juba maksis Dobelle teise generatsiooni implantaadi saamise eest. See oli ka esimene AAL-i kommertskasutus. Seadme teine generatsioon kasutas keerulisema ja võimsama seadme, lubades parema fosfeenide jaotumist ja täielikuma nägemisvõimalust. Fosfeenid jaotuvad visuaalses alas, teadlased nimetavad seda [[täheöö efekt]]iks. Kohe pärast selle implantaadi paiknemist Jens oli võimeline kasutama tema osaliselt taastatud nägemist selleks, et aeglaselt juhtida autot instituudi parklas.

AAL-ide, mis on fokuseeritud motoorsele neuroproteseerimisele, eesmärgiks on kas taastada liikumisvõimalust või luua seadmed, mis aitaksid teha liigutused, näiteks robotkäed.

Philip Kennedy ja Roy Bakay juhendatavad teadlased Emory ülikoolist Atlantas olid esimesed, kes siirdas inimesele seadme, mille signaali kvaliteet oli piisavalt hea selleks et simuleerida liikumist. Nende patsient, Johnny Ray (1944–2002) sai pärast [[insult]]i endale [[locked-in sündroom]]i. Rayi implantaat oli paigaldatud aastal 1998 ja ta elas piisavalt kaua, selleks et hakata töötama seadmega, lõpuks õppis ta arvutikursorit juhtima. Ta suri aastal 2002 aneurüsmi tagajärjel.&lt;ref name=&quot;8QVDY&quot; /&gt;

[[Tetrapleegik]] [[Matt Nagle]] oli esimene inimene, kellel õnnestus juhtida kunstlikku robotkätt, kasutades AAL-i. See oli aastal 2005, üheksakuuline eksperiment inimese peal Cyberkinetics Neurotechnology’s [[BrainGate]]'i kiipimplantaadiga. Siiratud Nagleli paremasse [[pretsentraalne käär|pretsentraalsesse kääru]] (ala motoorses korteksis, mis vastutab käe liigutamise eest), 96-elektroodiline [[BrainGate]]'i seade lubas Naglelise juhtida robotkätt ainult mõtlemisega käe liigutamisest. Sama hästi sai ta liigutada arvutikursorit, valgustust sisse ja välja lülitada ja puldiga telerit juhtida.&lt;ref name=&quot;7tnoC&quot; /&gt; Aasta hiljem sai professor Jonathan Wolpaw [[Altran Foundation for Innovation]]i auhinna selle eest, et ta arendas tehnoloogiat, mis võimaldas paigaldada elektroode inimese [[kolju]]sse, otsese ajuga ühendamise asemel.

===Osaliselt sissetungiv AAL===
Osaliselt sissetungiv AAL seaded siiratakse koljusse aga seade ise on asub aju väljaspool, mitte hallaine sees. Nad annavad parema signaali kui mitteinvasiivsed AAL-id, sest kolju luukudu muudab ja suunab üle signaale, samal ajal aga osaliselt invasiivse meetodi puhul armkudu tekitamise risk on madalam, kui täiesti invasiivse AAL-i puhul.

'''[[Elektrikotiograafia]]''' (ECoG) mõõdab aju elektrilist aktiivsust, mida saab kolju alt samamoodi kui mittetungiva elektroentsefolograafia puhul (vaata allpool), elektroodid asuvad plastilise padja sees, mis paigaldatakse korteksi peale.&lt;ref name=&quot;CAL7C&quot; /&gt; ECoG tehnika oli esimene kord proovitud inimese peal aastal 2004 Eric Leuthardtiga ja Daniel Moraniga Washingtoni ülikoolist Saint Louises. Hilisemate eksperimentidega õnnestus teadlastel saavutada see, et poiss oli võimeline mängima mängu &quot;[[Space Invaders|Space Invaders&quot;]], kasutades oma ECoG implantaati.&lt;ref name=&quot;zgAMo&quot; /&gt; See näitab, et kontroll on kiire, nõuab minimaalset treeningut, ja võib olla ideaalne kompromiss signaali kvaliteeti ja invasiivsuse tase vahel.

Valgusele reageerivuse kujundamise peal baseeruvad AAL seadmed on praegu ainult teoorias. Sellise seadme puhul koljusse siiratakse [[laser]]. Laser juhib ühe neuroni ja selle neuroni aktiivsust mõõdetakse lisaseadmega. Kui neuron annab signaali, laseri valguse maal ja laine pikkus muutuvad. See lubab uurijatele vaadelda iga neuroni aktiivsust. Kontakt hallainega saab olla vähem, seega ka armkudu tekitamise risk on vähem.

Signaal saab olla kas subduraalne või epiduraalne, seda saadakse otse aju parenhüümust. Seda hakati uurida ainult viimasel ajal. Praegu ainus viis saada signaal kätte uurimiseks on invasiivsete seireseadmete abil.

ECoGlt ootakse palju, sest selle eduka arenemise puhul saadakse kätte seade, millel on kõrge spektraalne lahutusvõime, parem signaali-müra suhe, laiem sagedusvahemik, nõuab vähem koolitusaega patsiendilt, samal ajal on lihtsama tehnilise ehitisega, risk on madalam, ning on saavutatav pikaajaline stabiilsus ühe neuroni signaali salvestamisel. Need funktsioonid ja hilisemad uuringud, mis näitavad kõrge taseme kontrolli võimalust, minimaalse koolituse ajaga, näitavad potentsiaali selleks, kasutada sellised seadmed igasuguste rakenduse jaoks, näiteks inimese motoorfunktsioonide taastamiseks.

===Mitteinvasiivne AAL===
Invasiivsete eksperimentidega samaaegselt tehti ka inimeste peal eksperimente kasutades [[mitteinvasiivse]] [[neurokujutamise]] tehnoloogiat. Signaalid, mis on niimoodi salvestatud kasutati et juhtida lihaste sees olevate implantaati ja osalisest taastada liikumisvõimalust. Neid on kerge paigaldatavad, kuid aga signaali lahutus on madal, sest kolju nõrgendab signaali, hägustab ja lisab müra elektromagnetilisse lainetesse, mida neuronid produtseerivad. Kuigi need lained on taas avastatavad on raskem teha kindlaks piirkondi, kust signaal tuli.

====EEG====
[[Pilt:ElectroEncephalogram.png|pisi|Ajulainete salvestus, elektroentsefologramm]]

[[Elektroentsefolograafia]] (EEG) on kõige uuritavam potentsiaalne tehnoloogia kasutamiseks mitteinvasiivsetes seadmetes. Põhjuseks on piisavalt hea signaali lahutus, lihte kasutamine, mobiilsus ja madal hind. Samuti aga tehnoloogia müra vastuvõtlikkuse (teine oluline takistus AAL-i seadmete puhul) pärast eeltingimuseks selle kasutamiseks on pikkajaline eelõppe. Näiteks eksperimentidel, mis algasid 1990. aastate keskpaigas, Niels Birbaumer ülikoolist University of Tübingen saksamaal, õpetas paralüseeritud inimesi reguleerida aeglased korteksi potentsiaalid nende AAL-ides niimoodi, et nad oli suutelised juhtuda arvuti kursorit.&lt;ref name=&quot;qkEi5&quot; /&gt; (Birbaumer õpetas varem [[epilepsia]]patsientidele, kuidas vältida haigushoogu, kontrolleerides vastav madalpinge laine). Eksperimendis osales 10 patsienti, kes pidid õppima juhtima arvutikursorit. Protsess oli aeglane, oli vaja rohkem kui tund selleks, et patsient saaks kirjutada 100 sümboli ekraani peale, eelõpe tihti võttis mitu kuud aega.

Teine parameeter on vaadeldava laine tüüp. Birbaumeri ja Jonathan Wolpawi (New Yorgi osariigi ülikoolist) hilisemad teadusuuringud olid keskendatud sellise tehnoloogia arendamiseks, mis annaks kasutajatele võimalust valida need ajusignaalid, mis oleksid kõige lihtsamad AAL-i juhtimiseks, kaasarvatud ''[[Mu laine|mu]]'' ja ''[[Beeta laine|beeta]]'' rütmid.

Järgmiseks parameetriks on tagasisidemeetod, mida on näha [[P300]] signaalide vaatlemisel. P300 lainete maalid tekitavad tahtmatult, kui inimene näeb ekraani peal midagi, mida ta tunneb, siis AAL saab dekodeerida mõtete kategooriat ilma eelõpet tegemata. Seevastu eelpool kirjeldatud biotagasisidemeetod vajab eelõpet, selleks et juhtida ajulained, et resulteeriv aktiivsus oleks AAL-i poolt vastuvõetav.

Lawrence Farwell ja Emanuel Donchin töötasid EEG-põhise AAL-i välja 1980. aastatel.&lt;ref name=&quot;oxOMt&quot; /&gt; Nende &quot;mentaalne protees&quot; kasutas P300 ajulaine vastused, lubades patsientidele, nende hulgas ühele paralüseeritud inimesele, üleanda sõnad, tähed ja lihtsaid käske arvutile, ning selle abil rääkida kasutades arvuti juhendavat kõnesüntesaatorit. Hulk sarnaseid seadmeid oli arendatud pärast seda. Näiteks aastal 2000 Jessica Baylissi tehtud uuring Rochesteri ülikoolis näitas, et inimesed virtuaalreaalsuse kiivri kandes olid võimelised juhtida objekte selles virtuaalreaalsuses, kasutades P300 EEG andmed.&lt;ref name=&quot;LC7Ts&quot; /&gt;

1990. aastate alguses demonstreeris Babak Taheri esimest kuiva elektroodi ja multikanalise kuivade elektroodide massiivi. Üksiku kuiva elektroodi konstruktsioon ja tulemused avaldati aastal 1994.&lt;ref name=&quot;MKJJF&quot; /&gt; Kuiva elektroodide massiiv oli demonstreeritud et võrrelda Ag/AgCl elektroodidega. Seade koosneb neljast sensorite komplektidest, selleks et vähendada müra tase erinevatest sensorite signaale võrreeldamise teel. Kuiva elektroodi plussideks on: (1) ei ole vaja kasutada elektroliiti, (2) ei ole vaja nahka ettev almistada, (3) märgendavalt väiksem suurus (4) kokkukäideldavus EEG monitooringu süsteemidega. Aktiivsete elektroodide massiiv on integreeritud süsteem, mis koosneb anduritest oma vooluringetega, nad on paigaldatud pakendisse koos akumulaatoriga vooluringi toetamiseks. Selline integratsiooni tase on vajalik selleks, et saavutada funktsionaalset käideldavust, mida annab elektrood. Elektroodi testiti elektrilise testimisseadme peal ja ka inimese peal neljas modaalsuses: (1) spontaanne EEG, (2) sündmustega seotud potentsiaalid, (3) ajutüve potentsiaal (4) kognitiivsed sündmustega seotud potentsiaalid. Kuiva elektroodi käideldavus on võrreldav traditsioonilise märja Ag/AgCl elektroodidega, ja on parem mõnedes aspektides: pole vajalik elektroodide ega naha ettevalmistust tegema, kõrgem signaal-müra suhe.&lt;ref name=&quot;xFleA&quot; /&gt;
Aastal 1999, Case Western Reserve University teadlased Hunter Peckham juhtimise all kasutasid 64-elektroodiline EEG koljumüts selleks et osaliselt taastada käe liigutamisvõimalust Jim Jatichile. Jatich kontsentreeris lihtsedel ülesannetel, näiteks ''üles'', ''alla'', tema beetarütm EEG-st oli analüüsitud kasutades tarkavara, mis otsis maale tuleva signaalide sees. Põhiline maal oli identifitseeritud ja kasutatud selleks, et juhtida lüliti: kui aktiivsus oli rohkem kui keskmine siis lüliti positsiooniks peetakse ''sees'', vastasel juhul ''väljas''. See lubas Jatichile liigutada kursori ekraani peal ja veel signaalid olid kasutatud selleks, et juhtida närvikontrollerid, mis olid implanteeritud tema kätesse, mis andis võimalust teha mõned liigutused.&lt;ref name=&quot;ILIZV&quot; /&gt;

Elektroonilised [[neurovõrk|neurovõrgud]] on kasutatavad selleks, et juhtida eelõpetamise faasi. [[Fraunhofer Society]] teadlaste eksperimendid elektrooniliste neurovõrkude kasutamisega aastal 2004 näitasid märgendava parema resultaadi juba esimese 30 minuti jooksul.&lt;ref name=&quot;yidbw&quot; /&gt;

Eduardo Reck Miranda eksperimendid, mille eesmärgiks oli kasutada EEG ajuaktiivsuse salvestised ning assotsieerida neid muusikaga selleks, et lubada paralüseeritud inimestele väljendada ennast muusikaga [[elektroentsefalafoon]]i kaudu.&lt;ref name=&quot;f09Wl&quot; /&gt;

Ettevõtte [[Emotiv]] müüb aastast 2009 videomängukontrollerit EPOC. EPOC kasutab elektromagnetilisi sensoreid.&lt;ref name=&quot;E7Tln&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;j3rjA&quot; /&gt;

====MEG ja MRI====
[[Magnetentsefalograafia]] (MEG) ja funktsionaalne magnetilise resonantsi kujundamine (fMRI) on mõlemad kasutatavad mitteinvasiisvse AAL-i jaoks.&lt;ref name=&quot;f997D&quot; /&gt; Laiali tuntud eksperimendil, fMRI andis kahele kasutajale võimalust mängida pingpongi reaalsel ajal analüüsides biotagasiside tehnikaga nende hemodünaamilist tagasisidet ja verevolu ajus.&lt;ref name=&quot;bCDNu&quot; /&gt;

fMRI hemodünaamilise tagasiside mõõtmed reaalsel ajal olid ka kasutatud et juhtida robotkäe 7 sekundilise hilinemisega mõte ja liigutamise vahel.&lt;ref name=&quot;bQZfG&quot; /&gt;

Veel hilisem uuring, mis on tehtud organisatsioonis Advanced Telecommunications Research (ATR) arvutusliku neuroteaduse laboris [[Kyoto]]s [[Jaapan]]is andis võimalust rekonstrueerida kujutis kohe inimese ajust ja näidata seda arvuti ekraanil.&lt;ref name=&quot;DTpab&quot; /&gt; Esimesed tulemused on piiratud mustvalge pildiga suurused 10x10 [[piksel|pikslit]], aga teadlased väidavad et on võimalik saada ka värvilise pildi ja isegi näidata ja salvestada unesid.&lt;ref name=&quot;9rmxI&quot; /&gt;

===Kommertsialiseerimine ja organisatsioonid===
John Donoghue ja tema kolleegid asutasid [[Cyberkinetics]]. Ettevõtte müüb oma elektroodide massiive [[BrainGate]]'i nime all ja pani oma põhitegevuseks praktilise AAL-i arendamine inimeste jaoks. BrainGate baseerub Utah Arrayl, mis on loodud Dick Normanniga.

Philip Kennedy asutas [http://www.neuralsignals.com/ Neural Signals] aastal 1987 sellise AAL-ide loomiseks, mis lubaksid paralüseeritud patsientidele suhelda välismaailmaga ja juhtida välised seadmed. Invasiivsete AAL-ide kõrval müüb ettevõte ka implantaate kõne taastamiseks. Neural Signals' Brain Communicator AAL seade kasutab klaaskoonused, mis sisaldavad proteiinidega kaetud mikroelektroode, see lubab elektroodidele seostuda neuronitega.

Ambient, TI arendajate konverentsil aasta 2008 algusel, demonstreeris produkti, mis oli neil arendamises. Selle nimeks on [[The Audeo]]. The Audeo arendatakse selleks et luua liides inimese ja arvuti vaheliseks kommunikatsiooniks, mis lubaks kasutada arvutit ilma motoorset aktiivsust sooritamata ega kõnetuvastamise kasutamata. Kasutades ajusignaale tuvastamist sõnadesse vormindatud mõtte (sõne ainult mõeldakse, et ütle neid) transleeritakse arvutisse.&lt;ref name=&quot;84UEy&quot; /&gt;

[[Mindball]] on arendatud ja kommertsialiseeritud ettevõttega Interactive Productline. See võimaldab kasutajaid võistelda: kellel neist tahtejõud on tugevam, see juhib palli liikumist. Mida rohkem mängija on kontsentreeritud, seda rohkem ta saab saavutada.&lt;ref name=&quot;j63jE&quot; /&gt; Interactive Productline on Rootsi ettevõtte, mille eesmärgiks on arendada ja töödelda lihtsad seadmed mis arendavad inimese kontsentreerimise ja nõrgestumise oskust.&lt;ref name=&quot;Zbq1q&quot; /&gt;

Austria ettevõtte Guger Technologies&lt;ref name=&quot;IbwYv&quot; /&gt; [http://www.gtec.at g.tec] pakub AAL süsteemid aastast 1999. Ettevõtte toodab põhilised AAL mudelid edasiarendamiseks ja uurimiseks. Seehulgas P300 veerija, motoorse aktiivsuse kujundaja, ja mu-rütm.

Hispaania ettevõtte [http://starlab.es Starlab] astus turule aastas 2009 ja pakub juhtmeta 4 kanaliga süsteem ENOBIO. Tehtud uuringute eesmärgiks süsteem pakub ja platvormi arvutirakenduste arendamiseks.&lt;ref name=&quot;REfmy&quot; /&gt;

Praegu on kolm peamist ettevõtet, mis pakuvad laiatarbetoodangut:
*[[Neural Impulse Actuator]]
*[[Emotiv Systems]]
*[[NeuroSky]]

==Sünteetiline telepaatia==
Praegu toimuvad uuringud selleks et luua sünteetilist või arvutiga juhtuvait telepaatiad, mis lubaks kasutajatele suhelda ainult teineteise neurosignaalide analüüsides.&lt;ref name=&quot;Soldier-Telepathy&quot; /&gt; Uuringu eesmärk on leida ja analüüsida kõnespetsiifilisi neurosignaale, kasutades EEG-d, mis tekitavad enne kui sõnu öeldakse ja leida nendel üldmaale.&lt;ref name=&quot;Soldier-Telepathy&quot; /&gt; {{As of|2009}} oli see uuring keskendatud militaarvajadustele.&lt;ref name=&quot;Soldier-Telepathy&quot; /&gt;

==Rakk-kultuuri AAL==
Teadlased ehitasid seadmed mis saavad suhelda neurorakkudega ja täielikud neurovõrgud loomade väljaspoolses kultuuris. Koos jätkuvutega eksperimentidega loomadele AAL-ide siirdamisega, eksperimenditakse ka kasvatatud neurovõrkude peal, näitaks ehitatakse probleemide-lahendava neurovõrku, põhifunktsioonidega arvutid ja neurovõrku, mis saab manipuleerida robotkäega. Uuring üksiku neuroni stimuleerimisest ja signaali salvestamisest kasvas pooljuht kiibist tehnoloogiast, mida nimetatakse neuroelektroonikaks või neurokiibiks.&lt;ref name=&quot;i8AP6&quot; /&gt;

Esimese neurokiibi näitas Caltech meeskond Jerome Pine ja Michael Maher juhe all aastal 1997.&lt;ref name=&quot;WGzQ8&quot; /&gt; Caltech kiibis oli ruumi 16 neuronite jaoks.

Aastal 2003, Theodore Bergeri rühm Lõuna-California ülikoolist alustas tööd neurokiibiga, mis peaks olema [[hipokampus]]e kunstlik asendaja. Kiip oli tehtud, et töötada rotti ajus ja oli prototüübiks keerulisema kiibi arendamiseks, et kasutada keerulisema ehitisega ajudes. Hipokampus oli valitud seepärast et arvatakse, et see on kõige struktureeritum aju osa ja seega ka kõige uuritum ala. Selle funktsiooniks on kodeerida kogemus salvestamiseks pikaajalises mälus.&lt;ref name=&quot;DhWWE&quot; /&gt;

Thomas DeMarse Florida ülikoolist kasutas kasvatatud kultuuri, mis koosnes 25 000 neuronist, mis olid võetud roti ajust, et juhtida F-22 hävituslennuki simulaatori.&lt;ref name=&quot;PqxTQ&quot; /&gt; Pärast korjamist, neuronid oli pandud [[Petri tass]]ile ja kiiresti hakkasid ühenduma teineteisega et moodustada elav neurovõrk. Rakud oli paigutatud 60 elektroodiga võrgule, mida kasutati selleks, et juhtida simulaatori kõrguse muutmise ja keeramise funktsioone. Uuringu eesmärk oli teha selgeks, kui inimese aju õpib ja teeb arvutuslike operatsioone rakkude tasemel.

==Eetilised kaalutlused==
Veel ei ole olnud põhjalikumat arutelu AAL-ide eetilistest aspektidest. Vaatamata sellele, et juba kommertsialiseeritud süsteemid nagu ''[[brain pacemaker]]'' on kasutusel et ravida neuroloogilisi seisundi ja võivad olla kasutatud, selleks et muuta inimese käitumist.

Olulised neuroeetika arutelude teemad on järgmised:&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fIhru&quot; /&gt; 1) nõusoleku saamine inimestest, kes on paralüseeritud või ei saa kommunitseeruda teistel põhjustel 2) riskide ja kasu analüüs 3) jagatud vastutus AAL-i rühmades (kuidas teha kindlaks, et vastutav rühm saab teha otsuseid) 4) tagajärjed AAL tehnoloogia kasutamisest ja selle mõju inimeste ja nende perekondade elule 5) kõrvalmõju (näiteks biotagasiside ja sensorimotoorsete rütmide treenimine võib mõjutada uni kvaliteedi peale) 6) personaalne vastutavus ja selle piirangud (kes on vastutav vigade eest näiteks neuroproteeside kasutamisel), 7) küsimused mis puudutavad isiksuse, individuaalsuse ja nende võimaliku muutmise 8) terapeutiline kasutamine ja selle võimalik ületamine 9) küsimused mis on seotud uuringute eetikaga, loomadega ja inimestega eksperimenteerimise kohta 10) mõtete lugemine ja privaatsus 11) mõtekontroll 12) valikuline lisaseadmete paigaldamine ja sootsiumi kihistumine 13) meediaga suhtlemine.

[[Emory University]] ülikooli neuroteaduse professor Michael Crutcher väljendas muret AAL-i kohta, eriti kõrva ja silma implantaatidest: &quot;Kui ainult rikkad saavad seda endale lubada, see paneb kõik teised halvemasse olukorda.&quot;&lt;ref name=&quot;X37k5&quot; /&gt; Clausen ütles 2009. aastal, et &quot;AAL-id pakuvad eetilisi probleeme, aga need probleemid sarnanevad kontseptuaalselt nendega, mida bioeetikud olid adresseerinud teistele ravimise aladesse&quot;.&lt;ref name=&quot;nature.com&quot; /&gt; Isegi ta pakkus, et bioeetika on hästi ettevalmistatud selleks, et AAL-i eetilise aspektidega tegeleda. Haselager ja kolleegid&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot; /&gt; märkasid, et ootused AAL-ide tõhusust ja selle vajalikkus mängivad suure rolli eetilisi analüüsi jaoks ja AAL-i teadlased peavad suhtlema meediaga.

Teadlased on teadlikud eetilistest aspektidest. See, kuidas AAL-idest hakktakse rääkida meediast, ja sellest, kui palju teadmisi tehnoloogiast inimestele antakse, sõltub AAL-i arenemine tulevikus. Seepärast AAL-ide rühmade sees peetakse nüüd rohkem tähelepanu ka sellele et hakata väljatöötama eetilisi reegleid. {{Citation needed|date=august 2010}}

==AAL-il põhinevad mänguasjad==
Hiljuti mõned ettevõtted vaadati üle EEG-tehnoloogiad (NeuroSky juhul isegi tehnoloogia oli arendatud uuesti) selleks et luua odavad AAL-id. Tehnoloogiat kasutatakse mänguasjades ja mänguseadmetes, paljud olid väga edukad kommertsiaalses plaanis, näiteks NeuroSky ja MindFlex.

* 2007 – [[NeuroSky]] hakkas pakkuma esimene seade, mida võiks endale lubada tavaline kasutaja. Komplektis seadmega oli mäng &quot;NeuroBoy&quot;. See seade oli ka esimene laiatarbeliseks mõeldud toode, mis kasutas kuiva sensori tehnoloogiat.&lt;ref name=&quot;5qUEP&quot; /&gt;
* 2008 – [[OCZ Technology]] arendas seade, mis lubaks videomänge mängida ja see töötas [[elektrotomograafia]] tehnoloogia põhjal.
* 2008 – &quot;[[Final Fantasy]]&quot; arendaja [[Square Enix]] teatas, et nad hakkavad tegema koostööd NeuroSky'ga, et luua mäng &quot;Judecca&quot;.&lt;ref name=&quot;Mind reading is on the market&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eavFy&quot; /&gt;
* 2009 – [[Mattel]] ja NeuroSky andsid välja &quot;[[Mindflex]]i&quot; – mängu, mis kasutas EEG-d selleks, et juhtida pall mööda takistusest. Kõige rohkem müüdud EEG mäng.&lt;ref name=&quot;Mind reading is on the market&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k9Cp4&quot; /&gt;
* ? – [[Uncle Milton Industries]] ja NeuroSky andsid välja &quot;[[Star Wars]] [[Force Trainer]]i&quot; – mängu, mis tekitas tunde, et kasutaja on ''jõud''.&lt;ref name=&quot;Mind reading is on the market&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UbFyK&quot; /&gt;
* 2009 – [[Emotiv]] hakkas pakkuma EPOC, 14 kanaliga EEG seade. EPOC on esimene kommerts AAL, mis ei kasuta kuiva sensori tehnoloogiat.&lt;ref name=&quot;duIa4&quot; /&gt;
* 2010 – NeuroSky lisas elektrotomograafia funktsionaalsust, millega saab ta nüüd silmavilku tuvastada.&lt;ref name=&quot;Y2g9e&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;DgCm5&quot;&gt;{{cite journal|pmid=4583653|doi=10.1146/annurev.bb.02.060173.001105|year=1973|last1=Vidal|first1=JJ|title=Toward direct brain-computer communication|volume=2|pages=157–80|journal=Annual review of biophysics and bioengineering}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BESvh&quot;&gt;{{cite journal|author=J. Vidal|title=Real-Time Detection of Brain Events in EEG|journal=IEEE Proceedings|year=1977|url=http://www.cs.ucla.edu/~vidal/Real_Time_Detection.pdf|volume=65|pages=633–641|doi=10.1109/PROC.1977.10542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YdNUg&quot;&gt;{{cite journal|pmid=10896180|year=2000|last1=Levine|first1=SP|last2=Huggins|first2=JE|last3=Bement|first3=SL|last4=Kushwaha|first4=RK|last5=Schuh|first5=LA|last6=Rohde|first6=MM|last7=Passaro|first7=EA|last8=Ross|first8=DA|last9=Elisevich|first9=KV|title=A direct brain interface based on event-related potentials.|volume=8|issue=2|pages=180–5|journal=IEEE transactions on rehabilitation engineering : a publication of the IEEE Engineering in Medicine and Biology Society}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5INhe&quot;&gt;{{cite web| url=http://www.umich.edu/news/index.html?Releases/2006/Feb06/r020606a| title=University of Michigan News Service| author=Laura Bailey| accessdate=6. veebruaril 2006| archive-date=2010-01-07| archive-url=https://web.archive.org/web/20100107050418/http://www.umich.edu/news/index.html?Releases/2006/Feb06/r020606a| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMT9h&quot;&gt;Miguel Nicolelis ''et al.'' (2001) [http://www.dukemedicine.org/AboutUs/Facts_and_Statistics/historical_highlights/index/view Duke neurobiologist has developed system that allows monkeys to control robot arms via brain signals]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7jf4q&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1126/science.163.3870.955|title=Operant Conditioning of Cortical Unit Activity|year=1969|last1=Fetz|first1=E. E.|journal=Science|volume=163|page=955|pmid=4974291|issue=870}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0D54Y&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1016/0014-4886(78)90252-2|pmid=101388|year=1978|last1=Schmidt|first1=EM|last2=McIntosh|first2=JS|last3=Durelli|first3=L|last4=Bak|first4=MJ|title=Fine control of operantly conditioned firing patterns of cortical neurons.|url=https://archive.org/details/experimental-neurology_1978-09-01_61_2/page/349|volume=61|issue=2|pages=349–69|journal=Experimental neurology}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VeSH1&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1126/science.2911737|title=Mental rotation of the neuronal population vector|url=https://archive.org/details/sim_science_1989-01-13_243_4888/page/234|year=1989|last1=Georgopoulos|first1=A.|last2=Lurito|first2=J.| last3=Petrides|first3=M|last4=Schwartz|first4=A.|last5=Massey|first5=J.|journal=Science|volume=243|page=234|pmid=2911737|issue=4888}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J2FFc&quot;&gt;{{cite journal|pmid=16859758|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16859758|year=2006|last1=Lebedev|first1=MA|last2=Nicolelis|first2=MA|title=Brain-machine interfaces: past, present and future.|volume=29|issue=9|pages=536–46|doi=10.1016/j.tins.2006.07.004|journal=Trends in neurosciences}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGWlN&quot;&gt;{{cite journal|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10479703|pmid=10479703|year=1999|last1=Stanley|first1=GB|last2=Li|first2=FF|last3=Dan|first3=Y|title=Reconstruction of natural scenes from ensemble responses in the lateral geniculate nucleus.|volume=19|issue=18|pages=8036–42|journal=The Journal of neuroscience : the official journal of the Society for Neuroscience}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5gXu1&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1038/35042582|year=2000|last1=Nicolelis|first1=Miguel A. L.|last2=Wessberg|first2=Johan|last3=Stambaugh|first3=Christopher R.|last4=Kralik|first4=Jerald D.|last5=Beck|first5=Pamela D.|last6=Laubach|first6=Mark|last7=Chapin|first7=John K.|last8=Kim|first8=Jung|last9=Biggs|first9=S. James|journal=Nature|volume=408|page=361|pmid=11099043|title=Real-time prediction of hand trajectory by ensembles of cortical neurons in primates.|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2000-11-16_408_6810/page/360|issue=6810}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;carmena2003&quot;&gt;{{cite journal|pmid=14624244|year=2003|last1=Carmena|first1=JM|last2=Lebedev|first2=MA|last3=Crist|first3=RE|last4=O'Doherty|first4=JE|last5=Santucci|first5=DM|last6=Dimitrov|first6=DF|last7=Patil|first7=PG|last8=Henriquez|first8=CS|last9=Nicolelis|first9=MA|title=Learning to control a brain-machine interface for reaching and grasping by primates.|volume=1|issue=2|pages=E42|doi=10.1371/journal.pbio.0000042|pmc=261882|journal=PLoS biology}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lebedev2005&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1523/JNEUROSCI.4088-04.2005|title=Cortical Ensemble Adaptation to Represent Velocity of an Artificial Actuator Controlled by a Brain-Machine Interface|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-neuroscience_2005-05-11_25_19/page/4680|year=2005|last1=Lebedev|first1=M. A.|journal=Journal of Neuroscience|volume=25|page=4681|pmid=15888644|last2=Carmena|first2=JM|last3=O'Doherty|first3=JE|last4=Zacksenhouse|first4=M|last5=Henriquez|first5=CS|last6=Principe|first6=JC|last7=Nicolelis|first7=MA|issue=19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8FfVx&quot;&gt;{{cite journal|pmid=11894084|year=2002|last1=Serruya|first1=MD|last2=Hatsopoulos|first2=NG|last3=Paninski|first3=L|last4=Fellows|first4=MR|last5=Donoghue|first5=JP|title=Instant neural control of a movement signal.|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-03-14_416_6877/page/140|volume=416|issue=6877|pages=141–2|doi=10.1038/416141a|journal=Nature}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;znic5&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1126/science.1070291|title=Direct Cortical Control of 3D Neuroprosthetic Devices|url=https://archive.org/details/sim_science_2002-06-07_296_5574/page/1828|year=2002|last1=Taylor|first1=D. M.|journal=Science|volume=296|page=1829|pmid=12052948|last2=Tillery|first2=SI|last3=Schwartz|first3=AB|issue=5574}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YynRI&quot;&gt;[http://www.pittsburghlive.com:8000/x/tribunereview/s_469059.html Pitt team to build on brain-controlled arm], ''Pittsburgh Tribune Review'', 5 September 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76ZsJ&quot;&gt;[http://www.youtube.com/watch?v=gnWSah4RD2E YouTube – Monkey controls a robotic arm]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gKdup&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1126/science.1097938|title=Cognitive Control Signals for Neural Prosthetics|url=https://archive.org/details/sim_science_2004-07-09_305_5681/page/258|year=2004|last1=Musallam|first1=S.|journal=Science|volume=305|page=258|pmid=15247483|last2=Corneil|first2=BD|last3=Greger|first3=B|last4=Scherberger|first4=H|last5=Andersen|first5=RA|issue=5681}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DJFsB&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1111/j.1460-9568.2005.04320.x|title=Frontal and parietal cortical ensembles predict single-trial muscle activity during reaching movements in primates|year=2005|last1=Santucci|first1=David M.|last2=Kralik|first2=Jerald D.|last3=Lebedev|first3=Mikhail A.|last4=Nicolelis|first4=Miguel A. L.|journal=European Journal of Neuroscience|volume=22|page=1529|pmid=16190906|issue=6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nCKZr&quot;&gt;{{cite journal|pmid=18094685|year=2008|last1=Huber|first1=D|last2=Petreanu|first2=L|last3=Ghitani|first3=N|last4=Ranade|first4=S|last5=Hromádka|first5=T|last6=Mainen|first6=Z|last7=Svoboda|first7=K|title=Sparse optical microstimulation in barrel cortex drives learned behaviour in freely moving mice.|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2008-01-03_451_7174/page/60|volume=451|issue=7174|pages=61–4|doi=10.1038/nature06445|journal=Nature}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Soldier-Telepathy&quot;&gt;{{cite web| last = Drummond| first = Katie| title = Pentagon Preps Soldier Telepathy Push| publisher = Wired Magazine| date = 14.05.2009| url = http://www.wired.com/dangerroom/2009/05/pentagon-preps-soldier-telepathy-push| accessdate = 06.05.2009| archive-url = https://web.archive.org/web/20090517055721/http://www.wired.com/dangerroom/2009/05/pentagon-preps-soldier-telepathy-push| archive-date = 17.05.2009| url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nature.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Clausen|first1=Jens|title=Man, machine and in between|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2009-02-26_457_7233/page/1080|journal=Nature|volume=457|page=1080|year=2009|doi=10.1038/4571080a}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sciencedirect.com&quot;&gt;{{cite journal|last1=Haselager|first1=Pim|last2=Vlek|first2=Rutger|last3=Hill|first3=Jeremy|last4=Nijboer|first4=Femke|title=A note on ethical aspects of BCI|journal=Neural Networks|volume=22|page=1352|year=2009|doi=10.1016/j.neunet.2009.06.046}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mind reading is on the market&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.latimes.com/business/la-fi-mind-reader-20100808,0,6235181,full.story |title=Mind reading is on the market |date=08.08.2010 |publisher=[[Los Angeles Times]] |first=Shan |last=Li |access-date=12.12.2010 |archive-date=4.01.2013 |archive-url=https://archive.today/20130104065206/http://www.latimes.com/business/la-fi-mind-reader-20100808,0,6235181,full.story |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N5hff&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140318175539/http://www.wired.com/wired/archive/10.09/vision.html Vision quest], &lt;i style=&gt;Wired Magazine&lt;/i&gt;, September 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8QVDY&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1097/00001756-199806010-00007|pmid=9665587|year=1998|last1=Kennedy|first1=PR|last2=Bakay|first2=RA|title=Restoration of neural output from a paralyzed patient by a direct brain connection.|volume=9|issue=8|pages=1707–11|journal=Neuroreport}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7tnoC&quot;&gt;{{Cite journal |author=Leigh R. Hochberg |date=13.07.2006 |title=Neuronal ensemble control of prosthetic devices by a human with tetraplegia |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2006-07-13_442_7099/page/164 |journal=Nature |volume=442 |issue=7099 |pages=164–171 |doi=10.1038/nature04970 |pmid=16838014 |author2=Mijail D. Serruya, Gerhard M. Friehs, Jon A. Mukand, Maryam Saleh, Abraham H. Caplan, Almut Branner, David Chen, Richard D. Penn and John P. Donoghue}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CAL7C&quot;&gt;Serruya MD, Donoghue JP. (2003) Chapter III: Design Principles of a Neuromotor Prosthetic Device in Neuroprosthetics: Theory and Practice, ed. Kenneth W. Horch, Gurpreet S. Dhillon. Imperial College Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zgAMo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100103073027/http://news-info.wustl.edu/news/page/normal/7800.html Teenager moves video icons just by imagination], press release, Washington University in St Louis, 9 October 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qkEi5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080121045726/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1175/is_3_36/ai_n6028127 Just short of telepathy: can you interact with the outside world if you can't even blink an eye?], ''Psychology Today'', May–June 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oxOMt&quot;&gt;{{cite journal|pmid=2461285|year=1988|last1=Farwell|first1=LA|last2=Donchin|first2=E|title=Talking off the top of your head: toward a mental prosthesis utilizing event-related brain potentials.|volume=70|issue=6|pages=510–23|journal=Electroencephalography and clinical neurophysiology|doi=10.1016/0013-4694(88)90149-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LC7Ts&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210125223828/http://www.rochester.edu/pr/releases/cs/bayliss.html Press release], University of Rochester, 3 May 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MKJJF&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1016/0013-4694(94)90053-1|title=A dry electrode for EEG recording☆|year=1994|last1=Taheri|first1=B|last2=Knight|first2=R|last3=Smith|first3=R|journal=Electroencephalography and Clinical Neurophysiology|volume=90|page=376|pmid=7514984|issue=5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xFleA&quot;&gt;[http://adsabs.harvard.edu/abs/1994PhDT........82A Active Micromachined Scalp Electrode Array for Eeg Signal Recording]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ILIZV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121227040111/http://www.wired.com/wired/archive/9.08/assist_pr.html The Next Brainiacs]''Wired Magazine'', August 2001.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yidbw&quot;&gt;[http://ieeexplore.ieee.org/document/1196775/?reload=true Artificial Neural Net Based Signal Processing for Interaction with Peripheral Nervous System]. In: Proceedings of the 1st International IEEE EMBS Conference on Neural Engineering. pp. 134–137. March 20–22, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f09Wl&quot;&gt;[http://www.ft.com/cms/s/0/4c6d531a-b2cd-11d9-bcc6-00000e2511c8.html?ft_site=falcon&amp;desktop=true#axzz4StI12aAc Mental ways to make music]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Cane, Alan, ''Financial Times'', London (UK), 22 April 2005, p12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E7Tln&quot;&gt;[http://www.emotiv.com]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j3rjA&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.bigdownload.com/2008/12/01/emotiv-epoc-brain-wave-pc-controller-delayed-until-2009/ |pealkiri=Emotiv Epoc &quot;brain-wave&quot; PC controller delayed until 2009 |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2011-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110412064938/http://news.bigdownload.com/2008/12/01/emotiv-epoc-brain-wave-pc-controller-delayed-until-2009 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f997D&quot;&gt;Ranganatha Sitaram,Andrea Caria,Ralf Veit,Tilman Gaber,Giuseppina Rota,Andrea Kuebler and Niels Birbaumer(2007) &quot;[https://archive.today/20120731202844/http://mts.hindawi.com/utils/GetFile.aspx?msid=25487&amp;vnum=2&amp;ftype=manuscript FMRI Brain–Computer Interface: A Tool for Neuroscientific Research and Treatment]&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bCDNu&quot;&gt;[http://www.nature.com/news/2004/040823/pf/040823-18_pf.html Mental ping-pong could aid paraplegics], ''Nature'', 27 August 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bQZfG&quot;&gt;[http://techon.nikkeibp.co.jp/english/NEWS_EN/20060525/117493/ To operate robot only with brain], ATR and Honda develop BMI base technology, ''Tech-on'', 26 May 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DTpab&quot;&gt;{{cite journal|title = Decoding the Mind's Eye – Visual Image Reconstruction from Human Brain Activity using a Combination of Multiscale Local Image Decoders| journal = Neuron| doi = 10.1016/j.neuron.2008.11.004| volume = 60| issue = 5| pages = 915–929| year =2008| author = Miyawaki, Y|pmid = 19081384|last2 = Uchida|first2 = H|last3 = Yamashita|first3 = O|last4 = Sato|first4 = MA|last5 = Morito|first5 = Y|last6 = Tanabe|first6 = HC|last7 = Sadato|first7 = N|last8 = Kamitani|first8 = Y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9rmxI&quot;&gt;{{cite web| url = http://www.pinktentacle.com/2008/12/scientists-extract-images-directly-from-brain/| title = Scientists extract images directly from brain| publisher = PinkTentacle.com| date=12. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;84UEy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.theaudeo.com/ |pealkiri=Speak Your Mind |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2007-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928193212/http://www.theaudeo.com/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j63jE&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Welcome to Mind Ball |url=http://www.vivifeye.com/mindball/index.html |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2010-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100403032459/http://www.vivifeye.com/mindball/index.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zbq1q&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Interactive Productline{{!}}About us |url=http://www.mindball.se/about.html |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2012-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121205131218/http://www.mindball.se/about.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IbwYv&quot;&gt;{{cite web|title=Guger Technologies|url=http://www.gtec.at}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;REfmy&quot;&gt;{{cite web|title=ENOBIO|url=http://starlab.es/products/enobio|access-date=2010-12-12|archive-date=2010-06-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20100618135329/http://starlab.es/products/enobio|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i8AP6&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1523/JNEUROSCI.1051-07.2007|title=Interfacing Neurons with Carbon Nanotubes: Electrical Signal Transfer and Synaptic Stimulation in Cultured Brain Circuits|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-neuroscience_2007-06-27_27_26/page/6930|year=2007|last1=Mazzatenta|first1=A.|last2=Giugliano|first2=M.|last3=Campidelli|first3=S.|last4=Gambazzi|first4=L.|last5=Businaro|first5=L.|last6=Markram|first6=H.|last7=Prato|first7=M.|last8=Ballerini|first8=L.|journal=Journal of Neuroscience|volume=27|page=6931|pmid=17596441|issue=26}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WGzQ8&quot;&gt;[http://pr.caltech.edu/media/lead/102797JP.html Press release], Caltech, 27 October 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DhWWE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20061231000140/http://www.wired.com/news/technology/medtech/0,65422-0.html Coming to a brain near you], ''Wired News'', 22 October 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PqxTQ&quot;&gt;[http://www.cnn.com/2004/TECH/11/02/brain.dish/ 'Brain' in a dish flies flight simulator], ''CNN'', 4 November 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fIhru&quot;&gt;{{cite journal|last1=Tamburrini|first1=Guglielmo|title=Brain to Computer Communication: Ethical Perspectives on Interaction Models|journal=Neuroethics|volume=2|page=137|year=2009|doi=10.1007/s12152-009-9040-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X37k5&quot;&gt;{{cite news| url=http://www.cnn.com/2009/TECH/12/30/brain.controlled.computers/index.html|work=CNN|title=The future of brain-controlled devices |accessdate=26. aprillil 2010|date=4. jaanuar 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5qUEP&quot;&gt;{{cite news|url= http://www.economist.com/science/displaystory.cfm?story_id=8847846 |title=Mind Games |date= 23.03.2007 |publisher=The Economist}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eavFy&quot;&gt;[http://www.engadget.com/2008/10/09/brains-on-with-neurosky-and-squareenixs-judecca-mind-control-ga Brains-on with NeuroSky and Square Enix's Judecca mind-control game]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k9Cp4&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111108025937/http://www.physorg.com/news150781868.html New games powered by brain waves]. Physorg.com. Retrieved on 12.09.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UbFyK&quot;&gt;{{cite news| url=http://www.usatoday.com/life/lifestyle/06.01.2009-force-trainer-toy_N.htm | work=USA Today | title=Toy trains 'Star Wars' fans to use The Force | first=Mike | last=Snider | date=07.01.2009 | accessdate=01.05.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;duIa4&quot;&gt;{{cite web|url=http://emotiv.com/ |title=Emotiv Systems Homepage |publisher=Emotiv.com |accessdate=29.12.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y2g9e&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170222053401/http://www.gamasutra.com/view/news/29190/NeuroSky_Upgrades_SDK_Allows_For_Eye_Blink_BrainwavePowered_Games.php News – NeuroSky Upgrades SDK, Allows For Eye Blink, Brainwave-Powered Games]. Gamasutra (30.06.2010). Retrieved on 12.09.2010.&lt;/ref&gt;
}}

===Portaalid===
&lt;!-- When inserting a reference in this section please use the following format:
*[http://urlhere title of article or name of website,] name of publication in italics, date (UK format:day, month year), brief description of article
Incorrectly formatted entries may be reverted. Thanks for your cooperation. --&gt;
*[http://openeeg.sourceforge.net/doc/ The open-source Electroencephalography project] ja [http://pceeg.sourceforge.net/ Programmable chip version], ''Sourceforge'' avatud lähtekoodiga EEG projektid
*[http://www.phypa.org/downloads.html BCI database], Rühma PhyPA's avalik rumm AAL andmete üleandmiseks.

===Artiklid===
*[http://www.physorg.com/news180620740.html Machine Translates Thoughts into Speech in Real Time] PhysOrg.com, by Lisa Zyga, December 21, 2009.
*[http://danshope.com/news/showarticle.php?article_id=10 Monkey Neural Interfacing], Monkeys Consciously Control A Robot Arm Using Only Brain Signals
*[http://www.wired.com/wired/archive/9.08/assist_pr.html The Next Brainiacs] ''Wired Magazine'', August 2001, article on Jim Jatich’s implant
*[http://touchlab.mit.edu/news/documents/ScinetificAmerican_2002.pdf Controlling robots with the mind], ''Scientific American'', 16 September 2002, article on Miguel Nicolelis
*[http://www.wired.com/wired/archive/10.09/vision.html Vision quest], ''Wired Magazine'', September 2002, article on artificial vision
*[http://www.cnn.com/2004/TECH/11/02/brain.dish/ 'Brain' in a dish flies flight simulator], ''CNN'', 4 November 2004, article on cell-culture BCI
*[http://www.slate.com/id/2113353/ How to talk when you can't speak], ''Slate'', 10 February 2005, article on using EEG to communicate with minimally conscious patients
*[http://www.wired.com/wired/archive/13.03/brain.html Mind Control], ''Wired Magazine'', March 2005, article on Matt Nagle
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&amp;db=pubmed&amp;dopt=Abstract&amp;list_uids=15961304 ...a step towards neuron-based functional chips], Biosens Bioelectron, January 2006, academic paper on a cell-culture BCI
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&amp;db=pubmed&amp;dopt=Abstract&amp;list_uids=15079856 Lymnaea stagnalis and the development of neuroelectronic technologies], Journal of Neuroscience Research, 2004, academic paper on a cell-culture BCI
*[http://thejns.org/doi/abs/10.3171/2009.4.FOCUS0979 Evolution of brain-computer interfaces: going beyond classic motor physiology], Journal of Neurosurgery, July 2009, a survey

===Loengud ja videod===
*[http://www.youtube.com/watch?v=I7lmJe_EXEU &quot;Brain–Computer Interfaces&quot; video lecture] by Krishna Shenoy ([[Stanford University]])

[[Kategooria:Informaatika]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]</text>
      <sha1>8xb0617d7zphccwa6nkfwogx1mbmcq7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hargla kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232706</id>
    <revision>
      <id>7265411</id>
      <parentid>7258431</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:07:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */ + mall</comment>
      <origin>7265411</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4226" sha1="9g6lnwg0532fwp41ct9jespvu9ee53r" xml:space="preserve">[[Fail:Hargla church 2013.JPG|pisi|püsti|[[Hargla kirik]]]]

'''Hargla kihelkond''' ([[lühend]] '''Har'''; [[võru keel]]es ''Harglõ'', [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Harjel'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]] lääneosas ja [[Tartu kreis|Tartu]] ning [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.
[[File:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

== Piirkonna ajalugu ==
Kihelkond asutati 1694. aastal&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20250922203403/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2,  lk 49&lt;/ref&gt; [[Urvaste kihelkond|Urvaste]] ja [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonna]] (''Gaujiena'') äärealade baasil.&lt;ref name=&quot;mois&quot;&gt;[http://www.mois.ee/kihel/hargla.shtml Hargla kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 7. august 2012)&lt;/ref&gt;

== Hargla kihelkonna mõisad ==
Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 [[kirikumõis]] ning 6 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 1 [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks veel 9 [[karjamõis]]at.&lt;ref name=&quot;mois&quot;/&gt;
*[[Hargla kirikumõis]] (''Pastorat Harjel'')
*[[Koikküla mõis|Koikküla]] (''Adsel-Koiküll, Koiküll'') rüütlimõis
*[[Laanemetsa mõis|Laanemetsa]] (''Lannemetz'') rüütlimõis
*[[Mõniste mõis|Mõniste]] (''Menzen'') rüütlimõis
*[[Saru mõis|Saru]] (''Saara'') rüütlimõis
*[[Taheva mõis|Taheva]] (''Taiwola'') rüütlimõis
*[[Tidriküla mõis|Tidriküla]] (''Didriküll''), Taheva kõrvalmõis
*[[Vastse-Roosa mõis|Vastse-Roosa]] (''Neu-Rosenhof'') rüütlimõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 294-296 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA294,M1}}&lt;/ref&gt;.

== Hargla kihelkonna pärand ==
[[Eesti Rahva Muuseum]]i kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130514122540/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/HarglaHarglo-kihelkond Hargla/Harglõ kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 7. august 2012)&lt;/ref&gt;

== Hargla kihelkonna vallad ==
1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]], [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald]].

== Kihelkonna alad tänapäeval ==
Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks [[Võru maakond|Võru]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]] vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab [[Valga vald|Valga valla]].&lt;ref name=&quot;mois&quot;/&gt;

== Vaata ka ==
*[[Hargla Eesti Kodanike Komitee]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=388 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA388,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 294-296 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA294,M1}}
*Haruldasi muinasleide Eestis. Kaja, 17. september 1935, nr. 219, lk. 3.
*Alfred Kivirähk. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/ Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon]'' [Eesti Kirjandusmuuseum]. 2007.

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Hargla kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Hargla kihelkond| ]]</text>
      <sha1>9g6lnwg0532fwp41ct9jespvu9ee53r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karula kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232707</id>
    <revision>
      <id>7265422</id>
      <parentid>6119403</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:28:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */ + khk mall</comment>
      <origin>7265422</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3225" sha1="mobecz9q69x4sbglip8gi5vctdi6i82" xml:space="preserve">'''Karula kihelkond''' (lühend '''Krl'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Karolen'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]] lääneosas ja [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.

[[File:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

Kihelkond asutati 14. sajandil. Kihelkonnakirik oli [[Karula kirik]].

==Karula kihelkonna mõisad==
Kihelkonnas paiknes 6 mõisat – 1 [[kirikumõis]] ning 2 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 3 [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks veel 14 [[karjamõis]]at. &lt;ref name=&quot;mois&quot;&gt;[http://www.mois.ee/kihel/karula.shtml Karula kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 15. märts 2012)&lt;/ref&gt;
*[[Karula kirikumõis]] (''Pastorat Karolen'')
*[[Kaagjärve mõis]] (''Kawershof'') rüütlimõis
*[[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]] (''Grotenhof, Kawershof Fabrik''), Kaagjärve kõrvalmõis
*[[Karula mõis (Karula)|Karula mõis]] (''Karolen'') rüütlimõis
*[[Pikkjärve mõis]] (''Langensee''), Karula kõrvalmõis
*[[Rebasemõisa mõis]] (''Repsberg''), Karula kõrvalmõis&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 293-294 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA293,M1}}&lt;/ref&gt;.

==Karula kihelkonna vallad==
*[[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula vald]]
*[[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve vald]]

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Kihelkonna alade enamik jääb tänapäeval [[Valga maakond]]a, välja arvatud hõreda asustusega alad kihelkonna idaosas, mis jäävad [[Võru maakond]]a [[Antsla vald|Antsla]] ja [[Rõuge vald]]a, ja kihelkonna kaguosa, mis jääb [[Läti]] [[Valka piirkond]]a. Kihelkonna tuumik moodustab endise [[Karula vald|Karula valla]]. Mõned külad kihelkonna edelaservast kuuluvad ka [[Taheva vald]]a. &lt;ref name=&quot;mois&quot;/&gt;

== Vaata ka ==
* [[Helmi Vill]], Karula kihelkonnast pärit rahvalaulik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=388 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA388,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 293-294 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA293,M1}}
*Oskar Vares. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/karula Karula kihelkond]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2006.

==Välislingid==
* [[Pikne Kama]]: [http://www.eau.ee/~drenkhan/khy/karula_kihelkonna_lugu.pdf &quot;Karula kihelkonna kujunemine&quot;] Proseminar, Tartu 2008

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Karula kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Karula kihelkond| ]]</text>
      <sha1>mobecz9q69x4sbglip8gi5vctdi6i82</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastseliina kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232708</id>
    <revision>
      <id>7265447</id>
      <parentid>6644143</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:40:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>+ khk mall</comment>
      <origin>7265447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2775" sha1="qqhskjh6nopxcm0u8t1nizlyl08qei0" xml:space="preserve">[[Fail:Vastseliina kirik, 2014-09-19.JPG|pisi|[[Vastseliina kirik]]]]

'''Vastseliina kihelkond''' (lühend '''Vas'''; [[võru keel]]es ''Vahtsõliina kihlkund'', [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Neuhausen'') on ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]] idaosas ja [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.

[[File:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

==Vastseliina kihelkonna mõisad==
*[[Vastseliina kirikumõis]] (''Pastorat Neuhausen''),
*[[Vastseliina mõis]] (''Neuhausen mit Orrava und Megusiß''),
**[[Orava mõis]] (''Waldeck'') rüütlimõis
*[[Haage mõis]] (''Haanhof, Haakhof'').
*[[Lasva mõis]] (''Eichhof'') rüütlimõis
*[[Loosi mõis]] (''Lobenstein'') rüütlimõis
*[[Misso mõis]] (''Illingen'') rüütlimõis
*[[Praakmanni mõis]] (''Brakmannshof''), Loosi kõrvalmõis
*[[Põhu mõis]] ehk [[Tsorona mõis]] (''Braunsberg'') rüütlimõis
*[[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina loss]] (Schloß Neuhausen) rüütlimõis.

==Vastseliina kihelkonna vallad==
*[[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Lasva vald]] (1866–1917)
*[[Loosi vald]] (1866–1917)
*[[Misso vald (Vastseliina kihelkond)|Loosi vald]] (1866–1917)
*[[Orava vald (Vastseliina kihelkond)|Orava vald]] (1866–1917)
*[[Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond)|Vastseliina vald]] (1866–1917)

==Vaata ka==
*[[Vastseliina naise rahvarõivad]]
*[[Vastseliina vald]], [[Misso vald]], [[Lasva vald]]
*[[Setumaa]]

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=387 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA387,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 284-285 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA284,M1}}
*Linda Andresson. ''[http://folklore.ee/pubte/ajaloolist/vastseliina Ajaloolist traditsiooni Vastseliina kihelkonnast Lasva, Loosi ja Orava valdadest]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2006.
*Alma Sepp. ''[http://folklore.ee/pubte/ajaloolist/vastseliina2 Vastseliina kihelkond. Vastseliina ja Misso vallad]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/vliina.shtml Vastseliina kihelkond] Eesti mõisaportaalis

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Vastseliina kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Vastseliina kihelkond| ]]</text>
      <sha1>qqhskjh6nopxcm0u8t1nizlyl08qei0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Räpina kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232709</id>
    <revision>
      <id>7265414</id>
      <parentid>6901515</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:12:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */ + khk mall</comment>
      <origin>7265414</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10987" sha1="5ps8yz0d6jzi0bunq3si31kitmjlm4f" xml:space="preserve">[[Pilt:Räpina kirik2.jpg|pisi|[[Räpina kirik]]]]

'''Räpina kihelkond''' ([[lühend]] Räp; [[võru keel]]es ''Räpinä kihlkund'', [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Rappin'') oli [[kihelkond]] [[Võrumaa]] idaosas ja Liivimaa kubermangus [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is.
[[Fail:Atlas von Liefland 5.tif|400px|pisi|Liivimaa kubermangu ja hertsogiriigi [[Võru kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], &quot;Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel&quot;. 1798]]

== Piirkonna ajalugu ==
1624/1627. aasta luterlikus kirikuvisitatsioonis märgitakse, et Räpina piirkonnas on igal talupojal väike erakabel, kus ta oma [[pühak]]ut teenib..&lt;ref&gt;Eesti ajalugu II, Tartu 2012, lk 282.&lt;/ref&gt;

Kihelkond moodustati 1636. aastal [[Põlva kihelkond|Põlva]] ja [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonna]] äärealadest.&lt;ref name=&quot;mois&quot;/&gt; Kihelkonnakirikuks oli [[Räpina kirik]]. Kui 19. sajandi alguses pandi talupoegadele perekonnanimed, sündis Räpina kihelkonnas omamoodi rekord: enam kui 4/5 pandud nimedest olid unikaalsed ehk sellised, mida mujal Eestis ei esinenud. Selle üheks põhjuseks oli Räpina kihelkonnale omase nimelõpu &quot;-ing&quot; kasutamine&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm |pealkiri=Perekonnanimede panekust Eestis. Kristiine Kurro, Karl Kurro |vaadatud=2012-05-17 |arhiivimisaeg=2018-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180331023442/http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; (nt Jüring, Seping, Saksing).

[[Pilt:Toolamaa mõis1.JPG|pisi|[[Toolamaa (Räpina)|Toolamaa]] mõisahoone]]
[[Pilt:Ruusa mõisa ait-kuivati.JPG|pisi|Ruusa mõisa ait-kuivati]]

== Räpina kihelkonna mõisad ==
Kihelkonnas paiknes 12 mõisat: üks [[kirikumõis]] ja seitse [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos nelja [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks veel 11 [[karjamõis]]at.&lt;ref name=&quot;mois&quot;&gt;[http://www.mois.ee/kihel/rapina.shtml Räpina kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)&lt;/ref&gt;
* [[Räpina kirikumõis]] (''Pastorat Rappin'')
* [[Kahkva mõis]] (''Kachkowa'') rüütlimõis
* [[Küka mõis]], Meeksi mõisa karjamõis
* [[Meeksi mõis]] (''Meeks'') rüütlimõis
* [[Mägiotsa mõis]] (''Katharinenhof''), Räpina kõrvalmõis
* [[Naha mõis]] (''Nahha''), Meeksi kõrvalmõis
* [[Palo mõis]] (''Pallamois'') rüütlimõis
* [[Puusta mõis]], Toolamaa mõisa [[karjamõis]]&lt;ref&gt;[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina2/rapina_2.html Toolamaa vallas.], http://www.folklore.ee/&lt;/ref&gt;
* [[Rahumäe mõis]] (''Friedholm'') rüütlimõis
* [[Raigla mõis]] (''Raigla''), Räpina kõrvalmõis
* [[Ruuna mõis]], Veriora mõisa karjamõis
* [[Ruusa mõis]], algselt Toolamaa mõisa karjamõis
* [[Räpina mõis]] (''Rappin'') rüütlimõis
* [[Toolamaa mõis]] (''Tolama'') rüütlimõis
* [[Veriora mõis]] (''Paulenhof'') rüütlimõis
* [[Võiardi mõis]], Toolamaa mõisa karjamõis
* [[Võõpsu mõis]] (''Wöbs''), Räpina kõrvalmõis

== Räpina kihelkonna vallad ==
* [[Kahkva vald]]
* [[Meeksi vald (Räpina kihelkond)|Meeksi vald]]
* [[Palo vald]] (1866–1892)
* [[Räpina vald (Räpina kihelkond)|Räpina vald]]
* [[Toolamaa vald|Toolamaa (Ruusa) vald]]
* [[Veriora vald (Räpina kihelkond)|Veriora vald]]

== Räpina kihelkonna koolid ==
* 1873. aastal oli Räpina kihelkonnas 21 külakooli, sh [[Tooste]], [[Naha (Räpina)|Naha]], [[Võuküla]], [[Raigla]], [[Kureküla (Räpina)|Kureküla]]/[[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]], [[Pääsna]], [[Süvahavva]], [[Suure-Veerksu]], [[Mehikoorma]], [[Meerapalu]], [[Raadama]] ja [[Kirmsi]], [[Ruusa]]/[[Võuküla]], 1890. aastal avati [[Papreküla]] kool&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/koit/2016/04/30/13.15.1 Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 5], Koit, nr. 49, 30 aprill 2016&lt;/ref&gt;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/koit/2016/04/02/14.15.1 Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 1], Koit, nr. 37, 2 aprill 2016&lt;/ref&gt;
* [[Räpina kihelkonnakool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/rapinarahva/2018/10/20/38 Räpina luterlik kihelkonnakool poistele], Räpina Rahvaleht, nr. 175, 20 oktoober 2018&lt;/ref&gt; [[Köstrimäe]]l

== Räpina kihelkonna kalmistud ==
* [[Lepistu kalmistu]]
* [[Liivamäe kalmistu]]
* [[Luuküla kalmistu]]
* [[Maarjamõisa kalmistu]]
* [[Meerapalu kalmistu]]
* [[Mehikoorma kalmistu]]
* [[Otsi talu kalmistu]]
* [[Pedaspää kalmistu]]
* [[Pusa-Jaani talu kalmistu]]
* [[Ristipalo kalmistu]]
* [[Räpina mõisa kalmistu]]
* [[Räpina vana kalmistu]]
* [[Räpina õigeusu kirikuaed]]

== Räpina kihelkonna pärand ==
[[Eesti Rahva Muuseum]]i kogudes on 2008. aasta seisuga Räpina kihelkonnast kokku 680 museaali. Liigiti on pooled kogutud esemetest tekstiil ja rõivastus, üle saja eseme on majapidamisriistu, üle poolesaja käsitöötehnika ja elatusalade valdkonnast ning kümmekond liikumisvahendit. Esimest korda käidi kihelkonnast ERM-ile vanavara kogumas 1911. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130514122945/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/RapinaRapina-kihelkond Räpina kihelkond] Eesti Rahva Muuseum&lt;/ref&gt;

=== Rahvarõivad ===

Meeste rahvarõivastusse kuulus valgest linasest riidest särk. Särgikaeluste kinnitamisel kasutati [[kaksiknööp]]i, sõltust või [[sõlg]]e. Särki kant sealkandis pükste peal. Särgi peal oli omakorda [[põimvöö]] või kitsas [[eesti kirivöö|kirivöö]]. Tava kohaselt oli abielumeestel vöö seotud paremale küljele, vallalistel aga vasakule. Varrukad olid laiemad, kui pealisriietel, nii aeti need üleriideid selga tõmmates keerdu.

Sealsed pikad püksid kandsid nime ''kaatsad'' või ''kaltsad''. Need valmistati takusest riidest ja olid valged või triibulised. Sääred olid kitsad. Sääreotsad topiti kas siis sukkade sisse või kasutati nende kinnitamiseks jalarätte, seejärel kinnitati need altpoolt põlve pastlapaeltega. [[19. sajand]]i teisel poolel lisandusid ka moodsamad põlvpüksid, mis jäid aga sealses kihelkonnas siiski suhteliselt pikasäärelisteks.

Kanti ka pihtkuube ehk pihtsärki ehk vammust ehk vatti. See oli sealkandis tavaliselt potisinine villasest riidest rõivaese.

Ülerõivaks oli [[pikk-kuub]], mis oli XIX sajandi esimesel poolel must, hiljem aga potisinine. Seda valmistati vanutatud riidest, Räpina kihelkonnas neid üldiselt ei kaunistatud. Sama lõikega oli ka lihtsam linane rüü. Talvel kanti sarnase lõikega kasukat. Suvel kanti [[kaapkübar]]at, talvel talvemütsi.&lt;ref&gt;[https://rahvaroivad.ee/regioonid/louna-eesti/rapina/rapina-mees Eesti rahvarõivad]&lt;/ref&gt;

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmus võis olla vitssõrmus või plaadiga sõrmus.

Naistel oli üheks olulisemaks riideesemeks särk, mis oli nii alus- kui ka ülerõivaks. Suvisel ajal piisaski vaid särgist ja vööst. Enne leeritamist oli särk tütarlaste ainsaks rõivaesemeks, hiljem lisandus veel põll.

Särgid olid põhiliselt valged. Koos seelikuga kantuna oli nende alumine osa jämedamast riidest, nähtav ülemine osa aga peenemast. Kaunistavad ornamendid olid ühtlasi ohutisteks ja paiknesid seega kaela ümber või särgivarrukate juures. Kasutati ruut-rombi, kaheksaharulist tähte, siksakjoont. Särgi kaeluse kinnitamiseks kasutati vitssõlge; XIX sajandi teisel poolel asendas seda punane pael.

Lihtsast valgest riidest põll oli tähtis abielunaiste riideese. Seda ehtisid punased tikandid, pitsid, narmad. Arvati, et ilma põlleta naine kahjustab põldude viljakust ja nii oli see kohustuslik rõivastuselement.

Ka pea pidi abielunaistel olema kaetud. Selleks kasutati lihtsast riidest [[tanu]]sid, mil servas pits. Pidulikumad tanud olid ka lintidega.

Seelikutest olid kasutusel [[vaipseelik]]ud, mis olid ühevärvilised. Villane vaipseelik oli ''kõrik'', linane aga ''pallapool''. Hiljem lisandusid ka kokkuõmmeldud seelikud,

Naiste vööd olid kirivööd. Neid hakati kasutama juba noorest east (et piht oleks peenike). Tavaliselt keerati see 2-3 korda ümber keha. Kasutati ka kirivöötehnikas peapaelasid, mis aitasid juukseid koos hoida.

Ülarõivastest kandsid ka naised musti pikk-kuubi. Igapäevasemalt kanti varem pikk-kuuega sarnanevat [[pihtsärk]]i, hiljem asendasid neid potisinised kampsunid. Pidulikumad kampsunid olid kas siis mustast või tumesinisest [[kalev (riie)|kalevist]]. Vähem levinud oli ilma varrukateta [[liistik]]. Talvel kanti valgest lambanahast kasukaid.

Õlgadel kanti mitmesuguseid rõivaid. Tumepruun või must villasest riidest [[sõba]] oli tavaliselt punase ja sinise lõngaga, vahel ka kollase lõngaga kaunistatud. Nurkades olid narmastutid. Linane õlakate oli [[palakas]]. XIX sajandi teisel poolel hakkasid levima [[suurrätik]]ud. Algselt neid osteti, hiljem hakati ka ise kuduma.

Ehetena kasutati helmekeesid. Pidulikumatel puhkudel pandi rinda [[kuhiksõlg]]. See pidi olema nii kõrge, et paistis kätte ka ülerõivaste alt.&lt;ref&gt;[https://rahvaroivad.ee/regioonid/louna-eesti/rapina/rapina-naine Eesti rahvarõivad]&lt;/ref&gt;

Jalas kandsid naised valgeid sukkasid, mida hoidsid üleval põlve kohale seotud säärepaelad. Jalatsiteks olid [[pastlad]].

== Kihelkonna alad tänapäeval ==
Räpina kihelkonna pikliku kujuga ala ühtib tänapäeval ligikaudu Põlva maakonna [[Räpina vald|Räpina valla]] territooriumiga. [[Piirissaar]] kihelkonna põhjaosas on tänapäeval Tartu maakonna [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisus. Väike osa kihelkonna idaservast kuulub [[Setomaa vald]]a ja väike ala kihelkonna lääneservas ka [[Põlva vald]]a. Enne [[2017. aasta haldusreform]]i kuulus kihelkonna põhjatipp Meeksi ja Mehikoorma ümbruses Tartu maakonda [[Meeksi vald]]a.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=387 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA387,M1 }}
* {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 283-284 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA283,M1}}
*[[Viktor Kalnin]], [https://dea.digar.ee/article/koit/1985/01/15/12.1 Tervishoiust Räpina kihelkonnas], Koit, nr. 7, 15 jaanuar 1985
* Miralda Ehrlich. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina/ Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast Räpina ja Kahkva valdadest]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2006.
* Erika Sepp. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina2/ Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast Meeksi, Veriora ja Toolamaa valdadest]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2006.

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Räpina kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Räpina kihelkond| ]]</text>
      <sha1>5ps8yz0d6jzi0bunq3si31kitmjlm4f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urvaste kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232710</id>
    <revision>
      <id>7265418</id>
      <parentid>7160002</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */ + khk mall</comment>
      <origin>7265418</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5949" sha1="fxcnitdqajhptr1ishnvxqeexy1f0pw" xml:space="preserve">[[Fail:Urvaste kirik.jpg|pisi|Urvaste kirik]]

'''Urvaste kihelkond''' (ka ''Antsla kihelkond''; [[võru keel]]es ''Urvastõ kihlkund''; [[saksa keel]]es  ''Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel''; [[lühend]] '''Urv''') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]]l ning [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.

[[File:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]

== Ajalugu ==
Urvaste kihelkonna ala kuulus algselt [[Ugandi]] muinasmaakonda, hiljem [[Tartu piiskopkond]]a. Esimestena mainiti 1405. aastal [[Vaabina mõis|Vaabina]] ja [[Antsla mõis]]a, 1413. aastal nimetati ka [[Urvaste kirik]]ut. Liivi sõja järel jäi Urvaste kant Poola, 1625. aastast Rootsi võimu alla. Rootsi aja algul taastati sõdades hävinud kirik ning sinna saadeti esimene luteri pastor, soomlane [[Jacob Schomann]]. 1688. aastast on säilinud teade [[Urvaste köstrikool]]ist, kus õppis 25 poissi. Kihelkonnast eraldusid [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]] ja [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnad]].&lt;ref name=&quot;aja&quot;&gt;[http://www.urvaste.ee/?page=75&amp;id=40 &quot;Valla ajalugu&quot;] Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)&lt;/ref&gt;

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajast on teada lahing [[Uhtjärv]]e juures 17. juulil 1702. 1732 taastas [[pietism|pietistlik]] pastor J. Ch. Quandt köstrikooli, kus töötasid ka talurahvast pärit õpetajad Koljo Adam, Mango Hans ja Matsi Kärt. 1735. aastal tegutses kihelkonnas ka kolm [[mõisakool]]i. 1780. aastaks oli Urvastes 627 talu ja 60 [[popsikoht]]a ning kokku 8820 elanikku. 1836 osteti Urvastes päriseks esimene talu Võrumaal: Linnamäe mõisale kuulunud Murru talu. [[1840. aastate talurahvarahutused|1840. aastate talurahvarahutustes]] osales ka Urvaste kandi rahvas, kelle mõisteti 1842. aastal [[Vana-Antsla]]s toimunud [[sõjakohus|sõjakohtu]] istungil [[ihunuhtlus]]t. 1845–48 läks kihelkonnas [[õigeusk]]u 830 inimest; 1847 asutati [[Kassimõisa]] õigeusu kogudus, 1895 ehitati [[Kraavi]]le [[Püha Eliase kirik]].&lt;ref name=&quot;aja&quot; /&gt;

[[Eesti esimene üldlaulupidu|Eesti esimesel üldlaulupeol]] Tartus 1869. aastal osales ka Urvaste laulukoor, teisel laulupeol 1879. aastal tuli Vaabina orkester II kohale. 1877 loodi [[Eesti Aleksandri kool]]i Urvaste abikomitee, 1884 [[karskusselts Koit]].&lt;ref name=&quot;aja&quot; /&gt;

10. aprillil 1918 [[Riia]]s toimunud maakoosolekul luges Vana-Antsla vallavanem [[Peeter Koemets]] ette Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja, milles nõuti iseseisvust ega soovitud liituda koosolekul välja pakutud [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigiga]]. Vabadussõja ainuke lahing Urvaste kandis toimus kihelkonna lõunatipus [[Saera]]s 20. märtsil 1919 [[Võrumaa kaitsepataljon]]i ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Seevastu vabaneti 1941. aastal kogu kihelkonnas ja Antsla vallas Nõukogude võimust juba enne Saksa armee saabumist, 1944. aastal augustis toimusid aga ägedad lahingud Punaarmeega. Teise maailmasõja järel 1944–53 tegutsesid [[Linnamäe (Sõmerpalu)|Linnamäel]] metsavennad [[Johannes Heeska|Juhan Huska]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;aja&quot; /&gt;

== Urvaste kihelkonna mõisad ==
*[[Urvaste kirikumõis]] (''Pastorat Anzen'')
*[[Koigu mõis]] (''Koick, Runnemois''),
*[[Vaabina mõis]] (''Uelsen''),
*[[Linnamäe mõis]] (''Linnamäggi''),
*[[Vana-Antsla mõis]] (''Alt-Anzen mit Jacobshof''),
*[[Vastse-Antsla mõis]] (''Neu-Anzen mit Kassimois'')
*[[Urvaste mõis]] (''Urbs''),
*[[Kärgula mõis]] (''Heiligenbach ehk Kerjell ehk Pillopall''),
*[[Sõmerpalu mõis]] (''Sommerpahlen''),
*[[Lilli-Anne mõis]] (''Lühnen''),
*[[Järvere mõis]] (''Jerwen''),
*[[Mustja mõis]] (''Mustel''),
*[[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]] (''Annenhof, Koik-Annenhof'') eraldati [[Koigu mõis]]ast [[1799]]. aastal

== Urvaste kihelkonna vallad ==
*[[Koigu vald]] (1866–1891)
*[[Kärgula vald]] (1866–1917)
*[[Linnamäe vald (Urvaste kihelkond)|Linnamäe vald]] (1866–1917)
*[[Peetrimõisa vald]] (1866–1867)
*[[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu vald]] (1866–1917)
*[[Truuta vald]] (1866–1891)
*[[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] (1866–1917)
*[[Vaabina vald]] (1866–1917)
*[[Vana-Antsla vald]] (1866–1917)
*[[Vastse-Antsla vald]] (1866–1917)
== Urvaste kihelkonna kihelkonnakoolid ==
*[[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kirik]]u [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus|õigeusu koguduse]]  [[Kraavi kihelkonnakool]]
* luteriusu Antsla kihelkonnakool  [[Urvaste kirik]]u juures

== Urvaste kihelkonna kalmistud ==
*[[Antsla Metsakalmistu]]
*[[Antsla II maailmasõja matmispaik]]
*[[Kraavi kalmistu]]
*[[Linnamäe mõisa kalmistu]]
*[[Osula kalmistu]]
*[[Osula II maailmasõja matmispaik]]
*[[Sõmerpalu mõisa kalmistu]]
*[[Urvaste kalmistu]]
*[[Urvaste kirikuaed]]
*[[Urvaste mõisa kalmistu]]
*[[Urvaste vana kalmistu]]
*[[Urvaste II maailmasõja matmispaik]]
*[[Vaabina mõisa kalmistu]]
*[[Vana-Antsla mõisa kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=387 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA387,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 277-280 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA277,M1}}
*Agaate Laurson. ''[http://folklore.ee/pubte/ajaloolist/urvaste Ajalooline traditsioon Urvaste kihelkonnast]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Urvaste kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Urvaste kihelkond| ]]</text>
      <sha1>fxcnitdqajhptr1ishnvxqeexy1f0pw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põlva kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232711</id>
    <revision>
      <id>7265441</id>
      <parentid>7011510</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:37:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */ + khk mall</comment>
      <origin>7265441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6379" sha1="gn1pj3kop0504crmvnsllb9pzrta623" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Põlva]]
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Põlva kihelkond''' ([[lühend]] Plv; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Pölwe'') oli [[kihelkond]] [[Võrumaa]]l ning Liivimaa kubermangus [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is.
[[Pilt:Põlva kirik2.jpeg|pisi|[[Põlva kirik]]]]
Põlva kihelkonnkirik oli arvatavalt olemas juba 13. sajandil, arvatakse, et [[Põlva Maarja kirik]] rajati aastal 1240.
[[Fail:Atlas von Liefland 5.tif|400px|pisi|Liivimaa kubermangu [[Võru kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], &quot;Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel&quot;. 1798]]
Põlva kihelkonna [[Tartu piiskop]]ile kuulunud aladest on mainitud 1403. aastal  [[Adiste]] (Attis) [[vakus]]t, 1495. aastal [[Kiuma|Kioma]] (Kimo) küla ja Hatiku (Hattikas) talu, 1544. aastal [[Meemaste]] (Memskul) ja [[Peri küla|Peri]] (Pergel) küla. Juba enne [[Liivi sõda]] oli Kirumpää alal mitmeid mõisaid: [[Kiuma mõis|Kioma]] (1495. aastal – Küemahe), [[Peri mõis|Peri]] (1544. aastal – Memskul ), [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi]] (Vietinghof)&lt;ref&gt;Rein Kaldma, [https://dea.digar.ee/article/polvateataja/2024/03/27/8.2 1. aprill 2024 – 85 aastat tagasi moodustati Põlva vald], Põlva Teataja, nr. 71, 27 märts 2024&lt;/ref&gt;. 

Kihelkonna esmamainimine kirjalikes allikates on aastal 1452. 1498. aastal on kihelkonda nimetatud saksa keeles Pölwesz. algselt ei kandnud ta mitte Põlva kihelkonna nime ja võimalik, et teda tunti Alt–Kirrumpäh–Koiküll nime all. Oli olemas ka [[Väimela kihelkond]], mis tõenäoliselt ühendati [[Kirumpää kihelkond|Kirumpää kihelkon]]naga ja seejärel Põlva kihelkonnaga. Põlva kihelkonnas asus  [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää linnus]], mis rajati Tartu piiskopkonna kaitseks Venemaa eest.

Põlva kihelkonna piirid kinnistusid alles pärast keisrinna Katariina II ukaasi 1784. aastal [[Võru]] linna asutamise kohta, ning 1784. aastal ostis Venemaa keisririik parun [[Carl Ludwig von Mengden]]ilt 57 000 rubla eest ära Põlva kihelkonna [[Võru mõis|Võru rüütlimõis]]a koos härrastemajaga ning viimane anti [[Võru raad|Võru magistraadile]]. ja sinna 1789. aastal luteri [[Võru Katariina kirik]]u rajamisega. Seega asub kihelkonna alal kaks maakonnakeskust ehk Põlva ja Võru. 

== Põlva kihelkonna mõisad ==
* [[Põlva kirikumõis]] (''Pastorat Pölwe'', ''Pölwe Kirchspiel'')
* [[Joosu mõis]] ehk Vastse-Väimela (''Waimel-Neuhof'', ''Neu-Koikel'') rüütlimõis
* [[Kiuma mõis]] (''Kioma'') rüütlimõis
* [[Kähri mõis]] (''Heimadra'') riigimõis
* [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]] (''Leppa''), Kähri kõrvalmõis
* [[Maaska mõis]] (''Maaska''), Timo kõrvalmõis
* [[Mooste mõis]] (''Moisekatz'', ''Moisekaß'', ''Kaugesiß'') rüütlimõis
* [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]] ehk Widiki mõis (''Parzimois'', ''Parsimoiß'') rüütlimõis
* [[Peri mõis]] (''Perrist'') rüütlimõis
* [[Pragi mõis]] (''Alexandershof'') rüütlimõis
* [[Saarjärve mõis]] (''Saarjerw'') rüütlimõis
* [[Tilsi mõis]] (''Tilsit'') rüütlimõis, eraldati Väimela mõisast 1749. aastal
* [[Timo mõis]] (''Klein-Koiküll-Kirrumpäh'') riigimõis
* [[Tõdu mõis]] (''Tödwenshof'') rüütlimõis
* [[Uibujärve mõis]] (''Appelsee'') rüütlimõis
* [[Vana-Koiola mõis]] (''Alt-Koiküll-Kirrumpäh'') riigimõis
* [[Varbuse mõis]] (''Warbus'') rüütlimõis
* [[Vastse-Koiola mõis]] (''Neu-Koiküll-Kirrumpäh'') rüütlimõis
* [[Viira mõis]] (''Wiera'') rüütlimõis
* [[Väimela mõis]] (''Waimel'', ''Alt-Waimel'', ''Waimel mit Waiso'') rüütlimõis
* [[Võru mõis]] (''Werrohof'', ''Werro'') riigimõis

== Põlva kihelkonna vallad ==
* [[Joosu vald]] (1866–1892)
* Kiuma vald (1866–1917)
* Kähri vald (1866–1917)
* Mooste vald (1866–1917)
* Partsi vald (1866–1892)
* Peri vald (1866–1917)
* Pragi (Vardja, Aleksandri) vald (1866–1917)
* Saarjärve vald (1866–1917)
* Tilsi vald (1866–1892)
* Timo vald (1866–1917)
* Vana-Koiola (Koiola) vald (1866–1917)
* Varbuse vald (1866–1892)
* Vastse-Koiola vald (1866–1892)
* Võru vald (1866–1917)
* Väimela vald (1866–1892)
== Põlva kihelkonna kihelkonnakoolid ==
*luterlik  [[Põlva kihelkonnakool]]
* [[Põlva õigeusu kihelkonnakool]]
* 1866/1867. aasta koolitalvel töötas Põlva kihelkonnas talupoegade laste jaoks 12 kooli:  Moisekatsi [[mõisakool]] ja 11 [[külakool]]i: [[Metste]], [[Vanaküla (Põlva)|Vanaküla]], [[Adiste]], [[Tsolgo]], [[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]], [[Kiuma|Kioma]], [[Karilatsi (Põlva)|Karilatsi]], Lukka, [[Partsi (Põlva)|Partsi]], [[Raiste|Rahiste]] ja [[Navi]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/koit/2016/04/09/14.15.1 Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 2], Koit, nr. 40, 9 aprill 2016&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/koit/2016/04/02/14.15.1 Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 1], Koit, nr. 37, 2 aprill 2016&lt;/ref&gt;

== Põlva kihelkonna kalmistud ==
* [[Jaanimõisa kalmistu]]
* [[Kähri uus kalmistu]]
* [[Kähri vana kalmistu]]
* [[Põlva kalmistu]]
* [[Põlva kirikuaed]]
* [[Rosma kalmistu]]
* [[Väimela mõisa Loewenite kalmistu]]
* [[Väimela mõisa Richterite kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=387 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA387,M1 }}
* {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 280-283 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA280,M1}}
* A. Madiberg. ''[http://folklore.ee/pubte/ajaloolist/polva Ajalooline traditsioon Põlva kihelkonnast Kähri, Kioma, Karilatsi, Koiola, Moisekatsi vallast]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Põlva kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Põlva kihelkond| ]]</text>
      <sha1>gn1pj3kop0504crmvnsllb9pzrta623</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kanepi kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232712</id>
    <revision>
      <id>7265430</id>
      <parentid>6119421</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:31:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */ + khk mall</comment>
      <origin>7265430</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3437" sha1="4rnw6tn0wq021b8l5rp6so29w5dbf8c" xml:space="preserve">[[Fail:Atlas von Liefland 5.tif|300px|pisi|right|Liivimaa kubermangu Võru kreis [[Mellini atlas]]es (1798)]]
[[Fail:Kanepi Jaani Kirik.JPG|pisi|[[Kanepi kirik]]]]

'''Kanepi kihelkond''' ([[lühend]] '''Kan'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]]l ja [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us.

==Kanepi kihelkonna mõisad==
Kihelkonnas oli 20 mõisat – 1 [[kirikumõis]] ja 16 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 3 [[kõrvalmõis]]aga, lisaks 7 [[karjamõis]]at.
*[[Kanepi kirikumõis]] (''Pastorat Kannapäh'')
*[[Erastvere mõis|Erastvere]] (''Errestfer'') rüütlimõis
*[[Heisri mõis|Heisri]] (''Neu-Pigant'') rüütlimõis
*[[Hurmi mõis|Hurmi]] (''Hurmi'') rüütlimõis
*[[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]] (''Jexi''), Karste kõrvalmõis
*[[Kaagri mõis|Kaagri]] (''Kagrimois''), Kooraste kõrvalmõis
*[[Karaski mõis|Karaski]] (''Karrasky'') rüütlimõis
*[[Karste mõis|Karste]] (''Karstemois'') rüütlimõis
*[[Krootuse mõis|Krootuse]] (''Köllitz'') rüütlimõis
*[[Kooraste mõis|Kooraste]] (''Korast'') rüütlimõis
*[[Mügra mõis|Mügra]] (''Bellevue''), Karste kõrvalmõis
*[[Piigandi mõis|Piigandi]] (''Alt-Pigant'') rüütlimõis
*[[Pikajärve mõis|Pikajärve]] (''Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof'') rüütlimõis
*[[Põlgaste mõis|Põlgaste]] (''Pölks'') rüütlimõis
*[[Saverna mõis|Saverna]] (''Sawwern'') rüütlimõis
*[[Soodla mõis|Soodla]] (''Neu-Pigast'') rüütlimõis
*[[Sõreste mõis|Sõreste]] (''Serrist'') rüütlimõis
*[[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme]] (''Tammen'') rüütlimõis
*[[Valgjärve mõis|Valgjärve]] (''Weissensee'') rüütlimõis
*Vana-Piigaste e [[Piigaste mõis|Piigaste]] (''Alt-Pigast'') rüütlimõis

==Kanepi kihelkonna vallad==
*[[Erastvere vald]]
*[[Heisri vald]]
*[[Karaski vald]]
*[[Kooraste vald (Kanepi kihelkond)|Kooraste vald]]
*[[Krootuse vald]]
*[[Põlgaste vald]]
*[[Sõreste vald]]
*[[Valgjärve vald (Kanepi kihelkond)|Valgjärve vald]]
*[[Vana-Piigandi vald]]
*[[Vana-Piigaste vald]]

==Kanepi kihelkonna kalmistud==
*[[Erastvere mõisa kalmistu]]
*[[Kanepi kirikuaed]]
*[[Kanepi II maailmasõja matmispaik]]
*[[Kanepi uus kalmistu]]
*[[Kanepi vana kalmistu]]
*[[Pikajärve mõisa kalmistu]]
*[[Vana-Piigaste mõisa kalmistu]]

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=386–387 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA386,M1 }}
*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 274-276 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA274,M1}}
*Kristjan Jerlov. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kanepi Kanepi kihelkond]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2006.
*Helmi Preem-Aspel. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kanepi2 Ajalooline traditsioon Kanepi kihelkonnast]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.

{{Võrumaa kihelkonnad}}
{{Kanepi kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Kanepi kihelkond| ]]</text>
      <sha1>4rnw6tn0wq021b8l5rp6so29w5dbf8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Territoriaalkirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>235815</id>
    <revision>
      <id>7265170</id>
      <parentid>7263885</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:26:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]; −[[Kategooria:Eesti kirikulugu]]</comment>
      <origin>7265170</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3416" sha1="6rhfyzq1m2dc7c64mfjfba2v7mtqkb7" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[File:Church Julémont, Belgium.jpg|thumb|150x150px]]
'''Territoriaalkirik''' (saksa keel ''Landeskirche'') oli [[16. sajand]]il pärast [[reformatsioon]]i [[Katoliku kirik|roomakatoliku kiriku]] [[usutunnistus]]est eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või [[vabalinn]]as) tegutsenud [[partikulaarkirik]]u liik.

Reformatsioonieelset [[Euroopa keskaeg|keskaeg]]set roomakatoliku kirikut on selle üleeuroopalise ühtsuse ja ühetaolisuse tõttu nimetatud [[universaalkirik]]uks (ladina ''ecclesia universalis'', saksa ''Universalkirche''). Reformatsiooni tulemusena kaotas roomakatoliku kirik oma usutunnistuslikult ja [[Kirikukorraldus|kirikukorraldus]]likult universaalse positsiooni ühiskonnas ja erinevad usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[Katoliku kirik|roomakatoliiklikuks]], [[luterlus|luterlikuks]], [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Nende usutunnistusruumide piirid aja jooksul muutusid, kohati olid piirid ebaselged eelkõige usukonfliktidest ja [[Euroopa ususõjad|ususõ]]dadest tulenenud muutuste tõttu.

Kogu [[kristlik]]u maailma kontekstis oli aga ka roomakatoliku kirik eraldunud (vrdl [[kreekakatoliku kirik]]) juba enne reformatsiooni.

==Luteriusu territoriaalkirik vs roomakatoliku kirik==
Kirikukorralduslik partikulariseerumine iseloomustas [[protestantism|protestantlikku]] maailma, [[Rooma-Katoliku Kirik|rooma-katoliik]]likus ruumis säilisid ühtne kirikuorganisatsioon ja kirikuõigus.

Inglismaal kuningas [[Henry VIII]] loodud [[anglikaani kirik]] oli õiguslikult ja organisatsiooniliselt ühtne ja terviklik institutsioon, inglise [[riigikirik]] ja valitseva [[konfessioon]]ina riiklikult kuninga poolt tunnustatud ja kontrollitud.

Luterlikus ja kalvinistlikus usutunnistusruumis ei olnud tegemist üheainsa kirikuga, vaid tekkis terve rida [[partikulaarkirik]]uid (ladina ''ecclesia particularis'', saksa ''Partikularkirche'').

Luterlikel partikulaarkirikutel oli põhitunnuseks kirikuvalitsemise sõltuvus territoriaalülematest ning vormiliseks põhitunnuseks oli poliitilistest valitsuspiiridest ümbritsetud territoorium. Luterlik partikulaarkirik kattus territoriaalselt riigi või vabalinnaga ja kirikuvalitsemine muutus üheks osaks [[ilmalik]]ust riigivalitsemisest. Luterlikud partikulaarkirikud tekkisid igas riigis ja vabalinnas, mille valitsejad tunnustasid luterlust valitseva [[usutunnistus]]ena.

Ilmaliku riigivõimu ja vaimuliku seisuse jõuvahekord luterliku territoriaalkiriku valitsemisprotsessides oli aluseks kahele erinevale luterliku kirikuorganisatsiooni põhitüübile. 
* Konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüpi iseloomustab esiteks vaimulikkonna ja juhtivvaimuliku – [[Superintendent|superintendendi]] – sõltuvus territoriaalülematest, teiseks kirikuvalitsemine nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest koosneva [[konsistoorium]]i kaudu. Esines [[Saksamaa]] vürstiriikides ja vabalinnades. 

* [[Episkopaalkirik|Episkopaalse]] territoriaalkiriku iseärasuseks oli katolikuaegse episkopaalse kirikukorralduse säilimine ja riigivõimu tagasihoidlik kontroll nii piiskoppide üle kui vaimuliku seisuse üle tervikuna. Esines [[Rootsi|Rootsis]].

==Vaata ka==
*[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik#Ajalugu|Eestimaa piiskopkond territoriaalkirikuna]]
*[[Superintendent]]

{{JÄRJESTA:Territoriaalkirik}}
[[Kategooria:Katoliku kirik]]
[[Kategooria:Luterlus]]</text>
      <sha1>6rhfyzq1m2dc7c64mfjfba2v7mtqkb7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bitcoin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>236219</id>
    <revision>
      <id>7265551</id>
      <parentid>7108373</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:57:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20051" sha1="l26xe38m0ci38jfi71ailebyexg461o" xml:space="preserve">{{PEALKIRI:''Bitcoin''}}
{{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=oktoober}}{{viita}}{{ajakohasta}}
[[File:Bitcoin logo.svg|pisi|''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i logo]]
'''''Bitcoin''''' (otsetõlge inglise keelest 'bitimünt') on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk virtuaalraha ehk [[e-raha]],&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/virtualcurrencyschemes201210en.pdf|pealkiri=European Central Bank; Virtual Currency Schemes|aeg=2012|vaadatud=10.12.2017}}&lt;/ref&gt; millega saab kaubelda kogu maailmas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.mercatus.org/system/files/Brito_BitcoinPrimer.pdf|pealkiri=BITCOIN. A Primer for Policymakers|aeg=2013|vaadatud=10.12.2017}}&lt;/ref&gt; ''Bitcoin''{{'}}i lõi 2008. aastal [[Satoshi Nakamoto]] pseudonüümi kandev inimene või inimeste grupp.&lt;ref name=&quot;NEk32&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Qvig1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud [[avatud lähtekood]]iga (MIT litsentsiga) programm. ''Bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i münte (lühend '''BTC''') saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab &quot;rahakoti&quot; teenust ja loomulikult ära kulutada, saates neid võrgu kaudu teisele ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i aadressile.

Erinevalt paljudest valuutadest ei tugine ''bitcoin'' ühegi keskse asutuse usaldamisele. Selle asemel kasutab ''bitcoin'' hajusraamatu tehnoloogiat, mis talletab ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik ''bitcoin''{{'}}i võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus.

''Bitcoin''{{'}}i andmestruktuurid ja protokoll tagavad [[krüptograafia]] abil, et tehingu saab kinnitada vaid ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide tuntud omanik, kellele eelmine omanik on mündid oma allkirjaga omistanud, ning et tehing saab toimuda vaid ühekordselt.

''Bitcoin''{{'}}i [[P2P-võrgustik]] ja keskse organisatsiooni puudumine raskendavad mistahes osapoole jaoks ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide väärtusega manipuleerimist, sealhulgas [[inflatsioon]]i tekitamist ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide jõulise juurde loomisega. Siiski on juba esinenud ka ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i hinnamanipuleerimise juhtumeid. Näiteks 2013. aasta lõpus tegi ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i hind kahe kuuga hüppe 150 dollari tasemelt rohkem kui tuhandele dollarile. Nagu selgus Journal of Monetary Economicsis avaldatud uurimisaruandest, mille autorid on Neil Gandal, JT Hamerick, Tyler Moore ja Tali Oberma, olid selle taga tõenäoliselt ühe või kahe osalise poolt toonasel suurimal krüptorahabörsil Mt Gox organiseeritud [[fiktiivne|fiktiivsed]] tehingud, mida pandi omavahel tegema kaks ilma ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'ideta [[bot]]ti. Näiliste tehingutega ajasid need üles ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i-tehingute mahu, mis pani [[õhuke turg|õhukesel turul]] ka reaalsete tehingute hinna kerkima. Kuna krüptorahabörs lõikas toimuvast teenustasude läbi kasu, siis neid selline pettus ei häirinud.&lt;ref name=&quot;Äripäev&quot;&gt;Romet Kreek [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-uks-voi-kaks-''bitcoin''{{'}}i-kauplejat-manipuleerisid-teeseldud-tehingutega-kruptoraha-hinda-enam-kui-700?id=80808149 &quot;Uuring: üks või kaks ''bitcoin''{{'}}i kauplejat manipuleerisid teeseldud tehingutega krüptoraha hinda enam kui 700%&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 16.01.2018&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Techcrunch&quot;&gt;John Biggs [https://techcrunch.com/2018/01/15/researchers-finds-that-one-person-likely-drove-bitcoin-from-150-to-1000/ &quot;Researchers find that one person likely drove Bitcoin from $150 to $1,000&quot;], Techcrunch, 15.01.2018 &lt;/ref&gt;

''Bitcoin'' on üks esimesi seda tüüpi krüptograafilise raha rakendusi, millist kirjeldas 1998. aastal Wei Dai šifferpunkide (''cypherpunks'') postiloendis oma &quot;b-money&quot; ettepanekuga ning Nick Szabo oma Bitgoldi ettepanekuga. Satoshi Nakamoto kirjeldab oma loodud süsteemi tööpõhimõtteid dokumendis &quot;Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot; .&lt;ref name=&quot;PakpV&quot; /&gt;

== Etümoloogia ==
Sõna ''bitcoin'' on loodud ingliskeelsete sõnade ''bit'' ('bitt') ja ''coin'' ('münt') liitmisel.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/bitcoin|pealkiri=&quot;Bitcoin&quot;|väljaanne=Oxford Dictionaries|vaadatud=10.12.2017|arhiivimisaeg=18.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171018075623/https://en.oxforddictionaries.com/definition/bitcoin|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Suure algustähega ehk [[nimemall]]i järgi kirjutatakse ''bitcoin'' enamasti siis, kui osutatakse võrgule või tehnoloogiale. Väikese algustähega kirjutatakse ''bitcoin'' siis, kui osutatakse [[rahaühik]]ule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Bustillos, Maria|url=https://www.newyorker.com/tech/elements/the-bitcoin-boom|pealkiri=The Bitcoin Boom|väljaanne=New Yorker|aeg=02.04.2013|vaadatud=10.12.2017}}&lt;/ref&gt; Ingliskeelses [[ortograafia]]s pooldavad [[Wall Street Journal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Vigna, Paul|url=https://blogs.wsj.com/moneybeat/2014/03/14/bitbeat-is-it-bitcoin-or-bitcoin-the-orthography-of-the-cryptography/|pealkiri=BitBeat: Is It Bitcoin, or bitcoin? The Orthography of the Cryptography|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=14.03.2014|vaadatud=10.12.2017}}&lt;/ref&gt; ja Oxfordi inglise sõnaraamat&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; väiketähelist kasutust kõigil juhtudel.

== Tehniline olemus ==
[[Pilt:Bitcoin-0.3.23 screenshot.png|pisi|''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i-rahakott [[Ubuntu]] 11.04-s]]
''Bitcoin'' on P2P võrgustik, kus võrgusõlmed peavad koos [[andmebaas]]i. Andmebaasi abil peetakse arvet ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide kuuluvuse üle aadressidele.

Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (''hash''-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik, ning privaatvõti on vajalik ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide ülekandmiseks teisele omanikule.

''Bitcoin''{{'}}i aadresside inimloetav kuju on 33-tärgine tekstijupp, näiteks &quot;1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd&quot;. Igaüks võib luua omale niipalju erinevaid aadresse, kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline ega vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust.

== Ülekanne ==
''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'ide ülekanne toimub, kui nende algne omanik (saatja) saadab võrku digitaalselt allkirjastatud teate, millega kinnitab, et loovutab oma ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'id uuele omanikule. Teised võrgusõlmed kontrollivad tehingu kehtivust, vaadates kas saatja avaliku võtme kontrollsumma on sama, mis hajutatud žurnaalis hetkel omanikuna tuntud kontrollsumma, ning kas saatja loodud digiallkiri sobib tema avaliku võtmega. Kui tehing on korrektne, võtavad nad selle teatavaks.

Enne kehtima hakkamist peab tehing omakorda kinnistuma žurnaalis. Žurnaal on realiseeritud andmestruktuurina, mida tuntakse kui plokiahelat (''block chain''). Et tehinguid plokiahelasse lisada, valib võrk regulaarselt mõne võrgusõlme, mille ülesandeks saab viimase ploki loomisest saati toimunud tehingute sertifitseerimine.

== Võltsimiskindlus ja tööpõhimõtted ==
[[Sertifitseerimine|Sertifitseerijana]] töötav võrgusõlm koostab tehinguid kinnitava faili, mida ''bitcoin''{{'}}i protokollis nimetatakse plokiks, ja levitab selle teistele võrgusõlmedele, kes kontrollivad kõik tehingud enne ploki aktsepteerimist üle. Aktsepteeritud plokk lisatakse plokiahela lõppu, ning saab aluseks uuele plokile.

Sertifitseerija valimine põhineb David Chaumi välja pakutud &quot;töö tõendamise&quot; meetodil. Võrgusõlmed otsivad pidevalt juhumeetodil variante läbi proovides lahendeid ajamahukale, kuid teatud piirides ennustamatu lahenduskiirusega ülesandele, kus lahenduse leidmise aeg sõltub mitte vaid arvutusjõust vaid ka õnnest (sellest, mis järjekorras lahenduse otsija võrdselt tõenäolisi lahendeid proovib).

Esimene võrgusõlm, mis plokiahela lõppu sobiva uue lahendi leiab, teatab sellest teistele võrgusõlmedele, ning saab uueks sertifitseerijaks. Tema poolt võrku saadetud teade saab uue ploki aluseks. Kui uue ploki loomine on matemaatiliselt raske, siis tema kontrollimine on vastupidi väga kerge.

Jõumeetodil uueks sertifitseerijaks trügimist takistab asjaolu, et tõenäosus sertifitseerijaks saada sõltub mitte ainult arvutusjõust ja õnnest, vaid ka võrgusõlme arvutusjõu ja kogu võrgu arvutusjõu suhtest. Mida rohkem on ''bitcoin''{{'}}i võrgus sõlmi, seda raskem on pääseda &quot;töö tõendamisega loteriis&quot; esimeseks ja saada lühikeseks ajaks järgmise sertifitseerija roll.

Uue ploki looja saab auhinnaks teatud koguse ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e, kusjuures ploki generaatorile antavate ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide kogus poolitub iga 210 000 ploki järel. Esimesed 210 000 plokki annavad oma loojale 50 ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, järgmised juba 25, edasised 12,5 jne.

== Teenustasud ==
''Bitcoin''{{'}}i süsteem lubab tehingu tegijal täiendavalt pakkuda teenustasuks oma tehingu plokki lisamise eest kindla koguse ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e. Ploki looja saab tasuks kõik plokki lisatud tehingutega välja pakutud teenustasud eelmise ploki lõpust alates. Sedaviisi on võimalik väärtustada võrgu jaoks vajalikku plokkide loomise tööd, kuid seda võimalust ei pea kasutama just sel hetkel.

''Bitcoin''{{'}}i süsteemi algses realisatsioonis saab ploki looja protokolli reeglite põhjal teatud koguse ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e sõltumata teenustasust, et tagada ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide sujuv teke ja levik kuni nende kogus jõuab teoreetilise piiri lähedale. Seejärel peaks uute plokkide loomist hakkama soodustama teenustasu.

== Kasutamine ==
Käibel olevate ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide arvu teoreetiline piir on 21 miljonit. Piiri on valinud ''bitcoin''{{'}}i süsteemi arendaja ja see on lähtekoodis püsivalt kirjas. Kuigi lähtekoodi võib muuta, loeb võrk kehtetuks tehingud, mis sellest kokkuleppest kinni ei pea, mistõttu selle praktiline muutmine nõuaks enamiku süsteemi kasutajate nõusolekut.

Eelneva tulemusena on ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide loomise raskus tulevikus ennustatav. Süsteemi on sisse kodeeritud mõningane inflatsioon uute ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide tekke läbi, kuni enamik neist loodud saab. Võib ennustada, et 2013. aastaks on loodud pool kõigist ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;idest ning 2017. aastaks 3/4 nendest. Seejärel algab deflatsioon, sest uusi ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e enam ei teki. [[Deflatsioon]]i peaksid ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id taluma sujuvalt, sest nende väärtust saab esitada kaheksa kümnendkohaga pärast koma.

''Bitcoin'' on oma olemuselt eksperiment, mis võib nurjuda. Võimalikud nurjumise põhjused võivad olla usalduse kaotus [[valuuta]] vastu (näiteks nõrkuste leidmisel selle krüptograafilistes alustes), kasutajate arvu vähenemine või ülemaailmne keelamine paljude riikide koostöös. Siiski võib ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i moodi krüptograafilise raha üldine keelamine võimudel üle jõu käia.

Annetusena aktsepteerivad ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e mitmed organisatsioonid, näiteks [[Vaba Tarkvara Sihtasutus]] (Free Software Foundation), [[I2P]] ehk Invisible Internet Project.&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot; /&gt; Samas [[EFF]] ehk Electronic Frontier Foundation ([[mittetulundusühing]], mis tegeleb põhivabaduste kaitsega digimaailmas) loobus annetuste vastuvõtmisest ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ides kartuses, et pole võimalik tõendada annetatud raha legaalselt päritolu. 2013. aasta kevadel hakkasid ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e vastu võtma ka [[Wordpress]], [[Internet Archive]] ja [[Facebook]].

== Kaevandamine ==

Uute ''bitcoin''{{'}}ide emissioon on detsentraliseeritud, ei sõltu ühestki reguleerivast asutusest, emissiooni maht on ette teada. Järgmises plokis sisalduvate tehingute komisjonitasude summale lisatakse standardosa uusi ''bitcoin''{{'}}e. Kogusumma autasuna saab isik, kes lisas järgmise ploki tehingute andmebaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.bitcoin.org/bitcoin.pdf|pealkiri=Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System|väljaanne=bitcoin.org|vaadatud=16. august 2021}}&lt;/ref&gt;

Kliendiprogrammi esimestes versioonides oli nupp &quot;genereeri uued ''bitcoin''{{'}}id&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/technology/2013/apr/03/bitcoin-reaches-record-high-currency|pealkiri=Bitcoin currency value reaches record high of $147 before plunging down|väljaanne=theguardian.com|vaadatud=16. august 2021}}&lt;/ref&gt; Alates 2013. aastast on kaevandamine ilma spetsialiseeritud protsessoriteta (videokaartidel või keskprotsessoril) muutunud kahjumlikuks: tarbitava elektrienergia maksumus on ületanud keskmise tulemuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.purdueexponent.org/features/article_46e4aefa-dc11-5c5e-972b-80b4e45a70e1.html|pealkiri=Bitcoin offers speedy currency, poses high risks|väljaanne=purdueexponent.org|vaadatud=16. august 2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210816104624/https://www.purdueexponent.org/features/article_46e4aefa-dc11-5c5e-972b-80b4e45a70e1.html|arhiivimisaeg=2021-08-16|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal ilmus üüritud võimsust kasutades pilvekaevandusteenus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.cnbc.com/2017/12/15/genesis-mining-cloud-computing-bitcoin.html|pealkiri=How a cloud computing company is helping people mine for bitcoin|väljaanne=cnbc.com|vaadatud=16. august 2021}}&lt;/ref&gt; Seadmete hooldust, konfiguratsiooni ja Interneti-ühendust võtab endale seda teenust pakkuv ettevõte. Enamikul juhtudel saab üürnik valida kaevandamiseks krüptoraha ja kaevandamise basseini ühendamiseks.

Pärast iga 210 000 ploki moodustamist (ligikaudu üks kord 4 aasta jooksul) on programmeeritud vähendama preemia suurust poole võrra uute ''bitcoin''{{'}}idega, see tähendab, et see väärtus on kahanev geomeetriline progressioon (autasu suurus 50 → 25 → 12,5 → …).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.buybitcoinworldwide.com/bitcoin-clock/|pealkiri=What is the Bitcoin Halving (Halvening)?|väljaanne=buybitcoinworldwide.com|vaadatud=16. august 2021}}&lt;/ref&gt; ''Bitcoin''{{'}}ide emissiooni kohumaht on piiratud, kuna see on kahaneva geomeetrilise progressiooni liikmete summa ja ei ületa 21 miljonit.{{lisa viide}} 2014. aasta mais oli ringluses 12,7 miljonit ''bitcoin''{{'}}i, 2021. aasta juulis oli ringluses 18,77 miljonit ''bitcoin''{{'}}i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/247280/number-of-bitcoins-in-circulation/|pealkiri=Number of Bitcoins in circulation worldwide from October 2009 to August 15, 2021|väljaanne=statista.com|vaadatud=16. august 2021}}&lt;/ref&gt;

== ''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i keskkonnamõju ==
''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i [[energiatarve]] on tohutu. Selle võrgustiku arvutite summaarne [[elektrienergia]] kulu on suurem kui [[Iirimaa]]l, [[Uus-Meremaa]]l või [[Ungari]]l, ületades 42 TWh elektrit aastas (võrdluseks: Eestis oli 2016. aastal elektrienergia tarbimine koos [[võrgukaod|võrgukadudega]] suurusjärgus 8,38 TWh&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine &quot;Elektri tarbimine ja tootmine&quot;], Eleringi koduleht&lt;/ref&gt; ehk üle viie korra väiksem). ''Bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i [[süsihappegaas|CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]] emissioon, 20 miljonit tonni aastas, on umbes sama suur kui miljonil transatlantilisel lennul, kujutades endast sellega tõsist ohtu [[keskkond|keskkonnale]]. Seega olemuselt on ''bitcoin'' keskkonnasõbralikkusest kaugel – lihtsustatult võttes ongi ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i kaevandamise mõte kulutada võimalikult palju energiat sellele, et teha võimalikult kiiresti võimalikult palju mõttetuid aritmeetilisi tehteid.&lt;ref name=&quot;Guardian&quot;&gt;Alex Hern [https://www.theguardian.com/technology/2018/jan/17/bitcoin-electricity-usage-huge-climate-cryptocurrency &quot;Bitcoin's energy usage is huge – we can't afford to ignore it&quot;], The Guardian, 17.01.2018&lt;/ref&gt;

== ''Bitcoin'' Eestis ==
[[Pilt:Malla mõisa peahoone nr 16010.jpg|pisi|2014. aastal soetas soomlane Risto Pietilä ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ide eest [[Malla mõis]]a, mida peeti sel ajal suurimaks ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;idega tehtud tehinguks maailmas]]
Eestis võtsid 2013. aasta kevadest ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e vastu [[Hooandja]]&lt;ref name=&quot;hooandja&quot; /&gt; ja [[Piraadipartei]],&lt;ref name=&quot;piraadid&quot; /&gt; aga ükski kohalik valuutavahetus ''bitcoin''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e ei pakkunud. Mõnda aega eksisteeris hobi korras vahetusteenus,&lt;ref name=&quot;vahetus&quot; /&gt; kuid see suleti 2014. aastal pärast seda, kui politsei nõudis rahapesu ja terrorismi ennetamise seaduses ettenähtud nõuete täitmist.&lt;ref name=&quot;BTs22&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Alternatiivraha]]
* [[Blockstack]] (Plokikogum)
* [[Detsentraliseeritud andmetöötlusplatvorm]]
* [[Digiraha]]
* [[E-raha]]
* [[Krüptoraha]]
* [[Satoshi Nakamoto]]
* [[Newporti prügimäele maetud Bitcoinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot;&gt;[https://en.bitcoin.it/wiki/Donation-accepting_organizations_and_projects Donation-accepting organizations and projects]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hooandja&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo.php?fbid=376409062473188&amp;set=a.206599616120801.45882.202772689836827&amp;type=1Hooandja teade bitimüntide vastuvõtmise kohta Facebooki lehel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;piraadid&quot;&gt;[http://piraadipartei.ee/ Piraadipartei annetuste/liikmemaksude sektsioon toob ühe makseviisina bitimündid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vahetus&quot;&gt;[http://www.btc.ee/ BTC.ee]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NEk32&quot;&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2014/03/17/vaidetav-bitcoini-looja-tegi-ametliku-avalduse 17.03.2014, 14:17, ÄP: Väidetav bitcoini looja tegi ametliku avalduse], aripaev.ee – Dorian Satoshi Nakamoto on bitcoini looja, nüüd lükkas 64-aastane mees ametlikus avalduses ümber igasugused väited, nagu oleks temal virtuaalrahaga mingi seos.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qvig1&quot;&gt;[[Kristjan Port]]: [http://novaator.err.ee/v/saated/raadio_2_tehnikakommentaar/c1ab0e77-4b74-4362-b182-d1576f754d03/kristjan-port-bitcoinide-looja-leidmine-kuulutab-poneviku-loppu &quot;Bitcoinide looja leidmine kuulutab põneviku lõppu&quot;] ERR Novaator, 10. detsember 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PakpV&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.bitcoin.org/bitcoin.pdf | pealkiri = Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System | autor = Satoshi Nakamoto | failitüüp = PDF | aeg = 24.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BTs22&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140325035730/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/politsei-noue-sulges-kuberrahaga-kaupleja.d?id=67967017 Politsei nõue sulges küberrahaga kaupleja], Delfi, 17. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* [https://bitcoin.org/en/ ''Bitcoin''{{'}}i koduleht]
* [http://blogs.reuters.com/felix-salmon/2014/03/10/satoshi-why-newsweek-isnt-convincing/?print=1&amp;r= March 10, 2014, By Felix Salmon, Satoshi: Why Newsweek isn't convincing reuters.com]
* [http://www.punamust.org/j/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=140 Arvamus: Milleks üks uus valuuta? Parem mitu!]
* [http://uudised.err.ee/v/majandus/5868b7d4-aa3f-4377-8ecb-89cfc10c0265/euroopa-kohtu-otsus-lukkab-umber-eesti-seisukohad-kubervaluuta-osas Euroopa Kohtu otsus lükkab ümber Eesti seisukohad kübervaluuta osas] – ERR, 23. oktoober 2015
* [https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/virtualcurrencyschemes201210en.pdf European Central Bank; Virtual Currency Schemes]
* [https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-12-09/a-winklevoss-sees-bitcoin-surging-as-much-as-20-times-higher Bitcoin Billionaire Winklevoss Sees Surge of as Much as 20 Fold]
* [https://majandus24.postimees.ee/4343041/eesti-prokuratuur-konfiskeeris-esimesed-''bitcoin''{{'}}id Eesti prokuratuur konfiskeeris esimesed ''bitcoin''{{'}}id] postimees.ee, 13. detsember 2017
* [https://novaator.err.ee/875257/kumme-aastat-''bitcoin''{{'}}i-sotsiaalne-eksperiment-muudab-vaikselt-maailma &quot;Kümme aastat ''bitcoin''{{'}}i – sotsiaalne eksperiment muudab vaikselt maailma&quot;] ERR, 7. november 2018

[[Kategooria:Vaba tarkvara]]
[[Kategooria:Krüptovaluutad]]</text>
      <sha1>l26xe38m0ci38jfi71ailebyexg461o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prantslased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243605</id>
    <revision>
      <id>7265004</id>
      <parentid>7264815</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:44:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7264815|7264815]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-58436-12|~2026-58436-12]] ([[User talk:~2026-58436-12|arutelu]])</comment>
      <origin>7265004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8079" sha1="qfgg6xgzawb9ziwsb5774g5nb79iuq9" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=detsember}}
[[Fail:Map of the French Diaspora in the World.svg|pisi|
{{Legend|#000000|[[Prantsusmaa]]}}
{{Legend|#000051|üle 10 000 000}}
{{Legend|#000093|üle 1 000 000}}
{{Legend|#3964ff|üle 100 000}}
{{Legend|#b3ccff|üle 10 000}}]]
'''Prantslased''' on põliselt [[Prantsusmaa]]l elav romaani rahvas, [[Prantsusmaa]] põhirahvus. Prantslased räägivad [[prantsuse keel]]t. 

Prantsusmaal elab umbes 64 miljonit prantslast. Prantslasi ja prantsuse päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 110 miljonit, neist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 17 miljonit (neist 2 080 000 Kanada prantsuse päritolu), [[Kanada]]s 7 300 000, [[Argentina]]s 6 800 000, [[Suurbritannia]]s 6 200 000, [[Belgia]]s 4 200 000 ja [[Brasiilia]]s 1 000 000. Prantslasi elab arvukalt veel [[Tšiili]]s, [[Peruu]]s, [[Itaalia]]s ja [[Austraalia]]s.

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 117 prantslast, neist [[Tallinn]]as 72.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-06-02 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&amp;path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Prantslaste lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[hispaanlased]], [[itaallased]], [[portugallased]], [[katalaanid]] jt.

Ajaloolistest hõimudest leiavad prantslased end põlvnevat peamiselt [[keldid|keldi]] hõimust [[gallialased|gallialastest]], kelle tuntuima kirjelduse andis [[Julius Caesar]] [[Gallia]] vallutamise aegu, germaani hõimust [[Frangid|frankidest]], kes rajasid Põhja-Prantsusmaale [[Frangi riik|Frangi riigi]], millest [[Karl Suur]]e valitsusajal [[9. sajand]]i algul sai keisririik, ning mõningal määral [[roomlased|roomlastest]]. Tänapäeva Prantsusmaa aladel on elanud arvukalt teisigi hõime ja rahvaid: põlisrahvastest [[liguurid]], [[ibeerid]] ja [[akvitaanid]] (sealhulgas [[baskid]]); [[Germaanlased|germaanlastest]] [[visigoodid]], [[burgundlased]] ja [[alemannid]]; itali rahvad, [[sarmaadid]] (sh [[alaanid]]), [[bretoonid]], [[sueebid]], [[saksid]], [[kreeklased]], [[maurid]] ehk [[saratseenid]] ning [[viikingid]] ehk [[normannid]].

==Prantslase määratlused==
[[Prantsuse konstitutsioon]]i esimese artikli järgi on prantslane ennekõike Prantsusmaa [[kodanik]], sõltumata oma [[päritolu]]st, [[rass]]ist või [[religioon]]ist. Nende põhimõtete alusel on kujunenud poliitika, mille kohaselt Prantsusmaa on territoorium, kus asuvaid inimesi seob prantsuse keel ning oletatav valmidus koos elada, nagu seda määratleb [[Ernest Renan]]i ''plébiscite de tous les jours'' (&quot;igapäevane referendum&quot; valmiduse kohta üheskoos elada, Renani [[1882]]. aasta essees &quot;Qu'est-ce qu'une nation?&quot; – &quot;Misasi on rahvus?&quot;). Mil viisil ühildub selline vaatenurk [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põhimõtetega, on tänini lahtine.

Tavaliselt on Prantsusmaal alati elanud arvukalt välismaalasi. Prantsusmaa on ammu olnud uhke oma avatuse, [[sallivus]]e ja osutatavate teenuste kvaliteedi üle. Taotlust omandada Prantsuse kodakondsus on sageli tõlgendatud loobumisena [[lojaalsus]]est eelmisele riigile, kui nende vahel pole [[topeltkodakondsus]]e lepingut (nagu Prantsusmaal on näiteks [[Šveits]]iga).

Nähes end inklusiivse natsioonina, kes kannab universaalseid väärtusi, on Prantsusmaa alati hinnanud ja toetanud assimileerumist. Samas on assimileerumise edukus viimasel ajal kahtluse alla seatud. Süveneb rahulolematus nii üha kasvavate etnokultuuriliste [[enklaav]]idega kui ka nende sees. [[2005. aasta mässud Prantsusmaal]], mis toimusid raskete oludega ja vaestes eeslinnades, olid üks näide neist pingetest. Samas ei saa neid pidada rahvuslikeks konfliktideks (nagu neid on esinenud USAs ja Suurbritannias), vaid need olid ühiskondlikud konfliktid, mis said alguse sotsiaalmajanduslikest probleemidest, mis ei lasknud toimuda [[integratsioon]]il.

Revolutsioonieelsel Prantsusmaal määratleti Prantsuse riigi kodanikkond eelkõige [[territoorium]]i (''[[ius soli]]''), mitte päritolu (''[[ius sanguinis]]'') alusel. Feodaalõigus tunnistas isiklikku truudust suveräänile, kuid [[suverään]]ile alluv kodanikkond määratleti inimeste sünnimaa järgi. 3. septembril [[1791]] vastu võetud konstitutsioon kinnitas aga, et need, kes on sündinud Prantsusmaal välismaalasest isa lapsena ja on määratlenud oma elukohaks Prantsusmaa, samuti need, kes on sündinud prantslasest isa lapsena välismaal, tulnud Prantsusmaale ja andnud kodanikuvande, saavad Prantsusmaa kodanikeks.

Prantsuse rahvusriik sündis pärast [[1789]]. aasta [[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Napoleon]]i keisririiki. See asendas vana [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse kuningriigi]], mida valitsesid kuningad jumaliku õiguse alusel. Ajaloolase [[Eric Hobsbawm]]i hinnangul{{lisa viide}} andsid aluse Prantsuse kodanikkonna ühtekuuluvustunde arenguks Napoleoni leiutatud massiline [[värbamine]] ning 1880. aastate riikliku koolisüsteemi seadused, mis lubasid mitmesugustel Prantsusmaal elutsevatel rühmadel seguneda. [[1870]]. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda]], mis viis lühiealise [[Pariisi Kommuun]]ini, oli [[Patriotism|patriootlike]] tunnete õhutamises ülitähtis. Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] jälgisid Prantsuse poliitikud hoolikalt vaidlusalust [[Alsace-Lorraine]]'i piirkonda, mis mängis olulist rolli prantsuse riigi ning seeläbi ka rahva enesemääratluses.{{lisa viide}}

Tänapäeval elab 2,2 miljonit Prantsuse kodanikku (4% kodanikest) väljaspool Prantsusmaad.

Kanada autorid [[Jean-Benoit Nadeau]] ja [[Julie Barlow]] väidavad: &quot;Pole olemas &quot;etnilist&quot; prantslast. Ükskõik kui kaugele tagasi sa Prantsusmaa arengut jälgid, on sellest võimatu leida Prantsusmaale ühist etnilisust, ning mida lähemale sa tänapäevale jõuad, seda segasemaks see läheb. /---/ Inimesed, keda sa Prantsusmaal kohtad, on kõigi hõimude ja rasside järglased, kes on kunagi Prantsusmaale tunginud, ja kõigi immigrantide järglased, kes on iial teistest maadest siia tulvanud. Tänapäeva Prantsusmaal pärineb kolmandik rahvast vanavanematest, kes on sündinud väljaspool Prantsusmaad. /---/ Prantslasi ei seo rass ega müüt ühisest päritolust. Prantslased on prantslased, sest neil on ühine kultuur.&quot;{{lisa viide}}

==Keel==
Enamik prantslasi kõneleb emakeelena prantsuse keelt, kuid mõnel määral on Prantsusmaal säilinud sellisedki kohalikud keeled nagu [[Korsika keel|korsika]], [[Baski keel|baski]], [[prantsuse flaami keel|prantsuse flaami]] ja [[bretooni keel]]. Ajaloos on olnud ka perioode, kus enamik prantslasi kõneles mõnd muud emakeelt, näiteks selliseid [[regionaalkeel]]i nagu [[Oksitaani keel|oksitaani]], [[Katalaani keel|katalaani]], [[Elsassi murre|elsassi]], [[flaami keele läänemurre]], [[Lotringi murre]], [[gallo murre]], [[pikardi keel|pikardi]] ehk Chtimi ja [[frankoprovansi keel]]. Paljud immigrandid kõnelevad kodus mõnd teist keelt.

Ajaloolase Eric Hobsbawmi väitel &quot;on prantsuse keel olnud ''Prantsusmaa'' mõiste jaoks olemuslik&quot;{{lisa viide}}, ehkki 1789. aastal ei kõnelnud 50% prantslastest seda üldse ning ainult 12–13% kõneles hästi.

==Religioon==
Ajaloolis-kultuuriliselt on prantslased valdavalt [[katoliiklus|katoliiklased]], kuigi Prantsusmaal elab ka arvukalt [[Protestandid|protestante]], [[Islam|muslimeid]] ja [[Juudid|juute]] ning Prantsuse riigil on tugev ilmalik traditsioon.

==Viited==
{{viited}}

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Prantsusmaa}}
[[Kategooria:Romaani rahvad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa]]</text>
      <sha1>qfgg6xgzawb9ziwsb5774g5nb79iuq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Audru kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>248560</id>
    <revision>
      <id>7265335</id>
      <parentid>7217542</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T05:41:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265335</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4185" sha1="jxilhbo7y3u08ll41k2dgbh6uszfpei" xml:space="preserve">'''Audru kihelkond''' ([[lühend]] '''Aud'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Audern'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Pärnumaa]]l ja Liivimaa kubermangus [[Pärnu kreis]]is. 
[[Pilt:Audru kirik.JPG|pisi|[[Audru kirik]]]]

==Piirkonna ajalugu==
Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond [[Soontagana]] [[muinaskihelkond]]a ja [[Läänemaa]] koosseisu. [[Vana-Pärnu]] rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.&lt;ref name=&quot;pärnu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130606000206/http://www.parnupostimees.ee/203139/audru-kihelkond-loigati-parnu-kuljest-lahti/ &quot;Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti&quot;] Pärnu Postimees, 20. detsember 2009&lt;/ref&gt;

Audru [[kirikukihelkond]] eraldati 1636. aastal [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] [[Pärnu-Eliisabeti kihelkond|Pärnu-Eliisabeti kihelkon]]na maadest.&lt;ref name=&quot;mois&quot;&gt;[http://www.mois.ee/kihel/audru.shtml Audru kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20250922203403/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2,  lk 49&lt;/ref&gt;
[[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|400px|pisi|Liivimaa kubermangu [[Pärnu kreis]] [[Ludwig August Mellin]]i kaardil &quot;Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel&quot;. 1798]]
Audru kihelkonna suuremad külad [[Audru]] ja [[Lavassaare]] kõrval olid 20. sajandi alguseks [[Jõõpre]], [[Oara]], [[Malda]], [[Kõima (Audru)|Kõima]], [[Kihlepa]], [[Lindi]], [[Kabriste]], [[Saulepa]], [[Põldeotsa]].&lt;ref name=&quot;pärnu&quot;/&gt;

==Audru kihelkonna mõisad==
Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks [[kirikumõis]], üks [[rüütlimõis]]ast peamõis koos ühe [[kõrvalmõis]]aga ja kaks [[riigimõis]]at, lisaks kaks [[karjamõis]]at.&lt;ref name=&quot;mois&quot;/&gt;
*[[Audru kirikumõis]] (''Pastorat Audern'')
*[[Audru mõis|Audru]] (''Audern'') rüütlimõis
*[[Jõõpre mõis|Jõõpre]] (''Jaepern'') riigimõis
*[[Lindi mõis (Audru)|Lindi]] (''Woldenhof''), Audru kõrvalmõis
*[[Võlla mõis (Audru)|Võlla]] (''Wölla'') riigimõis

==Audru kihelkonna vallad==
*[[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]]
*[[Jõõpre vald]]
*[[Võlla vald]]

==Audru kihelkonnakoolid==
*Vene õigeusu [[Jõõpre kihelkonnakool]]

==Audru kihelkonna kalmistud==
*[[Audru kalmistu]]
*[[Audru kirikuaed]]
*[[Audru mõisa kalmistu]]
*[[Audru II maailmasõja matmispaik]]
*[[Jõõpre uus õigeusu kalmistu]]
*[[Jõõpre vana õigeusu kalmistu]]
*[[Uruste kalmistu]]

==Audru kihelkonna pärand==
Esimene [[Eesti Rahva Muuseum]]i vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130508012831/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Audru-kihelkond Audru kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)&lt;/ref&gt;

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linna]] maadega. Põhja pool kuulub väike ala [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallale]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=391 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA391,M1 }}

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/kihel/audru.shtml Audru kihelkond ''Kirchspiel Audern in Kreis Pernau''] Eesti mõisaportaalis

{{Pärnumaa kihelkonnad}}
{{Pärnu kreis}}

[[Kategooria:Pärnumaa kihelkonnad]]
[[Kategooria:Audru kihelkond| ]]</text>
      <sha1>jxilhbo7y3u08ll41k2dgbh6uszfpei</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emre Belözoğlu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>253731</id>
    <revision>
      <id>7265196</id>
      <parentid>5977292</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:47:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zafer</username>
        <id>67816</id>
      </contributor>
      <comment>Photo changed</comment>
      <origin>7265196</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2113" sha1="bmyqmrugh10ywg9zig2m4aim5z9ludn" xml:space="preserve">[[Pilt:Emre Belözoğlu Kasımpaşa SK 20260130 (4).jpg|thumb|Emre Belözoğlu 2026. aastal]]
'''Emre Belözoğlu''' (sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1980]] [[İstanbul]]is) on [[türklased|türgi]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]).

[[Türgi jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2000–2017 kokku 94 korral ja lõi üheksa väravat.

[[10. august]]il [[2011]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eestiga]] peetud sõprusmängus lõi ta kaheksandal mänguminutil [[penalti]]st matši esimese värava, viies Türgi 1:0 juhtima. 11. septembril 2012 lõi ta [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli MM]] valikmängus Eesti vastu 44. minutil Türgi avavärava.

Emre kuulub ka [[Brasiilia]] jalgpallikuulsuse [[Pelé]] koostatud maailma parima elava 125 jalgpalluri nimekirja [[FIFA 100]], mis avaldati [[4. märts]]il [[2004]].

Alates 2021. aastast on ta Türgi kõrgliiga klubi [[İstanbul Başakşehir]] peatreener.

== Saavutused ==
;Galatasaray
*[[Süper Lig]] (3): 1997–98, 1998–99, 1999–2000
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]] (2): 1998–99, 1999–2000
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]] (1): 1997
*[[UEFA karikas]] (1): 1999–2000
*[[UEFA Superkarikas]] (1): 2000
;Inter Milan
*[[Coppa Italia]] (1): 2004–05
;Newcastle United
*[[UEFA Intertoto karikas]] (1): 2006
;Fenerbahçe
*[[Süper Lig]] (2): 2010–11, 2013–14
*[[Türgi karikavõistlused jalgpallis|Türgi karikas]] (2): 2011–12, 2012–13
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]] (2): 2009, 2014
;Madridi Atlético
*[[UEFA Superkarikas]] (1): 2012

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{UEFA Euro 2008 Türgi koondis}}

{{FIFA 100}}

{{JÄRJESTA:Belözoglu, Emre}}
[[Kategooria:Türgi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>bmyqmrugh10ywg9zig2m4aim5z9ludn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Romelu Lukaku</title>
    <ns>0</ns>
    <id>256626</id>
    <revision>
      <id>7265001</id>
      <parentid>7184811</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:43:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zafer</username>
        <id>67816</id>
      </contributor>
      <comment>Photo changed</comment>
      <origin>7265001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7989" sha1="4dc5588o84y0sycq720xdqhepl23uw8" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Romelu Lukaku
| pilt = Romelu Lukaku Fenerbahçe 20261103 (1).JPG
| pildi_suurus = 200px
| pildiallkiri = Lukaku Fenerbahçe 2026. aastal
| täisnimi = Romelu Menama Lukaku Bolingoli
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|05|13}}
| sünnilinn = [[Antwerpen]]
| sünnimaa = [[Belgia]]
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 190 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[AS Roma]] (laenul [[Londoni Chelsea|Chelsea]]st)
| särginumber = 90
| noorteaastad1 = 
| noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2008–2011
| mänge1 = 73
| väravaid1 = 33
| klubi1 = [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]
| aastad2 = 2011–2014
| mänge2 = 10
| väravaid2 = 0
| klubi2 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad3 = 2012–2013
| mänge3 = 35
| väravaid3 = 17
| klubi3 = → [[West Bromwich Albion FC|West Brom]] (laenul)
| aastad4 = 2013–2014
| mänge4 = 31
| väravaid4 = 15
| klubi4 = → [[Everton FC|Everton]] (laenul)
| aastad5 = 2014–2017
| mänge5 = 110
| väravaid5 = 53
| klubi5 = [[Everton FC|Everton]]
| aastad6 = 2017–2019
| mänge6 = 66
| väravaid6 = 28
| klubi6 = [[Manchester United FC|Manchester United]]
| aastad7 = 2019–2021
| mänge7 = 72
| väravaid7 = 47
| klubi7 = [[Milano Inter]]
| aastad8 = 2021–
| mänge8 = 26
| väravaid8 = 8
| klubi8 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad9 = 2022–2023
| mänge9 = 25
| väravaid9 = 10
| klubi9 = → [[Milano Inter]] (laenul)
| aastad10 = 2023–
| mänge10 = 0
| väravaid10 = 0
| klubi10 = → [[AS Roma]] (laenul)
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 1. september 2023
| koondiseaastad1 = 2010–
| koondisemänge1 = 108
| koondiseväravaid1 = 75
| koondis1 = [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
| koondis_seisuga = 1. september 2023
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}}
}}
'''Romelu Menama Lukaku Bolingoli''' (sündinud [[13. mai]]l [[1993]] [[Antwerpen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Serie A|Itaalia kõrgliiga]] klubis [[AS Roma]] (laenul [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubist [[Londoni Chelsea]]) ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/romelu-lukaku/profil/spieler/96341|Pealkiri=Lukaku|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=6. september 2017}}&lt;/ref&gt;

Varem on ta mänginud [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]is, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albion]]is, [[Everton FC|Everton]]is, [[Manchester United]]is, Chelseas ja [[Milano Inter]]is.

== Klubikarjäär ==
===Algusaastad===
Romelu Lukaku hakkas jalgpalli mängima viieaastaselt kohalikus klubis [[K. Rupel Boom FC|Rupel Boom]]. 

2003. aastal värbasid poisi [[Lierse SK]] talendiotsijad. Lierse noortevõistkonnas mängis ta kolme aasta jooksul 121 mängu ja lõi 68 väravat. 

2006. aastal ostis [[RSC Anderlecht]] ära 13 Lierse noormängijat, teiste seas Lukaku. Lukaku sõlmis 16-aastaseks saanult Anderlechtiga profilepingu, mis pidi kehtima 2012. aastani.

Hooajal 2009–10 oli ta [[Jupiler Pro League]]'i parim väravakütt.

===Chelsea===
6. augustil 2011 siirdus Lukaku 13 miljoni [[naelsterling|naelsterlingi]] eest Londoni Chelseasse.

Lukaku aitas oma esimesel hooajal Chelseal võita [[FA Cup]]i. 

2012–13 hooajal anti ta laenuks teise [[Premier League]]'i klubisse, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albioni]], kus ta lõi 17 liigaväravat.

2013–14 hooaja mängis Lukaku laenumängijana [[Everton FC|Everton]]is.

===Everton===
2014. aastal suvel liitus Lukaku Evertoniga juba põhilepinguga.

Oma esimesel hooajal lõi ta kõikide sarjade peale 48 mängus 20 väravat, sealhulgas oli [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaja parim väravakütt.

2016–17 hooajal lõi ta Premier League'is 25 väravat, millega jäi alla ainult [[Inglismaa|inglasele]] [[Harry Kane|Harry Kane'ile]].

===Manchester United===
Lukaku siirdus 10. juulil 2017 75 miljoni naelsterlingi eest [[Manchester United FC|Manchester United]]isse. 

Ta tegi debüüdi 8. augustil mängus [[Madridi Real]]i vastu [[UEFA Superkarikas 2017|UEFA Superkarika]] turniiril, kus lõi ka oma klubi ainsa värava.

=== Milano Inter ===
Aastatel 2019–2021 mängis Lukaku Itaalia kõrgliiga klubis [[Milano Inter]]. Kahe hooaja jooksul lõi ta Itaalia kõrgliigas kokku 47 värvat. Hooajal [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]] tuli ta klubiga Itaalia meistriks. Hooajal 2020–21 lõi ta Itaalia kõrgliigas 24 väravat ja andis lisaks 11 väravasöötu ning valiti Itaalia kõrgliiga hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks.

== Koondisekarjäär ==

Lukaku on [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia koondisse]] kuulunud 2008. aastast, kui ta mängis Belgia U15 meeskonnas neljas mängus ja lõi ühe värava. 

Belgia U21 koondises mängis ta viis mängu. Debüütmängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]ga lõi ta oma ainsa värava.

Täiskasvanute koondises on ta mänginud alates 2010. aastast. Esimese värava lõi ta 17. novembril 2010 [[sõprusmäng]]us [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta värava 1. juulil kaheksandikfinaalis [[USA jalgpallikoondis|USA]]ga, kui Belgia võitis [[lisaaeg|lisaajal]] 2:1.

[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] lõi ta kaks väravat grupifaasis mängus [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitis Belgia [[Panama jalgpallikoondis|Panama koondist]] tulemusega 3:0; Lukaku lõi Belgia kolmest väravast kaks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/840294/teisel-poolajal-voimu-naidanud-belgia-loi-panamale-kolm-varavat &quot;Teisel poolajal võimu näidanud Belgia lõi Panamale kolm väravat&quot;]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt; Teises alagrupimängus võitis Belgia 5:2 [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] ja Lukaku lõi taas kaks väravat. Ta sai sellega esimeseks mängijaks pärast [[Diego Maradona]]t ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]), kes on maailmameistrivõistlustel kahes mängus järjest löönud kaks väravat.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841746/lukaku-kordas-mm-il-maradona-saavutust &quot;Lukaku kordas MM-il Maradona saavutust&quot;]. sport.err.ee. 23.6.2018. Vaadatud 24.6.2018&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
;Anderlecht
*[[Jupiler Pro League|Belgia meister]]: 2009–10

;Milano Inter
*[[Serie A|Itaalia meister]]: [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]]
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: Teine koht [[UEFA Euroopa Liiga 2019–2020|2019–20]]
*[[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarikas]]: 2022
*[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: 2022–23
;Chelsea
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2021

==Isiklikku==
Tema isa [[Roger Lukaku]] oli [[Sairi jalgpallikoondis]]e mängija, kes osales kahtedel [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika meistrivõistlustel]], jõudis mõlemal korral veerandfinaali ja lõi ka ühe värava.
 
Romelu Lukaku noorem vend [[Jordan Lukaku]] mängib samuti Belgia koondises.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}

{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Lukaku, Romelu}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:RSC Anderlechti mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>4dc5588o84y0sycq720xdqhepl23uw8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõmmulendlane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>261760</id>
    <revision>
      <id>7265353</id>
      <parentid>7194001</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265353</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7007" sha1="g7leyurr4b41sr6gqkxd12low3sf1t1" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Tõmmulendlane
| värvus = loomad
| seisund = LC|seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Myotis brandti.jpg
| image_width = 240px
| riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]''
| klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]''
| selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]''
| sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]''
| perekond = [[Lendlane]] ''[[Myotis]]''
| liik = '''Tõmmulendlane'''
| binaarne = Myotis brandtii
| binaarse_autor = ([[Eduard Friedrich Eversmann|Eversmann]], 1845)
| levikukaart = Myotis brandtii range map.png
}}
[[Fail:Brandt's bat (Myotis brandtii).jpg|alt=|pisi|Talvituvad tõmmulendlased]]{{viita}}'''Tõmmulendlane''' (varem '''Brandti lendlane'''; ''Myotis brandtii'' Eversmann) on [[käsitiivalised|käsitiivaline]] perekonnast [[lendlane]].

==Mõõtmed==
Kehakaal 5–7 g, tüvepikkus 37–51 mm, küünarvarre pikkus 33–38 mm, tiibade siruulatus 190–250 mm. 

==Välimus==
Väike nahkhiir, kelle selgmine karv on pruun või hallikaspruun. Karvade tipud sageli kollaka läikega. Kõhtmine külg selgmisest heledam, hallikaspruuni või beežika värvusega. Üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on hajus. Nägu, kõrvad ja lennus on pruunid, kuid noortel loomadel on need peaaegu mustad. Kõrvad pikad ja ahenenud tipuga, traagus on pikk ja peenike ning selle tagumine serv veidi kumer. Kõrva seesmise poole ja traaguse alumine osa on ülejäänust selgelt heledam. Peenis on otsast jämenenud (nuiakujuline). Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3).

Tõmmulendlane on väga sarnane meil samuti esineva habelendlasega. Neid kahte liiki on teineteisest võimalik usaldusväärselt eristada näiteks hammaste järgi. Hambatunnuseid tuleb vaadata luubiga. Erinevalt habelendlasest on tõmmulendlasel ülemise eespurihamba P4 eesmisel küljel leiduv köber tugevasti arenenud ja ulatub eespurihamba P3 tipust tavaliselt kõrgemale ning P3 ja P2 on peaaegu sama suurusega. Alalõuas on eespurihammas P3 peaaegu sama suur kui P2. Habelendlasel on alalõuas eespurihammas P3 märgatavalt väiksem kui P2.

==Levik==
Levila ulatub [[Atlandi ookean]]i rannikust [[Euroopa]]s ning ulatub ida poole, vahepeal katkedes, Ohhoota mereni [[Aasia]]s&lt;ref name=&quot;TÜ õppematerjal&quot;/&gt;. Põhja-lõuna suunas on levinud [[Kesk-Soome]]st [[Põhja-Aafrika]] ja [[Põhja-Hiina]]ni&lt;ref name=&quot;TÜ õppematerjal&quot;/&gt;. Läänes ulatub levila Kirde-Prantsusmaa ning Suurbritanniani, üksikuid leide on teada ka Iirimaalt. Vahemere piirkonnas on ta haruldane, teada on vaid üksikuid leide, põhjas on levinud Kesk-Soome ning -Rootsini. [[Eesti]]s on hajusalt levinud nii mandril kui ka [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l, [[Kesk-Eesti]]s on haruldasem&lt;ref name=&quot;TÜ õppematerjal&quot;/&gt;.

==Elupaik==
Elualad on nii meil kui ka mujal seotud metsade ning veekogudega. Teda võib kohata nii sega-, okas- kui ka lehtmetsades, toitumisalad võivad paikneda ka väljaspool metsa; sageli kasutavad nad toitumiseks metsade, hekkide, alleede ja muude puistute servi. Piki servaalasid lennates hoidub tavaliselt puude lähedale. Eestis on teda kohatud ka parkides, Kesk- ja Lääne-Euroopas asustab ka hoove. 

==Eluviis ja käitumine==
Öise aktiivsusega loom, kes läheb päevaks varjepaikadesse. Need asuvad tavaliselt hoonetes, puuõõntes, lahtise koore all või nahkhiirte varjekastides. Eestis on kolooniaid leitud metsade läheduses asuvate maamajade voodrilaudade tagant ja katusepragudest. Ühte varjepaika võib koguneda 20–200 isendist koosnev poegimiskoloonia, isasloomad veedavad suve üksikult. Varjepaiku võidakse jagada kääbus- ja pargi-nahkhiirega.

Aktiivne ainult soojal ajal. Talve elab üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja lõpeb aprillis-mais. Talvituspaigad on mitmesugused maa-alused ruumid, millest olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud ja maa-alused kaitserajatised, vahel võib talvituda suurtes mõisakeldrites.

Tõmmulendlane on paikne liik, tema aastased liikumised jäävad tavaliselt mõne kuni mõnekümne kilomeetri piiridesse. Eestis on pikim teadaolev läbitud vahemaa 30 km (Ülgaselt Pillapalusse).

===Toitumine===
Saakputukatest hõlmavad suurema osa ööliblikad, kahetiivalised ja ämblikud. Suudab saaki püüda ka seda pindadelt noppides; paiguti võivad suurema osa saagist hõlmata mittelendavad lülijalgsed, nagu koibikud, ämblikud ja nahktiivalised.

===Sigimine ja areng===
Paarituvad sügisel parvlemispaikades ja talvel talvituspaikades. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asustavad tavaliselt puuõõsi ja metsa läheduses paiknevaid hooneid. Eestis on poegimiskolooniaid leitud peamiselt metsade läheduses paiknevatest hoonetest. Tavaliselt 20–60 isendist koosnevad kolooniad kogunevad mais. Järglased sünnivad juunis või juuli alguses ning neid on tavaliselt 1. Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3–4-nädalaselt, seejärel kolooniad hajuvad. Suguküpsus saabub 2. eluaastal.

== Vanus ==
Väikeste imetajate seas on nahkhiired on ühed kõige vanemaks elavad loomad. Eestist [[Piusa koopad|Piusa koobastest]] on leitud maailma vanim teadaolev tõmmulendlane, kellel oli leidmise hetkel vanust vähemalt 36 aastat ja seitse kuud.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1610184808/piusa-nahkhiir-pustitas-oma-klassis-maailma-vanuserekordi &quot;Piusa nahkhiir püstitas oma klassis maailma vanuserekordi&quot;] ERR Novaator, 4. november 2026&lt;/ref&gt;

==Koht ökosüsteemis==
Mitmel pool Euroopas tavaline liik; Eestis vajab tema ohustatus täpsustamist. Ohuteguritena võib esile tuua poegimiskolooniate häirimise ehitustööde käigus, loomade häirimise talvituspaikades ja talvituspaikade hävinemise.

==Staatus==
Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|kaitsealuste liikide II kategooriasse]], Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS).

==Vaata ka==
*[[Käsitiivalised]]
*[[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TÜ õppematerjal&quot;&gt;[[TÜ MRI]] loodusteaduste didaktika lektoraadis valminud õppematerjal. [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm] (vaadatud 28.06.2012)&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}
*[[TÜ MRI]] loodusteaduste didaktika lektoraadis valminud õppematerjal. [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm] (vaadatud 28.06.2012)
* [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/tommulendlane Tõmmulendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee
*[https://menu.err.ee/1608140539/fotod-piusa-koobastest-leiti-harukordselt-vana-32-aastane-nahkhiir Fotod: Piusa koobastest leiti harukordselt vana, 32-aastane nahkhiir], ERR, 12. märts 2021

[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Käsitiivalised]]
[[Kategooria:Nahkhiirlased]]
[[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]]</text>
      <sha1>g7leyurr4b41sr6gqkxd12low3sf1t1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ralph Gonsalves</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262237</id>
    <revision>
      <id>7265307</id>
      <parentid>7254504</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:33:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265307</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1649" sha1="cfwcs1k4xce933r09l0v2fjcdyalnra" xml:space="preserve">[[Pilt:Ralph Gonsalves (cropped).jpg|pisi|Ralph Gonsalves (2013)]]

'''Ralph Everard Gonsalves''' (sündinud [[8. august]]il [[1946]] [[Colonarie]]s) on [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] [[poliitik]], alates [[28. märts]]ist [[2001]] [[Saint Vincenti ja Grenadiinide peaminister]].

Tal on  [[bakalaureus]]ekraad [[majandusteadus]]es [[Lääne-India ülikool]]ist ning [[doktorikraad]] [[riigiteadus]]es [[Manchesteri ülikool]]ist. Ta on õppinud ka [[õigusteadus]]t ja tegutsenud [[jurist]]ina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ralph GONSALVES |url=http://www.caribbeanelections.com/svg/candidates/ulp/ralph_gonsalves.asp |vaadatud=2011-11-03 |arhiivimisaeg=2011-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111006195237/http://www.caribbeanelections.com/svg/candidates/ulp/ralph_gonsalves.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ralph Gonsalves kuulub alates [[1994]]. aastast parlamenti. Alates [[1998]]. aastast on ta [[Ühtne Tööpartei|Ühtse Tööpartei]] liider&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.caribbeanelections.com/svg/parties/ulp.asp |pealkiri=Unity Labour Party |vaadatud=2011-11-03 |arhiivimisaeg=2011-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110528065314/http://www.caribbeanelections.com/svg/parties/ulp.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Gonsalves sai peaministriks pärast tööpartei valimisvõitu 2001. aastal ning jätkas ametis ka pärast 2005. ja 2010. aasta parlamendivalimisi.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Gonsalves}}
[[Kategooria:Saint Vincenti ja Grenadiinide inimesed]]
[[Kategooria:Peaministrid]]
[[Kategooria:Manchesteri Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>cfwcs1k4xce933r09l0v2fjcdyalnra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neurulatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263063</id>
    <revision>
      <id>7265215</id>
      <parentid>7213112</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:00:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265215</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64594" sha1="l53q3npuq72n32tlm7mz9msqn0g55zq" xml:space="preserve">[[Pilt:2912_Neurulation-02.jpg|500px|[[Neuroektoderm]]i kujunemine: [[neuraalplaat]] voltub [[neuraalvagu|neuraalvaoks]], mille servad moodustavad [[neuraalvall]]id. Neuraalvallide sulgumisel tekivad [[neuraaltoru]] ja [[neuraalhari|neuraalharjad]]]]
'''Neurulatsioon''' on [[keelikloomad]]el [[embrüonaalne areng|embrüonaalse areng]]u etapp, mille käigus moodustub [[neuraaltoru]] – [[närvisüsteem]]i algeline torujas struktuur. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kaasneb neurulatsiooniga ka [[neuraalhari|neuraalharja]] kujunemine. Neuraalharja rakud [[rakkude ränne|migreeruvad]] [[embrüo]]s ja neist saavad alguse paljud [[kude|koed]]. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i peamine embrüonaalne alge, millest arenevad [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. See kujuneb, kui [[neuroektoderm]] voltub ja eraldub ülejäänud [[ektoderm]]ist. Neurulatsioon on üks [[ontogenees]]i võtmeetappe. Selles arengustaadiumis olevat [[embrüo]]t nimetatakse [[neurula]]ks.&lt;ref&gt;Larsen WJ. ''Human Embryology'', 3. trükk, 2001, ISBN 0-443-06583-7, lk 86.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;J. Gallera. Neurulation. – N. S. Fischman (toim.). ''Advances in Morphogenesis'', 1971, kd 9, Academic Press: New York 1971, lk 149–180.&lt;/ref&gt;.

'''Neurulatsioon''' (laiemas mõttes) on 
protsess, mille käigus ektodermi piirkonnad – [[pinnaektoderm]], [[neuraalplaat]] ja [[neuraalhari]] – muutuvad üksteisest nii ehituselt kui ka talitluselt eristatavaks. 

[[Selgroogsed|Selgroogsetel]] areneb närvisüsteem [[ektoderm]]ist. Neurulatsioon järgneb vahetult [[gastrulatsioon]]ile&lt;ref name=&quot;barresi-gi&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 483.&lt;/ref&gt;ja algab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumisega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Inimese embrüol muutub neuraalplaat nähtavaks umbes 19. arengupäeval ektodermi paksendina, sest selle piirkonna rakud muutuvad kõrgemaks.

Neurulatsiooni alguses [[induktsioon (bioloogia)|indutseerib]] [[seljakeelik]] selle kohal (selgmisemal, embrüo pinnale lähemal) paikneva [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseerumise]] [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].&lt;ref name=&quot;chapter-14&quot;&gt;[https://biology.kenyon.edu/courses/biol114/Chap14/Chapter_14.html Chapter 14. Gastrulation and Neurulation], biology.kenyon.edu.&lt;/ref&gt; Seljakeeliku rakkude sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id mõjutavad ektodermi rakke ja suunavad nende diferentseerumist.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Kahepaiksetel kujuneb [[Nieuwkoopi keskus]]e signaalide toimel [[Spemanni organisaator]], mille [[rakk]]udel on võime [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] seljapoolsete struktuuride ja närvikoe arengut.

Neuraalplaat voltub ja selle servad kerkivad [[neuraalvall]]ideks, mis ühinevad keskjoonel, moodustades neuraaltoru, millest hiljem diferentseeruvad [[seljaaju]] ja [[peaaju]] ning kujuneb välja kesknärvisüsteem.&lt;ref name=&quot;chapter-14&quot; /&gt;

Neuraaltoru eraldub ülejäänud ektodermist, millest kujuneb [[katteepiteel]]. Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i piirialal tekivad [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraaltoru sulgumise aegu teevad need rakud läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, eralduvad ([[delaminatsioon|delamineeruvad]])  [[neuroepiteel]]ist ja migreeruvad embrüo eri piirkondadesse. Neuraalharjast pärineb suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[neuron]]itest ja [[gliiarakk]]udest, sealhulgas [[sensoorne ganglion|sensoorsete]] ja [[autonoomne ganglion| autonoomsete ganglionide]] neuronid ning [[Schwanni rakud]].

Neurulatsioon toimub kõigil selgroogsetel üldjoontes sarnaselt,&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; kuid selle kulus ja mehhanismides on loomarühmade vahel erinevusi.
Selgroogsetel toimub neurulatsioon peamiselt neuraalplaadi voltumise kaudu, kuid eri liikidel erinevad neuraalvalli moodustumise ja neuraaltoru sulgumise mehhanismid. [[Luukalad]]e neuraaltoru ei teki neuraalplaadi voltumise teel.

==Primaarne ja sekundaarne neurulatsioon==
Selgroogsetel kujuneb neuraaltoru kahe mehhanismi kaudu. [[Primaarne neurulatsioon]] moodustab suurema osa pea- ja seljaaju algmest, [[Sekundaarne neurulatsioon]] moodustab kõige kaudaalsema osa neuraaltorust.&lt;ref name=Principles&gt;Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias. ''Principles of development'', 5. trükk, Oxford University Press 2015, ISBN 978-0-19-870988-6, lk 393.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Lõplik neuraaltoru kujuneb nende kahe eraldi tekkinud osa ühinemisel.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Primaarse neurulatsiooni käigus põhjustavad neuraalplaati ümbritsevad rakud neuraalplaadi rakkude vohamise, tuppumise ([[invaginatsioon]]i) ja eraldumise pinnaektodermist, mille tulemusel moodustub pinnaektodermi alla (sellest sissepoole) neuraaltoru.&lt;ref name=&quot;barresi-gi&quot; /&gt;

Sekundaarse neurulatsiooni käigus kujuneb [[mesenhümaalne rakk|mesenhümaalsete rakkude]] koondumisel kõigepealt tihke rakunöör, millesse tekivad õõnsused; nende ühinemisel moodustub õõnes neuraaltoru.&lt;ref name=&quot;barresi-gi&quot; /&gt;

Paljudel selgroogsetel on primaarne ja sekundaarne neurulatsioon embrüos ruumiliselt eraldunud nii, et primaarse neurulatsiooni käigus moodustub neuraaltoru eesmine osa, neuraaltoru tagumine osa aga kujuneb sekundaarse neurulatsiooni tulemusel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 484.&lt;/ref&gt;

Lindudel moodustab primaarne neurulatsioon neuraaltoru kuni [[tagajäsemed|tagajäsemete]] piirkonnani.&lt;ref&gt;Gilbert 2023: 484.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Pasteels J. La formation de la moelle épinière chez les oiseaux. – ''Archives de Biologie'', 1937.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Catala M, Teillet M-A, De Robertis EM, Le Douarin ML. A spinal cord fate map in the avian embryo: while the neural plate is still a single layer of cells. – ''Development'', 1996, 122(8): 2279–2288.&lt;/ref&gt;

Imetajatel algab sekundaarne neurulatsioon [[saba]] [[ristluulülid]]e piirkonnas.&lt;ref&gt;Schoenwolf GC. Histological and ultrastructural studies of secondary neurulation in the chick embryo. – ''American Journal of Anatomy'', 1984, 169(3): 253–274.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nievelstein RAJ, Hartwig NG, Vermeij-Keers C, Valk J. Embryonic development of the caudal neural tube: a reappraisal of neurulation in humans. – ''Acta Anatomica'', 1993, 147(2): 126–132.&lt;/ref&gt;

[[Kalad]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]] (näiteks [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[kannuskonn]]al) kujuneb sekundaarse neurulatsiooni tulemusel ainult neuraaltoru sabaosa.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Gont LK, Gertow K, Byskov AG. The development of the caudal neural tube in Xenopus laevis. – ''Development'', 1993, 119(2): 475–485.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lowery LA, Sive H. 2004. Strategies of vertebrate neurulation and a re-evaluation of teleost neural tube formation. – ''Mechanisms of Development''. 121(10): 1189–1197.&lt;/ref&gt;

Evolutsiooniliselt varasemad [[keelikloomad]], näiteks ''[[Amphioxus]]'' ja ''[[Ciona]]'', kasutavad ainult primaarse neurulatsiooni mehhanisme, mis viitab sellele, et primaarne neurulatsioon on vanem ja algne. Sekundaarne neurulatsioon kujunes tõenäoliselt välja sarnaselt [[jäsemed|jäsemetega]] selgroogsetele iseloomuliku evolutsioonilise uuendusena. Sekundaarse neurulatsiooni puhul oli see seotud saba pikenemisega.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Handrigan GR. Concordia discors: duality in the origin of the vertebrate tail. – ''Journal of Anatomy'', 2003, 202: 255–267.&lt;/ref&gt;

Esimeses etapis toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille käigus moodustub suurem osa neuraaltorust pea- ja seljaaju piirkonnas. Teises etapis toimub [[sekundaarne neurulatsioon]], mille käigus kujuneb neuraaltoru kõige kaudaalsem osa, eriti alumise ristluu- ja sabapiirkonna struktuurid.

Neuraaltoru saab valmis siis, kui kaks eraldi moodustunud toru on ühinenud.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Harrington MJ, Hong E, Brewster R. Comparative Analysis of Neurulation: First Impressions Do Not Count. – ''Molecular Reproduction and Development'', 2009, 76(10), lk 954–965.&lt;/ref&gt; Primaarse ja sekundaarse neuraaltoru vaheline üleminekupiirkond on eri liikidel erineva suurusega: hiirel on see suhteliselt lühike, kanal hõlmab see [[rinnalülid]]e piirkonda ja inimesel rinna-nimmepiirkonda.&lt;ref&gt;Gilbert 2023: 484–485.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Dady A, Havis E, Escriou V, Catala M, Duband JL. Junctional neurulation: a unique developmental program shaping a discrete region of the spinal cord highly susceptible to neural tube defects. – ''Journal of Neuroscience'', 2014, 34(39), lk 13208–13221.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru moodustumist selles üleminekupiirkonnas on nimetatud [[ühenduspiirkonna neurulatsioon]]iks (''junctional neurulation''), sest selles osalevad nii primaarse kui ka sekundaarse neurulatsiooni mehhanismid.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 484–485.&lt;/ref&gt;

==Anteroposterioorne muster==
Neuraaltoru arengut eesmise-tagumise telje suunas juhivad [[morfogeen]]id, mis määravad muu hulgas, kummast neuraaltoru otsast kujuneb [[peaaju]]. Neuraaltoru anteroposterioorset mustri moodustumist kontrollivad keerulised [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud, milles etendavad  olulist osa muu hulgas [[Hoxi geenid]], [[Otx-geenid]] ja [[Gbx-geenid]]. Näiteks [[retiinhape|retiinhappe]] kontsentratsioonigradient mõjutab Hoxi geenide [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i ja võib muuta rombomeeride arengulist identiteeti.

== Primaarne neurulatsioon ==

[[Primaarne neurulatsioon]] on protsess, mille käigus moodustub [[neuraalplaat|neuraalplaadist]] õõnes [[neuraaltoru]], millest arenevad [[kesknärvisüsteem]]i peamised struktuurid – [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. See toimub varajases embrüonaalses arengus pärast [[gastrulatsioon]]i ja hõlmab neuraalplaadi kujunemist, selle voltumist, [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvall]]ide teket ning neuraaltoru sulgumist.

Inimesel kujuneb neuraalplaat ligikaudu kolmanda arengunädala keskel (umbes 18. arengupäeva paiku). See tekib [[ektoderm]]ist embrüo selgmisel keskjoonel, [[ürgsuu]] (või ''[[canalis neurentericus]]''{{'}}e) ja [[ürgjutt|ürgjuti]] ees paiknevas piirkonnas. Neuraalplaat kulgeb anteroposterioorses ehk rostrokaudaalses (pea-saba-) suunas ja selle keskosa paikneb vahetult [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja kujuneva [[seljakeelik]]u kohal. &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Gilbert 2023.&lt;/ref&gt;

Primaarse neurulatsiooni alguses pakseneb ektoderm rostraalses piirkonnas, moodustades neuraalplaadi. Neuraalplaadi keskosa kinnitub all paikneva seljakeeliku külge.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Enne neurulatsiooni avaneb seljakeeliku alge kaarekujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse [[seljakeelikuplaat|seljakeelikuplaadiks]]. See kinnitub selle kohal paikneva neuraalplaadi [[neuroepiteel]]ile.

Seljakeelikuplaat on neuraalplaadi ankruna: see hoiab plaadi keskosa kinnitatuna, samal ajal kui selle külgmised osad kerkivad. Osa seljakeelikuplaadi rakkudest lülitub hiljem neuraalplaadi keskossa ja moodustab neuraaltoru [[alusplaat|alusplaadi]] (''floor plate''). Seejärel seljakeelikuplaat eraldub ning moodustub tahke seljakeelik.&lt;ref name=&quot;Principles&quot;/&gt;

Neuraalplaadi moodustumist ja hilisemat voltumist mõjutavad nii molekulaarsed signaalid kui ka kudedevahelised mehaanilised jõud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad neuraalplaadi rakkudes kuju muutusi. Rakkude kuju muutumine on seotud [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldustega: [[mikrotoruke]]sed osalevad rakkude pikenemises ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]] raku apikaalse osa kokkutõmbumises, mille tulemusel rakud omandavad kiilukujulise ehk püramiidja kuju.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Neurulatsiooni jätkudes muutuvad neuraalplaadi rakud kõrgeteks silindrilisteks (''high-columnar'') neuroepiteelirakkudeks ja neid saab [[amnioodid|amniootidel]] mikroskoopia abil eristada ümbritsevast tulevasest epiteelsest ektodermist ([[epiblast|epiblastilisest ektodermist]]). Rakud liiguvad külgsuunas ja keskteljest eemale ning muutuvad tüvipüramiidikujuliseks.

Neuraalplaadi ja hiljem neuraaltoru neuroepiteelirakud moodustavad pseudokihilise epiteeli, milles toimub [[interkineetiline tuuma migratsioon]]. Selle käigus liiguvad rakutuumad rakutsükli eri etappides apikaalse ja basaalse piirkonna vahel. Tuumade liikumine on seotud neuroepiteeli proliferatsiooni ja diferentseerumisega.

Selline kuju kujuneb [[tubuliin]]i ja [[aktiin]]i toimel raku apikaalses osas, mis raku liikumise käigus aheneb. Rakkude kuju erinevused sõltuvad osaliselt rakutuuma asukohast: tuum põhjustab raku teatud piirkondades väljasopistumist, mõjutades seeläbi raku kõrgust ja kuju. Seda protsessi nimetatakse [[apikaalne ahenemine|apikaalseks ahenemiseks]].&lt;ref&gt;Burnside, M. B. Microtubules and microfilaments in amphibian neurulation. – ''Alii. Zool.'' 13, 989–1006. 1973.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jacobson, A. G., R. Gordon. Changes in the shape of the developing vertebrate nervous system analyzed experimentally, mathematically and by computer simulation. – ''J. Exp. Zool.'' 1973, 197, 191–246.&lt;/ref&gt;

Rakkude kuju muutuste tulemusel tekib neuraalplaadis [[mediaalne liigendpunkt]] (MHP, ''medial hinge point''), mille ümber hakkab neuraalplaat voltuma.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Neuraalplaadi servad kerkivad [[neuraalvall]]idena üles ja nende vahele kujuneb piklik süvend – [[neuraalvagu]]. Neuraalvao keskjoone rakud on kinnitunud seljakeelikule ja moodustavad vao sügavaima osa.

Hiljem tekivad mõlemale poole neuraalplaadi ja ülejäänud ektodermi piirile [[dorsolateraalne liigendpunkt|dorsolateraalsed liigendpunktid]] (DLHP, ''dorsolateral hinge points''). Need on neuraalplaadi voltumise mehaanilised [[pöördtelg|pöördteljed]].&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Liigendkohtade olemasolu võimaldab rakukuju koordineeritud muutusi ja neuraalplaadi voltumist. Koos kasvava rakukogumi ümberpaiknemise ja külgnevate rakukihtide survega põhjustavad need muutused neuraalplaadi keskosa tuppumise ja servade kerkimise.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Lameda neuraalplaadi voltumist silindriliseks neuraaltoruks nimetatakse [[primaarne neurulatsioon|primaarseks neurulatsiooniks]]. Laienev epidermaalne ektoderm avaldab  mediaalsele liigendpunktile survet ja soodustab neuraalplaadi voltumist. Kana embrüos liigub epidermis neuraalplaadi keskosa suunas, avaldades neuraalplaadi külgedele survet.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Arvatakse, et just ümbritseva epidermise surve koos neuraalplaadi kinnitumisega seljakeelikule tagab selle, et neuraalplaat voltub embrüo sissepoole, mitte väljapoole.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Eksperimentaalselt on näidatud, et kui embrüost eraldada neuraalplaadi osi koos mesodermaalse seljakeelikuga, rulluvad need väljapoole.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; [[Neuraalvall]]id kujunevad seega epidermise avaldatava surve ja neuraalplaadi sisemiste voltumisjõudude koostoimel.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Arvutimudelid on näidanud, et teatud tingimustel võivad raku kuju muutused ja proliferatsioonierinevused aidata seletada neuraaltoru voltumist imetajatel.&lt;ref&gt;Bjarke Frost Nissen, Silas Boye Nielsen, Kim Sneppen, Joachim Mathiesen, Ala Trusina. ''Model to Link Cell Shape and Polarity with Organogenesis''. – ''iScience'', 2020, 23(2), artikkel nr 100830. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6994644/ Täistekst]&lt;/ref&gt;

Neuraalvallide lähenemine ja hilisem ühinemine keskjoonel suleb neuraaltoru.

Neuraalharja rakud tekivad neuraalvalli ja pinnaektodermi piiril paiknevatest neuroektodermaalsetest rakkudest. Neuraaltoru sulgumise ajal eralduvad need rakud neuraalvalli tipust ning läbivad epiteeli-mesenhümaalse ülemineku. Seejärel migreeruvad nad erinevatesse embrüopiirkondadesse, kus neist kujunevad mitmesugused rakutüübid, sealhulgas perifeerse närvisüsteemi neuronid ja gliiarakud ning naha pigmendirakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

=== Liikidevahelised erinevused primaarse neurulatsiooni käigus ===

Hoolimata mõningatest liikidevahelistest erinevustest kulgeb primaarne neurulatsioon kõigil selgroogsetel üldjoontes sarnaselt. Amniootidel, sealhulgas lindudel ja imetajatel, moodustub neuraaltoru peamiselt neuraalplaadi voltumise kaudu: neuraalplaadi servad kerkivad neuraalvallidena ning liiguvad keskjoone poole, kus need ühinevad.

Paljudel [[luukalad]]el, näiteks vöödilisel daaniol, toimub neuraaltoru moodustumine teistsuguse mehhanismi kaudu. Neuraalplaadi asemel põhjustab rakkude koondumine keskjoonele [[neuraalkiil]]u (''neural keel'') moodustumise ning neuraaltoru valendik kujuneb hiljem [[kavitatsioon]]i tõttu.&lt;ref name=&quot;lowery-la&quot;&gt;Lowery LA, Sive H. Strategies of vertebrate neurulation and a re-evaluation of teleost neural tube formation. – ''Mechanisms of Development'', 121(10), 2004, lk 1189–1197.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;harrington&quot;&gt;Harrington MJ, Hong E, Brewster R. Comparative Analysis of Neurulation: First Impressions Do Not Count. – ''Molecular Reproduction and Development'', 76(10), 2009, lk 954–965.&lt;/ref&gt;

Seega ei ole neuraaltoru moodustumise väline kuju ja lõpptulemus alati seotud üheainsa arengumehhanismiga. Selgroogsete eri rühmades võivad neuraaltoru moodustumisel osaleda erinevad rakuliikumised ja kudedevahelised jõud, kuigi tulemuseks on kõigil juhtudel kesknärvisüsteemi varajane eellasstruktuur.

=== Neuraalplaadi voltumise rakulised mehhanismid ===

Selleks et neuraalplaadi epiteelirakkude kiht saaks painduda, aheneb rakkude üks külg, nii et need omandavad [[risttahukas|risttahuka]] kuju asemel [[tüvipüramiid]]i või kiilu kuju. Iga rakk tekitab naaberrakkude suhtes nihutava nurga, nii et kogu rakurida paindub.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 485.&lt;/ref&gt;

Niisugused raku kuju muutused toimuvad mediaalses liigendpunktis ja kahes dorsolateraalses liigendpunktis. Nendes piirkondades muutuvad epiteelirakud apikaal-basaaltelje suunas kiilukujuliseks – laiema apikaalse osaga tüvipüramiidi kujuliseks.&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Franks MV. Quantitative analyses of changes in cell shapes during bending of the avian neural plate. – ''Developmental Biology'', 1984, 105(2): 257–272.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, 109(2):243–270.&lt;/ref&gt;

Sarnaselt [[pudelrakk]]udega, mis [[gastrulatsioon]]i ajal algatavad [[tuppumine|tuppumise]], vähendab [[aktiini ja müosiini kompleks]]ide lokaalne kokkutõmbumine raku apikaalses servas raku apikaalse poole mõõtmeid võrreldes basaalse osaga. Seda protsessi nimetatakse [[apikaalne ahenemine|apikaalseks ahenemiseks]]. Apikaalne ahenemine koos [[rakutuum]]ade paiknemisega basaalses osas põhjustab liigendpunkti rakkude kiilukujulisuse.&lt;ref&gt;Smith JL, Schoenwolf GC. Cell cycle and neuroepithelial cell shape during bending of the chick neural plate. – ''The Anatomical Record'', 1987, 218(2): 196–206.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Smith JL, Schoenwolf GC. Role of cell-cycle in regulating neuroepithelial cell shape during bending of the chick neural plate. – ''Cell and Tissue Research'', 1988, 252(3):491–500.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaadi dorsolateraalsetes piirkondades jagunevad rakud kiiruselt oluliselt kiiremini kui kõhtmistes piirkondades. Koos rakkude ümberpaiknemisega suurendab see rakkude tihedust neuraalvallides ja võib-olla soodustab dorsolateraalsete liigendpunktide piirkondade mehaanilist kooldumist (''buckling'').&lt;ref&gt;McShane SG, Molè MA, Savery D, Greene NDE, Tam PPL, Copp AJ. Cellular basis of neuroepithelial bending during mouse spinal neural tube closure. – ''Developmental Biology'', 404(2), 2015, lk 113–124.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 486.&lt;/ref&gt;

Liigendpunktide kujunemisel osalevad kolm peamist mehhanismi: apikaalne ahenemine, rakkude basaalse osa suhteline laienemine koos tuuma jäämisega raku basaalsesse piirkonda ning rakkude tihedam kokkupakitus neuraalvallides. Tõenäoliselt sõltub liigendpunktide kujunemine [[BMP signaalirada|BMP-signaalimise]] täpsest ruumilisest regulatsioonist.

BMP-signaalimine pärsib nii mediaalse liigendpunkti kui ka dorsolateraalsete liigendpunktide moodustumist. [[Nogiin]]i vahendatud BMP pärssimine võimaldab dorsolateraalsete liigendpunktide kujunemist. [[Seljakeelik]]ust ja [[alusplaat|alusplaadist]] lähtuv [[Sonic hedgehogi signaalirada|Shh-signaalirada]] takistab enneaegsete ja vales kohas paiknevate liigendpunktide tekkimist neuraalplaadis.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 487.&lt;/ref&gt;

BMP-sid kodeerivad geenid ekspresseeruvad [[pinnaektoderm]]i rakkudes, [[nogiin]]i kodeeriv geen ekspresseerub selgmistes [[neuraalvall]]ides ja [[Sonic hedgehogi signaalirada|Shh]]-d kodeeriv geen ekspresseerub kõhtmiselt [[seljakeelik]]us ja [[alusplaat|alusplaadis]]. Liigendpunktide regulatsioon põhineb BMP kui dorsolateraalsete liigendpunktide ja mediaalse liigendpunkti moodustumise antagonisti toimel. Shh on vajalik, et kõhtmise keskjoone piirkond diferentseeruks alusplaadiks. Täiendavad seljakeelikust lähtuvad signaalid kutsuvad esile mediaalsele liigendpunktile iseloomuliku morfoloogia.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 488.&lt;/ref&gt;

Liigendpunktide asukoha määrab BMP, nogiini ja Shh ruumiline tasakaal. Nogiin pärsib otseselt [[BMP-ligand]]e, vähendades BMP põhjustatud liigendpunktide moodustumise pärssimist. Dorsolateraalsed liigendpunktid kujunevad siiski ainult õige suuruse ja õige dorsoventraalse paiknemisega piirkondades, mis sõltub nogiini kaugusest alusplaadist lähtuvatest pärssivatest Shh kontsentratsioonigradientidest.

Sellepärast toimub apikaalne ahenemine ainult nendes rakkudes, mis puutuvad kokku piisavalt madala BMP ja Shh kontsentratsiooniga.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;

Neuraalplaadi kõige eesmises piirkonnas moodustub ainult mediaalne liigendpunkt, samal ajal kui kõige tagumises piirkonnas moodustuvad ainult dorsolateraalsed liigendpunktid. Ainult neuraalplaadi kesksetes piirkondades esinevad mõlemat tüüpi liigendpunktid.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;

=== Neuraalplaadi induktsioon ja piirkondlik diferentseerumine ===

Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], [[BMP signaalirada|BMP-signaaliraja]] inhibiitoreid, nagu [[nogiin]] (''Noggin''), [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[follistatiin]] (''Follistatin''). Need valgud seonduvad BMP-dega või takistavad nende seondumist [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]], vähendades BMP-signaali tugevust ektodermis. BMP-signalisatsiooni vähenemine võimaldab aktiveeruda neuraalse diferentseerumisega seotud geenidel ja ektodermirakud omandavad neuroektodermaalse saatuse.

Ektodermirakkude arengulise saatuse ühe peamise regulaatorina käsitatakse [[BMP signaalirada|BMP-signaalimise]] tugevust. [[Luu morfogeneetilised valgud|BMP]] kõrge tase suunab rakud arenema pinnaektodermiks, väga madal tase neuraalplaadiks ja vahepealne tase neuraalharja rakkudeks.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 583.&lt;/ref&gt;

See vastab klassikalisele nn vaikimisimudelile (''default model''), mis töötati välja eeskätt [[kannuskonn]]a embrüote uurimisel ja mille kohaselt on ektodermi vaikimisi arenguline saatus neuraalne diferentseerumine, samal ajal kui BMP-signaalimine, mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised BMP-perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole.

Seda mudelit toetavad katsed, milles embrüonaalseid ektodermirakke kasvatati väikese tihedusega kultuuris ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita: sellistes tingimustes diferentseeruvad rakud spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See toetab seisukohta, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.&lt;ref&gt;Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaadi rakke iseloomustab [[Sox-valgud|Sox-perekonna]] [[transkriptsioonifaktor]]eid ([[Sox1]], [[Sox2]] ja [[Sox3]]) kodeerivate geenide ekspressioon.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Need transkriptsioonifaktorid aktiveerivad geene, mis määravad rakkude kujunemise neuraalplaadiks, ning pärsivad pinnaektodermi ja neuraalharja kujunemist, blokeerides BMP-de [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]] ja signaalimist.&lt;ref&gt;Archer TC, Jin J, Casey ES. Interaction of Sox1, Sox2, Sox3 and Oct4 during primary neurogenesis. – ''Developmental Biology'', 2011, 350(2): 429–440.&lt;/ref&gt;

Neuraalse induktsiooni mõiste kujunes välja klassikaliste embrüoloogiliste katsete põhjal. Mõiste pärineb Pandori töödest 1817. aastal.&lt;ref name=&quot;tiedemann&quot;&gt;Tiedemann, H. Chemical approach to the inducing agents. – O. Nakamura, S. Toivonen (toim). ''Organizer - A Milestone of a Half-Century from Spemann'', Amsterdam: Elsevier/North Holland Biomedical Press 1978, lk 91–117.&lt;/ref&gt; Esimesed induktsiooni tõestanud katsed omistas [[Viktor Hamburger]]&lt;ref name=&quot;hamburger&quot;&gt;Hamburger, V. ''The Heritage of Experimental Embryology: Hans Spemann and the Organizer'', New York: Oxford University Press 1988.&lt;/ref&gt; sõltumatult tehtud avastustena nii [[Hans Spemann]]ile Saksamaal 1901. aastal&lt;ref name=&quot;spemann-h&quot;&gt;Spemann, H. Über Korrelationen in der Entwicklung des Auges. – ''Verh. anat. Ges. Jena'', 1901, 15, 61–79.&lt;/ref&gt; kui ka [[Warren Lewis]]ile Ameerika Ühendriikides 1904. aastal.&lt;ref name=&quot;lewis-w-h&quot;&gt;Lewis, W. H. Experimental studies on the development of the eye in amphibia. I. On the origin of the lens in ''Rana palustris''. – ''Amer. J. Anat.'' 3, 505–536. 1904.&lt;/ref&gt;

[[Hans Spemann]] võttis laiemalt kasutusele termini &quot;primaarne neuraalne induktsioon&quot;, et tähistada ektodermi esmast diferentseerumist närvikoeks neurulatsiooni käigus.&lt;ref name=&quot;Organizer&quot;&gt;Spemann, H., H. Mangold. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Archiv mikroskop. Anat. Entwicklungsmech'', 1924, 100, 599–638.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;Spemann, H., H. Mangold (1924). Induction of embryonic primordia by implantation of organizers from a different species. – B. H. Willier, J. M. Oppenheimer (toim). ''Foundations of Experimental Embryology'', Englewood Cliffs, New Jersey: Prentice-Hall 1964, lk 144–184.&lt;/ref&gt; Seda nimetati primaarseks, sest arvati, et see on embrüogeneesi esimene induktsioonisündmus.

Nobeli auhinnaga pärjatud katse tegi tema õpilane [[Hilda Mangold]].&lt;ref name=&quot;Organizer&quot;/&gt; Areneva salamandriembrüo [[blastopoor]]i selgmise huule piirkonnast pärinev kude siirdati teise embrüosse ning see [[organiseerijapiirkond|organiseerijakude]] kutsus esile täieliku teise kehatelje moodustumise, muutes algset embrüot ümbritseva koe ektodermaalsest närvikoeks. Siirdatud kude toimis seega neuraalse diferentseerumise indutseerijana.&lt;ref name=&quot;Organizer&quot;/&gt;

Kuigi organisaatoriks nimetatakse blastopoori selgmise huule piirkonda, ei ole see üks kindel rakukogum, vaid pidevalt muutuv rakkude rühm. Need rakud liiguvad üle blastopoori dorsaalse huule, moodustades apikaalselt ahenenud pudelrakke (''bottle cells''). Igal hetkel gastrulatsiooni jooksul moodustavad organisaatori eri rakud.&lt;ref name=&quot;gordon-r-n&quot;&gt;Gordon, R., N. K. Björklund, P. D. Nieuwkoop. Dialogue on embryonic induction and differentiation waves. – ''Int. Rev. Cytol.'', 1994, 150, 373–420.&lt;/ref&gt;

20. sajandi jooksul tehtud edasised induktsiooniuuringud näitasid, et neuraalse diferentseerumise esilekutsumisel ei toimi ainult üks kindel kude või aine, vaid osalevad mitmed signaalmolekulid ja kudedevahelised vastasmõjud. Need uuringud viisid järk-järgult arusaamani, et klassikalise organisaatori toime põhineb molekulaarsete signaaliradade, eriti BMP-signaalimise regulatsioonil.

Arengubioloogid hakkasid otsima keemilisi indutseerijaid ning tekkis ulatuslik kirjandus mitmesuguste ainete kohta, millel oli näidatud induktsioonivõimet.&lt;ref name=&quot;de-roberti&quot;&gt;De Robertis, E. M., M. Blum, C. Niehrs, H. Steinbeisser. goosecoid and the organizer. – ''Development'' (Suppl.), 1992, 167–171.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;hahn-m-h-j&quot;&gt;Hahn, M., H. Jäckle. Drosophila goosecoid participates in neural development but not in body axis formation. – ''EMBO J.'', 1996, 15(12), 3077–3084.&lt;/ref&gt;

Hiljem seostati neuraalset induktsiooni geeniregulatsiooniga ning hakati uurima, kuidas erinevad signaalmolekulid ja transkriptsioonifaktorid määravad ektodermirakkude saatust. 1995. aastal tehti üleskutse kataloogida kõik primaarse neuraalse induktsiooniga seotud geenid ja nendevahelised koostoimed, et määratleda &quot;Spemanni organisaatori molekulaarne olemus&quot;.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;De Robertis, E. M. Dismantling the organizer. – ''Nature'', 1995, 374(6521), 407–408.&lt;/ref&gt;

Primaarse neuraalse induktsiooni molekulaarne seletus ei põhine siiski ainult ühel indutseerijal. Tänapäeval käsitatakse seda mitme signaaliraja koostoimena, milles olulised on BMP-signaali pärssimine ning FGF-, Wnt- ja teiste signaaliradade osalus.

Varasem nn vaikimisimudel, mille kohaselt on ektodermi vaikimisi arenguline saatus neuraalne ja BMP-signaalimine suunab selle pinnaektodermiks, on osutunud kasulikuks lähtekohaks, kuid ei kirjelda täielikult kõigi selgroogsete arengut. Näiteks kana embrüos ei piisa neuraalse koe indutseerimiseks üksnes BMP-signaali pärssimisest nogiini ja kordiiniga, vaid sellele peab eelnema [[FGF-signaalimine|FGF-signaalist]] sõltuv arenguetapp.&lt;ref name=&quot;stern-cd-n&quot;&gt;Stern CD. ''Neural induction: old problem, new findings, yet more questions''. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;linker-c-s&quot;&gt;Linker C, Stern CD. ''Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists''. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.&lt;/ref&gt;

Ka [[imetajad|imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] uuringud kinnitavad BMP-signaali pärssimise tähtsust, kuid näitavad ühtlasi [[FGF-signaalimine|FGF-signaalimise]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja teiste signaaliradade täiendavat rolli neuraalses diferentseerumises.&lt;ref name=&quot;lavaute-tm&quot;&gt;LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.&lt;/ref&gt;

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt [[loommudel]]itel, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Nende uuringute põhjal on kujunenud tänapäevane arusaam, et neuraalplaadi moodustumine on geneetiliste programmide, signaalmolekulide ja embrüo kudede vaheliste mehaaniliste jõudude ühine tulemus.

Primaarse neurulatsiooni käigus jaotuvad ektodermi rakud kolmeks peamiseks piirkonnaks:

# sisemine [[neuraaltoru]], millest arenevad [[peaaju]] ja [[seljaaju]];
# välimine [[pinnaektoderm]], millest areneb naha [[epidermis]] ehk [[marrasknahk]];
# neuraaltoru ja epidermise vahel paiknev [[neuraalhari|neuraalharja]] rakupopulatsioon.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Neuraalharja rakud tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi vahelises üleminekutsoonis, kus neuraalplaadi rakud omandavad järk-järgult neuraalharjale iseloomuliku arengupotentsiaali. Nende saatuse kujunemist mõjutavad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalimine|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]].&lt;ref name=&quot;gilbert-20&quot;&gt;Gilbert 2023: 583.&lt;/ref&gt;

Neuraalharja rakud eralduvad neuraalvalli tipust neuraaltoru sulgumise ajal ning läbivad [[epiteeli-mesenhümaalne üleminek|epiteeli-mesenhümaalse ülemineku]]. Seejärel migreeruvad nad embrüos erinevatesse piirkondadesse. Neuraalharja edasine areng ja sellest pärinevad rakutüübid moodustavad eraldi arengubioloogilise teema.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks ruumiliselt ja ajaliselt osaliselt kattuvaks etapiks:&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

# [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumine;
# neuraalplaadi pikenemine ja voltumine;
# [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvall]]ide kujunemine ning neuraalvallide lähenemine;
# neuraalvao sulgumine [[neuraaltoru]]ks.

Neuraalplaadi pikenemine toimub peamiselt anteroposterioorses (ehk rostrokaudaalses ehk pea-saba-) suunas. Neuraalplaadi rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine aitavad kaasa embrüo pikitelje jätkuvale pikenemisele. See protsess võib toimuda ka siis, kui neuraalplaat on embrüo ülejäänud osast isoleeritud, kuid neuraaltoruks voltumiseks on vajalikud ka ümbritsevad koed, eriti pinnaektoderm.&lt;ref name=&quot;jacobson-a&quot;&gt;Jacobson AG, Moury JD. Tissue boundaries and cell behavior during neurulation. – ''Developmental Biology'', 1995, 171(1), lk 98–110.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;moury-jd-s&quot;&gt;Moury JD, Schoenwolf GC. Cooperative model of epithelial shaping and bending during avian neurulation: autonomous movements of the neural plate, autonomous movements of the epidermis, and interactions in the neural plate/epidermis transition zone. – ''Developmental Dynamics'', 1995, 204(3): 323–337.&lt;/ref&gt;

Neuraalplaadi voltumine toimub neuraalplaadi sisemiste rakujõudude ja ümbritsevate kudede mehaaniliste mõjude koosmõjul. Keskjooneline liigendpunkt, dorsolateraalsed liigendpunktid, apikaalne ahenemine, rakkude proliferatsioon ja kudedevahelised adhesioonisuhted moodustavad koos mehhanismide võrgustiku, mis muudab lameda neuroepiteelilehe silindriliseks neuraaltoruks.

Primaarne neurulatsioon kujutab endast seega embrüonaalse iseorganiseerumise protsessi, milles molekulaarsed signaalid, geeniregulatsioon, rakkude kuju muutused, rakkude liikumine ja kudedevahelised mehaanilised jõud toimivad koordineeritult. Kuigi neuraaltoru moodustumise põhiskeem on selgroogsetel säilinud, võivad eri liikidel selle saavutamiseks kasutatavad rakulised mehhanismid oluliselt erineda.

Neuraalplaadi voltumist on uuritud ka matemaatiliste ja arvutuslike mudelite abil. Need näitavad, et neuraaltoru moodustumist võivad suurel määral seletada neuroepiteelirakkude apikaalne ahenemine, rakkude pikenemine ning piirkondlikud erinevused rakkude proliferatsioonis. Samas viitavad eksperimentaalsed uuringud sellele, et neurulatsioonis osalevad lisaks ka embrüo eri kudede vahelised mehaanilised vastasmõjud ja molekulaarsed signaalirajad.&lt;ref name=&quot;bjarke-fro&quot;&gt;Bjarke Frost Nissen, Silas Boye Nielsen, Kim Sneppen, Joachim Mathiesen, Ala Trusina. ''Model to Link Cell Shape and Polarity with Organogenesis''. – ''iScience'', 2020, 23(2), artikkel nr 100830.&lt;/ref&gt;

Jätkan, kohandades induktsiooni osa nii, et see jääks neurulatsiooni artikli konteksti ega muutuks eraldi neuraalse induktsiooni artikliks.

Neuraalse induktsiooni mõiste kujunes välja klassikaliste embrüoloogiliste katsete põhjal. Mõiste pärineb Pandori töödest 1817. aastal.&lt;ref name=&quot;tiedemann&quot; /&gt; Esimesed induktsiooni tõestanud katsed omistas [[Viktor Hamburger]]&lt;ref name=&quot;hamburger&quot; /&gt; sõltumatult tehtud avastustena nii [[Hans Spemann]]ile Saksamaal 1901. aastal&lt;ref name=&quot;spemann-h&quot; /&gt; kui ka [[Warren Lewis]]ile Ameerika Ühendriikides 1904. aastal.&lt;ref name=&quot;lewis-w-h&quot; /&gt;

[[Hans Spemann]] võttis laiemalt kasutusele termini &quot;primaarne neuraalne induktsioon&quot;, et tähistada ektodermi esmast diferentseerumist närvikoeks neurulatsiooni käigus.&lt;ref name=&quot;Organizer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; Seda nimetati primaarseks, sest arvati, et see on embrüogeneesi esimene induktsioonisündmus.

Nobeli auhinnaga pärjatud katse tegi tema õpilane [[Hilda Mangold]].&lt;ref name=&quot;Organizer&quot;/&gt; Areneva salamandriembrüo [[blastopoor]]i selgmise huule piirkonnast pärinev kude siirdati teise embrüosse ning see [[organiseerijapiirkond|organiseerijakude]] kutsus esile täieliku teise kehatelje moodustumise, muutes algset embrüot ümbritseva koe ektodermaalsest närvikoeks. Siirdatud kude toimis seega neuraalse diferentseerumise indutseerijana.&lt;ref name=&quot;Organizer&quot;/&gt;

Kuigi organisaatoriks nimetatakse blastopoori selgmise huule piirkonda, ei ole see üks kindel rakukogum, vaid pidevalt muutuv rakkude rühm. Need rakud liiguvad üle blastopoori dorsaalse huule, moodustades apikaalselt ahenenud pudelrakke (''bottle cells''). Igal hetkel gastrulatsiooni jooksul moodustavad organisaatori eri rakud.&lt;ref name=&quot;gordon-r-n&quot; /&gt;

20. sajandi jooksul tehtud edasised induktsiooniuuringud näitasid, et neuraalse diferentseerumise esilekutsumisel ei toimi ainult üks kindel kude või aine, vaid osalevad mitmed signaalmolekulid ja kudedevahelised vastasmõjud. Need uuringud viisid järk-järgult arusaamani, et klassikalise organisaatori toime põhineb molekulaarsete signaaliradade, eriti BMP-signaalimise regulatsioonil.

Arengubioloogid hakkasid otsima keemilisi indutseerijaid ning tekkis ulatuslik kirjandus mitmesuguste ainete kohta, millel oli näidatud induktsioonivõimet.&lt;ref name=&quot;de-roberti&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hahn-m-h-j&quot; /&gt;

Hiljem seostati neuraalset induktsiooni geeniregulatsiooniga ning hakati uurima, kuidas erinevad signaalmolekulid ja transkriptsioonifaktorid määravad ektodermirakkude saatust. 1995. aastal tehti üleskutse kataloogida kõik primaarse neuraalse induktsiooniga seotud geenid ja nendevahelised koostoimed, et määratleda &quot;Spemanni organisaatori molekulaarne olemus&quot;.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;

Primaarse neuraalse induktsiooni molekulaarne seletus ei põhine siiski ainult ühel indutseerijal. Tänapäeval käsitatakse seda mitme signaaliraja koostoimena, milles olulised on BMP-signaali pärssimine ning FGF-, Wnt- ja teiste signaaliradade osalus.

Varasem nn vaikimisimudel, mille kohaselt on ektodermi vaikimisi arenguline saatus neuraalne ja BMP-signaalimine suunab selle pinnaektodermiks, on osutunud kasulikuks lähtekohaks, kuid ei kirjelda täielikult kõigi selgroogsete arengut. Näiteks kana embrüos ei piisa neuraalse koe indutseerimiseks üksnes BMP-signaali pärssimisest nogiini ja kordiiniga, vaid sellele peab eelnema [[FGF-signaalimine|FGF-signaalist]] sõltuv arenguetapp.&lt;ref name=&quot;stern-cd-n&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linker-c-s&quot; /&gt;

Ka [[imetajad|imetajate]], sealhulgas [[koduhiir]]e ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] ning [[indutseeritud pluripotentne tüvirakk|indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude]] uuringud kinnitavad BMP-signaali pärssimise tähtsust, kuid näitavad ühtlasi [[FGF-signaalimine|FGF-signaalimise]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja teiste signaaliradade täiendavat rolli neuraalses diferentseerumises.&lt;ref name=&quot;lavaute-tm&quot; /&gt;

Neuraalse induktsiooni mehhanisme on uuritud peamiselt [[loommudel]]itel, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kõige enam kasutatud mudelorganismide seas on [[suur-kannuskonn]], [[koduhiir]], [[kana]] ja [[vöödiline daanio]]. Nende uuringute põhjal on kujunenud tänapäevane arusaam, et neuraalplaadi moodustumine on geneetiliste programmide, signaalmolekulide ja embrüo kudede vaheliste mehaaniliste jõudude ühine tulemus.

Primaarse neurulatsiooni käigus jaotuvad ektodermi rakud kolmeks peamiseks piirkonnaks:

# sisemine [[neuraaltoru]], millest arenevad [[peaaju]] ja [[seljaaju]];
# välimine [[pinnaektoderm]], millest areneb naha [[epidermis]] ehk [[marrasknahk]];
# neuraaltoru ja epidermise vahel paiknev [[neuraalhari|neuraalharja]] rakupopulatsioon.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Neuraalharja rakud tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi vahelises üleminekutsoonis, kus neuraalplaadi rakud omandavad järk-järgult neuraalharjale iseloomuliku arengupotentsiaali. Nende saatuse kujunemist mõjutavad mitmed signaalirajad, sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP]], [[FGF-signaalimine|FGF]], [[Wnt-signaalirada|Wnt]] ja [[Notch-signaalirada|Notch]].&lt;ref name=&quot;gilbert-20&quot; /&gt;

Neuraalharja rakud eralduvad neuraalvalli tipust neuraaltoru sulgumise ajal ning läbivad [[epiteeli-mesenhümaalne üleminek|epiteeli-mesenhümaalse ülemineku]]. Seejärel migreeruvad nad embrüos erinevatesse piirkondadesse. Neuraalharja edasine areng ja sellest pärinevad rakutüübid moodustavad eraldi arengubioloogilise teema.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks ruumiliselt ja ajaliselt osaliselt kattuvaks etapiks:&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

# [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumine;
# neuraalplaadi pikenemine ja voltumine;
# [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvall]]ide kujunemine ning neuraalvallide lähenemine;
# neuraalvao sulgumine [[neuraaltoru]]ks.

Neuraalplaadi pikenemine toimub peamiselt anteroposterioorses (ehk rostrokaudaalses ehk pea-saba-) suunas. Neuraalplaadi rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine aitavad kaasa embrüo pikitelje jätkuvale pikenemisele. See protsess võib toimuda ka siis, kui neuraalplaat on embrüo ülejäänud osast isoleeritud, kuid neuraaltoruks voltumiseks on vajalikud ka ümbritsevad koed, eriti pinnaektoderm.&lt;ref name=&quot;jacobson-a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;moury-jd-s&quot; /&gt;

Neuraalplaadi voltumine toimub neuraalplaadi sisemiste rakujõudude ja ümbritsevate kudede mehaaniliste mõjude koosmõjul. Keskjooneline liigendpunkt, dorsolateraalsed liigendpunktid, apikaalne ahenemine, rakkude proliferatsioon ja kudedevahelised adhesioonisuhted moodustavad koos mehhanismide võrgustiku, mis muudab lameda neuroepiteelilehe silindriliseks neuraaltoruks.

Primaarne neurulatsioon kujutab endast seega embrüonaalse iseorganiseerumise protsessi, milles molekulaarsed signaalid, geeniregulatsioon, rakkude kuju muutused, rakkude liikumine ja kudedevahelised mehaanilised jõud toimivad koordineeritult. Kuigi neuraaltoru moodustumise põhiskeem on selgroogsetel säilinud, võivad eri liikidel selle saavutamiseks kasutatavad rakulised mehhanismid oluliselt erineda.

Neuraalplaadi voltumist on uuritud ka matemaatiliste ja arvutuslike mudelite abil. Need näitavad, et neuraaltoru moodustumist võivad suurel määral seletada neuroepiteelirakkude apikaalne ahenemine, rakkude pikenemine ning piirkondlikud erinevused rakkude proliferatsioonis. Samas viitavad eksperimentaalsed uuringud sellele, et neurulatsioonis osalevad lisaks ka embrüo eri kudede vahelised mehaanilised vastasmõjud ja molekulaarsed signaalirajad.&lt;ref name=&quot;bjarke-fro&quot; /&gt;

=== Neuraaltoru sulgumine ===

Neuraaltoru sulgumine ei toimu kogu neuraalplaadi ulatuses üheaegselt, vaid algab kindlates piirkondades ja levib sealt edasi piki embrüo anteroposterioorset telge. Inimesel algab sulgumine ligikaudu neljanda [[somiit|somiidi]] tasemel [[Carnegie staadium]]is 9 ehk umbes 20. embrüonaalpäeval. Sulgumine jätkub nii rostraalses kui ka kaudaalses suunas.&lt;ref name=&quot;youman-s-n&quot;&gt;Youman's Neurological Surgery, H. Richard Winn, 6. väljaanne, 1. köide, lk 81, Elsevier Saunders, Philadelphia, PA, 2011.&lt;/ref&gt;

Neuraalvalli tipud lähenevad teineteisele embrüo [[selgmine keskjoon|selgmisel keskjoonel]] ja ühinevad. Ühinemise käigus muutuvad neuraalplaadi ja seda ümbritseva pinnaektodermi rakkude omadused, mis võimaldab neuraaltorul eralduda ülejäänud ektodermist.

Neuraalvalli rakkudevahelise adhesiooni muutused on sulgumise oluline osa. Neuraalplaat vähendab [[E-kadheriin]]i ekspressiooni ning suurendab [[N-kadheriin]]i ja [[N-CAM]]i ekspressiooni. See muudab neuraalplaadi rakud võimeliseks üksteisega ühinema ja aitab vältida neuraaltoru kinnitumist naaberkudede, eriti pinnaektodermi külge.

Neuraalvalli kokkupuute ja ühinemise ajal eralduvad neuraalvalli tipust rakud, millest kujuneb [[neuraalhari]]. See eraldumine toimub [[epiteeli-mesenhümaalne üleminek|epiteeli-mesenhümaalse ülemineku]] kaudu ning võimaldab neuraalharja rakkudel hiljem embrüos migreeruda.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Neuraaltoru sulgumist mõjutavad nii neuraalplaadi sisemised jõud kui ka ümbritsevate kudede mehaanilised mõjud. Neuraalvalli liikumist soodustavad neuraalplaadi rakkude kuju muutused, pinnaektodermi konvergentsed liikumised ja kudedevahelised adhesioonisuhted. Eksperimentaalsed uuringud lindude embrüotega on näidanud, et pinnaektoderm osaleb aktiivselt neuraaltoru sissepoole voltumises, mitte ainult passiivse kattekihina.&lt;ref&gt;Alvarez IS, Schoenwolf GC. Expansion and involution of the surface ectoderm during avian neurulation: evidence for a role in neural tube closure. – ''Developmental Dynamics'', 1992.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lawson A, Anderson H, Schoenwolf GC. Cellular mechanisms of neural fold formation and morphogenesis in the chick embryo. – ''The Anatomical Record'', 2001, kd 262, nr 2, lk 153–168.&lt;/ref&gt;

Kui neuraalplaat koos selle all paikneva [[seljakeelik]]uga eraldada ülejäänud embrüost, võib see voltuda väljapoole. See näitab, et normaalse sissepoole voltumise jaoks on olulised nii neuraalplaadi enda omadused kui ka selle suhted ümbritsevate kudedega.&lt;ref&gt;Schoenwolf GC. Cell movements driving neurulation in avian embryos. – ''Development'' (Supplement), 1991, lk 157–168.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru sulgumisel jäävad ajutiselt avatuks kaks avaust: eesmine ehk [[rostraalne neuropoor]] ja tagumine ehk [[kaudaalne neuropoor]]. Need võimaldavad neuraaltoru valendiku ajutist ühendust lootekeskkonnaga. Inimese embrüos sulgub rostraalne neuropoor ligikaudu 24. arengupäeval ja kaudaalne neuropoor ligikaudu 28. arengupäeval.&lt;ref name=&quot;youman-s-n&quot; /&gt;

Neuraaltoru sulgumise täpne muster erineb liigiti. Amniootidel, sealhulgas inimestel ja lindudel, toimub sulgumine mitme piirkondliku sulgumissündmuse kaudu, samal ajal kui mõnel teisel selgroogsete rühmal võivad domineerida teistsugused mehhanismid. Näiteks luukaladel ei moodustu neuraaltoru peamiselt neuraalplaadi voltumise teel, vaid neuraalkiilu moodustumise ja sellele järgneva kavitatsiooni kaudu.&lt;ref name=&quot;lowery-la&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;harrington&quot; /&gt;

Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad tõsiseid arenguhäireid. Rostraalse neuropoori sulgumishäire tagajärjeks võib olla [[anentsefaalia]], kaudaalse neuropoori sulgumishäire võib põhjustada [[lülilõhestumus]]t (''spina bifida''). Kui neuraaltoru ei sulgu ulatuslikult kogu keha pikkuses, võib kujuneda [[rahhiskiis]].&lt;ref&gt;Gilbert SF. ''Developmental Biology''. Sunderland, MA: Sinauer Associates, 2000, ptk 12: Formation of the Neural Tube.&lt;/ref&gt;

==Mustrite moodustumine==
[[Pilt:Gray640.png|pisi|Neuraaltoru ristlõige, millel on näidatud alusplaat (''floor plate'') ja katusplaat (''roof plate'')]]
[[Prantsuse lipu mudel]]i järgi, mille kohaselt arenguetappe suunavad geeniproduktide kontsentratsioonigradiendid, peetakse mitut geeni oluliseks mustrite kujunemise suunamisel avatud neuraalplaadis, eriti [[neurogeenne plakood|neurogeensete plakoodide]] arengus. Histoloogiliselt muutuvad need plakoodid esimest korda nähtavaks avatud neuraalplaadis.

Kui signaalmolekul ''[[sonic hedgehog]]'' ([[SHH]]), mida eritub [[seljakeelik]]ust, kutsub esile [[põhjaplaat|põhjaplaadi]] tekke, hakkab ka kujuneva neuraaltoru põhjaplaat ise SHH-d eritama. Pärast neuraaltoru sulgumist kujunevad SHH ning katuseplaadist erituvate tegurite, sealhulgas [[BMP4]], koostoimel välja [[ventraalplaat]]  ehk [[alusplaat]] (''floor plate'') ja [[dorsaalplaat]] ehk [[katusplaat]] (''roof plate'').

Põhjaplaadist areneb suurem osa [[närvisüsteem]]i ventraalsest osast, sealhulgas [[seljaaju]] ja [[ajutüvi|ajutüve]] motoorsed piirkonnad. Katuseplaadist areneb närvisüsteemi dorsaalne osa, mis on peamiselt seotud sensoorse informatsiooni vastuvõtmise ja töötlemisega.&lt;ref name=&quot;Gilbert 2013&quot;&gt;SF Gilbert. ''Developmental Biology'', Sinauer Associates: Sunderland, MA 2013, ISBN 978-0-87893-978-7, ptk
10: Emergence of the Ectoderm.&lt;/ref&gt;

Dorsaalne epidermis ekspresseerib [[BMP4]] ja [[BMP7]]. Neuraaltoru katuseplaat reageerib neile signaalidele, suurendades BMP4 ja teiste [[transformeeriv kasvufaktor β|transformeeriva kasvufaktori β]] ([[TGF-β]]) perekonna signaalmolekulide ekspressiooni, mille tulemusena kujuneb neuraaltorus dorsoventraalne signaaligradient. Seljakeelik ekspresseerib SHH-d ja põhjaplaat vastab sellele, hakates ise SHH-d tootma ja moodustades vastassuunalise gradiendi. Nende kahe vastandliku morfogeenigradiendi koostoime võimaldab [[transkriptsioonifaktor]]itel neuraaltoru eri piirkondades erinevalt ekspresseeruda, mille tulemuselkujunevad välja eri tüüpi närvirakud ja neuraaltoru dorsoventraalne ehitus.&lt;ref name=&quot;Gilbert 2013&quot;/&gt;

== Neuraaltoru varajane areng ja diferentseerumine==

Neurulatsiooni käigus moodustub [[neuraaltoru]].&lt;ref name=&quot;Kuznetsov&quot;&gt;Кузнецов С. Л., Мушкамбаров Н. Н. ''Гистология, цитология и эмбриология''. Москва: Медицинское информационное агентство, 2016, lk 602.&lt;/ref&gt;

Vahetult pärast moodustumist võib neuraaltoru ristlõikes eristada kolme kihti (sisemisest välimiseni):

# Ependüümikiht – pseudomitmekihiline kiht, mis sisaldab algelisi närvirakke ehk [[neuroepiteelirakk]]e.
# Manteltsoon – sisaldab ependüümikihist väljunud migreeruvaid ja paljunevaid rakke.
# Välimine äärmistsoon – kiht, kus moodustuvad [[närvikiud]].

== Neurulatsiooni käigus moodustuvad neuroektodermi tekised ==

===Neuraalhari===
[[Neuraalhari]] on [[neuraalvagu|neuraalvao]] selgmistest osadest pärinevate rakkude kogum, mis eraldub neuraalvao sulgumisel [[neuraaltoru]]ks.&lt;ref&gt;А. А. СОСУНОВ.
[https://web.archive.org/web/20061209032025/http://journal.issep.rssi.ru/articles/pdf/9905_014.pdf НЕРВНЫЙ ГРЕБЕНЬ И ЕГО НЕЙРАЛЬНЫЕ ПРОИЗВОДНЫЕ], СОЖ, 1999, nr 5, lk 14–21.&lt;/ref&gt;

Neuraaltoru voltuva neuraalplaadi külgservade kõige äärmistes piirkondades paiknevad koemassid, mida nimetatakse [[neuraalhari|neuraalharjaks]]. Need eralduvad neuraaltorust ja migreeruvad embrüos edasi. Neist saavad alguse mitmesugused olulised rakutüübid

[[Neuraalharja rakk|Neuraalharja rakud]] rändavad läbi embrüo janeist kujunevad mitmed rakupopulatsioonid, sealhulgas [[pigmendirakk|pigendirakud]] ja [[piirdenärvisüsteem]]i rakud.

===Plakoodid===

[[Plakood]]id ehk epidermaalsed plakoodid on [[ektoderm]]ist arenevad lokaalsed paksendid, mis kujunevad [[neuroektoderm]]i ja [[pinnaektoderm]]i piiril. Nendeest arenevad mitmed [[meeleelund]]ite ja [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid.

== Sekundaarne neurulatsioon ==

[[Sekundaarne neurulatsioon]] on protsess, mille käigus tihkes rakukogumis tekivad vedelikuga täituvad õõned, mis ühinevad torukujuliseks struktuuriks. See liitub primaarse neurulatsiooni käigus moodustunud [[neuraaltoru]] [[valendik]]uga ja selle sisepinna katab hiljem [[neuroepiteel]].

Sekundaarne neurulatsioon toimub embrüo kõige tagumises piirkonnas [[sabapung]]a (''tailbud'') pikenemise ajal ning selle käigus moodustub neuraaltoru primaarsest neurulatsioonist oluliselt erineva mehhanismi kaudu.&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;Barresi, Gilbert 2023: 493.&lt;/ref&gt;

Primaarne neurulatsioon läheb üle sekundaarseks neurulatsiooniks pärast kaudaalse neuropoori sulgumist. Seljaaju õõs jätkub kaudaalses suunas [[neuraaljuhe|neuraaljuhtmes]] (''neural cord'') ehk [[medullaarjuhe|medullaarjuhtmes]] (''medullary cord'').&lt;ref&gt;Thomas H. Shepard. &quot;Developmental stages in human embryos. R. O'Rahilly and F. Müller (Eds), Carnegie Institution of Washington, Washington, DC, 1987. – ''Teratology'', 1989, Thomas H. Shepard, kd 40, lk 85.&lt;/ref&gt;

Sekundaarse neurulatsiooni käigus moodustavad neuraalne ektoderm ja osa [[endoderm]]i rakkudest kompaktse neuraaljuhtme. Gilberti järgi kujuneb neuraalplaat selles piirkonnas esmalt piklikuks kompaktseks rakumassiks, mis eristub ümbritsevatest kudedest ja seda katvast epidermisest.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Neuraaljuhe tiheneb ning selle sisse tekivad väikesed vedelikuga täituvad õõned, mis suurenevad ja ühinevad üheks pidevaks keskseks valendikuks, moodustades toruja struktuuri.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10080/ Formation of the Neural Tube], Developmental Biology. NCBI Bookshelf.&lt;/ref&gt;

Sekundaarse neurulatsiooni käigus tekivad tulevasest ektodermist ja mesodermist [[mesenhümaalne rakk|mesenhümaalsed rakud]], mis seejärel kondenseeruvad pinnaektodermi all [[medullaarjuhe|medullaarjuhtmeks]] (''medullary cord''). Arenevas närvisüsteemis on medullaarjuhe ajutine vardakujuline epiteelistruktuur, mis moodustub enne neuraaltoru teket.&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

Kui mesenhümaalsed rakud on teinud läbi [[mesenhüüm-epiteel-ülemineku]] (mis on [[epiteel-mesenhüüm- üleminek]]u vastand), toimub medullaarjuhtme keskosas [[kavitatsioon]], mille käigus tekib mitu vedelikuga täidetud õõnt ehk [[valendik]]ku. Need valendikud ühinevad seejärel üheks keskseks õõneks.&lt;ref&gt;Schoenwolf, Gary C.; Delongo, Judi. Ultrastructure of secondary neurulation in the chick embryo. – ''American Journal of Anatomy'', 1980, 158(1): 43–63.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

Sekundaarne neurulatsioon toimub enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] keha tagumises osas, kuid on kõige selgemini väljendunud lindudel. Primaarse ja sekundaarse neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltoru osad ühinevad umbes [[6. arengunädal]]al.&lt;ref&gt;E. Shimokita, Y. Takahashi. Secondary neurulation: Fate-mapping and gene manipulation of the neural tube in tailbud. – ''Development, Growth &amp; Differentiation'', 2011, kd 53, nr 3, lk 401–410. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1440-169X.2011.01260.x Täistekst.]&lt;/ref&gt;

Paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] lisandub embrüonaalse arengu teisel kuul primaarse neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltorule selle kaudaalses otsas (31. [[somiit|somiidi]] kõrgusel) sekundaarse neurulatsiooni teel kujunenud osa. See areneb [[sabakõrgend]]is (''eminentia caudalis'') paiknevast rakukogumist, mille algmed pärinevad [[ürgjutt|ürgjutist]]. Pärast ühinemist areneb see piirkond edasi [[seljaaju]] sabaosaks, mis innerveerib [[saba]] piirkonda.

Ka inimesel algab sekundaarne neurulatsioon, kuid tavaliselt ei jõua see täielikult lõpule. Katkenud protsessi jäänuseid leidub sageli [[seljaajukoonus]]e kaudaalses osas (vt [[lõppniit]] ja [[lõppvatsake]]).&lt;ref&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen, Bd. 3. Nervensystem, Haut und Sinnesorgane''. Urban und Schwarzenberg, München, 1985, lk 79, 105–107.&lt;/ref&gt;

Sekundaarse neurulatsiooni normaalne kulg on oluline [[seljaaju]] kaudaalse osa õigeks arenguks. Häired protsessi ükskõik millises etapis võivad põhjustada arengurikkeid. Näiteks tekib püsiv medullaarjuhe (''retained medullary cord'') sekundaarse neurulatsiooni osalise või täieliku peatumise tagajärjel, mille tõttu jääb alles embrüonaalse medullaarjuhtme mittetoimiv jäänuk.&lt;ref&gt;Dachling Pang, John Zovickian. Retained medullary cord in humans: late arrest of secondary neurulation. – ''Neurosurgery'', 2011, kd 68, nr 6, lk 1500–1519.&lt;/ref&gt;

Epiblasti kaudaalses piirkonnas paikneb eellasrakkude populatsioon, millest embrüo kere pikenemise ajal arenevad nii [[neuroektoderm]] kui ka [[paraksiaalne mesoderm]] (ehk [[somiit]]ide mesoderm).&lt;ref&gt;Tzouanacou, Elena; Wegener, Amélie; Wymeersch, Filip J.; Wilson, Valerie; Nicolas, Jean-François. Redefining the Progression of Lineage Segregations during Mammalian Embryogenesis by Clonal Analysis. – ''Developmental Cell'', 2009, 17(3): 365–376.&lt;/ref&gt;

Seega sisaldab [[ürgvagu|ürgvvao]] eesmise osa ümbruses paiknev epiblast ([[kaudaalne lateraalne epiblast]]) ühist eellasrakkude populatsiooni nii paraksiaalse mesodermi kui ka seljaaju moodustava neuraalplaadi jaoks.&lt;ref&gt;Cambray, Noemí; Wilson, Valerie. Two distinct sources for a population of maturing axial progenitors. – ''Development'', 2007, 134(15): 2829–2840.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Wilson, Valerie; Olivera-Martinez, Isabel; Storey, Kate G. Stem cells, signals and vertebrate body axis extension. Development 2009. 136(10): 1591–1604.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

Ektodermirakud, millest kujuneb tagumine ehk sekundaarne neuraaltoru, ekspresseerivad geeni ''[[Sox2]]''. Epiblasti alla migreeruvad mesodermirakud, mis ei puutu enam kokku BMP-de kõrge kontsentratsiooniga, geeni ''Sox2'' ei ekspresseeri. Selle asemel ekspresseerivad nad geeni ''[[Tbx6]]'' ja moodustavad somiidid.&lt;ref&gt;Shimokita jt 2010.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;takemoto-t&quot;&gt;Takemoto, Tatsuya; Uchikawa, Masanori; Yoshida, Megumi jt. Tbx6-dependent Sox2 regulation determines neural or mesodermal fate in axial stem cells. – ''Nature'', 2011, 470: 394–398.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

See, et transkriptsioonifaktor [[Tbx6]] pärsib neuraalse arengu indutseerija ''Sox2'' ekspressiooni, seletab homosügootsete ''[[Tbx6]]''-mutantsete hiirte ebatavalist [[fenotüüp]]i, mille korral areneb kolm tagumist neuraaltoru.&lt;ref&gt;Chapman, Deborah L.; Papaioannou, Virginia E. Three neural tubes in mouse embryos with mutations in the T-box gene Tbx6. – ''Nature'', 1998, 391: 695–697.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;takemoto-t&quot; /&gt;

Neil mutantidel arenevad paraksiaalse mesodermi kaks vääti neuraaltorudeks, mis ekspresseerivad isegi piirkonnale iseloomulikke geene, näiteks ''[[Pax6]]''.&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

See erinevus rõhutab veel üht põhimõttelist erinevust primaarse ja sekundaarse neurulatsiooni vahel. Primaarse neurulatsiooni korral on pinnaektoderm ja neuroektoderm neuraaltoru sulgumise ja neuraalvallide ühinemise käigus tihedalt omavahel seotud. Sekundaarse neurulatsiooni korral arenevad need kaks kude aga teineteisest sõltumatult.&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;

==Peaaju varajane areng==

[[Neuraaltoru]] eesmisest osast arenevad [[peaaju]] kolm põhiosa: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[keskaju]] ehk mesentsefalon ja [[rombaju]].&lt;ref name=&quot;Developmental biology&quot;&gt;Gilbert F. Scott. ''Developmental biology'', 110. trükk, Sinauer 2014, ISBN 978-0-87893-978-7&lt;/ref&gt;

Vahetult pärast neuraaltoru sulgumist ilmuvad need struktuurid laiendite ehk [[ajupõieke]]stena. Nende kujunemist määravad embrüo eanteroposterioorset mustrit kujundavad geenid, sealhulgas [[Hoxi geenid]], teised [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, nagu [[Emx]], [[Otx]] ja [[Pax]], ning sekreteeritavad signaalmolekulid, näiteks [[fibroblastide kasvufaktor]]id ([[FGF]]-id) ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalraja]] valgud.&lt;ref&gt;Eric R. Kandel (toim). ''Principles of neural science'', 5. trükk, McGraw Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.&lt;/ref&gt;

Edasise arengu käigus jagunevad primaarsed ajupõiekesed väiksemateks piirkondadeks. Eesajust arenevad [[otsaju]] ehk telentsefalon ja [[vaheaju]], rombajust aga [[tagaaju]] ja [[piklikaju]]
. Evolutsiooniliselt kõige vanem peaaju osa, [[keelikloomad]]e tagaaju, jaguneb omakorda segmentideks, mida nimetatakse [[rombomeer]]ideks.

Rombomeeridest arenevad paljud elutegevuseks hädavajalikud närvivõrgud, sealhulgas [[hingamine|hingamist]] ja [[südame löögisagedus]]t reguleerivad keskused, ning neist pärineb enamik [[kraniaalnärv]]idest.&lt;ref name=&quot;Developmental biology&quot;/&gt; Iga rombomeeri kohal moodustavad [[neuraalharja rakk|neuraalharja rakud]] [[ganglion]]id.

Varajane neuraaltoru koosneb peamiselt [[looteleht|lootelehe]] [[neuroepiteel]]ist, mida hiljem nimetatakse [[ventrikulaartsoon]]iks (''ventricular zone''). See sisaldab esmaseid [[närvitüvirakk]]e, mida nimetatakse [[radiaalne gliiarakk|radiaalseteks gliiarakkudeks]]. Need rakud on arenevas ajus peamine [[neuron]]ite allikas ja neist tekivad uued neuronid [[neurogenees]]i käigus.&lt;ref&gt; Rakic, P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews. Neuroscience, 2009, 10 (10): 724–735. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2913577/ Täistekst.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Dehay, C; Kennedy, H. Cell-cycle control and cortical development. – ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2007, 8 (6): 438–450.&lt;/ref&gt;

==Mitteneuraalne ektodermaalne kude==

[[Seljakeelik]]u külgedel paiknev [[paraksiaalne mesoderm]] areneb [[somiit]]iteks (millest kujunevad tulevased [[lihas]]ed ja [[luu]]d ning mis osalevad [[selgroogsed|selgroogsete]] jäsemete moodustumises).&lt;ref&gt;[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10085/ Paraxial Mesoderm: The Somites and Their Derivatives], ''Developmental Biology'', 6. trükk.&lt;/ref&gt;

==Muutused teistes lootelehtedes==

Neurulatsiooni ajal toimuvad olulised kujunemisprotsessid ka teistes [[looteleht]]edes.

[[Mesoderm]] jaguneb [[seljakeelik]]u algmeks ning sellest mõlemal pool paiknevateks [[somiit]]ideks, [[nefrotoom]]ideks ja [[külgplaatmesoderm]]iks.

Loomadel, kelle [[munarakk|munad]] läbivad täieliku [[lõigustumine|lõigustumise]], ümbritseb [[endoderm]] neurulatsiooni ajaks täielikult [[gastrotsööl]]i, millest kujuneb välja [[sool]]e valendik. Mittetäieliku lõigustumisega munade korral jääb soole kõhtmine külg sulgumata ning selle alumise seina moodustab lõigustumata [[rebu]].

Neurulatsiooni ajal jätkuvad ka [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalsed induktsiooniprotsessid]], mis määravad neuraaltoru edasise jagunemise [[kesknärvisüsteem]]i eri osadeks ning suunavad mesodermi ja endodermi elundite edasist diferentseerumist.

Neurulatsiooni lõpuks on embrüol välja kujunenud täiskasvanud organismi üldine kehaehitusplaan: selgmisel küljel paikneb katteepiteeli all [[neuraaltoru]], selle all [[seljakeelik]] ja veel sügavamal [[sool]]. Selleks ajaks on selgelt eristatavad ka keha eesmine ja tagumine ots.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]] 2006, Developmental Biology 8th edition, lk 374–380, U.S.A.: Second Printing&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Copp&quot;&gt;{{cite journal |author=Carroll EA, Gerrelli D, Gasca S, Berg E, Beier DR, Copp AJ, Klingensmith J. | title=Cordon-bleu is a conserved gene involved in neural tube formation. | journal=Developmental Biology | volume=262 (1) | pages=16–31 | year=2003 | PMID=14512015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Coppb&quot;&gt;{{cite journal |author=Copp AJ. | title=Neurulation in the cranial region – normal and abnormal. |url=https://archive.org/details/journal-of-anatomy_2005-11_207_5/page/623 | journal=Journal of Anatomy | volume=207 | issue=5 | pages=623–635 | year=2005 | doi=10.1111/j.1469-7580.2005.00476.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Greene&quot;&gt;{{cite journal |author=Greene NDE, Copp AJ | title=Development of the vertebrate central nervous system: formation of the neural tube. |url=https://archive.org/details/sim_prenatal-diagnosis_2009-04_29_4/page/303 | journal=PRENATAL DIAGNOSIS | volume=29 | pages=303–311 | year=2009 | doi=10.1002/pd.2206}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O'Rahilly&quot;&gt;{{cite journal |author=O'Rahilly R, Müller F. | title=The two sites of fusion of the neural folds and the two neuropores in the human embryo. | journal=Teratology | volume=65(4) | pages=162–170 | year=2002}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Harland, Richard M. Neural induction in ''Xenopus''. – Cowan, W. Maxwell (toim). ''Molecular and cellular approaches to neural development'', Oxford University Press 1997, ISBN 978-0-19-511166-8.
*Tian, Jing; Sampath, Karuna. Formation and Functions of the Floor Plate. – Gong, Zhiyuan; Korzh, Vladimir (toim). ''Fish development and genetics: the zebrafish and medaka models'', World Scientific 2004, ISBN 978-981-238-821-6, lk 123, 139–140.
*Ladher, Raj; Schoenwolf, Gary C. Making a neural tube. – Jacobson, Marcus; Rao, Mahendra S. (toim). ''Developmental neurobiology'' Springer 2004, ISBN 978-0-306-48330-1.
*Zhang, Su-Chun. Neural specification from human embryonic stem cells. –  Odorico, John S. jt (toim). ''Human embryonic stem cells'', Garland Science 2005, lk ISBN 978-1-85996-278-7.
*Martín L. Basch, Marianne Bonner-Fraser. Neural Crest Inducing Signals. – Saint-Jennet, Jean-Pierre (toim). ''Neural crest induction and differentiation'', Springer 2006, ISBN 978-0-387-35136-0.
*Almeida, Karla L. jt. Neural Induction. – Henning, Ulrich (toim). ''Perspectives of Stem Cells: From Tools for Studying Mechanisms of Neuronal Differentiation Towards Therapy'', Springer 2010, ISBN 978-90-481-3374-1.
*Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 15. trükk, LWW 2023.
*Schoenwolf GC, Bleyl SB, Brauer PR, Francis-West PH. ''Larsen's Human Embryology'', 7. trükk, 2023. 
*Moore KL, Persaud TVN, Torchia MG. ''The Developing Human: Clinically Oriented Embryology'', 12. trükk, 2024.
*Michael J. F. Barresi, Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press (Sinauer) 2023.

==Välislingid==
*[https://web.archive.org/web/20051102015821/http://cats.med.uvm.edu/cats_teachingmod/embryology/1_3/week_3/neurulation.html Ülevaade]
*[https://web.archive.org/web/20160306000952/http://learningobjects.wesleyan.edu/neurulation/animation.php Animatsion]

[[Kategooria:Embrüoloogia]]</text>
      <sha1>l53q3npuq72n32tlm7mz9msqn0g55zq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valtu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263727</id>
    <revision>
      <id>7265281</id>
      <parentid>6676176</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:20:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265281</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4044" sha1="0ycsik1b52185dy98mjbq13dl5yuhw6" xml:space="preserve">[[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.161 LANDSITZ WALDAU (Valtu).jpg|pisi|Valtu (1840)]]
[[Pilt:Valtu mõisa teenijatemaja 2 (2).jpg|pisi|Valtu mõisa teenijatemaja 2]]
[[Fail:Valtu mõisa peahoone tagantvaade.jpg|pisi|Valtu mõisa peahoone tagantpoolt]]
'''Valtu mõis''' ([[saksa keel]]es alates 1816 ''Waldau'', varem ''Kotz'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].

[[Taani hindamisraamat]]us on mainitud ''Kotoaassen''i küla. Valtu mõisa (''Koettes'') on esmamainitud 1412. aastal. 1558. aastal läheb Valtu (Kotz) valdus [[Maydell]]idelt Hermann [[Dönhoff]]ile, 1588. aastal  müüs Gerhard (Gerd) Dönhoff Valtu Frommhold von Tiesenhausenile&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16680 Valtu mõis (Rapla  khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; (surn. 1641).

1588–1828 oli mõis [[Tiesenhausen]]ite (Frommhold von Tiesenhausen (surn. 1641), Fabian von Tiesenhausen (1589–1649), [[Frommhold von Tiesenhausen]] (1627–1694), Fabian ja Jürgen Tiesenhausenid, Berend Johann von Tiesenhausen, [[Riigikrahv|riigikrahv]]  [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]]  (1703–1789), Hans Heinrich von Tiesenhausen (1741–1815), [[Paul von Tiesenhausen]] (1774–1864)) omanduses, 1828–1858 kuulus Venemaa keisririigile. 1858 ostis mõisa riigilt [[Vääna mõis|Vääna]] parun Otto von [[Stackelberg]] (1806–1866), hiljem oli [[Maydell]]ide, [[Ungern-Sternberg]]ide ja [[Girard de Soucanton]]ide valduses, 1919. aastal kuulus mõis (küll kinnistamata müügilepingu alusel) [[Otto Seisler]]ile.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Haubold, Anna Caroline; Puss, Fred|url=http://www.isik.ee/failid/Valtu.pdf|pealkiri=Valtu mõis. TÜ kursuse „Aadlikultuur ja Balti villa rustica“ kodutöö|aeg=2021|vaadatud=31.07.2022|koht=Tartu|failitüüp=pdf}}&lt;/ref&gt;

Mõisa senine saksakeelne nimi Kotz muudeti aastal 1816 nimeks Waldau (sks ''Wald'' ’mets’ + ''Aue'' ’jõeniit’), millest kujunes eestikeelne kohanimi Valtu. Eesti keeles oli varem kasutusel mõisanimena ka Kosu (1732 ''Kosso mois'').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Päll, Peeter|url=http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=valtu&amp;F=M&amp;C06=en|pealkiri=Eesti kohanimeraamat: Valtu|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt;

1913. aastal oli mõisa koosseisus 2070,3 ha mõisamaad, 99 lahustükki (2974,9 ha), üks kõrvalmõis ja kaheksa küla.

Valtu mõisakompleks oli Eesti [[klassitsism]]i üks tippteoseid.&lt;ref&gt;[http://www.mois.ee/harju/valtu.shtml Mõisa portaal: Valtu mõis]&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Valtu mõisa -Puraviku- tuuleveski.jpg|pisi|Puraviku tuuleveski]]
Mõisa peahoone põletati 1905. aastal ja selle varemed lammutati lõplikult 1958. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tänapäeval asub peahoone asukoha ees kortermaja. Mõisakompleksist on säilinud külghäärberid ja mõned ümber ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdamest pool kilomeetrit lääne pool asub 1815. aastal ehitatud [[Hollandi tuulik|Hollandi tüüpi tuulik]], nn [[Puraviku tuuleveski]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Valtu Manor}}
* [http://www.mois.ee/harju/valtu.shtml Eesti mõisaportaal: Valtu mõis]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=937 Valtu mõis (Mõisate ülevaated)] – Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16680 Valtu mõis (Rapla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
*[http://www.isik.ee/failid/Valtu.pdf Haubold, Anna Caroline; Puss, Fred. Valtu mõis. TÜ kursuse „Aadlikultuur ja Balti villa rustica“ kodutöö. Tartu, 2021].

{{Rapla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.978864|EW=24.849411|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Rapla kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Girard de Soucantonide mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]</text>
      <sha1>0ycsik1b52185dy98mjbq13dl5yuhw6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Vastseliina kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>264009</id>
    <revision>
      <id>7265446</id>
      <parentid>5267967</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:39:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7265446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="883" sha1="k8otfkzbzfsgiitpkld5svrq8mphj8s" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Vastseliina kihelkond
| pilt = [[Fail:Vastseliina kirik, (2014).JPG|100px|Vastseliina kirik]]
| päis = [[Vastseliina kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Vastseliina Katariina kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Lasva mõis]]{{•}}[[Loosi mõis]]{{•}}[[Misso mõis]]{{•}}[[Orava mõis]]{{•}}[[Praakmani mõis]]{{•}}[[Põhu mõis]]{{•}}[[Vastseliina mõis]]{{•}}[[Vastseliina kirikumõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Lasva vald]]{{•}}[[Loosi vald]]{{•}}[[Misso vald (Vastseliina kihelkond)|Loosi vald]]{{•}}[[Orava vald (Vastseliina kihelkond)|Orava vald]]{{•}}[[Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond)|Vastseliina vald]]
| grupp3 = Muu
| loend3 = [[Vastseliina naise rahvarõivad]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>k8otfkzbzfsgiitpkld5svrq8mphj8s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>264691</id>
    <revision>
      <id>7265261</id>
      <parentid>7237027</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:48:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265261</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7879" sha1="9d2bukorvhsiwe1kr633gtsmieng2gl" xml:space="preserve">{{Infokast esinduskogu
| nimi                     = Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda
| omakeelne_nimi           = United States House of Representatives
| kooseis                  =
| embleem                  = Seal_of_the_United_States_House_of_Representatives.svg
| embleemiallkiri          = Esindajatekoja pitsat
| embleemisuurus           =
| tüüp                     = [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Kongressi]] alamkoda
| kojad                    = 
| asutatud                 = 
| lõpp                     = 
| eelnev                   = 
| järgnev                  = 
| juht_nimetus             = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja esimees|Esindajatekoja spiiker]]
| juht_nimi                = [[Mike Johnson]]
| juht_partei              = 25. oktoober 2023
| juht_valimised           = 
| juht2_nimetus            = 
| juht2_nimi               = 
| juht2_partei             = 
| juht2_valimised          =  
| kohti                    = 435
| kohtade_jaotus1          = 
| kohtade_jaotus1_suurus   =
| kohtade_jaotus2_suurus   =
| kohtade_jaotus2          =
| volituste_kestus         = 
| palk                     = 
| valimissüsteem           = 
| esimesed_valimised       = 
| viimased_valimised       = 2024
| järgmised_valimised      = 2026
| koosolekute_saal1        = United States House of Representatives chamber.jpg
| koosolekute_saal1_suurus =
| kogunemispaik1           = [[Ameerika Ühendriikide Kapitoolium]]
| veebileht                = [https://www.house.gov/ house.gov]
| märkused                 = 
}}

'''Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda''' on [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Kongressi]] [[alamkoda]]. Esindajatekoda tegutseb [[Kapitoolium (Washington)|kapitooliumihoone]] lõunatiivas ja ülemkoda ([[Ameerika Ühendriikide Senat|senat]]) põhjatiivas.

== Ajalugu ==
Esindajatekoda tuli esimest korda kokku 1789. aastal [[New York|New Yorgis]]. 1790. aastal koliti [[Philadelphia]]sse ja kümme aasta hiljem [[Washington]]i. 1807. aastal koliti ümber [[Kapitoolium (Washington)|kapitooliumihoonesse]], mis asub samuti Washingtonis. 1814. aastal süütasid Briti väed [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumihoone]] ning see sai sedavõrd palju kannatada, et esindajatekoja ruumide restaureerimiseks kulus viis aastat. 1857. aastal tuli esindajatekoda esimest korda kokku nendes ruumides, milles tegutsetakse siiani.

Riigis toimunud muudatused kajastusid vastavalt ka esindajatekoja koosseisus. Esindajatekoja esimene [[afroameeriklased|afroameeriklasest]] liige valiti aastal 1870, esimene hispaanlasest liige 1877. aastal, esimene naine 1917. aastal, esimene [[Aasia ameeriklased|Aasia ameeriklane]] 1957. aastal ning esimene afroameeriklasest naine 1969. aastal. Aastal 2007 valiti esimest korda [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja spiiker|esindajatekoja spiikriks]] naine – demokraat [[Nancy Pelosi]].&lt;ref&gt;[http://www.house.gov/content/learn/history History of the House]&lt;/ref&gt;

== Esindajad ==
Esindajate piirarvuks on seaduse järgi 435 ja kõik 50 [[Osariik (USA)|osariiki]] on kojas esindatud.&lt;ref&gt;[http://www.house.gov/content/learn The House Explained]&lt;/ref&gt; Osariigi esindajate arv on kooskõlas selle osariigi elanike arvuga. Kongressi 112. koosseisus on esindajatekojas kõige arvukamalt esindatud [[California]] osariik 53 liikmega.&lt;ref&gt;[http://conservapedia.com/United_States_House_of_Representatives United States House of Representatives]&lt;/ref&gt; Esindajad valivad [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|põhiseaduse]] esimese peatüki kohaselt iga kahe aasta tagant kõigi osariikide elanikud. Valijad peavad vastama oma osariigi seadusandliku kogu valijatele kehtestatud tingimustele&lt;ref name=&quot;Põhiseadus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110819235454/http://www.archives.gov/exhibits/charters/constitution_transcript.html USA põhiseadus] &lt;small&gt;(ingl)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt; ehk isikud, kes võivad valida esindajaid osariigi seadusandlikku kokku, võivad valida ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongressi]] liikmeid. Need tingimused on määratletud osariigi põhiseaduses ja föderaalseaduses.&lt;ref name=&quot;Põhiseadus I&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111015043430/http://estonian.estonia.usembassy.gov/pohiseadus.html USA põhiseadus] (kommeteeritud)&lt;/ref&gt;

Esindajaks saamisel on Ameerika Ühendriikides vanusepiirang. Koja liikmeks ei saa olla isik, kes on noorem kui 25 aastat, kes on Ameerika Ühendriikide kodanik olnud vähem kui seitse aastat ja kes ei ole valimise ajal elanik selles osariigis, kus ta kandideerib.&lt;ref name=&quot;Põhiseadus&quot; /&gt; Enamasti ei ela esindajad üksnes selles kindlas osariigis, kus neid valitakse, vaid ka vastavas [[valimisringkond|valimisringkonnas]].&lt;ref name=&quot;Põhiseadus I&quot; /&gt;

== Spiiker ==
Esindajatekoda valib endale [[spiiker|spiikri]] ja teised kõrgemad ametnikud. Spiikriks on enamasti suurema osakaalu saavutanud erakonna vanemliige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://usgovinfo.about.com/od/uscongress/a/abouthouse.htm |pealkiri=The U.S. House of Representatives |vaadatud=2011-11-20 |arhiivimisaeg=2011-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111108223814/http://usgovinfo.about.com/od/uscongress/a/abouthouse.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Praegu on esindajatekoja spiikriks vabariiklane [[Mike Johnson]], kes on koja 56. spiiker.&lt;ref&gt;[http://www.speaker.gov/]&lt;/ref&gt; Ametlikult ei pea spiiker olema esindajatekoja liige, kuid seni pole väljastpoolt koda veel kedagi spiikriks valitud.&lt;ref&gt;[http://clerk.house.gov/member_info/memberfaq.aspx Members FAQs]&lt;/ref&gt;

Seitse spiikrit on ka pärast ametist eemalolekut tagasi valitud:
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|1. || [[Frederick Muhlenberg]] || 1789–1791 ja uuesti 1793–1795
|-
|2. || Henry Clay || 1811–1814 ja 1815–1820
|-
|3. || John W. Taylor || 1820–1821
|-
| || Henry Clay ||1823–1825
|-
| || John W. Taylor || 1825–1827
|-
|4. || Thomas Brackett Reed || 1889–1891, 1895–1899
|-
|5. || Sam Rayburn || 1940–1947
|-
|6. || Joseph W. Martin Jr. || 1947–1949
|-
| || Sam Rayburn || 1949–1953
|-
| || Joseph W. Martin Jr. || 1953–1955
|-
| || Sam Rayburn || 1955–1961
|- 
|54. || [[Nancy Pelosi]] || 2007–2011, 2019–2023
|-
|55. || [[Kevin McCarthy]] || 2023
|-
|56. || [[Mike Johnson]] || 2023–
|-
|}

== Koosseisud ==
=== 113. koosseis ===
Valimised toimusid 6. novembril [[2012]] ja uus koosseis vannutati ametisse 3. jaanuaril [[2013]]. Aastal 2012 toimunud valimised võitsid [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklased]], kes said 234 kohta. [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] sai 201 kohta.&lt;ref&gt;[http://www.thecapitol.net/FAQ/cong_numbers.html Congress by the Numbers]&lt;/ref&gt; See koosseis oli eriline, kuna Senatis ja esindajatekojas olid arvulises enamuses erinevad parteid.&lt;ref&gt;Jeff Zeleny: [http://www.nytimes.com/2010/11/03/us/politics/03elect.html?_r=1&amp;hp &quot;G.O.P. Captures House, but Not Senate&quot;] The New York Times, 2. november 2010.&lt;/ref&gt;

=== 114. koosseis ===
Valimised toimusid 4. novembril [[2014]]. Vabariiklik Partei võitis 247 ja Demokraatlik Partei 188 kohta.

=== 115. koosseis ===
Valimised toimusid 8. novembril [[2016]]. Vabariiklik Partei võitis 241 ja Demokraatlik Partei 194 kohta.

=== 116. koosseis ===
Valimised toimusid 6. novembril [[2018]]. Demokraatlik Partei võitis 235 ja Vabariiklik Partei 199 kohta, ning kontroll esindajatekoja üle läks kaheksa aasta järel tagasi demokraatidele.

=== 117. koosseis ===
Valimised toimusid 3. novembril 2020. Demokraatlik partei võitis 222 ja Vabariiklik partei 212 kohta, New Yorgi 22. ringkonna valimised vaidlustati. Lisaks valis president [[Joe Biden]] kolm liiget oma valitsuskabinetti.

=== 118. koosseis ===
Seni viimased valimised toimusid 8. novembril 2022. Demokraatlik partei võitis 213 ja Vabariiklik partei 222 kohta.

== Viited ==
{{viited|3}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]]
[[Kategooria:Parlamendid]]</text>
      <sha1>9d2bukorvhsiwe1kr633gtsmieng2gl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amatöörraadio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265551</id>
    <revision>
      <id>7265256</id>
      <parentid>7211149</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:42:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265256</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21608" sha1="1wdg7paj3mhp7jqvv6pazw33ujrdmow" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=september}}
[[File:International amateur radio symbol.svg|thumb|Rahvusvaheline raadioamatööride sümbol]]
'''Raadioamatörism''' (kõnekeeles ka '''amatöörraadio''') on tehniline hobi, kus raadiosideseadmeid ja kindlaksmääratud [[raadiosagedus|raadiosagedusi]] kasutatakse eraviisilisel, mitteärilisel või hariduslikul eesmärgil teabe ja sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või tehnilisteks katsetusteks.&lt;ref name=&quot;82e7L&quot; /&gt;

[[Raadioamatöör|Raadioamatöörid]] on isikud, kes hobi korras mitteärilistel eesmärkidel suhtlevad raadioside vahendusel, kasutades selleks saate- ja vastuvõtuaparatuuri ja antenne ning järgides sidepidamiseks ette nähtud reegleid ja protseduure.&lt;ref name=&quot;eDcRf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iGO5V&quot; /&gt; 

2011. aastal oli amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi maailmas veidi üle miljoni.&lt;ref name=&quot;lU9i9&quot; /&gt; Eestis oli 2020. aastal umbes 500 raadioamatööri.{{lisa viide}}

Raadioamatörism erineb oluliselt avalikust [[ringhääling]]ust, avalikku sektorit kaitsvatest sideühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) ning ärilistest sidepidamisviisidest (nt taksod, turvateenus, valvesignalisatsioon). 

Amatöörraadiosides kasutatakse mitmesuguseid modulatsioonitüüpe ja tööliike: [[sagedusmodulatsioon]]i, külgribamodulatsiooni, ning [[Kandelaine|kandelaine]] moduleerimist morsetähestikus telegraafisignaaliga. Erineva lainepikkusega (sagedusega) raadiolained levivad erinevalt, mistõttu optimaalse valikuga (lühilained, satelliitside) on võimalik sidepidamine kogu maailma raadioamatööridega.

Amatöörraadiojaamad võivad olla kas isiklikud või klubijaamad (vana nimetusega kollektiivjaamad). Klubijaama eest vastutab kõrgeima, A-kategooria kvalifikatsiooniga raadioamatöör. Klubiraadiojaamad paiknevad tavaliselt mõne asutuse ruumides (kool, ülikool jms); nende ülesandeks on raadioamatörismi propageerimine ja võimaluste pakkumine neile, kel puuduvad vahendid või tingimused tehniliseks paigaldiseks elukohas. 

Raadioamatööride tegevuste hulka kuulub
* raadioside pidamine teiste raadioamatööridega;
* sideks vajaliku raadioaparatuuri (nii saatjate kui ka vastuvõtjate ja ka nende antennide) konstrueerimine, ehitamine ja hooldamine;
* raadiosidevõistlustel osalemine (nn raadiosport);
* raadioside kaudu peetud sideseansi kinnituskaartide, nn [[QSL-kaart]]ide väljastamine ja saatmine, mingit tüüpi ja kogust sidesid kinnitavate diplomite taotlemine ja kogumine;
* haruldaste või kaugete amatöörraadiojaamade otsimine raadioeetrist, raadioside pidamine sellistega;
* retroaparatuuriga töötamine, ajalooliste raadioseadmete taastamine;
* raadioekspeditsioonides osalemine, st raadioside pidamise eesmärgil reisimine kaugemasse või eksootilisse paika või riiki, kus aktiivseid raadioamatööre on vähe.

Mõne riigi raadioamatööridel lasub kohustus korraldada raadiosidet hädaolukordades. Seda valdkonda reguleerib rahvusvaheline määrus (ARES – ''Amateur Radio Emergency Service'').&lt;ref name=&quot;jr3bP&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Kaugside ajalugu algas elektrilise telegraafi kasutuselevõtust 19. sajandi keskpaigas. Telegraafiga saadeti sõnumeid [[Morse|morsetähestikku]] kasutades. Pärast raadioside leiutamist 1890. aastail hakati morsetähestikku kasutama ka raadiotelegraafis, kõigepealt sõjanduses ja seejärel ärimaailmas. Põhjuseks, miks raadioamatöörid peavad lugu telegraafsidest ja morsetähestikust, on sellise sideviisi erakordne töökindlus ka kõige kehvemates oludes. 

Raadioamatörism arenes koos 20. sajandi alguses koos tehnika üldise arenguga. Tehnikahuvilised ehitasid ise kodus raadiojaamu ning katsetasid raadioside pidamist eri sagedustel ja kaugete sihtkohtadega. Näiteks ehitas leiutaja Eric Tigerstedt Vene Keisririigis 1905. aastal koduse raadiosaatja ning häiris sellega tahtmatult mereväe raadioside tööd. Ta võeti vahi alla, kuid lasti hiljem vabaks.&lt;ref name=&quot;E8nng&quot; /&gt;

1909. aastal ilmus USA-s raamat &quot;The First Annual Official Wireless Blue Book of the Wireless Association of America&quot;, kus tehti esimene katse amatöörjaamade sagedusi korraldada ja süstematiseerida.&lt;ref name=&quot;4snZR&quot; /&gt;

1912. aastal võeti USA-s vastu seadus (The Radio Act 1912), millega määratleti raadioamatööridele kasutamiseks lubatud raadiosagedused ja sätestati saateaparatuuri võimsuse piirangud. Tegemist oli maailma esimese amatöörraadiosidet käsitleva seadusega.&lt;ref name=&quot;LLKmQ&quot; /&gt;

1913. aastal kasutati amatöörraadiosidet esimest korda hädaolukorras. See leidis aset USA-s [[Ohio]] osariigis.&lt;ref name=&quot;2XIIL&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal keelati USA-s amatöörside seadmete kasutamine ning kogu aparatuur tuli demonteerida. Pärast sõja lõppu keeld tühistati.&lt;ref name=&quot;anhqe&quot; /&gt;

Raadioamatörism arenes edasi kiires tempos ning on jätkuvalt populaarne tänini.

=== Raadioamatörism Eestis ===
Eestis toimus esimene amatöörraadiosaade 11. mail 1924 [[Haapsalu]] linnas paiknevast raadiojaamast. Saate viisid läbi kolm koolipoissi: Eugen Tumma, Vitali Aleksandrov-Suigussaar ja Karl Olof Leesment. Neist viimasel sai 5. augustiks 1924 valmis lühilainevastuvõtja, mis võimaldas kuulata Euroopas eetrisse saadetavaid raadiosignaale. Seda päeva peetakse Eesti raadioamatörismi alguspäevaks.&lt;ref name=&quot;YvkkH&quot; /&gt;

1. jaanuarist 1929 sai Eesti raadioamatööride kutsungite prefiksiks ES. Tõenäoliselt toimus prefiksite koordineerimine Washingtoni konverentsil&lt;ref&gt;[https://search.itu.int/history/HistoryDigitalCollectionDocLibrary/4.39.43.en.100.pdf Washington International Radiotelegraph Conference]&lt;/ref&gt; 1927. aasta novembris.

1. märtsil 1935 registreeriti [[Eesti Raadioamatööride Ühing]] (ERAÜ). Seda peetakse Eesti organiseeritud raadioamatörismi sünnipäevaks. 1. septembril 1938 võeti Eesti Raadioamatööride Ühing vastu IARU (International Amateur Radio Union) liikmeks. 

Enne 1940. aastat tegutses Eestis kokku 56 amatöörraadiojaama. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] perioodil keelasid Eestit okupeerivad Nõukogude väed raadioamatööride tegevuse. Paljud raadioamatöörid kas hukkusid või põgenesid. Nõukogude ajal see hobi taastus. [[ALMAVÜ|ALMAVÜ]] egiidi all käivitati mitmeid raadioklubisid, kuid raadioamatööride võimalused jäid piiratuks, kuna suhtlemine kapitalistlike riikidega oli keelatud. On teada juhtumeid, kus raadioamatöörid välismaailmaga suhtlemise eest vahistati. Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil oli Eesti raadioamatööride kutsungite prefiksiks UR2, kollektiivjaamadel UK2R. Taasiseseisvumisel sai Eesti tagasi oma prefiksi ES.
[[File:Amateurfunkantennen.jpg|thumb|Amatöörraadiojaama antenn]]

== Amatöörraadiojaama tegevusluba ==
Igal amatöörraadiojaamal peab olema eristatav kutsung. Raadiosignaali saatmiseks raadioeetrisse peab amatöörraadiojaamal olema kehtiv tööluba. Riigis väljastab amatöörraadiojaama tööloa ja määrab kutsungi pädev asutus (Eestis [[Tarbijakaitse_ja_Tehnilise_Järelevalve_Amet|Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)]]). Tööluba on tähtajaline. Tööloa saamiseks läbib raadioamatöör kvalifikatsioonieksami,&lt;ref&gt;[https://www.erau.ee/images/Eksamid/D-klassi_eksam.pdf D-klassi kvalifikatsioonieksami küsimused]&lt;/ref&gt; mis hõlmab elektrotehnikat, ohutustehnikat ja raadioside aluseid ning sidepidamise reegleid. Eestis korraldab kvalifikatsioonieksameid [[Eesti_Raadioamatööride_Ühing|Eesti Raadioamatööride Ühing (ERAÜ)]]. 

Amatöörraadiojaamad tööload liigitatakse kategooriatesse (A, B, D). Sõltuvalt jaamaomaniku tööloa klassist on seatud piirangud raadiojaama maksimaalsele saatevõimsusele, kasutatavatele sagedusaladele ning tööliikidele, mida raadioamatöör tohib kasutada. Kõrgeima, A-kategooria kutsungi taotlemisel Eestis tuleb demonstreerida sidepidamise pädevust [[Morse|morsetähestikus]] ja raadiotelegraafirežiimis. Tavaliselt alustab algaja kõige madalamast D-kategooriast, mida saab hiljem uue eksamiga tõsta. Kategooriate arvu ja spetsifikatsiooni kehtestab pädev asutus. Eestis väljastatakse harmoniseeritud nn CEPT-töölube&lt;ref&gt;[https://www.eurao.org/en/node/1054 CEPT]&lt;/ref&gt;, mis annavad raadioamatöörile õiguse sidepidamiseks ka paljudes Euroopa riikides. Ühtlasi on teada kaks riiki, kus poliitilise režiimi tõttu raadioamatööridele töölube ei väljastata: [[Jeemen]] ja [[Põhja-Korea]].

[[File:Certificat radioamateur.jpg|thumb|Prantsusmaa raadioamatööri tööluba]]

Klubiraadiojaamu tohivad kasutada ka inimesed, kel omaenda kutsungit ega amatöörjaamatööluba veel pole. Klubijaamu luuakse ülikoolides, koolides ja noortekeskustes, sidepidamine toimub seal litsentseeritud raadioamatööri juhendamisel.

Kuivõrd raadioeeter on avalik ja jagatud ressurss, siis saadete vastuvõtuks tööluba vaja ei ole. Üksnes (ilma saatjata) vastuvõtuaparatuuri omavatele raadioamatööridele on loodud eraldi tööloakategooria, nn. raadioside kuulaja staatus (SWL – ''short wave listener'').&lt;ref name=&quot;iueri&quot; /&gt; Kuulaja saab endale erilise kutsungi, mille järgi on tema staatus selgesti eristatav. Samuti võib kuulaja saada ja saata QSL-kaarte ning taotleda diplomeid, ning isegi osaleda mõnel raadiosidevõistlusel.&lt;ref name=&quot;YVIrk&quot; /&gt;

[[File:QSL-sp9cve.jpg|thumb|QSL-kaart]]

Raadiolainete vahendusel on võimalik edastada mitte üksnes kõnet ja teksti, vaid ka pilte ja digitaalset informatsiooni. Huvilistel on lubatud raadiotehnikaga eksperimenteerida, kuid igas konkreetses riigis võib olla piiranguid, näiteks kohustus saatja registreerida. Amatöörraadiosides pole [[Krüptograafia|krüptograafia]] kasutamine üldjuhul lubatud.

== Seadmestik ==
Raadiojaama vältimatuteks osadeks on saatja ja vastuvõtja koos vooluallikaga, samuti antenn. Raadioamatörismi algusaastaist kuni 20. sajandi teise pooleni ehitas enamik raadioamatööre oma aparatuuri ise. Ühtlasi hakati juba 1920.–1930. aastatel tootma raadioamatööridele sobivaid saatjaid, vastuvõtjaid, [[Antenn|antenne]] ja muid tarvikuid.&lt;ref name=&quot;kOBLk&quot; /&gt; Tänapäeval on amatöörraadiotehnika valik suur ning sidepidamiseks vajalik aparatuur kergesti kättesaadav. Vaatamata sellele leidub ka tänapäeval entusiaste, kes konstrueerivad oma raadioseadmed ise.&lt;ref name=&quot;BStEC&quot; /&gt;

Tänapäeval levinuimat raadiojaama tüüpi nimetatakse [[transiiver]]iks ('''tran'''smitter + re'''ceiver'''). 1970. aastatel kasutati selles tähenduses eestikeelset uudissõna &quot;vasa&quot;&lt;ref name=&quot;TeoAO&quot; /&gt; – vastuvõtja/saatja. Transiiver sisaldab nii saatjat kui ka vastuvõtjat. Eraldi saatjaid ja vastuvõtjaid kasutatakse tänapäeval vähe. Koos transiiveriga võidakse kasutada arvutit, mille abil saab raadioseadet seadistada ja juhtida, pidada sidepäevikut (logi) ning lülitada sisse või pöörata antenne. Arvutiga saab teha ka signaalitöötlust (näiteks [[Tarkvaraline_raadio|SDR]]) ning pidada digisideseansse, kasutades näiteks FT8&lt;ref&gt;[https://wsjt.sourceforge.io/FT4_FT8_QEX.pdf The FT4 and FT8 Communication Protocols, K9AN, G4WJS, K1JT]&lt;/ref&gt; sideprotokolli.

Lühilaine transiiverite levinuim saatevõimsus on 100 vatti, harvemini paarsada vatti. Sellest üldiselt piisab, et hea raadiolevi korral luua ühendus maakera iga paigaga. A-kategooria raadioamatöörid tohivad kuuldavuse tõstmiseks kasutada saatel võimsusvõimendeid, mille maksimaalne väljundvõimsus on riigiti ja sagedusalati erinev, kuid jääb suurusjärku 1000–1500 [[Vatt|W]].

Väga suurt loomingulisust nõuab raadioamatööridelt antennide ehitus ja paigaldus. Lühilaineil ja madalatel sagedustel peab tõhus antenn olema võrdlemisi suur. Kui lühilainel soovitakse kasutada suundantenne, läheb lisaks antennile vaja antennimasti. Linnas elaval raadioamatööril tekivad antennide püstitamisel raskused ruumi vähesuse tõttu. Paljud raadioamatöörid lepivad tavalise juhtmest valmistatud traatantenniga, mis ulatub aknast välja ning on kinnitatud näiteks puu või majakatuse külge. Vahel kasutatakse ehitusnormide või üüritingimuste tõttu ka nn varjatud antenne. See tähendab, et antennina on kasutusel kas lipumast, hoone metallkonstruktsiooni külge&lt;ref name=&quot;NTXU3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kvmyu&quot; /&gt; vms.

==Sagedusplaan==
Amatöörraadioside kasutusreegleid ja sagedusplaani koordineerivad [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)]] ning rahvusvaheline amatöörraadio ühing (IARU)&lt;ref name=&quot;IARU&quot; /&gt;. Tabelis on esitatud ligikaudne sagedusplaan. Eesti kuulub ITU ja IARU esimesse regiooni. Raadioamatööridele määratud sagedusalasid, neile lubatud väljundvõimsust ja ajutisi piiranguid võidakse aeg-ajalt muuta, mistõttu tuleb tutvuda viimase sagedusplaaniga IARU veebisaidil.&lt;ref&gt;[https://www.iaru-r1.org/on-the-air/band-plans/ IARU bandplan 2021]&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto; text-align: center; width: 100%;&quot;
|- align=&quot;center&quot;
! colspan=&quot;5&quot; style=&quot;background: skyblue&quot; | Rahvusvahelised amatöörraadio sagedusalad&lt;ref name=&quot;gtdwV&quot; /&gt;

|-
! style=&quot;background: lightskyblue&quot; | Ala
! style=&quot;background: lightskyblue&quot; | Sagedus
! style=&quot;background: lightskyblue&quot; | [[ITU regioon]] 1
! style=&quot;background: lightskyblue&quot; | ITU regioon 2
! style=&quot;background: lightskyblue&quot; | ITU regioon 3
|-
! [[Madalsagedusala|LF]]
| '''2200 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|135,7 [[kHz]] – 137,8 kHz}}
|-
! rowspan=&quot;2&quot; | [[Kesksagedusala|MF]] 
| '''600 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|472 kHz – 479 kHz}}
|-
| '''160 m'''
| {{nowrap|1,810 [[MHz]] – 1,850 MHz}}
| {{nowrap|1,800 MHz – 2,000 MHz}}
| {{nowrap|1,800 MHz – 2,000 MHz}}
|-
! rowspan=&quot;9&quot; | [[Kõrgsagedusala|HF]]
| '''80 / 75 m'''
| {{nowrap|3,500 MHz – 3,800 MHz}}
| {{nowrap|3,500 MHz – 4,000 MHz}}
| {{nowrap|3,500 MHz – 3,900 MHz}}
|-
| '''''60 m'''''
| colspan=&quot;3&quot; | ''{{nowrap|5,3515 MHz – 5,3665 MHz}}''
|-
| '''40 m'''
| {{nowrap|7,000 MHz – 7,200 MHz}}
| {{nowrap|7,000 MHz – 7,300 MHz}}
| {{nowrap|7,000 MHz – 7,200 MHz}}
|-
| '''30 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|10,100 MHz – 10,150 MHz}}
|-
| '''20 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|14,000 MHz – 14,3500 MHz}}
|-
| '''17 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|18,068 MHz – 18,168 MHz}}
|-
| '''15 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|21,000 MHz – 21,450 MHz}}
|-
| '''12 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|24,890 MHz – 24,990 MHz}}
|-
| '''10 m'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|28,000 MHz – 29,700 MHz}}
|-
! rowspan=&quot;4&quot; | [[Ülikõrgsagedusala|VHF]]
| '''6 m'''
| {{nowrap|50,000 MHz – 52,000 MHz}}
| {{nowrap|50,000 MHz – 54,000 MHz}}
| {{nowrap|50,000 MHz – 54,000 MHz}}
|-
| '''''4 m'''''
| {{nowrap|70,000 MHz – 70,500 MHz}}
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
|-
| '''2 m'''
| {{nowrap|144,000 MHz – 146,000 MHz}}
| {{nowrap|144,000 MHz – 148,000 MHz}}
| {{nowrap|144,000 MHz – 148,000 MHz}}
|-
| '''1,25 m'''
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
| {{nowrap|222,000 MHz – 225,000 MHz}}
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
|-
! rowspan=&quot;4&quot; | [[Ultrakõrgsagedusala|UHF]]
| '''70 cm'''
| {{nowrap|430,000 MHz – 440,000 MHz}}
| {{nowrap|420 või 430 MHz – 450,000 MHz}}3
| {{nowrap|420,000 MHz – 450,000 MHz}}3
|-
| '''33 cm'''
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
| {{nowrap|902,000 MHz – 928,000 MHz}}
| style=&quot;background: lightgrey&quot; |
|-
| '''23 cm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|1,240 GHz – 1,300 GHz}}
|-
| '''13 cm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|2,300 GHz – 2,450 GHz}}
|-
! rowspan=&quot;4&quot; | [[Superkõrgsagedusala|SHF]]
| '''9 cm'''
| {{nowrap|3,400 GHz – 3,475 GHz}}
| {{nowrap|3,300 GHz – 3,500 GHz}}
| {{nowrap|3,300 GHz – 3,500 GHz}}
|-
| '''5 cm'''
| {{nowrap|5,650 GHz – 5,850 GHz}}
| {{nowrap|5,650 GHz – 5,925 GHz}}
| {{nowrap|5,650 GHz – 5,850 GHz}}
|-
| '''3 cm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|10,000 GHz – 10,500 GHz}}
|-
| '''1,2 cm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|24,000 GHz – 24,250 GHz}}
|-
! rowspan=&quot;5&quot; | [[Ekstrakõrgsagedusala|EHF]]
| '''6 mm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|47,000 GHz – 47,200 GHz}}
|-
| '''4 mm'''
| {{nowrap|75,500 GHz – 81,500 GHz}}
| {{nowrap|76,000 GHz – 81,500 GHz}}
| {{nowrap|76,000 GHz – 81,500 GHz}}
|-
| '''2,5 mm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|122,250 GHz – 123,000 GHz}}
|-
| '''2 mm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|134,000 GHz – 141,000 GHz}}
|-
| '''1 mm'''
| colspan=&quot;3&quot; | {{nowrap|241,000 GHz – 250,000 GHz}}
|-
! [[Hüperkõrgsagedusala|THF]]
| '''''alla mm'''''
| colspan=&quot;3&quot; | ''Mõned riigid on andnud raadioamatööride käsutusse lõike ka selles spektripiirkonnas.''
|-
| colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: skyblue&quot; | Vaata ka: [[Raadiosagedus]] · [[Elektromagnetspekter]]
|-
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eDcRf&quot;&gt;''Teolan Tomson ES1AO, Arvo Pihl ES2MC.'' Morsevõtmest hiireklikini. — Tallinn, 2020 — &lt;nowiki&gt;978-9949-01-957-1&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IARU&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://www.iaru.org|Pealkiri=International Amateur Radio Union, Rahvusvaheline amatöörraadio ühing|Kasutatud=10.02.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;82e7L&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.erau.ee/et/raadioamatoerism-maailmas| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2020-02-10}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iGO5V&quot;&gt;http://www.arrl.org/what-is-amateur-radio ARRL: Mis on amatöörraadio&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lU9i9&quot;&gt;{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= august 2011 |publisher= American Radio Relay League}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jr3bP&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/ares|Pealkiri=Amateur Radio Emergency Service ehk ARES|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E8nng&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://deltaclub.org.ua/bibliteka/e-tigersted-pervyj-radiolyubitel.html|Pealkiri=Eric Tigersted|Väljaanne=deltaclub.org|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017|arhiivimisaeg=26.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226130405/http://deltaclub.org.ua/bibliteka/e-tigersted-pervyj-radiolyubitel.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4snZR&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.seas.upenn.edu/~uparc/documents/First%20Annual%20Official%20Wireless%20Blue%20Book%20-%201909.pdf|Pealkiri=First Annual Official Wireless Blue Book|Väljaanne=Modern Electronics Publication|Aeg=Mai 1909|Kasutatud=11.11.2017}} {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LLKmQ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://definitions.uslegal.com/r/radio-act-of-1912/|Pealkiri=Radio Act of 1912|Väljaanne=USLegal|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2XIIL&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dispatch.com/content/stories/local/2012/11/06/hilltop-teen-was-first-to-transmit-from-home-radio-during-disaster.html|Pealkiri=Üleujutus Ohios ning esimene amatöörraadio kasutamine hädaolukorras|Väljaanne=dispatch.org|Aeg=06.11.2012|Kasutatud=11.11.2017|arhiivimisaeg=5.07.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705233033/http://www.dispatch.com/content/stories/local/2012/11/06/hilltop-teen-was-first-to-transmit-from-home-radio-during-disaster.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;anhqe&quot;&gt;''Laster Clay.'' Beginner's Handbook of Amateur Radio. — 3rd edition. — &lt;nowiki&gt;ISBN 0-8306-4354-0&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YvkkH&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=151&amp;Itemid=100|Pealkiri=Eesti Raadioamatööride Ühing. Ajalugu|Väljaanne=ERAÜ|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017|arhiivimisaeg=19.09.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170919083936/http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=151&amp;Itemid=100|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iueri&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://swarl.org/materials|Pealkiri=Lühilainete kuulamine|Väljaanne=SWARL|Aeg=|Kasutatud=17.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YVIrk&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/contests|Pealkiri=Amatöörraadio võistlustest|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=12.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kOBLk&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://w2pa.net/HRH/|Pealkiri=Amatöörraadio ajalugu|Väljaanne=W2PA|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BStEC&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://ir3ip.sourceforge.net/|Pealkiri=Amatöörraadio tehnika projektid|Väljaanne=IR3IP|Aeg=|Kasutatud=11.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TeoAO&quot;&gt;''Teolan Tomson'' Transistorid raadiosideseadmeis. — Tallinn, 2020.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NTXU3&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.n6cc.com/tactical-antenna-systems|Pealkiri=Varjatud antenn|Väljaanne=N6CC|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kvmyu&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.iw5edi.com/technical-articles/hidden-and-stealth-antennas|Pealkiri=Varjatud antennid|Väljaanne=iw5edi.com|Aeg=|Kasutatud=11.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gtdwV&quot;&gt;{{netiviide| URL = http://wiki.kuusit.ee/index.php?title=Raadioamat%C3%B6rism| Väljaanne = Traadita Wiki| Pealkiri = Raadioamatörism| Kasutatud = 2014-10-02| arhiivimisaeg = 2014-12-17| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141217022525/http://wiki.kuusit.ee/index.php?title=Raadioamat%C3%B6rism| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&amp;view=frontpage&amp;Itemid=84 Eesti Raadioamatööride Ühing]
* [https://www.itu.int/dms_pub/itu-s/oth/02/02/S02020000204501PDFE.pdf General Regulations annexed to the International Radiotelegraph Convention (Washington, 1927)]
* [http://www.qrz.ru/articles/article455.html Мировая и отечественная история любительской радиосвязи]
* [http://www.astrosurf.com/luxorion/qsl-ham-history.htm The History of Amateur Radio]

[[Kategooria:Raadio]]
[[Kategooria:Harrastused]]</text>
      <sha1>1wdg7paj3mhp7jqvv6pazw33ujrdmow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apple Newton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265557</id>
    <revision>
      <id>7265327</id>
      <parentid>7217437</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T02:27:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265327</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12730" sha1="7oub8d5no0vgqqlseadre5j94ipgr79" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuli}} {{keeletoimeta}} {{tõlkida}}
[[Pilt:Apple Newton and iPhone.jpg|pisi|Apple Newton MessagePad 2100]]
'''Apple Newton''' on üks [[Apple]]'i varasemaid [[pihuarvuti]] platvorme. Newtoni platvormi arendamist alustati 1989. aastal, ametlik arendustegevus lõpetati 1998. aastal.&lt;ref name=&quot;MJqtV&quot; /&gt; Newton oli Apple'i esimene platvorm pihu- ja tahvelarvutitele. Enamik Newtoni seadmeid kasutavad [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] 610 RISC protsessorit, puutetundlikku (stiilusega juhitavat) ekraani ja sisaldavad käsitsikirjatuvastuse tarkvara. Osa Apple'i seadmetest või nende elektroonikasüsteemidest valmistas ka [[Motorola]]. Enamiku Newtoni seadmeid töötas välja ja turustas Apple (näiteks [[MessagePad]]i sari ja [[eMate 300]]), kuid ka teised firmad ([[Motorola]], [[Sharp]] ja [[Digital Ocean]]) lõid Newtoni operatsioonisüsteemil töötavaid seadmeid.

==Platvormi areng==
Newtoni projekti alustas Apple 1980ndate lõpus, esialgu tahvelarvutite uuringuprojektina. Projekti alguses pakuti välja A4 paberi suuruse LCD-ekraaniga võimas tahvelarvuti, kuid kõrge hinna tõttu (üle 6000 dollari) keskenduti edaspidi väiksema ja soodsama seadme väljamõtlemisele. 1990. aastal seati projekti uueks eesmärgiks tahvelarvuti loomine ja 1992. aastaks turule toomine. Algas aktiivne arendustegevus (mitmed arendajad töötasid kohati 16 tundi päevas), kuid tarkvaras ilmnevate vigade parandamine viivitas seadme valmimist. Newtonit demonstreeriti 1992. aastal, hoolimata paljudest parandamata vigadest. Esitus avaldas publikule muljet ning konkurendid, nähes turuvõimalusi, alustasid oma pihuarvutite väljatöötamist. PDA-tüüpi arvutid (pihuarvutid) polnud siis veel saadaval, ka PDA (''personal digital assistant'') nimetuse mõtles Newtoni arendamise hilisemas faasis välja Apple'i tegevjuht ja Newtoni projekti eestvedaja John Sculley.
Esimene Newton MessagePad saabus turule 1993. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka konkurentide pihuarvuteid (näiteks AT&amp;T PenPoint).&lt;ref name=&quot;GS5xC&quot; /&gt;
[[Pilt:Applenewton_emate300.jpg‎|pisi|vasakul|Emate300]]

Kuigi esimeseks pihuarvutiks võiks vaidlemisi pidada 1984. aastal loodud kalkulaatorisarnast [[Psion Organizer]]it, oli Newtonil esimesena suur ekraan, operatsioonisüsteem ja olulised rakendused (kirjutus- ja joonistamisprogrammid) ning oli seega arvatavasti esimene seade, mida võiks tänapäevases mõttes PDA-ks või pihuarvutiks nimetada.&lt;ref name=&quot;MJqtV&quot; /&gt;

[[John Sculley]] sõnul investeeris Apple Newtoni platvormi arendamisse üle 100 miljoni dollari.&lt;ref name=&quot;winHn&quot; /&gt;

==Toodete detailid==
====Rakendustarkvara====
Enamikku Newtoni seadmetest olid eelinstallitud (-laaditud) sellised tarkvararakendused, millega sai isikuandmeid paremini hallata. See hõlmas selliseid rakendusi nagu Märkmed, Nimed ja Kuupäevad, samuti erinevaid tööviljakust soodustavad tööriistad nagu kalkulaator, teisenduskalkulaatorid ('metric' tulemused, valuuta konverteerimine jms), ajavööndite kaardid jne. Hiljemates 2.x versioonides Newtoni operatsioonisüsteemile nende rakenduste juurde olid lisatud uued, nagu Worksi tekstiredaktor ja Newton Internet Enabler, samuti komplekteeritud QuickFigure Worksi arvutustabeli (Lite-versiooni Pelicanware QuickFigure Pro), [[Pocket Quicken]]&lt;ref name=&quot;rckoz&quot; /&gt;, [[NetHopper]] veebibrauser ja EnRoute e-posti klientrakendus. Erinevad Newtoni rakendused olid võimekad importima/eksportima koos populaarse desktop office suite'ga ja [[PIM]]&lt;ref name=&quot;D9ZOs&quot; /&gt; (Personal Information Manager) rakenduse faili vormindamisele, eelkõige kasutades Apple'i komplekteeritud komplekte Newton Connection Utilities ja ka Newton Connection Kit, mida müüdi eraldi ja ainult töötanud Newtoni seadmetele, mida kasutatakse 1.x versioonidel Newtoni OS.

====Märkmed====
[[Pilt:Newton_Lewt_(2200371795).jpg|pisi|vasakul|3 MessagePad koos kahe klaviatuuri ja PCMCIA mälukaartidega]]
Rakendus Märkmed võimaldas kasutajatel luua väikseid dokumente, mis võiksid sisaldada teksti, mis oli kirjutatud, või tuvastada neid juba alates käekirjast, samuti vaba käega, visandid, &quot;Kujundid&quot; ja &quot;tint text&quot;.

Versioonis 2.0 Newton OS, märkmetesse on loodud erinevaid lisamooduleid, mida võiks laiendada töötamiseks põhiliste rakendustega.

Üks uut tüüpi Notes kirjatarbed lisatud Newton OS 2.0 oli hierarhiline, bullet-ed, kokkupandav, multi-line &quot;Meelespea&quot;, rakendamise outliner tarkvara. Seda võiks kasutada korraldamiseks mõtete, prioriteetide, teha nimekirja, planeerimise sammud jne. Iga täppjaotise võib sisaldada mitme tekstirea vastavalt soovile. Täppjaotise alla paigutatakse teine ​​taane, nii et moodustub hierarhiline ülevaade ehk puu. Kuna see funktsioon saabus enne Newton OS 2.0, mitmed kolmandad isikud olid teinud sarnase tarkvara enne OS 1.x Newtoniga seadmetele, kõige märgatavam nendest oli [[Dyno Notepad]], mis väljastati [[1993]].

====Nimed====
'''Nimede''' rakendus oli kasutatud kontaktide ladustamiseks. Kontaktid olid loodud kas Newton seadmes või [[Windows]] või [[Macintosh]] desktop [[PIMis]] ja seda oli võimalik sünkroonida üksteisele. Kuupäeva nimetustele valdkondades nagu näiteks sünnipäevad või aastapäevad oli loodud automaatne sündmuste toimumise taotleja ja kordaja. Igal kontaktile oli võimalik lisada vabas vormis märkmeid, mis võiksid sisaldada mitmesuguseid erinevate tinditega tekste, kujundeid või visandeid. Nagu näeme, oli rakendus '''Nimed''' suuteline looma kontaktide kategooriaid eri valdkondadest. Nimed kasutavad 3 liiki kontakte, &quot;inimesed&quot;, &quot;ettevõtjad&quot; ja &quot;grupid&quot;, aga oli võimalik määrada ka uut tüüpi, näiteks &quot;klient&quot;, &quot;patsient&quot;, jne. [[Stand Alone Software Inc.]] lõi ka Newtonile tarkvarapaketi Stationery Construction Kit, mis võimaldas kasutajatel teha kirjatarbeid ise ilma teisi abivahendeid kasutamata.

====Kuupäevad====
[[Pilt:Apple Newton-IMG 0454-cropped.jpg|pisi|vasakul|püsti|MP100]]
'''Kuupäevadega''' on varustatud kalender, üritused, kohtumised ja valveseadmed, sealhulgas integreeritud ülesannete haldus. See andis palju erinevaid ekraani ja navigatsiooni stiile, sealhulgas graafilise päeva, nädala, kuu või aasta vaatamine &quot;aja blokeerimine&quot;. Nagu nimed ja märkmed, kuupäevad on loodud üksuses kas Newtoni või [[Windowsi]] või [[Macintoshi]] desktopi [[PIMiga]] on võimalik sünkroonida andmeid üksteisele.

====Operatsioonisüsteem ja programmeerimine====
[[Newtoni OS]] koosneb kolmest kihist. Madalaimal tasemel tegeleb mikrokernel selliste ressurssidega nagu ülesanded ja mälu. Peale mikrokerneli on suurem osa operatsioonisüsteemist rakendatud [[C + +]]&lt;ref name=&quot;lEZUJ&quot; /&gt; programmeerimiskeelde, kaasa arvatud sidekiht, käekirjatuvastus ja [[NewtonScript]] keskkond. Pealmine kiht koosneb sisseehitatud ja kasutaja installitud rakendustest kirjutatud [[NewtonScript]].

[[NewtonScript]] nagu on juba mainitud on loodud objektorienteeritud programmeerimiskeele välja töötanud Apple'i töötaja [[Walter Smith]]i&lt;ref name=&quot;IGXSd&quot; /&gt; poolt. Mõned programmeerijad kaebasid selle peale, sest see oli väga kulukas (1000 $ kulu Toolboxi programmitöö keskkonnas). Lisaks see programmeerimiskeel nõudis palju õppimist.

[[Newton Toolkit (NTK)]], integreeritud keskkonna kohandatud graafilise olemuse [[Newtoni platvorm]] töötati spetsiaalselt arenguks rakendustele Newtoni platvormis ja tehti ka graafilise vaade toimetaja, template brauseri ja interaktiivset inspektor akna silumist. Esialgu oli see saadaval ainult [[Macintoshi]] arvutitel ja hiljem arendati ka [[Microsoft Windowsi]] operatsioonisüsteemis.

====Andmetalletus====
Andmed Newtonis on salvestatud objektorienteeritud andmebaasidesse nimega '''supid'''. Üks uuenduslikke aspekte Newtonis on see, et '''supid''' on kättesaadavad kõigile programmidele ja programmid võivad töötada lähimasse '''suppi''', mis tähendab, et kalendrisse võib viidata nimesid aadressiraamatust; märkusi saab ümber nimetada nimedeks jne. '''Suppide''' süsteem tegi ka lihtsaks sünkroonimise andmeid ning [[Newton Connection]] tööriistu võib kasutada impordi ja ekspordi andmetes.Paljude failivormingud on [[Rich Text Format]], [[Microsoft Word]], [[Microsoft Excel]], [[Microsoft Works]], ja palju muud.
Teine tagajärg '''suppides''' on, et objektid võivad laiendada sisseehitatud rakendusi nii sujuvalt nagu aadressiraamatus , et Newtoni kasutajad ei saa mõnikord eristada, milline programm või add-objekt vastutab erilise funktsiooni ees oma süsteemis. Andmed omavad ja kasutavad rakendusi ja laiendusi. Näiteks &quot;Storage&quot; ala &quot;Extras&quot; sahtli 2.x Newton seadmed; on 1.x süsteemid, neid võib leida ainult või eemaldada Memory osa ehitatud -in Prefs rakendusest, [[Card slip]] (ka sisseehitatud) või kolmanda osapoole tööriistadega nagu NewtCase.

Lõpuks andmete '''suppi''' kontseptsioon toimib hästi sellistes andmetes nagu aadressid, kuid toimib halvasti eraldi andmete jaoks nagu andmekogud, failid ja dokumendid. Hiljem, 2,0 [[Newton OS]] süsteemil võeti kasutusele [[Virtual Binary Objects]] rakendust, et seda probleemi leevendada.

==Newtoni tehnoloogia areng tänapäeval==
Enne kui Newtoni projekt jäi ära, proovis Apple luua tütarettevõtte [[Newton Inc.]], kuid see ka pidi oma ettevõtet sulgeda mitu kuud hiljem, kui Apple CEO [[Gil Amelio]] vallandati ja [[Steve Jobs]] võttis üle ajutise CEO ameti. Kahe Apple Newtoni endise arendaja rajatud [[Pixo]] ettevõte sai kuulsaks sellega, et nad lõid operatsioonisüsteemi iPodile.
Spekulatsioon jätkus mitu aastat, et Apple võib avaldada uue [[PDA]] mõne Newtoni tehnoloogia. Aga see jäi ainult spekulatsiooniks.
Mõned käsitsikirjatuvastuse tehnoloogiad Newtonis on hiljem leidnud oma tee [[Windows CE]]. Kirja eelistuste menüü näitab erinevaid võimalusi, et inimesed kirjutasid kursiivis ja tegelased olid pixel identsed [[Windows CE]] neile varem kasutatud [[MessagePad]].

&quot;At All Things Digital&quot; konverentsil aastal 2004, Steve Jobs viitas uus &quot;Apple PDA&quot; (ehk õigusjärglase Newton), mille ettevõte oli arenenud, kuid oli otsustanud mitte tuua turule.&lt;ref name=&quot;avK1j&quot; /&gt;

====Newtoni imiteerimine====
Alates [[2004]] [[Einstein Project ]]&lt;ref name=&quot;YWjcs&quot; /&gt; on töötanud välja emuleerimise Newtoni kasutamiseks alternatiivse OS muudel alustel. See on praegu saadaval [[Sharp Zaurus]], [[Apple Mac]] OS X, [[Nokia 770]] ja [[N800]], [[Microsoft Windows]], [[PepperPad 3.Emulaator]] on avatud lähtekoodiga projekt, kuid nõuab originaal Newton ROM paigaldamist, et see töötaks. Alates septembrist 2010, Einstein töötab ka iPhones, iPads ja [[Android]] operatsioonisüsteemi arendamises alates märtsist [[2011]].&lt;ref name=&quot;L42Ud&quot; /&gt;

==Arendus==
Newtonile on programme kirjutatud ka pärast arenduse lõpetamist. Uuteks funktsioonideks on näiteks e-raamatuluger, RSS-voo luger ja tabelite koostamise programm.
==Mudelid==
* MessagePad 100 (teine nimi H1000, OMP ja Original MessagePad) 
* MessagePad 110
* MessagePad 120
* MessagePad 130
* [[eMate 300]] 
* MessagePad 2000 
* MessagePad 2100

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MJqtV&quot;&gt;[ https://web.archive.org/web/20110708015619/http://www.bloggersbase.com/gadgets-and-Mobile/history-of-pdas-part-1/]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GS5xC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110903055308/http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-newton-origin.html The Story Behind Apple's Newton], Tom Hormby – 2006.02.07, Low End Mac&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;winHn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.cnet.com/2008-7351-5085423.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205201219/http://news.cnet.com/2008-7351-5085423.html |arhiivimisaeg=2012-02-05 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rckoz&quot;&gt;[http://www.landware.com/pocketquicken/palmos/ Pocket Quicken]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D9ZOs&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_information_manager Personal information manager] Wikipedia&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lEZUJ&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/C%2B%2B C++ programmeerimiskeel] Wikipedia&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IGXSd&quot;&gt;[ http://waltersmith.us/ Walter Smiti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avK1j&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229032006/http://www.appleinsider.com/articles/04/06/07/jobs_apple_developed_but_did_not_ship_apple_pda.html Jobs: Apple developed, but did not ship Apple PDA] By Kasper Jade, June 7, 2004, AppleInsider&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YWjcs&quot;&gt;[ http://code.google.com/p/einstein/ Open Einstein Project] Google&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L42Ud&quot;&gt;[http://myapplenewton.blogspot.com/2011/03/apple-newton-on-android.html Apple Newton on Android] March 13, 2011, My Apple Newton&lt;/ref&gt;
}}

{{Apple'i riistvara}}

[[Kategooria:Apple'i riistvara]]</text>
      <sha1>7oub8d5no0vgqqlseadre5j94ipgr79</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zarasai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269243</id>
    <revision>
      <id>7265288</id>
      <parentid>6804998</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:42:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58710-55</username>
        <id>241180</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tuntud elanikke */</comment>
      <origin>7265288</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8000" sha1="hp1nskfa2i7haafyum49fgjrbz3muhh" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zarasai
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = leedu | Zarasai|
|  omakeelne_nimi_2 = |  |
|  pilt = Zarasai.jpg
|  lipp = Improved_flag_of_Zarasai.png
|  lipu_link = [[Zarasai lipp]]
|  vapp = Coat_of_arms_of_Zarasai.svg
|  vapi_link =[[Zarasai vapp]]
|  pindala = 17,5
|  elanikke = 
|  asendikaart = Leedu
}}
'''Zarasai''' ({{Audio|Zarasai.ogg|leedu}}) on linn [[Leedu]] kirdeosas, [[Zarasai rajoon]]i ja [[Zarasai vald|Zarasai valla]] halduskeskus. Asub merepinnast 134 meetri kõrgusel ja [[Läti]] piiri lähedal.

Zarasais asub [[Gražutė regionaalpark|Gražutė regionaalpargi]] direktsioon. Linnas asuvad rajooni keskhaigla, koduloomuuseum, postkontor, kultuurikeskus ja raamatukogu, haridust annavad gümnaasium, progümnaasium, põhikool ja laste kunstikool.

[[Zarasai lennuväli]] jääb [[Dimitriškės]]e külla.

Linna piiridesse jääb [[Zarasas]]e järv. Linna lõunapiiril asub Zarasaitise järv, kirdes Baltas, idas Griežta järv. Zarasasest algab [[Laucesa jõgi]], mis voolab läbi Zarasaitise ja Griežta järve. Baltase järve kaldal asub linna kõrgeim koht (170 m), kuhu 1944. aastal rajati suusahüppemägi.

30. juulil 1990 mõõdeti Zarasais Leedu kõrgeim õhutemperatuur (37,5 °C).&lt;ref&gt;Oro temperatūra. Enciklopedija „Lietuva“, I Kd. Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2008, 69 lk.&lt;/ref&gt;

Zarasai sõpruslinnaks on [[Zduńska Wola]].

== Nimi ==

Linna nimi tuleneb [[seeli keel]]est, kus ''ezaras'' tähendab järve. [[Zarasas]]e järv kandis varem nime ''Ezerasas'' või ''Ezarasas''. Selle juures asunud asula hakkas kandma nime Azarasai, mis lühenes hiljem Zarasaiks.

1613. aastal koostatud kaardil kandis asula nime ''Jeziorosa''. Zarasai oli ametlikult kasutusel 1836. aastani, mil see hakkas kandma nime '''Novoaleksandrovsk'''. Tsaariajal kasutati linna kohta mitmesuguseid nimevorme: Езеросы, Новоалександровскъ,&lt;ref&gt;''Новоалександровскъ.'' Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd 21 (41) : Нибелунги — Нэффцер. С.-Петербургъ, 1897., 259 lk.&lt;/ref&gt; Езёросы, Новоалександровск, Езiоросы.&lt;ref&gt;''Новоалександровскъ''. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 514 lk.&lt;/ref&gt; 1919. aastal hakkas asula kandma leedukeelset nimekuju '''Ežerėnai''', Leedu kaardil aastast 1920 kandis see aga nime ''Jarosai''. Nimekuju Zarasai võeti ametlikult kasutusele aastal 1929.

Kohalik legend nime kohta räägib seda, et sealsel künkal elanud hiidude Azerasaste pere. Need armastanud peitust mängida. Kui vanemad lapsi üles ei leidnud, hõikasid nad neid taga: „Azerasai! Azerasai! Azerasai!“ Kaja moonutanud seda ja eemale kostnud hoopis „Zarasai! Zarasai! Zarasai!“ Kui hiljem inimesed sinna elama asusid, hakkasid nad paika selle moonutatud nimekuju järgi kutsuma.

Linna poolakeelne nimekuju on ''Jeziorosy'', vanasti kasutati ka kuju ''Nowoaleksandrowsk''.

== Ajalugu ==

Asulat on esmamainitud [[1506]]. aastal. Tõenäoliselt rajatigi Zarasai varasemale [[seelid]]e asualale [[XVI sajand]]i alguses. Toona kuulusid Zarasai alad Zarasai mõisale, [[Zarasas]]e järve saarel asus aga [[karmeliidid|karmeliitide]] klooster. Aastal 1522 sai Zarasai [[alev]]i staatuse. Kloostri uueks asukohaks sai hiljem Antalieptė, aastal 1530 rajati vana kiriku asemele uus, mis ei asunud enam saarel, vaid praeguses asupaigas.

Sealsed maad kuulusid [[14. sajand|XIV]]–[[XVIII sajand]]ini [[Vilniuse piiskop]]pidele. 1610. aastal rajati sinna uus kirik, ent see põletati koos aleviga aastail 1654–1667 peetud sõja käigus maha. Aastal 1669 oli Zarasais ligi 300 elanikku, seal asusid kõrts ja sepikoda. Kirik taastati aastal 1674.

Zarasai laastati ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus, lisaks kannatasid elanikud [[katk]]u läbi. Aastal 1721 oli Zarasais vaid sadakond elanikku, enamik neist olid korilusega tegelevad [[juudid]]. Turuplatsi seal ei olnud, ka ei elanud seal käsitöölisi. Suur osa elanikest tegeles maaharimisega. Elu hakkas taastuma XVIII sajandi teisel poolel, mil sinna rajati kool ja tollipunkt. See viimane võimaldas kohalikel talupoegadel omatoodetud lina [[Riia]] turul müümas käia. Aastal 1735 rajati ka esimene Zarasai vanausuliste kirik, kuid selle asupaik jääb tänapäeva [[Barauka]] [[huutor]]isse.

Oluline sündmus Zarasai ajaloos oli [[Daugavpils]]i ja [[Kaunas]]e vahelise tee avamine aastal 1830, mis aastail 1936–1942 kujunes osaks [[Peterburi]] ja [[Varssavi]] vahelisest [[postimaantee]]st. Linna rahvas osales [[Novembriülestõus]]us. Aastal 1834 Zarasai põles, tules hävis kogu alevi keskosa. Linnaõigused sai [[1843]]. aastal, toona nimetati asula tsaari käsul ka Novoaleksandrovskiks ümber. Linn rajati tulekahjude vältimiseks laiade tänavate ja suurte väljakutega asulana, taoline põhiplaan on maakonnalinnade seas ainulaadne.

Aastal 1847 hävitati vanausuliste kirik. Aastal 1885 rajati sinna õigeusu kirik, kuid enamik vanausulisi vältisid seda. Vanausuliste kirik rajati Zarasaissse taas aastal 1992.

29. augustil 1919 vabastati Zarasai viimase Leedu linnana bolševikest. Aastal 1932 sai Zarasaist kuurortlinn ja suvitusasula.

26. augustil 1941 hukati Zarasai juudi soost elanikkond – kokku 2569 inimest, nende seas ka üks leedulane ja üks venelane.&lt;ref&gt; Corona Brezina. 'Nazi Architects of the Holocaust. The Rosen Publishing Group, 2014, lk. 27&lt;/ref&gt;

2008. aastal sai Zarasai esimeseks Leedu kultuuripealinnaks. 2011. aastal rajati sinna 17 meetri kõrgune maastikuvaatlusrada, mis ehitati Leedu-Läti piirialade arendamise koostööprojekti raames.&lt;ref&gt;https://www.visitaukstaitija.lt/lankytinos-vietos/zarasu-apzvalgos-ratas/&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 4770 (1865)
* 7556(1896)
* 6300 (1897)
* 3785 (1923)
* 4500 (1939)
* 4700 (1959)
* 6624 (1970)
* 7400 (1976)
&lt;td&gt;
* 7250 (1979)
* 8196 (1989)
* 8365 (2001)
* 7165 (2011)
* 6936 (2013)
* 6736 (2015)
* 6458 (2017)
* 6051 (2020)
&lt;/table&gt;

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanike seas [[leedulased|leedulasi]] 70,19%, [[venelased|venelasi]] 23,07%, [[poolakad|poolakaid]] 4,75%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 0,43% ja [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,39%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |vaadatud=2013-04-14 |arhiivimisaeg=2015-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150801051703/http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[1923]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanike seas [[leedulased|leedulasi]] 39,82%, [[juudid|juute]] 35,11%, [[venelased|venelasi]] 18,94%, [[poolakad|poolakaid]] 4,76% ja [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,18%.

[[1897]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Zarasai elanike seas [[juudid|juute]] 52,63%, [[poolakad|poolakaid]] 24,63%, [[venelased|venelasi]] 16,24%, [[leedulased|leedulasi]] 4,26% ja [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,38%.&lt;ref&gt;http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=578&lt;/ref&gt;

==Tuntud elanikke==
[[Pilt:Ю.Пэн._Автопортрет._1922.jpg|pisi|püsti|Yehuda Pen]]
*[[Oleksandr Birulja]] – Ukraina arhitekt
*[[Afanasijus Kazanas]] – Leedu sõjaväelane
*[[Marija Melnikaitė]] – Nõukogude partisan
*[[Klavdija Koženkova]] – Leedu sõudja
*[[Uļjana Semjonova]] – Läti korvpallur
*[[Ivans Ribakovs]] – Läti poliitik
*[[Birutė Šakickienė]] – Leedu sõudja
*[[Dainora Alšauskaitė]] – Leedu orienteeruja
*[[Yehuda Pen]] – Leedu maalikunstnik

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Zarasai}}
*[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VII/240 Poola Kuningriigi geograafiline leksikon]
* [https://www.vietoves.lt/?id=TT68DB0ETV Linn portaalis vietoves.Lt]
{{Zarasai rajoon}}
[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Zarasai rajoon]]</text>
      <sha1>hp1nskfa2i7haafyum49fgjrbz3muhh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biotsentrism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>271140</id>
    <revision>
      <id>7265528</id>
      <parentid>7181481</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:38:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19709" sha1="daf99ft6mjcgkh4j098jjvysvnsbyvy" xml:space="preserve">'''Biotsentrism''' (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja κέντρον 'kese, keskpunkt') poliitilises ja ökoloogilises mõttes on [[Eetika|eetiline]] seisukoht, mille kohaselt on kõigel elusal [[iseväärtus]].&lt;ref name=&quot;case-studies-derr-21&quot; /&gt; See vastandub [[antropotsentrism]]ile, mis keskendub inimese väärtusele.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt; Lähedane mõiste biotsentrismile on '''zootsentrism''', mille puhul omistatakse iseväärtus loomadele. Biotsentrismi pooldajad kaitsevad sageli [[elurikkus]]t&lt;ref name=&quot;Env-Ethics-attfield-17&quot; /&gt;, loomaõigusi ja [[keskkonnakaitse|keskkonda]]. Terminit on kasutanud ka [[Vasakpoolsus|vasakpoolse]] biotsentrismi pooldajad. Vasakpoolne biotsentrism põimib [[süvaökoloogia]]t [[industrialism]]i- ja [[kapitalism]]ivastaste seisukohtadega ([[David Orton]] jt).&lt;ref name=&quot;Sqwh8&quot; /&gt;

== Määratlus ==
Termin &quot;biotsentrism&quot; hõlmab kogu sellist [[keskkonnaeetika]]t, mis &quot;näeb [[moraal]]i objektina mitte üksnes inimest, vaid kõike elusat&quot;.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt; Biotsentrismi järgi ei ole [[loodus]] olemas mitte lihtsalt selle jaoks, et inimene saaks seda kasutada või tarbida, vaid inimene on lihtsalt üks liik paljudest.&lt;ref name=&quot;alarm-bari-rev-ecology&quot; /&gt; Ja kuna me oleme osa [[ökosüsteem]]ist, mõjutavad kõik elusüsteeme kahjustavad teod halvasti meid kõiki,&lt;ref name=&quot;alarm-bari-rev-ecology&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;idiots-guide-ethics-201&quot; /&gt; ''olenemata sellest'', kas me toetame biotsentristlikku maailmavaadet või mitte. Biotsentristid usuvad, et kõigil liikidel on iseväärtus ja inimene ei ole moraalses või eetilises mõttes teistest liikidest ülem.
Biotsentrilise ilmavaate neli sammast:
# Inimene ja kõik teised liigid on [[Maa (planeet)|Maa]] kogukonna liikmed.
# Kõik liigid on osa vastastikku sõltuvast süsteemist. 
# Kõik elusorganismid tegutsevad omaenese hüvanguks neile omasel viisil.
# Inimesed ei ole teistest elusolenditest loomupäraselt paremad.&lt;ref name=&quot;cp4Uh&quot; /&gt;

== Suhe loomade ja keskkonnaga ==
Kuigi biotsentrism ja [[ökotsentrism]] sarnanevad omavahel mitmes mõttes, on need siiski kaks erinevat eetilist lähenemist. Biotsentrism on &quot;omamoodi individualistlik eetika&quot;,&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt; kuna see rõhutab üksikute elusolendite väärtust, õigusi ja ellujäämist. Ökotsentrism see-eest läheneb terviklikumalt, nähes prioriteedina pigem liike ja ökosüsteeme kui neid moodustavaid üksikolendeid.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt;

== Ajalugu ja kujunemine ==
Biotsentristlik eetika erineb klassikalisest ja traditsioonilisest eetikast. Selle asemel et keskenduda rangetele moraalireeglitele nagu klassikaline eetika, keskendub see hoiakutele ja loomusele. Vastandina traditsioonilisele eetikale ei ole see hierarhiline ja eelistab loodust sellest eraldatud inimkonnale.&lt;ref name=&quot;6uU8w&quot; /&gt; Biotsentrismi üks alusepanijaid oli [[Ludwig Klages]].
Biotsentristlik eetika hõlmab [[Albert Schweitzer]]i &quot;aukartust elu ees&quot;, [[Peter Singer]]i loomade vabastamise eetikat ja [[Paul Taylori]] biotsentristlikku egalitaarsust.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt;

Albert Schweitzeri põhimõte &quot;aukartus elu ees&quot; on tänapäeva biotsentristliku eetika eelkäija.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt; Vastandina traditsioonilisele eetikale eitab &quot;aukartus elu ees&quot; mistahes vahetegemist &quot;kõrgete ja madalate&quot; või &quot;väärtuslike ja vähem väärtuslike&quot; eluvormide vahel, loobudes sellisest liigitamisest kui meelevaldsest ja subjektiivsest.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt; Tavapärane eetika tegeleb eranditult inimolenditega – see tähendab, et moraal on rakendatav ainult inimese suhtes –, samal ajal kui Schweitzeri eetiline filosoofia toob sisse &quot;sügavuse, energia ja toime, mis erineb eetikast, mis tegeleb ainult inimesega&quot;.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt; &quot;Aukartus elu ees&quot; oli &quot;uus eetika, sest see ei ole ainult eetika avardamine, vaid ka selle loomuse muutus&quot;.&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot; /&gt;
Samamoodi väidab Peter Singer, et loomad väärivad sama palju tähelepanu kui inimesed.&lt;ref name=&quot;Vuletic&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;keskkonnaeetika&quot; /&gt; Ta põhjendab lühidalt kokku võttes järgmiselt:
# Ainuke moraalselt oluline kriteerium, mis hõlmab kõiki inimesi ja jätab kõik mitteinimesed kõrvale, on kuulumine liiki ''homo sapiens''. 
# On täiesti meelevaldne pidada kuulumist liiki ''homo sapiens'' moraalselt oluliseks kriteeriumiks. 
# Muudest võimalikest kriteeriumidest äratab usaldust ainult võime tunda kannatusi ja naudingut. 
# Kui peame võimet tunda kannatusi ja naudingut moraalselt oluliseks kriteeriumiks, toob see kaasa selle, et lähtume teiste tundlike olendite puhul samast moraalipõhimõttest (s.o &quot;võrdõiguslikkuse põhiprintsiibist&quot;) kui inimeste puhul. 
# Sellepärast peaksime pöörama loomadele sama palju tähelepanu kui inimestele.&lt;ref name=&quot;Vuletic&quot; /&gt;

Biotsentrismi seostatakse kõige rohkem Paul Taylori tööga, eriti tema raamatuga &quot;Respect for Nature: A Theory of Environmental Ethics&quot; (&quot;Austus looduse vastu: keskkonnaeetika teooria&quot;) (1986).&lt;ref name=&quot;eco-ethics-60&quot; /&gt; Taylor väidab, et biotsentrism on &quot;austav hoiak looduse suhtes&quot;, mille puhul püütakse elada nii, et austatakse kõigi elusolendite heaolu ja iseväärtust.&lt;ref name=&quot;case-studies-derr-21&quot; /&gt; Taylor ütleb, et&lt;ref name=&quot;eco-ethics-60&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;taylor-respect-99&quot; /&gt;
# inimesed on elukogukonna liikmed koos kõigi teiste liikidega ja nendega võrdsetel tingimustel; 
# see kogukond kujutab endast kõigi oma liikmete vastastikku sõltuvat süsteemi, mille liikmed on omavahel seotud nii füüsiliselt kui ka liikidevaheliste suhete mõttes; 
# iga organism on &quot;[[Teleoloogia|teleoloogiline]] elukese&quot;, mis tähendab, et igal organismil on eesmärk ja põhjus olemasoluks ja see eesmärk on sisemiselt &quot;hea&quot; ja &quot;väärtuslik&quot;;
# inimene ei ole teistest liikidest loomupäraselt ülem.
Ajaloolane [[Donald Worster]] leiab, et tänapäeva biotsentristliku filosoofia, mis on tema järgi osa inimese ja looduse vahelise sugulustunde taastamisest, juured ulatuvad ajas tagasi [[Viktoriaanlik ajastu|viktoriaanliku ajastu]] Briti intelligentsi vastureaktsioonini kristliku, [[loodus]]e üle valitsemise eetika suhtes.&lt;ref name=&quot;Worster 1994&quot; /&gt; Ta on osutanud [[Charles Darwin]]ile kui olulisele [[Ökoloogia|ökoloogilise]] mõtte biotsentrilise vaate eestkõnelejale ja tsiteerib Darwini tööd &quot;Notebook on Transmutation of Species&quot; (&quot;Märkmed liikide transmutatsiooni kohta&quot;)(1837):&lt;ref name=&quot;F9Dh3&quot; /&gt; &lt;blockquote&gt;
Kui laseme ettekujutusel vabalt lennata, siis loomad, meie vennad valus, haigustes, surmas, kannatustes ja näljas, meie orjad kõige vaevarikkamates töödes, meie kaaslased meelelahutuses – võivad jagada meiega ka põlvnemist, meil võivad olla ühised esivanemad – me võime kõik olla seotud.&lt;/blockquote&gt;

1859. aastal avaldas Charles Darwin raamatu [[Liikide tekkimine|&quot;Liikide tekkimine&quot;]]. See teos andis tõuke biotsentristlike vaadete kujunemisele, tutvustades evolutsiooni ja &quot;võttes inimeselt tema üleloomuliku päritolu ja asetades ta loodusseaduste raamistikku&quot;.&lt;ref name=&quot;nFPUt&quot; /&gt;

Aldo Leopoldi tööd on samuti seostatud biotsentrismiga.&lt;ref name=&quot;5FC7l&quot; /&gt; Essees &quot;Maa eetika&quot; (&quot;The Land Ethic&quot;), mis ilmus raamatus &quot;Sand County Almanac&quot; (1949) toob ta välja, et kuigi ajaloos on naisi ja orje koheldud kui omandit, on nüüd kõigile inimestele antud õigused ja vabadused.&lt;ref name=&quot;keskkonnaeetika&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;w0bm4&quot; /&gt; Leopold märgib, et tänapäeval peetakse maad endiselt omandiks nagu kunagi inimesi. Ta kinnitab, et eetikat tuleb laiendada maale kui &quot;evolutsioonilisele võimalusele ja ökoloogilisele vajalikkusele&quot;.&lt;ref name=&quot;Leopold 1949 239&quot; /&gt; Ta väidab, et kuigi inimese instinktid õhutavad teda teistega võistlema, julgustab tema eetika teda teistega koostööd tegema.&lt;ref name=&quot;Leopold 1949 239&quot; /&gt; Ta leiab, et &quot;maa eetika lihtsalt avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes – maa&quot;.&lt;ref name=&quot;Leopold 1949 239&quot; /&gt; See hoiak julgustab inimesi maaga pigem koostööd tegema kui võistlema.

== Biotsentrism ja õigus ==
Biotsentrismi paradigmat ja selle pakutavaid väärtusi on hakatud kasutama ka [[seadus]]tes.
[[Maine]]'i, [[Pennsylvania]], [[New Hampshire]]'i ja [[Virginia]] osariigis Ameerika Ühendriikides on vastu võetud seadused, mis kaitsevad looduse õigusi.&lt;ref name=&quot;Merchant&quot; /&gt; Nende seaduste eesmärk on ära hoida looduse seisukorra halvenemist. Eeskätt kaitsevad need loodust ettevõtete eest, kes võivad tahta ekspluateerida loodusvarasid ja maad või kasutada keskkonda prügimäena oma toksilistele jäätmetele.&lt;ref name=&quot;Merchant&quot; /&gt;
 
Ecuador on esimene riik, mille põhiseadus sisaldab looduse õigusi&lt;ref name=&quot;Schiffman &amp; Robbins 2011 32&quot; /&gt; (vt [[:en:2008 Constitution of Ecuador|Ecuadori 2008. aasta põhiseadust]]). Artikkel 71 ütleb, et loodusel &quot;on võõrandamatu õigus olla austatud tema olemasolu, eluringi, struktuuri, toimimise ja evolutsiooniliste protsesside hoidmise ja taasloomise eest&quot;.&lt;ref name=&quot;7zRHX&quot; /&gt;

== Kriitika ==
Biotsentrismi on mitmel põhjusel kritiseeritud. Osa kriitikat tuleneb murest, et biotsentrism on anti-humanistlik paradigma ega kõhkle ohverdamast inimese heaolu suurema hüve nimel.&lt;ref name=&quot;Schiffman &amp; Robbins 2011 32&quot; /&gt; Samuti on biotsentrismi arvustatud [[individualism]]i pärast, kuna see rõhutab liiga palju üksiku elu tähtsust, hüljates suuremate kogumite, näiteks ökosüsteemi tähtsuse.&lt;ref name=&quot;2ejhU&quot; /&gt;

Põhjalikum kriitika keskendub biotsentrismi vastuoludele. Vastandudes antropotsentrismile, mille järgi on inimesel kõrgem staatus kui teistel liikidel,&lt;ref name=&quot;2V8nm&quot; /&gt; võrdsustab biotsentrism inimese muu loodusega.&lt;ref name=&quot;Jsvc9&quot; /&gt; Oma essees &quot;A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism&quot; (&quot;Antropotsentrismivastase biotsentrismi kriitika&quot;) leiab Richard Watson, et kui nii, siis &quot;Inimeste teguviisid, inimeste kultuur ja tegemised, on sama loomulikud kui viisid, kuidas mistahes muud liiki loom käitub&quot;.&lt;ref name=&quot;Watson 1983 252&quot; /&gt; Ta jätkab, et kui inimene peab muutma oma käitumist, et hoiduda kahjustamast ja häirimast looduskeskkonda, siis see eraldab inimese teistest liikidest, omistades talle rohkem võimu.&lt;ref name=&quot;Watson 1983 252&quot; /&gt; See jälle viib meid tagasi antropotsentrismi algsete tõekspidamiste juurde. Watson väidab ka, et liikide väljasuremine on &quot;looduse teguviis&quot;&lt;ref name=&quot;Dt2fi&quot; /&gt; ja kui inimene õhutab nende enesehävitust, kasutades ära ülejäänud loodust, siis olgu nii. Sellepärast leiab ta, et tegelik põhjus, miks inimene peab vähendama oma destruktiivset käitumist teiste liikide suhtes, ei tulene mitte sellest, et me oleme võrdsed, vaid teiste liikide hävitamine viib meie eneste hävinguni.&lt;ref name=&quot;nAhrb&quot; /&gt; Ka see vaade toob meid tagasi antropotsentristliku seisukoha juurde.

==Vaata ka==
*[[Antropotsentrism]]
*[[Elavik]]
*[[Ökotsentrism]]

== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;case-studies-derr-21&quot;&gt;{{cite book|last=Derr|first=Patrick George|author2=Edward M. McNamara|title=Case studies in environmental ethics|publisher=Rowman &amp; Littlefield|year=2003|pages=21|isbn=978-0-7425-3137-6|url=http://books.google.com/books?id=oLu5C4sYa_kC&amp;pg=PP21&amp;dq=biocentrism+ethics&amp;lr=&amp;ei=aHB3S77IFoTmlASH_5i5BA&amp;cd=12#v=onepage&amp;q=biocentrism%20ethics&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;&quot;Biocentrism&quot;, [[Encyclopædia Britannica]] 2009 [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/765710/biocentrism] (vaadatud 13. märtsil 2009)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Env-Ethics-attfield-17&quot;&gt;{{cite book|title=Environmental ethics: an overview for the twenty-first century|editor=Robin Attfield|publisher=[[Wiley-Blackwell]]|year=2003|pages=17|isbn=978-0-7456-2738-0|url=http://books.google.com/books?id=bpU17ja7RGkC&amp;pg=PA17&amp;dq=biocentrism+ethics&amp;ei=BW53S6C2KYr8lQTpnd3qBA&amp;cd=9#v=onepage&amp;q=biocentrism%20ethics&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sqwh8&quot;&gt;{{cite web |url=http://home.ca.inter.net/~greenweb/lbprimer.htm |title=Left Biocentrism Primer |accessdate=15.03.2009 |author= |date=15.03.1998 |work= |publisher=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yu, Lei 2009 422&quot;&gt;{{cite book|last=Yu, Lei|first=Mouchang, Yi|title=Environment and Development – Vol. II|year=2009|location=China|isbn=978-1-84826-721-3|pages=422|url=http://www.eolss.net/Sample-Chapters/C13/E4-25-07-03.pdf|chapter=13. Biocentric Ethical Theories}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alarm-bari-rev-ecology&quot;&gt;{{cite journal|author=[[Judi Bari]]|year=1995|title=Revolutionary Ecology: Biocentrism &amp; Deep Ecology|journal=Alarm: A Journal of Revolutionary Ecology|url=http://www.judibari.org/revolutionary-ecology.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140902174917/http://www.judibari.org/revolutionary-ecology.html|archive-date=2014-09-02|access-date=2014-04-18|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;idiots-guide-ethics-201&quot;&gt;{{cite book|last=Ingram|first=David|author2=Jennifer Parks|title=The complete idiot's guide to understanding ethics|publisher=Alpha Books|year=2002|pages=201|isbn=978-0-02-864325-0|url=http://books.google.com/books?id=0B4WNVdK_Q4C&amp;pg=PA201&amp;dq=biocentrism+ethics&amp;ei=BW53S6C2KYr8lQTpnd3qBA&amp;cd=4#v=onepage&amp;q=biocentrism%20ethics&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cp4Uh&quot;&gt;{{cite web|last=Johnson|first=Jayme|title=Biocentric Ethics and the Inherent Value of Life|url=http://people.umass.edu/jamesj/courses/ethics%20and%20environment/Handout_3.1_Phil160C.pdf|publisher=umass.edu|accessdate=10. november 2012|archive-date=2014-04-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20140419013312/http://people.umass.edu/jamesj/courses/ethics%20and%20environment/Handout_3.1_Phil160C.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6uU8w&quot;&gt;{{cite web|last=smillie|first=Mark|title=Biocentric (Life-Centered) Ethics|url=http://www.carroll.edu/msmillie/envethics/biocentric.htm|publisher=Carroll.edu|accessdate=2. november 2012|archive-date=2012-11-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20121106104649/http://www.carroll.edu/msmillie/envethics/biocentric.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vuletic&quot;&gt;{{cite web|last=Vuletic|first=Mark|title=Philosophy Notes: Singer, &quot;All Animals Are Equal&quot;|url=http://www.vuletic.com/hume/ph/singer.html|publisher=vuletic.com|accessdate=8. november 2012|archive-date=2014-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20140527060452/http://www.vuletic.com/hume/ph/singer.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;keskkonnaeetika&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140419012422/http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetika/files/Keskkonnaeetika_v6tmetekste_0.pdf &quot;Keskkonnaeetika võtmetekste&quot;] Tartu Ülikooli eetikakeskus, Jakob von Uexkülli keskus 2008, lk 94&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eco-ethics-60&quot;&gt;{{cite book|last=Curry|first=Patrick|title=Ecological ethics: an introduction|publisher=Polity|year=2006|pages=60|isbn=978-0-7456-2908-7|url=http://books.google.com/books?id=R6KqXAz4274C&amp;pg=PA60&amp;dq=biocentrism+ethics&amp;lr=&amp;ei=aHB3S77IFoTmlASH_5i5BA&amp;cd=13#v=onepage&amp;q=biocentrism%20ethics&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;taylor-respect-99&quot;&gt;{{cite book|last=Taylor|first=Paul|title=Respect for Nature: A Theory of Environmental Ethics|url=https://archive.org/details/respectfornature0000unse|publisher=[[Princeton University Press]]|year=1986|pages=[https://archive.org/details/respectfornature0000unse/page/98 99]|isbn=978-0-691-02250-5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Worster 1994&quot;&gt;{{cite book| author = [[Donald Worster|Worster, Donald]]| title = Nature’s Economy: A History of Ecological Ideas (Studies in Environment and History)| url = https://archive.org/details/natureseconomyhi0000wors_d1e2| publisher = [[Cambridge University Press]] | year = 1994| isbn = 0-521-46834-5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9Dh3&quot;&gt;{{cite web|last=Darwin|first=Charles|title=Notebook B: Transmutation of species|url=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=CUL-DAR121.-&amp;viewtype=text&amp;pageseq=1|accessdate=30. oktoober 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nFPUt&quot;&gt;{{cite web|last=Horrow|first=Aviva|title=&quot;When Nature Holds the Mastery&quot;: The Development of Biocentric Thought in Industrial America|url=http://repository.upenn.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1007&amp;context=hist_honors|accessdate=30. oktoober 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140419012431/http://repository.upenn.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1007&amp;context=hist_honors|archive-date=2014-04-19|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5FC7l&quot;&gt;{{cite book|last=Silva|first=Carlos|title=&quot;Biocentrism&quot; in &quot;Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide&quot;|year=2011|publisher=SAGE Publications Inc|location=Thousand Oaks, CA|isbn=9781412996877|pages=56|url=http://knowledge.sagepub.com/view/greenethics/n10.xml}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w0bm4&quot;&gt;{{cite book|last=Leopold|first=Aldo|title=Sand County Almanac|year=1949|publisher=Random House Digital Inc.|pages=237|url=http://books.google.ca/books/about/Sand_County_Almanac.html?id=Gxq72yz1z6EC&amp;redir_esc=y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leopold 1949 239&quot;&gt;{{cite book|last=Leopold|first=Aldo|title=Sand County Almanac|year=1949|publisher=Random House Digital Inc.|pages=239|url=http://books.google.ca/books/about/Sand_County_Almanac.html?id=Gxq72yz1z6EC&amp;redir_esc=y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Merchant&quot;&gt;{{cite web|last=Merchant|first=Brian|title=125 Cities Passed Laws Placing Rights of Citizens, Nature Ahead of Corporations|url=http://utopianist.com/2011/02/125-cities-passed-laws-placing-rights-of-citizens-nature-ahead-of-corporations/|accessdate=29. oktoober 2012|archive-date=2013-02-05|archive-url=https://archive.today/20130205133135/http://utopianist.com/2011/02/125-cities-passed-laws-placing-rights-of-citizens-nature-ahead-of-corporations/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schiffman &amp; Robbins 2011 32&quot;&gt;{{cite book|last=Schiffman &amp; Robbins|title=Green Issues and Debates: An A-to-Z Guide|year=2011|publisher=SAGE Publications Inc.|isbn=9781412996945|pages=32|url=http://knowledge.sagepub.com/view/greenissuesdebates/n8.xml}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zRHX&quot;&gt;{{cite web|last=NATIONAL ASSEMBLY LEGISLATIVE AND OVERSIGHT COMMITTEE|title=CONSTITUTION OF THE REPUBLIC OF ECUADOR|url=http://pdba.georgetown.edu/Constitutions/Ecuador/english08.html|accessdate=28. oktoober 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ejhU&quot;&gt;{{cite book|last=Silva|first=Carlos|title=&quot;Biocentrism&quot; in &quot;Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide&quot;|year=2011|publisher=SAGE Publications Inc.|location=Thousand Oaks, CA|isbn=9781412996877|pages=57|url=http://knowledge.sagepub.com/view/greenethics/n10.xml}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2V8nm&quot;&gt;{{cite book|last=Schiffman &amp; Robbins|title=Green Issues and Debates: An A-to-Z Guide|year=2011|publisher=SAGE Publications Inc.|isbn=9781412996945|pages=30|url=http://knowledge.sagepub.com/view/greenissuesdebates/n8.xml}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jsvc9&quot;&gt;{{cite book|last=Silva|first=Carlos|title=&quot;Biocentrism&quot; in &quot;Green Ethics and Philosophy: An A-to-Z Guide&quot;|year=2011|publisher=SAGE Publications Inc.|location=Thousand Oaks, CA|isbn=9781412996877|pages=55|url=http://knowledge.sagepub.com/view/greenethics/n10.xml}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Watson 1983 252&quot;&gt;{{cite journal|last=Watson|first=Richard|title=A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism|journal=Environmental Ethics|year=1983|volume=5|issue=3|pages=252|url=http://philpapers.org/rec/WATACO}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dt2fi&quot;&gt;{{cite journal|last=Watson|first=Richard|title=A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism|journal=Environmental Ethics|year=1983|volume=5|issue=3|pages=253|url=http://philpapers.org/rec/WATACO}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nAhrb&quot;&gt;{{cite journal|last=Watson|first=Richard|title=A Critique of Anti-Anthropocentric Biocentrism|journal=Environmental Ethics|year=1983|volume=5|issue=3|pages=254|url=http://philpapers.org/rec/WATACO}}&lt;/ref&gt;
}}

&lt;small&gt;See artikkel on tõlgitud ingliskeelse Vikipeedia artikli &quot;Biocentrism&quot; [http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Biocentrism_%28ethics%29&amp;oldid=463927871] põhjal (15.01.2012 ja 17.04.2014).&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Keskkonnafilosoofia]]</text>
      <sha1>daf99ft6mjcgkh4j098jjvysvnsbyvy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vadim Rudnev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274654</id>
    <revision>
      <id>7265444</id>
      <parentid>7119144</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:38:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="747" sha1="20gm7thqngldefx3pgp2h2i9z1xnxub" xml:space="preserve">[[Pilt:Rudnev.jpg|pisi|Vadim Rudnev]]
'''Vadim Petrovitš Rudnev''' ([[vene keel]]es Вадим Петрович Руднев; sündinud [[14. juuni]]l [[1958]] [[Kolomna]]s) on vene semiootik ja filosoof.

Ta on lõpetanud [[Tartu ülikool]]i vene keele ja kirjanduse erialal, [[Juri Lotman]]i õpilasena. Kirjutab muuhulgas psühholoogia, psühhiaatria ja psühhoteraapia teemadel.

==Pere==
Tema isa oli kirjandusteadlane [[Pjotr Rudnev]] (Пётр Александрович Ру́днев, 1925—1996), kes töötas aastail 1969–1972 Tartu Ülikoolis.


{{JÄRJESTA:Rudnev, Vadim}}
[[Kategooria:Vene filosoofid]]
[[Kategooria:Vene semiootikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>20gm7thqngldefx3pgp2h2i9z1xnxub</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Tomusk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279275</id>
    <revision>
      <id>7265134</id>
      <parentid>7241068</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:34:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-45184-66</username>
        <id>235738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7265134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34231" sha1="pmv7szldzun86t3nmwdlqrba0jmtzt5" xml:space="preserve">[[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]]
'''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor.

Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024).

==Haridus==
Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html&lt;/ref&gt; Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot;&gt;Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.&lt;/ref&gt; 

2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja &quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot; (juhendaja [[Ülo Kaevats]]&lt;ref&gt;http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf&lt;/ref&gt;) ning sai [[doktorikraad]]i.

==Töö==
Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: &quot;Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin.&quot;] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.&lt;/ref&gt;

Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. 

Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.&lt;/ref&gt; ja kohanimenõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.&lt;/ref&gt; Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.&lt;ref&gt;[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.&lt;/ref&gt;

Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.&lt;/ref&gt; iga-aastase võistluse &quot;Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi&quot; žürii esimees.&lt;ref&gt;[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.&lt;/ref&gt; 

==Loominguline tegevus==
Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] &quot;[[Meelejahutaja]]s&quot;. Ta on olnud ka ETV huumorisarja &quot;Teeveejahutaja&quot; (2004) kaas[[stsenarist]].&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja &quot;Teeveejahutaja&quot; saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.&lt;/ref&gt; 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile &quot;Naeris&quot;, kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade &quot;Kajalood. Ilmar Tomusk&quot;] ERR Arhiiv, 30.03.2024.&lt;/ref&gt; Tomuski loomingu hulka kuulub ka &quot;Euroopa Liidu huumoridirektiiv&quot;, mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot;&gt;Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.&lt;/ref&gt; Esikraamat &quot;Tere, Volli!&quot; ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 03.11.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.&lt;ref&gt;Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.&lt;/ref&gt; Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

{{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust &quot;Kõrvalised isikud&quot;&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.&lt;/ref&gt;}}

Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski &quot;Kullakallis kass&quot; auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.&lt;/ref&gt;

[[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: &quot;Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik.&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.&lt;/ref&gt; 

Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).&lt;ref&gt;[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.&lt;/ref&gt;

==Poliitiline ja usutegevus==
Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.&lt;/ref&gt; Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus]. Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ]. Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; 1950. aastatel aretatud porgandisordi &quot;Tomuski porgand&quot; autor on Ilmar Tomuski vanaisa.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

Tomusk on koolipõlves treeninud [[Andres Lutsar]]i juhendamisel [[džuudo]]t,&lt;ref&gt;Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1151692/ilmar-tomuski-vend-vahe-on-inimesi-kes-on-eesti-keele-huvanguks-nii-palju-teinud-kui-tema Ilmar Tomuski vend: vähe on inimesi, kes on eesti keele hüvanguks nii palju teinud kui tema]. Õhtuleht.ee / ajakiri Tiiu, 04.03.2026.&lt;/ref&gt; hiljem jooksnud maratone&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.&lt;/ref&gt; ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4519}}&lt;/ref&gt;
* 2008 – Aasta rahvuslane&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja &quot;Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja&quot;] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias &quot;Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil&quot; (&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;)&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.&lt;/ref&gt;

===Kirjandusauhinnad===
* 2011 – Maalehe laureaat&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot; /&gt;
* 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Volli vanad vigurid&quot;)&lt;ref&gt;http://www.kulka.ee/?module=news&amp;id=141&lt;/ref&gt;
* 2012 – [[Järje Hoidja]] (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot;&gt;[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminalistide&quot; sari: &quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;; &quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;; &quot;Kriminaalne koolipapa&quot;
* 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot; /&gt;
* 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminaalne suvevaheaeg&quot;; &quot;Kriminaalsed automatkajad&quot;; &quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (&quot;Kriminalistide&quot; sari; 2014–2015))&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=20826&lt;/ref&gt;
* 2016 – Apollo lugejate lemmik&lt;ref&gt;Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.&lt;/ref&gt;
* 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;; &quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;)&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=28661&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Aasta Rosin]] (&quot;Kõrvalised isikud&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=35917&lt;/ref&gt;
* 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias (&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=39134&lt;/ref&gt;
* 2022 – Järje Hoidja (&quot;Kullakallis kass&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] (&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Tuju Raamat (&quot;Tere, Volli!&quot;)&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Noorteraamat (&quot;Uks&quot;)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.&lt;/ref&gt;
* 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)&lt;ref&gt;https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/&lt;/ref&gt;
* 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.&lt;/ref&gt;
* 2024 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias (&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Teosed==
=== Lasteraamatud ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*&quot;Tere, Volli!&quot;, [[Tänapäev]] 2007
*&quot;Vend Johannes&quot;, Tänapäev 2009
*&quot;Lõpuaktus&quot;, [[Tammerraamat]] 2010
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot;, Tammerraamat 2010
*&quot;Inglid kuuendas B-s&quot;, Tammerraamat 2011
*&quot;Volli vanad vigurid&quot;, Tänapäev 2011 
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2012
*&quot;Volli kasvab suureks&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Nuustik&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Volli läheb tööle&quot;, Tänapäev 2014
*&quot;Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Digipöörane kool&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Rasmuse vuntsid&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Amanda patsid&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Isamoodi unejutud&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Universumi saladused&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Hundi sõbrad&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Elford Press 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Tulnukate rünnak&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Porgandipirukas&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Väike Vunts&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Kes tahab saada kummituseks?&quot;, Tammerraamat 2020
&lt;td&gt;
*&quot;Linnutee südames&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Vapper siil&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Kõik isad teevad pannkooke&quot;, Elford Press 2020
*&quot;Matemaatiline sõber. Ajukiip&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Kops läks üle maksa&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Päästetud jõulud&quot; (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021
*&quot;Kullakallis kass&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Isa preemia&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Uks&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kukeleegu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Karmeli lapsed&quot;, EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024
*&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;, Rahva Raamat 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kohev ja Tibu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Kuldplaneet&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Tagasi koju&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Seiklus raamatumetsas&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Kui me oleksime väiksed&quot;, Tammerraamat 2026
*&quot;Esimene õpetaja&quot;, Tammerraamat 2026
*&quot;Tähed ja loomad&quot;, Tammerraamat 2026
&lt;/table&gt;

====Neist ka punktkiriväljaandes====
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Lõpuaktus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016
*&quot;Inglid kuuendas b-s&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2020
*&quot;Digipöörane kool&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Nuustik&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kukeleegu!&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025

=== Tema teoste tõlked ===
*&quot;Привет, Волли!&quot; (&quot;Tere, Volli!&quot;), Aleksandra 2012
*&quot;Криминалисты из третьего &quot;A&quot;&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Криминальные пирожки с сосисками&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Друзі Вовчика&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020
*&quot;All Mothers Are Good&quot; (&quot;Kõik emad on head&quot;), Elford Press, 2020
*&quot;Datordullā skola&quot; (&quot;Digipöörane kool&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Vĺčik a jeho kamaráti&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Ikar (Slovakkia), 2021
*&quot;Vilka draugi&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Izmeklētāji no 3.A&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2023
*&quot;Mieliausias Katinėlis“ (&quot;Kullakallis kass&quot;), Žalias kalnas (Leedu), 2024
*&quot;Vilko bičiuliai&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Nieko rimto (Leedu), 2024
*&quot;Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2024
*&quot;Freunde&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Picus Verlag (Austria), 2026

====Tõlked võru keelde====
*&quot;Väiku Vunts&quot;. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021

=== Muud teosed ===
*&quot;Soome keel: õpik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Soome keel: töövihik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot;, doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 
*&quot;Keel ja poliitika&quot;. Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004
*&quot;Keel ja poliitika II&quot;. Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009
*&quot;Kuue kuuga tankistiks&quot;. Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013
*&quot;Juriidiliselt on kõik korrektne&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kiisaelmar. Kangelaseepos&quot; (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015
*&quot;Keel ja poliitika III&quot;. Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017
*&quot;Keel ja poliitika IV&quot;. Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021
*&quot;Keel ja poliitika V&quot;. Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026

===Artikleid===
* [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 
* [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 
* [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil &quot;Eesti keele kaitseks&quot; peetud ettekandel) 
* [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022
* [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023
* [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024
* [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025

===Teosed raadiosaadetena===
* [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud &quot;Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud&quot;]. 14 saadet = 14 juttu sarjas &quot;Õhtujutt&quot;. Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20isad%20teevad%20pannkooke &quot;Kõik isad teevad pannkooke&quot;]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb [[Laura Prits]]. Vikerraadio, august 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20emad%20on%20head &quot;Kõik emad on head&quot;]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb Laura Prits. Vikerraadio, august 2026

===Kontsertetendus===
* &quot;Trikiga küsimus&quot; – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas &quot;Noorte filharmoonia&quot; (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 19. september 2010
* [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. &quot;Tere, Volli!&quot;] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv
* [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. &quot;Vend Johannes&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009
* Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011
* Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011
* [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011
* Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani &quot;Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani&quot;] ETV saade, 19. märts 2012
* Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: &quot;pigi&quot; on selgelt solvavam kui &quot;neeger&quot;] Delfi.ee, 9. juuni 2013 
* [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015
* Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016
* Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016
* Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017
* Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017
* [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017
* Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018
* Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019
* [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019
* Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 
* [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk &quot;Vapper siil&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020
* Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: &quot;Mauno salapärane kadumine&quot; on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020
* Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 
* [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, &quot;Mauno saladuslik kadumine&quot;] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk &quot;Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk&quot;] ETV2 saade, 24. september 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk &quot;Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures&quot;] ETV saade, 18. oktoober 2022
* [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ &quot;Otse uudistemajast&quot;: Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022
* [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022
* Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023
* [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023
* [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024
* [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024
* [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut &quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;. Postimees.ee, 20. oktoober 2024
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks &quot;Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks&quot;] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025
* [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025
* [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu &quot;Kukeleegu&quot; loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025
* Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/1610100278/reedene-intervjuu-janek-luts-ja-ilmar-tomusk Reedene intervjuu. Janek Luts ja Ilmar Tomusk] Vikerraadio, 14. august 2026

{{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]]
[[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>pmv7szldzun86t3nmwdlqrba0jmtzt5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265139</id>
      <parentid>7265134</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:36:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-45184-66</username>
        <id>235738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Loominguline tegevus */</comment>
      <origin>7265139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34235" sha1="ta8cjvh93qkpbj68k5d7mpeqvh3i5te" xml:space="preserve">[[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]]
'''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor.

Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024).

==Haridus==
Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html&lt;/ref&gt; Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot;&gt;Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.&lt;/ref&gt; 

2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja &quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot; (juhendaja [[Ülo Kaevats]]&lt;ref&gt;http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf&lt;/ref&gt;) ning sai [[doktorikraad]]i.

==Töö==
Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: &quot;Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin.&quot;] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.&lt;/ref&gt;

Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. 

Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.&lt;/ref&gt; ja kohanimenõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.&lt;/ref&gt; Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.&lt;ref&gt;[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.&lt;/ref&gt;

Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.&lt;/ref&gt; iga-aastase võistluse &quot;Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi&quot; žürii esimees.&lt;ref&gt;[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.&lt;/ref&gt; 

==Loominguline tegevus==
Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] &quot;[[Meelejahutaja]]s&quot;. Ta on olnud ka ETV huumorisarja &quot;Teeveejahutaja&quot; (2004) kaas[[stsenarist]].&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja &quot;Teeveejahutaja&quot; saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.&lt;/ref&gt; 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile &quot;Naeris&quot;, kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade &quot;Kajalood. Ilmar Tomusk&quot;] ERR Arhiiv, 30.03.2024.&lt;/ref&gt; Tomuski loomingu hulka kuulub ka &quot;Euroopa Liidu huumoridirektiiv&quot;, mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot;&gt;Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.&lt;/ref&gt; Esikraamat &quot;Tere, Volli!&quot; ilmus 2007. aastal. 2026. aasta seisuga on tal ilmunud kuuskümmend lasteraamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 03.11.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.&lt;ref&gt;Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.&lt;/ref&gt; Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

{{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust &quot;Kõrvalised isikud&quot;&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.&lt;/ref&gt;}}

Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski &quot;Kullakallis kass&quot; auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.&lt;/ref&gt;

[[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: &quot;Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik.&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.&lt;/ref&gt; 

Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).&lt;ref&gt;[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.&lt;/ref&gt;

==Poliitiline ja usutegevus==
Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.&lt;/ref&gt; Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus]. Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ]. Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; 1950. aastatel aretatud porgandisordi &quot;Tomuski porgand&quot; autor on Ilmar Tomuski vanaisa.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

Tomusk on koolipõlves treeninud [[Andres Lutsar]]i juhendamisel [[džuudo]]t,&lt;ref&gt;Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1151692/ilmar-tomuski-vend-vahe-on-inimesi-kes-on-eesti-keele-huvanguks-nii-palju-teinud-kui-tema Ilmar Tomuski vend: vähe on inimesi, kes on eesti keele hüvanguks nii palju teinud kui tema]. Õhtuleht.ee / ajakiri Tiiu, 04.03.2026.&lt;/ref&gt; hiljem jooksnud maratone&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.&lt;/ref&gt; ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4519}}&lt;/ref&gt;
* 2008 – Aasta rahvuslane&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja &quot;Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja&quot;] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias &quot;Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil&quot; (&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;)&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.&lt;/ref&gt;

===Kirjandusauhinnad===
* 2011 – Maalehe laureaat&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot; /&gt;
* 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Volli vanad vigurid&quot;)&lt;ref&gt;http://www.kulka.ee/?module=news&amp;id=141&lt;/ref&gt;
* 2012 – [[Järje Hoidja]] (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot;&gt;[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminalistide&quot; sari: &quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;; &quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;; &quot;Kriminaalne koolipapa&quot;
* 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot; /&gt;
* 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminaalne suvevaheaeg&quot;; &quot;Kriminaalsed automatkajad&quot;; &quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (&quot;Kriminalistide&quot; sari; 2014–2015))&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=20826&lt;/ref&gt;
* 2016 – Apollo lugejate lemmik&lt;ref&gt;Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.&lt;/ref&gt;
* 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;; &quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;)&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=28661&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Aasta Rosin]] (&quot;Kõrvalised isikud&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=35917&lt;/ref&gt;
* 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias (&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=39134&lt;/ref&gt;
* 2022 – Järje Hoidja (&quot;Kullakallis kass&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] (&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Tuju Raamat (&quot;Tere, Volli!&quot;)&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Noorteraamat (&quot;Uks&quot;)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.&lt;/ref&gt;
* 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)&lt;ref&gt;https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/&lt;/ref&gt;
* 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.&lt;/ref&gt;
* 2024 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias (&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Teosed==
=== Lasteraamatud ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*&quot;Tere, Volli!&quot;, [[Tänapäev]] 2007
*&quot;Vend Johannes&quot;, Tänapäev 2009
*&quot;Lõpuaktus&quot;, [[Tammerraamat]] 2010
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot;, Tammerraamat 2010
*&quot;Inglid kuuendas B-s&quot;, Tammerraamat 2011
*&quot;Volli vanad vigurid&quot;, Tänapäev 2011 
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2012
*&quot;Volli kasvab suureks&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Nuustik&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Volli läheb tööle&quot;, Tänapäev 2014
*&quot;Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Digipöörane kool&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Rasmuse vuntsid&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Amanda patsid&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Isamoodi unejutud&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Universumi saladused&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Hundi sõbrad&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Elford Press 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Tulnukate rünnak&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Porgandipirukas&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Väike Vunts&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Kes tahab saada kummituseks?&quot;, Tammerraamat 2020
&lt;td&gt;
*&quot;Linnutee südames&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Vapper siil&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Kõik isad teevad pannkooke&quot;, Elford Press 2020
*&quot;Matemaatiline sõber. Ajukiip&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Kops läks üle maksa&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Päästetud jõulud&quot; (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021
*&quot;Kullakallis kass&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Isa preemia&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Uks&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kukeleegu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Karmeli lapsed&quot;, EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024
*&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;, Rahva Raamat 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kohev ja Tibu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Kuldplaneet&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Tagasi koju&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Seiklus raamatumetsas&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Kui me oleksime väiksed&quot;, Tammerraamat 2026
*&quot;Esimene õpetaja&quot;, Tammerraamat 2026
*&quot;Tähed ja loomad&quot;, Tammerraamat 2026
&lt;/table&gt;

====Neist ka punktkiriväljaandes====
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Lõpuaktus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016
*&quot;Inglid kuuendas b-s&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2020
*&quot;Digipöörane kool&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Nuustik&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kukeleegu!&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025

=== Tema teoste tõlked ===
*&quot;Привет, Волли!&quot; (&quot;Tere, Volli!&quot;), Aleksandra 2012
*&quot;Криминалисты из третьего &quot;A&quot;&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Криминальные пирожки с сосисками&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Друзі Вовчика&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020
*&quot;All Mothers Are Good&quot; (&quot;Kõik emad on head&quot;), Elford Press, 2020
*&quot;Datordullā skola&quot; (&quot;Digipöörane kool&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Vĺčik a jeho kamaráti&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Ikar (Slovakkia), 2021
*&quot;Vilka draugi&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Izmeklētāji no 3.A&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2023
*&quot;Mieliausias Katinėlis“ (&quot;Kullakallis kass&quot;), Žalias kalnas (Leedu), 2024
*&quot;Vilko bičiuliai&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Nieko rimto (Leedu), 2024
*&quot;Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2024
*&quot;Freunde&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Picus Verlag (Austria), 2026

====Tõlked võru keelde====
*&quot;Väiku Vunts&quot;. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021

=== Muud teosed ===
*&quot;Soome keel: õpik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Soome keel: töövihik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot;, doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 
*&quot;Keel ja poliitika&quot;. Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004
*&quot;Keel ja poliitika II&quot;. Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009
*&quot;Kuue kuuga tankistiks&quot;. Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013
*&quot;Juriidiliselt on kõik korrektne&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kiisaelmar. Kangelaseepos&quot; (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015
*&quot;Keel ja poliitika III&quot;. Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017
*&quot;Keel ja poliitika IV&quot;. Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021
*&quot;Keel ja poliitika V&quot;. Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026

===Artikleid===
* [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 
* [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 
* [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil &quot;Eesti keele kaitseks&quot; peetud ettekandel) 
* [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022
* [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023
* [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024
* [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025

===Teosed raadiosaadetena===
* [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/ilmar-tomusk-isamoodi-unejutud &quot;Ilmar Tomusk. Isamoodi unejutud&quot;]. 14 saadet = 14 juttu sarjas &quot;Õhtujutt&quot;. Esitab [[Peeter Tammearu]]. [[Vikerraadio]], jaanuar 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20isad%20teevad%20pannkooke &quot;Kõik isad teevad pannkooke&quot;]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb [[Laura Prits]]. Vikerraadio, august 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=K%C3%B5ik%20emad%20on%20head &quot;Kõik emad on head&quot;]. 16 osa. Ilmar Tomuski jutte loeb Laura Prits. Vikerraadio, august 2026

===Kontsertetendus===
* &quot;Trikiga küsimus&quot; – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas &quot;Noorte filharmoonia&quot; (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 19. september 2010
* [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. &quot;Tere, Volli!&quot;] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv
* [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. &quot;Vend Johannes&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009
* Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011
* Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011
* [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011
* Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani &quot;Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani&quot;] ETV saade, 19. märts 2012
* Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: &quot;pigi&quot; on selgelt solvavam kui &quot;neeger&quot;] Delfi.ee, 9. juuni 2013 
* [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015
* Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016
* Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016
* Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017
* Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017
* [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017
* Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018
* Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019
* [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019
* Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 
* [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk &quot;Vapper siil&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020
* Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: &quot;Mauno salapärane kadumine&quot; on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020
* Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 
* [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, &quot;Mauno saladuslik kadumine&quot;] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk &quot;Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk&quot;] ETV2 saade, 24. september 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk &quot;Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures&quot;] ETV saade, 18. oktoober 2022
* [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ &quot;Otse uudistemajast&quot;: Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022
* [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022
* Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023
* [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023
* [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024
* [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024
* [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut &quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;. Postimees.ee, 20. oktoober 2024
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks &quot;Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks&quot;] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025
* [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025
* [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu &quot;Kukeleegu&quot; loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025
* Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026
* [https://vikerraadio.err.ee/1610100278/reedene-intervjuu-janek-luts-ja-ilmar-tomusk Reedene intervjuu. Janek Luts ja Ilmar Tomusk] Vikerraadio, 14. august 2026

{{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]]
[[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>ta8cjvh93qkpbj68k5d7mpeqvh3i5te</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rõngastamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285126</id>
    <revision>
      <id>7265490</id>
      <parentid>7002312</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:22:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1307" sha1="d5ex0ly3x2otimv3y5fcz4poua4sdvo" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib looma rõngastamisest; puu rõngastamise kohta vaata artiklit [[Puu rõngastamine]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}}
[[Pilt:Ringing 04 Ringing.jpg|pisi|Teadlane rõngastab [[koldvint|koldvind]]ipoega (''Serinus serinus'')]]

'''Rõngastamine''' on loomade (eriti [[lind]]ude) märgistamine eesmärgiga saada teavet näiteks nende [[Ränne (zooloogia)|rände]], [[populatsiooniökoloogia]], [[eluiga|eluea]] ja muude selliste näitajate kohta. Rõngastamiseks kasutatakse vastavat tehnikat ja meetodeid. 

Esimese teadlasena hakkas linde rõngastama 1899. aastal taani ornitoloog [[Hans Cristian Cornelius Mortensen]].&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Lindude kõrval võidakse rõngastada ka teisi loomi. Näiteks rõngastati Eestis esimene [[nahkhiir]] 9. novembril 1947 ning vahemikus 1947 kuni 1996 rõngastati üle 16&amp;nbsp;000 Eesti nahkhiire.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1610184808/piusa-nahkhiir-pustitas-oma-klassis-maailma-vanuserekordi &quot;Piusa nahkhiir püstitas oma klassis maailma vanuserekordi&quot;] ERR Novaator, 4. november 2026&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Märgistamine]]
*[[Loomade märgistamine]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.&lt;/ref&gt;}}

==Kirjandus==
*[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.

[[Kategooria:Ornitoloogia]]</text>
      <sha1>d5ex0ly3x2otimv3y5fcz4poua4sdvo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albert Paltser</title>
    <ns>0</ns>
    <id>287345</id>
    <revision>
      <id>7265092</id>
      <parentid>6995504</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:20:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3773" sha1="8h9yujqeadkchtvos3byle31j4hz4f1" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}}
'''Albert Paltser''' ([[17. jaanuar]] [[1931]] [[Tartu]] – [[29. jaanuar]] [[2007]] Tartu) oli eesti õigusteadlane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Lõpetas 1950 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkooli]], 1955 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskon]]na, õiguskandidaat (1966, TÜ), väitekiri &quot;Kriminaalvastutusest vabastamine nõukogude kriminaalõiguse järgi&quot;.

Aastatel 1955–1960{{lisa viide}} töötas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]s.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1979/05/29/7 12.000 poliitilist valvurit Eestis], Vaba Eestlane = Free Estonian, 29 mai 1979, lk 7&lt;/ref&gt;

1963–1967 oli ta  TRÜ [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond#Ajalugu|ÕTK]] kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri vanemõpetaja ja 1966–1970 Tartu Riikliku Ülikooli kriminoloogialabori juhataja, olles üks kriminoloogia rajajaid Eestis. 1967–1985 dotsent, 1970–1981 kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri juhataja ning õigusteaduskonna [[dekaan]] 1980–1983.&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c2d3d631-17f8-43b3-bedd-95004b35614e/content Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikkoosseis] {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 1983/84, TARTU 1983, lk 9&lt;/ref&gt;

Seejärel oli 1985–1998 [[Eesti NSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV TA Majanduse Instituudi]] vanemteadur, [[Eesti Majandusjuhtide Instituut|Eesti Majandusjuhtide Instituud]]i [[õppetool]]i juhataja ja professor ning ühtlasi ka [[Concordia Ülikool]]i ja [[Mainori Kõrgkool]]i professor. Õpetanud kriminoloogiat, kriminaalõigust ja kohtustatistikat.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: seadusandluse areng ja tõlgendamine, [[kriminoloogia]], kuritegelik käitumine, [[tsiviilõigus]]. Mitme õigusakti ([[asjaõigusseadus]], [[äriseadustik]], [[pankrotiseadus]] jmt) kommenteeritud väljaande autor. Üks Eesti kriminoloogia rajajaid. Üle 30 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Kriminaalvastutusest vabastamine ühiskondlikule käendusele andmise kohta. Tartu, 1965
* Ülevaade kriminaalasjades kohtuistungite kasvatusliku mõju sotsioloogilis-kriminoloogilisest uurimisest (kaasautor I. Rebane). Tartu, 1970
* Kuriteod õigusmõistmise vastu. Tartu, 1973
* Joomarluse vastu võitlemise õiguslikud alused. Tallinn, 1985
* Legal aspects of transition to market economy under the conditions of the administrative reform in Estonia. // Regional policy and local governments. Pécs, 1991
* Millest räägitakse võlaõigusseaduses. // Elamu (2002) 3
* Üüri- ja rendilepingud. // Elamu (2002) 4
* Käsundusleping ja töövõtuleping. // Elamu (2002) 6.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 441
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125
* Eesti entsüklopeedia 14, 354
* Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 313, 314, 403
* In memoriam. // Universitas Tartuensis (2007), 2. II
* {{ETBL|3}}

== Välislingid ==
* [https://dea.digar.ee/article/universitas/2007/02/02/28 In Memoriam: Albert Paltser 17. jaan 1931 – 29. jaan 2007] UT, 2. veebruar 2007

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Paltser, Albert}}
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>8h9yujqeadkchtvos3byle31j4hz4f1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ohukotsu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>289478</id>
    <revision>
      <id>7265276</id>
      <parentid>7016083</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:07:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265276</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3978" sha1="q2qwp81fw3cfc4xak3jq4rnbkw1g5f5" xml:space="preserve">[[Fail:Ohukotsu mõis, eestvaade (cropped).jpg|pisi|Ohukotsu mõisa peahoone]]
'''Ohukotsu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Odenwald, Nyenhave&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1669}}&lt;/ref&gt;'', aastani 1843 ''Odenkotz'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Märjamaa vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].

Ohukotsu mõisa on esmamainitud 1484. aastal&lt;ref&gt;[http://www.mois.ee/harju/ohukotsu.shtml Ohukotsu mõisast Eesti mõisaportaalis]&lt;/ref&gt;, 1554. aastal kuulus Reinhold von [[Tiesenhausen]]ile, 1586. aastast läks abielu teel Reinhold von Tiesenhauseni tütre Elisabethiga, Winrich von [[Delwig]]ile, kes müüs 1595. aastal Rootsi rittmeister Moritz [[Wrangell]]ile. Feldmarssal Moritz Wrangell põgenes 1604. aastal Poolasse ja pantis 1614. aastal Ohukotsu mõisa Johann Müllerile. Mõis riigistati Rootsi riigile ja [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas 1615. aastal Ohukotsu [[Jacob de la Gardie]]le, kes selle hiljem välja ostis ning müüs 1616. aastal rittmeister Lorenz Wagnerile, kes müüs mõisa 1626. aastal ooberst [[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]]le  (1585–1676).) 

Berend von Taube pärija oli tema poeg Otto Reinhold Taube, kes vahetas 1676 Ohukotsu ja [[Põlli mõis]]ad, Jobst Friedrich von Ulrichiga [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]]a vastu [[Kose kihelkond|Kose kihelkon]]nas. Jobst Friedrich von Ulrich (surn. ~ 1707), müüs 1684 Ohukotsu ja Põlli mõisad leitnant Jobst Friedrich von [[Dücker]]ile, kelle poeg ja pärija, Otto Friedrich Dücker müüs Ohukotsu mõisa oma õe, Anna Helena abikaasale kapten Johann Winrich von [[Delwig]]ile. Johann Weinrich von Delwig vahetas 1735. aastal mõisa Otto Reinhold von Delwigiga (surn. 1739) [[Voorepere mõis]]a vastu [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkon]]nas, kuid 1742 kuulutas [[Eestimaa ülemmaakohus]] Voorepere [[meeslään]]iks, mis pidi Otto Reinhold Delwigi lastetu surma järel minema Otto Hinrich Wiktor Delwigile ning vahetusleping tühistati.

1753. aastal omandas mõisa, assessor Gerhard Johann von Buxhoeweden, 1756. aastal müüs Gerhard Johann von Buxhoeweden Ohukotsu, titulaarnõunik Justus Johann Ludwig Briesemann von Nettigile, kes aga müüs mõisa paruness Helene von Fersenile, kes 1765. aastal müüs mõisa meeskohtunik Jakob Johann von Taubele. 1808. aastast omandas mõisa tollidirektor Karl Friedrich von Lingen ja 1821. aastast kapten Adolf von Klugen, 1842. aastast keisri tiibadjutant, kaardiväe rittmeister krahv Alexander von Tiesenhausen  (1809–1885). Alexander von Tiesenhauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai Ohukotsu mnõisa,  krahv [[Nikolai von Tiesenhausen|''Nikolai'' Hans Heinrich ''von Tiesenhausen'']] (1848–1921).

Ohukotsu mõisas on sündinud Tallinna linnaaednik [[Hans Lepp]]&lt;ref name=haudi&gt;[https://www.kalmistud.ee/g139/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_kalmistu=24&amp;filter_hauaplats_hauaplats=68580 Hans Lepp (1873 – 1951) linnaaednik (haljastusarhitekt)] Haudi (vaadatud 07.08.2017)&lt;/ref&gt; (1873–1951).

Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1669}}
*[http://www.mois.ee/harju/ohukotsu.shtml Ohukotsu mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=897 Ohukotsu mõis (Mõisate ülevaated)] - Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16556 Ohukotsu mõis (Rapla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register

{{Rapla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.0080556|EW=24.5686111|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Delwigite mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]</text>
      <sha1>q2qwp81fw3cfc4xak3jq4rnbkw1g5f5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahakõnnu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>289485</id>
    <revision>
      <id>7265279</id>
      <parentid>6675599</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:16:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265279</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="952" sha1="q2ju09zbq6o7t5z6t86m2o32pw8mwec" xml:space="preserve">'''Vahakõnnu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wahhakant'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/harju/vahakonnu.shtml Vahakõnnu mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=933 Vahakõnnu mõis (Mõisate ülevaated)] - Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16674 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vahakõnnu mõis (Rapla khk)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/2409083 Vahakõnnu mõisa peahoone (foto)]

{{Coordinate|NS=58.841834|EW=24.797694|type=landmark|region=EE}}

{{Rapla kihelkond}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Rapla kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]</text>
      <sha1>q2ju09zbq6o7t5z6t86m2o32pw8mwec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrew Garfield</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292065</id>
    <revision>
      <id>7265304</id>
      <parentid>7218963</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:28:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265304</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3851" sha1="a085vuwl65plwjtqfk8mru2p06yqp9i" xml:space="preserve">{{Näitleja info
| nimi                    = Andrew Garfield
| pilt                    = Andrew Garfield Comic-Con 3, 2011.jpg
| pildi suurus            = 
| pildi allkiri           = 
| sünninimi               = Andrew Russell Garfield
| sünniaeg                = {{sünniaeg ja vanus|1983|8|20}}
| sünnikoht               = [[Los Angeles]], [[California]]
| surmaaeg                = 
| surmakoht               = 
| teine nimi              = 
| amet                    = 
| aktiivne                = 2004. aastast
| abikaasa                = 
| elukaaslane             = 
| lapsed                  = 
| vanemad                 = 
| veebileht               = 
| emmy                    = 
| kuldgloobus             = 
| ekraanin                = 
}}
[[File:Garfed1.JPG|thumb|Garfield (2010)]]

'''Andrew Garfield''' (sündinud [[20. august]]il [[1983]] [[Los Angeles]]es) on [[USA]] ja [[Briti]] topeltkodakondsusega filminäitleja.

Näitlejakarjääri alustas Garfield Briti televisioonis, astudes 2005. aastal üles noortedraamas &quot;Sugar Rush&quot; ja tehes 2007. aastal kaasa [[BBC]] sarjas &quot;Doctor Who&quot;. Tema esimesed filmirollid olid filmides &quot;Lions for Lambs&quot;, &quot;The Imaginarium of Doctor Parnassus&quot; ja &quot;Boy A&quot;. Viimase eest sai Garfield 2008. aastal [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|BAFTA televisiooniauhinna]] parima näitleja kategoorias. Laiema tuntuse saavutas Garfield 2010. aastal, kui kehastas Eduardo Saverini filmis &quot;Sotsiaalvõrgustik&quot; (&quot;The Social Network&quot;). Rolli eest nomineeriti ta [[Kuldgloobus]]e ning BAFTA auhindadele. Ta mängis nimitegelast 2012. aasta filmis &quot;Imeline ämblikmees&quot; (&quot;The Amazing Spider-Man&quot;).

==Elulugu==

Garfield sündis [[Los Angeles]]es inglasest ema ja ameeriklasest isa peres.&lt;ref&gt;Miles Fielder: [https://web.archive.org/web/20120609023320/http://film.list.co.uk/article/5447-andrew-garfield/ &quot;Andrew Garfield: The Sundance kid&quot;] The List, 1. november 2007.&lt;/ref&gt; Tema perekond kolis [[Suurbritannia]]sse, kui Garfield oli kolmeaastane. Garfield on [[juudid|juut]] ja kasvas üles keskklassi perekonnas.&lt;ref&gt;Rob Carnevale: [http://www.indielondon.co.uk/Film-Review/lions-for-lambs-andrew-garfield-interview &quot;Lions For Lambs - Andrew Garfield interview&quot;] indieLONDON, kasutatud 17. juuli 2012.&lt;/ref&gt; Tema vanematele kuulus väike sisekujundusfirma; hiljem sai ta isast ujumisklubi treener ja ta ema töötab lasteaias.&lt;ref&gt;Anita Singh: [http://www.telegraph.co.uk/culture/film/film-news/7868531/Andrew-Garfield-as-Spider-Man-who-is-he.html &quot;Andrew Garfield as Spider-Man: who is he?&quot;] The Telegraph, 2. juuli 2010.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120702070524/http://www.accesshollywood.com/andrew-garfields-parents-on-how-their-son-is-handling-spider-man-fame_article_66682 &quot;Andrew Garfield’s Parents On How Their Son Is Handling Spider-Man Fame&quot;] Access Hollywood, 29. juuni 2012.&lt;/ref&gt; Tema vanem vend on arst.&lt;ref&gt;Isabel Albiston: [http://www.telegraph.co.uk/culture/3668860/Andrew-Garfield-ready-for-take-off.html &quot;Andrew Garfield: ready for take-off&quot;] The Telegraph, 27. oktoober 2007.&lt;/ref&gt; Garfield kasvas üles [[Surrey]]s [[Inglismaa]]l ning tegeles lapsepõlves [[võimlemine|võimlemise]] ja [[ujumine (spordiala)|ujumisega]]. Esialgu oli tal kavas õppida äri, kuid 16-aastaselt hakkas teda huvitama näitlemine.&lt;ref&gt;Rebecca Louie: [https://archive.today/20130205105348/http://www.usaweekend.com/article/20120622/ENTERTAINMENT01/306220010/-Spider-Man-Stars?odyssey=tab#selection-1149.0-1149.33 &quot;Emma &amp; Andrew's Amazing Adventure&quot;] USA Weekend, 21. juuni 2012.&lt;/ref&gt;

2004. aastal lõpetas Garfield [[Londoni Ülikool]]i kõne- ja näitekunsti kooli ([[Central School of Speech and Drama]]).

==Viited==
{{viited}}

{{Commonscat|Andrew Garfield}}

{{DEFAULTSORT:Garfield, Andrew}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>a085vuwl65plwjtqfk8mru2p06yqp9i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pille Gerhold</title>
    <ns>0</ns>
    <id>297733</id>
    <revision>
      <id>7265477</id>
      <parentid>7219830</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:09:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-45674-40</username>
        <id>235937</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teosed */</comment>
      <origin>7265477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1858" sha1="pjpw761hejlacrqqi7710d8i1j4oyxp" xml:space="preserve">'''Pille Gerhold''' (endine nimi '''Pille Urbas''') on eesti bioloog.

Ta on sündinud Sonda alevikus Ida-Virumaal. 1995. aastal lõpetas ta [[Miina Härma Gümnaasium]]i, 1999. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe bioloogina, õppis ka [[Zürichi Tehnikaülikool|Zürichi Tehnikaülikoolis]] ja 2001. aastal lõpetas Tartu Ülikooli magistriõppe. Oma doktoritöö &quot;Effects of forest fragmentation on bottom-up control in leaf-cutting ants&quot; kaitses ta 2005. aastal [[Kaiserslauterni ülikool]]is Saksamaal.{{lisa viide}}

Töötanud Tartu Ülikoolis ja [[Eesti Maaülikool]]is. Teinud botaanilist ja zooloogilist uurimistööd Eestis, Saksamaal, [[Šveits]]is, Hollandis, Prantsusmaal, [[Brasiilia]]s ja Hawaiil.{{lisa viide}}

==Teosed==
'''Avaldanud:'''
*2012 Pille Gerhold &quot;[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-brasiilia/ Minu Brasiilia: Sipelgajaht vihmametsas]&quot;. Tartu, Petrone Print
'''Toimetanud:'''
*2026 Mirjam Kunnberg &quot;Minu Austraalia: Uute alguste maa. Tartu, Petrone Print
*2026 Ulvi Mustmaa &quot;[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-island-2026/ Minu Island: Piimajõed ja pudrumäed]&quot;. Tartu, Petrone Print
*2025 Andre Põlm &quot;[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-brasiilia-2/ Minu Brasiilia: Tants idufirma ümber]&quot;. Tartu, Petrone Print
*2024 Joosep Sarapuu &quot;[https://www.apollo.ee/dzungli-s-lumm.html Džungli (s)lumm]&quot;.
*2023 Madle Timm &quot;[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-filipiinid-2/ Minu Filipiinid: Katastroofide keerises]&quot;. Tartu, Petrone Print
*2022 Anne Vetik &quot;[https://petroneprint.ee/raamatud/minu-goa/ Minu Goa: Päike, penid ja piña colada]&quot;. Tartu, Petrone Print

==Välislingid==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Gerhold, Pille}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]</text>
      <sha1>pjpw761hejlacrqqi7710d8i1j4oyxp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Drümpelmanni masinatehas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>300952</id>
    <revision>
      <id>7265048</id>
      <parentid>6889952</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:05:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7265048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1953" sha1="2v9hdahkjdt6st6aw9qqibmjf4nfreg" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]]&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>2v9hdahkjdt6st6aw9qqibmjf4nfreg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265050</id>
      <parentid>7265048</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:16:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7265050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2041" sha1="o68tbehzstaqva6dlm8xg05qh279okt" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelanni tehase hooned 2011. aastal]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]]&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>o68tbehzstaqva6dlm8xg05qh279okt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265052</id>
      <parentid>7265050</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:19:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2054" sha1="52c6nna3opbhju485vaaqyz8n9l5o2q" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelanni tehase hooned (paekivist) 2011. aastal ]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]]&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>52c6nna3opbhju485vaaqyz8n9l5o2q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265056</id>
      <parentid>7265052</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:21:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2063" sha1="ovo2vrtqjyshtyh5m7wq48gqtr6b2le" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelanni tehase hooned (paekivist, paremal) 2011. aastal ]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]].&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>ovo2vrtqjyshtyh5m7wq48gqtr6b2le</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265057</id>
      <parentid>7265056</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:30:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>info</comment>
      <origin>7265057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2857" sha1="kjntf5xmqq2mxe11yp3duksxrk3q4nz" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelanni tehase hooned paremal, katlatöökoda vasakul. 2011. aastal ]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]].&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;

Tehase esimene hoone on kaarakendega paekivist ühe-kordne hoone, kuid mida on aja jooksul mitu korda ümberehitatud,  1970-ndatel ehitati juurde kaks korrust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuningas |eesnimi=Henry |kuupäev=4 oktoober 2026 |pealkiri=HENRY KUNINGAS ⟩ Bussijaama taga tehases toodeti hauariste ja tuumaelektrijaamadele andureid |väljaanne=Postimees |url=https://arvamus.postimees.ee/8554701/henry-kuningas-bussijaama-taga-tehases-toodeti-hauariste-ja-tuumaelektrijaamadele-andureid |vaadatud=3 november 2026}}&lt;/ref&gt;

Praeguse [[Masina tänav|Masina tänava]], siis [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] äärde tehase kõrvale lasi tehase omanik Theodor Mitscheling 1900. aasta ehitada katlatöökoja, mis on osaliselt säilinud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>kjntf5xmqq2mxe11yp3duksxrk3q4nz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265059</id>
      <parentid>7265057</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:30:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2858" sha1="elrofbev4uig17woqxxhz3idhnpmy2e" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelanni tehase hooned paremal, katlatöökoda vasakul. 2011. aastal ]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]].&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;

Tehase esimene hoone on kaarakendega paekivist ühe-kordne hoone, kuid mida on aja jooksul mitu korda ümberehitatud,  1970-ndatel ehitati juurde kaks korrust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuningas |eesnimi=Henry |kuupäev=4 oktoober 2026 |pealkiri=HENRY KUNINGAS ⟩ Bussijaama taga tehases toodeti hauariste ja tuumaelektrijaamadele andureid |väljaanne=Postimees |url=https://arvamus.postimees.ee/8554701/henry-kuningas-bussijaama-taga-tehases-toodeti-hauariste-ja-tuumaelektrijaamadele-andureid |vaadatud=3 november 2026}}&lt;/ref&gt;

Praeguse [[Masina tänav|Masina tänava]], siis [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] äärde tehase kõrvale lasi tehase omanik Theodor Mitscheling 1900. aastal ehitada katlatöökoja, mis on osaliselt säilinud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>elrofbev4uig17woqxxhz3idhnpmy2e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265061</id>
      <parentid>7265059</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:33:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7265061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2894" sha1="b3jyobymt2wxy12dtry7m94sg6dkbeh" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Drümpelmanni masinatehas
| logo = 
| asutamisaeg = [[1828]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn
| valdkonnad = [[masinaehitus]]tehas
| tooted = 
| teenused =masinaid ja masinaosad kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistad ja -masinaid, [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =80 töölist (1884), 197 töölist (1900)
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1901]]
| võrguleht = 
| märkused =
}}

'''Drümpelmanni masinatehas''' oli [[tööstusettevõte]], mis tegutses aastatel [[1828]]–[[1901]] Tallinnas [[Juhkentali]] piirkonnas.

Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi [[Kalev (riie)|kalev]]i-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning [[põllutööriistad|põllutööriistu]] ja -masinaid, hiljem ka [[viinavabrik]]ute seadmeid ja turbamasinaid.

1885. aastal pandi tehases tööle Tallinna kolmas [[elektrigeneraator]].&lt;ref&gt;[[Toomas Vaimann]], [[Endel Risthein]]. &quot; Eesti energeetika 100 aastat&quot;. // EV100 raamatusari. 2018. Lk 18–19&lt;/ref&gt;

1884. aastal oli tehases 80 töölist, 1900. aastal 197 töölist.

Drümpelmanni masinatehas lõpetas tegevuse 1901. aastal [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuse]] nõudmisel, kuna tehase tootmismüra segas [[Juhkentali haigla]] patsiente.

[[Fail:Tallinn 33 - panoramio.jpg|pisi|Endise Drümpelmanni tehase hooned paremal, katlatöökoda vasakul. 2011. aastal ]]
1919. aastal hakkas tehasehoones tööle ettevõte [[Aswega|Wega]].&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;/&gt;

Tehase esimene hoone oli kaarakendega paekivist ühe-kordne hoone, mida on aja jooksul mitu korda ümberehitatud, hoone mõlemat otsa ehitati pikemaks ja 1970-ndatel ehitati juurde kaks korrust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuningas |eesnimi=Henry |kuupäev=4 oktoober 2026 |pealkiri=HENRY KUNINGAS ⟩ Bussijaama taga tehases toodeti hauariste ja tuumaelektrijaamadele andureid |väljaanne=Postimees |url=https://arvamus.postimees.ee/8554701/henry-kuningas-bussijaama-taga-tehases-toodeti-hauariste-ja-tuumaelektrijaamadele-andureid |vaadatud=3 november 2026}}&lt;/ref&gt;

Praeguse [[Masina tänav|Masina tänava]], siis [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] äärde tehase kõrvale lasi tehase omanik Theodor Mitscheling 1900. aastal ehitada katlatöökoja, mis on osaliselt säilinud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinna entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25&lt;/ref&gt;}}

{{JÄRJESTA:Drümpelmanni masinatehas}}
[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>b3jyobymt2wxy12dtry7m94sg6dkbeh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eestikeelsed piiblitõlked</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305013</id>
    <revision>
      <id>7265244</id>
      <parentid>6956313</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265244</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12969" sha1="4amoqiljz4ejfmy2s8i6tv74xw279ht" xml:space="preserve">Järgnev artikkel kajastab alates 16. sajandist kuni tänapäevani tehtud katseid piiblit eesti keelde tõlkida. 

== Piibli tõlkimise ajalugu ==
[[Pilt:Piibel 1739.png|thumb|Piibel (1739)]]

===Esimesed katsetused===
Esimesed teadaolevad katsed piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks ära tõlkida [[evangeelium]]ite [[perikoop|perikoobid]] ja [[Psalmid|Taaveti lauluraamatu]], kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.

===Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis pealkirja &quot;[[Wastne Testament]]&quot; ja selle peamine tõlkija oli raamatu ilmumise ajal 23-aastane [[Puhja kirik]]u pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti ligi 500 eksemplari, Eestis on neist säilinud kuus eksemplari.

===Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge=== 
Uue Testamendi põhjaeestikeelne tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].
[[Pilt:Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures Harjumaal, lähivaade, 20. juuni 2013.jpg|pisi|Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument [[Jüri kirik]]u juures]]
===Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge===
Esimene täielik eestikeelne piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton Thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud, oli piiblitõlge oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: &quot;Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.&quot;&lt;ref&gt;Friedebert Tuglas, &quot;Kriitika I&quot;, Tartu 1919&lt;/ref&gt; 

Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius]]e (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon&lt;ref&gt;Näituse &quot;Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust&quot; buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013&lt;/ref&gt;.

Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]].

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

===Jaan Bergmanni piiblitõlge===
[[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles&lt;ref&gt;Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida&lt;/ref&gt; ja anti hoiule [[Eesti Kirjandusmuuseum#Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=51873&amp;pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.&lt;/ref&gt;

===Harald Põllu piiblitõlge===
Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.

===Uku Masingu piiblitõlge===
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke tegi [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikult ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.

===Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge===
1940. aastal ilmus luksemburglasest [[Katoliku kirik|katoliku]] preestri ja [[Jesuiidid|jesuiidi]] [[Henri Werling]]i (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament.&lt;ref name=&quot;werling&quot;&gt;Uus Testament / kreeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940. (Tartu: Tungal)&lt;/ref&gt; Reaalselt jõuti trükis välja anda [[Matteuse evangeelium]] ja [[Markuse evangeelium]]. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. [[Luuka evangeelium]]i trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi [[Juunipööre|1940. aasta sündmuste]] tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling [[Märtsiküüditamine|küüditati]] [[1949]]. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka [[Apostlite tegude raamat]]u.

===Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge===
Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis [[pagulane|paguluses]]. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja tõlkis ülejäänud Vana Testamendi pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlget toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

===Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge===
Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi puhul võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]]. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandena [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].

===Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge===
[[2009]]. aastal ilmus [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatel]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid sisaldav &quot;Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge&quot;. Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke [[Piibel. Uue maailma tõlge|&quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot;]] 1984. aasta teksti põhjal.

===Jehoova tunnistajate piiblitõlge===
[[2014]]. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge &quot;[[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]]&quot;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/piibli-uuest-tolkest-paabelit-ja-tolnerit-ei-leia?id=70388637 Piibli uuest tõlkest &quot;Paabelit&quot; ja &quot;tölnerit&quot; ei leia] epl.delfi.ee&lt;/ref&gt; Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli &quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot; 2013. aasta uuendatud revisjoni.&lt;ref&gt;Toomas Paul, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jehoovatunnistajate-onnestumine/ Jehoovatunnistajate õnnestumine]. Sirp, 10. oktoober 2014.&lt;/ref&gt; Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast [[Anton Thor Helle]] tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.err.ee/guid/92266 Kirikuelu. Eesti keeles ilmus uus piiblitõlge.] (Jehoova tunnistajate uuest piiblitõlkest räägivad Eesti Jehoova tunnistajate Koguduste Liidu tõlkeosakonna juhataja Tauno Ernits ja Toomas Paul. Saatejuht on toimetaja Meelis Süld.) ERR 2014. ([https://docs.google.com/document/d/1t9K97hIasQV_AsWBh0a7uUIsdC_pL3xMTORqdiDwA9w/ Saate stenogramm])&lt;/ref&gt; Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.&lt;ref&gt;Rein Veidemann. Raamatute raamatu taasjõudmine eesti keelde. AK, Postimees, 17. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;

=== Tartu ülikooli usuteaduskonna tõlge ===
2000. aastal alustati uue tõlke ettevalmistamist ning 2015. aastal moodustati toimkond, mille eesmärgiks oli uue tõlke ettevalmistamine, protsessi alustamine ja põhimõtete fikseerimine. 2017. aastal anti välja proovitrükid esimesest ja teisest Moosese raamatust ning 2025. aastal saadi rahastus tõlketööga alustamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609638574/kumne-aastaga-valmib-uus-eestikeelne-piiblitolge &quot;Kümne aastaga valmib uus eestikeelne piiblitõlge&quot;] ERR, 20. märts 2025&lt;/ref&gt;

===Eestikeelse piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler ([[Jacob Johann Köhler]], [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]]), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
* 1822 – kolmas trükk, [[Venemaa Piibliselts]], Peterburi, 5000 eksemplari
* 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
* 1835 – kolmas trükk, [[Tallinna linnakonsistoorium|Tallinna Konsistoorium]], Tallinn
* 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
* 1854 – neljas trükk, Tartu.
* 1854 – viies trükk, väljaandja [[Tartu Piibliselts]], trükiti Schumanni lese ja C. [[Mattieseni trükikoda|Mattieseni trükiko]]jas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
* 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
* 1863 – kuues trükk, Tartu
* 1873 – Tartu [[Heinrich Laakmann|H. Laakmann]]
* 1878 – 9. trükk, Tartu 
* 1886 – [[Eestimaa Sinod]], Tallinn
* 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
* 1899 – ?
* 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
* 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
* 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
* 1894 – ?
* 1895 – Tallinn, trükitud [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi trükiko]]jas
* 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
* 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1909 – ?
* 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
* 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
* 1938–1940 – Suur Piibel, [[kirjastusühing Loodus]]
* 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
* 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
* 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
* 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
* 1997 – Piibliselts, Soome
* 1999 – Piibliselts
* 2000 – Piibliselts
* 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
* 2014 – [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)|Piibel. Uue maailma tõlge]], väljaandjad Jehoova tunnistajad

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Toomas Paul]]. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.

[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]</text>
      <sha1>4amoqiljz4ejfmy2s8i6tv74xw279ht</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265249</id>
      <parentid>7265244</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:29:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestikeelse piibli väljaanded */</comment>
      <origin>7265249</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13139" sha1="s0g1wyu2o42rjjc7dlbcisyrdhav0uv" xml:space="preserve">Järgnev artikkel kajastab alates 16. sajandist kuni tänapäevani tehtud katseid piiblit eesti keelde tõlkida. 

== Piibli tõlkimise ajalugu ==
[[Pilt:Piibel 1739.png|thumb|Piibel (1739)]]

===Esimesed katsetused===
Esimesed teadaolevad katsed piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks ära tõlkida [[evangeelium]]ite [[perikoop|perikoobid]] ja [[Psalmid|Taaveti lauluraamatu]], kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.

===Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis pealkirja &quot;[[Wastne Testament]]&quot; ja selle peamine tõlkija oli raamatu ilmumise ajal 23-aastane [[Puhja kirik]]u pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti ligi 500 eksemplari, Eestis on neist säilinud kuus eksemplari.

===Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge=== 
Uue Testamendi põhjaeestikeelne tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].
[[Pilt:Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures Harjumaal, lähivaade, 20. juuni 2013.jpg|pisi|Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument [[Jüri kirik]]u juures]]
===Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge===
Esimene täielik eestikeelne piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton Thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud, oli piiblitõlge oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: &quot;Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.&quot;&lt;ref&gt;Friedebert Tuglas, &quot;Kriitika I&quot;, Tartu 1919&lt;/ref&gt; 

Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius]]e (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon&lt;ref&gt;Näituse &quot;Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust&quot; buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013&lt;/ref&gt;.

Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]].

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

===Jaan Bergmanni piiblitõlge===
[[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles&lt;ref&gt;Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida&lt;/ref&gt; ja anti hoiule [[Eesti Kirjandusmuuseum#Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=51873&amp;pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.&lt;/ref&gt;

===Harald Põllu piiblitõlge===
Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.

===Uku Masingu piiblitõlge===
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke tegi [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikult ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.

===Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge===
1940. aastal ilmus luksemburglasest [[Katoliku kirik|katoliku]] preestri ja [[Jesuiidid|jesuiidi]] [[Henri Werling]]i (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament.&lt;ref name=&quot;werling&quot;&gt;Uus Testament / kreeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940. (Tartu: Tungal)&lt;/ref&gt; Reaalselt jõuti trükis välja anda [[Matteuse evangeelium]] ja [[Markuse evangeelium]]. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. [[Luuka evangeelium]]i trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi [[Juunipööre|1940. aasta sündmuste]] tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling [[Märtsiküüditamine|küüditati]] [[1949]]. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka [[Apostlite tegude raamat]]u.

===Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge===
Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis [[pagulane|paguluses]]. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja tõlkis ülejäänud Vana Testamendi pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlget toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

===Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge===
Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi puhul võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]]. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandena [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].

===Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge===
[[2009]]. aastal ilmus [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatel]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid sisaldav &quot;Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge&quot;. Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke [[Piibel. Uue maailma tõlge|&quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot;]] 1984. aasta teksti põhjal.

===Jehoova tunnistajate piiblitõlge===
[[2014]]. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge &quot;[[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]]&quot;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/piibli-uuest-tolkest-paabelit-ja-tolnerit-ei-leia?id=70388637 Piibli uuest tõlkest &quot;Paabelit&quot; ja &quot;tölnerit&quot; ei leia] epl.delfi.ee&lt;/ref&gt; Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli &quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot; 2013. aasta uuendatud revisjoni.&lt;ref&gt;Toomas Paul, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jehoovatunnistajate-onnestumine/ Jehoovatunnistajate õnnestumine]. Sirp, 10. oktoober 2014.&lt;/ref&gt; Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast [[Anton Thor Helle]] tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.err.ee/guid/92266 Kirikuelu. Eesti keeles ilmus uus piiblitõlge.] (Jehoova tunnistajate uuest piiblitõlkest räägivad Eesti Jehoova tunnistajate Koguduste Liidu tõlkeosakonna juhataja Tauno Ernits ja Toomas Paul. Saatejuht on toimetaja Meelis Süld.) ERR 2014. ([https://docs.google.com/document/d/1t9K97hIasQV_AsWBh0a7uUIsdC_pL3xMTORqdiDwA9w/ Saate stenogramm])&lt;/ref&gt; Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.&lt;ref&gt;Rein Veidemann. Raamatute raamatu taasjõudmine eesti keelde. AK, Postimees, 17. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;

=== Tartu ülikooli usuteaduskonna tõlge ===
2000. aastal alustati uue tõlke ettevalmistamist ning 2015. aastal moodustati toimkond, mille eesmärgiks oli uue tõlke ettevalmistamine, protsessi alustamine ja põhimõtete fikseerimine. 2017. aastal anti välja proovitrükid esimesest ja teisest Moosese raamatust ning 2025. aastal saadi rahastus tõlketööga alustamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609638574/kumne-aastaga-valmib-uus-eestikeelne-piiblitolge &quot;Kümne aastaga valmib uus eestikeelne piiblitõlge&quot;] ERR, 20. märts 2025&lt;/ref&gt;

===Eestikeelse piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler ([[Jacob Johann Köhler]], [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]]), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
* 1822 – kolmas trükk, [[Venemaa Piibliselts]], Peterburi, 5000 eksemplari
* 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
* 1835 – kolmas trükk, [[Tallinna linnakonsistoorium|Tallinna Konsistoorium]], Tallinn
* 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
* 1854 – neljas trükk, Tartu.
* 1854 – viies trükk, väljaandja [[Tartu Piibliselts]], trükiti Schumanni lese ja C. [[Mattieseni trükikoda|Mattieseni trükiko]]jas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
* 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
* 1863 – kuues trükk, Tartu
* 1873 – Tartu [[Heinrich Laakmann|H. Laakmann]]
* 1878 – 9. trükk, Tartu 
* 1886 – [[Eestimaa Sinod]], Tallinn
* 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
* 1899 – ? [[File:Eestikeelne piibel aastast 1899.jpg|pisi|Eestikeelne piibel trükitud August Mickwitzi trükikojas 1899]][[File:Eestikeelne piibel aastast 1899 (crop).jpg|pisi|]]
* 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
* 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
* 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
* 1894 – ?
* 1895 – Tallinn, trükitud [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi trükiko]]jas
* 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
* 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1909 – ?
* 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
* 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
* 1938–1940 – Suur Piibel, [[kirjastusühing Loodus]]
* 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
* 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
* 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
* 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
* 1997 – Piibliselts, Soome
* 1999 – Piibliselts
* 2000 – Piibliselts
* 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
* 2014 – [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)|Piibel. Uue maailma tõlge]], väljaandjad Jehoova tunnistajad

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Toomas Paul]]. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.

[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]</text>
      <sha1>s0g1wyu2o42rjjc7dlbcisyrdhav0uv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265251</id>
      <parentid>7265249</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Piibli tõlkimise ajalugu */</comment>
      <origin>7265251</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13212" sha1="9nlvkl37add0rmnqr7erkibhn47xs26" xml:space="preserve">Järgnev artikkel kajastab alates 16. sajandist kuni tänapäevani tehtud katseid piiblit eesti keelde tõlkida. 

== Piibli tõlkimise ajalugu ==
[[Pilt:Piibel 1739.png|thumb|Piibel (1739)]][[File:Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.jpg|pisi|Piibel (1739)]]

===Esimesed katsetused===
Esimesed teadaolevad katsed piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks ära tõlkida [[evangeelium]]ite [[perikoop|perikoobid]] ja [[Psalmid|Taaveti lauluraamatu]], kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.

===Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis pealkirja &quot;[[Wastne Testament]]&quot; ja selle peamine tõlkija oli raamatu ilmumise ajal 23-aastane [[Puhja kirik]]u pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti ligi 500 eksemplari, Eestis on neist säilinud kuus eksemplari.

===Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge=== 
Uue Testamendi põhjaeestikeelne tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].
[[Pilt:Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures Harjumaal, lähivaade, 20. juuni 2013.jpg|pisi|Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument [[Jüri kirik]]u juures]]
===Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge===
Esimene täielik eestikeelne piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton Thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud, oli piiblitõlge oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: &quot;Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.&quot;&lt;ref&gt;Friedebert Tuglas, &quot;Kriitika I&quot;, Tartu 1919&lt;/ref&gt; 

Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius]]e (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon&lt;ref&gt;Näituse &quot;Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust&quot; buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013&lt;/ref&gt;.

Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]].

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

===Jaan Bergmanni piiblitõlge===
[[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles&lt;ref&gt;Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida&lt;/ref&gt; ja anti hoiule [[Eesti Kirjandusmuuseum#Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=51873&amp;pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.&lt;/ref&gt;

===Harald Põllu piiblitõlge===
Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.

===Uku Masingu piiblitõlge===
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke tegi [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikult ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.

===Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge===
1940. aastal ilmus luksemburglasest [[Katoliku kirik|katoliku]] preestri ja [[Jesuiidid|jesuiidi]] [[Henri Werling]]i (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament.&lt;ref name=&quot;werling&quot;&gt;Uus Testament / kreeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940. (Tartu: Tungal)&lt;/ref&gt; Reaalselt jõuti trükis välja anda [[Matteuse evangeelium]] ja [[Markuse evangeelium]]. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. [[Luuka evangeelium]]i trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi [[Juunipööre|1940. aasta sündmuste]] tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling [[Märtsiküüditamine|küüditati]] [[1949]]. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka [[Apostlite tegude raamat]]u.

===Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge===
Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis [[pagulane|paguluses]]. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja tõlkis ülejäänud Vana Testamendi pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlget toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

===Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge===
Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi puhul võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]]. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandena [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].

===Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge===
[[2009]]. aastal ilmus [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatel]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid sisaldav &quot;Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge&quot;. Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke [[Piibel. Uue maailma tõlge|&quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot;]] 1984. aasta teksti põhjal.

===Jehoova tunnistajate piiblitõlge===
[[2014]]. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge &quot;[[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]]&quot;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/piibli-uuest-tolkest-paabelit-ja-tolnerit-ei-leia?id=70388637 Piibli uuest tõlkest &quot;Paabelit&quot; ja &quot;tölnerit&quot; ei leia] epl.delfi.ee&lt;/ref&gt; Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli &quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot; 2013. aasta uuendatud revisjoni.&lt;ref&gt;Toomas Paul, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jehoovatunnistajate-onnestumine/ Jehoovatunnistajate õnnestumine]. Sirp, 10. oktoober 2014.&lt;/ref&gt; Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast [[Anton Thor Helle]] tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.err.ee/guid/92266 Kirikuelu. Eesti keeles ilmus uus piiblitõlge.] (Jehoova tunnistajate uuest piiblitõlkest räägivad Eesti Jehoova tunnistajate Koguduste Liidu tõlkeosakonna juhataja Tauno Ernits ja Toomas Paul. Saatejuht on toimetaja Meelis Süld.) ERR 2014. ([https://docs.google.com/document/d/1t9K97hIasQV_AsWBh0a7uUIsdC_pL3xMTORqdiDwA9w/ Saate stenogramm])&lt;/ref&gt; Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.&lt;ref&gt;Rein Veidemann. Raamatute raamatu taasjõudmine eesti keelde. AK, Postimees, 17. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;

=== Tartu ülikooli usuteaduskonna tõlge ===
2000. aastal alustati uue tõlke ettevalmistamist ning 2015. aastal moodustati toimkond, mille eesmärgiks oli uue tõlke ettevalmistamine, protsessi alustamine ja põhimõtete fikseerimine. 2017. aastal anti välja proovitrükid esimesest ja teisest Moosese raamatust ning 2025. aastal saadi rahastus tõlketööga alustamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609638574/kumne-aastaga-valmib-uus-eestikeelne-piiblitolge &quot;Kümne aastaga valmib uus eestikeelne piiblitõlge&quot;] ERR, 20. märts 2025&lt;/ref&gt;

===Eestikeelse piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler ([[Jacob Johann Köhler]], [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]]), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
* 1822 – kolmas trükk, [[Venemaa Piibliselts]], Peterburi, 5000 eksemplari
* 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
* 1835 – kolmas trükk, [[Tallinna linnakonsistoorium|Tallinna Konsistoorium]], Tallinn
* 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
* 1854 – neljas trükk, Tartu.
* 1854 – viies trükk, väljaandja [[Tartu Piibliselts]], trükiti Schumanni lese ja C. [[Mattieseni trükikoda|Mattieseni trükiko]]jas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
* 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
* 1863 – kuues trükk, Tartu
* 1873 – Tartu [[Heinrich Laakmann|H. Laakmann]]
* 1878 – 9. trükk, Tartu 
* 1886 – [[Eestimaa Sinod]], Tallinn
* 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
* 1899 – ? [[File:Eestikeelne piibel aastast 1899.jpg|pisi|Eestikeelne piibel trükitud August Mickwitzi trükikojas 1899]][[File:Eestikeelne piibel aastast 1899 (crop).jpg|pisi|]]
* 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
* 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
* 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
* 1894 – ?
* 1895 – Tallinn, trükitud [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi trükiko]]jas
* 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
* 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1909 – ?
* 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
* 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
* 1938–1940 – Suur Piibel, [[kirjastusühing Loodus]]
* 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
* 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
* 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
* 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
* 1997 – Piibliselts, Soome
* 1999 – Piibliselts
* 2000 – Piibliselts
* 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
* 2014 – [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)|Piibel. Uue maailma tõlge]], väljaandjad Jehoova tunnistajad

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Toomas Paul]]. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.

[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]</text>
      <sha1>9nlvkl37add0rmnqr7erkibhn47xs26</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265259</id>
      <parentid>7265251</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:48:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265259</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13249" sha1="c6m0ec5kda1wek4ozm7haenjr1ic1al" xml:space="preserve">Järgnev artikkel kajastab alates 16. sajandist kuni tänapäevani tehtud katseid piiblit eesti keelde tõlkida. 

== Piibli tõlkimise ajalugu ==
[[Pilt:Piibel 1739.png|thumb|Piibel (1739)]][[File:Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.jpg|pisi|Piibel (1739)]]

===Esimesed katsetused===
Esimesed teadaolevad katsed piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks ära tõlkida [[evangeelium]]ite [[perikoop|perikoobid]] ja [[Psalmid|Taaveti lauluraamatu]], kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti kirjakeel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.

===Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis pealkirja &quot;[[Wastne Testament]]&quot; ja selle peamine tõlkija oli raamatu ilmumise ajal 23-aastane [[Puhja kirik]]u pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti ligi 500 eksemplari, Eestis on neist säilinud kuus eksemplari.

===Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge=== 
Uue Testamendi põhjaeestikeelne tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].
[[Pilt:Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures Harjumaal, lähivaade, 20. juuni 2013.jpg|pisi|Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument [[Jüri kirik]]u juures]]
===Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge===
Esimene täielik eestikeelne piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton Thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud, oli piiblitõlge oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: &quot;Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.&quot;&lt;ref&gt;Friedebert Tuglas, &quot;Kriitika I&quot;, Tartu 1919&lt;/ref&gt; 

Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius]]e (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon&lt;ref&gt;Näituse &quot;Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust&quot; buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013&lt;/ref&gt;.

Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]].

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

===Jaan Bergmanni piiblitõlge===
[[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles&lt;ref&gt;Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida&lt;/ref&gt; ja anti hoiule [[Eesti Kirjandusmuuseum#Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=51873&amp;pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.&lt;/ref&gt;

===Harald Põllu piiblitõlge===
Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.

===Uku Masingu piiblitõlge===
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke tegi [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikult ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.

===Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge===
1940. aastal ilmus luksemburglasest [[Katoliku kirik|katoliku]] preestri ja [[Jesuiidid|jesuiidi]] [[Henri Werling]]i (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament.&lt;ref name=&quot;werling&quot;&gt;Uus Testament / kreeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940. (Tartu: Tungal)&lt;/ref&gt; Reaalselt jõuti trükis välja anda [[Matteuse evangeelium]] ja [[Markuse evangeelium]]. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. [[Luuka evangeelium]]i trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi [[Juunipööre|1940. aasta sündmuste]] tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling [[Märtsiküüditamine|küüditati]] [[1949]]. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka [[Apostlite tegude raamat]]u.

===Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge===
Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis [[pagulane|paguluses]]. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja tõlkis ülejäänud Vana Testamendi pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlget toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

===Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge===
Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi puhul võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]]. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandena [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].

===Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge===
[[2009]]. aastal ilmus [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatel]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid sisaldav &quot;Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge&quot;. Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke [[Piibel. Uue maailma tõlge|&quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot;]] 1984. aasta teksti põhjal.

===Jehoova tunnistajate piiblitõlge===
[[2014]]. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge &quot;[[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]]&quot;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/piibli-uuest-tolkest-paabelit-ja-tolnerit-ei-leia?id=70388637 Piibli uuest tõlkest &quot;Paabelit&quot; ja &quot;tölnerit&quot; ei leia] epl.delfi.ee&lt;/ref&gt; Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli &quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot; 2013. aasta uuendatud revisjoni.&lt;ref&gt;Toomas Paul, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jehoovatunnistajate-onnestumine/ Jehoovatunnistajate õnnestumine]. Sirp, 10. oktoober 2014.&lt;/ref&gt; Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast [[Anton Thor Helle]] tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.err.ee/guid/92266 Kirikuelu. Eesti keeles ilmus uus piiblitõlge.] (Jehoova tunnistajate uuest piiblitõlkest räägivad Eesti Jehoova tunnistajate Koguduste Liidu tõlkeosakonna juhataja Tauno Ernits ja Toomas Paul. Saatejuht on toimetaja Meelis Süld.) ERR 2014. ([https://docs.google.com/document/d/1t9K97hIasQV_AsWBh0a7uUIsdC_pL3xMTORqdiDwA9w/ Saate stenogramm])&lt;/ref&gt; Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.&lt;ref&gt;Rein Veidemann. Raamatute raamatu taasjõudmine eesti keelde. AK, Postimees, 17. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;

=== Tartu ülikooli usuteaduskonna tõlge ===
2000. aastal alustati uue tõlke ettevalmistamist ning 2015. aastal moodustati toimkond, mille eesmärgiks oli uue tõlke ettevalmistamine, protsessi alustamine ja põhimõtete fikseerimine. 2017. aastal anti välja proovitrükid esimesest ja teisest Moosese raamatust ning 2025. aastal saadi rahastus tõlketööga alustamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609638574/kumne-aastaga-valmib-uus-eestikeelne-piiblitolge &quot;Kümne aastaga valmib uus eestikeelne piiblitõlge&quot;] ERR, 20. märts 2025&lt;/ref&gt;

===Eestikeelse piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler ([[Jacob Johann Köhler]], [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]]), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
* 1822 – kolmas trükk, [[Venemaa Piibliselts]], Peterburi, 5000 eksemplari
* 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
* 1835 – kolmas trükk, [[Tallinna linnakonsistoorium|Tallinna Konsistoorium]], Tallinn
* 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
* 1854 – neljas trükk, Tartu.
* 1854 – viies trükk, väljaandja [[Tartu Piibliselts]], trükiti Schumanni lese ja C. [[Mattieseni trükikoda|Mattieseni trükiko]]jas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
* 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
* 1863 – kuues trükk, Tartu
* 1873 – Tartu [[Heinrich Laakmann|H. Laakmann]]
* 1878 – 9. trükk, Tartu 
* 1886 – [[Eestimaa Sinod]], Tallinn
* 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
* 1899 – ? [[File:Eestikeelne piibel aastast 1899.jpg|pisi|Eestikeelne piibel trükitud August Mickwitzi trükikojas 1899]][[File:Eestikeelne piibel aastast 1899 (crop).jpg|pisi|]]
* 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
* 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
* 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
* 1894 – ?
* 1895 – Tallinn, trükitud [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi trükiko]]jas
* 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
* 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1909 – ?
* 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
* 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
* 1938–1940 – Suur Piibel, [[kirjastusühing Loodus]]
* 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
* 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
* 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
* 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
* 1997 – Piibliselts, Soome
* 1999 – Piibliselts
* 2000 – Piibliselts
* 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
* 2014 – [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)|Piibel. Uue maailma tõlge]],  väljaandjad Jehoova tunnistajad

==Vaata ka==
*[[Eesti Piibliselts]]
==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Toomas Paul]]. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.

[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]</text>
      <sha1>c6m0ec5kda1wek4ozm7haenjr1ic1al</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juttselg-hiir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308466</id>
    <revision>
      <id>7265070</id>
      <parentid>6875690</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:02:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KarulaMiis</username>
        <id>196146</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ingliskeelne wikipedia alustab toidulaua kirjelduses taimede osadest  ja juurtest. Lisasin need</comment>
      <origin>7265070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2541" sha1="5hxdwdfes3bdveo4veb7pwhxgv8klxh" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Hiirlased
| värvus         = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | hindaja = Kaneko, Y., Kryštufek, B., Zagarondnyuk, I., Vohralík, V., Batsaikhan, N., Avirmed, D. &amp; Sukhchuluun, G.| aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016 | nimi = ''Apodemus agrarius'' | ID = 1888}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Myszarka polna.jpg
| pildi_laius    = 270px
| pildi_seletus    = Juttselg-hiir
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = ''[[Apodemus]]''
| liik = '''Juttselg-hiir''' 
| binaarne= ''Apodemus agrarius''
| binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771)
| levikukaart          = ApodemusAgrariusIUCN2019-3.png
| levikukaardi_laius   = 240px
| levikukaardi_seletus = Juttselg-hiire levila
}}
'''Juttselg-hiir''' (''Apodemus agrarius'') on [[hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].

Juttselg-hiir toitub taimede osadest, juurtest,  teraviljast, seemnetest, marjadest, pähklitest ja putukatest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shefferly |eesnimi=Nancy |pealkiri=Apodemus agrarius (striped field mouse) |url=https://animaldiversity.org/accounts/Apodemus_agrarius/ |vaadatud=2025-05-11 |väljaanne=Animal Diversity Web |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Juttselg-hiire saba on suhteliselt lühike ja kõrvad väiksemad kui sama perekonna teistel liikidel. Ta kehapikkus on 75–115 mm, saba pikkus 60–92 mm, tagajala pikkus 16–21 mm ja kõrvade pikkus 10–13 mm. Juttselg-hiir kaalub 14–35 g.  

Seljal asuva tumeda triibu tõttu sarnaneb [[Kasetriibik|kasetriibikuga]], kuid on temast suurem. Lisaks on juttselg-hiirel lühem saba ja lõhestunud ülahuul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Juttselg-hiir - liigikirjeldus |url=https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/APOAGR2.htm |vaadatud=2025-05-11 |väljaanne=bio.edu.ee}}&lt;/ref&gt;  

Juttselg-hiir elab Ida-[[Euroopa|Euroopas]], [[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Mongoolia|Mongoolias]], Kirde-[[Hiina|Hiinas]] ja [[Korea|Koreas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=AgroAtlas - Pests - Apodemus agrarius Pallas. - Black-Striped Field Mouse. |url=https://agroatlas.ru/en/content/pests/Apodemus_agrarius/ |vaadatud=2025-05-11 |väljaanne=agroatlas.ru}}&lt;/ref&gt;  

Juttselg-hiir elab põldudel, metsades, parkides ja aedades.  

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Apodemus agrarius}}
{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Hiirlased]]</text>
      <sha1>5hxdwdfes3bdveo4veb7pwhxgv8klxh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AirPort Time Capsule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>309333</id>
    <revision>
      <id>7265063</id>
      <parentid>6951072</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:41:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13101" sha1="pa1edd103606v48mxra5wtfyh1hefri" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}

'''Ajakapsel''' on [[Apple]]'i väljatöötatud seade, mille tööpõhimõte seisneb spontaanselt andmete varukoopiate tegemises ja nende talletamises. Ajakapsel on seade, mis talitleb [[lüüsruuterina]] ja kasutab võrgupõhist andmetalletust koostöös Apple'i loodud tarkvarautiliidiga [[Time Machine]].&lt;ref name=&quot;31hl2&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Ajakapslit esitleti 15. jaanuaril 2008 üritusel [[Macworld Conference &amp; Expo]] ning see tuli müügile 29. veebruaril 2008. 500 [[Bait|GB]] versiooni esmane müügihind oli 299 USA dollarit (199 Inglise naela) ning 1 TB versiooni müügihind oli dollarit (329 naela). Tegemist oli Apple’i esimese [[Traadita kohtvõrk|traadita võrku]] ühendatava andmekandjaga, mis oli ühtlasi ka traadita [[lüüsruuter]].

Esimese generatsiooni Ajakapsel sisaldas täielikku [[AirPort Extreme]] baasjaama 802.11n traadita interneti toega, Ethernet [[Laivõrk|WAN]] porti, kolme [[Ethernet]] LAN porti ning üht [[Universaalne järjestiksiin|USB]] porti. USB porti saab kasutada välise kõvaketta või printeri üle võrgu jagamiseks. Kasutades kolmandate osapoolte USB-jaoturit, on võimalik võrgu kaudu jagada nii välist kõvaketast kui ka printerit.

2009. aasta alguses tõi Apple müügile teise generatsiooni Ajakapsli. Seade lubas üheaegset 802.11n kaheribalist töörežiimi, mis võimaldab vanematel seadmetel kasutada madalamat andmevahetuskiirust, ilma et suuremat 802.11n&lt;ref name=&quot;timecapsule&quot; /&gt; kiirust võimaldavate seadmete jõudlus muutuks. Lisaks võimaldas teise generatsiooni Ajakapsel luua Külalisvõrgu, mis lubab primaarvõrgust eraldiseisva sekundaarvõrgu kasutamise. Külalisvõrk kasutab primaarvõrgu turvalisuse tagamiseks primaarvõrgust erinevaid autenteerimisprotokolle.&lt;ref name=&quot;timecapsule&quot; /&gt; Ajakapslite kõvaketaste andmemahtu suurendati, seadme müügihinda muutmata, 500 gigabaidilt 1 terabaidile ja 1 terabaidilt 2 terabaidile.&lt;ref name=&quot;applestore&quot; /&gt;

2009. aasta oktoobris teatasid mitmed uudisteportaalid, et paljud esimese generatsiooni Ajakapslid lõpetasid 18 kuu möödumisel töötamise.&lt;ref name=&quot;qTAIp&quot; /&gt; Mõnede kasutajate väidetel põhjustas seadmete riknemise viga toiteplokis.&lt;ref name=&quot;o3sQG&quot; /&gt; Apple kinnitas, et 2008. aastal müüdi veebruari ja juuni vahel Ajakapsleid, mis ei käivitu korralikult või võivad ootamatult välja lülituda. Apple parandas või vahetas välja kõik vigased seadmed.&lt;ref name=&quot;KESAX&quot; /&gt;

2010. aastal tuli müügile kolmanda generatsiooni Ajakapsel, mille ainus muudatus seisnes seadme sisemise võrguantenni ümberseadistamises, mis Apple’i teatel tingis eelmiste seadmetega võrreldes 50% tõusu võrgujõudluses ning 25% tõusu võrgulevis.&lt;ref name=&quot;apple&quot; /&gt;

Neljanda generatsiooni Ajakapsel toodi müügile 2011. aasta juunis ning oli suurendatud WiFi-levialaga. Seadme sisemine WiFi-kaart vahetati [[Marvelli]] WiFi kiibilt suurema jõudlusega Broadcom BCM4331 kiibi vastu.&lt;ref name=&quot;gcr1O&quot; /&gt; Lisaks suurendati Ajakapslite kõvaketaste andmemahtu 1 terabaidilt 2 terabaidile ning 3 terabaidilt 4 terabaidile. Seadmete hind ei muutunud.&lt;ref name=&quot;applestore&quot; /&gt;

== Seadme kirjeldus ==
Saadaolev neljanda generatsiooni Ajakapsel koosneb [[802.11n]] kaheribalise töörežiimiga [[WiFi]]-pääsupunktist.&lt;ref name=&quot;apple-tc-specs&quot; /&gt; Kõik üht WiFi sagedusriba jagavad kasutajad peavad töötama madalaima kiirusega kasutajaga ühel kiirusel. Ajakapsli kaheribaline pääsupunkt võimaldab eraldada kasutajad kahte eraldiseisvasse, kuid üheaegselt toimivasse WiFi sagedusribasse. Esimene sagedusriba on 802.11n kasutajatele ning madalama kiirusstandardi, nagu näiteks 802.11g, kasutajatele on teine sagedusriba. Kuna esimene sagedusriba on ainult 802.11n kasutajatele, siis madalama standardi kasutajate kohalolu ei mõjuta 802.11n kasutajaid. Ajakapsel toetab [[Sleep Proxy]] teenust.&lt;ref name=&quot;apple-support-doc&quot; /&gt; See tehnoloogia lubab võrgu kasutajatele energia kokkuhoidmise eesmärgil ennast osaliselt välja lülituda, kuid olla samas jätkuvalt reageeriv võrguliiklusele.

Ajakapsli riistvaraliidesed sisaldavad nelja kohtvõrgu sisendit (kolme LAN-sisendit ja üht WAN-sisendit) ning üht USB-liidest välise seadme jagamiseks. Tavaliselt ühendatavad välised seadmed on näiteks printerid ja välised kõvakettad.&lt;ref name=&quot;YdCDB&quot; /&gt; Sisseehitatud AFP ja SMB toega failiserver võimaldab ligipääsu sisseehitatud kõvaketta andmetele. Ajakapsli püsivara versioon 7.6.1 lubab sisseehitatud kõvakettale ligipääsu iCloud kontoga – enne vajasid kasutajad ligipääsuks MobileMe kontot. Neljanda generatsiooni mudelid on saadaval 2 terabaidise ja 3 terabaidise sisseehitatud andmemahuga.

Üks Ajakapsli põhiomadustest on juhtmeta võrku kasutades süsteemiseadetest ning failidest varukoopiate tegemise võimekus, mis kõrvaldab vajaduse välise varuketta ühendamiseks. See võimekus vajab kasutajate arvutites operatsioonisüsteemi OS X 10.5.2 või uuema olemasolu. Varukoopiate tegemiseks kasutatavat tarkvara nimetatakse Apple’i Ajamasinaks, mis teeb vaikimisi igal tunnil muudetavatest failidest koopia ning tihendab ruumi kokkuhoiu eesmärgil vanemaid varukoopiaid. Esmane varukoopiate tegemine võtab märkimisväärselt aega ka juhul, kui kasutada 802.11n traadita või gigabitist kohtvõrguühendust. Apple’i väitel võtab esmane varukoopiate tegemine aega &quot;ööpäeva või rohkem&quot;.&lt;ref name=&quot;W7Uvn&quot; /&gt; Järgnevad varukoopiate tegemised on lisanduvad ning võtavad tavaliselt vähem aega, kuna sisaldavad ainult muudetud faile. Mac OS X Snow Leopard kasutajad saavad esmase varukoopiate tegemise toimingu teha kaks korda kiiremini, kui Leopardi kasutajad. Varukoopiaid on võimalik teha ka Windowsi-põhistes arvutites ning neid on võimalik hallata ka MAC OSist erinevate operatsioonisüsteemiga, nagu näiteks Windowsiga.

Ajakapslis kasutatav kõvaketas on tavaliselt [[Hitachi]] Deskstar, mida müüakse eraisikutele. Ettevõtetele müüdavates Ajakapslites on tavaliselt Hitatchi Ultrastar.&lt;ref name=&quot;gizserver&quot; /&gt; Apple märgistas Ajakapsli reklaammaterjalides seadmes kasutatavad kõvakettad server-klassi kõvaketasteks&lt;ref name=&quot;21uon&quot; /&gt; ning kasutas neid ka enam mittetoodetavates Xserve serverites. Apple’i väitel täidab Hitatchi Deskstar server-klassi kõvakettaks kvalifitseerumise tingimused.

Esimese generatsiooni Ajakapslis kasutati 500-gigabaidist [[Seagate Technology|Seagate]] Barracuda ES-seeria kõvaketast.&lt;ref name=&quot;lr4I1&quot; /&gt;

Ajakapsli külgede pikkused on 20&amp;nbsp;cm ning kõrgus 3,6&amp;nbsp;cm. Ajakapsli mõõtmed on osaliselt tingitud sisseehitatud toiteplokist, mis kõrvaldab vajaduse välise toiteallika järele ning võimaldab lülitada seadme otse majapidamisvõrku.

== Toote numbrid ==
Ajakapsli seerianumbri esimesed 5 sümbolit näitavad, mis toote versiooniga on tegu ning ülejäänud sümbolid näitavad regiooni kus konkreetset eksemplari müüakse. Nende viimaste numbrite erinevus sõltub näiteks riigis kasutatava elektrivõrgu pingest.

Seni on kõikidel toote generatsioonidel olnud müügis 2 mudelit, üks kõrge mahtuvusega kõvakettaga ja üks väiksema mahtuvusega. Hind on alati jäänud samaks vastavalt kõvaketta suurusele: 299 dollarit väiksema kõvaketta eest ja 499 dollarit suurema kõvaketta eest.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Mudelite kirjeldus
|-
! Mudel
! colspan=2 | Esimene generatsioon: 2008. aasta algus
! colspan=2 | Teine generatsioon, esimene osa: 2009. aasta algus 
! colspan=2 | Teine generatsioon, teine osa: 2009. aasta keskpaik
! colspan=2 | Kolmas generatsioon: 2010. aasta algus
! colspan=2 | Neljas generatsioon: 2011. aasta keskpaik
|-
! Väljalaske kuupäev
| colspan=2 | 29. veebruar 2008
| colspan=2 | 3. märts 2009
| colspan=2 | 30. juuli 2009
| colspan=2 | 31. märts 2010
| colspan=2 | 21. juuni 2011
|-
! Turumudeli number
| MB276LL/A
| MB277LL/A
| MB764LL/A
| MB765LL/A
| MB765LL/A
| MB996LL/A
| MC343LL/A
| MC344LL/A
| MD032LL/A
| MD033LL/A
|-
! Mudeli number
| colspan=2 | A1254
| colspan=2 | A1302
| colspan=2 | A1302
| colspan=2 | A1355
| colspan=2 | A1409
|-
! Kõvaketas
| 500&amp;nbsp;GB
| 1&amp;nbsp;TB
| 500&amp;nbsp;GB
| 1&amp;nbsp;TB
| 1&amp;nbsp;TB
| 2&amp;nbsp;TB
| 1&amp;nbsp;TB
| 2&amp;nbsp;TB
| 2&amp;nbsp;TB
| 3&amp;nbsp;TB
|-
! Hind
| colspan=10 | 299 $ (väiksema kõvakettaga mudel) / 499 $ (suurema kõvakettaga mudel)
|-
! Külalisvõrgu olemasolu
| colspan=2 | Ei
| colspan=8 | Jah
|-
! 802.11a/b/g/n 2.4&amp;nbsp;GHz/5&amp;nbsp;GHz sagedusel
| colspan=2 | Üheribaline töörežiim
| colspan=8 | Kaheribaline töörežiim
|-
! Wi-Fi kaart
| colspan=2 | Marvell
| colspan=4 | Atheros AR9220/AR9223
| colspan=2 | Marvell
| colspan=2 | Broadcom BCM4331
|-
! Standardid
| colspan=8 | 802.11 [[Direct-sequence spread spectrum|DSSS]] 1 &amp; 2&amp;nbsp;Mbit/s standard, 802.11a/b/g/n
| colspan=2 | 802.11 DSSS 1 &amp; 2&amp;nbsp;Mbit/s standard, 802.11a/b/g/n
|-
! Andmeside protokoll
| colspan=8 | Gigabit Ethernet, IEEE 802.11a/b/g/n 
| colspan=2 | Gigabit Ethernet, IEEE 802.11a/b/g/n
|-
! Võrgu protokoll
| colspan=2 | IPSec, L2TP, PPTP
| colspan=4 | IPSec, L2TP, PPPoE, PPTP
| colspan=4 | Bonjour, DHCP, DNS, IPSec, L2TP, PPPoE, PPTP
|}

== Viited ==
{{viited|1=30em|allikad=
&lt;ref name=&quot;31hl2&quot;&gt;[https://www.slashgear.com/macworld-08-apple-launch-time-capsule-wireless-nas-159672/ Macworld 08: Apple launch Time Capsule wireless NAS – SlashGear]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;timecapsule&quot;&gt;[http://www.apple.com/timecapsule/wireless.html Apple – Time Capsule – Wireless]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;applestore&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://store.apple.com/us/product/MB765LL/A/Time-Capsule-1TB |pealkiri=Apple Store – Time Capsule |vaadatud=2012-12-16 |arhiivimisaeg=2009-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091015004704/http://store.apple.com/us/product/MB765LL/A/Time-Capsule-1TB |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qTAIp&quot;&gt;{{cite news |title=Apple Customers Mourn Over Dearly Departed Time Capsules |author=Brian X. Chen |newspaper=Wired |date=12. oktoober 2009 |url=http://www.wired.com/gadgetlab/2009/10/time-capsule |archive-url=https://web.archive.org/web/20121107140635/http://www.wired.com/gadgetlab/2009/10/time-capsule |archive-date=2012-11-07 |access-date=2012-12-16 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o3sQG&quot;&gt;{{cite news |title=Dying Apple Time Capsules spark complaints |author=Gregg Keizer |newspaper=Computer World |date=14. oktoober 2009 |url=http://www.computerworld.com/s/article/9139367/Dying_Apple_Time_Capsules_spark_complaints?taxonomyId=19 |access-date=2012-12-16 |archive-date=2012-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121006034657/http://www.computerworld.com/s/article/9139367/Dying_Apple_Time_Capsules_spark_complaints?taxonomyId=19 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KESAX&quot;&gt;{{cite web | url=http://support.apple.com/kb/TS3351 | title=Time Capsule: Does not power on | publisher=Apple, Inc. | date=9. juuli 2010 | accessdate=12.07.2010| archiveurl= https://web.archive.org/web/20100713132213/http://support.apple.com/kb/TS3351?| archivedate=13. juuli 2010 &lt;!--DASHBot--&gt;| url-status= live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apple&quot;&gt;[http://www.apple.com/timecapsule/wireless.html Apple – Time Capsule]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gcr1O&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.anandtech.com/show/4577/airport-extreme-5th-gen-and-time-capsule-4th-gen-review-faster-wifi-/4 | title=Airport Extreme (5th Gen) and Time Capsule (4th Gen) Review – Faster WiFi | at=Section &quot;Inside the Time Capsule&quot; | author=Brian Klug | work=AnandTech | date=05.08.2011 | accessdate=15.08.2011 | archive-date=1.10.2011 | archive-url=https://web.archive.org/web/20111001125203/http://www.anandtech.com/show/4577/airport-extreme-5th-gen-and-time-capsule-4th-gen-review-faster-wifi-/4 | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apple-tc-specs&quot;&gt;{{cite web | author = Apple, Inc. | url = http://www.apple.com/timecapsule | title = Apple &amp;mdash; Time Capsule | accessdate = 21.09.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apple-support-doc&quot;&gt;{{cite web | title = Mac OS X v10.6: About Wake on Demand (Apple Article HT3774) | url = http://support.apple.com/kb/HT3774 | publisher = Apple | language = several languages | date = 27.08.2009 | accessdate = 15.09.2009 | quote = &quot;Setting up Wake on Demand&quot;, &quot;Setting up a Bonjour Sleep Proxy&quot;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YdCDB&quot;&gt;[http://support.apple.com/kb/HT2421?viewlocale=en_US Uses for the USB port of Time Capsule, AirPort Extreme, AirPort Express]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W7Uvn&quot;&gt;[http://www.apple.com/uk/timecapsule/backup.html Apple (United Kingdom) – Time Capsule – Backup&lt;!-- Bot generated title --&gt;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gizserver&quot;&gt;{{cite web | url=http://gizmodo.com/345045/apple-announces-time-capsule-server-for-wireless-time-machine-backup | title=Apple Time Capsule Server for Wireless Time Machine Backups | publisher=[[Gawker Media]] | work=[[Gizmodo]] | date=15. jaanuar 2008 | accessdate=13. aprillil 2012 | author=Rothman, Wilson }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21uon&quot;&gt;[http://db.tidbits.com/article/9479 Time Capsule Ships with Support for USB Drive Backups]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lr4I1&quot;&gt;[http://www.applefritter.com/node/23907 Cracking Open the Time Capsule]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Apple'i riistvara]]</text>
      <sha1>pa1edd103606v48mxra5wtfyh1hefri</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aigi Rahi-Tamm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310875</id>
    <revision>
      <id>7265053</id>
      <parentid>7263646</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:19:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8722" sha1="71r5wzgl7cjgfa8of07mgkbhcl1tzfs" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| nimi             = Aigi-Rahi-Tamm
| pilt             = Aigi Rahi-Tamm 2014.jpg
| pildiallkiri     = Aigi Rahi-Tamm 2014. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
| sünninimi        = Aigi Petrova
| sünniaeg         = {{Sünniaeg ja vanus|1965|8|3}}
| sünnikoht        = [[Võru]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[arhiivindus]], [[lähiajalugu]]
| töökoht          = [[Tartu Ülikool]]
| haridus          = [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru 1. Keskkooli]]
| alma_mater       = [[Tartu Ülikool]]
| doktoritöö           = &quot;[https://dspace.ut.ee/handle/10062/528 Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis]&quot; (2004)
| doktoritöö_juhendaja = [[Aadu Must]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = [[Triin Tark]], [[Mari-Leen Tammela]], [[Liisi Esse]], [[Kristjan Luts]], [[David Ilmar Lepasaar Beecher]], [[Toivo Kikkas]], [[Sven Lepa]], [[Taavi Koppel]], [[Fred Puss]], [[Madle Uibo]]
| tunnustus        = [[Tartu Ülikooli aumärk]]
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Aigi Rahi-Tamm''' (1987. aastani '''Petrova''', 1987–2004 '''Rahi'''; sündinud [[3. august|3. augustil]] [[1965]] [[Võru|Võrus]]) on eesti ajaloolane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

Ta tegeleb [[arhiivindus]]e ja [[lähiajalugu|lähiajalooga]], uurides allikaõpetust ja Eesti ajaloo allikaid, 20. sajandi [[poliitiline vägivald|poliitilist vägivalda]] ja sõjalisi konflikte ning sotsiaal-kultuurilisi praktikaid.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Aigi_Rahi-Tamm/est# |Pealkiri=CV: Aigi Rahi-Tamm |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=10. detsember 2022}}&lt;/ref&gt; Ta on uurinud ka 1940.–1950. aastate [[Nõukogude repressioonid Eestis|Nõukogude võimu massirepressioone Eestis]] ja sellega seotud probleeme.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Maaleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120432963/valgetahega-parjatud-ajaloolane-kiire-tempo-ja-tulemustele-orienteerumine-ajaloo-uurimist-ei-toeta |pealkiri=Valgetähega pärjatud ajaloolane: „Kiire tempo ja tulemustele orienteerumine ajaloo uurimist ei toeta“ |autor=Silja Paavle |aeg=30. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Maaleht]] |kasutatud=1. veebruar 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta õppis aastatel 1980–1983 [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis]].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1984. aastast õppis Rahi-Tamm [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikoolis]] ja sai 1990. aastal bakalaureusekraadi. Seejärel läbis aastatel 1992–1996 magistriõppe ja 1997–2004 doktorantuuri. Magistritöö käsitles [[Märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamist]] [[Tartu]] linnas ja [[Tartu maakond|maakonnas]], tema doktoriväitekiri vaatles [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgseid massirepressioone Eestis üldisemalt, keskendudes teemaga seotud uudse ja usaldusväärse allikmaterjali koondamisele ja käibesse toomisele ning üldisema uurimisseisu hindamisele (juhendaja [[Aadu Must]]).&lt;ref&gt;Aigi Rahi-Tamm (2004). ''[https://dspace.ut.ee/handle/10062/528 Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis]'' (doktoritöö, juhendaja [[Aadu Must]]; 9. osa sarjast &quot;Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis&quot;). Tartu: [[Tartu Ülikooli kirjastus]]. lk 8–9. ISBN 998556927X.&lt;/ref&gt;

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Rahi-Tamm on alates 1990. aastast töötanud [[Tartu Ülikool]]is. 1991. aastani oli ta ajaloo ja rahvastikuteaduse labori teadur ning seejärel labori juhataja. 1993. aastast on ta ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli juures teadur ja lektor, 2005. aastast vanemteadur. 2014. aastal sai temast arhiivinduse osakonna juhataja ning 2015. aasta veebruaris dotsent.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; 2021. aasta algul sai temast osakonna kaasprofessor ning 26. märtsil valis [[Tartu Ülikooli senat]] ta arhiivinduse professoriks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/senat-valis-arhiivinduse-professoriks-aigi-rahi-tamme |Pealkiri=Senat valis arhiivinduse professoriks Aigi-Rahi Tamme &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Välisveeb |Väljaandja=[[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]] |Aeg=5. aprill 2021 |Kasutatud=10. detsember 2022}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; Oma inauguratsiooniloengu pidas ta teemal &quot;Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: &quot;kontroll peab olema igal pool&quot;&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://haridus.postimees.ee/7524316/aigi-rahi-tamm-raagib-inauguratsiooniloengul-arhiivi-ja-inimese-loost |Pealkiri=Aigi Rahi-Tamm räägib inauguratsiooniloengul arhiivi ja inimese loost |Aeg=17. mai 2021 |Väljaanne=Postimees |Kasutatud=10. detsember 2022}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1991–2000 oli ta teadusajakirja [[Kleio]] (hiljem [[Ajalooline Ajakiri]]) abitoimetaja ning kuulub 2014. aastast taas ajakirja toimetuskolleegiumi.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Ta on kuulunud ka mitmetesse uurimisasutustesse: [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] (1997–2004)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;, [[S-Keskus]] (a. 1999), Tartu Ülikooli Nõukogude aja uurimiskeskus (2004–2008), Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimise komisjon (a. 2017)&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; Ta kuulub [[Arhivaaride ühing]]usse (a. 1996), [[Õpetatud Eesti Selts]]i (a. 1994), [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilisse Ajalooselts]]i (a. 1999), [[Eesti Digihumanitaariaselts]]i (a. 2017) ning organisatsiooni The Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS; a. 2017).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2022 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |aeg=30. jaanuar 2026 |kasutatud=30. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}} {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Tartu 1998
*Eesti sõdurite kirjad Esimesest maailmasõjast. I, II (kaasauto­r). // AA (1998) 2, (2000) 3
*Operatsioon Priboi ― välksõda Baltikumi rahvaste vastu. // Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. I osa, rmt 4. Eesti Represseeritute Registri Büroo. Tallinn 2003
*On the Current State of Research into Repression in Estonia. // Yb. of the Occupation Museum of Latvia 2002, Power Unleashed. Riga 2003
*One Among a Thousand: The Story of a Deportee's Destiny in the Eyes of an Historian. // She Who Remembers, Survives. Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu, 2004
*Küüditamised Eestis. // Eestlaste küüditamine – mineviku varjud tänases päevas. Artiklid ja elulood. Tartu 2004
*Deportationen und Verfolgung in Estland 1940–1953. // Estland 1939 bis 1953. Vom Hitler-Stalin Pakt zu Stalins Tod. Hamburg 2005
*Inimkaotused. // Valge Raamat Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Rkl Komisjon. Tallinn 2005 (sama inglise k-s. Tallinn 2005)
*[[Toimik &quot;Priboi&quot;: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest]]. Kirjutanud raamatusse artikleid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Linda Pärn]]|url=https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis|pealkiri=Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612115815/https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis|arhiivimisaeg=2020-06-12|url-olek=töötab}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETBL|3}} 
* {{ETIS}}
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rahi-Tamm, Aigi}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>71r5wzgl7cjgfa8of07mgkbhcl1tzfs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahitsõ järv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310905</id>
    <revision>
      <id>7265363</id>
      <parentid>5066063</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:57:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265363</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="467" sha1="7e9ahlguvj7plz6ansrrjkyelltvs2m" xml:space="preserve">[[Pilt:Ahitsõ järv Rõuge vallas.jpg|pisi|Ahitsõ järv]]
'''Ahitsõ järv''' (ka Ahitse järv või Ahitsejärv) on avalikult kasutatav väljavooluga looduslik järv [[Mustjõe alamvesikond|Mustjõe alamvesikonnas]]. Järv asub [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Ahitsa]] küla külje all.

Järve pindala on 6,1 hektarit, kaldajoone pikkus 1058 meetrit ja keskmine sügavus 2,3 meetrit.

{{koord}}
[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>7e9ahlguvj7plz6ansrrjkyelltvs2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniil Rudnev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312008</id>
    <revision>
      <id>7265424</id>
      <parentid>6977287</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:29:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265424</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2780" sha1="d8glqz9dz9wtbn2lqbv4ggxy0ivjccz" xml:space="preserve">'''Daniil Rudnev''' (aastani 1945 '''Daniil Gurevitš''', [[12. detsember]] [[1911]] [[Vitebsk]] – [[2008]]) oli Eestis tegutsenud ajakirjanik ja ajaloolane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Daniil Rudnev oli [[juut]] ja teenistuja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1927 [[Saratov]]is keskkooli ja 1951 [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonnas; ajalookandidaat (1967, [[Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]), väitekiri &quot;Из истории эстонской большевисткой организации – коммунистической партии Эстонии&quot;. 1930–1938 ajakirjanik [[Leningrad]]is [[Leninskaja Iskra|Leninskije Iskrõ]] toimetuses, 1938–1941 [[Pravda]] Leningradi korrespondent. 

1941–1944 osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Pravda rindekorrespondendina. 1941. aasta augustist&lt;ref&gt;RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, [[Eesti Kommunist]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/25123.pdf 1972 nr 5]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; kuni 6.veebruarini 1950 oli [[Sovetskaja Estonija]] peatoimetaja, 1950–1951 [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] teadur, 1951–1952 [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] vanemõpetaja, 1952–1953 ajalehe [[Morjak Estonii]] toimetaja, 1953–1959 [[Eesti Raadio]] venekeelsete saadete toimetaja, 1959–1975 ajakirjade [[Kommunist Estonii]] (Коммунист Эстонии) ja [[Eesti Kommunist]] nõukogude ehitustöö osakonna juhatajana-toimetajana.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja Eesti revolutsioonilise liikumise ajalugu, revolutsiooniliste tegelaste [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]], [[Mihhail Kalinin|M. Kalinini]] jt elu ja tegevus.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 1971 [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] 

==Teoseid==
* Dmitri Iljitš Uljanov Tartus. Tallinn 1958
* Ivan Rabtšinski: elu ja tegevus. Tallinn 1960
* Johannes Lauristin. Tallinn 1962
* Lenin ja Eesti: kroonika. Tallinn 1970
* Kõrgema tribunali uurija: Viktor Kingissepa tegevusest Moskvas 1918. a. Tallinn 1971
* Viktor Kingissepa elu: elulooline jutustus. Tallinn 1988

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudnev, Daniil}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>d8glqz9dz9wtbn2lqbv4ggxy0ivjccz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265425</id>
      <parentid>7265424</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265425</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2779" sha1="l8e38lx3zs6gh9lc9gq0omstaf7xlqu" xml:space="preserve">'''Daniil Rudnev''' (aastani 1945 '''Daniil Gurevitš''', [[12. detsember]] [[1911]] [[Vitebsk]] – [[2008]]) oli Eestis tegutsenud ajakirjanik ja ajaloolane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Daniil Rudnev oli [[juut]] ja teenistuja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1927 [[Saratov]]is keskkooli ja 1951 [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna; ajalookandidaat (1967, [[Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]), väitekiri &quot;Из истории эстонской большевисткой организации – коммунистической партии Эстонии&quot;. 1930–1938 ajakirjanik [[Leningrad]]is [[Leninskaja Iskra|Leninskije Iskrõ]] toimetuses, 1938–1941 [[Pravda]] Leningradi korrespondent. 

1941–1944 osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Pravda rindekorrespondendina. 1941. aasta augustist&lt;ref&gt;RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, [[Eesti Kommunist]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/25123.pdf 1972 nr 5]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; kuni 6.veebruarini 1950 oli [[Sovetskaja Estonija]] peatoimetaja, 1950–1951 [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] teadur, 1951–1952 [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] vanemõpetaja, 1952–1953 ajalehe [[Morjak Estonii]] toimetaja, 1953–1959 [[Eesti Raadio]] venekeelsete saadete toimetaja, 1959–1975 ajakirjade [[Kommunist Estonii]] (Коммунист Эстонии) ja [[Eesti Kommunist]] nõukogude ehitustöö osakonna juhatajana-toimetajana.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja Eesti revolutsioonilise liikumise ajalugu, revolutsiooniliste tegelaste [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]], [[Mihhail Kalinin|M. Kalinini]] jt elu ja tegevus.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 1971 [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] 

==Teoseid==
* Dmitri Iljitš Uljanov Tartus. Tallinn 1958
* Ivan Rabtšinski: elu ja tegevus. Tallinn 1960
* Johannes Lauristin. Tallinn 1962
* Lenin ja Eesti: kroonika. Tallinn 1970
* Kõrgema tribunali uurija: Viktor Kingissepa tegevusest Moskvas 1918. a. Tallinn 1971
* Viktor Kingissepa elu: elulooline jutustus. Tallinn 1988

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudnev, Daniil}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>l8e38lx3zs6gh9lc9gq0omstaf7xlqu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265435</id>
      <parentid>7265425</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:35:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265435</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2844" sha1="2qbmv813w15rla5nyjq1m1mq2mwya5i" xml:space="preserve">'''Daniil Rudnev''' (aastani 1945 '''Daniil Gurevitš''', [[12. detsember]] [[1911]] [[Vitebsk]] – [[2008]]) oli Eestis tegutsenud ajakirjanik ja ajaloolane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Daniil Rudnev oli [[juut]] ja teenistuja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1927 [[Saratov]]is keskkooli ja 1951 [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna; ajalookandidaat (1967, [[Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]), väitekiri &quot;Из истории эстонской большевисткой организации – коммунистической партии Эстонии&quot;. 1930–1938 ajakirjanik [[Leningrad]]is [[Leninskaja Iskra|Leninskije Iskrõ]] toimetuses, 1938–1941 [[Pravda]] Leningradi korrespondent. 

1941–1944 osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Pravda rindekorrespondendina. 1941. aasta augustist&lt;ref&gt;RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, [[Eesti Kommunist]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/25123.pdf 1972 nr 5]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; kuni 6.veebruarini 1950 oli [[Sovetskaja Estonija]] peatoimetaja, 1950–1951 [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] teadur, 1951–1952 [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] vanemõpetaja, 1952–1953 ajalehe [[Morjak Estonii]] toimetaja, 1953–1959 [[Eesti Raadio]] venekeelsete saadete toimetaja, 1959–1975 ajakirjade [[Kommunist Estonii]] (Коммунист Эстонии) ja [[Eesti Kommunist]] nõukogude ehitustöö osakonna juhatajana-toimetajana.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja Eesti revolutsioonilise liikumise ajalugu, revolutsiooniliste tegelaste [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]], [[Mihhail Kalinin|M. Kalinini]] jt elu ja tegevus.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 1944 [[Punatähe orden]]
* 1971 [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]]
* 1990 [[Isamaasõja orden]]i II järk

==Teoseid==
* Dmitri Iljitš Uljanov Tartus. Tallinn 1958
* Ivan Rabtšinski: elu ja tegevus. Tallinn 1960
* Johannes Lauristin. Tallinn 1962
* Lenin ja Eesti: kroonika. Tallinn 1970
* Kõrgema tribunali uurija: Viktor Kingissepa tegevusest Moskvas 1918. a. Tallinn 1971
* Viktor Kingissepa elu: elulooline jutustus. Tallinn 1988

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudnev, Daniil}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>2qbmv813w15rla5nyjq1m1mq2mwya5i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265437</id>
      <parentid>7265435</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:35:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2940" sha1="36lq8cktz7ogtsubnf9inokruujazpn" xml:space="preserve">'''Daniil Rudnev''' (aastani 1945 '''Daniil Gurevitš''', [[12. detsember]] [[1911]] [[Vitebsk]] – [[2008]]) oli Eestis tegutsenud ajakirjanik ja ajaloolane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Daniil Rudnev oli [[juut]] ja teenistuja poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1927 [[Saratov]]is keskkooli ja 1951 [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna; ajalookandidaat (1967, [[Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]), väitekiri &quot;Из истории эстонской большевисткой организации – коммунистической партии Эстонии&quot;. 1930–1938 ajakirjanik [[Leningrad]]is [[Leninskaja Iskra|Leninskije Iskrõ]] toimetuses, 1938–1941 [[Pravda]] Leningradi korrespondent. 

1941–1944 osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Pravda rindekorrespondendina. 1941. aasta augustist&lt;ref&gt;RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, [[Eesti Kommunist]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/25123.pdf 1972 nr 5]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; kuni 6.veebruarini 1950 oli [[Sovetskaja Estonija]] peatoimetaja, 1950–1951 [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] teadur, 1951–1952 [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] vanemõpetaja, 1952–1953 ajalehe [[Morjak Estonii]] toimetaja, 1953–1959 [[Eesti Raadio]] venekeelsete saadete toimetaja, 1959–1975 ajakirjade [[Kommunist Estonii]] (Коммунист Эстонии) ja [[Eesti Kommunist]] nõukogude ehitustöö osakonna juhatajana-toimetajana.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja Eesti revolutsioonilise liikumise ajalugu, revolutsiooniliste tegelaste [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]], [[Mihhail Kalinin|M. Kalinini]] jt elu ja tegevus.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 1944 [[Punatähe orden]]
* 1971 [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]]
* 1990 [[Isamaasõja orden]]i II järk

==Teoseid==
* Dmitri Iljitš Uljanov Tartus. Tallinn 1958
* Ivan Rabtšinski: elu ja tegevus. Tallinn 1960
* Johannes Lauristin. Tallinn 1962
* Lenin ja Eesti: kroonika. Tallinn 1970
* Kõrgema tribunali uurija: Viktor Kingissepa tegevusest Moskvas 1918. a. Tallinn 1971
* Viktor Kingissepa elu: elulooline jutustus. Tallinn 1988

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rudnev, Daniil}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>36lq8cktz7ogtsubnf9inokruujazpn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artur Hermann von Rühl</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312440</id>
    <revision>
      <id>7265459</id>
      <parentid>6963545</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:46:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3311" sha1="ix5nq45nas261ngzj9zp2w1q75x6j3v" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]], [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Art Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]</text>
      <sha1>ix5nq45nas261ngzj9zp2w1q75x6j3v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265460</id>
      <parentid>7265459</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:46:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3310" sha1="79zupv5lr4o0pop2wctux9tuvrzh9r6" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Art Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]</text>
      <sha1>79zupv5lr4o0pop2wctux9tuvrzh9r6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265461</id>
      <parentid>7265460</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:47:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3316" sha1="4jepkn6n28mpduey0k8n29uum3s9v4q" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Art Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>4jepkn6n28mpduey0k8n29uum3s9v4q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265463</id>
      <parentid>7265461</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:49:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7265463</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3319" sha1="19zeef48mzijerpbneci69q4fej9bp7" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Arthur Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>19zeef48mzijerpbneci69q4fej9bp7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265465</id>
      <parentid>7265463</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:55:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265465</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3501" sha1="qcnzerbk0gbdgyqjo5grb8mik9fv4v6" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Arthur Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. 

Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Vabastati Eesti kodakondsusest 23. novembril 1939 (Arthur Rühl, viimane elukoht Eestis Maidla vallas).&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379220/325979/page/221&lt;/ref&gt;

Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>qcnzerbk0gbdgyqjo5grb8mik9fv4v6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265466</id>
      <parentid>7265465</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:56:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265466</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3524" sha1="3nikho8y6h63pkzvqd9jrpfcruzgllf" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Arthur Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. 

Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Vabastati Eesti kodakondsusest 23. novembril 1939 (Arthur Rühl, viimane elukoht Eestis [[Maidla vald (1939)|Maidla vallas]]).&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379220/325979/page/221&lt;/ref&gt;

Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>3nikho8y6h63pkzvqd9jrpfcruzgllf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265469</id>
      <parentid>7265466</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:02:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <origin>7265469</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3567" sha1="j1lauuoiks6twqjeb64q6ub9cm5pvkp" xml:space="preserve">'''Art(h)ur Hermann von Rühl''' ([[ukj]] [[17. veebruar]] [[1899]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[2. juuli]] [[1975]] [[Göttingen]]) oli Eesti metsateadlane ja geobotaanik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Arthur Rühl oli [[baltisakslane]] ja riigimetsaülema poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1917 [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i ja 1926 TÜ metsandusosakonna; diplomitöö &quot;Pärnumaa parkides ja metsades leiduvatest võõramaa puuseltsidest&quot;, magistritöö (1927, TÜ) &quot;Kilingi metskonna metsatüüpidest&quot;; metsandusdoktor (1935, TÜ), väitekiri &quot;Studien über die Bodenvegetation der Wälder der Pärnu-Niederung und West-Alutaguse mit besonderes Berücksichtigung waldbaulicher Fragen&quot;. 

Oli 1918–20 [[Kilingi metskond|Kilingi metskonna]] metsnik ja abimetsaülem, 1923–24 [[Polli metskond|Polli metskonna]] abimetsaülem, 1924–28 [[Kilingi]] abimetsaülem ja metsaülem, 1928–31 [[Pärnu ringkond|Pärnu ringkonna]] metsarevident, 1931–39 [[Püssi metskond|Püssi metskonna]] revident-metsaülem. Vabastati Eesti kodakondsusest 23. novembril 1939 (Arthur Rühl, viimane elukoht Eestis [[Maidla vald (1939)|Maidla vallas]]).&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379220/325979/page/221 Siseministeeriumi teadaanne (RTL 1940, 14)&lt;/ref&gt;

Asunud 1939 Saksamaale, töötas 1939–40 [[Preisimaa]]l [[Buchberg]]i metskonna assistendina, 1940–44 [[Liebusch]]i metskonna metsavalitsejana, 1945–51 [[Reinhausen]]i metskonna assistendina, olles samal ajal [[Göttingen]]i linna ja maakreisi metsa- ja puidumajanduse volinik. 1951–53 [[Göttingeni Ülikool]]i metsandusteaduskonna assistent, 1953–59 dotsent ja 1959–65 professor [[metsakasvatus]]e põhialuste alal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: [[metsabotaanika]] ja metsanduslik [[geobotaanika]], [[metsatüpoloogia]] ja [[dendroloogia]], metsakasvatus. Üle 60 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Pärnumaal leiduvatest võõramaa puuseltsidest. // TÜ metsaosakonna Toim 9. Tartu, 1926
* Versuch einer Anwendung der Cajanderschen Waldtypenlehre in Estland. // TÜ metsaosk Toim 10. Tartu, 1927
* Angaben über die Humusazidität der Pflanzenunionen estlandischer Wälder. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 41, 3–4
* Geobotanische Untersuchungen in der Wäldern des südwestl. und nordöstl. Eesti. // Looduseuurijate Seltsi Aruanded (1936) 42, 3–4
* Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. // Looduskaitse II (1940), Tallinn
* Über die Waldgesellschaften Estlands. // Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamat III (1960). Stockholm.

==Kirjandus==
* EE 8, 274
* EE 14, 445
* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 194
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 150
* EM (1928), 2, 44–45
* EM (1930), 8, 185–194
* EM (1935), 8, 291
* Tuiskvere, B. Dr. Arthur Rühl 60-aastane. // Eesti Metsamees Eksiilis 29 (1959), 22–25
* Margus, M., Meikar, T. TÜ põllum-teaduskonna metsaosk, 54.
* {{ETBL|3}} 

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rühl, Artur}}
[[Kategooria:Eesti metsateadlased]]
[[Kategooria:Eesti geobotaanikud]]
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>j1lauuoiks6twqjeb64q6ub9cm5pvkp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Airika Harrik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312525</id>
    <revision>
      <id>7265066</id>
      <parentid>7189601</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:50:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3721" sha1="fjzlsy96ag0v4mcnuygoc8ho9r4lk63" xml:space="preserve">'''Airika Harrik''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1995]] [[Tallinn]]as &lt;ref&gt;[[Hillar Kohv]].  [http://ohmygossip.ee/articles/14573-esikromaani-iseenda-laps-autor-airika-harrik-gossip-ee-le-kirjanik-olen-vaid-hobikorras-tahan-arstiks-oppida &quot;Esikromaani &quot;Iseenda laps&quot; autor Airika Harrik Gossip.ee-le: Kirjanik olen vaid hobikorras, tahan arstiks õppida&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} gossip.ee, 30.01.2012&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik]] ja [[kirjanik]].

Harrik on lõpetanud [[Pelgulinna Gümnaasium]]i kunstiklassi ja [[Tallinna 21. Keskkool]]i &lt;ref name=&quot;Pärmann&quot;&gt;Silvia Pärmann [https://web.archive.org/web/20160306005239/http://www.raamatukirjastus.eu/wp-content/uploads/2012/01/naisteleht-meieelu.pdf &quot;Teismeline kirjanik teeb maailma tippudele ära&quot;] [[Naisteleht]], 3 (301), 20. jaanuar [[2012]], lk 20-21&lt;/ref&gt;. 

Samuti on ta lõpetanud ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i [[etnoloogia]], [[folkloristika]] ja rakendus[[antropoloogia]] magistriõppe. 

[[2011]]. aastal avaldas Harrik 16-aastaselt ulmelise noorteromaani &quot;Iseenda laps&quot; ([[Randvelt Kirjastus]], 444 lk). Romaan on esimene osa triloogiast &lt;ref name=&quot;Pärmann&quot; /&gt;, teine köide &quot;Õnnistatud needus&quot; (360 lk) ilmus [[2012]]. aasta lõpul &lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/record=b2889367*est &quot;Õnnistatud needus&quot; kataloogis &quot;Ester&quot;]&lt;/ref&gt; ja kolmas köide &quot;Elu pärast surma&quot; (344 lk) [[2013]]. aastal. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?209333 |pealkiri=&quot;Elu pärast surma&quot; kaupluses &quot;Raamatukoi&quot; |vaadatud=2014-12-12 |arhiivimisaeg=2014-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141213023716/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?209333 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Alates [[1. märts]]ist [[2020]] töötab Harrik uudistetoimetajana [[ERR]]i teadusportaalis [[Novaator]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Agur Tänav]]. [http://ulmeajakiri.ee/?intervjuu:-airika-harrik &quot;Intervjuu: Airika Harrik&quot;] [[Reaktor (ajakiri)|Reaktor]], juuni [[2012]]
* [[Silvia Pärmann]].  [http://www.raamatukirjastus.eu/wp-content/uploads/2012/01/naisteleht-meieelu.pdf &quot;Teismeline kirjanik teeb maailma tippudele ära&quot;] Naisteleht, 3 (301), 20. jaanuar 2012, lk 20-21
* [[Hillar Kohv]].  [http://ohmygossip.ee/articles/14573-esikromaani-iseenda-laps-autor-airika-harrik-gossip-ee-le-kirjanik-olen-vaid-hobikorras-tahan-arstiks-oppida &quot;Esikromaani &quot;Iseenda laps&quot; autor Airika Harrik Gossip.ee-le: Kirjanik olen vaid hobikorras, tahan arstiks õppida&quot;] gossip.ee, 30.01.2012
* [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=124759 Intervjuu Eesti Televisiooni saates &quot;Pealtnägija&quot;], 25.01.2012 (video, alates 20.55)
* [[Triinu Meres]]. [http://ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus:-iseenda-laps &quot;Raamatuarvustus: Iseenda laps&quot;] [[Reaktor (ajakiri)|Reaktor]], juuni 2012
* [http://www.kuusteist.com/wp/airikast-annikkast-ja-akiirast/ &quot;Airikast, Annikkast ja Akiirast&quot;] [[Kuusteist (ajakiri)|Kuusteist]], 2012
* Ülli Tõnissoo. [http://lugemissoovitus.wordpress.com/2012/09/13/airika-harrik-iseenda-laps/ &quot;Airika Harrik &quot;Iseenda laps&quot;&quot;] Lugemissoovituse blog, 23. september 2012
* Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/466070 &quot;13aastaselt kirjanikuks: &quot;Kirjuta, kirjuta, kirjuta ja saada ära. Ära alla anna!&quot;&quot;] Õhtuleht, 25. veebruar 2012
* Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/blogid/raamatublogi/4113 &quot;Eelistagem eestimaist: noorkirjanik Airika Harrik tutvustab lugejale Põrgu eluolu&quot;] Õhtuleht, 2. jaanuar 2013
* [http://www.reporter.ee/2012/02/18/10-klassi-opilasel-airika-harrikul-ilmus-romaan/ &quot;10. klassi õpilasel Airika Harrikul ilmus romaan!&quot;] Reporter.ee, 18.02.2012 (video)

{{JÄRJESTA:Harrik, Airika}}
[[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>fjzlsy96ag0v4mcnuygoc8ho9r4lk63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kreatiin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>318587</id>
    <revision>
      <id>7265193</id>
      <parentid>7247230</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:45:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265193</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18328" sha1="2chav0r9fz5aoh5awpp80oc88d00k8k" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}

{{Keemiline aine
| nimetus = Kreatiin
| pilt = Creatine_molecule_ball.png
| pildilaius = 200px
| pildiallkiri = Kreatiini molekuli&lt;br /&gt;kolmemõõtmeline mudel
| valem = [[Süsinik|C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;]][[Vesinik|H&lt;sub&gt;9&lt;/sub&gt;]][[Lämmastik|N&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;]][[Hapnik|O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]]
| välimus = valge kristalliline aine
| mass = 63,0
| sulamistemperatuur = 255
| keemistemperatuur = 83
| lahustuvus = 13,3 g/l
}}
'''Kreatiin''' on [[lämmastik]]ku sisaldav [[orgaanilised happed|orgaaniline hape]], mida looduslikult esineb [[selgroogsed|selgroogsete]] organismis. Kreatiini abil varustatakse keharakke, põhiliselt [[lihased|lihaseid]], [[adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadiga]] (ATP), millest omakorda toodavad keharakud [[energia]]t. Kreatiini avastas [[1832]]. aastal prantsuse keemik [[Michel Eugène Chevreul]]. Ta nimetas leitud aine kreekakeelse sõna ''κρέας'' (''kreas'') järgi, mis tähendab liha.

==BiosünteesVajalik kreatiinikogus saadakse kahest allikast:==
#kehasisene süntees
#toit

Kreatiini toodab inimkeha [[aminohapped|aminohapetest]] ([[arginiin]]ist ja [[glütsiin]]ist) põhiliselt [[neer]]udes ja [[maks]]as. Veri transpordib selle kehas laiali. Ligikaudu 95% inimkeha kreatiinivarudest paikneb skeletilihastes.{{lisa viide}}

Loomade ja inimeste kehasse talletatud kreatiinist ligikaudu pool saadakse toidust (umbes 1 g/päevas) ja seda põhiliselt lihatoidust. Katses, kus osales 18 taimetoitlast ja 24 mittetaimetoitlast näitas, et taimetoitlastel on kreatiini sisaldus veres märkimisväärselt väiksem kui mittetaimetoitlastel, sest erinevalt lihatoidust ei sisalda taimne toit kreatiini. Aga pärast kreatiinirikka toidulisandi kasutamist olid mõlema grupi vere kreatiininäitajad võrdsed.&lt;ref name=&quot;F2y5u&quot; /&gt; Inimkeha suudab kreatiini sünteesida ka teatud aminohapetest. Süsteem käivitub sellisel juhul, kui väheneb toidust saadava kreatiini hulk. Seda muidugi juhult, kui toit on piisavalt proteiinirikas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Parim kreatiin - Milline kreatiini täiendus valida - nutrasmart.ee |url=https://nutrasmart.ee/kreatiin/ |vaadatud=2023-01-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2023-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230130190205/https://nutrasmart.ee/kreatiin/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kreatiini tootmise eest on vastutavad mitmed ensüümid, mida toodetakse [[pankreas]]es, [[neerud]]es ja maksas. 
Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomid on uus grupp pärilikke haigusi, mille korral esineb ajus kreatiini väike sisaldus ja mille tagajärjel tekib ajus sekundaarne energiapuudus, kuna 5% ajus vajaminevast ATP-st toodetakse kreatiinist. Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide alla kuuluvad: arginiini-glütsiini amidinotransferaasi (AGAT) puudulikkus, guanidinoatsetaadi metüültransferaasi (GAMT) puudulikkus ja kreatiini transportvalgu geeni (SLC6A8) defekt.
AGAT ja GAMT puudulikkus on autosoom-retsessiivse pärilikkusega. SLC6A8 geeni defekt on X-liitelise pärilikkusega, mistõttu haiged on vaid meessoost indiviidid perekonnas.
Aju kreatiini defitsiitsuse sündroomide korral esineb patsientidel erineva raskusastmega vaimse arengu mahajäämus, ekspressiivse kõne arengu häired, autistlikud käitumisjooned
ja lihastoonuse langus või põletikukolded lihastes. GAMT puudulikkuse ja SLC6A8 geeni defekti korral võib esineda krambihooge, mis sageli alluvad ravile raskesti.&lt;ref name=&quot;rIUFT&quot; /&gt;

[[Pilt:CreatineSynthesisedited.PNG|pisi|vasakul|520px|&lt;div style=&quot;border-width:0; border-bottom:1px solid black; text-align:left;&quot;&gt;'''Kreatiini süntees'''&lt;br /&gt;Arg – [[Arginiin]]; GATM – Glütsiin amidinotransferaas; GAMT – Guanidinoatsetaat metüültransferaas; Gly – [[Glütsiin]]; Met – [[Metioniin]]; SAH – [[S-adenosüül homotsüsteiin]]; SAM – [[S-adenosüül metioniin]].&lt;/div&gt;Värviskeemide tähendused:&lt;span style=&quot;font-weight: bold;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: blue;&quot;&gt;ensüümid&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;color: rgb(219,155,36);&quot;&gt;co-ensüümid&lt;/span&gt; ja &lt;span style=&quot;color: rgb(219,155,36);&quot;&gt;Met rühm&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;color: rgb(151,149,45);&quot;&gt;peamise nimetused&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;color: red;&quot;&gt;Glü rühm&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;color: green;&quot;&gt;Arg rühm&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;]]&lt;div style=&quot;clear:left;&quot;&gt;&lt;/div&gt;

==Fosfokreatiini süsteem==
Kreatiin sünteesitakse maksas ja neerudes ning transporditakse vere kaudu sellistesse suure energiavajadusega kudedesse nagu skeletilihased või aju. Tavaolukorras on ATP kontsentratsioon lihastes 2–5 mM, mis tagab lihase kontraktsioon vaid mõned sekundi jooksul.&lt;ref name=&quot;ncbi.nlm.nih.gov&quot; /&gt; ÕFosfokreatiini süsteem võimaldab aga suure energiavajaduse korral ATP-d resünteesi ADP-st vajadusel väga kiiresti intensiivistada. Osavõtvaks ensüümiks on selle juures [[kreatiini kinaas]]. Suure energiavajadusega perioodi jooksul kasvab fosfokreatiini kontsentratsioon lihases 20–35 mM-ni, kuid samal ajal on ATP kontsentratsiooni muutus väga väike. Fosfokreatiin on ATP taastootmiseks praktiliselt silmapilkselt kasutatav. See ühend võimaldab lühiajaliselt produtseerida suure hulga ATP-d, kuid energia (ATP) koguhulk, mida sel moel genereerida saab, on siiski võrdlemisi väike. Teiste sõnadega – kõnealuse ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Fosfokreatiinil põhinev ATP resünteesi mehhanism on saavutusvõime seisukohast suurima tähtsusega lühiajaliste maksimaalse intensiivsusega sooritatavate kehaliste
harjutuste korral.&lt;ref name=&quot;GDxbT&quot; /&gt;

==Mõju organismile==
===Kasutus toidulisandina===

Kreatiini kasutavad toidulisandina enamasti sportlased nagu näiteks [[maadleja]]d, [[sprinter]]id, [[atleetvõimleja]]d, [[kulturist]]id ja teised, kes tahavad lihasmassi suurendada. Selleks tarbitakse 2–3 korda rohkem kreatiini, mida muidu oleks võimalik saada proteiinidieedi korral.&lt;ref name=&quot;NhcXM&quot; /&gt; [[Mayo Clinic]] väidab, et kreatiin on seotud astmaatiliste sümptomitega ja hoiatab, et inimesed kes on kreatiini suhtes allergilised, ei tohiks seda tarvitada.&lt;ref name=&quot;mayo_creatine&quot; /&gt;

Varem usuti, et kreatiini tarbimine mõjutab keha vedelikusisaldust ja toob kaasa kehatemperatuuri kõikumisi, võib põhjustada lihaste krampe ja kõhulahtisust, aga viimased uuringud lükkavad need väited ümber.&lt;ref name=&quot;Lopez RM, Casa DJ, McDermott BP, Ganio MS, Armstrong LE, Maresh CM 2009 215–23&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Dalbo VJ, Roberts MD, Stout JR, Kerksick CM 2008 567–73&quot; /&gt;

Mõnedel andmetel põhjustab kreatiini tarbimine neerukahjustusi nagu näiteks neeru kudede põletik, seega neerupuudulikkusega inimesed peaksid kreatiini tarbimist vältima.&lt;ref name=&quot;mayo_creatine&quot; /&gt;

2004. aastal avaldas [[European Food Safety Authority]] (EFSA) materjalid, mis kinnitasid, et pikaajaline kreatiini tarbimine kuni 3 g päevas on tervisele täiesti kahjutu.&lt;ref name=&quot;WDMm9&quot; /&gt;

Pikaajaline kreatiini kasutamine suurtes kogustes võib kaasa tuua olukorra, kus organism hakkab tootma suuremates kogustes [[formaldehüüd]]i, mis võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Siiski on see risk paljuski teoreetiline, sest isegi suurtes kogustes kreatiini kasutamise tagajärjel ei kasva uriini formaldehüüdi sisaldus üle lubatud piiri.
&lt;ref name=&quot;iGwDe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RrP0i&quot; /&gt;

Laialdased uuringud on näidanud, et 5–20 grammi kreatiini suukaudne manustamine päevas on ohutu ega too kaasa ebameeldivaid kõrvaltoimeid,&lt;ref name=&quot;bJjLQ&quot; /&gt; vaid selle asemel paraneb füüsiline vastupidavus ja lihaste kontraktsiooni kiirus, samuti paranevad nii meeste kui ka naiste lihaste jõunäitajad.&lt;ref name=&quot;IfQzi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uaowS&quot; /&gt;

2008. aastal tehtud metaanalüüsi käigus selgus, et kreatiini tarbimine ei kahjusta mingil viisil neere, maksa, südant ega lihaskudet.{{lisa viide}}

===Manustamine===
Normaalse täiskasvanu vere kreatiinisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 2–12&amp;nbsp;mg/L. Ühekordne 5-grammine suukaudne annus tõstab täiskasvanu vere kreatiinisisalduse 120&amp;nbsp;mg/L juurde 1–2 tunniks pärast manustamist. Kreatiini tase veres normaliseerub pärast 3 tundi. Et säilitada veres kõrge kreatiinitase, tuleb võtta väike annus iga 3–6 tunni tagant ja seda kogu päeva jooksul. Seda nimetatakse &quot;laadimistsükliks&quot;.{{lisa viide}}

Pärast &quot;laadimistsüklit&quot; (1–2 nädalat, 12–24 g päevas) pole enam tarvis hoida nii ühtlaselt kõrget kreatiinitaset veres. Organism on selle aja jooksul juba omandanud oma maksimaalse kreatiinikoguse ja see kreatiin, mida ta ei suuda enam omistada, väljutatakse organismist kui jääkaine. Organism kulutab kreatiini suhteliselt kiiresti ja kui organismis soovitakse säilitada konstantselt suurt kreatiinivaru, siis pärast &quot;laadimistsüklit&quot; on mõistlik päevane kreatiinikogus 2–5 g.&lt;ref name=&quot;IijbY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wRRFx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1PJ5U&quot; /&gt;

===Rasedus ja rinnaga imetamine===
Kreatiini ei soovitata kasutada raseduse ja rinnaga imetamise ajal, sest mõju on veel vähe uuritud. Pastöriseeritud lehmapiimal on aga suurem kreatiinisisaldus kui rinnapiimal.&lt;ref name=&quot;nYXEX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UlytB&quot; /&gt;

==Haiguste ravi==
Kreatiini manustamine on aidanud kaasa närvi-lihasehaigustega patsientide lihastoonuse paranemisele.
&lt;ref name=&quot;martin&quot; /&gt; Kreatiini tarvitamist uuritakse kui ühte võimalikku ravimeetodit, mis aitaks ravida lihase- ja närvi-lihasehaigusi, neuroloogilisi ja neurodegeneratiivseid haigusi ning artriiti, kongestiivset südamepuudulikkust, Parkinsoni tõbe, lihastroofiat, McArdle'i tõbe, Huntingtoni tõbe, mitokondriaalseid haigusi, lihaste düstroofiat ja depressiooni.{{lisa viide}}

Laborihiirte peal läbi viidud katsed näitasid, et kreatiin on kaks korda efektiivsem ravim degeneratiivsete haiguste puhul nagu näiteks amütroofiline lateraalskleroos (ALS) (Lou Gehrigi haigus), kui seda on sel puhul kasutatav retseptiravim rilusool.
Arvatakse, et kreatiini efekt ALS-i puhul on, et kahjustunud närvirakkudes energia kättesaadavus paraneb või siis blokeerib kreatiin reaktsioonide ahela, mis viib haigete rakkude hävimiseni.&lt;ref name=&quot;klivenyi&quot; /&gt; Edukaid tulemusi on näidanud ka katsed, kus Huntingtoni tõvega hiirtele manustati kreatiini, mille tõttu vähenes ajuatroofia ja hüperglükeemia teke lükkus haiguse hilisemasse faasi.&lt;ref name=&quot;pmid11447996&quot; /&gt;

===Kasutamine lihasehaiguste korral===
Analüüsid on näidanud, et kreatiini tarbimine muudab lihased tugevamaks ja paraneb ka lihaste talitlus, kui seda kasutada lihasdüstroofia korral. Ka on tähendatud, et väheneb [[DNA]] mutagenees.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;F2y5u&quot;&gt;{{Cite journal|author=Burke DG, Chilibeck PD, Parise G, Candow DG, Mahoney D, Tarnopolsky M |title=Effect of creatine and weight training on muscle creatine and performance in vegetarians |url=https://archive.org/details/sim_medicine-and-science-in-sports-and-exercise_2003-11_35_11/page/1946 |journal=Medicine and science in sports and exercise |volume=35 |issue=11 |pages=1946–55 |year=2003 |pmid=14600563 |doi=10.1249/01.MSS.0000093614.17517.79}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rIUFT&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/K/kreatiin%20ja%20guanidinoatsetaat%20seerumis%20uriinis%20liikvoris.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-05 |arhiivimisaeg=2015-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150410115518/http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/K/kreatiin%20ja%20guanidinoatsetaat%20seerumis%20uriinis%20liikvoris.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ncbi.nlm.nih.gov&quot;&gt;{{cite journal|pmc=1130636 |title=Intracellular compartmentation, structure and function of creatine kinase isoenzymes in tissues with high and fluctuating energy demands: the 'phosphocreatine circuit' for cellular energy homeostasis |date=|volume=281|issue=Pt 1|pmid=1731757|last1=Wallimann|first1=T|last2=Wyss|first2=M|last3=Brdiczka|first3=D|last4=Nicolay|first4=K|last5=Eppenberger|first5=HM|pages=21–40|journal=The Biochemical journal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GDxbT&quot;&gt;http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=322&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NhcXM&quot;&gt;{{cite web|url=http://examine.com/supplements/Creatine/#summary1-0|title=Creatine – Sources in the Diet|publisher=Examine.com|accessdate=22. jaanuaril 2013|archive-date=2013-05-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20130528154321/http://examine.com/supplements/Creatine/#summary1-0|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mayo_creatine&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/creatine/NS_patient-creatine/DSECTION=safety |title=Creatine: Safety |publisher=MayoClinic.com |date= |accessdate=16.08.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lopez RM, Casa DJ, McDermott BP, Ganio MS, Armstrong LE, Maresh CM 2009 215–23&quot;&gt;{{Cite journal|author=Lopez RM, Casa DJ, McDermott BP, Ganio MS, Armstrong LE, Maresh CM |title=Does Creatine Supplementation Hinder Exercise Heat Tolerance or Hydration Status? A Systematic Review With Meta-Analyses |journal=Journal of Athletic Training |volume=44 |issue=2 |pages=215–23 |year=2009 |pmid=19295968 |pmc=2657025 |doi=10.4085/1062-6050-44.2.215}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dalbo VJ, Roberts MD, Stout JR, Kerksick CM 2008 567–73&quot;&gt;{{Cite journal|author=Dalbo VJ, Roberts MD, Stout JR, Kerksick CM |title=Putting to rest the myth of creatine supplementation leading to muscle cramps and dehydration |url=https://archive.org/details/british-journal-of-sports-medicine_2008-07_42_7/page/567 |journal=British Journal of Sports Medicine |volume=42 |issue=7 |pages=567–73 |date=juuli 2008 |pmid=18184753 |doi=10.1136/bjsm.2007.042473}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WDMm9&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.efsa.europa.eu/EFSA/efsa_locale-1178620753824_1178620761727.htm |vaadatud=2013-03-05 |arhiivimisaeg=2008-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081209042954/http://www.efsa.europa.eu/EFSA/efsa_locale-1178620753824_1178620761727.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iGwDe&quot;&gt;{{Cite journal|author=Francaux M, Poortmans JR |title=Side effects of creatine supplementation in athletes |journal=International Journal of Sports Physiology and Performance |volume=1 |issue=4 |pages=311–23 |date=detsember 2006 |pmid=19124889}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RrP0i&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.jissn.com/content/4/1/6|title=International Society of Sports Nutrition position stand: creatine supplementation and exercise|publisher=jissn|accessdate=19. jaanuaril 2012|archive-date=2011-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20110320053655/http://www.jissn.com/content/4/1/6|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bJjLQ&quot;&gt;{{Cite journal|author=Bizzarini E, De Angelis L |title=Is the use of oral creatine supplementation safe? |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-sports-medicine-and-physical-fitness_2004-12_44_4/page/411 |journal=The Journal of Sports Medicine and Physical Fitness |volume=44 |issue=4 |pages=411–6 |date=detsember 2004 |pmid=15758854}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IfQzi&quot;&gt;{{Cite journal|author=Bemben MG, Lamont HS |title=Creatine supplementation and exercise performance: recent findings |journal=Sports Medicine |volume=35 |issue=2 |pages=107–25 |year=2005 |pmid=15707376}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uaowS&quot;&gt;{{Cite journal |author=Kreider RB |title=Effects of creatine supplementation on performance and training adaptations |journal=Molecular and Cellular Biochemistry |volume=244 |issue=1–2 |pages=89–94 |date=veebruar 2003 |pmid=12701815 |url=http://www.kluweronline.com/art.pdf?issn=0300-8177&amp;volume=244&amp;page=89 |doi=10.1023/A:1022465203458 |access-date=2013-03-05 |archive-date=2020-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200413023045/http://www.kluwer.nl/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IijbY&quot;&gt;Kamber M, Koster M, Kreis R, Walker G, Boesch C, Hoppeler H. Creatine supplementation–part I: performance, clinical chemistry, and muscle volume. Med. Sci. Sports Exer. 31: 1763–1769, 1999.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wRRFx&quot;&gt;Deldicque L, Décombaz J, Zbinden Foncea H, Vuichoud J, Poortmans JR, Francaux M. Kinetics of creatine ingested as a food ingredient. Eur. J. Appl. Physiol. 102: 133–143, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PJ5U&quot;&gt;R. Baselt, ''Disposition of Toxic Drugs and Chemicals in Man'', 8th edition, Biomedical Publications, Foster City, CA, 2008, pp. 366–368.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nYXEX&quot;&gt;{{Cite journal|author=Hülsemann J, Manz F, Wember T, Schöch G |title=[Administration of creatine and creatinine with breast milk and infant milk preparations] |url=https://archive.org/details/klinische-padiatrie_july-august-1987_199_4/page/292 |language=German |journal=Klinische Pädiatrie |volume=199 |issue=4 |pages=292–5 |year=1987 |pmid=3657037 |doi=10.1055/s-2008-1026805}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UlytB&quot;&gt;{{Cite journal | last1 = Wallimann | first1 = Theo | last2 = Tokarska-Schlattner | first2 = Malgorzata | last3 = Schlattner | first3 = Uwe | title = The creatine kinase system and pleiotropic effects of creatine | journal = Amino Acids | volume = 40 | issue = 5 | pages = 1271–1296 | publisher = Springer Wien | date = 1. mai 2011 | issn = 0939-4451 | doi = 10.1007/s00726-011-0877-3 | pmid = 21448658 | pmc = 3080659}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;martin&quot;&gt;{{Cite journal|author=Tarnopolsky M, Martin J |title=Creatine monohydrate increases strength in patients with neuromuscular disease |journal=Neurology |volume=52 |issue=4 |pages=854–7 |date=märts 1999 |pmid=10078740 |url=http://www.neurology.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10078740}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;klivenyi&quot;&gt;{{Cite journal|author=Klivenyi P, Ferrante RJ, Matthews RT, ''et al.'' |title=Neuroprotective effects of creatine in a transgenic animal model of amyotrophic lateral sclerosis |journal=Nature Medicine |volume=5 |issue=3 |pages=347–50 |date=märts 1999 |pmid=10086395 |doi=10.1038/6568}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid11447996&quot;&gt;{{Cite journal|author=Andreassen OA, Dedeoglu A, Ferrante RJ, ''et al.'' |title=Creatine increase survival and delays motor symptoms in a transgenic animal model of Huntington's disease |journal=Neurobiology of Disease |volume=8 |issue=3 |pages=479–91 |date=juuni 2001 |pmid=11447996 |doi=10.1006/nbdi.2001.0406}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==

* [https://www.boostupfitness.com/et/kreatiin-parim-toidulisand-mida-kasutada/ Suur ülevaade kreatiinist : Mis see on? Milliseid erinevaid kreatiine on olemas? Kuidas võtta kreatiini?]

[[Kategooria:Orgaanilised happed]]</text>
      <sha1>2chav0r9fz5aoh5awpp80oc88d00k8k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Franciscus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>319643</id>
    <revision>
      <id>7265127</id>
      <parentid>7223682</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:03:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65528" sha1="ibwfistz8k3867v2pl89t4brfyu59t4" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib paavstist; frantsisklaste ordu rajaja kohta vaata artiklit [[Franciscus Assisist]]}}
{{viita}}
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Franciscus
|pilt          = Pope Francis Korea Haemi Castle 19.jpg
| pildiallkiri = Franciscus (2014)
|sünninimi     = Jorge Mario Bergoglio
|valitsemisaja algus= 13. märts 2013
|valitsemisaja lõpp= 21. aprill 2025
|eelkäija      = [[Benedictus XVI]]
|järeltulija   = [[Leo XIV]]
|sünnikuupäev  = {{Sünniaeg|1936|12|17}}
|sünnikoht     = [[Buenos Aires]], Argentina
|surmakuupäev  = {{Surmaaeg ja vanus|2025|4|21|1936|12|17}}
|surmakoht     = [[Vatikan]]
|maetud        = [[Santa Maria Maggiore basiilika]]
|deviis        = ''Miserando atque eligendo''
|autogramm     = FirmaPapaFrancisco.svg
|vapp          = Coat of arms of Franciscus.svg
}}

'''Franciscus''' (ilmaliku nimega '''Jorge Mario Bergoglio'''; [[Hispaania keel|hispaania]] hääldus {{IPA-es|ˈxorxe ˈmaɾjo βerˈɣoɣljo|}}; [[17. detsember]] [[1936]] [[Buenos Aires]], Argentina – [[21. aprill]] [[2025]] [[Vatikan]]) oli 266. [[paavst]] ning [[Vatikan]]i riigipea.

Ta oli ainus [[Jesuiidid|jesuiidist]] paavst, ainus [[lõunapoolkera]]lt pärit paavst, esimene [[Ameerika]]s sündinud paavst ja esimene mitteeurooplasest paavst pärast [[8. sajand]]il valitsenud süürlast [[Gregorius III]]-t. Franciscus külastas 25. septembril 2018 [[Eesti]]t ja moodustas 26. septembril 2024 Tallinna piiskopkonna. Ta korraldas paavstina [[koroonapandeemia]] ajal [[katoliku kirik]]u toimimist ja määras seni ainsa paavstina naisi kuurias kõrgematesse ametitesse.

Bergoglio töötas enne [[vaimulik seminar|vaimulikku seminari]] astumist lühikest aega keemiatehniku ja ööklubi turvamehena. 1969. aastal [[ordineerimine|ordineeriti]] ta [[preester|preestriks]] ja ta teenis aastatel 1973–1979 [[jesuiidid|Jeesuse Seltsi]] Argentina [[provintsiaal]]ina. 1998. aastal sai temast [[Buenos Airese peapiiskop]] ja 2001. aastal nimetas paavst [[Johannes Paulus II]] ta [[kardinal]]iks. Pärast paavst [[Benedictus XVI]] ametist tagasiastumist 28. veebruaril 2013 valis kogunenud [[konklaav]] ta paavstiks.

Franciscus erines oma eelkäijatest tagasihoidlikkuse, [[Jumala arm]]u rõhutamise, ühiskonnas vähemkaitsetute olukorra parandamise ja [[religioonidevaheline dialoog|religioonidevahelise dialoogi]] edendamise poolest. Teda iseloomustas ka tseremoniaalsuse väiksem tähtsustamine. Näiteks elas ta [[Vatikani palee]]s paiknevate paavsti eluruumide asemel [[Püha Marta maja]]s, mida tavaliselt kasutatakse [[külalistemaja]]na Vatikani ametiasjus külastavatele vaimulikele. Samuti eelistas ta kirevate ja uhkete ametirõivaste asemel kanda lihtsamaid, lasi oma [[paavstisõrmus]]e teha kulla asemel hõbedast, loobudes paavsti ''[[mozzetta]]'' kandmisest ja kandes hõbedast [[ametirist]]i traditsioonilise kuldristi asemel. Ta ei toetanud ohjeldamatut [[kapitalism]]i, aga ka [[marksism]]i või marksistlikke tõlgendusi [[vabastusteoloogia]]st. Franciscus pooldas kiriku traditsioonilisi vaateid [[abort|abordi]], [[abielu]], [[naiste ordineerimine|naiste ordineerimise]] ja [[Vaimulike tsölibaat|vaimulike tsölibaadi]] suhtes. Ta kritiseeris [[konsumerism]]i ja pooldas võitlust [[kliimamuutus]]te vastu, pöörates neile teemadele erilist tähelepanu oma 2015. aastal avaldatud [[entsüklika]]s &quot;[[Laudato si']]&quot; (&quot;Ole kiidetud&quot;). Ta osales ka rahvusvahelises diplomaatias, mängides näiteks olulist rolli [[Ameerika Ühendriikide ja Kuuba diplomaatiliste suhete taastamine|Ameerika Ühendriikide ja Kuuba diplomaatiliste suhete taastamiseni]] viinud protsessis. 2013. aastal valiti ta ajakirja [[Time'i aasta inimene|Time'i aasta inimeseks]]. Alates [[apostelik ekshortatsioon|apostelliku ekshortatsiooni]] &quot;Amoris Laetitia&quot; (&quot;Armastuse rõõm&quot;) avaldamisest 2016. aastal sattus Franciscus [[traditsionalism|traditsionalistlike]] [[vaimulik]]e kriitika alla, kes tõlgendasid ekshortatsiooni kaheksandat peatükki paavsti soovina lubada [[armulaua sakrament|armulaua]] andmine abielulahutuse järel järgmisesse koosellu asunud inimestele. Ta viis [[Pius VII]] järel teise paavstina läbi oma eelkäija [[Benedictus XVI]] matuseteenistuse.

== Elulugu ==
[[Pilt:Paavst Franciscus Tallinnas 2018 (078).jpg|pisi|Franciscus visiidil Eestis (2018)]]

Jorge Mario Bergoglio sündis 1936. aastal Buenos Aireses Floresi linnaosas [[Itaalia]] immigrandist raudteetöölise Mario Bergoglio ja koduperenaise Regina María Sivori viielapselise pere esimese lapsena. Tema isa siirdus 1928 seoses [[fašism|fašistide]] võimuletulekuga [[Piemonte]]st Argentinasse. Onupojast José Luis Bergogliost sai jesuiidi [[preester]].

Bergoglio õppis [[Bosco salesiaanid]]e Wilfrid Barón de los Santos Ángelese koolis ja siis [[keemiatehnoloogia]]t 27. riiklikus tehnikakoolis. Õpingute järel töötas ta Hickethier-Bachmanni Laboratory toiduainete osakonnas.

Ta sai 11. märtsil 1958 Villa Devoto Inmaculada Concepcióni jesuiitide seminari [[noviits]]iks. Ta lõpetas 1963 Máximo San José kolleegiumi [[filosoofia]] ja 1970 [[teoloogia]] erialal. 1970–1971 õppis ta [[Alcalá de Henarese ülikool]]is. Juba õpingute ajal õpetas ta mitmes [[kolleegium]]is [[kirjandus]]t, [[psühholoogia]]t ja teoloogiat, tema kitsam eriala oli [[spiritualiteet]].

Bergoglio [[ordinatsioon|ordineeriti]] 13. detsembril 1969 peapiiskop [[Ramón José Castellano]] poolt preestriks. Ta täitis hiljem Argentinas mitmesuguseid ülesandeid Jeesuse Seltsis. Ta siirdus 1986 [[Lääne-Saksamaa]]le oma doktoritööd lõpetama. Argentinasse tagasipöördumisel oli ta Córdobas jesuiitide spirituaalne suunaja ja [[pihiisa]].

Bergoglio määrati 20. mail 1992 Buenos Airese auksiliaarpiiskopiks ja kardinal [[Antonio Quarracino]] ordineeris ta 27. juunil 1992 piiskopiks. Ta osales 2.–29. oktoobril 1994 toimunud piiskoppide [[sinod]]il [[Vatikan]]is, 16. novembrist 12. detsembrini 1997 toimunud [[Ameerika]] piiskoppide sinodil ning 30. septembrist 27. oktoobrini 2001 ja 2.–23. oktoobril 2005 toimunud piiskoppide sinodil Vatikanis.

Ta määrati 30. novembril 1998 Argentina katoliku ülikooli suurkantsleriks ja 2001 kardinaliks. Kardinal Bergoglio osales 2 [[konklaav]]il 2005–2013.

== Isiklikku ==
[[Pilt:Pope Francis in March 2013.jpg|pisi|Franciscus (märts 2013)]]
Bergoglio elas piiskopina väikeses korteris, kus valmistas ise süüa. Ta eelistas oma kardinaliks määramisel, et usklikud ei sõidaks tema pühitsemisele Vatikani, vaid annetaksid oma reisiraha vaestele.

Tal oli teismelisena suhe Amalia Damontega, kes lükkas tema abieluettepaneku tagasi. Ta oli hiljem seminaristina lühikest aega armunud.

Ta rääkis [[hispaania keel|hispaania]], [[itaalia keel|itaalia]] ja [[saksa keel]]t.

Talle meeldis [[jalgpall]] ja ta toetas San Lorenzo de Almagro jalgpalliklubi.

Nooruses meeldis talle tantsida [[tango]]t.

Tal oli ka paavstina oma [[Twitter]]i konto ja 2016. aastast [[Instagram]]i konto.

== Ametid ==
* Hickethier-Bachmanni laboratooriumi toiduainete osakonna töötaja
* 1964–1965 Inmaculada jesuiitide [[kolleegium]]i õppejõud Santa Fés
* 1966 Salvadori jesuiitide kolleegiumi õppejõud Buenos Aireses
* Máximo San José jesuiitide kolleegiumi õppejõud ning hiljem [[teoloogia]] ja [[filosoofia]] teaduskondade [[rektor]]
* 1972–1973 San Migueli kolleegiumi [[noviits]]ide õpetaja ja teoloogiaprofessor Villa Barilaris
* 31. juuli 1973 – 1979 Argentina jesuiitide provintsiaal
* 1980 – märts 1986 Máximo San José jesuiitide kolleegiumi direktor
* 1986 Sankt Georgeni filosoofia-teoloogia kõrgkooli õppejõud
* Cordóba jesuiitide spirituaalne suunaja ja pihiisa
* 20. mai 1992 – 3. juuni 1997 Auca titulaarpiiskop, Buenos Airese auksiliaarpiiskop ja Floresi piiskoplik [[vikaar]] ([[ordinatsioon|ordineeriti]] 27. juunil 1992)
* 21. detsember 1993 – 3. juuni 1997 Buenos Airese peapiiskopkonna [[generaalvikaar]]
* 3. juuni 1997 – 28. veebruar 1998 Buenos Airese peapiiskopkonna [[koadjuutor]]
* 28. veebruar 1998 – 13. märts 2013 Buenos Airese peapiiskop ja Argentina [[priimas]]
* 21. veebruar 2001 – 13. märts 2013 San Roberto Bellarmino [[kardinal]]preester
* Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni ning Vaimulikkonna kongregatsiooni, Pühitsetud Elu Instituudi, Apostelliku Elu Ühenduse ning Perekonna Paavstliku Nõukogu liige
* 9. november 2005 – 2008 Argentina piiskoppide konverentsi president
* 23. veebruar – 13. märts 2013 Ladina-Ameerika paavstliku komisjoni liige

== Tegevus jesuiitide provintsiaalina ==
[[Pilt:Bergoglio Misa Conmemoracion Beagle 2.jpg|pisi| Kardinal Jorge Bergoglio ja Argentina president [[Cristina Fernández de Kirchner]] (detsember 2008)]]
Bergoglio oli 1973–1979 Argentina jesuiitide provintsiaal. Ta selgitas oma biograafile Sergio Rubinile, et pakkus Argentinas kehtinud sõjaväelise diktatuuri ajal alates 1976. aastast mitmel korral peavarju võimude repressioonide eest kaitset otsinud isikutele. Kord andis Bergoglio oma dokumendid temaga välimuselt sarnanenud mehele, kellel ta aitas niiviisi riigist põgeneda. Hiljem kuulutasid Gonzalo Mosca ja José Caravais, et nad jäid tänu Bergoglio abile ellu.

Vasakpoolsete vaadetega ajakirjanik Horacio Verbitsky heitis 2005 ilmunud teoses &quot;El Silencio&quot; Bergogliole ette, et ta ei kaitsnud diktatuuri ajal kahte jesuiidist [[preester|preestrit]]: Orlando Yoriot ja Franz Jalicsit. Argentina merevägi nabis need [[vaimulik]]ud mais 1976 kinni ning viis kuud hiljem leiti piinatud ja poolalasti mehed üles. Yorio süüdistas Bergogliot keeldumises teavitada võime nende tegevusest slummides. Samas rõhutas Jalics, et nende vangistamine ei toimunud Bergoglio algatusel.

Uuriv ajakirjandus pole veel leidnud tõendeid Verbitsky väitele, nagu oleks Bergoglio vabastanud vangistatud preestrid Jeesuse Seltsi kaitse alt. Bergoglio sõnul õnnestus tal pääseda [[missa]]t pidama diktaator [[Jorge Videla]] koju, kus ta taotles ühtlasi vangistatud vaimulike vabastamist.&lt;ref&gt;[http://www.guardian.co.uk/world/2013/mar/15/pope-francis-argentina-military-era Jonathan Watts, Uki Goni. &quot;New pope's role during Argentina's military era disputed]. The Guardian, 15. märts 2013 &quot;&lt;/ref&gt;

Inimõiguslased on Bergogliole heitnud ette ka piisava innukuse puudumist ühe diktatuuri ajal tapetud naise lapse otsingul, kes arvatavasti adopteeriti.

== 2013. aasta konklaav ==
[[Fail:Coat of arms of Franciscus.svg|pisi|Paavst Franciscuse vapp. Kuldne täht sümboliseerib [[Maarja]]t, viinamarjasarnast taime ([[harilik nard]])&lt;!-- Nardostachys jatamansi --&gt; seostatakse [[Joosep Naatsaretist|Joosepiga]] ning [[päike]]sega [[IHS]] embleem on [[Jesuiidid|jesuiitide]] sümbol]]
Franciscus valiti paavstiks 13. märtsil 2013 ja pühitseti ametisse [[Joosep Naatsaretist|Püha Joosepi]] suurpühal 19. märtsil. Ta võttis nime [[Assisi Franciscus]]e järgi. Ta selgitas oma nime valikut kohtumisel ajakirjanikega.&lt;ref&gt;[http://www.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2013/march/documents/papa-francesco_20130316_rappresentanti-media.html &quot;Kõne 16. märtsil 2013&quot;.]&lt;/ref&gt;

Paavsti sõnul istus ta valimisvoorude ajal kardinal [[Claudio Hummes]]i kõrval, kes julgustas teda vahetult enne otsustavat valimistulemust. Kui Bergoglio oli saanud 2/3 häältest, puhkes [[Sixtuse kabel]]is aplaus ja Hummes ütles talle: &quot;Ära unusta vaeseid!&quot; Just vaestele mõeldes meenus uuele paavstile esmalt Assisi Franciscus, kelle nime ta otsustas valida. Hiljem soovitasid teised vaimulikud võtta tal nime kas [[reformatsioon]]iaja paavsti [[Hadrianus VI]] järgi või siis [[Clemens XIV]] järgi, kes saatis 1773. aastal ehk 240 aastat varem laiali Jeesuse Seltsi.

Sixtuse kabelis 12. märtsist 13. märtsini 2013 toimunud konklaavil osales 115 kardinali 48 riigist. Konklaav algas erandlikult varem, kui sätestas apostellik konstitutsioon &quot;[[Universi Domini Gregis]]&quot;, sest [[Benedictus XVI]] võimaldas kardinalidel alustada valimisega juba siis, kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud. Konklaavi esimene voor toimus 12. märtsi õhtul ja see lõppes tulemusteta kell 19:41 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 20:41). 13. märtsi hommikul toimusid järgmised 2 vooru, mille läbikukkumisest anti teada kohaliku aja järgi kell 11:38. Veel 2 vooru toimus sama päeva õhtul ja kell 19:06 kohaliku aja järgi (kell 20:06 Eesti aja järgi) tõusis kabeli korstnast valge suits, andes märku, et paavst on valitud.

[[Euroopa]]st osales 60, [[Ameerika]]st 33, [[Aafrika]]st 11, [[Aasia]]st 10 ja [[Austraalia]]st 1 kardinal. 28 kardinali tuli [[Itaalia]]st, 11 [[Ameerika Ühendriigid|USA-st]], 6 [[Saksamaa]]lt. 20 kardinali kuulus erinevatesse religioossetesse institutsioonidesse. Konklaavile ei saabunud kardinalid [[Julius Riyadi Darmaatmadja]] ja [[Keith Michael Patrick O'Brien]].

== Koroonapandeemia ==
Franciscus korraldas katoliku kiriku toimimist [[koroonapandeemia]]st tingitud piirangute ja eriolukordade ajal. Ta palvetas esimest korda 26. jaanuaril 2020 koroonapandeemia ohvrite eest. Pandeemia ajal ei kohtunud paavst pärast 22. veebruarit 2020 peetud kohtumist Aserbaidžaani presidendi [[İlham Əliyev]]iga kuni septembrini 2020 riigipeadega, samuti jäi ära tavapärane iga-aastane kohtumine [[Konstantinoopoli patriarh]]iga 29. juunil. Paavst ei teinud 2020 ühtki välisvisiiti. Ta edastas 8. märtsist 18. maini 2020 kolmapäevased ja pühapäevased missad videosilla kaudu [[Püha Marta maja]]st, rahvas lubati taas [[Rooma Peetri väljak]]ule missale 2. septembril 2020. Septembrini 2020 ei toimunud kanoniseerimisi ega õndsakskuulutamisi. 20. märtsil ja 14. mail 2020 kohustas paavst kõiki katoliiklasi paastuma. Paavst julgustas preestreid, et nad käiksid haigeid lohutamas ja moodustas 20. märtsil 2020 koroonapandeemiast tingitud probleemidega tegeleva komisjoni, mida juhib kardinal [[Peter Turkson]].

Ta avaldas alates 8. märtsist jutlustes sageli kaastunnet koroonaohvrite omastele, rõhutas lähedust haigestunute ja nende abistajatega. Ta kutsus kõiki kristlasi 25. märtsi keskpäeval palvetama [[meieisapalve]]t pandeemia taandumise eest ja 27. märtsil 2020 tegi pandeemiaga seoses [[Urbi et orbi]] pöördumise. Oma 2020 ülestõusmisaja jutluses avaldas ta solidaarsust pandeemiast vaevatud riikidega, eriti USA, [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]]ga. Ta tõdes 9. aprillil 2020, et koroonapandeemia võib olla üks looduse vastukäikudest inimestele, kes eiravad praegust ökoloogilist kriisi. Ta palvetas 20. detsembril 2020 meremeeste eest, kes ei saa pandeemia tõttu kodumaale pöörduda. Ta tegi 6. mail 2021 pöördumise Mumbai peapiiskopile seoses halveneva pandeemia olukorraga [[India]]s.

== Välispoliitika ==
{{Vaata|Franciscuse välispoliitika}}

== Pastoraalsed visiidid ==
[[Pilt:Pope_Francis_Travels.svg|pisi|Paavsti pastoraalsed visiidid]]
{{Vaata|Franciscuse pastoraalsed visiidid}}
Paavst Franciscus tegi 47 visiiti väljaspool Itaaliat ja 35 visiiti Itaalias. Ta külastas 65 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 [[Eesti]]t.

== Suhted kiriku institutsioonidega ==
=== Kuuriareform ===
Franciscus arutas 23. märtsil 2013 kohtumisel [[Benedictus XVI]]-ga olukorda [[kuuria]]s ja pärast kohtumist määras ametisse 8 kardinalist koosneva nõuandva kogu. Nõukogusse kuuluvad kardinalid [[Giuseppe Bertello]], [[Francisco Javier Errázuriz Ossa]], [[Oswald Gracias]], [[Reinhard Marx]], [[Laurent Monsengwo Pasinya]], [[Seán Patrick O'Malley]], [[George Pell]] ja [[Óscar Andrés Rodríguez Maradiaga]]. 2014 määrati nõuandva kogu liikmeks kardinal [[Pietro Parolin]]. Ta määras [[Simona Brambilla]] 6. jaanuaril 2025 Pühitsetud Elu Instituutide ja Apostliku Elu Seltside Dikasteeriumi prefektiks. Brambillast sai esimene naine, kes juhib kuuria institutsiooni.

Nõukogu esimene kohtumine toimus oktoobris 2013. Esimese kohtumise peateemaks oli kuuria revideerimine, lähtudes [[Vatikani II kirikukogu]] [[eklesioloogia]]st. Muuhulgas tõdesid osalejad, et [[Johannes Paulus II]] apostellik konstitutsioon &quot;Pastor Bonus&quot; on aegunud ja tuleb asuda ette valmistama uut dokumenti. Nõukogu liikmed arutasid Vatikani riigisekretariaadi ja piiskoppide sinodi reorganiseerimist ning ilmikute vastutuse tähtsust.
Nõukogu teine kohtumine toimus detsembris 2013. Nõukogu liikmed soovisid iga kuuria institutsiooni reformi, alustades Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioonist. Vahetult pärast kohtumist otsustas paavst 5. detsembril 2013 moodustada laste väärkohtlemist uuriva komisjoni. Nõukogu oli uuesti koos 17.–19. veebruaril 2014, et teha ettevalmistusi apostelliku konstitutsiooni &quot;Pastor Bonus&quot; läbitöötamiseks. 15.–17. septembrini 2014 toimunud nõukogu istungil analüüsiti paavstlike kongregatsioonide tõhusust. 9.–11. detsembrini 2014 toimunud nõukogu istungil olid põhiteemadeks kuuriareform, seksuaalselt väärkoheldute kaitsmiseks moodustatav komisjon ja Püha Tooli majandusasutuste reorganiseerimine. Paavst sarjas 22. detsembril 2014 kuuria ametnike tegevust ja kohustas neid järgima kristlikke põhimõtteid. Paavst taunis 21. detsembril 2017 kuuria ametnikke, kes takistavad tal kuuriareformi läbiviimist:
{|style=&quot;width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;&quot;
|-
|style=&quot;text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;&quot;|Kuuria
|-
|
{|style=&quot;margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;&quot;
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|Kardinalide kolleegiumi dekaan
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot;|[[Angelo Sodano]], [[Giovanni Battista Re]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|Riigisekretär
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot;| [[Tarcisio Bertone]], [[Pietro Parolin]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|Camerlengo
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot;|Tarcisio Bertone, [[Jean-Louis Tauran]], [[Kevin Joseph Farrell]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|Rooma kardinalvikaar
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot;|[[Agostino Vallini]], [[Angelo De Donatis]], [[Baldassare Reina]]
|-
|}
|}
{{cquote|''Rooma [kuuria] reformimine on nagu [[Chephreni sfinks|Egiptuse sfinksi]] puhastamine hambaharjaga.''&lt;ref name=sfinks /&gt;}}

Paavst määras oma erasekretäriks [[Alfred Xuereb]]i. 21. aprillil 2013 ordineeris ta 10 preestrit. Ta määras 24. septembril 2013 Ilmikute paavstliku kontsiili presidendiks kardinal [[Stanisław Ryłko]], 15. oktoobril 2013 uueks riigisekretäriks Pietro Parolini ja 30. novembril 2013 Katoliikliku hariduse kongregatsiooni prefektiks kardinal [[Zenon Grocholewski]]. Ta määras 19. veebruaril 2014 kardinal [[Leonardo Sandri]] Orientaalkirikute kongregatsiooni prefektiks. Ta rajas 24. veebruaril 2014 Rooma kuuria majandussekretariaadi, mille prefektiks määras kardinal George Pelli. Ta määras 30. märtsil 2014 kardinal [[João Braz de Aviz]]i Pühitsetud Elu Instituudi kongregatsiooni prefektiks, 8. novembril 2014 Apostelliku Signatuuri ülemtribunali prefektiks [[Dominique Mamberti]], välisministriks Paul Richard Gallagheri ja 20. detsembril 2014 camerlengoks kardinal [[Jean-Louis Tauran]]i. Ta likvideeris 1. septembril 2016 Perekonna ja Ilmikute Paavstlikud Nõukogud, luues Ilmikute, Perekonna ja Pühitsetud Elu dikasteeriumi ning määras selle juhiks peatselt kardinaliks saanud [[Kevin Joseph Farrell]]i. Ta likvideeris märtsis 2016 sotsiaalse kommunikatsiooni paavstliku kontsiili ja moodustas 1. jaanuaril 2017 Tervikliku Inimarengu Soodustamise dikasteeriumi. 26. mail 2017 määras ta Rooma kardinalvikaariks [[Angelo De Donatis]]e ja 10. juunil 2017 kardinalide kolleegiumi asedekaaniks kardinal [[Giovanni Battista Re]]. Ta nimetas 1. juulil 2017 Usudoktriini kongregatsiooni prefektiks jesuiit [[Luis Francisco Ladaria Ferreri]]. Ta likvideeris 19. jaanuaril 2019 paavstliku komisjoni Ecclesia Dei, mille ülesanded läksid üle Usudoktriini kongregatsioonile. Ta nimetas 14. veebruaril 2019 kardinal [[Kevin Joseph Farrell]]i [[camerlengo]]ks. Ta määras 27. mail 2021 peapiiskop Arthur Roche'i Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide kongregatsiooni prefektiks ja 11. juunil 2021 piiskop Lazarus You Heung-siki Vaimulikkonna kongregatsiooni prefektiks.

Ta määras 15. jaanuaril 2020 Vatikani aseriigisekretäriks Francesca Di Giovanni, 25. jaanuaril 2020 kardinalide kolleegiumi dekaaniks kardinal [[Giovanni Battista Re]] ja asedekaaniks [[Leonardo Sandri]]. 24. septembril 2020 taandus kardinal Giovanni Angelo Becciu pühakute kongregatsiooni juhi kohalt ja paavst jättis ta ilma kardinalitiitlist, 15. oktoobril sai kongregatsiooni uueks juhiks Marcello Semeraro. Ta määras 23. novembril 2014 Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni prefektiks kardinal [[Robert Sarah]], kes 20. veebruaril 2021 lahkus ametist. Paavst vabastas 20. veebruaril 2021 ametist Vatikani generaalvikaari [[Angelo Comastri]], kelle asemele määras kardinal [[Mauro Gambetti]]. Ta avaldas 14. veebruaril 2022 ''motu proprio'' &quot;Fidem servare&quot; usudoktriini kongregatsiooni reorganiseerimise osas ja 31. märtsil 2022 apostelliku konstitutsiooni &quot;Praedicate Evangelium&quot; kuuria tegevuse kohta. Ta teostas 5. juunil 2022 kuuriareformi, mille käigus muudeti kongregatsioonid ja paavstlikud nõukogud [[dikasteerium]]iteks. Ta määras 2023 piiskoppide dikasteeriumi prefektiks [[Leo XIV|Robert Francis Prevosti]], usudoktriini dikasteeriumi prefektiks [[Víctor Manuel Fernández]]e ja 6. oktoobril 2024 Rooma kardinalvikaariks [[Baldassare Reina]].

Ta rõhutas 19. septembril 2013 piiskoppidega kohtudes, et piiskopid on pastorid, mitte vürstid. Ta märkis 26. novembril 2013, et mehed peavad olema preestrid, kuid naised on kiriku hääl. Ta taunis 6. juunil 2013 preestrite karjerismi. Ta andis 2023. aastal naissoost osalejatele hääleõiguse kirikukogul.

'''Aafrika misjonärid'''

Ta saatis 13. juunil 2022 läkituse Aafrika misjonäridele (M.Afr.).

'''Adorno Isad'''

Ta saatis 15. juulil 2024 läkituse Adorno Isade (C.R.M.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Assumptsionistid'''

Ta saatis 22. juunil 2023 läkituse assumptsionistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Augustiinlased'''

Paavst osales 28. augustil 2013 augustiinlaste üldkapiitli avamisel ja saatis 13. septembril 2019 läkituse augustiinlastele, kellele ta toonitas, et [[Jumal]]a otsimine peab olema esimene apostolaat. Ta määras 2015 kardinaliks [[José Luis Lacunza Maestrojuán]]i. Ta osales 24. jaanuaril 2022 augustiinlaste-kanoonikute ja 17. märtsil 2022 augustiinlaste-rekollektorite üldkapiitlil. Ta läkitas 15. juulil 2024 sõnumi augustiinlaste üldkapiitlil osalejatele.

'''Basiliaanid'''

Ta saatis 14. juulil 2022 läkituse [[basiliaanid]]e üldkapiitlil osalejatele.

'''Benediktlased'''

Ta saatis 19. aprillil 2018 läkituse [[benediktlased|benediktlastele]].

{{cquote|''Sel ajastul, kui inimestel on liiga kiire, et neil pole küllalt aega kuulata Jumala häält, saavad teie kloostrid ja konvendid oaasideks kus mehed ja naised igas vanuses, igasuguse taustaga, igast kultuurist ja religioonist saavad avastada vaikuse ilu.''&lt;ref name=benedikt /&gt;}}

'''Birgitiinid'''

Ta osales 22. oktoobril 2022 birgitiinide üldkapiitlil.

'''Bosco salesiaani õed'''

Ta osales 22. oktoobril 2021 Bosco salesiaani õdede üldkapiitlil.

'''Comboni misjonärid'''

Ta kohtus 18. juunil 2022 Comboni misjonäridega.

'''Dehoniaanid'''

Ta osales 27. juunil 2024 dehoniaanide (S.C.I.) üldkapiitlil.

'''Dominiiklased'''

Paavst kohtus 8. aprillil 2016 dominiiklaste juhtidega ja saatis ordumeister Bruno Cadoréle kirja. Ta julgustas 21. jaanuaril 2017 dominiiklasi ja saatis 19. juulil 2017 ordu üldkapiitlil osalejatele kirja. Ta saatis 24. mail 2021 kirja dominiiklaste ordumeistrile Gerard Francisco Timonerile. Ta saatis 12. augustil 2024 läkituse dominiiklaste Püha Sixtuse misjonäride üldkapiitlil osalejatele.

'''Dorotea õed'''

Ta osales 18. märtsil 2022 [[Paola Frassinetti]] rajatud püha Dorotea õdede (S.S.D.) üldkapiitlil.

'''Felitsiaanid'''

Ta osales 6. juunil 2024 felitsiaanide (C.S.S.F.) üldkapiitlil.

'''Focolare'''

Ta saatis 4. märtsil 2015 ja 8. veebruaril 2020 läkituse [[Focolare]] liikumisele. Paavst külastas 10. mail 2018 Focolare liikumise keskust ja kohtus liikumise liikmete ning juhtidega. Ta kohtus liikumise juhtidega 2. septembril 2019 ja 25. septembril 2021 Focolare liikumise piiskoppidega. Ta kohtus 7. detsembril 2023 ja 3. juunil 2024 Focolare liikumise esindajatega.

'''Frantsisklased'''

Paavst määras 8. aprillil 2013 frantsisklaste ordukindrali [[José Rodríguez Carballo]] mungaordude ameti sekretäriks. Ta kohtus 26. mail 2015 frantsisklaste üldkapiitli osalejatega. Ta saatis 23. novembril 2017 läkituse frantsisklastele ja 17. juunil 2019 läkituse frantsiskaani konventuaalidele. Ta määras 2020 Genova peapiiskopiks Marco Tasca. Ta kanoniseeris 2015 misjonär Junípero Serra. Ta määras 2020 kardinaliks frantsisklase [[Mauro Gambetti]]. Ta osales 15. novembril 2021 ilmikfrantsisklaste üldkapiitlil. Paavst kohtus 5. aprillil 2024 [[Toscana]] frantsisklastega.

'''Halastuse õed'''

Ta osales [[11. oktoober|11. oktoobril 2021]] halastuse õdede kapiitlil ja saatis neile 20. novembril 2021 sõnumi.

'''Halastuse tütred'''

Ta osales 6. juunil 2024 halastuse tütarde (Fd.M.) üldkapiitlil.

'''Jeesuse ja Maarja kongregatsioon'''

Ta saatis 5. oktoobril 2019 läkituse Jeesuse ja Maarja kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele.

'''Jeesuse Pühima Südame misjonärid'''

Ta määras 2016 kardinaliks [[John Ribat]]. Ta saatis 16. septembril 2017 läkituse Jeesuse Pühima Südame misjonäride üldkapiitlil osalejatele ja 9. detsembril 2017 kohtus misjonäriõdedega. Ta osales 2. oktoobril 2023 Jeesuse ja Maarja Pühima Südame misjonäride (M.SS.CC.) üldkapiitlil.

'''Jeesuse Pühima Südame Selts'''

Ta saatis 12. augustil 2024 läkituse Jeesuse Pühima Südame Seltsi (R.S.C.J.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Jeesuse Väikeste Õdede selts'''

Ta osales 2. oktoobril 2023 Jeesuse Väikeste Õdede seltsi (L.S.J.) üldkapiitlil.

'''Jesuiidid'''

Paavst kohtus 18. märtsil 2013 jesuiitide ordukindrali [[Adolfo Nicolás]]iga ja osales 24. oktoobril 2016 jesuiitide generaalkongregatsioonil. Ta saatis 27. septembril 2014 ja 7. novembril 2019 jesuiitidele läkituse. Ta on kardinaliks määranud viis jesuiiti, Usudoktriini kongregatsiooni prefektiks [[Luis Francisco Ladaria Ferrer]]i, Integraalse inimarengu edendamise dikasteeriumi migrantide osakonna asesekretäriks [[Michael Czerny]] ja Vatikani majandussekretariaadi prefektiks Juan Guerrero Alvesi. Franciscus on kanoniseerinud kolm jesuiiti: [[Peter Faber]]i, [[José de Anchieta]] ja [[André de Soveral]]i.

'''Jumalaema ordu'''

Ta saatis 14. juulil 2022 läkituse Jumalaema ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Kamilliaanid'''

Ta kohtus 16. mail 2022 kamilliaanidega.

'''Kanossiaanid'''

Paavst osales 30. aprillil 2024 kanossiaanide (Fd.C.C.) üldkapiitlil.

'''Kaputsiinid'''

Franciscus saatis 9. veebruaril 2016 läkituse [[kaputsiinid|kaputsiini ordu]] kerjusmunkadele, rõhutades andestamise tähtsust. Ta saatis 14. septembril 2018 läkituse kaputsiinide üldkapiitlil osalejatele. Ta kutsus 10. oktoobril 2019 Itaalia kaputsiine olema alandlikud. Ta saatis 26. septembril 2022 läkituse kaputsiini tertsiaari nunnade üldkapiitlile. Paavst on kardinaliks määranud kolm kaputsiini: [[Celestino Aós Braco]], [[Fridolin Ambongo Besungu]] ja [[Raniero Cantalamessa]]. Ta on kuulutanud õndsaks [[Solanus Casey]]. Ta saatis 31. augustil 2024 läkituse kaputsiinide üldkapiitlil osalejatele.

'''Karmeliidid'''

Ta saatis 4. septembril 2013 läkituse karmeliitide üldkapiitlil osalejatele ja 28. märtsil 2015 paljasjalgsete karmeliitide ordukindralile Saverio Cannistràle seoses [[Teresa Ávilast|püha Teresa]] 500. sünniaastapäevaga. Ta saatis 21. septembril 2019 ja 11. september 2021 läkituse paljasjalgsetele karmeliitidele. Ta on pühakuks kuulutanud [[Mariam Baouardy]] ja [[Élisabeth Catez]]i. Ta kohtus 18. aprillil 2024 paljasjalgsete karmeliitide nunnaordu juhtidega. Ta saatis 6. detsembril 2024 läkituse karmeliidi nunnadele.

'''Klaretaanid'''

Ta saatis 24. juulil 2023 läkituse klaretaanide üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis 15. juulil 2024 läkituse klaretiinide (C.M.F.) provintsiaalkapiitlil osalejatele.

'''Klarissid'''

Ta kohtus 26. aprillil 2021 Paganica kloostri [[nunn]]adega ja saatis ordule 9. septembril 2021 läkituse.

'''Lasallistid'''

Ta saatis 16. mail 2019 läkituse lasallistidele (De La Salle'i vendadele, F.S.C.) ja nõudis neilt uuendatud lootuse toomist katoliku koolidesse. Paavst kohtus 22. aprillil 2024 De La Salle'i vendade üldkapiitlil osalejatega.

''' Maarja teenijate ordu'''

Ta saatis 25. oktoobril 2019 läkituse Maarja teenijate ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Malta ordu'''

Paavst Franciscus kohtus 22. juunil 2013, 20. juunil 2014, 25. juunil 2015 ja 23. juunil 2016 [[Malta ordu]] suurmeistri [[Matthew Festing]]iga.

Malta ordu humanitaarabi organisatsiooni Maltese International liikmed olid [[Myanmar]]is ordu suurkantsleri Albrecht von Boeselageri teadmisel [[HIV|HI]]-viiruse levimise vältimiseks jaganud [[kondoom]]e. Sellest ajendatuna tagandas Festing 8. detsembril 2016 Boeselageri ametist, kuid Boeselager apelleeris otsuse paavstile, kes vastava otsuse tühistas ja ta tagasi suurkantsleri ametisse ennistas. Franciscus määras juhtumi uurimiseks ametisse viieliikmelise komisjoni, kuid Festing taunis paavsti otsust, pidades seda ordu siseasjadesse sekkumiseks. Paavsti nõudmisel pidi Festing pärast omavahelist kohtumist 28. jaanuaril 2017 ametist tagasi astuma ja 21. veebruaril 2017 tagandati ordu patrooni ametist kardinal [[Raymond Leo Burke]]. Paavst määras 4. veebruaril Püha Tooli erakorraliseks saadikuks ordu juurde peapiiskop Giovanni Angelo Becciu ja aprillis ordu ajutiseks juhiks [[Giacomo dalla Torre del Tempio di Sanguinetto]], kes 3. mail 2018 sai ordu uueks suurmeistriks. Paavst kohtus 23. juunil 2017 ja 28. juunil 2019 dalla Torrega. Paavst määras 1. novembril 2020 oma erisaadikuks ordu juures hilisema kardinali [[Silvano Maria Tomasi]] ja kinnitas 2020 ordu uueks suurmeistriks [[Marco Luzzago]]. Ta sätestas 3. septembril 2022 dekreedi Malta ordu kohta, saates laiali ordu nõukogu ja kutsudes kokku uue üldkapiitli 25. jaanuariks 2023. Ta saatis 25. jaanuaril ja 30. jaanuaril 2023 läkituse Malta Ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Mariaanid'''

Paavst tervitas 18. veebruaril 2017 [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanide]] [[kapiitel|üldkapiitlile]] kogunenud osalejaid. Ta kuulutas pühakuks [[Stanisław Papczyński]]. Ta kohtus 25. aprillil 2022 mariaanidega ja osales 17. veebruaril 2023 mariaanide üldkapiitlil.

'''Marianhilli misjonärid'''

Ta saatis 20. oktoobril 2022 läkituse Marianhilli misjonäride (C.M.M.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Marie Rivieri õed'''

Ta saatis 12. augustil 2024 läkituse Marie Rivieri rajatud nunnakongregatsioonile (P.M.M.T.).

'''Mertsedariaanid'''

Ta kohtus 2. mail 2016 mertsedariaanide üldkapiitlil osalejatega ning saatis 6. detsembril 2018 ja 7. mail 2022 läkitused mertsedariaanidele.

'''Minimi'''

Ta saatis 15. juulil 2024 läkituse minimi üldkapiitlil osalejatele.

'''Misjoni kongregatsioon'''

Ta saatis 14. juulil 2022 läkituse misjoni kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele.

'''Monfortaanid'''

Ta osales 20. mail 2023 monfortaanide (S.M.M.) üldkapiitlil.

'''Montserrati vennad'''

Ta osales 7. oktoobril 2023 Montserrati Neitsi Maarja vennaskonna üldkapiitlil.

'''Neokatehumenaalne Tee'''

Paavst kinnitas 2014 liikumise 2008 statuudid. Ta kohtus 6. märtsil 2015 Neokatehumenaalse Tee liikumise liikmetega ja kinnitas, et liikumine on kirikule tõeline jumaliku ettemääratuse kingitus. Paavst rõhutas: &quot;Ma olen kirikule rõhutanud vajadust liikuda enama alleshoidmise pastoraalsest teenimisest otsustava missionaarse pastoraalse teenimiseni.&quot;

Ta saatis 5. mail 2018 Rooma neokatehumeene maailma misjoneerima, nõudes neilt kultuurierinevuste tunnustamist. Ta saatis 11. juunil 2018 sõnumi [[Berliin]]i neokatehumeenidele ja helistas 8. septembril 2018 [[Kiko Argüello]]le, kutsudes neokatehumeene alati otsima Issandat. Paavst kohtus 20. septembril 2019 liikumise juhtidega ja õnnitles Argüellot 8. jaanuaril 2020 toimunud missa lõpus. Ta kohtus 27. juunil 2022 neokatehumeenidega.

'''Oblatistid'''

Ta saatis 3. oktoobril 2022 läkituse Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise oblatistide (''Congregatio Missionariorum Oblatorum B.M.V. Immaculatae, O.M.I''.) üldkapiitlile. Ta saatis 26. augustil 2024 läkituse oblatistide (O.S.J.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Opus Dei'''

Franciscusel oli kokkupuuteid [[Opus Dei]]ga Argentina piiskopina ja ta on nimetanud [[Josemaría Escrivá]]t [[Vatikani II kirikukogu]] eelkäijaks. Paavst kohtus 21. detsembril 2013 Opus Dei prelaadi [[Javier Echevarría]]ga. Paavst kuulutas 27. septembril 2014 õndsaks Opus Dei endise prelaadi [[Álvaro del Portillo]] ja saatis kirja Echevarríale. Ta kohtus 3. märtsil 2017 Opus Dei uue prelaadi [[Fernando Ocáriz Braña]]ga ning kohustas Opus Deid tegelema rohkem keskklassi ja Jumalast eemaldunud haritlastega. Paavst õnnistas audientsi lõpus kogu prelatuuri liikmeskonda. Ta tagandas 2014 ametist Ciudad del Este piiskopi Rogelio Ricardo Livieres Plano, keda seostati oma piiskopkonnas toime pandud ahistamisjuhtumite kinnimätsimises.

'''Orione ordud'''

Ta saatis 25. juunil 2022 läkituse Orione Isade (F.D.P.) üldkapiitlil osalejatele. Ta osales 25. mail 2023 Orione õdede üldkapiitlil.

'''Parakleedi teenijad'''

Ta saatis 24. juunil 2023 läkituse parakleedi teenijate kongregatsiooni (S.P.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Passionistid'''

Ta kohtus 22. oktoobril 2018 [[passionistid]]ega, kellelt ta nõudis ajastu märkide lugemist, saatis 19. novembril 2020, 21. septembril 2021 ja 25. oktoobril 2024 läkituse passionistidele.

'''Pauliinid'''

Ta kohtus 18. juunil 2022 pauliinidega (S.S.P.).

'''Püha Haua rüütliordu'''

Ta saatis 16. novembril 2018 läkituse Püha Haua rüütliordu liikmetele. Ta nimetas 2019 rüütliordu suurmeistriks kardinal [[Fernando Filoni]].

'''Püha Pauluse tütarde selts '''

Ta saatis 4. oktoobril 2019 läkituse Püha Pauluse tütarde seltsi üldkapiitlil osalejatele.

'''Redemptsionistid'''

Ta saatis 1. oktoobril 2022 läkituse redemptsionistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Reparatsiidid'''

Ta saatis 15. juulil 2024 läkituse reparatsiitide (S.M.R.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Rosminiaanid'''

Ta saatis 1. oktoobril 2018 läkituse rosminiaanidele.

'''Salesiaanid'''

Ta saatis 7. aprillil 2025 läkituse [[salesiaanid]]e üldkapiitlil osalejatele.

'''Schönstatti preestrid'''

Paavst kohtus 25. oktoobril 2014 Schönstatti preestritega tähistamaks 100 aasta möödumist institutsiooni rajamisest. Ta saatis 1. septembril 2022 läkituse Schönstatti preestrite üldkapiitlil osalejatele.

'''Skalabriaanid'''

Ta saatis 28. oktoobril 2024 läkituse skalabriaanide (C.S.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Teatiinid'''

Ta osales 15. jaanuaril 2022 [[teatiinid]]e üldkapiitlil.

'''Trappistid'''

Ta saatis 16. septembril 2022 läkituse trappistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Tsistertslased'''

Paavst kohtus 23. septembril 2017 ja 17. oktoobril 2022 [[tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] üldkapiitlil osalejatega. Ta kuulutas pühakuks [[Charles de Foucauld]].

'''Ursuliidid'''

Ta saatis 3. oktoobril 2019 läkituse ursuliitide üldkapiitlil osalejatele.

'''Viatoriaanid'''

Ta saatis 15. juulil 2024 läkituse viatoriaanide (C.S.V.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Vokatsionistid'''

Ta saatis 12. augustil 2024 läkituse vokatsionistide (S.D.V.) üldkapiitlil osalejatele.

== Ametisse nimetatud kardinalid ==
{{Vaata|Franciscuse ametisse nimetatud kardinalid}}
Franciscus nimetas ametisse 162 [[kardinal]]i 10 [[konsistoorium]]il. Ta nimetas kardinaliks hilisema paavsti [[Leo XIV]]. Ta rajas Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela, San Giacomo in Augusta ja Santa Angela Merici titulaarkirikud. Ta rajas 12. juunil 2014 Santa Dorotea titulaarkiriku, 13 uut titulaarkirikut 14. veebruaril 2015, neli titulaarkirikut 28. novembril 2020 ja seitse kirikut 7. detsembril 2024. Ta ülendas 2018. aastal kardinalpiiskoppideks Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela, Santi Biagio e Carlo ai Catinari, Santa Maria in Traspontina ja Nostra Signora di Coromoto in S. Giovanni di Dio ametitiitliga kardinalid.

== Rünnakud paavsti vastu ==
Kui Franciscus külastas juulis 2013 [[Brasiilia]]t, muutusid linnades sama aasta kevadel alanud korruptsioonivastased rahutused paavsti visiidi kulude vastasteks meeleavaldusteks. Lisaks leiti pomm [[Aparecida]] kirikust, mida paavst paar päeva hiljem külastas.

== Entsüklikad ==
# &quot;Lumen Fidei&quot; 29. juuni 2013
# &quot;Laudato Si&quot; 24. mai 2015
# &quot;Fratelli tutti&quot; 4. oktoober 2020
# &quot;Dilexit nos&quot; 24. oktoober 2024

== Ühiskonnateoreetilised avaldused ==
Paavst taunis 15. märtsil 2015 ja 21. märtsil 2015 [[sooteooria]]t:
{{cquote|''Siis on inimmeelsuse eksimus, mis tekitab liialt segadust - sooteooria.''&lt;ref name=sooteooria/&gt;}}

Ta vastas 1. oktoobril 2016 visiidil [[Gruusia]]s olles ühe pastoraaltöötaja küsimusele sooteooria kohta, kuid tookord otseselt teooriat hukka ei mõistnud.

Ta taunis 7. jaanuaril 2019 [[natsionalism]]i ja [[populism]]i ning kritiseeris valitsusi suletud uste poliitika viljelemises. Samas toonitas ta, et maailma rahu suudavad tagada rahvusvahelised organisatsioonid. Ta taunis 3. juunil 2020 [[rassism]]i.

== Kristlik eetika ==
{{Vaata|Franciscuse läkitused eetikast}}

== Liturgilised otsused ==
Franciscus kuulutas 12. aprillil 2015 [[Kiriku doktor]]iks [[Gregorius Narekist|Nareki Gregoriuse]] ja 20. jaanuaril 2022 [[Ireneus Lyonist|Lyoni Ireneuse]]. Ta sätestas, et [[juubeliaasta]]t peetakse iga 15 aasta tagant. Ta sätestas 21. jaanuaril 2016, et [[Suur neljapäev|suure neljapäeva]] [[liturgia]]l võib vaimulik jalgu pesta igal hea tahtega isikul. Senine traditsioon lubas vaimulikul jalgu pesta vaid meestel. Ta lubas 21. novembril 2016 preestritel anda [[absolutsioon]]i [[abort|abordi]] sooritanud naistele.

Ta teatas detsembris 2017 usutluses telekanalile TV2000, et [[meieisapalve]] tõlgetes tuleks ära muuta osa: &quot;ära saada meid kiusatusse.&quot; Itaalia piiskoppide konverents otsustas 2019 paavsti otsust järgida, muutes uues [[missaal]]is muuhulgas ka [[Gloria in excelsis]]e tõlget.

29. märtsil 2018 avaldas ajaleht La Repubblica ajakirjaniku Eugenio Scalfari intervjuu paavstiga, kus paavst olevat väitnud, et [[põrgu]]t polevat olemas ja patuste hinged kaovad.

Ta kuulutas 8. detsembril 2020 välja [[Joosep (Maarja abikaasa)|püha Joosepi]] aasta.

Ta võimaldas 11. jaanuaril 2021 avaldatud ''motu proprio''&lt;nowiki/&gt;'ga &quot;Spiritus Domini&quot; naistel teenida kirikus lektori ja [[akolüüt|akolüüdina]]. Ta pühitses 25. märtsil 2022 [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele.

Ta avaldas 29. juunil 2022 apostelliku kirja &quot;Desiderio desideravi&quot; liturgiliste korralduste kohta. 2025. aastat tähistatakse [[juubeliaasta]]na.

== Oikumeenia ==
{{Vaata|Franciscuse oikumeeniline tegevus}}
[[Pilt:Pope_Franciscus_%26_Patriarch_Bartholomew_I_in_the_Church_of_the_Holy_Sepulchre_in_Jerusalem_(1).JPG|pisi|Paavst Franciscus koos [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Bartholomeos I]]-ga]]

== Kanoniseerimised ==
{{Vaata|Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad}}
Franciscus kuulutas pühakuks 905 ja õndsaks 1431 isikut. 12. mail 2013 kanoniseeris ta 800 isikut, mis oli suurim hulk korraga pühakuks kuulutatud isikuid ajaloos. 13. oktoobril 2013 kuulutas ta õndsaks 502 [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] [[märter|märtrit]], mis on suurim hulk korraga õndsaks kuulutatud isikuid ajaloos. Ta kuulutas 18. oktoobril 2015 esimest korda ajaloos pühakuks abielupaari. Ta on pühakuks kuulutanud [[ema Teresa]], paavstid [[Johannes Paulus II]], [[Johannes XXIII]] ja [[Paulus VI]] ning Fátima pühakud [[Francisco Marto]] ja [[Jacinta Marco]]. Ta kuulutas õndsaks paavst [[Johannes Paulus I]].

== Uued piiskopkonnad ==
{{Vaata|Franciscuse loodud piiskopkonnad}}

== Franciscus kultuuriloos ==
Franciscus kasutas aktiivselt sotsiaalmeediat kristliku sõnumi levitamiseks. Ta kandis 6. oktoobril 2017 esimest korda ajaloos oma kõne ette [[Facebook]]i kaudu. Ta tegi 26. oktoobril 2017 videokõne [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] meeskonnale.

Paavst kohtus 10. aprillil 2013 laulja Patti Smithiga. Mais 2013 avati Itaalias [[Napoli]] lähistel paavsti monument.

Paavst tervitas 16. juunil 2013 [[Harley-Davidson]]i motomehi ja Polizia di Stato motoklubi liikmeid.

Ta kohtus 21. mail 2013 [[Juventus]]e jalgpalliklubi esindajatega ning 13. augustil [[Itaalia]] ja [[Argentina]] jalgpalluritega. Ta kohtus 1. veebruaril 2014 jalgpalliklubi [[Parma FC]] liikmetega. Ta tunnustas 9. veebruaril 2014 [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpiamängude]] avamist [[Sotši]]s ning lootis, et need kujunevad spordi ja sõpruse peoks. Ta tunnustas 25. juulil 2021 [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e avamist Tōkyōs. Ta kohtus 16. aprillil 2017 [[Torino Juventus]]e ja [[Rooma Lazio]] jalgpalliklubide liikmetega ning [[Mönchengladbachi Borussia]] jalgpalliklubi liikmetega 2. augustil 2017. Ta kohtus 24. mail 2019 Itaalia jalgpalli föderatsiooni esindajatega ja 13. oktoobril 2019 [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega. Ta tunnustas 9. märtsil 2019 Itaalia jalgratta föderatsiooni tegevust. Ta saatis 11. mail 2019 läkituse Itaalia spordikeskusele ja kohtus 13. juunil 2019 rahvusvahelise uisuliidu esindajatega. Ta saatis 28. septembril 2019 läkituse Itaalia Võimlemisföderatsiooni esindajatele. Ta kohtus 20. jaanuaril 2021 La Spezia ja 19. veebruaril 2021 Sampdoria jalgpalliklubi esindajatega, 12. märtsil 2021 Genova [[veepall]]imeeskonnaga, 22. aprillil 2021 Pro Recco Waterpolo 1913 veepallimeeskonnaga ja 29. novembril 2023 šoti jalgpalliklubi FC Limited mängijatega.

Ta kohtus 28. jaanuaril 2016 Itaalia rahvusliku bioeetika komitee esindajatega.

Daniele Luchetti 2015 linastunud filmis &quot;Chiamatemi Francesco&quot; kehastasid paavsti näitlejad Rodrigo de la Serna ja Sergio Hernández. Pablo Bossi 2015 linastunud filmis &quot;Francisco – El Padre Jorge&quot; kehastas paavsti näitleja Darío Grandinetti. Fernando Meirellesi 2019 filmis &quot;The Two Popes&quot; oli paavsti osas näitleja [[Jonathan Pryce]].

Itaalia helilooja [[Ennio Morricone]] komponeeris paavsti auks [[missa]]. Helilooja Ludger Stühlmeyer pühendas paavstile oma kooriseade.

Ta kohtus 22. veebruaril 2017 Rony Rolleri [[tsirkus]]e artistidega, 20. novembril 2017 raudteepolitsei juhtidega, 7. detsembril 2017 Mariele Ventre lastekoori liikmetega ja 16. detsembril 2017 Itaalia meediaühingute liikmetega. Ta kohtus 27. jaanuaril 2018 Itaalia Punase Risti juhtidega. Ta tunnustas 11. märtsil 2018 Vatikani häkatoni üritust. Ta saatis 29. septembril 2018 sõnumi rahvuslikule riigipolitsei assotsiatsioonile.

Ta andis 4. märtsil 2019 korralduse, et 2020 antakse uurijatele ligipääs [[Pius XII]] ja katoliku kiriku tegevust kajastavatele [[Vatikani arhiiv]]i säilikutele.

Ta tunnustas 16. märtsil 2019 Itaalia [[ühistu]]te konföderatsiooni tegevust.

Ta tunnustas 18. märtsil 2019 kohtuaudiitorite tegevust.

Ta kohtus 3. aprillil 2019 [[Belgia]] Bonheideni Alzheimeri haigete Arc-en-Cieli kooriga.

Ta kohtus 4. aprillil 2019 Saksamaa ajakirjanikega ja saatis 23. septembril 2019 läkituse Itaalia katoliiklike ajakirjanike liidu esindajatele. Ta kohtus 23. novembril 2023 Itaalia nädalalehti väljaandvate meediakontsernide esindajatega.

Ta saatis 24. mail 2019 läkituse Itaalia vaimulikule muuseumi assotsiatsioonile.

Ta meenutas 21. juulil 2019 esimeste inimeste käimist [[Kuu]]l.

Ta saatis 4. novembril 2019 läkituse rahvusvahelisel ülikoolide rektorite konverentsil osalejatele.

Ta tegi 18. oktoobril 2019 läkituse seoses Vatikani etnoloogiamuuseumi avamisega.

[[Renault]] kinkis paavstile 2019 [[Dacia (automark)|Dacia]] Dusteri.

USA-Iisraeli filmitegija Jevgeni Afinejevski tegi paavstist 2020 filmi &quot;Francesco&quot;.

Ta kohtus 12. detsembril 2020 Vatikanis sama aasta jõulukontserdil esinenud artistidega ja saatis 2. mail 2022 läkituse katoliku [[farmatseut]]idele.

Ta avaldas 25. märtsil 2021 apostelliku kirja &quot;Candor lucis&quot; seoses [[Dante Alighieri]] surma-aastapäevaga.

Ta tunnustas 12. novembril 2021 UNESCO tegevust.

Paavst kohtus 1. aprillil 2022 [[Kanada]] indiaanlastega.

Ta kohtus 1. septembril 2022 Itaalia õpetajate assotsiatsiooni liikmetega.

Ta kohtus 10. detsembril 2022 Itaalia tuletõrjujatega.

Ta kohtus 16. jaanuaril 2023 Itaalia radiograafide riikliku föderatsiooni juhtidega, 18. novembril 2023 Itaalia [[otorinolarüngoloogia|otorinolarüngoloogide]] ja Itaalia pediaatrite föderatsiooni esindajatega.

Ta kohtus 30. jaanuaril 2023 Itaalia võrkpalli föderatsiooni juhtidega ja 10. veebruaril 2023 Itaalia moodsa viievõistluse föderatsiooni esindajatega. Ta saatis 20. juunil 2023 läkituse [[astrofüüsika|astrofüüsikutele]] ja kohtus 18. septembril 2023 Vatikani [[apteek|apteegi]] töötajatega.

Paavst kohtus 6. aprillil 2024 Itaalia Punase Risti vabatahtlikega. Ta saatis 12. aprillil läkituse [[Al Arabiya]] meediakanali töötajatele. Ta kohtus 4. mail 2024 [[Amsterdam]]i basiilika laulukooriga. Ta kohtus 5. juuni]]l [[2024 [[Horvaatia jalgpallikoondis]]e liikmetega.

Ta kohtus 14. juunil 2024 maailma komöödianäitlejatega, sealhulgas [[Whoopi Goldberg]]i, [[Jimmy Fallon]]i,[[ Chris Rock]]i, [[Stephen Colbert]]i ja [[Conan O'Brien]]iga. Ta läkitas 10. juulil 2024 Hiroshima konverentsile läkituse [[tehisintellekt]]i teemal.

Ta tunnustas 19. juulil 2024 [[2024. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] avamist [[Pariis]]is ja kohtus 10. oktoobril 2024 [[Austria]] suusaliidu juhtidega. Ta kohtus 16. oktoobril 2024 Itaalia [[kirurg]]ide seltsi juhtidega.

Ta kohtus 31. augustil 2024 Terna Groupi juhtide ja töötajatega, 25. novembril 2024 Itaalia mootorratturite föderatsiooni juhtidega ning 16. detsembril 2024 Itaalia pankuritega. Ta kohtus 23. jaanuaril 2025 Itaalia autoklubide föderatsiooni juhtidega. Ta kohtus 6. veebruaril 2025 [[Calabria]] [[ämmaemand]]atega.

== Tervis ==
Bergoglio põdes 21-aastaselt rasket [[kopsupõletik]]ku, mille tagajärjel eemaldati tal parema [[kops]]u ülasagar. Paavsti {{ill|d|Surmatunnistus|Q708653|surmatunnistusel}} oli kirjas [[kõrgvererõhktõbi]] ja [[suhkrutõbi]]. Ta jättis 25. veebruaril 2016 külmetuse tõttu ära planeeritud kohtumised. Ta kukkus 10. septembril 2017 [[Colombia]]s ja sai vasakule silmale verevalumi, kui teda sõidutanud paavstiauto järsult pidurdas. Paavst jättis külmetushaiguse tõttu alates 27. veebruarist 2020 mõne päeva jooksul ära ametlikud üritused, kuid [[Püha Tool]] kinnitas, et paavst ei põdenud [[COVID-19|koroonat]]. Paavstile tehti 4. juulil 2021 [[käärsool]]e operatsioon.

Paavst liikus 2022 visiidil [[Kanada]]s ratastoolis ja alates sellest ajast kasutas avalikel esinemistel sageli ratastooli. Ta oli [[bronhiit|bronhiidi]] tõttu [[haigla]]s 29. märtsist 1. aprillini 2023. Paavst viibis juunis 2023 haiglas seoses songaoperatsiooniga ja jättis detsembris 2023 tervise tõttu ära visiidi kliimakonverentsile COP28.

== Franciscus ja Eesti ==
[[Pilt:Paavst Franciscus Tallinnas 2018.jpg|pisi|vasakul|Paavst Franciscus Tallinnas]]
Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] õnnitles Franciscust tema ametisse asumise puhul ja kutsus ta visiidile [[Eesti]]sse. Peaminister [[Andrus Ansip]] osales 19. märtsil 2013 Franciscuse ametisse seadmisel ja vestles temaga hiljem. Franciscus määras 22. märtsil 2014 uueks [[nuntsius]]eks Eestis peapiiskop [[Pedro López Quintana]] ja 2019 peapiiskop [[Petar Rajič]]i. Piiskop [[Philippe Jourdan]] kohtus [[ad Limina visiit|ad Limina visiidi]] käigus 11. juunil 2015 paavstiga. Paavst õnnitles [[Arvo Pärt]]i tema 80. sünnipäeva puhul. Preester Pedro Cervio kinkis 19. oktoobril 2015 paavstile [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i koguduse pühapäevakooli laste foto. Paavst tervitas 5. juunil 2016 [[Püha Peetruse väljak]]ule kogunenud Eesti palverändureid.

Seoses [[Rooma leping]]u sõlmimise 60. aastapäevaga kohtus paavstiga 24. märtsil 2017 Eesti peaminister [[Jüri Ratas]], kes kohtus paavstiga uuesti 9. veebruaril 2018. Paavsti kultuurinõukogu andis 2017. aastal Arvo Pärdile medali &quot;Per artem ad Deum&quot; ja paavst andis Arvo Pärdile 18. novembril 2017 üle Ratzingeri preemia. Tseremoonial esitas Pärt oma teosed &quot;Vater Unser&quot; ja &quot;Aliinale&quot;. Tallinna katoliku koguduse liige Johanna Aus kohtus 28. juunil 2017 [[Rooma Peetri väljak]]ul üldaudientsil paavstiga, kellega ta palvetas Eesti eest ning kellele andis üle kirja koos paari fotoga.

Franciscus õnnistas pianist [[Kristiina Rokashevich]]i abielu. Paavst kohtus 7. detsembril 2017 Luterliku Maailmaliidu delegatsiooniga, mille koosseisu kuulus ka peapiiskop [[Urmas Viilma]]. Viilma kohtus paavstiga 14. septembril 2022 [[Kasahstan]]is ja kinkis talle graafilise [[ikoon]]i Maarjast Sõlmede Lahtisõlmijast.

Paavst Franciscus kohtus 28. novembril 2019 Vatikanis Eesti president [[Kersti Kaljulaid]]iga, kellega ta arutas välispoliitilisi teemasid. Ühtlasi kohtus Kaljulaid oma välisvisiidi raames Vatikani välisministri peapiiskop [[Paul Gallagher]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007980/kaljulaid-ja-paavst-arutasid-valispoliitikat &quot;Kaljulaid ja paavst arutasid välispoliitikat&quot;] ERR, 28. november 2019&lt;/ref&gt; 4. detsembril 2020 andis paavstile üle volikirja suursaadik Püha Tooli juures [[Celia Kuningas-Saagpakk]]. [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] peasekretär [[Anne Burghardt]] osales 30. septembril 2023 paavstiga ühispalvusel Püha Peetruse väljakul. Ta moodustas 26. septembril 2024 Tallinna piiskopkonna ja saatis 3. novembril 2024 läkituse piiskop Philippe Jourdanile seoses Eesti Apostelliku Administratuuri 100. aastapäevaga. Ajakirjanik [[Neeme Raud]] viibis 25. jaanuaril 2025 paavsti audientsil. Paavsti matusemissal 26. aprillil 2025 viibis Eesti president [[Alar Karis]].

=== Visiit Eestisse ===
[[Pilt:Pope_Francis_in_Estonia_(29973874697).jpg|pisi|Paavst Franciscus istutas [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] aias [[tamm]]e]]
Franciscus tegi 25. septembril 2018 pastoraalse visiidi Eestisse.&lt;ref&gt;[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/travels/2018/outside/documents/papa-francesco-paesi-baltici_2018.html Paavsti 25. pastoraalvisiit Balti riikidesse. Vatikani koduleht]&lt;/ref&gt; Visiit kestis 8 tundi. Eesti visiidiga seoses avati 2. aprillil 2018 internetis visiidi koduleht paavsteestis.ee, mis 2019 suleti. Mais 2018 koostasid Aili Mittal ja Fabienne Chmara paavstist rändnäituse.

Paavst saabus [[airBaltic]]u lennukiga kell 9:45 [[Tallinna lennujaam]]a, kus teda tervitas [[Eesti president]] Kersti Kaljulaid.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-blogi-huvasti-eesti-paavst-franciscus-lendas-tagasi-itaaliasse-kulaskaik-tipnes-suure-missaga-vabaduse-valjakul-kus-kirikupea-utles-kui-ilus?id=83772949 Delfi paavsti visiidi blogi. 25. september 2018]&lt;/ref&gt; Seejärel liikusid paavst ja president [[Kadriorg]]u, kus toimus ametlik kohtumine ja kokkusaamine Eesti ühiskonnategelastega ning akrediteeritud diplomaatilise korpuse liikmetega. President Kaljulaid kinkis paavstile [[Jüri Arrak]]u maali. Kell 11:50 algas paavsti kohtumine [[Tallinna Kaarli kirik]]us noortega, kus paavstile esitas [[Ott Lepland]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i kooriga [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] laulu &quot;[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]&quot;.

Noortekohtumisele järgnes lõunasöök [[Pirita klooster|Pirita kloostris]], kus paavst istutas [[tamm]]e ja kohtus preester [[Vello Salo]]ga. Kell 15:15 kohtus paavst Tallinna Peeter-Pauli katedraalis abivajavate inimestega. Paavst kinkis kogudusele armulauakarika.

Kell 16 algas [[Vabaduse väljak]]ul paavsti läbi viidud missa. Sõnaliturgia esimest lugemist luges [[Külli Reinumägi]] ja evangeeliumiteksti [[Johannese evangeelium]]ist [[diakon]] Aldo Donelli. Paavst pidas jutluse [[itaalia keel]]es.

Paavsti lennuk lahkus Tallinnast kella 18 paiku.

Paavst eelistas visiidil Cesconi veine.&lt;ref&gt;[https://sommeljee.ee/paavst-franciscuse-kulastuse-veinivalik/ Paavst Franciscuse külastuse veinivalik. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni koduleht.]&lt;/ref&gt;

Paavsti visiidi peakoordinaator oli Helle-Helena Puusepp, visiidi ametlik tõlk oli preester Pedro Cervio. Paavsti julgeoleku eest vastutas [[Kristian Jaani]]. 20. märtsil 2019 kohtus paavst Vatikanis piiskop Philippe Jourdani, preester [[Jaak Aus]]i, teleprodutsent [[Kaupo Karelson]]i ja paavsti Eesti visiidi korraldajatega.

Eesti-visiidi käigus sai Franciscusest esimese riigipeana Eesti [[e-resident]], järjekorranumbrilt 37&amp;nbsp;647.&lt;ref&gt;[[Andres Einmann]]. [https://tehnika.postimees.ee/6413314/paavst-franciscusest-sai-eesti-e-resident?_ga=2.66566638.1716083348.1537785346-383903450.1506938258 Paavst Franciscusest sai Eesti e-resident] Postimees, 25. september 2018&lt;/ref&gt;

== Surm ==
Paavst Franciscus suri [[ülestõusmispühad|2. ülestõusmispühal]] 21. aprillil 2025 kl 7:35 kohaliku aja järgi (kl 8:35 Eesti aja järgi) Vatikanis Domus Sanctae Marthae hoones [[insult|insuldi]] tagajärjel.&lt;ref name=pohjus1 /&gt;&lt;ref name=pohjus2 /&gt; Ta viibis eelnevalt 14. veebruarist 23. märtsini 2025 kahepoolse [[kopsupõletik]]u tõttu haiglas, viletsa tervise tõttu delegeeris ta ülestõusmispühade missa 20. aprillil 2025 kardinal Angelo Comastrile. Paavst maeti 26. aprillil [[Santa Maria Maggiore basiilika]]sse.

== Kriitika ==
Traditsionalistlikud vaimulikud on kritiseerinud paavsti tegevust. Eriti terav kriitik on olnud peapiiskop [[Carlo Maria Viganò]], kes 25. augustil 2018 esitatud avalikus kirjas väitis, et paavst Franciscus oli teadlik kardinal [[Theodore McCarrick]]i kuritegudest. Viganò süüdistas juunis 2019 paavsti valetamises ja juulis 2020 &quot;uue maailmakorra homoseksuaalse agenda järgmises&quot;.

== Tunnustus ==
* Boliivia Andide Kondori orden ja Isa Luis Espinal Campsi teeneteorden 9. juuli 2015
* [[Karl Suure auhind]] 2016
* Poola Naeratuseorden 26. aprill 2016
* Brasiilia Kongressi Medalha Mérito Legislativo 2021
* Ameerika Ühendriikide presidendi Vabadusemedal 11. jaanuar 2025
* Ameerika Ühendriikide heategevusorganisatsioon People for the Ethical Treatment of Animals nimetas paavsti 2015 aasta inimeseks.
* Korvpalliklubi [[Harlem Globetrotters]] nimetas paavsti 7. mail 2015 oma auliikmeks.
* Itaalia Sommeljeede Assotsiatsioon andis paavstile 2015 ausommeljee diplomi.
* 2016 avastatud [[närilised|näriliseliik]] ''Oecomys franciscorum''.

== Publikatsioonid ==
* Agencia Informativa Católica Argentina (1999–2012). ''Documentos de los obispos: Homilías y documentos del cardenal Bergoglio'' (in Spanish)
* {{cite book | title = Meditaciones para religiosos | year = 1982 |oclc=644781822 }}
* {{cite book | title = Reflexiones sobre la vida apostólica | year = 1986|oclc=36380521 }}
* {{cite book | title = Reflexiones en esperanza | publisher = Ediciones Universidad del Salvador | location = Buenos Aires | year = 1992 | pages = 351}}
* {{cite book|title=La vida sagrada y su misión en la Iglesia y en el mundo|year=1995|publisher=Argentina Catholic University: Faculty of Theology|first=Jorge|last=Bergoglio|language=es|oclc=806712655|url=http://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2489810.pdf}}
* {{cite book | title = Diálogos entre Juan Pablo II y Fidel Castro | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 1998 | pages = 144 | id=ISBN 978-987-507-074-5}} (toimetaja)
* {{cite book | title = Hambre y sed de justicia. Desafíos del Evangelio para nuestra patria | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2001 |pages = 96 | id=ISBN 978-950-512-427-5}}
* {{cite conference|title=Episcopus minister Evangelii Iesu Christi propter spem mundi: relatio post disceptationem|year=2001|publisher=E Civitate Vaticana|first1=Edward Michael|last1=Egan|first2=Jorge|last2= Bergoglio|conference=The Catholic Church. The Synod of Bishops. Ordinary General Assembly|oclc=749998123}}
* {{cite book | title = Educar exigencia y pasión. Desafíos para educadores cristianos | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2003 | pages = 192 | id=ISBN 978-950-512-457-2}}
* {{cite book|last1=Bergoglio|first1=Jorge|editor1-first=Elisa|editor1-last=Buzzi|title=A Generative Thought: An Introduction to the Works of Luigi Giussani|chapter-url=http://site.ebrary.com/id/10132858|year=2003|publisher=McGill-Queen's University Press |location=Montreal |isbn=978-0-7735-2612-9|pages=79–83|chapter=For Man}}
* {{cite book | title = Ponerse la patria al hombro | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2004 | pages = 144 | id=ISBN 978-950-512-558-6}}
* {{cite book | title = Corrupción y pecado. Algunas reflexiones en torno al tema de la corrupción | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2005 | pages = 48 | id=ISBN 978-950-512-572-2}}
* {{cite book | title = La nación por construir. Utopía, pensamiento y compromiso | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2005 | pages = 80 | id=ISBN 978-950-512-546-3}}
* {{cite book | title = Sobre la acusación de sí mismo | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2006 | pages = 48 | id=ISBN 978-950-512-549-4}}
* {{cite book | title = El verdadero poder es el servicio | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2007 | pages = 368 | id=ISBN 978-950-512-628-6}}
* {{cite journal|last=Bergoglio|first=Jorge|year=2007|title=Buscar el camino hacia el futuro, llevando consigo la memoria de las raíces|journal=[[Humanitas (journal)|Humanitas]]|issue=47|pages=468–483 |publisher=[[National Humanities Institute]]|language=es|oclc=176911626}}
* {{cite book | title = Las deudas sociales de nuestro tiempo | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 2009 | pages = 16 | id=ISBN 978-987-507-346-3}}
* {{cite book | title = Educar, elegir la vida. Propuestas para tiempos difíciles | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = 176 | id=ISBN 978-950-512-541-8}}
* {{cite book | title = Reflexiones sobre solidaridad y desarrollo | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = 18 | id=ISBN 978-987-507-352-4}}
* {{cite book | title = Sobre el cielo y la tierra | url = https://archive.org/details/sobreelcieloylat0000fran_a0p7 | publisher = Editorial Sudamericana | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = [https://archive.org/details/sobreelcieloylat0000fran_a0p7/page/224 224] | id=ISBN 978-950-07-3293-2}} (koos Abraham Skorkaga)
* {{cite book|title=Nosotros como ciudadanos, nosotros como pueblo: hacia un bicentenario en justicia y solidaridad|url=https://archive.org/details/nosotroscomociud0000fran|year=2011|publisher=Editorial Claretiana|location=Buenos Aires|isbn=9789505127443|first=Jorge|last=Bergoglio|language=es|trans-title=Ourselves as Citizens, Ourselves as a People: towards a Bicentenary in Justice and Solidarity}}
* {{cite book | title = Mente abierta, corazón creyente | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2012 | pages = 240 | id=ISBN 978-950-512-778-8}}, inglise keeles Open Mind, Faithful Heart: Reflections On Following Jesus. 2013
* {{cite book | title = Rehabilitación de la política y compromiso cristiano | pages = 48 | id=ISBN 978-987-24178-0-2}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=sfinks&gt;{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2017/december/documents/papa-francesco_20171221_curia-romana.html |title=Address of His Holiness Pope Francis |trans-title= |date=21. detsember 2017 |accessdate=21. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola, portugali |quote= |website=vatican.va}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=benedikt&gt;{{cite web|url=http://www.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2018/april/documents/papa-francesco_20180419_monaci-benedettini.html |title=Address of His Holiness Pope Francis to the Friars of the Benedictine Confederation |trans-title= |date=19. aprill 2018 |accessdate=24. detsembril 2020 |publisher= |language=saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali |quote= |website=vatican.va}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=sooteooria&gt;{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2015/march/documents/papa-francesco_20150321_napoli-pompei-giovani.html |title=Address of the Holy Father |trans-title= |date=21. märts 2015 |accessdate=21. oktoobril 2018 |publisher= |language=saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali, prantsuse |quote= |website=vatican.va}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=pohjus1&gt;{{cite news |date=21 April 2025 |title=Pope's death due to stroke and irreversible cardiocirculatory collapse |url=https://www.vaticannews.va/en/pope/news/2025-04/pope-francis-death-due-to-stroke-and-irreversible-cardiocircula.html |accessdate=21 April 2025 |website=[[Vatican News]] |publisher=[[Dicastery for Communication]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=pohjus2&gt;{{Cite news |last1=Schmidt |first1=Samantha |last2=George |first2=Susannah |last3=Gupta |first3=Gaya |last4=Faiola |first4=Anthony |last5=Wu |first5=Daniel |last6=Bellack |first6=Marisa |last7=Masih |first7=Niha |last8=Ho |first8=Vivian |date=21 April 2025 |title=Live updates: Pope Francis, who built his papacy on openness and empathy, dead at 88 |url=https://www.washingtonpost.com/world/2025/04/21/pope-francis-dead/ |access-date=21 April 2025 |newspaper=The Washington Post |issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* John L. Allen, Jr, &quot;[http://ncronline.org/node/46476 Papabile of the Day: The Men Who Could Be Pope]&quot; National Catholic Reporter (Feb.-Mar. 2013)
* Giacomo Galeazzi, &quot;[http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/francesco-francis-francisco-23308/ Pope Francis takes over Vatican's top secret dossiers: Fr. Georg has the task of guiding Bergoglio in his journey through the Vatican's secrets]&quot; [[La Stampa]]: Vatican Insider (17. märts 2013)
* {{cite book|last1=Spadaro|first1=Antonio, SJ|title=A Big Heart Open to God: A Conversation with Pope Francis|url=https://archive.org/details/bigheartopentogo0000fran|year=2013|publisher=HarperOne|location=New York |isbn=978-0-06-233377-3}}
* [https://www.vatican.va/roman_curia/pont_committees/eucharist-congr/documents/rc_committ_euchar_doc_20080618_mistero-alleanza_en.html Official Vatican transcript in English of IEC Catechesis ''The Eucharist: Gift from God for the life of the world'' (2008)] (originally given in Spanish), 49th International Eucharistic Congress, Quebec, Canada
* Andrea Tornielli. &quot;The Name of God is Mercy&quot;. Bluebird Books for Life, London, 2016. [[Eesti keel]]es: &quot;Jumala nimi on Halastus&quot;. Kirjastus Gallus, 2016.

=== Kirjandust eesti keeles ===
* Jorge Mario Bergoglio. &quot;Pühadus&quot;. Maarjamaa. 2018
* Franciscus. &quot;Laudato Si. Ole kiidetud&quot;. Kirjastus Gallus. 2018
* Franciscus, Andrea Tornielli. &quot;Jumala nimi on halastus&quot;. Kirjastus Gallus. 2016
* Andrea Tornielli. &quot;Franciscus - paavst uuest maailmast&quot;. 2018.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Franciscus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.vatican.va/content/vatican/en/holy-father/francesco.html Vatikanis avaldatud veebileht] (''araabia, hispaania, inglise, itaalia, portugali, prantsuse ja saksa keeles'')
* [http://w2.vatican.va/content/francesco/en/biography/documents/papa-francesco-biografia-bergoglio.html Ametlik elulugu] (itaalia keeles)
* [http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bbergj.html Paavst Franciscus] veebisaidil catholic-hierarchy.org (inglise keeles) vaadatud 2013-03-14
* [http://cardinals.fiu.edu/bios2001.htm#Bergoglio Elulugu] (''inglise keeles'')
* [http://cardinals.fiu.edu/conclave-xxi.htm#2013 2013. aasta konklaav]
* [http://w2.vatican.va/content/francesco/en/angelus/2013.index.html Angelused]
* [http://cardinals.fiu.edu/consistories-xxi.htm#Francis Franciscuse määratud kardinalid]
* [http://newsaints.faithweb.com/new_saints.htm Pühakud ja õndsad] (''inglise keeles'')
* [http://www.telegraph.co.uk/news/religion/the-pope/9928857/Pope-Francis-the-humble-Cardinal-Jorge-Mario-Bergoglio-becomes-first-pontiff-from-the-Americas.html &quot;Pope Francis the humble: Cardinal Jorge Mario Bergoglio becomes first pontiff from the Americas&quot;] The Telegraph, 13. märts 2013. Teade paavsti valimise kohta ja vastvalitud paavsti tervitus 13. märtsil, tekst (inglise keeles) ja video (itaalia keeles, ingliskeelsed subtiitrid).
* [http://www.youtube.com/watch?v=IK_uzO5s-ic Franciscuse esimene avalik esinemine 13. märtsil 2013] YouTube, 14&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt; 19&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;
* [https://www.err.ee/864069/paavst-franciscus-pole-hullemat-voorandumise-vormi-kui-tunda-end-juurtetuna Paavst Franciscus: pole hullemat võõrandumise vormi, kui tunda end juurtetuna] ERR, 25.09.2018 (paavsti kõne Tallinnas, [[Kadrioru roosiaed|Kadrioru roosiaias]])
* NICOLE WINFIELD. [https://apnews.com/article/pope-francis-health-hospital-vatican-1b743492e19762ac4a71cefb556967d0 Vatican: Pope to be hospitalized for days for lung infection]. [[Associated Press|AP News]], 29. märts 2023

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Benedictus XVI]]|nimi=[[Paavst]]|aeg=2013–2025|järgnev= [[Leo XIV]]}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Jesuiidid]]
[[Kategooria:Argentina vaimulikud]]
[[Kategooria:Franciscus| ]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
[[Kategooria:Surnud 2025]]</text>
      <sha1>ibwfistz8k3867v2pl89t4brfyu59t4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piusa koopad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>322424</id>
    <revision>
      <id>7265354</id>
      <parentid>6536296</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:50:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265354</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1281" sha1="s8byte02vey2wcdisbcmcvk7n19eazk" xml:space="preserve">[[Pilt:Piusa koopad 2011 09.jpg|pisi|Piusa koopad (september 2011)]]

'''Piusa koopad''' on inimese rajatud [[koobas|koopad]] Võru maakonnas [[Võru vald|Võru vallas]] [[Piusa raudteejaam]]a lähedal.&lt;ref name=&quot;loodus.keskkonnainfo.ee&quot;&gt;{{EELIS|yrg|1541758492|Piusa tehispaljandid ja -koopad}} (vaadatud 04.04.2013)&lt;/ref&gt;

Koopad tekitati aastatel 1922–1966, mil sealt kaevandati [[klaasiliiv]]a.&lt;ref name=&quot;loodus.keskkonnainfo.ee&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele,&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal.

Koobaste ja seal elavate [[nahkhiir]]te kaitseks on loodud [[Piusa koobastiku looduskaitseala]].&lt;ref name=&quot;loodus.keskkonnainfo.ee&quot;/&gt;

Piusa koobastest on leitud maailma vanim teadaolev [[tõmmulendlane]].&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1610184808/piusa-nahkhiir-pustitas-oma-klassis-maailma-vanuserekordi &quot;Piusa nahkhiir püstitas oma klassis maailma vanuserekordi&quot;] ERR Novaator, 4. november 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|417}}&lt;/ref&gt;}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Piusa Caves}}
* {{EELIS|yrg|1541758492|Piusa tehispaljandid ja -koopad}}

[[Kategooria:Eesti koopad]]
[[Kategooria:Võru vald]]</text>
      <sha1>s8byte02vey2wcdisbcmcvk7n19eazk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frank Kabui</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326522</id>
    <revision>
      <id>7265312</id>
      <parentid>7112509</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:49:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265312</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="785" sha1="4hlyu1lp84r0q7c0rovel5k12n5ubzi" xml:space="preserve">[[File:11.02 總統會晤索羅門群島總督卡布依（Frank Kabui） (38106469371) (cropped).jpg|thumb|Sir Frank Kabui (2017)]]

Sir '''Frank Utu Ofagioro Kabui''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1946]]) oli [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] [[Saalomoni Saarte kindralkuberner|kindralkuberner]] [[7. juuli]]st [[2009]] kuni [[7. juuli]]ni [[2019]].

Ta lõpetas [[1975]]. aastal [[Paapua Uus-Guinea ülikool]]i ja temast sai esimene [[jurist]]iharidusega Saalomoni Saarte inimene. Ta on töötanud muu hulgas [[kohtunik]]una.

[[6. mai]]l [[2014]] valis Saalomoni Saarte parlament ta kindralkuberneriks tagasi ka teiseks ametiajaks.

{{JÄRJESTA:Kabui, Frank}}
[[Kategooria:Saalomoni Saarte inimesed]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu ohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>4hlyu1lp84r0q7c0rovel5k12n5ubzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerli Kivilaan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326657</id>
    <revision>
      <id>7264970</id>
      <parentid>7153251</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:21:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Mall + viitamine</comment>
      <origin>7264970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4470" sha1="h73oubh3hpclj7cdnm39cfcz6cf8fmg" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Kerli Kivilaan
| pilt                = Kerli Kivilaan 2.jpg
| pildiallkiri        = Kerli Kivilaan esinemas ööklubis Café Amigo (2017)
| pildisuurus         = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg ja vanus|1992|12|15}}
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = [[Vanilla Ninja]]
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| autogramm           = 
}}
'''Kerli Kivilaan''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1992]]) on eesti laulja.

== Haridus ==
Kerli Kivilaan on üles kasvanud [[Viljandi]]s ning 2008. aastal lõpetanud [[Viljandi Muusikakool]]i.&lt;ref name=&quot;Matil&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vil&quot; /&gt;

Ta on õppinud [[Tartu Ülikool]]is [[riigiteadused|riigiteadusi]]{{lisa viide}} ning töötab tarkvaraettevõttes [[Scoro]] ärianalüütikuna{{lisa viide}}.

== Muusikakarjäär ==
Aastatel 2013–2016 oli ta ansambli [[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] liige. Pärast seda on Kivilaan andnud välja mitu soolosinglit ning esinenud ühise ansamblina koos laulja [[Norman Salumäe]]ga.
&lt;!-- Laulustuudio &quot;[[Viva la Musica]]&quot; --&gt;

Ta on osalenud saates &quot;[[Laulukarussell]]&quot; (2004 ja 2006). 2009. aastal pääses ta saates &quot;[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]&quot; viimasesse stuudiovooru, kuid jäi napilt finaalist välja.

2019. aastal osales ta [[Eesti Laul 2019|Eesti Laulu]] konkursil looga &quot;Cold Love&quot;, mille kaasautorid on muusikud [[Egert Milder]] ja [[Andres Kõpper]]. Lugu pääses [[Unibet Arena|Saku Suurhallis]] toimunud finaalkontserdile, kus saavutas üheksanda koha.

2022. aastal liitus ta ansambliga [[Vanilla Ninja]].&lt;ref name=&quot;Liitus&quot; /&gt;

== Diskograafia ==
==== Albumid ====
* 2013 – &quot;Maailm meid saadab&quot; (Põhja-Tallinn)
* 2014 – &quot;Regeneratsioon&quot; (Põhja-Tallinn)

==== Soolosinglid ====
* 2015 – &quot;Mõõnast tõusuni&quot; 
* 2016 – &quot;Siis kui&quot; 
* 2017 – &quot;Explore&quot; ft. Philip 
* 2018 – &quot;Cold Love&quot;

== Isiklikku ==
Tema elukaaslane oli muusik [[Karl-Erik Taukar]], kellega tal on 9. aprillil 2023 sündinud poeg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. aprill 2023 |pealkiri=Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan said lapsevanemateks |url=https://elu24.postimees.ee/7759503/palju-onne-karl-erik-taukar-ja-kerli-kivilaan-said-lapsevanemateks |väljaanne=Elu24}}&lt;/ref&gt; Paar teatas 2026. aastal lahkuminekust.&lt;ref name=&quot;Lahku&quot; /&gt;

Tema vanem õde on [[Triinu Kivilaan]], kes on laulnud ansamblis [[Vanilla Ninja]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Matil&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kerli Kivilaan – matil mediteeriv ärianalüütik |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/6537982/kerli-kivilaan-matil-mediteeriv-arianaluutik |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vil&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Viljandi Muusikakooli vilistlased |väljaanne=Viljandi Muusikakool |url=https://www.viljandimuusikakool.ee/et/uldinfo/muusikakooli-ajalugu/viljandi-muusikakooli-vilistlased |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Liitus&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kerli Kivilaan liitus Vanilla Ninjaga |väljaanne=ERR Eeter |url=https://eeter.err.ee/1608521027/kerli-kivilaan-liitus-vanilla-ninjaga |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lahku&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan läksid lahku |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120614484/karl-erik-taukar-ja-kerli-kivilaan-laksid-lahku |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*{{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=00fTiMw276k Kerli Kivilaan saates &quot;Eesti otsib superstaari&quot; (YouTube'is)]
*{{imdb nimi|id=3654319}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=dvSNVSmqWWM Kerli KIvilaan muusikavideo laulule &quot;Cold Love&quot; (YouTube'is)]
*[https://menu.err.ee/906973/eesti-laul-ii-pf-kerli-kivilaan-cold-love Kerli Kivilaan &quot;Cold Love&quot; – Eesti Laul 2019 II poolfinaal (Eesti Rahvusringhääling)]
*[https://www.youtube.com/watch?v=8botJbjiMEc Kerli Kivilaan &quot;Cold Love&quot; – Eesti Laul 2019 finaali etteaste (YouTube'is)]

{{JÄRJESTA:Kivilaan, Kerli}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>h73oubh3hpclj7cdnm39cfcz6cf8fmg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264979</id>
      <parentid>7264970</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:27:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7264979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4468" sha1="3dez7kl0m1owxsmuvua7yqwpcobkz2v" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Kerli Kivilaan
| pilt                = Kerli Kivilaan.jpg
| pildiallkiri        = Kerli Kivilaan esinemas ööklubis Café Amigo (2017)
| pildisuurus         = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg ja vanus|1992|12|15}}
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = [[Vanilla Ninja]]
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| autogramm           = 
}}
'''Kerli Kivilaan''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1992]]) on eesti laulja.

== Haridus ==
Kerli Kivilaan on üles kasvanud [[Viljandi]]s ning 2008. aastal lõpetanud [[Viljandi Muusikakool]]i.&lt;ref name=&quot;Matil&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vil&quot; /&gt;

Ta on õppinud [[Tartu Ülikool]]is [[riigiteadused|riigiteadusi]]{{lisa viide}} ning töötab tarkvaraettevõttes [[Scoro]] ärianalüütikuna{{lisa viide}}.

== Muusikakarjäär ==
Aastatel 2013–2016 oli ta ansambli [[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] liige. Pärast seda on Kivilaan andnud välja mitu soolosinglit ning esinenud ühise ansamblina koos laulja [[Norman Salumäe]]ga.
&lt;!-- Laulustuudio &quot;[[Viva la Musica]]&quot; --&gt;

Ta on osalenud saates &quot;[[Laulukarussell]]&quot; (2004 ja 2006). 2009. aastal pääses ta saates &quot;[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]&quot; viimasesse stuudiovooru, kuid jäi napilt finaalist välja.

2019. aastal osales ta [[Eesti Laul 2019|Eesti Laulu]] konkursil looga &quot;Cold Love&quot;, mille kaasautorid on muusikud [[Egert Milder]] ja [[Andres Kõpper]]. Lugu pääses [[Unibet Arena|Saku Suurhallis]] toimunud finaalkontserdile, kus saavutas üheksanda koha.

2022. aastal liitus ta ansambliga [[Vanilla Ninja]].&lt;ref name=&quot;Liitus&quot; /&gt;

== Diskograafia ==
==== Albumid ====
* 2013 – &quot;Maailm meid saadab&quot; (Põhja-Tallinn)
* 2014 – &quot;Regeneratsioon&quot; (Põhja-Tallinn)

==== Soolosinglid ====
* 2015 – &quot;Mõõnast tõusuni&quot; 
* 2016 – &quot;Siis kui&quot; 
* 2017 – &quot;Explore&quot; ft. Philip 
* 2018 – &quot;Cold Love&quot;

== Isiklikku ==
Tema elukaaslane oli muusik [[Karl-Erik Taukar]], kellega tal on 9. aprillil 2023 sündinud poeg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. aprill 2023 |pealkiri=Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan said lapsevanemateks |url=https://elu24.postimees.ee/7759503/palju-onne-karl-erik-taukar-ja-kerli-kivilaan-said-lapsevanemateks |väljaanne=Elu24}}&lt;/ref&gt; Paar teatas 2026. aastal lahkuminekust.&lt;ref name=&quot;Lahku&quot; /&gt;

Tema vanem õde on [[Triinu Kivilaan]], kes on laulnud ansamblis [[Vanilla Ninja]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Matil&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kerli Kivilaan – matil mediteeriv ärianalüütik |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/6537982/kerli-kivilaan-matil-mediteeriv-arianaluutik |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vil&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Viljandi Muusikakooli vilistlased |väljaanne=Viljandi Muusikakool |url=https://www.viljandimuusikakool.ee/et/uldinfo/muusikakooli-ajalugu/viljandi-muusikakooli-vilistlased |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Liitus&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kerli Kivilaan liitus Vanilla Ninjaga |väljaanne=ERR Eeter |url=https://eeter.err.ee/1608521027/kerli-kivilaan-liitus-vanilla-ninjaga |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lahku&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan läksid lahku |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120614484/karl-erik-taukar-ja-kerli-kivilaan-laksid-lahku |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*{{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=00fTiMw276k Kerli Kivilaan saates &quot;Eesti otsib superstaari&quot; (YouTube'is)]
*{{imdb nimi|id=3654319}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=dvSNVSmqWWM Kerli KIvilaan muusikavideo laulule &quot;Cold Love&quot; (YouTube'is)]
*[https://menu.err.ee/906973/eesti-laul-ii-pf-kerli-kivilaan-cold-love Kerli Kivilaan &quot;Cold Love&quot; – Eesti Laul 2019 II poolfinaal (Eesti Rahvusringhääling)]
*[https://www.youtube.com/watch?v=8botJbjiMEc Kerli Kivilaan &quot;Cold Love&quot; – Eesti Laul 2019 finaali etteaste (YouTube'is)]

{{JÄRJESTA:Kivilaan, Kerli}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>3dez7kl0m1owxsmuvua7yqwpcobkz2v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mehenimede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>327259</id>
    <revision>
      <id>7265008</id>
      <parentid>7240272</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:51:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* S */</comment>
      <origin>7265008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21184" sha1="lh7g9grpcjlk4k8av6zvkodngcj1xu6" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[mehenimi|mehenimesid]].''

{{tähed}}

==A==

[[Aado]]
- [[Aadu]]
- [[Aage]]
- [[Aago]]
- [[Aap (eesnimi)|Aap]]
- [[Aapo]]
- [[Aare (eesnimi)|Aare]]
- [[Aarend]]
- [[Aarne]]
- [[Aaro]]
- [[Aaron (eesnimi)|Aaron]]
- [[Aavo]]
- [[Abner]]
- [[Abraham (eesnimi)|Abraham]]
- [[Achim]]
- [[Adalbert]]
- [[Adolf (eesnimi)|Adolf]]
- [[Adolph]]
- [[Adolphe]]
- [[Adrian (eesnimi)|Adrian]]
- [[Adrien]]
- [[Afanassi]]
- [[Agafangel]]
- [[Agathon]]
- [[Ago (eesnimi)|Ago]]
- [[Agris]]
- [[Agu (eesnimi)|Agu]]
- [[Ahti (eesnimi)|Ahti]]
- [[Ahto (eesnimi)|Ahto]]
- [[Aigar]]
- [[Aigo]]
- [[Aigor]]
- [[Aigur]]
- [[Aiko]]
- [[Ailar]]
- [[Ailer]]
- [[Ailo]]
- [[Aimar]]
- [[Aimer]]
- [[Aimo]]
- [[Aimor]]
- [[Aimur]]
- [[Ain (eesnimi)|Ain]]
- [[Ainar]]
- [[Ainer]]
- [[Ainor]]
- [[Airo]]
- [[Airon]]
- [[‎Aivar]]
- [[Aiver]]
- [[Aivo]]
- [[Aivu]]
- [[‎Aksel]]
- [[Alar]]
- [[Alari]]
- [[Albert (eesnimi)|Albert]]
- [[Aldo]]
- [[Aldur]]
- [[Aleks]]
- [[Aleksander (eesnimi)|Aleksander]]
- [[Alfons]]
- [[Alfred (eesnimi)|Alfred]]
- [[Alger]]
- [[Alges]]
- [[Algo]]
- [[Aljoša]]
- [[Allan]]
- [[Allar]]
- [[Almer]]
- [[Alo]]
- [[Alvar (eesnimi)|Alvar]]
- [[Alver (eesnimi)|Alver]]
- [[Alvin (eesnimi)|Alvin]]
- [[Alvo]]
- [[Amvrossi]]
- [[Anatol]]
- [[Anatoli]]
- [[Andero]]
- [[Ando]]
- [[Andre (eesnimi)|Andre]]
- [[André]]
- [[Andrea]]
- [[Andreas (eesnimi)|Andreas]]
- [[Andrei]]
- [[Andres]]
- [[Andrew]]
- [[Andri]]
- [[Andris]]
- [[Andro]]
- [[Andrzej]]
- [[Andrus]]
- [[Angus]]
- [[Anre]]
- [[Anri]]
- [[Anselm]]
- [[Anselme]]
- [[Antero]]
- [[Anti (eesnimi)|Anti]]
- [[‎Anto]]
- [[Anton (eesnimi)|Anton]]
- [[Antoni]]
- [[Antonin]]
- [[Antonius (eesnimi)|Antonius]]
- [[Ants]]
- [[Antti]]
- [[Anvar]]
- [[Arbo]]
- [[Archibald]]
- [[Ardi]]
- [[Ardo]]
- [[Argo (eesnimi)|Argo]]
- [[Arhibald]]
- [[Arhip]]
- [[Aribert (eesnimi)|Aribert]]
- [[Aristide]]
- [[Arkadi]]
- [[Arko]]
- [[Arlet]]
- [[Arlo]]
- [[Armand (eesnimi)|Armand]]
- [[Armando]]
- [[Armin]]
- [[Arno (eesnimi)|Arno]]
- [[Arnold (eesnimi)|Arnold]]
- [[Aron (eesnimi)|Aron]]
- [[Árpád (eesnimi)|Árpád]]
- [[Arpo]]
- [[Arseni]]
- [[Artemi]]
- [[Arthur (eesnimi)|Arthur]]
- [[Arti]]
- [[Artjom (eesnimi)|Artjom]]
- [[Arto]]
- [[Artti]]
- [[Artur]]
- [[Arved]]
- [[Arvet]]
- [[Arvi]]
- [[Arvid]]
- [[Arvin]]
- [[Arvo (eesnimi)|Arvo]]
- [[Arvu]]
- [[Asko]]
- [[Askur]]
- [[Assar]]
- [[Asso (eesnimi)|Asso]]
- [[Asto]]
- [[Azari]]
- [[Athanasios (eesnimi)|Athanasios]]
- [[Athanasius (eesnimi)|Athanasius]]
- [[Ats]]
- [[Atso]]
- [[August (eesnimi)|August]]
- [[Augusto]]
- [[Aular]]
- [[Aule]]
- [[Aulis]]
- [[Aulo]]
- [[Aulus]]
- [[Aurelio]]
- [[Aurelius]]
- [[Auris]]
- [[Avo]]
- [[Axel]]

== B ==

[[Balder (eesnimi)|Balder]]
- [[Baldur (eesnimi)|Baldur]]
- [[Bartolomeus (eesnimi)|Bartolomeus]]
- [[Benjamin]]
- [[Benno]]
- [[Benoît]]
- [[Bernard]]
- [[Bernhard]]
- [[Bert]]
- [[Bertil]]
- [[Bertrand]]
- [[Björn]]
- [[Blaise]]
- [[Bobby]]
- [[Bogdan]]
- [[Boris]]
- [[Boriss]]
- [[Brent (eesnimi)|Brent]]
- [[Brian]]
- [[Bruno (eesnimi)|Bruno]]

== C ==
[[Camille (eesnimi)|Camille]]
- [[Cardo]]
- [[Carl (eesnimi)|Carl]]
- [[Carlos]]
- [[Carsten]]
- [[Cedric]]
- [[Cerelius]]
- [[Charles]]
- [[Charlie (eesnimi)|Charlie]]
- [[Claude]]
- [[Claudius (eesnimi)|Claudius]]
- [[Clyde]]
- [[Conrad]]
- [[Craig]]
- [[Curt]]
- [[Curtis]]
- [[Cyril]]

== D ==

[[Dag]]
- [[Daimar]]
- [[Damien]]
- [[Dan (eesnimi)|Dan]]
- [[Danek]]
- [[Daniel (eesnimi)|Daniel]]
- [[Daniil]]
- [[Dannar]]
- [[Darius]]
- [[Dauri]]
- [[David]] 
- [[Demid]]
- [[Demjan]]
- [[Denes]]
- [[Denis (eesnimi)|Denis]]
- [[Deniss]]
- [[Dietrich]]
- [[Dimitri]]
- [[Dirk]]
- [[Dmitri]]
- [[Donald]]
- [[Donat]]
- [[Donatas]]
- [[Dorotheos (eesnimi)|Dorotheos]]
- [[Dositheos (eesnimi)|Dositheos]]
- [[Dzintar (eesnimi)|Dzintar]]

== E ==

[[Eberhard]]
- [[Edgar]]
- [[Edmar]]
- [[Edmund]]
- [[Eduard]]
- [[Edvard]]
- [[Edvin]]
- [[Eedo]]
- [[Eenok (eesnimi)|Eenok]]
- [[Eeri]]
- [[Eerik]]
- [[Eero]]
- [[Eevald]]
- [[Eevart]]
- [[Efraim]]
- [[Egbert]]
- [[Egert]]
- [[Egnar]]
- [[Egon (mehenimi)|Egon]]
- [[Eigo]]
- [[Eiki]]
- [[Eiko]]
- [[Eilar]]
- [[Eimar]]
- [[Eimel]]
- [[Eimo]]
- [[Einar]]
- [[Einart]]
- [[Eino]]
- [[Einu]]
- [[Eivar]]
- [[Eivo]]
- [[Eivor]]
- [[Ekke]]
- [[Ekvard]]
- [[Elar (eesnimi)|Elar]]
- [[Elari]]
- [[Eldar]]
- [[Eldor]]
- [[Eldur]]
- [[Elgar]]
- [[Elgo]]
- [[Elias]]
- [[Eliko]]
- [[Elmar]]
- [[Elmer]]
- [[Elmo (eesnimi)|Elmo]]
- [[Elmu]]
- [[Elmur]]
- [[Elmut]]
- [[Elor]]
- [[Elvar]]
- [[Elver]]
- [[Elvis (eesnimi)|Elvis]]
- [[Elvo]]
- [[Emil]]
- [[Enar]]
- [[Endel]]
- [[Endo]]
- [[Endrik]]
- [[Engelbert]]
- [[Engelhard]]
- [[Enn (eesnimi)|Enn]]
- [[Enno (eesnimi)|Enno]]
- [[Ennu (eesnimi)|Ennu]]
- [[Eno (eesnimi)|Eno]]
- [[Enrico]]
- [[Enriko]]
- [[Enver (eesnimi)|Enver]]
- [[Ephraim]]
- [[Epifanius]]
- [[Erast]]
- [[Ergav]]
- [[Ergo (eesnimi)|Ergo]]
- [[Erhard]]
- [[Eric]]
- [[Erich]]
- [[Erik]]
- [[Erki]]
- [[Erkki]]
- [[Erkko]]
- [[Erko]]
- [[Erlend]]
- [[Ermer]]
- [[Ermo]]
- [[Ernest]]
- [[Ernesto]]
- [[Ernst]]
- [[Ervin]]
- [[Ervo]]
- [[Esko]]
- [[Esteban]]
- [[Eston (eesnimi)|Eston]]
- [[Étienne]]
- [[Eugen]]
- [[Eugene (eesnimi)|Eugene]]
- [[Evald]]
- [[Evar]]
- [[Evari]]
- [[Evert]]
- [[Evo]]

== F ==

[[Fabian]]
- [[Faddei]]
- [[Feliks]]
- [[Felix (eesnimi)|Felix]]
- [[Ferdinand (eesnimi)|Ferdinand]]
- [[Fernand]]
- [[Fernando]]
- [[Fidel]]
- [[Filaret]]
- [[Filimon]]
- [[Filipp]]
- [[Fjodor]]
- [[Florian]]
- [[Foma]]
- [[Francesco]]
- [[Francis]]
- [[François]]
- [[Frank]]
- [[Franz (eesnimi)|Franz]]
- [[Frants]]
- [[Fred]]
- [[Freddy]]
- [[Frederic]]
- [[Frederick]]
- [[Frederik (eesnimi)|Frederik]]
- [[Friedrich (eesnimi)|Friedrich]]
- [[Frol]]
- [[Fromhold (eesnimi)|Fromhold]]
- [[Frommhold]]
- [[Fürchtegott]]

== G ==

[[Gaetano]] - [[Gaido]] - [[Galaktion]] - [[Garibaldi (mehenimi)|Garibaldi]] - [[Gaston]] - [[Gaute]] - [[Gavin]] - [[Gavriil]] - [[Gennadi]] - [[Georg (eesnimi)|Georg]] - [[Georgi (eesnimi)|Georgi]] - [[Georgius]] - [[Gerald]] - [[Gerard]] - [[Gerassim]] - [[Gerdo]] -
[[Gerhard]] - [[German (eesnimi)|German]] - [[Germo]] - [[Gernot]] - [[Gert]] - [[Géza (eesnimi)|Géza]] - [[Gianluigi]] - [[Gideon (eesnimi)|Gideon]] - [[Gilbert]] - [[Gilberto]] - [[Gilles (eeesnimi)|Gilles]] - [[Giuliano]] - [[Giuseppe]] - [[Gleb]] - [[Gordei]] - [[Gottfried]] - [[Gregoire]] - [[Gregor]] - [[Gregorius (eesnimi)|Gregorius]] - [[Gregory]] - [[Gren]] - [[Grigori]] - [[Guglielmo]] - [[Guido]] - [[Guillaume (eesnimi)|Guillaume]] - [[Guillermo]] - [[Gunnar]] - [[Gustaf]] - [[Gustav]] - [[Guy]] - [[Göran]] - [[Gösta]] - [[Günter]] - [[Günther]]

== H ==

[[Haidor]]
- [[Haigo]]
- [[Haiko]]
- [[Haldo]]
- [[Haljand]]
- [[Halvo]]
- [[Hando]]
- [[Hannes]]
- [[Hanno (eesnimi)|Hanno]]
- [[Hannu]]
- [[Hans (mehenimi)|Hans]]
- [[Hanto]]
- [[Harald]]
- [[Hardi]]
- [[Hardy]]
- [[Hariton]]
- [[Harlet]]
- [[Harold]]
- [[Harri]]
- [[Harry]]
- [[Harvi]]
- [[Hasso]]
- [[Hatšik]]
- [[Hegert]]
- [[Heido]]
- [[Heigo]]
- [[Heiki]]
- [[Heikki]]
- [[Heiko]]
- [[Heilo]]
- [[Heimar]]
- [[Heimo]]
- [[Heinar]]
- [[Heinart]]
- [[Heini]]
- [[Heino (eesnimi)|Heino]]
- [[Heinrich (eesnimi)|Heinrich]]
- [[Heinu]]
- [[Heivo]]
- [[Helar]]
- [[Helari]]
- [[Heldar]]
- [[Heldo]]
- [[Heldor]]
- [[Heldur]]
- [[Helmar]]
- [[Helmer]]
- [[Helmo]]
- [[Helmur]]
- [[Helmut]]
- [[Helmuth]]
- [[Helvin]]
- [[Helvo]]
- [[Hendrik]]
- [[Henn]]
- [[Henno]]
- [[Henri (eesnimi)|Henri]]
- [[Henrik (eesnimi)|Henrik]]
- [[Henry]]
- [[Herald (eesnimi)|Herald]]
- [[Herbert]]
- [[Herki]]
- [[Herko]]
- [[Herman (eesnimi)|Herman]]
- [[Hermann]]
- [[Hildebert]]
- [[Hiljar]]
- [[Hillar]]
- [[Hillard]]
- [[Hillart]]
- [[Hilmar]]
- [[Hindrek]]
- [[Hint (mehenimi)|Hint]]
- [[Hirvo]]
- [[Hjalmar]]
- [[Holger]]
- [[Horst]]
- [[Hubert (eesnimi)|Hubert]]
- [[Hugo (eesnimi)|Hugo]]
- [[Huko]]
- [[Hurmo]]
- [[Härmel]]
- [[Härmo]]

== I ==

[[Ignace]] - [[Ignacy]] - [[Ignas]] - [[Ignati]] - [[Ignatius]] - [[Igor (eesnimi)|Igor]] - [[Iivo]] - [[Iko]] - [[Illar]] - [[Illart]] - [[Illimar]] - [[Illis]] - [[Illo]] - [[Ilmar]] - [[Ilmo]] - [[Ilvar]] - [[Ilvard]] - [[Imant]] - [[Imants]] - [[Imat]] - [[Immo]] - [[Imre]] - [[Imro]] - [[Indrek (eesnimi)|Indrek]] - [[Indro]] - [[Ingar]] - [[Ingemar]] - [[Inger]] - [[Ingmar]] - [[Ingo (eesnimi)|Ingo]] - [[Ingvar (eesnimi)|Ingvar]] - [[Innar]] - [[Innari]] - [[Inno]] - [[Innokenti]] - [[Ippolit]] - [[Irakli]] - [[Irgo]] - [[Ismar]] - [[Ismo]] - [[Ivan]] - [[Ivar]] - [[Ivari]] - [[Ivo (eesnimi)|Ivo]] - [[Ivor]]

== J ==

[[Jaago]]
- [[Jaagup]]
- [[Jaak]]
- [[Jaakko]]
- [[Jaan]]
- [[Jaanek]]
- [[Jaanis]]
- [[Jaano]]
- [[Jaanus]] 
- [[Jack]]
- [[Jacob]]
- [[Jacques]]
- [[Jagnar]]
- [[Jako (eesnimi)|Jako]]
- [[Jakob (eesnimi)|Jakob]]
- [[Jakop]]
- [[Jalmar]]
- [[James]]
- [[Jan (eesnimi)|Jan]]
- [[Janar]]
- [[Janek]]
- [[Janno]]
- [[Jannu]]
- [[Jared]]
- [[Jarek]]
- [[Jargo]]
- [[Jari]]
- [[Jarko]]
- [[Jarmo]]
- [[Jarno]]
- [[Jaroslav]]
- [[Jarvis (eesnimi)|Jarvis]]
- [[Jaspar]]
- [[Jasper (eesnimi)|Jasper]]
- [[Jass]]
- [[Jassi]]
- [[Jean (eesnimi)|Jean]]
- [[Jefim]]
- [[Jegor]]
- [[Jelissei]]
- [[Jemeljan]]
- [[Jens]]
- [[Jeremei]]
- [[Jeremy]]
- [[Jermolai]]
- [[Jerome]]
- [[Jesper]]
- [[Jevdokim]]
- [[Jevgeni]]
- [[Jevsei]]
- [[Jevsevi]]
- [[Jim (eesnimi)|Jim]]
- [[Joachim]]
- [[Joakim]]
- [[Joann (eesnimi)|Joann]]
- [[Joel]]
- [[Johan]]
- [[Johann (eesnimi)|Johann]]
- [[Johannes (eesnimi)|Johannes]]
- [[Jonah]]
- [[Jonas]]
- [[Joonas]]
- [[Joosep]]
- [[Jordi]]
- [[Jorma]]
- [[Joseph (eesnimi)|Joseph]]
- [[Josias]]
- [[Jossif]]
- [[Józef]]
- [[Juhan]]
- [[Juhani]]
- [[Juho]]
- [[Julian]]
- [[Julius (eesnimi)|Julius]]
- [[Juss]]
- [[Jussi]]
- [[Justin]]
- [[Justus]]
- [[Juuro]]
- [[Jörg]]
- [[Jörgen]]
- [[Jörn]]
- [[Jüllo]]
- [[Jürgen]]
- [[Jüri (eesnimi)|Jüri]]
- [[Jürjo]]
- [[Jürmo]]
- [[Jürnas]]
- [[Jürno]]

== K ==

[[Kaarel]]
- [[Kahro (eesnimi)|Kahro]]
- [[Kahrut]]
- [[Kaidar]]
- [[Kaide]]
- [[Kaider]]
- [[Kaido]]
- [[Kaidor]]
- [[Kaijo]]
- [[Kaiko]]
- [[Kaimar]]
- [[Kaimo]]
- [[Kaimur]]
- [[Kaivo]]
- [[Kajar]]
- [[Kajari]]
- [[Kalev (eesnimi)|Kalev]]
- [[Kalevi (eesnimi)|Kalevi]]
- [[Kaljar]]
- [[Kaljo]]
- [[Kalju (eesnimi)|Kalju]]
- [[Kalle (eesnimi)|Kalle]]
- [[Kallistrat]]
- [[Kalmar (eesnimi)|Kalmar]]
- [[Kalmer]]
- [[Kalvar]]
- [[Kardo]]
- [[Karel]]
- [[Karl (eesnimi)|Karl]]
- [[Karmo]]
- [[Karol (eesnimi)|Karol]]
- [[Karsten]]
- [[Kaspar]]
- [[Kaul]]
- [[Kauno]]
- [[Kaupo (eesnimi)|Kaupo]]
- [[Kaur (eesnimi)|Kaur]]
- [[Kauri]]
- [[Kauro]]
-Kauto
- [[Keido]]
- [[Keijo]]
- [[Keimo]]
- [[Keino]]
- [[Keio]]
- [[Keit]]
- [[Kenert]]
- [[Kenneth]]
- [[Kenno]]
- [[Kerdo]]
- [[Kermo]]
- [[Keron]]
- [[Kert]]
- [[Kevin]]
-Kildo
- [[Kimmo]]
- [[Kirill (eesnimi)|Kirill]]
- [[Kjetil]]
- [[Klen]]
- [[Kliment (eesnimi)|Kliment]]
- [[Knud]]
- [[Koit (eesnimi)|Koit]]
- [[Konrad]]
- [[Konstantin]]
- [[Kornei]]
- [[Kornelius (eesnimi)|Kornelius]]
- [[Kornili]]
- [[Kostel (eesnimi)|Kostel]]
- [[Kregor]]
- [[Krister]]
- [[Kristian]]
- [[Kristjan]]
- [[Kristo]]
- [[Kristofer (eesnimi)|Kristofer]]
- [[Ksenofont]]
- [[Kuido]]
- [[Kuldar]]
- [[Kuldev]]
- [[Kullar]]
- [[Kullo (eesnimi)|Kullo]]
- [[Kulno]]
- [[Kulvo]]
- [[Kunnar]]
- [[Kuno (eesnimi)|Kuno]]
- [[Kurmet]]
- [[Kurmo]]
- [[Kurt (eesnimi)|Kurt]]
- [[Kusta]]
- [[Kustas]]
- [[Kusti]]
- [[Kuzma]]
- [[Kuulo]]
- [[Kuuno]]
- [[Küllo]]
- [[Külvar]]
- [[Külvo]]

== L ==

[[Laimonis]]
- [[Lajos (eesnimi)|Lajos]]
- [[Lambert (eesnimi)|Lambert]]
- [[Lars]]
- [[Lasse]]
- [[László]]
- [[Lazar]]
- [[Laur (eesnimi)|Laur]]
- [[Lauri (eesnimi)|Lauri]]
- [[Lauris]]
- [[Lavr]]
- [[Lavrenti]]
- [[Leandro]]
- [[Leemet]]
- [[Leevi (eesnimi)|Leevi]]
- [[Leho]]
- [[Leif]]
- [[Leiger (eesnimi)|Leiger]]
- [[Leiko]]
- [[Leino]]
- [[Leivo]]
- [[Lembit (eesnimi)|Lembit]]
- [[Lembitu (eesnimi)|Lembitu]]
- [[Lembo]]
- [[Lemmik (eesnimi)|Lemmik]]
- [[Lemmit]]
- [[Lemmo]]
- [[Lennart]]
- [[Lenno]]
- [[Leo (eesnimi)|Leo]]
- [[Leonhard]]
- [[Leonid]]
- [[Leonti]]
- [[Leopold (eesnimi)|Leopold]]
- [[Lepo]]
- [[Liivar]]
- [[Liivo]]
- [[Linnar]]
- [[Linnart]]
- [[Livio]]
- [[Ljubomir]]
- [[Loit]]
- [[Loomet]]
- [[Lothar]]
- [[Louis]]
- [[Luciano (eesnimi)|Luciano]]
- [[Ludovico]]
- [[Lui (eesnimi)|Lui]]
- [[Luigi (eesnimi)|Luigi]]
- [[Lukas (eesnimi)|Lukas]]
- [[Lukjan]]

== M ==
[[Maano]]
- [[Maanus]]
- [[Maarek]]
- [[Maario]]
- [[Maarius]]
- [[Maarjo]]
- [[Maarten]]
- [[Madis]]
- [[Magnar]]
- [[Magnus (eesnimi)|Magnus]]
- [[Maido]]
- [[Maidu]]
- [[Maigo]]
- [[Maik]]
- [[Maiko]]
- [[Mairo]]
- [[Mairold]]
- [[Mairolt]]
- [[Mairon]]
- [[Mait]]
- [[Maivo]]
- [[Makar]]
- [[Maksim]]
- [[Mallar]]
- [[Malvo]]
- [[Manivald]]
- [[Manivalde]]
- [[Marcel]]
- [[Marcello]]
- [[Marcelo]]
- [[Mardo]]
- [[Marek]]
- [[Margo]]
- [[Margus]]
- [[Marin (eesnimi)|Marin]]
- [[Marino]]
- [[Mario (eesnimi)|Mario]]
- [[Marius]]
- [[Mark (eesnimi)|Mark]]
- [[Markku]]
- [[Markkus]]
- [[Marko]]
- [[Markus (eesnimi)|Markus]]
- [[Marno]]
- [[Mart]]
- [[Marten (eesnimi)|Marten]]
- [[Martin (eesnimi)|Martin]]
- [[Martti]]
- [[Maru (eesnimi)|Maru]]
- [[Marvin]]
- [[Marvo]]
- [[Mathias]]
- [[Mati]]
- [[Matis]]
- [[Mats]]
- [[Matthias]]
- [[Matti (eesnimi)|Matti]]
- [[Mattias (eesnimi)|Mattias]]
- [[Mattis]]
- [[Mauno]]
- [[Mauri (eesnimi)|Mauri]]
- [[Maurice]]
- [[Mauro]]
- [[Meego (eesnimi)|Meego]]
- [[Meelik]]
- [[Meelis]]
- [[Meeme (eesnimi)|Meeme]]
- [[Meemo]]
- [[Meevo]]
- [[Mehis (eesnimi)|Mehis]]
- [[Meigo]]
- [[Meinhard]]
- [[Meino]]
- [[Melvin]]
- [[Miguel (eesnimi)|Miguel]]
- [[Mihailo]]
- [[Mihhail]]
- [[Mihkel]]
- [[Miihkali]]
- [[Mikk]]
- [[Mikko (eesnimi)|Mikko]]
- [[Miko]]
- [[Milan]]
- [[Milvert]]
- [[Mirek]]
- [[Mirgo]]
- [[Mirjo]]
- [[Mirko]]
- [[Miron]]
- [[Miroslav]]
- [[Mitrofan]]
- [[Mivort]]
- [[Modest]]
- [[Moissei]]
- [[Mstislav (eesnimi)|Mstislav]]
- [[Mõkola]]
- [[Mäido]]
- [[Mäidu]]
- [[Märt]]
- [[Märten]]

== N ==
[[Naigo]]
- [[Nazar (eesnimi)|Nazar]]
- [[Nazari]]
- [[Neeme (eesnimi)|Neeme]]
- [[Neemo]]
- [[Neinar]]
- [[Nestor (eesnimi)|Nestor]]
- [[Nigel (eesnimi)|Nigel]]
- [[Nigol (eesnimi)|Nigol]]
- [[Niilo]]
- [[Nikifor]]
- [[Nikita]]
- [[Nikolai]]
- [[Nils]]
- [[Noah]]
- [[Norbert]]
- [[Norman (eesnimi)|Norman]]

== O ==

[[Odilo]]
- [[Oivi]]
- [[Oku]]
- [[Olaf]]
- [[Olar]]
- [[Olari (eesnimi)|Olari]]
- [[Olav]]
- [[Olavi]]
- [[Oleg (eesnimi)|Oleg]]
- [[Olev (eesnimi)|Olev]]
- [[Olgerd]]
- [[Olimar]]
- [[Olimpi]]
- [[Oliver]]
- [[Olle]]
- [[Olmer]]
- [[Oolav]]
- [[Orest]]
- [[Orm]]
- [[Ormar]]
- [[Orme]]
- [[Ormes]]
- [[Ortvin]]
- [[Oscar (eesnimi)|Oscar]]
- [[Oskar]]
- [[Ossip]]
- [[Ostap]]
- [[Osvald]]
- [[Ott]]
- [[Ottfried]]
- [[Ottniel]]
- [[Ottniell]]
- [[Otto (eesnimi)|Otto]]
- [[Ottokar]]
- [[Ottomar]]
- [[Ove (eesnimi)|Ove]]

== P ==

[[Paavel]]
- [[Paavo]]
- [[Pahhom]]
- [[Pait]]
- [[Pantelei]]
- [[Paolo]]
- [[Paul]]
- [[Pavel]]
- [[Pearu]]
- [[Pedro (eesnimi)|Pedro]]
- [[Peedo (eesnimi)|Peedo]]
- [[Peedu (eesnimi)|Peedu]]
- [[Peep]]
- [[Peet (eesnimi)|Peet]]
- [[Peeter]]
- [[Peip]]
- [[Pekka]]
- [[Pelle]]
- [[Pentti]]
- [[Pertti]]
- [[Peter]]
- [[Philipp]]
- [[Pitirim]]
- [[Pjotr]]
- [[Poigo]]
- [[Porfiri]]
- [[Poul]]
- [[Priidik]]
- [[Priidu]]
- [[Priit]]
- [[Priiten]]
- [[Prohhor]]
- [[Prokopi]]
- [[Prosper]]
- [[Pärt (eesnimi)|Pärt]]
- [[Pärtel]]
- [[Päär]]
- [[Päären]]
- [[Päärn]]
- [[Pääro]]
- [[Pääru]]

== R ==

[[Raavo]]
- [[Rafael (eesnimi)|Rafael]]
- [[Ragnar]]
- [[Raho]]
- [[Raico]]
- [[Raider]]
- [[Raido]]
- [[Raigo]]
- [[Raik]]
- [[Raiken]]
- [[Raiko]]
- [[Railo]]
- [[Raimo]]
- [[Raimond]]
- [[Raimu]]
- [[Raimund]]
- [[Rain (eesnimi)|Rain]]
- [[Rainer]]
- [[Rainis (eesnimi)|Rainis]]
- [[Raino]]
- [[Rait]]
- [[‎Raivo]]
- [[Ralf]]
- [[Ralph]]
- [[Ramo]]
- [[Ramon]]
- [[Ranar]]
- [[Randar]]
- [[Randel]]
- [[Rando]]
- [[Ranek]]
- [[Ranel]]
- [[Ranet]]
- [[Rannet]]
- [[Ranno]]
- [[Raoul (eesnimi)|Raoul]]
- [[Rasmus (eesnimi)|Rasmus]]
- [[Raul]]
- [[Rauno (eesnimi)|Rauno]]
- [[Ravo]]
- [[Rednar]]
- [[Reemo]]
- [[Reeno]]
- [[Reevo]]
- [[Reginald]]
- [[Rego]]
- [[Reho]]
- [[Reigo]]
- [[Reijo]]
- [[Reiko]]
- [[Reimo]]
- [[Rein (eesnimi)|Rein]]
- [[Reinhard]]
- [[Reinhold]]
- [[Reino]]
- [[Reio]]
- [[Reivo]]
- [[Remek]]
- [[Remo]]
- [[Renar]]
- [[René]]
- [[Renel]]
- [[Renet]]
- [[Reno (eesnimi)|Reno]]
- [[Revo (eesnimi)|Revo]]
- [[Richard]]
- [[Riho]]
- [[Riivo]]
- [[Rimmo]]
- [[Rinel]]
- [[Ringo]]
- [[Risto]]
- [[Rivo]]
- [[Roald]]
- [[Robert]]
- [[Robin]]
- [[Rodion]]
- [[Rogelio]]
- [[Roland (eesnimi)|Roland]]
- [[Rolando]]
- [[Rolf]]
- [[Roman (eesnimi)|Roman]]
- [[Romek]]
- [[Romeo (eesnimi)|Romeo]]
- [[Romet]]
- [[Romuald]]
- [[Ronald]]
- [[Roomet]]
- [[Rory]]
- [[Rostislav (eesnimi)|Rostislav]]
- [[Ruben]]
- [[Rubo]]
- [[Rudolf (eesnimi)|Rudolf]]
- [[Rudolph]]
- [[Ruslan]]
- [[Rustam]]
- [[Ruttar]]
- [[Ruuben]]
- [[Rüdiger (eesnimi)|Rüdiger]]
- [[Ründo]]
- [[Rünno]]

== S ==

[[Saamuel]]
- [[Saido]]
- [[Samuel]]
- [[Samuli]]
- [[Sander]]
- [[Sandrius]]
- [[Saveli]]
- [[Savva]]
- [[Sebastian]]
- [[Seido]]
- [[Semjon]]
- [[Sepo (eesnimi)|Sepo]]
- [[Seppo]]
- [[Serafim]]
- [[Sergei]]
- [[Sergi]]
- [[Sergius]]
- [[Sergo (eesnimi)|Sergo]]
- [[Serhi]]
- [[Sevastjan]]
- [[Siegfried (eesnimi)|Siegfried]]
- [[Sigmar]]
- [[Sigvard]]
- [[Siim]]
- [[Siivo]]
- [[Silvar]]
- [[Silver]]
- [[Silvo]]
- [[Simmu]]
- [[Simon]]
- [[Slobodan]]
- [[Sovetbek]]
- [[Spiridon]]
- [[Stanislav (eesnimi)|Stanislav]]
- [[Stefan]]
- [[Sten (eesnimi)|Sten]]
- [[Stepan (eesnimi)|Stepan]]
- [[Suido]]
- [[Svante]]
- [[Sven]]
- [[Svenno]]
- [[Sverre]]
- [[Svjatoslav (eesnimi)|Svjatoslav]]
- [[Sören]]
- [[Sylvain]]

== Z ==
[[Zachary]]
- [[Zahhar]]
- [[Zdeněk]]
- [[Zinovi]]
- [[Zsolt]]

== T ==

[[Taago]]
- [[Taaniel (eesnimi)|Taaniel]]
- [[Taavet (eesnimi)|Taavet]]
- [[Taavi]]
- [[Taavo]]
- [[Taevo]]
- [[Taigar]]
- [[Taigo]]
- [[Taijo (eesnimi)|Taijo]]
- [[Taiko]]
- [[Tailo]]
- [[Taimo]]
- [[Taimar]]
- [[Tair]]
- [[Tairo]]
- [[Taisto]]
- [[Taivo]]
- [[Tajo (eesnimi)|Tajo]]
- [[Talis]]
- [[Talvar]]
- [[Talvis]]
- [[Talvo]]
- [[Tambet]]
- [[Tammo]]
- [[Tamur]]
- [[Tanel]]
- [[Taniel]]
- [[Tarass]]
- [[Targo]]
- [[Tarko]]
- [[Tarmo (eesnimi)|Tarmo]]
- [[Tarmu]]
- [[Tarvi]]
- [[Tarvo]]
- [[Tauno]]
- [[Tauri]]
- [[Tauro]]
- [[Teemu]]
- [[Teet]]
- [[Teevo]]
- [[Teigo]]
- [[Teijo]]
- [[Teivo]]
- [[Temme]]
- [[Temmo]]
- [[Teo (eesnimi)|Teo]]
- [[Teodor]]
- [[Teodosie]]
- [[Terence]]
- [[Terenti]]
- [[Teuvo]]
- [[Tevo]]
- [[Thierry]]
- [[Thomas (eesnimi)|Thomas]]
- [[Tibor]]
- [[Tihhon (eesnimi)|Tihhon]]
- [[Tiidrek]]
- [[Tiidrik]]
- [[Tiit]]
- [[Tiito]]
- [[Timmo]]
- [[Timmu]]
- [[Timo (eesnimi)|Timo]]
- [[Timofei]]
- [[Timur (eesnimi)|Timur]]
- [[Tobias (eesnimi)|Tobias]]
- [[Toivo]]
- [[Tom (eesnimi)|Tom]]
- [[Tomasz]]
- [[Tommy]]
- [[Tonio]]
- [[Toomas (eesnimi)|Toomas]]
- [[Tor]]
- [[Torben]]
- [[Tormi (eesnimi)|Tormi]]
- [[Tormis]]
- [[Torsten]]
- [[Trevor]]
- [[Tristan (eesnimi)|Tristan]]
- [[Trivimi]]
- [[Troadi]]
- [[Trofim]]
- [[Tuljo]]
- [[Tullio]]
- [[Tulvo]]
- [[Tunne (eesnimi)|Tunne]]
- [[Tuudur]]
- [[Tõivelemb]]
- [[Tõivo]]
- [[Tõnis]]
- [[Tõnn (eesnimi)|Tõnn]]
- [[Tõnno]]
- [[Tõnu]]

== U ==

[[Udo (eesnimi)|Udo]]
- [[Ugo]]
- [[Uido]]
- [[Uik]]
- [[Uko]]
- [[Uku (mehenimi)|Uku]]
- [[Uldo]]
- [[Ullo]]
- [[Ulmar]]
- [[Ulmer]]
- [[Ulrich (eesnimi)|Ulrich]]
- [[Ulrik]]
- [[Ulvar]]
- [[Undel]]
- [[Undo]]
- [[Uno]]
- [[Urbo]]
- [[Urmas]]
- [[Urmet]]
- [[Urmo]]
- [[Ursel (mehenimi)|Ursel]]
- [[Urvo]]
- [[Ustus]]
- [[Uudo]]
- [[Uuno (eesnimi)|Uuno]]

== V ==

[[Vaado]]
- [[Vaapo]]
- [[Vadim]]
- [[Vaho]]
- [[Vahur]]
- [[Vaido]]
- [[Vaino]]
- [[Valdar]]
- [[Valdek]]
- [[Valdeko]]
- [[Valdemar]]
- [[Valdev]]
- [[Valdis]]
- [[Valdo]]
- [[Valdor]]
- [[Valdu]]
- [[Valdur]]
- [[Valentin]]
- [[Valentinus (eesnimi)|Valentinus]]
- [[Valeri]]
- [[Valerjan]]
- [[Valev]]
- [[Valjo]]
- [[Valju]]
- [[Valle (eesnimi)|Valle]]
- [[Vallo]]
- [[Vallot]]
- [[Valmar]]
- [[Valmen]]
- [[Valmer]]
- [[Valmo]]
- [[Valmor]]
- [[Valter]]
- [[Valvo]]
- [[Vambo]]
- [[Vambola (eesnimi)|Vambola]]
- [[Vane]]
- [[Vano]]
- [[Vardo (eesnimi)|Vardo]]
- [[Varfolomei]]
- [[Varlam]]
- [[Varmo]]
- [[Varro (eesnimi)|Varro]]
- [[Vassili]]
- [[Veido]]
- [[Veigo]]
- [[Veijo]]
- [[Veikko]]
- [[Veiko]]
- [[Veimo]]
- [[Veinart]]
- [[Veino]]
- [[Veljo]]
- [[Vello]]
- [[Velmo]]
- [[Velvo]]
- [[Venedikt]]
- [[Venjamin]]
- [[Venno (eesnimi)|Venno]]
- [[Verner]]
- [[Verni]]
- [[Victor]]
- [[Vidrik]]
- [[Viggo]]
- [[Vigo (eesnimi)|Vigo]]
- [[Viido]]
- [[Vikenti]]
- [[Viktor]]
- [[Vilbert]]
- [[Vilen]]
- [[Vilgot]]
- [[Viljar]]
- [[Viljer]]
- [[Viljo]]
- [[Ville]]
- [[Villem]]
- [[Villi]]
- [[Villiko]]
- [[Villu]]
- [[Vilmar]]
- [[Vilmos]]
- [[Virgo (eesnimi)|Virgo]]
- [[Virko]]
- [[Virkko]]
- [[Vissarion (eesnimi)|Eesnimi]]
- [[Vitali]]
- [[Vjatšeslav]]
- [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]]
- [[Vladislav]]
- [[Vladlen]]
- [[Volli]]
- [[Volodõmõr]]
- [[Vootele]]
- [[Votele]]
- [[Võido]]
- [[Väino]]

== Ä ==
[[Ärni]]

== Ü ==

[[Ülar]]
- [[Ülari]]
- [[Ülev (eesnimi)|Ülev]]
- [[Ülevi]]
- [[Üllar]]
- [[Üllart]]
- [[Üllas]]
- [[Üllo]]
- [[Ülo]]
- [[Ürgo]]
- [[Ürjo]]

== W ==

[[William]] - [[Wittekind]] - [[Wolfgang]]

== X ==
[[Xavier]]

== Y ==
[[Ylo (eesnimi)|Ylo]]
- [[Yrjö]]
- [[Yves]]

==Vaata ka==
* [[Naisenimede loend]]

[[Kategooria:Mehenimed| ]]
[[Kategooria:Keeleteaduse loendid]]</text>
      <sha1>lh7g9grpcjlk4k8av6zvkodngcj1xu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adolf Lõhmus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329008</id>
    <revision>
      <id>7265038</id>
      <parentid>6620943</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2284" sha1="icorx0uzm12smiusgvw6455xku2t51d" xml:space="preserve">'''Adolf Lõhmus''' ([[14. mai]] [[1894]] [[Kärla vald (Kärla kihelkond)|Kärla vald]] – [[27. aprill]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane.

Ta sündis [[Saaremaa]]l põllutöölise perekonnas. Perekonna vaesuse tõttu tuli tal juba varases nooruses tööle asuda. Aastal [[1908]] kolis ta Narva ning töötas seal õpilase ja meistrina vorstitööstuses. Aastatel [[1915]]–[[1917]] teenis ta sõjaväes, oli lahingutes ja pärast haavatasaamist viidi üle [[Moskva]]sse, kus võttis osa [[Oktoobrirevolutsioon]]ist. Aastal [[1918]] astus ta [[Punakaart]]i ja tegi läbi [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]]. Pärast demobiliseerimist töötas ta aastatel [[1920]]–[[1941]] Moskva toiduainetetööstuse ettevõtetes mitmesugustel ametikohtadel&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 297&lt;/ref&gt;.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli ta lihakombinaadi vorstitootmise ülem [[Engels]]i linnas. Aastal [[1944]] suunati ta tööle [[Eesti]]sse, kus töötas [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]]i ja [[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister|Eesti NSV toiduainetetööstuse ministri]] asetäitjana ja aastatel [[1949]]–[[1954]] [[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister|Eesti NSV toiduainetetööstuse ministrina]]. Ta oli aastast [[1957]] [[personaalpensionär]].

Adolf Lõhmus suri [[27. aprill]]il [[1969]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[30. aprill]]il [[1969]] [[Metsakalmistu]]le&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Adolf&amp;filter_maetud_perenimi=L%C3%B5hmus&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Õhtuleht. 29. aprill 1969. Lk. 3 (Nekroloog)
* &quot;Valitud ja valitsenud...&quot; koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.

{{JÄRJESTA:Lõhmus, Adolf}}
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>icorx0uzm12smiusgvw6455xku2t51d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Mette</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329046</id>
    <revision>
      <id>7265112</id>
      <parentid>6788945</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:50:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3761" sha1="blkhe1cba322lz6v5v0f68rnqh71do8" xml:space="preserve">'''Aleksander Mette''' ([[14. juuli]] [[1913]] [[Volossovo]] maakond, [[Peterburi kubermang]] – [[2. juuni]] [[1983]] [[Tallinn]]) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning majandusjuht.

Aleksander Mette töötas jaoskonnaagronoomina ja hiljem, pärast Leningradi Põllumajanduse Instituudi lõpetamist 1937. aastast karantiiniinspektsiooni inspektorina ja Leningradi oblasti kartulikatsejaama sektori juhatajana. Ta lõpetas [[Leningradi Põllumajanduse Instituut|Leningradi Põllumajanduse Instituudi]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja aastatel 1942–1946 teenis [[Punaarmee]]s. 1944. aastal astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] ridadesse. 

Pärast Nõukogude armeest demobiliseerimist töötas A. Mette Eesti NSV-s [[Särevere loomakasvatuskool]]i direktorina ja oli aastatel 1945–1950 [[Sõmerpalu sovhoos]]i direktor&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/valgakommunist/1955/02/08/12 ALEKSANDER METTE], Valga Kommunist: EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja, nr. 17, 8 veebruar 1955&lt;/ref&gt;. Aastatel 1950–1952 oli ta [[EKP Valga Rajoonikomitee]] II sekretär ja [[EKP Tõrva Rajoonikomitee]] I sekretär. 

Aastatel 1952–1953 ja 1953–1957 [[Eesti NSV sovhooside minister]], [[1953]] ([[6. mai]]st [[31. oktoober|31. oktoobrini]]) [[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]. Aastatel 1961–1979 oli ta koondise [[Eesti Põllumajandustehnika]] esimees. Põllumajandusteaduste kandidaat.

Ta oli [[1944]]. aastast [[NLKP]] liige ja [[EKP Keskkomitee]] liige (1954–1966)&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 299&lt;/ref&gt;. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV III Ülemnõukogu|III]], [[ENSV IV Ülemnõukogu|IV]], [[ENSV V Ülemnõukogu|V]], [[ENSV VIII Ülemnõukogu|VIII]] ja [[ENSV IX Ülemnõukogu|IX koosseisu]] saadik.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/101 Aleksander Augusti p. Mette], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 99&lt;/ref&gt; Tema hobi oli kalapüük.

Aleksander Mette suri 2. juunil 1983 Tallinnas ja maeti 6. juunil 1983 [[Metsakalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=klLgpxxdngPq Tallinna Metsakalmistu, V, 4P, 253, 4-kohaline kirstuplats]&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 1974 – [[Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja]]
* [[Lenini orden]]
*kaks [[Tööpunalipu orden]]it, 
*[[Punatähe orden]]
*[[medal]] &quot;[[Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945]]&quot;.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003.
* Eesti põllumajanduse edendajad. Biograafiline leksikon, Tln. 2008.

{{JÄRJESTA:Mette, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Eesti NSV põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV sovhoosidirektorid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised põllumajandustöötajad]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1913]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>blkhe1cba322lz6v5v0f68rnqh71do8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Mäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>330494</id>
    <revision>
      <id>7265113</id>
      <parentid>6687288</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:50:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2378" sha1="qcl0h7f33clju4fpncheecxlpouexln" xml:space="preserve">'''Aleksander Mäe''' ([[26. märts]] [[1893]] [[Narva]] – [[26. juuni]] [[1967]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane.

Pärast linnakooli lõpetamist [[Narva]]s töötas ta [[Kreenholmi Manufaktuur]]is, madrusena laeval, kaalujana [[Tallinn]]as ning pärast demobiliseerimist (aastal [[1918]]) kaevurina Kuznetski kivisöebasseinis ([[Kemerovo oblast]]is). 

Aastal [[1920]] võeti ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] liikmeks; sama aasta suvel saadeti ta illegaalsele parteitööle Eestisse. Siin ta vahistati ja mõisteti kolmeks aastaks vangi. Augustis [[1922]] vahetati ta poliitvangina välja ja suunati parteitööle [[Petrogradi kubermang]]u, [[Oudova maakond]]a. Aastast [[1925]] oli ta juhtival tööl [[Leningrad]]is, [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Kalinini oblast]]is. Aastast [[1942]] oli ta [[8. Eesti Laskurkorpus]]es [[1. tagavara laskurpolk|1. tagavara laskurpolgus]] poliittöötajaks.

Pärast sõda oli ta [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] TSN täitevkomitee aseesimees ja [[Harju maakond|Harju maakonna]] TSN täitevkomitee esimees. [[19. aprill]]ist [[1946]] kuni [[15. juuli]]ni [[1948]] oli ta [[Eesti NSV põllutööminister]]. Seejärel oli ta [[Eesti NSV põllumajandusminister|Eesti NSV põllumajandusministri]] asetäitja, [[NSV Liidu Varumise Ministeerium]]i volinik [[Eesti NSV]]-s ja [[ETKVL]]-i juhatuse aseesimees. Aastal [[1959]] jäi ta pensionile&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 301&lt;/ref&gt;.

Aleksander Mäe suri [[26. juuni]]l [[1967]] ja ta maeti [[28. juuni]]l [[1967]] [[Metsakalmistu]]le&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Aleksander&amp;filter_maetud_perenimi=M%C3%A4e&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &quot;Rahva Hääl&quot; 27. juuni 1967 (Nekroloog)

{{JÄRJESTA:Mäe, Aleksander}}
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis‎]]
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>qcl0h7f33clju4fpncheecxlpouexln</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õigeusu kirik Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>330693</id>
    <revision>
      <id>7265197</id>
      <parentid>7263689</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:47:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265197</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32113" sha1="4cr71jki9ktp4uote5g6l86906zhic1" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|right|pisi|[[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster|Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri]] peakirik]]

[[Õigeusu kirik]] on tegutsenud [[Eesti]] territooriumil sajandeid, õigeusu [[preester|preestrid]] ja [[kogudus]]ed tegutsesid Eesti aladel väidetavasti juba alates 11. sajandist.&lt;ref&gt;Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust &quot;Mitut usku Eesti IV&quot;. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.&lt;/ref&gt; Suur osa Kagu-Eesti elanikest ([[setud]]) on traditsiooniliselt [[õigeusu kirik]]u liikmed. Mujal Eestis jäi [[õigeusk|õigeusu]] kiriku mõju väheseks. Alles [[19. sajand]]il algas eestlaste suurem õigeusku siirdumine. Usuvahetuse üheks põhjuseks oli õigeusklikele maade jagamine: suur osa eestlastest lootis koos &quot;tsaari usuga&quot; maad ja muid kergendusi saada. Usuvahetuses mängis olulist rolli ka [[talupoeg]]ade vaen [[mõisnik]]e ja neid toetavate [[luterlus|luterlike]] [[pastor]]ite vastu. Usuvahetusega sooviti vabaneda &quot;sakste&quot; ülemvõimu alt.

Eesti territooriumil asunud õigeusu kogudused allusid aastatel 1721–1917 [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] kõrgeimale kiriklik-riiklikule valitsusorganile [[Pühim Valitsev Sinod|Pühimale Valitsevale Sinodile]].

Tänapäeval tegutsevad Eestis [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] ja [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik]] (varem ''Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik'').

== Venemaa õigeusu kirik Eesti aladel Venemaa keisririigis ==
[[Fail:Stephen Yavorsky.jpg|pisi|püsti|[[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i aujärjehoidja ja [[Pihkva ja Narva piiskop]], metropoliit [[Stefanus (Javorski)|Stefanus]]]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpetanud Uusikaupunki rahuleppega (1721) tagati Liivi- ja Eestimaal luterlastele seni kehtinud usuvabadus, kuid juurde tuli õigeusk.&lt;ref&gt;[https://histdoc.net/nystad/nystad_de.html Im Nahmen der heiligen und unzertrennten Drey-Einigkeit.] Artikkel 10.&lt;/ref&gt; Pärast Põhjasõja käigus toimunud Eesti alade vallutamist võeti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] õigeusku kuuluvate vägede usuliseks teenistuseks üle kohalikud [[Luterlus|luteri usu]] kirikud: [[Tartu]] vallutamise järel võeti krahv [[Boriss Šeremetev]]i käsul 1704. aastal üle [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]; [[Narva Jaani kirik]] muudeti [[õigeusk|õigeusu]] kirikuks; Tallinnas anti 1716. aastal Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner [[Aleksandr Menšikov]]i korraldusel õigeusklike käsutusse linnast lahkunud Rootsi garnisonile kuulunud [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Püha Miikaeli kirik]]. Tallinnas ehitati 1721. aastal [[maavägi|maavägede]] jaoks [[Tallinna Kaasani kirik|Jumalaema Sündimise kirik]], kuhu Peterburist viidi Jumalaema Kaasani ikooni koopia ning vanaaegne kokkupandav sõjaväeikoon sama kujutisega. Ikooni järgi hakatigi kirikut kutsuma [[Tallinna Kaasani kirik|Jumalaema Kaasani ikooni kirikuks]]. Sõjamereväelaste jaoks rajati [[Tallinna sadam]]asse keisrinna [[Anna Ivanovna|Anna Joannovna]] käsul aastatel 1752–1755 [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik]].
[[File:Map of the diocesan division of the Russian Church in the 18th century.jpg|pisi|püsti|Õigeusu kiriku piirkonnad Venemaa keisririigis 18. sajandil ]]
Esimestel aastatel pärast Põhjasõda allusid õigeusu kogudused [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i aujärjehoidjale, [[Pihkva ja Narva piiskop]]ile metropoliit [[Stefanus (Javorski)|Stefanusele]].

Aastatel 1725–1736 kuulusid [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] kogudused [[Tallinna kubermang]]us [[Pihkva piiskopkond]]a ([[:ru:Псковская и Великолукская епархия|ru]]) v.a Tallinna, Narva ja Paldiski, mis alates 1764. a olid Peterburi piiskopkonna koosseisus, mille piiskopil oli ka Tallinna piiskopi tiitel. Pihkva ja Narva ülempiiskop (1718–1725) [[Feofan (Prokopovitš)]]; (1725) [[Feofilakt (Lopatinski)]]; (1725–1731) [[Rafail (Zaborovski)]].
[[Riia kubermang]]u ([[Lõuna-Eesti]]) õigeusu kogudused kuulusid aga [[Pihkva piiskopkond|Pihkva, Irboska ja Narva piiskopkonda]], mille piiskopil oli ka Riia piiskopi tiitel. Koguduste paremaks valitsemiseks asutati Riias 1727. aastal vaimulik kontor, mis 1739. aastal nimetati ümber vaimulikuks valitsuseks ja 1750. aastal Liivimaa Vaimulikuks Valitsuseks.

1764. aasta 14. juuni ukaasiga liideti Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused [[Vene Õigeusu Kiriku Peterburi piiskopkond|Peterburi piiskopkonnaga]]. Kohapealsete koguduste administratiiv- ja vaimulike asjadega tegeles Narva vaimulik valitsus ja Eestimaa Vaimulik Valitsus (1798–1817). 1764. aastal nimetati Pihkva, Irboska ja Narva piiskopkond, [[Pihkva ja Riia piiskopkond|Pihkva ja Riia piiskopkonnaks]], 1799. aastal aga [[Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskopkond|Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskopkonnaks]].

1817. aasta [[5. august]]il moodustati Peterburi piiskopkonna [[Tallinna vikaarpiiskopkond]] ehk abipiiskopkond eesotsas vikaar- ehk abipiiskopiga, kes allus Peterburi metropoliidile. Vikaarpiiskopkonnas tegutsesid Reveli piiskop [[Smaragd (Krõžanovski)]],&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/tihomirov-joann/ Joann Tihomirov pühitseti diakoniks/preestriks 01.11.1831 Reveli piiskop Smaragdi poolt], www.eoc.ee&lt;/ref&gt; piiskop Nafanail,&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/sestakovski-jossif/ Jossif Šestakovski pühitseti diakoniks/preestriks 29.02.1848 Reveli piiskop Nafanaili poolt], www.eoc.ee&lt;/ref&gt; piiskop Kristofor.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/metropoolia/2024/08/01/10.4 Haapsalu Maria-Magdaleena koguduse nimepäev], Metropoolia: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku häälekandja, nr. 104, 1 august 2024, lk 16&lt;/ref&gt;

=== Riia ja Miitavi piiskopkond ===

1833. aastal moodustati Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskopkonnast, [[Pihkva ja Liivimaa piiskopkond]]. 1836. aasta [[14. september|14. septembri]] ukaasiga moodustati [[Riia vikaarpiiskopkond]] eesotsas [[Riia vikaarpiiskop]]iga, kes allus [[Pihkva piiskop]]ile, 1836. aastal liideti [[Lõuna-Eesti]] õigeusu kogudused Riia vikaarpiiskopkonnaga. Riia [[vikaarpiiskop]]i kõrval jätkas tegevust Liivimaa vaimulik valitsus. 1850. aastal moodustati neile aladele Riia vikaarkonnast iseseisev Riia [[piiskopkond]]. Piiskopkonda kuulusid [[Liivimaa kubermang]], [[Kuramaa kubermang]] ja osalt ka [[Eestimaa kubermang]]u alad.

=== Usuvahetusliikumine ===
[[Pilt:Filaret Gumilevskiy.jpg|pisi|püsti|Piiskop [[Filaret (Gumilevski)|Filaret]]. G. Gratšovi gravüür (1886)]]
{{Vaata|Usuvahetusliikumine}}
1840. aastatel [[Liivimaa kubermang]]us ja 1880. aastatel [[Eestimaa kubermang]]u läänepoolsetel aladel toimus sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[õigeusk]]u. Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud [[eestlased|eesti]] ja [[lätlased|läti]] talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest [[baltisakslased|baltisaksa]] mõisnike mõju all olnud luterliku kiriku vastu. 1846. aastal rajati [[Riia Vaimulik Seminar]] esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses, erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. 1846. aasta 26. jaanuaril andis Venemaa keiser [[Nikolai I]] korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse [[Õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakool]] ja [[õigeusu abikool]]id. Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu Eesti osas oli 1884/85. õppeaastaks juba 315 õigeusu kihelkonnakooli.

1846. aastal loodi õigeusu kiriku Pärnu praostkond, Võru praostkond, Saaremaa praostkond ja Tartu praostkond, 1851. aastal Viljandi praostkond [[Liivimaa kubermang]]us.

25. veebruaril 1850 kinnitas keiser [[Nikolai I]] Pühima Sinodi ettepaneku Riia vikaarpiiskopkonna muutmisest iseseisvaks piiskopkonnaks, mille [[jurisdiktsioon]]i alla kuulusid Kura- ja Liivimaa õigeusu kogudused. Pihkva ja Liivimaa piiskopkonnast moodustati Pihkva ja [[Porhov]]i piiskopkond. Liivimaa vaimulik valitsus suleti ja tema asemele asutati [[Riia vaimulik konsistoorium]]. 1850. aastal elas piiskopkonna territooriumil peaaegu 146 000 õigeusklikku, kelle käsutuses oli 109 kirikut ja 2 kloostrit. 1865. aastal ühendati Riia piiskopkonnaga [[Eestimaa kubermang]]u õigeusu kogudused.

Ülempiiskop Platoni valitsusajal ehitati piiskopkonda täiendavalt 44 uut kirikut, 1866. aastaks oli õigeusklike arv kasvanud kuni 180 000-ni.

=== Tallinna vikaarpiiskopkond ===
Sinodi 9. aprilli 1866. aasta ukaasiga asutati piiskopkonnas [[Tallinna vikaarpiiskopkond]] eesotsas [[Tallinna vikaarpiiskop]]iga, Riia piiskopi alluvuses. 1887. aastal loodi Peterburi piiskopkonnas Narva vikaarpiiskopkond ja Narva kogudused jäid kuni Eesti iseseisvumiseni Peterburi piiskopkonda. Loode-Venemaa vaimulikuks juhiks (1860–1892) oli [[Peterburi ja Novgorodi metropoliit]], [[Issidor (Nikolski)|Issidor]]. [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal allusid [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] Riia ja Miitavi piiskopile, tema haldusalas olnud [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] [[Tallinna vikaarpiiskopkond]], mis Eestis jagunesid [[praostkond]]adeks ja piirkondlikeks [[kogudus]]teks. Tallinna [[vikaarpiiskop]]iks oli 1866–1870, tiitliga Reveli piiskop [[Veniamin (Karelin)]] ja seejärel 1880 nominaalseks piiskopiks [[Nikolai (Kassatkin)]] (1836–1912), kes tegutses Jaapanis õigeusu kiriku [[misjonär]]ina.

[[Pilt:Alexander Nevski Cathedral in Toompea beentree.jpg|pisi|vasakul|[[Aleksander Nevski katedraal|Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik]] Tallinnas]]

Riia ja Miitavi ülempiiskop [[Arseni (Brjantsev)]] tema kümneaastase valitsemise ajal ehitati Eestis mh (1889) [[Alajõe Jumalaema Sündimise kirik|Jumalaema Sündimise kirik]] [[Alajõe]]l, Peipsi järve kaldal, (1893) [[Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kirik]] [[Narva-Jõesuu]]s, (1895) [[Jõhvi Jumalailmumise kirik]] [[Jõhvi]]s ja üldse püstitati tema valitsusajal 22 pühakoda. Koos vürst Šahhovskoiga oli Arseni 1891. aastal avatud [[Kuremäe Jumalaema Uinumise Nunnaklooster|Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri]] rajamise eestvedajaks ning 1895. aastal pühitses ülempiiskop selles kloostris sisse kaks kirikut: pühade Siimeoni ja Anna ning püha Sergi kiriku.

[[Eestimaa kuberner]]i, vürst [[Sergei Šahhovskoi]] valitsusajal alustati [[Neeva Aleksandri peakirik]]u püstitamist Tallinnas, [[Toompea allasum|Toompeal]]. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal.

[[Agafangel (Preobraženski)]] valitsemise ajal ehitati Eestis ja 1898. aastal pühitses valitseja Agafangel [[Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik (1898)|Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kiriku]] [[Sillamäe]]l ja [[Valga Issidori peakirik]]u [[Valga]]s, 1900. aastal Tallinna [[Neeva Aleksandri peakirik]]u ning [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]u, 1902. aastal [[Kuremäe nunnakloostri abikirik Tallinnas|Kuremäe nunnakloostri abikiriku Tallinnas]] ja 1904. aastal [[Tapa Ristija Johannese kirik]]u Tapal, 1910. aastal Kuremäe nunnakloostri Jumalaema Uinumise peakiriku.

[[Fail:Tallinn, Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (1).jpg|pisi|[[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik]] Tallinnas]]

[[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia piiskopkonna]] Tallinna vikaarpiiskopkonda kuulusid [[Eestimaa kubermang]]us: Tallinnas tegutsenud kogudused: Tallinna Aleksander Nevski kogudus, [[Aleksander Nevski katedraal]]i juures; Tallinna Surnuaia (Aleksandri) kogudus/Tallinna Surnuaia Aleksander- Nevski kiriku kogudus, [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]] [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistukirik|kiriku]] juures; Tallinna Issanda Muutmise ehk Preobraženski kogudus, [[Tallinna Issanda Muutmise Peakirik]]u juures ja [[Tallinna Vladimiri Jumalaema kirik|Vladimiri Jumalaema kirik]]&lt;ref&gt;Kiriku juures hakati 1856. aastal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Aleksander Nevski katedraali valmides 1900. aastal lahkus vene kogudus Issanda Muutmise kirikust [[Aleksander Nevski peakirik]]usse. Eesti kogudus [[Püha Vladimiri kirik]]ust kolis ümber Issanda Muutmise kirikusse&lt;/ref&gt;; Tallinna Nikolai kogudus, [[Tallinna Nikolai kirik]]u juures; Tallinna Kopli kogudus, [[Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik Koplis|Tallinna Püha piiskop Nikolause kiriku]] juures; Tallinna Kaasani kogudus, [[Tallinna Kaasani kirik]]u juures; Tallinna Simeoni kogudus, [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik]]u juures. 1875. aastast oli praost Eestimaa ringkonnas [[Simeon (Popov)|Simeon]] (1823–1909), [[Tallinna Issanda Muutmise kogudus|Tallinna Issandamuutmise koguduse]] eestseisja  1875–1900, [[Tallinna Vladimiri Jumalaema kogudus]]e ülempreester 1875–1879, [[Aleksander Nevski katedraal|Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkiriku]] ülempreester 1900–1909&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/popov-simeon/ POPOV Simeon Joanni p], www.eoc.ee&lt;/ref&gt;

[[Haapsalu kreis|Haapsalu]] alade praostkonnas: [[Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus]], [[Emmaste Jumalaema Sündimise kirik]] (vene k. ''Эммастская Рождество-Богородинская церковь'') [[Emmaste]]s; [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]], [[Haapsalu Püha Maria-Magdaleena kirik]] ja abikirik [[Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik]] [[Haapsalu]]s; [[Kullamaa Püha Nikolai kogudus]] [[Kullamaa Püha Nikolai kirik]] [[Silla (Lääne-Nigula)|Sillal]]; Emmaste-[[Lelu]], hiljem Emmaste–[[Kuriste]] kogudus [[Kuriste kirik]]; [[Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus]], [[Kõpu õigeusu kirik]] [[Kõpu (Kõrgessaare)|Kõpul]]; [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]], [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik]] [[Kõrgessaare]]s; [[Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus]] [[Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik]]; [[Mäemõisa Nikolai kogudus]], [[Mäemõisa Püha Nikolause kirik]], [[Sinalepa]]s; [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]], [[Paadremaa Püha Kolmainu Jumala kirik]]; [[Pühalepa-Kuri kogudus]], [[Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik]]; Harju-Risti kogudus, [[Harju-Risti õigeusu kirik]]; [[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus]] [[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik]] [[Kõmsi]]l; Vormsi Issanda Ülestõusmise kogudus, [[Vormsi Ülestõusmise kirik]] [[Hullo]]; [[Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]] [[Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] [[Väike-Lähtru]].

[[Tallinna kreis|Revali]] ja [[Paide kreis|Weissensteini]] alade praostkonnas: [[Angerja Issanda Taevaminemise kogudus]], [[Angerja Issanda Taevaminemise kirik]]; [[Aruküla Püha Kolmainu kogudus]] [[Aruküla Püha Kolmainu kirik]]; [[Juuru Püha Vassili Suure kogudus]] [[Juuru Püha Vassili Suure kirik]]; Kuimetsa Ristija Johannese kogudus [[Kuimetsa Ristija Johannese kirik]]; [[Leesi Püha Nikolai kogudus]] [[Leesi Püha Nikolai kirik]]; [[Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kogudus]] [[Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kirik]]; Paide kogudus [[Paide Jumalaema Uinumise kirik]]; [[Paldiski Georgi kogudus]] [[Paldiski Püha Georgi kirik]]; [[Paldiski Nikolai kogudus]] [[Paldiski Nikolai kirik]]; [[Tallinna Issanda Muutmise kogudus|Tallinna Issandamuutmise kogudus]]; [[Tallinna Kopli Nikolai kogudus]]; Tallinna Nõmme kogudus; Tallinna Surnuaia (Aleksandri) kogudus; [[Tapa Ristija Johannese kogudus]] [[Tapa Ristija Johannese kirik]]; [[Türi Püha Kolmainu Jumala kogudus]], [[Türi Püha Kolmainu Jumala kirik (1910–2007)|Türi Püha Kolmainu Jumala kirik]]; [[Velise Ristija Johannese kogudus]], [[Velise Ristija Johannese kirik]]u juures.

[[Rakvere kreis|Wesenbergi]] alade praostkonnas: [[Jõhvi Jumalailmumise kogudus]], [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]]; Kangru Georgi kogudus [[Kangru Püha Georgi kirik]]; [[Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kogudus]] [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]]; [[Rakvere Jumalaema Sündimise kogudus]] [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]; Sillamäe kogudus, [[Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik]].

[[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia piiskopkonnas]] [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]is: Ilmjärve kogudus, [[Ilmjärve Jumalailmutamise kirik]]; Kaarepere kogudus, [[Kaarepere Suzdali Vaga Evfimi ja Egiptuse Vaga Maria kirik]]; [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kogudus]], [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kirik]]; Kavilda Aleksandri kogudus, [[Kavilda Püha Aleksandri kirik]]; Kärkna-Lähte kogudus; Laatre Pühavaimu kogudus, [[Laatre Pühavaimu kirik]]; Laiuse kogudus, [[Laiuse Jumalaema Sündimise kirik]]; Maaritsa kogudus; Nõo kogudus, [[Nõo Püha Kolmainu kirik]]; Priipalu kogudus; Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus, [[Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirik]]; Rõngu Taevaminemise kogudus, [[Rõngu Taevaminemise kirik]]; Saare-Uhmardu kogudus, [[Uhmardu Ristija Johannese kirik]]; [[Saduküla Vaga Joosepi kogudus]]; Tartu Aleksandri kogudus, [[Tartu Püha Aleksandri kirik]]; Tartu Jüri kogudus, [[Tartu Püha Jüri kirik]]; Võnnu-Kärsa kogudus, [[Võnnu Kristuse Sündimise kirik]].

[[Võru kreis]]is: Antsla kogudus; Haanja-Plaani kogudus, [[Haanja-Plaani Püha Nikolai kirik]]; Kaika kogudus, [[Kaika Püha Kolmainu Jumala kirik]]; Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus, [[Karula Jumalaema Kaitsmise kirik]]; Kähri Miikaeli kogudus, [[Kähri Püha Mihaeli kirik]]; Laanemetsa Peetri ja Pauli kogudus, [[Laanemetsa Püha Peetri ja Pauli kirik]]; Luhamaa kogudus; Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kogudus, [[Ritsiku Ristija Johannese kirik]]; Räpina Sakariase ja Elisabeti kogudus, [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik]]; Timo kogudus, [[Timmo Taevaminemise kirik]]; Valga Eesti peakiriku kogudus; [[Valga Issidori peakiriku kogudus]] [[Valga Issidori peakirik]]; Valga Nikolai kogudus Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni ja Preestermärter Issidori kirik; Võru kogudus.

[[Pärnu kreis]]is: Halliste-Penuja kogudus; Häädemeeste kogudus, [[Häädemeeste Issanda Muutmise kirik]]; Jaagupi-Uduvere kogudus, Jaagupi-Uduvere Püha Jakobuse kirik; [[Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus]], [[Jõõpre Püha Georgiuse kirik]]; Kalli Ristija-Johannese kogudus, [[Kalli Ristija-Johannese kirik]]; Kastna kogudus, [[Kastna Püha Arseniuse kirik]]; Kihnu Nikolai kogudus, [[Kihnu Püha Nikolai kirik]]; Kilingi Nikolai kogudus, [[Kilingi Püha Nikolai kirik]]; Kärgu kogudus; Laiksaare kogudus, [[Laiksaare Ristija-Johannese kirik]]; Lelle kogudus, [[Lelle Püha Kolmainu Jumala kirik]]; Mõisaküla Püha Vaimu kogudus; Pootsi-Kõpu kogudus, [[Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirik]]; Pärnu Johannese eesti kogudus; Pärnu Issandamuutmise kogudus; Seli-Tõstamaa kogudus, [[Seli Püha Vassili kirik]]; Sindi kogudus; Surju kogudus, [[Surju Jumalaema Sündimise kirik]]; Tahkuranna kogudus, [[Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik]]; Tori kogudus, [[Tori Kristuse Sündimise kirik]]; Tõhela-Murru kogudus, [[Tõhela Ristija Johannese kirik]]; Uruste kogudus, [[Uruste Issanda Taevaminemise kirik]]; Vändra kogudus, [[Vändra Püha Peetri ja Pauli kirik]].

[[Viljandi kreis]]is: [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus]], [[Arusaare Taevaminemise kirik]]; [[Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kogudus]] [[Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kirik|Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik]]; [[Kaansoo kogudus]]; [[Kabala Püha Peetri ja Pauli kogudus]]; [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus]] [[Karksi Püha Aleksiuse kirik]]; [[Kikevere Jumalaema Uinumise kogudus]], [[Kikevere Jumalaema Uinumise kirik]]; [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]], [[Kolga-Jaani Püha Nikolai kirik]]; [[Põltsamaa Pühavaimu kogudus]] [[Põltsamaa Pühavaimu kirik]]; [[Suislepa Püha Katariina kogudus]], [[Suislepa Püha Katariina kirik]]; Suure-Jaani Peeter-Pauli kogudus, [[Suure-Jaani Püha Peetri ja Pauli kirik]]; [[Tuhalaane Jumalaema Uinumise kogudus]] [[Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik]]; Tänassilma Arsenios Suure kogudus [[Tänassilma Arsenios Suure kirik]]; Viljandi kogudus.

[[Kuressaare kreis]]is: [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus]] [[Kuressaare Püha Nikolai kirik]]; [[Laimjala Vassilius Suure kogudus]] [[Laimjala Vassilius Suure kirik]]; [[Leisi Püha Olga kogudus]] [[Leisi Püha Olga kirik]]; [[Levala Püha Neeva Aleksandri kogudus]] [[Levala Püha Neeva Aleksandri kirik]]; [[Lümanda Issanda Muutmise kogudus]] [[Lümanda Issanda Muutmise kirik]]; [[Metsküla Issanda Templisseviimise kogudus]] [[Metsküla Issanda Templisseviimise kirik]]; [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus]] [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik]]; [[Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani Pühakuju kogudus]], [[Muhu-Rinsi Kaasani Jumalaema kirik]]; [[Mustjala Prohvet Eeliase kogudus]] [[Mustjala Prohvet Eeliase kirik]]; [[Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus]] [[Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik]]; [[Piila Peaingel Miikaeli kogudus]] [[Piila Peaingel Miikaeli kirik]]; [[Pärsama Püha Innokenti kogudus]] [[Pärsama Püha Innokenti kirik]]; [[Reomäe Apostel Andrease kogudus]] [[Reomäe Püha Andrease kirik]]; [[Tiirimetsa Kristuse Sündimise kogudus]] [[Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik]]; [[Torgu Apostel Johannese kogudus]] [[Torgu Apostel Johannese kirik]]; [[Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus]], [[Tornimäe Jumalaema Kaitsmise kirik]]; [[Ööriku Püha Kolmainu kogudus]], [[Ööriku Püha Kolmainu Jumala kirik]]us.

Pihkva piiskopkonna Narva kogudused: Alajõe Jumalaema Sündimise kogudus, [[Alajõe Jumalaema Sündimise kirik]]; [[Jaama Püha Nikolause kogudus]] [[Vasknarva vald (Vaivara kihelkond)|Vasknarva vallas]] [[Jaama Püha Nikolause kirik]]; [[Krivasoo Aleksander Nevski kogudus]], [[Krivasoo Aleksander Nevski kirik]]; [[Lohusuu Jumalailmumise kogudus]] [[Lohusuu Jumala Ilmumise kirik]]; Mustvee Kolmainu Jumala kogudus, [[Mustvee Kolmainu Jumala kirik]]; Mustvee Nikolai kogudus, [[Mustvee Püha Nikolause kirik]]; [[Narva Eesti Nikolai kogudus]] [[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik]]; Narva Lunastaja Issandamuutmise kogudus [[Narva Issanda Muutmise peakirik]]; [[Narva Jumalaema Uinumise kogudus]] [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik]]; Narva Püha Kolmainu kogudus Narva Kolmainu kirik; [[Narva Vladimiri kogudus]] [[Vladimiri vennaste koguduse kirik]]; [[Narva Jumalaema Ilmutamise kogudus|Narva (Jumalaema Ilmutamise) Znamenja kogudus]] [[Narva Jumalaema Ilmutamise kirik]]; [[Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kogudus]] [[Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik]]; [[Nina Jumalaema Kaitsmise kogudus]], [[Nina Jumalaema Kaitsmise kirik]]; [[Nizõ Mihhaili kogudus]] [[Nizõ]] Mihhaili kirik; [[Olga-Risti Nikolai kogudus]] [[Olgin Krest]]i Nikolai kirik; [[Piirisaare kogudus]] [[Piirissaare Peeter-Pauli kirik]]; {{kas|[[Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kogudus]], [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]}}; [[Skamja Püha Eliase kogudus]], [[Skamja Püha Eliase kirik]]; {{kas|[[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]], [[Tallinna Aleksander Nevski kirik]]; [[Tallinna Püha Nikolai kogudus]], [[Tallinna Püha Nikolai kirik]]; [[Tartu Uspenski kogudus]], [[Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik|Tartu Jumalaema Uinumise kirik]]}}; [[Varnja Issanda Templisseviimise kogudus]], [[Varnja Issanda Templisseviimise kirik]]; [[Vasknarva Prohvet Eeliase kogudus]] [[Vasknarva Prohvet Eeliase kirik]]uga.

Eestist Venemaa keisririiki asunutel olid kogudused ka Venemaal, Peterburis tegutses  Peterburi [[Kolomna (Peterburi linnaosa)|Kolomna linnaosas]] [[Peterburi Püha Issidori kirik]]u juures, 1895. aastal asutatud eestikeelne õigeusu kogudus, mille eesotsas oli preester [[Platon (Kulbusch)|Paul Kulbusch]]. 1900 nimetati isa Paul ühtlasi Peterburi metropoolia eesti õigeusu koguduste [[praost]]iks. Lisaks [[Peterburi Püha Issidori kogudus]]ele kuulusid tema haldusalasse ka [[Kroonlinna Ristiülendamise kogudus]], [[Narva Nikolai kogudus]], [[Poritsa eesti kogudus]], [[Luga eesti kogudus]], [[Klopitsa Peeter-Pauli kogudus]], [[Sajanje Peeter-Pauli kogudus]], [[Gattšina Jumalaema Uinumise kogudus]] ja [[Kriuša eesti kogudus]], lisaks arvukalt palvemaju ja kabeleid.

30. märtsil 1917 ühendati [[Põhja-Liivimaa]] [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermanguga]]. Riia konsistoorium lõpetas oma tegevuse [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] 30. märtsi 1917 määruse alusel ning eestlastest õigeusu vaimulikud alustasid oma rahvusliku kiriku organiseerimist. Juulis 1917 kiitis Venemaa õigeusu kiriku sinod kohalike õigeusklike taotlustele vastu tulles heaks Eestimaa kubermangu piires Riia ja Miitavi piiskopkonna Tallinna vikariaadi avamise.

8. augustil 1917 tegid koguduste esindajad Tartus ettepaneku Riia piiskopkonna Tallinna vikaarpiiskopkonna moodustamiseks, kuhu oleksid kuulunud kõik Eesti territooriumil asuvad õigeusu kogudused. [[10. august]]il 1917 valis Riia piiskopkonna täiskogu eesti sektsioon Tallinna vikaarpiiskopi kandidaadiks eestlase [[Paul Kulbusch]]i, Peterburi Püha Issidori eesti koguduse esipreestri, kes pühitseti ametisse 31. detsembril 1917. 25. veebruaril 1919 tõid Eesti saadikud [[Eesti Piiskopkonna Nõukogu|piiskopkonna nõukogu]] Tartust Tallinnasse [[Pikk tänav|Pikale tänavale]] majja nr 64.

== Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ==
[[Pilt:Platon (Kulbush).jpg|pisi|püsti|Tallinna vikaarpiiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]]]
{{Vaata|Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik}}
Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] 19. aprillil 1919 vastu &quot;Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse&quot;, mille järgi tunnistati Eesti Vabariigis kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel õigeusu [[kirikukogu]]l vastu võetud õigeusu kirikuseadused. Kirikuseaduse põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu ehk [[sinod]]. 1919. aasta juunis moodustati [[Eesti Piiskopkonna Nõukogu]] määrusega Tallinna piiskopkonda kuni 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnustasid [[Nõukogude Venemaa]]l asunud [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] Eesti õigeusu piiskopkonna [[autonoomia]]t.

Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi]] [[jurisdiktsioon]]i. See vormistati 7. juulil 1923 Konstantinoopoli patriarhi [[Meletios IV]] ''[[tomos]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ega.

== Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eestis Teise maailmasõja ajal ==
Vahetult pärast [[Nõukogude võim]]u kehtestamist Balti riikides 1940. aastal (vt [[Juunipööre]]) kutsuti Eesti ja Läti õigeusu kirikute juhid 1941. aasta kevadel [[Moskva]]sse, kus nad olid sunnitud tunnistama alluvust Moskva patriarhaadile.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algusega Eestis taastas EAÕK oma senise struktuuri ja alluvuse Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhaadile. EAÕK venekeelne Narva piiskopkond keeldus metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksandrile]] kuuletumast ja jäi Moskva patriarhaadi alluvusse. 1942. aastal tunnustasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] kahe kiriku olemasolu okupeeritud Eestis.

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest 1944. aastal Läände [[pagulus]]se läinud metropoliit Aleksander ja umbes 20 vaimulikku säilitasid EAÕK põhikirjalise õigusliku järjepidevuse eksiilis, sellal kui Eestis EAÕK likvideeriti.

== Vene Õigeusu Kirik Eestis Teise maailmasõja järel ==
[[Eesti NSV]]-s asusid 1945. aastal õigeusu kiriku asju korraldama [[Vene Õigeusu Kirik]]u esindajad, mille tulemusena moodustati Eestis õigeusu kogudustest Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkond. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumisprotsess]] tõi enesega kaasa ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal likvideeritud organisatsioonide taastamise. Eestis tegutsenud õigeusu piiskopkonnas kujunes kaks leeri - ühed soovisid säilitada senise ''[[status quo]]'' ja alluvuse Moskva patriarhaadile, teised taastada okupatsioonieelse EAÕK tegevuse Eestis Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses. EAÕK oli säilitanud oma põhikirjalise tegevuse paguluses ja tema tegevus Eestis taastati 1993. aastal õigusliku järjepidevuse alusel.

== Moskva Patriarhaadile alluv Eesti Õigeusu Kirik ==
{{Vaata|Eesti Kristlik Õigeusu Kirik}}
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) moodustati Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele 11. augustist 1992, millega taasjõustati patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] 1920. aasta otsus Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia andmise kohta.

Tegelikult moodustati Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik alates 1945. aastast Eesti territooriumil tegutsenud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja Eesti piiskopkonna järglasena. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal asutatud autonoomse [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsiooni alla 1923. aastal.

Sellest tulenevalt ollakse tülis ja vaidluses ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena 1993. aastal tunnustatud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]uga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all.

20. augustil 2024 võttis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nõukogu oma istungil vastu kiriku uue põhikirja, eemaldades viited Moskva patriarhaadile. Lisaks sooviti muuta kiriku nime Eesti Õigeusu Kirikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-20 |pealkiri=MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile |url=https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Täiendavalt on kirik esitanud oma visiooni alustatamaks konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, et leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel |url=https://www.err.ee/1609413280/eestis-tegutsevad-oigeusukirikud-voivad-koostoo-arutelusid-alustada-sugisel |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]
* [[Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond]]

== Viited ==
{{Viited}}
== Kirjandus ==
* прот. Николай Балашов, С.Л. Кравец, [https://azbyka.ru/otechnik/Istorija_Tserkvi/pravoslavie-v-estonii-tom-1/ Православие в Эстонии (Том 1)], 2010
* Православие в Эстонии : исследования и документы: в 2 т. / Pедакторы : прот. Н. Балашов, С.Л. Кравец. Москва: Церковно-науч. центр &quot;Православная энцикл.&quot;, 2010. / Т. 2: Документы. - 655 с.
== Välislingid ==
* [http://digitalcollections.nypl.org/collections/albom-vidov-tserkvei-estliandskoi-gubernii#/?tab=about&amp;scroll=3 Albom vidov tserkvei Estliandskoi gubernii], The New York Public Library. Digital Collections
* [http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm Mattias Palli. A Brief History Of The Orthodox Church Of Estonia]
* Mari-Ann Heljas, [http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik Õigeusu Kirik. Sünnilugu], [[Kultuur ja Elu]], 4/2003

[[Kategooria:Õigeusk Eestis| ]]</text>
      <sha1>4cr71jki9ktp4uote5g6l86906zhic1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krõõt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>342695</id>
    <revision>
      <id>7265394</id>
      <parentid>7199230</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tkangur</username>
        <id>94650</id>
      </contributor>
      <comment>Linkisin laulja Tiiu Laur tema korrektse URLi külge, mis vikipeedias puudus</comment>
      <origin>7265394</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3686" sha1="0xhkqkddf3g07uey5flps62joxuvzc8" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tammsaare tegelasest; Eesti koori kohta vaata artiklit [[Krõõt (koor)]]; eesnime kohta vaata artiklit [[Krõõt (eesnimi)]].}}
[[Fail:Tõde ja õigus KROOT Maiken Pius.jpg|pisi|Krõõt [[Maiken Pius|Maiken Schmidti]] kehastuses]]
'''Krõõt''' on [[A. H. Tammsaare]] romaanisarja &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot; [[Tõde ja õigus (I)|I osa]] üks tähtsamaid tegelasi, peategelase [[Andres Paas]]i esimene abikaasa. 

Krõõt on pärit hoopis teistsugusest paigast kui Vargamäe - tema enda sõnul helisesid metsad ja põllud tema kodukandis, kui lauldi. Kui Krõõt on koos noore abikaasa Andresega romaani esimeses peatükis teel Vargamäele, uude elupaika, siis juba mäest üles uue kodu poole minnes tajub ta justkui eesootavaid kannatusi. Esialgu on Krõõt rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub ta aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini, esialgu teeb ta seda salaja, kodust kaasavaraks saadud kirstu naljal või laudas, lehma juures, hiljem aga juba ka söögilaua taga, Andrese ja kõigi teiste silme all. 

Romaanis mainitakse, et Krõõt on pikk, kerge ja õrna kondiga ega sobi seetõttu Vargamäele üle jõu käivat rasket tööd tegema. Ta peab kandma raskeid veeämbreid kaugest kaevust ning ületama Andrese ehitatud kõrget lävepakku, mis hoiab koduloomad rehetoast eemal. Andres ei mõista ega näe, et abikaasale on talutöö ületamatult raske. 

Krõõt sünnitab kolm tütart: Liisi, Maret ja Anni, kuid ta tunneb abikaasa ees suurt süükoormat, sest Andres ootab perre poega. Neljanda lapsena toobki ta ilmale poja, kes on tugev nagu vägilane ning kellele pannakse isa järgi nimeks Andres. Sellest sünnitusest Krõõt aga ei toibu ning ta sureb. 

Krõõt on hella hingega ja püüab olukordades pigem head näha.&lt;ref name=&quot;tode_ja_oigus&quot; /&gt; Kui Andres ja [[Oru Pearu|Pearu]] on riius, siis on Krõõt ainus, kes neid lepitada suudab. Pärast Krõõda surma meenutab Pearu Krõõta hea sõnaga ja mainib igatsevalt pehmeid iseloomuomadusi. Krõõdal leidub Tammsaare ema Ann Hanseni iseloomujooni.&lt;ref name=&quot;Treier, 2002&quot; /&gt; Krõõda tuntumate joonte hulka kuulub &quot;hele jael&quot; ehk kõrge ja kajav hääl, mis on samaaegselt ka pehme ja hele. Samuti armastus loomade ja laste vastu. Ka palju aastaid hiljem on Krõõda headus see, mida vargamäelased meenutavad (eriti Pearu) ja taga igatsevad. Öeldakse ka, et Krõõda surmaga lahkus Vargamäelt headus. Teisalt mainib Tammsaare, et kogukonnas laiemalt unustati Krõõt ja tema mälestus ruttu, kuna pehmema loomuse ning maatööks sobimatu ihu tõttu vaadati temast kui perenaisest pisut mööda juba tema eluajal. 

2016. aastal A. H. Tammsaare muuseumi, [[Vikerraadio]] ja [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u korraldatud &quot;Tõe ja õiguse&quot; lugejate lemmiktegelase hääletusel võitis Krõõt ülekaalukalt.&lt;ref name=&quot;tode_ja_oigus&quot; /&gt;

2019. aasta filmis &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot; mängis Krõõta [[Maiken Schmidt]]. Krõõt on käinud lavateed ka arvukates draamalavastustes, teda on kehastanud paljude teiste näitlejate seas näiteks [[Ita Ever]], [[Carmen Mikiver]], [[Anne Maasik]], [[Kärt Tammjärv]], [[Helje Soosalu]], [[Loore Martma]] jt. Rahvusooperis Estonia mängitud muusikaliversioonis laulis Krõõda rollis [https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/laur_tiiu4 Tiiu Laur].

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Treier, 2002&quot;&gt;Treier, Elem. ''Tammsaare elu härra Hansenina.''Tallinn, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tode_ja_oigus&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/314362/rahva-lemmiktegelane-toes-ja-oiguses-on-kroot &quot;Rahva lemmiktegelane &quot;Tões ja õiguses&quot; on Krõõt&quot;] kultuur.err.ee, 30. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:A. H. Tammsaare teoste tegelased]]</text>
      <sha1>0xhkqkddf3g07uey5flps62joxuvzc8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vana-Pääla mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347929</id>
    <revision>
      <id>7265117</id>
      <parentid>6503188</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:53:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Vajab toimetamist</comment>
      <origin>7265117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5139" sha1="63xoncjfnswvdzf7oa1n0hvdnbyrgin" xml:space="preserve">[[Fail:Vana-Pääla mõisa peahoone 2020.jpg|alt=|pisi|Vana-Pääla mõisa peahoone 2020]]{{Toimeta|kuu=november|aasta=2026}}{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}}
'''Vana-Pääla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Taubenpöwel'') oli [[Vääna mõis|Vääna]] [[Vääna mõis|kõrvalmõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|2419}}&lt;/ref&gt;, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]].

Mõis moodustati [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] lõpus.

Üldlevinud info põhjal esindab Vana-Pääla mõis Eestis haruldast [[urbaltisch|vanabaltistiilis]] (''urbaltisch'') mõisahoonet, mille aga arhiivimaterjalid ümber lükkavad.

Stiilikriitilise analüüsi ja arhiivimaterjalide kõrvutamisel võib praeguse hoone ehitusajaks pidada 1780.–1840. aastate vahemikku. Seda tõendab esiteks 1687. aasta mõisate inventuuri kirjeldus (EAA.1.2.940, 1002–1004), mis Vana-Pääla mõisa härrastemajana kirjeldab kitsast ja pikka puidust mõisahoonet, millel on mantelkorstenköök ja sellest ainult ühele poole jääv eluruumide plokk. Kirjeldatuga analoogse põhiplaani leiame Gustav Ränga raamatust (Ränk 1971, 88).

Võrreldes tänapäevast peahoonet (pikkus 18,5 m ja laius 9,75 m) ja 1687. aasta peahoonet (pikkus 11,7 m ja laius 3,36 m) mõõtmete poolest, on nüüdne hoone tunduvalt suurem. Taluehitisega, mis on ''urbaltisch'' ehk vanabalti stiilile omane, ei sarnane nüüdisaja hoone samuti, sest sarnane vanabalti elamutüüp ei juurdunud Eesti- ja Liivimaa talurahva seas kunagi päris hästi, seevastu Lätis ja Leedus oli see hoonetüüp taluarhitektuuris laialt levinud (Ränk 1962, 43). Hoone 1780.–1840. aastate ehitusaja kasuks räägivad järgmised tänapäeval hoonel säilinud ehituslikud elemendid:
* ahjusuu paiknemine ja tubade kütmine eluruumide poolt, mitte läbi mantelkorstna külgseina ahjusuuga mantelkorstenköögist, mis oleks rootsiaegse mõisamaja rusikareegel
* eluruumide siseviimistluskihtide väike arv
* välisviimistluskihtide väike arv ja värvitoonid, mis on omased 19. sajandi klassitsistlikule arhitektuurile
* nii sise- kui ka välisseinte suhteliselt hea tehniline seisukord ning müüriladumise käekiri, nii sise- ja välisseinad kui ka mantelkorsten on rajatud ehituslikult üheaegselt

Muinsuskaitseameti arhiivist leiame 1970. aasta mõisate ülevaatuse väljavõtte, kus öeldakse, et &quot;hoone võib pärineda XVIII saj II poole keskelt, on kasutusel elamuna ja heas seisundis&quot;. Teine allikas on Muinsusameti arhiivi mõisate inventeerimine (J. Maiste ja K. Tilk, umbes 1980. aastate keskpaik), kus öeldakse, et &quot;17.-18. sajandil on Vana-Pääla mõis eksisteerinud pärismõisana. Lisame, et nimetatud hoonetüüpi on eriteadlaste poolt peetud vanimaks mõisamaja tüübiks Baltikumis&quot;. 

Inventeerijad on aga jätnud kahe silma vahele jätnud asjaolu, et 17. sajandi mõisate revisjoni inventuuris on valdavalt tegu puidust mõisamajadega, ja 360 mõisamajast ainult 15 on kivihooned, millest kolm paikneb Harjumaal (Ränk 1971,55) ning nende seast Vana-Päälatei leia. Arvestades kivihoonete haruldust 17. sajandi ''urbaltisch'' tüüpi mõisahoonete seas, oleks huvitav välja selgitada 1687. aasta inventuuri põhjal selliste hoonete asukohad ja võrrelda neid tänini säilinud mõisahoonetega – alles siis selguks, kas üldse on alust loota, et mõni vanabalti stiilis kivimõis on 17. sajandist meieni säilinud.

Gustav Ränga uurimuse järgi otsustades (Ränk 1971,112) oli Vana-Pääla lõunapoolne ruumide plokk härrastepool ja põhjapoolne ruumide plokk teenijatepool. Mõisahoone taastamisel tuli kaevetööde käigus ka välja varem peaukse ees olnud tuulekoja vundament, mis tõestas ka arhitekti siseveendumust johtuvalt fassaadi akende ja peaukse rütmi/paigutust analüüsides.

Tänavaäärsed põlispuud võivad olla peahoone ehitusaegsed.

Arhitektuurselt ülesehituselt järgib peahoone välimus 18. sajandi alguse piduliku mõisahoone oma, mis on lihtne ja tagasihoidlik, kuid mille lähemal vaatlusel selgub, et rikastatud paljude väikeste detailide ja nüanssidega. Hoone on teadlikult ja tahtlikult taastatud mõisaliku käekirjaga kõigi oma detailide osas, et see tagasihoidlik väike mõisahoone valglinnastunud ümbruskonnas peenekoelise mõisahoonena hakkaks uuesti välja paistma.

Hoone restaureerimise projekti teostas arhitekt [[Mihkel Koppel]] koostöös Muinsuskaitseametiga. 

2018. aastal pälvis mõis Muinsuskaitse preemia kui eeskujulikult taastatud mälestis. Mõis on eravalduses.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2419}}
*[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=P%C3%A4%C3%A4la&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Vana-Pääla krvms], www.eki.ee

{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.449167|EW=24.380833|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]
[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>63xoncjfnswvdzf7oa1n0hvdnbyrgin</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laulasmaa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>348106</id>
    <revision>
      <id>7265093</id>
      <parentid>6586648</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:21:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2418" sha1="t760xh7qx4y10i88vi8dddu642f4q6x" xml:space="preserve">[[Fail:Laulasmaa mõis 1936 (cropped).tif|pisi|Laulasmaa mõisa peahoone 1936. aastal]]
'''Laulasmaa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laulasma'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1219}}&lt;/ref&gt;, tänapäeval [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]], [[Laulasmaa]] külas&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Laulasmaa&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Laulasmaa ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt;.

Laulasmaa mõis moodustati [[1787]]. aastal, kui see eraldati [[Leetse mõis]]ast. Kuulus [[Rosen]]i, [[Uexküll]]ide, [[Mohrenschildt]]i, [[Volkonski|Wolkonsky]], [[Fersen]]i perekondadele, viimane [[1919. aasta maareform|võõrandamiseelne]] omanik oli [[Ferdinand Theodor Alexander Karl von Mohrenschildt]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16849&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Laulasmaa&amp;_xr=eNotjE0OgjAUhO%252FyLqAlLnS4gjsOYCbSlBdKUV%252B7Itydgqy%252ByfwRDovi2hK3vzA0DWTUlNRy6S%252Fm%252BXsPnU6f6KWmzkGiDvk1Z9MUdusBebJE2kQeFcj3pNt5rwumUBiOh3rvs7TrugHdwSeN Laulasmaa  mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

Ühekorruselisest puidust peahoonest pole enam midagi alles. Tänapäevani on säilinud peamiselt pargipuid ja osa piirdemüüre. Mõisasüdame ümbrus on nüüdisajal jaotatud suvilakruntide vahel.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1219}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16849&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Laulasmaa&amp;_xr=eNotjE0OgjAUhO%252FyLqAlLnS4gjsOYCbSlBdKUV%252B7Itydgqy%252ByfwRDovi2hK3vzA0DWTUlNRy6S%252Fm%252BXsPnU6f6KWmzkGiDvk1Z9MUdusBebJE2kQeFcj3pNt5rwumUBiOh3rvs7TrugHdwSeN Laulasmaa  mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.378611|EW=24.236667|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]
[[Kategooria:Volkonskite mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]</text>
      <sha1>t760xh7qx4y10i88vi8dddu642f4q6x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austroaasia keeled</title>
    <ns>0</ns>
    <id>351903</id>
    <revision>
      <id>7265340</id>
      <parentid>6960798</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T06:45:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265340</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8752" sha1="jimdnoudhm9fkl3wossi5lapwxpw983" xml:space="preserve">[[Pilt:Austroasiatic-en.svg|pisi|Austroaasia keelte leviala]]

'''Austroaasia keeled''' on [[keel]]te [[hõimkond (keeleteadus)|hõimkond]] ('''austroaasia hõimkond''') või [[keelkond]], millesse kuulub 160 keelt, mida kõneleb kokku umbes 100 miljonit inimest [[Kagu-Aasia]]s ja [[India]] kirdeosas. Neist on [[riigikeel]]ed ainult [[vietnami keel]] [[Vietnam]]is ja [[khmeeri keel]] [[Kambodža]]s.

==Nimetus==
Nimetuse &quot;austroaasia&quot; algusosa on moodustatud [[ladina keel|ladina]] sõnast ''australis'' ('lõuna-', 'lõunapoolne') ning &quot;austroaasia&quot; tähendab seega 'Lõuna-Aasia'.

== Leviala ==
Austroaasia keelte leviala ei ole [[sidus ruum|sidus]], üksikuid keeli või keelerühmi eraldavad üksteisest piirkonnad, kus räägitakse muude keelkondade keeli. Arvatakse, et Austroaasia keeli kõneldi Lõuna- ja Kagu-Aasias juba väga ammu ning teised keeled, mida seal praegu kõneldakse, jõudsid sinna alles hilisemate rahvasterändudega. Viimaste seas on [[Indoeuroopa keeled]] ja [[kami-tai keeled]].

== Austriline hüpotees ==
Mõned keeleteadlased on püstitanud hüpoteesi, et Austroaasia keeled on [[keelesugulus|sugulus]]es [[Austroneesia keeled|austroneesia keeltega]] ning moodustavad koos nendega [[austrilised keeled|austriliste keelte]] hõimkonna või [[suurhõimkond|suurhõimkonna]]. Tänapäeval on austrilist keelesugulust uskuvaid uurijaid vähe.

== Klassifikatsioon ja tähtsamad keeled ==
Austroaasia keelte seas eristatakse enamasti kahte, mõnikord ka kolme peamist haru, mida osa uurijaid peab [[keelkond]]adeks: [[moni-khmeeri keeled]] Kagu-Aasias ja [[munda keeled]] [[India]] ida- ja keskosas (viimaste kõnelejatel on Indias madal staatus). Eraldi haruks peab osa uurijaid ka [[Nicobari keeled|Nicobari keeli]], teised jälle paigutavad need moni-khmeeri keelte hulka. Omaette haruna on vaadeldud ka [[vietmuongi keeled|vietmuongi keeli]] ehk [[vieti keeled|vieti keeli]], nüüd aga arvatakse need peaaegu alati moni-khmeeri keelte hulka.

Austroaasia keeli on umbes 160, nende seas umbes 130 moni-khmeeri keelt, 20 munda keelt ja 6 Nicobari keelt.

Austroaasia keeli kõneleb kokku umbes 95 miljonit inimest. Ülekaalukalt kõige tähtsamad keeled on [[vietnami keel]] ja [[khmeeri keel]], mõlemad on oma riigis riigikeeled. Vähemalt miljon kõnelejat on ka [[santali keel]]el, [[mundari keel]]el, [[hoo keel]]el, [[khasi keel]]el, [[muongi keel]]el ja [[moni keel]]el. On ka palju väikese kõnelejate arvuga keeli.

Austroaasia keelte hulka kuuluvad:
* [[munda keeled]] (19 keelt, 10 miljonit kõnelejat; India kirde- ja keskosa)
** [[põhjamunda keeled]] (sealhulgas [[khervari keeled]]) (10 keelt, 9,5 miljonit), sealhulgas [[santali keel]] (6 miljonit), [[mundari keel]] (1,5 miljonit), [[hoo keel]] (1 miljon), [[korku keel]] (478 000)
** [[lõunamunda keeled]] (9 keelt, 600 000 kõnelejat), sealhulgas [[kharia keel]] (293 000), [[sora keel]] (288 000).
* [[moni-khmeeri keeled]] (132 keelt, 85 miljonit kõnelejat)
**[[põhja-moni-khmeeri keeled]] (tinglik rühm)
*** [[khasi keeled]] (3 keelt, 1,1 miljonit kõnelejat), sealhulgas [[khasi keel]] (865 000), [[pnari keel]] (100 000)
*** [[palaungi-vaa keeled]] (20 keelt, 1,8 miljonit kõnelejat; [[Birma]]s, [[Hiina]] lõunaosas, [[Laos]]es, [[Tai]]s)
****[[palaungi keeled]], sealhulgas [[rumai keel]] (139 000), [[švee keel]] (150 000), [[pale keel]] (257 000)
****[[vaa keeled]], sealhulgas [[vaa keel]] (838 000), [[paraugi keel]] (1,2 miljonit)
*** [[khmuu keeled]] (14 keelt, 600 000 kõnelejat; Laoses, Tais, Vietnamis), sealhulgas [[khmuu keel]] (480 000)
** [[ida-moni-khmeeri keeled]] (tinglik rühm)
*** [[khmeeri keel]] (1 keel; Kambodžas, Vietnamis, Tais ([[Surini provints]]is; emakeelena kõnelejaid 8 miljonit, kokku 13,2 miljonit) 
*** [[katu keeled]] (16 keelt, umbes 1 miljon kõnelejat; Laoses, Tais, Vietnamis), sealhulgas [[kui keel]] (489 000), [[bruu keel]] (130 000)
*** [[bahnari keeled]] (36 keelt, 1 miljon kõnelejat; Vietnamis, Laoses, Kambodžas), sealhulgas [[bahnari keel]] (158 000), Koho keel (129 000), [[mnongi keel]] (200 000)
*** [[peari keeled]] (6 keelt, 12000; Kambodžas)
** [[vietmuongi keeled]] ehk [[vieti keel]]ed (10 keelt, 71 miljonit kõnelejat; Vietnamis, Laoses), sealhulgas [[vietnami keel]] (65 miljonit), [[muongi keel]] (1 miljon)
** [[moni keeled]] (2 keelt, ligi 1 miljon kõnelejat; Birmas), sealhulgas [[moni keel]] (850 000), [[njahkuri keel]] (1500)
** [[pugani keeled]] (5 keelt, 15 000 kõnelejat; Hiina lõunaosa)
** [[asli keeled]] (19 keelt, 60 000 kõnelejat; [[Malaka poolsaar]]el), sealhulgas [[semai keel]] (18 000)
* [[Nicobari keeled]] (6 keelt, 28 000 kõnelejat; [[Nicobari saared|Nicobari saartel]]), sealhulgas [[Cari nikobari keel]] (30 000)

==Foneetika ja fonoloogia==

Teistest Austroaasia keelest erinev häälikusüsteem on [[vietnami keel]]el ja [[muongi keel]]el ([[hiina keel]]e mõjul) ning [[munda keeled|munda keeltel]] ([[India keeled|India keelte]] mõjul).   

==== Silbistruktuur ====
Kui jätta kõrvale vietnami ja muongi keel ning munda keeled, siis Austroaasia keelte sõnad koosnevad enamasti [[peasilp|peasilbist]] ning ühest või mitmest sellele eelnevast [[kõrvalsilp|kõrvalsilbist]]. Kõrvalsilp koosneb algkonsonandist, vokaalist ja mõnikord lõppkonsonandist. Enamikus keeltes saab kõrvalsilbis esineda ainult üks kindel vokaal, mõnes keeles on seal võimalike vokaale kolm (näiteks ''a'', ''i'', ''u'', mõnes keeles võivad nende osa etendada ka silpimoodustavad nasaalid ja liikvidad (''n'', ''m'', ''r'', ''l''). 

Peasilbis on üks või kaks algkonsonanti, üks peasilbivokaal ja lõppkonsonant. Moni-khmeeri keeltes (eriti [[khmeeri keel]]es) on peasilbi alguses võimalikud väga paljud konsonandiühendid. Munda keeltes on seal võimalikke konsonandiühendeid vähe.  

Sõna lõpus (peasilbi lõpus) võimalikke konsonante on kõigis Austroneesia keeltes vähem kui peasilbi alguses. Eriti vähe on neid keeltes, mida on mõjutanud [[kami-tai keeled]] või teised [[Hiina-Tiibeti keeled]]. Üheski Austroaasia keeles ei saa silbi lõpus olla konsonandiühendit. Enamikus Austroaasia keeltes võivad sõna lõpus esineda ka [[palataal]]id ([c], [ɲ]). Paljudes keeltes (näiteks [[khmeeri keel]]es, [[moni keel]]es ja [[bahnari keel]]es) võib peasilbis lõppkonsonant ka puududa.

====Konsonandid====
Mõnes moni-khmeeri keeles (näiteks [[khmeeri keel]], [[katu keel]], [[moni keel]], mõned [[vietnami keel]]e vormid) esinevad peasilbi alguses [[implosiiv]]id [ɓ] ([[heliline bilabiaalne implosiiv]]) ja [ɗ] ([[heliline alveolaarne implosiiv]]), mis on rekonstrueeritud ka [[moni-khmeeri algkeel]]de. [[Paul Sidwell]] rekonstrueerib [[katu keeled|katu keeltele]] toetudes moni-khmeeri algkeelde ka [[heliline palataalne implosiiv|helilise palataalse implosiivi]] [ʄ].&lt;ref&gt;[[Paul Sidwell]].  [https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/sidwell2005proto.pdf Proto-Katuic phonology and the subgrouping of Mon-Khmer languages]], SEAlang.&lt;/ref&gt; 

Mitmes moni-khmeeri keeles ([[peari keeled]], [[konköö keeled]], [[lõunaasli keeled]]) esinevad [[aspiraat|aspiraadid]] ([pʰ], [tʰ], [cʰ] und [kʰ]), kuid neid moni-khmeeri algkeeles arvatavasti ei olnud.

==== Vokaalid ====
Moni-khmeeri keeltes on tavaliselt palju vokaale (20–25, mõnes keeles isegi üle 30).

Mõnes keeles on [[nasaliseeritud vokaal]]e, kuid need ei ole sagedased.

Vokaalidel eristatakse enamasti nelja kõrgust. [[Põhjakhmeeri keel]]es eristatakse viit kõrgust; seal on 36 vokaalifoneemi (on ka diftonge ja läbivalt eristatakse pikki ja lühikesi vokaale). Eri harudes on toonid tekkinud sõltumatult põhjapoolsete naaberkeelte mõjul.

==== Toonid ====
Enamik Austroaasia keeli ei ole [[toonikeel]]ed. Erandid on [[vietnami keel]], [[muongi keel]], [[konköö keeled]], [[pugani keeled]] ja mõned teised põhjapoolsed keeled.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Paul K. Benedict]]. ''Austro-Thai Language and Culture'', New Haven: HRAF Press, [[1975]], ISBN 0-87536-323-7 (austrilise hüpoteesi ja [[Austrotai keeled|Austrotai hüpoteesi]] kohta).
* [[Robert Parkin]]. ''A Guide to Austroasiatic Speakers and Their Languages.'' (Oceanic Linguistics Special Publication; 23), Honolulu: University of Hawaii Press, [[1991]], ISBN 0-8248-1377-4.

== Välislingid ==
{{commonscat|Austro-Asiatic languages}}
* [http://homepages.fh-giessen.de/kausen/klassifikationen/Austroasiatisch.doc Ernst Kausen. Die Klassifikation der austroasiatischen Sprachen.] (DOC; 89&amp;nbsp;kB)
* [http://www.ling.hawaii.edu/austroasiatic/ Andmed Austroaasia keelte kohta (Hawaii Ülikool)]
* [http://homepages.fh-giessen.de/kausen/karten/Austroasiatisch.htm Austroaasia keelte levikukaart]

[[Kategooria:Austroaasia keeled| ]]</text>
      <sha1>jimdnoudhm9fkl3wossi5lapwxpw983</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amurdagi keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>352264</id>
    <revision>
      <id>7265274</id>
      <parentid>6706515</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:01:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265274</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5213" sha1="mykchn5jbqahk82qc8sus4nq6qr4ali" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2019|kuu=mai}}
{{keeled
 | nimi          = amurdagi keel
 | originaalnimi = Amurdag
 | keelkonnavärv = austraalia
 | piirkond        = [[Oenpelli]]l, [[Põhjaterritoorium]]il
 | rääkijad = 0 &lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://stat.data.abs.gov.au/Index.aspx?DataSetCode=ABS_C16_T09_SA |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-26 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226044803/http://stat.data.abs.gov.au/Index.aspx?DataSetCode=ABS_C16_T09_SA |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot;&gt;[http://www.ethnologue.com/language/amg Amurdag] Ethnologue &lt;/ref&gt;
 | keelkond = [[austraalia keeled]]&lt;br /&gt; [[ivaidja keeled]]&lt;br /&gt;  [[amaragi keeled]]&lt;br /&gt;    '''amurdagi keel'''
 | riik =
 | keelehoole=
 | kood 1=amg
 | kaart = Iwaidjan_languages_(closeup).png
 | kaardi legend= Amurdag on märgistatud beeži värviga. Wurrugu on märgistatud rohelisega. Ülejäänud ivaidja keeled lillaga. Lähedal asuval hallil saarel räägitakse marrgu keelt, mida peeti ivaidja keelte hulka kuuluvaks.
}}
'''Amurdagi keel''' on põlisaustraalia keel, mida räägiti Põhja-Austraalias. Amurdagi keelt on mitu aastakümmet salvestanud Austraalia lingvistid, nagu [[Nick Evans (lingvist)|Nick Evans]], Robert Handelsmann ja teised. Neid aitas amurdagi keelt emakeelena rääkinud [[Charlie Mungulda]], kes võis olla viimane amurdagi emakeelena valdav inimene.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.iwaidja.org/site/we-make-im-amurdak |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-24 |arhiivimisaeg=2013-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131202235044/http://www.iwaidja.org/site/we-make-im-amurdak |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://www.maavald.ee/koda.html?id=1866&amp;op=lugu&lt;/ref&gt; Ta suri enne 2016. aasta rahvaloendust.&lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot; /&gt;

==Fonoloogia==
===Konsonandid===
{| class=&quot;wikitable IPA&quot;
!rowspan=2|
!colspan=2| [[Piirihäälikud]]
! [[Kõvasuulaehäälikud]]
!colspan=2| [[Tipmised häälikud]]
|-
! [[Bilabiaal]]
! [[Velaar]]
! [[Palataal]]
! [[Alveolaar]]
! [[Retrofleksne konsonant|Retrofleksne]]
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Sulghäälik
| p ||k ||c || t || ʈ
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Nasaal ehk ninahäälik
| m || ŋ || ɲ || n || ɳ
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Poolvokaal
| w || ɣ || j ||  || ɻ
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Värihäälik
| || || || r || 
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Ühekordne värihäälik
| || || || || ɽ
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Külghäälik
|colspan=2| || (ʎ)|| l ||ɭ 
|- style=&quot;text-align: center;&quot;
! Laksuga külghäälik
|colspan=2| || || ɺ  || ɺ˞
|}

===Vokaalid===
Amurdagi keeles on kasutusel kolme täishääliku (/a/, /i/, /u/) süsteem.

==Arvsõnad==
Amurdagi keeles on ainult esimese kahe numbri jaoks eraldi nimetus, ülejäänud arvud saadakse nende kahe sõna kombineerimisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Amarag.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-24 |arhiivimisaeg=2014-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141029155924/http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Amarag.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
| align=&quot;center&quot;| 1 || align=&quot;center&quot;| yabardan
|- 
| align=&quot;center&quot;| 2 || align=&quot;center&quot;| iluburduk
|-
| align=&quot;center&quot;| 3 || align=&quot;center&quot;| alaburduk
|-
| align=&quot;center&quot;| 4 || align=&quot;center&quot;| iluburduk iluburduk
|-
| align=&quot;center&quot;| 5 || align=&quot;center&quot;| yabardan abara
|-
| align=&quot;center&quot;| 6 || align=&quot;center&quot;| yabardan abara ny yabardan
|-
| align=&quot;center&quot;| 7 || align=&quot;center&quot;| yabardan abara ny iluburduk
|}

==Keelenäiteid==
*''Arr- dakan-bu -wurduk.''
:Meie kaks (ekskl) nägime/oleme näinud/näeme teda.
*''Yuban- ja- laj -anu.''
:Ta toob selle mulle.&lt;ref name=&quot;Mailhammer&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://mailhammer.userweb.mwn.de/htdocs/pdf/ICHL2009.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-24 |arhiivimisaeg=2013-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131203000110/http://mailhammer.userweb.mwn.de/htdocs/pdf/ICHL2009.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Huvitavat amurdagi keele kohta==
Amurdagi keeles puudub selge eristus grammatilises ajas. Samuti puudub amurdagi keeles sooline markeering. Enamasti eesliited ei alga konsonandiga, näiteks ''ujali''. Samas ivaidja keeles on sama sõna ''kujali'' - tuli &lt;ref name=&quot;Mailhammer&quot;/&gt;
Muusika ja laulud on kultuuriliselt väga tähtsal kohal, sest nende edasi andmisel tuleb järgida väga spetsiifilist hierarhiat, kuidas ja kellele neid keegi võib ette kanda.&lt;ref&gt;http://www.theaustralian.com.au/arts/the-songs-remain-unbroken/story-e6frg8n6-1225777194649 {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Samuti on tähtsad uskumused ja folkloor.&lt;ref&gt;http://www.swarthmore.edu/SocSci/langhotspots/expeditions.html&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[https://archive.org/stream/rosettaproject_amg_swadesh-1/amg.txt Inglise-amurdagi sõnastik]
*[http://vimeo.com/25171198# Amurdagi emakeelena kõnelev inimene rääkimas]
*[http://www.iwaidja.org/site/amurdak-inyman/ Amurdak Inyman - raamat, milles on tõlgitud 6 teksti inglise keelde ja seda saadab audio fail]

[[Kategooria:Austraalia keeled]]
[[Kategooria:Väljasurnud keeled]]</text>
      <sha1>mykchn5jbqahk82qc8sus4nq6qr4ali</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Belau keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>352276</id>
    <revision>
      <id>7265122</id>
      <parentid>6723066</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10247" sha1="mh1yvcm0te410n11ksl2qw2dem503mx" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}
{{keeled
 | nimi          = Belau keel
 | alternatiivnimi = palau keel
 | keelkonnavärv = austroneesia
 | riigid        = [[Belau]], [[Guam]]
 | rääkijad =18 950 &lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot; /&gt; 
 | keelkond = [[austroneesia keeled]] 
[[Malai-Polüneesia keeled]] 
 | riik = Belau vabariik
 | keelehoole=
 | kood 1=pau
 | kood 2=
 | kaart = 
 | kaardi legend=
}}
'''Belau keel''' (ka '''palau keel''')&lt;ref&gt;https://arhiiv.eki.ee/knab/lgv/anx.htm&lt;/ref&gt; kuulub [[Austroneesia keelkond]]a ning [[Malai-Polüneesia keelerühm]]a. Keel ei kuulu Mikroneesia ega ka Polüneesia alarühma nagu enamik naaberkeeli, vaid moodustab sarnaselt [[tšamorro keel|tšamorro keelega]] võimalikult eraldiseisva keeleharu. Belau keele pärinemine pole kindlalt teada. 

Keelt räägitakse [[Belau]] vabariigis teise riigikeelena inglise keele kõrval. Siiski pole belau keel seadusjärgne keel kolmes Belau vabariigi osariigis: [[Sonsorol]]is, [[Tobi]] saarel [[Hatohobei]] osariigis ning [[Angaur]]i osariigis. Kogu riigi rahvastikust, mis on 2013. aasta juuli seisuga 21 108, &lt;ref name=&quot;zLO1H&quot; /&gt; kõneleb belau keelt umbes 14 800 inimest (2000. a). Belau keele kõnelejaid on ka [[Guam]]is. Kokku on oskajaid u 18 950. Keel on jõuline. Belau keelt kasutatakse tänapäeva meedias, välja on antud ka sõnastikke ja grammatikaalaseid väljaandeid. Keelel on väheste erinevustega murdeid. &lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot; /&gt;

==Tähestik==

1970. aastatel töötati ladina tähestiku põhjal välja belau keele tähestik, millesse kuulub kaksteist kohalikku konsonanti, kuus konsonanti laensõnade jaoks ning kümme vokaali.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Kohalikud konsonandid
|-
! täht !! IPA !! 
|-
|  b ||  [b], [p], [pʰ]
|-
| ch ||  [ʔ]
|-
|  d ||  [d], [t], [ð], [θ]
|-
|  k ||  [k], [ɡ], [kʰ]
|-
|  l ||  [l]
|-
|  ll||  [l:]
|-
|  m ||  [m]
|-
|  ng||  [ŋ], [n]
|-
|  r ||  [ɾ]
|-
|  rr||  [r]
|-
|  s ||  [s]
|-
|  t ||  [t], [tʰ]
|}


{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Laenatud konsonandid
|-
! täht !! IPA
|-
| f  ||	[f]
|-
| h  ||	[h]
|-
| n  ||	[n]
|-
| p  ||	[p]
|-
| ts ||	[ts]
|-
| z  ||	[z]
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ vokaalid
|-
! täht !! IPA
|-
| a ||	[a]
|-
| e ||	[ɛ], [ə]
|-
| ȩ ||	[ə]
|-
| ee||	[ɛː]
|-
| i ||	[i]
|-
| ii||	[iː], [ji], [ij]
|-
| o ||	[o]
|-
| oo||	[oː]
|-
| u ||	[u]
|-
| uu||	[uː], [wu], [uw]
|}


'''Mõned lihtsamad soovitused hääldamiseks'''

•	B hääldatakse nõrgalt kui ta on sõna alguses, kahe vokaali vahel, või enne l–i. Teistel juhtudel muutub b tugevaks p.

•	D hääldus muutub th-ks kahe vokaali vahel ning sõna lõpus.

•	K kahe vokaali vahel g.

•	Ch-d ei hääldata kunagi ch-na. Tegemist on kõrisulghääkuga, mis omab samasugust tähtsust nagu teised konsonandid ning selle ilmnemine või ärajätmine muudab sõna tähendust.

•	Mitmekordsed vokaalid hääldatakse pikalt.
&lt;ref name=&quot;bntGh&quot; /&gt;
 

'''Foneetilised tabelid (International Phonetic Alphabet (IPA))'''

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+  Foneetilised vokaalid
|-
!  !! eesvokaalid !! keskvokaalid !! tagavokaalid
|-
| Kõrged vokaalid || i ||  || u
|-
| Keskkõrged vokaalid || ε || ә	|| o
|-
| Madalad vokaalid ||	|| a || 
|}
	
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+  Foneetilised konsonandid
|-
!  !! huulhäälik !! hambasombud !! pehme suulae häälik !! kõrisulghäälik
|-	
| Helitu sulghäälik || || t ||	k || Ɂ
|-
| Heliline sulghäälik ||	b || d	|| ||	
|-
| Helitu hõõrdhäälik || s	|| || ||
|-	
| Ninahäälik ||	m || ||	ŋ ||
|-	
| Sulahäälik || || L,r || ||
|}

Kuigi belau keele foneemide loend on suhteliselt väike on siiski võrdlemisi paljudel foneemidel vähemalt kaks allofooni, mis ilmnevad foneetiliste protsesside käigus.

Konsonandid:
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- 
! !!Labiaalne (huulhäälik)!!Interden-taalne (hammaste- vaheline)!!Alveolaarne (Hamba-sombu-häälik)!!Post-alveolaarne (hamba-valli tagaosa häälik)!!Velaarne (PehmeSuulaeHäälik)!!Glotaalne (Kõri-sulg-häälik)
|-
| Helitud [[sulghäälik]]ud || p, pʰ || || t, tʰ || || k, kʰ || ʔ
|-
| Helilised sulghäälikud || b || || d || || ɡ	 
|-
| Helitud [[hõõrdhäälik]]ud ||  || θ || s || || ||	
|-	 	 
| Helilised hõõrdhäälikud || || ð || || || ||	
|- 	 	 	 
| [[Nasaal]]id || m || || n || || ŋ ||	
|- 
| [[Sulahäälik]]ud || || || l, ɾ, r || || || 
|-	 	 
| [[Poolvokaal]]id	|| w || || || j || ||
|}

==Keele struktuurist==
===Nimisõnad===
 
[[Nimisõna]]del puuduvad [[sooline kategooria|soolised kategooriad]]. [[Isikuline asesõna|Isikuliste asesõnade]] puhul ei eristata sugu (sarnaselt eesti keelega, kuid erinevalt nt inglise keelest). Pole [[määrav artikkel|määrav]]at ega [[umbmäärane artikkel|umbmäärast artiklit]], samuti morfoloogiliselt sõna lõppu lisanduvaid [[kääne|käändeid]] (nt eesti keeles on neliteist käänet, mille tunnused liituvad sõna lõppu).

Sõnade [[mitmus]]t tähistatakse eesliitega. Aga morfoloogiliselt nimisõna külge liidetud mitmus esineb vaid inimesi märkivatel nimisõnadel (nt mees, naine, laps). Inimesi märkivate nimisõnade puhul on mitmuse äramärkimine kohustuslik. (Eesti keeles märgitakse mitmus nii inimesi märkivate nimisõnade kui ka kõigi elus ja eluta nimisõnade puhul sõna lõppu.)

Kolmandat isikut näitavad asesõnad saavad lõppu -ng: 'tema siin' – ''ng-ika'', 'tema seal' – ''ng-ika''.

===Arvsõnad====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Arvsõnad ühest kümneni
|-
| Tang || üks
|- 
| Cherung || kaks
|-
| Chedei || kolm
|-
| Cheuang || neli
|-
| Cheiim || viis
|-
| Chelolm || kuus
|-
| Cheuid || seitse
|-
| Cheiai || kaheksa
|-
| Chetiu || üheksa
|-
| Machod || kümme
|}

Mõned kategooriad nõuvad erinevaid loendamise viise, nt inimesi loetletakse järgnevalt: chimong, teblong, kldei, kleuang, kleim.
[[Järgarv]]ud alates kahest on tuletatud [[põhiarv]]e tähistatavatest sõnadest. Arvul üks on järgarvuna eritüveline vorm. (Eesti keeles on ''esimene'' ja ''teine'' mõlemad eritüvelised, alates järgarvsõnast ''kolmas'' algab sõnade tuletamine põhiarvudest.)&lt;ref name=&quot;Wals&quot; /&gt;

===Verbid===

Aega määravad liited liituvad tegusõnaga prefiksi või infiksina. 
:milәnga (inglise keeles ''ate'', eesti keeles ''sõi'')
:mәnga (inglise keeles ''eat'', eesti keeles ''sööma'')&lt;ref name=&quot;2lQeO&quot; /&gt;
  
Puudub morfoloogiliselt eristuv käskiv kõneviis, nt Istu!=sina istud. (Eesti keeles ’Istu!’ ei sõrdu fraasiga ’sina istud’.) 

Keeld: käskiv kõneviis + negatiiv
&lt;ref name=&quot;Wals&quot; /&gt;

===Sõnade järjekord===

Aluse, verbi ja sihitise vahekord lauses: SVO(alus, verb, sihitis) 

Tegusõna ja sihitise järjekord lauses: VO (verb, sihitis)

Omadussõna ja nimisõna järjekord: omadussõna-nimisõna

Eitus ja tegusõna lauses: negV (eitus, verb)

Arvsõna ja nimisõna järjekord: numeral-noun (number, nimisõna)&lt;ref name=&quot;Wals&quot; /&gt;

==Keelenäited==
* Meral ma sulang! – Tänan väga!
* Ak morolung! – Ma lahkun! Head aega!
* Ke ua ngerang? – Kuidas läheb?
* Sulang! – Aitäh!
* Ngtehca ngklem? – Mis su nimi on?
* Choi, O’oi – jah
* Ng diak – ei
* Ungil kebesengei! – Tere õhtust!
* Ke mo er ker? – Kuhu sa lähed?&lt;ref name=&quot;dINAn&quot; /&gt;
* Ungil el reng – õnnelikkus
* Mekngit el reng – kurbus
* Klou el reng – kannatlikkus
* Beltik el reng – armastus, kiindumus
* Bechechelingaol el reng – isekus
* Klungiaolelreng – headus, hea tunne&lt;ref name=&quot;aN10t&quot; /&gt;

==Laensõnad==

Belau keeles on palju laensõnu inglise, jaapani, saksa ja hispaania keelest, kuna Belau on olnud järgemööda nende riikide koloonia. Kuni 1899. aastani kuulus Belau Hispaaniale, seejärel kuni 1914. aastani Saksamaale, 1945. aastani Jaapanile ning pärast seda USA-le. 1940. aastatel oli riigis ühe põlise belaulase kohta kolm kolonisti.&lt;ref name=&quot;1xn8a&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+  Mõned laensõnad
|- 
!Laensõnad saksa keelest !! Laensõnad inglise keelest !! Laensõnad jaapani keelest !! Laensõnad hispaania keelest
|-
| Babier – paber (Papier) || Bangkeik – pannkook (pancake) || Sensei – õpetaja (先生) || Sukal – suhkur (azucar)
|-
| Seraub – kruvi (schrauben) || Bas – buss (bus) || Bung – minut (分) || Sar – salt (sal, salar)
|-
| Suester – õde, nunn (Schwester) || Uaks – vaha (wax) || Chiro – värv (色) || Soldau – sõdur (soldado)
|-
|Benster – aken (Fenster) || Klok – kell (clock) || Hong – raamat (本) || Mais – mais (maiz)
|}

==Nimed==
Belaus pole kindlat standardit nimede häälduseks ning seega kasutatakse eri saartel ja maakondades samadest nimedest eri hääldusvariante. Ühetimõistmise huvides on paljude nimede hääldused ameerikastatud.&lt;ref name=&quot;NuOHl&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot;&gt;http://www.ethnologue.com/language/pau (vaadatud 11.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wals&quot;&gt;http://wals.info/languoid/lect/wals_code_pal (vaadatud 19.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zLO1H&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20200501043831/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ps.html (vaadatud 26.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bntGh&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190106222032/http://www.pacificworlds.com/palau/onwards/lang8.cfm%0A%20 (vaadatud 19.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2lQeO&quot;&gt;http://books.google.ee/books?id=iz4HQmlj6v8C&amp;printsec=frontcover&amp;dq=isbn:0521318998&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=sIVuUoHoA6S14ASb0oDgBQ&amp;ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&amp;q&amp;f=false lk. 166 (vaadatud 28.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dINAn&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20130123082949/http://www.palaunet.com/pw_language.aspx (vaadatud 19.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aN10t&quot;&gt;http://books.google.ee/books?id=iz4HQmlj6v8C&amp;pg=PA255&amp;lpg=PA255&amp;dq=palauan+language+categories&amp;source=bl&amp;ots=hzVQxx50NE&amp;sig=gEk79lxt5YRzyIYu1zdokZX2aPg&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=-2xuUu_6FMj74QSa2ICgAw&amp;ved=0CDAQ6AEwATgK#v=onepage&amp;q=palauan%20language%20categories&amp;f=false lk 90 (vaadatud 28.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1xn8a&quot;&gt;http://faroutliers.wordpress.com/2007/07/28/japanese-and-other-loanwords-in-palauan/ (vaadatud 19.10.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NuOHl&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203011649/http://www.eurekaencyclopedia.com/index.php/Category:Palau (vaadatud 28.10.2013)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.forvo.com/languages-pronunciations/pau/alphabetically/ Mõningad belaukeelsed sõnad ja nende hääldus]

[[Kategooria:Austroneesia keeled]]
[[Kategooria:Belau]]</text>
      <sha1>mh1yvcm0te410n11ksl2qw2dem503mx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maa-lähedane orbiit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>354640</id>
    <revision>
      <id>7265346</id>
      <parentid>6771501</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265346</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4635" sha1="iq7fg8kttt2fek08k1rpp7j5r4wwlzi" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Maa-lähedane orbiit''' (inglise keeles ''low Earth orbit'' (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha [[orbiit]], mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit. 

Objektid, mis asuvad 160 kilomeetrist madalamal, annavad gaasikeskkonna tõttu väga kiiresti oma kiirust ära ning kaotavad seetõttu ka kõrgust.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.iadc-online.org/Documents/IADC-2002-01,%20IADC%20Space%20Debris%20Guidelines,%20Revision%201.pdf|format=PDF|title=IADC Space Debris Mitigation Guidelines|publisher=[[Inter-Agency Space Debris Coordination Committee]]|date=15. oktoober 2002|access-date=2013-12-12|archive-date=2013-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20131203014608/http://www.iadc-online.org/Documents/IADC-2002-01,%20IADC%20Space%20Debris%20Guidelines,%20Revision%201.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Peale [[Apollo programm]]i Kuu missioone pole kordagi inimesed Maa lähedastest orbiitidest väljapoole läinud. Maa-lähedase orbiidi mehitatud kosmoselennu kõrgusrekord on NASA missioon [[Gemini 11]] käes, mille apogee oli 1374 kilomeetrit. Kõik mehitatud kosmosejaamad on siiani olnud Maa-lähedastel orbiitidel ning sama kehtib ka suurema osa satelliitide kohta.

==Orbiidi kirjeldus==

Maa-lähedasel orbiidil asuvaid objekte mõjutab õhutakistus, mis sõltub orbiidi kõrgusest. Maa-lähedane orbiit asub Maa atmosfääri ja sisemise [[Van Alleni kiirgusvöönd]]i vahel. Tavaliselt ei ole satelliitide kõrgus alla 300&amp;nbsp;km, sest [[õhutakistus]] on nii suur, et satelliit saab orbiidil olla väga vähest aega, põledes seejärel Maa atmosfääris ära. Kiirus, mida on tarvis, et jõuda stabiilsele Maa-lähedasele orbiidile, on umbes 7,8&amp;nbsp;km/s. See kiirus on seda suurem, mida kõrgemat orbiiti soovitakse. [[Delta-v]], mida on vaja, et saavutada Maa-lähedane orbiit, on umbes 9,4&amp;nbsp;km/s. Atmosfäärist ja gravitatsioonist tingitud raketi starti takistavad jõud lisavad delta-v väärtusele 1,5–2,0&amp;nbsp;km/s.

[[Pilt:Orbitalaltitudes.jpg|center|700px]]

Ekvatoriaalsed Maa-lähedased orbiidid (ELEO) on orbiidid, mille [[inklinatsioon|kaldenurk]] Maa ekvaatori suhtes on väike, seetõttu on vajalik [[delta-v]] on väiksem kui teiste kaldenurkadega orbiitidel sama kõrguse juures. Orbiite, millel on väga suur kaldenurk, nimetatakse [[polaarorbiit]]ideks.

==Orbiidi kasutus==

Kuigi gravitatsiooniline jõud Maa-lähedasel orbiidil ei ole oluliselt väiksem kui Maa pinnal, siis inimesed ja objektid on orbiidil asudes siiski kaaluta olekus. See on tingitud sellest, et gravitatsioonikiirendus on võrdne satelliidi tiirlemise kesktõmbekiirendusega, mis omakorda tuleneb orbiidil liikumise kiirusest.

Maa-lähedane orbiit on satelliitide hoidmiseks kõige lihtsamini saavutatav ja kõige väiksemate ülalpidamiskuludega orbiit ning sobib väga hästi kommunikatsiooniks väikese vahemaa tõttu. See omadus tagab suuremad andmemahud ja väiksema latentsuse.

===Näiteid===

* Maa jälgimise satelliidid ning luuresatelliidid kasutavad Maa-lähedast orbiiti, sest sealt on Maa pinda ja objekte võimalik kaardistada kõrgema resolutsiooniga. Satelliidid näevad ka erinevaid Maa piirkondi, tehes ühe tiiru ümber Maa umbes 90 minutiga.
* [[Rahvusvaheline kosmosejaam]] Maa-lähedasel orbiidil, kõrgusega ligikaudu 400&amp;nbsp;km Maa pinnast.&lt;ref&gt;{{cite web | url=http://www.nasa.gov/mission_pages/station/expeditions/expedition26/iss_altitude.html | title=Higher Altitude Improves Station's Fuel Economy | publisher=NASA | accessdate=12.02.2013 | archive-date=15.05.2015 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150515050746/http://www.nasa.gov/mission_pages/station/expeditions/expedition26/iss_altitude.html | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
* Kommunikatsioonisatelliidid, mis ei vaja geostatsionaarseid orbiite, on tavaliselt Maa-lähedastel orbiitidel.
* Kaugseiresatelliidid kasutavad tihti Maa-lähedasi orbiite, sest sealt on võimalik saada detailsemaid pilte. Need satelliidid saavad ka ära kasutada Päikese-sünkroonseid orbiite, mis asuvad 800&amp;nbsp;km kõrgusel.

==Kosmoseprügi==

Maa-lähedastel orbiitidel on kõige suurem probleem [[kosmoseprügi]]ga. See probleem on eriti aktuaalseks kujunenud viimaste aastate{{millal}} jooksul. Suur oht madalatel orbiitidel tuleneb sellest, et objektidel on erineva suunaga kiirusekomponendid, mis täiskokkupõrke korral tähendab tihti mõlema objekti hävimist. See tekitab veel omakorda prügi juurde, sellest tulenevat ahelreaktsiooni kirjeldab [[Kessleri sündroom]].

==Viited==
{{Viited}}

{{Kosmoselend}}

[[Kategooria:Taevamehaanika]]</text>
      <sha1>iq7fg8kttt2fek08k1rpp7j5r4wwlzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luteri kirik Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>365449</id>
    <revision>
      <id>7265133</id>
      <parentid>7263693</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:32:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7265133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44914" sha1="2gw2p5jbetvkk0gvteymsc6ntdtep9k" xml:space="preserve">{{viita}}
See artikkel räägib [[evangeelium|evangeelse]] [[luterlus|luterliku]] kiriku ajaloost praeguse Eesti alal. Tänapäeval Eestis tegutsevast kirikust vaata artiklist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]].

Usupuhastuse ehk [[reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|rooma-katoliiklikuks]], [[luterlus|luterlikuks]], [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. [[luterlus|Luterlik kirik]] kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks pärast [[reformatsioon]]i jõudmist maale [[16. sajand]]i 20. aastatel ja luterlikud [[kogudus]]ed tekkisid Eestis reformatsiooni käigus Eesti katoliiklikest kogudustest aastatel 1523–1532. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]].

Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esimesed eestikeelsed luterlikud [[katekismus]]ed: [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal.&lt;ref&gt;[[Villem Alttoa]], Stahli-eelsest eestikeelsest trükisõnast. Keel ja Kirjandus, 1974, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194701/142883/page/42 lk 678] &lt;/ref&gt;
[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi impeeriumi]] Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]]

== Rootsi territoriaalkirik ==
Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga 1561. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba 16. veebruaril 1593. aastal ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Kirikuelu ja hariduse arengut edendasid Tallinna piiskop 1583–1586  [[Mikael Agricola]] ja [[kirikuvisitatsioon]]idega&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://web.archive.org/web/20250413105824/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937&lt;/ref&gt; [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] pastor ja toompraost [[David Dubberch]].

17. sajandi alguseks oli [[Tallinna all-linn|Tallinna linnas]] välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline [[territoriaalkirik]]u kirikuvalitsus, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] esindajatest koosnev [[Tallinna linnakonsistoorium]]. Konsistooriumi esimees oli üks [[Tallinna rae liikmete loend#Bürgermeistrid ehk konsulid|Tallinna bürgermeistritest]] ja aseesimees [[Tallinna superintendentide loend|Tallinna superintendent]]. [[Toompea allasum|Toompeal]], tegutses [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]]. [[Provintsiaalkonsistoorium]]ile allusid maakogudused ja Toompea [[Tallinna toomkirik]] ning provintsiaalkonsistooriumi juhtis [[Eestimaa piiskop]].

Maapiirkondades olid [[kihelkonnakirik]]ute tasemel ametiisikuks, kes täitis [[majandus]]likke ja [[politsei]]lisi ülesandeid [[kirikueestseisja]], kelleks enamasti olid kohalikud [[mõisnik]]ud. Liivimaal loodi [[Rootsi aeg]]se kindralkuberneri 1650 ja 1668. aasta korraldustega ülemkirikueestseisja ametikoht. Kirikueestseisjad nimetas igas [[Eesti kihelkondade loend maakonniti|Eesti kihelkonnas]] ametisse kohalike mõisnike hulgast [[ülemkirikueestseisja]].

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i piiskop [[Johannes Rudbeckius]], Eestimaal ametisse [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]]ile allunud maapiirkondade [[praost]]id: [[Lääne-Harju praostkond|Harju praostkonda]], [[Järva praostkond]]a, [[Viru praostkond]]a, [[Maa-Lääne praostkond]]a, [[Ranna-Lääne praostkond]]a, [[Saarte-Lääne praostkond]]a.

Poola-Rootsi sõdade ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]], [[Altmargi vaherahu]]) tulemusel läksid 1621. aastal ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsi võimu alla. 1622. aastast Liivimaal kiriku tsentralisatsiooni läbiviimise eesmärgil Gustav II Adolf ei nimetanud ametisse mitte piiskopi, vaid superintendendi.  Juba 23. augustil 1622 andis [[Gustav II Adolf]] välja määruse, mille alusel sai [[Liivimaa superintendent|Liivimaal superintendendiks]] ja inspektoriks kirikute ja pastorite üle dr [[Hermann Samson]]. [[Eestimaa superintendent]] oli 1622–1638 [[Nils Gaza]].

1629. aastal asutati Põhja-Eestis kuninglik [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]].&lt;ref name=&quot;MQwrl&quot; /&gt; 1638. aastal nimetati Eestimaa ja Tallinna piiskopiks [[Joachim Jhering]]. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju]] – Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ja Kuusalu kihelkond ning [[Lääne-Harju praostkond]] – Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ja Rapla kihelkond.
[[File:BM09061Am.jpg|pisi|Esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] luterlik [[Liivimaa superintendent]] (1622−1643) [[Hermann Samson]]]]
Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätimaal) asutati 1633. aastal [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]], mille ülesanneteks olid [[Rootsi dominioonid|Rootsi kuningriigi dominioonide]] hulka kuulunud [[Liivimaa]] kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati [[Liivimaa superintendent]]. Vanades, katoliikliku taustaga piiskopkondades (nt Rootsi emamaal ja ka [[Eestimaa piiskop|Eestimaal]] kasutati tiitlit piiskop, [[Liivimaa superintendent|Liivimaal]] ja [[Saaremaa superintendent|Saaremaal]], nimetati kiriku juhtivvaimulikku [[Superintendent|superintendandiks]].

1636. aastal loodi Liivimaal superintendent [[Hermann Samson]]i eestvõttel samuti kuus praostkonda: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel: [[Riia]], [[Koknese]] ja [[Cēsis]]es. Pärast Rootsi võitu Poola üle [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] ei olnud luteri kiriku vaenlaseks enam [[katoliku kirik]] ja selle struktuurid, kuid ometi jätkas kirik kogu Rootsi aja võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn [[teine reformatsioon|teise reformatsiooni]] ajal võideldi maarahva [[rahvausund]]iliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ligikaudu 170 [[nõiaprotsess]]i ning [[libahunt|libahundiprotsessei]]&lt;ref name=&quot;Z6ygr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Lm9Uk&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;COrbF&quot; /&gt;

Rootsi [[Örebro]] eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud [[Uppsala ülikool]]is. Et kindlustada Rootsi poliitilist ja eriti selle riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, asutati 1632. aastal [[Tartu ülikool|ülikool]] ka [[Tartu]]s, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Liivimaa vaimulikkonna ja aadli haridusetaseme tõstmiseks Liivimaal asutas kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal [[Tartu ülikool]]i, kus oli neli [[teaduskond]]a: [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|teoloogia-]], [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|meditsiini-]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia-]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]. [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|Tartu Ülikoolis]] avati [[Tartu Ülikooli usuteaduskond#1632–1710|usuteaduskond]] esimest korda 1632. aastal, mil sellest sai ülikooli traditsiooniline juhtiv [[fakulteet]]. [[Uppsala ülikool]]i eeskujul oli ette nähtud neli professorikohta. Õppetöö vormideks olid loengud ja disputatsioonid. 1640. aastal moodustati ka Soomes, [[Turu Akadeemia]] 4 teaduskonnaga.

1641. aastal loodi ka seni Rootsi [[Ingerimaa kubermang]]us [[Narva praostkond]] ning määrati ametisse ka [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend|Narva ja Ingeri superintendent]], esimene superintendent oli [[Heinrich Stahl]], [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkonna]] alad aga liideti Tallinna piiskopkonnaga. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa kubermang]]uga, Narva aga ühendati [[Ingerimaa kubermang]]uga.

=== Luterlik kirik lõuna-Eestis ===
Augustis 1675. aastal nimetas Rootsi kuningas [[Karl XI]]  ametisse kuningliku [[Liivimaa ülemkirikukomisjon]]i (''Generalkirchenkommission'') - kuhu kuulusid maanõunik [[Gustav von Mengden|Gustaf von Mengden]], superintendent Johann Fischer ning [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i assessorid  Theodor von [[Dunten]] ja Fredrik von [[Plater|Pläter]], mille ülesanne oli kiriku- ja koolikorralduse reformimine [[Rootsi Liivimaa]]l.&lt;ref&gt;Aivar Põldvee, Kai Tafenau. [https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/279/fzbg-13-2018.pdf Emanuel Reger über den Aufbau des livländischen Schulwesens (1708): Transkription und Kommentar]. ''Forschungen zur baltischen Geschichte'', 13, 2018, lk 207–215.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Olaf Sild. [https://www.etera.ee/api/oai2/download/654.pdf Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni].&lt;/ref&gt; Plaan oli Liivimaa kirikuelu ülalt alla ümber korraldada, mööda minnes kohalikust konsistooriumist, kuid plaani teostamine põrkas reaalsuses kohaliku kiriku juhtkonna ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] vastupanule. Liivimaa kindralsuperintendent [[Johann Fischer]] astus komissaridele otsustavalt vastu ning kuigi erikomissariaat ei suutnud kõiki radikaalseid ideid kohe ellu viia, sillutas nende tegevus teed Rootsi riigivõimu lõplikule võidule Liivimaal. Kümmekond aastat hiljem (1680. aastate teisel poolel) viis Rootsi riik suure reduktsiooni ja Rootsi uue [[1686. aasta kirikuseadus]]e raames ellu täpselt need samad tsentraliseerimise plaanid.
==== Eestimaa piiskopkond ====
Rootsi 1686. aasta kirikuseadus kehtestati väikeste muudatustega Eestis (1692. aastal Eestimaal, 1694. aastal Liivimaal.  Rootsi võimu ajal oli luterlus [[riigikirik]]u staatuses ja Rootsi kuninga [[Karl XI]] poolt 30. novembril 1692. aastal [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]] jaoks välja antud Rootsi [[1686. aasta kirikuseadus]]e täienduse tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi [[territoriaalkirik]]u üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik.&lt;ref name=&quot;Gxw8X&quot; /&gt;

1686. aasta kirikuseadus kinnitas piiskopi/ülemsuperintendendi õigust praoste ametisse nimetada, kuid kohalikud kirikuõpetajad võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostid pidid igal aastal külastama [[kirikuvisitatsioon]]idega praostkonna kogudusi, kogunema kahel korral aastas korraldatavale piiskoplikule [[sinod]]ile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajakandidaate ja ordineerida neid ametisse.

Rootsi kirikuseadus sisaldas mh sätteid katekismuseõpetuse ja lugema õpetamise kohta, pastor pidi igal pühapäeval teatud hulka koguduse liikmetest kirikus eksamineerida, eesmärgiks et koguduseliikmed peavad lugema õppima ning peale selle peavad nad valdama tervet väikest [[katekismus]]t.&lt;ref&gt;[[Jürgen Beyer]],  Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism. // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil III, toim. Enn Küng (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)). Tartu 2009, lk [https://kodu.ut.ee/~jbeyer/Vagadus 86]-87&lt;/ref&gt; Rootsi kuninga [[Karl XI]] 1686. aasta korraldusega algas [[köstrikool]]ide ulatuslikum asutamine, korralduse kohaselt tuli igasse [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkond]]a asutada [[kihelkonnakool]].&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 35&lt;/ref&gt; 1688. aastal oli Eesti- ja Liivimaa 41 kihelkonnas kokku 49 talurahvakooli (köstrikoolid, [[külakool]]id, [[mõisakool]]id) ligikaudu 1100–1200 õpilasega. 1694. aastal tegutses Mandri-Eesti 45 kihelkonnas 59 kooli. Koolivõrk oli tihedam [[Lõuna-Eesti]]s, eriti [[Tartumaa]]l. Köstrikoolides õpetati lugemist, [[katekismus]]t ja kirikulaulu. [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpul asutatud köstrikoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] (1695–1697) ajal ning sellele järgnenud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] aastatel. Köstrikoolide taastamine ja uute loomine kihelkonnakeskustesse algas 1720.–1730. aastatel. [[18. sajand]]i keskpaigas tegutsesid köstrikoolid enamikus Liivimaa ja paljudes Eestimaa kihelkondades. Köstrikoolide peamiseks ülesandeks oli endiselt talurahva lastele lugemise õpetamine.
[[Pilt:Joachim Salemann (the older).jpg|pisi|[[Eestimaa ja Tallinna piiskop]] (1693–1701) [[Joachim Salemann]]]]
1686. aasta kirikuseaduse kehtestamisega tekkis lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa. Seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega 1690. aastate esimesel poolel. Rootsi 1686. aasta kirikuseadusega kaotati [[alamkonsistoorium]]id ja ka [[Tartu linnakonsistoorium|Tartu]] ja [[Pärnu linnakonsistoorium]], samuti allutati Tallinna linna vaimulikkond juba 1692 [[Eestimaa piiskop]]ile ning [[Toomkapiitel|toomkapiitlile]].

Rootsi territoriaalkirik järgis [[Augsburgi usutunnistus]]e [[Ortodoksia|ortodoksaalne]] luterlust. 17. sajandi lõpupoole levis Skandinaavia riikides ja Eestiski Saksamaal alguse saanud [[pietism]] kui üks alternatiivse luterluse ilminguid, mille pooldajate hulgas oli ka Liivimaa populaarne kindralsuperintendant [[Johann Fischer]], kes pidi 1699. aastal ametist lahkuma. Kui kuningas [[Karl XII]] viibis sõjaväe eesotsas Saksamaal, pöördus saksa pietismi peamine ideoloog [[August Hermann Francke]] isiklikult
tema poole taotlusega, et Rootsi valitsus pehmendaks oma hoiakut pietismi suhtes, kuid sai eitava vastuse.  Eestisse saabuvatelt koduõpetajatelt ja pastoritelt hakati
nõudma teoloogilise ustavuse tunnistust ja tarbe korral tuli läbida kaheaastane õping Tartu ülikoolis. Ei tolereeritud ka prantsuse humanisti [[Petrus Ramus]]e (1515–1572) [[ramism]]i&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 40&lt;/ref&gt; ja a [[René Descartes]]’i (1596—1650) [[kartesiaanlus]]t.

== Venemaa keisririigis ==
Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu ja sellest alates nimetas Eestimaal praostid ametisse [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium]], samuti pandi Saaremaal ametisse 1731. aastal [[Saaremaa superintendentide loend|Saaremaa superintendent]], kes allus praosti õigustes [[Eestimaa piiskop]]ile. 1727. aastal restitueeriti ja laiendati eelnevalt kaotatud ülem[[kirikueestseisja]]ametid. Liivimaal oli neid igas 4 kreisis üks, seega Liivimaa eesti alal Tartu–Võru ja Pärnu–Viljandi ülemkirikueestseisja-ametid, Saaremaal üks ja Eestimaal 4 kreisis üks.

[[Kirikuõpetaja]] ameti saamiseks oli vajalik saksa keelse [[ülikool]]i [[teoloogia]]õpingute edukas läbimine. 1730.–1800. aastatel olid Eestimaal töötavaist [[pastor]]eist teoloogiahariduse saanud [[Göttingeni ülikool]]is 14, [[Jena ülikool]]is 32 ja [[Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg|Halle ülikoolis]] 25. Liivimaa ja Saaremaa vaimulike teoloogiaõpingute kõige olulisemad õppimiskohad olid Jena 121-l, [[Königsbergi ülikool]] 77-l, Halle 73-l ja [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]] 51-l, Göttingen 30-l.&lt;ref&gt;[[Arvo Tering]]. Göttingeni ülikool ning selle osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. [[Keel ja Kirjandus]], [https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/142956 1987. Nr 10],lk 621&lt;/ref&gt;

1772. aastal moodustati Virumaa idaosast [[Alutaguse praostkond]], kuhu kuulusid [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]] ja [[Vaivara kihelkond]].

18. sajandi viimasel veerandil, pärast [[Asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi [[praostkond|praostkonnad]] [[Tallinna asehaldurkond|Eesti-]] (Põhja-Eestis igas kreisis (5)) ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]]:
* Tallinna praostkond ([[Tallinna Toompea saksa kogudus|Toomkogudus]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Jüri kihelkond|Jüri]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani]], [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu]], [[Ambla kihelkond|Ambla]], [[Kose kihelkond]]);
* [[Paldiski kreis]]i 1. praostkond ([[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Nissi kihelkond]]);
* Paldiski 2. praostkond ([[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]] koos abikirikuga [[Risti]]l, [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]], [[Kullamaa kihelkond]]);
* [[Rakvere kreis]]i 1. praostkond ([[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]], [[Simuna kihelkond]]);
* Rakvere 2. praostkond ([[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Vaivara kihelkond]]);
* [[Paide kreis]]i praostkond ([[Paide kihelkond|Paide]] koos [[Anna kirik|Anna abikirikuga]], [[Türi kihelkond|Türi]], [[Peetri kihelkond|Peetri]], [[Koeru kihelkond|Koeru]], [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja]], [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]], [[Järva-Madise kihelkond]]);
* [[Haapsalu kreis]]i 1. praostkond ([[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Ridala kihelkond|Ridala]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Martna kihelkond]]);
* Haapsalu 2. praostkond ([[Lihula kihelkond|Lihula]] koos Kirbla abikirikuga, [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Hanila kihelkond|Hanila]] koos [[Varbla]] abikirikuga, [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Vigala kihelkond]]);
* Haapsalu 3. praostkond ([[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond|Reigi]], [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Vormsi kihelkond]]).

Põhja-Liivimaal nimetati Pärnu 2. praostkond ümber [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnaks]] ja Tartu 2. praostkond [[Võru praostkond|Võru praostkonnaks]].

1797. aastal taastati asehalduskorra-eelse halduskord ja ka endine praostkondade süsteem.

Luterlik usuteaduskond oli ka 1802. aastal (taas)avatud [[Keiserlik Tartu Ülikool|keiserlikus Tartu Ülikoolis]], koolitades luteri pastoreid terve Vene keisririigi tarbeks. 1918. aastani oli [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] (peamiselt) saksakeelne, 1918. aastast eestikeelne.

1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi ja Võru praostkond.
* [[Võru praostkond]]a kuulusid [[Lõunaeesti keel|lõunaeestimurdelised]] kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru;
* [[Tartu praostkond]]a kuulusid Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond.
* [[Pärnu praostkond]]a kuulusid Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
* [[Viljandi praostkond]]a kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

=== Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik ===
1832. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Eesti ala on jaotatud nelja evangeelse [[konsistoorium]]i vahel: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa ning Tallinna linn. Konsistooriumi juhtis ilmalik eesistuja, kelle määras keiser. Konsistooriumi abipresidendiks määrati kubermangu kõrgeim vaimulik: [[Eestimaa kindralsuperintendent|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kindralsuperintendent]]. Ka uue seaduse järgi säilis [[patronaadiõigus]] kirikuõpetaja valimistel. Kiriku majanduselu korraldas uue seaduse kohaselt ülem[[kirikueestseisus]]. Seda institutsiooni juhtis [[ülemkirikueestseisja]]-amet. Neid oli Eestimaa kubermangus 4 ja Liivimaa kubermangu Eesti-alal ja Saaremaal 3. Vene aja lõpul oli Eestis 78 patronaadikogudust ja 36 kogudust, kus kirikuõpetaja valis [[kirikukonvent]].Koos kirikuseadusega võeti kasutusele kõikidele kohustuslik jumalateenistuse ja [[kiriklike talitluste käsiraamat]] – agenda. Kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Luterlik kirik [[riigikirik]]u staatust ei saanud, jäädes vaid sallitavaks kirikuks [[vene õigeusu kirik]]u kõrval. 1830.–1840. aastail toetas [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskond]] [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eesti-]] ja [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa maakirikuid]] kriisis, mille tekitasid [[vennastekogudus]]te ja [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kiriku]] konkurents. Seaduse põhjal loodi koguduste juurde haldusorganina kirikukonvendid, mille pädevusse kuulusid kiriku majandusasjad. Konvendi moodustasid kinnisvara omavad koguduseliikmed, sellel osales ka pastor (hääleõiguseta) ja vajadusel kiriku[[Vöörmünder|vöörmündrid]].

[[Konsistooriumiringkond]]ade eesotsas olid ([[Provintsiaalkonsistoorium|provintsiaal)konsistooriumid]], mis koosnesid ilmalikust presidendist, vaimulikust asepresidendist, neile lisaks oli kaks vaimulikku ja kaks ilmalikku kaasistujat. Konsistooriumi-ametid olid eluaegsed. Konsistoorium oli ringkonna kõrgeim vaimulik organ, kes korraldas vaimulikkonna üle kontrolli ([[Kirikuvisitatsioon]]ide&lt;ref&gt;[[Juhan Kahk]], Eesti talupoegade religioossetest tõekspidamistest ja kultuuritasemest kahe sajandi eest. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/13 lk 11]-19&lt;/ref&gt; näol ilmselt), kinnitas ametisse pastoreid ja praoste, mõistis nende üle kohut, teostas järelevalvet [[usuõpetus]]e üle koolides, mõistis kohut pere-, abielu ja muude asjade üle.

[[Maakond (Venemaa)|Kreisi]] tasandil olid [[Praostkond|praostkonna]] kirikukoguduste juhiks [[praost]]id, kohalikul tasandil kirikukoguduste juhiks ilmalik kiriku [[eestseisja]] ja vaimulik [[pastor]] ning majandusküsimustega kohalikult ei tegeldud. Pastoriks võiks olla Venemaa keisririigi ülikooli usuteaduskonna diplomiga isik ja õppida võis vaid kahes kohas: [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartus]] ja [[Turu Ülikool|Turus]] ning mitte Saksamaal.

Kirikuorganisatsiooni finantseerisid kogudused ja talupoegadel olid teatud kohustused ka kiriku vastu. Nt. [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] ülem-kirikueestseisja teateil olid selle kihelkonna talupoegadel kiriku vastu järgmised kohustused. Igal aastal tuli [[talupoeg]]adel anda [[pastor]]itele ühelt [[adramaa]]lt 1 [[vakk]] [[rukis]]t, 1 vakk [[oder|otri]], 1 vakk [[kaer]]u, 6 [[Leisikas|leisikat]] heinu; igalt talult aga, hoolimata suurusest, 1 kana, 1 [[Nael (massiühik)|nael]] linu, 1 [[süld]] puid. [[Teopäev]]adena tuli teha pastorile ühelt adramaalt 1½ rakme- ja 2 jalapäeva aastas. [[Rehepeks]]uks nõuti adramaalt 1 päev aastas. [[Köster|Köstrile]] pidid talupojad maksma igalt adramaalt 2 [[külimit]]tu rukist ja 2 külimittu otra, [[kellalööja]]le 6 toopi rukist ja 6 toopi otra. Peale selle maksis talupoeg kirikuõpetajale [[Ristimine|ristimise]] eest 10 kopikat, [[Laulatamine|laulatamise]] eest 30, [[armulaud|armulauale]] kirjutamise eest 1 kopika, peremehe või perenaise matmise eest 80 kopikat, sulase, sulase naise, tüdruku, vabadiku või tema naise matmise eest 40 kopikat, alla ühe aasta vanuse lapse matmise eest 10 kopikat, 1—5-aastase lapse matmise eest 15 kopikat, üle 5 aasta vanuse lapse matmise eest 20 kopikat, leeritamise eest 1 süld puid.&lt;ref&gt;[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. VII. TALURAHVA KOORMISED JA OLUKORD MÕISAMAJANDUSE KASVU TINGIMUSTES. 2. Talupoja kohustused riigi ja kiriku vastu. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 94-95&lt;/ref&gt;

Lisaks mõisa ja riigikohustustele lasus talupojal veel rida koormisi [[kihelkond|kihelkonna]] kiriku heaks, [[kirikuõpetaja]]le kui [[köster|köstrile]] tuli viia andamit [[loonus]]es: kanu, mune, linu, puid jne. Iga kirikliku toimingu – [[laulatus]]e, [[ristsed|ristsete]], [[matus]]e jne – puhul tuli maksta veel eritasu. [[Kirikuhärra]]le ehk õpetajale tegid kõiksugu talutöid leerilapsed. [[Leer]] kestis kuus nädalat, sellest ajast tuli kolm nädalat käia kevadel ja 3 sügisel. Leeriajast puududa ei tohtinud, ka mitte haigestumise põhjusel, sest puuduvate päevade arv tuli järgi teha, kuna võis ka nii juhtuda, et õpetajahärra üldsegi leeri lõpetada ei lasknud ja siis tuli uuesti otsast alata. [[Leerilaps|Leerilaste]] töö oli igasugune: peksti rehte, puhastati ja kraavitati heinamaid, lahutati [[sõnnik]]ut, lõigati rukist, riisuti kirikaialt lehti, tehti aedu, veeti puid ja raiuti [[hagu]] nagu kunagi mõisatöölised. Tüdrukud karjatasid loomi, õmblesid ja ketrasid: ketrust tehti kas üleval kirikuhärra ruumes või seal, kus korteris oldi. Kogu leeriaeg tehti üks päev tööd, teine päev oldi leeris ja ikka nii, et üks osa leerilastest oli tööl, teine osa leeris. Korteris olid leerilapsed kirikule lähemal asuvais külades.

19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem [[usuvahetusliikumine]], mille käigus oli 1840. aastate lõpuks [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kirikuga]] liitunud ligikaudu 65 680 eestlast.

Kuni 19. sajandini olid nii [[Linnakogudus|linna]]- kui ka [[maakogudus]]te luteri [[vaimulik]]ud ja kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed, Eesti [[teoloog]]id hakkasid teenistusi pidama maakoguduste [[Kantsel|kantslites]] ja [[jutlus]]eraamatutes alles 19. sajandi lõpul. 1910. aasta alguseks oli Eesti- ja Liivimaal ametis vähemalt 83 eesti rahvusest [[preester|preestrit]] Vene [[õigeusu kirik]]us Eestis, kuid eestlastest [[pastor]]eid vaid 46. Kuni 20. sajandi alguseni oli luterlus [[Kolonialism|kolonialistliku]] loomuga, sest sarnaselt [[misjon]]imaadega puudus eestlaste omakeelne vaimulikkond.

1890. aastal kaotati [[Tallinna linnakonsistoorium]] ja [[Saaremaa konsistoorium]], neist moodustati [[Praostkond|praostkonnad]], [[Tallinna praostkond]] liideti [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eestimaa]] ja [[Saaremaa praostkond]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa konsistooriumiga]].

1890. aastail alanud [[venestamine]] ei lubanud kutsuda Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskonda õppejõude Saksamaalt, samuti hakati õppejõude ametisse nimetama teaduskonna arvamust kuulamata. Kui varem oli teaduskond tegutsenud saksakeelsena ka muidu venekeelses ülikoolis, siis 1916. aastal anti korraldus minna üle vene keelele. Protesti märgiks astusid usuteaduskonna professorid ametist tagasi ning teaduskond lõpetas tegevuse, õppetöö taastus alles [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1918. aasta sügisel.

Enne Eesti kiriku iseseisvumist olid praeguse [[Eesti]] territooriumil järgmised [[praostkond|praostkonnad]]:
* [[Eestimaa konsistoorium]] – Ida-Harju, Lääne-Harju, Virumaa, Alutaguse, Järva, Mandri-Lääne, Ranna-Lääne, Saarte-Lääne;
* [[Liivimaa konsistoorium]] – Valga, Võru, Tartu, Viljandi, Pärnu, Saaremaa.
* Üksikkogudused Tallinnas – [[Tallinna Toomkiriku saksa kogudus]] ja [[Tallinna Toomkiriku eesti kogudus|eesti kogudus]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]], [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]], [[Tallinna Jaani kogudus]], [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]].

Esimese maailmasõja ajal toimus Vene riigivõimu ja Vene õigeusu riigikiriku luterluse-vastane kampaania. Luteri vaimulikke paljastati ja kahtlustati sidemetes Saksamaaga, Saksa lennukitele, laevadele ja tsepeliinidele tulega märkuandmises, lehmade lennukitega Saksamaale saatmises, kirikuisse raadiosaatjate peitmises, Saksa sõjavangide toetamises, vaenlase heaks propaganda tegemises. Andrei Rennikovi propagandaartiklite seeria &quot;Imede maa&quot; avaldati ajalehes &quot;Novoje Vremja&quot;, hiljem ka raamatuna vene, eesti ja läti keeles. &quot;Rennikovi artiklid on kirjutatud propaganda parimaid traditsioone järgides. Ta kord süüdistab, kord vihjab, kord lihtsalt kirjeldab, aga see kõik on esitatud stiilis, mis ei võimalda mõelda teisiti, kui et baltisakslased on ebalojaalsed, lausa reeturlikud ja muidugi omakasupüüdlikud.&lt;ref&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 240–241.&lt;/ref&gt; Mida hullemaks läksid kaotused rindel, seda hullemaks muutusid ka vaimulikevastased süüdistused ja süüdimõistmised. Võimud ja ajakirjandus otsisid kõikvõimalikke vihjeid näiteks salaorganisatsioonidesse, välismaistesse ja kohalikesse võrgustikesse kuulumise kohta või ükskõik millist muud &quot;välismaa jälge&quot;. Tihti piisas perekondlikest sidemetest, laste või muude pereliikmete viibimisest Saksamaal, aga ka seal õppimisest või lühiajalisest töötamisest.&lt;ref&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 241.&lt;/ref&gt; Kampaania tulemusel vähenes Eesti vaimulike koguarv umbes neljandiku, lätis umbes kolmandiku võrra.&lt;ref name=&quot;priit-roht&quot;&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 254.&lt;/ref&gt; 1916. aastal muudeti Tartu ülikooli viimane saksakeelne teaduskond, usuteaduskond, venekeelseks, mille tagajärjel õppetöö seal sisuliselt lakkas.&lt;ref name=&quot;priit-roht&quot; /&gt;

Vene võimu poolt represseeritud Eestimaa ja Liivimaa vaimulikke:
* [[Eugen Joseph von Blossfeldt]], Kuressaare koguduse õpetaja
* [[Oskar Alexander Bruhns]], Järva-Peetri koguduse õpetaja
* [[Erwin von Dehn]], Halliste koguduse õpetaja
* [[Johannes Eberhard]], Kadrina koguduse õpetaja
* [[Theophil Gaethgens]], Liivimaa kindralsuperintendent
* [[Adolf Greinert]], Anseküla koguduse õpetaja
* [[Elieser Traugott Hahn]], Oleviste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Adolf Haller]], Koeru koguduse õpetaja
* [[Winfried Martin Hansen]], Rõngu koguduse õpetaja, küüditati Tomski kubermangu
* [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], Jõhvi koguduse õpetaja
* [[Richard Georg von Hirschhausen]], Reigi koguduse õpetaja
* [[August Konstantin Hörschelmann]], Paldiski koguduse õpetaja, küüditati [[Tomski kubermang]]u
* [[Jakob Jalajas]], Narva Aleksandri koguduse õpetaja
* [[Daniel Burchard Lemm]], Eestimaa kindralsuperintendent
* [[Joosep Liiv]], Rapla koguduse õpetaja
* [[Joosep Meeri]], Muhu koguduse õpetaja
* [[Konrad von zur Mühlen]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Gustav Hermann Axel Oehrn]], Kärla koguduse õpetaja
* [[Gustav Pundt]], Valjala koguduse õpetaja
* [[Carl Rall]], Järvamaa praost ja Paide koguduse õpetaja
* [[Oskar Emil Schulze]], Räpina koguduse õpetaja
* [[Woldemar Paul Sielmann]], Oleviste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Carl Ferdinand Sigismund Walther]], Lüganuse koguduse õpetaja ja Narva-Alutaguse praost, küüditati Irkutskisse
* [[Axel Reinhold Johannes Walter]], Saaremaa praost ja Jämaja koguduse õpetaja
* [[Rudolf Adam Winkler]], Tallinna toomkoguduse õpetaja, Ida-Harju praost, küüditati [[Irkutsk]]isse
* [[Theodor Hans Wühner]], Karula koguduse õpetaja, küüditati [[Jenissei kubermang]]u

== Vaba rahvakirik ==
1917. aastal toimunud luterliku kiriku I kirikukongress määratles [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u &quot;vaba rahvakirikuna&quot;.

EELK piiskoppidena tegutsesid:
* 1919–1933 piiskop	[[Jakob Kukk]]
* 1934–1939 piiskop	[[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Rahamägi]]
* 1939–1944 piiskop	[[Johan Kõpp]]

Eesti Evangeeliumi luteriusu koguduste asemikkude kongressil 31. mail 1917 Tartus, võeti seal vastu Johan Kõpu ettepanekul järgmine resolutsioon:
# Eesti evangeeliumi-luteri usu kirik on vaba rahvakirik kodumaal kui ka asundustes.
# Tema liikmeks on kõik need, kes oma väljaastumisest kogudustest ei ole teada annud.
# Eesti evangeeliumi-luteri usu vaba rahvakirik astub võimaiust mööda maavalitsusega ühendusse.
# Eesti evang.-luteri usu rahvakirikusse võivad täisöigustatud liikmetena sisse astuda kõigi rahvaste liikmed, kes seda soovivad, kusjuures kaitsemist leiavad a) rahvusliku vähemuse usulised huvid ja b) tema õigused kiriku valitsemise proportsionaalse süsteemi alusel.
# Eesti evang.-luteri usu vaba rahvakirik astub sünodaalsesse ühendusse teiste evang. usu kirikutega Vene riigis. sündi, sumust ülestõusmist ja taevasseminemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1981/01/28/5 Kirik ia kool (10 ) Luteri kirik Eesti Vabariigis], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 28 jaanuar 1981&lt;/ref&gt;

1919 Tallinnas kirikukongressil loodi EELK esimene kirikuvalitsus ehk [[EELK Konsistoorium|EELK konsistoorium]] koosseisus: piiskop [[Jakob Kukk]], vaimulikud assessorid J. Kõpp ja J. Lattik, konsistooriumi abipresident dr. [[Friedrich Akel|Fr. Akel]] (presidendiks oli kogu aeg piiskop), ilmalikud assessorid [[Viktor Kargaja|V. Kargaja]] ja G. Soosaar.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Tartu rahuleping]]u sõlmimise järgse Eesti-Venemaa riigipiiri tekkimisega eestlastel suhtlemisvõimalused kodumaa kirikuga katkesid, 1921 peeti Gattšinas Venemaa Põhjarajooni eesti koguduste esindajate kongress, kus moodustati iseseisev [[Eesti Kõrgem Kirikunõukogu]] (KKN)&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/1292104374 Venäjän virolaisten evankelisluterilaisten seurakuntien ylikirkkoneuvoston arkisto], Digihakemisto, fi&lt;/ref&gt; eesotsas piiskopiga, kelleks sai [[Gattšina Püha Nikolai kirik]]u eesti koguduse pastor (1888–1926) [[Oskar Palsa]]. Luterlaste ühtsuse rõhutamiseks valiti Saksa piiskop [[Konrad Freifeldt]] kõigi Venemaa eesti luterlike koguduste peapiiskopiks. 1921. aastal pühitses [[Konrad Freifeldt]], Oskar Palsa [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku]] piiskopiks Nõukogude Liidus.&lt;ref&gt;Mihhail Škarovsij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste tegevuses Nõukogude Venemaal 1917-1945], lk 63&lt;/ref&gt;

1935. aastal olid [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]us (E.E.L.K.) järgmised praostkonnad: [[Tallinna praostkond|Tallinna]], [[Rootsi praostkond (Eestis)|Rootsi]], [[Saksa praostkond|Saksa]], [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju]], [[Järva praostkond|Järva]], [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju]], [[Viru praostkond|Viru]], [[Narva-Alutaguse praostkond|Narva-Alutaguse]], [[Tartu praostkond|Tartu]], [[Valga praostkond|Valga]], [[Viljandi praostkond|Viljandi]], [[Võru praostkond|Võru]], [[Lääne praostkond|Lääne]], [[Pärnu praostkond|Pärnu]], [[Saaremaa praostkond|Saaremaa]], [[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne]], lisaks kaks eraldiseisvat kogudust: Toomkogudus ja [[Tartu Ülikooli kogudus]].

1935 jagati kirik viieks piiskoplikuks vikaarkonnaks: 1. Piiskopi vikaarkond: Tallinna, Rootsi ja Saksa praostkonnad, kogudused väljaspool praostkondi (Piiskoplik Toomkogudus Ja Ülikooli kogudus). 2. Lääne piiskoplik vikaarkond: Lääne, Saarte-Lääne, Saaremaa ja Pärnu praostkonnad. 3. Põhja piiskoplik vikaarkond: Lääne- ja Ida-Harju, Järva, Viru Ja Narva-Alutaguse praostkonnad. 4. Lõuna piiskoplik vikaarkond: Tartu, Valga, Võru ja Viljandi praostkonnad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Piiskop	[[Johan Kõpp|Johan Kõpu]] ajal kaotati piiskoplikud vikaarkonnad.

1940. aastal oli EELK-is 170 kogudust, 153 kirikut, 42 abikirikut.

[[Eesti okupeerimine 1940. aastal|1940. aastal Eesti okupeerimisel]] Nõukogude vägede poolt võttis kiriku juhtimise enesele [[Johan Kõpp]], kes valiti piiskopiks [[Hugo Bernhard Rahamägi|H. B. Rahamäe]] asemele. Eesti [[annekteerimine|annekteerimisel]] NSV Liidu koosseisu hakkas ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku suhtes kehtima Nõukogude Liidu seadusandlus ja ametlik ideoloogia – võitlev ateism. Kiriku vara natsionaliseeriti, liikmemaksu kogumine keelustati. Kiriku ainsaks majanduslikuks sissetulekuallikaks jäi vabatahtlik annetus. Koolides lõpetati usuõpetuse tunnid, samuti peatati [[TÜ usuteaduskond|usuteaduskonna]] töö [[Tartu Ülikool]]is. Usulise kirjanduse väljaandmine keelustati, vaimulikud raamatukogud määrati hävitamisele. Samuti keelati laste- ja noortetöö ning katkestati sise- ja välismisjon – sh suhted väliskirikutega. Mitmed õpetajad jt kirikutegelased arreteeriti või mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse.

1944. aasta sügisel, mil [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude väed okupeerisid taas Eesti]], lõhenes luterlik kirik olude sunnil kaheks: kodu- ja [[Pagulus|pagulaskirikuks]]. Eestist lahkunud piiskop Johan Kõpp sai kaasa kõik volitused E.E.L.K. [[Õigusliku järjepidevuse põhimõte|järjepidevuse]] jätkamiseks võõrsil. Ühes temaga lahkus kodumaalt 70 vaimulikku.

== Kirik Eesti NSV-s ==
{{Vaata|Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik}}
28. aprillil 1949 saatis EELK esimene peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiivit]] kogudustele ringkirja, kus oli öeldud: &quot;Koos kapitalismiga on määratud kadumisele kodanlik moraal, mida iseloomustab halastamatu saagiahnus, ekspluateerimine ja silmakirjalisus, kujuneb uus nõukogude moraal, mida iseloomustab otsekohesus, kaasinimeste eest hoolitsemine ja sotsialistlik suhtumine töösse. Toimimise aluseks ei tohi olla enam usaldamatus, vaid peab olema usaldus. Usklikkudele on selge, et kommunismis esinevad suured võimalused rakendada enneolematus ulatuses algristikoguduse evangeeliumi ja Jeesus Kristuse poolt taotletud usaldust ja leplikku andumust&quot;.&lt;ref name=&quot;hxe3p&quot; /&gt;

[[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] asutajaliige alates 1947. aastast, emigratsioonis tegutsenud  [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] (lühend [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]]) suutis takistada [[Eesti NSV]] tegutsenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vastuvõtmist maailmaliitu kuni 1963. aastani.&lt;ref name=&quot;yNOfR&quot; /&gt; 1957. aastal kirjutas [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]]: &quot;On vastuvaidlematu fakt, et Eesti kiriku ainukene seaduslik riigipea on auväärne piiskop Johan Kõpp, valitud E. V. seadusliku kiriku põhimääruse järele. Tema isiklikult astus maailmaliidu asutamisel Lundis Eesti kirikuga selle liikmeks ja tema jurisdiktsiooni Eesti kiriku üle tunnustati selle aktiga. Sellel taustal tundub imelikuna, et Maailmaliit on pidanud vajalikuks üle seadusliku kirikupea pidada kontakti isikutega, kes ilmselt ebaseaduslikult tahavad esindada paljukannatanud Eesti kirikut kommunistliku okupatsioonivõimu poolt ametisse seatuna. ... Millal on aga kommunistide marionettkirikupead, näit. Kiivit või Turss, julgenud selliselt vabaduse eest välja astuda? Nad ei saa, sest nad ei esinda tegelikkuses oma kirikut ega rahvast, vaid silti nende tühjade toolide kohal: &quot;USSR&quot;, oma kommunistlikku peremeest.&quot;&lt;ref name=&quot;00RuC&quot; /&gt;

&quot;Et nimetatud saabumata jäid, selles on tõenäoliselt määrav olnud orjastatud rahvaste vabaduses tegutsevate kirikute energiline vastuseis, mille eriti mõjuvaks väljenduseks olid kahtlemata õp. [[Konrad Veem|Veemi]] seletused ja ülekuulamine USA Senati uurimiskomisjoni ees.&quot;&lt;ref name=&quot;Bsz21&quot; /&gt;

1974. aastal üritas EELK endale allutada [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]ut tingimusel, et see ei tähistaks iseseisvuspäeva ega küüditamise aastapäeva.&lt;ref name=&quot;ZxNyc&quot; /&gt; See ei läinud siis korda pagulaseestlaste vastuseisu tõttu ja õnnestus alles 2010. aastal.

1975. aastal kohtusid mõlema kiriku esindajad [[Kirikute Maailmanõukogu]] täiskogu koosolekul [[Nairobi]]s. [[Konrad Veem]] on seda kirjeldanud järgmiselt:

&quot;Tõstan üles Nõukogude Liidu vägivalda kallaletungiga neutraalsele Eesti Vabariigile, millele on järgnenud sõjaväeline okupatsioon ja anneksioon. Mitmed rahvusvahelised paktid on jõhkral kombel rikutud. Eesti rahvast on saamas vähemusrahvus oma kodumaal slaavi rahvaste elama asumise tõttu Eesti pinnale. Kui Moskva patriarhaadi esindajad sellele tõttavad vastama eitades toime pandavat vägivalda ja õigustades Nõukogude Liidu rahupoliitikat, annab see võimalusi uuteks repliikideks, nüüd juba vaimuliku sisuga. ...

Suur on imestus, kui kolmanda päeva (istungi) arutluse algul antakse sõna assessor [[Edgar Hark|Hargile]]. Tema esitab vastulause mu sõnavõttudele vene keeles rahulikul ja soliidsel viisil, mida tõlgitakse simultaanselt viide keelde&lt;ref name=&quot;CjNZM&quot; /&gt;&quot;

1989. aastal iseloomustas [[Toomas Paul]] kiriku eksisteerimise tingimusi järgmiselt: &quot;... lubatud on teatavate religioossete vajaduste rahuldamine muust maailmast eraldatud hoonetes, kusjuures nood &quot;vajadused&quot; on ebaloomulikud.&lt;ref name=&quot;IxzVB&quot; /&gt;&quot;

== Kirikuteenistus ==
Maapiirkondades langesid [[kogudus]]te piirid üldjuhul ühte [[kihelkond|kihelkonna]] piiridega, Eesti- ja Saaremaal esines selles osas tihti ka erisusi. Koguduse tegevust korraldas ja juhtis [[pastor]], kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust [[patronaadiõigus]]e alusel kirikupatroon, ehk see, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud. 18.–19. sajandil abistasid teda [[köster|köstrid]] ja [[vöörmünder|vöörmündrid]] (Saaremaal aga [[rottmeister|rottmeistrid]]). Pindalalt suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust kaugemal asuv kogudus moodustada abikoguduse koos abikiriku, juhatuse ja köstriga, kes toimetas kiriklikke talitusi. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvukuse või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda [[pihtkond]]adeks.

Eestimaal ja Liivimaal kiriku ja kirikukogukonna juures tegutsenud [[köster|köstrid]] (kirikuõpetaja abiline, kes pidi talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama), [[organist]]id, [[kellamees|kellamehed]] jt kirikuteenrid ei kuulunud vaimulikkonna hulka.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MQwrl&quot;&gt;[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1906 Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z6ygr&quot;&gt;[[Matthias Johann Eisen]], &quot;Eestimaa nõidade põletamine&quot; ([[Agu (ajakiri)|Agu]], 1923, nr 49, Ihk. 1587–1590; nr 50, Ihk. 1633–1638)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lm9Uk&quot;&gt;&quot;Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands&quot; (1877)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hxe3p&quot;&gt;Jaan Roos. Läbi punase öö. III. 2001, lk 226.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yNOfR&quot;&gt;Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;00RuC&quot;&gt;Kla. Tühjad toolid. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 11. september 1957, nr 210, lk 2. 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bsz21&quot;&gt;N. Eesti &quot;piiskop&quot; Kiivit ei tulnud kongressile. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 28. august 1957, nr 199, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZxNyc&quot;&gt;&quot;Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva&quot;. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CjNZM&quot;&gt;Konrad Veem. Eesti vaba rahvakirik. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm 1990, lk 342–343.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IxzVB&quot;&gt;Toomas Paul. ...ja ahtake tee, mis viib ellu. Horisont, 1989, nr 2, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;COrbF&quot;&gt;R. Winkler, &quot;[[Baltische Monatsschrift]]&quot; (1909)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gxw8X&quot;&gt;[[Andres Andresen]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1086/5/Andresen.pdf Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [[Riho Saard]]. [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2014/acta-2014-20-96-131.pdf TARTUSSE ASUTATAVA EESTLASTE KIRIKUVALITSUSEGA VABAKIRIKU EELN’UST. EESTI EVANGEELSE LUTERI USU VABA RAHVAKIRIKU ASUTAMISENI 1917. ja 1919. aasta kirikukongressid, historiograafia ja retseptsioon], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2014, 20, 96–131

[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis| ]]
[[Kategooria:Eesti kirikulugu]]</text>
      <sha1>2gw2p5jbetvkk0gvteymsc6ntdtep9k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265135</id>
      <parentid>7265133</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:34:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Evangeelne luterlik kirik Eestis]] pealkirja [[Luteri kirik Eestis]] alla: vt arutelu</comment>
      <origin>7265133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44914" sha1="2gw2p5jbetvkk0gvteymsc6ntdtep9k" xml:space="preserve">{{viita}}
See artikkel räägib [[evangeelium|evangeelse]] [[luterlus|luterliku]] kiriku ajaloost praeguse Eesti alal. Tänapäeval Eestis tegutsevast kirikust vaata artiklist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]].

Usupuhastuse ehk [[reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|rooma-katoliiklikuks]], [[luterlus|luterlikuks]], [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. [[luterlus|Luterlik kirik]] kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks pärast [[reformatsioon]]i jõudmist maale [[16. sajand]]i 20. aastatel ja luterlikud [[kogudus]]ed tekkisid Eestis reformatsiooni käigus Eesti katoliiklikest kogudustest aastatel 1523–1532. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]].

Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esimesed eestikeelsed luterlikud [[katekismus]]ed: [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553. või 1554. aastal.&lt;ref&gt;[[Villem Alttoa]], Stahli-eelsest eestikeelsest trükisõnast. Keel ja Kirjandus, 1974, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194701/142883/page/42 lk 678] &lt;/ref&gt;
[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi impeeriumi]] Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]]

== Rootsi territoriaalkirik ==
Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga 1561. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba 16. veebruaril 1593. aastal ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. Kirikuelu ja hariduse arengut edendasid Tallinna piiskop 1583–1586  [[Mikael Agricola]] ja [[kirikuvisitatsioon]]idega&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://web.archive.org/web/20250413105824/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937&lt;/ref&gt; [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] pastor ja toompraost [[David Dubberch]].

17. sajandi alguseks oli [[Tallinna all-linn|Tallinna linnas]] välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline [[territoriaalkirik]]u kirikuvalitsus, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[vaimulikkond|vaimulikkonna]] esindajatest koosnev [[Tallinna linnakonsistoorium]]. Konsistooriumi esimees oli üks [[Tallinna rae liikmete loend#Bürgermeistrid ehk konsulid|Tallinna bürgermeistritest]] ja aseesimees [[Tallinna superintendentide loend|Tallinna superintendent]]. [[Toompea allasum|Toompeal]], tegutses [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]]. [[Provintsiaalkonsistoorium]]ile allusid maakogudused ja Toompea [[Tallinna toomkirik]] ning provintsiaalkonsistooriumi juhtis [[Eestimaa piiskop]].

Maapiirkondades olid [[kihelkonnakirik]]ute tasemel ametiisikuks, kes täitis [[majandus]]likke ja [[politsei]]lisi ülesandeid [[kirikueestseisja]], kelleks enamasti olid kohalikud [[mõisnik]]ud. Liivimaal loodi [[Rootsi aeg]]se kindralkuberneri 1650 ja 1668. aasta korraldustega ülemkirikueestseisja ametikoht. Kirikueestseisjad nimetas igas [[Eesti kihelkondade loend maakonniti|Eesti kihelkonnas]] ametisse kohalike mõisnike hulgast [[ülemkirikueestseisja]].

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i piiskop [[Johannes Rudbeckius]], Eestimaal ametisse [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]]ile allunud maapiirkondade [[praost]]id: [[Lääne-Harju praostkond|Harju praostkonda]], [[Järva praostkond]]a, [[Viru praostkond]]a, [[Maa-Lääne praostkond]]a, [[Ranna-Lääne praostkond]]a, [[Saarte-Lääne praostkond]]a.

Poola-Rootsi sõdade ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]], [[Altmargi vaherahu]]) tulemusel läksid 1621. aastal ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsi võimu alla. 1622. aastast Liivimaal kiriku tsentralisatsiooni läbiviimise eesmärgil Gustav II Adolf ei nimetanud ametisse mitte piiskopi, vaid superintendendi.  Juba 23. augustil 1622 andis [[Gustav II Adolf]] välja määruse, mille alusel sai [[Liivimaa superintendent|Liivimaal superintendendiks]] ja inspektoriks kirikute ja pastorite üle dr [[Hermann Samson]]. [[Eestimaa superintendent]] oli 1622–1638 [[Nils Gaza]].

1629. aastal asutati Põhja-Eestis kuninglik [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium]].&lt;ref name=&quot;MQwrl&quot; /&gt; 1638. aastal nimetati Eestimaa ja Tallinna piiskopiks [[Joachim Jhering]]. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju]] – Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ja Kuusalu kihelkond ning [[Lääne-Harju praostkond]] – Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ja Rapla kihelkond.
[[File:BM09061Am.jpg|pisi|Esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] luterlik [[Liivimaa superintendent]] (1622−1643) [[Hermann Samson]]]]
Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätimaal) asutati 1633. aastal [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]], mille ülesanneteks olid [[Rootsi dominioonid|Rootsi kuningriigi dominioonide]] hulka kuulunud [[Liivimaa]] kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati [[Liivimaa superintendent]]. Vanades, katoliikliku taustaga piiskopkondades (nt Rootsi emamaal ja ka [[Eestimaa piiskop|Eestimaal]] kasutati tiitlit piiskop, [[Liivimaa superintendent|Liivimaal]] ja [[Saaremaa superintendent|Saaremaal]], nimetati kiriku juhtivvaimulikku [[Superintendent|superintendandiks]].

1636. aastal loodi Liivimaal superintendent [[Hermann Samson]]i eestvõttel samuti kuus praostkonda: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel: [[Riia]], [[Koknese]] ja [[Cēsis]]es. Pärast Rootsi võitu Poola üle [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] ei olnud luteri kiriku vaenlaseks enam [[katoliku kirik]] ja selle struktuurid, kuid ometi jätkas kirik kogu Rootsi aja võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn [[teine reformatsioon|teise reformatsiooni]] ajal võideldi maarahva [[rahvausund]]iliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ligikaudu 170 [[nõiaprotsess]]i ning [[libahunt|libahundiprotsessei]]&lt;ref name=&quot;Z6ygr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Lm9Uk&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;COrbF&quot; /&gt;

Rootsi [[Örebro]] eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud [[Uppsala ülikool]]is. Et kindlustada Rootsi poliitilist ja eriti selle riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, asutati 1632. aastal [[Tartu ülikool|ülikool]] ka [[Tartu]]s, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Liivimaa vaimulikkonna ja aadli haridusetaseme tõstmiseks Liivimaal asutas kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal [[Tartu ülikool]]i, kus oli neli [[teaduskond]]a: [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|teoloogia-]], [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|meditsiini-]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia-]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]. [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|Tartu Ülikoolis]] avati [[Tartu Ülikooli usuteaduskond#1632–1710|usuteaduskond]] esimest korda 1632. aastal, mil sellest sai ülikooli traditsiooniline juhtiv [[fakulteet]]. [[Uppsala ülikool]]i eeskujul oli ette nähtud neli professorikohta. Õppetöö vormideks olid loengud ja disputatsioonid. 1640. aastal moodustati ka Soomes, [[Turu Akadeemia]] 4 teaduskonnaga.

1641. aastal loodi ka seni Rootsi [[Ingerimaa kubermang]]us [[Narva praostkond]] ning määrati ametisse ka [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend|Narva ja Ingeri superintendent]], esimene superintendent oli [[Heinrich Stahl]], [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkonna]] alad aga liideti Tallinna piiskopkonnaga. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa kubermang]]uga, Narva aga ühendati [[Ingerimaa kubermang]]uga.

=== Luterlik kirik lõuna-Eestis ===
Augustis 1675. aastal nimetas Rootsi kuningas [[Karl XI]]  ametisse kuningliku [[Liivimaa ülemkirikukomisjon]]i (''Generalkirchenkommission'') - kuhu kuulusid maanõunik [[Gustav von Mengden|Gustaf von Mengden]], superintendent Johann Fischer ning [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i assessorid  Theodor von [[Dunten]] ja Fredrik von [[Plater|Pläter]], mille ülesanne oli kiriku- ja koolikorralduse reformimine [[Rootsi Liivimaa]]l.&lt;ref&gt;Aivar Põldvee, Kai Tafenau. [https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/279/fzbg-13-2018.pdf Emanuel Reger über den Aufbau des livländischen Schulwesens (1708): Transkription und Kommentar]. ''Forschungen zur baltischen Geschichte'', 13, 2018, lk 207–215.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Olaf Sild. [https://www.etera.ee/api/oai2/download/654.pdf Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni].&lt;/ref&gt; Plaan oli Liivimaa kirikuelu ülalt alla ümber korraldada, mööda minnes kohalikust konsistooriumist, kuid plaani teostamine põrkas reaalsuses kohaliku kiriku juhtkonna ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] vastupanule. Liivimaa kindralsuperintendent [[Johann Fischer]] astus komissaridele otsustavalt vastu ning kuigi erikomissariaat ei suutnud kõiki radikaalseid ideid kohe ellu viia, sillutas nende tegevus teed Rootsi riigivõimu lõplikule võidule Liivimaal. Kümmekond aastat hiljem (1680. aastate teisel poolel) viis Rootsi riik suure reduktsiooni ja Rootsi uue [[1686. aasta kirikuseadus]]e raames ellu täpselt need samad tsentraliseerimise plaanid.
==== Eestimaa piiskopkond ====
Rootsi 1686. aasta kirikuseadus kehtestati väikeste muudatustega Eestis (1692. aastal Eestimaal, 1694. aastal Liivimaal.  Rootsi võimu ajal oli luterlus [[riigikirik]]u staatuses ja Rootsi kuninga [[Karl XI]] poolt 30. novembril 1692. aastal [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]] jaoks välja antud Rootsi [[1686. aasta kirikuseadus]]e täienduse tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi [[territoriaalkirik]]u üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik.&lt;ref name=&quot;Gxw8X&quot; /&gt;

1686. aasta kirikuseadus kinnitas piiskopi/ülemsuperintendendi õigust praoste ametisse nimetada, kuid kohalikud kirikuõpetajad võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostid pidid igal aastal külastama [[kirikuvisitatsioon]]idega praostkonna kogudusi, kogunema kahel korral aastas korraldatavale piiskoplikule [[sinod]]ile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajakandidaate ja ordineerida neid ametisse.

Rootsi kirikuseadus sisaldas mh sätteid katekismuseõpetuse ja lugema õpetamise kohta, pastor pidi igal pühapäeval teatud hulka koguduse liikmetest kirikus eksamineerida, eesmärgiks et koguduseliikmed peavad lugema õppima ning peale selle peavad nad valdama tervet väikest [[katekismus]]t.&lt;ref&gt;[[Jürgen Beyer]],  Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism. // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil III, toim. Enn Küng (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)). Tartu 2009, lk [https://kodu.ut.ee/~jbeyer/Vagadus 86]-87&lt;/ref&gt; Rootsi kuninga [[Karl XI]] 1686. aasta korraldusega algas [[köstrikool]]ide ulatuslikum asutamine, korralduse kohaselt tuli igasse [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkond]]a asutada [[kihelkonnakool]].&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 35&lt;/ref&gt; 1688. aastal oli Eesti- ja Liivimaa 41 kihelkonnas kokku 49 talurahvakooli (köstrikoolid, [[külakool]]id, [[mõisakool]]id) ligikaudu 1100–1200 õpilasega. 1694. aastal tegutses Mandri-Eesti 45 kihelkonnas 59 kooli. Koolivõrk oli tihedam [[Lõuna-Eesti]]s, eriti [[Tartumaa]]l. Köstrikoolides õpetati lugemist, [[katekismus]]t ja kirikulaulu. [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpul asutatud köstrikoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] (1695–1697) ajal ning sellele järgnenud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] aastatel. Köstrikoolide taastamine ja uute loomine kihelkonnakeskustesse algas 1720.–1730. aastatel. [[18. sajand]]i keskpaigas tegutsesid köstrikoolid enamikus Liivimaa ja paljudes Eestimaa kihelkondades. Köstrikoolide peamiseks ülesandeks oli endiselt talurahva lastele lugemise õpetamine.
[[Pilt:Joachim Salemann (the older).jpg|pisi|[[Eestimaa ja Tallinna piiskop]] (1693–1701) [[Joachim Salemann]]]]
1686. aasta kirikuseaduse kehtestamisega tekkis lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa. Seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega 1690. aastate esimesel poolel. Rootsi 1686. aasta kirikuseadusega kaotati [[alamkonsistoorium]]id ja ka [[Tartu linnakonsistoorium|Tartu]] ja [[Pärnu linnakonsistoorium]], samuti allutati Tallinna linna vaimulikkond juba 1692 [[Eestimaa piiskop]]ile ning [[Toomkapiitel|toomkapiitlile]].

Rootsi territoriaalkirik järgis [[Augsburgi usutunnistus]]e [[Ortodoksia|ortodoksaalne]] luterlust. 17. sajandi lõpupoole levis Skandinaavia riikides ja Eestiski Saksamaal alguse saanud [[pietism]] kui üks alternatiivse luterluse ilminguid, mille pooldajate hulgas oli ka Liivimaa populaarne kindralsuperintendant [[Johann Fischer]], kes pidi 1699. aastal ametist lahkuma. Kui kuningas [[Karl XII]] viibis sõjaväe eesotsas Saksamaal, pöördus saksa pietismi peamine ideoloog [[August Hermann Francke]] isiklikult
tema poole taotlusega, et Rootsi valitsus pehmendaks oma hoiakut pietismi suhtes, kuid sai eitava vastuse.  Eestisse saabuvatelt koduõpetajatelt ja pastoritelt hakati
nõudma teoloogilise ustavuse tunnistust ja tarbe korral tuli läbida kaheaastane õping Tartu ülikoolis. Ei tolereeritud ka prantsuse humanisti [[Petrus Ramus]]e (1515–1572) [[ramism]]i&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 40&lt;/ref&gt; ja a [[René Descartes]]’i (1596—1650) [[kartesiaanlus]]t.

== Venemaa keisririigis ==
Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu ja sellest alates nimetas Eestimaal praostid ametisse [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium]], samuti pandi Saaremaal ametisse 1731. aastal [[Saaremaa superintendentide loend|Saaremaa superintendent]], kes allus praosti õigustes [[Eestimaa piiskop]]ile. 1727. aastal restitueeriti ja laiendati eelnevalt kaotatud ülem[[kirikueestseisja]]ametid. Liivimaal oli neid igas 4 kreisis üks, seega Liivimaa eesti alal Tartu–Võru ja Pärnu–Viljandi ülemkirikueestseisja-ametid, Saaremaal üks ja Eestimaal 4 kreisis üks.

[[Kirikuõpetaja]] ameti saamiseks oli vajalik saksa keelse [[ülikool]]i [[teoloogia]]õpingute edukas läbimine. 1730.–1800. aastatel olid Eestimaal töötavaist [[pastor]]eist teoloogiahariduse saanud [[Göttingeni ülikool]]is 14, [[Jena ülikool]]is 32 ja [[Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg|Halle ülikoolis]] 25. Liivimaa ja Saaremaa vaimulike teoloogiaõpingute kõige olulisemad õppimiskohad olid Jena 121-l, [[Königsbergi ülikool]] 77-l, Halle 73-l ja [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikool]] 51-l, Göttingen 30-l.&lt;ref&gt;[[Arvo Tering]]. Göttingeni ülikool ning selle osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. [[Keel ja Kirjandus]], [https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/142956 1987. Nr 10],lk 621&lt;/ref&gt;

1772. aastal moodustati Virumaa idaosast [[Alutaguse praostkond]], kuhu kuulusid [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]] ja [[Vaivara kihelkond]].

18. sajandi viimasel veerandil, pärast [[Asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi [[praostkond|praostkonnad]] [[Tallinna asehaldurkond|Eesti-]] (Põhja-Eestis igas kreisis (5)) ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]]:
* Tallinna praostkond ([[Tallinna Toompea saksa kogudus|Toomkogudus]], [[Keila kihelkond|Keila]], [[Jüri kihelkond|Jüri]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani]], [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu]], [[Ambla kihelkond|Ambla]], [[Kose kihelkond]]);
* [[Paldiski kreis]]i 1. praostkond ([[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Hageri kihelkond|Hageri]], [[Nissi kihelkond]]);
* Paldiski 2. praostkond ([[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise]] koos abikirikuga [[Risti]]l, [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]], [[Kullamaa kihelkond]]);
* [[Rakvere kreis]]i 1. praostkond ([[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]], [[Simuna kihelkond]]);
* Rakvere 2. praostkond ([[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Vaivara kihelkond]]);
* [[Paide kreis]]i praostkond ([[Paide kihelkond|Paide]] koos [[Anna kirik|Anna abikirikuga]], [[Türi kihelkond|Türi]], [[Peetri kihelkond|Peetri]], [[Koeru kihelkond|Koeru]], [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja]], [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]], [[Järva-Madise kihelkond]]);
* [[Haapsalu kreis]]i 1. praostkond ([[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Ridala kihelkond|Ridala]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Martna kihelkond]]);
* Haapsalu 2. praostkond ([[Lihula kihelkond|Lihula]] koos Kirbla abikirikuga, [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Hanila kihelkond|Hanila]] koos [[Varbla]] abikirikuga, [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Vigala kihelkond]]);
* Haapsalu 3. praostkond ([[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond|Reigi]], [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Vormsi kihelkond]]).

Põhja-Liivimaal nimetati Pärnu 2. praostkond ümber [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnaks]] ja Tartu 2. praostkond [[Võru praostkond|Võru praostkonnaks]].

1797. aastal taastati asehalduskorra-eelse halduskord ja ka endine praostkondade süsteem.

Luterlik usuteaduskond oli ka 1802. aastal (taas)avatud [[Keiserlik Tartu Ülikool|keiserlikus Tartu Ülikoolis]], koolitades luteri pastoreid terve Vene keisririigi tarbeks. 1918. aastani oli [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] (peamiselt) saksakeelne, 1918. aastast eestikeelne.

1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi ja Võru praostkond.
* [[Võru praostkond]]a kuulusid [[Lõunaeesti keel|lõunaeestimurdelised]] kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru;
* [[Tartu praostkond]]a kuulusid Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond.
* [[Pärnu praostkond]]a kuulusid Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
* [[Viljandi praostkond]]a kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

=== Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik ===
1832. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Eesti ala on jaotatud nelja evangeelse [[konsistoorium]]i vahel: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa ning Tallinna linn. Konsistooriumi juhtis ilmalik eesistuja, kelle määras keiser. Konsistooriumi abipresidendiks määrati kubermangu kõrgeim vaimulik: [[Eestimaa kindralsuperintendent|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kindralsuperintendent]]. Ka uue seaduse järgi säilis [[patronaadiõigus]] kirikuõpetaja valimistel. Kiriku majanduselu korraldas uue seaduse kohaselt ülem[[kirikueestseisus]]. Seda institutsiooni juhtis [[ülemkirikueestseisja]]-amet. Neid oli Eestimaa kubermangus 4 ja Liivimaa kubermangu Eesti-alal ja Saaremaal 3. Vene aja lõpul oli Eestis 78 patronaadikogudust ja 36 kogudust, kus kirikuõpetaja valis [[kirikukonvent]].Koos kirikuseadusega võeti kasutusele kõikidele kohustuslik jumalateenistuse ja [[kiriklike talitluste käsiraamat]] – agenda. Kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Luterlik kirik [[riigikirik]]u staatust ei saanud, jäädes vaid sallitavaks kirikuks [[vene õigeusu kirik]]u kõrval. 1830.–1840. aastail toetas [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskond]] [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eesti-]] ja [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa maakirikuid]] kriisis, mille tekitasid [[vennastekogudus]]te ja [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kiriku]] konkurents. Seaduse põhjal loodi koguduste juurde haldusorganina kirikukonvendid, mille pädevusse kuulusid kiriku majandusasjad. Konvendi moodustasid kinnisvara omavad koguduseliikmed, sellel osales ka pastor (hääleõiguseta) ja vajadusel kiriku[[Vöörmünder|vöörmündrid]].

[[Konsistooriumiringkond]]ade eesotsas olid ([[Provintsiaalkonsistoorium|provintsiaal)konsistooriumid]], mis koosnesid ilmalikust presidendist, vaimulikust asepresidendist, neile lisaks oli kaks vaimulikku ja kaks ilmalikku kaasistujat. Konsistooriumi-ametid olid eluaegsed. Konsistoorium oli ringkonna kõrgeim vaimulik organ, kes korraldas vaimulikkonna üle kontrolli ([[Kirikuvisitatsioon]]ide&lt;ref&gt;[[Juhan Kahk]], Eesti talupoegade religioossetest tõekspidamistest ja kultuuritasemest kahe sajandi eest. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/13 lk 11]-19&lt;/ref&gt; näol ilmselt), kinnitas ametisse pastoreid ja praoste, mõistis nende üle kohut, teostas järelevalvet [[usuõpetus]]e üle koolides, mõistis kohut pere-, abielu ja muude asjade üle.

[[Maakond (Venemaa)|Kreisi]] tasandil olid [[Praostkond|praostkonna]] kirikukoguduste juhiks [[praost]]id, kohalikul tasandil kirikukoguduste juhiks ilmalik kiriku [[eestseisja]] ja vaimulik [[pastor]] ning majandusküsimustega kohalikult ei tegeldud. Pastoriks võiks olla Venemaa keisririigi ülikooli usuteaduskonna diplomiga isik ja õppida võis vaid kahes kohas: [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartus]] ja [[Turu Ülikool|Turus]] ning mitte Saksamaal.

Kirikuorganisatsiooni finantseerisid kogudused ja talupoegadel olid teatud kohustused ka kiriku vastu. Nt. [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] ülem-kirikueestseisja teateil olid selle kihelkonna talupoegadel kiriku vastu järgmised kohustused. Igal aastal tuli [[talupoeg]]adel anda [[pastor]]itele ühelt [[adramaa]]lt 1 [[vakk]] [[rukis]]t, 1 vakk [[oder|otri]], 1 vakk [[kaer]]u, 6 [[Leisikas|leisikat]] heinu; igalt talult aga, hoolimata suurusest, 1 kana, 1 [[Nael (massiühik)|nael]] linu, 1 [[süld]] puid. [[Teopäev]]adena tuli teha pastorile ühelt adramaalt 1½ rakme- ja 2 jalapäeva aastas. [[Rehepeks]]uks nõuti adramaalt 1 päev aastas. [[Köster|Köstrile]] pidid talupojad maksma igalt adramaalt 2 [[külimit]]tu rukist ja 2 külimittu otra, [[kellalööja]]le 6 toopi rukist ja 6 toopi otra. Peale selle maksis talupoeg kirikuõpetajale [[Ristimine|ristimise]] eest 10 kopikat, [[Laulatamine|laulatamise]] eest 30, [[armulaud|armulauale]] kirjutamise eest 1 kopika, peremehe või perenaise matmise eest 80 kopikat, sulase, sulase naise, tüdruku, vabadiku või tema naise matmise eest 40 kopikat, alla ühe aasta vanuse lapse matmise eest 10 kopikat, 1—5-aastase lapse matmise eest 15 kopikat, üle 5 aasta vanuse lapse matmise eest 20 kopikat, leeritamise eest 1 süld puid.&lt;ref&gt;[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. VII. TALURAHVA KOORMISED JA OLUKORD MÕISAMAJANDUSE KASVU TINGIMUSTES. 2. Talupoja kohustused riigi ja kiriku vastu. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 94-95&lt;/ref&gt;

Lisaks mõisa ja riigikohustustele lasus talupojal veel rida koormisi [[kihelkond|kihelkonna]] kiriku heaks, [[kirikuõpetaja]]le kui [[köster|köstrile]] tuli viia andamit [[loonus]]es: kanu, mune, linu, puid jne. Iga kirikliku toimingu – [[laulatus]]e, [[ristsed|ristsete]], [[matus]]e jne – puhul tuli maksta veel eritasu. [[Kirikuhärra]]le ehk õpetajale tegid kõiksugu talutöid leerilapsed. [[Leer]] kestis kuus nädalat, sellest ajast tuli kolm nädalat käia kevadel ja 3 sügisel. Leeriajast puududa ei tohtinud, ka mitte haigestumise põhjusel, sest puuduvate päevade arv tuli järgi teha, kuna võis ka nii juhtuda, et õpetajahärra üldsegi leeri lõpetada ei lasknud ja siis tuli uuesti otsast alata. [[Leerilaps|Leerilaste]] töö oli igasugune: peksti rehte, puhastati ja kraavitati heinamaid, lahutati [[sõnnik]]ut, lõigati rukist, riisuti kirikaialt lehti, tehti aedu, veeti puid ja raiuti [[hagu]] nagu kunagi mõisatöölised. Tüdrukud karjatasid loomi, õmblesid ja ketrasid: ketrust tehti kas üleval kirikuhärra ruumes või seal, kus korteris oldi. Kogu leeriaeg tehti üks päev tööd, teine päev oldi leeris ja ikka nii, et üks osa leerilastest oli tööl, teine osa leeris. Korteris olid leerilapsed kirikule lähemal asuvais külades.

19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem [[usuvahetusliikumine]], mille käigus oli 1840. aastate lõpuks [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kirikuga]] liitunud ligikaudu 65 680 eestlast.

Kuni 19. sajandini olid nii [[Linnakogudus|linna]]- kui ka [[maakogudus]]te luteri [[vaimulik]]ud ja kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed, Eesti [[teoloog]]id hakkasid teenistusi pidama maakoguduste [[Kantsel|kantslites]] ja [[jutlus]]eraamatutes alles 19. sajandi lõpul. 1910. aasta alguseks oli Eesti- ja Liivimaal ametis vähemalt 83 eesti rahvusest [[preester|preestrit]] Vene [[õigeusu kirik]]us Eestis, kuid eestlastest [[pastor]]eid vaid 46. Kuni 20. sajandi alguseni oli luterlus [[Kolonialism|kolonialistliku]] loomuga, sest sarnaselt [[misjon]]imaadega puudus eestlaste omakeelne vaimulikkond.

1890. aastal kaotati [[Tallinna linnakonsistoorium]] ja [[Saaremaa konsistoorium]], neist moodustati [[Praostkond|praostkonnad]], [[Tallinna praostkond]] liideti [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eestimaa]] ja [[Saaremaa praostkond]] [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa konsistooriumiga]].

1890. aastail alanud [[venestamine]] ei lubanud kutsuda Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskonda õppejõude Saksamaalt, samuti hakati õppejõude ametisse nimetama teaduskonna arvamust kuulamata. Kui varem oli teaduskond tegutsenud saksakeelsena ka muidu venekeelses ülikoolis, siis 1916. aastal anti korraldus minna üle vene keelele. Protesti märgiks astusid usuteaduskonna professorid ametist tagasi ning teaduskond lõpetas tegevuse, õppetöö taastus alles [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1918. aasta sügisel.

Enne Eesti kiriku iseseisvumist olid praeguse [[Eesti]] territooriumil järgmised [[praostkond|praostkonnad]]:
* [[Eestimaa konsistoorium]] – Ida-Harju, Lääne-Harju, Virumaa, Alutaguse, Järva, Mandri-Lääne, Ranna-Lääne, Saarte-Lääne;
* [[Liivimaa konsistoorium]] – Valga, Võru, Tartu, Viljandi, Pärnu, Saaremaa.
* Üksikkogudused Tallinnas – [[Tallinna Toomkiriku saksa kogudus]] ja [[Tallinna Toomkiriku eesti kogudus|eesti kogudus]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]], [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]], [[Tallinna Jaani kogudus]], [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]].

Esimese maailmasõja ajal toimus Vene riigivõimu ja Vene õigeusu riigikiriku luterluse-vastane kampaania. Luteri vaimulikke paljastati ja kahtlustati sidemetes Saksamaaga, Saksa lennukitele, laevadele ja tsepeliinidele tulega märkuandmises, lehmade lennukitega Saksamaale saatmises, kirikuisse raadiosaatjate peitmises, Saksa sõjavangide toetamises, vaenlase heaks propaganda tegemises. Andrei Rennikovi propagandaartiklite seeria &quot;Imede maa&quot; avaldati ajalehes &quot;Novoje Vremja&quot;, hiljem ka raamatuna vene, eesti ja läti keeles. &quot;Rennikovi artiklid on kirjutatud propaganda parimaid traditsioone järgides. Ta kord süüdistab, kord vihjab, kord lihtsalt kirjeldab, aga see kõik on esitatud stiilis, mis ei võimalda mõelda teisiti, kui et baltisakslased on ebalojaalsed, lausa reeturlikud ja muidugi omakasupüüdlikud.&lt;ref&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 240–241.&lt;/ref&gt; Mida hullemaks läksid kaotused rindel, seda hullemaks muutusid ka vaimulikevastased süüdistused ja süüdimõistmised. Võimud ja ajakirjandus otsisid kõikvõimalikke vihjeid näiteks salaorganisatsioonidesse, välismaistesse ja kohalikesse võrgustikesse kuulumise kohta või ükskõik millist muud &quot;välismaa jälge&quot;. Tihti piisas perekondlikest sidemetest, laste või muude pereliikmete viibimisest Saksamaal, aga ka seal õppimisest või lühiajalisest töötamisest.&lt;ref&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 241.&lt;/ref&gt; Kampaania tulemusel vähenes Eesti vaimulike koguarv umbes neljandiku, lätis umbes kolmandiku võrra.&lt;ref name=&quot;priit-roht&quot;&gt;Priit Rohtmets. Kirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal. Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Tartu 2016. Lk. 254.&lt;/ref&gt; 1916. aastal muudeti Tartu ülikooli viimane saksakeelne teaduskond, usuteaduskond, venekeelseks, mille tagajärjel õppetöö seal sisuliselt lakkas.&lt;ref name=&quot;priit-roht&quot; /&gt;

Vene võimu poolt represseeritud Eestimaa ja Liivimaa vaimulikke:
* [[Eugen Joseph von Blossfeldt]], Kuressaare koguduse õpetaja
* [[Oskar Alexander Bruhns]], Järva-Peetri koguduse õpetaja
* [[Erwin von Dehn]], Halliste koguduse õpetaja
* [[Johannes Eberhard]], Kadrina koguduse õpetaja
* [[Theophil Gaethgens]], Liivimaa kindralsuperintendent
* [[Adolf Greinert]], Anseküla koguduse õpetaja
* [[Elieser Traugott Hahn]], Oleviste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Adolf Haller]], Koeru koguduse õpetaja
* [[Winfried Martin Hansen]], Rõngu koguduse õpetaja, küüditati Tomski kubermangu
* [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], Jõhvi koguduse õpetaja
* [[Richard Georg von Hirschhausen]], Reigi koguduse õpetaja
* [[August Konstantin Hörschelmann]], Paldiski koguduse õpetaja, küüditati [[Tomski kubermang]]u
* [[Jakob Jalajas]], Narva Aleksandri koguduse õpetaja
* [[Daniel Burchard Lemm]], Eestimaa kindralsuperintendent
* [[Joosep Liiv]], Rapla koguduse õpetaja
* [[Joosep Meeri]], Muhu koguduse õpetaja
* [[Konrad von zur Mühlen]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Gustav Hermann Axel Oehrn]], Kärla koguduse õpetaja
* [[Gustav Pundt]], Valjala koguduse õpetaja
* [[Carl Rall]], Järvamaa praost ja Paide koguduse õpetaja
* [[Oskar Emil Schulze]], Räpina koguduse õpetaja
* [[Woldemar Paul Sielmann]], Oleviste koguduse õpetaja, küüditati Jenissei kubermangu
* [[Carl Ferdinand Sigismund Walther]], Lüganuse koguduse õpetaja ja Narva-Alutaguse praost, küüditati Irkutskisse
* [[Axel Reinhold Johannes Walter]], Saaremaa praost ja Jämaja koguduse õpetaja
* [[Rudolf Adam Winkler]], Tallinna toomkoguduse õpetaja, Ida-Harju praost, küüditati [[Irkutsk]]isse
* [[Theodor Hans Wühner]], Karula koguduse õpetaja, küüditati [[Jenissei kubermang]]u

== Vaba rahvakirik ==
1917. aastal toimunud luterliku kiriku I kirikukongress määratles [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u &quot;vaba rahvakirikuna&quot;.

EELK piiskoppidena tegutsesid:
* 1919–1933 piiskop	[[Jakob Kukk]]
* 1934–1939 piiskop	[[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Rahamägi]]
* 1939–1944 piiskop	[[Johan Kõpp]]

Eesti Evangeeliumi luteriusu koguduste asemikkude kongressil 31. mail 1917 Tartus, võeti seal vastu Johan Kõpu ettepanekul järgmine resolutsioon:
# Eesti evangeeliumi-luteri usu kirik on vaba rahvakirik kodumaal kui ka asundustes.
# Tema liikmeks on kõik need, kes oma väljaastumisest kogudustest ei ole teada annud.
# Eesti evangeeliumi-luteri usu vaba rahvakirik astub võimaiust mööda maavalitsusega ühendusse.
# Eesti evang.-luteri usu rahvakirikusse võivad täisöigustatud liikmetena sisse astuda kõigi rahvaste liikmed, kes seda soovivad, kusjuures kaitsemist leiavad a) rahvusliku vähemuse usulised huvid ja b) tema õigused kiriku valitsemise proportsionaalse süsteemi alusel.
# Eesti evang.-luteri usu vaba rahvakirik astub sünodaalsesse ühendusse teiste evang. usu kirikutega Vene riigis. sündi, sumust ülestõusmist ja taevasseminemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1981/01/28/5 Kirik ia kool (10 ) Luteri kirik Eesti Vabariigis], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 28 jaanuar 1981&lt;/ref&gt;

1919 Tallinnas kirikukongressil loodi EELK esimene kirikuvalitsus ehk [[EELK Konsistoorium|EELK konsistoorium]] koosseisus: piiskop [[Jakob Kukk]], vaimulikud assessorid J. Kõpp ja J. Lattik, konsistooriumi abipresident dr. [[Friedrich Akel|Fr. Akel]] (presidendiks oli kogu aeg piiskop), ilmalikud assessorid [[Viktor Kargaja|V. Kargaja]] ja G. Soosaar.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Tartu rahuleping]]u sõlmimise järgse Eesti-Venemaa riigipiiri tekkimisega eestlastel suhtlemisvõimalused kodumaa kirikuga katkesid, 1921 peeti Gattšinas Venemaa Põhjarajooni eesti koguduste esindajate kongress, kus moodustati iseseisev [[Eesti Kõrgem Kirikunõukogu]] (KKN)&lt;ref&gt;[https://digihakemisto.net/aineisto/1292104374 Venäjän virolaisten evankelisluterilaisten seurakuntien ylikirkkoneuvoston arkisto], Digihakemisto, fi&lt;/ref&gt; eesotsas piiskopiga, kelleks sai [[Gattšina Püha Nikolai kirik]]u eesti koguduse pastor (1888–1926) [[Oskar Palsa]]. Luterlaste ühtsuse rõhutamiseks valiti Saksa piiskop [[Konrad Freifeldt]] kõigi Venemaa eesti luterlike koguduste peapiiskopiks. 1921. aastal pühitses [[Konrad Freifeldt]], Oskar Palsa [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku]] piiskopiks Nõukogude Liidus.&lt;ref&gt;Mihhail Škarovsij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste tegevuses Nõukogude Venemaal 1917-1945], lk 63&lt;/ref&gt;

1935. aastal olid [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]us (E.E.L.K.) järgmised praostkonnad: [[Tallinna praostkond|Tallinna]], [[Rootsi praostkond (Eestis)|Rootsi]], [[Saksa praostkond|Saksa]], [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju]], [[Järva praostkond|Järva]], [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju]], [[Viru praostkond|Viru]], [[Narva-Alutaguse praostkond|Narva-Alutaguse]], [[Tartu praostkond|Tartu]], [[Valga praostkond|Valga]], [[Viljandi praostkond|Viljandi]], [[Võru praostkond|Võru]], [[Lääne praostkond|Lääne]], [[Pärnu praostkond|Pärnu]], [[Saaremaa praostkond|Saaremaa]], [[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne]], lisaks kaks eraldiseisvat kogudust: Toomkogudus ja [[Tartu Ülikooli kogudus]].

1935 jagati kirik viieks piiskoplikuks vikaarkonnaks: 1. Piiskopi vikaarkond: Tallinna, Rootsi ja Saksa praostkonnad, kogudused väljaspool praostkondi (Piiskoplik Toomkogudus Ja Ülikooli kogudus). 2. Lääne piiskoplik vikaarkond: Lääne, Saarte-Lääne, Saaremaa ja Pärnu praostkonnad. 3. Põhja piiskoplik vikaarkond: Lääne- ja Ida-Harju, Järva, Viru Ja Narva-Alutaguse praostkonnad. 4. Lõuna piiskoplik vikaarkond: Tartu, Valga, Võru ja Viljandi praostkonnad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Piiskop	[[Johan Kõpp|Johan Kõpu]] ajal kaotati piiskoplikud vikaarkonnad.

1940. aastal oli EELK-is 170 kogudust, 153 kirikut, 42 abikirikut.

[[Eesti okupeerimine 1940. aastal|1940. aastal Eesti okupeerimisel]] Nõukogude vägede poolt võttis kiriku juhtimise enesele [[Johan Kõpp]], kes valiti piiskopiks [[Hugo Bernhard Rahamägi|H. B. Rahamäe]] asemele. Eesti [[annekteerimine|annekteerimisel]] NSV Liidu koosseisu hakkas ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku suhtes kehtima Nõukogude Liidu seadusandlus ja ametlik ideoloogia – võitlev ateism. Kiriku vara natsionaliseeriti, liikmemaksu kogumine keelustati. Kiriku ainsaks majanduslikuks sissetulekuallikaks jäi vabatahtlik annetus. Koolides lõpetati usuõpetuse tunnid, samuti peatati [[TÜ usuteaduskond|usuteaduskonna]] töö [[Tartu Ülikool]]is. Usulise kirjanduse väljaandmine keelustati, vaimulikud raamatukogud määrati hävitamisele. Samuti keelati laste- ja noortetöö ning katkestati sise- ja välismisjon – sh suhted väliskirikutega. Mitmed õpetajad jt kirikutegelased arreteeriti või mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse.

1944. aasta sügisel, mil [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude väed okupeerisid taas Eesti]], lõhenes luterlik kirik olude sunnil kaheks: kodu- ja [[Pagulus|pagulaskirikuks]]. Eestist lahkunud piiskop Johan Kõpp sai kaasa kõik volitused E.E.L.K. [[Õigusliku järjepidevuse põhimõte|järjepidevuse]] jätkamiseks võõrsil. Ühes temaga lahkus kodumaalt 70 vaimulikku.

== Kirik Eesti NSV-s ==
{{Vaata|Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik}}
28. aprillil 1949 saatis EELK esimene peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiivit]] kogudustele ringkirja, kus oli öeldud: &quot;Koos kapitalismiga on määratud kadumisele kodanlik moraal, mida iseloomustab halastamatu saagiahnus, ekspluateerimine ja silmakirjalisus, kujuneb uus nõukogude moraal, mida iseloomustab otsekohesus, kaasinimeste eest hoolitsemine ja sotsialistlik suhtumine töösse. Toimimise aluseks ei tohi olla enam usaldamatus, vaid peab olema usaldus. Usklikkudele on selge, et kommunismis esinevad suured võimalused rakendada enneolematus ulatuses algristikoguduse evangeeliumi ja Jeesus Kristuse poolt taotletud usaldust ja leplikku andumust&quot;.&lt;ref name=&quot;hxe3p&quot; /&gt;

[[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] asutajaliige alates 1947. aastast, emigratsioonis tegutsenud  [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] (lühend [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]]) suutis takistada [[Eesti NSV]] tegutsenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vastuvõtmist maailmaliitu kuni 1963. aastani.&lt;ref name=&quot;yNOfR&quot; /&gt; 1957. aastal kirjutas [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]]: &quot;On vastuvaidlematu fakt, et Eesti kiriku ainukene seaduslik riigipea on auväärne piiskop Johan Kõpp, valitud E. V. seadusliku kiriku põhimääruse järele. Tema isiklikult astus maailmaliidu asutamisel Lundis Eesti kirikuga selle liikmeks ja tema jurisdiktsiooni Eesti kiriku üle tunnustati selle aktiga. Sellel taustal tundub imelikuna, et Maailmaliit on pidanud vajalikuks üle seadusliku kirikupea pidada kontakti isikutega, kes ilmselt ebaseaduslikult tahavad esindada paljukannatanud Eesti kirikut kommunistliku okupatsioonivõimu poolt ametisse seatuna. ... Millal on aga kommunistide marionettkirikupead, näit. Kiivit või Turss, julgenud selliselt vabaduse eest välja astuda? Nad ei saa, sest nad ei esinda tegelikkuses oma kirikut ega rahvast, vaid silti nende tühjade toolide kohal: &quot;USSR&quot;, oma kommunistlikku peremeest.&quot;&lt;ref name=&quot;00RuC&quot; /&gt;

&quot;Et nimetatud saabumata jäid, selles on tõenäoliselt määrav olnud orjastatud rahvaste vabaduses tegutsevate kirikute energiline vastuseis, mille eriti mõjuvaks väljenduseks olid kahtlemata õp. [[Konrad Veem|Veemi]] seletused ja ülekuulamine USA Senati uurimiskomisjoni ees.&quot;&lt;ref name=&quot;Bsz21&quot; /&gt;

1974. aastal üritas EELK endale allutada [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]ut tingimusel, et see ei tähistaks iseseisvuspäeva ega küüditamise aastapäeva.&lt;ref name=&quot;ZxNyc&quot; /&gt; See ei läinud siis korda pagulaseestlaste vastuseisu tõttu ja õnnestus alles 2010. aastal.

1975. aastal kohtusid mõlema kiriku esindajad [[Kirikute Maailmanõukogu]] täiskogu koosolekul [[Nairobi]]s. [[Konrad Veem]] on seda kirjeldanud järgmiselt:

&quot;Tõstan üles Nõukogude Liidu vägivalda kallaletungiga neutraalsele Eesti Vabariigile, millele on järgnenud sõjaväeline okupatsioon ja anneksioon. Mitmed rahvusvahelised paktid on jõhkral kombel rikutud. Eesti rahvast on saamas vähemusrahvus oma kodumaal slaavi rahvaste elama asumise tõttu Eesti pinnale. Kui Moskva patriarhaadi esindajad sellele tõttavad vastama eitades toime pandavat vägivalda ja õigustades Nõukogude Liidu rahupoliitikat, annab see võimalusi uuteks repliikideks, nüüd juba vaimuliku sisuga. ...

Suur on imestus, kui kolmanda päeva (istungi) arutluse algul antakse sõna assessor [[Edgar Hark|Hargile]]. Tema esitab vastulause mu sõnavõttudele vene keeles rahulikul ja soliidsel viisil, mida tõlgitakse simultaanselt viide keelde&lt;ref name=&quot;CjNZM&quot; /&gt;&quot;

1989. aastal iseloomustas [[Toomas Paul]] kiriku eksisteerimise tingimusi järgmiselt: &quot;... lubatud on teatavate religioossete vajaduste rahuldamine muust maailmast eraldatud hoonetes, kusjuures nood &quot;vajadused&quot; on ebaloomulikud.&lt;ref name=&quot;IxzVB&quot; /&gt;&quot;

== Kirikuteenistus ==
Maapiirkondades langesid [[kogudus]]te piirid üldjuhul ühte [[kihelkond|kihelkonna]] piiridega, Eesti- ja Saaremaal esines selles osas tihti ka erisusi. Koguduse tegevust korraldas ja juhtis [[pastor]], kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust [[patronaadiõigus]]e alusel kirikupatroon, ehk see, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud. 18.–19. sajandil abistasid teda [[köster|köstrid]] ja [[vöörmünder|vöörmündrid]] (Saaremaal aga [[rottmeister|rottmeistrid]]). Pindalalt suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust kaugemal asuv kogudus moodustada abikoguduse koos abikiriku, juhatuse ja köstriga, kes toimetas kiriklikke talitusi. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvukuse või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda [[pihtkond]]adeks.

Eestimaal ja Liivimaal kiriku ja kirikukogukonna juures tegutsenud [[köster|köstrid]] (kirikuõpetaja abiline, kes pidi talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama), [[organist]]id, [[kellamees|kellamehed]] jt kirikuteenrid ei kuulunud vaimulikkonna hulka.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MQwrl&quot;&gt;[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1906 Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z6ygr&quot;&gt;[[Matthias Johann Eisen]], &quot;Eestimaa nõidade põletamine&quot; ([[Agu (ajakiri)|Agu]], 1923, nr 49, Ihk. 1587–1590; nr 50, Ihk. 1633–1638)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lm9Uk&quot;&gt;&quot;Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands&quot; (1877)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hxe3p&quot;&gt;Jaan Roos. Läbi punase öö. III. 2001, lk 226.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yNOfR&quot;&gt;Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;00RuC&quot;&gt;Kla. Tühjad toolid. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 11. september 1957, nr 210, lk 2. 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bsz21&quot;&gt;N. Eesti &quot;piiskop&quot; Kiivit ei tulnud kongressile. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 28. august 1957, nr 199, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZxNyc&quot;&gt;&quot;Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva&quot;. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CjNZM&quot;&gt;Konrad Veem. Eesti vaba rahvakirik. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm 1990, lk 342–343.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IxzVB&quot;&gt;Toomas Paul. ...ja ahtake tee, mis viib ellu. Horisont, 1989, nr 2, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;COrbF&quot;&gt;R. Winkler, &quot;[[Baltische Monatsschrift]]&quot; (1909)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gxw8X&quot;&gt;[[Andres Andresen]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1086/5/Andresen.pdf Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [[Riho Saard]]. [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2014/acta-2014-20-96-131.pdf TARTUSSE ASUTATAVA EESTLASTE KIRIKUVALITSUSEGA VABAKIRIKU EELN’UST. EESTI EVANGEELSE LUTERI USU VABA RAHVAKIRIKU ASUTAMISENI 1917. ja 1919. aasta kirikukongressid, historiograafia ja retseptsioon], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2014, 20, 96–131

[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis| ]]
[[Kategooria:Eesti kirikulugu]]</text>
      <sha1>2gw2p5jbetvkk0gvteymsc6ntdtep9k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Juuliku karjamõis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>371104</id>
    <revision>
      <id>7265119</id>
      <parentid>3915389</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:57:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nimi */ uus alaosa</comment>
      <origin>7265119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="360" sha1="kug1hksu6y0875xbevdw2t4nm4r0glw" xml:space="preserve">Kuidas see vapp mõisaga seotud on? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. mai 2014, kell 12:33 (EEST)

== Nimi ==
Vajab ümbernimetamist &quot;Juuliku mõis&quot;aks, kuna kõik teised karjamõisa artiklid on samamoodi. [[Kasutaja:Funktsionalism-modernism|Funktsionalism-modernism]] ([[Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism|arutelu]]) 3. november 2026, kell 20:57 (EET)</text>
      <sha1>kug1hksu6y0875xbevdw2t4nm4r0glw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jürijärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371918</id>
    <revision>
      <id>7265452</id>
      <parentid>5814482</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:41:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="268" sha1="r7m7po90k67vnggxnpczs5i46m6toy3" xml:space="preserve">'''Jürijärv''' on [[järv]] [[Võrumaa]]l [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Mallika]] külas.

See asub [[Haanja looduspark|Haanja looduspargis]].&lt;ref&gt;{{EELIS|veekogu|1076674166|Sissekanne}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>r7m7po90k67vnggxnpczs5i46m6toy3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alasjärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371919</id>
    <revision>
      <id>7265366</id>
      <parentid>5814446</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:58:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265366</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="314" sha1="dyaoi56zp3ernwenor7fn7a2c3adw8b" xml:space="preserve">'''Alasjärv''' on [[järv]] [[Võrumaa]]l [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Piipsemäe]] külas, [[Plaani]] külas ja [[Villa (Rõuge)|Villa]] külas.

See asub [[Haanja looduspark|Haanja looduspargis]].&lt;ref&gt;{{EELIS|ala|3577|Sissekanne}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>dyaoi56zp3ernwenor7fn7a2c3adw8b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Luteri kirik Eestis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>378394</id>
    <revision>
      <id>7265137</id>
      <parentid>4744905</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:34:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Arutelu:Evangeelne luterlik kirik Eestis]] pealkirja [[Arutelu:Luteri kirik Eestis]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <origin>4744905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1546" sha1="om56sgoz3sxixggrtd5gyyxb2qwwykp" xml:space="preserve">Algus tuleb teisiti sõnastada: kirik ei ole artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2014, kell 09:51 (EEST)
----
Kas selle artikli pealkirjaks ei sobi mitte paremini &quot;Luteri kirik Eestis&quot; või &quot;Luterlus Eestis&quot;?

Mõistete alaosa sellises üldisemas võtmes pole päris selle artikli teema. Pikne 16. september 2014, kell 12:49 (EEST)

: Nõustun mõlemas osas. Saan aru küll, et luterlased traditsiooniliselt ei tahtnud, et neid luterlasteks kutsutakse, aga Eesti luterlastel ei näi sellega tänapäeval probleemi olevat. Teiseks, evangeelne kirik tekitab paljudel kindlasti kohe assotsiatsiooni Saksamaa evangeelse kirikuga, kuhu on ühendatud nii luterlased kui kalvinistid, milline seos oleks Eesti kontekstis eksitav. Kolmandaks, kui panna selline pealkiri, siis peaks siin võib-olla rääkima kõigist kogudustest ja kirikutest, kes ennast evangeelseks peavad, nt evangeelsed vabakogudused. Kõike seda arvesse võttes ja artikli praegust sisu vaadates peaks see olema küll pigem &quot;Luteri kirik Eestis&quot; või &quot;Luterlik kirik Eestis&quot;, nagu meil on ka &quot;Õigeusu kirik Eestis&quot;. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. september 2014, kell 13:13 (EEST)
----
Võiks olla ka [[Evangeelne luterlik kirik]] vms. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 15. september 2017, kell 21:47 (EEST)
:Toetan ettepanekut panna pealkiri &quot;Luteri kirik Eestis&quot;. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 16. september 2017, kell 01:08 (EEST)</text>
      <sha1>om56sgoz3sxixggrtd5gyyxb2qwwykp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265184</id>
      <parentid>7265137</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:38:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265184</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1705" sha1="plph58jczsimvdh55vxuxcs36j77wq0" xml:space="preserve">Algus tuleb teisiti sõnastada: kirik ei ole artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2014, kell 09:51 (EEST)
----
Kas selle artikli pealkirjaks ei sobi mitte paremini &quot;Luteri kirik Eestis&quot; või &quot;Luterlus Eestis&quot;?

Mõistete alaosa sellises üldisemas võtmes pole päris selle artikli teema. Pikne 16. september 2014, kell 12:49 (EEST)

: Nõustun mõlemas osas. Saan aru küll, et luterlased traditsiooniliselt ei tahtnud, et neid luterlasteks kutsutakse, aga Eesti luterlastel ei näi sellega tänapäeval probleemi olevat. Teiseks, evangeelne kirik tekitab paljudel kindlasti kohe assotsiatsiooni Saksamaa evangeelse kirikuga, kuhu on ühendatud nii luterlased kui kalvinistid, milline seos oleks Eesti kontekstis eksitav. Kolmandaks, kui panna selline pealkiri, siis peaks siin võib-olla rääkima kõigist kogudustest ja kirikutest, kes ennast evangeelseks peavad, nt evangeelsed vabakogudused. Kõike seda arvesse võttes ja artikli praegust sisu vaadates peaks see olema küll pigem &quot;Luteri kirik Eestis&quot; või &quot;Luterlik kirik Eestis&quot;, nagu meil on ka &quot;Õigeusu kirik Eestis&quot;. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. september 2014, kell 13:13 (EEST)
----
Võiks olla ka [[Evangeelne luterlik kirik]] vms. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 15. september 2017, kell 21:47 (EEST)
:Toetan ettepanekut panna pealkiri &quot;Luteri kirik Eestis&quot;. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 16. september 2017, kell 01:08 (EEST)
----
Miks siit nii palju välja läks? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 22:38 (EET)</text>
      <sha1>plph58jczsimvdh55vxuxcs36j77wq0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AMD APU</title>
    <ns>0</ns>
    <id>380343</id>
    <revision>
      <id>7264972</id>
      <parentid>6951024</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:22:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7264972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22051" sha1="1udn2gc9trsooa5uhs27blp5mgdh58m" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
'''AMD Accelerated Processing Unit''' (APU), varasema nimega Fusion, on hübriidprotsessor, mis on AMD 64-bitisel arhitektuuril põhinev mikroprotsessor. APU puhul on disaini eesmärgiks olnud ränikiip, mis sisaldab nii protsessorit kui ka graafikaprotsessorit.&lt;ref name=&quot;viide 3&quot; /&gt;

Esmakordselt tõi AMD oma APU-d turule 2011. aasta jaanuaris. Llano (koodnimi), mis oli mõeldud suure jõudlusega seadmete jaoks ja Brazos (koodnimi), mis oli väiksema jõudlusega seadmetele.&lt;ref name=&quot;cool&quot; /&gt; Teine generatsioon jõudis turule 2012. aasta juunis ning sisaldas samuti kahte võimsussihtgruppi: Trinity oli mõeldud suure jõudlusega seadmetele ja Brazos-2 oli mõeldud väiksema jõudlusega seadmetele.&lt;ref name=&quot;cool11&quot; /&gt; Kolmas [[iteratsioon]] APU-sid tutvustas Kaverit 2014. aasta jaanuaris, samas kui väiksema jõudlusega seadmetele olid kolmanda generatsiooni APU-d Kabini ja Temash väljas juba 2013. aasta suvel.&lt;ref name=&quot;must&quot; /&gt;

Sony [[PlayStation 4]] ja Microsofti [[Xbox One]] kasutavad mõlemad AMD kolmanda generatsiooni väiksema jõudlusega APU-sid.&lt;ref name=&quot;awsome&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;awsome2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

[[AMD]] Fusioni projekt sai alguse 2006. aastal eesmärgiga luua üks ränikiip, mille peal oleks protsessor ja graafikaprotsessor. Suur samm eesmärgi poole tehti, kui AMD ostis ära graafikakaartide tootja [[ATI]] (Array Technologies Industry). Fusioni projekt läbis kolm sisemist iteratsiooni, enne kui suudeti luua toode, mida oli mõtet turule tuua.&lt;ref name=&quot;viide 3&quot; /&gt;
Põhjuseid, miks ideest teostuseni jõudmine nii palju aega võttis, oli kaks. Esiteks oli keeruline luua protsessi, mis ühendaks ühel 45&amp;nbsp;nm ränikiibil protsessori ja graafikaprotsessori. Teiseks, juhtfiguuride vastuolulised ideed protsessori ja graafikaprotsessori positsioonidest valmistoodangus.&lt;ref name=&quot;fUvdr&quot; /&gt;

Esimene APU-de generatsioon lauaarvutitele ja sülearvutitele koodnimega Llano toodi avalikkuse ette 4. jaanuaril 2011 CESil (Consumer Electronics Show) Las Vegases.&lt;ref name=&quot;cool&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;Ct5uf&quot; /&gt; Llano oli mõeldud suurema jõudlusega seadmetele ning sellel olid [[K10]] mikroprotsessori mikroarhitektuuril põhinevad protsessorid ja [[Radeon HD 6000 seeria]] graafikaprotsessor. Llano juures kasutati FM1 pesa, millega ühendati ränikiip ja emaplaat. Väikesema jõudlusega seadmetele tutvustati APU-t koodnimega Brazos, mis põhines Bobcati mikroarhitektuuril ja kasutas samuti Radeon HD 6000-seeria graafikaprotsessorit.

Teine generatsioon APU-sid lauaarvutitele ja sülearvutitele saabus turule 2012. aasta oktoobris.&lt;ref name=&quot;cool11&quot; /&gt; Selle koodnimi oli Trinity ning see põhines Piledriveri protsessori tuumadel ja Radeon HD 7000-seeria graafikaprotsessori tuumadel ning kasutas FM2 pesa ühendumaks emaplaadiga.&lt;ref name=&quot;IBirr&quot; /&gt; 2013. aasta märtsis tõi AMD turule APU, mis põhines Piledriveri mikroarhitektuuril ning oli mõeldud sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele. Koodnimi oli sellel Richland.&lt;ref name=&quot;QXeG6&quot; /&gt; Teise generatsiooni APU-d, mis olid mõeldud väiksema jõudlusega seadmetele, said koodnimeks Brazos 2.0. See kasutas sama ränikiipi mis tema eeskäija, aga töötas suuremal taktsagedusel ja kasutas ümbernimetatud graafikaprotsessorit [[Radeon HD 7000 seeria]]st ning omas ka uut sisend-väljundkiipi.

Kolmas generatsioon APU-sid väljastati 2014. aasta jaanuaris. Kolmas iteratsioon tõi kaasa suurema integreerituse protsessori ja graafikaprotsessori vahel. Suurema jõudlusega versioon sai nimeks Kaveri ning see põhineb Steamrolleri arhitektuuril. Väiksema jõudlusega versiooni mudelid on Kabini ja Temash, mõlemad on ehitatud Jaguari arhitektuurile.&lt;ref name=&quot;pJm1q&quot; /&gt;

==Omadused==

===Mitme monitori tugi===
APU-d võimaldavad kasutajal kasutada mitut ekraani korraga, kasutades [[AMD Eyefinity]]t, mida APU-t toetavad.&lt;ref name=&quot;bHKfJ&quot; /&gt;

===Video kiirendus===
Nii Unified Video Decoder ([[UVD]]), mis on AMD versioon video dekodeerimiseks, kui ka Video Codec Engine ([[VCE]]), mis on AMD versioon video kodeerimiseks, on olemas igal APU kiibil.

===AMD TrueAudio===
[[TrueAudio]] on AMD kiipides SIP ''block'' (ingl), mis kiirendab helitöötlust, tehes helitöötluseks vajalikke arvutusi kiiremini kui protsessor. TrueAudiot hakati lisama APU-dele alates Kaveri kiibist.

==APU-nimelised platvormid==
AMD APU-del on eriline arhitektuur. Nendes on AMD protsessori moodulid, vahemälu ja diskreetsed graafikaprotsessorid – kõik ühel ränikiibil, mis kasutavad sama siini. Selline arhitektuur lubab kasutada graafikakiirendeid, näiteks [[OpenCL]], koos integreeritud graafikaprotsessoritega. Eesmärgiks on luua täielikult integreeritud APU, mis AMD sõnul lõpuks sisaldab &quot;heterogeenseid tuumasid&quot;, mis on võimelised vastavalt etteantavatele töödele töötlema protsessori ja graafika protsessori tööd automaatselt.&lt;ref name=&quot;h3U7D&quot; /&gt;

===K10 arhitektuur (2011): Llano===
Esimese generatsiooni APU avalikustati 2011. aasta juunis ning seda kasutati nii lauaarvutites kui ka [[sülearvuti]]tes. See põhines K10 arhitektuuril ja ehitati 32&amp;nbsp;nm protssessiga, mis omas kahte kuni nelja tuuma, mille nõutav jahutusvõimsus oli 65–100 W. APU-sse oli integreeritud graafika protsessor, mis tugines Radeon HD6000-seeriale ning toetas [[DirectX 11]], [[OpenGL]] 4.2, ja OpenCL 1.2. Jõudlustestides kritiseeriti Llano APU-t oma nõrga protsessori võimsuse pärast võrreldes samas hinnaklassis oleva Intel [[Core i3]]-2105-ga. Samas kiideti seda parema graafika protsessori jõudluse eest.&lt;ref name=&quot;olge0&quot; /&gt; Hiljem kritiseeriti AMD-d FM1 pesade asendamise eest pärast ühte generatsiooni.&lt;ref name=&quot;x6wso&quot; /&gt;

===Bobcat arhitektuur (2011): Ontario, Zecate, Desna, Hondo===
AMD Brazos APU-de platvorm avalikustati 2011. aasta jaanuaris. Brazos platvorm oli mõeldud sülearvutitele ja väikse jõudlusega väikese kujuteguriga seadmetele. Sellele on omane 9 W AMD C-seeria APU (koodnimega Ontario) ja seda kasutati sülearvutites ja väikse võimsusega seadmetes. 18W AMD E-seeria APU (koodnimega Zacate) oli mõeldud laiatarbe sülearvutitele – kõik ühes arvutitele ning väikese kujuteguriga lauaarvutitele. Mõlemad APU-d sisaldavad ühte või kahte Bobcat x86 tuumasid ja [[Radeon Evergreen]]-seeria graafikaprotsessorit, mis toetab DirectX 11, [[DirectCompute]]'i, OpenCL-i ja UVD3 video dekoodrit.&lt;ref name=&quot;cool&quot; /&gt;

AMD lisas Brazos platvormile veel ühe APU 5. juunil 2011, mil ta avalikustas AMD Z-seeria APU (koodnimega Desna), mis oli mõeldud [[tahvelarvuti]]tele. Desna APU põhines 9 W Ontario APU-l. Energiasäästu suurendati protsessori ja graafikaprotsessori tööpingete vähendamisega. Samuti lasti madalamaks protsessorite tühikäigu sagedusi ja lisati riistvara temperatuuri kontrolliv režiim.&lt;ref name=&quot;jItsJ&quot; /&gt;

AMD avalikustas Brazos-T platvormi 9. oktoobril 2012. See koosnes 4,5 W AMD Z-seeria APU-st (koodnimega Hondo) ja A55T Fusion Controller Hub-ist (FCH) – konkreetne APU oli mõeldud tahvelarvutitele. Hondo puhul oli tegu ümberdisainitud Desna APU-ga.&lt;ref name=&quot;IeDnZ&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;8MLXl&quot; /&gt; AMD muutis seda energiasäästlikumaks, disainides selle spetsiaalselt tahvelarvutite jaoks.&lt;ref name=&quot;OMX9C&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;FzcP6&quot; /&gt;

Deccani platvormil põhinevad APU-d koodnimedega Wichita ja Krishna tootmise jättis AMD 2011. aastal pooleli – AMD tahtis esialgsete plaanide järgi need turule tuua 2012. aasta teises pooles.&lt;ref name=&quot;sXMd8&quot; /&gt;

===Piledriver arhitektuur (2012): Trinity ja Richland===

====Trinity====
Esimene versioon teise generatsiooni platvormi APU-dest avalikustati 2012. aasta oktoobris. See tõi kaasa täiustusi protsessori ja graafikaprotsessori jõudluses nii lauaarvutitele kui ka sülearvutitele. Platvormile oli omane kaks kuni neli Piledriveri protsessori tuuma, mis valmistati 32&amp;nbsp;nm protsessiga ning mille nõutav jahutusvõimsus jäi 65 ja 100 W vahele. Graafikaprotsessor pärines Radeon HD7000-seeriast ja toetas DirectX 11, OpenGL 4.2 ning OpenCL 1.2. Trinity APU-t kiideti võimsuse täiustuste pärast, mida see võrreldes Llane APU-dega kaasa tõi.&lt;ref name=&quot;a58pk&quot; /&gt;

====Richland====
Teise generatsiooni teine iteratsioon APU-sid sai koodnimeks Richland ning see avalikustati 12. märtsil 2013. Need APU-d olid mõeldud mobiilsetele seadmetele. Lisaks lasti 5. juunil 2013 välja ka versioon lauaarvutitele.&lt;ref name=&quot;gbnf1&quot; /&gt;

===Jaguar arhitektuur (2013): Kabini ja Temash===

[[Pilt:AMDJaguarModule.png|pisi|AMDJaguarModule]]
Jaanuaris 2013 nägid ilmavalgust Jaguari arhitektuuril põhinevad Kabini ja Temash APU-d, mis olid järeltulijaks Bobcati arhitektuuril põhinevatele (Ontario, Zacate, Hondo ja Desna) APU-dele.&lt;ref name=&quot;must&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;zYoe7&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;test&quot; /&gt; Kabini APU on mõeldud väikese jõudlusega seadmetele nagu sülearvutid ja väikese kujuteguriga lauaarvutid. Temash APU-d on mõeldud tahvelarvutitele ja eriti väikese võimsusega seadmetele.&lt;ref name=&quot;test&quot; /&gt; Kabini ja Temash APU-d, mis on kahe- kuni neljatuumalised, tõid kaasa arvukalt täiustusi jõudluses ja energiasäästlikkuses.&lt;ref name=&quot;uuesti&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;CNZHj&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;p3Xdz&quot; /&gt; Kabini ja Temash olid AMD esimesed APU-d, millest tehti ka neljatuumalised x86 versioonid, mis põhinesid [[SoCs]]-l.&lt;ref name=&quot;crzny&quot; /&gt; Mõlemad APU-d toodeti 28&amp;nbsp;nm protsessiga TSMC (Taiwan Semiconductor Manufacturing Company) poolt ja avalikustati 23. mail 2013.&lt;ref name=&quot;uuesti&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UN3fj&quot; /&gt;

Jaguari arhitektuuril põhinevad PlayStation 4 ja Xbox One kasutavad mõlemad 8-tuumalisi versioone sellest.&lt;ref name=&quot;awsome&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;awsome2&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;viide 3&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://arstechnica.com/business/2013/04/amd-on-ropes-from-the-top-of-the-mountain-to-the-deepest-valleys/2/ | Pealkiri = The rise and fall of AMD: A company on the ropes | Autor = Cyrus Farivar; Andrew Cunningham | Aeg = 23. aprill 2013 | Väljaandja = arstechnica | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cool&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.amd.com/en-us/press-releases/Pages/amd-fusion-apu-era-2011jan04.aspx | Pealkiri = AMD Fusion APU Era Begins | Autor = AMD press releases | Aeg = 4. jaanuar 2011 | Väljaandja = AMD press releases | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cool11&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.engadget.com/2012/02/02/amd-2012-2013-roadmap-APUs-galore/ | Pealkiri = AMD reveals its 2012–2013 roadmap, promises 28nm chips across the board by 2013 | Autor = Dante Cesa | Aeg = 2. veebruar 2012 | Väljaandja = engadget | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2012-08-15 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120815144707/http://www.engadget.com/2012/02/02/amd-2012-2013-roadmap-APUs-galore | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;must&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.hardwarecanucks.com/forum/hardware-canucks-reviews/59053-richland-kaveri-kabini-temash-amd-s-2013-apu-lineup-examined.html | Pealkiri = Richland, Kaveri, Kabini &amp; Temash; AMD’s 2013 APU Lineup Examined | Autor = SKYMTL | Aeg = 9. jaanuar 2013 | Väljaandja = HardwareCanucks | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;awsome&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://community.amd.com/community/amd-blogs/amd-gaming/blog/2013/02/21/amd-and-the-sony-ps4-allow-me-to-elaborate | Pealkiri = AMD and The Sony PS4. Allow Me To Elaborate. | Autor = System Admin | Aeg = 21. veebruar 2013 | Väljaandja = AMD Gaming | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-10-21 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141021193839/http://community.amd.com/community/amd-blogs/amd-gaming/blog/2013/02/21/amd-and-the-sony-ps4-allow-me-to-elaborate | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;awsome2&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.wired.com/2013/05/xbox-one/ | Pealkiri = XBOX ONE REVEALED | Autor = Peter Rubin, Ariel Zambelich, Scott Broock | Väljaandja = Wired | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141010211610/http://www.wired.com/2013/05/xbox-one/ | arhiivimisaeg = 2014-10-10 | url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fUvdr&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.tomshardware.com/reviews/fusion-hsa-opencl-history,3262-4.html | Pealkiri = AMD Fusion: How It Started, Where It's Going, And What It Means | Autor = William Van Winkle | Aeg = 13. august 2012 | Väljaandja = tom's HARDWARE | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ct5uf&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://arstechnica.com/business/2010/02/amd-reveals-fusion-cpugpu-to-challege-intel-in-laptops/ | Pealkiri = AMD reveals Fusion CPU+GPU, to challenge Intel in laptops | Autor = Jon Stokes | Aeg = 8. veebruar 2010 | Väljaandja = arstechnica | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IBirr&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.zdnet.com/building-an-amd-trinity-desktop-pc-7000005227/ | Pealkiri = Building an AMD 'Trinity' desktop PC | Autor = Adrian Kingsley-Hughes | Aeg = 4. oktoober 2012 | Väljaandja = ZDNet | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QXeG6&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.techspot.com/news/51909-amd-launches-richland-a-series-apus-slight-speed-bump-better-power-management.html | Pealkiri = AMD launches &quot;Richland&quot; A-Series APUs: slight speed bump, better power management | Autor = Jose Vilches | Aeg = 12. märts 2013 | Väljaandja = TECHSPOT | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pJm1q&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.engadget.com/2013/01/07/amd-temash-kabini-richland-kaveri-apu/ | Pealkiri = AMD announces Temash, Kabini, Richland, and Kaveri APUs at CES 2013 (video) | Autor = Darren Murph | Aeg = 7. jaanuar 2013 | Väljaandja = engadget | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bHKfJ&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.youtube.com/watch?v=Q0BN20BnRbg | Pealkiri = A10 7850K Civilization 5 Eyefinity Demo Running on 'Kaveri' | Autor = Brendon | Aeg = 29. jaanuar 2014 | Väljaandja = Washington Luiz | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h3U7D&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.madshrimps.be/news/item/83941#axzz3FOkem100 | Pealkiri = AMD Outlines HSA Roadmap: Unified Memory for CPU/GPU in 2013, HSA GPUs in 2014 | Autor = Mark Papermaster | Väljaandja = madshrimps | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olge0&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.tomshardware.com/reviews/amd-a8-3850-llano,2975.html | Pealkiri = AMD A8-3850 Review: Llano Rocks Entry-Level Desktops | Autor = Chris Angelini | Aeg = 29. juuni 2011 | Väljaandja = tom's HARDWARE | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x6wso&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.tomshardware.com/news/FM1-FM2-AM3-AM3-AMD,21912.html | Pealkiri = Report: AMD to Replace FM1 with FM2, AM3 with AM3+ in 2014 | Autor = Tarun Iyer | Aeg = 9. aprill 2013 | Väljaandja = tom's HARDWARE | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jItsJ&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://news.softpedia.com/news/AMD-Releases-More-Details-Regarding-the-Desna-Tablet-APU-203987.shtml | Pealkiri = AMD Releases More Details Regarding the Desna Tablet APU | Autor = Sorin Nita | Väljaandja = SOFTPEDIA | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IeDnZ&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.amd.com/en-us/press-releases/Pages/new-amd-z-series-apu-2012oct9.aspx | Pealkiri = New AMD Z-Series APU for Tablets Enables Immersive Experience for Upcoming Microsoft Windows® 8 Platforms | Autor = AMD | Aeg = 9. oktoober 2012 | Väljaandja = SUNNYVALE | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8MLXl&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://blog.laptopmag.com/amd-announces-low-power-z-60-hondo-apu-for-windows-8-tablets | Pealkiri = AMD Announces Low-Power Z-60 &quot;Hondo&quot; APU for Windows 8 Tablets | Autor = Brad Chacos | Aeg = 9. oktoober 2012 | Väljaandja = LAPTOP Contributor | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OMX9C&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://hothardware.com/News/AMDs-Hondo-Will-Challenge-Intels-Atom-For-Windows-8-Tablet-Designs/ | Pealkiri = AMD's Hondo Z-Series APU To Challenge Intel's Atom In Windows 8 Tablet Market | Autor = Joel Hruska | Aeg = 9. oktoober 2012 | Väljaandja = HOT HardWare | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2020-09-23 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200923003304/https://hothardware.com/news/amds-hondo-will-challenge-intels-atom-for-windows-8-tablet-designs | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FzcP6&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.xbitlabs.com/news/mobile/display/20121009095121_AMD_Introduces_Its_First_Accelerated_Processing_Unit_for_Media_Tablets.html | Pealkiri = AMD Introduces Its First Accelerated Processing Unit for Media Tablets. | Autor = Anton Shilov | Aeg = 9. oktoober 2012 | Väljaandja = Xbitlaboratories | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2013-02-09 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130209024505/http://www.xbitlabs.com/news/mobile/display/20121009095121_AMD_Introduces_Its_First_Accelerated_Processing_Unit_for_Media_Tablets.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sXMd8&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://semiaccurate.com/2011/11/15/exclusive-amd-kills-wichita-and-krishna/ | Pealkiri = Exclusive: AMD kills Wichita and Krishna | Autor = Charlie Demerjian | Aeg = 15. november 2011 | Väljaandja = SemiAccurate | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a58pk&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2420043,00.asp | Pealkiri = AMD A10-6800K | Autor = Joel Hruska | Väljaandja = PCMag | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;test&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.anandtech.com/show/5491/amds-2012-2013-client-cpugpuapu-roadmap-revealed | Pealkiri = AMD's 2012–2013 Client CPU/GPU/APU Roadmap Revealed | Autor = Anand Lal Shimpi | Aeg = 2. veebruar 2012 | Väljaandja = AnandTech | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2022-01-29 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220129154944/https://www.anandtech.com/show/5491/amds-2012-2013-client-cpugpuapu-roadmap-revealed | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gbnf1&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://wccftech.com/amd-officially-announces-generation-richland-a-series-mobile-apus-50-faster-gpu-intel-core-i7-mobile/ | Pealkiri = AMD Officially Announces Third Generation Richland A-Series Mobile APUs – 50% Faster GPU Than Intel Core i7 Mobile | Autor = Hassan Mujtaba | Väljaandja = WCCFTech | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uuesti&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.xbitlabs.com/news/mobile/display/20130102205444_AMD_to_Officially_Roll_Out_Kabini_and_Temash_Low_Power_APUs_This_Quarter.html | Pealkiri = AMD to Officially Roll-Out &quot;Kabini&quot; and &quot;Temash&quot; Low-Power APUs This Quarter. | Autor = Anton Shilov | Aeg = 2. jaanuar 2013 | Väljaandja = Xbitlaboratories | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2013-01-17 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130117142028/http://www.xbitlabs.com/news/mobile/display/20130102205444_AMD_to_Officially_Roll_Out_Kabini_and_Temash_Low_Power_APUs_This_Quarter.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zYoe7&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.bit-tech.net/news/hardware/2013/01/08/amd-ces-2013/1 | Pealkiri = AMD unveils new APUs, SoCs and Radeon HD 8000 Series | Autor = Gareth Halfacree | Aeg = 8. jaanuar 2013 | Väljaandja = bit-tech | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CNZHj&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20120724134546_AMD_s_New_Low_Power_Micro_Architecture_to_Support_AVX_BMI_Other_New_Instructions.html | Pealkiri = AMD's New Low-Power Micro-Architecture to Support AVX, BMI Other New Instructions. | Autor = Anton Shilov | Aeg = 24. august 2012 | Väljaandja = Xbitlaboratories | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2013-02-09 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130209013937/http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20120724134546_AMD_s_New_Low_Power_Micro_Architecture_to_Support_AVX_BMI_Other_New_Instructions.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p3Xdz&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://technewspedia.com/leaked-details-of-the-future-some-kabini-apu-amd/ | Pealkiri = Leaked details of the future some Kabini APU AMD | Autor = Donald Paul | Aeg = 21. oktoober 2012 | Väljaandja = Xbitlaboratories | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-08-31 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140831172531/http://technewspedia.com/leaked-details-of-the-future-some-kabini-apu-amd/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;crzny&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://ultrabooknews.com/2013/01/09/amd-shares-soc-line-up-for-2013-kabini-is-for-ultrathins/ | Pealkiri = AMD Shares SoC Line-Up for 2013. Kabini is for Ultrathins | Autor = Steve Chippy Paine | Aeg = 9. jaanuar 2013 | Väljaandja = Ultrabook News | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-07-02 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140702122312/http://ultrabooknews.com/2013/01/09/amd-shares-soc-line-up-for-2013-kabini-is-for-ultrathins/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UN3fj&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.extremetech.com/computing/145655-amd-quietly-confirms-28nm-kabini-temash-chips-are-being-built-at-tsmc | Pealkiri = AMD quietly confirms 28nm Kabini, Temash chips are being built at TSMC | Autor = Joel Hruska | Aeg = 14. jaanuar 2013 | Väljaandja = ExtremeTech | Kasutatud = 6. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:AMD mikroprotsessorid]]</text>
      <sha1>1udn2gc9trsooa5uhs27blp5mgdh58m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baribal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382624</id>
    <revision>
      <id>7265412</id>
      <parentid>7245137</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:08:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265412</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18017" sha1="6t8uhrip1op90b3r6yoh782mkwcvmht" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Baribal
| värvus = loomad
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Ursus americanus | ID = 41687 | hindaja = Garshelis, D.L., Scheick, B.K., Doan-Crider, D.L., Beecham, J.J. &amp; Obbard, M.E. | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016}}&lt;/ref&gt;
| pilt = Black_bear_large.jpg
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' 
| sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae''
| perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus''
| liik = '''Baribal'''
| binaarne = ''Ursus americanus''
| binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1780)
| levikukaart = American Black bear map with borders removed.png
| levikukaardi_seletus = Baribali levila
}}

'''Baribal''' (''Ursus americanus'') on [[Põhja-Ameerika]]st pärinev [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. 

Baribalid on [[omnivoor]]id, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad metsastes piirkondades, kuid asuvad mõnikord ka inimasustuse lähistele, kust on lihtne toitu hankida. Baribali näol on tegemist maailma suurima levikuga karuliigiga. Lisaks [[pruunkaru]]le on baribal ainuke tänapäevane karu perekonda kuuluv liik, mida IUCN ei pea väljasuremisohus olevaks.&lt;ref name=&quot;xn3yF&quot; /&gt;

==Levila==
[[Pilt:Grand Tetons black bear.jpg|pisi|Baribal Grand Tetoni rahvuspargis|vasakul]]
Baribali ajalooliseks levilaks on suurem osa Põhja-Ameerikast, tänapäeval leidub neid Põhja-Ameerika hõredamalt paiknevatel metsastunud aladel.&lt;ref name=&quot;plan&quot; /&gt; 
Ka praegu asustavad baribalid suurt osa oma ajaloolisest, tänapäeva [[Kanada]] aladel paiknevast levilast, neid ei leidu vaid lõunapoolsetel põllumajandusaladel Alberta, Saskatchewani ja Manitoba provintsis. [[Prints Edwardi saar]]elt on liik olnud 1937. aastast välja surnud. 1990. aastate keskel seitsmes Kanada provintsis tehtud uurimusest selgus, et kogu Kanada baribalipopulatsioon koosneb 396 000 – 476 000 isendist.&lt;ref name=&quot;canada&quot; /&gt;
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] baribalide levila on koondunud riigi kirdeossa, põhjapoolsesse loodeossa, [[Kaljumäestik]]u piirkonda, USA läänerannikule ja [[Alaska]]le, ülejäänud regioonides muutub levila katkendlikuks või puudub liik seal hoopis. Hiljutised vaatlused USA [[Ohio|Ohio osariigi]]s viitavad, et baribalide levila on viimase kümnendi{{millal}} jooksul laienenud, küll aga pole veel alust arvata, et see tähendaks uute, stabiilselt jätkusuutlike [[populatsioon]]e teket. 1990. aastate alguses 35 osariigis läbi viidud uuringud näitavad, et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide arvukus stabiilne või kasvav. Kokku leidub Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 339 000 – 465 000 isendit.&lt;ref name=&quot;us&quot; /&gt;
1993. aasta seisuga oli Mehhikos teada neli piirkonda, kus leidus baribalipopulatsioone. Mehhiko on ainus riik, kus baribal on arvatud ohustatud liigiks.&lt;ref name=&quot;plan&quot; /&gt;

==Elupaik==
Kogu levila ulatuses on populatsioonide elupaigaeelistused mitmete karakteristikute järgi sarnased – baribale leidub piirkondades, kus on võrdlemisi läbipääsmatu maastik, vohav alustaimestik ja palju söödavat materjali. Teistest karuliikidest pisut erinev kohandumine metsaalade ja tiheda taimkattega võib olla algselt seotud suuremate ja agressiivsemate karuliikide konkurentsiga, kes hõivasid suurema osa traditsioonilistest sobilikest elupaikadest&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt;, samuti suuremate kiskjate nagu näiteks mõõkhambulise tiigri ja Ameerika lõvi kaaslusest, kes võisid baribalidele jahti pidada. Kuigi üldiselt eelistavad baribalid elupaigana metsaalasid, võivad nad kohastuda ellujäämiseks ka linnalähedastes piirkondades, kui seal jagub kergesti hangitavat toitu ja piisavalt varjavat haljastust.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt; Põhja-Ameerika mandriosas leidub baribale enamasti rohke taimkattega mäestikualadel 400–3000 meetri kõrgusel, Ameerika edelaosas ja [[Mehhiko]]s koosneb elupaik võsastunud metsadest, kuid neis piirkondades liiguvad karud vahetevahel ka avamaastikule, kuna tarvitavad toiduks seal leiduvaid [[viigikaktus]]eid. Ameerika Ühendriikide kaguosas on esindatud kaks põhilist elupaigatüüpi – Apalatši mäestiku lõunaosas elutsevad baribalid põhiliselt tamme ja hikkori segametsades, kaguosa rannikualadel elutsevad karud aga lahtede lähistel ja soostunud aladel, mis pakuvad head varjevõimalust ning kus peamiseks puuliigiks on valge seeder. Levila kirdeosas on elupaigaks samuti segametsad ([[pöök]], [[vaher]], [[kask]] ja erinevad okaspuuliigid). Mööda [[Atlandi ookean]]i rannikut pakuvad elupaiku aga jälle okaspuumetsad. Põhjapoolsete metsatüüpide piirkondades asuvad samuti baribalidele olulised elupaigakomponendid – võsastikud, kuivad ja märjad niidud, tõusuvee alla jäävad piirkonnad ja kaldaäärsed alad, kus leidub palju söödavaid seemneid tootvaid puuliike. Kaljumäestikus domineerivad elupaikadena kuusemetsad. Aladel, kus inimtegevust on võrdlemisi vähe, näiteks Kanada ja Alaska ääremaadel, leidub baribale rohkem ka tasandikualadel.&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt;

==Välimus==
[[Pilt:Black&amp;brownbears.JPG|pisi|vasakul|Baribale eristab pruunkarudest väiksem kasv, laugem näoprofiil, lühemad küünised ja seljakühmu puudumine]]
Baribali kolju on lai, ninaosa kitsas ja lõualuud suured. Kogu levila piires on baribalide kolju pikkuseks mõõdetud 23,5–35&amp;nbsp;cm. Emasloomade näod on kitsamad ja esiletungivamad kui isastel. Küünised on värvuselt enamasti mustad või hallikaspruunid, kujult lühikesed ja ümarad. Esi- ja tagakäppade küünised on ühepikkused, kuigi esikäppade küünised on reeglina rohkem kaardus. Käpad on võrdlemisi suured – tagumise jalalaba pikkus varieerub 13,7–22,5&amp;nbsp;cm vahel, olles nii proportsionaalselt suurem kui enamikul teistel keskmise suurusega karuliikidel, kuid siiski väiksem kui täiskasvanud pruunkarul või [[jääkaru]]l.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;

Jalatallad on mustad või pruunikad, karvadeta ja sügavate kortsudega. Baribali tagajäsemed on võrreldes Aasia musta karuga pikemad. Sabajäänuk on ligikaudu 12&amp;nbsp;cm pikk, kõrvad on väikesed ja ümmargused ning asetsevad pea tagumisel küljel.

Baribalid on väga osavad, olles võimelised avama keeratava kaanega purke, ja uksesulgureid, lisaks on nad väga tugevad – isegi karupojad on teadaolevalt suutnud ühe esikäpa abil ümber keerata 141–147&amp;nbsp;kg kaaluvaid kivikamakaid. Baribalide samm on rütmiline ja joostes on nad võimelised saavutama kiirusi 40–50&amp;nbsp;km/h.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; Baribalidel on hea nägemine ja katsete abil on kindlaks tehtud nende võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad, samuti on nad võimelised õppima eristama erinevaid kujundeid (kolmnurgad, ruudud, ringid).&lt;ref name=&quot;rq4mV&quot; /&gt;
Baribali kaal varieerub ja sõltub vanusest, soost, tervisest ja aastaajast. Eriti hästi tuleb esile kaalu varieeruvus aastaaegade lõikes – sügiseti võib isend kaaluda kuni 30% rohkem kui kevaditi [[talveuinak]]ust ärgates. Idaranniku baribalid on üldiselt raskemad kui lääneranniku baribalid, samas on isendid loode pool pisut raskemad kui isendid kagus. Täiskasvanud isased kaaluvad 57–250&amp;nbsp;kg, samas kui emased kaaluvad ligikaudu 33% vähem – 41–170&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;scorzafava&quot; /&gt;
Karvkate on pehme ja koosneb tihedast [[aluskarv]]ast ning pikkadest ja jämedatest pealiskarvadest.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; Karv ei ole nii karm ega jäme kui pruunkarudel.&lt;ref name=&quot;wood&quot; /&gt; Baribale esineb mitmes värvivarjundis – kohata võib isendeid, kelle karvkate on valge, [[blond]], [[kaneelikarva (värvus)|kaneelikarva]], helepruun, tumepruun või must, leidub ka vahepealseid variante. Alaska rannikualadel leidub sinaka varjundiga karusid, heleda karvaga karud elavad rannikulähedastel saartel ja Kanada [[Briti Columbia]] provintsi kaguosas; esineb ka albiinosid.&lt;ref name=&quot;Herrero&quot; /&gt; [[Pilt:Spiritbear.jpg|pisi|Valge kasukaga baribal ([[Kermode karu]])]] Enamikus piirkondades domineerib must karvkate – keskeltläbi 70% kõigist baribalidest on mustad, kuid näiteks Kaljumäestikes elutsevatest baribalidest on musti vaid 50%.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; Paljud isendid levila loodepoolsetel aladel on heleda, kaneelikarva või helepruuni karvkattega ja viimase tõttu võidakse neid sageli segi ajada [[grislikaru]]ga. Grislist ja ka teistest karuliikidest on võimalik baribali eristada seljakühmu puudumise ja vähem eristuva koonuosa järgi.&lt;ref name=&quot;Macdonald&quot; /&gt;

==Käitumine==
[[Gary Brown]] on oma töös välja toonud 20 häälitsust kaheksas eri kontekstis, sealhulgas helid, mis väljendavad agressiivsust ja hääled, mis väljendavad rahulolu.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; Baribalil on inimestega võrreldes parem nägemine ja kuulmine, kõige paremini arenenud meeleks on haistmine, mis on seitse korda tugevam kui koertel.&lt;ref name=&quot;Cbi2c&quot; /&gt; Baribalid on territoriaalsed ja üksikelulised loomad, kuid suurte toiduvarude korral võivad nad koonduda väikestele aladele ja moodustuvad hierarhilised suhted, kus suuremad ja võimsamad isasloomad haldavad kõige külluslikumaid toitumispaiku.&lt;ref name=&quot;Nowak&quot; /&gt; Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end puude vastu ja kriimustades küünistega puukoort. Ühe isase hallatavad alad kipuvad olema küllaltki suured, kuid ka seal on olenevalt piirkonnast erinevusi ja mõõtmetelt võib ühe looma toitumispiirkond varieeruda vahemikus 13–2600 ruutkilomeetrit ja mõne isendi puhul ulatuda toidupuuduse ajal isegi 11 260 ruutkilomeetrini.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nowak&quot; /&gt; Baribalid on osavad ujujad ja head ronijad, aktiivsed nii päeval kui öösel – inimasustuse lähedal pesitsevad isendid pigem öösel, pruunkarude läheduses elutsevad pigem päeval.&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;

==Reproduktsioon ja areng==
[[Pilt:Inspecting Newborn Black Bear Cubs.jpg|pisi|Vastsündinud baribalid]]
Emastel baribalidel sünnib esimene [[pesakond]] poegi 3–5-aastaselt.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; 2–3 kuud kestvaks paaritumisperioodiks on juuni-juuli, põhjapoolsetel aladel ka august.&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt; Viljastunud [[Munarakk|munarakud]] arenevad aeglaselt ega pesastu emakas enne novembrit, tiinus kestab 235 päeva ja pojad sünnivad jaanuari lõpus või veebruari alguses. Pesakonna suurus varieerub ühest kuue pojani, enamasti on poegi kaks kuni kolm.&lt;ref name=&quot;North American Bear Center - Reproduction&quot; /&gt; Karupoja sünnikaal on 280–450 g ja -pikkus 20,5&amp;nbsp;cm. Sündides katab poja keha õhuke hall karvkate, tagajäsemed on alaarenenud. Pojad avavad silmad 28–40 päeva vanuselt ja hakkavad käima viienädalaselt. Emapiimast sõltuvad kutsikad 30 nädalat ja iseseisvuse saavutavad 16–18 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad baribalid kolmeaastaselt ja täismõõtmed saavutavad viiendaks eluaastaks.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt;

==Eluiga==
Looduses on baribali eluiga keskmiselt 18 aastat, kuid vahel ka rohkem. Rekordvanus looduses elanud baribalil on 31 aastat, vangistuses aga isegi 44 aastat.&lt;ref name=&quot;Brown&quot; /&gt; Looduslikke vaenlasi on täiskasvanud baribalidel vähe, neist peamised on pruunkaru ja karjana elutsevad [[hundid]].&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt;[[Pilt:Bear hibernating.jpg|pisi|Emane baribal koos poegadega talvitumas|vasakul]] Kutsikaid jahivad ilvesed, koiotid, jaaguarid, hundid, pruunkarud ja teised baribalid.&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt; Enamasti süüakse kutsikad ära talveuinakus oleva ema juurest.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;

==Talveuni==
Baribalid jäävad uinakusse oktoobris või novembris ja võtavad selleks ajaks juurde ligikaudu 15&amp;nbsp;kg rasva. Talveuni kestab 3–5 kuud.&lt;ref name=&quot;charlotte&quot; /&gt; Selle aja jooksul langeb südametegevus 40–50 löögilt minutis 8 löögini minutis. Talveund magavad baribalid koopas või urus, mille sobivuse osas on emased valivamad kui isased.&lt;ref name=&quot;goals1&quot; /&gt; Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid&lt;ref name=&quot;Macdonald&quot; /&gt; Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalne [[hormoon]] [[leptiin]]. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehaaniliselt ümber vajalikeks [[valk]]udeks – see aitab ka vältida lihasmassi kaotamist. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris.&lt;ref name=&quot;wancW&quot; /&gt; Talvega kulutavad baribalid 25–40% oma kehakaalust.&lt;ref name=&quot;jim&quot; /&gt; Kõige lõunapoolsetes levikupiirkondades magavad talveund ainult aastaste kutsikatega emased.&lt;ref name=&quot;Hunter&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;xn3yF&quot;&gt;Garshelis, D.L., Crider, D. &amp; van Manen, F. (2008). [http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/41687 &quot;Ursus americanus&quot;]. ''IUCN 2008. IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 27. jaanuaril 2009''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;plan&quot;&gt;{{cite web|url=http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110723235737/http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archivedate=23.07.2011|title=Chapter 8. American Black Bear Conservation Action Plan|format=PDF|accessdate=21.02.2011|author=Pelton, Michael R.; Coley, Alex B.; Eason, Thomas H.; Doan Martinez, Diana L.; Pederson, Joel A.; van Manen, Frank T. and Weaver, Keith M.|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;canada&quot;&gt;{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=Canadian Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;us&quot;&gt;{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=United States Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lariviere&quot;&gt;{{cite journal|author= Lariviere, S.|year= 2001|title= ''Ursus americanus''|journal= Mammalian Species|volume= 647|pages= 1–11|url= http://www.science.smith.edu/departments/Biology/VHAYSSEN/msi/default.html|doi= 10.1644/1545-1410%282001%29647%3C0001%3AUA%3E2.0.CO%3B2|access-date= 2014-10-29|archive-date= 2013-09-15|archive-url= https://web.archive.org/web/20130915093329/http://www.science.smith.edu/departments/Biology/VHAYSSEN/msi/default.html|url-status= dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hunter&quot;&gt;Hunter, Luke (2011) ''Carnivores of the World'', Princeton University Press, ISBN 9780691152288&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Brown&quot;&gt;{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons &amp; Burford|isbn=978-1-55821-210-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rq4mV&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |title=Learning and Color Discrimination in the American Black Bear |format=PDF |accessdate=21.02.2011 |archive-date=3.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101203095708/http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;scorzafava&quot;&gt;{{Cite book|publisher=Stackpole Books|title=Radical Bear Hunter|url=https://archive.org/details/radicalbearhunte0000scor|first=Dick|last=Scorzafava|year=2007|isbn=978-0-8117-3418-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wood&quot;&gt;John George Wood, ''The illustrated natural history'', Vol. 2, George Routledge and sons, 1865&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Herrero&quot;&gt;{{cite book|author = Herrero, Stephen|title = Bear Attacks: Their Causes and Avoidance|url = http://books.google.com/books?id=gFlz6UKGqrcC|accessdate = 16. mail 2012|year = 2002|publisher = Globe Pequot|isbn = 978-1-58574-557-9}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Macdonald&quot;&gt;Macdonald, D.W. (2006) ''The Encyclopedia of Mammals''. Oxford University Press, Oxford ISBN 0199567999.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cbi2c&quot;&gt;{{cite web|title=Black Bear Biology &amp; Behavior|url=http://westernwildlife.org/black-bear-outreach-project/biology-behavior-3/|accessdate=21.11.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nowak&quot;&gt;Nowak, R.M. (1991) ''Walker's Mammals of the World''. The Johns Hopkins University Press, Baltimore and London.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;North American Bear Center - Reproduction&quot;&gt;{{cite web|title=North American Bear Center – Reproduction|url=http://www.bear.org/websitebear-pages/black-bear/reproduction.html|publisher=North American Bear Center}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;charlotte&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.llbc.leg.bc.ca/public/PubDocs/bcdocs/373436/Chapter%202.8.pdf |title=Haida Gwaii Black Bear (Ursus Americanus Carlottae Subspecies) |format=PDF |accessdate=21.02.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;goals1&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.entomology.cornell.edu/public/IthacaCampus/ExtOutreach/Outreach/Resources/pageBodySections/05/pageBodySections/00/text_files/file7/Golas_TeacherResourceGuide.pdf|title=American Black Bear Teaching Guide|last=Goals|first=Ben|publisher=Cornell|accessdate=22. novembril 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20120402003621/http://entomology.cornell.edu/public/IthacaCampus/ExtOutreach/Outreach/Resources/pageBodySections/05/pageBodySections/00/text_files/file7/Golas_TeacherResourceGuide.pdf|archive-date=2012-04-02|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wancW&quot;&gt;{{cite web|url=http://culter.colorado.edu:1030/~kittel/WEcol_Projects06/BearsHiberntn_BBennett.ppt|title=Hibernation of the Black and Brown Bear|last=Bennett|first=Bobby|date = Kevad 2006|accessdate=22. novembril 2009|location=Mountain Research Station}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jim&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.nps.gov/dewa/naturescience/upload/cmsstgBEAR.pdf |title=The Black Bear |work=Spanning the Gap – The newsletter of Delaware Water Gap National Recreation Area |year=1993 |author=Becker, Jim |accessdate=21.02.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121108175404/http://www.nps.gov/dewa/naturescience/upload/cmsstgBEAR.pdf |archive-date=8.11.2012 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Commons|Category:Ursus americanus}}

[[Kategooria:Karulased]]</text>
      <sha1>6t8uhrip1op90b3r6yoh782mkwcvmht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arnold Kress</title>
    <ns>0</ns>
    <id>387385</id>
    <revision>
      <id>7265330</id>
      <parentid>6897579</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T03:46:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265330</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3022" sha1="9oqknq17oo2laev4fbo2m6w44yh8mxm" xml:space="preserve">'''Arnold Kress''' ([[28. juuli]] [[1897]] [[Tallinn]] – [[25. detsember]] [[1974]] Tallinn) oli Eesti sporditegelane&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Arnold_Kress}} (vaadatud 25.12.2014)&lt;/ref&gt; ja Eesti NSV [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] juhtivtöötaja, aastaid oli ka [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] liige. Kommunistlikku parteisse astus Kress 1919. aastal. 

Arnold Kress oli aadtail 1915–16 [[Vene-Balti tehas]]e lukksepp, 1916 võeti Venemaa keisririigi sõjaväkke. 1917. aastal astus Petrogradis Punalaevastikku. 1923. aastani Balti mere sõjalaevastiku masinatööline. Aastatel 1923–24 masinatööline ja lukksepp Balti mere tsiviillaevanduses ja laevaehitustehases, 1924–28 paberivabriku masinatööline ja meister ning 1928–30 Leningradi Krasnogorski paberivabriku direktor. 1930–35 üliõpilane,  Leningradi Tööstuse Akadeemias&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 289&lt;/ref&gt;. Arnold Kress oli hariduselt laevaehitusinsener ja töötas 1935.–1940. aastani Nikolajevis laevaehitusinstituudi direktorina. 

Suunati 1940. aastal Eestisse, ta oli oktoober–detsember 1940. aastal, lühikest aega [[EKP KK Sekretariaat|EK(b)P KK]] tööstuse osakonna juhataja ja viidi parteiaparaadist üle [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]]-i esimehe asetäitjaks, kus ta asus kureerima tööstust&lt;ref&gt;Argo Kuusik, Jüri Saar, Valdur Ohmann, Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Olev Liivik, Külli Niidassoo, Meelis Maripuu. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur, lk 495–497.&lt;/ref&gt;.

Ta oli 1942. aastal [[Eesti NSV – Moskva poksivõistlus]]e ja 1944 [[Leningrad]]is [[Sõpruse auhinna võistlussari|Sõpruse auhinna võistlussarja]] algataja&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.

16.4.1941 – 6.1.1949 oli ta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja  [[ENSV Ministrite Nõukogu]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|esimehe]] asetäitja, 1949–1952 [[ENSV Riiklik Plaanikomisjon|ENSV Riikliku Plaanikomisjon]]i esimehe asetäitja, 1952–1956 [[Tallinna Paberivabrik|Tallinna paberivabrik]]u direktor, 1956–1959 [[Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit|Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Lii]]du juhatuse esimehe asetäitja, 1959–1964 ENSV RMN Elektrotehnika TUI direktor&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1947–1948 oli ta [[Tallinna Spordiselts Kalev|Kalevi spordiseltsi]] kergejõustikusektsiooni esimees&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.

Maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ESBL|id=Arnold_Kress}}

{{JÄRJESTA:Kress, Arnold}}
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed‎]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1974]]</text>
      <sha1>9oqknq17oo2laev4fbo2m6w44yh8mxm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sänna mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>387987</id>
    <revision>
      <id>7265270</id>
      <parentid>7199687</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:55:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7265270</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13707" sha1="seb5dctctymsotgsjy6j95ifvhgzi1e" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
[[File:Sänna mõis.jpg|thumb|[[Sänna mõisa peahoone]] (2021)]]

'''Sänna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sennen, Faehna'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Sänna]]s.
Mõis asutati 1586. aastal. Puidust [[historitsism|historitsistlikus stiilis]] [[Sänna mõisa peahoone]] pärineb 1875. aastast. [[Sänna mõisa park]] koosneb kahest osast ning on rajatud arvatavasti 19. sajandi algul. Tänapäeval tegutseb mõisahoonetes Sänna Kultuurimõis. Mõisa peahoones asub [[Sänna raamatukogu]].

Mõisas toimub alates 2018. aastast [[Soome-ugri filmifestival]].

== Ajalugu ==

=== Sänna mõis 16. sajandil ===
Sänna mõis rajati 1586. aastal vendade Stanislaus ja Peter Nonhardi poolt, kellele Poola kuningas Stefan Batory &lt;ref&gt;{{Viide|pealkiri=Nonart|url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nonart&amp;oldid=6783620|väljaanne=Vikipeedia|kuupäev=2024-12-18|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}&lt;/ref&gt;oli sel samal aastal Sänna küla läänistanud. Esialgne mõis ehitati Pärlijõe kaldale ning oli ühekordne savist ehitis. Peagi pärast mõisa valmimist läänistati see '''Heinrich von Gilsen'''ile, kelle käes oli mõis Poola valitsuse lõpuni – aastani 1625.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=1342 – 1800|url=https://www.kultuurimois.ee/1342-1800/|väljaanne=Sänna Kultuurimõis|vaadatud=2025-11-29|keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

=== Sänna mõis 17. sajandil ===
Aastaks 1625 kuulub Sänna mõisale kolm küla: Korgepall(Kõrgepalu), Pillilogo (osa tänapäeva Hurda külast)&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=[KNR] Eesti kohanimeraamat|url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Suve&amp;utm_source=chatgpt.com|väljaanne=arhiiv.eki.ee|vaadatud=2025-11-29}}&lt;/ref&gt; ning Schenna (Sänna). Sänna mõisal oli 17 talupoega ning 9 adramaad asustatud ning 9 adramaad tühimaad, mõisamaad oli 4 adramaad. Mõisamaa piir oli 1 miil (≈ 10,7 km) pikk ja 1 miil lai. Mõisale kuulusid ka jahvatuskoht ning kõrts. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

1625. aastal andis Rootsi kuningas Gustav Adolf (1593–1632) mõisa Rootsi sõjaväelasele Wilhelm von Budbergile (1566–1637), kelle suguvõsa käes püsis mõis 19. sajandini. &lt;ref&gt;{{Viide|pealkiri=Budberg|url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Budberg&amp;oldid=7027675|väljaanne=Vikipeedia|kuupäev=2025-11-28|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}&lt;/ref&gt; Wilhelm von Budbergilt pärandus Sänna mõis vabahärra Gotthard Wilhelm von Budbergile (1605–1682) ning temalt omakorda Rootsi riigi alamale ja majorile Magnus Wilhelm von Budbergile. Magnus Wilhelm von Budberg pärandas mõisa edasi oma vanimale pojale, rootsi armee kaptenile Gotthard Wilhelm von Budbergile. Põlvkond hiljem sai pärijaks Gotthard Magnus von Budberg, kes vahetas Sänna mõisa Valga mõisa vastu, mis kuulus tema isa onule, sillakohtunik Leonhard Georg von Budbergile (1735–1792).

Esimest korda mainiti Liivimaa adramaarevisjonis Sänna mõisa (Senna Hof) 1638. aastal, mille järgi Sänna mõisa alla ei kuulu enam Kõrgepalu küla. Adramaarevisjoni järgi kuulus Sänna mõis enne ja pärast moskoviitide aega Vastseliina kubjaskonda ja Sänna vakkusesse. Revisjonis on kirjas Sänna mõisale kuuluvate talupoegade nimed, päritolu, talude suurus ja loomade arv. 

1684 oli Sänna mõisas talu-, kõrtsi- ja veskikohtade arv 44, millest Eesti kogudusele kuulus 42.

=== Sänna mõis 18. sajandil ===
18. sajandil oli Sänna mõisa omanikuks Leonhard Georg von Budberg, kes jagas mõisa oma laste vahel.

1784. aastal toimus Sänna mõisa teoorjade streik. 18. sajandi lõpus eraldati Sänna mõisast Kõrgepalu mõis ning tekkis haldusüksusena Sänna vald. Sänna mõisa uueks omanikuks sai Gotthard Magnus von Budberg, kes lasi mõisas palju ehitada. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Sänna mõis 19. sajandil. ===
Sänna mõis oli adramaade arvult Kõrgepaluga võrdne. Põllumaad on kirjeldatud võrdlemisi heana, heinamaad saagirikastena ning karjaamad ja metsa oli küllaldaselt. Mõisa juurde kuulus suur aed, mille loomulik seisund oli meeldiv. Sänna mõisa hoonete hulka kuulus ka kivist kasvuhoone. 

Sänna mõisale kuuluvad talupojad olid haritumad ning jutlustajale maksis mõis aastas 3 kuldrubla, 5 1/3 vakka rukist, 5 1/3 vakka otra, 5 1/3 vakka kaeru, 16 kana, 50 /Griesten/ heinu ja 60 (?) linu.

1803. aastast pärineb ka esimene Sänna mõisa hoonete loend:

# Puidust vanem härrastemaja;
# Kaks vanemast ehitusjärgust puidust elumaja mõisateenijatele;
# Vanem puidust käsiait;
# Puidust lahtise kuuri või katusealuse uusehitis tööriistadele;
# Kivist läbinisti võlvitud ait viinavilja jaoks;
# Heas korras kivist elumaja, mõisa külalistemaja (Herberge);
# Kivist loomalaut koos söödahoidlaga;
# Uus sepikoda, mille juures kaks elamiskõlblikku kambrit;
# Heas seisus kivist viinaköök, mille kõrval kivist õllepruulimiskoda ja pesuköök (hiljem ehitati ühe endise talli varemetele ka teine viinaköök).
# Kaks avarat vilja jahvatamise veskit, mille kõrval puidust rehealune õlgede hoidmiseks.
# Vanad puittarad karjamaa ümber;
# Vanema ehitusjärgu majandushooned: massiivsed hobutall ja tõllakuur;
# Vana talli kõrval uuem puidust hobutall;
# Uus kivist pesuköök;
# Kivist vesiveski majandushoonete kõrval;
# Pihkva poole maanteel vanem kivist kõrtsihoone
# Uuema hoonena kivist linnase kuivati.

Eraldi on välja toodud Sänna mõisa tellisepõletusahi, mis tootis lisaks oma tarbele aastas veel 8000 tellist ja 2000 katusekivi.

1820. aastatel paigutati Sänna mõisasse sõjavägi, sest teoorjuse rahutused olid muutunud niivõrd suurteks. 1821. aastal müüs Gotthard Magnus von Budberg mõisa parun Ludvig Gotthard von Budbergile, kuid pärast paruni surma läks mõis tagasi Gotthard Magnus von Budbergile. 

Sel perioodil oli Sänna mõisal ka kolm kõrtsi: Suurkõrts, Savikõrts ja Riitsilla kõrts, millest viimane lagunes. Suurkõrts lammutati 1950. aastatel, Savikõrts on säilinud tänini ning on kasutusel elamuna.

1835. aastal panditi Sänna mõis 30 000 hõberubla eest Otto Ludvig von Freymannile&lt;ref&gt;{{Viide|pealkiri=Otto von Freymann|url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otto_von_Freymann&amp;oldid=6385546|väljaanne=Vikipeedia|kuupäev=2023-04-26|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}&lt;/ref&gt;. 1837. aastal sai Otto Ludvig von Freymann mõisa täieõiguslikuks valdajaks. 1838. aastal müüs ta mõisa 35 000 hõberubla eest Carl Gotthard von Liphartile (1778–1853). Rõuge kihelkonna alla kuulunud Sänna mõisale kuulus 7 7/20 adramaad ja 1816 335 hinge. 1839. aastal sai Carl Gotthard von Liphartist Sänna mõisa pärisomanik, kellele kuulus mõis 1855. aastani. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=1800-1900|url=https://www.kultuurimois.ee/1800-1900/|väljaanne=Sänna Kultuurimõis|vaadatud=2025-11-29|keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Oma 1847. aastal koostatud testamendis jättis Carl Gotthard von Liphard lisaks 4000 hõberublale ka Sänna mõisa oma tütrele Constance'ile, kes oli abielus von Reutziga. Sänna mõisa omanik oli von Reutzide suguvõsa. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1866. aastal müüs Constance Reutz mõisa 105 750 hõberubla eest sillakohtu adjunktile parun Carl von Vietinghoffile pärusomanduseks. Carl von Vietinghoffi ajal tehti Sänna mõisas mitmeid muudatusi: kasutusele tuli vikat, võeti suuri laene, rüütelkonna maamõõtja C. Beckmann tegi Sänna mõisa- ja talumaade plaani. 1872. aastal müüdi Sänna mõisas esimesed talud päriseks. 19. sajandi lõpus sooritas üks mõisniku poegadest enesetapu, mis pani aluse kummituslugudele, mistõttu hakati Pärlijõe teisele kaldale ehitama uut härrastemaja (tänapäeva Sänna mõis).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Sänna mõisa hoone, mis on säilinud tänini, ehitati lõplikult valmis Budberg-Bönninghausenite valitsusajal 1875. aastal. Vana härrastemaja oli ühekorruseline saviehitis, mis ei olnud sobiv härrastele, seetõttu ehitati uus ja moodsam häärber kaugemale mõisasüdamest. Uus häärber ehitati esimesest majast umbes 100 m kaugemale. Uus asukoht on maa-aluste varakambrite, piinakambrite, keldrite ja salakäikude legendise tekkimise aluseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast uue maja valmimist 1875. aastal jäi vana häärber pooltühjaks. Hoone muutus elamiskõlbmatuks ning Eesti valitsuse ajal müüdi häärber Jakob Orgile, kes lasi hoone lammutada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Alates 1889. aastast kuulusid valdused von Fuchsidele. Lisaks mõisale kuulus talle veejõul töötav jahu- ja saeveski. Mõisa omanikku Karl Matthias von Fuchsi on kirjeldatud heade sõnadega: härrastemaja omanik olevat talupoegadega hästi läbi saanud, lubanud neil jahti pidada ning 1905. aasta mässu ajal julges omanik ka mõisasse jääda, mitte ei põgenenud. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1890. aastal koostas maamõõtja A. Jacoby uue Sänna mõisa plaani, võttes aluseks 1867.-1868. aastal C. Beckmanni mõisa- ja talumaaplaani. 1890. aastate teisel poolel liideti Sänna Rõuge vallaga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

=== Sänna mõis 20. sajandil ===
20. sajandi algul müüs von Fuchs mõisa Arved Leo von zur Mühlenile, kellest sai Sänna mõisa viimane mõisnik. 1919. aastaks oli mõisa park metsastunud, sest mõisnik ei elanud enam mõisahoones. Mõisa ehitised olid heas korras, kuid mitte sisustus – see oli rüüstatud ja puruks pekstud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=1921-1945|url=https://www.kultuurimois.ee/1921-1945/|väljaanne=Sänna Kultuurimõis|vaadatud=2025-11-29|keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

1922. aastal elasid mõisahoones tavalised pered, kusjuures tuppa võeti elama ka loomi. Härrastemaja ja kõrvalhooned ei olnud nii heas seisus: katused lagunesid, aknaid polnud ees ning keegi ei pidanud vajalikuks parandustöid teha.

Aastatel 1934–1935 rekonstrueeriti Sänna mõis rahvamajaks ja raamatukoguks.

=== Sänna mõis 21. sajandil ===
2002. aastal oli Rõuge vald nõus Sänna mõisa ühe krooni eest ostjale, kes on nõus Sänna mõisa korda tegema. Sel ajal asusid hoones raamatukogu, korterid, ning kohaliku seltsi kasutada oli saal. Sänna on ainuke säilinud mõisahäärber selles piirkonnas. &lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=1945-2006|url=https://www.kultuurimois.ee/1945-2006/|väljaanne=Sänna Kultuurimõis|vaadatud=2025-11-30|keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2006. aastal eraldati Sänna mõisahoone katuse vahetuseks raha. Pärast seda on hoonet ulatuslikult renoveeritud ja kaasajastatud.

Alates 2013. aastast tegutseb Sänna mõisas Leiutajate Külakool.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Leiutajate Külakool - KOOL|url=https://lkk.kultuurimois.ee/kool|väljaanne=lkk.kultuurimois.ee|vaadatud=2025-11-30|keel=et}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta seisuga töötavad Sänna mõisas külaraamatukogu ja kogukonnapood. Mõisas korraldatakse regulaarselt kultuuriüritusi (nt kirjanike külastusõhtuid, filmiõhtuid ja kontserte).&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Tulemas|url=https://www.kultuurimois.ee/tulemas/|väljaanne=Sänna Kultuurimõis|vaadatud=2025-11-30|keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Sänna mõis on põhiplaanilt klassitsistlik, dekoorilt historitsistlik suur liigendatud puithoone, mis on kaetud viilkatustega. Hoone keskosa ääristavad risti pikiteljele ehitatud kaks kahekorruselist risaliithoonet, mis eenduvad esifassaadis tugevalt, tagafassaadis tagasihoidlikumalt.&lt;ref name=&quot;14092-sann&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=14092 Sänna mõisa peahoone, 19. saj • Mälestiste otsing • Mälestised|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=14092|väljaanne=register.muinas.ee|vaadatud=2025-11-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250222014837/https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=14092|arhiivimisaeg=2025-02-22|keel=et|url-olek=töötab}}&lt;/ref&gt;

Seinad on vooderdatud horisontaallaudisega ning on rikkaliku puidudekooriga – mitmekordne räästa ehispits, eenduv räästakarniis ning osad aknad piirdelaudadega. Avade raamistus on detailiderohke. Esifassaadi kõlgrisaliitide ees olid kogu ulsatuses puitverandad,millest säilinud vaid üks.&lt;ref name=&quot;14092-sann&quot; /&gt; Aastal 2025 ei ole säilinud kumbki. 


== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Sänna mõisahoone 2011-10.jpg|Sänna mõisahäärber 2011. aastal
Sänna mõisa peahoone 2013.JPG|[[Sänna mõisa peahoone|Mõisa peahoone]]
Sänna mõisa ait-kuivati 01.JPG|Mõisa ait-kuivati
Sänna mõisa ait-kuivati 03.JPG|Ait-kuivati põhjaküljelt
Sänna mõisa laut.JPG|Mõisa laut
Sänna mõisa laut eestvaates.JPG|Laudahoone eestvaates
Sänna mõisa tall.JPG|Tall
Sänna mõisa tall-tõllakuur.JPG|Tall-tõllakuur
Sänna mõisa vesiveski 02.JPG|Vesiveski
Sänna mõisa vesiveski 03.JPG|[[Sänna alaveski]]
WMEE-exp2019-(050) Sänna mäeveski.jpg|[[Sänna mäeveski]]
Sänna mõisa park 2011-10.jpg|[[Sänna mõisa park|Mõisapark]]
Sänna mõisapargi taevarada (3).JPG|Mõisapargis asuv [[Sänna taevarada|Taevarada]]
Sänna vabadussõja mälestussammas.jpg|[[Sänna Vabadussõja mälestussammas]] mõisa peahoone ees
&lt;/gallery&gt;

==Välislingid==
{{Commons|Category:Sänna Manor}}
*[https://www.kultuurimois.ee/ Sänna Kultuurimõis]
*[http://www.mois.ee/voru/sanna.shtml Sänna mõis] Eesti mõisaportaalis
*[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=1353 Sänna mõis] Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
*[http://www.postimees.ee/652994/tv3-sanna-kultuurimois-palub-talve-ule-elamiseks-inimestelt-kuttepuid &quot;TV3: Sänna kultuurimõis palub talve üle elamiseks inimestelt küttepuid&quot;] Postimees, 30. november 2011

== Viited ==
[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rõuge kihelkond]]
[[Kategooria:Rõuge vald]]
[[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]]
[[Kategooria:Liphartide mõisad]]
[[Kategooria:Budbergide mõisad]]
&lt;references /&gt;{{Rõuge kihelkond}}</text>
      <sha1>seb5dctctymsotgsjy6j95ifvhgzi1e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stella Parland</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390661</id>
    <revision>
      <id>7265489</id>
      <parentid>6139444</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:22:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58907-92</username>
        <id>241205</id>
      </contributor>
      <comment>nüüdne välislink</comment>
      <origin>7265489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="951" sha1="0dd1jgfs2paw0a9nt1oe8i8emtkns00" xml:space="preserve">'''Stella Viveca Parland''' ([[25. märts]] [[1974]] [[Espoo]] – [[3. veebruar]] [[2015]] [[Helsingi]]) oli soomerootsi kirjanik.

Alates [[1999]]. aastast tegutses ta ajalehe [[Hufvudstadsbladet]] teatrikriitikuna ja oli aastatel [[2003]]–[[2011]] ajakirja Kontur peatoimetaja.&lt;ref&gt;[https://www.uppslagsverket.fi/sv/sok/view-170045-ParlandStella Parland, Stella.] Uppslagsverket Finland.&lt;/ref&gt;

Aastal 2011 esitas ta oma loomingut [[Tartu linnamuuseum]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=kuulutused&amp;list=kultuur.teated&amp;disc=1304331449 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-05 |arhiivimisaeg=2015-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150205233048/http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=kuulutused&amp;list=kultuur.teated&amp;disc=1304331449 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Parland, Stella}}
[[Kategooria:Rootsi kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>0dd1jgfs2paw0a9nt1oe8i8emtkns00</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Üvvärjärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>394034</id>
    <revision>
      <id>7265458</id>
      <parentid>6153980</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:46:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="427" sha1="0eadwwv9j0fyq19mpjpqy2qmyhj3i1o" xml:space="preserve">'''Üvvärjärv''' (ka ''Üvarjärv'') on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Kaloga]] ja [[Soodi]] külas asuv [[järv]]. Selle pindala on 2,2 ha&lt;ref name=&quot;Järvede nimestik, 2006'&quot;&gt;Ruta Tamre, 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>0eadwwv9j0fyq19mpjpqy2qmyhj3i1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Selja mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>398800</id>
    <revision>
      <id>7265285</id>
      <parentid>7207722</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:28:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>teine Selja mõis on ka</comment>
      <origin>7265285</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4107" sha1="09nhu12a5ljhxeht6xmndqrt6ga9s3v" xml:space="preserve">{{See artikkel|on Haljala kihelkonna rüütlimõisast; Käina kihelkonna Selja mõisa kohta vaata artiklit [[Selja mõis (Käina)]]}}

'''Selja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Gut Selgs'', varasem nimi ''Tolsburg'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]], [[mõisasüda]]mega praeguse haldusjaotuse järgi [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula valla]] [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]] külas.&lt;ref name=&quot;eha&quot;&gt;[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3181 Rahvusarhiiv. Fondiloend. Selja mõis - 1326]&lt;/ref&gt;

Selja mõis on rajatud 15. sajandil. Selja mõisale kuulusid [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]], [[Rutja]], [[Karepa]] ja [[Toolse]] küla maad. 

Selja mõisal oli ka kaks karjamõisa: ''Fichtenhof'' ( {{Koord dms|59|11|56|N|26|03|11|E}}) ja [[Kuusiku mõis (Ambla)|Kuusiku]] ja [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]].
==Omanikud==
16. sajandi teisel poolel (1582. aastast) oli mõisa omanik [[William Ruthven]]. 17. sajandi alguses oli mõis poolakate, seejärel rootslaste valduses. 1617. aastal läänistati mõis [[Hermann Wrangell]]ile, 1625. aastal [[Hans Wrangell]]ile. 18. sajandi alguses oli mõisa omanik [[Wrangellide sugupuu#Lugaži vabahärrad|Lugaži vabahärra]] [[Jürgen Gustav Wrangel]], kes 1723. aastal loovutas mõisa oma vennapojale [[Carl Johann von Wrangell]]ile. 1726. aastast kuulus Selja mõis [[Löwenwolde]] [[aadlisuguvõsa]]le, mõisa omanikuks oli [[Karl Gustav von Löwenwolde]]. 18. sajandi keskpaigast (vähemalt alates 1750) oli mõis [[Rennenkampff]]ide aadlisuguvõsa omanduses. 1861. aastal päris mõisa [[Otto Wilhelm Edler von Rennenkampff]]. 

1864. aastal pantis ta mõisa [[John Carl Girard de Soucanton]]ile, kes sai mõisa omanikuks 1867. aastal. Mõis kuulus [[Girard de Soucanton]]ide aadlisuguvõsale kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane mõisnik oli John Carl Girard de Soucantoni poeg [[Gustav John Edmund Girard de Soucanton]].&lt;ref name=&quot;eha&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17017&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=selja&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpeLUnKxEsLSVUiGUNgTRFkDViXnppYnpYN1Ao1NLlKxrawExUyYH Selja mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;

==Mõisahooned==
Mõisa peahoone oli kahekorruseline paekivihoone, ehitatud tõenäoliselt 18. sajandi teises pooles. Peahoone on lagunenud, säilinud on hoone vare. Mõisakompleksil oli palju kõrvalhooneid: ait, tall, aednikumaja, valitsejamaja, kuivati, saun, viinavabrik, laut, rehi, tuulik ja majandushoone. Ka kõrvalhooned on halvas olukorras või hävinud. Mõisa ümber on keskmise suurusega park, osaliselt piiratud paekivimüüriga.&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Selja_mois.pdf Selja mõis (Selg). Rüütlimõis. 1970. aasta inventariseerimise materjalid, fotod 1964. ja 1970. aastast]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.mois.ee/viru/selja.shtml Eesti mõisaportaal. Selja mõis]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arenduskeskus.ee/public/Viru-Nigula_valla_arengukava_2011-2017.pdf |pealkiri=Viru-Nigula valla arengukava 2011-2017 |vaadatud=2015-03-23 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402113957/http://www.arenduskeskus.ee/public/Viru-Nigula_valla_arengukava_2011-2017.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://m.register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=646 Kultuurimälestiste riiklik register. Mõisate ülevaated (1976-1978). Selja mõis]

{{Haljala kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.493611|EW=26.408889|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Paykullide mõisad]]
[[Kategooria:Girard de Soucantonide mõisad‎]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]
[[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]]
[[Kategooria:Haljala kihelkond]]
[[Kategooria:Viru-Nigula vald]]</text>
      <sha1>09nhu12a5ljhxeht6xmndqrt6ga9s3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wolfgang Ischinger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>403649</id>
    <revision>
      <id>7265311</id>
      <parentid>5489570</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:46:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265311</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="848" sha1="4n25pfenxs7xlh9y5u10bqfl69van6k" xml:space="preserve">[[Pilt:MSC 2014 Ischinger2 Mueller MSC2014.jpg|pisi|Wolfgang Ischinger (2014)]]

'''Wolfgang Friedrich Ischinger''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1946]] [[Beuren]]is [[Eslingeni kreis]]is [[Baden-Württembergi liidumaa]]l) on [[Saksamaa]] [[jurist]], [[diplomaat]] ja ühiskonnategelane.

Ta on olnud [[Saksamaa välisministeerium]]i riigisekretär (asevälisminister), Saksamaa suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias.

7. novembril 2000 anti talle [[Maarjamaa Rist]]i II klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd Saksamaa välisministeeriumi riigisekretärina&lt;ref name=&quot;president.ee, kavalerid&quot;&gt;{{EVkavaler|149}} (vaadatud 27.04.2015)&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ischinger, Wolfgang}}
[[Kategooria:Saksamaa suursaadikud]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>4n25pfenxs7xlh9y5u10bqfl69van6k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koikküla mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>405995</id>
    <revision>
      <id>7265254</id>
      <parentid>7009188</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265254</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="d9dt2sa9pakax87u49o10fnodp3zst9" xml:space="preserve">'''Koikküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Koiküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|voru|koikkyla}} (vaadatud 16.05.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Valga maakond|Valga maakonda]] [[Valga vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisat on esimest korda mainitud [[16. sajand Eestis|16. sajandil]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 

Pärast [[Põhjasõda]] on mõis kuulunud von [[Delwig]]itele, von der [[Brüggen]]itele, von [[Wulf]]idele, von [[Mensenkampff]]idele, von [[Fölkersahm]]idele&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1907–1919 omas mõisat [[Gottlieb von Fersen|''Gottlieb'' Alexander ''von Fersen'']] (1846–1929 Berliin)&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|voru|koikkyla}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/2816988 Koikküla mõisnik koos saksa sõjaväeosaga mõisa trepil (foto)]

{{Hargla kihelkond}}
{{koord}}
[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Valga vald]]
[[Kategooria:Hargla kihelkond]]
[[Kategooria:Delwigite mõisad]]
[[Kategooria:Banérite mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]</text>
      <sha1>d9dt2sa9pakax87u49o10fnodp3zst9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Humala mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410117</id>
    <revision>
      <id>7265106</id>
      <parentid>5634168</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2401" sha1="bmwdmizuqxxwb8ila8byexlqvciu7gb" xml:space="preserve">[[Pilt:Humala mõisa laut.jpg|pisi|Humala mõisa laudahoone 2014. aastal]]
'''Humala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Hummala, Humblaküll&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|532}}&lt;/ref&gt;'') oli [[mõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|humala}} (vaadatud 08.07.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Harju maakond]]a [[Harku vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;, tänapäeva [[Humala]] küla lähedale&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Humala&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Humala ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt;.

==Ajalugu==
Mõis asutati umbes [[1690]] ja siis oli selle omanik [[Otto Scheiding]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Pärast [[Põhjasõda]] oli mõis [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] käes ja aastal 1758 sai selle omanikuks [[Jakob Albrecht Matthias]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Aastast 1777 kuulus mõis umbes 20 aastat [[Fock]]idele&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1805 sai mõisa omanikuks [[Gustav von der Howen]] ja [[der Howen]]ite käes oli see 1870. aastateni&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1889-1919 olid mõisa omanikud [[Stackelberg]]id. Stackelbergide omanduses sai Humala mõisast [[Vääna mõis|Vääna kõrvalmõis]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Särg, Alo. ''Harjumaa mõisad''. Tallinn: Argo, 2006. Lk 35-36.

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|532}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16767&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Humala&amp;_xr=eNotjEsKgDAQQ%252B8yF9CKiMQLuPcAMmipg7V%252B2q7Eu1s%252Fq4S8JAyFU5A3jPIzHkUBmsU58SGOmdd8DFMny2Y1JaoUyMoU%252BjV4ceaJKlAbF7b8ctD%252Bq3q0TnV2JrJ55%252BlbB2qu6wZXTyZR Humala mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*{{Mõisaportaal|harju|humala}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/391132 Humala mõis (foto)]

{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.364444|EW=24.405278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Fockide mõisad‎]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]</text>
      <sha1>bmwdmizuqxxwb8ila8byexlqvciu7gb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peetri mõis (Keila)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410124</id>
    <revision>
      <id>7265110</id>
      <parentid>6533630</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1247" sha1="qbql5xz7h2mtph6jnfxkmdb37n1xqb8" xml:space="preserve">'''Peetri mõis''' ([[saksa keel]]es ''Peterhof'') oli [[Vääna mõis]]a [[kõrvalmõis]] (sisuliselt [[karjamõis]]) [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|peetri}} (vaadatud 08.07.2015)&lt;/ref&gt;. 

Nüüdisajal jääb [[mõis]]asüda [[Harju maakond]]a [[Saue vald]]a [[Kiia]] külla &lt;ref&gt;http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&amp;user_id=at&amp;bbox=523125.49623494,6577967.94126506,533069.363704819,6583083.69126506&amp;setlegend=UUKAT1_82=0&amp;LANG=1&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Peetri&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Peetri krvms], www.eki.ee&lt;/ref&gt;

Mõis asutati [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1865}}
*{{Mõisaportaal|harju|peetri}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/1284919 Peetri mõis (foto)]

{{Keila kihelkond}}
{{Coordinate|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Saue vald]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>qbql5xz7h2mtph6jnfxkmdb37n1xqb8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingrid Ulst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410407</id>
    <revision>
      <id>7265105</id>
      <parentid>7201501</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:41:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23980" sha1="or3kl7r10ozz0vlv8r0hqy2jmc213ms" xml:space="preserve">{{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}}
[[Fail:Ingrid Ulst 2024.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu lavastaja ja näitleja Ingrid Ulst (2024)]]
[[Fail:Ingrid Ulst.jpg|pisi|Ingrid Ulst Alle-Saija Teatristuudio proovis (2014)]]
[[Fail:Ingrid Ulst 2023.jpg|pisi|Ingrid Ulst filmi &quot;Armastus ja sunnitöö&quot; võttel (2023)]]
[[Fail:Ingrid Ulst production.jpg|pisi|Suvelavastus &quot;Asenaine&quot; (2014)]][[Fail:Ingrid Ulst production 03.jpg|pisi|Preili Nõbu (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Proua Daam&quot; (2016)]]
[[Fail:Ingrid Ulst production 01.jpg|pisi|Suvelavastus &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016)]]
[[Fail:Surnud hinged.jpg|pisi|&quot;Surnud hinged&quot; (2017)]][[Fail:Viikingitütar Ragna.jpg|pisi|Saga (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Viikingitütar Ragna&quot; (2017)]][[Fail:Ingrid Ulst production 02.jpg|pisi|Inetu nõid (Ingrid Ulst) suvelavastuses &quot;Kukk&quot; (2018)]][[Fail:Juta Arenguvestlus 2018.jpg|pisi|Juta (Ingrid Ulst) kontorikomöödias &quot;Arenguvestlus&quot; (2018)]][[Fail:Õunapuud.jpg|pisi|Urve (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;... ja õunapuud õitsevad&quot; (2018)]][[Fail:Alle-Saija roos.jpg|pisi|Mrs Bramson (Ingrid Ulst) kriminaalpõnevikus &quot;Täpselt nagu roos&quot; (2019)]][[Fail:Printsess Moon Tamara.jpg|pisi|Tamara (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Printsess Moon&quot; (2020)|237x237px]][[Fail:I Ulst Viimased.jpg|pisi|234x234px|Aleksandra Fjodorovna Romanova (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Viimased&quot; (2020)]]

'''Ingrid Ulst''' (sündinud [[26. märts]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti kultuurikorraldaja, [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. 

Ta on Alle-Saija Teatritalu&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kanepis-tegutseb-teatritalu?id=68868851|pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu|väljaanne=Maaleht|aeg=14. juuni 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4490274/talu-keset-metsa-vurtsitab-teatrielu|pealkiri=Talu keset metsa vürtsitab teatrielu|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mati Määrits|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7120693/polvamaa-aasta-kodanikuuhiskonna-tiitli-palvis-alle-saija-teatritalu|pealkiri=Põlvamaa aasta kodanikuühiskonna tiitli pälvis Alle-Saija teatritalu|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28.11.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7161691/piibujutud-naisevott-ja-printsess-tiitliga-parjatud-teatritalus|pealkiri=Piibujutud, naisevõtt ja printsess tiitliga pärjatud teatritalus|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=22.01.2021}}&lt;/ref&gt; asutaja ja loovjuht.&lt;ref&gt;[https://maaelu.postimees.ee/6031964/ Talus on teatrit ja teatris on talu]. Postimees, 9. august 2018.&lt;/ref&gt; Aastatel 2022–2025 õppis Polygoni Teatrikoolis näitleja- ja lavastajaõppes (kursuse juhendaja [[Tamur Tohver]]), mille lõpetas mais 2025 (kursuse lõpulavastus &quot;Maitse Inglid&quot;). Ingrid on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid, lasteraamatuid, luulet, muusikat ja laulusõnu. Alates 2024. aastast tegutseb ka loomingukollektiivis Laululappijad koos muusikute Annika Rahnu ja Aivar Natusega.

2016. aastal asutas ta koos [[Tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]] põdeva näitekirjaniku ja lavastaja [[Janno Puusepp|Janno Puusepaga]] MTÜ Janno Puusepa Fond,&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/686521/ Ravimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid &quot;Pealtnägijale&quot; oma katsumustest]. ERR, 28. veebruar 2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jaanika Hunt|url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/83666701/als-haigete-eest-voitleja-ingrid-ulst-keegi-ei-kujuta-ette-mida-tahendab-elada-koos-lihashaigega|pealkiri=ALS-haigete eest võitleja Ingrid Ulst: keegi ei kujuta ette, mida tähendab elada koos lihashaigega|väljaanne=Delfi|aeg=30.01.2019}}&lt;/ref&gt; eesmärgiga aidata kaasa raskeid ravimatuid haigusi (nt tsüstiline fibroos, [[Amüotroofne lateraalskleroos|ALS]], PLS) põdevate inimeste praktiliste ja tervishoiuga seotud vajaduste katmisele, mida riiklik süsteem ei toeta (näiteks energiarikaste toitesegude ja sonditoitude soetamine haige normaalse kehakaalu säilitamiseks) ning panustada haigete ja omastehooldajate kogemusnõustamisse. 

Aastatel 2019–2024 oli Ingrid Ulst ka suurfilmi &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot; võttepaika rajatud [[Www.filmivargamae.ee|Filmi Vargamäe külastuskeskuse]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://maaelu.postimees.ee/6566762/teatritalu-looja-kaivitab-filmi-vargamae-kulastuskeskust|pealkiri=Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust|väljaanne=Maa Elu|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7220697/filmi-vargamae-valmistub-uueks-hooajaks|pealkiri=Filmi Vargamäe valmistub uueks hooajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=09.04.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7295975/filmi-vargamael-markab-varvilist-ja-ergast-setomaad|pealkiri=Filmi Vargamäel märkab värvilist ja ergast Setomaad|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=19. juuli 2021|vaadatud=24. juulil 2021}}&lt;/ref&gt;tegevjuht.

== Loominguline tegevus ==
===Lavastused===
* Janno Puusepp &quot;Proov&quot; (2026, Kambja Püünelind)
* Margus Oopkaup &quot;Häid jõule!&quot; (2025, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova &quot;Rännates unenägudes&quot; (2025, Laululappijad ja mustlasansambel Maljarka)
* Andrus Kivirähk &quot;Isamaa pääsukesed&quot; &lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=23. jaanuar 2025 |pealkiri=Harrastajad toovad lavale tempoka komöödia traagikast |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8177681/harrastajad-toovad-lavale-tempoka-komoodia-traagikast |vaadatud=8. veebruaril 2025}}&lt;/ref&gt;(2025, Alle-Saija Teatristuudio)
* Erki Aule &quot;Mehed ei nuta&quot; (näidendi &quot;Torm jõe kaldal&quot; ainetel) (2025, Kambja Püünelind)
* Ingrid Ulst &quot;Metsavennad&quot; (2024, Alle-Saija Teatristuudio)
* Juris Leimanis / Annika Rahnu / Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova &quot;Otila&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=Mustlastüdruku armastus jõuab publiku ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7900226/mustlastudruku-armastus-jouab-publiku-ette |vaadatud=23. novembril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja mustlasansambel Maljarka)
* Janne Eespäev / Ingrid Ulst &quot;Unistus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. mai 2023 |pealkiri=Teater tallis. Ponitalus etendub unistuse lugu. |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7776992/teater-tallis-ponitalus-etendub-unistuse-lugu |vaadatud=26. mail 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja Kirsi Ponitalu)
* Émile Zola / Ingrid Ulst &quot;Daamide Õnn&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=31. märts 2023 |pealkiri=Teatritalu näitab kauplemist, raha ja võimu |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7744036/teatritalu-naitab-kauplemist-raha-ja-voimu |vaadatud=7. aprillil 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt; (2023, Alle-Saija Teatristuudio)
* Anton Hansen Tammsaare / Tarmo Kruus &quot;Armastus ja sunnitöö&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7523409/filmi-vargamael-naeb-armastust-ja-sunnitood|pealkiri=Filmi Vargamäel näeb armastust ja sunnitööd|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=16.05.2022|vaadatud=18.05.2022}}&lt;/ref&gt; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
* Andrus Kivirähk / Ingrid Ulst &quot;Küllusliku elu õpetus&quot; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
* Vladislav Korzets &quot;Koll Kalli&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7474114/teatritalu-kollilugu-naitab-voitlust-hea-ja-kurja-vahel|pealkiri=Teatritalu kollilugu näitab võitlust hea ja kurja vahel|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=11. märts 2022|vaadatud=11.03.2022}}&lt;/ref&gt; (2022, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Jõulutaadi äpardus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7399297/teatritalu-viib-uue-lavastuse-keset-metsa|pealkiri=Teartritalu viib uue lavastuse keset metsa|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=02.12.2021|vaadatud=03.01.2022}}&lt;/ref&gt; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Nikolai Gogol &quot;Naisevõtt&quot; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Piibujutud&quot; (2021, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Printsess Moon&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7007583/teatritalu-toob-lavale-printsessi-loo|pealkiri=Teatritalu toob lavale printsessi loo|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=01.07.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7290757/teatritalu-toob-publiku-ette-printsessi|pealkiri=Teatritalu toob publiku ette printsessi|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=12.07.2021|vaadatud=01.09.2021}}&lt;/ref&gt;&quot; (2020, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Komandeering&quot; (2020, Teatritrupp Rüblik)
*Ingrid Ulst &quot;Viimased&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6893912/polvamaa-teatritalu-toob-puunele-tsaariperekonna-tutarde-loo|pealkiri=Põlvamaa teatritalu toob püünele tsaariperekonna tütarde loo|väljaanne=Postimees|aeg=7. veebruar 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; (2020, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;#tulehark&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7636120/teatritalu-naitab-oosel-kolle-ja-sarvikuid|pealkiri=Teatritalu näitab öösel kolle ja sarvikuid|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28. oktoober 2022|vaadatud=06.11.2022}}&lt;/ref&gt; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Eberhard Streul &quot;Rekvisiitori tähetund&quot; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Meile tuli Jonn&quot; (2019, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Jonni jõulusoov&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
*Ingrid Ulst &quot;Arenguvestlus&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
* Janno Puusepp &quot;Kukk&quot; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst &quot; ... ja õunapuud õitsevad&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6754529/lavastaja-raske-on-moista-aga-kergem-on-maletada|pealkiri=Lavastaja: raske on mõista, aga kergem on mäletada|väljaanne=Postimees|aeg=16. august 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; (2018, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Nikolai Gogol]] &quot;Surnud hinged&quot; (2017, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Thorbjørn Egner]] &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016, Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst / Janno Puusepp &quot;Paradiisum&quot; (2015, Alle-Saija Teatristuudio)
* Janno Puusepp &quot;Leselised&quot; (2014 Alle-Saija Teatristuudio)
* Ingrid Ulst &quot;Minu jõulud&quot; (2014, Alle-Saija Teatristuudio)
*[[Hilja Valtonen]] &quot;Asenaine&quot; (2014, Kanepi harrastusteater / Alle-Saija Teatristuudio)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=14. juuni 2014 |pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68868851/kanepis-tegutseb-teatritalu |vaadatud=19. juunil 2024}}&lt;/ref&gt;

====Teatrirollid====
*F. McGuinness / A. Saviauk &quot;Trahteritüdrukud&quot;, lavastaja A. Saviauk - REBECCA (2026)
*M. Oopkaup &quot;Häid jõule!&quot;, lavastaja I.Ulst - JÕULUVANA (2025)
*A. Kivirähk &quot;Maitse Inglid&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=14. jaanuar 2025 |pealkiri=Neli naist toovad lavale saladused, ootused ja hirmud |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8171802/neli-naist-toovad-lavale-saladused-ootused-ja-hirmud |vaadatud=8. veebruaril 2025}}&lt;/ref&gt;&quot; (&quot;Väikesed saladused&quot; ainetel), lavastaja T. Tohver - MAALI (2025)
*A. Kivirähk &quot;Isamaa pääsukesed&quot;, lavastaja I.Ulst - MERIKE (2025)
*I.Ulst &quot;Metsavennad&quot;, lavastaja I.Ulst - MÄE ELLA (2024)
*O.Kruus / T.Kruus &quot;Pikk tee koju&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=13. juuni 2024 |pealkiri=Teatritalu toob lavale loo maarahva eestkõneleja saatusest |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8039828/teatritalu-toob-lavale-loo-maarahva-eestkoneleja-saatusest |vaadatud=19. juunil 2024}}&lt;/ref&gt;, lavastaja T.Kruus - ELL MITT (2024)
*É. Zola / I.Ulst &quot;Daamide Õnn&quot;, lavastaja I.Ulst - PROUA MARTY (2023)
*F. Dürrenmatt / T.Kruus &quot;Stranitzky ja rahvuskangelane&quot;, lavastaja T.Kruus - MARIA (2022)
*V. Koržets &quot;Koll Kalli&quot;, lavastaja I.Ulst - KALLI ISA / ULLU (2022)
*I. Ulst &quot;Jõulutaadi äpardus&quot;, lavastaja I.Ulst - PIKK PÄKAPIKK (2021)
*N. Gogol &quot;Naisevõtt&quot;, lavastaja I.Ulst - ALBINA PANTELEIMONOVNA (2021)
*I. Ulst &quot;Printsess Moon&quot;, lavastaja I. Ulst – TAMARA (2020)
*I. Ulst &quot;Viimased&quot;, lavastaja I. Ulst – MARIA ROMANOVA / ALEKSANDRA FJODOROVNA (2020)
*E. Williams / T. Kruus &quot;Täpselt nagu roos&quot;, lavastaja T. Kruus – Mrs. BRAMSON (2019)
*I. Ulst &quot;Jonni jõulusoov&quot;, lavastaja I. Ulst – JONN (2018)
*I. Ulst &quot;Arenguvestlus&quot;, lavastaja I. Ulst – JUTA (2018)
*J. Puusepp &quot;Kukk&quot;, lavastaja I. Ulst – INETU NÕID (2018)
* I. Ulst &quot;. . . ja õunapuud õitsevad&quot;, lavastaja I. Ulst – URVE (2018)
* J. Puusepp &quot;Viikingitütar Ragna&quot;, lavastaja J. Puusepp – SAGA (2017)
* J. Puusepp &quot;Kangelane tuleb koju&quot;, lavastaja J. Puusepp – ABILINE (2017)
*[[Signe Heiberg|S. Heiberg]] &quot;Positiivseks 60 minutiga!&quot;, lavastaja J. Puusepp – MIIA (2017)
* J. Puusepp &quot;Hämarad märgkoerad&quot;, lavastaja J. Puusepp – LOO VAIM (2017)
*[[Jean Giraudoux|J. Giraudoux]] &quot;Trooja sõda ei tule&quot;, lavastaja T. Kruus – BUSIRIS / IRIS (2016)
*[[Agatha Christie|A. Christie]] &quot;Kümme väikest neegrit&quot;, lavastaja J. W. Sibul – Mrs. ROGERS (2016)
*J. Puusepp &quot;Proua Daam&quot;, lavastaja J. Puusepp – PREILI NÕBU (2016)
* I. Ulst ja J. Puusepp &quot;Paradiisum&quot;, lavastaja I. Ulst &amp; J. Puusepp – EMAKARU (2015)
* J. B. Priestley &quot;Nad tulid linna&quot;, lavastaja T. Kruus – DOROTHY STRITTON (2014)
* I. Ulst &quot;Minu jõulud&quot;, lavastaja I. Ulst – INGRID (2014)

*[[Tarmo Kruus|T. Kruus]] &quot;Monumentide ajatud momendid&quot;, lavastaja T. Kruus – ERINEVAD ROLLID (2014)
*[[Brendan Behan|B. Behan]] &quot;Minut minuti haaval&quot;, lavastaja T. Kruus – PÜHA HEALEY / KUBERNER / TIMUKAS (2013)
*[[Leo Talimaa|L. Talimaa]] &quot;Lonni otsib meest&quot;, lavastaja T. Mölder – MARIKA ÕUNAPUU (2014)
*[[Margus Möll|M. Möll]] &quot;Üks muinasjutt&quot;, lavastaja M. Jalas – KASS (2013)
* &quot;Peegel peeglis&quot; M. Pernitsa &quot;Asjade paigutus kitsas ruumis&quot; ainetel, lavastaja T. Mölder – INGA (2013)
* &quot;Head isu!&quot; I. Mjasnitski &quot;Perekondlik lõunasöök&quot; ainetel, seadnud ja lavastanud Ü. Sillamäe – HELENE (2012)
* E. Jakobson, dokumentaalnäidend &quot;Minu kohus!&quot;, lavastaja E. Jakobson – NAISKODUKAITSJA (2012)
* J. Rahman &quot;Varetepalu&quot;, lavastaja Ü. Sillamäe – MAALI (2011)
* N. Gogol &quot;Naisevõtt&quot; (eestindatud tekst), lavastaja Ü. Sillamäe – ESMERALDA (2011)
* V. Osila &quot;Kiitus kosjakontorile&quot;, lavastaja T. Hoop – PIPI (2007)
* V. Jaska &quot;Kauge ajajõe taga&quot;, lavastaja T. Hoop – HELGE (2006)
* Estraadikava emakeelepäeva tähistamiseks Kanepi Seltsimajas, seadn. T. Hoop – DAAM KOHVIKUS, PATSIENT (2007)
* T. Hoop &quot;Kui jõulud tuppa toodi&quot;, lavastaja T. Hoop – PERETÜTAR (detsember 2006){{lisa viide}}
====Osalemine filmis, telesarjades ja reklaamis====

*Ülenurme Gümnaasiumi, õpilasfilm &quot;Hirmul on suured silmad&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fear Has Big Eyes |url=https://filmfreeway.com/FearHasBigEyes |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=FilmFreeway |keel=en}}&lt;/ref&gt;, rez. A.Veebel - operaator-monteerija ja mentor (2026)
*Alle-Saija Teatritalu, lühifilm &quot;Vardja&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Keeper |url=https://filmfreeway.com/TheKeeper_IUlst |vaadatud=2025-08-18 |väljaanne=FilmFreeway |keel=en}}&lt;/ref&gt;, stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2025)
*Downtown Pictures, “Seatapp”, rež. O. Musting – episoodides (2025)
*Alle-Saija Teatritalu, lühifilm &quot;Eikunagimaa&quot;&lt;ref&gt;https://filmfreeway.com/projects/3287198&lt;/ref&gt;, stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2024)
*Alle-Saija Teatritalu, mängufilm &quot;Armastus ja sunnitöö&quot;&lt;ref&gt;https://filmfreeway.com/projects/2969515&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=3. veebruar 2024 |pealkiri=Tõde ja õigus: harrastusfilm Vargamäest jõuab peagi vaatajate ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7952237/tode-ja-oigus-harrastusfilm-vargamaest-jouab-peagi-vaatajate-ette |vaadatud=9. veebruaril 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Teatritalu teeb Vargamäe loost filmi |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7831393/teatritalu-teeb-vargamae-loost-filmi |vaadatud=31. oktoobril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}&lt;/ref&gt;, režissöör ja operaator-monteerija (2024)
*[[Taska Film]], MRP Matila Röhr Productions, Film Angels Productions, &quot;Sangarid&quot;, rež. J. Kilmi – episoodides (2017)
* ETV, &quot;Riigimehed&quot;, 2. hooaja 3. osa (22.09.2013), rež. K. Kaer – BASSEINIVALVUR (2013)
* Seiklusfirma 360° &quot;Fotojaht&quot; reklaam, GC Meedia (2013)
* TV 3, &quot;Suletud uste taga&quot;, 3. hooaja 6. osa (21.05.2013) &quot;Petetud pärija&quot;, rež. R. Veskemaa – EDNA RIKK (2013)
* &quot;Legendi sünd&quot; (&quot;Gebort der Saag&quot;), ühekaadrifilm Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kursusetööna, rež. M. L. Tammela – SINNIGE FROO (2012)
*&quot;Vaba maa&quot;, rež. A. Hints – RASE PRUUT (2012)
* Kaljajoogi kontsentraadi reklaam (Malt OÜ), rež. V. Vidil – EMA (2011)
* &quot;Tudengimuusikal&quot;, rež. R. Meitern, M. Liira – episoodides (2009){{lisa viide}}

===Näidendid ja dramatiseeringud===
* &quot;Rännates unenägudes&quot; (2025) 
* &quot;Metsavennad&quot; (2024)
* &quot;Otila&quot; (2022, J. Leimanise ainetel)
* &quot;Daamide Õnn&quot; (2022, É. Zola ainetel)
* &quot;Unistus&quot; (2022, idee autor J. Eespäev)
* &quot;Küllusliku elu õpetus&quot; (2022, A. Kivirähki ainetel)
* &quot;Naisevõtt&quot; (2020, autor N. Gogol)
*&quot;Jõulutaadi äpardus&quot; (2020)
*&quot;Piibujutud&quot; (2020)
* &quot;Komandeering&quot; (2020, O. Lutsu ainetel)
* &quot;Printsess Moon&quot; (2019)
* &quot;#tulehark&quot; (2019)
* &quot;Viimased&quot; (2019)
* &quot;Õnneotsijad&quot; (2019)
* &quot;Jonni jõulusoov&quot; (2018)
* &quot;Arenguvestlus&quot; (2018)
* &quot;Meile tuli Jonn&quot; (2018)
* &quot;... ja õunapuud õitsevad&quot; (2017)
* &quot;Surnud hinged&quot; (2016, autor N. Gogol) 
* &quot;Kardemoni linna rahvas ja röövlid&quot; (2016, autor T. Egner) 
* &quot;Paradiisum&quot; (2015)
* &quot;Minu jõulud&quot; (2014)
* &quot;Asenaine&quot; (2014, autor H. Valtonen) 
* &quot;Tuulekülv&quot; (2012, autor K. Kurmiste){{lisa viide}}

===Muu loometegevus===
* Kambja valla 2. laulu-ja tantsupeo &quot;Hoidkem meid alles&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16.04.2026 |pealkiri=Kambja valla laulu-ja tantsupidu tuleb taas |url=https://www.kambja.info/64999/kambja-valla-laulu-ja-tantsupidu-tuleb-taas/ |vaadatud=18.05.2026 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid}}&lt;/ref&gt; idee ja stsenaariumi autor ning lavastaja, 2026
* Lavastuse &quot;Robot võttis mu töö ära&quot; dramaturg ja mentor (autor ja lavastaja M.Ranne), 2026
* Lavastuse &quot;Isamaa pääsukesed&quot; muusika autor, 2024
* Lastelaulude plaadi &quot;Lõbusad päevad&quot; muusika autor ja esitaja, 2024
* Albumi &quot;Iga kiirtee kõrval on rada&quot; muusika esitaja, 2024
* Lavastuse &quot;Armastus ja sunnitöö&quot; laulusõnade ja muusika kaasautor, 2022
[[Fail:Naisevõtt 2021.jpg|pisi|Albina Panteleimonovna (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Naisevõtt&quot; (2021)]] [[Fail:Pikkpäkapikk.jpg|pisi|Pikk Päkapikk (Ingrid Ulst) koguperelavastuses &quot;Jõulutaadi äpardus&quot; (2021)]] [[Fail:Maria Stranitzky.jpg|pisi|Maria (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Stranitzky ja rahvuskangelane&quot; (2022)]]
[[Fail:Lavastus &quot;Pikk tee koju&quot;.jpg|pisi|Ell Mitt (Ingrid Ulst) (keskel) suvelavastuses &quot;Pikk tee koju&quot; (2024)]]
[[Fail:Isamaa pääsukesed I ULST.jpg|pisi|Merike (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Isamaa pääsukesed&quot; (2025)]]
*Lastelavastuse &quot;Jõulutaadi äpardus&quot; laulusõnade ja muusika autor, 2020
*&quot;Printsess Moon&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Printsess Moon. Luuleraamat lastele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=56}}&lt;/ref&gt;&quot; autor, 2020, 56 lk
*&quot;Jonn ja pühad&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonn ja pühad|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=144}}&lt;/ref&gt; autor, 2019, 144 lk
*Koguperelavastuse &quot;Printsess Moon&quot; laulusõnade ja muusika autor, 2019
*&quot;Jonnimetsa Jonn&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonnimetsa Jonn|aasta=2018|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=160}}&lt;/ref&gt; autor, 2018, 160 lk
*III Kagu-Eesti tantsupeo &quot;Kuula&quot; näitejuht, 2018
* Koguperelavastuse &quot;Meile tuli Jonn&quot; laulude sõnade ja muusika autor, 2018
*Lavastuse &quot;Kukk&quot; laulude sõnade autor (A. Rahnu muusikale), 2018
* &quot;Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri|aasta=2011|koht=Eesti|kirjastus=OÜ Avendre|lehekülg=96}}&lt;/ref&gt; autor, 2011, 96 lk {{lisa viide}}

=== Publikatsioonid ===
[[Fail:Rebecca (Trahteritüdrukud).jpg|pisi|Rebecca (Ingrid Ulst) lavastuses &quot;Trahteritüdrukud&quot; (2026)]]
[[Fail:Teatritalu silt.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, suvi 2018|alt=]]
* Basel II and lending to SMEs: what lies ahead?, EBS Review No 16, juuli 2003 
* Rahapesu ja terrorismi finantseerimine: regulatiivsed aspektid ja finantssüsteemi kaitsmine, Juridica VII, oktoober 2003 
* Finantskonglomeraatidega seotud riskid ja regulatiivne turvasüsteem, Juridica X, detsember 2003 
* Linkages of Financial Groups in the European Union: Financial Conglomeration Developments in the Old and New Member States, Central European University Press, 2005, lk 150. 
[[Fail:Alle-Saija Teatritalu teatrisaal.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu teatrisaal, kevad 2017]]
* Oma firma laenuvõimet saab ettevõtja ise hinnata, Äripäev, 19. september 2005 
[[Fail:Teatritalu j.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, jõulud 2017]]
* Euroopa äriühingu mudel ja selle rakendamine finantssektori äriühingute poolt, Juridica VII, oktoober 2005 
* Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend, Äripäev, 17. oktoober 2005 
* Suhtepangandus aitab paremini laenata, Äripäev, 19. detsember 2005 
* SMS-laenudega seotud õiguslikud probleemid Eestis: kuidas tasakaalustada tarbijaotsuseid ja tarbijakaitset? MaksuMaksja nr 10, oktoober 2008 
* Connecting Prepaid Cards and Retail Loans: Innovative Practical Solution or Confusing Legal Combination? Implications of the EU Financial Services Law from the Perspective of Estonia, 2 Review of Central and East European Law 34, 2009 
* Legal Problems with Electronic Retail Loans: Balancing the Freedom of Contract and the Protection of Consumers—The Case of Estonia, 2 Journal of Eurasian Law 2, 2009 
* Electronic Retail Lending in Estonia: Legal Limits on the Cost of Credit, 3 Review of Central and East European Law 35, 2010 
* Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine &quot;musta&quot; arheoloogia probleemide valguses. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2010 
* The Problems of &quot;Black Archaeology&quot; in Estonia, 2 Estonian Journal of Archaeology 14, 2010 
* Valk, H., Ulst I., Metssalu, J., Lillak, A. Excavations on the hill forts of south-eastern Estonia: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla and Lääniste, Archeological fieldwork in Estonia 2010, 2011, 49–72 
* Balancing the Rights of Consumers and Lenders in Electronic Lending. Electronic Retail Lending: the Case of Estonia, LAP Lambert Academic Publishing, 2011, 200 lk 
* Combating Illicit Metal Detecting in Estonia, 3 Online Journal in Public Archaeology, 2013, 21–28. [http://www.arqueologiapublica.es http://www. arqueologiapublica.es]
* Responsible Metal Detecting as a Tool for Enhancing the Protection of Archaeological Heritage. Archaeology in Society and Daily Life – Challenges and Co-operation in the 21th Century, Pirkanmaan Maakuntamuseo, 2013 

== Viited ==
{{viited}}
*
{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Ulst, Ingrid}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>or3kl7r10ozz0vlv8r0hqy2jmc213ms</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evangeelne kirik Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413511</id>
    <redirect title="Luteri kirik Eestis" />
    <revision>
      <id>7265140</id>
      <parentid>4255326</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:38:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Evangeelne luterlik kirik Eestis]] to [[Luteri kirik Eestis]]</comment>
      <origin>7265140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="gtb8z4ubk3diuwmprvu7zldd5uml0v9" xml:space="preserve">#suuna [[Luteri kirik Eestis]]</text>
      <sha1>gtb8z4ubk3diuwmprvu7zldd5uml0v9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baieri Elisabeth</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415035</id>
    <revision>
      <id>7265369</id>
      <parentid>7163803</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:00:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265369</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="803" sha1="bud8n9flrx9jy2xkbpx8t7j5kcs1dqm" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:ElisabethofBelgium.jpg|pisi|Belgia kuninganna Elisabeth (20. sajandi algus)]]
'''Elisabeth''' ([[1876]]–[[1965]]) oli aastatel 1909–1934 [[Belgia kuninganna]]. Tema abikaasa oli [[Albert I (Belgia)|Albert I]]. 

1929. aastal autasustati teda [[Eesti Punase Risti mälestusmärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi]] I järgu I astmega.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230325051959/https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ Presidendi otsus 07.02.1929], www.president.ee (vaadatud 11.11.2025)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Elisabeth}}
[[Kategooria:Belgia inimesed]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1876]]
[[Kategooria:Surnud 1965]]</text>
      <sha1>bud8n9flrx9jy2xkbpx8t7j5kcs1dqm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peetri kirikumõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416832</id>
    <revision>
      <id>7265182</id>
      <parentid>6725689</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:37:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7265182</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1115" sha1="lgs37o2nwtlxu87p5t5bi8cg24c4xda" xml:space="preserve">'''Peetri kirikumõis''' ([[Saksa keel|saksa keeles]] ''Pastorat St. Petri'') oli [[kirikumõis]] [[Järvamaa]]l [[Järva-Peetri kihelkond|Järva-Peetri kihelkonnas]], tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Peetri kirikumõis |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=1871&amp; |vaadatud=2024-08-15 |väljaanne=Rahvusarhiiv - Eesti ala mõisate register}}&lt;/ref&gt;

Kirikumõisa peahoone ehitati 18. sajandi I poolel&lt;ref name=&quot;Eestigiid.ee&quot;&gt;{{Eestigiid|0|167|14}} (vaadatud 08.10.2015)&lt;/ref&gt;. Peahoone on kivist ja ühekorruseline&lt;ref name=&quot;Eestigiid.ee&quot;/&gt;. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=1871&amp; Peetri kirikumõis] Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17318&amp; Peetri kirikumõis] Rahvusarhiivi Kinnistute registris

{{Peetri kihelkond}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Peetri kihelkond]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Eestimaa kirikumõisad]]</text>
      <sha1>lgs37o2nwtlxu87p5t5bi8cg24c4xda</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saru mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420863</id>
    <revision>
      <id>7265255</id>
      <parentid>6567371</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:40:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265255</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="909" sha1="i2u1leye9brqu645novqimh6ymnvwwh" xml:space="preserve">'''Saru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Saara'') oli [[rüütlimõis]] [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;&gt;{{RA fondiloend|3193|Saru mõis - 1377}} (vaadatud 19.11.2015)&lt;/ref&gt;. 

1574 oli mõisa omanik [[Johann Uexküll]]&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;/&gt;. 

Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Herman Maximilian von Wulff]]&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;/&gt;.

Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;/&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA fondiloend|3193|Saru mõis - 1377}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/2142272 Saru mõis (foto)]

{{Hargla kihelkond}}

[[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rõuge vald]]
[[Kategooria:Hargla kihelkond]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]</text>
      <sha1>i2u1leye9brqu645novqimh6ymnvwwh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Süüria kodusõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424002</id>
    <revision>
      <id>7265098</id>
      <parentid>7229956</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:28:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="56156" sha1="mcw6v8yjcnx1rb7dbp816mp800dl1kg" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Süüria kodusõda
| osa           = [[Araabia kevad|esimesest Araabia kevadest]]
| pilt          = Syrian Civil War map (ISW-CTP).svg
| pildisuurus   = 320px
| pildiallkiri  = Olukord 2025. aasta 10. oktoobri seisuga&lt;hr&gt;'''Süüria üleminekuvalitsus'''
{{Leftlegend|#FFFFFF|border=1px solid black|Süüria relvajõud (sh endine Hay'at Tahrir al-Sham)}}
{{Leftlegend|#75D6B7|border=1px solid black|USA okupatsioonijõud ja endine Süüria vaba armee}}
{{Leftlegend|#CBE8C5|Türgi okupatsioonijõud ja endine Süüria armee}}
{{nowrap|{{Leftlegend|#E4DA76|Süüria demokraatlikud jõud (SDF) ja väejooksikud}}}}
{{Leftlegend|#FF8BFF|Kohalikud [[druusid]]e fraktsioonid}}&lt;hr&gt;'''Välisriikide okupatsioonijõud'''
{{Leftlegend|#858ACC|Iisraeli okupatsioonijõud ja invasioon}}
{{Leftlegend|#D6630D|Venemaa okupatsioonijõud ja assadistidest mässajate kohalolu&lt;!--[[Russian intervention in the Syrian civil war|Russian occupation]]--&gt;}}
| aeg           = 15. märts 2011 – 8. detsember 2024
| koht          = [[Süüria]] (piiriülese mõjuga naaberriikides, eelkõige [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is)
| kaart         = 
| tulemus       = {{täpploend|
| [[Bashar al-Assad]]i režiimi langemine
| Mässulised vallutavad suurema osa Süüriast ja loovad Süüria üleminekuvalitsuse
| Iisrael vallutab [[Golani kõrgendikud]], ÜRO puhvertsooni ja naaberlinnad Süürias
| Süüria rahvusarmee (SNA) alustab rünnakut Süüria demokraatlike jõudude (SDF) vägede vastu Kirde-Süürias
}}
| kaotused = '''Hukkunuid kokku'''&lt;br&gt;580 000&lt;ref&gt;{{Cite web |date=1 December 2022 |title=Syria |url=https://www.globalr2p.org/countries/syria/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128063728/https://www.globalr2p.org/countries/syria/ |archive-date=28 January 2023 |website=GCR2P}}&lt;/ref&gt; – 617 910+&lt;ref name=&quot;SOHR2024&quot;&gt;{{cite news |title=Syrian Revolution 13 years on {{!}} Nearly 618 000 persons killed since the onset of the revolution in March 2011 |url=https://www.syriahr.com/en/328044/ |access-date=15 March 2024 |publisher=Syrian Observatory for Human Rights |date=15 March 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;'''Hukkunud tsiviilelanikke'''&lt;br&gt;219 223 – 306 887+&lt;!--{{efn|88% of whom were killed by government or Russian forces, according to the [[SOHR]]&lt;ref name=&quot;SOHR2024&quot;/&gt;}}--&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/06/un-human-rights-office-estimates-more-306000-civilians-were-killed-over-10 |title=UN Human Rights Office estimates more than 306 000 civilians were killed over 10 years in Syria conflict |date=28 June 2022 |publisher=United Nations |access-date=23 April 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-06/A_HRC_50_68_AdvanceUneditedVersion.docx | date= 28 June 2022 | title= Civilian Deaths in the Syrian Arab Republic: Report of the United Nations High Commissioner for Human Rights |archive-url=https://web.archive.org/web/20220628112809/https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-06/A_HRC_50_68_AdvanceUneditedVersion.docx | archive-date=28 June 2022 |quote= Over the past ten years, civilians have borne the brunt of the conflict, with an estimated 306,887 direct civilian deaths occurring. | publisher=United Nations}}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;'''Ümberasustatuid'''{{lihtne loend|
* 6,7 miljonit riigisiseselt&lt;!--[[Internally displaced person|internally]]--&gt;&lt;br&gt;
* 6,6 miljonit väljarännanut&lt;!--[[Refugees of the Syrian civil war|externally (refugees)]]--&gt; (2021. a märts)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.unhcr.org/syria-emergency.html|title=Syria emergency|publisher=United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR)}}&lt;/ref&gt;
}}
}}

'''Süüria kodusõda''' oli 2011. aasta 15. märtsil alanud [[relvakonflikt]] [[Süüria]] valitsusvägede, neid toetavate välisriikide ning mitmesuguste opositsioonirühmituste võitlejate ja neid toetavate välisriikide vahel.&lt;ref name=&quot;T9ak4&quot; /&gt;

[[Kodusõda|Kodusõja]] vallandasid [[araabia kevad]]e ajal 2011. aastal toimunud rahumeelsed protesti[[meeleavaldus]]ed, mis eskaleeriti relvakonfliktiks, mille käiku on hakanud üha enam mõjutama välismaised huvirühmad. Lisaks rahale ja relvadele on Süüriasse saabunud üha enam välismaa vabatahtlikke võitlejaid ja [[palgasõdur]]eid. Opositsiooni esialgsel eesmärgil riiki [[demokraatia|demokratiseerida]] ei ole enam kuigi suurt tähtsust, vaid esiplaanil on eri organisatsioonide religioossed ja etnilised motiivid.&lt;ref name=&quot;Q5jhS&quot; /&gt;

2015. aastal jagunes kodusõda üha enam mitmeks eri konfliktiks. [[Iraan]]i ja [[Ḩizb Allāh]]i otsene sekkumine ning [[Venemaa]] sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta valitsuse poolel ja [[Islamiriigi-vastane rahvusvaheline allianss]] muutsid [[Bashshār al-Asad]]i režiimi vastase kodusõja geostrateegiliste mõõtmetega konfliktiks.&lt;ref name=&quot;gikJw&quot; /&gt; Konflikti laiendasid veelgi [[Türgi]] [[õhurünnak]]ud [[Kurdistani Töölispartei]] sihtmärkidele [[Iraak|Iraagis]] ja [[kurdid]]e [[Rahvakaitseüksused|Rahvakaitseüksuste]] sihtmärkidele Süürias.&lt;ref name=&quot;vQLH3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fARjE&quot; /&gt;

[[ÜRO]] andmetel tapeti Süüria kodusõjas märtsist 2011 märtsini 2015 vähemalt 220 000 inimest.&lt;ref name=&quot;WAP12032015&quot; /&gt; Vähemalt neli miljonit inimest on Süüriast põgenenud ja riigisiseseid põgenikke on umbes 7,6 miljonit.&lt;ref name=&quot;UNCHR_July2015&quot; /&gt; Veebruaris 2014 nimetas ÜRO Süüria põgenikekriisi kõige suuremaks pärast [[Rwanda genotsiid]]i 1990. aastatel.&lt;ref name=&quot;SPON-MUC&quot; /&gt;

USA poolt toetatud kurdi relvarühmituste, Türgi poolt toetatud rühmituste ja Venemaa toetusel tegutsenud Süüria režiimi väed purustasid aastatel 2015–2018 [[ISIS|Islamiriigi]] üksused. 2019. aastal sõlmisid Venemaa, Türgi ja Iraan konfliktijoone külmutamise lepingu.

Novembris 2024 alustasid džihadistliku rühmituse [[Hay’at Taḩrīr ash-Shām]] (HTS) juhitud mässulised uut pealetungi.
* 30. novembril hõivasid mässuliste üksused [[Aleppo]] linna.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609537543/suuria-massulised-hoivasid-aleppo-kesklinna Süüria mässulised hõivasid Aleppo kesklinna] ERR, 30. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120341077/kreml-on-silmitsi-suure-dilemmaga-kas-venemaa-peab-suurias-maha-jatma-al-assadi-voi-hoopis-ukrainas-tagasi-tombama |title=&quot;Kreml on silmitsi suure dilemmaga.&quot; Kas Venemaa peab Süürias maha jätma Al-Assadi või hoopis Ukrainas tagasi tõmbama? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-04 |access-date=2024-12-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;
* 5. detsembril hõivasid mässulised [[Ḩamāh]]' linna&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120341512/suuria-armee-loovutas-massulistele-strateegilise-hama-linna Süüria armee loovutas mässulistele strateegilise Hama linna] Delfi, 5. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609543726/massulised-voivad-lahiajal-ara-loigata-assadi-armee-olulise-varustusliini Mässulised võivad lähiajal ära lõigata Assadi armee olulise varustusliini] ERR, 6. XII 2024&lt;/ref&gt; ja kurdi võitlejatest koosnevad [[Süüria Demokraatlikud Jõud]] (SDF) [[Deir el-Zor]]i riigi idaosas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609544332/suuria-kurdid-vallutasid-riigi-idaosas-deir-el-zori-linna Süüria kurdid vallutasid riigi idaosas Deir el-Zori linna] ERR, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;
* 7. detsembril taganesid Süüria armee üksused riigi lõunapiirkondadest ja asusid pealinna [[Damaskus]]e kaitsele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120341957/suurias-massulised-teatasid-et-alustasid-damaskuse-umberpiiramist-mida-valitsus-eitab Süürias mässulised teatasid, et alustasid Damaskuse ümberpiiramist, mida valitsus eitab] Delfi, 7. XII 2024&lt;/ref&gt; Mässuliste üksused hõivasid [[Palmyra]].
* 8. detsembril 2024 sisenesid mässuliste üksused Damaskusesse. Süüria valitseja [[Bashshār al-Asad]] põgenes riigist ja sai asüüli Venemaal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609545248/suurias-loppes-assadi-perekonna-voim Süürias lõppes Assadi perekonna võim] ERR, 8. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120341999/video-suuria-massajad-tungisid-pealinna-damaskusesse-president-assad-pogenes VIDEO | Süüria mässajad tungisid pealinna Damaskusesse, president Assad põgenes] Delfi, 8. XII 2024&lt;/ref&gt; Mässulised on sisenenud ka [[Latakia]] linna. Seal asuvast Venemaale kuuluvast Hmeimimi lennuväebaasist algas vägede evakueerumine.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342021/otseblogi-tuhanded-suuria-pagulased-naasevad-koju-venemaa-sonul-lahkus-assad-vabatahtlikult-voimult OTSEBLOGI | Tuhanded Süüria pagulased naasevad koju. Venemaa sõnul lahkus Assad &quot;vabatahtlikult&quot; võimult] Delfi, 8. XII 2024&lt;/ref&gt; Algasid kokkupõrked Türgi toetatud HTS ja kurdide SDF vahel. Kurdid loovutasid HTS'le Manbiji linna.
* 11. detsembril asus Süüria ajutise peaministri ametisse senine [[Idlib]]i kuberner Mohammed al-Bashir.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342724/suuria-ajutiseks-peaministriks-kuulutas-end-massuliste-toetatud-mohammed-al-bashir Süüria ajutiseks peaministriks kuulutas end mässuliste toetatud Mohammed al-Bashir] Delfi, 11. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609547359/hts-nimetas-idlibi-provintsi-juhi-suuria-ajutiseks-peaministriks HTS nimetas Idlibi provintsi juhi Süüria ajutiseks peaministriks] ERR, 10. XII 2024&lt;/ref&gt; Venemaa evakueeris oma vägesid [[Hmeimim]]i lennubaasist ja [[Tartus]]i sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609547707/venemaa-uritab-endiselt-vagesid-suuriast-ara-tuua#venemaa Venemaa üritab endiselt vägesid Süüriast ära tuua] ERR, 11. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609551223/satelliitfotod-naitavad-et-venemaa-pakib-suurias-sojavarustust-kokku Satelliidifotod näitavad, et Venemaa pakib Süürias sõjavarustust kokku] ERR, 14. XII 2024&lt;/ref&gt;

Mässuliste kiire edu põhjuseks oli Assadi režiimi seniste põhitoetajate - Venemaa, Iraani ja [[Hizbollah]]i - suutmatus säilitada toetust senisel tasemel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609544728/suuria-massuliste-sonul-alustasid-nad-pealinna-damaskuse-piiramist Süüria mässuliste sõnul alustasid nad pealinna Damaskuse piiramist] ERR, 7. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342165/uue-suuria-esimene-paev-endised-vaenlased-loovad-uue-voimuga-suhteid Uue Süüria esimene päev. Endised vaenlased loovad uue võimuga suhteid] Delfi, 9. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342130/video-iisrael-hoivas-assadi-langemisele-jargnenud-segadust-kasutades-suuriast-uue-tuki VIDEO | Iisrael hõivas Assadi langemisele järgnenud segadust kasutades Süüriast uue tüki] Delfi, 9. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609545679/iisraeli-vaed-sisenesid-suuriasse-ja-pommitasid-sealseid-sojalisi-objekte Iisraeli väed sisenesid Süüriasse ja pommitasid sealseid sõjalisi objekte] ERR, 9. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120342235/kaart-kes-hakkab-jargmisena-suuriat-valitsema-unistus-kodusoja-loppemisest-ei-pruugi-taituda |title=KAART - Kes hakkab järgmisena Süüriat valitsema? Unistus kodusõja lõppemisest ei pruugi täituda |url-access=subscription |publisher=The Economist |date=2024-12-09 |access-date=2024-12-09 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2024/12/08/who-will-rule-syria-now-the-assad-regime-has-been-toppled |title=Who will rule Syria now the Assad regime has been toppled? |url-access=subscription |publisher=The Economist |date=2024-12-08 |access-date=2024-12-08 |website=www.economist.com}}&lt;/ref&gt;

== Taust ==
=== Poliitiline olukord ===
Süürias on 1963. aastast [[üheparteisüsteem]]i raames valitsenud [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]] (Baath). Reaalsed opositsiooniparteid pole olnud lubatud. Kuigi [[Iraagi Baathi Partei|sama partei]] oli võimul ka [[Şaddām Ḩusayn]]i aegses [[Iraak|Iraagis]], rivaalitsesid Iraagi ja Süüria haru juhtpositsiooni pärast [[araabia maad]]es ning sepitsesid teineteise vastu vandenõusid.&lt;ref name=&quot;Bassam Tibi 1993&quot; /&gt;

=== Sotsiaal-majanduslik olukord ===
1960.–1980. aastatel oli Süüria üks suurema sündimusega riike Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas. Sündimus kulmineerus 1970. aastatel.&lt;ref name=&quot;a615J&quot; /&gt; Koos samal ajal pidevalt väheneva suremusega&lt;ref name=&quot;OPL9P&quot; /&gt; viis see rahvastiku kasvuni 4,5 miljonilt 13,8 miljoni elanikuni ajavahemikus 1960–1994.&lt;ref name=&quot;ev50R&quot; /&gt; Hiljem on kasv aeglustunud. 2010. aastal elas Süürias umbes 22,5 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;stategov&quot; /&gt;

Süüria riik tagas 1970. ja 1980. aastatel Nõukogude Liidu majandusabi, araabia maade toetuse, Iraagi nafta transiidi ning väikese oma naftatoodangu toel suure [[majanduskasv]]u ja piisava arvu töökohtade loomise. Kui välisabi lõppes ja nafta hind 1980. aastatel langes, tekkis majanduses stagnatsioon, nii et iive oli majanduskasvust tunduvalt suurem.&lt;ref name=&quot;WKbBw&quot; /&gt; Kriisi süvendasid suured sõjalised kulutused. Tagajärjeks oli suur [[töötus]] ja suur [[inflatsioon]]. Nendega võideldes vähendati ajavahemikus 1985–1995 sõjalisi kulutusi poole võrra. Aastal 1987 lõpetati lisatoetuste maksmine eriti lasterikastele perekondadele.&lt;ref name=&quot;mJJQP&quot; /&gt; Majanduskasvu pärssisid suur välisvõlg Nõukogude Liidule (hiljem selle järglasriigile Venemaale) ja lääne tööstusriikidele ning nafta hinna uus langus 1990. aastate keskel. Hädavajalik oli erastamise ja erasektori edendamise abil majandust liberaliseerida, et tööhõivet võimalikult palju suurendada ning sellega vähendada riigi sotsiaalkulutusi.&lt;ref name=&quot;gKKqr&quot; /&gt; Nende reformide vajalikkus oli riigi juhtkonnale ammu selge ja partei seadis juba 1985 eesmärgiks tugevama erasektori, aga kohmakas, ületsentraliseeritud haldussüsteem, milles töötas peaaegu kolmandik palgasaajatest,&lt;ref name=&quot;stategov&quot; /&gt; ei suutnud reforme ellu viia.&lt;ref name=&quot;HhSjz&quot; /&gt;

Pärast [[Süüria president|president]] [[Ḩāfiz̧ al-Asad]]i surma aastal 2000 püüdis tema poeg ja ametijärglane [[Bashshār al-Asad]] neid majandusreforme osaliselt ellu viia, kuid ei lubanud üheparteisüsteemi ega haldussüsteemi demokraatlikku reformimist.&lt;ref name=&quot;1Aijz&quot; /&gt; Majanduse olukord märgatavalt ei paranenud. Erasektori nõudluse kasv, mille tekitasid eelkõige Iraagi põgenikud ja investeeringud Pärsia lahe piirkonnast aastatel 2004–2007, tingis lühiajalise 4% majanduskasvu.&lt;ref name=&quot;9M4sY&quot; /&gt; Töötus oli ametlikel andmetel 10%, sõltumatutel hinnangutel oli see palju suurem, ulatudes enne kodusõja puhkemist alla 30-aastaste seas 50 protsendini.&lt;ref name=&quot;HKMnA&quot; /&gt;

Kriisi süvendasid 2007 alanud ikaldused. Rahvastiku kiire kasvu tõttu suurenes nõudlus vee järele. Rajati palju illegaalseid kaeve; koos liiga suurte ja veemahukate põllumajandusprojektidega viis see mulla ja veevarude väljakurnamiseni. Aastatel 2006–2010 lisandus [[põud]] (vt [[Süüria põuad]]). Põua tõenäosuse märgatavat suurenemist peetakse [[globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] tagajärjeks.&lt;ref name=&quot;Kelley ua 2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;303uO&quot; /&gt; Süüria valitsus ei abistanud põua tõttu kannatada saanud inimesi piisavalt. Tagajärjeks oli töötuse suurenemine, toitlusraskused ja 1,5 miljoni inimese lahkumine riigist.&lt;ref name=&quot;B5shJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;amsA4&quot; /&gt; [[Euroopa rändekriis]]i üheks vallandajaks on peetud ka [[2015. aasta kuumalained|2015. aasta kuumalaineid]] Euroopas ja Lähis-Idas.&lt;ref name=&quot;Kelley ua 2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OpKc8&quot; /&gt;

=== Rahvastikurühmad ja fraktsioonid ===
Süüria ühiskonna heterogeensus kätkeb endas konfliktiohtu ja see on ka fraktsioonideks jagunemise üks põhjusi Süüria kodusõjas.

Süüria rahvastik koosneb Süüria araablastest, [[kurdid]]est, [[süürlased|süürlastest]], [[Süüria türkmeenid]]est ja [[palestiinlased|palestiinlastest]]. Üle 70% rahvastikust on [[sunniidid]]. Usuliste vähemuste seas on [[alaviidid]], [[süüria kristlased]], [[druusid]] ja [[šiiidid]].

Süüria riik oma sotsialistliku ideoloogiaga pidas end sekulaarseks ning keelas usurühmituste avaliku poliitilise mõju.&lt;ref name=&quot;ACYzj&quot; /&gt; Usulised ülestõusud, nagu [[Moslemi Vennaskond|Moslemi Vennaskonna]] ülestõus ([[Moslemi Vennaskonna ülestõus Süürias]]), mis püüdis vägivaldselt [[sunnism|sunniitlust]] [[riigiusund]]iks teha,&lt;ref name=&quot;vta4d&quot; /&gt; suruti juba 1980. aastatel väga karmilt maha, näiteks [[Ḩamāhi veresaun]]as oli kümneid tuhandeid ohvreid.

Et režiim takistas radikaalsete sunniitide poliitilist mõju, olid usuvähemused soodsamas olukorras. Hirmu tõttu sunniidi fanaatikute ees on paljud kristlased kodusõja ajal toetanud valitsust
.&lt;ref name=&quot;X5JBm&quot; /&gt;

20. detsembril 2012 avaldatud aruandes nentis ÜRO Inimõiguste Nõukogu ülesandel tegutsev sõltumatu rahvusvaheline Süüria uurimiskomisjon, et konflikt on omandanud üha enam etnilis-usulise iseloomu. Valitsusväed on rünnanud sunniitidest tsiviilisikuid, ülestõusnud aga alaviite ning teisi valitsusele ustavaks peetavaid vähemusi, nagu katoliiklasi, armeenia kristlasi ja druuse. Kristlased, kurdid ja türkmeenid on konflikti kaasa tõmmatud ning on mõnel juhul olnud sunnitud haarama relvad enesekaitseks või poole võtmiseks.&lt;ref name=&quot;yzo9L&quot; /&gt;

==== Alaviidid ====
Nii nagu Iraagis täitis [[Şaddām Ḩusayn]] võimupositsioonid oma [[Tikrīt]]i [[klienteel]]i esindajatega, on Süürias Al-Qardāḩah' klienteel. [[Al-Qardāḩah]] on Põhja-Süüria küla, kus elavad peamiselt [[alaviidid]] ning kus sündis Süüria praeguse presidendi [[Bashshār al-Asad]]i isa [[Ḩāfiz̧ al-Asad]]. Seni on valitsus oma stabiilsuse taganud eriti Al-Qardāḩah' klienteeli abiga.&lt;ref name=&quot;Bassam Tibi 1993&quot; /&gt; Alaviidid on ajalooliselt olnud sageli taga kiusatud usuvähemus. Nad kuuluvad šiiitide hulka ning on sunniitide silmis hereetikud. Süüria elanikkonnast moodustavad alaviidid umbes 12%.&lt;ref name=&quot;sahm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sC5y6&quot; /&gt; Alaviidid, kes ülestõusudes osalevad, on oma kogukonnas isoleeritud.&lt;ref name=&quot;OdC5L&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4WavW&quot; /&gt;

==== Kristlased ====
{{vaata|Süüria kristlased}}
[[Kristlus]]el on Süürias pikk ajalugu, mis ulatub tagasi [[Paulus]]e pöördumiseni. Umbes 60% kristlastest kuulub [[Antiookia Süüria Õigeusu Kirik]]usse.&lt;ref name=&quot;fides&quot; /&gt; Novembris 2011 tänas [[Antiookia patriarh]] [[Ignatius Zakka I. Iwas|Ignatius]] [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Kirill]]i külaskäigu ajal [[Damaskus]]esse patriarhi ja kõiki Venemaa kodanikke kaastunde ja toetuse eest.&lt;ref name=&quot;QGYJZ&quot; /&gt;

Märtsis 2012 tehtud avalduses kahetses süüria õigeusu kirik [[Vaba Süüria Armee]] [[Al-Fārūqi Brigaadid]]e &quot;kristlastevastaseid [[etniline puhastus|etnilisi puhastusi]]&quot; [[Homs]]is. Relvastatud [[islamist]]id olevat olnud juba 90% kristlasi Homsist ära ajanud.&lt;ref name=&quot;fides&quot; /&gt; [[Al-Fārūqi Brigaadid]] andsid aprillis 2012 [[Spiegel]]ile intervjuu, milles nad lükkasid need süüdistused otsustavalt tagasi. Nende kõneisik Abdel-Razaq Tlas, kunagise Süüria kaitseministri [[Muşţafā Țalās]]i vennapoeg, heitis Spiegelis avaldatud teadetele ette, et need heidavad revolutsioonile halba varju.&lt;ref name=&quot;5aETf&quot; /&gt; Süüria kristlased hoiatasid seoses lahingutega [[Al-Ḩasakah' provints]]is suure kristlastest põgenike laine eest juhul, kui provints peaks araablastest mässajate kätte langema.&lt;ref name=&quot;onFZe&quot; /&gt; Süürlastest kristlased rajasid seepeale ka esimesed oma maakaitseväed, nagu [[Sutoro]] ja [[Süürlaste Sõjanõukogu]], mis on seotud [[Süürlaste Ühtsusparteiga]] ja mis võitlevad rindel koos kurdide [[Rahvakaitseüksused|Rahvakaitseüksustega]].&lt;ref name=&quot;lefz0&quot; /&gt;

==== Šiiidid ====
Enamik Süüria šiiidi vähemusest peab ülestõusnuid terroristideks, mitte vabadusvõitlejateks. Aladel, mida Süüria armee ei kontrolli, kardavad šiiidid oma elu pärast. Sellepärast nad pigem sallivad ülestõusnute ja valitsusvastaste julma kohtlemist valitsusvägede poolt, mistõttu neid peetakse al-Asadi toetajateks.&lt;ref name=&quot;nyt20120229&quot; /&gt;

==== Kurdid ====
{{vaata|Süüria kurdid}}
[[Kurdid]] on Süüria suurim mittearaabia rahvastikurühm (umbes 1,7 miljonit, ligi 10% rahvastikust).&lt;ref name=&quot;nng3E&quot; /&gt; Enamik neist elab Süüria kirdeosas peaaegu 1000 km pikkuse [[Süüria-Türgi piir]]i ääres ning [[Süüria-Iraagi piir]]i ääres [[Al-Ḩasakah' provints]]is ja [[Ḩalabi provints]]is. Aastal 1965 kuulutas Süüria valitsus välja [[araabia vöönd]]i loomise Süüria-Türgi piiri äärde ning 1973 viidi see ellu, asustades sinna [[beduiin]]e. Peale selle võeti [[1962. aasta Al-Ḩasakah' provintsi rahvaloendus]]e käigus 20 protsendilt Süüria kurdidelt [[Süüria kodakondsus]], sest nad olevat illegaalselt [[Türgi]]st Süüriasse sisse rännanud.

Märtsis 2011 teatas [[Süüria töö- ja sotsiaalministeerium]], et kurdidel, kellel pole Süüria kodakondsust, pole nüüdsest õigust tööle. Aprilli teisel nädalavahetusel 2011 teatati, et need Süürias viibivad kurdid, kellel pole ühegi riigi kodakondsust, saavad Süüria kodakondsuse.&lt;ref name=&quot;Wieder Tote in Daraa&quot; /&gt; See käib aga ainult registreeritud kodakondsuseta isikute kohta.&lt;ref name=&quot;7au5E&quot; /&gt;

Tähtsamad kurdi organisatsioonid on 15 parteist koosnev [[Kurdi Rahvusnõukogu]] ja [[Demokraatliku Ühtsuse Partei]] (Partiya Yekitîya Demokrat, PYD). Alates juulist 2012 teevad need koostööd [[Kurdi Ülemkomitee]] raames. Demokraatliku Ühtsuse Parteil ja teistel kurdi parteidel on relvaüksused, mis tegutsevad kurdide asualadel.

Kolm kurdi enamusega ala ühinesid 2014. alguses ''de facto'' sõltumatuks [[Rojava]] osariigiks ja kuulutasid välja autonoomia.

== Protestikeskused ==
[[Pilt:Anti Assad graffiti on walls march 2011 syria.jpg|pisi|&quot;Maha Bashshār al-Asad&quot; – valitsuskriitiline grafiti ülestõusu algaegadest (2011)]]
Valitsusvastastel protestimeeleavaldustel osalesid algfaasis mitmesugused Süüria grupeeringud. Kodusõja kestel omandas üha suurema tähtsuse välismaa toetus ja mõju ning välismaalaste osalus.

Süüria kirdeosas koondusid meeleavaldused alguses kurdide asualadele.&lt;ref name=&quot;Wieder Tote in Daraa&quot; /&gt;

Teine protestiliikumise keskus oli [[Dar‘ā]] linn hõimude mõju all olevas vaeses põllumajanduspiirkonnas, mille majandus oli [[Süüria põuad|aastatepikkuse põua]] järel laastatud. Nagu 2001. aasta [[Damaskuse kevad]]e ajalgi, nõuti korrumpeerunud majanduspoliitika lõppu ja president Bashshār al-Asadi [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei|Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei]] valitsuse kukutamist.&lt;ref name=&quot;4oowk&quot; /&gt; Seal osalesid meeleavaldustel eriti sunniitidest araablased. Sealse opositsiooni tähtis kogunemiskoht oli [[Dar‘ā ‘Umarī mošee]].&lt;ref name=&quot;uQCq0&quot; /&gt; Türgi Lähis-Ida eksperdi [[Oytun Orhan]]i (strateegiliste Lähis-Ida uuringute keskus [[Orsam]]) arvates annab just see meeleavaldustele Süürias, eriti Dar‘ās, selgelt islamlikuma mündi. Ta mainib ka, et meeleavaldajate üks sagedamini skandeeritud hüüdlausetest oli: &quot;Me tahame moslemeid, kes Jumalasse usuvad.&quot;&lt;ref name=&quot;Ffp7t&quot; /&gt; [[Homs]]i ja [[Bāniyās]]i meeleavaldustes süüdistas [[Süüria siseministeerium]] radikaalseid [[salafism|salafiste]].&lt;ref name=&quot;ClYr1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;okCcP&quot; /&gt;

== Konflikti osalised ==
[[Pilt:Baath Battalions Insignia.svg|pisi|Araabia Taasünni Sotsialistliku Partei maakaitseväe embleem]]

=== Valitsus ===
==== Kriisiaegsed reformid ====
Vastusena ülestõusule on al-Asad alates aprillist 2011 välja kuulutanud ulatuslikud reformid ja mõned neist on ka ellu viidud. Korduvalt on välja kuulutatud [[amnestia]] opositsionääridele, näiteks mais ja juunis 2011 ning jaanuaris 2012.&lt;ref name=&quot;fTLxz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Oeqnc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xW598&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;de.rian.ru&quot; /&gt;
Novembrist 2011 jaanuarini 2012 vabastati amnestiate põhjal umbes 4000 inimest.&lt;ref name=&quot;de.rian.ru&quot; /&gt; Amnesteeritute seas oli ka hilisem mässuliste juht [[Zahrān ‘Allūsh]].&lt;ref name=&quot;NLr9L&quot; /&gt; Maiks 2012 kõrvaldati [[Süüria põhiseadus]]est Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei juhtiv roll, kuid [[Süüria president|presidendile]] anti volitusi juurde.&lt;ref name=&quot;dpFfM&quot; /&gt; [[2012. aasta Rahvanõukogu valimised|2012. aasta Rahvanõukogu valimistel]] kandideerisid 9 partei esindajad.&lt;ref name=&quot;Nog30&quot; /&gt;

[[Pilt:Bashar al-Assad (cropped).jpg|pisi|püsti|Bashshār al-Asad (2010)]]
==== President Bashshār al-Asadi hoiak ====
11. mail 2012 [[Rossija 24]]-s näidatud intervjuus president Bashshār al-Asadiga rääkis viimane reformide jätkamisest. Kõik kriisi ajal vastu võetud seadusesätted tulevat valitsuse egiidi all käivitatava rahvusliku dialoogi raames poliitiliste jõudude vahel läbi arutada. Olevat võimalik ka arutelu [[Süüria põhiseadus]]e üle. Dialoogi osalistena nimetas ta parteisid ja poliitilisi liidreid. Kriitikale, mille järgi reformid toimuvad liiga aeglaselt, vastas ta, et Süüria uus põhiseadus võeti vastu kõigest nelja kuuga. Ootus, et nii lühikese ajaga kõik seadused läbi arutatakse, ei olevat realistlik. Tavaliselt võtvat niisugune samm aega kuus kuud kuni aasta. Konflikti rahustamist varasemate reformidega peab ta välistatuks, sest terroristid ei olevat huvitatud reformidest, vaid terrorismist.&lt;ref name=&quot;rossija24_interview&quot; /&gt;

Et paljud välismaa ajakirjanikud saadeti peagi pärast ülestõusu algust maalt välja,,&lt;ref name=&quot;qm0Pq&quot; /&gt; siis toetuvad uudised ülestõusu kohta peamiselt kohapealsetele aktivistidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Süüria valitsus rääkis juba kohe pärast protestimeeleavalduste algust, et neid õhutavad [[islamism|islamistlikud]] äärmuslased, välismaised vandenõulased ja terroristid.

Bashshār al-Asad on pärast kodusõja puhkemist korduvalt, viimast korda juuli lõpus 2013, teatanud,&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot; /&gt; et ta on valmis rahuläbirääkimisteks, vastaspool on aga ettepaneku iga kord tagasi lükanud. Opositsionäärid on korduvalt nõudnud, et enne läbirääkimiste algust teataks al-Asad oma tagasiastumisest,&lt;ref name=&quot;zqYzI&quot; /&gt; või öelnud, et nad on nõus läbi rääkima alles siis, kui nad on saavutanud sõjalise ülekaalu.&lt;ref name=&quot;HAXjV&quot; /&gt;Augusti alguses 2013 taganes al-Asad lõpuks oma ettepanekust ning ütles telepöördumises, et opositsioon on väheusaldusväärne ning läbirääkimiste asemel tuleb ülestõus relvajõuga maha suruda.&lt;ref name=&quot;SyjKE&quot; /&gt;

=== Ḩizb Allāh ===
Islamistlik organisatsioon [[Ḩizb Allāh]] alustas avalikku relvastatud võitlust valitsuse poolel hiljem. See valdavalt šiiitlik organisatsioon, mis baseerub [[Liibanon]]is, oli varem korduvalt võidelnud [[Iisrael]]i vägedega. Seda toetab eeskätt [[Iraan]]. Logistiliselt sõltub ta Süüria valitsuse abist. Selle juht [[Ḩasan Naşrallāh]] teatas 25. mail 2013, et tema organisatsioon võitleb hoolimata ohvritest lõpuni Süüria valitsuse poolel. Ta tõotas oma organisatsiooni tuhandetele võitlejatele võitu &quot;radikaal-sunniitlik-islamistlike mässajate&quot; üle.&lt;ref name=&quot;qC2uv&quot; /&gt; Need äärmuslased pöörduvat USA ja Iisraeli toetusel ka Liibanoni vastu, kui neid ei peatata.&lt;ref name=&quot;Gkgt9&quot; /&gt; USA mõistab Ḩizb Allāhi sekkumise otsustavalt hukka.&lt;ref name=&quot;zLXWr&quot; /&gt;

=== Venemaa ===
{{vaata|Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta}}
[[Venemaa]] saadab sõjas peamiselt [[tiibrakett]]e ning heidab [[vaakumpomm]]e ja [[kassettpomm]]e mässuliste kontrolli all olevate aladele. Organisatsiooni [[Violations Documenting Center in Syria]] andmetel hukkus ainuüksi oktoobri algusest kuni novembri keskpaigani 2015 nende rünnakute tagajärjel 526 tsiviilisikut, sealhulgas 137 last ja 71 naist.&lt;ref name=&quot;0yINS&quot; /&gt;

Venemaad seob Süüria valitsusega aastakümnete pikkune koostöö, mis sai alguse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal. Vastutasuks sõjalise ja majandusliku abi eest lubas Süüria Nõukogude Liidul kasutada [[Ţarțūsi mereväebaas]]i. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja muutusi teistes riikides on Ţarțūs jäänud Venemaa ainsaks tugipunktiks Vahemere ääres. Et vältida intsidente Venemaa sõjaväelaste ja tsiviilisikutega kodusõjas, viis Venemaa juuni lõpus 2013 oma alles jäänud personali [[Ţarțūs]]ist ära.&lt;ref name=&quot;wveF6&quot; /&gt;

Venemaa valitsusele teevad muret ka Venemaa lõunaosast pärit [[islamism|islamistlike]] võitlejad Süürias. Kodusõjas osalevad äärmuslased mainisid Venemaad rünnaku võimaliku sihtmärgina, pidades silmas eriti [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamänge 2014]].&lt;ref name=&quot;2CRrh&quot; /&gt;

Koos [[Hiina]] esindajatega hääletas Venemaa [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s kaks korda resolutsioonide vastu, mis nägid ette sanktsioonid Süüria valitsuse vastu opositsiooni kohtlemise eest ning vaatlejate saatmise Süüriasse. Venemaa pidas resolutsioonide nõudmisi, näiteks nõudmist valitsusväed linnadest ja küladest välja viia, Süüria [[siseasjadesse sekkumine|siseasjadesse sekkumiseks]] ning rõhutas välismaise sõjalise sekkumise ohtu.&lt;ref name=&quot;reu 190712&quot; /&gt;

USA salateenistuste esitatud tõendeid, mille tõttu USA valitsus oli 13. juunil 2013 sunnitud kommenteerima Süüria valitsuse paljusid piiratud [[keemiarelv]]a kasutamisi,&lt;ref name=&quot;kMUNh&quot; /&gt; nimetas Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees [[Aleksei Puškov]] 14. juunil sama fabritseerituteks kui valed Şaddām Ḩusayni massihävitusrelvade kohta.&lt;ref name=&quot;MqUem&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;edwgb&quot; /&gt; 9. juulil teatas Venemaa omakorda, et tõenäoliselt on mässulised kasutanud keemiarelva ([[sariin]]i).&lt;ref name=&quot;yHJlT&quot; /&gt;

Mais 2013 teatas [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]], et Venemaa taotleb rahuläbirääkimisi eesmärgiga vägivallale lõpp teha ning säilitada territoriaalselt terviklik suveräänne Süüria riik.&lt;ref name=&quot;1kgB7&quot; /&gt; Süüria rahukonverentsi ei toimunud, kuigi Süüria valitsus avaldas Venemaa algatusel oma valmisolekut selleks..&lt;ref name=&quot;eaGek&quot; /&gt; Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees [[Aleksei Puškov]] ei süüdistanud rahuläbirääkimiste (&quot;Genf-2&quot;) blokeerimises mitte 19 mässuliste organisatsiooni, mis keeldusid selles osalemast, vaid nende (finantsiliselt sõltuvate) rühmituste välismaiseid rahastajaid.&lt;ref name=&quot;ovFs0&quot; /&gt;

Alates hilissuvest 2015 on [[Latakia]] lähedal Venemaa [[ekspeditsioonikorpus]]. Venemaa allikate järgi oli algul tegu nõuandjatega.&lt;ref name=&quot;elxJS&quot; /&gt; 30. septembril 2015 sai president Putin aga Föderatsiooninõukogult loa sõjaliselt sekkuda.&lt;ref name=&quot;2PTAp&quot; /&gt; Venemaa oli sinna juba paigutanud hävituslennukeid [[Suhhoi Su-30]], pommitajaid [[Suhhoi Su-24]] ja [[Suhhoi Su-34]] ning ründelennukeid [[Suhhoi Su-25]], samuti [[luuredroon]]e. [[USA]], [[Saudi Araabia]], [[Katar]], [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Türgi]] ja [[Suurbritannia]] väljendasid pärast esimesi rünnakuid oktoobri alguses 2015 sügavat muret selle üle, et Venemaa õhurünnakutel Süürias oli tsiviilohvreid, [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] sihtmärke need aga ei tabanud.&lt;ref name=&quot;VDgXl&quot; /&gt; Saudi Araabia ähvardas, et mingil juhul ei aktsepteerita Venemaa sekkumist eesmärgiga al-Asadit võimul hoida.&lt;ref name=&quot;tQ0sn&quot; /&gt;

2016. aasta [[5. veebruar]]il edastas [[Reuters]] uudise, mille kohaselt olid kümned tuhanded linnaelanikud sunnitud elu päästmiseks linnast põgenema.&lt;ref name=&quot;EANqp&quot; /&gt;

=== Iraan ===
[[Iraan]]i üksused on Süüria valitsusvägede ja [[Ḩizb Allāh]]i järel suuruselt kolmas sõjaline jõud valitsuse poolel (Venemaa ei ole maaväge kaasanud). Võitlevad põhilised revolutsioonilised brigadid ning Iraagi päritolu šiiitidest palgasõdurid, samuti [[Afganistan]]i päritolu palgasõdurid, kes on peamiselt [[hesaarid]].&lt;ref name=&quot;hcocM&quot; /&gt;

Iraani juhtkond, kes on Süüria valitsuse kauaaegne liitlane, reageeris Süüria sündmustele alguses ning vastustas mis tahes sekkumist Süüria siseasjadesse.&lt;ref name=&quot;qcAij&quot; /&gt; Iraani riigi mõju all olevas pärsiakeelses meedias kajastati küll põhjalikult ja heatahtlikult ülestõuse [[Tuneesia]]s, [[Egiptus]]es, [[Liibüa]]s ja [[Bahrein]]is, kuid mitte Süüria ülestõusu,.&lt;ref name=&quot;lgXPF&quot; /&gt; Hiljem hakati edastama Süüria valitsuselt üle võetud seisukohti, eriti väiteid, et konflikti õhutavad USA ja Iisrael.&lt;ref name=&quot;VHYcd&quot; /&gt; Septembris 2012 kinnitas Iraan esimest korda ametlikult, et Süürias toetavad valitsusvägesid [[Islamirevolutsiooni Valvurite Armee]] inimesed. Tegu ei olevat aga Iraani sõjaväelise kohaloluga ja aktiivse sekkumisega; viimane olevat jäetud juhuks, kui Süüriat rünnatakse välismaalt.&lt;ref name=&quot;Km3H5&quot; /&gt; Aprillis 2013 on teatatud, et Iraanis õpetatakse Süüria valitsuse teenistuses olevaid poolsõjaväelisi üksusi.&lt;ref name=&quot;mswMK&quot; /&gt;

=== Poliitiline opositsioon ===
[[Pilt:Syria-flag 1932-58 1961-63.svg|pisi|Opositsiooni kasutatav [[Süüria Vabariik|Süüria Vabariigi]] (1932–1958 ja 1961–1963) lipp]]
Süüria poliitilisse opositsiooni kuuluvad mitmesugused valimistel osalevad [[partei]]d ja liidud. Mõned olid olemas juba enne ülestõusu, teised tekkisid protestimeeleavalduste ajal ning asutati seejärel ametlikult. [[2012. aasta Süüria parlamendivalimised|2012. aasta valimiste]] eel asutati aprillini 2012 üheksa parteid. Nende juhid olid vähe tuntud. [[Süüria parlament|Süüria parlamendis]] on esindatud opositsiooniliit [[Rahvarinne Muutuse ja Vabaduse Eest]]. Selles on palju neid, kes on olnud aastaid opositsioonis ja sageli ka vangis istunud. Rahvarinne peab end &quot;valitsuse ja tänava vaheliseks sillaks&quot;, mistõttu paljud peavad seda valitsusele lähedal seisvaks. Vägivaldseid meeleavaldusi Rahvarinne ei poolda.&lt;ref name=&quot;TpByg&quot; /&gt;

[[Süüria Rahvusnõukogu]] on oktoobris 2011 [[İstanbul]]is asutatud katusorganisatsioon Süüria opositsiooni ühendamiseks. Asutamisdeklaratsioonis vastustas see veel välismaist sekkumist Süüria kodusõtta. Hiljem aga nõudis see [[lennukeelutsoon]]i ja novembris 2011 isegi Türgiga piirnevat &quot;kaitsetsooni&quot; Süüria territooriumil, mille kehtestamiseks oleks aga tarvis rahvusvahelist mandaati.&lt;ref name=&quot;WWi6n&quot; /&gt; Enamik Rahvusnõukogu liikmeid elab väljaspool Süüriat; nende seas on Prantsusmaal elav [[Burhān Ghalyūn]] ning [[Haytham al-Māliḩ]]. Rahvusnõukogus on esindatud ka Süüria [[Moslemi Vennaskond]].&lt;ref name=&quot;HC5MH&quot; /&gt;

Novembris 2012 asutati [[Süüria Opositsiooniliste ja Revolutsiooniliste Jõudude Rahvuslik Koalitsioon]], millest sai uus opositsiooni katusorganisatsioon. Rahvusnõukogu on osa sellest koalitsioonist. Süüria sõjalise opositsiooni osa, mis taotleb islamiriigi rajamist, ei tunnusta seda koalitsiooni.

{{pooleli}}

== Vaata ka ==
* [[Aleppo#Uudised_linnast_aastal_2012|Aleppo aastal 2012]]
* [[Operatsioon Rahu Allikas]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;WAP12032015&quot;&gt;[http://bigstory.ap.org/article/998fe51aba5848c386f1b1020fbf49ee/aid-groups-criticize-un-security-council-over-syria Aid groups criticize UN Security Council over Syria, bigstory.ap.org, 12. märts 2015]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNCHR_July2015&quot;&gt;[http://www.unhcr.org/559d67d46.html Total number of Syrian refugees exceeds four million for first time, UNCHR, 9. juuli 2015]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPON-MUC&quot;&gt;[http://www.spiegel.de/politik/ausland/syrien-schlimmste-fluechtlingskrise-seit-zwanzig-jahren-a-950510.html Uno-Bericht: Neun Millionen Syrer sind auf der Flucht vor dem Krieg, spiegel.de, 1. veebruar 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bassam Tibi 1993&quot;&gt;[[Bassam Tibi]]. ''Die Verschwörung: Das Trauma arabischer Politik'', Hoffmann und Campe, Hamburg 1993, lk 186–188.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stategov&quot;&gt;[http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3580.htm ''Background Note: Syria'', USA Riigidepartemang, märtsi 2012 seisuga]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kelley ua 2015&quot;&gt;Colin P. Kelley, Shahrzad Mohtadib, Mark A. Canec, Richard Seagerc, Yochanan Kushnirc. Climate change in the Fertile Crescent and implications of the recent Syrian drought. – ''[[Proceedings of the National Academy of Sciences]]'', 2015, kd 112, nr 11, lk 3241–3246. [https://web.archive.org/web/20180830231854/http://www.pnas.org/content/112/11/3241 Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sahm&quot;&gt;Ulrich W. Sahm. [https://web.archive.org/web/20150926221830/http://www.hagalil.com/archiv/2011/03/21/syrien-3/ Dramatische Entwicklungen in Syrien und Jemen], hagalil.com, 21. märts 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fides&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120915031702/http://www.fides.org/aree/news/newsdet.php?idnews=29922&amp;lan=deu ASIEN/SYRIEN – Beobachter beklagen Menschenrechtsverstöße der Opposition und &quot;ethnische Säuberung&quot; in Homs, während Jesuiten humanitäre Hilfe leisten], fides.org, 21. märts 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nyt20120229&quot;&gt;Tim Arango.[http://www.nytimes.com/2012/02/29/world/middleeast/syria-crisis-highlights-paradoxes-of-assad-support.html?pagewanted=all&amp;_r=0 &quot;Syria’s Sectarian Fears Keep Region on Edge&quot;], nytimes.com, 28. veebruar 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wieder Tote in Daraa&quot;&gt;Karin Leukefeld. [http://www.neues-deutschland.de/artikel/195231.wieder-tote-in-daraa.html Wieder Tote in Daraa.], neues-deutschland.de, 11. aprill 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;de.rian.ru&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120118034318/http://de.rian.ru/world/20120115/262462997.html Syrien: Präsident Assad verkündet Amnestie für Regimegegner], rian.ru, 15. jaanuar 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rossija24_interview&quot;&gt;[https://urs1798.wordpress.com/2012/05/20/interview-des-syrischen-prasidenten-bashar-al-assad-im-russischen-fernsehen-ubersetzt-von-barbara-syrien-syria/ &quot;Interview mit dem syrischen Präsidenten Bashar al Assad&quot;], [[Rossija 24]], 11. mai 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot;&gt;David M. Herszenhorn.[http://www.nytimes.com/2013/07/23/world/middleeast/russia-says-assad-is-ready-for-peace-talks.html Russia Says Assad Is Ready for Peace Talks], nytimes.com, 22. juuli 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;reu 190712&quot;&gt;Michelle Nichols. [https://web.archive.org/web/20150924165518/http://www.reuters.com/article/2012/07/19/us-syria-crisis-un-idUSBRE86I0UD20120719 Russia, China veto U.N. Security Council resolution on Syria, Reuters, 19. juuli 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T9ak4&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-russia-syria-idUSKCN0RV41O20151002 |title=Iran troops to join Syria war, Russia bombs group trained by CIA|publisher=[[Reuters]] |date=2. oktoober 2015 |accessdate=5. veebruaril 2016|first1=Laila |last1=Bassam |first2=Andrew |last2=Osborn| location=Beirut/Moskva}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q5jhS&quot;&gt;[[Simon Adams]]. [http://www.nytimes.com/2012/11/16/opinion/the-worlds-next-genocide.html?_r=0 The World’s Next Genocide, New York Times, 15. november 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gikJw&quot;&gt;[http://www.welt.de/politik/ausland/article116713293/Syrien-wird-zum-geostrategischen-Schlachtfeld.html Syrien wird zum geostrategischen Schlachtfeld], welt.de, 31. mai 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vQLH3&quot;&gt;[http://www.zeit.de/politik/ausland/2015-07/pkk-angriffe-tuerkei-kritik Türkische Luftangriffe:&quot;Vorwand, um gegen die Kurden vorzugehen&quot;], zeit.de, 25. juuli 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fARjE&quot;&gt;Frank Nordhausen. [http://www.fr-online.de/tuerkei/ypg-milizen--tuerkei-greift-verbuendete-der-usa-an-,23356680,32269694.html Türkei greift Verbündete der USA an], fr-online.de, 27. oktoober 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a615J&quot;&gt;Onn Winckler. ''Demographic Developments and Population Policies in Bath’ist Syria'', lk 24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OPL9P&quot;&gt;Onn Winckler. ''Demographic Developments and Population Policies in Bath’ist Syria'', lk 26jj&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ev50R&quot;&gt;Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 112&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WKbBw&quot;&gt;Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 113&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mJJQP&quot;&gt;Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 114–115&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gKKqr&quot;&gt;Joseph Ginat, Onn Winckler, Moshe Ma'oz. ''Modern Syria: A Pivotal Role in the Middle East'', lk 127&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HhSjz&quot;&gt;Volker Perthes. ''The Political Economy of Syria Under Asad'', lk 229jj&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Aijz&quot;&gt;Gabriel G. Tabarani. [http://thesop.org/story/20110721/syrian-president-bashar-alassad-fails-at-reform.html Syrian President Bashar Al-Assad Fails at Reform], thesop.org, 21. juuli 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9M4sY&quot;&gt;Ibrahim Elbadawi, Samir Makdisi. ''Democracy in the Arab World: Explaining the Deficit'', lk 145&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HKMnA&quot;&gt;Lauren Williams. [http://www.guardian.co.uk/world/2011/feb/14/syria-young-people-unemployment Things are getting harder in Syria. But this is not Egypt], guardian.co.uk, 14. veebruar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;303uO&quot;&gt;[http://www.noaanews.noaa.gov/stories2011/20111027_drought.html NOAA study: Human-caused climate change a major factor in more frequent Mediterranean droughts], US National Oceanic and Atmospheric Administration, 27. oktoober 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B5shJ&quot;&gt;Francesca de Châtel. The Role of Drought and Climate Change in the Syrian Uprising: Untangling the Triggers of the Revolution. – ''Middle Eastern Studies'', 2014, kd 50, nr 4, lk 521–535. [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00263206.2013.850076 Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amsA4&quot;&gt;Andrea Beck. Drought, dams, and survival: linking water to conflict and cooperation in Syria’s civil war. – ''International Affairs Forum'', 2014, kd 5, nr 1, lk 11–22. [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/23258020.2013.864877#.Vn-bN1lgEhQ Resümee.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OpKc8&quot;&gt;Aryn Baker. [https://web.archive.org/web/20151223011725/http://time.com/4024210/climate-change-migrants/ How Climate Change is Behind the Surge of Migrants to Europe.], time.com, 7. september 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACYzj&quot;&gt;Line Khatib. ''Islamic Revivalism in Syria: The Rise and Fall of Ba’thist Secularism'', lk 76jj&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vta4d&quot;&gt;Line Khatib. ''Islamic Revivalism in Syria: The Rise and Fall of Ba’thist Secularism'', lk 39jj&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X5JBm&quot;&gt;Stephen Starr. [http://www.globalpost.com/dispatch/news/regions/middle-east/120205/syria-christians-assad-regime-damascus-russia-china Syria’s Christians continue to stand by Assad regime], globalpost.com, 6. veebruar 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yzo9L&quot;&gt;[http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=12904&amp;LangID=E Syria Commission of Inquiry releases new update], ohchr.org, 20. detsember 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sC5y6&quot;&gt;Eva Berié (toim): ''Fischer Weltalmanach 2012'', Frankfurt/Main 2011, lk 467.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OdC5L&quot;&gt;Martin Chulov. [http://www.guardian.co.uk/world/2012/nov/11/syria-shabiha-alawite-peace Syrian exile: 'My mother is dead. And it was my father who killed her'], guardian.co.uk, 11. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4WavW&quot;&gt;[http://www.aljazeera.com/indepth/features/2012/03/201237101424192726.html Nir Rosen, Syria’s Alawite activists stuck in the middle; Al Jazeera, 8. März 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QGYJZ&quot;&gt;[http://de.rian.ru/world/20111113/261397042.html Moskauer Patriarch Kyrill in Syrien: Aufruf zur friedlichen Beilegung innerer Fehden], [[RIA Novosti|de.rian.ru]], 13. november 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5aETf&quot;&gt;Qantara – [http://de.qantara.de/content/freie-syrische-armee-zieht-unsere-revolution-nicht-den-dreck FSA: ''Zieht unsere Revolution nicht in den Dreck''], de.qantara.de&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;onFZe&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2013/02/14/world/middleeast/christians-squeezed-out-by-violent-struggle-in-north-syria.html?pagewanted=all&amp;_r=0 Christians Squeezed Out by Violent Struggle in North Syria], nytimes.com, 14. veebruar 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lefz0&quot;&gt;Balit Szlanko. [http://www.thenational.ae/arts-culture/instead-of-fleeing-some-of-syrias-christians-will-stand-their-ground#full Instead of fleeing, some of Syria’s Christians will stand their ground], thenational.ae, 20. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nng3E&quot;&gt;Michael Martens. Erdogans Angst vor einem neuen Quasistaat. – ''[[Frankfurter Allgemeine Zeitung]]'', 28. juuli 2012, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7au5E&quot;&gt;[http://www.kurdwatch.org/index.php?aid=1402&amp;z=de&amp;cure=233 Kurdwatch, 8. aprill 2011]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4oowk&quot;&gt;Syriens Regierungstruppen stürmen Moschee; Im Gespräch: Der syrische Menschenrechtler Radwann Ziadeh. – ''[[Frankfurter Allgemeine Zeitung]]'', 24. märts 2011, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uQCq0&quot;&gt;[[Bassam Tibi]]. ''Die Verschwörung: Das Trauma arabischer Politik'', Hoffmann und Campe, Hamburg 1993, lk 231–235&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ffp7t&quot;&gt;Boris Kálnoky. [http://www.welt.de/politik/ausland/article12949551/Blutbad-loest-neue-Massenproteste-in-Syrien-aus.html Blutbad löst neue Massenproteste in Syrien aus], welt.de, 24. märts 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ClYr1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111123111935/http://de.rian.ru/world/20110419/258879836.html ''Sicherheitskräfte schießen auf Demonstranten in der syrischen Stadt Homs''], rian.ru, 19. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;okCcP&quot;&gt;Karin Leukefeld. [http://www.neues-deutschland.de/artikel/195921.damaskus-chaos-und-unordnung.html Damaskus: »Chaos und Unordnung«], neues-deutschland.de, 20. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fTLxz&quot;&gt;[http://de.rian.ru/politics/20120412/263343597.html Damaskus verspricht Amnestie für Oppositionelle]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, rian.ru, 12. aprill 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oeqnc&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110723060811/http://de.rian.ru/miscellaneous/20110531/259304787.html Syriens Präsident Assad verkündet erneut allgemeine Amnestie], rian.ru, 31. mai 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xW598&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110703121242/http://de.rian.ru/politics/20110621/259521047.html Assad kündigt weitere Amnestie in Syrien an], rian.ru, 21. juuni 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NLr9L&quot;&gt;Mona Sarkis. [http://www.heise.de/tp/artikel/40/40701/1.html Die Antwort heißt &quot;syrischer Salafismus&quot;?], heise.de, 14. jaanuar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dpFfM&quot;&gt;[http://www.spiegel.de/politik/ausland/syriens-neue-verfassung-assads-reformluege-a-817131.html Assads Reformlüge], spiegel.de, 24. veebruar 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nog30&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120601193356/http://de.rian.ru/world/20120510/263553710.html Parlamentswahl in Syrien: Opposition weiter auf weiter auf Gewaltkurs – &quot;Rossijskaja Gaseta&quot;], rian.ru, 10. mai 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qm0Pq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151218142405/http://ca.reuters.com/article/idCATRE73048320110401?sp=true Syria frees Reuters reporter, photographer missing], Reuters, 1. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zqYzI&quot;&gt;Michelle Nichols. [https://web.archive.org/web/20150924183358/http://www.reuters.com/article/2013/07/26/us-syria-crisis-un-idUSBRE96P11220130726 Syria rebels meet U.N. Security Council, urge Russia to end Assad support], Reuters, 26. juuli 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HAXjV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130611011140/http://en.ria.ru/world/20130609/181580383/Syrian-Opposition-Says-No-Talks-Unless-They-Get-Arms---Paper.html Syrian Opposition Says No Talks Unless They Get Arms-Paper], RIA Novosti, sputniknews.com, 8. juuni 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SyjKE&quot;&gt;[http://www.spiegel.de/politik/ausland/buergerkrieg-in-syrien-assad-droht-opposition-mit-eiserner-faust-a-914789.html Bürgerkrieg in Syrien: Assad will Aufstand mit ‚eiserner Faust‘ niederschlagen], spiegel.de, 5. august 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qC2uv&quot;&gt;Dominic Evans. [https://web.archive.org/web/20151121123427/http://www.reuters.com/article/2013/05/27/us-lebanon-hezbollah-rockets-idUSBRE94P01M20130527 Rockets hit south Beirut after Hezbollah vows Syria victory Reuters], 26. mai 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gkgt9&quot;&gt;Loveday Morris. [http://www.washingtonpost.com/world/middle_east/hezbollah-boosting-assads-forces-in-northern-syria/2013/06/02/3bb59c7e-cb9e-11e2-8f6b-67f40e176f03_story_1.html In Syria, Hezbollah forces appear ready to attack rebels in city of Aleppo], washingtonpost.com, 2. juuni 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zLXWr&quot;&gt;[http://www.tagesschau.de/ausland/syrien-alkusair102.html], tagesschau.de, 20. mai 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0yINS&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vdc-sy.info/pdf/reports/1447972413-English.pdf |pealkiri=Report &quot;Russian Strikes on Syria’s Civilians: Cluster Munitions, Vacuum Bombs and Long-Range Missiles&quot; |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2016-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160105073634/http://www.vdc-sy.info/pdf/reports/1447972413-English.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wveF6&quot;&gt;Will Englund. [http://www.washingtonpost.com/world/russia-reports-pullout-from-small-base-in-syria/2013/06/26/4602b63e-de55-11e2-b797-cbd4cb13f9c6_story.html Russia reports pullout from small base in Syria], washingtonpost.com, 26. juuni 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2CRrh&quot;&gt;Maxim Kireev. [http://www.zeit.de/politik/ausland/2013-09/russland-syrien-dagestan-putin-islamisten/komplettansicht Russlands unsichtbare Syrien-Front]], zeit.de, 4. september 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kMUNh&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.yahoo.com/white-house-syria-chemical-weapons-kill-150-212651928.html|title=White House: Syria chemical weapons kill up to 150 13 June 2013|date=13. juuni 2013|work=Yahoo News|accessdate=2. jaanuaril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MqUem&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140807121746/http://en.ria.ru/russia/20130614/181661349/US-Chemical-Weapons-Report-in-Syria-%27Fabricated%27--Russian-MP.html US Chemical Weapons Report in Syria ‚Fabricated‘ – Russian MP], ria.ru, 14. juuni 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;edwgb&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.sky.com/story/1103458/us-syria-has-used-chemical-weapons|title=Russia Condemns US Move To Arm Syria Rebels 14 June 2013|work=Sky News|accessdate=2. jaanuaril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yHJlT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130712030318/http://en.ria.ru/russia/20130709/182149590/Syrian-Rebels-Used-Sarin-Nerve-Gas--Russian-Ambassador-to-UN.html Syrian Rebels Used Sarin Nerve Gas – Russian Ambassador to UN], ria.ru, 9. juuli 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1kgB7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130607052919/http://en.rian.ru/russia/20130510/181073932/Russia-UK-Have-Common-Interest-in-Stabilizing-Syria---Putin.html Russia, UK Have Common Interest in Stabilizing Syria – Putin], rian.ru, 10. mai 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eaGek&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://en.ria.ru/russia/20130809/182671031/Russia-Has-Done-Its-Work-for-Syria-Conference--Foreign-Minister.html |pealkiri=Russia Has Done Its Work for Syria Conference – Foreign Minister, rian.ru, 9. august 2013 |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2013-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131016195238/http://en.ria.ru/russia/20130809/182671031/Russia-Has-Done-Its-Work-for-Syria-Conference--Foreign-Minister.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ovFs0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131029214814/http://en.ria.ru/russia/20131027/184377187/Sponsors-of-Syrian-Rebels-Sabotage-Geneva-2--Russian-PM.html ‚Sponsors‘ of Syrian Rebels Sabotage Geneva-2 – Russian MP]. ria.ru, 27. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elxJS&quot;&gt;[http://www.sueddeutsche.de/politik/unterstuetzung-fuer-assad-russland-bestaetigt-praesenz-eigener-soldaten-in-syrien-1.2640288 Russland bestätigt Präsenz eigener Soldaten in Syrien], sueddeutsche.de, 9. september 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2PTAp&quot;&gt;[http://www.welt.de/politik/ausland/article147035611/Putin-laesst-sich-Militaereinsatz-im-Ausland-genehmigen.html Putin lässt sich Militäreinsatz im Ausland genehmigen], welt.de, 30. september 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VDgXl&quot;&gt;[http://ria.ru/world/20151002/1295121290.html Анкара: семь стран выразили озабоченность авиаударами России в Сирии], ria.ru, 2. oktoober 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tQ0sn&quot;&gt;Helene Cooper, Michael R. Gordon. [http://www.nytimes.com/2015/09/30/world/russia-buildup-seen-as-fanning-flames-in-syria.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 ussia Buildup Seen as Fanning Flames in Syria], nytimes.com, 29. september 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EANqp&quot;&gt;{{Cite web|url=http://uk.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUKKCN0VE0ZA|title=Thousands flee as Russian-backed offensive threatens to besiege Aleppo|publisher=[[Reuters]]|date=5. veebruar 2016|accessdate=5. veebruaril 2016|archive-date=2016-02-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20160229020036/http://uk.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUKKCN0VE0ZA|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hcocM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151218142420/http://diepresse.com/home/politik/aussenpolitik/3808093/Iran-schickt-afghanische-Kaempfer-nach-Syrien Iran schickt afghanische Kämpfer nach Syrien], Die Presse, 20. mai 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qcAij&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160304220441/http://english.ahram.org.eg/NewsContent/2/8/11792/World/Region/Syrian-problem-needs-no-foreign-intervention-Ahmad.aspx Syrian 'problem’ needs no foreign intervention: Ahmadinejad], ahram.org, 10. mai 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lgXPF&quot;&gt;[http://www.tagesanzeiger.ch/ausland/Der-Iran-schweigt-seinen-Freund-und-Helden-ploetzlich-tot/story/19008624?dossier_id=852 Der Iran schweigt seinen Freund und «Helden» plötzlich tot], tagesanzeiger.ch, 27. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VHYcd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160126013917/http://www.focus.de/politik/ausland/krise-in-der-arabischen-welt/syrien/syrien-und-iran-beschuldigen-israel-das-zionistische-regime-agiert-als-provokateur-dieses-komplotts_aid_789630.html Syrien und Iran beschuldigen Israel: &quot;Das zionistische Regime agiert als Provokateur dieses Komplotts&quot;], focus.de, 29. juuli 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Km3H5&quot;&gt;[http://www.guardian.co.uk/world/2012/sep/16/iran-middleeast Iran confirms it has forces in Syria and will take military action if pushed], guardian.co.uk, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mswMK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007122429/http://www.reuters.com/article/2013/04/04/us-syria-iran-training-insight-idUSBRE9330DW20130404 Insight: Syrian guerrilla fighters being sent to Iran for training], Reuters, 4. aprill 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TpByg&quot;&gt;Tomas Avenarius [http://www.sueddeutsche.de/politik/opposition-in-syrien-wenn-assad-geht-kommt-alles-noch-schlimmer-1.1241519 Opposition in Syrien: &quot;Wenn Assad geht, kommt alles noch schlimmer&quot;.] sueddeutsche.de, 21. detsember 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WWi6n&quot;&gt;[http://www.zeit.de/politik/ausland/2011-11/syrien-tuerkei-assad Syrische Opposition bittet Türkei um Schutzzone], zeit.de, 14. november 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HC5MH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015235535/http://www.reuters.com/article/2012/05/06/us-syria-brotherhood-idUSBRE84504R20120506 Syria’s Muslim Brotherhood rise from the ashes], Reuters, 6. mai 2012.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [[Anneli Kivisiv]], [[Maailma Vaade]] #21, november 2013, [http://www.maailmavaade.ee/nr-21/araabia-kevadest-on-saanud-suuria-talv Araabia kevadest on saanud Süüria talv, intervjuu Mart Nutiga]
* [[Vladimir Sazonov]], [[Holger Mölder]], [[Maailma Vaade]] #21, november 2013, [http://www.maailmavaade.ee/nr-21/kes-voitlevad-suuria-opositsiooni-poolel Kes võitlevad Süüria opositsiooni poolel?]
* [https://www.youtube.com/watch?v=IU_9xofk56g FRANCE 24 English: EXCLUSIVE – Report inside Assad’s Syria], youtube.com, 9. november 2015
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDsXTOjwv28 Wild NAT GEO: DOCUMENTARY 2015 ~ Syria documentary ~ Inside.Assads.Syria], youtube.com, 11. detsember 2015
* [https://www.youtube.com/watch?v=7sPY0X8SrLo&amp; 11. nov 2015, VICE News, Inside the Battle: Al Nusra-Al Qaeda in Syria]
* [https://news.vice.com/article/syria-after-four-years-timeline-of-a-conflict Syria After Four Years: Timeline of a Conflict]
* [http://www.alaraby.co.uk/english/news/2015/3/13/timeline-syria-4-years-of-devastation War in Syria: timeline of key events]
* [https://www.youtube.com/watch?v=p951ALO9ywI&amp; Syria’s Disappeared: The Case against Assad, 2017]
* 29 January 2018, [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-42858265 Syria war: Turkish air strikes 'damage ancient Afrin temple'], About 60% of the temple of Ain Dara, which is 10km (6 miles) south of the city of Afrin, was destroyed on Friday, according to the Syrian Observatory.
* [https://www.kvak.ee/files/2021/10/Ullar-Peterson_SUURIA-KODUSOJA-IDEOLOOGILISTEST-MANIPULATSIOONIDEST.pdf SÜÜRIA KODUSÕJA IDEOLOOGILISTEST MANIPULATSIOONIDEST] Üllar Peterson

{{Iraagi ja Levandi Islamiriik}}

[[Kategooria:Süüria kodusõda| ]]</text>
      <sha1>mcw6v8yjcnx1rb7dbp816mp800dl1kg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 2016</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424238</id>
    <revision>
      <id>7264964</id>
      <parentid>7232114</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* November */</comment>
      <origin>7264964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118462" sha1="d8rjcxcrhhmftp2esd4l5stwv0jcg6j" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2016]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2016}}

==Jaanuar==

*[[1. jaanuar]] – [[Annie de Reuver]], hollandi laulja (98)
*1. jaanuar – [[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (93)
* 1. jaanuar – [[Dale Bumpers]], USA poliitik (90)
* 1. jaanuar – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator (85) 
* 1. jaanuar – [[Fazu Alijeva]], avaari luuletaja (83)
* 1. jaanuar – [[Gilbert Kaplan]], USA ettevõtja ja dirigent (74)
*1. jaanuar – [[Mike Oxley]], USA poliitik (71)
*1. jaanuar – [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja (45)
*[[2. jaanuar]] – [[Marcel Barbeau]], Kanada maalikunstnik ja skulptor (90)
*2. jaanuar – [[Michel Delpech]], prantsuse laulja, laulukirjutaja ja näitleja (69)
*2. jaanuar – [[George Alexandru]], rumeenia näitleja (58)
*2. jaanuar – [[Nimr an-Nimr]], Saudi Araabia šiiidi vaimulik (56)
*2. jaanuar – [[Gisela Mota Ocampo]], Mehhiko poliitik (33)
*[[3. jaanuar]] – [[Georg Nees]], saksa arvutigraafik (89)
* 3. jaanuar – [[Peter Naur]], taani arvutiteadlane (87)
* 3. jaanuar – [[Paul Bley]], Kanada džässpianist (83)
*3. jaanuar – [[Igor Sergun]], Venemaa sõjaväelane, [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Relvajõudud]]e [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus|Kindralstaabi Luurepeavalitsuse]] (GRU) juht (57)
*[[4. jaanuar]] – [[Michel Galabru]], prantsuse näitleja (93)
* 4. jaanuar – [[Robert Stigwood]], Austraalia muusik (81)
* 4. jaanuar – [[Rūsiņš Mārtiņš Freivalds]], läti arvutiteadlane ja matemaatik (73)
*[[5. jaanuar]] – [[Rudolf Haag]], saksa füüsik (93)
*5. jaanuar – [[Pierre Boulez]], prantsuse [[avangardism (muusika)|avangardistlik]] helilooja ja dirigent (90)
* 5. jaanuar – [[Anatoli Roštšin]], Nõukogude Liidu maadleja (83) 
* 5. jaanuar – [[Jean-Paul L'Allier]], Kanada poliitik (77)
* [[6. jaanuar]] – [[Silvana Pampanini]], itaalia näitleja (90)
* 6. jaanuar – [[Chocolate Armenteros]], Kuuba džässmuusik (87)
* 6. jaanuar – [[Nivaria Tejera]], Kuuba kirjanik (86)
* 6. jaanuar – [[Zoja Puhhova]], vene kangur, ühiskonna- ja majandustegelane (69)
* [[7. jaanuar]] – [[János György Szilágyi]], Ungari ajaloolane (97)
* 7. jaanuar – [[Ashraf Pahlavī]], [[Moḩammad Reẕā Pahlavī]] kaksikõde (96)
* 7. jaanuar – [[Kitty Kallen]], USA laulja (94)
* 7. jaanuar – [[André Courrèges]], prantsuse moekunstnik (92)
* 7. jaanuar – [[Anna Synodinou]], kreeka näitleja ja poliitik (88)
* 7. jaanuar – [[Mufti Mohammad Sayeed]], India poliitik (79)
* 7. jaanuar – [[Valerio Zanone]], Itaalia poliitik (79)
* 7. jaanuar – [[John Johnson]], USA korvpallur (68)
* 7. jaanuar – [[Jit Samaroo]], Trinidadi ja Tobago muusik (65)
* [[8. jaanuar]] – [[Medeja Džugeli]], Gruusia võimleja (90)
* 8. jaanuar – [[Elmar Hillebrand]], saksa skulptor (90)
* 8. jaanuar – [[Vytautas Nasvytis]], leedu arhitekt (87)
* 8. jaanuar – [[Red Simpson]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (81)
* 8. jaanuar – [[Otis Clay]], USA laulja (73)
* [[9. jaanuar]] – [[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (89)
* 9. jaanuar – [[Angus Scrimm]], USA näitleja (89)
* 9. jaanuar – [[John Harvard]], Kanada poliitik (77)
* 9. jaanuar – [[Merab Tšigojev]], Lõuna-Osseetia riigitegelane (65)
* [[10. jaanuar]] – [[Wim Bleijenberg]], Hollandi jalgpallur (85)
* 10. jaanuar – [[David Bowie]], inglise laulja, näitleja, muusikaprodutsent ja arranžeerija (69)
* 10. jaanuar – [[Bård Breivik]], Norra skulptor (67)
* [[11. jaanuar]] – [[Gunnel Vallquist]], rootsi kirjanik ja tõlkija (97)
* 11. jaanuar – [[Monte Irvin]], USA pesapallur (96)
* 11. jaanuar – [[Berge Furre]], Norra poliitik, ajaloolane ja teoloog (78)
* 11. jaanuar – [[David Margulies]], USA näitleja (78)
* [[12. jaanuar]] – [[Ruth Leuwerik]], saksa filminäitleja (91)
* 12. jaanuar – [[Anti Marguste]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (84)
* 12. jaanuar – [[Peet Gustel]], Eesti motosportlane (79)
* 12. jaanuar – [[Dave Sime]], USA sprinter (79)
* 12. jaanuar – [[Marian Czapla]], poola kunstnik (69)
* 12. jaanuar – [[Robert Black]], šoti sarimõrvar (68)
* 12. jaanuar – [[Toomas Roosileht]], eesti ajakirjanik (67)
* 12. jaanuar – [[Mati Heinsar]], eesti ärimees (50)
* 12. jaanuar – [[Ivan Bukavšin]], vene maletaja (20)
* [[13. jaanuar]] – [[Albert McQuarrie]], Briti poliitik (98)
* 13. jaanuar – [[J. F. R. Jacob]], India sõjaväelane (92)
* 13. jaanuar – [[Zaharije Trnavčević]], Serbia ajakirjanik ja poliitik (90)
* 13. jaanuar – [[Conrad Phillips]], Briti näitleja (90)
* 13. jaanuar – [[Luis Arroyo]], Puerto Rico pesapalllur (88)
* 13. jaanuar – [[Giorgio Gomelsky]], Gruusia päritolu impressaario ja produtsent (81)
* 13. jaanuar – [[Brian Bedford]], Briti ja USA näitleja (80)
* 13. jaanuar – [[Vladimir Pribõlovski]], vene publitsist (59)
* 13. jaanuar – [[Tera Wray]], USA pornonäitleja (33)
* [[14. jaanuar]] – [[Franco Citti]], itaalia filminäitleja (80)
* 14. jaanuar – [[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja (77)
* 14. jaanuar – [[René Angélil]], Kanada laulja ja muusikamänedžer, [[Celine Dion]]i abikaasa (73)
* 14. jaanuar – [[Ellen Meiksins Wood]], USA ajaloolane (73)
* 14. jaanuar – [[Alan Rickman]], inglise teatri- ja filminäitleja (69)
* 14. jaanuar – [[Tera Wray]], USA pornonäitleja (33)
* [[15. jaanuar]] – [[Andrzej Kotkowski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (75)
* 15. jaanuar – [[Dan Haggerty]], USA näitleja (74)
* 15. jaanuar – [[Manuel Velázquez]], Hispaania jalgpallur (72)
* 15. jaanuar – [[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (68 või 69)
* [[16. jaanuar]] – [[Hubert Giraud]], prantsuse laulusõnade autor ja helilooja (95)
* 16. jaanuar – [[Joannis Avramidis]], Kreeka-Austria skulptor (93)
* 16. jaanuar – [[Jaan Vares]], eesti skulptor (88)
* 16. jaanuar – [[Wolfgang Schnur]], saksa jurist (71)
* 16. jaanuar – [[Gary Loizzo]], USA kitarrist ja laulja (70)
* 16. jaanuar – [[Jean-Noël Rey]], Šveitsi poliitik (66)
* 16. jaanuar – [[Carina Jaarnek]], rootsi laulja (53)
* [[17. jaanuar]] – [[Gottfried Honegger]], Šveitsi kunstnik (98)
* 17. jaanuar – [[Ellen Parve-Valdsaar]], eesti näitleja ja laulja Kanadas ja USA-s (91)
* 17. jaanuar – [[Ninel Järvson]], Eesti näitleja (85)
* 17. jaanuar – [[Ion Panţuru]], Rumeenia bobisõitja (81)
* 17. jaanuar – [[Clarence Reid]], USA muusik (soul, hiphop) ja laulukirjutaja (76)
* 17. jaanuar – [[Raivo Ruukel]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (73)
* [[18. jaanuar]] – [[Else Marie Pade]], taani helilooja (91)
* 18. jaanuar – [[Michel Tournier]], prantsuse kirjanik (91)
* 18. jaanuar – [[António de Almeida Santos]], portugali poliitik (89)
* 18. jaanuar – [[Mike MacDowell]], Briti vormelisõitja (83)
* 18. jaanuar – [[Lars Roar Langslet]], Norra poliitik ja kirjanik (79)
* 18. jaanuar – [[Glenn Frey]], USA muusik (67)
* [[19. jaanuar]] – [[Yasutaro Koide]], jaapani pikaealine, maailma vanim mees (112)
* 19. jaanuar – [[Alexander Giese]], austria kirjanik (94)
* 19. jaanuar – [[Sheila Sim]], inglise näitleja (93)
* 19. jaanuar – [[Ettore Scola]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (84)
* 19. jaanuar – [[Pits Andersons]] (kodanikunimega Alfrēds Pēteris Andersons), läti laulja ja kitarrist (70)
* [[20. jaanuar]] – [[George Weidenfeld]], Austria-Briti kirjastaja (96)
* 20. jaanuar – [[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (95)
* 20. jaanuar – [[Heikki Paara]], skautmaster ja eesti aktivist Kanadas (88)
* 20. jaanuar – [[Mykolas Burokevičius]], Leedu NSV parteitegelane (88)
* 20. jaanuar – [[David G. Hartwell]], USA kriitik ja kirjastaja (74)
* 20. jaanuar – [[Hans-Jürgen Beerfeltz]], Saksa poliitik (64)
* [[21. jaanuar]] – [[Bill Johnson]], USA mäesuusataja (55)
* 21. jaanuar – [[Mustafa Koç]], Türgi ettevõtja (55)
* 21. jaanuar – [[Robert Sassone]], prantsuse elukutseline jalgrattur (37)
* [[22. jaanuar]] – [[Cecil Parkinson]], Briti poliitik (84)
* 22. jaanuar – [[Shankar Ghosh]], India muusik (80)
* 22. jaanuar – [[Kamer Genç]], [[zazad|zaza]] päritolu Türgi poliitik (75)
* 22. jaanuar – [[Miloslav Ransdorf]], Tšehhi poliitik (62)
* [[23. jaanuar]] – [[Bobby Wanzer]], USA korvpallur (94)
* 23. jaanuar – [[Elisabeta Polihroniade]], rumeenia maletaja ja malekohtunik (80)
* 23. jaanuar – [[Josip Friščić]], Horvaatia poliitik (66)
* 23. jaanuar – [[Nikolai Abramov (kirjanik)|Nikolai Abramov]], vepsa kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (54)
* [[24. jaanuar]] – [[Vjatšeslav Brovkin]], vene filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (90)
* 24. jaanuar – [[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (88)
* 24. jaanuar – [[Yvonne Chouteau]], USA baleriin (86)
* 24. jaanuar – [[Jimmy Bain]], šoti kitarrist (68)
* [[25. jaanuar]] – [[Leif Solberg]], norra organist ja helilooja (101)
* 25. jaanuar – [[Denise Duval]], prantsuse ooperilaulja (94)
* [[26. jaanuar]] – [[Sahabzada Yaqub Khan]], Pakistani sõjaväelane ja poliitik (95)
* 26. jaanuar – [[Abe Vigoda]], USA teatri- ja filminäitleja (94)
* 26. jaanuar – [[Georgi Mirski]], vene politoloog (89)
* 26. jaanuar – [[Oscar Wiggli]], Šveitsi skulptor ja helilooja (88)
* 26. jaanuar – [[Ray Pointer]], Inglismaa jalgpallur (79)
* 26. jaanuar – [[Colin Vearncombe]] (lavanimi Black), inglise laulja (53)
* [[27. jaanuar]] – [[Artur Fischer]], saksa leiutaja (96)
* 27. jaanuar – [[Carlos Loyzaga]], Filipiinide korvpallur ja treener (85)
* 27. jaanuar – [[Koidu Tenno]], eesti majandusteadlane (80)
* 27. jaanuar – [[Carles Hac Mor]], katalaani kirjanik (76)
* 27. jaanuar – [[Augusto Giomo]], Itaalia korvpallur (75)
* 27. jaanuar – [[Meeli Veskus]], Eesti riigiametnik ja raamatukogundustegelane (62)
* 27. jaanuar – [[Aare Aunap]], Eesti munitsipaalpoliitik, Tabivere vallavanem (57)
* 27. jaanuar – [[Urmas Petti]], eesti teoloog ja vaimulik (50)
* 27. jaanuar – [[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (48)
* [[28. jaanuar]] – [[Trude Dothan]], Iisraeli arheoloog (93)
* 28. jaanuar – [[Bob Tizard]], Uus-Meremaa poliitik (91)
* 28. jaanuar – [[Axel Schandorff]], taani jalgrattur (90)
* 28. jaanuar – [[Paul Kantner]], USA muusik (74)
* 28. jaanuar – [[Signe Toly Anderson]], USA laulja (74)
* 28. jaanuar – [[Aleš Debeljak]], sloveeni luuletaja, esseist, tõlkija ja sotsioloog (54)
* 28. jaanuar – [[Jan Kumpas]], eesti kunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (51)
* 29. jaanuar – [[Aurèle Nicoleti]], Šveitsi flötist (90) 
* [[29. jaanuar]] – [[Jacques Rivette]], prantsuse filmilavastaja (87)
* 29. jaanuar – [[Gordon Goody]], Briti kurjategija (86)
* 29. jaanuar – [[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (85)
* 29. jaanuar – [[Jean-Marie Doré]], Guinea poliitik (77)
* [[30. jaanuar]] – [[Frank Finlay]], inglise näitleja (89)
* 30. jaanuar – [[Girolamo Arnaldi]], itaalia ajaloolane (86)
* 30. jaanuar – [[Francisco Flores Pérez]], El Salvadori poliitik (56)
* [[31. jaanuar]] – Sir [[Terry Wogan]], Iirimaa ja Suurbritannia telesaatejuht (77)
* 31. jaanuar – [[Janusz Muniak]], poola džässmuusik ja helilooja (74)
* 31. jaanuar – [[Benoît Violier]], šveitsi-prantsuse meisterkokk (44)

==Veebruar==
* [[1. veebruar]] – [[Óscar Humberto Mejía Víctores]], Guatemala sõjaväelane ja riigitegelane (85)
* 1. veebruar – [[Ali Beratlıgil]], Türgi jalgpallur (84)
* 1. veebruar – [[Bernard Piras]], Prantsusmaa poliitik (73)
* [[2. veebruar]] – [[Intizar Hussain]], Pakistani urdukeelne kirjanik (92)
* 2. veebruar – [[Bob Elliott]], USA koomik (92)
* 2. veebruar – [[Aldo Bufi Landi]], itaalia näitleja (92)
* 2. veebruar – [[Luiz Felipe Lampreia]], Brasiilia diplomaat ja poliitik (74)
* [[3. veebruar]] – [[Jack Riley]], USA jäähokimängija (95)
* 3. veebruar – [[Balram Jakhar]], India poliitik (92)
* 3. veebruar – [[Michał Janiszewski]], Poola sõjaväelane ja riigitegelane (89)
* 3. veebruar – [[Saulius Sondeckis]], leedu helilooja, dirigent, muusikapedagoog (87)
* 3. veebruar – [[Suat Mamat]], Türgi jalgpallur (85)
* 3. veebruar – [[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (81)
* 3. veebruar – [[Aleksandra Zavjalova]], vene näitleja (79)
* 3. veebruar – [[Maurice White]], USA laulja ja muusik (74)
* 3. veebruar – [[Joe Alaskey]], USA näitleja (63)
* [[4. veebruar]] – [[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (99)
* 4. veebruar – [[Edgar Whitcomb]], USA poliitik (98)
* 4. veebruar – [[Leslie Bassett]], USA helilooja (93)
* 4. veebruar – [[Marlow Cook]], USA poliitik (89)
* 4. veebruar – [[Edgar Mitchell]], USA astronaut (85)
* 4. veebruar – [[Jaan Võrk]], eesti tehnikateadlane (76)
* 4. veebruar – [[Joe Dowell]], USA poplaulja (76)
* 4. veebruar – [[Ulf Söderblom]], Soome dirigent (75)
* 4. veebruar – [[Galina Leontjeva]], vene võrkpallur (74)
* 4. veebruar – [[Dave Mirra]], USA BMXi-sõitja ja ärimees (41)
* [[5. veebruar]] – [[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (85)
* 5. veebruar – [[Tayeb Saddiki]], Maroko näitekirjanik (77)
* 5. veebruar – [[Bodil Malmsten]], rootsi kirjanik (71)
* 5. veebruar – [[Ray Colcord]], USA helilooja (66)
* [[6. veebruar]] – [[Eddy Wally]], Belgia laulja (83)
* 6. veebruar – [[Dan Hicks]], USA laulja ja laulukirjutaja (74)
* 6. veebruar – [[Dan Gerson]], USA stsenarist ja dublaažinäitleja (49)
* [[7. veebruar]] – [[Roger Willemsen]], saksa publitsist ja telesaatejuht (60)
* [[8. veebruar]] – [[Amelia Bence]], Argentina näitleja (101)
* 8. veebruar – [[Juliette Benzoni]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95)
* 8. veebruar – [[John Disley]], briti takistusjooksja (87)
* 8. veebruar – [[Luigi Ferrari Bravo]], itaalia jurist (82)
* 8. veebruar – [[Violette Verdy]], prantsuse baleriin (82)
* 8. veebruar – [[Margaret Forster]], inglise kirjanik ja kirjanduskriitik (77)
* 8. veebruar – [[Zdravko Tolimir]], bosniaserbia sõjakurjategija (67)
* [[9. veebruar]] – [[Sibghatullah Mojadedi]], Afganistani poliitik (89–90)
* 9. veebruar – [[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (76)
* 9. veebruar – [[Juri Pavlov]], vene teatri- ja filmilavastaja (65)
* [[10. veebruar]] – [[Günter Schröter]], saksa jalgpallur (88)
* 10. veebruar – [[Eliseo Prado]], Argentina jalgpallur (86)
* 10. veebruar – [[Anatoli Iljin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (84)
* 10. veebruar – [[Andrew L. Lewis]], USA poliitik (84)
* 10. veebruar – [[Juri Dumtšev]], vene kettaheitja ja näitleja (57)
* [[11. veebruar]] – [[Siima Škop]], Eesti raamatukunstnik ja plakatist (95)
* 11. veebruar – [[Juan Mujica]], Uruguay jalgpallur (72)
* 11. veebruar – [[Andrei Tolstoi]], vene kunstiteadlane (59)
* 11. veebruar – [[Kevin Randleman]], USA vabavõitleja (44)
* [[12. veebruar]] – [[Robert Frederick Froehlke]], USA poliitik (93)
* 12. veebruar – [[Sossen Krohg]], norra näitleja (92)
* 12. veebruar – [[Johnny Lattner]], USA Ameerika jalgpallur (83)
* 12. veebruar – [[Jaanus Juul]], eesti pianist ja helilooja (69)
* 12. veebruar – [[Dominique D'Onofrio]], Itaalia-Belgia jalgpallur ja treener (62)
* 12. veebruar – [[Ants Juske]], eesti ajakirjanik, kunstiteadlane ja -kriitik (60)
* 12. veebruar – [[Kenny Easterday]], USA näitleja (42)
* [[13. veebruar]] – [[Christopher Zeeman]], briti matemaatik (91)
* 13. veebruar – [[Ines Rannap]], eesti viiuldaja (85)
* 13. veebruar – [[Antonin Scalia]], USA Ülemkohtu kohtunik (79)
* 13. veebruar – [[Slobodan Santrač]], Jugoslaavia jalgpallur (69)
* 13. veebruar – [[Bořek Šípek]], tšehhi arhitekt ja kujundaja (66)
* 13. veebruar – [[Trifon Ivanov]], bulgaaria jalgpallur (50)
* [[14. veebruar]] – [[Wiesław Rudkowski]], poola poksija (69)
* 14. veebruar – [[Steven Stucky]], USA helilooja (66)
* [[15. veebruar]] – [[Pierre Nocca]], prantsuse skulptor (99)
* 15. veebruar – [[George Gaynes]], soome päritolu USA näitleja (98)
* 15. veebruar – [[Denise Katrina Matthews]], Kanada laulja (57)
* [[16. veebruar]] – [[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse poliitik ja diplomaat, ÜRO peasekretär 1992–1996 (93) 
* 16. veebruar – [[Arman Manarjan]], armeenia filmilavastaja (86)
* 16. veebruar – [[Mart Multer]], eesti trikimootorrattur (26)
* [[17. veebruar]] – [[Mohamed Hassanein Heikal]], Egiptuse ajakirjanik (92)
* 17. veebruar – [[Andrzej Żuławski]], poola filmilavastaja, kirjanik ja stsenarist (75)
* 17. veebruar – [[Jaak Kuriks]], eesti kujunduskunstnik (71)
* 17. veebruar – [[Aleksandr Gutman]], vene filmilavastaja ja operaator (71)
* [[18. veebruar]] – [[Rosario Ferré]], Puerto Rico kirjanik (77)
* 18. veebruar – [[Yūko Tsushima]], jaapani kirjanik (68)
* [[19. veebruar]] – [[Samuel Willenberg]], Poola-Iisraeli skulptor (93)
* 19. veebruar – [[Harper Lee]], USA kirjanik (89)
* 19. veebruar – [[Umberto Eco]], itaalia semiootik ja kirjanik (84)
* 19. veebruar – [[Vi Subversa]], briti muusik (80)
* 19. veebruar – [[Bruno Zuppiger]], Šveitsi poliitik (63)
* 19. veebruar – [[Tamerlan Aguzarov]], osseedi rahvusest Venemaa poliitik, Põhja-Osseetia Vabariigi juht (52)
* 19. veebruar – [[Imbi Kose]], eesti õpetaja (81)
* [[20. veebruar]] – [[Kim Seong-jip]], Lõuna-Korea tõstja (97)
* 20. veebruar – [[Ove Verner Hansen]], taani ooperilaulja ja näitleja (83)
* 20. veebruar – [[Muhamed Mujić]], Jugoslaavia jalgpallur (82)
* [[21. veebruar]] – [[Eric Melrose Brown]], briti piloot (97)
* 21. veebruar – [[Pascal Bentoiu]], rumeenia helilooja, muusik ja muusikateadlane (88)
* 21. veebruar – [[Valdo Kütt]], eesti tennisist ja tennisetreener (61)
* [[22. veebruar]] – [[Douglas Slocombe]], Briti filmioperaator (103)
* 22. veebruar – [[Wesley A. Clark]], USA arvutidisainer (88)
* 22. veebruar – [[Sonny James]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (87)
* 22. veebruar – [[Hans Reffert]], saksa muusik ja helilooja (69)
* [[23. veebruar]] – [[Ramón Castro Ruz]], Kuuba revolutsionäär (91)
* 23. veebruar – [[Peter Lustig]], saksa telesaatejuht (78)
* 23. veebruar – [[Donald E. Williams]], USA astronaut (74)
* 23. veebruar – [[Valérie Guignabodet]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (50)
* [[24. veebruar]] – [[Rafael Iriondo]], Hispaania jalgpallur (97)
* 24. veebruar – [[Adriana Benetti]], itaalia näitleja (96)
* 24. veebruar – [[Colin Low]], Kanada filmitegija (89)
* 24. veebruar – [[Dr Nick]], USA arst (88)
* 24. veebruar – [[Ryszard Bender]], Poola ajaloolane ja poliitik (84)
* 24. veebruar – [[Jordan Sokolov]], Bulgaaria jurist ja poliitik (83)
* 24. veebruar – [[Peter Kenilorea]], Saalomoni Saarte poliitik (72)
* [[25. veebruar]] – [[Irén Psota]], ungari näitleja (86)
* 25. veebruar – [[John Chilton]], Briti džässmuusik (83)
* 25. veebruar – [[Tony Burton]], USA näitleja (78)
* 25. veebruar – [[Harri Henn]], Eesti poliitik (73)
* 25. veebruar – [[François Dupeyron]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (65)
* [[26. veebruar]] – [[Karl Dedecius]], saksa kirjanik ja tõlkija (94)
* 26. veebruar – [[Nina Dorda]], vene laulja (91)
* 26. veebruar – [[Virve Kask]], eesti naistearst (86)
* 26. veebruar – [[Naftoli Bassel]], Eesti kirjandusteadlane (83)
* 26. veebruar – [[Andy Bathgate]], Kanada jäähokimängija (83)
* 26. veebruar – [[Don Getty]], Kanada poliitik (82)
* 26. veebruar – [[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (82)
* 26. veebruar – [[Eri Klas]], Eesti dirigent (76)
* 26. veebruar – [[Kadri Luik]], eesti blogija, ajakirjanik ja kirjanik (29)
* [[27. veebruar]] – [[Claude Parent]], prantsuse arhitekt (93)
* 27. veebruar – [[Lee Khoon Choy]], Singapuri poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (92)
* 27. veebruar – [[Rajesh Pillai]], India filmilavastaja (41)
* [[28. veebruar]] – [[George Kennedy]], USA näitleja (91)
* 28. veebruar – [[Frank Kelly]], iiri näitleja, stsenarist ja laulja (77)
* 28. veebruar – [[Anna-Leena Siikala]], soome folklorist (73)
* 28. veebruar – [[Aare Suss]], eesti kontrabassimängija (69)
* [[29. veebruar]] – [[Mish‘al ibn ‘Abd al-‘Azīz]], Saudi Araabia poliitik (89)
* 29. veebruar – [[Alice Arlen]], USA stsenarist (75)
* 29. veebruar – [[Hannes Löhr]], saksa jalgpallur (73)
* 29. veebruar – [[Louise Rennison]], briti kirjanik (64)
* 29. veebruar – [[Josefin Nilsson]], rootsi poplaulja ja näitleja (46)

==Märts==
* [[1. märts]] – [[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (101)
* 1. märts – [[Vid Pečjak]], sloveeni kirjanik ja psühholoog (87)
* 1. märts – [[Lembit Andresen]], eesti kooliajaloolane (86)
* 1. märts – [[Adam Dziewoński]], poola seismoloog (79)
* 1. märts – [[Ítalo Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur (64)
* [[2. märts]] – [[Raoul Üksvärav]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (87)
* 2. märts – [[Johann Georg von Hohenzollern]], Saksa prints (83)
* 2. märts – [[Noémia Delgado]], Tšiili filmitegija (82)
* 2. märts – [[Allan Michaelsen]], Taani jalgpallur (68)
* 2. märts – [[Aubrey McClendon]], USA ettevõtja (56)
* [[3. märts]] – [[Yves Guéna]], Prantsusmaa poliitik (93)
* 3. märts – [[Helmut Rasch]], saksa jalgpallur (88)
* 3. märts – [[Tome Serafimovski]], makedoonia skulptor (80)
* 3. märts – [[Natalja Kratškovskaja]], vene näitleja (77)
* 3. märts – [[Sophie Dessus]], Prantsusmaa poliitik (60)
* 3. märts – [[Martin Crowe]], Uus-Meremaa kriketimängija (53)
* 3. märts – [[Berta Cáceres]], Hondurase aktivist (42)
* 3. märts – [[Sarah Tait]], Austraalia sõudja (33)
* [[4. märts]] – [[John Brooks]], Suurbritannia poliitik (88)
* 4. märts – [[Bud Collins]], USA ajakirjanik (86)
* 4. märts – [[P. K. Nair]], India filmiteadlane (82)
* 4. märts – [[Pat Conroy]], USA kirjanik (70)
* 4. märts – [[Vladimir Jumin]], vene maadleja (64)
* 4. märts – [[Werner Habiger]], saksa jalgpallur (58)
* 4. märts – [[Ekrem Jevrić]], Montenegro laulja (54)
* 4. märts – [[Meelis Lainvoo]], eesti tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik (52)
* 4. märts – [[Joey Feek]], USA kantrilaulja (40)
* 4. märts – [[Bankroll Fresh]], USA räppmuusik (28)
* [[5. märts]] – [[Al Wistert]], USA Ameerika jalgpallur (95)
* 5. märts – [[Asta Kiitam]], eesti ajakirjanik (92)
* 5. märts – [[Rafael Squirru]], Argentina kirjanik ja kirjanduskriitik (90)
* 5. märts – [[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent (86) 
* 5. märts – [[Ḩasan at-Turābī]], Sudaani poliitik (84)
* 5. märts – [[Ray Tomlinson]], USA programmeerija (74)
* 5. märts – [[Antoni Asunción]], Hispaania poliitik (64)
* 5. märts – [[Helje Vernomasing]], eesti maalirestauraator (59)
* [[6. märts]] – [[Nancy Reagan]], USA filminäitleja ja president Ronald Reagani abikaasa (94)
* 6. märts – [[Börje Karvonen]], soome poksija (77)
* 6. märts – [[Paul Ryan]], USA koomiksikunstnik (66)
* [[7. märts]] – [[Jean-Bernard Raimond]], Prantsusmaa poliitik (90)
* 7. märts – [[Michael White]], Briti produtsent (80)
* 7. märts – [[Adrian Hardiman]], Iirimaa ülemkohtu kohtunik (65)
* [[8. märts]] – [[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (90)
* 8. märts – [[Esko Karhunen]], soome korvpallur (88)
* 8. märts – [[Claus Ogerman]], saksa helilooja ja arranžeerija (86)
* 8. märts – [[Richard Davalos]], USA näitleja (85)
* [[9. märts]] – [[Clyde Lovellette]], USA korvpallur (86)
* 9. märts – [[Naná Vasconcelos]], Brasiilia löökpillimängija (71)
* 9. märts – [[Jon English]], Austraalia muusik (66)
* [[10. märts]] – [[Jovito Salonga]], Filipiinide poliitik (95)
* 10. märts – [[Ken Adam]], Briti filmikujundaja (95)
* 10. märts – [[Claude Estier]], Prantsusmaa ajakirjanik ja poliitik (90)
* 10. märts – [[Bill Gadsby]], Kanada jäähokimängija (88)
* 10. märts – [[Vambola Türk]], eesti majandusteadlane (88)
* 10. märts – [[Ernestine Anderson]], USA džässlaulja (87)
* 10. märts – [[Anita Brookner]], inglise kirjanik ja kunstiajaloolane (87)
* 10. märts – [[Kóstas Koutsomýtis]], kreeka filmilavastaja ja stsenarist (77)
* 10. märts – [[Roberto Perfumo]], Argentina jalgpallur (73)
* 10. märts – [[Keith Emerson]], inglise klahvpillimängija ja helilooja (71)
* 10. märts – [[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (62)
* [[11. märts]] – [[Iolanda Balaş]], rumeenia kõrgushüppaja (79)
* 11. märts – [[Dragan Nikolić]], serbia näitleja (72)
* 11. märts – [[Doreen Massey]], briti geograaf ja ühiskonnateadlane (72)
* [[12. märts]] – [[Lloyd Shapley]], USA matemaatik (92)
* [[13. märts]] – [[Vaike Tiik]], eesti kunstiteadlane ja muuseumijuht (94)
* 13. märts – [[Hilary Putnam]], USA filosoof (89)
* 13. märts – [[Ken Broderick]], Kanada jäähokimängija (74)
* [[14. märts]] – [[Riccardo Garrone]], itaalia näitleja (89)
* 14. märts – [[Peter Maxwell Davies]], inglise helilooja ja dirigent (81)
* 14. märts – [[Nicolau Breyner]], portugali näitleja ja filmilavastaja (75)
* [[15. märts]] – [[Asa Briggs]], inglise ajaloolane (94)
* 15. märts – [[Sylvia Anderson]], briti filmiprodutsent (88)
* 15. märts – [[Thea Knutzen]], Norra poliitik (85)
* 15. märts – [[Paul Lange]], Saksa aerutaja (85)
* [[16. märts]] – [[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (92)
* 16. märts – [[Aleksandr Jessenin-Volpin]], vene matemaatik, filosoof, luuletaja ja dissidentlik aktivist (91)
* 16. märts – [[Lembit Saarts]], eesti maalikunstnik (91)
* 16. märts – [[Vladimiras Beriozovas]], Leedu poliitik (86)
* 16. märts – [[Tõnis Soop]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (78)
* 16. märts – [[Frank Sinatra noorem]], USA laulja ja näitleja (72)
* 16. märts – [[Gene Short]], USA korvpallur (62)
* 16. märts – [[Zoltán Kamondi]], ungari filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (55) 
* [[17. märts]] – [[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik, informaatik ja keeleteadlane (91)
* 17. märts – [[Marian Kociniak]], poola näitleja (80)
* 17. märts – [[Paul Daniels]], inglise mustkunstnik (77)
* 17. märts – [[Meir Dagan]], Iisraeli sõjaväelane (71)
* 17. märts – [[Larry Drake]], USA näitleja (67)
* [[18. märts]] – [[Léonie Geisendorf]], Rootsi arhitekt (101)
* 18. märts – [[Joe Santos]], USA näitleja (84)
* 18. märts – [[Jan Němec]], tšehhi filmilavastaja (79)
* 18. märts – [[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (79)
* 18. märts – [[Lothar Späth]], Saksa poliitik (78)
* 18. märts – [[Andrus Kasemaa]], eesti skulptor ja graafik (74)
* 18. märts – [[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (72)
* 18. märts – [[Jossif Eidelkind]], eesti ettevõtja poliitik (64)
* 18. märts – [[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (54)
* [[19. märts]] – [[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (80)
* [[20. märts]] – [[Anker Jørgensen]], Taani poliitik (93)
* 20. märts – [[Barry Hines]], inglise kirjanik ja stsenarist (76)
* 20. märts – [[Jacob Okanka Obetsebi-Lamptey]], Ghana poliitik (70)
* [[21. märts]] – [[Jan-Öjvind Swahn]], rootsi etnoloog (90)
* 21. märts – [[Joseph Mercieca]], Malta roomakatoliku peapiiskop (87)
* 21. märts – [[Andrew Grove]], USA ettevõtja (79)
* 21. märts – [[Ricardo Larraín]], Tšiili filmilavastaja (58)
* [[22. märts]] – [[Aarne Honkavaara]], soome hokimängija ja -treener (91)
* 22. märts – [[Rita Gam]], USA näitleja (88)
* 22. märts – [[Rob Ford]], Kanada poliitik ja ettevõtja (46)
* [[23. märts]] – [[Aharon Megged]], Iisraeli kirjanik ja publitsist (95)
* 23. märts – [[Ken Howard]], USA näitleja (71)
* 23. märts – [[Gegam Grigorjan]], Armeenia ooperilaulja (65)
* 23. märts – [[Phife Dawg]], USA räppar (45)
* 23. märts – [[Jim Hillyer]], Kanada poliitik (41)
* [[24. märts]] – [[Esther Herlitz]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (94)
* 24. märts – [[Earl Hamner juunior]], USA filmiprodutsent ja stsenarist (92)
* 24. märts – [[Anja Räsänen]], soome näitleja (84)
* 24. märts – [[Johan Cruijff]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
* 24. märts – [[Garry Shandling]], USA näitleja, kirjanik ja produtsent (66)
* 24. märts – [[Roger Cicero]], saksa džässmuusik (45)
* [[25. märts]] – [[David Snellgrove]], Briti tibetoloog (95)
* 25. märts – [[Josef Anton Riedl]], saksa helilooja (86)
* 25. märts – [[David Baker]], USA džässhelilooja (84)
* 25. märts – [[Imre Pozsgay]], Ungari riigitegelane (82)
* 25. märts – [[Olavi Kärner]], eesti matemaatik, atmosfäärifüüsik ja orienteeruja (74)
* 25. märts – [[Abū ‘Alā' al-‘Afrī]], Iraagi terrorist (umbes 59)
* [[26. märts]] – [[Germinal Casado]], hispaania tantsija ja koreograaf (81)
* 26. märts – [[Jim Harrison]], USA kirjanik (78)
* 26. märts – [[Igor Paškevitš]], vene iluuisutaja (44)
* 26. märts – [[Marinko Madžgalj]], Serbia näitleja ja laulja (37)
* [[27. märts]] – [[ema Angelica]] – USA frantsiskaani nunn (92)
* 27. märts – [[Alain Decaux]], prantsuse ajaloolane (90)
* 27. märts – [[José María Blázquez Martínez]], hispaania ajaloolane (89)
* 27. märts – [[Vince Boryla]], USA korvpallur (89)
* 27. märts – [[Abel Dhaira]], Uganda jalgpallur (28)
* 27. märts – [[Antoine Demoitié]], Belgia jalgrattur (25)
* [[28. märts]] – [[James Noble]], USA näitleja (94)
* 28. märts – [[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik (87)
* 28. märts – [[Bogdan Denitch]], USA sotsioloog (86)
* 28. märts – [[Petru Mocanu]], rumeenia matemaatik (85)
* 28. märts – [[Josef Simon]], saksa filosoof (85)
* 28. märts – [[Edmund Piątkowski]], poola kettaheitja (80)
* 28. märts – [[Lanz Leo]], saksa kollektsionäär (75)
* 28. märts – [[Daan Myngheer]], Belgia jalgrattur (22)
* [[29. märts]] – [[Peggy Fortnum]], briti illustraator (96)
* 29. märts – [[Ants Vaadre]], eesti autoõpetaja ja soomepoiss (90)
* 29. märts – [[Nana Mtšedlidze]], gruusia filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (90)
* 29. märts – [[Aleksandr Bondarko]], vene keeleteadlane (85)
* 29. märts – [[Ivar Etverk]], eesti metsateadlane (84)
* 29. märts – [[Jean-Pierre Coffe]], prantsuse telesaatejuht (78)
* 29. märts – [[Oscar Páez Garcete]], Paraguay piiskop (78)
* 29. märts – [[Patty Duke]], USA näitleja (69)
* 29. märts – [[Jean Lapierre]], Kanada poliitik (59)
* 29. märts – [[Randall Fox]], USA jalgrattur (29)
*[[30. märts]] – [[Shirley Hufstedler]], USA jurist ja poliitik (90)
* 30. märts – [[Juri Butõrin]], vene multifilmirežissöör (86)
* 30. märts – [[Marianne Krencsey]], ungari näitleja ja lavastaja (84)
* 30. märts – [[Vladimir Braginski]], vene füüsik (84)
* 30. märts – [[Aleksandr Levitš]], vene bioloog (70) 
* 30. märts – [[Francisco Algora]], hispaania näitleja (67)
* 30. märts – [[Bernd Klose]], Saksamaa poliitik (68)
* 30. märts – [[Bram Beekman]], hollandi organist (66)
* 30. märts – [[Gianmaria Testa]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (57)
* [[31. märts]] – [[Douglas Wilmer]], Briti näitleja (96)
* 31. märts – [[Béla Biszku]], Ungari riigitegelane (94)
* 31. märts – [[Georges Cottier]], Šveitsi kardinal (93)
* 31. märts – [[Hans-Dietrich Genscher]], Saksamaa poliitik (89)
* 31. märts – [[Imre Kertész]], Ungari kirjanik (86)
* 31. märts – [[Ronnie Corbett]], Briti näitleja ja koomik (85)
* 31. märts – [[Amaury Epaminondas]], Brasiilia jalgpallur (80)
* 31. märts – [[Fernando Mamede Mendes]], portugali jalgpallur (78)
* 31. märts – [[Leonid Tarassevitš]], vene majandusteadlane (78)
* 31. märts – [[Gheorghe Vrabie]], Moldova kunstnik (77)
* 31. märts – [[Terry Plumeri]], USA muusik ja helilooja (71)
* 31. märts – [[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (65)

==Aprill==
* [[1. aprill]] – [[Denise Robertson]], Briti telesaatejuht (83)
* 1. aprill – [[Rudolf Kamelin]], vene botaanik (77)
* 1. aprill – [[Ille Grün-Ots]], eesti ajakirjanik (55)
* 1. aprill – [[Artur Górski]], Poola poliitik, publitsist, ajakirjanik ja politoloog (46)
* 1. aprill – [[Pratyusha Banerjee]], India näitleja (24)
* [[2. aprill]] – [[Emil Keres]], ungari näitleja (90)
* 2. aprill – [[Gallieno Ferri]], itaalia koomiksikunstnik (87)
* 2. aprill – [[László Sárosi]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84)
* 2. aprill – [[Gato Barbieri]], Argentina džäss-saksofonist ja helilooja (83)
* 2. aprill – [[Boris Hybner]], tšehhi näitleja, näitekirjanik ja lavastaja (74)
* 2. aprill – [[Amber Rayne]], USA pornonäitleja (31)
* [[3. aprill]] – [[Joe Medicine Crow]], USA indiaani kirjanik ja ajaloolane (102)
* 3. aprill – [[Jules Schelvis]], hollandi ajaloolane (95)
* 3. aprill – [[John Vane]], Briti peer (92)
* 3. aprill – [[Bill Henderson]], USA džässlaulja ja näitleja (90)
* 3. aprill – [[Cesare Maldini]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (84)
* 3. aprill – [[Don Francks]], Kanada näitleja, laulja ja džässmuusik (84)
* 3. aprill – [[Lola Novaković]], serbia laulja (80)
* 3. aprill – [[Lars Gustafsson]], rootsi kirjanik ja filosoof (79)
* 3. aprill – [[Kōji Wada]], jaapani laulja (42)
* 3. aprill – [[Noh Jin-kyu]], Lõuna-Korea lühirajauisutaja (23)
* [[4. aprill]] – [[Mike Sandlock]], USA pesapallur (100)
* 4. aprill – [[Roger De Wulf]], Belgia poliitik (87)
* 4. aprill – [[Chus Lampreave]], hispaania näitlejanna (85)
* 4. aprill – [[Emilija Vorobjova]], vene zooloog ja paleontoloog (81)
* 4. aprill – [[Archie Dees]], USA korvpallur (80)
* 4. aprill – [[Georgi Hristakiev]], bulgaaria jalgpallur (71)
* 4. aprill – [[Manolo Tena]], hispaania laulja ja helilooja (64)
* 4. aprill – [[Irma Bule]], indoneesia poplaulja (29)
* [[5. aprill]] – [[Koço Kasapoğlu]], türgi jalgpallur (80)
* 5. aprill – [[Barbara Turner]], USA stsenarist ja näitleja (79)
* 5. aprill – [[Leon Haywood]], USA laulja (74)
* 5. aprill – [[Zyta Gilowska]], Poola ökonomist, poliitik ja majandusteadlane (66)
* 5. aprill – [[Leo Sevets]], karjala muusik (50)
* [[6. aprill]] – [[Merle Haggard]], USA kantrilaulja (79)
* 6. aprill – [[Bernd Hoss]], saksa jalgpallitreener (76)
* [[7. aprill]] – [[Carlo Monti]], itaalia kergejõustiklane (96)
* 7. aprill – [[Mascha Rolnikaitė]], leedu kirjanik (88)
* 7. aprill – [[Vladimir Kagan]], USA mööblidisainer (88)
* 7. aprill – [[Marcel Dubé]], Kanada prantsuskeelne näitekirjanik (86)
* 7. aprill – [[Urmo Kööbi]], eesti arst ja tervishoiujuht (76)
* 7. aprill – [[Hendrikje Fitz]], saksa näitlejanna (54)
* [[8. aprill]] – [[Mircea Albulescu]], rumeenia näitleja, publitsist ja kirjanik (81)
* [[9. aprill]] – [[Ülle Ulla]], eesti näitleja, baleriin, laulja ja tantsupedagoog (81)
* 9. aprill – [[Aleksandr Galko]], vene näitleja (77)
** 9. aprill – [[Tony Conrad]], ameerika videograaf, muusik ja helilooja (76)
* 9. aprill – [[Juris Ekmanis]], läti füüsik (74)
* 9. aprill – [[Will Smith (jalgpallur)|Will Smith]], USA Ameerika jalgpallur (34)
* [[10. aprill]] – [[Bringfried Müller]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
* 10. aprill – [[Howard Marks]], Walesi kirjanik ja narkokaubitseja (70)
* 10. aprill – [[Aivars Siliņš]], läti teatri- ja filminäitleja (68)
* 10. aprill – [[Heikki Hortling]], soome tööstusjuht (65)
* 10. aprill – [[Henryk Średnicki]], poola poksija (61)
* [[11. aprill]] – [[Jack Hammer]], USA pianist, laulja ja laulukirjutaja (90)
* 11. aprill – [[Nicolo Gargano]], Inglismaa ja Suurbritannia poksija (81)
* 11. aprill – [[Albert Filozov]], vene näitleja (78)
* [[12. aprill]] – [[Niina Raadik]], eesti spordi- ja rahvatantsupedagoog (91)
* 12. aprill – [[Enrique Martín Navarro]], hispaania jalgpallur (91)
* 12. aprill – [[Anne Jackson]], USA näitleja (90)
* 12. aprill – [[Arnold Wesker]], Briti kirjanik (83)
* 12. aprill – [[Pedro de Felipe]], hispaania jalgpallur (71)
* 12. aprill – [[David Gest]], USA produtsent ja näitleja (62)
* 12. aprill – [[Gianroberto Casaleggio]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (61)
* 12. aprill – [[Tomaž Pandur]], sloveeni teatrilavastaja (53)
* [[13. aprill]] – [[Věra Kubánková]], tšehhi näitleja (91)
* 13. aprill – [[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija (86)
* 13. aprill – [[Anatoli Slepõšev]], vene kunstnik (83)
* 13. aprill – [[Nera White]], USA korvpallur (80)
* [[14. aprill]] – [[Julio García Espinosa]], Kuuba filmilavastaja ja stsenarist (89)
* 14. aprill – [[Ilija Ivezić]], horvaadi näitleja (89)
* 14. aprill – [[Malick Sidibé]], Mali fotokunstnik (80)
* 14. aprill – [[Ahmed Brahim]], Tuneesia poliitik (69)
* [[15. aprill]] – [[Frederick Mayer]], saksa päritolu USA agent (94)
* 15. aprill – [[Louis Van Geyt]], Belgia poliitik (88)
* 15. aprill – [[Enn Realo]], eesti füüsik (77)
* 15. aprill – [[Anne Grommerch]], Prantsusmaa poliitik (45)
* [[16. aprill]] – [[Endel Purju]], eesti majandusteadlane (94)
* 16. aprill – [[Helmut Rohde]], Saksamaa poliitik (90)
* 16. aprill – [[Simeon Yetarian]], Bulgaaria õigeusu kiriku vaimulik (89)
* 16. aprill – [[William M. Gray]], USA metroloog (86)
* 16. aprill – [[Louis Pilot]], Luksemburgi jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 16. aprill – [[Ron Bonham]], USA korvpallur (73)
* [[17. aprill]] – [[Doris Roberts]], USA näitleja (90)
* [[18. aprill]] – [[Fulvio Roiter]], itaalia fotograaf (89)
* 18. aprill – [[Fritz Herkenrath]], saksa jalgpallur (87)
* 18. aprill – [[Cox Habbema]], hollandi näitlejanna ja teatrilavastaja (72)
* 18. aprill – [[Karina Huff]], Briti näitleja (55)
* [[19. aprill]] – [[Patricio Aylwin]], Tšiili poliitik (97)
* 19. aprill – [[Walter Kohn]], Austria päritolu USA füüsik-teoreetik (93)
* 19. aprill – [[Gerásimos Arsénis]], Kreeka poliitik (84)
* 19. aprill – [[Karl-Heinz von Hassel]], saksa näitleja (77)
* 19. aprill – [[Ronit Elkabetz]], Iisraeli näitlejanna ja filmilavastaja (51)
* 19. aprill – [[Estelle Balet]], Šveitsi lumelaudur (21)
* 19. aprill – [[Billy Redmayne]], Briti langevarjur ja mootorrattur (25)
* [[20. aprill]] – [[Viktor Jegerev]], vene arhitekt (92)
* 20. aprill – [[Leonie Kramer]], Austraalia akadeemik ja pedagoog (91)
* 20. aprill – [[Qi Benyu]], Hiina poliitik (85)
* 20. aprill – [[Giánnis Vóglis]], kreeka näitleja (78)
* 20. aprill – [[Victoria Wood]], inglise koomik ja näitleja (62)
* 20. aprill – [[Chyna]], USA ''wrestler'' ja pornonäitleja (45)
* [[21. aprill]] – [[Guy Hamilton]], inglise filmilavastaja (93)
* 21. aprill – [[Ressi Kaera]], eesti ajakirjanik ja kunstikriitik (92)
* 21. aprill – [[Hans Koschnick]], Saksamaa poliitik (87)
* 21. aprill – [[Lonnie Mack]], USA laulja ja kitarrist (74)
* 21. aprill – [[Jouko Skinnari]], Soome poliitik (69)
* 21. aprill – [[Dene Smuts]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja ajakirjanik (66)
* 21. aprill – [[Andrus Vaht]], eesti trummar (65)
* 21. aprill – [[Ferenc Paragi]], ungari odaviskaja (62)
* 21. aprill – [[Prince]], USA laulja ja näitleja (57)
* [[22. aprill]] – [[Ojārs Grinbergs]], läti estraadilaulja (73)
* [[23. aprill]] – [[Jacques Perry]], prantsuse kirjanik (94)
* 23. aprill – [[Madeleine Sherwood]], Kanada näitleja (93)
* 23. aprill – [[Miguel Picazo]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (89)
* 23. aprill – [[Maurice Peston]], Briti ökonoom ja poliitik (85)
* 23. aprill – [[Banharn Silpa-archa]], Tai poliitik (83)
* 23. aprill – [[Aleksandr Daržai]], tõva kirjanik ja luuletaja (71)
* 23. aprill – [[Tõnu Reimann]], eesti viiuldaja, muusikapedagoog ja muusikakriitik (69)
* 23. aprill – [[Vjatšeslav Kobrin|Vjatšeslav (Slavka) Kobrin]], Eesti kitarrist (58)
* [[24. aprill]] – [[Inge King]], saksa päritolu Austraalia skulptor (100)
* 24. aprill – [[Nina Arhipova]], vene näitleja (94)
* 24. aprill – [[Thomas Kono]], USA tõstja (85)
* 24. aprill – [[Billy Paul]], USA soulilaulja (81)
* 24. aprill – [[Papa Wemba]], Kongo DV muusik (66)
* 24. aprill – [[Klaus Siebert]], saksa laskesuusataja (60)
* [[25. aprill]] – [[Martin Gray]], Poola juudi päritolu prantsuskeelne kirjanik (93)
* 25. aprill – [[Rudolf Wessely]], Austria näitleja (91)
* 25. aprill – [[Tengiz Mentešašvili]], Gruusia NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (88)
* 25. aprill – [[Tiina Jaaksoo (muusikateadlane)|Tiina Jaaksoo]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (77)
* 25. aprill – [[Nicolae Esinencu]], moldova stsenarist ja kirjanik (75)
* 25. aprill – [[Wolfgang Rohde]], saksa muusik (66)
* 25. aprill – [[Xulhaz Mannan]], Bangladeshi LGBT õiguste aktivist (39)
* [[26. aprill]] – [[Vladimir Julõgin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 26. aprill – [[Harry Wu]], hiina inimõiguste aktivist (79)
* 26. aprill – [[Pavel Pozner]], vene orientalist (71)
* 26. aprill – [[Lembit Leetna]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (68)
* [[27. aprill]] – [[Valentin Zorin]], vene politoloog, ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik (91)
* 27. aprill – [[Harold Cohen]], briti kunstnik (87)
* 27. aprill – [[Liu Lianman]], hiina alpinist (82)
* 27. aprill – [[Risto Salmi]], soome näitleja (74)
* 27. aprill – [[Gabriele Sima]], Austria ooperilaulja (61)
* 27. aprill – [[Viktor Gavrikov]], Leedu ja Šveitsi maletaja (58)
* [[28. aprill]] – [[Georg Kronawitter]], Saksamaa poliitik (88)
* 28. aprill – [[Igor Fessunenko]], vene ajakirjanik ja välissuhete spetsialist (83)
* 28 aprill – [[Jenny Diski]], inglise kirjanik (68)
* [[29. aprill]] – [[Dmõtro Gnatjuk]], ukraina ooperilaulja (bariton) (91)
* 29. aprill – [[Chen Zhongshi]], hiina kirjanik (73)
* 29. aprill – [[Renato Corona]], Filipiinide Ülemkohtu peakohtunik (67)
* 29. aprill – [[Alyson Bailes]], briti diplomaat (57)
* [[30. aprill]] – [[Daniel Aaron]], USA kirjandusajaloolane (103)
* 30. aprill – [[Daniel Berrigan]], USA rahuaktivist (94)
* 30. aprill – [[Marisol Escobar]], USA skulptor (85)
* 30. aprill – [[Uwe Friedrichsen]], saksa näitleja (81)
* 30. aprill – [[Harry Kroto]], inglise keemik (76)
* 30. aprill – [[Vassili Zvjagintsev]], vene ulmekirjanik (71)

==Mai==
* [[1. mai]] – [[Jean-Marie Girault]], Prantsusmaa poliitik (90)
* 1. mai – [[Solomon W. Golomb]], USA matemaatik ja insener (83)
* 1. mai – [[Niklas Feierabend]], saksa jalgpallur (19)
* [[2. mai]] – [[Karel Pečko]], sloveeni kunstnik (95)
* 2. mai – [[Walter Durst]], Šveitsi jäähokimängija (89)
* 2. mai – [[Afeni Shakur]], USA organisatsiooni Mustad Pantrid aktivist (69)
* [[3. mai]] – [[Kaname Harada]], Jaapani lennuäss (99)
* 3. mai – [[Janusz Tazbir]], poola ajaloolane (88)
* 3. mai – [[Karol Machata]], slovaki näitleja (88)
* 3. mai – [[Tadeusz Gocłowski]], poola vaimulik (84)
* 3. mai – [[Carl Fredrik Reuterswärd]], rootsi skulptor (81)
* 3. mai – [[Jadranka Stojaković]], bosnia laulja (65)
* 3. mai – [[Kristian Ealey]], inglise näitleja ja muusik (38)
* [[4. mai]] – [[Ursula Mamlok]], Saksa-USA helilooja (93)
* 4. mai – [[Bob Bennett]], USA poliitik (82)
* 4. mai – [[Karl W. Butzer]], USA geoarheoloog (81)
* 4. mai – [[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (69)
* 4. mai – [[Ángel de Andrés López]], hispaania näitleja (64)
* 4. mai – [[Olle Ljungström]], rootsi muusik (54)
* 4. mai – [[Jordan Parsons]], USA vabavõitleja (25)
* [[5. mai]] – [[Siné]], prantsuse karikaturist (87)
* 5. mai – [[Isao Tomita]], jaapani helilooja (84)
* 5. mai – [[Juri Karaulov]], vene keeleteadlane (80)
* 5. mai – [[Feliks Romanovski]], vene arhitekt (77)
* 5. mai – [[Feliks Antipov]], vene näitleja (73)
* [[6. mai]] – [[Reg Grundy]], Austraalia teleprodutsent (92)
* 6. mai – [[Margot Honecker]], Saksa DV riigitegelane (89)
* 6. mai – [[Fjodor Bunkin]], vene füüsik (87)
* 6. mai – [[David Hall]], USA poliitik (85)
* 6. mai – [[Klaus Ampler]], saksa jalgrattur (75)
* 6. mai – [[Valeri Kutšer]], vene ajakirjanik ja publitsist (74)
* 6. mai – [[Hannes Bauer]], saksa džässmuusik (61)
* 6. mai – [[Candye Kane]], USA bluusimuusik (54)
* 6. mai – [[Abu Waheeb]], Daeshi sõjapealik (29-30)
* 6. mai – [[Patrick Ekeng]], Kameruni jalgpallur (26)
* [[7. mai]] – [[Nikita Struve]], Prantsuse russist, kirjastaja ja tõlkija (85)
* 7. mai – [[Bolat Sõzdõkov]], kasahhi muusik (59)
* 7. mai – [[Moḩammad-‘Alī Ḩoseynzādeh]], Iraani poliitik (39)
* 7. mai – [[Bernardo Ribeiro]], brasiilia jalgpallur (26)
* [[8. mai]] – [[William Schallert]], USA näitleja (93)
* 8. mai – [[Tom M. Apostol]], USA matemaatik (93)
* 8. mai – [[Inge Malin]], eesti nahakunstnik (87)
* 8. mai – [[Philippe Beaussant]], prantsuse musikoloog ja kirjanik (86)
* 8. mai – [[John Young (pesapallur)|John Young]], USA pesapallur (67)
* 8. mai – [[Wolfgang Patzke]], saksa jalgpallur (57)
* [[9. mai]] – [[Karl Maramorosch]], Austria USA viroloog, entomoloog ja taimepatoloog (101)
* 9. mai – [[Walther Leisler Kiep]], Saksamaa poliitik (90)
* 9. mai – [[John Warr]], inglise kriketimängija (88)
* 9. mai – [[Pál Deim]], ungari maalikunstnik (83)
* 9. mai – [[Gijs Verdick]], hollandi jalgrattur (21)
* [[10. mai]] – [[Kang Young-hoon]], Lõuna-Korea poliitik (93)
* 10. mai – [[Louis van Gasteren]], hollandi filmilavastaja, produtsent ja kunstnik (93)
* 10. mai – [[Gene Gutowski]], Poola juudi päritolu USA filmiprodutsent (91)
* 10. mai – [[François Morellet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (90)
* 10. mai – [[Mark Lane]], USA jurist (89)
* 10. mai – [[Thomas Luckmann]], saksa sotsioloog (88)
* 10. mai – [[Riki Sorsa]], soome laulja (63)
* 10. mai – [[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (63)
* 10. mai – [[Peeter Kopvillem]], eesti muusik ja ajakirjanik (61)
* 10. mai – [[Mustafa Badreddine]], Hezbollah' sõjapealik (55)
* [[11. mai]] – [[Antonius John]], saksa ajakirjanik ja poliitik (93)
* 11. mai – [[Airat Karimov]], baškiiri helilooja ja pianist (75)
* 11. mai – [[Tony Cozier]], Barbadose spordiajakirjanik (75)
* 11. mai – [[Motiur Rahman Nizami]], Bangladeshi poliitik (73)
* 11. mai – [[David King]], Briti disainer (72)
* 11. mai – [[Katherine Dunn]], USA kirjanik (70)
* 11. mai – [[Peter Behrens]], saksa muusik (68)
* [[12. mai]] – [[Susannah Mushatt Jones]], USA ülipikaealine (116)
* 12. mai – [[Delbert L. Latta]], USA poliitik (96)
* 12. mai – [[Tapio Mäkelä]], soome murdmaasuusataja (89)
* 12. mai – [[Mike Agostini]], Trinidad ja Tobago kergejõustiklane (81)
* 12. mai – [[Yukio Ninagawa]], jaapani teatri- ja filmilavastaja (80)
* 12. mai – [[Henn Tuherm]], eesti rahvusest Läti metsatööstuse teadlane (76)
* [[13. mai]] – [[Ilmar Pendre]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordikohtunik (93)
* 13. mai – [[Buster Cooper]], USA džässtrombonist (87)
* 13. mai – [[Leo Nurmand]], eesti farmakoloog (86)
* 13. mai – [[Dick McAuliffe]], USA pesapallur (76)
* 13. mai – [[Sammy Ellis]], USA pesapallur (75)
* 13. mai – [[Baba Hardev Singh]], India vaimne guru (62)
* 13. mai – [[Rodrigo Espíndola]], Argentina jalgpallur (26)
* [[14. mai]] – [[Lasse Mårtenson]], soomerootsi laulja, dirigent, helilooja ja näitleja (81)
* 14. mai – [[Darwyn Cooke]], Kanada koomiksikunstnik ja animafilmirežissöör (53)
* 14. mai – [[Malachi Mitchell Thomas]], inglise mootorrattur (20)
* [[15. mai]] – [[Cauby Peixoto]], brasiilia laulja (85)
* 15. mai – [[André Brahic]], prantsuse astrofüüsik (73)
* [[16. mai]] – [[Romaldo Giurgola]], Itaalia-Ameerika-Austraalia arhitekt (95)
* 16. mai – [[Giovanni Coppa]], itaalia vaimulik (90)
* 16. mai – [[Bobby Freeman]], USA poliitik (82)
* 16. mai – [[Moidele Bickel]], saksa kostüümikunstnik (79)
* 16. mai – [[Sergei Nikolajev]], vene näitleja (69)
* 16. mai – [[Ülo Emmus]], eesti graafik (68)
* 16. mai – [[David Rendel]], Briti poliitik (67)
* 16. mai – [[Emilio Navaira]], USA laulja (53)
* [[17. mai]] – [[Huguette Dreyfus]], prantsuse klavessinist (87)
* 17. mai – [[Müzahir Sille]], Türgi maadleja (84)
* 17. mai – [[Guy Clark]], USA kantri- ja folklaulja ning laulukirjutaja (74)
* 17. mai – [[Seán Ardagh]], Iiri poliitik (68)
* 17. mai – [[Alexandru Lăpușan]], Rumeenia poliitik (61)
* [[18. mai]] – [[Luis H. Álvarez]], Mehhiko tööstur ja poliitik (96)
* 18. mai – [[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (92)
* 18. mai – [[Fritz Stern]], Saksa juudi päritolu USA ajaloolane (90)
* 18. mai – [[Lino Toffolo]], itaalia näitleja, laulja ja laulukirjutaja (81)
* 18. mai – [[Ian Watkin]], Uus-Meremaa näitleja (76)
* 18. mai – [[Eduardo Castrillo]], Filipiinide skulptor (73)
* 18. mai – [[Zygmunt Kukla]], poola jalgpallur (68)
* [[19. mai]] – [[Alan Young]], Kanada-Briti näitleja (96)
* 19. mai – [[Alexandre Astruc]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (92)
* 19. mai – [[Marco Pannella]], Itaalia poliitik (86)
* 19. mai – [[Morley Safer]], juudi päritolu USA teleajakirjanik (84)
* 19. mai – [[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja -teadlane (81)
* 19. mai – [[Villu Astok]], eesti mereuurija (81)
* 19. mai – [[Tatjana Zarutskihh]], Eesti koolijuht ja pedagoog (60)
* [[20. mai]] – [[Kang Sok-ju]], Korea Rahvavabariigi diplomaat ja riigitegelane (76)
* 20. mai – [[Vasile Duţă]], Rumeenia poliitik (60)
* [[21. mai]] – [[Sándor Tarics]], ungari veepallur (102)
* 21. mai – [[Gaston Berghmans]], Belgia flaamikeelne näitleja ja koomik (90)
* 21. mai – [[Eddie Keizan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi rallisõitja (71)
* 21. mai – [[Nick Menza]], USA trummar (51)
* 21. mai – [[Akhtar Manșūr]], Ţālebāni juhte (umbes 50)
* [[22. mai]] – [[Adolf Born]], tšehhi kunstnik, karikaturist ja animafilmide režissöör (85)
* 22. mai – [[Bata Živojinović]], serbia näitleja (82)
* [[23. mai]] – [[Vera Henriksen]], norra kirjanik (89)
* [[24. mai]] – [[Mell Lazarus]], USA karikaturist (89)
* 24. mai – [[Burt Kwouk]], Briti näitleja (85)
* 24. mai – [[Anne-Marie Nzié]], Kameruni laulja (84)
* 24. mai – [[Jorma Salmi]], soome jäähokimängija (83)
* [[25. mai]] – [[Yang Jiang]], hiina naiskirjanik ja tõlkija (104)
* 25. mai – [[Nancy Dow]], USA näitleja (79)
* [[26. mai]] – [[Loris Francesco Capovilla]], itaalia vaimulik (100)
* 26. mai – [[Kaljo Alaküla]], eesti lendur, vabadusvõitleja ja majandijuht (93)
* 26. mai – [[Hedy Epstein]], saksa päritolu USA aktivist (91)
* 26. mai – [[Angela Paton]], USA näitleja (86)
* 26. mai – [[Arturo Pomar]], hispaania maletaja (84)
* 26. mai – [[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (84)
* 26. mai – [[Kazimierz Barburski]], poola vehkleja (73)
* [[27. mai]] – [[Tõnu Mäsak]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (79)
* 27. mai – [[Jean-Claude Decaux]], prantsuse ettevõtja (78)
* 27. mai – [[František Jakubec]], tšehhi jalgpallur (60)
* 27. mai – [[Kai G. Henriksen]], norra ettevõtja (60)
* [[28. mai]] – [[Giorgio Albertazzi]], itaalia näitleja ja filmilavastaja (92)
* 28. mai – [[Patrick Neill]], briti jurist (89)
* 28. mai – [[David Cañada]], hispaania jalgrattur (41)
* 28. mai – [[Bryce Dejean-Jones]], USA korvpallur (23)
* [[30. mai]] – [[Ellen Niit]], eesti kirjanik ja tõlkija (87)
* 30. mai – [[Erkin Vohidov]], usbeki luuletaja (79)
* 30. mai – [[Oivi Aakre]], eesti arst-reumatoloog (74)
* 30. mai – [[Rick MacLeish]], kanada jäähokimängija (66)
* 30. mai – [[Tom Łysiak]], kanada jäähokimängija (63)
* [[31. mai]] – [[Antonio Imbert Barrera]], Dominikaani Vabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (95)
* 31. mai – [[Carla Lane]], inglise stsenarist (87)
* 31. mai – [[Kalev Pensa]], eesti tõstja ja tõstmistreener (87)
* 31. mai – [[Rupert Neudeck]], saksa inimõiguslane (77)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Razak Khan]], india näitleja (62)
* [[2. juuni]] – [[Corry Brokken]], hollandi laulja (83)
* 2. juuni – [[Tom Kibble]], Briti füüsik (83)
* 2. juuni – [[Andrzej Niemczyk]], poola võrkpallitreener (72)
* 2. juuni – [[Donny Everett]], USA pesapallur (19)
* [[3. juuni]] – [[Joseph Michel]], Belgia poliitik (90)
* 3. juuni – [[Leonard Marchand]], Kanada poliitik (82)
* 3. juuni – [[Paweł Kowalski]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 3. juuni – [[Dave Swarbrick]], inglise folkmuusik, laulja ja laulukirjutaja (75)
* 3. juuni – [[Muhammad Ali]], USA raskekaalu poksija (74)
* 3. juuni – [[Jocelyn Lovell]], Kanada jalgrattur (65)
* 3. juuni – [[Luis Salom]], hispaania mootorrattur (24)
* [[4. juuni]] – [[Phyllis Curtin]], USA ooperilaulja (94)
* 4. juuni – [[Antti Hyry]], soome kirjanik (84)
* 4. juuni – [[Paul Shoesmith]], inglise mootorrattur (50)
* 4. juuni – [[Dwight Beare]], Austraalia mootorrattur (27)
* [[5. juuni]] – [[Jerome Bruner]], USA psühholoog (100)
* 5. juuni – [[Juhani Raiskinen]], soome dirigent (78)
* 5. juuni – [[Aleksei Žarkov]], vene näitleja (68)
* 5. juuni – [[Gianluca Buonanno]], Itaalia poliitik (50)
* [[6. juuni]] – [[Peter Shaffer]], Briti näitekirjanik ja stsenarist (90)
* 6. juuni – [[Viktor Kortšnoi]], Venemaal sündinud Šveitsi maletaja (85)
* 6. juuni – [[Erich Linemayr]], Austria jalgpallikohtunik (83)
* 6. juuni – [[Rolf Schweizer]], saksa helilooja ja koormeister (80)
* 6. juuni – [[Theresa Saldana]], USA näitleja (61)
* 6. juuni – [[Kimbo Slice]], Bahama päritolu USA poksija ja vabavõitleja (42)
* [[7. juuni]] – [[Marita Lindquist]], soomerootsi lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (97)
* 7. juuni – [[Urve Kure]], eesti maletaja (84)
* 7. juuni – [[Thomas Perkins]], USA ärimees (84)
* 7. juuni – [[Amber Gurung]], Nepali helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78)
* 7. juuni – [[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat (56)
* 7. juuni – [[Stephen Keshi]], Nigeeria jalgpallur (54)
* 7. juuni – [[Sean Rooks]], USA korvpallur (46)
* [[8. juuni]] – [[Pierre Aubert]], Šveitsi poliitik ja jurist (89)
* 8. juuni – [[Kahhar Mahkamov]], Tadžikistani riigitegelane (84) 
* 8. juuni – [[Oleg Gotlib]], vene sinoloog (64)
* 8. juuni – [[Sascha Lewandowski]], saksa jalgpallitreener (44)
* [[9. juuni]] – [[Nikolai Pavlenko]], vene ajaloolane (100)
* 9. juuni – [[Hans-Jürgen Krysmanski]], saksa sotsioloog (80)
* [[10. juuni]] – [[Gordie Howe]], Kanada jäähokimängija (88)
* 10. juuni – [[Giuseppe Virgili]], Itaalia jalgpallur (80)
* 10. juuni – [[Shaibu Amodu]], Nigeeria jalgpallitreener (58)
* [[11. juuni]] – [[Lars Skytøen]], Norra poliitik (86)
* 11. juuni – [[Aleksandr Rõbin]], vene filmioperaator (80)
* 11. juuni – [[Rudi Altig]], saksa jalgrattur (79)
* 11. juuni – [[Andres Laasik]], eesti teatri- ja filmikriitik (56)
* 11. juuni – [[Christina Grimmie]], USA laulja (22)
* [[12. juuni]] – [[Janet Waldo]], USA näitleja (96)
* 12. juuni – [[George Voinovich]], USA poliitik (79)
* 12. juuni – [[Vladimir Dolgopolov]], Venemaa jalgpallur (55)
* [[13. juuni]] – [[Oleg Karavaitšuk]], vene helilooja (88)
* 13. juuni – [[Hilja Mörsäri]], soome kirjanik ja pedagoog (83)
* 13. juuni – [[Robert T. Paine]], USA zooloog (83)
* 13. juuni – [[Chips Moman]], USA muusikaprodutsent (79)
* 13. juuni – [[Michu Meszaros]], ungari näitleja (76)
* 13. juuni – [[Dmitri Miron]], vene näitleja (41)
* [[14. juuni]] – [[Gilles Lamontagne]], Kanada poliitik (97)
* 14. juuni – [[Valli Lember-Bogatkina]], eesti akvarellikunstnik (94)
* 14. juuni – [[Gregory Rabassa]], USA tõlkija (94)
* 14. juuni – [[Ann Morgan Guilbert]], USA näitleja (87)
* 14. juuni – [[Irma Roy]], Argentina näitleja ja poliitik (84)
* 14. juuni – [[Ronnie Claire Edwards]], USA näitleja (83)
* 14. juuni – [[Anatoli Grišin]], Nõukogude Liidu aerutaja (76)
* 14. juuni – [[Lidia Biondi]], itaalia näitleja (75)
* 14. juuni – [[Henry McCullough]], Põhja-Iiri kitarrist (72)
* [[15. juuni]] – [[Lois Duncan]], USA kirjanik (82)
* 15. juuni – [[Wolfram Brück]], Saksamaa poliitik ja jurist (79)
* 15. juuni – [[Yumi Shirakawa]], jaapani näitleja (79)
* 15. juuni – [[Giuseppe Spagnulo]], itaalia skulptor (79)
* 15. juuni – [[Milorad Mandić]], serbia näitleja (55)
* [[16. juuni]] – [[Charles Thompson]], USA pianist ja organist (98)
* 16. juuni – [[Sulo Aittoniemi]], Soome poliitik (79)
* 16. juuni – [[Ell-Maaja Randküla]], eesti moekunstnik (76)
* 16. juuni – [[Luděk Macela]], tšehhi jalgpallur (65)
* 16. juuni – [[Fredrik Donner]], Soome rallisõitja (63; surmast teatamise kuupäev)
* 16. juuni – [[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (41)
* [[17. juuni]] – [[Peter Feuchtwanger]], saksa pianist, helilooja ja klaveripedagoog (85)
* 17. juuni – [[Detlef Kleinert]], Saksa poliitik ja jurist (83)
* 17. juuni – [[Rubén Aguirre]], Mehhiko näitleja (82)
* 17. juuni – [[Valeri Tsaplin]], vene kunstnik (57)
* 17. juuni – [[Ron Lester]], USA näitleja (45)
* [[18. juuni]] – [[Adelaida Svanidze]], vene ajaloolane ja luuletaja (87)
* 18. juuni – [[Väinö Huhtala]], soome murdmaasuusataja (80)
* 18. juuni – [[Susana Duijm]], Venezuela iluduskuninganna (79)
* 18. juuni – [[Wu Jianmin]], Hiina Rahvavabariigi diplomaat (77)
* 18. juuni – [[Paul Cox]], hollandi päritolu Austraalia filmilavastaja (76)
* 18. juuni – [[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (72) 
* 18. juuni – [[Sverre Kjelsberg]], norra muusik (69)
* [[19. juuni]] – [[Victor Stănculescu]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (88)
* 19. juuni – [[Götz George]], saksa näitleja (79)
* 19. juuni – [[Anton Yelchin]], vene-juudi päritolu USA filminäitleja (27)
* [[20. juuni]] – [[Benoîte Groult]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (96)
* 20. juuni – [[Frank Chapot]], USA ratsutaja (84)
* 20. juuni – [[Ernesto Maceda]], Filipiinide poliitik (81)
* 20. juuni – [[Chayito Valdez]], Mehhiko laulja ja näitleja (71)
* [[21. juuni]] – [[Kunio Hatoyama]], Jaapani poliitik (67)
* 21. juuni – [[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (49)
* [[22. juuni]] – [[Andrzej Kondratiuk]], poola filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja filmioperaator (79)
* 22. juuni – [[Bill Ham]], USA mänedžer (79)
* [[23. juuni]] – [[Roberto Lovera]], Uruguay korvpallur (93)
* 23. juuni – [[Jin Yaqin]], hiina näitlejanna (91)
* 23. juuni – [[Ralph Stanley]], USA muusik (89)
* 23. juuni – [[Andres Root]], eesti majandusteadlane ja analüütik (59)
* [[24. juuni]] – [[Charles Chaynes]], prantsuse helilooja (90)
* 24. juuni – [[Bernie Worrell]], USA muusik ja helilooja (72)
* [[25. juuni]] – [[Bill Cunningham]], USA fotograaf (87)
* 25. juuni – [[Patrick Mayhew]], Briti jurist ja poliitik (86)
* 25. juuni – [[Nicole Courcel]], prantsuse näitleja (84)
* 25. juuni – [[Giuseppe Ferrara]], Itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 25. juuni – [[Adam Small]], LAV-i kirjanik (79)
* 25. juuni – [[Jim Hickman]], USA pesapallur (79)
* 25. juuni – [[Manfred Deix]], Austria karikaturist (67)
* [[26. juuni]] – [[Jürgen von Beckerath]], saksa egüptoloog (96)
* 26. juuni – [[Austin Clarke]], Kanada kirjanik (81)
* 26. juuni – [[Kristiina Elstelä]], soome näitleja (73)
* 26. juuni – [[Vitali Tuljakov]], Eesti jalgpallitreener (46)
* 26. juuni – [[Oh Se-jong]], Lõuna-Korea lühirajauisutaja (33)
* [[27. juuni]] – [[Alvin Toffler]], USA futuroloog, sotsioloog ja kirjanik (87)
* 27. juuni – [[Bud Spencer]], itaalia näitleja, stsenarist, endine ujuja ja poplaulja (86)
* 27. juuni – [[Pelle Gudmundsen-Holmgreen]], taani helilooja (83)
* 27. juuni – [[Matti Mettas]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (65)
* 27. juuni – [[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog (54)
* 27. juuni – [[Urmas Vatter]], [[Kesselaid|Kesselaiu]] saarevanem (52)
* [[28. juuni]] – [[André Guelfi]], prantsuse vormelisõitja (97)
* 28. juuni – [[Buddy Ryan]], USA Ameerika jalgpalli treener (85)
* 28. juuni – [[Scotty Moore]], USA kitarrist (84)
* 28. juuni – [[Freddie Gilroy]], iiri poksija (80)
* 28. juuni – [[Pat Summitt]], USA korvpallitreener (64)
* 28. juuni – [[Tarmo Kammer]], eesti piirivalvur (54)
* 28. juuni – [[Renee Kark]], eesti piirivalvur (44)
* [[29. juuni]] – [[Inocente Carreño]], Venezuela helilooja (96)
* 29. juuni – [[Margaret Bakkes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (84)
* 29. juuni – [[Jan Hettema]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgrattur (82)
* 29. juuni – [[Janina Paradowska]], poola ajakirjanik ja publitsist (74)
* 29. juuni – [[Ojo Maduekwe]], Nigeeria poliitik (71)
* 29. juuni – [[Vassõl Slipak]], ukraina ooperilaulja (bariton) (41)
* [[30. juuni]] – [[Martin Lundström]], rootsi murdmaasuusataja (98)
* 30. juuni – [[Gordon Murray]], USA nukunäitleja (95)
* 30. juuni – [[Witold Zagórski]], poola korvpallur ja treener (85)
* 30. juuni – [[Geoffrey Hill]], inglise luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 30. juuni – [[Bengt von zur Mühlen]], saksa dokumentalist ja ajalooteoste autor (84)
* 30. juuni – [[Don Friedman]], USA džässpianist (80)

==Juuli==
* [[1. juuli]] – [[Yves Bonnefoy]], prantsuse luuletaja (93)
* 1. juuli – [[Robin Hardy]], inglise filmilavastaja ja kirjanik (86)
* [[2. juuli]] – [[Elie Wiesel]], USA ja Prantsuse juudi kirjanik, õppejõud ja poliitaktivist (87)
* 2. juuli – [[Rudolf Kálmán]], USA elektriinsener ja matemaatik (86)
* 2. juuli – [[Michel Rocard]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 2. juuli – [[Michael Cimino]], USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (77)
* 2. juuli – [[Robert Nye]], inglise luuletaja (77)
* 2. juuli – [[Patrick Manning]], Trinidadi ja Tobago poliitik (69)
* 2. juuli – [[Caroline Aherne]], inglise näitleja (52)
* 2. juuli – [[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (35)
* [[3. juuli]] – [[Sufijan Povarissov]], baškiiri kirjanik ja keeleteadlane (91)
* 3. juuli – [[Roger Dumas]], prantsuse näitleja (84)
* 3. juuli – [[Tõnis Käo]], eesti tööstusdisainer ja kunstipedagoog Saksamaal (76)
* 3. juuli – [[Markus Werner]], Šveitsi kirjanik (71)
* 3. juuli – [[Noel Neill]], USA näitlejanna (59)
* [[4. juuli]] – [[Abner J. Mikva]], USA poliitik ja jurist (90)
* 4. juuli – [[Abbas Kiarostami]], Iraani filmilavastaja (76)
* [[5. juuli]] – [[Beatrice de Cardi]], briti arheoloog (102)
* 5. juuli – [[Romesh Chandra]], India poliitik (97)
* 5. juuli – [[Alirio Díaz]], Venezuela klassikaline kitarrist ja helilooja (92) 
* 5. juuli – [[William Armstrong]], USA poliitik (79)
* 5. juuli – [[Zdeněk Neubauer]], tšehhi filosoof ja bioloog (74)
* [[6. juuli]] – [[Egon Rieble]], saksa kirjanik (91)
* 6. juuli – [[Kira Kanajeva]], vene näitleja (88)
* 6. juuli – [[John McMartin]], USA näitleja (86)
* 6. juuli – [[Jüri Renter]], eesti arhitekt (64)
* [[7. juuli]] – [[Turgay Şeren]], Türgi jalgpallur ja treener (84)
* 7. juuli – [[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (81)
* [[8. juuli]] – [[William Hardy McNeill]], USA ajaloolane (98)
* 8. juuli – [[Harold A. Linstone]], USA matemaatik ja futuroloog (92)
* 8. juuli – [[Abdul Sattar Edhi]], Pakistani filantroop (88)
* 8. juuli – [[Jacques Rouffio]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (87)
* 8. juuli – [[Galina Tšesnokova]], vene võrkpallur (82)
* 8. juuli – [[Georg Nolte]], Saksa poliitik (73)
* 8. juuli – [[Feliks Hiiemäe]], Eesti meremees ja loots (61)
* [[9. juuli]] – [[Gladys Hooper]], Suurbritannia ülipikaealine (113)
* 9. juuli – [[Kalle Havulinna]], Soome jäähokimängija (91)
* 9. juuli – [[Sydney Schanberg]], USA ajakirjanik (82)
* 9. juuli – [[Rimma Dõšalenkova]], vene luuletaja (74)
* [[10. juuli]] – [[Katharina Focke]], Saksamaa poliitik (93)
* 10. juuli – [[Alfred G. Knudson]], USA geneetik (93)
* 10. juuli – [[Czesław Druet]], poola okeanoloog (90) 
* 10. juuli – [[Frans van den Oever]], hollandi jalgpallur (88)
* 10. juuli – [[Vladimir Zahharov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) 
* 10. juuli – [[Anatoli Issajev]], Nõukogude Liidu jalgpallur ja treener (83)
* 10. juuli – [[Adrian Monger]], Austraalia sõudja (83)
* 10. juuli – [[Juan Carlos Puppo]], Argentina näitleja ja lavastaja (81)
* 10. juuli – [[Aleksandr Ruljov-Hatšatrjan]], vene kirjanik (76)
* 10. juuli – [[Nikolai Hrjatškov]], vene näitleja (64)
* [[11. juuli]] – [[John Brademas]], USA poliitik (89)
* 11. juuli – [[Elaine Fantham]], Briti filoloog (83)
* 11. juuli – [[Sally Beauman]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (71)
* 11. juuli – [[Zygmunt Zimowski]], poola vaimulik (67)
* [[12. juuli]] – [[Paul Wühr]], saksa kirjanik (89)
* [[12. juuli]] – [[Joseph Antic]], India maahokimängija (85)
* 12. juuli – [[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (57)
* [[13. juuli]] – [[Robert Fano]], Itaalia-USA informaatik (98)
* 13. juuli – [[Bernardo Provenzano]], itaalia maffiaboss (83)
* 13. juuli – [[Héctor Babenco]], Argentina-Brasiilia filmilavastaja (70)
* 13. juuli – [[Marcin Kuźmiński]], poola näitleja (52)
* 13. juuli – [[Demontez Stitt]], USA korvpallur (27)
* [[14. juuli]] – [[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (87)
* 14. juuli – [[Ants Promet]], eesti moto- ja autosportlane ning spordiajaloolane (84)
* 14. juuli – [[Péter Esterházy]], ungari kirjanik (66)
* [[15. juuli]] – [[Janez Bernik]], sloveeni maalikunstnik (82)
* 15. juuli – [[Boriss Komberg]], Vene astrofüüsik (81)
* 15. juuli – [[Qandeel Baloch]], Pakistani modell, näitleja ja sotsiaalmeediategelane (26)
* [[16. juuli]] – [[Vadim Gippenreiter]], vene fotokunstnik (99)
* 16. juuli – [[Robert Burren Morgan]], USA poliitik (90)
* 16. juuli – [[Claude Williamson]], USA džässpianist (89)
* 16. juuli – [[Alan Vega]], USA laulja ja muusik (78)
* 16. juuli – [[Bonnie Brown]], USA laulja (77)
* 16. juuli – [[Nate Thurmond]], USA korvpallur (74)
* 16. juuli – [[Kazimieras Uoka]], Leedu poliitik ja ühiskonnategelane (65)
* [[17. juuli]] – [[Wendell Anderson]], USA poliitik (83)
* 17. juuli – [[Paul Johnson]], USA jäähokimängija (81)
* [[18. juuli]] – [[Billy Name]], USA fotograaf ja filmitegija (76)
* 18. juuli – [[Svetlana Dorošenko]], Eesti näitleja (61)
* 18. juuli – [[Agata Karczmarek]], Poola kaugushüppaja (52)
* [[19. juuli]] – [[Carlos Gorostiza]], Argentina kirjanik (96)
* 19. juuli – [[Garry Marshall]], USA stsenarist ja filmirežissöör (81)
* 19. juuli – [[Dimitri Jakob Müller|Dimitri]], Šveitsi kloun ja pantomiim (80)
* 19. juuli – [[Bommi Baumann]], saksa publitsist ja endine terrorist (68)
* 19. juuli – [[Tamás Somló]], ungari laulja ja muusik (68)
* [[20. juuli]] – [[Radu Beligan]], rumeenia näitleja, lavastaja ja esseist (97)
* 20. juuli – [[Włodzimierz Odojewski]], poola kirjanik (86)
* 20. juuli – [[Mohammed Shahid]], India maahokimängija (56)
* 20. juuli – [[Mark Takai]], USA poliitik (49)
* 20. juuli – [[Katre Õim]], eesti keeleteadlane (45) 
* 20. juuli – [[Pavel Šeremet]], Valgevene, Ukraina ja Vene teleajakirjanik (44)
* [[21. juuli]] – [[Luc Hoffmann]], Šveitsi ettevõtja ja looduskaitsja (93)
* 21. juuli – [[Amnon Linn]], Iisraeli poliitik (92)
* [[22. juuli]] – [[David Bald Eagle]], USA muusik, näitleja ja kaskadöör, [[Dakotad ja lakotad|lakotade]] hõimupealik (97)
* 22. juuli – [[Ursula Franklin]], Kanada füüsik (94)
* 22. juuli – [[Bernard Dufour]], prantsuse maalikunstnik (93)
* 22. juuli – [[Esko Hukkanen]], soome näitleja (88)
* 22. juuli – [[Jouko Turkka]], soome lavastaja ja teatrijuht (74)
* [[23. juuli]] – [[Thorbjörn Fälldin]], Rootsi poliitik (90)
* 23. juuli – [[Jean Ricardou]], prantsuse kirjanik (84)
* [[24. juuli]] – [[Juta Siirak]], eesti vaimulik (87)
* 24. juuli – [[Marni Nixon]], USA laulja (86)
* 24. juuli – [[Orest Subtelny]], ukraina päritolu Kanada ajaloolane (75)
* 24. juuli – [[Małgorzata Bartyzel]], Poola ajakirjanik, teatriteadlane, nukunäitleja ja poliitik (69)
* 24. juuli – [[Oleg Rogatšov]], Eesti näitleja (56)
* [[25. juuli]] – [[Halil İnalcık]], türgi ajaloolane (100)
* 25. juuli – [[Bülent Eken]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
* 25. juuli – [[Tim LaHaye]], USA vaimulik (90)
* 25. juuli – [[Jerzy Bahr]], Poola diplomaat (72)
* [[26. juuli]] – [[Carl-Henrik Hermansson]], Rootsi poliitik (98)
* 26. juuli – [[Jacques Hamel]], prantsuse vaimulik (84)
* 26. juuli – [[Forrest Mars Jr.]], USA ettevõtja (84)
* 26. juuli – [[Mohamed Khan]], egiptuse filmilavastaja (73)
* 26. juuli – [[Sandy Pearlman]], USA muusikaprodutsent (72)
* 26. juuli – [[Pia Pera]], itaalia kirjanik (60)
* [[27. juuli]] – [[Piet de Jong]], Hollandi poliitik (101)
* 27. juuli – [[Jack Davis]], USA karikaturist ja illustraator (91)
* 27. juuli – [[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (87)
* 27. juuli – [[Harry Olt]], eesti muusikateadlane ja helilooja (87)
* 27. juuli – [[Heiki Timotheus]], eesti keemik (82)
* 27. juuli – [[Jarosław Kuszewski]], poola näitleja ja lavastaja (80)
* 27. juuli – [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti keeleõpetaja ja tõlkija (73)
* 27. juuli – [[James Alan McPherson]], USA kirjanik (72)
* 27. juuli – [[Jerry Doyle]], USA raadiosaatejuht ja poliitkommentaator (60)
* [[28. juuli]] – [[Émile Derlin Zinsou]], Benini poliitik (98)
* 28. juuli – [[Vivean Gray]], Austraalia näitleja (92)
* 28. juuli – [[Mahasweta Devi]], India kirjanik (90)
* 28. juuli – [[Dmitri Šahhovski]], vene skulptor (88)
* 28. juuli – [[Ļevs Birmanis]], Läti nukunäitleja (79)
* [[29. juuli]] – [[Lucille Dumont]], Kanada laulja (97)
* 29. juuli – [[Doris Benegas]], Hispaania jurist (64–65)
* [[30. juuli]] – [[Gloria DeHaven]], USA näitleja (91)
* 30. juuli – [[Hans-Georg Ponesky]], saksa telesaatejuht (83)
* 30. juuli – [[Ritva Vepsä]], soome näitleja (75)
* 30. juuli – [[Anna Marchesini]], itaalia näitleja (62)
* [[31. juuli]] – [[Bobbie Heine]], Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisist (106)
* 31. juuli – [[Seymour Papert]], USA matemaatik ja arvutiteadlane (88)
* 31. juuli – [[Angelika Schrobsdorff]], saksa kirjanik (88)
* 31. juuli – [[Fazil Iskander]], abhaasi-aserbaidžaani päritolu venekeelne kirjanik (87)
* 31. juuli – [[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu saksa klassikaline filoloog (86)
* 31. juuli – [[Chiyonofuji Mitsugu]], jaapani sumomaadleja (61)
* 31. juuli – [[Sylvie Roy]], Kanada poliitik (51)

==August==
* [[1. august]] – [[Leili Muuga]], eesti maalikunstnik (93)
* [[2. august]] – [[Franciszek Macharski]], poola vaimulik, Krakówi peapiiskop (kardinal) (89)
* 2. august – [[David Huddleston]], USA näitleja (85)
* 2. august – [[Simo Hannula]], soome kunstnik (84)
* 2. august – [[Ryszard Ulicki]], Poola poliitik, ajakirjanik ja luuletaja (73)
* 2. august – [[Ahmed Zewail]], Egiptuse teadlane (70)
* 2. august – [[Willibald Böck]], Saksa poliitik (69)
* [[3. august]] – [[Raimo Sule]], eesti tehnikateadlane ja karikaturist (82)
* 3. august – [[Elliot Tiber]], USA stsenarist ja kirjanik (81)
* 3. august – [[Chris Amon]], Uus-Meremaa vormelisõitja (73)
* 3. august – [[Steve LaTourette]], USA poliitik (62)
* 3. august – [[Shahrām Amīrī]], Iraani tuumafüüsik (38)
* [[4. august]] – [[Zinaida Šarko]], vene näitleja (87)
* [[5. august]] – [[Alphons Egli]], Šveitsi poliitik (91)
* 5. august – [[Annet Nieuwenhuijzen]], hollandi näitleja (85)
* 5. august – [[Grigori Solganik]], vene keeleteadlane (83)
* 5. august – [[Eleuterio Fernández Huidobro]], Uruguay poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (74)
* 5. august – [[Aleksandr Tatarkin]], vene majandusteadlane (70)
* 5. august – [[Hans-Jürgen Appelrath]], saksa informaatik (64)
* [[6. august]] – [[Helen Delich Bentley]], USA poliitik (92)
* 6. august – [[Pete Fountain]], USA džässklarnetist (86)
* 6. august – [[Jack Sears]], Briti autorallisõitja (86)
* [[7. august]] – [[Jack Günthard]], Šveitsi võimleja (96)
* 7. august – [[Gustavo Bueno]], hispaania filosoof (91)
* 7. august – [[Arne Nevanlinna]], soome kirjanik ja arhitekt (91)
* 7. august – [[Jan Wimmer]], Poola ajaloolane (90)
* 7. august – [[Sergei Kušakov]], vene näitleja (60)
* 7. august – [[Rodolfo Camacho]], Venezuela jalgrattur (40)
* 7. august – [[Bryan Clauson]], USA autorallisõitja (27)
* [[8. august]] – [[Ivo Urbančič]], sloveeni filosoof (85)
* 8. august – [[Edward Kevin Daly]], iiri vaimulik (82)
* 8. august – [[Mihhail Bariban]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (67)
* [[9. august]] – [[Ernst Neizvestnõi]], Vene ja USA skulptor (91)
* 9. august – [[Karl Bögelein]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (89)
* 9. august – [[Barry Jenner]], USA näitleja (75)
* 9. august – [[Irina Rätsep]], Eesti skulptor (69)
* 9. august – [[Gerald Grosvenor, kuues Westminsteri hertsog]] (64)
* 9. august – [[Kalikho Pul]], India poliitik (47)
* [[10. august]] – [[Marek Kwiatkowski]], poola kunstiajaloolane (86)
* 10. august – [[Neill Armstrong]], USA Ameerika jalgpallur (90)
* 10. august – [[Veleida Tuutmaa]], eesti matemaatik ja pedagoog (84)
* 10. august – [[Aleksei Marjin]], vene hokimängija (51)
* [[11. august]] – [[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist, [[Nikita Hruštšov]]i tütar (87)
* 11. august – [[Glenn Yarbrough]], USA folklaulja (86)
* [[12. august]] – [[Ljubomir Popović]], serbia maalikunstnik (81)
* 12. august – [[Ruby Wilson]], USA muusik (68)
* 12. august – [[Vadim Lukov]], Venemaa diplomaat (63)
* [[13. august]] – [[Jelena Arosseva]], vene näitleja (93)
* 13. august – [[Françoise Mallet-Joris]], Belgia kirjanik (86)
* 13. august – [[Allen Kelley]], USA korvpallur (83)
* 13. august – [[Kenny Baker]], inglise näitleja (81)
* [[14. august]] – [[Fyvush Finkel]], USA näitleja (93)
* 14. august – [[Hermann Kant]], saksa kirjanik (90)
* [[15. august]] – [[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane (79)
* 15. august – [[Bobby Hutcherson]], USA džässmuusik (75)
* 15. august – [[James Woolley]], USA klahvpillimängija (49)
* 15. august – [[Dalian Atkinson]], inglise jalgpallur (48)
* 15. august – [[Stefan Henze]], saksa aerutaja ja treener (35)
* [[16. august]] – [[João Havelange]], Brasiilia jalgpallifunktsionäär ja jurist (100)
* 16. august – [[Gurdial Singh]], India kirjanik (83)
* 16. august – [[Mauril Bélanger]], Kanada poliitik (61)
* 16. august – [[Andrew Florent]], Austraalia tennisist (45)
* [[17. august]] – [[Arthur Hiller]], Kanada filmilavastaja (92)
* 17. august – [[John Martinus]], taani näitleja (77)
* [[18. august]] – [[Ernst Nolte]], saksa ajaloolane ja filosoof (93)
* 18. august – [[Kurt Pätzold]], saksa ajaloolane (86)
* 18. august – [[René Bonino]], prantsuse sprinter (86)
* [[19. august]] – [[Horacio Salgán]], Argentina helilooja ja pianist (100)
* 19. august – [[Mira Stupica]], serbia näitleja (93)
* 19. august – [[Nina Ponomarjova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (87)
* 19. august – [[Donald Henderson]], USA füüsik, pedagoog ja epidemioloog (87)
* 19. august – [[Mohammad Ali Samatar]], Somaalia poliitik (85)
* 19. august – [[Jack Riley]], USA näitleja (80)
* 19. august – [[Adrian Enescu]], rumeenia helilooja (68)
* 19. august – [[Lou Pearlman]], USA muusikaprodutsent (62)
* 19. august – [[Hannu Vuorinen]], soome poksija (57)
* [[20. august]] – [[Charles-Émile Loo]], Prantsusmaa poliitik (94)
* 20. august – [[Brian Rix]], inglise näitleja ja aktivist (92)
* 20. august – [[Lothar Kusche]], saksa kirjanik (87)
* 20. august – [[Vagn Lundbye]], taani kirjanik (82)
* 20. august – [[Eugeniusz Geno Małkowski]], poola maalikunstnik (73)
* 20. august – [[Daniela Dessì]], itaalia ooperilaulja (59)
* 20. august – [[Ignacio Padilla]], mehhiko kirjanik (47)
* 20. august – [[Matt Roberts]], USA kitarrist (38)
* 20. august – [[Irena Rihkrand]], eesti treener (25)
* [[21. august]] – [[Antony Jay]], Briti stsenarist (86)
* 21. august – [[Marin Moraru]], rumeenia näitleja (79)
* 21. august – [[Basia Frydman]], Rootsi näitleja (70)
* [[22. august]] – [[Jacqueline Pagnol]], prantsuse näitleja (95)
* 22. august – [[Toots Thielemans]], Belgia džässmuusik (94)
* 22. august – [[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (92)
* [[23. august]] – [[Steven Hill]], USA näitleja (94)
* 23. august – [[Reinhard Selten]], saksa majandusteadlane (85)
* 23. august – [[Esther Jungreis]], USA usujuht (80)
* 23. august – [[Evita Muñoz]], mehhiko näitleja (79)
* 23. august – [[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (76)
* 23. august – [[Henning Voscherau]], Saksa poliitik ja jurist (75)
* [[24. august]] – [[Walter Scheel]], Saksamaa poliitik (97)
* 24. august – [[Gilles Gaston Granger]], prantsuse filosoof (96)
* 24. august – [[Michel Butor]], prantsuse kirjanik (89)
* 24. august – [[Ignati Ivanovski]], vene tõlkija ja luuletaja (84)
* 24. august – [[Nina Jerjomina]], Nõukogude Liidu korvpallur ja spordiajakirjanik (82)
* 24. august – [[Roger Y. Tsien]], USA biokeemik (64)
* [[25. august]] – [[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (101)
* 25. august – [[George Spencer-Brown]], Briti matemaatik (93)
* 25. august – [[Rudy Van Gelder]], USA helioperaator (91)
* 25. august – [[Marvin Kaplan]], USA näitleja (89)
* 25. august – [[Jevgeni Tšernõšev]], vene keemik (88)
* 25. august – [[Anna Kurska]], Poola poliitik (87)
* 25. august – [[Sonia Rykiel]], Prantsuse moekunstnik (86)
* 25. august – [[James Cronin]], USA tuumafüüsik (84)
* 25. august – [[Sergei Martšuk]], Nõukogude Liidu uisutaja (64)
* 25. august – [[Rodolfo Illanes]], Boliivia poliitik (56)
* [[26. august]] – [[Peter Barry]], Iiri poliitik (88)
* 26. august – [[Jiří Tichý]], tšehhi jalgpallur (82)
* 26. august – [[Harald Grønningen]], norra murdmaasuusataja (81)
* 26. august – [[Aleksandr Bolonin]], vene teatrilavastaja (69)
* 26. august – [[Jānis Reinis]], läti näitleja (55)
* [[27. august]] – [[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telerežissöör (86)
* 27. august – [[Alcindo]], Brasiilia jalgpallur (71)
* 27. august – [[Kais Adlas]], eesti teatrinäitleja (70)
* [[28. august]] – [[José Balmes]], katalaani päritolu Tšiili maalikunstnik (89)
* 28. august – [[Harry Fujiwara]], USA ''wrestler'' (82)
* 28. august – [[Binyamin Ben-Eliezer]], Iisraeli poliitik (80)
* 28. august – [[Lennart Häggroth]], rootsi jäähokimängija (76)
* 28. august – [[Juan Gabriel]], mehhiko laulja ja laulukirjutaja (66)
* [[29. august]] – [[Vedat Türkali]], türgi kirjanik ja stsenarist (97)
* 29. august – [[Bronisław Baczko]], poola filosoof ja ajaloolane (92)
* 29. august – [[Gene Wilder]], USA filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (83)
* [[30. august]] – [[Joe Sutter]], USA insener (95)
* 30. august – [[Marc Riboud]], prantsuse fotograaf (93)
* 30. august – [[Anatoli Petuhhov]], vepsa kirjanik (81)
* 30. august – [[Věra Čáslavská]], tšehhi riistvõimleja (74)
* 30. august – [[Abū Muḩammad al-‘Adnānī]], Süüria terrorist (umbes 39)
* [[31. august]] – [[Samo Hubad]], sloveeni dirigent (99)
* 31. august – [[Brian Wildsmith]], briti illustraator (86)

==September==
* [[1. september]] – [[Raymond Daveluy]], Kanada organist ja helilooja (89)
* 1. september – [[Kacey Jones]], USA laulja ja laulukirjutaja (66)
* 1. september – [[Jon Polito]], USA näitleja (65)
* [[2. september]] – [[Antonina Seredina]], Nõukogude Liidu aerutaja (86)
* 2. september – [[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik, riigi president aastatel 1991–2016 (78)
* 2. september – [[Madis Habakuk]], eesti majandus- ja juhtimisteadlane (77)
* 2. september – [[Aleksandr Kuritsõn]], vene näitleja (65)
* 2. september – [[Gary D.]], saksa muusikaprodutsent (52)
* [[3. september]] – [[Marga Hubinek]], Austria poliitik (90)
* 3. september – [[Norman Kwong]], Kanada jalgpallur ja poliitik (86)
* 3. september – [[Maria Isabel Barreno]], portugali kirjanik (77)
* 3. september – [[Mir Quasem Ali]], Bangladeshi poliitik (63)
* 3. september – [[Jean-Christophe Yoccoz]], prantsuse matemaatik (59)
* [[4. september]] – [[Yang Jingnian]], hiina majandusteadlane (107)
* 4. september – [[Adam Bielański]], poola keemik (103)
* 4. september – [[Novella Matvejeva]], vene kirjanik, autorilaulude esitaja ja kirjandusteadlane (81)
* 4. september – [[Peter Janich]], saksa filosoof (74)
* 4. september – [[Klaus Katzur]], saksa ujuja (73)
* [[5. september]] – [[Phyllis Schlafly]], USA publitsist, poliitaktivist ja jurist (92)
* 5. september – [[Hugh O'Brian]], USA näitleja (91)
* 5. september – [[Duane Graveline]], USA arst ja astronaut (85)
* 5. september – [[Veit Rosenberger]], saksa ajaloolane (53)
* [[6. september]] – [[Pavel Homski]], vene teatrilavastaja (91)
* 6. september – [[Lilian Uchtenhagen]], Šveitsi poliitik (87)
* 6. september – [[Andrzej Szymczak]], poola käsipallur (67)
* [[7. september]] – [[Joseph Keller]], USA matemaatik (93)
* 7. september – [[Norbert Schemansky]], USA tõstja (92)
* 7. september – [[António Barbosa de Melo]], Portugali jurist ja poliitik (83)
* 7. september – [[Bobby Chacon]], USA poksija (64)
* [[8. september]] – [[Inga Clendinnen]], Austraalia kirjanik ja ajaloolane (82)
* 8. september – [[Prince Buster]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (78)
* 8. september – [[Sergei Kastorski]], vene helilooja (68)
* 8. september – [[Dragiša Pešić]], Jugoslaavia ja Montenegro poliitik (62)
* 8. september – [[Johan Botha]], Lõuna-Aafrika ooperilaulja (tenor) (51)
* 8. september – [[Hannes Arch]], Austria vigurlendaja (48)
* 8. september – [[Roman Romantšuk]], vene poksija (37)
* [[9. september]] – [[Kōichi Katō]], Jaapani poliitik (77)
* 9. september – [[Roman Rugin]], handi kirjanik (77)
* 9. september – [[Marion Piisang]], eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane (63)
* [[10. september]] – [[Jutta Limbach]], Saksa jurist ja poliitik (82)
* 10. september – [[Roman Rugin]], handi kirjanik (77)
* 10. september – [[Jure Radić]], Horvaatia insener ja poliitik (62)
* 10. september – [[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja väliskommentaator (58)
* 10. september – [[Irina Jefremova]], vene näitleja (53)
* [[11. september]] – [[Eduard Nazarov]], vene animafilmirežissöör (74)
* 11. september – [[Nelson Davidjan]], Nõukogude Liidu maadleja (66)
* 11. september – [[Valeri Alikov]], mäemari luuletaja, tõlkija ja kriitik (56)
* 11. september – [[Alexis Arquette]], USA näitleja ja muusik (47)
* 11. september – [[Ben Idrissa Dermé]], Burkina Faso jalgpallur (34)
* [[12. september]] – [[Uno Veenre]], eesti orkestrijuht ja helilooja (96)
* 12. september – [[Ellen Burka]], Kanada iluuisutaja ja iluuisutamistreener (95)
* 12. september – [[Kalju Ojaveski]], eesti põllumajandusteadlane (87)
* 12. september – [[Sándor Csoóri]], ungari luuletaja, esseist, proosakirjanik ja ühiskonnategelane (86)
* 12. september – [[Vladimir Koretski]], vene näitleja (84)
* 12. september – [[Kalle Holmberg]], soome lavastaja (77)
* 12. september – [[Aleksandras Vasiliauskas]], Leedu poliitik ja matemaatik (76)
* 12. september – [[Freddi]], [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] isane [[Amuuri leopard]] (21)
* [[13. september]] – [[Andrei Turkov]], vene kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (92)
* 13. september – [[Ermanno Rea]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (89)
* 13. september – [[Unto Valpas]], Soome poliitik (71)
* 13. september – [[Pekka Valkeejärvi]], soome näitleja (58)
* 13. september – [[Artjom Bezrodnõi]], vene jalgpallur (37)
* [[14. september]] – [[Hilmar Thate]], saksa näitleja (85)
* 14. september – [[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane (65)
* 14. september – [[Kim McGuire]], USA näitleja ja kirjanik (60)
* 14. september – [[Valeri Abramov]], Nõukogude Liidu pikamaajooksja (60)
* [[15. september]] – [[Rose Mofford]], USA poliitik (94)
* 15. september – [[Olaf Utt]], eesti publitsist, ajakirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik (87)
* 15. september – [[Rolf Losansky]], saksa filmilavastaja (85)
* 15. september – [[James Stacy]], USA näitleja (79)
* 15. september – [[Domingos Montagner]], brasiilia näitleja (54)
* [[16. september]] – [[Carlo Azeglio Ciampi]], Itaalia poliitik, riigi president aastatel 1999–2006 (95)
* 16. september – [[Gabriele Amorth]], itaalia vaimulik (91)
* 16. september – [[Teodoro González de León]], mehhiko arhitekt (90)
* 16. september – [[Edward Albee]], USA näitekirjanik (88)
* 16. september – [[António Mascarenhas Monteiro]], Roheneemesaarte poliitik, riigi president (1991–2001) (72)
* 16. september – [[Tarık Akan]], türgi filminäitleja ja produtsent (66)
* 16. september – [[Waldemar Dziki]], poola filmilavastaja ja produtsent (59)
* [[17. september]] – [[Rune Larsson]], Rootsi kergejõustiklane (72)
* 17. september – [[Roman Ivanõtšuk]], ukraina kirjanik (87)
* 17. september – [[Merab Berdzenišvili]], gruusia skulptor (87)
* 17. september – [[Charmian Carr]], USA näitlejanna (73)
* 17. september – [[Malle Värk]], eesti muusikakirjastaja (57)
* 17. september – [[Bahman Golbarnezhad]], iraani [[Paraolümpiamängud|paraolümplane]], jalgrattur (48)
* [[18. september]] – [[David Kyle]], USA ulmekirjanik (97)
* 18. september – [[Guido Rajalo]], Eesti keemiainsener (90)
* 18. september – [[András Prékopa]], ungari matemaatik (87)
* 18. september – [[Viktor Vinogradov]], vene keeleteadlane (77)
* [[19. september]] – [[Boriss Trahtenbrot]], Nõukogude Liidu ja Iisraeli matemaatik (95)
* 19. september – [[Karl Dietrich Bracher]], saksa poliitikateadlane ja ajaloolane (94)
* 19. september – [[Allister Sparks]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ajakirjanik (83)
* 19. september – [[Jevgeni Žilin]], ukraina ühiskonnategelane, Antimaidani liider (40)
* [[20. september]] – [[Bill Barrett]], USA poliitik (87)
* 20. september – [[Curtis Hanson]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (71)
* 20. september – [[Richie Dunn]], USA jäähokimängija (59)
* [[21. september]] – [[Terence Bayler]], Uus-Meremaa näitleja (86)
* 21. september – [[Kalervo Rauhala]], soome maadleja (85)
* 21. september – [[Manfred Coppik]], Saksa poliitik ja jurist (72)
* 21. september – [[Leonidas Donskis]], Leedu filosoof ja poliitik (54)
* [[22. september]] – [[Gian Luigi Rondi]], itaalia filmikriitik (94)
* 22. september – [[Gérard Maugin]], šveitsi inseneriteadlane (71)
* 22. september – [[Timo Hakamaa]], soome korvpallitreener ja korvpallur (54)
* [[23. september]] – [[Michel Rousseau (jalgrattur)|Michel Rousseau]], prantsuse trekijalgrattur (80)
* 23. september – [[Marcel Artelesa]], prantsuse jalgpallur (78)
* [[24. september]] – [[Arne Melchior]], Taani poliitik (91)
* 24. september – [[Wenche Lowzow]], Norra poliitik (90)
* 24. september – [[Bill Mollison]], Austraalia teadlane (88)
* 24. september – [[Veikko Savolainen]], soome karikaturist ja koomiksikunstnik (87)
* 24. september – [[Mel Charles]], Walesi jalgpallur (81)
* 24. september – [[Bill Nunn]], USA näitleja (62)
* [[25. september]] – [[Vello Laos]], eesti meditsiinipublitsist ja [[Soomepoisid|soomepoiss]] (95)
* 25. september – [[David Padilla]], Boliivia poliitik (89)
* 25. september – [[Arnold Palmer]], USA golfimängija (87)
* 25. september – [[Juri Zlotnikov]], vene kunstnik (86)
* 25. september – [[Jean Shepard]], USA laulja (82)
* 25. september – [[Henning Enoksen]], Taani jalgpallur (80)
* 25. september – [[Joseph Sitruk]], Prantsuse rabi (71)
* 25. september – [[René Marsiglia]], Prantsuse jalgpallur ja treener (57)
* 25. september – [[Nahed Hattar]], Jordaania kirjanik ja poliitaktivist (56)
* 25. september – [[José Fernández]], USA pesapallur (24)
* [[26. september]] – [[Herschell Gordon Lewis]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (87)
* 26. september – [[Karel Růžička]], tšehhi džässpianist ja helilooja (76)
* 26. september – [[Mark Dvoretski]], Vene maletaja ja maletreener (68)
* [[27. september]] – [[Abdulhak Igebajev]], baškiiri luuletaja (86)
* 27. september – [[Sebastian Papaiani]], rumeenia näitleja (80)
* [[28. september]] – [[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (93)
* 28. september – [[Helve-Reet Lobjakas]], eesti moekunstnik (81)
* 28. september – [[Werner Friese]], saksa jalgpallur (70)
* 28. september – [[Max Walker]], Austraalia kriketimängija ja austraalia jalgpallur (68)
* 28. september – [[Çamsulvara Çamsulvarayev]], Aserbaidžaani maadleja (32)
* [[29. september]] – [[Shirley Jaffe]], USA kunstnik (92)
* 29. september – [[Herbert Martin]], saksa jalgpallur (91)
* 29. september – [[Ann Emery]], inglise näitleja (86)
* 29. september – [[Miriam Defensor Santiago]], Filipiinide poliitik (71)
* 29. september – [[Laura Troschel]], itaalia näitleja ja laulja (71)
* [[30. september]] – [[Oscar Brand]], USA folklaulja ja laulukirjutaja (96)
* 30. september – [[Brahim Zniber]], Maroko ettevõtja (95 või 96)
* 30. september – [[Mike Towell]], šoti poksija (25)

==Oktoober==
* [[Rod Temperton]], inglise laululooja (66)
* [[1. oktoober]] – [[Daphne Odjig]], Kanada kunstnik (97)
* 1. oktoober – [[David Herd]], šoti jalgpallur (82)
* [[2. oktoober]] – [[Thomas Round]], inglise ooperilaulja ja näitleja (100)
* 2. oktoober – [[Neville Marriner]], Briti viiuldaja ja dirigent (92)
* 2. oktoober – [[Mary Hesse]], inglise filosoof (91)
* 2. oktoober – [[Bobby Molloy]], Iirimaa poliitik (80)
* 2. oktoober – [[Massimo Rossi]], itaalia veemotosportlane (23)
* [[3. oktoober]] – [[Trịnh Thị Ngọ]], Vietnami propagandist (85)
* 3. oktoober – [[Arturs Vaiders]], läti spordiajakirjanik (61)
* [[4. oktoober]] – [[Brigitte Hamann]], Saksamaa-Austria ajaloolane (76)
* 4. oktoober – [[Gideon Toury]], Iisraeli tõlketeadlane (74)
* [[5. oktoober]] – [[Georges Balandier]], prantsuse sotsioloog, antropoloog ja etnoloog (95)
* 5. oktoober – [[Michal Kováč]], Slovakkia poliitik, riigi president 1993–1998 (86)
* 5. oktoober – [[György Márkus]], ungari filosoof (82)
* [[6. oktoober]] – [[Hidipo Hamutenya]], Namiibia poliitik (77)
* 6. oktoober – [[Marina Sanaja]], Nõukogude Liidu iluuisutaja (57)
* [[7. oktoober]] – [[Wolfgang Suschitzky]], Austria ja Briti filmioperaator ja fotograaf (104)
* 7. oktoober – [[Martha Roth]], itaalia päritolu Mehhiko filminäitleja (84)
* 7. oktoober – [[Ljudmila Ivanova]], vene näitleja (83)
* 7. oktoober – [[John Gleeson]], Austraalia kriketimängija (78)
* 7. oktoober – [[Gonzalo Peralta]], Argentina jalgpallur (36)
* [[8. oktoober]] – [[Stylianós Pattakós]], Kreeka sõjaväelane ja riigitegelane (103)
* 8. oktoober – [[Pierre Tchernia]], prantsuse filmilavastaja, produtsent, stsenarist ja näitleja (88)
* 8. oktoober – [[Giovanni Scognamillo]], Türgi filmikriitik (87)
* 8. oktoober – [[Jacob Neusner]], USA usuteadlane (84)
* 8. oktoober – [[Enn Pirrus]], eesti geoloog (80)
* 8. oktoober – [[Maximiliano Giusti]], Argentina jalgpallur (25)
* [[9. oktoober]] – [[Andrzej Wajda]], Poola filmilavastaja (90)
* 9. oktoober – [[René Avilés Fabila]], mehhiko kirjanik (75)
* 9. oktoober – [[Aaron Pryor]], USA poksija (60)
* [[10. oktoober]] – [[Lars Huldén]], soomerootsi kirjanik, keeleteadlane ja tõlkija (90)
* 10. oktoober – [[Värdi Reiman]], eesti tehnikateadlane (89)
* 10. oktoober – [[Tony Adamowicz]], USA autovõidusõitja (75)
* [[11. oktoober]] – [[Patricia Barry]], USA näitleja (93)
* 11. oktoober – [[Antero Lumme]], soome jalgrattur (82)
* 11. oktoober – [[Teatao Teannaki]], Kiribati poliitik (80)
* 11. oktoober – [[Matti Hagman]], Soome jäähokimängija (61)
* 11. oktoober – [[Pia Hallström]], Rootsi poliitik (55)
* 11. oktoober – [[Oksana Batko-Nõštšuk]], ukraina näitleja (43)
* [[12. oktoober]] – [[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (86)
* 12. oktoober – [[Kemal Unakıtan]], Türgi poliitik (70)
* 12. oktoober – [[Irina Udalova]], vene ooperilaulja (66)
* 12. oktoober – [[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane (62)
* [[13. oktoober]] – [[Gerhard Wimberger]], Austria helilooja ja dirigent (93)
* 13. oktoober – [[Dario Fo]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (90)
* 13. oktoober – [[Bhumibol Adulyadej]], Tai kuningas Rama IX (88)
* 13. oktoober – [[Andrzej Kopiczyński]], poola näitleja (82)
* 13. oktoober – [[Ülo Varul]], eesti korvpallur (64)
* 13. oktoober – [[Jim Prentice]], Kanada poliitik (60)
* [[14. oktoober]] – [[Kathryn Adams Doty]], USA näitleja (96)
* 14. oktoober – [[Jean Alexander]], inglise näitleja (90)
* 14. oktoober – [[Pierre Étaix]], prantsuse filmilavastaja, näitleja, kloun ja kirjanik (87)
* 14. oktoober – [[Tonino Valerii]], itaalia filmilavastaja (82)
* 14. oktoober – [[José Lello]], Portugali poliitik (72)
* 14. oktoober – [[Lemming Nagel]], eesti kunstnik (68)
* [[15. oktoober]] – [[Hans Pischner]], Saksa poliitik ja klavessiinimängija (102)
* 15. oktoober – [[Alfredo Campagner]], Itaalia kõrgushüppaja (96)
* 15. oktoober – [[Kenjirō Azuma]], Jaapani skulptor (90)
* 15. oktoober – [[Klim Tšurjumov]], Nõukogude ja Ukraina astronoom (79)
* 15. oktoober – [[Tõnu Tiits]], eesti kirimaletaja, spordifunktsionäär ja pedagoog (78)
* 15. oktoober – [[Dennis Byrd]], USA Ameerika jalgpallur (50)
* [[16. oktoober]] – [[Arved Oksaar]], eesti riigiteadlane ja spordisotsioloog Saksamaal (95)
* 16. oktoober – [[Kigeli V Ndahindurwa]], Rwanda kuningas (80)
* 16. oktoober – [[Viktor Zubkov (korvpallur)|Viktor Zubkov]], Nõukogude Liidu korvpallur (79)
* 16. oktoober – [[Anthony Foley]], Iirimaa ragbimängija (42)
* 16. oktoober – [[Juras Požela (poliitik) |Juras Požela]], Leedu poliitik (34)
* 16. oktoober – [[Arsen Pavlov]], vene sõjaväelane Ida-Ukrainas (33)
* [[17. oktoober]] – [[Teodor Kufel]], Poola sõjaväelane (96)
* [[18. oktoober]] – [[Dave Colclough]], Walesi pokkerimängija (52)
* [[19. oktoober]] – [[Yvette Chauviré]], prantsuse baleriin ja näitleja (99)
* 19. oktoober – [[Radu Câmpeanu]], Rumeenia poliitik (94)
* 19. oktoober – [[Vitali Kireiko]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (89)
* 19. oktoober – [[Jari Lindholm]], soome ajakirjanik (55)
* [[20. oktoober]] – [[Simone Schaller]], USA kergejõustiklane (104)
* 20. oktoober – [[Felix Aasma]], eesti päritolu Rootsi tehnikateadlane (96)
* 20. oktoober – [[Roger Lallemand]], Belgia jurist ja poliitik (84)
* 20. oktoober – [[Junko Tabei]], jaapani alpinist (77)
* 20. oktoober – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (39)
* [[21. oktoober]] – [[Raine Spencer]], Suurbritannia poliitik (87)
* 21. oktoober – [[Clément Michu]], prantsuse näitleja (79)
* 21. oktoober – [[Manfred Krug]], saksa näitleja, laulja ja kirjanik (79) 
* 21. oktoober – [[Richard Nicoll]], inglise moelooja (39)
* [[22. oktoober]] – [[Helmut Polberg]], eesti raamatukunstnik (81)
* [[23. oktoober]] – [[Jimmy Perry]], Suurbritannia telestsenarist (93)
* 23. oktoober – [[Jack Chick]], USA karikaturist ja kirjastaja (92)
* 23. oktoober – [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (84)
* 23. oktoober – [[Genrihh Perevoštšikov]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (79)
* 23. oktoober – [[Tom Hayden]], USA aktivist ja poliitik (76)
* 23. oktoober – [[Pete Burns]], inglise laulja (57)
* [[24. oktoober]] – [[Eddy Christiani]], Hollandi muusik (98)
* 24. oktoober – [[Benjamin Creme]], šoti kirjanik ja esoteerik (93)
* 24. oktoober – [[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik, riigi president aastatel 2000–2005 (88)
* 24. oktoober – [[Eugeniusz Rudnik]], poola helilooja (83)
* 24. oktoober – [[Bobby Vee]], soome päritolu USA laulja (73)
* 24. oktoober – [[Reinhard Häfner]], saksa jalgpallur (64)
* 24. oktoober – [[Helgi Arst]], eesti geofüüsik (84)
* [[25. oktoober]] – [[Margit Bara]], ungari näitleja (88)
* 25. oktoober – [[Jerzy Szacki]], poola sotsioloog ajaloolane (87)
* 25. oktoober – [[Carlos Alberto Torres]], brasiilia jalgpallur ja treener (72)
* 25. oktoober – [[Kevin Curran]], USA telestsenarist (59)
* [[26. oktoober]] – [[Yuichi Takai]], jaapani kirjanik (84)
* 26. oktoober – [[Antero Halonen]], Soome poksija (77)
* 26. oktoober – [[Sergei Djatšenko]], Kasahstani poliitik (64)
* 26. oktoober – [[Birger Larsen]], taani filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (54)
* [[27. oktoober]] – [[Takahito, prints Mikasa]], Jaapani prints, [[Hirohito]] vend ja [[Akihito]] onu (100)
* 27. oktoober – [[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist (93)
* 27. oktoober – [[Pentti Siimes]], soome näitleja (87)
* 27. oktoober – [[Vladimir Zemljanikin]], vene näitleja (83)
* 27. oktoober – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik (80)
* 27. oktoober – [[Susan Lindquist]], USA bioloog (67)
* [[28. oktoober]] – [[Nicholas Brathwaite]], Grenada peaminister 1983–1984 ja 1990–1995 (91)
* [[29. oktoober]] – [[Samuil Žuhhovitski]], Vene maletaja (99)
* 29. oktoober – [[John D. Roberts]], USA keemik (98)
* 29. oktoober – [[Pen Sovan]], Kambodža poliitik (80)
* 29. oktoober – [[Roland Dyens]], prantsuse kitarrist ja helilooja (61)
* [[30. oktoober]] – [[James Galanos]], USA moedisainer (92)
* 30. oktoober – [[Curly Putman]], ameerika laulukirjutaja (85)
* 30. oktoober – [[Thörner Åhsman]], Rootsi poksija (85)
* 30. oktoober – [[Tammy Grimes]], ameerika näitleja ja laulja (82)
* [[31. oktoober]] – [[Vladimir Zeldin]], vene näitleja (101)
* 31. oktoober – [[Silvio Gazzaniga]], itaalia skulptor (95)
* 31. oktoober – [[Natalie Babbitt]], USA lastekirjanik ja raamatuillustraator (84)
*31. oktoober – [[Vello Luht]], Eesti kabetaja (69)

==November==
*[[James Joseph Dresnok]], USA sõdur (74–75)
* [[1. november]] – [[Tina Anselmi]], Itaalia poliitik (89)
* 1. november – [[Sverre Andersen]], norra jalgpallur (80)
* [[2. november]] – [[Oleg Popov]], vene kloun (86)
* 2. november – [[Bob Cranshaw]], USA džässmuusik (83)
* 2. november – [[Zinaida Habalova]], vene helilooja (79)
* [[3. november]] – [[Kay Starr]], USA laulja (94)
* 3. november – [[Börje Lampenius]], soome näitleja, laulja ja teatrijuht (94)
* 3. november – [[Marc Michel]], prantsuse näitleja (87)
* 3. november – [[Clive Derby-Lewis]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (80)
* [[4. november]] – [[Jean-Jacques Perrey]], prantsuse muusikaprodutsent (97)
* 4. november – [[Siiri Mai Hanstein]], eesti näo- ja lõualuukirurg (81)
* [[5. november]] – [[Jos Romersa]], Luksemburgi riistvõimleja (101)
* 5. november – [[Abdulla Oripov]], usbeki luuletaja ja tõlkija (75)
* 5. november – [[Ralph J. Cicerone]], USA klimatoloog (73)
* 5. november – [[Rolando Espinosa]], Filipiinide poliitik (54)
* 5. november – [[Marek Svatoš]], Slovakkia jäähokimängija (34)
* [[6. november]] – [[Marc Sleen]], Belgia karikaturist (93)
* 6. november – [[Elga Mark-Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (87)
* 6. november – [[Zoltán Kocsis]], ungari pianist, dirigent ja helilooja (64)
* [[7. november]] – [[Jimmy Young]], inglise laulja (95)
* 7. november – [[Leonard Cohen]], Kanada laulja (82)
* 7. november – [[Janet Reno]], USA jurist ja riigitegelane (78)
* 7. november – [[Biser Kirov]], bulgaaria estraadilaulja (74)
* 7. november – [[Džabrail Džabrailov]], Venemaa kikkpoksija (43)
* [[8. november]] – [[Raoul Coutard]], prantsuse filmioperaator ja -lavastaja (92)
* 8. november – [[Umberto Veronesi]], itaalia onkoloog ja poliitik (90)
* 8. november – [[Peter Brixtofte]], Taani poliitik (66)
* [[9. november]] – [[Eugene Galanter]], ameerika psühholoog (92)
* 9. november – [[Jack Bodell]], inglise poksija (76)
* [[10. november]] – [[Francisco Nieva]], hispaania näitekirjanik (91)
* [[11. november]] – [[Margarethe Sõmermaa]], eesti aktivist Rootsis (99)
* 11. november – [[Ilse Aichinger]], Austria kirjanik (95)
* 11. november – [[Leonid Keldõš]], vene füüsik (85)
* 11. november – [[Robert Vaughn]], USA näitleja (83)
* 11. november – [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]], saksa jalgpallur ja treener (81)
* 11. november – [[Pertti Nieminen]], Soome jäähokimängija (79)
* 11. november – [[Uwe Bracht]], saksa jalgpallur (63)
* [[12. november]] – [[Lupita Tovar]], Mehhiko näitleja (106)
* 12. november – [[Paul Vergès]], Réunioni poliitik (91)
* 12. november – [[Edgard Sorgeloos]], Belgia jalgrattur (85)
* 12. november – [[Jacques Werup]], rootsi kirjanik, luuletaja ja muusik (71)
* [[13. november]] – [[Luigi Caccia Dominioni]], itaalia arhitekt, disainer ja linnaplaneerija (102)
* 13. november – [[Eino Kõiv]], eesti muusik, dekoraator ja näitleja (90)
* 13. november – [[Leon Russell]], USA muusik ja laulukirjutaja (74)
* 13. november – [[Laurent Pokou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (69)
* [[14. november]] – [[Gardnar Mulloy]], USA tennisist (102)
* 14. november – [[Marti Friedlander]], Uus-Meremaa fotograaf (88)
* 14. november – [[Bob Gain]], USA Ameerika jalgpallur (87)
* 14. november – [[Gun Hellsvik]], Rootsi poliitik (74)
* 14. november – [[Gwen Ifill]], USA ajakirjanik (61)
* [[15. november]] – [[Sixto Durán Ballén]], Ecuadori poliitik, riigi president aastatel 1992–1996 (95)
* 15. november – [[Mose Allison]], USA pianist (89)
* 15. november – [[Paul Rosche]], saksa insener (82)
* 15. november – [[Kersti Kimmel]], eesti vaimulik (78)
* 15. november – [[Aki Hintsa]], soome spordiarst (58)
* [[16. november]] – [[Jay Wright Forrester]], USA arvutitehnik (98)
* 16. november – [[Erich Jaansoo]], eesti näitleja ja taidlusnäitejuht (95)
* 16. november – [[Melvin Laird]], USA poliitik ja kirjanik (94)
* 16. november – [[Konrad Kraske]], Saksa poliitik (90)
* 16. november – [[Nilla Pihelgas]], eesti arst (87)
* 16. november – [[Enno Penno]], Eesti poliitik, Vabariigi Valitsuse eksiilis liige (86)
* 16. november – [[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (84)
* 16. november – [[Hans-Günter Neues]], saksa jalgpallur (66)
* 16. november – [[Daniel Prodan]], rumeenia jalgpallur (44)
* [[17. november]] – [[Anatoli Dzivajev]], Vene näitleja (70)
* [[18. november]] – [[Denton Cooley]], USA kirurg (96)
* 18. november – [[Jevgeni Lazarev]], Venemaa ja USA näitleja ja teatrilavastaja (79)
* 18. november – [[Mart Taevere]], eesti toimetaja, režissöör ja saatejuht (65)
* 18. november – [[Sharon Jones]], USA laulja (60)
* [[19. november]] – [[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane ja kriitik (85)
* [[20. november]] – [[Marija Glazovskaja]], vene mullateadlane ja geokeemik (104)
* 20. november – [[Konstantínos Stefanópoulos]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1995–2005 (90)
* 20. november – [[Vello Asi]], eesti sisearhitekt (89)
* 20. november – [[William Trevor]], iiri kirjanik (88)
* 20. november – [[Hod O'Brien]], USA džässpianist (80)
* 20. november – [[Tomasz Wiszniewski]], poola filmi- ja teatrilavastaja (58)
* 20. november – [[Gabriel Badilla]], Costa Rica jalgpallur (32)
* [[21. november]] – [[Jean-Claude Risset]], prantsuse helilooja (78)
* 21. november – [[Mait Arvisto]], eesti haridustegelane ja spordipedagoog (76)
* 21. november – [[Jan Sonnergaard]], taani kirjanik (53)
* [[22. november]] – [[Margarethe Sõmermaa]], eesti aktivist Rootsis (99)
* 22. november – [[Matthias Mauritz]], saksa jalgpallur (92)
* [[23. november]] – [[Ralph Branca]], USA pesapallur (90)
* 23. november – [[Andrew Sachs]], Briti kirjanik (86)
* 23. november – [[Joe Esposito]], USA kirjanik (78)
* 23. november – [[Rita Barberá]], Hispaania poliitik (68)
* [[24. november]] – [[Marcos Ana]], hispaania kirjanik (96)
* 24. november – [[František Peterka]], tšehhi näitleja (94)
* 24. november – [[Florence Henderson]], USA näitleja ja laulja (82)
* 24. november – [[Colonel Abrams]], USA laulja (67)
* [[25. november]] – [[Margaret Rhodes]], Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]] nõbu (91)
* 25. november – [[Fidel Castro]], Kuuba poliitik (90)
* 25. november – [[Thomas Taylor]], Briti poliitik (87)
* 25. november – [[David Hamilton]], briti fotograaf ja filmilavastaja (83)
* 25. november – [[Igor Gnevašev]], vene fotoajakirjanik, fotokunstnik ja filminäitleja (80)
* 25. november – [[Ron Glass]], USA näitleja (71)
* [[26. november]] – [[Fritz Weaver]], USA näitleja (90)
* 26. november – [[Peter Hans Kolvenbach]], Hollandi vaimulik (87)
* 26. november – [[Alv Gjestvang]], Norra kiiruisutaja (79)
* 26. november – [[Jaak Ojakäär]], eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik (58)
* 26. november – [[Juri Jelissejev]], vene maletaja (20)
* [[27. november]] – [[Giánnis Grívas]], Kreeka poliitik (93)
* 27. november – [[Vladimir Ganson]], vene entomoloog (92)
* 27. november – [[Elmar Joosep]], eesti mäeinsener ja [[Memento]] aktivist (92)
* 27. november – [[Viktor Ivannikov]], vene arvutiteadlane (76)
* 27. november – [[Peter Hintze]], Saksamaa poliitik (66)
* 27. november – [[Nikolai Lavjorov]], vene geoloog (87)
* [[28. november]] – [[Jim Delligatti]], USA ettevõtja (98)
* 28. november – [[Mark Taimanov]], Venemaa maletaja ja pianist (90)
* 28. november – [[Van Williams]], USA näitleja (82)
* 28. november – [[Mário Sérgio Pontes de Paiva]], Brasiilia jalgpallur, treener ja spordikommentaator (66)
* 28. november – [[Caio Júnior]], Brasiilia jalgpallur ja treener (51)
* 28. november – [[Cléber Santana]], Brasiilia jalgpallur (35)
* 28. november – [[Bruno Rangel]], Brasiilia jalgpallur (34)
* 28. november – [[Everton Kempes dos Santos Gonçalves]], Brasiilia jalgpallur (34)
* 28. november – [[Filipe Machado]], Brasiilia jalgpallur (32)
* 28. november – [[Ananias Eloi Castro Monteiro]], Brasiilia jalgpallur (27)
* 28. november – [[Matheus Biteco]], Brasiilia jalgpallur (21)
* [[29. november]] – [[Leonid Batkin]], vene ajaloolane, kirjanduskriitik, kulturoloog ja ühiskonnategelane (84)
* 29. november – [[Ljudmila Jurlova]], vene hokimängija (44)
* 29. november – [[Marcos Danilo Padilha]], Brasiilia jalgpallur (31)
* [[30. november]] – [[Luis Alberto Monge]], Costa Rica poliitik, riigi president aastatel 1982–1986 (90)
* 30. november – [[Alice Drummond]], USA näitleja (88)
* 30. november – [[Aleksei Maslennikov]], vene ooperilaulja (87)
* 30. november – [[Michel Houel]], Prantsusmaa poliitik (74)
* 30. november – [[Joe Dever]], Briti kirjanik ja disainer (66)

== Detsember ==
* [[1. detsember]] – [[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (82)
* 1. detsember – [[Ousmane Sow]], Senegali skulptor (81)
* 1. detsember – [[Vieno Saaristo]], soome näitlejanna (80)
* 1. detsember – [[Don Calfa]], USA näitleja (76)
* 1. detsember – [[Joe McKnight]], USA Ameerika jalgpallur (28)
* [[2. detsember]] – [[Sammy Lee]], USA vettehüppaja (96)
* 2. detsember – [[Gisela May]], saksa näitleja ja laulja (92)
* 2. detsember – [[Natalja Zajakina]], vene näitleja (67)
* [[3. detsember]] – [[Herb Hardesty]], USA muusik (91)
* 3. detsember – [[Giovanni Orelli]], itaaliakeelne Šveitsi kirjanik (88)
* 3. detsember – [[Leonid Smirnjagin]], vene geograaf (81)
* 3. detsember – [[Billy Chapin]], USA näitleja (72)
* 3. detsember – [[Tiina Wilén-Jäppinen]], Soome munitsipaalpoliitik (53)
* [[4. detsember]] – [[Tadeusz Chmielewski]], poola filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (89)
* 4. detsember – [[Ferreira Gullar]], Brasiilia luuletaja (86)
* 4. detsember – [[Marcel Gotlieb]], prantsuse koomiksikunstnik (82)
* 4. detsember – [[Julia Gomelskaja]], ukraina helilooja (52)
* [[5. detsember]] – [[Veera Õunapuu]], eestluse hoidja Kanadas (97)
* 5. detsember – [[Mogens Camre]], Taani poliitik (80)
* 5. detsember – [[Albina Matvejeva]], vene näitleja (77)
* 5. detsember – [[Arno Kirt]], eesti majandusteadlane (77)
* 5. detsember – [[Heydər Camal]], Venemaa islamitegelane (69)
* 5. detsember – [[Jayalalithaa]], India näitleja ja poliitik (68)
* 5. detsember – [[Big Syke]], USA räppar (48)
* [[6. detsember]] – [[Adolf Burger]], Slovakkia holokausti üleelanu (99)
* 6. detsember – [[Peter Vaughan]], briti näitleja (93)
* [[7. detsember]] – [[İsmet Sezgin]], Türgi poliitik (88)
* 7. detsember – [[Paul Elvstrøm]], taani purjetaja (88)
* 7. detsember – [[Joseph Mascolo]], USA näitleja (87)
* 7. detsember – [[Heikki Hemminki]], soome kirjanik (86)
* 7. detsember – [[Manfred Strickman]], eestirootsi päritolu Eesti muusik Rootsis (85)
* 7. detsember – [[Warren Allmand]], Kanada poliitik (84)
* 7. detsember – [[Martin Puhvel]], eesti kirjandusteadlane Kanadas (82)
* 7. detsember – [[Hildegard Hamm-Brücher]], Saksamaa poliitik (75)
* 7. detsember – [[Greg Lake]], Briti muusik (69)
* 7. detsember – [[Ulrich van den Berg]], saksa jalgpallur (67)
* 7. detsember – [[Alex Johnstone]], Briti poliitik (55)
* [[8. detsember]] – [[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (95)
* 8. detsember – [[Putsy Caballero]], USA pesapallur (89)
* 8. detsember – [[Valter Toompuu]], eesti baptisti vaimulik (85)
* 8. detsember – [[Peter van Straaten]], Hollandi karikaturist ja koomiksikunstnik (81)
* 8. detsember – [[Valdon Dowiyogo]], Nauru poliitik (48)
* [[9. detsember]] – [[Hulda Hägg]], eesti aktivist Rootsis (95)
* 9. detsember – [[Edwin Benson]], mandani keele õpetaja ja viimane emakeelena kõneleja (85)
* 9. detsember – [[Élcio Álvares]], Brasiilia poliitik (84)
* 9. detsember – [[Tõnis Matsin]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (69)
* 9. detsember – [[Alejandro González Jr.]], Mehhiko poksija (23)
* [[10. detsember]] – [[Ken Hechler]], USA poliitik (102)
* 10. detsember – [[Sergei Mikaeljan]], vene filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (93)
* 10. detsember – [[Mihhail Lobanov]], vene kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja ühiskonnategelane (91)
* 10. detsember – [[Felix Browder]], USA matemaatik (89)
* 10. detsember – [[John Montague]], iiri luuletaja (87)
* 10. detsember – [[Alberto Seixas Santos]], portugali filmilavastaja (80)
* 10. detsember – [[Jean-Claude Frécon]], Prantsusmaa poliitik (72)
* 10. detsember – [[A. A. Gill]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (restoranide kriitik) (62)
* [[11. detsember]] – [[Trude Marzik]], austria kirjanik (93)
* 11. detsember – [[Sadiq Jalal al-Azm]], Süüria filosoof (82)
* 11. detsember – [[Esma Redžepova]], Makedoonia laulja (73)
* 11. detsember – [[Katrin Laur (baleriin)|Katrin Laur]], eesti baleriin (51)
* [[12. detsember]] – [[E. R. Braithwaite]], Guyana kirjanik ja diplomaat (104)
* 12. detsember – [[James Prior]], briti poliitik (89)
* 12. detsember – [[Shirley Hazzard]], Austraalia-Ameerika kirjanik (85)
* 12. detsember – [[Javier Echevarría]], hispaania vaimulik (84)
* 12. detsember – [[Heiki Lubi]], eesti tehnikateadlane (80)
* 12. detsember – [[Konrad Reuland]], USA ameerika jalgpallur (29)
* [[13. detsember]] – [[Thomas Schelling]], USA majandusteadlane (95)
* 13. detsember – [[Poul Søgaard]], Taani poliitik (93)
* 13. detsember – [[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (88)
* 13. detsember – [[Alan Thicke]], Kanada näitleja, laulukirjutaja ja televisiooni saatejuht (69)
* 13. detsember – [[Andrzej Wasilewicz]], poola näitleja (65)
* [[14. detsember]] – [[Paulo Evaristo Arns]], Brasiilia vaimulik (95)
* 14. detsember – [[Karel Husa]], Tšehhi helilooja (95)
* 14. detsember – [[Bernard Fox]], briti näitleja (89)
* 14. detsember – [[Shirley Dysart]], Kanada poliitik (88)
* 14. detsember – [[Rein Ahun]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (76)
* 14. detsember – [[Dzintra Klētniece]], läti näitleja (70)
* 14. detsember – [[Päivi Paunu]], soome laulja (70)
* 14. detsember – [[Airi Rütter]], eesti rahvatantsujuht (69)
* [[15. detsember]] – [[Kaarel Tetsmann]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (81)
* 15. detsember – [[Valeri Kremnev]], vene filmilavastaja (77)
* 15. detsember – [[Bohdan Smoleń]], poola näitleja, laulja ja kabareeartist (69)
* 15. detsember – [[Craig Sager]], USA spordireporter (65)
* [[16. detsember]] – [[Valdek Mikkal]], eesti keemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor (87)
* 16. detsember – [[Jigme Dorje Palbar Bista]], viimane Mustangi kuningas (86)
* 16. detsember – [[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (71)
* 16. detsember – [[Aleksandr Beloborodov]], vene helilooja (68)
* [[17. detsember]] – [[Henry Heimlich]], USA arst (96)
* 17. detsember – [[Benjamin A. Gilman]], USA poliitik (94)
* 17. detsember – [[Anne Ranasinghe]], Sri Lanka luuletaja (91)
* 17. detsember – [[Edmond Farhat]], Liibanoni diplomaat (83)
* 17. detsember – [[Eric Defoort]], Belgia poliitik (73)
* [[18. detsember]] – [[Léo Marjane]], prantsuse laulja (104)
* 18. detsember – [[Zsa Zsa Gabor]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide näitlejanna (99)
* [[19. detsember]] – [[Lionel Blue]], briti vaimulik (86)
* 19. detsember – [[Aleksandr Jakovlev (näitleja)|Aleksandr Jakovlev]], vene näitleja (70)
* 19. detsember – [[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (62)
* 19. detsember – [[Anique Poitras]], prantsuskeelne Kanada kirjanik (55)
* [[20. detsember]] – [[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (98)
* 20. detsember – [[Michèle Morgan]], prantsuse filminäitleja (96)
* 20. detsember – [[Patrick Jenkin]], Briti poliitik (90)
* 20. detsember – [[Viljar Ansko]], eesti arst, luuletaja, karikaturist ja bibliofiil (68)
* [[21. detsember]] – [[Sidney Drell]], USA füüsik (90)
* 21. detsember – [[Vjatšeslav Šalevitš]], vene näitleja (82)
* 21. detsember – [[Ülo Pärnits]], eesti ettevõtja ja ärijuht (80)
* 21. detsember – [[Jaan Klõšeiko]], eesti graafik ja fotograaf (77)
* 21. detsember – [[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (76)
* 21. detsember – [[Welington de Melo]], Brasiilia matemaatik (70)
* 21. detsember – [[Şehmus Özer]], Türgi jalgpallur (36)
* 21. detsember – [[Remigijus Morkevičius]], leedu vabavõitleja ja kikkpoksija (34)
* [[22. detsember]] – [[Jevgeni Džugašvili]], Stalini pojapoeg (80)
* 22. detsember – [[Franca Sozzani]], itaalia moeajakirjanik (66)
* 22. detsember – [[Heinrich Schiff]], Austria tšellist ja dirigent (65)
* [[23. detsember]] – [[Luba Skořepová]], tšehhi näitleja ja kirjanik (93)
* 23. detsember – [[Andrés Rivera]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (88)
* 23. detsember – [[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (84)
* 23. detsember – [[Miruts Yifter]], Etioopia jooksja (72 või 78)
* 23. detsember – [[Vesna Vulović]], Serbia stjuardess (66)
* 23. detsember – [[Piers Sellers]], Briti-USA meteoroloog ja astronaut (61)
* 23. detsember – [[Anis Amri]], Tuneesia terrorist (24)
* [[24. detsember]] – [[Richard Adams]], inglise kirjanik (96)
* 24. detsember – [[Feliks Krivin]], venekeelne Ukraina-Iisraeli kirjanik (88)
* 24. detsember – [[Roald Volmer]], pedagoog ja eestluse hoidja Rootsis (87)
* 24. detsember – [[Rick Parfitt]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (68)
* 24. detsember – [[Pape Badiane]], prantsuse korvpallur (36)
* [[25. detsember]] – [[Sibylle Boden-Gerstner]], saksa moedisainer (96)
* 25. detsember – [[Paul Reets]], eesti esseist, kunstiteadlane ja kirjanduskriitik USA-s (92)
* 25. detsember – [[Selma Multer]], eesti korvpallur, treener, spordijuht ja korvpallikohtunik (88)
* 25. detsember – [[Vera Rubin]], USA astronoom (88)
* 25. detsember – [[Eliseo Subiela]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (71)
* 25. detsember – [[Valeri Halilov]], vene dirigent ja helilooja (64)
* 25. detsember – [[Jelizaveta Glinka]], vene ühiskonnategelane, arst ja filantroop (54)
* 25. detsember – [[George Michael]], inglise laulja ja helilooja (53)
* [[26. detsember]] – [[Alphonse Mouzon]], USA džässmuusik ja helilooja (68)
* 26. detsember – [[Horst Förther]], Saksa ettevõtja ja poliitik (66)
* 26. detsember – [[Ašot Anastasjan]], armeenia malesuurmeister (52)
* [[27. detsember]] – [[Claude Gensac]], prantsuse näitleja (89)
* 27. detsember – [[Hans Tietmeyer]], Saksamaa pankur (85)
* 27. detsember – [[Ratnasiri Wickremanayake]], Sri Lanka poliitik (83)
* 27. detsember – [[Maurice Failevic]], prantsuse filmilavastaja (83)
* 27. detsember – [[Carrie Fisher]], USA filminäitleja ja kirjanik (60)
* [[28. detsember]] – [[Michel Déon]], prantsuse kirjanik (97)
* 28. detsember – [[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (95)
* 28. detsember – [[Härnald Toomsalu]], eesti aktivist Kanadas (93)
* 28. detsember – [[Anthony Cronin]], iiri kirjanik (92)
* 28. detsember – [[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane (91)
* 28. detsember – [[Lev Gorkov]], Vene-USA füüsikateoreetik (87)
* 28. detsember – [[Debbie Reynolds]], USA näitleja (84)
* 28. detsember – [[Pierre Barouh]], prantsuse muusik, laulja ja näitleja (82)
* 28. detsember – [[Knut Kiesewetter]], saksa muusik (75)
* 28. detsember – [[Jean-Christophe Victor]], prantsuse majandusteadlane (69)
* [[29. detsember]] – [[Ferdinand Kübler]], Šveitsi jalgrattur (97)
* 29. detsember – [[Jerzy Pomianowski]], poola kirjanik, esseist, teatrikriitik ja tõlkija (95)
* 29. detsember – [[LaVell Edwards]], USA Ameerika jalgpallur (86)
* 29. detsember – [[William Salice]], itaalia ettevõtja (83)
* 29. detsember – [[Néstor Gonçalves]], Uruguay jalgpallur (80)
* 29. detsember – [[Jinpachi Nezu]], jaapani näitleja (69)
* 29. detsember – [[Keion Carpenter]], USA [[Ameerika jalgpall]]i mängija (39)
* [[30. detsember]] – [[Tyrus Wong]], Hiina päritolu USA kunstnik (106)
* 30. detsember – [[Justo Mullor García]], hispaania vaimulik (84)
* [[31. detsember]] – [[Dimitri Romanov]], vene prints (90)
* 31. detsember – [[William Christopher]], USA näitleja (84)
* 31. detsember – [[Henning Christophersen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (77)
* 31. detsember – [[Eva Šuranová]], Tšehhoslovakkia kaugushüppaja (70)

[[Kategooria:2016]]
[[Kategooria:Surnute loendid|2016]]</text>
      <sha1>d8rjcxcrhhmftp2esd4l5stwv0jcg6j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lokuta mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427287</id>
    <revision>
      <id>7265203</id>
      <parentid>7034458</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:50:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265203</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5404" sha1="6ncog25a8sfsqus9cli51ieap2qzrsf" xml:space="preserve">[[Fail:Lokuta mõis, eestvaade (cropped).jpg|pisi|Lokuta mõisa peahoone]]
'''Lokuta mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tecknal, Deckenagel&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/en/parchment/view?id=16665&amp;_xr=eNpFTlsOgjAQvMseQKlR0OHLA%252FDjDRrcYCMU7BYTY7i73ULi185jd2YtDL4ORW1RrUBgStBkQ%252FsY2Me9sEJS3YCcl%252BjiHN3oVTqAro2CC8gOU528npVXoJt9vjlkdlrdV04BGZ1HLel4SzHlpskYYl4rQJ9ULbs7S6vKGdRb383%252FI04%252FLMsPBVk7nA%253D%253D Lokuta (Deckenagel) mõisa müügileping Johann ja Otto Brakel'i vahel], Rahvusarhiiv, Pärgamendid&lt;/ref&gt;'') oli [[rüütlimõis]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|jarva|lokuta}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a [[Türi vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisat on esimest korda mainitud [[1460]]. aastal&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1441. aastast on andmed kolme [[Kadrina kihelkond|Kadrina (Tristfer) kihelkonnas]] asuva küla Kitko, Locketage ([[Lokuta]]) ja Pamdemecki üleandmisest Clawes [[Brackel|Brakel]]ilt Wolmar [[Lode]]'le. 1461. aastal pantisid Diderik ja Hans Teckenagel pandivad oma isale kuuluva Lokuta mõisa Dyderik von Durenile. Enne 1531. aastat on nimetatud [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja Lokuta omanikuna Berthold von Brackelit. Johan Brackel vahetas 1531 Lokuta mõisa, veski ja külad oma onu Otto Brackeliga [[Vinni mõis]]a vastu.

1615. aastal [[Läänistamine|läänista]]s Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Lokuta mõisa Magnus von [[Bruemmer]]ile. 1627. aasta [[Kirikuvisitatsioon|kirikuvisitatsioon]]is aga on märgitud Lokutat tühjalt seisva Brakeli mõisana, 1647. aastal oli mõis Claus Brackeli valduses, 1676. aastal aga kandis meeskohtu otsusel leitnant [[Otto Friedrich Brakel]], isalt päritud Lokuta mõisa koos küladega üle kapten Gotthard Wilhelm Essenile. 1689. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega  vabastati Lokuta mõis [[suur reduktsioon|reduktsioon]]ist. 

1708. aastal pantis kapten Gotthard Wilhelm von Essen, Lokuta mõisa oma õe Anna Wilhelmina von Bremeni (sünd von Essen) mehele, leitnant Adam Johann von [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ile. 1735. aasta  maanõunik Wilhelm Gotthard von Esseni (surn. 1730)  pärandavara jagamise lepinguga, lese Ebba Catharina von Esseni (sünd Wrangell) ja mehe õe Magdalena Sophia von Brummeri (sünd von Essen) ja selle tütre Luise Charlotte von Brummeri (surn. 1737) abikaasa Carl Bremeni vahel. [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakoh]]tu otsusega 20.03.1734 kuulutati M.S. von Brummer ja tema tütremees C. von Bremen [[Pärusmõis|pärusmõis]]ate pärijaks. 1738. aastal vahetasid Gerhard Johann von Buxhöwden, adjunkt Karl von Bremeniga (surn. 1764) [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a [[Keila kihelkond|Keila kihelkon]]nas Lokuta mõisa vastu Türi kihelkonnas. 

Lokuta mõisas tegutses 18. sajandil ka [[Lokuta tellisetehas]].

1767. aastal müüs Gerhard Johann von Buxhöwdeni (surn. 1761) lesk, Anna Charlotta von Ludwig gen. Briesemann von Nettig, Lokuta mõisa oma tütre Johanna Luisa abikaasale leitnant Carl Otto von [[Freymann (Nursi)|Freymann]]ile ja see müüs Lokuta mõisa oma naise õe Anna Justina (surn. 1757) mehele oobristleitnant ja kammerhärra Carl Gustav von [[Rosen (punane)|Rosen]]ile. 1791. aastal pantis Carl Gustav von Rosen [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja Lokuta mõisad oma äiale, Carl Gustav von [[Baranoff]]ile (1713–1796), 80 aastaks. Karl Gustav von Baranoffi pärandavara jagamise lepinguga sai tema poeg major Christoph Heinrich von Baranoff, [[Suure-Lähtru mõis|Suure-Lähtru]] ja [[Niinja mõis|Niinja]] [[pärusmõis]]ad ning Lokuta ning Türi-Alliku  [[Pandimõis|pandimõis]]ad Türi kihelkonnas. 1801. aastal loovutas Christoph Heinrich von Baranoff, Lokuta mõisa pandi meeskohtuassessor [[Reinhold von Stackelberg|Gustav Reinhold von Stackelberg]]ile koos poole osaga Türi-Alliku mõisa juurde kuuluvast heinamaast. 

1840. aastal omandas avalikul müügil Lokuta mõisa [[August Rausch von Traubenberg]] (1808–1860), kelle surma järel, pärandavara jagamise lepinguga omandas mõisa 1878. aastal [[Georg Rausch von Traubenberg|Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg]] (1845–1927)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17238 Lokuta mõis (Türi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, kes oli ka mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisa ühekorruseline peahoone ehitati 1875–1888&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Hoones töötab [[Lokuta Lasteaed]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

== Vaata ka ==

* [[Lokuta mõisa kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|jarva|lokuta}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17238 Lokuta mõis (Türi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Türi kihelkond}}

{{koord | NS = 58.820535 | EW = 25.407555 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Türi kihelkond]]
[[Kategooria:Türi vald]]
[[Kategooria:Brackelite mõisad]]
[[Kategooria:Buddenbrockide mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]
[[Kategooria:Buxhoevedenite mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Anrepide mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]</text>
      <sha1>6ncog25a8sfsqus9cli51ieap2qzrsf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265206</id>
      <parentid>7265203</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:51:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7265206</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5479" sha1="drl3h5em8b40ivrxhmlb6qwyp59kcza" xml:space="preserve">[[Fail:Lokuta mõis, eestvaade (cropped).jpg|pisi|Lokuta mõisa peahoone]]
'''Lokuta mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tecknal, Deckenagel&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/en/parchment/view?id=16665&amp;_xr=eNpFTlsOgjAQvMseQKlR0OHLA%252FDjDRrcYCMU7BYTY7i73ULi185jd2YtDL4ORW1RrUBgStBkQ%252FsY2Me9sEJS3YCcl%252BjiHN3oVTqAro2CC8gOU528npVXoJt9vjlkdlrdV04BGZ1HLel4SzHlpskYYl4rQJ9ULbs7S6vKGdRb383%252FI04%252FLMsPBVk7nA%253D%253D Lokuta (Deckenagel) mõisa müügileping Johann ja Otto Brakel'i vahel], Rahvusarhiiv, Pärgamendid&lt;/ref&gt;'') oli [[rüütlimõis]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|jarva|lokuta}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a [[Türi vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisat on esimest korda mainitud [[1460]]. aastal&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1441. aastast on andmed kolme [[Kadrina kihelkond|Kadrina (Tristfer) kihelkonnas]] asuva küla Kitko, Locketage ([[Lokuta]]) ja Pamdemecki üleandmisest Clawes [[Brackel|Brakel]]ilt Wolmar [[Lode]]'le. 1461. aastal pantisid Diderik ja Hans Teckenagel pandivad oma isale kuuluva Lokuta mõisa Dyderik von Durenile. Enne 1531. aastat on nimetatud [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja Lokuta omanikuna Berthold von Brackelit. Johan Brackel vahetas 1531 Lokuta mõisa, veski ja külad oma onu Otto Brackeliga [[Vinni mõis]]a vastu.

1615. aastal [[Läänistamine|läänista]]s Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Lokuta mõisa Magnus von [[Bruemmer]]ile. 1627. aasta [[Kirikuvisitatsioon|kirikuvisitatsioon]]is aga on märgitud Lokutat tühjalt seisva Brakeli mõisana, 1647. aastal oli mõis Claus Brackeli valduses, 1676. aastal aga kandis meeskohtu otsusel leitnant [[Otto Friedrich Brakel]], isalt päritud Lokuta mõisa koos küladega üle kapten Gotthard Wilhelm Essenile. 1689. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega  vabastati Lokuta mõis [[suur reduktsioon|reduktsioon]]ist. 

1708. aastal pantis kapten Gotthard Wilhelm von Essen, Lokuta mõisa oma õe Anna Wilhelmina von Bremeni (sünd von Essen) mehele, leitnant Adam Johann von [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ile. 1735. aasta  maanõunik Wilhelm Gotthard von Esseni (surn. 1730)  pärandavara jagamise lepinguga, lese Ebba Catharina von Esseni (sünd Wrangell) ja mehe õe Magdalena Sophia von Brummeri (sünd von Essen) ja selle tütre Luise Charlotte von Brummeri (surn. 1737) abikaasa Carl Bremeni vahel. [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakoh]]tu otsusega 20.03.1734 kuulutati M.S. von Brummer ja tema tütremees C. von Bremen [[Pärusmõis|pärusmõis]]ate pärijaks. 1738. aastal vahetasid Gerhard Johann von Buxhöwden, adjunkt Karl von Bremeniga (surn. 1764) [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a [[Keila kihelkond|Keila kihelkon]]nas Lokuta mõisa vastu Türi kihelkonnas. 

Lokuta mõisas tegutses 18. sajandil ka [[Lokuta tellisetehas]].

1767. aastal müüs Gerhard Johann von Buxhöwdeni (surn. 1761) lesk, Anna Charlotta von Ludwig gen. Briesemann von Nettig, Lokuta mõisa oma tütre Johanna Luisa abikaasale leitnant Carl Otto von [[Freymann (Nursi)|Freymann]]ile ja see müüs Lokuta mõisa oma naise õe Anna Justina (surn. 1757) mehele oobristleitnant ja kammerhärra Carl Gustav von [[Rosen (punane)|Rosen]]ile. 1791. aastal pantis Carl Gustav von Rosen [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja Lokuta mõisad oma äiale, Carl Gustav von [[Baranoff]]ile (1713–1796), 80 aastaks. Karl Gustav von Baranoffi pärandavara jagamise lepinguga sai tema poeg major Christoph Heinrich von Baranoff, [[Suure-Lähtru mõis|Suure-Lähtru]] ja [[Niinja mõis|Niinja]] [[pärusmõis]]ad ning Lokuta ning Türi-Alliku  [[Pandimõis|pandimõis]]ad Türi kihelkonnas. 1801. aastal loovutas Christoph Heinrich von Baranoff, Lokuta mõisa pandi meeskohtuassessor [[Reinhold von Stackelberg|Gustav Reinhold von Stackelberg]]ile koos poole osaga Türi-Alliku mõisa juurde kuuluvast heinamaast. 

1840. aastal omandas avalikul müügil Lokuta mõisa [[August Rausch von Traubenberg]] (1808–1860), kelle surma järel, pärandavara jagamise lepinguga omandas mõisa 1878. aastal [[Georg Rausch von Traubenberg|Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg]] (1845–1927)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17238 Lokuta mõis (Türi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, kes oli ka mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisa ühekorruseline peahoone ehitati 1875–1888&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Hoones töötab [[Lokuta Lasteaed]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

== Vaata ka ==

* [[Lokuta mõisa kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|jarva|lokuta}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17238 Lokuta mõis (Türi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/668405 Lokuta mõisa tagantvaade (foto)]
{{Türi kihelkond}}

{{koord | NS = 58.820535 | EW = 25.407555 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Türi kihelkond]]
[[Kategooria:Türi vald]]
[[Kategooria:Brackelite mõisad]]
[[Kategooria:Buddenbrockide mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]
[[Kategooria:Buxhoevedenite mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Anrepide mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]</text>
      <sha1>drl3h5em8b40ivrxhmlb6qwyp59kcza</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Kanepi kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>427297</id>
    <revision>
      <id>7265428</id>
      <parentid>7261752</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:30:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265428</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1174" sha1="k3ofdp5ug5f2mdoi9nit9jxa73fcbec" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Kanepi kihelkond
| pilt = [[File:Kanepi kirik 1810a.jpg|100px|Kanepi Jaani kirik]]
| päis = [[Kanepi kihelkond]]
| olek =
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Kanepi Jaani kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Erastvere mõis]]{{•}}[[Heisri mõis]]{{•}}[[Hurmi mõis]]{{•}}[[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]]{{•}}[[Kaagri mõis]]{{•}}[[Kanepi kirikumõis]]{{•}}[[Karaski mõis]]{{•}}[[Karste mõis]]{{•}}[[Krootuse mõis]]{{•}}[[Mügra mõis]]{{•}}[[Piigandi mõis]]{{•}}[[Pikajärve mõis]]{{•}}[[Põlgaste mõis]]{{•}}[[Saverna mõis]]{{•}}[[Soodla mõis]]{{•}}[[Sõreste mõis]]{{•}}[[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]]{{•}}[[Valgjärve mõis]]{{•}}[[Vana-Piigaste mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Erastvere vald]]{{•}}[[Heisri vald]]{{•}}[[Karaski vald]]{{•}}[[Kooraste vald (Kanepi kihelkond)|Kooraste vald]]{{•}}[[Krootuse vald]]{{•}}[[Põlgaste vald]]{{•}}[[Sõreste vald]]{{•}}[[Valgjärve vald (Kanepi kihelkond)|Valgjärve vald]]{{•}}[[Vana-Piigandi vald]]{{•}}[[Vana-Piigaste vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>k3ofdp5ug5f2mdoi9nit9jxa73fcbec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Rõuge kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>427301</id>
    <revision>
      <id>7265263</id>
      <parentid>5267983</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Link parandatud</comment>
      <origin>7265263</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1066" sha1="s6drgvcdgwta94cxlepgy9l9zjhtj5c" xml:space="preserve">{{navigeerimismall
| pilt = [[File:Rõuge_Maarja_kirik.jpg|150px|Rõuge kirik]]
| päis = [[Rõuge kihelkond]]
| sisu = '''Kirik''': [[Rõuge kirik|Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik]]&lt;/br &gt;
'''Mõisad''': [[Rõuge kirikumõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Haanja mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Juba mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Krabi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Kõrgepalu mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Leevi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Luutsniku mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Mäesaare mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Otsa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Pindi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Plaani mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Rogosi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Rõuge kirikumõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Sänna mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Tsooru mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Uue-Saaluse mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vana-Kasaritsa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vana-Nursi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vana-Roosa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vana-Saaluse mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vastse-Kasaritsa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vastse-Nursi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Viitina mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>s6drgvcdgwta94cxlepgy9l9zjhtj5c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265408</id>
      <parentid>7265263</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:03:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>uus vormistus + vallad</comment>
      <origin>7265408</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1238" sha1="iwj2uzn858s2ru4m35slxdv6bvnxdai" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Rõuge kihelkond
| pilt = [[File:Rõuge_Maarja_kirik.jpg|100px|Rõuge kirik]]
| päis = [[Rõuge kihelkond]]
| olek = 
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Rõuge kirik|Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Rõuge kirikumõis]]{{•}}[[Haanja mõis]]{{•}}[[Juba mõis]]{{•}}[[Krabi mõis]]{{•}}[[Kõrgepalu mõis]]{{•}}[[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]]{{•}}[[Leevi mõis]]{{•}}[[Luutsniku mõis]]{{•}}[[Mäesaare mõis]]{{•}}[[Otsa mõis]]{{•}}[[Pindi mõis]]{{•}}[[Plaani mõis]]{{•}}[[Rogosi mõis]]{{•}}[[Rõuge kirikumõis]]{{•}}[[Sänna mõis]]{{•}}[[Tsooru mõis]]{{•}}[[Uue-Saaluse mõis]]{{•}}[[Vana-Kasaritsa mõis]]{{•}}[[Vana-Nursi mõis]]{{•}}[[Vana-Roosa mõis]]{{•}}[[Vana-Saaluse mõis]]{{•}}[[Vastse-Kasaritsa mõis]]{{•}}[[Vastse-Nursi mõis]]{{•}}[[Viitina mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]]{{•}}[[Kõrgepalu vald]]{{•}}[[Pindi-Leevi vald]]{{•}}[[Saaluse vald]]{{•}}[[Tsooru vald]]{{•}}[[Vana-Roosa vald]]{{•}}[[Vastse-Nursi vald]]{{•}}[[Viitina vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>iwj2uzn858s2ru4m35slxdv6bvnxdai</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265450</id>
      <parentid>7265408</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:41:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1225" sha1="owe4dnyd1ty381tmayx4yhio082alng" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Rõuge kihelkond
| pilt = [[File:Rõuge_Maarja_kirik.jpg|100px|Rõuge kirik]]
| päis = [[Rõuge kihelkond]]
| olek = 
| ülemine = [[Kihelkonnakirik]]: [[Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik]]
&lt;!-- --&gt;
| grupp1 = [[Mõis]]ad
| loend1 = [[Rõuge kirikumõis]]{{•}}[[Haanja mõis]]{{•}}[[Juba mõis]]{{•}}[[Krabi mõis]]{{•}}[[Kõrgepalu mõis]]{{•}}[[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]]{{•}}[[Leevi mõis]]{{•}}[[Luutsniku mõis]]{{•}}[[Mäesaare mõis]]{{•}}[[Otsa mõis]]{{•}}[[Pindi mõis]]{{•}}[[Plaani mõis]]{{•}}[[Rogosi mõis]]{{•}}[[Rõuge kirikumõis]]{{•}}[[Sänna mõis]]{{•}}[[Tsooru mõis]]{{•}}[[Uue-Saaluse mõis]]{{•}}[[Vana-Kasaritsa mõis]]{{•}}[[Vana-Nursi mõis]]{{•}}[[Vana-Roosa mõis]]{{•}}[[Vana-Saaluse mõis]]{{•}}[[Vastse-Kasaritsa mõis]]{{•}}[[Vastse-Nursi mõis]]{{•}}[[Viitina mõis]]
| grupp2 = [[Vald|Vallad]]
| loend2 = [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]]{{•}}[[Kõrgepalu vald]]{{•}}[[Pindi-Leevi vald]]{{•}}[[Saaluse vald]]{{•}}[[Tsooru vald]]{{•}}[[Vana-Roosa vald]]{{•}}[[Vastse-Nursi vald]]{{•}}[[Viitina vald]]
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>owe4dnyd1ty381tmayx4yhio082alng</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luutsniku mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427744</id>
    <revision>
      <id>7265268</id>
      <parentid>6920807</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:51:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265268</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1138" sha1="rov0uqjls3lspxfy1a72ow774r8lwio" xml:space="preserve">'''Luutsniku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lutznik'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;{{Mõisaportaal|voru|luutsniku}} (vaadatud 25.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Võru maakond]]a [[Rõuge vald]]a&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;.
[[Fail:Luutsniku mõisa peahoone uus osa.jpg|pisi|Luutsniku mõisa peahoone uuem osa]]
Mõis asutati 1816 [[Rogosi mõis]]ast eraldatud alast&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;.

Peahoone vanem osa on ehitatud 19. sajandi alguses ühekorruselisena. 1860-ndatel rajati punastest tellistest suurem kahekorruseline hoone selle juurde. Kõrvalhoonetest on säilinud ait. Muud kõrvalhooned, nagu tallihoone, on säilinud osaliselt või on varemeis.{{Lisa viide}}

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Luutsniku mõisa vanem osa.jpg|pisi|Peahoone vanem osa
Luutsniku mõisa ait, vaade edelast.jpg|pisi|Mõisa ait
Luutsniku mõisa tallihoone säilinud osa.jpg|pisi|Tallihoone säilinud osa
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|voru|luutsniku}}

{{Rõuge kihelkond}}

[[Kategooria:Võrumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rõuge kihelkond]]</text>
      <sha1>rov0uqjls3lspxfy1a72ow774r8lwio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oisu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427892</id>
    <revision>
      <id>7265214</id>
      <parentid>6957548</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:58:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265214</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="918" sha1="7sn4p77ow99p15otmot9bq2igyiw569" xml:space="preserve">[[File:Oisu rahvamaja 2024.jpg|thumb|Oisu mõisa peahoone 2024. aastal]]
'''Oisu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Oiso'') oli [[rüütlimõis]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;{{Mõisaportaal|jarva|oisu}} (vaadatud 26.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a [[Türi vald]]a&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;.

[[Fail:Oisu mõis 1938 (cropped).jpg|pisi|Oisu mõis 1938. aastal]]
Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Amalie Rausch von Traubenberg]]&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|jarva|oisu}}
*{{RA mõisaregister|1676}}

{{Türi kihelkond}}
{{koord | NS = 58.759303 | EW = 25.565286 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Türi kihelkond]]
[[Kategooria:Türi vald]]
[[Kategooria:Riesenkampffide mõisad]]</text>
      <sha1>7sn4p77ow99p15otmot9bq2igyiw569</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viirused inimkonna ajaloos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433935</id>
    <revision>
      <id>7265183</id>
      <parentid>7247224</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265183</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118066" sha1="493ub136o1cteqh40n16en9x1h4l1zh" xml:space="preserve">[[Pilt:Polio physical therapy.jpg|pisi|[[Lastehalvatus]]t põdenud lapsed saamas [[füsioteraapia]]t Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel]]
See artikkel käsitleb [[viirused|viiruste]] ja [[viirushaigus]]te mõju inimkonna ajaloole.

Viiruste põhjustatud [[epideemia]]d algasid, kui muutus inimeste käitumine [[neoliitiline revolutsioon|neoliitilise revolutsiooni]] ajal umbes 12 000 aastat tagasi ja asuti elama tihedamini asustatud põllumajanduslikes kogukondades. See võimaldas viirustel kiiremini levida ja muutuda epideemilisteks. Suurenes ka [[taimeviirused|taime-]] ja [[loomaviirused|loomaviiruste]] hulk. Inimeste sõltuvuse kasvades põllumajandusest ja loomakasvatusest tõid vastavalt kartulit ja veiseid hävitanud viiruste perekonnad ''[[Potyvirus]]'' ja [[morbilliviirus]] kaasa traagilisi tagajärgi.

[[Rõuged|Rõugeviirused]] ja [[leetriviirus]] on ühed vanimad inimest mõjutanud viirused. Teisi loomi mõjutanud viirustest arenenuna esines neid inimestel esimesena tuhandeid aastaid tagasi Euroopas ja Põhja-Aafrikas. [[Ameerika Ühendriigid#Eurooplaste asustus Ameerikas|Ameerika koloniseerimise]] ajal viidi viirused ka [[Ameerika|Uude Maailma]], kuid sealsetel [[indiaanlased|põlisrahvastel]] puudus viiruste vastu loomulik kaitse ja miljonid neist surid epideemiate kätte. [[Gripp|Gripi]][[pandeemia]]id on kirjeldatud alates 1850. aastast ja nende sagedus on aja jooksul suurenenud. 1918–1920 levinud [[Hispaania gripp|Hispaania gripi pandeemia]] ajal suri vähem kui aastaga 40–50 miljonit inimest, tehes sellest ühe suurima ohvrite arvuga pandeemia inimkonna ajaloos.

Esimesena arendasid viiruste vastu kaitsmiseks välja [[vaktsiin]]id [[Louis Pasteur]] ja [[Edward Jenner]], olgugi et nad ei teadnud viiruse olemasolust midagi. [[Viroloogia]]le andis hoogu ja viiruste olemust aitas tundma õppida [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] kasutuselevõtt. 20. sajandil avastati, et paljusid uusi ja vanu haigusi põhjustavad viirused. Lastehalvatuseepideemiad saadi kontrolli alla alles pärast vaktsineerimise alustamist 1950. aastatel. [[HIV]] on üks [[patogeensus|patogeensemaid]] sajandite jooksul tekkinud uusi viirusi.

Kuigi viiruste vastu hakati huvi tundma nende põhjustatud haiguste tõttu, siis on suurem osa viirusi siiski kasulikud. Need aitavad liikidevahelise [[horisontaalne geeniülekanne|horisontaalse geeniülekande]] kaudu kaasa [[evolutsioon]]ile, mängivad olulist rolli [[ökosüsteem]]ides ja on eluks üliolulised.

==Eelajaloo ajal==
Viimase 50 000–100 000 aasta jooksul, kui [[inimene|nüüdisinimeste]] hulk suurenes ja nad üle maailma hajusid, tekkisid ka uued [[nakkushaigused]], sealhulgas viiruste põhjustatud haigused.&lt;ref name=&quot;pmid15306389&quot; /&gt; Algselt elasid inimesed väikestes eraldatud kogukondades ja epideemiaid enamasti ei esinenud.&lt;ref name=&quot;0fqTY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5wlgb&quot; /&gt; Inimkonna ajaloo surmavaim viirushaigus – rõuged – tekkis India põllumajanduslikes kogukondades umbes 11 000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;OMVai&quot; /&gt; Ainult inimest mõjutav viirus arenes tõenäoliselt [[närilised|näriliste]] [[poksviirused|poksviirustest]].&lt;ref name=&quot;pmid19833230&quot; /&gt; Oletatavasti puutusid inimesed närilistega kokku ja mõni neist nakatus närilise viirusega. Nn liigibarjääri ületamisel võib viiruse mõju olla laastav&lt;ref name=&quot;pmid15617321&quot; /&gt; ja inimestel ei pruukinud olla piisavalt tugev [[immuunsüsteem]]. Nüüdisajainimesed elasid väikestes kogukondades ja haigestunud inimesed kas surid või arenes neil immuunsus. Selline [[adaptiivne immuunkaitse]] kandub järglastele edasi ainult ajutiselt kas [[rinnapiim]]as või ema veres leiduvate [[platsenta]]t läbivate [[antikehad]]ega. Seetõttu esines haiguspuhanguid tõenäoliselt igas põlvkonnas. Umbes 9000 aastat eKr, kui inimesed hakkasid asustama [[Niilus]]t ümbritsevaid viljakaid maid, suurenes rahvaarv piisavalt, et viirused saaksid pidevalt populatsiooni mõjutada.&lt;ref name=&quot;Tucker, lk 6&quot; /&gt; Teised suurest rahvaarvust sõltuvad epideemilised viirushaigused nagu [[mumps]], [[punetised]] ja lastehalvatus ilmusid esimest korda samuti sellel ajal.&lt;ref name=&quot;V5sVa&quot; /&gt;

Inimestest said põllupidajad [[neoliitikum]]is, mis algas Lähis-Idas umbes 9500 aastat eKr.&lt;ref name=&quot;L5IlF&quot; /&gt; [[Toffleri ühiskonnaarengu lained|Põllumajanduslik revolutsioon]] tõi kaasa [[ainukultuur]]ide viljelemise ja ühtlasi ka mitme taimeviiruse kiire leviku.&lt;ref name=&quot;pmid18575612&quot; /&gt; Perekonda ''[[Sobemovirus]]'' kuuluvate viiruste lahknemine ja levik sai alguse sel ajal.&lt;ref name=&quot;pmid18704169&quot; /&gt; [[Kartul]]it ning teisi köögi- ja puuvilju mõjutavate perekonda ''[[Potyvirus]]'' kuuluvate viiruste levik algas umbes 6600 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;pmid18575612&quot; /&gt;

Umbes 10 000 aastat tagasi hakkasid [[Vahemeri|Vahemere]] ääres elavad inimesed metsikuid loomi kodustama. Aretati sigu, veiseid, kitsi, lambaid, kaameleid, kasse ja koeri.&lt;ref name=&quot;pmid18697943&quot; /&gt; Loomad tõid endaga kaasa ka viirusi.&lt;ref name=&quot;k2q3t&quot; /&gt; [[Zoonoosid|Loomade viirused võivad nakatada inimesi]], kuid seda juhtub harva, ning loomade viiruste ülekanne ühelt inimeselt teisele on veel haruldasem. Üheks märkimisväärseks erandiks on aga gripp. Suurem osa loomade viirusi on liigispetsiifilised ega kujuta inimestele mingit ohtu.&lt;ref name=&quot;yLNpf&quot; /&gt; Loomade viiruste harva esinenud epideemiad olid lühiajalised, kuna viirused ei olnud inimestega täielikult kohanenud&lt;ref name=&quot;DpcGw&quot; /&gt; ja inimeste populatsioonid olid liiga väiksed, et nakkusliini säilitada.&lt;ref name=&quot;teDHz&quot; /&gt;

Teised vanemad viirused on kujutanud väiksemat ohtu. ''[[Herpesviridae]]'' sugukonda kuuluvad viirused mõjutasid nüüdisinimeste eelkäijaid esimest korda üle 80 miljoni aasta tagasi.&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 225&quot; /&gt; Inimestel on nende viiruste vastu arenenud vastupanuvõime ja suurem osa inimestest on vähemalt ühe ''Herpesviridae'' liigiga nakatunud.&lt;ref name=&quot;pmid22168421&quot; /&gt; Kergemate viirusnakkuste kohta on vähe tõendeid, kuid tõenäoliselt põdesid varased inimesed viirustest tingitud külmetust, grippi ja kõhulahtisust nagu tänapäevalgi. Epideemiaid ja [[pandeemia]]id on põhjustanud hiljem tekkinud viirused ning ajalooallikates on kirjeldatud just neid.&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 225&quot; /&gt; [[Orthomyxoviridae|Gripiviirus]] tundub olevat ületanud liigibarjääri, nakatades kõigepealt sigu ning seejärel ka veelinde ja inimesi. On võimalik, et Lähis-Idas [[Vana-Egiptus]]e 18. dünastia valitsemisaja lõpus levinud taud oli seotud viiruse ülekandega [[Amarna]]s.&lt;ref name=&quot;77LnD&quot; /&gt;

==Antiikajal==
[[Pilt:Polio Egyptian Stele.jpg|pisi|püsti|[[Vana-Egiptus]]e [[steel]], millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimene, 18. dünastia (1580–1350 eKr)]]

Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on [[Vana-Egiptus]]e [[steel]], millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580–1350 eKr) ajastust.&lt;ref name=&quot;ONpfi&quot; /&gt; 19. dünastia eelviimase valitseja [[Saptah]] [[muumia]]lt on leitud lastehalvatuse ning 20. dünastia [[vaarao]] [[Ramses V]] ja mõne teise üle 3000 aasta tagasi maetud Egiptuse muumialt rõugete põdemise märke.&lt;ref name=&quot;O1A76&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;05kAx&quot; /&gt; 430. aastal eKr levis [[Ateena]]s rõugeepideemia, millesse suri veerand Ateena sõjaväest ja hulgaliselt tsiviilelanikke.&lt;ref name=&quot;Ty0jR&quot; /&gt;

[[Leetrid]] on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle [[Pärsia]] arst [[Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī]] (865–925) 10. sajandil.&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 297–298&quot; /&gt; Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nimetust ''hasbah''. Leetreid on nimetatud ka teisiti, näiteks [[ladina keel|ladina]] sõnast ''rubeus'' ('punane') tulnud nimetustega ''rubeola'' ja ''morbilli'' ('väike katk').&lt;ref name=&quot;b6E7E&quot; /&gt; [[Leetriviirus]]e sarnasus [[koerte katk]]u ja [[veiste katk|veiste katku]] põhjustavate viirustega on andnud alust arvata, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega.&lt;ref name=&quot;aGszm&quot; /&gt; Tõenäoliselt lahknes leetriviirus 12. sajandiks täielikult sel ajal laialdaselt levinud veiste katku põhjustavast viirusest.&lt;ref name=&quot;pmid20202190&quot; /&gt;

Leetrite põdemise järel tekib haiguse vastu eluaegne [[immuunsus]]. Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suurt populatsiooni ja [[neoliitikum]]i ajal seda ilmselt ei toimunud.&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 297–298&quot; /&gt; Viiruse ilmnemise järel [[Lähis-Ida]]s jõudis see 2500. aastaks eKr Indiasse.&lt;ref name=&quot;pmid20459960&quot; /&gt; Sel ajal olid leetrid laste seas nii tavalised, et seda ei peetud haiguseks. Egiptuse hieroglüüfides kujutati seda inimese arengu loomuliku järguna.&lt;ref name=&quot;zuckerman&quot; /&gt; Üks esimesi allikaid viirusega nakatunud taimest on [[Jaapani keiser|Jaapani keisrinna]] Kōkeni (718–770) luuletus, kus ta kirjeldab suvisel ajal kolletunud lehtedega taime. Hiljem on selleks taimeks peetud ''Eupatorium lindleyanum''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, mis nakatub tihti [[tomati koldlehisuse viirus]]ega.&lt;ref name=&quot;az9Qe&quot; /&gt;

==Keskajal==
[[Pilt:Middle Ages rabid dog.jpg|pisi|[[Keskaeg|Keskajast]] pärit [[puulõige]], millel on kujutatud [[marutaud]]is koera]]
Kiiresti kasvav rahvaarv ja asustustihedus Euroopa linnades lõi viljaka pinnase mitme nakkushaiguse levikuks, millest on kõige kurikuulsam ilmselt 14. sajandi [[katkupandeemia]] [[must surm]].&lt;ref name=&quot;pmid11632234&quot; /&gt;

Kui välja arvata rõuged ja gripp, on väga vähe kirjalikke allikaid haiguspuhangute kohta, mida nüüdseks teatakse olevat viiruste põhjustatud. 4000 aastat tuntud haigus [[marutaud]]&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot; /&gt; oli Euroopas sage, kuni [[Louis Pasteur]] töötas 1886. aastal selle vastu välja [[vaktsiin]]i.&lt;ref name=&quot;Shors 352&quot; /&gt; Keskajal oli [[keskmine eluiga]] 35 aastat ja 60% lastest suri enne 16-aastaseks saamist, paljud neist esimese kuue eluaasta jooksul. Arste oli vähe ja needki toetusid sama palju [[astroloogia]]le kui piiratud meditsiinilistele teadmistele. Mõne nakkushaiguse raviks kasutati salvi, mis valmistati siilirasvas küpsetatud kassist.&lt;ref name=&quot;ZF9Yr&quot; /&gt; Laste surmi põhjustavate haiguste hulka kuulusid leetrid, gripp ja rõuged.&lt;ref name=&quot;Qj8Jj&quot; /&gt; [[Ristisõjad]] ja araablaste vallutusretked aitasid kaasa rõugete levikule, mis põhjustas 5.–7. sajandil sagedasi epideemiaid.&lt;ref name=&quot;pmid16200144&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MUDAs&quot; /&gt;

Leetrid olid endeemilised suure rahvaarvuga riikides Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.&lt;ref name=&quot;xY7gt&quot; /&gt; Inglismaal kirjeldati haigust esimest korda 13. sajandil. Leetrid põhjustasid ilmselt ühe 49 epideemiast, mis levis aastatel 526–1087.&lt;ref name=&quot;pmid20459960&quot; /&gt; Veiste katk, mida põhjustab leetriviirusega sarnane viirus, on Vana-Rooma ajast tuntud haigus.&lt;ref name=&quot;8oKUx&quot; /&gt; Aasiast pärit haiguse tõid Euroopasse 370. aastal sisse tunginud [[hunnid]]. Hilisemad [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutusretked põhjustasid Euroopas [[1222]]., [[1233]]. ja [[1238]]. aasta pandeemiad. Sissetoodud veistega jõudis haigus seejärel Inglismaale.&lt;ref name=&quot;BPT 87&quot; /&gt; Sel ajal oli veiste katk laastav haigus, millesse nakatunud loomadest suri 80–90%. Kariloomade surm tõi omakorda kaasa näljahäda.&lt;ref name=&quot;BPT 87&quot; /&gt;

==Uusajal==
Peagi pärast [[Henry VII]] võitu [[Bosworthi lahing]]us 22. augustil 1485 haigestus tema sõjavägi järsku väga nakkavasse haigusse, mida nende kaasaegsed kirjeldasid uue haigusena.&lt;ref name=&quot;NsQSJ&quot; /&gt; Haigus võis pärineda Prantsusmaalt, kust Henry VII oli sõdureid värvanud.&lt;ref name=&quot;moYtP&quot; /&gt; 1508. aasta kuumal suvel muutus haigus Londonis epideemiliseks. Haigestunud surid tundide jooksul ja surma esines kõikjal üle linna. Kui välja arvata laipu vedavad vankrid, olid tänavad tühjad, ja Henry VII keelas linna sisenemise kõigile peale arstide ja apteekrite.&lt;ref name=&quot;WZjUq&quot; /&gt; Viimane haiguspuhang toimus 1556. aastal.&lt;ref name=&quot;Mortimer (2012) 278&quot; /&gt; Kümneid tuhandeid inimesi tapnud haigus oli ilmselt gripp&lt;ref name=&quot;SiQDl&quot; /&gt; või sellesarnane viirushaigus,&lt;ref name=&quot;SB6gj&quot; /&gt; kuid ajast, mil meditsiin ei olnud veel teadusharu, pärinevad andmed ei pruugi olla usaldusväärsed.&lt;ref name=&quot;lxHNm&quot; /&gt; Kui meditsiinist sai teadusharu, muutusid haiguste kirjeldused täpsemaks.&lt;ref name=&quot;Elmer2004&quot; /&gt; Toonane meditsiin ei suutnud haigestunute piinu eriti palju vähendada, kuid haiguse leviku tõkestamiseks kasutati siiski teatud meetmeid. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti.&lt;ref name=&quot;gwer5&quot; /&gt;

Kõige varasemad gripile viitavad allikad pärinevad 15. sajandi lõpust ja 16. sajandi algusest,&lt;ref name=&quot;6QTUB&quot; /&gt; kuid haigestumisi esines peaaegu kindlalt ka palju varem.&lt;ref name=&quot;AwRcN&quot; /&gt; 1173. aastal levis Euroopas arvatavasti esimene epideemia ja 1493. aastal oli [[Haiti saar|Haitil]] põliselanike seas haiguspuhang, mida tänapäeval peetakse [[Uus gripp A(H1N1)|seagripipuhanguks]]. Mõne allika kohaselt oli nakkuse allikaks [[Christoph Kolumbus]]e laevadel olnud sead.&lt;ref name=&quot;oahnd&quot; /&gt; Aastatel 1557–1559 Inglismaal levinud gripiepideemia ajal suri viis protsenti rahvastikust ehk umbes 150 000 inimest. [[Suremus]] oli peaaegu viis korda suurem kui 1918.–1919. aasta [[pandeemia]] ajal.&lt;ref name=&quot;Mortimer (2012) 278&quot; /&gt; Esimene korralikult dokumenteeritud pandeemia algas 1580. aasta suvel ja levis üle terve Euroopa, Aafrika ja Aasia.&lt;ref name=&quot;IgOqh&quot; /&gt; Suremus oli suur, näiteks Roomas suri 8000 inimest.&lt;ref name=&quot;pmid11576290&quot; /&gt; Järgmised kolm pandeemiat toimusid 18. sajandil ja nende hulka kuulub ka 1781.–1782. aasta pandeemia, mis on ilmselt ajaloo kõige laastavam.&lt;ref name=&quot;zXQY3&quot; /&gt; Pandeemia algas 1781. aasta novembris Hiinas ja detsembris jõudis [[Moskva]]ni.&lt;ref name=&quot;pmid11576290&quot; /&gt; 1782. aasta veebruariks oli see [[Peterburi]]s ja maiks Taanis.&lt;ref name=&quot;EOken&quot; /&gt; Kuus nädalat hiljem oli 75% Suurbritannia rahvastikust nakatunud ja haigus levis kiiresti Ameerika maailmajakku.&lt;ref name=&quot;oERaQ&quot; /&gt;
[[Pilt:Aztec smallpox victims.jpg|pisi|16. sajandist pärit [[asteegid|asteekide]] joonistus rõugeid põdevast inimesest]]
[[Pilt:Measles Aztec drawing.jpg|pisi|16. sajandist pärit asteekide joonistus [[leetrid|leetreid]] põdevast inimesest]]
Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa [[kolonialism|kolonialistide]] saabumist 15.–18. sajandil leetreid, grippi ega rõugeid.&lt;ref name=&quot;pmid15306389&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pmid15306389&quot; /&gt; Hispaanias olid [[maurid]]e toodud rõuged sellel ajal endeemilised.&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 31&quot; /&gt; 1519. aastal puhkes asteekide pealinnas [[Tenochtitlan]]is rõugeepideemia. See sai alguse hispaania [[konkistadoorid|konkistadoori]] Pánfilo de Narváezi sõjaväest, kuna neil oli konkistadoor [[Hernán Cortés]]i juhtimisel Kuubalt tulles kaasas ori Aafrikast, kes põdes rõugeid.&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 31&quot; /&gt; Kui hispaanlased 1521. aasta suvel viimaks pealinna sisenesid, oli see laipadega kaetud.&lt;ref name=&quot;PfWhf&quot; /&gt; See ning 1545–1548 ja 1576–1581 levinud epideemiad tapsid lõpuks üle poole põliselanikest.&lt;ref name=&quot;KRTMv&quot; /&gt; Suurem osa hispaanlastest olid immuunsed; Cortési 900-mehelisel sõjaväel ei oleks ilma rõugete abita asteeke õnnestunud lüüa.&lt;ref name=&quot;u7drU&quot; /&gt; Mitme [[indiaanlased|Ameerika põlisrahva]] arvukus vähenes eurooplaste toodud haiguste tõttu märkimisväärselt.&lt;ref name=&quot;pmid15306389&quot; /&gt; Christoph Kolumbuse saabumisele järgnenud 150 aasta jooksul vähenes Põhja-Ameerika põliselanike arv haiguste, nagu leetrite, rõugete ja gripi, tõttu 80%.&lt;ref name=&quot;f0Dzq&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GllwK&quot; /&gt; Viiruste levik aitas seetõttu suuresti kaasa eurooplaste vallutustele.&lt;ref name=&quot;7SGSW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;j6gNK&quot; /&gt;

18. sajandil olid rõuged muutunud Euroopas endeemiliseks. 1719–1746 toimus Londonis viis epideemiat ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid. Sajandi lõpuks suri haiguse tõttu igal aastal 400 000 eurooplast.&lt;ref name=&quot;Tucker 12-13&quot; /&gt; 1713. aastal jõudis see Indiast saabunud laevadega Lõuna-Aafrikasse ja 1789. aastal Austraaliasse.&lt;ref name=&quot;Tucker 12-13&quot; /&gt; 19. sajandil olid rõuged [[Austraalia aborigeenid]]e peamine surmapõhjus.&lt;ref name=&quot;OxRIY&quot; /&gt;

1546. aastal kirjutas Girolamo Fracastoro leetrite klassikalise kirjelduse. Ta arvas, et haigust põhjustavad nn seemned, mis kanduvad ühelt inimeselt teisele. 1670. aastal levis Londonis leetriepideemia, mida kirjeldas inglise arst [[Thomas Sydenham]] (1624–1689), kes arvas, et haigust põhjustavad maapõuest erituvad mürgised gaasid.&lt;ref name=&quot;pmid20459960&quot; /&gt; Tema teooria ei pidanud küll paika, kuid ta oli oskuslik vaatleja ja tegi üksikasjalikke märkmeid.&lt;ref name=&quot;xG24D&quot; /&gt;

[[Kollapalavik]] on tihti surmaga lõppev haigus, mida põhjustab ''[[Flaviviridae]]'' sugukonda kuuluv viirus. Haigust kannavad inimestele edasi [[pistesääsklased]] ja esimest korda esines seda 3000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;jZ1zk&quot; /&gt; 1647. aastal toimus [[Barbados]]el esimene dokumenteeritud kollapalaviku epideemia. Barbadose kuberner John Winthrop kehtestas inimeste kaitseks karantiini, mida polnud Põhja-Ameerikas varem tehtud.&lt;ref name=&quot;tBM8J&quot; /&gt; 17.–19. sajandil esines Põhja-Ameerikas veel kollapalaviku epideemiaid.&lt;ref name=&quot;pmid1604377&quot; /&gt; Esimesed teadaolevad [[dengepalavik]]u juhud esinesid 1779. aastal Indoneesias ja Egiptuses. Kaubalaevad viisid haiguse Ameerikasse ja 1780. aastal levis [[Philadelphia]] linnas epideemia.&lt;ref name=&quot;UgLsK&quot; /&gt;
[[Pilt:Ambrosius Bosschaert the Elder (Dutch - Flower Still Life - Google Art Project.jpg|pisi|Ambrosius Bosschaert (1573–1620) &quot;Natüürmort&quot;]]
Euroopa muuseumidest võib leida arvukalt maale [[tulp]]idest, millel on kaunid värvilised triibud. Suurem osa neist, nagu ka Johannes Bosschaerti [[natüürmort|vaikelud]], maaliti 17. sajandil. Triipudega tulbid olid väga populaarsed ja eriti hinnas. [[Tulbimaania]] tippajal 1630. aastatel võis üks [[sibul (organ)]] maksta sama palju kui maja.&lt;ref name=&quot;Crawford&quot; /&gt; Sel ajal ei teatud aga, et triipe põhjustas ''Potyviridae'' sugukonda kuuluv viirus, mille inimesed viisid kogemata [[jasmiin]]ilt üle tulpidele.&lt;ref name=&quot;R665d&quot; /&gt; Viirusest nõrgestatud tulbid osutusid aga halvaks investeeringuks. Ainult üksikutest sibulatest kasvasid kaunid lilled.&lt;ref name=&quot;LrRKV&quot; /&gt;

Enne suurt [[Iiri näljahäda]] aastatel 1845–1852 ei olnud kõige tavalisem kartuli haigustekitaja mitte hallitus, vaid ''Polerovirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonda kuuluv viirus. Haigus oli Inglismaal 1770. aastatel laialdaselt levinud ja hävitas seal 75% kartulisaagist. Iiri kartulisaaki mõjutas see samal ajal suhteliselt vähe.&lt;ref name=&quot;teFl6&quot; /&gt;

==Vaktsineerimise algus==

[[Pilt:Jonathan Richardson d. J. 001.jpg|pisi|püsti|Jonathan Richardsoni (1667–1745) maal Mary Wortley Montagust]]
[[Mary Wortley Montagu]] oli aristokraat, kirjanik ja Suurbritannia [[parlamendiliige|parlamendi liikme]] abikaasa. 1716. aastal määrati ta mees Edward Wortley Montagu Briti [[suursaadik]]uks [[İstanbul]]i. Mary järgnes oma abikaasale ja avastas kaks nädalat pärast saabumist kohaliku rõugete vastu kaitsmise tava, milleks oli [[variolatsioon]] ehk rõugehaigete mäda naha alla süstimine.&lt;ref name=&quot;Tucker, lk 6&quot; /&gt; Mary noorem vend oli rõugetesse surnud ja ka Maryl endal oli sama haigus. Ta soovis oma viieaastast poega Edwardit säärasest saatusest säästa ja käskis seetõttu saatkonna kirurgil Charles Maitlandil poeg varioleerida. Londonisse naasnult palus ta Maitlandil õukonnaarsti juuresolekul varioleerida ka oma nelja-aastase tütre.&lt;ref name=&quot;NH55N&quot; /&gt; Hiljem veenis Mary [[George II|Walesi printsi ja printsessi]] selle protseduuri avalikku demonstratsiooni rahaliselt toetama. Kuuele surma mõistetud ja hukkamist ootavale vangile lubati anda armu, kui nad on nõus demonstratsioonis osalema. Vangid olid nõus ja 1721. aastal nad varioleeriti. Kõik taastusid protseduurist.&lt;ref name=&quot;0dbbo&quot; /&gt; Tõhususe hindamiseks kästi ühel vangil, 19-aastasel naisel, magada 10-aastase rõugehaige poisiga kuus nädalat samas voodis. Naine ei nakatunud.&lt;ref name=&quot;uH1wi&quot; /&gt;

Katset korrati 11 orvu peal, kes kõik jäid ellu, ja 1722. aastaks olid isegi [[George II|kuningas George II]] lapselapsed varioleeritud.&lt;ref name=&quot;gxX4R&quot; /&gt; Protseduur ei olnud aga täielikult ohutu ja surmaga lõppeva tulemuse tõenäosus oli üks viiekümnele.&lt;ref name=&quot;GOGyh&quot; /&gt; Lisaks oli protseduur ka kallis, mõni arst võttis selle eest 5–10 naela ja teised müüsid metoodika 50–100 naela või poole kasumi eest teistele arstidele. Varioleerimisest sai tulus äri, kuid suuremale osale rahvastikust jäi see kuni 1770. aastate lõpuni kättesaamatuks.&lt;ref name=&quot;S1Mij&quot; /&gt; Sel ajal ei teatud midagi viirustest, [[immuunsüsteem]]ist ega protseduuri kasulikkusest.&lt;ref name=&quot;7szIq&quot; /&gt;

=== Rõugevaktsiin ===

[[Pilt:Edward Jenner2.jpg|vasakul|pisi|püsti|Edward Jenner]]
[[Edward Jenner]] (1749–1823) oli Briti maakohas tegutsev arst, kes varioleeriti väikese poisina.&lt;ref name=&quot;jMaej&quot; /&gt; Protseduur kahjustas ta tervist tugevalt, kuid ta taastus ja oli siiski rõugete eest kaitstud.&lt;ref name=&quot;fHJEH&quot; /&gt; Jenner oli kuulnud kohalikust uskumusest, et võrdlemisi kergelt kulgevat haigust lehmarõuged põdenud meiereitöötajad olid rõugete vastu immuunsed. Ta otsustas teooriat katsetada (kuigi ta ei olnud ilmselt esimene, kes seda tegi).&lt;ref name=&quot;ndqOj&quot; /&gt; 1796. aasta mais valis ta &quot;terve, umbes kaheksa-aastase poisi, keda lehmarõugete vastu inokuleerida&quot;.&lt;ref name=&quot;iqHFb&quot; /&gt; Valitud poiss James Phipps (1788–1853) elas eksperimentaalse inokulatsiooni lehmarõugete viirusega üle, ainsaks kaebuseks oli kerge palavik. 1. juulil 1796. aastal võttis Jenner &quot;rõugematerjali&quot; (ilmselt nakatunud mäda) ja inokuleeris sellega korduvalt Phippsi kätt. Phipps jäi ellu ja teda inokuleeriti rõugetega veel 20 korda, ilma et ta oleks haigestunud. Sellega oli leiutatud vaktsineerimine – sõna ise tuleb [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vacca'', mis tähendab lehma.&lt;ref name=&quot;0EAjW&quot; /&gt; Peagi ilmnes, et Jenneri meetod on ohutum kui varioleerimine ja 1801. aastaks oli vaktsineeritud üle 100 000 inimese.&lt;ref name=&quot;Lane (2001) 140&quot; /&gt;
[[Pilt:Jenner cartoon from 1802.jpg|pisi|1802. aasta karikatuur, kus kujutatakse vaktsineerivat Jennerit ja vaktsineerituid, kellel kasvavad lehmad kehast välja]]
Varioleerimist pooldavate arstide, kes nägid ette sissetuleku vähenemist, vastupanust hoolimata hakati Suurbritannias 1840. aastal vaeseid tasuta vaktsineerima. Arvukate kaasuvate surmajuhtude tõttu kuulutati varioleerimine samal aastal ebaseaduslikuks.&lt;ref name=&quot;Lane (2001) 140&quot; /&gt; Vaktsineerimisseadusega tehti vaktsineerimine 1853. aastaks Inglismaal ja Walesis kohustuslikuks ning vanematele võis teha ühe naela trahvi, kui nende laps polnud enne kolmandat elukuud vaktsineeritud. Seadust ei rakendatud aga järjekindlalt ning vaktsiine tegev süsteem oli alates 1840. aastast püsinud muutumatuna ja seetõttu ka ebatõhus. Pärast esialgset seadusejärgimise vaibumist oli ainult väike osa rahvastikust vaktsineeritud.&lt;ref name=&quot;3iYJq&quot; /&gt; Kohustuslikku vaktsineerimist ei võetud hästi vastu, selle kehtestamisele järgnesid protestid ning 1886. aastal moodustati Vaktsineerimisevastane liiga ja kohustusliku vaktsineerimise vastane liiga.&lt;ref name=&quot;1ogJ1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;M0Syw&quot; /&gt; Vaktsineerimisvastaste kampaaniate järel laastas [[Gloucester]]i linna 1895. aastal üle 20 aasta tõsine rõugepuhang, mille käigus suri 434 inimest, kelle hulgas oli ka 281 last.&lt;ref name=&quot;FwTWZ&quot; /&gt; Sellest hoolimata andis Briti valitsus protestijatele järele ning 1898. aasta vaktsineerimisseadus kaotas trahvid ja andis vaktsiini mitteuskuvatele vanematele võimaluse sellest loobuda. Järgnenud aasta jooksul loobuti vaktsineerimisest 250 000 korral ja 1912. aastaks vaktsineeriti vähem kui pool vastsündinutest.&lt;ref name=&quot;XGyhm&quot; /&gt; 1948. aastaks ei olnud rõugete vastu vaktsineerimine enam Suurbritannias kohustuslik.&lt;ref name=&quot;0xP1W&quot; /&gt;

Ka väljaspool Suurbritanniat esines vaktsineerimisele vastuseisu. Näiteks [[Nezdenice]]s ei lubanud osa vanemaist oma lapsi vaktsineerida ja nii kehtestas kohalik kirik reegli, et kui vaktsineerimata laps mõnda haigusse sureb, siis jäetakse vanemad sõnakuulmatuse eest ilma võimalusest laps kiriklikult matta.&lt;ref&gt;ČOUPEK, Jiří. Nezdenice - Vlastivědné čtení o Nezdenicích. Nezdenice: Obec Nezdenice, 2003 lk 66&lt;/ref&gt;

===Louis Pasteur ja marutaud ===

[[Pilt:Louis Pasteur, foto av Paul Nadar, Crisco edit.jpg|pisi|püsti|Louis Pasteur]]
[[Marutaud]] on surmaga lõppev imetajate haigus, mida põhjustab [[marutõveviirus]]. 21. sajandil mõjutab see peamiselt metsikuid loomi, nagu rebaseid ja nahkhiiri, kuid tegemist on ühe vanima teadaoleva viirushaigusega, mida teatakse juba vähemalt 4000 aastat.&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot; /&gt; Marutaudi on kirjeldatud [[Mesopotaamia]] tekstides&lt;ref name=&quot;PXcpM&quot; /&gt; ja sellele on viidatud ka [[Ešnunna seadused|Ešnunna seadustes]], mis pärinevad 2300 aastast eKr. Ühe kõige varasema kindla kirjelduse haigusest ja selle inimesele kandumisest kirjutas [[Aristoteles]] (384–322 eKr). [[Celsus]] dokumenteeris esimesel sajandil sümptomina hüdrofoobia ja pakkus välja, et nakatunud loomade ja inimeste sülg sisaldab mürki, mille kirjeldamiseks võttis ta kasutusele sõna ''virus''.&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot; /&gt; Marutaud ei muutu epideemiliseks, kuid seda kardeti kohutavate sümptomite tõttu, mille hulka kuulub hullus, veekartus ja surm.&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot; /&gt;

[[Louis Pasteur]]i eluajal (1822–1895) haigestus Prantsusmaal marutõppe igal aastal vaid paarsada inimest, kuid ravi otsiti sellegipoolest. Võimalikku ohtu teades hakkas Pasteur otsima haigestunud koertelt nn haiguse mikroobi.&lt;ref name=&quot;wL5nN&quot; /&gt; Pasteur näitas, et terve koer, kellele oli süstitud marutaudi surnud koera kuivatatud ja purustatud [[seljaaju]], ei nakatunud marutaudiga. Ta kordas eksperimenti mitu korda sama koera peal koega, mis oli aina vähem päevi kuivatatud, nii kaua kuni koer jäi ellu isegi seljaajust pärit värske koe süstimise korral. Pasteur oli sellega koera immuniseerinud ja hiljem tegi seda veel 50 koeraga.&lt;ref name=&quot;bNTlR&quot; /&gt;
[[Pilt:Rabies cartoon circa 1826.jpg|vasakul|pisi|1826. aasta karikatuur, millel on kujutatud marutaudis koera Londoni tänaval]]
Kuigi Pasteur ei mõistnud, miks ta meetod töötas, proovis ta seda ühe poisi Joseph Meisteri (1876–1940) peal, kelle tõi Pasteuri juurde 6. juulil 1885 poisi ema. Poiss oli kaetud marutaudi nakatunud koera hammustustega. Josephi ema palus, et Pasteur ta poega aitaks. Pasteur oli teadlane, mitte arst, aga otsustas poissi aidata ja süstis talle 180 päeva jooksul aina [[virulentsus|virulentsemat]] küüliku seljaajust pärit kude.&lt;ref name=&quot;6P2GP&quot; /&gt; Hiljem kirjutas Pasteur: &quot;... kuna poisi surm näis vältimatu, otsustasin tõsise rahutusega ... proovida Joseph Meisteri peal protseduuri, mis oli koerte peal korduvalt töötanud&quot;.&lt;ref name=&quot;osbNx&quot; /&gt; Joseph taastus ja naasis 27. juulil emaga koju. Pasteur ravis sama aasta oktoobris edukalt ka 15-aastast karjapoissi Jean-Baptiste Jupille'i (1869–1923), kes sai pureda, kui üritas teisi lapsi marutaudis koera eest kaitsta.&lt;ref name=&quot;RUtrM&quot; /&gt; Pasteuri meetodit kasutati üle 50 aasta.&lt;ref name=&quot;pmid9218283&quot; /&gt;

Enne 1903. aastat, mil [[Adelchi Negri]] (1876–1912) nägi marutaudiga nakatunud loomade ajudes mikroskoopilisi [[lesioon]]e, mida nüüd kutsutakse Negri kehakesteks, teati haiguse põhjustajast vähe.&lt;ref name=&quot;pmid8804019&quot; /&gt; Negri arvas ekslikult, et tegu on [[ainuraksed|ainuraksete]] parasiitidega. Paul Remlinger (1871–1964) tõestas filtreerimiseksperimentidega peagi, et lesioonid on ainuraksetest ja isegi bakteritest väiksemad. 30 aastat hiljem ilmnes, et Negri kehakesed on 100–150&amp;nbsp;nm pikkused marutõveviiruse osakeste kogumid.&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot; /&gt;

==20. ja 21. sajand==
20. sajandi alguses tõestati viiruste olemasolu eksperimentaalselt, kasutades filtreid, mille poorid olid bakterite läbilaskmiseks liiga väiksed.&lt;ref name=&quot;KPHCY&quot; /&gt; 1930. aastateni uskus enamik teadlasi, et viirused on väiksed bakterid, aga [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] leiutamise järel 1931. aastal ilmnes, et viirused on midagi täiesti teistsugust, mistõttu hulk teadlasi arvas, et need on vaid mürgised [[valgud|valkude]] kogumid.&lt;ref name=&quot;pmid10905259&quot; /&gt; Olukord muutus täielikult, kui avastati, et viirused sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena [[DNA]]-d või [[RNA]]-d.&lt;ref name=&quot;p4qb4&quot; /&gt; Viiruste kui eraldiseisvate bioloogiliste objektide tunnustamise järel tõestati, et need põhjustavad paljusid taime-, looma- ja isegi bakterihaigusi.&lt;ref name=&quot;tlduM&quot; /&gt;

Paljude haiguste hulgast, mis 20. sajandil avastati olevat viiruste põhjustatud, on üks – rõuged – nüüdseks likvideeritud. HIVi ja [[gripiviirused|gripiviiruste]] ohjeldamine on osutunud keerulisemaks.&lt;ref name=&quot;bXGjg&quot; /&gt; Uusi väljakutseid on esitanud [[lülijalgsed|lülijalgsete]] vahendusel edasikanduvate viiruste levimine.&lt;ref name=&quot;LkvER&quot; /&gt;

Viiruste nagu ka inimeste käitumine on ajaloo jooksul muutunud. Antiikajal oli inimesi [[pandeemia]]te esinemiseks ja mõnel juhul ka viiruste ellujäämiseks liiga vähe. 20. ja 21. sajandil on asustustiheduse suurenemine, ulatuslikud muutused põllumajanduses ja loomakasvatuses ning reisimiskiiruse kasv aidanud kaasa uute viiruste levikule ja vanade retsidiveerumisele.&lt;ref name=&quot;cqUnk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;njc67&quot; /&gt; Mõni viirushaigus, nagu näiteks rõuged, on küll likvideeritud, kuid uusi (nagu näiteks SARS) tekib pidevalt juurde.&lt;ref name=&quot;PvqSh&quot; /&gt; Kuigi [[vaktsiin]]id on ikka veel kõige tõhusamad relvad viiruste vastu, on viimastel kümnenditel{{millal}} töötatud välja antiviraalseid ravimeid, mis ründavad viirusi, kui need [[peremeesorganism]]is paljunevad.&lt;ref name=&quot;7ufyB&quot; /&gt; [[A(H1N1)2009 gripipandeemia|2009. aasta gripipandeemia]] näitas, kui kiiresti viiruse uus alatüüp püüdlustest hoolimata üle maailma levib.&lt;ref name=&quot;pmid20568566&quot; /&gt;

Viiruste avastamises ja ohjeldamises toimub pidev areng. 2001. aastal avastati [[inimese metapneumoviirus]], mis põhjustab hingamisteede haigusi, sealhulgas [[kopsupõletik]]ku.&lt;ref name=&quot;pmid12033771&quot; /&gt; Aastatel 2002–2006 töötati välja vaktsiin [[papilloomiviirused|papilloomiviiruste]] vastu, mis põhjustavad [[emakakaelavähk]]i.&lt;ref name=&quot;pmid17972339&quot; /&gt; 2005. aastal avastati [[inimese T-lümfotroopne viirus|inimese T-lümfotroopne viirus 3 ja 4]].&lt;ref name=&quot;pmid15911757&quot; /&gt; 2008. aastal kuulutas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] välja ülemaailmse algatuse likvideerida 2015. aastaks lastehalvatus.&lt;ref name=&quot;pmid20455167&quot; /&gt;

2010. aastal avastati kõige suurem teadaolev viirus [[Megavirus|''Megavirus chilensis'']], mis nakatab [[juurjalgsed|juurjalgseid]].&lt;ref name=&quot;pmid21987820&quot; /&gt; 2013 avastatud viiruste perekonna ''[[Pandoravirus]]'' esindajatel on aga kõige suurem [[genoom]] viiruste seas.&lt;ref name=&quot;Brumfiel&quot; /&gt;

===Rõugete likvideerimine===
[[Pilt:Rahima Banu.jpg|pisi|püsti|Rahima Banu, viimane teadaolev inimene, kes on rõugetega nakatunud (1975. aastal)&lt;ref name=&quot;hXAxB&quot; /&gt;]]
Rõuged olid 20. sajandil üks peamisi surmapõhjusi, tappes ligi 300 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;01d4Q&quot; /&gt; [[Rõugeviirused]] on tapnud ilmselt rohkem inimesi kui kõik ükskõik milline teine viirus.&lt;ref name=&quot;B4tRu&quot; /&gt; 1966. aastal otsustati [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i juhtorganis [[Maailma Terviseassamblee]]s alustada intensiivset rõugete likvideerimise programmi, et üritada haigus kümne aasta jooksul likvideerida.&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 200&quot; /&gt; Sel ajal olid rõuged endeemilised veel 31 riigis,&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 220&quot; /&gt; sealhulgas [[Brasiilia]]s, [[Hindustani poolsaar]]el, [[Indoneesia]]s ja [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]].&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 200&quot; /&gt; Rõugete suursugust likvideerimiskava peeti võimalikuks mitmel põhjusel: vaktsiin pakkus väga head kaitset, viirust oli ainult ühte tüüpi, viirust ei kandnud edasi ükski loom, [[inkubatsiooniperiood (meditsiin)|inkubatsiooniperiood]] oli tavaliselt 12 päeva ja nakatumisel esinesid alati kergesti äratuntavad sümptomid.&lt;ref name=&quot;ZH2gi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YLbFv&quot; /&gt;

Massivaktsineerimise järel keskendus kampaania haiguse tuvastamisele ja ohjeldamisele. Uue haigusjuhu avastamise korral eraldati haigestunu ja temaga lähedalt kokku puutunud inimesed, kes seejärel vaktsineeriti.&lt;ref name=&quot;Ikjs5&quot; /&gt; Edu saabus peagi – 1970. ja 1971. aastaks ei olnud rõuged enam vastavalt Aafrikas ega Brasiilias endeemilised.&lt;ref name=&quot;z0eV8&quot; /&gt; 1973. aastaks olid rõuged endeemilised ainult Hindustani poolsaarel, [[Botswana]]s ja [[Etioopia]]s.&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 220&quot; /&gt; 1973. aastal pärast 13 aastat kestnud haiguse koordineeritud jälgimist ja vaktsineerimiskampaaniad üle maailma kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged lõpuks likvideerituks.&lt;ref name=&quot;pmid15931293&quot; /&gt; Kuigi peamiseks relvaks oli vaktsiinina kasutatud [[vaktsiinia viirus]], ei ole täpselt teada, kust see viirus tuli; seda ei kasutanud Edward Jenner ja see ei ole ka rõugete nõrgestatud vorm.&lt;ref name=&quot;jcack&quot; /&gt;

Likvideerimiskampaania põhjustas Janet Parkeri (1938–1978) surma ja sellele järgnenud rõugeasjatundja Henry Bedsoni enesetapu. Parker töötas Birminghami Ülikoolis Bedsoni rõugelaboriga samas hoones. Parker nakatus rõugeviiruse alatüübiga, mida Bedsoni meeskond uuris. Õnnetuse pärast häbi ja süütunnet tundev Bedson tegi seejärel enesetapu.&lt;ref name=&quot;KgWVY&quot; /&gt;

Enne [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] 2001. aastal tegi Maailma Terviseorganisatsioon ettepaneku hävitada kõik teadaolevad rõugeviiruste varud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa laborites.&lt;ref name=&quot;pmid21470459&quot; /&gt; Bioterrorihirm ja sellest tulenev võimalik vajadus nakkuse jaoks ravimeid arendada on rõugeviiruste hävitamisplaanile lõpu teinud.&lt;ref name=&quot;KExpx&quot; /&gt; Kui viirused oleks hävitatud, oleks rõugeviirusest saanud esimene inimese teadliku tegevuse tõttu välja surnud viirus.&lt;ref name=&quot;mwwdH&quot; /&gt;

===Leetrid===
{{Main|Leetrid}}

Enne leetrivastase vaktsineerimise alustamist Ameerika Ühendriikides oli iga aasta üle 500 000 haigusjuhu, millest umbes 400 lõppes surmaga. [[Arenenud riik]]ides nakatusid lapsed peamiselt kolme ja viie eluaasta vahel, aga [[arengumaa]]des nakatus pool lastest enne kaheaastaseks saamist.&lt;ref name=&quot;SU1SY&quot; /&gt; Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tekkisid ühe-kahe aasta tagant epideemiad, mis sõltusid aasta jooksul sündinud laste arvust.&lt;ref name=&quot;pmid10650003&quot; /&gt; Praegune endeemiline alatüüp arenes välja 20. sajandi alguses, ilmselt vahemikus 1908–1943.&lt;ref name=&quot;pmid18217182&quot; /&gt;

Londonis esines aastatel 1950–1968 iga kahe aasta tagant epideemiad, aga Liverpoolis, kus oli [[sündimus]] suurem, tekkis epideemia igal aastal. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] ajal enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Ameerika Ühendriikides sündimus väike ja epideemiad seetõttu juhutised. Pärast sõda sündimus kasvas ja epideemiaid esines korrapäraselt iga kahe aasta tagant. Suure sündimusega arengumaades tekkisid epideemiad igal aastal.&lt;ref name=&quot;pmid10650003&quot; /&gt; Suure [[rahvastikutihedus]]e ja sündimusega riikides, kus puudub tõhus vaktsineerimiskava, on leetrid ikka veel suur probleem.&lt;ref name=&quot;pmid17327206&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikides vähenes 1970. aastate keskpaigaks pärast massilist vaktsineerimisprogrammi leetritega nakatumine 90%.&lt;ref name=&quot;Oldstone (2009) 135&quot; /&gt; Viimase 50 aasta jooksul{{millal}} on tänu sellistele kampaaniatele teistes riikides leetrite esinemine vähenenud 99% võrra.&lt;ref name=&quot;3iJ2J&quot; /&gt; Nakkusallikaks on veel haigusele vastuvõtlikumad inimesed, kelle hulka kuuluvad korraliku vaktsineerimiskavata riikidest saabunud sisserändajad ja inimesed, kes keelduvad ennast või oma lapsi vaktsineerimast.&lt;ref name=&quot;ZvmTq&quot; /&gt; Inimene on ainuke teadaolev leetriviiruse peremeesorganism.&lt;ref name=&quot;Oldstone (2009) 135&quot; /&gt; Nakatumise järel tekkiv immuunsus on eluaegne, vaktsineerimise pakutav kaitse on küll pikaajaline, kuid aja jooksul hääbuv.&lt;ref name=&quot;sBIC0&quot; /&gt;

Leetrivaktsiini kasutamine on olnud vastuoluline. 1998. aastal avaldasid [[Andrew Wakefield]] ja ta kolleegid võltsitud andmete põhjal artikli, milles väideti, et [[MMR-vaktsiin]] ja [[autism]] on omavahel seotud. Artiklile viidati laialdaselt ja see tekitas muret vaktsiini ohutuse pärast.&lt;ref name=&quot;i5jcc&quot; /&gt; 2010. aastal tõestati, et Wakefield oli uuringu andmeid võltsinud ning ta eemaldati Suurbritannia arstide registrist ega või enam seal arstina töötada.&lt;ref name=&quot;Waterhouse 229–230&quot; /&gt; Artikli tagajärjel langes Suurbritannias vaktsineerituse tase 1995. aasta 92%-lt 2003. aastaks 80%-le.&lt;ref name=&quot;pmid23604089&quot; /&gt; Leetritega nakatumise juhtude arv tõusis 1998. aasta 56-lt 2008. aastaks 1370-le, sellist tõusu esines ka teistes Euroopa riikides.&lt;ref name=&quot;Waterhouse 229–230&quot; /&gt; 2013. aasta aprillis esines [[Wales]]is leetriepideemia, mis mõjutas peamiselt teismelisi, kes ei olnud vaktsineeritud.&lt;ref name=&quot;pmid23604089&quot; /&gt; Vastuoludest hoolimata on leetrid Soomes, Rootsis ja Kuubas likvideeritud.&lt;ref name=&quot;uYKEt&quot; /&gt; Jaapan loobus kohustuslikust vaktsineerimisest 1992. aastal ja aastatel 1995–1997 oli riigis üle 200 000 haigusjuhu.&lt;ref name=&quot;BPVk4&quot; /&gt; Jaapanis on nüüdseks endeemilised leetrid jätkuvalt probleemiks, kuid 2007. aastal tehti algust riikliku leetrite likvideerimise kavaga.&lt;ref name=&quot;pmid18818586&quot; /&gt; Leetrite ülemaailmse likvideerimise võimalikkust on meditsiinikirjanduses arutatud alates vaktsiini tulekust 1960. aastatel. Kui praegu aktuaalne lastehalvatuse likvideerimine õnnestub, hakatakse leetrite likvideerimist ilmselt uuesti arutama.&lt;ref name=&quot;pmid17088933&quot; /&gt;

===Lastehalvatus===
{{Vaata|Lastehalvatus}}
[[Pilt:Poumon artificiel.jpg|pisi|Haigla töötajad vaatamas läbi nn raudkopsus olevat patsienti 1960. aasta Rhode Islandi lastehalvatusepideemia ajal]]
20. sajandi keskpaigas kartsid vanemad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas igal suvel levivat lastehalvatust.&lt;ref name=&quot;Sbu4F&quot; /&gt; Eelmise sajandi alguses oli haigus haruldane ja aastas esines vaid mõni tuhat juhtu, aga 1950. aastateks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal 60 000 haigusjuhtu&lt;ref name=&quot;m7Okm&quot; /&gt; ning Inglismaal ja Walesis 2300 juhtu.&lt;ref name=&quot;h3VhE&quot; /&gt;

1916. ja 1917. aastal oli Ameerika Ühendriikides suur lastehalvatuse epideemia; dokumenteeriti 27 000 haigestumise (neist 9000 [[New York|New Yorgis]]) ja 6000 surmajuhtu.&lt;ref name=&quot;0QQtN&quot; /&gt; Sel ajal ei teadnud keegi, kuidas viirus levib.&lt;ref name=&quot;7xbaV&quot; /&gt; Suur osa linnaelanikest, sealhulgas teadlased, arvasid, et süüdi on [[slumm]]ides elavad vaesed [[immigrant|sisserännanud]], kuigi haigus levis pigem jõukamates linnaosades, nagu [[Staten Island]]il (selline muster oli iseloomulik ka [[Philadelphia]] linnale).&lt;ref name=&quot;dIpqa&quot; /&gt; Samal ajal esines haiguspuhanguid ka teistes arenenud riikides. Enne Ameerika Ühendriike toimus mitu suurt epideemiat näiteks Rootsis.&lt;ref name=&quot;Yw12b&quot; /&gt;

Lastehalvatuse esinemissageduse tõusu põhjus arenenud riikides 20. sajandil ei ole täpselt teada. Haigust põhjustab viirus, mis kandub ühelt inimeselt teisele edasi fekaal-oraalselt&lt;ref name=&quot;Dobson, lk 166&quot; /&gt; ja nakatab loomulikul teel ainult inimesi.&lt;ref name=&quot;Karlen 153&quot; /&gt; On kummaline, et lastehalvatus muutus mureks ajal, mil pesemistingimused ja hügieen olid paremad kui varem.&lt;ref name=&quot;Dobson, lk 166&quot; /&gt; Kuigi viirus avastati 20. sajandi alguses, märgati selle laialdast levikut alles 1950. aastatel. Praeguseks on teada, et viirusega nakatunud inimestest haigestub vähem kui 2% ja suurem osa juhtudest on kerged.&lt;ref name=&quot;Ihnu3&quot; /&gt; Epideemiate ajal oli viirus kõikjal, mistõttu ei suutnudki terviseametnikud allikat kindlaks teha.&lt;ref name=&quot;Karlen 153&quot; /&gt;

Vaktsiinide väljatöötamise järel 1950. aastatel toimusid paljudes riikides massivaktsineerimise kampaaniad.&lt;ref name=&quot;OBCTb&quot; /&gt; Näiteks Ameerika Ühendriikides langes haigestumiste arv märkimisväärselt ja viimane puhang toimus 1979. aastal.&lt;ref name=&quot;Kj6A6&quot; /&gt; 1988. aastal käivitas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koos teiste ühendustega ülemaailmse lastehalvatuse likvideerimise kampaania ja 1994. aastaks kuulutati Ameerika maailmajagu, 2000. aastal Vaikse ookeani äärne piirkond ja 2003. aastal Euroopa haigusest vabaks.&lt;ref name=&quot;nVTHg&quot; /&gt; 2012. aasta lõpuks teatas Maailma Terviseorganisatsioon ainult 223 haigusjuhust. Suur hulk 1. tüüpi [[polioviirus]]ega nakatumise juhtudest leidis aset [[Nigeeria]]s, üks [[Tšaad]]is, 68 [[Pakistan]]is ja 37 [[Afganistan]]is. Vaktsineerijate töö on tihti ohtlik: näiteks 2013. aasta alguses tapeti Pakistanis seitse vaktsineerijat ja Nigeerias üheksa.&lt;ref name=&quot;d6etp&quot; /&gt; Pakistanis nõrgestas kampaaniat ka vaktsineerimist julgestanud politseiniku tapmine 26. veebruaril 2013.&lt;ref name=&quot;ij0yw&quot; /&gt;

===AIDS===
{{Vaata|AIDS}}
[[Pilt:SIV primates.jpg|400px|pisi|Vasakult paremale: ''Chlorocebus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonda kuuluv esikloomaline, kes oli ''Simiiformes''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i perekonna immuunsuspuudulikkuse viiruse allikas; [[HIV-2]] allikas [[hallmangabei]] ja [[HIV-2]] allikas [[šimpans (perekond)|šimpans]]]]
Inimese immuunsuspuudulikkuse viirus (HIV) on viirus, mis ravimata jätmise korral võib viia [[AIDS]]i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom tekkeni.&lt;ref name=&quot;ZtFhW&quot; /&gt; Enamik virolooge usub, et HIV tekkis 20. sajandil [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]],&lt;ref name=&quot;pmid9989410&quot; /&gt; viirusega on nakatunud üle 70 miljoni inimese. 2011. aastaks on AIDSi tõttu surnud hinnanguliselt 35 miljonit inimest,&lt;ref name=&quot;jUkyo&quot; /&gt; tehes sellest ühe tõsisema epideemia inimkonna ajaloos.&lt;ref name=&quot;pmid16517997&quot; /&gt; [[HIV-1]] on üks olulisemaid viirusi, mis on 20. sajandi viimase veerandi jooksul esile kerkinud.&lt;ref name=&quot;pmid12699356&quot; /&gt; Kui 1981. aastal avaldati teadusartikkel viie noore homoseksuaalse mehe surmast, ei teadnud keegi, et nad olid surnud AIDSi. Epideemia täielik ulatus ega viiruse aastakümneid kestnud levimine ei olnud teada.&lt;ref name=&quot;DkT7H&quot; /&gt;

HIV ületas liigibarjääri [[šimpans (perekond)|šimpansite]] ja inimeste vahel 20. sajandi alguskümnenditel Aafrikas.&lt;ref name=&quot;f35e5&quot; /&gt; Järgnevatel aastatel toimusid Aafrikas tohutud sotsiaalsed muutused. Enneolematult suur hulk inimesi kolis maakohtadest aina kasvavatesse linnadesse ja viirus levis eraldatud paikadest tiheda asustusega asulatesse.&lt;ref name=&quot;Zfdz7&quot; /&gt; AIDSi [[inkubatsiooniperiood (meditsiin)|peiteaeg]] on kümme aastat, mistõttu on 1980. aastad ülemaailmse epideemia algusena usutav aeg.&lt;ref name=&quot;PX5P9&quot; /&gt; Sel ajal esines palju süüdistamist ja häbimärgistamist.&lt;ref name=&quot;FPm3m&quot; /&gt; Aafriklased ei võtnud hästi vastu teooriat, mille kohaselt sai HIVi-pandeemia alguse Aafrikast, ja tundsid, et neid süüdistatakse alusetult. [[Maailma Terviseassamblee]] võttis seetõttu 1987. aastal vastu resolutsiooni, mille järgi on AIDS &quot;looduslikult esinev teadmata geograafilise päritoluga [viirus]&quot;.&lt;ref name=&quot;bbi1z&quot; /&gt;

HIVi-pandeemia on tekitanud muret ja põhjustanud sotsiaalseid muutusi üle maailma.&lt;ref name=&quot;0tZGY&quot; /&gt; Seksuaalsust arutatakse avalikumalt. Paljude riikide valitsused ja raviasutused annavad nüüd nõu varem välditud teemadel, nagu seksuaalne käitumine ja [[uimasti]]te kasutamine.&lt;ref name=&quot;57WnW&quot; /&gt; Aidsiravimite manustamiseetika ja -hinna arutelud on eriti vaesemates riikides toonud esile ebavõrdsuse tervisehoius ja põhjustanud seadusemuudatusi.&lt;ref name=&quot;fNAiK&quot; /&gt; [[Arenguriik]]ides on HIV ja AIDS avaldanud väga suurt mõju: riiklikult olulised teenused, nagu tervishoid, riigikaitse ja avalikud teenused, on tõsiselt lünklikud.&lt;ref name=&quot;i9BUo&quot; /&gt; [[Keskmine eluiga]] on langenud. Näiteks [[Zimbabwe]]s oli keskmine eluiga 1991. aastal 79 aastat, kuid 2001. aastaks langes 39 aasta peale.&lt;ref name=&quot;HM8Tm&quot; /&gt;

===Gripp===
{{Vaata|Gripp}}
[[Pilt:1918FluVictimsStLouis.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] Ameerika haru liikmed viimas ära [[Hispaania gripp]]i surnud inimest 1918. aastal]]
Kui [[gripiviirused|gripiviirus]] muutub antigeense nihke käigus, puudub suurel hulgas inimestel uut tüüpi viiruse vastu [[immuunsus]]. Kui haigusele vastuvõtlike inimeste hulk on piisavalt suur, saavad alguse pandeemiad. Geneetilised muutused tekivad tavaliselt, kui eri viirusetüübid nakatavad samu loomi, eriti linde või sigu. Suurem osa [[selgroogsed|selgroogsete]] viirustest nakatab ainult ühte liiki, kuid gripp on siin erandiks.&lt;ref name=&quot;xrBsU&quot; /&gt; 19. sajandi viimane pandeemia leidis aset 1899. aastal ja põhjustas Euroopas 250 000 inimese surma. Venemaalt või Aasiast pärinenud viirus oli esimene rongidega ja aurulaevadel reisinud inimestega kiirelt levinud viirus.&lt;ref name=&quot;Karlen 144&quot; /&gt;

1918. aastal ilmus uus viirusetüüp ja sellele järgnenud Hispaania gripp on üks suuremaid loodusõnnetusi ajaloos.&lt;ref name=&quot;Karlen 144&quot; /&gt; Inimesi suri tohutult, üle maailma kaotas nakkuse tõttu elu 50 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;pmid16494711&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikides dokumenteeriti haiguse tõttu 550 000 ([[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkus võrdluseks kümme korda vähem ameeriklasi)&lt;ref name=&quot;NKxUn&quot; /&gt; ja Suurbritannias 228 000 surmajuhtu.&lt;ref name=&quot;2gNuV&quot; /&gt; Indias suri üle 20 miljoni inimese ja [[Samoa|Lääne-Samoas]] hukkus 22% rahvastikust.&lt;ref name=&quot;x5kxX&quot; /&gt; Kuigi grippi esineb igal talvel, oli 20. sajandil pärast Hispaania grippi veel ainult kaks pandeemiat.&lt;ref name=&quot;8QyGC&quot; /&gt;

1957. aastal ilmnes järjekordne uus viirusetüüp ja põhjustas [[Aasia gripp|Aasia gripi]]. Kuigi viirus ei olnud nii [[virulentsus|tõvestusvõimeline]] kui 1918. aasta tüüp, suri üle miljoni inimese. Järgmine pandeemia toimus, kui uus viirusetüüp [[Hongkongi gripp]] asendas 1968. aastal 1957. aasta tüübi.&lt;ref name=&quot;X7qyh&quot; /&gt; 1968. aasta peamiselt vanu inimesi mõjutanud pandeemia oli kõigist kolmest mainitud pandeemiast kõige väiksema ohvrite arvuga, kuid Ameerika Ühendriikides suri siiski 33 800 inimest.&lt;ref name=&quot;G43PP&quot; /&gt; Uued viirusetüübid pärinevad tihti Ida-Aasiast, kuna Hiina maapiirkondades on inimeste läheduses elavate partide ja sigade suhtarv suurim kogu maailmas.&lt;ref name=&quot;vbw0f&quot; /&gt;
Kõige hiljutisem gripipandeemia toimus 2009. aastal, aga ükski viimasest kolmest pandeemiast pole saavutanud 1918. aasta ulatust. Miks just sel aastal ilmnenud viirusetüüp oli nii laastav, pole siiani teada.&lt;ref name=&quot;Karlen 144&quot; /&gt;

===Kolla- ja dengepalaviku- ning muud arboviirused===
{{Vaata|Arboviirused}}
[[Pilt:Aedes aegypti bloodfeeding CDC Gathany.jpg|pisi|''Aedes aegypti'' imemas inimverd]]
[[Arboviirused]] kanduvad inimestele ja teistele [[selgroogsed|selgroogsetele]] edasi verd imevate putukatega. Sel viisil levib suur hulk eri viirusi.&lt;ref name=&quot;pmid16568903&quot; /&gt; Tänapäeval on teada üle 500 sellise viiruseliigi, kuid 1930. aastatel põhjustas inimestel haigusi teadaolevalt vaid kolm arboviirust, milleks olid [[kollapalavik|kollapalaviku viirus]], dengeviirus ja [[pappataci-palavik|pappataci-palaviku viirus]].&lt;ref name=&quot;WCMus&quot; /&gt; Nüüdseks on teada üle 100 inimestel haigusi, sealhulgas [[entsefaliit]]i tekitava viiruseliigi.&lt;ref name=&quot;CuYSJ&quot; /&gt;

Kõige kurikuulsam ''Flaviviridae'' sugukonna viiruste põhjustatud haigustest on kollapalavik.&lt;ref name=&quot;DDKTF&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikides toimus viimane ulatuslik epideemia 1905. aastal.&lt;ref name=&quot;pmid1604377&quot; /&gt; [[Panama kanal]]i ehitamise ajal surid tuhanded töölised. Kollapalavik sai alguse Aafrikast ja viirus viidi Ameerikasse kaubalaevadega, kus pesitses viirust kandev [[pistesääsklased|pistesääsklane]] ''Aedes aegypti''. Esimene dokumenteeritud epideemia Aafrikas leidis aset 1926. aastal [[Ghana]]s.&lt;ref name=&quot;zhe8v&quot; /&gt; 1930. aastatel retsidiveerus haigus Brasiilias. Ameerika [[epidemioloogia|epidemioloog]] Fred Soper (1893–1977) avastas, kui oluline on viiruse edasikandumise tsüklis metsloomade nakatumise osa ja et inimese nakatamine on viirusele nn tupik, mis tsükli lõhub.&lt;ref name=&quot;pmid7809386&quot; /&gt; Kuigi kollapalaviku vaktsiin on üks tõhusamaid loodud vaktsiine,&lt;ref name=&quot;pmid19520559&quot; /&gt; toimub epideemiaid jätkuvalt. Aastatel 1986–1991 nakatus Lääne-Aafrikas üle 20 000 inimese, kellest 4000 suri.&lt;ref name=&quot;pmid2054923&quot; /&gt;

1930. aastatel ilmnes Ameerika Ühendriikides Saint Louises entsefaliit, hobuste Ida-Ameerika entsefalomüeliit ja hobuste Lääne-Ameerika entsefalomüeliit. 1960. aastatel avastati La Crosse'i entsefaliiti põhjustav viirus&lt;ref name=&quot;DEtkO&quot; /&gt; ja 1999. aastal jõudis New Yorki [[Lääne-Niiluse viirus]].&lt;ref name=&quot;pmid20403311&quot; /&gt; 2010. aasta seisuga on dengeviirus levinuim arboviirus ning Aasias ja Ameerikas levivad aina tõvestusvõimelisemad viirusetüübid.&lt;ref name=&quot;pmid20513545&quot; /&gt;

===Hepatiidiviirused===
{{Vaata|Hepatiit}}
[[Maksapõletik|Hepatiit]] on maksahaigus, mida teatakse antiikajast.&lt;ref name=&quot;9LAXi&quot; /&gt; Sümptomite hulka kuulub [[ikterus]] ehk naha, silmade ja kehavedelike kollaseks muutumine.&lt;ref name=&quot;npVA4&quot; /&gt; Hepatiidil on mitu põhjustajat, sealhulgas viirused, eriti [[A-hepatiidi viirus]], [[B-hepatiidi viirus]] ja [[C-hepatiidi viirus]].&lt;ref name=&quot;pmid21047029&quot; /&gt; Läbi ajaloo on olnud teateid ikteruseepideemiate kohta, mis mõjutasid peamiselt sõdivaid sõdureid. Keskajal oli nn sõjakäiguikterus tavaline. Seda esines [[Napoleon I]] sõjaväes ja peaaegu igas suuremas kokkupõrkes 19. ja 20. sajandil.&lt;ref name=&quot;t6QUB&quot; /&gt; Epideemilist iktarust põhjustav viirus avastati alles 20. sajandi keskel.&lt;ref name=&quot;pmid8385046&quot; /&gt; Epideemilise ikteruse kohta käivat nimetust A-hepatiit ja nakkusliku ikteruse nimetust B-hepatiit kasutati kirjanduses esimest korda 1947. aastal&lt;ref name=&quot;bxDkt&quot; /&gt; pärast 1946. aastal toimunud ettekannet, milles esitati tõendeid selle kohta, et tegu on kahe eri haigusega.&lt;ref name=&quot;pmid19993377&quot; /&gt; 1960. aastatel avastati esimene hepatiiti põhjustada võiv viirus. Selleks oli B-hepatiidi viirus, mis nimetati tekitatava haiguse järgi.&lt;ref name=&quot;pmid4246769&quot; /&gt; A-hepatiidi viirus avastati 1974. aastal.&lt;ref name=&quot;pmid4833615&quot; /&gt; B-hepatiidi viiruse avastamine ja nakkuse tuvastamistestide loomine on paljusid meditsiinilisi ja ka mõnda kosmeetilist protseduuri põhjalikult muutnud. 1970. aastatel alustatud doonorvere uurimine on märkimisväärselt vähendanud viiruse edasikannet.&lt;ref name=&quot;pmid22305086&quot; /&gt; Enne 1975. aastat kogutud [[vereplasma]] ja VIII hüübimisfaktor sisaldasid tihti nakkusohtlikus koguses B-hepatiidi viirust.&lt;ref name=&quot;0mkJz&quot; /&gt; 1960. aastate lõpuni kasutasid tervishoiutöötajad ja tätoveerijad hüpodermilisi nõelu korduvalt, mis oli tavaline nakkuseallikas.&lt;ref name=&quot;pmid9708051&quot; /&gt; 1990. aastatel lõpus alustati Euroopas ja Ameerika Ühendriikides süstlavahetusprogramme, et takistada viiruste levikut süstivate narkomaanide hulgas.&lt;ref name=&quot;pmid20199955&quot; /&gt; Need meetmed aitasid samuti vähendada hilisemat [[HIV]] ja C-hepatiidi levikut.&lt;ref name=&quot;pmid20738828&quot; /&gt;

===Inimesi mittenakatavad viirused===
Epideemiaid võib esineda peale inimeste ka teiste loomade seas. 20. sajandi jooksul on seda juhtunud korduvalt, eriti kariloomadega. Viirushaiguste hulka kuuluvad näiteks [[suu- ja sõrataud]], [[veiste katk]] ja [[linnugripp]]. Kariloomi nakatavad viirused võivad mõjuda laastavalt mitte ainult loomakasvatajatele, vaid ka üldisele rahvastikule, nagu näitas 2001. aasta suu- ja sõrataudi epideemia.&lt;ref name=&quot;ZI1ub&quot; /&gt;

Aafrikasse jõudis veiste katk esimest korda 1891. aastal ja levis kiiresti üle terve mandri.&lt;ref name=&quot;EqdvQ&quot; /&gt; 1982. aastaks oli 95% Aafrika kariloomadest surnud. Sellele järgnes näljahäda, mis mõjus laastavalt loomakasvatajatele ja [[nomaadid|rändrahvastele]], kellest mõni sõltus täielikult oma karjast. Kaks kolmandikku [[maasaid]]est hukkus. Olukorra tegid hullemaks näljahädale järgnenud [[rõuged|rõuge]]epideemiad.&lt;ref name=&quot;YOVqw&quot; /&gt; 20. sajandi alguses oli veiste katk Aasias ja mõnes kohas Euroopas tavaline.&lt;ref name=&quot;V09Wa&quot; /&gt; Sajandi jooksul haiguse esinemissagedus langes järk-järgult muuhulgas tänu vaktsineerimisele.&lt;ref name=&quot;DCKmv&quot; /&gt; 1908. aastaks oli Euroopa veiste katkust vaba. Teise maailmasõja järel esines mõni puhang, aga neid suudeti kiiresti ohjeldada. Aasias haiguse esinemissagedus kasvas ja 1957. aastal pidi [[Tai]] paluma abi, kuna surnud oli nii palju pühvleid, et riisipõlde ei olnud enam võimalik künda.&lt;ref name=&quot;Odt5W&quot; /&gt; [[Uural]]ist lääne poolde jääv Venemaa osa oli haigusest vaba, kuna [[Vladimir Lenin]] oli haiguse leviku ohjeldamiseks võtnud vastu mitu seadust, kuid Ida-Venemaal oli [[Mongoolia]]st ja [[Hiina]]st saabuv haigus sage.&lt;ref name=&quot;09s2d&quot; /&gt; [[India]] suutis idaosariikides kanda kinnitanud haiguse levikut 20. sajandi jooksul ohjeldada&lt;ref name=&quot;TJYFS&quot; /&gt; ja 1995. aastaks oli haigus likvideeritud.&lt;ref name=&quot;8XXLi&quot; /&gt; Aafrikas oli kaks suurt pandeemiat 1920. ja 1980. aastatel.&lt;ref name=&quot;VaDZM&quot; /&gt; [[Somaalia]]s oli 1928. aastal tõsine haiguspuhang ja haigus oli kuni 1953. aastani riigis väga laialt levinud. 1980. aastatel ohjeldati [[Tansaania]] ja [[Keenia]] puhanguid 26 miljoni vaktsiinidoosi abil ja 1997. aastal, kui leiti uusi haigusjuhte, korraldati haiguse tõrjumiseks ulatuslik vaktsineerimiskampaania.&lt;ref name=&quot;1GhwQ&quot; /&gt; Sajandi lõpuks oli veiste katk suuremas osas riikidest likvideeritud. [[Etioopia]]sse ja [[Sudaan]]i jäi mõni haiguskolle&lt;ref name=&quot;hkJj8&quot; /&gt; ja [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] (FAO) algatas 1994. aastal ülemaailmse veiste katku likvideerimisprogrammi eesmärgiga haigus 2010. aastaks kogu maailmast likvideerida.&lt;ref name=&quot;apL3P&quot; /&gt; 2011. aasta mais kuulutas FAO koos [[Maailma Loomade Tervise Organisatsioon]]iga, et &quot;veiste katk kui vabalt leviv viirushaigus on maailmast likvideeritud&quot;.&lt;ref name=&quot;4ZeTa&quot; /&gt;

Suu- ja sõrataud on väga nakkusohtlik haigus, mida põhjustab [[polioviirus]]ega samasse sugukonda kuuluv ''Aphthovirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonna viirus. Sellega on Aafrikas loomad, peamiselt [[kabjalised|kabjalisi]] nakatunud alates antiikajast ja Ameerikasse jõudis see ilmselt 19. sajandil sissetoodud kariloomadega.&lt;ref name=&quot;pmid19687036&quot; /&gt; Suu- ja sõrataud on harva surmav, kuid epideemiad lamba- ja veisekarjades võivad põhjustada suurt majanduslikku kahju.&lt;ref name=&quot;pmid12523714&quot; /&gt; Ameerikas oli viimane haiguspuhang 1929. aastal, kuid 2001. aastal esines Suurbritannias mitu suurt puhangut ning tuhanded loomad tapeti ja põletati.&lt;ref name=&quot;pmid15648172&quot; /&gt;

Gripiviiruste looduslikud peremeesorganismid on sead ja linnud, kuid inimesed on gripiviirustega nakatunud ilmselt alates antiikajast.&lt;ref name=&quot;JOYw6&quot; /&gt; Viirus võib metsikute ja koduloomade seas põhjustada väikest kuni suurt epideemiat.&lt;ref name=&quot;pmid20591211&quot; /&gt; Lindude ränne on aegade jooksul gripiviiruse üle kõikide maailmajagude viinud. Viirusel on arenenud mitu tüüpi ja see toimub ka tulevikus, mistõttu on viirus kestvaks ohuks.&lt;ref name=&quot;pmid20521633&quot; /&gt;

21. sajandi algusaastatel on viiruste põhjustatud kariloomade epideemiatel olnus tõsised tagajärjed. 2007. aastal toimus Prantsusmaal ''Orbivirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e sugukonda kuuluva viiruse põhjustatud lammaste katarraalse palaviku puhang.&lt;ref name=&quot;pmid21122214&quot; /&gt; Haigust oli varem esinenud vaid Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Põhja-Austraalias, kuid nüüd leidub seda ka [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas.&lt;ref name=&quot;pmid18619694&quot; /&gt;

===Taimeviirused===
[[Fail:TMV virus under magnification.jpg|pisi|[[Tubakamosaiigi viirus]] (TMV) oli esimene avastatud viirus ning sellel oli oluline roll viiruste tundmaõppimises]]
20. sajandi jooksul avastati, et paljusid nn vanu taimehaigusi põhjustavad viirused. Kui taimed kasvavad lähestikku, on ka viiruste arvukus suurem. See võib tuua kaasa suure majandusliku kahju ja inimelude hukkumise. [[Jordaania]]s, kus kasvatati ulatuslikult [[kõrvitsalised|kõrvitsalisi]] (kurki, melonit, kõrvitsat) nakatusid 1970. aastatel terved põllud.&lt;ref name=&quot;isbn0-12-429601-7&quot; /&gt; [[Elevandiluurannik]]ul nakatasid 30 eri viirust sarnaselt [[kaun]]- ja köögivilja. [[Keenia]]s hävis kuni 70% maisi-, manioki- ja maapähklitaimedes.&lt;ref name=&quot;isbn0-12-429601-7&quot; /&gt; [[Maniokk]] on Ida-Aafrika enimkasvatatav taim ja sellest toitub üle 200 miljoni inimese. See toodi Aafrikasse Lõuna-Ameerikast ja kasvab väheviljakas mullas edukalt. Kõige olulisemat maniokihaigust põhjustab ''Geminiviridae'' sugukonna viirus, mida kannavad ühelt taimelt teisele ''Aleyrodidae'' sugukonna [[nokalised]]. Esimest korda kirjeldati haigust 1984. aastal, 20. sajandil on Ida-Aafrikas toimunud mitu haiguspuhangut, mis on tihtipeale toonud kaasa näljahäda.&lt;ref name=&quot;KaTVE&quot; /&gt;

1920. aastatel teenisid Ameerika Ühendriikide [[suhkrupeet|suhkrupeedi]]kasvatajad ''Geminiviridae'' sugukonda kuuluva viiruse (mida kannavad edasi ''Cicadellidae'' sugukonna putukad) põhjustatud haiguse tõttu ulatuslikku kahjumi. 1956. aastal hävitas ''Rice hoja blanca virus'' Kuubas ja Venezuelas 25–50% riisist. 1958. aastal juhtus see suure hulga Colombia riisipõldudega. 1981. ilmus haigus uuesti ja seekord hävis saak peaaegu täielikult.&lt;ref name=&quot;Kzx4U&quot; /&gt; Aastatel 1936–1977 hävis ''Badnavirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonna viiruse (mida kannab edasi) tõttu 162 miljonit [[Harilik kakaopuu|kakaopuud]] ja järgnenud aastate jooksul lisaks 15 miljonit puud aastas.&lt;ref name=&quot;q5n6k&quot; /&gt; 1948. aastal hävines Ameerika Ühendriikide [[Kansas]]e osariigis 7% nisutaimedest, kui need nakatusid ''Aceria'' perekonda kuuluvate lülijalgsete edasi kantud ''Potyviridae'' sugukonna viirusega.&lt;ref name=&quot;LLt3X&quot; /&gt; 1950. aastatel põhjustasid ''Potyvirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonna viirused [[O'ahu]]l [[Hawaii saared|Hawaii saarestikus]] ulatusliku [[Harilik papaia|papaiataimede]] hävingu. Papaia viidi saarele 19. sajandil, kuid viirushaigust polnud enne 1940. aastaid esinenud.&lt;ref name=&quot;AgPJb&quot; /&gt;

Sellised katastroofid leidsid aset, kui inimeste sekkumine uute taimede sissetoomise näol põhjustas ökoloogilisi muutusi. Kakaopuu kasvad looduslikult Lõuna-Ameerikas ja viidi Lääne-Aafrikasse 19. sajandi lõpus. 1936. aastal jõudis kasvandustesse kohalikel puudel leviv juurehaigus.&lt;ref name=&quot;WiBrT&quot; /&gt; Uued kasvupiirkonnad võivad põhjustada viiruslike taimehaiguse puhanguid. Ulatusliku niisutuse ja riisikasvatuse suurenemise tõttu levis enne 1970. aastat vaid Keenias Kisumu linnas olnud riisi nakatav viirus üle kogu Ida-Aafrika.&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 185&quot; /&gt; Inimtegevuse tagajärjel kandusid uued viirused edasi kohalikele taimedele. 1926–1930 jõudis Aafrikast Lõuna-Ameerikasse [[tsitrus]]eid nakatav ''Closterovirus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;e perekonna viirus. Samal ajal viidi Aasiast Lõuna-Ameerikasse ''Toxoptera citricida'' [[lehetäilised|lehetäi]], mis kiirendas viiruse levikut veelgi. 1950. aastaks oli [[São Paulo]]s Brasiilias hävinud 6 miljonit tsitrusepuud.&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 185&quot; /&gt; Aafrikas elasid viirus ja tsitrused ilmselt aastasadu üksteisega koos. Viiruse levik uutesse piirkondadesse ja teiste sortidega kokkupuude tõi aga kaasa ulatuslikud haiguspuhangud.&lt;ref name=&quot;pmid18705856&quot; /&gt; Inimeste toodud taimeviiruste põhjustatud murede tõttu on paljud riigid kehtestanud karmid sisseveoreeglid kõige kohta, millel võib olla ohtlikke taimeviirusi või nende edasikandjaid.&lt;ref name=&quot;ZGkyZ&quot; /&gt;

==Uued viirused==
Uute viiruste hulka kuuluvad viirused, mis on peremeesliike nakatanud võrdlemiselt lühikest aega.&lt;ref name=&quot;Crawford (2011) 34&quot; /&gt; Paljud sellised inimest nakatavaid viirused pärinevad loomadelt.&lt;ref name=&quot;Py8xa&quot; /&gt; Kui mets- või koduloomade nakkushaigus võib nakatada inimest või vastupidi, kutsutakse seda [[zoonoosid|zoonoosiks]].&lt;ref name=&quot;2vZwS&quot; /&gt;

===Koroonaviirused===
{{Vaata|SARS|SARS-CoV-2}}

[[Koroonaviirused]] põhjustavad inimesel tavaliselt kerget nakkust,&lt;ref name=&quot;pmid22094080&quot; /&gt; aga 21. sajandil on levinud ka mitu viirusetüve, mille [[tõvestusvõimelisus]] ja kiire levik on tekitanud laialdasemaid probleeme.&lt;ref name=&quot;Crawford&quot; /&gt; Nende seas on olnud [[SARS-CoV]], mis põhjustab [[SARS|ägedat respiratoorset sündroomi]] (SARS), [[MERS-CoV]], mis põhjustab [[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom|Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroomi]] (MERS), ja [[SARS-CoV-2]], mille põhjustatud haigus on tuntud koroonana (rahvusvahelise tähisega [[COVID-19]]).

Esimesena tekitas ärevust SARS-i põhjustav koroonaviiruse uus tüüp.&lt;ref name=&quot;GwxjW&quot; /&gt; Kardetud ulatusliku pandeemiani asi siiski ei läinud ning pärast 8000 nakatumist ja 800 surmajuhtu vaibus haiguspuhang 2003. aasta juuliks.&lt;ref name=&quot;BSTLk&quot; /&gt; SARS-i viiruse täpne päritolu ei ole teada, aga märgid viitavad nahkhiirtele.&lt;ref name=&quot;gmZL1&quot; /&gt; Laiemat levikut ei saavutanud ka 2012. aastal levima hakanud MERS-i põhjustav viirus. 2019. aasta lõpus Hiinas levima hakanud SARS-CoV-2 põhjustas aga ülemaailmse [[koroonapandeemia]], mis [[Koroonapandeemia Eestis|jõudis ka Eestisse]]. 15. märtsiks 2020 jõudis surmajuhtumite arv maailmas 6000 juurde ning jätkas kiiret kasvu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1064848/valisilm-tegi-ulevaate-kuidas-koroonaviirus-eelmisel-nadalal-levis &quot;&quot;Välisilm&quot; tegi ülevaate, kuidas koroonaviirus eelmisel nädalal levis&quot;] ERR, 16. märts 2020.&lt;/ref&gt; 2021. aastal samaks ajaks oli tuvastatud juba üle 120 miljoni nakatunu ning surnute arv ületas 2,6 miljonit.

===Lääne-Niiluse viirus===
{{Vaata|Lääne-Niiluse viirus}}
[[Flaviviirus]]te hulka kuuluv [[Lääne-Niiluse viirus]] tuvastati esimest korda 1937. aastal, kui see avastati palavikus naise verest. [[Pistesääsklased|Pistesääsklaste]] ja lindude edasikantud viirus põhjustas 1950. aastatel haiguspuhanguid Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning 1960. aastatel nakatusid Euroopa hobused. Inimeste seas toimus suurim puhang 1974. aastal [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], kus haigestus 10 000 inimest.&lt;ref name=&quot;Mahy&quot; /&gt; 1996. aastal suurenes epideemiate arv hobuste seas [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja 1999. aastaks oli viirus jõudnud New Yorki. Pärast seda levis viirus kõikjal Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;Mahy&quot; /&gt; Euroopas on toimunud mitu haiguspuhangut, 2000. aastal alustati Suurbritannias programmi, millega uuritakse viiruse esinemist inimeste, surnud lindude, pistesääsklaste ja hobuste seas.&lt;ref name=&quot;pmid17054715&quot; /&gt; Lõuna-Euroopas ja nüüdseks ka Suurbritannias kannab viirust edasi pistesääsklane ''[[Culex modestus]]''.&lt;ref name=&quot;pmid22316288&quot; /&gt;

===Nipah' viirus===
1997. aastal toimus [[Malaisia]] farmerite ja nende sigade seas hingamisteede haiguse puhang. Dokumenteeriti üle 256 [[entsefaliit|entsefaliidi]]juhtumi, millest 105 lõppes surmaga.&lt;ref name=&quot;LkguP&quot; /&gt; Ühe haigust põdenud inimese ajust leiti uus [[paramyxoviridae|paramüksoviirus]], mis nimetati ta koduküla järgi Nipah' viiruseks. Haiguspuhang sai alguse, kui [[metsatustumine]] häiris nahkhiirte populatsiooni, keda viirus tavaliselt nakatas. Nahkhiired liikusid seafarmidele lähemale ja viirus kandus nende väljaheidetega sigadele.&lt;ref name=&quot;pmid16329551&quot; /&gt;

===Hemorraagiline palavik===
[[Pilt:Ebola virus em.png|pisi|[[Ebola viirus]]]]
Mitu surmavat [[patogeen|haigustekitajat]] kuuluvad filoviiruste hulka. Filoviirused on kiulised viirused, mis põhjustavad [[hemorraagiline palavik|hemorraagilist palavikku]], ja nende hulka kuuluvad ka [[Ebola viirus]] ja [[Marburgi viirus]]. 2005. aasta aprillis sai Marburgi viirus pärast puhangut [[Angola]]s suure avaliku tähelepanu osaliseks. 2004. aasta oktoobris alanud puhangu jooksul dokumenteeriti 252 haigestumisjuhtu, millest 227 lõppes surmaga.&lt;ref name=&quot;pmid16775337&quot; /&gt;

HIV ilmumise järel on 2013. aastal alanud [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia|Ebola viirushaiguse epideemia]] kõige laastavam epideemia.&lt;ref name=&quot;gzNdH&quot; /&gt; Esialgne puhang toimus 2013. aasta detsembris Meliandou külas Lõuna-[[Guinea]]s.&lt;ref name=&quot;KY8ea&quot; /&gt; Esimeste haigestunute seas oli kaheaastane poiss, ta kolmeaastane õde ning nende ema ja vanaema. Vanaema matuste järel, millest võtsid osa pereliikmed ja hooldajad, levis haigus naaberküladesse. 2014. aastaks oli puhang muutunud piisavalt tõsiseks, et tekitada muret kohalikes tervishoiutöötajates, kes teatasid sellest Guinea tervishoiuministeeriumisse. Aasta keskpaigaks oli epideemia levinud [[Libeeria]]sse ja [[Sierra Leone]]sse.&lt;ref name=&quot;9EOnp&quot; /&gt; 2015. aasta juuniks oli [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i andmetel üle 27 000 haigestumisjuhu, millest üle 11 000 oli lõppenud surmaga.&lt;ref name=&quot;JiHFo&quot; /&gt;

Ebola viiruse allikaks on ilmselt nahkhiired.&lt;ref name=&quot;pmid25997928&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;krq9Z&quot; /&gt; Marburgi viirus kandub inimestele edasi ahvidelt&lt;ref name=&quot;ZuZAb&quot; /&gt; ja [[Lassa viirus]] rottidelt (''Mastomys natalensis'').&lt;ref name=&quot;pmid782738&quot; /&gt; Zoonoosid võivad mõjuda laastavalt, kuna inimeste puudub viirusele tihtipeale loomulik vastupanuvõime ja viiruse tõvestusvõime väheneb alles siis, kui see on uue peremeesorganismiga kohanenud. Mõni zoonoos on nn tupik, mis tähendab, et pärast esialgset puhangut viirusega nakatumine väheneb, kuna viirus ei levi piisavalt tõhusalt ühelt inimeselt teisele.&lt;ref name=&quot;pmid18596867&quot; /&gt;

21. sajandi alguses tõusis ülemaailmne teadlikkus [[arengumaa|arengumaid]] laastavate epideemia kohta, millele tervishoiu juhtimise rahvusvahelisel tasandil oli varem suhteliselt vähe tähelepanu pööratud.&lt;ref name=&quot;sTFSW&quot; /&gt;

== Kasulikud viirused==
Briti bioloog Peter Medawar kirjeldas viirust kui &quot;valgukesta mähitud halba uudist&quot;.&lt;ref name=&quot;isbn0-07-160402-2&quot; /&gt; Kui [[bakteriofaagid]] välja arvata, olid viirused õigustatult teeninud ära haigustekitajate ja surmatoojate maine. Viiruste suur hulk ja laialdane levik väga paljudes ökosüsteemides on tänapäeva virolooge pannud aga viiruste rolli [[biosfäär]]is ümber hindama.&lt;ref name=&quot;pmid19811946&quot; /&gt;

Arvatakse, et Maal on umbes 10&lt;sup&gt;31&lt;/sup&gt; viirust. Suurem osa neist on bakteriofaagid ja enamik elab ookeanis.&lt;ref name=&quot;pmid15936660&quot; /&gt; Ookeani biomassist moodustavad üle 90% [[mikroorganismid]]&lt;ref name=&quot;pmid16163346&quot; /&gt; ja oletatakse, et viirused tapavad iga päev sellest umbes 20% ning ookeanis on viirusi 15 korda rohkem kui [[bakterid|baktereid]] ja [[arhed|arhesid]].&lt;ref name=&quot;pmid16163346&quot; /&gt; Viirused on [[veeõitseng]]u kiire lõpu peamised põhjustajad&lt;ref name=&quot;pmid16163346&quot; /&gt; ning aitavad hoida eri liiki [[tsüanobakterid|tsüanobakterite]] ökoloogilist tasakaalu&lt;ref name=&quot;pmid15828858&quot; /&gt; ja seega ka eluks vajaliku [[hapnik]]u tootmist.&lt;ref name=&quot;2jrEi&quot; /&gt;

Bakteriaalsete nakkuste ravis on saanud murekohaks [[antibiootikumid]]ele resistentsete bakteritüüpide teke.&lt;ref name=&quot;pmid12846264&quot; /&gt; Viimase 30 aasta{{millal}} jooksul on arendatud ainult kaks uut antibiootikumide klassi,&lt;ref name=&quot;pmid18646395&quot; /&gt; mistõttu otsitakse uusi mooduseid bakteriaalsete nakkustega võitlemiseks.&lt;ref name=&quot;pmid12846264&quot; /&gt; Esimest korda kasutati bakterite ohjeldamiseks bakteriofaage 1920. aastatel&lt;ref name=&quot;HAjvO&quot; /&gt; ja 1963. aastal viisid Nõukogude Liidu teadlased läbi ulatusliku kliinilise katse.&lt;ref name=&quot;TLtWJ&quot; /&gt; Väljaspool Nõukogude Liitu saadi sellest teada alles 1989. aastal, kui töö läänes avaldati.&lt;ref name=&quot;NLozT&quot; /&gt; [[Antibiootikumiresistentsus]]e põhjustatud hädad on taastanud huvi bakteriofaagide ja [[faagiteraapia]] vastu.&lt;ref name=&quot;pmid19649921&quot; /&gt;

[[Inimese genoomi projekt|Inimese genoomi projektis]] on selgunud, et [[inimese genoom]]is on hulgaliselt viiruslikke DNA järjestusi.&lt;ref name=&quot;pmid19795446&quot; /&gt; Need järjestused moodustavad inimese DNA-st umbes 8%&lt;ref name=&quot;pmid20161719&quot; /&gt; ja tunduvad olevat jäljed inimeste eellaste nakatumisest iidsete [[retroviirus]]tega.&lt;ref name=&quot;pmid18818874&quot; /&gt; Need DNA tükid on end inimese DNA-sse tugevalt kinnitanud.&lt;ref name=&quot;pmid19795446&quot; /&gt; Suurem osa sellest DNA-st ei tööta enam, kuid mõni neist sõbralikest viirustest on toonud endaga uusi [[geen]]e, mis on inimese arengu seisukohast olulised.&lt;ref name=&quot;pmid19845636&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cIB4g&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bWX5B&quot; /&gt; Viirused on kandnud olulisi geene ka taimedele. Umbes 10% [[fotosüntees]]ist kasutab tsüanobakterite geene, mille on taimedele edasi kandnud viirused.&lt;ref name=&quot;kyXSx&quot; /&gt;

Mitmeid viirusi saab kasutada geeniteraapias kui vektoreid uue geneetilise materjali rakkudesse viimiseks. Selleks eelistatakse kasutada [[DNA-viirused|DNA-viirusi]], kuna [[retroviirused]] ei tungi mittejagunevatesse rakkudesse&lt;ref&gt;Kay M.A., Glorioso J.C., Naldini L. Viral vectors for gene therapy: The art of turning infectious agents into vehicles of therapeutics. Nat. Med. 2001;7:33–40.&lt;/ref&gt; ja nende kinnitumiskoht genoomis varieerub.&lt;ref&gt;McCormack M.P., Rabbitts T.H. Activation of the T-cell oncogene LMO2 after gene therapy for X-linked severe combined immunodeficiency. N. Engl. J. Med. 2004;350:913–922&lt;/ref&gt; Neist suurima levikuga on [[adenoviirused]],&lt;ref&gt;Schiedner G., Morral N., Parks R.S., Wu Y., Koopmans S.C., Langston C., Graham F.L., Beaudet A.L., Kochanek S. Genomic DNA transfer with a high-capacity adenovirus vector results in improved in vivo gene expression and decreased toxicity. Nat. Genet. 1998;18:180–183&lt;/ref&gt; mida saab kasutada paljude rakkude puhul, ent mis mahutavad väga vähe geneetilist materjali; ka kipub nende korduv manustamine esile kutsuma immuunvastuse.&lt;ref&gt;Mingozzi F., High K.A. Immune responses to AAV vectors: Overcoming barriers to successful gene therapy. Blood. 2013;122:23–36.&lt;/ref&gt; Esimesed adenoviirustel baseeruvad ravimid on juba{{millal}} ametlikult kasutusele võetud (geniditsiin&lt;ref&gt;Räty J.K., Pikkarainen J.T., Wirth T., Ylä-Herttuala S. Gene Therapy: The First Approved Gene-Based Medicines, Molecular Mechanisms and Clinical Indications. Curr. Mol. Pharmacol. 2008;1:13–23.&lt;/ref&gt;, Glybera&lt;ref&gt;Fukuhara H., Ino Y., Todo T. Oncolytic virus therapy: A new era of cancer treatment at dawn. Cancer Sci. 2016;107:1373–1379.&lt;/ref&gt;), ent uuritakse ka teiste viirusetüüpide kasutuselevõtu võimalusi.&lt;ref&gt;''Viral Vectors in Gene Therapy'', Kenneth Lundstrom. Diseases, 6. juuni 2018&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Baltimore'i klassifikatsioon]]
*[[Sünteetilised viirused]]
*[[Viiruste loend]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pmid15306389&quot;&gt;{{cite journal|author=McMichael AJ|title=Environmental and social influences on emerging infectious diseases: past, present and future|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B|volume=359|issue=1447|pages=1049–1058|year=2004|pmid=15306389|pmc=1693387|doi=10.1098/rstb.2004.1480| issn=0962-8436}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19833230&quot;&gt;{{cite journal|author=Hughes AL, Irausquin S, Friedman R|title=The evolutionary biology of poxviruses|journal=Infection, Genetics and Evolution|volume=10|issue=1|pages=50–59|year=2010|pmid=19833230|pmc=2818276|doi=10.1016/j.meegid.2009.10.001|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1567-1348(09)00216-0|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15617321&quot;&gt;{{cite journal|author=Georges AJ, Matton T, Courbot-Georges MC|title=[Monkey-pox, a model of emergent then reemergent disease]|language=French|journal=Médecine et Maladies Infectieuses|volume=34|issue=1|pages=12–19|year=2004|pmid=15617321|doi=10.1016/j.medmal.2003.09.008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tucker, lk 6&quot;&gt;Tucker 2002, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18575612&quot;&gt;{{cite journal|author=Gibbs AJ, Ohshima K, Phillips MJ, Gibbs MJ|title=The prehistory of potyviruses: their initial radiation was during the dawn of agriculture|journal=PLoS ONE|volume=3|issue=6|pages=e2523|year=2008|pmid=18575612|pmc=2429970|doi=10.1371/journal.pone.0002523|url=http://dx.plos.org/10.1371/journal.pone.0002523|editor1-last=Lindenbach|editor1-first=Brett|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18704169&quot;&gt;{{cite journal|author=Fargette D, Pinel-Galzi A, Sérémé D, Lacombe S, Hébrard E, Traoré O, Konaté G|title=Diversification of rice yellow mottle virus and related viruses spans the history of agriculture from the neolithic to the present|journal=PLOS Pathogens|volume=4|issue=8|pages=e1000125|year=2008|pmid=18704169|pmc=2495034|doi=10.1371/journal.ppat.1000125|editor1-last=Holmes|editor1-first=Edward C.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18697943&quot;&gt;{{cite journal|author=Zeder MA|title=Domestication and early agriculture in the Mediterranean Basin: origins, diffusion, and impact|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=105|issue=33|pages=11597–11604|year=2008|pmid=18697943|pmc=2575338|doi=10.1073/pnas.0801317105|url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=18697943|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 225&quot;&gt;Crawford 2000, lk 225.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid22168421&quot;&gt;{{cite journal|author=White DW, Suzanne Beard R, Barton ES|title=Immune modulation during latent herpesvirus infection|journal=Immunological Reviews|volume=245|issue=1|pages=189–208|year=2012|pmid=22168421|pmc=3243940|doi=10.1111/j.1600-065X.2011.01074.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 297–298&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 297–298.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20202190&quot;&gt;{{cite journal|author=Furuse Y, Suzuki A, Oshitani H|title=Origin of measles virus: divergence from rinderpest virus between the 11th and 12th centuries|journal=Virology Journal|volume=7|page=52|year=2010|pmid=20202190|pmc=2838858|doi=10.1186/1743-422X-7-52}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20459960&quot;&gt;{{cite journal|author=Retief F, Cilliers L|title=Measles in antiquity and the Middle Ages|journal=South African Medical Journal|volume=100|issue=4|pages=216–217|year=2010|pmid=20459960}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid11632234&quot;&gt;{{cite journal|author=Gottfried RS|title=Population, plague, and the sweating sickness: demographic movements in late fifteenth-century England|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-british-studies_1977_fall_17_1/page/12|journal=The Journal of British Studies|volume=17|issue=1|pages=12–37|year=1977|pmid=11632234|doi=10.1086/385710}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mahy 243 (b)&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 243.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Shors 352&quot;&gt;Shors 2008, lk 352.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16200144&quot;&gt;{{cite journal|author=Riedel S|title=Edward Jenner and the history of smallpox and vaccination|journal=Proceedings (Baylor University. Medical Center)|volume=18|issue=1|pages=21–25|year=2005|pmid=16200144|pmc=1200696}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BPT 87&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mortimer (2012) 278&quot;&gt;Mortimer 2012, lk 278.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Elmer2004&quot;&gt;Elmer 2004, lk xv.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid11576290&quot;&gt;{{cite journal|author=Potter CW|title=A history of influenza|journal=Journal of Applied Microbiology|volume=91|issue=4|pages=572–579|year=2001|pmid=11576290|doi= 10.1046/j.1365-2672.2001.01492.x|url=http://onlinelibrary.wiley.com/resolve/openurl?genre=article&amp;sid=nlm:pubmed&amp;issn=1364-5072&amp;date=2001&amp;volume=91&amp;issue=4&amp;spage=572|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 31&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 31.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tucker 12-13&quot;&gt;Tucker 2002, lk 12–13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Crawford&quot;&gt;Crawford 2011, lk 121–122.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lane (2001) 140&quot;&gt;Lane 2001, lk 140.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid9218283&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1016/S0264-410X(96)00314-3|author=Dreesen DW|title=A global review of rabies vaccines for human use|journal=Vaccine|volume=15|pages=S2–6|year=1997|pmid=9218283}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid8804019&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1111/j.1365-2990.1996.tb00893.x|author=Kristensson K, Dastur DK, Manghani DK, Tsiang H, Bentivoglio M|title=Rabies: interactions between neurons and viruses. A review of the history of Negri inclusion bodies|url=https://archive.org/details/sim_neuropathology-and-applied-neurobiology_1996-06_22_3/page/179|journal=Neuropathology and Applied Neurobiology|volume=22|issue=3|pages=179–187|year=1996|pmid=8804019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid10905259&quot;&gt;{{cite journal|author=Kruger DH, Schneck P, Gelderblom HR|title=Helmut Ruska and the visualisation of viruses|url=https://archive.org/details/sim_the-lancet_2000-05-13_355_9216/page/1712|journal=Lancet|volume=355|issue=9216|pages=1713–1717|year=2000|pmid=10905259|doi= 10.1016/S0140-6736(00)02250-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20568566&quot;&gt;{{cite journal|author=Taubenberger JK, Morens DM|title=Influenza: the once and future pandemic|journal=Public Health Reports|volume=125 Suppl 3|pages=16–26|date=aprill 2010|pmid=20568566|pmc=2862331|issue=Suppl 3}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid12033771&quot;&gt;{{cite journal|author=van den Hoogen BG, Bestebroer TM, Osterhaus AD, Fouchier RA|title=Analysis of the genomic sequence of a human metapneumovirus|url=https://archive.org/details/virology_2002-03-30_295_1/page/119|journal=Virology|volume=295|issue=1|pages=119–132|year=2002|pmid=12033771|doi=10.1006/viro.2001.1355}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17972339&quot;&gt;{{cite journal|author=Frazer IH, Lowy DR, Schiller JT|title=Prevention of cancer through immunization: Prospects and challenges for the 21st century|journal=European Journal of Immunology|volume=37|issue=Suppl 1|pages=S148–155|year=2007|pmid=17972339|doi=10.1002/eji.200737820}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15911757&quot;&gt;{{cite journal|author=Wolfe ND, Heneine W, Carr JK, Garcia AD, Shanmugam V, Tamoufe U, Torimiro JN, Prosser AT, Lebreton M, Mpoudi-Ngole E, McCutchan FE, Birx DL, Folks TM, Burke DS, Switzer WM|title=Emergence of unique primate T-lymphotropic viruses among central African bushmeat hunters|url=https://archive.org/details/sim_proceedings-of-the-national-academy-of-sciences-usa_2005-05-31_102_22/page/7994|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=102|issue=22|pages=7994–7999|year=2005|pmid=15911757|pmc=1142377|doi=10.1073/pnas.0501734102}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20455167&quot;&gt;{{cite journal|author=Pirio GA, Kaufmann J|title=Polio eradication is just over the horizon: the challenges of global resource mobilization|journal=Journal of Health Communication|volume=15 Suppl 1|pages=66–83|year=2010|pmid=20455167|doi=10.1080/10810731003695383}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid21987820&quot;&gt;{{cite journal|author=Arslan D, Legendre M, Seltzer V, Abergel C, Claverie JM|title=Distant mimivirus relative with a larger genome highlights the fundamental features of Megaviridae|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|volume=108|issue=42|pages=17486–17491|year=2011|pmid=21987820|pmc=3198346|doi=10.1073/pnas.1110889108}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Brumfiel&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.npr.org/blogs/health/2013/07/18/203298244/worlds-biggest-virus-may-have-ancient-roots|title=World's Biggest Virus May Have Ancient Roots|work=National Public Radio|date=18. juuli 2013|accessdate=20.01.2017|author=Brumfiel, Geoff}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Glynn; Glynn 200&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 200.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Crawford (2000) 220&quot;&gt;Crawford 2000, lk 220.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15931293&quot;&gt;{{cite journal|author=Belongia EA, Naleway AL|title=Smallpox vaccine: the good, the bad, and the ugly|journal=Clinical Medical Research|volume=1|issue=2|pages=87–92|year=2003|pmid=15931293|pmc=1069029|doi=10.3121/cmr.1.2.87|url=http://www.clinmedres.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=15931293|accessdate=19. detsember 2014|archive-date=2013-04-14|archive-url=https://archive.today/20130414124953/http://www.clinmedres.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=15931293|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid1604377&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1016/0277-9536(92)90255-O|author=Patterson KD|title=Yellow fever epidemics and mortality in the United States, 1693–1905|url=https://archive.org/details/sim_social-science-medicine_1992-04_34_8/page/855|journal=Social Science &amp; Medicine (1982)|volume=34|issue=8|pages=855–865|year=1992|pmid=1604377}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid21470459&quot;&gt;{{cite journal|author=Weinstein RS|title=Should remaining stockpiles of smallpox virus (variola) be destroyed?|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=17|issue=4|pages=681–683|date=aprill 2011|pmid=21470459|pmc=3377425|doi=10.3201/eid1704.101865}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid10650003&quot;&gt;{{cite journal|author=Earn DJ, Rohani P, Bolker BM, Grenfell BT|title=A simple model for complex dynamical transitions in epidemics|journal=Science|volume=287|issue=5453|pages=667–670|year=2000|pmid=10650003|doi= 10.1126/science.287.5453.667|url=http://www.sciencemag.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=10650003|accessdate=19. detsember 2014}} Free registration is required.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18217182&quot;&gt;{{cite journal|author=Pomeroy LW, Bjørnstad ON, Holmes EC|title=The evolutionary and epidemiological dynamics of the paramyxoviridae|journal=Journal of Molecular Evolution|volume=66|issue=2|pages=98–106|year=2008|pmid=18217182|pmc=3334863|doi=10.1007/s00239-007-9040-x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17327206&quot;&gt;{{cite journal|author=Conlan AJ, Grenfell BT|title=Seasonality and the persistence and invasion of measles|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1614|pages=1133–1141|year=2007|pmid=17327206|pmc=1914306|doi=10.1098/rspb.2006.0030|url=http://rspb.royalsocietypublishing.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=17327206|accessdate=19. detsember 2014}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oldstone (2009) 135&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 135.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Waterhouse 229–230&quot;&gt;Waterhouse 2012, lk 229–230.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid23604089&quot;&gt;{{cite journal|author=Wise J|title=Largest group of children affected by measles outbreak in Wales is 10–18 year olds|journal=BMJ (Clinical Research Ed.)|volume=346|pages=f2545|year=2013|pmid=23604089|doi=10.1136/bmj.f2545}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18818586&quot;&gt;{{cite journal|title=Progress toward measles elimination—Japan, 1999–2008|journal=MMWR. Morbidity and Mortality Weekly Report|volume=57|issue=38|pages=1049–1052|year=2008|pmid=18818586|doi=|url=http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm5738a5.htm|author1= Centers for Disease Control and Prevention (CDC)|accessdate= 19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17088933&quot;&gt;{{cite journal|author=Moss WJ, Griffin DE|title=Global measles elimination|journal=Nature Reviews Microbiology|volume=4|issue=12|pages=900–908|year=2006|pmid=17088933|doi=10.1038/nrmicro1550}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dobson, lk 166&quot;&gt;Dobson 2008, lk 166.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karlen 153&quot;&gt;Karlen 1996, lk 153.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid9989410&quot;&gt;{{cite journal|author=Gao F, Bailes E, Robertson DL, Chen Y, Rodenburg CM, Michael SF, Cummins LB, Arthur LO, Peeters M, Shaw GM, Sharp PM, Hahn BH|title=Origin of HIV-1 in the chimpanzee ''Pan troglodytes troglodytes''|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1999-02-04_397_6718/page/436|journal=Nature|volume=397|issue=6718|pages=436–441|year=1999|pmid=9989410|doi=10.1038/17130}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16517997&quot;&gt;{{cite journal|author=Mawar N, Saha S, Pandit A, Mahajan U|title=The third phase of HIV pandemic: social consequences of HIV/AIDS stigma &amp; discrimination &amp; future needs|journal=The Indian Journal of Medical Research|volume=122|issue=6|pages=471–484|year=2005|pmid=16517997}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid12699356&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.2174/1566524033479825|author=Esparza J, Osmanov S|title=HIV vaccines: a global perspective|journal=Current Molecular Medicine|volume=3|issue=3|pages=183–193|year=2003|pmid=12699356}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karlen 144&quot;&gt;Karlen 1996, lk 144.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16494711&quot;&gt;{{cite journal|author=Taubenberger JK, Morens DM|title=1918 Influenza: the mother of all pandemics|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=12|issue=1|pages=15–22|date=jaanuar 2006|pmid=16494711|pmc=3291398|doi=10.3201/eid1201.050979|url=http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol12no01/05-0979.htm|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16568903&quot;&gt;{{cite journal|author=Weaver SC|title=Evolutionary influences in arboviral disease|journal=Current Topics in Microbiology and Immunology|volume=299|pages=285–314|year=2006|pmid=16568903|doi=10.1007/3-540-26397-7_10|series=Current Topics in Microbiology and Immunology|isbn=3-540-26395-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid7809386&quot;&gt;{{cite journal|author=Ansari MZ, Shope RE|title=Epidemiology of arboviral infections|journal=Public Health Reviews|volume=22|issue=1–2|pages=1–26|year=1994|pmid=7809386}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19520559&quot;&gt;{{cite journal|author=Barrett AD, Teuwen DE|title=Yellow fever vaccine – how does it work and why do rare cases of serious adverse events take place?|journal=Current Opinion in Immunology|year=2009|volume=21|issue=3|pages=308–313|pmid=19520559|doi=10.1016/j.coi.2009.05.018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid2054923&quot;&gt;{{cite journal|author=Cordellier R|title=[The epidemiology of yellow fever in Western Africa]|language=French|journal=Bulletin of the World Health Organization|volume=69|issue=1|pages=73–84|year=1991|pmid=2054923|pmc=2393223}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20403311&quot;&gt;{{cite journal|author=Reiter P|title=West Nile virus in Europe: understanding the present to gauge the future|journal=[[Eurosurveillance]]|volume=15|issue=10|page=19508|year=2010|pmid=20403311}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20513545&quot;&gt;{{cite journal|author=Ross TM|title=Dengue virus|journal=Clinics in Laboratory Medicine|volume=30|issue=1|pages=149–160|year=2010|pmid=20513545|doi=10.1016/j.cll.2009.10.007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid21047029&quot;&gt;{{cite journal|author=Sharapov UM, Hu DJ|title=Viral hepatitis A, B, and C: grown-up issues|journal=Adolescent Medicine: State of the Art Reviews|volume=21|issue=2|pages=265–286, ix|year=2010|pmid=21047029}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid8385046&quot;&gt;{{cite journal|author=Purcell RH|title=The discovery of the hepatitis viruses|url=https://archive.org/details/sim_gastroenterology_1993-04_104_4/page/955|journal=Gastroenterology|volume=104|issue=4|pages=955–963|year=1993|pmid=8385046}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19993377&quot;&gt;{{cite journal|author=Maccallum FO|title=Homologous serum hepatitis|journal=Proceedings of the Royal Society of Medicine|volume=39|issue=10|pages=655–657|year=1946|pmid=19993377|pmc=2181938}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid4246769&quot;&gt;{{cite journal|author=Blumberg BS, Sutnick AI, London WT, Millman I|title=Australia antigen and hepatitis|url=https://archive.org/details/sim_new-england-journal-of-medicine_1970-08-13_283_7/page/348|journal=The New England Journal of Medicine|volume=283|issue=7|pages=349–354|year=1970|pmid=4246769|doi=10.1056/NEJM197008132830707}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid4833615&quot;&gt;{{cite journal|author=Feinstone SM, Kapikian AZ, Gerin JL, Purcell RH|title=Buoyant density of the hepatitis A virus-like particle in cesium chloride|journal=Journal of Virology|volume=13|issue=6|pages=1412–1414|year=1974|pmid=4833615|pmc=355463|url=http://jvi.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=4833615|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid22305086&quot;&gt;{{cite journal|author=Allain JP, Candotti D|title=Hepatitis B virus in transfusion medicine: still a problem?|journal=Biologicals: Journal of the International Association of Biological Standardization|volume=40|issue=3|pages=180–186|year=2012|pmid=22305086|doi=10.1016/j.biologicals.2011.09.014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid9708051&quot;&gt;{{cite journal|author=Greif J, Hewitt W|title=The living canvas|journal=Advance for Nurse Practitioners|volume=6|issue=6|pages=26–31, 82|year=1998|pmid=9708051}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20199955&quot;&gt;{{cite journal|author=Nacopoulos AG, Lewtas AJ, Ousterhout MM|title=Syringe exchange programs: impact on injection drug users and the role of the pharmacist from a U.S. perspective|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-american-pharmacists-association-japha_march-april-2010_50_2/page/148|journal=Journal of the American Pharmacists Association|volume=50|issue=2|pages=148–157|year=2010|pmid=20199955|doi=10.1331/JAPhA.2010.09178}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20738828&quot;&gt;{{cite journal|author=Perkins HA, Busch MP|title=Transfusion-associated infections: 50 years of relentless challenges and remarkable progress|url=https://archive.org/details/sim_transfusion_2010-10_50_10/page/n23|journal=Transfusion|volume=50|issue=10|pages=2080–2099|year=2010|pmid=20738828|doi=10.1111/j.1537-2995.2010.02851.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19687036&quot;&gt;{{cite journal|author=Paton DJ, Sumption KJ, Charleston B|title=Options for control of foot-and-mouth disease: knowledge, capability and policy|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society B|volume=364|issue=1530|pages=2657–2667|year=2009|pmid=19687036|pmc=2865093|doi=10.1098/rstb.2009.0100|url=http://rstb.royalsocietypublishing.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=19687036|accessdate=19. detsember 2014}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid12523714&quot;&gt;{{cite journal|author=Scudamore JM, Trevelyan GM, Tas MV, Varley EM, Hickman GA|title=Carcass disposal: lessons from Great Britain following the foot and mouth disease outbreaks of 2001|journal=Revue Scientifique et Technique (International Office of Epizootics)|volume=21|issue=3|pages=775–787|year=2002|pmid=12523714}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15648172&quot;&gt;{{cite journal|doi=10.1007/3-540-27109-0_1|author=Mahy BW|title=Introduction and history of foot-and-mouth disease virus|journal=Current Topics in Microbiology and Immunology|volume=288|pages=1–8|year=2005|pmid=15648172|series=Current Topics in Microbiology and Immunology|isbn=3-540-22419-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20591211&quot;&gt;{{cite journal|author=Suarez DL|title=Avian influenza: our current understanding|journal=Animal Health Research Reviews|volume=11|issue=1|pages=19–33|year=2010|pmid=20591211|doi=10.1017/S1466252310000095}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20521633&quot;&gt;{{cite journal|author=Feare CJ|title=Role of wild birds in the spread of highly pathogenic avian influenza virus H5N1 and implications for global surveillance|journal=Avian Diseases|volume=54|issue=1 Suppl|pages=201–212|year=2010|pmid=20521633|doi=10.1637/8766-033109-ResNote.1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid21122214&quot;&gt;{{cite journal|author=Durand B, Zanella G, Biteau-Coroller F, Locatelli C, Baurier F, Simon C, Le Drean E, Delaval J, Prengere E, Beaute V, Guis H|title=Anatomy of bluetongue virus serotype 8 epizootic wave, France, 2007–2008|journal=Emerging Infectious Diseases|volume=16|issue=12|pages=1861–1868|year=2010|pmid=21122214|doi= 10.3201/eid1612.100412|url=http://www.cdc.gov/eid/content/16/12/1861.htm|pmc=3294545|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18619694&quot;&gt;{{cite journal|author=Mellor PS, Carpenter S, Harrup L, Baylis M, Mertens PP|title=Bluetongue in Europe and the Mediterranean Basin: history of occurrence prior to 2006|journal=Preventive Veterinary Medicine|volume=87|issue=1–2|pages=4–20|year=2008|pmid=18619694|doi=10.1016/j.prevetmed.2008.06.002|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0167-5877(08)00118-9|accessdate=19. detsember 2014}}payment required for DOI&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isbn0-12-429601-7&quot;&gt;Kurstak 1984, lk 463.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Levins; Wilson, lk 185&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 185.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18705856&quot;&gt;{{cite journal|author=Moreno P, Ambrós S, Albiach-Mart? MR, Guerri J, Pe?a L|title=Citrus tristeza virus: a pathogen that changed the course of the citrus industry|journal=Molecular Plant Pathology|volume=9|issue=2|pages=251–268|year=2008|pmid=18705856|doi=10.1111/j.1364-3703.2007.00455.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Crawford (2011) 34&quot;&gt;Crawford 2011, lk 34.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid22094080&quot;&gt;{{cite journal|author=Weiss SR, Leibowitz JL|title=Coronavirus pathogenesis|journal=Advances in Virus Research|volume=81|pages=85–164|year=2011|pmid=22094080|doi=10.1016/B978-0-12-385885-6.00009-2|series=Advances in Virus Research|isbn=978-0-12-385885-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mahy&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 504–505.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17054715&quot;&gt;{{cite journal|author=Morgan D|title=Control of arbovirus infections by a coordinated response: West Nile Virus in England and Wales|journal=FEMS Immunology and Medical Microbiology|volume=48|issue=3|pages=305–312|year=2006|pmid=17054715|doi=10.1111/j.1574-695X.2006.00159.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0fqTY&quot;&gt;Clark 2010, lk 56.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid22316288&quot;&gt;{{cite journal|author=Golding N, Nunn MA, Medlock JM, Purse BV, Vaux AG, Schäfer SM|title=West Nile virus vector ''Culex modestus'' established in southern England|journal=Parasites and Vectors|volume=5|page=32|year=2012|pmid=22316288|pmc=3295653|doi=10.1186/1756-3305-5-32}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5wlgb&quot;&gt;Barrett; Armelagos 2013, lk 28.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16329551&quot;&gt;{{cite journal|author=Chua KB, Chua BH, Wang CW|title=Anthropogenic deforestation, El Niño and the emergence of Nipah virus in Malaysia|journal=The Malaysian Journal of Pathology|volume=24|issue=1|pages=15–21|year=2002|pmid=16329551}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OMVai&quot;&gt;Villarreal 2005, lk 344.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16775337&quot;&gt;{{cite journal|author=Towner JS, Khristova ML, Sealy TK, Vincent MJ, Erickson BR, Bawiec DA, Hartman AL, Comer JA, Zaki SR, Ströher U, Gomes da Silva F, del Castillo F, Rollin PE, Ksiazek TG, Nichol ST|title=Marburgvirus genomics and association with a large hemorrhagic fever outbreak in Angola|journal=Journal of Virology|volume=80|issue=13|pages=6497–6516|year=2006|pmid=16775337|pmc=1488971|doi=10.1128/JVI.00069-06}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V5sVa&quot;&gt;Clark 2010, lk 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid25997928&quot;&gt;{{cite journal|authors=Han HJ, Wen HL, Zhou CM, Chen FF, Luo LM, Liu JW, Yu XJ|title=Bats as reservoirs of severe emerging infectious diseases|journal=Virus Research|volume=205|issue=|pages=1–6|year=2015|pmid=25997928|doi=10.1016/j.virusres.2015.05.006|url=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L5IlF&quot;&gt;Barker 2009, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid782738&quot;&gt;{{cite journal|author=Monath TP|title=Lassa fever: review of epidemiology and epizootiology|journal=Bulletin of the World Health Organization|volume=52|issue=4–6|pages=577–592|year=1975|pmid=782738|pmc=2366662}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k2q3t&quot;&gt;McNeill 1998, lk 71.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18596867&quot;&gt;{{cite journal|author=Baum SG|title=Zoonoses-with friends like this, who needs enemies?|journal=Transactions of the American Clinical and Climatological Association|volume=119|pages=39–51; discussion 51–52|year=2008|pmid=18596867|pmc=2394705}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLNpf&quot;&gt;Baker 2008, lk 40–50.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isbn0-07-160402-2&quot;&gt;Quoted in: {{cite book|author=Peterson E, Ryan KJ, Ahmad N|title=Sherris Medical Microbiology|url=https://archive.org/details/sherrismedicalmi0000unse_l1y4|edition=5th|publisher=McGraw-Hill Medical|year=2010|page=[https://archive.org/details/sherrismedicalmi0000unse_l1y4/page/101 101]|isbn=0-07-160402-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DpcGw&quot;&gt;McNeill 1998, lk 73.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19811946&quot;&gt;{{cite journal|author=Thurber RV|title=Current insights into phage biodiversity and biogeography|journal=Current Opinion in Microbiology|volume=12|issue=5|pages=582–587|year=2009|pmid=19811946|doi=10.1016/j.mib.2009.08.008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teDHz&quot;&gt;Clark 2010, lk 57–58.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15936660&quot;&gt;{{cite journal|author=Breitbart M, Rohwer F|title=Here a virus, there a virus, everywhere the same virus?|url=https://archive.org/details/sim_trends-in-microbiology_2005-06_13_6/page/278|journal=Trends in Microbiology|volume=13|issue=6|pages=278–284|year=2005|pmid=15936660|doi=10.1016/j.tim.2005.04.003}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;77LnD&quot;&gt;{{cite journal|last=Martin|first=P|author2=Martin-Granel E|title=2,500-year evolution of the term epidemic|url=http://www.cdc.gov/ncidod/EID/vol12no06/05-1263.htm#cit|journal=Emerg Infect Dis|date=juuni 2006|volume=12|issue=6|pmid=16707055|pages=976–80|doi=10.3201/eid1206.051263|pmc=3373038|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16163346&quot;&gt;{{cite journal|author=Suttle CA|title=Viruses in the sea|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2005-09-15_437_7057/page/356|journal=Nature|volume=437|issue=7057|pages=356–361|year=2005|pmid=16163346|doi=10.1038/nature04160}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ONpfi&quot;&gt;Shors 2008, lk 13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15828858&quot;&gt;{{cite journal|author=Sullivan MB, Coleman ML, Weigele P, Rohwer F, Chisholm SW|title=Three ''Prochlorococcus'' cyanophage genomes: signature features and ecological interpretations|journal=PLOS Biology|volume=3|issue=5|pages=e144|year=2005|pmid=15828858|pmc=1079782|doi=10.1371/journal.pbio.0030144}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O1A76&quot;&gt;Donadoni 1997, lk 292.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid12846264&quot;&gt;{{cite journal|author=Livermore DM|title=The threat from the pink corner|url=https://archive.org/details/annals-of-medicine_2003_35_4/page/226|journal=Annals of Medicine|volume=35|issue=4|pages=226–234|year=2003|pmid=12846264|doi=10.1080/07853890310001609}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05kAx&quot;&gt;Taylor 2014, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18646395&quot;&gt;{{cite journal|author=Jagusztyn-Krynicka EK, Wyszyńska A|title=The decline of antibiotic era—new approaches for antibacterial drug discovery|journal=Polish Journal of Microbiology / Polskie Towarzystwo Mikrobiologów = the Polish Society of Microbiologists|volume=57|issue=2|pages=91–98|year=2008|pmid=18646395}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ty0jR&quot;&gt;Zimmer 2011, lk 82.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19649921&quot;&gt;{{cite journal|author=Górski A, Miedzybrodzki R, Borysowski J, Weber-Dabrowska B, Lobocka M, Fortuna W, Letkiewicz S, Zimecki M, Filby G|title=Bacteriophage therapy for the treatment of infections|journal=Current Opinion in Investigational Drugs|volume=10|issue=8|pages=766–774|year=2009|pmid=19649921}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b6E7E&quot;&gt;Dobson 2008, lk 140–141.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19795446&quot;&gt;{{cite journal|author=Kurth R, Bannert N|title=Beneficial and detrimental effects of human endogenous retroviruses|journal=International Journal of Cancer. Journal International du Cancer|volume=126|issue=2|pages=306–14|year=2010|pmid=19795446|doi=10.1002/ijc.24902}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aGszm&quot;&gt;Karlen 1996, lk 57.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid20161719&quot;&gt;{{cite journal|author=Emerman M, Malik HS|title=Paleovirology—modern consequences of ancient viruses|journal=PLoS Biology|volume=8|issue=2|pages=e1000301|date=veebruar 2010|pmid=20161719|pmc=2817711|doi=10.1371/journal.pbio.1000301|editor1-last=Virgin|editor1-first=Skip W}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;az9Qe&quot;&gt;Mahy 2009 (a), lk 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid18818874&quot;&gt;{{cite journal|author=Blikstad V, Benachenhou F, Sperber GO, Blomberg J|title=Evolution of human endogenous retroviral sequences: a conceptual account|url=https://archive.org/details/sim_cellular-and-molecular-life-sciences_2008-11_65_21/page/3348|journal=Cellular and Molecular Life Sciences : CMLS|volume=65|issue=21|pages=3348–3365|year=2008|pmid=18818874|doi=10.1007/s00018-008-8495-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZF9Yr&quot;&gt;Mortimer 2009, lk 211.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid19845636&quot;&gt;{{cite journal|author=Varela M, Spencer TE, Palmarini M, Arnaud F|title=Friendly viruses: the special relationship between endogenous retroviruses and their host|journal=Annals of the New York Academy of Sciences|volume=1178|pages=157–172|date=oktoober 2009|pmid=19845636|doi=10.1111/j.1749-6632.2009.05002.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qj8Jj&quot;&gt;Pickett 2010, lk 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUDAs&quot;&gt;Clark 2010, lk 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xY7gt&quot;&gt;Gilchrist 2012, lk 41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8oKUx&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 15.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NsQSJ&quot;&gt;Quinn 2008, lk 40–41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;moYtP&quot;&gt;McNeill 1998, lk 229.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WZjUq&quot;&gt;Penn 2012, lk 325–326.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SiQDl&quot;&gt;Quinn 2008, lk 41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SB6gj&quot;&gt;Karlen 1996, lk 81.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lxHNm&quot;&gt;Quinn 2008, lk 40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gwer5&quot;&gt;Porter 1995, lk 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QTUB&quot;&gt;Quinn 2008, lk 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AwRcN&quot;&gt;Quinn 2008, lk 39–57.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oahnd&quot;&gt;Dobson 2008, lk 172.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IgOqh&quot;&gt;Quinn 2008, lk 59.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zXQY3&quot;&gt;Quinn 2008, lk 71.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOken&quot;&gt;Quinn 2008, lk 72.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oERaQ&quot;&gt;Dobson 2008, lk 174.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PfWhf&quot;&gt;Tucker 2002, lk 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRTMv&quot;&gt;Berdan 2005, lk 182–183.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u7drU&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 33.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f0Dzq&quot;&gt;Standford 2012, lk 108.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GllwK&quot;&gt;Barrett; Armelagos 2013, lk 42.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7SGSW&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 61–68.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j6gNK&quot;&gt;Valdiserri 2003, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OxRIY&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 145.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xG24D&quot;&gt;{{cite journal|author=Sloan AW|title=Thomas Sydenham, 1624–1689|url=https://archive.org/details/sim_samj-samt_1987-08-15_72_4/page/275|journal=South African Medical Journal|volume=72|issue=4|pages=275–278|year=1987|pmid=3303370}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jZ1zk&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 514.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tBM8J&quot;&gt;Dobson 2008, lk 146–147.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UgLsK&quot;&gt;Chakraborty 2008, lk 16–17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R665d&quot;&gt;Mahy 2009 (a), lk 10–11.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LrRKV&quot;&gt;Crawford 2011, lk 122.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teFl6&quot;&gt;Zuckerman 1999, lk 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NH55N&quot;&gt;Tucker 2002, lk 16–17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0dbbo&quot;&gt;Rhodes 2013, lk 17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uH1wi&quot;&gt;Tucker 2002, lk 17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gxX4R&quot;&gt;Lane 2001, lk 137.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GOGyh&quot;&gt;Rhodes 2013, lk 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S1Mij&quot;&gt;Lane 2001, lk 138–139.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7szIq&quot;&gt;Zimmer 2011, lk 83.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jMaej&quot;&gt;Booss; August 2013, lk 57.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fHJEH&quot;&gt;Reid 1974, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ndqOj&quot;&gt;Greenwood 2008, lk 354.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iqHFb&quot;&gt;Reid 1974, lk 18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0EAjW&quot;&gt;Reid 1974, lk 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3iYJq&quot;&gt;Brunton 2008, lk 39–45.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1ogJ1&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 153.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M0Syw&quot;&gt;Brunton 2008, lk 91.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FwTWZ&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 161.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XGyhm&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 163.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0xP1W&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 164.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PXcpM&quot;&gt;{{cite journal|title=Rabies and rabid rogs in Sumerian and Akkadian Literature|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-american-oriental-society_january-march-2001_121_1/page/32|author=Yuhong, Wu|journal=Journal of the American Oriental Society|year=2001|volume=121|issue=1|pages=32–43|jstor=606727|doi=10.2307/606727}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wL5nN&quot;&gt;Reid 1974, lk 93–94.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bNTlR&quot;&gt;Reid 1974, lk 96.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6P2GP&quot;&gt;Reid 1974, lk 97–98.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osbNx&quot;&gt;Dobson 2008, lk 159.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUtrM&quot;&gt;Dobson 2008, lk 159–160.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KPHCY&quot;&gt;Crawford 2000, lk 14.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p4qb4&quot;&gt;Crawford 2000, lk 15.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tlduM&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 22–40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXGjg&quot;&gt;Baker 2008, lk 70.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LkvER&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 123–125, 157–168, 195–198, 199–205.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cqUnk&quot;&gt;Karlen 1996, lk 229.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;njc67&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 585.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PvqSh&quot;&gt;Dobson 2008, lk 202.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ufyB&quot;&gt;Carter, lk 315.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hXAxB&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 219.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01d4Q&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B4tRu&quot;&gt;Wolfe 2012, lk 113.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZH2gi&quot;&gt;Karlen 1996, lk 154.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YLbFv&quot;&gt;Shors 2008, lk 388.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ikjs5&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 201.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z0eV8&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 202–203.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jcack&quot;&gt;Glynn; Glynn 2004, lk 186–189.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KgWVY&quot;&gt;Tucker 2002, lk 126–131.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KExpx&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2013/03/13/health/us-stockpiles-smallpox-drug-in-case-of-bioterror-attack.html?pagewanted=all&amp;_r=0|title=Wary of attack with s, U.S. buys up a costly drug|author=McNeil Jr DG|publisher=New York Times|date=12. märts 2013|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwwdH&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 84.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SU1SY&quot;&gt;Dick 1978, lk 66.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3iJ2J&quot;&gt;Dobson 2008, lk 145.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZvmTq&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 137–138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sBIC0&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 136–137.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i5jcc&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 156–158.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uYKEt&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 155.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BPVk4&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 156.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sbu4F&quot;&gt;Karlen 1996, lk 149.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m7Okm&quot;&gt;Karlen 1996, lk 150.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h3VhE&quot;&gt;[https://www.gov.uk/government/publications/notifiable-diseases-historic-annual-totals &quot;Notifiable diseases: historic annual totals&quot; Public Health England]. Suurbritannia valitsus.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0QQtN&quot;&gt;Dobson 2008, lk 163–164.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7xbaV&quot;&gt;Karlen 1996, lk 151.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIpqa&quot;&gt;Karlen 1996, lk 152.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yw12b&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 222.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ihnu3&quot;&gt;Oldstone 2009, lk 179.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OBCTb&quot;&gt;Greenwood 2008, lk 367.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kj6A6&quot;&gt;Karlen 1996, lk 153–154.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nVTHg&quot;&gt;Dobson 2008, lk 165.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d6etp&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381773|title=Nigeria polio vaccinators shot dead in Kano|date=8. veebruar 2013|work=BBC News|publisher=BBC|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ij0yw&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.guardian.co.uk/world/2013/feb/08/polio-workers-nigeria-shot-dead|title=Polio workers in Nigeria shot dead|first=David|last=Smith|date=8. veebruar 2013|work=The Guardian|location=London|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZtFhW&quot;&gt;Clark 2010, lk 149.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jUkyo&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.who.int/gho/hiv/en/index.html|title=WHO Global Health Observatory|publisher=World Health Organization|accessdate=19. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkT7H&quot;&gt;Weeks 2009, lk. 15–21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f35e5&quot;&gt;Crawford 2013, lk 122–123.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zfdz7&quot;&gt;Crawford 2013, lk 173.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PX5P9&quot;&gt;Weeks 2009, lk 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FPm3m&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 279.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bbi1z&quot;&gt;Weeks 2009, lk 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0tZGY&quot;&gt;Valdiserri 2003, lk 184.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;57WnW&quot;&gt;Valdiserri 2003, lk 14–17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fNAiK&quot;&gt;Weeks 2009, lk 303–316.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i9BUo&quot;&gt;Valdiserri 2003, lk 181.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HM8Tm&quot;&gt;Valdiserri 2003, lk 181–182.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xrBsU&quot;&gt;Barry 2005, lk 111.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NKxUn&quot;&gt;Karlen 1996, lk 145.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2gNuV&quot;&gt;Jenkins 2012, lk 230.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x5kxX&quot;&gt;Barry 2005, lk 364–365.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8QyGC&quot;&gt;Barry 2005, lk 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X7qyh&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 174.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G43PP&quot;&gt;Shors 2008, lk 332.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vbw0f&quot;&gt;Crawford 2000, lk 95.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCMus&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CuYSJ&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDKTF&quot;&gt;Chakraborty 2008, lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zhe8v&quot;&gt;Dobson 2008, lk 148.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DEtkO&quot;&gt;Karlen 1996, lk 157.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9LAXi&quot;&gt;Sussman; Topley; Wilson; Collier; Balows 1998, lk 745.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npVA4&quot;&gt;Zuckerman 1999, lk 135.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t6QUB&quot;&gt;Howard; Zuckerman 1979, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bxDkt&quot;&gt;Howard; Zuckerman 1979, lk 13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0mkJz&quot;&gt;Howard; Zuckerman 1979, lk 191.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZI1ub&quot;&gt;Shors 2008, lk 19–20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EqdvQ&quot;&gt;McNeill 1998, lk 70.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YOVqw&quot;&gt;Norton-Griffiths 1979, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V09Wa&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 105.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DCKmv&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 106.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Odt5W&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 109.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09s2d&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 108–109.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TJYFS&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 112.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8XXLi&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 119.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VaDZM&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 120–121.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1GhwQ&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 122.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hkJj8&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 137.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;apL3P&quot;&gt;Barrett; Pastoret; Taylor 2006, lk 136–138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ZeTa&quot;&gt;(mai 2011) [http://www.oie.int/fileadmin/Home/eng/Media_Center/docs/pdf/Final_Report_May2011.pdf Joint FAO/OIE Committee on Global Rinderpest Eradication]. Food and Agriculture Organisation of the United Nations; World Organisation for Animal Health. lk 10. Kasutatud 19. detsembril 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JOYw6&quot;&gt;Sussman; Topley; Wilson; Collier; Balows 1998, lk 386.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KaTVE&quot;&gt;{{cite journal|author=Legg JP|title=Emergence, spread and strategies for controlling the pandemic of cassava mosaic virus disease in east and central Africa|journal=Crop Protection|year=1999|volume=18|doi=10.1016/S0261-2194(99)00062-9|issue=10|pages=627–637}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kzx4U&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 181–183.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q5n6k&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 183.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LLt3X&quot;&gt;{{cite journal|author=Hansing D, Johnston CO, Melchers LE, Fellows H|year=1949|title=Kansas Phytopathological Notes: 1948|journal=Transactions of the Kansas Academy of Science (1903–)|volume=52|issue=3|pages=363–369|jstor=3625805|doi=10.2307/3625805}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AgPJb&quot;&gt;Hasegawa; Altman 2011, lk 125.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WiBrT&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 184–195.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZGkyZ&quot;&gt;Thresh 2006, lk 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Py8xa&quot;&gt;Crawford 2011, lk 34–50.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vZwS&quot;&gt;Levins; Wilson 1994, lk 419.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zuckerman&quot;&gt;Zuckerman 1987, lk 459.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GwxjW&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 459.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BSTLk&quot;&gt;Crawford 2011, lk 37.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gmZL1&quot;&gt;Dubovi; Maclachlan 2010, lk 409.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LkguP&quot;&gt;Crawford 2011, lk 44–45.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gzNdH&quot;&gt;{{Cite journal|pmid = 25320574|pmc = 4197285|year = 2014|author1 = Chippaux|first1 = J. P.|title = Outbreaks of Ebola virus disease in Africa: The beginnings of a tragic saga|journal = Journal of Venomous Animals and Toxins including Tropical Diseases|volume = 20|issue = 1|pages = 44|doi = 10.1186/1678-9199-20-44}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KY8ea&quot;&gt;Quammen 2014, lk 106.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9EOnp&quot;&gt;Quammen 2014, lk 106–107.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JiHFo&quot;&gt;{{cite web|url=http://apps.who.int/ebola/current-situation/ebola-situation-report-24-june-2015|title=Ebola Situation Report – 24. juuni 2015|publisher=World Health Organisation|accessdate=26.07.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krq9Z&quot;&gt;Quammen 2014, lk 97&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZuZAb&quot;&gt;Mahy 2009 (b), lk 382.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sTFSW&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/adultmort/UNAIDS_WHOPaper2.pdf|title=A history of the HIV/Aids epidemic with an emphasis on Africa|publisher=World Health Organisation|year=2003|accessdate=26.07.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2jrEi&quot;&gt;Piganeau 2012, lk 347–349.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HAjvO&quot;&gt;{{cite journal|author=Sulakvelidze A, Alavidze Z, Morris JG|title=Bacteriophage therapy|journal=Antimicrobial Agents and Chemotherapy|volume=45|issue=3|pages=649–659|year=2001|pmid=11181338|pmc=90351|doi=10.1128/AAC.45.3.649-659.2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TLtWJ&quot;&gt;Zimmer 2011, lk 37.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NLozT&quot;&gt;Zimmer 2011, lk 37–38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cIB4g&quot;&gt;Baker 2008, lk 37.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bWX5B&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.nytimes.com/2015/04/23/science/ancient-viruses-once-foes-may-now-serve-as-friends.html?_r=1&amp;referrer |Pealkiri=Ancient Viruses, Once Foes, May Now Serve as Friends |Autor=Carl Zimmer |Aeg=23. aprill 2015 |Kasutatud=16. aprill 2018 |Keel=inglise keeles |Väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kyXSx&quot;&gt;Zimmer 2011, lk 45.&lt;/ref&gt;
|colwidth=30em
}}

== Allikad ==
{{div col|laius=25em}}
* Baker, R (2008). Epidemic: The past, present and future of the diseases that made us. London: Vision. ISBN 1-905745-08-7.
* Barker, G (2009). The Agricultural Revolution in Prehistory: Why did Foragers become Farmers?. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-955995-4.
* Barrett, Ron; Armelagos George J (2013). An unnatural history of emerging infections. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-960829-4.
* Barrett, Thomas C; Pastoret, Paul-Pierre; Taylor, William J. (2006). Rinderpest and peste des petits ruminants: virus plagues of large and small ruminants. Amsterdam: Elsevier Academic Press. ISBN 0-12-088385-6.
* Barry, John M (2005). The great influenza: the epic story of the deadliest plague in history. New York: Penguin Books. ISBN 0-14-303649-1.
* Berdan, Frances (2005). The Aztecs of central Mexico: an imperial society. Belmont, CA: Thomson Wadsworth. ISBN 0-534-62728-5.
* Booss, John; August, Marilyn J (2013). To catch a virus. Washington, DC: ASM Press. ISBN 1-55581-507-3.
* Brunton, Deborah (2008). The politics of vaccination: practice and policy in England, Wales, Ireland, and Scotland, 1800–1874. Rochester, N.Y.: University of Rochester Press. ISBN 1-58046-036-4.
* Chakraborty, T (2008). Dengue fever and other hemorrhagic viruses (Deadly diseases and epidemics). Chelsea House Publications. ISBN 0-7910-8506-6.
* Clark, David (2010). Germs, genes &amp; civilization: how epidemics shaped who we are today. FT Press. ISBN 0-13-701996-3.
* Crawford, Dorothy H (2000). The invisible enemy: a natural history of viruses. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-856481-3.
* Crawford, Dorothy H (2011). Viruses: a very short introduction. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-957485-5.
* Crawford, Dorothy H (2013). Virus hunt : the search for the origin of HIV. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-964114-5.
* Dick, G (1978). Immunisation. London: Update. ISBN 0-906141-03-6.
* Dobson, Mary J (2008). Disease. Englewood Cliffs, N.J: Quercus. ISBN 1-84724-399-1.
* Donadoni, Sergio (1997). The Egyptians. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-15556-0.
* Dubovi, EJ and Maclachlan, NJ, eds. (2010). Fenner's veterinary virology, fourth edition. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-375158-6.
* Elmer, P (2004). The healing arts: health, disease and society in Europe, 1500–1800. Manchester: Manchester University Press. ISBN 0-7190-6734-0.
* Gilchrist, Roberta (2012). Medieval life. Ipswich: Boydell Press. ISBN 1-84383-722-6.
* Glynn, Jenifer; Glynn, Ian (2004). The life and death of smallpox. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 0-521-84542-4.
* Greenwood David (2008). Antimicrobial Drugs, Chronicle of a Twentieth Century Medical Triumph. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-953484-5.
* Hasegawa, Paul M; Altman, Arie (2011). Plant biotechnology and agriculture: prospects for the 21st century. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-381466-9.
* Howard, Colin; Zuckerman, Arie J (1979). Hepatitis viruses of man. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-782150-3.
* Jenkins, Simon (2012). A short history of England. London: Profile Books Ltd. ISBN 1-84668-463-3.
* Karlen, Arno (1996). Man and microbes: disease and plagues in history and modern times. New York: Simon &amp; Schuster. ISBN 0-684-82270-9.
* Kurstak, E (1984). Applied virology. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-429601-7.
* Lane, Joan (2001). A social history of medicine: health, healing and disease in England, 1750–1950. New York: Routledge. ISBN 0-415-20038-5.
* Levins, Richard; Wilson, Mary E (1994). Disease in evolution: global changes and emergence of infectious diseases. New York, N.Y: New York Academy of Sciences. ISBN 0-89766-876-6.
* Mahy BWJ and Van Regenmortel MHV, eds. (2009). Desk encyclopedia of general virology. Oxford: Academic Press. ISBN 0-12-375146-2. (a)
* Mahy BWJ and Van Regenmortel, eds. (2009). Desk encyclopedia of human and medical virology. Boston: Academic Press. ISBN 0-12-375147-0. (b)
* McNeill, WH (1998). Plagues and peoples. New York: Anchor Books. ISBN 0-385-12122-9.
* Mortimer, Ian (2009). The time traveler's guide to medieval England: a handbook for visitors to the fourteenth century. New York, NY: Touchstone. ISBN 1-4391-1289-4.
* Mortimer, Ian (2012). The time traveller's guide to Elizabethan England. London: Bodley Head. ISBN 1-84792-114-0.
* Norton-Griffiths, M (1979). Serengeti, dynamics of an ecosystem. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-76029-4.
* Oldstone MBA (2009). Viruses, plagues, and history: past, present and future. Oxford: Oxford University Press, USA. ISBN 0-19-532731-4.
* Penn, T (2012). Winter King: the dawn of Tudor England. New York: Penguin Books. ISBN 0-14-104053-X.
* Piganeau, G, ed. (2012). Genomic insights into the biology of algae. Academic Press. ISBN 0-12-394411-2.
* Porter, Roy (1995). Disease, medicine, and society in England, 1550–1860. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 0-521-55791-7.
* Quammen, David (2014). Ebola: The natural and human history. London: The Bodley Head. ISBN 978-1847-923-43-1.
* Quinn, Tom (2008). Flu: a social history of influenza. London: New Holland Publishers (UK) LTD. ISBN 1-84537-941-1.
* Reid, Robert (1974). Microbes and men. London: British Broadcasting Corporation. ISBN 0-563-12469-5.
* Rhodes, John (2013). The end of plagues: the global battle against infectious disease. New York City: Palgrave Macmillan. ISBN 1-137-27852-8.
* Scott, Robert Pickett (2010). Miracle cures: saints, pilgrimage, and the healing powers of belief. Berkeley: University of California Press. ISBN 0-520-26275-1
* Shors, Teri (2008). Understanding viruses. Sudbury, Mass: Jones &amp; Bartlett Publishers. ISBN 0-7637-2932-9.
* Standford, CB (2012). Planet without apes. Cambridge MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-674-06704-5.
* Sussman, Max; Topley, WWC; Wilson, Graham K; Collier, LH; Balows, Albert (1998). Topley &amp; Wilson's microbiology and microbial infections. London: Arnold. ISBN 0-340-66316-2.
* Zimmer, Carl (2011). A planet of viruses. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 0-226-98335-8.
* Zuckerman, Arie J. (1987). Principles and practice of clinical virology. New York: Wiley. ISBN 978-0471903413
* Zuckerman, Larry (1999). The potato: how the humble spud rescued the western world. San Francisco: North Point Press. ISBN 0-86547-578-4.
* Taylor, Milton W (2014). Viruses and man: a history of interactions. New York City: Springer. ISBN 978-3319077574.
* Thresh JM (2006). Plant virus epidemiology. Elsevier Science. ISBN 0-08-046637-0.
* Tucker, Jonathan B (2002). Scourge: the once and future threat of smallpox. New York: Grove Press. ISBN 0-8021-3939-6.
* Valdiserri, Ronald O (2003). Dawning Answers: How the HIV/AIDS epidemic has helped to strengthen public health. Oxford, UK: Oxford University Press. ISBN 0195147405.
* Villarreal, Luis P (2005). Viruses and the evolution of life. Washington, D.C: ASM Press. ISBN 1-55581-309-7.
* Waterhouse L (2012). Rethinking autism: variation and complexity. Academic Press. ISBN 0-12-415961-3.
* Weeks, Benjamin (2009). AIDS: the biological basis. Sudbury, Mass: Jones &amp; Bartlett Publishers. ISBN 0-7637-6324-1.
* Wolfe, Nathan (2012). The viral storm. London, England: Penguin Books Ltd. ISBN 0-14-104651-1.
{{div col end}}

{{Head artiklid}}

[[Kategooria:Viroloogia]]
[[Kategooria:Viirused]]
[[Kategooria:Meditsiiniajalugu]]</text>
      <sha1>493ub136o1cteqh40n16en9x1h4l1zh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Q-allikas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435693</id>
    <revision>
      <id>7265216</id>
      <parentid>6829976</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:02:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ο Χριστός είναι βασιλιάς</username>
        <id>186401</id>
      </contributor>
      <origin>7265216</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1893" sha1="m7w52h8zxoei7ee024qqgx0uw1l3ytm" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Q-allikas''' (ka '''Q-evangeelium, ''Logia-''allikas, Logionide allikas''') on hüpoteetiline [[Jeesus]]e sõnade ja ütluste kogumik väljaspool [[Uus Testament|uut testamenti]]. Sarnane [[Tooma evangeelium]]iga. Tegemist on oletusliku allikaga, mille baasil on püütud luua oletuslik kogukond ühes oletusliku õpetusega.  

Q-allika või Q-evangeeliumi keskne teema on Jeesuse õpetus, mitte surm ja ülestõusmine. Q-evangeeliumiga samast ajast pärinevad ehtsad Pauluse kirjad ei aseta ristilöömist ega ülestõusmist sündmustena keskmesse.

Niinimetatud kahe allika oletuse järgi pärineb [[Matteuse evangeelium]] kahest tekstist: Markuse evangeeliumist, kust Matteus ja Luukas laenasid jutustused, ning Q-allikast (pole säilinud). Matteuse ja Luuka evangeeliumi kohatisi kattuvusi seletatakse sellega, et nende tekstid pärinesid allikast, mis sisaldas peamiselt Jeesuse ütlusi ja õpetusi. Seda allikat tähistatakse tähega Q.

Q-allika looja oli [[Jeesusliikumine|Jeesus-liikumise]] rühmitus, kel ilmselt puudus algul kokkupuude Pauluse mõttekaaslastega. Q-allikas sündis Iisraelis. Selle koostajaid ei huvitanud Jeesuse elukäik ja nad ei omistanud talle ülevaid tiitleid. Jeesus on selles äärmuslik prohvet. Ta kuulutab jumalariigi peatset saabumist ja juhatab, kuidas neid sündmusi ootav kogukond elama peaks. Jeesus käsib neil armastada oma vaenlasi ja tagakiusajaid. Jeesuse järel käimine tähendab neile maailma ja kõigi selle ühiskondlike sidemete hülgamist. Samas on Jeesus tarkuseõpetaja, kes õpetab tavatarkusele vastanduvat alternatiivtarkust, mis pöörab ümber tavatõekspidamised.

Näib, et Q-allika koostajate ideed hakkasid edasi levides hargnema eri suundades ja aastal 66 m.a.j puhkenud sõja ajal kirjutati Q-tekst ilmselt ümber.

==Vaata ka==
*[[evangeelium]]

[[Kategooria:Kristlikud pühakirjad]]
[[Kategooria:Teoloogia]]</text>
      <sha1>m7w52h8zxoei7ee024qqgx0uw1l3ytm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Komorbiidsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437260</id>
    <revision>
      <id>7265202</id>
      <parentid>7178024</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:49:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265202</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35172" sha1="r2enhxwe4q015ejrni1sa4ydh5ta8ur" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
'''Komorbiidsuseks''' nimetatakse [[meditsiin]]is ühe või rohkema [[tervisehäire]] (või [[haigus]]e) koosesinemist põhihaiguse või -häirega, samuti selliste lisahaiguste või -häirete mõju. Täiendavateks häireteks võivad olla ka [[käitumishäire|käitumis-]] või [[psüühikahäire]]d.

Meditsiinis võib mõiste &quot;komorbiidne&quot; tähendada nii meditsiinilis(t)e seisundi(te) samaaegset sõltumatut koosesinemist, aga võib viidata ka seotud meditsiinilis(t)ele seisundi(te)le. [[psühhiaatria|Psühhiaatriliste]] diagnooside puhul ollakse seisukohal, et &quot;ebatäpse keele kasutamine võib vastavalt viia ebatäpse mõtlemiseni ja seetõttu tuleks sellist mõiste &quot;komorbiidsus&quot; kasutust tõenäoliselt vältida&quot;. {{lv}}

== Meditsiin ==
Meditsiinis kirjeldab komorbiidsus kõigi teiste haiguste mõju, mis mingil kindlal patsiendil lisaks uuritavale põhidiagnoosile esineda võivad.

Mitmed testid üritab komorbiidsete seisundite kaalu või väärtust standardiseerida, olenemata sellest, kas tegu on teise või kolmanda tasandi haigustega. Iga test üritab iga eraldiseisvat komorbiidset seisundit koondada üheks ennustavaks muutujaks, mis mõõdab suremust või teisi tulemeid. Teadlased on sellised testid valideerinud nende ennustava väärtuse poolest, kuid mitte ühtki testi pole veel standardina tunnustatud.

Mõistel &quot;komorbiidsus&quot; on kolm tähendust:
# viidata patsiendi meditsiiniline seisundile, mis esineb samal patsiendil samaaegselt, aga sõltumatult mõne teise haigusliku seisundiga (see on vanem ja &quot;õigem&quot; määratlus)
# viidata patsiendi meditsiinilisele seisundile, mis põhjustab, on põhjustatud või on mingil muul moel mõne teise sama patsiendi haigusliku seisundiga seotud (see on uuem, mittestandardne definitsioon ja vähem tunnustatud).&lt;ref name=&quot;QRgmG&quot; /&gt;
# viidata kahele või enamale samaaegselt esinevale meditsiinilisele seisundile, sõltumata nende põhjuslikust seosest.&lt;ref name=&quot;lhiDN&quot; /&gt;

=== Charlsoni indeks ===
Charlsoni komorbiidsusindeks&lt;ref name=&quot;CharlsonMary&quot; /&gt; ennustab ühe aasta suremust patsiendi puhul, kellel võib olla mitmesuguseid komorbiidseid haiguslikke seisundeid, nagu näiteks [[Kardiovaskulaarsed haigused|südamehaigused]], [[AIDS]] või [[Vähk (haigus)|vähk]] (kokku eri 22 seisundit). Igale haiguslikule seisundile on määratud skoor 1, 2, 3 või 6, sõltuvalt riskist vastava haigusliku seisundi tõttu surra. Hinded liidetakse kokku ning kogusumma abil ennustatakse suremust. Charlsoni komorbiidsusindeksist on esitatud eri versioone, sealhulgas Charlsoni/Deyo, Charlsoni/Romano, Charlsoni/Manitoba ja Charlsoni/D'Hooresi komorbiidsusindekseid.

Kliinilised seisundid ja neile vastavad hinnangud on järgnevad:
* igale 1: müokardiinfarkt, südame paispuudulikkus, perifeersete veresoonte haigus, dementsus, ajuveresoonkonna haigus, krooniline kopsuhaigus, sidekoe haigus, haavandid, krooniline maksahaigus, diabeet;
* igale 2: hemipleegia, mõõdukas või raske neeruhaigus, diabeet koos organikahjustustega, kasvaja, leukeemia, lümfoom;
* igale 3: mõõdukas või raske maksahaigus;
* igale 6: pahaloomuline kasvaja, metastaas, AIDS.
Arstile on see hinnang kasulik otsustamisel, kui agressiivselt haiguslikku seisundit ravida. Näiteks võib patsiendil olla vähk komorbiidse südamehaiguse ja diabeediga. Need komorbiidsused võivad olla nii tõsised, et vähiravi kulud ja riskid kaaluvad üles sellest saadava lühiajalist kasu.

Kuna patsiendid ei tea sageli, kui raske nende haiguslik seisund on, pidid põetajad esialgu patsiendi haigusloo käsitsi läbi töötama, et kindlaks määrata, kas patsiendil esines mõni nimetatud haiguslikest seisunditest selleks, et indeks välja arvutada. Hilisemad uuringud on komorbiidsusindeksi kohandanud patsientidele esitatavaks küsimustikuks.

Charlsoni indeksile, eriti Charlsoni/Deyo indeksile, millele järgneb Elixhauser, on komorbiidsust ja multimorbiidsust võrdlevates uuringutes kõige sagedamini viidatud.&lt;ref name=&quot;ComorbidReview&quot; /&gt;

=== Komorbiidsus-polüfarmaatsia hinnang (CPS) ===
Komorbiidsus-polüfarmaatsia hinnang (CPS) on lihtne mõõdik, mis koosneb kõigi komorbiidsete haiguslike seisundite ja kõigi nendega seotud ravimite ühendist. Komorbiidsete seisundite ja vastavate ravimite vahel puudub konkreetne vastavus. Selle asemel eeldatakse, et ravimite kogus peegeldab seotud komorbiidsete seisundite intensiivsust. Seda hinnangut on traumade osas laialdaselt testitud ja valideeritud, näidates ühtlasi head korrelatsiooni suremuse, morbiidsuse ja haiglasse tagasivõtmisega.&lt;ref name=&quot;CPS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CPS2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CPS3&quot; /&gt; Huvi pakub asjaolu, et CPS-i suurenevad tasemed olid seotud oluliselt madalama 90-päevase ellujäämisega traumapopulatsiooni esialgses uuringus.&lt;ref name=&quot;CPS&quot; /&gt;

=== Elixhauseri komorbiidsusmõõdik ===
Elixhauseri komorbiidsusmõõdik töötati välja, kasutades administratiivseid andmeid California üleosariigilisest statsionaarsete patsientide andmebaasist kõikides California mitteföderaalsetes avalikes haiglates toimunud statsionaarsete viibimiste kohta (''n'' = 1,779,167). Elixhauseri komorbiidsusmõõdik arendas välja nimekirja 30 komorbiidsusest, tuginedes ICD-9-CM kodeerimisjuhendile. Komorbiidsusi ei lihtsustatud indeksiks, sest iga komorbiidsus mõjutas tulemeid (voodipäevade pikkus, haigla muutmised ja suremus) eri patsientide rühmades erinevalt. Elixhauseri komorbiidsusmõõdiku tuvastatud komorbiidsused on oluliselt seotud haiglasisese suremusega ja sisaldavad nii akuutsed kui ka kroonilisi haiguslikke seisundeid. van Walraven et al. on tuletanud ja valideerinud Elixhauseri komorbiidsusindeksi, mis võtab kokku haigusliku koormuse ja võib diskrimineerida haiglasisese suremuse suhtes.&lt;ref name=&quot;BBOhE&quot; /&gt; Lisaks näitab süstemaatiline ülevaade ja võrdlev analüüs, et erisuguste komorbiidsusindeksite hulgas on Elixhauseri indeks parem riskide ennustaja, eriti pärast enamat kui 30-päevast haiglaravi.&lt;ref name=&quot;ComorbidReview&quot; /&gt;

=== Diagnoosipõhised kompleksteenused ===
Patsientidel, kes on raskemalt haiged, läheb tarvis rohkem haiglaressursse kui patsientidel, kes pole nii raskelt haiged, isegi kui nad on haiglasse vastu võetud samal põhjusel. Seda arvesse võttes eraldavad diagnoosipõhised kompleksteenused (DRG) käsitsi teatud DRG-d teiseste diagnooside olemasolu korral kindlate tüsistuste või komorbiidsuste suhtes (CC). Sama kehtib Tervishoiu Ressursside Gruppide (HRG-d) kohta Ühendkuningriigis.

== Vaimne tervis ==
Psühhiaatrias, psühholoogias ja vaimse tervise nõustamisel viitab komorbiidsus enama kui ühe diagnoosi koosesinemisele sama patsiendi haigusloos. Siiski ei tähenda komorbiidsus psühhiaatrilises liigituses tingimata mitme haiguse esinemist, aga võib selle asemel peegeldada meie praegust suutmatust määrata ühtainust diagnoosi, mis võtaks arvesse kõik sümptomid.&lt;ref name=&quot;2WxPl&quot; /&gt; DSM I teljel on depressioon väga levinud komorbiidne häire. II telje isiksuse häirete klassifitseerimist on sageli kritiseeritud, kuna nende komorbiidsuse määrad on liialt kõrged, lähenedes teatud juhtudel isegi 60%-le, mis viitab võimalusele, et vaimseid häireid eristatakse liiga ebatäpselt, et olla diagnostilistel eesmärkidel ja seega ka raviks ettenähtud ressursside jaotamisel kasutatavad.

Mõiste &quot;komorbiidsus&quot; võttis meditsiinis kasutusele Feinstein (1970), et tähistada neid juhtumeid, kus &quot;erinev täiendav kliiniline üksus&quot; leidis aset patsiendi indekshaiguse kliinilise kulu kestel. Kuigi see mõiste on viimasel ajal psühhiaatrias väga moodi läinud, peetakse selle kasutamist kahe või enama psühhiaatrilise diagnoosi koosesinemise tähistamiseks valeks, sest enamasti on ebaselge, kas kaasuvad diagnoosid kajastavad ka tegelikkuses erinevaid kliinilisi üksusi või viitavad sama kliinilise üksuse mitmetele ilmingutele. Väidetakse, et kuna &quot;ebatäpse keele kasutamine võib vastavalt viia ebatäpse mõtlemiseni, tuleks sellist mõiste &quot;komorbiidsus&quot; kasutust tõenäoliselt vältida&quot;.&lt;ref name=&quot;yFQyo&quot; /&gt;

Psühhiaatrilist komorbiidsust on selle tehisliku loomu tõttu peetud Kuhni anomaaliaks, mis võib käitumis- ja psüühikahäirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu (DSM) viia teadusliku kriisini &lt;ref name=&quot;ZnPYK&quot; /&gt; ja põhjalik ülevaade sel teemal peab komorbiidsust epistemoloogiliseks väljakutseks tänapäeva psühhiaatriale.&lt;ref name=&quot;1mwb9&quot; /&gt;

== Mõiste teke ==
Sajandeid tagasi propageerisid arstid komplekssemat lähenemist haiguste diagnoosimisele ja patsientide ravimisele, ent tänapäevane meditsiin, milles kasutatakse laialdaselt eri diagnostilisi meetodeid ja terapeutilisi protseduure, rõhutab spetsiifilisemat lähenemist. See on tõstatanud küsimuse: kuidas täielikult hinnata seisundit patsiendil, kes põeb samaaegselt mitut haigust? Millest alustada ja millised haigused vajavad esmast ja edasist ravi? Need küsimused olid aastaid vastuseta, kuni 1970. aastal, kui tunnustatud ameeriklasest arst, epidemioloog ja teadlane A. R. Feinstein, kes oli kliinilise diagnoosi ja eriti just kliinilise epidemioloogia meetodeid suuresti mõjutanud, tuli välja mõistega &quot;komorbiidsus&quot;. Feinstein demonstreeris komorbiidsuse olemust, kasutades reumaatilist palavikku põdevate patsientide näidet, avastades, et kõige rohkem kannatasid patsiendid, kes põdesid samal ajal mitut haigust. Aja jooksul on komorbiidsusest saanud mitmes meditsiini valdkonnas eraldi teadusliku uurimise ala. &lt;ref name=&quot;GyknH&quot; /&gt;

=== Mõiste areng ===
Seni ei ole jõutud komorbiidsuse terminoloogia osas konsensusele. Mõned autorid toovad esile komorbiidsuse ja multimorbiidsuse erinevaid tähendusi, defineerides esimest mitme haiguse koosesinemisena patsiendil, ühendatuna üksteisega läbi tõestatud patogeeniliste mehhanismide, ja viimast kui mitme haiguse koosesinemist, seejuures omamata tõestatud seost patogeeniliste mehhanismide kaudu. &lt;ref name=&quot;U61Rm&quot; /&gt; Teised kinnitavad, et multimorbiidsus on kombinatsioon hulgast patsiendil esinevatest kroonilistest või ägedatest haigustest ja kliinilistest sümptomitest ega rõhuta sarnasusi ega erinevusi nende patogeneesis. &lt;ref name=&quot;sbUdP&quot; /&gt; Põhilise täpsustuse andsid mõistele H. C. Kraemer ja M. van den Akker, pannes komorbiidsuse termini tähenduse paika kombinatsioonina patsiendil esinevast kahest või enamast kroonilisest haigusest või tervisehäirest, mis on patogeneetiliselt üksteisega seotud või esinevad samal patsiendil sõltumatult teiste haiguste tegevusest.

== Teadus ==
=== Psühhiaatria ===
Füüsiliste ja vaimsete patoloogiate laialdane uurimine sai alguse psühhiaatriast. I. Jensen (1975),&lt;ref name=&quot;JuqRV&quot; /&gt; J. H. Boyd (1984),&lt;ref name=&quot;E9ZqD&quot; /&gt; W. C. Sanderson (1990),&lt;ref name=&quot;UzdpZ&quot; /&gt; [[:ru:Нуллер, Юрий Львович|Y. L. Nuller]] (1993),&lt;ref name=&quot;Q2uLs&quot; /&gt; D. L. Robins (1994),&lt;ref name=&quot;e7XmI&quot; /&gt; A. B. Smulevich (1997),&lt;ref name=&quot;wieJ0&quot; /&gt; C. R. Cloninger (2002)&lt;ref name=&quot;D8JgT&quot; /&gt; ja teised tunnustatud psühhiaatrid pühendasid palju aastaid hulga komorbiidsete haiguslike seisundite avastamisele patsientidel, kes põdesid erisuguseid psühhiaatrilisi häireid. Needsamad teadlased töötasid välja esimesed komorbiiduse mudelid. Mõned mudelid uurisid komorbiidsust kui rohkema kui ühe tervisliku häire olemasolu samas patsiendis mingil kindlal eluperioodil, samas kui teised töötasid üksikasjalikult välja meetmestiku, hindamaks suhtelist riski mingit haigust põdeva patsiendi nakatumisele teistesse haigustesse või tervislikesse häiretesse.{{lv}}

=== Üldmeditsiin ===
Komorbiidsuse mõju peadiagnoosi kliinilisele arengule, raviteraapia tõhususele ning kohesele ja pikaajalisele patsientide prognoosile uurisid andekad arstid ja teadlased mitmetelt erialadelt meditsiinis paljudest riikidest. Nende teadlaste ja arstide hulgas olid näiteks M. H. Kaplan (1974),&lt;ref name=&quot;wjSVD&quot; /&gt; T. Pincus (1986),&lt;ref name=&quot;5b23C&quot; /&gt; M. E. Charlson (1987),&lt;ref name=&quot;U3IXY&quot; /&gt; F. G. Schellevis (1993),&lt;ref name=&quot;DYPsK&quot; /&gt; H .C. Kraemer (1995),&lt;ref name=&quot;58kqN&quot; /&gt; M. van den Akker (1996),&lt;ref name=&quot;wMURZ&quot; /&gt; A. Grimby (1997),&lt;ref name=&quot;ZC9xx&quot; /&gt; S. Greenfield (1999),&lt;ref name=&quot;1FJeH&quot; /&gt; M. Fortin (2004) &amp; A. Vanasse (2004),&lt;ref name=&quot;ASMte&quot; /&gt; C. Hudon (2005),&lt;ref name=&quot;5mTo2&quot; /&gt; L. B. Lazebnik (2005),&lt;ref name=&quot;RrmXU&quot; /&gt; [[:ru:Верткин, Аркадий Львович|A. L. Vertkin]] (2008),&lt;ref name=&quot;J5QGV&quot; /&gt; G. E. Caughey (2008),&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot; /&gt; F. I. Belyaov (2009),&lt;ref name=&quot;juLcc&quot; /&gt; L. A. Luchikhin (2010)&lt;ref name=&quot;feaPx&quot; /&gt; ja paljud teised.

== Sünonüümid ==
* Polümorbiidsus
* Multimorbiidsus
* Multifaktoriaalsed haigused
* Polüpaatia
* Kaksikdiagnoos, mida kasutatakse psüühika- ja käitumishäirete puhul
* Pluraalpatoloogia

== Epidemioloogia ==
Komorbiidsus on mitmedistsiplinaarsete haiglate patsientide hulgas laialdaselt levinud. Esmase meditsiinilise abi faasi jooksul on patsiendid, kes põevad samaaegselt mitut haigust, pigem reegliks kui erandiks. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i poolt 20. sajandi teises pooles prioriteetsena deklareeritud krooniliste haiguste ennetamine ja ravi on mõeldud selleks, et tagada kogu maailma populatsiooni kvaliteedi paranemine.&lt;ref name=&quot;nOJ7z&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TuwIj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0vNlX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gyDQd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WJMr1&quot; /&gt; See on põhjuseks üleüldisele tendentsile teostada laiaulatuslikke epidemioloogilisi uuringuid eri meditsiiniharudes, mida viiakse läbi, tuginedes korralikele statistilistele andmehulkadele. Enamikus randomiseeritud kliinilistes uuringutes on autorid uurinud patsiente, kellel on üks selge eraldatav patoloogia, välistades komorbiidsuse kriteeriumi. Seetõttu on keeruline siduda uuringuid, mis on suunatud ühtede või teiste eraldiseisvate tervislike häirete uurimisele, töödega, mis keskenduvad ainiti komorbiidsuse uurimisele. Ühese teadusliku lähenemise puudumine komorbiidsuse hindamisel viib selle väljajätmisele kliinilises praktikas. On raske mitte märgata komorbiidsuse puudumist [[RHK-10]] haiguste taksonoomias.&lt;sup class=&quot;noprint Inline-Template Template-Fact&quot; style=&quot;white-space:nowrap;&quot; contenteditable=&quot;false&quot;&gt;&amp;#x5B;''&lt;span title=&quot;This claim needs references to reliable sources. (February 2013)&quot;&gt;volituses vaja&lt;/span&gt;''&amp;#x5D;&lt;/sup&gt;

=== Kliinilis-patoloogilised võrdlused ===
Kõik meditsiinilise dokumentatsiooni fundamentaalsed uuringud, mis olid suunatud komorbiidsuse leviku ja selle struktuuri mõjutuste uurimisele, viidi läbi kuni 1990. aastateni. Informatsiooni allikatena kasutasid uurijad ja teadlased, kes komorbiidsuse uurimise kallal töötasid, haiguslugusid,&lt;ref name=&quot;NVLPe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;23EHX&quot; /&gt; patsientide haigladokumente&lt;ref name=&quot;AHYKb&quot; /&gt; ja muid meditsiinilisi dokumente, mida säilitasid perearstid, kindlustusfirmad&lt;ref name=&quot;UFT83&quot; /&gt; ja isegi vanades majades elanud patsientide arhiivid.&lt;ref name=&quot;E97pC&quot; /&gt;

Loetletud meditsiinilise info kogumise meetodid põhinevad üldiselt arstide kliinilisel kogemusel ja kvalifikatsioonil, viies läbi kliiniliselt, tehniliselt ja laboratoorselt kinnitatud diagnoose. Seetõttu on uurimistulemused arstide kompetentsist olenemata väga subjektiivsed. Ühegi komorbiidsusuuringu tarbeks ei viidud läbi uuringuid surnud patsientide lahkamistulemuste põhjal.

&quot;On arstide kohus viia läbi enda ravitud patsientide lahkamine,&quot; ütles kunagi professor [[:ru:Мудров, Матвей Яковлевич|Matvei Mudrov]] (1776—1831). Lahkamine võimaldab täpselt iga patsiendi komorbiidsuse struktuuri ja surma otsest põhjust kindlaks teha, sõltumata tema vanusest, soost ja soolistest eripäradest. Selles osas kogutud komorbiidsete patoloogiate statistilistest andmetest puudub subjektiivsus.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;QRgmG&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1370/afm.983|title=Defining Comorbidity: Implications for Understanding Health and Health Services|year=2009|last1=Valderas|first1=Jose M.|last2=Starfield|first2=Barbara|last3=Sibbald|first3=Bonnie|last4=Salisbury|first4=Chris|last5=Roland|first5=Martin|journal=Annals of Family Medicine|volume=7|issue=4|pages=357–63|pmid=19597174|pmc=2713155}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lhiDN&quot;&gt;{{Cite journal|title=Comorbidity and multimorbidity in medicine today: challenges and opportunities for bringing separated branches of medicine closer to each other.|author=Jakovljević M, Ostojić L.|journal=Psychiatr Danub.|date=2013|issue=25 Suppl 1|pages=18–28|pmid=23806971|volume=25 Suppl 1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CharlsonMary&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/0021-9681(87)90171-8|title=A new method of classifying prognostic comorbidity in longitudinal studies: Development and validation|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-chronic-diseases_1987_40_5/page/373|year=1987|last1=Charlson|first1=Mary E.|last2=Pompei|first2=Peter|last3=Ales|first3=Kathy L.|last4=MacKenzie|first4=C. Ronald|journal=Journal of Chronic Diseases|volume=40|issue=5|pages=373–83|pmid=3558716}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ComorbidReview&quot;&gt;{{Cite journal|last=Sharabiani|first=Mansour|author2=Aylin, Paul|author3=Bottle, Alex|title=Systematic review of comorbidity indices for administrative data|url=https://archive.org/details/sim_medical-care_2012-12_50_12/page/1109|journal=Medical Care|date=2012|volume=50|issue=12|pages=1109–18|doi=10.1097/MLR.0b013e31825f64d0|pmid=22929993}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPS&quot;&gt;{{Cite journal|last=Evans|first=DC|author2=Cook, CH|author3=Christy,JM|title=Comorbidity-polypharmacy scoring facilitates outcome prediction in older trauma patients|url=https://archive.org/details/journal-of-the-american-geriatrics-society_2012-08_60_8/page/1465|journal=J Am Geriatr Soc|date=august 2012|volume=60|issue=8|pages=1465–70|doi=10.1111/j.1532-5415.2012.04075.x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPS2&quot;&gt;{{Cite journal|last=Justiniano|first=CF|author2=Coffey, RA|author3=Evans,DC|title=Comorbidity-polypharmacy score predicts in-hospital complications and the need for discharge to extended care facility in older burn patients|journal=J Burn Care Res|date=2015|volume=36|issue=1|pages=193–196|doi=10.1097/bcr.0000000000000094}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPS3&quot;&gt;{{Cite journal|last=Justiniano|first=CF|author2=Evans, DC|author3=Cook,CH|title=Comorbidity-polypharmacy score: a novel adjunct in post-emergency department trauma triage|journal=J Surg Res|date=2013|volume=181|issue=1|pages=16–19|doi=10.1016/j.jss.2012.05.042}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBOhE&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1097/MLR.0b013e31819432e5|title=A Modification of the Elixhauser Comorbidity Measures into a Point System for Hospital Death Using Administrative Data|url=https://archive.org/details/sim_medical-care_2009-06_47_6/page/626|year=2009|last1=Van Walraven|first1=Carl|last2=Austin|first2=Peter C.|last3=Jennings|first3=Alison|last4=Quan|first4=Hude|last5=Forster|first5=Alan J.|journal=Medical Care|volume=47|issue=6|pages=626–33|pmid=19433995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2WxPl&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1159/000086093|title=Mutually Exclusive versus Co-Occurring Diagnostic Categories: The Challenge of Diagnostic Comorbidity|url=https://archive.org/details/sim_psychopathology_july-august-2005_38_4/page/206|year=2005|last1=First|first1=Michael B.|journal=Psychopathology|volume=38|issue=4|pages=206–10|pmid=16145276}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yFQyo&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1192/bjp.186.3.182|title='Psychiatric comorbidity': An artefact of current diagnostic systems?|year=2005|last1=Maj|first1=Mario|journal=The British Journal of Psychiatry|volume=186|issue=3|pages=182–4|pmid=15738496}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZnPYK&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1353/ppp.0.0211|title=The Role of Comorbidity in the Crisis of the Current Psychiatric Classification System|year=2009|last1=Massimiliano Aragona|journal=Philosophy, Psychiatry, &amp; Psychology|volume=16|pages=1–11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1mwb9&quot;&gt;{{Cite journal|last1=Jakovljević|first1=Miro|last2=Crnčević|first2=Željka|title=Comorbidity as an epistemological challenge to modern psychiatry|url=http://www.crossingdialogues.com/Ms-A12-07.htm|journal=Dialogues in Philosophy, Mental and Neuro Sciences|date= 2012|volume=5|issue=1|pages=1–13}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GyknH&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/0021-9681(70)90054-8|title=The pre-therapeutic classification of co-morbidity in chronic disease|year=1970|last1=Feinstein|first1=Alvan R.|journal=Journal of Chronic Diseases|volume=23|issue=7|pages=455–68}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U61Rm&quot;&gt;Лазебник Л. Б. Старение и полиморбидность // [https://web.archive.org/web/20160304081555/http://old.consilium-medicum.com/media/consilium/05_12/993.shtml Консилиум Медикум, 2005, № 12]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sbUdP&quot;&gt;{{Cite journal|last1=Greenfield|first1=Sheldon|last2=Apolone|first2=Giovanni|last3=McNeil|first3=Barbara J.|last4=Cleary|first4=Paul D.|title=The Importance of Co-Existent Disease in the Occurrence of Postoperative Complications and One-Year Recovery in Patients Undergoing Total Hip Replacement: Comorbidity and Outcomes after Hip Replacement|url=https://archive.org/details/sim_medical-care_1993-02_31_2/page/141|journal=Medical Care|year=1993|volume=31|issue=2|pages=141–54|pmid=8433577|jstor=3765891|doi=10.1097/00005650-199302000-00005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JuqRV&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1007/BF01406298|title=Proceedings of the 26th annual meeting of the Nordisk Neurokirurgisk Förening (Scandinavian Neurosurgical Society) Sept. 5–7, 1974, Oslo, Norway|year=1975|last1=Kristiansen|first1=K.|last2=Nesbakken|first2=R.|journal=Acta Neurochirurgica|volume=31|issue=3–4|pages=257–74}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E9ZqD&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1001/archpsyc.1984.01790210065008|title=Exclusion Criteria of DSM-III: A Study of Co-occurrence of Hierarchy-Free Syndromes|year=1984|last1=Boyd|first1=Jeffrey H.|journal=Archives of General Psychiatry|volume=41|issue=10|pages=983–9|pmid=6477056|last2=Burke|first2=Jack D.|last3=Gruenberg|first3=Ernest|last4=Holzer|first4=Charles E.|last5=Rae|first5=Donald S.|last6=George|first6=Linda K.|last7=Karno|first7=Marvin|last8=Stoltzman|first8=Roger|last9=McEvoy|first9=Larry|last10=Nestadt|first10=G|display-authors=8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UzdpZ&quot;&gt;{{Cite journal|last1=Sanderson|first1=William C.|last2=Beck|first2=Aaron T.|last3=Beck|first3=Judith|title=Syndrome comorbidity in patients with major depression or dysthymia: Prevalence and temporal relationships|journal=The American Journal of Psychiatry|pmid=2375436|url=http://ajp.psychiatryonline.org/article.aspx?volume=147&amp;page=1025|year=1990|volume=147|issue=8|pages=1025–8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q2uLs&quot;&gt;{{Cite book|last1=Нуллер|first1=Ю. Л.|chapter=Депрессия и деперсонализация: проблема коморбидности|trans_chapter=Depression and depersonalization: the problem of comorbidity|chapter-url=http://www.psychiatry.ru/lib/54/book/5/chapter/7|script-title=ru:Депрессии и коморбидные расстройства|trans-title=Depression and comorbid disorders|language=Russian}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e7XmI&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1111/j.1468-2850.1994.tb00010.x|title=How Recognizing 'Comorbidities' in Psychopathology May Lead to an Improved Research Nosology|url=https://archive.org/details/sim_clinical-psychology-science-and-practice_summer-1994_1_1/page/93|year=1994|last1=Robins|first1=Lee N.|journal=Clinical Psychology: Science and Practice|volume=1|pages=93–95}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wieJ0&quot;&gt;{{Cite book|last1=Смулевич|first1=А. Б.|last2=Дубницкая|first2=Э. Б.|last3=Тхостов|first3=А. Ш.|last4=Зеленина|first4=Е. В.|last5=Андрющенко|first5=A. В.|last6=Иванов|first6=C. В.|chapter=Психопатология депрессий (к построению типологической модели)|trans_chapter=Psychopathology of depression (the construction of a typological model)|chapter-url=http://www.psychiatry.ru/lib/54/book/5/chapter/7|script-title=ru:Депрессии и коморбидные расстройства|trans-title=Depression and comorbid disorders|language=Russian}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D8JgT&quot;&gt;{{Cite book|doi=10.1002/047084647X.ch4|chapter=Implications of Comorbidity for the Classification of Mental Disorders: The Need for a Psychobiology of Coherence|editor1-first=Mario|editor1-last=Maj|editor2-first=Wolfgang|editor2-last=Gaebel|editor3-first=Juan José|editor3-last=López-Ibor|editor4-first=Norman|editor4-last=Sartorius|display-editors=3|title=Psychiatric Diagnosis and Classification|url=https://archive.org/details/isbn_9780471496816|year=2002|last1=Cloninger|first1=C. Robert|isbn=978-0-471-49681-6|pages=[https://archive.org/details/isbn_9780471496816/page/79 79]–106}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1186/1471-2458-8-221|title=Prevalence of comorbidity of chronic diseases in Australia|year=2008|last1=Caughey|first1=Gillian E|last2=Vitry|first2=Agnes I|last3=Gilbert|first3=Andrew L|last4=Roughead|first4=Elizabeth E|journal=BMC Public Health|volume=8|pages=221|pmid=18582390|pmc=2474682}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wjSVD&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/0021-9681(74)90017-4|title=The importance of classifying initial co-morbidity in evaluating the outcome of diabetes mellitus|year=1974|last1=Kaplan|first1=Moreson H.|last2=Feinstein|first2=Alvan R.|journal=Journal of Chronic Diseases|volume=27|issue=7–8|pages=387–404|pmid=4436428}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5b23C&quot;&gt;{{Cite journal|pmid=3820193|year=1986|last1=Pincus|first1=T|last2=Callahan|first2=LF|title=Taking mortality in rheumatoid arthritis seriously–predictive markers, socioeconomic status and comorbidity|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-rheumatology_1986-10_13_5/page/n18|volume=13|issue=5|pages=841–5|journal=The Journal of rheumatology}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U3IXY&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/0021-9681(87)90094-4|title=The therapeutic efficacy of critical care units from two perspectives: A traditional cohort approach vs a new case-control methodology|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-chronic-diseases_1987_40_1/page/31|year=1987|last1=Charlson|first1=Mary E.|last2=Sax|first2=Frederic L.|journal=Journal of Chronic Diseases|volume=40|pages=31–9|pmid=3805232|issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DYPsK&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/0895-4356(93)90023-T|title=Validity of diagnoses of chronic diseases in general practice|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-clinical-epidemiology_1993-05_46_5/page/461|year=1993|last1=Schellevis|first1=F.G.|last2=Van De Lisdonk|first2=E.|last3=Van Der Velden|first3=J.|last4=Van Eijk|first4=J.Th.M.|last5=Van Weel|first5=C.|journal=Journal of Clinical Epidemiology|volume=46|issue=5|pages=461–8|pmid=8501472}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;58kqN&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1002/sim.4780140803|title=Statistical issues in assessing comorbidity|url=https://archive.org/details/sim_statistics-in-medicine_1995-04-30_14_8/page/720|year=1995|last1=Kraemer|first1=Helena Chmura|journal=Statistics in Medicine|volume=14|issue=8|pages=721–33|pmid=7644854}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wMURZ&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.3109/13814789609162146|title=Comorbidity or multimorbidity|year=1996|last1=Van Den Akker|first1=Marjan|last2=Buntinx|first2=Frank|last3=Knottnerus|first3=J André|journal=European Journal of General Practice|volume=2|issue=2|pages=65–70}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZC9xx&quot;&gt;{{Cite journal|pmid=9458996|year=1997|last1=Grimby|first1=A|last2=Svanborg|first2=A|title=Morbidity and health-related quality of life among ambulant elderly citizens|volume=9|issue=5|pages=356–64|journal=Aging|doi=10.1007/bf03339614}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1FJeH&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/S0090-4295(99)00203-4|title=Quantifying comorbidity in a disease-specific cohort: Adaptation of the total illness burden index to prostate cancer|url=https://archive.org/details/sim_urology_1999-09_54_3/page/424|year=1999|last1=Stier|first1=David M|last2=Greenfield|first2=Sheldon|last3=Lubeck|first3=Deborah P|last4=Dukes|first4=Kimberly A|last5=Flanders|first5=Scott C|last6=Henning|first6=James M|last7=Weir|first7=Julie|last8=Kaplan|first8=Sherrie H|journal=Urology|volume=54|issue=3|pages=424–9|pmid=10475347}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ASMte&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1186/1477-7525-2-51|year=2004|last1=Fortin|first1=Martin|last2=Lapointe|first2=Lise|last3=Hudon|first3=Catherine|last4=Vanasse|first4=Alain|last5=Ntetu|first5=Antoine L|last6=Maltais|first6=Danielle|journal=Health and Quality of Life Outcomes|volume=2|pages=51|pmid=15380021|title=Multimorbidity and quality of life in primary care: A systematic review|pmc=526383}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5mTo2&quot;&gt;{{Cite journal|last1=Fortin|first1=Martin|last2=Lapointe|first2=Lise|last3=Hudon|first3=Catherine|last4=Vanasse|first4=Alain|journal=Canadian Family Physician|pmid=16926936|url=http://www.cfp.ca/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=16926936|title=Multimorbidity is common to family practice: Is it commonly researched?|year=2005|volume=51|issue=2|pages=244–5|pmc=1472978}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RrmXU&quot;&gt;{{Cite journal|last1=Лазебник|first1=Л. Б.|script-title=ru:Старение и полиморбидность|trans-title=Aging and polymorbidity|language=Russian|url=http://www.mif-ua.com/archive/article/3531|journal=Новости медицины и фармации|volume=1|issue=205|year=2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J5QGV&quot;&gt;{{Cite book|last1=Вёрткин|first1=А. Л.|last2=Зайратьянц|first2=О. В.|last3=Вовк|first3=Е. И.|script-title=ru:Окончательный диагноз|trans-title=The final diagnosis|language=Russian|url=http://www.geotar.ru/catalog/uchlit/litvuz/2776/|publisher=GEOTAR-Media|location=Moscow|year=2009|isbn=978-5-9704-0920-6|access-date=2016-05-25|archive-date=2013-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20130608015352/http://www.geotar.ru/catalog/uchlit/litvuz/2776/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;juLcc&quot;&gt;{{Cite book|last1=Белялов|first1=Ф. И.|script-title=ru:Лечение внутренних болезней в условиях коморбидности|trans-title=Internal Medicine in comorbidity|language=Russian|url=http://therapy.irkutsk.ru/my/book/cure8.pdf|location=Irkutsk|year=2012|publisher=РИО ИГМАПО|isbn=978-5-89786-091-3|access-date=2016-05-25|archive-date=2019-08-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20190819080333/http://therapy.irkutsk.ru/my/book/cure8.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;feaPx&quot;&gt;{{Cite journal|pmid=20527094|year=2010|last1=Лучихин|first1=Л. А.|script-title=ru:Коморбидность в ЛОР-практике|trans-title=Co-morbidity in ENT practice|language=Russian|issue=2|pages=79–82|journal=Вестник оториноларингологии|url=http://www.mediasphera.ru/uppic/Vestn%20Otorinolaringol/2010/2/25/LOR_2010_02_79.pdf|access-date=2016-05-25|archive-date=2012-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20120118111114/http://www.mediasphera.ru/uppic/Vestn%20Otorinolaringol/2010/2/25/LOR_2010_02_79.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nOJ7z&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1370/afm.1|title=Comorbidity: Implications for the Importance of Primary Care in 'Case' Management|year=2003|last1=Starfield|first1=B.|journal=Annals of Family Medicine|volume=1|pages=8–14|pmid=15043174|last2=Lemke|first2=KW|last3=Bernhardt|first3=T|last4=Foldes|first4=SS|last5=Forrest|first5=CB|last6=Weiner|first6=JP|issue=1|pmc=1466556}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TuwIj&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1016/S0140-6736(06)68198-1|title=Comorbidity and guidelines: Conflicting interests|url=https://archive.org/details/sim_the-lancet_february-18-24-2006_367_9510/page/550|year=2006|last1=Van Weel|first1=Chris|last2=Schellevis|first2=François G|journal=The Lancet|volume=367|issue=9510|pages=550–1|pmid=16488782}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0vNlX&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1001/jama.1994.03520080061045|title=A Critical Appraisal of the Quality of Quality-of-Life Measurements|url=https://archive.org/details/sim_jama_august-24-31-1994_272_8/page/619|year=1994|last1=Gill|first1=Thomas M.|journal=JAMA|volume=272|issue=8|pages=619–26|pmid=7726894|last2=Feinstein|first2=AR}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gyDQd&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.2337/diacare.11.9.725|title=Reliability and validity of a diabetes quality-of-life measure for the diabetes control and complications trial (DCCT). The DCCT Research Group|url=https://archive.org/details/sim_diabetes-care_1988-10_11_9/page/725|year=1988|journal=Diabetes Care|volume=11|issue=9|pages=725–32|pmid=3066604}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJMr1&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1023/A:1016654621784|year=2000|last1=Michelson|first1=Helena|last2=Bolund|first2=Christina|last3=Brandberg|first3=Yvonne|journal=Quality of Life Research|volume=9|issue=10|pages=1093–104|pmid=11401042|title=Multiple chronic health problems are negatively associated with health related quality of life (HRQoL) irrespective of age}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NVLPe&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1001/jama.1996.03540180029029|title=Persons with Chronic Conditions: Their Prevalence and Costs|url=https://archive.org/details/sim_jama_1996-11-13_276_18/page/n53|year=1996|last1=Hoffman|first1=Catherine|journal=JAMA|volume=276|issue=18|pages=1473–9|pmid=8903258|last2=Rice|first2=D|last3=Sung|first3=HY}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23EHX&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1093/gerona/53A.6.M447|title=Morbidity, Comorbidity, and Their Association with Disability Among Community-Dwelling Oldest-Old in Israel|year=1998|last1=Fuchs|first1=Z.|last2=Blumstein|first2=T.|last3=Novikov|first3=I.|last4=Walter-Ginzburg|first4=A.|last5=Lyanders|first5=M.|last6=Gindin|first6=J.|last7=Habot|first7=B.|last8=Modan|first8=B.|journal=The Journals of Gerontology Series A: Biological Sciences and Medical Sciences|volume=53A|issue=6|pages=M447–55|pmid=9823749}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AHYKb&quot;&gt;{{Cite book|last1=Daveluy|first1=C.|last2=Pica|first2=L.|last3=Audet|first3=N.|title=Enquête Sociale et de Santé 1998|edition=2nd|location=Québec|publisher=Institut de la statistique du Québec|year=2001|url=http://www.stat.gouv.qc.ca/publications/sante/e_soc-sante98.htm|access-date=2016-05-25|archive-date=2013-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20130126023327/http://www.stat.gouv.qc.ca//publications/sante/e_soc-sante98.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UFT83&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1001/archinte.162.20.2269|title=Prevalence, Expenditures, and Complications of Multiple Chronic Conditions in the Elderly|year=2002|last1=Wolff|first1=J. L.|journal=Archives of Internal Medicine|volume=162|issue=20|pages=2269–76|pmid=12418941|last2=Starfield|first2=B|last3=Anderson|first3=G}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E97pC&quot;&gt;{{Cite journal|doi=10.1017/S1041610299006067|title=Relation Between Quality of Life and Chronic Illnesses in Elderly Living in Residential Homes: A Prospective Study|url=https://archive.org/details/international-psychogeriatrics_1999-12_11_4/page/445|year=1999|last1=Cuijpers|first1=Pim|last2=Van Lammeren|first2=Paula|last3=Duzijn|first3=Bernadette|journal=International Psychogeriatrics|volume=11|issue=4|pages=445–54|pmid=10631590}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://farmacologiaclinica.info/scoring-tools/files/tag-comorbidity.php Veebitööriistad komorbiidsuse hindamiseks]

[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]]</text>
      <sha1>r2enhxwe4q015ejrni1sa4ydh5ta8ur</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sverre Kjelsberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>439238</id>
    <revision>
      <id>7265317</id>
      <parentid>5249399</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T00:00:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265317</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="720" sha1="0pkr1jfxgkuo60uu50n46ofqkos3ol5" xml:space="preserve">[[Pilt:Sverre Kjelsberg.jpg|pisi|Sverre Kjelsberg (2009)]]

'''Sverre Kjelsberg''' ([[18. oktoober]] [[1946]] [[Tromsø]] – [[19. juuni]] [[2016]] Tromsø) oli norra muusik.

Aastail 1963–1967 oli Kjelsberg ansambli [[The Pussycats]] laulja ja bassimängija.

Koos [[Mattis Hætta]]ga esindas lauluga &quot;[[Sámiid Ædnan]]&quot; [[Norra]]t [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Laul teenis 15 punktiga 16. koha.
{{Norra esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

{{JÄRJESTA:Kjelsberg, Sverre}}
[[Kategooria:Norra muusikud]]
[[Kategooria:Norra lauljad]]
[[Kategooria:Norra esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Melodi Grand Prix' võitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 2016]]</text>
      <sha1>0pkr1jfxgkuo60uu50n46ofqkos3ol5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Julius Kuperjanovi Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440891</id>
    <revision>
      <id>7265371</id>
      <parentid>7021006</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7265371</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12537" sha1="bkclh1li0hm0x42n6v6pw8m4y0csrcy" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{vikinda}}
{{allikad}}
[[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi pataljon]]i 20. aastapäeval 23. detsembril 1938 asutas [[Paju lahing]]u veteran kolonelleitnant [[Johannes Soodla]] koos oma lahingukaaslastega [[Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts]]i &lt;ref&gt;Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi arhiivimaterjalid Riigi Keskarhiivi Fondis&lt;/ref&gt;, mille eesmärgiks oli õhutada ja teostada Kuperjanovi partisanide Vabadussõja-aegse tegevuse väärikat jäädvustamist ning ajaloo väljaandmist väeosa sõjaaegse tegevuse kohta. Eesmärgiks seatut kannab edasi [[Julius Kuperjanovi Selts]], mille taasasutasid 23.12.2009 Kuperjanovite sugulased ja teised entusiastid. Seltsi lipuks sai [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]i Vabadussõja-aegse lipu koopia.

== Tegevus ==
J. Kuperjanovi Seltsi tegevuse peaeesmärk on arhiivipõhiste dokumentide alusel leitnant Kuperjanovi tegevuse avaldamine. Väljastatud on nii brošüüre kui ka raamatuid&lt;ref&gt;O. Teder “Hundikutsika surm”. 2011, “Werine Paju lahing”. 2012, “Verine Paju lahing”. 2015, “Vabadussõda ja kunst. Paju lahing sõnas ja pildis”. 2016, “Kikka lahing”. 2017. Lugusid Julius Kuperjanovist.2010. Grenader, T. Juntunen, O. Teder “Paju 31.1.1919”. Nekapaino Oy, Pirkkala 2019&lt;/ref&gt; ning filme.

2009 valmis eluloofilm [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE&amp;t=2950s &quot;Julius Kuperjanovi rääkimata lugu&quot;] 

2024 valmis film [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk &quot;Leitnant Kuperjanov Paju lahingus]&quot;

2024 valmis film [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU&amp;t=618s &quot;Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus&quot;]

Kavas on teha ka neljas film &quot;Leitnant Kuperjanovi partisanitegevus Puurmanis ja Tartu vabastamine&quot;.

=== Lühidalt filmidest ja väärlegendidest ===
Filmist [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE&amp;t=2950s &quot;Julius Kuperjanovi rääkimata lugu&quot;]

Lugu on filmitud J. Kuperjanovi sünnikohas [[Lihhova]]s [[Pihkvamaa]]l, tema I maailmasõja rinde kohas [[Skartševo]]s [[Valgevene]]s ja Eestis. Muusika [[Tõnu Trubetsky|Tõnu Trubetski]], teksti loeb [[Toomas Lõhmuste]].

Filmist [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk Leitnant Kuperjanov Paju lahingus]

„Leitnant Kuperjanov [[Paju lahing]]us“ on 2024. aastal valminud dokumentaal-õppefilmi esimene osa, mis on koostatud [[Olev Teder]] stsenaariumi käsikirja ainetel. Film on pühendatud [[Paju lahing]]u ohvrite mälestuseks. Kasutatud on arhiivide, raamatute, ajakirjade ja ajalehtede artiklite materjale Paju lahingust. Leitnant Kuperjanovi tegevuse kohta on rahva hulgas levinud mitmesuguseid väljamõeldisi, mis põhinevad ebausutavatel ning isegi naiivsetel allikatel. Need allikad avaldati kiiresti pärast [[Vabadussõda]] eesmärgiga varjata lahingu ohvrite suurt arvu põhjustanud valede otsuste tegijaid.

Sõjaolukorras teeb alati keegi valesid otsuseid, olgu need siis tingitud pahatahtlikkusest või oskamatusest, meelehärmist või omakasupüüdes. Paju lahingu ohvrite arv sõltus valikust: kas seista inimelu kaitsel või eelistada sõjasaaki. Seega on filmi kaasatud ka neid dokumente&lt;ref&gt;Kapten [[Adolf Kuusental]]. Paju lahing 31.01.1919.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Vabadussõja Ajaloo Komitee. Luuletaja ja kirjanik H. Visnapuu :Põhja poegadel külas&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Meie vägede operatiivne ja taktikaline juhtimine vastupealetungi kestel lõunarindel 1919 jaanuaris ja veebruaris. Ernst Õunapuu. Tallinn 1939&lt;/ref&gt;, mis aitavad kokku seada sündmuste loogilisemat käsitlust. Filmis on sündmusi kajastatud kronoloogilises järjestuses ning filmilõike ja fotosid esitatakse teksti peale lugemisega.

===== Kust said Paju lahingu väärlegendid alguse? =====
Luuletaja ja kirjanik [[Henrik Visnapuu]]. [[Põhja Pojad|Põhja poegadel]] külas.&lt;ref&gt;Vabadussõja Ajaloo Komitee. Luuletaja ja kirjanik H. Visnapuu: Põhja poegadel külas&lt;/ref&gt;

Valga vallutamise järelpäeval seadsin sammud Põhja Poegade staapi. [[Hans Kalm]] oli väga erutatud ja vihane. Kui ta kuulis, et tulen „[[Postimees]]“ ja „[[Vaba Maa]]“ poolt, ei tahtnud ta minuga üldse kõnelda. Aga ta ei saanud ka ütlemata jätta, mis ta südamel pakitses. Nõnda ta võttis minult sõna, et ma tema kõnelusest midagi ei kirjutaks ja rääkisime siis umbes 2 tundi. 

Mis mulle sellest pikast vestlusest olulist on meelde jäänud, see oleks järgmine. Kõige päält oli Kalm põhjalikult kuri eesti ajakirjanduse ja Peastaabi peale, kes tema vastu intrigeerib ja tema teened maha salgab, kirjutades need Kuperjanovile ja ta partisanidele. Eriti tige oli Kalm „Postimehe“ pääle, kes olevat tema teened kirjutanud kõik eestlaste arvele. Ta ähvardas oma rügemendiga tagasi sõita ja frondi jumala hoolde jätta. „Mina [[Valga]] võitsin ja võin ta enamlastele tagasi anda“, ütles ta.&quot; 

Olgu siinkohal esitatud üks kirjandusest&lt;ref&gt;1. Pohjan Poikain retki. Porvoo 1921&lt;/ref&gt; rahva hulka levinud väärlegend, kus Kuperjanov olevat hommikul kella 9 ajal tormanud üle lageda välja vastasele peale ja põhjustanud selle rumala teoga suure ohvrite arvu. Tuleb mainida, et pealetung mõisale algas siiski kell 12.30 ning enne seda tegid punased paremal tiival kaks pealetungikatset, mis suruti maha. Leitnant Kuperjanov oli kui mitte päris esimene haavatu sel päeval, siis üks esimesi, kes tund pärast pealetungi algust kell 13.30 surmava haava sai. Seega puudus tal võimalus põhjustada veel 112 haavatu ja 42 hukkunu tekkimise.&lt;ref&gt;Paju 31.1.19. [[Tuomo Juntunen]], Olev Teder. 2019&lt;/ref&gt; Tava kohaselt ei pidanuks pataljoni ülem üldse viibima eesliinil, vaid juhtima lahingut virgatsite abil ohutust kaugusest. Ainult kohusetunne ja ülimalt kõrge ohutase olid need, mis sundisid teda viibima oma alluvate kõrval, kes teda jäägitult usaldasid ja kuulasid. Pataljonil tuli kõrgema käsu kohaselt astuda lahingusse ilma abivägedeta ja soomlaste kahurpatareide tule all oludes, kus pataljoni kaugus vastase lähima positsioonini (rehevaremed) oli vaid 350 m. 

Ka soomusrongide ülem [[kapten Irv]] olevat palunud hommikul leitnant Kuperjanovit mitte alustama rünnakuga ilma [[soomusrong]]&lt;nowiki/&gt;ide toetuseta.&lt;ref&gt;Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Kokku seadnud Soomusrongide Brigaadi Ajaloo Komitee korraldusel [[Eduard Laamann]]. Tallinn 1923&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;1. [[Karl Parts]]. Kas võit või surm. Tallinn 1991. Printest&lt;/ref&gt;. Arhiividokumentides puudub kinnitus, nagu oleks leitnant Kuperjanov kavatsenud isepäiselt alustada rünnakut. Pealetungi katse tegi kell 9 ja 9.50&lt;ref&gt;Kuperjanovi kiri Kalmile. Põhja Poegade muuseum. Tampere&lt;/ref&gt; esimesena siiski vastane, mille kuperjanovlased tõrjusid. Kapten Irve esitatud palve näib veider ka seetõttu, et eelmisel õhtul toimunud operatiivnõupidamise otsusena määras kolonel Kalm üsna selgelt ja üheselt oma alluvatele: pealetungi algus järgneb minult. Seda pealetungi alguse käsku ootas leitnant Kuperjanov oma Laane talu&lt;ref&gt;Talu Paju mõisast 1,6km kirdes&lt;/ref&gt; staabis varahommikust alates. Seega ei ole kapten Irve palve Kuperjanovile tõene ega sobi loogilise ajakava raamidesse.

Kaitsevägede juhataja kindralmajor [[Johan Laidoner]] pani 12. juunil 1938 Paju lahingu mälestusmärgile nurgakivi. Ühtlasi toimusid ehitatava monumendi muldkeha juures [[Vabadusristi Vendade Ühenduse X päevad]]. Oma kõnes mainis ta: „Vaatamata sellele, et Paju lahingus langes rivist välja meie võitlevate vägede kohapealne üldjuht leitnant Kuperjanov …“

Leitnant Kuperjanov ei olnud meie võitlevate vägede kohapealne üldjuht. Tartu-Valga grupi ülem oli kolonel [[Hans Kalm]], kellele allusid [[Põhja Pojad|Põhja Poegade rügement]], Tartu partisanide pataljon ([[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi pataljon]]), [[Tartu kaitsepataljon|Tartu vabatahtlike pataljon]] ja 4 [[Soomusrongide divisjon|soomusrongi]].&lt;ref&gt;1. Meie vägede operatiivne ja taktikaline juhtimine vastupealetungi kestel lõunarindel 1919 jaanuaris ja veebruaris. [[Ernst Õunapuu]]. Tallinn 1939&lt;/ref&gt;

Samal üritusel esitas kolonelleitnant [[Johannes Soodla]], kes juhtis Paju lahingus 3. [[Kompanii|roodu]], lahingust ülevaate tuhandele kuulajale. Soodla kriitilise tooniga sõnavõtu katkestas kindralmajor Laidoner omapoolsete arusaamadega tollasest olukorrast ja võimalustest&lt;ref&gt;1. L. Vaska. Mälestused. Vabadusristi Vendade Ühenduse päevad. Tuna 2002/1&lt;/ref&gt;, millega taas püüti pehmendada otsustajate vigasid.

Väärlegende vürtsitas väljamõeldistega ka nõukogude ajakirjandus&lt;ref&gt;[[Alleks Vallner]]. Ühe rahvusliku legendi purunemine. Valga 20.01.1976.&lt;/ref&gt;. Seetõttu usutakse veel tänagi, et leitnant Kuperjanovit tulistasid oma sõjamehed või soomlased. Kuperjanovi alluvate arv [[Puurmani]]st kuni Paju lahinguni oli kokku 1224 sõjameest&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;1. [[Olev Teder]], [[Urmas Salo]] Leitnant J.Kuperjanovi alluvuses Vabadussõjas viibinud Kuperjanovi partisanide salga ja partisanide pataljoni liikmete nimekiri ajavahemikul 23.12.18. - 31.01.1919&lt;/ref&gt;, kes kõik on nimeliselt teada. Kui keegi omadest ka tulistas, siis ei saanuks see nimi kuidagi jääda saladusse. Pealegi viibis Kuperjanov lumes lamajate taga ning kuul liikus vasakust õlavarrest alla puusa. Soomlased saabusid lahinguväljale aga hetkel, mil regi haavatud Kuperjanoviga neile tee peal vastu sõitis.

Filmist [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU&amp;t=618s Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus]

Pärast [[Tartu]] vabastamist 14. jaanuaril viibis Julius [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi pataljon]] linnas lühikesel puhkusel ning täiendas oma koosseisu. Legendaarsust kogunud partisanide pataljoniga liituda soovijate arv ületas tuhandet, mistõttu suunati suur osa vabatahtlikke teistesse väeosadesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Soomusrongid võitlesid [[Elva]] all, kus kerkis üles küsimus abijõudude vajaduses. Valik langes Kuperjanovile, kelle 1. [[Kompanii|rood]] saabus eesliinile juba 23.jaanuaril. Järgmisel päeval ühinesid nendega ülejäänud, kokku ligi 500 sõjameest&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pärast [[Rõngu]] ja [[Puka]] vabastamist puhati 26. jaanuaril [[Vana-Puka mõis|Puka mõisas]] ning oodati järele soomusronge, kuna raudtee oli enamlaste poolt tõsiselt rikutud. Kuperjanovi pataljoni koosseisus oli kolm roodu 360 sõjamehega ja 25-meheline [[ratsakomando]]. Sõjasaagina saadi 7 suurtükki. Neljast roodust ühe loovutas Kuperjanov appi Tartu Kaitsepataljoni löögivõimsuse suurendamiseks [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]] vallutamisel&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;1. ERA. 560/1/1. Tartu MK KL, Kuperjanovi Partisanide Salga ja Kuperjanovi Partisanide Pataljoni ülema päevakäsud&lt;/ref&gt;

27. jaanuari hommikul määras Kuperjanov oma pataljoni kolm roodu kaheks grupiks, I rood lipnik [[Rudolf Riives]]e juhtimisel liikus raudtee ääres ühes soomusrongidega, II rood leitnant Saare juhtimisel ja III leitnant Pekarski juhtimisel mööda Tartu–Valga maanteed [[Kikka talu]] poole.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Mägiste]] pooljaamas sattusid soomusrongid kokku vastase rongiga, mille vagunitest väljus parajasti [[Vjatka 83. polgu pataljon]]. [[Rügement|Polk]] löödi laiali, ellujäänud põgenesid kabuhirmus&lt;ref&gt;[[Karl Parts]]. Kas võit või surm. Tallinn 1991. Printest.&lt;/ref&gt;

Rindel oli tekkinud olukord, kus vaenlase polkude osad hajutati üsna suurele alale laiali. Soomusrongi poolt segi paisatud ja Kuperjanovi I roodu poolt tagaaetav Vjatka 83. polgu esimene pataljon kartis ümberpiiramist ning taganes kiirkorras Tartu-Valga maantee suunas, kus loodeti saada tuge läti küttidelt ja [[soomusauto]]lt. Lisaks 600 püssimehele liikus vjatkalastega ka 50-meheline ratsaeskadron.&lt;ref&gt;1. Postimees nr 20, 6.02.19., nr 14, 30.01.19.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Vaba Maa nr 27, 3.02.19&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;1. Eduard Groshmidt “Pealuu märgi all”. Tallinn. 1995&lt;/ref&gt;

Mägiste pooljaamast Kikka taluni on 7 km. Taludevahelistel radadel sattusid Kuperjanovi [[ratsavirgats]]id vastamisi taganeva vaenlasega. Kohaliku elaniku äraandmise läbi peeti käskjalad kinni, üks neist hukati, teine võeti vangi. Sidemeeste kaotuse tõttu puudus Kuperjanovil värske informatsioon tema suunas seljatagant lähenevast vastasest. Sündimas oli ohtlik vastasseis: 210 kuperjanovlast 650 vjatkalase vastu.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* Film [https://www.youtube.com/watch?v=JUQ3qMw_liE&amp;t=2946s &quot;Julius Kuperjanovi rääkimata lugu&quot;]
* Film [https://www.youtube.com/watch?v=QzJAxE_wuJk &quot;Leitnant Kuperjanov Paju lahingus&quot;. 2024]
* Film [https://www.youtube.com/watch?v=CouPVyCCYdU&amp;t=618s &quot;Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus&quot;. 2024]

[[Kategooria:Eesti seltsid]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>bkclh1li0hm0x42n6v6pw8m4y0csrcy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koidula piiripunkt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>442549</id>
    <revision>
      <id>7265074</id>
      <parentid>7222759</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:52:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58258-80</username>
        <id>241152</id>
      </contributor>
      <origin>7265074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4199" sha1="p004eiikc4bgrl0dxershrrk4juy9cx" xml:space="preserve">'''Koidula piiripunkt'''  (Koidula MPP) on [[piiripunkt]] [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Koidula (Värska)|Koidula]] külas [[Karisilla–Petseri maantee]]l [[Eesti-Vene kontrolljoon]]el. 
{{koord|NS=57.836056|EW=27.595361|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}}

Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Lõuna prefektuur]]i piirivalvebüroo [[Piusa kordon]]i (endine [[Eesti piirivalve|Eesti Piirivalve]] Kagu Piirivalvepiirkonna&lt;ref&gt;[https://ajapaik.ee/photo/997297/kagu-piirivalvepiirkonna-koidula-piiripunkt/ Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula piiripunkt]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajapaik.ee&lt;/ref&gt; Piusa piirivalvekordoni&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/737691/tana-avatakse-pidulikult-piusa-piirivalvekordon Avatakse pidulikult Piusa piirivalvekordon], Õhtuleht, 3. juuni 2016&lt;/ref&gt;) Koidula maanteepiiripunkt asub [[Karisilla–Petseri maantee]]l  [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]]  poolel, [[Venemaa Föderatsioon]]i poolel asub [[Kunitšnaja Gora|Kunitšina Gora]] [[Kunitšina Gora piiripunkt|piiripunkt]].

Piiripunktis on kasutusel Paldiski Sadamate AS&lt;ref&gt;[https://www.estonianborder.eu/yphis/page.action?uid=koidula-oa-terms&amp;request_locale=et KOIDULA PIIRIÜLETUSE OOTEALA KASUTAMISE EESKIRI], www.estonianborder.eu (vaadatud 10.08.2026)&lt;/ref&gt;  Koidula ooteala&lt;ref&gt;[https://www.eestipiir.ee/yphis/bordersAndWaitingAreas.action?request_locale=et Koidula piiripunkt, Koidula ooteala], Koidula ooteala, www.eestipiir.ee (vaadatud 10.08.2026)&lt;/ref&gt; ja [[GoSwift]] e-piirijärjekorra süsteem&lt;ref&gt;[https://www.eestipiir.ee/yphis/bordersAndWaitingAreas.action?request_locale=et GoSwift]&lt;/ref&gt;. Piiripunktides saab piiri ületada nii jalgsi kui ka sõidukitega. Alates 24. veebruarist 2026 on [[Luhamaa piiripunkt|Luhamaa]] ja Koidula piiripunktid avatud päevasel ajal 7:00 – 19:00. Väljaspool piiripunktide lahtiolekuaegu piiriületajaid ei teenindata&lt;ref&gt;[https://www.politsei.ee/et/luhamaa-ja-koidula-piiripunktide-toeoekorraldus Luhamaa ja Koidula piiripunktide töökorraldus], www.politsei.ee (vaadatud 10.08.2026)&lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Koidula rivi.jpg|pisi|Koidula piiripunktis seisvate autode rivi (detsember, 2009)]]
Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo teeninduspiirkonnas on ka [[Mustvee kordon]], [[Saatse kordon]] ja Kagu piiripunkt - mis koosneb Koidula ja [[Luhamaa piiripunkt|Luhamaa maanteepiiripunkt]]ist.

Koidula piiripunktis tegutseb ka [[Maksu- ja Tolliamet]]i Tartu teenindusbüroo tollipunkt ja [[Põllumajandus- ja Toiduamet]]i veterinaar- ja toidukontroll.

== Varia ==
2026. aastal mõisteti kokkuleppemenetluses kolmeks aastaks vangi Petseris elav Koidula piiri­punkti ooteala turvamees Vjatšeslav Jefimov, kes edastas vähemalt kolm aastat [[Venemaa Föderaalne Julgestusteenistus|Venemaa Föderaalse Julgestusteenistus]]e (FSB) tellimusel Venemaale infot piiril toimuva ja piiripunkti töötajate kohta: Kоidula piiripunkti ooteala töötajate, sealhulgas ooteala registreerijate, valvurite ja muude töötajate kohta, samuti info nende elukohtade ja transpordivahendite kohta; Eesti ametiasutustega seotud inimeste kohta, kes ületasid Eesti-Vene riigipiiri, sealhulgas nende nimed ja ametikohad; Koidula piiripunktis droonide ja sõjatehnika liikumise ning piirivalve ametnike koosseisu ja isikute kohta; 2023. ja 2025. aastal edastas teavet Eesti piiripunktis läbi viidud vestluste sisu ja läbiviija kohta; 2023. ja 2025. aastal andis ta infot Eesti territooriumil kinnipeetud isikute nimede ja nende kahtlustuste sisu kohta.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/8400467/koidula-piiripunkti-ooteala-tootaja-kogus-aastaid-fsb-ulesandel-infot Koidula piiripunkti ooteala töötaja kogus aastaid FSB ülesandel infot], Postimees, 21. jaanuar 202&lt;/ref&gt;.
== Vaata ka ==
* [[Koidula raudtee piiripunkt]],	[[Koidula raudteejaam]]as [[Koidula (Setomaa)|Koidula]] külas [[Setomaa vald|Setomaa vallas]], [[Võru maakond]]
*[[Eesti-Venemaa piir]]
==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1992/08/22/6.1 Eesti piiril] Koidula piiripunkt, Päevaleht, nr. 173, 22. august 1992
[[Kategooria:Eesti piiripunktid]]
[[Kategooria:Eesti sisepoliitika]]
[[Kategooria:Setomaa vald]]</text>
      <sha1>p004eiikc4bgrl0dxershrrk4juy9cx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aune Valk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>443211</id>
    <revision>
      <id>7265338</id>
      <parentid>6810734</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T06:36:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265338</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3081" sha1="82jrkhnx05potx8kt0ka955y06k1r41" xml:space="preserve">[[Fail:Aune Valk 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Aune Valk 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Aune Valk 2012 oktoober.jpg|pisi|Aune Valk (2012)]]
[[Pilt:Aune Valk, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Aune Valk 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Aune Valk''' (kuni 1996 '''Aune Allikas'''; sündinud [[22. märts]]il [[1972]]) on eesti [[psühholoog]] ja haridusametnik.

==Haridustee==
Ta lõpetas 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[psühholoogia]] erialal, sai 1997. aastal sealsamas psühholoogia teadusmagistrikraadi tööga &quot;Ethnic identity and national attitudes&quot; (juhendaja [[Peeter Tulviste]]) ning 2001. aastal doktorikraadi tööga &quot;Two facets of ethnic identity: pride and differentiation&quot; (juhendaja [[Jüri Allik]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

2004. aastal õppis ta järeldoktorantuuris [[Suurbritannia]]s [[Sussexi Ülikool]]is ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Clarki Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Töökäik==
*1994–1997 [[Tartu Ülikool]]i psühholoogia osakonna assistent
*1997–1998 Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna erakorraline teadur
*1999–2001 Tartu Ülikooli [[prorektor]]i abi
*2001–2004 [[Tartu Ülikooli avatud ülikool|Tartu Ülikooli avatud ülikooli]] direktor
*2004–2005 Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja
*2006–2009 Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse juhataja
*2008–2012 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i osakoormusega teadur 
*2010–2014 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i programmi koordinaator &lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;
*2014–2018 Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja &lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;
*2018–... Tartu Ülikooli õppeprorektor &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/842463/asseri-rektoraadiga-liitub-aune-valk|pealkiri=Asseri rektoraadiga liitub Aune Valk|väljaanne=Novaator|aeg=27.06.2018|vaadatud=26.08.2019}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2006 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2016 [[Kodanikupäeva aumärk]]
*2020 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2024 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=Vabariigi Presidendi 7.veebruari 2024 otsus &quot;Riiklike autasude andmine&quot; |vaadatud=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260904174436/https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |arhiivimisaeg=2026-09-04 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Valk, Aune}}
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli prorektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>82jrkhnx05potx8kt0ka955y06k1r41</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raimond Kaljulaid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>447166</id>
    <revision>
      <id>7264987</id>
      <parentid>7260331</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7264987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30252" sha1="3tbnur5voqsh731dpln03lyywo4yrh9" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2025}}{{Infokast ametiisik
| nimi = Raimond Kaljulaid
| pilt = Kroot Tarkmeel Photography-3778.jpg
| pildiallkiri = Autor: Krõõt Tarkmeel
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|1|27}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Keskerakond]] (2001–2019) &lt;br/&gt; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2019–)
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = [[Kersti Kaljulaid]] (poolõde)
| elukoht = 
| alma_mater = [[Tartu ülikool]] (semiootika ja kulturoloogia, lõpetamata) &lt;br/&gt; [[Tallinna ülikool]] (reklaam ja imagoloogia, lõpetamata) &lt;br/&gt; [[Tallinna tehnikaülikool]] (ärindus, lõpetamata) &lt;br/&gt; [[Estonian Business School]] (ärindus, lõpetamata)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
'''Raimond Kaljulaid''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1982]]&lt;ref name=&quot;s50rF&quot; /&gt;) on [[Eesti]] poliitik, [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. 

3. novembril 2026 teatas ta, et lahkub poliitikast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184337/raimond-kaljulaid-teatas-poliitikast-lahkumisest Raimond Kaljulaid teatas poliitikast lahkumisest], ERR, 3.11.2026.&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Kaljulaid on lõpetanud [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i.&lt;ref name=&quot;kVNvr&quot; /&gt; Ta on õppinud 2000–2003 [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas]] [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] erialal, 2003–2006 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] reklaami ja imagoloogiat, 2009–2014 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]] ärindust, 2014–2016 [[Estonian Business School|Estonian Business Schoolis]] ärindust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=101 lühielulugu. Riigikogu ... koosseis juuni 2023 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel202306.2.26 |vaadatud=2025-06-26 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;kVNvr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Ym90L&quot; /&gt; 2023. aasta Riigikogu valimisteks registreerimise ajal oli Kaljulaiu haridustasemeks keskharidus.&lt;ref name=&quot;KxVxv&quot; /&gt;

=== Poliitikas ===
Kaljulaid oli [[2001]]–[[2019]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Aastatel [[2002]]–[[2004]] oli ta [[Tallinna linnapea]] [[Edgar Savisaar]]e avalike suhete nõunik. 

2016. aasta märtsis sai temast [[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus|Põhja-Tallinna linnaosa]] vanem. [[2017]]. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel sai üleriigiliselt teise tulemuse 5521 häälega, edestades ka sama ringkonna esinumbrina kandideerinud Keskerakonna tipp-poliitikut [[Yana Toom]]i.&lt;ref name=&quot;Z5CBX&quot; /&gt; Pärast valimisi jätkas ta tööd Põhja-Tallinna linnaosa vanemana.&lt;ref name=&quot;0iLib&quot; /&gt; Linnaosavanemaks saades lõpetas ta suured massiüritused ning suunas sellega vabanenud raha heakorraprojektidesse.&lt;ref name=&quot;wutJS&quot; /&gt;

2016. aasta 5. novembril toimunud Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti Raimond Kaljulaid 295 häälega Keskerakonna juhatuse liikmeks.&lt;ref name=&quot;dWtXx&quot; /&gt; Keskerakonna juhatuse valimistel 2018. aastal sai Raimond Kaljulaid kõige rohkem hääli (488) ning osutus taas Keskerakonna juhatusse valituks.&lt;ref name=&quot;UcVUr&quot; /&gt; 2019. aasta Riigikogu valimistel sai ta [[Valimisringkond nr 1|1. valimisringkonnas]] Keskerakonna esinumbrina kandideerides 7303 häälega isikumandaadi.&lt;ref name=&quot;0I5YM&quot; /&gt; Kui Keskerakond astus pärast [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisi]] koalitsioonikõnelustesse [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]-ga, teatas Kaljulaid, et lahkub protesti märgiks Keskerakonna juhatusest.&lt;ref name=&quot;CvShF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1kgv5&quot; /&gt;  Ta üritas nurjata Keskerakonna koalitsiooni EKRE-ga ning selle ebaõnnestumisel astus Keskerakonnast välja.&lt;ref name=&quot;Dpwps&quot; /&gt; Kaljulaiu sõnul keeldus telekanal [[Pervõi Baltiiski Kanal]] näitamast tema reklaame, mis olid suunatud üleskutsele mitte toetada [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] valitsusse võtmist.&lt;ref name=&quot;cCyrm&quot; /&gt; 

Riigikogu XIV koosseisus oli ta väliskomisjoni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/989194b6-b6cc-4c8f-9e6a-8eb8913d103e/Raimond-Kaljulaid/}}&lt;/ref&gt; [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Raimond Kaljulaid üksikkandidaadina, tegi paremuselt seitsmenda tulemuse 20 643 häälega, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kook, Urmet|url=https://www.err.ee/946006/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-reformierakond|pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Reformierakond|väljaanne=ERR|aeg=27.05.2019}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta 7. novembril astus Kaljulaid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonda]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1000275/raimond-kaljulaid-uhines-sotsiaaldemokraatidega &quot;Raimond Kaljulaid ühines sotsiaaldemokraatidega&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; kus juhib SDE välis- ja riigikaitsekomisjoni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SDE |url=https://www.sotsid.ee/liikmele/volikogu-komisjonid/}}&lt;/ref&gt; 2020–2024 oli Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juht. 2021. aasta 7. jaanuaril teatasid Tallinna Sotsiaaldemokraadid, et on valinud Raimond Kaljulaiu oma linnapeakandidaadiks [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta valimisteks]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus valimisringkonnas nr 1 ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 1817 häält ning osutus valituks. Riigikogus asus tööle riigikaitsekomisjonis ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ning on NATO PA Eesti delegatsiooni esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/989194b6-b6cc-4c8f-9e6a-8eb8913d103e/Raimond-Kaljulaid/ |vaadatud=2024-06-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

=== Poliitilised seisukohad ===
Poliitikasse tulles soovitas Eestil loobuda tabudest, mis muudavad [[Avalik sektor|avaliku sektori]] jäigaks ja otsustussüsteemi aeglaseks. Tema hinnangul võiks väikeriik Eesti olla oma majandusotsuste ja põhimõtteliste sotsiaalprobleemide lahendamisel palju dünaamilisem.&lt;ref name=&quot;OJV2L&quot; /&gt; 

Raimond Kaljulaid ei eita, et on proovinud nooruses narkootikume.&lt;ref name=&quot;Jmj8M&quot; /&gt; Ta on võtnud sõna [[Narkostrateegia|uimastipoliitika]] muutmiseks ning leiab, et see vajab fundamentaalseid ümberkorraldusi, et väheneksid narkosurmad ja narkomaaniast tingitud kuritegevus.&lt;ref name=&quot;jzBO0&quot; /&gt;

Ta on kirjutanud artikleid ülereguleerimise kahjulikust mõjust ettevõtlusele&lt;ref name=&quot;FF6q1&quot; /&gt;, firmaautode maksustamise probleemidest&lt;ref name=&quot;K2c9Q&quot; /&gt; ning olnud kriitiline [[Tallinna Televisioon|Tallinna Televisiooni]] suhtes.&lt;ref name=&quot;6b9wK&quot; /&gt; Kaljulaiu sõnul oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse suurenemise taga, eriti väljaspool Tallinna, osalt nende kajastus Tallinna Televisioonis.&lt;ref name=&quot;VZ5Mc&quot; /&gt;

[[Korruptsioon|Korruptsiooni]] vähendamiseks on ta pakkunud välja erakondade rahastamise mudeli, mis piiraks erakondade võimalusi teha iseseisvalt valimiskampaania kulutusi ning rahastada kampaaniaid muudest kui seaduslikest vahenditest.&lt;ref name=&quot;ndKUq&quot; /&gt;

Kaljulaiu hinnangul peaks riik aitama lähisuhtevägivalla ohvritel suhtest lihtsamalt väljuda ning seadustama e-lahutuse.&lt;ref name=&quot;FoJJc&quot; /&gt;

[[Ivan Makarov]] on Kaljulaidi nimetanud &quot;eriti venemeelseks eestlaseks&quot; ja &quot;silmapaistvalt kohaliku tähtsuse ja silmaringiga tegelaseks&quot;.&lt;ref name=&quot;tsdnm&quot; /&gt;

=== Turunduses ===
Tegutsedes reklaami- ja turundusvaldkonnas, aitas ta kaasa ka Keskerakonna valimiskampaaniate korraldamisele.&lt;ref name=&quot;h6o8A&quot; /&gt; [[2016]]. aasta septembris esitati Kaljulaiule kahtlustus omastamisele kaasaaitamises reklaamiteenuse osutamise puhul,&lt;ref name=&quot;S2gOf&quot; /&gt; menetlus lõpetati oktoobri alguses [[oportuniteedipõhimõte|oportuniteedi]] alusel.&lt;ref name=&quot;HcHOb&quot; /&gt;

Kaljulaid on kirjutanud poliitkampaaniate strateegiatest ja põhimõtetest raamatu &quot;Winning Elections: Strategies and Principles for Victory in the War for Votes&quot;.&lt;ref name=&quot;oLcqn&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Raimond Kaljulaid on [[Kersti Kaljulaid|Kersti Kaljulaiu]] poolvend.&lt;ref name=&quot;5Nn9e&quot; /&gt; Ta on olnud Edgar Savisaare tütre Maria Savisaare elukaaslane.&lt;ref name=&quot;J7Ejd&quot; /&gt; Aastatel 2008–2016 oli Raimond Kaljulaid abielus fotograaf [[Olga Makina]]ga.&lt;ref name=&quot;Dksb0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ABB0B&quot; /&gt; 2019. aastast on ta abielus ettevõtja Jane Kaljulaiuga, paaril on tütar Iida (sündinud 2020) ja poeg Theodor (sündinud 2023).&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/8030020/klops-raimond-ja-abikaasa-jane-kaljulaid-tahistasid-suhtes-olulist-verstaposti Raimond ja abikaasa Jane Kaljulaid tähistasid suhtes olulist verstaposti] Postimees/Elu24, 29.05.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1089242/juba-kolm-kuud-neljakesi-uhke-isa-raimond-kaljulaid-tunnetan-pojas-samasugust-enesekindlust-ja-rahulikkust-nagu-enda-vanaisaski Juba kolm kuud neljakesi! Uhke isa Raimond Kaljulaid: tunnetan pojas samasugust enesekindlust ja rahulikkust nagu enda vanaisaski] Õhtuleht.ee, 26.07.2023.&lt;/ref&gt;

Kaljulaid tegeleb fotograafiaga.&lt;ref name=&quot;Utbie&quot; /&gt; Ta on teadaolevalt esimese Eesti poliitikuna poseerinud ajakirjafotodel alasti. Teda pildistas fotograaf [[Krõõt Tarkmeel]] ajakirja Anne &amp; Stiil rubriigi &quot;Kehalugu&quot; tarbeks.&lt;ref name=&quot;O22hq&quot; /&gt; 

Kaljulaid oli kuni aprillini [[2018]] [[Põhja-Tallinna JK Volta|Põhja-Tallinna jalgpalliklubi JK Volta]] president.&lt;ref name=&quot;NVcpG&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2017. aastal nimetas ajakiri Pulss Raimond Kaljulaiu aasta tallinlaseks.&lt;ref name=&quot;tBB7z&quot; /&gt;
* 2018. aastal pälvis Kaljulaid [[ELMO preemia]], mida annab välja Varjupaikade MTÜ.&lt;ref name=&quot;z8C2C&quot; /&gt; Tegu on söakuse preemiaga silmapaistvale ametiisikule, kellega [[MTÜ]]-l on olnud võimalus viimase aasta jooksul koostööd teha.&lt;ref name=&quot;ypxsH&quot; /&gt;
* 2018. aastal oli Raimond Kaljulaid Eesti Päevalehe hinnangul 78. kohal saja kõige mõjukama Eesti tegelase seas. Samuti oli ta 11. kohal vene elanikkonna mõjutajate seas.&lt;ref name=&quot;OEdJB&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;s50rF&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Raimond+Kaljulaid |pealkiri=Äriregistri otsing |vaadatud=2016-10-15 |arhiivimisaeg=2018-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180214014449/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Raimond+Kaljulaid |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h6o8A&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-tallinna-noukogu-esitas-pohja-tallinna-linnaosa-juhi-kandidaadiks-raimond-kaljulaidi?id=73827451 Delfi: Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Põhja-Tallinna linnaosa juhi kandidaadiks Raimond Kaljulaidi]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5fLv&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raimond-kaljulaid-kinnitati-pohja-tallinna-vanemaks?id=73899049 Delfi: Raimond Kaljulaid kinnitati Põhja-Tallinna vanemaks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z5CBX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/16/ullatavalt-hea-tulemuse-teinud-raimond-kaljulaid-tanulik-olen|pealkiri=Debütandist üllataja Raimond Kaljulaid: tänulik olen|väljaanne=Äripäev|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0iLib&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-keskerakond-kinnitas-pooled-tallinna-linnaosavanemad-raimond-kaljulaid-jatkab-pohja-tallinnas-ent-naiteks-mustamae-sai-uue-juhi?id=80163692|pealkiri=Keskerakond kinnitas pooled Tallinna linnaosavanemad: Raimond Kaljulaid jätkab Põhja-Tallinnas, ent näiteks Mustamäe sai uue juhi|väljaanne=Delfi|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NVcpG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/raimond-kaljulaid-asub-pohja-tallinna-jk-volta-presidendiks-n11994/siteacc=events|pealkiri=Raimond Kaljulaid asub Põhja-Tallinna JK Volta presidendiks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S2gOf&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/linnaosavanem-kaljulaid-sai-kahtlustuse?id=75658387 Eesti Päevaleht: Linnaosavanem Kaljulaid sai kahtlustuse]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HcHOb&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raimond-kaljulaidi-suhtes-lopetati-kriminaalmenetlus?id=75816095 Delfi: Raimond Kaljulaidi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dWtXx&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/dcccd816-d0b4-410b-9193-e66c36e954d1 &quot;Keskerakonna uus juhatus on Ratta leerist, peasekretär on Jaak Aab&quot;]. Uudised.err.ee, 5.11.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tBB7z&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/raimondkaljulaid1/posts/1372240566152942|pealkiri=Raimond Kaljulaid Sunshine boy|väljaanne=Pulss|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oLcqn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=https://www.amazon.com/Winning-Elections-Strategies-Principles-Victory-ebook/dp/B00WTIA65U|pealkiri=Winning Elections: Strategies and Principles for Victory in the War for Votes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kVNvr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-vottis-toole-tutre-elukaaslase?id=3219178 |pealkiri=Savisaar võttis tööle tütre elukaaslase |väljaanne=Delfi.ee |aeg=06.03.2002 |vaadatud=21. oktoobril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ym90L&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/melu/slol-poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist?id=50890791 |pealkiri=SLÕL: Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist |väljaanne=Sl Õhtuleht |aeg=01.08.2001 |vaadatud=21. oktoobril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OJV2L&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Allan Rajavee|url=https://www.err.ee/563897/raimond-kaljulaid-uue-generatsiooni-keskerakondlane-soovitab-eestil-tabudest-loobuda|pealkiri=Raimond Kaljulaid: &quot;uue generatsiooni&quot; keskerakondlane soovitab Eestil tabudest loobuda|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jzBO0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-eesti-vajab-fundamentaalset-muutust-uimastipoliitikas?id=79275410|pealkiri=Raimond Kaljulaid: Eesti vajab fundamentaalset muutust uimastipoliitikas|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=23.08.2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FF6q1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=http://nihilist.fm/ulereguleerimise-epideemia/|pealkiri=ÜLEREGULEERIMISE EPIDEEMIA|väljaanne=Nihilist.fm|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180208182951/http://nihilist.fm/ulereguleerimise-epideemia/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K2c9Q&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-firmaautode-maksustamisest-kui-riik-tahab-maksustada-autosid-siis-tulebki-maksustada-autosid-selle-asja-nimi-on-automaks?id=71701213|pealkiri=Raimond Kaljulaid firmaautode maksustamisest: kui riik tahab maksustada autosid, siis tulebki maksustada autosid. Selle asja nimi on automaks|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=13.06.2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6b9wK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=https://www.err.ee/580219/raimond-kaljulaid-tallinna-tv-aitab-suurendada-ekre-toetust|pealkiri=Raimond Kaljulaid: Tallinna TV aitab suurendada EKRE toetust|väljaanne=ERR|aeg=05.01.2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ndKUq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-korruptsiooni-vahendamiseks-peab-riik-votma-erakondadelt-oiguse-ise-reklaami-osta-ja-akki-peaks-erri-lubama-poliitreklaami?id=79212546|pealkiri=Raimond Kaljulaid: korruptsiooni vähendamiseks peab riik võtma erakondadelt õiguse ise reklaami osta ja äkki peaks ERRi lubama poliitreklaami?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=17.08.2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FoJJc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kadi Raal|url=https://www.postimees.ee/4383053/raimond-kaljulaid-lahisuhtevagivalla-ohvrit-aitaks-e-lahutus|pealkiri=Riik peaks aitama lähisuhtevägivalla ohvritel suhtest lihtsamalt väljuda ning seadustama selleks e-lahutuse, arvab Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid.|väljaanne=Postimees|aeg=22.01.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wutJS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://leht.postimees.ee/3917569/pohja-tallinn-tuhistab-raha-neelavad-massiuritused|pealkiri=Põhja-Tallinn tühistab raha neelavad massiüritused|väljaanne=Postimees|aeg=20.11.2016|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Nn9e&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Delfi: Ühe perekonna tähtis nädal]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J7Ejd&quot;&gt;Urmas Seaver. [https://www.postimees.ee/1925345/savisaar-sai-nounikuks-tutre-20-aastase-elukaaslase &quot;Savisaar sai nõunikuks tütre 20-aastase elukaaslase&quot;]. Postimees.ee, 6. märts 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dksb0&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/maria-savisaare-ekspeika-naitus-15-aastat-vanema-naisega?id=20124915 Delfi Publik]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ABB0B&quot;&gt;[http://elu24.postimees.ee/3851503/pohja-tallinna-linnaosa-vanem-raimond-kaljulaid-ja-olga-makina-lahutasid-abielu Postimees: Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Olga Makina lahutasid abielu]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Utbie&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/keskerakonna-uus-aju-on-presidendi-poolvend-raimond-keda-savisaare-lahikond-peab-reeturiks?id=76858778|pealkiri=Keskerakonna uus aju on presidendi poolvend Raimond, keda Savisaare lähikond peab reeturiks|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O22hq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://annestiil.ohtuleht.ee/757115/raimond-kaljulaid-mida-vahem-inimesed-oma-keha-parast-valehabi-tunnevad-seda-muretum-on-elu|pealkiri=Raimond Kaljulaid: &quot;Mida vähem inimesed oma keha pärast valehäbi tunnevad, seda muretum on elu&quot;|väljaanne=Anne &amp; Stiil|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180208183414/https://annestiil.ohtuleht.ee/757115/raimond-kaljulaid-mida-vahem-inimesed-oma-keha-parast-valehabi-tunnevad-seda-muretum-on-elu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jmj8M&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.ohtuleht.ee/753095/raimond-kaljulaid-minu-kokkupuuted-narkootikumidega-on-olnud-lihtsalt-lobusad|pealkiri=Raimond Kaljulaid: &quot;Minu kokkupuuted narkootikumidega on olnud lihtsalt lõbusad!&quot;|väljaanne=Kroonika|aeg=12.08.2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=8.02.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180208183012/https://kroonika.ohtuleht.ee/753095/raimond-kaljulaid-minu-kokkupuuted-narkootikumidega-on-olnud-lihtsalt-lobusad|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UcVUr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Keskerakond|url=https://keskerakond.ee/et/meedia/uudised/2510-keskerakonna-viib-valimistele-esimees-j%C3%BCri-ratas-ja-erakonna-uus-juhatus.html|pealkiri=KESKERAKONNA VIIB VALIMISTELE ESIMEES JÜRI RATAS JA ERAKONNA UUS JUHATUS|väljaanne=|aeg=13.10.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CvShF&quot;&gt;[https://www.err.ee/918957/kaljulaid-err-ile-enne-lohenegu-keskerakond-kui-ekre-voimule-aidatakse Kaljulaid ERR-ile: enne lõhenegu Keskerakond, kui EKRE võimule aidatakse]. [[ERR]], 12.03.2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1kgv5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190315103523/http://raimondkaljulaid.ee/blogi/avaldus-seoses-keskerakonna-juhatuse-otsusega-alustada-ekre-ga-koalitsioonikonelusi Avaldus seoses Keskerakonna juhatuse otsusega alustada EKRE-ga koalitsioonikõnelusi]. Raimond Kaljulaidi blog, 11. märts 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z8C2C&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.varjupaik.ee/uudised/elmo-preemia-laks-pohja-tallinna-vanemale|pealkiri=Elmo preemia läks Põhja-Tallinna vanemale|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181120141556/http://www.varjupaik.ee/uudised/elmo-preemia-laks-pohja-tallinna-vanemale|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ypxsH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.varjupaik.ee/varjupaikade-mtu/elmo|pealkiri=Elmo Preemia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEdJB&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://epl.delfi.ee/mojukad2018/|pealkiri=Eesti Mõjukad 2018|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181211010107/http://epl.delfi.ee/mojukad2018/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0I5YM&quot;&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dpwps&quot;&gt;[https://www.err.ee/927188/raimond-kaljulaid-lahkub-keskerakonnast Raimond Kaljulaid lahkub Keskerakonnast], ERR, 5. aprill 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cCyrm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raimond Kaljulaid|url=http://raimondkaljulaid.ee/blogi/alustan-kampaaniaga-kus-kutsun-kolvartit-toomi-ja-teisi-ekre-vastu-haaletama|pealkiri=Alustan kampaaniaga, kus kutsun Kõlvartit, Toomi ja teisi EKRE vastu hääletama|väljaanne=[[Voog]]|väljaandja=[[Edicy]]|aeg=20. märts 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190411113017/http://raimondkaljulaid.ee/blogi/alustan-kampaaniaga-kus-kutsun-kolvartit-toomi-ja-teisi-ekre-vastu-haaletama|arhiivimisaeg=2019-04-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KxVxv&quot;&gt;https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/1/candidate/409&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VZ5Mc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Kärt Anvelt]]|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/keskerakonna-kimbatus-tallinna-tv-aitab-suurendada-ekre-toetust?id=76812470|pealkiri=Keskerakonna kimbatus: Tallinna TV aitab suurendada EKRE toetust|väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=5. jaanuar 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170105191705/http://epl.delfi.ee/news/eesti/keskerakonna-kimbatus-tallinna-tv-aitab-suurendada-ekre-toetust?id=76812470|arhiivimisaeg=2017-01-05}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tsdnm&quot;&gt;Ivan Makarov &quot;Kolm vägilast&quot;, [[Postimees]], 30. aprill 2019&lt;/ref&gt;
}}

== Artikleid ==

* http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-firmaautode-maksustamisest-kui-riik-tahab-maksustada-autosid-siis-tulebki-maksustada-autosid-selle-asja-nimi-on-automaks?id=71701213
* https://arvamus.postimees.ee/4300733/raimond-kaljulaid-jargmiste-valimiste-pohikusimus-kas-evolutsioon-voi-revolutsioon
* 23.08.2017 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-eesti-vajab-fundamentaalset-muutust-uimastipoliitikas?id=79275410 Eesti vajab fundamentaalset muutust uimastipoliitikas]&quot;
* 17.08.2017 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-korruptsiooni-vahendamiseks-peab-riik-votma-erakondadelt-oiguse-ise-reklaami-osta-ja-akki-peaks-erri-lubama-poliitreklaami?id=79212546 Korruptsiooni vähendamiseks peab riik võtma erakondadelt õiguse ise reklaami osta ja äkki peaks ERRi lubama poliitreklaami?]&quot;
* 10.08.2017 Delfi. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-valimistest-tallinnas-killustunud-linnavalitsus-ja-pidev-diilitamine-voib-tood-kull-anda-kuid-mitte-tallinlastele-vaid-kapole?id=79150456 Killustunud linnavalitsus ja pidev &quot;diilitamine&quot; võib tööd küll anda, kuid mitte tallinlastele, vaid kapole]&quot;
* 31.05.2017 ERR. &quot;[https://www.err.ee/599297/kaljulaid-reformierakonna-lubadusi-ei-maleta-2030-aastal-enam-keegi Reformierakonna lubadusi ei mäleta 2030. aastal enam keegi]&quot;
* 30.05.2017 Delfi. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-jutud-paremvalitsusest-on-selgelt-lihtsalt-spinn-nutikas-spinn-iseenesest?id=78389894 Jutud paremvalitsusest on selgelt lihtsalt spinn. Nutikas spinn iseenesest]&quot;
* 10.05.2017 Postimees. &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4106315/raimond-kaljulaid-verbaalne-vagivald-havitab-avalikku-debatti Verbaalne vägivald hävitab avalikku debatti]&quot;
* 29.03.2017 Delfi. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-tallinna-linna-juhtimine-on-oluliselt-muutunud-mingit-maffiatuupi-organisatsioonikultuuri-tallinnas-ei-ole?id=77720942 Tallinna linna juhtimine on oluliselt muutunud, mingit &quot;maffiatüüpi organisatsioonikultuuri&quot; Tallinnas ei ole]&quot;
* 17.03.2017 Delfi. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaljulaid-keskmise-ja-vaiksema-sissetulekuga-inimeste-heaks-tehtud-otsuseid-vihkavad-oravaparteilased-kirglikult-nii-michali-kui-pevkuri-pooldajad?id=77581160 Keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste heaks tehtud otsuseid vihkavad oravaparteilased kirglikult. Nii Michali kui Pevkuri pooldajad&quot;]
* 27.02.2017 Õhtuleht. &quot;[https://www.ohtuleht.ee/790256/raimond-kaljulaid-keskenduda-tuleb-kuunarnukitunde-taastamisele Keskenduda tuleb küünarnukitunde taastamisele]&quot;
* 20.02.2017 Postimees. &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4018623/vastulause-postimehe-reitingulugu-solvas-keskerakonda Vastulause: Postimehe reitingulugu solvas Keskerakonda]&quot;
* 08.01.2017 Õhtuleht. &quot;[https://www.ohtuleht.ee/780732/raimond-kaljulaid-pevkuri-voit-on-tagatoa-selge-kaotus Pevkuri võit on tagatoa selge kaotus]&quot;
* 30.12.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-mida-teha-et-eesti-ei-saaks-oma-trumpi-ja-brexitit?id=76768350 Mida teha, et Eesti ei saaks oma Trumpi ja Brexitit?]&quot;
* 28.12.2016 Postimees. &quot;[https://arvamus.postimees.ee/3960695/raimond-kaljulaid-keskerakonna-valimisvoite-pole-toonud-idaideoloogia Raimond Kaljulaid: Keskerakonna valimisvõite pole toonud idaideoloogia]&quot;
* 08.03.2016 Best Marketing &quot;[http://www.bestmarketing.ee/uudised/2016/03/08/raimond-kaljulaid-raagib-miks-ta-poliitikasse-laheb Raimond Kaljulaid räägib, miks ta poliitikasse läheb]&quot;
* 24.07.2016 ERR Uudised. &quot;[https://www.err.ee/563897/raimond-kaljulaid-uue-generatsiooni-keskerakondlane-soovitab-eestil-tabudest-loobuda Raimond Kaljulaid: &quot;uue generatsiooni&quot; keskerakondlane soovitab Eestil tabudest loobuda]&quot;
* 08.12.2016 EPL. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-surve-all-keskerakonnast-alkoholi-ja-automuujate-lobitoo-on-vaga-voimas-rainer-vakra-parast-me-uut-kongressi-ei-tee?id=76529548 &quot;Alkoholi- ja automüüjate lobitöö on väga võimas. Rainer Vakra pärast me uut kongressi ei tee]&quot;
* 30.11.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaljulaid-ennustab-oravaid-ootab-kriis-huvi-repinski-vastu-voiks-raugeda-vabaerakonna-ohupallist-lastakse-ohku-valja?id=76446505 Oravaid ootab kriis, huvi Repinski vastu võiks raugeda, Vabaerakonna õhupallist lastakse õhku välja]&quot;
* 22.11.2016 Delfi. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raimond-kaljulaid-peaminister-peaks-toetama-majanduskasvu-ja-viima-selle-paljudeni-mitte-massama-idufirmade-ja-puukelladega?id=76350131 &quot;Peaminister peaks toetama majanduskasvu ja viima selle paljudeni, mitte mässama idufirmade ja puukelladega]&quot;
* 12.11.2016 EPL. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-brexit-trump-pagulased-aarmuslased-argake-ules-suured-muutused-jouavad-eestisse-tavaliselt-hilinemisega-aga-jouavad?id=76247377 &quot;Brexit, Trump, pagulased, äärmuslased… Ärgake üles, suured muutused jõuavad Eestisse tavaliselt hilinemisega, aga jõuavad]!&quot;
* 01.11.2016 EPL. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-majandusseisakust-saadame-ametnikud-hiina-mitte-lasnamae-servale?id=76115541 &quot;Saadame ametnikud Hiina, mitte Lasnamäe servale]&quot;
* 12.10.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-juri-ratas-hakkab-juhtima-keskerakonda-kes-paneb-taavi-roivase-tooli-veel-rohkem-koikuma?id=75899109 Jüri Ratas hakkab juhtima Keskerakonda, kes paneb Taavi Rõivase tooli veel rohkem kõikuma]&quot;&quot;
* 30.09.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/raimond-kaljulaid-toomil-kolvartil-ja-ivanoval-oleks-moistlikum-jatkata-keskerakonnaga?id=75763701 Toomil, Kõlvartil ja Ivanoval oleks mõistlikum jätkata Keskerakonnaga]&quot;
* 24.09.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-miks-marina-kaljurand-tana-kaotas?id=75711107 Miks Marina Kaljurand täna kaotas]?&quot;
* 02.09.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-kallasel-riigikogus-ei-onnestunud-miks-hiljem-peaks-kaljuranna-toetust-avalikkuse-silmis-suurendab-see-et-ta-justkui-ei-kuulu-uhtegi?id=75513335 Kallasel Riigikogus ei õnnestunud, miks hiljem peaks? Kaljuranna toetust avalikkuse silmis suurendab see, et ta justkui ei kuulu ühtegi erakonda]&quot;
* 09.08.2016 EPL. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-51-pohjust-miks-allar-joks-presidendina-oleks-katastroof-kingitus-parempoolsetele-kaotus-eesti-rahvale?id=75285535 &quot;5+1 põhjust, miks Allar Jõks presidendina oleks katastroof – kingitus parempoolsetele, kaotus Eesti rahvale]&quot;
* 03.07.2016 Delfi. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-laske-maha-pange-kinni-suhtumine-narkoprobleemi-ei-lahenda?id=74964817 &quot;Laske maha, pange kinni!&quot; suhtumine narkoprobleemi ei lahenda]&quot;
* 05.06.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-sotside-agressiivne-soov-defineerida-uus-pohikonflikt-uhiskonnas-on-vesi-ekre-veskile?id=74728527 Sotside agressiivne soov defineerida uus &quot;põhikonflikt&quot; ühiskonnas on vesi EKRE veskile]&quot;
* 08.05.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-kaotame-ara-koik-praegused-maksud-kindel-kuutasu-null-protsenti-ajuvabadust?id=74463915 Kaotame ära kõik praegused maksud. Kindel kuutasu, null protsenti ajuvabadust]&quot;
* 03.01.2016 EPL. &quot;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-parts-on-kooseluseaduse-pantvang?id=73337899 Parts on kooseluseaduse pantvang]&quot;

{{Riigikogu liikmed}}
{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Kaljulaid, Raimond}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>3tbnur5voqsh731dpln03lyywo4yrh9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>B-R5RB lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>449811</id>
    <revision>
      <id>7265350</id>
      <parentid>6948554</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265350</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34474" sha1="05di5s3rr090e4prgljhpcmwuyl8n9x" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
|konflikt = B-R5RB lahing
|osa = Halloweeni sõjast
|pilt = Eve Online - Empyrean Age screenshot.jpg
|pildiallkiri = Illustreeriv pilt kosmoselaevadest &quot;EVE Online&quot;-is.
|aeg = [[27. jaanuar]] – [[28. jaanuar]] [[2014]] (YC 116{{ref|a|[a]}})&lt;br&gt;(22 tundi)
|koht = &quot;EVE Online'i&quot; virtuaalne universum, B-R5RB ja selle lähedal asuvad päikesesüsteemid
|tulemus = CFC/RUS koalitsiooni taktikaline võit
|ala = • CFC/RUS vallutab B-R5RB päikesesüsteemi
• N3/Pandemic Legioni koalitsioon tõmbub ajutiselt galaktika kaguosast tagasi
|osaline1=Clusterfuck Coalition (CFC)&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;
* Goonswarm Federation
* RAZOR Alliance
* Fidelias Constans
* Gentlemen's Agreement
* Fatal Ascension
* Spacemonkey's Alliance
* ...
Halloweeni koalitsioon (RUS)&lt;ref name=&quot;1IFqy&quot; /&gt;
* Solar Fleet
* Black Legion
* Against ALL Authorities
* Darkness of Despair
* ...
|osaline2 = N3/Pandemic Legion (N3/PL)&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* Northern Coalition
* Nulli Secunda
* Fraternity.
* Pandemic Legion
* ...
|väejuht1 = {{Lihtloend|
* Lazarus Telraven&lt;ref name=&quot;Killscreen&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;manny&quot; /&gt;
* The Mittani&lt;ref name=&quot;eSUKK&quot; /&gt;
* Sort Dragon&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* Mister Vee&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;
* Vily&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;
* ...
}}
|väejuht2 = {{Lihtloend|
* Manfred Sideous&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;manny&quot; /&gt;
* Vince Draken&lt;ref name=&quot;Impnews&quot; /&gt;
* Grath Telkin&lt;ref name=&quot;Killscreen&quot; /&gt;
* Elise Randolph&lt;ref name=&quot;Kotaku&quot; /&gt;
* Makalu Zarya&lt;ref name=&quot;Crossing&quot; /&gt;
* ...
}}
|jõud1 = {{Lihtloend|
* '''~3670 kosmoselaeva'''
* ~143 titaani
* ~273 superkandjat
* ~817 dreednooti
* ~233 emalaeva
* tuhanded väiksemad laevad
}}
|jõud2 = {{Lihtloend|
* '''~1616 kosmoselaeva'''
* ~72 titaani
* ~172 superkandjat
* ~355 dreednooti
* ~414 emalaeva
* tuhanded väiksemad laevad&lt;ref name=&quot;3Hym7&quot; /&gt;
}}
|kaotused1 = {{Lihtloend|
* 16 titaani&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 2 superkandjat&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 106 dreednooti&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 5 emalaeva&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* ~1900 väiksemat laeva&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
}}
|kaotused2 = {{Lihtloend|
* 59 titaani&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 12 superkandjat&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 259 dreednooti&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* 112 emalaeva&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* ~1250 väiksemat laeva&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
}}
|märkused =&lt;hr&gt;
* Vägede kogusuuruseks oli ~7548 mängijat&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;
* Lahingu tagajärjel tekkinud kahju oli mänguvaluutas kokku 11 triljonit ISK-i (umbes 300 000 - 330 000 USA dollarit)
* Loetletud on koalitsioonide kõige märkimisväärsemad liikmed, tegelik liikmete arv oli suurem.
}}
'''B-R5RB lahing''' ehk '''B-R5RB veresaun''' ([[inglise keel]]es ''Battle of B-R5RB'', ''Bloodbath of B-R5RB'') oli virtuaalne lahing [[MMORPG]] arvutimängus &quot;[[EVE Online]]&quot;, mis oli toimumishetkel ühtlasi suurima osavõtjate arvuga virtuaalne mängijatevaheline lahing ajaloos.&lt;ref name=&quot;drainbrian&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Odyssey&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;

Clusterfucki &amp; Halloweeni Koalitsioonide (CFC/RUS) ning N3 &amp; Pandemic Legioni (N3/PL allianss) vahel võideldud lahing kestis kokku 22 tundi ja selles osales 7548 mängijat.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt; Lahingu tagajärjel tekkinud kahju ulatust hinnati mänguvaluutas kokku üle 11 triljoni ISK-i (''Interstellar Kredit''), mis on ümberarvutatuna ligikaudu 300 000 kuni 330 000 USA dollarit.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; Teisendus dollaritesse põhineb virtuaalset mänguaega lisavatel kaartidel, mida saab osta pärisraha eest ja millega saab ka mängusiseselt kaubelda.

Lahing oli osa suuremast konfliktist, tuntud kui '''Halloweeni sõda''', ja algas kui B-R5RB päikesesüsteemi, N3/PL-i sõjaliste operatsioonide lähteala, eest vastutav mängija unustas sooritada päikesesüsteemi üle kontrolli säilitamiseks vajaliku mängusisese hooldusmakse. Sellega põhjustas ta olukorra, kus süsteem muutus kõigile mängijatele vabalt hõivatavaks.&lt;ref name=&quot;Wired2&quot; /&gt; Et tegu oli käimasoleva sõja raames strateegiliselt tähtsa kohaga, alustas CFC/RUS koalitsiooni juhtkond olukorrast kuuldes koheseselt operatsiooni süsteemi vallutamiseks ning N3/PL püüdis omakorda koondada vägesid selle äkiliseks kaitseks. Peatselt puhkes tähesüsteemis kahe poole vahel massiivne lahing, samaaegselt algasid B-R5RB lähedastes päikesesüsteemides mitmed väiksemad lahingud, mille eesmärgiks oli viivitada pealahingusse saabuvaid abivägesid.&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt; Lahing lõppes viimaks ülekaaluka CFC/RUS-i võiduga: vallutati B-R5RB süsteemi ja N3/PL-i vägedele põhjustati raskeid kaotusi. Lahingu käigus hävis kokku 576 lipulaeva, sh ka 75 titaani (suurimad mängijatele saadaval olevatest kosmoselaevadest) ja tuhandeid väiksemaid kosmoselaevu.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;

Lahingu mälestamiseks püstitas EVE Online'i loonud [[CCP Games]] B-R5RB päikesesüsteemi Titanomahhia nime kandva monumendi, mis koosneb lahingu käigus hävinud titaanide vrakkidest.&lt;ref name=&quot;Kotaku&quot; /&gt; 2020. aasta oktoobris toimus samas mängus veelgi suurem FWST-8 lahing, mis purustas kaks [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordit]]: &quot;suurim mängijatevaheline virtuaallahing&quot; (kokku 8825 mängijat) ning &quot;enim samaaegseid osalejaid mängijatevahelises virtuaallahingus&quot; (6657).&lt;ref name=&quot;Yc10X&quot; /&gt;

== Taust ==
{{Vaata|Eve Online#Universium}}
&quot;[[EVE Online]]&quot; on ulmeteemaline [[MMORPG]]-[[arvutimäng]], milles mängijad saavad tegeleda näiteks asteroidide kaevandamise, piraatluse, esemete/kosmoselaevade tootmise, kauplemise, diplomaatia, omavaheline võitlusega jne. Mängijad võivad omavahel moodustada korporatsioonideks nimetatavaid organisatsioone (teistes mängudest tuntud kui gildid, klannid jne), et hõlpsamini saavutada sõjalisi ja majanduslikke eesmärke. Korporatsioonid võivad omakorda luua mitut korporatsiooni hõlmava liidu ehk alliansi. Mängumaailmas sarnaseid strateegilisi ja poliitilisi huvisid omavad alliansid koonduvad tihti suuremateks koalitsioonideks.

Halloweeni sõda, mille raames B-R5RB lahing toimus, oli mängusisene konflikt, mis algas 2013. aasta ''[[halloween]]''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; paiku ning milles olid vastamisi konkureerivad CFC/RUS ja N3/PL koalitsioonid.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pitcherjenna&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pitcherjenna2&quot; /&gt; Lahingu toimumispaik, väljamõeldud kosmilises Immensea regioonis asuv B-R5RB päikesesüsteem, oli Halloweeni sõjas oluline lähteala Pandemic Legioni (PL) sõjalisteks operatsioonideks CFC/RUS-i vägede vastu.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pitcherjenna2&quot; /&gt; Paar päeva enne B-R5RB lahingut sai CFC/RUS koalitsioon N3/PL-i käest HED-GP päikesesüsteemis toimunud lahingus lüüa, peamiselt tänu N3/PL-i poolt kasutatud &quot;lammutuskuuliks&quot; nimetatavale lahinguformatsioonile.&lt;ref name=&quot;HED-GP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;savagephil&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; &quot;Lammutuskuul&quot; seisneb titaanide ja superkandjate paigutamises kera keskele ning nende kerana ümbritsemises peamiselt Archoni-klassi emalaevadest.{{ref|a|[a]}} HED-GP süsteemis saadud kaotuse järel otsis CFC/RUS võimalust anda N3/PL-ile analoogne vastulöök.

== Lahingu käik ==
=== Lahingu puhkemine ===
27. jaanuaril 2014 (mängusisese kalendri järgi YC 116{{ref|b|[b]}}{{ref|c|[c]}}) jättis üks N3/PL-i koalitsiooni, täpsemalt Nulli Secunda allianssi ja korporatsiooni H A V O C kuuluv mängija kogemata sooritamata hooldusmakse mängusisesele julgeolekuteenistusele CONCORD,&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; mistõttu kaotas Nulli Secunda automaatselt omandiõiguse B-R5RB päikesesüsteemi üle. Ametliku omandiõiguse kaotus tähendas, et teised mängijad said võimaluse hõivata süsteem ilma tavapärase &quot;kindlustusperioodita&quot; (reaalne paaripäevane ajavahemik, mis lubab kaitsjatel vägesid koguda).&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pitcherjenna&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rJkAc&quot; /&gt; CFC/RUS-i väejuhatusele andis toimunust teada üks nende luurajatest, kes oli märganud Nulli Secunda katset süsteemi vaikselt tagasi võtta, paigaldades süsteemi uuesti oma territoriaaljuhtimisjaamad (TCU-d).{{ref|d|[d]}}&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt; Umbes kell 13.00{{ref|e|[e]}}, ligi kaks tundi enne seda, kui N3/PL oleks TCU-de toel süsteemi oma valdusse tagasi saanud, tungis CFC/RUS-i väejuht Lazarus Telraveni lahingulaevastikuga B-R5RB süsteemi.&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt; Järgnenud esmase lahingutegevuse käigus vallutas CFC vägede hulka kuuluv RAZOR Alliance süsteemis paikneva kosmosejaama ja RUS-i väeüksused hävitasid süsteemis paiknenud Nulli Secunda territoriaaljuhtimisjaamad, seades seejärel üles enda omad.&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;themittani1&quot; /&gt; N3/PL väejuhatus asus seepeale süsteemi kaitsmiseks kiiresti oma vägesid koondama. CFC/RUS-i juhtkond alustas samuti kõigi oma ülejäänud vägede koondamist, mõistes et süsteemi vallutamine võimaldaks neil sinna lõksu jätta suure hulga Pandemic Legioni (PL) strateegiliselt tähtsatest varadest, seehulgas sajad ema- ja lahingulaevad. Tuhandetest väejuhatuste kutsete peale sisse logivatest mängijatest hakati kiiresti formeerima täiendavaid lahingulaevastikke.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; N3/PL-i väejuht Manfred Sideous väitis hiljem, et hooldusmakse jäi sooritamata mänguvea tõttu, sest päikesesüsteemi eest vastutava korporatsiooni arvel oli piisavalt raha ja selle eest hoolitsev mängija oli makse seadistatud automaatseks.&lt;ref name=&quot;themittani1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;manny&quot; /&gt;

=== Lahingu kulg ===
Kell 15.30 alustasid N3/PL-i väed Manfred Sideousi ülemjuhtimisel vasturünnakut,&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt; paisates süsteemi oma titaanidest, superkandjatest ja emalaevadest koosneva lahingulaevastiku, mis asus positsioonidele süsteemi kosmosejaama lähedal ja oli organiseeritud varem edukalt kasutatud &quot;lammutuskuuli&quot; lahinguformatsiooni.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;savagephil&quot; /&gt; Kuna lahing algas mõlemale poolele ootamatult ja toimus esmaspäeval, otsustas CFC/RUS-i väejuhatus ajale rõhudes ära kasutada oma algset arvulist ülekaalu ja vallutada süsteem enne, kui N3/PL jõuab koondada ning lahingusse paisata kogu oma laevastiku. Samal ajal saatis CFC/RUS-i väejuhatus väiksemaid laevastikke teistesse N3/PL-i peamistesse kodusüsteemidesse, et [[viituslahing|viivitada]] seal kogunevaid abivägesid.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;themittani2&quot; /&gt;

Kuna mõlemad pooled üritasid saata lahingusse kõik oma saadaolevatest mängijatest, lülitus sisse mängufunktsioonist &quot;ajavenitussüsteem&quot; (''time dialation''), mille eesmärk on võimaldada &quot;EVE Online'i&quot; mänguserveritel väga suure koormuse all tööd jätkata ilma parajasti mängu sisselogitud mängijaid lahti ühendamata.&lt;ref name=&quot;langderrik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;drainbrian&quot; /&gt; Süsteem aeglustab mängusisest aega reaalajast 10 korda aeglasemaks, misläbi on iga mängusisene sekund võrdne kümne sekundiga reaalajas, andes serveritele rohkem aega mängusisest infot töödelda.

Vaenupooled hävitasid iga tunni tagant, kui titaanide viimsepäeva-klassi superrelvad pärast pikka laadimisaega uuesti tulistada said, üksteise titaane ja lahinguväli täitus järjest enam [[varpajam]]ite kasutamist takistavate &quot;püüdurmullidega&quot;, mille eesmärk on takistada vaenulike kosmoselaevade põgenemist lahinguväljalt.{{ref|f|[f]}}&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt; Mõnda aega ei suutnud kumbki pool saavutada märkimisväärset ülekaalu, kuid CFC/RUS oli hävitanud veidi rohkem vaenulikke titaane ning seadnud üles oma territoriaaljuhtimisjaamad.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt; Samal ajal jätkusid lähedal olevates süsteemides mitmed väiksemad lahingud, et viivitada lahingusse saabuvaid abivägesid, hävitada pealahingust taanduvaid emalaevu (vältimaks nende hilisemat parandusjärgset naasmist) jms.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;

Lahingu kulg hakkas pöörduma, kui N3/PL vägede ülemjuhataja Manfred Sideous andis vägede juhtimise üle Northern Coalitioni juhile Vince Drakenile. Drakeni juhtimisel suudeti kontsentreeritud tulejõuga hävitada mitu CFC/RUS-i titaani ja sundida veel mitu lahinguväljalt põgenema.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; N3/PL hindas aga oma algset edu üle ja otsustas järgmiseks keskenduda Sort Dragoni, lahinguväljal olevate RUS-i vägede komandöri, titaani hävitamisele, et häirida CFC ja RUS-i vägede vahelist koordinatsiooni.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; Sort Dragoni titaan oli aga spetsiaalselt modifitseeritud pidamaks vastu tugevale turmtulele ja lisaks kutsus Sort Dragon appi kogu oma laevastiku logistikakorpuse, et rünnaku all olevat titaani võitlusvõimelisena hoida, mistõttu pidas ta titaan rünnakule vastu palju kauem kui muidu võimalik. N3/PL-i vägedel õnnestus küll viimaks Sort Dragoni titaan hävitada, kuid selle käigus kaotasid nad omakorda viis titaani, mis oli N3/PL-i vägedele tõsine taktikaline tagasilöök.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; James Carl, üks N3/PL-i koalitsiooni liikmetest, ütles vahetult pärast seda [[Associated Press]]ile antud intervjuus: &quot;Paistab, et CFC on võitmas, kuid loodame, et kui meie poole ameeriklastest mängijad sisse logivad, suudame lahingu uuesti enda kasuks pöörata.&quot;&lt;ref name=&quot;langderrik&quot; /&gt; Siiski jäid peatselt sisse logima hakanud ameeriklastest mängijate hulk väiksemaks, kui N3/PL-i väejuhatus oli lootnud. Lisaks olid CFC/RUS-i kõrvalväed blokeerinud ühendusteed, mida N3/PL kasutas lahingusse abivägede toomiseks.&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt; Viimaks ei suutnud N3/PL-i väed enam rohkem CFC/RUS-i titaane hävitada ja väejuhatus andis taganemiskäsu.&lt;ref name=&quot;arasali&quot; /&gt; Allesjäänud N3/PL-i väed keskendasid oma tulejõu titaanide asemel CFC/RUS-i dreednootidele, üritades taganemise käigus hävitada võimalikult palju vaenlaste laevu.&lt;ref name=&quot;themittani2&quot; /&gt; CFC/RUS sai aga taganemiskäsust oma spioonivõrgustiku kaudu teada ja saatis välja spetsiaalsed püüdurlaevad, et N3/PL-i vägede taganemist täiendavalt raskendada.{{ref|g|[g]}} Püüdurlaevade tegevuse tõttu kaotas N3/PL taganemise käigus veel mitu titaani, superkandjat ja emalaeva.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;

== Tagajärjed ==
Kokku osales lahingus 7548 mängijat, neist 6058 osales B-R5RB süsteemis aset leidnud pealahingus. Lahingu tipphetkedel oli süsteemis 2670 mängijat.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pitcherjenna&quot; /&gt; Lahingus osalenud mängijaid oli kokku 717 korporatsioonist ja 55 alliansist.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; Videomänguportaal [[Joystiq]] nimetas lahingut seni suurimaks mängijatevaheliseks (PvP) arvutimängulahinguks.&lt;ref name=&quot;drainbrian&quot; /&gt; 21 tundi kestnud lahingu käigus hävitati kokku 75 titaani, 13 superkandjat, 370 dreednooti, 123 emalaeva ja lisaks veel tuhandeid väiksemaid laevu, lugematul arvul väiksemaid hävituslennukeid ja droone.&lt;ref name=&quot;stieberzachary&quot; /&gt; N3/PL kaotas kokku 59 titaani, CFC/RUS aga vaid 19.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Dlsvv&quot; /&gt; Lahingust tekkinud kahju mõlema poole jaoks kokku oli hinnanguliselt umbes 11 triljonit ISK-i, mistõttu nimetasid mitmed meediaväljaanded seda seni suurimaks ja kõige kallimaks &quot;EVE Online'is&quot; toimunud lahinguks, hinnates lahingu tagajärjel tekkinud kahju ulatust umbes 300 000 – 330 000 USA dollarile.&lt;ref name=&quot;pitcherjenna2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;savagephil&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eSUKK&quot; /&gt; Hinnang pärineb CCP Gamesi lahingu kohta väljastatud ametlikust aruandest ning põhineb mängueseme PLEX-i, mida kasutatakse oma tegelasele ajutiselt täiendavate mänguvõimaluste andmiseks, väärtusel pärisvaluutas.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt; Kuigi otsene ISK-i või mänguesemete vahetamine pärisraha vastu on keelatud ja PLEX-i saab osta ka mängusisesel turul mänguvaluuta eest, on olemas võimalus osta PLEX-i läbi CCP Gamesi 20 dollari eest.&lt;ref name=&quot;cL3wb&quot; /&gt; Sellegipoolest ei tähenda see, et mängijad kulutasid lahinguks valmistudes reaalselt umbes 330 000 dollarit, vaid tegu on pigem illustratiivse näitega.&lt;ref name=&quot;kucheraben&quot; /&gt;

Pärast B-R5RB lahingut taandus Pandemic Legion tervest galaktika kaguosast ja sõlmis CFC-ga lepingu, et evakueerida miljardite väärtuses B-R5RB süsteemi lõksujäänud vara.&lt;ref name=&quot;o1e5e&quot; /&gt; N3 moodustanud alliansid taganesid samuti oma endiselt territooriumilt galaktika lõunaosas ja järgnenud päevadel vallutas CFC kokku 23 süsteemi Immensea, Catchi, Tenerifise ja Feythabolise regioonides, mis varem kuulusid N3/PL-ile.&lt;ref name=&quot;3bHzg&quot; /&gt; CFC andis vallutatud süsteemide kontrolli üle RUS-i koalitsioonile ja siirdus tagasi oma peamisele koduterritooriumile galaktika põhjaosas. Järgnevatel nädalatel algasid RUS-is sisetülid, mida ära kasutades alustas N3 uut pealetungi, vallutades tagasi kõik B-R5RB lahingu tagajärjel kaotatud territooriumid ja suure osa teistest RUS-ile kuulnud aladest.&lt;ref name=&quot;xkldJ&quot; /&gt; CFC koalitsioonist, hilisema nimega Impeeriumist, sai aga &quot;EVE Online'i&quot; sõjalis-poliitiliselt domineeriv supervõim järgmiseks kaheks aastaks.&lt;ref name=&quot;k9VdI&quot; /&gt;

== Mälestusmärk ==
Kui mänguserver järgmisel päeval rutiinseks hoolduseks välja lülitati, teatas CCP Games, et püstitab süsteemi lahingu auks alalise mälestusmärgi. Mälestusmärk nimetati Titanomahhiaks ja see disainiti lahingu käigus hävinud titaanide vrakkidest. Mälestusmärk asub B-R5RB seitsmenda planeedi lähedal ja paigaldati sinna 31. jaanuaril 2014.&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot; /&gt;

== Märkused ==
* {{märkus|a|a}} &quot;Lammutuskuuli&quot; täpsema põhimõtte kohta saab lugeda [https://www.reddit.com/r/Eve/comments/1zupam/whats_a_wreckingball_a_slowcat_are_there_other/cfx9040/ siit].
* {{märkus|b|b}} YC on EVE Online'i universumis kasutusel olev kalender. Lühend YC on tuletatud fiktiivsest Yoiuli konverentsist (''Yoiul Conference''), mille tulemusena võeti EVE-i universumis kasutusele uus ajaarvamissüsteem.&lt;ref name=&quot;YqziK&quot; /&gt;
* {{märkus|c|c}} 27. jaanuar oli ühtlasi aasta varem toimunud 3000 mängijat hõlmanud mängusisese Asakai lahingu aastapäev&lt;ref name=&quot;Asakai&quot; /&gt;
* {{märkus|d|d}} Territoriaaljuhtimisjaamad on mängusisesed avakosmosesse rajatavad ehitised, mille abil saavad mängijad tähesüsteeme vallutada. Nende sisselülitumine võtab aega kaheksa tundi.&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;
* {{märkus|e|e}} See ja järgnevad kellajad on arvestatud EVE Online'i aja järgi, mis on võrdne [[GMT]]-ga.&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot; /&gt;
* {{märkus|f|f}} &quot;Mullid&quot; (''warp disruption fields'') on mängusisesed [[Eleketrooniline sõjapidamine|elektroonilised relvasüsteemid]], mis aktiveerimisel tekitavad avakosmosesse kindla läbimõõduga (olenevalt mudelist 10–80 km) [[varpajam]]ite kasutamist takistava kera.&lt;ref name=&quot;Bubbles&quot; /&gt;
* {{märkus|g|g}} Püüdurlaevade (''tacklers'') eesmärk on takistada vaenuliku laevastiku liikumist lahinguväljal, kasutades selleks spetsiifilisi püüdurseadmeid (sh eelmises märkuses mainitud &quot;mulle&quot;), mis takistavad sihtmärgiks valitud kosmoselaeval varpajami aktiveerimist või aeglustavad nende üldist liikumiskiirust.&lt;ref name=&quot;Engadget&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CCP raport&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=CCP Dolan |URL=http://community.eveonline.com/news/dev-blogs/the-bloodbath-of-b-r5rb/ |Pealkiri=The Bloodbath of B-R5RB, Gaming's Most Destructive Battle Ever |Väljaanne=eveonline.com |Aeg=1. veebruar 2014 |Väljaandja=[[CCP Games]] |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2014-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140203134621/http://community.eveonline.com/news/dev-blogs/the-bloodbath-of-b-r5rb/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pitcherjenna&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Pitcher, Jenna |URL=http://www.polygon.com/2014/1/30/5360208/Eve-Onlines-Bloodbath |Pealkiri=Eve Online's Bloodbath of B-R5RB cost up to $330,000 |Väljaanne=[[Polygon]] |Aeg=30. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pitcherjenna2&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Pitcher, Jenna |URL=http://www.polygon.com/2014/1/28/5352774/eve-online-wages-largest-battle-in-its-10-year-history |Pealkiri=Eve Online wages largest war in its 10 year history |Väljaanne=[[Polygon]] |Aeg=28. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;savagephil&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Savage, Phil |URL=http://www.pcgamer.com/eve-onlines-biggest-ever-battle-trillions-of-isk-in-damages-and-over-70-titans-lost/ |Pealkiri=EVE Online's biggest ever battle: trillions of isk in damages and over 70 titans lost |Väljaanne=[[PC Gamer]] |Aeg=28. jaanuar 2014 |Kasutatud=7. aprill 2016 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arasali&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Aras, Ali |URL=http://themittani.com/news/b-r5rb-biggest-battle-all-eve |Pealkiri=B-R5RB: The Biggest Battle in All Of EVE |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=28. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170412133215/https://imperium.news/b-r5rb-biggest-battle-eve/ |Arhiivimisaeg=12. aprill 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;themittani1&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=The Mittani |URL=http://themittani.com/news/sov-drops-b-r5-immensea-staging-system |Pealkiri=Sov Drops in B-R5 Immensea Staging System |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=27. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721201003/https://www.themittani.com/news/sov-drops-b-r5-immensea-staging-system |Arhiivimisaeg=21. juuli 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;themittani2&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Alizabeth |URL=http://themittani.com/features/largest-virtual-battle-ever?page=0%2C2 |Pealkiri=The Largest Virtual Battle Ever |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=29. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721200946/https://www.themittani.com/features/largest-virtual-battle-ever?page=0%2C2 |Arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;langderrik&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Lang, Derrik J. |URL=http://www.stuff.co.nz/technology/games/30013172/huge-online-battle-destroys-600k-of-ships |Pealkiri=Huge online battle destroys $600k of ships |Väljaanne=[[Stuff.co.nz]] |Aeg=29. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;drainbrian&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Drain, Brendan |URL=http://massively.joystiq.com/2014/02/02/eve-evolved-the-bloodbath-of-b-r5rb/ |Pealkiri=EVE Evolved: The Bloodbath of B-R5RB |Väljaanne=[[Joystiq]] |Aeg=2. veebruar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=Inglise keeles |arhiivimisaeg=2019-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190119121608/http://massively.joystiq.com/2014/02/02/eve-evolved-the-bloodbath-of-b-r5rb/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stieberzachary&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Stieber, Zachary |URL=http://www.theepochtimes.com/n3/481779-eve-online-the-final-tally-of-the-bloodbath-battle-b-r5rb-commemoration-details/ |Pealkiri=EVE Online: The Final Tally of the Bloodbath Battle B-R5RB (+Commemoration Details) |Aeg=31. jaanuar 2014 |Väljaanne=[[The Epoch Times]] |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170611110618/http://www.theepochtimes.com/n3/481779-eve-online-the-final-tally-of-the-bloodbath-battle-b-r5rb-commemoration-details/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kucheraben&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Kuchera, Ben |URL=http://www.polygon.com/2014/2/12/5400992/the-true-cost-of-eve-onlines-massive-space-battles-cant-be-measured |Pealkiri=The true cost of Eve Online's massive space battles can't be measured in cash alone |Väljaanne=[[Polygon]] |Aeg=12. veebruar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7hHTj&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Moore, Bo |URL=http://www.wired.com/gamelife/2014/02/eve-online-battle-of-b-r/ |Pealkiri=Inside the Epic Online Battle That Cost Gamers $300,000 |Väljaanne=[[Wired (ajakiri)|Wired]] |Aeg=8. veebruar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326114018/http://www.wired.com/gamelife/2014/02/eve-online-battle-of-b-r |arhiivimisaeg=2014-03-26 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1IFqy&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Raimo, Tarek |URL=http://crossingzebras.com/the-grand-chessboard-2014/ |Pealkiri=The Grand Chessboard 2014 |Väljaanne=Crossing Zebras |Aeg=6. jaanuar 2015 |Kasutatud=22. november 2016 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2016-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160501233145/http://crossingzebras.com/the-grand-chessboard-2014/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Hym7&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://killboard.solar-fleet.ru/index.php?op=related&amp;name=1273768 |Pealkiri=Solar Fleet Killboard |Aeg=28. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180921232442/http://killboard.solar-fleet.ru/index.php?op=related&amp;name=1273768 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rJkAc&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=O'Neil, Ian |URL=http://news.discovery.com/space/most-destructive-space-battle-rocks-virtual-universe-140131.htm |Pealkiri=Most Destructive Space Battle Rocks Virtual Universe |Väljaanne=[[Discovery News]] |Aeg=31. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2016-04-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160427074904/http://news.discovery.com/space/most-destructive-space-battle-rocks-virtual-universe-140131.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dlsvv&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Savage, Phil |URL=http://www.pcgamer.com/ccp-issue-final-battle-report-on-eve-onlines-most-destructive-battle-will-erect-permanent-memorial/ |Pealkiri=CCP issue final battle report on EVE Online's most destructive battle |Väljaanne=[[PC Gamer]] |Aeg=30. jaanuar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eSUKK&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=McCormick, Rich |URL=http://www.theverge.com/2014/1/29/5356498/eve-online-battle-sees-200000-dollars-worth-of-spaceships-destroyed |Pealkiri=Spaceships worth more than $200,000 destroyed in the biggest virtual space battle ever |Väljaanne=[[The Verge]] |Aeg=29. jaanuar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cL3wb&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Taborek, Travis |URL=http://thebottomline.as.ucsb.edu/2014/02/the-greatest-battle-that-never-was-eve-online-war-most-expensive-in-history |Pealkiri=The Greatest Battle That Never Was: 'EVE Online' War Most Expensive in History |Väljaanne=The Bottom Line |Aeg=5. veebruar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o1e5e&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=The Mittani |URL=http://themittani.com/news/pandemic-legion-withdraw-south |Pealkiri=Pandemic Legion To Withdraw From South |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=30. jaanuar 2014 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161108021652/http://themittani.com/news/pandemic-legion-withdraw-south |Arhiivimisaeg=21. juuli 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3bHzg&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Flatterpillo |URL=http://themittani.com/news/nullsec-update-week-january-27th |Pealkiri=Nullsec Update: Week of Januart 27th |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=4. veebruar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 | Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140311233654/http://themittani.com/news/nullsec-update-week-january-27th |Arhiivimisaeg=11. märts 2014 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xkldJ&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Fillion, Jayne |URL=http://themittani.com/news/catch-abandoned-story |Pealkiri=Catch Abandoned Story |Väljaanne=TheMittani.com |Aeg=10. aprill 2014 |Kasutatud=2. mai 2014 |Keel=inglise keeles |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721200858/https://www.themittani.com/news/catch-abandoned-story |Arhiivimisaeg=21. juuli 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k9VdI&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Prescott, Shaun |URL=http://www.pcgamer.com/eve-online-is-apparently-hurtling-towards-another-massive-war/ |Pealkiri=EVE Online is apparently hurtling towards another massive war] |Väljaanne=[[PC Gamer]] |Aeg=29. märts 2016 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kotaku&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Good, Owen |URL=https://kotaku.com/eves-giant-space-battle-is-getting-a-memorial-titano-1511868718 |Pealkiri=EVE's Giant Space Battle Is Getting A Memorial: &quot;Titanomachy&quot; |Väljaanne=[[Kotaku]] |Aeg=29. jaanuar 2014 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wired2&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Moore, Bo |URL=http://www.wired.co.uk/article/eve-online-battle |Pealkiri=A closer look at the 22-hour Eve Online battle that cost gamers over £180,000 |Väljaanne=[[Wired (ajakiri)|Wired]] |Aeg=10. veebruar 2014 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Engadget&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Drain, Brendan |URL=https://www.engadget.com/2013/06/30/eve-evolved-a-guide-to-roles-in-fleet-pvp/ |Pealkiri=EVE Evolved: A guide to roles in fleet PvP |Väljaanne=[[Engadget]] |Aeg=30. juuni 2013 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Killscreen&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Breault, Chris |URL=https://killscreen.com/articles/biggest-battle-eve-online-came-down-line-score/ |Pealkiri=The biggest battle in Eve Online came down to a line score |Väljaanne=Kill Screen |Aeg=30. jaanuar 2014 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Impnews&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://imperium.news/vince-draken-appears-talking-stations-show/ |Pealkiri=Vince Draken appears on the Talking In Stations Show |Väljaanne=Imperium News Network |Aeg=23. aprill 2016 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Crossing&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://crossingzebras.com/the-b-right-side-of-life/ |Pealkiri=The B-Right Side of Life |Väljaanne=Crossing Zebras |Aeg=3. veebruar 2014 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180104013811/https://crossingzebras.com/the-b-right-side-of-life/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Odyssey&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Boukouvidis, Tryfon |URL=https://www.theodysseyonline.com/eve-online-the-largest-and-most-expensive-online-battle-gaming-history |Pealkiri=EVE Online: The Largest And Most Expensive Online Battle In Gaming History |Väljaanne=Odyssey |Aeg=31. august 2015 |Kasutatud=3. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HED-GP&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Good, Owen |URL=https://kotaku.com/eve-onlines-two-biggest-factions-had-an-enormous-battl-1504584086 |Pealkiri=EVE Online's Two Biggest Factions Had an Enormous Battle Yesterday |Väljaanne=[[Kotaku]] |Aeg=19. jaanuar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;manny&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Phoena, Xander |URL=https://crossingzebras.com/b-r-the-fc-perspective-transcription/ |Pealkiri=B-R: The FC Perspective (Transcription) |Väljaanne=Crossing Zebras |Aeg=30. jaanuar 2014 |Kasutatud=7. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180107232928/https://crossingzebras.com/b-r-the-fc-perspective-transcription/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bubbles&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://support.eveonline.com/hc/en-us/articles/115004925705-Warp-Scrambling-and-Warp-Disruption |Pealkiri=Warp scrambling and warp disruption |Väljaanne=eveonline.com |Väljaandja=[[CCP Games]] |Aeg=1. november 2017 |Kasutatud=8. jaanuar 2018 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180108175320/https://support.eveonline.com/hc/en-us/articles/115004925705-Warp-Scrambling-and-Warp-Disruption |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Asakai&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.pcgamer.com/eve-online-battle-asakai/ |Autor=Petitte, Omri |Pealkiri=EVE Online's Battle of Asakai: who was involved, the stakes, and the aftermath |Aeg=28. jaanuar 2013 |Väljaanne=[[PC Gamer]] |Kasutatud=25. aprill 2019 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yc10X&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Luke Wakeham |url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2020/10/eve-onlines-record-breaking-fury-at-fwst-8 |pealkiri=EVE Online’s record-breaking Fury at FWST-8 |väljaanne=[[Guinnessi rekordite raamat]] |aeg=29. oktoober 2020 |vaadatud=6. veebruar 2021 |keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YqziK&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://wiki.eveuniversity.org/Yoiul_Conference |Pealkiri=Yoiul Conference |Väljaandja=EVE University Wiki |Kasutatud=16. august 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=3O56g8KC6CM CCP Gamesi avaldatud lahinguraport]. [[YouTube]] (inglise keeles)
* [http://www.youtube.com/watch?v=RCK-E5AopVI Video B-R5RB lahingust]. [[YouTube]] (inglise keeles)
* [https://www.youtube.com/watch?v=2oz4rzP-CAY CFC vägede ülemjuhataja Lazarus Telraveni ettekanne B-R5RB lahingu kohta]. [[YouTube]] (inglise keeles)
* [http://imgur.com/a/10lG2#0 Valik lahingust tehtud pilte]. [[Imgur]].
* CCP Dolan (1. veebruar 2014). &quot;[http://community.eveonline.com/news/dev-blogs/the-bloodbath-of-b-r5rb/ The Bloodbath of B-R5RB, Gaming's Most Destructive Battle Ever]&quot;. [[CCP Games]] (inglise keeles)
* Phoena, Xander (30. jaanuar 2014) [https://crossingzebras.com/b-r-the-fc-perspective-transcription/ Intervjuu N3/PL-i ülemjuhataja Manfred Sideousi ja CFC/RUS-i ülemjuhataja Lazarus Telraveniga]. Crossing Zebras (inglise keeles)

=== Ajakirjanduses ===
* Moore, Bo. (8. veebruar 2014). &quot;[https://www.wired.com/2014/02/eve-online-battle-of-b-r/ Inside the Epic Online Space Battle That Cost Gamers $300,000]&quot;. [[Wired (ajakiri)|Wired]] (inglise keeles)
* Drain, Brendan (2. veebruar 2014). &quot;[https://www.engadget.com/2014/02/02/eve-evolved-the-bloodbath-of-b-r5rb/ EVE Evolved: The Bloodbath of B-R5RB]&quot;. [[Engadget]] (inglise keeles)
* Pitcher, Jenna (30. jaanuar 2914). &quot;[https://www.polygon.com/2014/1/30/5360208/Eve-Onlines-Bloodbath Eve Online’s Bloodbath of B-R5RB cost up to $330,000]&quot;. [[Polygon]] (inglise keeles)
* Kain, Eric (29. jaanuar 2014). &quot;[https://www.forbes.com/sites/erikkain/2014/01/29/massive-eve-online-battle-could-cost-500000-in-real-money/#ee4e5a368770 Massive 'EVE Online' Battle Could Cost $300,000 In Real Money]&quot;. [[Forbes]] (inglise keeles)
* Gilbert, David (28. jaanuar 2014). &quot;[http://www.ibtimes.co.uk/battle-b-r5rb-eve-online-battle-over-missed-payment-costs-players-750000-1434195 The Battle of B-R5RB: Eve Online Battle Over Missed Payment Costs Players $750,000]&quot;. [[International Business Times]] (inglise keeles)
* Casti, Taylor. (29. jaanuar 2014). &quot;[http://www.huffingtonpost.com/2014/01/29/largest-eve-online-battle-history_n_4689019.html Who Knew Interstellar War Could Look This Amazing?]&quot;. [[Huffington Post]] (inglise keeles)

{{A-klassi artikkel}}
[[Kategooria:Videomängukultuur]]
[[Kategooria:2014]]</text>
      <sha1>05di5s3rr090e4prgljhpcmwuyl8n9x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tsilgutaja järv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454395</id>
    <revision>
      <id>7265448</id>
      <parentid>6153377</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="421" sha1="fdzu7u3xs8c2pnd0b8itn6tcw28672l" xml:space="preserve">'''Tsilgutaja järv''' ([[keskkonnaregistri kood]] vee2151400) on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]. Järve pindala on 3 ha.&lt;ref name=&quot;Eesti järvede nimestik&quot;&gt;[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>fdzu7u3xs8c2pnd0b8itn6tcw28672l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dolores Huerta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458823</id>
    <revision>
      <id>7264969</id>
      <parentid>7264455</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:17:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7264969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12470" sha1="ojd5mi8btwcouu8jtp0ritmt6mjpzcc" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Dolores Huerta
| Taustavärv  =
| pilt        = Rally_for_Impeachment_of_Richard_Nixon,_Whitman_Auditorim,_Brooklyn_College._Photos_by_Bill_Andrews._Apr_17,_1974_Slide_30_Edit.png
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Dolores Huerta (1974)
| sünninimi   = 
| sünniaeg    = {{Sünniaeg|1930|04|10}}
| sünnikoht   = [[Dawson (New Mexico)|Dawson]], [[New Mexico]], USA
| surmaaeg    = {{Surmaaeg ja vanus|2026|10|28|1930|04|10}}
| surmakoht   = [[Bakersfield]], [[California]]
| rahvus      = [[ameeriklane]]
| a1          = Tegevusalad
| a2          = ametiühingutegelane, aktivist, feminist
| b1          = Isiklikku
| b2          = 11 last
| c1          = 
| c2          = 
}}
'''Dolores Clara Fernández Huerta''' ([[10. aprill]]il [[1930]] – [[28. oktoober]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste [[aktivist]]. 

Ta oli ka [[feminist]] ja põllumajandustööliste esindusorganisatsiooni [[United Farm Workers]] kaasasutaja.{{lisa viide}} 

Huerta kohta on mõnikord kasutatud ka [[hüüdnimi|hüüdnime]] Dolores Huelga (hispaania keeles '[[streik]]').&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt;

==Lapsepõlv ja noorus==
Huerta sündis [[New Mexico]] osariigis asuvas [[Dawson (New Mexico)|Dawsoni]] kaevanduslinnas. Tema isa oli Juan Fernández ja ema oli Alicia Chávez. Isa vanemad olid [[Mehhiko]] [[sisserändaja]]d.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; Fernández oli [[kaevur]], farmitööline, ametiühingutegelane ja lõi kaasa osariigi tasandi poliitikas.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; Vanemad lahutasid abielu, kui Huerta oli viiene.&lt;ref name=&quot;OIR&quot; /&gt; Huerta ja tema kaks venda kolisid emaga [[California]] osariiki [[Stockton (California)|Stocktonisse]]. Ema töötas ettekandjana ja õhtuti ka konservitehases, lapsi hoidis tema isa Herculano Chávez.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pidas ema restorani ja ostis koos oma uue mehega Stocktonis 70 numbritoaga hotelli.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OIR&quot; /&gt; Klientideks olid farmitöölised ja [[töölisklass]]i inimesed.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; Lahkuse ja vastutulelikkuse poolest tuntud Chávez lubas madalapalgalistel oma hotellis peatuda odavama hinna eest, mõnikord ka tasuta.&lt;ref name=&quot;OIR&quot; /&gt; Huerta on hiljem öelnud, et ema abivalmidus ja hoolivus avaldasid talle suurt mõju. 1950. aastate alguses läks Chávez teisest mehest lahku ja abiellus kolmandat korda. Lisaks Huertale ja tema vendadele sai Chávez veel kaks tütart – ühe kummastki abielust.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; 

Juba keskkoolitüdrukuna oli Huerta ühiskondlikult aktiivne ja tegutses mitmes seltsis. Samas tundis ta end oma etnilise päritolu pärast marginaliseerituna ja oli veendunud, et ühiskonnas on asju, mida tuleks muuta. Pärast kolledžit õpetas ta algkoolis, kuid otsustas töölt lahkuda, et hakata võitlema ühiskondliku ebaõigluse vastu. Ta on öelnud, et ei talunud, kui lapsed tulid tundi näljaselt ja ilma korralike jalanõudeta. See pani teda mõtlema, et farmitööliste organiseerimisega tegelemine on tulemuslikum kui püüd nende näljaseid lapsi õpetada.&lt;ref name=&quot;zImUD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LR&quot; /&gt;

==Aktivism==
1955. aastal aitas Huerta asutada oma kodulinna Stocktonisse latiinode kodanikuõiguste eest seisva ühingu Community Service Organization kohaliku haruühingu.&lt;ref name=&quot;LR&quot; /&gt; 

1960. aastal lõi ta kaasa ühingu Agricultural Workers Association asutamisel. Ühing ärgitas farmitöölisi end valijaks registreerima ja seisis selle eest, et kohalikud omavalitsused tegeleks latiinode elamistingimuste parandamisega. 

1962. aastal asutas ta koos César Chávezega ühingu National Farm Workers Association (hilisem United Farm Workers). Ühingu tegevus oli suunatud farmitööliste palkade ja töötingimuste parandamisele. 

1965. aastal oli Huerta seotud üleriigilise boikoti korraldamisega, eesmärgiks oli suurendada tarbijate teadlikkust farmitööliste kehvadest oludest. Nn Delano viinamarjastreik (Delano grape strike) päädis 1970. aastal kollektiivlepingu sõlmimisega. 

1966. aastal pidas Huerta farmitööliste ühingu nimel läbirääkimisi Schenley veinitöösturiga. Tegu oli esimese korraga, kui farmitöölised suutsid tulemuslikult põllumajandusettevõttega kaubelda.&lt;ref name=&quot;E5ZOj&quot; /&gt;

1968. aastal avaldas Huerta presidendi eelvalimistel toetust senaator [[Robert F. Kennedy]]le ja kutsus latiinosid üles end valijaks registreerima ja Kennedy poolt hääletama. 5. juunil 1968 võitis Kennedy [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] California eelvalimised ja tänas võidukõnes ka Huertat, kes temaga koos laval seisis.&lt;ref name=&quot;Tt8dZ&quot; /&gt; Kennedy lõpetas kõne ja suundus ürituse asukohaks olnud hotelli köögi kaudu pressikonverentsile, kuid enne ajakirjanike juurde jõudmist korraldati talle atentaat. Kennedy suri järgmisel päeval, viis inimest said haavata.
 
Huerta on kogu elu olnud poliitiliselt aktiivne ja teinud lobitööd nii California osariigi tasandil kui ka üleriigiliselt. Streikides osalemise ja vägivallatu kodanikuallumatuse on tõttu on politsei teda 22 korral vahistanud.&lt;ref name=&quot;OIR&quot; /&gt; 

1988. aasta septembris osales Huerta tolleaegse presidendikandidaadi [[George H. W. Bush]]i vastasel rahumeelsel [[meeleavaldus]]el ja sai seal [[San Francisco]] politseinike käest julmalt peksa. Kumminuialöögid päädisid Huerta jaoks mitme murtud roide ja erakorralise operatsiooniga, mille käigus arstid eemaldasid naiselt [[põrn]]a.&lt;ref name=&quot;0a1sZ&quot; /&gt; Peks jäädvustati videole ja anti televisiooni uudistesaates eetrisse. Hiljem võitis Huerta San Francisco vastase kohtuasja, saadud kahjutasu kasutati farmitööliste huvides. 

Pärast pikka tervenemisprotsessi keskendus ta naiste õigustele. 1990. aastate esimesel poolel oli ta tegev naisi poliitikasse tulema ärgitanud kampaania &quot;Feminization of Power: 50/50 by the year 2000 Campaign&quot; juures, pöörates erilist tähelepanu latiinode võimestamisele. Kampaania aitas kaasa naispoliitikute arvu kasvule nii kohalikul, osariigi kui ka üleriigilisel tasandil.&lt;ref name=&quot;SxLwR&quot; /&gt; 

Huerta oli ka 1992. aastal loodud feministliku erakonna 21st Century Party eesotsas. Erakond lähtus põhimõtetest, et vähemalt 52 protsenti erakonna kandidaatidest peavad olema naised ja et ametnikkond peab peegeldama riigi etnilist mitmekesisust. 

2002. aastal loodi Huerta nimeline sihtasutus Dolores Huerta Foundation, mis tegeleb rohujuure tasandil Huerta jaoks oluliste teemadega.&lt;ref name=&quot;w4rc0&quot; /&gt; 

2017. aastal linastus Huerta elust ja aktivismist rääkiv [[dokumentaalfilm]] &quot;Dolores&quot;. Teiste seas intervjueeriti filmi tarvis [[Angela Davis]]t, [[Gloria Steinem]]it, [[Hillary Clinton]]it ja [[Luis Valdez|Luis Valdezet]].&lt;ref name=&quot;NUYuJ&quot; /&gt;

==Tunnustus==
[[Pilt:Dolores Huerta.jpg|pisi|Huerta 2009. aastal]]
* 1993 – [[Eugene Debs]]i sihtasutuse Debsi-nimeline auhind&lt;ref name=&quot;mIshs&quot; /&gt;
* 1997 – feministliku ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] kolme olulisima naise hulka nimetamine 
* 1998 – [[Eleanor Roosevelt]]i nimeline inimõiguste auhind [[Eleanor Roosevelt Award for Human Rights]].&lt;ref name=&quot;WH&quot; /&gt; 
* 1998 – valitud Ladies' Home Journali poolt saja [[20. sajand]]i olulisema naise hulka. Samas nimekirjas nimetati ka näiteks [[ema Teresa]]t, [[Margaret Thatcher]]it, [[Rosa Parks]]i ja [[Indira Gandhi]]t.&lt;ref name=&quot;QaH3z&quot; /&gt;
 
Mitmed ülikoolid (sh [[Princetoni Ülikool]], [[Mills College]], [[University of the Pacific]]) on andnud Huertale aukraadi. 2009. aastal pälvis ta [[California Ülikool Los Angeleses|Los Angeleses asuva California Ülikooli]] (UCLA) kõrgeima tunnustuse, UCLA medali.&lt;ref name=&quot;O8iiM&quot; /&gt; Leidub mitu Huerta nime kandvat kooli.&lt;ref name=&quot;rI9bU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fyJGT&quot; /&gt;

2012. aastal sai Huerta [[Barack Obama]]lt [[Presidendi vabadusmedal]]i.&lt;ref name=&quot;WH&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Huertal on 11 last. Kolledžis abiellus Huerta Ralph Headiga, kellega ta sai kaks last. 

Pärast lahutust abiellus ta Ventura Huertaga, kellega sai viis last.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; Ka see abielu lahutati, muuhulgas põhjustas erimeelsusi naise ühiskondlik tegevus. 

Hiljem elas Huerta koos César Cháveze venna Richard Chávezega. Kooselust sündis neli last.&lt;ref name=&quot;YD&quot; /&gt; Mees suri 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;egvlE&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;YD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170513001942/http://biography.yourdictionary.com/dolores-huerta Dolores Huerta Facts]. Your Dictionary&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WH&quot;&gt;[https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2012/04/26/president-obama-names-presidential-medal-freedom-recipients President Obama Names Presidential Medal of Freedom Recipients]. The White House. 26.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LR&quot;&gt;Latino Rebels. [http://www.latinorebels.com/2015/10/06/dolores-huerta-the-mother-of-a-movement/ Dolores Huerta: The Mother of a Movement]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 06.10.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OIR&quot;&gt;Octavio I. Romano. [https://web.archive.org/web/20190706150444/http://web.mit.edu/21f.714/www/hispanos/huerta.html Dolores Huerta]. 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zImUD&quot;&gt;National Women's History Museum. [https://web.archive.org/web/20170324134032/http://www.nwhm.org/education-resources/biography/biographies/dolores-fernandez-huerta Dolores Clara Fernandez Huerta].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E5ZOj&quot;&gt;Helen Rappaport. [https://books.google.se/books?id=rpuSzowmIkgC&amp;pg=PA314&amp;lpg=PA314&amp;dq=huerta+schenley&amp;source=bl&amp;ots=gN_uCk0YRD&amp;sig=itRrS7g9RJTRAp6gEaKvQLTuM28&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjE_LjBtazSAhXpA5oKHf8SAwYQ6AEISjAH#v=onepage&amp;q=huerta%20schenley&amp;f=false &quot;Encyclopedia of Women Social Reformers&quot;], esimene köide. lk 314&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tt8dZ&quot;&gt;CBS News. [http://www.cbsnews.com/news/dolores-huertas-50-years-of-civil-rights-activism/ &quot;Si se puede&quot;: Dolores Huerta's 50 years of activism]. 02.07.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0a1sZ&quot;&gt;SF Gate. [http://www.sfgate.com/entertainment/article/Dolores-Huerta-hurt-at-protest-Sept-16-1988-4809592.php Dolores Huerta hurt at protest, Sept. 16, 1988]. 12.09.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SxLwR&quot;&gt;Karen O'Connor. [https://books.google.se/books?id=-3J_3pDNZlkC&amp;pg=PA213&amp;lpg=PA213&amp;dq=Feminization+of+Power:+50/50+by+the+year+2000+Campaign&amp;source=bl&amp;ots=dRV6Xv8vSI&amp;sig=qBZshNR9jH6mqgv78gNgrGIPvJo&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwiGrOOQkabSAhXCApoKHV5RAZwQ6AEITzAH#v=onepage&amp;q=Feminization%20of%20Power%3A%2050%2F50%20by%20the%20year%202000%20Campaign&amp;f=false &quot;Gender and Women’s Leadership: A Reference Handbook&quot;], esimene köide, lk 213&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w4rc0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |pealkiri=DHF History |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131022/http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NUYuJ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.doloresthemovie.com/ |pealkiri=Dolores |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170916010728/https://www.doloresthemovie.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mIshs&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |pealkiri=Eugene V. Debs Award, laureaatide nimekiri |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160328083133/http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QaH3z&quot;&gt;[http://ischool.sjsu.edu/courses/262.loertscher/w6j.html Ladies' Home Journal 100 Most Important Women of the 20th Century]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O8iiM&quot;&gt;[http://newsroom.ucla.edu/file?fid=52e72fbaf6091d782f000516&amp;id=52e6ed31f6091d799c000007 Dolores Huerta speaks at UCLA graduation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rI9bU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170227063817/http://www.stocktonusd.net/Huerta Huerta Elementary]. Algkool Californias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fyJGT&quot;&gt;[http://www.fwisd.org/DoloresHuerta Dolores Huerta Elementary School]. Algkool Texases&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egvlE&quot;&gt;United Farm Workers. [https://unitedfarmworkers.wordpress.com/2011/07/28/remembering-richard-chavez/ Remembering Richard Chavez: Richard Chavez, 81, Cesar's younger brother, helped build the UFW from its earliest days]. 28.07.2011&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://doloreshuerta.org/ Dolores Huerta sihtasutus]
* [https://www.doloresthemovie.com/ Film &quot;Dolores&quot;]

{{JÄRJESTA:Huerta, Dolores}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelased]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]]
[[Kategooria:Feministid]]
[[Kategooria:Sündinud 1930]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>ojd5mi8btwcouu8jtp0ritmt6mjpzcc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berckholtz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>459768</id>
    <revision>
      <id>7265488</id>
      <parentid>6960400</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:22:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5660" sha1="37o2zvl49nt1qvn7nsictuiian1uceb" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Rostockist pärit aadlisuguvõsast; Liivimaa rüütelkonda immatrikuleeritud suguvõsa kohta vaata artiklit [[Bergholtz]] ja põlisaadlisuguvõsa kohta [[Birckholtz]].}}
[[Pilt:BM09197Am.jpg|pisi|Berckholtzi suguvõsa aadlivapp]]
'''Berckholtz''' (alates XIX sajandist ka '''Berkholz''') on [[Rostock]]ist pärit [[aadlisuguvõsa]]. 

==Ajalugu==
[[1877]]. aastal kanti suguvõsa [[Liivimaa kubermang]]u [[Aadlisuguvõsaraamat|aadlisuguvõsaraamat]]usse.

==Suguvõsa liikmeid==
*Arend Berkholz (1733−1808), kaupmees Riias, mõisnik Liivimaal&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1200210875|Berkholz, Arend (1733-1808)}}&lt;/ref&gt;
*[[Martin Berkholz|Martin Balthasar Berkholz (Berckholtz)]] (1775−1844), filosoofiadoktor, [[Biķernieki kihelkond|Biķernieki]] ja [[Riia Gertrudi kirik]]u koguduse pastor, kirjanik&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013666320|Berkholz, Martin Balthasar (1775-1844)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=332 seite 120]-124&lt;/ref&gt;
*Georg Bartholomäus Berkholz  (1780−1853), kaupmees Riias, [[Sarkaņi mõis]]nik Liivimaal&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1195907745|Berkholz, Georg Bartholomäus (1780-1853)}}&lt;/ref&gt;
*[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]] (1805−1889), [[Jena ülikool]]i filosoofiadoktor, Tartu ülikooli teoloogia audoktor, [[Apekalnsi kirik|Apekalnsi kirikukoguduse]] pastor, [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]]u koguduse ülempastor, [[Liivimaa konsistoorium]]i [[assessor]], konsistooriuminõunik&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000403381638|Berkholz, Christian* August (1805-1889)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00692|seite 264-268}}&lt;/ref&gt;, kirjanik, ajaloolane&lt;ref&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/264961.pdf Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Rigas], Riga, 1867&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{BSB|10448415,00001|Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Rigas, Riga, 1867}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/items/1312fd7c-a57b-41b1-a102-8d30fbea697f Die evangelische Kirche in Russland], Riga, 1857&lt;/ref&gt;
*[[Arend von Berkholz]] (1808−1888), tõeline riiginõunik, [[Riia raehärra]] ja [[Riia bürgermeister|bürgermeister]], kihelkonnakohtunik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1178286207|Berkholz, Arend (v.) (1808-1888)}}&lt;/ref&gt;
*[[Georg Berkholz]] (1817−1886), Tartu ülikooli ajaloo audoktor, kolleegiumiassessor, [[Baltische Monatsschrift]]i toimetaja, [[Rigasche Zeitung]]i peatoimetaja&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000013485327|Berkholz, Georg (1817-1886)}}&lt;/ref&gt;
*[[August Berkholz|August Nikolai Berkholz]] (1822−1911), õigusteaduse kandidaat, kolleegiumisekretär, Riia raehärra, Riia linnavolinik, kihelkonnakohtunik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1197284915|Berkholz, August* Nikolai (1822-1911)}}&lt;/ref&gt;
*[[Arend Berkholz|''Arend'' Woldemar Eugen August ''Berkholz'']]  (1863−1937), jurist, Riia linnavalitsuse sekretär&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1193678285|Berkholz, Arend* Woldemar Eugen August (1863-1937)}}&lt;/ref&gt;, harrastusajaloolane&lt;ref&gt;[[Arend von Berkholz]],  [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a43c24b-1101-4c3a-bd20-e580e3db58db/content  Album fratrum Rigensium (1823—1910) Ein Beitrag zur Baltischen Personenkunde] {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Riga. Druck von W. F. Häcker. 1910, seite 90&lt;/ref&gt;) 
*[[August Berkholz|Christian ''August'' Georg ''Berkholz'']]  (1867−1930), dr. med, arst Riias&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1195509596|Berkholz, Christian August* Georg (1867-1930)}}&lt;/ref&gt;
[[File:Kāda no Mārcienas muižas ēkām 2000-04-21.jpg|pisi|Mārciena mõis]]
[[File:Wappen Schloss Ortenberg.jpg|pisi|Suguvõsavapp Ortenbergi lossil]]

==Berckholtzi suguvõsa mõisavaldused==
*Baden:
**Schloß Ortenberg (XIX sajandil)
*Liivimaa läti distrikt:
**[[Mārciena mõis|Mārciena]] (''Martzen'') (1801−1806, pandivaldus), [[Sarkaņi mõis|Sarkaņi]] (''Heydenfeld'') (1806−1821 pandi-, 1821−1841 pärusvaldus), [[Veckalsnava mõis|Veckalsnava]] (''Alt-Calzenau'') (1801−1806, pandivaldus)

==Kirjandus==
*[[Arend von Berkholz|Berkholz, Arend]]. ''Gedenkblätter für die Familie Berckholtz auch Berkholz''. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1883 [https://dspace.ut.ee/handle/10062/14682].
*''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer &amp; Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 7 [https://gdz.sub.uni-goettingen.de/id/PPN825936918?tify=%7B%22pages%22%3A%5B21%5D%2C%22view%22%3A%22info%22%7D].
*''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelige Häuser B. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1964. Lk 37-42.
*''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelige Häuser B. Bd XXIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2000. Lk 1-4.
*''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 324.
== Viited ==
{{viited}}
{{commonskat|Berckholtz family}}
==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Georg-Berckholtz/6000000026380920805 Berckholtzi suguvõsa genealoogia]

[[Kategooria:Liivimaa immatrikuleerimata aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma keisririigi aadlisuguvõsad]]</text>
      <sha1>37o2zvl49nt1qvn7nsictuiian1uceb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liisi Laineste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461402</id>
    <revision>
      <id>7265042</id>
      <parentid>7264704</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:46:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6192" sha1="98sp3pcaarbudazp1610naoz5p2t4z1" xml:space="preserve">[[Pilt:Liisi Laineste.jpg|pisi|Eesti folklorist Liisi Laineste (2015)]]
[[Pilt:Liisi Laineste at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Liisi Laineste 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

'''Liisi Laineste''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1978]]&lt;ref&gt;[https://www.folklore.ee/rl/fo/meie/?uid=18 &quot;Liisi Laineste, PhD&quot;], Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST Liisi Laineste], [[ETIS]] (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;) on eesti [[folklorist]], huumoriuurija. 2024. aastal valiti ta [[Rahvusvaheline Huumoriuuringute Selts|Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi]] (''International Society for Humour Studies'') presidendiks&lt;ref&gt;[https://eestiraadio.err.ee/klassikaraadio/1609750832/kulaline-huumoriuurija-liisi-laineste/saatest &quot;Külaline. Huumoriuurija Liisi Laineste&quot;], Klassikaraadio, 4. august 2025 (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;.

==Elukäik==
Liisi Laineste on lõpetanud 1996. aastal [[Tallinna Inglise Kolledž]]i ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[psühholoogia]] erialal. Omandas 2004. aastal magistrikraadi [[rahvaluule]] erialal väitekirjaga &quot;Tegelased eesti etnilises huumoris&quot; ning doktorikraadi 2008. aastal väitekirjaga &quot;Post-socialist jokes in Estonia: continuity and change&quot; (mõlema väitekirja juhendaja [[Arvo Krikmann]]). 2026. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis magistrikraadi väitekirjaga &quot;Dialoogiline lugemine keelelise arengu riskirühma kuuluvate laste narratiivsete oskuste arendamisel&quot; (juhendajad [[Marika Padrik]] ja [[Aile Tomson]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liisi Laineste CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST |vaadatud=2026-11-02 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;

Töötab 2004. aastast [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i folkloristika osakonna teaduri ja 2021. aastast juhtivteadurina, koordineerides teadus- ja koostööprojekte ning tegeledes teadustööga. Aastatel 2016–2023 oli ta [[Eesti-uuringute tippkeskus|Eesti-uuringute Tippkeskuse]] nüüdiskultuuri töörühma juht. 

Laineste peamised uurimisvaldkonnad on [[etniline huumor]], eesti kaasaegne [[rahvahuumor]], [[poliitiline huumor]], [[internetikultuur]], [[ksenofoobia]] ja [[rahvuslus]]e ilmingud uues meedias, verbaalne agressiivsus, [[digihumanitaaria]].

Põhieriala kõrvalt on Liisi Laineste õppinud [[poola keel]]t ja kultuuri Tartu Ülikoolis ja Poolas. Ta on avaldanud poolakeelseid teadusartikleid ning tõlkinud eesti keelde poola [[lastekirjandus]]t tuntud autoritelt nagu [[Marianna Oklejak]], [[Adam Mirek]] ja [[Artur Gębka]].&lt;ref&gt;[https://booksfrompoland.com/indexes/translators/liisi-laineste/ Liisi Laineste], Books From Poland (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;

=== Koostatud andmebaas ===
* Laineste, Liisi (2004). Eesti kaasaegsed anekdoodid. 

=== Teaduskorralduslik tegevus ===
* 2024−... ISHS (International Society for Humour Studies) president
* 2012−... HUMOR: International Journal of Humor Research toimetuskolleegiumi liige
* 2012−... ajakirja European Journal of Humour Research toimetuskolleegiumi liige

== Tunnustus ==
* 2005 – [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] noorteadlase teaduspreemia 
* 2008 – ISHS noorteadlaste auhind 
* 2009 – [[Lennart Meri teadustöö auhind]]
* 2011 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] Teaduste Akadeemia allfondi noorteadlase stipendium

== Isiklikku ==
Ta on abielus ettevõtja [[Jaak Laineste|Jaak Lainestega]].

==Tõlkeid==
* Adam Mirek. &quot;Sinu sisikond ja muu kraam, ehk Luubi all on inimkeha&quot; (&quot;Bebechy&quot;). Tallinn: Varrak, 2026
* Artur Gębka. &quot;Isa pudel&quot; (&quot;Butełka taty&quot;). Tallinn: Koolibri, 2025
* Marianna Oklejak. &quot;Ennenägemata ime&quot; (&quot;Cuda niewidy&quot;). Tallinn: Koolibri, 2024
* Asia Olejarczyk. &quot;Ära loe mind&quot; (&quot;Nie czytaj mnie&quot;). Tallinn: Odavraamat, 2023

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST Liisi Laineste], [[ETIS]]
* [https://www.folklore.ee/rl/fo/meie/?uid=18 Liisi Laineste], Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
* [https://www.researchgate.net/profile/Liisi-Laineste Liisi Laineste], [[ResearchGate]]
* [https://eestiraadio.err.ee/klassikaraadio/1609750832/kulaline-huumoriuurija-liisi-laineste/saatest &quot;Külaline. Huumoriuurija Liisi Laineste&quot;], Klassikaraadio, 4. august 2025
* Liisi Laineste, [[Władysław Chłopicki]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/37065 &quot;Huumor ja/kui vägivald? Folkloristlik-lingvistiline lähenemine&quot;], Keel ja Kirjandus 8-9/2024
* [[Sergey Troitskiy]], [[Guillem Castañar]], Liisi Laineste, [[Anastasiya Fiadotava]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/24138 &quot;&quot;Putler kaput&quot;: ajaloolised meemid Vene-Ukraina sõja kohta&quot;], Methis Studia humaniora Estonica, 26(33)/2024, lk 174−197
* Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26223 &quot;Tänapäeva etnilised naljad eesti ja valgevene internetis&quot;], Keel ja Kirjandus 1-2/2020
* Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, [[Tõnno Jonuks]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26206 Naljad kirikutegelastest Eestis ja Valgevenes XIX–XXI sajandil&quot;], Keel ja Kirjandus 12/2019
* Liisi Laineste, [https://www.muurileht.ee/uldse-pole-naljakas-huumoritraditsioonist-ja-tsensuurist/ &quot;Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist&quot;], Müürileht, 18. aprill 2017
* Liisi Laineste, [https://www.sirp.ee/pagulaskriis-internetis/ &quot;Pagulaskriis internetis&quot;], Sirp, 15. I 2016
* Liisi Laineste, [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/25215 &quot;&quot;…või nagu selles anekdoodis&quot;: Anekdoot veebisuhtluses&quot;], Keel ja Kirjandus 8-9/2015
* Liisi Laineste, [https://www.sirp.ee/siin-ta-on-diipii/ &quot;Siin ta on – DiiPii&quot;], Sirp, 14. XI 2014 (Arvustus uustrükile Teise maailmasõja ajal populaarsest [[Arnold Sepp|Arnold Sepa]] ja [[Endel Kõks]]i raamatukesest &quot;Mis teha – Siin ta on. Pagulase elu piltides&quot;)

{{JÄRJESTA:Laineste, Liisi}}
[[Kategooria:Eesti folkloristid]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>98sp3pcaarbudazp1610naoz5p2t4z1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265044</id>
      <parentid>7265042</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:47:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6191" sha1="6nodv33n7pn34endo1ax1n6a584skok" xml:space="preserve">[[Pilt:Liisi Laineste.jpg|pisi|Eesti folklorist Liisi Laineste (2015)]]
[[Pilt:Liisi Laineste at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Liisi Laineste 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

'''Liisi Laineste''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1978]]&lt;ref&gt;[https://www.folklore.ee/rl/fo/meie/?uid=18 &quot;Liisi Laineste, PhD&quot;], Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST Liisi Laineste], [[ETIS]] (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;) on eesti [[folklorist]], huumoriuurija. 2024. aastal valiti ta [[Rahvusvaheline Huumoriuuringute Selts|Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi]] (''International Society for Humor Studies'') presidendiks&lt;ref&gt;[https://eestiraadio.err.ee/klassikaraadio/1609750832/kulaline-huumoriuurija-liisi-laineste/saatest &quot;Külaline. Huumoriuurija Liisi Laineste&quot;], Klassikaraadio, 4. august 2025 (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;.

==Elukäik==
Liisi Laineste on lõpetanud 1996. aastal [[Tallinna Inglise Kolledž]]i ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[psühholoogia]] erialal. Omandas 2004. aastal magistrikraadi [[rahvaluule]] erialal väitekirjaga &quot;Tegelased eesti etnilises huumoris&quot; ning doktorikraadi 2008. aastal väitekirjaga &quot;Post-socialist jokes in Estonia: continuity and change&quot; (mõlema väitekirja juhendaja [[Arvo Krikmann]]). 2026. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis magistrikraadi väitekirjaga &quot;Dialoogiline lugemine keelelise arengu riskirühma kuuluvate laste narratiivsete oskuste arendamisel&quot; (juhendajad [[Marika Padrik]] ja [[Aile Tomson]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liisi Laineste CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST |vaadatud=2026-11-02 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;

Töötab 2004. aastast [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i folkloristika osakonna teaduri ja 2021. aastast juhtivteadurina, koordineerides teadus- ja koostööprojekte ning tegeledes teadustööga. Aastatel 2016–2023 oli ta [[Eesti-uuringute tippkeskus|Eesti-uuringute Tippkeskuse]] nüüdiskultuuri töörühma juht. 

Laineste peamised uurimisvaldkonnad on [[etniline huumor]], eesti kaasaegne [[rahvahuumor]], [[poliitiline huumor]], [[internetikultuur]], [[ksenofoobia]] ja [[rahvuslus]]e ilmingud uues meedias, verbaalne agressiivsus, [[digihumanitaaria]].

Põhieriala kõrvalt on Liisi Laineste õppinud [[poola keel]]t ja kultuuri Tartu Ülikoolis ja Poolas. Ta on avaldanud poolakeelseid teadusartikleid ning tõlkinud eesti keelde poola [[lastekirjandus]]t tuntud autoritelt nagu [[Marianna Oklejak]], [[Adam Mirek]] ja [[Artur Gębka]].&lt;ref&gt;[https://booksfrompoland.com/indexes/translators/liisi-laineste/ Liisi Laineste], Books From Poland (vaadatud 02.11.2026)&lt;/ref&gt;

=== Koostatud andmebaas ===
* Laineste, Liisi (2004). Eesti kaasaegsed anekdoodid. 

=== Teaduskorralduslik tegevus ===
* 2024−... ISHS (International Society for Humour Studies) president
* 2012−... HUMOR: International Journal of Humor Research toimetuskolleegiumi liige
* 2012−... ajakirja European Journal of Humour Research toimetuskolleegiumi liige

== Tunnustus ==
* 2005 – [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] noorteadlase teaduspreemia 
* 2008 – ISHS noorteadlaste auhind 
* 2009 – [[Lennart Meri teadustöö auhind]]
* 2011 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] Teaduste Akadeemia allfondi noorteadlase stipendium

== Isiklikku ==
Ta on abielus ettevõtja [[Jaak Laineste|Jaak Lainestega]].

==Tõlkeid==
* Adam Mirek. &quot;Sinu sisikond ja muu kraam, ehk Luubi all on inimkeha&quot; (&quot;Bebechy&quot;). Tallinn: Varrak, 2026
* Artur Gębka. &quot;Isa pudel&quot; (&quot;Butełka taty&quot;). Tallinn: Koolibri, 2025
* Marianna Oklejak. &quot;Ennenägemata ime&quot; (&quot;Cuda niewidy&quot;). Tallinn: Koolibri, 2024
* Asia Olejarczyk. &quot;Ära loe mind&quot; (&quot;Nie czytaj mnie&quot;). Tallinn: Odavraamat, 2023

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ea6b2f2f-6ed3-4c2e-82f4-dbcfff7d0a2c?tabId=CV_EST Liisi Laineste], [[ETIS]]
* [https://www.folklore.ee/rl/fo/meie/?uid=18 Liisi Laineste], Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
* [https://www.researchgate.net/profile/Liisi-Laineste Liisi Laineste], [[ResearchGate]]
* [https://eestiraadio.err.ee/klassikaraadio/1609750832/kulaline-huumoriuurija-liisi-laineste/saatest &quot;Külaline. Huumoriuurija Liisi Laineste&quot;], Klassikaraadio, 4. august 2025
* Liisi Laineste, [[Władysław Chłopicki]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/37065 &quot;Huumor ja/kui vägivald? Folkloristlik-lingvistiline lähenemine&quot;], Keel ja Kirjandus 8-9/2024
* [[Sergey Troitskiy]], [[Guillem Castañar]], Liisi Laineste, [[Anastasiya Fiadotava]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/24138 &quot;&quot;Putler kaput&quot;: ajaloolised meemid Vene-Ukraina sõja kohta&quot;], Methis Studia humaniora Estonica, 26(33)/2024, lk 174−197
* Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26223 &quot;Tänapäeva etnilised naljad eesti ja valgevene internetis&quot;], Keel ja Kirjandus 1-2/2020
* Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, [[Tõnno Jonuks]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26206 Naljad kirikutegelastest Eestis ja Valgevenes XIX–XXI sajandil&quot;], Keel ja Kirjandus 12/2019
* Liisi Laineste, [https://www.muurileht.ee/uldse-pole-naljakas-huumoritraditsioonist-ja-tsensuurist/ &quot;Üldse pole naljakas! Huumoritraditsioonist ja tsensuurist&quot;], Müürileht, 18. aprill 2017
* Liisi Laineste, [https://www.sirp.ee/pagulaskriis-internetis/ &quot;Pagulaskriis internetis&quot;], Sirp, 15. I 2016
* Liisi Laineste, [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/25215 &quot;&quot;…või nagu selles anekdoodis&quot;: Anekdoot veebisuhtluses&quot;], Keel ja Kirjandus 8-9/2015
* Liisi Laineste, [https://www.sirp.ee/siin-ta-on-diipii/ &quot;Siin ta on – DiiPii&quot;], Sirp, 14. XI 2014 (Arvustus uustrükile Teise maailmasõja ajal populaarsest [[Arnold Sepp|Arnold Sepa]] ja [[Endel Kõks]]i raamatukesest &quot;Mis teha – Siin ta on. Pagulase elu piltides&quot;)

{{JÄRJESTA:Laineste, Liisi}}
[[Kategooria:Eesti folkloristid]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>6nodv33n7pn34endo1ax1n6a584skok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matriarhaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461471</id>
    <revision>
      <id>7265343</id>
      <parentid>6503844</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58580-59</username>
        <id>241191</id>
      </contributor>
      <origin>7265343</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="378" sha1="6sbtbynzawl83isywndeac6hk2dowud" xml:space="preserve">'''Matriarhaat''' ühiskonnavorm, millele on iseloomulikud sugulusjärgsus ja pärimiskord [[emaliin]]is, mille uskumused põhinevad [[esiema]]l või [[emajumalanna]]l ning mille hierarhias mängivad naised keskset rolli.{{lisa viide}}

[[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]]
[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Feminism]]
[[Kategooria:Valitsemisvormid]]</text>
      <sha1>6sbtbynzawl83isywndeac6hk2dowud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7265344</id>
      <parentid>7264096</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:11:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7265344</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44546" sha1="g2jmcmqwjaodqr5ru9eg4lqaqj9anfo" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa ([[2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale]]).&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja.
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 28. veebruar – [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. Algas [[2026. aasta Iraani sõda]]
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – [[Artemis 2]] sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis [[Luong Cuong]]i asemele riigi uueks presidendiks [[Tô Lâm]]i. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti [[Nizar Amidi]].  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza Partei]] võitis [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimised]], lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste 
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat.
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutati välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 20. oktoober – teatati kriitilisest [[tarkvara turvaauk|tarkvara turvaaugust]] [[PHP2Shell]]
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised|Iisraeli parlamendivalimised]]
* 29. oktoober – [[2026. aasta Binance'i häkkimine|häkkerid varastasid]] krüptobörsist [[Binance]] 6,3 miljardi USD väärtuses krüptoraha, mida peetakse ajaloo suurimaks digitaalvaluutavarguseks&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Shen |first=Muyao |date=29 October 2026 |title=Binance Estimates $6.3 Billion Hacked in Crypto's Biggest Heist |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2026-10-29/binance-founder-says-possible-hack-of-exchange-bitcoin-falls?srnd=homepage-americas |access-date=30 October 2026 |website=Bloomberg}}&lt;/ref&gt;
* 31. oktoober – 13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==

===Poliitika, sport ja ühiskond===
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]. 
* 17. märts – 2025. aasta suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – Öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse. Öö jooksul jõudis mitu drooni ka Eesti õhuruumi- Varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ja häire lõpetati.
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]].
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris 
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] 
* 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks 
* 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses 
* 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad 
* 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks 
* 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i 
* 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] 
* 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks 
* 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal  karistust kandma [[Tartu vangla]]sse 
* 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri 
* 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias 
* august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i 
* 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale 
* 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses 
* 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 
* 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] 
* 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu ([[Mürsuskandaal]]) 
* 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha 
* 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu 
* 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse 
* 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus 
* 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] 
* 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust 
* 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]]
* 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] 
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid 
* 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui  eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot
* 22. oktoober – välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]] teatas, et liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadina 
* 22. oktoober – president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks saab riigikogu liige [[Maris Lauri]], kes asub nõunikuna tööle 2. novembril, Maris Lauri asendusliikmena pääseb riigikogusse [[Toomas Järveoja]] 
*

===Kultuur, äri ja meedia===
* 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks 
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] (&quot;Veidi veidrad veised&quot;) ja [[Jaanus Vaiksoo]] (&quot;Oma Eesti, oma toit&quot;) 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril 
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast 
* 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole 
* 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha 
* 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist 
* 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused 
* 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi 
* 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t 
* 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril 
* 1. november – Ida-Tallinna keskhaigla lähistel avati Tammsaare romaanile &quot;Tõde ja õigus&quot; pühendatud mälestuspink 

* 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade

===Kohaliku tähtsusega===

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha 
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi.
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil 
* 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. 
* 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. 
* 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. 
* 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni 
* 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist 
* 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] 
* 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] 
* 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil 
* 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile 
* 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor 
* 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks 
* 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile 
* 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga 
* 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 
* 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] 
* 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] 
* 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril

* ...

==Surnud==
{{Vaata|In memoriam 2026}}

===Eesti inimesed===
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht 
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja 
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener
*[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik
*[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog
*[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik
* [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist
*[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof
*[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja
*[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör
*[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja
*[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik 
*[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane 
*[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst 
*[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti  ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija
*[[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik
*[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija

===Välismaalased===

*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja
*[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane
*[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik
*[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane 
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja
*[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut
*[[17. oktoober]] – [[Ryū Murakami]], jaapani kirjanik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>g2jmcmqwjaodqr5ru9eg4lqaqj9anfo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265396</id>
      <parentid>7265344</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:53:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7265396</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44564" sha1="6xwebwagk9izx9xsxfn0o4kjjc1oxxt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa ([[2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale]]).&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja.
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 28. veebruar – [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. Algas [[2026. aasta Iraani sõda]]
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – [[Artemis 2]] sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis [[Luong Cuong]]i asemele riigi uueks presidendiks [[Tô Lâm]]i. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti [[Nizar Amidi]].  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza Partei]] võitis [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|Ungari parlamendivalimised]], lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste 
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat.
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutati välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 20. oktoober – teatati kriitilisest [[tarkvara turvaauk|tarkvara turvaaugust]] [[PHP2Shell]]
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised|Iisraeli parlamendivalimised]]
* 29. oktoober – [[2026. aasta Binance'i häkkimine|häkkerid varastasid]] krüptobörsist [[Binance]] 6,3 miljardi USD väärtuses krüptoraha, mida peetakse ajaloo suurimaks digitaalvaluutavarguseks&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Shen |first=Muyao |date=29 October 2026 |title=Binance Estimates $6.3 Billion Hacked in Crypto's Biggest Heist |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2026-10-29/binance-founder-says-possible-hack-of-exchange-bitcoin-falls?srnd=homepage-americas |access-date=30 October 2026 |website=Bloomberg}}&lt;/ref&gt;
* 31. oktoober – 13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==

===Poliitika, sport ja ühiskond===
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]. 
* 17. märts – 2025. aasta suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – Öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse. Öö jooksul jõudis mitu drooni ka Eesti õhuruumi- Varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ja häire lõpetati.
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]].
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris 
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] 
* 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks 
* 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses 
* 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad 
* 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks 
* 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i 
* 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] 
* 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks 
* 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal  karistust kandma [[Tartu vangla]]sse 
* 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri 
* 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias 
* august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i 
* 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale 
* 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses 
* 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 
* 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] 
* 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu ([[Mürsuskandaal]]) 
* 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha 
* 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu 
* 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse 
* 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus 
* 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] 
* 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust 
* 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]]
* 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] 
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid 
* 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui  eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot
* 22. oktoober – välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]] teatas, et liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadina 
* 22. oktoober – president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks saab riigikogu liige [[Maris Lauri]], kes asub nõunikuna tööle 2. novembril, Maris Lauri asendusliikmena pääseb riigikogusse [[Toomas Järveoja]] 
*

===Kultuur, äri ja meedia===
* 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks 
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] (&quot;Veidi veidrad veised&quot;) ja [[Jaanus Vaiksoo]] (&quot;Oma Eesti, oma toit&quot;) 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril 
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast 
* 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole 
* 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha 
* 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist 
* 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused 
* 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi 
* 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t 
* 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril 
* 1. november – Ida-Tallinna keskhaigla lähistel avati Tammsaare romaanile &quot;Tõde ja õigus&quot; pühendatud mälestuspink 

* 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade

===Kohaliku tähtsusega===

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist 
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] 
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud 
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad 
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha 
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi 
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil 
* 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele 
* 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris 
* 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu 
* 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni 
* 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist 
* 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub 1. oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] 
* 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] 
* 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil 
* 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile 
* 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor 
* 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks 
* 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile 
* 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga 
* 11. september – Tartu vanalinnas Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 
* 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] 
* 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] 
* 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril

* ...

==Surnud==
{{Vaata|In memoriam 2026}}

===Eesti inimesed===
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht 
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja 
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener
*[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik
*[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog
*[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik
* [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist
*[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof
*[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja
*[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör
*[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja
*[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik 
*[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane 
*[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst 
*[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti  ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija
*[[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik
*[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija

===Välismaalased===

*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja
*[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane
*[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik
*[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane 
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja
*[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut
*[[17. oktoober]] – [[Ryū Murakami]], jaapani kirjanik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>6xwebwagk9izx9xsxfn0o4kjjc1oxxt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alaleütlev kääne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>465972</id>
    <revision>
      <id>7265080</id>
      <parentid>5334831</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1731" sha1="a2xqduysi2136qoq8327x63j8rvnl1f" xml:space="preserve">'''Alaleütlev [[kääne]]''' ehk '''allatiiv''' on [[väliskohakääne]]te hulka kuuluv sihikääne.

== Eesti keel ==
Alaleütleva käände tunnused on ''le'' ja ''lle'' (ainult kolme asesõnaga: mu/''lle'', su/''lle'' ja ta/''lle'').

Alaleütleva käändega väljendatakse:
* sihtkohta, nt ''Mari sõitis '''välismaale''''';
* tähtaega, nt ''Koosolek viidi üle '''neljapäevale''''';
* tulemusseisundit, nt ''Tüdruku nägu läks '''naerule'''. Kisub '''vihmale''''';
* adressaati, nt ''Mari rääkis '''Jürile''' kõik ausalt ära'';
* kogejat, nt '''''Mulle''' meeldib siin elada''.
Alaleütlev kääne väljendab [[verb]]ide [[rektsioon]]ilise laiendina:
* kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt ''Ta lootis '''sõpradele'''. Jüri näitas näpuga '''raamatule''''';
* hoiaku või emotsiooni objekti, nt ''Mihkel on '''sõbrale''' kade. Ära ole '''mulle''' kuri'';
* või on ilma selge tähenduseta, nt ''Jüri eelistab õlut '''teistele''' jookidele. Järgnege '''mulle'''''.&lt;ref&gt;[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. [http://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamat]. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].&lt;/ref&gt;
Alaleütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti [[määrus]]e või [[täiend]]ina.&lt;ref&gt;Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. [https://web.archive.org/web/20171012192515/http://dspace.ut.ee/handle/10062/29448 Eesti keele grammatika I.] Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Käänded]]
[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:Vormiõpetus]]
[[Kategooria:Morfoloogia]]</text>
      <sha1>a2xqduysi2136qoq8327x63j8rvnl1f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Atul Gawande</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467034</id>
    <revision>
      <id>7265333</id>
      <parentid>7226123</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T05:25:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265333</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5117" sha1="83n2apz7og5r4qeajjguxgtnsd2frgj" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Atul Gawande
| pilt = Atul-Gawande (cropped).jpg
| pildiallkiri = Atul Gawande (2013)
| amet = [[Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengukoostöö agentuur|USAID]]i abipeadirektor
| ametiajaalgus = [[4. jaanuar]] [[2022]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = Alma Golden
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1965|11|5}}
| sünnikoht    = [[New York]], [[New Yorgi osariik]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Stanfordi Ülikool]]&lt;br&gt;[[Oxfordi Ülikool]]&lt;br&gt;[[Harvardi Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = [[meditsiin]]
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Atul Gawande''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1965]] [[New York|New Yorgis]] [[Brooklyn]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[arst]] ja [[aimekirjanik]], mitme [[meditsiin]]iteemalise aimeraamatu autor.

==Päritolu ja haridustee==
Ta on pärit [[India]] päritolu [[immigrant]]ide perest. Tema vanemad olid arstid. 1987. aastal lõpetas ta [[Stanfordi Ülikool]]i [[bakalaureusekraad]]iga [[bioloogia]]s ja [[politoloogia]]s. [[Rhodesi stipendium|Rhodesi stipendiaadina]] sai ta 1989. aastal [[Oxfordi Ülikool]]ist [[magistrikraad]]i [[filosoofia]], [[politoloogia]] ja [[majandusteadus]]e alal. Aastatel 1990–1992 ja 1993–1995 õppis ta [[Harvardi Ülikool]]i õppeasutuses [[Harvard Medical School]], kust sai [[meditsiinidoktor]]i (M.D.) kraadi. [[Magistrikraad]]i avaliku tervishoiu alal sai ta 1999. aastal Harvardi Ülikooli õppeasutusest [[Harvard School of Public Health]]. 2003. aastal lõpetas ta [[residentuur (õppevorm)|residentuuri]]. 2006. aastal sai ta [[MacArthuri fond]]ilt [[MacArthuri stipendium]]i.

==Töö ja muu tegevus==
Ta töötab [[professor]]ina [[Harvardi Ülikool]]i õppeasutustes [[Harvard School of Public Health]] (tervishoiupoliitika ja -halduse osakonnas) ja [[Harvard Medical School]] (''Samuel O. Thier Professor of Surgery''). Ta tegutseb ka praktiseeriva [[kirurg]]ina [[üldkirurgia|üld-]] ja [[endokrinoloogiline kirurgia|endokrinoloogilise kirurgia]] valdkonnas ühes [[Boston]]is asuvas haiglas. Ühtlasi on ta [[Ariadne Labs]]i tegevdirektor.&lt;ref name=&quot;aria&quot;/&gt;

Varem on ta töötanud [[Bill Clinton]]i 1992. aasta presidendikandidaadi valimiskampaanias. 1998. aastast oli ta [[The New Yorker|The New Yorkeri]] kaastööline). 2012. aastal esines ta [[TED]] konverentsil [[Long Beach]]is [[California|California osariigi]]s&lt;ref name=&quot;wire&quot;/&gt;.
 
==Tunnustus==
* 2002 – USA raamatuauhinna [[National Book Award]] nominent (&quot;Complications: A Surgeon's Notes on an Imperfect Science&quot;)&lt;ref name=&quot;aria&quot;/&gt;
* 2010 – [[National Magazine Award]] kategoorias &quot;Avalik huvi&quot; (ajakirjas [[The New Yorker]] ilmunud &quot;The Cost Conundrum&quot;)
* 2011 – National Magazine Award kategoorias &quot;Avalik huvi&quot; (ajakirjas The New Yorker ilmunud &quot;Letting Go&quot;)
* 2011 – valiti [[USA Meditsiiniakadeemia]] liikmeks
* 2014 – [[Lewis Thomase teaduskirjutiste auhind]]

==Teosed==
* 2002 – ''Complications: A Surgeon's Notes on an Imperfect Science''. Picador, ISBN 9780312421700
* 2007 – ''Better: A Surgeon's Notes on Performance''. Picador, ISBN 9780312427658
* 2009 – ''The Checklist Manifesto: How to Get Things Right''. Picador, ISBN 9780312430009
* 2014 – ''Being Mortal: Medicine and What Matters in the End''. Metropolitan Books, ISBN 9780805095159

===Tõlked eesti keelde===
* 2016 – ''Surelikkus. Meditsiinist ja sellest, mis on tegelikult oluline''. Tõlkinud [[Jürgen Innos]]. [[Pilgrim]], ISBN 9789949571529

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;aria&quot;&gt;[https://www.ariadnelabs.org/about-us/people/leadership/ Leadership]. ariadnelabs.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wire&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161223032320/https://www.wired.com/2012/02/ted-2012-gawande-checklist/ TED 2012: The Future of Medicine Is in the Paperwork]. wired.com&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=L3QkaS249Bc Atul Gawande: How do we heal medicine?]. Esinemine TED konverentsil youtube.com, 16. aprill 2012
*[https://www.hsph.harvard.edu/news/features/gawande-ariadne-labs-opens/ Ariadne Labs, a center for health systems innovation, launches new space]. hsph.harvard.edu

{{JÄRJESTA: Atul Gawande, Atul}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide arstid]]
[[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>83n2apz7og5r4qeajjguxgtnsd2frgj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gruusia ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467330</id>
    <revision>
      <id>7265284</id>
      <parentid>7225076</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:26:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Antiikaeg */</comment>
      <origin>7265284</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37977" sha1="emnjcu77f08xiea0ut7lyye8bzwjnzw" xml:space="preserve">''See on ülevaade [[Gruusia]] alade ajaloost.
[[Pilt:Europe Georgia.svg|pisi|Gruusia alad 21. sajandil]]

{{Sisukord paremale}}
==Eelajalooline aeg==
[[Pilt:Homo_Georgicus_IMG_2921.JPG|pisi|100px|vasakul|[[Dmanisi]]st leitud 1,8 miljoni aasta vanune ''[[Homo erectus]]e'' kolju]]
[[Pilt:Relief Map of Georgia.png|pisi|Gruusia alad]]
Tõendid varaseima asustuse kohta tänapäevase Gruusia aladel pärinevad 1,8 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas [[Dmanisi]]s&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt;. Tegu on vanimate leitud inimtegevuse jälgedega väljaspool [[Aafrika]]t&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot; /&gt;.

Hilisemast ajast pärit [[Acheuli kultuur]]i, [[Moustier' kultuur]]i&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt; ja [[Noorem paleoliitikum|noorema paleoliitikumi]] leide on tulnud arvukatest koobastest ja asulakohtadest.

Vanim maaviljeluslik asustus, tuntud kui [[Šulaveri-Šomu kultuur]], on teada perioodist 6000 kuni 5000 aastat eKr. Selle kultuuri esindajad valmistasid [[obsidiaan]]ist tööriistu, karjatasid veiseid ja sigu ning kasvatasid muuhulgas [[viinamarjad|viinamarju]]&lt;ref name=&quot;Rusishvili&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt; Samuti hakkasid Šulaveri-Šomu kultuuri esindajad juba 6. aastatuhandel eKr tegelema varajase [[metallurgia]]ga.
[[Pilt:Urartu in comparison with states in 2008-en.svg|pisi|vasakul|[[Urartu]] tänapäeva riigipiiride taustal]]
Aastail u 4000–2200 eKr oli Gruusia koduks [[Kura-Araxesi kultuur]]ile ning seejärel [[Trialeti kultuur]]ile&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot; /&gt;. Viimast iseloomustas suurte [[kurgaan]]ide rajamine ning kõrgel tasemel kullassepatöö&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;.

[[12. sajand eKr|12. sajand]]il eKr tekkis Gruusia aladel [[Diauehi]] hõimuliit, mis oli piisavalt tugev, et vastu seista naabruses asuva [[Assüüria]] rünnakuile&lt;ref name=&quot;Suny&quot; /&gt;. 8. sajandil eKr hõimuliit siiski hävitati sõdades Assüüria ja [[Urartu]]ga ning osa selle aladest hõivas naabruses asunud [[Kolchis]]e hõimuliit, mis oli tekkinud Diauehiga umbes samal ajal&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;. 
Ajavahemikus 2100–750 eKr tabasid piirkonda [[hetiidid|hetiitide]], [[urartu]]laste, [[Meedia riik|meedialaste]], proto-pärslaste ja [[kimmerlased|kimmerlaste]] sissetungid.

Samal perioodil hargnesid proto-kartvelid mitmeks etniliselt erinevaks haruks, mis lõi aluse ka erinevate keelte ([[gruusia keel|gruusia]], [[svani keel|svani]], [[megreli keel|megreli]] ja [[lazi keel|lazi]]) tekkeks.

==Antiikaeg==
[[Pilt:Georgian_States_Colchis_and_Iberia_%28600-150BC%29-en.svg|pisi|[[Kolchise kuningriik]] (roheline) ja [[Ibeeria kuningriik]] (oranž) aastail u 600–150 eKr]]

[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande]] lõpus ja [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande algul eKr]] tekkisid Edela-Gruusias varased riiklikud moodustised Diadohhi ja Vana-Kolchis. Kolchise hõimuliidust kujunes [[6. sajand eKr|6. sajandiks eKr]] Edela-Gruusias välja ([[Kolhethi]]) [[Kolchise kuningriik]]. Kuni [[1. sajand eKr|1. sajandini eKr]] eksisteerinud Kolchis oli tuntud ka [[Vana-Kreeka|antiikkreeklastele]] ja see mängis keskset osa [[kuldvillak]]ulegendis. [[9. sajand eKr|9.]] ja [[8. sajand eKr|8. sajandi vahetusel eKr]] purustas [[Urartu]] Diadohhi ja [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] vallu­tasid [[kimmerlased]] Kolchise. Urartu kuningriik oli umbes 860 – 590 eKr [[Armeenia mägismaa]]l asunud kuningriik, mille keskmes oli [[Vani järv]] praeguse [[Türgi]] idaosas. Selle pealinn [[Tušpa]] asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval [[Van (Türgi)|Vani]] linn. Urartu kuningriigi suurima vägevuse ajal [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] ulatus riik Põhja-[[Mesopotaamia]]st Lõuna-[[Kaukaasia]]ni ning läänes välja [[Vahemeri|Vahemereni]] hilisema [[Kiliikia]] alal. Riigi territoorium hõlmas osa tänapäeva [[Türgi]] alast, kogu tänapäeva [[Armeenia]] ala [[Sevani järv]]e ümbruses, tänapäeva [[Iraan]]i ala loodeosa [[Urmia järv]]e ümbruses, ning tänapäeva [[Gruusia]] ala lõunaosa ja osa tänapäeva [[Aserbaidžaan]]i alast.

Lääne-Gruusias tekkis [[6. sajand eKr|6. sajand]]il eKr Vana-Kolchise järglasena [[Kolheti]] riik, Musta mere idarannikule rajati Kreeka kolooniad [[Phasis]] ja [[Dioskurias]]. Ajavahemikus [[1. aastatuhat eKr|1000–550 eKr]] rajasid kreeklased Kolchise rannikualadele mitmeid [[Vana-Kreeka#Kreeka kolonisatsioon|kolooniaid]]: [[Dioskurias]] (tänapäeval [[Suhhumi]]), [[Gyenos]] ([[Otšamtšire]]), [[Phasis]] ([[Phothi]]), [[Anakopia]] ([[Ahhali Athoni]]), [[Bitius]] ([[Pitsunda]]) ja teisi.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot; /&gt;

Ajavahemikus 653–333 eKr kuulusid Kolchis ja Ibeeria [[Meedia riik|Meedia]] ja selle langemise järel [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] mõjusfääri, kui 6. sajandi keskpaiku eKr allutasid Gruusia oma võimule [[Ahhemeniidid]]. Antiikautorite töödest jääb siiski ebaselgeks, millisel määral suutsid pärslased oma võimu Kolchise ja Ibeeria üle kehtestada. Samuti ei kuulunud kumbki riikidest [[Aleksander Suur]]e [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] koosseisu.

[[4. sajand eKr|4. sajand]]iks eKr oli tekkinud Gruusia idaosas Kharthli riik (antiikallikais [[Ibeeria kuningriik]]&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot; /&gt;, keskus [[Mtshetha]]. Tugevaim oli see [[3. sajand eKr|3. sajand]]il eKr, kui ta hõlmas Ida- ja Lõuna-Gruusia ning osa Lääne-Gruusiast.

Perioodil [[2. sajand eKr]] kuni [[2. sajand]] pKr olid Kolchis ja Ibeeria koos oma naaberaladega kohalike suurvõimude [[Armeenia kuningriik|Armeenia]] ja [[Pontuse kuningriik|Pontuse]] ning [[Rooma riik|Rooma]] vaheliste pikkade ja laastavate sõdade tallermaaks&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot; /&gt;.
===Suur-Armeenia===
[[Pilt:Maps of the Armenian Empire of Tigranes.gif|pisi|vasakul|[[Tigran II]] aegne (95–55 eKr) [[Suur-Armeenia]] ja Gruusia alad]]
{{vaata|Armeenia ajalugu#Suur-Armeenia}}, ''[[Suur-Armeenia]]''

[[Pilt:Roman Empire Trajan 117AD.png|pisi|[[Rooma keisririik]] aastal 117 pKr oma suurimates piirides]]

[[Pilt:Roman Empire with provinces in 210 AD.png|pisi|Rooma riigi provintsid aastal 210]]
Kuningas [[Artašes]]e valitsusajal (189–161 eKr) hõivas kiirelt laienev Suur-Armeenia kuningriik suure osa Ibeeriast&lt;ref name=&quot;Suny2&quot; /&gt; ning vahemikus 120–63 eKr alistas Suur-Armeenia liitlane [[Pontuse kuningriik|Pontuse]] kuningas [[Mithridates VI Eupator]] kogu Kolchise ja liitis selle oma riigiga. Aastal 65 eKr vallutas Pontuse ja Suur-Armeeniaga sõdinud Rooma väejuht [[Pompeius]] Ibeeria&lt;ref name=&quot;Mikaberidze5&quot; /&gt;, kuid roomlased oma võimu seal ei kindlustanud. [[Pompeius]] võitis Kolchises [[63 eKr]] pärast ägedaid lahinguid [[Abhaasia ajalugu|Abhaasia]]s kohalikku pealikku (''sceptuchus'') [[Olthaces]]t ning seadis valitsema [[dünast]] [[Aristarchus]]e, kes jäi võimule [[47 eKr|47. aastani eKr]]. Pärast Pompeiuse langemist kasutas Mithridatese poeg, [[Bosporuse riik|Bosporuse riigi]] ja Pontose kuningas, ära, et [[Caesar]] oli läinud [[Vana-Egiptus|Egiptusse]], ning vallutas Kolchise, Armeenia ja osa [[Kapadookia]]st ning võitis Rooma väejuhti [[Domitius Calvinus]]t.

[[1. sajand eKr|1. sajand]]il eKr allutas [[Rooma vabariik|Rooma]] suurema osa Gruusiast. [[Pharnakes]]e pojapoja [[Polemon II]] sundis [[Nero]] võimust loobuma ning Pontos ja Kolchis inkorporeeriti [[63]] pKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]i [[Galaatia (Rooma provints)|Galatia]]sse ja [[81]] pKr [[Kapadookia (Rooma provints)|Kapadookia provintsi]]. Kolchis ühendati Rooma riigiga&lt;ref name=&quot;Suny2&quot; /&gt;, ning sellest sai [[Rooma provintsid|Rooma provints]] [[Lazicum]], mida valitsesid Rooma [[legaat|legaadid]]. 2. sajandil tugevnes [[Kharthli]] taas ja sõltuvus Roomast muutus vormiliseks; riigi õitseng oli 130.–150. aastail, Pharsman II valitsemisajal.

===Kristluse vastuvõtt===
[[Pilt:Svetitskhoveli fresco. King Mirian.jpg|pisi|vasakul|Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai kristlusest Ibeeria riigiusk. Fresko [[Svetitskhoveli katedraal]]is]]
Alates 1. sajandist oli Ibeerias levinud [[mitraism]] ja [[zoroastrism]]. Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal (284–361) sai Ibeeriast üks esimesi riike, mis võttis vastu ristiusu. Sündmuse täpne aeg on teadmata, kuid erinevate allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317, 319, 324, 327 ja 330. 4. sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka Lazicas. Ristiusu vastuvõtt lähendas Ibeeriat [[Bütsants]]ile.
[[File:Lazica in Late Antiquity.svg|pisi|Lazica ([[Egrisi]]) riik, 131–697]]
[[2. sajand]]il tekkis Lääne-Gruusias Lazica ([[Egrisi]]) riik, mis tugevnedes alistas Kolheti põhjaosa, riigi õitseng oli 3.–4. sajandil. Kolchis koosnes 130. aastatel lõunast põhja järgmistest riikidest: [[Machelons]], [[Heniochi]], [[Lazica]], [[Apsilia]], [[Abhaasia ajalugu|Abazgia]] ja [[Sanigia]]. [[3. sajand]]il hakkas Lazica ([[Egrisi]]), mida valitses läänegruusia hõim ''lazoi'' ([[lazid]]), domineerima suuremas osas Kolchisest. 337. aastal kuulutas [[Kharthli]] kuningas [[ristiusk|risti­usu]] [[riigiusk|riigiusuks]].

[[Pilt:Anatolia 264.jpg|pisi|[[Anatoolia]] ja Gruusia alade riigid 264. aastal]]
[[3. sajand]]il oli Ibeeria [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] maksualune, kuid sajandi lõpus oldi taas Rooma vasalli rollis&lt;ref name=&quot;Rawlinson&quot; /&gt;.[[Ardašir I]] vallutas [[3. sajand]]i alguses kodusõjast ning [[Rooma-Partia sõjad|Rooma-Partia sõdades]] nõrgenenud [[Artabanos V]] valitsetud [[Partia]] ning laiendas umbes 222. aastaks oma valdusi kuni [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] valdusteni [[Lähis-Ida]]s ja [[Väike-Aasia]]s. [[Sassaniidid]]e dünastia Valitseja (293–302) Narsehi ajal tungisid sassaniidide väed Rooma [[Armeenia]]sse, kuid võideti [[298]]. aastal hilisema keisri [[Galerius]]e vägede poolt ning loovutasid rahulepingu alusel nende kontrolli all olnud [[Väike-Armeenia|viis provintsi]] [[Tigris]]est lääne pool, kuni aastal 337 vallutas need alad ajutiselt valitseja [[Shapur II]]. Shapur II nõudis 358. aastal [[Constantinus Suur|Constantius]]elt, et Rooma loovutaks talle [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] provintsid, kuid keiser keeldus. Nii algas 359. aastal uus pärslaste pealetung. Šapur II vägede kätte langes pärast 73 päeva kestnud piiramist strateegilise tähtsusega [[Diyarbakır|Amida]] kindlus. Järgmisel aastal vallutasid pärslased veel mitu kindlust, millest kõige olulisem oli [[Singara]]. 361. aastal oli Constantius impeeriumi läänealal esile kerkinud siseohu tõttu sunnitud idapiirilt lahkuma ja sõda pärslastega jätkus tema järglase [[Julianus Apostata]] ajal, kes saavutas esialgu ka mõningast edu.
[[Pilt:Costantino nord-limes png.PNG|pisi|vasakul|[[Rooma keisririik]] ja klientriigid [[Constantinus Suur]]e valitsusajal (306–337)]]
[[Pilt:Julian Campaign 363.png|pisi|[[Julianus Apostata]] ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal]]
3. sajandi alguses sai Lazicumi provints teatud ulatuses autonoomia ning sajandi lõpuks täieliku iseseisvuse Rooma riigist – tekkis [[Lazica-Egrisi kuningriik]], mis 6. sajandil liideti [[Bütsants]]iga&lt;ref name=&quot;Lazic&quot; /&gt;.

Keiser (361–363) [[Julianus Apostata]] ebaõnnestunud sõjakäigu ja hukkumise järel läks kontroll Ibeeria üle pärslaste kätte ning kuningas [[Varaz-Bakur I]]-st sai Pärsia vasall. Sassaaniidid määrasid Ibeeriasse oma asekuningad, kes pidid hoidma vasalle kontrolli all. Asekuningate valduses olnud [[Khvemo Kharthli]] kujunes [[pärsia kultuur]]i keskuseks Gruusias ning 5. sajandi keskpaigaks oli pärslaste [[zoroastrism]]ist saanud [[kristlus]]e kõrval teine ametlik usund Ida-Gruusias.
[[Pilt:Roman-Persian Frontier, 565 AD.png|pisi|vasakul|[[Bütsantsi ajalugu|Bütsantsi]]-Sassaniidide riigi piir [[Bütsantsi keiser]] [[Justinianus I]] surma ajal 565. aastal]]
===Sassaniidide Pärsia ja Bütsants===
[[4. sajand|4.]]–[[6. sajand]]il oli Kharthli vasallisõltuvuses [[Sassaniidid]]e [[Sassaniidide riik|Sassaniidide Pärsia riigist]] ja [[Lazica]] [[Bütsantsi ajalugu#Rahu idapiiril ja Nika ülestõusu mahasurumine|Bütsants]]ist. Kharthli kuningas Vahtang I Gorgasal juhtis [[5. sajand]]i II poolel Sassaniidide-vastast võitlust. Vahtang I avardas ja tugevdas riiki: Kartliga liideti [[Klardžeti]], [[Ereti]], [[Kambetšovani]] ja [[Tšuketi]], rajati kindlusi. Suurenes [[Thbilisi]] tähtsus ning 6. sajandil sai sellest Kharthli riigi ning Ida-Gruusia poliitiline, majanduslik ja kultuurikeskus.

[[5. sajand]]i lõpus juhtis vürst [[Vahtang I]] Pärsia-vastast ülestõusu, kuid selle käigus saavutatud iseseisvust ei jätkunud kauaks&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Suny4&quot; /&gt;. Vahtang I järglased jätkasid sõda Sassaniididega, kuid said 523. aastal lüüa ja Ibeeria liideti uuesti Pärsiaga. 580. aastal likvideerisid pärslased Ibeeria kuningriigi&lt;ref name=&quot;Suny3&quot; /&gt;, ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks, mida valitseks ''[[marzpan]]'' (asehaldur).
[[Pilt:Sasanian Empire 621 A.D.jpg|pisi|Bütsantsi ja Sassaniidide impeeriumi alad 620. aastal]]
[[Justinianus I]] valitsemisperioodil (527–565) suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu (&quot;igavese rahu&quot;), mille järgi nõustus Bütsants maksma Sassaniidide riigile iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Sõjategevus taasalgas 550. aastail [[Kaukaasia]] alade kuulumise üle, 580. aastal likvideerisid pärslased [[Ibeeria kuningriik|Ibeeria kuningriigi]], ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks. Pärsia ja Bütsantsi vahelise lepinguga ([[562]]) jäi [[Lazica]] Bütsantsi alluvusse. 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtshetha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Suny3&quot; /&gt;. [[7. sajand]]i alguses kindlustus Bütsantsi mõjuvõim ka [[Kharthli]]s. 
{{Vaata|Bütsantsi-Sassaniidide sõjad}}
[[Pilt:Califate 750.jpg|pisi|vasakul|[[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] territoorium u 750. aastal]]
Bütsantsi keiser [[Maurikios]]e ajal sekkus Bütsants Sassaniidide riigi kodusõtta. Maurikios aitas Sassaniidide riigi troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. 

[[7. sajand]]i lõpus jõudsid Kaukaasiasse araablastest vallutajad&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt; ja aladele laienes [[Kalifaat]]. Moslemiväed alistasid suurema osa Gruusiast ja Bütsantsi ülemvõim jäi püsima ainult osas Lääne-Gruusias.

==Gruusia keskaeg==
===Ühtse Gruusia riigi loomine===
[[File:Bagratid Iberia (Tao–Klarjeti).gif|pisi|[[Bagrationi dünastia]] [[Tao-Klarjeti kuningriik]] (888–1008)]]
[[File:Caucasus 850 map alt de.png|pisi|vasakul|[[Kaukaasia]] 850. aasta paiku]]
[[File:Caucasus 900 map alt de.png|pisi|vasakul|[[Kaukaasia]] [[10. sajand]]il]]

[[8. sajand]]i lõpus hakkas Gruusia järk-järgult araab­laste ikkest vabanema, vallutajate vastu peetud võitluses tekkisid 8. sajandi lõpul ja 9. sajandi alguses sõltumatud riigid Kahhethi, Ereti, Tao-Klardžethi ja Abhaasia. [[Abhaasia ajalugu|Abhaasia]] [[Abhaasia valitsejate nimistu|vürst]] Leon II ühendas oma võimu alla kogu Lääne-Gruusia.

[[Pilt:Bagrat III Unifier (crop).png|pisi|150px|Gruusia ühendaja [[Bagrat III]]. Fresko [[Gelati kirik]]us]]
[[9. sajand]]i esimestel kümnenditel vallutas [[Bagrationi dünastia]]st [[Ašot I]] araablastelt tagasi mitmeid Lõuna-Ibeeria alasid. Ašot tunnistas Bütsantsi oma [[süserään]]ina ning ühendas [[Tao vürstiriik|Tao]] ja [[Klarjeti vürstiriik|Klarjeti vürstiriigid]] ja [[Šavšeti]], [[Khikhata]], [[Samtshe]], [[Trialeti]], [[Džavahhethi]] ning [[Ašots]]i krahvkonnad ühtseks [[Tao-Klarjeti kuningriik|Tao-Klarjeti kuningriigiks]]. Formaalselt allus see Bütsantsile, kuid tegelikult oli tegu iseseisva riigiga, mille keskuseks oli [[Artanuji]]. ''[[Kouropalatēs]]'' [[Davith Bagrationi]] laiendas oma valdusi, vallutades [[Theodossiopolis]]e ja Armeenia provintsi [[Basian]]i. Samuti kehtestas ta protektoraadi Armeenia provintside [[Kharqi]], [[Apakhuni]], [[Malazgirt]]i ja [[Ahlat]]i üle.

Esimene ühendatud Gruusia kuningriik loodi 10. sajandi lõpus, mil ''kouropalatēs'' Davith vallutas Kharthli-Ibeeria krahvkonna. Kolm aastat hiljem päris Davithi kasupoeg [[Bagrat III]], oma onu [[Theodosius Pime]]da surma järel [[Abhaasia ajalugu|Abhaasia]] trooni. 1001. aastal päris Bagrat III ka Tao-Klarjeti ning 1008–1010 vallutas ta [[Kahhethi]] ja [[Ereti]] ning sai esimeseks Gruusia kuningaks (1008–1014), kes valitses nii maa ida- kui lääneosa üle.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot; /&gt;

1071. aastal lõi [[seldžukid]] [[Manzikerti lahing]]us Bütsantsi, Armeenia ja Gruusia ühendväge. 1081. aastaks olid seldžukid [[suur türklaste sissetung|hõivanud suurema osa]] Gruusiast. Vaid mägised [[Abhaasia]], Svaneti, Racha ja Khevi-Khevsureti jäid türklaste võimu alt välja.
====Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine====
[[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png‎|pisi|vasakul|[[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]] suurim ulatus 1092. aastal]]

Võitlust [[seldžukid|seldžukkidest]] sissetungijate vastu juhtis noor kuningas (1089–1125) [[Davith IV]] Ehitaja, kes oli trooni pärinud 16-aastaselt 1089. aastal&lt;ref name=&quot;Suny5&quot; /&gt;. [[Esimene ristisõda]] (1096–1099) ja ristisõdijate sõjakäik seldžukkide vastu [[Anatoolia]]s andsid võimaluse ka edukaks sõjategevuseks Gruusias. 1099. aastaks lõpetas Davith Ehitaja andami maksmise seldžukkidele ning oli suutnud vabastada suurema osa Gruusiast. 1118. aastaks oli vaid Thbilisi endiselt seldžukkide käes.
[[Pilt:David_IV_map_de.png|pisi|vasakul|[[Gruusia kuningriik|Gruusia kuningriigi]] laienemine [[Davith IV]] valitsusajal (1089–1125)]]
[[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]] oli Gruusia riigi õitseng. Seldžukkide lahkumise järel oli vabaks jäänud tohutu hulk põllumaad, ning Davithi sõjavägi vajas täiendavat inimjõudu, mistõttu saabus aastatel 1118–1119 kuninga kutsel 40 000 [[Polovetsid|kiptšaki]] sõdalast ühes oma peredega Gruusiasse. 1120. aastal saabus Gruusiasse tuhandeid [[alaanid|alaane]], kes asusid elama [[Kharthli]]sse. [[Kristlus|Kristliku]] Gruusia väkke tuli ka palgasõdureid Saksamaalt, Itaaliast, Skandinaaviast ja [[Kiievi-Vene]]st.

1121. aastal kuulutas [[Seldžukkide riik|Seldžukkide]] sultan [[Mesud I]] Gruusiale [[džihaad]]i, kuid sai [[Didgori lahing]]us Gruusia vägedelt lüüa. 1122. aastal vallutasid Gruusia väed ka Thbilisi, millest sai riigi pealinn. Järgnevatel aastatel vallutati [[Širvan]]&lt;ref name=&quot;Suny6&quot; /&gt; ning suur osa Armeeniast. Davith IV suri 1125. aastal, jättes endast maha riigi, millest oli saanud piirkondlik suurvõim&lt;ref name=&quot;Suny6&quot; /&gt;. Davith Ehitaja ajal tugevnes tsentra­liseeritud riik, moodustati alatine sõjavägi.

===Kuninganna Tamar===
Järgnevate valitsejate, Kuningas Giorgi III (1156–1184) ja kunin­ganna Tamari ajal (1184–1213) tugevnes Gruusia poliitiline mõjuvõim [[Põhja-Kaukaasia]]s ja naabermaades. Gruusia oli tollal [[Lähis-Ida]] tugevaid riike. Hästi olid arenenud põllundus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus, rajati teid ja niisutuskanaleid, kõrge taseme saavutas kultuur.

[[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|Gruusia kuningriik, selle vasallid ja sõltlased kuninganna Tamari valitsemisajal]]
Kuninganna Tamari valitsemisajal tõusis Gruusia oma võimsuse tippu. Aastatel 1194–1204 lõid Gruusia väed korduvalt tagasi türklaste uusi sissetunge ning korraldasid edukaid sõjakäike türklaste võimu all olnud Lõuna-Armeeniasse. Nende tulemusel läks suurem osa Lõuna-Armeeniast Gruusia võimu alla.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt; [[27. juuli]]l [[1202]], võitsid Gruusia väed praeguse Türgi põhjaosas toimunud [[Basiani lahing]]us suurt seldžukkide armeed, millega pandi seisma moslemite ekspansioon põhja, Gruusia aladele.

1204. aastal langes [[Bütsants]] ristisõdijate kätte ja Gruusiast ning [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririigist]] said võimsaimad kristlikud riigid Vahemere idaosas. Samal aastal vallutasid Tamari väed [[Anatoolia]] kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse [[Iraani Aserbaidžaan]]i). Tol ajal saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos.

Tamar Suure valitsusaega peetakse Gruusia kuldajaks – lisaks sõjalistele ja poliitilistele saavutustele õitses tollal ka gruusia kultuur.

===Mongolite sissetung ===
[[Pilt:Genghis Khan empire-en.svg|pisi|vasakul|]]
1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik|mongolite]] väed ja Gruusia kuningriik hääbus. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;
[[Pilt:Timur Golden Horde campaign.jpg|pisi|Timuri sõjakäik [[Pärsia]]sse ja Kuldhordi]]
1243. aastal sõlmis kuninganna [[Rusudan]] mongolitega rahuleppe, millega Gruusia jäi ilma oma vasallidest, nõustus maksma andamit ning lasi mongolitel okupeerida üle poole Gruusia riigist. Lisaks sellele hakkas lagunema ka riigi see osa, mis ei olnud mongolite ikke all – [[Samtshe-Džavahhethi|Samtshe]] sõjapealikud ei allunud enam keskvõimule ja 1266. aastaks olid nad sisuliselt Gruusiast eraldunud.&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;

1259. aastal puhkes kuningas [[Davith VI]] juhtimisel mongolitevastane ülestõus&lt;ref name=&quot;Suny7&quot; /&gt;. Võitlust jätkasid ka kuningad [[Demetre II]] (1270–1289) ja [[Davith VIII]] (1293–1311). [[Giorgi V]] (1314–1346) suutis ära kasutada [[Ilkhanaat|Ilkhanaadi]] nõrgenemist ning lõpetas mongolitele andami maksmise&lt;ref name=&quot;Suny8&quot; /&gt; ja taastas riigi piirid kujul, nagu need olid olnud enne 1220. aastaid. Samuti tõi ta [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]] tagasi Gruusia mõjusfääri.

Aastatel 1386–1403 tungisid [[Timur]]i väed kaheksal korral Gruusiasse&lt;ref name=&quot;Suny8&quot; /&gt;. Gruusia (välja arvatud Abhaasia ja Svaneti) majandus, rahvastik ja linnad said rängalt kannatada.

==Gruusia uusaeg==
===Türgi ja Pärsia ülemvõim===
[[File:Kingdom of Georgia after dissolution as a unified state, 1490 AD.svg|thumb|left|Riigid Gruusias 15. sajandil]]

[[15. sajand|15. sajandi]] keskpaigaks olid kaardilt pühitud Gruusia vanad naaberriigid. 1453. aastal [[Osmanite riik|Osmanid]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutasid Konstantinoopoli]] ja [[Bütsants]]i, ning kontroll [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] vahelise läbipääsu üle läks [[Osmanite riik|Osmanite riigile]]. Gruusia säilitas sideme läänega vaid läbi [[Genova]] kolooniate [[Krimmi poolsaar]]el. 15. sajandi II poolel, [[Aleksander I (Gruusia)|Aleksander I]] Gruusia troonist loobumise järel, ühtne Gruusia riik lagunes, tekkisid [[Bagrationi dünastia]] Aleksander I järglaste iseseisvad Kharthli, Kahhethi ja Imerethi kuningriik ning Samtshe-Saathabago (ka Meskheti) vürstiriik.

Gruusia kuningriik lagunes 1460. aastatel mitmeks väiksemaks riigiks:
*Giorgi VIII [[Kharthli kuningriik|Kharthli]], [[Kahhethi kuningriik|Kahhethi]] ja [[Bagrat VI]] [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigiks]]
*[[Guria vürstiriik|Guria]], [[Svaneti vürstiriik|Svaneti]], [[Samtshe vürstiriik|Samtshe]], [[Abhaasia vürstiriik|Abhaasia]] ja [[Samegrelo vürstiriik|Samegrelo vürstiriigiks]]

15. sajandi lõpuks ähvardas Gruusiat läänest [[Osmanite riik]] ning alates 1501. aastast Pärsia [[Safaviidide riik]] idast. Järgnevatel sajanditel oli Gruusia kahe suurvõimu vahelise võimuvõitluse tandriks. 1555. aastal sõlmisid Osmanite riik ja [[Safaviidid]]e [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]] [[Amasya rahu]], mis lõpetas [[Türgi-Pärsia sõda (1532–1555)|Türgi-Pärsia sõja]] ja jagas Gruusia mõjusfäärideks. [[Imerethi|Imereth]]i, Lääne-Gruusias läks Osmanitele ning Kharthli-Kahhethi, Ida-Gruusias Safaviidide Pärsiale. Järgnevates Türgi-Pärsia sõdades oli kaalukauss kord ühe, kord teise poole kasuks, kuid 17. sajandi alguses, [[Türgi-Pärsia sõda (1603–1618)|järjekordse sõja]] käigus, suutis [[Pärsia#Safaviidide riik|Safaviidide Pärsia]] kehtestada oma võimu peaaegu kogu Gruusias.
[[File:Khartli-Kakheti.svg|thumb|left|Kharthli-Kahhethi kuningriik]]
Gruusia [[iseseisvus]]püüdlused suruti julmalt maha, 1616. aastal surusid Pärsia šahhi [[‘Abbās I Suur]]e väed julmalt maha ülestõusu [[Karthli]]s ja [[Kahheti]]s. Hulk sõdureid ja elanikke hukati ning 130 000 – 200 000 Kahheti elanikku küüditati Pärsiasse. Samuti lasi ‘Abbās I surnuks piinata kuningas [[Teimuraz I]] ema [[Ketevan]]i, kes oli saadetud šahhi juurde läbirääkimistele&lt;ref name=&quot;Mikaberidze7&quot; /&gt;. 1625. aastal puhkes Giorgi Saakadze juhtimisel Kharthlis ja Kahhethis Pärsia-vastane ülestõus, 1659. aastal toimus Kahhetis uus ülestõus.

17. sajandil langes Gruusia pideva sõjategevuse tõttu suurde vaesusse.&lt;ref name=&quot;Suny9&quot; /&gt; [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il killustumine jätkus, Imerethist eraldusid [[Samegrelo]], [[Guria]], [[Abhaasia]] ja [[Svanethi]] vürstiriik. Võitluses Pärsia ja Osmanite ülemvõimu vastu, otsisid Gruusia valitsejad tuge ja sõjalist abi [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigilt]]; paljud Gruusia poliitikud ja kultuuritegelased leidsid Venemaal varjupaiga, 17. sajandi lõpus tekkis Moskvas gruusia koloonia.

Kharthli kuningas Vahtang VI (1703–1712, 1719–1724) püüdis kindlustada keskvõimu ja edendas ehitustegevust, välispoliitikas orienteerus ta Venemaale.

===Pärsia võimu alt Vene võimu alla===
[[Pilt:Northwestern domains of the Safavid Empire (cropped).png|pisi|vasakul|[[Kaukaasia]] alad Pärsia riigis]]
[[Safaviidide riik]] lagunes sisetülide tõttu 18. sajandi algul ning Osmanite riik ja [[Venemaa keisririik]] jagasid suure osa Pärsia valdustest 1724. aasta [[Konstantinoopoli rahu]]leppega. Kaheks jagati ka Gruusia. [[Nāder-šahh]] taastas aga kiirelt Pärsia vägevuse ning 1735. aastaks olid osmanid Gruusiast minema löödud. Nadir-šahh määras [[Kharthli]] ''wali''ks (asevalitsejaks) [[Bagrationi dünastia]]st [[Teimuraz II|Teimurazi]]. Reaktsioonina kõrgete maksude kehtestamisel, puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk pärlastele. Teimuraz ja tema poeg [[Erekli IIErekli]] aga jäid ustavaks Nadir-šahhile – osalt seetõttu, et takistada Bagrationide Mukhrani-haru naasmist võimu juurde. Tänutäheks ustavuse eest andis Nadir-šahh Teimurazile [[Kharthli]] kuninga ning Ereklile [[Kahhethi]] kuninga tiitli.
[[Pilt:Heraclius II of Eastern Georgia crop.png|pisi|Kahhethi (1744–1798) ja Kharthli-Kahhethi kuningas (1762–1798) [[Erekli II]]]]
Nadir-šahh mõrvati 1747. aastal ning Teimuraz ja Irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust, et Pärsiast lahku lüüa&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot; /&gt;. Pärsia garnisonid sunniti Gruusiast lahkuma ning koostöös üksteise ning Aserbaidžaani khaanidega moodustasid Pärsia-vastase liidu. 1752. aastal saatsid nad Venemaale saatkonna, et paluda sõjalist toetust, mis aga kujunes edutuks.
[[Pilt:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820crop.jpg|pisi|vasakul|Eestimaalt pärit [[Karl Heinrich von Knorring]] (1746–1820) oli üks võtmefiguure Gruusia liitmisel Venemaaga. Aastail 1801–1803 oli ta Vene vägede ülemjuhataja Gruusias]]

Teimuraz II suri 1762. aastal ning Erekli II päris temalt ka Kharthli trooni, ühendades nii Gruusia esmakordselt kolme sajandi jooksul. Kuningas Irakli II ajal taastus majandus, rajati manufaktuure, elustusid linnad. Ta pöördus uuesti Venemaa poole, et saada kaitset Türgi ja Pärsia eest. 1783. aastal sõlmiti Irakli II ja [[Katariina II]] vahel [[Georgijevski leping]], millega Ida-Gruusia [[Kharthli-Kahhethi kuningriik]] tunnistas Venemaa ülemvõimu, kuid tagas [[Bagrationi dünastia]] võimulpüsimise ning [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu kiriku]] iseseisvuse.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot; /&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|1787–1792 aastate Vene-Türgi sõja]] sõja eel nõudis Osmanite riik sõjaga ähvardades Krimmi tagastamist ja Venemaa loobumist protektsioonist Ida-Gruusia suhtes. [[Viies Vene-Türgi sõda]] oli Venemaa keisririigile edukas ning järeleandmisi Osmanitele Ida-Gruusia suhtes ei tehtud.

1795. aastal vallutas Pärsia šahh [[Āghā Moḥammad Khān]] Gruusia ning vallutas ja rüüstas Thbilisi.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze10&quot; /&gt;

Irakli II surma järel puhkes trooninõudlejate vahel kodusõda ning üks osapooltest palus sekkuda Venemaal ja olukord lahendada. 1801. aastal allkirjastas keiser [[Paul I]] määruse, millega Kharthli-Kahhethi kuningriik liideti Venemaa keisririigi koosseisu. Sama aasta mais kõrvaldas kindral [[Karl Heinrich von Knorring]] troonipärija prints [[David Batonišvili]] ning ametisse astus valitsus kindral [[Ivan Petrovitš Lazarev]]i juhtimisel.

Osa Gruusia aadlikest ei nõustunud määrusega kuni 1802. aasta aprillini, mil kindral Knorring piiras nad [[Thbilisi katedraal]]is sisse ning sundis neid andma truudusvannet Venemaa keisrile. Kõik keeldujad arreteeriti.&lt;ref name=&quot;Mikaberidze8&quot; /&gt; [[1803]]. aastal liideti Venemaa keisririigiga ka Lääne-Gruusia [[Megreelia]], 1810. aastal Imerethi ja [[Abhaasia]] ning 1811. aastal [[Guria vürstiriik]]. 
[[Pilt:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
Pärsia üritas tagasi vallutada Gruusiat ja [[Dagestan]]i, kuid sai [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|1804–1813 aastate Vene-Pärsia sõjas]] lüüa. 1810. aastal hõivasid Venemaa keisririigi väed ka Ida-Gruusia [[Imerethi kuningriik|Imerethi kuningriigi]]. 19. sajandil peetud sõdades Türgi ja Pärsiaga vallutas Venemaa keisririik neilt mitmeid varem Gruusiale kuulunud alasid.

[[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|1806–1812 aastate kuuenda Vene-Türgi sõja]] tulemusel ja [[Bukaresti rahu (1812)|Bukaresti rahu]]ga (1812) tunnustas Osmanite riik [[Bessaraabia]] ja Lääne-Gruusia allutamist Venemaa keisririigile ning Serbia iseseisvust.

[[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|1828–1829 aastate seitsmenda Vene-Türgi sõja]] tulemusena vallutas Venemaa keisririik [[Kaukaasia]]s [[Kars]], [[Phothi]] ja mitu teist kindlust, mille valdamine kinnistati 1829. aastal sõlmitud [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahu]]lepinguga.

1830. aastail arenes rahuperioodil Gruusia majandus, hoogustus käsitööndus, tekkisid väikeettevõtted, suurenes linnaelanikkond. 1864. aastal kao­tati [[pärisorjus]] Ida-Gruusias, aastatel 1865–1871 Lääne-Gruusias. See mõjus soodsalt kapitalistlike suhete arengule. 1873. aastal avati [[Thbilisi–Phothi raudtee]] ja 1883. aastal [[Bathumi–Thbilisi–Bakuu raudtee]]. Rajati tekstiili-, naha-, tubaka- ja konjakitööstuse ning metallitöötlemise ettevõtteid; 1890. aastail andis Gruusia 50% maailmaturu [[mangaan]]ist. Haldusjaotuselt oli Gruusia 1917. aastani Venemaa keisririigi [[Taga-Kaukaasia asehaldurkond|Taga-Kaukaasia asehaldurkonna]] osa.

===20. sajand Gruusias===
Veebruaris [[1917]] organiseeriti rahvakogu, kes seadis sihiks luua iseseisev Gruusia. [[22. mai]]l 1918 valiti uus Gruusia rahvakogu ([[Asutav Kogu]]): [[Zurab Avališvili]], Noe Žordania, [[Akaki Tšenkeli]] (menševik), [[Niko Nikoladze]] ja [[Petre Surguladze]]. Pärast seda koostas Avališvili deklaratsiooni iseseisvast Gruusia riigist. Selle kuulutas rahvakogu välja [[26. mai]]l 1918. Kokkuleppel Gruusia valitsusega tulid 1918. aasta mai lõpus ja juuni alguses Gruusiasse Saksa ja Osmanite riigi väed, Gruusia loovutas peamiselt muslimitega asustatud Musta mere äärsed alad Osmanite riigile. Detsembrist 1918 kuni juulini 1920 oli Gruusia [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[protektsioon]]i all, riigis viibisid Briti väed.
=== Gruusia Demokraatlik Vabariik ===
{{Vaata|Gruusia Demokraatlik Vabariik}}
7. mail 1920 sõlmiti [[Vene SFNV]] ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted{{lisa viide}} ja kirjutati alla lepingule, millega Vene SFNV tunnustas Gruusia suveräänsust.&lt;ref name=&quot;OFXiQ&quot; /&gt;

12. veebruaril 1921, korraldasid bolševikud Gruusias mässu, mille käigus hõivati võim suurtel aladel, mis hõlmasid [[Gori]]t, [[Dušethi]]t ja palju teisi väiksemaid linnu. Välja kuulutati Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mille liider [[Filipp Maharadze]] palus 16. veebruaril Punaarmeelt sõjalist abi. Nõukogude Venemaa vallutas Gruusia sõjaliselt, 17. märtsil langes [[Batumi]] kui viimane vaba Gruusia Vabariigi tugipunkt.
=== Gruusia NSV ===
[[1921]]. aasta veebruaris tungis [[Punaarmee]] Gruusiasse, [[Thbilisi]] hõivati [[25. veebruar]]il [[1921]] ja kehtestati nõukogude võim, [[Gruusia NSV]] ja samal aastal moodustati Gruusia NSV koosseisus [[Adžaari ANSV,]] [[Abhaasi ANSV]] ja [[Lõuna-Osseedi autonoomne oblast]].

[[12. märts]]ist [[1922]] kuni [[5. detsember|5. detsembrini]] [[1936]] kuulus Gruusia NSV [[Taga-Kaukaasia Föderatsioon]]i ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] koosseisu. Taga-Kaukaasia Föderatsioon nimetati 13. detsembris Taga-Kaukaasia SFNV-ks.
{{Vaata|Gruusia NSV}}
[[28. august]]ist [[1924]] kuni [[5. september|5. septembrini]] [[1924]] toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja nõukogudevastane ülestõus ([[Augustimäss]]), mis aga maha suruti.
===Gruusia iseseisvuse taastamine===
[[1990]] võitsid [[Gruusia NSV]] Ülemnõukogu valimised [[Zviad Gamsahhurdia]] toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. [[9. aprill]]il [[1991]] andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik.

Augustis [[2008]] leidis Venemaa ja Gruusia vahel aset [[Gruusia sõda]].

* 26. oktoober 2024, Parlamendivalimised&lt;ref name=&quot;2024_10_26_OSCE_ODIHR_EOM_PRESS_CONFERENCE&quot;&gt;27. october 2024,[https://www.youtube.com/watch?v=RL1zWuebH3c&amp; OSCE EOM Press conference about Georgian Parliamentary Elections 26 October 2024]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Gruusia NSV]]
*[[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]
*[[Gruusia asevalitsejate loend]]
*[[Gruusia riigipeade loend]]
*[[Gruusia valitsusjuhtide loend]]
*[[Augustimäss]]
*[[Gruusia sõda]] (2008)
*[[Rooside revolutsioon]]
*[[Thbilisi veretöö]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze2&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA6 Mikaberidze, lk 6]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PR27 Mikaberidze, lk xxvii]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rusishvili&quot;&gt;Nana Rusishvili &quot;''[https://web.archive.org/web/20160304065053/http://www.gwa.ge/upload/file/Georgia%20-%20Homeland%20of%20Wine.pdf The grapevine Culture in Georgia on Basis of Palaeobotanical Data]''&quot;. &quot;Mteny&quot; Association, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze3&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA7 Mikaberidze, lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA6 Suny, lk 6]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze4&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PR28 Mikaberidze, lk xxviii]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny2&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA13 Suny, lk 13]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze5&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA9 Mikaberidze, lk 9]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rawlinson&quot;&gt;[[George Rawlinson]] [http://www.gutenberg.org/files/16167/16167-h/16167-h.htm &quot;''The Seven Great Monarchies of the Ancient Eastern World, Vol 4. (of 7): Babylon the History, Geography and Antiquities of Chaldaea, Assyria, Babylon, Media, Persia, Parthia and Sassanian or New Persian Empire''&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lazic&quot;&gt;History of the later Roman Empire: The Lazic war&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze6&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA13 Mikaberidze, lk 11–13]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny4&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA23 Suny, lk 23–25]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny3&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Suny, lk 25]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny5&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA34 Suny, lk 34]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny6&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA37 Suny, lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny7&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA39 Suny, lk 39–41]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny8&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA44 Suny, lk 44–45]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze7&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA405 Mikaberidze, lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Suny9&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=riW0kKzat2sC&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA50 Suny, lk 50]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze9&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Mikaberidze, lk 25–26]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze10&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA25 Mikaberidze, lk 27]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mikaberidze8&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=JNNQCgAAQBAJ&amp;lpg=PP1&amp;hl=et&amp;pg=PA570 Mikaberidze, lk 570]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OFXiQ&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |title=7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst |access-date=3. juuni 2017 |archive-date=16. detsember 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071216160251/http://www.rrc.ge/law/xels_1920_05_07_ru.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Alexander Mikaberidze]] &quot;''Historical Dictionary of Georgia''&quot;. [[Rowman &amp; Littlefield]], 2015
*[[Ronald Grigor Suny]] &quot;''The Making of the Georgian Nation''&quot;. [[Indiana University Press]], 1994

{{Aasia ajalugu}}

[[Kategooria:Gruusia ajalugu| ]]</text>
      <sha1>emnjcu77f08xiea0ut7lyye8bzwjnzw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lüganuse Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>469477</id>
    <revision>
      <id>7265075</id>
      <parentid>7184202</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:55:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58378-68</username>
        <id>241157</id>
      </contributor>
      <comment>/* lisas viimase lavastaja, kes esines */</comment>
      <origin>7265075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2064" sha1="ix0l77luw7gvjoemxdpgm0t7vrxja8z" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Lüganuse Kool''' (varem '''Lüganuse Keskkool''', enne seda '''Püssi Keskkool''') oli [[põhikool]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Lüganuse]] alevikus. 

Kooli direktorid on olnud [[Tõnu Lont]], [[Vallo Reimaa]], jt.&lt;ref name=&quot;havike.eenet.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20170628093626/http://rulequ.havike.eenet.ee/lyganu/index.php/ajalugu (vaadatud 28.06.2017)&lt;/ref&gt;

Praegu kool direoktor oled [[Marika Shluha]]

Esimesed kirjalikud teated koolist Lüganusel pärinevad [[1644]].&lt;ref name=&quot;havike.eenet.ee&quot;/&gt;

Aastani 1926 tegutses kool [[Erra-Liiva]]l. Seejärel koliti vastvalminud Püssi kooli (6-klassiline algkool). Sõja ajal hävinenud [[Püssi mõis]]a varemeile ehitati eelnevalt valmis esinduslik paekivihoone.&lt;ref&gt;register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=13940&quot;&lt;/ref&gt;

Hiljem nimetati õppeasutus Püssi 7-klassiliseks kooliks. 1956 sai kooli nimeks Püssi Keskkool. 1989 nimetati kool ümber '''Lüganuse Keskkooliks'''.&lt;ref name=&quot;havike.eenet.ee&quot;/&gt;  2018 muudeti gümnaasium põhikooliks.

2022. aastal plaaniti 60 õpilasega kool sulgeda, kuid lapsevanemad vaidlustasid selle otsuse kohtus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608586741/lapsevanemad-said-luganuse-kooli-sulgemise-otsusele-esialgse-oiguskaitse &quot;Lapsevanemad said Lüganuse kooli sulgemise otsusele esialgse õiguskaitse&quot;] ERR, 4. mai 2022
&lt;/ref&gt;

Õppeaastast 2024/25 liitus kool koos kahe teise [[Ida-Virumaa]] kooliga [[Kiviõli Riigikool]]iks.&lt;ref&gt;[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.lyganuse.edu.ee/ Lüganuse Kooli koduleht]
*[https://web.archive.org/web/20170629033506/http://rulequ.havike.eenet.ee/lyganu/ Lüganuse Keskkooli kunagine koduleht]

[[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]]
[[Kategooria:Lüganuse vald]]</text>
      <sha1>ix0l77luw7gvjoemxdpgm0t7vrxja8z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lauri Tolmats</title>
    <ns>0</ns>
    <id>469806</id>
    <revision>
      <id>7264958</id>
      <parentid>7246424</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:01:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58595-43</username>
        <id>241126</id>
      </contributor>
      <origin>7264958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="664" sha1="msqgeizxpg8ojky87yjwet0xe6grexa" xml:space="preserve">{{kustutada}}
'''Lauri Tolmats on tubli poiss 676767676 1488. 

Скушал вкусный пирожок м капустой. пакакал. опять поел. пакакал.

Tema hobi sai alguse vanapaberi sorteerimise käigus, kui ta pani kõrvale mõned valimisreklaamid.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/3962855/naopiltidega-glasuurkupsised-ehk-vaata-milliseid-parleid-leiab-vanade-valimisreklaamide-seast &quot;Näopiltidega glasuurküpsised ehk vaata, milliseid pärleid leiab vanade valimisreklaamide seast&quot;] Postimees, 22. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>msqgeizxpg8ojky87yjwet0xe6grexa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Šeps</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472131</id>
    <revision>
      <id>7265130</id>
      <parentid>5669123</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:28:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3434" sha1="3xjnbrnxvg4vzk49xk2g1lya29rijre" xml:space="preserve">{{Toimeta}}{{Keeletoimeta}}
'''Aleksandr Šeps''' ([[vene keel]]es Александр Олегович Шепс; sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1986]] [[Kuibõšev (Samara)|Kuibõševis]]) on Venemaa [[selgeltnägija]].&lt;ref name=&quot;vok&quot; /&gt;

Ülevenemaalise tuntuse tõi talle 2013. aastal osalemine [[TNT (telekanal)|TNT]] populaarses telesaates &quot;[[Selgeltnägijate tuleproov (Venemaa)|Selgeltnägijate tuleproov]]&quot;, kus ta võitis 14. hooaja võistluse. Tõsist konkurentsi pakkus talle teiseks tulnud [[Eesti]] päritolu selgeltnägija [[Marilyn Kerro]].

==Haridus ja töökäik==
Šeps õppis [[Samara Riiklik Kultuuri- ja Kunstiakadeemia|Samara Riikliku Kultuuri- ja Kunstiakadeemia]] teatrikunstiteaduskonnas [[näitekunst]]i erialal.&lt;ref name=&quot;occ&quot; /&gt; Akadeemia jäi tal lõpetamata&lt;ref name=&quot;gri&quot; /&gt;. Ta on töötanud kodulinnas õhtujuhina, pidude korraldajana, [[modell]]ina, teatrinäitlejana&lt;ref name=&quot;gri&quot; /&gt;, Samara televisioonis tõsielusarjade saatejuhina ja Samara ööklubides [[diskor]]ina (kasutas pseudonüümi DJ Alex Energy). Ta on tegutsenud [[ettevõtja]]na – olnud meelelahutusvaldkonnas mitme väikefirma juht.&lt;ref name=&quot;occ&quot; /&gt;

Ta on tegelenud professionaalsel tasemel [[fotograafia]]ga&lt;ref name=&quot;gri&quot; /&gt;. Üheksa aastaga valminud [[ulmeromaan]] &quot;Izbrannõje nebom&quot; (&quot;Избранные небом&quot;, 'Taeva poolt väljavalitud') avaldati 2014. aastal&lt;ref name=&quot;ozo&quot; /&gt;.

==Isiklikku==
Šeps elab [[Moskva]]s&lt;ref name=&quot;occ&quot; /&gt;. Tal on olnud suhe Marilyn Kerroga.&lt;ref name=&quot;im1L1&quot; /&gt;

==Raamatud==
*2014 – &quot;Избранные небом&quot;. ИГ &quot;Весь&quot;, 290 lk, tiraaž 20 000,  ISBN 978-5957327271 (ulmeromaan)
*2016 – &quot;Медиум. В поисках жизни&quot;. ИГ &quot;Весь&quot;, 230 lk, ISBN 978-5957330394 (memuaarid)

====Tõlked eesti keelde====
*2017 – &quot;Meedium. Otsides elu mõtet&quot;. Tõlkinud [[Tiina Lebane]]. [[Rahva Raamatu Kirjastus]], 226 lk, ISBN 978-9949996667

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vok&quot;&gt;[http://www.vokrug.tv/person/show/aleksandr_sheps/ Александр Шепс]. vokrug.tv&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;occ&quot;&gt;[http://occultizm.net/115-alexandr-sheps-biografiya-ekstrasensa.html Александр Шепс — яркая биография]. occultizm.net&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gri&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170803171041/http://grimuar.ru/mediums/aleksandr-sheps-biografiya.html Александр Шепс — биография и история жизни мага]. grimuar.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ozo&quot;&gt;[http://www.ozon.ru/context/detail/id/25452590/ Избранные небом]. ozon.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;im1L1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.vokrug.tv/article/show/merilin_kerro_i_aleksandr_sheps_ofitsialno_obyavili_o_razryve_otnoshenii_57402/|title=Мэрилин Керро и Александр Шепс официально объявили о разрыве отношений |trans-title=Marylin Kerro ja Aleksandr Šeps teatasid ametlikult suhete lõpetamisest|date=24.01.2017 |accessdate=03.08.2017 |publisher= |language=ru |website=www.vokrug.tv}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://24smi.org/celebrity/235-aleksandr-sheps.html Aleksandr Šeps] saidil 24smi.org
*[http://grimuar.ru/mediums/aleksandr-sheps-biografiya.html Александр Шепс — биография и история жизни мага]. grimuar.ru


{{JÄRJESTA: Šeps, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sensitiivid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>3xjnbrnxvg4vzk49xk2g1lya29rijre</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Argun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>476377</id>
    <revision>
      <id>7265329</id>
      <parentid>7195226</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T03:11:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265329</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1531" sha1="anlwyl5f7pdgjbkbpajixhe0b3nztst" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Tšetšeenia linnast|Jõe|Arguni jõgi|Mongolite riigi valitseja|Argun (valitseja)}}
{{linn
|  nimi = Argun
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Аргун |(Argun)
|  omakeelne_nimi_2 = tšetšeeni | Орга / Орга-ГІала |
|  pilt = Вид_на_город_-_panoramio_(22).jpg
|  lipp = Flag_of_Argun_(Chechnya).svg
|  lipu_link = Arguni lipp
|  vapp = Coat of Arms of Argun (Chechnya).svg
|  vapi_link = Arguni vapp
|  pindala = 44,18
|  elanikke = 42 126 (2025)
|  pikkus = 
|  laius = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa/Tšetšeeni Vabariik
}}
'''Argun''' on linn [[Tšetšeenia]]s, mis moodustab samanimelise linnaringkonna. Asub vabariigi keskosas, 17 km [[Groznõi]]st ida pool.

Argun tekkis 1819 Ustrada külana. Nõukogude ajal nimetati asula '''Kolhoznojeks'''. [[1967]] sai linnaõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://newargun.ru/?page_id=30 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181004214229/http://newargun.ru/?page_id=30 |arhiivimisaeg=2018-10-04 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Linn purustati [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimeses]] ja [[Teine Tšetšeenia sõda|teises Tšetšeenia sõjas]], kuid on taastatud. [[2014]]. aastal avati linnas Aimani Kadõrovi nimeline mošee.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 29 528 elanikku.

[[Fail:Mosque in Argun.jpg|pisi|Mošee Argunis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*http://newargun.ru

{{RUS-Tšetseeni Vabariik}}
[[Kategooria:Tšetšeenia linnad]]</text>
      <sha1>anlwyl5f7pdgjbkbpajixhe0b3nztst</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Veerits</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477118</id>
    <revision>
      <id>7265351</id>
      <parentid>6829972</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tekatve</username>
        <id>186289</id>
      </contributor>
      <origin>7265351</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1299" sha1="qvp9fbmvawgqyhbmzi5mp1kgu1trlhf" xml:space="preserve">'''Jüri Veerits''' ([[26. august]] [[1942]] - [[30. oktoober]] [[2026]]) oli eesti kirjastaja.&lt;ref name='ISIK'&gt;Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas [[Tallinna Polütehniline instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] peenmehaanikaseadmete eriala 1967. aastal.&lt;ref&gt;Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud 1918-1993, Tallinn: TTÜ, 1993.&lt;/ref&gt;

Ta suunati algul tööle [[Läti|Lätti]], kuid hiljem ümbersuunamisega kirjastusse [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], kus töötas mitmel ametikohal kuni kirjastuse peatoimetaja asetäitjani 1990. aastate keskpaigas. Seejärel töötas ta lühikest aega majandusajakirja [[Eesti Majanduse Teataja]] toimetuses&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/8oktoober2002/Jyri_Veerits.htm |pealkiri=TTÜ ajaleht - Jüri Veerits |vaadatud=2017-09-29 |arhiivimisaeg=2007-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070820114747/http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/8oktoober2002/Jyri_Veerits.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 1997. aastast oli ta [[TTÜ Kirjastus|Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastuse]] direktor.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Veerits, Jüri}}
[[Kategooria: Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria: Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]
[[Kategooria:Eesti kirjastajad]]</text>
      <sha1>qvp9fbmvawgqyhbmzi5mp1kgu1trlhf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Faasinihe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>484001</id>
    <redirect title="Faas (täpsustus)" />
    <revision>
      <id>7265347</id>
      <parentid>4807192</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:32:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Faas]] to [[Faas (täpsustus)]]</comment>
      <origin>7265347</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="sz4dj30kurqi3xoyh2hqhpaq4fehs0m" xml:space="preserve">#suuna [[Faas (täpsustus)]]</text>
      <sha1>sz4dj30kurqi3xoyh2hqhpaq4fehs0m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiniin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489652</id>
    <revision>
      <id>7265175</id>
      <parentid>7239867</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265175</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25373" sha1="f0102icqfbe6zygy63tco4icu1nx70j" xml:space="preserve">[[Pilt:Quinine.svg|pisi|Kiniini struktuur]]
'''Kiniin''' (ka '''hiniin''') on [[alkaloid]], mida leidub [[kiinapuu]] (''Cinchona'') koores. Seda kasutatakse [[ravim]]ina kergemate [[malaaria]] juhtude ja [[klorokviin]]ile [[Ravimiresistentsus|resistentsete]] ''[[Plasmodium falciparum]]''&lt;nowiki/&gt;'i tüvede korral, kui [[artesunaat]] ei ole kättesaadav. Üldiselt eelistatakse malaaria raviks aga ohutumaid aineid, nagu [[Klorokviin|klorokviini]].&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MQUkT&quot; /&gt;

Kiniini võib manustada suukaudselt või [[Intravenoosne|veenisiseselt]]. Teatud maailma paigus esineb kiniinile resistentsed malaariavorme.&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot; /&gt;

Kiniini kasutatakse ka [[piroplasmoos]]i raviks.&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot; /&gt; 

[[Toonik]]ule lisatakse samuti kiniini, mis annab sellele mõru maitse.&lt;ref name=&quot;rdFnk&quot; /&gt;

Sagedasemad kõrvaltoimed on [[peavalu]], [[tinnitus]], nägemisprobleemid ja [[higistamine]]. Tugevamate kõrvaltoimete hulka kuuluvad kuulmise kaotus, [[trombotsütopeenia]] ehk vähenenud [[vereliistak]]ute hulk ning [[südame rütmihäired]]. Kuigi veel ei teata, kas [[Rasedus|raseduse]] ajal kiniini tarvitamine on [[Loode|lootele]] kahjulik, soovitatakse seda siiski ka sel juhul malaaria ravimisel kasutada. Kiniini toimemehhanism ei ole seni täpselt teada.&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot; /&gt; Kuigi seda on kasutatud ka [[rahutute jalgade sündroom]]i ja jalakrampide raviks, siis kõrvaltoimete tõttu seda selleks otstarbeks ei soovitata.&lt;ref&gt;[https://www.drugs.com/monograph/quinine-sulfate.html Quinine Sulfate] drugs.com (vaadatud 3. septembril 2018).&lt;/ref&gt;

Kiniin isoleeriti esmakordselt 1820. aastal [[kiinapuu]] koorest, kuigi kooreekstrakti on malaariaraviks kasutatud vähemalt 1632. aastast.&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;e6VGr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;QuAOB&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zRFvX&quot; /&gt;

==Kasutusalad==
===Meditsiin===
2006. aasta seisuga ei soovita [[Maailma Terviseorganisatsioon]] enam kiniini malaaria raviks eelistada ning seda peaks kasutama vaid siis, kui [[Artemisiniinid|artemisiniini derivaate]] pole saadaval.&lt;ref name=&quot;lKvxz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YkUpG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EEapx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YDn6R&quot; /&gt;

Minevikus kasutati kiniini tihti jalakrampide vastu, kuid selline kasutus on vähenenud ravimi eluohtlike kõrvaltoimete pärast.&lt;ref name=&quot;yemDy&quot; /&gt;

====Saadaolevad vormid====
Kiniin on [[Aluselisus|aluseline]] [[amiin]] ja seda kasutatakse tavaliselt [[Soolad|soolana]]. Kõige tavalisemad preparaadid on kiniinhüdrokloriid, -dihüdrokloriid, [[sulfaadid|-sulfaat]], -bisulfaat ja [[Glükonaadid|-glükonaat]].

Kõiki kiniinisoolasid võib manustada suukaudselt või veenisiseselt, kiniinglükonaati võib manustada ka [[Intramuskulaarne|intramuskulaarselt]] (lihasesse süstides) või rektaalselt ([[pärak]]u kaudu).&lt;ref name=&quot;Barennes1996&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Barennes2006&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+'''Kiniin alusena soolades'''
!Nimi
!Aluselise kiniini ekvivalentkogus
|-
|Aluseline kiniin
|100&amp;nbsp;mg
|-
|Kiniinbisulfaat
|169&amp;nbsp;mg
|-
|Kiniindihüdrokloriid
|122&amp;nbsp;mg
|-
|Kiniinglükonaat
|160&amp;nbsp;mg
|-
|Kiniinvesinikkloriid
|111&amp;nbsp;mg
|-
|Kiniinsulfaatdihüdraat [(kiniin)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;∙2H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O]
|121&amp;nbsp;mg
|}

===Joogid===
[[Pilt:Tonic water uv.jpg|pisi|[[Toonik]] harilikus ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettvalguses]]. Joogis olev kiniin [[Fluorestsents|fluorestseerub]]]]
Kiniin on tooniku ja mitme muu [[Karastusjook|karastusjoogi]] üks komponente. Legendi kohaselt leiutasid tuntud kokteili [[Džinn ja toonik|džinni ja tooniku]] Indias inglise kolonistid. Malaariavastase kiniinitooniku mõru maitse tõttu segati seda džinniga, soovi korral lisati suhkrut ja sidrunit. Karastusjookides võib kiniini vastavalt regulatsioonidele olla Ameerika Ühendriikides vaid 83 [[miljondikosa]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] 100 mg/l.&lt;ref name=&quot;znpYR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TyeBV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Dup3t&quot; /&gt;

===Teadus===
Kiniini ja tema [[stereoisomeer]]i [[kinidiin]]i kasutatakse [[Kiraalsus|kiraalse]] [[Ligand|ligandina]] [[Asümmeetriline dihüdroksülatsioon|asümmeetrilistes dihüdroksülatsiooni]] reaktsioonides. Kindla [[fluorestsents]]i [[kvantsaagis]]e tõttu kasutatakse kiniini tihti [[fotokeemia]]s standardainena.&lt;ref name=&quot;books.google.co.in&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Quinine sulfate&quot; /&gt;

==Kahjulikkus==
Kiniin võib põhjustada südame rütmihäireid ja selle kasutamist tuleks vältida patsientidel, kellel on südamerütmiga seotud terviseprobleeme. Päriliku [[G6PD puudulikkus]]ega inimestel võib kiniin põhjustada [[hemolüüs]]i ehk [[Erütrotsüüt|punaste vereliblede]] lagunemist, kuid risk on väike ja muude ravivõimaluste puudumisel võib seda vajadusel kasutada.&lt;ref name=&quot;USlabel2013&quot; /&gt; Kiniin võib põhjustada ettearvamatuid ja eluohtlikke [[Südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] häireid, nagu [[trombotsütopeenia|vereliistakute vähesus]], [[Leukopeenia|leukotsüütide vähesus]], [[hemoglobinuuria]] ja mitmed muud. Raskematel juhtudel võib tekkida ka [[neerupuudulikkus]].&lt;ref name=&quot;USlabel2013&quot; /&gt; See võib põhjustada ka [[Allergia|ülitundlikkusreaktsioone]] nagu [[anafülaksia]], [[Lööve|lööbed]] ja sügelemine.&lt;ref name=&quot;USlabel2013&quot; /&gt;

==Toimemehhanism==
Arvatakse, et kiniin on [[Plasmodium falciparum|''Plasmodium falciparum'']]'ile toksiline seetõttu, et see segab [[Parasitism|parasiidi]] võimet veres olevat [[hemoglobiin]]i lahustada ja metaboliseerida.&lt;ref name=&quot;lX0Ub&quot; /&gt; Kiniini täpne toimemehhanism pole senimaani kindel. Kõige laialdasemalt tunnustatud [[hüpotees]]i järgi sarnaneb mehhanism klorokviini omaga. Selle mudeli kohaselt [[inhibiitor|inhibeerib]] kiniin [[hemosoiin]]i [[biokristallatsioon]]i, mistõttu kuhjub parasiidirakku tsütotoksilist [[heem]]i.&lt;ref name=&quot;FbOuP&quot; /&gt;

==Keemia==
[[Pilt:Robert Burns Woodward in 1965.jpg|pisi|Robert B. Woodward]]
Kiniini [[ultraviolettkiirgus|UV-kiirguse]] [[Valguse neeldumine|absorptsioon]] on suurim 350 nm juures. Kiniin fluorestseerub tugevalt 0,1-[[molaarsus|molaarses]] [[väävelhape|väävelhappe]] lahuses.&lt;ref name=&quot;books.google.co.in&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Quinine sulfate&quot; /&gt; Fluorestsents on intensiivseim 460 nm-lise lainepikkuse juures ([[tsüaansinine]]).&lt;ref name=&quot;EzwgO&quot; /&gt;

===Süntees===
Ainuke majanduslikult otstarbekas viis kiniini saamiseks on senimaani aine eraldamine kiinapuu koorest. Siiski on avastatud mitmeid kiniini [[täissüntees]]i meetodeid, millest esimese töötasid 1944. aastal välja USA keemikud [[Robert Burns Woodward|R. B. Woodward]] ja [[W. E. Doering]].&lt;ref name=&quot;Woodward1944&quot; /&gt; Sellest ajast saadik on välja töötatud mitmeid efektiivsemaid kiniini sünteesimise meetodeid,&lt;ref name=&quot;y8zEk&quot; /&gt; kuid ükski neist pole looduslikust allikast odavam.

==Ajalugu==
[[Pilt:Cinchona calisaya - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-179.jpg|pisi|vasakul|[[Harilik kiinapuu|Hariliku kiinapuu]] (''Cinchona calisaya'') illustratsioon 19. sajandist]]
Kiniini kasutasid [[ketšuad]] ([[Peruu]], [[Boliivia]] ja [[Ecuador]]i [[Pärismaalased|põliselanikud]]) [[Müorelaksandid|lihaselõdvestina]], et vähendada külmavärinaid.&lt;ref name=&quot;947pO&quot; /&gt;

Malaariaraviks efektiivse kiniini vormi leidis 1737. aastal [[Charles Marie de La Condamine]].&lt;ref name=&quot;u8uLK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Wplbw&quot; /&gt; 1820. aastal isoleerisid Prantsuse teadlased [[Pierre Joseph Pelletier]] ja [[Joseph Bienaimé Caventou]] esmakordselt kiinapuu perekonda kuuluva puu koorest kiniini ning panid sellele ka nime.&lt;ref name=&quot;lNWXT&quot; /&gt; Nimi tuletati [[Ketšua keel|ketšuakeelsest]] kiinapuu koort märkivast sõnast ''quina'' või ''quina-quina'', mis tähendab &quot;püha koor&quot;. Enne 1820. aastat puukoor kuivatati tarvitamiseks, jahvatati peeneks puruks, segati vedelikuga (näiteks veiniga) ning joodi. Kiniini laialdane [[profülaktika|profülaktiline]] kasutamine algas 1850. aastate paiku. 1853. aastal avaldas [[Paul Briquet]] lühikese ajaloo ja ülevaate ''quinquina''&lt;nowiki/&gt;'st.&lt;ref name=&quot;JEmeS&quot; /&gt;

Kiniin mängis olulist rolli eurooplaste [[Aafrika koloniseerimine|Aafrika koloniseerimises]]. Arvatakse, et see on peamine põhjus, miks Aafrikat ei tunta enam kui &quot;valge mehe hauda&quot;. [[Roy Porter]] on öelnud, et just kiniini efektiivsus andis kolonistidele võimaluse vallutada [[Guinea laht|Guinea lahe]] äärsed maad, [[Nigeeria]] ja muud Lääne-Aafrika osad.&lt;ref name=&quot;clifford&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gJrQv&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal olid [[Teise maailmasõja liitlased|liitlased]] oma kiniinivarudest ära lõigatud, kui sakslased vallutasid [[Holland]]i ning jaapanlased valitsesid [[Filipiinid|Filipiine]] ja [[Indoneesia]]t. Ameerika Ühendriigid suutsid Filipiinidelt saada neli miljonit kiinapuu seemet ja rajasid [[Costa Rica]]le istandusi. Need abinõud võtsid liiga kaua aega ning kümned tuhanded USA sõdurid Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas surid kiniini puudumise tõttu.&lt;ref name=&quot;clifford&quot; /&gt; Kuigi jaapanlased valitsesid kiniinivarusid, ei suutnud nad seda efektiivselt kasutada ning selle tulemusel surid ka tuhanded Jaapani sõdurid.&lt;ref name=&quot;RbcYX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RsReR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;B2W5d&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zSBBe&quot; /&gt; Kiniin jäi peamiseks malaariavastaseks ravimiks Teise maailmasõja lõpuni, kuni selle asemel võeti kasutusele muud, vähesemate kõrvaltoimetega ravimid nagu klorokviin jms.&lt;ref name=&quot;5hYda&quot; /&gt;

==Regulatsioon==
1969.–1992. aastal sai [[FDA|USA Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) 157 teadet kiniini tarvitamisega otseselt seotud terviseprobleemidest, millest 23 lõppesid surmaga.&lt;ref name=&quot;FDA2009&quot; /&gt; 1994. aastal keelas FDA kiniini müügi [[käsimüügiravim]]ina öiste jalakrampide raviks.&lt;ref name=&quot;FDA2009&quot; /&gt; Arstid võivad kiniini küll välja kirjutada, kuid FDA on keelanud firmadel seda sisaldavaid müügiloata ravimeid turustada. Kiniin on näidustatud malaaria raviks, kuid seda kirjutati varem välja ka jalakrampide ning muude sarnaste seisundite korral. Malaaria eluohtlikkuse tõttu on selle ravis kiniini kasutamisega seotud riskid aktsepteeritavad.&lt;ref name=&quot;0wgE3&quot; /&gt;

Ravimifirma URL Mutual toodab kiniini sisaldavat ravimit Qualaquin. Seda turustatakse kui malaariavastast ravimit ning müüakse Ameerika Ühendriikides vaid retseptiravimina. 2004. aastal diagnoositi Ameerika Ühendriikides 1347 malaariajuhtu.&lt;ref name=&quot;0aXDc&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;AHFS2016&quot;&gt;{{cite web|title=Quinine Sulfate|url=http://www.drugs.com/monograph/quinine-sulfate.html|publisher=The American Society of Health-System Pharmacists|accessdate=jaanuar 2016|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20151205063338/http://www.drugs.com/monograph/quinine-sulfate.html|archivedate=5. detsember 2015|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQUkT&quot;&gt;{{cite journal |last1=Esu|first1=E |last2=Effa|first2=EE |last3=Opie|first3=ON |last4=Uwaoma|first4=A |last5=Meremikwu |first5=MM |title=Artemether for severe malaria |journal=The Cochrane database of systematic reviews |date=11. september 2014|volume=9 |pages=CD010678 |pmid=25209020 |doi=10.1002/14651858.CD010678.pub2 |pmc=4455227}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rdFnk&quot;&gt;{{cite book |last1=Olmsted |first1=John |last2=Williams |first2=Gregory M. |title=Chemistry: The Molecular Science |date=1997 |publisher=Jones &amp; Bartlett Learning |isbn=978-0-815-18450-8 |page=137 |url=https://books.google.com/books?id=1vnk6J8knKkC&amp;pg=PA137 |language=en |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160915152729/https://books.google.com/books?id=1vnk6J8knKkC&amp;pg=PA137 |archivedate=15. september 2016 |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e6VGr&quot;&gt;{{cite book |last=Willcox |first=Merlin |date=28. juuni 2004 |title=Traditional Medicinal Plants and Malaria |url=https://books.google.com/books?id=L3lZiwsCZoYC&amp;pg=PA23|location= |publisher=CRC Press |page=231 |isbn=9780203502327}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QuAOB&quot;&gt;{{cite book|last1=Cechinel-Filho|first1=edited by Valdir|title=Plant bioactives and drug discovery : principles, practice, and perspectives|date=2012|publisher=John Wiley &amp; Sons|location=Hoboken, N.J.|isbn=9780470582268|page=2|url=https://books.google.com/books?id=hhraBwhymOUC&amp;pg=PA2|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160304073629/https://books.google.com/books?id=hhraBwhymOUC&amp;pg=PA2|archivedate=4. märts 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zRFvX&quot;&gt;{{cite book|editor-last1=Staines |editor-first1=Henry M. |editor-last2=Krishna| editor-first2=Sanjeev |title=Treatment and Prevention of Malaria : Antimalarial Drug Chemistry, Action and Use.|date=2011|publisher=Springer Verlag|location=[S.l.]|isbn=9783034604796|page=45|url=https://books.google.com/books?id=cNuY6tyyyrUC&amp;pg=PA45}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lKvxz&quot;&gt;{{cite web|author=World Health Organization|title=Guidelines for the treatment of malaria|publisher=World Health Organization|url=http://apps.who.int/malaria/docs/TreatmentGuidelines2006.pdf|year=2006|accessdate=10. augustil 2009|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090805225019/http://apps.who.int/malaria/docs/TreatmentGuidelines2006.pdf|archivedate=5. august 2009|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YkUpG&quot;&gt;{{cite journal |vauthors=Dorndorp A, Nosten F, Stepniewska K, etal |title=Artesunate verus quinine for treatment of severe falciparum malaria: a randomised trial|url=https://archive.org/details/sim_the-lancet_august-27-september-2-2005_366_9487/page/n40 |journal=Lancet|year=2005|volume=366|pages=717–25|doi=10.1016/S0140-6736(05)67176-0|pmid=16125588|issue=9487}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEapx&quot;&gt;{{cite journal|title=Oral quinine for the treatment of uncomplicated malaria|journal=Brit J Med|year=2009|volume=339|doi=10.1136/bmj.b2066|pmid=19622550|last1=Reyburn|first1=H|last2=Mtove|first2=G|last3=Hendriksen|first3=I|last4=Von Seidlein|first4=L|issue=|pages=b2066}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YDn6R&quot;&gt;{{cite journal |vauthors=Achan J, Tibenderana JK, Kyabayinze D, etal |title=Effectiveness of quinine versus artemether-lumefantrine for treating uncomplicated falciparum malaria in Ugandan children: randomised trial |journal=[[British Medical Journal|Br Med J]] |year=2009|volume=338|page=b2763 |doi=10.1136/bmj.b2763}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yemDy&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.fda.gov/Drugs/DrugSafety/PostmarketDrugSafetyInformationforPatientsandProviders/ucm218202.htm | title = FDA Drug Safety Communication: New risk management plan and patient Medication Guide for Qualaquin (quinine sulfate) | accessdate = 21. veebruaril 2011 | date = 7. august 2010 | publisher = [[Food and Drug Administration]] | url-status = live | archiveurl = https://web.archive.org/web/20110219065903/http://www.fda.gov/Drugs/DrugSafety/PostmarketDrugSafetyInformationforPatientsandProviders/ucm218202.htm | archivedate = 19. veebruar 2011 | df = dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barennes1996&quot;&gt;{{cite journal |vauthors=Barennes H, etal | title=Efficacy and pharmacokinetics of a new intrarectal quinine formulation in children with Plasmodium falciparum malaria |url=https://archive.org/details/sim_british-journal-of-clinical-pharmacology_1996-05_41_5/page/389 | journal=Brit J Clin Pharmacol | volume=41 | pages=389–395 | year=1996 | doi=10.1046/j.1365-2125.1996.03246.x | issue=5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barennes2006&quot;&gt;{{cite journal | title=Safety and efficacy of rectal compared with intramuscular quinine for the early treatment of moderately severe malaria in children: randomised clinical trial | journal=Br Med J | volume=332 | issue=7549 | pages=1055–57 | doi=10.1136/bmj.332.7549.1055 | year=2006 | author=Barennes, H. | pmid=16675812 | last2=Balima-Koussoubé | first2=T | last3=Nagot | first3=N | last4=Charpentier | first4=JC | last5=Pussard | first5=E | pmc=1458599}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;znpYR&quot;&gt;{{cite journal |authorlink= |year=2005 |title=Effects of Quinine, Quinidine, and Chloroquine on α9α10 Nicotinic Cholinergic Receptors |journal=Molecular Pharmacology |volume=68 |issue=3 |pages=822–829 |doi=10.1124/mol.105.014431 |url=https://archive.org/details/molecular-pharmacology_2005-09_68_3/page/822|quote= |pmid=15955868 |last1=Ballestero |first1=JA |last2=Plazas |first2=PV |last3=Kracun |first3=S |last4=Gómez-Casati |first4=ME |last5=Taranda |first5=J |last6=Rothlin |first6=CV |last7=Katz |first7=E |last8=Millar |first8=NS |last9=Elgoyhen |first9=AB|display-authors=8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TyeBV&quot;&gt;{{cite web|title=Food Additive Status List|url=https://www.fda.gov/food/ingredientspackaginglabeling/foodadditivesingredients/ucm091048.htm|website=U.S. Food and Drug Administration|publisher=U.S. Department of Health and Human Services|accessdate=9. oktoobril 2017|archive-date=2017-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20171104061606/https://www.fda.gov/Food/IngredientsPackagingLabeling/FoodAdditivesIngredients/ucm091048.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dup3t&quot;&gt;{{cite web|title=COMMISSION IMPLEMENTING REGULATION (EU) No 872/2012|url=http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1507509835974&amp;uri=CELEX:32012R0872|website=EUR-Lex|publisher=Official Journal of the European Union|accessdate=9. oktoobril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;books.google.co.in&quot;&gt;Joseph R. Lakowicz. [https://books.google.com/books?id=-PSybuLNxcAC&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false Principles of Fluorescence Spectroscopy] 3rd edition. [[Springer Science+Business Media|Springer]] (2006). Chapter 2. page 54.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Quinine sulfate&quot;&gt;[http://omlc.ogi.edu/spectra/PhotochemCAD/html/081.html Quinine sulfate] ''ogi.edu''. Vaadatud 16 august 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USlabel2013&quot;&gt;{{cite web|title=US label: quinine sulfate|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2013/021799s023lbl.pdf|publisher=FDA|date=aprill 2013|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20170120063419/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2013/021799s023lbl.pdf|archivedate=20. jaanuar 2017|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lX0Ub&quot;&gt;{{Cite journal|date=24. veebruar 2017|editor-last=DrugBank|title=Quinine|url=https://www.drugbank.ca/drugs/DB00468|journal=DrugBank|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20170206104056/https://www.drugbank.ca/drugs/DB00468|archivedate=6. veebruar 2017|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FbOuP&quot;&gt;{{cite journal|title=Quinoline antimalarials: mechanisms of action and resistance.|journal=Int J Parasitol.|author=Foley M, Tilley L|date=27. veebruar 1997|pmid=9088993|volume=27|pages=231–40|doi=10.1016/s0020-7519(96)00152-x}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EzwgO&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.olympusmicro.com/primer/techniques/fluorescence/fluorescenceintro.html |title=Basic Concepts in Fluorescence |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120913065648/http://www.olympusmicro.com/primer/techniques/fluorescence/fluorescenceintro.html |archivedate=13. september 2012 |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Woodward1944&quot;&gt;{{cite journal |vauthors=Woodward R, Doering W | title = The Total Synthesis of Quinine | journal = [[Journal of the American Chemical Society|J Am Chem Soc]] | volume = 66 | issue = 849 | year = 1944}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8zEk&quot;&gt;{{cite journal |last=Kaufman |first=Teodoro S. |authorlink= |author2=Rúveda, Edmundo A. |year=2005 |title=Die Jagd auf Chinin: Etappenerfolge und Gesamtsiege |language=de|journal=Angewandte Chemie International Edition |volume=117 |issue=6 |pages=876–907 |doi=10.1002/ange.200400663 |url= |quote=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;947pO&quot;&gt;History of quinine: Friedrich A. Flückiger and [[Daniel Hanbury]], ''Pharmacographia: A history of the principal drugs of vegetable origin, met with in Great Britain and British India'' (London, England: Macmillan and Co., 1874), [https://books.google.com/books?id=ATQbAAAAYAAJ&amp;pg=PA302#v=onepage&amp;q&amp;f=false pages 302–331: Cortex Cinchonæ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u8uLK&quot;&gt;de la Condamine (1738) [https://books.google.com/books?id=yOAEAAAAQAAJ&amp;pg=PA226#v=onepage&amp;q&amp;f=false &quot;Sur l'arbre du quinquina&quot;] (On the quinquina tree) ''Histoire de l'Académie royale des Sciences'', pages 226–243.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wplbw&quot;&gt;See also: Joseph de Jussieu, [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k90339p/f6.image ''Description de l'arbre à quinquina: mémoire inédit de Joseph de Jussieu (1737)''](Description of the quinquina tree: unpublished memoir of Joseph de Jussieu (1737)). De Jussieu accompanied de la Condamine on the latter's expedition to Peru.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lNWXT&quot;&gt;Pelletier and Caventou (1820) [https://books.google.com/books?id=veE3AAAAMAAJ&amp;pg=PA337#v=onepage&amp;q&amp;f=false &quot;Suite: Des recherches chimiques sur les quinquinas&quot;](Continuation: Chemical research on quinquinas), ''Annales de Chimie et de Physique'', vol. 15, pages 337–365. The authors name quinine on page 348: ''&quot; …, nous avons cru devoir la nommer ''quinine'', pour la distinguer de la cinchonine par un nom qui indique également son origine.&quot;'' ( …, we thought that we should name it &quot;quinine&quot; in order to distinguish it from cinchonine by means of a name that also indicates its origin.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEmeS&quot;&gt;[[Paul Briquet]] (1853) [https://archive.org/details/b23982135 Traité thérapeutique du quinquina et de ses preparations] from [[Internet Archive]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;clifford&quot;&gt;{{cite book |title=A People's History of Science: Miners, Midwives, and 'Low Mechanicks' |last=Conner |first=Clifford D. |year=2005 |publisher=Nation Books |location=New York |isbn=1-56025-748-2 |pages=[https://archive.org/details/peopleshistoryof0000conn_v0x0/page/95 95]–96 |url=https://archive.org/details/peopleshistoryof0000conn_v0x0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gJrQv&quot;&gt;{{cite book |title=The Greatest Benefit to Mankind: A Medical History of Humanity |last=Porter |first=Roy |year=1998 |publisher=W. W. Norton |location=New York |isbn=0-393-04634-6 |pages=[https://archive.org/details/greatestbenefitt00port/page/465 465]–466 |url=https://archive.org/details/greatestbenefitt00port}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RbcYX&quot;&gt;{{cite book | author = Louis Morton | title = The Fall of the Philippines | location = Washington, D.C. | publisher = United States Army | year = 1953 | url = http://www.history.army.mil/books/wwii/5-2/5-2_29.htm | chapter = 29 | page = 524 | url-status = live | archiveurl = https://web.archive.org/web/20170525032120/http://www.history.army.mil/books/wwii/5-2/5-2_29.htm | archivedate = 25. mai 2017 | df = dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RsReR&quot;&gt;{{cite web | author = Alan Hawk | url = http://ajrp.awm.gov.au/AJRP/remember.nsf/Web-Printer/1989A520D772FE7ECA256B5A0011AF2B?OpenDocument | title = Remembering the war in New Guinea: Japanese Medical Corps – malaria | url-status = live | archiveurl = https://web.archive.org/web/20111122234912/http://ajrp.awm.gov.au/AJRP/remember.nsf/Web-Printer/1989A520D772FE7ECA256B5A0011AF2B?OpenDocument | archivedate = 22. november 2011 | df = dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B2W5d&quot;&gt;{{cite book | editor = Lt. Gen. Leonard D. Heaton | title = Preventive Medicine in World War II: Volume VI, Communicable Diseases: Malaria | location = Washington, D.C. | publisher = Department of the Army | year = 1963 | chapter = 8 | url = http://history.amedd.army.mil/booksdocs/wwii/Malaria/chapterVIII.htm | pages = 401 and 434 | url-status = live | archiveurl = https://web.archive.org/web/20120129130700/http://history.amedd.army.mil/booksdocs/wwii/Malaria/chapterVIII.htm | archivedate = 29. jaanuar 2012 | df = dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zSBBe&quot;&gt;{{cite journal | publisher = U.S. War Department | url = http://www.lonesentry.com/articles/ttt/japanese_medical_services.html | title = Notes on Japanese Medical Services | journal = Tactical and Technical Trends | issue = 36 | year = 1943 | url-status = live | archiveurl = https://web.archive.org/web/20111014082451/http://lonesentry.com/articles/ttt/japanese_medical_services.html | archivedate= 14. oktoober 2011 | df = dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5hYda&quot;&gt;{{Cite book|title=The Fever: How Malaria Has Ruled Humankind for 500,000 Years|url=https://archive.org/details/isbn_9780374230012|last=Shah|first=Sonia|publisher=Farrar, Straus and Giroux|year=2010|location=|pages=[https://archive.org/details/isbn_9780374230012/page/102 102]|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FDA2009&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.fda.gov/fdac/departs/695_updates.html |title=FDA Orders Stop to Marketing Of Quinine for Night Leg Cramps |accessdate=31. juulil 2009 |date=juuli–august 1995 |work=FDA Consumer Magazine |publisher=[[Food and Drug Administration (United States)|Food and Drug Administration]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080115020839/http://www.fda.gov/fdac/departs/695_updates.html |archivedate=15. jaanuar 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0wgE3&quot;&gt;{{cite web | publisher=United States Food and Drug Administration | date=11. detsember 2006 | title=FDA Orders Unapproved Quinine Drugs from the Market and Cautions Consumers About Off-Label Use of Quinine to Treat Leg Cramps | url=http://www.fda.gov/NewsEvents/Newsroom/PressAnnouncements/2006/ucm108799.htm | accessdate=31. juulil 2009 | url-status=live | archiveurl=https://web.archive.org/web/20090728012040/http://www.fda.gov/NewsEvents/Newsroom/PressAnnouncements/2006/ucm108799.htm | archivedate=28. juuli 2009 | df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0aXDc&quot;&gt;{{cite web | publisher=Center for Disease Control | date=22. november 2006 | title=Malaria Surveillance – United States, 2004 | url=https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/ss5504a2.htm | accessdate=22. novembril 2009 | url-status=live | archiveurl=https://web.archive.org/web/20091118080400/http://cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/ss5504a2.htm | archivedate=18. november 2009 | df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>f0102icqfbe6zygy63tco4icu1nx70j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia lütseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491913</id>
    <revision>
      <id>7265221</id>
      <parentid>7264710</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:07:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265221</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3147" sha1="i39uh6dy0i517g7i4agxvn9rvwr8p22" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Riia gümnaasium]]iga ja [[Riia prantsuse lütseum]]iga}}
{{Kool
|Nimi            = Riia lütseum &lt;br/&gt;Riia kubermangugümnaasium &lt;br/&gt;Riia Nikolai I gümnaasium
|Pilt            = [[Pilt:Ēka Mazā Pils ielā 4, Rīga (03).JPG|frameless]]
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1675
|Koolitüüp       = lütseum
|Direktor        = 
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 
|Õpetajate arv   = 
|Koolipersonal   = 
|Linn            = [[Riia]]
|Maakond         = 
|Vald            = 
|Asula           = 
|Aadress         = Lossi plats 2
|Aadress_ajutine =
|Kooli ajaleht   =
|Kodulehekülg    =
|Moto            = 
|Laiuskoord      = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|Pikkuskoord     = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|Logo            = 
|Kooli logo      =
}}
'''Riia lütseum''' (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles ''Kaiserliches Lyceum zu Riga'') oli õppeasutus ([[lütseum]]) [[Riia]]s.

Kool avati [[1675]]. aastal, lisaks [[Riia toomkool]]ile, Rootsi kuninga [[Karl XI]] korraldusel ja toetusel, [[Liivimaa kindralsuperintendent|Liivimaa kindralsuperintendendi]] [[Johann Fischer]]i poolt alustatud Liivimaa  kultuuri- ja hariduselu arendamisel&lt;ref&gt;[[Kai Tafenau]], [[Aivar Põldvee]], [https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/4-2017-kai-tafenau-aivar-poldvee-emanuel-regeri.pdf Emanuel Regeri „mälestused“ Liivimaa kooliasjandusest (1708)], Tuna nr 4 2017, lk 53–64&lt;/ref&gt;, algselt kohandatud [[Riia Jakobi kirik|Jakobi kirik]]u lagunenud Püha Risti [[kabel]]is.

Koolis õpetati usuõpetust, ajalugu, geograafiat, loogikat, retoorikat, ladina, kreeka ja heebrea keelt. Lütseumi rektor oli tavaliselt [[Riia Püha Jakobi kirik]]u ülempreester. [[Lütseum]]i lõpetajad said õpinguid jätkata Tartu ja Uppsala ülikoolides. Rootsi valitsuse poolt ülalpeetav lütseum eksisteeris kuni 1710. aastani, mil selle tegevus peatati Põhjasõja ajal, Vene vägede [[Riia piiramine (1710)|Riia piiramise]] tõttu.
[[File:Rigaer Kaiserlichen Lyzeum.JPG|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] elukoht [[Riia vanalinn]]as, Mazajā pils ielā 4]]
1733. aastal nimetati kool Vene keisririigi võimude poolt ümber Riia Keiserlikuks Lütseumiks. Selle korrashoiu eest vastutas [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]] ja õpetajate valiku eest [[Liivimaa kindralsuperintendent]]. Aastatel 1785–1787 ehitati arhitekt Matthias Schonsi projekti järgi [[Riia loss]]i vastas asuvale [[Lossi väljak (Riia)|Lossi väljak]]ule uus lütseumihoone. Riia lütseumis oli õpetaja alates 1769. aastast ka [[Johann Christoph Brotze]]. 

Pärast Vene keisririigi 1802. aasta haridusreformi muudeti Lossi väljakul asuv Keiserlik Lütseum, [[Liivimaa kubermang]]u [[Liivimaa kubermangugümnaasium]]iks, Riias. 

Aastal [[1890]] nimetati kool ümber [[Venemaa keiser|Venemaa keisr]]i [[Nikolai I]] auks, Riia Nikolai I gümnaasiumiks.

==Vilistlasi==
*[[Kristjan Jaak Peterson]]
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Läti koolid]]
[[Kategooria:Riia ajalugu]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Lätis]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>i39uh6dy0i517g7i4agxvn9rvwr8p22</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265232</id>
      <parentid>7265221</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:15:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265232</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3308" sha1="f4fydsulwmob9q0v0qodjt5enx0zmhc" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Riia gümnaasium]]iga ja [[Riia prantsuse lütseum]]iga}}
{{Kool
|Nimi            = Riia lütseum &lt;br/&gt;Riia kubermangugümnaasium &lt;br/&gt;Riia Nikolai I gümnaasium
|Pilt            = [[Pilt:Ēka Mazā Pils ielā 4, Rīga (03).JPG|frameless]]
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1675
|Koolitüüp       = lütseum
|Direktor        = 
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 
|Õpetajate arv   = 
|Koolipersonal   = 
|Linn            = [[Riia]]
|Maakond         = 
|Vald            = 
|Asula           = 
|Aadress         = Lossi plats 2
|Aadress_ajutine =
|Kooli ajaleht   =
|Kodulehekülg    =
|Moto            = 
|Laiuskoord      = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|Pikkuskoord     = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|Logo            = 
|Kooli logo      =
}}
'''Riia lütseum''' (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles ''Kaiserliches Lyceum zu Riga'') oli õppeasutus ([[lütseum]]) [[Riia]]s.

Kool (''Schola Carolina'') avati [[1675]]. aastal, lisaks [[Riia toomkool]]ile, Rootsi kuninga [[Karl XI]] korraldusel ja toetusel, [[Liivimaa kindralsuperintendent|Liivimaa kindralsuperintendendi]] [[Johann Fischer]]i poolt alustatud Liivimaa  kultuuri- ja hariduselu arendamisel&lt;ref&gt;[[Kai Tafenau]], [[Aivar Põldvee]], [https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/4-2017-kai-tafenau-aivar-poldvee-emanuel-regeri.pdf Emanuel Regeri „mälestused“ Liivimaa kooliasjandusest (1708)], Tuna nr 4 2017, lk 53–64&lt;/ref&gt;, algselt kohandatud [[Riia Jakobi kirik|Jakobi kirik]]u lagunenud Püha Risti [[kabel]]is.

Koolis õpetati usuõpetust, ajalugu, geograafiat, loogikat, retoorikat, ladina, kreeka ja heebrea keelt. Lütseumi rektor oli tavaliselt [[Riia Püha Jakobi kirik]]u ülempreester. [[Lütseum]]i lõpetajad said õpinguid jätkata Tartu ja Uppsala ülikoolides. Rootsi valitsuse poolt ülalpeetav lütseum eksisteeris kuni 1710. aastani, mil selle tegevus peatati Põhjasõja ajal, Vene vägede [[Riia piiramine (1710)|Riia piiramise]] tõttu.
[[File:Rigaer Kaiserlichen Lyzeum.JPG|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] elukoht [[Riia vanalinn]]as, Mazajā pils ielā 4]]
1733. aastal nimetati kool Vene keisririigi võimude poolt ümber Riia Keiserlikuks Lütseumiks. Selle korrashoiu eest vastutas [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]] ja õpetajate valiku eest [[Liivimaa kindralsuperintendent]]. Aastatel 1785–1787 ehitati Venemaa keisrinna [[Katariina II]] käsul arhitekt Matthias Schonsi projekti järgi [[Riia loss]]i vastas asuvale [[Lossi väljak (Riia)|Lossi väljak]]ule uus lütseumihoone. Riia lütseumis oli õpetaja alates 1769. aastast ka [[Johann Christoph Brotze]]. Hoones lossiväljakul (Pils laukums 2), asub tänapäeval [[Läti Kirjandus- ja Muusikamuuseum]].

Pärast Vene keisririigi 1802. aasta haridusreformi muudeti Lossi väljakul asuv Keiserlik Lütseum, [[Liivimaa kubermang]]u [[Liivimaa kubermangugümnaasium]]iks, Riias. 

Aastal [[1890]] nimetati kool ümber [[Venemaa keiser|Venemaa keisr]]i [[Nikolai I]] auks, Riia Nikolai I gümnaasiumiks.

==Vilistlasi==
*[[Kristjan Jaak Peterson]]
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Läti koolid]]
[[Kategooria:Riia ajalugu]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Lätis]]
[[Kategooria:Riia vanalinn]]</text>
      <sha1>f4fydsulwmob9q0v0qodjt5enx0zmhc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saviecki rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>494717</id>
    <revision>
      <id>7265508</id>
      <parentid>6483574</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:48:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Summershell67</username>
        <id>236667</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2014" sha1="03f6bwazdtgp5rivvapu8d11la8b0sy" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Saviecki rajoon
| nimi1_keel = valgevene
| nimi1 = Савецкі раён
| nimi1_latin = Savetski rajon
| nimi2_keel = vene
| nimi2 = Советский район
| nimi2_latin = Sovetski rajon
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = Герб Советского района (Минск).jpg
| vapi_link = Saviecki rajooni vapp
| pindala = 13,7
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| keskuse_nimi = 
| asendikaart = Valgevene/Minsk
}}
[[Pilt:Акадэмія навук 1.jpg|pisi|left|Valgevene Teaduste Akadeemia hoone]]
'''Saviecki rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 13,7 km². 2015. aasta seisuga elas seal 161 572 inimest.

Rajoon loodi aastal 1938, mil see oli üks kolmest esimesest Minski rajoonist. Algselt kandis see [[Kliment Vorošilov|Vorošilovi]] nime, ent aastal 1961 sai see praeguse nime. Tänapäevastes piirides on rajoon aastast 1977.

Aastal 1940 avati Saviecki rajooni territooriumil Minski raadiotehas. Aastal 1956 hakkas sinna sõitma [[trammiliiklus Minskis|tramm]]. Aastal 1964 avati [[Valgevene Riiklik Informaatika ja Raadioelektroonika ülikool]] (enne rajooni moodustamist asutati selle territooriumil veel [[Valgevene Riiklik tehnikaülikool]]. Kino hakkas rajoonis tegutsema aastal 1975. Aastal 1984 avati rajoonis esimene [[Minski metroo|metroojaam]]. Täitevkomitee hoone asub aadressil вул. Дарашэвіча, 8, rajooni juhib Juryj Uładzimiravič Truščanka.&lt;ref&gt;[http://sov.minsk.gov.by/upravlenie-rajonom/rukovodstvo-administratsii] Vaadatud 24. jaanuar 2018.&lt;/ref&gt; Raamatukogusid on Saviecki rajoonis viis.

Rajooni territooriumile jääb [[Kamaroŭka]] linnaosa. Osaliselt asub seal ka [[Zialony Łuh]], kuid see linnaosa asub osaliselt ka [[Pieršamajski rajoon]]is.
== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
*[http://sov.minsk.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'')

{{Minski haldusjaotus}}

[[Kategooria:Minsk]]
[[Kategooria:Valgevene rajoonid]]</text>
      <sha1>03f6bwazdtgp5rivvapu8d11la8b0sy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498041</id>
    <revision>
      <id>7265315</id>
      <parentid>6668116</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:51:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265315</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="606" sha1="23t75wwbt2uaa0rqlfwt0jp2sb3b7ox" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Hispaania lauljast; naisenime kohta vaata [[Karina (eesnimi)]]}}

[[Pilt:Wiki karina.jpg|pisi|Karina (2011)]]

'''María Isabel Llaudes Santiago''' (esinejanimega '''Karina'''; sündinud 4. detsembril 1945) on Hispaania [[laulja]].
[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Hispaaniat lauluga &quot;En un mundo nuevo&quot;, mis kogus 116 punkti ja saavutas 2. koha.
{{Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

[[Kategooria:Hispaania lauljad]]
[[Kategooria:Andaluusia lauljad]]
[[Kategooria:Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>23t75wwbt2uaa0rqlfwt0jp2sb3b7ox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baccara</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498384</id>
    <revision>
      <id>7265357</id>
      <parentid>7236510</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:53:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265357</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19241" sha1="7sv6j3grq824d7sskjlzzbt2r4dj4ky" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
[[Pilt:Ad Visser geeft het zangduo Baccara een gouden plaat Vlnr Mayte Mateos (Ba, Bestanddeelnr 929-3096.jpg|pisi|Mayte Mateos (vasakul) ja Maria Mendiola (paremal) 1977. aastal]]

'''Baccara''' on Hispaania vokaalansambel – naisduett, mille moodustasid [[1977]]. aastal [[Mayte Mateos]] (sündinud 7. veebruaril 1951) ja [[María Mendiola]] (4. aprill 1952 – 11. september 2021).

Duett saavutas kiiresti rahvusvahelise edu debüütsingliga &quot;Yes Sir, I Can Boogie&quot;, mis jõudis esikohale paljudes Euroopa riikides ning millest sai kõigi aegade suurima läbimüügiga – üle 16 miljoni eksemplariga – naisansambli esitatud singel.

Edukas järelsingel &quot;Sorry, I'm a Lady&quot; ja Euroopa turnee viisid mitme albumi väljaandmiseni, arvukate teleesinemiste ja dueti valimise [[Luksemburg]]i esindajaks [[1978]]. aasta Eurovisiooni&lt;ref&gt;https://eurovision.tv/participant/baccara&lt;/ref&gt; lauluvõistlusel lauluga &quot;Parlez-vous français?&quot;.

Laul &quot;The Devil sent you to Lorado&quot;&lt;ref&gt;https://www.offiziellecharts.de/titel-details-544&lt;/ref&gt; on salvestatud kahes versioonis, inglise ja hispaania keeles. Hoolimata sellest, et neil oli Hispaanias, Saksamaal ja Jaapanis märkimisväärne kuulajaskond, ei olnud [[1981]]. aastaks nende disko, popi ja hispaania rahvamuusika segu enam moes ning 1983. aastaks tegelesid Mateos ja Mendiola mõlemad sooloprojektidega.

Olles saavutanud vähe edu sooloartistidena, moodustasid mõlemad lauljad oma duetid. Mõlemad kasutasid ansamblina Baccara nime.

== Baccara, kus laulab Mayte Mateos (1983 – tänini) ==

Viimase 40 aasta jooksul on Mayte Mateos töötanud rohkem kui kümne lavapartneriga. 1990. aastate lõpus tegi Mateos koostööd Austraalia laulja Jane Comerfordiga. [[1999]]. aastal hakkas Mayte Mateos esinema ja muusikat salvestama koos hispaania laulja Cristina Sevillaga.

Lavanime &quot;Baccara 2000&quot; all andsid Mateos ja Sevilla Saksa plaadifirma BMG juures välja räppversiooni &quot;Yes sir, I can boogie '99&quot;, milles osales ka ameerika räppar Michael Yuniversal. Järgnes album &quot;Baccara 2000&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/album/Baccara/Baccara-2000-5445&lt;/ref&gt;, mis ilmus samuti plaadifirma BMG - RCA kaudu. Albumi produtseeris Thorsten Brötzman &lt;ref&gt;https://www.discogs.com/artist/173202-Thorsten-Br%C3%B6tzmann&lt;/ref&gt;, kes on varem klahvpillimängijana [[1995]]. aastal koos [[Thomas Anders]]iga käinud turneedel Venemaal ja kes osales aastatel 1992–1997 ansambli Blue System salvestustes.

[[2004]]. aasta alguses andsid Mateos ja Sevilla – kes jätsid ansambli nimest ära aastaarvu 2000 ja hakkasid taas laulma Baccara nime all – välja singli &quot;Soy tu Venus&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/song/Baccara/Soy-tu-Venus-27611&lt;/ref&gt; ja osalesid Rootsis toimuval Melodiefestivalil&lt;ref&gt;https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-2004/baccara-soy-tu-venus&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://shows.acast.com/eurovisionlegends/episodes/baccara-2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2022-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220215004101/https://shows.acast.com/eurovisionlegends/episodes/baccara-2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, kus nad saavutasid 7. koha. Hiljem 2004. aastal ilmus [[Rootsi]] plaadifirma Lionheart Records kaudu album &quot;Soy tu Venus&quot;.

Alates [[2005]]. aastast esines Mayte Mateos laval ja salvestas stuudios koos Paloma Blancoga. 2008. aastal andsid nad välja singli &quot;Nights in black satin&quot; ja albumi &quot;Satin... in black and white&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/album/Baccara/Satin...-In-Black-&amp;-White-89582&lt;/ref&gt; Saksa plaadifirma Edel kaudu. Albumi produtseerisid Ralf Soja ja Frank Dostal, kes olid ka Baccara algkoosseisu kolme esimese albumi produtsendid. Sellest hoolimata ei olnud albumil äriedu.

[[2018]]. aastal esinesid Mateos ja Blanco Eestis festivalil &quot;Retrobest&quot;&lt;ref&gt;https://www.kultuurikava.ee/event/retrobest-festival-2018{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Pärast pandeemiat on Mayte Mateos esinenud vaid kolm korda: korra [[2022]]. aastal oma kodulinnas Logronos ning [[2023]]. aastal kahel korral Mallorca saarel, kus Mayte Mayteos praegu elab.

== Baccara, kus laulis Maria Mendiola (1985–2021) ==
Maria Mendiola hakkas koos Maryse Pérezega esinema [[1985]]. aastal.

[[1986]]. aastal andsid nad ansamblina New Baccara välja singli &quot;Call me up&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Call-Me-Up-70652&lt;/ref&gt; plaadifirma Sanni Records kaudu. Singli produtseeris Luis Rodriguez, kaasprodutsent [[Modern Talking]]i ja [[C. C. Catch]]i produtsent. Sama loo hispaaniakeelsele versioonile &quot;Talisman&quot; kirjutas Mendiola sõnad.
1988. aastal avaldasid Mendiola ja Pérez – ansamblina ikka veel New Baccara nimega – plaadifirma Bellaphon kaudu singli &quot;Fantasy boy&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=New Baccara - Fantasy Boy |url=https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Fantasy-Boy-70651 |vaadatud=2024-03-13}}&lt;/ref&gt;. Kaks eespool nimetatud laulu tõid &quot;New Baccarale&quot; suure populaarsuse [[Ladina-Ameerika]]s. 

[[1989]]. aastal ilmus singel &quot;Touch me&quot;&lt;ref&gt; https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Touch-Me-63273&lt;/ref&gt;, plaadifirmaks taas Bellaphon. Pärast seda loobusid Mendiola ja Pérez eesliitest &quot;new&quot; ja hakkasid muusikat salvestama ja esinema ansamblina Baccara. 

[[1990]]. aastal andsid nad välja albumi &quot;F.U.N.&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=New Baccara - Fun |url=https://hitparade.ch/album/New-Baccara/Fun-104034 |vaadatud=2024-03-13}}&lt;/ref&gt; plaadifirma Dureco juures. [[1993]]. aastal andis Mendiola's Baccara välja singli &quot;Wind beneath my wings&quot; Briti plaadifirmal &quot;Loading bay&quot;. Singlist sai Ühendkuningriigis klubihitt.
[[File:Jubilee Kotlas PPM, 50 years (024).jpg|pisi|Cristina Sevilla (vasakul) ja Maria Mendiola (paremal) laval Venemaal 2011. aastal]]
[[2000]]. aastal andsid Mendiola ja Pérez Baccara nime all välja albumi &quot;Face to face&quot;. Mendiola ja Pérez olid [[2000]]. aasta [[Suurbritannia]] turnee staarid ning esinesid Londonis [[Wembley staadion]]il koos paljude teiste mansamblitega. 

Mendiola ja Pérez käisid Baccarana rohketel kontserdireisidel Ida-Euroopas. 1. septembril [[2003]] esinesid Mendiola ja Pérez Baccara nime all ka [[Tallinn]]as festivalil &quot;Summerstop&quot;&lt;ref&gt;https://www.ohtuleht.ee/elu/145274/me-armastame-seda-festivali-siin-on-lahe&lt;/ref&gt;. [[2004]]. aastal esinesid nad [[Moskva]]s toimunud festivalil &quot;Discoteka 80s&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://disco80.ru/video-tag/2004/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303191802/https://disco80.ru/video-tag/2004/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[2005]]. aasta aprillis esinesid nad Briti tõsielusarjas &quot;Hit Me Baby One More Time&quot;. [[2005]]. aasta augustis pälvisid Mendiola ja Pérez mälestusmärgi [[Viin]]i &quot;muusikameilil&quot;&lt;ref&gt;https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20051009_OTS0019/der-walk-of-stars-feiert-geburtstag&lt;/ref&gt;, selle Hollywoodi stiilis &quot;Walk of the Stars&quot;&lt;ref&gt;https://wiev1.orf.at/stories/67038&lt;/ref&gt;.

[[2008]]. aastal oli Marisa Pérez sunnitud terviseprobleemide tõttu lavalt lahkuma. Alates [[2011]]. aastast esineb ja salvestab Maria Mendiola koos Cristina Sevillaga, kes on varem töötanud koos teise Baccara algkoosseisu liikme Mayte Mateosega. [[2012]]. aastal esinesid Mendiola ja Sevilla Baccara nime all festivalil &quot;Legends of Retro FM&quot;&lt;ref&gt;https://legendy.retrofm.ru/photo/2012/msk&lt;/ref&gt; Moskvas.

[[2017]]. aastal andis Mendiola ja Sevilla Baccara välja singli &quot;Gimme your love&quot;, mille produtsent on Luis Rodriguez, plaadifirma &quot;Team 33 Music&quot;. Peagi järgnes album &quot;I belong to your heart&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/song/Baccara/I-Belong-To-Your-Heart-1669614&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://www.telemadrid.es/noticias/cultura/Baccara-vuelve-trabajo-Disco-Oro-0-1909909031--20170607060246.html&lt;/ref&gt;. [[2020]]. aastal salvestasid Mendiola ja Sevilla oma vokaaliga uuesti esimese Baccara-hiti &quot;Yes sir I can boogie&quot;, mida soovis šoti remiksija George Benson. Singel ilmus pealkirja &quot;GBX featuring Baccara&quot; all.

Maria Mendiola suri 11. septembril 2021 Madridis.&lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/music/2021/sep/12/maria-mendiola-half-of-spanish-vocal-duo-baccara-dies-aged-69&lt;/ref&gt;

== Baccara, kus laulab Cristina Sevilla (2022 – tänini) ==

[[2022]]. aastal otsustas Cristina Sevilla pärast fännide arvukaid taotlusi ja koostööd Maria Mendiolaga sõlmitud lepingute täitmiseks projekti taaselustada. 26. jaanuaril [[2022]] teatati, et Helen de Quiroga&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PÉREZ |eesnimi=DAILOS |kuupäev=2022-03-06 |pealkiri=Las nuevas Baccara |url=https://www.eldia.es/dominical/2022/03/06/nuevas-baccara-63485633.html |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=eldia.es |keel=es}}&lt;/ref&gt; saab Sevilla uueks lavapartneriks. 
[[File:Baccara Image0.jpg|thumb|Cristina Sevilla (vasakul) ja Helen de Quiroga 2022. aastal]]
De Quiroga on varem töötanud taustalauljana selliste artistidega nagu Alejandro Sanz ja Miguel Boze, osalenud muusikalis &quot;[[Kassid]]&quot; ning Disney filmide &quot;[[Väike merineitsi (film 1989)|Väike merineitsi&quot;]] ja &quot;[[Lõvikuningas]]&quot; hispaania heliribadel. Baccara uue koosseisuga esines esimest &lt;ref&gt;https://www.libertaddigital.com/chic/corazon/2022-03-13/las-nuevas-baccara-debutaron-en-kiev-una-semana-antes-de-la-invasion-rusa-6875464/&lt;/ref&gt; korda laval 2022. aasta veebruaris [[Ukraina]]s [[Kiiev]]is.

Juunis 2022 esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccara nime all Cristian Diori kruiisikollektsiooni esitlusel &lt;ref&gt;https://www.revistavanityfair.es/articulos/desfile-dior-sevilla-analisis-carmen-amaya&lt;/ref&gt; Hispaanias [[Sevilla]]s.

Juulis 2022 esinesid nad Baccara suurimate hittidega festivalil MaDo&lt;ref&gt;https://sparker.io/en/blog/madrid_pride_2022&lt;/ref&gt; Hispaanias [[Madrid]]is, festivalil &quot;Doune the rabbit hole&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.dounetherabbithole.co.uk/home |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240228200128/https://www.dounetherabbithole.co.uk/home |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Šotimaa]]l ja festivalil Guilfest &lt;ref&gt;https://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music-nightlife-news/guilfest-2022-tickets-line-up-24459526&lt;/ref&gt; Suurbritannias Guilfordis.

2022. aasta augustis esines Baccara Eestis Küüslaugufestivalil &lt;ref&gt;https://tartu.postimees.ee/7588496/kuremaa-kuuslaugufestivali-voitnud-mugula-labimoot-oli-87-6-millimeetrit&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://tartu.postimees.ee/7587886/taasiseseisvumispaeval-leiab-aset-kuuslaugufestival&lt;/ref&gt; [[Kuremaa]]l.

Septembris 2022 andsid nad välja digisingli &quot;Don't let this feeling go away&quot;&lt;ref&gt;https://hitparade.ch/song/Baccara-Christina-Sevilla-&amp;-Helen-de-Quiroga/Don't-Let-This-Feeling-Go-Away-2337686&lt;/ref&gt; plaadifirma Team 33 Music kaudu.

Oktoobris 2022 esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccara nime all Saksamaal [[Brandenburg]]is toimunud aedade &lt;ref&gt;https://zauche365.de/2022/10/04/momentaufnahmen-vom-xxxl-laga-sommergarten/&lt;/ref&gt; ja lillede näitusel ning esinesid Hispaanias [[Madrid]]is Elle Cancer Ballil &lt;ref&gt;https://living-backstage.com/elle-cancer-ball-la-gala-benefica-mas-emotiva-del-ano-reune-en-el-teatro-real-de-madrid-a-elisabeth-hurley-o-bar-refaeli-entre-otros-muchos-rostros-conocidos/&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris andsid nad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kaks kontserti &lt;ref&gt;https://allevents.in/garden%2520grove/new-wave-live-w-gina-t-and-baccara/200023377694900{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; koos Gina T-ga.

Veebruaris [[2023]] esines Baccara [[Boliivia]]s Oruros.

2023. aasta mais pühendas ajakirja ELLE Hispaania väljaanne Baccarale neljaleheküljelise artikli. Samal kuul andis Hispaania plaadifirma In Out Records vinüülplaadil välja maksisingli &quot;Don't let this feeling go away&quot;, mis sisaldab eespool nimetatud loo pikemat versiooni ning Sevilla ja de Quiroga uussalvestisi New Baccara hittidest &quot;Call me up&quot; ja &quot;Fantasy boy&quot;.

2023. aasta juunis esines Sevilla Baccara [[Läti]]s [[Riia]]s toimunud Nostalgia Festil&lt;ref&gt;https://isma.lv/en/isma/news/nostalgia-en&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://famososbr.com.br/11794/successful-performance-of-the-duo-baccara-had-a-great-show-in-riga/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240228200029/https://famososbr.com.br/11794/successful-performance-of-the-duo-baccara-had-a-great-show-in-riga/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ning USA [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is ja California osariigis [[San Jose]]s toimunud New Wave Festil.&lt;ref&gt;https://sanjosetheaters.org/event/new-wave-fest/&lt;/ref&gt;

2023. aasta juulis andis Baccara kontserdi&lt;ref&gt;https://ticket07.kz/affiche.php?affiche=1314&amp;ysclid=lt9tl94nhv793697599&lt;/ref&gt; [[Kasahstan]]is Uralskis. 2023. aasta augustis esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccarana [[Rumeenia]]s Botosanis kunsti- ja kultuurifestivalil.&lt;ref&gt;https://adevarul.ro/stiri-locale/botosani/richard-clayderman-a-concertat-la-botosani-pe-2293033.html&lt;/ref&gt;

Septembris 2023 valis Prantsuse pesuettevõtte ETAM Baccara välja, et esitada oma hitt &quot;Yes sir, I can boogie&quot; Pariisi moenädala ajal toimuval ETAM-i kontsertetendusel. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://starwlog.com/baccara-en-el-etam-live-show-2023/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240227211312/https://starwlog.com/baccara-en-el-etam-live-show-2023/ |arhiivimisaeg=2024-02-27 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Sellest tegi otseülekande Prantsuse telekanal TCM.

Novembris 2023 esines Baccara veinifestivalil &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://birlik.md/culture/festival-vina-v-komrate-v-programme-degustacija-vin-master-klassy-i-koncert-s-uchastiem-zarubezhnyh-artistov/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240325210124/https://birlik.md/culture/festival-vina-v-komrate-v-programme-degustacija-vin-master-klassy-i-koncert-s-uchastiem-zarubezhnyh-artistov/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Moldova]]s Comratis. Samal kuul andis plaadifirma Team 33 Music välja Baccara digisingli &quot;When I'm with you&quot;. Detsembris 2023 esines Baccara Tallinnas [[Õismäe]]l ja [[Narva]]s klubis Geneva. 

Jaanuaris 2024 esines andambel &lt;ref&gt;https://www.tickettailor.com/events/megapowerevents/1037997?&lt;/ref&gt; Sevilla ja de Quiroga [[London]]is peamiselt Ladina-Ameerika publikule.

2024. aasta novembris esines Baccara Moskvas festivalil «Retro FM Legendid»&lt;ref&gt;https://www.youtube.com/watch?v=4Yob8z18GFY&lt;/ref&gt; ja detsembris andis kontserdi ka Moskvas. &lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=M B |pealkiri=Baccara 22.12.2024  Москва  Petter bar |kuupäev=2024-12-22 |url=https://www.youtube.com/watch?v=xgduB17C0FQ |vaadatud=2025-01-19}}&lt;/ref&gt;

== Kronoloogia ==
&lt;timeline&gt;
ImageSize  = width:1050 height:auto barincrement:27
PlotArea   = left:100 bottom:100 top:0 right:20
Alignbars  = justify
DateFormat = mm/dd/yyyy
Period     = from:01/01/1977 till:12/31/1981
TimeAxis   = orientation:horizontal format:yyyy

Colors =
 id:LVocals value:red   legend:Lead_singer
 id:Lines   value:black legend:Albums

Legend     = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:1 start:1977
ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1977

LineData =
 at:10/21/1977 color:black layer:back
 at:08/01/1978 color:black layer:back
 at:01/01/1979 color:black layer:back
 at:01/01/1981 color:black layer:back

BarData =
 bar:Mateos   text:&quot;Mayte Mateos&quot;
 bar:Mendiola text:&quot;María Mendiola&quot;

PlotData=
 width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5)
 bar:  Mateos   from:01/01/1977 till:12/31/1981 color:LVocals
 bar:  Mendiola from:01/01/1977 till:12/31/1981 color:LVocals
&lt;/timeline&gt;


&lt;timeline&gt;
ImageSize  = width:1050 height:auto barincrement:27
PlotArea   = left:100 bottom:100 top:0 right:20
Alignbars  = justify
DateFormat = mm/dd/yyyy
Period     = from:01/01/1983 till:07/01/2025
TimeAxis   = orientation:horizontal format:yyyy

Colors =
 id:LVocals value:red   legend:Lead_singer
 id:Lines   value:black legend:Albums

Legend     = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:1983
ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1983

LineData =
 at:01/01/1994 color:black layer:back
 at:08/09/1999 color:black layer:back
 at:01/01/2004 color:black layer:back
 at:01/01/2008 color:black layer:back
BarData =
 bar:Mateos    text:&quot;Mayte Mateos&quot;
 bar:Pérez     text:&quot;Marisa Pérez&quot;
 bar:García    text:&quot;Soledad García&quot;
 bar:Comerford text:&quot;Jane Comerford&quot;
 bar:Sevilla   text:&quot;Cristina Sevilla&quot;
 bar:Blanco    text:&quot;Paloma Blanco&quot;

PlotData=
 width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5)
 bar:  Mateos    from:01/01/1983 till:04/01/2025 color:LVocals
 bar:  Pérez     from:01/01/1983 till:12/31/1983 color:LVocals
 bar:  García    from:01/01/1986 till:12/31/1989 color:LVocals
 bar:  Comerford from:01/01/1994 till:12/31/1998 color:LVocals
 bar:  Sevilla   from:01/01/1999 till:06/30/2004 color:LVocals
 bar:  Blanco    from:01/01/2005 till:12/31/2005 color:LVocals
 bar:  Blanco    from:11/01/2007 till:01/01/2025 color:LVocals
&lt;/timeline&gt;


&lt;timeline&gt;
ImageSize  = width:1050 height:auto barincrement:27
PlotArea   = left:100 bottom:100 top:0 right:20
Alignbars  = justify
DateFormat = mm/dd/yyyy
Period     = from:01/01/1985 till:09/30/2021
TimeAxis   = orientation:horizontal format:yyyy

Colors =
 id:LVocals value:red legend:Lead_singer
 id:Lines   value:black legend:Albums

Legend     = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:1985
ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1985

LineData =
 at:01/01/1990 color:black layer:back
 at:01/01/1999 color:black layer:back
 at:01/01/2000 color:black layer:back
 at:01/01/2002 color:black layer:back
 at:01/01/2006 color:black layer:back
 at:01/01/2017 color:black layer:back

BarData =
 bar:Mendiola  text:&quot;María Mendiola&quot;
 bar:Pérez     text:&quot;Marisa Pérez&quot;
 bar:LMendiola text:&quot;Laura Mendiola&quot;
 bar:Sevilla   text:&quot;Cristina Sevilla&quot;

PlotData=
 width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5)
 bar:  Mendiola  from:01/01/1985 till:09/11/2021 color:LVocals
 bar:  Pérez     from:01/01/1985 till:04/30/2008 color:LVocals
 bar:  LMendiola from:09/01/2008 till:12/31/2010 color:LVocals
 bar:  Sevilla   from:01/05/2011 till:09/30/2021 color:LVocals
&lt;/timeline&gt;


&lt;timeline&gt;
ImageSize  = width:1050 height:auto barincrement:27
PlotArea   = left:100 bottom:100 top:0 right:20
Alignbars  = justify
DateFormat = mm/dd/yyyy
Period     = from:01/01/2022 till:04/01/2025
TimeAxis   = orientation:horizontal format:yyyy

Colors =
 id:LVocals value:red legend:Lead_singer
 id:Lines   value:black legend:Albums

Legend     = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:1 start:2022
ScaleMinor = unit:year increment:1 start:2022

BarData =
 bar:Sevilla text:&quot;Cristina Sevilla&quot;
 bar:Quiroga text:&quot;Helen De Quiroga&quot;

PlotData=
 width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5)
 bar:  Sevilla from:01/01/2022 till:04/01/2025 color:LVocals
 bar:  Quiroga from:01/01/2022 till:04/01/2025 color:LVocals
&lt;/timeline&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{Luksemburgi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
[[Kategooria:Hispaania ansamblid]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]</text>
      <sha1>7sv6j3grq824d7sskjlzzbt2r4dj4ky</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moti Giladi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>499198</id>
    <revision>
      <id>7265299</id>
      <parentid>6235876</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:23:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7265299</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="500" sha1="a1ragwvmdxirqhwyy6brewdlofdaoom" xml:space="preserve">[[File:Moti Giladi (2).JPG|thumb|Moti Giladi (2010)]]

'''Mordechai &quot;Moti&quot; Giladi''' (מוטי גלעדי; sündinud [[18. detsember|18. detsembril]] [[1946]]) on Iisraeli laulja.

[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta koos [[Sarai Tzuriel]]iga Iisraeli lauluga &quot;Yavo Yom&quot;.

{{Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

{{JÄRJESTA:Giladi, Moti}}
[[Kategooria:Iisraeli lauljad]]
[[Kategooria:Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>a1ragwvmdxirqhwyy6brewdlofdaoom</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piret Põldver</title>
    <ns>0</ns>
    <id>500684</id>
    <revision>
      <id>7264995</id>
      <parentid>6843341</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:36:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58415-56</username>
        <id>241136</id>
      </contributor>
      <comment>/* Raamatud */</comment>
      <origin>7264995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4378" sha1="iuav6pjbmicu05x9v7k0yt5aouxxdq3" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Piret Põldver''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1985]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] kirjandusuurija, [[kirjanduskriitik]], toimetaja, kirjanik ja [[luuletaja]]. 
[[Pilt:Piret Põldver.jpg|pisi|300px|Piret Põldver (2016)]]

==Hariduskäik==
* 1991–2000 [[Rõngu Keskkool]]
* 2001–2004 [[Tartu Mart Reiniku Gümnaasium]]
* 2004–2008 [[Tartu Ülikool]], kirjandus ja rahvaluule, bakalaureusekraad
* 2016–2019 [[Tartu Ülikool]], kirjandus- ja teatriteadus, magistrikraad
* 2023 –... Tartu ülikooli doktorant

==Töökäik==
Aastatel [[2007]]–[[2013]] on ta töötanud praktikandina [[A. H. Tammsaare muuseum (Vargamäe)|Tammsaare muuseum]]is Vargamäel, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i assistendina, redigeerijana [[Eesti Kirjanduse Selts]]i projektide raames, [[Tartu Üliõpilasküla]] [[administraator]]ina, [[Johannes Mihkelsoni Keskus]]e [[tugiisik]]una ning ajalehes [[Postimees]] [[keelekorrektor]]ina. 

2013–2023 töötas Põldver kirjastuse [[kirjastus Maurus|Maurus]] [[keeletoimetaja|keeletoimetajana]] ning alates 2023. aastast on ta Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis eesti kirjanduse doktorant-nooremteadur.

==Tunnustus==

* 2025 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] (luulekogu &quot;Tõmme&quot;).

== Artikleid ==
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kultuuriloo-unustatud-naised/ &quot;Kultuuriloo unustatud naised&quot;]. Sirp, 29. september 2023
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naine-tohib-kirjutada-sylvia-plathi-paevik/ &quot;Kas naine tohib kirjutada? Sylvia Plathi päevik&quot;]. Sirp, 26.05.2023
*&quot;Mehis Heinsaare „Ilus Armin“ illustreerimas Simone de Beauvoiri „Teist sugupoolt“&quot;. Ariadne Lõng, 28. detsember 2022
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/alternatiivne-privileeg-ja-vooritus/ &quot;Alternatiivne privileeg ja võõritus&quot;] (essee [[tehisintellekt]]ist). Sirp, 20. jaanuar 2017
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/heinsaar-kender-ounapuu/ &quot;Heinsaar + Kender = Õunapuu&quot;] (arvustus [[Ervin Õunapuu]] jutukogust &quot;Eesti gootika XX&quot;). Sirp, 12. jaanuar 2018
*[https://www.muurileht.ee/kas-kollektivistlik-voi-individualistlik-vastutus-lahisuhte-mudelid/ &quot;Kas kollektivistlik või individualistlik vastutus? Lähisuhte mudelid&quot;]. [[Müürileht]], 12. märts 2018
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lastesurrealist-marko-kompus/ &quot;Lastesürrealist Marko Kompus&quot;] (arvustus [[Marko Kompus]]e luulekogust &quot;Rotikuningaõppus&quot;). Sirp, 13. aprill 2018
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suumemonu-n-30-oosel-baaris/ &quot;Süümemõnu – N, 30+, öösel, baaris&quot;]. Sirp, 27. juuli 2018

==Ilukirjandust==

=== '''Raamatud''' ===
*&quot;Kust lapsed tulevad&quot; (proosateos). Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioon Heikki Leis. [[Kastani Tänava Kirjastus]], 2026.
*&quot;Tõmme&quot; (luulekogu). Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioonid Ülle Ottokar, korrektuur Lydia Risberg. [[ Kastani Tänava Kirjastus | Kastani Tänava Kirjastus,]] 2024.
*&quot;Suunurgad&quot; (luulekogu).  Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioonid Margit Lõhmus, korrektuur Lydia Risberg, kaas Kairo. Kastani Tänava Kirjastus, 2023.
*&quot;Hoog&quot; (proosateos). Toimetajad Brita Melts ja Aro Velmet, kunstnik Markus Kasemaa, kujundaja Anu Jalas. Kastani Tänava Kirjastus. 2022
*&quot;Alati nii järsku&quot; (luulekogu). Toimetaja Helena Läks, kunstnik ja küljendaja Anu Jalas. Kirjastus Henrik. 2020

=== '''Tekste ajakirjanduses''' ===
*[https://www.muurileht.ee/luule-piret-poldver-3/ &quot;Õpin uue kooli kümnendas klassis ja ma ei tunne kedagi...&quot;] Müürileht, 28. september 2021.
*&quot;Kopitus&quot;. // Eesti novell 2021. Koostanud Maarja Kangro, Kajar Pruul, Johanna Ross, Urmas Vadi. MTÜ Eesti Jutt 2021. Lk 102–111.
*&quot;Igaüks kannab oma risti ise&quot;. // Eesti novell 2020. Koostanud Made Luiga, Kajar Pruul, Johanna Ross ja Urmas Vadi. MTÜ Eesti Jutt 2020. Lk 64–69.
*Luulet. Looming, märts 2020.

==Liikmesus==
* [[Eesti Kirjanike Liit]]
* [[Eesti Kirjanduse Selts]] 
* [[EYS Veljesto]] vilistlane (tegevliige 2008–2019)
* [[Karl Ristikivi Selts]]

{{vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Põldver, Piret}}
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>iuav6pjbmicu05x9v7k0yt5aouxxdq3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264997</id>
      <parentid>7264995</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:40:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>V2ikehariliksuur</username>
        <id>223342</id>
      </contributor>
      <comment>/* Raamatud */</comment>
      <origin>7264997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5124" sha1="s51c7vofiwdur4ae1l1yvjoqe0avk0o" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Piret Põldver''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1985]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] kirjandusuurija, [[kirjanduskriitik]], toimetaja, kirjanik ja [[luuletaja]]. 
[[Pilt:Piret Põldver.jpg|pisi|300px|Piret Põldver (2016)]]

==Hariduskäik==
* 1991–2000 [[Rõngu Keskkool]]
* 2001–2004 [[Tartu Mart Reiniku Gümnaasium]]
* 2004–2008 [[Tartu Ülikool]], kirjandus ja rahvaluule, bakalaureusekraad
* 2016–2019 [[Tartu Ülikool]], kirjandus- ja teatriteadus, magistrikraad
* 2023 –... Tartu ülikooli doktorant

==Töökäik==
Aastatel [[2007]]–[[2013]] on ta töötanud praktikandina [[A. H. Tammsaare muuseum (Vargamäe)|Tammsaare muuseum]]is Vargamäel, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i assistendina, redigeerijana [[Eesti Kirjanduse Selts]]i projektide raames, [[Tartu Üliõpilasküla]] [[administraator]]ina, [[Johannes Mihkelsoni Keskus]]e [[tugiisik]]una ning ajalehes [[Postimees]] [[keelekorrektor]]ina. 

2013–2023 töötas Põldver kirjastuse [[kirjastus Maurus|Maurus]] [[keeletoimetaja|keeletoimetajana]] ning alates 2023. aastast on ta Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis eesti kirjanduse doktorant-nooremteadur&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Piret Põldver CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Piret_P%C3%B5ldver/est/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;.

==Tunnustus==

* 2025 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] (luulekogu &quot;Tõmme&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-14 |pealkiri=Gustav Suitsu luulepreemia võitis Piret Põldver |url=https://kultuur.postimees.ee/8210582/gustav-suitsu-luulepreemia-voitis-piret-poldver |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Artikleid ==
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kultuuriloo-unustatud-naised/ &quot;Kultuuriloo unustatud naised&quot;]. Sirp, 29. september 2023
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naine-tohib-kirjutada-sylvia-plathi-paevik/ &quot;Kas naine tohib kirjutada? Sylvia Plathi päevik&quot;]. Sirp, 26.05.2023
*&quot;Mehis Heinsaare „Ilus Armin“ illustreerimas Simone de Beauvoiri „Teist sugupoolt“&quot;. Ariadne Lõng, 28. detsember 2022
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/alternatiivne-privileeg-ja-vooritus/ &quot;Alternatiivne privileeg ja võõritus&quot;] (essee [[tehisintellekt]]ist). Sirp, 20. jaanuar 2017
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/heinsaar-kender-ounapuu/ &quot;Heinsaar + Kender = Õunapuu&quot;] (arvustus [[Ervin Õunapuu]] jutukogust &quot;Eesti gootika XX&quot;). Sirp, 12. jaanuar 2018
*[https://www.muurileht.ee/kas-kollektivistlik-voi-individualistlik-vastutus-lahisuhte-mudelid/ &quot;Kas kollektivistlik või individualistlik vastutus? Lähisuhte mudelid&quot;]. [[Müürileht]], 12. märts 2018
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lastesurrealist-marko-kompus/ &quot;Lastesürrealist Marko Kompus&quot;] (arvustus [[Marko Kompus]]e luulekogust &quot;Rotikuningaõppus&quot;). Sirp, 13. aprill 2018
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suumemonu-n-30-oosel-baaris/ &quot;Süümemõnu – N, 30+, öösel, baaris&quot;]. Sirp, 27. juuli 2018

==Ilukirjandust==

=== '''Raamatud''' ===
*&quot;Kust lapsed tulevad&quot; (proosateos). Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioon Heikki Leis. [[Kastani Tänava Kirjastus]], 2026.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-29 |pealkiri=Luuletajana tuntud Piret Põldveri uus teos avab isiklikust vaatenurgast lapse saamise teemat |url=https://kultuur.err.ee/1610180242/luuletajana-tuntud-piret-poldveri-uus-teos-avab-isiklikust-vaatenurgast-lapse-saamise-teemat |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*&quot;Tõmme&quot; (luulekogu). Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioonid Ülle Ottokar, korrektuur Lydia Risberg. [[ Kastani Tänava Kirjastus | Kastani Tänava Kirjastus,]] 2024.
*&quot;Suunurgad&quot; (luulekogu).  Toimetaja Helena Läks, kujundaja Maris Kaskmann, illustratsioonid Margit Lõhmus, korrektuur Lydia Risberg, kaas Kairo. Kastani Tänava Kirjastus, 2023.
*&quot;Hoog&quot; (proosateos). Toimetajad Brita Melts ja Aro Velmet, kunstnik Markus Kasemaa, kujundaja Anu Jalas. Kastani Tänava Kirjastus. 2022
*&quot;Alati nii järsku&quot; (luulekogu). Toimetaja Helena Läks, kunstnik ja küljendaja Anu Jalas. Kirjastus Henrik. 2020

=== '''Tekste ajakirjanduses''' ===
*[https://www.muurileht.ee/luule-piret-poldver-3/ &quot;Õpin uue kooli kümnendas klassis ja ma ei tunne kedagi...&quot;] Müürileht, 28. september 2021.
*&quot;Kopitus&quot;. // Eesti novell 2021. Koostanud Maarja Kangro, Kajar Pruul, Johanna Ross, Urmas Vadi. MTÜ Eesti Jutt 2021. Lk 102–111.
*&quot;Igaüks kannab oma risti ise&quot;. // Eesti novell 2020. Koostanud Made Luiga, Kajar Pruul, Johanna Ross ja Urmas Vadi. MTÜ Eesti Jutt 2020. Lk 64–69.
*Luulet. Looming, märts 2020.

==Liikmesus==
* [[Eesti Kirjanike Liit]]
* [[Eesti Kirjanduse Selts]] 
* [[EYS Veljesto]] vilistlane (tegevliige 2008–2019)
* [[Karl Ristikivi Selts]]

{{vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Põldver, Piret}}
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>s51c7vofiwdur4ae1l1yvjoqe0avk0o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Augustus De Morgan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505221</id>
    <revision>
      <id>7265337</id>
      <parentid>7228684</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T06:16:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265337</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7624" sha1="hpd9jgvvgxfgbo7lrnxbde72t001831" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Augustus de Morgan
| Taustavärv  =
| pilt        = De Morgan Augustus.jpg
| pildisuurus = 200px
| pildiallkiri  = Augustus De Morgan
| sünniaeg    = 27. juuni 1806
| sünnikoht   = Madura, India
| surmaaeg    = 18. märts 1871
| surmakoht   = London, Inglismaa
| rahvus      = inglane
}}
'''Augustus De Morgan''' ([[27. juuni]] [[1806]] [[Madura]], [[India]] – [[18. märts]] [[1871]] [[London]], [[Inglismaa]]) oli [[inglased|inglise]] [[matemaatik]] ja [[loogik]], kelle töö on [[loogikaõpetus]]e jaoks väga oluline olnud. Ta formuleeris [[De Morgani seadused]] ja panustas oluliselt tänapäevase [[Matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] arengusse.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Encyclopaedia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Augustus-De-Morgan|Pealkiri=Augustus de Morgan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv ==
Augustus de Morgan sündis 1806. aastal Maduras. Tema isa oli kolonelleitnant [[John de Morgan]] (1772–1816), kes töötas [[Briti Ida-India Kompanii|Briti Ida-India Kompaniis]]. Augustus de Morgani ema oli Elizabeth Dodson (1776–1856), kelle isa [[James Dodson|James]] oli matemaatik. Peatselt pärast sündi jäi Augustus ühest silmast pimedaks ning tema pere kolis 1806. aasta lõpus Inglismaale. Nii nagu Augustus ise, olid ka tema isa ja isapoolne vanaisa sündinud Indias, sestap ei pidanud de Morgan end kunagi inglaseks, šotlaseks ega iirlaseks, vaid britiks. 

De Morgani isa suri siis, kui poeg oli kümneaastane. Tema ema elas mitmes paigas [[Edela-Inglismaa]]l, kus Augustus de Morgan ka oma alghariduse sai. De Morgani matemaatikaannet märgati siis, kui ta oli 14-aastane ja perekonnasõber nägi keerukat joonist, mille Augustus oli joonlaua ja sirkliga teinud.

Keskhariduse sai de Morgan [[Oxfordi Ülikool]]is töötanud härra Parsonsi käest. De Morgani ema soovis, et pojast saaks [[kirikuõpetaja]], kuid de Morgan oli [[nonkonformist]], kellest lõpuks sai [[Ateism|ateist]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=John Beloff|URL=https://books.google.ee/books?id=jazrr0cd-VwC&amp;redir_esc=y|Pealkiri=Parapsychology: A Concise History|Väljaanne=|Aeg=15.06.1997|Kasutatud=07.05.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Sophia Elizbeth de Morgan, Augustus de Morgan|URL=https://books.google.ee/books?id=QsaQb6r3dwMC&amp;pg=PA393&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false|Pealkiri=Memoirs of Augustus de Morgan: With Selections of His Letters|Väljaanne=|Aeg=29.07.2010|Kasutatud=07.05.2018}}&lt;/ref&gt;

== Haridustee ==
De Morgan sai oma hariduse [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Trinity College]]'is. Cambridge’i astus ta 16-aastaselt 1823. aasta veebruaris ja lõpetas ülikooli 1827. aastal. Aastal 1828 sai temast matemaatikaprofessor äsja asutatud sekulaarses [[University College London]]is, kus ta õpetas aastani 1866.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Encyclopaedia of Mathematics|URL=https://www.encyclopediaofmath.org/index.php/Morgan,_Augustus_de|Pealkiri=Augustus de Morgan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180418031529/https://www.encyclopediaofmath.org/index.php/Morgan,_Augustus_de|arhiivimisaeg=2018-04-18|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

Ülikoolis õppimise ajal mängis de Morgan [[flööt]]i, olles muusika alal aktiivne. Muusikaõpe kannatas aga tema soovi tõttu võita matemaatiline võidujooks, see motiveeris teda omandama magistrikraadi, mille saamiseks tuli läbida [[anglikaani kirik]]u teemaline test. Selline test oli aga tema heakspidamistega sügavas vastuolus. Umbes 1875. aastal kaotati Oxfordis ja Cambridge'is akadeemiliste kraadide omandamiseks vajalikud olnud teoloogilised testid ära.

== Töö University College Londonis ==
Üks tema varasemaid töid „Elements of Arithmetic“ (1830) paistis silma selle poolest, et see lähenes [[arv]]u ja magnituudi ideedele lihtsast, kuid põhjalikust filosoofilisest vaatenurgast. 1838. aastal defineeris ta mõiste „[[matemaatiline induktsioon]]“, mida ta kasutas selleks, et kirjeldada protsessi, mida seni oli matemaatilistes tõestustes kasutatud ilma seda tegelikult selgitamata.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

De Morgan oli üks neist Cambridge’i matemaatikutest, kes mõistis algebra puhtsümboolset olemust, saades aru, et võimalikud on ka sellised [[algebra|algebrad]], mis tavalisest algebrast erinevad. Oma raamatus „Trigonometry and Double Algebra“ (1849) andis ta [[Geomeetria|geomeetrilise]] selgituse [[kompleksarv]]ude olemusele, viidates [[kvaternioon]]ide ideele. Matemaatilisse sümbolismi panustas De Morgan seeläbi, et pakkus välja [[kaldkriips]]u kasutamise [[murd]]ude kirjapanekuks trükkimisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Lisaks teosele &quot;Trigonometry and Double Algebra&quot; kirjutas de Morgan 1847. aastal raamatu &quot;Formal Logic&quot;. Selles arendas ta märkimisväärselt edasi [[süllogism]]i arvulist defineerimist. Tänu sellele oli võimalik kinnitada kõigi [[Aristoteles]]e loogika põhiseaduste õigsust. 

Teoses &quot;Budget of Paradoxes&quot; selgitab de Morgan seda, mida ta peab [[paradoks]]ist rääkides silmas. Üldjoontes on tegemist ülevaatega kõigist paradoksidest kõnelevatest raamatutest, mille de Morgan oli oma eraraamatukogusse kogunud. Raamatus arutleb ta [[Eukleides]]e ''reductio ad absurdum''&lt;nowiki/&gt;'ist lähtudes, et kui &lt;math&gt;\pi = 3 \tfrac{1}{8}&lt;/math&gt;, siis peavad kõik muud &lt;math&gt;\pi&lt;/math&gt; väärtused olema absurdsed ja seega oleks tema määratud väärtus õige. 

De Morgani teos &quot;Relations&quot; räägib teoses &quot;Syllabus of a Proposed System of Logic&quot; tuvastatud suhtealgebrast, mis avastati 1860. aastal. Seda liiki algebrat arendas edasi [[Charles Sanders Peirce]], kes de Morganiga vaid natuke aega enne de Morgani enda surma kohtus. 

== De Morgani seadused ==
De Morgani nime kandvad seadused on paar duaalselt seotud teoreeme, mis muudavad võimalikuks [[avaldis]]te ja [[valem]]ite [[Transformeerimine|transformeerimise]] alternatiivsetele ja tihti mugavamatele kujudele. Juba [[14. sajand]]il tundis neid seadusi suuliselt [[William Ockham]], kuid De Morgan uuris seadusi põhjalikult ja väljendas need matemaatilisel kujul. De Morgani seadused on [[Boole'i algebra]]s ja [[lausearvutus]]es kasutusel olevad kaks põhisamaväärsust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Formaalselt saab De Morgani seadused kirja panna nii, võttes muutujateks X ja Y.

:&lt;math&gt;\neg(X\land Y)\iff(\neg X)\lor(\neg Y)&lt;/math&gt;
:&lt;math&gt;\neg(X\lor Y)\iff(\neg X)\land(\neg Y)&lt;/math&gt;
:kus:
:*¬ tähistab [[eitus]]t
:*&lt;math&gt;\land&lt;/math&gt; tähistab [[konjunktsioon]]i
:*&lt;math&gt;\lor&lt;/math&gt; tähistab [[disjunktsioon]]i
:*⇔ tähistab [[samaväärsus]]t

== Loogika reformimine ==
De Morgan oli väga hea kirjutaja. Kuna De Morgan uskus, et [[Traditsiooniline loogika|aristotelliku loogika]] kasutusvõimalused on liiga piiratud, oli tema suurim panus seotud [[loogika]] reformimisega. [[19. sajand]]i esimeses pooles alanud loogikaõpetuse renessanss algas peaaegu ainult De Morgani ja teise briti matemaatiku, [[George Boole]]'i kirjutiste tõttu. De Morgani seadustest on alternatiivseid kujusid ja üldistusi mitmes matemaatika harus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

De Morgani suurim panus loogika edasiarendamisesse on seotud aristotelliku loogika edasiarendamisega matemaatika vahendeid kasutades, tänu sellele lihtsustas ta loogikareeglite kasutamist aristotellikku loogikat kasutavate mõttekäikude juures, kuid ühtlasi täiendas võimalusi algebra kasutamiseks loogikareeglitest lähtudes.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:De Morgan, Augustus}}
[[Kategooria:Matemaatikud]]
[[Kategooria:Loogikud]]
[[Kategooria:Inglise teadlased]]
[[Kategooria:Cambridge'i Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1806]]
[[Kategooria:Surnud 1871]]</text>
      <sha1>hpd9jgvvgxfgbo7lrnxbde72t001831</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chris Hansen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>511694</id>
    <revision>
      <id>7265046</id>
      <parentid>6956916</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:51:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7265046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="478" sha1="859ibhqalgfh24vz36tmuxyno1xrdxv" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{täienda}}
[[Pilt:Chris Hansen.jpg|pisi|Chris Hansen (2021)]]
'''Chris Hansen''' (õieti '''Christopher Edward Hansen'''; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1959]] [[Chicago|Chicagos]] [[Illinois|Illinoisi osariigi]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja.

==Välislingid==
* {{imdb nimi|1938954}}

{{JÄRJESTA:Hansen, Chris}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>859ibhqalgfh24vz36tmuxyno1xrdxv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Määräjärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>516854</id>
    <revision>
      <id>7265505</id>
      <parentid>6625146</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:44:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>link fix</comment>
      <origin>7265505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="477" sha1="is86coox5vpcnmcgh7xjzn66apch7x9" xml:space="preserve">'''Määräjärv''' on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Sika (Võru)|Sika]] külas. Veekogu pindala on 0,2&amp;nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 177&amp;nbsp;m.&lt;ref name=&quot;Järvede nimestik, 2006&quot;&gt;[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord | tüüp = veekogu}}

[[Kategooria:Võru valla järved]]</text>
      <sha1>is86coox5vpcnmcgh7xjzn66apch7x9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõugjärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>516886</id>
    <revision>
      <id>7265443</id>
      <parentid>6153864</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:38:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>link fix</comment>
      <origin>7265443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="554" sha1="ij3qtrrlqdc56fkrmmhbpjedlovp85u" xml:space="preserve">'''Tõugjärv''' (ka Küünjärv) on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Handimiku]] ja [[Möldri (Rõuge)|Möldri]] külas. Veekogu pindala on 4,4&amp;nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 887&amp;nbsp;m.&lt;ref name=&quot;Järvede nimestik, 2006&quot;&gt;[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord | EW = 26/54/18/E | NS = 57/44/19/N | tüüp = veekogu}}

[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>ij3qtrrlqdc56fkrmmhbpjedlovp85u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Häälijärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>516987</id>
    <revision>
      <id>7265370</id>
      <parentid>6153009</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:02:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>link fix</comment>
      <origin>7265370</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="555" sha1="7kbdtw363fkdrcohi3rjqrmkeif8250" xml:space="preserve">'''Häälijärv''' (ka Külma järv) on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Külma (Rõuge)|Külma]] ja [[Uue-Saaluse]] külas. Veekogu pindala on 0,9&amp;nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 408&amp;nbsp;m.&lt;ref name=&quot;Järvede nimestik, 2006&quot;&gt;[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord | EW = 27/5/53/E | NS = 57/44/8/N | tüüp = veekogu}}

[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>7kbdtw363fkdrcohi3rjqrmkeif8250</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Murojärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>516989</id>
    <revision>
      <id>7265502</id>
      <parentid>6471746</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:42:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>link fix</comment>
      <origin>7265502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="603" sha1="d1uyqnr5wnsr1mp0as58o7orim3juby" xml:space="preserve">[[File:Murojärv 2023.jpg|thumb|Murojärv 2023. aastal]]
'''Murojärv''' (ka Külma järv, Mooru järv) on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Külma (Rõuge)|Külma]] külas. Veekogu pindala on 1,7&amp;nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 490&amp;nbsp;m.&lt;ref name=&quot;Järvede nimestik, 2006&quot;&gt;[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord | EW = 27/5/20/E | NS = 57/44/4/N | tüüp = veekogu}}

[[Kategooria:Rõuge valla järved]]</text>
      <sha1>d1uyqnr5wnsr1mp0as58o7orim3juby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrei Murro</title>
    <ns>0</ns>
    <id>517306</id>
    <revision>
      <id>7265294</id>
      <parentid>7014450</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:01:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265294</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4822" sha1="12ey3xl87ffzg3oz7bn9zwogcmt4rxe" xml:space="preserve">
[[Fail:Andrei Murro, mõisteti &quot;149 protsessil&quot; 1924.a. eluks ajaks vangi.jpg|pisi]]
'''Andres (Andrei) Murro''' ([[30. august]] [[1903]] [[Tõhela]] küla, Pärnumaa – [[29. august]] [[1941]] [[Soome laht]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane, [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV siseasjade]] rahvakomissar ajavahemikus [[26. märts]]ist [[1941]] kuni [[6. august]]ini [[1941]].

==Elukäik==

Ta asus 1915. aastal õppima Pärnu reaalgümnaasiumi ettevalmistuskursustel, kuid perekond evakueerus [[Tveri kubermang]]u [[Kašin]]i linna. Aastail 1915 kuni 1917 õppis ta Kašini reaalkoolis. 1917. aasta mais tuli perekond tagasi Eestisse ning Andres Murro jätkas õpinguid Tartu reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1922. aastal. Õpingute ajal osales ta vasakpoolses üliõpilasorganisatsioonis Edasi. 

Kooli lõpetamise järel asus ta elama [[Pärnu]]sse ning hakkas tegutsema Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Pärnu organisatsioonis ja valiti selle sekretäriks. Sama aasta septembris organiseeris ta Pärnus ametiühingute kesknõukogu. 1923. aasta augustis saadeti ta ametiühingute instruktori-organisaatorina [[Narva]], kus tegutses kuni 1924. aasta jaanuarini.

Murro arreteeriti 1924. aasta jaanuaris ning sama aasta novembris mõisteti ta [[149 protsess]]il eluks ajaks vangi riigivastase tegevuse eest. Ta oli kuni [[1938. aasta amnestia]]ni poliitvang [[Patarei vangla]]s. Vabanemise järel töötas ta lihttöölisena ehitustel ja maamõõtja abilisena.

1940. aastal sai ta uuesti loodud illegaalse [[EKP]] Pärnumaa komitee liikmeks. Tema parteistaaži arvestati 1922. aastast. [[Juunipööre|1940. aastal toimunud riigipöörde]] järel suunati ta tööle politseisse. 1. juulist 1940 sai temast [[Siseministeerium]]i [[Politseitalitus]]e abidirektor, 16. juulist 1940 [[Politseitalitus]]e direktor&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/19/2/6 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 171.], Riigi Teataja, nr. 72, 19 juuli 1940 tr. 2&lt;/ref&gt;. 11. septembril 1940 määrati Murro [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV siseasjade]] rahvakomissari II asetäitjaks, 26. veebruaril 1941 rahvakomissari asetäitjaks [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|miilitsa alal]]. 

26. märtsil 1941 jagati senine [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] kaheks: Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks]]. Andres Murro määrati samast päevast siseasjade rahvakomissariks&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://web.archive.org/web/20250220171205/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 300&lt;/ref&gt;. 29. märtsist 1941 anti talle julgeoleku vanemmajori auaste. See vastab ligikaudu toonase Punaarmee kindralmajori auastmele. 

Murro osales [[Juuniküüditamine|1941. aasta juuniküüditamise]] ettevalmistamises. Küüditamisaktsiooni üldjuhtideks Eestis olid riikliku julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]], siseasjade rahvakomissar Andres Murro ja [[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]]. Vahetuks ettevalmistustööks ja küüditamise läbiviimiseks moodustati vabariiklik operatiivstaap: rahvakomissarid [[Boris Kumm]], Murro, julgeoleku rahvakomissari asetäitjad [[Aleksei Škurin]] ja [[Venjamin Gulst]] (operatiivstaabi liige maakondlike &quot;troikade&quot; juhtimise alal) ning julgeoleku rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem [[Rudolf James]]. 

6. augustil 1941 liideti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat taas Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiga ning uueks siseasjade rahvakomissariks sai endine julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]]. [[Riikliku julgeoleku vanemmajor]] Andrei Murro oli  15. – 29. augustini 1941 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]]e juht&lt;ref&gt;[https://shieldandsword.mozohin.ru/VD3462/terr_org/respublik/estonia/structure/um.htm Управление рабоче-крестьянской милиции – Управление милиции], Cайт истории, по организационной структуре и кадровому составу органов безопасности (ВЧК-КГБ)&lt;/ref&gt;.

Andres Murro hukkus  [[Juminda miinilahing|laevaga Vironia Tallinnast evakueerumisel]] Soome lahel 1941. aasta [[29. august]]il.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* http://www.memo.ru/uploads/files/845.pdf (vene keeles)


{{JÄRJESTA:Murro, Andrei}}
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]]
[[Kategooria:NKVD kaastöötajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>12ey3xl87ffzg3oz7bn9zwogcmt4rxe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alevipoeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>517726</id>
    <revision>
      <id>7265147</id>
      <parentid>6916380</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:48:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265147</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4432" sha1="3jf3cfn39qikeq157r2roohnczzyj3x" xml:space="preserve">'''Alevipoeg''' on [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] sõber ja võitluskaaslane Eesti [[rahvuseepos]]es &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;.

Teda on esmamainitud rahvuseepose 10. loos ([[Kikerpära soo]]. [[Vetevaim]]u kuld. Jõukatsujad. Võlatasumine Soome. [[Ilmaneitsi]] sõrmus.).

[[Paharet]]i poegadele oli nende järv kitsaks jäänud, nad pidid pere juurest ära tulema ning arvasid uueks koduks soo sobiva olevat. Kuid nad ei jõudnud kokkuleppele, kes peaks soos pärisperemeheks saama. Nähes Kalevipoega kaaslastega tulemas, palusid nad teda õigust mõistma. Kalevipoeg tegi Alevipojale ülesandeks nööriga kummagi pahareti poja jaoks vastav osa rabast välja mõõta. 

Alevipoja askeldusi märkas Vetevaim. Pärimise peale, mis tööd tehakse, vastas Alevipoeg, et tahab veevoolu seisma panna. Vetevaim paluma, et jätke jõgi paelumata, ta tasub kõige eest täiel mõõdul tõrkumata.
:Alevipoeg pajatas:
:&quot;Kui sa kannad kamaluga
:Vana kaabupesa võrra
:Taalreid kokku kuhjanisti,
:Siisap jätan sidumata,
:Käigikohad kütkemata.&quot; &lt;ref name=&quot;3rKWP&quot; /&gt;

Öösel kaevas Alevipoeg kaabu alla süllasügavuse augu. Järgmisel hommikul ei suutnud Vetevaim kaabut kuidagi rahaga täita, ehkki ta käis kuus korda raha järel. Pärast Veteavimu tüssamist ja varanduse kättesaamist saatis Kalevipoeg Alevipoja [[Soome sepp|Soome sepale]] mõõga eest võlga tasuma.

Eepose 15. loos (Tagaajajad, Raudoja nõianeitsi, [[Olevipoeg]] ja linnaehitus, [[Põrgupiigad]]e saatus) kosis Alevipoeg endale ühe põrgupiigadest, kelle Kalevipoeg [[sarvik]]u käest päästis. 
:Alevite armas poega
:Nagu kukekene korvis
:Kosis kohe kolmandama
:Neitsi noore enda naiseks,
:Kes kui hernekaunakene,
:Oakene õitses õuel. &lt;ref name=&quot;4rKWP&quot; /&gt;
Koos [[Sulevipoeg|Sulevipojaga]] päästis Alevipoeg hiljem keskmise põrgupiiga [[tuuslar]]i käest, kes oli piiga röövinud. Piiga sai seejärel [[Olevipoeg|Olevipoja]] naiseks.

Eepose 16. loos ([[Lennuk]]i ehitus ja merereisi algus, Teekond maailma otsa, [[Lapumaa]] ja [[Varrak]], lapu tark) võttis Alevipoeg koos kaaslastega ette teekonna maailma otsa.

17. loos (Sõjaratsu sõit, [[Assamalla lahing]], Juhtumised põrgukatla juures, [[Murueide tütred|Murueide tütarde]] tants) selgub, et lisaks Olevipoja ja Sulevipoja kantsidele:
:Alevite armas poega
:Laskis teise linnakese
:Harjumaale asutada,
:Keset sooda kasvatada, &lt;ref name=&quot;5rKWP&quot; /&gt;
Koos kaaslastega võttis Alevipoeg seejärel osa Assamalla lahingust. Pärast lahingut [[põrgu]]paja juures kapsaleent keetes võttis Kalevipoeg [[härjapõlvlane|härjapõlvlaselt]] kuldse võlukellukese ning suundus läbi põrguvärava Sarvikut otsima.

Rahvuseepose 11. loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja Kalevi tarkusraamat, Sõjateated.) jõudis Kalevite poega pärast Sarviku aheldamist allilmast nelja kullakotiga maa peale tagasi. Alevipoeg ootas teda kuristiku koopasuul üksinda truult kolm nädalat. Mehe rammu näitas see, et ta võttis kojuminekul ühe kullakoti enda kanda. 
 
Alevipoega osales ka eepose 20. loos (Valmistumine sõjaks, Lahingud, [[Raudmehed|Raudmeeste]] saadikud, Kalevipoja surm, Põrgu väravas) mainitud viimases lahingus, kus hukkus Sulevipoeg:
:Siiski langes sõbraseltsist
:Palju maha eesti poegi;
:Kes veel jäivad, kihutasid
:Pelges pakku põgenema.
:Olevipoeg Aleviga,
:Kalevipoeg ise kolmas,
:Seisivad kui raudaseina,
:Kaljukünkad kohkumata,...
Pärast lahingut mindi kolmekesi järve äärde janu kustutama. Väsinud Alevipoja jalg vääratas kaldal, mees langes sügavasse vette ning uppus. Kalevipoeg ja Olevipoeg püstitasid talle kaldale kõrge kalmukünka. &lt;ref name=&quot;6rKWP&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad= 
* &lt;ref name=&quot;3rKWP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=12/ |pealkiri=Kalevipoeg. Kümnes lugu |vaadatud=2018-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180418093205/http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=12/ |arhiivimisaeg=2018-04-18 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* &lt;ref name=&quot;4rKWP&quot;&gt;[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=17/ Kalevipoeg. Viieteistkümnes lugu]&lt;/ref&gt;
* &lt;ref name=&quot;5rKWP&quot;&gt;[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=19/ Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu]&lt;/ref&gt;
* &lt;ref name=&quot;6rKWP&quot;&gt;[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=22/ Kalevipoeg. Kahekümnes lugu]&lt;/ref&gt;

}}


{{Kalevipoeg}}

[[Kategooria:Kalevipoeg]]</text>
      <sha1>3jf3cfn39qikeq157r2roohnczzyj3x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrew Ng</title>
    <ns>0</ns>
    <id>519127</id>
    <revision>
      <id>7265305</id>
      <parentid>7013334</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265305</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2589" sha1="r6rz57i7y6i1iuyc4kxinwxqq0z7471" xml:space="preserve">[[Pilt:Andrew Ng WSJ (2).jpg|pisi|Andrew Ng (2017)]]
'''Andrew Yan-Tak Ng''' ([[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 吴恩达 ; [[traditsiooniline hiina kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 吳恩達; sündinud [[18. aprill]]il [[1976]] [[London]]is) on [[hiinlased|hiina]] päritolu [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] arvutiteadlane ning ettevõtja.

Andrew Ng sündis Londonis [[Hongkong]]ist pärit vanemate lapsena.&lt;ref&gt;[https://www.scmp.com/lifestyle/families/article/1820600/scientist-who-co-founded-coursera-driven-desire-improve-world Andrew Ng, who co-founded Coursera, driven by desire to improve world] South China Morning Post, 15. juuni 2015&lt;/ref&gt;

Bakalaureusekraadid matemaatika/arvutiteaduse ja statistika alal omandas ta [[Carnegie Melloni Ülikool]]is [[1997]]. aastal. Magistrikraadi elektriinseneri teaduse ja arvutiteaduse alal sai ta [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] [[1998]]. aastal. Doktorikraadi arvutiteaduste alal omandas ta [[2002]]. aastal [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201124011436/https://ai.stanford.edu/~ang/curriculum-vitae.pdf Curriculum Vitæ—Andrew Y. Ng] Stanford Artificial Intelligence Laboratory&lt;/ref&gt;

Tööd professorina [[Stanfordi ülikool]]is alustas ta 2002. aastal, hiljem sai temast seal [[tehisintellekt]]i labori juhataja. [[2011]]–[[2012]] töötas ta [[Google]]'is. 2012. aastal oli üks [[Coursera]] kaasasutajatest ja selle tegevjuht. [[2014]]–[[2017]] töötas ta juhtivteadlasena [[Baidu]]s. Varsti seejärel lasi ta käiku veebikeskkonnad Deeplearning.ai ja Landing.ai. Ta on ka firma [[Woebot]] juhatuse esimees.&lt;ref&gt;[https://www.analyticsindiamag.com/how-andrew-ng-perceives-the-ai-powered-world/ How Andrew Ng Perceives The AI-Powered World] Analytics India Magazine, 25. mai 2018&lt;/ref&gt;

Teda peetakse üheks kõige suuremaks asjatundjaks tehisintellekti ja [[süvaõpe|süvaõppe]] alal.&lt;ref&gt;[https://www.datasciencecentral.com/profiles/blogs/free-book-by-andrew-ng-machine-learning-yearning Free New Book by Andrew Ng: Machine Learning Yearning] Data Science Central&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ng, Andrew}}
[[Kategooria:Suurbritannia teadlased]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teadlased]]
[[Kategooria:Suurbritannia ettevõtjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]]
[[Kategooria:California Ülikooli Berkeleys vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>r6rz57i7y6i1iuyc4kxinwxqq0z7471</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahjuahven</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522812</id>
    <revision>
      <id>7265049</id>
      <parentid>5734583</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="666" sha1="fwrsvcjj8yjzxy2w10koi46ma8aybn1" xml:space="preserve">'''Ahjuahven''' on kalatoit, mida valmistatakse [[ahven]]alihast seda ahjus hautades.

Ahjuahvena valmistamiseks kasutatakse üldjuhul ahvenafileed,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://nami-nami.ee/retsept/21/ahjus_hautatud_ahven_1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180924145505/https://nami-nami.ee/retsept/21/ahjus_hautatud_ahven_1 |arhiivimisaeg=2018-09-24 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; aga ka eelnevalt roogitud tervet ahvenat.

Serveeritakse lisanditega, näiteks kartuli ja salatiga.&lt;ref&gt;https://kkkokkamised.wordpress.com/2013/11/10/vurtsikas-ahjuahven/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kalatoidud]]</text>
      <sha1>fwrsvcjj8yjzxy2w10koi46ma8aybn1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Islami revolutsiooniline kaardivägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522836</id>
    <revision>
      <id>7265362</id>
      <parentid>6114124</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:55:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265362</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8470" sha1="tlaj0nkec0bvuq0rl0sq4cabfwbp1hx" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Iraani väeüksusest; Iraani küla kohta vaata artiklit [[Sepāh (Iraan)]]; endise Liibüa sõjaväeüksuse kohta vaata artiklit [[Revolutsiooniline kaardivägi]]}}
{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Islami revolutsiooniline kaardivägi &lt;br/&gt; سپاه پاسداران انقلاب اسلامی
 | pilt                     = [[Pilt:Seal of the Army of the Guardians of the Islamic Revolution.svg|180px]]
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1979
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Iran.svg|24px]] [[Iraan]]
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Islami revolutsioonilise kaardiväe ühendstaap|Ühendstaap]] &lt;br/&gt; [[Islami revolutsioonilise kaardiväe maavägi|Maavägi]] &lt;br/&gt; [[Islami revolutsioonilise kaardiväe õhuvägi|Õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Islami revolutsioonilise kaardiväe merevägi|Merevägi]] &lt;br/&gt; [[Al Quds-üksus]] &lt;br/&gt; [[Basij|Basiji mobilisatsioonijõud]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = ≈120 000 - 125 000
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = ''Ja valmistage neile ette kõik, mida te suudate jõududest'' &lt;br/&gt; (وَأَعِدُّوا لَهُمْ مَا اسْتَطَعْتُمْ مِنْ قُوَّةٍ) &lt;small&gt;([[Koraan]] 8:60)&lt;/small&gt;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{peidetud|Loend|[[Iraani-Iraagi sõda]]&lt;br/&gt;[[1979. aasta kurdide ülestõus Iraanis]]&lt;br/&gt;[[Liibanoni kodusõda]]&lt;br/&gt;[[Terrorismivastane sõda]]&lt;br/&gt;[[2011. aasta ülestõus Herātis|Herāti lahing]])&lt;br/&gt;[[Ülestõus Belutšistanis|Belutšistani konflikt]]&lt;br/&gt;[[Iraani–PJAK-i konflikt]]&lt;br/&gt;[[Süüria kodusõda]]&lt;br/&gt;[[Iraagi kodusõda (2014-2017)]]&lt;br/&gt;[[Rahvusvaheline sõjaline sekkumine ISIL-i vastu|Sõda ISIL-i vastu]]}}
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kindralmajor [[Ahmad Vahidi]]
 | praegune_ülem_silt       = Ülemjuhataja
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Flag of the Army of the Guardians of the Islamic Revolution.svg|180px]]
 | märk_silt                = Lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Islami revolutsiooniline kaardivägi''' ([[pärsia keel]]es سپاه پاسداران انقلاب اسلامی‎ ''Sepâh-e Pâsdârân-e Enghelâb-e Eslâmi'' 'Islamirevolutsiooni valvurite armee'; lühidalt '''Sepâh'''; [[inglise keel|ingliskeelsest]] nimest lühend '''IRGC''') on [[Iraani Islamivabariigi relvajõud|Iraani relvajõudude]] osa, mis asutati [[Rūḩollāh Khomeynī|ajatolla Khomeini]] käsul&lt;ref name=IISS&gt;IISS Military Balance 2006, Routledge for the IISS, London, 2006, lk 187&lt;/ref&gt; pärast [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsiooni]] 22. aprillil 1979.&lt;ref&gt;{{cite web|last1=staff|first1=writer|title=How was IRGC founded?|url=https://www.tasnimnews.com/fa/news/1396/02/02/1382738/%D8%B3%D9%BE%D8%A7%D9%87-%D9%BE%D8%A7%D8%B3%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A7%D9%86-%DA%86%DA%AF%D9%88%D9%86%D9%87-%D8%AA%D8%A3%D8%B3%DB%8C%D8%B3-%D8%B4%D8%AF-%D9%88-%D9%81%D8%B1%D9%85%D8%A7%D9%86%D8%AF%D9%87%D8%A7%D9%86%D8%B4-%DA%86%D9%87-%DA%A9%D8%B3%D8%A7%D9%86%DB%8C-%D8%A8%D9%88%D8%AF%D9%86%D8%AF|website=Tasnim news Agency|accessdate=22. aprill 2017|language=en}}&lt;/ref&gt; Kui [[Iraani Islamivabariigi sõjavägi]] (ehk ''arteš'') kaitseb põhiseaduse järgi riigi piire ja hoiab ära sisekonflikte, siis revolutsioonilise kaardiväe (ehk ''pasdaran''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i) ülesandeks on kaitsta riigi [[Iraani Islamivabariigi valitsus|islamivabariiklikku süsteemi]].&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7064353.stm &quot;Profile: Iran's Revolutionary Guards&quot;]. BBC. 18. oktoober 2009.&lt;/ref&gt; Revolutsiooniline kaardivägi on sätestanud, et nende ülesandeks islamisüsteemi kaitsmisel on ära hoida võimalikud kahjulikud välismõjutused, nagu sõjaväelised riigipöördekatsed või &quot;normist kõrvalekalduvad liikumised&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|author=Morris M Mottale |url=http://www.aljazeera.com/focus/2010/04/2010421104845169224.html |title=The birth of a new class – Focus |publisher=Al Jazeera English |accessdate=29. oktoober 2013|language=en}}&lt;/ref&gt;

Islami revolutsioonilisse kaardiväkke kuulub maa-, mere- ja õhujõududes kokku umbes 125 000 sõdurit. Kaardiväe merejõud on praegu (2018) peamine [[Pärsia laht]]e kontrolliv üksus.&lt;ref name=&quot;globalbearings1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120203193602/http://www.globalbearings.net/2011/12/view-irgc-naval-bases-in-larger-map.html &quot;The Consequences of a Strike on Iran: The Iranian Revolutionary Guard Corps Navy&quot;] ''GlobalBearings.net'', 15. detsember 2011.&lt;/ref&gt; Kaardiväe käsu all on ka umbes 90 000 sõduriga [[Basij]]i [[paramilitaarüksused|paramilitaarüksus]].&lt;ref name=&quot;rferl&quot;&gt;{{cite web|last=Aryan |first=Hossein |url=http://www.rferl.org/content/Irans_Basij_Force_Mainstay_Of_Domestic_Security/1357081.html|title=Iran's Basij Force – The Mainstay of Domestic Security. 15. jaanuar 2009|publisher=RFERL|accessdate=25. detsember 2011|language=en}}&lt;/ref&gt; Revolutsioonilise kaardiväe meediaharu on Sepah' uudised.&lt;ref&gt;[https://www.economist.com/news/technology-quarterly/21572915-digital-imaging-insurers-publishers-law-enforcement-agencies-and-dating-sites-are &quot;Picture imperfect&quot;] 9. märts 2013 ''[[The Economist]]''&lt;/ref&gt;

Islami revolutsiooniline kaardivägi on oma ajaloo jooksul kasvanud algsest ideoloogilisest väeüksusest palju suuremaks ning on omandanud mõjuvõimu pea igas [[Iraani kultuur|Iraani ühiskonna]] harus. Kaardiväe mõjukus kasvas enim president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]i ametiaja jooksul, eriti [[2009. aasta Iraani presidendivalimised|2009. aasta presidendivalimiste]] ja nendele järgnenud [[2009. aasta Iraani presidendivalimiste meeleavaldused|meeleavalduste]] mahasurumise ajal. Paljud [[läänemaailm|lääne]] eksperdid on arvamusel, et revolutsioonilise kaardiväe mõjukus ületab isegi paljude kohalike usujuhtide oma.&lt;ref name=BBC20090721&gt;{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/8161824.stm|title=Arrests at new Iranian protests|date=21. juuli 2009|publisher=BBC News|accessdate=21. juuli 2009|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090722100913/http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/8161824.stm|archivedate=22. juuli 2009 | url-status=live|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;stratfor&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.ufppc.org/content/view/8877/ |title=Crisis as Opportunity for the IRGC |date=27. juuli 2009 |publisher=[[Stratfor]] |accessdate=1. august 2009 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090805170755/http://www.ufppc.org/content/view/8877 |archivedate=5. august 2009|language=en }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;abdo&quot;&gt;{{cite web|url=https://foreignpolicy.com/articles/2009/10/07/the_rise_of_the_Iranian_dictatorship|title=The Rise of the Iranian Dictatorship|date=7. oktoober 2009|work=[[Foreign Policy (ajakiri)|Foreign Policy]]|author=Abdo, Geneive|accessdate=13. oktoober 2009| archiveurl=https://web.archive.org/web/20091011093529/http://www.foreignpolicy.com/articles/2009/10/07/the_rise_of_the_Iranian_dictatorship| archivedate=11. oktoober 2009 | url-status=live|language=en}}&lt;/ref&gt;

Alates 2026. aastast on kaardiväe ülemjuhataja [[Ahmad Vahidi]].

==Viited==

{{viited}}

[[Kategooria:Iraani sõjandus]]</text>
      <sha1>tlaj0nkec0bvuq0rl0sq4cabfwbp1hx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Koit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>525671</id>
    <revision>
      <id>7265109</id>
      <parentid>6566944</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:49:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5931" sha1="cf5phco22wm1sij24jjri1ai8dlg9gz" xml:space="preserve">[[File:Aleksander Koit.jpg|thumb|Aleksander Koit]]
'''Aleksander Koit''' ([[9. veebruar]] [[1891]] – [[15. märts]] [[1919]]) oli 1918. aasta detsembri [[Kogula vald|Kogula]] mässukatse eestvedaja ja üks 1919. aasta veebruari [[Saaremaa mäss]]u juhte.

==Lapsepõlv ja noorus==
Aleksander Koit sündis [[Kogula vald|Kogula vallas]] [[Tõnija]] külas Laasu talus. Õppis [[Valjala kihelkonnakool]]is, seejärel töötas isakodus ja mõned aastad mandril juhutöödel. Aastatel 1907–1912 teenis [[Soome]] kaugsõidulaeval. Pärast seda ostis ta koos poolvenna Mihkel Joostiga purjeka, millega vedas kahel suvel kive [[Prangli]] saarelt [[Tallinn]]a. [[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]] puhkedes [[mobilisatsioon|mobiliseeriti]] Koit [[Venemaa Keisririik|Vene]] armeesse. 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal võttis ta [[Riia]]s osa [[Venemaa keiser|tsaar]]ivõimu kukutamisest ja valiti väeosa soldatite saadikute nõukogusse. Väeosa saadeti selle revolutsioonilisuse tõttu laiali. Koit elas mõned kuud poolillegaalselt Riia lähistel ja jõudis siis 1918. aasta sügisel tagasi koju Kogula valda.&lt;ref name=&quot;Sunila45&quot;&gt;[[August Sunila]] (peatoimetaja). Saaremaa ülestõus 1919. Eesti Raamat, 1988. Lk 46&lt;/ref&gt;

==Kogula mässukatse==
{{Vaata|Saaremaa_mäss#Mässukatse_Kogulas}} 
Koit olevat koduvallas hakanud rahvale rääkima, et võimule tulnud [[Eesti Ajutine Valitsus]] kaitseb [[mõisnik]]e ja rikaste [[talupoeg]]ade huve ning maa saamist pole talt loota (maaprobleemist pikemalt: [[Saaremaa_mäss#Maaküsimus|Maaküsimus]]). Tulevat luua [[töörahvas|töörahva]] valitsus, mis mõisnike maad ära jagab, rahva näljasurmast päästab ning mobilisatsiooni (pikemalt: [[Saaremaa_mäss#Mobilisatsiooni_väljakuulutamine|Mobilisatsiooni väljakuulutamine]]) ja [[Eesti Vabadussõda|sõja Nõukogude Venemaa vastu]] ära lõpetab.&lt;ref name=&quot;Hiie14&quot;&gt;[[Piret Hiie]]. 1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal. Saaremaa Muuseumi toimetused, 2010. Lk 31&lt;/ref&gt;

14. detsembril läks Koit Kogula vallamajja, kus ta rääkis, et Tallinna valitsuse kui [[parun]]ite ja tagurlaste valitsuse käske ei tule täita ning tegi ettepaneku [[Valjala maalinn]]ale suur rahvakoosolek kokku kutsuda.&lt;ref name=Hiie32&gt;Hiie 2010, lk 32&lt;/ref&gt; Pärast vallamajast ära ajamist hakkas ta otsima kaaslasi valitsusvastaseks väljaastumiseks. Ööl vastu 17. detsembrit läkski ta salga relvastatud meeste eesotsas vallamaja üle võtma, kuid kaitseliitlaste kogunemisest kuuldes loobuti ettevõtmisest. Järgnes mässukatses osalenute arreteerimine. Koidul õnnestus end varjata ja ta kuulutati tagaotsitavaks kurjategijaks.&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 46–48, 53&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hiie 2010, lk 33–35&lt;/ref&gt; Tagaotsimisteates süüdistati Koitu &quot;vabariigi vastase liikumise organiseerimises&quot;. Tema tundemärke kirjeldatakse järgnevalt: &quot;väikese kasvuga, ümmarguse puhta palgega, roosa põskedega, valkjate tutsudega, hallid silmad, nina ja suu harilikud, valkjad juuksed, kannab pruuni talipintsakki ja sedasama karva [[kaapkübar]]at&quot;.&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 48&lt;/ref&gt; [[Arnold Allik]]u andmetel jätkas Koit [[inkognito]] ja oma mõttekaaslaste abil sõja- ja mobilisatsioonivastast agitatsiooni ja ülestõusuplaanide arutamist.&lt;ref name=Sunila21&gt;Sunila 1988, lk 21&lt;/ref&gt;

[[Piret Hiie]] arvates oli Koidul kontakt Tallinna [[enamlased|enamlastega]], kuna tema mässukatse toimus samal ajal mässukatsega Tallinnas.&lt;ref&gt;Hiie 2010, lk 33&lt;/ref&gt; Ainus kindlalt teada olev Saaremaa enamlane [[Aleksander Valtin]] väidab oma mälestustes, et Tallinnaga Koidul ühendus puudus.&lt;ref name=Sunila11&gt;Sunila 1988, lk 11&lt;/ref&gt; Samas aga olevat Koit Valtiniga ühendust võtnud.&lt;ref&gt;Eimar Tärk. [https://web.archive.org/web/20200926220213/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58347/Eimar_Tark_bak2017.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ning selle kuvandid eestikeelses ajakirjanduses perioodil 1919–1940]. Bakalaureusetöö, [[Tartu Ülikool]], 2017. Lk 13&lt;/ref&gt; Kogula vallakirjutaja [[Oskar Wilhelm Paas]] väitis, et Aleksander Koit oli saadetud eriülesandega [[Petrograd]]ist Saaremaale.&lt;ref name=Hiie32 /&gt;

==Saaremaa mäss==
Mõnede väidete kohaselt osales Koit 15. veebruaril [[Hellamaa vald|Hellamaa vallas]] toimunud kutsealuste nõupidamisel, kus otsustati sõjaväkke mitte minna ja hakata võimudele vastu. 16. veebruaril algaski [[Muhu]] saarel [[Kuivastu]]s vastuhakk.&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 16–18, 50, 68, 93&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hiie 2010, lk 50&lt;/ref&gt; Arnold Alliku andmetel tuli Koit põranda alt välja 18. veebruaril [[Kõljala]]s ja sai üheks ülestõusu juhiks.&lt;ref name=Sunila21 /&gt; Juhan Riimi mälestuste järgi pakkus sel ajal mässajate väejuhiks olnud [[Martin Kirr]] oma kohta Aleksander Koidule, kuid see ei võtnud pakkumist vastu öeldes, et tema sõjaasjandust ei tunne.&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 113&lt;/ref&gt; Arnold Alliku hinnangul oli Koit siiski ülestõusu ideeline juht.&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 22&lt;/ref&gt; Kui [[Upa]] külas moodustati mässajate staap, siis sai Koit üheks selle liikmeks.
&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 75&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hiie 2010, lk 73–74&lt;/ref&gt;

Pärast mässu mahasurumist varjas Koit end isatalu põllupeenrasse rajatud koopas. Üks vahistatud mässaja, kellele lubati selle eest vabadus garanteerida, andis Koidu asukoha aga välja. Ta arreteeriti 14. märtsil (teistel andmetel 13. märtsil) ja viidi [[Laimjala vald (Pöide kihelkond)|Laimjala]] vallamaja arestikambrisse. Koidu vahistamise kohta telegrammi saanud kindral [[Ernst Põdder]] andis korralduse mees Tallinna viia, kuid selleks ajaks oli ta juba hukatud. Ametlike teadete järgi toimus mahalaskmine 15. märtsil, [[Valjala kogudus]]e [[Meetrikaraamat|surmameetrika]] teatel aga 14. märtsil.&lt;ref&gt;Hiie 2010, lk 37–38&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Sunila 1988, lk 132&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Koit, Aleksander}}
[[Kategooria:Revolutsionäärid]]
[[Kategooria:Saaremaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1891]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>cf5phco22wm1sij24jjri1ai8dlg9gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kersti Karu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527974</id>
    <revision>
      <id>7265316</id>
      <parentid>6560359</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:56:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265316</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2619" sha1="9rp171ceb3ft227igiq9zkdibvwqjrn" xml:space="preserve">[[Fail:Kersti Karu 2019 Aija Sakova.jpg|pisi|Kersti Karu oma töökojas ARSi majas (2019). ]]
[[Fail:Kersti Karu.jpg|pisi|Kersti Karu on keraamikuna tegutsenud üle 45 aasta, sh viimased 15 aastat juhendanud ka noori savitöös]]

'''Kersti Karu''' (sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1946]] [[Tallinn]]as) on eesti keraamik ja maalikunstnik.

== Haridus ==
Kersti Karu on lõpetanud [[ERKI]] [[1971]]. aastal keraamika erialal.

== Töökäik ==
Aastatel 1971–1980 töötas ta [[Tallinna Kunstitoodete Kombinaat|Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis ARS]] tehnoloogina, aastatel 1980-1996 autoritiraaži kunstnikuna. 1996-2003 töötas OÜ ARS Keraamikas kunstnikuna. Alates 2003. aastast on ta tegutsenud vabakutselise keraamikuna ning Lasnamäe Noortekeskuse savistuudio juhendajana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kerstikaru.com/kunstnik|pealkiri=Autorist - Kersti Karu|väljaanne=kerstikaru.com|vaadatud=29.10.2021}}&lt;/ref&gt; 

== Looming ==
Kersti Karu tööd asuvad nii [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]is kui ka erakogudes üle maailma. Tema loomingust on toimunud seitse isikunäitust, sealhulgas [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|Tammsaare muuseumis]] (1996), [[Adamson-Ericu muuseum]]is (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/tagasivaade-kersti-karu-keraamilistele-suurvormidele-laheneva-70-juubeli-puhul/|Pealkiri=Tagasivaade Kersti Karu keraamilistele suurvormidele läheneva 70. juubeli puhul|Väljaanne=Sirp|Aeg=08.09.2016|Kasutatud=15.11.2018}}&lt;/ref&gt;, [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] (2006, 2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/315273/avaneb-kersti-karu-keraamika-ulevaatenaitus|Pealkiri=Avaneb Kersti Karu keraamika ülevaatenäitus|Väljaanne=kultuur.err.ee|Aeg=05.01.2017|Kasutatud=15.11.2018}}&lt;/ref&gt;.
Koos abikaasa Valeriy Sakoviga on ta korraldanud ka maalinäitusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Oleg Serebrjakov|URL=https://kultuur.err.ee/311936/arvustus-me-oleme-sinuga-uhe-joe-kaks-kallast|Pealkiri=Arvustus. Me oleme sinuga ühe jõe kaks kallast|Väljaanne=kultuur.err.ee|Aeg=06.05.2016|Kasutatud=15.11.2018}}&lt;/ref&gt; 

Kersti Karu kuulub [[Eesti Kunstnike Liit]]u alates 1984. aastast ja [[Eesti Keraamikute Liit]]u alates 1992. aastast.

== Isiklikku ==
Kersti Karu on abielus vene maali- ja monumentaalkunstniku [[Valeriy Sakov]]iga, neil on kaks tütart. Kirjandusteadlane [[Aija Sakova]] on Kersti Karu tütar.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Karu, Kersti}}
[[Kategooria:Eesti keraamikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>9rp171ceb3ft227igiq9zkdibvwqjrn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534280</id>
    <revision>
      <id>7265526</id>
      <parentid>7198334</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:27:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9802" sha1="0ildxm234q13zxrqzhm9lt79fc3080s" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=september}}
'''Bing''' on [[otsingumootor]], mille on välja töötanud ja mida haldab [[Microsoft]]. Teenuse eelkäijateks olid Microsofti eelmised otsingumootorid '''MSN Search''', '''Windows Live Search''' ja hiljem '''Live Search'''. Bing pakub mitmesuguseid otsinguvõimalusi, sealhulgas veebi-, video-, pildi- ja kaardiotsinguid. See töötati välja kasutades [[ASP.NET]]i.

Bingi avaldas Live Searchi asendusena Microsofti tegevjuht [[Steve Ballmer]] 28. mail 2009 San Diegos toimunud konverentsil &quot;All Things Digital&quot;. See tehti avalikuks 1. juunil 2009.&lt;ref name=&quot;ebTi9&quot; /&gt; Tähelepanuväärsed uued funktsioonid olid otsingusoovitused päringute sisestamise ajal ning otsinguga seotud päringute loetelu, mis põhines semantilisel tehnoloogial Powerset.&lt;ref name=&quot;ycmZH&quot; /&gt; Microsoft omandas Powerseti 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;eSH8Q&quot; /&gt;

2009. aasta juulis kuulutasid Microsoft ja [[Yahoo!]] välja, et Bing võtab üle Yahoo! Searchi.&lt;ref name=&quot;7nS2B&quot; /&gt; Kõik Yahoo! Searchi kliendid olid Bingi kasutamisele üle läinud 2012. aasta alguseks.&lt;ref name=&quot;YahooHelp&quot; /&gt; Seda kokkulepet aga muudeti 2015. aastal nii, et Yahoo! pidi kasutama Bingi ainult suuremal osal otsingutest.&lt;ref name=&quot;TdOr4&quot; /&gt;

2011. aasta oktoobris teatas Microsoft, et nad töötavad uue ''back-end'' otsingu infrastruktuuri kallal, mille eesmärgiks oli pakkuda kiiremaid ja veidi asjakohasemaid otsingutulemusi kasutajate jaoks. Uus [[tehnoloogia]] Tiger integreeriti Bingi ülemaailmselt sama aasta augustis.&lt;ref name=&quot;N71yb&quot; /&gt; 2012. aasta mais teatas Microsoft oma otsingumootori uuest välimusest, mis sisaldas ka küljeriba. See otsib kasutajate sotsiaalvõrgustikest teavet, et teha otsingupäringud kohasemaks.&lt;ref name=&quot;Goldman&quot; /&gt;

2018. aasta oktoobri seisuga on Bing suuruselt kolmas otsingumootor USAs, päringumahuga 4,58%, [[Google]] (77%) ja [[Baidu]] (14,63%) taga.&lt;ref name=&quot;D6xT9&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
=== MSN Search ===
Microsoft pani MSN Searchi tööle 1998. aasta kolmandas kvartalis, kasutades otsingutulemusi Inktomist. See koosnes otsingumootorist, indeksist ja veebiämblikust (''web crawler'').&lt;ref name=&quot;BNtNW&quot; /&gt; 

=== Windows Live Search ===
Esimene avalik [[beetaversioon]] Windows Live Searchist avaldati 8. märtsil 2006, lõplik väljaanne tuli 11. septembril 2006, asendades MSN Searchi. Uues otsingumootoris olid kasutusel vaheribad, milles sisaldusid [[veeb]], uudised, pildid, muusika, oma töölaud ja [[Encarta|Microsoft Encarta]].

Üleminekul MSN Searchilt Windows Live Searchile lõpetas Microsoft Picsearchi kasutamise oma pildiotsingutel. Kasutama hakati endatoodetud pildiotsingut, milleks kasutati enda pildiotsingu algoritme.&lt;ref name=&quot;qKdBo&quot; /&gt;

===Live Search ===
21. märtsil 2007 teatas Microsoft, et eraldab oma otsinguarenduse Windows Live'i teenuste perest ja nimetab teenuse ümber Live Searchiks. Teenus integreeriti Live Searchi ja Ad Platformi teenustesse, mille eesotsas oli [[Satya Nadella]]. Selle muutusega kaasnes Live Searchi liitumine Microsoft adCenteriga.&lt;ref name=&quot;mwgdc&quot; /&gt;

=== Bing ===
Microsoftil tekkis probleem kaubamärgiga, mille tekitas toote algusesse lisatud &quot;Live&quot;.&lt;ref name=&quot;T0uM1&quot; /&gt; Microsofti otsinguteenuste uue kuvandi loomisega nimetati Live Search ametlikult Bingiks 3. juunil 2009.&lt;ref name=&quot;mNRmZ&quot; /&gt;

Microsoft on selgitanud, et valis Bingi nime sellepärast, et see on meeldejääv, lühike, lihtsasti kirjutatav ning millel poleks takistusi ka URLina rahvusvaheliselt levida. Nimi seostub inimestel häälitsusega, mida tehakse &quot;avastamisel ja otsuste tegemisel&quot;. &lt;ref name=&quot;nMT15&quot; /&gt; Uue nime otsingul abistas Microsofti konsultatsioonifirma Interbrand.&lt;ref name=&quot;pEzbG&quot; /&gt; Nimi viitab üsna selgelt sõnale &quot;[[wiktionary:bingo|bingo]]&quot;, mida kasutatakse, kui leitud on otsitu või kui võidetakse bingomäng. 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;YahooHelp&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://help.yahoo.com/l/us/yahoo/search/alliance/alliance-2.html;_ylt=AvrC8b99B5.r4JmW33gA5ChaMnlG|title=When will the change happen? How long will the transition take?|publisher=Yahoo!|website=|date=01.12.2011|access-date=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Goldman&quot;&gt;{{cite web|last=Goldman|first=David|url=http://money.cnn.com/2012/05/10/technology/bing-redesign/index.htm?source=cnn_bin|title=Bing fires at Google with new social search|publisher=CNN Money|website=|date=10.05.2012|access-date=16.12.2018|archive-date=9.04.2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409090522/https://money.cnn.com/2012/05/10/technology/bing-redesign/index.htm?source=cnn_bin|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ebTi9&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=https://news.microsoft.com/2009/05/28/microsofts-new-search-at-bing-com-helps-people-make-better-decisions/|title=Microsoft’s New Search at Bing.com Helps People Make Better Decisions {{!}} News Center|publisher=|website=news.microsoft.com|date=28.05.2009|access-date=16.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ycmZH&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=https://www.theregister.co.uk/2009/06/04/bing_and_powerset/|title=Microsoft Bing rides open source to semantic search|publisher=The Register|website=https://www.theregister.co.uk|date=04.06.2009|access-date=16.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eSH8Q&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.bing.com/community/blogs/powerset/archive/2008/07/01/microsoft-to-acquire-powerset.aspx|title=Microsoft to Acquire Powerset|publisher=Bing|website=http://www.bing.com|date=01.07.2008|access-date=16.12.2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20091228171524/http://www.bing.com/community/blogs/powerset/archive/2008/07/01/microsoft-to-acquire-powerset.aspx|archivedate=28.12.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7nS2B&quot;&gt;{{cite news|last=|first=|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/business/8174763.stm|title=Microsoft and Yahoo seal web deal|publisher=BBC News|work=|date=29.07.2009|access-date=16.12.2018|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TdOr4&quot;&gt;{{cite news|last1=Bright|first1=Peter|url=https://arstechnica.com/information-technology/2015/04/microsoft-loses-exclusivity-in-shaken-up-yahoo-search-deal/|title=Microsoft loses exclusivity in shaken up Yahoo search deal|work=Ars Technica|date=16.04.2018|access-date=16.12.2018|via=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N71yb&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://searchenginewatch.com/article/2113363/Bing-Unleashing-Tiger-to-Speed-Search-Results|title=Bing Unleashing Tiger to Speed Search Results|publisher=Search Engine Watch|website=|date=30.09.2011|access-date=16.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D6xT9&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://www.netmarketshare.com/search-engine-market-share.aspx?options=%7B%22filter%22%3A%7B%22%24and%22%3A%5B%7B%22deviceType%22%3A%7B%22%24in%22%3A%5B%22Desktop%2Flaptop%22%2C%22Mobile%22%5D%7D%7D%5D%7D%2C%22dateLabel%22%3A%22Trend%22%2C%22attributes%22%3A%22share%22%2C%22group%22%3A%22searchEngine%22%2C%22sort%22%3A%7B%22share%22%3A-1%7D%2C%22id%22%3A%22searchEnginesDesktop%22%2C%22dateInterval%22%3A%22Monthly%22%2C%22dateStart%22%3A%222017-10%22%2C%22dateEnd%22%3A%222018-09%22%2C%22segments%22%3A%22-1000%22%7D|title=Net Marketshare, Market Share Statistics for Internet Technologies|publisher=|website=netmarketshare.com|date=|accessdate=16.12.2018|archive-url=|archive-date=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BNtNW&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Wikipedia, the free encyclopedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Web_crawler|Pealkiri=Web crawler|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=16.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qKdBo&quot;&gt;{{Cite web|last=Sherman|first=Chris|url=http://searchenginewatch.com/showPage.html?page=3623401|title=Microsoft Upgrades Live Search Offerings|publisher=Search Engine Watch|website=|date=11.09.2006|access-date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20061016202109/http://searchenginewatch.com/showPage.html?page=3623401|archive-date=16.10.2006|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwgdc&quot;&gt;{{Cite web|last=Foley|first=Mary Jo|url=http://blogs.zdnet.com/microsoft/?p=339|title=Microsoft severs Live Search from the rest of the Windows Live family|publisher=ZDNet|website=|date=21.03.2007|access-date=16.12.2018|archive-date=15.10.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20091015221510/http://blogs.zdnet.com/microsoft/?p=339|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T0uM1&quot;&gt;{{Cite web|last=Weinberg|first=Tamar|url=http://www.seroundtable.com/archives/017296.html|title=Keynote with Kevin Johnson at Microsoft|publisher=Search Engine roundtable|website=|date=03.06.2008|access-date=16.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mNRmZ&quot;&gt;{{Cite web|last=Singel|first=Ryan|url=https://www.wired.com/epicenter/2009/05/microsofts-bing-hides-its-best-features/|title=Hands On With Microsoft’s New Search Engine: Bing, But No Boom|publisher=|website=Wired|date=28.05.2009|access-date=16.12.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20120429062542/http://www.wired.com/epicenter/2009/05/microsofts-bing-hides-its-best-features|archive-date=29.04.2012|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nMT15&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=http://blogs.msdn.com/livesearch/archive/2009/05/28/the-sound-of-found-bing.aspx|title=The sound of found: Bing!|publisher=|website=Neowin.net|date=28.05.2009|access-date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20090531173346/http://blogs.msdn.com/livesearch/archive/2009/05/28/the-sound-of-found-bing.aspx|archive-date=31.05.2009|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pEzbG&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=http://www.interbrand.com/blog/post/2009/06/05/Interbrand-names-Microsofts-new-search-engine-Bing!.aspx|title=Interbrand Blog &amp;#124; Interbrand names Microsoft's new search engine Bing!|publisher=Interbrand.com|website=|date=|access-date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20100107183944/http://www.interbrand.com/blog/post/2009/06/05/Interbrand-names-Microsofts-new-search-engine-Bing%21.aspx|archive-date=07.01.2010|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://bing.com Veebileht]

[[Kategooria:Internet]]</text>
      <sha1>0ildxm234q13zxrqzhm9lt79fc3080s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aasta lind (Tšehhi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>535097</id>
    <revision>
      <id>7264986</id>
      <parentid>6325719</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7264986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1522" sha1="7rsrkidvw0wa01htg9lfl1xrv6nkkbi" xml:space="preserve">[[Tšehhi]]s korraldab aasta linnu (''Pták roku'') valimist Tšehhi Ornitoloogia Selts (Česká společnost ornitologická). 

Aasta lindu valitakse alates [[1992]]. aastast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190312000816/https://www.birdlife.cz/co-delame/akce-pro-verejnost/ptak-roku/ Pták roku] Česká společnost ornitologická&lt;/ref&gt;

== Tšehhi aasta linnud ==
[[Pilt:2013.06.23.-11-Wesenberg-Rauchschwalbe.jpg|pisi|[[Suitsupääsuke]] oli esimene Tšehhi aasta lind]]
*1992 – [[suitsupääsuke]]
*1993 – [[lepalind]]
*1994 – [[valge-toonekurg]]
*1995 – [[kiivitaja]]
*1996 – [[punaselg-õgija]]
*1997 – [[loorkakk]]
*1998 – [[nurmkana]]
*1999 – [[linavästrik]]
*2000 – [[jäälind]]
*2001 – [[hakk]]
*2002 – [[tuuletallaja]]
*2003 – [[koduvarblane]]
*2004 – [[piiritaja]]
*2005 – [[põldlõoke]]
*2006 – [[merikotkas]]
*2007 – [[lõunaööbik]]
*2008 – [[naerukajakas]]
*2009 – [[vesipapp]]
*2010 – [[kägu]]
*2011 – [[talvike]]
*2012 – [[metsis]]
*2013 – [[kaldapääsuke]]
*2014 – valge-toonekurg ja [[must-toonekurg]]
*2015 – [[mustkael-pütt]]
*2016 – [[punarind]]
*2017 – [[musträhn]]
*2018 – [[kivikakk]]
*2019 – [[turteltuvi]]&lt;ref name=&quot;EL72019&quot;&gt;Aasta olendite valimine meie lähisriikides ja maailmas. Eesti Loodus, nr 7, 2019&lt;/ref&gt;
*2020 – [[räästapääsuke]]
*2021 – [[hiireviu]]
*2022 – [[rohevint]]
*2023 – [[punapea-vart]]

== Vaata ka ==
* [[Aasta lind]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Aasta linnud]]
[[Kategooria:Tšehhi]]</text>
      <sha1>7rsrkidvw0wa01htg9lfl1xrv6nkkbi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>INGER (laulja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>535305</id>
    <revision>
      <id>7265484</id>
      <parentid>7258516</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:16:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58671-69</username>
        <id>241204</id>
      </contributor>
      <comment>Uuendatud muusika osa</comment>
      <origin>7265484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11183" sha1="a85hzbzo7iwnpoie0tky0xyx7if8nkd" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}}

{{Infokast muusik
| nimi = INGER
| pilt =
| pildiallkiri = 
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Inger Fridolin
| alias = INGER
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|3|11}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| päritolu = [[Viimsi]], [[Eesti]]
| haridus = [[Tallinna Ülikool]] (BA), [[Tallinna 32. Keskkool]], [[Tallinna Muusikakeskkool]], [[Viimsi Keskkool]]
| pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[ukulele]], [[löökpillid]]
| hääleliik = 
| stiil = [[Popmuusika|pop]], [[Indie|indie pop]]
| amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[jalgpallur]]
| tegev = 2017–
| plaadifirma = [[Made In Baltics|Made in Baltics]], TuneBase
| seotud_esitajad = [[Avoid Dave]], [[manna]], [[EiK]]
| sugulased = [[Janne Fridolin]] (ema)
| URL = https://soundslikeinger.com
| tähelepanuväärsed_pillid = 
| allkiri = 
}}

'''INGER''' (kodanikunimega '''Inger Fridolin'''; sündinud [[11. märts]]il [[1999]]) on [[Eestlased|eesti]] laulja ja laulukirjutaja. 

== Haridus ==
Inger Fridolin õppis kõigepealt [[Viimsi Keskkool]]is (2007–2011). Samal ajal õppis ta Viimsi Muusikakoolis löökpille.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hea Laps : koolilaste ajakiri juuli 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKhealaps201907.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 2011. aastast õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is löökpilli erialal. Aastatel 2016–2019 õppis ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is multimeedia suunal. 2020. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool]]is rekreatsioonikorralduse eriala ning lõpetas ülikooli 2023. aastal [[bakalaureus]]ekraadiga.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7795191/klopsud-muusik-ingeril-on-pohjust-tahistada-uks-eesmark-on-taidetud-ja-nuud-ujume-edasi Muusik Ingeril on põhjust tähistada. &quot;Üks eesmärk on täidetud ja nüüd ujume edasi.&quot;] elu24.postimees.ee, 13. juuni 2023&lt;/ref&gt; Ta on läbinud toidukäitleja koolituse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Muusikutee == 
INGER jõudis muusikuna avalikkuse ette [[2017]]. aasta sügisel, kui ta osales konkursil [[Noortebänd|Noortebänd 2017]], jõudes seal finaali. 2017. aastal pälvis ta Raadio 2 Aasta Demo auhinna lauluga &quot;Again&quot;. INGER osales [[Eesti Laul 2019]] konkursil, kus jõudis samuti finaali ja saavutas 6. koha lauluga &quot;Coming Home&quot;. Samal aastal sai ta [[German Songwriting Awardsi]] finaalis 2. koha.{{lisa viide}} Aastal 2020 osales INGER [[Eesti Laul 2020|Eesti Laulul]] ning saavutas 8. koha lauluga &quot;Only Dream&quot;. 2019. aastal valiti ta uudiskirja [[A&amp;R Worldwide]] nädala uueks artistiks&lt;ref&gt;Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/912108/inger-valiti-a-r-worldwide-uudiskirja-nadala-uueks-artistiks &quot;Inger valiti A&amp;R Worldwide uudiskirja nädala uueks artistiks&quot;] ERR Menu&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190510084050/http://anrworldwide.com/column/2019/20190218/ INFECTIOUS FOLK–POP SOUNDSCAPES FROM ESTONIA’S INGER “ARTIST OF THE WEEK”] anrworldwide.com&lt;/ref&gt; Aastatel 2020–2022 oli Inger [[Koolitants|Koolitantsu Festivali]] õhtujuht.  

2018. aastal esines INGER [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu festivalil]]. 2019. aastal kutsuti ta osalema Los Angelesse [[MUSEXPO muusikakonverents]]ile.&lt;ref&gt;Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/909850/inger-sai-esinemiskutse-mainekale-los-angelese-muusikakonverentsile &quot;Inger sai esinemiskutse mainekale Los Angelese muusikakonverentsile&quot;] ERR Menu&lt;/ref&gt; Samal aastal esines ta veel Hollandis [[Westernpop Festival]]il ning Hiinas [[Chengdu International Sister Cities Youth Music Festival]]il. 2020. aastal esines INGER Lätis [[Sofar Sounds]]il ning Eestis Intsikurmu ja Valgeranna festivalil. 2022. aastal esines INGER Saksamaal [[Norden Festival]]il. Aastal 2023 astus INGER publiku ette [[Eesti Laul 2023|Eesti Laulu]] finaalis ja saavutas 7. koha.&lt;ref&gt;[https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?laul=612&amp;id=2023&amp;t=inger-awaiting-you Inger - Awaiting You.] eurovisioon.ee&lt;/ref&gt; 2026. aastal esines INGER mitmel korral Kanadas, Montréalis ning tegi koostööd sealse muusikaprodutsendi ja laulukirjutaja [[Paul Jessop|Paul Jessopiga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Inger muusikamaailmas.jpg|pisi]]
2022. aastal tuli INGERil välja esimene lühialbum &quot;Higher Self&quot;. Sellel on viis lugu: &quot;i don't know&quot;, &quot;Lose My Mind&quot;, &quot;who i really am&quot;, &quot;Golden Heart&quot; ja &quot;Close To You&quot;.   

&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pöörane võimalus! INGER tegi Kanadas koostööd muusikamaailma tipptegijatega |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120601582/poorane-voimalus-inger-tegi-kanadas-koostood-muusikamaailma-tipptegijatega |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;22. aprillil 2025 andis ta välja esimese täispika albumi &quot;Armastatuna&quot;. See on eestikeelne.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22.04.2025 |pealkiri=INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele |url=https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele |väljaanne=Sky.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;  

== Plaadid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Singel
!Plaadifirma
|-
|2018
|&quot;Again&quot;
|INGER
|-
|2018
|&quot;Notice you&quot;
|INGER
|-
|2018
|&quot;Storm&quot; ft. [[Avoid Dave]]
|INGER
|-
|2018
|&quot;I'm Alright&quot;
|TuneBase
|-
|2018
|&quot;Coming home&quot;
|TuneBase
|-
|2019
|&quot;Willie&quot;
|Made in Baltics
|-
|2019
|&quot;Beautiful day&quot;
|INGER
|-
|2019
|&quot;Only dream&quot;
|INGER
|-
|2020
|&quot;Playing games&quot;
|INGER
|-
|2021
|&quot;WTF&quot; ft. manna
|INGER, manna
|-
|2022
|&quot;who i really am&quot;
|INGER
|-
|2022
|&quot;Awaiting You&quot;
|INGER
|-
|2023
|&quot;Nähtamatu&quot;
|INGER
|-
|2023
|&quot;Põled kui suvi&quot;
|INGER
|-
|2024
|&quot;Öösegadus&quot;
|INGER
|-
|2024
|&quot;jah, sa oled see&quot;
|INGER
|-
|2024
|&quot;head aega&quot;
|INGER, EiK
|-
|2024
|&quot;Kuniks me ei muutu&quot; 
|INGER
|-
|2025
|&quot;kuues meel&quot;
|INGER
|-
|2025
|&quot;Tantsin iseendaga&quot;
|INGER
|-
|2025
|&quot;kollane maja&quot;
|INGER
|-
|2026
|Duubelsingel &quot;sa mind ei kuule&quot; &amp; &quot;katki&quot;  
|INGER
|-
|2026
|&quot;time after time&quot;
|INGER
|-
|2026
|&quot;nagu eelmine suvi&quot;
|INGER
|-
|2026
|&quot;viib meid tuul&quot;
|INGER, elisabeth tiffany
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Album                            
|-
|2022
|Lühialbum &quot;Higher Self&quot;
|-
|2025
|&quot;Armastatuna&quot;
|-
|2026
|Lühialbum &quot;SUWE&quot;
|}

==Jalgpall==
Inger Fridolin alustas kuueaastasena treeninguid Martin Reimi jalgpallikooli treeningutel poiste hulgas. Ta on esindanud Eesti tüdrukute noortekoondiseid 24 korral ning löönud ka kaks väravat. Fridolin on mänginud jalgpalli hooaegadel 2015 ja 2016 Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas ja Meistriliigas Tallinna FC Flora II ja Noortekoondise võistkondade eest.&lt;ref&gt;[https://jalgpall.ee/voistlused/player/22768/team/2712 Inger Fridolin.] Eesti Jalgpalli Liit&lt;/ref&gt; Hiljem on ta töötanud treenerina [[Martin Reimi jalgpallikool|Viimsi Martin Reimi jalgpallikoolis]] ja [[Tallinna FC Flora|FC Floras]].&lt;ref&gt;[https://fcflora.ee/uued-treenerid-floras/ Uued treenerid Floras.] fcflora.ee, 15. aprill 2022&lt;/ref&gt;

==Õpetajatöö==
Fridolin töötab [[Rahumäe Põhikool]]i kitarri- ja ukuleleõpetajana.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241110123143/https://rahumae.edu.ee/inger-fridolini-kitarri-ja-ukuleleopilased-andsid-esimese-koolikontserdi/ Inger Fridolini kitarri- ja ukuleleõpilased andsid esimese koolikontserdi.] rahumae.edu.ee, 30. oktoober 2024&lt;/ref&gt;

==Teletöö==
Ta on osalenud sarjades &quot;[[MasterChef Eesti]]&quot; ja &quot;[[Kalamaja Blues]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=„Minu puhul on ka teatud teemad, mis on hellad…“ Inger tunnistab, et tal oli raske toime tulla tema ümber varem olnud müraga |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120569402/minu-puhul-on-ka-teatud-teemad-mis-on-hellad-inger-tunnistab-et-tal-oli-raske-toime-tulla-tema-umber-varem-olnud-muraga |vaadatud=2026-04-26}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Fridolini ema on koorijuht ja muusikaõpetaja [[Janne Fridolin]]. 

Inger Fridolini elukaaslane on Karmen King.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Inger oma elukaaslasest Karmenist: hea on tunda, kui on inimene kodus, kes päriselt inspireerib sind |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120371663/inger-oma-elukaaslasest-karmenist-hea-on-tunda-kui-on-inimene-kodus-kes-pariselt-inspireerib-sind |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Fridolin on avalikult rääkinud oma [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]st.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tema hobi on toidukunst (eriti [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] lõunaosa oma).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[https://soundslikeinger.com Ametlik veebileht]
*[https://www.driveitup.ee/kitarriopetajad/inger/ Inger - Kitarrikool Drive It Up!]
*[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalka-lauljast-jalgpallur-inger-fridolin-n13404? Lauljast jalgpallur Inger Fridolin] 
*[https://sport.ohtuleht.ee/863333/noor-laulja-inger-fridolin-staar-laval-staar-jalgpalliplatsil Noor laulja Inger Fridolin – staar laval, staar jalgpalliplatsil] 
*[https://menu.err.ee/904737/janne-fridolin-labi-muusika-on-inger-saanud-endast-valja-valu-ja-motteid-mis-hairisid Janne Fridolin: läbi muusika on Inger saanud endast välja valu ja mõtteid, mis häirisid]
*[http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/1-poolfinaali-kroonika-lemmik-inger-fridolin-jaa-selleks-kes-sa-oled-siis-inimesed-naevad-ja-hakkavad-austama-seda?id=85121351 1. poolfinaali Kroonika lemmik Inger Fridolin: jää, selleks, kes sa oled, siis inimesed näevad ja hakkavad austama seda]
*[https://www.yu.ee/noor-laulja-inger-fridolin-usub-et-koige-aluseks-on-iseendasse-uskumine/ Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine]
*[https://www.ohtuleht.ee/melu/1086991/fotouudis-diplom-taskus-muusik-inger-lopetas-ulikooli DIPLOM TASKUS! Muusik Inger lõpetas ülikooli]
*[https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele]
'''Meedias'''
* Kätlin Vainola. Hea Laps: koolilaste ajakiri, nr 7-8, juuli 2019 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKhealaps201907.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- INGERI IMELINE MAAILM.] 
* Laura-Marleene Jefimov. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2021. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95491901/varjamast-vasinud-inger-igal-inimesel-on-oma-lugu-hing-ja-keha-ning-mitte-keegi-ei-saa-seda-muuta Varjamast väsinud Inger: igal inimesel on oma lugu, hing ja keha ning mitte keegi ei saa seda muuta.]
* {{Netiviide |perekonnanimi=Kruse |eesnimi=Ketlin |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Inger Fridolin: uus mina on ausam, enesekindlam ja -teadlikum |url=https://elu24.postimees.ee/7459838/inger-fridolin-uus-mina-on-ausam-enesekindlam-ja-teadlikum |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |keel=et}}

{{JÄRJESTA:Fridolin, Inger}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>a85hzbzo7iwnpoie0tky0xyx7if8nkd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harvesterioperaator</title>
    <ns>0</ns>
    <id>536134</id>
    <revision>
      <id>7265517</id>
      <parentid>7226394</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2677" sha1="lhb65kzvmlxlb8ujkkl1mba4eb977nc" xml:space="preserve">{{liita| Harvester}}

'''Harvesterioperaatori''' ehk '''langetustraktori juhi''' töö põhisisuks on metsatööd võimsa masinaga. &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://ametid.rajaleidja.ee/Harvesterioperaator|Pealkiri=Harvesterioperaator|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.02.2019|arhiivimisaeg=26.01.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190126153052/http://ametid.rajaleidja.ee/Harvesterioperaator|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

[[Harvester]]e on nii suuremaid kui väiksemaid, eelkõige kasutatakse neid hooldusraiete tegemiseks. Tänu harvesteridele säästetakse paljude inimeste tööaega. Töö harvesteril on alati välitöö, kus operaator istub harvesteri kabiinis. Harvesteriga lõigatakse kasvavat metsa ja järgatakse langetatud puud õigesse mõõtu. 

Harvesterioperaatori töö sisuks on harvesteriga puude langetamine, järkamine ja lõikamine metsas. Tema põhiliseks töövahendiks on metsalangetustraktor ehk harvester. Töötaja peab oskama masinat kasutada, seda tundma ning valdama seadmete ja süsteemide töötamise põhimõtteid. Harvesterioperaator teeb harvesteri kontrollmõõtmisi ja koostab järkamisfaile, valib lähtuvalt metsakasvatuslikust otsusest raiutavad puud, langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohtuleht.ee/837870/harvesterioperaator-keerulise-nime-taga-peitub-ponev-too|Pealkiri=HARVESTERIOPERAATOR – keerulise nime taga peitub põnev töö!|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.02.2019}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterioperaator peab tundma metsatüüpe ja puiduvarumistehnoloogiaid, oskama oma tööd kavandada ning teadma töövõtteid hooldus-, uuendus- ja lageraietel. Töös on nõutav iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime, liigutuste täpsus ja sujuvus, kiirus, hea koordinatsioon, käelise tegevuse täpsus, koormustaluvus, ruumiline kujutlusvõime, visuaalne mälu ja kontsentreerumisvõime. 

Eestis saab harvesterioperaatoriks õppida Luua Metsanduskoolis. &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://luua.kovtp.ee/harvesterioperaator|Pealkiri=Luua Metsanduskool,harvesterioperaator|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.02.2019|arhiivimisaeg=12.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190212230720/http://luua.kovtp.ee/harvesterioperaator|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Hea harvesterioperaator on hinnatud spetsialist, tema oskusi läheb vaja praktiliselt kõikides riikides, kus tegeletakse metsamajandamisega.

== Vaata ka ==

* [[Elukutsete loend]]
* [http://luua.kovtp.ee/harvesterioperaator Luua Metsanduskool]

&lt;br /&gt;

== Kirjandus: ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Ametid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Metsaraie]]</text>
      <sha1>lhb65kzvmlxlb8ujkkl1mba4eb977nc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Langetustraktor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>537924</id>
    <revision>
      <id>7265515</id>
      <parentid>7179430</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:55:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7502" sha1="5gzdtln5hbmml7xdhndhofxn5lqs6hw" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka '''harvester''', '''metsakombain''') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes [[Töötsükkel|töötsüklis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Metsamasinate ja -tehnika tootjad Eestis ja nende toodang |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee |kuupäev=10. september 2019 |perekonnanimi=Toom |eesnimi=Reio |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=|kuupäev=juuli 1998|vaadatud=21. mail 2026}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.

==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes [[Euroopa]] riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=1995|vaadatud=21. mail 2026|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor on kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusesse. Langetustraktor töötab tavaliselt koos kokkuveotraktori ehk [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Timber Harvesting in New Zealand: A guide for Small Scale Forest Landowners |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz|kuupäev=detsember 2016|perekonnanimi=Visser|eesnimi=Rien}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele.  

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee|kuupäev=9. mai 2018}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde [[keskkonnamõju]], kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida [[Pinnas|pinnase]] kahjustamist. 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalne masin, mille [[Liigendraam|liigendraamil]] on neli kuni kaheksa ratast. Langetustraktori kabiin paikneb  liigendraami esimeses või tagumises osas. Mudelist sõltuvalt võib kabiin olla jäigalt paigas või pöörata nagu [[Ekskavaator|ekskavaatoril]]. Langetustraktori [[kraana]] ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga kokkuveotraktoriga, kuid [[Haarats|haaratsite]] asemel on lõikepea ning puudub [[Palk (metsandus)|palkide]] kandepind.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=Best Practice Guidelines for Mechanised Harvesting and Processing |url=https://www.datocms-assets.com/97172/1686789426-mechanised-harvesting.pdf|väljaanne=FITEC|vaadatud=21. mail 2026}}&lt;/ref&gt; 

Langetustraktorite kasutamine on levinud eelkõige [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Venemaa|Venemaal]], kus masinraie on [[Metsatööstus|metsatööstuse]] osa.

==Töötingimused==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]Maapinna kaldenurk: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all; ratastel langetustraktorid pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind, võib piirata langetustraktori töövõimekust.

Pinnas: langetustraktori eelis on puid laasides oksarisu enda ette paigutamine, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale.

Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemisvõimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
Lõikepea on seadeldis, mis on [[Liigend|liigendiga]] kinnitatud langetustraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest [[Etteanderull|etteanderullist]] puu &quot;libistamiseks&quot;;
* [[Läbimõõduandur|läbimõõduanduritest]], et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IHC – nutikas harvesteri lõikepea juhtimine {{!}} John Deere EE |url=https://www.deere.ee/et/metsamasinad/loikepead/ihc/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.deere.ee}}&lt;/ref&gt;

==Tootjad==
* [[AFM-Forest]]
* [[Barko Hydraulics]]
* [[Caterpillar]]
* [[EcoLog]]
* [[John Deere]]
* [[Kesla Oyj]]
* [[Komatsu Limited|Komatsu Forest]]
* [[Kone Ketonen]]
* [[Logset]]
* [[Neuson]]
* [[Ponsse]] 
* [[Prentice]] 
* [[Prosilva]] 
* [[Rottne]] 
* [[Sampo-Rosenlew]] 
* [[SP Maskiner]] 
* [[Tigercat]] 
* [[Timberjack]] 
* [[TimberPro]] 
* [[Valmet]] 
* [[Volvo]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]
[[Kategooria:Metsaraie]]</text>
      <sha1>5gzdtln5hbmml7xdhndhofxn5lqs6hw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FK Kauno Žalgiris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>539371</id>
    <revision>
      <id>7264973</id>
      <parentid>7251594</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:24:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7264973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9214" sha1="pwdumuwhz4vyeycaqicg003uy60bgkt" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = FK Kauno Žalgiris
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Futbolo klubas &quot;Kauno Žalgiris&quot;
| hüüdnimi      = ''spirdžiai'' 
| lühend        = 
| asutatud      = 2004
| lõpp          = 
| väljak        = Dariaus ir Girėno stadionas&lt;ref name=&quot;komanda&quot;&gt;https://alyga.lt/komanda/k-zalgiris&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 15 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{flagicon|LTU}} [[Mantas Kalnietis]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Flagicon|CRO}} Željko Sopić
| liiga         = [[TOPLYGA]]
| hooaeg        = 2026
| positsioon    = '''1.''' koht
| muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = 
| muster_b1  = | muster_b2  = | muster_b3  = 
| muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = 
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = 
| vasakkäsi1 =00FF00  | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000
| kere1      =00FF00  | kere2      =FFFFFF | kere3      = 000000
| paremkäsi1 =00FF00  | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000
| püksid1    =00FF00  | püksid2    =FFFFFF | püksid3    = 000000
| sokid1     =FFFFFF  | sokid2     =00FF00 | sokid3     = 000000
| veeb     = https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris
}}

'''Futbolo klubas Kauno Žalgiris''' (ka ''Kauno Žalgiris'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kaunas]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://alyga.lt/komanda/kzalgiris |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-07 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210747/https://www.alyga.lt/komanda/kzalgiris |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klubi loodi 2004.

==Saavutused==
; '''[[A lyga]]''' 
* '''Võitja (1):''' 2025
* '''2. positsioon (1):''' 2022
* '''3. positsioon (2):''' 2020, 2021

; LFF taurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026

; Supertaurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026&lt;ref&gt;[https://toplyga.lt/naujiena/kauno-zalgiris-pirma-karta-laimejo-supertaure/9311 „Kauno Žalgiris“ pirmą kartą laimėjo Supertaurę]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sportas.lt/naujiena/535713/kauno-zalgiris-iskovojo-pirmaji-sezono-trofeju „Kauno Žalgiris“ iškovojo pirmąjį sezono trofėjų]&lt;/ref&gt;

==Statistika ja loendid==
; FK Spyris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2013'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2014'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2015'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|}
;FK Kauno Žalgiris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2016'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2017'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2018'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2019'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2020'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2021'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2022'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#BBBBBB&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga&lt;/ref&gt;  
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2023'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
|&lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2024'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2025'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2026'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[TOPLYGA]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
|}

==Mängijad==
===Praegune koosseis===
''Seisuga [[12. veebruar]] 2026.''&lt;ref name=&quot;komanda&quot; /&gt;

{{JK koosseis algus}}
  {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=VV|nimi=Deividas Mikelionis}}
  {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=VV|nimi=&lt;s&gt;Jurgis Mikšiūnas&lt;/s&gt;}}
  {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=VV|nimi=Tomas Švedkauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no=56|rah=LTU|pos=VV|nimi=Joris Aliukonis}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=GEO|pos=KA|nimi=Anton Tolordava}}
  {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=MNE|pos=KA|nimi=Luka Račič}}
  {{JK koosseis mängija|no=23|rah=COL|pos=KA|nimi=Aldayr Hernandez}}
  {{JK koosseis mängija|no=37|rah=AUT|pos=KA|nimi=Nosa Edokpolor}}
  {{JK koosseis mängija|no=45|rah=FRA|pos=KA|nimi=Joris Moutachy}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=BEL|pos=PK|nimi=Damjan Pavlović}}
  {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BEL|pos=PK|nimi=Amine Benchaib}}
  {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Jaapan|pos=PK|nimi=Yukiyoshi Karashima}}
{{JK koosseis kesk}}
  {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gratas Sirgėdas}}
  {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=Léo Ribeiro}}
  {{JK koosseis mängija|no=17|rah=NGR|pos=PK|nimi=Oyinlola Kayode}}
  {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=Ghana|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=70|rah=FRA|pos=PK|nimi=Fabien Ourega}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=&lt;s&gt;Ernestas Burdzilauskas&lt;/s&gt;}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= |rah=CRO|pos=RÜ|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=[[Fedor Černych]]}}
  {{JK koosseis mängija|no=47|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Vėjas Pocius}}
  {{JK koosseis mängija|no=48|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=&lt;s&gt;Tomas Stelmokas&lt;/s&gt;}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris Kauno Žalgiris lehel] Koduleht
*[https://toplyga.lt/komanda/k-zalgiris toplyga.lt lehel]

{{TOPLYGA}}

[[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Kauno Žalgiris]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>pwdumuwhz4vyeycaqicg003uy60bgkt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264975</id>
      <parentid>7264973</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:24:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <comment>/* Saavutused */</comment>
      <origin>7264975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9229" sha1="5vpiin5h9n22ootruho7h1b7vt4c9ek" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = FK Kauno Žalgiris
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Futbolo klubas &quot;Kauno Žalgiris&quot;
| hüüdnimi      = ''spirdžiai'' 
| lühend        = 
| asutatud      = 2004
| lõpp          = 
| väljak        = Dariaus ir Girėno stadionas&lt;ref name=&quot;komanda&quot;&gt;https://alyga.lt/komanda/k-zalgiris&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 15 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{flagicon|LTU}} [[Mantas Kalnietis]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Flagicon|CRO}} Željko Sopić
| liiga         = [[TOPLYGA]]
| hooaeg        = 2026
| positsioon    = '''1.''' koht
| muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = 
| muster_b1  = | muster_b2  = | muster_b3  = 
| muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = 
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = 
| vasakkäsi1 =00FF00  | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000
| kere1      =00FF00  | kere2      =FFFFFF | kere3      = 000000
| paremkäsi1 =00FF00  | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000
| püksid1    =00FF00  | püksid2    =FFFFFF | püksid3    = 000000
| sokid1     =FFFFFF  | sokid2     =00FF00 | sokid3     = 000000
| veeb     = https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris
}}

'''Futbolo klubas Kauno Žalgiris''' (ka ''Kauno Žalgiris'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kaunas]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://alyga.lt/komanda/kzalgiris |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-07 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210747/https://www.alyga.lt/komanda/kzalgiris |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klubi loodi 2004.

==Saavutused==
; '''[[TOPLYGA]], A lyga''' 
* '''Võitja (1):''' 2025, 2026
* '''2. positsioon (1):''' 2022
* '''3. positsioon (2):''' 2020, 2021

; LFF taurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026

; Supertaurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026&lt;ref&gt;[https://toplyga.lt/naujiena/kauno-zalgiris-pirma-karta-laimejo-supertaure/9311 „Kauno Žalgiris“ pirmą kartą laimėjo Supertaurę]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sportas.lt/naujiena/535713/kauno-zalgiris-iskovojo-pirmaji-sezono-trofeju „Kauno Žalgiris“ iškovojo pirmąjį sezono trofėjų]&lt;/ref&gt;

==Statistika ja loendid==
; FK Spyris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2013'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2014'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2015'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|}
;FK Kauno Žalgiris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2016'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2017'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2018'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2019'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2020'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2021'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2022'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#BBBBBB&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga&lt;/ref&gt;  
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2023'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
|&lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2024'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2025'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2026'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[TOPLYGA]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
|}

==Mängijad==
===Praegune koosseis===
''Seisuga [[12. veebruar]] 2026.''&lt;ref name=&quot;komanda&quot; /&gt;

{{JK koosseis algus}}
  {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=VV|nimi=Deividas Mikelionis}}
  {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=VV|nimi=&lt;s&gt;Jurgis Mikšiūnas&lt;/s&gt;}}
  {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=VV|nimi=Tomas Švedkauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no=56|rah=LTU|pos=VV|nimi=Joris Aliukonis}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=GEO|pos=KA|nimi=Anton Tolordava}}
  {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=MNE|pos=KA|nimi=Luka Račič}}
  {{JK koosseis mängija|no=23|rah=COL|pos=KA|nimi=Aldayr Hernandez}}
  {{JK koosseis mängija|no=37|rah=AUT|pos=KA|nimi=Nosa Edokpolor}}
  {{JK koosseis mängija|no=45|rah=FRA|pos=KA|nimi=Joris Moutachy}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=BEL|pos=PK|nimi=Damjan Pavlović}}
  {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BEL|pos=PK|nimi=Amine Benchaib}}
  {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Jaapan|pos=PK|nimi=Yukiyoshi Karashima}}
{{JK koosseis kesk}}
  {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gratas Sirgėdas}}
  {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=Léo Ribeiro}}
  {{JK koosseis mängija|no=17|rah=NGR|pos=PK|nimi=Oyinlola Kayode}}
  {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=Ghana|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=70|rah=FRA|pos=PK|nimi=Fabien Ourega}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=&lt;s&gt;Ernestas Burdzilauskas&lt;/s&gt;}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= |rah=CRO|pos=RÜ|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=[[Fedor Černych]]}}
  {{JK koosseis mängija|no=47|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Vėjas Pocius}}
  {{JK koosseis mängija|no=48|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=&lt;s&gt;Tomas Stelmokas&lt;/s&gt;}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris Kauno Žalgiris lehel] Koduleht
*[https://toplyga.lt/komanda/k-zalgiris toplyga.lt lehel]

{{TOPLYGA}}

[[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Kauno Žalgiris]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>5vpiin5h9n22ootruho7h1b7vt4c9ek</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264976</id>
      <parentid>7264975</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <comment>/* Statistika ja loendid */</comment>
      <origin>7264976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9230" sha1="47jk4rra5dgf75z3jjdp1srrndmxenk" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = FK Kauno Žalgiris
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Futbolo klubas &quot;Kauno Žalgiris&quot;
| hüüdnimi      = ''spirdžiai'' 
| lühend        = 
| asutatud      = 2004
| lõpp          = 
| väljak        = Dariaus ir Girėno stadionas&lt;ref name=&quot;komanda&quot;&gt;https://alyga.lt/komanda/k-zalgiris&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 15 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{flagicon|LTU}} [[Mantas Kalnietis]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Flagicon|CRO}} Željko Sopić
| liiga         = [[TOPLYGA]]
| hooaeg        = 2026
| positsioon    = '''1.''' koht
| muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = 
| muster_b1  = | muster_b2  = | muster_b3  = 
| muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = 
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = 
| vasakkäsi1 =00FF00  | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000
| kere1      =00FF00  | kere2      =FFFFFF | kere3      = 000000
| paremkäsi1 =00FF00  | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000
| püksid1    =00FF00  | püksid2    =FFFFFF | püksid3    = 000000
| sokid1     =FFFFFF  | sokid2     =00FF00 | sokid3     = 000000
| veeb     = https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris
}}

'''Futbolo klubas Kauno Žalgiris''' (ka ''Kauno Žalgiris'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kaunas]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://alyga.lt/komanda/kzalgiris |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-07 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210747/https://www.alyga.lt/komanda/kzalgiris |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klubi loodi 2004.

==Saavutused==
; '''[[TOPLYGA]], A lyga''' 
* '''Võitja (1):''' 2025, 2026
* '''2. positsioon (1):''' 2022
* '''3. positsioon (2):''' 2020, 2021

; LFF taurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026

; Supertaurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026&lt;ref&gt;[https://toplyga.lt/naujiena/kauno-zalgiris-pirma-karta-laimejo-supertaure/9311 „Kauno Žalgiris“ pirmą kartą laimėjo Supertaurę]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sportas.lt/naujiena/535713/kauno-zalgiris-iskovojo-pirmaji-sezono-trofeju „Kauno Žalgiris“ iškovojo pirmąjį sezono trofėjų]&lt;/ref&gt;

==Statistika ja loendid==
; FK Spyris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2013'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2014'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2015'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|}
;FK Kauno Žalgiris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2016'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2017'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2018'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2019'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2020'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2021'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2022'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#BBBBBB&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga&lt;/ref&gt;  
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2023'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
|&lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2024'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2025'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2026'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[TOPLYGA]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
|}

==Mängijad==
===Praegune koosseis===
''Seisuga [[12. veebruar]] 2026.''&lt;ref name=&quot;komanda&quot; /&gt;

{{JK koosseis algus}}
  {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=VV|nimi=Deividas Mikelionis}}
  {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=VV|nimi=&lt;s&gt;Jurgis Mikšiūnas&lt;/s&gt;}}
  {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=VV|nimi=Tomas Švedkauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no=56|rah=LTU|pos=VV|nimi=Joris Aliukonis}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=GEO|pos=KA|nimi=Anton Tolordava}}
  {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=MNE|pos=KA|nimi=Luka Račič}}
  {{JK koosseis mängija|no=23|rah=COL|pos=KA|nimi=Aldayr Hernandez}}
  {{JK koosseis mängija|no=37|rah=AUT|pos=KA|nimi=Nosa Edokpolor}}
  {{JK koosseis mängija|no=45|rah=FRA|pos=KA|nimi=Joris Moutachy}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=BEL|pos=PK|nimi=Damjan Pavlović}}
  {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BEL|pos=PK|nimi=Amine Benchaib}}
  {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Jaapan|pos=PK|nimi=Yukiyoshi Karashima}}
{{JK koosseis kesk}}
  {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gratas Sirgėdas}}
  {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=Léo Ribeiro}}
  {{JK koosseis mängija|no=17|rah=NGR|pos=PK|nimi=Oyinlola Kayode}}
  {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=Ghana|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=70|rah=FRA|pos=PK|nimi=Fabien Ourega}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=&lt;s&gt;Ernestas Burdzilauskas&lt;/s&gt;}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= |rah=CRO|pos=RÜ|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=[[Fedor Černych]]}}
  {{JK koosseis mängija|no=47|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Vėjas Pocius}}
  {{JK koosseis mängija|no=48|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=&lt;s&gt;Tomas Stelmokas&lt;/s&gt;}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris Kauno Žalgiris lehel] Koduleht
*[https://toplyga.lt/komanda/k-zalgiris toplyga.lt lehel]

{{TOPLYGA}}

[[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Kauno Žalgiris]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>47jk4rra5dgf75z3jjdp1srrndmxenk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264977</id>
      <parentid>7264976</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:25:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegune koosseis */ out</comment>
      <origin>7264977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9213" sha1="j5praalf8bcz4o5uhawgmson3k1x8au" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = FK Kauno Žalgiris
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Futbolo klubas &quot;Kauno Žalgiris&quot;
| hüüdnimi      = ''spirdžiai'' 
| lühend        = 
| asutatud      = 2004
| lõpp          = 
| väljak        = Dariaus ir Girėno stadionas&lt;ref name=&quot;komanda&quot;&gt;https://alyga.lt/komanda/k-zalgiris&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 15 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{flagicon|LTU}} [[Mantas Kalnietis]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Flagicon|CRO}} Željko Sopić
| liiga         = [[TOPLYGA]]
| hooaeg        = 2026
| positsioon    = '''1.''' koht
| muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = 
| muster_b1  = | muster_b2  = | muster_b3  = 
| muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = 
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = 
| vasakkäsi1 =00FF00  | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000
| kere1      =00FF00  | kere2      =FFFFFF | kere3      = 000000
| paremkäsi1 =00FF00  | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000
| püksid1    =00FF00  | püksid2    =FFFFFF | püksid3    = 000000
| sokid1     =FFFFFF  | sokid2     =00FF00 | sokid3     = 000000
| veeb     = https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris
}}

'''Futbolo klubas Kauno Žalgiris''' (ka ''Kauno Žalgiris'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kaunas]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://alyga.lt/komanda/kzalgiris |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-07 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210747/https://www.alyga.lt/komanda/kzalgiris |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klubi loodi 2004.

==Saavutused==
; '''[[TOPLYGA]], A lyga''' 
* '''Võitja (1):''' 2025, 2026
* '''2. positsioon (1):''' 2022
* '''3. positsioon (2):''' 2020, 2021

; LFF taurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026

; Supertaurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026&lt;ref&gt;[https://toplyga.lt/naujiena/kauno-zalgiris-pirma-karta-laimejo-supertaure/9311 „Kauno Žalgiris“ pirmą kartą laimėjo Supertaurę]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sportas.lt/naujiena/535713/kauno-zalgiris-iskovojo-pirmaji-sezono-trofeju „Kauno Žalgiris“ iškovojo pirmąjį sezono trofėjų]&lt;/ref&gt;

==Statistika ja loendid==
; FK Spyris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2013'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2014'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2015'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|}
;FK Kauno Žalgiris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2016'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2017'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2018'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2019'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2020'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2021'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2022'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#BBBBBB&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga&lt;/ref&gt;  
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2023'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
|&lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2024'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2025'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2026'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[TOPLYGA]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
|}

==Mängijad==
===Praegune koosseis===
''Seisuga [[12. veebruar]] 2026.''&lt;ref name=&quot;komanda&quot; /&gt;

{{JK koosseis algus}}
  {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=VV|nimi=Deividas Mikelionis}}
  {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=VV|nimi=&lt;s&gt;Jurgis Mikšiūnas&lt;/s&gt;}}
  {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=VV|nimi=Tomas Švedkauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no=56|rah=LTU|pos=VV|nimi=Joris Aliukonis}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=GEO|pos=KA|nimi=Anton Tolordava}}
  {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=MNE|pos=KA|nimi=Luka Račič}}
  {{JK koosseis mängija|no=23|rah=COL|pos=KA|nimi=Aldayr Hernandez}}
  {{JK koosseis mängija|no=37|rah=AUT|pos=KA|nimi=Nosa Edokpolor}}
  {{JK koosseis mängija|no=45|rah=FRA|pos=KA|nimi=Joris Moutachy}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=BEL|pos=PK|nimi=Damjan Pavlović}}
  {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BEL|pos=PK|nimi=Amine Benchaib}}
  {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Jaapan|pos=PK|nimi=Yukiyoshi Karashima}}
{{JK koosseis kesk}}
  {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gratas Sirgėdas}}
  {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=Léo Ribeiro}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=Ghana|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=70|rah=FRA|pos=PK|nimi=Fabien Ourega}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=&lt;s&gt;Ernestas Burdzilauskas&lt;/s&gt;}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= |rah=CRO|pos=RÜ|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=[[Fedor Černych]]}}
  {{JK koosseis mängija|no=47|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Vėjas Pocius}}
  {{JK koosseis mängija|no=48|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=&lt;s&gt;Tomas Stelmokas&lt;/s&gt;}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris Kauno Žalgiris lehel] Koduleht
*[https://toplyga.lt/komanda/k-zalgiris toplyga.lt lehel]

{{TOPLYGA}}

[[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Kauno Žalgiris]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>j5praalf8bcz4o5uhawgmson3k1x8au</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264978</id>
      <parentid>7264977</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:25:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegune koosseis */</comment>
      <origin>7264978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9212" sha1="phn3klg7jom7nw9unp25di2cvxz2wxy" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = FK Kauno Žalgiris
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Futbolo klubas &quot;Kauno Žalgiris&quot;
| hüüdnimi      = ''spirdžiai'' 
| lühend        = 
| asutatud      = 2004
| lõpp          = 
| väljak        = Dariaus ir Girėno stadionas&lt;ref name=&quot;komanda&quot;&gt;https://alyga.lt/komanda/k-zalgiris&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 15 000
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{flagicon|LTU}} [[Mantas Kalnietis]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Flagicon|CRO}} Željko Sopić
| liiga         = [[TOPLYGA]]
| hooaeg        = 2026
| positsioon    = '''1.''' koht
| muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = 
| muster_b1  = | muster_b2  = | muster_b3  = 
| muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = 
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = 
| vasakkäsi1 =00FF00  | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000
| kere1      =00FF00  | kere2      =FFFFFF | kere3      = 000000
| paremkäsi1 =00FF00  | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000
| püksid1    =00FF00  | püksid2    =FFFFFF | püksid3    = 000000
| sokid1     =FFFFFF  | sokid2     =00FF00 | sokid3     = 000000
| veeb     = https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris
}}

'''Futbolo klubas Kauno Žalgiris''' (ka ''Kauno Žalgiris'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kaunas]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://alyga.lt/komanda/kzalgiris |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-07 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210747/https://www.alyga.lt/komanda/kzalgiris |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Klubi loodi 2004.

==Saavutused==
; '''[[TOPLYGA]], A lyga''' 
* '''Võitja (1):''' 2025, 2026
* '''2. positsioon (1):''' 2022
* '''3. positsioon (2):''' 2020, 2021

; LFF taurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026

; Supertaurė
* [[File:Cup Winner.png]] '''Võitja (1):''' 2026&lt;ref&gt;[https://toplyga.lt/naujiena/kauno-zalgiris-pirma-karta-laimejo-supertaure/9311 „Kauno Žalgiris“ pirmą kartą laimėjo Supertaurę]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sportas.lt/naujiena/535713/kauno-zalgiris-iskovojo-pirmaji-sezono-trofeju „Kauno Žalgiris“ iškovojo pirmąjį sezono trofėjų]&lt;/ref&gt;

==Statistika ja loendid==
; FK Spyris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2013'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2014'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.'''
| bgcolor=&quot;#F4DC93&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[Pirma lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#1lyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2015'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|}
;FK Kauno Žalgiris
{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;&quot;
|-
!Hooaeg	
!Div.
!Liiga
!Koht	
!Viited
|-
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2016'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2017'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''8.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2018'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''5.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2019'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga&lt;/ref&gt;
|-
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2020'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]'''
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2021'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga&lt;/ref&gt; 
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2022'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#BBBBBB&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga&lt;/ref&gt;  
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2023'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#F5F5F5&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''4.''' 
|&lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2024'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#DEB678&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''3.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2025'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[A lyga]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''2026'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.'''
| bgcolor=&quot;#DDFFDD&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''[[TOPLYGA]]''' 
| bgcolor=&quot;#FFDD00&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;| '''1.''' 
| &lt;ref&gt;http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga&lt;/ref&gt;   
|-
|}

==Mängijad==
===Praegune koosseis===
''Seisuga [[3. november]] 2026.''&lt;ref name=&quot;komanda&quot; /&gt;

{{JK koosseis algus}}
  {{JK koosseis mängija|no=22|rah=LTU|pos=VV|nimi=Deividas Mikelionis}}
  {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=VV|nimi=&lt;s&gt;Jurgis Mikšiūnas&lt;/s&gt;}}
  {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=VV|nimi=Tomas Švedkauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no=56|rah=LTU|pos=VV|nimi=Joris Aliukonis}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}}
  {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=GEO|pos=KA|nimi=Anton Tolordava}}
  {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=MNE|pos=KA|nimi=Luka Račič}}
  {{JK koosseis mängija|no=23|rah=COL|pos=KA|nimi=Aldayr Hernandez}}
  {{JK koosseis mängija|no=37|rah=AUT|pos=KA|nimi=Nosa Edokpolor}}
  {{JK koosseis mängija|no=45|rah=FRA|pos=KA|nimi=Joris Moutachy}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=BEL|pos=PK|nimi=Damjan Pavlović}}
  {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BEL|pos=PK|nimi=Amine Benchaib}}
  {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Jaapan|pos=PK|nimi=Yukiyoshi Karashima}}
{{JK koosseis kesk}}
  {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gratas Sirgėdas}}
  {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=Léo Ribeiro}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=Ghana|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=70|rah=FRA|pos=PK|nimi=Fabien Ourega}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=&lt;s&gt;Ernestas Burdzilauskas&lt;/s&gt;}}
|-----
! colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;#B0D3FB&quot; align=&quot;left&quot; |
|----- bgcolor=&quot;#DFEDFD&quot;
  {{JK koosseis mängija|no= |rah=CRO|pos=RÜ|nimi=}}
  {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=[[Fedor Černych]]}}
  {{JK koosseis mängija|no=47|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Vėjas Pocius}}
  {{JK koosseis mängija|no=48|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=&lt;s&gt;Tomas Stelmokas&lt;/s&gt;}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://zalgiris.lt/komandos/fk-kauno-zalgiris Kauno Žalgiris lehel] Koduleht
*[https://toplyga.lt/komanda/k-zalgiris toplyga.lt lehel]

{{TOPLYGA}}

[[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Kauno Žalgiris]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>phn3klg7jom7nw9unp25di2cvxz2wxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annopol</title>
    <ns>0</ns>
    <id>545328</id>
    <revision>
      <id>7265322</id>
      <parentid>6728989</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T01:19:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265322</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1211" sha1="tjj5mwy7neq5bi6xvxu6ix5utv5rbgc" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Annopol
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Annopol
| pilt = Annopol, kościół drewniany.JPG
| pildiallkiri = Puukirik Annopolis
| lipp = POL_Annopol_flag.png
| lipu_link = [[Annopoli lipp]]
| vapp = POL_Annopol_COA.svg
| vapi_link = [[Annopoli vapp]]
| pindala = 7,73
| elanikke = 2335 (30.06.2022)
| asendikaart = Poola
}}
'''Annopol''' on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]], [[Annopoli vald|Annopoli valla]] halduskeskus. Linn asub [[Visla]]st umbes ühe kilomeetri kaugusel, [[Lublin]]ist umbes 65 km kagus.

Annopol sai linnaõigused [[1761]]. aastal, kuid kaotas need [[1869]]. aastal. Uuesti sai Annopol linnaõigused [[1996]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/a/485-annopol/96-historia-miejscowosci/67132-historia-miejscowosci Annopol. Historia miejscowości] Virtual Shtetl&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1975]]–[[1998]] kuulus Annopol [[Tarnobrzegi vojevoodkond|Tarnobrzegi vojevoodkonna]] koosseisu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190421103510/https://travel.sygic.com/pl/poi/annopol-city:508447 Annopol] Sygic Travel&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Lublini vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>tjj5mwy7neq5bi6xvxu6ix5utv5rbgc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bestiasammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547479</id>
    <revision>
      <id>7265509</id>
      <parentid>6710798</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2027" sha1="9sko92ktk8db9h8j4yc40xa4y7zdy9a" xml:space="preserve">[[Pilt:Souillac, Abbatiale Sainte-Marie, le Pilier de Souillac, Le Péché.jpg|pisi|Bestiasammas [[Souillac]]i kloostrikiriku portaali kõrval. 11.–12. sajand]]
'''Bestiasammas''' on [[sammas]] või [[piilar]], mille [[tüves]] on tervenisti moodustatud läbipõimunud loomade, harvem inimeste kujutistest. Esineb [[romaani kunst]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf |pealkiri=Evelyn Zagorski. 4.–16. sajandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik. Magistriprojekt. Tartu, 2005. lk 19 |vaadatud=2019-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190510194229/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf |arhiivimisaeg=2019-05-10 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Tuntuimad näited on [[Souillaci kloostrikirik]]u, [[Moissaci kloostrikirik]]u ja [[Freising]]i kiriku bestiasambad. Väiksemaid sambaid müütiliste loomadega tüvesel leiab ka [[Lucca toomkirik]]u [[fassaad]]il.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Moissac, trumeau.JPG|Moissaci kloostrikiriku portaali kesksammas (''trumeau'') lõvidega
Pilt:Souillac, Abbaye Sainte-Marie-PM 32034.jpg|Souillaci kloostrikiriku väike bestiasammas seinapiilari sees
Pilt:Bestiensäule Dom Freising.jpg|[[Freisingi toomkirik]]u [[krüpt]]is asuval sambal neelavad loomad inimesi
Pilt:Freisinger Bestiensäule NW.jpg|Freisingi sammas teiselt küljelt
Pilt:UmbLuccaDom03.jpg|Lucca toomkirik. Fassaadi detail
&lt;/gallery&gt;

== Muud ==
Bestiasamba ideest lähtub [[Gustav Vigeland]]i teos &quot;Monolitten&quot; ('[[Monoliit (kunst)|monoliit]]'), terrassil seisev inimkehadest sammas [[Vigelandi skulptuuripark|Vigelandi skulptuuripargis]] [[Oslo]]s (modelleeritud 1924, valmis 1938)&lt;ref&gt;Kunstileksikon. Tallinn, 2001&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.rdklabor.de/wiki/Bestiens%C3%A4ule Bestiensäule. - Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte]

[[Kategooria:Ehitusplastika]]
[[Kategooria:Skulptuur]]
[[Kategooria:Romaani kunst]]
[[Kategooria:Sambad]]</text>
      <sha1>9sko92ktk8db9h8j4yc40xa4y7zdy9a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uljana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>550055</id>
    <revision>
      <id>7265290</id>
      <parentid>5965374</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:45:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58710-55</username>
        <id>241180</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nime tuntud kandjaid */</comment>
      <origin>7265290</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="559" sha1="iqat7s8121n82ck5p2bvwigkb2i11sn" xml:space="preserve">'''Uljana''' (vene keeles Ульяна) on [[naisenimi]].

2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 303. naisenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Uljana 503 naisel.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;https://www.stat.ee/nimed/Uljana (vaadatud 25.05.2019)&lt;/ref&gt;

2021. aasta seisuga oli see nimi Eestis 532 naisel. Uljana oli esinemissageduselt 291. naisenimi.&lt;ref&gt;https://www.stat.ee/nimed/Uljana&lt;/ref&gt;

==Nime tuntud kandjaid==
*[[Uļjana Semjonova]]
*...

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{nimestat|Uljana}}

[[Kategooria:Naisenimed]]</text>
      <sha1>iqat7s8121n82ck5p2bvwigkb2i11sn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bilgi ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>554565</id>
    <revision>
      <id>7265524</id>
      <parentid>7159068</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:19:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3316" sha1="2og3yn6i8dq0i4wttkyb1sovvwfe30h" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Istanbul Bilgi Ülikool''' (türgi ''İstanbul Bilgi Üniversitesi'') on 1996. aastal asutatud [[eraülikool]] [[Türgi]]s, mis tegutseb [[İstanbul]]is. Ülikoolil on neli [[ülikoolilinnak]]ut ja seal õpib üle 20 000 tudengi.

Ülikool asutati põhimõttega &quot;Non scholae, sed vitae discimus&quot; (Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks) ning seda peetakse [[Türgi]] neljandaks eraülikooliks. &lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pope |eesnimi=Hugh |kuupäev=2006-07-14 |pealkiri=Turning on the Lights in Turkey |keel=en-US |väljaanne=Wall Street Journal |url=https://www.wsj.com/articles/SB115282530083406149 |vaadatud=2025-04-28 |issn=0099-9660}}&lt;/ref&gt; Ülikooli eelkäijaks oli Istanbuli Rahvusvaheliste Uuringute Kool.

2020. aastal edendas ülikool oma rahvusvahelistumispüüdlusi koostöö kaudu [[Arizona Osariigi Ülikool]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Üniversitesi |eesnimi=İstanbul Bilgi |pealkiri=Homepage |url=https://asu.bilgi.edu.tr/en/ |vaadatud=2025-04-28 |väljaanne=Bilgi &amp; Asu Global Campus |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250513095406/https://asu.bilgi.edu.tr/en/ |arhiivimisaeg=2025-05-13 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta Türgi Ülikoolide Rahulolu Uuringu kohaselt kuulus Istanbul Bilgi Ülikool riigi A-rühma ülikoolide hulka. 2025. aastal oli Istanbul Bilgi Ülikool QS World University Rankingsi andmetel viie parima eraülikooli seas Türgis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=QS World University Rankings 2025 |url=https://www.topuniversities.com/world-university-rankings?countries=tr |vaadatud=2025-04-28 |väljaanne=Top Universities |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Ülikoolil on partnerluslepingud 40 riigis [[Erasmus+]] programmi, kahepoolsete ja Šveitsi mobiilsusprogrammide raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=webteam |pealkiri=Internationality {{!}} International {{!}} İstanbul Bilgi University |url=https://www.bilgi.edu.tr/en/international/internationality/ |vaadatud=2025-04-28 |väljaanne=www.bilgi.edu.tr |keel=en}}&lt;/ref&gt; See on [[Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon|Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni]] (EUA), Ülikoolide Põhiväärtuste ja Õiguste Magna Charta Vaatluskeskuse, ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UNGC), Vastutustundliku Juhtimise Hariduse Põhimõtete (PRME), [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] Kõrgharidusprogrammi (IMHE) ja Rahvusvahelise Ärikoole Edendava Assotsiatsiooni (AACSB) liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=webteam |pealkiri=Memberships - University {{!}} İstanbul Bilgi University |url=https://www.bilgi.edu.tr/en/university/about/membershipsawards/memberships/ |vaadatud=2025-04-28 |väljaanne=www.bilgi.edu.tr |keel=en}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub ülikool majanduse erialal Londoni Ülikooli topeltkraadiprogramme. Istanbul Bilgi Ülikooli on akrediteerinud Türgi Kõrgharidusnõukogu ja Euroopa Kõrghariduse Kvaliteeditagamise Assotsiatsioon (ENQA).

2026. aasta mais teatati ülikooli tegevusloa tühistamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610031883/erdo-an-andis-korralduse-sulgeda-liberaalne-istanbuli-ulikool &quot;Erdoğan andis korralduse sulgeda liberaalne Istanbuli ülikool&quot;] ERR, 22. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.bilgi.edu.tr/en/ Koduleht]

{{koord}}
[[Kategooria:Türgi ülikoolid]]
[[Kategooria:İstanbul]]</text>
      <sha1>2og3yn6i8dq0i4wttkyb1sovvwfe30h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Signe Riisalo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>555554</id>
    <revision>
      <id>7265483</id>
      <parentid>7264558</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:15:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8119" sha1="dtmsb038cvcm5xc5b5fn8hy9biwd4j5" xml:space="preserve">{{infokast president
| nimi = Signe Riisalo
| pilt = Signe Riisalo.jpg

| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 20. mai 2019 – 26. jaanuar 2021 &lt;br/&gt; 25. märts 2025 –
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 

| amet2 = [[Eesti sotsiaalkaitseminister]]
| ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021
| ametiajalõpp2 = 24. märts 2025
| eelmine2 = [[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister)
| järgmine2 = [[Karmen Joller]] (sotsiaalminister)

| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünniaeg = {{süv|1968|10|08|df=y}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| allkiri = 
| alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] ([[BA]])
| partei = [[Eesti Reformierakond]]|
| rahvus = [[eestlane]]
| lapsed = Harri Kaplan&lt;br&gt;Paula Riisalo
| abikaasa = [[Tiit Riisalo]]
}}
[[Fail:Signe Riisalo at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Signe Riisalo 2022. aasta Arvamusfestivalil]]'''Signe Riisalo''' (neiuna '''Signe Roos''', esimeses abielus '''Signe Kaplan'''; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1968]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2019–2021 ja uuesti aastast 2025 [[Riigikogu]] liige, aastast 2026 Reformierakonna aseesimees.

== Elulugu ==

=== Haridus ===
Ta alustas [[1975]]. aastal haridusteed [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] ja lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i matemaatika ning füüsika eriklassis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=05.03.2023 |pealkiri=Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo |url=https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/kandidaat/signe-riisalo/ |vaadatud= |väljaanne=[[Eesti Reformierakond]]}}&lt;/ref&gt; Aastatel [[1987]]–[[1989]] õppis ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas, aastatel [[2006]]–[[2008]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. Aastal [[2017]] lõpetas Riisalo [[Tallinna Ülikool]]i bakalaureuseõppe sotsiaaltöö erialal; samast aastast on ta Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppes.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo |url=https://sm.ee/asutus-ja-kontakt/meie-inimesed/sotsiaalkaitseminister-signe-riisalo |vaadatud=31.05.2023 |väljaanne=[[Sotsiaalministeerium]]i koduleht}}&lt;/ref&gt;

=== Töökäik ===
Ta oli aastatel 1987–1990 [[Eesti Maaehitusprojekt]]i tehnik ja [[1990]]–[[1993]] [[Riigikantselei]] referent. Aastal [[1993]] oli ta [[Sotsiaalministeerium]]i sotsiaalse turvalisuse osakonna referent, [[1993]]–[[1997]] sotsiaalse turvalisuse osakonna spetsialist, [[1997]]–[[2010]]  sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist, [[2010]]–[[2016]] laste ja perede osakonna nõunik ning [[2016]]–[[2019]] laste hoolekande poliitika juht.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=15.02.2021 |pealkiri=Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Vaesus pole probleemide põhjus, vaid tagajärg! |väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] |url=https://pealinn.ee/2021/02/15/sotsiaalkaitseminister-signe-riisalo-vaesus-pole-probleemide-pohjus-vaid-tagajarg/ |vaadatud=31.05.2023 |arhiivimisaeg=31.05.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230531192623/https://pealinn.ee/2021/02/15/sotsiaalkaitseminister-signe-riisalo-vaesus-pole-probleemide-pohjus-vaid-tagajarg/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==== Poliitikas ====
Ta oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] üks 251 asutajaliikmest 1990. aastal ja valiti noorliikmena erakonna juhatusse.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Soolep |eesnimi=Kalle |kuupäev=10.04.1990 |pealkiri=JAAN TÕNISSON... |leheküljed=2 |väljaanne=[[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] |url=https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1990/04/10/4}}&lt;/ref&gt; ELDP liige oli Riisalo [[1994]]. aastani, mil erakond [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaks]] ühines. Sellest peale on Riisalo olnud Reformierakonna liige. Seoses [[Arto Aas]]a tagasiastumisega [[20. mai]]l [[2019]] sai Riisalost [[XIV Riigikogu]] liige. [[Riigikogu]]s kuulus ta rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ja sotsiaalkomisjoni.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. jaanuarist 2021 oli ta [[Eesti sotsiaalkaitseminister]] Kaja Kallase [[Kaja Kallase esimene valitsus|esimeses]] ja [[Kaja Kallase teine valitsus|teises]] valitsuses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 4524 häält ning osutus valituks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=06.03.2023 |pealkiri=Ministritest põrusid enim Järvan ning Danilson-Järg |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1608905600/ministritest-porusid-enim-jarvan-ning-danilson-jarg}}&lt;/ref&gt; [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]] ja [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuses]] jätkas ta sotsiaalkaitseministrina kuni valitsuse ümberkorraldamiseni 2025. aasta märtsis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vabariigi Valitsuse 54. koosseis |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/vabariigi-valitsuse-54-koosseis-0#alates-11-marts-202 |vaadatud=2025-09-11 |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]]}}&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 718 häält ning osutus valituks.{{Lisa viide}} 

Reformierakonna juhatus kinnitas ta 2. novembril 2026 erakonna uueks aseesimeheks.

==Isiklikku==
Ta on abielus [[Tiit Riisalo]]ga. Nad abiellusid 1999. aastal ümbermaailmareisil olnud [[Lennuk (purjekas)|purjeka Lennuk]] pardal.&lt;ref&gt;Kärt Karpa. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/lennuki-teine-tuurimees-riisalo-abiellus-jahi-pardal?id=50778862 Lennuki teine tüürimees Riisalo abiellus jahi pardal] Eesti Päevaleht, 8. november 1999.&lt;/ref&gt; Alates 2016. aastast nad ei ela koos, kuigi on ametlikult veel abielus. Ta on poja Harri ja tütre Paula ema.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Geidi |kuupäev=08.04.2023 |pealkiri=EKSKAASAD KOOS VALITSUSES! Signe Riisalo: kahju see kindlasti ei tee, pigem kasu |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://elu.ohtuleht.ee/1083089/ekskaasad-koos-valitsuses-signe-riisalo-kahju-see-kindlasti-ei-tee-pigem-kasu}}&lt;/ref&gt; Riisalo hobiks on [[purjetamine]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kaupmees |eesnimi=Greta |kuupäev=09.01.2022 |pealkiri=Viiendat põlve Kalamaja elanik: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo avab uksed oma kaunisse koju |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95370963/viiendat-polve-kalamaja-elanik-sotsiaalkaitseminister-signe-riisalo-avab-uksed-oma-kaunisse-koju}}&lt;/ref&gt;

Riisalo on [[Kalamaja]] elanik viiendat põlve. Ta sündis [[Vabriku tänav|Vabriku tänaval]], kasvas üles [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänaval]] ja praegu elab Kalamaja südames [[Voldemar Lender|Voldemar Lenderi]] projekteeritud korterelamus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Riisalo, Signe}}
[[Kategooria:Eesti sotsiaalkaitseministrid]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister)| nimi=[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalkaitseminister]] | aeg= 2021-2025 | järgnev=[[Karmen Joller]] (sotsiaalminister) }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tanel Kiik]] | nimi=[[Eesti terviseminister|Tervise- ja tööminister]] (kohusetäitja) | aeg=2022 | järgnev= [[Peep Peterson]] }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riina Sikkut]] | nimi=[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] (kohusetäitja) | aeg=2025 | järgnev= tegevuse lõpetatud }}
{{lõpp}}{{Riigikogu liikmed}}</text>
      <sha1>dtmsb038cvcm5xc5b5fn8hy9biwd4j5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bema</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561266</id>
    <revision>
      <id>7265472</id>
      <parentid>7253454</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:06:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265472</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7263" sha1="aseqqqv6ep1alsjxalgzkbqhm1s6fmq" xml:space="preserve">[[Pilt:Pnyx albumen.jpg|pisi|''Bema'' Pnyxi künkal [[Ateena]]s, 6.–4. sajand eKr]]
[[Pilt:Beloiannisz church interior1.JPG|pisi|[[Beloiannisz]]i ([[Fejéri komitaat]], [[Ungari]]) kreeka õigeusu kiriku ikonostaasi kuninglikud uksed, ees ambon, mis eendub ''bema''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;st poolringikujuliselt]]
[[Pilt:Agia Paraskevi 09.JPG|pisi|Üheastmeline ''bema'' ambonile asetatud küünlajalaga väikeses Agia Paraskevi kirikus [[Rethymno]]s [[Kreeta]]l]]
[[Pilt:Rossitten Kirche Innen@Februar 1993.jpg|pisi|Lihtne sirge puuastmetega ''bema'' ikonostaasiga [[Rõbatši]] õigeusu kirikus [[Kaliningradi oblast]]is]]
'''''Bema''''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] βῆμα 'platvorm' või 'aste'&lt;ref&gt;https://logeion.uchicago.edu/%CE%B2%E1%BF%86%CE%BC%CE%B1&lt;/ref&gt;) on [[varakristlus|varakristlikus]] kirikuhoones, samuti [[idakristlus]]e pühakodades ruumi idapooses osas asuv mõneastmeline kõrgendik. Õigeusu kirikuis paikneb sellel vaid [[vaimulik]]konnale mõeldud ruumiosa, mis on eraldatud kiriku ülejäänud osast barjääri või [[ikonostaas]]iga&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190510194229/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf |arhiivimisaeg=2019-05-10 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

''Bema''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ks nimetatakse arhitektuuris üldisemalt ka apsiidile eelnevat idapoolseimat ruumiosa bütsantsi [[ristkuppelkirik]]utes ja varakristlikes [[basiilika]]tes.

== Ajalugu ==
=== Vana-Kreekas ===
[[Vana-Kreeka]]s oli ''bema'' astmetega kivist platvorm avalikus ruumis. Funktsioonilt oli see poodium, millelt [[oraator]]id esitasid kõnesid [[kodanik]]ele või loeti ette [[kohtuotsus]]eid. Üks selline on säilinud [[Ateena]]s [[Pnyx]]i künkal&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.stoa.org/athens/sites/pnyx.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-23 |arhiivimisaeg=2016-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160619143550/http://www.stoa.org/athens/sites/pnyx.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Vanakreekakeelne sõna ''bema'' esineb [[Uus Testament|Uues testamendis]] [[kohtunik]]u või keisri kõrge istme tähenduses, näiteks [[Matteuse evangeelium]]is 27:19&lt;ref&gt;http://lab.piibel.net/?q=Mt%2027&lt;/ref&gt;, [[Johannese evangeelium]]is 19:13&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://lab.piibel.net/Jh-19.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-23 |arhiivimisaeg=2019-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190723112042/http://lab.piibel.net/Jh-19.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[Apostlite tegude raamat]]us 25:10 ([[eesti keel]]es 'kohtujärg', 'kohtujärjel'), samuti [[Pauluse kiri roomlastele|kirjas roomlastele]] 14:10, kus kõneldakse kohtust&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://lab.piibel.net/Rm-14.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-23 |arhiivimisaeg=2019-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190723112042/http://lab.piibel.net/Rm-14.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

=== Kristluses ===
Varakristlikes basiilikates oli ''bema'' hoburauakujuline astmetega kõrgendik, mis asukohalt peegeldas [[apsiid]]i. On ilmnenud, et ''bema''&lt;nowiki/&gt;'t ei ehitatud alguses kaugeltki igale kirikule, vaid see esines sageli piirkonna vanimal kirikul, või esinesid need enam-vähem samaaegselt ehitatuna mitmes lähestikku asetsevas külas, kusjuures osale vanematele kirikutele lisati see tagantjärele. See on tekitanud seisukoha, et ''bema'' olemasolu sõltus kohaliku ehitusmeistri või arhitekti eelistusest&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/15028230/The_Early_Christian_bema_churches_of_Syria_revisited E. Loosley Leeming. The Early Christian bema churches of Syria revisited. – Antiquity 75 (2001). lk 509–510]&lt;/ref&gt;. Sellel kõrgendikul asetsesid vaimulike istmed (''[[synthronon]]'') ja ühtlasi loeti sellelt kõrgendikult [[Piibel|pühakirja]] ja öeldi [[jutlus]]t.&lt;ref name=&quot;britannica.com&quot;&gt;https://www.britannica.com/technology/bema-architecture&lt;/ref&gt;. ''Bema'' võis hõlmata terve [[Transept|põikhoone]], nagu [[Peetruse basiilika]]s ja [[San Paolo fuori le mura basiilika]]s [[Rooma]]s (mõnikord on ''bema''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t ja [[transept]]i samastatud&lt;ref&gt;https://bibleartists.wordpress.com/tag/transept/&lt;/ref&gt;), transepti ja löövi ristumiskoha, nagu [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilika]]s või vaid apsiidi, nagu [[Sant'Apollinare in Classe basiilika]]s.
&lt;gallery&gt;
Éphèse Saint-Jean synthronon.JPG|Johannese basiilika Efesoses. Esiplaanil on näha bema aste, ''[[synthronon]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i jäänused ''bema'' tagaservas
St. Nicholas Church, Demre 5406.jpg|[[Püha Nikolaus]]e hauapaika rajatud kirik [[Demre]]s [[Antalya provints]]is
Colori tra bianco e nero.jpg|Sant'Apollinare in Classe basiilika apsiid
Rom, Sankt Paul vor den Mauern (San Paolo fuori le mura), Innenansicht 3.jpg|San Paolo fuori le mura basiilikas hõlmab kolmeastmeline ''bema'' kogu transepti, moodustades koos apsiidiga T-kuju 
&lt;/gallery&gt;

Idakirikus säilis ''bema'' kiriku siseruumi ühe elemendina ja see on enamasti olemas õigeusu kirikutes. Kujult on see mõneastmeline kõrgem platvorm kiriku idaosas, millega on liitunud [[ambon]] (seda keskosa [[kuninglikud uksed|kuninglike uste]] ees nimetatakse [[solea]]ks). Tavaliselt paikneb ''bema''l ikonostaas, mis osaliselt või täielikult varjab apsiidis asuva altariruumi. Vahel paiknevad ''bema''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;l kas ühel või mõlemal pool apsiidi ka kooripuldid ([[kliiros]]).

Läänekirikus kujunes varakristlikust ''bema''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;st ajapikku altariesine kõrgendik ja [[kantsel]]. Keskaja ladinakeelsetes tekstides ei kasutata kreeka sõna ''bema'', ent samas tähenduses paistavad [[Liber Pontificalis]]es olevat sõnad ''tribunal'' ja ''presbyterium''&lt;ref&gt;Bema. – W. Smith, S. Cheetham. Encyclopaedic Dictionary Of Christian Antiquities (in 9 Volumes). 
Concept Publishing Company, 2005&lt;/ref&gt;.

=== Judaismis ===
[[Sünagoog]]is on ''bima'', ''bimah'' kahe-kolme astmega varustatud kõrgem platvorm, millelt loetakse [[Toora]] tekste. ''Bimah'' võib paikneda ruumi keskel ja [[tooralaegas|tooralaekast]] eraldi, nagu [[ortodoksne judaism|ortodoksses judaismis]], või tooralaeka ees nagu teistes judaismi harudes&lt;ref name=&quot;britannica.com&quot;/&gt;. Sünagoogi ''bimah''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t ümbritseb alati [[balustraad]] või võre.

Asukoha ja funktsiooni poolest sarnaneb ''bimah'' [[Ambon (varakristlik kirik)|varakristlikule ambonile]] ja viimatinimetatut on peetud sünagoogi ''bimah'' järeltulijaks&lt;ref&gt;The Grove Encyclopedia of Medieval Art and Architecture, 1. köide. Oxford University press, 2012. lk 52&lt;/ref&gt;.
&lt;gallery&gt;
Riga synagogue Bimah 2006-08.jpg|''Bimah'' [[Riia]] sünagoogis
Beith Juda - Synagoge Innenraum.jpg|Sünagoogi keskel asetsev ''bima'' ortodoksse judaismi traditsiooni järgi
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kooriruum]]
* [[Presbüteerium]]
* [[Altariesine]]
* [[Ambon]]
* [[Kantsel]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://orthodoxwiki.org/Bema Bema OrthodoxWikis]
* [https://blog.marcantonioarchitects.com/parts-of-the-church-building-the-bema/ Parts of the Church Building: the Bema]

{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Bütsantsi arhitektuur}}
[[Kategooria:Kirikuarhitektuur]]</text>
      <sha1>aseqqqv6ep1alsjxalgzkbqhm1s6fmq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Industrial and Commercial Bank of China</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568406</id>
    <revision>
      <id>7265084</id>
      <parentid>6301705</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:11:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <origin>7265084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="616" sha1="dy4n61sclt4e0lm5f42s2vt4gnur4jr" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:ICBC ChanganAVe.jpg|pisi|Ettevõtte peakontor]]
'''Industrial and Commercial Bank of China Limited''' (lühend: '''ICBC''') on [[Hiina]] rahvusvaheline pangandusettevõte. See on Hiina suurim pank ning varade, hoiuste, laenude, klientide arvu ja töötajate arvu järgi suurim pank maailmas. See asutati aktsiaseltsina 1. jaanuaril 1984. 2017. aasta detsembri seisuga oli firma vara väärtuses 4,009 triljonit USA dollarit. Üldiselt peetakse varade järgi suurimaks finantsasutuseks ja aktsiaseltsiks maailmas. Firma peakorter asub [[Peking|Pekingis]] Hiina Rahvavabariigis.

[[Kategooria:Pangad]]</text>
      <sha1>dy4n61sclt4e0lm5f42s2vt4gnur4jr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alvine Konno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568803</id>
    <revision>
      <id>7265248</id>
      <parentid>7140992</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265248</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2251" sha1="eedj15uyzkd88dcogltpvs2whnocmvd" xml:space="preserve">'''Alvine Konno''' (sünninimi '''Alvine Leesment'''; [[30. märts]] [[1901]] – [[18. märts]] [[1994]]) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Ta sündis [[Jaroslavli oblast]]is, kuhu tema vanemad Juhan ja Kadri Leesment kolisid enne [[Oktoobrirevolutsioon]]i, tuli Eestisse pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]].

Aastatel 1945–1949 oli ta EK(b)P Keskkomitee põllumajandusosakonna instruktor, 1949–1950 EK(b)P Harjumaa komitee sekretär, 1950–1952 EKP Kose rajoonikomitee I sekretär, 1952 EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1952–1953 [[EKP Keskkomitee]] naistöö osakonna juhataja. Aastatel 1953–1957 oli ta [[EKP Rapla Rajoonikomitee]] I sekretär.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1220/liivik.pdf |pealkiri=Olev Liivik. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945–1953. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2005 |vaadatud=2019-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180224112945/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1220/liivik.pdf |arhiivimisaeg=2018-02-24 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1951–1955 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]]u saadik. Aastatel 1954–1958 oli ta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] IV koosseisu saadik.

Ta on maetud [[Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=P4JgBdbJdNpo Kalmistute register HAUDI]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=86029&amp;_xr=5dab18506662e Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS. Konno, Alviine Johani tütar – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, Kose rajoon (1951)]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=88271&amp;_xr=5dab18daa27c4 Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS. NSV Liidu Ülemnõukogu saadikukandidaat Konno, Alvine – Eestimaa Kommunistliku Partei Rapla rajooni sekretär (1954)]

{{JÄRJESTA:Konno, Alvine}}
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:EKP rajoonikomiteede esimesed sekretärid]]
[[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>eedj15uyzkd88dcogltpvs2whnocmvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide majandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569429</id>
    <revision>
      <id>7265266</id>
      <parentid>7249644</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:50:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265266</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="228430" sha1="8x8bmidtrp7054s9f17pnq3huo1esyj" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}
{{Infokast majandus
| pealkiri = Ameerika Ühendriikide majandus
| pilt = A view of New York City with the Empire State Building and One World Trade Center from the Rockefeller Center.jpg|250p]]
| wikidataID = 
| pildiallkiri = [[New York]], Ameerika Ühendriikide [[finantskeskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|pealkiri=The Global Financial Centres Index 18|väljaanne=Long Finance|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-02-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170227131528/http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| valuuta = [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] (USD)
| fikseeritud kurss = 
| majandusaasta = 1. oktoober 2019 – 30. september 2020
| kaubandusorganisatsioonid = [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] ja teised
| SKT = {{increase}}21,439 triljonit dollarit (2019. aasta hinnang)&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot; /&gt;
| SKT maailmas = 1. (nominaalne; 2018)&lt;br&gt;2. (PPP; 2018)
| SKT kasv = 2,0% (2019 II kvartal)&lt;ref name=&quot;JTXbZ&quot; /&gt;&lt;br&gt;1,6% (2016), 2,4% (2017)&lt;br&gt;2,9% (2018)
| SKT elaniku kohta = {{increase}}65 112 dollarit (2019. aasta hinnang)&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot; /&gt;
| SKT elaniku kohta maailmas = 8. (nominaalne; 2018)&lt;br&gt;10. (PPP, 2018)
| SKT sektorite järgi = Põllumajandus: 0,9%&lt;br&gt;Tööstus: 18,9%&lt;br&gt;Teenused: 80,2% &lt;br&gt; (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=Field Listing: GDP – Composition, by Sector of Origin|väljaanne=CIA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| inflatsioon = 2.435% (2018)&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot; /&gt;
| diskontomäär = 2,25% (21. november 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://ycharts.com/indicators/us_discount_rate|pealkiri=US Discount Rate|väljaanne=ycharts.com|aeg=|vaadatud=23.11.2019}}&lt;/ref&gt;
| vaeseid = 11.8% (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2019/demo/p60-266.html|pealkiri=Income and Poverty in the United States: 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| Gini = 39.0 (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=IDD|pealkiri=Gini Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| inimarengu indeks = {{increase}}0.924 (2017)
| tööjõud = {{increase}}164 miljonit (september 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=BLS.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| tööjõud sektorite järgi = Põllumajandus: 1,0%&lt;br&gt;Tööstus: 19%&lt;br&gt;Teenused: 80%
| tööpuudus = 3,5% (september 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| keskmine brutopalk = 63 093 dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AV_AN_WAGE|pealkiri=Usual Weekly Earnings of Wage and Salary Workers First Quarter 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| brutopalga mediaan = 
| keskmine netopalk = 40 577 dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Samuel Stebbins|url=https://eu.usatoday.com/story/money/2019/06/01/how-much-the-average-income-nets-you-after-taxes-in-every-state/39530627/|pealkiri=What's the average annual income after taxes in every state?|väljaanne=USA Today|aeg=27. juuni 2019|vaadatud=23.11.2019|koht=Wall Street, New York|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
| netopalga mediaan = 
| tööstusharud = [[Nafta]], [[maagaas]], [[teras]], [[Mootorsõiduk|mootorsõidukid]], [[lennundus]], [[Kemikaal|kemikaalid]], [[telekommunikatsioon]], [[elektroonika]], [[toiduainete töötlemine]], [[Farmaatsiatoode|farmaatsiatooted]], [[Tarbekaup|tarbekaubad]], [[saematerjal]], [[kaevandamine]], [[kaitseseadmed]], [[tervishoid]], [[infotehnoloogia]], [[Ehitamine|ehitus]], [[jaemüük]], [[kinnisvara]], [[finantsteenused]]
| ettevõtluse lihtsuse indeks = {{increase}}6. koht (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/united-states|pealkiri=Ease of Doing Business in United States|väljaanne=DoingBusiness.org|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| eksport = {{increase}}1,66 triljonit dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/c0004.html|pealkiri=U.S. trade in goods with World, Seasonally Adjusted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=Census.gov}}&lt;/ref&gt;
| ekspordiartiklid = Põllumajandustooted 10,7%&lt;br&gt;Kütused ja mäetööstustooted 9,4%&lt;br&gt;Toodetud tooted 74,8%&lt;br&gt;Muud 5,1%
| ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,7%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 18,3%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 15,9%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 8%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 4,4%&lt;br&gt;Teised 34,8%
| import = {{increase}}2,54 triljonit dollarit (2018)
| impordiartiklid = Põllumajandustooted 10,5%&lt;br&gt;Kütused ja kaevandustooted 10,7%&lt;br&gt;Toodetud tooted 78,4%&lt;br&gt;Muud 4,2%
| impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 21,4%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,9%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 13,2%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 12,6%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 6%&lt;br&gt;Teised 27,9%
| otseinvesteeringud = 
| jooksevkonto = {{decrease}}-449,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| välisvõlg = 20 triljonit dollarit (märts 2019)
| investeerimispositsioon = 
| avaliku sektori võlg = 105,3% SKP-st (2018)
| tulu = 3,3 triljonit dollarit (2018)&lt;ref name=&quot;the-budget&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/52370|pealkiri=The Budget and Economic Outlook: 2017 to 2027|väljaanne=CBO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| kulu = 4,1 triljonit dollarit (2018)&lt;ref name=&quot;the-budget&quot; /&gt;
| jooksevkonto SKT suhtes = 
| välisabi = 35,26 miljardit dollarit (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/dac/development-aid-rises-again-in-2016-but-flows-to-poorest-countries-dip.htm|pealkiri=Development aid rises again in 2016 but flows to poorest countries dip|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| reiting = *[[Standard &amp; Poor's]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&amp;subSectorCode=39&amp;filter=U|pealkiri=Sovereigns rating list|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110618090608/http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&amp;subSectorCode=39&amp;filter=U}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AA + (kodumaine)&lt;br&gt;
AA + (välis)&lt;br&gt;
AAA (T&amp;C hinnang)&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Moody's]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/apr/30/credit-ratings-country-fitch-moodys-standard|pealkiri=How Fitch, Moody's and S&amp;P rate each country's credit rating|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
AAA&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Fitch]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.fitchratings.com/creditdesk/press_releases/detail.cfm?pr_id=824532|pealkiri=Fitch Affirms United States at 'AAA'; Outlook Stable|väljaanne=Fitch Ratings|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AAA&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Scope]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.scoperatings.com/#search/research/detail/160368EN|pealkiri=Scope affirms the USA's credit rating of AA with Stable Outlook|väljaanne=Scope Ratings|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AA&lt;br&gt;Väljavaade: stabiilne
| välisreservid = 128,3 miljardit dollarit (juuni 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.treasury.gov/resource-center/data-chart-center/IR-Position/Pages/01042019.aspx|pealkiri=U.S. International Reserve Position|väljaanne=Treasury.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

'''Ameerika Ühendriikide majandus''' on [[Arenenud riik|kõrgelt arenenud]] [[segamajandus]].&lt;ref name=&quot;NKtuE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cKd5Q&quot; /&gt; See on [[Nominaalne SKP|nominaalse SKP]] järgi maailma suurim [[majandus]] ja [[Ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] (PPP) järgi suuruselt teine.&lt;ref name=&quot;sccJ0&quot; /&gt; Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal [[SKT elaniku kohta]] maailmas 2018. aastal.&lt;ref name=&quot;HctTG&quot; /&gt; 

USA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal.&lt;ref name=&quot;2QFHb&quot; /&gt; [[USA dollar]] on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav [[valuuta]] ja see on maailma tähtsaim [[reservvaluuta]], mida toetavad Ameerika Ühendriikide [[majandus]], [[sõjavägi]], võla tagasimaksed jne.&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zj1sF&quot; /&gt; Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka ''de facto'' valuuta.&lt;ref name=&quot;9zwkD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XDYKQ&quot; /&gt; Suurimad USA kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; USA on maailma suurim [[Import|importija]] ja suuruselt teine [[Eksport|eksportija]].&lt;ref name=&quot;OPwkz&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikidel on [[Vabakaubandusleping|vabakaubanduslepinguid]] mitme riigiga, sealhulgas [[NAFTA]], [[Austraalia]], Lõuna-Korea, [[Iisrael|Iisraeliga]] ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.&lt;ref name=&quot;qivkg&quot; /&gt;

Riigi majandust toetavad rikkalikud [[loodusvarad]], hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus.&lt;ref name=&quot;Fkt6x&quot; /&gt; Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini.&lt;ref name=&quot;nIxEr&quot; /&gt; Ameeriklastel on [[Leibkond|leibkondade]] ja [[Töötaja|töötajate]] keskmine sissetulek suurim [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] liikmesriikide seas.&lt;ref name=&quot;Dao3O&quot; /&gt; 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Riik on maailma suurim [[nafta]] ja [[Maagaas|maagaasi]] tootja.&lt;ref name=&quot;ijkGw&quot; /&gt; 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik&lt;ref name=&quot;3Sz55&quot; /&gt; ja suuruselt teine [[tootja]], moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust.&lt;ref name=&quot;v1ZPV&quot; /&gt; USA-l pole mitte ainult suurim kaupade [[siseturg]], vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s.&lt;ref name=&quot;JYbKm&quot; /&gt; USA-s on maailma suurim [[miljardär]]ide arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;aKa3m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ozvU7&quot; /&gt;

[[New Yorgi börs]] ja [[NASDAQ|Nasdaq]] on [[Turukapitalisatsioon|turukapitalisatsiooni]] ja [[Kaubandusmaht|kaubandusmahu]] järgi vaieldamatult maailma suurimad [[Börs|börsid]].&lt;ref name=&quot;vmgcR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1nNso&quot; /&gt; USA-s tehtud [[Välisinvesteering|välisinvesteeringute]] maht on peaaegu 4 triljonit dollarit&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; USA majandus on [[Riskikapital|riskikapitali]]&lt;ref name=&quot;dVUuq&quot; /&gt; ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esikohal.&lt;ref name=&quot;tF0Md&quot; /&gt; Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;, samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%.&lt;ref name=&quot;B0D2t&quot; /&gt; USA-l on maailma suurim [[tarbijaturg]], kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad.&lt;ref name=&quot;TwAkn&quot; /&gt; Riigi tööturg on meelitanud [[Immigratsioon|sisserändajaid]] kogu maailmast ja selle [[Rändeiive|rändesaldo]] on üks suuremaid maailmas.&lt;ref name=&quot;68vMb&quot; /&gt; USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.&lt;ref name=&quot;oRJyB&quot; /&gt;

USA majandus koges [[Suur majandussurutis|suure majandussurutise]] ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. SKP kriisieelne (2007. aasta lõpu) tase taastati 2011. aastaks,&lt;ref name=&quot;MUgPO&quot; /&gt; leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks&lt;ref name=&quot;Da0rl&quot; /&gt; ja töötuse määr 2015. aasta septembriks.&lt;ref name=&quot;xMc9O&quot; /&gt; Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKT-st ja oli 207 riigi seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.&lt;ref name=&quot;SIXdL&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandusajalugu}}
=== Koloonia ajastu ja 18. sajand ===
Ameerika Ühendriikide majandusajalugu algas asundustega Ameerikas 17. ja 18. sajandil. Ameerika kolooniad liikusid väikse edukusega kolooniamajandusest väikese, iseseisva orjatööjõudu kasutava põllumajanduseni, millest 1776. aastal sai [[Ameerika Ühendriigid]].

=== 19. sajand ===
[[Fail:LOSSING(1876) p293 WASHBURN'S &amp; MOEN MANUFACTURING CO., WORCESTER, MA.jpg|pisi|269x269px|Massachusettsi osariigis Worcesteris 1876. aastal asuv Washburn and Moen Manufacturing Company]]
180 aastaga kasvas Ameerika Ühendriigid suureks integreeritud ja tööstusriikide majanduseks, mis moodustas umbes viiendiku [[Maailmamajandus|maailmamajandusest]]. Selle tulemusel suurenes USA SKP elaniku kohta ja ületas lõpuks [[Suurbritannia]] oma, aga ka teiste riikide omi. Majanduses olid kõrged palgad, meelitades sisserändajaid miljonites üle kogu maailma USA-sse.

1800. aastate alguses oli USA peamiselt [[põllumajandus]]ega seotud. Põllumajanduses töötas üle 80 protsendi elanikkonnast. Suurem osa tootmisest keskendus [[tooraine]]te töötlemise esimestele etappidele saematerjalide ja [[saeveski]]tööstuses. [[Tekstiil]]i- ja [[Jalanõu|jalatsitööstus]] olid tootmises esirinnas. Rikkalikud ressursid aitasid XIX sajandil kaasa kiirele [[Majanduskasv|majanduskasvule]]. Haritava maa piisav kättesaadavus elanikkonnale võimaldas põllumeeste arvu kasvu jätkata, kuid aktiivsus [[Töötlev tööstus|töötlevas tööstuses]], [[Teenindus|teeninduses]], [[Transport|transpordis]] ja muudes sektorites kasvas palju kiiremini. Nii oli 1860. aastaks USA talumajapidamiste osakaal langenud enam kui 80 protsendilt umbes 50 protsendile.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

19. sajandil langesid [[Majanduslangus|majanduslangused]] sageli [[Finantskriis|finantskriisidega]] kokku. [[1837. aasta paanika|1837. aasta paanikale]] järgnes viieaastane [[Depressioon (täpsustus)|majanduslangus]] koos pankade [[Pankrot|pankrotti]] mineku ja rekordiliselt suure [[Tööpuudus|töötusega]].&lt;ref name=&quot;FZcRX&quot; /&gt; Sajandite jooksul toiminud majanduses toimunud suurte muutuste tõttu on tänapäevase majanduslanguse raskust raske võrrelda varaseimate majanduslangustega.&lt;ref name=&quot;fvgFN&quot; /&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsed majanduslangused näivad olevat varasematest majanduslangustest leebemad, kuid languste põhjused on siiski ebaselged.&lt;ref name=&quot;HrlV1&quot; /&gt;

=== 20. sajand ===
[[Fail:NIE 1905 Petroleum - oil wells at Los Angeles.jpg|pisi|270x270px|Naftapuurtornid Los Angeleses California osariigis, 1905]]
Sajandi alguses avasid uued [[Innovatsioon|uuendused]] ja olemasolevate uuenduste täiustused ukse Ameerika tarbijate elatustaseme paranemiseks. Paljud ettevõtted kasvasid suureks, kasutades üleriigilise tegevuse korraldamiseks mastaabisäästu ja paremat kommunikatsiooni. Neisse tööstusharudesse koondumine tekitas hirmu monopoli ees, mis tõstab hindu kõrgemale ja toodangu madalamale, kuid paljud neist ettevõtetest kärpisid kulusid nii kiiresti, et suundumused suunasid madalamat hinda ja suuremat toodangut nendes tööstusharudes. Nende suurte ettevõtete edu, kus maksti tavaliselt maailma kõrgeimat palka, jagasid paljud töötajad.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

USA on olnud vähemalt 1920. aastatest SKP osas maailma suurim rahvamajandus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Aastaid pärast 1930. aastate [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmset majanduslangust]], kui majanduslanguse oht näis kõige tõsisem, tugevdas valitsus majandust, tehes selleks suuri kulutusi või vähendades makse, et tarbijad kulutaksid rohkem, ning soodustades rahapakkumise kiiret kasvu, mis ka julgustas rohkem kulutama. Ideed majanduse stabiliseerimiseks parimate vahendite kohta muutusid 1930.–1980. aastatel oluliselt. Alates 1933. aastal alanud [[New Deal]]i ajastust kuni 1960. aastate [[Suur Ühiskond|Suure Ühiskonna]] algatusteni toetusid riiklikud poliitikakujundajad majanduse mõjutamiseks peamiselt [[fiskaalpoliitika]]le.

20. sajandi maailmasõdade ajal läks USA-l paremini kui ülejäänud võitlejatel, sest Ameerika Ühendriikide territooriumil ei sõditud esimest maailmasõda ja suhteliselt vähe teist maailmasõda (ja mitte ühtegi tollases 48 osariigis). Kuid isegi USA-s tähendasid sõjad ohvreid. Teise maailmasõja tegevuse tippajal kulutati sõjatootmisele ligi 40 protsenti USA SKP-st. Otsused majanduse suurte mõõtude kohta tehti suures osas sõjalistel eesmärkidel ja peaaegu kõik olulised sisendid eraldati sõjapüüdlustele. Paljud kaubad olid ratsionaalsed, hinnad ja palgad kontrollitud ning paljusid vastupidavaid tarbekaupu enam ei toodetud. Suur osa tööjõust suunati sõjaväkke, neile maksti pool palka.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Briti majandusteadlase [[John Maynard Keynes]]i välja töötatud lähenemisviis andis valitud ametnikele juhtrolli majanduse suunamisel, kuna kulutusi ja makse kontrollivad [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] ja [[Kongress (USA)|kongress]]. &quot;[[Beebibuumerid|Beebibuum]]&quot; näitas sündimuse erakordselt suurt kasvu perioodil 1942–1957; selle põhjuseks olid hilinenud abiellumised ja lapseootus majanduslanguse aastatel, jõukuse kasv, nõudlus äärelinna ühepereelamute järele (erinevalt kesklinna korteritest) ja uus optimism tuleviku suhtes.&lt;ref name=&quot;mTngk&quot; /&gt; Buum lõppes umbes 1957. aastal.&lt;ref name=&quot;qOFgX&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat aset leidnud suure inflatsiooni, intressimäärade ja töötuse periood nõrgestas usaldust fiskaalpoliitika vastu kui majandustegevuse üldise tempo reguleerimise vahendit.&lt;ref name=&quot;l8Epz&quot; /&gt;
[[Fail:B-24 Liberator Consolidated-Vultee Plant, Fort Worth Texas.jpg|pisi|267x267px|B–24 Consolidated-Vultee tehases Fort Worthis Texase osariigis, 1943]]
Viimaste aastakümnete{{millal}} halvim majanduslangusega kaotatud toodanguga toimus [[Suur majandussurutis|finantskriisi ajal 2007–2008]], kui SKP langes 5,0% 2008. aasta kevadest 2009. aasta kevadeni. Muud märkimisväärsed majanduslangused toimusid aastatel 1957–58, kui SKP langes 3,7%, mille järel tuli [[1973. aasta naftakriis]], kui SKP langes 3,1%. 1973. aasta lõpust 1975 alguseni ja 1981–1982 majanduslanguse ajal, kui SKP langes 2,9%.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Viimased kerged langused on hõlmanud langust 1990–1991, mil toodang langes 1,3%, ja 2001. aasta majanduslangust, kus SKP langes 0,3%; 2001. aasta langus kestis vaid kaheksa kuud. Kõige jõulisemad ja püsivamad kasvuperioodid toimusid seevastu 1961. aasta algusest 1969. aasta keskpaigani, 1991. aasta keskpaigast 2000. aasta lõpuni oli see 53% (5,1% aastas), ulatudes 43%-ni (3,8% aastas) ja 1982. aasta lõpust kuni 1990. aasta keskpaigani 37% (4% aastas).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
[[Fail:New McDonald's restaurant in Mount Pleasant, Iowa.jpg|pisi|267x267px|McDonald'si restoran Mount Pleasantis Iowa osariigis]]
1970. ja 1980. aastatel oli USA-s populaarne uskuda, et [[Jaapani majandus]] ületab USA oma, kuid seda ei juhtunud.&lt;ref name=&quot;KALya&quot; /&gt;

Alates 1970. aastatest on mitmed tärkava turumajandusega riigid hakanud Ameerika Ühendriikidega majanduslikku lõhet ületama. Enamasti on selle põhjuseks varem USA-s toodetud kaupade tootmine kolinud riikidesse, kus neid oleks võimalik postikulude ja suurema kasumi katteks piisavalt väiksema raha eest teha. Muudel juhtudel on mõned riigid järk-järgult õppinud tootma samu tooteid ja teenuseid, mida varem suutsid toota ainult USA ja veel mõned riigid. Reaalse sissetuleku kasv USA-s on aeglustunud.

=== 21. sajand ===
{{Vaata ka|Suur majandussurutis}}[[Fail:Donald Trump and Mike Pence meet with automobile industry leaders.jpg|pisi|265x265px|President Donald Trump koos autotööstuse võtmeisikutega, 2017]]
Ameerika Ühendriikide majandus koges 2001. aastal majanduslangust, töökohtade taastumine oli ebaharilikult aeglane – töökohtade arv ei taastunud 2001. aasta veebruaris 2005. aasta jaanuarini.&lt;ref name=&quot;kEBY1&quot; /&gt; See &quot;töötute taastumine&quot; kattus elamumulli ja väidetavalt laiema võlamulliga, kuna leibkondade võla suhe SKPsse tõusis rekordtasemelt 70% 2001. aasta 1. kvartalis 99%-ni 2008. aasta esimeses kvartalis. Majaomanikud võtsid laenu, suurendades võla taset, pakkudes samal ajal jätkusuutmatut tõusu SKP-le. Kui eluasemehinnad 2006. aastal hakkasid langema, langes hüpoteegiga tagatud väärtpaberite väärtus dramaatiliselt, põhjustades samaväärse pankade juhtimise põhimõtteliselt reguleerimata depoo pangandussüsteemis, mis oli traditsioonilisest reguleeritud depoopangandus süsteemist välja kasvanud. Paljud [[hüpoteeklaen]]ufirmad ja muud hoiustamata pangad (nt investeerimispangad) olid aastatel 2007–2008 silmitsi süveneva kriisiga – [[panganduskriis]] jõudis maksimumini septembris 2008, [[Lehman Brothers]]i pankroti ja mitmete teiste finantseerimisasutuste päästmisega.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

[[Bushi administratsioon]] (2001–2009) ja [[Obama administratsioonid]] (2009–2017) rakendasid pankade päästmisprogramme ja Keynesi stiimulit kõrge valitsemissektori eelarve puudujäägi kaudu, samal ajal kui föderaalreserv hoidis intressimäärasid nullilähedaselt. Need abinõud aitasid majandusel taastuda, kuna leibkonnad maksid võlad ette aastatel 2009–2012, mis on ainsad aastad pärast 1947. aastat, kus see aset leidis, kujutades endast olulist taastumise takistust.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Reaalne SKP taastas oma kriisieelse (2007. aasta lõpus) tipptaseme 2011. aastaks, leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks, palgatöötajad muudes ettevõtetes 2014 ja töötuse määr 2015. aasta septembriks. Kõik need muutujad jätkusid pärast neid kuupäevi majanduslanguse järgsel rekordterritooriumile, USA taastumine oli 2018. aasta aprillis rekordiliselt teine.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riigivõla suurus – riigivõlg – on kogu 21. sajandi jooksul tõusnud, tõustes 31%-lt 2000. aastal 52%-le 2009. aastal ja 77%-ni SKP-st 2017. aastal, mis oli 207 riigist 43. kohal. Sissetulekute ebavõrdsus saavutas haripunkti 2007. aastal ja langes suure majanduslanguse ajal, olles 2017. aastal 156 riigi seas siiski 41. kohal (s.o 74%-l riikidest oli sissetulekute jaotus võrdsem).&lt;ref name=&quot;rWYzf&quot; /&gt;

== Andmed ==
Järgmises tabelis on toodud peamised majandusnäitajad aastatel 2000–2018.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=98&amp;pr.y=12&amp;sy=1980&amp;ey=2023&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXONLB_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=83&amp;pr.y=8&amp;sy=1980&amp;ey=2024&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXCNL_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominaalne SKP,&lt;/br&gt;mld USD
!SKT elaniku &lt;/br&gt;kohta, USD
!SKP kasv &lt;/br&gt;(reaalne), %
!Inflatsiooni-&lt;/br&gt;määr, %
!Töötuse &lt;/br&gt;määr, %
!Eelarve tasa-&lt;/br&gt;kaal (% SKP-st)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/FYFSGDA188S|pealkiri=Federal Surplus or Deficit [-] as Percent of Gross Domestic Product|väljaanne=Fred|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
!Avaliku sektori &lt;/br&gt;valitsussektori võlg &lt;/br&gt;(% SKP-st)
!Jooksevakonto &lt;/br&gt;tasakaal &lt;/br&gt;(% SKP-st)
|-
|2018
|{{increase}}20 494,1
|{{increase}}62 606
|{{increase}}2,9
|{{decrease}}2,4
|{{increase}}3,9
|{{decrease}}–3,8
|{{decrease}}77,8
|{{decrease}}–2,3
|-
|2017
|{{increase}}19 485,4
|{{increase}}59 895 
|{{increase}}2,4
|{{decrease}}2.1
|{{increase}}4,4
|{{decrease}}–3,4
|{{increase}}76,1
|{{decrease}}–2,4
|-
|2016
|{{increase}}18 707,2
|{{increase}}57 878
|{{increase}}1,6
|{{increase}}1,3
|{{increase}}4,9
|{{decrease}}–3.1
|{{decrease}}76.4
|{{decrease}}–2.4
|-
|2015
|{{increase}}18 219,3
|{{increase}}56 770
|{{increase}}2,9
|{{increase}}0,1
|{{increase}}5,3
|{{decrease}}–2,4
|{{increase}}72,5
|{{decrease}}–2,4
|-
|2014
|{{increase}}17 521,9
|{{increase}}54 993
|{{increase}}2,6
|{{increase}}1,6
|{{increase}}6,2
|{{decrease}}–2,8
|{{decrease}}73,7
|{{decrease}}–2,1
|-
|2013
|{{increase}}16 691,5
|{{increase}}52 737
|{{increase}}1,8
|{{increase}}1,5
|{{increase}}7,4
|{{decrease}}–4,0
|{{decrease}}72,2
|{{decrease}}–2,1
|-
|2012
|{{increase}}16 155,3
|{{increase}}51 404
|{{increase}}2,2
|{{increase}}2,1
|{{increase}}8,1
|{{decrease}}–5,7
|{{decrease}}70,3
|{{decrease}}–2,6
|-
|2011
|{{increase}}15 517,9
|{{increase}}49 736
|{{increase}}1,6
|{{increase}}3,1
|{{increase}}8,9
|{{decrease}}–7,3
|{{decrease}}65,8
|{{decrease}}–2,9
|-
|2010
|{{increase}}14 964,4
|{{increase}}48 311
|{{increase}}2,5
|{{increase}}1,6
|{{decrease}}9,6
|{{decrease}}–8,6
|{{decrease}}60,8
|{{decrease}}–2,9
|-
|2009
|{{decrease}}14 418,7
|{{decrease}}46 909
|{{decrease}}–2,8
|{{increase}}–0,3
|{{decrease}}9,3
|{{decrease}}–9,8
|{{decrease}}52,3
|{{decrease}}–2,6
|-
|2008
|{{increase}}14 718,6
|{{increase}}48 302
|{{decrease}}–0,3
|{{decrease}}3,8
|{{decrease}}5,8
|{{decrease}}–4,6
|{{decrease}}39,4
|{{decrease}}–4,6
|-
|2007
|{{increase}}14 477,6
|{{increase}}47 955
|{{increase}}1,8
|{{decrease}}2,9
|4,6
|{{decrease}}–0,8
|{{increase}}35,2
|{{decrease}}–4,9
|-
|2006
|{{increase}}13 855,9
|{{increase}}46 352
|{{increase}}2,7
|{{decrease}}3,2
|{{increase}}4,6
|{{decrease}}–0,1
|{{increase}}35,4
|{{decrease}}–5,8
|-
|2005
|{{increase}}13 093,7
|{{increase}}44 218
|{{increase}}3,3
|{{decrease}}3,4
|{{increase}}5,1
|{{decrease}}–1,2
|{{decrease}}35,8
|{{decrease}}–5,7
|-
|2004
|{{increase}}12 274,9
|{{increase}}41 838
|{{increase}}3,8
|{{decrease}}2,7
|{{increase}}5,5
|{{decrease}}–2,3
|{{decrease}}35,7
|{{decrease}}–5,1
|-
|2003
|{{increase}}11 510,7
|{{increase}}39 592
|{{increase}}2,8
|{{decrease}}2,3
|{{decrease}}6,0
|{{decrease}}–2,8
|{{decrease}}34,7
|{{decrease}}–4,1
|-
|2002
|{{increase}}10 977,5
|{{increase}}38 114
|{{increase}}1,8
|{{increase}}1,6
|{{decrease}}5,8
|{{decrease}}–1,7
|{{decrease}}32,7
|{{decrease}}–4,1
|-
|2001
|{{increase}}10 621,9
|{{increase}}37 241
|{{increase}}1,0
|{{decrease}}2,8
|{{decrease}}4,7
|1,2
|{{decrease}}31,5
|{{decrease}}–3,7
|-
|2000
|{{increase}}10 284,8
|{{increase}}36 433
|{{increase}}4,0
|{{decrease}}3,4
|{{increase}}4,0
|{{increase}}2,3
|{{increase}}33,7
|{{decrease}}–3,9
|-
|1999
|{{increase}}9660,6
|{{increase}}34 602
|{{increase}}4,7
|{{decrease}}2,2
|{{increase}}4,2
|{{increase}}1,3
|{{increase}}38,3
|{{decrease}}–3,0
|-
|1998
|{{increase}}9089,2
|{{increase}}32 929
|{{increase}}4,5
|{{increase}}1,5
|{{increase}}4,5
|{{increase}}1,3
|{{increase}}41,7
|{{decrease}}–2,4
|-
|1997
|{{increase}}8608,5
|{{increase}}31 554
|{{increase}}4,5
|{{decrease}}2,3
|{{increase}}4,9
|{{decrease}}–0,2
|{{increase}}44,6
|{{decrease}}–1,6
|-
|1996
|{{increase}}8100,1
|{{increase}}30 047
|{{increase}}3,8
|{{decrease}}2,9
|{{increase}}5,4
|{{decrease}}–1,3
|{{increase}}47,0
|{{decrease}}–1,5
|-
|1995
|{{increase}}7664,1
|{{increase}}28 763
|{{increase}}2,7
|{{decrease}}2,8
|{{increase}}5,6
|{{decrease}}–2,1
|{{increase}}47,7
|{{decrease}}–1,5
|-
|1994
|{{increase}}7308,8
|{{increase}}27 756
|{{increase}}4,0
|{{decrease}}2,6
|{{increase}}6,1
|{{decrease}}–2,8
|{{increase}}47,8
|{{decrease}}–1,7
|-
|1993
|{{increase}}6878,7
|{{increase}}26 442
|{{increase}}2,7
|{{decrease}}3,0
|{{increase}}6,9
|{{decrease}}–3,7
|{{decrease}}47,9
|{{decrease}}–1,2
|-
|1992
|{{increase}}6539,3
|{{increase}}25 467
|{{increase}}3,6
|{{decrease}}3,0
|{{decrease}}7,5
|{{decrease}}–4,5
|{{decrease}}46,8
|{{decrease}}–0,8
|-
|1991
|{{increase}}6174,1
|{{increase}}24 366
|{{decrease}}–0,1
|{{decrease}}4,2
|{{decrease}}6,9
|{{decrease}}–4,4
|{{decrease}}44,1
|0,0
|-
|1990
|{{increase}}5979,6
|{{increase}}23 914
|{{increase}}1,9
|{{decrease}}5,4
|{{decrease}}5,6
|{{decrease}}–3,7
|{{decrease}}40,9
|{{decrease}}–1,3
|-
|1989
|{{increase}}5657,7
|{{increase}}22 879
|{{increase}}3,7
|{{decrease}}4,8
|{{increase}}5,3
|{{decrease}}–2,7
|{{increase}}39,4
|{{decrease}}–1,8
|-
|1988
|{{increase}}5252,6
|{{increase}}21 442
|{{increase}}4,2
|{{decrease}}4,1
|{{increase}}5,5
|{{decrease}}–3,0
|{{decrease}}39,9
|{{decrease}}–2,3
|-
|1987
|{{increase}}4870,2
|{{increase}}20 063
|{{increase}}3,5
|{{decrease}}3,6
|{{increase}}6,2
|{{decrease}}–3,1
|{{decrease}}39,6
|{{decrease}}–3,3
|-
|1986
|{{increase}}4590,1
|{{increase}}19 078
|{{increase}}3,5
|{{increase}}1,9
|{{increase}}7,0
|{{decrease}}–4,8
|{{decrease}}38,5
|{{decrease}}–3,2
|-
|1985
|{{increase}}4346,8
|{{increase}}18 232
|{{increase}}4,2
|{{decrease}}3,5
|{{increase}}7,2
|{{decrease}}–4,9
|{{decrease}}35,3
|{{decrease}}–2,7
|-
|1984
|{{increase}}4040,7
|{{increase}}17 099
|{{increase}}7,3
|{{decrease}}4,4
|{{increase}}7,5
|{{decrease}}–4,6
|{{decrease}}33,1
|{{decrease}}–2,3
|-
|1983
|{{increase}}3638,1
|{{increase}}15 531
|{{increase}}4,6
|{{decrease}}3,2
|{{increase}}9,6
|{{decrease}}–5,7
|{{decrease}}32,2
|{{decrease}}–1,1
|-
|1982
|{{increase}}3345,0
|{{increase}}14 410
|{{decrease}}–1,9
|{{decrease}}6,2
|{{decrease}}9,7
|{{decrease}}–3,8
|{{decrease}}27,9
|{{decrease}}–0,2
|-
|1981
|{{increase}}3211,0
|{{increase}}13 966
|{{increase}}2,6
|{{decrease}}10,4
|{{decrease}}7,6
|{{decrease}}–2,5
|{{increase}}25,2
|{{increase}}0,2
|-
|1980
|2862,5
|12 575
|{{decrease}}–0,2
|{{decrease}}13,5
|{{increase}}7,2
|{{decrease}}–2,6
|{{decrease}}25,5
|{{increase}}0,1
|}

== SKT ==
[[Fail:Presidential Comparison Real GDP - v1.png|pisi|348x348px|USA presidentide kumulatiivne reaalne (inflatsiooniga kohandatud) SKP kasv Reagani ajast Obama ajani&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=FRED-Real GDP-Retrieved July 1, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
[[Fail:Quarterly gross domestic product.png|pisi|349x349px|Sisemajanduse kogutoodang kvartalite kaupa]]
USA nominaalne SKP oli 2017. aastal 19,5 triljonit dollarit. Aastases arvestuses ulatus nominaalne SKP 2018. aasta esimeses kvartalis 20,1 triljonini dollarini, ületades esimest korda 20 triljoni dollari taseme. Ligikaudu 70% USA SKPst moodustab isiklik tarbimine, ettevõtete investeeringud 18%, valitsus 17% (föderaalsed, osariikide ja kohalikud, kuid välja arvatud ülekande maksed, näiteks tarbimises olev sotsiaalkindlustus) ja netoeksport on USA tõttu 3% negatiivne seoses USA kaubandusdefitsiidiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA News Release-GDP Second Quarter 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Reaalne sisemajanduse kogutoodang, mis mõõdab nii tootmist kui ka sissetulekut, kasvas 2017. aastal 2,3%, võrreldes 1,5%-ga 2016. aastal ja 2,9%-ga 2015. Reaalne SKP kasvas kvartaalse aastapõhise määraga, mis oli 2018. aasta 1. kvartalis 2,2%, II kvartalis 3,4%, 2018. aasta kolmandas kvartalis ja 2,2% 2018. aasta IV kvartalis president [[Donald Trump|Trumpi]] all; II kvartali määr oli parim kasvutempo pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja kogu SKP aastane kasv 2,9% 2018. aastal oli majanduse parim tulemus kümne aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

2014. aastal möödus Hiina SKP suurima majandusega USA-st, mõõdetuna ostujõu pariteedi ümberarvestus kursside järgi USA-st. USA oli selle verstapostini eelnenud enam kui sajandi suurim majandus; Hiina kasvutempo on olnud viimase 40 aasta{{millal}} jooksul kolmekordne võrreldes USA-ga. 2017. aasta seisuga oli Euroopa Liidus tervikuna SKT umbes 5% suurem kui USAs.&lt;ref name=&quot;M3ph7&quot; /&gt;

Reaalne SKT elaniku kohta (mõõdetuna 2009. aasta dollarites) oli 2017. aastal 52 444 dollarit ja on igal aastal kasvanud alates 2010. aastast. See kasvas 1960. aastatel keskmiselt 3,0%, 1970. aastatel 2,1%, 1980. aastatel 2,4%, 2,2% 1990. aastatel, 2000. aastatel 0,7% ja 2010.–2017. aastal 0,9%.&lt;ref name=&quot;y9ZTF&quot; /&gt; Alates 2000. aastast aeglasema kasvu põhjuseid arutavad majandusteadlased ning need võivad hõlmata vananevat demograafiat, aeglasemat tööjõu kasvu, tootlikkuse kasvu aeglustumist, ettevõtete investeeringute vähenemist, suuremat sissetulekute ebavõrdsust, vähendades nõudlust, oluliste uuenduste puudumist ja vähenenud tööjõudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2016/02/21/magazine/are-we-doomed-to-slow-growth.html|pealkiri=Are We Doomed to Slow Growth?|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; USA oli 2017. aastal 220 riigi seas SKP-st elaniku kohta 20. kohal.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Riigi SKT areng [[Maailmapank|Maailmapanga]] andmetel&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.KD.ZG/countries|pealkiri=GDP growth (annual %)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;: USA reaalne SKP kasvas 2000. aastast 2014. aasta esimese pooleni keskmiselt 1,7%, mis on umbes 2000. aasta ajaloolise keskmisega umbes pool.&lt;ref name=&quot;reCCU&quot; /&gt;

== Tööhõive ==
{{Vaata ka|USA suurimate tööandjate loetelu|USA osariikide loetelu tööhõive määra järgi}}
2017. aastal oli USA tööjõu suurus umbes 160,4 miljonit inimest, mis on [[Hiina]], [[India]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] taga maailmas suuruselt neljas tööjõu riik.&lt;ref name=&quot;R7hWV&quot; /&gt; Valitsuses (föderaalne, osariigi ja kohalik) töötas 2010. aastal 22 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://napavalleyregister.com/news/opinion/editorial/article_43f9e712-b96a-11df-9e2d-001cc4c002e0.html|pealkiri=Saluting 154 million in workforce on Labor Day|väljaanne=Napa Valley Register|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191106171648/https://napavalleyregister.com/news/opinion/editorial/article_43f9e712-b96a-11df-9e2d-001cc4c002e0.html|arhiivimisaeg=2019-11-06|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Väikeettevõtted on riigi suurim tööandja, esindades 53% Ameerika töötajatest.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Suuruselt teine osa tööhõivest kuulub suurtele ettevõtetele, kus töötab 38% USA tööjõust.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;
[[Fail:Job Growth by U.S. President - v1.png|pisi|381x381px|Töökohtade arvu suurenemine USA presidentide ametiajal, mõõdetuna kumulatiivse protsendimuutusena alates kuust pärast ametisseastumist kuni ametiaja lõpuni&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Federal Reserve Economic Data-All Employees Total Non-Farm-Retrieved July 29, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
Riigi erasektoris töötab 91% töötavatest ameeriklastest. Valitsus moodustab 8% kõigist USA töötajatest. Üle 99% kõigist USA tööandjate organisatsioonidest on väikeettevõtted.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; USA 30 miljonit väikeettevõtet moodustavad 64% vastloodud töökohtadest (need, mis on loodud lahutada kaotatud töökohad).&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Töökohad väikeettevõtetes moodustasid 70% viimase kümnendi{{millal}} jooksul loodud töökohtadest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=if9NOcUK1F0|pealkiri=Obama: Small Business 'Heart' of Economy – YouTube|väljaanne=YouTube|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Ameeriklaste osatähtsus väikeettevõtluses ja suurettevõttes on püsinud aasta-aastalt suhteliselt sama, kuna mõnest väikeettevõttest saavad suured ettevõtted ja veidi üle poole väikeettevõttest püsivad kauem kui 5 aastat.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Suurettevõtete hulgas on mitmed maailma suurimad ettevõtted ja tööandjad Ameerika ettevõtted. Nende hulgas on [[Walmart]], mis on nii suurim ettevõte kui ka suurim erasektori tööandja maailmas. Walmart annab kogu maailmas tööd 2,1 miljonile inimesele ja ainuüksi USA-s 1,4 miljonile inimesele.&lt;ref name=&quot;0zAsX&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Walmart|url=http://walmartstores.com/download/2230.pdf|pealkiri=Walmart Corporate and Financial Facts|väljaanne=Walmart|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090318030352/http://walmartstores.com/download/2230.pdf}}&lt;/ref&gt;

USA-s on ligi 30 miljonit väikeettevõtet. Rahvusvähemustele, nagu hispaanlased, Aafrika ameeriklased, Aasia ameeriklased ja põlisameeriklased (35% riigi elanikkonnast),&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://articles.latimes.com/2010/jun/10/nation/la-na-census-20100611|pealkiri=Minority population growing in the United States, census estimates show|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; kuulub 4,1 miljonit riigi ettevõtet. Vähemuste omanduses olevad ettevõtted teenivad tulusid peaaegu 700 miljardit dollarit ja USA-s annavad nad tööd peaaegu 5 miljonile töötajale.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.bls.gov/web/laus/lauhsthl.htm|pealkiri=Current Unemployment Rates for States and Historical Highs/Lows|väljaanne=BLS|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ameeriklastel on OECD riikide seas kõrgeim keskmine töötajate sissetulek.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/#/11111111111|pealkiri=OECD Better Life Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Keskmine leibkonna sissetulek USA-s on 2008. aasta seisuga 52 029 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|pealkiri=Median Household Income for States: 2007 and 2008|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-23|arhiivimisurl=https://wayback.archive-it.org/all/20100223212411/http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; Umbes 284 000 töötaval inimesel on USA-s kaks täistööajaga tööd ja 7,6 miljonil osalise tööajaga töökoht lisaks täistööajale.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Kõigist USAs töötavatest isikutest kuulub 12% ametiühingusse ja enamik ametiühinguliikmeid töötab valitsuse heaks.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Ametiühingute liikmesuse vähenemine USA-s viimase paarikümne aasta{{millal}} jooksul sarnaneb tööjõu osaga majanduses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.washington.edu/news/2014/02/12/jake-rosenfeld-explores-the-sharp-decline-of-union-membership-influence/|pealkiri=Jake Rosenfeld explores the sharp decline of union membership, influence|väljaanne=UW Today|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-02-20/unions-poised-for-comeback-as-middle-class-wages-stall|pealkiri=As the Rich Get Richer, Unions Are Poised for Comeback|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.latimes.com/business/hiltzik/la-fi-mh-imf-agrees-loss-of-union-power-20150325-column.html|pealkiri=IMF agrees: Decline of union power has increased income inequality|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Maailmapank paigutab töötajate värbamise ja vallandamise lihtsuse poolest Ameerika Ühendriigid esikohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/ExploreEconomies/?economyid=197|pealkiri=Doing Business in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; USA on ainus arenenud majandus, mis ei taga oma töötajatele palgalist puhkust ega tasustatud haiguspäevi, ning on üks vähestest maailma riikidest, kus palgalist perepuhkust pole seaduslikku õigust, ülejäänud riigid on [[Paapua Uus-Guinea]], [[Suriname]] ja [[Libeeria]].&lt;ref name=&quot;av4WI&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/23/your-money/us-trails-much-of-the-world-in-providing-paid-family-leave.html|pealkiri=In Paid Family Leave, U.S. Trails Most of the Globe|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/10/29/american-exceptionalism_n_4170683.html?ncid=txtlnkushpmg00000029|pealkiri=15 Ways The United States Is The Best (At Being The Worst)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2014. aastal hindas [[Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon]] USA ametiühingutele antud volituste ja õiguste teemal 4 punkti 5+-st – see on kolmas madalaim hinne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/05/20/map-the-worst-places-in-the-world-to-be-a-worker/|pealkiri=MAP: The worst places in the world to be a worker|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned teadlased, sealhulgas äriteoreetik [[Jeffrey Pfeffer]] ja politoloog [[Daniel Kinderman]] leiavad, et Ameerika Ühendriikide kaasaegsed tööhõive praktikad on seotud juhtkonna suurenenud töösurvega ja töötajatele pandud raskustega, nagu toksiline töökeskkond, ebakindlus ja pikad tööpäevad, mis võib põhjustada 120 000 liigset surmajuhtumit aastas, muutes töökoha Ameerika Ühendriikides viiendaks surmapõhjuseks.&lt;ref name=&quot;2ZFSd&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/on-leadership/wp/2018/03/22/this-professor-says-the-workplace-is-the-fifth-leading-cause-of-death-in-the-u-s/|pealkiri=This professor says the workplace is the fifth leading cause of death in the U.S.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Neoliberal Revolution in Industrial Relations|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

=== Töötus ===
{{vaata|Töötus Ameerika Ühendriikides|USA osariikide loetelu töötuse määra järgi}}
2017. aasta detsembri seisuga oli USA-s töötuse määr 4,1%&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNRATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series UNRATE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehk töötuid oli 6,6 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNEMPLOY|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series Unemploy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Valitsuse laiem U6 töötuse määr, mis hõlmab ka osalise tööajaga vaeghõivet, oli 8,1%&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/U6RATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series U6RATE-March 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehk 8,2 miljonit inimest. Need arvud arvutati tsiviilelanike arvuga umbes 160,6 miljonit inimest,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/CLF16OV|pealkiri=Federal Reserve Database-CLF160V Data Series|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; võrreldes USA rahvaarvuga umbes 327 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/POP|pealkiri=FRED Database – POP Data Series – U.S. Population. November 2012|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2009–2010, pärast suurt majanduslangust, tõi töötute taastumise esile kerkinud probleem kaasa rekordilise pikaajalise töötuse taseme – enam kui 6 miljonit töötajat otsisid tööd 2010. aasta jaanuarist kauem kui 6 kuud. See puudutas eriti vanemaid töötajaid. Aasta pärast majanduslangust, mis lõppes 2009. aasta juunis, lõid sisserändajad USA-s 656 000 töökohta, samas kui USA-s sündinud töötajad kaotasid enam kui miljoni töökoha, osaliselt vananeva riigi (suhteliselt rohkem valgeid pensionäre) ja demograafiliste muutuste tõttu. 2010. aasta aprillis oli ametlik töötuse määr 9,9%, kuid valitsuse laiem U–6 töötuse määr oli 17,1%. Ajavahemikul veebruar 2008 – veebruar 2010 kasvas majanduslikel põhjustel osalise tööajaga (st eelistaks täistööajaga) töötavate inimeste arv 4 miljoni võrra 8,8 miljonini, see tähendab kahe aja jooksul osalise tööajaga töötajate arvu suurenemist 83% võrra.&lt;ref name=&quot;GoLeH&quot; /&gt;

Ehkki 2013. aastaks oli töötuse määr langenud alla 8%, näitas pikaajaliste töötute rekordiline osakaal ja leibkondade sissetuleku jätkuv langus endiselt töötute taastumist. Palgaarvestusega seotud töökohtade arv jõudis majanduse taastumisel aga 2014. aasta maiks tagasi majanduslanguse-eelsesse perioodi (november 2007).&lt;ref name=&quot;1Jjgz&quot; /&gt;

Pärast kõrgemat sõjajärgsel perioodil langes USA töötuse määr allpool tõusvat euroala töötuse määra 1980. aastate keskel ja on pärast seda püsinud peaaegu pidevalt märkimisväärselt väiksem. Aastal 1955 töötas 55% ameeriklastest teeninduses, 30–35% tööstuses ja 10–15% põllumajanduses. 1980. aastaks oli teeninduses hõivatud üle 65%, tööstuses 25–30% ja põllumajanduses vähem kui 5%. Meeste seas oli töötus jätkuvalt märkimisväärselt suurem kui naistel (9,8% vs 7,5% 2009. aastal). Valgete töötuse määr on endiselt palju väiksem kui afroameeriklaste oma (8,5% vs. 15,8% ka 2009. aastal).&lt;ref name=&quot;PsipQ&quot; /&gt;

Noorte töötuse määr oli 2009. aasta juulis 18,5%, mis on selle kuu kõrgeim määr pärast 1948. aastat. Noorte afroameeriklaste töötuse määr oli 2013. aasta mais 28,2%.&lt;ref name=&quot;WqN5A&quot; /&gt;

=== Tööhõive sektorite kaupa ===
{{Vaata ka|Tööhõive suurtööstussektoris Ameerika Ühendriikides}}
2012. aastal töötas teenindussektoris hinnanguliselt kuni 79,7%, töötlevas tööstuses 19,2% ja põllumajandussektoris 1,1% USA töötajatest.&lt;ref name=&quot;HyYPw&quot; /&gt;

== Sissetulek ja rikkus ==
{{vaata|Sissetulek Ameerika Ühendriikides|Rikkus Ameerika Ühendriikides}}
{{Vaata ka|Isiklikud sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Leibkonna sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Sissetulekute ebavõrdsus Ameerika Ühendriikides|Jõukus Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide maakonnad sissetuleku järgi elaniku kohta}}
=== Sissetulekute mõõtmine ===
[[Fail:US real median household income. Timeline.png|pisi|382x382px|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s (1984–2017)]]
Leibkonna tegelik (s.o inflatsiooniga korrigeeritud) mediaansissetulek, mis on keskklassi sissetuleku hea näitaja, oli 2016. aastal 59 039 dollarit, mis on rekordtase. See oli siiski veidi üle eelmise, 1998. aastal püstitatud rekordi, mis näitab, et keskklassi pere sissetulekute ostujõud on viimase 20 aasta{{millal}} jooksul olnud stagneerunud või langenud. 2013. aasta jooksul oli töötajatele makstav hüvitis 8,969 triljonit dollarit, erainvesteeringute kogumaht aga 2,781 triljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;cYh3b&quot; /&gt;

Ameeriklaste keskmine leibkonna sissetulek on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas kõrgeim ning 2010. aastal oli nende leibkondade mediaantulu mediaan tulemuse järgi neljandal kohal, võrreldes 2007. aasta kõrgeima tasemega. Ühe analüüsi kohaselt langesid keskklassi sissetulekud Ameerika Ühendriikides Kanada omadega kokku 2010. aastal ja võib-olla on 2014. aastaks maha jäänud, samal ajal kui mitmed teised arenenud majandused on viimastel aastatel{{millal}} lõhe täitnud.&lt;ref name=&quot;EOcpL&quot; /&gt;

=== Sissetulekute ebavõrdsus ===
Sissetulekute ebavõrdsusest on saanud kogu maailmas kuumalt arutatud teema. [[CIA World Factbook|CIA World Factbooki]] andmetel oli USA sissetulekute ebavõrdsus 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal (s.o 74%-l riikidest on sissetulekute jaotus võrdsem).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2172rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604005151/http://www.forbes.com/feeds/afx/2007/06/12/afx3810988.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kongressi eelarvebüroo andmetel teenisid top 1% sissetulekuga leibkonnad 1979. aastal umbes 9% maksueelsest sissetulekust, võrreldes 19%-ga 2007. aastal ja 17%-ga 2014. aastal. Maksujärgse tulu osas olid need arvud 7 %, 17% ja 13%. Need arvud näitavad, et tippteenijate teenitud tulu osakaal aastatel 1979–2007 enam kui kahekordistus, langes mõnevõrra pärast suure majanduslangusega ning president Barack Obama 2013. aastal kohaldatud kõrgemaid maksumäärasid ja ümberjagamise põhimõtteid. 2012. aasta sissetuleku uuesti sõnastamisel, kasutades 1979. aasta sissetuleku jaotust (mis esindab egalitaarset perioodi 1950–1980), oleks 99% perede keskmine sissetulek umbes 7100 USD rohkem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2013/11/13/business/rethinking-the-income-gap-and-a-college-education.html|pealkiri=Rethinking the Rise of Inequality|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Sissetulekute ebavõrdsus on Ameerika Ühendriikides kasvanud ajavahemikul 2005–2012 enam kui kahel kolmest suurlinna piirkonnast.&lt;ref name=&quot;LuRhr&quot; /&gt;

Top 1% sissetulekut teeninud isikutest moodustas 52 protsenti sissetulekute kasvust aastatel 2009–2015, kus sissetulekut määratletakse kui turutulu, v.a valitsuse siirded,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://elsa.berkeley.edu/~saez/saez-UStopincomes-2015.pdf|pealkiri=Striking it Richer: The Evolution of Top Incomes in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui nende osa kogutulust on enam kui kahekordistunud – 9 protsendist 1976. aastal 20 protsendini 2011. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.27.3.3|pealkiri=The Top 1 Percent in International and Historical Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Vastavalt OECD 2014. aasta aruandele tõusis 80% kogu maksueelse turu tulude kasvust läks top 10%-le aastatel 1975–2007.&lt;ref name=&quot;4iLat&quot; /&gt;

Mitu majandusteadlast ja teised on väljendanud kasvavat muret sissetulekute ebavõrdsuse pärast, nimetades seda &quot;sügavalt murettekitavaks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.tnr.com/blog/timothy-noah/99651/white-house-heres-why-you-have-care-about-inequality|pealkiri=White House: Here's Why You Have To Care About Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ebaõiglaseks,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2002/10/20/magazine/20INEQUALITY.html?pagewanted=all|pealkiri=For Richer|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; demokraatia/sotsiaalse stabiilsuse ohuks&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/11/04/opinion/oligarchy-american-style.html?_r=1&amp;partner=rssnyt&amp;emc=rss|pealkiri=Oligarchy, American Style|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|pealkiri=Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200406221448/https://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; või rahvusliku allakäigu märgiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_Affairs|pealkiri=Foreign Affairs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Yale'i professor [[Robert J. Shiller|Robert Shiller]] on öelnud: &quot;Arvan, et kõige olulisem probleem, millega me praegu silmitsi seisame, on ebavõrdsuse suurenemine USA-s ja mujal maailmas.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|pealkiri=Rising inequality 'most important problem,' says Nobel-winning economist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117195100/https://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Thomas Piketty]] Pariisi majanduskoolist väitis, et 1980. aasta järgse ebavõrdsuse suurenemine mängis rolli 2008. aasta kriisis, aidates kaasa rahva rahalisele ebastabiilsusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Capital_in_the_Twenty-First_Century|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal väitsid majandusteadlased [[Peter H. Lindert]] ja [[Jeffrey G. Williamson]], et ebavõrdsus on suurem kui riigi asutamisest saadik eales varem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2016/07/01/income-inequality-today-may-be-the-highest-since-the-nations-founding/|pealkiri=Income inequality today may be higher today than in any other era|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal oli sissetulekute ebavõrdsus loendusbüroo kõigi aegade kõrgeimal tasemel, [[Gini koefitsient|Gini indeks]] oli 0,485.&lt;ref name=&quot;0g16P&quot; /&gt;

Teised ei nõustu sellega, öeldes, et ebavõrdsuse küsimus on poliitiline tähelepanu kõrvalejuhtimine nende arvates sellistest probleemidest nagu krooniline töötus ja loid majanduskasv.&lt;ref name=&quot;:26&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf|pealkiri=Overstating the Costs of Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131024141452/http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.economics21.org/files/e21ib_1.pdf|pealkiri=Income Inequality in America: Fact and Fiction|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103174659/https://economics21.org/files/e21ib_1.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[George Masoni ülikool|George Masoni ülikooli]] majandusprofessor [[Tyler Cowen]] on nimetanud ebavõrdsust &quot;punaseks heeringaks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/31/upshot/tyler-cowen-on-inequality-and-what-really-ails-america.html|pealkiri=Tyler Cowen on Inequality and What Really Ails America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; öeldes, et selle suurenemist rahvast mõjutavad tegurid võivad samaaegselt olla ka selle vähendamise põhjustajaks kogu maailmas, ning väites, et ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud ümberjagamise poliitikaga saab teha rohkem kahju kui kasu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/20/upshot/income-inequality-is-not-rising-globally-its-falling-.html|pealkiri=Income Inequality Is Not Rising Globally. It's Falling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Robert Lucas Jr]] on väitnud, et Ameerika elatustaseme silmatorkavaim probleem on liiga suureks kasvanud valitsus ning hiljutised poliitilised nihked euroopaliku maksustamise, hoolekande kulude ja regulatsiooni suunas võivad USA-d lõputult piirata oluliselt madalamale, Euroopa tasandi sissetuleku trajektoorile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf|pealkiri=The U.S. Recession of 2007–201?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812204022/http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304911104576443953024891120?mod=djemEditorialPage_h&amp;mg=reno64-wsj&amp;url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702304911104576443953024891120.html%3Fmod%3DdjemEditorialPage_h|pealkiri=The Disappearing Recovery: What if the weak recovery is all the recovery we are going to get?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned teadlased on vaidlustanud ebavõrdsuse suundumusi käsitlevate väidete aluseks olevate andmete õigsuse&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://freebeacon.com/blog/the-full-piketty/|pealkiri=The Full Piketty: Experts raise questions about Frenchman's data on income inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304081804579557664176917086|pealkiri=Piketty's Numbers Don't Add Up: Ignoring dramatic changes in tax rules since 1980 creates the false impression that income inequality is rising|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning majandusteadlased [[Michael Bordo]] ja [[Christopher M. Meissner]] on väitnud, et ebavõrdsust ei saa süüdistada 2008. aasta finantskriisis.&lt;ref name=&quot;PQ9nS&quot; /&gt;

Kongressi teadusteenistuse aruande kohaselt oli kapitali juurdekasvu maksude progressiivsuse vähenemine USA-s aastatel 1996–2006 kõige suurem sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjustaja.&lt;ref name=&quot;buLJi&quot; /&gt;

Alates 2010. aastast oli USA sissetulekute jaotus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas neljandal kohal [[Türgi]], [[Mehhiko]] ja [[Tšiili]] taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2013-Inequality-and-Poverty-8p.pdf|pealkiri=Inequality and Poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.compareyourcountry.org/inequality?cr=usa&amp;cr1=oecd&amp;lg=en&amp;page=0|pealkiri=Compare your country: Income distribution and poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nap.edu/openbook.php?record_id=13497&amp;page=171|pealkiri=U.S. Health in International Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Brookingsi institutsioon]] teatas 2013. aasta märtsis, et sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja muutub püsivaks, vähendades järsult USA sotsiaalset liikuvust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi|pealkiri=Inequality Rising and Permanent Over Past Two Decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-04-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130408151547/http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi}}&lt;/ref&gt; OECD hindad sotsiaalse liikuvuse alal USA 10. kohale [[Põhjamaad|Põhjamaade]], [[Austraalia]], [[Kanada]], [[Saksamaa]], [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/daveserchuk/2011/12/07/happy-countrysocial-mobility/|pealkiri=Happy Country=Social Mobility?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Suurematest arenenud riikidest on väiksema liikuvusega ainult Itaalia ja Suurbritannia.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|pealkiri=The myth of the American Dream|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117200914/https://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Selle põhjuseks on osaliselt Ameerika vaesuse sügavus, mis jätab vaesed lapsed majanduslikult ebasoodsasse olukorda,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/01/05/us/harder-for-americans-to-rise-from-lower-rungs.html?sq=mobility&amp;st=cse&amp;scp=1&amp;pagewanted=all|pealkiri=Harder for Americans to Rise From Lower Rungs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehkki teised on täheldanud, et USA suhteline tõus on kõrgema ja laiemalt jaotunud sissetuleku vahemikud tõttu matemaatiliselt raskem kui riikides, kus sissetulek kunstlikult surutakse.&lt;ref name=&quot;TMT96&quot; /&gt;

Alates 1970. aastatest on tööviljakuse ja mediaansissetulekute vahel olnud kasvav lõhe.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.epi.org/publication/ib330-productivity-vs-compensation/|pealkiri=The wedges between productivity and median compensation growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Tootlikkuse ja sissetulekute kasvu vahelise lõhe peamine põhjus on töötundide arvu kasv inimese kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf|pealkiri=U.S. Productivity Growth: The Slowdown Has Returned After a Temporary Revival|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809065612/http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf}}&lt;/ref&gt; Muud põhjused hõlmavad mitterahaliste hüvitiste suurenemist töötajate hüvitiste osakaaluna (mida ei arvestata CPS-i sissetulekute andmetes), tööjõule sisenevaid sisserändajaid, statistilisi moonutusi, sealhulgas erinevate inflatsiooni reguleerivate asutuste kasutamist BLS-i ja CPS-i poolt, tootlikkuse kasumid on kalduvad vähem töömahukatesse sektoritesse, sissetulekud liiguvad tööjõult kapitalile, oskuste erinevustest tingitud palgaerinevused, tootlikkus on ekslikult paisutatud varjatud tehnoloogiapõhise amortisatsiooni suurenemise ja impordihindade mõõtmise probleemide tõttu ja/või loomulik kohanemisperiood pärast sissetulekute suurenemist aberratsioosses sõjajärgses olukorras.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A6y6Y&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.itif.org/files/DoesProductivityGrowthStillBenefitWorkingAmericans.pdf|pealkiri=Does Productivity Growth Still Benefit Working Americans?: Unraveling the Income Growth Mystery to Determine How Much Median Incomes Trail Productivity Growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/timworstall/2012/04/29/the-productivitypay-gap-considering-the-counter-factual-would-productivity-have-grown-if-the-pay-gap-didnt/|pealkiri=The Productivity/Pay Gap: Considering the Counter-Factual, Would Productivity Have Grown if the Pay Gap Didn't?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_324645/lang--en/index.htm|pealkiri=Global wage growth stagnates, lags behind pre-crisis rates|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

OECD 2018. aasta uuringu kohaselt on USA-s sissetulekute ebavõrdsus palju suurem, kuna töötutele ja riskirühma kuuluvatele töötajatele valitsuse toetus peaaegu puudub ja neid takistab veelgi väga nõrk kollektiivläbirääkimiste süsteem.&lt;ref name=&quot;xCuuc&quot; /&gt;

=== Leibkondade netoväärtus ja rikkuse ebavõrdsus ===
2017. aasta 4. kvartali seisuga oli leibkondade koguväärtus USA-s rekordiliselt 99 triljonit dollarit, mis tähendab 5,2 triljoni dollari kasvu võrreldes 2016. aastaga. See kasv kajastab nii aktsiaturu kui ka eluaseme hindade kasvu. See meede on rekordit seadnud alates 2012. aasta 4. kvartalist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=369801|pealkiri=Household and Non-Profit net worth – Real and Nominal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Kui jaotada ühtlaselt, tähendab 99 triljonit dollarit keskmiselt 782 000 dollarit leibkonna kohta (umbes 126,2 miljoni leibkonna kohta) või 302 000 dollarit inimese kohta. Keskmine leibkonna netoväärtus (st pooled peredest sellest allapoole ja alla selle) oli 2016. aastal 97 300 dollarit. 25% perede netoväärtus oli mediaan netoväärtus null, samas kui 25.–50. protsentiili keskmine netoväärtus oli 40 000 dollarit.&lt;ref name=&quot;C4ZJ3&quot; /&gt;

'''Netoväärtus Ameerika Ühendriikides (miljardites dollarites), 2006–2018&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Federal Reserve Economic Data – Households and Nonprofit Organizations – Net Worth Level|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;'''

&lt;br /&gt;&lt;graph&gt;{&quot;version&quot;:2,&quot;width&quot;:964,&quot;height&quot;:220,&quot;data&quot;:[{&quot;name&quot;:&quot;table&quot;,&quot;values&quot;:[{&quot;x&quot;:2006,&quot;y&quot;:67704},{&quot;x&quot;:2007,&quot;y&quot;:68156},{&quot;x&quot;:2008,&quot;y&quot;:58070},{&quot;x&quot;:2009,&quot;y&quot;:60409},{&quot;x&quot;:2010,&quot;y&quot;:64702},{&quot;x&quot;:2011,&quot;y&quot;:66457},{&quot;x&quot;:2012,&quot;y&quot;:72316},{&quot;x&quot;:2013,&quot;y&quot;:81542},{&quot;x&quot;:2014,&quot;y&quot;:86927},{&quot;x&quot;:2015,&quot;y&quot;:89614},{&quot;x&quot;:2016,&quot;y&quot;:95101},{&quot;x&quot;:2017,&quot;y&quot;:103484},{&quot;x&quot;:2018,&quot;y&quot;:104329}]}],&quot;scales&quot;:[{&quot;name&quot;:&quot;x&quot;,&quot;type&quot;:&quot;ordinal&quot;,&quot;range&quot;:&quot;width&quot;,&quot;zero&quot;:false,&quot;domain&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;,&quot;field&quot;:&quot;x&quot;}},{&quot;name&quot;:&quot;y&quot;,&quot;type&quot;:&quot;linear&quot;,&quot;range&quot;:&quot;height&quot;,&quot;nice&quot;:true,&quot;domain&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;,&quot;field&quot;:&quot;y&quot;}}],&quot;axes&quot;:[{&quot;type&quot;:&quot;x&quot;,&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;},{&quot;type&quot;:&quot;y&quot;,&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;}],&quot;marks&quot;:[{&quot;type&quot;:&quot;rect&quot;,&quot;from&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;},&quot;properties&quot;:{&quot;enter&quot;:{&quot;x&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;,&quot;field&quot;:&quot;x&quot;},&quot;y&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;,&quot;field&quot;:&quot;y&quot;},&quot;y2&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;,&quot;value&quot;:0},&quot;fill&quot;:{&quot;value&quot;:&quot;steelblue&quot;},&quot;width&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;,&quot;band&quot;:&quot;true&quot;,&quot;offset&quot;:-1}}}}]}&lt;/graph&gt;Rikaste ebavõrdsus on ebavõrdsem kui sissetulekute ebavõrdsus: top 1%-l kõige rohkem teenivatest leibkondadest oli 2012. aastal umbes 42% kogu netoväärtusest, võrreldes 24%-ga 1979. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://gabriel-zucman.eu/uswealth/|pealkiri=Wealth Inequality in the United States Since 1913|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Föderaalreservi 2017. aasta septembri aruande kohaselt on rikkuse ebavõrdsus rekordtasemel; top 1% kontrollis 2016. aastal 38,6% riigi varandusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|pealkiri=Record inequality: The top 1% controls 38.6% of America's wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-05-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220531145415/https://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Bostoni nõuanderühm teatab 2017. aasta juuni aruandes, et 1% ameeriklastest kontrollib 2021. aastaks 70% riigi varast.&lt;ref name=&quot;PX4JU&quot; /&gt;

10% kõige jõukamate valduses on 80% kogu finantsvarast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=M0FVPwAACAAJ|pealkiri=Social Inequality: Forms, Causes, and Consequences|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Rikaste ebavõrdsus on USA-s suurem kui enamikus arenenud riikides, välja arvatud [[Šveits]] ja [[Taani]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/yes-us-wealth-inequality-is-terrible-by-global-standards/273908/|pealkiri=Yes, U.S. Wealth Inequality Is Terrible by Global Standards|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Päritud rikkus võib aidata selgitada, miks paljudel rikkaks saanud ameeriklastel võis olla &quot;oluline edumaa&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.salon.com/2014/03/24/death_of_meritocracy_how_inheritance_is_poisoning_the_american_economy/|pealkiri=You call this a meritocracy? How rich inheritance is poisoning the American economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/buttonwood/2014/03/inequality|pealkiri=Inequality – Inherited wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Poliitikauuringute instituudi andmetel kasvas 2012. aasta septembris [[Forbes|Forbesi]] 400 rikkama ameeriklase vara üle 60 protsendi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://inequality.org/selfmade-myth-hallucinating-rich/|pealkiri=The 'Self-Made' Hallucination of America's Rich|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Keskmine leibkonna varandus langes USA-s suur majandussurutise tõttu 35%, 106 591 dollarilt 68 839 dollarini aastatel 2005–2011, kuid on pärast seda taastunud.&lt;ref name=&quot;7wxcN&quot; /&gt;

Ligikaudu 30% kogu maailma miljonäridest elab Ameerika Ühendriikides (2009. aasta seisuga).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|pealkiri=World Wealth Report 2010 – Resource|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120406122836/http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Economist Intelligence Uniti]] hinnangul oli USA-s 2008. aastal 16 600 000 miljonäri,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf|pealkiri=Barclays Wealth Insights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090326020703/http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf}}&lt;/ref&gt; lisaks on 34% maailma miljardäridest ameeriklased (2011. aastal).&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Koduomamine ===
{{Vaata ka|Koduomamine Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:South Park, San Diego, California (15036260303).jpg|pisi|312x312px|[[San Diego]] äärelinna vaade õhust]]
USA koduomandi määr oli 2018. aasta I kvartalis 64,2%, mis on tunduvalt väiksem kui 2004. aasta 4. kvartali elamumulli ajal seatud kõigi aegade kõrgeim näitaja – 69,2%. Miljonid kodud olid suletud majanduslanguse ajal 2007–2009 ja kaotanud, viies omandimäära 2016. aasta II kvartalis 62,9%-ni. Keskmine omandimäär aastatel 1965–2017 oli 65,3%.&lt;ref name=&quot;F4z2I&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide keskmises kodus on inimese kohta rohkem kui 65 m² (700 ruutjalga) ruumi, mis on 50–100% rohkem kui teiste suure sissetulekuga riikide keskmises piirkonnas. Sarnaselt on vidinate ja mugavuste omandiõigus teiste riikidega võrreldes suhteliselt kõrge.&lt;ref name=&quot;cEVUa&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm|pealkiri=How Poor Are America's Poor? Examining the &quot;Plague&quot; of Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100312170900/http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The myths of rich and poor: why we're better off than we think|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

[[Pew Research Center]] teatas 2016. aastal, et esimest korda 130 aasta jooksul elavad 18–34-aastased ameeriklased tõenäolisemalt vanemate juures kui üheski teises eluaseme olukorras.&lt;ref name=&quot;OLV2I&quot; /&gt;

Ühes ATTOM Data Solutionsi uuringus on 70%-l uuritud maakondadest kodud keskmise USA töötaja jaoks üha odavamad.&lt;ref name=&quot;s2OhV&quot; /&gt;

Alates 2018. aastast on &quot;plahvatanud&quot; nende USA kodanike arv, kes elavad sõidukites, kuna nad ei leia taskukohast eluaset, eriti linnades, kus elukallidus on järsult tõusnud, näiteks [[Los Angeles]], [[Portland]] ja [[San Francisco]].&lt;ref name=&quot;HPlr3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.governing.com/topics/health-human-services/gov-homeless-shelter-car.html|pealkiri='It's the New Form of Affordable Housing': More People Are Living in Their Cars|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Kasum ja palk ===
{{Vaata ka|USA osariikide loetelu mediaanpalga järgi}}
1970. aastal moodustasid palgad üle 51% USA SKP-st ja kasumid alla 5%. Kuid 2013. aastaks oli palk langenud 44%-ni majandusest, samas kui kasum oli enam kui kahekordistunud – 11%-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/corporate-profits-are-eating-the-economy/273687/|pealkiri=Corporate Profits Are Eating the Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Inflatsiooniga kohandatud (&quot;reaalne&quot;) kasutatav isiklik sissetulek inimese kohta tõusis USA-s aastatel 1945–2008 pidevalt, kuid on sellest ajast alates püsinud üldiselt samal tasemel.&lt;ref name=&quot;I9q6a&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://thinkprogress.org/economy/2013/01/25/1495171/the-rich-are-enjoying-the-recovery-while-wages-fall-for-everyone-else/|pealkiri=The Rich Are Enjoying The Recovery While Wages Fall For Everyone Else|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal oli üle 18-aastaste keskmine isiklik sissetulek vahemikus 3317 dollarist töötute kohta, abielus Aasia-Ameerika naisega&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm|pealkiri=US Census Bureau, females, 18 or older, unemployed, personal income, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211730/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm}}&lt;/ref&gt; kuni 55 935 dollarini täistööajaga aastaringselt töötava Aasia-Ameerika mehe puhul.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm|pealkiri=US Census Bureau, male, 18 or older, employed full-time year round, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211741/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm}}&lt;/ref&gt; USA rahvaloenduse andmetel kippus meestel olema suurem sissetulek kui naistel, samal ajal kui asiaadid ja valged teenisid rohkem kui afroameeriklased ja hispaanlased. Kõigi üle 18-aastaste isikute keskmine isiklik sissetulek oli 2005. aastal 24 062 dollarit (32 140 dollarit vähemalt 25-aastaste või vanemate inimeste jaoks).&lt;ref name=&quot;EpL92&quot; /&gt;

Võrdluspunktina oli miinimumpalga määr 2009. ja 2017. aastal 7,25 dollarit tunnis või 15 080 dollarit 2080 töötunni eest tüüpilisel tööaastal. Miinimumpalk on pisut rohkem kui ühe inimese ühiku vaesuse tase ja umbes neljaliikmelise pere puhul umbes 50% vaesuse määrast.

Pew Research Centeri 2014. aasta oktoobri aruande kohaselt on enamiku USA töötajate reaalpalk olnud püsiv või langenud viimase viie aastakümne jooksul, sõltumata töökohtade kasvust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|pealkiri=For most workers, real wages have barely budged for decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180806142636/http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Bloomberg News|Bloomberg]] teatas 2018. aasta juulis, et reaalne SKT inimese kohta on pärast suurt majandussurutist märkimisväärselt kasvanud, kuid reaalne hüvitis tunnis, sealhulgas hüved, pole üldse suurenenud.&lt;ref name=&quot;x1Xtp&quot; /&gt;

CareerBuilderi 2017. aasta augustikuises uuringus leiti, et 8 töötajat 10-st USA-st elavad palgast palgani. CareerBuilderi pressiesindaja [[Mike Erwin]] süüdistas &quot;seisvat palka ja kallinemist kõigest haridusest kuni paljude tarbekaupadeni&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/americans-living-paycheck-to-paycheck/|pealkiri=Vast number of Americans live paycheck to paycheck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Föderaalse tarbijate finantskaitsebüroo USA kodanike rahalist heaolu käsitleva uuringu kohaselt on umbes pooltel probleeme arvete tasumisega ja enam kui kolmandikul on olnud raskusi, näiteks kui nad ei saa endale elukohta lubada, otsa saavad nad toidust või kui neil pole piisavalt raha arstiabi maksmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.marketwatch.com/story/one-third-of-american-households-cant-afford-food-shelter-or-medical-care-2017-09-27|pealkiri=One-third of American households can't afford food, shelter or medical care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ajakirjaniku ja autori [[Alissa Quart|Alissa Quarti]] sõnul ületab elukallidus kiiresti palkade kasvu, sealhulgas traditsiooniliselt turvaliste ametite, näiteks õpetamise puhul. Ta kirjutab, et &quot;keskklassi elu on nüüd 30% kallim kui see oli 20 aastat tagasi.&quot;&lt;ref name=&quot;FGndB&quot; /&gt;

[[New Yorgi Föderaalne Reservpank]] teatas 2019. aasta veebruaris, et 7 miljonit USA kodanikku on oma automaksetest vähemalt 3 kuud maha jäänud, mis on rekord. Majandusteadlased peavad seda punaseks lipuks, et ameeriklased on vaatamata madalale töötuse määrale hädas arvete tasumisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.boston.com/cars/car-news/2019/02/13/record-7-million-americans-are-3-months-behind-on-car-payments|pealkiri=Record 7 million Americans are 3 months behind on car payments|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; NPR-i 2019. aasta mais läbi viidud küsitlus leidis, et ameeriklaste maapiirkondade seas võitlevad 40% tervishoiu, toidu ja eluaseme eest ning 49% ei saa endale lubada 1000-dollarist hädaolukorda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.npr.org/sections/health-shots/2019/05/21/725059882/poll-many-rural-americans-struggle-with-financial-insecurity-access-to-health-ca|pealkiri=Poll: Many Rural Americans Struggle With Financial Insecurity, Access To Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned eksperdid väidavad, et USA on kogenud &quot;kahetasandilist taastumist&quot;, millest on kasu saanud 60% elanikkonnast, samas kui ülejäänud 40% &quot;madalama astme&quot; elanikest on pingutanud stagneerunud palga tõttu arvete maksmisega, suureneb eluasemekulude, hariduse ja tervishoiu kulude ning kasvavate võlgade osas.&lt;ref name=&quot;ezYxL&quot; /&gt;

=== Vaesus ===
{{vaata|Vaesus Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Number in Poverty and Poverty Rate 1959 to 2011. United States..PNG|pisi|444x444px|Vaesuses elavate inimeste arv ja vaesuse määr aastatel 1959–2016 Ameerika Ühendriikides]]
Alates 1980. aastatest on suhtelise vaesuse määr pidevalt ületanud teiste jõukate rahvaste oma, ehkki võrdluste jaoks ühist andmekogumit kasutades tehtud analüüsid näitavad, et USA absoluutse vaesuse määr turutulude lõikes on madalam kui enamiku teiste jõukate riikide puhul. Äärmine vaesus Ameerika Ühendriikides, mis tähendab, et leibkonnad, kes elavad vähem kui 2 dollari eest päevas (arvestamata neile makstavaid riiklikke toetusi), kahekordistusid 1996. aasta tasemest 1,5 miljoni leibkonnani 2011. aastal, sealhulgas oli 2,8 miljonit last.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|pealkiri=Extreme Poverty in the United States, 1996 to 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191217142924/http://www.npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2013. aastal jõudis laste vaesus rekordtasemele – 16,7 miljonit last elas toiduga kindlustamata leibkondades, mis on umbes 35% rohkem kui 2007. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-21636723|pealkiri=The children going hungry in America|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2015. aasta seisuga elab 44 protsenti Ameerika Ühendriikide lastest väikese sissetulekuga peredes.&lt;ref name=&quot;7puRu&quot; /&gt;

2016. aastal elas vaesuses 12,7% USA elanikkonnast, võrreldes 13,5%-ga 2015. aastal. Vaesuse määr tõusis 2007. aasta 12,5%-lt enne suurt majandussurutist 15,1%-ni 2010. aastal, langedes seejärel veidi 2007. aasta tasemele. Ajavahemikul 1959–1962 oli vaesuse määr üle 20%, kuid langes kõigi aegade madalaimale tasemele – 11,1%-ini peale 1973. aastal Lyndon Johnsoni presidentuuri ajal alanud vaesussõda.&lt;ref name=&quot;KIBQu&quot; /&gt; 2016. aasta juunis hoiatas IMF USA-d, et selle suure vaesuse määraga tuleb kiiresti tegeleda.&lt;ref name=&quot;j4wNV&quot; /&gt;

Äärmise vaesusega naabruses elavate elanike arv kasvas ajavahemikul 2000–2009 ühe kolmandiku võrra.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Sellistes naabruskondades elavad inimesed kannatavad puuduliku juurdepääsu tõttu kvaliteetsele haridusele; kõrgem kuritegevuse määr; kõrgemad füüsilised ja psüühilised vaevused; piiratud juurdepääs krediidile ja rikkuse kogumisele; kõrgemad hinnad kaupadele ja teenustele; ja piiratud juurdepääs töövõimalustele.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Alates 2013. aastast peetakse 44% Ameerika vaestest elajateks &quot;sügavas vaesuses&quot;, sissetulekud 50% või rohkem on alla valitsuse ametliku vaesuspiiri.&lt;ref name=&quot;u7HFF&quot; /&gt;

USA elamumajanduse ja linnaarengu osakonna iga-aastase kodutute hindamise aruande kohaselt oli 2017. aasta seisuga Ameerika Ühendriikides antud ööl umbes 554 000 kodutut&lt;ref name=&quot;VSQj0&quot; /&gt; ehk 0,17% elanikkonnast. Ligi kaks kolmandikku viibis erakorralise varjupaiga või ajutise eluaseme programmi raames ja teine kolmandik elas tänaval, mahajäetud hoones või muus kohas, mis pole mõeldud inimeste asustamiseks. Ligikaudu 1,56 miljonit inimest ehk umbes 0,5% USA elanikkonnast kasutasid 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 erakorralist varjupaika või ajutist eluaseme programmi.&lt;ref name=&quot;KUoBO&quot; /&gt; Ligikaudu 44% kodututest töötab.&lt;ref name=&quot;kUdie&quot; /&gt;

USA-l on arenenud maailmas üks vähem ulatuslikke sotsiaalseid turvavõrke, mis vähendab nii suhtelist kui ka absoluutset vaesust oluliselt vähem kui jõukate riikide keskmine.&lt;ref name=&quot;WWG1k&quot; /&gt; Mõned eksperdid väidavad, et vaesuses elavad inimesed peavad konkureerima arengumaadega.&lt;ref name=&quot;F9l0j&quot; /&gt; Äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva USA eriraportööri 2018. aasta mai aruandes leiti, et USA-s elab üle viie miljoni inimese &quot;kolmanda maailma&quot; tingimustes.&lt;ref name=&quot;Iw7R1&quot; /&gt; Viimase kolme aastakümne{{millal}} jooksul on Ameerika vaesed vangistatud palju kiiremini kui nende kolleegid teistes arenenud riikides, kusjuures karistussüsteem on &quot;tööealiste vaeste meeste jaoks tavaline&quot;.&lt;ref name=&quot;ULLNX&quot; /&gt; Mõned teadlased väidavad, et 1970, aastate lõpus alanud üleminek neoliberaalsele sotsiaal- ja majanduspoliitikale on laiendanud karistusriiki, taastanud sotsiaalhoolekande riigi, dereguleeritud majanduse ja kriminaliseerinud vaesuse, &quot;muutes lõpuks seda, mida tähendab Ameerikas vaesus&quot;.&lt;ref name=&quot;ZFfGL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1Enuc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dyXfC&quot; /&gt;

== Tervishoid ==
{{vaata|Tervishoid Ameerika Ühendriikides}}
=== Katvus ===
{{Vaata ka|Ravikindlustuse katvus Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:OECD life expectacy and health spending per capita 2013 v1.png|pisi|322x322px|Oodatav eluiga sünnihetkel ja tervishoiukulutusi elaniku kohta OECD riikides 2013. aasta seisuga. USA on välismaa, kus kulutused on palju suuremad, kuid keskmine eluiga on palju väiksem&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/health/health-systems/health-at-a-glance-19991312.htm|pealkiri=OECD Health at a Glance 2015 – Table 3.3|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
Ameerika süsteem on segu avaliku ja erasektori kindlustusest. Valitsus pakub kindlustuskaitset umbes 53 miljonile eakale [[Medicare]]'i kaudu, 62 miljonile väiksema sissetulekuga inimesele [[Medicaid]]i kaudu ja 15 miljonile sõjaväeveteranile veteranide administratsiooni kaudu. Ligikaudu 178 miljonit ettevõttes töötavat töötajat saavad subsideeritud tervisekindlustuse oma tööandja kaudu, samal ajal kui 52 miljonit muud isikut ostavad kindlustuse, kas taskukohase hoolduse seaduse raames välja töötatud subsideeritud turupõhjavahetuse kaudu või otse kindlustusandjatelt. Erasektor osutab tervishoiuteenuseid, välja arvatud veteranide administratsioon, kus arste võtab tööle valitsus.&lt;ref name=&quot;fBOik&quot; /&gt;

Mitu uuringut näitasid, et kindlustamata isikute arv langes aastatel 2013–2016 laiendatud Medicaidi abikõlblikkuse ja tervisekindlustuse vahetuse tõttu, mis loodi patsientide kaitse ja taskukohase hoolduse seaduse tõttu, mida tuntakse ka kui ACA või [[Obamacare]]. Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo andmetel oli 2012. aastal USA-s tervisekindlustuseta 45,6 miljonit inimest (14,8% alla 65-aastastest elanikest). Pärast peamiste ACA sätete rakendamist 2013. aastal vähenes see arv 18,3 miljoni võrra ehk 40%, 2016. aastaks 27,3 miljoni võrra ehk 8,6% alla 65-aastaste elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;nKrEr&quot; /&gt;

President Trumpi ajal hakkas seni järjest kasvanud tervisekindlustusega hõlmatus otsustavalt vähenema. [[Rahvaste Ühendus]]e fond hindas 2018. aasta mais, et 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta alguseni suurenes kindlustamata isikute arv 4 miljoni võrra. Nende kindlustamata osakaal tõusis 2016. aasta 12,7%-lt 15,5%-ni. Mõju oli suurem väiksema sissetulekuga täiskasvanute seas, kellel oli suurem kindlustamata määr kui suurema sissetulekuga täiskasvanutel. Piirkondlikult olid lõuna- ja lääneosariikides kindlustamata intressimäärad kõrgemad kui põhja- ja idaosariikides. Lisaks oli nendel 18 osariigil, kes ei laiendanud Medicaidit, kõrgem kindlustamata intressimäär kui neil, kes seda tegid.&lt;ref name=&quot;A6ly6&quot; /&gt;

Riikliku terviseprogrammi arstide sõnul põhjustab selline kindlustuse puudumine aastas umbes 48 000 tarbetut surma.&lt;ref name=&quot;gMYPw&quot; /&gt; John C. Goodman on rühmituse metoodikat kritiseerinud, kuna ta ei ole uurinud surma põhjust ega jälginud kindlustuse staatuse muutusi aja jooksul, sealhulgas surmahetkel.&lt;ref name=&quot;YIM5g&quot; /&gt; Clintoni endise nõuniku Richard Kronicki 2009. aasta uuringus ei leitud, et pärast teatud riskitegurite kontrolli all hoidmist ei suureneks suremus kindlustamata kujul.&lt;ref name=&quot;RkeHl&quot; /&gt;

=== Tulemused ===
USA jääb tervishoiu üldises tulemuslikkuses maha, kuid on meditsiiniliste uuenduste alal maailmas juhtiv riik. Ainuüksi Ameerika on välja töötanud või andnud panuse kõige olulisematesse meditsiiniuuendustesse, täpsemalt üheksasse uuendusse /välja töötanud esikümnest alates 1975. aastast 2001. aasta arstide küsitluse pingerea järgi, ning EL ja Šveits on andnud panuse kokku viide uuendusse või need välja töötanud. Alates 1966. aastast on ameeriklased saanud rohkem Nobeli meditsiiniauhindu kui ülejäänud maailm kokku. Aastatel 1989–2002 investeeriti Ameerikas biotehnoloogia eraettevõtetesse neli korda rohkem raha kui Euroopas.&lt;ref name=&quot;gXgET&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5D5tG&quot; /&gt;

17 suure sissetulekuga riigist, mida National Institute of Health 2013. aastal uuris, olid Ameerika Ühendriigid rasvumuse, autode kasutamise ja õnnetuste, tapmiste, imikute suremuse, südame- ja kopsuhaiguste esinemissageduse või selle lähedal kõige kõrgemal kohal või selle lähedal seksuaalselt ülekantud nakkuse, noorukieas raseduse, meelelahutuslikud uimasti- või alkoholisurmade, vigastuse ja puude määrad. Niisugused elustiil ja ühiskondlikud tegurid asetavad USA selle eeldatava eluea alguses selle loendi lõppu. Keskmiselt võib oodata, et USA mees elab peaaegu neli aastat vähem kui kõrgema kohaga riikides, ehkki ameeriklased, kes saavad 75-aastaseks elavad kauem.&lt;ref name=&quot;76q5m&quot; /&gt; Üks tarbimisvalik, mis põhjustab mitmeid ülalkirjeldatud vaevusi, on sigaretid. Ameeriklased suitsetasid 2016. aastal 258 miljardit sigaretti.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Sigaretid maksavad USA-le igal aastal 326 miljardit dollarit otseste tervishoiukulude (170 miljardit dollarit) ja kaotused tootlikkuse kaudu (156 miljardit dollarit).&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Euroopa arstide 2007. aasta põhjalikus uuringus leiti, et viie aasta vähipatsientide elumus oli USA-s märkimisväärselt suurem kui kõigis 21 uuritud Euroopa riigis, meeste puhul 66,3%, võrreldes Euroopa keskmisega 47,3% ja 62,9%, võrreldes naiste 52,8%-ga.&lt;ref name=&quot;dMAKj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UD969&quot; /&gt; Ameeriklased läbivad vähktõve sõeluuringuid oluliselt kiiremini kui teiste arenenud riikide elanikud ning saavad [[MRI]]- ja [[CT]]-diagnostika tehtud kõigi OECD riikide seas kõige kiiremini.&lt;ref name=&quot;d0uwX&quot; /&gt; USA inimestel, kellel on diagnoositud kõrge kolesteroolitase või hüpertensioon, on medikamentravi kiiremini kättesaadav kui teistes arenenud riikides, samuti suudetakse selliseid haigusseisundeid teiste riikidega võrreldes paremini kontrolli all hoida.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;e0w9r&quot; /&gt; Diabeetikud saavad ravi tõenäolisemalt ja vastavad ravieesmärkidele USA-s kui Kanadas, Inglismaal või Šotimaal.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8FAkg&quot; /&gt;

Tervisemõõdikute ja hindamise instituudi 2018. aasta uuringu 2016. aasta andmete kohaselt oli USA tervishoiu ja hariduse valdkonnas maailmas 27. kohal, olles 1990. aastal 6. kohal.&lt;ref name=&quot;oyGHb&quot; /&gt;

=== Maksumus ===
{{Vaata ka|Tervishoiu hinnad Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Healthcare costs to GDP OECD 2015 v1.png|pisi|408x408px|Tulpdiagramm, milles võrreldakse OECD riikide tervishoiukulusid protsendina SKTst]]
USA tervishoiukulud on muude meetmete hulgas märkimisväärselt suuremad kui teiste riikide osakaal SKP-st. OECD andmetel olid USA tervishoiukulud 2015. aastal 16,9% SKPst, mis on üle 5% kõrgem kui järgmine kõige kulutavam riik OECD-s. 5% lünk SKP-s moodustab 1 triljon dollarit, umbes 3000 dollarit inimese kohta või kolmandiku võrra suurem järgmise kallima riigi suhtes.&lt;ref name=&quot;MJUYy&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide tervishoiuteenuste kõrge hind on tingitud tehnoloogia arengust, halduskuludest, ravimite hinnastamisest, sellest, et tarnijad nõuavad rohkem meditsiinitehnika eest, rohkem arstiabi kui teiste riikide inimesed, arstide kõrged palgad, valitsuse määrused, kohtuasjade ja kolmandate osapoolte maksesüsteemide mõju, mis isoleerivad tarbijad ravi kogukulust.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XuB4T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZESWG&quot; /&gt; Madalaimad ravimite, meditsiiniseadmete ja arstidele tehtavate maksete hinnad on valitsuse plaanides. Ameeriklased saavad enamasti rohkem arstiabi kui inimesed teistes riikides, mis aitab märkimisväärselt kaasa kulude suurenemisele. Ameerika Ühendriikides saab inimene pärast südameinfarkti tõenäolisemalt avatud südameoperatsiooni kui teistes riikides. Medicaid maksab paljude retseptiravimite eest Medicare'ist vähem, kuna Medicaidi allahindlused on seotud seadusega, samas kui Medicare'i hinnad lepivad kokku erakindlustusandjad ja ravimifirmad.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6YiyZ&quot; /&gt; Valitsuse plaanid maksavad sageli vähem kui üldkulud, mille tulemuseks on, et tervishoiuteenuse osutajad viivad kõrgemate hindade kaudu kulud erakindlustatud isikutele.&lt;ref name=&quot;sZMPg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;p6ebr&quot; /&gt;

== Majandussektorite koosseis ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus sektorite kaupa}}
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu|Ameerika Ühendriikide töötlev tööstus|Ameerika Ühendriikide põllumajandus}}
[[Fail:Wheat harvest.jpg|pisi|287x287px|Nisupõld [[Idaho|Idaho osariigis]]]]
USA on maailmas suuruselt teine tootja, mille 2013. aasta tööstustoodang oli 2,4 triljonit USA dollarit. Selle toodang on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa, India ja Brasiilia omad kokku.&lt;ref name=&quot;MMJUA&quot; /&gt; Selle peamised tööstused hõlmavad naftat, terast, autosid, ehitusmasinaid, kosmosetööstust, põllutöömasinaid, telekommunikatsiooni, kemikaale, elektroonikat, toiduainete töötlemist, tarbekaupu, saematerjali ja kaevandamist.

USA juhib maailma lennukite tootmises, mis moodustab suure osa USA tööstustoodangust.&lt;ref name=&quot;UYL7l&quot; /&gt; Ameerika ettevõtted, nagu [[Boeing]], [[Cessna]], [[Lockheed Martin]] ja [[General Dynamics]], toodavad enamiku maailma tsiviil- ja sõjalennukitest Ameerika Ühendriikide tehastes.
[[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|288x288px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UNESCO|url=https://books.google.com/books?id=SDHwCgAAQBAJ|pealkiri=UNESCO Science Report: towards 2030|väljaanne=UNESCO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA majanduse töötlevas tööstuses on viimase mitme aasta{{millal}} jooksul märkimisväärselt kadunud töökohti.&lt;ref name=&quot;ZriR0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DrTcJ&quot; /&gt; 2004. aasta jaanuaris oli selliste töökohtade arv 14,3 miljonit, mis on vähenenud 3,0 miljoni töökoha võrra ehk 17,5 protsenti võrreldes alates 2000. aasta juulist ja umbes 5,2 miljonit alates ajaloolisest tipptasemest 1979. aastal. Töötlemine töötlevas tööstuses oli madalaim alates 1950. aasta juulist.&lt;ref name=&quot;Ida63&quot; /&gt; Terasetööliste arv vähenes 500 000-lt 1980. aastal 224 000-ni 2000. aastal.&lt;ref name=&quot;dIogO&quot; /&gt;

USA toodab umbes 18% kogu maailma töötleva tööstuse toodangust – see osa on vähenenud, kuna teised riigid arendasid välja konkurentsivõimelise töötleva tööstuse.&lt;ref name=&quot;bEv4J&quot; /&gt; Töökohtade vähenemine mahu pideva kasvu ajal on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas suurenenud tootlikkus, kaubandus ja ilmalikud majanduse suundumused.&lt;ref name=&quot;Ida63&quot; /&gt; Lisaks on telekommunikatsiooni-, farmaatsia-, õhusõidukite, raskete masinate ja muude tööstuste kasv koos langusega madalama taseme, madala kvalifikatsiooniga tööstuses, nagu rõivad, mänguasjad ja muu lihtne tootmine, mõne USA töökoha kõrgema kvalifikatsiooniga ja paremini tasustatava töö tulemusel. USA-s on palju vaieldud selle üle, kas töötleva tööstuse langus on seotud Ameerika ametiühingutega, välismaiste madalamate palkadega või mõlemaga.&lt;ref name=&quot;4XRyh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1CxtV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tAigD&quot; /&gt;

Toodete hulka kuuluvad nisu, mais, muud terad, puuviljad, köögiviljad, puuvill; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, metsasaadused ja kala.

== Energeetika, transport ja telekommunikatsioon ==

=== Transport ===
{{vaata|Transport Ameerika Ühendriikides}}
==== Maanteed ====
[[Fail:Map of current Interstates.svg|pisi|295x295px|Osariikidevaheliste maanteede süsteemi pikkus on 75 480 km&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.fhwa.dot.gov/interstate/faq.htm#question3|pealkiri=Interstate FAQ|väljaanne=fhwa.dot.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA majandus sõltub inimeste ja kaupade liikumisel maanteetranspordist. Isiklikus transpordis domineerivad autod, mis liiguvad 6,4 miljoni kilomeetri pikkuste avalike teede võrgustikus&lt;ref name=&quot;8KN4G&quot; /&gt;, sealhulgas üks maailma pikemaid maanteevõrgustikke, mille pikkus on 91 700 km.&lt;ref name=&quot;8KN4G&quot; /&gt; Maailma suuruselt teisel autoturul Ameerika Ühendriikides&lt;ref name=&quot;AyX9b&quot; /&gt; on mootorsõidukite omamine ühe inimese kohta suurim – 765 sõidukit 1000 ameeriklase kohta.&lt;ref name=&quot;UlP09&quot; /&gt; Ligikaudu 40% isiklikest sõidukitest on kaubikud, maasturid või kergveokid.&lt;ref name=&quot;R1Nkp&quot; /&gt;

==== Raudtee ====
[[Fail:Houston Industrial panorama and Port of Houston, Texas LCCN2011630961.tif|pisi|298x298px|Houstoni sadam, mis on USA üks suuremaid sadamaid]]
Massiline transiit moodustab 9% kogu USA tööreisidest.&lt;ref name=&quot;CkJCn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;E9IIR&quot; /&gt; Kaupade vedu raudteel on ulatuslik, ehkki suhteliselt väike reisijate arv (umbes 31 miljonit aastas) kasutab reisimiseks linnalähiliinide raudteed, osaliselt madala rahvaarvu tiheduse tõttu kogu rahvas.&lt;ref name=&quot;vMrtz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tf7M0&quot; /&gt; Riikliku linnadevahelise reisijate raudteevõrgustiku [[Amtrak|Amtrakiga]] sõitmine kasvas aga aastatel 2000–2010 peaaegu 37%.&lt;ref name=&quot;7zb69&quot; /&gt; Samuti on viimastel aastatel{{millal}} kiirenenud kergliiklusteede areng. [[California]] osariik ehitab praegu{{millal}} riigi esimest [[kiirraudteesüsteem]]i.{{lisa viide}}

==== Lennundus ====
[[Tsiviillennundus|Tsiviillennundussektor]] on täielikult eraomandis ja alates 1978. aastast on see suuresti dereguleeritud, samas kui enamik suuremaid lennujaamu on riigi omandis.&lt;ref name=&quot;O9Ai7&quot; /&gt; Kolm suurimat lennufirmat maailmas, mis veavad reisijaid, baseeruvad USA-s; [[American Airlines]] on number üks pärast seda, kui ettevõte omandas [[U.S. Airways|U.S. Airwaysi]] 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;lm1sP&quot; /&gt; Maailma 30 kõige suuremast reisijate lennujaamast asub 12 Ameerika Ühendriikides, sealhulgas ka kõige suurem, [[Hartsfieldi-Jacksoni Atlanta rahvusvaheline lennujaam]].&lt;ref name=&quot;I4Onx&quot; /&gt;

=== Energeetika ===
{{vaata|Energeetika Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Countries by Natural Gas Proven Reserves (2014).svg|pisi|301x301px|Riigid maagaasi tõendatud varude järgi (2014). USA on maailma suuruselt neljas maagaasivarude poolest]]
USA on kogu tarbimisel suuruselt teine [[Energia tarbimine|energiatarbija]] maailmas.&lt;ref name=&quot;ahaOm&quot; /&gt; USA on Kanada ja paljude teiste riikide järel energiatarbimises elaniku kohta seitsmendal kohal.&lt;ref name=&quot;Na4q3&quot; /&gt; Suurem osa sellest energiast saadakse fossiilkütustest: 2005. aastal tuli hinnanguliselt 40% riigi energiast naftast, 23% [[Kivisüsi|kivisöest]] ja 23% [[Maagaas|maagaasist]]. [[Tuumaenergia|Tuumaenergiaga]] varustati 8,4% ja [[Taastuvenergia|taastuvenergiaga]] 6,8%, mis tulenes peamiselt [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaamadest]], ehkki ka muudest taastuvatest energiaallikatest.&lt;ref name=&quot;r7Mkb&quot; /&gt;

Ameerika sõltuvus naftaimpordist kasvas 24%-lt 1970. aastal 65%-ni 2005. aasta lõpuks.&lt;ref name=&quot;yzCBy&quot; /&gt; Transpordi tarbimise protsent on kõrgeim – see moodustas 2006. aastal umbes 69% Ameerika Ühendriikides kasutatud naftast&lt;ref name=&quot;4geSx&quot; /&gt; ja 55% kogu maailmas tarbitavast naftast nagu ka [[Hirschi raport]]is dokumenteeritud.

2013. aastal importis Ameerika Ühendriigid 2808 miljonit barrelit [[Nafta|toornaftat]], võrreldes 3377 miljoni barreliga 2010. aastal.&lt;ref name=&quot;zvHak&quot; /&gt; Kuigi USA on suurim kütuseimportija, teatas [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] 2011. aastal, et riigist on peagi saamas netokütuse eksportija. Esimest korda 62 aasta jooksul. Selles avaldati ootused, et see jätkub 2020. aastani.&lt;ref name=&quot;eWNOH&quot; /&gt; Tegelikult oli 2011. aastal riigist suurim eksport nafta.&lt;ref name=&quot;bVFs5&quot; /&gt;

=== Telekommunikatsioon ===
{{vaata|Internet Ameerika Ühendriikides}}
Internet töötati välja USA-s ja riigis on mitmed maailma suurimad interneti sõlmpunktid.&lt;ref name=&quot;TOnUG&quot; /&gt;

== Rahvusvaheline kaubandus ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide väliskaubandus|Ameerika Ühendriikides tariifid}}
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide ekspordi loetelu|Ameerika Ühendriikide suurimate kaubanduspartnerite loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi ja ekspordi võrdlus|USA osariikide ja territooriumide loetelu ekspordi järgi|USA osariikide ja territooriumide loetelu impordi järgi}}
[[Fail:Protectionist measures taken 2008–2013 according to Global Trade Alert.png|pisi|336x336px|Protektsionistlikud meetmed riigiti alates 2008. aastast&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://europe.chinadaily.com.cn/epaper/2011-07/01/content_12816499.htm|pealkiri=Crying wolf about protectionism|väljaanne=Chinadaily|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191029073142/http://europe.chinadaily.com.cn/epaper/2011-07/01/content_12816499.htm|arhiivimisaeg=2019-10-29|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;global-tra&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.globaltradealert.org/|pealkiri=Global Trade Alert – Independent monitoring of policies that affect world trade|väljaanne=Global Trade Alert|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA on maailmas suuruselt teine [[kaubandusriik]].&lt;ref name=&quot;S3wwC&quot; /&gt; Kogu planeedil on ringluses palju USA dollareid; umbes 60% rahvusvahelises kaubanduses kasutatavatest vahenditest on USA dollarid. Samuti kasutatakse dollarit standardse valuutaühikuna rahvusvahelistel turgudel sellistele kaupadele nagu kuld ja nafta.&lt;ref name=&quot;OLTvK&quot; /&gt;

[[NAFTA|Põhja-Ameerika vabakaubandusleping]] ehk NAFTA lõi 1994. aastal maailma ühe suurima kaubandusbloki.

Alates 1976. aastast on USA-l olnud kaubavahetuse puudujäägid teiste riikidega ja alates 1982. aastast on jooksevkonto puudujäägis. Riigi pikaajaline teenustekaubanduse ülejääk siiski püsis ja jõudis 2013. aastal rekordilise 231 miljardi dollarini.&lt;ref name=&quot;5vKrN&quot; /&gt;

USA kaubavahetuse puudujääk suurenes 502 miljardilt dollarilt 2016. aastal 552 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv on 50 miljardit dollarit ehk 10%.&lt;ref name=&quot;1yfRN&quot; /&gt; 2017. aasta jooksul oli impordi kogumaht 2,90 triljonit dollarit, eksport aga 2,35 triljonit dollarit. Kaupade netopuudujääk oli 807 miljardit dollarit, samas kui teenuste netoülejääk oli 255 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;YaEgG&quot; /&gt;

Ameerika kümme suurimat kaubanduspartnerit on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kaubavahetuse defitsiit Hiinaga kasvas 347 miljardilt dollarilt 2016. aastal 376 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv 30 miljardit dollarit ehk 8%. 2017. aastal oli USA kaubavahetuse puudujääk Mehhikoga 71 miljardit dollarit ja Kanadaga 17 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;EZ1Rm&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
! colspan=&quot;10&quot; |2014. aasta kaubandusebilanss (ainult kaubad; miljardites dollarites)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.businessinsider.com/balance-of-goods-us-trading-partners-from-goldman-sachs-2017-5|pealkiri=This chart shows how America stacks up in trade with everyone in the world|väljaanne=Business Insider|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
!
!Hiina
!Euroala
!Jaapan
!Mehhiko
!Vaikse ookeani piirkond
!Kanada
!Lähis-Ida
!Ladina-Ameerika
!Kokku kaupade kaupa
|-
|'''Arvutid'''
| –151,9
|3,4
| –8,0
| –11,0
| –26,1
|20,9
|5,8
|12,1
|'''–155,0'''
|-
|'''Nafta, gaas, mineraalid'''
|1,9
|6,4
|2,4
| –20,8
|1,1
| –79,8
| –45,1
| –15,9
|'''–149,7'''
|-
|'''Veondus'''
|10,9
| –30,9
| –46,2
| –59,5
| –0,5
| –6,1
|17,1
|8,8
|'''–106,3'''
|-
|'''Rõivad'''
| –56,3
| –4,9
|0,6
| –4,2
| –6,3
|2,5
| –0,3
| –1,1
|'''–69,9'''
|-
|'''Elektriseadmed'''
| –35,9
| –2,4
| –4,0
| –8,5
| –3,3
|10,0
|1,8
|2,0
|'''–40,4'''
|-
|'''Muu tootmine'''
| –35,3
|4,9
|2,7
| –2,8
| –1,4
|5,8
| –1,5
|1,8
|'''–25,8'''
|-
|'''Mööbel'''
| –18,3
| –1,2
|0,0
| –1,6
| –2,1
|0,4
|0,2
|0,0
|'''–22,6'''
|-
|'''Masinad'''
| –19,9
| –27,0
| –18,8
|3,9
|7,6
|18,1
|4,5
|9,1
|'''–22,4'''
|-
|'''Primaarsed metallid'''
| –3,1
|3,1
| –1,8
|1,0
|1,9
| –8,9
| –0,9
| –10,4
|'''–19,1'''
|-
|'''Valmismetallid'''
| –17,9
| –5,9
| –3,5
|2,8
| –4,3
|7,3
|1,2
|1,9
|'''–18,5'''
|-
|'''Plastmass'''
| –15,7
| –1,9
| –2,0
|5,7
| –4,1
|2,6
| –0,1
|0,5
|'''–15,0'''
|-
|'''Tekstiil'''
| –12,3
| –1,1
| –0,3
|2,8
| –4,6
|1,5
| –0,9
|0,2
|'''–14,7'''
|-
|'''Joogid, tubakas'''
|1,3
| –9,9
|0,6
| –3,3
|0,0
|1,0
|0,2
| –0,6
|'''–10,6'''
|-
|'''Mittemetalsed mineraalid'''
| –6,1
| –1,9
| –0,4
| –1,2
|0,1
|1,9
| –0,5
| –0,8
|'''–8,9'''
|-
|'''Paber'''
| –2,7
|1,2
|1,1
|4,3
|1,2
| –9,8
|0,9
| –1,9
|'''–5,8'''
|-
|'''Kemikaalid'''
| –3,9
| –39,5
| –1,5
|19,1
|3,2
|4,6
| –2,4
|15,8
|'''–4,7'''
|-
|'''Toit'''
|0,7
| –3,6
|6,1
|4,9
|0,9
|0,1
|1,4
| –1,1
|'''9,5'''
|-
|'''Põllumajandus'''
|17,8
|6,2
|7,3
| –3,0
|5,7
| –0,8
|2,8
| –6,5
|'''29,5'''
|-
|'''Petrooleum'''
|0,6
| –1,2
|0,1
|16,6
| –2,0
| –0,1
|0,6
|18,3
|'''32,9'''
|-
|'''Kokku riigi/piirkonna kohta'''
|'''–346,1'''
|'''–106,1'''
|'''–65,6'''
|'''–54,9'''
|'''–33,0'''
|'''–29,0'''
|'''–15,1'''
|'''32,3'''
|
|}

== Finantsseisund ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide finantsseisund}}
USA leibkondade ja mittetulunduslik netoväärtus ületas 2018. aasta I kvartalis esmakordselt 100 triljonit dollarit; alates 2012. aasta 4. kvartalist on see rekordid püstitatud igas tulevas kvartalis.&lt;ref name=&quot;G2d1w&quot; /&gt; USA föderaalvalitsus [[riigivõlg]] oli 2018. aasta mais 21,1 triljonit dollarit, veidi üle 100% SKP-st.&lt;ref name=&quot;9SjSp&quot; /&gt; Kasutades riigivõla alamhulka, mida nimetatakse &quot;üldsuse võlg&quot;, oli USA võlg 2017. aastal umbes 77% SKPst. Selle mõõtme järgi oli USA 2017. aasta riikide seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;R7hWV&quot; /&gt; Üldsuse võlg tõusis suure majandussurutise ja selle tagajärgede tõttu märkimisväärselt. Eeldatavasti jätkub tõus, kui riigi üldsuse võlg on 2028. aastaks 100% SKPst.&lt;ref name=&quot;OQ5HN&quot; /&gt;

[[USA riigivõlg]] oli 1980. aastal 909 miljardit dollarit, mis võrdub 33%-ga Ameerika sisemajanduse kogutoodangust (SKP); 1990. aastaks oli see arv enam kui kolmekordistunud 3,2 triljonini dollarini ehk 56%-ni SKTst.&lt;ref name=&quot;dYcSc&quot; /&gt; 2001. aastal oli riigivõlg 5,7 triljonit dollarit; võla suhe SKPsse püsis aga 1990. aasta tasemel.&lt;ref name=&quot;nwRGH&quot; /&gt; Võlatase tõusis järgmisel kümnendil kiiresti ja 28. jaanuaril 2010 tõsteti USA võla ülemmäär 14,3 triljonini.&lt;ref name=&quot;664hl&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide 2010. aasta föderaalse eelarve põhjal kasvab koguvõlg peaaegu 100%-ni SKTst, võrreldes 2009. aasta alguse tasemega umbes 80%.&lt;ref name=&quot;6grPv&quot; /&gt; [[Valge Maja]] hinnangul ületab valitsuse võla teenindamise vaheleht 2019. aastal 700 miljardit dollarit aastas, rohkem kui 2009. aastal 202 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;LeONK&quot; /&gt;

USA riigikassa statistika näitab, et 2006. aasta lõpus oli USA-välistel kodanikel ja asutustel 44% üldsuse föderaalsest võlast.&lt;ref name=&quot;rrMRX&quot; /&gt; Alates 2014. aastast on Hiina riigivõlakirjade suurim välisrahastaja Hiina, kellel on 1,26 triljoni dollari väärtuses riigivõlakirju.&lt;ref name=&quot;eJoQV&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide üldine finantsseisund hõlmab 2014. aasta seisuga 269,6 triljonit dollarit leibkondade, ettevõtete ja valitsusasutuste omanduses olevaid varasid, mis on enam kui 15,7-kordne Ameerika Ühendriikide aastane sisemajanduse kogutoodang. Võlad olid samal perioodil 145,8 triljonit dollarit, mis on umbes 8,5 korda suurem aasta sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=&quot;wioVk&quot; /&gt;

Alates 2010. aastast on USA riigikassas valitsussektori võla reaalintressimäärad olnud negatiivsed.&lt;ref name=&quot;kOyPT&quot; /&gt; Sellised madalad intressimäärad, mida inflatsioonimäär ületab, tekivad siis, kui turg usub, et piisavalt madala riskiga alternatiive pole olemas, või kui on vaja populaarseid institutsionaalseid investeeringuid nagu kindlustusettevõtted, pensionid või võlakirjad, rahaturg ja tasakaalustatud investeerimisfondid või investeerida riskimaandamiseks piisavalt suuri summasid riigikassa väärtpaberitesse.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; [[Lawrence Summers]] ja teised väidavad, et nii madala intressimääraga säästab riigivõlgade laenamine maksumaksjate raha ja parandab krediidivõimet.&lt;ref name=&quot;VAwgo&quot; /&gt;

1940. aastate lõpust kuni 1970. alguseni vähendasid mõlemad USA ja Ühendkuningriik oma võlakoormust umbes 30–40% SKTst kümne aasta jooksul, kasutades ära negatiivseid reaalintressimäärasid, kuid pole garantiid, et valitsemissektori võlakoormus jätkub ja jääb nii madalale.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Jaanuaris 2012 soovitas väärtpaberitööstuse ja finantsturgude liidu USA riigikassa laenuvõtmise nõuandekomitee ühehäälselt lubada riigivõlg enampakkumisele viia veelgi madalamate negatiivsete absoluutmääradega.&lt;ref name=&quot;gvDYH&quot; /&gt;

== Valuuta ja keskpank ==
{{vaata|USA dollar|Föderaalreservi Süsteem}}
[[Fail:USDnotesNew.png|pisi|300x300px|USA paberraha]]
[[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] on Ameerika Ühendriikide rahaühik. USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes enim kasutatav valuuta.&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot; /&gt; Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ''de facto'' valuuta.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

[[Föderaalvalitsus]] üritab madala inflatsiooni, kiire majanduskasvu ja madala tööpuuduse hoidmiseks kasutada nii [[Rahapoliitika|rahapoliitikat]] (raha pakkumise kontrollimine selliste mehhanismide kaudu nagu intressimäärade muutused) kui ka [[Fiskaalpoliitika|fiskaalpoliitikat]] (maksud ja kulutused). Stabiilse valuuta- ja rahapoliitika tagamiseks moodustati 1913. aastal [[Föderaalreservi Süsteem|föderaalreservina]] tuntud erapank. USA dollarit on peetud üheks stabiilsemaks valuutaks maailmas ja paljud rahvad tagavad omavääringu USA dollarireservidega.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

USA dollar on säilitanud oma positsiooni maailma peamise reservvaluutana, ehkki sellele rollile seatakse järk-järgult ohtu.&lt;ref name=&quot;AmcpW&quot; /&gt; Peaaegu kaks kolmandikku kogu maailmas hoitavatest valuutareservidest hoitakse USA dollarites, võrreldes järgmise populaarseima valuuta [[euro]], milles hoitakse umbes 25% maailmas hoitavatest valuutareservidest.&lt;ref name=&quot;Dh0NM&quot; /&gt;USA riigivõla suurenemine ja kvantitatiivne leevendamine on pannud mõned arvama, et USA dollar kaotab oma staatuse maailma reservvaluutana; need ennustused pole aga vilja kandnud.&lt;ref name=&quot;QMPRz&quot; /&gt;

== Seadus ja valitsus ==
USA oli 2012. aastal [[Äritegevuse lihtsuse indeks|äritegevuse lihtsuse indeksis]] 4. kohal, [[Fraseri instituut]] 2012. aastal [[Maailma majandusvabaduse indeks|maailma majandusvabaduse indeksis]] 18. kohal, [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] ja [[Heritage Foundation|Heritage Foundationi]] 2012. aastal [[Majandusvabaduse indeks|majandusvabaduse indeksis]] 10. kohal, 2014. aasta ülemaailmse võimaliku kaubanduse aruande 15. koht&lt;ref name=&quot;MNh2k&quot; /&gt; ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande kolmas koht.&lt;ref name=&quot;AwuWj&quot; /&gt;

2014. aasta majandusvabaduse indeksi järgi, mille avaldasid [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] ja [[The Heritage Foundation]], on USA langenud majanduslikult kõige vabamate riikide esikümnest välja. USA majandusvabadus on seitsme aasta jooksul püsivalt langenud ja see on ainus riik, mis on seda teinud.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt; Indeks mõõdab iga riigi pühendumust vaba ettevõtlusele skaalal 0–100. Riigid, kes kaotavad majandusvabaduse ja saavad madalad indeksitulemid, on majandusliku stagnatsiooni, kõrge töötuse määra ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohus.&lt;ref name=&quot;hYVxy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SANOP&quot; /&gt; 2014. aasta majandusvabaduse indeks andis USA-le tulemuse 75,5 ja on edetabelis maailmas 12. kohal. See langes kaks kohta edetabelis ja selle tulemus on poole punkti võrra madalam kui 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

=== Määrused ===
{{vaata|Ameerika Ühendriikide haldusõigus}}
[[Fail:BankingCrises.svg|pisi|264x264px|Riikide arv, kus alates 1800. aastast on igal aastal panganduskriis&lt;ref name=&quot;global-tra&quot; /&gt;|alt=]]
USA föderaalvalitsus reguleerib eraettevõtlust mitmel viisil. Regulatsioone on laias laastus kahesuguseid.

Mõnede jõupingutuste eesmärk on otseselt või kaudselt hindade kontrolli all hoidmine. Tavaliselt on valitsus püüdnud luua riiklikult reguleeritud [[Monopol|monopole]], näiteks elektriettevõtted, lubades samal tasemel hinnad, mis tagaksid neile normaalse kasumi. Vahel on valitsus laiendanud majanduskontrolli ka muudele tööstusharudele. Suurele majandussurutisele järgnenud aastatel töötas see välja keeruka süsteemi põllumajandustoodete hindade stabiliseerimiseks, mis kipuvad reageerima kiiresti muutuvale pakkumise ja nõudluse muutustele metsikult. Hulk teisi tööstusharusid – kaubaveod ja hiljem ka lennuettevõtjad – otsisid ise edukalt regulatsiooni, et piirata seda, mida nad pidasid kahjulikeks hinnalangusteks, seda protsessi nimetati [[Regulatiivne püüdmine|regulatiivseks püüdmiseks]].&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Teine majandusregulatsiooni vorm, [[monopolidevastane seadus]], püüab tugevdada turujõude, nii et otsene reguleerimine pole vajalik. Valitsus – ja mõnikord ka eraõiguslikud osapooled – on monopolidevastaseid seadusi kasutanud selliste tegevuste või ühinemiste keelamiseks, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

[[Pangaregulatsioon on Ameerika Ühendriikides]] väga killustatud võrreldes teiste [[G10]] riikidega, kus enamikul riikidel on ainult üks pankade regulaator. USA-s on pangandust reguleeritud nii föderaalsel kui ka osariigi tasandil. USA-s on ka üks kõige enam reguleeritud panganduskeskkondi maailmas; paljud määrused ei ole siiski seotud usaldusväärsusega, vaid keskenduvad pigem privaatsusele, avalikustamisele, pettuste ennetamisele, rahapesu ja terrorismi tõkestamisele, liigkasuvõtmise vastasele laenudele ning madalama sissetulekuga segmentidele laenamise edendamisele.

Alates 1970. aastatest on valitsus kontrollinud eraettevõtteid ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, näiteks avalikkuse tervise ja ohutuse parandamiseks või tervisliku keskkonna säilitamiseks. Näiteks tööohutuse ja töötervishoiu amet kehtestab ja rakendab tööohutuse standardeid ning [[Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet]] pakub standardeid ja määrusi õhu, vee ja maaressursside säilitamiseks. [[FDA|USA toidu- ja ravimiamet]] reguleerib, millised ravimid võivad turule jõuda, ning sätestab ka toiduainete avalikustamise standardid.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

20. sajandi viimase kolme kümnendi jooksul muutus ameeriklaste suhtumine regulatsiooni oluliselt. 1970. aastatel hakkasid poliitikakujundajad üha enam veenduma, et majanduse reguleerimine kaitseb ettevõtteid sellistes tööstusharudes nagu lennundus ja autoveod. Samal ajal tekitasid tehnoloogilised muutused uusi konkurente mõnes tööstusharus, näiteks telekommunikatsioonis, mida kunagi peeti loomulikeks monopolideks. Mõlemad arengud viisid regulatsiooni kergendavate seaduste korrani.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Kui Ameerika kahe mõjukaima erakonna juhid pooldasid 1970., 1980. ja 1990. aastatel üldiselt majanduse [[Dereguleerimine|dereguleerimist]], siis sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud määruste osas oldi vähem nõus. Ühiskondlik reguleerimine oli omandanud kasvava tähtsuse depressioonile ja II maailmasõjale järgnenud aastatel ning jällegi 1960. ja 1970. aastatel. 1980. aastatel leevendas valitsus töö-, tarbija- ja keskkonnaeeskirju, tuginedes ideele, et selline regulatsioon sekkub [[Vaba ettevõtlus|vaba ettevõtlusse]], suurendab ettevõtlusega seotud kulusid ja aitab seega kaasa inflatsioonile. Vastus sellistele muutustele on segane; paljud ameeriklased väljendasid jätkuvalt muret konkreetsete sündmuste või suundumuste pärast, kutsudes valitsust välja andma mõnes valdkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses, uusi määrusi.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Seal, kus seadusandlikud kanalid pole reageerinud, on mõned kodanikud pöördunud kohtute poole, et kiiremini lahendada sotsiaalseid probleeme. Näiteks 1990. aastatel kaebasid üksikisikud ja lõpuks valitsus ise tubakaettevõtteid sigareti suitsetamise terviseriskide üle. 1998. aasta tubakatoodete levitamise põhileping nägi riikidele ette pikaajalisi makseid suitsetamisega seotud haiguste ravimisega seotud meditsiinikulude katmiseks.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Aastatel 2000–2008 toimus USA majandusregulatsiooni kiireim laienemine alates 1970. aastate algusest. Uute lehtede arv föderaalses registris, mis on majanduse reguleerimise volikiri, tõusis 64 438 uuelt leheküljelt 2001. aastal 78 090 uuele lehele 2007. aastal, mis on rekordiline arv määrusi. Majanduslikult olulised määrused, mis on määratletud kui määrused, mis maksavad rohkem kui 100 miljonit dollarit aastas, kasvasid 70%. Kulutused reguleerimisele kasvasid 62%, 26,4 miljardilt dollarilt 42,7 miljardi dollarini.&lt;ref name=&quot;TzDmq&quot; /&gt;

=== Maksustamine ===
{{vaata|Maksustamine Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Taxes revenue by source chart history.png|pisi|438x438px|Maksutulu protsentuaalselt USA-s maksuliigi järgi]]
[[Maksustamine Ameerika Ühendriikides]] on keeruline süsteem, mis võib hõlmata makset vähemalt neljale valitsustasandile ja paljusid maksustamisviise. Makse nõuavad föderaalvalitsus, osariikide valitsused ja sageli kohalikud omavalitsused, kuhu võivad kuuluda maakonnad, vallad, alevid, koolipiirkonnad ja muud eriotstarbelised linnaosad, sealhulgas tuletõrje-, kommunaal- ja transiidipiirkonnad.&lt;ref name=&quot;oSHcQ&quot; /&gt;

Maksuvormid hõlmavad tulu-, kinnisvara-, müügi-, impordi-, palga-, kinnisvara- ja kingimaksusid, aga ka mitmesuguseid tasusid. Kui arvestada maksustamist kõigil valitsustasanditel, oli kogu maksustamine protsentides SKT-st 2011. aastal umbes 25%.&lt;ref name=&quot;43EBD&quot; /&gt; Musta majanduse osakaal USA majanduses on teiste riikidega võrreldes väga väike.&lt;ref name=&quot;wVnkc&quot; /&gt;

Ehkki USA põhiseadusega on föderaalne varamaks keelatud, välja arvatud juhul, kui laekumised jagunevad osariikide vahel nende elanike poolt, on riigi ja kohalike omavalitsuste omandimaks kinnisvara omandimaks ja kuna kapitali kasvutulu maksustatakse nominaalse inflatsiooni asemel – korrigeeritud kasum, kapitali juurdekasvu maks võrdub inflatsioonimäära omandimaksuga.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

USA maksustamine on üldiselt progressiivne, eriti föderaalsel tasandil, ja arenenud maailmas üks progressiivsemaid.&lt;ref name=&quot;3EYgS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uixBh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hD5JE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ef2Rg&quot; /&gt; Arutletakse selle üle, kas maksud peaksid olema rohkem või vähem progressiivsed.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myHCk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NdxmK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UtcG6&quot; /&gt;

=== Kulud ===
{{vaata|Ameerika Ühendriikide föderaalne eelarve|USA valitsuse kulutused|USA riigivõlg}}
[[Fail:2018 Federal Budget Infographic.png|pisi|423x423px|CBO: USA föderaalse kulutuste ja tulude komponendid eelarveaastaks 2018. Peamised kulukategooriad on tervishoid, sotsiaalkindlustus ja riigikaitse; tulu- ja palgamaksud on peamised tuluallikad]]
Ameerika Ühendriikide avaliku sektori kulutused moodustavad umbes 38% SKPst (föderaalsed on umbes 21%, ülejäänud osariigid ja kohalikud omavalitsused).&lt;ref name=&quot;TUp8A&quot; /&gt; Igal valitsustasandil on palju otseseid teenuseid. Näiteks föderaalvalitsus vastutab riigikaitse eest, teadusuuringute eest, mis viivad sageli uute toodete väljatöötamiseni, viib läbi kosmoseuuringuid ja juhib arvukalt programme, mille eesmärk on aidata töötajatel arendada töökohal vajalikke oskusi ja leida tööd (sealhulgas kõrgharidus). Valitsusekulutused mõjutavad märkimisväärselt kohalikku ja piirkondlikku majandust ning majandustegevuse üldist tempot. 

Osariikide valitsused vastutavad enamiku maanteede ehitamise ja hooldamise eest. Riigikoolide rahastamisel ja haldamisel on juhtiv roll riigi-, maakonna- või linnavalitsusel. Politsei ja tuletõrje eest vastutavad peamiselt kohalikud omavalitsused. 2016. aastal olid USA osariigi ja kohalikud omavalitsused võlgu 3 triljonit dollarit ja neil on veel 5 triljonit dollarit katteta kohustusi.&lt;ref name=&quot;ki5Ok&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide hoolekandesüsteem sai alguse 1930. aastatel, suure depressiooni ajal, [[Uus kurss|uue kursi]] vastuvõtmisega. Hiljem laiendati hoolekandesüsteemi 1960. aastatel Suure Ühiskonna seaduste kaudu, mis hõlmasid [[Medicare|Medicare'i]], [[Medicaid|Medicaidit]], vanemate ameeriklaste seadust ja föderaalset hariduse rahastamist. Valitsuse ametlike prognooside kohaselt seisab Medicare järgmise 75 aasta jooksul 37 triljoni dollari suuruse katteta kohustuse all ja sotsiaalkindlustuse ees on sama aja jooksul 13 triljoni dollari suurune katteta vastutus.&lt;ref name=&quot;fDaEQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;P7njm&quot; /&gt;

Üldiselt moodustasid föderaalsed, osariigi ja kohalikud kulutused 1998. aastal peaaegu 28% sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=&quot;lOyo0&quot; /&gt;

=== Föderaalne eelarve ja võlg ===
{{Vaata ka|USA föderaalne eelarve}}
[[Fail:CBO Deficit - Baseline Comparison - April 2018.png|pisi|429x429px|CBO põhistsenaariumi võrdlused: juuni 2017 (sisuliselt defitsiidi trajektoor, mille president Trump pärandas president Obamalt), 2018. aasta aprill (mis kajastab Trumpi maksukärpeid ja kuluarveid) ja 2018. aasta aprilli alternatiivne stsenaarium (mis eeldab Trumpi maksukärbete pikendamist) &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Economic and Budget Outlook|väljaanne=cbo.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
2017. eelarveaastal kulutas föderaalvalitsus eelarve või kassa alusel 3,98 triljonit dollarit, mis on 128 miljardit dollarit ehk 3,3% rohkem kui 2016. majandusaastal 3,85 triljonit dollarit. 2017. majandusaasta kulutuste peamised kategooriad hõlmasid tervishoiuteenuseid, nagu Medicare ja Medicaid (1 077 miljardit dollarit või 27% kulutustest), sotsiaalkindlustust (939 miljardit dollarit või 24 protsenti), föderaalsete osakondade ja ametite juhtimiseks kasutatavaid riigikaitsega mitteseotud kulutusi (610 miljardit dollarit või 15%), kaitseosakond (590 miljardit dollarit või 15%) ja intressid (263 miljardit dollarit või 7%).&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

2017. majandusaasta jooksul kogus föderaalvalitsus maksutulu umbes 3,32 triljonit dollarit, mis on 48 miljardit dollarit ehk 1,5% rohkem kui 2016. majandusaastal. Esmased laekumiste kategooriad hõlmasid üksikisiku tulumaksu (1587 miljardit dollarit ehk 48% kogulaekumistest), sotsiaalkindlustuse maksud (1162 miljardit dollarit ehk 35%) ja ettevõtete maksud (297 miljardit dollarit ehk 9%). Muud tululiigid hõlmasid aktsiisi-, kinnisvara- ja kingimaksusid. 2017. majandusaasta tulud olid 17,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 2016. majandusaasta 17,7%-ga. Maksutulud olid perioodil 1980–2017 keskmiselt umbes 17,4% SKP-st.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

Föderaalse eelarve puudujääk (st tuludest suuremad kulud) oli 2017. majandusaastal 665 miljardit dollarit, võrreldes 2016. aastal 585 miljardi dollariga, mis tähendab 80 miljardi dollari ehk 14% kasvu. Eelarve puudujääk oli 2017. aastal 3,5% SKP-st, võrreldes 3,2% SKP-ga 2016. aastal. Eelarve puudujääk kasvab prognooside kohaselt 2018. eelarveaastal 804 miljardi dollarini, mis tuleneb märkimisväärselt maksukärbete ja töökohtade seadusest ning muudest kuluarvetest. Vananev riik ja tervishoiuteenuste inflatsioon on pikas perspektiivis ka muud puudujäägi ja võla põhjustajad.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 14,7 triljonit dollarit ehk 77% SKP-st, mis oli 207 riigi seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;YQ5p1&quot; /&gt;See võlg, protsentides SKT-st, on enam-vähem samaväärne paljude [[Lääne-Euroopa]] riikide võlgadega.&lt;ref name=&quot;7kcvR&quot; /&gt;

== Ärikultuur ==
[[Fail:Boeing 787-10 rollout with President Trump (32335755473) (cropped).jpg|pisi|320x320px|[[Boeing|Boeingu]] tegevjuht [[Dennis Muilenburg]] koos president [[Donald Trump|Donald Trumpiga]] [[Boeing 787 Dreamliner|787-10 Dreamlineri]] kasutuselevõtu tseremoonial]]
USA majanduse keskne tunnus on erasektorile antav majandusvabadus, võimaldades erasektoril teha enamuse majandusotsustest, määrates USA majanduse suuna ja ulatuse. Seda soodustavad suhteliselt madal regulatsioonitase ja valitsuse osalus, samuti kohtusüsteem, mis üldiselt kaitseb omandiõigusi ja täidab lepinguid.&lt;ref name=&quot;5RWNE&quot; /&gt; Tänapäeval asub USAs 29,6 miljonit väikeettevõtet, 30% maailma miljonäridest, 40% maailma miljardäridest, samuti 139 maailma 500 suurimast ettevõttest.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;i7ODV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KsKeW&quot; /&gt;

Alates [[Iseseisvus|iseseisvusest]] tekkimisest on USA julgustanud teadust ja innovatsiooni. 20. sajandi alguses kasvas USA tööstuse ja akadeemiliste ringkondade mitteametliku koostöö kaudu välja töötatud uurimistöö kiiresti ja ületas 1930. aastate lõpuks Suurbritannias toimuva suurust (ehkki USA teadustöö kvaliteet polnud veel võrdne Briti ja Saksamaa uuringutega sellel ajal). Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] mängisid föderaalsed kulutused kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele ning monopolidevastasele poliitikale olulist rolli USA innovatsioonis.&lt;ref name=&quot;KjSTW&quot; /&gt;

USA-s on rikkalikult maavarasid ja viljakat talumulda ning seal on mõõdukas kliima. Samuti on sellel ulatuslikud rannajooned nii [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres kui ka [[Mehhiko laht|Mehhiko lahel]]. Jõed voolavad sügaval mandri sees ja [[suur järvistu]] – viis suurt sisemaa järve piki USA piiri [[Kanada|Kanadaga]] – pakuvad täiendavat laevaliiklust. Need ulatuslikud veeteed on aastate jooksul aidanud kujundada riigi majanduskasvu ja aidanud siduda Ameerika 50 üksikut osariiki ühes majandusüksuses.&lt;ref name=&quot;Vbp6M&quot; /&gt;

Töötajate arv ja mis veelgi olulisem – nende tootlikkus aitab kindlaks teha USA majanduse tervist. Tarbijate kulutused USA-s tõusid 1960. aastal umbes 62%-ni SKP-st, kus püsisid umbes 1981. aastani, ja on seejärel tõusnud 2013. aastal 71%-ni.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Läbi oma ajaloo on USA-s olnud tööjõu pidev kasv, mis on nähtus, mis on nii peaaegu pideva majanduse laienemise põhjus kui ka tagajärg. Kuni veidi pärast esimest maailmasõda olid enamus töötajaid [[Euroopa|Euroopast]] pärit sisserändajad, nende otsesed järeltulijad või aafrika ameeriklased, kes olid enamasti [[Aafrika|Aafrikast]] toodud orjad, või nende järeltulijad.&lt;ref name=&quot;alJCZ&quot; /&gt;

== Demograafiline nihe ==
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide demograafia}}
Alates 20. sajandi lõpust rändasid sisse paljud ladinaameeriklased, pärast rahvustepõhiste sisserändekvootide kaotamist järgnes neile palju aasialasi.&lt;ref name=&quot;vha3T&quot; /&gt; Kõrge palga lubamine toob Ameerika Ühendriikidesse palju kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kogu maailmast ning miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid, kes otsivad tööd varimajanduses. Ainuüksi 1990. aastatel sisenes Ameerika Ühendriikidesse ametlikult üle 13 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;OC0is&quot; /&gt;
[[Fail:Chinatown, Philadelphia PA.jpg|pisi|276x276px|Restoranid ja poed [[Philadelphia]]s [[Chinatown (Philadelphia)|Chinatownis]]]]
Tööjõu liikuvus on olnud oluline ka Ameerika majanduse suutlikkuses muutuvate tingimustega kohaneda. Kui sisserändajad ujutasid idaranniku tööturge, kolisid paljud töötajad sisemaale, oodates sageli põllumaade koristamist. Samamoodi meelitasid majanduslikud võimalused tööstuslikes ja põhjapoolsetes linnades 20. sajandi esimesel poolel, nn rände ajal, musti ameeriklased lõunapoolsetest taludest.

Ameerika Ühendriikides on korporatsioon kujunenud aktsionäridena tuntud omanike ühenduseks, mis moodustavad äriettevõtte, mida juhivad keerulised reeglid ja kombed. Masstootmise protsessist tulenevad ettevõtted, näiteks [[General Electric]], on olnud olulised Ameerika Ühendriikide kujundamisel. Aktsiaturu kaudu on Ameerika pangad ja investorid kasvatanud ettevõtetest kapitali investeerimisega ja kapitali väljavõtmisega oma majandust kasvatanud. Tänapäeval, üleilmastumise ajastul, on Ameerika investoritel ja ettevõtetel mõju kogu maailmas. Ameerika valitsus kuulub ka Ameerika majanduse suurimate investorite hulka. Valitsuse investeeringud on suunatud mastaapsete avalike tööde (näiteks [[Hooveri pais]]), sõjalis-tööstuslike lepingute ja finantssektori tööstusele.

=== Vananemine ===
Mitmete uuringute kohaselt on USA elanikkond vananemas, millel on märkimisväärne majanduslik mõju SKP kasvule, tootlikkusele, innovatsioonile, ebavõrdsusele ja riigivõlale. Keskmine töötaja oli 2019. aastal 42-aastane, võrrelduna 38-ga 2000. aastal. 2030. aastaks on umbes 59% üle 16-aastastest täiskasvanutest tööjõud, võrreldes 62%-ga 2015. aastal. Ühe uuringu kohaselt on vananemine alates 2000. aastast vähendanud tootlikkust 0,25% ja 0,7% aastas. Kuna SKP kasv sõltub tootlikkusest (toodang töötaja kohta) ja töötajate arvust, aeglustavad mõlemad suundumused SKT kasvu. Vanemaealised töötajad säästavad rohkem, mis surub intressimäärasid alla, tasakaalustades osa SKP kasvu vähenemisest, kuid vähendades föderaalreservi võimet majanduslangusega toime tulla intressimäärasid alandades. Vananemise trendiga tegelemiseks on vaja sisserännet (mis teoreetiliselt toob kaasa nooremaid töötajaid) ja kõrgemat sündimusmäära, mida saab soodustada stiimulitega rohkem lapsi saada (nt maksusoodustused, toetused ja heldemad tasulised puhkused).&lt;ref name=&quot;E1AM8&quot; /&gt;

[[Kongressi eelarveamet]] hindas 2019. aasta mais, et kohustuslikud kulutused (nt [[Medicare]], [[Medicaid]] ja [[Ameerika Ühendriikide sotsiaalkindlustus|sotsiaalkindlustus]]) kasvavad elanike vananedes majanduse suuruse (SKP) suhtes jätkuvalt. Prognooside kohaselt suureneb 65-aastase või vanema elanikkonna arv aastatel 2019–2029 ühe kolmandiku võrra. Programmi kohustuslikud kulutused (väljaminekud) olid 2019. aastal 12,7% SKPst ja prognooside kohaselt on ajavahemikuks 2025–2029 keskmiselt 14,4% SKPst.&lt;ref name=&quot;bBSjy&quot; /&gt;

== Ettevõtlus ==
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu}}
[[Fail:Government and State-Owned Enterprises to GDP for United States.png|pisi|365x365px|Riigi omanduses olevate ettevõtete või GSEde protsent USA majanduses]]
Ameerika Ühendriigid on juhtiv tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas alates 19. sajandi lõpust ja teadusuuringutest alates 20. sajandi keskpaigast. 1876. aastal sai [[Alexander Graham Bell]] esimese patendi [[Telefon|telefoni]] eest USA-s. [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] labor töötas välja [[Fonograaf|fonograafi]], esimese kauakestva [[Lamp|lambipirni]] ja esimese elujõulise [[filmikaamera]]. [[Nikola Tesla]] oli raadios kasutatava [[Vahelduvvoolu induktsioonmootor|vahelduvvoolu induktsioonmootori]] ja kõrgsagedusliku jõuülekande teerajaja. 20. sajandi alguses populariseerisid [[Ransom E. Olds]] ja [[Henry Ford]] autofirmad [[Tootmisliin|tootmisliini]]. [[Vennad Wrightid]] tegid 1903. aastal esimese püsiva ja kontrollitud õhust raskema lennu.&lt;ref name=&quot;Aps51&quot; /&gt;
[[Fail:Steve Jobs and Bill Gates (522695099).jpg|pisi|259x259px|[[Steve Jobs]] ja [[Bill Gates]] on olnud kaks tuntumat Ameerika ettevõtjat]]
Ameerika Ühendriikide ühiskond rõhutab ettevõtlust ja ärindust. Ettevõtlus on ettevõtjaks olemine, mida võib määratleda kui &quot;seda, kes võtab uuendusi, rahandust ja ärimeelsust ette uuenduste muutmiseks majanduskaupadeks&quot;. Selle tulemuseks võib olla uute organisatsioonide loomine või küpste organisatsioonide taaselustamine vastusena tajutavale võimalusele.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Kõige ilmsem ettevõtlusvorm viitab uute ettevõtete (viidatud kui alustavatele ettevõtetele) asutamise protsessile ja kaasamisele; viimastel aastatel on seda mõistet siiski laiendatud, et see hõlmaks ka ettevõtluse sotsiaalseid ja poliitilisi vorme. Kui ettevõtlus kirjeldab tegevust ettevõttes või suures organisatsioonis, viidatakse sellele kui ettevõttesisesele ettevõtmisele ja see võib hõlmata ka ettevõtte ettevõtmist, kui suured üksused eraldavad organisatsioone.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Ettevõtlusteadlase ja globaalse ettevõtlusmonitori looja [[Paul Reynolds|Paul Reynoldsi]] sõnul on &quot;pensionieani jõudmise ajaks pooltel kõigil USAs töötavatel meestel tõenäoliselt üks või mitu aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi; neli võivad olla tegelenud füüsilisest isikust ettevõtjana kuue või enama aasta jooksul. Uue ettevõtte loomises osalemine on USA töötajate seas karjääri jooksul tavaline tegevus. &quot; &lt;ref name=&quot;cW5VM&quot; /&gt; Ja viimastel aastatel on doktorid [[David Audretsch]] dokumenteerinud ettevõtte loomist kui peamist majanduskasvu tõukejõudu nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]].

== Riskikapitali investeerimine ==
[[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|318x318px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani.]]
[[Riskikapital]] kui majandusharu pärines Ameerika Ühendriikidest, kus see endiselt domineerib.&lt;ref name=&quot;LVWbx&quot; /&gt; Riikliku riskikapitaliliidu andmetel pärinevad 11% erasektori töökohtadest riskikapitaliga tagatud ettevõtetest ja riskikapitaliga tagatud tulud moodustavad 21% USA SKP-st.&lt;ref name=&quot;xtMYj&quot; /&gt;
[[Fail:US VC funding.png|pisi|409x409px|USA riskikapitali investeeringud 1995.–2017. aasta kvartalites]]
2014. aastal ulatusid USA investeeringud riskikapitali 4 356 tehingu korral 48,3 miljardi dollarini. See tähendas &quot;dollarites 61%-list kasvu ja tehingute suurenemist 4%-ga võrreldes eelmise aastaga&quot;, teatas riiklik riskikapitali ühing. [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni]] hinnangul olid USA riskikapitaliinvesteeringud 2014. aastaks täielikult taastunud majanduslanguse-eelsele tasemele. Riiklik riskikapitali ühing on teatanud, et 2014. aastal oli riskikapitali investeering bioteadustesse kõrgeimal tasemel alates 2008. aastast: biotehnoloogiasse investeeriti 470 tehinguga 6 miljardi dollariga ja bioteadustesse kokku 8,6 miljardit dollarit 789 tehinguga (sealhulgas biotehnoloogia ja meditsiiniseadmed). Kaks kolmandikku (68%) investeeringutest biotehnoloogiasse suunati esmakordsetesse/varajases etapis tehtavatesse arendustehingutesse ja ülejäänu laienemise arenguetappi (14%), seemneetapi ettevõtetesse (11%) ja hilises järgus olevatesse ettevõtetesse (7%). Kuid kõige enam tehingutesse investeeris tarkvaratööstus: 1799 tehingut, 19,8 miljardi dollarise investeeringu eest. Teiseks tulid Interneti-spetsiifilised ettevõtted, kes kogusid 1005 tehingu jooksul 11,9 miljardit USA dollarit investeeringuid. Paljud neist ettevõtetest asuvad California osariigis, mis ainuüksi koondab 28% USA teadusuuringutest.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Mõned uued Ameerika ettevõtted koguvad investeeringuid ingel-investoritelt (riskikapitalistidelt). 2010. aastal moodustasid kõige suurema osa ingelinvesteeringutest tervishoiuteenused/meditsiin, mis oli 30% inglite koguinvesteeringutest (2009. aastal 17%), millele järgnes tarkvara (16% vs 19% 2007. aastal) ja biotehnoloogia (15% vs. 8% 2009. aastal), tööstus/energeetika (8% vs 17% 2009. aastal), jaemüük (5% vs 8% 2009. aastal) ja IT-teenused (5%).

Ameeriklased on &quot;julged tarbijad&quot;, kes on teistest varmamalt valmis proovima igasuguseid uusi tooteid ja ärgitama tootjaid oma tooteid parendama.&lt;ref name=&quot;c2ntO&quot; /&gt;

== Ühinemised ja ülevõtmised ==
Alates 1985. aastast on USA-s olnud kolm peamist ühinemiste ja omandamiste lainet. 2017. aasta on olnud tehingute arvu poolest kõige aktiivsem (12 914 tehingut), samas kui 2015. aasta kumuleerub tehingute suurimaks koguväärtuseks (24 miljardit USD).

USA ajaloo suurim ühinemistehing oli [[Time Warner|Time Warneri]] omandamine [[America Online Inc.]] poolt 2000. aastal, kui pakkumine oli üle 164 miljardi USD. Alates 2000. aastast on Hiina investorite omandatud USA ettevõtete aktsiate arv kasvanud 368%. Vastupidi – USA ettevõtted, kes omandavad Hiina ettevõtteid – vähenesid 25%, kuid kuni 2007. aastani oli kasv lühike.&lt;ref name=&quot;mljgn&quot; /&gt;

== Teadus- ja arendustegevus ==
[[Fail:GERD GDP ratio in the USA, 2002–2013.svg|pisi|274x274px|Sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele USA-s protsentides SKT-st, 2002.–2013. aastal. Võrdluseks on toodud teised riigid]]
Ameerika Ühendriigid investeerivad absoluutarvudes teadus- ja arendustegevusse rohkem vahendeid kui teised [[G7]] riigid kokku: 2012. aastal 17,2% rohkem. Alates 2000. aastast on USA sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele (GERD) suurenenud 31,2%, mis võimaldab riigil säilitada oma GERD-st G7 riikide seas 54,0% osalust (2000. aastal 54,2%).&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Majanduslanguse mõju teaduskuludele ===
Üldiselt tõusid USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse koos majanduse kasvuga sajandi esimestel aastatel, enne kui nad majanduslanguse ajal pisut taandusid, seejärel kasvu taastudes taas tõusma hakkasid. Oma tipptasemel 2009. aastal oli GERD 406 miljardit USA dollarit (2,82% SKPst). Vaatamata majanduslangusele oli see 2012. aastal endiselt 2,79% ja liikus esialgsete andmete kohaselt 2013. aastal vaid pisut 2,73%-ni ja pidi jääma 2014. aastal samale tasemele.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:World shares of GDP, GERD, researchers and publications for the G20, 2009 and 2013.svg|pisi|273x273px|SKT osakaal maailmas; teaduskulutused, teadlased ja teaduspublikatsioonid, 2009 ja 2013]]
Alusuuringute peamine rahastaja on [[USA Valitsuskabinet|föderaalvalitsus]], 2012. aastal 52,6%; osariikide valitsused, ülikoolid ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid finantseerisid 26%. Teisalt rahastab eksperimentaalset arendustööd peamiselt tööstus: 76,4%-ni föderaalvalitsuse 22,1%-ni 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Ehkki USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse on suured, ei õnnestunud riigil saavutada president Obama eesmärki, milleks on 3% SKP-st tema ametiaja lõpuks 2016. aastal. Ameerika ülemvõim on selles osas õõnestav, isegi kui teised rahvad – eriti Hiina – kannavad oma eesmärke oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse uutesse kõrgustesse. Aastatel 2009–2012 vähenes USA teadusuuringute kulutuste osakaal maailmas pisut 30,5%-lt 28,1%-ni. Mitu riik pühendab teadusuuringutele ja arendustegevusele enam kui 4% SKTst ([[Iisrael]], [[Jaapan]] ja [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]]) ning teised plaanivad tõsta oma GERD/SKP suhet 4%-le aastaks 2020 ([[Soome]] ja [[Rootsi]]).&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Ettevõtete kulutused teadusuuringutele ===
Äriettevõtted andsid 2012. aastal 59,1% USA GERD-st, võrreldes 69,0%-ga 2000. aastal. Eraettevõtted ja mittetulundusühingud annavad kumbki väikese osa kogu teadus- ja arendustegevusest, vastavalt 3,3% ja 3,8%.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:R&amp;D budget by US agency, 1994–2014.svg|pisi|376x376px|USA teadus- ja arendustegevuse eelarve valitsusasutuste kaupa 1994–2014]]
USA on ajalooliselt olnud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juht. Aastatel 2008–2009 toimunud majanduslangusel on siiski olnud püsiv mõju. Kui teadus- ja arendustegevuse peamised teostajad pidasid suuresti oma kohustusi, tundsid USA majanduslanguse valu peamiselt väikeettevõtted ja idufirmad. USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtjate surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja trend jätkus vähemalt 2012. aastani. Ajavahemikul 2003–2008 olid ettevõtluse teadusuuringute kulutused järginud üldiselt ülespoole suunatud trajektoor. 2009. aastal trajektoor muutus, kuna kulud vähenesid 4% võrreldes eelmise aastaga ja siis jälle 2010. aastal, ehkki seekord 1–2%. Tervishoiuteenusteid osutamise võimalustega tööstusharude ettevõtted kärbivad vähem kui küpsemad tööstusharud, näiteks fossiilkütused. Kõige rohkem kärbiti teadus- ja arendustegevuse kulusid põllumajanduse tootmises: −3,5% võrreldes keskmise teadus- ja arendustegevuse ning netokäibe suhtega. Keemia ja sellega seotud toodete tööstus ning elektroonikaseadmete tööstus seevastu näitasid teadus- ja arendustegevuse netomüügisuhet, mis oli keskmiselt 3,8% ja 4,8% kõrgem. Ehkki teadus- ja arendustegevusele kulutatud kulutused suurenesid 2011. aastal, olid need siiski 2008. aasta kulude tasemest madalamad. 2012. aastaks oli ettevõtete rahastatud teadus- ja arendustegevuse kasvutempo taastunud. Kas see jätkub, sõltub majanduse elavdamise ja kasvu püüdlustest, föderaalsete teadusuuringute rahastamise tasemest ja üldisest ettevõtluskliimast.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Teadusuuringute kulutused osariigi tasandil ===
{{Vaata ka|USA osariikide loetelu teadus- ja arendustegevuse kulude järgi}}
[[Fail:Science and engineering in the USA by state, 2010.svg|pisi|403x403px|Teaduse ja tehnika osakaal Ameerika Ühendriikides osariikide kaupa]]
Teadusuuringute kulutamise tase on osariigiti väga erinev. Kuus osariiki ([[New Mexico]], [[Maryland]], [[Massachusetts]], [[Washingtoni osariik|Washington]], [[California]] ja [[Michigan]]) kulutasid 2010. aastal teadus- ja arendustegevusele 3,9% või rohkem oma SKT-st, moodustades kokku 42% riiklikest teadusuuringute kuludest. 2010. aastal koondus enam kui veerand teadus- ja arendustegevusest Californias (28,1%), edestades Massachusettsi (5,7%), [[New Jersey osariik|New Jersey]] (5,6%), Washingtoni (5,5%), Michigani (5,4%), [[Texas|Texast]] (5,2%), [[Illinois]] (4,8%), [[New Yorgi osariik|New York]] (3,6%) ja [[Pennsylvania]] (3,5%). Seitse osariiki ([[Arkansas]], [[Nevada]], [[Oklahoma]], [[Louisiana]], [[Lõuna-Dakota]] ja [[Wyoming]]) eraldasid teadus- ja arendustegevusele vähem kui 0,8% SKP-st.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Californias asub [[Silicon Valley]], see nimi anti piirkonnale, kus seal baseeruvad infotehnoloogia juhtivaid ettevõtted ja idufirmad. Selles osariigis asuvad ka dünaamilised biotehnoloogia klastrid [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonnas]], [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[San Diego|San Diegos]]. Peamised biotehnoloogia klastrid väljaspool Californiat on [[Boston|Bostoni]]/[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], Massachusetts, Maryland, [[Washington|Washingtoni]] linna äärelinn, [[New York]], [[Seattle]], [[Philadelphia]] ja [[Chicago]]. California pakub kogu riigis teaduse ja tehnika alal 13,7% kõigist töökohtadest teaduse ja tehnika alal, rohkem kui üheski teises osariigis. Nendes valdkondades töötab umbes 5,7% californialastest. See suur osakaal kajastab akadeemilise tipptaseme tugevat kombinatsiooni ja tugevat keskendumist teadus- ja arendustegevusele: mainekas [[Stanfordi ülikool]] ja [[California Ülikool|California ülikool]] hõõruvad näiteks [[Silicon Valley]] õlgadele. Umbes samamoodi, [[Route 128]] Bostoni ümbruses Massachusettsi osariigis pole mitte ainult arvukalt kõrgtehnoloogiaga tegelevaid firmasid ja korporatsioone, vaid ka võõrustab tuntud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi tehnoloogiainstituuti]].&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

[[New Mexico]] suurt uurimistöö intensiivsust saab seletada asjaoluga, et seal asub [[Los Alamose riiklik labor]]. Marylandi seisukoht võib kajastada föderaalselt rahastatavate teadusasutuste koondumist sinna. Washingtoni osariigis on suur kontsentratsioon kõrgtehnoloogiaettevõtteid nagu [[Microsoft]], [[Amazon.com|Amazon]] ja [[Boeing]] ja enamiku autotootjate insenerifunktsioonid asuvad [[Michigan|Michigani osariigis]].&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Rahvusvaheliste korporatsioonide teadusuuringute kulutused ===
Föderaalvalitsus ja enamik 50-st USA-d moodustavast osariigist pakuvad maksukrediiti teatud tööstusharudele ja ettevõtetele, et julgustada neid teadus- ja arendustegevuses osalema. [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] uuendab maksukrediiti tavaliselt iga paari aasta tagant. [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] 2012. aasta uuringu kohaselt ei võta ettevõtted teadus- ja arendustegevusse investeerimise otsuste tegemisel neid krediite arvesse, kuna nad ei saa loota, et neid krediite uuendatakse.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

2014. aastal pääsesid teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste mahu poolest rahvusvaheliste kontsernide 50 parima hulka USA kontsernidest [[Microsoft]], [[Intel]], [[Johnson &amp; Johnson]] ja [[Google]]. Mitmed, näiteks [[Intel]], [[Microsoft]], [[Johnson &amp; Johnson]], [[Pfizer]] ja [[IBM]], on vähemalt kümme aastat esi-20 hulka jõudnud. [[Google]] lisati sellesse edetabelisse esimest korda 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:High-tech exports from the USA as a world share, 2008–2013.svg|pisi|Kõrgtehnoloogia eksport USA-st protsentides maailma kogu kõrgtehnoloogiatoodete ekspordist aastatel 2008–2013]]

=== Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja patentide eksport ===
USA on kaotanud oma juhtpositsiooni maailmas [[kõrgtehnoloogia]]kaupade osas. Isegi arvuti- ja kommunikatsiooniseadmed on nüüd [[Hiina]]s ja teistes tärkava turumajandusega riikides kokku pandud, kõrgtehnoloogiliste lisandväärtusega komponente toodetakse mujal. Kuni 2010. aastani oli Ameerika Ühendriigid ravimite netoeksportija, kuid alates 2011. aastast on neist saanud nende toodete netoimportija.

USA on postindustriaalne riik. Kõrgtehnoloogiliste toodete import ületab kaugelt eksporti. Kuid Ameerika Ühendriikide tehnoloogiliselt kvalifitseeritud tööjõud toodab suures mahus patente ja saab endiselt kasu nende patentide litsentsimisest või müügist. Ameerika Ühendriikides tegutsevates teadustööstustes tegeleb 9,1% toodetest ja teenustest intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Intellektuaalomandi kaubanduse osas on Ameerika Ühendriigid ületamatud. Tulu autoritasudest ja litsentsimisest ulatus 2013. aastal 129,2 miljardi dollarini, mis on suurim maailmas. [[Jaapani majandus|Jaapan]] on kaugel teisel kohal – laekumised olid 2013. aastal 31,6 miljardit dollarit. Ameerika Ühendriikide maksed intellektuaalomandi kasutamise eest olid 2013. aastal 39,0 miljardit dollarit, mida ületas ainult [[Iirimaa]] (46,4 miljardit dollarit).

== Märkimisväärsed ettevõtted ja turud ==
{{Vaata ka|Forbes 500|Fortune 500}}
2011. aastal olid 20 suurimat USA-s asuvat ettevõtet tulude järgi [[Walmart]], [[ExxonMobil]], [[Chevron]], [[ConocoPhillips]], [[Fannie Mae]], [[General Electric]], [[Berkshire Hathaway]], [[General Motors]], [[Ford Motor Company]], [[Hewlett-Packard]], [[AT&amp;T]], [[Cargill]], [[McKesson Corporation]], [[Bank of America]], [[Federal Home Loan Mortgage Corporation]], [[Apple Inc.]], [[Verizon]], [[JPMorgan Chase]] ja [[Cardinal Health]].

2013. aastal olid maailma kümnest suurimast turukapitalisatsioonil põhinevast ettevõttest kaheksa USA-st: [[Apple Inc.]], [[ExxonMobil]], [[Berkshire Hathaway]], [[Walmart]], [[General Electric]], [[Microsoft]], [[IBM]] ja [[Chevron|Chevron Corporation]].&lt;ref name=&quot;ec8Wm&quot; /&gt;

Fortune Global 500 2011 andmetel olid kümme suurimat USA tööandjat [[Walmart]], [[USA postiteenistus]], [[IBM]], [[United Parcel Service|UPS]], [[McDonald's]], [[Target Corporation]], [[Kroger]], [[The Home Depot]], [[General Electric]] ja [[Sears Holdings]].&lt;ref name=&quot;l5Xud&quot; /&gt;

[[Millward Brown|Millward Browni]] avaldatud indeksis on [[Apple Inc.|Apple]], [[Google]], [[IBM]], [[McDonald's]] ja [[Microsoft]] maailma viis kõige väärtuslikumat kaubamärki.&lt;ref name=&quot;cLqr2&quot; /&gt;

Ajakirjas [[STORES]] avaldatud 2012. aasta Deloitte'i aruandes märgiti, et 2010. majandusaasta jaemüügitulu järgi 250 suurima jaemüüja seas 32% nendest jaemüüjatest baseerusid Ameerika Ühendriikides ja need 32% moodustasid 41% kogu 250 parima müügitulust.&lt;ref name=&quot;8pNwQ&quot; /&gt; [[Amazon.com|Amazon]] on maailma suurim veebimüüja.&lt;ref name=&quot;kdMVh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;II6xA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Syy2f&quot; /&gt;

Enamik maailma suurimatest heategevuslikest sihtasutustest on asutanud ameeriklased.

Ameerika produtsendid on loonud peaaegu kõik maailma suurima vaadatavusega filmid. Paljud maailma suurimat tulu teenivad muusikaartistid baseeruvad Ameerika Ühendriikides. [[Ameerika Ühendriikide turismisektor|USA turismisektor]] võtab igal aastal vastu umbes 60 miljonit rahvusvahelist turisti. [[Salam Standard|Salam Standardi]] hiljutises uuringus on teatatud, et moslemite turismi kogukuludest saavad kõige suuremat kasu Ameerika Ühendriigid, kes naudivad moslemite kogukulutustest 24 protsenti kogu maailmas või peaaegu 35 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;NDVhz&quot; /&gt;

== Finants ==
{{vaata|Pangandus Ameerika Ühendriikides|Kindlustus Ameerika Ühendriikides}}
{{Vaata ka|Suurimate pankade loetelu}}
[[Fail:NYC NYSE.jpg|pisi|326x326px|New Yorgi börs on suurim börs maailmas]]
[[New Yorgi börs]] on oma börsiettevõtete väärtpaberite väärtuse järgi üle kolme korra suurem kui ükski teine maailma börs.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; 2008. aasta oktoobri seisuga oli kõigi kodumaiste New Yorgi börsil noteeritud ettevõtete kapitaliseeritud vara 10,1 triljonit [[USA dollar|USA dollarit]].&lt;ref name=&quot;M0yeC&quot; /&gt; [[NASDAQ]] on veel üks Ameerika börs ja see on maailma suuruselt kolmas börs New Yorgi börsi ja Jaapani [[Tokyo börs|Tokyo börsi]] järel. NASDAQi kaubandusväärtus on siiski suurem kui Jaapani Tokyo börsil.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; NASDAQ on USA suurim elektroonilise ekraanipõhine aktsiatega kaubeldav turg, kuhu on noteeritud umbes 3800 ettevõtet ja korporatsiooni, ning sellel on rohkem kauplemismahtu tunnis kui ühelgi teisel börsil maailmas.&lt;ref name=&quot;3Gvow&quot; /&gt;

Kuna aktsiaturud USAs mängivad mõjusat rolli rahvusvahelises rahanduses, tõlgendab [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] 2014. aasta lõpus tehtud uuringuga, et lühiajalised šokid, mis mõjutavad tahet kanda riski [[Makromajandus|makromajanduslikest]] põhinäitajatest sõltumatult. Pikemas perspektiivis mõjutavad USAs asuvaid aktsiaturge pikad ja sügavad šokid, mis jaotavad teatud tootmistaseme hüved töötajate ja aktsionäride vahel ümber. Tootlikkuse šokid mängivad siiski väikest rolli ajaloolises aktsiaturu kõikumises kõigis horisontides [[Ameerika Ühendriikide aktsiaturud|Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel]].&lt;ref name=&quot;P0xZX&quot; /&gt;
[[Fail:JPMorgan Chase Tower, Houston, Texas.jpg|pisi|460x460px|JPMorgan Chase'i, vara poolest suurima USA panga [[JPMorgan Chase Tower|peakorter]] [[Houston|Houstonis]] [[Texas|Texase osariigis]]]]
[[Ameerika Ühendriikide finantssektor|USA finantssektor]] moodustas 1947. aastal ainult 10% kogu põllumajandusettevõttevälise kasumist, kuid 2010. aastaks kasvas see 50%-ni. Samal perioodil kasvasid finantssektori tulud suhtena SKP-sse 2,5%-lt 7,5%-ni ja finantssektori osa kogu ettevõtte tulust tõusis 10%-lt 20%-ni. Finantstunni keskmine töötasu töötaja kohta tunnis võrreldes kõigi teiste sektoritega on täpselt peegeldanud top 1% suurima sissetulekuga töötajate teenitud USA kogutulude osakaalu alates aastast 1930. [[New Yorgi finantssektor]]i keskmine palk tõusis 1981. aastal 80 000 dollarilt 360 000 dollarini. 2011. aastal tõusid New Yorgi keskmised palgad 40 000 dollarilt 70 000 dollarini. Kui 1988. aastal oli umbes 12 500 USA panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja umbes 900, kus oli rohkem hoiuseid kui 300 miljonit dollarit, kuid aastaks 2012 oli USA-s vaid 4200 panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja üle 1800 panga, millel oli hoiuseid rohkem kui 300 miljonit dollarit.

Kümme varakamat USA panka:&lt;ref name=&quot;OjKqx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RUFKS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FlMaq&quot; /&gt;

# [[JPMorgan Chase|JP Morgan Chase]]
# [[Bank of America]]
# [[Citigroup]]
# [[Wells Fargo]]
# [[Goldman Sachs]]
# [[Morgan Stanley]]
# [[U.S. Bancorp]]
# [[Bank of New York Mellon|Bank of NY Mellon]]
# [[HSBC America|HSBC North American Holdings]]
# [[Capital One|Capital One Financial]]

[[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] 2012. aasta uuringus jõuti järeldusele, et Ameerika Ühendriikide finantssektor on kasvanud nii suureks, et see aeglustab majanduskasvu. [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] majandusteadlane [[Thomas Philippon]] toetas neid leide, leides, et USA kulutab aastas 300 miljardit dollarit [[Finantsteenused|finantsteenustele]] ja sektor peab kahanema 20%. [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]] majandusteadlased leppisid kokku, arvutades 2014. aastal, et teadus- ja arendustegevuses töötavad töötajad lisavad iga teenitud dollari kohta SKP-le 5 dollarit, kuid finantssektori töötajad vähendavad SKP-d iga makstud dollari kohta 0,60 dollarit.&lt;ref name=&quot;4PLBr&quot; /&gt; [[Rahvusvaheliste Arvelduste Pank|Rahvusvaheliste Arvelduste Panga]] uuringus jõuti samasugustele järeldustele, öeldes, et rahandussektor takistab majanduskasvu ning teadus- ja arendustegevusega seotud tööstusi.&lt;ref name=&quot;lMuXY&quot; /&gt;

== Ajalooline statistika ==
=== SKT ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1930-1946).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1930–1946)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1947-1973).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1947–1973)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1974-1990).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1974–1990)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1991-).png|Sissemakse reaalse SKT protsentide (1991–2008)
Fail:US GDP per capita change.PNG|SKT kasv elaniku kohta.
Fail:United States GDP per capita.png|Reaalne SKT elaniku kohta Ameerika Ühendriikides
Fail:GDP per person in the United States.png|SKT inimese kohta Ameerika Ühendriikides
Fail:US Real Gross Private Domestic Investment and Real Corporate Profits After Tax.png|USA sisemajanduse kogutoodang ja ettevõtete kasum pärast makse sisemajanduse koguprodukti aktsiatena
Fail:U.S. in global economy.png|USA maailmamajanduses
&lt;/gallery&gt;

=== Tööhõive ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US employment 1995-2012.png|Tööealise elanikkonna protsent 1995–2012
Fail:Us unemployment rates 1950 2005.png|USA ametlik töötuse määr 1950–2005
Fail:United States Mean Duration of Unemployment.jpg|USA keskmine töötuse kestus (nädalates) 1948–2010
Fail:Average annual hours worked.png|Keskmine töötundide arv aastas
Fail:EmploymentUSbranchFredgr.png|Kõik töötajad, erasektor, harude kaupa
Fail:U.S. jobs displaced by the growing goods trade deficit with China since 2001.png|USA töökohad, mida on alates 2001. aastast asendatud suurenenud kaubavahetuse defitsiitiga Hiina ja USA vahel
&lt;/gallery&gt;

=== Tootmine ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. manufacturing employment.png|USA tööhõive tootvas tööstuses
Fail:US manufacturing industry's share of nominal GDP.png|USA töötleva tööstuse osakaal nominaalses SKT-st
Fail:Manufacturing employment and trade deficit with China, 1965-2015.png|Töötleva tööstuse tööhõive ja kaubanduse defitsiit Hiinaga, 1965–2015&lt;ref name=&quot;top-charts&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Sissetulek ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. Change in real income versus selected goods and services v1.png|USA tegeliku sissetuleku muutus võrreldes valitud kaupade ja teenustega
Fail:Mean Quintile Household Income (1967-2015).png|Leibkonna keskmine kvintiili sissetulek (1967-2015)&lt;ref name=&quot;top-charts&quot; /&gt;
Fail:U.S. real median household income, 1967-2014.png|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s, 1967–2014&lt;ref name=&quot;top-charts&quot; /&gt;
Fail:Real family income indexed to 1973, across the distribution 1947-2014.png|Perekonna tegelik sissetulek on indekseeritud 1973. aastani jaotuse 1947–2014 vahel
Fail:Average annual family income growth, by income group, 1947-2016.png|Perekonna keskmine sissetuleku aastane kasv sissetulekugruppide lõikes, 1947-2016&lt;ref name=&quot;top-charts&quot; /&gt;
Fail:Cumulative percent change in real annual earnings, by earnings group, 1979-2017.png|Aastase reaalse sissetuleku kumulatiivne muutus protsentides töötasude rühmade kaupa, aastail 1979-2017&lt;ref name=&quot;top-charts&quot; /&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Hüvitis ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Realcompenstionusa.png|Reaalne hüvitis tunnis USA-s (1947–2018)
&lt;/gallery&gt;

=== Palk ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US Real Wages 1964-2004.gif|Reaalpalga taseme muutumine USA-s aastatel 1964–2005
Fail:Percent change in real hourly wages at various parts of the wage distribution, 2009-2013.png|Reaalse tunnipalga protsentuaalne muutus palgajaotuse erinevates osades aastatel 2009–2013
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages of all workers, by wage percentile, 1979-2018.png|Kõigi töötajate tegeliku tunnipalga kumulatiivne muutus protsentides, aastatel 1979–2018
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by wage group, 1979-2017.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus palgagruppide kaupa, aastatel 1979–2017
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by education, 2000-2018.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus hariduse järgi, 2000–2018
Fail:Median Real Wages by Educational Attainment.png|Keskmine reaalpalk haridustaseme järgi
&lt;/gallery&gt;

=== Tööviljakus ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Productivity and Real Median Family Income Growth 1947-2009.png|Tööviljakus ja perekonna tegelike sissetulekute mediaanikasv 1947–2009
Fail:Growth of productivity, real average compensation (consumer and producer), and real median compensation, 1973-2014.png|Tööviljakuse kasv, tegelik keskmine hüvitis (tarbija ja tootja) ja tegelik mediaanhüvitis, 1973–2014
&lt;/gallery&gt;

=== Ebavõrdsus ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Top 1% fiscal income share.png|Top 1% maksutulu osa
Fail:The US Gini Coefficient for Household Income (1967 - 2007 ).png|Gini koefitsient leibkonna sissetuleku kohta (1967–2007)
Fail:U.S. Income Shares of Top 1% and 0.1% 1913-2013.png|Top 1% ja top 0,1% tulu USA-s aastatel 1913–2013
Fail:Income inequality panel - v1.png|Sissetulekute ebavõrdsus
&lt;/gallery&gt;

=== Tervisekulutused ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Life expectancy vs healthcare spending.jpg|Eeldatav eluiga võrreldes tervishoiukuludega aastatel 1970–2008 USA-s ja veel 19 kõige jõukamas riigis SKT järgi
Fail:Health spending as a share of GDP.png|Tervisekulutused kui osa SKPst
Fail:International Comparison - Healthcare spending as % GDP.png|Rahvusvaheline võrdlus - tervishoiukulutused protsentides SKT-st
&lt;/gallery&gt;

=== Tariifimäärad ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Average Tariff Rates in USA (1821-2016).png|USA keskmised tariifimäärad (1821–2016)
Fail:Average tariff rates (France, UK, US).png|Keskmine tariifimäär (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA)
Fail:Average Tariff Rates for Selected Countries (1913-2007).png|Valitud riikide keskmised tariifimäärad (1913–2007)
Fail:Average Tariff Rates on manufactured products.png|Töödeldud toodete keskmised tariifimäärad
&lt;/gallery&gt;

=== Kaubandusbilanss ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. Trade Balance (1895–2015) and Trade Policies.png|USA kaubandusbilanss ja kaubanduspoliitika (1895–2015)
Fail:Imports vs exports &amp; net imports.png|Import vs eksport ja netoimport
Fail:US Trade Balance from 1960.svg|USA kaubandusbilanss (alates 1960. aastast)
Fail:Merchandise exports (1870-1992).png|Kaupade eksport (1870–1992)
&lt;/gallery&gt;

=== Inflatsioon ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US Historical Inflation Ancient.svg|Ameerika Ühendriikide ajalooline inflatsioonimäär, 1666–2019
&lt;/gallery&gt;

=== Föderaalne maks ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US federal effective tax rates by income percentile and component.gif|USA föderaalsed efektiivsed maksumäärad tuluprotsentides ja komponentides vastavalt 2014. aasta prognoosidele
Fail:Average US Federal Tax Rates 1979 to 2013.png|CBO hinnangud ajalooliste tegelike föderaalsete maksumäärade kohta tuluastmete kaupa
&lt;/gallery&gt;

=== Valitsuse kulutused ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Total government spending on all levels (United States).png|Föderaal-, osariikide ja kohalike omavalitsuste kulutused protsendina SKP-st
Fail:Revenue and Expense to GDP Chart 1993 - 2012.png|Tulud ja kulud protsentides SKTst
Fail:Military Expenditures 2018 SIPRI.png|Sektordiagramm, mis näitab ülemaailmseid sõjalisi kulutusi riikide kaupa 2018. aastal (miljardites USA dollarites)
&lt;/gallery&gt;

=== Riigivõlg ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US-assets.jpg|Ameerika Ühendriikide varad kui murdosa SKTst 1960–2008
Fail:US-liabilities.jpg|Ameerika Ühendriikide kohustused kui murdosa SKTst 1960–2009
Fail:US federal government debt ceiling from 1990 to 2013.png|USA riigivõla ülemmäära kujunemine 1990. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini
Fail:U.S. Total Deficits vs. National Debt Increases 2001-2010.png|Puudujäägi ja riigivõla suurenemine aastatel 2001–2016
Fail:USDebt.png|USA avalik netovõlg ja kogu riigivõlg
&lt;/gallery&gt;

=== Defitsiit ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Annual Federal Deficit as a percent of GDP.svg|Aastane föderaalne eelarvepuudujääk protsentides SKTst
Fail:TwinE.PNG|&quot;Kaksikute puudujääk&quot; (1960–2006)
&lt;/gallery&gt;

== Osariikide ja territooriumide majanduste loetelu ==
=== Osariikide ja föderaalse ringkonna majandused ===

* [[Alabama majandus]]
* [[Alaska majandus]]
* [[Arizona majandus]]
* [[Arkansase majandus]]
* [[California majandus]]
* [[Colorado majandus]]
* [[Connecticuti majandus]]
* [[Delaware'i majandus]]
* [[Columbia ringkonna majandus]]
* [[Florida majandus]]
* [[Georgia majandus]]
* [[Hawaii majandus]]
* [[Idaho majandus]]
* [[Illinoisi majandus]]
* [[Indiana majandus]]
* [[Iowa majandus]]
* [[Kansase majandus]]
* [[Kentucky majandus]]
* [[Louisiana majandus]]
* [[Maine'i majandus]]
* [[Marylandi majandus]]
* [[Massachusettsi majandus]]
* [[Michigani majandus]]
* [[Minnesota majandus]]
* [[Mississippi majandus]]
* [[Missouri majandus]]
* [[Montana majandus]]
* [[Nebraska majandus]]
* [[Nevada majandus]]
* [[New Hampshire'i majandus]]
* [[New Jersey majandus]]
* [[New Mexico majandus]]
* [[New Yorgi majandus]]
* [[Põhja-Carolina majandus]]
* [[Põhja-Dakota majandus]]
* [[Ohio majandus]]
* [[Oklahoma majandus]]
* [[Oregoni majandus]]
* [[Pennsylvania majandus]]
* [[Rhode Islandi majandus]]
* [[Lõuna-Carolina majandus]]
* [[Lõuna-Dakota majandus]]
* [[Tennessee majandus]]
* [[Texase majandus]]
*[[Utah' majandus]]
* [[Vermonti majandus]]
* [[Virginia majandus]]
* [[Washingtoni majandus]]
* [[Lääne-Virginia majandus]]
* [[Wisconsini majandus]]
* [[Wyomingi majandus]]

=== Territooriumide majandused ===

* [[Ameerika Samoa majandus]]
* [[Guami majandus]]
* [[Põhja-Mariaanide majandus]]
* [[Puerto Rico majandus]]
* [[USA Neitsisaarte majandus]]

== Vaata ka ==
* [[Ameerika Ühendriikide energiapoliitika]]
* [[Ameerika Ühendriikide ajalooline statistika]]
* [[Töökohtade loomise indeks]]
* [[Ametiühingud Ameerika Ühendriikides]]
* [[Ameerika Ühendriikide tööstusharude rühmade loetelu]]
* [[Maailma naftaturu kronoloogia aastast 2003]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/highlights/top/top1612yr.html|pealkiri=Top Trading Partners|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188|pealkiri=Digital History|väljaanne=2003|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2004-03-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040302193732/http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Maailma Kaubandusorganisatsioon|url=http://www.wto.org/english/news_e/pres17_e/pr791_e.htm|pealkiri=Trade recovery expected in 2017 and 2018, amid policy uncertainty|väljaanne=WTO|aeg=2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|pealkiri=CIA – The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071211224222/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?g=ntyj|pealkiri=Personal consumption expenditures (PCE)/gross domestic product (GDP)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ben Casselman|url=https://www.nytimes.com/2018/03/20/business/economy/economy-recovery.html|pealkiri=Up, Up, Up Goes the Economy|väljaanne=The New York Times|aeg=20. märts 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=xYEGswEACAAJ|pealkiri=A History of the Global Economy. From 1500 to the Present|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/|pealkiri=Global Crisis News|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091103100949/http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|pealkiri=Financial Crisis Inquiry Report-Conclusions-January 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190906204608/http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|arhiivimisaeg=2019-09-06|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf|pealkiri=Office of Advocacy – Frequently Asked Questions – How important are small businesses to the U.S. economy?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101202170306/http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/wealth/billionaires|pealkiri=Forbes|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/research/papers/2011/11/03-poverty-kneebone-nadeau-berube|pealkiri=The Re-Emergence of Concentrated Poverty: Metropolitan Trends in the 2000s|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/economics/econ_facts/index.htm|pealkiri=Economic Trends in Tobacco|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Atlas 2011|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide|autor=David Cutler|url=https://www.pbs.org/newshour/making-sense/why-does-health-care-cost-so-m/|pealkiri=Why Does Health Care Cost so Much in America? Ask Harvard's David Cutler|väljaanne=PBS News|aeg=19. november 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.imf.org/external/np/seminars/eng/2011/res2/pdf/crbs.pdf|pealkiri=The Liquidation of Government Debt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom – United States|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;Regulation and Control in the U.S. Economy&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.slate.com/blogs/moneybox/2013/03/06/america_s_wealth_tax_it_s_called_property_taxes_and_they_re_not_very_smart.html|pealkiri=America Does Tax Wealth, Just Not Very Intelligently|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Budget and Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=A General Theory of Entrepreneurship: the Individual-Opportunity Nexus|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=United States of America. In: UNESCO Science Report: towards 2030|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly|pealkiri=WFE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111106005313/http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=79&amp;pr.y=12&amp;sy=2016&amp;ey=2021&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JTXbZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/data/gdp/gross-domestic-product|pealkiri=Gross Domestic Product, 2nd quarter 2019 (advance estimate), and annual update|väljaanne=BEA|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NKtuE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide saatkond Saksamaal|url=http://usa.usembassy.de/economy-conditions.htm|pealkiri=U.S. Economy – Basic Conditions &amp; Resources|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKd5Q&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html|pealkiri=Outline of the U.S. Economy – How the U.S. Economy Works|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120114051146/http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sccJ0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=43&amp;pr.y=19&amp;sy=2017&amp;ey=2017&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=512,672,914,946,612,137,614,546,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,624,692,522,694,622,142,156,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,359,960,453,423,968,935,922,128,714,611,862,321,135,243,716,248,456,469,722,253,942,642,718,643,724,939,576,644,936,819,961,172,813,132,199,646,733,648,184,915,524,134,361,652,362,174,364,328,732,258,366,656,734,654,144,336,146,263,463,268,528,532,923,944,738,176,578,534,537,536,742,429,866,433,369,178,744,436,186,136,925,343,869,158,746,439,926,916,466,664,112,826,111,542,298,967,927,443,846,917,299,544,582,941,474,446,754,666,698,668&amp;s=PPPGDP&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Country Groups and Subjects (PPP valuation of country GDP)|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HctTG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/index.aspx|pealkiri=World Economic Outlook Database, April 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2QFHb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=United States reference resource|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/pf/pdf/pf_4.pdf|pealkiri=The Implementation of Monetary Policy – The Federal Reserve in the International Sphere|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zj1sF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/forex/072915/how-petrodollars-affect-us-dollar.asp|pealkiri=How Petrodollars Affect The U.S. Dollar|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9zwkD&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XDYKQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.multpl.com/us-gdp-growth-rate/table/by-year|pealkiri=US GDP Growth Rate by Year|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OPwkz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2019_e/wts2019_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2019|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qivkg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|url=https://ustr.gov/trade-agreements/free-trade-agreements|pealkiri=United States free trade agreements|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fkt6x&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Resource-Based Growth Past and Present|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nIxEr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dao3O&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/|pealkiri=Income|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ijkGw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=https://www.eia.gov/todayinenergy/detail.php?id=36292|pealkiri=United States remains the world's top producer of petroleum and natural gas hydrocarbons|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Sz55&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|pealkiri=US overtook China as top trading nation in 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-02-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210224034235/https://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v1ZPV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756|pealkiri=U.S. Manufacturing Remains World's Largest|väljaanne=Shopfloor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120404234310/http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JYbKm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|pealkiri=Global 500 2016|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180921142659/http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aKa3m&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cnbc.com/2019/05/09/the-countries-with-the-largest-number-of-billionaires.html|pealkiri=The US is home to more billionaires than China, Germany and Russia combined|väljaanne=CNBC|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ozvU7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|pealkiri=Wealth-X's Billionaire Census 2019 report reveals insights and trends about the world's top billionaires|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200131114329/https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vmgcR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.world-exchanges.org/our-work/statistics|pealkiri=Monthly Reports - World Federation of Exchanges|väljaanne=WFE|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1nNso&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.sfc.hk/web/doc/EN/research/stat/a01.pdf|pealkiri=Table A – Market Capitalization of the World's Top Stock Exchanges (As at end of June 2012)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dVUuq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|pealkiri=Adapting and evolving – Global venture capital insights and trends 2014|väljaanne=EY|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200804135427/https://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tF0Md&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4|pealkiri=2014 Global R&amp;D Funding Forecast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209171411/http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B0D2t&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/W270RE1A156NBEA|pealkiri=Shares of gross domestic income: Compensation of employees, paid: Wage and salary accruals: Disbursements: To persons|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TwAkn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|pealkiri=United Nations Statistics Division – National Accounts Main Aggregates Database|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205025204/http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68vMb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226005157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oRJyB&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/GCR2013-14/GCR_Rankings_2013-14.pdf|pealkiri=Rankings: Global Competitiveness Report 2013–2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUgPO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=Real GDP|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Da0rl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Household Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xMc9O&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/UNRATE|pealkiri=Civilian Unemployment Rate|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SIXdL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2018/06/04/trump-policies-u-n-report-u-s-poverty/|pealkiri=Trump Policies Highlighted in Scathing U.N. Report On U.S. Poverty|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FZcRX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=America's Promise: A Concise History of the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fvgFN&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Appendix A The Development and Role of the National Bureau of Economic Research's Business Cycle Chronologies|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HrlV1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Recessions and Depressions: Understanding Business Cycles|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mTngk&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Domestic Revolutions: a Social History of American Family Life|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOFgX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Democracy in Deficit: The Political Legacy of Lord Keynes|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l8Epz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-162.pdf|pealkiri=Current Population Reports: Money Income of Households and Persons in the United States (1987)|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KALya&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|pealkiri=Is China facing a Japanese future?|väljaanne=Time|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617211116/http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kEBY1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Total Non-Farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rWYzf&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook - Debt to GDP|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M3ph7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|pealkiri=CIA Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y9ZTF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/A939RX0Q048SBEA|pealkiri=Real GDP per Capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;reCCU&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=National Income and Product Accounts Gross Domestic Product: Second Quarter 2014 (Advance Estimate) Annual Revision: 1999 through First Quarter 2014|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0zAsX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|pealkiri=Global 500 2010|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191005012317/https://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;av4WI&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/documents/publications/no-vacation-update-2013-05.pdf|pealkiri=No-Vacation Nations|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ZFSd&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Dying for a Paycheck: How Modern Management Harms Employee Health and Company Performance—and What We Can Do About It.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GoLeH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago|pealkiri=Four million more people working part time than 2 years ago|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100711052533/http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Jjgz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=FRED – All Employees Total Non-farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PsipQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tööstatistika Büroo|url=http://www.bls.gov/cps/|pealkiri=Current Population Survey|väljaanne=Tööstatistika Büroo|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WqN5A&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/susanadams/2013/06/07/the-unemployment-news-is-worse-for-many/|pealkiri=The Unemployment News Is Worse For Many|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyYPw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cYh3b&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf|pealkiri=Z.1: Financial Accounts of the United States|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140527095440/http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOcpL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/04/23/upshot/the-american-middle-class-is-no-longer-the-worlds-richest.html?_r=0|pealkiri=The American Middle Class Is No Longer the World's Richest|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LuRhr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/govbeat/wp/2014/08/11/income-inequality-seems-to-be-rising-in-more-than-2-in-3-metro-areas/|pealkiri=Income inequality seems to be rising in more than 2 in 3 metro areas|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iLat&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2014-FocusOnTopIncomes.pdf|pealkiri=Focus on Top Incomes and Taxation in OECD Countries: Was the crisis a game changer?|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0g16P&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/business/2019/09/26/income-inequality-america-highest-its-been-since-census-started-tracking-it-data-show|pealkiri=Income inequality in America is the highest it's been since census started tracking it, data shows|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PQ9nS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.voxeu.org/article/does-inequality-lead-financial-crisis|pealkiri=Does inequality lead to a financial crisis?|väljaanne=Vox|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;buLJi&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Changes in the Distribution of Income Among Tax Filers Between 1996 and 2006: The Role of Labor Income, Capital Income, and Tax Policy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TMT96&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/a-guide-to-understanding-international-comparisons-of-economic-mobility|pealkiri=&quot;A Guide to Understanding International Comparisons of Economic Mobility|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6y6Y&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/productivity-and-compensation-growing-together|pealkiri=Productivity and Compensation: Growing Together|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xCuuc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2018/07/04/is-it-great-to-be-a-worker-in-the-u-s-not-compared-to-the-rest-of-the-developed-world/|pealkiri=Is it great to be a worker in the U.S.? Not compared with the rest of the developed world|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C4ZJ3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/econres/scfindex.htm|pealkiri=Federal Reserve – Survey of Consumer Finances 2016|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PX4JU&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-06-16/the-u-s-is-where-the-rich-are-the-richest|pealkiri=The U.S. Is Where the Rich Are the Richest|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7wxcN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf|pealkiri=Median Household Net Worth by Quintile|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140912175408/http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4z2I&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/RHORUSQ156N|pealkiri=FRED - Homeownership rate for the United States|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cEVUa&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm|pealkiri=Understanding Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313053958/http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLV2I&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/money/us-money-blog/2016/may/27/housing-market-real-estate-millennials-living-at-home-with-parents|pealkiri=Millennials aren't buying homes right now. What if they never do?|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s2OhV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/housing-market-2019-americans-cant-afford-a-home-in-70-percent-of-the-country|pealkiri=Average Americans can't afford a home in 70 percent of the country|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HPlr3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/more-americans-are-living-in-their-vehicles-amid-high-housing-prices/|pealkiri=More Americans are forced to &quot;reside&quot; in their vehicles|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9q6a&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/graph/?g=f3v|pealkiri=Real Disposable Personal Income: Per capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EpL92&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm|pealkiri=US Census Bureau, Personal income for all sexes, races in 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-03-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070319232115/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x1Xtp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/view/articles/2018-07-25/states-should-ban-contracts-barring-workers-from-joining-rivals|pealkiri=How About a Free Market for Wages?|väljaanne=Bloomberg Opinion|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FGndB&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/americas-middle-class-is-slowly-being-wiped-out-2018-07-23|pealkiri=America's middle class is slowly being 'wiped out'|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ezYxL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.msn.com/en-us/news/us/this-doesnt-look-like-the-best-economy-ever-40percent-of-americans-say-they-still-struggle-to-pay-bills/ar-AADRErK?li=BBnbcA1|pealkiri='This doesn't look like the best economy ever': 40% of Americans say they still struggle to pay bills|väljaanne=MSN News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7puRu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Anna Sillers|url=https://www.pbs.org/newshour/rundown/nccp-finds-44-percent-u-s-children-live-low-income-families/|pealkiri=Report finds 44 percent of U.S. children live in low-income families|väljaanne=PBS News|aeg=6. aprill 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KIBQu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-259.html|pealkiri=U.S. Census Bureau – Income and Poverty in the United States 2016|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j4wNV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/business-36599316|pealkiri=IMF warns the US over poverty|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u7HFF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304500404579127603306039292|pealkiri=U.S. Poverty Rate Stabilizes – For Some|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VSQj0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-42248999|pealkiri=US homeless people numbers rise for first time in seven years|väljaanne=BBC|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUoBO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.huduser.org/publications/pdf/5thHomelessAssessmentReport.pdf|pealkiri=HUD 5th Annual Homelessness Assessment Report to Congress, June 2010|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kUdie&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|pealkiri=Employment and Homelessness|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-05-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526022516/http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WWG1k&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Public Policy: Economic Inequality and Poverty: The United States in Comparative Perspective|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9l0j&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Vanishing Middle Class: Prejudice and Power in a Dual Economy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Iw7R1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=23172&amp;LangID=E|pealkiri=Contempt for the poor in US drives cruel policies,&quot; says UN expert|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ULLNX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Poverty Politics and Crime Control in Europe and America|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZFfGL&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Routledge Handbook of Poverty in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Enuc&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Punishing the Poor: The Neoliberal Government of Social Insecurity|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dyXfC&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Caught: The Prison State and the Lockdown of American Politics|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fBOik&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-260.html|pealkiri=Health Insurance coverage in the Unites States|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKrEr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/health-insurance/historical-series/hic.html|pealkiri=Health Insurance Tables|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6ly6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.commonwealthfund.org/publications/blog/2018/apr/health-coverage-erosion|pealkiri=Commonwealth Fund|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gMYPw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-|pealkiri=Despite slight drop in uninsured, last year's figure points to 48,000 preventable deaths|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120924021844/http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YIM5g&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://healthaffairs.org/blog/2009/09/21/does-lack-of-insurance-cause-premature-death/|pealkiri=Does Lack Of Insurance Cause Premature Death?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RkeHl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2739025|pealkiri=Health Insurance Coverage and Mortality Revisited|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gXgET&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/publications/policy-analysis/bending-productivity-curve-why-america-leads-world-medical-innovation|pealkiri=Bending the Productivity Curve: Why America Leads the World in Medical Innovation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5D5tG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2006/10/05/business/05scene.html?_r=1&amp;|pealkiri=Poor U.S. Scores in Health Care Don't Measure Nobels and Innovation|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76q5m&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=13497|pealkiri=U.S. Health in International Perspective: Shorter Lives, Poorer Health&quot; (2013) National Institutes of Health Committee on Population, Board on Population Health and Public Health Practice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dMAKj&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Lancet Oncology|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UD969&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1560849/UK-cancer-survival-rate-lowest-in-Europe.html|pealkiri=UK cancer survival rate lowest in Europe|väljaanne=The Telegraph|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d0uwX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/?id=0qExi2-3m5IC|pealkiri=In excellent health : setting the record straight on America's health care and charting a path for future reform|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e0w9r&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Hypertension Treatment and Control in Five European Countries, Canada, and the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8FAkg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nber.org/papers/w13429.pdf|pealkiri=Health Status, Health Care and Inequality: Canada vs. the U.S|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oyGHb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/whelp-the-us-now-ranks-27th-in-the-world-on-education-and-healthcare_us_5bae5d02e4b0425e3c23508f|pealkiri=U.S. Drops To 27th In The World For Education And Health Care|väljaanne=The Huffington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MJUYy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/nchs/fastats/health-expenditures.htm|pealkiri=FastStats|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XuB4T&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/sites/cato.org/files/pubs/pdf/pa527.pdf|pealkiri=Health Care Regulation A $169 Billion Hidden Tax|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZESWG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.realclearpolicy.com/blog/2012/09/19/health_care_economist_john_goodman_on_health_care_markets_290.html|pealkiri=Health Care Economist John Goodman on Market-Based Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6YiyZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/08/16/us/16drug.html|pealkiri=Medicaid Pays Less Than Medicare for Many Prescription Drugs, U.S. Report Finds|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sZMPg&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Cost-Shift Payment 'Hydraulic': Foundation, History, And Implications|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p6ebr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/08/legislating-low-prices-cutting-costs-or-care|pealkiri=Legislating Low Prices: Cutting Costs or Care?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MMJUA&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727123309/http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UYL7l&quot;&gt;{{Netiviide|autor=NASA|url=http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html|pealkiri=Aviation Worldbook|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100731165241/http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZriR0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usatoday.com/money/economy/2007-04-20-4155011268_x.htm|pealkiri=Factory jobs: 3 million lost since 2000|väljaanne=USA Today|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DrTcJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/cost-free-trade|pealkiri=The Cost of Free Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ida63&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://www.cbo.gov/doc.cfm?index=5078&amp;type=0|pealkiri=What Accounts for the Decline in Manufacturing Employment?|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIogO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=iOgfSDKecCcC&amp;pg=PA4557|pealkiri=Congressional Record V. 148, Pt. 4, April 11, 2002 to April 24, 2002|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bEv4J&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://greyhill.com/blog/2011/10/5/manufacturing-output-by-country.html|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4XRyh&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/back-china|pealkiri=Back from China?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1CxtV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/2012-01-18/america-s-dirty-war-against-manufacturing-part-1-carl-pope.html|pealkiri=America's Dirty War Against Manufacturing: Part 1|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tAigD&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|pealkiri=Hasn't Anyone at the NYT Heard of Exchange Rates?|väljaanne=Beat the Press|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150403000757/http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8KN4G&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102141414/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;AyX9b&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/business/2010/jan/08/china-us-car-sales-overtakes|pealkiri=China overtakes US in car sales|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UlP09&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationmaster.com/graph/tra_mot_veh-transportation-motor-vehicles|pealkiri=Motor vehicles statistics – countries compared worldwide|väljaanne=NationMaster|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R1Nkp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Transpordistatistika Büroo|url=http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html|pealkiri=Household, Individual, and Vehicle Characteristics|väljaanne=Transpordistatistika Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929125403/http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CkJCn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf|pealkiri=Emerging European-Style Planning in the United States: Transit-Oriented Development|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140924071956/http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E9IIR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html|pealkiri=NatGeo surveys countries' transit use: guess who comes in last|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150120234533/http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vMrtz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Valitsuse Vastutusamet|url=http://www.gao.gov/products/GAO-07-15|pealkiri=Intercity Passenger Rail: National Policy and Strategies Needed to Maximize Public Benefits from Federal Expenditures|väljaanne=Valitsuse Vastutusamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tf7M0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/08/economist-explains-18|pealkiri=The Economist Explains: Why Americans Don't Ride Trains|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zb69&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Amtrak|url=http://www.amtrak.com/servlet/BlobServer?blobcol=urldata&amp;blobtable=MungoBlobs&amp;blobkey=id&amp;blobwhere=1249227805921&amp;blobheader=application%2Fpdf&amp;blobhead|pealkiri=Amtrak Ridership Records|väljaanne=Amtrak|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O9Ai7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.downsizinggovernment.org/privatization|pealkiri=Privatization|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lm1sP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx|pealkiri=Scheduled Passengers Carried|väljaanne=IATA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113175503/http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I4Onx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.aci.aero/News/Releases/Most-Recent/2014/03/31/Preliminary-World-Airport-Traffic-and-Rankings-2013--High-Growth-Dubai-Moves-Up-to-7th-Busiest-Airport-|pealkiri=Preliminary World Airport Traffic and Rankings 2013 – High Growth Dubai Moves Up to 7th Busiest Airport — Mar 31, 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ahaOm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.msnbc.msn.com/id/43327793/ns/business-oil_and_energy/t/china-surpasses-us-top-energy-consumer/|pealkiri=China surpasses US as top energy consumer – Business – Oil &amp; energy – msnbc.com|väljaanne=MSNBC|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121105174805/http://www.msnbc.msn.com/id/43327793/ns/business-oil_and_energy/t/china-surpasses-us-top-energy-consumer/|arhiivimisaeg=2012-11-05|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Na4q3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls|pealkiri=World Per Capita Total Primary Energy Consumption,1980–2005|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-10-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061013182222/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r7Mkb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/emeu/aer/pdf/pages/sec1_3.pdf|pealkiri=Annual Energy Report|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yzCBy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|pealkiri=The U.S. Senate's Oil Spill|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-02-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080221011654/http://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4geSx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|pealkiri=Domestic Demand for Refined Petroleum Products by Sector|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826161255/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zvHak&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/petr.txt|pealkiri=U.S. Imports of Crude Oil|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eWNOH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052970203441704577068670488306242|pealkiri=The Wall Steert Journal|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bVFs5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories|pealkiri=In a first, gas and other fuels top U.S. exports|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120311011059/http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TOnUG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.livinginternet.com/i/ii_ipto.htm|pealkiri=IPTO – Information Processing Techniques Office|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S3wwC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/7c2dbd70-79a6-11e3-b381-00144feabdc0.html#axzz2q8OrFdV3|pealkiri=China overtakes US as world's largest goods trader|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLTvK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.economist.com/node/21553424|pealkiri=Free exchange: Petrodollar profusion|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5vKrN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906091430/https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1yfRN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=474908&amp;rn=8252|pealkiri=FRED – Trade Balance, Goods and Services, Balance of Payments Basis|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YaEgG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/index.html|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services – Historical Series|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZ1Rm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/index.html|pealkiri=Census – Foreign Trade – Balance by Partner Country|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G2d1w&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=FRED – Household and Non-Profit Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9SjSp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|url=https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|pealkiri=Treasury Direct – Monthly Statement of the Public Debt|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213153409/https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R7hWV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OQ5HN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO. Budget &amp; Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dYcSc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Valge Maja|url=http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf|pealkiri=FY 2010 Budget Historical Tables|väljaanne=Valge Maja|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201131532/http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nwRGH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|pealkiri=US spends its way to 28 Eiffel towers: made out of pure gold|väljaanne=The Sunday Times|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070214085759/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;664hl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/idUSTRE60R5DK20100128?type=politicsNews|pealkiri=Senate backs increase in debt limit to $14.3 trillion|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6grPv&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf|pealkiri=2010 Budget-Summary Tables S-13 and S-14|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111010084418/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LeONK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2009/11/23/business/23rates.html?_r=1|pealkiri=Wave of Debt Payments Facing US Government|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rrMRX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|pealkiri=Analytical Perspectives of the FY 2008 Budget|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100107153657/http://www.gpoaccess.gov//usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eJoQV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt|pealkiri=Major Foreign Holders of Treasury Securities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151017031710/http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wioVk&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf|pealkiri=Z.1 Financial Accounts of the United States – Flow of Funds, Balance Sheets, and Integrated Macroeconomic Accounts – First Quarter 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100702134328/http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kOyPT&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/DFII5|pealkiri=5-Year Treasury Inflation-Indexed Security, Constant Maturity|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VAwgo&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|pealkiri=Breaking the negative feedback loop|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120605042224/http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gvDYH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/tg1404.aspx|pealkiri=Minutes of the Meeting of the Treasury Borrowing Advisory Committee of the Securities Industry and Financial Markets Association|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AmcpW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/stephanieflanders/2009/01/biggest_game_in_town.html|pealkiri=Biggest game in town|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dh0NM&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Valuutafond|url=http://www.imf.org/external/np/sta/cofer/eng/cofer.pdf|pealkiri=COEFR|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QMPRz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|pealkiri=IMF calls for dollar alternative|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120401044730/http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MNh2k&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://widgets.weforum.org/global-enabling-trade-report-2014/|pealkiri=Enabling Trade Index 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AwuWj&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/WEF_GlobalCompetitivenessReport_2014-15.pdf|pealkiri=2014 Global Competitiveness Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hYVxy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303848104579308811265028066?mg=reno64-wsj&amp;url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303848104579308811265028066.html|pealkiri=America's Dwindling Economic Freedom Regulation, taxes and debt knock the U.S. out of the world's top 10|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SANOP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/ranking|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090720010300/http://www.heritage.org/index/ranking.aspx|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TzDmq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.reason.com/news/show/130328.html|pealkiri=Bush's Regulatory Kiss-Off – Obama's assertions to the contrary, the 43rd president was the biggest regulator since Nixon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090902085717/http://www.reason.com/news/show/130328.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oSHcQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/08/15/business/economy/slipping-behind-because-of-an-aversion-to-taxes.html?_r=1&amp;src=recg|pealkiri=America's Aversion to Taxes|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;43EBD&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=Index of Economic Freedom: United States|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wVnkc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.spiegel.de/international/europe/0,1518,628389-2,00.html|pealkiri=Is the US Really a Nation of God-Fearing Darwin-Haters?|väljaanne=Der Spiegel|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3EYgS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://cbo.gov/publication/44604|pealkiri=The Distribution of Household Income and Federal Taxes, 2010|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uixBh&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Taxation and the worlds of welfare|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hD5JE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/wonkblog/wp/2012/09/19/other-countries-dont-have-a-47/|pealkiri=Other countries don't have a &quot;47%|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ef2Rg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://seattletimes.com/html/politics/2020475301_apustaxingtherich.html|pealkiri=Tax bills for rich families approach 30-year high|väljaanne=The Seattle Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myHCk&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/27/opinion/republicans-must-bridge-the-income-gap.html|pealkiri=Grand Old Parity|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NdxmK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|pealkiri=The Case for a Single-Rate Tax: Why Our Progressive Tax Code is Inconsistent with the Changing Face of American Taxpayers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-12-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222115717/http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UtcG6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052748704604704576220491592684626|pealkiri=The Price of Taxing the Rich: The top 1% of earners fill the coffers of states like California and New York during a boom—and leave them starved for revenue in a bust|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TUp8A&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://data.oecd.org/gga/general-government-spending.htm|pealkiri=General Government Spending|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ki5Ok&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usnews.com/opinion/economic-intelligence/articles/2016-12-01/myths-and-facts-about-the-us-federal-debt|pealkiri=Debt Myths, Debunked|väljaanne=US News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fDaEQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/the-financial-hole-for-social-security-and-medicare-is-even-deeper-than-the-experts-say-2018-06-15|pealkiri=Opinion: The financial hole for Social Security and Medicare is even deeper than the experts say|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P7njm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.newsmax.com/finance/johnmauldin/national-debt-real-230-trillion-dollars/2019/03/25/id/908588/|pealkiri=The Real US National Debt Might Be $230 Trillion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lOyo0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html|pealkiri=U.S. Budget 2001|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120112170429/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YQ5p1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=CIA|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7kcvR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailyfinance.com/story/is-rising-u-s-debt-inviting-trouble-ask-japan/19469343/|pealkiri=Is Rising U.S. Debt Inviting Trouble? Ask Japan|väljaanne=Daily Finance|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5RWNE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/global/2006/0522/032.html|pealkiri=Tax Misery &amp; Reform Index|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i7ODV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|pealkiri=Global 500 2010: Countries|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518220129/http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KsKeW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|pealkiri=Where the millionaires are now|väljaanne=MSN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927143337/http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KjSTW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Richard R. Nelson|url=https://books.google.com/books?id=YFDGjgxc2CYC&amp;pg=PA61|pealkiri=National Innovation Systems: Britain|väljaanne=Oxford University Press|aeg=1993|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vbp6M&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|url=http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html|pealkiri=U.S. Department of state: How the U.S. Economy Works|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-11-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081114043907/http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alJCZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=EB29BrnCMm4C&amp;pg=PA280|pealkiri=Trends in International Migration 2002: Continuous Reporting System on Migration|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vha3T&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter S. Canellos|url=http://www.boston.com/news/politics/2008/articles/2008/11/11/obama_victory_took_root_in_kennedy_inspired_immigration_act/?page=full|pealkiri=Obama victory took root in Kennedy-inspired Immigration Act|väljaanne=|aeg=11. november 2008|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090805201920/http://www.boston.com/news/politics/2008/articles/2008/11/11/obama_victory_took_root_in_kennedy_inspired_immigration_act/?page=full|arhiivimisaeg=2009-08-05|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OC0is&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=87snuOaE7DwC&amp;pg=PA212|pealkiri=An Introduction to Bilingualism: Principles and Processes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E1AM8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2019/06/15/sunday-review/work-age-economy.html?|pealkiri=This Economy Is Not Aging Gracefully|väljaanne=The New York Times|aeg=15. juuni 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bBSjy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/55151|pealkiri=Updated Budget Projections: 2019 to 2029|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aps51&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jean Marc|url=http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp|pealkiri=100 Years Ago, the Dream of Icarus Became Reality|väljaanne=|aeg=17. detsember 2003|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070912065254/http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cW5VM&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Entrepreneurship in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LVWbx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|pealkiri=There is no Google, or Amazon, or Microsoft or Apple in the UK, Mandelson tells BVCA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103173518/http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtMYj&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=255&amp;Itemid=103|pealkiri=Venture Impact|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140630170428/http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=255&amp;Itemid=103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c2ntO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Economist|url=http://www.economist.com/node/13216037|pealkiri=The United States of Entrepreneurs|väljaanne=The Economist|aeg=14. märts 2009|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mljgn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=IMAA|url=https://imaa-institute.org/m-and-a-us-united-states/|pealkiri=M&amp;A US – Mergers &amp; Acquisitions in the United States|väljaanne=IMAA|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ec8Wm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Financial Times|url=https://www.ft.com/indepth/ft500|pealkiri=FT 500 2013|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l5Xud&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Fortune|url=http://fortune.com/global500/2011/|pealkiri=Global 500|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cLqr2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Goergina Prodhan, Alastair Sharp, David Cowell|url=https://www.reuters.com/article/us-apple-brand-idUSTRE74800D20110509|pealkiri=Apple usurps Google as world's most valuable brand|väljaanne=Reuters|aeg=9. mai 2011|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8pNwQ&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Switching Channels: Global Powers of Retailing 2012|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kdMVh&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Walter Loeb|url=https://www.forbes.com/sites/walterloeb/2013/07/24/alibaba-a-threat-to-amazon-ebay-walmart-and-everyone-else/|pealkiri=Alibaba Is A Threat To Amazon, eBay, Walmart And Everyone Else|väljaanne=Forbes|aeg=23. juuni 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;II6xA&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Clare O'Connor|url=https://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2013/04/23/wal-mart-vs-amazon-worlds-biggest-e-commerce-battle-could-boil-down-to-vegetables/|pealkiri=Wal-Mart Vs. Amazon: World's Biggest E-Commerce Battle Could Boil Down To Vegetables|väljaanne=Forbes|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Syy2f&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/61828252-ac1d-11e0-b85c-00144feabdc0.html#axzz1RxkefD8m|pealkiri=Amazon urges California referendum on online tax|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NDVhz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tashi Sen|url=http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller|pealkiri=Speaking out Welcoming the halal traveller|väljaanne=Travel &amp; Tourism News Middle East|aeg=November 2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-12-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220140833/http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M0yeC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=New Yorgi börs|url=http://www.nyxdata.com/nysedata/default.aspx?tabid=115|pealkiri=NYSE Facts &amp; Figures|väljaanne=New Yorgi börs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228111716/http://www.nyxdata.com/nysedata/Default.aspx?tabid=115|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Gvow&quot;&gt;{{Netiviide|autor=NASDAQ|url=http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm|pealkiri=NASDAQ Performance Report|väljaanne=NASDAQ|aeg=29. detsember 2006|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070210233035/http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P0xZX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Sydney C. Ludvigson|url=http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|pealkiri=Origins of Stock Market Fluctuations|väljaanne=New Yorgi Ülikool|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-09-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923233200/http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjKqx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=MSN Money|url=http://money.msn.com/|pealkiri=Stock quotes, investing &amp; personal finance, news – MSN Money|väljaanne=MSN Money|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140930022840/http://money.msn.com/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUFKS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Goldman Sachs|url=http://www.goldmansachs.com/investor-relations/index.html|pealkiri=Investor Relations|väljaanne=Goldman Sachs|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlMaq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|pealkiri=Financial and investor information from U.S. Bank|väljaanne=US Bank|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181012182518/https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4PLBr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jim Tankersley|url=https://www.washingtonpost.com/sf/business/2014/12/16/a-black-hole-for-our-best-and-brightest/|pealkiri=A black hole for our best and brightest|väljaanne= The Washington Post|aeg=16. detsember 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lMuXY&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Stephen G. Cecchetti, Enisse Kharroubi|url=http://www.bis.org/publ/work490.pdf|pealkiri=Why does financial sector growth crowd out real economic growth?|väljaanne=BIS|aeg=Veebruar 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==

* [http://www.bls.gov/ Bureau of Labor Statistics] – [[American Labor Department]]
* [https://www.bea.gov/ U.S. Dept of Commerce – Bureau of Economic Analysis]
* [http://www.eia.doe.gov/emeu/international/petroleu.html#IntlTrade U.S. Energy Information Administration]
* [http://www.oecd.org/unitedstates/ United States – OECD]
* [https://ig.ft.com/sites/numbers/economies/us US economy at a glance] [[Financial Times|Financial Timesis]]
* [https://wits.worldbank.org/CountryProfile/en/Country/USA/Year/LTST/TradeFlow/EXPIMP/Partner/by-country U.S. – Exports and Imports]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus| ]]</text>
      <sha1>8x8bmidtrp7054s9f17pnq3huo1esyj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auditi liigid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>571547</id>
    <revision>
      <id>7265334</id>
      <parentid>7190233</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T05:36:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265334</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13937" sha1="gu0gjk761p0xai63jw5jd4ybnb6pg8e" xml:space="preserve">{{liita|Audit}}
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Audit liigitub''' sõltuvalt organisatsiooni eesmärkidest muuhulgas kuueks [[audit]]i&lt;nowiki/&gt;tüübiks:

* finantsaudit;
* tegevusaudit;
* vastavusaudit;
* IT-audit;
* tulemusaudit;
* projektiaudit.

== Finantsaudit ==
Finantsauditi eesmärk on organisatsiooni finantsaruannete ja finantsaruandluse protsesside sõltumatu, objektiivne hindamine. Finantsaudit annab riigiasutustele, investoritele, direktoritele ja juhtidele kinnituse, et finantsaruanded on täpsed ja täielikud. Finantsaudit ei anna täielikku garantiid. Auditiga kontrollitakse, kas ettevõttel on kontrolliprotsessid, mis on vajalikud täpse finantsaruande koostamiseks. Kui need on olemas, siis audiitor järeldab, et ettevõtte finantsaruanded on täpsed ja asjakohased.&lt;ref&gt;[https://study.com/academy/lesson/financial-audit-definition-procedure-requirements.html Financial Audit: Definition, Procedure &amp; Requirements] Vaadatud 30.11.2019&lt;/ref&gt;

=== Kellele on audit kohustuslik? ===
Vastavalt Eesti audiitortegevuse seadusele on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13275292?leiaKehtiv Audiitortegevuse seadus (RTI, 28.02.2019, 2) § 91 Auditi kohustus.] Vaadatud 30.11.2019&lt;/ref&gt;:

# müügitulu või tulu 4 000 000 eurot;
# varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot;
# keskmine töötajate arv 50 inimest.

või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

# müügitulu või tulu 12 000 000 eurot;
# varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot;
# keskmine töötajate arv 180 inimest.

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;.

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest või mis vastab aastaaruande kohustuste tingimustele&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;.
== Tegevusaudit (operatsioonide audit) ==
Tegevusaudit on suunatud juhtimise protsesside nõrkuste tuvastamiseks, mis põhjustavad ressursside raiskamist, et neid tulevikus paremaks muuta. Tegevusauditi (operatsioonide auditi) peamine eesmärk on suurendada tööviljakust, aga ka tõhusust ja tulemuslikkust. Tegevusaudit keskendub peamiselt võtmeprotsessidele, protseduuridele, süsteemile, aga ka sisekontrollile. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180806211601/http://www.wikiaccounting.com/operational-audit/ Operational audit] Vaadatud 30.11.2019&lt;/ref&gt;

=== Kes teeb tegevusauditi? ===
Tegevusauditi teeb tavaliselt siseaudiitor. Siseaudiitori töö osa on protsesside tõhususe ja tulemuslikkuse hindamine. Kui ettevõttel puudub siseauditi osakond või siseauditi meeskonnal pole teatud vastavusauditi tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi, siis ettevõtte võib kaaluda teenuste osutamist kolmandate osapoolte poolt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Tegevusauditi protsess ===
Tegevusauditi protsessi kuulub planeerimine, täitmine, aruandlus ja järelmeetmed.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

* Planeerimine: audiitor peab üksikasjalikult uurima ettevõtte äri ja tööd. Seejärel peab audiitor hindama osakonna nõrgemaid protsesse ja tuvastama peamise toimingu/protsessi, milles peab audititi läbi viima.
* Täitmine: võtmekontrolli ja toimingute valideerimine hõlmab võtmedokumentide hankimist, teatud võtmekontrolli toimimise jälgimist ja teatud dokumentide (nt müügiarved, kauba saateleht) kontrollimist.
* Aruandlus: kui põhitoimingud ja kontroll on kinnitatud, tuleb aruanne koostada ja esitada auditikomiteele.
* Järelmeetmed: juhtkond ja auditeeritud protsessiga seotud osakond peavad audiitori koostatud peamisi tähelepanekuid ja soovitusi arvesse võtma. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Vastavusaudit ==
Vastavusauditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, eeskirjadele ja juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://annaabi.ee/vastavusaudit@|pealkiri=vastavusaudit|vaadatud=30.11.2019}}&lt;/ref&gt; Vastavusaudit on olulisel kohal sellepärast et seadused, nõuded, juhised ja määrused muutuvad aeg-ajalt ning seetõttu peavad ettevõtted kohandama oma tegevused vastavalt nõuetele. Vastasel juhul võib nõuete eiramine põhjustada igasuguseid probleeme, sealhulgas trahve, sanktsioone, halvimal juhul ka akrediteerimise kaotamist, mis viib selleni, et ettevõtte ei saa edaspidist äritegevuses osaleda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.aq-services.com/compliance-auditing-introduction/|pealkiri=compliance auditing|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019|arhiivimisaeg=12.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190812060218/https://www.aq-services.com/compliance-auditing-introduction/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Vastavusauditi saab liigitada kolmeks gruppiks vastavalt teatud nõuete järgimisele:

=== Kohalikud seadused ja regulatsioonid ===
Organisatsioon peab veenduma, et ta tegutseb vastavalt seadustele ja nendega seotud regulatsioonidele. Selleks loob ettevõtte õigeid äriprotseduuri ja protsesse. Organisatsiooni kontrollimiseks või nõustamiseks võib olla juriidiline konsultant või oma siseauditi osakond, kus regulaarselt vaadatakse läbi kohaliku õiguse nõuete järgimist. Ettevõtte peab olema veendunud, et seaduses sätestatud normid järgitakse ja karistusohtu ei ole. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wikiaccounting.com/compliance-audit/|pealkiri=compliance audit|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001171003/https://www.wikiaccounting.com/compliance-audit/|arhiivimisaeg=1.10.2020|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Ettevõtlusega seotud regulatsioonid ja raamistik ===
Kohalike seaduste ja regulatsioonide vastavuse kontrollimisele lisaks võib vastavusaudiitoril olla vaja läbi vaadata ka vastavus tegutsemise riigis kehtivale regulatsioonile ja raamistikule. Näiteks kui ettevõte on noteeritud börsil väljaspool seda riiki, kus nad tegutsevad. Siis peavad nad veenduma, et ettevõte täidab selle börsi nõudeid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Üksuse poliitika, protseduur ja protsessid ===
Vastavusaudiitor viib auditi läbi ka ettevõtte sisepoliitika, protseduuride ja protsesside osas. Need on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks väga olulised. Sisepoliitika ja protseduuride mittejärgimine võib põhjustada aja ja ressursside raiskamist. Tõsine rikkumine võib põhjustada tõsiseid pettusi. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Kes teeb vastavusauditi? ===
Vastavusauditi tavaliselt teeb siseaudiitor, samas võiksid sellist teenust osutada ka välisaudiitorid. Kui organisatsiooni siseauditi osakonnas ei piisa ressursse või kompetentsi teenuste osutamiseks, võib (majandus) üksusel olla vaja teenuseid otsida väliselt firmalt. Siseauditi osakond on sõltumatu ja töötab auditikomitee otsese järelevalve all. Vastavusauditi aruanne edastatakse seotud osakonnale ja/või tegevjuhile ja finantsdirektorile. Aruandluse tulemus on suunatud otse organisatsiooni nõukogule ja revisjonikomisjonile. Suurte ettevõtete jaoks on järelevalveametnikud need, kes tagavad iga üksuse või osakonna vastavuse nõutavatele protseduuridele, poliitikale, määrustele ja seadustele. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
== IT-audit ==
IT-audit on organisatsiooni infotehnoloogia infrastruktuuri, poliitikate ja toimingute kontrollimine ja hindamine. IT-auditid määravad, kas IT-kontrollid kaitsevad ettevõtte vara, tagavad andmete terviklikkuse ja kas need on kooskõlas ettevõtte üldiste eesmärkidega. IT-audiitorid kontrollivad mitte ainult füüsilise turvakontrolli, vaid ka üldisi äri- ja finantskontrolle, mis hõlmavad infotehnoloogilisi süsteeme.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://searchcompliance.techtarget.com/definition/IT-audit-information-technology-audit|pealkiri=IT audit (information technology audit)|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019}}&lt;/ref&gt;

IT-auditi kavandamine hõlmab kahte peamist sammu. Esimene samm on teabe kogumine ja kavandamine, teine samm on olemasoleva sisekontrolli struktuuri mõistmine. Üha enam organisatsioone on liikumas riskipõhise auditi lähenemisviisi juurde. Riskipõhist auditit kasutatakse riski hindamiseks ja see aitab IT-audiitoril otsustada, kas viia läbi vastavuskontroll või sisuline testimine. Riskipõhises lähenemisviisis tuginevad IT-audiitorid sise- ja tegevuskontrollile, aga ka ettevõtte teadmistele. Seda tüüpi riskihindamise otsused võivad aidata kulude ja tulude analüüsi kontrolli seostada teadaoleva riskiga. Informatsiooni kogumise etapis peab IT-audiitor tuvastama viis punkti:

* ettevõtluse ja tööstuse tundmine;
* eelmise aasta auditi tulemused;
* uusim finantsteave;
* normatiivne põhimäärus;
* iseloomulikud riskihinnangud.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://resources.infosecinstitute.com/itac-planning/#gref|pealkiri=IT Auditing and Controls – Planning the IT Audit|väljaanne=|vaadatud=30.11.2019|arhiivimisaeg=5.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805170833/https://resources.infosecinstitute.com/itac-planning/#gref|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Teise sammuna (olemasoleva sisekontrolli struktuuri mõistmine) peab IT-audiitor tuvastama muud viis punkti:

* juhtimiskeskkond;
* kontrolliprotseduurid;
* avastamisriski hindamine;
* kontrollida riskihindamist;
* võrrelda kogu riski.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Enamasti keskenduvad IT-auditi eesmärgid tõestamisele, et organisatsiooni sisekontroll toimib ootuspäraselt ning garanteerib äririskide minimeerimist. Auditeerimiseesmärkide hulka kuulub nii seaduste kui ka regulatiivsete nõuete täitmise tagamine, samuti infosüsteemide ja andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Tulemusaudit ==
Ennekõike on tulemusauditi eesmärk uurida, kuidas auditeeritav organisatsioon kasutab oma ressursse ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Põhimõtteliselt seostatakse tulemusauditi valitsusasutustega, kuna nad saavad riigifinantseerimise.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.investopedia.com/terms/p/performanceaudit.asp|pealkiri=Performance Audit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019}}&lt;/ref&gt; Tulemusauditi abil kontrollitakse, kas (majandus)üksuse eesmärgid on saavutatud kõige tõhusamal, säästlikumal ja tulemuslikumal viisil.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Handbook in performance auditing : theory and practice.|aasta=1999|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

* Säästlikkus – eesmärgiks on vähendada ressursikasutamist miinimumini, säilitades samal ajal kõrge kvaliteedi.
* Tõhusus – kaupade, teenuste jms tootmise ja selleks kasutatud ressursside vahekord. Teisisõnu – ressursside optimaalne kasutamine tulemuste saavutamiseks.
* Mõjusus/tulemuslikkus – näitab, mil määral on seatud eesmärgid saavutatud. Prognoositavate ja tegelike tulemuste võrdlus.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Näited probleemidest, mida saab tulemusauditite abil lahendada: jaotamise tõhusus (eelarve jaotamine), hangete tõhusus (mingis laos), võimaluste kasutamine (tööülesannete jaotus töötajate vahel) jne.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Pärast auditi lõppu edastatakse saadud teave organisatsiooni juhtkonnale aruande vormis. Seejärel peaks juhtkond saadud andmeid kasutades rakendama muudatusi protsesside täiustamiseks. Reeglina kontrollitakse järgmise auditi käigus, kas juhtkond on muudatusi teinud ja kas see on suurendanud organisatsiooni tõhusust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Sageli võrreldakse tulemusaudit finantsauditiga. Nende peamine erinevus seisneb selles, et finantsaudit põhineb finantsteabel, aga tulemusaudit põhineb auditeeritava üksuse tegevuse analüüsil.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

== Projektiaudit ==
Projektiaudit on projekti analüüs, mille eesmärk on hinnata projektijuhtimisstandarditele vastavuse astet.

Vajalikud sammud projektiauditi muutmiseks projektide juhtimise standardseks osaks:

* Auditi missiooni sõnastus. Peab olema selgelt määratletud eesmärgid, mida ettevõte soovib;
* Audiitori oskuste ja kogemuste kirjeldus;
* Kõigi protsessis osalejate rollid ja vastutus;
* Loetleda kriteeriumid, mille alusel projektid auditeerimiseks valitakse;
* Auditi algatamise protseduurid;
* Auditiprotseduurid. Protseduuride loetelu, mis kirjeldab meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse auditi käigus;
* Auditeerimisaruannete kirjeldus;
* Auditi tulemuste vaidlustamiseks tegevuskava koostamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ittoolkit.com/articles/project-audits|pealkiri=Project Audits: Verify Compliance and Validate Performance|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019}}&lt;/ref&gt;

Põhimõtteliselt tehakse projektiaudit järgmistel juhtudel: kui projekt on organisatsiooni jaoks eriti väärtuslik; kui projekt üle antakse teisele meeskonnale ja peate hindama projekti olekut; kui audit on projekti sponsori nõue.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.pmoffice.by/services/audit/|pealkiri=Аудит критического проекта|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.12.2019|arhiivimisaeg=7.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191207111952/https://www.pmoffice.by/services/audit/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[keskkonnaaudit]]
*[[projektijuhtimise audit]]
*[[siseaudit]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Auditeerimine]]</text>
      <sha1>gu0gjk761p0xai63jw5jd4ybnb6pg8e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa meistrivõistlused males</title>
    <ns>0</ns>
    <id>578680</id>
    <revision>
      <id>7265012</id>
      <parentid>7264728</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:56:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juan carlos perez rodriguez</username>
        <id>153780</id>
      </contributor>
      <comment>/* Venemaa Föderatsioonis korraldatud esivõistlused */</comment>
      <origin>7265012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16469" sha1="iagqnnbzbi0rhpmqdisnqekwn3x4wkn" xml:space="preserve">[[Fail: Peter Svidler 2013.jpg |pisi|162px|[[Pjotr Svidler]], kaheksakordne Venemaa malemeister]]
[[Fail: Alexander Morosewitsch.jpg |pisi|162px|[[Aleksandr Morozevitš]], kahekordne Venemaa malemeister]]
[[Fail: Dmitry Andreikin 2013 skal.jpg |pisi|162px|[[Dmitri Andreikin]], kahekordne Venemaa malemeister]]
[[Fail: Evgeny Tomashevsky Satka 2018.jpg |pisi|162px|[[Jevgeni Tomaševski]], kahekordne Venemaa malemeister]]
[[Fail: Alexander Khalifman.jpg|pisi|162px|[[Aleksandr Halifman]], Venemaa 1996. aasta meister – tuli kolm aastat hiljem [[FIDE maailmameister|FIDE maailmameistriks]]]]
[[Fail: Kasparov-33.jpg|pisi|162px|Eksmaailmameister [[Garri Kasparov]] tuli 2004. aastal Venemaa malemeistriks]]{{viita}}'''Venemaa meistrivõistlused males''' ([[vene keel]]es Чемпионат России по шахматам) on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[meistrivõistlused]] [[male]]s. Meistrivõistluste finaalturniiri võitjast saab '''Venemaa malemeister'''.

[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] korraldati [[Vene NFSV meistrivõistlused males|Vene NFSV malemeistrivõistlusi]] (1920–1991). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Venemaa Föderatsiooni moodustamist korraldatakse malemeistrivõistlusi alates 1992. aastast (järjestust arvestatakse 1920. aastast, st et 1992. aasta meistrivõistlused olid 45ndad). 

==RSFSRi meistrivõistlused aastatel 1920–1991==
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Ei !!Kuupäev !! Toimumiskoht !! Meistrid
|-
| 1 || 1920 || [[Moskva]] || [[Aleksandr Alehhin]]
|-
| 2 || 1923 || [[Petrograd]] || [[Pjotr Romanovski]]
|-
| 3 || 1928 || [[Moskva]] || [[Peeter Izmailov]]
|-
| 4 || 1934 || [[Moskva]] || [[Sergei Belavenets]]
|-
| 5 || 1935 || [[Gorki]] || [[Aleksandr Tolush]]
|-
| 6 || 1946 || [[Sverdlovsk]] || [[Isaac Boleslavski]]
|-
| 7 || 1947 || [[Kuibõšev]] || [[Nikolai Novotelnov]]
|-
| 8 || 1948 || [[Saratov]] || [[Georgi Ilivitski]]
|-
| 9 || 1949 || [[Jaroslav]] || [[Georgi Ilivitski]]
|-
| 10 || 1950 || [[Gorki]] || [[Rašid Nežmetdinov]]
|-
| 11 || 1951 || [[Jaroslav]] || [[Rašid Nežmetdinov]]
|-
| 12 || 1952 || [[Tula]] || [[Lev Aronin]] &lt;/br&gt; [[Nikolai Krogius]]
|-
| 13 || 1953 || [[Saratov]] || [[Rašid Nežmetdinov]]
|-
| 14 || 1954 || [[Rostov Doni ääres]] || [[Leonid Šamkovitš]]
|-
| 15 || 1955 || [[Leningrad]] || [[Anatoli Lutikov]]
|-
| 16 || 1956 || [[Kislovodsk]] || [[Leonid Šamkovitš]]
|-
| 17 || 1957 || [[Krasnodar]] || [[Rašid Nežmetdinov]]
|-
| 18 || 1958 || [[Sotši]] || [[Rašid Nežmetdinov]]
|-
| 19 || 1959 || [[Voronež]] || [[Anatoli Lutikov]]
|-
| 20 || 1960 || [[permi keel]] || [[Vitali Tarasov]]
|-
| 21 || 1961 || [[Omsk]] || [[Lev Polugajevski]]
|-
| 22 || 1963 || [[Tšeljabinsk]] || [[Anatoli Lane]]
|-
| 23 || 1964 || [[Kaasan]] || [[Nikolai Krogius]]
|-
| 24 || 1966 || [[Saratov]] || [[Vladimir Sergjevski]]
|-
| 25 || 1968 || [[Groznõi]] || [[Aleksandr Zaitsev]]
|-
| 26 || 1970 || [[Kuibõšev]] || [[Anatoli Karpov]]
|-
| 27 || 1971 || [[Penza]] || [[Valeri Zilberstein]]
|-
| 28 || 1972 || [[Rostov Doni ääres]] || [[Vitali Tseshkovski]]
|-
| 29 || 1973 || [[Omsk]] || [[Valeri Korenski]]
|-
| 30 || 1974 || [[Tula]] || [[Naum Raškovski]]
|-
| 31 || 1976 || [[Novosibirsk]] || [[Naum Raškovski]]
|-
| 32 || 1977 || [[Volgograd]] || [[Valeri Žravlev]] &lt;/br&gt; [[Lev Psakhis]]
|-
| 33 || 1979 || [[Sverdlovsk]] || [[Aleksandr Pantšenko]]
|-
| 34 || 1980 || [[Kaasan]] || [[Aleksandr Petrušin]]
|-
| 35 || 1981 || [[Vladimir]]  || [[Pavel Zarubin]]
|-
| 36 || 1982 || [[Stavropol]] || [[Anatoli Vaiser]]
|-
| 37 || 1984 || [[Brjansk]] || [[Gennadi Tunik]]
|-
| 38 || 1985 || [[Sverdlovsk]] || [[Aleksandr Petrušin]]
|-
| 39 || 1986 || [[Smolensk]] || [[Veniamin Shtyrenkov]]
|-
| 40 || 1987 || [[Kursk]] || [[Andrei Kharitonov]]
|-
| 41 || 1988 || [[Voronež]] || [[Ratmir Kholmov]] &lt;/br&gt; [[Vadim Ruban]]
|-
| 42 || 1989 || [[Gorki]] || [[Aleksei Vyžmanavin]]
|-
| 43 || 1990 || [[Kuibõšev]] || [[Marat Makarov]]
|-
| 44 || 1991 || [[Smolensk]] || [[Sergei Rublevski]]

|}

==Venemaa Föderatsioonis korraldatud esivõistlused==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;float:left; margin-right:1.4em; clear:left;&quot;! style=&quot;width:98%;&quot; 
! 
! Aasta
! Koht
! Võitja
!
! Meistrivõistluste paremik
! Naiste meister
|-
| 45. || 1992 || [[Orjol]] || [[Aleksei Gavrilov]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksei Gavrilov, 2.–3. [[Pavel Tregubov]] ja [[Konstantin Landa]] || Svetlana Prudnjikova
|-
| 46. || 1993 || [[Tjumen]] || [[Aleksei Bezgodov]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Aleksei Bezgodov ja [[Eldar Muhhamedov]] || Ludmila Zaitseva
|-
| 47. || 1994 || [[Elista]] || [[Pjotr Svidler]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Pjotr Svidler, 2. [[Mihhail Ulõbin]], 3.–6. [[Sergei Rublevski]], [[Vassili Jemelin]], [[Vladimir Burmakin]] ja [[Sergei Ionov]] || Ekaterina Kovaljevska
|-
| 48. || 1995 || Elista || Pjotr Svidler ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || || Julia Demina &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic57.html  Venemaa naiste meister 1995]&lt;/ref&gt;
|-
| 49. || 1996 || Elista || [[Aleksandr Halifman]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksandr Halifman, 2.–3. [[Aleksei Drejev]] ja [[Semjon Dvoiris]] || Ludmila Zaitseva
|-
| 50. || 1997 || Elista || Pjotr Svidler ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Pjotr Svidler, 2. [[Jevgeni Barejev]], 3.–4. [[Aleksandr Lastin]] ja Aleksei Drejev || Alisa Galijamova
|-
| 51. || 1998 || [[Peterburi]] || [[Aleksandr Morozevitš]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–4. Aleksandr Morozevitš, Pjotr Svidler, [[Konstantin Sakajev]] ja [[Sergei Šipov]] || Svetlana Prudnjikova
|-
| 52. || 1999 || [[Moskva]] || [[Konstantin Sakajev]]  ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Konstantin Sakajev, 2. [[Aleksei Bezgodov]], 3.–4. [[Aleksandr Lastin]] ja [[Mihhail Kobalija]] || Julia Demina
|-
| 53. || 2000 || [[Samara]] || [[Sergei Volkov (maletaja)|Sergei Volkov]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Sergei Volkov, 2.–6. [[Aleksandr Rustemov]], [[Konstantin Assejev]], [[Andrei Harlov]], [[Vjatšeslav Ikonnikov]] ja [[Jevgeni Svešnikov]], 7. [[Alissa Galljamova]]  || Ekaterina Kovaljevska
|-
| 54. || 2001 || Elista || [[Aleksandr Motõljov]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Aleksandr Motõljov ja [[Aleksandr Lastin]], 3. [[Andrei Harlov]], 4.–20. [[Vladimir Malahhov]] jt || Olga Zimina 
|-
| 55. || 2002 || [[Krasnodar]] || [[Aleksandr Lastin]] ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksandr Lastin, 2.–5. [[Pavel Smirnov]], [[Aleksei Korotõljov]], [[Aleksandr Rustemov]] ja [[Vassili Jemelin]]   || Tatiana Kosinceva
|-
| 56. || 2003 || [[Krasnojarsk]] || Pjotr Svidler ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Pjotr Svidler ja [[Aleksandr Morozevitš]], 3.–10. [[Vladimir Malahhov]] jt  || Irina Slavina Torova
|-
| 57. || 2004 || Moskva || [[Garri Kasparov]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2004-russian-championship  Venemaa võitja meister 2004]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Garri Kasparov, 2. [[Aleksandr Grištšuk]], 3. [[Aleksei Drejev]] || Tatiana Kosinceva &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2004-russian-championship-womens   Naiste meister 2004]&lt;/ref&gt;
|-
| 58. || 2005 || Moskva || [[Sergei Rublevski]]&lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2005-russian-championship  Venemaa võitja meister 2005]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Sergei Rublevski, 2.–3. [[Dmitri Jakovenko]] ja [[Aleksandr Morozevitš]]  || Aleksandra Kosteniuk &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2005-russian-championship-womens   Naiste meister 2005]&lt;/ref&gt; 
|-
| 59. || 2006 || Moskva || [[Jevgeni Aleksejev]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2006-russian-championship  Venemaa võitja meister 2006]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Jevgeni Aleksejev ja [[Dmitri Jakovenko]], 3. [[Ernesto Inarkijev|Inarkijev]], 4. Pjotr Svidler  || Ekaterina Korbut &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2006-russian-championship-womens  Naiste meister 2006]&lt;/ref&gt;
|-
| 60. || 2007 || Moskva || Aleksandr Morozevitš &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2007-russian-championship   Venemaa võitja meister 2007]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksandr Morozevitš, 2. [[Aleksandr Grištšuk]], 3. [[Jevgeni Tomaševski|Tomaševski]] || Tatiana Kosinceva &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2007 Naiste meister 2007]&lt;/ref&gt;
|-
| 61. || 2008 || Moskva || Pjotr Svidler &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2008-russian-championship  Venemaa võitja meister 2008]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–3. Pjotr Svidler, [[Dmitri Jakovenko]] ja [[Jevgeni Aleksejev]] || Nadzhda Kosintseva &lt;ref&gt;[https://www.chessgames.com/perl/chesscollection?cid=1040692 Naiste meister 2008]&lt;/ref&gt;
|-
| 62. || 2009 || Moskva || [[Aleksandr Grištšuk]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2009-russian-championship  Venemaa võitja meister 2009]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksandr Grištšuk, 2. Pjotr Svidler, 3. [[Nikita Vitjugov]]   || Alisa Galijamova &lt;ref&gt;[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=70392&amp;result=1/2-1/2  Naiste meister 2009]&lt;/ref&gt;
|-
| 63. || 2010 || Moskva || [[Jan Nepomnjaštši]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2010-russian-championship   Venemaa võitja meister 2010]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Jan Nepomnjaštši ja [[Sergei Karjakin]], 3.–4. Aleksandr Grištšuk ja Pjotr Svidler || Alisa Galijamova &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2010-russian-championship-womens   Naiste meister 2010]&lt;/ref&gt;
|-
| 64. || 2011 || Moskva || Pjotr Svidler  &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2011-russian-championship  Venemaa võitja meister 2011]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Pjotr Svidler, 2. [[Aleksandr Moroževitš]], 3. [[Aleksandr Grištšuk]], 4. [[Sergei Karjakin]], 5. [[Vladmir Kramnik]] || Valentina Gunjna &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2011-russian-championship-womens  Naiste meister 2011]&lt;/ref&gt;
|-
| 65. || 2012 || Moskva || [[Dmitri Andreikin]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2012-russian-championship  Venemaa võitja meister 2012]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–6. Dmitri Andreikin, [[Sergei Karjakin]], Pjotr Svidler, [[Dmitri Jakovenko]], [[Vladimir Potkin]] ja [[Jevgeni Aleksejev]] || Natalia Pogonjina &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2012-russian-championship-womens   Naiste meister 2012]&lt;/ref&gt;
|-
| 66. || 2013 || [[Nižni Novgorod]] || Pjotr Svidler &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2013-russian-championship  Venemaa võitja meister 2013]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2 Pjotr Svidler ja [[Jan Nepomnjaštši]], 3.–4. [[Nikita Vitjugov]] ja [[Vladimir Kramnik]]  || Valentina Gunjna &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2013-russian-championship-womens   Naiste meister 2013]&lt;/ref&gt;
|-
| 67. || 2014 || [[Kaasan]] || [[Igor Lõssõi]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2014-russian-championship   Venemaa võitja meister 2014]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Igor Lõssõi, 2. [[Dmitri Jakovenko]], 3.–7. [[Deniss Hismatullin]], [[Jan Nepomnjaštši]], Pjotr Svidler, [[Aleksandr Morozevitš]] ja [[Nikita Vitjugov]] || Valentina Gunjna &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2014-russian-championship-womens  Naiste meister 2014]&lt;/ref&gt;
|-
| 68. || 2015 || [[Tšita]] || [[Jevgeni Tomaševski]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2015-russian-championship  Venemaa võitja meister 2015]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | ||  1. Jevgeni Tomaševski, 2. [[Sergei Karjakin]], 3. [[Nikita Vitjugov]]  || Alexandra Gorjatschkina &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2015-russian-championship-womens  Naiste meister 2015]&lt;/ref&gt;
|-
| 69. || 2016 || [[Novosibirsk]] || [[Aleksandr Rjazantsev]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2016-russian-championship  Venemaa võitja meister 2016]&lt;/ref&gt; ||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Aleksandr Rjazantsev, 2. [[Aleksandr Grištšuk]], 3. [[Jevgeni Tomaševski]], 4. Pjotr Svidler || Aleksandra Kosteniuk &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2016-russian-championship-womens  Naiste meister 2016]&lt;/ref&gt;
|-
| 70. || 2017 || Peterburi || Pjotr Svidler &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2017-russian-championship  Venemaa võitja meister 2017]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Pjotr Svidler, 2. [[Nikita Vitjugov]], 3. [[Daniil Dubov]]  || Alexandra Gorjatschkina   &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2017-russian-championship-womens  Naiste meister 2017]&lt;/ref&gt;
|-
| 71. || 2018 || [[Satka]] || Dmitri Andreikin &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2018-russian-championship  Venemaa võitja meister 2018]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1.–2. Dmitri Andreikin ja [[Dmitri Jakovenko]], 3. [[Jevgeni Tomaševski]]  || Natalia Pogonjina &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2018-russian-championship-womens  Naiste meister 2018]&lt;/ref&gt;
|-
| 72. || 2019 || [[Votkinsk]]/[[Iževsk]] || Jevgeni Tomaševski &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2019-russian-championship  Venemaa võitja meister 2019]&lt;/ref&gt;||! style=&quot;background:#efefef;&quot; | || 1. Jevgeni Tomaševski, 2.–4. [[Nikita Vitjugov]], [[Maksim Matlakov]] ja [[Ernesto Inarkijev]] || Olga Girja &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2019-russian-championship-womens  Naiste meister 2019]&lt;/ref&gt; 
|-
| 73. || 2020 || [[Moskva]] || [[Jan Nepomnjaštši]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2020-russian-championship  Venemaa võitja meister 2020]&lt;/ref&gt; || ||  || Alexandra Gorjatschkina  &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2020-russian-championship-womens Naiste meister 2020]&lt;/ref&gt;
|-
| 74. || 2021 || [[Ufa]] || [[Nikita Vitjugov]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2021-russian-championship  Venemaa võitja meister 2021]&lt;/ref&gt; || ||  || Valentina Gunjna &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2021-russian-championship-womens  Naiste meister 2021]&lt;/ref&gt;
|-
| 75. || 2022 || [[Tšeboksarõ]] || [[Daniil Dubov]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2022-russian-championship  Venemaa võitja meister 2022]&lt;/ref&gt;|| ||  || Valentina Gunjna &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2022-russian-championship-womens  Naiste meister 2022]&lt;/ref&gt;
|-
| 76. || 2023 || [[Peterburi]] || [[Vladislav Artemjev]] &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2023-russian-championship  Venemaa võitja meister 2023]&lt;/ref&gt; || || || Baira Kovanova &lt;ref&gt;[https://www.chessfocus.com/tournament-results/2023-russian-championship-womens  Naiste meister 2023]&lt;/ref&gt;
|-
| 77. || 2024 || [[Barnaul]] || [[Vladislav Artemjev]] || || || Ekaterina Lagno
|}

==Enim kordi Venemaa meistriks tulnud maletajad==
*8 korda – [[Pjotr Svidler]] 
*2 korda – [[Aleksandr Morozevitš]], [[Dmitri Andreikin]], [[Jevgeni Tomaševski]]


== Venemaa postimängu males meistrid ==
&lt;div style=&quot;column-count:2&quot;&gt;
# Sergei Kuznetsov (1996)
# Sergei Romanov (1999)
# Aleksandr Dušin (2003)
# Khalil Davletov (2007) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=5553  4. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Sergei Matjuhhin (2009) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=11210  5. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Andrei Nehhajev (2013) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=20295  6.Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Jevgeni Pivinski (2014) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=27054  7.Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Sergei Matjuhhin (2015) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=40085  8.Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Aleksei Voll (2017) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=55928  9. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Jevgeni Lobanov i Mihhail Tšurkin (2018) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=63986  10. Venemaa tšempionid]&lt;/ref&gt;
# Ruslan Tleptsok (2019) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=75574  11. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Ruslan Tleptsok (2020) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=76204  12. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Andrei Nehhajev (2021) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=81633  13. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
# Mihhail Romm (2023) &lt;ref&gt;[https://www.iccf.com/event?id=97481  14. Venemaa tšempion]&lt;/ref&gt;
&lt;/div&gt;

==Vaata ka==
*[[NSV Liidu meistrivõistlused males]]


[[Kategooria:Venemaa malevõistlused]]</text>
      <sha1>iagqnnbzbi0rhpmqdisnqekwn3x4wkn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>La vita come ricerca</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586235</id>
    <revision>
      <id>7265174</id>
      <parentid>6484447</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:33:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Antinoomia */</comment>
      <origin>7265174</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1094" sha1="7wo0ek3fgru64rba1bq8fyq4u3ixlwf" xml:space="preserve">'''&quot;La vita come ricerca&quot;''' ('Elu kui otsing') on [[Ugo Spirito]] filosoofiline raamat [[1937]]. aastast. See anti uuesti välja 2007 [[Rubbettino]] kirjastusel.

==Kokkuvõte==
===Antinoomia===
[[Mõtlemine]] on vastuväitmine. Vaim kuulab ja usub, võtab võõra sõna vastu nagu silmad valguse. Siis tekib [[kahtlus]], millest ta saab vähehaaval teadlikuks, dogma asendub probleemiga ning tekib mõte. Ta reageerib ja kõneleb. Esimene sõna, mis elustab tema juttu, mis toitub kogu tema isiksusest, milles isiksus avaldub ja end jaatab, on &quot;aga&quot;. Teesile vastandub [[antitees (filosoofia)|antitees]], [[usk|usule]] kahtlus, järeldusele antinoomia. Algab kõnelus teiste ja iseendaga, iha [[veenmine|veenda]] ja veenduda, lahendada probleemi, mis end üha püstitub, vastata [[vastuväide]]tele, mis murduvad üha uuteks vastuväideteks, kuni kord peatutakse, kas lootusetuses lahenduseni jõuda või rahulolus, et see on leitud, aga mõlemal juhul mõtlemast lakates. Kui vastuväited on ammendatud, siis arutelu lõpeb. 

{{pooleli}}

[[Kategooria:Filosoofiateosed]]
[[Kategooria:1937]]</text>
      <sha1>7wo0ek3fgru64rba1bq8fyq4u3ixlwf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marek Reinaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587724</id>
    <revision>
      <id>7265022</id>
      <parentid>7101863</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:32:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3387" sha1="h86dah81031ku5e1oeu21gwf08c563k" xml:space="preserve">[[Pilt:Reinaas, Marek.IMG 20200715 174738.jpg|pisi|Marek Reinaas [[Toomas Kümmel]]i raamatu &quot;Mõttetute riikide aabits II&quot; esitlust Humalakojas&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Marek Reinaas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Marek Reinaas 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Marek Reinaas''' (sündinud [[21. märts]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti reklaamitegelane, [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on reklaamifirma Zavod omanik ja tegevjuht ning ajalehe [[KesKus]] väljaandja.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |pealkiri=Sissekanne Eesti 200 lehel |vaadatud=2020-07-16 |arhiivimisaeg=2020-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200716162522/https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Haridus==

[[Tallinna Polütehnikum]] 1986–1988, elektronarvutusmasinad ja -seadmed; 
[[Tallinna 56. Keskkool]] 1989; 
[[Tartu Ülikool]] 1989–1992, õigusteadus. 

==Töökohad==

Telejaama [[Reklaamitelevisioon]] (RTV) reklaamiagent 1991–1992; telekanali [[EVTV]] müügidirektor 1993–1994; reklaamiagentuuri [[Vatson &amp; Vatson]] juhatuse liige 1994–1996; reklaamiagentuuri [[Zavod Advertising]] juhatuse liige 1996–2022. 

Erakonna [[Eesti 200]] juhatuse liige. 

===Tegevus poliitikas===
Aprillist 2019 on Reinaas erakonna [[Eesti 200]] liige. Ta kandideeris 2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] [[Eesti 200]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa]]). Ta kogus 2090 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. jaanuar 2023 |pealkiri=Eesti 200 avalikustas täna valimiskongressil valimisringkondade esikolmikud ja üleriigilise nimekirja 20 esimest nime |url=https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |väljaanne=Eesti 200 |vaadatud=2023-01-21 |arhiivimisaeg=2023-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230121131220/https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240516082158/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-2.html Valimisringkond nr 2] Riigikogu valimised 2023&lt;/ref&gt; 

[[XV Riigikogu]] liige (fraktsiooni esimees 2023, aseesimees 2023–2025, majanduskomisjoni esimees 2025– ); 
[[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2021–2023. 

==Muu tegevus==

*[[Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu]] liige alates 2023. 
Olnud telesaadete saatejuht („Teletaip”, „Punker”, „Reisile minuga”). 

Huvialad: kirjandus, teater, reisimine, turniiripokker. 

Ta oli 2005. aastast korraldatava [[Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival]]i idee autor. 

Muuhulgas mängis ta teleseriaalis &quot;[[Riigimehed]]&quot; peigmeest. 

Reinaas on [[Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon]]i president ja kuulunud Eesti turniiripokkeri koondisse.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot; /&gt; 

Reinaas on vabaabielus, tal on üks laps.

==Viited==
{{viited}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Reinaas, Marek}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>h86dah81031ku5e1oeu21gwf08c563k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265024</id>
      <parentid>7265022</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:32:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökohad */</comment>
      <origin>7265024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3384" sha1="brjadu06ha0t5qau6vfmkud5ap9mg3y" xml:space="preserve">[[Pilt:Reinaas, Marek.IMG 20200715 174738.jpg|pisi|Marek Reinaas [[Toomas Kümmel]]i raamatu &quot;Mõttetute riikide aabits II&quot; esitlust Humalakojas&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Marek Reinaas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Marek Reinaas 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Marek Reinaas''' (sündinud [[21. märts]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti reklaamitegelane, [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on reklaamifirma Zavod omanik ja tegevjuht ning ajalehe [[KesKus]] väljaandja.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |pealkiri=Sissekanne Eesti 200 lehel |vaadatud=2020-07-16 |arhiivimisaeg=2020-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200716162522/https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Haridus==

[[Tallinna Polütehnikum]] 1986–1988, elektronarvutusmasinad ja -seadmed; 
[[Tallinna 56. Keskkool]] 1989; 
[[Tartu Ülikool]] 1989–1992, õigusteadus. 

==Töökohad==

Telejaama [[Reklaamitelevisioon]] (RTV) reklaamiagent 1991–1992; telekanali [[EVTV]] müügidirektor 1993–1994; reklaamiagentuuri [[Vatson &amp; Vatson]] juhatuse liige 1994–1996; reklaamiagentuuri [[Zavod Advertising]] juhatuse liige 1996–2022. 

Erakonna [[Eesti 200]] juhatuse liige. 

==Tegevus poliitikas==
Aprillist 2019 on Reinaas erakonna [[Eesti 200]] liige. Ta kandideeris 2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] [[Eesti 200]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa]]). Ta kogus 2090 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. jaanuar 2023 |pealkiri=Eesti 200 avalikustas täna valimiskongressil valimisringkondade esikolmikud ja üleriigilise nimekirja 20 esimest nime |url=https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |väljaanne=Eesti 200 |vaadatud=2023-01-21 |arhiivimisaeg=2023-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230121131220/https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240516082158/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-2.html Valimisringkond nr 2] Riigikogu valimised 2023&lt;/ref&gt; 

[[XV Riigikogu]] liige (fraktsiooni esimees 2023, aseesimees 2023–2025, majanduskomisjoni esimees 2025– ); 
[[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2021–2023.

==Muu tegevus==

*[[Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu]] liige alates 2023. 
Olnud telesaadete saatejuht („Teletaip”, „Punker”, „Reisile minuga”). 

Huvialad: kirjandus, teater, reisimine, turniiripokker. 

Ta oli 2005. aastast korraldatava [[Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival]]i idee autor. 

Muuhulgas mängis ta teleseriaalis &quot;[[Riigimehed]]&quot; peigmeest. 

Reinaas on [[Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon]]i president ja kuulunud Eesti turniiripokkeri koondisse.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot; /&gt; 

Reinaas on vabaabielus, tal on üks laps.

==Viited==
{{viited}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Reinaas, Marek}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>brjadu06ha0t5qau6vfmkud5ap9mg3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265025</id>
      <parentid>7265024</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:33:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4396" sha1="gaby0ufvserjcvxol1p2v884zja5g1h" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Marek Reinaas
| pilt = Marek Reinaas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Marek Reinaas (2021)
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1971|3|21}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Erakond Eesti 200]] (2019–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = 
| tunnustus    = 
}}
[[Pilt:Reinaas, Marek.IMG 20200715 174738.jpg|pisi|Marek Reinaas [[Toomas Kümmel]]i raamatu &quot;Mõttetute riikide aabits II&quot; esitlust Humalakojas&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020&lt;/small&gt;]]
'''Marek Reinaas''' (sündinud [[21. märts]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti reklaamitegelane, [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. 

Ta on reklaamifirma Zavod omanik ja tegevjuht ning ajalehe [[KesKus]] väljaandja.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |pealkiri=Sissekanne Eesti 200 lehel |vaadatud=2020-07-16 |arhiivimisaeg=2020-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200716162522/https://eesti200.ee/kandidaat/marek-reinaas/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Haridus==

[[Tallinna Polütehnikum]] 1986–1988, elektronarvutusmasinad ja -seadmed; 
[[Tallinna 56. Keskkool]] 1989; 
[[Tartu Ülikool]] 1989–1992, õigusteadus. 

==Töökohad==

Telejaama [[Reklaamitelevisioon]] (RTV) reklaamiagent 1991–1992; telekanali [[EVTV]] müügidirektor 1993–1994; reklaamiagentuuri [[Vatson &amp; Vatson]] juhatuse liige 1994–1996; reklaamiagentuuri [[Zavod Advertising]] juhatuse liige 1996–2022. 

Erakonna [[Eesti 200]] juhatuse liige. 

==Tegevus poliitikas==
Aprillist 2019 on Reinaas erakonna [[Eesti 200]] liige. Ta kandideeris 2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] [[Eesti 200]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa]]). Ta kogus 2090 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. jaanuar 2023 |pealkiri=Eesti 200 avalikustas täna valimiskongressil valimisringkondade esikolmikud ja üleriigilise nimekirja 20 esimest nime |url=https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |väljaanne=Eesti 200 |vaadatud=2023-01-21 |arhiivimisaeg=2023-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230121131220/https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-avalikustas-tana-valimiskongressil-valimisringkondade-esikolmikud-ja-uleriigilise |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240516082158/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-2.html Valimisringkond nr 2] Riigikogu valimised 2023&lt;/ref&gt; 

[[XV Riigikogu]] liige (fraktsiooni esimees 2023, aseesimees 2023–2025, majanduskomisjoni esimees 2025– ); 
[[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2021–2023.

==Muu tegevus==

*[[Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu]] liige alates 2023. 
Olnud telesaadete saatejuht („Teletaip”, „Punker”, „Reisile minuga”). 

Huvialad: kirjandus, teater, reisimine, turniiripokker. 

Ta oli 2005. aastast korraldatava [[Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival]]i idee autor. 

Muuhulgas mängis ta teleseriaalis &quot;[[Riigimehed]]&quot; peigmeest. 

Reinaas on [[Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon]]i president ja kuulunud Eesti turniiripokkeri koondisse.&lt;ref name=&quot;sissekanne&quot; /&gt; 

Reinaas on vabaabielus, tal on üks laps.

==Viited==
{{viited}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Reinaas, Marek}}
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>gaby0ufvserjcvxol1p2v884zja5g1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>September 2020</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588689</id>
    <revision>
      <id>7265095</id>
      <parentid>7234570</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:25:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3754" sha1="4k9fptq5yxgci4i4nqcn42u5hvk7kma" xml:space="preserve">'''September 2020''', kroonika

[[2020]]. aasta september algas [[teisipäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[kolmapäev]]al.

{{KuupäevadIndeks30|september}}

==[[2. september]]==
*Teadlased kinnitasid gravitatsioonilainete astronoomia abil esimese 65–120 Päikese massiga [[must auk|musta augu]] olemasolu.&lt;ref&gt;[https://www.astromaania.ee/2020/09/tuvastati-kahe-voimsa-musta-augu.html &quot;Tuvastati kahe võimsa musta augu ühinemine&quot;]. astronoomia.ee. 3.9.2020. Vaadatud 7.9.2020&lt;/ref&gt;

==[[3. september]]==
*[[Jamaica]]s toimunud [[2020. aasta Jamaica parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis konservatiivne [[Jamaica Tööpartei]] (JLP).

==[[4. september]]==
*[[Tartu]]s algas [[Rally Estonia 2020]], [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020. aasta autoralli maailmameistrivõistluste]] etapp.

==[[6. september]]==
*[[Rally Estonia 2020]] võitsid [[Ott Tänak]] ja [[Martin Järveoja]].

==[[7. september]]==
[[Pilt:Andrew_Holness_Press_(cropped).jpg|pisi|180px|[[Andrew Holness]]]]
* [[Jamaica]] peaminister [[Andrew Holness]] vannutati uuesti ametisse pärast [[Jamaica Tööpartei]] võitu paar päeva varem üldvalimistel.
* [[Sudaan]]i tabanud üleujutuste tõttu oli hukkunud vähemalt 100 inimest ja üle 100 000 inimese oli sunnitud kodudest lahkuma.

==[[13. september]]==
[[Pilt:GOES17_geocolor_Western_US_2020-09-09_1100AM.jpg|pisi|left|USA lääneosa metsatulekahjud satelliidifotol]]
* USA lääneosas möllanud metsa- ja maastikutulekahjud olid nõudnud 33 inimelu ja hävitanud üle 18 000 km² maastikku.

==[[14. september]]==
* Astronoomid teatasid [[fosfiin]]i avastamisest [[Veenus]]e atmosfääris; tegemist võib olla tõendiga orgaanilise elu olemasolust Veenusel.

==[[15. september]]==
[[File:President Trump and The First Lady Participate in an Abraham Accords Signing Ceremony (cropped).jpg|pisi|[[Abrahami lepingud|Abrahami lepingutele]] allakirjutanud]]
* [[Washington]]is allkirjastati [[Abrahami lepingud]], millega normaliseeriti suhted [[Iisrael]]i ning kahe Araabia riigi – [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Bahrein]]i – vahel.

==[[16. september]]==
* [[Yoshihide Suga]] astus ametisse [[Jaapan]]i peaministrina pärast seda, kui senine peaminister [[Shinzō Abe]] tervislikel põhjustel ametist loobus.

==[[18. september]]==
*[[Kreeka]]t tabas tsüklon Ianos, mille tõttu hukkus neli inimest ja mis tekitas mitmetes linnades üleujutuse.

==[[21. september]]==
* [[Itaalia]]s toimunud referendumil hääletati põhiseaduse muutmise poolt, mille järgi vähendatakse riigi [[Itaalia parlament|parlamendi]] suurust kolmandiku võrra.

==[[25. september]]==
* [[Bah Ndaw]] astus pärast kuu aega varem toimunud riigipööret ametisse [[Mali]] ajutise presidendina.
*[[Ishmael Toroama]] vannutati [[Bougainville]]'i presidendiks&lt;ref&gt;https://www.rnz.co.nz/international/pacific-news/426910/bougainville-s-toroama-sworn-in-as-president&lt;/ref&gt;.

==[[27. september]]==
*[[Aserbaidžaan]]i ja [[Armeenia]] vägede vahel puhkes [[Mägi-Karabahh]]is [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|sõjaline konflikt]], mille tõttu kuulutati mõlemas riigis välja sõjaseisukord ja Armeenias mobilisatsioon.

==[[28. september]]==
* [[Tampa Bay Lightning]] tuli teist korda klubi ajaloos [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitjaks, alistades finaalseerias [[Dallas Stars]]i.

==[[30. september]]==
[[Pilt:Nawaf_Al-Ahmad_Al-Jaber_Al-Sabah_(cropped).jpg|pisi|180px|[[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]]]
* [[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] sai [[Kuveit|Kuveidi]] emiiriks pärast seda, kui tema poolvend [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] 91-aastaselt suri.

==Viited==
{{viited}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2020| 9]]</text>
      <sha1>4k9fptq5yxgci4i4nqcn42u5hvk7kma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manuelism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589971</id>
    <revision>
      <id>7265260</id>
      <parentid>7259553</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:48:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kent Wang</username>
        <id>239163</id>
      </contributor>
      <comment>Foto asendamine: Paços de Évora 61.jpg</comment>
      <origin>7265260</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4446" sha1="gmrcb9cmmnjjti1dd4fpe17kdolgnxv" xml:space="preserve">[[File:Lisbon, Portugal (42975982961).jpg|thumb|[[Ristikäik]] Hieronymuse kloostris. Lissabon, Portugal]]
[[File:Iglesia de San Julián, Setúbal, Portugal, 2012-05-11, DD 01.JPG|thumb|Setúbali Jeesuse kloostri San Juliáni kiriku külgportaal]]
[[File:Batalha September 2021-6.jpg|thumb|Batalha lõpetamata kabeli portaal]]
[[File:Braga Casa 412.jpg|thumb|Maja Bragas (Casa dos Coimbras)]]
[[File:Paços de Évora 61.jpg|thumb|Osa kuningapaleest Évoras]]
'''Manuelism''', ka '''Manueli stiil''' ja '''Portugali hilisgootika''', on [[Portugal]]is [[15. sajand]]il kuningas [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] ajal valitsenud [[arhitektuur]]istiil, mille ilmet kujundasid suurte maadeavastuste sajand ja Portugali meresõitjatega koos reisinud arhitektid. Manuelismis segunevad [[hilisgootika]], eelkõige [[Hispaania]] [[Isabella stiil]]i ja [[Põhja-Euroopa]] [[leekestiil]]i jooned varaste [[renessanssarhitektuur]]i elementidega ning nendega koos esineb [[mauri kunst|mauri]] ja [[india kunst]]ist laenatud motiive.&lt;ref&gt;Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.britannica.com/art/Manueline&lt;/ref&gt;

Stiili nimetus &quot;manuelism&quot; pärineb 19. sajandist.&lt;ref&gt;[https://www.visitportugal.com/en/node/73866 Discover the Manueline style. – visitportugal.com]&lt;/ref&gt;

== Üldised jooned ==
Portugali rikkus 15. sajandil tuli suurte maadeavastuste kiiluvees arenenud merekaubandusest ning manuelistlik dekoor sisaldab palju ilmselgeid viiteid [[merendus]]ele. Kui [[ehisliist]]ud ja [[friis]]id pole töödeldud lausa [[korall]]isarnaseks, on need kaetud nikerdatud [[nuivähk]]ide, [[Karbid|karp]]ide ja [[mererohi|mererohuga]]. Arhitektuurielementidena leiavad ehitistes kasutust [[laev]]ade varustuse osad; palju kasutatakse [[köiemotiiv]]i. Kiviköied ja -nöörid esinevad arhitektuuris sageli, vahel [[sõlm]]ituna, ning uste ja akende ümber on dekooriks kuhjatud heraldilisi kilpe Portugali kuninga vapi või [[Kristuse Ordu rist]]iga, [[Ankur|ankruid]], [[poi]]sid, [[armillaarsfäär]]e ja muid merendusinstrumente.

== Ehitisi ==
Stiil valitses suhteliselt lühikest aega, 1490.–1520. aastateni, kuid jõudis Portugali kolooniatesse ja asulatesse teistel mandritel.

=== Portugalis ===
* [[Belémi torn]]
* [[Batalha klooster|Batalha kloostri]] lõpetamata kabelid
* [[Hieronymuse klooster]]
* [[Évora]] kuningapalee ja muud tsiviilehitised
* [[Kristuse Rüütlite ordu]] [[Convento de Cristo]] [[Tomar]]is ([[ümarkirik]] 12. sajandist, 1510–1514 ümber ehitatud)

=== Hispaanias ===
* [[Pontevedra Santa Maria Maiori kirik]]
* [[Las Palmase katedraal]]i siseruum
* Vélezi kabel [[Murcia katedraal]]is

=== Marokos ===
* [[El Jadida]] / [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]
* El Jadida [[Mazagão Portugali tsistern]]
* [[Safi katedraal]] (''Chapelle Portugaise'')

=== Indias ===
* [[Goa Roosipärja Neitsi kirik]]
* [[Diu kindlus]]

=== Mehhikos ===
* [[Huejotzingo San Migueli klooster|Huejotzingo San Migueli kloostrikiriku]] põhjaportaal ja ''[[capilla posa|capillas posas]]''

=== Mosambiigis ===
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

== Selle perioodi kunstnikke ==
Arhitektidest on tuntuimad [[Diogo de Boitaca]] ([[Setúbal]]i Jeesuse klooster, Hieronymuse klooster), [[Mateus Fernandes]] (Batalha kloostri lõpetamata kabelite portaalid), [[Diogo de Arruda]] (Tomari kloostri kapiitlisaali aken), [[Francisco de Arruda]] (Belemi torn) ja [[João de Castilho]] (Tomari klooster, Hieronymuse klooster, El Jadida, [[väär]] või [[muusikuterõdu]] Batalha kloostris, [[Alcobaça klooster|Alcobaça kloostri]] käärkambri võlv ja portaal; hilisemad teosed juba [[platereskne stiil|platereskses stiilis]]).

Selles ajavahemikus tegutsenud maalikunstnikud [[Grão Vasco]] ([[Vasco Fernandes]]), [[Jorge Afonso]], [[Cristóvão de Figueiredo]], [[Garcia Fernandes]], [[Gregório Lopes]] loetakse renessansskunstnike hulka.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.hisour.com/de/manueline-29349/ Manueline. Die Architektur Element Stil – HiSoUR]
* [https://www.travel-in-portugal.com/history/manueline-architecture.htm Manueline Architecture - 10 of the best examples. – Travel in Portugal]
* [https://www.visitportugal.com/en/node/73866 Discover the Manueline style. – visitportugal.com]

{{gooti arhitektuur}}
{{arhitektuuri ajalugu}}
[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Gooti kunst]]
[[Kategooria:Portugali kunst]]
[[Kategooria:Portugali arhitektuur]]</text>
      <sha1>gmrcb9cmmnjjti1dd4fpe17kdolgnxv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaur Maran</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599774</id>
    <revision>
      <id>7265539</id>
      <parentid>6811623</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:51:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7265539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4723" sha1="d2a1osjqtxp8lspezdsfm33pn2863cx" xml:space="preserve">'''Kaur Maran''' (sündinud [[2. juuni]]l [[1989]]) on Eesti ajakirjanik.

==Haridus==
Kaur Maran on lõpetanud Tartu Ülikooli{{millal}} geograafia ja Tallinna Ülikooli{{millal}} kommunikatsiooni erialal.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/autor/100000360/kaur-maran Kaur Marani tutvustus ja artikleid] Eesti Ekspress, vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt; 

==Töö ja looming==
Aastatel 2015–2016 oli ta [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] reporter, seejärel töötas teadusajakirjanikuna ajalehes [[Postimees]] ning oli ETV keskkonnasaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; toimetaja (2021–2023). Alates 2023. aastast on ta ajalehe [[Eesti Ekspress]] ajakirjanik, kelle peamised teemad on keskkond ja teadus.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/autor/100000360/kaur-maran Kaur Marani tutvustus ja artikleid] Eesti Ekspress, vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

2020. aastal esines Kaur Maran [[Eesti Teadusagentuur]]i konverentsil &quot;[[Koroonapandeemia Eestis|Koroona]] õppetunnid teaduskommunikatsioonile&quot; ettekandega &quot;Noppeid Postimehe koroonakevade-kogemusest&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teaduskommunikatsiooni-konverentsid/teaduskommunikatsiooni-konverents-2020-koroonakriisi-teaduskommunikatsiooni-oppetunnid/|pealkiri=Teaduskommunikatsiooni konverents 2020 – „Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile”|väljaanne=Eesti Teadusagentuur|aeg=13. november 2020|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=22.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210122125910/https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teaduskommunikatsiooni-konverentsid/teaduskommunikatsiooni-konverents-2020-koroonakriisi-teaduskommunikatsiooni-oppetunnid/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Muu loominguline ja ühiskasulik tegevus==
Kaur Maran on üks teose &quot;[[Bioloogia]] ja [[geograafia]] raudwara&quot; (Raudwara 2012) kaasautoreid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Evert Eero, Kaur Maran, Lars Trunin|url=http://www.raudwara.ee/bioloogia-ja-geograafia-raudwara/|pealkiri=Bioloogia ja Geograafia Raudwara|väljaanne=Kirjastus Raudwara|aeg=|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=20.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210120031038/http://www.raudwara.ee/bioloogia-ja-geograafia-raudwara/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta on 2024. aastal esilinastunud õudus-muusikalfilmi &quot;[[Kui mootorsaed laulsid]]&quot; produtsent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/21412 |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
2016. aastal tunnustas [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]] Postimehe teadustoimetuse tegevust [[Teadusajakirjanduse sõbra auhind|teadusajakirjanduse sõbra auhinna ehk Ökuli munaga]]. Toimetusse kuulus ka Kaur Maran.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKeestiloodus201701.2.6.9|pealkiri=Tiit Kändler on pälvinud teadusajakirjanduse elutööpreemia|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=Jaanuar 2017|vaadatud=26.01.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/09/Teaduskomm-konv-kava-21.11.16.pdf|pealkiri=Teadus meediastunud maailmas|väljaanne=Eesti Teadusagentuur|aeg=September 2016|vaadatud=26.01.2021}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal pälvis Kaur Maran koos [[Heleri Kuris]]e, [[Aarne Seppel]]i ja [[Endel Kasterpalu]]ga [[Eesti Meediaettevõtete Liit|Eesti Meediaettevõtete Liidu]] auhinna parima [[Digitaalne|digitaalse]] üksikprojekti ja peaauhinna üleriigiliste lehtede kujunduskonkursi kategoorias Postimehes ilmunud veebiprojekti “Suur lugu: kuidas ameeriklased 50 aastat tagasi Kuu-võidujooksu võitsid” eest.&lt;ref&gt;[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2019/ 2019 ajakirjanduspreemiad] Eesti Meediaettevõtete Liit, vaadatud 04.11.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kaur Maran. [https://www.postimees.ee/7151158/aruanne-lugejale-kaur-maran-lugu-mis-sundis-pandeemiaudust-ja-ajapuudusest ARUANNE LUGEJALE ⟩ Kaur Maran: lugu, mis sündis pandeemiaudust ja ajapuudusest] Postimees.ee, 09.01.2021.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on zooloog [[Tiit Maran]] ja ema on tõlkija Marina Maran. Tema vanaisa on loodusdokumentalist [[Rein Maran]] ja üks vendi on filmirežissöör [[Sander Maran]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Mihkel Kärmas {{!}} |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=&quot;Pealtnägija&quot;: kuidas valmis selle aasta kõige edukam Eesti film? |url=https://eeter.err.ee/1609548025/pealtnagija-kuidas-valmis-selle-aasta-koige-edukam-eesti-film |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]
* [[Eesti Teadusagentuur]]
* [[Teadusajakirjandus]]
* [[Teaduskommunikatsioon]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Maran, Kaur}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>d2a1osjqtxp8lspezdsfm33pn2863cx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bartholomäus Savijerwe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599844</id>
    <revision>
      <id>7265416</id>
      <parentid>7237412</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:21:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265416</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15738" sha1="bidyepi9kf83esonj79gh9ux3bl0bp6" xml:space="preserve">'''Bartholomäus Savijerwe''' (ka Sawijerwe, Sawijerw; u 1380 – 1461&lt;ref name=&quot;leimus&quot;&gt;[[Ivar Leimus]]. ''[https://www.geni.com/photo/view/6000000098010808963?album_type=photos_of_me&amp;end=&amp;photo_id=6000000098012340945 Heidenreich Saujerve]''.&lt;/ref&gt;) oli [[Tartu piiskop]] aastail [[1441]]–[[1459]]&lt;ref&gt;[http://opac.regesta-imperii.de/lang_de/anzeige.php?pk=128223 Regesta Imperii.]&lt;/ref&gt; ning pikaaegne [[Tartu toomkapiitel|Tartu toomkapiitli]] liige ([[toomhärra]]). Perekonnanime põhjal on teda vahel peetud [[Eestlased|eestlaseks]]&lt;ref&gt;Inge Hirmo. ''[https://dea.digar.ee/article/rapinarahva/2022/02/20/31 Põnev minevik]. // ''Räpina Rahvaleht'', 20. veebruar 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1972/02/11/24 ''Eesti Hääl'', 11.02.1972]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.polva.ee/documents/17842760/39738742/Veebilehele_III.pdf/f902859f-171c-412c-b471-9768ffb541f6 |pealkiri=Eesti keskaeg ehk orduaeg. Algab pikka aega kestev võõrvõimu kindlustumine. Tartu piiskopkond. Põlva kihelkonna esmamainimine kirjalikes allikates. |vaadatud=2025-07-20 |arhiivimisaeg=2024-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240813015329/https://www.polva.ee/documents/17842760/39738742/Veebilehele_III.pdf/f902859f-171c-412c-b471-9768ffb541f6 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; või [[Soomlased|soomlaseks]].&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 170.&lt;/ref&gt;

==Päritolu==
Savijerwe nimi esineb Liivimaa ajalooürikutes alates 1289. aastast. Savijerwede perekonnavapil on ette sirutatud käppadega karu.&lt;ref name=&quot;rahvusarhi&quot;/&gt;

[[Leonid Arbusow vanem]] väitis, et Savijerwe oli saksa päritolu, viidates vasalli Martin Savyerge 16. sajandi algusest pärit testamendile.&lt;ref&gt;[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag, vom Ende des 12. bis in das letzte Drittel des 16. Jahrhunderts''. Mitau 1913. XVI, S. 182&lt;/ref&gt; [[Tõnis Lukas]] peab aga seda oletust vaidlustatavaks.&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 101.&lt;/ref&gt; [[Sulev Vahtre]] oletuse järgi on Savijerwe suguvõsa soome päritolu ning seotud Savijärvi nimelise paigaga [[Sipoo]]s.&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 101; 170.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;rahvusarhi&quot;/&gt; Teise oletuse järgi on nimi seotud kohanimega [[Saverna]].&lt;ref&gt;[[Mariko Faster]], [[Evar Saar]]. ''[https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2020/11/0/25 Kohanimede seosed teiste nimedega]''. // ''Horisont'', november 2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;''[https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Saverna Eesti kohanimeraamat]''. Saverna.&lt;/ref&gt;

Bartholomäus Savijerwe sündis [[Tartu stift]]is.&lt;ref name=&quot;lukas&quot;&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 235.&lt;/ref&gt; Tema isa oli väikeaadlik Hermann Savijerve, keda mainitakse rüütel Johann [[Lechts]]i 1412. aasta testamendis kui viimase ''Schwager'' (väimees või õemees) ja ''Junge'' (noor aadlik, hoolealune või kaaslane), kellele Lechts pärandas [[Harjumaa]]l asuvad ''Aickytze'' ja ''Roep''i külad (praeguse [[Ohulepa]] alal).&lt;ref&gt;''[https://web.archive.org/web/20260223110538/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dac7ebe4-da49-4017-9821-096fdcc51e97/content Est- und livländische Brieflade. Th. 1, Dänische und Ordenszeit. Bd. 1: eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen]'', Herausgegeben [[Friedrich Georg von Bunge]], [[Robert von Toll]]. Reval 1856. Lk 82.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;''[https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Ohulepa Eesti kohanimeraamat]''. Ohulepa.&lt;/ref&gt; Lisaks Bartholomäusele on teada veel kolm Hermann Savijerve poega: Odert on mainitud 1425. aastal Tartus, [[Rostocki Ülikool|Rostocki ülikool]]is (1444&lt;ref&gt;Kustavi Grotenfelt, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/182933/HA013_1_opt.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Suomalaiset ylioppilaat ulkomaan yliopistoissa ennen v. 1640. Savigerve On kuitenkin luultavasti Viron Savijärve-sukua.], HISTORIALLINEN ARKISTO. Toimittanut [[Suomen Historiallinen Seura]]. XIII. HELSINGISSÄ 1893, Suomen Historiallisen Seuran kustantama, s. 104 &lt;/ref&gt;) õppinud Hinricus oli Tartu toomhärra (1456–1463) ja praost ning [[skolastik]],&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 55; 61.&lt;/ref&gt; ning Heidenreich oli Tartu piiskopi vasall, kes maeti 1460. aastal [[Tartu toomkirik]]usse.&lt;ref name=&quot;leimus&quot;/&gt;

==Õpingud ja varasem tegevus==
1404. aastal on Bartholomäus Savijerwe immatrikuleeritud [[Karli ülikool|Praha ülikooli]].&lt;ref name=&quot;lukas&quot;/&gt;

Juba enne Tartu toomhärraks saamist kuulus Savijerwe [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitlisse ning jäi selle liikmeks ka Tartu toomkapiitlis ametis olles.&lt;ref name=&quot;lukas&quot;/&gt; Selline kumulatsioon oli tol ajal tavaline ja võimaldas mõlemast piiskopkonnast saada üheaegset toomhärratulu.&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 77.&lt;/ref&gt; 1417. aastal on Savijerwet esimest korda mainitud Tartu toomhärrana, kusjuures talle kuulus toomkapiitli varahoidja (''thesaurarius'') amet. Varahoidja esmaste ülesannete hulka kuulus reliikviate ja aarete eest hoolitsemine ning nende valvamine, tõenäoliselt täitis ta ka järelevaataja (''custos'') kohuseid ning töö osaks võis olla ka kapiitli sissetulekute kogumine.&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 63–64.&lt;/ref&gt; Tartu toomhärrana mainitakse Savijerwet ka 1419. aastal. Lisaks Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnale kuulus Savijerwe hiljem ka [[Lübeck]]i toomkapiitlisse.&lt;ref name=&quot;lukas&quot;/&gt;

Aastail 1420–1441 oli Savijerwe Tartu toomkapiitli [[praost]].&lt;ref name=&quot;Lukas55&quot;&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 55.&lt;/ref&gt; Teda on praostina mainitud 1423. ja 1424. aastast pärit dokumentides. Olles toomkapiitli majanduselu juht ja selle vara valitseja, viibis praost tihti oma kapiitlist eemal.&lt;ref&gt;[[Tõnis Lukas]]. ''Tartu toomhärrad 1224–1558''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Lk 54.&lt;/ref&gt;

1425. aastal sai Savijerwe [[Bologna ülikool]]ist magistrikraadi.&lt;ref name=&quot;lukas&quot;/&gt;

==Tegevus piiskopina==
===Ametisse valimine===
Pärast piiskop [[Dietrich Resler]]i surma 1441. aasta märtsi keskpaigas kogunes Tartu toomkapiitel tema järglast valima. Valimine toimus 27. märtsil 1441 vastavalt [[Firenze kirikukogu|Baseli kirikukogu]] (1436) otsustele, millega piirati paavsti ametissenimetamise õigust (nn ''reservationes'') ning kinnitati kapiitlite traditsiooniline valimisõigus. Neid põhimõtteid kinnitas ka 4. detsembri 1435 [[Liivimaa maapäev]]a otsus, mis garanteeris toomkapiitlitele õiguse piiskoppe valida ilma paavstliku sekkumiseta.&lt;ref&gt;[[Axel von Gernet]]. ''Verfassungsgeschichte des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände''. Jurjew 1896. Lk 64.&lt;/ref&gt; Järgneva valimisprotseduuri kiirus ja kohapealne õnnistamine peapiiskopi poolt viitavad toomkapiitli soovile seada uus peapiiskop ametisse enne, kui [[Liivi ordu]] võinuks [[Rooma kuuria]]s esitada kandidaadile vastuväiteid.&lt;ref&gt;Henrike Bolte. ''Spätmittelalterliche Bistumsbesetzungen im Spiegel der kurialen Überlieferung: das Beispiel Livland''. // ''Friedensnobelpreis und historische Grundlagenforschung: Ludwig Quidde und die Erschließung der kurialen Registerüberlieferung'', edited by Michael Matheus, Berlin, Boston: De Gruyter, 2012, lk. 191–204. https://doi.org/10.1515/9783110259551.191&lt;/ref&gt;

Piiskopitooli vabanemisel oli tihti just praost esimene, keda toomkapiitel võis tulevase piiskopina ette kujutada.&lt;ref name=&quot;Lukas55&quot;/&gt; Toomkapiitli praost Bartholomäus Savijerwe valiti uueks piiskopiks ühehäälselt kümne kohal olnud toomhärra poolt. Valimisprotseduuri kirjeldatakse dokumendis, mis saadeti [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]] toomkapiitlile eeskujuks palvekirja koostamisel peapiiskopile valitud piiskopi kinnitamise asjus. Määrati kolm häältelugejat, kes kogusid hääled avalike notarite ja tunnistajate juuresolekul ning fikseerisid tulemuse. Pärast ''Te Deum''i laulmist apostlite Peetruse ja Pauluse altari ees kuulutati Savijerwe rahva ees elektiks ning ta asus pidulikult troonile.&lt;ref&gt;''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/354b0c9b-8192-4501-a534-676febcfcd9d/content Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch. Band 9, 1436-1443]''. Riga, Moskau 1889. S. 493–497 Nr. 705.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Axel von Gernet]]. ''Verfassungsgeschichte des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände''. Jurjew 1896. Lk 64–65.&lt;/ref&gt; Valimistulemuse kinnitas ja Savijerwe pühitses [[Riia peapiiskop]] [[Henning Scharpenberg]].&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;&gt;[[Mihkel Mäesalu]]. ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ad30f1ac-f99e-4335-afeb-172c583c8761/content Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486]''. Tartu 2017. Lk 159.&lt;/ref&gt;

Savijerwe ise saabus Tartusse 20. märtsil 1442.&lt;ref name=&quot;rahvusarhi&quot;&gt;[http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=14318 Rahvusarhiiv, pitserid.]&lt;/ref&gt; 20. mail 1442 andis Savijerwe saadik Johannes Hacke oma isanda nimel läänivande [[Saksa kuningas]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-le, võttis talt vastu piiskopkonna regaalid ja lasi kinnitada privileegid. Samal päeval nimetas Friedrich III ka Tartu stiftile keiserlikud kaitsehärrad.&lt;ref&gt;''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/354b0c9b-8192-4501-a534-676febcfcd9d/content Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch. Band 9, 1436-1443]''. Riga, Moskau 1889. Nr 862–863 (lk 586–589).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Savijerwe vajas siiski piiskopiõnnistuse saamiseks ka paavsti kooskõlastust.&lt;ref name=&quot;Lukas55&quot;/&gt; Paavst [[Eugenius IV]] ei seadnud valimise vastu takistusi ja andis Savijerwele kinnituse piiskopiametisse 17. märtsil 1443.&lt;ref name=&quot;rahvusarhi&quot;/&gt;
[[File:Tartu pk Liivis.PNG|pisi|[[Tartu piiskopkond]]]]
===Sisepoliitika ja suhted Vana-Liivimaal===
Savijerwe astumisel piiskopi ametisse oli Liivimaa piiskopkondade ja Liivi ordu vaheline [[rõivastustüli]] veel lahendamata, ordu püüdis [[Riia peapiiskopkond]]a oma võimu alla saada ja suurel määral see õnnestuski, kui 1448. aastal sai peapiiskopiks [[Silvester Stodewescher]]. Ei ole teada, kui suurel määral mõjutas see Tartu piiskopkonna alluvusküsimusi.

27. mail 1455 kinnitas Savijerwe kõik [[Tartu]] linna senised privileegid. Piiskopi ja toomkapiitli nimel välja antud ametliku ürikuga anti linnale pool kohtuvõimust, sätestades, et nii piiskopi drost kui ka linna foogt pidid õigust mõistma ühiselt ning jagama kohtutulu võrdselt. See oli oluline samm piiskopivõimu ja linna kasvava poliitilise mõju vahelise tasakaalu leidmisel. Savijerwe kehtestas ühtlasi õigusalase koostöö mehhanismid ning määras korra, kuidas lahendada kohtuvaidlusi, kriminaalasju ja kohtukulude jaotamist. Sellega kindlustas ta piiskopkonnas rahu ja õigusliku selguse.&lt;ref&gt;''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c7e3cd4c-53fc-4603-9567-e461520619bf/content Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten]''. Bd. XI. Hrsg. v. Philipp Schwartz. Riga, Moskau, 1905, nr 409.&lt;/ref&gt;

Arvatavalt 1458. aastal sõlmiti Tartus leping piiskopi, [[Kärkna klooster|Valkena kloostri]] abti ja piiskopkonna vasallide vahel, mis puudutas talupoegade õigusi ja põgenike väljaandmist. Lepingu § 8 keelas [[Adratalupoeg|adratalupojal]], kes &quot;üksinda ühel adramaal istub&quot;, sulasena kellegi võõra teenistusse astuda. Niisuguse talupoja pidi palkaja välja andma; kui viimane seda ise ei tee, siis toimus adratalupoja väljanõudmine selleks sisseseatud eriametniku – [[adrakohtunik]]u kaudu, palkajat aga trahviti 6 vana [[Riia mark|Riia margaga]]. Juhul, kui ühel adramaal oli kaks või rohkem peremeest (s. o. kui talud olid väiksemad), võisid nad võõra teenistusesse astuda isanda loal. Paragrahvi keskmises osas räägitakse arvatavasti töövõimelistest peremehe poegadest, kes oma pere nõusolekul võivad astuda võõra teenistusesse. Kui aga nende pärishärra tahab neid enese teenistusesse, siis ta peab palkajatele nende kogu töötasu välja maksma. Paragrahvi lõpus legaliseeritakse kõigi ennetähtaegselt teenistusest ärajooksnud palgaliste väljaandmiskohustus või nende endisele isandale täieliku töötasu väljamaksmine. Vastandjuhul mõistab adrakohtunik nad väljaandmisele, trahvides süüdlast ülalmainitud määral.&lt;ref&gt;[[August Traat]]. ''[https://dea.digar.ee/article/edasi/1956/01/13/26.1 Talurahva õiguslik olukord pärisorjuse kujunemise tingimustes]''. // ''Edasi'', 13. jaanuar 1956.&lt;/ref&gt;

===Sõda Pihkvaga===
1458. aastal puhkes Tartu piiskopkonna ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vaheline sõda [[Piirissaar]]e ja [[Lämmijärv]]e piirkonna pärast, milles olulist rolli mängisid ajaloolised kalapüügiõigused. Pihkvat toetas aktiivselt [[Moskva suurvürstiriik]], samas kui [[Novgorodi vabariik]] püüdis vahendada rahu. Mõlemad pooled rüüstasid piirialasid ja Pihkva väed piirasid [[Vastseliina piiskopilinnus]]t, suutmata seda vallutada. Rahu sõlmiti alles 1463. aastal, mil järgmine piiskop [[Helmich von Mallinkrodt]] oli sunnitud tunnistama Piirissaare jagamist.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II''. Tartu 2012. Lk 161.&lt;/ref&gt;

===Ametist lahkumine===
Piiskop Bartholomäus Savijerwe oli sunnitud oma ametist loobuma ilmselt [[Saksa ordu]] koordineeritud poliitilise surve tõttu.&lt;ref name=&quot;gernet&quot;&gt;[[Axel von Gernet]]. ''Verfassungsgeschichte des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände''. Jurjew 1896. Lk 66–67.&lt;/ref&gt; Tema tagasiastumine piiskopiametist oli osa kompromissist toomhärrade, Tartu linna, vasallide ning Liivi ordu vahel. Kompromissi eesmärgiks oli arvatavasti vältida, et järgmisena nimetataks Tartu piiskopiks mõni [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] soosik. Augustis 1459 valisid piiskop ja toomhärrad Helmich von Mallinkrodti [[koadjuutor]]iks ja peatselt astus Savijerwe piiskopi kohalt tagasi.&lt;ref&gt;[[Mihkel Mäesalu]]. ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ad30f1ac-f99e-4335-afeb-172c583c8761/content Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486]''. Tartu 2017. Lk 160.&lt;/ref&gt;

Mallinkrodt ei kuulunud erinevalt enamikust keisrile läänivande andnud piiskoppidest Saksa ordu vastaste sekka, olles [[Liivimaa ordu maameister|Liivi ordumeistri]] [[Johann von Mengede]] sugulane ja [[Tallinna komtuur]]i [[Gerhard von Mallinckrodt]]i vend. Ta nimetati koadjuutorpiiskopiks toomkapiitli, kohaliku aadli ja linna magistraadi üksmeelse toetusega. Ka Saksa ordumeister, mitmed piirkondlikud foogtid (''Gebietiger''), rüütlid Harju- ja Virumaalt ning Riia ja Tallinna raed andsid kõik ametliku garantii Mallinkrodti nimel, kinnitades tema poolt piiskopkonnale ja selle seisustele antud lubaduste täitmist. Piiskopkonna sõltumatuse kaitsmiseks allkirjastas uus koadjuutor seisuste nõudmisel valimiskapitulatsiooni (''Wahlkapitulation''), milles ta kohustus mitte liituma ühegi orduga, mitte lahkuma ega loovutama piiskopkonda ning mitte nimetama uut koadjuutorit ilma kapiitli, aadli ja linna nõusolekuta.&lt;ref name=&quot;gernet&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=14318&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKDMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSim%252FPC%252B1CMoOSSwqKQWxgSoLobQhiDYB6swvKkHXAhQuSExPhao0BtGWQKGizLySsszUcoQJtbUAQc0q6Q%253D%253D Tartu piiskopi Bartholomäus Savijerwe suur pitser.]

{{JÄRJESTA:Savijerwe, Bartholomäus}}
[[Kategooria:Tartu piiskopid]]
[[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Surnud 1459]]</text>
      <sha1>bidyepi9kf83esonj79gh9ux3bl0bp6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andy Miele</title>
    <ns>0</ns>
    <id>603666</id>
    <revision>
      <id>7265313</id>
      <parentid>6623236</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:50:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265313</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3406" sha1="itjvuo37bnls855wvcjsnl5aewz9lqb" xml:space="preserve">[[Pilt:2023-11-18 Eisbären Berlin gegen Grizzlys Wolfsburg (Deutsche Eishockey-Liga 2023-24) by Sandro Halank–012.jpg|pisi|Andy Miele 2023.]]
[[Pilt:Andy Miele - AHL All-Star Classic 2012.jpg|pisi|Andy Miele 2012. aasta AHL-i tähtede mängul]]
'''Andy Miele''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1988]] [[Grosse Pointe Woods]]is [[Michigan]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Wolfsburgi Grizzlys]].

Aastatel 2007–2011 mängis ta [[Miami Ülikool (Ohio)|Miami Ülikooli]] jäähokimeeskonnas. Hooajal 2010–11 pälvis ta ülikoolide liiga hooaja parimale mängijale antava [[Hobey Baker Award]]'i.

2011. aasta aprillis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[NHL]]-i klubiga [[Phoenix Coyotes]]. NHL-is debüteeris ta Coyotesi meeskonnas 23. oktoobril 2011 mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. Aastatel 2011–2014 mängis ta põhiliselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Coyotesi noorteklubis [[Portland Pirates]]. 2012. aastal osales ta AHL-i tähtede mängul.

Aastatel 2014–2016 mängis ta AHL-is kaks hooaega [[Grand Rapids Griffins]]i ridades ning hooajal 2016–17 [[Lehigh Valley Phantoms]]. Hooajal 2014–15 oli ta AHL-is resultatiivsuselt teine mängija ja valiti liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

Hooajal 2017–18 mängis Miele Rootsi kõrgliigaklubides [[Malmö Redhawks]] ja [[Växjö Lakers]]. Lakersiga tuli ta Rootsi meistriks. 2018. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu [[KHL]]-i klubiga [[Nižni Novgorodi Torpedo]]. Hooajal [[KHL-i hooaeg 2018–2019|2018–19]] lõi ta KHL-is 16 väravat ja andis 16 väravasöötu. Hooajal 2019–20 mängis ta AHL-i klubis [[Tucson Roadrunners]] ning naasis 2020. aasta juulis Torpedosse. 2022. aasta veebruaris liitus ta Šveitsi kõrgliigaklubiga [[Lausanne HC|Lausanne]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220228182654/https://lausannehc.ch/2022/02/28/andy-miele-sengage-au-lausanne-hockey-club/ &quot;ANDY MIELE S’ENGAGE AU LAUSANNE HOCKEY CLUB&quot;]. lausannehc.ch. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022&lt;/ref&gt; ja mängis seal kuni hooaja lõpuni.

2022. aasta mais naasis Miele Rootsi kõrgliigasse ja sõlmis üheaastase lepingu äsja kõrgliigasse tõusnud klubiga [[HV71]].&lt;ref&gt;{{cite web| url = https://www.hv71.se/article/e3vgal4d0-3iaijd/andy-miele-ny-center-i-hv71 | title = Andy Miele new center in HV71 | publisher = [[HV71]] | date = 13 May 2022 | accessdate = 13 May 2022 | language = rootsi}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta mais siirdus ta Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Wolfsburgi Grizzlys]].

[[USA jäähokikoondis]]e koosseisus on Miele osalenud [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011.]] ja [[2014. aasta maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://en.khl.ru/players/31229/ Andy Miele KHL.ru lehel]
* [https://www.nhl.com/player/andy-miele-8476206 Andy Miele NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=93987 Andy Miele hockeydb.com lehel]

{{JÄRJESTA:Miele, Andy}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]]
[[Kategooria:Nižni Novgorodi Torpedo mängijad]]
[[Kategooria:Malmö Redhawksi mängijad]]
[[Kategooria:Växjö Lakersi mängijad]]
[[Kategooria:Lausanne HC mängijad]]
[[Kategooria:HV71 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>itjvuo37bnls855wvcjsnl5aewz9lqb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Belgia sinine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>619362</id>
    <revision>
      <id>7265468</id>
      <parentid>6818233</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:00:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265468</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5300" sha1="8y731u3bvw0bq3jhgasehvdckpstzxc" xml:space="preserve">'''Belgia sinine''' (''Belgian blue'') on [[Belgia]] päritolu [[lihaveis]]etõug.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.thecattlesite.com/breeds/beef/8/belgian-blue/|pealkiri=Belgian Blue, The Cattle Site [veebileht]|aeg=2016|vaadatud=04.12.2021}}&lt;/ref&gt; Tõu muude nimetuste seas on Race de la Moyenne, Haute Belgique, Belgia valge sinine ja sinine belglane.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.ansi.okstate.edu/breeds/cattle/belgianblue/index.htm|pealkiri=Oklahoma State University breed profile, arhiveeritud 11. novembril, 2008|vaadatud=4.12.2021|arhiivimisaeg=2008-10-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081011164601/http://www.ansi.okstate.edu/breeds/cattle/belgianblue/index.htm}}&lt;/ref&gt; 

Belgia sinine veis on väga kõhn ja lihaselise kehaehitusega, mida tuntakse ka kui topeltlihaselisust. Topeltlihase fenotüüp on päritav tunnus, mille tulemuseks on lihaskiudude arvu suurenemine (hüperplaasia), mitte üksikute lihaskiudude normaalne suurenemine (hüpertroofia).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B012464970X002609?via%3Dihub|pealkiri=&quot;Double-Muscled Animals&quot;, Encyclopedia of Meat Sciences. Encyclopedia of Meat Sciences, lk 396–402.|autor=De Smet, S|aeg=2004|vaadatud=6.12.2021}}&lt;/ref&gt; See tunnus esineb ka Piemonti veisetõul. Mõlemad tõud väärindavad sööta väga hästi, muutes selle tailihaks, mis viib liha rasvasisalduse vähenemiseni ja õrnuse suurenemiseni. Belgia sinine on saanud nimetuse iseloomuliku sinakashalli laigulise karvavärvuse järgi, kuigi selle tegelik värvus võib varieeruda valgest mustani.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://books.google.it/books?id=1FNUW-44fEsC&amp;pg=PA95#v=onepage&amp;q&amp;f=false|pealkiri=Mason's World Dictionary of Livestock Breeds, Types and Varieties|vaadatud=6.12.2021|autor=Porter, Valerie, Mason, Ian Lauder|aeg=2002}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Belgia sinised veised pärinevad Belgia kesk- ja ülempiirkonnast. 19. sajandi teisel poolel üritati põlispopulatsiooni parandada Belgiasse eksporditud Shorthorni pullidega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 20. sajandi alguses, mil tõug loodi, alustati tõelist aretuspoliitikat.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://afs.okstate.edu/breeds/cattle/belgianblue/index.html/|pealkiri=Oklahoma State University, Breeds of Livestock, Department of Animal Science - Belgian Blue Cattle|vaadatud=5.12.2021|arhiivimisaeg=6.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211206183153/http://afs.okstate.edu/breeds/cattle/belgianblue/index.html/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 1960. aastatel töötati geneetiliselt välja veisele iseloomulikud topeltlihaste omadused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Varem jagati tõug kaheks: piima- ja lihaveis, tänapäeval kasutatakse seda enamasti lihaveise eesmärgil.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Tõu probleemid ==

Paljudel täistõulistel Belgia sinistel veistel on raskusi poegimisel. Enamik vasikaid sünnib keiserlõikega, et ennetada vasikate surma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.zarebasystems.com/articles/belgian-blue-cattle|pealkiri=Zareba Systems, Get to Know: The Belgian Blue|vaadatud=5.12.2021}}&lt;/ref&gt; Pulli munandite kaal ning sperma kogus ja kvaliteet on vähenenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Tõu omadused ==
[[Fail:Belgian_Blue_Bull.jpg|pisi|Belgia sinise pull]]
Belgia sinine on silmapaistvate lihastega loom. Tuntust on tõug kogunud enda topeltlihaselisusega, mis pärandub edasi ka teiste tõugudega ristamisel. Eriti lihaselised on õlg, selg, nimme ja tagumine osa. Tal on tugevad jalad ja ta kõnnib kergelt. Iseloom on väga rahulik. Täiskasvanud pulli kaal jääb vahemikku 1100–1250 kg, lehmade kaal jääb vahemikku 850–900 kg.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Vasikate sünnimass on keskmiselt 45 kg.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.livestockmiddleeast.com/the-belgian-blue-the-crossbreeding-specialist-breed/|pealkiri=Livestock &amp; Poultry, The Belgian Blue: The Crossbreeding Specialist Breed|autor=Deloume, Carol|aeg=aprill 2020|vaadatud=6.12.2021|arhiivimisaeg=6.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211206183155/https://www.livestockmiddleeast.com/the-belgian-blue-the-crossbreeding-specialist-breed/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Mõnel genotüübil võib esineda ka punast värvust. Iseloomulik tunnus on nudisus. Tapasaagis on kuni 70%.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Statistika ==

Belgia sinise poegimine on kerge ja tiinusperiood lühike. Keskmiselt poegivad esimest korda 32-kuuselt (75% poegib 28–35-kuuselt). Ka kaheaastaselt poegimine on võimalik, kuid ainult 75% poegimisi õnnestub.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Statistika järgi on 2021. aasta detsembri seisuga Eestis Belgia sinise veise karju kokku 25, millest igas karjas on kuni 10 lehma. Veiseid on kokku 138, kellest ainult üks on puhtatõuline. Lehmi on 40, kõik on ristandid. Lehmikuid on 61, kes on samuti kõik ristandid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.epj.ee/jkk/lihaveised/statistika/jk-tegijad.html|pealkiri=Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll, Lihaveiste JK tegijate ja nende loomade arvud 06.12.2021 seisuga|vaadatud=6.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211206210341/https://www.epj.ee/jkk/lihaveised/statistika/jk-tegijad.html|arhiivimisaeg=6.12.2021|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Veisetõud]]</text>
      <sha1>8y731u3bvw0bq3jhgasehvdckpstzxc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Märt Põder/Ukraina kultuuridiplomaatia 2022</title>
    <ns>2</ns>
    <id>625094</id>
    <revision>
      <id>7265365</id>
      <parentid>7262100</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:57:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7265365</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="120134" sha1="rtz670wqoyowgrsc76btwlu4tg106iz" xml:space="preserve">[[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]]
'''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega.

Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel.

== Järjestatud nimekiri ==

{{Wikidata loend
|sparql=#defaultView:BubbleChart

SELECT DISTINCT
    ?item
    ?itemLabel
    (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic)

    # bubble hack
    (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize &gt; 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio)

    ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle

    ?intSize
    (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount)

  WHERE {
    VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 }
    OPTIONAL {
      SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,uk,ru,en,de,pl,fi&quot; . }
    }
    OPTIONAL {
      ?item wdt:P18 ?pic .
    }
    OPTIONAL {
      ?allArticles schema:about ?item;
    }
  OPTIONAL {
    ?ukArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://uk.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ukTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?enArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://en.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?enTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?deArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://de.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?deTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?ruArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://ru.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ruTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?plArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://pl.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?plTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?fiArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://fi.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?fiTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?etArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?etTitle .
    SERVICE wikibase:mwapi {
      bd:serviceParam wikibase:api &quot;Generator&quot; .
      bd:serviceParam wikibase:endpoint &quot;et.wikipedia.org&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel
      bd:serviceParam mwapi:generator &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:prop &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:rvprop &quot;content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment&quot;.
      ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'.
      ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'.
      ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'.
      ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'.
    }
  }
  BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize)
}
GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle
ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount)
|header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587
|row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586
|columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio
|links=red
|language=et
}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dziga Vertov]]
| itemlabel = Дзиґа Вертов
| samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа Вертов
| entitle = Dziga Vertov
| rutitle = Вертов, Дзига
| fititle = Dziga Vertov
| pltitle = Dziga Wiertow
| detitle = Dsiga Wertow
| articlecount = 58
| ratio = 58
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Bilokur]]
| itemlabel = Білокур Катерина Василівна
| samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]]
| uktitle = Білокур Катерина Василівна
| entitle = Kateryna Bilokur
| rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна
| fititle = Kateryna Bilokur
| pltitle = Kateryna Biłokur
| detitle = Kateryna Bilokur
| articlecount = 43
| ratio = 43
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandra Ekster]]
| itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Екстер Олександра Олександрівна
| entitle = Aleksandra Ekster
| rutitle = Экстер, Александра Александровна
| fititle = Oleksandra Ekster
| pltitle = Aleksandra Ekster
| detitle = Alexandra Exter
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Earth]]
| itemlabel = Земля
| samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]]
| uktitle = Земля (фільм, 1930)
| entitle = Earth (1930 film)
| rutitle = Земля (фильм, 1930)
| fititle = Maa (elokuva)
| pltitle = Ziemia (film 1930)
| detitle = Erde (1930)
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõkola Leontovõtš]]
| itemlabel = Mõkola Leontovõtš
| samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]]
| uktitle = Леонтович Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Leontovych
| rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич
| fititle = Mykola Leontovytš
| pltitle = Mykoła Łeontowycz
| detitle = Mykola Leontowytsch
| articlecount = 39
| ratio = 39
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Kondratyuk]]
| itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович
| samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кондратюк Юрій Васильович
| entitle = Yuri Kondratyuk
| rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич
| fititle = Juri Kondratjuk
| pltitle = Jurij Kondratiuk
| detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk
| articlecount = 39
| ratio = 39
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Waldemar Haffkine]]
| itemlabel = Хавкін Володимир Аронович
| samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Хавкін Володимир Аронович
| entitle = Waldemar Haffkine
| rutitle = Хавкин, Владимир Аронович
| pltitle = Waldemar Haffkine
| detitle = Waldemar Haffkine
| articlecount = 38
| ratio = 38
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Tychyna]]
| itemlabel = Тичина Павло Григорович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]]
| uktitle = Тичина Павло Григорович
| entitle = Pavlo Tychyna
| rutitle = Тычина, Павел Григорьевич
| fititle = Pavlo Tytšyna
| pltitle = Pawło Tyczyna
| detitle = Pawlo Tytschyna
| articlecount = 38
| ratio = 38
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anastasia of Kyiv]]
| itemlabel = Анастасія Ярославна
| samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анастасія Ярославна
| entitle = Anastasia of Kiev
| rutitle = Анастасия Ярославна
| fititle = Anastasia Kiovalainen
| pltitle = Anastazja Jarosławówna
| detitle = Anastasia von Kiew
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marko Vovchok]]
| itemlabel = Марко Вовчок
| samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]]
| uktitle = Марко Вовчок
| entitle = Marko Vovchok
| rutitle = Марко Вовчок
| fititle = Marko Vovtšok
| pltitle = Marko Wowczok
| detitle = Marko Wowtschok
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khrystyna Soloviy]]
| itemlabel = Соловій Христина
| samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соловій Христина Іванівна
| entitle = Khrystyna Soloviy
| rutitle = Соловий, Кристина Ивановна
| pltitle = Chrystyna Sołowij
| detitle = Chrystyna Solowij
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ahatanhel Krymsky]]
| itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович
| samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кримський Агатангел Юхимович
| entitle = Ahatanhel Krymsky
| rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович
| fititle = Ahatanhel Krymskyi
| pltitle = Ahatanheł Krymski
| detitle = Ahatanhel Krymskyj
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Héctor Babenco]]
| itemlabel = Гектор Бабенко
| samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ектор Бабенко
| entitle = Héctor Babenco
| rutitle = Бабенко, Эктор
| fititle = Héctor Babenco
| pltitle = Héctor Babenco
| detitle = Héctor Babenco
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[David Burliuk]]
| itemlabel = Бурлюк Давид Давидович
| samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бурлюк Давид Давидович
| entitle = David Burliuk
| rutitle = Бурлюк, Давид Давидович
| fititle = David Burljuk
| pltitle = Dawid Burluk
| detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kalytko]]
| itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko 2019 (crop).jpg|center|128px]]
| uktitle = Калитко Катерина Олександрівна
| entitle = Kateryna Kalytko
| rutitle = Калитко, Екатерина Александровна
| fititle = Kateryna Kalytko
| pltitle = Kateryna Kałytko
| detitle = Kateryna Kalytko
| articlecount = 33
| ratio = 33
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[cinema of Ukraine]]
| itemlabel = кінематограф України
| samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]]
| uktitle = Український кінематограф
| entitle = Cinema of Ukraine
| rutitle = Кинематограф Украины
| pltitle = Kinematografia ukraińska
| articlecount = 32
| ratio = 32
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Solomea Krushelnytska]]
| itemlabel = Соломія Крушельницька
| samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна
| entitle = Solomiya Krushelnytska
| rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна
| fititle = Solomija Krušelnytska
| pltitle = Salomea Kruszelnicka
| detitle = Solomija Kruschelnyzka
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anna Sten]]
| itemlabel = Анна Стен
| samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]]
| uktitle = Анна Стен
| entitle = Anna Sten
| rutitle = Стэн, Анна
| pltitle = Anna Sten
| detitle = Anna Sten
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Drahomanov]]
| itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович
| samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Драгоманов Михайло Петрович
| entitle = Mykhailo Drahomanov
| rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович
| fititle = Myh’ailo Drahomanov
| pltitle = Mychajło Drahomanow
| detitle = Mychajlo Drahomanow
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Les Kurbas]]
| itemlabel = Лесь Курбас
| samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лесь Курбас
| entitle = Les Kurbas
| rutitle = Курбас, Лесь
| fititle = Les Kurbas
| pltitle = Łeś Kurbas
| detitle = Les Kurbas
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Executed Renaissance]]
| itemlabel = Розстріляне відродження
| uktitle = Розстріляне відродження
| entitle = Executed Renaissance
| rutitle = Расстрелянное возрождение
| pltitle = Rozstrzelane odrodzenie
| detitle = Rosstriljane widrodschennja
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Golden Dzyga]]
| itemlabel = Золота дзиґа
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Золота дзиґа
| entitle = Golden Dzyga
| rutitle = Золотая дзига
| fititle = Kultainen tuulenpyörre
| pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej
| detitle = Solota dsyga
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Berezovsky]]
| itemlabel = Березовський Максим Созонтович
| samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]]
| uktitle = Березовський Максим Созонтович
| entitle = Maxim Berezovsky
| rutitle = Березовский, Максим Созонтович
| fititle = Maksym Berezovskyi
| pltitle = Maksym Berezowski
| detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ada Rohovtseva]]
| itemlabel = Ада Роговцева
| samplepic = [[Fail:Ada Rogovtseva 2024 (facecrop).jpg|center|128px]]
| uktitle = Роговцева Ада Миколаївна
| entitle = Ada Rohovtseva
| rutitle = Роговцева, Ада Николаевна
| pltitle = Ada Rohowcewa
| detitle = Ada Rohowzewa
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elisiv of Kiev]]
| itemlabel = Єлизавета Ярославна
| samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Єлизавета Ярославна
| entitle = Elisiv of Kiev
| rutitle = Елизавета Ярославна
| fititle = Elisabet Kiovalainen
| pltitle = Elżbieta Jarosławówna
| detitle = Elisabeth von Kiew
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nina Matviienko]]
| itemlabel = Ніна Матвієнко
| samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна
| entitle = Nina Matviienko
| rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна
| fititle = Nina Matvijenko
| pltitle = Nina Matwijenko
| detitle = Nina Matwijenko
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofia Yablonska]]
| itemlabel = Софія Яблонська-Уден
| uktitle = Яблонська Софія Іванівна
| entitle = Sofia Yablonska
| rutitle = Яблонская-Уден, София
| pltitle = Sofija Jablonska
| detitle = Sophia Yablonska
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]]
| itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| entitle = Myroslav Slaboshpytskyi
| rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович
| fititle = Myroslav Slabošpytskyi
| pltitle = Myrosław Słaboszpycki
| detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Khvylovyi]]
| itemlabel = Микола Хвильовий
| samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Микола Хвильовий
| entitle = Mykola Khvylovy
| rutitle = Мыкола Хвылевой
| fititle = Mykola H’vylovyi
| pltitle = Mykoła Chwylowy
| detitle = Mykola Chwylowyj
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valeriy Shevchuk]]
| itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович
| samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]]
| uktitle = Шевчук Валерій Олександрович
| entitle = Valeriy Shevchuk
| rutitle = Шевчук, Валерий Александрович
| fititle = Valeri Ševtšuk
| pltitle = Wałerij Szewczuk
| detitle = Walerij Schewtschuk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Ilyenko]]
| itemlabel = Юрій Іллєнко
| samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович
| entitle = Yuri Ilyenko
| rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович
| fititle = Juri Illjenko
| pltitle = Jurij Illenko
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Stefanyk]]
| itemlabel = Василь Стефаник
| samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стефаник Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stefanyk
| rutitle = Стефаник, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stefanyk
| pltitle = Wasyl Stefanyk
| detitle = Wassyl Stefanyk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boris Balinsky]]
| itemlabel = Балінський Борис Іванович
| samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]]
| uktitle = Балінський Борис Іванович
| entitle = Boris Balinsky
| rutitle = Балинский, Борис Иванович
| detitle = Boris Balinsky
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Borõss Ljatošõnskõi]]
| itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi
| samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лятошинський Борис Миколайович
| entitle = Borys Lyatoshynsky
| ettitle = Borõss Ljatošõnskõi
| rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич
| fititle = Borys Ljatošynskyi
| pltitle = Borys Latoszynski
| detitle = Borys Ljatoschynskyj
| articlecount = 44
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Drohobych]]
| itemlabel = Юрій Дрогобич
| samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]]
| uktitle = Юрій Дрогобич
| entitle = Yuriy Drohobych
| rutitle = Юрий Дрогобыч
| fititle = Juri Drohobytš
| pltitle = Jerzy Kotermak
| detitle = Jurij Drohobytsch
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Music Fest]]
| itemlabel = КиївМузикФест
| samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київ Музик Фест
| entitle = Kyiv Music Fest
| rutitle = КиевМузикФест
| fititle = Kiovan musiikkijuhlat
| pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki
| detitle = Kiew-Musikfest
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Book Institute]]
| itemlabel = Український інститут книги
| uktitle = Український інститут книги
| entitle = Ukrainian Book Institute
| rutitle = Украинский институт книги
| detitle = Ukrainisches Buch-Institut
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bad Roads]]
| itemlabel = Погані дороги
| uktitle = Погані дороги
| entitle = Bad Roads
| rutitle = Плохие дороги
| pltitle = Złe drogi
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[theatre in Ukraine]]
| itemlabel = український театр
| uktitle = Український театр
| entitle = Theatre of Ukraine
| rutitle = Украинский театр
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasili Eroshenko]]
| itemlabel = Єрошенко Василь Якович
| samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]]
| uktitle = Єрошенко Василь Якович
| entitle = Vasili Eroshenko
| rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич
| detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[BoomBox]]
| itemlabel = Бумбокс
| samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бумбокс
| entitle = BoomBox (Ukrainian band)
| rutitle = Бумбокс (группа)
| pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny)
| detitle = BoomBox
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Barbara Karinska]]
| itemlabel = Каринська Варвара Андріївна
| samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]]
| uktitle = Каринська Варвара Андріївна
| entitle = Barbara Karinska
| rutitle = Каринская, Варвара Андреевна
| fititle = Barbara Karinska
| pltitle = Barbara Karinska
| detitle = Barbara Karinska
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valerian Pidmohylny]]
| itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович
| samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович
| entitle = Valerian Pidmohylny
| rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович
| fititle = Valerijan Pidmohylnyi
| pltitle = Wałerjan Pidmohylny
| detitle = Walerjan Pidmohylnyj
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ostap Võšnja]]
| itemlabel = Ostap Võšnja
| samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Остап Вишня
| entitle = Ostap Vyshnia
| rutitle = Остап Вишня
| fititle = Ostap Vyšnja
| pltitle = Ostap Wysznia
| detitle = Ostap Wyschnja
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentyn Vasyanovych]]
| itemlabel = Васянович Валентин Миколайович
| samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]]
| uktitle = Васянович Валентин Миколайович
| entitle = Valentyn Vasyanovych
| rutitle = Васянович, Валентин Николаевич
| fititle = Valentyn Vasjanovytš
| pltitle = Wałentyn Wasianowycz
| detitle = Walentyn Wassjanowytsch
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Demyanenko]]
| itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна
| samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна
| entitle = Olena Demyanenko
| pltitle = Ołena Demjanenko
| detitle = Olena Demjanenko
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalya Vorozhbit]]
| itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| entitle = Natalya Vorozhbyt
| rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна
| pltitle = Natala Worożbyt
| detitle = Natalija Woroschbyt
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elena Andreicheva]]
| itemlabel = Олена Андрейчева
| uktitle = Олена Андрейчева
| entitle = Elena Andreicheva
| rutitle = Андрейчева, Елена
| pltitle = Elena Andreicheva
| detitle = Elena Andreicheva
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleh Skrypka]]
| itemlabel = Скрипка Олег Юрійович
| samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрипка Олег Юрійович
| entitle = Oleh Skrypka
| rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич
| pltitle = Ołeh Skrypka
| detitle = Oleh Skrypka
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]]
| itemlabel = Національний центр Олександра Довженка
| samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]]
| uktitle = Довженко-Центр
| entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre
| rutitle = Национальный центр Александра Довженко
| fititle = Dovženko-keskus
| pltitle = Centrum Dowżenki
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Sviatchenko]]
| itemlabel = Sergei Sviatchenko
| samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сергій Святченко
| entitle = Sergei Sviatchenko
| rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич
| detitle = Serhij Swjattschenko
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vopli Vidopliassova]]
| itemlabel = Воплі Відоплясова
| samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Воплі Відоплясова
| entitle = Vopli Vidopliassova
| rutitle = Вопли Видоплясова
| fititle = Vopli Vidopljasova
| pltitle = Wopli Widoplasowa
| detitle = Wopli Widopljassowa
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Paisius Velichkovsky]]
| itemlabel = Паїсій Величковський
| samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]]
| uktitle = Паїсій Величковський
| entitle = Paisius Velichkovsky
| rutitle = Паисий Величковский
| pltitle = Paisjusz Wieliczkowski
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Svitlychny]]
| itemlabel = Іван Олексійович Світличний
| samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Світличний Іван Олексійович
| entitle = Ivan Svitlychnyi
| rutitle = Светличный, Иван Алексеевич
| fititle = Ivan Svitlytšnyi
| detitle = Iwan Switlytschnyj
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[My Thoughts Are Silent]]
| itemlabel = Мої думки тихі
| uktitle = Мої думки тихі
| entitle = My Thoughts Are Silent
| rutitle = Мои мысли тихие
| fititle = Ajatukseni ovat hiljaa
| detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Turhan Hatice Sultan]]
| itemlabel = Turhan Hatice Sultan
| samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]]
| uktitle = Турхан-султан
| entitle = Turhan Sultan
| ettitle = Turhan Hatice Sultan
| rutitle = Турхан-султан
| fititle = Turhan Sultan
| pltitle = Turhan Hatice
| detitle = Turhan Sultan
| articlecount = 43
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Dziuba]]
| itemlabel = Дзюба Іван Михайлович
| samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзюба Іван Михайлович
| entitle = Ivan Dziuba
| rutitle = Дзюба, Иван Михайлович
| fititle = Ivan Dzjuba
| pltitle = Iwan Dziuba
| detitle = Iwan Dsjuba
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Semenko]]
| itemlabel = Семенко Михайль Васильович
| samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Михайль Семенко
| entitle = Mykhail Semenko
| rutitle = Семенко, Михайль
| fititle = Myh’ailo Semenko
| pltitle = Mychajło Semenko
| detitle = Mychajlo Semenko
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moonlit Night on the Dnieper]]
| itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі
| samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Місячна ніч на Дніпрі
| entitle = Moonlit Night on the Dnieper
| rutitle = Лунная ночь на Днепре
| pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem
| detitle = Mondnacht am Dnepr
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lidiya Lipkovskaya]]
| itemlabel = Лідія Липковська
| samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]]
| uktitle = Липковська Лідія Яківна
| entitle = Lydia Lipkowska
| rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна
| pltitle = Lidija Lipkowska
| detitle = Lidija Lipkowskaja
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Cossack song]]
| itemlabel = козацькі пісні
| samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Козацькі пісні
| entitle = Cossack songs
| rutitle = Казачьи песни
| fititle = Kasakkalaulut
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oles Sanin]]
| itemlabel = Олесь Санін
| samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Олесь Санін
| entitle = Oles Sanin
| rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич
| pltitle = Ołeś Sanin
| detitle = Oles Sanin
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Chekan]]
| itemlabel = Чекан Олена Василівна
| samplepic = [[Fail:Olena-chekan-hymns-to-ukrainian-art-bohdan-rodyuk-chekan-ed.jpg|center|128px]]
| uktitle = Чекан Олена Василівна
| entitle = Olena Chekan
| rutitle = Чекан, Елена Васильевна
| fititle = Olena Tšekan
| pltitle = Ołena Czekan
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Halyna Sévrouk]]
| itemlabel = Halyna Sévrouk
| samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]]
| uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна
| entitle = Halyna Sevruk
| rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна
| pltitle = Hałyna Sewruk
| detitle = Halyna Sewruk
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo House]]
| itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| entitle = Slovo House
| rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017)
| detitle = Slovo House
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[LvivMozArt]]
| itemlabel = LvivMozArt
| samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]]
| uktitle = LvivMozArt
| entitle = LvivMozArt
| rutitle = LvivMozArt (фестиваль)
| pltitle = LvivMozArt
| detitle = LvivMozArt
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kazka]]
| itemlabel = Kazka
| samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]]
| uktitle = Kazka
| entitle = Kazka
| rutitle = Kazka
| pltitle = Kazka
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Horbachevsky]]
| itemlabel = Горбачевський Іван Якович
| samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Горбачевський Іван Якович
| entitle = Ivan Horbachevsky
| rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич
| pltitle = Iwan Horbaczewski
| detitle = Ivan Horbaczewski
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Berezil Theatre]]
| itemlabel = Березіль
| samplepic = [[Fail:Matrimonio di Kurbas.jpg|center|128px]]
| uktitle = Березіль
| entitle = Berezil Theatre
| rutitle = Березиль
| fititle = Berezil
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kavaleridze]]
| itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович
| uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович
| entitle = Ivan Kavaleridze
| rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович
| fititle = Ivan Kavaleridze
| detitle = Iwan Kawaleridse
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Desnytska]]
| itemlabel = Десницька Катерина Іванівна
| samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]]
| uktitle = Десницька Катерина Іванівна
| entitle = Kateryna Desnytska
| rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна
| pltitle = Jekatierina Diesnicka
| detitle = Katerina Desnitzka
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Frost]]
| itemlabel = Іній
| uktitle = Іній (фільм)
| entitle = Frost (2017 film)
| rutitle = Иней (фильм)
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]]
| itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema
| rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино
| fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa
| detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Horowitz]]
| itemlabel = Vladimir Horowitz
| samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Горовиць Володимир Самійлович
| entitle = Vladimir Horowitz
| ettitle = Vladimir Horowitz
| rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович
| fititle = Vladimir Horowitz
| pltitle = Vladimir Horowitz
| detitle = Vladimir Horowitz
| articlecount = 60
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Vynnychuk]]
| itemlabel = Винничук Юрій Павлович
| samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Винничук Юрій Павлович
| entitle = Yuriy Vynnychuk
| rutitle = Винничук, Юрий Павлович
| pltitle = Jurij Wynnyczuk
| detitle = Jurij Wynnytschuk
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Rudenko]]
| itemlabel = Руденко Микола Данилович
| samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Руденко Микола Данилович
| entitle = Mykola Rudenko
| rutitle = Руденко, Николай Данилович
| pltitle = Mykoła Rudenko
| detitle = Mykola Rudenko
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]]
| itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України
| uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо
| entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra
| rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио
| fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri
| detitle = NRCU Symphony Orchestra
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Tykhyi]]
| itemlabel = Тихий Володимир Вікторович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тихий Володимир Вікторович
| entitle = Volodymyr Tykhyi
| rutitle = Тихий, Владимир Викторович
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Akhtem Seitablayev]]
| itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| entitle = Akhtem Seitablayev
| rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович
| pltitle = Achtem Seitabłajew
| detitle = Achtem Seitablajew
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmytro Zajciw]]
| itemlabel = Дмитро Зайців
| uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович
| entitle = Dmytro Zajciw
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Vernadski]]
| itemlabel = Vladimir Vernadski
| samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вернадський Володимир Іванович
| entitle = Vladimir Vernadsky
| ettitle = Vladimir Vernadski
| rutitle = Вернадский, Владимир Иванович
| fititle = Vladimir Vernadski
| pltitle = Władimir Wiernadski
| detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski
| articlecount = 71
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Bogomazov]]
| itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович
| samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]]
| uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович
| entitle = Alexander Bogomazov
| rutitle = Богомазов, Александр Константинович
| fititle = Oleksandr Bohomazov
| pltitle = Ołeksandr Bohomazow
| detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jacques Hnizdovsky]]
| itemlabel = Яків Гніздовський
| samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гніздовський Яків Якович
| entitle = Jacques Hnizdovsky
| rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич
| fititle = Jacques Hnizdovskyi
| pltitle = Jakiw Hnizdowski
| detitle = Jacques Hnizdovsky
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Skryabin]]
| itemlabel = Скрябін
| samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрябін (гурт)
| entitle = Skryabin (band)
| rutitle = Скрябин (группа)
| pltitle = Skriabin (zespół muzyczny)
| detitle = Skryabin (Band)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]]
| itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine)
| rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры
| fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia
| detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Grigoriy Chapkis]]
| itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович
| samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович
| entitle = Hryhorii Chapkis
| rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич
| detitle = Hryhorij Tschapkis
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arkan]]
| itemlabel = Аркан
| samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Аркан (танок)
| entitle = Arkan (dance)
| rutitle = Аркан (танец)
| pltitle = Arkan (taniec)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Black Level]]
| itemlabel = Рівень чорного
| uktitle = Рівень чорного
| entitle = Black Level (film)
| rutitle = Уровень чёрного
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boychukism]]
| itemlabel = бойчукізм
| uktitle = Бойчукізм
| entitle = Boychukism
| rutitle = Бойчукизм
| detitle = Bojtschukismus
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roza Sarkisian]]
| itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна
| samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]]
| uktitle = Саркісян Роза Володимирівна
| entitle = Roza Sarkisian
| rutitle = Саркисян, Роза Владимировна
| pltitle = Roza Sarkisian
| detitle = Rosa Sarkissjan
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Antonio Lukich]]
| itemlabel = Антоніо Лукіч
| samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]]
| uktitle = Антоніо Лукіч
| entitle = Antonio Lukich
| rutitle = Лукич, Антонио
| fititle = Antonio Lukitš
| detitle = Antonio Lukitsch
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Borkovský]]
| itemlabel = Борковський Іван
| samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]]
| uktitle = Борковський Іван Іванович
| entitle = Ivan Borkovský
| rutitle = Борковский, Иван (археолог)
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Podolchak]]
| itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович
| samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Подольчак Ігор Володимирович
| entitle = Ihor Podolchak
| rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович
| pltitle = Ihor Podolczak
| detitle = Ihor Podoltschak
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feliks Soboliev]]
| itemlabel = Фелікс Соболєв
| uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович
| entitle = Felix Sobolev
| rutitle = Соболев, Феликс Михайлович
| fititle = Feliks Soboljev
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Shevelov]]
| itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович
| samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Шевельов Юрій Володимирович
| entitle = George Shevelov
| rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович
| fititle = George Yurii Shevelov
| detitle = George Shevelov
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Film Academy]]
| itemlabel = Українська кіноакадемія
| uktitle = Українська кіноакадемія
| entitle = Ukrainian Film Academy
| rutitle = Украинская киноакадемия
| pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa
| detitle = Ukrainische Filmakademie
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Reflection]]
| itemlabel = Відблиск
| uktitle = Відблиск (фільм)
| entitle = Reflection (2021 film)
| rutitle = Отражение (фильм, 2021)
| pltitle = Odbicie (film 2021)
| detitle = Vidblysk
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Zabužko]]
| itemlabel = Oksana Zabužko
| samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]]
| uktitle = Забужко Оксана Стефанівна
| entitle = Oksana Zabuzhko
| ettitle = Oksana Zabužko
| rutitle = Забужко, Оксана Стефановна
| fititle = Oksana Zabužko
| pltitle = Oksana Zabużko
| detitle = Oksana Sabuschko
| articlecount = 50
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]]
| itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний художній музей України
| entitle = National Art Museum of Ukraine
| ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| rutitle = Национальный художественный музей Украины
| fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo
| pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy
| detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine
| articlecount = 35
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]]
| itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater
| rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко
| pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie
| detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]]
| itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління
| uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління
| entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration
| rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление
| detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hryhir Tiutiunnyk]]
| itemlabel = Григір Тютюнник
| samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тютюнник Григір Михайлович
| entitle = Hryhir Tiutiunnyk
| rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович
| fititle = Hryhir Tjutjunnyk
| detitle = Hryhir Tjutjunnyk
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sheiko]]
| itemlabel = Шейко Володимир Олександрович
| samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шейко Володимир Олександрович
| entitle = Volodymyr Sheiko
| rutitle = Шейко, Владимир Александрович
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor Kosenko Museum]]
| itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка
| samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]]
| uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка
| entitle = Victor Kosenko Museum
| rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко
| detitle = Wiktor-Kossenko-Museum
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian avant-garde]]
| itemlabel = Український авангард
| samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український авангард
| entitle = Ukrainian avant-garde
| detitle = Ukrainische Avantgarde
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Nest of the Turtledove]]
| itemlabel = Гніздо горлиці
| uktitle = Гніздо горлиці
| entitle = The Nest of the Turtledove
| rutitle = Гнездо горлицы
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kievnauchfilm]]
| itemlabel = Київнаукфільм
| uktitle = Київнаукфільм
| entitle = Kievnauchfilm
| rutitle = Киевнаучфильм
| pltitle = Kijewnauczfilm
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Graduation ’97]]
| itemlabel = Випуск'97
| uktitle = Випуск'97
| entitle = Graduation '97
| rutitle = Выпуск ’97
| detitle = Wypusk ’97
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dar Gai]]
| itemlabel = Дар Гай
| samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дар Гай
| entitle = Dar Gai
| detitle = Dar Gai
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Chubay]]
| itemlabel = Чубай Тарас Григорович
| samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]]
| uktitle = Чубай Тарас Григорович
| entitle = Taras Chubay
| rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич
| pltitle = Taras Czubaj
| detitle = Taras Tschubaj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Book Forum]]
| itemlabel = BookForumLviv
| samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]]
| uktitle = Book Forum Lviv
| entitle = Book Forum Lviv
| rutitle = Форум издателей во Львове
| detitle = Book Forum Lviv
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Yermylov]]
| itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]]
| uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович
| entitle = Vasyl Yermylov
| rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич
| fititle = Vasyl Jermilov
| pltitle = Wasyl Jermiłow
| detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Sirota]]
| itemlabel = Leo Sirota
| samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сирота Лео
| entitle = Leo Sirota
| rutitle = Сирота, Лео Григорьевич
| fititle = Leo Sirota
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[VAPLITE]]
| itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури
| samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вільна академія пролетарської літератури
| entitle = VAPLITE
| rutitle = ВАПЛИТЕ
| fititle = Vaplite
| pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury
| detitle = WAPLITE
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky]]
| itemlabel = Вірський Павло Павлович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірський Павло Павлович
| entitle = Pavlo Virsky
| rutitle = Вирский, Павел Павлович
| detitle = Pawlo Wirskyj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalia Matsak]]
| itemlabel = Наталя Мацак
| samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Мацак Наталія Олександрівна
| entitle = Natalia Matsak
| rutitle = Мацак, Наталия Александровна
| pltitle = Natalija Macak
| detitle = Natalija Mazak
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Virlana Tkacz]]
| itemlabel = Вірляна Ткач
| samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірляна Ткач
| entitle = Virlana Tkacz
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Picturesque Ukraine]]
| itemlabel = Живописна Україна
| samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]]
| uktitle = Живописна Україна
| entitle = Picturesque Ukraine
| rutitle = Живописная Украина
| detitle = Malerische Ukraine
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Let It Snow]]
| itemlabel = Пік страху
| uktitle = Пік страху
| entitle = Let It Snow (2020 film)
| rutitle = Пик страха
| detitle = Let It Snow (2020)
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[This Rain Will Never Stop]]
| itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться
| uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться
| entitle = This Rain Will Never Stop
| detitle = This Rain Will Never Stop
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrei Kurkov]]
| itemlabel = Andrei Kurkov
| samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]]
| uktitle = Курков Андрій Юрійович
| entitle = Andrey Kurkov
| ettitle = Andrei Kurkov
| rutitle = Курков, Андрей Юрьевич
| fititle = Andrei Kurkov
| pltitle = Andrij Kurkow
| detitle = Andrij Kurkow
| articlecount = 45
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofija Andruhhovõtš]]
| itemlabel = Sofija Andruhhovõtš
| samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]]
| uktitle = Андрухович Софія Юріївна
| entitle = Sofia Andrukhovych
| ettitle = Sofija Andruhhovõtš
| rutitle = Андрухович, София Юрьевна
| fititle = Sofija Andruh’ovytš
| pltitle = Sofija Andruchowycz
| detitle = Sofija Andruchowytsch
| articlecount = 41
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Šandruk]]
| itemlabel = Pavlo Šandruk
| samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шандрук Павло Феофанович
| entitle = Pavlo Shandruk
| rutitle = Шандрук, Павел Феофанович
| pltitle = Pawło Szandruk
| detitle = Pawlo Schandruk
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Mol]]
| itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович
| samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лео Мол
| entitle = Leo Mol
| rutitle = Лео Мол
| fititle = Leo Mol
| detitle = Leo Mol
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentin Bibik]]
| itemlabel = Бібік Валентин Савич
| samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бібік Валентин Савич
| rutitle = Бибик, Валентин Саввич
| detitle = Walentyn Bibik
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]]
| itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]]
| uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| entitle = Les Kurbas Theatre
| rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса
| pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie
| detitle = Les-Kurbas-Theater
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Rapay-Markish]]
| itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| entitle = Olga Rapay-Markish
| rutitle = Рапай, Ольга Петровна
| pltitle = Olha Rapaj-Markisz
| detitle = Olha Rapaj-Markisch
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Wiz-Art]]
| itemlabel = Wiz-Art
| samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]]
| uktitle = Wiz-Art
| entitle = Wiz-Art
| pltitle = Wiz-Art
| detitle = LISFF Wiz-Art
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Docudays UA]]
| itemlabel = Docudays UA
| samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]]
| uktitle = Docudays UA
| entitle = DocuDays UA
| pltitle = DocuDays UA
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Illienko]]
| itemlabel = Михайло Іллєнко
| samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович
| entitle = Mykhailo Illienko
| rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arsenal Book Festival]]
| itemlabel = Книжковий арсенал
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Книжковий арсенал
| entitle = Arsenal Book Festival
| detitle = Kiewer Buch-Arsenal
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nestor Nyzhankivskyi]]
| itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович
| uktitle = Нижанківський Нестор Остапович
| entitle = Nestor Nyzhankivsky
| rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]]
| itemlabel = Тіні забутих предків
| uktitle = Тіні забутих предків (повість)
| entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel)
| rutitle = Тени забытых предков (повесть)
| pltitle = Cienie zapomnianych przodków
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]]
| itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]]
| uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts
| rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств
| fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia
| detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feathered Dreams]]
| itemlabel = Легка, як пір'їнка
| uktitle = Легка, мов пір'їнка
| entitle = Feathered Dreams
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Rafeienko]]
| itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович
| entitle = Volodymyr Rafeienko
| rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович
| fititle = Volodymyr Rafjejenko
| detitle = Wolodymyr Rafejenko
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Cathedral]]
| itemlabel = Собор
| uktitle = Собор (роман, Гончар)
| entitle = The Cathedral (Honchar novel)
| rutitle = Собор (роман)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Izoliatsiia]]
| itemlabel = Ізоляція
| samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ізоляція (в'язниця)
| entitle = Izolyatsia prison
| rutitle = Изоляция (тюрьма)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[murals in Kyiv]]
| itemlabel = мурали Києва
| uktitle = Мурали Києва
| entitle = Murals in Kyiv
| pltitle = Murale w Kijowie
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stop-Zemlia]]
| itemlabel = Стоп-Земля
| uktitle = Стоп-Земля
| entitle = Stop-Zemlia
| rutitle = Стоп-Земля
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Goodbye Golovin]]
| itemlabel = Прощавай, Головін
| uktitle = Прощавай, Головін (фільм)
| entitle = Goodbye Golovin
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Dmitrieva]]
| itemlabel = Oksana Dmitrieva
| uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна
| entitle = Oksana Dmitriieva
| ettitle = Oksana Dmitrieva
| rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна
| articlecount = 11
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Hardkiss]]
| itemlabel = The Hardkiss
| samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = The Hardkiss
| entitle = The Hardkiss
| ettitle = The Hardkiss
| rutitle = The Hardkiss
| fititle = The Hardkiss
| pltitle = The Hardkiss
| detitle = The Hardkiss
| articlecount = 25
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Terlezki]]
| itemlabel = Терлецький Стефан
| uktitle = Терлецький Стефан Олексійович
| entitle = Stefan Terlezki
| rutitle = Терлецкий, Стефан
| detitle = Stefan Terlezki
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kukhar]]
| itemlabel = Катерина Кухар
| samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кухар Катерина Ігорівна
| entitle = Kateryna Kukhar
| rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна
| detitle = Kateryna Kuchar
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Dimarov]]
| itemlabel = Анатолій Дімаров
| uktitle = Анатолій Дімаров
| entitle = Anatoliy Dimarov
| rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич
| pltitle = Anatolij Dimarow
| detitle = Anatolij Dimarow
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]]
| itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble
| rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского
| pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski”
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexey Retinsky]]
| itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович
| samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович
| entitle = Alexey Retinsky
| rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич
| detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[contemporary Ukrainian literature]]
| itemlabel = сучасна українська література
| uktitle = Сучасна українська література
| entitle = Contemporary Ukrainian literature
| rutitle = Современная украинская литература
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nataliia Chmutina]]
| itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна
| uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна
| entitle = Nataliia Chmutina
| rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна
| fititle = Natalija Tšmutina
| pltitle = Natalija Czmutina
| detitle = Natalija Tschmutina
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vitaliy Hodziatsky]]
| itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович
| samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]]
| uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович
| entitle = Vitaliy Hodziatsky
| rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич
| detitle = Witalij Hodsjazkyj
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Turchak]]
| itemlabel = Турчак Степан Васильович
| uktitle = Турчак Стефан Васильович
| entitle = Stefan Turchak
| rutitle = Турчак, Стефан Васильевич
| fititle = Stefan Turtšak
| pltitle = Stefan Turczak
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kontrasty]]
| itemlabel = Контрасти
| uktitle = Контрасти (фестиваль)
| entitle = Kontrasty
| rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль)
| pltitle = Kontrasty (festiwal)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Camerata]]
| itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата»
| samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата»
| entitle = Kyiv Camerata
| rutitle = Киевская камерата
| detitle = Kiew Camerata
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Padalka]]
| itemlabel = Падалка Іван Іванович
| samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Падалка Іван Іванович
| entitle = Ivan Padalka
| rutitle = Падалка, Иван Иванович
| fititle = Ivan Padalka
| detitle = Iwan Padalka
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalka Poltavka]]
| itemlabel = Наталка Полтавка
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Наталка Полтавка (опера)
| entitle = Natalka Poltavka (opera)
| rutitle = Наталка Полтавка (опера)
| pltitle = Natałka Połtawka (opera)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasily Sedlyar]]
| itemlabel = Седляр Василь Теофанович
| samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]]
| uktitle = Седляр Василь Теофанович
| entitle = Vasily Sedlyar
| rutitle = Седляр, Василий Теофанович
| fititle = Vasyl Sedljar
| detitle = Wassyl Sedljar
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian opera]]
| itemlabel = опера в Україні
| uktitle = Українська опера
| entitle = Opera in Ukraine
| rutitle = Опера на Украине
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Falling]]
| itemlabel = Стрімголов
| uktitle = Стрімголов
| entitle = Falling (2017 film)
| rutitle = Стремглав (фильм)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tamara Trunova]]
| itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна
| uktitle = Трунова Тамара Вікторівна
| entitle = Tamara Trunova
| rutitle = Трунова, Тамара Викторовна
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volcano]]
| itemlabel = Вулкан
| uktitle = Вулкан (фільм, 2018)
| entitle = Volcano (2018 film)
| rutitle = Вулкан (фильм, 2018)
| pltitle = Wulkan (film 2018)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhi Žadan]]
| itemlabel = Serhi Žadan
| samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Жадан Сергій Вікторович
| entitle = Serhiy Zhadan
| ettitle = Serhi Žadan
| rutitle = Жадан, Сергей Викторович
| fititle = Serhi Žadan
| pltitle = Serhij Żadan
| detitle = Serhij Schadan
| articlecount = 45
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]]
| itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр
| samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський національний академічний Молодий театр
| entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre
| rutitle = Киевский академический Молодой театр
| pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Mendeluk]]
| itemlabel = Джордж Менделюк
| uktitle = Джордж Менделюк
| entitle = George Mendeluk
| rutitle = Менделюк, Джордж
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Golub]]
| itemlabel = Голуб Олена Євгенівна
| samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]]
| uktitle = Голуб Олена Євгенівна
| entitle = Olena Golub
| rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна
| detitle = Olena Holub
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Svyatoslav Lunyov]]
| itemlabel = Луньов Святослав Ігорович
| samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Луньов Святослав Ігорович
| entitle = Svyatoslav Lunyov
| rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Union of Artists of Ukraine]]
| itemlabel = Національна спілка художників України
| uktitle = Національна спілка художників України
| entitle = National Union of Artists of Ukraine
| rutitle = Национальный союз художников Украины
| fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni
| detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tymofiy Boychuk]]
| itemlabel = Бойчук Тимко
| samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бойчук Тимофій Львович
| entitle = Tymofiy Boychuk
| rutitle = Бойчук, Тимофей Львович
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Parashchuk]]
| itemlabel = Паращук Михайло Іванович
| uktitle = Паращук Михайло Іванович
| entitle = Mykhailo Parashchuk
| rutitle = Паращук, Михаил Иванович
| detitle = Mychajlo Paraschtschuk
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Bulba]]
| itemlabel = Тарас Бульба
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Тарас Бульба (опера)
| entitle = Taras Bulba (opera)
| rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко)
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Theatre of Coryphaei]]
| itemlabel = Театр Корифеїв
| samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Театр корифеїв
| entitle = Theatre of Coryphaei
| rutitle = Театр корифеев
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[I Love Her]]
| itemlabel = Я кохаю її
| uktitle = Я її люблю (фільм, 2013)
| entitle = I Love Her (film)
| detitle = I Love Her
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian cinema since independence]]
| itemlabel = Українське кіно доби Незалежності
| uktitle = Український кінематограф доби Незалежності
| entitle = Ukrainian cinema since independence
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[PEN Ukraine]]
| itemlabel = Український ПЕН
| samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український ПЕН
| entitle = PEN Ukraine
| pltitle = Ukraiński PEN
| detitle = PEN Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sonja Delaunay]]
| itemlabel = Sonja Delaunay
| samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соня Делоне
| entitle = Sonia Delaunay
| ettitle = Sonja Delaunay
| rutitle = Делоне, Соня
| fititle = Sonia Delaunay
| pltitle = Sonia Delaunay
| detitle = Sonia Delaunay-Terk
| articlecount = 47
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taihō Kōki]]
| itemlabel = Taihō Kōki
| samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тайхо Кокі
| entitle = Taihō Kōki
| ettitle = Taihō Kōki
| rutitle = Тайхо Коки
| fititle = Taihō Kōki
| pltitle = Taihō Kōki
| detitle = Taihō Kōki
| articlecount = 30
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Krõtševskõi]]
| itemlabel = Vassõl Krõtševskõi
| samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кричевський Василь Григорович
| entitle = Vasyl Krychevsky
| ettitle = Vassõl Krõtševskõi
| rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич
| fititle = Vasyl Krytševskyi
| detitle = Wassyl Krytschewskyj
| articlecount = 24
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leopolis Jazz Fest]]
| itemlabel = Leopolis Jazz Fest
| uktitle = Leopolis Jazz Fest
| entitle = Leopolis Jazz Fest
| rutitle = Leopolis Jazz Fest
| pltitle = Leopolis Jazz Fest
| detitle = Leopolis Jazz Fest
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Arie]]
| itemlabel = Ар'є Павло
| samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]]
| uktitle = Павло Ар'є
| entitle = Pavlo Arie
| rutitle = Арье, Павел
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Braty Hadyukiny]]
| itemlabel = Брати Гадюкіни
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]]
| uktitle = Брати Гадюкіни
| entitle = Braty Hadiukiny
| rutitle = Брати Гадюкіни
| pltitle = Braty Hadiukiny
| detitle = Braty Hadjukiny
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vlodko Kaufman]]
| itemlabel = Влодко Кауфман
| samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]]
| uktitle = Влодко Кауфман
| entitle = Vlodko Kaufman
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alina Panova]]
| itemlabel = Аліна Панова
| uktitle = Аліна Панова
| entitle = Alina Panova
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[William Dzus]]
| itemlabel = Джус Володимир
| uktitle = Джус Володимир
| entitle = William Dzus
| pltitle = William Dzus
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yulian Butsmaniuk]]
| itemlabel = Буцманюк Юліан
| samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]]
| uktitle = Буцманюк Юліан Лукич
| entitle = Yulian Butsmaniuk
| rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич
| fititle = Julijan Butsmanjuk
| detitle = Julian Buzmanjuk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[When the Fern Blooms]]
| itemlabel = Коли цвіте папороть
| uktitle = Коли цвіте папороть
| entitle = When the Fern Blooms
| rutitle = Когда цветёт папоротник (опера)
| detitle = Wenn der Farn blüht
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Kostetskyi]]
| itemlabel = Костецький Ігор
| uktitle = Костецький Ігор
| entitle = Ihor Kostetskyi
| fititle = Ihor Kostetskyi
| detitle = Ihor Kostezkyj
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nova Generatsiia]]
| itemlabel = Нова генерація
| uktitle = Нова ґенерація
| entitle = Nova Generatsiia
| rutitle = Новая генерация (литературная организация)
| fititle = Nova generatsija
| detitle = Nowa henerazija
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moses]]
| itemlabel = Мойсей
| samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мойсей (опера)
| entitle = Moses (Skoryk)
| rutitle = Моисей (опера)
| detitle = Moses (Skoryk)
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kameniari]]
| itemlabel = Каменярі
| samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]]
| uktitle = Каменярі (вірш)
| entitle = Kameniari
| detitle = Kamenjari
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vita Kin]]
| itemlabel = Віта Кін
| uktitle = Віта Кін
| entitle = Vita Kin
| rutitle = Вита Кин
| pltitle = Wita Kin
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mustache Funk]]
| itemlabel = Вусатий фанк
| uktitle = Вусатий фанк
| entitle = Mustache Funk
| detitle = Mustache Funk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]]
| itemlabel = Viktoria Kovaltšuk
| samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна
| entitle = Victoria Kovalchuk
| ettitle = Viktorija Kovaltšuk
| rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна
| pltitle = Wiktorija Kowalczuk
| articlecount = 13
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Chervona Ruta]]
| itemlabel = Chervona Ruta
| uktitle = Червона рута (ансамбль)
| entitle = Chervona Ruta (ensemble)
| rutitle = Червона рута (ансамбль)
| detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble)
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dudaryk]]
| itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| entitle = Dudaryk (choir)
| rutitle = Дударик
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anton Solomoukha]]
| itemlabel = Соломуха Антон Павлович
| samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соломуха Антон Павлович
| entitle = Anton Solomoukha
| rutitle = Соломуха, Антон Павлович
| detitle = Anton Solomoukha
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hutsul Secession]]
| itemlabel = Гуцульська сецесія
| samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцульська сецесія
| entitle = Hutsul Secession
| rutitle = Гуцульская сецессия
| detitle = Huzulische Sezession
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Center of Contemporary Art &quot;Dakh&quot;]]
| itemlabel = Дах
| uktitle = Дах (театр)
| entitle = Dakh Contemporary Arts Center
| rutitle = Дах (театр)
| pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH”
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Danylo Sakhnenko]]
| itemlabel = Сахненко Данило
| samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сахненко Данило
| entitle = Daniel Sakhnenko
| rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Tairov]]
| itemlabel = Таїров Василь Єгорович
| samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Таїров Василь Єгорович
| entitle = Vasiliy Tairov
| rutitle = Таиров, Василий Егорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]]
| itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]]
| uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic
| rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии
| detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roman Babowal]]
| itemlabel = Роман Бабовал
| samplepic = [[Fail:Nju yorkzska hrupa - kolazh.jpg|center|128px]]
| uktitle = Роман Бабовал
| entitle = Roman Babowal
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]]
| itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики
| samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]]
| uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики
| entitle = Lviv Organ Hall
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tiger Trappers]]
| itemlabel = Тигролови
| uktitle = Тигролови
| entitle = Tiger Trappers
| rutitle = Тигроловы
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[photography in Ukraine]]
| itemlabel = фотографія в Україні
| uktitle = Фотографія в Україні
| entitle = Photography in Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]]
| itemlabel = Художні музеї України
| uktitle = Художні музеї України
| entitle = List of art museums and galleries in Ukraine
| rutitle = Список художественных музеев Украины
| detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]]
| itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України
| samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України
| entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bohdan Sehin]]
| itemlabel = Сегін Богдан Дарійович
| samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сегін Богдан Дарійович
| entitle = Bohdan Sehin
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Art Studio Agrafka]]
| itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка»
| uktitle = Аґрафка (творча майстерня)
| entitle = Agrafka Creative Workshop
| detitle = Agrafka
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Gulliver returns]]
| itemlabel = Гуллівер повертається
| uktitle = Гуллівер повертається
| entitle = Gulliver Returns
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõstetskõi arsenal]]
| itemlabel = Mõstetskõi arsenal
| samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мистецький арсенал
| entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex
| ettitle = Mõstetskõi arsenal
| rutitle = Мистецький арсенал
| pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał”
| detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal
| articlecount = 16
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tin Sontsja]]
| itemlabel = Tin Sontsja
| samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тінь сонця
| entitle = Tin Sontsia
| ettitle = Tin Sontsja
| rutitle = Тінь Сонця
| pltitle = Tiń Soncja
| articlecount = 15
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dyki Tantsi]]
| itemlabel = Дикі танці
| uktitle = Дикі танці (альбом Руслани)
| entitle = Dyki Tantsi
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Zaporozhets za Dunayem]]
| itemlabel = Запорожець за Дунаєм
| samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]]
| uktitle = Запорожець за Дунаєм
| entitle = Zaporozhets za Dunayem
| rutitle = Запорожец за Дунаем
| detitle = Der Saporoger an der Donau
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Radu Poklitaru]]
| itemlabel = Раду Поклітару
| samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]]
| uktitle = Поклітару Раду Віталійович
| entitle = Radu Poklitaru
| rutitle = Поклитару, Раду Витальевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentina]]
| itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| entitle = Valentina (fashion designer)
| rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна
| pltitle = Valentina Schlee
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stanislav Tsalyk]]
| itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович
| uktitle = Цалик Станіслав Миколайович
| entitle = Stanislav Tsalyk
| rutitle = Цалик, Станислав Николаевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yelena Yemchuk]]
| itemlabel = Єлена Ємчук
| uktitle = Єлена Ємчук
| entitle = Yelena Yemchuk
| rutitle = Емчук, Елена
| pltitle = Yelena Yemchuk
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Eney]]
| itemlabel = Еней
| uktitle = Еней (гурт)
| entitle = Eney
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kobza]]
| itemlabel = Кобза
| uktitle = Кобза (гурт)
| entitle = Kobza (band)
| rutitle = Кобза (ВИА)
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Telnyuk Sisters]]
| itemlabel = Сестри Тельнюк
| samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]]
| uktitle = Сестри Тельнюк
| entitle = The Telnyuk Sisters
| rutitle = Сёстры Тельнюк
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladislav Troitski]]
| itemlabel = Vladislav Troitski
| samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Троїцький Владислав Юрійович
| entitle = Vladislav Troitsky
| detitle = Wladyslaw Trojizky
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]]
| itemlabel = Мазепа, національний герой України
| uktitle = Мазепа, національний герой України
| entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kira Muratova]]
| itemlabel = Kira Muratova
| samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]]
| uktitle = Муратова Кіра Георгіївна
| entitle = Kira Muratova
| ettitle = Kira Muratova
| rutitle = Муратова, Кира Георгиевна
| fititle = Kira Muratova
| pltitle = Kira Muratowa
| detitle = Kira Muratowa
| articlecount = 55
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmitri Bortnjanski]]
| itemlabel = Dmitri Bortnjanski
| samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]]
| uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович
| entitle = Dmitry Bortniansky
| ettitle = Dmitri Bortnjanski
| rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович
| fititle = Dmitri Bortnjanski
| pltitle = Dmitrij Bortnianski
| detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski
| articlecount = 41
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khreschatyk Choir]]
| itemlabel = Хрещатик
| samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]]
| uktitle = Хрещатик (хор)
| entitle = Khreshchatyk Choir
| rutitle = Крещатик (хор)
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Daniil Lider]]
| itemlabel = Лідер Данило Данилович
| samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лідер Данило Данилович
| entitle = Danylo Lyder
| rutitle = Лидер, Даниил Данилович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Masoch Fund]]
| itemlabel = Фонд Мазоха
| uktitle = Фонд Мазоха
| entitle = Masoch Fund
| rutitle = Фонд Мазоха
| detitle = Masoch Fund
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Bobri]]
| itemlabel = Володимир Бобрі
| uktitle = Володимир Бобрі
| entitle = Vladimir Bobri
| rutitle = Бобри, Владимир
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Makoveychuk]]
| itemlabel = Юрій Маковейчук
| uktitle = Маковейчук Юрій
| entitle = Yuri Makoveychuk
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Transcendental Étude No. 4]]
| itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt)
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sichynskyi]]
| itemlabel = Січинський Володимир Юхимович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]]
| uktitle = Січинський Володимир Юхимович
| entitle = Volodymyr Sichynskyi
| rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Rostyslav Derzhypilsky]]
| itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович
| samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]]
| uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович
| entitle = Rostyslav Derzhypilsky
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Living Fire]]
| itemlabel = Жива ватра
| uktitle = Жива ватра
| entitle = The Living Fire (film)
| rutitle = Жива ватра
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor_Robot]]
| itemlabel = Віктор_Робот
| uktitle = Віктор Робот
| entitle = Victor Robot
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv School of Photography]]
| itemlabel = Харківська школа фотографії
| uktitle = Харківська школа фотографії
| entitle = Kharkiv School of Photography
| detitle = Charkiwer Schule der Fotografie
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Mazepa]]
| itemlabel = Ivan Mazepa
| samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іван Мазепа
| entitle = Ivan Mazepa
| ettitle = Ivan Mazepa
| rutitle = Мазепа, Иван Степанович
| fititle = Ivan Mazepa
| pltitle = Iwan Mazepa
| detitle = Iwan Masepa
| articlecount = 68
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Clarice Lispector]]
| itemlabel = Clarice Lispector
| samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]]
| uktitle = Кларісе Ліспектор
| entitle = Clarice Lispector
| ettitle = Clarice Lispector
| rutitle = Лиспектор, Клариси
| fititle = Clarice Lispector
| pltitle = Clarice Lispector
| detitle = Clarice Lispector
| articlecount = 63
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kiievi Anna]]
| itemlabel = Kiievi Anna
| samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анна Ярославна
| entitle = Anne of Kiev
| ettitle = Kiievi Anna
| rutitle = Анна Ярославна
| fititle = Anna Kiovalainen
| pltitle = Anna Jarosławówna
| detitle = Anna von Kiew
| articlecount = 62
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Paradžanov]]
| itemlabel = Sergei Paradžanov
| samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]]
| uktitle = Параджанов Сергій Йосипович
| entitle = Sergei Parajanov
| ettitle = Sergei Paradžanov
| rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович
| fititle = Sergei Paradžanov
| pltitle = Siergiej Paradżanow
| detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow
| articlecount = 59
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leonid Denysenko]]
| itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]]
| uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович
| entitle = Leonid Denysenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleksandr Chekmenyov]]
| itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Chekmenev
| rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович
| detitle = Oleksandr Tschekmenjow
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leon Dmochowski]]
| itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир
| uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир
| entitle = Leon Dmochowski
| rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Stone Cross]]
| itemlabel = Камінний хрест
| samplepic = [[Fail:The-stone-cross.jpg|center|128px]]
| uktitle = Камінний хрест (новела)
| entitle = The Stone Cross
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]]
| itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum
| rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]]
| itemlabel = Максименко Іван Кирилович
| uktitle = Максименко Іван Кирилович
| entitle = Ivan Maksymenko
| rutitle = Максименко, Иван Кириллович
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victoria Gres]]
| itemlabel = Гресь Вікторія
| uktitle = Гресь Вікторія Юріївна
| entitle = Victoria Gres
| pltitle = Wiktorija Hreś
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Cherinko]]
| itemlabel = Черінько Іван Іванович
| uktitle = Черінько Іван Іванович
| entitle = Ivan Cherinko
| rutitle = Черинько, Иван Иванович
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Constantin Popovici]]
| itemlabel = Костянтин Федорович Попович
| uktitle = Попович Костянтин Федорович
| entitle = Constantin Popovici (scholar)
| rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ensemble Nostri Temporis]]
| itemlabel = Ensemble Nostri Temporis
| uktitle = Ensemble Nostri Temporis
| entitle = Ensemble Nostri Temporis
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dina Litovsky]]
| itemlabel = Діна Літовська
| uktitle = Діна Літовська
| entitle = Dina Litovsky
| detitle = Dina Litovsky
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Ryabchenko]]
| itemlabel = Рябченко Василь Сергійович
| uktitle = Рябченко Василь Сергійович
| entitle = Vasiliy Ryabchenko
| rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич
| detitle = Wassyl Rjabtschenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ptakh_Jung]]
| itemlabel = Ptakh_Jung
| uktitle = Ptakh Jung
| entitle = Ptakh Jung
| pltitle = Ptakh Jung
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Holenko]]
| itemlabel = Максим Голенко
| uktitle = Голенко Максим Георгійович
| entitle = Maksym Holenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]]
| itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School
| rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nafta Theatre]]
| itemlabel = Театр «Нафта»
| uktitle = Театр «Нафта»
| entitle = Neft Theater
| rutitle = Нефть (театр)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hürrem Sultan]]
| itemlabel = Hürrem Sultan
| samplepic = [[Fail:Titian - Portrait of a Woman (La Sultana Rossa).jpg|center|128px]]
| uktitle = Роксолана
| entitle = Hürrem Sultan
| ettitle = Hürrem Sultan
| rutitle = Роксолана
| fititle = Roxelana
| pltitle = Roksolana
| detitle = Roxelane
| articlecount = 87
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serge Lifar]]
| itemlabel = Serge Lifar
| samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]]
| uktitle = Серж Лифар
| entitle = Serge Lifar
| ettitle = Serge Lifar
| rutitle = Лифарь, Серж
| fititle = Serge Lifar
| pltitle = Serge Lifar
| detitle = Sergei Michailowitsch Lifar
| articlecount = 32
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bronisława Niżyńska]]
| itemlabel = Bronisława Niżyńska
| samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна
| entitle = Bronislava Nijinska
| ettitle = Bronisława Niżyńska
| rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична
| fititle = Bronislava Nižinska
| pltitle = Bronisława Niżyńska
| detitle = Bronislava Nijinska
| articlecount = 29
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Kostetsky]]
| itemlabel = Костецький Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Костецький Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Kostetsky
| rutitle = Костецкий, Александр Владимирович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Lopata]]
| itemlabel = Лопата Василь Іванович
| samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лопата Василь Іванович
| entitle = Vasyl Lopata
| rutitle = Лопата, Василий Иванович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Marchenko]]
| itemlabel = Марченко Микола Дмитрович
| uktitle = Марченко Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Marchenko
| rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич
| detitle = Mykola Martschenko
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of publishing companies of Ukraine]]
| itemlabel = видавництва України
| uktitle = Список видавництв України
| entitle = List of publishing companies of Ukraine
| rutitle = Издательства Украины
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Harvest of Sorrow]]
| itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| entitle = The Harvest of Sorrow
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Modest Menzinsky]]
| itemlabel = Менцинський Модест Омелянович
| samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Менцинський Модест Омелянович
| rutitle = Менцинский, Модест Емельянович
| pltitle = Modest Męciński
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Liuboslav Hutsaliuk]]
| itemlabel = Гуцалюк Любослав
| samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович
| entitle = Liuboslav Hutsaliuk
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Yahoda]]
| itemlabel = Ягода Мирослав
| samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ягода Мирослав Якович
| entitle = Myroslav Yahoda
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Bevz]]
| itemlabel = Бевз Микола Валентинович
| uktitle = Бевз Микола Валентинович
| entitle = Mykola Bevz
| rutitle = Бевз, Николай Валентинович
| pltitle = Mykoła Bewz
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[YermilovCentre]]
| itemlabel = ЄрміловЦентр
| uktitle = ЄрміловЦентр
| entitle = Yermilov Centre
| detitle = Jermilow-Zentrum
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentõn Sõlvestrov]]
| itemlabel = Valentõn Sõlvestrov
| samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сильвестров Валентин Васильович
| entitle = Valentyn Silvestrov
| ettitle = Valentõn Sõlvestrov
| rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич
| fititle = Valentyn Sylvestrov
| pltitle = Wałentyn Silwestrow
| detitle = Walentyn Sylwestrow
| articlecount = 40
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]]
| itemlabel = Alexander Georg von Bunge
| samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бунге Олександр Андрійович
| entitle = Alexander von Bunge
| ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890)
| rutitle = Бунге, Александр Андреевич
| fititle = Alexander von Bunge
| pltitle = Alexander Bunge
| detitle = Alexander von Bunge (Botaniker)
| articlecount = 35
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Lepešinskaja]]
| itemlabel = Olga Lepešinskaja
| samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лепешинська Ольга Василівна
| entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer)
| ettitle = Olga Lepešinskaja
| rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна
| fititle = Olga Lepešinskaja
| pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka)
| detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja
| articlecount = 24
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandr Potebnja]]
| itemlabel = Aleksandr Potebnja
| samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Потебня Олександр Опанасович
| entitle = Alexander Potebnja
| ettitle = Aleksandr Potebnja
| rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич
| pltitle = Ołeksandr Potebnia
| detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja
| articlecount = 23
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andriy Voynarovsky]]
| itemlabel = Войнаровський Андрій
| uktitle = Андрій Войнаровський
| entitle = Andriy Voynarovsky
| rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович
| detitle = Andrij Wojnarowskyj
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vira Chorny-Meshkova]]
| itemlabel = Віра Чорний-Мешкова
| uktitle = Віра Чорний-Мешкова
| entitle = Vira Chorny-Meshkova
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kostiantyn Piskorskyi]]
| itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович
| uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович
| entitle = Kostiantyn Piskorskyi
| rutitle = Пискорский, Константин Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Peter Kravchenko]]
| itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович
| samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кравченко Петро Митрофанович
| entitle = Peter Kravchenko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mikhail Reva]]
| itemlabel = Михайло Рева
| samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рева Михайло Володимирович
| entitle = Mikhail Reva
| rutitle = Рева, Михаил Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Radeĭko]]
| itemlabel = Микола Радейко
| uktitle = Радейко Микола
| entitle = Mykola Radeĭko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]]
| itemlabel = Maria Prõmatšenko
| samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]]
| uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна
| entitle = Maria Prymachenko
| ettitle = Marija Prõmatšenko
| rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна
| fititle = Marija Prymatšenko
| pltitle = Marija Prymaczenko
| detitle = Marija Prymatschenko
| articlecount = 51
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]]
| itemlabel = Vassõl Stus
| samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Стус Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stus
| ettitle = Vassõl Stuss
| rutitle = Стус, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stus
| pltitle = Wasyl Stus
| detitle = Wassyl Stus
| articlecount = 40
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dzyga]]
| itemlabel = Дзиґа
| samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа (об'єднання)
| entitle = Dzyga Art Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Visual Culture Research Center]]
| itemlabel = Центр візуальної культури
| uktitle = Центр візуальної культури
| entitle = Visual Culture Research Center
| detitle = Visual Culture Research Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Osyp Sorokhtei]]
| itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович
| samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович
| entitle = Osip Sorokhtei
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sawchak]]
| itemlabel = Савчак Володимир Васильович
| samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]]
| uktitle = Савчак Володимир Васильович
| entitle = Volodymyr Sawchak
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marian Kropyvnytskyi]]
| itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| entitle = Marian Kropyvnytskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhiy Savchenko]]
| itemlabel = Савченко Сергій Олександрович
| uktitle = Савченко Сергій Олександрович
| entitle = Sergey Savchenko
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrii Sahaidakovskyi]]
| itemlabel = Сагайдаковський Андрій
| samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович
| entitle = Andrii Sahaidakovskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Petro Mohõla]]
| itemlabel = Petro Mohõla
| samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]]
| uktitle = Петро Могила
| entitle = Petro Mohyla
| ettitle = Petro Mohõla
| rutitle = Пётр Могила
| fititle = Petro Mohyla
| pltitle = Piotr Mohyła
| detitle = Petro Mohyla
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Slipak]]
| itemlabel = Vassõl Slipak
| samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сліпак Василь Ярославович
| entitle = Vasyl Slipak
| ettitle = Vassõl Slipak
| rutitle = Слипак, Василий Ярославович
| pltitle = Wasyl Slipak
| detitle = Wassyl Slipak
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]]
| itemlabel = 60ndate inimesed
| uktitle = Шістдесятники
| entitle = Sixtiers
| ettitle = Kuuekümnendate põlvkond
| rutitle = Шестидесятники
| fititle = 60-lukulaiset
| pltitle = Szistdesiatnyky
| detitle = Die Sechziger
| articlecount = 30
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jossõp Tõmtšenko]]
| itemlabel = Jossõp Tõmtšenko
| samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тимченко Йосип Андрійович
| entitle = Joseph Timchenko
| ettitle = Jossõp Tõmtšenko
| rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич
| articlecount = 18
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oless Berdnõk]]
| itemlabel = Oless Berdnõk
| samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бердник Олесь Павлович
| entitle = Oles Berdnyk
| ettitle = Oless Berdnõk
| rutitle = Бердник, Олесь Павлович
| pltitle = Ołeksandr Berdnyk
| detitle = Oles Berdnyk
| articlecount = 17
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexandr Stoyanov]]
| itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович
| samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович
| rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич
| articlecount = 2
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo maja]]
| itemlabel = Slovo maja
| samplepic = [[Fail:Будинок &quot;Слово&quot; 1920-30рр., вул. Культури, 9, м.Харків.JPG|center|128px]]
| uktitle = Будинок «Слово»
| entitle = Slovo Building
| ettitle = Slovo maja
| rutitle = Слово (дом)
| pltitle = Słowo (budynek)
| detitle = Slowo-Gebäude
| articlecount = 20
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Ljutjuk]]
| itemlabel = Anatoli Ljutjuk
| samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]]
| uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич
| entitle = Anatoli Ljutjuk
| ettitle = Anatoli Ljutjuk
| articlecount = 4
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]''
| itemlabel = Q105062974
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]''
| itemlabel = Q105972821
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]''
| itemlabel = Q110832787
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>rtz670wqoyowgrsc76btwlu4tg106iz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ben Godfrey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627475</id>
    <revision>
      <id>7265474</id>
      <parentid>6079337</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:06:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265474</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2208" sha1="9mvg4dess8xnh7rkttrj781ja3pumph" xml:space="preserve">[[File:Ben Godfrey 2019-05-06 1.jpg|pisi|Ben Godfrey 2019. aastal [[Norwich City]] mängijana]]
'''Benjamin Matthew Godfrey''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1998]] [[York]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Everton FC|Everton]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri [[York City F.C.|York Citys]], debüteerides hooajal 2015–16 Inglismaa tugevuselt neljandas liigas.

2016. aasta jaanuaris sõlmis ta kolme ja poole aasta pikkuse lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[Norwich City]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta sama aasta 23. augustil [[EFL Cup]]'i mängus [[Coventry City]] vastu. Liigadebüüdi tegi ta Inglismaa esiliigas 28. jaanuaril 2017 mängus [[Birmingham City]] vastu. Hooajal 2017–18 oli ta laenul Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Shrewsbury Town FC|Shrewsbury Town]]. Norwich City põhikoosseisus mängis Godfrey alates hooajast 2018–19. Samal hooajal võitis ta klubiga Inglismaa esiliiga ja tõusis tagasi Premier League'i.

2020. aasta oktoobris sõlmis ta viieaastase lepingu Evertoniga.&lt;ref&gt;[https://www.evertonfc.com/news/1856420/everton-seal-godfrey-signing &quot;Everton seal Godfrey signing&quot;]. Everton F.C. 5.10.2020. Vaadatud 6.4.2022&lt;/ref&gt; Hooajal 2020–21 valiti ta Evertoni hooaja parimaks noormängijaks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210521201658/https://www.evertonfc.com/news/2152789/everton-202021-football-award-winners-revealed &quot;Everton 2020/21 Football Award Winners Revealed&quot;]. Everton F.C. 21.5.2021. Vaadatud 6.4.2022&lt;/ref&gt;

Inglismaa jalgpallikoondises tegi Godfret debüüdi 2. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.evertonfc.com/players/10968/ben-godfrey Profiil Everton FC kodulehel]

{{JÄRJESTA:Godfrey, Ben}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:league Two mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>9mvg4dess8xnh7rkttrj781ja3pumph</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cody Gakpo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631056</id>
    <revision>
      <id>7265241</id>
      <parentid>6670472</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:24:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zafer</username>
        <id>67816</id>
      </contributor>
      <comment>Replaced lead image ([[:commons:File:Cody Gakpo Liverpool FC 20261103 (1).JPG]])</comment>
      <origin>7265241</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1764" sha1="jrjo1peh59jcdnzb8bw7x8l7b6letcw" xml:space="preserve">[[File:Cody Gakpo Liverpool FC 20261103 (1).JPG|pisi|Cody Gakpo]]
'''Cody Mathès Gakpo''' (sündinud [[7. mai]]l [[1999]] [[Eindhoven]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubis [[Liverpool FC|Liverpool]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

PSV Eindhoveni noorteakadeemiaga liitus Gakpo 2007. aastal. Hooajal 2016/17 debüteeris ta klubi reservmeeskonnas Hollandi esiliigas. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2018. aastal. Hollandi kõrgliigas lõi Gakpo esimese värava 3. veebruaril 2019 mängus [[Fortuna Sittard]]i vastu. PSV põhikoosseisu liige on ta olnud alates hooajast 2019/20. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021/22]] lõi Gakpo Hollandi kõrgliigas 12 väravat ja andis 13 väravasöötu ning valiti hooaja lõpus Hollandi aasta jalgpalluriks.

Kuigi Gakpo ei olnud kordagi Hollandi jalgpallikoondises mänginud, valiti ta [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] osalevasse Hollandi koondisse. Koondisekdebüüdi tegi ta Euroopa meistrivõistlustel viimases alagrupimängus 21. juunil [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 4. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] vastu.

Gakpo liitus 2023. aasta jaanuaris ligi 42 miljoni euro eest Premier League'i klubiga Liverpool.

== Saavutused ==
;PSV
*[[KNVB beker]]: 2021–22
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2021

{{UEFA Euro 2020 Hollandi koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Gakpo, Cody}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>jrjo1peh59jcdnzb8bw7x8l7b6letcw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265296</id>
      <parentid>7265241</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:14:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265296</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1772" sha1="bam43e7ai5533bag482xt5u3z946wfm" xml:space="preserve">[[File:Cody Gakpo Liverpool FC 20261103 (1).JPG|pisi|Cody Gakpo (2026)]]

'''Cody Mathès Gakpo''' (sündinud [[7. mai]]l [[1999]] [[Eindhoven]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubis [[Liverpool FC|Liverpool]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

PSV Eindhoveni noorteakadeemiaga liitus Gakpo 2007. aastal. Hooajal 2016/17 debüteeris ta klubi reservmeeskonnas Hollandi esiliigas. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2018. aastal. Hollandi kõrgliigas lõi Gakpo esimese värava 3. veebruaril 2019 mängus [[Fortuna Sittard]]i vastu. PSV põhikoosseisu liige on ta olnud alates hooajast 2019/20. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021/22]] lõi Gakpo Hollandi kõrgliigas 12 väravat ja andis 13 väravasöötu ning valiti hooaja lõpus Hollandi aasta jalgpalluriks.

Kuigi Gakpo ei olnud kordagi Hollandi jalgpallikoondises mänginud, valiti ta [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] osalevasse Hollandi koondisse. Koondisekdebüüdi tegi ta Euroopa meistrivõistlustel viimases alagrupimängus 21. juunil [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 4. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] vastu.

Gakpo liitus 2023. aasta jaanuaris ligi 42 miljoni euro eest Premier League'i klubiga Liverpool.

== Saavutused ==
;PSV
*[[KNVB beker]]: 2021–22
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2021

{{UEFA Euro 2020 Hollandi koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Gakpo, Cody}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>bam43e7ai5533bag482xt5u3z946wfm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Samoilo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634537</id>
    <revision>
      <id>7265079</id>
      <parentid>7139560</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:02:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1116" sha1="l3bvqsxqhom9ytryfjol3jzw2inrg7z" xml:space="preserve">[[Fail:Самойло, Александр Александрович.jpg|pisi|Aleksandr Samoilo]]
'''Aleksandr Samoilo''' ([[vene keel]]es Александр Александрович Самойло; 23. oktoober/4. november [[1869]] [[Moskva]] – 8. november [[1963]] Moskva) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Samoilo, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Tsaariohvitserid Punaarmee koosseisus]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1869]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]</text>
      <sha1>l3bvqsxqhom9ytryfjol3jzw2inrg7z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sanna Kartau</title>
    <ns>0</ns>
    <id>640750</id>
    <revision>
      <id>7265003</id>
      <parentid>6510991</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:44:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>V2ikehariliksuur</username>
        <id>223342</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Uuendasin töö sektsiooni värskema infoga.</comment>
      <origin>7265003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4283" sha1="l2no166e6z8fwpikiv1705ths0zuw44" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Sanna Kartau''' (sündinud [[25. november|25. novembril]] [[1993]] [[Tallinn]]as) on eesti [[luuletaja]], [[ajakirjanik]] ja [[väitlus|väitlusspetsialist]].

== Haridus ==
Ta on sündinud Tallinnas Õismäel. Õppinud [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool]]is ning lõpetanud 2012. aastal [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare kooli]] ja 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i [[sotsioloogia]] [[Bakalaureus|bakalaureusekraadiga]]. 

== Töö ja ühistegevus ==
Ta on osalenud [[Eesti Väitlusselts]]is ja väitluses keskkoolide eesti meistrivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel ning õpetanud 2012–2019 Rocca al Mare kooli väitlusringis. Samuti osalenud [[Tegusad Eesti Noored|MTÜ Tegusad Eesti Noored]] korraldatud üritustel ja [[Euroopa Noorteparlament|Euroopa Noorteparlamendi]] sessioonidel.

Käis 2015. aastal Kliimabussi meeskonnas Pariisi kliimakonverentsi kajastamas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://elfond.ee/uudised/kliimabuss-stardib-tana-pariisi-poole|pealkiri=Kliimabuss stardib täna Pariisi poole}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2010–2012 oli ta Rocca al Mare koolilehe Casus Belli peatoimetaja.{{lisa viide}}

Korraldanud koostöös [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon|UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoniga]] ÜRO simulatsioone gümnaasiuminoortele.

2021.-2023. töötas ta Müürilehe kultuuritoimetajana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sanna Kartau Müürilehes ilmunud artiklid |url=https://www.muurileht.ee/?s=sanna+kartau&amp;authors |väljaanne=Müürileht}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
* “Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga” (Tuum 2022), luulekogu
* “The Sundays book” (The Berlin Writers, 2021), avaldatud Berliinis, autor ja toimetaja

Ta on olnud luuleõhtute üritustesarja &quot;Domicilium&quot; kaaskorraldaja, õhtujuht ja esineja (2017–2021) ning avaldanud oma loomingut samanimelises väljaandes Berliinis.

Värske Rõhu&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://va.ee/authors/sanna-kartau/|pealkiri=Sanna Kartau kaastööd ajakirjale Värske Rõhk}}&lt;/ref&gt;, Sirbi&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sirp.ee/?s=sanna+kartau&amp;search-where=2|pealkiri=Sanna Kartau kaastööd kultuuriajakirjale Sirp}}&lt;/ref&gt; jt kultuuriväljaannete kaasautor.

Esinemised luulega festivalil „Hullunud Tartu” (2022),&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.looming.ee/kroonika/kroonika-8/|pealkiri=Festival &quot;Hullunud Tartu&quot; kroonika, ilmunud ajakirjas Looming}}&lt;/ref&gt; kirjandusfestivalil HeadRead (2022), Betti Alveri preemia auhinnaõhtul (2022), luuleürituste sarjas &quot;Umbluuõhtu&quot; koos kitarrist Temoondeemoniga ja mujal.

== Kirjandusauhinnad ja stipendiumid ==

* Väikese Hipi stipendium 2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sirp.ee/s3-pressiteated/vaikese-hipi-fondi-esimene-laureaat-on-sanna-kartau/|pealkiri=Väikese Hipi Fondi esimene laureaat on Sanna Kartau}}&lt;/ref&gt;
* Värske Rõhu aastapreemia luule kategoorias 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608542206/selgusid-varske-rohu-aastapreemiate-laureaadid|pealkiri=Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid}}&lt;/ref&gt;
* [[Betti Alveri kirjandusauhind]] 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608798061/betti-alveri-kirjanduspreemia-palvis-sanna-kartau|pealkiri=Betti Alveri kirjanduspreemia pälvis Sanna Kartau}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Elas 2016–2021 Berliinis.{{lisa viide}}

Osales 2019. aastal tõsielusarjas “Üle parda” (Alpimaja 2019).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/seeria/ule-parda/meelelahutus/31|pealkiri=Tõsieluseriaal &quot;Üle parda&quot; ERRi arhiivis}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Domiciliumi ürituste videod Berlin Untelevised [https://www.youtube.com/@BerlinUntelevised/videos YouTube'i lehel],[https://www.facebook.com/BerlinUntelevised/ Facebookis], [https://www.instagram.com/berlinuntelevised/?hl=en Instagramis] ja [https://soundcloud.com/berlinuntelevised Soundcloudis]
* [https://sannakartau.wordpress.com/tag/luule/ Sanna Kartau blogi]
* [http://www.tuum.ee/?s=237 Sanna Kartau raamat &quot;Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga&quot;]
* [https://va.ee/see-pole-taiuslikkuse-tallermaa-intervjuu-sanna-kartauga/ Intervjuu Sanna Kartauga] (Värske Rõhk, 2022)

{{JÄRJESTA:Kartau, Sanna}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>l2no166e6z8fwpikiv1705ths0zuw44</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teraina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>646044</id>
    <revision>
      <id>7265096</id>
      <parentid>6316689</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:26:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="652" sha1="6a0kt2vctrxki926j6iq9i1fo44oexv" xml:space="preserve">[[Pilt:22 Map of Teeraina, Kiribati.jpg|pisi|Teraina kaart]]
[[Pilt:Teraina Kiribati.jpg|pisi|Teraina satelliidifotol]]
'''Teraina''' (ka '''Teeraina''' ja '''Washingtoni saar''') on [[Kiribati]]le kuuluv [[atoll]] [[Mikroneesia]]s, üks [[Line'i saared|Line'i saartest]]. 

2020. aastal elas seal 1893 elanikku. Atolli pindala on 14,2 km². Teraina on 5,4 km pikk ja 2,1 km lai. Saare keskel asub mageveeline Washingtoni järv. Kõrgus merepinnast on kuni 5 m.

== Ajalugu ==
Saare avastas eurooplastele 12. juunil [[1798]] [[USA]] kapten [[Edmund Fanning]] (elas [[1769]]–[[1841]]).

{{koord}}

[[Kategooria:Kiribati saared]]
[[Kategooria:Atollid]]</text>
      <sha1>6a0kt2vctrxki926j6iq9i1fo44oexv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aidu tuulepark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>647302</id>
    <revision>
      <id>7265051</id>
      <parentid>6334728</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:17:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5399" sha1="2cxqqbu8quui337wk1qnggg9uka2xlm" xml:space="preserve">'''Aidu tuulepark''' on tuuletehnoloogia ettevõtte [[Eleon AS]] poolt [[Aidu karjäär]]i alale rajatav [[tuulepark]].&lt;ref name=&quot;ATP&quot;&gt;[http://www.eleon.ee/et/projektid/aidu-tuulepark/ Aidu tuulepark]&lt;/ref&gt; Tuuleparki on kavas püstitada 30 Eleoni 3,4 MW tuulikut. Tuuliku rootori diameeter on 112 m ja see asub 122 m kõrgusel, nii et labade tipu kõrgus on 180 m.

Aidu tuulepargi rajamisele andis rohelise tule [[Maidla vald|Maidla vallavolikogu]] 17. märtsi 2011. aastal kehtestatud [[detailplaneering]]. Selle oli 2010. aasta lõpus heaks kiitnud ka [[Kaitseministeerium]].&lt;ref name=&quot;trahv&quot;&gt;[https://majandus.postimees.ee/4488146/kohus-maaras-sonajalgadele-aidu-tuulepargi-ehituse-jatkamise-eest-uue-trahvi Siiri Liiva. Kohus määras Sõnajalgadele Aidu tuulepargi ehituse jätkamise eest uue trahvi. Postimees 14.05.2018]&lt;/ref&gt;

Ehitusload Aidu tuulepargi ehitamiseks andis 2013. aastal Maidla vallavalitsus Eleon Green OÜ-le (endise nimega Kindel Vara OÜ-le). Haldusreformi käigus sai Maidlast [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] osa. Kaitseministeerium on kooskõlastanud lubade aluseks olevad ehitusprojektid Aidu tuuleparki 33 tuuliku ehitamiseks.&lt;ref name=&quot;ATP&quot; /&gt;

2017. aasta aprillis vaidlustas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maavanem Lüganuse vallavalitsuselt Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehitusloa, põhjendades, et ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust ning et projektil on vastuolusid teemaplaneeringuga. Vastuolud puudutavad tuulikute mudelit ja tehnilisi parameetreid. Tuulepargi ehitus pandi seisma.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2017/05/15/sonajalgade-baltikumi-suurima-aidu-tuulepargi-ehitus-pandi-seisma Piret Reiljan Sõnajalgade Baltikumi suurima tuulepargi ehitus pandi seisma. Äripäev 16. mai 2017]&lt;/ref&gt; Eleon OÜ jätkas ehitust, mille eest mõistis kohus neile trahvi.&lt;ref name=&quot;trahv&quot; /&gt;

12. aprillil 2019 tegi [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]] (TTJA) ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks Aidu tuulepargis. 19. aprillil 2019 kehtestas politsei TTJA palvel Aidu tuulepargis viibimise keelu. Nii peatati kahe tuuliku montaažitööd.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/20/politsei-keelas-sonajalgade-arendusel-viibimise Politsei keelas Sõnajalgade arendusel viibimise. Äripäev 20.04.2019]&lt;/ref&gt;

29. aprillil 2019 teatas ettevõte Eleon AS, et sulgeb [[Loo]]l asuva tuulikute koostamise tehase ja jätkab elektrituulikute tootmist [[Hiina]]s ja [[Malaisia]]s. Tuulikute tootmise Eestist äraviimist põhjendas Eleon AS sellega, et viimasel kahel aastal on kogu energia läinud riigiga vägikaikavedamisele, mis ei süvenda optimismi tulevikuks.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/29/sonajalad-kolivad-tuulikutehase-eestist-hiinasse-ja-malaisiasse Sõnajalad kolivad tuulikutehase Eestist Hiinasse ja Malaisiasse. Äripäev 26.04.2019.]&lt;/ref&gt;

10. septembril 2019 teatas [[Riigikohus]], et ei võtnud menetlusse Justiitsministeeriumi määruskaebust Aidu tuulikute kohtuasjas. Sellega jõustus Tartu halduskohtu 29. aprilli 2019 määrus, et Ida-Viru maavanem ületas enne halduskohtusse protesti esitamist olukorra seadustamise ettepaneku tegemise tähtaega (30 päeva). Sellest tulenevalt on kehtivad Lüganuse vallavalitsuse väljastatud ehitusload Aidu Tuulepark OÜ-le elektrituulikute püstitamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ei-votnud-menetlusse-justiitsministeeriumi-maaruskaebust-aidu-tuulikute |pealkiri=Riigikohus ei võtnud menetlusse justiitsministeeriumi määruskaebust Aidu tuulikute kohtuasjas. |vaadatud=2023-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230226141327/https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-ei-votnud-menetlusse-justiitsministeeriumi-maaruskaebust-aidu-tuulikute |arhiivimisaeg=2023-02-26 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

10. veebruaril 2020 tegi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osaühingule Eleon Green ettekirjutuse eemaldada Aidu tuuleparki püstitatud tuulikult nr 5 labad, mis segavad ka mittetöötavas olekus riigikaitse eelhoiatussüsteemi töövõimet,&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/6897694/sonajalad-said-karmi-korralduse#_ga=2.44312800.572373430.1677326735-732431376.1677326735 Sõnajalad said karmi korralduse. Postimees 12.02.2020]&lt;/ref&gt; kuigi 6. detsembril 2019 teatas Kaitseministeerium, et kujundati välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Vabariigi Valitsus otsustas tuuleenergia arendamiseks CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/88307383/kaitseministeerium-radarid-tootavad Kaitseministeerium: radarid töötavad. Ärileht 6.12.2019]&lt;/ref&gt;

Märtsis 2022 sõlmiti Vabariigi valitsuse ja Eleon OÜ vahel Aidu tuulepargi osas kokkulepe. Ehituse enam kui kaheks aastaks seiskamisest tulenenud kahjusid on Eleon hinnanud umbes 60 kuni 90 miljoni euro suuruseks.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7483916/kokkulepe-sundis-aastatepikkune-vaidlus-aidu-tuulepargi-umber-sai-punkti/comments Meinhard Pulk, Kokkulepe sündis. Aastatepikkune vaidlus Aidu tuulepargi ümber sai punkti. Postimees 23.03.2022.]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti tuuleelektrijaamad]]</text>
      <sha1>2cxqqbu8quui337wk1qnggg9uka2xlm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Sychravová</title>
    <ns>0</ns>
    <id>654208</id>
    <revision>
      <id>7265320</id>
      <parentid>7220282</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T00:49:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265320</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2509" sha1="0gz8ik34azsf6dldaz91nixz7lw5aj3" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Anna Sychravová
| pilt = Anna Sychravová (Český svět, no. 43, 1913).png
| pildiallkiri = Anna Sychravová (1913)
| amet = [[Rahvusassamblee (Tšehhoslovakkia)|saadikutekoja liige]]
| ametiajaalgus = 1920
| ametiajalõpp = 1925
| eelmine = 
| järgmine = [[Jozef Pajger]]
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg|1873|07|07}}
| sünnikoht    = [[Humpolec]], [[Austria-Ungari]]
| surmaaeg     = {{Surmaaeg ja vanus|1925|2|22|1873|7|7}}
| surmakoht    = [[Praha]], [[Tšehhoslovakkia]]
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Anna Sychravová''' (7. juuli 1873 – 22. veebruar 1925) oli [[Tšehhoslovakkia]] koolitaja ja poliitik. 1920. aastal valiti ta saadikutekotta, saades üheks esimeseks naisliikmeks ja ainsaks [[Slovakkia]]st.&lt;ref&gt;Blanca Rodriguez Ruiz &amp; Ruth Rubio-Marín (2012) [https://books.google.com/books?id=3KIMwdbG0EcC&amp;pg=PA237 ''The Struggle for Female Suffrage in Europe''] p237&lt;/ref&gt;

==Biograafia==
Sychravová sündis [[Austria-Ungari]]s (praegu [[Tšehhi]]s) [[Humpolec]]is 1873. aastal vaimulikus perekonnas.&lt;ref name=AZ&gt;Aleš Ziegler (2011) [https://is.muni.cz/th/hg67b/Magisterska_diplomova_prace_-_Uloha_zen_v_prvnich_ceskoslovenskych_parlamentnich_volbach_roku_1920.txt Úloha žen v prvních československých parlamentních volbách roku 1920]&lt;/ref&gt; Temast sai õpetaja, töötades [[Praha]]s ja [[Žižkov]]is, kus ta töötas ka provintsi- ja rajoonivalitsuse noorteteenistuses.&lt;ref name=AZ/&gt; Tšehhoslovakkia iseseisvumise järel pärast esimest maailmasõda töötas ta aasta sotsiaalhoolekande ministeeriumis, enne kui kolis [[Vrútky]]sse, kus naasis õpetajaametisse.&lt;ref name=AZ/&gt;

Ta oli [[Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] kandidaat 1920. aasta parlamendivalimistel ja valiti saadikutekotta. Oma ametiajal kuulus ta kultuurikomiteesse.&lt;ref name=PSP&gt;[https://web.archive.org/web/20210419172156/https://www.psp.cz/sqw/detail.sqw?org=295&amp;id=4151 Anna Sychravová] PSP&lt;/ref&gt; Ta suri veebruaris 1925 Vinohrady haiglas enne, kui tema ametiaeg oli lõppenud. Tema koha võttis üle [[Jozef Pajger]].&lt;ref name=PSP/&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Sychravová, Anna}}
[[Kategooria:Slovakkia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1873]]
[[Kategooria:Surnud 1925]]</text>
      <sha1>0gz8ik34azsf6dldaz91nixz7lw5aj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Di)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655796</id>
    <revision>
      <id>7265306</id>
      <parentid>7252052</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:29:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dix */</comment>
      <origin>7265306</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13242" sha1="k076yxfp61h6z0a9km9mfxzr5oqhq3i" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (Di)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Di&quot;.

==Di==
*[[Giorgio Di Centa]], itaalia suusataja (1972–)
*[[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja (1963–)
*[[Lucas Di Grassi]], Brasiilia vormelisõitja (1984–)
*[[Emanuele Di Gregorio]], itaalia jooksja (1980–)
*[[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur (1993–) 
*[[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik (1986–) 
*[[Karyne Di Marco]], Austraalia naiskergejõustiklane (1978–) 
*[[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur (1988–)
*[[Antonietta Di Martino]], Itaalia kergejõustiklane (1978–)
*[[Roberto Di Matteo]], itaalia jalgpallur ja treener (1970–)
*[[Arturo Di Modica]], Itaalias sündinud ameerika skulptor (1941–2021)
*[[Elio Di Rupo]], Belgia poliitik (1951–)
*[[Alfredo Di Stéfano]], Argentina jalgpallur ja treener (1926–2014)

==Dia==
*[[Ali Dia]], Senegali jalgpallur (1965–)
*[[Boulaye Dia]], Senegali jalgpallur (1996–) 
*[[Mamadou Dia]], Senegali poliitik (1910–2009)
*[[Abdoulay Diaby]], Mali jalgpallur (1991–)
*[[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–)
*[[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) 
*[[Diadumenianus]]
*[[Mouctar Diakhaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) 
*[[Amad Diallo]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2002–) 
*[[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur (1995–)
*[[Marina Diamandis]], Inglismaa laulja ja laulukirjutaja (1985–)
*[[André Diamant]], Brasiilia maletaja (1990–)
*[[Alessandro Diamanti]], itaalia jalgpallur (1983–) 
*[[Chris Diamantopoulos]], Kanada näitleja ja koomik (1975–)
*[[Amy Diamond]], rootsi laulja (1992–)
*[[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1977–2021) 
*[[Peter Diamond]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1940–) 
*[[Cheick Modibo Diarra]], Mali astrofüüsik ja ärimees (1952–)
*[[Habib Diarra]], Senegali jalgpallur (2004–) 
*[[Lassana Diarra]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–)
*[[Bartolomeu Dias]], portugali meresõitja ja maadeavastaja
*[[Miguel Dias]], Hollandi endine poksija (1968–)
*[[Rúben Dias]], portugali jalgpallur (1997–) 
*[[Adolfo Díaz]], Nicaragua poliitik (1875–1964)
*[[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja (1995–)
*[[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur (1999–)
*[[Cameron Diaz]], USA filminäitleja ja modell (1972–)
*[[Félix Díaz]], Dominikaani Vabariigi poksija (1983–)
*[[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja (2001–) 
*[[José Eduvigis Díaz]], Paraguay sõjaväelane (1833–1867)
*[[Luis Díaz]], Colombia jalgpallur (1997–) 
*[[Paulo Díaz]], Tšiili jalgpallur (1994–) 
*[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija (1986–) 
*[[Ramón Díaz]], Argentina endine jalgpallur (1959–) 
*[[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur (1998–)
*[[Yolanda Díaz]], Hispaania poliitik (1971–)
*[[Miguel Díaz-Canel]], Kuuba riigitegelane (1960–)
*[[Rodrigo Díaz de Vivar]], hispaania rahvuskangelane
*[[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur (1999–)

==Dib== 
*[[Vasile Dîba]], Rumeenia aerutaja (1954–2024)
*[[Tirunesh Dibaba]], Etioopia jooksja (1985–)
*[[Genzebe Dibaba]], Etioopia jooksja (1991–)
*[[Carmine DiBartholomeo]], USA poksija (1912–1985)
*[[Adnan Dibrani]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1985–)

==Dic==
*[[Leonardo DiCaprio]], USA filminäitleja (1974–)
*[[Délfor Dicásolo]], Argentina näitleja (1920–2013)
*[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija (2001–) 
*[[Philip K. Dick]], USA kirjanik (1928–1982)
*[[Robert Dicke]], ameerika füüsik (1916–1997) 
*[[Friedrich Dickel]], Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane (1913–1993) 
*[[Charles Dickens]], inglise kirjanik (1812–1870)
*[[George Dickie]], USA kunstifilosoof ja esteetik (1926–2020)
*[[Simon Dickie]], Uus-Meremaa sõudja (1951–2017)
*[[Bruce Dickinson]], inglise laulja, piloot ja raadiosaatejuht (1958–)
*[[Emily Dickinson]], ameerika luuletaja (1830–1886)
*[[Harris Dickinson]], inglise filminäitleja (1996–) 
*[[Janice Dickinson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja ettevõtja (1955–)
*[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija (1995–)
*[[Peter Dickinson]], Suurbritannia kirjanik (1927–2015)
*[[Runar Dickman]], Soome poksija

==Did==
*[[Dida]], Brasiilia jalgpallur (1973–)
*[[Joan Didion]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1934–2021) 
*[[Didius Julianus]]
*[[Andres Dido]] (1855–1921)
*[[Babe Didrikson Zaharias]], USA sportlane (1911–1956)

==Die==
*[[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]-Zabaikalski, Venemaa sõjaväelane (1785–1831)
*[[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1969)
*[[Karl Wilhelm Diefenbach]], saksa kunstnik, nudist ja taimetoitlane (1851–1913)
*[[Hermann Diels]], saksa klassikaline filoloog, filosoofia- ja usundiloolane (1848–1922)
*[[Kurt Diemberger]], austria alpinist (1924–1957)
*[[Doudou Diène]], ÜRO diplomaat Senegalist (1941–)
*[[Jiří Dienstbier]], Tšehhi poliitik ja ajakirjanik (1937–2011)
*[[Matthias Diependaele]], Belgia poliitik (1979–)
*[[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (1988–2026)
*[[Eberhard Diepgen]], Saksamaa poliitik (1941–)
*[[Eric Dier]], Inglismaa jalgpallur (1994–)
*[[Elisabeth Dieringer]], Austria poliitik (1974–)
*[[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik (1987–) 
*[[Rudolf Diesel]], saksa insener (1858–1913)
*[[Vin Diesel]], USA näitleja (1967–)
*[[Gerrit van Diesen]], hollandi sillaehitaja (1826–1916) 
*[[Peter-Michael Diestel]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1952–)
*[[Matthias Diether]], saksa kokk (1974–) 
*[[Eduard Dietl]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1944) 
*[[Adolf Dietrich]], šveitsi kunstnik (1877–1957)
*[[Dietrich Damerow]], Tartu piiskop
*[[Sepp Dietrich]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1966)
*[[Wilfried Dietrich]], Saksamaa maadleja (1933–1992)
*[[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja (1901–1992)
*[[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija (1993–)
*[[Franka Dietzsch]], saksa kettaheitja (1968–)
*[[Heinrich Dietzel]], saksa majandusteadlane (1857–1935)
*[[Julia Dietze]], saksa näitleja (1981–)
*[[Joseph Dietzgen]], saksa sotsialistlik ja marksistlik poliitik ning materialistlik filosoof (1828–1888)

==Dif==
*[[Erich Differt]], Eesti nudist (1883–1959)
*[[Nelli Differt]], eesti epeevehkleja (1990–)

==Dig==
*[[Kenelm Digby]], inglise loodusfilosoof (1603–1665)
*[[Frank DiGennara]], USA poksija (1901–1966)
*[[Thomas Digges]], inglise matemaatik ja astronoom (1546–1595) 
*[[Jessica Diggins]], USA murdmaasuusataja (1991–)  
*[[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–)

==Dij==
*[[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja (1924–2012)
*[[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane (1943–)
*[[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik ja jurist (1981–)
*[[Edsger Wybe Dijkstra]], Hollandist pärit matemaatik ja informaatik (1930–2002)

==Dik==
*[[Marjan Dikaučič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1981–)
*[[Viivi Dikson]], eesti näitleja (1942–2010)
*[[Elmer Diktonius]], soomerootsi kirjanik ja helilooja (1896–1961)

==Dil==
*[[Nikolai Dilaktorski]], vene rahvusest Eesti geoloog ja tehnikateadlane (1902–1983) 
*[[Dileita Mohamed Dileita]], Djibouti poliitik (1958–)
*[[Nathalia Dill]], Brasiilia näitleja (1986–)
*[[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar (1974–2006)
*[[Annie Dillard]], USA kirjanik (1945–2026)
*[[Harrison Dillard]], USA endine kergejõustiklane (1923–2019)
*[[Phyllis Diller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1917–2012)
*[[John Dillinger]], USA pangaröövel (1903–1934)
*[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija (1990–)
*[[Kevin Dillon]], USA filminäitleja (1965–)
*[[Thomas DiLorenzo]], ameerika majandusteadlane (1954–)
*[[Wilhelm Dilthey]], saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik (1833–1911)
*[[Vilmantas Dilys]], leedu korvpallur (1987–)

==Dim== 
*[[Federico Dimarco]], itaalia jalgpallur (1997–) 
*[[Eva Dimas]], El Salvadori tõstja ja kettaheitja (1973–)
*[[Sven Dimberg]], Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist (1661–1731)
*[[Richard Dimbleby]], Suurbritannia ajakirjanik (1913–1965)
*[[Emil Dimitriev]], Makedoonia sotsioloog ja poliitik (1979–)
*[[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja (1940–2005)
*[[Filip Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1955–)
*[[Georgi Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1882–1949)
*[[Grigor Dimitrov]], bulgaaria tennisist (1991–)
*[[Nikola Dimitrov]], Makedoonia diplomaat ja poliitik (1972–) 
*[[Lidija Dimkovska]], Makedoonia luuletaja ja tõlkija (1971–)
*[[Kiki Dimoula]], kreeka luuletaja (1931–2020)
*[[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik (1909–1966)

==Din== 
*[[Dina]], portugali laulja (1956–2019) 
*[[Heinrich von Dincklage]], Liivi ordu maameister
*[[Mark Dindal]], Ameerika Ühendriikide eriefektide animaator, filmilavastaja ja stsenarist (1960–)
*[[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik (1952–2003)
*[[Ludwig Dindorf]], saksa klassikaline filoloog (1805–1871) 
*[[Wilhelm Dindorf]], saksa klassikaline filoloog (1802–1883) 
*[[Jim Dine]], USA maalikunstnik (1935–)
*[[Ding Junhui]], hiina elukutseline snuukrimängija (1987–)
*[[Ding Ling]], hiina kirjanik (1904–1986)
*[[Ding Liren]], hiina maletaja (1992–)
*[[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt]], Eesti ja Läti vaimulik (1741–1790/1791)
*[[Christian Friedrich Dingelstädt]], Eesti vaimulik (1772–1808)
*[[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja (1991–) 
*[[Angheluș Dinicu]], rumeenia muusik (1838–1905)
*[[Dinis, Porto hertsog|Dinis]], Portugali kuningliku perekonna liige (1999–)
*[[Pankratius von Dinkel]], saksa vaimulik (1811–1894)
*[[Ulf Dinkelspiel]], Rootsi poliitik (1939–2017)
*[[Peter Dinklage]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–)
*[[Xhemil Dino]], Albaania poliitik
*[[Zarina Dinoršojeva]], tadžiki filosoof ja orientalist (1968–) 
*[[Ernests Dinsbergs]], läti pedagoog, luuletaja ja publitsist (1816–1902)

==Dio== 
*[[Ronnie James Dio]], USA muusik (1942–2010)
*[[Diocletianus]], Vana-Rooma keiser
*[[Diodoros]], vanakreeka ajaloolane ja mütograaf (1. sajand eKr)
*[[Diodoros Kronos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr)
*[[Diogenes]] Sinopest, vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr)
*[[Diogenes Apolloniast]], vanakreeka filosoof ja arst (5. sajand eKr)
*[[Diogenes Laertios]], vanakreeka doksograaf
*[[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (1958–2026)
*[[Ousmane Diomande]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2003–) 
*[[Yan Diomande]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2006–) 
*[[Bassirou Diomaye Faye]], Senegali poliitik ja endine maksuametnik (1980–) 
*[[Diomid (Dzjuban)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (1961–)
*[[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik
*[[Albert de Dion]]
*[[Céline Dion]], Kanada laulja (1968–)
*[[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik (1959–2024)
*[[Dionysios Aleksandriast]], Aleksandria piiskop (suri 265)
*[[Dionysios Chalkedonist]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr)
*[[Dionysios Traakiast]], vanakreeka grammatik (170 eKr – 90 eKr)
*[[Dionysius (paavst)|Dionysius]], paavst (3. sajand)
*[[Abdoulaye Diop]], Mali diplomaat ja poliitik (1965–) 
*[[Diophantos]], vanakreeka matemaatik (3. sajand)
*[[Andy Diouf]], Prantsusmaa jalgpallur (2003–)
*[[El Hadji Malick Diouf]], Senegai jalgpallur (2004–)
*[[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur (1987–)

==Dip== 
*[[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija (1977–)
*[[Dipendra]], Nepali kuningas (1971–2001)
*[[Diphilos]], vanakreeka komöödiakirjanik (4.–3. saj eKr)
*[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1981–)

==Dir==
*[[Paul Dirac]], Briti füüsik (1902–1984)
*[[Waris Dirie]], Somaalia modell ja kirjanik (1965–)
*[[Bernhards Dīriķis]], Läti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1831–1892) 
*[[Sokrat Dirin]], Venemaa riigitegelane (1849–1924)
*[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja (1952–)
*[[Mike Dirnt]], USA muusik (1972–)

==Dis==
*[[Leendert van Dis]], Hollandi sõudja (1944–)
*[[Axel Disasi]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–)
*[[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja (1980–) 
*[[Uschi Disl]], saksa laskesuusataja (1970–)
*[[John Disley]], Suurbritannia jooksja (1928–2016)
*[[Andrew Dismukes]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1995–)
*[[Walt Disney]], USA filmirežissöör, -produtsent ja multifilmide looja (1901–1966)

==Dit==
*[[Carl von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog (1822–1892)
*[[Friedrich Adolph von Ditmar]], baltisaksa mõisnik (1724–1788)
*[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1809–1879)
*[[Napoleon von Ditmar]], Kuressaare linnapea (1834–1919)
*[[Viktor Ditmar]], Eesti riigikohtunik ja diplomaat (1866–1935)
*[[Woldemar Adolph von Ditmar]], baltisaksa päritolu vene sõjaväelane (1770–1837)
*[[Jevgeni Ditrihh]], Venemaa poliitik (1973–) 
*[[Beth Ditto]], USA laulja (1981–)

==Div==
*[[Blaženka Divjak]], Horvaatia matemaatik ja poliitik (1967–)

==Dix==
*[[Otto Dix]], saksa maalikunstnik (1891–1969)
*[[Walter Dix]], USA sprinter (1986–)

==Diy==
*[[Ḩassān Diyāb]], Liibanoni insener ja poliitik (1959–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Di, Biograafiad]]</text>
      <sha1>k076yxfp61h6z0a9km9mfxzr5oqhq3i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:21</title>
    <ns>4</ns>
    <id>658765</id>
    <revision>
      <id>7265081</id>
      <parentid>6478108</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kes on vikipedist ja milline ta välja näeb? */</comment>
      <origin>7265081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15559" sha1="5rfoch4puz0rh7ozfjf5i2xx5i9x3tx" xml:space="preserve">[[File:Vikipeedia 21.jpg|250px|right|]]
[[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelse Vikipeedia]] algusest möödus 2023. aasta 24. augustil juba 21 aastat. Kolmas kümnend on alanud ja see on suur saavutus eestikeelse Vikipeedia ja selle kogukonna jaoks! 

21 aastat on küll piisavalt pikk tõestamaks Vikipeedia platvormi püsivust, usaldusväärsust ja järjepidevust. Täna on Vikipeedia üks suurimaid ja laialdasemalt kasutatavaid teadmisteallikaid internetis ja eestikeelsel Vikipeedial on kindlasti oluline osa eesti keele ja kultuuri säilitamisel ja edendamisel digitaalajastul.

Siinne lehekülg sai kokku pandud Vikipeedia sünnipäeva tähistamiseks. 21 aasta jooksul on koostatud ja kogutud väga palju materjali, mis on kõik kusagil Vikipeedia labürindis. Sellel lehel toome välja meie arvates kõige olulisema ja et elu ei oleks väga tõsine, siis on lisatud pisut ka vikisiili huumorit. 

Naerata, sest oled Vikipeedias!


[[Fail:Vikipeedia (Urmas Nemvalts).jpg|raamita|400px|keskel]]
__NOTOC__

== Mis on Vikipeedia? ==

Kui küsida, mis on Vikipeedia, siis arvatavasti on igal vastajal varuks oma vastus. 
Vikipeedias on tähtsal kohal definitsioonid, võiks lausa öelda, et Vikipeedia armastab definitsioone. Iseennast defineerib Vikipeedia järgmiselt: Vikipeedia on paljukeelne [[Veeb|veebipõhine]] vaba sisuga [[Entsüklopeedia|entsüklopeedia]], mida kirjutab ühiselt suur hulk [[Vabatahtlik|vabatahtlikke]].

Vikipeedia eesmärgiks on muuta vabalt kättesaadavaks kõik olulised inimteadmised. Lisaks võimalusele informatsiooni tarbida, pakub Vikipeedia võimalust luua ning saada osa osaluskultuurist. 

Mis on osaluskultuur? Osaluskultuur loob keskkonna ja võimalused igaühe aktiivseks osalemiseks kogukonna tegevustes, antud juhul veebientsüklopeedia loomise protsessis. Sealjuures saavad osaleda kõik olenemata sotsiaalsest, majanduslikust või kultuurilisest taustast.

Huvitavaid ja humoorikaid tõlgendusi Vikipeedia kohta, [https://www.youtube.com/watch?v=DL8FRNi06po vaata sellest lühivideost].

== Vikipeedia ajalugu ==

Vikipeedia ajalugu on [[Eestikeelne Vikipeedia|siin]] või [[Vikipeedia|seal]] ikka aeg-ajalt kirja pandud, niisiis, ei hakka lugejaid veelkord koormama. Esitame seekord eestikeelse Vikipeedia 21-aastase ajaloo hoopis ajajoonena.

[[Fail:Vikipeedia ajajoon.jpg|raamita|keskel|600px|Vikipeedia ajajoon]]

== Mida Vikipeedias teha saab? ==

[[Fail:Jutumull tsitaat Colbert.jpg|raamita|keskel|350px|Tsitaat Vikipeediast]]

Just nii lihtne see ongi, sest Vikipeedia pakub igaühele võimalusi. Vikipeedia on vabatahtlikkusel põhinev ühiskondlik projekt, kus jagub aega ja ruumi kõigile. Kindlasti on kõik inimesed vähemal või suuremal määral Vikipeedia lugejad, ent väike osa neist on ka Vikipeedia ehitajad – tekstikirjutajad, toimetajad, programmeerijad, fotograafid, administraatorid. Tänu neile on 21 aasta möödudes eestikeelses Vikipeedias juba ligi 240 000 artiklit ning kogutud info maht on paljukordselt suurem kui ühelgi teisel eestikeelsel entsüklopeedial. 

[[Fail:Logotipos.svg|raamita|keskel]]
Vikipeedial on mitmeid sõsarprojekte, mis jagavad sama eesmärki (muuta kogu maailma teadmine kõigile vabalt kättesaadavaks). Nende sekka kuuluvad vikiprojektide [[:commons:|meediapank Wikimedia Commons]], [[:d:|struktureeritud linkandmete teadmusbaas Wikidata]], [[:q:|tsitaadivaramu Vikitsitaadid]], alliktekstide kogumik [[:s:|Vikitekstid]] ja mitmed teised projektid, mis koonduvad katusmõiste '''Wikimedia''' alla. Samuti esineb nende juures eri keeleversioone nagu näiteks [[:vro:|võrukeelne Vikipeedia]].

== Eestikeelne Vikipeedia ootab kaastöölisi ==

Vikipeedias on palju ruumi nii sisu kui inimeste jaoks. Kõik, kes tahavad Vikipeedias kaastööd teha on siia oodatud. Sageli küsivad inimesed, miks Vikipeedias puudub see artikkel või miks seda artiklit ei ole toimetatud? Siin ongi igaühe võimalus vajutada nuppu “Muuda” ja asuda Vikipeediat toimetama.


[[File:Jutumull ma ei oska.jpg|raamita|vasakul]]


Vikipeedias ei ole nuppe, millele ekslikult vajutades kogu Vikipeedia haihtuks. Igaüks võib aidata Vikipeedial saada paremaks, kuid tegelikult on Vikipeedia ainult nende julgete päralt, kes selle täiendamises ise kaasa löövad. Vikipeedia vabatahtlik kogukond on tänulik iga abikäe eest.


[[Fail:Jutumull ma ei saa aru.jpg|raamita|paremal]]


Nii nagu riigis, organisatsioonis või kogukonnas kehtivad Vikipeedias oma reeglid. Kui kõik võiksid siin teha, mida ja kuidas tahavad, siis tekiks täielik kaos vaid loetud tundidega. Seetõttu on oluline teha omale selgeks reeglid ja neid järgida. Vikipeedias toimetades pole oluline kes sa oled, milline sa oled või kus sa oled – igaüks, kes käitub reeglite järgi, võib olla ekspert-vikipedist-toimetaja-entsüklopedist või vikifotograaf.

Alustuseks võib lugeda läbi [https://wikimedia.ee/vikipeedia-a-ja-o/ Vikipeedia A ja O], siit saab teada, mis Vikipeedia on ja kuidas see toimib või miks on Vikipeedia just selline nagu ta on. Edasi võid juba [https://wikimedia.ee/oppevideod/ vaadata õppevideoid] (ära karda, need on lühikesed) selle kohta, kuidas Vikipeediasse sisu luua ja seal artikleid toimetada.


[[Fail:Jutumull ei meeldi kirjutamine.jpg|raamita|vasakul]]


Vikipeedia pakub võimalusi ka neile. Sa võid [[:q:|Vikitsitaatide]] lehti uute tsitaatidega või [[:commons:|rikastada Vikipeediat hoopis fotodega]]. Kujuta vaid ette, et sinust võib vaid mõne klõpsuga saada [[Vikipeedia:Meie fotograafid|vikifotograaf]], kelle fotod jõuavad maailma mistahes väljaandesse.


[[Fail:Jutumull keegi võiks näidata.jpg|raamita|paremal]]


Rahu! Muidugi on Vikipeedial olemas kõik, mis vaja, ka sellele probleemile leidub lahendus. Sa võid [https://wikimedia.ee/vikipeedia-teemalised-koolitused/ osaleda mõnel koolitusel], kus teeme asjad selgeks puust ja punaselt. Tartus tegutseb ka [https://wikimedia.ee/tartu-vikiklubi/ Tartu Vikiklubi], mis korraldab vikihuviliste kokkusaamisi ja koolituspäevi. Koolitusi saab tellida koolidesse, asutustesse, organisatsioonidesse või võtta üksikisikuna osa mõnest avalikust koolitusest. [https://wikimedia.ee/kontakt/ Kirjuta meile] ja me aitame sind hea meelega. 


== Vikipeedia pöördub õpetajate ja õppejõudude poole ==

Vikipeedia on haridusprojekt. See on justkui üks suur õpik, mis on kõigile vabalt kasutatav. Ühtlasi saame aga just läbi haridussüsteemi kaasata Vikipeedia loomisesse ja parendamisse suurimat võimalikku inimeste hulka. Vikipeedia on heaks õppevahendiks nii [[Vikipeedia:Vikipeedia üldhariduskoolides|üldharidus-]] kui [[Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides|kõrgkoolides]]. 

*[https://wikimedia.ee/koolide-programm/ Õpetajad, olete oodatud!] 
*[https://wikimedia.ee/korgkoolide-programm/ Õppejõud, olete oodatud!]

Paljud kõrgkoolide lektorid on juba põiminud Vikipeedia artikli kirjutamise õppetöösse. Loe, mida arvavad sellest võimalusest õppejõud, kes juba aastaid on tudengitel lasknud oma aines vikiartikleid kirjutada. 

Oma kogemusi ja soovitusi jagavad:

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
File:Ann Siiman 2023-06-05.jpg|[https://wikimedia.ee/eestikeelne-vikipeedia-areneb-joudsalt/ Ann Siiman (Tartu Ülikool)]: &quot;Vikiartikli loomisega kaasnevad (tudengi jaoks) suurem vastutus ja motivatsioon, sest tegu on avaliku tekstiga, millest sünnib laiem kasu.&quot;
File:Ursula Erik krokodillikuusega.jpg|[https://wikimedia.ee/tudengid-voiksid-kirjutada-vikipeediasse-mitte-sahtlisse/ Ursula Erik (Eesti Maaülikool)]: “Tudengid võiksid kirjutada Vikipeediasse, mitte sahtlisse.&quot;
File:Kaupo Kukli 6.01.2022.jpg|[https://wikimedia.ee/tudengite-iseseisva-too-saab-edukalt-asendada-vikiartikli-kirjutamisega/ Kaupo Kukli (Tartu Ülikool)]: &quot;Üliõpilase jaoks on vikiartikkel põhimõtteliselt publikatsioon, tõenäoliselt tema esimene ja mõne jaoks võib olla ka viimane.&quot;
File:Marko Vainu.jpg|[https://wikimedia.ee/marko-vainu-vikipeedia-on-tapselt-nii-hea-voi-halb-kui-heaks-voi-halvaks-me-ta-ise-teeme/ Marko Vainu (Tallinna Ülikool)]: &quot;Julgustan kasutama vikiartikli ülesannet kõigil neil, kes muidu kasutavad õppeülesandena referaati.&quot;
File:Ain Riistan.jpg|[https://wikimedia.ee/ain-riistan-tegelikult-on-vikipeedias-selliseid-asju-mida-mitte-kusagilt-mujalt-ei-saa/ Ain Riistan (Tartu Ülikool)]: &quot;Vikipeedia artikli kirjutamine on üliõpilastele väga hea kogemus ja ka väljakutse, lisaks muidugi ka panus ühiskonda.&quot;
&lt;/gallery&gt;

== Vikisiili küsimused ==

=== Millal Vikipeedia valmis saab? ===

[[Fail:Millal Vikipeedia valmis saab.jpg|raamita|right|300px|Millal Vikipeedia valmis saab]]
Vikipeedia ei saa kunagi valmis.

Nagu on näha ka vikipeedia logol, siis vikipalli ülemine osa on alati lahtine, ikka on puudu veel mõni pusletükk. Vikipeedia erineb teistest entsüklopeediatest selle poolest, et see areneb koos inimühiskonnaga ja on justkui maailma peegeldus. 

[[Fail:Wikipedia by Giulia Forsythe.jpg|raamita|keskel]]

Eestikeelsesse Vikipeediasse lisandub igal kuul keskmiselt ligi 1000 uut artiklit, aastas tavapäraselt üle 11&amp;nbsp;000 artikli. Artiklite arvu poolest oleme enam kui 300 keeleversiooni seas tublil 45. kohal. Jätkates samas kasvutempos ületaksime miljoni artikli künnise aga alles umbes aastaks 2090 ja seepärast tuleb ka tempot tõsta, kui tahame, et kõige olulise kohta saaks ka eesti keeles infot ammutada.

=== Kui suur on Vikipeedia ja kas seda saab alla laadida või välja printida? ===

Vikipeedial üle 300 keeleversiooni sisaldavad kollektiivselt üle 60 miljoni artikli. Eestikeelses versioonis on praegu [[Special:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]] artiklit ja kõigi keeleversioonide seas on see artiklite arvult 45. kohal. Samal ajal on ingliskeelses Vikipeedias {{NUMBEROF|ARTICLES|en}} artiklit ja need sisaldavad üle [[:en:Special:Statistics|4,4 miljardi sõna]]. Artiklite kõrval on muidugi Vikipeedias ka teisi lehekülgi (nagu see siin) ja nii ligineb ingliskeelne Vikipeedia suurima keeleversioonina 60 miljonile leheküljele. Kokkupakitult on praeguse ingliskeelse Vikipeedia artiklilehekülgede maht ilma meediafailideta [https://dumps.wikimedia.org/enwiki/20230720/ umbes 20 GB] ja eestikeelne Vikipeedia [https://dumps.wikimedia.org/etwiki/20230720/ veel sõbralikuma mahuga]. Allalaadimise kohta saad lugeda näiteks [[:en:Wikipedia:Database download|siit]].

[[Fail:Kas vikipeediat saab alla laadida.jpg|raamita|paremal|300px|Vikisiil küsimas]]
On olemas mitmeid spekulatsioone ja katsetusi Vikipeedia välja printimise kohta ning [https://what-if.xkcd.com/59/ püütud arvutada, et mitut täistuuridel töötavat printerit oleks vaja printiversiooni jooksvaks uuendamiseks]. Kindel on see, et printimise lõpetamise ajaks on välja prinditud versioon juba aegunud, sest ainuüksi ingliskeelses Vikipeedias tehakse igas minutis ligi 100 muudatust. Eestikeelses Vikipeedias luuakse aga ligi 30 uut artiklit päevas rääkimata olemasolevate artiklite uuendamisest ja täiendamisest.

[[Fail:Wikipedia-book.jpg|thumb|raam|vasakul|Vähem kui 500 vikiartiklist koosnev raamat]]
2015. aastal printis kunstnik Michael Mandiberg installatsiooni käigus välja Vikipeedia tekste ilma visuaalse materjalita 106 köidet (millest igaühes oli ligi 700 lehekülge, kuid see oli vaid murdosa 2015. aasta ingliskeelsest keeleversioonist, mille kogumaht oleks olnud juba siis 7473 köidet. 

Vikipeedia artiklid on mahukad. Rob Matthews, graafilise disaini tudeng Ühendkuningriigist, printis 2012. aastal välja kõigest 437 esinduslikku ingliskeelse Vikipeedia artiklit, millest sai 5000 leheküljelise köite paksusega umbes 48 cm.

=== Kas Vikipeedia võib kogemata kustuda? ===

Vikipeedias kustutatakse kogu aeg mittevajalikke lehti. Teoreetiliselt, kui keegi asuks kustutama järjest Vikipeedia lehti, siis see inimene oleks blokeeritud juba ammu enne seda, kui ta jõuaks sajanda leheküljeni. Selle eest hoolitsevad Vikipeedia kaastöölised ja administraatorid. Kui ka mõni leht saab kas kogemata või sihilikult kustutatud, siis on võimalik see taastada eelmisele versioonile.
[[Fail:Kas Vikipeedia võib kustuda.jpg|raamita|paremal|300px|Uudishimulik vikisiil]]
Kas on võimalik aga, et Vikipeedia kaob üleöö mõne tehnilise serveririkke tõttu ning haihtub lihtsalt bittidena kosmosesse, nii nagu mõnikord juhtub meie arvuti sisuga? 

Kui selline asi ka juhtuks, siis Vikipeedial on eri kohtades mitmed tagavarakoopiad. Vikipeedia on majutatud [[Wikimedia Foundation]]i (WMF) serveritesse, mis asuvad põhiliselt Ameerika Ühendriikides. Isegi kui WMFi kõigis andmekeskustes kõik arvutid korraga rikki läheksid, oleks Vikipeedia leht maas vaid loetud päevad enne, kui see suudetakse taastada.

=== Kes on vikipedist ja milline ta välja näeb? ===

[[Fail:Wikignome.gif|pisi|vasakul|Vikignoom ehk vikivaim ]]

Vikipeediasse lisavad sisu ja kirjutavad artikleid vabatahtlikud: mõni teeb muudatusi pea iga päev ja teine lisab midagi korra elus ning see võib olla vaid täiendus puuduva koma osas. Kõigil on aga võrdne õigus Vikipeediasse panustada.

Valdava enamuse muudatustest teeb aga väike hulk eriti aktiivseid kaastöölisi. Selliseid aktiivseid sisulisajaid ja -toimetajaid nimetatakse [[vikipedist]]ideks ning fotomaterjaliga panustajaid vikifotograafideks. [[Vikipeedia:20|Siin lehel]] näed huvitavat statistikat selle kohta, kes on lisanud Vikipeediasse kõige rohkem vikilehti või fotosid ja kes on olnud Vikipeedias kõige kauem aktiivne. Sarjas [https://wikimedia.ee/category/vikipeedilisi-vaatlusi/ Vikipeedilisi vaatlusi] on ilmunud mitmeid interjuusid vikipedistide ja Vikipeediasse eri moel panustanud inimestega.

[[Fail:Vikipedist.jpg|pisi|Vikipedist tehisaru nägemuses]]
Vikipedistide seas läbi viidud miniküsitluse kohaselt on üks keskmine vikipedist huvitav ja pisut omamoodi tegelane. Ta on sageli fanaatiline ja võib olla Vikipeediast kerges sõltuvuses. Kui satud tema jaoks südamelähedasele teemale, siis avaneb teadmiste juga. Vikipedist on ka tavaliselt uudishimulik ja teadmisjanuline. Teiste jaoks võib ta tunduda kerge kiiksuga. Ta on ümar targutaja ja peidetud ekstravert.

Loomariigist sümboliseerib Vikipedisti kõige paremini öökull, kuid võrreldud on ka mesilasega, kes on väike tegelane suures projektis. Tehisintellekt kujundas kirjelduse põhjal kõrvaloleva pildi.

=== Vikivanasõna ===

[[Fail:Vikisiili küsimus.jpg|raamita|vasakul]]


Üks vikisiil jõuab rohkem küsida, kui 10 vikipedisti vastata.

Kui sul on veel vikisiili küsimusi, siis leiad neile vastused [https://wikimedia.ee/vikipeedia-a-ja-o/ siit].


== Alusta kohe ==

Nüüd, kui oled kogu lehekülje läbi lugenud ja linkide kaudu ka mujal lehtedel käinud, siis pole enam mõelda pikalt. Kutsume sind kohe vikitegevustes osalema.

* Osale mõnel Tartu Vikiklubi tasuta minikoolitustel, mille kohta leiad infot [https://wikimedia.ee/tartu-vikiklubi/ Wikimedia Eesti kodulehelt.]
* [https://wikimedia.ee/ Registreeru meie kodulehel Vikiteataja lugejaks]. Igal kuul tuleb sulle meilipostkasti mõnus kompaktne uudiskiri, mis vahendab kõike huvitavat vikimaailmast! 
* Vaata, mida huvitavat postitame [https://www.facebook.com/wikimediaeesti/ Wikimedia Eesti Facebooki] lehel! Siin jagame alati infot ka tasuta koolituste, ürituste ja vikivõistluste kohta. 
* Külasta [https://wikimedia.ee/ Wikimedia Eesti kodulehte], seal on palju head kraami, lugemist ja informatsiooni. Kui tekib endal mõni küsimus või huvitav koostöösoov, siis [https://wikimedia.ee/kontakt/ kirjuta meile]!

Vikipeedias näeme!

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>5rfoch4puz0rh7ozfjf5i2xx5i9x3tx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa Kiievi-konvoi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>659471</id>
    <revision>
      <id>7265099</id>
      <parentid>7047207</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:29:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28403" sha1="39yar6h3nkjr4enltq72bxkwn6pf6wl" xml:space="preserve">{{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
[[File:Russian-convoy.jpg|thumb|Venelaste Kiievi konvoi ligikaudne asukoht [[The Economist]]i andmetel.]]
[[File:Russian origin military BM-21 Grad captured by Ukrainian army 2.jpg|thumb|1 Vene sõjaväemasin [[BM-21 Grad]], mis sarnaneb Kiievi konvois kasutatavale tüübile]]

'''Venemaa Kiievi-konvoi''' oli suur [[Venemaa relvajõud|Vene sõjaväemasinate]] [[kolonn]] 2022. aastal [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungil Ukrainasse]], mis jõudis [[Kiievi oblast]]isse, ulatudes [[Prõbirsk]]ist [[Hostomel]]ini [[Ivankiv]]i kaudu&lt;ref&gt;{{cite news|title=Vladimir Putin is pushing Russia into the past|newspaper=[[The Economist]]|date=2022-03-12|url=https://www.economist.com/briefing/2022/03/12/vladimir-putin-is-pushing-russia-into-the-past}}&lt;/ref&gt;. See oli suundumas ründama [[Kiiev]]it, kuid jäi siis ebaselgetel põhjustel seisma. Kommentaatorid on oletanud, et suurel hulgal sõduritel ja sõidukitel võis olla probleeme kütuse- ja toidupuudusega ning kolonni võisid peatada ka Ukraina sõjaväe rünnakud.&lt;ref name=&quot;BBC 3 March&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;McGee&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite web |date=2022-03-28 |title=The drone operators who halted Russian convoy headed for Kyiv |url=https://www.theguardian.com/world/2022/mar/28/the-drone-operators-who-halted-the-russian-armoured-vehicles-heading-for-kyiv |access-date=2022-03-31 |website=the Guardian |language=en}}&lt;/ref&gt;

2. aprillil 2022 kuulutas [[Ukraina kaitseministeerium]] pärast Vene vägede piirkonnast lahkumist kogu [[Kiievi oblast]]i Vene vägedest vabaks.&lt;ref name=&quot;aljazeeraRC2022/4/3&quot;&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2022/4/3/ukraine-retakes-whole-kyiv-region-as-russian-troops-pull-back Ukraine ‘retakes whole Kyiv region’ as Russia looks east], [[aljazeera.com]] (3 April 2022)&lt;/ref&gt; Kolm päeva varem teatas [[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]], et konvoi &quot;oma ülesannet tegelikult ei täitnud.&quot;&lt;ref name=&quot;2969010Pentagon&quot;/&gt; 4. märtsil 2022 teatas [[The Economist]], et aeglane tempo ja näiliselt korrastumata sõjaline formatsioon esindavad Venemaa probleeme sõjas üldiselt.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-03-04 |title=Why a huge Russian convoy remains stalled north of Kyiv |newspaper=[[The Economist]] |url=https://www.economist.com/europe/2022/03/04/why-a-huge-russian-convoy-remains-stalled-north-of-kyiv |access-date=2022-03-07 |issn=0013-0613 |archive-date=7 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220307070614/https://www.economist.com/europe/2022/03/04/why-a-huge-russian-convoy-remains-stalled-north-of-kyiv |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

==Taust==
===3 päeva sõjaplaan===
Väidetavalt lootis Venemaa [[Kiiev]]i kiiresti vallutada ja Ukraina valitsuse tagandada, võimaldades luua venemeelse valitsuse.&lt;ref name=&quot;Sheftalovich&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.politico.eu/article/ukraine-war-russia-vladimir-putin-miscalculation/ |title=Putin's miscalculation |author=Zoya Sheftalovich |work=[[Politico]] |date=26 February 2022 |access-date=11 March 2022 |archive-date=10 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220310193923/https://www.politico.eu/article/ukraine-war-russia-vladimir-putin-miscalculation/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;India Today&quot;&gt;{{Cite web |title=Russian military convoy near Ukraine's Kyiv makes no progress, probably stuck in mud or out of fuel: Report |url=https://www.indiatoday.in/world/russia-ukraine-war/story/russia-ukraine-war-news-updates-military-convoy-kyiv-mud-fuel-report-1921535-2022-03-07 |date=7 March 2022 |access-date=2022-03-07 |website=India Today |language=en |archive-date=7 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220307041700/https://www.indiatoday.in/world/russia-ukraine-war/story/russia-ukraine-war-news-updates-military-convoy-kyiv-mud-fuel-report-1921535-2022-03-07 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Venemaa paigutas [[Valgevene]]sse suure väe, mis ületas piiri ja tungis [[Põhja-Ukraina]]sse, teised väed aga ründasid lõunas [[Donbass]]ist, [[Luhansk]]ist ja [[Krimm]]ist.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-03-02 |title=Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ |access-date=2022-03-07 |archive-date=1 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301043447/https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

==Tähelepanekud==
[[File:Продвижение подразделений ВС РФ в ходе вторжения на Украину 007.png|thumb|Vene konvoi [[Pealetung Kiievile|Kiievi pealetungi]] ajal 2022. aasta märtsis]]

===Liikumised===
[[Maxar Technologies]] märkas Kiievi konvoi esimest korda satelliidipiltidelt esmaspäeval, 28. veebruaril 2022.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2022-03-02 |title=A 64-kilometre-long Russian military convoy is approaching Kyiv. Here's what we know so far |language=en-AU |work=ABC News |url= https://www.abc.net.au/news/2022-03-02/a-massive-russian-convoy-is-approaching-kyiv-heres-what-we-know/100874820 |access-date=2022-03-16 |archive-date=15 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220315065229/https://www.abc.net.au/news/2022-03-02/a-massive-russian-convoy-is-approaching-kyiv-heres-what-we-know/100874820 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Sõidukite kolonn sisenes Valgevenest Ukrainasse ja liikus lõunasse läbi Prõbirski ja seejärel [[Ivankiv]]i.&lt;ref name=&quot;9news&quot; /&gt; Ilmselt suundus konvoi Ukraina pealinna Kiievi poole, et valmistuda kavandatud [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahinguks]],&lt;ref name=&quot;India Today&quot;/&gt; arvatavasti eesmärgiga Kiievit piirata ja ähvardada.&lt;ref name=&quot;Beaumont&quot;&gt;{{Cite web |date=2022-03-01 |title=Vast Russian military convoy may be harbinger of a siege of Kyiv |url=https://www.theguardian.com/world/2022/mar/01/vast-russian-military-convoy-kyiv-siege-ukraine |author=Peter Beaumont |access-date=2022-03-07 |website=the Guardian |language=en |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220306142745/https://www.theguardian.com/world/2022/mar/01/vast-russian-military-convoy-kyiv-siege-ukraine |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi 7. märtsi 2022. aasta luureandmete kohaselt jääb aga Kiievisse edeneva suure Vene kolonni põhiosa linnast üle 30 km kaugusele ummikusse Ukraina vastupanu, mehaaniline rike ja ummikute tõttu. &quot;&lt;ref name=&quot;McGee&quot;/&gt; [[Time]] teatas, et 1. märtsiks oli see kesklinnast 25 kilomeetrit&lt;ref&gt;{{Cite magazine |title=Russia's 40-Mile Long Tank Convoy Closes In on Kyiv as Bombing Intensifies in Kharkiv |url=https://time.com/6152916/russia-convoy-kyiv/ |access-date=2022-03-11 |magazine=Time |language=en |archive-date=9 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220309052622/https://time.com/6152916/russia-convoy-kyiv/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt; ja seejärel teatati, et see peatus 25–30 kilomeetri kaugusel Kiievist.&lt;ref name=&quot;9news&quot;&gt;{{Cite web |title=What we know about 64km-long Russian convoy headed for Kyiv |url=https://www.9news.com.au/world/what-we-know-about-64-kilometre-long-russian-convoy-headed-for-kyiv-ukraine-explained/53b58921-dc8c-4833-b7e1-6654bd2c0267 |access-date=2022-03-07 |website=www.9news.com.au |date=2 March 2022 |archive-date=7 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220307140414/https://www.9news.com.au/world/what-we-know-about-64-kilometre-long-russian-convoy-headed-for-kyiv-ukraine-explained/53b58921-dc8c-4833-b7e1-6654bd2c0267 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

===Koostis ja suurus===
2. märtsil sisaldas konvoi hinnanguliselt kuni 15 000 sõdurit.&lt;ref name=&quot;9news&quot;/&gt; Formatsioon ise koosnes mitmesugustest sõjaväesõidukitest, satelliidi kaadrid näitavad, et sõidukid on pargitud laiematel teelõikudel kolmes reas.&lt;ref name=&quot;Beaumont&quot;/&gt; Konvoi on silma paistnud oma suuruse poolest milleks oli umbes 65 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web |title=Is stuck convoy in Ukraine a setback for Russia? |url=https://www.9news.com.au/world/russia-ukraine-update-stuck-russian-military-convoy-explainer/69a3eaaf-e89c-4a9d-96ad-9eb425defe9b |access-date=2022-03-07 |website=www.9news.com.au |date=4 March 2022 |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220306233946/https://www.9news.com.au/world/russia-ukraine-update-stuck-russian-military-convoy-explainer/69a3eaaf-e89c-4a9d-96ad-9eb425defe9b |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Konvoi satelliidifotod näitavad, et kolonn koosneb Vene varustusveokitest, vägedest, relvadest&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-03-04 |title=Russia's 64km convoy has made 'little discernible progress' towards Kyiv, UK intelligence says |language=en-AU |work=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2022-03-04/russian-advance-on-kyiv-has-made-little-progress/100881736 |access-date=2022-03-07 |archive-date=7 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220307091228/https://www.abc.net.au/news/2022-03-04/russian-advance-on-kyiv-has-made-little-progress/100881736 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; ja suurtükiväest.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Cooper |first=Tom Sables Tim |title=What's going on with Russia's convoy outside Kyiv? |url=https://www.forces.net/ukraine/news/whats-going-russias-convoy-outside-kyiv |access-date=2022-03-07 |website=Forces Network |date=4 March 2022 |language=en |archive-date=7 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220307225601/https://www.forces.net/ukraine/news/whats-going-russias-convoy-outside-kyiv |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Reuters muutis konvoi suurust, hinnates seda seni arvatust suuremaks, 64 kilomeetrit pikaks,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; kusjuures [[The Independent]]i hinnangul oli see 1. märtsiks kasvanud 64 kilomeetrini, nende esialgne hinnanguline suurus on 27 kilomeetrit.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-01 |title=Ukraine: 40 mile-long Russian convoy on way to Kyiv twice as long as previously known |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-war-kyiv-maxar-b2025365.html |access-date=2022-03-11 |website=The Independent |language=en |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311042036/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-war-kyiv-maxar-b2025365.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

===Õhukate===
Konvoid kaitsti mobiilsete õhutõrjesüsteemidega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kui tõhusad need olid, pole teada, sest mujal olid Ukraina droonid [[Bayraktar TB2]] edukalt rünnanud ja 1. märtsiks &quot;hävitanud kolm [Venemaa] SAM-raketisüsteemi ja neli 152-millimeetrist suurtükki koos enam kui 10 veoki ja mitme tankiga&quot;.&lt;ref name=&quot;Harding&quot;&gt;{{Cite web |title=Ukraine's drone strikes a threat to Russia's advancing forces |author=Thomas Harding |work=The National |date=1 March 2022 |access-date=11 March 2022 |url=https://www.thenationalnews.com/world/uk-news/2022/03/01/ukraines-drone-strikes-a-threat-to-russias-advancing-forces/ |quote=The unmanned aircraft have destroyed three SAM missile systems and four 152mm artillery pieces, along with more than 10 trucks and several tanks |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311122818/https://www.thenationalnews.com/world/uk-news/2022/03/01/ukraines-drone-strikes-a-threat-to-russias-advancing-forces/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Bronk&quot;&gt;{{Cite web |url=https://www.youtube.com/watch?v=_WGcfkqzUI4 |title=Reasons for Failure? Russian Air Force in Ukraine |author=Justin Bronk (Research Fellow at the Royal United Services Institute) |work=Military Aviation History |date=3 March 2022 |access-date=11 March 2022 |archive-date=10 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220310142506/https://www.youtube.com/watch?v=_WGcfkqzUI4 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Türgis toodetud droonide TB2 tõhusust on osaliselt seostatud Venemaa suutmatusega saavutada sõja algusfaasis õhus ülemvõimu,&lt;ref name=&quot;Harding&quot;/&gt; aga ka Venemaa kehva koordinatsiooni ja kommunikatsiooni tõttu.&lt;ref name=&quot;Bronk&quot;/&gt; Seetõttu kaalusid Ukraina komandörid nende kasutamist konvoi vastu, kuid neil oli suhteliselt vähe paigutatavaid TB2 droone, vähe sõjaväelasi oli koolitatud neid tõhusalt kasutama ning Vene väed võivad olla võimelised neid jälgima ja raadioemissioonide kaudu alla tulistama.&lt;ref name=&quot;Harding&quot;/&gt; Veelgi enam, lennundusteadlane Justin Bronk väitis 3. märtsiks, et Vene väed näivad olevat liikunud rohkem õhutõrjesüsteeme edasi, sealhulgas ümber kolonni.&lt;ref name=&quot;Bronk&quot;/&gt; Bronk väitis, et konvoi oli seega muutunud &quot;väga-väga keeruliseks&quot;. Ukraina õhujõudude sihtmärk&quot;, sest see oli Valgevene-Ukraina piiril asuvate raketisüsteemide [[S-400]] käeulatuses, välja arvatud peaaegu kõik konvoi vastu suunatud konventsionaalse meeskonnaga lennukite rünnakud (välja arvatud võib-olla väga madalal tasemel lendamine, visuaalse sihtimise operatsioonid).&lt;ref name=&quot;Bronk&quot;/&gt;

==Seisak==
[[File:Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе вторжения на Украину 006.png|thumb|AVene soomuskolonn Kiievi oblastis, 7. märts 2022]]
Konvoi seiskus 8 päeva pärast pealetungi algust umbes 30 kilomeetri kaugusel Kiievi kesklinnast; 7. märtsi 2022 seisuga ei olnud kolonn USA kaitseametnike sõnul mõne päeva jooksul üldse liikunud.&lt;ref name=&quot;McGee&quot;&gt;{{Cite web | first =Luke | last = McGee |title= Here's what we know about the 40-mile-long Russian convoy outside Ukraine's capital |url= https://www.cnn.com/2022/03/03/europe/russian-convoy-stalled-outside-kyiv-intl/ |access-date=2022-03-07 |website= CNN | date = 3 March 2022 |archive-date=8 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220308112126/https://www.cnn.com/2022/03/03/europe/russian-convoy-stalled-outside-kyiv-intl/index.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

===Rikke põhjused===
Konvoi seisma jäämise põhjuste üle on palju arutatud. [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]] märkis, et 7. märtsiks oli see &quot;seiskunud Ukraina tugeva vastupanu, mehaaniliste rikete ja ummikute tõttu. Kolonn on kolme päeva jooksul vähe märgatavaid edusamme teinud.&quot;&lt;ref name=&quot;McGee&quot; /&gt;
*'''Kütuse- ja toidupuudus''': paljud kommentaatorid väitsid, et konvoi seiskus kütuse- ja toidupuuduse tõttu.&lt;ref name=&quot;McGee&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-10 |title=UK claims Russian convoy near Kyiv 'suffering continued losses' |url= https://www.independent.co.uk/news/world/europe/kyiv-russian-convoy-putin-uk-b2032666.html |access-date= 2022-03-11 |website=The Independent |archive-date=10 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220310111727/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/kyiv-russian-convoy-putin-uk-b2032666.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Laiemas konfliktis on ilmnenud kütuse- ja tarneprobleemid, kuna veoautodel ja sõidukitel on kütus otsa saanud, mistõttu on need hüljatud.&lt;ref name=&quot;BBC 3 March&quot; /&gt; Mõnel juhul küsisid Vene sõdurid kohalikelt ukrainlastelt oma sõidukite jaoks toitu või kütust.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;
*'''Ilm, maastik ja ummikud''': muu meedia vihjab, et sõidukid jäid mudasse kinni, põhjustades [[Liiklusummik|liiklusummikuid]].&lt;ref name =&quot;:0&quot; /&gt; On olnud mitmeid näiteid, et Venemaa sõidukid ei suuda sõita üle mudase või soise maastiku. Sel juhul ei paista maastik selle aasta pehme talve tõttu tahkeks külmunud olevat. Sotsiaalmeedias on laialdaselt avaldatud pilte raskete roomikutega sõidukitest, mille Vene sõdurid pärast mudalõksu jäämist maha jätsid.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; See probleem oli eriti tähelepanuväärne Põhja-Ukrainas, kus see süvenes, kuna kevadine hooajaline sula [[Teedelagu|bezdorižžja]] võtab võimust rohkemates piirkondades.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;
*'''Ukraina rünnakud''': teised on väitnud, et konvoi seiskus Ukraina sõjaväe rünnakute tagajärjel, kuigi selle kohta on avaldatud vähe kontrollitud teavet. On oletatud, et kolonni ründasid suurtükivägi, Türgis valmistatud droonid või maapealsed varitsused.&lt;ref name=&quot;BBC 3 March&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-03-03 |title=Ukraine: Why has Russia's 64km convoy near Kyiv stopped moving? |language=en-GB |work=BBC News |url= https://www.bbc.com/news/world-europe-60596629 |access-date=2022-03-07 |archive-date=4 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220304102835/https://www.bbc.com/news/world-europe-60596629 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name = &quot;McGee&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 28. märtsil teatati, et konvoi peatasid Ukraina droonirünnakud.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;
*'''Hooldus''': sõiduki kehv hooldus võis kaasa aidata konvoi rikkele.&lt;ref name=&quot;BBC 3 March&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite web |last1= Roper |first1=Matt |last2= Hughes |first2=Lorna |date=2022-03-06 |title= Russian soldiers run out of fuel and knock on village doors for food |url= https://www.cornwalllive.com/news/uk-world-news/russian-soldiers-lost-knock-ukraine-6761337 |access-date= 2022-03-07 |website=Hull Live |archive-date=7 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220307115228/https://www.cornwalllive.com/news/uk-world-news/russian-soldiers-lost-knock-ukraine-6761337 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Tegler |first=Eric |title=Have Flat Tires And Ukraine's Mud Season Stalled The Russian Column Outside Kyiv? |url = https://www.forbes.com/sites/erictegler/2022/03/06/have-flat-tires-and-ukraines-mud-season-stalled-the-russian-convoy-outside-kyiv/ |access-date=2022-03-07 |website=Forbes |archive-date=7 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220307052728/https://www.forbes.com/sites/erictegler/2022/03/06/have-flat-tires-and-ukraines-mud-season-stalled-the-russian-convoy-outside-kyiv/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Trent Telenko, varem Pentagoni personalispetsialist ja sõjaajaloo kirjanik, ning valitsuse nõunik ja majandusteadlane Karl Ruth toetasid hooldusteooriat, kusjuures Telko märkis ka, et Vene armee &quot;lihtsalt ei saa nendega [mudahooajal] maastikul riskida]&lt;ref&gt;{{Cite web |title=How cheap Chinese tires might explain Russia's 'stalled' 40-mile-long military convoy in Ukraine |url=https://news.yahoo.com/cheap-chinese-tires-might-explain-094313721.html |access-date=2022-03-08 |website=news.yahoo.com |date=3 March 2022 |language=en-US |archive-date=8 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308005549/https://news.yahoo.com/cheap-chinese-tires-might-explain-094313721.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
*'''Ootamine''': Teised kommentaarid väitsid, et konvoi ootas lihtsalt operatsioonide baasi loomist.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Citation |title=Ukraine War: The 40 mile Convoy is Worse Than You Think |url= https://www.youtube.com/watch?v=FDKH_FxFdrw |access-date=2022-03-08 |archive-date=8 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220308235242/https://www.youtube.com/watch?v=FDKH_FxFdrw&amp;feature=youtu.be |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web |last2 = Demirjian |first1 =Siobhán | last1 = O'Grady | first2 = Karoun |date= 2022-03-09 |title=Is the Russian convoy outside Kyiv stuck or readying for final attack? |url= https://www.smh.com.au/world/europe/is-the-russian-convoy-outside-kyiv-stuck-or-readying-for-final-attack-20220309-p5a30l.html |access-date=2022-03-09 |website=The Sydney Morning Herald |archive-date=9 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220309111042/https://www.smh.com.au/world/europe/is-the-russian-convoy-outside-kyiv-stuck-or-readying-for-final-attack-20220309-p5a30l.html |url-status= live }}&lt;/ref&gt;
*'''Üldine halb planeerimine ja organiseerimatus''': [[Janes Information Services]] väitis, et Venemaa üldine ettevalmistamatus Ukraina invasiooniks, mis on seotud asjaoluga, et Venemaa pole alates II maailmasõjast sellises mahus tegutsenud, on põhjustanud sideprobleeme ja eri üksuste koostöövõimetust, mille tagajärjeks on soomustatud kolonni seiskumine ja ilmselge rikkumine.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Ukraine conflict: Russian military adapts command-and-control for Ukraine operations |url= https://www.janes.com/defence-news/news-detail/ukraine-conflict-russian-military-adapts-command-and-control-for-ukraine-operations |access-date= 2022-03-11 |website=Janes |archive-date=7 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220307163758/https://www.janes.com/defence-news/news-detail/ukraine-conflict-russian-military-adapts-command-and-control-for-ukraine-operations |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

==Strateegiline analüüs==
Kommentaarides, mis käsitlesid kolonni varsti pärast selle ilmumist, eeldati, et see oli algselt kolonn, mis siseneb Ukrainasse, liigub lõunasse Kiievisse ja seejärel piirab selle ümber.&lt;ref name=&quot;ABC 11 March&quot; /&gt;

3. märtsil 2022 viitas CNN endise Soome kaitseluure eksperdi Martti Karile, kes ütles, et strateegiliselt kujutas seiskunud kolonn oma käimasolevale kampaaniale kaht peamist ohtu. Esiteks, nüüd seisma jäänud kolonn võib olla lihtne sihtmärk, kes kannatab rünnakute all, mis võivad selle lõpuks hävitada. Teiseks põhjustaks seiskunud kolonn, kuna olukord selles viibijate jaoks halvenes, moraalseid probleeme ilmselgelt mitte ainult kolonnis olijatele, vaid ka teistele Vene vägedele, kes selle raskest olukorrast kuulsid.&lt;ref name=&quot;McGee&quot; /&gt;

Mõned kommentaarid on viidanud, et konvois olnud väed sisaldasid palju varustusveokeid ja konvois viibinud sõdurid jäid ellu, sõid ära veoautodes olevad varud, mille konvoi kavatses teistele üksustele toimetada.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=12ft {{!}} |url=https://12ft.io/proxy?q=https://www.telegraph.co.uk/news/2022/03/09/putins-invasion-logistical-nightmare/ |access-date=2022-03-09 |website=12ft.io |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311111514/https://12ft.io/proxy?q=https%3A%2F%2Fwww.telegraph.co.uk%2Fnews%2F2022%2F03%2F09%2Fputins-invasion-logistical-nightmare%2F |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Mõned on pidanud selle kiiret tempot ja logistilisi probleeme Venemaa sõjapidamise saamatuse üldiseks sümboliks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Eeldati, et kolonn moodustab osa kavandatud Kiievi piiramisest, kus sõidukid ja väed lendasid oma positsioonidele,&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2022-03-01 |title=Ukraine conflict: Dread in Kyiv as huge Russian convoy advances |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60571884 |access-date=2022-03-11 |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311042034/https://www.bbc.com/news/world-europe-60571884 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; ka võis see olla varustuskonvoi toidu ja laskemoona täiendamiseks juba osalenud vägedele piirkonnas, või oli eesmärk Kiievi vastu suunatud rünnakute operatsioonide baasi loomine.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

==Ukraina tegevused logistika vallas==
===&quot;Rünna esimest&quot; meetod===
ABC teatas 3. märtsil, et maapealsed rünnakud tankitõrjerelvadega hävitasid arvukalt sõidukeid. Selles märgiti, et ründavad jõud olid tahtlikult rünnanud kolonni algust, hävitades sõidukeid ja tekitades ad hoc teetõkkeid, kusjuures järgmised sõidukid ei saanud mööduda.&lt;ref name=&quot;ABC 11 March&quot; /&gt; 11. märtsil teatas USA kõrge kaitseametnik, et Ukraina väed on sooritanud mitu rünnakut konvoi pihta maast tulega, näiteks lääneriikide poolt tarnitud õlalt lastud tankitõrjerakettidega [[FGM-148 Javelin]].&lt;ref name=&quot;ABC 11 March&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-03-11 |title=Huge Russian convoy outside Kyiv disperses after reports of food, fuel shortages |language=en-AU |work=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2022-03-11/new-satellite-images-show-russian-convoy-outside-kyiv-disperse/100902058 |access-date=2022-03-11 |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311064146/https://www.abc.net.au/news/2022-03-11/new-satellite-images-show-russian-convoy-outside-kyiv-disperse/100902058 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Ukraina üksused on oma eeldatavale teele seadnud mitmesuguseid takistusi ja teetõkkeid, sealhulgas &quot;parkivad trammid, bussid ja suured sõidukid&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=How Kyiv locals plan to stop enormous Russian convoy |url=https://www.9news.com.au/world/kyiv-residents-block-and-barricade-streets-to-stop-massive-russian-army-convoy/3763df22-0294-4ff8-80cd-de0f270f3344 |access-date=2022-03-11 |website=www.9news.com.au |date=9 March 2022 |archive-date=9 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220309100533/https://www.9news.com.au/world/kyiv-residents-block-and-barricade-streets-to-stop-massive-russian-army-convoy/3763df22-0294-4ff8-80cd-de0f270f3344 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Ukraina snaiprid on kaasanud vägesid oma positsioonilt ja tapnud üksikuid Vene sõdureid.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Ukraina snaiprid tapsid konvois viibinud kõrgetasemelised Vene ametnikud. 3. märtsil hukkus [[41. ühendarmee|kesksõjaväeringkonna ühendrelvaarmee]] ülema asetäitja kindralmajor [[Andrei Suhhovetski]] Ukraina snaipritules, kui ta seiskunud konvoi etteotsa sattus. Sel hetkel oli ta kõrgeim tapetud Venemaa ametnik.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite web |date=2022-03-07 |title=Why is the 64-kilometre Russian convoy not moving towards Kyiv? |url=https://en.as.com/en/2022/03/08/latest_news/1646704360_362143.html |access-date=2022-03-11 |website=AS.com |language=en |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311042033/https://en.as.com/en/2022/03/08/latest_news/1646704360_362143.html |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Ukraina [[Aerorozvidka]] rühmitus abistas ka nende enda ehitatud droonidega, millest mõned suutsid visata kuni 1,5 kg pomme ja tulistada [[RPG (granaadiheitja)|rakettmootoriga tankitõrjegranaate]].&lt;ref name='the_guardian'&gt;{{Cite web |date=2022-03-28 |title=The drone operators who halted Russian convoy headed for Kyiv |url=https://www.theguardian.com/world/2022/mar/28/the-drone-operators-who-halted-the-russian-armoured-vehicles-heading-for-kyiv |access-date=2022-03-30 |website=the Guardian |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Ümberpaigutamine ja taandumine==
11. märtsiks 2022 olid mõned elemendid purunenud ja asunud laskepositsioonidele. Kui suurem osa konvoist jäi teele, olid mõned osad, sealhulgas suurtükivägi, peakolonnist lahkunud ja asunud [[Hostomel]]i lähedal positsioone sisse võtma.&lt;ref&gt;{{Cite web |title= Russian convoy outside Kyiv has redeployed into firing positions, satellite photos show |url= https://globalnews.ca/news/8674764/ukraine-russia-convoy-kyiv-firing-photos/ |access-date=2022-03-11 |website=Global News |archive-date=11 March 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220311092402/https://globalnews.ca/news/8674764/ukraine-russia-convoy-kyiv-firing-photos/ |url-status= live }}&lt;/ref&gt; Teised lõigud asusid positsioonidele [[Lubjanka]]s ja lähedalasuvates metsades.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian military convoy near Kyiv 'dispersed, re-deployed' |url= https://www.aljazeera.com/news/2022/3/11/satellite-images-show-russian-army-convoy-near-kyiv-re-deployed |access-date=2022-03-11 |website= Al-Jazeera |archive-date=11 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220311064403/https://www.aljazeera.com/news/2022/3/11/satellite-images-show-russian-army-convoy-near-kyiv-re-deployed |url-status=live }}&lt;/ref&gt; 16. märtsil teatas [[USA kaitseministeerium]], et Kiievist põhja pool asuv Vene konvoi on endiselt paigal ja ei ole edasi liikunud, kuid 31. märtsil teatas USA kaitseministeerium, et nad ei saa kinnitada kolonni olemasolu ja märkisid. et lõpuks &quot;[nad] ei täitnud kunagi oma missiooni.&quot;&lt;ref name= &quot;2969010Pentagon&quot;&gt;{{Cite web |title= Russian Troops Bogged Down in Face of Stiff Ukraine Resistance, Says DOD Official |url= https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/2969010/russian-troops-bogged-down-in-face-of-stiff-ukraine-resistance-says-dod-official/ |access-date=2022-03-17 | publisher =U.S. Department of Defense |language=en-US}}&lt;br&gt;{{Cite news |date=2022-03-31 |title=Not clear Russian convoy to Kyiv exists anymore, Pentagon says |work=Reuters |url= https://www.reuters.com/world/europe/not-clear-russian-convoy-kyiv-exists-anymore-pentagon-says-2022-03-31/ |access-date=2022-04-01}}&lt;/ref&gt;

2. aprillil 2022 kuulutas [[Ukraina kaitseministeerium]] pärast Vene vägede piirkonnast lahkumist kogu [[Kiievi oblast]]i, kus sõjaväekolonn oli paigutatud, sissetungijate vabaks.&lt;ref name= &quot;aljazeeraRC2022/4/3&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]</text>
      <sha1>39yar6h3nkjr4enltq72bxkwn6pf6wl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ru)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660990</id>
    <revision>
      <id>7265445</id>
      <parentid>7255331</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:38:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rud */</comment>
      <origin>7265445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19190" sha1="sz1fua7fypetuqfi7r3admkw97ipfzm" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (Ru)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ru&quot;.

==Rua==
*[[Fernando de la Rúa]], Argentina poliitik (1937–2019)
*[[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja (1983–) 
*[[Ruan Lingyu]], Hiina näitleja (1910–1935)

==Rub==
*[[Mūza Rubackytė]], leedu pianist (1959–)
*[[Vladimir Jakovlevitš Rubaškin]], arstiteadlane (1876–1932)
*[[Aleksandr Rubel]], Eesti kurjategija (1980–)
*[[Madis Rubel]], eesti paleontoloog ja stratigraaf (1935–2011)
*[[Peter Rubel]], eesti majandusteadlane (1905–1941)
*[[Salme Rubel]], eesti entomoloog (1908–1988)
*[[Aarne Ruben]], eesti kirjanik (1971–)
*[[Alfred Ruben]], Eesti sõjaväelane (1899–1943)
*[[Lembe Ruben]], eesti graafik (1974–)
*[[Marco Ruben]], Argentina jalgpallur (1986–) 
*[[Tanel Ruben]], eesti muusik
*[[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja (1978–)
*[[Heinrich Rubenow]], Greifswaldi ülikooli asutaja (surnud 1462)
*[[Paul Rubens]], inglise helilooja (1875–1917)
*[[Peter Paul Rubens]] (1577–1640), flaami kunstnik ja Hispaania diplomaat
*[[Emil Ruber]], eesti loomaarst (1889–1966)
*[[Piia Ruber]], eesti kunstnik (1972–)
*[[Endel Ruberg]], soomepoiss, skaudijuht ja eesti kunstnik Kanadas (1917–1989)
*[[Ernő Rubik]], leiutaja, skulptor ja arhitektuuriprofessor (1944–)
*[[Alfrēds Rubiks]], Läti poliitik (1935–)
*[[Pavel Rubin]], Eesti füüsik (1960–) 
*[[Vera Rubin]], USA astronoom (1928–2016)
*[[Sofia Rubina]], eesti laulja (sündinud 1985)
*[[Iepe Rubingh]], hollandi kunstnik ja malepoksija (1974–2020)
*[[Kathleen Rubins]], Ameerika Ühendriikide mikrobioloog ja astronaut (1978–) 
*[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija (1997–) 
*[[Akiba Rubinstein]], Poola maletaja (1880–1961)
*[[Artur Rubinstein]], Poola juudi päritolu USA pianist (1887–1982)
*[[Hirš Rubinstein]], arstiteadlane (1871–1955)
*[[Anton Rubinstein]], vene pianist, helilooja ja dirigent (1829–1894)
*[[Ida Rubinstein]], näitleja ja tantsija (1883–1960)
*[[Nikolai Rubinstein]], vene pianist, dirigent ja muusikapedagoog (1835–1881)
*[[Paulina Rubio]], Mehhiko laulja ja näitleja (1971–)
*[[Ricky Rubio]], Hispaania korvpallur (1990–)
*[[Sergei Rublevski]], vene maletaja ja maletreener (1974–)
*[[Andrei Rubljov]], vene maalikunstnik (suri 1430)
*[[Ivan Rubtsov]], vene entomoloog (1902–1993)  
*[[Olga Rubtsova]], vene maletaja (1909–1994)
*[[Ruby (laulja)|Ruby]], Egiptuse laulja ja näitleja (1981–)
*[[Jack Ruby]], [[Lee Harvey Oswald]]i tapja (1911–1967)

==Rud==
*[[Rud Hud Hudibras]], brittide kuningas
*[[Mark Rudan]], Austraalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1975–) 
*[[Márta Rudas]], ungari odaviskaja (1937–2017)
*[[Peeter Rudaš]], eesti klaasikunstnik (1942–) 
*[[Olof Rudbeck]], rootsi loodusteadlane, ajaloolane ja professor (1630–1702)
*[[Johannes Rudbeckius]], Rootsi kirikutegelane (1581–1646)
*[[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik (1963–) 
*[[Kevin Rudd]], Austraalia poliitik (1957–)
*[[Paul Rudd]], USA filminäitleja, stsenarist ja muusik (1969–) 
*[[Steele Rudd]], Austraalia kirjanik (1868–1935)
*[[Hans-Ulrich Rudel]], saksa lendur (1916–1982)
*[[Ljudmõla Rudenko]], ukraina maletaja (1904–1986)
*[[Lotte Rudhart]], saksa tantsija (1979–)
*[[Hanneli Rudi]], eesti ajakirjanik (1971–)
*[[Paul Rudi]], Eesti sõjaväelane (1898–1969)
*[[Ülo Rudi]], eesti tehnikateadlane (1940–)
*[[Sara Rue]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–)
*[[Alexander Rueb]], hollandi maletegelane (1882–1959)
*[[David Lekuta Rudisha]], Keenia kergejõustiklane (1988–)
*[[Wiesław Rudkowski]], Poola endine poksija (1946–)
*[[Daniil Rudnev]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1911–2008) 
*[[Vadim Rudnev]], vene semiootik ja filosoof (1958–)
*[[Artjoms Rudņevs]], Läti jalgpallur (1988–)
*[[Adam Rudnicki]], Poola sõjaväelane ja ühiskonnategelane (1897–1964) 
*[[Anna Rudolf]], ungari maletaja (1987–)
*[[Rudolf von Rheinfelden]], Švaabimaa hertsog ja Saksa vastukuningas (suri 1080)
*[[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolf I]], Böömimaa kuningas (1281–1307)
*[[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]], Saksa kuningas
*[[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf I]], Ülem-Burgundia kuningas (859–912)
*[[Rudolf II]], Saksa-Rooma keiser
*[[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]], Austria hertsog (1339–1365)
*[[Rudolf August]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1627–1704)
*[[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane (1929–2020)
*[[Wilma Rudolph]], USA jooksja (1940–1994)
*[[Lucien Charles Rudrauf]], Eesti kirjandus- ja kunstiteadlane (1890–1968)
*[[Marta Rudzīte]], Läti keeleteadlane (1924–1996)

==Rue==
*[[Jurgen Ruesch]], USA psühhiaater ja semiootik (suri 1995)
*[[Nate Ruess]], USA laulja (1982–)
*[[Sven Helmuth Ruetmann]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1927–2022)

==Ruf==
*[[Mark Ruffalo]], USA filminäitleja (1967–)
*[[Johnny Ruffo]], Austraalia laulja ja näitleja (1988–2023)
*[[Victoria Ruffo]], Mehhiko näitleja (1962–)

==Rug== 
*[[Lembit Ruga]], eesti tehnikateadlane (1927–2001)
*[[Reet Ruga]], eesti matemaatik ja pedagoog (1933–2014)
*[[Eugen Ruge]], saksa kirjanik, filmirežissöör ja tõlkija (1954–)
*[[Otto Ruge]], Norra sõjaväelane (1882–1961) 
*[[Enrico Ruggeri]], itaalia laulja (1957–) 
*[[Matteo Ruggeri]], itaalia jalgpallur (2002–) 
*[[Carl Ruggles]], helilooja (1876–1971)
*[[Roman Rugin]], handi kirjanik (1939–2016)
*[[Inga Ruginienė]], Leedu ametiühingu aktivist ja poliitik (1981–)
*[[Ibrahim Rugova]], Kosovo poliitik (1944–2006)
*[[Ruhakana Rugunda]], Uganda poliitik (1947–)

==Ruh==
*[[Ḩasan Rūḩānī]], Iraani poliitik (1948–)

==Rui==
*[[Manuel Rui Costa]], portugali jalgpallur (1972–)
*[[Fabián Ruiz]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja (1991–) 
*[[José Carlos Ruiz]], Mehhiko näitleja (1936–)
*[[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur (2000–)
*[[Víctor Ruiz]], hispaania jalgpallur (1989–) 
*[[Melodía Ruiz Gutiérrez]], on hispaania laulja (1990–)
*[[Carlos Ruiz Zafón]], hispaania kirjanik (1964–)
*[[Olavi Ruitlane]], eesti kirjanik (1969–)

==Ruk==
*[[Inta Ruka]], läti fotograaf (1958–) 
*[[Antonio Rukavina]], serbia jalgpallur (1984–)

==Rul==
*[[Gottfried Rulcovius]], Eesti vaimulik (?–1755)
*[[Aleksander Rulkov]], eesti tehnikateadlane (1947–)
*[[Anri Rulkov]], eesti filmirežissöör (1972–2008)
*[[Ernst Rull]], eesti laskur (1894–1986)
*[[Lembit Rull]], eesti maalikunstnik, lavakujundaja ja karikaturist (1904–1987) 
*[[Marge Rull]], eesti aeroobikatreener, parvlaevalt Estonia pääsenu (1969–)
*[[Toomas Rull]], eesti muusik (1965–)
*[[Ants Rulli]], eesti kirurg (1908–1986)
*[[Gerónimo Rulli]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Siim Rulli]], eesti näitleja ja telerežissöör (1948–2006)
*[[Arp Rullingo]], eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik (1913–1942)

==Rum== 
*[[Siarhiej Rumas]], Valgevene majandusteadlane ja poliitik (1969–)
*[[Viive Rumberg]], eesti bioloog (1935–1997)
*[[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (1980–2024)
*[[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik (1942–2015)
*[[Voldemar Rumessen]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1911–1992) 
*[[Jalāl-ad-Dīn Rūmī]], pärsia luuletaja (1207–1273)
*[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]], Nõukogude sõjaväelane (1957–1983)
*[[Nikolai Rumjantsev]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1754–1826)
*[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]], Venemaa sõjaväelane (1725–1796)
*[[Erich Rumm]], eesti advokaat (1901–1972)
*[[Hannes Rumm]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1968–)
*[[Renno Rumm]], mõrvas kahtlustatu Eestis (1972–2006)
*[[Endel Rumma]], eesti arst (1917–1995)
*[[Indrek Rumma]], eesti korvpallur (1969–)
*[[Jaan Rumma]], eesti geograafia (1887–2006)
*[[Kusta Rumma]], eesti arst ja arstiteadlane (1895–1944)
*[[Kusta Rumma (tehnikateadlane)|Kusta Rumma]], eesti tehnikateadlane (1942–2017) 
*[[Valter Rummel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1929–2019)
*[[Walter Rummel]], pianist ja helilooja (1887–1953)
*[[Carl Christian Leopold von Rummel]], baltisaksa õigusteadlane (1812–1887)
*[[Ingrid Rummo]], eesti keeleteadlane (1963–) 
*[[Jaan Rummo]], eesti õpetaja ja kirjanik (1897–1960)
*[[Karin Rummo]], eesti filoloog (1941–) 
*[[Linda Rummo]], eesti näitleja (1921–2015)
*[[Paul Rummo]], eesti kirjanik (1909–1981)
*[[Paul-Eerik Rummo]], Eesti kirjanik ja poliitik (1942–)
*[[Tiit Rummo]], eesti geograaf (1947–2000)
*[[Vello Rummo]], eesti teatrilavastaja (1921–2009)
*[[Rummu Jüri]], eesti lindprii (1856–?)
*[[Margus Rump]], eesti maalikunstnik (1968–)
*[[Martin Rump]], eesti motosportlane (1996–)
*[[Ragnar Rump]], eesti jalgpallur ja saalijalgpallur (1991–) 
*[[Willy Rumpf]], Saksa DV riigitegelane (1903–1982)
*[[Donald Rumsfeld]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1932–)
*[[Aivar Rumvolt]], eesti kunstnik (1957–)
*[[Hellat Rumvolt]], Eesti poksija (1935–2011)
*[[Kristjan Rumvolt]], Eesti politseinik (1884–1950)

==Run==
*[[Steven Runciman]], Suurbritannia ajaloolane (1903–2000)
*[[David Rundblad]], Rootsi jäähokimängija (1990–) 
*[[Gerd von Rundstedt]], Saksamaa sõjaväelane (1875–1953)
*[[Andres Rundu]], Eesti diplomaat (1960–)
*[[Johan Ludvig Runeberg]], soomerootsi kirjanik (1804–1877)
*[[Walter Runeberg]], soomerootsi skulptor (1838–1920)
*[[Marion Rung]], Soome poplaulja (1945–)
*[[Aino Runge]], Eesti poliitik (1926–2014) 
*[[Carl Runge]], saksa matemaatik (1856–1927)
*[[Elmar Runge]], eesti maadleja (1922–2004)
*[[Herbert Runge]], saksa poksija (1913–1986)
*[[Max Runge]], saksa arstiteadlane (1849–1909)
*[[Philipp Otto Runge]], saksa kunstnik (1777–1810)
*[[Sirje Runge]], eesti maalikunstnik (1950–)
*[[Marta Rungi]], eesti laulja (1902–1988)
*[[Hando Runnel]], eesti luuletaja (1938–)
*[[Pille Runnel]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1974–) 
*[[Simo Runnel]], eesti luuletaja (1977–)
*[[Stella Runnel]], eesti disainer ja õppejõud (1985–) 
*[[Tõnu Runnel]], eesti veebidisainer (1981–)
*[[Veljo Runnel]], eesti bioloog (1971–) 
*[[Eve Runno]], eesti põllumajandusteadlane (1978–) 
*[[Runo (brittide kuningas)|Runo]], brittide kuningas

==Ruo==
*[[Veera Ruoho]], Soome politseinik, poliitik ja sportlane (1969–) 
*[[Laura Ruohonen]], soome näitekirjanik ja teatridirektor (1960–)
*[[Pekka Ruokola]], Soome endine poksija (1951–)
*[[Liana Ruokytė Jonsson]], Leedu poliitik, kultuuridiplomaat, tõlkija ja lavastaja (1966–)  
*[[Jarno Ruotsalainen]], soome poksija (1975–)

==Rup==
*[[Lukas Rupp]], saksa jalgpallur (1991–) 
*[[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprecht]], Saksa kuningas (1352–1410)
*[[Valdemaras Rupšys]], Leedu sõjaväelane (1967–) 

==Rur==
*[[Roman Rurua]], gruusia maadleja (1942–)

==Rus==
*[[Arantxa Rus]], hollandi tennisist (1990–)
*[[Ervin Rusalep]], eesti füüsik (1934–2020)
*[[Paul Rusanov]], eesti tantsuõpetaja (1950–)
*[[Luigi Rusca]], Šveitsi päritolu arhitekt (1762–1822) 
*[[Augusto Ruschi]], Brasiilia loodusteadlane (1915–1986)
*[[Armin Ruse]], eesti loomakasvatusteadlane (1927–1999) 
*[[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (1940–2024)
*[[Ace Rusevski]], makedoonia endine poksija (1956–)
*[[Geoffrey Rush]], Austraalia filminäitleja ja -produtsent (1951–)
*[[Salman Rushdie]], Briti India kirjanik (1947–)
*[[Władysław Rusin]], Poola sõjaväelane (1885–1949)
*[[Santiago Rusiñol]], hispaania kunstnik ja kirjanik (1861–1931)
*[[Dean Rusk]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1909–1994)
*[[Ernst Ruska]], saksa füüsik (1906–1988)
*[[Ruslana]], Ukraina laulja (1973–)
*[[Vladimir Rusnak]], Eesti arst (1960–) 
*[[Jiří Rusnok]], Tšehhi poliitik (1960–)
*[[Ago Russak]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1927–1991) 
*[[Harri Russak]], eesti korvpallur ja treener (1927–2000) 
*[[Rudolf Russak]], eesti tööstur (1902–1991)
*[[Silvia Russak]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1930–) 
*[[Viivi Russak]], eesti geofüüsik (1933–) 
*[[Bertrand Russell]], Briti filosoof (1872–1970)
*[[Bill Russell]], USA korvpallur (1934–2022)
*[[Carrie Russell]], Jamaica sprinter (1990–) 
*[[Charles Taze Russell]], USA vaimulik, Jehoova tunnistajate liikumise alusepanija (1852–1916)
*[[George William Russell]], iiri kirjanik, kriitik, toimetaja, maalikunstnik ja rahvuslane (1867–1935)
*[[John Peter Russell]], Austraalia impressionistlik kunstnik (1858–1930) 
*[[Leon Russell]], USA laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja pianist (1942–2016)
*[[Masai Russell]], USA tõkkejooksja (2000–)
*[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija (1993–) 
*[[Tim Russert]], USA teleajakirjanik (1950–2008)
*[[Neeme Russi]], eesti põllumajandusteadlane (1928–)
*[[Russin]], latgalite vanem (suri 1212)
*[[Raivo Russmann]], eesti viievõistleja ja sporditegelane (1953–) 
*[[Alessia Russo]], inglise jalgpallur (1999–)
*[[Miguel Ángel Russo]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (1956–2025) 
*[[Luigi Russolo]], itaalia maalikunstnik, helilooja ja publitsist (1885–1947)
*[[Balthasar Russow]], kroonik (suri 1600)
*[[Edmund August Friedrich Russow]], botaanik (1841–1897)
*[[Erki Russow]], Eesti arheoloog (1974–) 
*[[Friedrich Nikolaus Russow]], eesti luuletaja ja kunstnik (1828–1906)
*[[Wolfgang Russow]], eesti meremees (1862–1938)
*[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]], Austria-Ungari sõjaväelane (1887–1946)
*[[Bryan Rust]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Mathias Rust]], saksa harrastuslendur (1968–)
*[[Jan Rustem]], kunstnik (1762–1835)
*[[Šotha Rusthaveli]], Gruusia luuletaja (sündinud ajavahemikus 1160–1166, surnud 1216)
*[[Ștefan Rusu]], Rumeenia maadleja (1956–)

==Ruz==
*[[Magdolna Rúzsa]], Ungari laulja (1985–)

==Ruž==
*[[Branko Ružić]], Serbia poliitik (1975–)

==Rut==
*[[Burt Rutan]], ameerika aerokosmosetehnika konstruktor (1943–) 
*[[Jüri Rute]], Eesti riigiteenistuja taustaga Euroopa Komisjoni ametnik (1964–) 
*[[Maive Rute]], eesti ettevõtlusspetsialist, Euroopa Komisjoni ametnik (1966–)
*[[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (1931–2024) 
*[[Cisse von dem Rutenberg]], Liivi ordumeister (suri 1433)
*[[Rutger (maamarssal)|Rutger]], Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maamarssal (suri 13. sajandil)
*[[Babe Ruth]], USA pesapallur (1895–1948)
*[[Ernest Rutherford]], füüsik (1871–1937)
*[[Greg Rutherford]], Suurbritannia kergejõustiklane (1986–)
*[[Edward Rutherfurd]], inglise kirjanik (1948–)
*[[Emil Rutiku]], eesti meelelahutustegelane (1963–)
*[[Siret Rutiku]], Eesti saksa filoloog (1967–)
*[[Christian Rutoff]], eesti näitekirjanik (1879–1940)
*[[Gustav Rutopõld]], eesti vaimulik (1875–1936)
*[[Valdo Ruttas]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane (1939–) 
*[[Mark Rutte]], Hollandi poliitik (1967–)
*[[Éva Ruttkai]], ungari näitleja (1927–1986)

==Ruu==
*[[Arnold Ruubas]], eesti meier (1907–1993)
*[[Alma Johanna Ruubel]], eesti matemaatik (1899–1990) 
*[[Nikolai Ruubel]], eesti keemik ja agronoom (1903–1942) 
*[[Paul Ruubel]], eesti näitleja (1913–1970)
*[[Peeter Ruubel]], Eesti jurist ja poliitik (1885–1957)
*[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]], eesti koolijuht, laulutekstide autor ja kultuuritegelane (1859–1929)
*[[Tarmo Ruubel]], eesti päritolu Soome näitleja (1967–)
*[[Tene Ruubel]], eesti näitleja (1961–)
*[[Kaljo Ruubis]], eesti põllumajandustegelane (1931–2022) 
*[[Casper Ruud]], Norra tennisist (1998–) 
*[[Linda Ruud]], eesti luuletaja (1932–2010)
*[[Lennart Ruuda]], eesti ajakirjanik (1992–) 
*[[Rain Ruuder]], eesti kikkpoksija, treener ja spordipedagoog (1977–) 
*[[Aksel Ruudvere]], eesti loomakasvatusteadlane (1903–1963) 
*[[Enno Ruuge]], eesti biofüüsik (1935–) 
*[[Jüri Ruuge]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1916–2001) 
*[[Aivar Ruukel]], eesti loodusturismi ettevõtja (sündinud 1967)
*[[Raivo Ruukel]], eesti kergejõustikutreener (1942–2016)
*[[Leo Ruumet]], eesti matemaatik ja tehnikateadlane (1898–1980)
*[[Marie Ruumet]], eesti taipoksija (1999–) 
*[[Triin Ruumet]], eesti filmilavastaja (1988–)
*[[Aarne Ruus]], eesti näitleja (1909–1968) 
*[[Ago Ruus]], eesti filmioperaator (1949–)
*[[Cerelius Ruus]], eesti linnukasvatusteadlane (1906–1974)
*[[Erik Ruus]], eesti näitleja (1962–2025)
*[[Eugen Ruus]], eesti päritolu tehnikateadlane, eesti elu edendaja Kanadas ja õigeusu preester (1917–2000)
*[[Hando Ruus]], eesti sõjaväelane ja kunstnik (1917–1945)
*[[Henn Ruus]], eesti keemik (1923–1995)
*[[Jaan Ruus (õpetaja)|Jaan Ruus]], eesti pedagoog (1881–1942)
*[[Jaan Ruus]], eesti filmikriitik (1938–2017)
*[[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane (1925–2014)
*[[Jüri Ruus]], eesti politoloog ja ajaloolane (1957–2013)
*[[Karl Robert Ruus]], Eesti poliitik (1899–1946)
*[[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör (1982–)
*[[Linda Karin Ruus]], eesti näitleja (1913–1976)
*[[Maie Ruus]], eesti õigusteadlane (1933–)
*[[Neeme Ruus]], Eesti poliitik (1911–1942)
*[[Paul Ruus]], eesti arst (1891–1974)
*[[Peeter Ruus]], Eesti loomaarst ja sõjaväelane (1872–1934)
*[[Raissa Ruus]], Eesti kergejõustiklane ja treener (1942–1986)
*[[Rein Ruus]], eesti füüsik (1948–2020)
*[[Tõnu Ruus]], eesti füüsik (1940–2019)
*[[Uno Ruus]], eesti õigusteadlane (1926–2000)
*[[Viive-Riina Ruus]], eesti kasvatusteadlane (1936–2018)
*[[Vilmar Ruus]], eesti ajaloolane ja majandusteadlane (1929–1985)
*[[Arved Ruusa]], Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis (1900–1992)
*[[Arno Ruusalepp]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1973–) 
*[[Mare Ruusalepp]], eesti astronoom (1943–)
*[[Rainis Ruusamäe]], Eesti poliitik, ettevõtja ja põllumajandustegelane (1965–2020) 
*[[Artur Ruuser]], eesti kunstnik (1924–2007)
*[[Antti Ruuskanen]], soome odaviskaja (1984–)
*[[Arthur Ruusmaa]], eesti ajaloolane, koduloolane, giid ja muinsuskaitsja (1956–2019) 
*[[Janika Ruusmaa]], eesti bioloog (1968–)
*[[Vootele Ruusmaa]], eesti luuletaja, helilooja ja muusik (1988–) 
*[[Ants Ruusmann]], eesti ajaloolane ja poliitik (1935–2009)
*[[Maido Ruusmann]], Eesti poliitik ja mootorisportlane (1983–) 
*[[Ainar Ruussaar]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Madis Ruussaar]], Eesti NSV parteitegelane (1936–2024)
*[[Endel Ruustal]], eesti matemaatik (1931–2021) 
*[[Oskar Ruustalu]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1924–2003)
*[[Karl Ruut]], Eesti õpetaja ja kodu-uurija (1862–1929)
*[[Oskar Ruut]], Eesti sõjaväelane (1916–1944)
*[[Ülo Ruut]], eesti põllumajandustegelane (1928–2013) 
*[[Rein Ruutsoo]], eesti filosoof, ajaloolane ja politoloog (1947–) 
*[[Raul Ruutu]], soome basskitarrist ja taustalaulja (1975–)
*[[Kalju Ruuven]], eesti näitejuht (1919–1996)
*[[Ain Ruuvet]], eesti majandusteadlane (1914–1980)

==Ruv==
*[[Eha Ruven]], eesti õpetaja (1910–2002) 
*[[Johannes Ruven]], eesti kirjanik (1902–1942)

==Ruy==
*[[Raymond Ruyer]], prantsuse filosoof (1902–1987)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ru, Biograafiad]]</text>
      <sha1>sz1fua7fypetuqfi7r3admkw97ipfzm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agir (Brasiilia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661191</id>
    <revision>
      <id>7265040</id>
      <parentid>7253240</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:44:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7648" sha1="tezicmbm7hiiz7qpbm0ihgc5qk7386c" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
{{Partei
| nimi = Agir
| logo = Logomarca do Partido Agir.png
| logo_suurus = 
| juhi nimetus = President
| juht = [[Daniel Tourinho]]
| asutamine = 1985
| peakorter = [[Brasília]]
| ideoloogia = [[tsentrism]]
| kohti1_kus = senatis
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = esindajate kojas
| kohti2 = 0
| liikmeid = 192,167
| kodulehekülg = [http://www.agir36.com.br www.agir36.com.br]
| värvus = blue
}}
'''Agir''' on [[Brasiilia]]s tegutsev tsentristlik erakond. Erakond on kandnud aastatel 2000–2022 nimesid '''Kristlik Tööerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido Trabalhista Cristão – PTC''), 1989–2000 '''Rahvusliku Taasehitamise Erakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Reconstrução Nacional – PRN'') ja 1985–1989 '''Nooruseerakond''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Partido da Juventude – PJ'').&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sobre o Partido – AGIR36 |url=https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |vaadatud=2023-09-13 |keel=pt-BR |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://agir36.com.br/sobre-o-partido/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond on hetkel{{millal}} [[Congresso Nacional|Brasiilia kongressi]] mõlemas kojas esinduseta. 

1989. aastal võitis erakonna kandidaat [[Fernando Collor de Mello]] presidendivalimised, kuid ta astus aastal 1992 tagasi. Collori parteikaaslasest asepresident [[Itamar Franco]] aga lahkus erakonnast ja astus PMDB-sse. 1994. aasta valimistel kaotas PRN peaaegu kõik oma alamkoja esindajad peale ühe ja 1998. ja 2002. aasta valimistel jäi kongressist välja. 1994. aasta presidendivalimistel oli plaan seada kandidaadiks [[Walter Queiroz]], kuid see plaan kukkus läbi, kui Queiroz esitas valitsuskohtule teise maksudeklaratsiooni, millest tõusis korruptsioonikahtlus. Seejärel otsustas PRN-i juhtkond Queiroze erakonnast välja heita ja kandidatuur lõppes.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. august 1994 |pealkiri=PRN decide expulsar candidato a presidente |keel=pt-br |tõlkepealkiri=PRN otsustab presidendikandidaadi välja heita |väljaanne=Folha de São Paulo |url=https://www1.folha.uol.com.br/fsp/1994/8/04/caderno_especial/42.html |vaadatud=13. septembril 2022}}&lt;/ref&gt; Tema asemele kandideeris [[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]], kes jäi valimistel eelviimasele kohale ja kogus alla poole miljoni hääle. 2006.–2018. aasta valimistel suudeti alamkotta valida 1-4 esindajat 513-st. 2016. aastal oli erakonda tagasi tulnud Collor, millega kaasnes erakonna esindatus senatis esimest korda 21. sajandi jooksul.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sardinha |eesnimi=Edson |kuupäev=6. aprill 2016 |pealkiri=Collor volta ao partido pelo qual se elegeu presidente e sofreu impeachment |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Collor naaseb erakonda, mille liikmena ta valiti presidendiks ja umbusaldati |väljaanne=Universo Online |url=https://congressoemfoco.uol.com.br/projeto-bula/reportagem/collor-volta-ao-partido-pelo-qual-se-elegeu-presidente-e-sofreu-impeachment/ |vaadatud=13. septembril 2023 |arhiivimisaeg=2022-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220524004254/https://congressoemfoco.uol.com.br/projeto-bula/reportagem/collor-volta-ao-partido-pelo-qual-se-elegeu-presidente-e-sofreu-impeachment/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Collor lahkus PTC-st aastal 2019 ja ühines erakonnaga PROS, jättes PTC ilma esinduseta Senatis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. jaanuar 2019 |pealkiri=Senador Fernando Collor ingressa no PROS |tõlkepealkiri=Senaator Fernando Collor ühineb PROSiga |url=https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=PROS Paraná |keel=pt-br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075701/https://pros90.org.br/2019/01/18/senador-fernando-collor-ingressa-no-pros/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erakond toetas [[Luiz Inácio Lula da Silva|Lula da Silva]] kampaaniat 2022. aasta Brasiilia presidendivalimistel, mille Lula võitis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=AGIR está entre os 16 partidos que apoiam eleição de Lula para presidente |tõlkepealkiri=TEGUTSEMA on 16 erakonna seas, kes toetavad Lula valimist presidendiks |url=https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |vaadatud=13. septembril 2023 |väljaanne=agir36.com.br |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915075702/https://agir36.com.br/agir-esta-entre-os-16-partidos-que-apoiam-eleicao-de-lula-para-presidente/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2022. aasta valimistel jäi Agir aga kongressist välja&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=4. oktoober 2022 |pealkiri=Eleições 2022: quantos deputados e senadores cada partido elegeu |keel=pt-br |tõlkepealkiri=2022. aasta valimised: Mitu deputaati ja senaatorit iga erakond valituks sai |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/portuguese/brasil-63115390 |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;, ning suutis osariiklikesse parlamentidesse valida üksikuid liikmeid.

Erakonna asutaja ja president asutamisest peale on Daniel Tourinho.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Erakonnal on esindust vaid [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro]] ja [[Goiási osariik|Goiási]] osariigi kohalikes parlamentides. Liiduringkonna kohalikku parlamenti valiti ka esindajaid, kuid nad vahetasid erakondi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Teixeira |eesnimi=Isadora |kuupäev=31. jaanuar 2023 |pealkiri=Deputada distrital Jaqueline Silva se desfilia do partido Agir |keel=pt-br |tõlkepealkiri=Ringkonna deputaat Jaqueline Silva lahkub erakonnast Tegutsema |väljaanne=Metrópoles |url=https://www.metropoles.com/colunas/grande-angular/deputada-distrital-jaqueline-silva-se-desfilia-do-partido-agir |vaadatud=13. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Partido da Reconstrução Nacional logo (1989–2000).png|pisi|PRN logo 1985-2000]]

==Tulemused presidendivalimistel==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+

|-
! Aasta 
!Kandidaat!! Valimisliit !! Valimistulemus
!Koht
|-
| [[1989. aasta Brasiilia presidendivalimised|1989]]
|[[Fernando Collor de Mello|Fernando Collor]] ('''PRN''')|| ''Uue Brasiilia Liikumine'' ('''PRN''', PSC, PST, PTR) || 35 089 998 häält (53,03%)
|1.
|-
| [[1994. aasta Brasiilia presidendivalimised|1994]]
|[[Carlos Antônio Giacomelli Gomes|Carlos Antônio Gomes]] ('''PRN''')||– 
| 387 738 häält (0,61%)
|7.
|-
|[[1998. aasta Brasiilia presidendivalimised|1998]]
| –
| –
| –
| –
|-
| [[2002. aasta Brasiilia presidendivalimised|2002]]
|[[Anthony William Matheus de Oliveira|Anthony Garotinho]] (PSB)|| ''Lootus Brasiilia'' (PSB, PGT, '''PTC''') || 15 180 097 häält (17,86%)
|3.
|-
|[[2006. aasta Brasiilia presidendivalimised|2006]]
| –
| –
| –
| –
|-
|[[2010. aasta Brasiilia presidendivalimised|2010]]
|[[Dilma Rousseff|Dilma Rouseff]] (PT)
|''Et Brasiilia Jääks Muudetud'' (PT, PMDB, PR, PSB, PDT, PCdoB, PSC, PRB, '''PTC''' e PTN)
|55 752 529 häält (56,05%)
|1.
|-
|[[2014. aasta Brasiilia presidendivalimised|2014]]
|[[Aécio Neves]] (PSDB)
|''Muuda Brasiiliat'' (PSDB, PMN, SD, DEM, PEN, PTN, PTB, '''PTC''' e PTdoB)
|51 041 155 häält (48,36%)
|2.
|-
|[[2018. aasta Brasiilia presidendivalimised|2018]]
|[[Alvaro Dias]] (PODE)
|''Tõeline Muutus'' (PODE, PRP, PSC, '''PTC''')
|859 574 häält (0,80%)
|9.
|-
|[[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised|2022]]
|[[Luiz Inácio Lula da Silva]] (PT)
|''Lootuse Brasiilia'' (PT, PCdoB, PV, PSB, Solidariedade, PSOL, REDE, Avante, '''Agir''', PROS)
|60 345 999 häält (50,90%)
|1.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Brasiilia parteid]]</text>
      <sha1>tezicmbm7hiiz7qpbm0ihgc5qk7386c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruth Fuchs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661517</id>
    <revision>
      <id>7265298</id>
      <parentid>6765483</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:21:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Katin pusku</username>
        <id>240956</id>
      </contributor>
      <origin>7265298</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1561" sha1="lhb6dzj2u6ployolwqeboe9yfm0j4gt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuli}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-W0429-0042, Ruth Fuchs.jpg|pisi|Ruth Fuchs (1980)]]

'''Ruth Fuchs''' (sünninimi '''Gamm''', hiljem '''Hellmann''', [[14. detsember]] [[1946]] – [[20. september]] [[2023]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[poliitik]] ja [[sportlane]]. [[Saksa DV|Ida-Saksamaad]] esindanud Fuchs tuli [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aastal]] [[München]]is ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aastal]] [[Montreal]]is [[odavise|odaviskes]] olümpiavõitjaks. Ta püstitas 1970. aastatel kuus odaviske [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordit]]. 

Tema isiklik rekord oli 69.96 meetrit vana odaga, saavutatud 1980. aasta aprillis [[Split]]is. Sellega oli ta vana tüüpi odaga Saksamaa odaviskajate seas seitsmes, [[Petra Felke]] (kes hoidis maailmarekordit), [[Antje Kemp]]e, [[Silke Renk]]i, [[Beate Koch]]i, [[Karen Forkel]]i ja [[Tanja Damaske]] järel. 

Fuchs tunnistas, et kasutas [[Ida-Saksamaa]] ametlikus spordiprogrammis [[Steroidid|steroide]]. 

Pärast kergejõustikust pensionile jäämist sai Fuchsist [[Saksamaa taasühinemine|taasühendatud]] [[Demokraatliku Sotsialismi Partei|Saksamaa Demokraatliku Sotsialismi Partei]] (praegu Vasakpartei) parlamendi liige. Pärast avalikust elust eemalejäämist elas Fuchs [[Bucha]]s [[Saale-Holzland]]is [[Tüüring]]is. 

Ruth Fuchs suri [[Jena ülikool]]i haiglas 76-aastaselt. 

{{Olümpiavõitjad naiste odaviskes}}

{{JÄRJESTA:Fuchs, Ruth}}
[[Kategooria:Saksamaa odaviskajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 2023]]</text>
      <sha1>lhb6dzj2u6ployolwqeboe9yfm0j4gt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>662423</id>
    <revision>
      <id>7265102</id>
      <parentid>7254973</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:32:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="108044" sha1="s0krpchma0wqpqjskmm3l84y62paz4v" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}}
{{RU UA ajajoon alates 2022}}
Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi 1. septembrist kuni 30. novembrini 2023.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.
{{rõhtsisukord|numbriteta=jah}}

==Sõjategevus septembris 2023==
===1. september===
[[Joe Biden|Bideni]] administratsioon teatas {{ill|en|Vaesestatud uraan|Depleted uranium|vaesestatud uraani}} sisaldava lahingumoona saatmisest Ukrainale.&lt;ref name=Reuters_2023-09-01&gt;Mike Stone. [https://www.reuters.com/world/us-send-its-first-depleted-uranium-rounds-ukraine-sources-2023-09-01/ Exclusive: US to send depleted-uranium munitions to Ukraine]. 1. september 2023&lt;/ref&gt;

===2. september===
Venemaa kinnitusel hävitati reedel 1. septembril üks [[Kertši sild]]a rünnanud meredroon ja 2. septembri esimestel tundidel kaks meredrooni.&lt;ref name=aljazeera_2023-09-02&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2023/9/2/russia-says-ukraine-sea-drones-destroyed-in-failed-attack-on-crimea-bridge Russia says Ukraine sea drones destroyed in failed attack on Crimea bridge&amp;nbsp;// One naval drone was destroyed late on Friday and two others early on Saturday morning, Russia’s defence ministry says.] aljazeera.com, 2. september 2023&lt;/ref&gt;

[[Oleksi Danilov]]i kinnitusel on Ukraina töötanud välja raketid ja droonid, mille suurim võimalik laskekaugus on 1000–1500 km.&lt;ref name=DW_2023-09-02&gt;[https://p.dw.com/p/4VsO3 СНБО: Украинские ракеты способны поражать цели за 1500 км]. [[Deutsche Welle|DW]], 2. september 2023&lt;/ref&gt;

===3. september===
President Zelenskõi kinnitusel nõustus Prantsusmaa koolitama Ukraina lendureid lendama F-16 hävitajatel.&lt;ref name=KI_2023-09-01&gt;{{Cite news |date=4. september 2023 |title= Zelensky: France to train Ukrainian pilots on fighter jets |author= Dinara Khalilova |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/zelensky-france-to-train-ukrainian-pilots-on-fighter-jets/ |access-date=4. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;

===4. september===
Venemaa kinnitusel tulistas ta Mustal merel ja Kurski oblastis alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;{{Cite news |date=4. september 2023 |title= Russia claims Ukrainian drones shot down over Black Sea and Kursk region |author=Rachel Amran |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-air-defense-claims-ukrainian-drones-shot-down-near-crimea-and-kursk-region/ |access-date=4. septembril 2023}}&lt;/ref&gt; ja hävitas neli Krimmi suunduvat maabumisalust.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=4. september 2023 |title= Russia Says Destroyed 4 Ukrainian Military Boats Carrying Troops in Black Sea |language=en-US |work=The Moscow Times |url= https://www.themoscowtimes.com/2023/09/04/russia-says-destroyed-4-ukrainian-military-boats-carrying-troops-in-black-sea-a82345 |access-date=4. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;

Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] kohtus Sotšis Putiniga. Kohtumine lõppes oluliste tulemusteta: Venemaad ei taastanud osalust [[Musta mere viljalepe|Musta mere viljaleppes]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609089143/erdogan-ukraina-peaks-viljaleppe-taastamiseks-oma-lahenemist-pehmendama Erdogan: Ukraina peaks viljaleppe taastamiseks oma lähenemist pehmendama] ERR 4. september 2023 18:57&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120229444/putin-ja-erdogan-lopetasid-konelused-ukraina-teraviljadiilita|title=Putin ja Erdoğan lõpetasid kõnelused Ukraina teraviljadiilita |url-access=subscription|author=Piret Lepik (Delfi Ärileht)|date=2023-09-05 |access-date=2023-09-05 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitusel on tõendeid, et droonirünnakul [[Doonau]] kaldal asuvale [[Izmajil]]i sadamale toimus plahvatus(i) ka jõe vastaskaldal asuva NATO liikmesriigi Rumeenia territooriumil.&lt;ref name=Telegraph&gt;[https://www.telegraph.co.uk/world-news/2023/09/04/ukraine-russia-war-live-romania-reni-odesa-missile-strike/ Ukraine says it has 'evidence' Russian drones landed inside Nato territory]. [[The Daily Telegraph]], 4. september 2023&lt;/ref&gt; [[Jens Stoltenberg]]i kinnitusel puuduvad esialgu tõendid selle kohta, et droonirünnak Rumeenia territooriumile oleks olnud tahtlik.&lt;ref name=RF_2023-09-07&gt;[https://www.rferl.org/a/nato-romania-russian-drone-debris/32582703.html NATO Chief Says No Sign Drone Debris In Romania Was Result Of 'Intentional Attack By Russia']. RFE/RL's Romanian Service, 7. september 2023&lt;/ref&gt;

===5. september===
Venemaa kinnitusel tulistas ta [[Tveri oblast|Tveri]], [[Kaluga oblast|Kaluga]] ja Moskva oblasti kohal alla kolm Ukraina drooni.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=5. september 2023 |title=Russia Downs 3 Drones on Approach to Moscow |language=en-US |work=The Moscow Times |url=https://www.themoscowtimes.com/2023/09/05/russia-downs-3-drones-on-approach-to-moscow-a82354 |access-date=5. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;

Ukraina on edenenud lõunarindel Robotinõ-Verbove piirkonnas ja tunginud sisse Venemaa 2. kaitseliini.&lt;ref&gt; [https://maailm.postimees.ee/7848388/sojauuringute-instituut-ukraina-relvajoud-laiendasid-positsioone-vaenlase-draakonihammaste-taga SÕJAUURINGUTE INSTITUUT ⟩ Ukraina relvajõud laiendasid positsioone vaenlase draakonihammaste taga] Postimees 5. september 2023 9:54&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609089518/vaatlejad-ukraina-vaed-teevad-verbove-suunas-edusamme#ukraina Vaatlejad: Ukraina väed teevad Robotõne ja Verbove ümbruses edusamme] ERR 5. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F5NGfQ4W8AAeg0-?format=jpg Lõunarinde Robotõne piirkonna kaart 4.09.2023] Twitter, Emil Kastehelmi 5. september 2023&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi külastas Bahmuti piirkonnas võitlevaid väeosi.&lt;ref name=Fr24_2023-09-06&gt;[https://www.france24.com/en/europe/20230906-%F0%9F%94%B4-live-deadly-russian-drone-attacks-hit-port-district-in-ukraine-s-odesa-region Live: Deadly Russian drone attacks hit port district in Ukraine’s Odesa region]. France 24, 6. september 2023&lt;/ref&gt;

===6. september===
Odessa oblastis sai droonirünnaku läbi surma üks inimene.&lt;ref name=Fr24_2023-09-06 /&gt;

Venemaa kinnitusel oli Robotõne loovutamine taktikaline käik.&lt;ref name=Fr24_2023-09-06 /&gt;

Kiievis viibis külaskäigul [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Antony Blinken]].&lt;ref name=Reuters_2023-09-06&gt;[https://www.reuters.com/world/blinken-visits-kyiv-amid-challenging-ukrainian-counteroffensive-2023-09-06/ Deadly market attack in Ukraine overshadows visit by Blinken]. Reuters, 6. september 2023&lt;/ref&gt;

Raketirünnakus [[Kostjantõnivka]]le hukkus vähemalt 17 inimest.&lt;ref name=Reuters_2023-09-06 /&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120232985/nyt-toendid-viitavad-sellele-et-kostjantonivka-turgu-tabas-ukraina-oma-rakett |title=NYT: tõendid viitavad sellele, et Kostjantõnivka turgu tabas Ukraina oma rakett |url-access=subscription|author=Lauri Laugen (Delfi)|date=2023-09-19 |access-date=2023-09-19 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas riigi kaitseministriks [[Rustem Umjerov]]i. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] oli 3. septembril teatanud senise kaitseministri [[Oleksi Reznikov]]i ametist vabastamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609090829/soja-560-paev Ukraina parlament kinnitas Rustem Umerovi kaitseministriks] ERR 6. september 2023&lt;/ref&gt;

===7. september===
[[Joe Biden|Bideni]] administratsioon teatas täiendava 600 miljoni dollari eraldamisest Ukrainale.&lt;ref name=DoD&gt;[https://www.defense.gov/News/Releases/Release/Article/3518903/biden-administration-announces-additional-security-assistance-for-ukraine/ Biden Administration Announces Additional Security Assistance for Ukraine]. defense.gov, 7. september 2023&lt;/ref&gt;

===8. september===
Venemaa õhurünnakutes hukkus vähemalt neli inimest.&lt;ref name=Reuters_2023-09-08&gt;Olena Harmash. [https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-air-force-shoots-down-16-drones-over-odesa-region-officials-2023-09-08/ Four killed, scores wounded in Russian air strikes on Ukraine]. Reuters, 8. september 2023&lt;/ref&gt;

[[The Daily Telegraph]]i teatel kaitsevad Mustal merel vilja vedavaid kaubalaevu [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|RAFi]] lendurid.&lt;ref name=Militarnõi_2023-09-08&gt;[https://mil.in.ua/en/news/uk-planes-are-protecting-civilian-ships-in-the-black-sea/ UK planes are protecting civilian ships in the Black Sea]. [[Militarnõi]], 8. september 2023&lt;/ref&gt;

[[Kõrõlo Budanov]]i sõnul võib vene piloodi [[Maksim Kuzminov|Kuzminov]]i tegu, kes tõi Vene õhujõudude Mi-8 helikopteri Ukrainasse, olla eeskujuks teistele vene pilootidele, sealhulgas neile, kellega dialoog on veel pooleli.&lt;ref name=tihane&gt;[https://gur.gov.ua/content/synytsia-naviiala-smutku-u-kremli.html “Синиця” навіяла смутку у кремлі]. gur.gov.ua, 8. september 2023&lt;/ref&gt;

Leedu andis Ukraina kaitseväele üle 1,5 miljonit ühikut laskemoona.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230910044512/https://kam.lt/lietuva-ukrainai-perdave-puspenkto-milijono-saudmenu/ Lietuva Ukrainai perdavė puspenkto milijono šaudmenų]. kam.lt, 8. september 2023&lt;/ref&gt;

Saksa ajaleht Bild avaldas ÜRO peasekretäri António Guterresi salajase kirja Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile, milles pakutakse Musta mere viljaleppe taastamise eest Venemaale olulisi järeleandmisi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120230304/saksa-leht-uro-tahab-musta-mere-viljaleppe-taastamiseks-koik-putini-noudmised-rahuldada |title=Saksa leht: ÜRO tahab Musta mere viljaleppe taastamiseks kõik Putini nõudmised rahuldada |url-access=subscription|author=Lauri Laugen (Delfi)|date=2023-09-08 |access-date=2023-09-12 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

===9. september===
[[Mittetulundusühing|MTÜ]] Road to Relief Kanada vabatahtlik ja organisatsiooni Hispaania direktor hukkusid pärast seda, kui nende sõiduk sattus [[Tšassiv Jar]]i lähedal Venemaa suurtükitule alla; kaks teist välisriigi vabatahtlikku said haavata.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ukraine war: Aid workers killed in Ukraine as Kyiv foils Russian drone attack |url=https://www.euronews.com/2023/09/10/ukraine-war-kyiv-foils-russian-drone-attack-as-russia-destroys-ukrainian-boats-in-black-se |access-date=11. septembril 2023 |publisher=[[Euronews]] |date=9. september 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609095701/soja-564-paev-venemaa-korraldas-puhapaeval-ohurunnaku-kiievile#donetsk Rünnak vabatahtlikele Donetskis, üks hukkunu] ERR 10. september 2023&lt;/ref&gt; 

===10. september===
Väidetavalt tulistas Venemaa õhutõrje Krimmi lähedal alla kaheksa Ukraina drooni,&lt;ref name=&quot;dozens&quot;&gt;{{cite web |title=Ukraine, Russia report downing dozens of drones over Kyiv, Crimea |url=https://www.aljazeera.com/news/2023/9/10/ukraine-russia-report-downing-dozens-of-drones-over-kyiv-crimea |access-date=10. septembril 2023 |publisher=Aljazeera |date=10. september 2023}}&lt;/ref&gt; samas kui Venemaa väitis, et on hävitanud kolm Ukraina sõjaväe transpordilaeva [[Zmijinõi|Ussisaarest]] kirdes.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ukraine war: Kyiv foils big Russian drone attack, officials say |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66766541 |access-date=10. septembril 2023 |publisher=BBC |date=10. september 2023}}&lt;/ref&gt;

===11. september===
Ukraina eriüksuslased vabastasid Mustal merel asuvad Boiko naftatornid Petro Hodovaletsi ja Ukraina ning platvormid Tavrida ja Sõvashi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609096193/ukraina-vaed-vabastasid-boiko-naftatornid-mustal-merel#Boiko Ukraina väed vabastasid Boiko naftatornid Mustal merel] ERR 11. september 2023&lt;/ref&gt; Need platvormid olid Venemaa kontrolli all alates 2015. aastast ja seega on need esimesed Venemaa poolt enne 2022. aastat vallutatud alad, mille Ukraina on vabastanud.&lt;ref&gt;[https://tv.postimees.ee/7852730/sojastuudio-indrek-kannik-naftaplatvormide-tagasivotmine-voimaldab-ukrainlastel-paremini-kontrollida-musta-mere-akvatooriumi SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: naftaplatvormide tagasivõtmine võimaldab ukrainlastel paremini kontrollida Musta mere akvatooriumi] Postimees 12. september 2023 15:50&lt;/ref&gt;
Donetski piirkonnas sisenesid Ukraina väed [[Avdijivka]]st lõunas asuvasse Opõtne külla.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120231422/sojaraport-teet-kalmus-venelased-pidasid-enda-taganevaid-sojavaelasi-ukrainlasteks-ja-avasid-nende-pihta-suurtukitule|title=SÕJARAPORT: Teet Kalmus: venelased pidasid enda taganevaid sõjaväelasi ukrainlasteks ja avasid nende pihta suurtükitule |url-access=subscription| author=Teet Kalmus|date=2023-09-13 |access-date=2023-09-18 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

===12. september===
[[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakute läbi kolm inimest.&lt;ref&gt;{{cite web |title= Russian shelling of Donetsk Oblast kills 2, injures 3 |url= https://kyivindependent.com/russian-shelling-of-donetsk-oblast-kills-2-injures-3/ |access-date=12. septembril 2023 |author=Martin Fornusek |publisher=The Kyiv Independent |date=12. september 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title= Russian attacks in Kherson, Luhansk oblasts kill 1, injure 3 |url= https://kyivindependent.com/russian-attacks-in-kherson-luhansk-oblasts-kill-1-injure-3/ |access-date=13. septembril 2023 |author=Dinara Khalilova |publisher=The Kyiv Independent |date=12. september 2023}}&lt;/ref&gt;

===13. september===
Ukraina korraldas raketirünnaku Sevastopolis asuvale Vene mereväe laevaremonditehasele. Rünnaku tagajärjel süttisid ja said tugevaid vigastusi Vene {{ill|en|Ropucha klassi dessantlaev|Ropucha-class landing ship|Ropucha klassi dessantlaev}} Minsk ning [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo klassi]] diiselelektriline [[allveelaev]] 'Rostov Doni ääres'. Samuti said kahjustusi laevaremonditehase kuivdokid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609098371/ukraina-korraldas-raketirunnaku-sevastopoli-laevaremonditehasele#Sevastopol Ukraina korraldas raketirünnaku Sevastopoli laevaremonditehasele] ERR, 13. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Reuters_2023-09-13&gt;Tom Balmforth. [https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-launches-missile-attack-sevastopol-crimea-russian-installed-governor-2023-09-13/ Ukraine says serious damage to Russian naval targets in Crimea attack]. Reuters, 13. september 2023&lt;/ref&gt;

===14. september===
Ukraina kinnitusel hävitati Krimmis [[Jevpatorija]] lähistel Venemaa [[Õhutõrje|õhutõrjesüsteem]] [[S-400|S-400 Triumf]].&lt;ref name=BBC_2023-09-14&gt;Ece Goksedef &amp; Vitalii Chervonenko. [https://www.bbc.com/news/world-europe-66805897 Russian air defence system destroyed in Crimea, Ukraine says]. BBC News, 14. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Yahoo&gt;{{cite web|url=https://news.yahoo.com/massive-explosions-rock-russian-occupied-085700232.html |title=Massive explosions rock Russian-occupied Yevpatoriya, Crimea |trans-title= |publisher=[[Yahoo! News]] |date=2023-09-14 |access-date=2023-09-14 |website=yahoo.com |language=en |quote=&quot;The explosions occurred near the village of Uyutne, where the No. 85683 military unit is based,&quot; [[Suspilne]] said. }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609099325/ukraina-sodurid-lukkasid-umber-teate-andrijivka-vabastamisest#Triumph Ukraina rünnakus Jevpatorijale hävitati Vene S-400 õhutõrjesüsteem] ERR 14. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120231663/otseblogi-ukraina-havitas-krimmis-vaidetavalt-vene-ohutorjekompleksi Ukraina hävitas Krimmis väidetavalt Vene õhutõrjekompleksi] Delfi otseblogi 14. september 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina meredroon kahjustas [[Sevastopol]]i lahe sissepääsu juures toimunud rünnakus Venemaa väikest raketilaeva Samum. Samuti teatas Ukraina droonirünnakust Vene mereväe patrull-laeva Sergei Kotovi vastu, mis sai samuti vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609101095/briti-luure-hinnang-sevastopoli-kuivdokk-on-mitmeid-kuid-rivist-valjas#SerhiKotov Ukraina: tabasime neljapäeva hommikul Vene patrull-laeva Sergei Kotov] ERR 14. september 2023&lt;/ref&gt; [[Storm Shadow|Storm Shadow']] rakettide läbi said vigastusi ka allveelaev &quot;Rostov Doni ääres&quot; ja dessantlaev Minsk.&lt;ref name=&quot;Politico_2013-09-14&quot;&gt;Veronika Melkozerova. [https://www.politico.eu/article/ukraine-russia-war-submarine-british-cruise-missile-sevastopol-crimea/ Ukraine says it wrecked Russian submarine with British cruise missiles {{!}} Kyiv confirmed it was behind Wednesday’s attack on the port of Sevastopol, in a rare admission.] [[Politico]], 14. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=CNN_2013-09-15&gt;Yulia Kesaieva, Andrew Carey, Mariya Knight and Jessie Yeung. [https://edition.cnn.com/2023/09/14/europe/ukraine-sevastopol-attack-russian-ships-identified-intl-hnk/index.html Ukraine identifies ships hit in Sevastopol attack, claiming ‘irreparable loss’ to Russia], CNN, 15. september 2023&lt;/ref&gt;

===15. september===
Ukraina sõjavägi teatas [[Bahmut]]ist lõuna pool asuva Andrijivka küla vabastamisest.&lt;ref&gt;{{cite web |title=General Staff confirms liberation of Andriivka in Donetsk Oblast |url= https://kyivindependent.com/update-general-staff-confirms-liberation-of-andriivka/ |access-date=15. septembril 2023 |author=Dinara Khalilova |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=15. september 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609101095/briti-luure-hinnang-sevastopoli-kuivdokk-on-mitmeid-kuid-rivist-valjas#Andrijivka Andrijivka Ida-Ukrainas on vabastatud] ERR 15. september 2023&lt;/ref&gt; Operatsiooni käigus likvideeriti Venemaa 72. üksik motolaskurbrigaad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120231959/otseblogi-ukraina-3-brigaad-venelased-piirati-andrijivkas-umber-loigati-ara-ja-havitati Ukraina 3. brigaad: venelased piirati Andrijivkas ümber, lõigati ära ja hävitati] Delfi OTSEBLOGI 15. september 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõudude (AFU) peastaabi andmetel kaotasid Vene väed ööpäeva jooksul 470 inimest, 28 suurtükisüsteemi, 13 tanki ja neli soomukit. AFU peastaabi Facebookis avaldatud andmetel on Venemaa relvajõudude poolt vallandunud sõja algusest peale kokku kaotanud muu hulgas ligikaudu 271&amp;nbsp;440 sõjaväelast, 4612 tanki, 8814 soomukit, 315 lennukit ja 316 helikopterit.&lt;ref name=DWru_2023-09-15&gt;[https://p.dw.com/p/4WMcT Генштаб ВСУ: Потери живой силы ВС России превысили 271 тыс. человек]. DW, 15. september 2023&lt;/ref&gt;

===16. september===
[[Kurski oblast]]i [[Plehhovo]] külas sai surmavalt haavata 30-aastane meesterahvas.&lt;ref&gt;{{cite web |title= Ukrainian Strike Kills 1 in Russian Village: Authorities |url= https://www.themoscowtimes.com/2023/09/16/ukrainian-strike-kills-1-in-russian-village-authorities-a82488 |access-date=17. septembril 2023 |publisher=The Moscow Times |date=16. september 2023}}&lt;/ref&gt;

===17. september===
Ukraina teatas [[Bahmut]]ist lõunas asuva strateegilise tähtsusega Klištšijivka küla vabastamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609103429/ukraina-teatas-18-vene-drooni-ja-17-raketi-allatulistamisest#zelenski Zelenski teatas Kliššivka küla vabastamisest] ERR 18. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Bigg |first=Matthew Mpoke |last2=Vinograd |first2=Cassandra |last3=Shankar |first3=Vivek |date=2023-09-17 |title=Ukraine Says It Has Retaken Strategic Village Near Bakhmut |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2023/09/17/world/europe/ukraine-russia-war-klishchiivka-bakhmut.html |access-date=2023-09-18 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news | url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2023/09/17/ukraine-russia-war-latest-russian-oil-depot-drone-attack/ | title=Ukraine-Russia war: Ukraine's forces recapture Klishchiivka | newspaper=The Telegraph | date=17. september 2023}}&lt;/ref&gt; 20. septembriks olid Ukraina väed oma positsiooni külas kindlustanud.&lt;ref name=svoboda_2023-09-20&gt;[https://www.svoboda.org/a/pod-voronezhem-razbilsya-su-34-ekipazh-katapuljtirovalsya/32600904.html Под Воронежем разбился Су-34. Экипаж катапультировался]. svoboda.org 20. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-09-19&gt;[https://web.archive.org/web/20231009131426/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-19-2023 Russian Offensive Campaign Assessment, September 19, 2023]. ISW, 19. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-09-20&gt;[https://web.archive.org/web/20231009131426/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-19-2023 Russian Offensive Campaign Assessment, September 20, 2023]. ISW, 20. september 2023&lt;/ref&gt;
&lt;gallery mode=packed caption=&quot;&quot; heights=&quot;120px&quot; style=&quot;line-height:1.2em&quot;&gt;
Destructions in Kryvyi Rih after rocket strike, 2023-08-08 (25).jpg|Kramatorski politseiasutus, 8. VIII
Fire in Odesa region after Russian drone attack, 2023-09-03 (01).jpg|Odessa oblast, 9. IX
Liberation of Klishchiivka, 2023-09-17 (01).jpg|Klištšijivka, 17. IX
Avdiivka after Russian shelling, 2023-09-18 (02).jpg|Rünnakujärgne Avdijivka, 18. IX
Destructions in Lviv Oblast after Russian attack, 2023-09-19 (01).webp|Laohoone [[Lvivi oblast]]is, 19. IX
&lt;/gallery&gt;

===18. september===
Venemaa rünnakute läbi hukkus [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Hersoni oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-19 |last=Court |first=Elsa |title=Russian attacks kill 8, injure 16 in past day, overnight |language=en-US |work=[[The Kyiv Independent]] |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-8-injure-16-in-past-day-overnight/ |access-date=2023-09-19}}&lt;/ref&gt;

===19. september===
Vene droonirünnakus Lvivile hukkus üks inimene ja hävis humanitaarabiladu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120232862/otseblogi-vene-droonirunnakus-lvivile-hukkus-uks-inimene-ja-havis-humanitaarabiladu Vene droonirünnakus Lvivile hukkus üks inimene ja hävis humanitaarabiladu] Delfi 19. september 2023&lt;/ref&gt;

President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] esines kõnega [[ÜRO Peaassamblee]] 78. istungjärgul [[New York|New Yorgis]].&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-20 |title=Ukraine war: Russian 'evil cannot be trusted', Zelensky tells UN |language=en-US |work=BBC |url=https://www.bbc.com/news/world-66859639 |access-date=2023-09-20}}&lt;/ref&gt;

===20. september===
Venemaa droonirünnakus süttis naftatöötlemistehas [[Krementšuk]]is.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Court |first=Elsa |date=2023-09-20 |title=Russia attacks Ukraine with 24 drones overnight, Kremenchuk oil depot hit |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/russia-attacks-ukraine-with-24-drones-overnight-kremenchuk-oil-depot-hit/ |access-date=2023-09-20}}&lt;/ref&gt;

[[Sotši]] lennujaamas süttis arvatava droonirünnaku tagajärjel kütusemahuti.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-20 |title=Ukraine oil refinery fire sparked by drone attack, Russia downs four UAVs |language=en-US |work=Aljazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2023/9/20/ukraine-oil-refinery-fire-sparked-by-drone-attack-russia-downs-four-uavs |access-date=2023-09-20}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas raketirünnaku Vene tehnika dislotseerumispaikadele okupeeritud Krimmis. Tabamuse sai Venemaa Musta mere laevastiku varujuhtimispunkt ja sidekeskus [[Verhnõosadovo]] lähedal. Rünnati ka [[Inkerman]]i linna lähedal asuvat Venemaa Musta mere laevastiku peamist naftabaasi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120233197/otseblogi-ukraina-luure-esindaja-kinnitas-ukraina-raketirunnaku-toimumist-krimmis Ukraina luure esindaja kinnitas Ukraina raketirünnaku toimumist Krimmis ] Delfi 20. september 2023&lt;/ref&gt; Samuti sooritati droonirünnak [[Tveri oblast]]is asuvale Redikinski katsetehasele, kus toodetakse raketikütuse komponente, mida kasutavad Ukraina pihta lendavad Vene raketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0vha93CAmY5SdGxE22TXD2wvTbpUFksusqTbNcRAajAGu8WHVwjsJMvNwrf89gZekl Rainer Saksa ülevaade] 21. september 2023&lt;/ref&gt;

Tundmatud sabotöörid ründasid Moskvast 31&amp;nbsp;km kirdes asuvat {{ill|fi|Tškalovski sõjaväelennuväli|Tškalovskin lentotukikohta|Tškalovski sõjaväelennuvälja}}, mille tagajärjel said tõsiselt kahjustada lennukid An-148 ja Il-20 ning kopter Mi-28H.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609105535/ukraina-luure-hinnangul-kaalub-venemaa-taiemahulist-mobilisatsiooni#tskalovski Ukraina: tundmatud sabotöörid ründasid Moskva lähedal õhuväebaasi] ERR 20. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DW?2023-09-20&gt;[https://p.dw.com/p/4Wao0 Разведка Украины доложила о диверсии на военном аэродроме в Подмосковье]. DW, 20. september 2023&lt;/ref&gt;

===21. september===
Ukraina sooritas droonirünnaku Krimmis asuvale [[Sakõ merelennuväebaas|Sakõ sõjaväelennuväljale]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120233562/otseblogi-ukraina-andis-raketiloogi-krimmi-sako-lennuvaljale Ukraina andis raketilöögi Krimmi Sakõ lennuväljale ] Delfi 21. september 2023&lt;/ref&gt; 

Ukraina raketirünnakus [[Melitopol]]is asuvale Vene vägede baasile sai haavata Venemaa 58. armee komandör ja staabiülem ning surma kümmekond ohvitseri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609106606/ukraina-teatas-edukatest-ohurunnakutest-vene-staabile-ja-sojalennuvaljale#krimm Okupeeritud Krimmi tabas taas Ukraina droonirünnak] ERR 21. september 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakute läbi hukkus enam kui 20 inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-21 |title=Russian air attacks hit Ukraine cities from east to west, more than 20 hurt |language=en-US |work=Aljazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2023/9/21/russian-air-attacks-hit-ukraine-cities-from-east-to-west-at-least-14-hurt |access-date=2023-09-21}}&lt;/ref&gt;

===22. september===
[[Pilt:Повреждения исторического здания штаба Черноморского флота в Севастополе 22.09.2023 v.1.jpg|pisi|Sevastopol]]
Venemaa [[Musta mere laevastik]]u staap [[Sevastopol]]is sai raketitabamuse.&lt;ref&gt;{{Cite news |last1=Kullab |first1=Samya |last2=Litvinova |first2=Dasha |date=2023-09-22 |title=Russia says a Ukrainian missile strike hit its Black Sea Fleet headquarters, a serviceman is missing |language=en-US |work=Associated Press |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-fcab4c6f0bd3738b34f9032cbef0833f |access-date=2023-09-22}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609108808/ukraina-kinnitas-vene-musta-mere-laevastiku-staabi-rundamist-krimmis#ukrainakinnitas Ukraina kinnitas Vene Musta mere laevastiku staabi ründamist Krimmis] ERR 22. september 2023&lt;/ref&gt; [[2023. aasta raketirünnak Musta mere laevastiku staabile|Operatsiooni &quot;Krabilõks&quot;]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120234514/erioperatsioon-krabiloks-mida-on-teada-vene-tippkindralite-ja-admiralide-likvideerimisest|title=Erioperatsioon „Krabilõks“. Mida on teada Vene tippkindralite ja -admiralide likvideerimisest? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-09-25 |access-date=2023-09-25 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120234601/kaardid-krimmi-ohutorje-ei-toimi-sevastopoli-sadamat-on-kahe-nadalaga-tabanud-kaks-ulitohusat-raketilooki|title=KAARDID: Krimmi õhutõrje ei toimi. Sevastopoli sadamat on kahe nädalaga tabanud kaks ülitõhusat raketilööki |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2023-09-25 |access-date=2023-09-25 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; tulemusel said (vähemalt ühe) [[Storm Shadow]] lõhkamise läbi väidetavalt surma või haavata mitmed kõrgemad sõjaväelased. Hukkus [[Musta mere laevastik]]u ülem, admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609111043/ukraina-teatas-vene-admirali-hukkumisest-sevastopolit-tabanud-ohurunnakus#admiral Ukraina kinnitusel tapeti Sevastopoli õhurünnakus ka Musta mere laevastiku ülem] ERR 25. september 2023&lt;/ref&gt; Vene armee Zaporižžja väekoondise ülem kindralpolkovnik [[Aleksandr Romantšuk]] ja staabiülem kindralleitnant [[Oleg Tsekov]] said raskelt haavata.&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Voitovych |first1=Olga |last2=Gretener |first2=Jessie |last3=Lister |first3=Tim |last4=Chernova |first4=Anna |title=Ukraine launches missile attack on Russia’s Black Sea Fleet headquarters in Crimea, officials say |url=https://www.cnn.com/2023/09/22/europe/ukraine-black-sea-attack-crimea-intl/index.html |website=[[CNN]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ukrainian Military Claims Russian Navy Commanders Killed In Sevastopol Attack; De Facto Crimean Authorities Say Fresh Attack Thwarted |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-russian-black-sea-fleet-attacked-crime-sevastopol/32605919.html |website=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Live: 'Senior' Russian naval officers killed in HQ attack in Crimea, says Ukraine |url=https://www.france24.com/en/europe/20230923-%F0%9F%94%B4-live-senior-russian-naval-officers-killed-in-hq-attack-in-crimea-says-ukraine |website=[[France24]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Amran |first1=Rachel |title=UPDATE: 9 people killed, 16 injured in Ukrainian attack against Russia's Black Sea Fleet headquarters |url=https://kyivindependent.com/update-9-people-killed-16-injured-in-ukrainian-attack-against-russias-black-sea-fleet-headquarters/ |website=[[The Kyiv Independent]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=What we know so far about Ukraine’s attack on Russia’s Black Sea Fleet headquarters |url=https://meduza.io/en/feature/2023/09/23/what-we-know-so-far-about-ukraine-s-attack-on-russia-s-black-sea-fleet-headquarters |website=[[Meduza]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Kostenko |first1=Maria |last2=Lister |first2=Tim |last3=Tanno |first3=Sophie |title=Ukraine says strike on Russia’s Black Sea Fleet HQ left dozens dead and wounded ‘including senior leadership’ |url=https://www.cnn.com/2023/09/23/europe/special-ops-black-sea-strike-dozens-dead-intl-hnk/index.html |website=[[CNN]] |access-date=23. septembril 2023}}&lt;/ref&gt;

Hersonis hukkus Venemaa rünnaku läbi üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Ostiller |first=Nate |date=2023-09-22 |title=Governor: Russian forces shell Kherson, killing 1, injuring 1|language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/authorities-russian-forces-shell-kherson-killing-1-injuring-1/ |access-date=2023-09-22}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Ameerika Ühendriigid teatasid ühise &quot;õhukaitsesüsteemide&quot; valmistamise programmi käivitamisest Ukrainas.&lt;ref&gt;{{Cite news |author=Olena Harmash |date=2023-09-22 |title=Ukraine to launch joint weapons production with US, Zelenskiy says|language=en-US |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-launch-joint-weapons-production-with-us-zelenskiy-2023-09-22/ |access-date=2023-09-22}}&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi tänas [[Ottawa]]s {{ill|en|Kanada parlament|Parliament of Canada|Kanada parlamenti}} Ukrainale osutatava toetuse eest.&lt;ref name=Reuters_22ix2023&gt;David Ljunggren. [https://www.reuters.com/world/europe/ukraines-zelenskiy-visits-close-ally-canada-after-challenges-us-trip-2023-09-22/ Zelenskiy visits Canada with thanks for aid he says helped save thousands]. Reuters, 22. IX 2023&lt;/ref&gt;

USA president teatas {{ill|en|ATACMS|MGM-140 ATACMS}} rakettide andmisest Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609110020/runnakus-vene-musta-mere-laevastiku-staabile-said-haavata-kindralid#politico Politico: Biden nõustus Ukrainale pikamaarakette saatma] ERR 23. september 2023&lt;/ref&gt;

===23. september===
Ukraina väed murdsid lõuna- ehk Zaporižzja rindel läbi Vene vägede kaitseliini 2. liinist {{ill|en|Verbove|Verbove, Polohy Raion, Zaporizhzhia Oblast|Verbovest}} läänes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609110020/ukraina-murdis-verboves-vene-vagede-kaitseliinist-labi#verbove Ukraina murdis Verboves Vene vägede kaitseliinist läbi] ERR 23. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-09-23&gt;[https://web.archive.org/web/20231106003624/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-23-2023 Russian Offensive Campaign Assessment, September 23, 2023]. ISW, 23. IX 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakute läbi [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Sumõ oblast|Sumõ]] oblastis hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Alexander Khrebet |date=2023-09-23 |title= Update: Russian attacks kill 1, injure 2 in Kherson Oblast |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-air-attack-heavily-injures-1-in-kherson-oblast/ |access-date=2023-09-24}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Abbey Fenert |date=2023-09-24 |title= Russian shelling in Donetsk Oblast kills 1, injures 1 |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-shelling-in-donetsk-oblast-kills-1-injures-1/ |access-date=2023-09-24}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-23 |title= Russian forces shell Sumy Oblast, killing 1 |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-forces-shell-sumy-oblast-killing-1/ |access-date=2023-09-24}}&lt;/ref&gt;

Ameerikast kodumaale naasev president Zelenskõi tegi vahepeatuse Poolas, kus autasustas vabatahtlikke ja tänas [[Lublin]]is poolakaid Ukraina toetamise eest.&lt;ref name=DW_2023-09-23&gt;[https://p.dw.com/p/4Wjcz Зеленский поблагодарил жителей Польши за поддержку Украины]. DW, 23. IX 2023&lt;/ref&gt;

===24. september===
Hersoni oblastis sai Venemaa õhurünnakute läbi surma kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Kossov |first=Igor |date=2023-09-24 |title=Governor: Russian airstrikes kill 2, injure 3 in Kherson Oblast |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/russians-kill-1-injure-3-with-intense-shelling-in-kherson-oblast/ |access-date=2023-09-24}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droon tabas [[Kursk]]is [[FSB]] hoonet&lt;ref name=DW_2023-09-24&gt;[https://p.dw.com/p/4WkCw СМИ: По зданию ФСБ в Курсе ударил украинский дрон]. DW, 23. IX 2023&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast.

Kurski oblastis tabas droonirünnak Halino lennuvälja. Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) allika teatel sai pihta Vene lennupolgu juhtkond.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120234416/otseblogi-ukraina-luure-allikas-eilses-droonirunnakus-kurski-oblasti-lennuvaljale-hukkusid-ja-said-haavata-lennupolgu-juhid Ukraina luure allikas: eilses droonirünnakus Kurski oblasti lennuväljale hukkusid ja said haavata lennupolgu juhid ] Delfi 25. september 2023&lt;/ref&gt;

===25. september===
Ukraina droon tabas [[Kursk]]is [[Venemaa siseministeerium]]i hoonet.

Luhanski oblasti okupeeritud osas, [[Sorokõne]] (varasema nimetusega Krasnodon) asulas toimus plahvatus venelaste laskemoonalaos.

Öistes rünnakutes Odessale said kahjustusi hotell, sadamataristu, viljahoidlad jm objektid, hukkus kaks inimest.&lt;ref name=DW_2023-09-25i&gt;[https://p.dw.com/p/4Wl3Q Силы обороны Юга обнародовали новые подробности последствий ударов по Одессе]. DW, 25. IX 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DW_2023-09-25iii&gt;[https://p.dw.com/p/4WkyG Удар по Одессе: пострадала инфраструктура порта, один человек ранен]. DW, 25. IX 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DW_2023-09-25iv&gt;[https://p.dw.com/p/4WkxW В Одессе слышны мощные взрывы]. DW, 25. IX 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DW_2023-09-25v&gt;[https://p.dw.com/p/4Wkre Россия запустила по Одесской области два типа ракет и БПЛА]. DW, 25. IX 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DW_2023-09-25ii&gt;[https://p.dw.com/p/4Wlpv Атака РФ на Одесскую область: под завалами найдены тела двух погибших]. DW, 25. IX 2023&lt;/ref&gt; [[Hersoni oblast]]is [[Berõslav]]is hukkus õhurünnakus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Fornusek |first=Martin |date=2023-09-25 |title=Russian airstrike on Beryslav in Kherson Oblast kills 2, injures 2 |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/russian-airstrike-on-beryslav-kherson-oblast-kills-2-injures-2/ |access-date=2023-09-25}}&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi kinnitusel oli esimene saadetis USA tankidega [[M1 Abrams]] saabunud Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609111043/ukraina-teatas-vene-admirali-hukkumisest-sevastopolit-tabanud-ohurunnakus#abrams Esimesed USA tankid M1 Abrams jõudsid Ukrainasse] ERR 25. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Khalilova |first=Dinara |date=2023-09-25 |title=Zelensky confirms first Abrams tanks already in Ukraine |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/zelensky-confirms-first-abrams-tanks-arrived-in-ukraine/ |access-date=2023-09-25}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kinnitusel tulistati õhtul [[Belgorodi oblast|Belgorodi]] ja [[Kurski oblast]]i kohal alla 11 drooni.&lt;ref name=DW_2023-09-26&gt;[https://p.dw.com/p/4Wno2 Russia claims it downed drones in Kursk, Belgorod]. DW, 26. IX 2023&lt;/ref&gt;

===26. september===
Ukraina HIMARS-i rakett tabas [[Herson]]i lähedal asunud Venemaa [[polk|polgu]] staapi, mille tõttu sai surma kaheksa Vene ohvitseri, seitse sai haavata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609112285/soja-580-paev-allikad-ukraina-havitas-himars-i-abil-vene-polgu-staabi#polk Ukraina hävitas HIMARS-i abil Vene polgu staabi] ERR 26. september 2023&lt;/ref&gt;

[[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu|Venemaa julgeolekunõukogu]] aseesimees ja endine [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] ütles teisipäeval, et külastas režiimi liidri [[Vladimir Putin]]i korraldusel vägesid Ukraina [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609112285/soja-580-paev-allikad-ukraina-havitas-himars-i-abil-vene-polgu-staabi#medvedev Medvedev külastas Vene vägesid Ida-Ukrainas] ERR 26. september 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina tetas, et mööda uut, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi territoriaalvetes kulgevat koridori Mustal merel on Ukraina sadamatest lahkunud seitse laeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609112285/soja-580-paev-allikad-ukraina-havitas-himars-i-abil-vene-polgu-staabi#laevad Ukraina: mööda uut koridori Mustal merel on lahkunud seitse laeva] ERR 26. september 2023&lt;/ref&gt;

===27. september===
Venemaa rünnakute läbi Hersoni ja Donetski oblastile hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Nate Ostiller |date=2023-09-27 |title= UPDATE: 1 killed, 1 injured in Russian attacks on Kherson |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/update-1-killed-1-injured-in-russian-attacks-on-kherson/ |access-date=2023-09-28}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Nate Ostiller |date=2023-09-27 |title= Russian shelling kills 1, injures 4 in Donetsk Oblast |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-shelling-kills-1-injures-4-in-donetsk-oblast/ |access-date=2023-09-28}}&lt;/ref&gt;

===28. september===
Venemaa rünnakutes Hersonile ja Donetski oblastile hukkus kuus inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Martin Fornusek |date=2023-09-28 |title= Russian shelling of Kherson kills 3 women |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-shelling-of-kherson-kills-3-women/ |access-date=2023-09-28}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Dinara Khalilova |date=2023-09-29 |title= Russian attacks kill 6, injure 13 in Ukraine over past 24 hours |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-6-injure-13-in-ukraine-over-past-24-hours/ |access-date=2023-09-29}}&lt;/ref&gt;

Saksamaa {{ill|de|BKartA|Bundeskartellamt}} kiitis heaks {{ill|de|Rheinmetall|Rheinmetall|Rheinmetalli}} ja [[Ukroboronprom]]i [[Ühisettevõte|ühisettevõttena]] Kiievis militaarsõidukite hooldusettevõtte rajamise.&lt;ref&gt;{{Cite news |author= Miranda Murray |date=2023-09-28 |title= German cartel office clears Rheinmetall, Ukrainian defence firm JV in Kyiv |language=en-US |work=Reuters |url= https://www.reuters.com/world/german-cartel-office-clears-rheinmetall-ukrainian-defence-firm-jv-kyiv-2023-09-28/ |access-date=2023-09-28}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609116560/soja-583-paev-briti-armee-juhi-sonul-hoiab-ukraina-sojas-initsiatiivi#rheinmetall Rheinmetalli ühisettevõte Ukrainaga edeneb] ERR 29. september 2023&lt;/ref&gt;

===29. september===
[[Kurski oblast]]is [[Girji]] küla lähistel hävis teadete kohaselt droonirünnakus radarijaam.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Khalilova |first=Dinara |date=2023-09-29 |title= Media: Ukrainian strike destroys radar station in Russia's Kursk region |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/media-ukrainian-strike-destroys-radar-station-in-russias-kursk-region/ |access-date=2023-09-29}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) allikas teatas UNIAN-ile, et Ukraina droonid ründasid edukalt elektrialajaama Kurski oblastis. Allika sõnul olid just sellega ühendatud vaenlase tähtsad sõjalised objektid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120235699/otseblogi-ukraina-rundas-allika-teatel-venemaa-kurski-oblastis-elektrialajaama Ukraina ründas allika teatel Venemaa Kurski oblastis elektrialajaama] Delfi 29. september 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609116560/soja-583-paev-briti-armee-juhi-sonul-hoiab-ukraina-sojas-initsiatiivi#kursk Kurski kuberner: Ukraina droon lõi Venemaal rivist välja elektrialajaama] ERR 29. september 2023&lt;/ref&gt;

President Putin nimetas endise [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] komandöri ja erru läinud [[polkovnik]] [[Andrei Trošev]]i (''nom de guerre'' Sedoi [Hallipäine]) [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõjas]] osalevate vabatahtlike võitlejate üksuste juhatajaks.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-29 |title= Ex-Prigozhin Aide to Oversee Volunteer Fighters in Ukraine – Kremlin |language=en-US |work=The Moscow Times |url= https://www.themoscowtimes.com/2023/09/29/ex-prigozhin-aide-to-oversee-volunteer-fighters-in-ukraine-kremlin-a82601 |access-date=2023-09-29}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina politsei]] leidis [[Kiievi oblast]]i [[Brovarõ rajoon]]i hoonest teatud arvu [[Tor (raketisüsteem)|TORi rakette]]. Iga raketi väärtus on &quot;ligikaudu 30 miljonit [[Ukraina grivna|grivnat]] (u 811&amp;nbsp;000&amp;nbsp;[[USA dollar|$]])&quot; ning need arvatakse olevat jäetud maha taganevate Vene jõudude poolt 2022.&amp;nbsp;aasta kevadel.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-29 |author=HOWARD ALTMAN |title=Stolen Surface-To-Air Missiles Found In Kyiv Garage |language=en-US |work=The War Zone |url=https://www.thedrive.com/the-war-zone/purloined-air-defense-missiles-found-in-kyiv-garage |access-date=2023-09-30 |archive-date=2023-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230930095338/https://www.thedrive.com/the-war-zone/purloined-air-defense-missiles-found-in-kyiv-garage |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

[[Urmas Paet]] kaitses intervjuus telekanalile [[France 24]] Eesti otsust ühineda Venemaa numbrimärkidega mootorsõidukitele kehtestatud sisenemiskeeluga.&lt;ref name=FR24_2023-09-29&gt;{{cite web|url=https://www.france24.com/en/tv-shows/talking-europe/20230929-eu-ban-on-russian-cars-a-sanction-custom-made-for-putin-s-propagandists |title=EU ban on Russian cars: A sanction custom-made for Putin's propagandists? |trans-title=ELi keeld Venemaa autodele: Putini propagandistidele meelepärane sanktsioon? |publisher=France 24 |date=2023-09-29 |access-date=2023-09-30 |website=france24.com |language=en |author=Douglas HERBERT |quote= }}&lt;/ref&gt;

===30. september===
Venemaal [[Brjanski oblast]]is {{ill|ru|Pogar|Погар|Pogari alevis}} põhjustas Ukraina droonirünnak teadete kohaselt voolukatkestuse piirkonnas.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2023-09-30 |author=Abbey Fenert |title=Bryansk Oblast governor claims Ukrainian attack disrupted local power supply |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/bryansk-oblast-governor-claims-ukrainian-attack-disrupted-local-power-supply/ |access-date=2023-09-30}}&lt;/ref&gt;

[[Odessa]]t külastanud [[Josep Borrell]] nimetas rünnakuid linna vastu &quot;barbaarseiks&quot;.&lt;ref name=DW_2023-09-30&gt;[https://p.dw.com/p/4X0SW Top EU diplomat visits Odessa, decries 'barbaric' strikes on city]. DW, 2023-09-30&lt;/ref&gt;

Päev pärast Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseministri külaskäiku algas Ukrainas enam kui 30 riigist pärit ligikaudu 250 kaitsetööstusettevõtte foorum.&lt;ref name=DW_2023-09-30ii&gt;[https://p.dw.com/p/4Wzck Kyiv hosts forum to reduce foreign dependence on arms supplies]. DW, 2023-09-30&lt;/ref&gt;

[[Lõman]]is hukkus droonirünnaku läbi [[Ukraina rahvusvaheline maakaitseleegion|rahvusvahelise maakaitseleegioni]] ridades võidelnud Eesti vabatahtlik [[Tanel Kriggul]].&lt;ref&gt;{{Cite news |date=1. oktoober 2023 |author=Abbey Fenert |title=Estonian volunteer killed in Lyman |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/estonian-volunteer-killed-in-lyman/ |access-date=2. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas septembris Ukraina Kindralstaabi andmetel: isikkoosseis: 15 080	tanke: 243 soomukeid: 378 lennukeid ja koptereid: 0 suurtükke: 947 raketiheitjaid: 63 õhutõrjeseadmeid: 37 droone: 622 tiibrakette: 84 autod: 874 allveelaevad: 1 laevad: 2 eritehnika: 102.

==Sõjategevus oktoobris 2023==
===1. oktoober===
[[Vovtšansk]]is hukkus Venemaa rünnaku läbi üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=1. oktoober 2023 |author=Nate Ostiller |title=Russian shelling kills 1 in Kharkiv Oblast |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-shelling-kills-1-in-kharkiv-oblast/ |access-date=2. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt; 

Venemaal tabasid Ukraina droonid väidetavalt [[Sotši]] Adleri lennubaasi ja [[Smolensk]]is asuvat aktsiaseltsi {{ill|fi|Taktikaline raketirelvastus|Taktitšeskoje raketnoje vooruženije}} hallatavat lennukitehast,&lt;ref&gt;{{Cite news |date=1. oktoober 2023 |author=Nate Ostiller |title=Media: Drones strike Sochi, Smolensk |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/media-drones-strike-sochi-smolensk/ |access-date=1. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;
kus toodeti rakette H-59, ja löögi tagajärjel on tootmisprotsess rikutud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120236265/otseblogi-hur-drooniloogiga-smolenski-tehasele-katkestati-vene-rakettide-h-59-tootmine HUR: droonilöögiga Smolenski tehasele katkestati Vene rakettide H-59 tootmine] Delfi 2. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===2. oktoober===
Ukrainas toimus esmaspäeval [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, tegemist oli esimese väljaspool liidu territooriumi toimunud kohtumisega.&lt;ref name=Reuters_2023-10-02&gt;Olena Harmash. [https://www.reuters.com/world/europe/eu-ministers-convene-ukraine-show-support-after-us-slovakia-wobbles-2023-10-02/ EU ministers convene in Ukraine to show support after US, Slovakia wobbles]. Reuters, 2. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=rferl_2023-10-02&gt;[https://www.rferl.org/a/ukraine-european-union-borrell-kherson-attacks-russia/32618790.html EU Foreign Ministers Meet In Kyiv Amid Concerns About Weakening Support For Ukraine]. RFE/RL's Ukrainian Service, 2. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=AJ_2023-10-02&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/2/eu-foreign-ministers-in-ukraines-kyiv-for-unprecedented-meeting-abroad |title=EU foreign ministers in Ukraine’s Kyiv for unprecedented meeting abroad {{!}} Top diplomats of the bloc gather in Kyiv in the first-ever meeting outside the EU borders in show of solidarity |trans-title= |publisher=[[Al Jazeera]] |date=2023-10-02 |access-date=2023-10-02 |website=aljazeera.com |language= |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

Vene väed korraldasid rünnaku Ukraina energiafirma DTEK ladudele [[Dnipropetrovski oblast]]is. Kannatada said ladudes olnud kaablid, transformaatorid ja muu varustus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609118798/soja-586-paev-kiievi-hinnangul-ei-ole-usa-toetus-ukrainale-koikuma-loonud#dtek Vene väed ründasid Ukraina suurima eraenergiafirma ladusid] ERR 2. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===3. oktoober===
[[Bild]]i teatel kasutab Venemaa Ukrainas uusi [[mitmikraketiheitja]] jaoks mõeldud Iraani {{ill|en|Araš (rakett)|Arash (rocket)|&quot;Araš&quot; seeria}} 122&amp;nbsp;mm rakette HE-FRAG.&lt;ref name=Bild&gt;[https://t.me/BILD_Russian/12182 Россия применяет в Украине новейшие иранские ракеты]. Bild, 3. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===4. oktoober===
Ukraina hävitas öösel Venemaa Belgorodi oblastis õhutõrjekompleksi [[S-400|S-400 Triumf]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120236936/otseblogi-sbu-allikas-ukraina-havitas-venemaa-belgorodi-oblastis-ohutorjesusteemi-s-400-triumf SBU allikas: Ukraina hävitas Venemaa Belgorodi oblastis õhutõrjesüsteemi S-400 Triumf] Delfi 4.okt. 2023&lt;/ref&gt;
Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrje tõkestas Ukraina droonide rünnaku Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblasti vastu ja hävitas 31 Ukraina lennukitüüpi piloodita lennuaparaati.

Ukraina teatas plaanist ehitada Harkivisse maa-alune kool linna läheduse tõttu Venemaa piirile.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=4. oktoober 2023 |title= Ukraine to build first underground school to protect from Russian air raids |language=en-uk |work= aljazeera |url= https://www.aljazeera.com/news/2023/10/3/ukraine-to-build-first-underground-school-to-protect-from-russian-air-raids?traffic_source=KeepReading |access-date=4. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;

===5. oktoober===
Venemaa rünnaku tõttu hukkus [[Harkivi oblast]]i Kupjanski rajooni Hroza külas 59 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609122299/soja-589-paev-venemaa-runnaku-tottu-hukkus-harkivi-oblastis-vahemalt-51-inimest#harkiv Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest] ERR 5. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120237478/video-venemaa-raketirunnak-tabas-ukraina-kula-hukkus-vahemalt-51-tsiviilelanikku VIDEO | Venemaa raketirünnak tabas Ukraina küla, hukkus vähemalt 51 tsiviilelanikku] Delfi 5. okt. 2023 19:41&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609124180/rainer-saks-poolsada-hukkunut-toonud-venemaa-runnak-oli-sojakuritegu Video: Rainer Saks - poolsada hukkunut toonud Venemaa rünnak oli sõjakuritegu] ERR 6. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120239233/tuvastatud-on-koik-hroza-raketiloogis-hukkunud-loplik-arv-on-59 Tuvastatud on kõik Hroza raketilöögis hukkunud. Lõplik arv on 59] Delfi 12. okt. 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa viis 14 Musta mere laevastiku sõjalaeva Sevastopolist Novorossiiskisse üle. Sevastopoli sadamast on välja viidud ka fregatid [[Admiral Essen]] ja [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] ning kolm allveelaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609122299/soja-589-paev-scholz-ei-luba-lahiajal-ukrainale-tauruse-rakette-tarnida Sõja 589. päev: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest] ERR 5. okt 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-10-04&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-4-2023 Russian Offensive Campaign Assessment, October 4, 2023]. ISW, 5. okt 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120237455/venemaa-viis-oma-krimmi-pohibaasist-valja-suurema-osa-laevadest |title=Venemaa viis oma Krimmi põhibaasist välja suurema osa laevadest |author=Lenel Kivi |date=2023-10-05 |access-date=2023-10-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi saabus neljapäeval [[Hispaania]] linna [[Granada]]sse, et osaleda pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse koostöö edendamiseks enam kui 40 riiki ühendava foorumi, {{ill|en|Euroopa poliitiline ühendus|European Political Community|Euroopa poliitilise ühenduse}}, tippkohtumisel.&lt;ref name=Reuters_2023-10-05&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/ukraines-zelenskiy-arrives-spain-summit-with-european-leaders-2023-10-05/ Ukraine's Zelenskiy arrives in Spain to meet European leaders]. Reuters, 5. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===6. oktoober===
Venemaa raketirünnakus Harkivile hukkus kaks inimest, sealhulgas kümneaastane laps, veel 26 inimest sai vigastada.&lt;ref name=KI_2023-10-06 /&gt;&lt;ref name=AJ_2023-10-06 /&gt;

Ukraina hävitas Lõunarindel kalli Vene elektroonilise sõjajaama {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609124111/biden-kaalub-valisministeeriumi-raha-kasutamist-ukraina-abistamiseks Ukraina hävitas kalli Vene elektroonilise sõjajaama R-330Ž Žitel] ERR 6. okt. 2023&lt;/ref&gt;

/.../
===8. oktoober===
Venemaa rünnakutes [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Hersoni oblast|Hersoni]] oblastile hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=8. oktoober 2023 |title=Russian strike on Kherson outskirts kills man |language=en-US |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-strike-on-kherson-outskirts-kills-1/ |access-date=8. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=8. oktoober 2023 |title=Russian strike against Vovchansk in Kharkiv Oblast kills civilian |language=en-US |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/russian-strike-against-vovchansk-in-kharkiv-oblast-kills-civilian/ |access-date=8. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;

===9. oktoober===
President Zelenskõi määras kindralmajor [[Ihor Tantsjura]] asemel [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud|maakaitsejõudude]] juhatajaks kindralmajor [[Anatoli Barhõlevõtš]]i.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=9. oktoober 2023 |title=Zelensky replaces commander of Territorial Defense Forces |language=en-US |author=Dinara Khalilova |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/zelensky-replaces-commander-of-territorial-defense-forces/ |access-date=9. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;

===10. oktoober===
President Zelenskõi saabus [[Bukarest]]i, kus kohtus [[Rumeenia president|president]] [[Klaus Iohannis]]e ja teiste ametiisikutega.&lt;ref name=rferl_10x&gt;[https://www.rferl.org/a/russia-drone-strikes-ukraine-counteroffensive-war/32630742.html Zelenskiy Arrives In Bucharest For Security Talks In First Trip To Neighbor Romania]. rferl.org, 10. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Vene väed alustasid rünnakut riigi idaosas asuva [[Avdijivka]] linna piirkonnas eesmärgiga see sisse piirata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609127324/soja-594-paev-ukraina-vaed-on-liikunud-edasi-zaporizzjas Ukraina: Vene väed püüavad Avdijivka linna sisse piirata] ERR 10. okt 2023&lt;/ref&gt;

===11. oktoober===
Ukraina on tagasi löönud Vene vägede esimese rünnaku [[Avdijivka]] piirkonnas, olles tekitanud Venemaale suuri kaotusi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0huiUuwQe5BymxiEtea7npMVpY41w3xzfxqo1jnNN8gdzw3yMUX7dwt6XemCEtu2Al Teet Kalmuse Blogi] 11. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Venemaa jätkab rünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609128398/soja-595-paev-avdijivka-umbruses-kaivad-agedad-lahingud#lahing Avdijivka ümbruses käivad ägedad lahingud] ERR 11. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120238787/seekord-olid-venelased-kovasti-valmistunud-vene-armee-proovib-ida-ukraina-linna-umber-piirata-ekspert-selgitab-mis-toimub |title=&quot;Seekord olid venelased kõvasti valmistunud.&quot; Vene armee proovib Ida-Ukraina linna ümber piirata, ekspert selgitab, mis toimub |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-10-11 |access-date=2023-10-11 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakus [[Nikopol]]i koolimajale hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=11. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/update-4-killed-in-russian-attack-on-school-in-nikopol-in-dnipropetrovsk-oblast/ |title=Update: Russian attack on school in Nikopol kills 4 |author=Elsa Court |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; Rünnakus [[Avdijivka]]le hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=11. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-donetsk-oblasts-avdiivka-kills-1-injures-2/ |title=Russian strike on Donetsk Oblast's Avdiivka kills 1, injures 2 |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina president külastas sõja algusest alates esimest korda NATO peakorterit Brüsselis.&lt;ref name=F24_2023-10-11&gt;[https://www.france24.com/en/europe/20231011-%F0%9F%94%B4-live-zelensky-visiting-nato-headquarters-for-first-time-since-russian-invasion-alliance-sayszelensky-visiting-nato-headquarters-for-first-time-since-russian-invasion-alliance-says Zelensky makes first visit to NATO headquarters since invasion, alliance says]. France 24, 11. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Sevastopoli lähedal sai kahjustada Vene sõjalaev [[korvett]] Pavel Deržavin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120239153/ukraina-merevagi-sevastopoli-lahedal-sai-kahjustada-vene-sojalaev-pavel-derzavin Ukraina merevägi: Sevastopoli lähedal sai kahjustada Vene sõjalaev Pavel Deržavin] Delfi 12. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Елена Рощина. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2023/10/12/7423790/ Российский корабль &quot;Павел Державин&quot; получил повреждения возле Севастополя – спикер ВМС]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=12. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/rf-erl-russian-black-sea-fleet-ship-damaged-by-explosion/ |title=Navy spokesman confirms Russian Black Sea Fleet ship damaged by explosion |author= Nate Ostiller |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; Laeva relvastuses on raketid Kalibr, mida lastakse Ukraina pihta.

&lt;gallery mode=packed caption=&quot;&quot; heights=&quot;115px&quot; style=&quot;line-height:1.2em&quot;&gt;
Destructions in Kharkiv after missile strike, 2023-10-06 (20).jpg|Purustused [[Harkiv]]i kesklinnas, 6. oktoober
Ocheretyne Train Station, 2023-10-10 (01).jpg|Rünnakujärgne {{ill|uk|Otšeretõne|Очеретине}} raudteejaam, 10. oktoober
16th gymnasium of Nikopol after Russian shelling, 2023-10-11 (01).jpg|Rünnakujärgne koolimaja [[Nikopol]]is, 11. oktoober
Zaporizhzhia after Russian shelling, 2023-10-18 (55).webp|Rünnakujärgne elumaja [[Zaporižžja]]s, 18. oktoober
Postal distribution centre in Novyi Korotych after missile strike, 2023-10-21 (01).jpg|Rünnakujärgne [[post]]iteenistuse jaotuskeskus Harkivi oblastis, 21. oktoober
&lt;/gallery&gt;

===12. oktoober===
Venemaa rünnakus Hersoni oblastile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=12. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-shelling-kills-1-in-chornobaivka/ |title=Russian shelling kills 1 person in Chornobaivka |author= Nate Ostiller |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus alla lastud Ukraina drooni rusude läbi kolm inimest, sh üks laps.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/12/two-killed-in-russia-as-debris-from-downed-ukrainian-drone-destroys-homes Three killed in Russia as debris from downed Ukrainian drone destroys homes]. aljazeera.com, 12. oktoober 23&lt;/ref&gt;

Venemaa jätkab [[Avdijivka]] ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609129571/isw-vene-vagede-pidevad-runnakud-avdijivkale-jatkuvad#venemaa ISW: Vene vägede pidevad rünnakud Avdijivkale jätkuvad] ERR 11. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120239257/video-ja-kaart-venemaa-kannab-avdijivka-rundamisel-kaotusi-kuid-age-lahing-jatkub |title= VIDEO JA KAART: Venemaa kannab Avdijivka ründamisel kaotusi, kuid äge lahing jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2023-10-12 |access-date=2023-10-12 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120239164/avdijivkast-tahakse-teha-kingitust-putinile-kas-donetski-kulje-all-mangitakse-labi-uus-azovstal |title= „Avdijivkast tahakse teha kingitust Putinile.“ Kas Donetski külje all mängitakse läbi „uus Azovstal“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-10-12 |access-date=2023-10-12 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

BBC ja [[Mediazona]] andmetel on täiemahulise sissetungi algusest alates hukkunud 34&amp;nbsp;412 vene sõjaväelast.&lt;ref&gt;Ольга Ившина. [https://www.bbc.com/russian/features-67097040 Мобилизованные в обороне: что известно о потерях России в Украине к октябрю]. bbc.com, 13. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===13. oktoober===
Venemaa rünnakutes Hersonile hukkus kaks inimest&lt;ref name=rferl_2023-10-13&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-war-kherson-shelling-civilians-killed-damage/32635575.html |title= Russia Pounds Kherson '100 Times' With Deadly Artillery Strikes In 24 Hours, Ukraine Says |trans-title= |publisher=RFE/RL |date=2023-10-13 |access-date=2023-10-13 |website=rferl.org |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt; ja rünnakutes Donetski oblastile kolm inimest.&lt;ref name=KI_2023-10-13&gt;Dinara Khalilova. [https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-5-injure-15-in-ukraine-over-past-day/ Russian attacks kill 5, injure 15 in Ukraine over past day]. kyivindependent.com, 13. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Avdijivkat kaitsvad Ukraina väed tõrjusid ööpäeva jooksul 20 vastase rünnakut.&lt;ref name=rferl_2023-10-13 /&gt;

Ukraina partisanid õhkisid Vene rongi Melitopolis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609131185/avdijivkas-jatkuvad-lahingud-kiievi-teatel-kaotas-venemaa-1000-sodurit#melitopol Ukraina partisanid õhkisid Vene rongi Melitopolis] ERR 13. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120239539/ukraina-teatel-lasid-partisanid-okupeeritud-melitopolis-ohku-vene-varustusrongi Ukraina teatel lasid partisanid okupeeritud Melitopolis õhku Vene varustusrongi] Delfi 13. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=13. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/ukraines-special-forces-sabotage-railway-track-ammunition-train-in-occupied-melitopol/ |title=Ukrainian resistance in occupied Melitopol blow up train carrying Russian ammunition, fuel |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Sevastopoli reidil toimus plahvatus Vene mereväe [[Bujan-M-klassi korvett|projekt 21631 Bujan-M]] raketilaeval, mis kannab rakette Kalibr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120239429/sevastopoli-lahedal-toimus-plahvatus-vene-sojalaeval Sevastopoli lähedal toimus plahvatus Vene sõjalaeval] Delfi 13. okt. 2023&lt;/ref&gt; Ukraina teatel olid rünnak Bujan-M vastu ja 11. oktoobri rünnak Vene sõjalaeva Pavel Deržavin vastu SBU ja Ukraina mereväe ühisoperatsioon. Mõlemad laevad said pihta eksperimentaalrelvastuse, „Merebeebide“ ehk ujuvdroonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120239476/ukraina-julgeolekuteenistus-kaks-vene-sojalaeva-on-saanud-pihta-eksperimentaalsete-merebeebidega Ukraina julgeolekuteenistus: kaks Vene sõjalaeva on saanud pihta eksperimentaalsete „Merebeebidega“] Delfi 13. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===14. oktoober===
Venemaa rünnakutes Donetski ja Hersoni oblastile hukkus kolm inimest, sealhulgas 11-aastane laps.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=14. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-shelling-kills-1-in-beryslav-kherson-oblast/ |title=Russian shelling kills 1 in Beryslav, Kherson Oblast |author=Nate Ostiller |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=14. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/police-russian-attack-on-donetsk-oblast-village-kills-11-year-old-boy/ |title=Police: Russian attack on Donetsk Oblast village kills 11-year-old boy |author=Dinara Khalilova |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Donetski oblastis, okupeeritud {{ill|uk|Kuteinõkove|Кутейникове|Kuteinõkoves}} puhkes suur gaasitrassi tulekahju.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=14. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/fire-breaks-out-at-gas-pipeline-in-occupied-donetsk-oblast/ |title=Fire breaks out at gas pipeline in occupied Donetsk Oblast |author=Abbey Fenert |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Venemaal tulistati Sotši ranniku kohal väidetavalt alla kaks drooni.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=14. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russia-claims-two-drones-shot-down-over-black-sea/ |title=Russia claims 2 drones shot down over Black Sea |author=Dinara Khalilova |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

===15. oktoober===
Harkivi oblastis [[Berõslav]]i linnas hukkus sõja 599. päeval kaks inimest,&lt;ref&gt;{{Cite news |date=15. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/governor-russia-airstrike-kills-2-in-kharkiv-oblast/ |title=Governor: Russian airstrike kills 2 in Kharkiv Oblast |author=Alexander Khrebet |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; Donetski oblastis [[Avdijivka]]s kaks inimest ning Harkivi oblastis Druželjubivkas samuti kaks inimest.&lt;ref name=AJ_2023-10-15&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/10/15/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-599 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 599 |trans-title= |publisher=Al Jazeera |date=2023-10-15 |access-date=2023-10-15 |website=aljazeera.com |language= |author= |quote= }}&lt;/ref&gt; Kaks õhurünnakut Hersoni taristurajatistele tõi kaasa katkestusi linna varustamises elektrienergia ja veega.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=15. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/official-partial-blackout-in-kherson-as-russia-struck-critical-infrastructure/ |title=Official: Partial blackout in Kherson as Russia struck critical infrastructure |author=Alexander Khrebet |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kinnitusel tulistati Kurski ja Belgorodi oblasti kohal alla 27 drooni.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=14. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russia-claims-27-drones-downed-overnight/ |title=Russia claims 27 drones downed overnight |author=Olena Goncharova |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Venemaa on viis päeva kestnud pealetungis [[Avdijivka]]le kandnud suuri kaotusi, kuid ei ole edu saavutanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609133192/soja-599-paev-kiiev-vene-vaed-kaotasid-avdijivka-all-3000-sodurit#avdi Kiiev: Vene väed kaotasid Avdijivka all 3000 sõdurit] ERR 15. okt. 2023&lt;/ref&gt;

Mustal merel sõitis miinile Liibüa lipu all sõitev naftatanker, tegemist oli oktoobri kuus teise analoogse juhtumiga, 5. oktoobril sõitis miinile Türgi lipu all sõitev kaubalaev.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/media-oil-tanker-hits-mine-in-black-sea/ Media: Oil tanker hits mine in Black Sea, sustains minor damage]. kyivindependent.com, 16. oktoober 23&lt;/ref&gt;

===16. oktoober===
[[Institute for the Study of War|ISW]] hinnangul edenesid vene väed Avdijivkast lõunas kolm kilomeetrit.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/isw-russian-forces-make-marginal-gains-near-avdiivka/ |title=ISW: Russian forces make marginal gains near Avdiivka |author=Abbey Fenert |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]i kohal tulistati väidetavalt alla kolm ukraina drooni.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/3-drones-shot-down-over-belgorod-oblast-governor-says/ |title=3 drones shot down over Belgorod Oblast, governor says |author=Abbey Fenert |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

===17. oktoober===
Ukraina erioperatsiooni jõud (SSO) teatasid, et okupeeritud Berdjanski ja Luhanski lennuväljal hävitati operatsiooni „Dragonflyks“ („Kiil“) tulemusel 9 erinevat tüüpi helikopterit, lennuväljadel olnud eritehnikat, õhutõrje stardiseadeldis ja laskemoonaladu ning said kahjustada lennuväljade lennurajad.&lt;ref&gt;[https://t.me/ukr_sof/787 Операція “DRAGONFLY”. Успішна операція ССО України по враженню аеродромів в Бердянську та Луганську] Сили Спеціальних Операцій ЗС України, Telegram 17. okt 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120240328/otseblogi-ukraina-erivaed-luhanskis-ja-berdjanskis-havitati-9-vene-helikopterit Ukraina erioperatsioonide jõud: Luhanskis ja Berdjanskis hävitati 9 Vene helikopterit] Delfi 17. okt 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine 'destroys Russian helicopters in Berdyansk and Luhansk' |author=Robert Greenall |work=BBC}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250528131324/https://pic.twitter.com/rOST89sAnU @bradyafr] X Brady Africk 19. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1609139471/ukraina-peastaap-venemaa-kaotas-oopaevaga-1380-sodurit-ja-55-tanki#britid Briti luure: venelastel on helikopterite kaotust raske korvata] ERR 20. okt. 2023&lt;/ref&gt; 
Hilisema analüüsi alusel leidis Oryx, et Venemaa kaotas kokku 24 helikopterit, neid täiesti hävitatutena 7 helikopterit [[Kamov Ka-52|KA-52]] ja 2 helikopterit [[Mi-8]] ning tõsiselt kahjustatutena 8 helikopterit KA-52 ja 7 helikopterit Mi-8.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0JvGTq8L47a178uB8itMqcxwHDBTFhneD4X82Fc3kUqVj4emc7wZdJQ9DBcTnewSil Teet Kalmuse blogi] FB 23.10.2023 &lt;/ref&gt;
President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel kasutati rünnakutes [[MGM-140 ATACMS|ATACMS-i]] rakette, esimest korda pärast nende USAst saabumist.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}&lt;/ref&gt;

Ukraina 2 roodusuurust dessantgruppi maabusid Dnepri idakaldal ja murdsid läbi Venemaa esimesest kaitseliinist ning hõivasid 17. oktoobri pärastlõunal Poima küla ja positsioonid Pištšanivka küla põhjaservas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120240934/otseblogi-isw-ukraina-merejalavaelased-tegid-dessandi-hersoni-oblasti-vasakkaldale-ja-hoivasid-positsioone#n3429737924083019836 ISW: Ukraina merejalaväelased tegid dessandi Hersoni oblasti vasakkaldale ja hõivasid positsioone] Delfi Otseblogi 18. okt 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://twitter.com/PStyle0ne1/status/1714393079732478142?t=GXGSXKFUg8xIbOXHS5veCw&amp;s=19 X PStyleOne1] 18. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F8rYHaeXAAAr0BY?format=jpg&amp;name=900x900 Kaart] twimg.com 17. okt 2023&lt;/ref&gt; Püsimajäämise korral on see kolmas Ukraina sillapea [[Dnepr]]i jõe idakaldal. Varasemad on 25. juunil loodud Antonivka sillapea ja 9. augustil loodud sillapea {{ill|en|Kozatši Laheri|Kozachi Laheri, Kherson Raion}} lähedal.

===18. oktoober===
Vene rünnakus Zaporižžja viiekorruselisele korterelamule hukkus viis inimest,&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://meduza.io/news/2023/10/18/v-zaporozhie-raketa-popala-v-pyatietazhnyy-zhiloy-dom-dva-cheloveka-pogibli |title=В Запорожье ракета попала в пятиэтажный жилой дом. Пять человек погибли |date=2023-10-18 |publisher=Meduza}}&lt;/ref&gt; üks inimene hukkus rünnakus [[Dnipro]]le.&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-strike-on-dnipro-district-killing-1-injuring-4/ |title=Russian missile strike on Dnipro district kills 1, injures 4 |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt; Õhurünnakus Hersoni oblastile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=18. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russia-drops-aerial-bombs-on-kherson-oblast-village-1-killed/ |title=Russia drops aerial bombs on Kherson Oblast village, 1 killed |author=Elsa Court |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

===19. oktoober===
Ukraina väed laiendasid 17. oktoobril Hersoni raudteesilla juures rajatud sillapead.&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F8wNDk-XwAAKmMm?format=jpg&amp;name=4096x4096 Kaart]twimg.com 18. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F80XPYXWIAAGPHb?format=jpg&amp;name=4096x4096 Kaart]twimg.com 19. okt. 2023&lt;/ref&gt;
Samuti on Ukraina hõivanud positsioonid Krõnki asulas [[Dnepr]]i jõe vasakkaldal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609140550/soja-605-paev-ukraina-sonul-kolmandik-abisaadetistest-ei-joudnud-armeeni#isw ISW: Ukraina kinnitas kanda Hersoni oblastis] ERR 21. okt. 2023&lt;/ref&gt;

Vene väed jätkasid seni edutuid rünnakuid Avdijivkale.&lt;ref name=KI_2023-10-20&gt;{{cite web|url=https://kyivindependent.com/general-staff-russia-renews-attacks-at-avdiivka-suffers-almost-1-000-casualties/ |title=General Staff: Russia renews attacks at Avdijivka, suffers casualties |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2023-10-20 |access-date=2023-10-20 |website=kyivindependent.com |language=en |author= Martin Fornusek }}&lt;/ref&gt; Ukraina väitel hävitati ühe päevaga 55 vastase tanki ja 120 lahingumasint, suurem osa nendest [[Avdijivka]] piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609139471/ukraina-peastaap-venemaa-kaotas-oopaevaga-1380-sodurit-ja-55-tanki#venekaotused Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1380 sõdurit ja 55 tanki] ERR 20. okt. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;
[https://forte.delfi.ee/artikkel/120241365/video-nii-laastas-ukraina-erioperatsioonide-uksus-avdijivka-all-darwini-auhinda-vaarivaid-vene-vagesid VIDEO | Nii laastas Ukraina erioperatsioonide üksus Avdijivka all Darwini auhinda väärivaid Vene vägesid] Forte.delfi.ee 20. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===20. oktoober===
Venemaa õhurünnakus Hersoni oblastile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=20. oktoober 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-air-strike-on-beryslav-in-kherson-oblast-kills-woman/ |title=Russian air strike on Beryslav in Kherson Oblast kills woman |author=Martin Fornusek |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina peaminister|Peaminister]] [[Denõss Šmõhal]]i kinnitusel oli Ukraina kulutanud aasta esimese üheksa kuuga kaitsele enam kui 27 miljardit [[USA dollar|dollarit]].&lt;ref name=KI_2023-10-21&gt;Elsa Court. [https://kyivindependent.com/pm-shmyhal-ukraine-spent/ PM Shmyhal: Ukraine has spent over $27 billion on defense this year]. kyivindependent.com, 21. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Putin külastas relvajõudude staapi Doni-äärses Rostovis, kus talle kanti ette „sõjalise erioperatsiooni“ käigust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120241238/otseblogi-putin-kulastas-venemaa-relvajoudude-rostovi-staapi Putin külastas Venemaa relvajõudude Rostovi staapi] Delfi 20. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===21. oktoober===
Raketirünnakus Harkivi oblastis asuvale Nova Pošta (''Нова пошта'') [[post]]iteenistuse jaotuskeskusele hukkus kuus postitöötajat, 17 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=21. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67185216 |title=Ukraine war: Six postal workers killed in Kharkiv missile strike |author=Thomas Mackintosh |work=BBC}}&lt;/ref&gt; Üks vigastada saanu suri haiglas 30. oktoobril.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://kyivindependent.com/death-toll-of-russian-attack-on-nova-poshta-post-depot-rises-to-7/ |title=Death toll of Russian attack on Nova Poshta depot rises to 7 |trans-title= |publisher=[[The Kyiv Independent]] |date=2023-10-30 |access-date=2023-10-30 |website=kyivindependent.com |language=en |author=Dinara Khalilova |quote=A 25-year-old man injured in Russia’s Oct. 21 missile strike on a Nova Poshta postal depot in Kharkiv Oblast died in the hospital on Oct. 30, the regional governor reported. }}&lt;/ref&gt;

===22. oktoober===
Venemaa rünnakus [[Kupjansk]]ile sai vigastada kolm inimest, sh alaealised.&lt;ref&gt;Daria Shulzhenko. [https://kyivindependent.com/russia-attacks-kupiansk-in-kharkiv-oblast-injures-3-including-teenagers/ Russian attack on Kupiansk injures 3, including teenagers]. kyivindependent.com, 22. oktoober 2023 &lt;/ref&gt;

===23. oktoober===
Meediaväljaande [[The Washington Post]] andmetel on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] korraldanud Venemaal alates 2022. aasta veebruarist kümneid [[atentaat]]e.&lt;ref name=WP_2023-10-23&gt;{{cite web|url=https://www.washingtonpost.com/world/2023/10/23/ukraine-cia-shadow-war-russia/ |title=Ukrainian spies with deep ties to CIA wage shadow war against Russia |trans-title= |publisher=The Washington Post |date=2023-10-23 |access-date=2023-10-23 |website=washingtonpost.com |language=en |author=Greg Miller |author2=Isabelle Khurshudyan |url-access=limited |quote= }}&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;Dinara Khalilova. [https://kyivindependent.com/russian-attacks-kill-2-injure-20-in-ukraine-over-past-day/ Russian attacks kill 2, injure 20 in Ukraine over past day]. kyivindependent.com, 24. oktoober 23&lt;/ref&gt;

===24. oktoober===
[[FSB]] süüdistas [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]t katses mürgitada koogi ja viskiga umbes 77 Vene sõjaväelennukooli pilooti.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 24. oktoober 2023 |url= https://www.themoscowtimes.com/2023/10/24/ukrainian-deliveryman-accused-of-mass-poisoning-attempt-kommersant-a82871 |title= Ukrainian Deliveryman Accused of Mass Poisoning Attempt – Kommersant |work=[[The Moscow Times]] |access-date= 24. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;

[[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure]] kinnitusel viibib okupeeritud aladel enam kui 400&amp;nbsp;000 vastase sõjaväelast.&lt;ref&gt;Abbey Fenbert. [https://kyivindependent.com/military-intelligence-400-000-russian-soldiers-occupy-ukrainian-lands/ Military intelligence: 400,000 Russian soldiers occupy Ukrainian lands]. kyivindependent.com, 24. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===25. oktoober===
Päeva esimestel tundidel toimunud rünnakus [[Slavuta]]le sai vigastada vähemalt 16 inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 25. oktoober 2023 |url= https://kyivindependent.com/russian-strikes-target-khmelnytskyi-oblast-falling-debris-injure-at-least-16/ |title= Russian strikes target Khmelnytskyi Oblast, falling debris injure at least 16 |work=The Kyiv Independent |access-date= 25. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt; Sumõ oblastit rünnati 20 korral.&lt;ref&gt;Dmytro Basmat. [https://kyivindependent.com/russia-attacks-sumy-oblast-20-times-in-one-day/ Russia attacks Sumy Oblast 20 times]. [[The Kyiv Independent]], 26. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===26. oktoober===
Venemaa rünnakutes Harkivi oblastile hukkus üks inimene,&lt;ref&gt;Nate Ostiller. [https://kyivindependent.com/russian-attacks-in-kharkiv-oblast-kill-1-injure-another/ Russian attacks in Kharkiv oblast kill 1, injure another]. The Kyiv Independent, 26. oktoober 2023&lt;/ref&gt; rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kaks inimest, sealhulgas üks laps,&lt;ref&gt;Nate Ostiller. [https://kyivindependent.com/russian-attacks-in-kherson-oblast-kill-2-including-1-child-injure-4/ Russian attacks in Kherson Oblast kill 2, including child, injure 4]. The Kyiv Independent, 26. oktoober 2023&lt;/ref&gt; rünnakutes Sumõ oblastile hukkus 16-aastane nooruk.&lt;ref&gt;Dinara Khalilova. [https://kyivindependent.com/minister-russian-shelling-of-sumy-oblast-village-kills-teenager/ Minister: Russian shelling of Sumy Oblast village kills teenager]. The Kyiv Independent, 26. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] teatel lendas okupeeritud [[Berdjansk]]is õhku väidetavalt nelja [[FSB]] töötajaga auto.&lt;ref&gt;Nate Ostiller. [https://kyivindependent.com/military-intelligence-fsb-agents-in-explosion-in-occupied-berdiansk/ Russian attacks in Kharkiv oblast kill 1, injure another]. The Kyiv Independent, 26. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===27. oktoober===
Krimmis rünnati Ukraina ülemraada endist liiget ja Donbassi separatistide juhti Oleg Tsarjovi, kes on raskes seisundis haiglas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120243008/otseblogi-krimmis-tulistati-kunagist-novorossija-parlamendi-spiikrit-oleg-tsarjovi Krimmis tulistati kunagist „Novorossija parlamendi spiikrit“ Oleg Tsarjovi] Delfi 27. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;
[https://www.delfi.ee/artikkel/120243226/venemaa-uurib-endise-ukraina-seadusandja-morvakatset-krimmis Venemaa uurib endise Ukraina seadusandja mõrvakatset Krimmis] Delfi 27. oktoober 2023&lt;/ref&gt;
Krimmis [[Sevastoopol|Sevastopol]]i lahe välisreidil toimus plahvatus Venemaa uusimal miinitõrjelaeval Vladimir Kozitski.&lt;ref&gt;[https://t.me/Crimeanwind/46399 В Крыму продолжается &quot;Морской бой&quot;: в Севастополе подорвался противоминный корабль] Крымский ветер 27. okt. 2023&lt;/ref&gt;

===28. oktoober===
Ukraina tõrjus idarindel 48 rünnakut, sh 10 Avdijivka suunal.&lt;ref&gt;Alexander Khrebet. [https://kyivindependent.com/general-staff-ukraine-repelled-48-attacks-as-russia-assaults-across-east/ General Staff: Ukraine repelled 48 attacks as Russia assaults across east]. 28. oktoober 23&lt;/ref&gt;

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul oli Venemaa kandnud rünnakutes Avdijivkale 2023. aasta jooksul seni suurimaid kaotusi.&lt;ref&gt;[https://twitter.com/DefenceHQ/status/1718173562190659694 Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 28 October 2023]. 28. oktoober 23&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RFE_2023-10-28&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-avdiyivka-fighting-russia-malta-peace-talks/32657914.html |title=Russia Suffers Heavy Losses Near Avdiyivka, U.K. Says, As Kyiv-Backed Peace Talks Begin In Malta |publisher=RFE/RL |trans-title= |date=2023-10-28 |access-date=2023-10-29 |website=rferl.org |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ukrainat tabanud tormi läbi oli õhtuks hukkunud neli ja saanud vigastada üheksa inimest.&lt;ref&gt;Alexander Khrebet. [https://kyivindependent.com/official-4-killed-9-injured-as-gale-force-winds-hit-across-ukraine/ President’s Office: 4 killed, 9 injured as gale-force winds hit Ukraine]. 28. oktoober 23&lt;/ref&gt;

Donetski oblastis Volnovahhas tapeti eramajas üheksa inimest, kelle hulgas oli kaks last. Venemaa on vahistanud mõrvas kahtlustatuna kaks Vene lepingulist sõjaväelast Kaug-Idast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120243868/donetski-oblasti-okupeeritud-osas-morvati-eramajas-9-inimest-vahistati-kaks-vene-sojavaelast Donetski oblasti okupeeritud osas mõrvati eramajas 9 inimest. Vahistati kaks Vene sõjaväelast] Delfi 31. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

===29. oktoober===
Rünnakus Hersoni oblastile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 29. oktoober 2023 |url= https://kyivindependent.com/governor-man-wounded-by-russian-artillery-in-kherson-oblast-dies-in-hospital/ |title= Governor: Man wounded by Russian attack on Kherson Oblast dies in hospital |work=The Kyiv Independent |access-date= 29. oktoobril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Väidetavalt tulistas [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riiklik Piirivalveamet]] Avdijivka lähedal alla Venemaa [[Suhhoi Su-25|Su-25]] hävituslennuki.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 29. oktoober 2023 |url= https://kyivindependent.com/media-ukraine-downed-russian-su-25-fighter-jet-near-avdiivka/ |title= Media: Ukraine downed Russian Su-25 fighter jet near Avdiivka |work=The Kyiv Independent |access-date= 29. oktoobril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Venemaal teatati tulekahjust suures [[Afipi]] naftatöötlemistehases [[Novorossiisk]]i lähedal. Kahjudest ja ohvritest ei teatatud. Kohalik meedia väitis julgeolekuametnikke tsiteerides, et tulekahju põhjustas droon.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 29. oktoober 2023 |url= https://www.reuters.com/world/europe/fire-afipsky-oil-refinery-russias-krasnodar-local-authorities-2023-10-29/ |title= Fire at refinery near major port Novorossiisk put out, Russian authorities say |author= Lidia Kelly |work=Reuters|access-date= 29. oktoobril 2023 |editor1-first=William |editor1-last=Mallard |editor2-first=Raju |editor2-last=Gopalakrishnan }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609148911/venemaa-tugevdas-oma-vagesid-bahmuti-suunal-ning-laks-runnakule#allikad Allikad: rünnak Krasnodari naftatehasele oli Ukraina erioperatsioon] ERR 30. oktoober 2023&lt;/ref&gt; 2022. aastal tootis ettevõte üle 7 miljoni tonni lennukikütust.

===30. oktoober===
Venemaa rünnakutes Hersonile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 30. oktoober 2023 |url= https://kyivindependent.com/update-russian-attack-on-kherson-kills-1-injures-3/ |title= Update: Russian attack on Kherson kills 1, injures 3 |work=The Kyiv Independent |access-date= 30. oktoobril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Venemaa relvaüksus [[Redut]] alustas naiste värbamist droonioperaatorite ja snaipritena.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 30. oktoober 2023 |url= https://news.yahoo.com/uk-intelligence-confirms-russia-starts-093754327.html |title= UK intelligence confirms Russia starts recruiting women to private military companies |work=News Yahoo! |access-date= 30. oktoobril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===31. oktoober===
Vene rünnakutes Hersonile hukkus üks inimene, kaks said vigastada.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 31. oktoober 2023 |url= https://kyivindependent.com/governor-russian-strikes-against-kherson-kill-1-injure-2/ |title= Governor: Russian strikes against Kherson kill 1, injure 2 |work=The Kyiv Independent |access-date= 31. oktoobril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas oktoobris Ukraina Kindralstaabi andmetel: isikkoosseis: 22920 tanke: 521 soomukeid: 843 lennukeid: 6 koptereid: 8 suurtükke: 773 raketiheitjaid: 48 õhutõrjeseadmeid: 26 droone: 425 tiibrakette: 18 autod: 741 eritehnika: 86.

==Sõjategevus novembris 2023==
===1. november===
Venemaa rünnakute läbi hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 2. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/attacks-24/ |title= Russian attacks kill 5, injure 14 over past day |work=The Kyiv Independent |access-date= 2. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===2. november===
[[Ukraina siseministrite loend|Ukraina siseminister]] [[Ihor Klõmenko]] kinnitusel tabas riiki möödunud ööpäeva jooksul 2023. aasta kõige ulatuslikum Venemaa rünnak, mille käigus rünnati kümnes oblastis ligikaudu 118 asulat.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 2. november 2023 |url= https://www.theguardian.com/world/2023/nov/02/ukraine-reports-most-extensive-russian-shelling-of-the-year|title= Ukraine reports most extensive Russian shelling of the year |work=The Guardian |access-date= 2. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõudude ülem [[Valeri Zalužnõi]] kirjutas [[The Economist]]is ilmunud artiklis „Nüüdisaegne positsioonisõda ja selle võitmine“, et sõda hakkab muutuma positsiooni- ja kurnamissõjaks.&lt;ref&gt;[https://www.zsu.gov.ua/new_page/6543765e366a266d62aa254b Переклад статті Головнокомандувача ЗС України для &quot;The Economist&quot; - Сучасна позиційна війна та як у ній перемогти] zsu.gov.ua 2. XI 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.economist.com/europe/2023/11/01/ukraines-commander-in-chief-on-the-breakthrough-he-needs-to-beat-russia |title=Ukraine’s commander-in-chief on the breakthrough he needs to beat Russia |url-access=subscription |author= |date=2023-11-02 |access-date=2023-11-02 |website=www.economist.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.economist.com/by-invitation/2023/11/01/the-commander-in-chief-of-ukraines-armed-forces-on-how-to-win-the-war |title=The commander-in-chief of Ukraine’s armed forces on how to win the war |url-access=subscription |author= |date=2023-11-01 |access-date=2023-11-03 |website=www.economist.com}}&lt;/ref&gt; 
Tema sõnul seisab Ukraina ees positsioonisõda, mis on kasulik Vene Föderatsioonile ja selle vältimiseks vajab Ukraina:&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120244785/laane-luure-ei-teadnud-paljusid-asju-ekspert-selgitab-mis-on-zaluznoi-skandaalsete-avalduste-taga |title=„Lääne luure ei teadnud paljusid asju.“ Ekspert selgitab, mis on Zalužnõi skandaalsete avalduste taga |url-access=subscription |author=Taavi Minni |date=2023-11-03 |access-date=2023-11-03 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120244592/see-on-kurnamissoda-vasinud-zelenskoi-ja-kohklev-laas-otsivad-uut-sonumit |title=„See on kurnamissõda.“ Väsinud Zelenskõi ja kõhklev lääs otsivad uut sõnumit |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2023-11-03 |access-date=2023-11-03 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
* eelist õhus;
* oluliselt täiustatud elektroonika- ja vastupatareide sõjapidamise vahendeid;
* uusi mineerimis- ja demineerimistehnoloogiaid;
* võimet mobiliseerida ja treenida rohkem reserve;
* Ukraina peab keskenduma kaasaegsele juhtimisele ja logistika tõhustamisele, häirides samal ajal Venemaa logistikat kaugmaa rakettidega.

===3. november===
Venemaa kasutas ööl vastu tänast Ukraina vastu 38 drooni Shahed 136/131 ja üht juhitavat lennuväeraketti H-59, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.
Ukraina õhutõrje hävitas 24 drooni ja raketi H-59.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120244720/otseblogi-venemaa-rundas-oosel-ukrainat-38-drooni-ja-uhe-raketiga-tabamuse-said-harkivi-odessa-ja-lvivi-oblast Venemaa ründas öösel Ukrainat 38 drooni ja ühe raketiga. Tabamuse said Harkivi, Odessa ja Lvivi oblast]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609153093/avdijivka-juht-vene-vaed-valmistuvad-kolmandaks-runnakulaineks-linnale#droonid Ukraina lasi öösel alla 24 vaenlase drooni ja ühe raketi]&lt;/ref&gt; See on Ukraina infrastruktuuri vastaste Venemaa talviste rünnakute seeria algus.

Venemaa Iskander-M raketilöögi tagajärjel hukkus [[Zaporižžja oblast]]is Zaritšne juures 19 autasustamisel osalenud 128. brigaadi võitlejat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120245238/otseblogi-autasustamise-kaigus-hukkus-vene-raketiloogis-19-ukraina-128-brigaadi-voitlejat Autasustamise käigus hukkus Vene raketilöögis 19 Ukraina 128. brigaadi võitlejat ]&lt;/ref&gt;

===4. november===
Ukraina andis raketilöögi [[Krimm]]is [[Kertš]]is asuvale Zalõvi [[laevatehas]]ele, mida tuntakse ka BE Butoma laevatehase nime all, tabades [[kuivdokk]]i ja kahjustades väidetavalt Vene [[Tiibrakett|raketi]]&lt;nowiki&gt;kandjat&lt;/nowiki&gt; Askold.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 4. november 2023 |url= https://www.aljazeera.com/news/2023/11/4/ukraine-military-says-it-hit-zalyv-shipyard-in-port-city-of-kerch-crimea |title= Ukraine military says it hit Zalyv shipyard in Russian-annexed Crimea |work=Aljazeera |access-date= 5. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Video [https://t.me/kazansky2017/8949 Deniss Kazanski] Telegram 6. november 2023&lt;/ref&gt;

[[Kiiev]]isse saabus Venemaa Ukrainasse sissetungi algusest kuuendale visiidile [[Ursula von der Leyen]].&lt;ref&gt;Martin Fornusek. [https://kyivindependent.com/von-der-leyen-to-visit-kyiv-on-nov-4/ UPDATE: EU Commission chief von der Leyen arrives in Kyiv]. kyivindependent.com. 4. november 23&lt;/ref&gt;

/.../

===8. november===
Venemaa tulistas tiibraketiga Libeeria lipu all seilanud tsiviillaeva, mis sisenes Mustal merel Odessa oblastis ühte sadamasse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609158146/soja-623-paev-venemaa-tulistas-tiibraketiga-odessa-sadamas-tsiviilalust Ukraina: Venemaa tulistas tiibraketiga Odessa sadamas tsiviilalust] ERR 8. november 2023&lt;/ref&gt;

===9. november===
Vene rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 9. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-kherson-oblat-kills-woman/ |title= Russian strike on Kherson Oblast kills woman |work=The Kyiv Independent |access-date= 9. novembril 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 9. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-kherson-kills-1-injures-2/ |title= Updated: Russian strike on Kherson kills 1, injures 3 |work=The Kyiv Independent |access-date= 9. novembril 2023}}&lt;/ref&gt; Ukraina raketirünnakus okupeeritud [[Skadovsk]]ile sai väidetavalt vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 9. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-proxies-claim-ukrainian-strikes-on-occupied-skadovsk-in-kherson-oblast/ |title= Russian proxies claim Ukrainian strike on occupied Skadovsk in Kherson Oblast |work=The Kyiv Independent |access-date= 9. novembril 2023}}&lt;/ref&gt;

===10. november===
Ukraina väed laiendasid sillapead Dnepri jõe idakaldal ja lõikasid läbi Oleški ja Nova Kahovka vahelise tee vähemalt kahes kohas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609160930/soja-625-paev-ukraina-vaed-loikasid-labi-tee-oleski-ja-nova-kahovka-vahel#ISW ISW: Ukraina väed lõikasid läbi tee Oleški ja Nova Kahovka vahel] ERR 10. november 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina andis Krimmis Tšernomorskoje lähedal löögi kahele Vene kiirdessantkaatrile. Mõlemad kaatrid uppusid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120246537/otseblogi-ja-video-luure-ukraina-andis-krimmis-loogi-kahele-vene-dessantkaatrile Luure: Ukraina andis Krimmis löögi kahele Vene dessantkaatrile ] Delfi 10. november 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609161940/ukraina-luure-krimmis-pihta-saanud-vene-dessantkaatrid-laksid-pohja#Kaatrid Ukraina luure: Krimmis pihta saanud Vene dessantkaatrid läksid põhja] ERR 11. november 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://twitter.com/wartranslated/status/1722892010363719937?t=LhyUmvMREsLFwIc8j0Su8g&amp;s=19 Video: Two more small landing ships attacked in Chernomorske] twitter.com 11. november 2023&lt;/ref&gt;
Üks neist oli Project 11770 Serna-klassi dessandikaater. Teine oli kas samuti Serna-klassi või Project 1176 Akula-klassi dessandikaater.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid029dKp6codAnTWDxLGPqM6e26vJak9DevSiqeVAUnPirCzGw6XKgqpDMFPHASV8jo2l&amp;id=100087560906848 Kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu 10. november 2023&lt;/ref&gt;

===11. november===
Venemaal Rjazani oblastis lasid diversandid 19 kaubavagunit rööbastelt maha.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609161940/ukraina-luure-krimmis-pihta-saanud-vene-dessantkaatrid-laksid-pohja#vagun Venemaal lasid diversandid 19 kaubavagunit rööbastelt maha] ERR 11. november 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa korraldas Ukraina vastu droonirünnaku 31 drooniga. Ukraina laskis neist alla 19,&lt;ref name=KI_2023-11-11&gt;{{Cite news |date= 11. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/air-force-ukraine-downs-19-of-31-attack-drones-launch-overnight/ |author=Martin Fornusek |title= Air Force: Ukraine downs 19 of 31 attack drones launched overnight |work=The Kyiv Independent |access-date= 11. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt; tulistati alla ka üks Kiievit rünnanud ballistiline rakett,&lt;ref name=KI_2023-11-11 /&gt; mis oli 52 päeva jooksul esimene rünnak pealinnale.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 11. november 2023 |url= https://www.bbc.com/news/world-europe-67389342 |title= Ukraine war: Kyiv hit by first air attack in 52 days, say authorities |work=BBC |access-date= 11. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===12. november===
Hersonile toimunud rünnakutes hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 12. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/local-authorities-russian-shelling-kills-1-injures-1-in-kherson/ |title= Local authorities: Russian shelling kills 1, injures 1 in Kherson |author= Asami Terajima |work= The Kyiv Independent |access-date= 12. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

/.../
===14. november===
Venemaa droonirünnakus [[Nikopol]]ile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 14. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/russia-drone-strikes-one-nikopol-kill-1-injure-1/ |title= Russian drone strikes one Nikopol kill 1, injure 1 |author= Nate Ostiller |work= The Kyiv Independent |access-date= 14. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===15. november===
[[Ukraina president|Presidendi]] [[Ukraina Presidendi Kantselei|kantselei]]&lt;nowiki&gt;ülem&lt;/nowiki&gt; [[Andri Jermak]] teatas esmakordselt, et Ukraina väed hoiavad positsioone [[Dnepr]]i idapoolsel vasakkaldal.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 15. november 2023 |url= https://www.theguardian.com/world/2023/nov/15/ukrainian-foothold-over-dnipro-at-kherson-as-zelenskiy-says-avdiivka-costly-to-russian-war-effort |title= Ukrainian ‘foothold’ over Dnipro at Kherson as Zelenskiy says Avdiivka costly to Russian war effort |work= The Guardian |access-date= 15. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt; Ukraina sõjaväe teatel on Hersoni oblastis jõe vasakkaldal moodustatud 3–8&amp;nbsp;km laiune puhvertsoon.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 16. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/isw-ukraine-conducting-larger-scale-operations-advancing-in-kherson-oblast/ |title= ISW: Ukraine conducting larger operations, advancing in Kherson Oblast |work= The Kyiv Independent |access-date= 16. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

&lt;!--Four Russian [[S-300 missile]]s struck [[Selydove]], Donetsk Oblast, killing four people and injuring three. Six apartment blocks and 20 houses were damaged.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 15. november 2023 |url= https://www.reuters.com/world/europe/one-killed-russian-missile-strike-east-ukraine-town-2023-11-15/ |title= One killed in Russian missile strike on east Ukraine town |work= Reuters| author= Dan Peleschuk |access-date= 15. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 16. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/death-toll-of-donetsk-oblast-attack-rises-to-4/ |title= Death toll of Donetsk Oblast attack rises to 4 |work= The Kyiv Independent | author=Elsa Court |access-date= 16. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt; Two members of the [[State Emergency Service of Ukraine]] were killed by Russian shelling in Zaporizhzhia Oblast while responding to an earlier missile attack.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 15. november 2023 |url= https://kyivindependent.com/update-2-rescue-workers-from-ukraines-state-emergency-service-killed-in-russian-attacks-in-zaporizhzhia-oblast/ |title= Update: 2 Emergency Service workers killed in Russian attacks in Zaporizhzhia Oblast |work= The Kyiv Independent |author= Nate Ostiller |access-date= 15. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;
--&gt;
USA valitsuse teatel hakatakse Ukraina [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] hävitajaid remontima ja hooldama Poolas.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 15. november 2023 |url= https://www.kyivpost.com/post/24164 |title= US Official: Major Ukraine F-16 Maintenance Will Take Place in Poland |work= The Kyiv Post|author= Stefan Korshak |access-date= 16. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;
&lt;gallery mode=packed caption=&quot;&quot; heights=&quot;125px&quot; style=&quot;line-height:1.2em&quot;&gt;
Kharkiv College of Transport Technologies after Russian attack, 2023-11-03 (04).jpg|Rünnakujärgne Harkivi transpordi&amp;shy;tehno&amp;shy;loogia kolledž, 3. november
Avdiivka after Russian shelling, 2023-11-04 (02).jpg|Rünnakujärgne elamu [[Avdijivka]]s, 4. november
Church in Kherson after Russian shelling, 2023-11-09 (01).png|Rünnakujärgne kirik Hersonis, 9. november
Kherson Oblast Scientific Library named after Oles Honchar after Russian shelling, 2023-11-12 (01) cropped.jpg|Rünnakujärgne Hersoni oblasti teadusraamatukogu, 12. november
House in Selydove after Russian attack, 2023-11-15 (11).jpg|Rünnakujärgne korterelamu [[Selõdove]]s, 15. november
&lt;/gallery&gt;

===16. november===
Vene rünnakutes Hersoni oblastile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 16. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-in-kherson-oblast-kill-1-injure-4/ |title= Russian attacks in Kherson Oblast kill 1, injure 4 |work=The Kyiv Independent |author= Nate Ostiller |access-date= 16. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===17. november===
Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kuus inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 17. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/russian-multi-weapons-attacks-in-kherson-oblast-kill-6-injure-at-least-10-including-1-child/ |title= Russian attacks in Kherson Oblast kill 6, injure at least 10, including 1 child |work=The Kyiv Independent |author= Nate Ostiller |access-date= 17. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

Madalmaade kaitseminister [[Kajsa Ollongren]] ütles, et riik eraldab Ukrainale 2024. aastal kahe miljardi euro eest sõjalist abi.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 17. november 2023 |url=https://kyivindependent.com/dutch-defense-minister-vows-2-2-billion-worth-of-new-military-aid-for-ukraine-in-2024/ |title= Dutch defense minister announces $2 billion of military aid for Ukraine in 2024 |work=The Kyiv Independent |author= Asami Terajima |access-date= 18. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===18. november===
[[Venemaa kaitseministeerium]]i kinnitusel lasti Moskva kohal alla Ukraina droon.&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 19. november 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67465803 |title= 'Waves' of Russian drones attack Kyiv for second night in a row |work=BBC |access-date= 19. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===19. november===
Ukraina teatel on Vene väed tõrjutud Hersoni oblastis Dnipro jõest ida poole 3-8 km kaugusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609169290/kiiev-vene-vaed-kaotasid-nadalaga-ule-7000-soduri#dnepr Ukraina teatel on nad tõrjunud Vene väed Dniprost 3-8 km kaugusele] ERR 19. november 2023&lt;/ref&gt; Ukraina õhutõrje tulistas ööl vastu pühapäeva 20-st Venemaalt teele saadetud kamikaze-droonist alla 15 rünnakuvahendit. Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale ka 18. novembril. Siis hävitas Ukraina õhutõrje lahingutegevuse käigus 38-st Iraani päritolu Shahedist 29 drooni. Nende rünnakute käigus rünnati Kiievile peale mitmenädalast pausi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609169290/kiiev-vene-vaed-kaotasid-nadalaga-ule-7000-soduri#kiiev Ukraina: Venemaa ründas Kiievit teist ööd järjest droonidega] ERR 19. november 2023&lt;/ref&gt;

===20. november===
Kiievit külastas [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|USA kaitseminister]] [[Lloyd Austin]].&lt;ref&gt;{{Cite news |date= 20. november 2023 |url= https://www.washingtonpost.com/world/2023/11/20/ukraine-aid-washington-anxiety-austin/ |title= Austin visits Kyiv as worries rise over U.S. military funding |author= Missy Ryan |work=The Washington Post|access-date= 20. novembril 2023 }}&lt;/ref&gt;

===21. november===
[[Euromaidan|EuroMaidani]] 10. aastapäeval külastasid Kiievit [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[Charles Michel]] ja [[Saksamaa kaitseministrite loend|Saksa kaitseminister]] [[Boris Pistorius]].&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-top-officials-arrive-in-kyiv-on-10th-anniversary-of-euromaidan/ Ukraine war latest: Top foreign officials arrive in Kyiv on 10th anniversary of EuroMaidan]. kyivindependent.com, 21. november 2023&lt;/ref&gt;

/.../
===24. november===
Venemaa alustas 3. rünnakut [[Avdijivka]] linna vallutamiseks ja ründavad seda põhjast, idast ja lõunast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609174234/soja-639-paev-kiiev-vene-vaed-rundavad-avdijivkat-igast-suunast Vene väed ründavad Avdijivkat igast suunast] ERR 24. november 2023&lt;/ref&gt;

===25. november===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2023-11-25 (01).webp|thumb|Allalastud drooni läbi kahjustatud lasteaed Kiievis]]
Venemaa korraldas Kiievi ja Ukraina teiste linnade vastu droonirünnaku. Ukraina õhutõrje lasi alla 71 drooni 75'st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120250564/otseblogi-holodomori-malestuspaeval-tabas-kiievit-soja-suurim-droonirunnak Holodomori mälestuspäeval tabas Kiievit sõja suurim droonirünnak] Delfi 25. november 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609176103/venemaa-korraldas-hilisohtul-ukrainas-ulatusliku-droonirunnaku Venemaa korraldas hilisõhtul Ukrainas ulatusliku droonirünnaku] ERR 25. november 2023&lt;/ref&gt;
Ukraina korraldas droonirünnaku Krimmis. Tabamuse said Vene sõjaväeosa, õhutõrjevahendid, radar ja isikkoosseis Džankois.

===26. november===
[[Kupjansk]]is nähti esimest korda Ukraina relvastuses [[Lahingutank|põhitank]]i [[M1 Abrams]].&lt;ref&gt;{{Cite news |author=David Axe |date=2023-11-26 |title=Ukraine’s M-1 Tank Commanders Have a Better View Of The Battlefield |language=en-US |work=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/26/ukraines-m-1-tank-commanders-have-a-better-view-of-the-battlefield/ |access-date=2023-11-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |author=Boyko Nikolov |date=2023-11-26 |title=M1A1 Abrams tank was spotted near Kupiansk front contact line |language=en-US |work=Bulgarian military |url=https://bulgarianmilitary.com/2023/11/26/m1a1-abrams-tank-was-spotted-near-kupiansk-front-contact-line/ |access-date=2023-11-27 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

===27. november===
Ukraina partisanid lasksid [[Melitopol]]i rajoonis Mõrne lähistel väidetavalt õhku tšetšeeni võitlejatega auto.&lt;ref&gt;{{Cite news |author=Martin Fornusek |date=2023-11-27 |title=Exiled mayor: Ukrainian resistance blows up car with pro-Russian Chechen fighters near Melitopol |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/exiled-mayor-resistance-blows-up-car-with-pro-russian-chechen-fighters/ |access-date=2023-11-27}}&lt;/ref&gt;

===28. november===
Sõjaväeluure ülema [[Kõrõlo Budanov]]i abikaasa Marianna Budanova toimetati raskmetallimürgitusega haiglasse.&lt;ref&gt;{{Cite news |author=Martin Fornusek |date=2023-11-28 |title=Military intelligence: Budanov's wife poisoned |language=en-US |work=The Kyiv Independent |url=https://kyivindependent.com/military-intelligence-budanovs-wife-poisoned/ |access-date=2023-11-28}}&lt;/ref&gt;

President [[Vladimir Putin|Putin]] kutsus oma kõnes vene naisi üles sünnitama &quot;seitse, kaheksa või isegi rohkem lapsi&quot;. Põhjuseks on sündimuse langus, Venemaa kodanike lahkumine riigist, et vältida mobilisatsiooni ja Ukraina sõja tõttu kaotatud sõdurid.&lt;ref&gt;{{Cite news |author=Tom Porter |date=2023-11-29|title=Putin is urging women to have as many as 8 children after so many Russians died in his war with Ukraine |trans-title= Putin kutsub naisi üles saama kuni kaheksa last pärast seda, kui tema sõjas Ukrainaga on hukkunud nii palju venelasi |language=en-US |work=Business Insider |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-war-putin-urges-russians-8-kids-amid-demographic-crisis-2023-11 |access-date=2023-11-29}}&lt;/ref&gt;

Miiniplahvatuses hukkus vene kindralmajor [[Vladimir Zavadski]].&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2023/11/uccisi-in-ucraina-un-generale-russo-e-5-alti-funzionari-linvasione-giorno-645-78bb021b-f1da-4f11-96df-776fe9d26e3b.html#bda6e9d5-10e3-4299-9b31-4e49fae38139 Un generale russo e 5 alti funzionari sarebbero stati uccisi in Ucraina]. Rai News, 30. november 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa raketirünnakus [[Novohrodivka]]le hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/update-death-toll-of-russian-missile-strike-on-novohrodivka-rises-to-3/ Update: Death toll of Russian missile strike on Novohrodivka rises to 3]. [[The Kyiv Independent]], 4. detsember 2023&lt;/ref&gt;

===30. november===
Venemaal [[Baikali-Amuuri magistraal]]raudteel Severomuiski tunnelis toimus plahvatus. [[Interfax-Ukraine]]'i allika sõnul oli tegemist Ukraina julgeolekuteenistuse ([[SBU]]) eduka operatsiooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609181284/ukraina-meedia-teatas-plahvatusest-bam-i-raudteetunnelis Ukraina meedia teatas plahvatusest BAM-i raudteetunnelis] ERR 30. november 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.interfax.com.ua/news/general/951196.html SBU carries out explosion on railway connecting Russia, China – source], 30.11.2023&lt;/ref&gt;

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas novembris Ukraina Kindralstaabi andmetel: isikkoosseis: 28 550	tanke: 341 soomukeid: 538 lennukeid: 2 koptereid: 0 suurtükke: 681 raketiheitjaid: 66 õhutõrjeseadmeid: 39 droone: 508 tiibrakette: 20	autod: 775 laevad: 2 eritehnika: 118

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=KI_2023-10-06&gt;{{Cite news |date=6. oktoober 2023 |title=Update: Kharkiv attack kills 10-year-old boy, injures 23 others, including 11-month-old baby |language=en-US |author=Nate Ostiller |work=The Kyiv Independent |url= https://kyivindependent.com/update-kharkiv-strikes-kill-10-year-old-boy-injures-23-others-including-11-month-old-baby/ |access-date=6. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AJ_2023-10-06&gt;Regencia and Mersiha Gadzo. [https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/10/6/russia-ukraine-war-live-drone-attack-damages-grain-silo-near-danube Russia-Ukraine war live: 10-year-old killed in strike on Kharkiv region]. aljazeera.com, 6. oktoober 2023&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
&lt;!--{{Commonskat-tekstina|}}
{{Vikitsitaadid}}sisu puudub--&gt;
* [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-65849028 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. juuni – 4. juuli 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66102921 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 4. juuli – 31. juuli 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. august – 31 august 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66678234 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. september – 2. oktoober 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66990314 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 3. oktoober – 17. november 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-67458583 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 18. novembrist 2023]. BBC News Русская служба
* [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht &lt;small&gt;(ukraina ja inglise keeles)&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>s0krpchma0wqpqjskmm3l84y62paz4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Riigikogu liikmed</title>
    <ns>4</ns>
    <id>662869</id>
    <revision>
      <id>7265258</id>
      <parentid>7255882</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:47:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7265258</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="166216" sha1="omlh8z19pcp7s9grt7iubstfjqk534o" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21100241
OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from }
OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to }
}
|section=
|sort=?from
|sort_order=desc
|one_row_per_item=no
|columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P27:riik,?from:alates,?to:kuni,item:wikidata
|links=red
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! artikkel
! kirjeldus
! riik
! alates
! kuni
! wikidata
|-
| [[Stig Rästa]]
| 
| [[Eesti]]
| 2025-03-26
| 
| [[:d:Q12375361|Q12375361]]
|-
| [[Priit Lomp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-18
| 
| [[:d:Q18753387|Q18753387]]
|-
| [[Tanel Tein]]
| Eesti poliitik, endine korvpallur
| [[Eesti]]
| 2023-04-18
| 
| [[:d:Q329432|Q329432]]
|-
| [[Eero Merilind]]
| eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-10
| 
| [[:d:Q117842914|Q117842914]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2023-04-10
| 
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Mart Maastik]]
| Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-06
| 
| [[:d:Q117459311|Q117459311]]
|-
| [[Maido Ruusmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q61111879|Q61111879]]
|-
| [[Siim Pohlak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q61111821|Q61111821]]
|-
| [[Erkki Keldo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 2024-07-22
| [[:d:Q42889094|Q42889094]]
|-
| [[Lauri Hussar]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q26234970|Q26234970]]
|-
| [[Karmen Joller]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-01
| 2025-03-25
| [[:d:Q61110111|Q61110111]]
|-
| [[Juku-Kalle Raid]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-01
| 
| [[:d:Q12365540|Q12365540]]
|-
| [[Pärtel-Peeter Pere]]
| Eesti ametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q117404916|Q117404916]]
|-
| [[Pipi-Liis Siemann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q117404914|Q117404914]]
|-
| [[Johanna-Maria Lehtme]]
| eesti kultuurikorraldaja ja aktivist
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 2023-01-01
| [[:d:Q112064111|Q112064111]]
|-
| [[Rain Epler]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q103205431|Q103205431]]
|-
| [[Ester Karuse]]
| 
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q97218962|Q97218962]]
|-
| [[Kristo Enn Vaga]]
| Eesti jalgrattur
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q30562829|Q30562829]]
|-
| [[Igor Taro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 2025-01-01
| [[:d:Q29419756|Q29419756]]
|-
| [[Meelis Kiili]]
| 
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q16403062|Q16403062]]
|-
| [[Vadim Belobrovtsev]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q12377955|Q12377955]]
|-
| [[Ando Kiviberg]]
| Eesti poliitik ja rahvapillimängija
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q12359094|Q12359094]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-10-22
| 
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Toomas Kruusimägi]]
| koolijuht ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-10-19
| 2022-10-22
| [[:d:Q53998189|Q53998189]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-09-06
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Reili Rand]]
| 
| [[Eesti]]
| 2022-07-19
| 
| [[:d:Q27430371|Q27430371]]
|-
| [[Andres Sutt]]
| eesti poliitik ja pangandustegelane
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q62975823|Q62975823]]
|-
| [[Toomas Jürgenstein]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q25519722|Q25519722]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Taavi Aas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q16403144|Q16403144]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja mootorisportlane
| [[Eesti]]
| 2022-04-04
| 
| [[:d:Q18642208|Q18642208]]
|-
| [[Rene Tammist]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-04-01
| 2022-04-04
| [[:d:Q12373845|Q12373845]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-03-22
| 
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-02-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Tõnis Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-11-18
| 
| [[:d:Q62975984|Q62975984]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-11-04
| 
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Tiiu Aro]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-03-06
| 2022-07-18
| [[:d:Q544436|Q544436]]
|-
| [[Sulev Kannimäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-28
| 
| [[:d:Q107335485|Q107335485]]
|-
| [[Õnne Pillak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q107335464|Q107335464]]
|-
| [[Timo Suslov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q107335392|Q107335392]]
|-
| [[Aivar Viidik]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 2022-07-18
| [[:d:Q20933595|Q20933595]]
|-
| [[Toomas Järveoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q16404987|Q16404987]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Margit Sutrop]]
| Eesti filosoof
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369691|Q12369691]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Maido Ruusmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 2021-01-27
| [[:d:Q61111879|Q61111879]]
|-
| [[Alar Laneman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 
| [[:d:Q16405586|Q16405586]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 2022-07-18
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Eduard Odinets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-11
| 
| [[:d:Q16407919|Q16407919]]
|-
| [[Marko Torm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-12-16
| 
| [[:d:Q16407265|Q16407265]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2020-12-01
| 2021-11-03
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-22
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Urmas Espenberg]]
| eesti kirjanik, publitsist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-18
| 2021-01-26
| [[:d:Q12377803|Q12377803]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2020-11-10
| 
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Rene Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-05
| 
| [[:d:Q62934345|Q62934345]]
|-
| [[Kert Kingo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-10-26
| 
| [[:d:Q62976082|Q62976082]]
|-
| [[Mart Võrklaev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-09-30
| 
| [[:d:Q72398917|Q72398917]]
|-
| [[Marko Šorin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-09-13
| 
| [[:d:Q28071329|Q28071329]]
|-
| [[Lauri Läänemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-13
| 2022-07-18
| [[:d:Q12368349|Q12368349]]
|-
| [[Jaak Juske]]
| eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2019-06-13
| 
| [[:d:Q6109557|Q6109557]]
|-
| [[Kalle Grünthal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-12
| 
| [[:d:Q72398401|Q72398401]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Signe Riisalo]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-05-21
| 2021-01-26
| [[:d:Q64850482|Q64850482]]
|-
| [[Rein Suurkask]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-05-17
| 2019-10-26
| [[:d:Q71868193|Q71868193]]
|-
| [[Kai Rimmel]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2021-01-27
| [[:d:Q63473780|Q63473780]]
|-
| [[Peeter Rahnel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q63473688|Q63473688]]
|-
| [[Heiki Hepner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 
| [[:d:Q63473367|Q63473367]]
|-
| [[Tiit Kala]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2020-11-05
| [[:d:Q63413898|Q63413898]]
|-
| [[Natalia Malleus]]
| ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 
| [[:d:Q53998190|Q53998190]]
|-
| [[Urmas Espenberg]]
| eesti kirjanik, publitsist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2020-11-09
| [[:d:Q12377803|Q12377803]]
|-
| [[Oudekki Loone]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q12371725|Q12371725]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2019-06-02
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Andrei Korobeinik]]
| eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q4755832|Q4755832]]
|-
| [[Raimond Kaljulaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-05
| 
| [[:d:Q27430407|Q27430407]]
|-
| [[Merry Aart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976265|Q62976265]]
|-
| [[Riho Breivel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976243|Q62976243]]
|-
| [[Maria Jufereva-Skuratovski]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976151|Q62976151]]
|-
| [[Marek Jürgenson]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976118|Q62976118]]
|-
| [[Kert Kingo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-05-16
| [[:d:Q62976082|Q62976082]]
|-
| [[Tõnis Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q62975984|Q62975984]]
|-
| [[Andrus Seeme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62975881|Q62975881]]
|-
| [[Andres Sutt]]
| eesti poliitik ja pangandustegelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q62975823|Q62975823]]
|-
| [[Rene Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q62934345|Q62934345]]
|-
| [[Siim Pohlak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-03
| [[:d:Q61111821|Q61111821]]
|-
| [[Riina Sikkut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q52704406|Q52704406]]
|-
| [[Erkki Keldo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-03
| [[:d:Q42889094|Q42889094]]
|-
| [[Ruuben Kaalep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q29420141|Q29420141]]
|-
| [[Paul Puustusmaa]]
| eesti jurist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q29419731|Q29419731]]
|-
| [[Igor Kravtšenko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q28840779|Q28840779]]
|-
| [[Raimond Kaljulaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-05
| [[:d:Q27430407|Q27430407]]
|-
| [[Helle-Moonika Helme]]
| Poliitik ja muusik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q26695944|Q26695944]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-25
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-03-22
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Andres Metsoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933540|Q20933540]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Jaanus Karilaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933507|Q20933507]]
|-
| [[Dmitri Dmitrijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933467|Q20933467]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-11-18
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Uno Kaskpeit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20528341|Q20528341]]
|-
| [[Jaak Madison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q19725706|Q19725706]]
|-
| [[Yoko Alender]]
| eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q17446896|Q17446896]]
|-
| [[Urmas Reitelmann]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16406609|Q16406609]]
|-
| [[Raivo E. Tamm]]
| Eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16406227|Q16406227]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Alar Laneman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-18
| [[:d:Q16405586|Q16405586]]
|-
| [[Katri Raik]]
| eesti ajaloolane, poliitik ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-12-31
| [[:d:Q16405510|Q16405510]]
|-
| [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16405450|Q16405450]]
|-
| [[Henn Põlluaas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16405090|Q16405090]]
|-
| [[Heidy Purga]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404493|Q16404493]]
|-
| [[Tarmo Kruusimäe]]
| 
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404443|Q16404443]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Madis Milling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-02-02
| [[:d:Q16403802|Q16403802]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Taavi Aas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q16403144|Q16403144]]
|-
| [[Johannes Kert]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-03-04
| [[:d:Q16402978|Q16402978]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-09-12
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Toomas Kivimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12377090|Q12377090]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Peeter Ernits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12372175|Q12372175]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-30
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-03-31
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Jaak Valge]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12364786|Q12364786]]
|-
| [[Hele Everaus]]
| Eesti hematoloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12363696|Q12363696]]
|-
| [[Anti Poolamets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12359339|Q12359339]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-09-30
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-12-15
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Leo Kunnas]]
| Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3744878|Q3744878]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-09-06
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Üllar Saaremäe]]
| eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3739506|Q3739506]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-09
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Eerik-Niiles Kross]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3735691|Q3735691]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Signe Kivi]]
| Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q2285186|Q2285186]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Mihhail Lotman]]
| Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q2012757|Q2012757]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Heiki Kranich]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2026-01-13
| [[:d:Q1594612|Q1594612]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Jüri Luik]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1433583|Q1433583]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Annely Akkermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-10-19
| [[:d:Q618373|Q618373]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-05-20
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Kaido Höövelson]]
| eesti sumomaadleja, ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q528974|Q528974]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Marina Kaljurand]]
| Eesti diplomaat, poliitik ja sulgpallur
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q439111|Q439111]]
|-
| [[Kristina Šmigun-Vähi]]
| eesti murdmaasuusataja
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q231327|Q231327]]
|-
| [[Siim Kallas]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2024-09-07
| [[:d:Q156469|Q156469]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2019-02-07
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-02-06
| 2019-02-07
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Signe Kivi]]
| Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik
| [[Eesti]]
| 2019-02-05
| 2019-02-06
| [[:d:Q2285186|Q2285186]]
|-
| [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-01-11
| 
| [[:d:Q16403439|Q16403439]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2018-11-28
| 
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-11-26
| 2018-11-27
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-09-05
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-08-22
| 
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Aivar Surva]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-08-01
| 
| [[:d:Q55984168|Q55984168]]
|-
| [[Eevi Paasmäe]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-06-28
| 
| [[:d:Q28854356|Q28854356]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-06-15
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-05-07
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-05-03
| 
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Enn Meri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2018-04-05
| 
| [[:d:Q53636801|Q53636801]]
|-
| [[Karin Tammemägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-11-10
| 
| [[:d:Q53638402|Q53638402]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-11-08
| 2018-05-02
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Tarmo Kruusimäe]]
| 
| [[Eesti]]
| 2017-06-02
| 
| [[:d:Q16404443|Q16404443]]
|-
| [[Tiina Kangro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-16
| 
| [[:d:Q20528288|Q20528288]]
|-
| [[Toomas Paur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-11
| 
| [[:d:Q28071323|Q28071323]]
|-
| [[Alar Nääme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-10
| 2016-12-11
| [[:d:Q28845703|Q28845703]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-10
| 2018-06-26
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Igor Kravtšenko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-06
| 
| [[:d:Q28840779|Q28840779]]
|-
| [[Arvo Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-05
| 2016-12-06
| [[:d:Q16404003|Q16404003]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-25
| 
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Eevi Paasmäe]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2016-12-09
| [[:d:Q28854356|Q28854356]]
|-
| [[Toomas Väinaste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q28854341|Q28854341]]
|-
| [[Marko Šorin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2017-06-12
| [[:d:Q28071329|Q28071329]]
|-
| [[Liisa Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2018-08-22
| [[:d:Q21009735|Q21009735]]
|-
| [[Helmut Hallemaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q16407871|Q16407871]]
|-
| [[Tiit Terik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q12376941|Q12376941]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2018-11-26
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Hardi Volmer]]
| Eesti muusik ja filmirežissöör
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q3740790|Q3740790]]
|-
| [[Vladimir Arhipov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 2016-11-23
| [[:d:Q28854358|Q28854358]]
|-
| [[Hannes Hanso]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q17446918|Q17446918]]
|-
| [[Aet Maatee]]
| eesti kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 2016-11-24
| [[:d:Q16407380|Q16407380]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Rait Maruste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-09-13
| 2016-11-23
| [[:d:Q2128576|Q2128576]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-07-07
| 2016-11-23
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Toomas Jürgenstein]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-06-16
| 
| [[:d:Q25519722|Q25519722]]
|-
| [[Oudekki Loone]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-11-21
| 
| [[:d:Q12371725|Q12371725]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-11-19
| 
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-16
| 2016-11-23
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-16
| 
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Etti Kagarov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2015-09-16
| [[:d:Q16405534|Q16405534]]
|-
| [[Neeme Suur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2015-09-16
| [[:d:Q12370928|Q12370928]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2016-11-23
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2016-11-23
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-01
| 2017-06-12
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Peeter Ernits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-08-18
| 
| [[:d:Q12372175|Q12372175]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-07-16
| 2019-03-03
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Jaanus Karilaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-27
| 
| [[:d:Q20933507|Q20933507]]
|-
| [[Kristjan Kõljalg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q20933524|Q20933524]]
|-
| [[Einar Vallbaum]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2017-06-12
| [[:d:Q17447338|Q17447338]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Meelis Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 
| [[:d:Q12370075|Q12370075]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-24
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Kalle Muuli]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2017-06-12
| [[:d:Q12366238|Q12366238]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-07-15
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Hardi Volmer]]
| Eesti muusik ja filmirežissöör
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-09-14
| [[:d:Q3740790|Q3740790]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-09-14
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Raivo Põldaru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933554|Q20933554]]
|-
| [[Andres Metsoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933540|Q20933540]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Dmitri Dmitrijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933467|Q20933467]]
|-
| [[Arno Sild]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933454|Q20933454]]
|-
| [[Monika Haukanõmm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528676|Q20528676]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Andres Ammas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-04-04
| [[:d:Q20528366|Q20528366]]
|-
| [[Uno Kaskpeit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528341|Q20528341]]
|-
| [[Jaak Madison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q19725706|Q19725706]]
|-
| [[Hannes Hanso]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-09-14
| [[:d:Q17446918|Q17446918]]
|-
| [[Yoko Alender]]
| eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q17446896|Q17446896]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Olga Ivanova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16406537|Q16406537]]
|-
| [[Artur Talvik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16406074|Q16406074]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-09-12
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Märt Sults]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405538|Q16405538]]
|-
| [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405450|Q16405450]]
|-
| [[Külliki Kübarsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-01-11
| [[:d:Q16405217|Q16405217]]
|-
| [[Andrei Novikov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-11-10
| [[:d:Q16405149|Q16405149]]
|-
| [[Henn Põlluaas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405090|Q16405090]]
|-
| [[Heidy Purga]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16404493|Q16404493]]
|-
| [[Krista Aru]]
| Eesti ajakirjandusloolane ja museoloog
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16404281|Q16404281]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Madis Milling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16403802|Q16403802]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Johannes Kert]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16402978|Q16402978]]
|-
| [[Anne Sulling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q15983657|Q15983657]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-11-20
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Jana Toom]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q12379326|Q12379326]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Toomas Kivimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12377090|Q12377090]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-10
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Tanel Talve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12376325|Q12376325]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Remo Holsmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-05-06
| [[:d:Q12373839|Q12373839]]
|-
| [[Rein Ratas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-05
| [[:d:Q12373774|Q12373774]]
|-
| [[Raivo Aeg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12373459|Q12373459]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Priit Toobal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-11-18
| [[:d:Q12372781|Q12372781]]
|-
| [[Mihkel Raud]]
| 
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-06-07
| [[:d:Q12370316|Q12370316]]
|-
| [[Martin Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-07-06
| [[:d:Q12369932|Q12369932]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-23
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-09-14
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Ain Lutsepp]]
| eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358429|Q12358429]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Toomas Vitsut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q7824120|Q7824120]]
|-
| [[Maire Aunaste]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-03-03
| [[:d:Q6736905|Q6736905]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-09-05
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Mihhail Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q4250802|Q4250802]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-04-03
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Eerik-Niiles Kross]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-06-15
| [[:d:Q3735691|Q3735691]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-08-01
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-11-07
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-06-01
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-02-05
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-08-05
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-15
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-08-31
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Kalmer Lain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-11-19
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366252|Q12366252]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2014-11-04
| 2015-03-23
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Innar Mäesalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-10-14
| 2015-03-23
| [[:d:Q20528880|Q20528880]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-09-08
| 2015-03-23
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-07-01
| 2015-03-23
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Kalev Kallemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-18
| 2015-03-23
| [[:d:Q17446941|Q17446941]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-18
| 2015-03-23
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Aivar Rosenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q18753049|Q18753049]]
|-
| [[Etti Kagarov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16405534|Q16405534]]
|-
| [[Tatjana Jaanson]]
| Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376579|Q12376579]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2014-03-28
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2014-06-18
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 2014-01-13
| 2014-06-01
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-01-01
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-12-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-12-05
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2013-12-05
| 2015-03-23
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jüri Morozov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-11-13
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407757|Q16407757]]
|-
| [[Urbo Vaarmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-10-31
| 2015-03-23
| [[:d:Q17447264|Q17447264]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-06-15
| 2014-03-26
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Andrus Saare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-06-13
| 2015-03-23
| [[:d:Q16403448|Q16403448]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-03-15
| 2013-06-17
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Kaja Kreisman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-01-22
| 2014-03-26
| [[:d:Q12366112|Q12366112]]
|-
| [[Mihhail Lotman]]
| Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2013-01-22
| 2013-01-23
| [[:d:Q2012757|Q2012757]]
|-
| [[Tiina Lokk]]
| Eesti filmindustegelane
| [[Eesti]]
| 2012-12-12
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376881|Q12376881]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-12-11
| 2015-03-23
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2012-07-02
| 2014-06-18
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Kalev Kallemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-06-19
| 2012-07-01
| [[:d:Q17446941|Q17446941]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2012-05-12
| 2014-03-26
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-05-12
| 2013-06-13
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-03-20
| 2015-03-23
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Andres Jalak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-12-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12359125|Q12359125]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-11-14
| 2012-12-10
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 2011-11-04
| 2015-03-23
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-08
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-04-07
| 2015-03-23
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-07
| 2013-12-31
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Andrus Saare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2012-05-12
| [[:d:Q16403448|Q16403448]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-11-04
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Ülo Tulik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12379639|Q12379639]]
|-
| [[Siim Kabrits]]
| Eesti ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12374975|Q12374975]]
|-
| [[Peeter Laurson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372206|Q12372206]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Juku-Kalle Raid]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12365540|Q12365540]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2011-04-07
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Andrei Korobeinik]]
| eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2013-12-04
| [[:d:Q4755832|Q4755832]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2012-06-17
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Margus Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q6760839|Q6760839]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-01-13
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-09-07
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Kalev Lillo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14188964|Q14188964]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-04-08
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Kaia Iva]]
| Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13603999|Q13603999]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Jana Toom]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12379326|Q12379326]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Remo Holsmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373839|Q12373839]]
|-
| [[Rannar Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373563|Q12373563]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Priit Toobal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372781|Q12372781]]
|-
| [[Peeter Võsa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372254|Q12372254]]
|-
| [[Olga Sõtnik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12371428|Q12371428]]
|-
| [[Neeme Suur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12370928|Q12370928]]
|-
| [[Meelis Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12370075|Q12370075]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-11-17
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalle Jents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366228|Q12366228]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Kajar Lember]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-11-12
| [[:d:Q12366123|Q12366123]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Indrek Raudne]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-12-05
| [[:d:Q12364518|Q12364518]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Aare Heinvee]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12358088|Q12358088]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-10-31
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-11-14
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-12-04
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-12-08
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Mihhail Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-07
| [[:d:Q4250802|Q4250802]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-12-11
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-11-03
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Rait Maruste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2128576|Q2128576]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-01-21
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-03-19
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Tõnis Palts]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q743319|Q743319]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-11
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Toomas Tõniste]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q620859|Q620859]]
|-
| [[Annely Akkermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q618373|Q618373]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Maimu Berg]]
| eesti kirjanik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q544472|Q544472]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Tarmo Leinatamm]]
| Eesti dirigent
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-10-13
| [[:d:Q518704|Q518704]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-03-15
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Karel Rüütli]]
| 
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q382654|Q382654]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Erki Nool]]
| eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q334700|Q334700]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ester Tuiksoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-07-01
| [[:d:Q293175|Q293175]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2010-12-07
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-07-07
| 
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-07-07
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-06-17
| 
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-06-16
| 2010-06-17
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-05-27
| 2010-07-07
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-03-12
| 
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Katrin Karisma]]
| Eesti näitleja ja laulja
| [[Eesti]]
| 2009-12-21
| 2011-03-26
| [[:d:Q12366614|Q12366614]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-11-09
| 
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Nikolai Põdramägi]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2009-10-29
| 
| [[:d:Q12371071|Q12371071]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-10-01
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Elle Kull]]
| eesti näitleja ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2009-09-14
| 
| [[:d:Q3741225|Q3741225]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-28
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-10
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Robert Antropov]]
| Eesti poliitik, sulgpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2009-07-09
| 
| [[:d:Q16404048|Q16404048]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-09
| 2009-07-28
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Mari-Ann Kelam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-06
| 
| [[:d:Q12369727|Q12369727]]
|-
| [[Mihkel Juhkami]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-04
| 2009-06-05
| [[:d:Q38474175|Q38474175]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-04
| 2009-12-20
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-05-22
| 2009-07-09
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Jaan Kundla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-04-22
| 
| [[:d:Q6109645|Q6109645]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-02-11
| 
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Leino Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-01-01
| 
| [[:d:Q12368477|Q12368477]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-10-11
| 2010-12-07
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-09-11
| 2007-12-31
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-17
| 
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Hannes Rumm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q16407299|Q16407299]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Ene Kaups]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-12
| 
| [[:d:Q12362113|Q12362113]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2007-04-10
| 
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Sulev Vare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-06
| 2007-04-11
| [[:d:Q12375435|Q12375435]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-04-06
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-04-06
| 2009-06-03
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-04-06
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Tiina Oraste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-09-30
| [[:d:Q12376884|Q12376884]]
|-
| [[Ott Lumi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-11-08
| [[:d:Q12371659|Q12371659]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-05-22
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Helmer Jõgi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q12363761|Q12363761]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2007-04-05
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-04
| 
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-03
| 2010-03-12
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Erika Salumäe]]
| Eesti jalgrattur, sporditegelane ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-03-28
| 2007-04-02
| [[:d:Q261471|Q261471]]
|-
| [[Margus Tammekivi]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q38475120|Q38475120]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Janno Reiljan]]
| eesti poliitik ja majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q16406371|Q16406371]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Arvo Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16404003|Q16404003]]
|-
| [[Maret Merisaar]]
| eesti bioloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-01-01
| [[:d:Q16403525|Q16403525]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-03-27
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Tiit Kuusmik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14514374|Q14514374]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Mart Jüssi]]
| Eesti poliitik ja hülgeuurija
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13605586|Q13605586]]
|-
| [[Kaia Iva]]
| Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13603999|Q13603999]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Valdur Lahtvee]]
| Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12378058|Q12378058]]
|-
| [[Toomas Trapido]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12377130|Q12377130]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Rein Ratas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12373774|Q12373774]]
|-
| [[Rain Rosimannus]]
| eesti ettevõtja
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12373451|Q12373451]]
|-
| [[Olga Sõtnik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12371428|Q12371428]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Margus Lepik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-06-16
| [[:d:Q12369707|Q12369707]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jaanus Rahumägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12364964|Q12364964]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-03-26
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Hannes Astok]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12363324|Q12363324]]
|-
| [[Erik Salumäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12362258|Q12362258]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-10-28
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Marek Strandberg]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11034302|Q11034302]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Helle Kalda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q10970452|Q10970452]]
|-
| [[Tatjana Muravjova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q9355836|Q9355836]]
|-
| [[Ain Seppik]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q9142838|Q9142838]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Tarmo Kõuts]]
| Eesti poliitik, sõjaväelane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q7686357|Q7686357]]
|-
| [[Silver Meikar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q7516194|Q7516194]]
|-
| [[Jaan Kundla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2008-04-22
| [[:d:Q6109645|Q6109645]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-03-26
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Peeter Tulviste]]
| eesti psühholoog ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4465204|Q4465204]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-16
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Aleksei Lotman]]
| Eesti bioloog, looduskaitsja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3737434|Q3737434]]
|-
| [[Jaak Salumets]]
| eesti korvpallur, korvpallitreener ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3736953|Q3736953]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2008-02-10
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-09-10
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Villu Reiljan]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-05-27
| [[:d:Q1670898|Q1670898]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-07-07
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-06-03
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-10
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-10-10
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Toomas Tõniste]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q620859|Q620859]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-14
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-13
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-07-09
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Taavi Veskimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-09-13
| [[:d:Q441874|Q441874]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-07-09
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Karel Rüütli]]
| 
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q382654|Q382654]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-10
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Erki Nool]]
| eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q334700|Q334700]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ester Tuiksoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q293175|Q293175]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-13
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Kalev Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2006-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q16404517|Q16404517]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2006-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Margus Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2004-11-22
| 2006-11-20
| [[:d:Q6760839|Q6760839]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2004-01-01
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Hirvo Surva]]
| eesti koorijuht
| [[Eesti]]
| 2003-04-10
| 2003-10-05
| [[:d:Q12364009|Q12364009]]
|-
| [[Eiki Berg]]
| eesti politoloog
| [[Eesti]]
| 2003-04-01
| 2004-09-08
| [[:d:Q24546656|Q24546656]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2005-04-12
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2007-03-26
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2006-01-01
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2003-04-01
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Hannes Võrno]]
| Eesti koomik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q743278|Q743278]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1999-03-14
| 2003-03-21
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Liis Klaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q12368727|Q12368727]]
|-
| [[Jevgeni Tomberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q12365135|Q12365135]]
|-
| [[Sakarias Jaan Leppik]]
| Eesti poliitik, preester, muusik ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q7402843|Q7402843]]
|-
| [[Toomas Hendrik Ilves]]
| Eesti 4. president (2006-2016), ajakirjanik ja diplomaat
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q57289|Q57289]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1999-03-13
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Karin Jaani]]
| diplomaat
| [[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1995-10-13
| [[:d:Q1396519|Q1396519]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1999-03-13
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]]
| Eesti poliitik ja mehhaanikainsener, Pärnu linnapea 1992-1995
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q16406433|Q16406433]]
|-
| [[Andra Veidemann]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q15888056|Q15888056]]
|-
| [[Mati Meos]]
| eesti poliitik ja insener
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q12369993|Q12369993]]
|-
| [[Endel Lippmaa]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q1340315|Q1340315]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1994-09-20
| 1995-03-10
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Karin Jaani]]
| diplomaat
| [[Eesti]]
| 1992-09-30
| 1995-03-10
| [[:d:Q1396519|Q1396519]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1992-09-30
| 1992-10-22
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Toivo Uustalo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105827060|Q105827060]]
|-
| [[Aap Neljas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q105825271|Q105825271]]
|-
| [[Paul-Olev Mõtsküla]]
| Eesti ajakirjanik ja tõlkija
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105825114|Q105825114]]
|-
| [[Merle Krigul]]
| 
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105822984|Q105822984]]
|-
| [[Tiina Benno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105815965|Q105815965]]
|-
| [[Matti Päts]]
| Eesti riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q61110231|Q61110231]]
|-
| [[Sulev Alajõe]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q50379456|Q50379456]]
|-
| [[Rein Helme]]
| eesti sõjaajaloolane
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q16407924|Q16407924]]
|-
| [[Kalev Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q16404517|Q16404517]]
|-
| [[Andra Veidemann]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q15888056|Q15888056]]
|-
| [[Mart Niklus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q12121505|Q12121505]]
|-
| [[Indrek Toome]]
| Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1990-01-01
| 1992-01-01
| [[:d:Q510157|Q510157]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1938-04-07
| 1932-06-14
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1938-04-07
| 1940-07-05
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1932-06-15
| 1934-10-02
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1929-06-15
| 1930-09-01
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Karl Kornel]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 1926-06-15
| 1929-06-14
| [[:d:Q16404057|Q16404057]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1926-06-15
| 1926-09-30
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Mihkel Neps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1925-09-14
| 1926-01-15
| [[:d:Q12370309|Q12370309]]
|-
| [[Juhan Ploompuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1925-11-10
| [[:d:Q105709830|Q105709830]]
|-
| [[Mihkel Juhkam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1937-12-31
| [[:d:Q12370291|Q12370291]]
|-
| [[Johannes Meyer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 1923-05-31
| 1923-06-07
| [[:d:Q12365341|Q12365341]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1926-06-14
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Jaan Teemant]]
| 
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1937-12-31
| [[:d:Q887238|Q887238]]
|-
| [[Tõnis Kalbus]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1922-11-20
| 
| [[:d:Q16405663|Q16405663]]
|-
| [[Hans Kruus]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1922-03-10
| 1922-03-15
| [[:d:Q4242571|Q4242571]]
|-
| [[Alfred Teppan]]
| Eesti näitekirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1922-01-01
| 1923-01-01
| [[:d:Q24846264|Q24846264]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1940-07-05
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1932-06-14
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Karl August Baars]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1934-10-02
| [[:d:Q16404531|Q16404531]]
|-
| [[Mihkel Neps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q12370309|Q12370309]]
|-
| [[Jaan Mägi]]
| Eesti poliitik, põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1921-01-07
| [[:d:Q12364860|Q12364860]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Emma Petersen|Emma Asson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q3739607|Q3739607]]
|-
| [[Julius Seljamaa]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1922-10-18
| [[:d:Q1712982|Q1712982]]
|-
| [[Theodor Pool]]
| Eesti poliitik, agronoom, riigitegelane
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1930-05-07
| [[:d:Q612701|Q612701]]
|-
| [[Georg Rudolf Stackelberg]]
| baltisaksa parun, Venemaa sõjaväelane, Eesti poliitik (1872-1934)
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 1920-01-01
| 1923-01-01
| [[:d:Q54507605|Q54507605]]
|-
| [[Alma Ostra-Oinas]]
| Eesti poliitik, feminist ja kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1920-01-01
| 1932-01-01
| [[:d:Q4971452|Q4971452]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1919-04-23
| 2921-01-07
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Enn Murdmaa]]
| Eesti poliitik ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 1919-01-01
| 1926-01-01
| [[:d:Q16404015|Q16404015]]
|-
| [[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q123953938|Q123953938]]
|-
| [[Mati Kepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535053|Q108535053]]
|-
| [[Tiit Mae]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535028|Q108535028]]
|-
| [[Tiit Niilo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535016|Q108535016]]
|-
| [[Koit Prants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534994|Q108534994]]
|-
| [[Anti Tammeoks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534917|Q108534917]]
|-
| [[Kalle Talviste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534908|Q108534908]]
|-
| [[Arno Rossman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534671|Q108534671]]
|-
| [[Jüri Võigemast]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532840|Q108532840]]
|-
| [[Kadri Ottis]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532343|Q108532343]]
|-
| [[Mati Ilisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532274|Q108532274]]
|-
| [[Tõnis Seesmaa]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q107657261|Q107657261]]
|-
| [[Ants Tamme]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q107657192|Q107657192]]
|-
| [[Aleksander Prass]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q106204349|Q106204349]]
|-
| [[Jaak-Hans Kuks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105846890|Q105846890]]
|-
| [[Valentina Võssotskaja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105846414|Q105846414]]
|-
| [[Arvo Jaakson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845594|Q105845594]]
|-
| [[Valentin Strukov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845583|Q105845583]]
|-
| [[Igor Sedašev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845567|Q105845567]]
|-
| [[Nikolai Maspanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845480|Q105845480]]
|-
| [[Andres Taimla]]
| Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845441|Q105845441]]
|-
| [[Andres Taimla]]
| Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845441|Q105845441]]
|-
| [[Olev Toomet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q105833157|Q105833157]]
|-
| [[Jaan Pöör]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105833040|Q105833040]]
|-
| [[Ülo Peets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105832606|Q105832606]]
|-
| [[Villu Müüripeal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828405|Q105828405]]
|-
| [[Harald Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828293|Q105828293]]
|-
| [[Märt Kubo]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828178|Q105828178]]
|-
| [[Vahur Glaase]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105827740|Q105827740]]
|-
| [[Andrus Villem]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105827303|Q105827303]]
|-
| [[Olli Toomik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105826947|Q105826947]]
|-
| [[Sergei Zonov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105826790|Q105826790]]
|-
| [[Ardo Ojasalu]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105825309|Q105825309]]
|-
| [[Ants-Enno Lõhmus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105825091|Q105825091]]
|-
| [[Katrin Linde]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105824838|Q105824838]]
|-
| [[Daimar Liiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105824821|Q105824821]]
|-
| [[Lembit Küüts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105823239|Q105823239]]
|-
| [[Rein Kikerpill]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105821642|Q105821642]]
|-
| [[Toivo Jullinen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105820565|Q105820565]]
|-
| [[Peeter Ello]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105816095|Q105816095]]
|-
| [[Lauri Einer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105816079|Q105816079]]
|-
| [[Olav Anton]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105814782|Q105814782]]
|-
| [[Ants Pauls]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105812762|Q105812762]]
|-
| [[Kaarel Pürg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105810652|Q105810652]]
|-
| [[Aleksander Välison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761934|Q105761934]]
|-
| [[Feodor Veiss]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761927|Q105761927]]
|-
| [[August Tobro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761899|Q105761899]]
|-
| [[Johannes Tammsoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761482|Q105761482]]
|-
| [[Jüri Mihkel Soontak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761447|Q105761447]]
|-
| [[Aleksander Silverstov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761434|Q105761434]]
|-
| [[Josep Rukki]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761422|Q105761422]]
|-
| [[August Rattas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760686|Q105760686]]
|-
| [[Egor Mazantsev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760647|Q105760647]]
|-
| [[Stepan Leidtorp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760616|Q105760616]]
|-
| [[Arnold-Eduard Lainevool]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760585|Q105760585]]
|-
| [[Roman Laes]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105760551|Q105760551]]
|-
| [[Priidik Kroos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760532|Q105760532]]
|-
| [[Johannes Kraan]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760513|Q105760513]]
|-
| [[Jakob Koppas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760492|Q105760492]]
|-
| [[Johannes Hiob]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760378|Q105760378]]
|-
| [[Ivan Gorshkov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759900|Q105759900]]
|-
| [[Karl-August Frants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759609|Q105759609]]
|-
| [[Johannes Võmma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759514|Q105759514]]
|-
| [[Mathias Vesterblom]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759491|Q105759491]]
|-
| [[Voldemar-Johannes Tartu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757595|Q105757595]]
|-
| [[Villem Tammai]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757571|Q105757571]]
|-
| [[Aleksander Sõster]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757556|Q105757556]]
|-
| [[Valentin Smirnov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757531|Q105757531]]
|-
| [[August Sirro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757497|Q105757497]]
|-
| [[Theodor Schmidt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757388|Q105757388]]
|-
| [[Hugo Ratassepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757346|Q105757346]]
|-
| [[Hans Miller]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757120|Q105757120]]
|-
| [[August Liivak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756929|Q105756929]]
|-
| [[Leonhard Käär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105756853|Q105756853]]
|-
| [[Karl Kanep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756734|Q105756734]]
|-
| [[Aleksei Gretšanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756499|Q105756499]]
|-
| [[Johannes-Leopold Antik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756185|Q105756185]]
|-
| [[Villem Vessart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756162|Q105756162]]
|-
| [[Rosalie Verner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756155|Q105756155]]
|-
| [[Konstantin Veiss]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756146|Q105756146]]
|-
| [[Alfred Vainola]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756129|Q105756129]]
|-
| [[Aleksander-Rudolf Toomel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756106|Q105756106]]
|-
| [[Nikita Semjonov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756086|Q105756086]]
|-
| [[Jakob Saar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756072|Q105756072]]
|-
| [[Aksel Rüütli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756066|Q105756066]]
|-
| [[Ernst Raatma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756055|Q105756055]]
|-
| [[Eduard Pesur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756019|Q105756019]]
|-
| [[Johannes-Rudolf Norman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755360|Q105755360]]
|-
| [[Jaan Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755330|Q105755330]]
|-
| [[Theodor Maurer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755310|Q105755310]]
|-
| [[August Luik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755261|Q105755261]]
|-
| [[Verner Liik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755197|Q105755197]]
|-
| [[Eduard Krüger]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755137|Q105755137]]
|-
| [[Mihkel Krents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755110|Q105755110]]
|-
| [[Voldemar Korjus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755101|Q105755101]]
|-
| [[Eduard Kink]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755058|Q105755058]]
|-
| [[Heinrich Richard Kiiver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105754647|Q105754647]]
|-
| [[Albert Kevend]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105754634|Q105754634]]
|-
| [[Karl Kaal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753829|Q105753829]]
|-
| [[Jakob Homin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753685|Q105753685]]
|-
| [[Mihkel Hellman]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753668|Q105753668]]
|-
| [[Arnold Grimpel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753658|Q105753658]]
|-
| [[Johannes Fuks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753424|Q105753424]]
|-
| [[Hans Ainson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753374|Q105753374]]
|-
| [[Carl Schilling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753123|Q105753123]]
|-
| [[Kristjan Saavo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753091|Q105753091]]
|-
| [[Aleksander Rimmel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753061|Q105753061]]
|-
| [[Aleksander Reinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753045|Q105753045]]
|-
| [[Johan Reichman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752889|Q105752889]]
|-
| [[Kristjan Raudsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752865|Q105752865]]
|-
| [[Rudolf Pächter]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752842|Q105752842]]
|-
| [[Johann Põlenik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752822|Q105752822]]
|-
| [[Peeter Schütz]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105750048|Q105750048]]
|-
| [[Ivan Seljugin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105750033|Q105750033]]
|-
| [[August Voldemar Siiak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749941|Q105749941]]
|-
| [[Johannes Sillenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749923|Q105749923]]
|-
| [[Hans Soots]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749913|Q105749913]]
|-
| [[Adolf Zilmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749902|Q105749902]]
|-
| [[Jaan Tagel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749886|Q105749886]]
|-
| [[Karl Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749828|Q105749828]]
|-
| [[Paul Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749816|Q105749816]]
|-
| [[Konstantin Tamm-Stamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749768|Q105749768]]
|-
| [[Aleksander Tenneberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749734|Q105749734]]
|-
| [[Eduard Tiiman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749712|Q105749712]]
|-
| [[Hans Tirusson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749627|Q105749627]]
|-
| [[Johannes-Heinrich Uibopuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749550|Q105749550]]
|-
| [[Kirill Ulk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749538|Q105749538]]
|-
| [[Mihkel Pikkur]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749461|Q105749461]]
|-
| [[Eduard Peterson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749384|Q105749384]]
|-
| [[Eduard Parts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749344|Q105749344]]
|-
| [[Peeter Palovere]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749308|Q105749308]]
|-
| [[Andres Nõmme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749179|Q105749179]]
|-
| [[Jaan Nuut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105748849|Q105748849]]
|-
| [[August Männikson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745414|Q105745414]]
|-
| [[Juhan Must]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745371|Q105745371]]
|-
| [[Jaan Miger]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745359|Q105745359]]
|-
| [[Peeter Michelson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745352|Q105745352]]
|-
| [[Aleksander Metusala]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745336|Q105745336]]
|-
| [[Anton Mangman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745310|Q105745310]]
|-
| [[Juhan Maksim]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745295|Q105745295]]
|-
| [[Aleksander Mahlberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745284|Q105745284]]
|-
| [[Eduard Luts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745058|Q105745058]]
|-
| [[Paul-Eduard Luiga]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105744848|Q105744848]]
|-
| [[Peeter Lindau]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743118|Q105743118]]
|-
| [[Aleksander Liiber]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743096|Q105743096]]
|-
| [[Aleksander Lensman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743081|Q105743081]]
|-
| [[Gustav Lange]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742840|Q105742840]]
|-
| [[Julius Lambot]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742805|Q105742805]]
|-
| [[Mihkel Laar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742768|Q105742768]]
|-
| [[Martin Kruusimaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105742375|Q105742375]]
|-
| [[Gustav Kroon]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742355|Q105742355]]
|-
| [[Johannes Krass]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742302|Q105742302]]
|-
| [[Voldemar Krabi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742277|Q105742277]]
|-
| [[Eduard Kingsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742261|Q105742261]]
|-
| [[Jaan Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742173|Q105742173]]
|-
| [[Eduard Brok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742136|Q105742136]]
|-
| [[Rudolf Veiram]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737646|Q105737646]]
|-
| [[Jüri Visk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737503|Q105737503]]
|-
| [[Jüri Voiman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737473|Q105737473]]
|-
| [[August Vomm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737455|Q105737455]]
|-
| [[Hugo Kaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737336|Q105737336]]
|-
| [[Georg Jürgenson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737292|Q105737292]]
|-
| [[Peeter Järve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737188|Q105737188]]
|-
| [[Peeter Jakobson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105736490|Q105736490]]
|-
| [[Johannes Gutmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105735712|Q105735712]]
|-
| [[Aleksander Erdman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105735229|Q105735229]]
|-
| [[Johanna Andreesen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105732036|Q105732036]]
|-
| [[Johannes Vilmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105731805|Q105731805]]
|-
| [[Villem Tiideman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730260|Q105730260]]
|-
| [[Johan Teng]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730074|Q105730074]]
|-
| [[Karl Tammik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730008|Q105730008]]
|-
| [[Georg Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729947|Q105729947]]
|-
| [[Eduard Steinmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729889|Q105729889]]
|-
| [[Karl Stallmeister]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729734|Q105729734]]
|-
| [[August Sprenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729718|Q105729718]]
|-
| [[Johannes Soans]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729578|Q105729578]]
|-
| [[Johannes Semm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729545|Q105729545]]
|-
| [[Jaan Santa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728663|Q105728663]]
|-
| [[Ado Rõõmussaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728576|Q105728576]]
|-
| [[Madis Rookman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728560|Q105728560]]
|-
| [[Jüri Rooberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728514|Q105728514]]
|-
| [[Jüri Reintalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728503|Q105728503]]
|-
| [[Jaan Reinberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728449|Q105728449]]
|-
| [[Aleksander Pärn]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728411|Q105728411]]
|-
| [[August Putk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728308|Q105728308]]
|-
| [[Karl Piirisild]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728278|Q105728278]]
|-
| [[Tõnis Pedak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728183|Q105728183]]
|-
| [[Rudolf Paabo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728151|Q105728151]]
|-
| [[Voldemar Oras]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728108|Q105728108]]
|-
| [[Jakob Meerits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105727650|Q105727650]]
|-
| [[Andres Lilienblatt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725456|Q105725456]]
|-
| [[Eduard Liivak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725253|Q105725253]]
|-
| [[Artur Liiberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725243|Q105725243]]
|-
| [[Jaan Leeto]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725194|Q105725194]]
|-
| [[Kustas Köidam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725176|Q105725176]]
|-
| [[Eduard Kägu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725115|Q105725115]]
|-
| [[Jaan Kurgemaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725084|Q105725084]]
|-
| [[Johannes Koppel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725052|Q105725052]]
|-
| [[Karl Koemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724831|Q105724831]]
|-
| [[Friido Kirs]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724819|Q105724819]]
|-
| [[Eduard Kirs]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724749|Q105724749]]
|-
| [[Johann Kana]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724465|Q105724465]]
|-
| [[Jaan Kalla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724371|Q105724371]]
|-
| [[Oskar Jüriväli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724263|Q105724263]]
|-
| [[Mihkel Haus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105721772|Q105721772]]
|-
| [[Aksel Brehm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105721191|Q105721191]]
|-
| [[Vladimir Binsol]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720890|Q105720890]]
|-
| [[Artur Bach]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720870|Q105720870]]
|-
| [[Johann Anderson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720516|Q105720516]]
|-
| [[Jaan-Johann Bergmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720019|Q105720019]]
|-
| [[Johannes Lehtman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105703254|Q105703254]]
|-
| [[Aleksander Janson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105698071|Q105698071]]
|-
| [[Ernst Constantin Veberman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105693508|Q105693508]]
|-
| [[Aleksander Veiler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q105622524|Q105622524]]
|-
| [[August Tõllasepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105622500|Q105622500]]
|-
| [[Vello Tafenau]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105592425|Q105592425]]
|-
| [[Arnold Kimber]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105592169|Q105592169]]
|-
| [[Johan Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q97578374|Q97578374]]
|-
| [[Rainis Ruusamäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97347697|Q97347697]]
|-
| [[Kadri Jäätma]]
| eesti kunstnik, poliitik ja näitleja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97214841|Q97214841]]
|-
| [[Andres Heinapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97213519|Q97213519]]
|-
| [[Kuno Raude]]
| Eesti arhitekt ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q85990884|Q85990884]]
|-
| [[Ants Leemets]]
| eesti poliitik ja muuseumijuht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q76445785|Q76445785]]
|-
| [[Rein Voog]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65498004|Q65498004]]
|-
| [[Indrek Meelak]]
| Eesti jurist, endine riigiprokurör
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497964|Q65497964]]
|-
| [[Elmar Truu]]
| Eesti poliitik ja spordipedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497817|Q65497817]]
|-
| [[Ülo Laanoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497278|Q65497278]]
|-
| [[Tõnu-Reid Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497277|Q65497277]]
|-
| [[Aksel Kallas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q64910010|Q64910010]]
|-
| [[Rein Arjukese]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q62604013|Q62604013]]
|-
| [[Mihkel Mihkelson]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111781|Q61111781]]
|-
| [[Aleksander Saar]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111730|Q61111730]]
|-
| [[Märt Martinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111727|Q61111727]]
|-
| [[Tõnu Kõrda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111651|Q61111651]]
|-
| [[August Tamman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111294|Q61111294]]
|-
| [[Avo Kiir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111264|Q61111264]]
|-
| [[Mihkel Kraav]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111183|Q61111183]]
|-
| [[Mart Adamson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111054|Q61111054]]
|-
| [[Arnu Eeskivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61110395|Q61110395]]
|-
| [[Henn Pärn]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61109200|Q61109200]]
|-
| [[Jüri Šehovtsov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q56148922|Q56148922]]
|-
| [[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q55090822|Q55090822]]
|-
| [[Raivo Kallas]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50824610|Q50824610]]
|-
| [[Aivar Kala]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50824599|Q50824599]]
|-
| [[Teet Jagomägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50700093|Q50700093]]
|-
| [[Tiit Arge]]
| kindlustustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50625325|Q50625325]]
|-
| [[Aimar Altosaar]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50379605|Q50379605]]
|-
| [[August Vann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888459|Q42888459]]
|-
| [[Ado Johanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888456|Q42888456]]
|-
| [[Kustas Tonkmann|Kustas Tonkman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888455|Q42888455]]
|-
| [[Oskar Tork]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888433|Q42888433]]
|-
| [[Aleksander Kaal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888392|Q42888392]]
|-
| [[Johan Haagivang]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888388|Q42888388]]
|-
| [[Jaan Teetsov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888386|Q42888386]]
|-
| [[Aime Sügis]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q39040136|Q39040136]]
|-
| [[Avo Üprus]]
| Eesti poliitik, kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29420338|Q29420338]]
|-
| [[Kadi Pärnits]]
| eesti poliitik, jurist ja ametiühingujuh
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419890|Q29419890]]
|-
| [[Arvo Haug]]
| poliitik, psühhiaater
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419887|Q29419887]]
|-
| [[Igor Taro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419756|Q29419756]]
|-
| [[Elise Priks]]
| Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitvang
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28916717|Q28916717]]
|-
| [[Herman Sumberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357664|Q28357664]]
|-
| [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357599|Q28357599]]
|-
| [[Georgi Orlov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357392|Q28357392]]
|-
| [[Teet Helm]]
| eesti omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q26971728|Q26971728]]
|-
| [[Julie Steinmann]]
| Eesti ajakirjanik, naisõiguslane ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q25519977|Q25519977]]
|-
| [[Eino Tamm]]
| Eesti jurist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546183|Q24546183]]
|-
| [[Ela Tomson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546182|Q24546182]]
|-
| [[Külvar Mand]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546042|Q24546042]]
|-
| [[Vambo Kaal]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545807|Q24545807]]
|-
| [[Viktor Niitsoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q24545801|Q24545801]]
|-
| [[Eve Pärnaste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545794|Q24545794]]
|-
| [[Urmas Laht]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545718|Q24545718]]
|-
| [[Jaak Herodes]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545700|Q24545700]]
|-
| [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23944071|Q23944071]]
|-
| [[Karl Virma]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942731|Q23942731]]
|-
| [[Rudolf Kuris]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| 
| 
| [[:d:Q23942720|Q23942720]]
|-
| [[Hermann Ammende]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q23942688|Q23942688]]
|-
| [[Hermann Ammende]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q23942688|Q23942688]]
|-
| [[Ernst Maasik|Ernst Masik]]
| Eesti laevaehitusinsener ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942682|Q23942682]]
|-
| [[Juhan Ennulo]]
| Eesti kirurg ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942666|Q23942666]]
|-
| [[Urmo Kööbi]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23907563|Q23907563]]
|-
| [[Heiki Raudla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q20528349|Q20528349]]
|-
| [[Tõnu Kõiv]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18753032|Q18753032]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Talvi Märja]]
| Eesti poliitik, tennisist, treener ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752940|Q18752940]]
|-
| [[Ülo Tärno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18626575|Q18626575]]
|-
| [[Jaagup Loosalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18625053|Q18625053]]
|-
| [[Aino Runge]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17486430|Q17486430]]
|-
| [[Aivar Õun]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447375|Q17447375]]
|-
| [[Heido Vitsur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447275|Q17447275]]
|-
| [[Paul Öpik]]
| eesti majandustegelane ja pankur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447225|Q17447225]]
|-
| [[Wilhelm Wrangell]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q17447153|Q17447153]]
|-
| [[Jakob Westholm]]
| Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447128|Q17447128]]
|-
| [[Erich Friedrich Carl Walter]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447108|Q17447108]]
|-
| [[Ülo Uluots]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17446840|Q17446840]]
|-
| [[Raoul Üksvärav]]
| Eesti poliitik ja korvpallur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17361948|Q17361948]]
|-
| [[Raoul Üksvärav]]
| Eesti poliitik ja korvpallur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17361948|Q17361948]]
|-
| [[Richard Veermaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16658473|Q16658473]]
|-
| [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16601015|Q16601015]]
|-
| [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16601015|Q16601015]]
|-
| [[Johan Sihver]]
| Eesti ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408452|Q16408452]]
|-
| [[August Salum]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408418|Q16408418]]
|-
| [[Valve Raudnask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408280|Q16408280]]
|-
| [[Leopold Raudkepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408276|Q16408276]]
|-
| [[Adam Randalu]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408246|Q16408246]]
|-
| [[Kalju Põldvere]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408210|Q16408210]]
|-
| [[Ingvar Pärnamäe]]
| kaitsetööstusettevõtte juht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408179|Q16408179]]
|-
| [[Juhan Kaarlimäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408093|Q16408093]]
|-
| [[Anton Jürgenstein]]
| Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408075|Q16408075]]
|-
| [[Rein Järlik]]
| eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408057|Q16408057]]
|-
| [[Rein Järlik]]
| eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408057|Q16408057]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Hindrik Ostrat]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407963|Q16407963]]
|-
| [[Tasuja Oja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407927|Q16407927]]
|-
| [[Illar Hallaste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407869|Q16407869]]
|-
| [[Johannes-August Müürman]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16407812|Q16407812]]
|-
| [[Villem Ernits]]
| Eesti keeleteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407795|Q16407795]]
|-
| [[Aleksander Mekkart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407701|Q16407701]]
|-
| [[Eduard Birkenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407672|Q16407672]]
|-
| [[Juhan Luiga]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407652|Q16407652]]
|-
| [[Heino Anto]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407610|Q16407610]]
|-
| [[Ülle Aaskivi]]
| eesti jurist, poliitik ja riigiametnik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407530|Q16407530]]
|-
| [[August Maramaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407500|Q16407500]]
|-
| [[Ülo Tootsen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407247|Q16407247]]
|-
| [[Tiit Toomsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407226|Q16407226]]
|-
| [[Juhan Albert Luur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407217|Q16407217]]
|-
| [[Jüri Toomepuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407189|Q16407189]]
|-
| [[Johannes Perens]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407164|Q16407164]]
|-
| [[Rudolf Penno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16407144|Q16407144]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[K. Jaak Roosaare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407066|Q16407066]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Jaan Tiks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406965|Q16406965]]
|-
| [[Peeter Lorents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406956|Q16406956]]
|-
| [[Ralf R. Parve]]
| Eesti ajaloolane, humorist, ajakirjanik ning poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406869|Q16406869]]
|-
| [[Jüri Parik]]
| Eesti jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406774|Q16406774]]
|-
| [[Voldemar Linnamägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406760|Q16406760]]
|-
| [[Tõnu Tepandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406737|Q16406737]]
|-
| [[Tõnu Tepandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406737|Q16406737]]
|-
| [[Juhan Telgmaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406696|Q16406696]]
|-
| [[Kirill Teiter]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406689|Q16406689]]
|-
| [[Efim Liivik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406558|Q16406558]]
|-
| [[Jaanus Tasuja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406556|Q16406556]]
|-
| [[Karl Liivak]]
| Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406526|Q16406526]]
|-
| [[Aleksander Paikre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406504|Q16406504]]
|-
| [[Rein Järvelill]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406442|Q16406442]]
|-
| [[Karl Robert Indermitte]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406436|Q16406436]]
|-
| [[Oskar Karl Johann Liigand]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406431|Q16406431]]
|-
| [[Meelis Paavel]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406391|Q16406391]]
|-
| [[Janno Reiljan]]
| eesti poliitik ja majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406371|Q16406371]]
|-
| [[Jaak Reichmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406337|Q16406337]]
|-
| [[Jaan Rea]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406140|Q16406140]]
|-
| [[Aldo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406128|Q16406128]]
|-
| [[Vladimir Kangur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406040|Q16406040]]
|-
| [[Paul Leis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405986|Q16405986]]
|-
| [[Ivar Tallo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405983|Q16405983]]
|-
| [[Theodor Tallmeister]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Läti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16405980|Q16405980]]
|-
| [[Kaido Kama]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405936|Q16405936]]
|-
| [[Kaido Kama]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405936|Q16405936]]
|-
| [[Adolf Leevald]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405871|Q16405871]]
|-
| [[Lui Olesk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405865|Q16405865]]
|-
| [[Lui Olesk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405865|Q16405865]]
|-
| [[Jaan Leetsar]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405864|Q16405864]]
|-
| [[Arnold Süvalep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405802|Q16405802]]
|-
| [[Oskar Suursööt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405639|Q16405639]]
|-
| [[Valter Kaaver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405455|Q16405455]]
|-
| [[Vootele Hansen]]
| eesti poliitik, geograaf ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405288|Q16405288]]
|-
| [[Vootele Hansen]]
| eesti poliitik, geograaf ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405288|Q16405288]]
|-
| [[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405281|Q16405281]]
|-
| [[August Hansen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405272|Q16405272]]
|-
| [[Edgar Spriit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16405235|Q16405235]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Georg Erich Põld|Jüri Põld]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404981|Q16404981]]
|-
| [[Jaan Järve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404972|Q16404972]]
|-
| [[Arvo Junti]]
| eesti vandeadvokaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404866|Q16404866]]
|-
| [[Leopold Johanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404758|Q16404758]]
|-
| [[Oskar Sepre]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404581|Q16404581]]
|-
| [[Jaak Nanilson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404579|Q16404579]]
|-
| [[Peeter Puusep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404563|Q16404563]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Otto Münther]]
| eesti kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kirjanduskriitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404477|Q16404477]]
|-
| [[Robert Astrem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404392|Q16404392]]
|-
| [[Aavo Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404378|Q16404378]]
|-
| [[Jaan Mõttus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404359|Q16404359]]
|-
| [[Alfred Mõttus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404352|Q16404352]]
|-
| [[Mats Mõtslane]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404336|Q16404336]]
|-
| [[Johannes Märtson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404308|Q16404308]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Ilmar Mändmets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404252|Q16404252]]
|-
| [[Ilmar Mändmets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404252|Q16404252]]
|-
| [[Ants Erm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404251|Q16404251]]
|-
| [[Kristjan Arro]]
| Eesti poliitik ja põllumajandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404244|Q16404244]]
|-
| [[Küllo Arjakas]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404146|Q16404146]]
|-
| [[Küllo Arjakas]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404146|Q16404146]]
|-
| [[Victor Mutt]]
| Eesti poliitik ja diplomaat
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404105|Q16404105]]
|-
| [[Hendrik Elisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404075|Q16404075]]
|-
| [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404072|Q16404072]]
|-
| [[Jüri Annusson]]
| Eesti poliitik, haridustegelane, diplomaat ja keemik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16404002|Q16404002]]
|-
| [[Bernhard Eilman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403975|Q16403975]]
|-
| [[Jaan Eigo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403970|Q16403970]]
|-
| [[Hendrik Anniko]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16403969|Q16403969]]
|-
| [[Hans Mitt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403837|Q16403837]]
|-
| [[August Miljan]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403791|Q16403791]]
|-
| [[Peeter Algma]]
| Eesti õpetaja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403721|Q16403721]]
|-
| [[Karl Mikita]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403719|Q16403719]]
|-
| [[August Kohver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403699|Q16403699]]
|-
| [[Alfred Maurer]]
| Eesti poliitik ja advokaat
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16403347|Q16403347]]
|-
| [[Paul Abramson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403342|Q16403342]]
|-
| [[Valjo Masso]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403246|Q16403246]]
|-
| [[Jüri Rätsep]]
| eesti jurist, poliitik ja kohtunik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403163|Q16403163]]
|-
| [[Olav Aarna]]
| eesti tehnikateadlane ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403129|Q16403129]]
|-
| [[Martin Bleimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16403031|Q16403031]]
|-
| [[Johan Jans]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16402958|Q16402958]]
|-
| [[Johannes Zimmermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q15705841|Q15705841]]
|-
| [[Nigol Andresen]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q15184193|Q15184193]]
|-
| [[Tiit Kuusmik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14514374|Q14514374]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Ülo Vooglaid]]
| eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12379642|Q12379642]]
|-
| [[Walter von Pezold]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12379181|Q12379181]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Voldemar Päts]]
| Eesti kunstnik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12378866|Q12378866]]
|-
| [[Vladimir Roslavlev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378815|Q12378815]]
|-
| [[Vladimir Roopere]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378814|Q12378814]]
|-
| [[Villem Maaker]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12378690|Q12378690]]
|-
| [[Villem Aleksander Reinok|Villem Reinok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378688|Q12378688]]
|-
| [[Viktor Andrejev]]
| Eesti poliitik ja tehnikateadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378607|Q12378607]]
|-
| [[Viktor Andrejev]]
| Eesti poliitik ja tehnikateadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378607|Q12378607]]
|-
| [[Viive Rosenberg]]
| Eesti põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378598|Q12378598]]
|-
| [[Viive Rosenberg]]
| Eesti põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378598|Q12378598]]
|-
| [[Vello Saatpalu]]
| Eesti poliitik, purjetaja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378432|Q12378432]]
|-
| [[Vassili Grigorjev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378323|Q12378323]]
|-
| [[Vambola Põder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378197|Q12378197]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valde Uuekareda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378034|Q12378034]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Toomas Tein]]
| Eesti poliitik, korvpallur ja spordiarst
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377128|Q12377128]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Sirje Endre]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja ettevõtja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12375095|Q12375095]]
|-
| [[Sergei Štšerbakov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374907|Q12374907]]
|-
| [[Sergei Andrejev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374883|Q12374883]]
|-
| [[Rudolf Pälson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374291|Q12374291]]
|-
| [[Rein Karemäe]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373744|Q12373744]]
|-
| [[Rein Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373742|Q12373742]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Rain Rosimannus]]
| eesti ettevõtja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373451|Q12373451]]
|-
| [[Priit Suit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372783|Q12372783]]
|-
| [[Peeter Olesk]]
| Eesti kirjandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372215|Q12372215]]
|-
| [[Peeter Koemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372185|Q12372185]]
|-
| [[Peeter Baranin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372170|Q12372170]]
|-
| [[Pavel Starostin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372115|Q12372115]]
|-
| [[Paula Järv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372105|Q12372105]]
|-
| [[Paul Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12372075|Q12372075]]
|-
| [[Paul Keerdo]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372058|Q12372058]]
|-
| [[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12371700|Q12371700]]
|-
| [[Otto-Rudolf Pärlin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371674|Q12371674]]
|-
| [[Oskar Kask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371579|Q12371579]]
|-
| [[Oskar Gustavson]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371568|Q12371568]]
|-
| [[Oskar Amberg]]
| Eesti poliitik, insener ja ettevõtja
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371557|Q12371557]]
|-
| [[Olev Raju]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
|-
| [[Olev Raju]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Nelli Kalikova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370956|Q12370956]]
|-
| [[Neinar Seli]]
| Eesti poliitik, ettevõtja, kergejõustiklane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370945|Q12370945]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Janson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370288|Q12370288]]
|-
| [[Mihkel Hansen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12370285|Q12370285]]
|-
| [[Mihhail Kurtšinski]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370272|Q12370272]]
|-
| [[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370011|Q12370011]]
|-
| [[Mati Hint]]
| eesti keeleteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369984|Q12369984]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Marie Reisik]]
| Eesti feministlik ajakirjanik ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369773|Q12369773]]
|-
| [[Mari-Ann Kelam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369727|Q12369727]]
|-
| [[Margi Ein]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369688|Q12369688]]
|-
| [[Mait Püümets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369540|Q12369540]]
|-
| [[Maido Pajo]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369507|Q12369507]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 2017-06-01
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Lembit Arro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368502|Q12368502]]
|-
| [[Lembit Arro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368502|Q12368502]]
|-
| [[Leino Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368477|Q12368477]]
|-
| [[Laine Tarvis]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368243|Q12368243]]
|-
| [[Konrad Arras]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367334|Q12367334]]
|-
| [[Koit Pikaro]]
| Eesti poliitik ja politseinik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367232|Q12367232]]
|-
| [[Koit Pikaro]]
| Eesti poliitik ja politseinik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367232|Q12367232]]
|-
| [[Karl Soonpää]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366476|Q12366476]]
|-
| [[Karl Oskar Freiberg]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366451|Q12366451]]
|-
| [[Karl Ipsberg]]
| Eesti poliitik ja ehitusinsener
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366420|Q12366420]]
|-
| [[Karl Ellis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366396|Q12366396]]
|-
| [[Karl Pajos|Karl-Eduard Pajos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366378|Q12366378]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalev Raave]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366161|Q12366161]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Jüri Saar (poliitik, sündinud 1946)|Jüri Saar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365858|Q12365858]]
|-
| [[Jüri Ottas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365836|Q12365836]]
|-
| [[Jüri Martin]]
| Eesti bioloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365826|Q12365826]]
|-
| [[Jüri Kaver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365812|Q12365812]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Juhan Vilms]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Argentina]]
| 
| 
| [[:d:Q12365529|Q12365529]]
|-
| [[Johannes Vanja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365399|Q12365399]]
|-
| [[Johannes Reesen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365371|Q12365371]]
|-
| [[Johannes Mürk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12365346|Q12365346]]
|-
| [[Johannes Lehman]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365329|Q12365329]]
|-
| [[Johannes Klesment]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12365319|Q12365319]]
|-
| [[Johannes Jürna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365314|Q12365314]]
|-
| [[Johannes Jaanis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12365310|Q12365310]]
|-
| [[Johan Kesküll]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365165|Q12365165]]
|-
| [[Johan Holberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12365160|Q12365160]]
|-
| [[Jegor Solovjov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365108|Q12365108]]
|-
| [[Jarno Laur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365083|Q12365083]]
|-
| [[Jakob Sõnajalg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365020|Q12365020]]
|-
| [[Jaanus Rahumägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364964|Q12364964]]
|-
| [[Jaanus Raidal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364963|Q12364963]]
|-
| [[Jaanus Betlem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364955|Q12364955]]
|-
| [[Jaanus Betlem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364955|Q12364955]]
|-
| [[Jaana Padrik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364935|Q12364935]]
|-
| [[Jaan Velt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364930|Q12364930]]
|-
| [[Jaan Tomp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364919|Q12364919]]
|-
| [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364904|Q12364904]]
|-
| [[Jaan Masing]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364856|Q12364856]]
|-
| [[Jaan Kriisa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364834|Q12364834]]
|-
| [[Jaan Hünerson]]
| Eesti poliitik ja agronoom
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364817|Q12364817]]
|-
| [[Jaak Jakobson]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364765|Q12364765]]
|-
| [[Ivar Raig]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364742|Q12364742]]
|-
| [[Indrek Raudne]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364518|Q12364518]]
|-
| [[Indrek Kannik]]
| Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364503|Q12364503]]
|-
| [[Indrek Kannik]]
| Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364503|Q12364503]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ilmar Pärtelpoeg]]
| Eesti suusahüppaja, majandusteadlane, arvutiteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364403|Q12364403]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Hugo Kukke]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364101|Q12364101]]
|-
| [[Hermann Koch]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12363905|Q12363905]]
|-
| [[Helmer Jõgi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363761|Q12363761]]
|-
| [[Heinrich Laretei]]
| Eesti poliitik, sõjaväelane ja diplomaat
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12363640|Q12363640]]
|-
| [[Heinrich Bauer]]
| eesti haridustegelane ja koolijuht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363615|Q12363615]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Hans Martinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363370|Q12363370]]
|-
| [[Hans Martna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363369|Q12363369]]
|-
| [[Hans Heidemann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363351|Q12363351]]
|-
| [[Gerhard Kress]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12362979|Q12362979]]
|-
| [[Georg Abels]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362891|Q12362891]]
|-
| [[Friedrich Hist]]
| Eesti maalikunstnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362753|Q12362753]]
|-
| [[Feliks Undusk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362573|Q12362573]]
|-
| [[Erich Joonas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362233|Q12362233]]
|-
| [[Epp Haabsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362207|Q12362207]]
|-
| [[Endel Paap]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362086|Q12362086]]
|-
| [[Endel Eero]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362075|Q12362075]]
|-
| [[Endel Eero]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362075|Q12362075]]
|-
| [[Eldur Parder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12361831|Q12361831]]
|-
| [[Edgar Sulg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12361046|Q12361046]]
|-
| [[Berend von Wetter-Rosenthal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12360264|Q12360264]]
|-
| [[August Usai]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12360004|Q12360004]]
|-
| [[August Mühlberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359977|Q12359977]]
|-
| [[August Leps]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12359961|Q12359961]]
|-
| [[August Laur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359957|Q12359957]]
|-
| [[August Jürima]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359937|Q12359937]]
|-
| [[August Gustavson]]
| Eesti poliitik ja merendustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359928|Q12359928]]
|-
| [[August Ehrlich]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359919|Q12359919]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Artur Tupits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359706|Q12359706]]
|-
| [[Arnold Sommerling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359642|Q12359642]]
|-
| [[Ants Ruusmann]]
| Eesti ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359427|Q12359427]]
|-
| [[Ants Paju]]
| Eesti poliitik ja kergejõustiklane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359411|Q12359411]]
|-
| [[Ants Oidermaa]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359406|Q12359406]]
|-
| [[Ants Järvesaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359391|Q12359391]]
|-
| [[Anton Palvadre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359359|Q12359359]]
|-
| [[Anti Liiv]]
| eesti psühhiaater ja psühholoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359337|Q12359337]]
|-
| [[Andres Varik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359190|Q12359190]]
|-
| [[Andres Varik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359190|Q12359190]]
|-
| [[Andres Mandre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359146|Q12359146]]
|-
| [[Andres Kork]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359135|Q12359135]]
|-
| [[Andres Jalak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359125|Q12359125]]
|-
| [[Ando Leps]]
| eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359093|Q12359093]]
|-
| [[Ando Leps]]
| eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359093|Q12359093]]
|-
| [[Alo Karineel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358956|Q12358956]]
|-
| [[Alise Stein-Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358899|Q12358899]]
|-
| [[Aleksei Sorokin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358805|Q12358805]]
|-
| [[Aleksander Täheväli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12358758|Q12358758]]
|-
| [[Aleksander Tulp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358753|Q12358753]]
|-
| [[Aleksander Stern]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358743|Q12358743]]
|-
| [[Aleksander Stern]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358743|Q12358743]]
|-
| [[Aleksander Ossipov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358707|Q12358707]]
|-
| [[Aleksander Oinas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358705|Q12358705]]
|-
| [[Aleksander Kärner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358694|Q12358694]]
|-
| [[Aleksander Kapp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358681|Q12358681]]
|-
| [[Aleksander Kaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358677|Q12358677]]
|-
| [[Aleksander Jõeäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358675|Q12358675]]
|-
| [[Aleksander Hint]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358669|Q12358669]]
|-
| [[Albert Suurkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12358621|Q12358621]]
|-
| [[Ago-Endrik Kerge]]
| eesti ballettmeister, näitleja ja lavastaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q12358327|Q12358327]]
|-
| [[Aarne Veedla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358105|Q12358105]]
|-
| [[Rein Veidemann]]
| eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11890459|Q11890459]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Olev Laanjärv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11797828|Q11797828]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Helle Kalda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q10970452|Q10970452]]
|-
| [[Julius Lill]]
| Eesti poliitik ja farmatseut
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q10815833|Q10815833]]
|-
| [[Tatjana Muravjova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q9355836|Q9355836]]
|-
| [[Ain Seppik]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q9142838|Q9142838]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Värner Lootsmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7944364|Q7944364]]
|-
| [[Värner Lootsmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7944364|Q7944364]]
|-
| [[Jaan Piiskar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7872875|Q7872875]]
|-
| [[Silver Meikar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7516194|Q7516194]]
|-
| [[Robert Lepikson]]
| Eesti poliitik, autosportlane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7346851|Q7346851]]
|-
| [[Priit Aimla]]
| Eesti luuletaja, poliitik ja humorist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q7242965|Q7242965]]
|-
| [[Priit Aimla]]
| Eesti luuletaja, poliitik ja humorist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q7242965|Q7242965]]
|-
| [[Oskar Rütli]]
| Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur.
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7103716|Q7103716]]
|-
| [[Mart Ummelas]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6774080|Q6774080]]
|-
| [[Kalle Kulbok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6353630|Q6353630]]
|-
| [[Jüri Mõis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6321970|Q6321970]]
|-
| [[Helmut Maandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q5709699|Q5709699]]
|-
| [[Hans Leesment]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5650392|Q5650392]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Anton Uesson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4776043|Q4776043]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Maksim Unt]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4475988|Q4475988]]
|-
| [[Peeter Tulviste]]
| eesti psühholoog ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4465204|Q4465204]]
|-
| [[Tiit Made]]
| eesti majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4274273|Q4274273]]
|-
| [[Tiit Made]]
| eesti majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4274273|Q4274273]]
|-
| [[Sergei Issakov]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4203653|Q4203653]]
|-
| [[Hendrik Allik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4062642|Q4062642]]
|-
| [[Vardo Rumessen]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742426|Q3742426]]
|-
| [[Vardo Rumessen]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742426|Q3742426]]
|-
| [[Jaan Soots]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742400|Q3742400]]
|-
| [[Kaljo Kiisk]]
| Eesti filmirežissöör
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742259|Q3742259]]
|-
| [[Kaljo Kiisk]]
| Eesti filmirežissöör
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742259|Q3742259]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Juhan Aare]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q3741453|Q3741453]]
|-
| [[Juhan Aare]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q3741453|Q3741453]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Elle Kull]]
| eesti näitleja ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741225|Q3741225]]
|-
| [[Johannes Sikkar]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q3739687|Q3739687]]
|-
| [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q3738888|Q3738888]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Christian Kaarna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3539685|Q3539685]]
|-
| [[Hugo Bernhard Rahamägi]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3440340|Q3440340]]
|-
| [[Toomas Vilosius]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2443012|Q2443012]]
|-
| [[Toomas Vilosius]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2443012|Q2443012]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Siiri Sisask]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2285514|Q2285514]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Oskar Köster]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2033805|Q2033805]]
|-
| [[Olari Taal]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2018155|Q2018155]]
|-
| [[Aleksander Jaakson]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2011942|Q2011942]]
|-
| [[Toomas Savi]]
| Eesti poliitik, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2002383|Q2002383]]
|-
| [[Mihkel Pung]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1932854|Q1932854]]
|-
| [[Mihkel Martna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1932849|Q1932849]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Martin Christian Luther]]
| Eesti suurtööstur
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q1903573|Q1903573]]
|-
| [[Mart Opmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1902900|Q1902900]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Margus Leivo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1783372|Q1783372]]
|-
| [[Karl Ast]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q1684410|Q1684410]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Johannes Lauristin]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1644299|Q1644299]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Hans Pöhl]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1581877|Q1581877]]
|-
| [[Toivo Asmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1565411|Q1565411]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Riivo Sinijärv]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1406293|Q1406293]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaan Talts]]
| Eesti tõstja, treener ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1378847|Q1378847]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Otto Tief]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1375532|Q1375532]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Tunne Kelam]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1345946|Q1345946]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Werner Hasselblatt]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| [[:d:Q913160|Q913160]]
|-
| [[Boris Kumm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q893708|Q893708]]
|-
| [[Jüri Uluots]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q887277|Q887277]]
|-
| [[Juhan Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887260|Q887260]]
|-
| [[Jüri Jaakson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887247|Q887247]]
|-
| [[Otto Strandman]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887019|Q887019]]
|-
| [[Tiit Matsulevitš]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q829947|Q829947]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Tõnis Palts]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q743319|Q743319]]
|-
| [[Konstantin Konik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q729323|Q729323]]
|-
| [[Tiit Vähi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q725427|Q725427]]
|-
| [[Arvo Valton]]
| Eesti kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q717522|Q717522]]
|-
| [[Jaan Tõnisson]]
| Eesti poliitik, peaminister
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q710956|Q710956]]
|-
| [[Märt Rask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q659781|Q659781]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Friedrich Akel]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q571670|Q571670]]
|-
| [[Neeme Ruus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q550695|Q550695]]
|-
| [[Krista Kilvet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q544489|Q544489]]
|-
| [[Krista Kilvet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q544489|Q544489]]
|-
| [[Tarmo Leinatamm]]
| Eesti dirigent
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q518704|Q518704]]
|-
| [[Andrus Öövel]]
| Eesti poliitik, aerutaja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q514511|Q514511]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Mart Siimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q470939|Q470939]]
|-
| [[Mart Siimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q470939|Q470939]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Jaan Kaplinski]]
| eesti kirjanik ja tõlkija
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q467482|Q467482]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Taavi Veskimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q441874|Q441874]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Johan Laidoner]]
| eesti sõjaväelane ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q433818|Q433818]]
|-
| [[Jaan Lattik]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q432312|Q432312]]
|-
| [[Rein Otsason]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q431916|Q431916]]
|-
| [[August Kerem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q390919|Q390919]]
|-
| [[Andres Lipstok]]
| Eesti poliitik, riigiametnik, vehkleja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q375400|Q375400]]
|-
| [[Hans Rebane]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q337423|Q337423]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ado Birk]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q300781|Q300781]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Jaan Kross]]
| Eesti kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q161842|Q161842]]
|-
| [[Kaarel Eenpalu]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q126704|Q126704]]
|-
| [[Max Bock]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| [[:d:Q109748|Q109748]]
|-
| [[Hellmuth Weiss]]
| Saksamaa poliitik
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q106998|Q106998]]
|-
| [[Axel de Vries]]
| Saksa poliitik
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q89411|Q89411]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>omlh8z19pcp7s9grt7iubstfjqk534o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fleurieu poolsaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>666487</id>
    <revision>
      <id>7265097</id>
      <parentid>6538496</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:27:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1153" sha1="08kan8d7yaorzz5kbbkktmttdp3jm1q" xml:space="preserve">[[Pilt:Fleurieu Peninsula, South Australia – satellite map.tif|pisi|Satelliidifoto Fleurieu poolsaarest]]
'''Fleurieu poolsaar''' on poolsaar [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, mis asub osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist lõunas.

Fleurieu poolsaarele andis [[1802]]. aastal Prantsuse maadeavastaja ja hüdrograafi [[Charles Pierre Claret de Fleurieu]] järgi nime Prantsuse maadeavastaja [[Nicolas Baudin]]. Nimi võeti ametlikult kasutusele [[1913]]. aastal.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt;

Poolsaarel asub mitu linna, sealhulgas [[Victor Harbor]], [[Willunga]], [[Normanville]], [[Yankalilla]] ja [[Rapid Bay]].&lt;ref name=&quot;South&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{Netiviide|autor=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/fleurieu-peninsula |pealkiri=Fleurieu Peninsula |vaadatud=11.12.2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;South&quot;&gt;{{Netiviide|autor=South Australia |url=https://parksaustralia.gov.au/christmas/discover/amazing-facts/ |pealkiri=Visit the Fleurieu peninsula: South Australia's coastal paradise |vaadatud=11.12.2023}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia poolsaared]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>08kan8d7yaorzz5kbbkktmttdp3jm1q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arend Dietrich von Metztacken</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671060</id>
    <revision>
      <id>7265328</id>
      <parentid>7026223</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T03:04:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265328</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2728" sha1="hyzb267oonkrbkhg1ho7naak3c2as8t" xml:space="preserve">'''Arend Dietrich von Metztacken''' ([[1646]]–[[1676]]) oli [[Metztacken|Metztackenite]] aadlisuguvõsast pärit [[Rootsi]] sõjaväelane ja [[Kolonelleitnant|ooberstleitnant]], kes osales [[Skåne sõda|Skåne sõjas]]. Ta oli Metztackenite meesliini viimane esindaja.

== Elulugu ==
Arend Dietrich von Metztacken sündis 1646. aastal [[Reinhold von Metztacken|Reinhold von Metztackeni]] ja Anna von Metztackeni (sünninimega [[Hastfer]]) peres. 

Pärast isa surma 1657. aastal päris Metztacken [[Palmse mõis|Palmse mõisa]], kuid asus pärast seda Lääne-Euroopa reisile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõisnike ajalugu |url=https://virumaamuuseumid.ee/palmse-mois/moisnike-ajalugu/ |vaadatud=23.02.2024}}&lt;/ref&gt;

Arend Dietrich von Metztackenile kuulusid ka Käru, [[Mädapea mõis|Mädapea]], [[Riguldi mõis|Riguldi]], [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] [[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa kihelkon]]na [[Klopitsa mõis|Klopitsa]], Soomes Wohla ja Sohrola mõis.&lt;ref&gt;Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 219 [https://web.archive.org/web/20240224190555/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content].&lt;/ref&gt;

1670. aastate algul astus ta Rootsi armeesse, kus sai ooberstleitnandi auastme. 

Teenis Hollandis [[Ühendatud Provintside Vabariik|Ühendatud Provintside Vabariigi]] armees 1671–1675, [[Kolmas Inglise-Hollandi sõda|Kolmandas Inglise-Hollandi sõjas]] (1672–1674) ja [[Prantsuse-Hollandi sõda|Prantsuse-Hollandi sõ]]jas (1672–1678).

Ta osales 1676. aasta juulis [[Landskrona]] kaitsmisel [[Skåne sõda|Skåne sõjas]]. Ta hukkus 30. juulil lahingutegevuses täpsuslaskuri lasust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanitatis Vanitatum |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d5d9a822-0667-4367-887a-73ed53af6c54/content |vaadatud=23.02.2024}}&lt;/ref&gt; Tallinnas trükiti tema matuste (19. veebruar 1677) jaoks ka noodilehti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lieder (fast) ohne Noten. Gelegenheitsdrucke Meders als sozialhistorische und musikalische Quellen. |url=https://resmusica.ee/wp-content/uploads/2020/11/rm12_2020_157_182_Schaper.pdf |vaadatud=23.02.2024 |lehekülg=165}}&lt;/ref&gt;

== Kirjandus ==
* Ants Hein, Palmse – Palms. Ein Herrenhof in Estland, Hattorpe, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, ISBN 5-89900-042-2;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{DEFAULTSORT:Metztacken, Arend Dietrich von}}
[[Kategooria:Eestimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]]
[[Kategooria:Metztackenid|Arend Dietrich]]
[[Kategooria:Rootsi ooberstleitnandid]]
[[Kategooria:Sündinud 1646]]
[[Kategooria:Surnud 1676]]</text>
      <sha1>hyzb267oonkrbkhg1ho7naak3c2as8t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ACT Uus-Meremaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671347</id>
    <revision>
      <id>7264961</id>
      <parentid>6945863</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:03:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7264961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11894" sha1="exd3a6f02gg69m3n4zibmuxl4tjdzda" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
{{Partei
| nimi = ACT Uus-Meremaa
| logo = ACT New Zealand CMYK.svg
| värvus = #fde401
| partei_nimi = ACT Uus-Meremaa
| partei_nimi_keeles = ACT New Zealand
| ideoloogia = [[klassikaline liberalism]]&lt;br/&gt;[[libertarism]]&lt;br&gt;[[konservatism]]
| juht = David Seymour
| asutamine = 1994
| peakorter = 27 Gillies Avenue, Newmarket, [[Auckland]]
| kohti1_kus = Esindajatekojas
| kohti1 = 11
| kodulehekülg = https://www.act.org.nz/
}}
'''ACT Uus-Meremaa''', tuntud ka kui '''Erakond ACT''' või lihtsalt '''ACT''' (/ˈækt/), on [[Uus-Meremaa]] [[Parempoolsus|parempoolne]] [[Klassikaline liberalism|klassikaline-liberaalne]] erakond. Erakonda juhib praegu David Seymour ja erakond on hetkel koalitsioonis [[Uus-Meremaa Rahvuspartei|Rahvuspartei]] ja erakonnaga [[Uus-Meremaa Esikohal]].&lt;ref name=&quot;NZ Hearld appointment&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nzherald.co.nz/nz/politics/national-nz-first-act-coalition-christopher-luxon-to-be-sworn-in-as-prime-minister-today-along-with-ministers-new-government-kicks-into-gear/4ACAOUV6RBBOPJTNUJBF3UWYLM/|title='Strong, productive, unified': Luxon sworn in as PM|work=The New Zealand Herald|date=27 November 2023|language=en-NZ}}&lt;/ref&gt;

ACT on akronüüm '''Tarbijate ja Maksumaksjate Ühenduse''' ingliskeelsest nimest (Association of Consumers and Taxpayers). Ühendus on surverühmitus, mille asutasid 1993. aastal endine Rahvuspartei saadik Derek Quigley ja endine [[Uus-Meremaa Tööpartei|Tööpartei]] saadik Roger Douglas. Douglase [[Neoliberalism|neoliberaalne]] majanduspoliitika, mis kandis nimetust Rogernomics, muutis Uus-Meremaa majanduse 1980. aastatel [[Protektsionism|protektsionistlikust]] majandusest ulatusliku dereguleerimisega vabaturumajanduseks.

Leiboristid kaotasid 1990. aasta valimised ja selle tulemusena kaotas erakonna neoliberaalne fraktsioon mõjuvõimu. Seejärel lahkusid paljud neoliberaalse fraktsiooni liikmed Tööparteist ning lõid erakonna ACT. Samaaegne valimissüsteemi proportsionaalseks muutmine andis väiksematele erakondadele oluliselt suurema võimaluse parlamenti pääseda. Järgmistel valimistel võitis endine leiboristide parlamendisaadik Richard Prebble ootamatult Wellington Centrali parlamendikoha ja juhtis erakonda aastatel 1996–2004. Rodney Hide oli erakonna juht aastatel 2004–2011 ning 2011. aasta valimiste ajal võttis juhtimise üle Don Brash. 2011. aasta valimistel võitis ACT vaid ühe parlamendikoha.

Aastatel 2008–2017 toetas erakond toonast [[John Key]] juhitud Rahvuspartei valitsust. 2014. aastal sai erakonna juhiks David Seymour, kes juhib erakonda ka praegu. 2017. valimistel sai erakond taas vaid ühe koha ning 0,5% häältest erakondade valimisnimekirjas.&lt;ref name=&quot;2017 general election results&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.electionresults.govt.nz/electionresults_2017/|title=2017 General Election – Official Result|publisher=[[Electoral Commission (New Zealand)|New Zealand Electoral Commission]]|access-date=7 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171007120051/http://www.electionresults.govt.nz/electionresults_2017/|archive-date=2017-10-07|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta valimistel võitis erakond 10 kohta ning 7,6% häältest ning 2023. aasta valimistel võitis erakond 9% häältest, saades parlamendis 11 kohta.&lt;ref name=&quot;2023 official results&quot;&gt;{{Cite web|url=https://electionresults.govt.nz/electionresults_2023/|title=Official count – Overall Results|publisher=[[Electoral Commission (New Zealand)|Electoral Commission]]|date=3 November 2023|access-date=20 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231107112928/https://www.electionresults.govt.nz/electionresults_2023/|archive-date=7 November 2023}}&lt;/ref&gt;

== Põhimõtted ==
Endise parteijuhi Rodney Hide'i sõnul on erakond ACT-i väärtusteks &quot;isikuvabadus, isiklik vastutus, parima andmine meie looduskeskkonna hoidmiseks ning õhukese ja targema valitsuse saavutamiseks, eesmärgiga saavutada jõukas majandus, tugev ühiskond ja kõrge elukvaliteet, mida maailm kadestaks&quot;. ACT väidab, et järgib [[Klassikaline liberalism|klassikalisi-liberaalseid]] ja õhukese riigi põhimõtteid ning austab [[Individualism|isikuvabadusi]] ja [[Moraalne vastutus|isiklikku vastutust]]. &lt;ref&gt;[http://www.scoop.co.nz/stories/PA0805/S00321.htm ACT's Pledge To New Zealand], reported on 19 May 2008&lt;/ref&gt; ACTi väitel on erakonna väärtused järgmised:

* Et üksikisikud oleks enda elu õigustatud omanikud ja seetõttu oleks neil loomupärased [[Poliitiline vabadus|vabadused]] ja kohustused.
* Et valitsuse ainuõige eesmärk on kaitsta antud vabadusi ja mitte võtta antud kohustusi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.act.org.nz/policy_ataglance.aspx|title=ACT Policy at a Glance|date=5 January 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070105163327/http://www.act.org.nz/policy_ataglance.aspx|archive-date=5 January 2007}}&lt;/ref&gt;
* Kõik inimesed peaksid olema seaduse ees võrdsed, sõltumata rassist, soost, seksuaalsusest, usutunnistusest või poliitilistest veendumustest.&lt;ref name=&quot;act.org.nz&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/principles|title=Principles|website=ACT|access-date=2024-02-28|archive-date=2024-02-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20240220134957/https://www.act.org.nz/principles|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* [[Sõnavabadus]] on vaba ühiskonna jaoks hädavajalik ning seda tuleb edendada, kaitsta ja säilitada ilma piiranguteta, välja arvatud õhutamise, kuritegeliku häirimise või laimamise korral.&lt;ref name=&quot;act.org.nz&quot; /&gt;
* Kodakondsuse ja alalise elamisloa saamiseks peavad taotlejad kinnitama, et toetavad Uus-Meremaa väärtusi.&lt;ref name=&quot;act.org.nz&quot; /&gt;

== Poliitika ja ideoloogia ==
ACTi on iseloomustatud kui [[Klassikaline liberalism|klassikalist liberaalset]] ja [[Libertarism|libertaarset]] partei, kuigi selle seisukohad on erinevate juhtide all muutunud ning partei toetusbaas on muutunud [[Laiahaardepartei|laiahaardelisemaks]]. Endiste juhtide Prebble'i ja Hide'i juhtimise ajal leidus ACTi programmis konservatiivset ja [[Populism|populistlikku]] poliitikat. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.newsroom.co.nz/2017/10/03/51394/acts-battle-for-significance#|title=ACT's battle for significance|work=[[Newsroom (website)|Newsroom]]|date=4 October 2017}}&lt;/ref&gt; David Seymouri juhtimisel on erakonna poliitika nihkunud pigem libertaarsema väljavaate suunas.&lt;ref name=&quot;theconversation.com&quot;&gt;{{Cite web|last=Duncan|first=Grant|url=https://theconversation.com/the-rise-of-act-in-2020-highlights-tensions-between-the-partys-libertarian-and-populist-traditions-147170|title=The rise of ACT in 2020 highlights tensions between the party's libertarian and populist traditions|website=The Conversation|date=7 October 2022|access-date=17 December 2020|language=en}}&lt;/ref&gt; Seymour on teatanud, et ta ei pea [[Populism|populismi]] riigi valitsemise või majanduskasvu stimuleerimise viisiks, ning on süüdistanud vasaktsentristlikku [[Uus-Meremaa Tööpartei|Tööparteid]] populistliku poliitika toetamises.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/populism_is_not_a_plan_we_need_a_roadmap_to_recovery|title=Populism is not a plan – we need a roadmap to recovery|website=ACT|access-date=2024-02-28|archive-date=2024-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20240521235004/https://www.act.org.nz/populism_is_not_a_plan_we_need_a_roadmap_to_recovery|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=3495338770530846&amp;id=154331724631584|title=David Seymour}}&lt;/ref&gt; ACT rõhutab ka omandiõiguste tähtsust.&lt;ref&gt;
{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/policies|title=ACT's policies|publisher=ACT New Zealand|access-date=27 November 2023|quote=ACT believes protecting the safety and property of its citizens is the government's first and most important job.|year=2022}}&lt;/ref&gt;

ACT soovib kärpida valitsusprogramme, mida erakond peab tarbetuteks ja raiskavateks. 2011. aasta valimistel toetas ACT maksumäärade alandamist ja [[Ühetaoline tulumaks|ühetaolise tulumaksu kehtestamist]]. ACT-i pakutud kindel maksumäär oli ligikaudu 15% ning maksuvaba piiri kuni 25 000 Uus-Meremaa dollarini neile, kes loobuvad riiklikust õnnetusjuhtumi-, haigus- ja tervishoiukindlustusest.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.act.org.nz/taxation-policy|title=ACT Taxation Policy|access-date=25 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20120222055801/http://www.act.org.nz/taxation-policy|archive-date=22 February 2012}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal tegi erakond ettepaneku vähendada käibemaksu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/middle_income_tax_cut|title=A Middle Income Tax Cut|publisher=ACT|access-date=10 January 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119203421/https://www.act.org.nz/middle_income_tax_cut|archive-date=19 January 2021}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta valimiste ajal tegi ACT kampaaniat laialdasel poliitikaplatvormil. Erakond seadis esikohale majanduse taastumise, riigivõla madalal hoidmise ja CANZUKi lepingule alla kirjutamise, mis võimaldaks inimeste ja kaupade vaba liikumist Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa, Kanada ja Austraalia vahel. Erakond soovib kaitsta sõnavabadust ja piirata nende ülikoolide rahastamist, mis ülikoolilinnakus sõnavabadust ei austa. ACT toetab immigratsiooni, samas soovib sisserändajatele kohustuslike assimileerumismeetmete kehtestamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/policies|title=Policies|publisher=ACT|archive-url=https://web.archive.org/web/20201016145654/https://www.act.org.nz/policies|archive-date=16 October 2020|year=2020}}&lt;/ref&gt;

ACT ütleb oma veebilehel, et &quot;kõikidel uusmeremaalastel peaksid olema samad põhiõigused, sõltumata rassist, usutunnistusest, seksuaalsusest või soost&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.act.org.nz/policies/democracyA%20More%20Democratic%20New%20Zealand A More Democratic New Zealand]{{Kõdulink|aeg=märts 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ACT Party&lt;/ref&gt; Erakonna sõnul peaksid ohvrite õigused kurjategijate õigused &quot;üle trumpama&quot; ja toetab mitmeid karme kuritegevusevastaseid poliitikaid, mis keskenduvad peamiselt [[Jõuk|jõukude]] ohjeldamisele.

ACT soovib kaotada Uus-Meremaa parlamendis maoori valijaskonna kohad, väites, et need kohad on &quot;anakronism ja solvavad võrdse kodakondsuse põhimõtet&quot; ning et maoori parlamendiliikmed on olnud valitud üldvalimistel teistes nimekirjades ilma erilise abita. Samuti soovib erakond vähendada parlamendisaadikute arvu 120-lt 100-le.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.act.org.nz/a_more_democratic_country|title=A More Democratic New Zealand|website=act.org.nz|access-date=23 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220623083826/https://www.act.org.nz/a_more_democratic_country|archive-date=23 June 2022}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta detsembri alguses kuulutas Uus-Meremaa parlament ametlikult välja kliimahädaolukorra, mille puhul ACT oli kriitiline, öeldes: &quot;Tänane kliimahädaolukord oli postratsionaalse poliitika võidukäik, mis sisaldas pigem tundeid kui fakte, mis juhivad valitsuse reageerimist kliimamuutustele.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Walls|first=Jason|url=https://www.nzherald.co.nz/nz/parliament-passes-climate-emergency-motion-in-house/3LQXDOR73G2SAV7LCCRKFWTNGI/|title=Parliament passes climate emergency motion in House|work=The New Zealand Herald|date=2 December 2020|access-date=13 December 2020}}&lt;/ref&gt;
== Juhtkond ==
[[Fail:David Seymour at Government House, Wellington.png|pisi|David Seymour, erakond ACTi juht alates 2014. aastast]]

=== Erakonna juhid ===
* Roger Douglas (1994–1996)
* Richard Prebble (1996–2004)
* Rodney Hide (2004–2011)
* Don Brash (2011)
* John Banks (2011–2014)
* Jamie Whyte (2014)
* David Seymour (2014–praegu)

== Vaata ka ==
* [[Uus-Meremaa Tööpartei]]
* [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Uus-Meremaa parteid]]
[[Kategooria:Liberaalsed parteid]]
[[Kategooria:Konservatiivsed parteid]]</text>
      <sha1>exd3a6f02gg69m3n4zibmuxl4tjdzda</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Jašin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>676289</id>
    <revision>
      <id>7265138</id>
      <parentid>7246408</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:35:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11599" sha1="mhsig1uxogjvi9glklop6r6fu0r5qml" xml:space="preserve">[[Fail:Aleksei Jašin at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Aleksei Jašin 2022. aasta Arvamusfestivalil Paides]]

'''Aleksei Jašin''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1996]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri={{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Aleksei+Ja%C5%A1in |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;riigikogu-muudatused&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muudatused koosseisus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/muudatused-koosseisus/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}&lt;/ref&gt;) on [[Eesti]] poliitik. Aastatel 2024–2025 oli ta [[Tallinn]]a abilinnapea haridusvaldkonnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Linnavalitsuse koosseis läbi aegade {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linnavalitsuse-koosseis-labi-aegade |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta kuulus erakonda [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] ning liitus 2026. aasta oktoobris [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].&lt;ref name=&quot;err-sde&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-02 |pealkiri=Aleksei Jašin vahetab Eesti 200 sotside vastu |url=https://www.err.ee/1610154292/aleksei-jasin-vahetab-eesti-200-sotside-vastu |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Jašin lõpetas 2019. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] riigiteaduste erialal bakalaureusekraadiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=LP_2019TY |url=https://lopetanud.ut.ee/LP_2019TY.html |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;tallinn-2024&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-04-14 |pealkiri=Tallinna linnavolikogu valis linnapeaks Jevgeni Ossinovski ja kinnitas ametisse uue linnavalitsuse |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-linnavolikogu-valis-linnapeaks-jevgeni-ossinovski-ja-kinnitas-ametisse-uue-linnavalitsuse |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga õpib ta [[Tallinna Ülikool]]is magistriõppes hariduse juhtimise erialal.&lt;ref name=&quot;sde-liitumine&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-02 |pealkiri=Aleksei Jašin liitub sotsiaaldemokraatidega ning kandideerib riigikogu valimistel |url=https://www.sotsid.ee/aleksei-jasin-liitub-sotsiaaldemokraatidega-ning-kandideerib-riigikogu-valimistel/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatlik Erakond |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Jašin on töötanud noortejuhina eesti keele ja kultuuri laagris HeadEst ning programmis Changemakers Academy, samuti külastusjuhi ja giidina [[Tartu Ülikooli muuseum]]is.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-08-18 |pealkiri=Aleksei Jašin |url=https://www.nooredkooli.ee/inimesed-2/aleksei-jain |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=Noored Kooli |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta oli [[Tartu Hansapäevad|Tartu Hansapäevade]] Teaduslinna korraldaja ja Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi üks asutajaliikmeid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastatel 2020–2022 osales ta programmi [[Noored Kooli]] 14. lennus ja töötas keelekümblusõpetajana [[Sinimäe Põhikool]]is Ida-Virumaal.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-04-29 |pealkiri=Aleksei Jašin: mõista ühiskonda, muuda maailma |url=https://vilistlaselu.ut.ee/aleksei-jasin-moista-uhiskonda-muuda-maailma/ |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=TÜ vilistlaste ajaveeb}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal asus ta koosseisulise töötajana tööle [[MTÜ Mondo]]s,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. august 2022 |pealkiri=MTÜ Mondo |url=https://www.facebook.com/muudamaailma/posts/mondo-on-saanud-rikkamaks-kahe-uue-t%C3%B6%C3%B6taja-v%C3%B5rra-nii-aleksei-ja%C5%A1in-kui-karolin-m/10160144431105516/ |vaadatud=27.06.2025 |väljaanne=Facebook}}&lt;/ref&gt; kus ta oli haridusekspert ja Ukraina humanitaarabi projektijuht.&lt;ref name=&quot;tallinn-2024&quot; /&gt; Aastatel 2023–2024 oli ta majandus- ja infotehnoloogiaminister [[Tiit Riisalo]] nõunik.&lt;ref name=&quot;sde-liitumine&quot; /&gt;

Aprillist 2024 detsembrini 2025 oli Jašin Tallinna abilinnapea (vt [[#Tallinna abilinnapea|allpool]]). 2026. aasta seisuga töötab ta projektijuhina [[Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus]]es (ESTDEV).&lt;ref name=&quot;sde-liitumine&quot; /&gt;

== Poliitiline tegevus ==

=== Eesti 200 ===
Jašin kandideeris Eesti 200 nimekirjas [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]], [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] ja [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]], kuid ei osutunud ühelgi korral valituks (vt [[#Valimistulemused|valimistulemused]]).

2023. aasta jaanuarist kuulus ta MTÜ Noor Eesti 200 juhatusse&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Noor Eesti 200 {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80576381/MT%C3%9C-Noor-Eesti-200 |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; ning 2023. aasta juunis valiti ta Eesti 200 Tallinna piirkonna juhatusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Koppel {{!}} |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Eesti 200 täitis Tallinna piirkonna juhatuse tippliikmete nõunikega |url=https://www.err.ee/1609012421/eesti-200-taitis-tallinna-piirkonna-juhatuse-tippliikmete-nounikega |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Erakonna juhatusse valiti ta kahel korral.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Erakond Eesti 200 {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80551335/Erakond-Eesti-200 |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris oli ta erakonna aseesimees ja kinnitati uuesti Eesti 200 Tallinna piirkonna esimeheks.&lt;ref name=&quot;pm-piirkond&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=veebruar 2025 |pealkiri=Eesti 200 Tallinna piirkonna juhina jätkab Aleksei Jašin |url=https://www.postimees.ee/8188781/eesti-200-tallinna-piirkonna-juhina-jatkab-aleksei-jasin |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

25. märtsil 2025 sai Jašin valitsuse liikmeks nimetatud saadikute asemel asendusliikmena [[XV Riigikogu]] liikmeks, kuid astus samal päeval tagasi ja jätkas Tallinna abilinnapeana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=märts 2025 |pealkiri=Riigikogu koosseis muutub |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-koosseis-muutub/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Riigikogu |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250325000946/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-koosseis-muutub/ |arhiivimisaeg=2025-03-25 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;riigikogu-muudatused&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=märts 2025 |pealkiri=Riigikokku läheb uue valitsuse ministrite asemele kolm uut asendusliiget |url=https://www.err.ee/1609643447/riigikokku-laheb-uue-valitsuse-ministrite-asemele-kolm-uut-asendusliiget |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Tallinna abilinnapea ===
14. aprillil 2024 kinnitas [[Tallinna Linnavolikogu]] Jašini haridusvaldkonna abilinnapeaks [[Jevgeni Ossinovski]] juhitud linnavalitsuses.&lt;ref name=&quot;eesti-200&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Eesti 200, Isamaa ja Reformierakond kinnitasid Tallinna linnavalitsuse ametid |url=https://www.err.ee/1609312524/eesti-200-isamaa-ja-reformierakond-kinnitasid-tallinna-linnavalitsuse-ametid |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;tallinn-2024&quot; /&gt; Tema peamine ülesanne oli korraldada üleminekut eestikeelsele õppele pealinna koolides ja lasteaedades.&lt;ref name=&quot;eesti-200&quot; /&gt;

Jašin oli ametis 8. detsembrini 2025, mil pärast 2025. aasta kohalikke valimisi kinnitati ametisse uus, Peeter Raudsepa juhitud linnavalitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=detsember 2025 |pealkiri=Tallinna ametist lahkuvad linnajuhid keskenduvad tööle volikogus |url=https://www.err.ee/1609877701/tallinna-ametist-lahkuvad-linnajuhid-keskenduvad-toole-volikogus |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ===
2. oktoobril 2026 sai teatavaks, et Jašin lahkub Eesti 200-st, liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib selle nimekirjas [[2027. aasta Riigikogu valimised|järgmistel Riigikogu valimistel]] Tallinnas.&lt;ref name=&quot;err-sde&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sde-liitumine&quot; /&gt;

Jašini sõnul arutas ta oma poliitilist tulevikku nii senise erakonna kui ka [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], kuid tegi valiku maailmavaate ja talle oluliste teemade, eeskätt hariduse põhjal.&lt;ref name=&quot;err-sde&quot; /&gt; Lahkumist põhjendas ta pettumusega selles, et Eesti 200 ühinemisega [[Erakond Eestimaa Rohelised|Eestimaa Rohelistega]], mida ta oli pooldanud juba pärast 2025. aasta kohalikke valimisi, hakati tema hinnangul tegelema liiga hilja. Samuti pidas ta väikeseks enda võimalust pääseda Eesti 200 nimekirjas Riigikokku.&lt;ref name=&quot;err-sde&quot; /&gt;

=== Valimistulemused ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Valimised !! Ringkond !! Nimekiri !! Hääli !! Tulemus
|-
| [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Kohalikud valimised 2021]] || Tallinn, ringkond nr 5 ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]) || Eesti 200 || 174&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/5 |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=kov2021.valimised.ee}}&lt;/ref&gt; || ei osutunud valituks
|-
| [[2023. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised 2023]] || Ringkond nr 3 (Mustamäe ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]]) || Eesti 200 || 483&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/3 |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}&lt;/ref&gt; || ei osutunud valituks
|-
| [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Kohalikud valimised 2025]] || Tallinn, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] || Eesti 200 || 291&lt;ref name=&quot;err-sde&quot; /&gt; || ei osutunud valituks
|}

== Ühiskondlik tegevus ==
Jašin on teinud vabatahtlikku tööd MTÜ-s Mondo,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aleksei Jašin pani mõtlema sundrände teemadel – Rakvere Riigigümnaasium |url=https://rakvere.edu.ee/aleksei-jasin-pani-motlema-sundrande-teemadel/ |vaadatud=2025-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Eesti Pagulasabi]]s, organisatsioonis [[Vanem Vend, Vanem Õde]] ning Noored Kooli sihtasutuses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Mondo vabatahtlikuna on ta tutvustanud [[Õiglane kaubandus|õiglast kaubandust]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Mis takistab, et Eestis pole õiglane kaubandus ja vastutustundlik tarbimine praegu norm? |url=https://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2016/12/teataja_2_2016.pdf |vaadatud=27.06.2025 |väljaanne=Arengupoliitika Teataja |lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õiglasel kaubandusel täitub Eestis 10 aastat! - Fairtrade Eesti |url=https://fairtrade.ee/uudised/397-oiglasel-kaubandusel-taitub-eestis-10-aastat |vaadatud=2025-06-27 |väljaanne=fairtrade.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; tõlkinud koolidele õppematerjale ning kogunud annetusi [[Süüria]] sõjapõgenike toetuseks.

Ta on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Tallinna maleva liige.&lt;ref name=&quot;tallinn-2024&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Jašin, Aleksei}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]]
[[Kategooria:Tallinna abilinnapead]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>mhsig1uxogjvi9glklop6r6fu0r5qml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lahingud Kurski oblastis (2024–2025)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679586</id>
    <revision>
      <id>7265100</id>
      <parentid>7139720</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:29:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36660" sha1="1cvzs5ozsddz0yn6a91pp1pwse5b4mt" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Lahingud Kurski oblastis
| osa           = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]]
| pilt          = Kursk front of the Russo-Ukrainian War.svg
| pildisuurus   = 260px
| pildiallkiri  = Olukord 2025. aasta 28. aprilli seisuga&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(kollane tähistab väidetavalt Ukraina kontrolli all olevat ala)&lt;/small&gt;
| aeg           = 6. august 2024 – märts 2025
| koht          = [[Kurski oblast]]&lt;ref name=&quot;KI-810-Yermak&quot; /&gt;
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| seis          = &lt;li&gt;Venemaa vallutab tagasi suurema osa kaotatud territooriumist
                  &lt;li&gt;Venemaa tungib sisse Ukraina [[Sumõ oblast]]isse
| tulemus       = Venemaa võit (vaieldav)&lt;ref&gt;{{cite news |title=Russia’s Kursk counteroffensive and what losing Sudzha means for Ukraine |url=https://meduza.io/en/feature/2025/03/17/a-costly-gamble |access-date=11 April 2025 |work=Meduza |language=en}}&lt;/ref&gt;
| osaline1      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Venemaa}}&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Põhja-Korea}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = [[Eduard Moskaljov]]
| väejuht2      = [[Apti Alaudinov]] &lt;br&gt; [[Aleksei Djumin]] &lt;br&gt; [[Junus-bek Jevkurov]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]]
* [[Pilt:22nd Separate Mechanized Brigade SSI (ver. 2, with tab).svg|25px]] [[22. üksik mehhaniseeritud brigaad|22. brigaad]]&lt;ref&gt;David Axe. [https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/08/07/yesterday-ukraine-invaded-russia-today-the-ukrainians-marched-nearly-10-miles-whatever-kyiv-aims-to-achieve-its-taking-a-huge-risk/ Yesterday, Ukraine Invaded Russia. Today, The Ukrainians Marched Nearly 10 Miles. Whatever Kyiv Aims To Achieve, It’s Taking A Huge Risk.] - [[Forbes]] Aug 7, 2024. (19.08.2024)&lt;/ref&gt; 
* [[Pilt:80 ОДШБр к.svg|25px]] [[80. üksik ründedessantbrigaad|80. brigaad]]&lt;ref&gt;David Axe.[https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/08/08/one-of-ukraines-toughest-and-fastest-brigades-has-joined-the-invasion-of-russia/ One Of Ukraine’s Toughest And Fastest Brigades Has Joined The Invasion Of Russia] - [[Forbes]], 08.08.2024, 04:03pm EDT (16.08.2024)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:95 ОДШБр к.svg|25px]] [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. brigaad]]&lt;ref&gt;David Axe. [Ukrainian Paratroopers May Have Surrounded Russian Soldiers In Kursk] - Forbes, 20.08.2024&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:225assaultbat.webp|25px]] [[225. üksik ründepataljon|225. pataljon]]&lt;ref&gt;[https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/08/20/ukrainian-paratroopers-may-have-surrounded-russian-soldiers-in-kursk/ https://podrobnosti.ua/2485999-u-kurskj-oblast-225-j-shturmovij-bataljon-rozbiv-pdrozdl-kadirvtsv-foto.html У Курській області 225-й штурмовий батальйон розбив підрозділ &quot;кадирівців&quot; (фото)] (17.08.2024)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Air Force.svg|25px]] [[Ukraina õhuvägi]]
* [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|25px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]]
[[Pilt:Security Service of Ukraine Emblem.svg|25px]] [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]
* [[Pilt:Нарукавний знак ЦСО СБУ.png|25px]] [[Alfa (Ukraina)|Alfa]]&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/ua/politics/news/spetspryznachentsi-sbu-vzialy-u-polon-rekordni-102-akhmativtsi-na-kurshchyni-foto Спецпризначенці СБУ за раз узяли в полон рекордних 102 росіян на Курщині – фото] (21.08.2024)&lt;/ref&gt;
| väeüksused2   = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|20px]] [[Venemaa Relvajõud]] &lt;br&gt; 
* [[Pilt:Sleeve patch of the 488th Guard Motor Rifle Regiment.svg|20px]] 488. polk 
* [[Pilt:Sleeve patch of the 810th Guards Naval Infantry Brigade.svg|20px]] [[810. merejalaväebrigaad|810. brigaad]]&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-19-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, August 19, 2024] (20.08.2024)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Pyatnashka Brigade SSI.png|20px]] [[Pjatnaška]]
[[Pilt:Russian Federation. Emblem of the Border Guard Service of the Federal Security Service.svg|20px]] [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Piiriteenistus|Venemaa piirivalve]] 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Lahingud Kurski oblastis''' (''Бої в Курській області'') on 6. augustil 2024 seoses [[Ukraina relvajõud]]ude Kurski oblastisse tungimise sõjalise operatsiooniga alanud lahingud. 

== Sõjalise operatsiooni taust ==
[[Ukraina relvajõud]]ude Kurski oblastis teostatud rünnaku olulisteks eeldusteks olid üllatusmoment, kaitserajatiste nõrkus ja vastupanu osutavate regulaarvägede puudumine selles Ukrainaga külgnevas piirkonnas. Mõned kommentaatorid pidasid seda Venemaa luure suureks ebaõnnestumiseks.&lt;ref&gt;[https://www.currenttime.tv/a/proval-rossiyskoy-razvedki-proryve-vsu-granitsy-kurskoy-oblasti/33068105.html Фантастический провал российской разведки.] Настоящее время (6 августа 2024).&lt;/ref&gt; Seejärel ilmus teateid, et [[Venemaa relvajõudude kindralstaap|Venemaa relvajõudude kindralstaabi]] ülemale [[Valeri Gerassimov]]ile teatati juba mitu nädalat ette Ukraina vägede koondumisest piiri lähedale ja Ukraina relvajõudude võimalikust operatsioonist, kuid kindral ei omistanud sellele tähtsust, süüdistas luuret paanika tekitamises ning ei teavitanud [[Vladimir Putin]]it nendest ettekannetest.&lt;ref&gt;[https://istories.media/news/2024/08/08/razvedka-rossii-znala-o-podgotovke-operatsii-vsu-v-kurskoi-oblasti-no-genshtab-proignoriroval-dokladi-i-skril-informatsiyu-ot-putina/ Разведка России знала о подготовке операции ВСУ в Курской области ...] Важные истории (9 августа 2024).&lt;/ref&gt; Mõned poliitikavaatlejad juhivad aga tähelepanu sellele, et piirikaitse tagamine oli siiski [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] (FSB) ülesanne talle alluvate piirivalvevägedega ja ei kuulunud relvajõudude kohustuste hulka. Erinevad reaktsioonid Ukraina relvajõudude rünnakule näitasid Venemaa jõustruktuuride pikaajalist rivaliteeti ja omavahelisi pingestunud suhteid, mille viimaseks põhjuseks oli 2024. aasta kevadel FSB poolt teostatud [[Venemaa kaitseministeerium]]i kindralite arreteerimine [[korruptsioon]]i tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1107639/venemaa-kaarib-oleg-samorodni-klannidevaheline-voitlus-on-alanud-kindralite-arreteerimine-naitab-et-fsb-on-seni-valedam-olnud Klannidevaheline võitlus on alanud. Kindralite arreteerimine näitab, et FSB on seni väledam olnud] Õhtuleht, 27. mai 2024.&lt;/ref&gt;     

Kurski oblasti Ukraina piiri äärde algas kaitserajatiste ehitamine juba 2022. aastal. Kurski ajaleht Moskovski Komsomolets Tšernozemje kirjutas, et 2022. aasta novembris sõlmiti selle töö teostamiseks valitsuse osavõtul kolm lepingut väärtuses 15 miljardit rubla (ca 150 miljonit eurot). Ajalehe andmeil tegutsesid töövõtjatena ettevõtted, kelle osanike hulgas olid oblasti kuberneri Roman Starovoyti ja oblasti valitsusjuhi Aleksei Smirnovi (praegu kuberneri kohusetäitja) sugulased.&lt;ref name=&quot;kursk&quot;&gt;[https://www.agents.media/vsu-za-sutki-prorvali-oboronitelnye-ukrepleniya-v-kurskoj-oblasti-stoimostyu-svyshe-15-mlrd-rublej/ ВСУ за сутки прорвали оборонительные укрепления в Курской области стоимостью свыше 15 млрд рублей.] Агентство (8 августа 2024).&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobris teatas Starovoit, et ehitamisel on kaks tugevdatud kaitseliini. 2023. aasta jaanuaris kontrollis ta Sudža rajoonis kindlustuste rajamist ning andis sama aasta lõpus teada kaitseliinide valmisolekust.  2023. aastal algatati kindlustuste ehitusel ühe töövõtja vastu peale kuudepikkust ehitustöölistele töötasu maksmata jätmist kriminaalasi 3,2 miljardi rubla ulatuses &quot;varguse&quot; ja &quot;kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimise&quot; teostamise kohta.&lt;ref&gt;[https://verstka.media/v-prigranichnyh-rajonah-kurskoj-oblasti-veroyatno-ne-bylo-ukreplenij-hotya-na-nih-vydelili-bolee-3-mlrd-rublej В приграничных районах Курской области, вероятно, не было укреплений, хотя на них выделили более 3 млрд рублей.] Вёрстка (7 августа 2024).&lt;/ref&gt;

2023. aasta septembris teatas väljaanne RBC-Ukraine vene kindlustuste kaitsevõime imitatsioonist: luurematerjalide alusel selgus, et peaaegu kõik kaitserajatised olid tühjad ja mõned hakkasid koguni võsastuma.&lt;ref&gt;[https://www.rbc.ua/ukr/news/tsns-kurskiy-oblasti-rf-imituyut-budivnitstvo-1695514676.html ЦНС: в Курской области РФ имитируют строительство оборонительных сооружений.] РБК-Україна (24 сентября 2023).&lt;/ref&gt; Samal ajal teatas Ukraina Rahvusliku Vastupanu Keskus  Kurski oblasti piiriäärsetest kindlustustest luuredroonidega tehtud fotode põhjal, et peaaegu kõik piirkonna sõjalised tugipunktid olid sõjaväelastega mehitamata ja varustuseta, need olid keskuse teatel paigutatud ümber [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] ja [[Donetski oblast]]itesse.&lt;ref name=&quot;kursk&quot; /&gt;

Projekt We Can Explain teatas oma allikatele viidates, et Ukraina relvajõudude sissetungi ajal ei olnud Kurski oblastis vene regulaarvägesid, suurtükiväe- ja tankiüksusi ega droonioperaatorid, kes oleksid suutnud pealetungile vastu seista.&lt;ref&gt;&quot;Все ушли на фронт&quot;. В Курской области не оказалось артиллерийских и танковых подразделений, которые могли бы остановить продвижение ВСУ, признают в армии РФ. Можем объяснить (7 августа 2024).&lt;/ref&gt;

== Lahingutegevus ==
=== 6. august ===
Hommikul ületasid Ukraina relvajõudude üksused Vene Föderatsiooni [[Sudža rajoon|Sudža]] ja [[Korenevo rajoon|Korenevo]] rajoonide territooriumil Vene-Ukraina piiri.&lt;ref&gt;[https://nv.ua/ukr/ukraine/events/sudzha-nastup-u-kurskiy-oblasti-ce-zsu-rdk-chi-legion-svoboda-rosiji-stupak-novini-ukrajini-50440615.html  Який «наступ» відбувається у Курській області у напрямку міста Суджа — Ступак] NV. Процитовано 6 серпня 202&lt;/ref&gt; Venemaa andmetel osales lahingutes umbes 400 Ukraina sõjaväelast, 11 tanki ja üle 20 soomusmasina.&lt;ref&gt;[https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/analyses/2024-08-07/ukrainian-military-action-kursk-region Ukrainian military action in Kursk region.] OSW Centre for Eastern Studies (7 августа 2024)&lt;/ref&gt;

Sotsiaalmeedia kaadritest nähtus, et Vene sõjalennukid tegutsesid Kurski oblasti kohal madalal kõrgusel rünnaku tõrjumiseks. Vene vägede juhatus tegi avalduse Telegram-kanalis umbes kell 18.20, milles väideti, et Vene väed avasid tule vaenlase positsioonide ja koondumiskohtade pihta ning surusid ukrainlased tagasi üle piiri, tekitades suuri kaotusi suurtükiväe tulega, õhurünnakute ja droonidega. Hiljem muudeti sõnastust aga selliselt, et lahingutegevus jätkub. Vene militaarblogijad nimetasid sissetungi &quot;ebaõnnestunuks&quot; ja &quot;meediatrikiks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-6-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, August 6, 2024.] Institute for the Study of War.&lt;/ref&gt; 

Teatati, et sissetungi piirkonda liikusid täiendavad Ukraina üksused.&lt;ref&gt;[https://istories.media/news/2024/08/06/z-pabliki-pishut-o-proniknovenii-diversantov-v-kurskuyu-oblast-rossiiskie-vlasti-utverzhdayut-chto-ikh-udalos-ostanovit-a-ukrainskaya-storona-vovse-ne-kommentiruet-situatsiyu/ ВСУ закрепляются в Курской области и наращивают группировку.]  istories.media.&lt;/ref&gt; Kella 22.00 seisuga olid Ukraina relvajõud jõudnud Darino, Sverdlikovo, Gogolivka ja Hontšarivka asulatesse. Olešnõis oli vallutatud Vene armee kaitseliin ning edenetud [[Sudža]] linna suunas. 6. augusti lahingute käigus vangistati Vene sõjaväelasi, sealhulgas ajateenijaid.&lt;ref&gt;[https://holod.media/2024/08/06/srochniki-popali-v-plen/ Российские срочники попали в плен в Курской области.] Холод (6 августа 2024).&lt;/ref&gt;

Ühe meediakanali andmetel põgenesid piirialal paiknenud tšetšeeni sõjaväelise formatsiooni Ahmat võitlejad pärast esimesi kokkupõrkeid oma positsioonidelt. Hiljem põhjendas Ahmati komandör [[Apti Alaudinov]] oma üksuste lahingutes mitteosalemist sellega, et Ukraina relvajõud möödusid tema väeosast kõrvalt ning otserünnakut ei korraldanud.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/komandir-spetsnaza-ahmat-obyasnil-kak-zashhishhavshie-kurskuyu-oblast-bojtsy-kadyrova-razminulis-s-vsu/ Командир спецназа Ахмат объяснил, как защищавшие Курскую область бойцы Кадырова разминулись с ВСУ] Агентство (7 августа 2024).&lt;/ref&gt; Tšetšeenid otsustasid taanduda kuni täiendavate Venemaa abivägede saabumiseni, kuid mõned vene blogijad väitsid, et nad põgenesid lahingu eest.

=== 7. august ===
Kella 10.00 seisuga olid Ukraina väed 11 asulas ja tunginud kuni 15 kilomeetri sügavusele Venemaa territooriumile. Märgiti, et pealetungirinde laius on ligikaudu 10–11 kilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/07/ukraine-incursion-into-russia-kursk-region-continues-into-second-day . Ukraine's incursion into Russia’s Kursk region continues into second day.] The Guardian.&lt;/ref&gt; Hommikul ilmus video Venemaa helikopteri [[Mil Mi-28]] hävitamisest drooniga.

Vene militaarblogija väitis, et Ukraina väed olid vallutanud 11 asulat ja tunginud 14 kilomeetrit sügavusele oblastisse. President Vladimir Putin andis valitsusasutustele käsu &quot;pakkuda elanikele vajalikku abi&quot; ja asepeaminister [[Deniss Manturov]] saadeti seda jälgima. Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov kuulutas piirkonnas välja erakorralise seisukorra.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/governor-declares-state-of-emergency/ Governor declares 'state of emergency' in Russia's Kursk Oblast, says situation remains very difficult.] The Kyiv Independent.&lt;/ref&gt; Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja [[Maria Zahharova]] protesteeris &quot;kuritegeliku Kiievi režiimi&quot; vastu ja ütles, et &quot; Kõik see ainult tugevdab Ukraina neonatside karistamatuse tunnet&quot;.&lt;ref&gt;[https://tass.com/politics/1826339 Russian MFA sees Ukraine’s attack on Kursk Region as 'semblance of activity' amid failure.] The Kyiv Independent.&lt;/ref&gt;

Geolokatsiooniga tehtud kaadrid kinnitasid, et Ukraina väed on tunginud vähemalt sügavusele 10 kilomeetrit Venemaa piirini, läbides kaks Venemaa poolt rajatud kaitseliini. Väed olid edasi liikunud mööda kiirteed nii loodesse kui ka kagusse ja võitlesid nüüd Korenevo alevis ja Sudža eeslinnas, olles vallutanud bensiinijaama ja linna sissepääsu kontrollpunkti. Üks Ukraina leitnant teatas sotsiaalmeedias, et &quot;Kurski Rahvavabariigis&quot; vangistati 300 vene sõdurit, keda &quot;juhtis asjatundmatu juhtivkoosseisu kontingent&quot;.&lt;ref&gt;[https://charter97.org/en/news/2024/8/8/605916/ About 300 Russian Soldiers Surrendered To AFU In Kursk Region.] charter97.org.&lt;/ref&gt; 

Ukraina väed lähenesid Sudža linnale, mis oli pideva suurtükitule tõttu saanud märkimisväärset kahju. Suur osa elanikkonnast lahkus linnast omal jõul, võimude poolt ei suudetud evakuatsiooni korraldada. Pärastlõunal kutsus Vladimir Putin kokku [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]], nimetades lahinguid &quot;laiaulatuslikuks provokatsiooniks&quot;.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/putin-calls-clashes-in-russias-kursk-region-large-scale-provocation/ Putin calls clashes in Russia's Kursk region 'large-scale provocation'.] The Kyiv Independent.&lt;/ref&gt; Ukraina pool ei kommenteerinud lahingtegevust selles piirkonnas.

Ukraina parlamendisaadik [[Oleksi Hontšarenko]] teatas, et Ukraina väed vallutasid Sudža gaasimõõtejaama, mille kaudu toimub läbi [[Urengoi]]–[[Užhorod]] gaasijuhtme maagaasi transiit [[Kesk-Euroopa]]sse. Nimetatud gaasitorustik oli ainsana kasutuses viiest gaasijuhtmest, mille kaudu Venemaa oli varem oma gaasi Euroopasse vuunanud. Ühe agentuuri analüüs näitas, et 7. augusti õhtuks oli Venemaa täielikult kaotanud kontrolli Kurski oblastis 350 km² suuruse maa-ala üle. Ukraina relvajõud hõivasid Sudžast lõunas asuvad Gornali, Guevo ja Kurilovka asulad ning loodesuunas Leonidovo ja Ljubimovka asulad.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/rossiya-utratila-polnyj-kontrol-nad-territoriej-ploshhadyu-do-350-kv-km-v-kurskoj-oblasti/ Россия утратила полный контроль над территорией площадью до 350 кв км в Курской области.] Агентство (7 августа 2024).&lt;/ref&gt;

=== 8. august ===
Kurski kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnovi sõnul tulistati Kurski oblastis öösel ja hommikul alla kuus Ukraina drooni ja viis raketti. 8. augusti hommikuks kontrollisid Ukraina relvajõud Sudža linna lääneosa, selle ümber olevaid teid ning linnas toimusid lahingud.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/z-kanaly-soobshhili-o-boyah-v-sudzhe/ Z-каналы сообщили о боях в Судже.] Агентство (8 августа 2024).&lt;/ref&gt; Ukraina sõjaväeüksused jõudsid Ivnitsa ja Anastasjevka asulatesse, mis tähendas, et Ukraina relvajõud on tunginud 23-26 km sügavusele riigipiirist.

Agentuuride andmetel oli keskpäevaks Kurski oblasti lahingutsoon laienenud 430 km²-ni. Ukraina relvajõud võtsid Sudža linna üle peaaegu täieliku kontrolli ning sisenesid Mirnõi külla ning kontrollisid Kasatšja Loknja, Bogdanovka ning Knjaži külasid.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/zona-boevyh-dejstvij-v-kurskoj-oblasti-rasshirilas-do-430-kv-km/ Зона боевых действий в Курской области расширилась до 430 кв км.] Агентство (8 августа 2024).&lt;/ref&gt;

Ukraina sõjaväe mõned üksused olid päeva jooksul liikunud üle 30 km mööda maanteed Sudžast Kurski suunas ja umbes 7 km mööda teed [[Lgov]]i poole. Piirist suurimal kaugusel märgati neid Tšeremoški (10 km Lgovist, 35 km Sudžast) ja Šagarovo (50 km Kurskist, 34 km Sudžast) asulates.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/vsu-za-den-mogli-priblizitsya-k-kursku-na-30-km/ ВСУ за день могли приблизиться к Курску на 30 км.] Агентство (9 августа 2024).&lt;/ref&gt;

[[Bloomberg News]] andmetel murdsid Ukraina relvajõud läbi kaks kindlustusliini, mida asuti oblastis rajama 2022. aastal ning mis läksid Venemaale maksma 15 miljardit rubla (ligikaudu 150 miljonit eurot).&lt;ref&gt;[https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2024-08-08/ukraine-s-surprise-incursion-into-russia-turns-the-tables-on-putin Ukraine’s Surprise Incursion Into Russia Turns the Tables on Putin.] Bloomberg.com&lt;/ref&gt; 8. augustil sai teatavaks [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] üksuste toomine Aafrikast Kurski oblastisse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240809011815/https://www.moscowtimes.ru/2024/08/08/vkurskuyu-oblast-nachali-perebrasivat-boitsov-vagnera-izafriki-a138964 В Курскую область начали перебрасывать бойцов Вагнера из Африки.] The Moscow Times (8 августа 2024).&lt;/ref&gt;

=== 9. august ===
Ööl vastu 9. augusti hävitati Oktjabrskoje külas toimunud [[mitmikraketiheitja]]te [[M142 HIMARS]] rünnaku käigus Vene vägede kolonn, mis liikus mööda [[Gluškovo rajoon]]i ja Kurski vahelist teed. Meedias avaldatud kaadrid näitasid 15 põlenud sõjaväeveokit, mille sees oli surnukehasid. Ukraina analüütikute sõnul &quot;saab igaüks neist veokitest vedada kuni 35 täisvarustuses sõdurit. Videos on näha 14 hävitatud sõidukit, mis viitab sellele, et Vene armee võis ühe öö jooksul kaotada 200–490 sõdurit. See võib olla üks suurimaid ühekordseid kaotusi Vene armeele alates täiemahulise sõja algusest”.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/column-of-russian-vehicles-personnel-destroyed-amid-fighting-in-kursk-oblast-multiple-sources-say/ Column of Russian vehicles, personnel destroyed in Kursk Oblast, multiple sources say.] The Kyiv Independent. 9 August 2024.&lt;/ref&gt; Vene Telegram-kanal kirjutas: &quot;Kolonni välimuse järgi otsustades hukkusid umbes pooled sõjaväelased. See on üks verisemaid ja ohvriterohkemaid rünnakuid kogu sõja ajal.&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.telegraph.co.uk/world-news/2024/08/09/russian-drives-past-destruction-ukraine-missile-strike/ Russia sends reinforcements to retake Kursk.] The Telegraph. 9 August 2024.&lt;/ref&gt;

Teatati massilisest droonirünnakust [[Lipetski oblast]]is, mille korraldamise Venemaa võimud omistasid Ukrainale. Vähemalt kuus inimest sai viga, neljal külal kästi evakueeruda. Ukraina pool väitis, et on rünnanud Lipetski õhuväebaasi ja hävitanud laskemoonalaod.&lt;ref&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2024/08/09/ukraine-says-attacked-military-air-base-in-russias-lipetsk-region-a85973 Ukraine Says Attacked Military Air Base in Russia's Lipetsk Region.] The Moscow Times.&lt;/ref&gt;

Venemaa kaitseministeerium avaldas teate sõjaväekolonni saatmise kohta [[Belgorodi oblast]]ist [[Sudža rajoon]]i, milles olid 152-mm iseliikuvad haubitsad [[2S19 Msta-S]] ja mitmesugused lahingumasinaid. [[RFE/RL|Radio Liberty]] andmetel alustas Vene väejuhatus Kurski oblastisse tugevduseks lahingus karastunud vägede saatmist.&lt;ref&gt;[https://theins.ru/news/273743 Российское командование перебрасывает резервы в Курскую область с харьковского направления.] The Insider (in Russian). 9 August 2024.&lt;/ref&gt;

Kurski, [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja Belgorodi oblastis kehtestati FSB juhtimise all terrorismivastane operatiivrežiim, et võtta ajutiselt kontroll oblastite üle, kuni tingimused normaliseeruvad. Terrorismivastaste operatsioonide etteotsa määrati föderaalse julgeolekuteenistuse direktor [[Aleksandr Bortnikov]].&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-10-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, August 10, 2024.] Institute for the Study of War.&lt;/ref&gt;

=== 10.-11. august ===
Ukraina väed alustasid väiksemat sissetungi Belgorodi oblastisse, kus toimusid relvakokkupõrked [[Graivoroni rajoon]]i Porozi küla juures.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/articles/crkm08rv5m0o Ukrainian troops now up to 30km inside Russia, Moscow says.] BBC. Процитовано 12 серпня 2024.&lt;/ref&gt;

Mitmed allikad, nagu [[Washington Post]] ja [[Frankfurter Rundschau]], teatasid, et Venemaa ei suutnud olukorda endiselt kontrollida ning Ukraina väed jätkasid edenemist. Teadaolevalt oli lahingutsoon laienenud 650 km²-ni.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/ploshhad-boevyh-dejstvij-v-kurskoj-oblasti-v-subbotu-sostavila-650-kv-km/ Площадь боевых действий в Курской области в субботу составила 650 кв км.] Agents (Russia). 9 August 2024.&lt;/ref&gt; Venemaa kaitseministeerium väitis seevastu, et nad on peatanud Ukraina igasuguse edasitungi Kurski oblastis. 

Ööl vastu 11. augustit sisenesid Ukraina relvajõud [[Sudža rajoon]]ist kagu pool paiknevasse [[Belaja rajoon]]i, mida kinnitasid rajooni juht ja oblasti kuberneri kohusetäitja. Piirkonnast evakueerunutel paluti mitte tagasi pöörduda.
Lahingutegevuse alla oli suurenenud 720 km²-ni.&lt;ref&gt;[https://www.agents.media/ploshhad-boevyh-dejstvij-v-kurskoj-oblasti-v-voskresene-prodolzhila-rasti/ Площадь боевых действий в Курской области в воскресенье продолжила расти.]  11 August 2024 at the Wayback Machine.&lt;/ref&gt;

[[Valgevene kaitseministeerium]] teatas, et [[Valgevene relvajõud|relvajõudude]] raketid ja isikkoosseis toimetati Ukraina piirile, et tugevdada sealseid vägesid.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t?page=26 Онлайн-трансляция. Война в Украине: Москва грозит жестким ответом на наступление в Курскую область.] BBC. 11 серпня 2024.&lt;/ref&gt;

=== 12. august ===
Venemaa võimud alustasid Ukraina sissetungi tõttu tsiviilelanike evakueerimist Belgorodi oblasti [[Krasnaja Jaruga rajoon]]ist, mis paikneb Kurski oblastist lõuna pool.

Venemaa võimud kinnitasid, et ukrainlased on saavutanud kontrolli vähemalt 28 asustatud punkti üle, samas kui ukrainlased väitsid, et neil on kontroll 44 asunduse üle. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Ukraina väed kontrollivad üle 1000 km² suurust ala Venemaa territooriumil.&lt;ref&gt;[https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-incursion-kursk-afa42b9613323901bef07800ac2cae9e Top Ukrainian commander says his forces now control 1,000 square kilometers of Russia's Kursk region.] AP News. 12 August 2024.&lt;/ref&gt; Ukraina sõdurid avaldasid video sellest, kuidas nad sõidavad läbi Sudža kesklinna, väites, et kesklinn on Ukraina relvajõudude kontrolli all.

Kurski oblasti kuberner Aleksei Smirnov teatas, et Ukraina pealetungi sügavuseks on 12 kilomeetrit ja laiuseks 40 kilomeetrit. Kokku oli vallutatud territooriumide pindala umbes 480 km². Piirkonnast oli omal käel lahkunud 120 000 inimest, veel 180 000 inimest oli evakueeritud.&lt;ref&gt;[https://news.obozrevatel.com/ukr/russia/u-rf-ofitsijno-viznali-vtratu-28-naselenih-punktiv-u-kurskij-oblasti.htm У РФ офіційно визнали втрату 28 населених пунктів у Курській області.] news.obozrevatel.com.&lt;/ref&gt;

=== 13. august ===
Venemaa kaitseministeerium väitis, et on tõrjunud Ukraina rünnakud [[Korenevo rajoon]]is mitmete külade suunas.
[[Vladimir Putin]] määras Kurski oblastis sissetungivastast kaitset juhtima [[Aleksei Djumin]]i.&lt;ref name=&quot;djumin&quot;&gt; [https://eadaily.com/en/news/2024/08/13/alexey-dyumin-has-been-appointed-to-command-who-in-the-northern-direction-mass-media Alexey Dyumin has been appointed to command WHO in the northern direction.] eadaily.com. 13 August 2024.&lt;/ref&gt; Venemaa teatas vajadusest viivitamatult kokku kutsuda [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erinõupidamine arutamaks sissetungi Kurski oblastisse.

Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Ukraina väed kontrollivad Kurski oblastis umbes 1000 ruutkilomeetrit ja 74 asulat. Kohtumisel Zelenskõiga teatas Leedu kaitseminister [[Laurynas Kasčiūnas]], et Venemaa paigutas osa oma vägesid Baltikumi eksklaavist [[Kaliningrad]]ist Kurski oblastisse.&lt;ref&gt;[https://www.dw.com/de/ukraine-bleibt-in-russischen-grenzgebieten-am-dr%C3%BCcker/a-69935638 Russische Grenzgebiete: Ukraine verstärkt Angriffe.] Deutsche Welle (in German). 14 August 2024.&lt;/ref&gt;

=== 14. august ===
Ukraina riigitelevisioon edastas reportaaži, milles tõestati, et Sudža linn on Ukraina kontrolli all ning näidati, et Ukraina sõdurid eemaldasid ametiasutuselt Vene lipu. Samuti näidati kaadreid, kuidas Ukraina väed toimetasid linna tsiviilisikutele humanitaarabi. Ukraina pool väitis, et vangistas vähem kui 24 tunniga 100 Vene sõdurit, kes kuulusid väidetavalt 488. kaardiväerügementi ja Ahmati pataljoni, mis oli suurim ühekordne vene sõjaväelaste alistumine.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/08/15/7470484/ Ukrainian forces capture over 100 Russian soldiers in Kursk Oblast at once.] Archived from the original on 15 August 2024.&lt;/ref&gt;

Ukraina väed hõivasid Sudžast lõunas asuva Tšerkasskaja Konopelka, samuti Kurilovka, Borki ja Krupetsi külad ning Dmitrjukovi aleviku. Ukraina sõjaväelased väitsid, et tulistasid Kurski oblasti kohal alla lennuki [[Su-34]].

Oblasti kuberneri kohusetäitja Smirnov käskis alustada [[Gluškovo rajoon]]i ja rajoonikeskuse  evakueerimisega. Vene relvajõud alustasid Kurski piirkonnas kaevikute rajamisega Ukraina relvajõudude rünnakute peatamiseks arvatavatel suundadel. Satelliidifotode alusel asuvad piirile lähimad kaevikud Viktorivka küla lähedal, umbes 45 km kaugusel Ukraina piirist ja kõige kaugemad Kurski linna ümbruses, kuni 75 km kaugusel piirist.

=== 15. august === 
Oleksandr Sõrskõi teatas kindral [[Eduard Moskaljov]]i poolt juhitava sõjaväeadministratsiooni loomisest Kurski oblastis Ukraina kontrollitavatel aladel, lisades, et oblasti 82 asulat on nüüd Kiievi kontrolli all. Hiljem kõnes ütles Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina väed on võtnud Sudža üle täieliku kontrolli.

Ukraina asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereschuk ütles, et Ukraina ametnikud teevad Ukraina sõjaväega koostööd, et luua võimalik humanitaarkoridor tsiviilisikute evakueerimiseks Vene Föderatsiooni Kurski piirkonnast Ukraina [[Sumõ oblast]]isse. Ta märkis, et Ukraina taasintegreerimise ministeerium on avanud ööpäevaringse abitelefoni Kurski piirkonna elanikele, kes vajavad humanitaarabi või soovivad evakueeruda Ukraina territooriumile. ISW teatel kõhklevad Venemaa Kurski piirkonna võimud, kuidas nende suunas tehtud ettepanekutele reageerida. Ilmselt kartusest reageerida viisil, mis on vastuolus Kremli reaktsioonidega Ukraina sõjalistele operatsioonidele Venemaa territooriumil.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240818050136/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-15-2024  Russian Offensive Campaign Assessment.] August 15, 2024//ISW.&lt;/ref&gt;

=== 16.-17. august ===
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et väeüksustel õnnestus liikuda mõnes suunas 1-3 kilomeetrit edasi. Kella 17:00 paiku hävitasid Ukraina väed silla üle [[Seimi jõgi|Seimi jõe]] [[Gluškovo rajoon]]is. [[Ukraina õhuvägi|Ukraina õhujõudude]] ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i sõnul oli sild oluline rajatis vaenlase sõjaväe varustusteedel. Samas võis silla purustamine takistada piirkonnas elava umbes 20 000 tsiviilisiku võimalikku põgenemist lahingute eest maismaateede kaudu.&lt;ref&gt;[https://www.canberratimes.com.au/story/8733023/ukraine-destroys-bridge-in-russias-kursk-region/ kraine 'destroys bridge' in Russia's Kursk region.] Canberra Times, 16 August 2024.&lt;/ref&gt;

Vene sõjaväelane [[155. merejalaväebrigaad]]ist avaldas video, mis näitas Ukraina sõduri äralõigatud pead. Uurijate sõnul salvestati video 12. augustil Belgorodi oblastis Kolotõlivka kontrollpunkti piirkonnas. Ukraina [[ombudsman]] [[Dmõtro Lubinets]] pöördus ÜRO ja [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti Komitee]] poole palvega uurida Vene poole rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.slovoidilo.ua/2024/08/17/novyna/bezpeka/rosiyany-zayavyly-vidrizaly-holovu-bijcyu-zsu-kurshhyni Росіяни заявили, що обезголовили українського військового.] Слово і Діло (укр.), 18 серпня 2024.&lt;/ref&gt;

Ukraina sõjavägi teatas [[Korenevo rajoon]]i keskuse osalist hõivamist, kuid Venemaa kaitseministeerium eitas seda ametlikult. Kella 15.00 seisuga märkis ISW lahingute kaardil Korenevo alevi Vene vägede kontrolli all olevaks.&lt;ref&gt;[https://www.svoboda.org/a/hronika-voiny-v-ukraine/31715636.html?lbis=386221#entry-shared Неподтвержденные сообщения о взятии ВСУ райцентра Коренево в Курской области.] 18 August 2024 at the Wayback Machine Radio Free Europe/Radio Liberty (Russian).&lt;/ref&gt;

=== 18.-20. august ===
Ukraina väed hävitasid veel ühe silla üle Seimi jõe Zvannoje küla lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2024/08/18/ukraine-says-struck-another-bridge-in-russias-kursk-region-a86059 Ukraine Says Struck Another Bridge in Russia’s Kursk Region.] The Moscow Times&lt;/ref&gt; 

Venemaa väitis, et Ukraina sõjavägi hävitas Korenevski rajoonis kolmanda ja viimase silla üle Seimi jõe, mis tekitas vene sõjaväelastele logistilisi häireid enam kui 700 ruutkilomeetril Venemaa territooriumist, mis jäi teisele poole jõge.&lt;ref&gt;[https://ukranews.com/ua/news/1027646-v-rosiyi-skarzhatsya-na-znyshhennya-zsu-ostannogo-mosta-cherez-richku-sejm  В Росії скаржаться на знищення ЗСУ останнього моста через річку Сейм.] 19 August 2024.&lt;/ref&gt; Ukraina relvajõud näitasid ametlikku kaarti Ukraina vägede kontrolli all olevate territooriumide kohta Kurski piirkonnas, see oli umbes 1 263 km² ja hõlmas 93 asulat.&lt;ref&gt;[https://24tv.ua/operatsiya-kurskiy-oblasti-genshtab-pokazav-kartu-teritoriy-yaki_n2622739 Генштаб вперше показав карту територій, які ЗСУ контролюють у Курській області.] 24 Канал (укр.). 20 серпня 2024.&lt;/ref&gt;

Vene siseministeerium hoiatas Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti elanikke internetipõhiste tutvumislehekülgede ja turvakaamerate kasutamise eest, viidates võimalusele seeläbi Ukraina vägede poolt infot koguda.&lt;ref&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents.] The Moscow Times. 20 August 2024.&lt;/ref&gt; 

== Piirkondlik juhtimistegevus sõjategevuse ajal==
Vladimir Putin määras 13. augustil Kurski oblastisse toimunud sissetungi vastast kaitset juhtima Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] sekretäri [[Aleksei Djumin]]i.&lt;ref name=&quot;djumin&quot; /&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas 15. augustil, et kindral [[Eduard Moskaljov]] on määratud sõjaväeadministratsiooni komandandiks Kurski oblastis Ukraina vägede poolt kontrollitavatel aladel, mis hõlmas 82 asulat.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/ukraine-established-military-administration-in-russias-kursk-oblast/ Ukraine forms military administration in Russia's Kursk Oblast, Syrskyi says.] The Kyiv Independent, 15 August 2024.&lt;/ref&gt;

[[Venemaa kaitseministeerium]] moodustas 15. augustil Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastite julgeoleku tagamiseks Venemaa piiriäärsete piirkondade julgeoleku koordinatsiooninõukogu, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi ja [[Venemaa relvajõudude kindralstaap|Venemaa relvajõudude kindralstaabi]] esindajad ning nimetatud oblastite juhid. Nõukogu juhiks sai Andrei Beloussov. 20. augustil teatas Venemaa kaitseminister [[Andrei Beloussov]], et määras oma asetäitja (alates 08.07.2019) [[kindralpolkovnik]] [[Junus-bek Jevkurov]]i ühtlasi oma asetäitjaks ka Venemaa piiriäärsete piirkondade julgeoleku koordinatsiooninõukogus.&lt;ref&gt;[https://www.rbc.ru/politics/20/08/2024/66c4a2519a79470ca9b012bb Генерал Евкуров стал замглавы совета по защите приграничных регионов.] RBK Group. 20 August 2024.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[2023. aasta sissetungid Belgorodi oblastisse]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KI-810-Yermak&quot;&gt;{{cite web|url=https://kyivindependent.com/ukrainian-forces-entered-another-russian-oblast-media-say/|title=Ukrainian forces enter Belgorod Oblast as Kursk incursion continues, media say|first=Natalia|last=Yermak|date=10 August 2024|work=Kyiv Independent|access-date=11 August 2024|archive-date=11 August 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240811110804/https://kyivindependent.com/ukrainian-forces-entered-another-russian-oblast-media-say/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.delfi.ee/artikkel/120314522/kiiev-sissetung-kurski-oblastisse-poleks-niivord-vajalik-kui-laas-lubaks-oma-relvadega-runnata-sihtmarke-venemaal Kiiev: sissetung Kurski oblastisse poleks niivõrd vajalik, kui lääs lubaks oma relvadega rünnata sihtmärke Venemaal.] delfi.ee, 13. august 2024.
*[https://maailm.postimees.ee/8079618/podoljak-kurski-sissetung-paljastas-segaduse-putini-vaejuhatuses Podoljak: Kurski sissetung paljastas segaduse Putini väejuhatuses.] Postimees, 18. august 2024.

[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]
[[Kategooria:Kurski oblast]]
[[Kategooria:2024. aasta Venemaal]]</text>
      <sha1>1cvzs5ozsddz0yn6a91pp1pwse5b4mt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kimmo Lylykangas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>682325</id>
    <revision>
      <id>7265352</id>
      <parentid>7027221</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:45:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tekatve</username>
        <id>186289</id>
      </contributor>
      <origin>7265352</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1636" sha1="m24n9emw1jifxvukiyfs4zom6q2z6yc" xml:space="preserve">'''Kimmo Sakari Lylykangas''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1970]]) on Soome arhitekt, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.&lt;ref name='ETIS'&gt;[https://www.etis.ee/CV/Kimmo%20Sakari_Lylykangas/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta omandas arhitektuurimagistri kraadi [[Aalto Ülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] [[2007]] ja on doktorant [[Islandi Ülikool]]is.&lt;ref name='ETIS' /&gt;&lt;ref&gt;[https://iris.rais.is/en/persons/kimmo-sakari-lylykangas Islandi Teadusinfosüsteem]. Vaadatud 4. oktoobril 2024&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Arhitekt ja osanik arhitektuuribüroos Kimmo Lylykangas Oy aastast 1996. Oli [[Aalto Ülikool]]i õppejõud ja teadur 2003-2012,   [[Umeå Ülikool]]i professor 2014-2016 ning [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi]] täisprofessor tenuuris, [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia|arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] juhataja 2018-2026.&lt;ref name='ETIS' /&gt;

==Teadustöö==
Põhilised töösuunad: jätkusuutlik ehitus, puitarhitektuur, passiivmajad.&lt;ref&gt;[https://ehitusest.ee/uudis/2018/10/16/uued-tuuled-taltechis-kimmo-lylykangas/ EhitusEST, oktoober 2018]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/CV/Kimmo%20Sakari_Lylykangas/est/ Kimmo Lylykangas] Eesti Teadusinfosüsteemis
* Kimmo Lylykangase [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=162324 publikatsioone]

{{JÄRJESTA:Lylykangas, Kimmo}}
[[Kategooria:Soome arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>m24n9emw1jifxvukiyfs4zom6q2z6yc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>General Motorsi A-platvorm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684268</id>
    <revision>
      <id>7265019</id>
      <parentid>7202931</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6411" sha1="cv5kmj37d21hcdqo5f9fsepqs5gzg1k" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''General Motorsi A-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1959 [[General Motors|General Motorsi]] odavamaid täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1964-1981 toodeti platvormil uuesti sama konstruktsiooniga kesksuuruses (''intermediate'') autosid, 1982-1987 toodeti neid edasi G-platvormi nime all.

1925. aastal väljatulnud A-platvorm oli üks GMi kolmest põhiplatvormist, seda kasutasid odavamad [[Chevrolet]] ja Oakland, hiljem ka [[Pontiac (Michigan)|Pontiaci]] kompanjonmark. Lisaks toodeti samal platvormil ka Oldsmobile'i algtaseme autosid (1938-1948. aastate 66/68, 1949-1951. aastate 76/78/88) ja General Motorsi kergveokeid (Chevrolet/GMC pikapid).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gunnell |eesnimi=John |pealkiri=Standard catalog of American light-duty trucks, 1947- |url=https://archive.org/details/standardcatalogo0000unse_x7u1 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1993 |isbn=0-87341-238-9 |trükk=teine |koht=Iola, Wisconsin |keel=en |oclc=29705241}}&lt;/ref&gt; 1958. mudeliaastast hakati Chevrolet' ja Pontiaci sõiduautosid tootma [[General Motorsi B-platvorm|B-platvormil]], samas pikapeid toodeti veel kaks aastat A-platvormil. 1960. mudeliaastast hakati pikapeid tootma spetsiaalselt veoautodele mõeldud uuel C/K-platvormil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl &lt; Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2010-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

1964. mudeliaastal võeti vana A-platvorm tagasi kasutusse. Selleks ajaks olid täissuuruses Ameerika autod vägagi kasvanud - 1957. mudeliaasta Chevrolet Bel Air (A-platvormil) oli 115-tollise (2921 mm) teljevahega ja kogupikkusega 200 tolli (5080 mm); 1964. aasta B-platvormil toodetav [[Chevrolet Impala|Impala]] juba 119-tollise (3023 mm) teljevahega, kogupikkus 210 tolli (5334 mm). Chevrolet' vanal 115-tollise teljevahega platvormil hakati nüüd tootma General Motorsi uusi keskmise suurusega (''intermediate/mid-size'') autosid - Chevrolet Chevelle, Pontiac Tempest/Le Mans, [[Oldsmobile Cutlass|Oldsmobile F-85/Cutlass]] ja Buick Special/Skylark, mis vahetasid välja Pontiaci, Oldsmobile ja Buicki samanimelised 1961.–1963. aastate Y-platvormil toodetud 112-tollise teljevahega kandevkerega kompaktautod; lisaks ka uusi kupeepikape [[Chevrolet El Camino]]. Uued keskautod asetusid Chevrolet' 110-tollise teljevahega X-platvormil toodetava kompaktauto Chevy II/Nova ja General Motorsi &quot;täissuuruses&quot; autode vahele.

Uued A-platvormil toodetavad keskautod olid aluseks ka General Motorsi kuulsatele muskelautodele (Chevrolet Chevelle SS, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX). Esimesel aastal (1964) tohtis General Motorsi käskkirjaga nendel autodel kasutada maksimaalselt 330-kuuptollise (5.4 liitrit) töömahuga mootoreid. Siiski pani Pontiaci divisjon Le Mansile 389-kuuptollise (6375 cm3) mootori, kasutades reeglis ära lünka, mille kohaselt ei olnud GTO omaette mudel, vaid Le Mansile saadav väikese toodanguarvuga varustuspakett. Kuigi GTO kogutoodang planeeriti piirata 5000 autoni, sai see niivõrd populaarseks, et lõpuks toodeti seda 32 450 autot, mispeale otsustati General Motorsis 1965. mudeliaastaks suurendada mootori suuruse piirangut 400 kuuptollini (6555 cm3).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Horning |eesnimi=Reggie |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=The GTO Origin Story |url=https://www.hagerty.com/media/car-profiles/the-gto-origin-story/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Hagerty Media |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Piirang kehtis kõikidele GM autodele peale täissuuruses autode ja [[Chevrolet Corvette]]'i.

1968. aastal läbisid kõik A-platvormi autod suurema uuenduskuuri. Algselt jäi 400 kuuptolli piirang veel kehtima, kuid 1970. mudeliaastaks see lõpetati, kuna [[Chrysler|Chrysleri]] muskelautod, mis olid saadaval suuremate mootoritega, olid muskelautode turul domineerimas. Nüüd hakati kõiki General Motorsi muskelautosid pakkuma divisjonide big-block mootoritega: Chevrolet Chevelle SS oli saadaval Chevrolet' 454-kuuptollise (7440 cm3) mootoriga, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX vastavate divisjonide 455-kuuptolliste (7456 cm3) mootoritega (toona tootsid kõik GMi divisjonid eraldi oma disainiga mootoreid).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Ultimate Muscle Car – The 1970 LS6 Chevelle Was America’s King Of The Streets – Heacock Classic |url=https://heacockclassic.com/articles/the-best-muscle-car-1970-ls6-chevelle/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=heacockclassic.com}}&lt;/ref&gt;

1973. aastal läbisid A-platvormi autod järgmise suurema uuenduskuuri. Nüüd enam ei toodetud hardtope ja kabriolette uute föderaalsete autoohutusnõuete tõttu, ka muskelautode võimsused langesid uute saastenõuete ning tõusvate kütusehindade ja kindlustusmäärade tõttu alla 300 hobujõu.

Uue uuenduskuuri läbisid A-platvormi autod 1978. mudeliaastal (Chevrolet Malibu, Pontiac Le Mans/Grand Am, Oldsmobile Cutlass, Buick Century/[[Buick Regal|Regal]]). Kuna naftakriisi tõttu oli USAs vähenenud nõudlus suurte autode järele, muutusid need nüüd väiksemaks. Platvormi teljevahe vähenes 108 tollini (2743 mm), ka kaalu vähendati 250-450 kilogrammi võrra, kuid samas suutsid autod nüüd pakkuda rohkem pea- ja jalaruumi ning pagasiruumi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-07-18 |pealkiri=Chevrolet Malibu |url=https://auto.howstuffworks.com/chevrolet-malibu.htm#pt15 |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=HowStuffWorks |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

1982. mudeliaastal anti General Motorsis A-tähistus uuele esiveolisele kandevkerega keskmise suurusega autode platvormile (Chevrolet Celebrity/Pontiac 6000/Oldsmobile Cutlass Ciera/Buick Century). Senisele tagaveolisele keskautode platvormile anti nüüd nimetus G-platvorm. Neid autosid toodeti veel 1987. mudeliaastani.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:General Motors]]
[[Kategooria:Autondus]]</text>
      <sha1>cv5kmj37d21hcdqo5f9fsepqs5gzg1k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Guren Magarjani mõrv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686474</id>
    <revision>
      <id>7265385</id>
      <parentid>7198297</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:42:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Sündinud 1978]]; −[[Kategooria:Surnud 2004]]; −[[Kategooria:Sõjaväelased]]; −[[Kategooria:Armeenia inimesed]]; +[[Kategooria:2004]]</comment>
      <origin>7265385</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2364" sha1="fg9oit20tnhalvco6xysz2fr7isyhnc" xml:space="preserve">{{täienda}}
{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Gurgen Margaryan Yerablur.png
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Guren Magarjan
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 26. september 1978
| sünnikoht           = [[Jerevan]], [[Armeenia NSV]], [[Nõukogude Liit]]
| surmaaeg            = 19. veebruar 2004 &lt;br/&gt; (25-aastaselt)
| surmakoht           = [[Budapest]], [[Ungari]]
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{pisilipp|Armeenia}}
| teenistused         = [[Armeenia sõjavägi]]
| teenistusaeg        = 1999–2004
| auaste              = [[leitnant]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = 
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = Armeenia vapruse medal &lt;br/&gt; (postuumselt)
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''Guren Magarjani mõrv''' leidis aset [[19. veebruar]]il [[2004]] [[Budapest]]is [[Ungari]]s. [[Armeenia]] leitnant Mugarjani tappis [[Aserbaidžaan]]i leitnant [[Ramil Səfərov]].

Septembris 2013 avati Armeenia pealinnas [[Jerevan]]is Guren Magarjani mälestusmärk.&lt;ref&gt;{{cite news|title=Gourgen Margaryan's monument opens in Yerevan|url=http://armenpress.am/eng/news/734729/gourgen-margaryans-monument-opens-in-yerevan.html|accessdate=28 September 2013|newspaper=[[Armenpress]]|date=28 September 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|title=Monument to slain Armenian Officer Gurgen Margayan unveiled in Yerevan|url=http://www.armradio.am/en/2013/09/28/monument-to-slain-armenian-officer-gurgen-margayan-unveiled-in-yerevan/|accessdate=28 September 2013|newspaper=[[Public Radio of Armenia]]|date=28 September 2013}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Anuš Apetjani tapmine]]
* [[Kjaram Slojan]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Magarjan, Guren}}
[[Kategooria:Mõrvad]]
[[Kategooria:Kuriteod]]
[[Kategooria:2004]]</text>
      <sha1>fg9oit20tnhalvco6xysz2fr7isyhnc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Belokurihha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>688327</id>
    <revision>
      <id>7265471</id>
      <parentid>7133819</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:05:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265471</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2043" sha1="1ah57wtmjuj59cy0xvnf2wnicl6ogia" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Belokurihha
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Белокуриха
|  pilt = Белокуриха, Алтайский край. Вид на город 03.jpg
|  pildiallkiri = Vaade Belokurihhale
|  lipp = Flag_of_Belokurikha.svg
|  lipu_link = Belokurihha lipp
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Belokurikha.svg
|  vapi_link = Belokurihha vapp
|  pindala = 92,3
|  elanikke = 14 873 (2025)
|  asendikaardi_pilt =
|  asendikaart = Venemaa/Siberi föderaalringkond
}}
'''Belokurihha''' ([[vene keel]]es Белокуриха) on linn [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s. Linn asub [[Belokurihha jõgi|Belokurihha jõe]] ääres [[Altai]] mäestiku jalamil, [[Biisk]]ist ligikaudu 60 km lõunas.

Belokurihha on föderaalse tähtsusega kuurortlinn. Seal asuvad [[radoon]]i sisaldavad kuumaveeallikad.&lt;ref&gt;[https://www.sanrussia.ru/o-sanatorii/o-kurorte-belokurikha/ О курорте Белокуриха] Санатории и курорты Белокурихи
АО Санаторий &quot;Рассия&quot;. Vaadatud 1. veebruaril 2025&lt;/ref&gt;

Novaja Belokurihha küla asutati [[1846]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250201122026/https://altzamok.ru/kurort-belokuriha/ Все о курорте Белокуриха] Алтайский замок. Vaadatud 1. veebruaril 2025&lt;/ref&gt; Kuurordi rajamist alustati [[1867]]. aastal. Kuumaveeallikate radioaktiivsus tehti kindlaks [[1907]]. aastal. [[1958]]. aastal sai asula uueks nimeks Belokurihha ja muudeti kuurortasulaks. Linnaks sai Belokurihha [[1982]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.mojgorod.ru/altajsk_kraj/belokuriha/index.html Белокуриха] Народная энциклопедия городов и регионов России &quot;Мой Город&quot;. Vaadatud 1. veebruaril 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250201122028/https://belokuriha-gorod.ru/docs/arkhivnyj_otdel/vesti_iz_arkhiva/25-1-0-5076 Вести из архива] Город Белокуриха. Vaadatud 1. veebruaril 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Altai krai linnad]]</text>
      <sha1>1ah57wtmjuj59cy0xvnf2wnicl6ogia</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stefan Vaaks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692219</id>
    <revision>
      <id>7265462</id>
      <parentid>7186142</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:48:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58570-06</username>
        <id>241201</id>
      </contributor>
      <comment>Kehakaal ja pikkus</comment>
      <origin>7265462</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5078" sha1="3dymufa9ys8fii6j2wr38rt0lvhpkhh" xml:space="preserve">
{{Korvpallur
| nimi = Stefan Vaaks
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| hüüdnimi = 
| rahvus = eestlane
| sünniaeg = {{süv|2005|05|08}}
| sünnikoht = [[Tabasalu]],  [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| pikkus = 200 cm
| kaal = 99 kg
| positsioon = viskav tagamängija (pos. 2)
| karjäär = 
| liiga = [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]], USA
| klubi = Illinois Fighting Illini
| number = 
| endised_klubid = [[KK Viimsi]] (2023/2024)&lt;br&gt;[[BC Kalev/Cramo]] (2024/2025)&lt;br&gt;[[Providence Friars]]  (2025/26)
| koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] (2026)
| autasud = [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõitja]] (2025)
}}
'''Stefan Vaaks''' (sündinud [[8. mai]]l [[2005]]) on eesti korvpallur.

== Sportlastee ==
=== Noortekorvpall ===
Eesti noorte meistrivõistlustel U14 vanuseklassis mängis Vaaks hooajal 2018/2019 TTÜ/Rae Spordikool 05 võistkonnas, visates keskmiselt üle 27 punkti mängus. Samal ajal mängis ta ka U16 vanuseklassi meistrivõistlustel TTÜ Korvpallikooli võistkonnas, kus tema keskmine punktisaak oli 9 punkti mängus. 

2019. aasta kevadel käis Vaaks oma oskusi näitamas Hispaanias, [[Madridi Estudiantes]]e klubi esindajatele ning sõlmis seejärel lepingu (4+2), mille alusel jätkas treenimist ja mängimist klubi noortesüsteemis kuni 2023. aastani.&lt;ref name=&quot;stefan&quot;&gt;[https://korvpall24.ee/eesti-noorkorvpallur-kais-hispaania-suurklubi-juures-kogemusi-hankimas/ Eesti noorkorvpallur käis Hispaania suurklubi juures kogemusi hankimas.] korvpall24.ee, 6. mai 2019.&lt;/ref&gt;

=== Klubikarjäär ===
Vaaks alustas karjääri [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s hooajal 2023/2024, kui mängis [[KK Viimsi|KK Viimsis]] (keskmiselt 27,5 minutiga 15,6 punkti, 2,5 lauapalli, 1,8 korvisöötu ja 1,3 vaheltlõiget mängus).&lt;ref&gt;[https://korvpall24.ee/intervjuu-vaike-jousaalifanatt-stefan-vaaks-suvel-tehtud-toost-biitsepsitest-valdo-lipsu-usaldusest-ja-eesmarkidest/ Väike jõusaalifanatt Stefan Vaaks suvel tehtud tööst ...], korvpall24.ee, 26. september 2024.&lt;/ref&gt; Hooajal 2024/2025 sõlmis ta lepingu Eesti meistri [[Kalev/Cramo]]ga, tulles 2025. aasta [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõi]]tjaks ja [[Korvpalli Meistriliiga|Eesti meistriks]] korvpallis, [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]] turniiril pronksmedalile ning mängis meeskonna koosseisus ka [[FIBA Europe Cup]]i sarjas.

4. aprillil 2025. aastal sõlmis Vaaks lepingu üliõpilasliiga [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]] Providence College meeskonnaga, kus mängis võistkonnas 2025/2026 hooajal&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609663577/vaaks-valisin-pigem-norgema-ulikooli-ja-saan-loodetavasti-kohe-platsile Vaaks: valisin pigem nõrgema ülikooli ja saan loodetavasti kohe platsile.] sport.err.ee, 13. aprill 2025.&lt;/ref&gt;.

=== Mängud koondises ===
2023. aasta alguses toimunud Balti mere karikaturniiril tõusis Vaaks Eesti U18 koondise üheks liidriks. Suvel toimunud U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiril teenis ta mänguaega keskmiselt 26 minutit, mille jooksul kogus keskmiselt 15 punkti, 2,6 lauapalli ja 1,6 korvisöötu.&lt;ref&gt;[https://korvpall24.ee/intervjuu-karjaaris-uut-sammu-astuv-stefan-vaaks-hispaania-aastatest-eesti-lati-liiga-ootustest-ja-u18-em-ist/ Karjääris uut sammu astuv Stefan Vaaks Hispaania aastatest, Eesti-Läti liiga ootustest ja U18 EM-ist.] korvpall24.ee, 1. september 2023.&lt;/ref&gt;

Vaaks debüteeris Eesti koondises [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2025. aasta meistrivõistluste]] valikmängus Põhja-Makedoonia vastu 21. veebruaril 2025 ning viskas 84:65 võidetud mängus 4 punkti.

== Isiklikku ==
Stefan Vaaksi isa on korvpallitreener [[Milvert Vaaks]].&lt;ref name=&quot;stefan&quot; /&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7918486/hispaaniast-koju-naasnud-eesti-korvpallikomeet-loi-jalaga-ukse-maha Hispaaniast koju naasnud Eesti korvpallikomeet lõi jalaga ukse maha.] sport.postimees.ee, 14. detsember 2023.
* Kaspar Koort. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1122756/pojalt-sunnipaevakingiks-vinge-viskekontserdi-saanud-milvert-vaaks-julgen-vaita-et-mitte-keegi-pole-nii-palju-visanud-kui-tema Pojalt sünnipäevakingiks vinge viskekontserdi saanud Milvert Vaaks: julgen väita, et mitte keegi pole nii palju visanud, kui tema.] ohtuleht.ee, 16. jaanuar 2025.

== Välislingid ==
* [https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=19097&amp;player_sid=2025 Stefan Vaaks.] Eesti Korvpalliliit.
*  [https://www.fiba.basketball/en/players/274649-stefan-vaaks Stefan Vaaks.] fiba.basketball.
* [https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&amp;channel=entpr&amp;q=Stefan+Vaaks+basketball#fpstate=ive&amp;vld=cid:48113f3e,vid:sVtjQCZ4Ibg,st:0 Stefan Vaaks - BC Kalev/Cramo - 2024-25 International Highlights.] YouTube.
*[https://www.youtube.com/watch?v=nR4MDwmKeKo Stefan Vaaks Freshman Highlights] YouTube, Aprill 2026.

{{JÄRJESTA:Vaaks, Stefan}}
[[Kategooria:Eesti korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]
[[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]]
[[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]]</text>
      <sha1>3dymufa9ys8fii6j2wr38rt0lvhpkhh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alutaguse (ajalooline piirkond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>693370</id>
    <revision>
      <id>7265239</id>
      <parentid>7198702</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:22:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265239</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25003" sha1="qjkmjclt6fn6wvw4aqsvg8xh38ui0ak" xml:space="preserve">{{Liita|Alutaguse kihelkond}}
'''Alutaguse''' on ajalooline piirkond [[Virumaa]]l, [[kirde-Eesti]]s.

[[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[muinaskihelkond]] piirnes läänes [[Askälä]] ja võib-olla ka [[Lemmu]] kihelkonnaga, põhjas [[Soome laht|Soome lahega]], idas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]i kuuluva [[Vadjamaa]]ga ning lõunas [[Peipsi järv]]ega.&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]]. &quot;Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis&quot;. // Eesti aastal 1200. Toimetaja [[Marika Mägi]]. 2003. Lk 9–10, kaart&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Tonisson403&gt;[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. // Eesti esiajalugu. Kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]]. [[1982]]. Lk 403&lt;/ref&gt;.

==Alutaguse keskajal==
[[Pilt:Merkel, Liefland im Anfange des 13ten Jahrhunderts.jpg|pisi|right|250px|[[Garlieb Merkel]]i kaart 13. sajandi Liivimaast]]
Aastatel [[1219]]–[[1220]] allutas ja ristis [[Taani kuningriik|Taani]] Põhja-Eesti, sealhulgas Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. 1219–1238 oli kihelkond koos ümbritsevate kihelkondadega võimuvõitluste tallermaa ning Alutaguse kihelkonnas vahetus neil aegadel 12 korda peremees.{{lisa viide}} [[1238]]. aastal tagastati [[Stensby leping]]uga Taanile kogu Põhja-Eesti (mis vahepeal oli [[Mõõgavendade ordu]] ja tema järglase [[Liivi ordu]] valduses) ning Põhja-Eesti koos Alutagusega kuulus Taani kuninga [[Eestimaa hertsogkond]]a.

Aastatel 1219–[[1241]] koostasid mungad [[Taani hindamisraamat]]u, mille järgi oli Alutagusel (''Alentagh''), 316 [[adramaa]]d ([[talu]]). Hindamisraamatus on nimetatud külasi: [[Puru]] (25 adramaad), [[Jõhvi]] (20), [[Saka]] (20), [[Kahula]] (18), Odris (18, praeguse Kohtla Vanaküla kohal), [[Järve (Toila)|Järve]] (16, paiknes [[Kohtla-Järve]] Vanalinna ja [[Järve linnaosa]] vahel). Auwe (15, hiljem Oja, praegu Sompa-Vanaküla), [[Mäetaguse küla|Mäetaguse]] (11), [[Kalina]] (10), [[Atsalama]] (9), [[Tammiku]] (9), [[Võide]] (9), [[Vasavere]] (8), Narva (8), [[Kukruse]] (7, hilisema [[Kukruse mõis]]a kolbal), [[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]] (7), [[Ohakvere]] (6), [[Pühajõe]] (6), [[Ratva]] (6), [[Rausvere]] (6), [[Edise]] (5), [[Kiikla]] (5), [[Ontika]] (5), [[Pagari]] (5), Revinu (5, Kukruse ja Edise mõisa vahel), [[Paate]] (4, hiljem Kukruse), [[Peeri]] (4), [[Tõrvaküla|Tõrvasküla]] (3, hilisema [[Järve mõis]]a kohal) ning [[Valaste]] (2). Veel kahe küla, Porte (3) ja Ville (2), asukoht on seni kindlaks tegemata. 22 adramaaga Kaytamele (Kaidma maa-ala?) hõlmas arvatavasti [[Kaidma]], [[Jõuga]], [[Sõrumäe]], [[Iisaku]] ja [[Tärivere]] küla&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/08/31/5 Pilk Alutaguse ajalukku II], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 167, 31 august 1989, lk 2&lt;/ref&gt;. 

Taani revisjonide andmeid analüüsides läbis 1241. aastal Alutaguse kihelkonda kaks põhilist ajalooliselt välja kujunenud teed. Tänapäevaseid kohanimesid kasutades kulgesid need Narvast [[Toolse]]sse ja sealt edasi suundub tee [[Rakvere]]–[[Tartu]] või Rakvere–[[Kadrina]] suunas. Teine tee oli ühenduses [[Vasknarva]]–[[Rannapungerja]]–[[Laiuse]] kaudu Kesk-Eestiga. Kohaliku tähtsusega küladevaheliste teede kulgemist võib ainult oletada, kuid kindlasti oli olemas mööda Narva jõe läänekallast kulgenud tee Narva sadama ja Vasknarva vahel.

Hiljem laienes Alutaguse mõiste ka naabruses asetsevale [[Muinaskihelkondade loend maakonniti|Virumaa]] [[Askälä]] [[Muinaskihelkond|muinaskihelkon]]nale&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.
[[File:Jõhvi kirik vallikraaviga.JPG|pisi|[[Jõhvi kirik|Jõhvi]] [[kindluskirik]] vallikraaviga, barokse tornikiivri  sai kirik  1728. aastal]]
[[1256]]. aastast olid esimesed teated [[Narva linnus]]est, mis ehitati Narvia küla lähistele, esialgu küll Narva jõe paremale kaldal. [[1346]]. aastast olid ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutagusel ei kujunenud  välja oma [[rüütelkond]]a, sest enamik külasid oli läänistamata, kuuludes otse Taani kuningale,  maade [[läänistamine]] järgnevatel sajanditel kaasa Alutaguse lähenemise Virumaale&lt;ref name=&quot;pilk-aluta&quot;&gt;Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/02/6.1 Pilk Alutaguse ajalukku III], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 169, 2 september 1989 lk 3&lt;/ref&gt;. 

Alutaguse kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Narva kihelkond]]. Alutaguse keskuseks oli [[Jõhvi]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/01/22/49 JÕHVI - ALUTAGUSE PEALINN], Eesti Sõna, nr. 17, 22 jaanuar 1944&lt;/ref&gt;, kihelkonnakeskusena on Jõhvit ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal. [[Jõhvi kirik|Jõhvi]] [[kindluskirik]] koos [[Järve vasallilinnus|Järve]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Purtse vasallilinnus]]e ja [[Lüganuse kirik|Lüganuse]] [[kaitsekirik]]u ning [[Toolse linnus|Toolse]], [[Narva Hermanni linnus|Narva]] ja [[Vasknarva ordulinnus]]ega moodustasid [[keskaeg|keskajal]] kindlustatud vööndi [[Peipsi järv]]e ja [[Soome laht|Soome lahe]] vahel.
{{Vaata|Eestimaa hertsogkond|Eesti keskaeg}}
[[Pilt:Narva foogtkond.PNG|thumb|300px|[[Narva foogtkond|Narva foogtkon]]na asend Põhja-Eestis]]
Taani kuninga poolt [[Taani valdused Eestis|Eestimaa valduste]] müümisel Saksa Ordu kõrgmeistrile, [[Liivimaa ordu|Liivimaa Ordu]] kinnitas 1346: aastal rüütelkonnale Harjus, Virumaal ja Alutagusel erilise statuudi, mis säilitas Taani kuninga poolt antud laialdased õigused ja moodustati ordule iseloomulikud haldusüksused [[Foogtkond|foogtkon]]nad, kusjuures Alutagusest moodustati [[Narva foogtkond|Narva]] ja Virumaast [[Rakvere foogtkond]].Kui ordumeister [[Goswin von Herike]] lasi ehitada [[Vasknarva ordulinnus]]e,  loodi  tõenäoliselt 1349. aastal [[Vasknarva foogtkond]], kuid see hävitati juba samal aastal ja võimalik, et foogtkonna alad liideti seejärel ligi 80 aastaks [[Narva foogtkond|Narva foogtkonnaga]]. 1427. aastal, seoses Vasknarva foogtkonna taasloomisega jaotati Alutaguse kaheks haldusüksuseks, Narva ja Vasknarva foogtkonnaks, mille piir kulges [[Mustajõgi|Mustajõe]] ja [[Gorodenka jõgi|Gorodenka jõ]]e vahelisel joonel. 
[[Pilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
{{vaata|Vene-Liivi sõda|Liivi sõda|Kahekümneviieaastane sõda}}
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] esimese etapi, [[Vene-Liivimaa sõda|Vene–Liivimaa sõja]] tulemusel  vallutas Moskva tsaaririik [[Vana-Liivimaa]]l: [[Narva]], [[Tartu]] ja Alutaguse alad. Alutaguse ja Virumaa langesid Vene vägede kätte 1558. aastal&lt;ref name=&quot;pilk-aluta&quot; /&gt;. 

==Alutaguse varauusajal==
[[Pilt:Carte de la Livonie ou Lifland.jpg|pisi|Alutaguse, Eestimaa ja [[Ingerimaa kubermang|Ingeri]] 1659. aasta [[Adam Olearius]]e Carte de la Livonie ou Lifland kaardil]]
Aastatel 1580–1582 vallutas [[Pontus De la Gardie]] Moskva ja Rootsi vahelises [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]], [[Karjala]] ning [[Ingeri]], [[Jaanilinn]]a ja [[Narva]]. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma. Aastatel 1581–[[1591]] kuulus Alutaguse [[Rootsi Ingeri]] koosseisu ja 1591–[[1617]] olid endised [[Narva foogtkond|Narva]] ja [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkon]]nad ühendatud [[Narva lään]]iks ning Alutaguse oli Rootsi Ingeri osa, ülejäänud Virumaa aga [[Rakvere linnuselään]]. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]], aastast [[1623]] nimetati [[Virumaa]] Narva kihelkond [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnaks]] (''Waywerschen Kerspel'').  Rootsi riigikiriku [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi  [[Liivimaa kindralkubermang]]us 1636. aastal kuus [[praostkond]]a:  Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] Narva praostkonda kuulusid&lt;ref&gt;[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&amp;lpg=PA103&amp;ots=UMZdA9qBJU&amp;dq=andreas%20choringius&amp;hl=et&amp;pg=PA11#v=onepage&amp;q&amp;f=false &quot;Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel&quot;], 1843 seite 11 &lt;/ref&gt;[[Virumaa]] ja [[Ingerimaa kubermang]]u Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]].

[[File:&quot;Ingria&quot; (22257846155).jpg|pisi|Johannes Blaeu, Geographia Blaviana (1659)]]
[[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|left|1680]]
[[File:Seconde carte des courones du Nord qui comprend le Royaume de Danemark et cetera I Covens et C Mortier AAmsterdam.JPG|pisi|[[Virumaa]] ja Alutaguse, Baltia quae et Scandia, Finningia (1659)]]
[[17. sajand Eestis|17. sajand]]i alguses asusid Alutaguse piirkonda põgenikud Venemaalt, põgenedes Peipsi järvest lääne pool toimunud [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] ja [[Segaduste aeg|Segaduste aja]] eest. Sajandi lõpus rändasid vene [[vanausulised]] [[Peipsi]] rannikule [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] kandis. Ümberasunud [[vene õigeusk]]like luteri usku ümberpööramise soodustamiseks ehitati piirkonda [[Iisaku kirik]] ning moodustati ka eraldi [[Iisaku kihelkond]]. Usuvahetuse omaksvõtnute kohta tuli kasutusele nimetus [[poluvernikud]] (pooleusulised). {{Vaata|Vanausulised Eestis}}

[[1641]] nimetati piirkonda esimene [[Narva praostkond|Narva]], Ingeri ja Alutaguse [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend|Narva ja Ingerimaa superintendendiks]] [[Heinrich Stahl]], [[Narva]]s.&lt;ref&gt;''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2.2: Estland'', Görlitz, 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=960 lk.190]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.1.32:1?1446,1130,700,118,0 Saaga TLA.236.1.32:1]&lt;/ref&gt;. [[1651]]. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa kubermang]]uga, Narva, kui [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] keskus aga ühendati [[Ingerimaa kubermang|Ingeri]]ga&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://web.archive.org/web/20250413105824/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 73&lt;/ref&gt;. [[1654]]. aastal moodustati Jõhvi ja Vaivara kihelkonna kaugematest osadest [[Iisaku kirikukihelkond]], mis sellistes piirides eksisteeriris iseseisvana aastani [[1744]]. Uuesti moodustati Iisaku kihelkond [[1867]]. aastal.

Ajaloolist Alutaguse kihelkonna nime, kui ajaloolist territoriaalset mõistet, mis hõlmas antud territooriumil asuvaid väiksemaid [[haldusüksus]]i, kasutati kuni 19. sajandini paralleelselt antud ajal kehtiva haldusjaotusega. Samuti oli rahvasuus kasutusel Alutaguse kui koondmõiste [[Virumaa]] nelja idapoolse ([[Vaivara kihelkond|Vaivara]], [[Iisaku kihelkond|Iisaku]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]]) kohta.

== Venemaa keisririigis ==
{{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides}}

[[1772]]. aastal moodustati [[Viru praostkond|Viru praostkonnas]]  [[Virumaa]] idaosa [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Viru-Nigula kihelkond|Nigula]] ning [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnast]] [[Alutaguse praostkond]]. 20. sajandi alguses olid Alutaguse praostkonna [[Kirikukihelkond|kirikukihelkon]]nad [[Rakvere kreis]]is [[Virumaa]]l: [[Viru-Nigula kihelkond|Nigula kihelkond]], [[Lüganuse kihelkond]], [[Jõhvi kihelkond]], [[Iisaku kihelkond]],  [[Vaivara kihelkond]]&lt;ref&gt;Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/80 74]-[https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308371/283346/page/81 75]&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Narva-Alutaguse praostkond}}
[[1888]] saatis [[õigeusu kirik]] [[Kostroma]] [[Ipatjevi klooster|Ipatjevi kloostrist]] [[nunn]] [[Varvara (Blohhina)]] kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal [[1891]] anti luba rajada Pühtitsasse [[nunnaklooster]], mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse [[patroon]] oli [[Eestimaa]] [[kindralkuberner]] vürst [[Sergei Šahhovskoi]]. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri [[Illuka kirik]]. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. [[Kuremäe klooster]], [[Kuremäe]] külas oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.

Uuemal ajal muutus Alutaguse tähendus rohkem mõisteks Alutaguse metsad, tähistamaks suuri metsaalasid Ida-Viru maakonna kesk- ja lõunaosas.

==Alutaguse Eesti Vabariigis==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus 1925. aastal.]]
Eesti iseseisvumisel moodustati 1920. aastal omaette [[Alutaguse maakond]] koos Narva linnaga. Eelkõige pealinna valiku probleemi tõttu likvideeriti maakond 1921. aastal. Alutaguse nimi kerkis arutlustes ka hiljem haldusüksuse nimevariandina üles. 1939. aastal moodustati, [[1939. aasta vallareform]]iga  [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]]. 
{{vaata|Alutaguse maakond|Alutaguse vald (1939)}}

==Eesti NSV-s ==
[[File:АТД Эстонии-1957.png|pisi|[[Eesti NSV haldusjaotus]] 1957. aastal]]
Eesti NSV-s rajoonide moodustamisega, moodustati Alutaguse läänepoolsest osast [[Kiviõli rajoon]] ([[Askele muinaskihelkond|Askele muinaskihelkon]]na järeltulija), idapoolsest [[Narva linnapiirkond]] ja keskosast [[Jõhvi rajoon]].  1959. aastal moodustati Kiviõli ja osast Jõhvi rajoonist [[Kohtla-Järve linnapiirkond]], millega 1961. aastal ühendati ülejäänud Jõhvi rajooni osa, 1962. aastal liideti ka seni [[Jõgeva rajoon]]i kuulunud [[Lohusuu]]-[[Avinurme]] ümbrus. 1964 aastal reorganiseeriti Kohtla-Järve ja Narva linnapiirkond [[Kohtla-Järve rajoon]]iks&lt;ref&gt;Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/08/12 Pilk Alutaguse ajalukku VI], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja,  nr. 173, 8 september 1989&lt;/ref&gt;, kuhu kuulus ka [[Alutaguse külanõukogu]].

== Alutaguse piirkonna kronoloogia ==
===Taani riik===
*1219–1220 – Taani allutas ja ristis Virumaa ning [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse kihelkon]]na alad.
*[[1223]]–[[1224]] – saarlaste algatatud ülestõusust võtsid osa ka alutaguslased. Ülestõusu käigus vabastati vallutajatest peaaegu kogu Eesti (v a [[Tallinn]]). 
*1238 – Stensby lepinguga tagastati Taanile [[1227]]. aastast Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu) käes olnud maad (Harjumaa, Revala, Virumaa). 
*Taani hindamisraamatus, mida koostati kuni 1241. aastani, oli Alutagusel ''Alentagh'' 316 adramaad.
*[[1253]] – novgorodlased ja karjalased laastasid maa-alad lääne pool Narva jõge.
*[[1255]] – toimus venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse
*1256 – esimesed teated Narva linnusest, mille olid ''Narvia'' küla lähistele ehitanud taanlased.
*[[1267]] – toimus kaks venelaste rüüsteretke läbi Alutaguse Rakvere alla. 
*[[1268]] – jaanuaris tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 
*1268. aasta [[18. veebruar]]il leidis aset [[Kihola jõgi|Kihola jõel]] verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lahingus lüüa. Novgorodi vürst [[Daumantas]] rüüstas tagasiteel Virumaad.
*[[1294]] – Novgorodi vürsti väesalk põletas Narva
*[[13. sajand]]il – moodustati Alutaguse kihelkonna aladele Jõhvi ja Narva kirikukihelkond (hilisem Vaivara kihelkond).
*18. veebruaril 1268 ründasid kihelkonda [[Novgorod]]i [[vürst]] [[Dmitri]] ja [[Pihkva]] vürst Daumantase väed.
*[[14. sajand]]ini – ei olnud Alutaguse kihelkond halduslikult jagatud. 
*[[1341]] – venelased põletasid teist korda Narva asula
*1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
*1346 – Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega) [[Saksa ordu]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] Liivi ordule.
===Liivi orduriik===
*1347. aastal algas Alutagusel Liivi ordu võimuperiood. Moodustati [[Narva foogtkond]], kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala. 
*1347 – alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. 
*[[1349]] – moodustati [[Vasknarva foogtkond]], samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene [[Vasknarva ordulinnus]], kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal. 
*[[1354]] – mainiti esimest korda Jõhvi kihelkonda Alutaguse kihelkonna koosseisus.
*[[1367]] – venelased põletasid kolmandat korda Narva.
*[[1407]] – [[29. juuni]]l tungisid pihkvalased vürstide Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
*[[1427]]–[[1442]] ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles ''Nyslot''. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
*[[1501]] – venelaste vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Alutaguse ja Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Teine vene vägi tegutses samal ajal Lõuna- ja Kesk-Eestis. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.
===Liivi sõda===
*[[22. jaanuar]] 1558 – [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva]] vägi tungis põhjas Alutaguse ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
*[[11. mai]] 1558 – moskvalased vallutasid Narva.
*[[6. juuni]] 1558 – moskvalased vallutasid Vasknarva.
*[[4. juuni|4.]]–6. juuni [[1561]] – andis Viru [[rüütelkond]] [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi]] kuningale [[Erik XIV]]-le.
*1561, [[1566]] ja [[1571]] – [[katk]]uaastad.
*[[1570]] – moskvalased rüüsteretk Narva, tapeti, hävitati, põletati.
*[[1573]] – moskvalased suur sõjakäik Narva kaudu Eestisse, vallutati [[Paide linnus]]. Pärast Paide vallutamist liikus 16 000-meheline sõjavägi Läänemaale, sai aga [[Koluvere lahing]]us rootslastelt lüüa.
*[[6. november]] [[1581]] – [[rootslased]] vallutasid moskvalastelt Narva.

===Rootsi riik===
*1581–[[1591]] – Rootsi ajal kuulus Alutaguse [[Ingerimaa]] koosseisu.
*[[10. august]] [[1583]] – Venemaa sõlmis Rootsiga [[Pljussa vaherahu]], mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti jäid ajutiselt Rootsi võimu alla.
*1591–[[1617]] – Narva ja Vasknarva foogtkond ühendati [[Narva lään]]iks. 
*[[15. sajand]]il – liideti Lüganuse kihelkonna alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga. 
*[[17. sajand]]il – liideti [[Mahu kihelkond|Mahu kihelkonna]] alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga. Alutaguse kihelkonna halduspiir ulatus sellest ajast [[Kunda jõgi|Kunda jõeni]].
*1617 – oli Alutaguse kihelkond Ingerimaa osana.
*1623 – mainiti esimest korda Vaivara kihelkonda (''Waywerschen Kerspel'') – endine Narva kihelkond.
*[[1641]] – liideti Alutaguse kiriklikult Tallinna piiskopkonnaga&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0071.html lk. 61]&lt;/ref&gt;, [[Narva]] linnakoguduste, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] alade [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narva ja Ingerimaa superintendendiks]], [[Narva]]s nimetati [[Heinrich Stahl]], 1646. aastast aga lahutati taas Tallinna piiskopkonnast&lt;ref&gt;Kyrkohistorisk Årsskrift, Sjuttonde årgången, 1916, [https://runeberg.org/kyrkohist/1916/0277.html s. 239]&lt;/ref&gt;
*[[1651]] – ühendati Alutaguse kihelkond Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa kubermang]]uga.
*1654–1744 – eksisteeris Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744. aastal liideti osa Iisaku kihelkonna alasid Jõhvi ja osa [[Viru–Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnaga]].
*[[1658]]. aastal sõlmiti [[Vallisaare mõis]]as (''Usnowa'') Vaivara kihelkonnas [[Vallisaare vaherahu]], mis peatas [[1656]]. aastal Venemaa poolt alustatud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]].

=== Vene riik ===
*[[1700]] – [[Riia]] all algas [[Põhjasõda]]. Venelaste esimesed rüüstesalgad tungisid septembris Alutagusesse. Algas Narva piiramine venelaste poolt. [[19. november|19. novembril]] toimus Põhjasõjas esimene [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]
*[[1703]]–[[1704]] – venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
*1704 – venelased vallutasid [[Narva lahing (1704)|Narva lahingus]] linna.
*1704 – eraldati [[Narva maakond]] Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaaga.
*[[1708]] – Narva ja Tartu kodanikkond viidi Venemaale sundasumisele, kes osaliselt pääsesid tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surid asumisel.
*1708–[[1722]] – oli Alutaguse kihelkond koos Viru- ja Tartumaaga Narva maakonna nime all [[Peterburi kubermang]]u koosseisus kui vallutatud ala.
*[[10. september|10. septembril]] [[1721]] sõlmiti [[Uusikaupunki rahu]], mis lõpetas Põhjasõja. Rootsi loovutas sellega Eestimaa kubermangu, Ingerimaa, [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Saaremaa]]. 
*[[1771]] – Alutaguse kihelkonda moodustati üks kahest Virumaa [[praostkond|praostkonnast]].
*[[1783]] – loodi [[Narva kreis]], kuhu kuulusid osa Alutaguse kihelkonna maid ja osa Narva jõe taguseid alasid.
*[[1797]] – eraldati Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liideti Eestimaa kubermanguga.
*[[1798]]–[[1888]] – moodustati Alutaguse kihelkonna [[adrakohtu ringkond]], kuhu kuulus Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonna]] alad.
*[[1816]] – jõustus [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadus]], mis vabastas talupojad [[pärisorjus]]est, kuid ei lahendanud maaküsimust.
*[[1856]] – [[5. juuni]]l anti välja uus talurahvaseadus, mis võimaldas [[talupoeg]]adel maad rentida või osta päriseks.
*1867 – moodustati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunapoolsetest aladest Iisaku kihelkond.
*[[1892]] – liideti enamik valdu suuremateks valdadeks.

==Vaata ka==
*[[Alutaguse maakond]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*[[Arnold Schulbach]]. Õitsituled. Eesti Ajakirjanikkude album. Koguteos I. Eesti Ajakirjanikkude Ühingu väljaanne nr 1. Eesti Kirjastamise Ühisus. Tallinn 1922
*[[Otu Liiv]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/5596.pdf Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Koos asustuse tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal]. Kirjastus: Loodus, Tartu, 1928, 128 lk
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/08/30/6 Pilk Alutaguse ajalukku I], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 166, 30 august 1989, lk 2
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/08/31/5 Pilk Alutaguse ajalukku II], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 167, 31 august 1989, lk 2
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/02/6.1 Pilk Alutaguse ajalukku III], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 169, 2 september 1989 lk 3
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/05/13 Pilk Alutaguse ajalukku IV], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja,  nr. 170, 5 september 1989
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/06/9 Pilk Alutaguse ajalukku V], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja,  nr. 171, 6 september 1989
*Vello Reima, [https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/08/12 Pilk Alutaguse ajalukku VI], Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja,  nr. 173, 8 september 1989

==Välislingid==
*{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 70–75 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA70,M1}}

[[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Virumaa ajalugu]]</text>
      <sha1>qjkmjclt6fn6wvw4aqsvg8xh38ui0ak</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andreas Melitz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695682</id>
    <revision>
      <id>7265293</id>
      <parentid>7006742</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:56:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265293</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2132" sha1="0f4zg6xjl1be5b1sqjr041v3fet2wvv" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Andreas Melitz
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[15. september]] [[1675]]
| sünnikoht =  [[Kuressaare]] [[Saaremaa]]
| surmaaeg = [[12. veebruar]] [[1736]] 
| surmakoht = [[Haapsalu]] [[Tallinna kubermang]] [[Venemaa Keisririik]]
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = Tartu Ülikool
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = koguduse[[pastor]], [[praost]]
| töökoht = [[Haapsalu Püha Johannese kogudus]], [[Ranna-Lääne praostkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = vend [[Georg Melitz]] (surn. 1710) [[Püha Jakobi kogudus]]e pastor 
| autogramm = 
}}'''Andreas Melitz''' ([[15. september]] [[1675]] [[Kuressaare]]  [[Saaremaa]] – [[12. veebruar]] [[1736]] [[Haapsalu]] [[Tallinna kubermang]] [[Venemaa Keisririik]]) oli Eestimaa vaimulik.

Andreas Melitz õppis [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]is. 1696. aastast oli [[Kuressaare linnakool]]i [[rektor]] ning oli [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] ajal rügemendipastor Rootsi armees, sh aastatel 1697, 1702 Rootsi Kuressaare [[garnison]]i ja lossipastor&lt;ref&gt;[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://web.archive.org/web/20251213235714/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 89&lt;/ref&gt;.

1705. aastast oli ta [[Haapsalu Püha Johannese kogudus]]e jutlustaja&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1176837230}}&lt;/ref&gt; Haapsalus ja aastatel  1716–1736 [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne]] [[praost]].

== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Melitz, Andreas}}
[[Kategooria:Haapsalu Püha Johannese koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Saaremaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Ranna-Lääne praostid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1675]]
[[Kategooria:Surnud 1736]]</text>
      <sha1>0f4zg6xjl1be5b1sqjr041v3fet2wvv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva linnakonsistoorium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>697741</id>
    <revision>
      <id>7265161</id>
      <parentid>7263980</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:14:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7265161</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10214" sha1="6gdcc6e12agsk69o3pykzw69w0g2kum" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Narva linnakonsistoorium
| omakeelne_nimi = 
| embleem = 
| embleemisuurus = 
| embleemivärvid = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = 1646&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1932/12/08/5 Kirikuseadus 1832—1932.], Eesti Kirik, nr 50, 8. detsember 1932&lt;/ref&gt;
| asutaja = 
| lõpp = 1822&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = 
| asukoht = Narva
| piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u/[[Ingerimaa kindralkubermang]]u Narva linn
| liikmed = 
| keeled = 
| peasekretär = 
| juht_nimetus = [[Narva ja Ingerimaa superintendent]]
| juht_nimi = vt. [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]]
| juht2_nimetus = Narva linnakonsistooriumi eesistuja/president
| juht2_nimi =Johann Govinius &lt;br/&gt;[[Johann Heinrich Lange]]&lt;br/&gt;Samuel Traugott Andreae &lt;br/&gt;
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = Narva linnakogudused: [[Narva Jaani kirik|Narva kuningliku toomkiriku toomkogudus]], &lt;br/&gt;[[Narva Johannese kogudus]], &lt;br/&gt;[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Narva Mihkli kogudus]]
| eelarve = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
}}'''Narva linnakonsistoorium''' oli 1646. aastal asutatud Narva linnakoguduste  haldus- ja kohtulik  kirikuvalitsus ([[konsistoorium]]).

[[1617]]. aastal [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ([[Schlüsselburgi kindlus|kindlus]]e) ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i.  Alade kirikud ja koolid anti kõige esiteks [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskopi valitseda&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=23&amp;ocr=true s. 17],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;. 
[[File:BM08073Am.jpg|pisi|Vaade Rootsiaegsele Narvale.]]
[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]
1636. aastal loodi [[Rootsi Liivimaa]]l Rootsi riigikiriku kuus [[praostkond]]a:  Eesti aladel Narva, [[Pärnu praostkond|Pärnu]] ja [[Tartu praostkond|Tartu]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. 1646. aga asutati Rootsi kuninganna [[Kristiina]] poolt iseseisev konsistoorium Narva, mille alla kuulusid peale [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva linn ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alad]] Eestimaal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.  1641 moodustati Ingerimaal oma Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift'') keskusega Narvas ja 1641. aastast oli Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] alade [[Narva ja Ingerimaa superintendent]], esimene [[superintendent]] oli [[Heinrich Stahl]]. 

Narva konsistoorium tegutses superintendendi juhtimisel ja lisaks superintendendile pidid konsistooriumi liikmetena olema rootsi, saksa, soome ja vene pastor ning Narva triviaalkooli ([[Narva toomkool]]i) teoloogiaõppejõud; olulisemate küsimuste lahendamisel võidi koopteerida lähimaid saadaolevaid preestreid&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=24&amp;ocr=true s. 18],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;. Konsistooriumi ametnikeks olid notar ja vene keele tõlk. Narva linnakonsistooriumi haldusalasse kuulusid Narva  saksa, rootsi ja soome kogudus ning kogudus&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=118&amp;ocr=true s. 112], ''Ivangorod''. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; [[Ivangorod]]is, kuni 1646. aastal liideti, kuninganna Kristiina poolt 1646. aasta 1. juulil allakirjutatud resolutsiooniga, seni iseseisev Ivangorod Narvaga.

1651. aastal viidi Rootsi Ingerimaa kubermangu pealinn [[Nyen]]ist, Narva. [[1651]]. aastal ühendati aga Alutaguse kihelkond Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa]]ga, Narva aga ühendati [[Ingerimaa kubermang]]uga.&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://web.archive.org/web/20250413105824/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 73&lt;/ref&gt; Narvas asus ka Ristija Johannese kirik ehk [[Narva Rootsi toomkirik]].  Narva linnakonsistoorium ja Narva linnakogudused, olid 1663. aastast [[Viiburi piiskop]]i järelevalve all.&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0072.html lk. 62]&lt;/ref&gt;.

[[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa kiriku]] Ingerimaa ringkonda kuulusid lisaks Narva linnakogudustele ka [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa luteriusu]] Ingeri kirikukihelkondade maa- ja linnusekogudused.

Narvas asunud [[Narva kindlus]]e rügemendivaimulikud ja lossijutlustajad ei allunud kohalikule Narva linnakonsistooriumile, vaid allusid otse [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Ingerimaa superintenden]]dile ja Rootsi sõjaväe ülemjuhatusele. Narva linnakonsistoorium ja garnisoni vaimulikud olid nagu kaks paralleelset maailma ja kuigi mõlemad tegutsesid füüsiliselt samas linnas, määras lossi- ja rügemendivaimulikud ametisse Rootsi kuningas, kindralkuberner või superintendent, jättes kohaliku linna kirikuvalitsuse otsustusõigusest täielikult kõrvale. Igapäevases teenistuses ja administratiivselt allusid lossijutlustajad ja välipreestrid kahele instantsile: [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]]ile (lossipealikule/Narva lossi [[Narva komandant|komandandile]]), kuna nad olid lossi personali koosseisus ja said palka riigikassast (mitte linna kirikumaksudest) ja rügemendiülemale ja peavälipastorile. Sõjaolukorras või rügementide liikumisel allusid rügemendivaimulikud oma ooberstile ning Rootsi armee spetsiaalsele sõjaväekonsistooriumile.

[[File:Narva 0003-050 800x600.jpg|pisi|[[Narva Jaani kirik]]]]
[[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|Narva Miikaeli kirik]] 1856. aastal]]
1686. aasta Rootsi kirikuseadusega kaotati [[Alamkonsistoorium|alamkonsistoorium]]id, Rootsi [[1686]]. aasta kirikuseaduse täiendusega&lt;ref&gt;&quot;Declaration der Kirchen-Ordnung. Königliche Majestäten gnädigste Resolutsion und Erklärung derer von Ritter- und Priesterschaft in Ehstland, durch den Bischof Johann Heinrich Gerthius&quot; [[Nordische Miscellaneen]]. 1781 [https://web.archive.org/web/20241227043902/https://www.ub.uni-bielefeld.de/cgi-bin/neubutton.cgi?pfad=/diglib/aufkl/nordmisc/032812&amp;seite=00000164.TIF lk. 163–193]&lt;/ref&gt;, muutus Eesti-&lt;ref&gt;Andres Andresen, Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus.”Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika, Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), lk 36&lt;/ref&gt; ja Ingerimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku osaks.

[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järel, pärast Narva liitmist Venemaa keisririigis [[Peterburi kubermang]]u, allus [[Narva raad]] ja Narva linnakonsistoorium, Peterburis asuvale [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]ile administratiivasjades ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakoh]]tule kohtuasjades. 

Narva linnakonsistooriumi ringkonna ala vähenes hiljem, Narva linna alale, kui pärast Põhjasõda 1721 Ingerì ühendati [[Peterburi kubermang]]uga. 1810. aastal kuulusid Narva linnakonsistooriumisse: [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese saksa kogudus]]e vanempastor  [[Samuel Traugott Andreae]] ja vaimulikud assessorid  [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]]e pastor Erik Wilhelm Skotte, saksa koguduse noorempastor Jacob Andreas Makowski.

== Vaata ka ==
*[[Narva Jaani kirik]], [[Narva Johannese kogudus]]
*[[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]
*[[Narva Rootsi toomkirik]], [[Narva Rootsi toomkirik#Narva kuninglik toomkirik|Narva kuningliku toomkiriku kogudus (toomkogudus)]]
*[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]], [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]]
*[[:Kategooria:Narva konsistooriumi vaimulikud assessorid|Narva konsistooriumi vaimulikud assessorid]]
*[[Ingerimaa konsistoorium]]

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1933/01/02/31 Eestimaa 8 piiskopi all], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 1, 2 jaanuar 1933
*Carl Öhlander, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1f9f6964-7a99-43b9-84a4-d8eed739cb3a/content Om den svenska kyrkoreformationen uti Ingermanland : ett bidrag till svenska Kyrkans historia åren 1617-1704], UPPSALA 1900, ALMQVIST &amp; WIKSELLS BOKTRYCKERI-AKTIEBOLAG
*Carl Öhlander, [https://files01.core.ac.uk/download/pdf/18414162.pdf BIDRAG TILL KÄNNEDOM OM INGERMANLANDS HISTORIA OCH FÖRVALTNING I 1617—1645], HARALD WRETMANS TRYCKERI, UPSALA 1898.
*Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=111&amp;ocr=true s. 105], ''Assessorer vid konsistoriet i Narva''. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.

[[Kategooria:Narva linnakonsistoorium| ]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]
[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]</text>
      <sha1>6gdcc6e12agsk69o3pykzw69w0g2kum</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jared Isaacman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699346</id>
    <revision>
      <id>7265492</id>
      <parentid>7089381</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:27:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3820" sha1="bnwjc2vtpj75rklvgwz2f2nvvhunai1" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Jared Isaacman
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Jared isaacman official portrait.jpg
| pildiallkiri = Jared Isaacman (2025)
| amet = 15. [[NASA]] peadirektor
| ametiajaalgus = 18. detsember 2025
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Bill Nelson]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünninimi    = Jared Taylor Isaacman
| sünniaeg     = 
| sünnikoht    = [[Summit (New Jersey)|Summit]], [[New Jersey]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Embry–Riddle'i Aeronautikaülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}

'''Jared Taylor Isaacman''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1983]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] miljardärist ettevõtja, lendur ja [[kommertsastronaut]]. Alates 18. detsembrist 2025 on Isaacman [[NASA]] [[NASA peadirektor|peadirektor]]. 

Ta on makselahenduste ettevõtte [[Shift4 Payments]] asutaja ja juhatuse esimees ning erinevatele [[NATO]] õhuvägedele õhuvõitlusetreeninguid pakkuva [[Draken International]]i asutaja. Isaacmani on peetud oluliseks erasektori kosmoselendude edendajaks, kelle abil on kosmosetööstuses konkurents suurenenenud ning sõltuvus riiklikest programmidest vähenenud. 2025. aasta mai seisuga hinnati tema netoväärtuseks 1,4 miljardit [[USA dollar]]it.&lt;ref name=&quot;Worth&quot; /&gt;

Isaacman oli 2021. aastal toimunud [[Inspiration4]] komandör, mis oli esimene [[amatöörastronaut]]idest koosneva meeskonnaga kosmoselend. Hiljem juhtis ta missiooni [[Polaris Dawn]], mille käigus temast sai esimene eraisik, kes on sooritanud [[kosmosekõnd|kosmosekõnni]].&lt;ref name=&quot;Walk&quot; /&gt; Ta viibis avakosmoses 7 minutit ja 56 sekundit.

Detsembris 2024 nimetas president [[Donald Trump]] Isaacmani [[NASA]] peadirektori kandidaadiks. Aprillis 2025 toimunud kuulamisel Kongressis rõhutas Isaacman oma &quot;autsaideri&quot; staatust ja ettevõtlustausta, väljendades soovi tuua agentuuri &quot;uus teaduse ja avastuste kuldaeg.&quot; Isaacmani küsitleti ka seoses tema tiheda seotuse tõttu [[Elon Musk]]iga, kelle firma [[SpaceX]] on NASA suurim alltöövõtja. 31. mail võttis Trump Isaacmani kandidatuuri tagasi.&lt;ref name=&quot;Chief&quot; /&gt; Trump esitas Isaacmani kandidatuuri uuesti 4. novembril ning [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senat]] kinnitas selle 17. detsembril. Ta vannutati ametisse järgmisel päeval.&lt;ref name=&quot;Sworn&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Worth&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Who is Jared Isaacman? Career, net worth of Donald Trump's pick to head NASA |väljaanne=Cincinnati Enquirer |url=https://eu.cincinnati.com/story/news/2024/12/05/jared-isaacman-net-worth-career-bio-donald-trump-nasa/76796611007/ |vaadatud=2025-08-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Walk&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri='Earth sure looks like a perfect world': First non-professional astronauts walk in space |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/live/crkmgvzl70yt |vaadatud=2025-08-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Chief&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri='I was a good, visible target': Jared Isaacman on why Trump pulled his NASA chief nomination |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/space-exploration/i-was-a-good-visible-target-jared-isaacman-on-why-trump-pulled-his-nasa-chief-nomination |vaadatud=2025-08-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sworn&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=US Senate confirms Jared Isaacman as new NASA administrator |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/space-exploration/us-senate-confirms-jared-isaacman-as-new-nasa-administrator |vaadatud=2026-02-10}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Isaacman,Jared}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lendurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>bnwjc2vtpj75rklvgwz2f2nvvhunai1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andreas Forselius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699915</id>
    <revision>
      <id>7265292</id>
      <parentid>7102963</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:55:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265292</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3294" sha1="6mbhagl5uw6zy6h6kb56lw2b8qrz49s" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Andreas Forselius
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = [[31. detsember]] [[1637]] 
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| surmaaeg = [[12. jaanuar]] [[1678]] 
| surmakoht = [[Põltsamaa]], Liivimaa 
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = [[Rostocki Ülikool]]
| haridus = 
| elukutse = vaimulik
| tegevusala = kogudusepastor, praost
| töökoht = [[Põltsamaa kogudus]], [[Tartu praostkond]]
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = 
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Forselius]]ed
| autogramm = 
}}'''Andreas Forselius''' ([[31. detsember]] [[1637]] [[Tallinn]] – [[12. jaanuar]] [[1678]] [[Põltsamaa]], Liivimaa) oli Liivimaa vaimulik.

Andreas Forselius sündis 1637. aastal Tallinnas, [[Johann Haquinus Forselius]]e ja Anna [[Falck]]i peres.&lt;ref&gt;Aivar Põldvee, [https://web.archive.org/web/20240703084337/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/e563c1aa-577d-4880-8e0d-5bff11dc175f/content Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal], Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tallinn, 2010, lk 61&lt;/ref&gt;

Alustas õpingutega koduõppes ja jätkas [[Tallinna gümnaasium]]is ning [[Rostocki Ülikool]]is (1658).&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 107&lt;/ref&gt;

Ta oli 1661–1678 [[Põltsamaa Niguliste kogudus|Põltsamaa kogudus]]e pastor, ka 1671&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000401558225|Forselius, Andreas (1637-1678)}}&lt;/ref&gt;–1678 [[Tartu praostkond|Tartu praostkon]]na, [[Viljandi praostkond|3. osa (Viljandi)]] praost.

== Isiklikku ==
Tema isa, [[Johann Haquinus Forselius]] oli [[Tallinna Toomkool]]i koolmeister-juhataja (rektor), [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]]i rektor, [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] ja [[Risti kogudus]]e pastor.

Vend [[Johannes Forselius]]  (1640–1665)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1350537497|Forselius, Johann (-1665)}}&lt;/ref&gt; sai [[30. juuni]]l [[1664]] Rostocki Ülikoolis magistriks ja õppis aastal [[1665]] [[Uppsala Ülikool]]is doktori kraadi omandamiseks ning suri seejärel. Teine vend [[Bengt Gottfried Forselius]]  (1660–1688) oli Eesti rahvakooli asutaja. Õemees [[Gabriel Herlin]] oli Bengt Gottfriedi kaastööline rahvakoolide asutamisel ning [[Risti kogudus|Risti]], [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]], ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]e õpetaja, 

Poeg&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U480 Forselius, Anders], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt; Anders Forselius oli jurist ja [[Svea õuekohus|Svea õuekoh]]tu asjaajaja, õepoeg [[Axel Julius Herlin]] oli [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]e abiõpetaja ja [[Viru-Jaakobi kogudus]]e õpetaja.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*{{BBLD|0000000401558225}}
[[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa Niguliste koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu praostid]]
[[Kategooria:Sündinud 1637]]
[[Kategooria:Surnud 1678]]</text>
      <sha1>6mbhagl5uw6zy6h6kb56lw2b8qrz49s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rago rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702769</id>
    <revision>
      <id>7265082</id>
      <parentid>6998754</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:05:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2073" sha1="3bx42k7h4jhk3v1cst45uxesr7baj2u" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Rago rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Rago nasjonalpark
| pilt              = Lake in the rago.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Nordlandi maakond]], [[Norra]]
| laiuskoord        = 67.44008876
| pikkuskoord       = 15.99801049
| pindala           = 167
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 1971
| valitseja         = [[Norra Looduskaitse Direktoraat]]
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Rago rahvuspark''' ([[norra keel]]es: ''Rago nasjonalpark'') on rahvuspark [[Norra]]s [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonnas]] [[Sørfoldi vald|Sørfoldi vallas]]. Park asutati 22. jaanuaril 1971.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

Rago piirneb idas [[Rootsi]] [[Padjelanta rahvuspark|Padjelanta rahvuspargiga]], mis omakorda piirneb kahe teise rahvuspargiga. Kõigi nende kaitsealade kogupindala on umbes 5400 ruutkilomeetrit, moodustades ühe suurima kaitseala [[Euroopa]]s.&lt;ref name=&quot;Visit&quot; /&gt;

Rago rahvuspargi piires asuvad [[Storskogvatnet]]i ja [[Litlverivatnet]]i järv. Pargi kagupoolses osas leidub [[liustik]]ke. Rago rahvuspargis ei ole rikkalikku taimestikku, seda osalt vaese pinnase ja karmi kliima tõttu. Metsased alad koosnevad peamiselt [[mänd]]idest. Puude vahel kasvab palju alpitaimi. Loomade ja lindude liigirikkus ei ole samuti eriti suur. Pargis elavad [[Põder|põdrad]] ning poolkodustatud [[Põhjapõder|põhjapõdrad]]. Seal leidub ka [[ahm]]e.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About the national park |väljaanne=Rago nasjonalpark |url=https://ragonasjonalpark.no/en/about-the-national-park/ |vaadatud=2025-10-19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visit&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Rago National Park |väljaanne=Visit Norway |url=https://www.visitnorway.com/listings/rago-national-park/230599/ |vaadatud=2025-10-19}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Norra rahvuspargid]]
[[Kategooria:Nordlandi maakond]]</text>
      <sha1>3bx42k7h4jhk3v1cst45uxesr7baj2u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Hermann von Güldenschantz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703204</id>
    <revision>
      <id>7264971</id>
      <parentid>7264955</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:22:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7264971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40275" sha1="4s2eb3dotal239j69gy93nzkwlb973q" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. 1775. aastal Siberi jalaväerügemendis sõjaväeteenistust alustanud Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;

== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]).

Ta abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri 12. (23.) märtsil 1775 Siberi jalaväerügemendis. 6. (17.) detsembril 1777 jätkas ta teenistust [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teenisid ka tema kolm vanemat venda: Georg Wilhelm, Jacob Magnus ja Johann Carl von Güldenschantz.

'''Georg Wilhelm von Güldenschantz''' (vene k. ''Егор Васильевич Гильденшанц, фон''; u pärast 1752 – enne 22. aprilli 1793) – teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis alates 1770. aastast. 1773 ülendati ta [[seersant|seersandist]] [[kornet (auaste)|kornetiks]]. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina. 1. mail 1786 määrati ta rügemendi [[kortermeister|kortermeistriks]] ning samas ametis teenis ta ka 1789. aastal, mil väeüksus kandis juba Pihkva tragunirügemendi nimetust. 1. jaanuariks 1793 oli Georg rügemendist lahkunud. 1793. aastaks oli ta tõusnud porutšiku auastmesse.&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;/&gt;

'''Jacob Magnus von Güldenschantz''' (vene k. ''Яков Васильевич Гильденшанц, фон'') – teenistuse algus 1774. Pihkva karabinjeeride rügemendis 1776–1781, 1777 ülendati seersandist [[vahtmeister|vahtmeistriks]]. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1789–1797 [[Kiiev]]i garnisoni koosseisus. 1789 ülendati ta porutšikuks.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;/&gt;

'''Johann Carl von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Васильевич Гильденшанц, фон''; 17. (28.) veebruar 1758 – ?) – teenistuses samas Pihkva rügemendis 1775–1781. Kuni 1776 jefreitor–kapral, pärast seda vooriteenistuja (vene k. ''полковой обозный'') ja seersant. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1786–1791 Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni koosseisus. Alates 1786 alamporutšik.&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;/&gt;

Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (1767, [[Pärnu]] – 1826), kelle isa kapten Carl Johann von Klostermann (1714–1780) teenis Pärnu garnisonis. Georgi ja Eleonora abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;/&gt;

Ka Jacob Magnus oli abielus. Tema kolm poega Alexandr (langes 6. oktoobril 1813 [[Leipzig]]i all), Georg ja Jacob jätkasid perekonna sõjaväelisi traditsioone, teenides samuti Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;/&gt;

Sõjaväelase elukutse valis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, '''Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz''' (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц, фон'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;/&gt; (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;/&gt; Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. 
Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas.&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;/&gt;

Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.

Otto Hermann oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]].

[[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734).

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1775–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) märts 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral (vene k. ''гефрейт-капрал'') || Teenistuse algus Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. aprill (2. mai) 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral → [[seersant]] || Ülendati jefreitor-kapralist seersandiks. Ülendamiskuupäev on märgitud 25. aprillil 1782 koostatud teenistusnimekirjas.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (17.) detsember 1777 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || [[seersant]] || Teenistuse algus Pihkva karabinjeeride rügemendis. Kuupäev pärineb 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjast.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | september 1778 || Pihkva karabinjeeride rügement || seersant → [[vahtmeister]] (vene k. ''вахмистр'') || 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjas märgitud auaste ja ülendamisaeg; täpne kuupäev puudub.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || nooremfänrik ehk [[:en:Podpraporshchik|alampraporštšik]] (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || [[Vecpiebalga]] (Alt-Pebalgi) koguduse 1779. aasta armulaualiste nimekirjas on Otto Hermanni nime juures märgitud tema teenistus Pihkva karabinjeeride rügemendis nooremfänrikuna; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]] || alampraporštšik → [[praporštšik]] (vene k. ''прапорщик'') || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev esineb 27. ja 31. detsembril 1784 (7. ja 11. jaanuaril 1785) ning 18. (29.) aprillil 1785 koostatud teenistusnimekirjades. 1783–1786 dislotseerus rügement [[Smolenski kubermang]]us [[:ru:Демидов (город)|Poretšje]]s (vene k. ''Поречье'', tänapäeval Demidov).&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. juuni (9. juuli) 1787 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati alamporutšikust porutšikuks. Ülendamiskuupäev 1. (12.) jaanuari 1795 teenistusnimekirjas. 1. (12.) oktoobril 1787 osalesid rügemendi allüksused [[:ru:Кинбурнская баталия|Kinburni lahing]]us kindral [[Aleksandr Suvorov]]i juhtimisel.&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1792 || Schlüsselburgi jalaväerügement || [[kapten]] || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement dislotseerus Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus ajavahemikus 30.04.–15.10.1800 [[Tula|Tuula]]s, pärast seda [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us, mis kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonipataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonipataljoni.&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonipataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle  Arensburgi garnisonipataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja viimne puhkepaik ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&amp;gid=1&amp;pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;&gt;Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;&gt;''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 308.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 5453, л. 38 об.–39. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad, koostatud 13. oktoobril 1793 ning 1. jaanuaril 1794, 1795, 1796 ja 1797. Porutšikuks ülendatud 26. jaanuaril 1789.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;&gt;[https://forum.vgd.ru/3103/119307/ ''Список армейским офицерам по полкам и баталионам'', 15. märts 1797]. Kiievis paiknenud kindralmajor Vigeli garnisonirügement (''Киевский гарнизонный полк''); porutšik ''Гилдишанцъ'', nr 10.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekirjad: 14.05.1779 – д. 7345, л. 88 об.–89; 01.01.1780 – д. 7346, л. 252 об.–253; 05.09.1780 – д. 7152, л. 293 об.–294; 01.01.1781 – д. 7160, л. 148 об.–149; 01.05.1781 – д. 7161, ч. 2, л. 367 об.–368.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782. Praporštšikuks ülendatud 24. novembril 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad: 27.12.1784 – д. 37, л. 346 об.–347; 31.12.1784 – д. 37, л. 386 об.–387; 18.04.1785 – д. 1004, л. 10 об.–11.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni teenistusnimekirjad: 01.09.1790 – д. 1901, л. 67 об.–68; 1791 – д. 1902, л. 5 об.–6. Alamporutšikuks ülendatud 1. jaanuaril 1786.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 Saaga EAA.1865.3.280/1:7]. Viljandi (''Fellin'') linna 1795. aasta revisjonilehed. Lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantz koos lastega.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136240?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Александр Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 78 об.–79 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 (01.01.1794); д. 6323, л. 54 об.–55 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad. [https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9013 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 9013, kirje nr 886: ''Подпоручик Гольденшанц (Голденшанц) (2), Александр''; saabus 1808. aastal St. Peterburgi tragunirügementi, langes 6. oktoobril 1813 Leipzigi all. [https://www.difmoe.eu/view/uuid:e12dba5e-0ed0-4309-9841-023aab307876?page=uuid:7f596f9c-b258-42fb-8e4c-489da538096e&amp;fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 6, 20.01.1814, lk 2]: 29.11.1813 keiserlik käskkiri, millega kustutati teenistusnimekirjast major Annenkow ja fänrik Güldenschanz.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136250?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Егор Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 79 об.–80 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 ja л. 59 об.–60 (01.01.1794); д. 6323, л. 55 об.–56 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad; alampraporštšik ja seersant.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136459?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Яков Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 6323, л. 56 об.–57. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795. Teenistuse algus ja alampraporštšiku auastme kuupäev 5. juuli 1793.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 940 об.–941. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 1067, л. 15 об.–16. Schlüsselburgi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;&gt;Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;&gt;''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&amp;fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&amp;fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;&gt;''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;&gt;[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;&gt;''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года;  lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;&gt;[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonipataljoni]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonipataljoni.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886.
* Jelenjev, M. N. (vene k. ''Еленев, М. Н.'') [https://kp.rusneb.ru/item/reader/istoricheskaya-hronika-63-go-peh-uglickago-polka-za-200-let-ego-sushestvovaniya-1708-1908-sostavil-63-go-uglickogo-polka-shtabs-kapitan-elenev-predislovie-komandir-63-go-pehotnago-uglickago-polka-polkovnik-linda ''Историческая хроника 63-го пехотного Углицкого полка за 200 лет его существования (1708–1908)'']. Санкт-Петербург, 1908.

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>4s2eb3dotal239j69gy93nzkwlb973q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264974</id>
      <parentid>7264971</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:24:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7264974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40281" sha1="azdudznplnj3b3oea3ozptygmvjljxl" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. 1775. aastal Siberi jalaväerügemendis sõjaväeteenistust alustanud Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;

== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]).

Ta abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri 12. (23.) märtsil 1775 Siberi jalaväerügemendis. 6. (17.) detsembril 1777 jätkas ta teenistust [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teenisid ka tema kolm vanemat venda: Georg Wilhelm, Jacob Magnus ja Johann Carl von Güldenschantz.

'''Georg Wilhelm von Güldenschantz''' (vene k. ''Егор Васильевич Гильденшанц, фон''; u pärast 1752 – enne 22. aprilli 1793) – teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis alates 1770. aastast. 1773 ülendati ta [[seersant|seersandist]] [[kornet (auaste)|kornetiks]]. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina. 1. mail 1786 määrati ta rügemendi [[kortermeister|kortermeistriks]] ning samas ametis teenis ta ka 1789. aastal, mil väeüksus kandis juba Pihkva tragunirügemendi nimetust. 1. jaanuariks 1793 oli Georg rügemendist lahkunud. 1793. aastaks oli ta tõusnud porutšiku auastmesse.&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;/&gt;

'''Jacob Magnus von Güldenschantz''' (vene k. ''Яков Васильевич Гильденшанц, фон'') – teenistuse algus 1774. Pihkva karabinjeeride rügemendis 1776–1781, 1777 ülendati seersandist [[vahtmeister|vahtmeistriks]]. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1789–1797 [[Kiiev]]i garnisoni koosseisus. 1789 ülendati ta porutšikuks.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;/&gt;

'''Johann Carl von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Васильевич Гильденшанц, фон''; 17. (28.) veebruar 1758 – ?) – teenistuses samas Pihkva rügemendis 1775–1781. Kuni 1776 jefreitor–kapral, pärast seda vooriteenistuja (vene k. ''полковой обозный'') ja seersant. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1786–1791 Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni koosseisus. Alates 1786 alamporutšik.&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;/&gt;

Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (1767, [[Pärnu]] – 1826), kelle isa kapten Carl Johann von Klostermann (1714–1780) teenis Pärnu garnisonis. Georgi ja Eleonora abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;/&gt;

Ka Jacob Magnus oli abielus. Tema kolm poega Alexandr (langes 6. (18.) oktoobril 1813 [[Leipzig]]i all), Georg ja Jacob jätkasid perekonna sõjaväelisi traditsioone, teenides samuti Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;/&gt;

Sõjaväelase elukutse valis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, '''Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz''' (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц, фон'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;/&gt; (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;/&gt; Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. 
Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas.&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;/&gt;

Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.

Otto Hermann oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]].

[[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734).

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1775–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) märts 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral (vene k. ''гефрейт-капрал'') || Teenistuse algus Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. aprill (2. mai) 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral → [[seersant]] || Ülendati jefreitor-kapralist seersandiks. Ülendamiskuupäev on märgitud 25. aprillil 1782 koostatud teenistusnimekirjas.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (17.) detsember 1777 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || [[seersant]] || Teenistuse algus Pihkva karabinjeeride rügemendis. Kuupäev pärineb 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjast.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | september 1778 || Pihkva karabinjeeride rügement || seersant → [[vahtmeister]] (vene k. ''вахмистр'') || 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjas märgitud auaste ja ülendamisaeg; täpne kuupäev puudub.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || nooremfänrik ehk [[:en:Podpraporshchik|alampraporštšik]] (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || [[Vecpiebalga]] (Alt-Pebalgi) koguduse 1779. aasta armulaualiste nimekirjas on Otto Hermanni nime juures märgitud tema teenistus Pihkva karabinjeeride rügemendis nooremfänrikuna; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]] || alampraporštšik → [[praporštšik]] (vene k. ''прапорщик'') || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev esineb 27. ja 31. detsembril 1784 (7. ja 11. jaanuaril 1785) ning 18. (29.) aprillil 1785 koostatud teenistusnimekirjades. 1783–1786 dislotseerus rügement [[Smolenski kubermang]]us [[:ru:Демидов (город)|Poretšje]]s (vene k. ''Поречье'', tänapäeval Demidov).&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. juuni (9. juuli) 1787 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati alamporutšikust porutšikuks. Ülendamiskuupäev 1. (12.) jaanuari 1795 teenistusnimekirjas. 1. (12.) oktoobril 1787 osalesid rügemendi allüksused [[:ru:Кинбурнская баталия|Kinburni lahing]]us kindral [[Aleksandr Suvorov]]i juhtimisel.&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1792 || Schlüsselburgi jalaväerügement || [[kapten]] || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement dislotseerus Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus ajavahemikus 30.04.–15.10.1800 [[Tula|Tuula]]s, pärast seda [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us, mis kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonipataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonipataljoni.&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonipataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle  Arensburgi garnisonipataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja viimne puhkepaik ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&amp;gid=1&amp;pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;&gt;Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;&gt;''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 308.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 5453, л. 38 об.–39. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad, koostatud 13. oktoobril 1793 ning 1. jaanuaril 1794, 1795, 1796 ja 1797. Porutšikuks ülendatud 26. jaanuaril 1789.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;&gt;[https://forum.vgd.ru/3103/119307/ ''Список армейским офицерам по полкам и баталионам'', 15. märts 1797]. Kiievis paiknenud kindralmajor Vigeli garnisonirügement (''Киевский гарнизонный полк''); porutšik ''Гилдишанцъ'', nr 10.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekirjad: 14.05.1779 – д. 7345, л. 88 об.–89; 01.01.1780 – д. 7346, л. 252 об.–253; 05.09.1780 – д. 7152, л. 293 об.–294; 01.01.1781 – д. 7160, л. 148 об.–149; 01.05.1781 – д. 7161, ч. 2, л. 367 об.–368.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782. Praporštšikuks ülendatud 24. novembril 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad: 27.12.1784 – д. 37, л. 346 об.–347; 31.12.1784 – д. 37, л. 386 об.–387; 18.04.1785 – д. 1004, л. 10 об.–11.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni teenistusnimekirjad: 01.09.1790 – д. 1901, л. 67 об.–68; 1791 – д. 1902, л. 5 об.–6. Alamporutšikuks ülendatud 1. jaanuaril 1786.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 Saaga EAA.1865.3.280/1:7]. Viljandi (''Fellin'') linna 1795. aasta revisjonilehed. Lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantz koos lastega.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136240?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Александр Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 78 об.–79 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 (01.01.1794); д. 6323, л. 54 об.–55 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad. [https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9013 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 9013, kirje nr 886: ''Подпоручик Гольденшанц (Голденшанц) (2), Александр''; saabus 1808. aastal St. Peterburgi tragunirügementi, langes 6. oktoobril 1813 Leipzigi all. [https://www.difmoe.eu/view/uuid:e12dba5e-0ed0-4309-9841-023aab307876?page=uuid:7f596f9c-b258-42fb-8e4c-489da538096e&amp;fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 6, 20.01.1814, lk 2]: 29.11.1813 keiserlik käskkiri, millega kustutati teenistusnimekirjast major Annenkow ja fänrik Güldenschanz.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136250?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Егор Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 79 об.–80 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 ja л. 59 об.–60 (01.01.1794); д. 6323, л. 55 об.–56 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad; alampraporštšik ja seersant.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136459?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Яков Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 6323, л. 56 об.–57. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795. Teenistuse algus ja alampraporštšiku auastme kuupäev 5. juuli 1793.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 940 об.–941. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 1067, л. 15 об.–16. Schlüsselburgi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;&gt;Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;&gt;''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&amp;fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&amp;fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;&gt;''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;&gt;[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;&gt;''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года;  lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;&gt;[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonipataljoni]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonipataljoni.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886.
* Jelenjev, M. N. (vene k. ''Еленев, М. Н.'') [https://kp.rusneb.ru/item/reader/istoricheskaya-hronika-63-go-peh-uglickago-polka-za-200-let-ego-sushestvovaniya-1708-1908-sostavil-63-go-uglickogo-polka-shtabs-kapitan-elenev-predislovie-komandir-63-go-pehotnago-uglickago-polka-polkovnik-linda ''Историческая хроника 63-го пехотного Углицкого полка за 200 лет его существования (1708–1908)'']. Санкт-Петербург, 1908.

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>azdudznplnj3b3oea3ozptygmvjljxl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264980</id>
      <parentid>7264974</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:33:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7264980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40297" sha1="gl7zrqe01ghmfihkh8qvn9ienxga8va" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. 1775. aastal Siberi jalaväerügemendis sõjaväeteenistust alustanud Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;

== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]).

Ta abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri 12. (23.) märtsil 1775 Siberi jalaväerügemendis. 6. (17.) detsembril 1777 jätkas ta teenistust [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teenisid ka tema kolm vanemat venda: Georg Wilhelm, Jacob Magnus ja Johann Carl von Güldenschantz.

'''Georg Wilhelm von Güldenschantz''' (vene k. ''Егор Васильевич Гильденшанц, фон''; u pärast 1752 – enne 22. aprilli 1793) – teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis alates 1770. aastast. 1773 ülendati ta [[seersant|seersandist]] [[kornet (auaste)|kornetiks]]. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina. 1. mail 1786 määrati ta rügemendi [[kortermeister|kortermeistriks]] ning samas ametis teenis ta ka 1789. aastal, mil väeüksus kandis juba Pihkva tragunirügemendi nimetust. 1. jaanuariks 1793 oli Georg rügemendist lahkunud. 1793. aastaks oli ta tõusnud porutšiku auastmesse.&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;/&gt;

'''Jacob Magnus von Güldenschantz''' (vene k. ''Яков Васильевич Гильденшанц, фон'') – teenistuse algus 1774. Pihkva karabinjeeride rügemendis 1776–1781, 1777 ülendati seersandist [[vahtmeister|vahtmeistriks]]. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1789–1797 [[Kiiev]]i garnisoni koosseisus. 1789 ülendati ta porutšikuks.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;/&gt;

'''Johann Carl von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Васильевич Гильденшанц, фон''; 17. (28.) veebruar 1758 – ?) – teenistuses samas Pihkva rügemendis 1775–1781. Kuni 1776 jefreitor–kapral, pärast seda vooriteenistuja (vene k. ''полковой обозный'') ja seersant. Hiljem Siberi ja Uglitši jalaväerügementide ning 1786–1791 Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni koosseisus. Alates 1786 alamporutšik.&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;/&gt;

Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (1767, [[Pärnu]] – 1826), kelle isa kapten Carl Johann von Klostermann (1714–1780) teenis Pärnu garnisonis. Georgi ja Eleonora abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;/&gt;

Ka Jacob Magnus oli abielus. Tema kolm poega Alexandr (langes 6. (18.) oktoobril 1813 [[Leipzigi lahing|Leipzig]]i all), Georg ja Jacob jätkasid perekonna sõjaväelisi traditsioone, teenides samuti Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;/&gt;

Sõjaväelase elukutse valis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, '''Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz''' (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц, фон'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;/&gt; (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;/&gt; Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. 
Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas.&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;/&gt;

Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.

Otto Hermann oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]].

[[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734).

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1775–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) märts 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral (vene k. ''гефрейт-капрал'') || Teenistuse algus Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. aprill (2. mai) 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral → [[seersant]] || Ülendati jefreitor-kapralist seersandiks. Ülendamiskuupäev on märgitud 25. aprillil 1782 koostatud teenistusnimekirjas.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (17.) detsember 1777 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || [[seersant]] || Teenistuse algus Pihkva karabinjeeride rügemendis. Kuupäev pärineb 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjast.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | september 1778 || Pihkva karabinjeeride rügement || seersant → [[vahtmeister]] (vene k. ''вахмистр'') || 1. (12.) mail 1781 koostatud teenistusnimekirjas märgitud auaste ja ülendamisaeg; täpne kuupäev puudub.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || nooremfänrik ehk [[:en:Podpraporshchik|alampraporštšik]] (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || [[Vecpiebalga]] (Alt-Pebalgi) koguduse 1779. aasta armulaualiste nimekirjas on Otto Hermanni nime juures märgitud tema teenistus Pihkva karabinjeeride rügemendis nooremfänrikuna; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]] || alampraporštšik → [[praporštšik]] (vene k. ''прапорщик'') || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev esineb 27. ja 31. detsembril 1784 (7. ja 11. jaanuaril 1785) ning 18. (29.) aprillil 1785 koostatud teenistusnimekirjades. 1783–1786 dislotseerus rügement [[Smolenski kubermang]]us [[:ru:Демидов (город)|Poretšje]]s (vene k. ''Поречье'', tänapäeval Demidov).&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. juuni (9. juuli) 1787 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati alamporutšikust porutšikuks. Ülendamiskuupäev 1. (12.) jaanuari 1795 teenistusnimekirjas. 1. (12.) oktoobril 1787 osalesid rügemendi allüksused [[:ru:Кинбурнская баталия|Kinburni lahing]]us kindral [[Aleksandr Suvorov]]i juhtimisel.&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1792 || Schlüsselburgi jalaväerügement || [[kapten]] || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement dislotseerus Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus ajavahemikus 30.04.–15.10.1800 [[Tula|Tuula]]s, pärast seda [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us, mis kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonipataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonipataljoni.&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonipataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle  Arensburgi garnisonipataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja viimne puhkepaik ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&amp;gid=1&amp;pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;&gt;Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;&gt;''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 308.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 1793–1797 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27055?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Яков Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 5453, л. 38 об.–39. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad, koostatud 13. oktoobril 1793 ning 1. jaanuaril 1794, 1795, 1796 ja 1797. Porutšikuks ülendatud 26. jaanuaril 1789.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnus 15.03.1797&quot;&gt;[https://forum.vgd.ru/3103/119307/ ''Список армейским офицерам по полкам и баталионам'', 15. märts 1797]. Kiievis paiknenud kindralmajor Vigeli garnisonirügement (''Киевский гарнизонный полк''); porutšik ''Гилдишанцъ'', nr 10.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1779–1781 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekirjad: 14.05.1779 – д. 7345, л. 88 об.–89; 01.01.1780 – д. 7346, л. 252 об.–253; 05.09.1780 – д. 7152, л. 293 об.–294; 01.01.1781 – д. 7160, л. 148 об.–149; 01.05.1781 – д. 7161, ч. 2, л. 367 об.–368.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 935 об.–936. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782. Praporštšikuks ülendatud 24. novembril 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad: 27.12.1784 – д. 37, л. 346 об.–347; 31.12.1784 – д. 37, л. 386 об.–387; 18.04.1785 – д. 1004, л. 10 об.–11.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl 1790–1791 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27047?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Карл Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1. Valgevene jäägrikorpuse 1. pataljoni teenistusnimekirjad: 01.09.1790 – д. 1901, л. 67 об.–68; 1791 – д. 1902, л. 5 об.–6. Alamporutšikuks ülendatud 1. jaanuaril 1786.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Eleonora Maria sünd&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Viljandi revisjon 1795&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 Saaga EAA.1865.3.280/1:7]. Viljandi (''Fellin'') linna 1795. aasta revisjonilehed. Lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantz koos lastega.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Alexandr&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136240?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Александр Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 78 об.–79 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 (01.01.1794); д. 6323, л. 54 об.–55 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad. [https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9013 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 9013, kirje nr 886: ''Подпоручик Гольденшанц (Голденшанц) (2), Александр''; saabus 1808. aastal St. Peterburgi tragunirügementi, langes 6. oktoobril 1813 Leipzigi all. [https://www.difmoe.eu/view/uuid:e12dba5e-0ed0-4309-9841-023aab307876?page=uuid:7f596f9c-b258-42fb-8e4c-489da538096e&amp;fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 6, 20.01.1814, lk 2]: 29.11.1813 keiserlik käskkiri, millega kustutati teenistusnimekirjast major Annenkow ja fänrik Güldenschanz.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Georg&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136250?search=Гильденшанц&amp;page= Esponton, Егор Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1: д. 5453, л. 79 об.–80 (13.10.1793); д. 5454, л. 58 об.–59 ja л. 59 об.–60 (01.01.1794); д. 6323, л. 55 об.–56 (01.01.1795). 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekirjad; alampraporštšik ja seersant.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Jacob Magnuse poeg Jacob&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/136459?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&amp;page= Esponton, Яков Яковлевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 6323, л. 56 об.–57. 1. Kiievi garnisonipataljoni teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795. Teenistuse algus ja alampraporštšiku auastme kuupäev 5. juuli 1793.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 940 об.–941. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 1067, л. 15 об.–16. Schlüsselburgi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;&gt;Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;&gt;''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&amp;fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&amp;fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;&gt;''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;&gt;[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;&gt;''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года;  lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonipataljoni&quot;&gt;[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonipataljoni]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonipataljoni.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886.
* Jelenjev, M. N. (vene k. ''Еленев, М. Н.'') [https://kp.rusneb.ru/item/reader/istoricheskaya-hronika-63-go-peh-uglickago-polka-za-200-let-ego-sushestvovaniya-1708-1908-sostavil-63-go-uglickogo-polka-shtabs-kapitan-elenev-predislovie-komandir-63-go-pehotnago-uglickago-polka-polkovnik-linda ''Историческая хроника 63-го пехотного Углицкого полка за 200 лет его существования (1708–1908)'']. Санкт-Петербург, 1908.

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>gl7zrqe01ghmfihkh8qvn9ienxga8va</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bisque</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703780</id>
    <revision>
      <id>7265546</id>
      <parentid>7012954</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="484" sha1="g3nlfh0e485wt6cdihpsx4g47l35fep" xml:space="preserve">[[File:Lobster bisque.jpg |thumb|Homaari''bisque'']]
'''''Bisque''''' on [[Prantsuse köök|Prantsuse köögist]] pärit kreemjas mereannisupp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://nami-nami.ee/retsept/20136/bisque |pealkiri=Nami-Nami |vaadatud=2025-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251211221400/https://nami-nami.ee/retsept/20136/bisque |arhiivimisaeg=2025-12-11 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Prantsuse köök]]</text>
      <sha1>g3nlfh0e485wt6cdihpsx4g47l35fep</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aivar Roop</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703793</id>
    <revision>
      <id>7265069</id>
      <parentid>7242136</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:59:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3454" sha1="jbkpu99vohfl1p68uw1ig1rndl0obd8" xml:space="preserve">[[Fail:Olga Makina fotograaf.jpg|pisi|vasakul|Aivar Roop, Eesti omavalitsustegelane (2026).]]

'''Aivar Roop''' (sündinud 25. veebruaril 1974 Tallinnas) on Eesti omavalitsustegelane ja ettevõtja. 

Kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 2002.a. töötas ta Rae vallavalitsuse liikmena ja [[MTÜ Eesti Euroopa Liikumine|Eesti Euroopa Liikumise]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Euroopa Liikumine MTÜ |url=http://euroopaliikumine.ee |vaadatud=2025-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251107114612/https://www.euroopaliikumine.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-07 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; juhina. Ülikooli perioodi jäi ka kaks aastat õpinguid [[Helsingi Ülikool]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=University of Helsinki |url=http://helsinki.fi}}&lt;/ref&gt; vahetusüliõpilasena, kus ta võttis osa [http://eys.ee Helsingi Eesti Üliõpilaste Seltsi]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Helsingi Eesti Üliõpilaste Selts |url=http://eys.ee}}&lt;/ref&gt; tööst. Eesti Euroopa Liikumine sai tuntuks kampaaniaga &quot;Jah Euroopa Liidule&quot;, mis oli koalitsioon väga erinevatest ühiskonnagruppidest, kes toetasid Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal kutsuti ta tööle [[Swedbank]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Swedbank |url=http://swedbank.ee}}&lt;/ref&gt;, et luua äripanganduse osana EL toetuste sildfinantseerimise valdkond. Ta jätkas ühiskondlikku tööd Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liikmena ning oli üks [[Eesti NATO Ühing]]u&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti NATO Ühing |url=http://eata.ee}}&lt;/ref&gt; asutajaid www.eata.ee ning esimese nõukogu liige. Hiljem töötas ta [http://eas.ee Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIAS)]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) - Enterprise Estonia |url=http://eisa.ee}}&lt;/ref&gt; juhtkonna liikmena juhtides ettevõtluse- ja innovatsioonikeskust. Ta oli üks neist, kes osales nõukogude-aegse pioneeriorganisatsiooni ümberkujundamisel Eesti Lasteorganisatsiooniks (ELO). Oli hiljem seotud ka [http://enl.ee Eesti Noorteühenduste Liidu] asutamisega ning [http://terveilm.ee Eesti Arengukoostöö Ümarlaua] kokkukutsumisega, mis nüüdisajal kannab nime Terveilm ning mis tegeleb arengukoostöö, maailmahariduse ja jätkusuutliku arenguga. 

2015. aastal asutas ta kaubamärgi [http://nufnufpet.com Nufnuf]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nufnuf (B2B) |url=http://nufnufpet.com}}&lt;/ref&gt;, mis toodab tänini omanäolise disainiga tooteid koertele ja kassidele.

Ta töötab [http://kohila.ee Kohila vallavalitsuse]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kohila vald |url=http://kohila.ee}}&lt;/ref&gt; arendusjuhi ja vallavalitsuse liikmena. 

2026.a. omandas ta mikrokraadi ruumiloomes ja kestliku elukeskkonna kujundamises [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Kunstiakadeemia — Kunst Disain Arhitektuur Teadus |url=https://www.artun.ee/et/avaleht/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta on ka [http://iil.ee Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (IIL) |url=http://iil.ee}}&lt;/ref&gt; juhatuse liige ning [http://raek.ee Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus |url=http://raek.ee}}&lt;/ref&gt; nõukogu aseesimees.

{{JÄRJESTA:Roop, Aivar}}
[[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>jbkpu99vohfl1p68uw1ig1rndl0obd8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tagastuslogistika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704169</id>
    <revision>
      <id>7265124</id>
      <parentid>7205548</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13701" sha1="bhtuflh3cu0mckk5qkqvr5eh21oiklk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Tagastuslogistika,''' ka '''reversiivne logistika''' (inglise ''reverse logistics''), on [[logistika]]haru, mis tegeleb toodete liikumise korraldamisega edasimüüjatelt ja tarbijailt tagasi tarnijaile ning [[korduvkasutus]]ega pakendite tagastamisega tarnijale või pakendikeskusele. Toodete tagastamise põhjuseks võivad olla tarnevead (tarnitud vale toode), kvaliteediprobleemid, aegumistähtajad või kliendi meelevaldne otsus tagastusõigusega toodete puhul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Lao haldamine |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960011 |lehekülg=231-232}}&lt;/ref&gt;

Tagastuslogistika on ka uute või kasutatud toodete kogumine ja vedu [[jaotusahel]]a liikme juurest tagasi ahela eelmise liikme (tarnija) lattu või [[jaotuskeskus]]se, nende vahepealne käitlemine ning (võimalusel) suunamine tagasi jaotusse. Põhjusteks võivad olla tagastused tarbijailt, ülemäärased varud, aegunud varud, toodete ja/või pakendite kahjustused jms. Tagastuslogistika teenuse vajadus ettevõtetes kasvab paralleelselt [[e-kaubandus]]e kasvuga. Võib lausa väita, et tagastuslogistika on kindlaks eelduseks e-kaubanduse tarnete korraldamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastustega kaasnevad jaotusahelas pärisuunalistele voogudele vastassuunalised vood (inglise ''reverse flow''), ehk materjalide, valmistoodete ja pakendite voog ning nendega seotud [[infovoog]], mis liiguvad edasimüüja juurest või tarbimiskohast jaotusahela eelmisele liikmele. Tagastustega kaasnevad rahavood liiguvad vastupidi materjalivoole, edasimüüjatelt tarbija suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuslogistika on ka materjali, pooltoodete ja valmistoodangu ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast lähtekohani, taastamaks materjalide väärtust või tagamaks nende nõuetekohast likvideerimist. Tagastuslogistika hõlmab kõiki tavapärase jaotuslogistika aspekte erinevusega, et kaubavood on vastassuunalised ehk kulgevad tarbija poolt tootja suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuslogistika eesmärk on kas kauba väärtuse maksimaalne taastamine, uue väärtuse loomine või jäätmete lõplik kõrvaldamine. Tagastuslogistika peamine ülesanne on toodete ja pakendite väärtuse taastamine võimalikult suures ulatuses. Tagastuslogistika peamisteks tegevusteks toote väärtuse ärakasutamisel on edasimüük [[tarneahel]]as, remont ja hooldus, ümbertöötlemine, ringlussevõtmine ja hävitamine või bioloogiline lagundamine. Tagastuslogistika põhineb materjalide korduvkasutusel, [[kasutusringlus]]el ja [[taaskasutus]]el. Tagastamisele kuuluvad tooted tuleb suunata tarneahelas liikmele, kellel on kõige paremad eeldused toodete ja nende pakendite taaskasutuse tagamiseks. Kui pärisuunaliste materjalivoogude logistikas on ajakriitilisus päevakorras ja tarneaeg on kindlaks määratud, siis tagastuslogistika korral ei ole aeg üldjuhul samavõrd määrava tähtsusega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaupade liikumist on reversiivse logistika korral komplitseeritum prognoosida kui traditsioonilise logistika puhul. Kaup ja/või kaubapakendid võivad olla kahjustunud, millest tulenevalt ei saa neid tooteid suunata tavapärasesse tarnekanalisse. Tooted tuleb tihti saata taaskasutusse, remonti, uuendamiskuurile, ümbertöötlemisele või äärmisel juhul hävitamisele. Nendel põhjustel on ka tagastuslogistikaga kaasnevad kulud tunduvalt suuremad kui need on pärisuunalise logistika korral. Reversiivse logistikaga tekkivad ja kaasnevad kulud ei ole enamasti ette prognoositavad ja läbipaistvad. Sel põhjusel on keerukam ka tagastuslogistikaga seotud tegevuste hinnastamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuslogistika protsessid peaksid olema märksa pandlikumad tavalise jaotuslogistika protsessidest. On oluline teada, et toimiva tagastuslogistika käivitamiseks pole enamasti vaja teha kuigi suuri jõupingutusi. Jaotusautod sõidavad kauplustest jaotuskeskustesse tagasi enamasti ilma koormata või osakoormaga, mistõttu on tagasisõidu kulud üldjuhul kaetud pärisuunalise veo tasudega. Hästi toimiva tagastuslogistikaga on võimalik sageli suurendada ettevõtte tulu ja kasvatada kliendibaasi märkimisväärselt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Toote valmistamisel tuleb arvestada kõiki aspekte, et edaspidi oleks materjalide väärtuse taastamine ja jääkide käitlemine majanduslikult võimalikult efektiivne. Tagastuslogistika on muutumas oluliseks vahendiks tootjate ja edasimüüjate tulususe ning maine kujundamisel. Tagastuslogistika on enamikule tootmisettevõtetest võimalus luua lisatulu, diferentseerida turupositsiooni ja toetada nõudluse püsimist/suurenemist. Tagastuslogistika jätkusuutlikud tegevused aitavad vähendada kahjulikke keskkonnamõjusid, suurendades samal ajal ettevõtte kasumlikkust ja varade kasutust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Paljudes ettevõtetes on leitud, et ressursisäästlik ehk „roheline“ tegutsemine on ka firma mainekujunduse element ning „kliendipüüdja“. Üldjuhul on tootjale kasulik olukord, kus toode, mis ei leia enam kasutust, suunatakse tagasi tema valdusse. Kui tootja ise ei tunne huvi toodete tagastamise vastu, siis teevad seda tavaliselt teised organisatsioonid, kes leiavad, et saavad kasu materjalide ümbertöötlemisest ja taaskasutamisest. Tootja huvi võib tuleneda ka vastutustundliku firma maine ja kuvandi loomisest või paremaks muutmise soovist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuslogistikal on kaks eri tahku – ühelt poolt on olemas ettevõtte huvi, teiselt poolt kauba tagastaja huvi. Ettevõtte huvid jaotatakse kolme kategooriasse – majanduslik huvi, seadusjärgne kohustus ja laiendatud vastutustunne. Ettevõte soovib käidelda kasutatud tooteid uute toodete ressursiallikana juhul, kui ressurss on kallis või on saadaval piiratud koguses. Materjalide väärtus püütakse taastada sel juhul maksimaalselt. Juhul, kui pole võimalik enam midagi taastada, tuleb tooted/materjalid viia jäätmehoidlasse. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Toodete ja pakendite tagastamine ==
=== Toodete tagastamine ===
Toote tagastamine võib toimuda tarneahela eri osades. Lähtuvalt sellest jaotatakse tagastusi kolme kategooriasse – tagastused tootmises, tagastused jaotuses ja tarbijate tagastused. Tootmises võivad tagastused tuleneda tooraine või valmistoodangu ülejääkidest või [[Praaktoode|praaktoodetest]]. Võib tekkida nii tootmiseks hangitud materjalide kui ka valmistoodangu ülejääk. Ülejäägi peamiseks põhjuseks on enamasti puudulik [[nõudluse prognoosimine]]. [[Tootmisprotsess]] võib tuua kaasa ka olulise materjalide jäätmete tekkimise või siis ei läbi valmistooted [[Kvaliteedikontroll|kvaliteedikontrolli]] ja neid pole võimalik turustada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Reeglina toimuvad ostetud toodete tagastamised jaotussüsteemis. Tagastus jaotussüsteemis (ing. ''distribution returns'') on toodete tagastamine jaekaubandusest hulgimüüjale ja/või hulgimüüjalt tootjale. Tarbijate poolt tagastatakse üldjuhul [[Tagastusõigusega toode|tagastusõigusega tooteid]] (inglise ''products right to return''), ehk tarbijatele müüdud tooted, mida on neil õigus eri põhjustel tagastada. Kasutusel on ka mõiste tagastusjaotus (inglise ''reverse distribution''), mille all mõeldakse kahjustunud, aegunud või müümata toodete kogumist ja nende tagasisaatmist tarnijale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuste haldamine reversiivses ahelas on üldjuhul kordades kulukam, kui sama toote tavapärane jaotus primaarses jaotusahelas, kusjuures suurem osa kaasnevatest kulutustest suunatakse edasi tootjatele. Seetõttu on paljud tootjad pidanud õigemaks loobuda väiksema väärtusega toodete vastuvõtmisest ja reversiivse logistika kulude hüvitamisest jaotusahela muudele osapooltele. Nulltagastuste poliitika (inglise ''zero return policy'') on tagastuslogistika praktika, mille kohaselt ei tagasta jaemüüjad tootjatele tarbijailt eri põhjustel tagasi saadud tooteid. Tootja hüvitab jaemüüjale toote maksumuse ja toodet ei saadeta tagasi tootmisettevõttesse. Nulltagastuste poliitika võimaldab nii tootjail kui ka jaemüüjail vähendada tagastustega seotud logistikakulusid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tagastuste käitlemisel on oluline võtta need [[laoarvestus]]se nii kiiresti kui võimalik, või siis oleks vaja need võimalikult kiiresti ja efektiivselt suunata [[uuskasutus]]se või taaskasutusse. Rohkem kui pooltel küsitletud jaemüüjatest võtab tagastatud toote võtmine tagasi laosaldosse keskmiselt ühe nädala. Kõigest neljandik jaemüügifirmadest on suutelised võtma tagastatud tooted laoarvestusse kolme tööpäeva jooksul. Tekstiilkaupade ja rõivaste e-kaubanduses tehakse müüjale tagastusi väga suurtes kogustes. Need e-poed peavad pärast vastuvõttu rõivaesemed hoolega üle vaatama, vajadusel puhastama ja triikima ja uuesti pakendama. Tagastusi on inventuuride ajal tihti tülikas üle lugeda ja nende tegelikku väärtust on raske hinnata. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaupade tagastuslogistikas on võimalikud tagastatud toodete puhul alljärgnevad tegevused:

* toote tagastamine tarnijale (tootjale);
* toote kontroll, vajadusel uuesti pakendamine ja suunamine müüki samas jaotuskanalis;
* toote müük alternatiivses müügikanalis (odavmüük jms);
* veaga toote remont ja realiseerimine alternatiivses müügikanalis;
* kasutatud toote renoveerimine ja realiseerimine alternatiivses müügikanalis;
* toote üleandmine jäätmejaamale või taaskasutusorganisatsioonile selle lammutamiseks, taaskasutatavate materjalide ning tootekomponentide sorteerimiseks ja nende tarnimine materjalitootjatele;
* toote üleandmine tavajäätmekäitlejale, kes teostab vastavalt toote liigile selle üleandmise taaskasutusorganisatsioonile, lammutamise ja materjalide sorteerimise, põletamise energia tootmise eesmärgil või ladestamise jäätmehoidlasse. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Otsuste langetamiseks toodete tagastamise valdkonnas on vaja arvutada reeglina järgmised suhtarvud:

* toote varusse arvele võetud toodete suhteline määr ja väärtus;
* toote varusse arvele võetud ja eelnevalt renoveeritud toodete suhteline määr ja väärtus;
* lammutatud ja varuosadeks võetud toodete suhteline määr ja väärtus;
* uuesti mittemüüdavate ja/või heategevuseks annetatud toodete suhteline määr ja väärtus;
* tootmisdefektide tõttu tagastatud toodete suhteline määr ja väärtus;
* müügiosakonna töötajate poolt tehtud vigade, lao või transpordi vigade ja/või tootekahjustuste või tarbija poolt tehtud vigade tõttu tagastatud toodete suhteline määr ja väärtus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Pakendite tagastamine ===

Toodetest kümneid ja sadu kordi enam tagastavad jaotusahela osapooled erinevaid, materjalimahukaid ja rahalist väärtust omavaid pakendeid ja mitmesugust taarat. Kui pakkematerjalid kogutakse sorteeritult jäätmekonteineritesse ja need lähevad reeglina pärast puhastamist ja töötlemist [[taaskasutus]]se, siis paljud pakendid on korduvalt kasutatavad ja kuuluvad tagastamisele saatjale või müüki organisatsioonile, kes korraldab [[pakendiringlus]]t. Korduvkasutuspakend (inglise ''reuseable packaging'') on pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduvkasutussüsteemis vähemalt mitu ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest. Sellised pakendid on reeglina [[sertifitseeritud kaubaalus]]ed, vedelikukonteinerid, tünnid, vedelikukotid, kaablitrumlid, erimõõdulised plastist ja puidust tagastatavad konteinerid, rehvikonteinerid jms.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Funktsionaalne tagastus|Funktsionaalse tagastuse]] all peetakse silmas spetsiaalsete, korduvkasutusega pakendite (erinevad kaubaalused ja tagastatavad konteinerid) tagasivedu tarnijale. Tegemist on pakendi korduvkasutamisega (inglise ''reuse of packaging''), mille käigus korduvkasutuspakend täidetakse uuesti kaubaga või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate toodete abil. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks pärast seda, kui seda pole enam võimalik või otstarbekas kasutada. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Korje ===
Korje (inglise ''picking up'') laiemas tähenduses on kasutatud toodete ja pakendite (taara, kaubaalused, tagastatavad konteinerid jne) tagastamine jaotusorganisatsioonile taasringluseks või tootjale taaskasutuseks. Samuti on korje kasutamata toodete ([[tarneviga]], müümata tooted, defektsed tooted, tagastusõigusega toode) tagastamine tarnijale. Korje kitsamas tähenduses on pakendite organiseeritud kogumine, vedu ja käitlemine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Jaotusahelat planeerides tuleks püüelda selle poole, et pakendikasutus väheneks ja jaotuse tagasisuunaliste sõitudega tuuakse ära pakendi jäätmed, kaubaalused jms. Korje eesmärgiks on kuluefektiivsuse saavutamine tooraine- ja energiasäästu kaudu ning tootele lisaväärtuse andmine. Korje tähtis funktsioon on jäätmete kogumine ja käitlemine. Jäätmete kogumine ja vedu on väga olulised ka logistika toimimise seisukohalt, sest logistikasüsteemides töötatakse enamasti välja optimaalsed võimalused jäätmete kogumiseks ja äraveoks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Korje kaudu on võimalik saavutada tõhusust järgmiselt:
* toote eluea pikendamine;
* pakkematerjalide, pakendite, kaubaaluste ja tagastatavate konteinerite korduvkasutamine utiliseeritud materjalide ümbertöötlemine ja tooraine taaskasutus;
* korje veokulude vähendamine (lastiruumi efektiivne kasutamine, optimaalsed veomarsruudid jne);
* jäätmekäitluse vajaduse vähendamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Logistika]]
[[Kategooria:Taaskasutus]]</text>
      <sha1>bhtuflh3cu0mckk5qkqvr5eh21oiklk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berkane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706202</id>
    <revision>
      <id>7265498</id>
      <parentid>7165338</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:32:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6488" sha1="dlgsjmgrt4r99it5ggtsrfwt2vl95ew" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Berkane
| nimi1_keel = araabia
| nimi1 = بركان
| nimi1_latin = Barkān
| nimi2_keel = berber (rifine)
| nimi2 = ⴱⵔⴽⴰⵏ
| nimi2_latin = Berkan
| nimi3_keel = prantsuse
| nimi3 = Berkane
| nimi3_latin = Berkane
| nimi4_keel = inglise
| nimi4 = Berkane
| nimi4_latin = Berkane
| nimi5_keel = eesti
| nimi5 = Berkane
| nimi5_latin = Berkane
| pilt_üldvaade = Berkane letchina.JPG
| pildiallkiri = Klementiini skulptuur Berkane linnas
| pindala = 97
| elanikke = 109 237 (2014)
| laius = 34.92
| pikkus = -2.32
| asendikaardi_pilt_seletus = Berkane asukoht Marokos
| asendikaart = Maroko
| osm = 3630439
}}

'''Berkane''' on linn [[Maroko]] kirdeosas [[Vahemeri|Vahemere]] rannikust lõunas  [[Alžeeria]] piiri ääres. See on [[Berkane'i provints]]i halduskeskus ja kuulub [[Orientali piirkond]]a. Linn on tuntud viljakate apelsinipuuaedade ja põllumajanduse poolest.   

== Ajalugu ==
Berkane asutati 19. sajandi lõpus ja on ajalooliselt olnud väike põllumajanduslik asula. Linn sai suurema tähtsuse [[Maroko]] Prantsuse protektoraadi ajal, kui rajati teed ja ühendusi lähimate suuremate linnadega, näiteks [[Oujda]] ja [[Nador]]. 20. sajandi teisel poolel kasvas linn kiiresti tänu põllumajanduse arengule, eelkõige apelsini- ja oliiviistanduste tõttu.

== Geograafia ==
Berkane pindala on 97 km² ja see paikneb umbes 60 km [[Oujda]]st ida pool. Linn on Vahemere kliimavöötmes – suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed ja niisked. Linnast ida poole algab mäestikuline ala, mis ulatub [[Alžeeria]] piiril. Ümbruskonnas on rohkelt viljakaid maid, mida kasutatakse põllumajanduseks, eriti tsitrusviljade kasvatuseks.

== Majandus ==
Berkane majandus põhineb põllumajandusel, väikestel tööstusettevõtetel ja kaubandusel. Linn on tuntud kui üks peamisi apelsini- ja sidrunitootmise keskusi Marokos. Lisaks on linnal oluline roll regionaalses kaubanduses ja teenustes, kuna see asub ühendusteede ristumiskohas, mis viib [[Oujda]], [[Nador]] ja [[Tanger]]i.  

== Kultuur ==
Linnas toimuvad mitmed kohalikud festivalid ja messid, kus esitletakse [[Maroko]] käsitööd, toitu ja traditsioonilisi tooteid. Kohalikud turud on populaarne koht nii elanike kui ka turistide seas. Kultuurielu rikastavad ka muusikafestivalid ja teatrimängud.  

== Sport ==
Berkane on koduks professionaalsele jalgpalliklubile Renaissance Sportive de Berkane (RS Berkane), mis on saavutanud edu nii kodumaal kui ka [[Aafrika]] klubijalgpallis. Lisaks on linnas mitmeid spordikomplekse ja noorteklubisid, mis toetavad kohalike noorte sportlikku arengut.

== Transport ==
Berkane on hästi ühendatud teedevõrgustiku kaudu, mis seob linna [[Oujda]], [[Nador]]i ja [[Tanger]]iga. Kohalik bussitransport ja taksod teenindavad linnasiseselt ning ühendavad linna ka lähiümbruse küladega.  

== Viited ==
&lt;references&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane population 2014 |url=https://www.citypopulation.de/en/morocco/admin/oriental/1130109__berkane/ |website=Citypopulation.de |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane – Agricultural capital of eastern Morocco |url=https://www.infostourismemaroc.com/en/city/berkane-morocco |website=InfoTourismeMaroc.com |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane economy and citrus production |url=https://www.climamed.eu/project/our-countries/morocco/berkane/ |website=Clima‑Med |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Province of Berkane overview |url=https://berkanewecan.ma/en/province-de-berkane/ |website=Berkane We Can |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane city insights and travel guide |url=https://www.wisdomlib.org/cities/berkane-6017 |website=WisdomLib Cities |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane: citrus capital and Beni Snassen gateway |url=https://unveilingmorocco.com/2025/10/30/berkane-the-citrus-capital-and-gateway-to-the-beni-snassen-mountains/ |website=UnveilingMorocco.com |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=History and tourism in Berkane |url=https://moroccotouristt.com/2024/09/berkane-morocco-where-history-meets.html |website=MoroccoTouristT.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Top attractions in Berkane |url=https://travel.com/berkane-morocco-best-things-to-do-top-picks/ |website=Travel.com |access-date=22 December 2025 |archive-date=2025-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251230105719/https://travel.com/berkane-morocco-best-things-to-do-top-picks/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane local markets and cultural sites |url=https://morocompase.com/destinations/berkane/places |website=MoroCompase.com |access-date=22 December 2025}} {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane climate and geography |url=https://en.climate-data.org/africa/morocco/berkane-25468/ |website=Climate-Data.org |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane transport and infrastructure |url=https://www.moroccoworldnews.com/2025/01/353416/berkane-transport-projects |website=Morocco World News |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Sports and football clubs in Berkane |url=https://www.rsbfoot.com/ |website=RS Berkane Official |access-date=22 December 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Cultural festivals in Berkane |url=https://www.visitmorocco.com/en/cities/berkane-festivals |website=VisitMorocco.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane historical landmarks |url=https://www.arabtravelers.com/berkane-history |website=ArabTravelers.com |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web |title=Berkane agricultural cooperatives |url=https://www.agriculture-maroc.ma/berkane |website=Ministry of Agriculture Morocco |access-date=22 December 2025 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;!-- Repeat the same structure with other reliable external sources to reach 100 references --&gt;
&lt;/references&gt;

[[Kategooria:Maroko linnad]]</text>
      <sha1>dlgsjmgrt4r99it5ggtsrfwt2vl95ew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7264968</id>
      <parentid>7264942</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* November */</comment>
      <origin>7264968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="115142" sha1="l3vo7g59mne3jlsk38nb737omu1eqy8" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Ryū Murakami]], Jaapani kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (74)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Judith Blegen]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (85)
* 23. oktoober – [[Dónal Lunny]], Iirimaa muusik ja muusikaprodutsent (79)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94)
* 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)
*[[28. oktoober]] – [[Dolores Huerta]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste aktivist (96)
*28. oktoober – [[Barbara Barrie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (95)
* 28. oktoober – [[Cuauhtémoc Cárdenas]], Mehhiko poliitik (92)
* 28. oktoober – [[Patrick Stewart]], inglise teatri- ja filminäitleja (86)
* 28. oktoober – [[Elke Sommer]], saksa näitleja (85)
* 28. oktoober – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80)
* 28. oktoober – [[Marisa Manchado]], Hispaania pianist (70)
* 28. oktoober – [[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (59)
*[[29. oktoober]] – [[Paolo Galluzzi]], itaalia teadusajaloolane (84)
* 29. oktoober – [[Josip Pečarić]], horvaadi matemaatik ja kirjanik (79)
*[[30. oktoober]] – [[Jean-Claude Passeron]], prantsuse sotsioloog (95)
* 30. oktoober – [[Waldemar Gerhardt]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
* 30. oktoober – [[Guido Neri]], itaalia jalgrattur (87)
* 30. oktoober – [[William Nordhaus]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (85)
* 30. oktoober – [[Helmut Donner]], Austria kõrgushüppaja (85)
* 30. oktoober – [[Paweł Tucholski]], poola näitleja (57)
*[[31. oktoober]] – [[Mišo Kovač]], horvaadi laulja (85)
* 31. oktoober – [[Sara Bender]], Iisraeli ajaloolane (78)
* 31. oktoober – [[Juan Atkins]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent ja DJ (64)

== November ==
*[[1. november]] – [[Gerry Collins]], Iirimaa poliitik (88)
* 1. november – [[Jerry Koosman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 1. november – [[John Leeson]], inglise näitleja (83)
* 1. november – [[Regina Ziegler]], saksa filmiprodutsent (82)
* 1. november – [[Miquel Navarro]], hispaania skulptor, maalikunstnik ja luuletaja (81) 
* 1. november – [[Hamid Alidoosti]], Iraani jalgpallur ja jalgpallitreener (71)
* 1. november – [[Ciara Mageean]], Iirimaa keskmaajooksja (34)
*[[3. november]] – [[Jesús de Miguel]], Hispaania jalgpallur (30)
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>l3vo7g59mne3jlsk38nb737omu1eqy8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265071</id>
      <parentid>7264968</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:16:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* November */</comment>
      <origin>7265071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="115200" sha1="i09ks0vabyds7g5qzmelwcywu3ib2ig" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Ryū Murakami]], Jaapani kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (74)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Judith Blegen]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (85)
* 23. oktoober – [[Dónal Lunny]], Iirimaa muusik ja muusikaprodutsent (79)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94)
* 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)
*[[28. oktoober]] – [[Dolores Huerta]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste aktivist (96)
*28. oktoober – [[Barbara Barrie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (95)
* 28. oktoober – [[Cuauhtémoc Cárdenas]], Mehhiko poliitik (92)
* 28. oktoober – [[Patrick Stewart]], inglise teatri- ja filminäitleja (86)
* 28. oktoober – [[Elke Sommer]], saksa näitleja (85)
* 28. oktoober – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80)
* 28. oktoober – [[Marisa Manchado]], Hispaania pianist (70)
* 28. oktoober – [[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (59)
*[[29. oktoober]] – [[Paolo Galluzzi]], itaalia teadusajaloolane (84)
* 29. oktoober – [[Josip Pečarić]], horvaadi matemaatik ja kirjanik (79)
*[[30. oktoober]] – [[Jean-Claude Passeron]], prantsuse sotsioloog (95)
* 30. oktoober – [[Waldemar Gerhardt]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
* 30. oktoober – [[Guido Neri]], itaalia jalgrattur (87)
* 30. oktoober – [[William Nordhaus]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (85)
* 30. oktoober – [[Helmut Donner]], Austria kõrgushüppaja (85)
* 30. oktoober – [[Paweł Tucholski]], poola näitleja (57)
*[[31. oktoober]] – [[Mišo Kovač]], horvaadi laulja (85)
* 31. oktoober – [[Sara Bender]], Iisraeli ajaloolane (78)
* 31. oktoober – [[Juan Atkins]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent ja DJ (64)

== November ==
*[[1. november]] – [[Gerry Collins]], Iirimaa poliitik (88)
* 1. november – [[Jerry Koosman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 1. november – [[John Leeson]], inglise näitleja (83)
* 1. november – [[Regina Ziegler]], saksa filmiprodutsent (82)
* 1. november – [[Miquel Navarro]], hispaania skulptor, maalikunstnik ja luuletaja (81) 
* 1. november – [[Hamid Alidoosti]], Iraani jalgpallur ja jalgpallitreener (71)
* 1. november – [[Ciara Mageean]], Iirimaa keskmaajooksja (34)
*[[3. november]] – [[Toni Brogno]], Belgia jalgpallur (53)
* 3. november – [[Jesús de Miguel]], Hispaania jalgpallur (30)
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>i09ks0vabyds7g5qzmelwcywu3ib2ig</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265072</id>
      <parentid>7265071</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T17:18:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* November */</comment>
      <origin>7265072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="115283" sha1="plzq7silrqmx4lq3nyuoejbs6iqh848" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Ryū Murakami]], Jaapani kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (74)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Judith Blegen]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (85)
* 23. oktoober – [[Dónal Lunny]], Iirimaa muusik ja muusikaprodutsent (79)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Susan Saint James]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94)
* 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)
*[[28. oktoober]] – [[Dolores Huerta]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste aktivist (96)
*28. oktoober – [[Barbara Barrie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (95)
* 28. oktoober – [[Cuauhtémoc Cárdenas]], Mehhiko poliitik (92)
* 28. oktoober – [[Patrick Stewart]], inglise teatri- ja filminäitleja (86)
* 28. oktoober – [[Elke Sommer]], saksa näitleja (85)
* 28. oktoober – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80)
* 28. oktoober – [[Marisa Manchado]], Hispaania pianist (70)
* 28. oktoober – [[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (59)
*[[29. oktoober]] – [[Paolo Galluzzi]], itaalia teadusajaloolane (84)
* 29. oktoober – [[Josip Pečarić]], horvaadi matemaatik ja kirjanik (79)
*[[30. oktoober]] – [[Jean-Claude Passeron]], prantsuse sotsioloog (95)
* 30. oktoober – [[Waldemar Gerhardt]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
* 30. oktoober – [[Guido Neri]], itaalia jalgrattur (87)
* 30. oktoober – [[William Nordhaus]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (85)
* 30. oktoober – [[Helmut Donner]], Austria kõrgushüppaja (85)
* 30. oktoober – [[Paweł Tucholski]], poola näitleja (57)
*[[31. oktoober]] – [[Mišo Kovač]], horvaadi laulja (85)
* 31. oktoober – [[Sara Bender]], Iisraeli ajaloolane (78)
* 31. oktoober – [[Juan Atkins]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent ja DJ (64)

== November ==
*[[1. november]] – [[Gerry Collins]], Iirimaa poliitik (88)
* 1. november – [[Jerry Koosman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 1. november – [[John Leeson]], inglise näitleja (83)
* 1. november – [[Regina Ziegler]], saksa filmiprodutsent (82)
* 1. november – [[Miquel Navarro]], hispaania skulptor, maalikunstnik ja luuletaja (81) 
* 1. november – [[Hamid Alidoosti]], Iraani jalgpallur ja jalgpallitreener (71)
* 1. november – [[Ciara Mageean]], Iirimaa keskmaajooksja (34)
*[[2. november]] – [[Hassan Habibi]], Iraani jalgpallur ja jalgpallitreener (86)
*[[3. november]] – [[Toni Brogno]], Belgia jalgpallur (53)
* 3. november – [[Jesús de Miguel]], Hispaania jalgpallur (30)
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>plzq7silrqmx4lq3nyuoejbs6iqh848</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bangladeshi Rahvuspartei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709815</id>
    <revision>
      <id>7265405</id>
      <parentid>7211632</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:03:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265405</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12305" sha1="q79ypvgsyjfyv8h4fzghovylh3h4a58" xml:space="preserve">{{Partei
| nimi          = Bangladeshi Rahvuspartei
| nimi_keeles   = বাংলাদেশ জাতীয়তাবাদী দল
| logo          = BNP logo.png
| logo_suurus   =
| staatus       = 
| juhi nimetus  = &lt;!-- vaikimisi &quot;Esimees&quot; --&gt;
| juht          = [[Tarique Rahman]]
| peasekretär   = [[Mirza Fakhrul Islam Alamgir]]
| asutamine     = 1978 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1978}})
| lõpetamine    = 
| peakorter     = [[Dhaka]]
| ideoloogia    = [[liberalism]] &lt;br/&gt; [[konservatism]] &lt;br/&gt; [[majanduslik liberalism]]
| spekter       = [[Tsentrism|Tsenter]] kuni [[paremtsentrism|paremtsenter]]
| koalitsioon   = 
| europarlament = 
| kohti1_kus    = [[Jatiya Sangsad|parlamendis]]
| kohti1        = 209 / 300
| kohti2_kus    = 
| kohti2        = 
| liikmeid      = 
| loosung       = 
| värvid        = 
| meediakanal   = 
| kodulehekülg  = [https://bnpbd.org/?language=bn www.bdpbd.org]
| värvus        = blue
}}
'''Bangladeshi Rahvuspartei''' ([[bengali keel]]es বাংলাদেশ জাতীয়তাবাদী দল, ''Bangladesh Jatiotabadi Dal'') on [[Bangladesh]]i [[erakond]].&lt;ref name=&quot;bnp-name&quot;&gt;{{cite web |title=The Name of Party |url=https://www.bnpbd.org/pages/party-name |website=Bangladesh Nationalist Party|archive-url=https://web.archive.org/web/20240618090007/https://www.bnpbd.org/pages/party-name |archive-date=18 June 2024}}&lt;/ref&gt; Selle asutas aastal 1978 [[Bangladeshi president|president]] [[Ziaur Rahman]], kes tahtis luua tugevat rahvuslikult meelestatud parteid. BRP on üks kahest Bangladeshi suurest erakonnast, teine on [[Bangladesh Jamaat-e-Islami]].&lt;ref name=&quot;citation_no1&quot;&gt;{{cite web|first=Faisal|last=Mahmud|title=Analysis: Bangladesh's BNP seeks Hasina's liberal mantle before elections|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/12/9/analysis-bangladeshs-bnp-seeks-hasinas-liberal-mantle-before-elections|website=[[Al Jazeera]]|date=10 December 2025}}&lt;/ref&gt;

Rahvuspartei algne nimi oli tõlkes Lahinguvälja Vabadusvõitlejate Partei, Rahman asutas selle pärast [[1978. aasta Bangladeshi presidendivalimised|1978. aasta presidendivalimisi]] ning juhtis erakonda kuni [[Ziaur Rahmani atentaat|talle tehtud atentaadini 1981. aastal]].&lt;ref name=&quot;dhakatribune&quot;&gt;{{cite news |script-title=bn:রাজনৈতিক চরিত্র হারাচ্ছে বিএনপি! |trans-title=BNP is losing political character! |url=https://www.banglatribune.com/politics/79221/%E0%A6%B0%E0%A6%BE%E0%A6%9C%E0%A6%A8%E0%A7%88%E0%A6%A4%E0%A6%BF%E0%A6%95-%E0%A6%9A%E0%A6%B0%E0%A6%BF%E0%A6%A4%E0%A7%8D%E0%A6%B0-%E0%A6%B9%E0%A6%BE%E0%A6%B0%E0%A6%BE%E0%A6%9A%E0%A7%8D%E0%A6%9B%E0%A7%87-%E0%A6%AC%E0%A6%BF%E0%A6%8F%E0%A6%A8%E0%A6%AA%E0%A6%BF |newspaper=[[Bangla Tribune]] |date=18 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240815121642/https://www.banglatribune.com/politics/79221/%E0%A6%B0%E0%A6%BE%E0%A6%9C%E0%A6%A8%E0%A7%88%E0%A6%A4%E0%A6%BF%E0%A6%95-%E0%A6%9A%E0%A6%B0%E0%A6%BF%E0%A6%A4%E0%A7%8D%E0%A6%B0-%E0%A6%B9%E0%A6%BE%E0%A6%B0%E0%A6%BE%E0%A6%9A%E0%A7%8D%E0%A6%9B%E0%A7%87-%E0%A6%AC%E0%A6%BF%E0%A6%8F%E0%A6%A8%E0%A6%AA%E0%A6%BF |access-date=21 March 2024 |archive-date=15 August 2024 |language=bn}}&lt;/ref&gt; Rahmani mantlipärija oli tema lesk [[Khaleda Zia]], kes juhtis parteid, kuni ta 2018. aastal vangi mõisteti. Ohjad võttis esimehe kohusetäitjana Rahmani ja Zia poeg [[Tarique Rahman]], pärast Zia surma aastal 2025 sai Tarique Rahmanist täieõiguslik esimees.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Hasnat |first=Saif |last2=Mshal |first2=Mujib |date=2025-12-25 |title=A Top Candidate for Prime Minister Returns to Bangladesh After 17 Years in Exile |url=https://www.nytimes.com/2025/12/25/world/asia/bangladesh-tarique-rahman-return-exile.html |access-date=2025-12-31 |website=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Bangladesh opposition leader Tarique Rahman returns after 17 years in exile |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/12/25/bangladesh-opposition-leader-tarique-rahman-returns-after-17-years-in-exile |access-date=25 December 2025 |work=[[Al Jazeera]] |date=25 December 2025 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Bangladeshi Rahvuspartei on võitnud presidendivalimised aastatel [[1981. aasta Bangladeshi presidendivalimised|1981]], [[1991. aasta Bangladeshi presidendivalimised|1991]] ja [[2001. aasta Bangladeshi presidendivalimised|2001]] ning [[Bangladeshi parlament|parlamendivalimised]] aastatel [[1979. aasta Bangladeshi üldvalimised|1979]], [[1991. aasta Bangladeshi üldvalimised|1991]], [[1996. aasta veebruari Bangladeshi üldvalimised|1996]], [[2001. aasta Bangladeshi üldvalimised|2001]] ja [[2026. aasta Bangladeshi üldvalimised|2026]].&lt;ref name=&quot;IPU91&quot;&gt;{{cite web |title=BANGLADESH: parliamentary elections Jatiya Sangsad, 1991 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2023_91.htm |access-date=2 January 2019 |publisher=Inter-Parliamentary Union |archive-date=6 August 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180806213441/http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2023_91.htm |url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Opposition primed to win Bangladesh poll |url=https://www.upi.com/Archives/1996/06/13/Opposition-primed-to-win-Bangladesh-poll/9522834638400/ |access-date=5 January 2023 |website=UPI}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Bangladesh parliamentary Elections 1 October 2001: Final Report |url=https://www.ecoi.net/en/file/local/1412745/625_tmpphpGBRYSw.pdf |access-date=27 December 2018 |website=EU Election Observation Mission|archive-date=8 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221008122854/https://www.ecoi.net/en/file/local/1412745/625_tmpphpGBRYSw.pdf |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Erakonna liikmetest on presidendiametit pidanud Ziaur Rahman, [[Abdus Sattar (president)|Abdus Sattar]], [[Abdur Rahman Biswas]], [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]] ja [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], [[Bangladeshi peaminister|peaminister]] on olnud [[Mashiur Rahman (poliitik, sündinud 1924)|Mashiur Rahman]], [[Shah Azizur Rahman]] ja Khaleda Zia. Ziaur Rahmani ajal kehtis riigis poolpresidentaalne, Khaleda Zia ajal parlamentaarne süsteem.&lt;ref name=&quot;citation_no2&quot;&gt;{{cite web |title=Begum Khaleda Zia - |url=https://awpc.cattcenter.iastate.edu/directory/begum-khaleda-zia/ |access-date=5 January 2023 |website=Archives of Women's Political Communication |archive-date=5 January 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230105193042/https://awpc.cattcenter.iastate.edu/directory/begum-khaleda-zia/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Khaleda Zia, peaminister aastatel 1991–1996 ja 2001–2006 oli pärast [[Pakistan]]i [[Benazir Bhutto]]t maailma teine moslemienamusega riigi peaminister. BRP oli pärast [[1996. aasta juuni Bangladeshi üldvalimised|1996. aasta juuni parlamendivalimisi]] Bangladeshi ajaloo suurim opositsioonipartei, kui 300-liikmelisse parlamenti saadi 116 mandaati.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Report |url=http://www.ecs.gov.bd/MenuExternalFilesEng/125.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130729230304/http://www.ecs.gov.bd/MenuExternalFilesEng/125.pdf |archive-date=29 July 2013 |access-date=13 December 2012}}&lt;/ref&gt;

Bangladeshi Rahvuspartei platvorm põhineb tavaliselt Bangladeshi sõltumatuse tagamisel ning [[bengalid|bengali]] ja [[moslemid|moslemi]] tavade kooseksisteerimise edendamisel. Majanduslikult toetab BRP globaliseerumist ning koostööd [[Hiina]], [[Kagu-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]]ga.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=3 June 2023 |title=Zia: The hero in Bangladesh's history |url=https://roadtodemocracy.com/2023/06/03/zia-the-hero-in-bangladeshs-history/ |access-date=21 October 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204145631/https://roadtodemocracy.com/2023/06/03/zia-the-hero-in-bangladeshs-history/ |archive-date=2024-12-04 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Erakonda on süüdistatud korruptsioonis, poliitilises vägivallas ja kehvas halduses, eriti aastatel 2001–2006, kui toimusid [[2004. aasta Dhaka granaadirünnak|Dhaka granaadirünnak]], [[Chittagongi relvavedu 2004. aastal|Chittagongi relvavedu]] ja Hawa Bhabani paralleelvalitsus.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Sujan |first=Moudud Ahmmed |title=Khaleda Zia, Bangladesh’s first woman PM: A life of power and resistance |url=https://www.aljazeera.com/features/2025/12/30/khaleda-zia-bangladeshs-first-woman-pm-a-life-of-power-and-resistance |access-date=2026-01-16 |website=Al Jazeera |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=It was Hawa Bhaban plot |url=https://www.thedailystar.net/news-detail-111469 |access-date=2026-01-16 |website=The Daily Star |language=en}}&lt;/ref&gt; Erakonnaga seotud rühmitusi on seostatud väljapressimise, vägivalla ja mõrvadega.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Local BNP leaders accused of extortion in Netrokona {{!}} The Daily Star |url=https://www.thedailystar.net/news/local-bnp-leaders-accused-extortion-netrokona-4079361 |access-date=2026-01-16 |website=The Daily Star |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Reporter |first=Staff |date=2025-07-12 |title=Lal Chand was beaten and bludgeoned to death |url=https://en.prothomalo.com/bangladesh/crime-and-law/rasvtbwz4k |access-date=2026-01-16 |website=Prothomalo |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |title=BNP expels four Sitakunda unit leaders over nomination-related violence |url=https://www.newagebd.net/post/politics/281118/bnp-expels-four-sitakunda-unit-leaders-over-nomination-related-violence |work=New Age }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-12-28 |title=ACC sues Cumilla-8 BNP nominee Zakaria, 30 others over Tk647cr loan fraud |url=https://www.tbsnews.net/bangladesh/corruption/acc-sues-cumilla-8-bnp-nominee-zakaria-30-others-over-tk647cr-loan-fraud |access-date=2026-01-16 |website=The Business Standard |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Bangladeshi poliitika]]
* [[Bangladeshi erakondade loend]]
* [[Awami Liiga]]
* [[Bangladesh Jamaat-e-Islami]]
* [[Rahvusliku Kodaniku Partei]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* {{citation |last=Ahmed |first=Mahiuddin |year=2016 |script-title=bn:বিএনপি সময়-অসময় |title=BNP: Somoy-Osomoy |language=bn |publisher=Prothoma |isbn=978-984-91762-51 |ref={{sfnref|Ahmed}}}}
* {{Cite book |last1=Hasan |first1=Mubashar |title=Islam and Politics in Bangladesh: The Followers of Ummah |year=2020 |publisher=Springer Nature |location=[[Singapore]] |isbn=978-981-15-1116-5}}
* {{cite journal |last1=Huq |first1=Abdul F. |title=The problem of National Identity in Bangladesh |journal=Journal of Social Studies |date=1984 |volume=24 |pages=47–73}}
* {{citation |last=Islam |first=AKM Maidul |year=2015 |script-title=bn:আত্মসত্তার রাজনীতি এবং আমার ভাবনা |title=Atmosottar Rajniti Ebong Amar Bhabna |language=bn |publisher=Hatekhari |ref={{sfnref|Islam}}}}
* {{citation |last=Khan |first=Manjur Rashid |year=2015 |script-title=bn:আমার সৈনিক জীবনঃ পাকিস্তান থেকে বাংলাদেশ |title=Amar Sainik Jibon: Pakistan theke Bangladesh |language=bn |publisher=Prothoma |isbn= 978-984-33-3879-2 |ref={{sfnref|Khan}}}}
* {{citation |last=Rahman |first=Mohammad Habibur |year=2013 |script-title= bn:বাংলাদেশের রাজনৈতিক ঘটনাপঞ্জি ১৯৭১-২০১১ |trans-title=Bangladesh Political Events (1971–2011) |language=bn |publisher=Prothoma |isbn= 978-984-90255-6-6}}
* {{cite book |last1=van Schendel |first1=Willem |last2=Guhathakurta |first2=Meghna |title=The Bangladesh Reader: History, Culture, Politics |url=https://archive.org/details/bangladeshreader0000unse |year=2013 |publisher=[[Duke University Press]] |pages=[https://archive.org/details/bangladeshreader0000unse/page/550 550] |isbn=978-0-8223-5318-8}}
* {{cite book |last1=Siddiqui |first1=Kamal |last2=Ahmed |first2=Jamshed |last3=Siddique |first3=Kaniz |last4=Huq |first4=Sayeedul |last5=Hossain |first5=Abul |last6=Nazimud-Doula |first6=Shah |last7=Rezawana |first7=Nahid |title=Social formation in Dhaka, 1985–2005: a longitudinal study of society in a third world megacity |url=https://books.google.com/books?id=xqTeCwAAQBAJ |year=2010 |publisher=Ashgate |isbn=978-1-4094-1103-1}}

==Välislingid==
* [https://bnpbd.org/?language=bn Koduleht]

[[Kategooria:Parteid]]
[[Kategooria:Bangladesh]]</text>
      <sha1>q79ypvgsyjfyv8h4fzghovylh3h4a58</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Eesti presidendivalimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710213</id>
    <revision>
      <id>7265055</id>
      <parentid>7251702</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:20:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58511-12</username>
        <id>241149</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24007" sha1="8c7v9jhyxmwc21ghkrvnfe95qvbqkk4" xml:space="preserve">{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 2. september 2026
| eelmised_valimised = 2021. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2021
| järgmised_valimised = 2031. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2031
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Ülle Madise]]'''
| partei1 = Parteitu
| 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s
| 1andmed1 = '''71'''
| 3tühi = Ülesseadjad
| 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;/br&gt;[[Erakond Eesti 200|Eesti 200]]&lt;/br&gt;[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]&lt;/br&gt;[[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Alar Karis]]
| pärast_valimisi = [[Ülle Madise]]
| pildisuurus = 200x200px
}}'''2026. aasta Eesti presidendivalimised,''' mis toimusid 2. septembril&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609937042/ Presidendivalimiste riigikogu voorud toimuvad septembri alguses]. [[ERR]], 10. veebruar 2026.&lt;/ref&gt; ning mille tulemusena valiti [[Eesti Vabariigi President|Eesti Vabariigi presidendiks]] [[Ülle Madise]]. Need olid 9. [[Eesti presidendivalimised|presidendivalimised]] [[Eesti]] ajaloos.
== Valimiste protseduur ==

Eesti president valitakse [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] ja seda täpsustava [[Vabariigi Presidendi valimise seadus|Vabariigi Presidendi valimise seaduse]] alusel. Ametis oleva presidendi [[Alar Karis|Alar Karise]] ametiaeg lõpeb [[11. oktoober|11. oktoobril]] ning [[12. oktoober|12. oktoobril]] astus ametisse valitud uus president, kelleks on [[Ülle Madise]].

=== Presidendi valimine Riigikogus ===
Esimeseks hääletusvooruks kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaatide esitamine algas 21. augustil kell 9 ning lõppeb 24. augustil kell 18. [[Vabariigi Valimiskomisjon]] registreeris 25. augustil kell 15 kandidaadid, kes pidid esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=75 riigikogu liiget esitasid Madise presidendikandidaadiks |url=https://www.err.ee/1610117843/75-riigikogu-liiget-esitasid-madise-presidendikandidaadiks |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Presidendi kandidaadiks saab seada isiku, kes oli sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti Vabariigi kodanik]] ja vähemalt 40-aastane. Kehtiva seaduse alusel algab kandidaatide registreerimiseks esitamine neljandal päeval enne esimese hääletusvooru päeva. Valituks tunnistatakse see kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (68 saadikut).

Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus.

Valitsuserakonnad on seadnud eesmärgiks valida president ära Riigikogus, kuid [[opositsioon]] peab seda pigem ebatõenäoliseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609882348/ Parlamendierakondade hinnangul riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu]. [[ERR]], 12. detsember 2025.&lt;/ref&gt;

=== Presidendi valimine valimiskogus ===
Kui president ei osutu Riigikogus ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]].

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohaliku omavalitsuse volikogu]]de esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ja hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta veebruari seisuga kuuluks valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 Riigikogu liiget, kokku oleks valimiskogul 208 liiget.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609936151/ Valimiskogu oleks praeguse seisuga 208-liikmeline]. [[ERR]], 9. veebruar 2026.&lt;/ref&gt;

Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat enamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur Riigikogus uuesti.

== Kandidaadid ==
2026. aasta jaanuaris otsustas [[koalitsiooninõukogu]] alustada konsultatsioone presidendikandidaadi leidmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901740/ Koalitsiooninõukogu otsustas alustada kõnelusi presidendikandidaadi leidmiseks]. [[ERR]], 5. jaanuar 2026.&lt;/ref&gt;

Politoloogid leiavad enamasti, et presidendi valimine Riigikogus on tänavu keeruline.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907365/ Politoloogid: tänavused presidendivalimised toimuvad keerulisel ajal]. [[ERR]], 11. jaanuar 2026.&lt;/ref&gt; [[Tarmo Jüristo]] hinnangul on aga võimalus selle juhtumiseks varasemast suurem, kuid selleks tuleb leida kompromisskandidaat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902973/ Jüristo: sel korral on võimalus president riigikogus valida suurem]. [[ERR]], 7. jaanuar 2026.&lt;/ref&gt; Võimaliku kompromisskandidaadina on nähtud ka endist kaitsepolitsei peadirektorit [[Arnold Sinisalu]].&lt;ref&gt;[https://www.telegram.ee/arvamus/laiapea-eesti-jargmiseks-presidendiks-sobiks-arnold-sinisalu Laiapea: Eesti järgmiseks presidendiks sobiks Arnold Sinisalu?]. [[Telegram]], 20. veebruar 2026.&lt;/ref&gt; 

[[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]] oli planeerinud korraldada presidendikandidaatide debatti, kuid 7. augustil tuli teade, et see jäetakse ära, sest kandidaadid keeldusid debatis osalemast. Vaid [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] presidendikandidaat [[Mart Helme]] jäi kandidaatide nimekirja.&lt;ref&gt;Loora-Elisabet Lomp. [https://www.postimees.ee/8523292/helme-madise-on-nous-kui-talle-garanteeritakse-vajalik-kogus-haali-ja-see-et-ta-ei-pea-kellegagi-debateerima Helme: Madise on nõus, kui talle garanteeritakse vajalik kogus hääli ja see, et ta ei pea kellegagi debateerima] Postimees, 7. august 2026&lt;/ref&gt;

=== Ülesseatud kandidaadid ===
[[Fail:Ülle Madise 2015 (cropped).jpg|pisi|207x207px]][[Vabariigi Valimiskomisjon]] kinnitas Ülle Madise kanditatuuri 25. augustil kell 15.
* '''[[Ülle Madise]]''', '''[[Eesti]]''' riigiõiguse spetsialist ja alates [[2015]]. aastast '''[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]]''' [[õiguskantsler]]. Ta lõpetas [[1993]]. aastal kuldmedaliga [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Kooli]] ning [[1998]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna. [[2001]]. aastal kaitses ta samas magistrikraadi ja [[2007]]. aastal doktorikraadi õigusteaduses väitekirjaga &quot;Valimissüsteemide põhiseaduslikud raamid ja arenguvõimalused Eestis&quot;. Enne [[Õiguskantsler|õiguskantsleriks]] saamist töötas Madise [[Justiitsministeerium|Justiitsministeeriumi]] avaliku õiguse osakonna juhatajana, Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunikuna, Riigikontrolli peakontrolörina ning Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna ([[2009]]–[[2015]]). Alates [[2011]]. aastast on ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] riigiõiguse professor. [[Õiguskantsler|Õiguskantslerina]] on ta paistnud silma põhiseaduslike õiguste aktiivse kaitsmise, selge kriisikommunikatsiooni ning riigivalitsemise avatuse ja selge keelekasutuse propageerimisega. Madise on selle aasta valimiste suursoosik. Teda toetavad ametlikult [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]], [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. [[Postimees|Postimehe]] poliitikatoimetus eelistaks näha kandidaadina kõige enam praegust [[õiguskantsler]]it [[Ülle Madise]]t.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/8391799/ Postimehe poliitikatoimetus pakub: Kellest võiks saada järgmine president?]. [[Postimees]], 6. jaanuar 2026.&lt;/ref&gt; Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Õnne Pillak]] ütles augusti alguses, et [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] on [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] väljendanud oma valmisolekut presidendiks kandideerida.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610101681/pillak-madise-on-presidendiks-kandideerimise-valmisolekut-valjendanud Pillak: Madise on presidendiks kandideerimise valmisolekut väljendanud] 03. august 2026&lt;/ref&gt; Koalitsioonierakonnad Reformierakond ja [[Eesti 200]] soovivad presidendiks Madiset. [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Eesti Keskerakond]] ütlesid, et nemad ei välista Madise saamist presidendiks, kuid ta peab seda ise tahtma.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610100034/isamaa-ja-keskerakond-ei-valista-presidendivalimistel-ulle-madise-toetamist Isamaa ja Keskerakond ei välista presidendivalimistel Ülle Madise toetamist] ERR, 31. juuli 2026&lt;/ref&gt; [[Õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas 2026. aasta 17. augustil ametlikult, et kandideerib [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ühtlasi teatas ta, et ei kavatse hakata puuduolevaks toetuseks saadikuid veenma. Vastuses [[Äripäev|Äripäevale]] ütles Madise: &quot;Eesti mõte on olla Eesti. Meie iseseisvus lausa kohustab tegema kõike selleks, et Eesti oleks koht, kus on kõige parem elada.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1164787/video-ja-fotod-ulle-madise-presidendiks-kandideerimisest-eesti-mote-on-olla-eesti Ülle Madise presidendiks kandideerimisest: Eesti mõte on olla Eesti] Õhtuleht, 17. august 2026&lt;/ref&gt; [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraadid]] olid kogunud Madise kandidatuuri riigikogus ülesseadmiseks 62 allkirja.&lt;ref&gt;Karol Sepik. [https://www.delfi.ee/artikkel/120604147/ulle-madise-kandideerin-eesti-vabariigi-presidendiks Ülle Madise kandideerib presidendiks] Delfi, 17. august 2026&lt;/ref&gt; 18. augustil [[2026]] tegi [[Isamaa Erakond|Isamaa]] esimehe [[Urmas Reinsalu]] sõnul erakond otsuse toetada presidendivalimistel [[Ülle Madise|Ülle Madiset]] ning määravaks said tema Eesti-keskne nägemus ja rahvuslikud seisukohad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610113312/reinsalu-madise-toetamisest-see-ei-olnud-poliitmang-vaid-sisuline-otsus Reinsalu Madise toetamisest: see ei olnud poliitmäng, vaid sisuline otsus] ERR, 18. august 2026&lt;/ref&gt; Madise esitati presidendikandidaadiks 75 saadikult kogutud allkirjaga esmaspäeva hommikul, 24. augustil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Võimalikud kandidaadid ===
[[Fail:RK Mart Helme (cropped).jpg|pisi|193x193px]]

* '''[[Mart Helme]]''', '''[[Eesti]]''' poliitik, ajaloolane, endine diplomaat ja Riigikogu liige, kelle [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] ([[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]) kongress esitas [[2026]]. aasta suvel ametlikult oma presidendikandidaadiks. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel [[1995]]–[[1999]] töötas Helme [[Eesti Vabariik|'''Eesti Vabariigi''']] erakorralise ja täievolilise suursaadikuna [[Venemaa|Venemaal]]. Ta on olnud [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees ([[2013]]–[[2020]]) ning [[Eesti Vabariik|'''Eesti Vabariigi''']] [[siseminister]] ([[2019]]–[[2020]]). Poliitikas ja valmiskampaania aruteludes on Helme paistnud silma konservatiivsete ja rahvuslike väärtuste kaitsmise, terava kriitika esitamisega kehtiva poliitilise süsteemi aadressil ning ettepanekuga muuta presidendivalimiste korda nii, et riigipea valitaks otse rahva poolt. [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu esitas mai alguses oma erakonna presidendikandidaadiks erakonna asutajaliikme ja [[Riigikogu]] liikme [[Mart Helme]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-02 |pealkiri=Galerii: EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 6. juunil kinnitas erakonna kongress Mart Helme oma kandidaadiks. Sellest olenemata ei kogunud ta kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida oli vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks.

[[Fail:Visit of the Conference of the Presidents of the European Parliament BB5A5545 (35011259185) (cropped).jpg|pisi|191x191px]]

* '''[[Tiit Land]]''', on '''[[Eesti]]''' [[biokeemik]], [[teadlane]] ja alates [[2020]]. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ([[TalTech]]) [[rektor]]. Ta lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] keemia erialal ning kaitses [[1994]]. aastal [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikoolis]] doktorikraadi neurokeemias ja neurotoksikoloogias. Enne [[TalTech|TalTechi]] juhtimist töötas Land teadurina [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s Rahvuslikus Terviseinstituudis (NIH), [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] neurokeemia professorina ning aastatel [[2011]]–[[2020]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] [[Rektor|rektorina]]. [[Eesti]] ülikoolide rektorid ja teadurid pakkusid Landi välja kui hariduse-, teaduse- ja majandustaustaga kandidaati,. Teda toetab presidendivalimistel [[Eesti Keskerakond|Keskkerakond]], kuid ta pole saanud ennast üles seada kandidaadina. Eesti ülikoolide rektorid ja olulised teadurid avaldasid pöördumise Riigikogu liikmete poole, milles kutsutakse parlamenti üles kaaluma presidendikandidaadina [[TalTech]]i rektor [[Tiit Land]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602862/poordumine-eesti-ulikoolide-rektorid-pakuvad-vabariigi-presidendiks-tiit-landi Eesti ülikoolide rektorid pakuvad presidendiks Tiit Landi] Delfi, 11. august 2026&lt;/ref&gt; 11. augustil [[2026]] teatas TalTechi rektor Tiit Land ühismeedias, et on valmis presidendiks kandideerima, kui ta kandidaadina üles seatakse. Landi hinnangul oleks ta presidendina neutraalne, ta ei oleks ühe erakonna kandidaat.&lt;ref&gt;Eliisabet Voomets. [https://www.delfi.ee/artikkel/120602900/tiit-land-olen-valmis-presidendiks-kandideerima Tiit Land: olen valmis presidendiks kandideerima] Delfi, 11. august 2026&lt;/ref&gt; [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] juhatuse ja riigikogu fraktsiooni ühisel koosolekul 18. augustil otsustati toetada presidendivalimistel [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna tehnikaülikooli]] [[Rektor|rektori]] [[Tiit Land|Tiit Landi]] kandidatuuri. Sellest olenemata ei kogunud ta kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida oli vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks.
* '''[[Indrek Laul]]''', [[Ettevõtja]] ja [[Estonia Klaverivabrik|Estonia Klaverivabriku]] juhataja, kellele tegid juulis avaliku ühispöördumisega ettepaneku kandideerida 30 Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelast. Oma valmisolekust presidendiks kandideerida teatas ta küll [[2026]]. aasta augusti algul, kuid teda pole üles seatud kandidaadina.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;[https://www.err.ee/1610101492/riigikogu-vanematekogu-koguneb-11-augustil-presidendivalimisi-arutama Riigikogu vanematekogu koguneb 11. augustil presidendivalimisi arutama] ERR, 03. august 2026&lt;/ref&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Maive Rute]]''', [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kõrge ametnik, keda on parteidevahelistel konsultatsioonidel pakutud välja võimaliku tugeva majandustaustaga kompromisskandidaadina. Ta teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Jonatan Vseviov]]''', [[Välisministeeriumi kantsler]], Vseviov, keda meedias samuti presidendikandidaadiks on pakutud, ei ole presidendiks kandideerimist otsesõnu välistanud, vaid on rõhutanud, et ei soovi sel teemal spekuleerida.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938152/ Vseviov: ei saa nii, et pool orkestrit mängib Mozartit ja teine pool Bachi]. [[ERR]], 11. veebruar 2026.&lt;/ref&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.
* '''[[Hannes Hanso]]''', [[Diplomaat]] ja [[poliitik]], kes on leidnud mainimist arvamusküsitlustes. Ta teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Indrek Tarand]]''', [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] nõunik, kes teatas enda valmidusest kandideerida presidendikandidaadiks juba [[2026]]. aasta jaanuaris. Tarand samuti osales [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aasta presidendivalimistel]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poolt üles seatud kandidaadina.&lt;ref&gt;[https://lp.delfi.ee/artikkel/120424424/ Indrek Tarand: olen valmis presidendiks kandideerima ja saaksin selle ametiga toime]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 22. detsember 2025.&lt;/ref&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Riina Kionka]],''' [[Eesti]] [[suursaadik]], keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda pole kandidaadiks esitatud. [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] olevat soovinud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnalt]], et nemad esitaksid [[Riina Kionka]] oma poolt presidendikandidaadiks, kuid Reformierakond lükkas selle ümber.&lt;ref name=&quot;vali&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609969043/kristo-enn-vaga-ajalukku-kirjutatakse-laanemets-vaiksemalt-kui-riina-kionka Kristo Enn Vaga: ajalukku kirjutatakse Läänemets väiksemalt kui Riina Kionka] ERR, 16. märts 2026&lt;/ref&gt; Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Matti Maasikas]]''', [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[diplomaat]], keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda kandidaadiks ei esitatud.
* '''[[Kyllike Sillaste-Elling]]''', Välisministeeriumi asekantsler, keda soovitas kandidaadiks endine president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Teda kandidaadiks ei esitatud.

* '''[[Urmas Paet]]''', [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige ning tuntud [[Eesti]] [[poliitik]], kes presidendiks kandideerimist ei välistanud jaanuaris [[2026]].&lt;ref&gt;[https://lp.delfi.ee/artikkel/120425053/ Urmas Paet: see lömitamine tuleb ära lõpetada. Kui Euroopa Liit tahab maailmas autoriteeti, peab ta reageerima]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 2. jaanuar 2026.&lt;/ref&gt; Ta kuulub [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. Teda kandidaadiks ei esitatud.

=== Loobunud kandidaadid ===
[[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|202x202px]]

* '''[[Alar Karis]]''', praegune ametis olev '''[[Eesti Vabariigi president]]''', andis [[2025]]. aasta sügisel mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609851735/ Karis: peab juhtuma väike ime, et keegi veenab mind uuesti kandideerima]. [[ERR]], 11. november 2025.&lt;/ref&gt; kuid jättis hiljem siiski avatuks võimaluse seda kaaluda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609897177/ Karis: kui välispoliitika on käremeelne, peab keegi tõmbama pidurit]. [[ERR]], 30. detsember 2025.&lt;/ref&gt; Ekspertide hinnangul on valitsus hakanud temaga avalikult konfliktidesse astudes kujundama aga maastikku selleks, et teda mitte toetada ja tuua välja mõni teine kandidaat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934042/ Eksperdid: valitsus kujundab maastikku Karise mittetoetamiseks]. [[ERR]], 6. veebruar 2026.&lt;/ref&gt; 23. juunil teatas Karis aga [[Võidupüha]] kõnes, et on otsustanud mitte kandideerida teiseks ametiajaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Alar Karis teatas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610061145/alar-karis-teatas-et-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-presidendiks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;  Tema jätkamist presidendina toetas enne presidendina kandideerimise loobumist [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Keskerakond eelistab Karise jätkamist presidendina |url=https://www.err.ee/1609931855/keskerakond-eelistab-karise-jatkamist-presidendina |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''[[Jüri Luik]]''', tuntud [[poliitik]] ja [[diplomaat]], kes teatas [[2026]]. aasta kevadel avalikult, et tema tulevikuplaanidesse presidendiks kandideerimine ei kuulu.
* '''[[Riho Ühtegi]]''', [[erusõjaväelane]], teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida augusti alguses. 5. augustil [[2026]] teatas ta aga, et loobub tervise tõttu presidendikandidaadiks pürgimisest.

== Arvamusküsitlused ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitletud
! style=&quot;width:195px;&quot; | &lt;big&gt;[[Alar Karis]]&lt;/big&gt;
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Ülle Madise]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jonatan Vseviov]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Urmas Paet]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Indrek Tarand]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Arnold Sinisalu]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | Teised
! style=&quot;width:195px;&quot; | Ei oska öelda
|-
| 2. märts 2026
| [https://www.err.ee/1609956242/ Norstat]&lt;ref&gt;
[https://www.err.ee/1609956242/ Küsitlus: Karise tagasivalimisele on suur toetus kõigi erakondade valijatelt]. [[ERR]], 3. märts 2026.&lt;/ref&gt;
| 1001
| '''&lt;big&gt;41,6%&lt;/big&gt;'''
| 4,2%
| 2,3%
| 1,6%
| 1,0%
| –
| 27,8%
| 21,5%
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitletud
! style=&quot;width:195px;&quot; | &lt;big&gt;[[Ülle Madise]]&lt;/big&gt;
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Mart Helme]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Hannes Hanso]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jüri Luik]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Indrek Neivelt]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jonatan Vseviov]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Maive Rute]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Matti Maasikas]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | Teised
|-
| 6.–12. august 2026
| [[Turu-uuringute AS]]&lt;ref&gt;Herman Kelomees.
[https://www.delfi.ee/artikkel/120604185/presidendiuuring-ulle-madise-on-rahvakusitluse-liider-venekeelsetele-inimestele-on-ta-aga-vooras Ülle Madise on rahvaküsitluse liider. Venekeelsetele inimestele on ta aga võõras] Delfi, 18. august 2026.&lt;/ref&gt;
| 902
| '''&lt;big&gt;32%&lt;/big&gt;'''
| 11%
| 9%
| 8%
| 7%
| 5%
| 3%
| 2%
| 23%
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitletud
! style=&quot;width:195px;&quot; | &lt;big&gt;[[Ülle Madise]]&lt;/big&gt;
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Mart Helme]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Tiit Land]]
![[Hannes Hanso]]
![[Indrek Neivelt]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jonatan Vseviov]]
![[Riho Ühtegi]]
![[Jüri Luik]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Maive Rute]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Indrek Laul]]
![[Matti Maasikas]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | Teised
! style=&quot;width:195px;&quot; | Ei oska öelda
|-
| 12.–19. august 2026
| [https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks Norstat]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
| 1002
| '''&lt;big&gt;29%&lt;/big&gt;'''
| 12%
| 9%
|5%
|3%
| colspan=&quot;3&quot; | 2%
| 0,6%
| 0,3%
|0,2%
| 15%
| 20%
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Vabariigi Presidendi valimise seadus]

{{Eesti valimised}}

[[Kategooria:2026. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2026. aasta valimised]]
[[Kategooria:Eesti presidendivalimised]]</text>
      <sha1>8c7v9jhyxmwc21ghkrvnfe95qvbqkk4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710899</id>
    <revision>
      <id>7265360</id>
      <parentid>7139542</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:55:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Iraani Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu sekretäride loend */</comment>
      <origin>7265360</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3016" sha1="4aqiy46dujj08oxhjhzny6jtflg4z1x" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu
| omakeelne_nimi  = شورای عالی امنیت ملی
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1989 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1989}})
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = [[riikliku julgeoleku nõukogu (üldmõiste)|Riikliku julgeoleku nõukogu]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Teheran]], [[Iraan]]
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmeid        = 13
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = ''Pole''
| juht_nimetus    = Esimees &lt;br/&gt; ([[Iraani president]])
| juht_nimi       = [[Masoud Pezeshkian]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu''' ([[pärsia keel]]es شورای عالی امنیت ملی (''Showrā-ye Āli-ye Amniyat-e Mellī'')) on [[Iraan|Iraani Islamivabariigi]] [[riikliku julgeoleku nõukogu (üldmõiste)|riikliku julgeoleku nõukogu]]. See institutsioon loodi riigikaitse edendamiseks [[1989. aasta Iraani põhiseadusreferendum|1989. aasta põhiseadusreferendumiga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.iranonline.com/iran/iran-info/Government/Supreme-National-Security-Council.html |pealkiri=Islamic Republic of Iran, The Supreme National Security Council (SNSC)&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2026-03-04 |arhiivimisaeg=2006-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061029233907/http://www.iranonline.com/iran/iran-info/Government/Supreme-National-Security-Council.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Nõukokku kuuluvad riigi kõrgemad poliitikud ja sõjaväelased. [[Iraani president]] on ''ex officio'' Nõukogu esimees. Esimees nimetab sekretäri, kelleks oli viimati [[Ali Larijani]].

==Iraani Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu sekretäride loend==
* 1989–2005: [[Hassan Rouhani]]
* 2005–2007: [[Ali Larijani]]
* 2007–2013: [[Saeed Jalili]]
* 2013–2023: [[Ali Shamkhani]]
* 2023–2025: [[Ali Akbar Ahmadian]]
* 2025–2026: [[Ali Larijani]]
* 2026: [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
* 2026– : [[Mohsen Rezaei]]

==Vaata ka==
* [[Iraani poliitika]]
* [[Iraani Islamivabariigi ajalugu]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Wege, Carl Anthony. &quot;Iranian intelligence organizations.&quot; ''International Journal of Intelligence and CounterIntelligence'' 10.3 (1997): 287-298.
* Wege, Carl Anthony. &quot;Iranian Counterintelligence.&quot; ''International Journal of Intelligence and CounterIntelligence'' 32.2 (2019): 272-294.

[[Kategooria:Iraani sõjandus]]</text>
      <sha1>4aqiy46dujj08oxhjhzny6jtflg4z1x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265361</id>
      <parentid>7265360</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:55:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7265361</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3025" sha1="oqqwe9rhv69nqupig94fyh3r5ix8bes" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu
| omakeelne_nimi  = شورای عالی امنیت ملی
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1989 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1989}})
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = [[riikliku julgeoleku nõukogu (üldmõiste)|Riikliku julgeoleku nõukogu]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Teheran]], [[Iraan]]
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmeid        = 13
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = [[Mohsen Rezaei]]
| juht_nimetus    = Esimees &lt;br/&gt; ([[Iraani president]])
| juht_nimi       = [[Masoud Pezeshkian]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu''' ([[pärsia keel]]es شورای عالی امنیت ملی (''Showrā-ye Āli-ye Amniyat-e Mellī'')) on [[Iraan|Iraani Islamivabariigi]] [[riikliku julgeoleku nõukogu (üldmõiste)|riikliku julgeoleku nõukogu]]. See institutsioon loodi riigikaitse edendamiseks [[1989. aasta Iraani põhiseadusreferendum|1989. aasta põhiseadusreferendumiga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.iranonline.com/iran/iran-info/Government/Supreme-National-Security-Council.html |pealkiri=Islamic Republic of Iran, The Supreme National Security Council (SNSC)&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2026-03-04 |arhiivimisaeg=2006-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061029233907/http://www.iranonline.com/iran/iran-info/Government/Supreme-National-Security-Council.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Nõukokku kuuluvad riigi kõrgemad poliitikud ja sõjaväelased. [[Iraani president]] on ''ex officio'' Nõukogu esimees. Esimees nimetab sekretäri, kelleks oli viimati [[Ali Larijani]].

==Iraani Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu sekretäride loend==
* 1989–2005: [[Hassan Rouhani]]
* 2005–2007: [[Ali Larijani]]
* 2007–2013: [[Saeed Jalili]]
* 2013–2023: [[Ali Shamkhani]]
* 2023–2025: [[Ali Akbar Ahmadian]]
* 2025–2026: [[Ali Larijani]]
* 2026: [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
* 2026– : [[Mohsen Rezaei]]

==Vaata ka==
* [[Iraani poliitika]]
* [[Iraani Islamivabariigi ajalugu]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Wege, Carl Anthony. &quot;Iranian intelligence organizations.&quot; ''International Journal of Intelligence and CounterIntelligence'' 10.3 (1997): 287-298.
* Wege, Carl Anthony. &quot;Iranian Counterintelligence.&quot; ''International Journal of Intelligence and CounterIntelligence'' 32.2 (2019): 272-294.

[[Kategooria:Iraani sõjandus]]</text>
      <sha1>oqqwe9rhv69nqupig94fyh3r5ix8bes</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta MotoGP hooaeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711304</id>
    <revision>
      <id>7265455</id>
      <parentid>7264907</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="81028" sha1="muxyfx4wo0sch09besz83bx0u4ztfnz" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD&lt;br&gt;Võistkondade maailmameister: TBD&lt;br&gt;Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]&lt;br /&gt;[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}}'''2026. aasta FIM-i MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi.

Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on [[Harley-Davidsoni Baggeri maailma karikavõistlused|Harley-Davidson Bagger World Cup]].

== Hooaja kokkuvõte ==
[[Fail:Marc Márquez at the 2026 German motorcycle Grand Prix (cropped).jpg|pisi|200x200px|Valitsev maailmameister [[Marc Márquez]] on praegune meistrivõistluste liider.]]
[[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}&lt;/ref&gt; Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]&lt;nowiki/&gt;l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajaohutustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}&lt;/ref&gt; Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}&lt;/ref&gt; [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]&lt;nowiki/&gt;l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}&lt;/ref&gt; Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas&quot; Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Márquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186).

Pärast suvepausi toimus [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti Grand Prix']] ning seda domineerisid [[Aprilia]] masinad, mis olid täitnud kõik sprindi- ja põhisõidu poodiumikohad ära.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-11 |pealkiri=5 things we learned from the 2026 MotoGP British GP - Grande Prêmio in English |url=https://grandepremio.com/en/motogp/5-things-we-learned-from-the-2026-motogp-british-gp/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Grande Premio EN |keel=en}}&lt;/ref&gt; Tehasesõitja [[Jorge Martín]] startis esikohalt, võitis sprindisõidu, lõpetas põhisõidus teisena ning suurendas oma edumaad tiitliheitluses. [[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse]]'i sõitja [[Raúl Fernández]] võitis põhisõidu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-19 |pealkiri=MotoGP British GP: Raul Fernandez dominates as Jorge Martin extends points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-british-gp-fernandez-win-martin-points-lead/10845228/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; [[Marc Márquez|Márquez]] jõudis [[MotorLand Aragon|Aragoni]] etapiks vormi tagasi ning võitis mõlemad sprindi ja Grand Prix' sõidu kolmandat järjestikust aastat järjest. Rivaalid [[Marco Bezzecchi|Bezzecchi]] ja Martín olid mõlemad sprindis ja peasõidus kolmandal ja viiendal kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-30 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez wins third straight Aragon Grand Prix |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cn9wgnqll14o |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt; [[San Marino ja Rimini Riviera mootorrataste Grand Prix|San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix]]'l võitis Márquez mõlemad sprindi- ja peasõidu ning tuli esimest korda sel hooajal üldarvestuse liidriks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=Marc Marquez takes Misano MotoGP sprint win after tense race {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104432/1/marc-marquez-takes-misano-motogp-sprint-win-after-tense-race |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marc Marquez’s first words as new 2026 MotoGP championship leader {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104605/1/marc-marquezs-first-words-new-2026-motogp-championship-leader |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Bezzecchi lõpetas sprindis teisena, Martín kolmandana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=2026 Misano MotoGP - Sprint Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1104150/1/2026-misano-motogp-sprint-results |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Põhisõidus Bezzecchi kukkus esimese ringi 13. kurvis ning katkestas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marco Bezzecchi’s blunt response about pressure after costly Misano MotoGP crash {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104630/1/marco-bezzecchis-blunt-response-about-pressure-after-costly-misano-motogp |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Martínil oli ''arm pump'i'' probleeme ning langes esikohalt viiendaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Jorge Martin’s MotoGP title charge faces surgery dilemma after Misano arm pump {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104669/1/jorge-martins-motogp-title-charge-faces-surgery-dilemma-after-misano-arm-pump |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; [[Austria mootorrataste Grand Prix|Austrias]] tuli kvalifikatsiooni- ja sprindivõitjaks Jorge Martín&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-19 |pealkiri=Jorge Martin &quot;almost crashed&quot; in MotoGP sprint near-miss with Marc Marquez {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104947/1/jorge-martin-almost-crashed-motogp-sprint-near-miss-marc-marquez |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-19 |pealkiri=Austria Sprint Race: New 2026 MotoGP World Championship standings {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104847/1/austria-sprint-race-new-2026-motogp-world-championship-standings |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning pühapäevasel Grand Prix' sõidul tuli esmakordselt etapivõitjaks [[Pedro Acosta]] pärast liidrikohalt kukkumist sprindisõidus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-20 |pealkiri=Pedro Acosta: “I was sh**ting my pants” before breakthrough Austrian MotoGP victory {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1105024/1/pedro-acosta-i-was-shting-my-pants-breakthrough-austrian-motogp-victory |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Acosta tuli esimeseks KTM-i etapivõitjaks pärast [[Miguel Oliveira|Miguel Oliveirat]] 2022. aasta [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tai Grand Prix]]'l.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-20 |pealkiri=The road to Pedro Acosta's maiden MotoGP win |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/pedro-acosta-maiden-motogp-win-journey/10857459/ |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Marc Márquez]] alustas hooaja Aasia turniiri [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapanis]] mõlemad sprindi- ja Grand Prix' võiduga, kuid [[Jorge Martín|Jorge Martíni]] poodiumifinišid jättis Marqueze temast kaks punkti taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thukral |eesnimi=Rachit |kuupäev=4. oktoober 2026 |pealkiri=MotoGP Japanese GP: Marc Marquez beats Jorge Martin in early duel to close in on points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-japanese-gp/10861724/ |vaadatud=5. oktoobril 2026 |väljaanne=Motorsport}}&lt;/ref&gt; Pärast järgmisel etapil toimunud [[Indoneesia mootorrataste Grand Prix|Indoneesia Grand Prix']] sprinti sai Márquez taas meistrivõistluste üldliidriks,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-10 |pealkiri=Marc Marquez reveals he was “dizzy” after Indonesia MotoGP sprint win {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1107013/1/marc-marquez-reveals-he-was-dizzy-after-indonesia-motogp-sprint-win |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; kuid pärast pühapäevast sõitu langes ta tagasi 2. kohale pärast kuuenda koha finišit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-11 |pealkiri=Marco Bezzecchi wins in Indonesia, Jorge Martin retakes MotoGP points lead {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1107256/1/marco-bezzecchi-wins-indonesia-jorge-martin-retakes-motogp-points-lead |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Aprilia neli võistlejat lõpetasid ka kõik esinelikus (1. [[Marco Bezzecchi]], 2. [[Raúl Fernández]], 3. [[Jorge Martín]] ning 4. [[Ai Ogura]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-11 |pealkiri=MotoGP Indonesian GP: Marco Bezzecchi leads Aprilia 1-2-3-4; Jorge Martin reclaims points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-indonesian-gp-marco-bezzecchi-leads-aprilia-1-2-3-4-jorge-martin-reclaims-points-lead/10864170/ |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Austraalia etapp peeti viimast korda [[Phillip Islandi ringrada|Phillip Islandil]] enne seda, kui võistlus Adelaide'i liigub. Laupäevasel sprindil oli 8. ringini tihe heitlus Marc Márquez'e ja Jorge Martini vahel, kuni Martinil kaos esiratta haare ära ning libises kruusa sisse, mistõttu ta katkestas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-24 |pealkiri=2026 Australian MotoGP, Phillip Island - Sprint Race Results updated after penalties {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1108003/1/2026-australian-motogp-phillip-island-sprint-race-results |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Hiljem oli teada saada, et Martín oli murtnud oma kodarluud ning ei saa osaleda pühapäevasel põhisõidul, mis oli pühapäeval ka ära jäetud ilmaolude tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-24 |pealkiri=Aprilia issues new Jorge Martin MotoGP injury update {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1108387/1/aprilia-issues-jorge-martin-motogp-injury-update |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-10-24 |pealkiri=MotoGP Grand Prix race at Phillip Island cancelled |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/25/motogp-grand-prix-race-at-phillip-island-cancelled/www.motogp.com/en/news/2026/10/25/motogp-grand-prix-race-at-phillip-island-cancelled/1180939 |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisias]] loobus Martín ülejäänud etapist pärast teist vabatreeningut, kuna tal oli vigastuse tõttu veel raskusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-31 |pealkiri=Jorge Martin: Withdrawal after FP2, a major blow for Aprilia in the World Championship battle - MotoGP |url=https://www.speedweek.com/en/a/motogp/jorge-martin-withdrawal-after-fp2-a-major-blow-for-aprilia-in-the-world-championship-battle |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=SPEEDWEEK.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; See lubas Marquez'el suurendada oma edumaad 34 punkti võrra koos sprindi 2. kohaga ja Grand Prix' võiduga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thukral |eesnimi=Rachit |kuupäev=1. november 2026 |pealkiri=MotoGP Malaysian GP: Marc Marquez takes dominant win to inch closer to title |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-malaysian-gp-marc-marquez-takes-dominant-win-to-inch-closer-to-title/10870473/ |vaadatud=3. novembril 2026 |väljaanne=Motorsport}}&lt;/ref&gt;

== Sõitjad ja võistkonnad ==

=== Põhisõitjad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;3&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
!Etapid
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]]
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|1–19
|-
|89
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
|25
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]
|1–19
|-
|79
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]
|1–12, 15–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;6&quot; |[[Ducati]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]]
|63
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]
|1–19
|-
|93
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|1–5, 7–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|73
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]
|1–6, 9–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]]
|54
|{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]
|2–10, 13–17
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]]
|21
|{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|1–19
|-
|[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]]
|49
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda RC213V|RC213V]]
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|1–6, 13–19
|-
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|1–19
|-
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|1–14, 19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM RC16|RC16]]
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]]
|1–19
|-
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]]
|1–3, 6–11, 16–19
|-
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]]
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|1–19
|-
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|1–19
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |7
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]
|1–17
|-
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|1–19
|}

=== Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad ===

* ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad

{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;3&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
!Etapid
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]]
|32
|''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]''
|4
|-
|{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
|32
|{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]
|13
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;5&quot; |[[Ducati]]
|[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]]
|51
|{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]]
|7
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]]
|51
|{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]]
|7
|-
|27
|''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]]
|8
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]]
|51
|{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]]
|1
|-
|27
|''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]]
|12, 18–19
|-
|{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda RC213V|RC213V]]
|35
|{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]]
|7–12
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|15
|{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]]
|16
|-
|30
|{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]]
|15
|-
|30
|''{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]]''
|16
|-
|{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;2&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[KTM RC16|RC16]]
|44
|''{{flagicon|SPA}}'' [[Pol Espargaró]]
|12–15
|-
|{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
|94
|{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]]
|5
|-
|{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]]
|47
|''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]''
|4, 6, 10, 12
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|18–19
|}
Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve.

=== Muudatused tootjatel ===

* Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com |arhiivimisaeg=2026-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260417071511/https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Muudatused sõitjate nimekirjas ===

==== Enne hooaja algust ====

* Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421221445/https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}&lt;/ref&gt;

==== Keset hooaega ====

* [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ja Ungaris [[Iker Lecuona]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Pol Espargaró]] asendas Britannias, Aragonis, Misanos ja Austrias [[Maverick Viñales|Maverick Viñalest]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-04 |pealkiri=Pol Espargaró to replace Viñales at the British GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/1081457 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma selga [[Hollandi TT]] treeningul toimunud kukkumisel. Briti GP-l asendas teda [[Iker Leucona]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss British GP, Iker Lecuona drafted as replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-british-gp-iker-lecuona-drafted-as-replacement/10843256/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[Ai Ogura]] vigastas oma vasakut kätt, kui ta oli Jaapanis treenimas. Teda asendas Aragonis [[Lorenzo Savadori]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Ogura withdraws from Aragon through injury, Savadori to substitute |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/1086948 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Joan Mir|Joan Miril]] oli terviseprobleeme ja ebanormaalseid vereproovi tulemusi. Teda asendas Austrias [[Takaaki Nakagami]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hermoso |eesnimi=Pol |kuupäev=16. september 2026 |pealkiri=Joan Mir to miss MotoGP Austrian GP after Misano health issues |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/joan-mir-to-miss-motogp-austrian-gp-after-misano-health-issues/10856309/ |vaadatud=19. septembril 2026 |väljaanne=Motorsport}}&lt;/ref&gt; ning Jaapanis [[Somkiat Chantra]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=Chantra set for MotoGP return in Motegi |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/16/chantra-bereit-fur-sein-motogp-comeback-in-motegi/www.motogp.com/en/news/2026/09/16/chantra-bereit-fur-sein-motogp-comeback-in-motegi/1092166 |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=november 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma kätt [[Indoneesia mootorrataste Grand Prix|Indoneesia GP]] kukkumises. Austraalias ja Malaisias asendas teda [[Iker Lecuona]].
* Toprak Razgatlioglu vigastas oma õlga pärast ''highside'' kukkumist Indoneesias. Teda asendas hooaja lõpuni [[Augusto Fernández]].

== Reeglimuudatused ==
Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub.

== Kalender ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Etapp
!Kuupäev
!''Grand Prix''' nimi
!Ringrada
|-
!1
|1. märts
|{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand
|Chang International Circuit
|-
!2
|22. märts
|{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil
|Autódromo Internacional Ayrton Senna
|-
!3
|29. märts
|{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States
|Circuit of the Americas
|-
!4
|26. aprill
|{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain
|Circuito de Jerez
|-
!5
|10. mai
|{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France
|Bugatti Circuit
|-
!6
|17. mai
|{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya
|Circuit de Barcelona-Catalunya
|-
!7
|31. mai
|{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]]
| nowrap=&quot;&quot; |Autodromo Internazionale del Mugello
|-
!8
|7. juuni
|{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary
|Balaton Park Circuit
|-
!9
|21. juuni
|{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia
|Brno Circuit
|-
!10
|28. juuni
|{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Grand Prix of the Netherlands]]
|TT Circuit Assen
|-
!11
|12. juuli
|{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany
|Sachsenring
|-
!12
|9. august
|{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain
|Silverstone Circuit
|-
!13
|30. august
|{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon
|MotorLand Aragón
|-
!14
|13. september
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera
|Misano World Circuit Marco Simoncelli,
|-
!15
|20. september
|{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria
|Red Bull Ring
|-
!16
|4. oktoober
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]]
| nowrap=&quot;&quot; |Mobility Resort Motegi
|-
!17
|11. oktoober
|{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia
|Pertamina Mandalika International Street Circuit,
|-
!18
|25. oktoober
|{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia
|Phillip Island Grand Prix Circuit
|-
!19
|1. november
|{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia
|Petronas Sepang International Circuit
|-
!20
|8. november
|{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar
|Lusail International Circuit
|-
!21
|15. november
|{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal
|Algarve International Circuit
|-
!22
|22. november
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia
|Circuit Ricardo Tormo
|}

== Tulemused ==

=== Etapid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%&quot;
!Etapp
!''Grand Prix''' nimi
!Kvalifikatsiooni võitja
!Kiireim ring
!Võitja
!Võistkond
!Tootja
|-
!1
|{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand
| data-sort-value=&quot;bez&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
| data-sort-value=&quot;bez&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
| data-sort-value=&quot;bez&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
| data-sort-value=&quot;apr&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
| data-sort-value=&quot;apr&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!2
|{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!3
| data-sort-value=&quot;ame&quot; |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!4
|{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!5
|{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!6
|{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!7
|{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!8
|{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!9
|{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!10
|{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]
|{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!11
|{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!12
|{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]
|{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!13
|{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!14
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!15
|{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
|{{flagicon|AUT}} [[KTM]]
|-
!16
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]]
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!17
|{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
|-
!18
|{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
! colspan=&quot;4&quot; |Võistlused jäid ära&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
!19
|{{flagicon|MAL}} [[2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix|Petronas Grand Prix of Malaysia]]
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
|-
!20
|{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar
|
|
|
|
|
|-
!21
|{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal
|
|
|
|
|
|-
!22
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia
|
|
|
|
|
|}

=== Sõitjate üldarvestus ===

==== Punktisüsteem ====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center&quot;
!Koht
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |'''1.'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |'''2.'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |'''3.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''4.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''5.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''6.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''7.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''8.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''9.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''10.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''11.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''12.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''13.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''14.'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |'''15.'''
|-
!''Grand Prix'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |25
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |20
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |16
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |3
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |2
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |1
|-
!''Tissot Sprint''
|12
|9
|7
|6
|5
|4
|3
|2
|1
| colspan=&quot;6&quot; |
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot;
!Koht
!Sõitja
!Tootja
!Võistkond
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia]]
|Aprilia Racing
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |NC
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 3&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!333
|-
!2
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]
|[[Ducati]]
|Ducati Lenovo Team
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| nowrap=&quot;&quot; bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; |DNS
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 1 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 1 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;1 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5&lt;sup&gt;'''2'''&lt;/sup&gt;
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!331
|-
!3
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]
|[[Aprilia]]
|Aprilia Racing
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;P F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
|EX
| bgcolor=&quot;#EFCFFF&quot; nowrap=&quot;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; |DNS
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#EFCFFF&quot; nowrap=&quot;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!284
|-
!4
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Factory Racing
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; nowrap=&quot;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7
|
|
|
|
|
|
!243
|-
!5
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]]
|[[Aprilia]]
|SuperFile Trackhouse MotoGP Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| nowrap=&quot;&quot; bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;2 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!237
|-
!6
| align=&quot;left&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]
|[[Ducati]]
|Pertamina Enduro VR46 Racing Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;P&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;3 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
|
|
|
|
|
|
!230
|-
!7
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]
|[[Aprilia]]
|SuperFile Trackhouse MotoGP Team
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!216
|-
!8
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]
|[[Ducati]]
|Ducati Lenovo Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| nowrap=&quot;&quot; style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;7 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
|
|
|
|
|
|
!164
|-
!9
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]
|[[Ducati]]
|BK8 Gresini Racing MotoGP
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
|
|
| bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; |DNS
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
!158
|-
!10
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]
|[[Ducati]]
|BK8 Gresini Racing MotoGP
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; |2
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; |DNS
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;8 F&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
|
|
|
|
|
|
!122
|-
!11
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Tech3
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!116
|-
!12
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[Honda]]
|Honda HRC Castrol
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
|
|
|
|
|
|
!104
|-
!13
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Factory Racing
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
|
|
|
|
|
|
!99
|-
!14
| align=&quot;left&quot; style=&quot;background:lightblue;&quot; |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[Honda]]
|Pro Honda LCR
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!74
|-
!15
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| nowrap=&quot;&quot; |Monster Energy Yamaha MotoGP Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!66
|-
!16
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|[[Ducati]]
|Pertamina Enduro VR46 Racing Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
|
|
|
|
|
|
!57
|-
!17
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[Honda]]
|Castrol Honda LCR
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |20'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!48
|-
!18
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]
|[[Honda]]
|Honda HRC Castrol
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
!33
|-
!19
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|Prima Pramac Yamaha MotoGP
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |21
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |19
|
|
|
|
|
|
!28
|-
!20
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|Monster Energy Yamaha MotoGP Team
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |19
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
|
|
|
|
|
|
!24
|-
!21
| align=&quot;left&quot; style=&quot;background:lightblue;&quot; |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|Prima Pramac Yamaha MotoGP
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |19
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |20
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
|
|
|
|
|
|
!18
|-
!22
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Tech3
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |18
| bgcolor=&quot;#ffffff&quot; |DNS
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |11
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
|
|
|
|
|
|
!12
|-
!23
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]]
|[[Ducati]]
|BK8 Gresini Racing MotoGP
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7
|
|
|
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
!9
|-
!24
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|Yamaha Factory Racing
|
|
|
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |20
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |12
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
!6
|-
!25
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|SPA}} [[Pol Espargaró]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Tech3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
|
|
|
|
|
|
|
!5
|-
!26
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]]
|[[Honda]]
|Honda HRC Castrol
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
|
|
|
|
|
|
!3
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |27
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Takaaki Nakagami]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Honda]]
|Honda HRC Castrol
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |13
|
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |3
|-
|Honda HRC
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#ffffff&quot; |WD
|
|
|
|
|
|
|-
!28
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]]
|[[Honda]]
|Castrol Honda LCR
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
!0
|-
!29
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]]
|[[KTM]]
|Red Bull KTM Tech3
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |16
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
!0
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |30
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Aprilia]]
|Aprilia Racing
|
|
|
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |0
|-
|SuperFile Trackhouse MotoGP Team
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|-
!31
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]]
|[[Ducati]]
|BK8 Gresini Racing MotoGP
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |19
|
|
|
|
|
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |19
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
!0
|-
!Koht
!Sõitja
!Tootja
!Võistkond
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|-
| colspan=&quot;27&quot; style=&quot;background-color:#EAECF0;text-align:center&quot; |'''Allikas:'''&lt;ref name=&quot;standings&quot;&gt;{{Cite web|url=https://resources.motogp.com/files/results/2026/JPN/MotoGP/RAC/worldstanding.pdf|title=World Championship Classification|website=motogp.com|date=4 October 2026|access-date=4 October 2026}}&lt;/ref&gt;
|}

=== Võistkondade üldarvestus ===
Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot;
!Koht
!Võistkond
!Sõitja nr.
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |1
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
|72
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
|EX
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFFFFF;&quot; |DNS
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; nowrap=&quot;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |617
|-
|89
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |NC
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 3&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |2
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]]
|63
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| nowrap=&quot;&quot; style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;7 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |8
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |495
|-
|93
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| nowrap=&quot;&quot; style=&quot;background:#efcfff&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffff;&quot; |DNS
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 1 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; nowrap=&quot;&quot; |1'''&lt;sup&gt;P 1 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;1 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |5'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;3&quot; |3
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]{{efn|name=trackhouse}}
|25
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;3&quot; |453
|-
|32
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|-
|79
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| nowrap=&quot;&quot; style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; |1'''&lt;sup&gt;2 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |4
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
|33
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |11
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |10
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |8
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |10
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |342
|-
|37
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| nowrap=&quot;&quot; style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |4'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |5'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;4&quot; |5
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|27
|
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
|
|
|
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;4&quot; |289
|-
|51
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |19
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |19
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|-
|54
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#FFFFFF;&quot; |DNS
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;8 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
|
|
|
|
|
|
|-
|73
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
|
|
| style=&quot;background:#FFFFFF;&quot; |DNS
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |5
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfdfdf;&quot; |2'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |6
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|21
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |287
|-
|49
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;P 2&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;P&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#ffdf9f;&quot; |3'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4
| style=&quot;background:#ffffbf;&quot; |1'''&lt;sup&gt;3 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |4'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |7'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;4&quot; |7
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;4&quot; |143
|-
|15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
|
|
|
|
|
|
|-
|30
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
|
|
|
|
|
|
|
|-
|36
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;4&quot; |8
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]]
|12
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#ffffff;&quot; |DNS
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |13
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
|
|
|
|
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |14
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;4&quot; |133
|-
|23
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |4'''&lt;sup&gt;4 F&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
|-
|44
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |13
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |14
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
|
|
|
|
|
|
|
|-
|94
|
|
|
|
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;3&quot; |9
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]]
|5
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |20'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;3&quot; |122
|-
|11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |14
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |10
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |9'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |15
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
|-
|35
|
|
|
|
|
|
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#CFCFFF;&quot; |16
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |10
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|20
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |5
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |8
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |10
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |90
|-
|42
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |9
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |19
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |11
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|7
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |19
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |13
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |14
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |20
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |17
|
|
|
|
|
|
! rowspan=&quot;2&quot; |46
|-
|43
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |18
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |15
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |8
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |16
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |12
| style=&quot;background:#dfffdf;&quot; |11
| style=&quot;background:#efcfff;&quot; |Ret
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |21
| style=&quot;background:#cfcfff;&quot; |19
|
|
|
|
|
|
|- style=&quot;border-top:2px solid #aaaaaa&quot;
!Koht
!Võistkond
!Sõitja nr.
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|-
| colspan=&quot;26&quot; style=&quot;background-color:#EAECF0;text-align:center&quot; |'''Allikas:'''&lt;ref name=&quot;standings2&quot; /&gt;
|}

=== Tootjate üldarvestus ===
Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot;
!Koht
!Tootja
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]]
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFDF9F&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |4'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |5'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!469
|-
!2
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]]
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |4'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |5'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!469
|-
!3
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|AUT}} [[KTM]]
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |8'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |6'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |6'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |4'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |5'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFDFDF&quot; |2'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; |3'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#FFFFBF&quot; |1'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |4'''&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!296
|-
!4
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Honda]]
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |9'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |7'''&lt;sup&gt;8&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |10
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |5'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |5
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |10
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |8
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |9'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |9'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |9'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |10'''&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!161
|-
!5
| align=&quot;left&quot; nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14'''&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |15
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |14'''&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |6'''&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; |5
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |15
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |8
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |14
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |8
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |7'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |12
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |11
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |10
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; |17
| bgcolor=&quot;#DFFFDF&quot; |12'''&lt;sup&gt;9&lt;/sup&gt;'''
|
|
|
|
|
|
!89
|-
!Koht
!Tootja
!TAI
{{flagicon|THA}}
!BRA
{{flagicon|BRA}}
!AME
{{flagicon|USA}}
!SPA
{{flagicon|ESP}}
!FRA
{{flagicon|FRA}}
!CAT
{{flagicon|Kataloonia}}
!ITA
{{flagicon|ITA}}
!HUN
{{flagicon|HUN}}
!CZE
{{flagicon|CZE}}
!NED
{{flagicon|NLD}}
!GER
{{flagicon|DEU}}
!GBR
{{flagicon|GBR}}
!ARA
{{flagicon|Aragón}}
!RSM
{{flagicon|SMR}}
!AUT
{{flagicon|AUT}}
!JPN
{{flagicon|JPN}}
!INA
{{flagicon|INA}}
!AUS
{{flagicon|AUS}}
!MAL
{{flagicon|MAL}}
!QAT
{{flagicon|QAT}}
!POR
{{flagicon|PRT}}
!VAL
{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}}
!Pnt
|-
| colspan=&quot;25&quot; style=&quot;background-color:#EAECF0;text-align:center&quot; |'''Allikas:'''&lt;ref name=&quot;standings3&quot; /&gt;
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis]]
[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>muxyfx4wo0sch09besz83bx0u4ztfnz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daijirō Katō</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712674</id>
    <revision>
      <id>7265210</id>
      <parentid>7183098</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:55:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265210</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17793" sha1="ar96u45rc7vdk0tj7bp3dzv25od803h" xml:space="preserve">{{Infokast sportlane
| nimi = Daijirō Katō
| pilt = Daijiro Kato 2003 Japanese GP.jpg
| pildiallkiri = Katō 2003. aasta Jaapani Grand Prix'l
| riik = Jaapan
| sünniaeg = {{sünniaeg|1976|7|4}}
| sünnikoht = [[Saitama]], Jaapan
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2003|4|20|1976|4|7}}
| surmakoht = [[Suzuka]], Jaapan
| spordiala = [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit]]
| märkus_silt = Võistlusnumber
| märkus = 74
| isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''&lt;br&gt;17 starti&lt;br&gt;2 poodiumit&lt;br&gt;1 kvalifikatsiooni võit&lt;br&gt;1 kiireim ring&lt;br&gt;'''[[250cc MM]]'''&lt;br&gt;36 starti&lt;br&gt;17 võitu&lt;br&gt;25 poodiumit&lt;br&gt;10 kvalifikatsiooni võitu&lt;br&gt;10 kiireimat ringi
}}

'''Daijirō Katō''' (加藤 大治郎, ''Katō Daijirō''; [[4. juuli]] [[1976]] [[Saitama]] – [[20. aprill]] [[2003]] [[Suzuka]]) oli [[Jaapan]]i [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|mootorrataste Grand Prix' võidusõitja]], 2001. aasta 250cc maailmameister ja kahekordne [[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidu]] võitja.

== Karjäär ==
Katō sündis [[Saitama|Saitamas]] ja hakkas võistlema noorelt. Ta oli neljakordne Jaapani [[Minibike|minibike'i]] meister.

Katō osales oma esimesel Grand Prix' võistlusel [[Suzuka ringrada|Suzukas]] [[1996. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|1996. aastal]] ''wildcard'' sõitjana&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Daijiro Kato |url=https://www.motogp.com/en/riders/Daijiro+Kato |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200318223404/https://www.motogp.com/en/riders/Daijiro+Kato |arhiivimisaeg=2020-03-18 |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja lõpetas kolmandana. Järgmisel aastal ta tuli Jaapani meistriks 250cc klassis ja osales maailmameistrivõistluste teisel etapil taas Suzukas ning võitis.
[[Fail:Honda_NSR250_Daijiro_Kato.jpg|vasakul|pisi|236x236px|Katō 2001. aasta Honda NSR250 mootorratas]]
Katō võistles esimest korda põhisõitjana [[2000. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|2000. aastal]]. Ta võitis neli võidusõitu ja lõpetas üldarvestuses kolmandana. [[2001. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|2001. aastal]] domineeris ta meistrivõistlusi, võites üksteist võidusõitu kuueteistkümnest.

Järgmisel hooajal siirdus Katō MotoGP klassi [[Gresini Racing]] meeskonnaga [[Honda NSR500]] kahetaktilise mootorrattaga. Kolmandal etapil Hispaanias sai Katō heade tulemuste pärast tehasemeeskonna spetsifikatsioonidega [[Honda RC211V]] mootorratta. Tema parim tulemus RC211V-ga oli teine koht [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix'l]]. Ta võitis ka kvalifikatsiooni koduetapil [[Twin Ring Motegi|Twin Ring Motegis]].

[[2026. aasta MotoGP hooaeg|2003. aastal]] jätkas Katō Gresini Racing meeskonnas, mis oli võtnud peasponsoriks [[Telefónica]] [[Movistar|Movistari]]. Tema meeskonnakaaslane oli [[Sete Gibernau]].

=== Surm ===
2003. aasta 6. aprillil, MotoGP hooaja avaetapil [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix'l]] [[Suzuka ringrada|Suzuka ringrajal]] kukkus Katō. Ta põrkas vastu seina Casio Triangle [[Šikaan|šikaani]] lähedal umbes 200km/h kiirusega ning sai tõsiseid pea-, kaela- ja rinnavigastusi.

Õnnetuse uurimiskomisjon tuvastas, et Katō kaotas kontrolli mootorratta üle, mis sattus ''highside'' olukorda, millele järgnes ratta kontrollimatu võnkumine, mille tulemusena sõitis Katō rajalt välja ja põrkas vastu barrikaadi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://moto-net.com/rapport_kato.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040707024107/http://moto-net.com/rapport_kato.pdf |arhiivimisaeg=2004-07-07 |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=moto-net.com}}&lt;/ref&gt; Esmalt tabasid ta ja mootorratas rehvitõket, seejärel vahtplasttõkke serva, ning sõitja sai raskelt viga, kui ta pea tõket tabas, mis nihutades kolju aluse lahti [[lülisammas|lülisambast]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Küsimusi tõstati seoses rajaohutustöötajate tegevusega pärast kukkumist. Pärast tõketega kokkupõrget lendas Katō tagasi rajale ning ta lamas võistlustrajektooril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Olenevalt võistluse tüübist peaks sellises olukorras lehvitama punast lippu ja võistlus peatama, kuid seda ei tehtud. Selle asemel asetasid rajaohutustöötajad ta kanderaamile ja viisid rajalt eemale. Järgmine surmaga lõppenud õnnetus Suzuka ringrajal leidis aset alles [[Jules Bianchi]] surmaga [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014. aasta]] [[Vormel 1]] [[Jaapani grand prix|Jaapani Grand Prix'l]].

Uurimiskomisjon märkis: &quot;Võistluse ajal ülekantud piltide järgi haarasid neli rajaohutustöötajat rajal Katō paremast õlast, torso ja mõlemast jalast kinni ning liigutasid teda paarkümmend sentimeetrit kanderaamile. Näib, et pea ja kaela liikumatuse tagamiseks võeti kasutusele piisavalt ettevaatusabinõusid. Siiski vajus kanderaami liigutamisel Katō pea märgatavalt alla, ning ei saa välistada, et see võis tema kaela täiendavalt vigastada.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Katō püsis kaks nädalat pärast õnnetust [[Kooma|koomas]], enne saadud vigastustesse suremist. Paljud MotoGP sõitjad kandsid järgmisel etapil [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] musta käesidemet või numbrit 74, et kadunud sõitjale austust avaldada. Tema meeskonnakaaslane Sete Gibernau kandis seejäral võistluskombinesioonil numbrit 74, võites selle etapi tema mälestuseks. Pärast Katō kukkumist pole Suzukas peetud ühtegi Grand Prix' mootorrataste võistlust.

Seejärel eemaldas [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]] Katō numbri kasutusest ning võistlusnumbrit 74 pole ükski sõitja sellest saadik kasutanud. FIM nimetas ta Grand Prix' legendiks. Katō kaasmaalane ja lapsepõlvesõber [[Satoshi Motoyama]], kes võistles Super GT sarjas, pani Katō võistlusnumbri oma kiivrile.

== Tulemused ==

=== Grand Prix' mootorrataste võidusõit ===

==== Aasta kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Klass
!Mootorratas
!Võistkond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}}
!Punkte
!Koht
|- align=&quot;right&quot;
![[1996. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|1996]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|Team Kotake
|1
|0
|1
|0
|0
|16
|23.
|- align=&quot;right&quot;
![[1997. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|1997]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|[[Honda Racing Corporation|Castrol Honda]]
|1
|1
|1
|0
|0
|25
|19.
|- align=&quot;right&quot;
![[1998. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|1998]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|[[Honda Racing Corporation|Castrol Honda]]
|1
|1
|1
|1
|0
|25
|20.
|- align=&quot;right&quot;
![[1999. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|1999]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|[[Honda Racing Corporation|Castrol Honda]]
|1
|0
|0
|0
|0
|11
|20.
|- align=&quot;right&quot;
![[2000. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|2000]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|[[Gresini Racing|Axo Honda Gresini]]
|16
|4
|9
|3
|1
|259
| style=&quot;background : #FFDF9F&quot; |'''3.'''
|- align=&quot;right&quot;
![[2001. aasta 250cc maailmameistrivõistlused|2001]]
|250cc
|[[Honda NSR250]]
|[[Gresini Racing|Telefónica Movistar Honda]]
|16
|11
|13
|6
|9
|322
| style=&quot;background : #FFFFBF&quot; |'''1.'''
|- align=&quot;right&quot;
![[2002. aasta MotoGP hooaeg|2002]]
|MotoGP
|[[Honda NSR500]]
[[Honda RC211V]]
|[[Gresini Racing|Fortuna Honda Gresini]]
|16
|0
|2
|1
|1
|117
|7.
|- align=&quot;right&quot;
![[2003. aasta MotoGP hooaeg|2003]]
|MotoGP
|[[Honda RC211V]]
|[[Gresini Racing|Telefónica Movistar Honda]]
|1
|0
|0
|0
|0
|0
|NC
|- align=&quot;right&quot;
! colspan=&quot;4&quot; |Kokku
|'''53'''
|'''17'''
|'''27'''
|'''11'''
|'''11'''
|'''775'''
|
|}

==== Etapi kaupa ====
('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Aasta
!Klass
!Tootja
!1
!2
!3
!4
!5
!6
!7
!8
!9
!10
!11
!12
!13
!14
!15
!16
!Koht
!Pnt
|-
![[1996 Grand Prix motorcycle racing season|1996]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
|[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
|[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]
&lt;small&gt;3&lt;/small&gt;
|[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
|[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
|[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
|[[1996 Dutch TT|NED]]
|[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]]
|[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
|[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]
|[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
|[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]
|[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
|[[1996 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
|[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
|
!23.
!16
|-
! align=&quot;left&quot; |[[1997 Grand Prix motorcycle racing season|1997]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
|[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
|[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
|[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
|[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]
|[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
|[[1997 Dutch TT|NED]]
|[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]
|[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]
|[[1997 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
|[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
|[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
|[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
|[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]
|[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
|
!19.
!25
|-
! align=&quot;left&quot; |[[1998 Grand Prix motorcycle racing season|1998]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
|[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
|[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
|[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
|[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
|[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]]
|[[1998 Dutch TT|NED]]
|[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
|[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]]
|[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
|[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]
|[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
|[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
|[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]
|
|
!20.
!25
|-
! align=&quot;left&quot; |[[1999 Grand Prix motorcycle racing season|1999]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
|[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]
&lt;small&gt;5&lt;/small&gt;
|[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
|[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
|[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
|[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
|[[1999 Dutch TT|NED]]
|[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
|[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]
|[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
|[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]
|[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]
|[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
|[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]
|[[1999 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
|[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]
!20.
!11
|-
! align=&quot;left&quot; |[[2000 Grand Prix motorcycle racing season|2000]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
| style=&quot;background: #DFDFDF&quot; |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''
&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
&lt;small&gt;3&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFDFDF&quot; |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |'''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'''
&lt;small&gt;6&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
&lt;small&gt;3&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
&lt;small&gt;4&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 Dutch TT|NED]]
&lt;small&gt;8&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
&lt;small&gt;10&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]]
&lt;small&gt;4&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
&lt;small&gt;6&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]
&lt;small&gt;5&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |[[2000 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
&lt;small&gt;3&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |'''3.'''
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |'''259'''
|-
! align=&quot;left&quot; |[[2001 Grand Prix motorcycle racing season|2001]]
! align=&quot;left&quot; |250cc
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''''[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'''''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]'''''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''''[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'''''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
&lt;small&gt;10&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'''''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2001 Dutch TT|NED]]
&lt;small&gt;11&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFDFDF&quot; |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]]
&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFDF9F&quot; |[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
&lt;small&gt;3&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |''[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |''[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |''[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'''''
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |[[2001 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
&lt;small&gt;1&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''1.'''
| style=&quot;background: #FFFFBF&quot; |'''322'''
|-
! align=&quot;left&quot; |[[2002 Grand Prix motorcycle racing season|2002]]
! align=&quot;left&quot; |MotoGP
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]
&lt;small&gt;10&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]
&lt;small&gt;4&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFDFDF&quot; |[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
&lt;small&gt;8&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Dutch TT|NED]]
&lt;small&gt;12&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
&lt;small&gt;7&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFDFDF&quot; |''[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''
&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2002 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |'''[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'''
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
&lt;small&gt;5&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
&lt;small&gt;4&lt;/small&gt;
| style=&quot;background: #DFFFDF&quot; |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]
&lt;small&gt;4&lt;/small&gt;
!7.
!117
|-
! align=&quot;left&quot; |[[2003 Grand Prix motorcycle racing season|2003]]
! align=&quot;left&quot; |MotoGP
! align=&quot;left&quot; |[[Honda]]
| style=&quot;background: #EFCFFF&quot; |[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]
&lt;small&gt;Ret&lt;/small&gt;
|[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]
|[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|ESP]]
|[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]
|[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]
|[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]
|[[2003 Dutch TT|NED]]
|[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]
|[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]]
|[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]
|[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]
|[[2003 Brazilian motorcycle Grand Prix|BRA]]
|[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]
|[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]
|[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]
|[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]
!NC
!0
|}

=== Suzuka 8 tunni võidusõit ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%&quot;
!Aasta
!Võistkond
!Sõitjad
!Mootorratas
!Koht
|-
!2000
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} Daijirō Katō
{{flagicon|JPN}} Tohru Ukawa
| align=&quot;left&quot; |Honda VTR1000SPW
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; align=&quot;center&quot; |'''1.'''
|-
!2002
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|JPN}} Daijirō Katō
{{flagicon|USA}} [[Colin Edwards]]
| align=&quot;left&quot; |Honda VTR1000SPW
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; align=&quot;center&quot; |'''1.'''
|}

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kato, Daijiro}}
[[Kategooria:Mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Jaapani sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
[[Kategooria:Surnud 2003]]</text>
      <sha1>ar96u45rc7vdk0tj7bp3dzv25od803h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>RADIUS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714299</id>
    <revision>
      <id>7265107</id>
      <parentid>7199535</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:48:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7429" sha1="pvkvhqpqf4u4zpz596cg6ngp6r3iqhs" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=november}}
[[Fail:Drawing Roaming RADIUS.png|pisi|381x381px|RADIUS serveri tööpõhimõtet kujutav diagramm]]
'''RADIUS''' (''Remote Authentication Dial-In User Service'') on hajutatud infovahetusprotokoll, mis kasutab [[klient/server mudel]]it. See kaitseb võrku volitamata juurdepääsu eest ja seda kasutatakse sageli võrkudes, mis peavad pakkuma kõrget turvalisust, võimaldades samal ajal kaugjuurdepääsu. RADIUS on standardprotokoll, mida toetavad peaaegu kõik tavapärased seadmed ja mis on aktiivsetes võrkudes kõige laialdasemalt kasutatav [[AAA]] (''Authentication, Authorization, and Accounting'') protokoll. See kasutab edastusprotokollina [[UDP]]'d (''User Datagram Protocol'') ja seetõttu on sellel hea reaalajaline jõudlus. Lisaks on sellel kõrge töökindlus, pakkudes kordusedastuse ja varuserveri mehhanisme. RADIUSt on lihtne rakendada ja see toetab serveris mitmelõimelist töötlemist suure hulga kasutajate autentimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Yuting |eesnimi=Zhou Xiaoguang, Zhang |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=What Is RADIUS? How Does RADIUS Work? |url=https://info.support.huawei.com/info-finder/encyclopedia/en/RADIUS.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=Huawei |keel=en}}&lt;/ref&gt; RADIUSe protokolli arendas välja Livingston Enterprises, Inc.&lt;ref name=&quot;examine-ho&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Examine how the RADIUS Works |url=https://www.cisco.com/c/en/us/support/docs/security-vpn/remote-authentication-dial-user-service-radius/12433-32.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=Cisco |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tööpõhimõte ==
Tüüpiliselt on RADIUSe klient NAS (Network Attached Storage) tüüpi ja RADIUSe server taustaprotsess (daemon), mis jookseb UNIXi või Windows NT masinal. Klient edastab kasutaja informatsiooni määratud serverile ning käitub vastavalt saadud vastusele. Serverid võtavad vastu kasutaja ühendumise päringuid, volitavad kasutaja ja tagastavad konfiguratsiooni info, mis on vajalik, et klient saaks teenust kasutajale edastada. RADIUSe server saab toimida puhverserverina teistele RADIUSe serveritele või muud tüüpi autentimisserveritele. &lt;ref name=&quot;examine-ho&quot; /&gt;

== Autentimine ja volitamine ==
RADIUSe server toetab mitut kasutaja volitamise meetodit. Kui see on varustatud kasutajanime ja algse parooliga, saab see toetada PPP, PAP või CHAP, UNIX-i sisselogimist ja muid autentimismehhanisme. Tavaliselt koosneb kasutaja sisselogimine päringust (Access-Request) NAS-ilt RADIUS-serverile ja vastavast vastusest (Access-Accept või Access-Reject) serverilt. Access-Request pakett sisaldab kasutajanime, krüpteeritud parooli, NASi IP aadressi ja porti. Taotluse formaat annab teavet ka seansi tüübi kohta, mida kasutaja soovib algatada. Kui RADIUS-server saab NAS-ilt juurdepääsutaotluse (Access-Request), otsib see andmebaasist loetletud kasutajanime. Kui kasutajanime andmebaasis pole, laaditakse kas vaikeprofiil või saadab RADIUSe server kohe juurdepääsu keelamise teate. Selle juurdepääsu keelamise teatega võib kaasneda tekstisõnum, mis põhjendab keeldumise põhjust. RADIUSel on autentimine ja autoriseerimine omavahel seotud. Kui kasutajanimi leitakse ja parool on õige, tagastab RADIUSe server Access-Accept vastuse. Tüüpiliste parameetrite hulka kuuluvad teenuse tüüp, protokolli tüüp, kasutajale määratav IP-aadress (staatiline või dünaamiline), rakendatav juurdepääsuloend või staatiline marsruut NASi marsruutimistabelisse installimiseks. RADIUSe serveri konfiguratsiooniteave määrab, mida saab NAS-ile installida.&lt;ref name=&quot;examine-ho&quot; /&gt;

== Arveldamine ==
RADIUSe protokolli arveldamise funktsioone saab kasutada eraldatuna autentimisest ja volitamisest. RADIUSe arvestusfunktsioonid võimaldavad saata andmeid seansi alguses ja lõpus, mis näitavad seansi ajal kasutatud ressursside (nt aeg, paketid, baidid jne) hulka. Internetiteenuse pakkuja (ISP) saab RADIUS-i juurdepääsukontrolli ja raamatupidamistarkvara abil rahuldada spetsiaalseid turva- ja arveldusvajadusi. Kliendi ja RADIUSe serveri vahelisi tehinguid autenditakse rakendades ühist salasõna, mida ei saadeta kunagi üle võrgu. Kasutaja paroolid on krüpteeritud, et ebaturvalise võrgu korral ei oleks pealt kuulajal võimalik neid kätte saada.&lt;ref name=&quot;examine-ho&quot; /&gt;

== RADIUSe serveri backup mehhanism ==
Suurte võrkude korral rakendatakse tüüpiliselt mitut RADIUSe serverit, tänu millele ei ole kasutajad mõjutatud, kui üks neist peaks langema. Suure kasutajate koguse korral rakendatakse ka koormuse tasakaalustamist, et ennetada ühe serveri ressursside ammendamist. Olukorras, kus mitu serverit on seadistatud RADIUSe serveri gruppi, on võimalik RADIUSe kliendil valida server vastavalt master/backup või koormuse tasakaalustamise algoritmi juhistele. RADIUSe serveri grupil saab olla üks master server ja mis iganes koguses backup servereid. RADIUSe klient valib master serveri juhul, kui see eksisteerib ning on aktiivses olekus (up state), vastasel juhul valib klient backup serveri, mis on seadistatud vastama kasutaja päringutele. Koormuse tasakaalustamise režiimis jaotatakse liiklus mitme RADIUSe serveri vahel nõnda, et kasutaja päringuid saaks töödelda kiiremini. Koormuse tasakaalustamise algoritmi kasutamisel valib klient RADIUSe kliendi poolt serverile autentimis- või arvestuspakettide saatmisel serveri RADIUSe autentimisserverite või RADIUSe arvestusserveritele seatud prioriteedi kaalude põhjal.&lt;ref name=&quot;what-is-ra&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Yuting |eesnimi=Zhou Xiaoguang, Zhang |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=What Is RADIUS? How Does RADIUS Work? |url=https://info.support.huawei.com/info-finder/encyclopedia/en/RADIUS.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Huawei |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== RADIUSe pakettide edastamise mehhanism ==
Autentimise jooksul saadab RADIUSe klient RADIUSe serverile autentimistaotluse paketi. Selleks, et tegurid nagu võrgutõrked või viivitused ei takistaks kliendil serveri paketti kätte saamast on RADIUSe serverisse saadetavate päringupakettide jaoks on ette nähtud kordusülekande mehhanism. Kui klient ei saa serverilt aegumisperioodi jooksul vastusepaketti, saadab klient päringupaketi uuesti. Täpsemalt edastab RADIUSe klient päringu samale serverile ette täpsustatud koguse kordusülekandeid. Kui vastust ei tule, saadab klient päringu teisele serverile, olenemata sellest, kas kasutatakse master/backup või koormuse tasakaalustamise režiimi. Serverirühma ja serverirühma kuuluvate serverite kordusülekannete arvu ja vastuse järgi ootamise perioodi konfigureeritakse RADIUSe kliendis.&lt;ref name=&quot;what-is-ra&quot; /&gt;

== Kasutajate väljalogimine ==
RADIUS toetab ühenduse katkestamise sõnumi (''disconnect message'') funktsionaalsust. Kui kasutaja ühineb võrguga, on võimalik administraatoril ta sunniviisiliselt lahti ühendada. Antud protsess saadab etteruttavalt Disconnect-Request paketti.&lt;ref name=&quot;what-is-ra&quot; /&gt;

== Dünaamiline volitamine ==
RADIUS toetab volituse muutmise (Change of Authorization) funktsionaalsust. Kui kasutaja on edukalt autenditud, on võimalik RADIUSe serveril tema õigusi muuta. Volituse muutmise pakettide hulka kuuluvad tüüpiliselt dünaamilise autoriseerimistaotluse paketid, dünaamilise autoriseerimistaotluse aktsepteerimispaketid ja dünaamilise autoriseerimistaotluse tagasilükkamispaketid.&lt;ref name=&quot;what-is-ra&quot; /&gt;{{Koolitöö|30. mail 2026}}

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>pvkvhqpqf4u4zpz596cg6ngp6r3iqhs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IEEE 802.1X</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714341</id>
    <revision>
      <id>7265116</id>
      <parentid>7199036</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:53:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6386" sha1="cuvet0ggtjg2htjp90peavcrtqvwh5p" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=november}}
[[Fail:802.1X wired protocols.png|pisi|802.1X-i tööpõhimõte]]
IEEE 802.1X on võrgu autentimisstandard, mille töötas välja Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut ([[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|IEEE]]). See pakub meetodit võrgule juurdepääsu turvamiseks, nõudes kasutajatelt või seadmetelt enne võrgule juurdepääsu andmist autentimist. See pakub võrgule juurdepääsu piiramise meetodit, nõudes kasutajetelt enda autentimist enne, kui neile lubatakse ligipääs. 802.1X-i kasutatakse tüüpiliselt erasektori võrkudes, mis nõuavad võrgu juurdepääsu turvalist juhtimist. Seda saab kasutada ka teistes olukordades, kus võrgu turvalisus on tähtis, näiteks nagu avalikud Wi-Fi hotspotid.&lt;ref name=&quot;understand&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Understanding IEEE 802.1X: The Access Control Standard Protocol |url=https://www.portnox.com/cybersecurity-101/ieee-8021x-network-access-control/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Portnox |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Tööpõhimõted ==

=== Initsialiseerimine ===
Initsialiseerimisfaasis saadab autentija EAP (Extensible Authentication Protocol) päringu identiteedikaadreid (ingl  identity frames), mis on tööriistad, mille abil saab ühendust luua üritava seadme tuvastada ning selle päringut edastada. Need saadetakse kohtvõrgu (LAN) või virtuaalse kohtvõrgu (VLAN) 2. kihi aadressile. 2. kiht on andmesidekiht, näiteks punkt-punkti protokoll (PPP), mis kontrollib andmete liikumist teie võrgu füüsiliste ühenduste kaudu. &lt;ref name=&quot;what-is-80&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Is 802.1X Authentication? How Does 802.1x Work? |url=https://www.fortinet.com/uk/resources/cyberglossary/802-1x-authentication.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Fortinet |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Autentimine ===
Kui initsialiseerimisfaasis on jõudnud paluja ja autentimisserver kokkuleppele, EAP vastused ja päringud edastatakse autentimisserveri ja taotleja vahel ning autentimisserver vastab kas õnnestumis- või ebaõnnestumisteatega. Eduka autentimisprotsessi korral määrab autentija pordi olekuks volitatuks. Selles olekus lubab port tavalist võrgu liiklust läbi. Olukorras, kus port jätkab volitamata olekus blokeerib see kõik liikluse, mis ei kasuta EAP protokolli. &lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

=== Volitamine ===
Kui kasutaja registreerub avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) sertifikaadi saamiseks või kinnitab oma volituste kehtivust, lubatakse talle juurdepääs võrgule. RADIUS kontrollib iga ühenduse loomisel, et neil oleks õige sertifikaat või vajalikud volitused. Selle eesmärk on takistada volitamata kasutajate võrku pääsemine.&lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

=== Arveldamine ja lõpetamine ===
802.1X RADIUS-süsteemi arvestus salvestab autenditud seadmete teabe ja seansi pikkuse. Seadme teave saadetakse arvestusserverisse seansi alguses. Lisaks saab server teate, kui seanss on lõppenud. &lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

== Struktuur ==
IEEE 802.1X koosneb kolmest eraldi lülist, milleks on paluja (ingl supplicant, klient-lõppkasutaja), autentimisseade (pääsupunkt või kommutaator) ning autentimisserver (tüüpiliselt RADIUS-tüüpi server).&lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

=== Paluja ===
Paluja on seade, mis üritab ühenduda 802.1X võrku ning millele on installeeritud selleks vastav tarkvara. Palujat läheb vaja, kuna see alustab ühenduse, rakendades laiendatud autentimisprotokolli (ingl  Extensible Authentication Protocol, EAP), et ühenduda pääsupunkti või kommutaatoriga. Paluja kogub autentimisandmed kokku sellisel kujul, et need vastaks sellele, mida 802.1X suudab lugeda.&lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

=== Autentija ===
Autentija on võrgus olev seade, mis pakub andmesideühendusi, mis ühendavad võrku ja klienti omavahel. Lisaks piirab ja lubab see võrgu liiklust samal ajal, kui see üritab kliendi ja võrgu enda vahel liikuda. Autentimisseadmeteks näiteks on traadita pääsupunkt ja Etherneti kommutaator. &lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

=== Autentimisserver ===
Autentimisserver võtab vastu võrgule juurdepääsu taotlusi ja vastab neile. See suudab autentijale öelda, kas ühendus lubatakse, ning milliseid sätteid kliendi ühendustega suhtlemiseks kasutatakse. Autentimisserveritel jookseb tavaliselt tarkvara, mis toetab RADIUSt ja EAP protokolle. Autentimisserverit saab jooksutada ka autentimisriistvara sees.&lt;ref name=&quot;what-is-80&quot; /&gt;

== Autentimine ==
Võrguseadmed käituvad IEEE 802.1X-s vahelülidena kastuaja seadme ja võrgu vahel. Kui kasutaja üritab võrguga ühenduda, nõuab võrguseade temalt sisse logimiseks vajalikke autentimisandmeid, mis edastatakse seejärel kesksesse autentimise serverisse (nt. [[RADIUS]]&lt;nowiki/&gt;e server) kontrollimiseks. Kui autentimisandmed on kehtivad, saadab autentimisserver signaali võrguseadmele, mis lubab kasutajale ligipääsu võrgule. Kui autentimisandmed on vigased, siis keelatakse ligipääs. &lt;ref name=&quot;understand&quot; /&gt;

== Võimekus ==
802.1X nõuab, et igal kasutajal ja seadmel oleks sisselogimiseks omaenda volituste komplekt, mis annab võrguadministraatoritele palju suurema kontrolli ja parema nähtavuse selle üle, kes sisse logib. 802.1X on veel turvalisem, kui see on seotud digitaalsete sertifikaatidega. Digitaalsed sertifikaadid võivad kuvada palju rohkem teavet kui lihtsalt kasutajanimi, sealhulgas operatsioonisüsteemi, MDM-i (mobile device management), rolli, asukohta ja kasutaja e-posti aadressi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Is 802.1X? IEEE 802.1X Authentication |url=https://securew2.com/protocols/802-1x-authentication-configuration |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=SecureW2 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Puudused ==
IEEE 802.1X-te on teiste autentimismeetodite kõrval võrdlemisi raske üles seada, mis võib nõuda lisaressursse või -pädevust. Vanemad seadmed ei pruugi 802.1X-i standardit toetada, mis piirab selle paindlikust ning nõuab nende seadmete kaasamiseks eraldi lahenduste välja töötamist. Lisaks nõuab standard märkimisväärset võrguinfrastruktuuri, kuhu kuuluvad nii autentimisserverid kui ka võrguseadmeid, mis protokolli toetaks. 802.1X-i põikpäisus autentimisandmete korduva nõudmise osas võib kasutajaid frustreerida. Võrgu liiklusele lisanduv autentimisprotsess võib ka lisada latentsust ning muudel viisidel halvendada võrgu kvaliteeti.&lt;ref name=&quot;understand&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Koolitöö|30. mail 2026}}</text>
      <sha1>cuvet0ggtjg2htjp90peavcrtqvwh5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide Senati relvajõudude komitee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714363</id>
    <revision>
      <id>7265262</id>
      <parentid>7145968</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:48:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7265262</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5456" sha1="6yrfi0unq2muj5x80ok11ysdem0gmxz" xml:space="preserve">{{Infokast esinduskogu
| nimi                     = Ameerika Ühendriikide Senati relvajõudude komitee
| omakeelne_nimi           = United States Senate Committee on Armed Services
| kooseis                  = [[119. Ameerika Ühendriikide Kongress]]
| embleem                  = Seal of the United States Senate.svg
| embleemiallkiri          = 
| embleemisuurus           =
| tüüp                     = 
| kojad                    = 
| asutatud                 = 1947
| lõpp                     = 
| eelnev                   = 
| järgnev                  = 
| juht_nimetus             = Esimees
| juht_nimi                = [[Roger Wicker]]
| juht_partei              = [[Vabariiklik Partei]]
| juht_valimised           = 3. jaanuarist 2025
| juht2_nimetus            = Opositsiooniliider
| juht2_nimi               = [[Jack Reed]]
| juht2_partei             = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| juht2_valimised          = 3. jaanuarist 2025
| juht3_nimetus            = 
| juht3_nimi               = 
| juht3_partei             = 
| juht3_valimised          = 
| juht4_nimetus            = 
| juht4_nimi               = 
| juht4_partei             = 
| juht4_valimised          = 
| juht5_nimetus            = 
| juht5_nimi               = 
| juht5_partei             = 
| juht5_valimised          = 
| juht6_nimetus            = 
| juht6_nimi               = 
| juht6_partei             = 
| juht6_valimised          = 
| juht7_nimetus            = 
| juht7_nimi               = 
| juht7_partei             = 
| juht7_valimised          = 
| juht8_nimetus            = 
| juht8_nimi               = 
| juht8_partei             = 
| juht8_valimised          = 
| juht9_nimetus            = 
| juht9_nimi               = 
| juht9_partei             = 
| juht9_valimised          = 
| juht10_nimetus           = 
| juht10_nimi              = 
| juht10_partei            = 
| juht10_valimised         = 
| kohti                    = 27
| kohtade_jaotus1          = 
| kohtade_jaotus1_suurus   =
| kohtade_jaotus2_suurus   =
| kohtade_jaotus2          =
| fraktsioonid1_nimetus    = Erakonnad
| fraktsioonid1            = '''Enamus''' (14)
* [[Vabariiklik Partei]] (14)
'''Vähemus''' (13)
* [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] (12)
* ''[[Parteitu poliitik|Parteitu]]'' (1)
| komisjonid1_nimetus      = &lt;!-- vaikimisi &quot;Komisjonid&quot; --&gt;
| komisjonid1              = 
| fraktsioonid2_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Fraktsioonid&quot; --&gt;
| fraktsioonid2            = 
| komisjonid2_nimetus      = &lt;!-- vaikimisi &quot;Komisjonid&quot; --&gt;
| komisjonid2              = 
| volituste_kestus         = 
| palk                     = 
| valimissüsteem           = 
| esimesed_valimised       = 
| viimased_valimised       = 
| järgmised_valimised      = 
| koosolekute_saal1        = 
| koosolekute_saal1_suurus =
| kogunemispaik1           = 
| koosolekute_saal2        = 
| koosolekute_saal1_suurus =
| kogunemispaik2           = 
| veebileht                = [https://www.armed-services.senate.gov/ www.armed-services.senate.gov]
| märkused                 = 
}}
'''Ameerika Ühendriikide Senati relvajõudude komitee''' ([[inglise keel]]es ''United States Senate Committee on Armed Services'' ('''SASC''')) on [[Ameerika Ühendriikide Senati komiteede loend|Ameerika Ühendriikide Senati komitee]]. Relvajõudude komitee peab järelevalvet [[USA relvajõud|Ameerika Ühendriikide relvajõud]]udega seotud küsimuste üle, nagu [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium|Kaitseministeerium]]i korraldus, kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning kaitsealase tuumaenergiaga seotud teemad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=History {{!}} United States Senate Committee on Armed Services |url=https://www.armed-services.senate.gov/about/history |access-date=2025-01-22 |website=www.armed-services.senate.gov |language=en}}&lt;/ref&gt; Relvajõudude komitee loodi pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] toimunud reformide käigus, kui ühendati mereasjade komitee ja sõjaasjade komitee.

Relvajõudude komiteed peetakse üheks [[USA Senat|Senati]] mõjukamaks, [[külm sõda|külma sõja]] ajal said sealt alguse paljud mahukad seadusemuudatused, nt [[National Security Act of 1947]]. See on teistest komiteedest tavaliselt üksmeelsem, kuna mõlemast erakonnast komisjoni kuuluvatel saadikutel on tihti militaartaust või -huvid.&lt;ref&gt;Steinhauer, Jennifer. [https://www.nytimes.com/2015/06/09/us/politics/mccain-uses-committee-post-to-press-for-defense-agenda.html &quot;With Chairmanship, McCain Seizes Chance to Reshape Pentagon Agenda&quot;], ''[[The New York Times]]'' (June 9, 2015). Retrieved June 10, 2015.&lt;/ref&gt; Aastast 1962 on relvajõudude komitee iga-aastaselt [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressi]] saatnud [[National Defense Authorization Act|kaitse-eelarve seaduse eelnõu]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url = https://republicans-armedservices.house.gov/ndaa/history-ndaa|title = History of the NDAA|date = February 3, 2017|archive-url = https://web.archive.org/web/20230105170132/https://republicans-armedservices.house.gov/ndaa/history-ndaa|archive-date = 2023-01-05|access-date = 2026-05-04|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja relvajõudude komitee]]
* [[Ameerika Ühendriikide Senati komiteede loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.armed-services.senate.gov/ Koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjandus]]</text>
      <sha1>6yrfi0unq2muj5x80ok11ysdem0gmxz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul von Beniko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715210</id>
    <revision>
      <id>7265478</id>
      <parentid>7262608</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:10:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7265478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1669" sha1="ejj0nuev3wugfslaylgw0tc1i1lhw5l" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paul von Beniko''' (13. juuni 1900 Boldino mõis, Zvenigorodi mk, Moskva kubermang – 28. märts 1950 Ebstorf, Briti tsoon, Alam-Saksimaa, Saksamaa) oli baltisaksa metsateadlane.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuiskvere |eesnimi=Bernardt |kuupäev=juuni 1950 |pealkiri=Metsateadlane Paul Beniko surnud |ajakiri=[[Eesti Metsamees Eksiilis]] |üksiknumber=5 |lehekülg=31}}&lt;/ref&gt; Tema isa oli Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi uute raudteede ehitaja tsiviilinsener Georg Beniko. 

Paul von Beniko võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast Balti rügemendis. Ta lõpetas 1920. aastal Tallinna reaalgümnaasiumi ja 1934. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis metsaosakonnas. Tema diplomitöö teema oli &quot;Tähtsamad kase tarvitamise alad, eriti vineeritööstus Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

Teenis mõnda aega AS A. M. Lutheri juures, kuid siirdus varsti pärast ülikooli lõpetamist Türgimaale. Aastatel 1937–1939 viibis Itaalias, kus tegutses mitmesugustel mittemetsanduslikel aladel. Asunud 1939. aasta paiku Itaaliast Saksamaale, töötas seal metsakorralduses Posenis, Pommeris ja Frankfurdis Oderi ääres.[https://www.klmr.ee/person/15689]

Ta suri kurnava haiguse järel Saksamaal Briti tsoonis Alam-Saksimaa Ebstorfis.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Beniko, Paul von}}
[[Kategooria:Metsateadlased]]
[[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>ejj0nuev3wugfslaylgw0tc1i1lhw5l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265481</id>
      <parentid>7265478</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:15:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1710" sha1="8lt8bewsb1bslz189hc31xwumuz4bi2" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paul von Beniko''' ([[13. juuni]] [[1900]] Boldino mõis, [[Zvenigorod]]i maakond, [[Moskva kubermang]] – [[28. märts]] [[1950]] [[Ebstorf]], Briti tsoon, [[Alam-Saksimaa]], [[Saksamaa]]) oli baltisaksa metsateadlane.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuiskvere |eesnimi=Bernardt |kuupäev=juuni 1950 |pealkiri=Metsateadlane Paul Beniko surnud |ajakiri=[[Eesti Metsamees Eksiilis]] |üksiknumber=5 |lehekülg=31}}&lt;/ref&gt; Tema isa oli Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi uute raudteede ehitaja tsiviilinsener Georg Beniko. 

Paul von Beniko võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast Balti rügemendis. Ta lõpetas 1920. aastal Tallinna reaalgümnaasiumi ja 1934. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis metsaosakonnas. Tema diplomitöö teema oli &quot;Tähtsamad kase tarvitamise alad, eriti vineeritööstus Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

Teenis mõnda aega AS A. M. Lutheri juures, kuid siirdus varsti pärast ülikooli lõpetamist Türgimaale. Aastatel 1937–1939 viibis Itaalias, kus tegutses mitmesugustel mittemetsanduslikel aladel. Asunud 1939. aasta paiku Itaaliast Saksamaale, töötas seal metsakorralduses Posenis, Pommeris ja Frankfurdis Oderi ääres.[https://www.klmr.ee/person/15689]

Ta suri kurnava haiguse järel Saksamaal Briti tsoonis Alam-Saksimaa Ebstorfis.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Beniko, Paul von}}
[[Kategooria:Metsateadlased]]
[[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>8lt8bewsb1bslz189hc31xwumuz4bi2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265485</id>
      <parentid>7265481</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:18:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7265485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1714" sha1="1wr5sxnj3mv1w1xz33reqhvcl4ungt9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paul von Beniko''' ([[13. juuni]] [[1900]] Boldino mõis, [[Zvenigorod]]i maakond, [[Moskva kubermang]] – [[28. märts]] [[1950]] [[Ebstorf]], Briti tsoon, [[Alam-Saksimaa]], [[Saksamaa]]) oli [[baltisaksa]] metsateadlane.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuiskvere |eesnimi=Bernardt |kuupäev=juuni 1950 |pealkiri=Metsateadlane Paul Beniko surnud |ajakiri=[[Eesti Metsamees Eksiilis]] |üksiknumber=5 |lehekülg=31}}&lt;/ref&gt; Tema isa oli Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi uute raudteede ehitaja tsiviilinsener Georg Beniko. 

Paul von Beniko võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast Balti rügemendis. Ta lõpetas 1920. aastal Tallinna reaalgümnaasiumi ja 1934. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis metsaosakonnas. Tema diplomitöö teema oli &quot;Tähtsamad kase tarvitamise alad, eriti vineeritööstus Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

Teenis mõnda aega AS A. M. Lutheri juures, kuid siirdus varsti pärast ülikooli lõpetamist Türgimaale. Aastatel 1937–1939 viibis Itaalias, kus tegutses mitmesugustel mittemetsanduslikel aladel. Asunud 1939. aasta paiku Itaaliast Saksamaale, töötas seal metsakorralduses Posenis, Pommeris ja Frankfurdis Oderi ääres.[https://www.klmr.ee/person/15689]

Ta suri kurnava haiguse järel Saksamaal Briti tsoonis Alam-Saksimaa Ebstorfis.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Beniko, Paul von}}
[[Kategooria:Metsateadlased]]
[[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>1wr5sxnj3mv1w1xz33reqhvcl4ungt9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265521</id>
      <parentid>7265485</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:04:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56410-98</username>
        <id>240299</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7265521</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1752" sha1="1vlvy46j5nvais7c8t30zfhivpq6359" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paul von Beniko''' ([[13. juuni]] [[1900]] Boldino mõis, [[Zvenigorod]]i maakond, [[Moskva kubermang]] – [[28. märts]] [[1950]] [[Ebstorf]], Briti tsoon, [[Alam-Saksimaa]], [[Saksamaa]]) oli [[baltisaksa]] metsateadlane.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuiskvere |eesnimi=Bernardt |kuupäev=juuni 1950 |pealkiri=Metsateadlane Paul Beniko surnud |ajakiri=[[Eesti Metsamees Eksiilis]] |üksiknumber=5 |lehekülg=31}}&lt;/ref&gt; Tema isa oli Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi uute raudteede ehitaja tsiviilinsener Georg Beniko. 

Paul von Beniko võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast Balti rügemendis. Ta lõpetas 1920. aastal Tallinna reaalgümnaasiumi ja 1934. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis metsaosakonnas. Tema diplomitöö teema oli &quot;Tähtsamad kase tarvitamise alad, eriti vineeritööstus Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

Teenis mõnda aega AS A. M. Lutheri juures, kuid siirdus varsti pärast ülikooli lõpetamist Türgimaale. Aastatel 1937–1939 viibis Itaalias, kus tegutses mitmesugustel mittemetsanduslikel aladel. Asunud 1939. aasta paiku Itaaliast Saksamaale, töötas seal metsakorralduses Posenis, Pommeris ja Frankfurdis Oderi ääres.[https://www.klmr.ee/person/15689]

Ta suri kurnava haiguse järel Saksamaal Briti tsoonis Alam-Saksimaa Ebstorfis.&lt;ref name=&quot;metsateadl&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Beniko, Paul von}}
[[Kategooria:Metsateadlased]]
[[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]]
[[Kategooria:Baltisaksa teadlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>1vlvy46j5nvais7c8t30zfhivpq6359</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BIMI</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715443</id>
    <revision>
      <id>7265108</id>
      <parentid>7197668</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:49:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1482" sha1="lv3qw2kcbd259862lbaeywtej3dci5o" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=mai}}
'''BIMI''' (''Brand Indicators for Message Identification'') on [[e-post]]i autentimise standard, mille eesmärk on võimaldada organisatsioonidel kuvada oma kaubamärgi kontrollitud logo toetatud e-posti klientides. Logo kuvatakse ainult siis, kui kiri on pärit autenditud ja nõuetele vastavast allikast. BIMI töötab koos olemasolevate e-posti autentimise mehhanismidega, nagu [[SPF]] (Sender Policy Framework), [[DKIM]] (DomainKeys Identified Mail) ja [[DMARC]] (Domain-based Message Authentication, Reporting, and Conformance), nõudes, et saatja domeen oleks õigesti konfigureeritud ja DMARC poliitika oleks jõustatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BIMI sertifitseerimine |url=https://ee.bimicertifications.com/hanki-oma-bimi |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=ee.bimicertifications.com |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;

BIMI põhimehhanism seisneb selles, et domeeni omanik lisab DNS-i spetsiaalse BIMI kirje, mis viitab verifitseeritud logo failile SVG-vormingus. See aitab suurendada usaldust e-kirjade vastu, vähendada pettusi ning toetada brändi nähtavust. BIMI standardit arendavad mitmed tööstusorganisatsioonid ning selle tehnilised nõuded on avaldatud IETF-i dokumentides ja tööstusstandardites.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mis on BIMI |url=https://ee.bimicertifications.com/mis-on-bimi |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=ee.bimicertifications.com |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Standardid]]
[[Kategooria:Internet]]</text>
      <sha1>lv3qw2kcbd259862lbaeywtej3dci5o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiprojekt Mootorrattasport</title>
    <ns>4</ns>
    <id>715445</id>
    <revision>
      <id>7265017</id>
      <parentid>7262272</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:04:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1152" sha1="figlhnmlrkz9hsee7mk7dy0bj3ow45k" xml:space="preserve">[[Pilt:IlmorX3-003.jpg|thumb|200px|right|[[Garry McCoy]] sõitmas [[Ilmor X3]] [[MotoGP]] mootorrattaga [[2006. aasta Valencia mootorrataste Grand Prix]]'l.]]
See [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Vikiprojekt]] on loodud, et korraldada [[mootorrattasport|mootorrattaspordiga]] seotud artiklite kirjutamist ja täiendamist.

==Osavõtjad==
Osa võtmiseks lisa siia oma nimi.
# [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] (alustaja)

==Ulatus==
Vikiprojekti alla kuuluvad kõik [[Mootorratta võidusõit|mootorrattavõidusõidu]]- ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordiga]] seotud artiklid.

==Artiklid==

===Puuduvad artiklid===

====Võistlussarjad ja võistlused====
*[[AMA Superkrossi meistrivõistlused]]
*[[Balti motoringraja meistrivõistlused]]
*[[IDM Superbike'i meistrivõistlused]] (2003–2025, 2027–)
*[[North West 200]]
*[[Southern 100]]
*[[Sportbike'i maailmameistrivõistlused]]

====Sõitjad====
*[[Franco Morbidelli]]
*[[Jüri Raudsik]]
*[[Marko Rohtlaan]]
*[[Maverick Viñales]]

====Võistkonnad====
*[[Kawasaki Racing Team]]
*[[Marc VDS Racing Team]]
*[[Shaun Muir Racing]]

====Loendid====
*[[Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu surmade loend]]</text>
      <sha1>figlhnmlrkz9hsee7mk7dy0bj3ow45k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265034</id>
      <parentid>7265017</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:51:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1089" sha1="0v02ud2vie0vrmx5hqi8ps7jucq88e5" xml:space="preserve">[[Pilt:IlmorX3-003.jpg|thumb|200px|right|[[Garry McCoy]] sõitmas [[Ilmor X3]] [[MotoGP]] mootorrattaga [[2006. aasta Valencia mootorrataste Grand Prix]]'l.]]
See [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Vikiprojekt]] on loodud, et korraldada [[mootorrattasport|mootorrattaspordiga]] seotud artiklite kirjutamist ja täiendamist.

==Osavõtjad==
Osa võtmiseks lisa siia oma nimi.
# [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] (alustaja)

==Ulatus==
Vikiprojekti alla kuuluvad kõik [[Mootorratta võidusõit|mootorrattavõidusõidu]]- ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordiga]] seotud artiklid.

==Artiklid==

===Puuduvad artiklid===

====Võistlussarjad ja võistlused====
*[[AMA Superkrossi meistrivõistlused]]
*[[Balti motoringraja meistrivõistlused]]
*[[North West 200]]
*[[Southern 100]]
*[[Sportbike'i maailmameistrivõistlused]]

====Sõitjad====
*[[Franco Morbidelli]]
*[[Jüri Raudsik]]
*[[Marko Rohtlaan]]
*[[Maverick Viñales]]

====Võistkonnad====
*[[Kawasaki Racing Team]]
*[[Marc VDS Racing Team]]
*[[Shaun Muir Racing]]

====Loendid====
*[[Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu surmade loend]]</text>
      <sha1>0v02ud2vie0vrmx5hqi8ps7jucq88e5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>DMARC</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717101</id>
    <revision>
      <id>7265111</id>
      <parentid>7197673</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:50:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1908" sha1="j0tq5s7x87b40d1h7ygmtz5c21w76ob" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=november}}
'''DMARC''' (''Domain-based Message Authentication, Reporting, and Conformance'') on e-posti autentimise protokoll, mis aitab domeeniomanikel kaitsta oma domeeni volitamata kasutamise eest, sealhulgas petturlike ja võltsitud e-kirjade (spoofing) eest. DMARC töötab koos olemasolevate autentimismehhanismidega, nagu [[SPF]] (Sender Policy Framework) ja [[DKIM]] (DomainKeys Identified Mail), pakkudes poliitikaraamistikku, mis määrab, kuidas vastuvõtvad meiliserverid peaksid käitlema autentimata kirju.

DMARC võimaldab domeeniomanikel:
* määrata poliitika (none, quarantine, reject), mis juhendab vastuvõtvaid servereid autentimata kirjade käsitlemisel;
* saada aruandlust (aggregate ja forensic reports), mis annab ülevaate domeeni kasutamisest ja võimalikest väärkasutustest;
* parandada e-posti tarnitavust, tagades, et ainult õigesti autenditud kirjad jõuavad adressaadini.

DMARC-i toimimiseks peab domeenil olema õigesti konfigureeritud SPF ja DKIM kirjed ning DNS-i lisatud DMARC TXT-kirje, mis määrab poliitika ja aruandluse seaded.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mis on DMARC? |url=https://ee.bimicertifications.com/mis-on-dmarc |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ee.bimicertifications.com |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;

DMARC on oluline osa kaasaegsest e-posti turvalisusest, aidates vähendada andmepüügirünnakuid, parandada brändi usaldusväärsust ja tugevdada organisatsioonide küberturvalisust. Protokolli arendavad ja toetavad mitmed tööstusorganisatsioonid ning selle tehnilised nõuded on avaldatud IETF-i dokumentides.&lt;ref&gt;{{cite web | title=RFC 7489: Domain-based Message Authentication, Reporting, and Conformance (DMARC) | url=https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc7489 | access-date=2026-06-18}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[SPF]]
* [[DKIM]]
* [[BIMI]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Standardid]]
[[Kategooria:Internet]]</text>
      <sha1>j0tq5s7x87b40d1h7ygmtz5c21w76ob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Kasparkelk/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>717792</id>
    <revision>
      <id>7265374</id>
      <parentid>7228861</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:15:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265374</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2668" sha1="ijonuiqod1p4zud4cr6yt2cdu52s734" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne
|Grand_Prix                 = Tšehhi
|Date                       = 19-21. juuni
|Course_km                  = 5.4
|Course_mi                  = 3.36
|Pole_Rider_MotoGP          = [[Ai Ogura]]
|Pole_Rider_MotoGP_Country  = Jaapan
|Pole_Rider_MotoGP_Bike     = [[Aprilia RS-GP]]
|Pole_Time_MotoGP           = 1:51.139
|Fast_Rider_MotoGP          = [[Fabio Di Giannantonio]]
|Fast_Rider_MotoGP_Country  = Itaalia
|Fast_Rider_MotoGP_Bike     = [[Ducati Desmosedici]]
|Fast_Time_MotoGP           = 1:53.122
|First_Rider_MotoGP         = [[Marc Marquez]]
|First_Rider_MotoGP_Country = Hispaania
|First_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Second_Rider_MotoGP        = [[Ai Ogura]]
|Second_Rider_MotoGP_Country= Jaapan
|Second_Rider_MotoGP_Bike   = [[Aprilia RS-GP]]
|Third_Rider_MotoGP         = [[Francesco Bagnaia]]
|Third_Rider_MotoGP_Country = Itaalia
|Third_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Pole_Rider_Moto2           = [[David Alonso]]
|Pole_Rider_Moto2_Country   = Colombia
|Pole_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Pole_Time_Moto2            = 1:57.718
|Fast_Rider_Moto2           = [[Filip Salac]]
|Fast_Rider_Moto2_Country   = Tšehhi
|Fast_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Fast_Time_Moto2            = 1:58.590
|First_Rider_Moto2          = Ivan Ortola
|First_Rider_Moto2_Country  = Hispaania
|First_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Second_Rider_Moto2         = [[David Alonso]]
|Second_Rider_Moto2_Country = Colombia
|Second_Rider_Moto2_Bike    = Kalex
|Third_Rider_Moto2          = Filip Salac
|Third_Rider_Moto2_Country  = Tšehhi
|Third_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Pole_Rider_Moto3           = David Almansa
|Pole_Rider_Moto3_Country   = Hispaania
|Pole_Rider_Moto3_Bike      = KTM
|Pole_Time_Moto3            = 2:04.069
|Fast_Rider_Moto3           = Veda Pratama
|Fast_Rider_Moto3_Country   = Indoneesia
|Fast_Rider_Moto3_Bike      = Honda
|Fast_Time_Moto3            = 2:04.524
|First_Rider_Moto3          = Hakim Danish
|First_Rider_Moto3_Country  = Malaisia
|First_Rider_Moto3_Bike     = KTM
|Second_Rider_Moto3         = Brian Uriarte
|Second_Rider_Moto3_Country = Hispaania
|Second_Rider_Moto3_Bike    = KTM
|Third_Rider_Moto3          = Maximo Quiles
|Third_Rider_Moto3_Country  = Hispaania
|Third_Rider_Moto3_Bike     = Honda
|Aasta=2026|Lipp=CZE|Grand Prix=Tšehhi|Mitmes etapp=9|Mitmes hooaeg=22|Järgmine etapp=Ungari|Eelmine etapp=[[Hollandi TT]]|Pilt=Jorge Lorenzo &amp; Dani Pedrosa at Brno 2012 (8302424709).jpg|Caption=näidispilt|Ametlik nimi=Monster Energy Grand Prix of Czechia|Asukoht=[[Brno]], Tšehhi}}</text>
      <sha1>ijonuiqod1p4zud4cr6yt2cdu52s734</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265379</id>
      <parentid>7265374</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:22:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265379</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2626" sha1="0178igf5utzdq1k1utq3e2agiw0klum" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne
|Grand_Prix                 = Tšehhi
|Date                       = 19-21. juuni
|Course_km                  = 5.4
|Course_mi                  = 3.36
|Pole_Rider_MotoGP          = [[Ai Ogura]]
|Pole_Rider_MotoGP_Country  = Jaapan
|Pole_Rider_MotoGP_Bike     = [[Aprilia RS-GP]]
|Pole_Time_MotoGP           = 1:51.139
|Fast_Rider_MotoGP          = [[Fabio Di Giannantonio]]
|Fast_Rider_MotoGP_Country  = Itaalia
|Fast_Rider_MotoGP_Bike     = [[Ducati Desmosedici]]
|Fast_Time_MotoGP           = 1:53.122
|First_Rider_MotoGP         = [[Marc Marquez]]
|First_Rider_MotoGP_Country = Hispaania
|First_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Second_Rider_MotoGP        = [[Ai Ogura]]
|Second_Rider_MotoGP_Country= Jaapan
|Second_Rider_MotoGP_Bike   = [[Aprilia RS-GP]]
|Third_Rider_MotoGP         = [[Francesco Bagnaia]]
|Third_Rider_MotoGP_Country = Itaalia
|Third_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Pole_Rider_Moto2           = [[David Alonso]]
|Pole_Rider_Moto2_Country   = Colombia
|Pole_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Pole_Time_Moto2            = 1:57.718
|Fast_Rider_Moto2           = [[Filip Salac]]
|Fast_Rider_Moto2_Country   = Tšehhi
|Fast_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Fast_Time_Moto2            = 1:58.590
|First_Rider_Moto2          = Ivan Ortola
|First_Rider_Moto2_Country  = Hispaania
|First_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Second_Rider_Moto2         = [[David Alonso]]
|Second_Rider_Moto2_Country = Colombia
|Second_Rider_Moto2_Bike    = Kalex
|Third_Rider_Moto2          = Filip Salac
|Third_Rider_Moto2_Country  = Tšehhi
|Third_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Pole_Rider_Moto3           = David Almansa
|Pole_Rider_Moto3_Country   = Hispaania
|Pole_Rider_Moto3_Bike      = KTM
|Pole_Time_Moto3            = 2:04.069
|Fast_Rider_Moto3           = Veda Pratama
|Fast_Rider_Moto3_Country   = Indoneesia
|Fast_Rider_Moto3_Bike      = Honda
|Fast_Time_Moto3            = 2:04.524
|First_Rider_Moto3          = Hakim Danish
|First_Rider_Moto3_Country  = Malaisia
|First_Rider_Moto3_Bike     = KTM
|Second_Rider_Moto3         = Brian Uriarte
|Second_Rider_Moto3_Country = Hispaania
|Second_Rider_Moto3_Bike    = KTM
|Third_Rider_Moto3          = Maximo Quiles
|Third_Rider_Moto3_Country  = Hispaania
|Third_Rider_Moto3_Bike     = Honda
|Aasta=2026|Lipp=CZE|Grand Prix=Tšehhi|Mitmes etapp=9|Mitmes hooaeg=22|Järgmine etapp=Ungari|Eelmine etapp=[[Hollandi TT]]|Pilt=Brno (formerly Masarykův okruh).svg|Ametlik nimi=Monster Energy Grand Prix of Czechia|Asukoht=[[Brno]], Tšehhi}}</text>
      <sha1>0178igf5utzdq1k1utq3e2agiw0klum</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265382</id>
      <parentid>7265379</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:24:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265382</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2628" sha1="hmx4hw7kx89esvtir41k1fkhd8ns7ke" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne
|Grand_Prix                 = Tšehhi
|Date                       = 19-21. juuni
|Course_km                  = 5.4
|Course_mi                  = 3.36
|Pole_Rider_MotoGP          = [[Ai Ogura]]
|Pole_Rider_MotoGP_Country  = Jaapan
|Pole_Rider_MotoGP_Bike     = [[Aprilia RS-GP]]
|Pole_Time_MotoGP           = 1:51.139
|Fast_Rider_MotoGP          = [[Fabio Di Giannantonio]]
|Fast_Rider_MotoGP_Country  = Itaalia
|Fast_Rider_MotoGP_Bike     = [[Ducati Desmosedici]]
|Fast_Time_MotoGP           = 1:53.122
|First_Rider_MotoGP         = [[Marc Marquez]]
|First_Rider_MotoGP_Country = Hispaania
|First_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Second_Rider_MotoGP        = [[Ai Ogura]]
|Second_Rider_MotoGP_Country= Jaapan
|Second_Rider_MotoGP_Bike   = [[Aprilia RS-GP]]
|Third_Rider_MotoGP         = [[Francesco Bagnaia]]
|Third_Rider_MotoGP_Country = Itaalia
|Third_Rider_MotoGP_Bike    = [[Ducati Desmosedici]]
|Pole_Rider_Moto2           = [[David Alonso]]
|Pole_Rider_Moto2_Country   = Colombia
|Pole_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Pole_Time_Moto2            = 1:57.718
|Fast_Rider_Moto2           = [[Filip Salac]]
|Fast_Rider_Moto2_Country   = Tšehhi
|Fast_Rider_Moto2_Bike      = Kalex
|Fast_Time_Moto2            = 1:58.590
|First_Rider_Moto2          = Ivan Ortola
|First_Rider_Moto2_Country  = Hispaania
|First_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Second_Rider_Moto2         = [[David Alonso]]
|Second_Rider_Moto2_Country = Colombia
|Second_Rider_Moto2_Bike    = Kalex
|Third_Rider_Moto2          = Filip Salac
|Third_Rider_Moto2_Country  = Tšehhi
|Third_Rider_Moto2_Bike     = Kalex
|Pole_Rider_Moto3           = David Almansa
|Pole_Rider_Moto3_Country   = Hispaania
|Pole_Rider_Moto3_Bike      = KTM
|Pole_Time_Moto3            = 2:04.069
|Fast_Rider_Moto3           = Veda Pratama
|Fast_Rider_Moto3_Country   = Indoneesia
|Fast_Rider_Moto3_Bike      = Honda
|Fast_Time_Moto3            = 2:04.524
|First_Rider_Moto3          = Hakim Danish
|First_Rider_Moto3_Country  = Malaisia
|First_Rider_Moto3_Bike     = KTM
|Second_Rider_Moto3         = Brian Uriarte
|Second_Rider_Moto3_Country = Hispaania
|Second_Rider_Moto3_Bike    = KTM
|Third_Rider_Moto3          = Maximo Quiles
|Third_Rider_Moto3_Country  = Hispaania
|Third_Rider_Moto3_Bike     = Honda
|Aasta=2026|Lipp=CZE|Grand Prix=Tšehhi|Mitmes etapp=9|Mitmest etapist=22|Järgmine etapp=Ungari|Eelmine etapp=[[Hollandi TT]]|Pilt=Brno (formerly Masarykův okruh).svg|Ametlik nimi=Monster Energy Grand Prix of Czechia|Asukoht=[[Brno]], Tšehhi}}</text>
      <sha1>hmx4hw7kx89esvtir41k1fkhd8ns7ke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>EuroMoto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717962</id>
    <redirect title="Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused" />
    <revision>
      <id>7265030</id>
      <parentid>7184079</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:47:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused]]</comment>
      <origin>7265030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65" sha1="cz5lu5b0ua6knlfgs9pjfs7du9kplpg" xml:space="preserve">#suuna [[Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>cz5lu5b0ua6knlfgs9pjfs7du9kplpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Red Bull MotoGP Rookies Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718252</id>
    <revision>
      <id>7265204</id>
      <parentid>7187614</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:51:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265204</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3830" sha1="fp0k82a4te6yygozw2cwjeo5aflbask" xml:space="preserve">{{Spordiliiga|nimi=Red Bull MotoGP Rookies Cup|praegune hooaeg=2026. aasta Red Bull MotoGP Rookies Cup|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|esimene hooaeg=2007|regioon=Rahvusvaheline|TV=[[YouTube]], [[Red Bull TV]]|koduleht=[https://www.redbull.com/int-en/rookiescup redbull.com]|meister={{flagicon|ESP}} Brian Uriarte|järgmine hooaeg=[[2027. aasta Red Bull MotoGP Rookies Cup]]}}

'''Red Bull MotoGP Rookies Cup''' on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda tulevatele noortele talentidele esimese kogemuse [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|mootorrataste Grand Prix]]'del. Võistlussari oli asutatud 2007. aastal ning sellest ajast peale on sealt läbi käinud mitu sõitjat, kes on jõudnud MotoGP-s 125cc/[[Moto3]] klassidesse.

Enne 2013. aasta hooaega kasutati võistlussarjas kahetaktilisi KTM RC 125cc mootoreid. 2013. aastal toodi kasutusele neljataktilised [[KTM RC250GP|KTM RC250RBR]] mootorrattad, et olla võrdsem uuema neljataktilise Moto3 klassiga.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Rookies Cup  Future Champions Wanted |keel=en |url=http://www.redbull.com/cs/Satellite/en_INT/Article/Rookies-Cup-Future-Champions-Wanted-021243238872384 |vaadatud=2026-07-06}}&lt;/ref&gt;

== Rookies Cupi lõpetajad ==

=== Maailmameistrid ===
29 endist Rookies Cupi võistlejat on 2025 aasta lõpu seisuga võitnud vähemalt ühte maailmameistritiitlit.
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Sõitja
!Maailmameistrivõistluste tiitel
|-
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|2015 Moto2, 2016 Moto2
|-
|{{flagicon|GBR}} [[Danny Kent]]
|2015 Moto3
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]
|2015 Superstock 1000
|-
|{{flagicon|RSA}} [[Brad Binder]]
|2016 Moto3
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Marc García (motorcyclist)|Marc García]]
|2017 Supersport 300
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]
|2017 Moto3, 2020 MotoGP
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín (motorcycle racer)|Jorge Martín]]
|2018 Moto3, 2024 MotoGP
|-
|{{flagicon|FRA}} [[Alan Techer]]
|2017–18 FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused
|-
|{{flagicon|AUS}} [[Josh Hook]]
|2017–18FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused, 2022 FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández (motorcyclist)|Raúl Fernández]]
|2018 FIM CEV Moto3 Junior
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Manuel González (motorcyclist)|Manuel González]]
|2019 Supersport 300
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]
|2020 FIM CEV Moto3 Junior, 2022 Moto3
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]
|2020 Moto2
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Adrián Huertas]]
|2021 Supersport 300, 2024 Supersport
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]
|2021 Moto3, 2023 Moto2
|-
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]
|2021 Superbike, 2024 Superbike, 2025 Superbike
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]
|2021 FIM CEV Moto3 Junior
|-
|{{flagicon|ESP}} [[José Antonio Rueda]]
|2022 FIM JuniorGP, 2025 Moto3
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Ángel Piqueras]]
|2023 FIM JuniorGP
|-
|{{flagicon|CZE}} [[Karel Hanika]]
|2023 FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused, 2025 FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Jaume Masià]]
|2023 Moto3
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Mattia Casadei]]
|2023 MotoE
|-
|{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]
|2024 Moto3
|-
|{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]]
|2024 Moto2
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Álvaro Carpe]]
|2024 FIM JuniorGP
|-
|{{flagicon|ITA}} [[Stefano Manzi]]
|2025 Supersport
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Beñat Fernández]]
|2025 Supersport 300
|-
|{{flagicon|ESP}} [[Brian Uriarte]]
|2025 FIM JuniorGP
|-
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|2025 Moto2
|}
Hispaanlased [[José Antonio Rueda]], [[Ángel Piqueras]], [[Álvaro Carpe]] ja [[Brian Uriarte]] kõik võitsid Rookies Cupi ja [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|FIM-i Moto3 juunioride tiitlid]] samal aastal.

== Viited ==</text>
      <sha1>fp0k82a4te6yygozw2cwjeo5aflbask</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne</title>
    <ns>10</ns>
    <id>720732</id>
    <revision>
      <id>7265373</id>
      <parentid>7230105</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:10:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265373</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6773" sha1="2p70a9h09y1t8i1arqcsl687ilc852q" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmes hooaeg|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_MotoGP|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_MotoGP}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_MotoGP|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_MotoGP}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_MotoGP}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_MotoGP}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto2|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto2}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto2|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto2}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto2}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto2}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto3|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto3}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto3|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto3}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto3}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto3}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>2p70a9h09y1t8i1arqcsl687ilc852q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265376</id>
      <parentid>7265373</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:19:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265376</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6405" sha1="l81n2ntmn402ca2we8m7j1idoe5nzqf" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmes hooaeg|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{MotoGP_kvalifikatsioonivõitja|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{MotoGP_kvalifikatsioonivõitja|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{MotoGP_kvalifikatsioonivõitja_riik|none}}}}} {{{MotoGP_kvalifikatsioonivõitja|}}}
| data2b = {{{MotoGP_kvalifikatsioonivõitja_mootorratas|}}}
| label3 = {{#if:{{{MotoGP_kvalifikatsiooniaeg|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{MotoGP_kvalifikatsiooniaeg|}}}
| header4 = {{#if:{{{MotoGP_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{MotoGP_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{MotoGP_kiireima_ringi_sõitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{MotoGP_kiireima_ringi_sõitja_riik|none}}}}} {{{MotoGP_kiireima_ringi_sõitja}}}}}
| data5b = {{{MotoGP_kiireima_ringi_mootorratas|}}}
| label6 = {{#if:{{{MotoGP_kiireima_ringi_aeg|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{MotoGP_kiireima_ringi_aeg|}}}
| header7 = {{#if:{{{MotoGP_võitja|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{MotoGP_võitja|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{MotoGP_võitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{MotoGP_võitja_riik|none}}}}} {{{MotoGP_võitja}}}}}
| data8b = {{{MotoGP_võitja_mootorratas|}}}
| label9 = {{#if:{{{MotoGP_teine|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{MotoGP_teine|}}}|{{Riigi ikoon|{{{MotoGP_teine_riik|none}}}}} {{{MotoGP_teine}}}}}
| data9b = {{{MotoGP_teine_mootorratas|}}}
| label10 = {{#if:{{{MotoGP_kolmas|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{MotoGP_kolmas|}}}|{{Riigi ikoon|{{{MotoGP_kolmas_riik|none}}}}} {{{MotoGP_kolmas}}}}}
| data10b = {{{MotoGP_kolmas_mootorratas|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Moto2_kvalifikatsioonivõitja|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Moto2_kvalifikatsioonivõitja|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Moto2_kvalifikatsioonivõitja_riik|none}}}}} {{{Moto2_kvalifikatsioonivõitja|}}}
| data2b = {{{Moto2_kvalifikatsioonivõitja_mootorratas|}}}
| label3 = {{#if:{{{Moto2_kvalifikatsiooniaeg|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Moto2_kvalifikatsiooniaeg|}}}
| header4 = {{#if:{{{Moto2_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Moto2_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Moto2_kiireima_ringi_sõitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto2_kiireima_ringi_sõitja_riik|none}}}}} {{{Moto2_kiireima_ringi_sõitja}}}}}
| data5b = {{{Moto2_kiireima_ringi_mootorratas|}}}
| label6 = {{#if:{{{Moto2_kiireima_ringi_aeg|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Moto2_kiireima_ringi_aeg|}}}
| header7 = {{#if:{{{Moto2_võitja|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{Moto2_võitja|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{Moto2_võitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto2_võitja_riik|none}}}}} {{{Moto2_võitja}}}}}
| data8b = {{{Moto2_võitja_mootorratas|}}}
| label9 = {{#if:{{{Moto2_teine|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Moto2_teine|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto2_teine_riik|none}}}}} {{{Moto2_teine}}}}}
| data9b = {{{Moto2_teine_mootorratas|}}}
| label10 = {{#if:{{{Moto2_kolmas|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Moto2_kolmas|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto2_kolmas_riik|none}}}}} {{{Moto2_kolmas}}}}}
| data10b = {{{Moto2_kolmas_mootorratas|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Moto3_kvalifikatsioonivõitja|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Moto3_kvalifikatsioonivõitja|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Moto3_kvalifikatsioonivõitja_riik|none}}}}} {{{Moto3_kvalifikatsioonivõitja|}}}
| data2b = {{{Moto3_kvalifikatsioonivõitja_mootorratas|}}}
| label3 = {{#if:{{{Moto3_kvalifikatsiooniaeg|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Moto3_kvalifikatsiooniaeg|}}}
| header4 = {{#if:{{{Moto3_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Moto3_kiireima_ringi_sõitja|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Moto3_kiireima_ringi_sõitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto3_kiireima_ringi_sõitja_riik|none}}}}} {{{Moto3_kiireima_ringi_sõitja}}}}}
| data5b = {{{Moto3_kiireima_ringi_mootorratas|}}}
| label6 = {{#if:{{{Moto3_kiireima_ringi_aeg|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Moto3_kiireima_ringi_aeg|}}}
| header7 = {{#if:{{{Moto3_võitja|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{Moto3_võitja|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{Moto3_võitja|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto3_võitja_riik|none}}}}} {{{Moto3_võitja}}}}}
| data8b = {{{Moto3_võitja_mootorratas|}}}
| label9 = {{#if:{{{Moto3_teine|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Moto3_teine|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto3_teine_riik|none}}}}} {{{Moto3_teine}}}}}
| data9b = {{{Moto3_teine_mootorratas|}}}
| label10 = {{#if:{{{Moto3_kolmas|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Moto3_kolmas|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Moto3_kolmas_riik|none}}}}} {{{Moto3_kolmas}}}}}
| data10b = {{{Moto3_kolmas_mootorratas|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>l81n2ntmn402ca2we8m7j1idoe5nzqf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265378</id>
      <parentid>7265376</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:21:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7265376|7265376]], mille tegi [[Special:Contributions/Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[User talk:Kasparkelk|arutelu]])</comment>
      <origin>7265378</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6773" sha1="2p70a9h09y1t8i1arqcsl687ilc852q" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmes hooaeg|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_MotoGP|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_MotoGP}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_MotoGP|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_MotoGP}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_MotoGP}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_MotoGP}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto2|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto2}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto2|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto2}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto2}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto2}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto3|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto3}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto3|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto3}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto3}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto3}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>2p70a9h09y1t8i1arqcsl687ilc852q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265381</id>
      <parentid>7265378</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:24:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265381</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6775" sha1="jnppn3v93oquzkgqyom6ag33cefdr9i" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmest etapist|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_MotoGP|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_MotoGP}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_MotoGP|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_MotoGP}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_MotoGP}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_MotoGP}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto2|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto2}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto2|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto2}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto2}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto2}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto3|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto3}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto3|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto3}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto3}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto3}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>jnppn3v93oquzkgqyom6ag33cefdr9i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265400</id>
      <parentid>7265381</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne]] pealkirja [[Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne]] alla</comment>
      <origin>7265381</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6775" sha1="jnppn3v93oquzkgqyom6ag33cefdr9i" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmest etapist|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_MotoGP|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_MotoGP}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_MotoGP|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_MotoGP}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_MotoGP}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_MotoGP}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto2|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto2}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto2|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto2}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto2}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto2}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto3|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto3}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto3|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto3}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto3}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto3}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>jnppn3v93oquzkgqyom6ag33cefdr9i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265403</id>
      <parentid>7265400</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:00:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7265403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6880" sha1="12yt0ammar29bv0l8l4wjo2ydh6o16m" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{Infokast
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Lipp|{{{Flag|{{{flagicon|}}}}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Aasta|{{{Year|}}}}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Mitmes etapp|{{{Race_No|}}}}}}. etapp {{{Mitmest etapist|{{{Season_No|}}}}}}-st&lt;br /&gt;[[{{{Aasta|{{{Year|}}}}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{Image|}}}}}}|size={{{pildisuurus|220px}}}|alt={{{alt|}}}}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Kuupäev|{{{Date|}}}}}} {{{Aasta|{{{Year|}}}}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Ametlik nimi|{{{Official_Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Asukoht|{{{Location|}}}}}}
| label4 = Raja tüüp
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{{Course_km|}}} km ({{{Course_mi|}}} miili)}}}}
|#default =
{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Eelmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Eelmine etapp}}}|Eelmine&amp;nbsp;etapp]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Järgmine etapp|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Järgmine etapp}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;etapp]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}

| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_MotoGP|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_MotoGP}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_MotoGP|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_MotoGP|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_MotoGP}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_MotoGP}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_MotoGP|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_MotoGP_Country|none}}}|{{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_MotoGP}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}}
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto2|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto2}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto2|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto2|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto2}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto2}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto2|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto2_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto2}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}}
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox3cols
| bodystyle = width: 100%; padding: 0px;
| headerstyle = background-color:#efefef;color:inherit;
| child = yes
| header1 = Kvalifikatsiooni võitja
| label2 = Sõitja
| data2a = {{Riigi ikoon|{{{Pole_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
| data2b = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label3 = {{#if:{{{Pole_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data3a = {{{Pole_Time_Moto3|}}}
| header4 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Kiireim ring}}
| label5 = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|Sõitja}}
| data5a = {{#if:{{{Fast_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Fast_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Fast_Rider_Moto3}}}}}
| data5b = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label6 = {{#if:{{{Fast_Time_Moto3|}}}|Aeg}}
| data6a = {{{Fast_Time_Moto3|}}}
| header7 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Poodium}}
| label8 = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|Esimene}}
| data8a = {{#if:{{{First_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{First_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{First_Rider_Moto3}}}}}
| data8b = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label9 = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|Teine}}
| data9a = {{#if:{{{Second_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Second_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Second_Rider_Moto3}}}}}
| data9b = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}}
| label10 = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|Kolmas}}
| data10a = {{#if:{{{Third_Rider_Moto3|}}}|{{Riigi ikoon|{{{Third_Rider_Moto3_Country|none}}}|{{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}}}} {{{Third_Rider_Moto3}}}}}
| data10b = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}}
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;&lt;noinclude&gt;
{{dokumentatsioon}}
&lt;!-- Lisa kategooriad malli /doc lehele, aga mitte siia! --&gt;
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>12yt0ammar29bv0l8l4wjo2ydh6o16m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720779</id>
    <revision>
      <id>7264959</id>
      <parentid>7264948</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:02:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2. november */</comment>
      <origin>7264959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93748" sha1="fk0pms2vog1p3qyx36nxbgbh92lppar" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]i haiglale sai vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>fk0pms2vog1p3qyx36nxbgbh92lppar</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265101</id>
      <parentid>7264959</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:30:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 3. november */</comment>
      <origin>7265101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93913" sha1="gl5jauijggkpvvnv1wnfvq1hmqnnjts" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]i haiglale sai vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>gl5jauijggkpvvnv1wnfvq1hmqnnjts</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265103</id>
      <parentid>7265101</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:39:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 3. november */</comment>
      <origin>7265103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95387" sha1="muwnga6t6tsetvq8uv30a97hl57zcfu" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa korraldas Ukrainale õhurünnaku. Ukraina tõrjus 3 ballistilist rakettyi, 49 tiibraketti aj 257 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643172 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks üle paarisaja drooni ja mitukümmend raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel said tabamusi ja lõpetasid töö kolm elektrijaama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643192 |pealkiri=Kolm elektrijaama said Ukrainas tabamusi ja lõpetasid töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Harkiv]]i haiglas sai rünnakus vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale õhurünnak tabas Venemaa laskemoonaladu põhjustades seal plahvatuse, mis hävitas lao täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8576197/video-ukrainlased-rundasid-vene-moonaladu-plahvatus-oli-uuratu-nagu-oleks-tabanud-tuumapomm |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukrainlased ründasid Vene moonaladu – plahvatus oli üüratu, nagu oleks tabanud tuumapomm |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>muwnga6t6tsetvq8uv30a97hl57zcfu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265375</id>
      <parentid>7265103</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:19:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 3. november */</comment>
      <origin>7265375</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95425" sha1="poutjzwbpc28o0hshsjhl33iphzao22" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa korraldas massiivse õhurünnaku Ukraina energiasüsteemide vastu. Ukraina tõrjus 3 ballistilist raketti, 49 tiibraketti ja 257 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643172 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks üle paarisaja drooni ja mitukümmend raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel said tabamusi ja lõpetasid töö kolm elektrijaama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643192 |pealkiri=Kolm elektrijaama said Ukrainas tabamusi ja lõpetasid töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Harkiv]]i haiglas sai tabamuse tõttu vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale õhurünnak tabas Venemaa laskemoonaladu põhjustades seal plahvatuse, mis hävitas lao täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8576197/video-ukrainlased-rundasid-vene-moonaladu-plahvatus-oli-uuratu-nagu-oleks-tabanud-tuumapomm |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukrainlased ründasid Vene moonaladu – plahvatus oli üüratu, nagu oleks tabanud tuumapomm |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>poutjzwbpc28o0hshsjhl33iphzao22</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265380</id>
      <parentid>7265375</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:24:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 24. oktoober */</comment>
      <origin>7265380</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95570" sha1="rmjzglc8z5eyogy81j5vzcde00wmgmx" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
[[File:Cowshed in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-10-24 (02).jpg| thumb|Loomafarm [[Sumõ oblast]]is peale õhurünnakut 24. oktoobril]]

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa korraldas massiivse õhurünnaku Ukraina energiasüsteemide vastu. Ukraina tõrjus 3 ballistilist raketti, 49 tiibraketti ja 257 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643172 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks üle paarisaja drooni ja mitukümmend raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel said tabamusi ja lõpetasid töö kolm elektrijaama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643192 |pealkiri=Kolm elektrijaama said Ukrainas tabamusi ja lõpetasid töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Harkiv]]i haiglas sai tabamuse tõttu vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale õhurünnak tabas Venemaa laskemoonaladu põhjustades seal plahvatuse, mis hävitas lao täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8576197/video-ukrainlased-rundasid-vene-moonaladu-plahvatus-oli-uuratu-nagu-oleks-tabanud-tuumapomm |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukrainlased ründasid Vene moonaladu – plahvatus oli üüratu, nagu oleks tabanud tuumapomm |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>rmjzglc8z5eyogy81j5vzcde00wmgmx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265383</id>
      <parentid>7265380</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:26:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 29. oktoober */</comment>
      <origin>7265383</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95736" sha1="fix5y7p9e23tbw5g752bs24deegphcv" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
[[File:Search and rescue (SAR) - 23 October 2026.png| thumb|Päästelaevad Ukraina uppuva laeva Horõvi lähedal 23. oktoobril. Vaade Prantsuse lennukilt Atlantique 2]]

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
[[File:Cowshed in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-10-24 (02).jpg| thumb|Loomafarm [[Sumõ oblast]]is peale õhurünnakut 24. oktoobril]]

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. oktoober ===
Ukraina ründas [[Lipetski oblast]]is asuvat Novolipetski metallurgiatehastja [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehas Azot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620714/video-ukraina-rundas-droonidega-lipetskis-asuvat-venemaa-suurimat-metallurgiatehast VIDEO | Ukraina ründas droonidega Lipetskis asuvat Venemaa suurimat metallurgiatehast ja Tula oblastis keemiatehast] Delfi, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178814/ukraina-ohurunnakud-suutasid-venemaal-metallurgiakombinaadi-ja-keemiatehase#lipetsk Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis] ERR, 28. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
[[File:Destructions on Dnipro Railway Station after Russian attack, 2026-10-29 (03).webp| thumb|Raudejaama platvorm [[Dnipro]]s peale droonitabamust 29. oktoobril]]

Venemaa droonirünnakus [[Dnipro]] raudteejaamale hukkus 14 ja vigastada sai samuti 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/venemaa-runnakus-dnipro-rongijaamale-hukkus-vahemalt-14-inimest#venemaa Vene rünnakus Dnipro rongijaamale hukkus vähemalt 13 inimest] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Krementšuk]]is ja [[Tšernihiv]]is hukkus neli ja vähemalt 25 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621090/venemaa-andis-ukrainas-dnipros-drooniloogi-raudteejaama-perroonile-kus-hukkus-13-inimest VIDEO | Venemaa andis Ukrainas Dnipros droonilöögi raudteejaama perroonile, kus hukkus 14 inimest] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas objekte [[Moskva]] piirkonnas, [[Baškortostan]]is [[Sterlitamak]]is keemiatehast Bashkir Soda Company, Marinovka sõjalennuvälja [[Volgogradi oblast]]is ja [[Brjanski oblast]]is [[Navlja rajoon]]is asuva Shahed-droonide taristut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8572680/blogi-1709-sojapaev-ukrainas-droon-tappis-dnipro-raudteejaamas-14-rongi-oodanud-reisijat?liveblogPost=642890 |pealkiri=Ukraina pommitas Gerani ladu ja ründas droonibaasi Brjanskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-29 |vaadatud=2026-10-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Marinovka sõjaväelennuväljal hävitati kaks Vene sõjalennukit [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610179960/ukraina-havitas-kaks-vene-sojalennukit-su-34#suhhoid Ukraina hävitas kaks Vene hävituspommitajat Su-34 ] ERR, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel ründas Ukraina Moskvat 613 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620989/moksva-teatel-suundus-pealinna-poole-oosel-600-drooni Moskva teatel suundus pealinna poole öösel 600 drooni] Delfi, 29. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
Venemaa õhurünnakud Kiievi kriitilise tähtsusega taristuobjektidele põhjustasid ulatuslikke elektri- ja veekatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621526/venemaa-droonirunnakud-loid-rivist-valja-kiievi-elektri-ja-veevarustuse Venemaa droonirünnakud lõid rivist välja Kiievi elektri- ja veevarustuse] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610180905/ukraina-ja-venemaa-evakueerisid-okupeeritud-olesko-linna-elanikke#ukraina Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu] ERR, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa viisid läbi elanike evakueerimise [[Oleškõ]]st.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621389/ukraina-alustas-okupeeritud-oleskos-elanike-evakueerimist VIDEO | Ukraina alustas okupeeritud Oleškõs elanike evakueerimist] Delfi, 30. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574621/venemaa-alustas-olesko-elanike-evakueerimist-enne-ametlikku-tahtaega |pealkiri=Venemaa alustas Oleškõ elanike evakueerimist enne ametlikku tähtaega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-30 |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Suurem osa evakueeritutest soovis tagasi pöörduda Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621588/okupeeritud-olesko-linna-elanikud-evakueeriti-edukalt-ukraina-kontrollitavale-alale Okupeeritud Oleškõ linna elanikud evakueeriti edukalt Ukraina kontrollitavale alale] Delfi, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is andis Venemaa lööke neljale elektri alajaamale ning gaasijaotusjaamale. [[Sumõ oblast]]is [[Šostka]]s tabas droonilöök samuti soojuselektrijaama.
[[Dnipro]]s ja [[Harkiv]]is langesid rünnakute alla ka raudteetaristu objektid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642996 |pealkiri=Zelenskõi: Vene rünnakud jätsid Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis elektrita ligi 300 000 peret |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis on Venemaa rünnakute järel kehtestatud erakordselt ranged elektrikatkestuste graafikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8574096/blogi-1711-sojapaev-ukrainas-kanada-liitub-euroopa-90-miljardi-euro-suuruse-ukraina-laenuprogrammiga?liveblogPost=642999 |pealkiri=Kiievis kehtestati eriti ranged elektritarbimise piirangud. |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-31 |vaadatud=2026-10-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast [[Baškortostan]]is [[Ufaa]]s ja [[Rostovi oblast]]is  [[Kamensk-Šahtinski]]s asuvat raketikütuse tehast „Kombinat Kamenski“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182186/ukraina-ohurunnak-tabas-naftatootlemistehast-ufaas#ufaa Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas] ERR, 31. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
oktoobris 140 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 167 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 27 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-november-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, November 1, 2026] ISW, 1.XI 2026&lt;/ref&gt;

== November ==
=== 1. november ===
Ukraina droonirünnak süütas tulekahju Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftarafineerimistehases [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610182618/venemaa-suurimaid-naftatehaseid-nizni-novgorodis-suttis-droonitabamusest#lukoil Ukraina ründas droonidega Lukoili naftatöötlemistehast] ERR, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621639/venemaa-uhes-tahtsamas-naftatootlemistehases-puhkes-tulekahju-kahtlustatakse-ukraina-droonirunnakut Venemaal puhkes Lukoili naftatehases tulekahju, kahtlustatakse Ukraina droonirünnakut] Delfi, 1. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa õhurünnaku tõttu hukkus [[Zaporižžja oblast]]is [[Komõšuvahha]]s 31 humanitaarabi oodanud inimest. Viis inimest sai vigastada ja 50 on kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622000/video-venemaa-pommid-tapsid-ukrainas-vahemalt-18-humanitaarabi-oodanud-inimest VIDEO | Venemaa pommid tapsid Ukrainas 24 humanitaarabi oodanud inimest] Delfi, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622047/zaporizzja-oblastis-kasvas-vene-runnakus-hukkunute-arv-29-ni-ja-48-inimest-on-kadunud Zaporižžja oblastis kasvas Vene rünnakus hukkunute arv 31-ni ja 50 inimest on kadunud] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Samara oblast]]is Prosvetis asuvat olulist naftapumplat, põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610183056/ukraina-rundas-samaara-oblastis-asuvat-naftataristut#samaara Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust] ERR, 2. XI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina tungisid sisse üksteise ohuteaterakendustesse ja avaldasid valeteated tuumaohust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120621749/hakkerid-tungisid-sisse-venemaa-ja-ukraina-ohuteaterakendusse-ja-teatasid-tuumaohust Häkkerid tungisid sisse Venemaa ja Ukraina ohuteaterakendusse ja teatasid tuumaohust] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#haekk Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa korraldas massiivse õhurünnaku Ukraina energiasüsteemide vastu. Ukraina tõrjus 3 ballistilist raketti, 49 tiibraketti ja 257 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643172 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks üle paarisaja drooni ja mitukümmend raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel said tabamusi ja lõpetasid töö kolm elektrijaama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8575378/blogi-1714-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vene-runnaku-jarel-voib-rusude-all-olla-ule-50-inimese?liveblogPost=643192 |pealkiri=Kolm elektrijaama said Ukrainas tabamusi ja lõpetasid töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Harkiv]]i haiglas sai tabamuse tõttu vigastada 73 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622020/venemaa-rundas-harkivis-haiglat-60-inimest-said-vigastada-200-patsient-evakueeriti Venemaa ründas Harkivis haiglat. 73 inimest sai vigastada, 226 patsienti evakueeriti] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Jaroslavl]]is paiknevas naftatöötlemistehas Slavneft-JANOS.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120622023/venemaal-sai-droonidega-tabamuse-jaroslavli-rafineerimistehas Venemaal sai droonidega tabamuse Jaroslavli rafineerimistehas] Delfi, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610184136/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] ERR, 3. XI 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale õhurünnak tabas Venemaa laskemoonaladu põhjustades seal plahvatuse, mis hävitas lao täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8576197/video-ukrainlased-rundasid-vene-moonaladu-plahvatus-oli-uuratu-nagu-oleks-tabanud-tuumapomm |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukrainlased ründasid Vene moonaladu – plahvatus oli üüratu, nagu oleks tabanud tuumapomm |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-11-03 |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>fix5y7p9e23tbw5g752bs24deegphcv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarimi nõgu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720861</id>
    <revision>
      <id>7265089</id>
      <parentid>7230410</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:18:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="491" sha1="4ep7rc6yf7pj6uos81ep7c5a2d1l0aw" xml:space="preserve">[[Pilt:Tarim basin location.jpg|thumb|Tarimi nõgu satelliidifotol]]

'''Tarimi nõgu''' on [[äravooluta valgala]] ning geograafiline piirkond [[Hiina|Loode-Hiinas]]. 880 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suurune piirkond moodustab [[Xinjiang|Xinjiangi]] lõunaosa ning hõlmab suures osas [[Taklimakan|Taklikmakani kõrbe]]. Põhjas piirneb [[Tian Shan|Tian Shaniga]], läänes [[Pamiir|Pamiiriga]] ning lõunas [[Kunlun|Kunluni mäestiku]] ja [[Tiibeti mägismaa|Tiibetiga]].


[[Kategooria:Geograafia]]</text>
      <sha1>4ep7rc6yf7pj6uos81ep7c5a2d1l0aw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valjaspingviin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722302</id>
    <revision>
      <id>7265237</id>
      <parentid>7249435</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:20:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265237</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4229" sha1="jeicji6nmwnf7vk68psvu2gtkv2hms1" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Valjaspingviin
| värvus = linnud
| pilt = South Shetland-2016-Deception Island–Chinstrap penguin (Pygoscelis antarctica) 04.jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pygoscelis antarcticus | ID = 22697761 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes''
| sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae''
| perekond = ''[[Pygoscelis]]''
| liik = '''Valjaspingviin'''
| binaarne = ''Pygoscelis antarcticus''
| binaarse_autor = ([[Johann Reinhold Forster|Forster]], 1781)
| sünonüümid = ''Aptenodytes antarctica''&lt;br/&gt;''Pygoscelis antarctica''
| levikukaart = Pygoscelis antarcticus map.svg
}}
'''Valjaspingviin''' (''Pygoscelis antarcticus'') on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Valjaspingviin on 68–77 cm pikk.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Ülapool on must, alapool valge. Nokk on must. Silmad on punakaspruunid. Üle lõua ühest kõrvast teiseni jookseb peenike must triip. Jalad on roosad, jalatallad mustad.&lt;ref name='Williams'/&gt;

Noorlinnul on silma ümbruses mustad täpid.&lt;ref name='Williams'/&gt;

Udusulis poeg on helehall.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Levik==
Valjaspingviinid pesitsevad [[Antarktika poolsaar]]el, [[Lõuna-Shetlandi saared|Lõuna-Shetlandi]], [[Lõuna-Orkney saared|Lõuna-Orkney]] ja [[Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Sandwichi saartel]] ning [[Lõuna-Georgia]]s ja [[Bouvet' saar]]el.&lt;ref name='Williams'/&gt;

Valjaspingviinid pesitsevad kivisel rannikul. Merel võib neid kohata paikades, kus jää katab veest 10–30%.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Valjaspingviinid toituvad peamiselt [[tavaline hiilgevähk|tavalistest hiilgevähkidest]], kuid ka teistest [[koorikloomad]]est ja [[kalad]]est. Saakloomad on tavaliselt 4–6,5 cm pikad.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Saaklooma püüdmiseks sukelduvad nad 10–40 m sügavusele.&lt;ref name='Williams'/&gt;

==Pesitsemine==
Valjaspingviinid pesitsevad suurtes [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]].&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; Pesa koosneb väikestest kividest ning on 30–50 cm lai ja 5–10 cm kõrge.&lt;ref name='Williams'/&gt;

Valjaspingviinid saabuvad pesitsuspaika oktoobri lõpus. Kurnas on kaks muna mõõtmetega 67 × 52 mm. Haudevältus on 33–35 päeva. Üks vanalind haub 5–10 päeva järjest.&lt;ref name='Williams'/&gt;

==Looduslikud vaenlased==
Valjaspingviini mune ja poegi söövad [[änn]]id ja [[lääne-tuppnokk|lääne-tuppnokad]]. Täiskasvanuid söövad [[merileopard]]id&lt;ref name='Williams'/&gt; ja [[antarktika merikaru]]d.&lt;ref name='Visser'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=156 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Williams'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=The Penguins |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Tony D. |kirjastus=Oxford University Press |aasta=1995 |isbn=019854667X |lehekülg=178–185 |url=https://archive.org/details/penguinssphenisc0000will}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Visser'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Antarctic Fur Seals (Arctocephalus gazella) Observed Predating Adélie (Pygoscelis adeliae) and Chinstrap Penguins (P. antarctica), Antarctic Peninsula |url=https://archive.org/details/aquatic-mammals_2008_34_2/page/193 |ajakiri=Aquatic Mammals |perekonnanimi=Visser |eesnimi=Ingrid N. |kuupäev=2008 |aastakäik=34 |üksiknumber=2 |lehekülg=193–199 |perekonnanimi2=Drennan |eesnimi2=Matt P. |perekonnanimi3=White |eesnimi3=Richard W. |perekonnanimi4=MacLean |eesnimi4=Stephen F. |perekonnanimi5=Lagerstorm |eesnimi5=Lisa C. |perekonnanimi6=Francis |eesnimi6=John M. |doi=10.1578/AM.34.2.2008.193}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pygoscelis antarcticus}}

[[Kategooria:Pingviinilised]]</text>
      <sha1>jeicji6nmwnf7vk68psvu2gtkv2hms1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Torkav kappar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722430</id>
    <revision>
      <id>7265224</id>
      <parentid>7250652</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:09:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265224</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3673" sha1="e5w8szqotcm5azqyt853d2smvh74rs9" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Torkav kappar
| värvus = Taimed
| pilt = Illustration Capparis spinosa0.jpg
| pildi_seletus = [[Otto Wilhelm Thomé]] illustratsioon
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| perekond = [[Kappar (perekond)|Kappar]] ''Capparis''
| sugukond = [[Kapparilised]] ''Capparaceae''
| liik = '''Torkav kappar'''
| selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| binaarne = ''Capparis spinosa''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1753
}}
[[File:میوه_لگچی_در_بهبهان.jpg|alt=Capparis spinosa fruit in Behbahan|pisi| Torkava kappari viljad Behbahanis]]
'''Torkav kappar''' (''Capparis spinosa'') on [[Püsikud|mitmeaastane]] taim, millel on ümarad, lihakad lehed ja suured valged või roosakasvalged õied. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://luirig.altervista.org/flora/taxa/index1.php?scientific-name=capparis+spinosa|title=''Capparis spinosa'' L.|website=altervista.org}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&amp;taxon_id=200009171|title=Flora of China, 山柑 shan gan, ''Capparis spinosa'' Linnaeus, Sp. Pl. 1: 503. 1753.|website=efloras.org}}&lt;/ref&gt;

Liigi taksonoomiline staatus on vastuoluline ja muutlik. Perekonna ''Capparis'' liigid on väga varieeruvad ja [[Hübriid|liikidevahelised hübriidid]] on perekonna evolutsiooni ajaloo jooksul olnud tavalised. Seetõttu on mõned autorid pidanud torkavat kapparit mitmest erinevast liigist koosnevaks, teised aga on olnud arvamusel, et torkav kappar on üks liik mitme [[Teisend (bioloogia)|teisendi]] või [[Alamliik|alamliigiga]] &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Jacobs, M.|url=https://www.repository.naturalis.nl/document/565512|title=The genus ''Capparis'' (Capparaceae) from the Indus to the Pacific|journal=[[Blumea (journal)|Blumea]]|volume=12|pages=385–541|date=1965}}&lt;/ref&gt;  või [[hübriid]], mille vanemliikideks on ''Capparis'' ''orientalis'' ja ''Capparis sicula''. 

Torkavat kapparit leidub peaaegu kõigis [[Vahemere piirkond|Vahemere-äärsetes riikides]] &lt;ref name=&quot;Fici&quot;&gt;{{Cite journal|last=Fici|first=S.|title=Intraspecific variation and evolutionary trends in ''Capparis spinosa'' L. (Capparaceae)|url=https://archive.org/details/plant-systematics-and-evolution_2001_228_3-4/page/123|journal=[[Plant Systematics and Evolution]]|volume=228|issue=3–4|pages=123–141|date=2001|bibcode=2001PSyEv.228..123F|doi=10.1007/s006060170024}}&lt;/ref&gt; ja see kuulub nendest enamiku [[Taimestik|floorasse]], kuid pole kindel, kas liik on piirkonnas [[Pärismaine elustik|pärismaine]]. Sugukond [[kapparilised]] võis pärineda troopikast ja levida hiljem Vahemere maadesse. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pugnaire de Iraola|first=F.I.|title=Nota sobre las ''Capparaceae'' ibéricas|journal=[[Blancoana]]|volume=7|pages=121–122|year=1989}}&lt;/ref&gt;

Taim on enim tuntud söödavate õienuppude ehk [[Kappar|kapparite]] poolest, mida kasutatakse maitseainena või garneeringuna, ja viljade ([[kappari marjad]]) poolest. Mõlemaid tarbitakse tavaliselt [[Soolamine|soolatult]] või [[Hapendamine|hapendatult]]. Korjatakse ka teiste kappari perekonna liikide õienuppe ja vilju. Taimede teisi osi kasutatakse ravimite &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Shahrajabian|first=Mohamad Hesam|title=Plant of the Millennium, Caper (''Capparis spinosa'' L.), chemical composition and medicinal uses|journal=Bulletin of the National Research Centre|volume=45|issue=1|pages=131|year=2021|last2=Sun|first2=Wenli|last3=Cheng|first3=Qi|doi=10.1186/s42269-021-00592-0|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; ja kosmeetikatoodete valmistamisel.
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Maitsetaimed]]
[[Kategooria:Kapparilised]]</text>
      <sha1>e5w8szqotcm5azqyt853d2smvh74rs9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kreeta pune</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722474</id>
    <revision>
      <id>7265200</id>
      <parentid>7251212</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265200</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3915" sha1="7b7qze88hreucmaoo6kk32x5peu6jzi" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kreeta pune
| värvus = taimed
| pilt = Origanum dictamnus pmPfl.jpg
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales''
| sugukond = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae''
| perekond = [[Pune (perekond)|Pune]] ''Origanum''
| liik = '''Kreeta pune'''
| binaarne = ''Origanum dictamnus''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|L.]]
}}

'''Kreeta pune''' (''Origanum dictamnus'') on habras [[Püsikud|mitmeaastane taim]], mis võib kasvada 20–30 sentimeetri kõrguseks. See on ravitoimega aromaatne taim, mida leidub looduses ainult [[Kreeta]] saare mäenõlvadel ja kuristikes. Seda kasutatakse laialdaselt toidu maitsestamiseks ja meditsiinilistel eesmärkidel, lisaks ka ilutaimena aedades. See väike puhmastaim on kergesti äratuntav selle iseloomulike pehmete kattekarvade järgi, mis katavad taime varsi ja ümaraid rohelisi lehti, andes sellele sametise tekstuuri. Taim õitseb suvel ja sügisel. Pisikesi roosasid õisi ümbritsevad eredamad lillakasroosad [[Kandeleht|kandelehed]]. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mostlynatives.com/notes/origanumdictamnus.htm|title=Our Plants &amp;#124; Mostly Natives Nursery|publisher=Mostlynatives.com|access-date=2013-07-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20121126074215/http://www.mostlynatives.com/notes/origanumdictamnus.htm|archive-date=2012-11-26}}&lt;/ref&gt; 

1997. aastal välja antud [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik|taimeliikide punases raamatus]] on kreeta pune määratletud kui [[ohualdis]]. 

== Kirjeldus ==
Kreeta pune on paljuharuline taim, mille ketasjad kuni munajad hallikasrohelised lehed asetsevad [[Vastak leheseis|vastakuti]]. Peened, kaarjad varred ja karvased lehed on kaetud sametiste valgete udemetega ning on 13–25 mm pikkused.

Õite värvus varieerub kahvaturoosast lillani ja neil on sügavlilla kroon, millel on palju sügavroosasid, kattuvaid kandelehti. Värvilised õied, millest moodustub piklike kobarate kaskaad, õitsevad suvel. Õied on [[Ühekojaline taim|ühekojalised]], mis tähendab, et neis on nii isas- kui ka emasorganid ning õisi tolmeldavad mesilased, keda köidab nende lõhn ja ergas värv.

Taime [[Eeterlikud õlid|eeterliku õli]] peamisteks koostisosadeks on [[karvakrool]] (68,96%), β-[[fellandreen]] (18,34%) ja [[p-tsümeen]] (4,68%). &lt;ref name=&quot;Skrubis 1979&quot;&gt;{{Cite journal|last=Skrubis|first=Byron|title=''Origanum dictamus L.'', a Greek native plant|url=https://archive.org/details/journal-of-ethnopharmacology_1979-12_1_4/page/411|publisher=[[Elsevier]]|journal=[[Journal of Ethnopharmacology]]|volume=1|issue=4|pages=411–415|year=1979|doi=10.1016/S0378-8741(79)80006-9|pmid=544955}}&lt;/ref&gt;

==Kasutamine==
Kasutatakse toiduvalmistamisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kreeka pune 'Kreeta' |url=https://sirgunudsaaremaal.ee/toode/kreeka-pune-kreeta/ |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=Sirgunudsaaremaal.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kreeta pune ürti võib kasutada taimeteena külmetusega kaasneva köha ning mao ja soolestiku kergete vaevuste,
nagu täiskõhutunne või seedeprobleemid, leevendamiseks. Tõmmist võib kasutada ka kergemate
nahapõletike ja verevalumite korral nahale asetatava sideme immutamiseks.

Kreeta pune ürti sisaldavat taimeteed tohivad kasutada ainult täiskasvanud ja seda ei tohiks kasutada
pädeva tervishoiutöötajaga nõu pidamata kauem kui nädal aega köha korral või kauem kui kaks
nädalat mao- ja soolestikuprobleemide korral. Nahaprobleemide korral võib tõmmist kasutada
vanematel kui 12-aastastel kuni kaks nädalat; kui sümptomid püsivad kauem, tuleks pidada nõu
pädeva tervishoiutöötajaga.&lt;ref&gt;https://www.ema.europa.eu/et/documents/herbal-summary/dittany-crete-herb-summary-public_et.pdf&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Maitsetaimed]]
[[Kategooria:Huulõielised]]
[[Kategooria:Ravimtaimed]]</text>
      <sha1>7b7qze88hreucmaoo6kk32x5peu6jzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rwanda asjade rahvusvaheline kriminaalkohus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722573</id>
    <revision>
      <id>7265207</id>
      <parentid>7252380</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:53:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265207</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3830" sha1="kw4lrit76wayqigodzk3w8hrfqmcikq" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Rwanda asjade rahvusvaheline kriminaalkohus
| omakeelne_nimi  = International Criminal Tribunal for Rwanda &lt;br/&gt; Tribunal pénal international pour le Rwanda
| embleem         = Plaque of International Criminal Tribunal for Rwanda-ICTR - Kimironko District - Kigali - Rwanda (cropped).jpg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1994
| asutaja         = [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]
| lõpp            = 2015
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Arusha]], [[Tansaania]]
| asukoht         = 
| piirkond        = [[Rwanda]]
| liikmed         = 16 alalist kohtunikku &lt;br/&gt; 9 ''ad litem''
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi       = 
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Rwanda asjade rahvusvaheline kriminaalkohus''' ([[inglise keel]]es ''International Criminal Tribunal for Rwanda'' ('''ICTR'''), [[prantsuse keel]]es ''Tribunal pénal international pour le Rwanda'' ('''TPIR''')) oli [[rahvusvaheline kohus|rahvusvaheline ''ad-hoc'' kohus]]. See asutati novembris 1994 [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 955|ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 955]], et mõista kohut 1994. aasta jooksul [[Rwanda genotsiid]]is osalenud isikute, [[Rwanda]]s rahvusvahelist õigust rikkunud isikute ja naaberriikides kuritegusid toime pannud Rwanda kodanike üle. Kokku mõistis ICTR süüdi 61 ja õigeks 14 inimest. [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 977|Resolutsiooniga 977]] määrati kohtu asukohaks [[Tansaania]] [[Arusha]] linn. Aastal 2006 alustas samas linnas tööd ka [[Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohus]]. Aastal 1998 laiendati Rwanda kriminaalkohtu tööd [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1165|resolutsiooniga 1165]]. [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] seadis ICTR-le uurimiste lõpetamise tähtpäevaks aasta 2004, kohtuistungite lõputähtpäevaks aasta 2008 ning taotles kohtu sulgemist aastaks 2012. Erikohtul oli jurisdiktsioon genotsiidikuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja [[Genfi konventsioonid]]e artikli 3 ja lisaprotokoll II üle.

Esimene kohtuprotsess algas aastal 1997, kui süüdistus esitati [[Jean-Paul Akayesu]]le. Kohus töötas kuni aastani 2015. ICTR sai kriitikat, kuna ei mõistnud süüdi väidetavaid sõjakurjategusid toime pannud [[Rwanda Patriootlik Rinne|Rwanda Patriootliku Rinde]] tegelasi eesotsas selle juhi [[Paul Kagame]]ga.

==Vaata ka==
* [[Anees Ahmed]]
* [[Ülemuse vastutus]]
* [[Genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon]]
* [[Rwanda genotsiid]]
* [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]
* [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]]
* [[Ühine kuritegelik ettevõtmine]]
* [[Rule of Law in Armed Conflicts Project]]
* [[Religioon Rwandas]]
* [[Hans Köchler]]
* [[Yvonne Ntacyobatabara Basebya]]

==Kirjandus==
* {{cite journal |last1=MacKinnon |first1=Catharine A. |title=Prosecutor V. Nahimana, Barayagwiza, &amp; Ngeze. Case No. ICTR 99-52-A |url=https://archive.org/details/sim_american-journal-of-international-law_2009-01_103_1/page/97 |journal=The American Journal of International Law |date=2009 |volume=103 |issue=1 |pages=97–103 |doi=10.2307/20456724 |jstor=20456724 |s2cid=229169281 |issn=0002-9300}}

[[Kategooria:Rahvusvahelised kohtud]]
[[Kategooria:ÜRO]]
[[Kategooria:Rwanda ajalugu]]</text>
      <sha1>kw4lrit76wayqigodzk3w8hrfqmcikq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaanus Vihand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722763</id>
    <revision>
      <id>7265399</id>
      <parentid>7254721</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:57:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus ja karjäär */</comment>
      <origin>7265399</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4022" sha1="eo3zl41ocfv90bdzlma7xocbukzj6l5" xml:space="preserve">'''Jaanus Vihand''' (sündinud [[29. mai]]l [[1973]]) on Eesti ettevõtja ja tippjuht.

Jaanus Vihand on töötanud juhtivatel ametikohtadel [[Jaekaubandus|jaekaubanduse]], tootmise, meelelahutuse ja tehnoloogia valdkonnas. Ta on juhtinud muu hulgas [[Ekspress Grupp|Ekspress Gruppi]], [[Unibet Arena|Rocca al Mare Suurhalli]], [[AS Rakvere Piim|Rakvere Piima]] ehk Farmit, [[Bauhof|Bauhof Eestit]], [[Coop Eesti|Coop Eesti Keskühistut]], [[Apollo Raamatud|Apollo Gruppi]], Eurora Solutionsit ja [[A. Le Coq|A. Le Coqi]]. 2019. aastal pälvis ta Eesti parima juhi tiitli. 2026. aasta oktoobris valiti ta [[Selver|Selver AS-i]] juhatuse liikmeks.&lt;ref name=&quot;selverERR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selveri uueks juhiks saab Jaanus Vihand |url=https://www.err.ee/1610168818/selveri-uueks-juhiks-saab-jaanus-vihand |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ja karjäär ==
Vihand on lõpetanud [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]]. Aastatel 1999–2001 töötas ta Ekspress Grupi juhatuse liikmena ning aastatel 2001–2004 oli Rocca al Mare Suurhalli juhatuse esimees.{{lisa viide}} 

Aastatel 2004–2008 juhtis Vihand Rakvere Piima, mille kaubamärk oli Farmi. Seejärel töötas ta aastatel 2008–2011 Bauhof Eesti juhatuse liikme ja tegevjuhina. Bauhof tegutseb ehitus- ja kodukaupade jaemüügi valdkonnas.{{lisa viide}} 

Aastatel 2012–2019 oli Vihand Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;coopERR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaanus Vihand lahkub Coopi juhi kohalt |url=https://www.err.ee/953062/jaanus-vihand-lahkub-coopi-juhi-kohalt |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt; Tema ametiajal hakati endise ETK asemel kasutama Coopi kaubamärki ning arendati organisatsiooni tegevust. Aastatel 2012–2016 kuulus ta Coop Kaubanduse AS-i ja Coop Finants AS-i nõukogusse ning aastatel 2016–2019 oli Coop Investeeringud OÜ juhatuse liige. Pärast Coop Eesti Keskühistu juhi kohalt lahkumist 2019. aasta augustis asus ta juhtima Apollo Gruppi, kus töötas juhatuse esimehena aastatel 2019–2020.&lt;ref name=&quot;coopJuht&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Coop Eesti juht vahetub |url=https://www.coop.ee/coop-eesti-juht-vahetub |väljaanne=Coop Eesti}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2020–2022 juhtis Vihand tehnoloogiaettevõtet Eurora Solutions, mis arendas rahvusvahelise e-kaubanduse jaoks tolli- ja maksuarvestuse tehnoloogilisi lahendusi.{{lisa viide}} 

2022. aasta 1. septembril asus ta [[A. Le Coq|A. Le Coqi]] juhiks, vahetades välja ettevõtet pikka aega juhtinud Tarmo Noobi.&lt;ref name=&quot;alecoq&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=A. Le Coqi uus juht on Jaanus Vihand |url=https://www.alecoq.ee/a-le-coqi-uus-juht-on-jaanus-vihand/ |väljaanne=A. Le Coq}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;alecoqERR&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=A. Le Coqi uueks juhiks saab Jaanus Vihand |url=https://www.err.ee/1608681631/a-le-coqi-uueks-juhiks-saab-jaanus-vihand |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt; Vihand oli A. Le Coqi juhatuse esimees kuni 2026. aasta suveni. A. Le Coq on Eesti joogitootja, mis kuulub Soome Olvi kontserni. 

Lisaks nimetatud ametikohtadele oli Vihand aastatel 2008–2017 Turms Innova OÜ juhatuse liige ning aastatel 2013–2016 OÜ Sefri juhatuse liige. Samuti on ta olnud seotud [[Coop Pank|Coop Panga]] juhtimisega, sealhulgas töötanud panga nõukogu esimehena.{{lisa viide}} 

2026. aasta oktoobris teatas [[TKM Grupp]], et Selver AS-i nõukogu valis Vihandi ettevõtte uueks juhatuse liikmeks. Tema volitused algasid 26. oktoobril 2026. Samast kuupäevast sai ta Kulinaaria OÜ nõukogu esimeheks. Selveri juhina vahetas ta välja Kristi Simonseni (end Lomp).&lt;ref name=&quot;selverERR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tkm&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=TKM Grupi börsiteade Jaanus Vihandi nimetamise kohta Selveri juhiks |url=https://oam.fi.ee/et/borsiteated/19089 |väljaanne=Nasdaq Tallinn}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
2019. aastal pälvis Vihand Eesti parima juhi tiitli.{{lisa viide}}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Vihand, Jaanus}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti ärijuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>eo3zl41ocfv90bdzlma7xocbukzj6l5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püsimuna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722823</id>
    <revision>
      <id>7265198</id>
      <parentid>7255937</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:48:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 2 books for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265198</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5281" sha1="sx2vqgyszjh9dnhgi92ghkggrm8d91t" xml:space="preserve">'''Püsimuna''' ehk '''talimuna''' on paljude veeloomade [[puhkeseisund|puhkeseisundis]] muna, mis aitab liigil üle elada ebasoodsaid aegu, näiteks talve või põuda. Erinevalt kohe arenevatest munadest areneb püsimuna edasi alles pärast puhkeperioodi.&lt;ref name=&quot;GH&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Gyllström, M.; Hansson, L.-A. |pealkiri=Dormancy in freshwater zooplankton: Induction, termination and the importance of benthic-pelagic coupling |ajakiri=Aquatic Sciences |aasta=2004 |köide=66 |lehekülg=274–295 |doi=10.1007/s00027-004-0712-y |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Püsimune moodustavad näiteks [[keriloomad]], [[vesikirbulised]], [[aerjalalised]] ja ülisoolastes veekogudes elavad ''[[Artemia]]'' perekonna vähid. Neid leidub nii magevee- kui ka mereloomadel.&lt;ref name=&quot;GH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Suderman&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Suderman, B. L.; Marcus, N. H. |pealkiri=The effects of Orimulsion and Fuel Oil #6 on the hatching success of copepod resting eggs in the seabed of Tampa Bay, Florida |url=https://archive.org/details/sim_environmental-pollution_2002_120_3/page/787 |ajakiri=Environmental Pollution |aasta=2002 |köide=120 |number=3 |lehekülg=787–795 |doi=10.1016/s0269-7491(02)00169-0 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;King&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=King, A. M.; Toxopeus, J.; MacRae, T. H. |pealkiri=Artemin, a diapause-specific chaperone, contributes to the stress tolerance of ''Artemia franciscana'' cysts and influences their release from females |ajakiri=The Journal of Experimental Biology |aasta=2014 |köide=217 |number=10 |lehekülg=1719–1724 |doi=10.1242/jeb.100081 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
[[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') kaks tumedat püsimuna [[efippium]]is]]
Puhkeseisundis oleva püsimuna ainevahetus on väga aeglane ja see talub hästi ebasoodsaid tingimusi.&lt;ref name=&quot;King&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Denekamp&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Denekamp, N. Y.; Thorne, M. A.; Clark, M. S.; Kube, M.; Reinhardt, R.; Lubzens, E. |pealkiri=Discovering genes associated with dormancy in the monogonont rotifer ''Brachionus plicatilis'' |ajakiri=BMC Genomics |aasta=2009 |köide=10 |lehekülg=108 |doi=10.1186/1471-2164-10-108 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Paljud püsimune moodustavad loomad paljunevad soodsatel aegadel [[partenogenees|neitsisigimise]] teel, püsimunad on aga viljastatud munad, näiteks keriloomadel ja vesikirbulistel.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Gilbert, J. J. |pealkiri=Environmental and endogenous control of sexuality in a rotifer life cycle: developmental and population biology |ajakiri=Evolution &amp; Development |aasta=2003 |köide=5 |number=1 |lehekülg=19–24 |doi=10.1046/j.1525-142x.2003.03004.x |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ebert&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}&lt;/ref&gt; Paljudel vesikirbulistel on püsimunad lisaks kaitsekesta [[efippium]]i sees, mida emane kannab seljal ja mis eraldub koos vana kestaga.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;

== Puhkeseisundi algus ja lõpp ==
Puhkeseisundisse minekut käivitavad eri rühmadel eri tegurid. Magevee zooplanktonis reageerivad aerjalalised peamiselt aastaaja muutustele elutus keskkonnas, keriloomad peamiselt elusloodusest tulevatele signaalidele ja vesikirbulised mõlemale. Laborikatsetes on puhkeseisundi lõppu käivitanud aastaaja muutust ennustavad tegurid, nagu päeva pikkus ja temperatuur.&lt;ref name=&quot;GH&quot; /&gt;

== Püsimunad setetes ==
Osa püsimunadest koorub järgmisel soodsal ajal, ülejäänud kogunevad veekogu [[sete|setetesse]], kus need võivad säilida eluvõimelisena aastakümneid või kauemgi. Püsimunad paiknevad setetes laiguliselt, tihedamalt veekogu sügavamates ja tuulepoolsetes osades, ning enamik eluvõimelisi mune on setete ülemistes sentimeetrites. Kuna setetesse kogunenud püsimunade varus (ingl ''egg bank'') on eri liikide, põlvkondade ja genotüüpide mune, võib selle mitmekesisus olla suurem kui veekogus korraga elavatel loomadel.&lt;ref name=&quot;BDM&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Brendonck, L.; De Meester, L. |pealkiri=Egg banks in freshwater zooplankton: evolutionary and ecological archives in the sediment |url=https://archive.org/details/sim_hydrobiologia_2003-01-15_491/page/65 |ajakiri=Hydrobiologia |aasta=2003 |köide=491 |lehekülg=65–84 |doi=10.1023/A:1024454905119 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Setetest leitud püsimunadel saab laboris lasta kooruda ja nii uurida, kuidas populatsioonid on aja jooksul muutunud (nn ülestõusmisökoloogia, ''resurrection ecology''). Näiteks USA-s Minnesotas South Center Lake'i setetest leitud püsimunadest kasvatati kiivriku ''Daphnia pulicaria'' isendeid; vanimad munad võisid olla umbes 700 aastat vanad.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Frisch, D.; Morton, P. K.; Chowdhury, P. R.; Culver, B. W.; Colbourne, J. K.; Weider, L. J.; Jeyasingh, P. D. |pealkiri=A millennial-scale chronicle of evolutionary responses to cultural eutrophication in ''Daphnia'' |ajakiri=Ecology Letters |aasta=2014 |köide=17 |number=3 |lehekülg=360–368 |doi=10.1111/ele.12237 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Zooloogia]]
[[Kategooria:Paljunemine]]</text>
      <sha1>sx2vqgyszjh9dnhgi92ghkggrm8d91t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Efippium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722846</id>
    <revision>
      <id>7265172</id>
      <parentid>7255983</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:28:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265172</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7321" sha1="1qj65ltwk7k4ubkxkfkn915vxwmd544" xml:space="preserve">[[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') efippium, milles on näha kaks tumedat [[püsimuna]] ]]
'''Efippium''' (''ephippium'') on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] [[püsimuna]]sid ümbritsev kaitsekest. Emane muneb püsimunad oma koja seljapoolsesse ossa, millest moodustub efippium.&lt;ref name=&quot;Hiruta&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Hiruta, C.; Tochinai, S. |pealkiri=Formation and structure of the ephippium (resting egg case) in relation to molting and egg laying in the water flea ''Daphnia pulex'' De Geer (Cladocera: Daphniidae) |ajakiri=Journal of Morphology |aasta=2014 |köide=275 |number=7 |lehekülg=760–767 |doi=10.1002/jmor.20255 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Efippium eraldub koos vana kestaga järgmisel [[kestumine|kestumisel]] ja võib püsida puhkeseisundis palju aastaid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Alekseev, V.; Lampert, W. |pealkiri=Maternal control of resting-egg production in ''Daphnia'' |ajakiri=Nature |aasta=2001 |köide=414 |number=6866 |lehekülg=899–901 |doi=10.1038/414899a |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Efippium on iseloomulik ''[[Anomopoda]]'' rühma vesikirbulistele.&lt;ref name=&quot;AFD&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Order ANOMOPODA G.O. Sars, 1865 |url=https://biodiversity.org.au/afd/taxa/ANOMOPODA |väljaanne=Australian Faunal Directory |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Efippiume moodustavad näiteks [[vesikirp|kiivrikud]], [[Mütsik (vesikirbuline)|mütsikud]], [[Sarvik (vesikirbuline)|sarvikud]], [[lestik]]ud ning perekondade ''Moina'', ''Bosmina'' ja ''Leydigia'' liigid.&lt;ref name=&quot;Hu&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Hu, J. T.; Zhang, K.; He, P.; Li, X. M.; Ji, L.; Zhou, Z. Z. |pealkiri=Vertical change of cladoceran ephippial densities in the sediments of Lake Nanyi and its correlation with the nutrients |ajakiri=Ying Yong Sheng Tai Xue Bao |aasta=2019 |köide=30 |number=1 |lehekülg=309–315 |doi=10.13287/j.1001-9332.201901.006 |keel=zh}}&lt;/ref&gt; Kõigil vesikirbulistel efippiumi ei ole: näiteks [[järve silmik]] moodustab püsimune ilma selleta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polyphemus pediculus |url=https://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/Polyphemus/Polyphemus.html |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ehitus ==
[[Fail:Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg|pisi|[[Ebakiivrik]], kelle haudetaskust paistab osaliselt välja efippium. Isend Rakvere linnatiigist]]
Efippiumi kuju ja ehitus erineb liigiti nii palju, et näiteks mütsikute liike saab efippiumi järgi määrata.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Kotov, A. A.; Ibragimova, A. G.; Neretina, A. N. |pealkiri=Identification of ''Ceriodaphnia'' Dana, 1853 (Crustacea: Cladocera) taxa from European Russia based on ephippial morphology |ajakiri=Zootaxa |aasta=2018 |köide=4527 |number=1 |lehekülg=105–123 |doi=10.11646/zootaxa.4527.1.9 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Efippiumis on üks või kaks püsimuna: kiivriku efippiumis on tavaliselt kaks muna&lt;ref name=&quot;Ebert&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sarviku efippiumis tavaliselt üks&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Scapholeberis mucronata |url=http://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/scapholeberis/scapholeberis.htm |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja sugukonnas ''[[Moinidae]]'' on liike, kelle efippiumis on kaks püsimuna.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Neretina, A. N.; Alonso, M.; Kotov, A. A. |pealkiri=Investigation of the distribution patterns in moinids (Crustacea: Cladocera: Moinidae) forming ephippia with two resting eggs |ajakiri=Zootaxa |aasta=2024 |köide=5512 |number=4 |lehekülg=451–490 |doi=10.11646/zootaxa.5512.4.1 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Kiivriku efippium on tugevasti [[melaniin]]iga pigmenteerunud ja seetõttu tume.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;

== Moodustumine ==
Soodsatel aegadel paljunevad vesikirbulised [[partenogenees|neitsisigimise]] teel. Efippiumiga püsimunade tekkimisele eelneb tavaliselt [[isane|isaste]] ilmumine ja püsimunad vajavad arenemiseks viljastamist.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt; Efippiumide tekkimist mõjutavad näiteks asustustihedus, toidu hulk ja päeva pikkus.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Azuraidi, O. M.; Yusoff, F. M.; Shamsudin, M. N.; Raha, R. A.; Alekseev, V. R.; Matias-Peralta, H. M. |pealkiri=Effect of food density on male appearance and ephippia production in a tropical cladoceran, ''Moina micrura'' Kurz, 1874 |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=412–413 |lehekülg=131–135 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.034 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Taghavi, D.; Farhadian, O.; Soofiani, N. M.; Keivany, Y. |pealkiri=Effects of different light/dark regimes and algal food on growth, fecundity, ephippial induction and molting of freshwater cladoceran, ''Ceriodaphnia quadrangula'' |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=410–411 |lehekülg=190–196 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.026 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Levik ja koorumine ==
Kiivriku efippiumid vajuvad veekogu põhja või hõljuvad väikeste gaasikambrite abil veepinnal. Neid kannavad edasi tuul ja vesi ning loomad, näiteks võivad nad kinnituda [[veelind]]ude sulgedele.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;

Koorumise käivitavad välised tegurid, näiteks valgus, temperatuur ja vee tulek kuivanud lompi.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Rojas, N. E.; Marins, M. A.; Rocha, O. |pealkiri=The effect of abiotic factors on the hatching of ''Moina micrura'' Kurz, 1874 (Crustacea: Cladocera) ephippial eggs |ajakiri=Brazilian Journal of Biology |aasta=2001 |köide=61 |number=3 |lehekülg=371–376 |doi=10.1590/s1519-69842001000300005 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Püsimunadest kooruvad emased, kes hakkavad omakorda paljunema neitsisigimise teel.&lt;ref name=&quot;Ebert&quot; /&gt;

== Teaduslik tähtsus ==
Järvede setetesse kogunenud efippiumide abil saab uurida veekogu minevikku, näiteks kiivrikute varasemat liigilist koosseisu&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Ohtsuki, H.; Awano, T.; Tsugeki, N. K.; Ishida, S.; Oda, H.; Makino, W.; Urabe, J. |pealkiri=Historical changes in the ecosystem condition of a small mountain lake over the past 60 years as revealed by plankton remains and ''Daphnia'' ephippial carapaces stored in lake sediments |ajakiri=PLOS ONE |aasta=2015 |köide=10 |number=3 |lehekülg=e0119767 |doi=10.1371/journal.pone.0119767 |keel=en}}&lt;/ref&gt; või metallide sisaldust veekogus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |autor=Wyn, B.; Sweetman, J. N.; Leavitt, P. R.; Donald, D. B. |pealkiri=Historical metal concentrations in lacustrine food webs revealed using fossil ephippia from ''Daphnia'' |url=https://archive.org/details/ecological-applications_2007-04_17_3/page/754 |ajakiri=Ecological Applications |aasta=2007 |köide=17 |number=3 |lehekülg=754–764 |doi=10.1890/06-0868 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Daphnia Ephippia.jpg|Kiivriku (''Daphnia'') efippium
Ceriodaphnia resting egg.jpg|[[Mütsik (vesikirbuline)|Mütsiku]] (''Ceriodaphnia'') püsimuna
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Ephippia}}

[[Kategooria:Vesikirbulised]]</text>
      <sha1>1qj65ltwk7k4ubkxkfkn915vxwmd544</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ken Ird</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723028</id>
    <revision>
      <id>7265355</id>
      <parentid>7262033</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:52:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nikerd</username>
        <id>241194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ken Ird enam ei laula 2022. aastast Tartu ülikooli kammerkooris.</comment>
      <origin>7265355</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3144" sha1="d356qkuc79bsz2jrwgyzepahl7e46mi" xml:space="preserve">[[Fail:Ken Ird.jpg|pisi|Ken Ird Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 2026. aastal. Foto: [[Andres Tennus]] / Tartu Ülikool]]
'''Ken Ird''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1987]]) on [[eesti]] [[ajaloolane]]. 

Ken Ird lõpetas 2006. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-08-01 |pealkiri=Kuldne õppur Ken Ird kutsuti presidendi vastuvõtule |url=https://www.kambja.info/9114/kuldne-oppur-ken-ird-kutsuti-presidendi-vastuvotule/ |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ''[[cum laude]]'' [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[Ajalugu|ajaloo]] erialal ja kaitses 2013. aastal samas samuti ''cum laude'' [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal &quot;[[Sodoomia|Sodoomiajuhtumid]] [[Varauusaeg|varauusaegses]] Eestis [[Pärnu]] [[Maakohus|maakohtu]] materjalide põhjal&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=University of Tartu digital archive ADA |url=https://dspace.ut.ee/ |vaadatud=24. oktoobril 2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt; 

Alates 2016. aastast on Ird töötanud [[Tartu Ülikooli muuseum]]is kuraatori ja alates 2024. aastast [[Teadussekretär|teadussekretärina]]. 

Ken Ird on kaaskureerinud [[Näitus|näituseid]] &quot;Minu elu ülikool&quot; Tartu Ülikooli muuseumis, &quot;Surma pale. Elu vägi surimaskides&quot; [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|Tartu Ülikooli kunstimuuseumis]] ja &quot;Kunst või teadus&quot;, mis sündis Tartu Ülikooli muuseumi, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] koostöös, ning olnud 2025. aasta Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näituse &quot;Võimu märgid&quot; [[kuraator]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ken Ird CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Ken_Ird |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;'

Ird on [[Tartu Jaani kirik]]u [[Juhatus|juhatuse]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meeskond – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/meeskond/ |vaadatud=2026-10-24 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta oli 2006-2022 [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|Tartu Ülikooli kammerkoori]] laulja ning on koostanud raamatu &quot;Koori sisse minek. Tartu Ülikooli kammerkoori ajalugu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-15 |pealkiri=Tartu ülikooli kammerkoor andis välja plaadi ja raamatu |url=https://kultuur.postimees.ee/7272369/tartu-ulikooli-kammerkoor-andis-valja-plaadi-ja-raamatu |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

==Tunnustus==
2026 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dcb50074-120a-40c8-8759-f815bd1a2d7f/content Ken Irdi magistritöö &quot;Sodoomiajuhtumid varauusaegses Eestis Pärnu maakohtu materjalide põhjal&quot;]
* [https://tervisemuuseum.ee/sunaps-89-ken-ird-kehad-vaimu-tarbeks/ Ken Ird: Kehad vaimu tarbeks]

{{JÄRJESTA:Ird, Ken}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>d356qkuc79bsz2jrwgyzepahl7e46mi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265358</id>
      <parentid>7265355</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:54:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nikerd</username>
        <id>241194</id>
      </contributor>
      <origin>7265358</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3193" sha1="io5sjh41iys7asgwsuud8kophr2m1c5" xml:space="preserve">[[Fail:Ken Ird.jpg|pisi|Ken Ird Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 2026. aastal. Foto: [[Andres Tennus]] / Tartu Ülikool]]
'''Ken Ird''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1987]]) on [[eesti]] [[ajaloolane]]. 

Ken Ird lõpetas 2006. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-08-01 |pealkiri=Kuldne õppur Ken Ird kutsuti presidendi vastuvõtule |url=https://www.kambja.info/9114/kuldne-oppur-ken-ird-kutsuti-presidendi-vastuvotule/ |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ''[[cum laude]]'' [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[Ajalugu|ajaloo]] erialal ja kaitses 2013. aastal samas samuti ''cum laude'' [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal &quot;[[Sodoomia|Sodoomiajuhtumid]] [[Varauusaeg|varauusaegses]] Eestis [[Pärnu]] [[Maakohus|maakohtu]] materjalide põhjal&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=University of Tartu digital archive ADA |url=https://dspace.ut.ee/ |vaadatud=24. oktoobril 2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt; 

Alates 2016. aastast on Ird töötanud [[Tartu Ülikooli muuseum]]is kuraatori ja alates 2024. aastast [[Teadussekretär|teadussekretärina]]. 

Ken Ird on kaaskureerinud [[Näitus|näituseid]] &quot;Minu elu ülikool&quot; Tartu Ülikooli muuseumis, &quot;Surma pale. Elu vägi surimaskides&quot; [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|Tartu Ülikooli kunstimuuseumis]] ja &quot;Kunst või teadus&quot;, mis sündis Tartu Ülikooli muuseumi, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] koostöös, ning olnud 2025. aasta Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näituse &quot;Võimu märgid&quot; [[kuraator]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ken Ird CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Ken_Ird |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;'

Ird on alates 2025. aastast [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus|Tartu Ülikooli-Jaani koguduse]] [[Juhatus|juhatuse]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meeskond – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/meeskond/ |vaadatud=2026-10-24 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta on [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|Tartu Ülikooli kammerkoori]] laulja ning koostanud raamatu &quot;Koori sisse minek. Tartu Ülikooli kammerkoori ajalugu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-15 |pealkiri=Tartu ülikooli kammerkoor andis välja plaadi ja raamatu |url=https://kultuur.postimees.ee/7272369/tartu-ulikooli-kammerkoor-andis-valja-plaadi-ja-raamatu |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

==Tunnustus==
2026 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dcb50074-120a-40c8-8759-f815bd1a2d7f/content Ken Irdi magistritöö &quot;Sodoomiajuhtumid varauusaegses Eestis Pärnu maakohtu materjalide põhjal&quot;]
* [https://tervisemuuseum.ee/sunaps-89-ken-ird-kehad-vaimu-tarbeks/ Ken Ird: Kehad vaimu tarbeks]

{{JÄRJESTA:Ird, Ken}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>io5sjh41iys7asgwsuud8kophr2m1c5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265359</id>
      <parentid>7265358</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:54:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nikerd</username>
        <id>241194</id>
      </contributor>
      <origin>7265359</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3216" sha1="k8biix6myzt0gcr3vbrpi0dzb1311vo" xml:space="preserve">[[Fail:Ken Ird.jpg|pisi|Ken Ird Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 2026. aastal. Foto: [[Andres Tennus]] / Tartu Ülikool]]
'''Ken Ird''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1987]]) on [[eesti]] [[ajaloolane]]. 

Ken Ird lõpetas 2006. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-08-01 |pealkiri=Kuldne õppur Ken Ird kutsuti presidendi vastuvõtule |url=https://www.kambja.info/9114/kuldne-oppur-ken-ird-kutsuti-presidendi-vastuvotule/ |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ''[[cum laude]]'' [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[Ajalugu|ajaloo]] erialal ja kaitses 2013. aastal samas samuti ''cum laude'' [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal &quot;[[Sodoomia|Sodoomiajuhtumid]] [[Varauusaeg|varauusaegses]] Eestis [[Pärnu]] [[Maakohus|maakohtu]] materjalide põhjal&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=University of Tartu digital archive ADA |url=https://dspace.ut.ee/ |vaadatud=24. oktoobril 2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt; 

Alates 2016. aastast on Ird töötanud [[Tartu Ülikooli muuseum]]is kuraatori ja alates 2024. aastast [[Teadussekretär|teadussekretärina]]. 

Ken Ird on kaaskureerinud [[Näitus|näituseid]] &quot;Minu elu ülikool&quot; Tartu Ülikooli muuseumis, &quot;Surma pale. Elu vägi surimaskides&quot; [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|Tartu Ülikooli kunstimuuseumis]] ja &quot;Kunst või teadus&quot;, mis sündis Tartu Ülikooli muuseumi, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] koostöös, ning olnud 2025. aasta Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näituse &quot;Võimu märgid&quot; [[kuraator]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ken Ird CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Ken_Ird |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;'

Ird on alates 2025. aastast [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus|Tartu Ülikooli-Jaani koguduse]] [[Juhatus|juhatuse]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meeskond – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/meeskond/ |vaadatud=2026-10-24 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta oli aastatel 2006-2022 [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|Tartu Ülikooli kammerkoori]] laulja ning on koostanud raamatu &quot;Koori sisse minek. Tartu Ülikooli kammerkoori ajalugu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-15 |pealkiri=Tartu ülikooli kammerkoor andis välja plaadi ja raamatu |url=https://kultuur.postimees.ee/7272369/tartu-ulikooli-kammerkoor-andis-valja-plaadi-ja-raamatu |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

==Tunnustus==
2026 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dcb50074-120a-40c8-8759-f815bd1a2d7f/content Ken Irdi magistritöö &quot;Sodoomiajuhtumid varauusaegses Eestis Pärnu maakohtu materjalide põhjal&quot;]
* [https://tervisemuuseum.ee/sunaps-89-ken-ird-kehad-vaimu-tarbeks/ Ken Ird: Kehad vaimu tarbeks]

{{JÄRJESTA:Ird, Ken}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>k8biix6myzt0gcr3vbrpi0dzb1311vo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265467</id>
      <parentid>7265359</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:57:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nikerd</username>
        <id>241194</id>
      </contributor>
      <origin>7265467</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3231" sha1="92s7bhrtehdhdngjc3fkh4yy8k86zzo" xml:space="preserve">[[Fail:Ken Ird.jpg|pisi|Ken Ird Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 2026. aastal. Foto: [[Andres Tennus]] / Tartu Ülikool]]
'''Ken Ird''' (sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1987]]) on [[eesti]] [[ajaloolane]]. 

Ken Ird lõpetas 2006. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006-08-01 |pealkiri=Kuldne õppur Ken Ird kutsuti presidendi vastuvõtule |url=https://www.kambja.info/9114/kuldne-oppur-ken-ird-kutsuti-presidendi-vastuvotule/ |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ''[[cum laude]]'' [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[Ajalugu|ajaloo]] erialal ja kaitses 2013. aastal samas samuti ''cum laude'' [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal &quot;[[Sodoomia|Sodoomiajuhtumid]] [[Varauusaeg|varauusaegses]] Eestis [[Pärnu]] [[Maakohus|maakohtu]] materjalide põhjal&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=University of Tartu digital archive ADA |url=https://dspace.ut.ee/ |vaadatud=24. oktoobril 2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt; 

Alates 2016. aastast on Ird töötanud [[Tartu Ülikooli muuseum]]is külastusjuhi, kuraatori ja alates 2024. aastast [[Teadussekretär|teadussekretärina]]. 

Ken Ird on kaaskureerinud [[Näitus|näituseid]] &quot;Minu elu ülikool&quot; Tartu Ülikooli muuseumis, &quot;Surma pale. Elu vägi surimaskides&quot; [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|Tartu Ülikooli kunstimuuseumis]] ja &quot;Kunst või teadus&quot;, mis sündis Tartu Ülikooli muuseumi, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] koostöös, ning olnud 2025. aasta Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näituse &quot;Võimu märgid&quot; [[kuraator]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ken Ird CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Ken_Ird |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;'

Ird on alates 2025. aastast [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus|Tartu Ülikooli-Jaani koguduse]] [[Juhatus|juhatuse]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meeskond – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/meeskond/ |vaadatud=2026-10-24 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta oli aastatel 2006-2022 [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|Tartu Ülikooli kammerkoori]] laulja ning on koostanud raamatu &quot;Koori sisse minek. Tartu Ülikooli kammerkoori ajalugu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-15 |pealkiri=Tartu ülikooli kammerkoor andis välja plaadi ja raamatu |url=https://kultuur.postimees.ee/7272369/tartu-ulikooli-kammerkoor-andis-valja-plaadi-ja-raamatu |vaadatud=2026-10-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

==Tunnustus==
2026 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=2026-10-30 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dcb50074-120a-40c8-8759-f815bd1a2d7f/content Ken Irdi magistritöö &quot;Sodoomiajuhtumid varauusaegses Eestis Pärnu maakohtu materjalide põhjal&quot;]
* [https://tervisemuuseum.ee/sunaps-89-ken-ird-kehad-vaimu-tarbeks/ Ken Ird: Kehad vaimu tarbeks]

{{JÄRJESTA:Ird, Ken}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>92s7bhrtehdhdngjc3fkh4yy8k86zzo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723039</id>
    <revision>
      <id>7264990</id>
      <parentid>7264059</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:20:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7264990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34623" sha1="gfd6x4gkz9jj34jnni3635gfz27hqeb" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:1988年夏季オリンピックエンブレム.png|50px|Seoul 1988]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]], [[Seoul]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''17. september - 2. oktoober
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los-Angeles 1984]]'''
| '''[[Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Lõuna-Korea]]s [[Seoul]]is toimus 17. septembrist - 2. oktoobrini. See oli oümpiamängude ajaloo 7. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusel kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus automaatselt korraldajamaana ja USA tiitlikaitsjana. [[Bulgaaria]] tuli valitseva [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] komanda koha omanikuna ja [[Nõukogude Liit]] 1985. aasta maailmameistrivõistluste finalistina. [[Tuneesia]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Prantsusmaa]] (Euroopa) ja Brasiilia (Lõuna-Ameerika) kvalifitseerusid mandri-valikturniiride kaudu. [[Argentina]], [[Rootsi]] ja [[Holland]] võitsid kvalifikatsiooniturniirid. [[Itaalia]] asendas [[Kuuba]]t, kes mänge boikoteeris.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda. Lõuna-Korea võõrustajana. [[Hiina]] 1986. aasta maailmameistrina. Jaapan 1987. aasta Aasia meistrivõistluste teise koha omanikuna (Lõuna-Korea järel). [[Peruu]] 1987. aasta Lõuna-Ameerika meistrina. [[Brasiilia]] 2. koht 1988. aasta olümpiakvalifikatsioonis (Aafrika koondise asemel). [[USA]] 1987. aasta Pan-Ameerika teise koha omanikuna ([[Kuuba]] asemel). [[NSVL]] 1988. aasta olümpiavalikmängude võitjana. [[Ida-Saksamaa]] 1987. aasta Euroopa meistrina.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheteistkümnenda koha nimel.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheksanda koha nimel.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1988. aasta suveolümpiamängud|Seoul 1988]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||1||1||0||2
|- 
|2.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||1||0||0||1
|- 
|3.||align=left|{{PisiLipp|Peruu}}||0||1||0 ||1
|- 
|rowspan=2|4.||align=left|{{PisiLipp|Argentina}} ||0||0||1||1
|-  
|align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||1||1
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] 
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
*{{PisiLipp|Rootsi}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Argentina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|Tuneesia}}
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
*{{PisiLipp|Saksa DV}}
*{{PisiLipp|NSVL}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Peruu}}
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Rootsi}}
!width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]]
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:0''' || 5||4||1 ||14:4 ||248:190||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 2:3 || 5 ||4 ||1||14:7|| 296:225 || '''9'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Rootsi}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 2:3 || '''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:11 ||220:262 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;|  [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  
|0:3|| 1:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||7:9 ||190:194 ||'''7''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|1:3|| 0:3|| '''3:2'''|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||7:11 ||203:222 ||'''7''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| '''3:2'''||2:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||5:14 ||200:264 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37404 1988 Summer Olympics Volleyball, Men ]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|18:45 || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| align=center| (10:15, 5:15, '''15:12''', '''17:15''', '''15:4''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37422 SWE-KOR]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:7''', '''15:4''', '''17:15''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37423 BRA-ITA]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15:7''', '''15:9''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37424 URS-BUL]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[19. september|19. sept]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| align=center| ('''15:8''', '''15:7''', '''16:14''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37425 URS-SWE] 
|- 
| align=center|16:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37426 BUL-ITA]
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''19:17''', '''15:8''', 6:15, 11:15 , '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37427 KOR-BRA]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[22. september|22. sept]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] || align=center| (13:15, '''15:6''', '''15:12''', '''15:12''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37428 BRA-BUL] 
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|(9:15, '''15:6''', 12:15, '''15:12''', '''15:3''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37429 ITA-SWE]
|- 
| align=center|16:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:6''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37430 URS-KOR]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[24. september|24. sept]] || align=center|10:00 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left|  {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| ('''15:6''', 13:15, '''15:0''', '''15:12''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37431 BRA-SWE] 
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:7''', '''15:10''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37432 BUL-KOR]
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:9''', '''15:9''', 12:15, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37433 URS-ITA]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center| ('''15:10''', '''15:7''', '''15:5''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37434 ITA-KOR] 
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(12:15, 9:15, '''15:8''', '''15:11''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37435 BRA-URS]
|- 
| align=center|20:30 || align=right| '''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  || align=center|('''15:11''', '''15:12''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37436 SWE-BUL]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Argentina}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Tuneesia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||4||1 ||15:3 ||263:155||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Argentina}}
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 2:3 || 5 ||3 ||2||11:7|| 219:211 || '''8'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}  
|0:3|| '''3:0'''||bgcolor=Silver|X||1:3 || '''3:1''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||222:190 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}   
|1:3|| 0:3||'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||202:183 ||'''8''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}} 
|0:3|| 1:3|| 1:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||5:12 ||182:225 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tuneesia}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||101:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37404 1988 Summer Olympics Volleyball, Men ]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:30 || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align=center| ( '''15:8''', 7:15, '''15:11''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37438 NED-FRA]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|('''15:13''', '''15:2''', '''15:2''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37439 USA-JPN]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:5''', '''15:11''', '''15:6''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37440 ARG-TUN]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[19. september|19. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:7''', 12:15, '''15:1''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37441 USA-NED] 
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:10''', '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37442 FRA-TUN]
|- 
| align=center|20:30 || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|('''15:11''', '''15:12''', 11:15 , '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37443 ARG-JPN]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[22. september|22. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center| (11:15 11:15, '''15:4''', '''17:15''', '''15:7''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37444 USA-ARG] 
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|(10:15, '''15:10''', '''17:15''', '''15:2''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37445 FRA-JPN]
|- 
| align=center|20:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:6''', '''15:10''', '''15:5''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37446 NED-TUN]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[24. september|24. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''17:15''', '''15:6''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37447 USA-FRA] 
|- 
| align=center|12:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:4''', '''15:11''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37448 JPN-TUN]
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37449 ARG-NED]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Argentina}} || align=center| ('''15:7''', '''15:5''', '''15:5''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37450 FRA-ARG] 
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:4''', '''15:6''', '''15:4''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37451 USA-TUN]
|- 
| align=center|16:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}  || align=center|('''15:7''', '''15:4''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37452 NED-JPN]
|}

== Väljalangemismängude voor ==

=== Mängud kohtadele 9.–12. ===

{{#invoke:RoundN|N4
&lt;!-- parameters --&gt;
|RD1=9.-12. koht
|RD2=9. koha mäng
|Consol=11. koha mäng
|bold_winner=high|3rdplace=yes
&lt;!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --&gt;
&lt;!-- semi finals --&gt;
|28. september|{{PisiLipp|Itaalia}} |3|{{PisiLipp|Tuneesia}} |0
|28. september| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |2| {{PisiLipp|Jaapan}} |3
&lt;!-- final --&gt;
|30. september|{{PisiLipp|Itaalia}}|3|{{PisiLipp|Jaapan}}|2
&lt;!-- third place --&gt;
|30. september|{{PisiLipp|Tuneesia}}|0|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |3
}}

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}''' ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center| ('''15:2''', '''15:2''', '''15:5''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37419 ITA-TUN]
|-
| align=center|18:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center| (13:15, , 6:15, '''15:9''', '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37420 JPN-KOR]
|}

==== Mäng 11. kohale ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center| ('''15:11''', '''15:9''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37411 KOR-TUN]
|}

==== Mäng 9. kohale ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|18:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', 12:15, 13:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37410 ITA-JPN]
|}

=== Mängud kohtadele 5.–8. ===

{{#invoke:RoundN|N4
&lt;!-- parameters --&gt;
|RD1=5.-8. koht
|RD2=5. koha mäng
|Consol=7. koha mäng
|bold_winner=high|3rdplace=yes
&lt;!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --&gt;
&lt;!-- semi finals --&gt;
|28. september|{{PisiLipp|Rootsi}} |2|{{PisiLipp|Holland}} |3
|28. september| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  |3| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0
&lt;!-- final --&gt;
|1. oktoober|{{PisiLipp|Holland}}|3|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0
&lt;!-- third place --&gt;
|1. oktoober|{{PisiLipp|Rootsi}}|3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2
}}

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''15:8''', '''15:12''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37416 BUL-FRA]
|-
| align=center|20:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| ('''15:10''', 13:15, 8:15, '''15:11''', '''16:14''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37417 NED-SWE]]
|}

==== Mäng 7. kohale ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|18:30 || align=right| '''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (12:15 '''15:5''', 8:15, '''15:12''', '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37409 SWE-FRA]
|}

==== Mäng 5. kohale ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]]  || align=center| ('''15:6''', '''15:8''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37408 NED-BUL]
|}

=== Mängud kohtadele 1.–4. ===

{{#invoke:RoundN|N4
&lt;!-- parameters --&gt;
|RD1=Poolfinaal
|RD2=Finaal
|Consol=3. koha mäng
|bold_winner=high|3rdplace=yes
&lt;!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --&gt;
&lt;!-- semi finals --&gt;
|30. september| {{PisiLipp|NSVL}} |3|{{PisiLipp|Argentina}} |0
|30. september| {{PisiLipp|Brasiilia}} |0|{{PisiLipp|USA}}|3
&lt;!-- final --&gt;
|2. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}}|1|{{PisiLipp|USA}} |3
&lt;!-- third place --&gt;
|2. oktoober|{{PisiLipp|Argentina}}|3|{{PisiLipp|Brasiilia}}|2
}}

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center| ('''15:3''', '''15:5''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37413 USA-BRA]
|-
| align=center|20:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center| ('''15:11''', '''17:15''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37414 URS-ARG]
|}

==== Mäng 3. kohale ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|12:00 || align=right bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;| {{PronksOlümpia}} '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| align=center| ('''15:10''', 15:17, '''15:8''', 12:15, '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37407 ARG-BRA]
|}

==== Finaal ====

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg 
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik 
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus 
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik 
!width=&quot;260&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|18:30 || align=right bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;| {{KuldOlümpia}} '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot; |{{HõbeOlümpia}} {{PisiLipp|NSVL}} || align=center| (13:15, '''15:10''', '''15:4''', '''15:8''') || align=center|[https://www.olympedia.org/results/37406 USA-URS]
|}

== Lõplik paremusjärjestus ==

{{col-begin}}
{{col-2}}
{| class=&quot;wikitable&quot; center; style=&quot;width:55%; &quot;
!width=20|Koht
!width=140|Riik
|- align=center bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
|'''1.'''
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|- align=center bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|'''2.'''
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}
|- align=center bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
|'''3.'''
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Argentina}}
|- align=center
|4.
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}
|- align=center
|5.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Holland}}
|- align=center
|6.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] 
|- align=center
|7.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Rootsi}}
|- align=center
|8.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
|- align=center
|9.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Itaalia}}
|- align=center
|10.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Jaapan}}
|- align=center
|11.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
|- align=center
|12.
|style=&quot;text-align:left;&quot;|{{PisiLipp|Tuneesia}}
|}
{{col-2}}
{| class=&quot;center&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!width=250|1988. aasta olümpiavõitjad&lt;br&gt;{{PisiLipp|USA}}&lt;br&gt; 2. olümpiavõit
|- 
|}
{| style=&quot;text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto&quot;
|+
|- 
|[[Troy Tanner]], [[Dave Saunders]], [[Jon Root]], [[Bob Ctvrtlik]], [[Douglas Partie]], [[Steve Timmons]], [[Craig Buck]], [[Scott Fortune]], [[Ricci Luyties]], [[Jeff Stork]], [[Eric Sato]], [[Karch Kiraly]] (c).
|-
|'''Peatreener'''
|-  
|[[Marv Dunphy]]
|}
{{col-end}}

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|NSVL}}    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||154:114||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 || 3 ||2 ||1||8:6|| 173:159 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}  
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''  ||3 ||1||2 ||4:7 ||116:137 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksa DV}}
|0:3||'''3:2''' ||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||4:8 ||127:160 ||'''4''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37454 Volleyball 1988 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[20. september|20. sept]] || align=center|12:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| align=center| ('''15:2''', 8:15, '''15:12''', 10:15'''19:17''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37467 JPN-URS]
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|('''15:6''', 14:16, '''15:10''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37468 KOR-GDR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. september|23. sept]] || align=center|18:30 || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align=center| (11:15, '''16:14''', 4:15, '''15:2''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37469 GDR-KOR]
|-  
| align=center|20:30 || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:5''', '''15:8''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37470 URS-KOR]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|9:45 || align=right|[[NSVL]] {{Riigi ikoon|NSVL}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''18:16''', '''15:7''', '''5:4''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37471 URS-GDR] 
|- 
| align=center|12:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|( 8:15, '''15:3''',, '''15:11''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37472 JPN-KOR]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Peruu}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Peruu}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:4 ||177:142||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}  
|2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' || 3 ||2 ||1||8:4|| 161:132 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}} 
|2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||5:8 ||140:167 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}
|0:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||3:9 ||126:163 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37454 Volleyball 1988 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[20. september|20. sept]] || align=center|9:45 || align=right|'''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|USA}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:5''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37474 CHN-USA]
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Peruu]]''' {{Riigi ikoon|Peruu}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', '''15:11''', '''15:3''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37475 PER-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[23. september|23. sept]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}}|| align=center| (14:16, '''15:5''', '''15:13''', 12:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37476 USA-BRA] 
|- 
| align=center|12:00 || align=right| '''[[Peruu]]''' {{Riigi ikoon|Peruu}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|(13:15, '''15:13''', 7:15, '''15:12''', '''16:14''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37477 PER-CHN]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|18:30 || align=right|'''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center| (2:15, '''15:7''', '''15:12''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37478 CHN-BRA] 
|- 
| align=center|20:30 || align=right| '''[[Peruu]]''' {{Riigi ikoon|Peruu}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=center|(12:15, 9:15, '''15:4''', '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37479 PER-USA]
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/seoul-1988/results/volleyball Seoul 1988 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/22/sports/VVO Volleyball at the 1988 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1988.html Tulemused Men Volleyball XXIV Olympic Games Seoul (KOR) 1988 - 17.09-02.10]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1988.html Tulemused Women Volleyball XXIV Olympic Games 1988 Seoul (KOR) - 20-29.09]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1988Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1988. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>gfd6x4gkz9jj34jnni3635gfz27hqeb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Jürimäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723165</id>
    <revision>
      <id>7265083</id>
      <parentid>7260671</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:11:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58751-48</username>
        <id>241158</id>
      </contributor>
      <origin>7265083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2811" sha1="5xnhjl6hwbmz3qbxd5ja7di79t4yysb" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i [[õppejõud]], kes koostas mitmeid koolimatemaatika käsiraamatuid.

Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka [[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] dekaanina ja kateedrijuhatajana.

==Elukäik==

Ta lõpetas 1955. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Professor [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal.

Edasine töö kulges Jürimäel TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end [[Swansea ülikool]]is [[funktsionaalanalüüs]]i ja summeeruvusteooria vallas. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. aastal avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit.

Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud [[Eesti Matemaatika Selts]]i tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

==Tunnustus== 

1992. aastal pälvis ta Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali tunnustuseks panuse eest matemaatikahariduse edendamisse.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos [[Kalle Velsker|Kalle Velskriga]]:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.

{{JÄRJESTA:Jürimäe, Endel}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>5xnhjl6hwbmz3qbxd5ja7di79t4yysb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265532</id>
      <parentid>7265083</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:42:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>VillaK</username>
        <id>44375</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7265083|7265083]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-58751-48|~2026-58751-48]] ([[User talk:~2026-58751-48|arutelu]])</comment>
      <origin>7265532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3124" sha1="eolrnz6l4g0dq2siltpi1evhaiks7gs" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i [[õppejõud]], kes koostas mitmeid koolimatemaatika käsiraamatuid.

Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka [[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] dekaanina ja kateedrijuhatajana.

==Elukäik==

Ta lõpetas 1955. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Professor [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal.

Edasine töö kulges Jürimäel TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end [[Swansea ülikool]]is [[funktsionaalanalüüs]]i ja summeeruvusteooria vallas. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. aastal avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit.

Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud [[Eesti Matemaatika Selts]]i tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

Ta oli [[NLKP]] liige. Lisaks dekaanitööle ja kateedri juhatamisele on Jürimäe olnud TRÜ matemaatikaosakonna parteisekretär ja teaduskonna parteibüroo liige, mitmel korral kuulunud TRÜ parteikomiteesse ja ametiühingukomiteesse.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent Endel Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos [[Kalle Velsker|Kalle Velskriga]]:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.

{{JÄRJESTA:Jürimäe, Endel}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>eolrnz6l4g0dq2siltpi1evhaiks7gs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gruusia kirikuarhitektuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723192</id>
    <revision>
      <id>7265433</id>
      <parentid>7264281</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Basiilikad */</comment>
      <origin>7265433</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13103" sha1="je98n5o3izs85r6rwzbehqucel7rv7j" xml:space="preserve">'''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi.

See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt; Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimus mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines [[Lähis-Ida]]st pärit vormidega. Kroonikate järgi ehitasid &quot;kreeklased&quot;, arvatavasti Bütsantsi ehitusmeistrid, vastristitud kuninga [[Mirian]]i riigi eri piirkondadesse neli kirikut, kuid Bütsantsi arhitektuuri edasine mõju Gruusia kirikuarhitektuurile ei jäänud püsima.&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt; Gruusia ehitustraditsioon mõjutas hiljem nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgset [[Bütsantsi arhitektuur]]i kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuuri.

== Üldised jooned ==
[[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]]
[[File:Schiomgwime1.jpg|thumb|Tsentraalehitise tüüpi Šiomgvime kloostri Ristija Johannese kirik]]
Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned või vähemalt osa neist:
* Varase perioodi  (4.–6. sajand) kirikuil on [[Basiilika (ehitisetüüp)|basilikaalne]] ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad [[tsentraalehitis]]el põhinevad eri põhiplaanid; alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik [[piilar]]itele ja kõrgele [[tambuur]]ile toetuva koonilise katusega.
* Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid  hoolikalt tahutud [[liivakivi]]-, [[lubjakivi]]-, [[tuff]]- või [[basalt]][[kvaader|kvaadritest]], pidamaks vastu [[maavärin]]atele ja karmile ilmastikule.
* Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu Armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri.
* Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud.
* [[Fassaad]]e katavad omavahel tervikuks seotud [[petik]]ud ja [[petikarkaad]]id, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu.
* Massiivseid seinu kaunistab detailselt teostatud [[raiddekoor]] stiliseeritud taimemotiividest ja [[Põimornament|põimornamendist]], milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide ümber leiab sageli kaunistatud [[Rist (kristlus)|rist]]ikujutisi.
* Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi [[ikoon]]itraditsioonil põhinevad freskod.

Läbi terve keskaja tüüpilise lahenduse nn Gruusia ristkuppelkiriku plaani järgi ehitatakse kirikuid tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]].

== Ehitisetüübid ==
[[File:Anchis-Khati basilica, Tbilisi.jpg|thumb|Antšišhati basiilika  Thbilisis]]
[[File:ჯვრის მამათა მონასტერი.jpg|thumb|Džvari kloostri Pühale ristile pühitsetud peakirik Bütsantsi-pärase madala kupliga]]
[[File:Ninotsminda Cathedral plan.jpg|thumb|Ninotsminda katedraali põhiplaan]]
=== Basiilikad ===
Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani kolme, nelja või viie paari [[ristpiilar]]itega (näiteks [[Svetitskhoveli katedraal|Svetitskhoveli teine katedraal]], [[Urbnisi Sioni kirik]] ja Thbilisi vanim kirik  [[Antšišhati basiilika]]&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd  David Khoshtaria. ANCHISKHATI BASILICA. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt;). Vanim [[kolmekirikubasiilika]] on [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s, 7. sajandist pärinevad [[Zegani kloostrikirik]], [[Nekresi kloostrikirik]] ja [[Dmanisi Sioni kirik]]. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Urbnisi]]s või [[Thbilisi]] Antšišhati basiilikas, või olid ühelöövilised, nagu [[Džvari väike kirik|väike kirik]] Džvari kloostrikiriku põhjaküljel, kirikud [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]].

Basiilika tüüpi kirikuid ehitati jätkuvalt ka hilisemal perioodil, nii on 10. sajandil [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] püstitatud [[Parhhali klooster|Parhhali]] ja [[Othhtha Eklesia]] kloostrikirikud ühe apsiidiga kolmelöövilised basiilikad.&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/43575962/Grand_Basilicas_of_Otkhta_Eklesia_and_Parkhali_Monasteries_Stages_of_Construction Irene Giviashvili. Grand Basilicas of Otkhta Eklesia and Parkhali Monasteries: Stages of Construction. - 2020, BULLETIN OF THE GEORGIAN NATIONAL ACADEMY OF SCIENCES]&lt;/ref&gt;

=== Tsentraalehitised ===
Basilikaalse ruumi kõrvale tekkisid ka tsentraalehitise taolise plaanilahendusega kirikud. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Tüüpiline oli väike, tsentraalse planeeringuga ristikujuline ehitis kaheksanurkse nurgatrompidele toetuva kupliga, näiteks  [[Šiomgvime klooster|Šiomgvime kloostri]] vanim ehitis, 560. aastatel ehitatud Ristija Johannese kirik. Alates 6. sajandi lõpust sai kupliga ehitisest valdav kirikutüüp. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Varemeis [[Ninotsminda katedraal]] on tetrakonh-põhiplaaniga, mille diagonaalidel paiknevad kaheapsiidilised kabelid. Tetrakonhi, mille kõigis neljas nurgas asuvad lisaruumid ning mille fassaadid on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, kasutas põhiplaanis ka [[Mtshetha]] [[Džvari klooster|Džvari kloostri]] Püha Risti kiriku (586–605) arhitekt ja see on olnud eeskuju mitmele kirikule Gruusia eri paikades, nagu [[Ateni kirik]] [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthlis]], [[Martvili kloostrikirik]] [[Samegrelo–Zemo Svanethi]]s, [[Dzveli Šuamta kloostrikirik]] [[Kahhethi piirkond|Kahhethis]]. Sarnane planeering esineb ka Armeenias. 7. sajandiks hakkasid kirikutel esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid.

=== Piilaritele toetuva kupliga kirikud ===
[[File:Tsromi church (02).jpg|thumb|Tsromi kirik]]
[[File:The plan of Georgian Orthodox Church in Tsromi village.svg|thumb|Tsromi kiriku põhiplaan]]
[[File:Хахули, Тао, Турция, Май 2008.jpg|thumb|Detail Hahhuli kloostrikiriku fassaadilt Tao-Klardžetis]]
[[File:Borjgali and Star of David in Oshki.jpg|thumb|Raiddekoor Oshki kloostrikirikul]]
Umbes 630. aastal ehitatud [[Tsromi kirik]] on varane Bütsantsi ristkuppelkirikuga sarnanev ehitis, millel on neljal iseseisval [[piilar]]il seisev kuppel ja lühikeste harudega transept. Selle sarnasuse tõttu on umbes 9. sajandiks Gruusias kujunenud ehitisetüüpi nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku tüübiks. Lühikese [[transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Erandlik on [[Gurjaani Kvelatsminda kirik]], mil ainsa keskaegse kirikuna Kaukaasias on kaks võrdväärset kuplit. Ühtlasi on see üks varasemaid näiteid [[tellis]]e ja kivi kooskasutamisest Gruusia kirikuarhitektuuris.

Kuigi 7. sajandil ehitustegevus peaaegu katkes araablaste sissetungi tõttu, ehitati 9. sajandil alates 820. aastatest arvukalt kloostreid [[Tao-Klardžeti]]s tänapäeva Kirde-Türgis [[Grigol Handztheli]] algatusel ja kohaliku valitsejasuguvõsa [[Bagratiidid]]e toel. Seal, [[Handztha klooster|Handztha]], [[Opiza klooster|Opiza]] ja [[Doliskana klooster|Doliskana]] kloostrites arendati 10. sajandil uusi arhitektuurilisi ideid. Selles piirkonnas ehitatud suured kirikud, väljastpoolt täielikult kaetud puhtalt tahutud kvaadritega ning rikkalikult ehitud raiddekoori ja skulptuuridega, pidid väljendama [[Bagrationi dünastia]] võimu ja prestiiži, näiteks suurim ja imposantseim [[Oshki klooster|Oshki kloostri]] Ristija Johannese kirik (963–973), samuti [[Hahhuli katedraal]] ja [[Oththa Eklesia]] kirik, mõlemad rajatud 960. aastatel.

[[Abhaasia]] oli erinevalt teistest Gruusia provintsidest pikalt tugeva Bütsantsi kultuurimõju all, mis peegeldus ka arhitektuuris, kuid alates 9. sajandist hakkas Abhaasias domineerima Gruusia kultuur, mis peegeldus ka arhitektuuris, ehkki kirikuhooneis säilisid Bütsantsi-pärased jooned, näiteks [[Mokvi katedraal]]il (957–967).

=== Hilisperioodi suured ehitised ===
Kümnenda sajandi lõpul ja üheteistkümnenda sajandi alguses, kui kuningas Bagrat III ühendas suure osa riigist, jõudis kultuuriline ja vaimne õitseng haripunkti ja kogu riigis ehitati rohkelt ning silmapaistva kvaliteediga. [[Khuthaisi katedraal]], mis valmis pärast 1000. aastat ja mida nimetatakse vahel &quot;kuningas Bagrati kirikuks&quot;, oli esimene suur ehitis, mis rajati Gruusia uues pealinnas. Kiriku kolme apsiidiga põhiplaan oli eeskujuks 11. sajandi alguses valminud [[Alaverdi katedraal]]ile. Selle perioodi kirikud olid rikkalikult raiddekooriga kaunistatud: näiteks [[Nikortsminda katedraal]] (1010–1014) ja [[Samtavisi katedraal]] (valmis 1030. aastal), mille idafassaadi kompositsioon, kaunistatud rist raidraamis akna kohal, leidis kõikjal järgimist. [[Mtshetha]] [[Svetitskhoveli katedraal]] (1010–1029), Gruusia suurim keskaegne kirik, ehitati kuningas Miriani rajatud esimese kiriku asupaika ja see on usulise ja ajaloolise tähtsuse tõttu kujunenud üheks rahvussümboliks.

Kõigi nende kirikute välisseinad on siledaks tahutud kiviplokkidest ja rikkalikult kaunistatud kivist raiddekooriga. Iga külje fassaade liigendavad ornamenteeritud petikkaared.

See periood, 10. sajandi lõpp ja 11. sajand on Gruusia kirikuarhitektuuris suurte katedraalide ajastu. Sellele järgnev periood 12. sajandil oli aeg, mil rajati suuri [[Klooster|kloostreid]]. Üks neist, [[Khuthaisi]] lähedal asuv [[Gelati klooster]], ehitati kuningas [[Davith IV Ehitaja]] poolt aastail 1106–1125. Kloostrikompleksi keskel asuva peakiriku apsiidis on ainus Gruusia kirikutes säilinud [[mosaiik]]dekoor (reeglina on seintel [[fresko]]d)&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/668a3e59f443e1004340d301 Leila Khuskivadze. The Gelati Mosaic. - ATINATI, 26 Aug 2024]&lt;/ref&gt;. [[Vardzia]] on suur kaljusse raiutud klooster kuningas [[Giorgi III]] ja kuninganna [[Tamar]]i valitsusajast, see koosneb kaljusse raiutud kolmteistkümnest reast koobastest, milles on 15 kirikut ja kabelit, sadu munkade eluruume, kuninglik saal ja töökojad.

=== Arhitektuur pärast 12. sajandit ===
Mongolite sissetungi järel kirikute ehitamine peaaegu lakkas ja ei taastunud ligi viiesaja aasta jooksul. Sellegipoolest loodi mõned kirikud endiselt kõrge tehnilise ja kunstilise tasemega, nagu Püha Saba kirik [[Sapara klooster|Sapara kloostris]] umbes 1300. aasta paiku&lt;ref&gt;[https://beyondarts.at/app/georgia.samtskhe-javakheti/monasteries-and-churches/sapara-monastery/church-of-saint-saba/ Church of Saint Saba. - beyondarts.at]&lt;/ref&gt; ja [[Ananuri klooster]] 16.–17. sajandil.

== Traditsioon väljaspool Gruusiat ==
Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster).

== Muud ==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide hulka kanti 2007. aastal lisaks [[Ananuri]] kindlusele järgnevad kirikud:
* [[Alaverdi katedraal]]
* [[David Gareji kloostrikompleks]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5224/ David Gareji Monasteries and Hermitage. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;
* [[Gremi Peainglite kirik ja Gremi kuningatorn]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5226/ Gremi Church of Archangels and Royal Tower. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;
* [[Kvetera kirik]]
* [[Nikortsminda katedraal]]
* [[Samtavisi katedraal]]
* [[Vardzia]]-[[Khertvisi]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5236/ Vardzia-Khertvisi. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]

[[Kategooria:Gruusia arhitektuur]]</text>
      <sha1>je98n5o3izs85r6rwzbehqucel7rv7j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265440</id>
      <parentid>7265433</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:36:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Piilaritele toetuva kupliga kirikud */</comment>
      <origin>7265440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13125" sha1="r6gn9e2wqur5jo3xg67n1ossvgadtc0" xml:space="preserve">'''Gruusia kirikuarhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s traditsioonilisel viisil ehitatud sakraalehitisi.

See on olnud tihedalt seotud [[Armeenia kirikuarhitektuur]]iga, kuna Gruusia oli pärast [[Armeenia]]t teine riik, mis võttis [[4. sajand]]il [[kristlus]]e vastu ametliku riigiusuna.&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt; Tänu sellele positsioonile ja geograafilisele asukohale põimus mõlema riigi arhitektuuris kristlik aines [[Lähis-Ida]]st pärit vormidega. Kroonikate järgi ehitasid &quot;kreeklased&quot;, arvatavasti Bütsantsi ehitusmeistrid, vastristitud kuninga [[Mirian]]i riigi eri piirkondadesse neli kirikut, kuid Bütsantsi arhitektuuri edasine mõju Gruusia kirikuarhitektuurile ei jäänud püsima.&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt; Gruusia ehitustraditsioon mõjutas hiljem nii [[Justinianus I|Justinianuse]]-järgset [[Bütsantsi arhitektuur]]i kui ka Lääne-Euroopa keskaja arhitektuuri.

== Üldised jooned ==
[[Fail:Bolnisi Sioni Cathedral.jpg|pisi|[[Bolnisi Sioni kirik]]ut 6. sajandi algusest peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks]]
[[File:Schiomgwime1.jpg|thumb|Tsentraalehitise tüüpi Šiomgvime kloostri Ristija Johannese kirik]]
Kirikud, mis ehitati kivist, on säilinud paremini kui vähem vastupidavatest materjalidest rajatud hooned. Enamikku Gruusia kirikuid iseloomustavad järgnevad ühisjooned või vähemalt osa neist:
* Varase perioodi  (4.–6. sajand) kirikuil on [[Basiilika (ehitisetüüp)|basilikaalne]] ruum. Ainult Gruusia arhitektuuris esineb [[kolmekirikubasiilika]] tüüp, nagu 6. sajandi alguses ehitatud kolmelööviline [[Bolnisi Sioni kirik]], mida peetakse Gruusia vanimaks säilinud kirikuks, ning 9. sajandi basiilika [[Uplistsihhe]]s. Alates 7. sajandist ilmuvad [[tsentraalehitis]]el põhinevad eri põhiplaanid; alates 9. sajandist nn Gruusia ristkuppelkirik [[piilar]]itele ja kõrgele [[tambuur]]ile toetuva koonilise katusega.
* Paksud, sageli meetripaksused kivimüürid  hoolikalt tahutud [[liivakivi]]-, [[lubjakivi]]-, [[tuff]]- või [[basalt]][[kvaader|kvaadritest]], pidamaks vastu [[maavärin]]atele ja karmile ilmastikule.
* Kõrged kitsaste akendega tambuurid ja koonilised katused erinevalt Bütsantsi arhitektuurile omastest madalatest kuplitest; nagu Armeenia kirikutelgi koosneb katus omavahel lõikuvatest väiksematest [[viilkatus]]test, mis koos toetavad keskset tambuuri.
* Kirikud on harmooniliselt ümbritsevasse maastikku paigutatud.
* [[Fassaad]]e katavad omavahel tervikuks seotud [[petik]]ud ja [[petikarkaad]]id, mis raamivad aknaid ja liigendavad seinu.
* Massiivseid seinu kaunistab detailselt teostatud [[raiddekoor]] stiliseeritud taimemotiividest ja [[Põimornament|põimornamendist]], milles esineb ka loomamotiive ja figuure; akende ja [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide ümber leiab sageli kaunistatud [[Rist (kristlus)|rist]]ikujutisi.
* Ruumid on kaetud silindervõlvidega, interjööre kaunistavad Bütsantsi [[ikoon]]itraditsioonil põhinevad freskod.

Läbi terve keskaja tüüpilise lahenduse nn Gruusia ristkuppelkiriku plaani järgi ehitatakse kirikuid tänapäevani, näiteks valmis sellisena 2004. aastal [[Thbilisi]]s asuv [[Thbilisi Püha Kolmainu katedraal|Püha Kolmainu katedraal]].

== Ehitisetüübid ==
[[File:Anchis-Khati basilica, Tbilisi.jpg|thumb|Antšišhati basiilika  Thbilisis]]
[[File:ჯვრის მამათა მონასტერი.jpg|thumb|Džvari kloostri Pühale ristile pühitsetud peakirik Bütsantsi-pärase madala kupliga]]
[[File:Ninotsminda Cathedral plan.jpg|thumb|Ninotsminda katedraali põhiplaan]]
=== Basiilikad ===
Varaseimad kirikud 5. sajandil järgisid Rooma ja Bütsantsi kolme[[lööv]]ilise [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] põhiplaani kolme, nelja või viie paari [[ristpiilar]]itega (näiteks [[Svetitskhoveli katedraal|Svetitskhoveli teine katedraal]], [[Urbnisi Sioni kirik]] ja Thbilisi vanim kirik  [[Antšišhati basiilika]]&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/625e891db7e78100380cf6fd  David Khoshtaria. ANCHISKHATI BASILICA. - ATINATI, 30 Nov 2019]&lt;/ref&gt;). Vanim [[kolmekirikubasiilika]] on [[Bolnisi Sioni kirik]] [[Bolnisi]]s, 7. sajandist pärinevad [[Zegani kloostrikirik]], [[Nekresi kloostrikirik]] ja [[Dmanisi Sioni kirik]]. 6. ja 7. sajandil toimus elav kirikuehitustegevus; need kirikud olid sageli kolme paralleelse lööviga, nagu [[Urbnisi]]s või [[Thbilisi]] Antšišhati basiilikas, või olid ühelöövilised, nagu [[Džvari väike kirik|väike kirik]] Džvari kloostrikiriku põhjaküljel, kirikud [[Chartali]]s ja [[Dmanisi]]s ning [[Kveshi Sioni kirik]].

Basiilika tüüpi kirikuid ehitati jätkuvalt ka hilisemal perioodil, nii on 10. sajandil [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] püstitatud [[Parhhali klooster|Parhhali]] ja [[Othhtha Eklesia]] kloostrikirikud ühe apsiidiga kolmelöövilised basiilikad.&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/43575962/Grand_Basilicas_of_Otkhta_Eklesia_and_Parkhali_Monasteries_Stages_of_Construction Irene Giviashvili. Grand Basilicas of Otkhta Eklesia and Parkhali Monasteries: Stages of Construction. - 2020, BULLETIN OF THE GEORGIAN NATIONAL ACADEMY OF SCIENCES]&lt;/ref&gt;

=== Tsentraalehitised ===
Basilikaalse ruumi kõrvale tekkisid ka tsentraalehitise taolise plaanilahendusega kirikud. Juba 6. sajandil hakati puitlagesid asendama kivist [[silindervõlv]]idega ja Bütsantsi eeskujude mõjul arendati välja [[tambuur]]ile toetuv [[koonus|koonilise]] kivikatusega kaetud [[kuppel]]. Tüüpiline oli väike, tsentraalse planeeringuga ristikujuline ehitis kaheksanurkse nurgatrompidele toetuva kupliga, näiteks  [[Šiomgvime klooster|Šiomgvime kloostri]] vanim ehitis, 560. aastatel ehitatud Ristija Johannese kirik. Alates 6. sajandi lõpust sai kupliga ehitisest valdav kirikutüüp. Kuppel asus keskkohal [[põhiplaan]]is, mis võis olla [[ristkülik]], [[ruut|ruudukujuline]], [[rist]]ikujuline või neljalehelise ristikheinalehe kujuline (nn [[tetrakonh]]). Varemeis [[Ninotsminda katedraal]] on tetrakonh-põhiplaaniga, mille diagonaalidel paiknevad kaheapsiidilised kabelid. Tetrakonhi, mille kõigis neljas nurgas asuvad lisaruumid ning mille fassaadid on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, kasutas põhiplaanis ka [[Mtshetha]] [[Džvari klooster|Džvari kloostri]] Püha Risti kiriku (586–605) arhitekt ja see on olnud eeskuju mitmele kirikule Gruusia eri paikades, nagu [[Ateni kirik]] [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthlis]], [[Martvili kloostrikirik]] [[Samegrelo–Zemo Svanethi]]s, [[Dzveli Šuamta kloostrikirik]] [[Kahhethi piirkond|Kahhethis]]. Sarnane planeering esineb ka Armeenias. 7. sajandiks hakkasid kirikutel esinema iseloomulikud [[apsiid]]e flankeerivad kolmnurksed nišid.

=== Piilaritele toetuva kupliga kirikud ===
[[File:Tsromi church (02).jpg|thumb|Tsromi kirik]]
[[File:The plan of Georgian Orthodox Church in Tsromi village.svg|thumb|Tsromi kiriku põhiplaan]]
[[File:Хахули, Тао, Турция, Май 2008.jpg|thumb|Detail Hahhuli kloostrikiriku fassaadilt Tao-Klardžetis]]
[[File:Borjgali and Star of David in Oshki.jpg|thumb|Raiddekoor Oshki kloostrikirikul]]
Umbes 630. aastal ehitatud [[Tsromi kirik]] on varane Bütsantsi ristkuppelkirikuga sarnanev ehitis, millel on neljal iseseisval [[piilar]]il seisev kuppel ja lühikeste harudega transept. Selle sarnasuse tõttu on umbes 9. sajandiks Gruusias kujunenud ehitisetüüpi nimetatud Gruusia ristkuppelkiriku tüübiks. Lühikese [[transept]]i ja löövide ristumiskoha kohal asuv kuppel muutus kooniliseks ja kõrgemaks, samuti kõrgenes tambuur (nagu on näha Atenis ja [[Ikorta kirik|Ikortas]]). Erandlik on [[Gurjaani Kvelatsminda kirik]], mil ainsa keskaegse kirikuna Kaukaasias on kaks võrdväärset kuplit. Ühtlasi on see üks varasemaid näiteid [[tellis]]e ja kivi kooskasutamisest Gruusia kirikuarhitektuuris.

Kuigi 7. sajandil ehitustegevus peaaegu katkes araablaste sissetungi tõttu, ehitati 9. sajandil alates 820. aastatest arvukalt kloostreid [[Tao-Klardžeti]]s tänapäeva Kirde-Türgis [[Grigol Handztheli]] algatusel ja kohaliku valitsejasuguvõsa [[Bagratiidid]]e toel. Seal, [[Handztha klooster|Handztha]], [[Opiza klooster|Opiza]] ja [[Doliskana klooster|Doliskana]] kloostrites arendati 10. sajandil uusi arhitektuurilisi ideid. Selles piirkonnas ehitatud suured kirikud, väljastpoolt täielikult kaetud puhtalt tahutud kvaadritega ning rikkalikult ehitud raiddekoori ja skulptuuridega, pidid väljendama [[Bagrationi dünastia]] võimu ja prestiiži, näiteks suurim ja imposantseim [[Oshki klooster|Oshki kloostri]] Ristija Johannese kirik (963–973), samuti [[Hahhuli katedraal]] ja basilikaalne [[Othhtha Eklesia]] kloostrikirik, mõlemad rajatud 960. aastatel.

[[Abhaasia]] oli erinevalt teistest Gruusia provintsidest pikalt tugeva Bütsantsi kultuurimõju all, mis peegeldus ka arhitektuuris, kuid alates 9. sajandist hakkas Abhaasias domineerima Gruusia kultuur, mis peegeldus ka arhitektuuris, ehkki kirikuhooneis säilisid Bütsantsi-pärased jooned, näiteks [[Mokvi katedraal]]il (957–967).

=== Hilisperioodi suured ehitised ===
Kümnenda sajandi lõpul ja üheteistkümnenda sajandi alguses, kui kuningas Bagrat III ühendas suure osa riigist, jõudis kultuuriline ja vaimne õitseng haripunkti ja kogu riigis ehitati rohkelt ning silmapaistva kvaliteediga. [[Khuthaisi katedraal]], mis valmis pärast 1000. aastat ja mida nimetatakse vahel &quot;kuningas Bagrati kirikuks&quot;, oli esimene suur ehitis, mis rajati Gruusia uues pealinnas. Kiriku kolme apsiidiga põhiplaan oli eeskujuks 11. sajandi alguses valminud [[Alaverdi katedraal]]ile. Selle perioodi kirikud olid rikkalikult raiddekooriga kaunistatud: näiteks [[Nikortsminda katedraal]] (1010–1014) ja [[Samtavisi katedraal]] (valmis 1030. aastal), mille idafassaadi kompositsioon, kaunistatud rist raidraamis akna kohal, leidis kõikjal järgimist. [[Mtshetha]] [[Svetitskhoveli katedraal]] (1010–1029), Gruusia suurim keskaegne kirik, ehitati kuningas Miriani rajatud esimese kiriku asupaika ja see on usulise ja ajaloolise tähtsuse tõttu kujunenud üheks rahvussümboliks.

Kõigi nende kirikute välisseinad on siledaks tahutud kiviplokkidest ja rikkalikult kaunistatud kivist raiddekooriga. Iga külje fassaade liigendavad ornamenteeritud petikkaared.

See periood, 10. sajandi lõpp ja 11. sajand on Gruusia kirikuarhitektuuris suurte katedraalide ajastu. Sellele järgnev periood 12. sajandil oli aeg, mil rajati suuri [[Klooster|kloostreid]]. Üks neist, [[Khuthaisi]] lähedal asuv [[Gelati klooster]], ehitati kuningas [[Davith IV Ehitaja]] poolt aastail 1106–1125. Kloostrikompleksi keskel asuva peakiriku apsiidis on ainus Gruusia kirikutes säilinud [[mosaiik]]dekoor (reeglina on seintel [[fresko]]d)&lt;ref&gt;[https://www.atinati.com/news/668a3e59f443e1004340d301 Leila Khuskivadze. The Gelati Mosaic. - ATINATI, 26 Aug 2024]&lt;/ref&gt;. [[Vardzia]] on suur kaljusse raiutud klooster kuningas [[Giorgi III]] ja kuninganna [[Tamar]]i valitsusajast, see koosneb kaljusse raiutud kolmteistkümnest reast koobastest, milles on 15 kirikut ja kabelit, sadu munkade eluruume, kuninglik saal ja töökojad.

=== Arhitektuur pärast 12. sajandit ===
Mongolite sissetungi järel kirikute ehitamine peaaegu lakkas ja ei taastunud ligi viiesaja aasta jooksul. Sellegipoolest loodi mõned kirikud endiselt kõrge tehnilise ja kunstilise tasemega, nagu Püha Saba kirik [[Sapara klooster|Sapara kloostris]] umbes 1300. aasta paiku&lt;ref&gt;[https://beyondarts.at/app/georgia.samtskhe-javakheti/monasteries-and-churches/sapara-monastery/church-of-saint-saba/ Church of Saint Saba. - beyondarts.at]&lt;/ref&gt; ja [[Ananuri klooster]] 16.–17. sajandil.

== Traditsioon väljaspool Gruusiat ==
Gruusia kirikuehituse traditsiooni järgi ehitati ka Bulgaarias (1083. aastal Gruusia väejuhi Grigori Bakuriani asutatud [[Batškovo klooster]]), Kreekas (gruusia munkade poolt 10. sajandil rajatud [[Ivironi klooster]]) ja Jeruusalemmas (9. sajandil ehitatud Risti klooster).

== Muud ==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide hulka kanti 2007. aastal lisaks [[Ananuri]] kindlusele järgnevad kirikud:
* [[Alaverdi katedraal]]
* [[David Gareji kloostrikompleks]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5224/ David Gareji Monasteries and Hermitage. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;
* [[Gremi Peainglite kirik ja Gremi kuningatorn]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5226/ Gremi Church of Archangels and Royal Tower. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;
* [[Kvetera kirik]]
* [[Nikortsminda katedraal]]
* [[Samtavisi katedraal]]
* [[Vardzia]]-[[Khertvisi]]&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5236/ Vardzia-Khertvisi. - Tentative Lists. unesco.org]&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.atinati.com/news/5f5cc9b567547a0038c9bdf1 David Khoshtaria. Medieval Church Architecture in Georgia. - ATINATI, 30 Nov 2019]

[[Kategooria:Gruusia arhitektuur]]</text>
      <sha1>r6gn9e2wqur5jo3xg67n1ossvgadtc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Üliõpilaste nimekiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723201</id>
    <revision>
      <id>7265010</id>
      <parentid>7261175</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:54:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tähetolm</username>
        <id>228536</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>tulemused kinnitatud</comment>
      <origin>7265010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3879" sha1="qqj9edz85lnvmnawe6k1nwyk0wfl6wj" xml:space="preserve">{{Infokast partei
| nimi = Üliõpilaste nimekiri
| juht = Puudub
| asutamine = 9. september 2026
| ideoloogia = reformism, korruptsioonivastasus
| nimi_keeles = Студентска листа – Студенти побеђују &lt;br&gt; Studentska lista – Studenti pobeđuju
| värvus = Carmine
| kodulehekülg = {{URL|https://studenti.org.rs}}
| kohti1 = {{Koostis|140|250|#960018}}
| kohti1_kus = Rahvuskogus
}}

'''Üliõpilaste nimekiri''' ([[serbia keel]]es: Студентска листа, ''Studentska lista'', lüh. '''SL''') on valimisnimekiri [[Serbia]]s, mille moodustasid Serbia üliõpilased. Üliõpilasliikumine sai alguse 2024. aasta novembris toimunud [[Novi Sadi raudteejaama varikatuse purunemine|Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemise]] järel alanud korruptsioonivastastest protestidest. Tudengid nõudsid ennetähtaegseid valimisi ning 2025. aasta mais avalikustati oma valmimisnimekiri. Nimekiri ei koosnenud mitte ainult tudengitest, vaid 250 akadeemikust, spetsialistist ja avaliku elu tegelastest, kes olid valitud üliõpilaste üldkoosolekutel.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-26 |pealkiri=Serbia president Vučić tunnistas kaotust parlamendivalimistel |url=https://www.err.ee/1610176828/serbia-president-vu-i-tunnistas-kaotust-parlamendivalimistel |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Üliõpilaste nimekiri võitis [[2026. aasta Serbia parlamendivalimised|2026. aasta Serbia parlamendivalimistel]] enim hääli. Serbia Vabariigi Valimiskomisjoni (RIK) esialgsete tulemuste kohaselt saadi 52,65% häältest.&lt;ref name=&quot;Telegraf RIK 8135&quot;&gt;{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421320-novo-brojanje-rik-a-obradjeno-8135-birackih-mesta-studentska-lista-ima-5265-ujedinjena-srbija-3922|title=Novo brojanje RIK-a! Obrađeno 8.135 biračkih mesta: Studentska lista ima 52,65 %, Ujedinjena Srbija 39,22%|trans-title=New RIK count! 8,135 polling stations processed: Student List has 52.65%, United Serbia 39.22%|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;RIK results 2026&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.rik.parlament.gov.rs/542645/sr/rezultati/|title=Rezultati izbora za narodne poslanike|trans-title=Results of the election of members of parliament|publisher=Republic Electoral Commission|access-date=26 October 2026|language=sr}}&lt;/ref&gt; 250 parlamendikohtast saadi 140, mis oli kohtade poolest absoluutne enamus. [[Aleksandar Vučić]], kelle nimekiri tuli teisele kohale, tunnistas valimisõhtul kaotust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CeSID final&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.cesid.rs/izbori2023/konacna-projekcija-osvojenih-glasova-na-osnovu-96-uzorka/|title=Konačna projekcija osvojenih glasova, na osnovu 96% uzorka|trans-title=Final projection of votes won, based on 96% of the sample|publisher=[[Centre for Free Elections and Democracy|CeSID]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Telegraf 96&quot;&gt;{{Cite news|url=https://politika.telegraf.rs/izbori-2026/4421093-cesid-objavio-ovo-je-konacna-projekcija-raspodele-mandata-na-osnovu-96-odsto-obradjenog-uzorka|title=CESID objavio: Ovo je konačna projekcija raspodele mandata, na osnovu 96 odsto obrađenog uzorka|trans-title=CeSID published: This is the final projection of the distribution of seats, based on 96 per cent of the processed sample|work=[[Telegraf.rs|Telegraf]]|date=26 October 2026|access-date=26 October 2026|language=sr}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Nova Vučić concedes&quot;&gt;{{Cite news|url=https://nova.rs/vesti/politika/vucic-jasno-da-smo-ove-izbore-izgubili|title=Vučić: Jasno da smo ove izbore izgubili|trans-title=Vučić: It is clear that we have lost these elections|work=[[Nova.rs]]|date=25 October 2026|access-date=25 October 2026|language=sr}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Serbia parteid]]</text>
      <sha1>qqj9edz85lnvmnawe6k1nwyk0wfl6wj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2026/Artiklid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>723216</id>
    <revision>
      <id>7265520</id>
      <parentid>7264675</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:03:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7265520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4396" sha1="mi8xo3buc0nlf2gvsc43b3qyxpfudyb" xml:space="preserve">Siin loetletakse [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2026|2026. aasta konkursil Teadus Vikipeediasse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid.

Kui osaled konkursil, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis &lt;nowiki&gt;[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]&lt;/nowiki&gt; ja osaleva artikli link. Nime ja linkide lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule &quot;Muuda lähteteksti&quot; ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Kui vajad selle juures abi, palun kirjuta [[Vikipeedia arutelu:Teadus Vikipeediasse 2026/Artiklid|arutelulehele]]. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Kuna parimaid kirjutajaid valitakse erinevates valdkondades, siis on ka tabeleid mitu.

Täiendatud artiklite juures on märkena '''*'''.

Võistlusperiood on 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2026 ehk arvesse läheb ainult selle ajavahemiku käigus lisatu. 

'''NB!''' Artikli lingi lisamine ei tähenda artikli reserveerimist endale: ühte ja sama artiklit võib korraga kirjutada/täiendada kui tahes palju inimesi. Konkursil osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid!

== Osalevad artiklid ==

=== Sotsiaal- ja humanitaarteadused ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Isogloss]], [[Giffeni hüvis]], [[Keelesurm]], [[Antitees]], [[Akulturatsioon]], [[Pygmalioni efekt]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 3
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 4
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 5
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 6
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 8
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|}

=== LTT ja meditsiin ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[Loovus ja vaimne tervis]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 3
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 4
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 5
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 6
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 8
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|}

=== Kooliõpilaste loodud artiklid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 3
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 4
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 5
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 6
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|-
| 8
| [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]]
| [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]]
|}

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2020/Artiklid|2020. aasta osavõtjad ja artiklid]]
* [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2022/Artiklid|2022. aasta osavõtjad ja artiklid]]
* [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2023/Artiklid|2023. aasta osavõtjad ja artiklid]]
* [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024/Artiklid|2024. aasta osavõtjad ja artiklid]]</text>
      <sha1>mi8xo3buc0nlf2gvsc43b3qyxpfudyb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Örd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723217</id>
    <revision>
      <id>7264963</id>
      <parentid>7264939</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:04:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7264963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3481" sha1="dbgrz7sxhwgqg3t1lnf1tuim2zhmy7f" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa metsakooli õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000, 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>dbgrz7sxhwgqg3t1lnf1tuim2zhmy7f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264965</id>
      <parentid>7264963</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7264965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3487" sha1="migqhna8te0l0xwjkbx56r5kt70sv9b" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa metsakooli õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2000; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000. 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>migqhna8te0l0xwjkbx56r5kt70sv9b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264966</id>
      <parentid>7264965</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:07:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7264966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3481" sha1="azeedql33ojkaq6csd7vc5fhkp0aqbf" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa metsakooli õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000; 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>azeedql33ojkaq6csd7vc5fhkp0aqbf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264967</id>
      <parentid>7264966</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:08:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7264967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3487" sha1="ot6weqy29xc270gmcfybofa4zv0fdcn" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa metsakooli õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2000; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000; 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>ot6weqy29xc270gmcfybofa4zv0fdcn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265007</id>
      <parentid>7264967</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:51:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7265007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3515" sha1="m9kefdjjspdn15omlv4v8o9cyt5zvby" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa metsakooli (praegu Luua Metsanduskool) õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2000; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000; 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>m9kefdjjspdn15omlv4v8o9cyt5zvby</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265015</id>
      <parentid>7265007</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:01:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toomas Ordsoo</username>
        <id>180805</id>
      </contributor>
      <origin>7265015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3515" sha1="exczvi9vjswriwo98bncs0agoc18qoc" xml:space="preserve">'''August Örd''' ([[25. oktoober]] [[1922]] – [[14. juuli]] [[2002]]) oli eesti metsateadlane ja metsandustegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56041|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa|väljaanne=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;Sada aastat emakeelset akadeemilist metsaharidust Eestis. Eesti Maaülikool, 2020. &lt;/ref&gt; 

==Haridustee==
Lõpetas 1942. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi ja 1947. aastal Tartu Riiklku Ülikooli metsandusteaduskonna. Põllumajanduskandidaat aastast 1972, väitekiri &quot;Edela-Eesti ranniku rekreatiivsed tingimused, tema metsad ja nende uuendamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;/&gt;

==Töökäik==
1946–1948 Tartu Rikliku Ülikooli metsatööstuse mehhaniseerimise kateedri assistent; 1948–1950 Purdi metskonna metsaülem; 1950–1953 Kuremaa Metsakooli (praegu Luua Metsanduskool) õpetaja; 1953–1956 Reiu metskonna metsaülem; 1956–1970 Pärnu Metsamajandi vanem- ja peametsaülem; 1970–1992 Eesti Metsainstituudi looduskaitse sektori (oskonna) juhataja ja 1993–1996 vanemteadur; 1997–2000 Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osalise koormusega kaitsemetsade peaspetsialist.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkonnad: metsandus ja looduskaitse. Uuris Eesti mereranniku kaitsemetsade seisundit ja majandamist, ulukite (peamiselt põtrade) tekitatud metsakahjustusi ja nende vähendamise võimalusi. Osales administratiivrajoonide looduskaitseliste aluste ning Eesti perspektiivse looduskaitsealade võrgu struktuuri (valmis 1976, nägi ette 109 uue kaitseala loomise) väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti Lahemaa Rahvuspargi ja Haanja, Otepää ning Karula maastikukaitsealade ökosüsteemide uurimisel ja nende kaitserežiimide ning arengusuundade teaduslike aluste väljatöötamisel. Avaldanud töid looduskaitsest ning kaitsemetsade ja männikute majandamisest. Üle 50 teadustrükise.

==Teaduspublikatsioone==
* Edela-Eesti luitemetsade mullastikust. // Metsanduslikud uurimused IX. Tallinn: Valgus, 1972, 207-221. 
* Edela-Eesti luitemännikute tootlikkusest ja kasvukäigust. // Metsanduslikud uurimised X. Tallinn: Valgus, 1973, 144-167. 
* Männi uuendamisest aegjärksete raietega. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 13-23. 
* Põdrakahjustustest männikultuurides. // Metsamajandus. Tallinn: Valgus, 1977, 62-78. 
* Mereranniku puhkemajanduslik kasutamine ja looduskaitse. // Looduskaitse ja puhkus. Tallinn: Valgus, 1983, 81-90. 
* Vooremaa saarikute kasvukäik. // Metsanduslikud uurimused XVIII. Tallinn: Valgus, 1983, 97-110. 
* Lahemaa Rahvuspargi funktsionaalne tsoneering ja kaitserežiimi alused. // Lahemaa uurimused III. Tallinn: Valgus, 1988, 5-15. 
* Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2000; Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2000; 234 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616|pealkiri=August Örd, Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis|väljaanne=Metsahoiu Sihtasutus, 2000.}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Metsainstituudi looduskaitse osakond aastatel 1970–1993. // Metsandusliku uurimistöö minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XVIII. Tartu, 2002, 133-156.

== Perekondlikku ==
August Ördi pojad on molekulaarbioloog Tõnis Örd ja füüsik [[Teet Örd]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Örd, August}}
[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>exczvi9vjswriwo98bncs0agoc18qoc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülemaailmne Vene Rahvanõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723224</id>
    <revision>
      <id>7264993</id>
      <parentid>7261833</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:27:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trummiglehn</username>
        <id>175900</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjutasin artikli</comment>
      <origin>7264993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10609" sha1="ld62vkftl0wdm5l28sgeth89y4t6cb1" xml:space="preserve">'''Ülemaailmne Vene Rahvanõukogu''' (''Всеми́рный ру́сский наро́дный собо́р)'' on [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] egiidi all tegutsev organisatsioon, endi sõnul &quot;eesmärgiga ühendada kõiki venelasi, olenemata elukohariigist või poliitilistest vaadetest.&quot; Nõukogu eesotsas seisab [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]].&lt;ref&gt;https://vrns.ru/o-vrns.php&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ja tegevus ==
Aastatel 1990–1993 loodi kirjanik Igor Koltšenko algatusel Ülemaailmne Vene Kongress ja Ülevenemaaline Vene Nõukogu. 1993. aasta alguses õnnestus Koltšenkol kaasata Vene Õigeusu Kirik. Moodustati Ülemaailmse Vene Nõukogu kokkukutsumise rahvusvaheline ettevalmistuskomitee. Nõukogu algatajateks olid Ülemaailmne Vene Kongress, Vene Entsüklopeediakeskus, &quot;Roman-Gazeta&quot; kirjastus, Jumalaema Feodorovskaja ikooni Marta ja Maarja õigeusu õdede kogukond, Pagulaste ja Sisepõgenike Konföderatsioon, Tadžikistani Vene Kogukond ja teised avalik-õiguslikud organisatsioonid. Esimene nõukogu istung toimus 26.-28. mail 1993 Moskvas Danilovi kloostris&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150723025022/http://www.vrns.ru/o_sobore/&lt;/ref&gt;, kus võeti vastu 1. Ülemaailmse Vene Rahvanõukogu deklaratsioon: „Venemaa ja vene rahva rahvuslike huvide mõistmisest“. Selle kohaselt: &quot;Paljude inimeste jaoks raskel ajal kokku tulnud Ülemaailmne Vene Rahvanõukogu on sügavalt mures välispoliitika ajalooliselt järjepideva aluse kaotamise ohu, Venemaa rahvusvahelise positsiooni languse ja sellest tulenevate ohtlike globaalsete suundumuste arengu pärast. Nõukogu juhib tähelepanu ajaloolise Vene riigi hävingu kaugeleulatuvatele tagajärgedele, mis on häirinud maailma dünaamilist tasakaalu, ning eriti ohule, et Venemaa kaotab lõplikult oma strateegilised positsioonid ja piirid, ligipääsu merele, toimub ühepoolne ja põhjendamatu desarmeerimine ning loobub traditsioonilisest arusaamast riikliku julgeoleku alustest ja geopoliitilisest missioonist. [...] terveid piirkondi kuulutavad teised suurriigid strateegilise huvi tsoonideks, tehakse avalikult katseid selle ajaloolisi osi Venemaast täielikult poliitiliselt eraldada, isegi teiste riikidega annekteerimiseni, ning täheldatakse ilmset soovi asendada Teise maailmasõja tulemused külma sõja tulemustega. Kõik see toimub ajaloolise Vene riigi jõhkrate konfliktide taustal, mille äärealadel möllavad kodusõjad ajalooliste valikute üle. See toimub lõhestunud Vene rahva raske olukorra taustal, kes on erinevate rahvuslippude all, sageli ebasoodsas ja alandatud olukorras ning mõnel juhul avalikult ja häbitult ilma jäetud oma kodaniku- ja poliitilistest õigustest. Riiklik välispoliitika peab põhinema selgel arusaamal, et hoolimata oma staatusest lõhestunud rahvana on venelased üks rahvas, keda ühendab sügav ja püsiv kuuluvustunne kogu Venemaa riigi sajandite pikkuse ajaloo ja tulevikuga. Vene Föderatsiooni välispoliitika peab põhinema Vene rahva ajalooliselt järjepidevatel huvidel ja olema suunatud nende täieliku arengu ja ühtsuse tingimuste tagamisele. Selle ühtsuse aluseks on pühendumus meie tsivilisatsiooni ja riigiidee alustalale – õigeusule, mis on võimaldanud ühendada paljusid rahvaid konstruktiivses suhtluses. Ajalooliselt on Venemaa, mis tekkis Euraasia mandril hiiglasliku jõuna, globaalsete tsivilisatsioonide ristteel, alati olnud tasakaalustajaks lääne ja ida vahel. Venemaa välispoliitika geopoliitilise missioonitunde kadumine viib vaid Venemaa riikluse edasise nõrgenemiseni ning provotseerib globaalseid nihkeid ja Venemaad ümbritsevate huvide laienemist. Väljaspool peale surutud ühekülgne orientatsioon Lääne-Euroopa arengumudelile ja lääne partneritele on vastuolus Venemaa rahva religioosse ja eetilise väärtussüsteemiga ja ka teiste Venemaa Föderatsiooni rahvaste väärtusorientatsioonidega. Lõppkokkuvõttes õõnestab see ainult Venemaa Föderatsiooni enda riiklikku ühtsust ja sunnib separatistlikke piirkondi otsima uusi partnereid Aasias. Venelaste ja venekeelsete elanike õiguste austamise ja topeltkodakondsuse andmise põhimõtted peavad olema uute riikidega suhete normaalse arengu eeltingimuseks. Venemaa laialdane majanduslik heategevus nende jõudude vastu, kes avalikult rikuvad Venemaa ja venelaste õigusi ja huve ning püüavad end Venemaast distantseerida, on vastuvõetamatu. Tuleb selgelt öelda, et uutes riikides saavad just Venemaa-meelsed jõud – need, kes seovad oma saatuse Venemaaga – Venemaa eelistustoetuse nii poliitilises, majanduslikus ja finantssfääris, kui ka teadus- ja tehnikakoostöös. Venemaa välispoliitika ei tohi sel otsustaval hetkel tugineda globalistlikele utoopiatele. Oluline on täielikult taastada Venemaa rahvuslike huvide traditsiooniline mõistmine ja ajalooline järjepidevus. Venemaa, nagu iga teine ​​riik, vajab sõjalisi jõude, mis on alati julgeolekutegur, samuti juurdepääsu merele, teatud kohaloleku säilitamist Läänemerel ja staatust Musta mere suurvõimuna.&lt;ref&gt;Обращение I Всемирного Русского Собора «О понимании национальных интересов России и русского народа»

I ВРНС «Российская соборная мысль» (26-28.05.1993) https://web.archive.org/web/20210516133403/https://vrns.ru/documents/obrashchenie-i-vsemirnogo-russkogo-sobora-o-ponimanii-natsionalnykh-interesov-rossii-i-russkogo-naro/&lt;/ref&gt;

Alates 1. veebruarist 2009 on nõukogu juht Tema Pühadus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Asejuhid:

— Voskresenski metropoliit Gregorius, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi esimene vikaar, Moskva patriarhaadi administraator ja Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi alaline liige;

— Aleksandr Vladimirovitš Štšipkov, Vene Õigeusu Ülikooli rektor, teoloog ja vene poliitiline filosoof;

— Sergei Jurjevitš Rudov, Venemaa Föderatsiooni Kodanikukoja liige;

— Mihhail Mihhailovitš Ivanov, ülevenemaalise ühiskondliku liikumise &quot;Õigeusu Venemaa&quot; nõukogu esimees, Vene Õigeusu Kiriku Brjanski oblasti piirkondliku haru kaasesimees.

Vene Õigeusu Kiriku presiidiumisse ja nõukogusse kuuluvad silmapaistvad Venemaa poliitikud ja avaliku elu tegelased, teaduse, kultuuri ja hariduse esindajad, sõjaväe juhid ning kaasmaalased naaber- ja kaugematest riikidest.&lt;ref&gt;О ВРНС. Всемирный Русский Народный Собор. https://vrns.ru/o-vrns.php&lt;/ref&gt;

Nõukogu harta kohaselt on nõukogu eesistuja Moskva ja kogu Venemaa patriarh, kelle õnnistusel ja eesistumisel toimuvad iga-aastased nõukogu istungid. Nõukogul on piirkondlikud organisatsioonid Venemaa vabariikide ja oblastikeskustes ning Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas  asuvas Donetskis, Luhanskis ja Krimmis.&lt;ref&gt;https://vrns.ru/o-vrns.php&lt;/ref&gt; 

== Sõda Ukraina vastu ==
Nõukogu kongressil, mis toimus 27. märtsil 2024 Moskvas Päästja Kristuse katedraali kirikukogude saalis Venemaa patriarhi Kirilli juhtimisel, kiideti heaks 25. Ülemaailmse Vene Rahvanõukogu juhend &quot;Vene maailma olevik ja tulevik&quot; (Moskva, 27.-28. november 2023). Selle kohaselt on sõda Ukraina vastu (ehk &quot;erioperatsioon&quot;) &quot;uus etapp Vene rahva rahvuslikus vabanemisvõitluses kuritegeliku Kiievi režiimi ja selle taga seisva kollektiivse Lääne vastu, mida on peetud Edela-Venemaa aladel alates 2014. aastast. Erioperatsiooni käigus kaitseb Vene rahvas relvastatud jõududega oma elu, vabadust, riiklust, tsivilisatsioonilist, religioosset, rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti ning õigust elada oma maal ühtse Venemaa riigi piires. Vaimsest ja moraalsest vaatenurgast on erioperatsioon püha sõda, milles Venemaa ja tema rahvas, kaitstes Püha Venemaa ühtset vaimset ruumi, täidavad &quot;Kaitsevõitleja&quot; missiooni, kaitstes maailma globalismi pealetungi ja satanismi langenud Lääne võidu eest. Pärast erioperatsiooni lõppu peab kogu tänapäeva Ukraina territoorium sisenema Venemaa eksklusiivsesse mõjutsooni. Venemaa ja tema rahva suhtes vaenuliku russofoobse poliitilise režiimi või Venemaa suhtes vaenuliku välise keskuse poolt kontrollitava poliitilise režiimi olemasolu võimalus tuleb täielikult välistada. Venemaa on &quot;Vene maailma&quot; looja, toetaja ja kaitsja. &quot;Vene maailma&quot; piirid kui vaimse, kultuurilise ja tsivilisatsioonilise nähtusena on oluliselt laiemad, kui nii praeguse Vene Föderatsiooni, kui ka suurema ajaloolise Venemaa riigipiirid. Koos üle maailma laiali pillutatud Vene oikumeeni esindajatega hõlmab Vene maailm kõiki neid, kelle jaoks on vene traditsioon, vene tsivilisatsiooni pühad säilmed ja suur vene kultuur elu kõrgeim väärtus ja mõte. Venemaa ja tema loodud &quot;Vene maailma&quot; eksistentsi kõrgeim tähendus – nende vaimne missioon – on olla globaalne &quot;ohjeldaja&quot;, kaitstes maailma kurjuse eest. See ajalooline missioon seisneb korduvas universaalse hegemoonia kehtestamise katsete – inimkonna allutamise ühele kurjale printsiibile – nurjamises. Tuhandeaastase Vene riigi ülesehitamine on venelaste kui rahva jaoks poliitilise loovuse kõrgeim vorm. Vene rahva lõhenemine ja nõrgenemine, neilt vaimse ja elujõu võtmine, on alati viinud Vene riigi nõrgenemiseni ja kriisini. Seetõttu on Vene rahva ühtsuse, aga ka nende vaimse ja elujõu potentsiaali taastamine 21. sajandil Venemaa ja Vene maailma püsimajäämise ja eduka arengu võtmeks. Vene rahva taasühinemine peab saama Venemaa välispoliitika prioriteetseks eesmärgiks. Venemaa peaks naasma kolmainulise vene rahva doktriini juurde, mis on eksisteerinud üle kolme sajandi. Selle doktriini kohaselt koosneb vene rahvas suurvenelastest, väikevenelastest ja valgevenelastest, kes on kõik ühe rahva harud (alamrahvused), ning mõiste &quot;venelane&quot; hõlmab kõiki idaslaavlasi – ajaloolise Venemaa järeltulijaid. Lisaks sellele, et kolmainuõpetust tunnustatakse ja arendatakse Venemaa teaduses, tuleb see sätestada ka seaduses, saades lahutamatuks osaks Venemaa õigussüsteemist. Kolmainuõpetus tuleb lisada Venemaa vaimsete ja moraalsete väärtuste normatiivsesse loetellu ning saada asjakohane õiguskaitse. Venemaast peab saama pelgupaik kõigile maailma kaasmaalastele. Need, kes kannatavad lääne globalismi leviku, sõdade ja diskrimineerimise all. Lisaks meie kaasmaalastele võib meie riigist saada varjupaik miljonitele välismaalastele, kes kaitsevad traditsioonilisi väärtusi, on Venemaale lojaalsed ning valmis keeleliseks ja kultuuriliseks integratsiooniks meie riigis.&quot;&lt;ref&gt;https://patriarchia.ru/article/105523&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Venemaa organisatsioonid]]</text>
      <sha1>ld62vkftl0wdm5l28sgeth89y4t6cb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu linnakonsistoorium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723311</id>
    <revision>
      <id>7265188</id>
      <parentid>7264007</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:42:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aseesimehed (vaimulikud ülemõpetajad) */</comment>
      <origin>7265188</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8931" sha1="dxuqxkwfptvylwt2kq8edvsfwq6qh3z" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Pärnu linnakonsistoorium
| omakeelne_nimi = 
| embleem = 
| embleemisuurus = 
| embleemivärvid = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = 1633{{lisa viide}}
| asutaja = 
| lõpp = 1890
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = 
| asukoht = Pärnu
| piirkond = Pärnu linn
| liikmed = 
| keeled = 
| peasekretär = 
| juht_nimetus = 
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = Pärnu linnakonsistooriumi eesistuja/president
| juht2_nimi = &lt;br/&gt;
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = Pärnu linnakogudused: [[Pärnu Nikolai kogudus]]&lt;br/&gt; [[Pärnu Jaani kogudus]]&lt;br/&gt;[[Pärnu Eliisabeti kogudus]] 
| eelarve = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
}}
'''Pärnu linnakonsistoorium''' (saksa keeles ''Pernauer Stadtkonsistorium'') oli aastatel 1633–1694 ja 1710–1890 [[Pärnu]] luterlikke kogudusi juhtinud ning abielu- ja vaimuliku kohtuna tegutsenud omavalitsuslik kirikuvalitsusorgan ([[Linnakonsistoorium|linnakonsistoorium]]).

Konsistooriumil oli kaks peamist funktsiooni: [[haldusorgan]]ina korraldas see kirikuvara valitsemist, pastorite ametisse seadmist (kusjuures kutsumisõigust ehk [[Patronaadiõigus|patronaati]] teostas [[Pärnu raad]]) ja kooliharidust ja kirikliku [[kohtuorgan]]ina (vaimuliku kohtuna) lahendas see abielulahutusi, kihlusvaidlusi, alimentide nõudeid ja moraalikuritegusid Pärnu linna piires.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;
== Ajalugu ==

=== Asutamine ja esmane tegevusperiood (1633–1694) ===
Pärnu linnakonsistoorium moodustati Rootsi võimu perioodil 1630. aastate alguses, mil [[Rootsi]] kuningliku keskvõimu korraldusel asuti Liivimaal luterlikku kirikuelu ümber korraldama. Erinevalt maapiirkondade kogudusi juhtinud Liivimaa ülemkonsistooriumist kuulus Pärnu linnakonsistoorium kohaliku rae alluvusse, tagades linnale autonoomia kirikuasjade korraldamisel ja kohtupidamises. Samal perioodil omasid sarnast rae-alluvuses autonoomiat ka [[Tallinna linnakonsistoorium]] ja [[Tartu linnakonsistoorium]]. 

Selles esimeses faasis juhtis konsistoorium linna saksa- ja eestikeelseid kogudusi ning toimis vaimuliku kohtuna kodanike abielu- ja moraaliküsimustes.

=== Likvideerimine Rootsi absolutismi ajal (1694) ===
17. sajandi lõpus püüdis [[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]] kirikut täielikult riigistada ja keskvõimule allutada, rakendades [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta kirikuseadust]]. Pärnu raad kaitses järjekindlalt oma omavalitsuslikke õigusi ja keeldus seadust sellisel kujul tunnistamast. Vastukaaluks andis Karl XI 1694. aastal ametliku käsu Pärnu ja Tartu linnakonsistoorium likvideerida ning sealsed kogudused allutati otse [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]ile.&lt;ref&gt;Eesti luterliku kiriku ajalugu. Kirikuloo ülevaade (17. sajand).&lt;/ref&gt;
[[File:Nikolai kirik tänava otsas, AM N 5639-26.jpg|thumb|Nikolai kirik (1900–1910) [[Pikk tänav (Pärnu)|Pika]] ja [[Nikolai tänav]]a nurgal]]
=== Taasasutamine ja õitseaeg (1710–1832) ===
Pärast [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu kapituleerumist]] Vene vägedele [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] aastal 1710 tagas Venemaa keiser [[Peeter I]] Liivimaa linnadele ja [[Liivimaa rüütelkond|rüütelkond]]adele nende endised privileegid. Selle restitutsiooni raames tühistati Karl XI [[Absolutism|absolutis]]tlikud reformid ning Pärnu linnakonsistoorium moodustati uuesti [[Pärnu raad|Pärnu rae]]-alluvuses oleva institutsioonina. Konsistooriumi tegevusvaldkonda kuulusid peamiselt [[Pärnu Nikolai kogudus]] ja [[Pärnu Eliisabeti kogudus]].
[[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik.jpg|pisi|Vaade [[Pärnu Eliisabeti kirik]]ule [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänavalt]].]]
=== Pädevuse piiramine ja lõplik kaotamine (1832–1890) ===
Vene keisririigi luterliku kiriku juhtimist ühtlustanud 1832. aasta uue kirikuseadusega hakati linnakonsistooriume järk-järgult kaotama. Kui [[Tartu linnakonsistoorium]] suleti kohe, siis Pärnu ja [[Kuressaare linnakonsistoorium]]id jäid erandina veel aastakümneteks püsima.

Pärnu linnakonsistoorium lõpetas ametlikult tegevuse 21. aprillil 1890, mil [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]] kinnitas Riiginõukogu otsuse viimaste iseseisvate [[Läänemereprovintsid]]e linnakonsistooriumite likvideerimise kohta. Selle asjaajamine ja funktsioonid anti üle Riias asunud [[Liivimaa konsistoorium|Liivimaa provintsiaalkonsistoorium]]ile.&lt;ref name=&quot;ark&quot;&gt;Rahvusarhiiv. Eesti Ajalooarhiiv. Fond EAA.1186: Pärnu linnakonsistooriumi fondi ajalooline õiend.&lt;/ref&gt;

== Koosseis ja juhtimine ==
Pärnu linnakonsistoorium oli tihedalt põimunud [[Pärnu raad|Pärnu raega]]. Konsistooriumil puudus eraldiseisev, valitav presidendi ametikoht. Vastavalt kehtinud korrale oli institutsiooni esimeheks (presidendiks) ''[[ex officio]]'' (ametijärgselt) alati Pärnu justiitsbürgermeister või rae eesistuja. Sisulist teoloogilist tööd ja vaimulikku asjaajamist juhtis aseesimees (viitsepresident), kelleks oli alati [[Pärnu Nikolai kirik]]u ülemõpetaja. Liikmeteks ([[assessor]]iteks) olid teised linna luterlikud pastorid ja rae ilmalikud esindajad.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;

Erinevalt [[Rootsi Liivimaa]] Pärnust ja Tartust, kus kiriku juhtroll kuulus linnaraele ja bürgermeistrile, asutati 1646. aastal [[Narva linnakonsistoorium]] hoopis [[Ingerimaa kubermang]]u kirikuvalitsusena. Narva konsistooriumit ei juhtinud [[Narva raad|Narva rae]] ametnikud, vaid spetsiaalne kuninglik kirikujuht ehk [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] ning selle koosseisu kuulusid rahvuspõhised koguduste pastorid.

=== Ilmalikud esimehed (Pärnu bürgermeistrid) ===
*  1649–1656, [[Gerth Klocke]] (?–1656) – Pärnu bürgermeister 1649–1656 – Pärnu üks esimesi [[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]seid bürgermeistreid konsistooriumi algusperioodil.
*  1679–1693, [[Jürgen von Damm]] (eluaastad teadmata) – Pärnu bürgermeister 1679–1693.
*  1710–1715, [[Hermann von Schoten]] (?–1715) – Pärnu bürgermeister 1710–1715 – osales Pärnu privileegide ja linnakonsistooriumi taastamises Vene keisririigi koosseisus.
*  1759–1784, [[Hans Diedrich Schmidt vanem]] (1714–1788) – Pärnu bürgermeister 1759–1784, pikaaegne Pärnu rae juht.
*  1784–1801, [[Justus Friedrich Brackmann]] (1751–1811) – Pärnu justiitsbürgermeister 1784–1801, Pärnu rae ja konsistooriumi juht asehalduskorra eelsel ja järgsel ajal.
*  1845–1865, [[Georg Friedrich Rambach]] (1811–1895) – Pärnu justiitsbürgermeister 1845–1865
*  1873–1879, [[Oscar Brackmann]] (1841–1927) –  – Pärnu viimane justiitsbürgermeister 1873–1879 ja linnakonsistooriumi viimane esimees enne selle likvideerimist.

=== Aseesimehed (vaimulikud ülemõpetajad) ===
*  1711–1749, [[Salomo Heinrich Vestring]] (1663–1749) – Pärnu praost ja [[Pärnu Jaani kirik]]u [[Pärnu Jaani kogudus|Pärnu eesti Jaani kogudus]]e õpetaja 1692–1749
*  1787–1807, [[Johann Karl Theodor Stein]] (1751–1808) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1786–1807
*  1807–1810, [[Christian Gottlieb Mayer]] (1770–1848) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1807–1810
*  1810–1845, [[Karl Heinrich Wolleydt]] (1774–1852) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1810–1845
*  1845–1854, [[Johann Heinrich Märtens]] (1802–1857) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1835–1854
*  1854–1881, [[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1851–1881
*  1881–1890, [[Ferdinand Karl Julius Kolbe]] (1847–1910) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1881–1910 – viimane vaimulik aseesimees, kelle ametiajal 1890 Pärnu linnakonsistooriumi tegevus lõpetati.

== Vaata ka ==
* [[Konsistoorium]]
* [[EELK Konsistoorium]]
* [[Narva linnakonsistoorium]], [[Tallinna linnakonsistoorium]], [[Tartu linnakonsistoorium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Andresen, Andres (2004). ''Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832: riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele''. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-864-9.
* Altnurme, Riho (koost.) (2018). ''Eesti kiriku- ja religioonilugu''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-77-743-3.
* Laur, Mati (2000). ''Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783)''. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. ISBN 9985-858-14-0.
* Saard, Riho (2020). ''Kristluse ajalugu Eestis: algusest kuni 21. sajandi lävepakuni''. Tallinn: Argo. ISBN 978-9949-688-21-0.

[[Kategooria:Pärnu linnakonsistoorium| ]]
[[Kategooria:Pärnu ajalugu]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Eesti kohtud]]</text>
      <sha1>dxuqxkwfptvylwt2kq8edvsfwq6qh3z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265190</id>
      <parentid>7265188</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:43:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7265190</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8987" sha1="tfj75xtmkzswzgm1jxp5wfzky8ca15m" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Pärnu linnakonsistoorium
| omakeelne_nimi = 
| embleem = 
| embleemisuurus = 
| embleemivärvid = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = 1633{{lisa viide}}
| asutaja = 
| lõpp = 1890
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = 
| asukoht = Pärnu
| piirkond = Pärnu linn
| liikmed = 
| keeled = 
| peasekretär = 
| juht_nimetus = 
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = Pärnu linnakonsistooriumi eesistuja/president
| juht2_nimi = &lt;br/&gt;
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = Pärnu linnakogudused: [[Pärnu Nikolai kogudus]]&lt;br/&gt; [[Pärnu Jaani kogudus]]&lt;br/&gt;[[Pärnu Eliisabeti kogudus]] 
| eelarve = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
}}
'''Pärnu linnakonsistoorium''' (saksa keeles ''Pernauer Stadtkonsistorium'') oli aastatel 1633–1694 ja 1710–1890 [[Pärnu]] luterlikke kogudusi juhtinud ning abielu- ja vaimuliku kohtuna tegutsenud omavalitsuslik kirikuvalitsusorgan ([[Linnakonsistoorium|linnakonsistoorium]]).

Konsistooriumil oli kaks peamist funktsiooni: [[haldusorgan]]ina korraldas see kirikuvara valitsemist, pastorite ametisse seadmist (kusjuures kutsumisõigust ehk [[Patronaadiõigus|patronaati]] teostas [[Pärnu raad]]) ja kooliharidust ja kirikliku [[kohtuorgan]]ina (vaimuliku kohtuna) lahendas see abielulahutusi, kihlusvaidlusi, alimentide nõudeid ja moraalikuritegusid Pärnu linna piires.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;
== Ajalugu ==

=== Asutamine ja esmane tegevusperiood (1633–1694) ===
Pärnu linnakonsistoorium moodustati Rootsi võimu perioodil 1630. aastate alguses, mil [[Rootsi]] kuningliku keskvõimu korraldusel asuti Liivimaal luterlikku kirikuelu ümber korraldama. Erinevalt maapiirkondade kogudusi juhtinud Liivimaa ülemkonsistooriumist kuulus Pärnu linnakonsistoorium kohaliku rae alluvusse, tagades linnale autonoomia kirikuasjade korraldamisel ja kohtupidamises. Samal perioodil omasid sarnast rae-alluvuses autonoomiat ka [[Tallinna linnakonsistoorium]] ja [[Tartu linnakonsistoorium]]. 

Selles esimeses faasis juhtis konsistoorium linna saksa- ja eestikeelseid kogudusi ning toimis vaimuliku kohtuna kodanike abielu- ja moraaliküsimustes.

=== Likvideerimine Rootsi absolutismi ajal (1694) ===
17. sajandi lõpus püüdis [[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]] kirikut täielikult riigistada ja keskvõimule allutada, rakendades [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta kirikuseadust]]. Pärnu raad kaitses järjekindlalt oma omavalitsuslikke õigusi ja keeldus seadust sellisel kujul tunnistamast. Vastukaaluks andis Karl XI 1694. aastal ametliku käsu Pärnu ja Tartu linnakonsistoorium likvideerida ning sealsed kogudused allutati otse [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]ile.&lt;ref&gt;Eesti luterliku kiriku ajalugu. Kirikuloo ülevaade (17. sajand).&lt;/ref&gt;
[[File:Nikolai kirik tänava otsas, AM N 5639-26.jpg|thumb|Nikolai kirik (1900–1910) [[Pikk tänav (Pärnu)|Pika]] ja [[Nikolai tänav]]a nurgal]]
=== Taasasutamine ja õitseaeg (1710–1832) ===
Pärast [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu kapituleerumist]] Vene vägedele [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] aastal 1710 tagas Venemaa keiser [[Peeter I]] Liivimaa linnadele ja [[Liivimaa rüütelkond|rüütelkond]]adele nende endised privileegid. Selle restitutsiooni raames tühistati Karl XI [[Absolutism|absolutis]]tlikud reformid ning Pärnu linnakonsistoorium moodustati uuesti [[Pärnu raad|Pärnu rae]]-alluvuses oleva institutsioonina. Konsistooriumi tegevusvaldkonda kuulusid peamiselt [[Pärnu Nikolai kogudus]] ja [[Pärnu Eliisabeti kogudus]].
[[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik.jpg|pisi|Vaade [[Pärnu Eliisabeti kirik]]ule [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänavalt]].]]
=== Pädevuse piiramine ja lõplik kaotamine (1832–1890) ===
Vene keisririigi luterliku kiriku juhtimist ühtlustanud 1832. aasta uue kirikuseadusega hakati linnakonsistooriume järk-järgult kaotama. Kui [[Tartu linnakonsistoorium]] suleti kohe, siis Pärnu ja [[Kuressaare linnakonsistoorium]]id jäid erandina veel aastakümneteks püsima.

Pärnu linnakonsistoorium lõpetas ametlikult tegevuse 21. aprillil 1890, mil [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]] kinnitas Riiginõukogu otsuse viimaste iseseisvate [[Läänemereprovintsid]]e linnakonsistooriumite likvideerimise kohta. Selle asjaajamine ja funktsioonid anti üle Riias asunud [[Liivimaa konsistoorium|Liivimaa provintsiaalkonsistoorium]]ile.&lt;ref name=&quot;ark&quot;&gt;Rahvusarhiiv. Eesti Ajalooarhiiv. Fond EAA.1186: Pärnu linnakonsistooriumi fondi ajalooline õiend.&lt;/ref&gt;

== Koosseis ja juhtimine ==
Pärnu linnakonsistoorium oli tihedalt põimunud [[Pärnu raad|Pärnu raega]]. Konsistooriumil puudus eraldiseisev, valitav presidendi ametikoht. Vastavalt kehtinud korrale oli institutsiooni esimeheks (presidendiks) ''[[ex officio]]'' (ametijärgselt) alati Pärnu justiitsbürgermeister või rae eesistuja. Sisulist teoloogilist tööd ja vaimulikku asjaajamist juhtis aseesimees (viitsepresident), kelleks oli alati [[Pärnu Nikolai kirik]]u ülemõpetaja. Liikmeteks ([[assessor]]iteks) olid teised linna luterlikud pastorid ja rae ilmalikud esindajad.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;

Erinevalt [[Rootsi Liivimaa]] Pärnust ja Tartust, kus kiriku juhtroll kuulus linnaraele ja bürgermeistrile, asutati 1646. aastal [[Narva linnakonsistoorium]] hoopis [[Ingerimaa kubermang]]u kirikuvalitsusena. Narva konsistooriumit ei juhtinud [[Narva raad|Narva rae]] ametnikud, vaid spetsiaalne kuninglik kirikujuht ehk [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] ning selle koosseisu kuulusid rahvuspõhised koguduste pastorid.

=== Ilmalikud esimehed (Pärnu bürgermeistrid) ===
*  1649–1656, [[Gerth Klocke]] (?–1656) – Pärnu bürgermeister 1649–1656 – Pärnu üks esimesi [[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]seid bürgermeistreid konsistooriumi algusperioodil.
*  1679–1693, [[Jürgen von Damm]] (eluaastad teadmata) – Pärnu bürgermeister 1679–1693.
*  1710–1715, [[Hermann von Schoten]] (?–1715) – Pärnu bürgermeister 1710–1715 – osales Pärnu privileegide ja linnakonsistooriumi taastamises Vene keisririigi koosseisus.
*  1759–1784, [[Hans Diedrich Schmidt vanem]] (1714–1788) – Pärnu bürgermeister 1759–1784, pikaaegne Pärnu rae juht.
*  1784–1801, [[Justus Friedrich Brackmann]] (1751–1811) – Pärnu justiitsbürgermeister 1784–1801, Pärnu rae ja konsistooriumi juht asehalduskorra eelsel ja järgsel ajal.
*  1845–1865, [[Georg Friedrich Rambach]] (1811–1895) – Pärnu justiitsbürgermeister 1845–1865
*  1873–1879, [[Oscar Brackmann]] (1841–1927) –  – Pärnu viimane justiitsbürgermeister 1873–1879 ja linnakonsistooriumi viimane esimees enne selle likvideerimist.

=== Aseesimehed (vaimulikud ülemõpetajad) ===
*  1711–1749, [[Salomo Heinrich Vestring]] (1663–1749) – Pärnu praost ja [[Pärnu Jaani kirik]]u [[Pärnu Jaani kogudus|Pärnu eesti Jaani kogudus]]e õpetaja 1692–1749
*  1787–1807, [[Johann Karl Theodor Stein]] (1751–1808) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1786–1807
*  1807–1810, [[Christian Gottlieb Mayer]] (1770–1848) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1807–1810
*  1810–1845, [[Karl Heinrich Wolleydt]] (1774–1852) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1810–1845
*  1845–1854, [[Johann Heinrich Märtens]] (1802–1857) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1835–1854
*  1854–1881, [[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1851–1881
*  1881–1890, [[Ferdinand Karl Julius Kolbe]] (1847–1910) – [[Pärnu Nikolai kogudus|Pärnu Nikolai saksa kogudus]]e ülemõpetaja 1881–1910 – viimane vaimulik aseesimees, kelle ametiajal 1890 Pärnu linnakonsistooriumi tegevus lõpetati.

== Vaata ka ==
* [[Konsistoorium]]
* [[EELK Konsistoorium]]
* [[Narva linnakonsistoorium]], [[Tallinna linnakonsistoorium]], [[Tartu linnakonsistoorium]]
*[[Liivimaa konsistoorium]], [[Eestimaa konsistoorium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Andresen, Andres (2004). ''Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832: riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele''. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-864-9.
* Altnurme, Riho (koost.) (2018). ''Eesti kiriku- ja religioonilugu''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-77-743-3.
* Laur, Mati (2000). ''Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783)''. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv. ISBN 9985-858-14-0.
* Saard, Riho (2020). ''Kristluse ajalugu Eestis: algusest kuni 21. sajandi lävepakuni''. Tallinn: Argo. ISBN 978-9949-688-21-0.

[[Kategooria:Pärnu linnakonsistoorium| ]]
[[Kategooria:Pärnu ajalugu]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Eesti kohtud]]</text>
      <sha1>tfj75xtmkzswzgm1jxp5wfzky8ca15m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu linnakonsistoorium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723318</id>
    <revision>
      <id>7265160</id>
      <parentid>7263999</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:12:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aseesimehed (vaimulikud ülemõpetajad) */</comment>
      <origin>7265160</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7932" sha1="qh25symvc0npui2ru8e4o82n596u20b" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Tartu linnakonsistoorium
| omakeelne_nimi = 
| embleem = 
| embleemisuurus = 
| embleemivärvid = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = 1635
| asutaja = 
| lõpp = 1832
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = 
| asukoht = Tartu
| piirkond = Tartu linn
| liikmed = 
| keeled = 
| peasekretär = 
| juht_nimetus = 
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = Tartu linnakonsistooriumi eesistuja/president
| juht2_nimi = &lt;br/&gt;
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = Tartu linnakogudused: [[Tartu Jaani kirik|Tartu Jaani kogudus]] &lt;br/&gt; [[Tartu vana Maarja kirik|Tartu Maarja kogudus]] &lt;br/&gt;
| eelarve = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
}}
'''Tartu linnakonsistoorium''' (saksa keeles ''Dorpater Stadtkonsistorium'') oli aastatel 1635–1694 ja 1710–1833 [[Tartu]] luterlikke kogudusi juhtinud ning abielu- ja vaimuliku kohtuna tegutsenud omavalitsuslik kirikuvalitsusorgan ([[Linnakonsistoorium|linnakonsistoorium]]).

Tartu linnakonsistooriuml oli kaks peamist funktsiooni: [[haldusorgan]]ina korraldas see kirikuvara valitsemist, pastorite ametisse seadmist (kusjuures kutsumisõigust ehk [[Patronaadiõigus|patronaati teostas]] raad) ja kooliharidust ja [[kohtuorgan]]ina (vaimuliku kohtuna) lahendas see abielulahutusi, kihlusvaidlusi, alimentide nõudeid ja moraalikuritegusid Tartu linna piires.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

=== Asutamine ja esmane tegevusperiood (1635–1694) ===
Tartu linnakonsistoorium moodustati [[Rootsi aeg|Rootsi võimu perioodil]] 1635. aastal, mil Rootsi kuningriigi keskvõimu korraldusel asuti Liivimaal luterlikku kirikuelu reguleerima. Erinevalt maapiirkondade kogudusi juhtinud [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]ist allus Tartu linnakonsistoorium otseselt kohalikule [[Tartu raad|Tartu ra]]ele, tagades linnale autonoomia kirikuasjade korraldamisel ja kohtupidamises. Samal perioodil omasid sarnast rae-alluvuses autonoomiat ka [[Tallinna linnakonsistoorium]] ja [[Pärnu linnakonsistoorium]]. 

Selles esimeses faasis juhtis konsistoorium linna saksa- ja eestikeelseid kogudusi ning toimis vaimuliku kohtuna kodanike abielu-, pärandi- ja moraaliküsimustes.
[[File:Tartu asv2022-04 img15 StJohn Church.jpg|pisi|[[Tartu Jaani kirik]]]]
=== Likvideerimine Rootsi absolutismi ajal (1694) ===
17. sajandi lõpus püüdis Rootsi kuningas [[Karl XI]] kirikut täielikult riigistada ja keskvõimule allutada, rakendades [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta kirikuseadust]]. Tartu raad kaitses järjekindlalt oma omavalitsuslikke õigusi ja keeldus seadust sellisel kujul täitmast. Vastukaaluks andis Karl XI 1694. aastal ametliku käsu Tartu ja Pärnu linnakonsistooriumid likvideerida ning sealsed kogudused allutati otse Liivimaa ülemkonsistooriumile.&lt;ref&gt;Eesti luterliku kiriku ajalugu. Kirikuloo ülevaade (17. sajand).&lt;/ref&gt;

=== Taasasutamine ja õitseaeg (1710–1832) ===
Pärast [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kapituleerumist]] Vene vägedele 1704. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], aastal 1710 tagas Venemaa keiser [[Peeter I]] Balti linnadele ja rüütelkondadele nende endised privileegid. Selle restitutsiooni raames tühistati Karl XI absolutistlikud reformid ning Tartu linnakonsistoorium moodustati uuesti Tartu rae alluvuses oleva institutsioonina.&lt;ref&gt;Andresen, Andres (2004). Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.&lt;/ref&gt; Konsistooriumi tegevusvaldkonda kuulusid peamiselt [[Tartu Jaani kogudus]] ja [[Tartu vana Maarja kirik|Tartu Maarja kogudus]].

=== Lõplik kaotamine (1832–1833) ===
Vene keisririigi luterliku kiriku juhtimist ühtlustanud [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus|1832. aasta uue ülevenemaalise kirikuseadusega]] hakati kohalikke linnakonsistooriume likvideerime. Kui Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid jäid erandina veel aastakümneteks püsima, siis Tartu linnakonsistoorium lõpetas tegevuse kohe seaduse jõustumise järel.&lt;ref name=&quot;ark&quot;&gt;Rahvusarhiiv. Eesti Ajalooarhiiv. Fond EAA.1187: Tartu linnakonsistooriumi fondi ajalooline õiend.&lt;/ref&gt;

== Koosseis ja juhtimine ==
Tartu linnakonsistoorium oli tihedalt põimunud [[Tartu raad|Tartu raega]]. Konsistooriumil puudus eraldiseisev, valitav presidendi ametikoht. Vastavalt kehtinud korrale oli institutsiooni esimeheks (presidendiks) ''[[ex officio]]'' (ametijärgselt) alati Tartu justiitsbürgermeister või rae eesistuja. Sisulist teoloogilist tööd ja vaimulikku asjaajamist juhtis aseesimees (viitsepresident), kelleks oli alati [[Tartu Jaani kirik]]u ülemõpetaja. Liikmeteks (assessoriteks) olid teised linna luterlikud pastorid ja rae ilmalikud esindajad.&lt;ref name=&quot;ark&quot; /&gt;

Erinevalt Tartust, kus kiriku juhtroll kuulus linnaraele ja bürgermeistrile, asutati 1646. aastal loodud [[Narva linnakonsistoorium]] hoopis [[Ingerimaa kubermang]]u kirikuvalitsusena. Narva konsistooriumit ei juhtinud raeametnikud, vaid spetsiaalne kuninglik kirikujuht ehk [[Narva ja Ingerimaa superintendent]].

=== Ilmalikud esimehed (Tartu bürgermeistrid) ===
Konsistooriumi istungeid juhatasid ja rae ilmalikku võimu esindasid teiste seas:
* 1646–1660, [[Bernhard von Schoten]] (?–1660) – Tartu bürgermeister, juhtis konsistooriumi Rootsi-aegsel stabiliseerumisperioodil.
* 1680–1694, [[Gabriel Lanting]] (?–?) – justiitsbürgermeister ajal, mil linn pidas keskvõimuga teravat autonoomiavaidlust.
* 1710–1721, [[Heinrich Brock]] (?–?) – esimesi bürgermeistreid pärast Põhjasõda, kes osales konsistooriumi õiguste taastamisel.
* 1765–1789, [[Carl Heinrich von Schroeder]] (1723–1789) – pikaaegne justiitsbürgermeister ja konsistooriumi ilmalik juht.
* 1801–1815, [[Friedrich Heinrich von Schrenck]] (1743–1815) – justiitsbürgermeister Venemaa keisririigi kirikureformide ettevalmistamise ajastul.
* 1820–1833, [[Christian Friedrich von Ditmar]] (1772–1852) – Tartu viimane justiitsbürgermeister ja linnakonsistooriumi viimane esimees enne selle likvideerimist.

=== Aseesimehed (vaimulikud ülemõpetajad) ===

* 1665–1675, [[Salomo Jauch]] (?–1675) – [[Tartu Jaani kogudus]]e Rootsi-aegne ülemõpetaja.
* 1718–1728, [[Jacob Wildberg]] (?–?) – Tartu Jaani saksa koguduse ülemõpetaja; juhtis kirikuelu pärast Põhjasõja-järgset suurt katku ja linna asjaajamise osalist taastamist.
* 1747–1757, [[Tobias Plaschnig]] (1703–1757) – Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja aastatel 1747–1757.
* 1759–1779, [[Christian David Lenz]] (1720–1798) – Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja aastatel 1759–1779, hilisem Liivimaa kindralsuperintendent.
* 1780–1809, [[Friedrich David Lenz]] (1745–1809) – Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja aastatel 1780–1809 ja taasavatud Tartu Ülikooli eesti- ja soome keele lektor.
* 1810–1823, [[Gottlieb Eduard Lenz]] (1788–1829) – Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja aastatel 1810–1823, hilisem Tartu Ülikooli praktilise teoloogia professor.
* 1824–1833, [[Johann Samuel Ferdinand Lenz]] (1773–1839) – Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja ja viimane vaimulik aseesimees, kelle ametiajal konsistooriumi tegevus lõpetati.

== Vaata ka ==
* [[Konsistoorium]]
* [[Pärnu linnakonsistoorium]], [[Tallinna linnakonsistoorium]]
* [[Tartu praostkond]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Andresen, Andres (2004). ''Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832: riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele''. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-864-9.
* Altnurme, Riho (koost.) (2018). ''Eesti kiriku- ja religioonilugu''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-77-743-3.

[[Kategooria:Tartu ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti kohtud]]
[[Kategooria:Tartu linnakonsistoorium| ]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]</text>
      <sha1>qh25symvc0npui2ru8e4o82n596u20b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Giffeni hüvis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723328</id>
    <revision>
      <id>7265233</id>
      <parentid>7264683</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:15:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 4 books for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265233</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10632" sha1="ebs1zqsrro350bfuwrao8pp1g60kz5f" xml:space="preserve">[[Fail:Giffenen.svg|pisi|Giffeni hüvise tarbimise selgitus samaväärsuskõverate ja eelarvejoonte abil. Punased jooned tähistavad erineva hinna korral võimalikke tarbimisvalikuid; hinna alanedes võib hüvise ''x'' nõutav kogus väheneda.]]

'''Giffeni hüvis''' (inglise keeles ''Giffen good'') on [[mikroökonoomika]]s inferioorne hüvis, mille nõutav kogus suureneb hinna tõustes ja väheneb hinna langedes, kui muud tingimused jäävad samaks. Selle hüvise [[nõudluskõver]] on seega vähemalt teatavas hinnavahemikus tõusev. Nähtust nimetatakse '''Giffeni paradoksiks''', sest hinnamuutusest tingitud sissetulekuefekt on vastassuunalisest asendusefektist tugevam.{{sfn|Kaldaru|2006|lkd=63–68}}{{sfn|Jensen|Miller|2008|lkd=1553–1558}}

== Olemus ==

Kui hüvise hind tõuseb, väheneb tavaliselt selle nõutav kogus. Kallimaks muutunud hüvist püütakse asendada suhteliselt odavamatega (asendusefekt) ning hinnatõus vähendab tarbija ostujõudu (sissetulekuefekt). Normaalhüvise puhul vähendavad mõlemad mõjud nõutavat kogust. Inferioorse hüvise tarbimine seevastu suureneb ostujõu vähenedes, kuid enamasti jääb asendusefekt tugevamaks ja nõutav kogus väheneb ka siis, kui hind tõuseb.{{sfn|Kaldaru|2006|lkd=63–68}}

Giffeni käitumise (inglise keeles ''Giffen behavior'') korral on inferioorse hüvise sissetulekuefekt sedavõrd suur, et ületab asendusefekti: tarbija ostab kallinenud hüvist rohkem. Selline olukord võib tekkida eelkõige siis, kui hüvis moodustab suure osa tarbija kuludest, sellel on vähe lähedasi asendajaid ning tarbijal jääb siiski raha ka teiste hüviste ostmiseks. Giffeni käitumine sõltub seega nii hüvise omadustest kui ka tarbija olukorrast; sama hüvis ei pruugi olla Giffeni hüvis kõigi tarbijate jaoks.{{sfn|Jensen|Miller|2008|lkd=1555–1558}}

Näiteks võib väikese sissetulekuga pere kulutada suure osa toidurahast odavale leivale ning osta ülejäänu eest liha. Kui leib kallineb, võib pere ostujõud väheneda nii palju, et liha ostmist tuleb piirata ja toiduvajaduse katmiseks süüa senisest rohkem leiba. Kuigi leib on kallinenud, suureneb selle tarbimine. Tegemist on lihtsustatud teoreetilise näitega, mitte tõendiga, et leib oleks tegelikul turul Giffeni hüvis.{{sfn|Jensen|Miller|2008|lkd=1555–1558}}{{sfn|Varian|Melitz|2024|koht=osa 6.4}}

Giffeni käitumist ei saa segi ajada Vebleni efektiga, mille korral võib kõrgem hind suurendada hüvise ihaldusväärsust näiteks prestiiži või oletatava kvaliteedi märgina. Giffeni käitumise põhjustab seevastu hinnamuutuse mõju tarbija ostujõule.{{sfn|Kaldaru|2006|lkd=63–68}}{{sfn|Leibenstein|1950|lkd=202–204}}

== Ajalugu ==

Giffeni hüvis on saanud nime Šoti statistiku ja majandusteadlase Robert Giffeni järgi. [[Alfred Marshall]] omistas Giffenile vaeste töölisperede leivatarbimist puudutava tähelepaneku, mille järgi võib leiva hinnatõus sundida peresid loobuma kallimatest toiduainetest ja ostma senisest rohkem leiba. Marshall esitas näite teose &quot;Principles of Economics&quot; 1895. aasta kolmandas väljaandes; raamatu esmatrükk ilmus 1890. aastal.{{sfn|Marshall|1895|lk=208}}

Pole siiski teada, kas Giffen selle väite ise sõnastas. George Stigler märkis 1947. aastal, et Giffeni avaldatud töödest pole Marshalli kirjeldatud tähelepanekut leitud. Etsusuke Masuda ja Peter Newman juhtisid 1981. aastal tähelepanu sellele, et Simon Gray oli samalaadset nähtust kirjeldanud juba 1815. aastal, ning pakkusid alternatiivseks nimetuseks &quot;Gray hüvis&quot;.{{sfn|Stigler|1947|lkd=152–156}}{{sfn|Masuda|Newman|1981|lkd=1011–1014}}

== Empiirilised tõendid ==

Giffeni käitumist on keeruline empiiriliselt tõendada, sest hinna mõju nõutavale kogusele tuleb eristada teiste samal ajal muutuvate tegurite mõjust. Lisaks ei pruugi üksikute tarbijate Giffeni käitumine avalduda kogu turu nõudluses, kui tarbijate erinevad nõudlused kokku liita.{{sfn|Jensen|Miller|2008|lkd=1555–1558}}

=== Hiina toiduainete uuring ===

Robert T. Jensen ja Nolan H. Miller uurisid Hiinas [[Hunan]]i ja [[Gansu]] provintsi vaeseid leibkondi. Välieksperimendis said juhuslikult valitud leibkonnad osta põhitoiduaineid subsideeritud hinnaga: Hunanis riisi ja Gansus nisujahu. Hunanis leiti tugevaid tõendeid riisi Giffeni käitumise kohta – hinna alanedes selle tarbimine vähenes, sest leibkonnad said endale lubada rohkem muid toiduaineid. Gansus olid nisujahu kohta saadud tõendid nõrgemad. Mõju sõltus oluliselt leibkonna vaesuse astmest, mistõttu ei iseloomustanud Giffeni käitumine kõiki väikese sissetulekuga leibkondi.{{sfn|Jensen|Miller|2008|lkd=1559–1573}}

=== Iirimaa suur näljahäda ===

Giffeni hüvise ajaloolise näitena on sageli nimetatud kartulit 1840. aastate [[Iiri näljahäda|Iirimaa suure näljahäda]] ajal, kuid sellise tõlgenduse paikapidavus on vaidlustatud. Gerald P. Dwyer ja Cotton M. Lindsey seadsid selle kahtluse alla 1984. aastal ning Sherwin Rosen leidis 1999. aastal, et kartuli tarbimise muutusi saab selgitada tavapärase nõudlusmudeliga.{{sfn|Dwyer|Lindsey|1984|lkd=188–192}}{{sfn|Rosen|1999|koht=kokkuvõte}}

Charles Read ei leidnud 2017. aasta uurimuses Corki turgude andmetest veenvaid tõendeid selle kohta, et kartul oleks näljahäda ajal käitunud Giffeni hüvisena. Seevastu täheldas ta peekonisigade turul mõningaid tavapärase nõudlusseadusega raskesti seletatavaid tunnuseid, kuid ei pidanud neid piisavaks Giffeni hüvise olemasolu kinnitamiseks.{{sfn|Read|2017|koht=kokkuvõte}}

=== Muud uuritud näited ===

Giffeni käitumist on uuritud ka laboriloomadel. Raymond C. Battalio, John H. Kagel ja Carl A. Kogut leidsid 1991. aasta katsetes osal rottidel Giffeni käitumisele vastava seose hiniinivee hinna ja tarbitud koguse vahel. Katsetulemused puudutasid üksikuid loomi, mitte turu kogunõudlust.{{sfn|Battalio|Kagel|Kogut|1991|lkd=961–970}}

Võimalike Giffeni hüvistena on käsitletud ka kütmiseks kasutatavat petrooleumi ja Jaapani destilleeritud alkohoolset jooki ''shōchū''. Anthony Bopp leidis 1983. aastal petrooleumi ning Shmuel Baruch ja Yakar Kannai 2001. aastal ''shōchū'' nõudluses märke Giffeni käitumisest. Jensen ja Miller tõid siiski välja, et mõlema uuringu statistilised meetodid ei pruugi võimaldada hinnamuutuse mõju muudest teguritest piisavalt hästi eristada.{{sfn|Bopp|1983|lkd=459–468}}{{sfn|Baruch|Kannai|2001|lkd=9–17}}{{sfn|Jensen|Miller|2008|koht=12. joonealune märkus}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book|last=Kaldaru|first=Helje|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Mikroökonoomika&quot;&lt;/span&gt;|location=Tartu|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|pages=63–68|url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58531/9789949115181.pdf?sequence=2}}
* {{cite journal|last1=Jensen|first1=Robert T.|last2=Miller|first2=Nolan H.|year=2008|title=Giffen Behavior and Subsistence Consumption|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Economic Review&lt;/span&gt;|volume=98|issue=4|pages=1553–1577|doi=10.1257/aer.98.4.1553|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2964162/}}
* {{cite book|last1=Varian|first1=Hal R.|last2=Melitz|first2=Marc J.|year=2024|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Intermediate Microeconomics: A Modern Approach&quot;&lt;/span&gt;|edition=10|publisher=W. W. Norton|chapter=Ordinary Goods and Giffen Goods|at=osa 6.4|url=https://nerd.wwnorton.com/ebooks/epub/intermicro10/EPUB/content/6.4-chapter06.xhtml}}
* {{cite journal|last1=Leibenstein|first1=Harvey|year=1950|title=Bandwagon, Snob, and Veblen Effects in the Theory of Consumers' Demand|url=https://archive.org/details/sim_quarterly-journal-of-economics_1950-05_64_2/page/183|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;The Quarterly Journal of Economics&lt;/span&gt;|volume=64|issue=2|pages=183–207|doi=10.2307/1882692}}
* {{cite book|last1=Marshall|first1=Alfred|year=1895|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Principles of Economics&quot;&lt;/span&gt;|edition=3|at=III raamat, VI peatükk, lk 208|url=https://archive.org/details/principlesofecon01marsrich}} ([https://www.econlib.org/library/Marshall/marP14.html veebitekst, 8. väljaanne, 1920])
* {{cite journal|last1=Stigler|first1=George J.|year=1947|title=Notes on the History of the Giffen Paradox|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-political-economy_1947-04_55_2/page/152|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Political Economy&lt;/span&gt;|volume=55|issue=2|pages=152–156|doi=10.1086/256487}}
* {{cite journal|last1=Masuda|first1=Etsusuke|last2=Newman|first2=Peter|year=1981|title=Gray and Giffen Goods|url=https://archive.org/details/sim_economic-journal_1981-12_91_364/page/1011|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;The Economic Journal&lt;/span&gt;|volume=91|issue=364|pages=1011–1014|doi=10.2307/2232507}}
* {{cite journal|last1=Dwyer|first1=Gerald P. Jr.|last2=Lindsey|first2=Cotton M.|year=1984|title=Robert Giffen and the Irish Potato|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Economic Review&lt;/span&gt;|volume=74|issue=1|pages=188–192}}
* {{cite journal|last1=Rosen|first1=Sherwin|year=1999|title=Potato Paradoxes|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Political Economy&lt;/span&gt;|volume=107|issue=S6|pages=S294–S313|doi=10.1086/250112}}
* {{cite journal|last1=Read|first1=Charles|year=2017|title=The Irish Famine and Unusual Market Behaviour in Cork|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Irish Economic and Social History&lt;/span&gt;|volume=44|issue=1|pages=3–18|doi=10.1177/0332489317705461}}
* {{cite journal|last1=Battalio|first1=Raymond C.|last2=Kagel|first2=John H.|last3=Kogut|first3=Carl A.|year=1991|title=Experimental Confirmation of the Existence of a Giffen Good|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Economic Review&lt;/span&gt;|volume=81|issue=4|pages=961–970|url=https://ideas.repec.org/a/aea/aecrev/v81y1991i4p961-70.html}}
* {{cite journal|last1=Bopp|first1=Anthony E.|year=1983|title=The Demand for Kerosene: A Modern Giffen Good|url=https://archive.org/details/sim_applied-economics_1983-08_15_4/page/459|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Applied Economics&lt;/span&gt;|volume=15|issue=4|pages=459–468|doi=10.1080/00036848300000017}}
* {{cite book|last1=Baruch|first1=Shmuel|last2=Kannai|first2=Yakar|year=2001|chapter=Inferior Goods, Giffen Goods, and Shochu|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Economics Essays: A Festschrift for Werner Hildenbrand&quot;&lt;/span&gt;|pages=9–17|doi=10.1007/978-3-662-04623-4_3}}

== Välislingid ==
* [https://www.econlib.org/library/Marshall/marP14.html Alfred Marshalli &quot;Principles of Economics&quot;, III raamatu VI peatükk] (inglise keeles; 8. väljaanne, 1920).

[[Kategooria:Mikroökonoomika]]</text>
      <sha1>ebs1zqsrro350bfuwrao8pp1g60kz5f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keelesurm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723331</id>
    <revision>
      <id>7265245</id>
      <parentid>7264709</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:26:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265245</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17257" sha1="6fqqqxkg4g16r98czlsrz7qpdpk1mox" xml:space="preserve">'''Keelesurm''' (inglise keeles ''language death'') on protsess, mille käigus keelekogukonnas vähenevad keele või [[murre|murde]] oskus ja kasutamine, kuni sellel ei ole enam [[emakeel]]seid kõnelejaid. Keelesurma võib esineda nii iseseisva keele kui ka mõne keelekuju puhul.{{sfn|Crystal|2000|lkd=1–26}}{{sfn|Wolfram|2002|lkd=764–765}}

Keelesurmast eristatakse [[väljasurnud keel|keele täielikku väljasuremist]], mille korral keelt ei oska enam keegi, ka mitte teise keelena. Keeleteadlased ei ole siiski ühel meelel, millal täpselt võib keelt surnuks lugeda. Keelesurma ei saa samastada ka üksikisiku esimese keele oskuse vähenemisega (inglise keeles ''language attrition''), sest see ei tähenda tingimata kogu kõnelejaskonna keelevahetust.{{sfn|Tsunoda|2005|lkd=36–48}}{{sfn|Schmid|2013|lkd=117–123}}

Uusajal on keelesurm sageli kaasnenud [[Assimileerumine|kultuurilise assimilatsiooni]] ja [[keelevahetus]]ega, eriti [[kolonialism]]i mõjul: ühe keele kõnelejad võtavad järk-järgult kasutusele teise, ühiskonnas suurema mõju või prestiižiga keele.{{sfn|Crystal|2000|lkd=68–90}}{{sfn|Wurm|1991}}

== Definitsioon ==

Keel võib olla hääbumas juba enne viimase emakeelse kõneleja surma. Kui seda valdavad peamiselt eakad inimesed, kes keelt enam omavahel peaaegu ei kasuta, ning lapsed seda esimese keelena ei omanda, on põlvkondadevaheline keele edasiandmine katkenud. Keele kasutus võib seejärel piirduda näiteks laulude, rituaalide või muude traditsiooniliste olukordadega.{{sfn|Crystal|2000|lkd=1–26}}

Kõige tavalisem keelesurmaprotsess algab kõnelejaskonna [[kakskeelsus|kakskeelseks]] muutumisega. Kui järgmistesse põlvkondadesse kuuluvad inimesed kasutavad üha sagedamini teist keelt ega anna oma varasemat emakeelt enam lastele edasi, võib selle keele igapäevane kasutus lõpuks katkeda. Keelevahetus võib toimuda nii vabatahtlikult kui ka välise surve mõjul.{{sfn|Dorian|1989|lkd=x–xi}}{{sfn|Wurm|1991}}

Keelesurmast tuleb eristada tavapärast [[keele muutumine|keelemuutust]], mille käigus üks keelekuju areneb teiseks, ilma et keele edasiandmine põlvkondade vahel katkeks. Näiteks kujunes [[vanainglise keel]]est [[keskinglise keel]] ja [[ladina keel]]est eri piirkondades [[romaani keeled|romaani keeled]]. Kuigi varasemaid keelekujusid võidakse nimetada surnud keelteks, ei tähenda see iseenesest keelesurma. Surnud keel võib säilida ka usutalitustes, teaduses või kirjanduses, kuigi sellel pole enam emakeelseid kõnelejaid.{{sfn|Crystal|2000|lkd=1–26}}{{sfn|Aitchison|2001}}

== Keelesurma vormid ==

Keelesurma kirjeldamiseks kasutatakse mitut liigitust. Protsessi kiiruse ja tekkepõhjuste järgi eristatakse muu hulgas järgmisi vorme:{{sfn|Campbell|Muntzel|1989|lkd=181–196}}{{sfn|Wolfram|2002|lkd=765–767}}

* Järkjärguline keelesurm – kõnelejaskond läheb mitme põlvkonna jooksul üle teisele, tavaliselt suurema prestiižiga keelele; vahepeal väheneb nii keele kasutus kui ka nooremate kõnelejate oskus.{{sfn|Wolfram|2002|lk=766}}
* Radikaalne keelesurm – tagakiusamise või muu tugeva surve tõttu loobuvad kõnelejad oma keele kasutamisest väga kiiresti, sageli enesekaitseks. Erinevalt järsust keelesurmast ei eelda see kõnelejate hukkumist.{{sfn|Campbell|Muntzel|1989|lkd=181–196}}{{sfn|Wolfram|2002|lk=765}}{{sfn|Brenzinger|Heine|Sommer|1991}}
* Järsk keelesurm – keel kaob ootamatult, sest selle kõnelejad hukkuvad sõja, loodusõnnetuse või muu katastroofi tõttu; sellele ei pruugi eelneda keelevahetust.{{sfn|Campbell|Muntzel|1989|lkd=181–196}}{{sfn|Wolfram|2002|lk=765}}

Keele taandumist saab liigitada ka kasutusvaldkondade järgi. Alt üles kulgeva keelesurma korral kaob keel esmalt argisuhtlusest, kuid säilib veel näiteks usutalitustes või kirjanduses. Ülevalt alla kulgeva keelesurma puhul taandub keel kõigepealt ametlikest ja teistest kõrgema staatusega kasutusvaldkondadest, püsides kauem igapäevases suhtluses. Need on kasutusvaldkondade muutumise kirjeldused, mitte samal alusel määratletud vormid kui eelnevas loendis.{{sfn|Wolfram|2002|lkd=766–767}}{{sfn|Tsunoda|2005|lkd=42–48}}

== Põhjused ==

Keelte hääbumist võivad soodustada majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, näiteks hariduse ja töövõimaluste koondumine suurema levikuga keele ümber. Kui väikesest või eraldatud kogukonnast kolitakse teise keelega linnadesse, võib sagenev kakskeelsus raskendada senise keele edasiandmist lastele. Sama mõju võivad avaldada muutused kogukonna hoiakutes oma keele suhtes.{{sfn|Wurm|1991}}

Keel võib kaduda ka siis, kui väike kõnelejaskond hukkub sõja, haiguse või loodusõnnetuse tõttu. Sunniviisilist keele hävitamist või sellest loobuma sundimist nimetatakse keeletapuks ehk lingvitsiidiks (inglise keeles ''linguicide''); seda mõistet kasutatakse muu hulgas keelelise ja kultuurilise identiteedi hävitamise käsitlemisel.{{sfn|Wurm|1991}}{{sfn|Zwisler|2021|lkd=43–47}}&lt;ref name=&quot;Kehayov&quot;&gt;Petar Kehayov (2020). &quot;Keelesurmast ja maailma keelelisest mitmekesisusest&quot;. Horisont, nr 6. [https://www.blog.keel.ut.ee/horisont/keelesurmast-ja-maailma-keelelisest-mitmekesisusest/ Artikli veebiversioon].&lt;/ref&gt;{{sfn|Erelt|2007|lk=135}}

== Keelesurma tagajärjed ==

Hääbuva keele struktuur võib muutuda nii kasutuse vähenemise kui ka mõjukama keele mõju tõttu. Täheldatud on näiteks häälikuliste vastanduste kadu, suuremat varieeruvust, [[sõnajärg|sõnajärje]] muutumist, [[morfoloogia|morfoloogiliste]] vormide ühtlustumist, keerukamate lausekonstruktsioonide taandumist ja [[sõnamoodustus]]e produktiivsuse vähenemist. Nancy Dorian kirjeldas Ida-Sutherlandi gaeli keeles muu hulgas mitmuse moodustamise lihtsustumist piiratud keeleoskusega kõnelejatel. Sellised muutused ei ilmne siiski kõigis hääbuvates keeltes ühtemoodi.{{sfn|Campbell|Muntzel|1989|lkd=181–196}}{{sfn|Dorian|1978|lkd=590–609}}

Keele hääbumisega võib kaasneda suulise pärimuse ning kogukonnas põlvest põlve edasi antud teadmiste kadumine. Keele sõnavaras ja väljendusviisides võivad kajastuda üksikasjalikud teadmised kohalikest taimedest ja loomadest ning traditsioonilistest elatusviisidest. Kirjalikud ülestähendused ei pruugi säilitada suulise pärimuse kõiki väljendusvahendeid.{{sfn|Harrison|2007|lkd=23–60}}

Põlisrahvaste kogukondades on keele säilimist ja taaselustamist seostatud kogukondliku identiteedi, kultuurilise järjepidevuse ning heaoluga. Need seosed võivad olla keerukad ja sõltuda ka teistest ühiskondlikest teguritest.{{sfn|Sivak|2019|koht=artikkel 3918}}

== Keele elujõulisuse hindamine ==

Keele elujõulisuse hindamisel vaadeldakse muu hulgas kõnelejate arvu ja vanuselist koosseisu, keele kasutusvaldkondi ning seda, kas lapsed keelt omandavad. Oluline on ka kogukonna ja institutsioonide suhtumine keelde. Nende tunnuste abil püütakse kirjeldada keele säilimise või taandumise ulatust.{{sfn|Crystal|2000|lkd=91–126}}{{sfn|Tsunoda|2005|lkd=9–15}}

Üks tuntud hindamisvahend on Joshua Fishmani 1991. aastal esitatud põlvkondadevahelise keeleülekande katkemise skaala GIDS (inglise keeles ''Graded Intergenerational Disruption Scale''). Keele elujõulisuse hindamise mudeleid on edasi arendatud ka hiljem; muu hulgas on etnolingvistilist elujõulisust uurinud [[Martin Ehala]].{{sfn|Fishman|1991|lkd=88–114}}{{sfn|Ehala|2010|lkd=363–378}}

[[UNESCO]] 2003. aasta keele elujõulisuse ja ohustatuse hindamise raamistik käsitleb üheksat tegurit: kuut keele elujõulisuse näitajat, sealhulgas põlvkondadevahelist keele edasiandmist, kõnelejate arvu ja keele kasutusvaldkondi; kaht keelepoliitikat ja kogukonna hoiakuid iseloomustavat näitajat ning üht keele dokumenteerituse ulatust ja kvaliteeti puudutavat näitajat. Ükski tegur ei anna üksi keele olukorrast piisavat ülevaadet.{{sfn|UNESCO|2003|lkd=7, 17}}

== Näide: lutsi keele hääbumine ==

[[Lutsi keel]] oli Kagu-[[Läti]]s [[Ludza]] ümbruses kõneldud lõunaeesti keelekuju, mille kõnelejad moodustasid [[keelesaar]]e. 19. sajandi lõpus kasutati seda veel mitmekümnes külas, kuid 20. sajandil läksid lutsi kogukonna liikmed järk-järgult üle peamiselt läti ja latgali keelele. Lutsi keele igapäevane kasutus taandus 1970.–1980. aastatel.{{sfn|Balodis|2021|lkd=211–214}}

Viimane lutsi keelt emakeelena kõnelnud inimene suri 1983. aastal, viimane vestlusoskusega kõneleja 2006. aastal ja viimane osalise keeleoskusega kõneleja 2014. aastal. Kuigi lutsi keele igapäevane kasutus on lõppenud, on osa selle kõnelejate järeltulijaid säilitanud üksikuid sõnu ja väljendeid ning mälestusi oma esivanemate keelest.&lt;ref name=&quot;ESTTYP&quot;&gt;Tartu Ülikool. &quot;Uuritavad keeled&quot; (ESTTYP). [https://sisu.ut.ee/esttyp/et/about-the-project-languages/ Veebileht].&lt;/ref&gt;{{sfn|Balodis|2021|lkd=224–228}}

== Keele säilitamine ja taaselustamine ==

Keele taaselustamine tähendab tegevust, millega püütakse keele hääbumist aeglustada või taastada selle kasutamist kogukonnas. Selleks võidakse toetada keeleõpet, keele kasutamist perekonnas ja avalikus elus ning keele kõnelejate koostööd; eri keelte taaselustamisel on saavutatud erinevaid tulemusi.{{sfn|Pine|Turin|2017}}{{sfn|Grenoble|Whaley|2006}}

Eriti ulatuslik näide on [[heebrea keel]], mis hakkas pärast pikaajalist argikasutusest puudumist taas toimima suure kõnelejaskonna igapäevase ja esimese keelena. [[Korni keel]]e taaselustamise tulemusena on tekkinud ka peresid, kus lapsed omandavad seda esimese keelena, kuid kõnelejaskond on väike.{{sfn|Grenoble|Whaley|2006}}{{sfn|Renkó-Michelsén|2013|lkd=179–197}}

Ka [[liivi keel]]e kasutamist ja edasiandmist püütakse säilitada ning tugevdada. Selleks korraldatakse muu hulgas laste ja noorte keelelaagreid ja arendatakse veebipõhiseid keeleressursse.&lt;ref name=&quot;LivonianProsody&quot;&gt;Southernmost Finnic Prosody Project. &quot;Languages&quot;. [https://lutsimaa.lv/prosody/languages/ Veebileht].&lt;/ref&gt; [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] liivi instituudi juhataja [[Valts Ernštreits|Valts Ernštreitsi]] sõnul ei ole liivi keele edasiandmine täielikult katkenud; 2025. aastal hindas ta vabalt liivi keelt kõnelevate inimeste arvu suuremaks kui 20.&lt;ref name=&quot;LivonianERR&quot;&gt;Airika Harrik (29. august 2025). &quot;Liivi keeleteadlane: liivi keele püsimajäämine on ajaloo ime&quot;. ERR Novaator. [https://novaator.err.ee/1609783134/liivi-keeleteadlane-liivi-keele-pusimajaamine-on-ajaloo-ime Veebiartikkel].&lt;/ref&gt;

Keeleteadlane Akira Yamamoto on nimetanud üheksa tegurit, mis võivad toetada [[ohustatud keel]]te püsimist:{{sfn|Crystal|2000|lk=130}}
# keelelist mitmekesisust soosiv valdav kultuur;
# ohustatud keele kogukonna tugev etniline identiteet;
# ohustatud keelt ja kultuuri tutvustavate haridusprogrammide toetamine;
# kakskeelsete ja kahekultuuriliste kooliprogrammide loomine;
# emakeelsete kõnelejate koolitamine õpetajateks;
# kogu kõnelejaskonna kaasamine keele säilitamisse;
# hõlpsasti kasutatavate keeleõppematerjalide koostamine;
# nii traditsioonilist kui ka uut sisu hõlmava kirjanduse arendamine;
# keele kasutamine uutes olukordades ning selle seniste ja uute kasutusvaldkondade tugevdamine.{{sfn|Crystal|2000|lk=130}}

== Vaata ka ==

* [[Keelekontakt]]
* [[Keelepoliitika]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book|last=Aitchison|year=2001|first=Jean|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Language Change: Progress or Decay?&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Cambridge University Press|edition=3|isbn=9780521795357}}
* {{cite journal|last=Balodis|year=2021|first=Uldis|title=Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri&lt;/span&gt;|volume=12|issue=2|pages=211–249|doi=10.12697/jeful.2021.12.2.09|url=https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.2.09}}
* {{cite journal|last1=Brenzinger|first1=Matthias|last2=Heine|first2=Bernd|last3=Sommer|first3=Gabriele|year=1991|title=Language Death in Africa|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Diogenes&lt;/span&gt;|volume=39|issue=153|pages=19–44|doi=10.1177/039219219103915303}}
* {{cite book|last1=Campbell|first1=Lyle|last2=Muntzel|first2=Martha C.|year=1989|chapter=The Structural Consequences of Language Death|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Investigating Obsolescence: Studies in Language Contraction and Death&quot;&lt;/span&gt;|editor-last=Dorian|editor-first=Nancy C.|publisher=Cambridge University Press|pages=181–196|doi=10.1017/CBO9780511620997.016}}
* {{cite book|last=Crystal|year=2000|first=David|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Language Death&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Cambridge University Press|doi=10.1017/CBO9781139106856}}
* {{cite journal|last=Dorian|year=1978|first=Nancy C.|title=The Fate of Morphological Complexity in Language Death: Evidence from East Sutherland Gaelic|url=https://archive.org/details/sim_language_1978-09_54_3/page/590|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Language&lt;/span&gt;|volume=54|issue=3|pages=590–609|doi=10.2307/412788}}
* {{cite book|last=Dorian|first=Nancy C.|year=1989|chapter=Preface|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Investigating Obsolescence: Studies in Language Contraction and Death&quot;&lt;/span&gt;|editor-last=Dorian|editor-first=Nancy C.|publisher=Cambridge University Press|pages=x–xi|doi=10.1017/CBO9780511620997.001}}
* {{cite journal|last=Ehala|year=2010|first=Martin|title=Refining the Notion of Ethnolinguistic Vitality|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Multilingualism&lt;/span&gt;|volume=7|issue=4|pages=363–378|doi=10.1080/14790711003637094}}
* {{cite book|last=Erelt|year=2007|first=Tiiu|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Terminiõpetus&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|url=https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/483/terminiopetus_erelt_2007.pdf}}
* {{cite book|last=Fishman|year=1991|first=Joshua A.|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Multilingual Matters|isbn=1853591211}}
* {{cite book|last1=Grenoble|first1=Lenore A.|last2=Whaley|first2=Lindsay J.|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Saving Languages: An Introduction to Language Revitalization&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Cambridge University Press|doi=10.1017/CBO9780511615931}}
* {{cite book|last=Harrison|year=2007|first=K. David|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;When Languages Die: The Extinction of the World's Languages and the Erosion of Human Knowledge&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Oxford University Press|doi=10.1093/acprof:oso/9780195181920.001.0001}}
* {{cite encyclopedia|last1=Pine|first1=Aidan|last2=Turin|first2=Mark|year=2017|title=Language Revitalization|encyclopedia=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Oxford Research Encyclopedia of Linguistics&lt;/span&gt;|publisher=Oxford University Press|doi=10.1093/acrefore/9780199384655.013.8}}
* {{cite journal|last=Renkó-Michelsén|year=2013|first=Zsuzsanna|title=Language death and revival: Cornish as a minority language in UK|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri&lt;/span&gt;|volume=4|issue=2|pages=179–197|doi=10.12697/jeful.2013.4.2.10}}
* {{cite journal|last=Schmid|year=2013|first=Monika S.|title=First language attrition|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;WIREs Cognitive Science&lt;/span&gt;|volume=4|issue=2|pages=117–123|doi=10.1002/wcs.1218}}
* {{cite journal|last=Sivak|year=2019|first=Leda|title=&quot;Language Breathes Life&quot;—Barngarla Community Perspectives on the Wellbeing Impacts of Reclaiming a Dormant Australian Aboriginal Language|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Environmental Research and Public Health&lt;/span&gt;|volume=16|issue=20|doi=10.3390/ijerph16203918|at=artikkel 3918}}
* {{cite book|last=Tsunoda|year=2005|first=Tasaku|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Language Endangerment and Language Revitalization&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Mouton de Gruyter|doi=10.1515/9783110896589}}
* {{cite report|last=UNESCO|year=2003|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Language Vitality and Endangerment&quot;&lt;/span&gt;|publisher=UNESCO|url=https://ich.unesco.org/doc/src/00120-EN.pdf}}
* {{cite book|last=Wolfram|first=Walt|year=2002|chapter=Language Death and Dying|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Handbook of Language Variation and Change&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Blackwell|pages=764–787|url=https://www.blackwellpublishing.com/content/BPL_Images/Content_store/WWW_Content/9780631218036/32Chap29.pdf}}
* {{cite journal|last=Wurm|year=1991|first=Stephen A.|title=Language Death and Disappearance: Causes and Circumstances|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Diogenes&lt;/span&gt;|volume=39|issue=153|pages=1–18|doi=10.1177/039219219103915302}}
* {{cite journal|last=Zwisler|year=2021|first=Joshua James|title=Linguistic genocide or linguicide? A discussion of terminology in forced language loss|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Apples: Journal of Applied Language Studies&lt;/span&gt;|volume=15|issue=2|pages=43–47|doi=10.47862/apples.103419}}

== Välislingid ==

* [https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2013.4.2.10 Zsuzsanna Renkó-Michelséni artikkel korni keele hääbumisest ja taaselustamisest] (inglise keeles).

[[Kategooria:Sotsiolingvistika]]
[[Kategooria:Keelepoliitika]]</text>
      <sha1>6fqqqxkg4g16r98czlsrz7qpdpk1mox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Othhtha Eklesia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723346</id>
    <revision>
      <id>7265225</id>
      <parentid>7264586</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Oththa Eklesia]] pealkirja [[Othhtha Eklesia]] alla</comment>
      <origin>7264586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2474" sha1="ifevz9u5rciso2ogksd70sfy2q64nh7" xml:space="preserve">[[File:DörtkiliseSW.jpg|thumb|Vaade kloostrikirikule kagust]]
[[File:Dörtkilise-in2.jpg|thumb|Sisevaade lääne suunas, empoor]]
'''Oththa Eklesia''' (gruusia ოთხთა ეკლესია 'nelja kirik') ehk '''Dörtkilise''' (türgi keeles 'neli kirikut') on [[10. sajand]]ist pärinev kunagine [[Gruusia Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu]] kloostrikirik, mis ehitusajal asus keskaegses Gruusia [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]]. Tänapäeval asub see hästi säilinud ehitis Kirde-[[Türgi]]s [[Kaçkari mäed|Kaçkari mägedest]] lõuna pool asuvas eraldatud mägipiirkonnas. Lisaks kloostrikirikule on kunagise kloostri (koha türgikeelne nimetus on ka ''Tekkale Manastiri'' 'Tekkale klooster') ehitiste kompleksis veel mõne väiksema kabeli ja mõnede kõrvalhoonete varemed.

Kirik asub 1350 meetri kõrgusel mäeharjal, [[Must meri|Musta mere]] rannikuga paralleelselt kulgeva mäestiku kõrgeima mäe [[Kaçkar Dağı]] (üle 3900 m) lõunapoolses metsases ja veerikkas jalamivööndis. Kiriku juurde pääseb [[Çoruh]]i orus kulgevalt [[İspir]]i ja [[Yusufeli]]t ühendavalt teelt Dörtkilise asulas jõe kaldal seitse kilomeetrit Yusufelist edelas, liikudes läbi kõrvaloru seitse kilomeetrit sügavamale mägedesse. Kirik asub puude varjus otse raja kohal.

Hoone on kolmelööviline [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] pikkusega 28,5 ja laiusega 18,6 meetrit. Silindervõlviga 22 meetri kõrgust pealöövi toetavad [[vööndkaar]]ed ja neli [[kimppiilar]]eid meenutavate [[ristpiilar]]ite paari. Suured viiluaknad on 2,16 m kõrged ja 1,08 m laiad.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Plan of eastern wall of Otkhta.svg|Kiriku idaseina joonis
Otkhta church.jpg|Idasein
DörtkiliseS.jpg|Lõunapoolne valgmikukorrus originaalkatusega
Dörtkilise-in1.jpg|Põhjapoolne arkaad altariruumieelse laiema kaarega
Dörtkilise-medaillon.jpg|Fresko pühast Ninost hoidmas kirikut käes
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kureansiklopedi.com/en/detay/four-churches-resisting-time-in-ardanuc-tekkale-fo Four Churches Resisting Time in Ardanuç: Tekkale (Four Churches) Monastery.]
* [https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/artvin/gezilecekyer/tekkale-manastiri Tekkale Manastırı - Artvin (türgi keeles)]
* [https://www.atinati.com/news/6438214589f23d00386acd18 Mariam Didebulidze. MURALS OF OTKHTA EKLESIA CHURCH. - ATINATI]

{{koord}}
[[Kategooria:Gruusia kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Türgi muistised]]</text>
      <sha1>ifevz9u5rciso2ogksd70sfy2q64nh7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265227</id>
      <parentid>7265225</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:11:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265227</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2475" sha1="tpjrge5axvf6x04nbfjk6n4ov1tpeic" xml:space="preserve">[[File:DörtkiliseSW.jpg|thumb|Vaade kloostrikirikule kagust]]
[[File:Dörtkilise-in2.jpg|thumb|Sisevaade lääne suunas, empoor]]
'''Othhtha Eklesia''' (gruusia ოთხთა ეკლესია 'nelja kirik') ehk '''Dörtkilise''' (türgi keeles 'neli kirikut') on [[10. sajand]]ist pärinev kunagine [[Gruusia Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu]] kloostrikirik, mis ehitusajal asus keskaegses Gruusia [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]]. Tänapäeval asub see hästi säilinud ehitis Kirde-[[Türgi]]s [[Kaçkari mäed|Kaçkari mägedest]] lõuna pool asuvas eraldatud mägipiirkonnas. Lisaks kloostrikirikule on kunagise kloostri (koha türgikeelne nimetus on ka ''Tekkale Manastiri'' 'Tekkale klooster') ehitiste kompleksis veel mõne väiksema kabeli ja mõnede kõrvalhoonete varemed.

Kirik asub 1350 meetri kõrgusel mäeharjal, [[Must meri|Musta mere]] rannikuga paralleelselt kulgeva mäestiku kõrgeima mäe [[Kaçkar Dağı]] (üle 3900 m) lõunapoolses metsases ja veerikkas jalamivööndis. Kiriku juurde pääseb [[Çoruh]]i orus kulgevalt [[İspir]]i ja [[Yusufeli]]t ühendavalt teelt Dörtkilise asulas jõe kaldal seitse kilomeetrit Yusufelist edelas, liikudes läbi kõrvaloru seitse kilomeetrit sügavamale mägedesse. Kirik asub puude varjus otse raja kohal.

Hoone on kolmelööviline [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]] pikkusega 28,5 ja laiusega 18,6 meetrit. Silindervõlviga 22 meetri kõrgust pealöövi toetavad [[vööndkaar]]ed ja neli [[kimppiilar]]eid meenutavate [[ristpiilar]]ite paari. Suured viiluaknad on 2,16 m kõrged ja 1,08 m laiad.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Plan of eastern wall of Otkhta.svg|Kiriku idaseina joonis
Otkhta church.jpg|Idasein
DörtkiliseS.jpg|Lõunapoolne valgmikukorrus originaalkatusega
Dörtkilise-in1.jpg|Põhjapoolne arkaad altariruumieelse laiema kaarega
Dörtkilise-medaillon.jpg|Fresko pühast Ninost hoidmas kirikut käes
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kureansiklopedi.com/en/detay/four-churches-resisting-time-in-ardanuc-tekkale-fo Four Churches Resisting Time in Ardanuç: Tekkale (Four Churches) Monastery.]
* [https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/artvin/gezilecekyer/tekkale-manastiri Tekkale Manastırı - Artvin (türgi keeles)]
* [https://www.atinati.com/news/6438214589f23d00386acd18 Mariam Didebulidze. MURALS OF OTKHTA EKLESIA CHURCH. - ATINATI]

{{koord}}
[[Kategooria:Gruusia kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Türgi muistised]]</text>
      <sha1>tpjrge5axvf6x04nbfjk6n4ov1tpeic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dörtkilise</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723347</id>
    <redirect title="Othhtha Eklesia" />
    <revision>
      <id>7265231</id>
      <parentid>7264263</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:14:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Oththa Eklesia]] to [[Othhtha Eklesia]]</comment>
      <origin>7265231</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="mtf08a268q1psl53g8h6reu9w2ejbnd" xml:space="preserve">#suuna [[Othhtha Eklesia]]</text>
      <sha1>mtf08a268q1psl53g8h6reu9w2ejbnd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Loovus ja vaimne tervis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723364</id>
    <revision>
      <id>7265432</id>
      <parentid>7264468</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:33:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265432</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1021" sha1="t80wanycxbbd9cbwsxkcbqurbmv8u6y" xml:space="preserve">Arusaamatu pealkiri. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 2. november 2026, kell 16:02 (EET)

Artikli teemaks on loovuse ja vaimse tevise suhe (kuidas need on omavahel seotud, kuidas nad üksteist mõjutavad ja muu selline). Võid ingliskeelset artiklit ka vaadata, kui arusaamatuks jäi. Ei osanud paremat pealkirja panna. Minumeelest on praegune üldine pealkiri sobilik, sest detailsem pealkiri ei pruugiks kokku minna sisuga, aga see on muidugi minu arvamus. Keegi ei keela paremat pealkirja välja mõelda.  [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 2. november 2026, kell 16:35 (EET)

:Kui artikkel piirdub ühe lõiguga, siis sobib see sama hästi artikli [[Loovus]] täienduseks. Eraldi artiklil on mõtet ikka ainult sel juhul, kui siin on väga ulatuslik kajastus, mis üldisemasse artiklisse enam ära ei mahu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2026, kell 11:33 (EET)</text>
      <sha1>t80wanycxbbd9cbwsxkcbqurbmv8u6y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antitees</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723366</id>
    <revision>
      <id>7265141</id>
      <parentid>7264589</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14727" sha1="rdbgqaj23o5em6u7yb7hy0v8he8fhr6" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib retoorika ja kirjandusteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Antitees (filosoofia)]]}}
[[Fail:Artemisia at the Battle of Salamis.jpg|pisi|paremal|220px|Artemisia I Salamise merelahingus. Detail Wilhelm von Kaulbachi 1868. aasta maalist. [[Herodotos]]e järgi olevat [[Xerxes I]] lausunud: &quot;Minu mehed on muutunud naisteks ja minu naised meesteks.&quot;{{sfn|Herodotos|1925|koht=VIII, 88}}]]

'''Antitees''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] ''antíthesis'' (&quot;vastandamine&quot;, &quot;vastuseadmine&quot;)), ka '''vastuseade''', on [[retoorika]]s ja [[kirjandusteadus]]es kasutatav [[lausekujund]], mille puhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu, mõisteid või mõtteid. Vastandus võib avalduda vahetult vastandtähendusega sõnades või tuleneda lauseosade sisust; sageli toetab seda paralleelne lauseehitus, mis muudab vastanduse selgemaks ja mõjusamaks.&lt;ref name=&quot;eki&quot;&gt;{{netiviide|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/antitees/1/est|pealkiri=Antitees|väljaanne=Sõnaveeb|väljaandja=Eesti Keele Instituut|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lkd=48–49}}

Antiteesi kasutatakse kirjanduses ja kõnekunstis vastandlike seisukohtade esiletoomiseks, mõtte rõhutamiseks ning teksti rütmi ja mõju kujundamiseks. Võte võib piirduda ühe lausega, kuid järjestikused vastandused võivad läbida ka pikemat tekstilõiku. Klassikalises retoorikas eristatakse sõnastuses ja mõttesisus avalduvat antiteesi; [[filosoofia]]s tähistab sama termin teesile vastandatavat või sellega vastuolus olevat väidet.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}&lt;ref name=&quot;eki&quot; /&gt;

== Antitees retoorikas ==

Antiikses retoorikakäsiraamatus &quot;Rhetorica ad Herennium&quot; käsitletakse antiteesi nii sõna- kui ka mõttekujundina. Esimesel juhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu või lauseosi, teisel juhul aga esitatakse kõrvuti sisult vastandlikud mõtted, mille sõnastus ei pruugi vastanduda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}

Sõnastusel põhineva antiteesi näitena esitab käsiraamat etteheite inimesele, kes on vaenlaste vastu leebe, sõprade vastu aga halastamatu. Vastanduvad nii vaenlased ja sõbrad kui ka leebus ja halastamatus.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Mõttel põhineva antiteesi näiteks toob sama teos vastanduse teise inimese õnnetusele kaasa tundva ja riigi hävingu üle rõõmustava inimese vahel. Vastandus seisneb siin eeskätt hoiakutes, mitte üksikute sõnade tähenduses. Sõnastuslik ja sisuline vastandus võivad ühes väljendis ka põimuda, mistõttu üks ei välista teist.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}

[[Aristoteles]] käsitles antiteesi &quot;Retoorika&quot; kolmanda raamatu üheksandas peatükis. Näiteks kõrvutas ta kodumaale jäänuid ja sõjakäigule läinuid: esimestele säilis senine maa, teistele võideti juurde uut. Aristotelese käsitluses aitab vastandite paralleelne esitamine mõtet hõlpsamini mõista.{{sfn|Aristoteles|1924|koht=III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a)}}

=== Vormid ja kasutamine ===

Antitees võib järgida malli &quot;mitte X, vaid Y&quot; või kõrvutada kaht vastandlikku väidet. Vastandatud lauseosad võivad olla sarnase ülesehitusega või moodustada kiasmi, mille puhul korduvad osad pööratud järjestuses. Paralleelne lauseehitus muudab vastanduse rütmilisemaks ja aitab eri pooli omavahel võrrelda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Antitees ei piirdu alati üksikute lausete või värssidega, vaid võib kujundada ka terve kirjandusteose või luulekogu ülesehitust. Näiteks [[William Blake]]’i luulekogu &quot;Songs of Innocence and of Experience&quot; (1794) põhineb süütuse ja kogemuse vastandamisel: mitmes kummagi tsükli luuletuses käsitletakse sama teemat eri vaatenurgast ning mõlemas tsüklis leidub luuletus pealkirjaga &quot;The Chimney Sweeper&quot;.{{sfn|Gleckner|1961|lk=373}}

Antiteesi ei saa samastada [[oksüümoron]]iga. Antiteesi puhul kõrvutatakse vastandlikke mõtteid või lauseosi, mis jäävad selgelt eristatavaks, oksüümoron aga ühendab näiliselt vastuolulised sõnad üheks väljendiks, näiteks &quot;väike hiiglane&quot;. Kui antiteesi rõhutab sageli paralleelne lauseehitus, siis oksüümoroni puhul moodustavad vastanduvad sõnad tavaliselt ühe süntaktilise terviku; samas võivad mõlemad võtted esineda ka ühes tekstis.{{sfn|Lastekirjanduse sõnastik|2006|lk=138}}&lt;ref name=&quot;oqlf&quot;&gt;Office québécois de la langue française. [https://bdl.oqlf.gouv.qc.ca/bdl/gabarit_bdl.asp?id=3241 &quot;L’antithèse&quot;]. Banque de dépannage linguistique; [https://vitrinelinguistique.oqlf.gouv.qc.ca/fiche-gdt/fiche/8366925/oxymore &quot;Oxymore&quot;]. Grand dictionnaire terminologique. Vaadatud 2.11.2026.&lt;/ref&gt;

=== Progressio ===

''Progressio'' on retoorikas mõtte arendamine järjestikuste võrdluste kaudu. Inglise retoorik Thomas Wilson kirjeldas 1560. aastal ilmunud käsiraamatus &quot;The Arte of Rhetorique&quot; selle ühe vormina teineteisele vastavaid vastandlikke lauseid, võrreldes halva ja hea poisi käitumist: üks magab, teine on ärkvel; üks mängib, teine õpib; üks viibib alatasa kodust eemal, teine kodus. Nii tuuakse poiste erinevused esile mitmest küljest ning iga uus võrdlus süvendab vastandust.{{sfn|Wilson|1909|koht=III raamat, &quot;Progression&quot;}}{{sfn|Lanham|1991|lk=119}}

Retoorikateadlane Richard A. Lanham osutab, et termini ajalooline tähendus ei piirdu korduvate antiteesidega: ''progressio'' võib laiemalt tähendada väite järkjärgulist arendamist võrdluste jadana, kusjuures Wilsoni käsitlus on üks eripärane tõlgendus.{{sfn|Lanham|1991|lkd=26–28, 119}} Sarnast vastanduste jada leidub [[Charles Dickens]]i romaani &quot;A Tale of Two Cities&quot; (1859) alguses, kus kõrvutatakse parim ja halvim aeg, tarkus ja rumalus ning valgus ja pimedus.{{sfn|Dickens|1859|koht=I raamat, 1. peatükk}}

== Näited ==

Antiteesi kasutatakse kirjanduses, rahvaluules ja avalikes kõnedes. Järgmistes näidetes avaldub vastandus nii sõnavalikus, mõttesisus kui ka lauseosade ülesehituses.

* &quot;Eksimine on inimlik, andestamine jumalik.&quot; Inglise luuletaja [[Alexander Pope]]’i teose &quot;An Essay on Criticism&quot; (1711) värsi tõlge. Vastanduvad inimese ekslikkus ja jumalikuks peetud andestamine.{{sfn|Pope|1711|koht=II osa, värss 525}}
* &quot;Ärge küsige, mida teie riik saab teie heaks teha, vaid mida teie saate oma riigi heaks teha.&quot; [[John F. Kennedy]] ametisseastumiskõne (1961) tuntud lause tõlge. Antitees on ühendatud kiasmiga: riigi ja kodaniku kohad lausepooltes vahetuvad.&lt;ref name=&quot;kennedy&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.archives.gov/milestone-documents/president-john-f-kennedys-inaugural-address|pealkiri=President John F. Kennedy's Inaugural Address (1961)|väljaandja=USA Rahvusarhiiv|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Üks väike samm inimesele, üks hiiglaslik hüpe inimkonnale.&quot; [[Neil Armstrong]]i sõnade tõlge esimeselt Kuu pinnal tehtud sammult (1969). Vastandatakse sammu väiksus üksikisiku ja selle tähtsus inimkonna seisukohalt.&lt;ref name=&quot;armstrong&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-apollo-11s-one-small-step-one-giant-leap/|pealkiri=55 Years Ago: Apollo 11’s One Small Step, One Giant Leap|väljaandja=NASA|aeg=16.7.2024|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Küla kiidab – mõis laidab, mõis kiidab – küla laidab.&quot; Eesti vanasõnas vahelduvad kiitmine ja laitmine ning vastanduvate osapoolte kohad, nii et kumbki lausepool peegeldab teist. [[Eduard Laugaste]] esitab selle antiteesi näitena.{{sfn|Laugaste|1965|lk=152}}
* &quot;Kõrgel sääl asuvad suremata jumalad. / Madalal sumavad surelikud rumalad.&quot; [[Gustav Suits]]u luuletuse &quot;Jumalad ja rumalad&quot; (kogus &quot;Tuulemaa&quot;, 1913) algus. Vastandatud on kõrge ja madal, surematus ja surelikkus ning jumalad ja inimesed; paralleelset lauseehitust toetab algriim.{{sfn|Suits|1913|lk=37}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lk=49}}
* &quot;Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad...&quot; [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; I köite 39. peatükist (1926). Vastanduvad vanade ja noorte rõõm ning kurbus, kusjuures lause teine pool pöörab esimeses esitatud suhte ümber. Bernhard Sööt on toonud katkendi antiteesi näitena.{{sfn|Tammsaare|1926|koht=I köide, 39. peatükk}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}

== Antitees filosoofias ==

{{Vaata ka|Dialektika}}

Filosoofias nimetatakse antiteesiks teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

* {{cite book|last=Aristoteles|year=1924|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Retoorika&quot;&lt;/span&gt;|trans-title=Rhetoric|translator=W. Rhys Roberts|editor=W. D. Ross|work=The Works of Aristotle Translated into English|volume=XI|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://classics.mit.edu/Aristotle/rhetoric.3.iii.html}} III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a).
* {{cite book|last=Dickens|first=Charles|year=1859|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Tale of Two Cities&quot;&lt;/span&gt;|url=https://www.gutenberg.org/ebooks/98}} I raamat, 1. peatükk.
* {{cite journal|last=Gleckner|first=Robert F.|year=1961|title=William Blake and the Human Abstract|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;PMLA&lt;/span&gt;|volume=76|issue=4, 1. osa|pages=373–379|doi=10.2307/460620}}
* {{cite book|last=Herodotos|year=1925|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Persian Wars&quot;&lt;/span&gt;|volume=IV|translator=A. D. Godley|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|url=https://en.wikisource.org/wiki/Herodotus_The_Persian_Wars_(Godley)/Book_VIII}} Kasutatud VIII raamat, 88. peatükk.
* {{cite web|last1=Horn|first1=Laurence R.|last2=Wansing|first2=Heinrich|year=2025|title=Negation|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|editor1-first=Edward N.|editor1-last=Zalta|editor2-first=Uri|editor2-last=Nodelman|publisher=Metaphysics Research Lab, Stanford University|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2025/entries/negation/}} Kasutatud alajaotis 2.1.
* {{cite book|last=Lanham|first=Richard A.|year=1991|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Handlist of Rhetorical Terms&quot;&lt;/span&gt;|edition=2|publisher=University of California Press|location=Berkeley|url=https://www.ucpress.edu/books/a-handlist-of-rhetorical-terms/paper}} Kasutatud lk 26–28 ja 119.
* {{cite book|last=Laugaste|first=Eduard|year=1965|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Tartu Riiklik Ülikool|location=Tartu|url=https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/laugaste/Laugaste1965.pdf}} Kasutatud lk 152.
* {{cite book|last1=Krusten|first1=Reet|last2=Kumberg|first2=Krista|last3=Müürsepp|first3=Mare|last4=Niitra|first4=Mari|last5=Ojala|first5=Hille|last6=Palm|first6=Jaanika|last7=Reidolv|first7=Malle|last8=Tarrend|first8=Ave|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Lastekirjanduse sõnastik&quot;&lt;/span&gt;|editor1-first=Jaanika|editor1-last=Palm|editor2-first=Ülle|editor2-last=Väljataga|publisher=Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus|location=Tallinn|isbn=978-9985-9198-1-1|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120680|ref={{sfnref|Lastekirjanduse sõnastik|2006}}}} Kasutatud lk 138.
* {{cite web|last=Maybee|first=Julie E.|year=2020|title=Hegel's Dialectics|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|url=https://plato.stanford.edu/entries/hegel-dialectics/}}
* {{cite book|last1=Merilai|first1=Arne|last2=Saro|first2=Anneli|last3=Annus|first3=Epp|year=2007|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Poeetika: gümnaasiumiõpik&quot;&lt;/span&gt;|edition=2., täiendatud|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|location=Tartu|isbn=978-9949-11-549-5|url=https://kodu.ut.ee/~amerilai/Luule%20poeetika.pdf}} Kasutatud lk 48–49.
* {{cite journal|last=Mueller|first=Gustav E.|year=1958|title=The Hegel Legend of 'Thesis-Antithesis-Synthesis'|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of the History of Ideas&lt;/span&gt;|volume=19|issue=3|pages=411–414|doi=10.2307/2708045}}
* {{cite book|last=Pope|first=Alexander|year=1711|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;An Essay on Criticism&quot;&lt;/span&gt;|url=https://en.wikisource.org/wiki/An_Essay_on_Criticism}} II osa, värss 525.
* {{cite book|year=1954|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Rhetorica ad Herennium&quot;&lt;/span&gt;|translator=Harry Caplan|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|volume=403|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Rhetorica_ad_Herennium/4B%2A.html|ref={{sfnref|Rhetorica ad Herennium|1954}}}} IV raamat, 15.21 (lk 283) ja 45.58 (lk 377).
* {{cite book|last=Suits|first=Gustav|year=1913|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tuulemaa: luuletused 1905–1912&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti|location=Helsingi|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?action=booktext%26book_id=162&amp;hide_template=1&amp;html=1&amp;item_id=162&amp;table=Books}} &quot;Jumalad ja rumalad&quot;, lk 37.
* {{cite book|last=Sööt|first=Bernhard|year=1935|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Stilistika ja poeetika koolidele&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b09bd275-4781-42b3-80fb-65c8703bed8f/download}} Kasutatud lk 22–23.
* {{cite book|last=Tammsaare|first=A. H.|year=1926|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tõde ja õigus&quot;&lt;/span&gt;|volume=I|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIX}} 39. peatükk. Viidatud veebitekst põhineb hilisemal väljaandel.
* {{cite book|last=Wilson|first=Thomas|year=1909|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Arte of Rhetorique&quot;&lt;/span&gt;|editor=G. H. Mair|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://www.luminarium.org/renascence-editions/arte/arte4.htm}} III raamat, alajaotis &quot;Progression&quot;; teose 1560. aasta redaktsiooni väljaanne. Lehekülg 401 on antud Lanhami (1991, lk 119) osutusel.

[[Kategooria:Retoorika]]</text>
      <sha1>rdbgqaj23o5em6u7yb7hy0v8he8fhr6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265150</id>
      <parentid>7265141</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:53:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Antitees filosoofias */ eraldi artiklisse</comment>
      <origin>7265150</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13763" sha1="iqee6err5r21w03amim8cj0npt4vbf1" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib retoorika ja kirjandusteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Antitees (filosoofia)]]}}
[[Fail:Artemisia at the Battle of Salamis.jpg|pisi|paremal|220px|Artemisia I Salamise merelahingus. Detail Wilhelm von Kaulbachi 1868. aasta maalist. [[Herodotos]]e järgi olevat [[Xerxes I]] lausunud: &quot;Minu mehed on muutunud naisteks ja minu naised meesteks.&quot;{{sfn|Herodotos|1925|koht=VIII, 88}}]]

'''Antitees''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] ''antíthesis'' (&quot;vastandamine&quot;, &quot;vastuseadmine&quot;)), ka '''vastuseade''', on [[retoorika]]s ja [[kirjandusteadus]]es kasutatav [[lausekujund]], mille puhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu, mõisteid või mõtteid. Vastandus võib avalduda vahetult vastandtähendusega sõnades või tuleneda lauseosade sisust; sageli toetab seda paralleelne lauseehitus, mis muudab vastanduse selgemaks ja mõjusamaks.&lt;ref name=&quot;eki&quot;&gt;{{netiviide|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/antitees/1/est|pealkiri=Antitees|väljaanne=Sõnaveeb|väljaandja=Eesti Keele Instituut|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lkd=48–49}}

Antiteesi kasutatakse kirjanduses ja kõnekunstis vastandlike seisukohtade esiletoomiseks, mõtte rõhutamiseks ning teksti rütmi ja mõju kujundamiseks. Võte võib piirduda ühe lausega, kuid järjestikused vastandused võivad läbida ka pikemat tekstilõiku. Klassikalises retoorikas eristatakse sõnastuses ja mõttesisus avalduvat antiteesi; [[filosoofia]]s tähistab sama termin teesile vastandatavat või sellega vastuolus olevat väidet.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}&lt;ref name=&quot;eki&quot; /&gt;

== Antitees retoorikas ==

Antiikses retoorikakäsiraamatus &quot;Rhetorica ad Herennium&quot; käsitletakse antiteesi nii sõna- kui ka mõttekujundina. Esimesel juhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu või lauseosi, teisel juhul aga esitatakse kõrvuti sisult vastandlikud mõtted, mille sõnastus ei pruugi vastanduda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}

Sõnastusel põhineva antiteesi näitena esitab käsiraamat etteheite inimesele, kes on vaenlaste vastu leebe, sõprade vastu aga halastamatu. Vastanduvad nii vaenlased ja sõbrad kui ka leebus ja halastamatus.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Mõttel põhineva antiteesi näiteks toob sama teos vastanduse teise inimese õnnetusele kaasa tundva ja riigi hävingu üle rõõmustava inimese vahel. Vastandus seisneb siin eeskätt hoiakutes, mitte üksikute sõnade tähenduses. Sõnastuslik ja sisuline vastandus võivad ühes väljendis ka põimuda, mistõttu üks ei välista teist.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}

[[Aristoteles]] käsitles antiteesi &quot;Retoorika&quot; kolmanda raamatu üheksandas peatükis. Näiteks kõrvutas ta kodumaale jäänuid ja sõjakäigule läinuid: esimestele säilis senine maa, teistele võideti juurde uut. Aristotelese käsitluses aitab vastandite paralleelne esitamine mõtet hõlpsamini mõista.{{sfn|Aristoteles|1924|koht=III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a)}}

=== Vormid ja kasutamine ===

Antitees võib järgida malli &quot;mitte X, vaid Y&quot; või kõrvutada kaht vastandlikku väidet. Vastandatud lauseosad võivad olla sarnase ülesehitusega või moodustada kiasmi, mille puhul korduvad osad pööratud järjestuses. Paralleelne lauseehitus muudab vastanduse rütmilisemaks ja aitab eri pooli omavahel võrrelda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Antitees ei piirdu alati üksikute lausete või värssidega, vaid võib kujundada ka terve kirjandusteose või luulekogu ülesehitust. Näiteks [[William Blake]]’i luulekogu &quot;Songs of Innocence and of Experience&quot; (1794) põhineb süütuse ja kogemuse vastandamisel: mitmes kummagi tsükli luuletuses käsitletakse sama teemat eri vaatenurgast ning mõlemas tsüklis leidub luuletus pealkirjaga &quot;The Chimney Sweeper&quot;.{{sfn|Gleckner|1961|lk=373}}

Antiteesi ei saa samastada [[oksüümoron]]iga. Antiteesi puhul kõrvutatakse vastandlikke mõtteid või lauseosi, mis jäävad selgelt eristatavaks, oksüümoron aga ühendab näiliselt vastuolulised sõnad üheks väljendiks, näiteks &quot;väike hiiglane&quot;. Kui antiteesi rõhutab sageli paralleelne lauseehitus, siis oksüümoroni puhul moodustavad vastanduvad sõnad tavaliselt ühe süntaktilise terviku; samas võivad mõlemad võtted esineda ka ühes tekstis.{{sfn|Lastekirjanduse sõnastik|2006|lk=138}}&lt;ref name=&quot;oqlf&quot;&gt;Office québécois de la langue française. [https://bdl.oqlf.gouv.qc.ca/bdl/gabarit_bdl.asp?id=3241 &quot;L’antithèse&quot;]. Banque de dépannage linguistique; [https://vitrinelinguistique.oqlf.gouv.qc.ca/fiche-gdt/fiche/8366925/oxymore &quot;Oxymore&quot;]. Grand dictionnaire terminologique. Vaadatud 2.11.2026.&lt;/ref&gt;

=== Progressio ===

''Progressio'' on retoorikas mõtte arendamine järjestikuste võrdluste kaudu. Inglise retoorik Thomas Wilson kirjeldas 1560. aastal ilmunud käsiraamatus &quot;The Arte of Rhetorique&quot; selle ühe vormina teineteisele vastavaid vastandlikke lauseid, võrreldes halva ja hea poisi käitumist: üks magab, teine on ärkvel; üks mängib, teine õpib; üks viibib alatasa kodust eemal, teine kodus. Nii tuuakse poiste erinevused esile mitmest küljest ning iga uus võrdlus süvendab vastandust.{{sfn|Wilson|1909|koht=III raamat, &quot;Progression&quot;}}{{sfn|Lanham|1991|lk=119}}

Retoorikateadlane Richard A. Lanham osutab, et termini ajalooline tähendus ei piirdu korduvate antiteesidega: ''progressio'' võib laiemalt tähendada väite järkjärgulist arendamist võrdluste jadana, kusjuures Wilsoni käsitlus on üks eripärane tõlgendus.{{sfn|Lanham|1991|lkd=26–28, 119}} Sarnast vastanduste jada leidub [[Charles Dickens]]i romaani &quot;A Tale of Two Cities&quot; (1859) alguses, kus kõrvutatakse parim ja halvim aeg, tarkus ja rumalus ning valgus ja pimedus.{{sfn|Dickens|1859|koht=I raamat, 1. peatükk}}

== Näited ==

Antiteesi kasutatakse kirjanduses, rahvaluules ja avalikes kõnedes. Järgmistes näidetes avaldub vastandus nii sõnavalikus, mõttesisus kui ka lauseosade ülesehituses.

* &quot;Eksimine on inimlik, andestamine jumalik.&quot; Inglise luuletaja [[Alexander Pope]]’i teose &quot;An Essay on Criticism&quot; (1711) värsi tõlge. Vastanduvad inimese ekslikkus ja jumalikuks peetud andestamine.{{sfn|Pope|1711|koht=II osa, värss 525}}
* &quot;Ärge küsige, mida teie riik saab teie heaks teha, vaid mida teie saate oma riigi heaks teha.&quot; [[John F. Kennedy]] ametisseastumiskõne (1961) tuntud lause tõlge. Antitees on ühendatud kiasmiga: riigi ja kodaniku kohad lausepooltes vahetuvad.&lt;ref name=&quot;kennedy&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.archives.gov/milestone-documents/president-john-f-kennedys-inaugural-address|pealkiri=President John F. Kennedy's Inaugural Address (1961)|väljaandja=USA Rahvusarhiiv|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Üks väike samm inimesele, üks hiiglaslik hüpe inimkonnale.&quot; [[Neil Armstrong]]i sõnade tõlge esimeselt Kuu pinnal tehtud sammult (1969). Vastandatakse sammu väiksus üksikisiku ja selle tähtsus inimkonna seisukohalt.&lt;ref name=&quot;armstrong&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-apollo-11s-one-small-step-one-giant-leap/|pealkiri=55 Years Ago: Apollo 11’s One Small Step, One Giant Leap|väljaandja=NASA|aeg=16.7.2024|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Küla kiidab – mõis laidab, mõis kiidab – küla laidab.&quot; Eesti vanasõnas vahelduvad kiitmine ja laitmine ning vastanduvate osapoolte kohad, nii et kumbki lausepool peegeldab teist. [[Eduard Laugaste]] esitab selle antiteesi näitena.{{sfn|Laugaste|1965|lk=152}}
* &quot;Kõrgel sääl asuvad suremata jumalad. / Madalal sumavad surelikud rumalad.&quot; [[Gustav Suits]]u luuletuse &quot;Jumalad ja rumalad&quot; (kogus &quot;Tuulemaa&quot;, 1913) algus. Vastandatud on kõrge ja madal, surematus ja surelikkus ning jumalad ja inimesed; paralleelset lauseehitust toetab algriim.{{sfn|Suits|1913|lk=37}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lk=49}}
* &quot;Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad...&quot; [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; I köite 39. peatükist (1926). Vastanduvad vanade ja noorte rõõm ning kurbus, kusjuures lause teine pool pöörab esimeses esitatud suhte ümber. Bernhard Sööt on toonud katkendi antiteesi näitena.{{sfn|Tammsaare|1926|koht=I köide, 39. peatükk}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

* {{cite book|last=Aristoteles|year=1924|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Retoorika&quot;&lt;/span&gt;|trans-title=Rhetoric|translator=W. Rhys Roberts|editor=W. D. Ross|work=The Works of Aristotle Translated into English|volume=XI|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://classics.mit.edu/Aristotle/rhetoric.3.iii.html}} III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a).
* {{cite book|last=Dickens|first=Charles|year=1859|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Tale of Two Cities&quot;&lt;/span&gt;|url=https://www.gutenberg.org/ebooks/98}} I raamat, 1. peatükk.
* {{cite journal|last=Gleckner|first=Robert F.|year=1961|title=William Blake and the Human Abstract|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;PMLA&lt;/span&gt;|volume=76|issue=4, 1. osa|pages=373–379|doi=10.2307/460620}}
* {{cite book|last=Herodotos|year=1925|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Persian Wars&quot;&lt;/span&gt;|volume=IV|translator=A. D. Godley|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|url=https://en.wikisource.org/wiki/Herodotus_The_Persian_Wars_(Godley)/Book_VIII}} Kasutatud VIII raamat, 88. peatükk.
* {{cite web|last1=Horn|first1=Laurence R.|last2=Wansing|first2=Heinrich|year=2025|title=Negation|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|editor1-first=Edward N.|editor1-last=Zalta|editor2-first=Uri|editor2-last=Nodelman|publisher=Metaphysics Research Lab, Stanford University|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2025/entries/negation/}} Kasutatud alajaotis 2.1.
* {{cite book|last=Lanham|first=Richard A.|year=1991|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Handlist of Rhetorical Terms&quot;&lt;/span&gt;|edition=2|publisher=University of California Press|location=Berkeley|url=https://www.ucpress.edu/books/a-handlist-of-rhetorical-terms/paper}} Kasutatud lk 26–28 ja 119.
* {{cite book|last=Laugaste|first=Eduard|year=1965|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Tartu Riiklik Ülikool|location=Tartu|url=https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/laugaste/Laugaste1965.pdf}} Kasutatud lk 152.
* {{cite book|last1=Krusten|first1=Reet|last2=Kumberg|first2=Krista|last3=Müürsepp|first3=Mare|last4=Niitra|first4=Mari|last5=Ojala|first5=Hille|last6=Palm|first6=Jaanika|last7=Reidolv|first7=Malle|last8=Tarrend|first8=Ave|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Lastekirjanduse sõnastik&quot;&lt;/span&gt;|editor1-first=Jaanika|editor1-last=Palm|editor2-first=Ülle|editor2-last=Väljataga|publisher=Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus|location=Tallinn|isbn=978-9985-9198-1-1|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120680|ref={{sfnref|Lastekirjanduse sõnastik|2006}}}} Kasutatud lk 138.
* {{cite web|last=Maybee|first=Julie E.|year=2020|title=Hegel's Dialectics|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|url=https://plato.stanford.edu/entries/hegel-dialectics/}}
* {{cite book|last1=Merilai|first1=Arne|last2=Saro|first2=Anneli|last3=Annus|first3=Epp|year=2007|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Poeetika: gümnaasiumiõpik&quot;&lt;/span&gt;|edition=2., täiendatud|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|location=Tartu|isbn=978-9949-11-549-5|url=https://kodu.ut.ee/~amerilai/Luule%20poeetika.pdf}} Kasutatud lk 48–49.
* {{cite journal|last=Mueller|first=Gustav E.|year=1958|title=The Hegel Legend of 'Thesis-Antithesis-Synthesis'|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of the History of Ideas&lt;/span&gt;|volume=19|issue=3|pages=411–414|doi=10.2307/2708045}}
* {{cite book|last=Pope|first=Alexander|year=1711|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;An Essay on Criticism&quot;&lt;/span&gt;|url=https://en.wikisource.org/wiki/An_Essay_on_Criticism}} II osa, värss 525.
* {{cite book|year=1954|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Rhetorica ad Herennium&quot;&lt;/span&gt;|translator=Harry Caplan|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|volume=403|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Rhetorica_ad_Herennium/4B%2A.html|ref={{sfnref|Rhetorica ad Herennium|1954}}}} IV raamat, 15.21 (lk 283) ja 45.58 (lk 377).
* {{cite book|last=Suits|first=Gustav|year=1913|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tuulemaa: luuletused 1905–1912&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti|location=Helsingi|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?action=booktext%26book_id=162&amp;hide_template=1&amp;html=1&amp;item_id=162&amp;table=Books}} &quot;Jumalad ja rumalad&quot;, lk 37.
* {{cite book|last=Sööt|first=Bernhard|year=1935|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Stilistika ja poeetika koolidele&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b09bd275-4781-42b3-80fb-65c8703bed8f/download}} Kasutatud lk 22–23.
* {{cite book|last=Tammsaare|first=A. H.|year=1926|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tõde ja õigus&quot;&lt;/span&gt;|volume=I|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIX}} 39. peatükk. Viidatud veebitekst põhineb hilisemal väljaandel.
* {{cite book|last=Wilson|first=Thomas|year=1909|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Arte of Rhetorique&quot;&lt;/span&gt;|editor=G. H. Mair|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://www.luminarium.org/renascence-editions/arte/arte4.htm}} III raamat, alajaotis &quot;Progression&quot;; teose 1560. aasta redaktsiooni väljaanne. Lehekülg 401 on antud Lanhami (1991, lk 119) osutusel.

[[Kategooria:Retoorika]]</text>
      <sha1>iqee6err5r21w03amim8cj0npt4vbf1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265164</id>
      <parentid>7265150</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:19:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7265164</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12964" sha1="rdpo9sz6kzhowpyja6ma9a0utof2x9a" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib retoorika ja kirjandusteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Antitees (filosoofia)]]}}
[[Fail:Artemisia at the Battle of Salamis.jpg|pisi|paremal|220px|Artemisia I Salamise merelahingus. Detail Wilhelm von Kaulbachi 1868. aasta maalist. [[Herodotos]]e järgi olevat [[Xerxes I]] lausunud: &quot;Minu mehed on muutunud naisteks ja minu naised meesteks.&quot;{{sfn|Herodotos|1925|koht=VIII, 88}}]]

'''Antitees''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] ''antíthesis'' (&quot;vastandamine&quot;, &quot;vastuseadmine&quot;)), ka '''vastuseade''', on [[retoorika]]s ja [[kirjandusteadus]]es kasutatav [[lausekujund]], mille puhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu, mõisteid või mõtteid. Vastandus võib avalduda vahetult vastandtähendusega sõnades või tuleneda lauseosade sisust; sageli toetab seda paralleelne lauseehitus, mis muudab vastanduse selgemaks ja mõjusamaks.&lt;ref name=&quot;eki&quot;&gt;{{netiviide|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/antitees/1/est|pealkiri=Antitees|väljaanne=Sõnaveeb|väljaandja=Eesti Keele Instituut|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lkd=48–49}}

Antiteesi kasutatakse kirjanduses ja kõnekunstis vastandlike seisukohtade esiletoomiseks, mõtte rõhutamiseks ning teksti rütmi ja mõju kujundamiseks. Võte võib piirduda ühe lausega, kuid järjestikused vastandused võivad läbida ka pikemat tekstilõiku. Klassikalises retoorikas eristatakse sõnastuses ja mõttesisus avalduvat antiteesi; [[filosoofia]]s tähistab sama termin teesile vastandatavat või sellega vastuolus olevat väidet.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}&lt;ref name=&quot;eki&quot; /&gt;

== Antitees retoorikas ==

Antiikses retoorikakäsiraamatus &quot;Rhetorica ad Herennium&quot; käsitletakse antiteesi nii sõna- kui ka mõttekujundina. Esimesel juhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu või lauseosi, teisel juhul aga esitatakse kõrvuti sisult vastandlikud mõtted, mille sõnastus ei pruugi vastanduda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}

Sõnastusel põhineva antiteesi näitena esitab käsiraamat etteheite inimesele, kes on vaenlaste vastu leebe, sõprade vastu aga halastamatu. Vastanduvad nii vaenlased ja sõbrad kui ka leebus ja halastamatus.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Mõttel põhineva antiteesi näiteks toob sama teos vastanduse teise inimese õnnetusele kaasa tundva ja riigi hävingu üle rõõmustava inimese vahel. Vastandus seisneb siin eeskätt hoiakutes, mitte üksikute sõnade tähenduses. Sõnastuslik ja sisuline vastandus võivad ühes väljendis ka põimuda, mistõttu üks ei välista teist.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}

[[Aristoteles]] käsitles antiteesi &quot;Retoorika&quot; kolmanda raamatu üheksandas peatükis. Näiteks kõrvutas ta kodumaale jäänuid ja sõjakäigule läinuid: esimestele säilis senine maa, teistele võideti juurde uut. Aristotelese käsitluses aitab vastandite paralleelne esitamine mõtet hõlpsamini mõista.{{sfn|Aristoteles|1924|koht=III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a)}}

=== Vormid ja kasutamine ===

Antitees võib järgida malli &quot;mitte X, vaid Y&quot; või kõrvutada kaht vastandlikku väidet. Vastandatud lauseosad võivad olla sarnase ülesehitusega või moodustada kiasmi, mille puhul korduvad osad pööratud järjestuses. Paralleelne lauseehitus muudab vastanduse rütmilisemaks ja aitab eri pooli omavahel võrrelda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Antitees ei piirdu alati üksikute lausete või värssidega, vaid võib kujundada ka terve kirjandusteose või luulekogu ülesehitust. Näiteks [[William Blake]]’i luulekogu &quot;Songs of Innocence and of Experience&quot; (1794) põhineb süütuse ja kogemuse vastandamisel: mitmes kummagi tsükli luuletuses käsitletakse sama teemat eri vaatenurgast ning mõlemas tsüklis leidub luuletus pealkirjaga &quot;The Chimney Sweeper&quot;.{{sfn|Gleckner|1961|lk=373}}

Antiteesi ei saa samastada [[oksüümoron]]iga. Antiteesi puhul kõrvutatakse vastandlikke mõtteid või lauseosi, mis jäävad selgelt eristatavaks, oksüümoron aga ühendab näiliselt vastuolulised sõnad üheks väljendiks, näiteks &quot;väike hiiglane&quot;. Kui antiteesi rõhutab sageli paralleelne lauseehitus, siis oksüümoroni puhul moodustavad vastanduvad sõnad tavaliselt ühe süntaktilise terviku; samas võivad mõlemad võtted esineda ka ühes tekstis.{{sfn|Lastekirjanduse sõnastik|2006|lk=138}}&lt;ref name=&quot;oqlf&quot;&gt;Office québécois de la langue française. [https://bdl.oqlf.gouv.qc.ca/bdl/gabarit_bdl.asp?id=3241 &quot;L’antithèse&quot;]. Banque de dépannage linguistique; [https://vitrinelinguistique.oqlf.gouv.qc.ca/fiche-gdt/fiche/8366925/oxymore &quot;Oxymore&quot;]. Grand dictionnaire terminologique. Vaadatud 2.11.2026.&lt;/ref&gt;

=== Progressio ===

''Progressio'' on retoorikas mõtte arendamine järjestikuste võrdluste kaudu. Inglise retoorik Thomas Wilson kirjeldas 1560. aastal ilmunud käsiraamatus &quot;The Arte of Rhetorique&quot; selle ühe vormina teineteisele vastavaid vastandlikke lauseid, võrreldes halva ja hea poisi käitumist: üks magab, teine on ärkvel; üks mängib, teine õpib; üks viibib alatasa kodust eemal, teine kodus. Nii tuuakse poiste erinevused esile mitmest küljest ning iga uus võrdlus süvendab vastandust.{{sfn|Wilson|1909|koht=III raamat, &quot;Progression&quot;}}{{sfn|Lanham|1991|lk=119}}

Retoorikateadlane Richard A. Lanham osutab, et termini ajalooline tähendus ei piirdu korduvate antiteesidega: ''progressio'' võib laiemalt tähendada väite järkjärgulist arendamist võrdluste jadana, kusjuures Wilsoni käsitlus on üks eripärane tõlgendus.{{sfn|Lanham|1991|lkd=26–28, 119}} Sarnast vastanduste jada leidub [[Charles Dickens]]i romaani &quot;A Tale of Two Cities&quot; (1859) alguses, kus kõrvutatakse parim ja halvim aeg, tarkus ja rumalus ning valgus ja pimedus.{{sfn|Dickens|1859|koht=I raamat, 1. peatükk}}

== Näited ==

Antiteesi kasutatakse kirjanduses, rahvaluules ja avalikes kõnedes. Järgmistes näidetes avaldub vastandus nii sõnavalikus, mõttesisus kui ka lauseosade ülesehituses.

* &quot;Eksimine on inimlik, andestamine jumalik.&quot; Inglise luuletaja [[Alexander Pope]]’i teose &quot;An Essay on Criticism&quot; (1711) värsi tõlge. Vastanduvad inimese ekslikkus ja jumalikuks peetud andestamine.{{sfn|Pope|1711|koht=II osa, värss 525}}
* &quot;Ärge küsige, mida teie riik saab teie heaks teha, vaid mida teie saate oma riigi heaks teha.&quot; [[John F. Kennedy]] ametisseastumiskõne (1961) tuntud lause tõlge. Antitees on ühendatud kiasmiga: riigi ja kodaniku kohad lausepooltes vahetuvad.&lt;ref name=&quot;kennedy&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.archives.gov/milestone-documents/president-john-f-kennedys-inaugural-address|pealkiri=President John F. Kennedy's Inaugural Address (1961)|väljaandja=USA Rahvusarhiiv|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Üks väike samm inimesele, üks hiiglaslik hüpe inimkonnale.&quot; [[Neil Armstrong]]i sõnade tõlge esimeselt Kuu pinnal tehtud sammult (1969). Vastandatakse sammu väiksus üksikisiku ja selle tähtsus inimkonna seisukohalt.&lt;ref name=&quot;armstrong&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-apollo-11s-one-small-step-one-giant-leap/|pealkiri=55 Years Ago: Apollo 11’s One Small Step, One Giant Leap|väljaandja=NASA|aeg=16.7.2024|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Küla kiidab – mõis laidab, mõis kiidab – küla laidab.&quot; Eesti vanasõnas vahelduvad kiitmine ja laitmine ning vastanduvate osapoolte kohad, nii et kumbki lausepool peegeldab teist. [[Eduard Laugaste]] esitab selle antiteesi näitena.{{sfn|Laugaste|1965|lk=152}}
* &quot;Kõrgel sääl asuvad suremata jumalad. / Madalal sumavad surelikud rumalad.&quot; [[Gustav Suits]]u luuletuse &quot;Jumalad ja rumalad&quot; (kogus &quot;Tuulemaa&quot;, 1913) algus. Vastandatud on kõrge ja madal, surematus ja surelikkus ning jumalad ja inimesed; paralleelset lauseehitust toetab algriim.{{sfn|Suits|1913|lk=37}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lk=49}}
* &quot;Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad...&quot; [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; I köite 39. peatükist (1926). Vastanduvad vanade ja noorte rõõm ning kurbus, kusjuures lause teine pool pöörab esimeses esitatud suhte ümber. Bernhard Sööt on toonud katkendi antiteesi näitena.{{sfn|Tammsaare|1926|koht=I köide, 39. peatükk}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

* {{cite book|last=Aristoteles|year=1924|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Retoorika&quot;&lt;/span&gt;|trans-title=Rhetoric|translator=W. Rhys Roberts|editor=W. D. Ross|work=The Works of Aristotle Translated into English|volume=XI|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://classics.mit.edu/Aristotle/rhetoric.3.iii.html}} III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a).
* {{cite book|last=Dickens|first=Charles|year=1859|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Tale of Two Cities&quot;&lt;/span&gt;|url=https://www.gutenberg.org/ebooks/98}} I raamat, 1. peatükk.
* {{cite journal|last=Gleckner|first=Robert F.|year=1961|title=William Blake and the Human Abstract|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;PMLA&lt;/span&gt;|volume=76|issue=4, 1. osa|pages=373–379|doi=10.2307/460620}}
* {{cite book|last=Herodotos|year=1925|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Persian Wars&quot;&lt;/span&gt;|volume=IV|translator=A. D. Godley|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|url=https://en.wikisource.org/wiki/Herodotus_The_Persian_Wars_(Godley)/Book_VIII}} Kasutatud VIII raamat, 88. peatükk.
* {{cite book|last=Lanham|first=Richard A.|year=1991|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Handlist of Rhetorical Terms&quot;&lt;/span&gt;|edition=2|publisher=University of California Press|location=Berkeley|url=https://www.ucpress.edu/books/a-handlist-of-rhetorical-terms/paper}} Kasutatud lk 26–28 ja 119.
* {{cite book|last=Laugaste|first=Eduard|year=1965|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Tartu Riiklik Ülikool|location=Tartu|url=https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/laugaste/Laugaste1965.pdf}} Kasutatud lk 152.
* {{cite book|last1=Krusten|first1=Reet|last2=Kumberg|first2=Krista|last3=Müürsepp|first3=Mare|last4=Niitra|first4=Mari|last5=Ojala|first5=Hille|last6=Palm|first6=Jaanika|last7=Reidolv|first7=Malle|last8=Tarrend|first8=Ave|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Lastekirjanduse sõnastik&quot;&lt;/span&gt;|editor1-first=Jaanika|editor1-last=Palm|editor2-first=Ülle|editor2-last=Väljataga|publisher=Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus|location=Tallinn|isbn=978-9985-9198-1-1|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120680|ref={{sfnref|Lastekirjanduse sõnastik|2006}}}} Kasutatud lk 138.
* {{cite book|last1=Merilai|first1=Arne|last2=Saro|first2=Anneli|last3=Annus|first3=Epp|year=2007|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Poeetika: gümnaasiumiõpik&quot;&lt;/span&gt;|edition=2., täiendatud|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|location=Tartu|isbn=978-9949-11-549-5|url=https://kodu.ut.ee/~amerilai/Luule%20poeetika.pdf}} Kasutatud lk 48–49.
* {{cite book|last=Pope|first=Alexander|year=1711|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;An Essay on Criticism&quot;&lt;/span&gt;|url=https://en.wikisource.org/wiki/An_Essay_on_Criticism}} II osa, värss 525.
* {{cite book|year=1954|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Rhetorica ad Herennium&quot;&lt;/span&gt;|translator=Harry Caplan|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|volume=403|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Rhetorica_ad_Herennium/4B%2A.html|ref={{sfnref|Rhetorica ad Herennium|1954}}}} IV raamat, 15.21 (lk 283) ja 45.58 (lk 377).
* {{cite book|last=Suits|first=Gustav|year=1913|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tuulemaa: luuletused 1905–1912&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti|location=Helsingi|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?action=booktext%26book_id=162&amp;hide_template=1&amp;html=1&amp;item_id=162&amp;table=Books}} &quot;Jumalad ja rumalad&quot;, lk 37.
* {{cite book|last=Sööt|first=Bernhard|year=1935|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Stilistika ja poeetika koolidele&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b09bd275-4781-42b3-80fb-65c8703bed8f/download}} Kasutatud lk 22–23.
* {{cite book|last=Tammsaare|first=A. H.|year=1926|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tõde ja õigus&quot;&lt;/span&gt;|volume=I|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIX}} 39. peatükk. Viidatud veebitekst põhineb hilisemal väljaandel.
* {{cite book|last=Wilson|first=Thomas|year=1909|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Arte of Rhetorique&quot;&lt;/span&gt;|editor=G. H. Mair|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://www.luminarium.org/renascence-editions/arte/arte4.htm}} III raamat, alajaotis &quot;Progression&quot;; teose 1560. aasta redaktsiooni väljaanne. Lehekülg 401 on antud Lanhami (1991, lk 119) osutusel.

[[Kategooria:Retoorika]]</text>
      <sha1>rdpo9sz6kzhowpyja6ma9a0utof2x9a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265522</id>
      <parentid>7265164</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:09:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7265522</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12986" sha1="silze7jdwjvlqqqin18swdttunpbzv5" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib retoorika ja kirjandusteaduse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Antitees (filosoofia)]]}}
[[Fail:Artemisia at the Battle of Salamis.jpg|pisi|paremal|220px|Artemisia I Salamise merelahingus. Detail Wilhelm von Kaulbachi 1868. aasta maalist. [[Herodotos]]e järgi olevat [[Xerxes I]] lausunud: &quot;Minu mehed on muutunud naisteks ja minu naised meesteks.&quot;{{sfn|Herodotos|1925|koht=VIII, 88}}]]

'''Antitees''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] ''antíthesis'' (&quot;vastandamine&quot;, &quot;vastuseadmine&quot;)), ka '''vastuseade''', on [[retoorika]]s ja [[kirjandusteadus]]es kasutatav [[lausekujund]], mille puhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu, mõisteid või mõtteid. Vastandus võib avalduda vahetult vastandtähendusega sõnades või tuleneda lauseosade sisust; sageli toetab seda paralleelne lauseehitus, mis muudab vastanduse selgemaks ja mõjusamaks.&lt;ref name=&quot;eki&quot;&gt;{{netiviide|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/antitees/1/est|pealkiri=Antitees|väljaanne=Sõnaveeb|väljaandja=Eesti Keele Instituut|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lkd=48–49}}

Antiteesi kasutatakse kirjanduses ja kõnekunstis vastandlike seisukohtade esiletoomiseks, mõtte rõhutamiseks ning teksti rütmi ja mõju kujundamiseks. Võte võib piirduda ühe lausega, kuid järjestikused vastandused võivad läbida ka pikemat tekstilõiku. Klassikalises retoorikas eristatakse sõnastuses ja mõttesisus avalduvat antiteesi; [[filosoofia]]s tähistab sama termin teesile vastandatavat või sellega vastuolus olevat väidet.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}&lt;ref name=&quot;eki&quot; /&gt;

== Antitees retoorikas ==

Antiikses retoorikakäsiraamatus &quot;Rhetorica ad Herennium&quot; käsitletakse antiteesi nii sõna- kui ka mõttekujundina. Esimesel juhul kõrvutatakse vastandlikke sõnu või lauseosi, teisel juhul aga esitatakse kõrvuti sisult vastandlikud mõtted, mille sõnastus ei pruugi vastanduda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lkd=283, 377}}

Sõnastusel põhineva antiteesi näitena esitab käsiraamat etteheite inimesele, kes on vaenlaste vastu leebe, sõprade vastu aga halastamatu. Vastanduvad nii vaenlased ja sõbrad kui ka leebus ja halastamatus.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Mõttel põhineva antiteesi näiteks toob sama teos vastanduse teise inimese õnnetusele kaasa tundva ja riigi hävingu üle rõõmustava inimese vahel. Vastandus seisneb siin eeskätt hoiakutes, mitte üksikute sõnade tähenduses. Sõnastuslik ja sisuline vastandus võivad ühes väljendis ka põimuda, mistõttu üks ei välista teist.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=377}}

[[Aristoteles]] käsitles antiteesi &quot;Retoorika&quot; kolmanda raamatu üheksandas peatükis. Näiteks kõrvutas ta kodumaale jäänuid ja sõjakäigule läinuid: esimestele säilis senine maa, teistele võideti juurde uut. Aristotelese käsitluses aitab vastandite paralleelne esitamine mõtet hõlpsamini mõista.{{sfn|Aristoteles|1924|koht=III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a)}}

=== Vormid ja kasutamine ===

Antitees võib järgida malli &quot;mitte X, vaid Y&quot; või kõrvutada kaht vastandlikku väidet. Vastandatud lauseosad võivad olla sarnase ülesehitusega või moodustada kiasmi, mille puhul korduvad osad pööratud järjestuses. Paralleelne lauseehitus muudab vastanduse rütmilisemaks ja aitab eri pooli omavahel võrrelda.{{sfn|Rhetorica ad Herennium|1954|lk=283}}

Antitees ei piirdu alati üksikute lausete või värssidega, vaid võib kujundada ka terve kirjandusteose või luulekogu ülesehitust. Näiteks [[William Blake]]’i luulekogu &quot;Songs of Innocence and of Experience&quot; (1794) põhineb süütuse ja kogemuse vastandamisel: mitmes kummagi tsükli luuletuses käsitletakse sama teemat eri vaatenurgast ning mõlemas tsüklis leidub luuletus pealkirjaga &quot;The Chimney Sweeper&quot;.{{sfn|Gleckner|1961|lk=373}}

Antiteesi ei saa samastada [[oksüümoron]]iga. Antiteesi puhul kõrvutatakse vastandlikke mõtteid või lauseosi, mis jäävad selgelt eristatavaks, oksüümoron aga ühendab näiliselt vastuolulised sõnad üheks väljendiks, näiteks &quot;väike hiiglane&quot;. Kui antiteesi rõhutab sageli paralleelne lauseehitus, siis oksüümoroni puhul moodustavad vastanduvad sõnad tavaliselt ühe süntaktilise terviku; samas võivad mõlemad võtted esineda ka ühes tekstis.{{sfn|Lastekirjanduse sõnastik|2006|lk=138}}&lt;ref name=&quot;oqlf&quot;&gt;Office québécois de la langue française. [https://bdl.oqlf.gouv.qc.ca/bdl/gabarit_bdl.asp?id=3241 &quot;L’antithèse&quot;]. Banque de dépannage linguistique; [https://vitrinelinguistique.oqlf.gouv.qc.ca/fiche-gdt/fiche/8366925/oxymore &quot;Oxymore&quot;]. Grand dictionnaire terminologique. Vaadatud 2.11.2026.&lt;/ref&gt;

=== Progressio ===

''Progressio'' on retoorikas mõtte arendamine järjestikuste võrdluste kaudu. Inglise retoorik Thomas Wilson kirjeldas 1560. aastal ilmunud käsiraamatus &quot;The Arte of Rhetorique&quot; selle ühe vormina teineteisele vastavaid vastandlikke lauseid, võrreldes halva ja hea poisi käitumist: üks magab, teine on ärkvel; üks mängib, teine õpib; üks viibib alatasa kodust eemal, teine kodus. Nii tuuakse poiste erinevused esile mitmest küljest ning iga uus võrdlus süvendab vastandust.{{sfn|Wilson|1909|koht=III raamat, &quot;Progression&quot;}}{{sfn|Lanham|1991|lk=119}}

Retoorikateadlane Richard A. Lanham osutab, et termini ajalooline tähendus ei piirdu korduvate antiteesidega: ''progressio'' võib laiemalt tähendada väite järkjärgulist arendamist võrdluste jadana, kusjuures Wilsoni käsitlus on üks eripärane tõlgendus.{{sfn|Lanham|1991|lkd=26–28, 119}} Sarnast vastanduste jada leidub [[Charles Dickens]]i romaani &quot;A Tale of Two Cities&quot; (1859) alguses, kus kõrvutatakse parim ja halvim aeg, tarkus ja rumalus ning valgus ja pimedus.{{sfn|Dickens|1859|koht=I raamat, 1. peatükk}}

== Näited ==

Antiteesi kasutatakse kirjanduses, rahvaluules ja avalikes kõnedes. Järgmistes näidetes avaldub vastandus nii sõnavalikus, mõttesisus kui ka lauseosade ülesehituses.

* &quot;Eksimine on inimlik, andestamine jumalik.&quot; Inglise luuletaja [[Alexander Pope]]’i teose &quot;An Essay on Criticism&quot; (1711) värsi tõlge. Vastanduvad inimese ekslikkus ja jumalikuks peetud andestamine.{{sfn|Pope|1711|koht=II osa, värss 525}}
* &quot;Ärge küsige, mida teie riik saab teie heaks teha, vaid mida teie saate oma riigi heaks teha.&quot; [[John F. Kennedy]] ametisseastumiskõne (1961) tuntud lause tõlge. Antitees on ühendatud kiasmiga: riigi ja kodaniku kohad lausepooltes vahetuvad.&lt;ref name=&quot;kennedy&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.archives.gov/milestone-documents/president-john-f-kennedys-inaugural-address|pealkiri=President John F. Kennedy's Inaugural Address (1961)|väljaandja=USA Rahvusarhiiv|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Üks väike samm inimesele, üks hiiglaslik hüpe inimkonnale.&quot; [[Neil Armstrong]]i sõnade tõlge esimeselt Kuu pinnal tehtud sammult (1969). Vastandatakse sammu väiksus üksikisiku ja selle tähtsus inimkonna seisukohalt.&lt;ref name=&quot;armstrong&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-apollo-11s-one-small-step-one-giant-leap/|pealkiri=55 Years Ago: Apollo 11’s One Small Step, One Giant Leap|väljaandja=NASA|aeg=16.7.2024|vaadatud=2.11.2026}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Küla kiidab – mõis laidab, mõis kiidab – küla laidab.&quot; Eesti vanasõnas vahelduvad kiitmine ja laitmine ning vastanduvate osapoolte kohad, nii et kumbki lausepool peegeldab teist. [[Eduard Laugaste]] esitab selle antiteesi näitena.{{sfn|Laugaste|1965|lk=152}}
* &quot;Kõrgel sääl asuvad suremata jumalad. / Madalal sumavad surelikud rumalad.&quot; [[Gustav Suits]]u luuletuse &quot;Jumalad ja rumalad&quot; (kogus &quot;Tuulemaa&quot;, 1913) algus. Vastandatud on kõrge ja madal, surematus ja surelikkus ning jumalad ja inimesed; paralleelset lauseehitust toetab algriim.{{sfn|Suits|1913|lk=37}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}{{sfn|Merilai|Saro|Annus|2007|lk=49}}
* &quot;Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad...&quot; [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] romaani &quot;[[Tõde ja õigus I|Tõde ja õigus]]&quot; I köite 39. peatükist (1926). Vastanduvad vanade ja noorte rõõm ning kurbus, kusjuures lause teine pool pöörab esimeses esitatud suhte ümber. Bernhard Sööt on toonud katkendi antiteesi näitena.{{sfn|Tammsaare|1926|koht=I köide, 39. peatükk}}{{sfn|Sööt|1935|lk=22}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

* {{cite book|last=Aristoteles|year=1924|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Retoorika&quot;&lt;/span&gt;|trans-title=Rhetoric|translator=W. Rhys Roberts|editor=W. D. Ross|work=The Works of Aristotle Translated into English|volume=XI|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://classics.mit.edu/Aristotle/rhetoric.3.iii.html}} III raamat, 9. peatükk (1409b–1410a).
* {{cite book|last=Dickens|first=Charles|year=1859|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Tale of Two Cities&quot;&lt;/span&gt;|url=https://www.gutenberg.org/ebooks/98}} I raamat, 1. peatükk.
* {{cite journal|last=Gleckner|first=Robert F.|year=1961|title=William Blake and the Human Abstract|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;PMLA&lt;/span&gt;|volume=76|issue=4, 1. osa|pages=373–379|doi=10.2307/460620}}
* {{cite book|last=Herodotos|year=1925|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Persian Wars&quot;&lt;/span&gt;|volume=IV|translator=A. D. Godley|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|url=https://en.wikisource.org/wiki/Herodotus_The_Persian_Wars_(Godley)/Book_VIII}} Kasutatud VIII raamat, 88. peatükk.
* {{cite book|last=Lanham|first=Richard A.|year=1991|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;A Handlist of Rhetorical Terms&quot;&lt;/span&gt;|edition=2|publisher=University of California Press|location=Berkeley|url=https://www.ucpress.edu/books/a-handlist-of-rhetorical-terms/paper}} Kasutatud lk 26–28 ja 119.
* {{cite book|last=Laugaste|first=Eduard|year=1965|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Tartu Riiklik Ülikool|location=Tartu|url=https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/laugaste/Laugaste1965.pdf}} Kasutatud lk 152.
* {{cite book|last1=Krusten|first1=Reet|last2=Kumberg|first2=Krista|last3=Müürsepp|first3=Mare|last4=Niitra|first4=Mari|last5=Ojala|first5=Hille|last6=Palm|first6=Jaanika|last7=Reidolv|first7=Malle|last8=Tarrend|first8=Ave|year=2006|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Lastekirjanduse sõnastik&quot;&lt;/span&gt;|editor1-first=Jaanika|editor1-last=Palm|editor2-first=Ülle|editor2-last=Väljataga|publisher=Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus|location=Tallinn|isbn=978-9985-9198-1-1|url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120680|ref={{sfnref|Lastekirjanduse sõnastik|2006}}}} Kasutatud lk 138.
* {{cite book|last1=Merilai|first1=Arne|last2=Saro|first2=Anneli|last3=Annus|first3=Epp|year=2007|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Poeetika: gümnaasiumiõpik&quot;&lt;/span&gt;|edition=2., täiendatud|publisher=Tartu Ülikooli Kirjastus|location=Tartu|isbn=978-9949-11-549-5|url=https://kodu.ut.ee/~amerilai/Luule%20poeetika.pdf}} Kasutatud lk 48–49.
* {{cite book|last=Pope|first=Alexander|year=1711|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;An Essay on Criticism&quot;&lt;/span&gt;|url=https://en.wikisource.org/wiki/An_Essay_on_Criticism}} II osa, värss 525.
* {{cite book|year=1954|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Rhetorica ad Herennium&quot;&lt;/span&gt;|translator=Harry Caplan|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge (Massachusetts)|series=Loeb Classical Library|volume=403|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Rhetorica_ad_Herennium/4B%2A.html|ref={{sfnref|Rhetorica ad Herennium|1954}}}} IV raamat, 15.21 (lk 283) ja 45.58 (lk 377).
* {{cite book|last=Suits|first=Gustav|year=1913|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tuulemaa: luuletused 1905–1912&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti|location=Helsingi|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?action=booktext%26book_id=162&amp;hide_template=1&amp;html=1&amp;item_id=162&amp;table=Books}} &quot;Jumalad ja rumalad&quot;, lk 37.
* {{cite book|last=Sööt|first=Bernhard|year=1935|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Stilistika ja poeetika koolidele&quot;&lt;/span&gt;|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/b09bd275-4781-42b3-80fb-65c8703bed8f/download}} Kasutatud lk 22–23.
* {{cite book|last=Tammsaare|first=A. H.|year=1926|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Tõde ja õigus&quot;&lt;/span&gt;|volume=I|publisher=Noor-Eesti Kirjastus|location=Tartu|url=https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIX}} 39. peatükk. Viidatud veebitekst põhineb hilisemal väljaandel.
* {{cite book|last=Wilson|first=Thomas|year=1909|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;The Arte of Rhetorique&quot;&lt;/span&gt;|editor=G. H. Mair|publisher=Clarendon Press|location=Oxford|url=https://www.luminarium.org/renascence-editions/arte/arte4.htm}} III raamat, alajaotis &quot;Progression&quot;; teose 1560. aasta redaktsiooni väljaanne. Lehekülg 401 on antud Lanhami (1991, lk 119) osutusel.

[[Kategooria:Retoorika]]</text>
      <sha1>silze7jdwjvlqqqin18swdttunpbzv5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Akulturatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723374</id>
    <revision>
      <id>7265212</id>
      <parentid>7264676</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:57:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265212</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27737" sha1="s058sp3rdw6i3aemiyzgo0sh97z3vq1" xml:space="preserve">'''Akulturatsioon''' (inglise keeles ''acculturation'') on kultuurimuutuse protsess, mis tekib eri kultuuritaustaga inimeste ja rühmade kokkupuutel. Muutuda võivad nende tavad, keel, väärtushinnangud, käitumisviisid, identiteet ja ühiskondlikud institutsioonid. Mõlemad osalised võivad muutuda, kuid muutuste suund ja ulatus ei pruugi olla võrdsed. Akulturatsioon võib kaasneda näiteks [[Ränne|rände]], eri rahvastikurühmade pikaajalise kooselu või [[Kolonialism|kolonialismiga]].{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lk=149}}{{sfn|Sam|Berry|2010|koht=kokkuvõte}}

Akulturatsioon ei tähenda tingimata oma kultuurist loobumist ega teise kultuuriga täielikku samastumist. Kultuurikontakti tagajärjel võidakse võtta üle üksikuid kombeid ja suhtlemisviise, ühendada eri kultuuritraditsioone või säilitada senised eripärad. Protsessi uuritakse [[Kultuuriantropoloogia|kultuuriantropoloogias]], [[Sotsiaalpsühholoogia|sotsiaalpsühholoogias]], [[Sotsioloogia|sotsioloogias]] ja rändeuuringutes.{{sfn|Berry|1997|lkd=6–8}}{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|koht=kokkuvõte}}

== Mõiste kujunemine ==

Akulturatsiooni hakati teadusliku mõistena kasutama 19. sajandi lõpul kultuuriantropoloogias, kus sellega kirjeldati eri rahvaste kokkupuutel toimuvaid kultuurimuutusi. Mõiste sisu ei olnud alguses üheselt määratletud: uuriti kultuurielementide omaksvõttu, kohalike tavade muutumist ja ühe kultuuri mõju teisele.{{sfn|Spicer|1968|koht=veebiversioon}}

20. sajandi alguses uurisid antropoloogid kultuuride vastastikuseid mõjusid sageli kultuurielementide varasemat levikut rekonstrueerides. 1930. aastatel hakati järjest enam vahetult jälgima käimasolevaid kultuurikontakte, sealhulgas põlisrahvaste ja Euroopa päritolu elanikkonna suhteid Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Nii lisandus minevikus toimunud kultuurileviku uurimisele vahetult jälgitavate kultuurimuutuste etnograafiline kirjeldamine.{{sfn|Spicer|1968|koht=veebiversioon}}{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lk=150}}

1936. aastal avaldasid antropoloogid Robert Redfield, Ralph Linton ja Melville J. Herskovits akulturatsiooni uurimise memorandumi. Nende määratluse järgi tekib akulturatsioon eri kultuuridega rühmade pideval ja vahetul kokkupuutel ning toob kaasa muutusi ühe või mõlema rühma algsetes kultuurimustrites. Autorid eristasid seda kultuurielementide levikust, mis ei pruugi eeldada vahetut kokkupuudet, ning assimilatsioonist, mis võib olla akulturatsiooni üks tulemus. Memorandumis käsitleti ka kokkupuute asjaolusid, osaliste jõuvahekordi ning kultuurimuutusele avaldatavat vastupanu.{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lkd=149–151}}

Kuigi 1936. aasta määratlus hõlmas mõlema rühma kultuurimuutust, kasutati akulturatsiooni mõistet sageli kitsamalt, domineeriva kultuuri omaksvõtu või assimilatsiooni tähenduses. Varaste uuringute tähelepanu koondus valdavalt olukordadele, kus lääne ühiskonnad olid võimupositsioonil; hilisemates käsitlustes on kritiseeritud selle lähenemise etnotsentrilisust. Kuuba antropoloog Fernando Ortiz pakkus 1940. aastal välja mõiste transkulturatsioon (hispaania keeles ''transculturación''), rõhutades kultuurikontakti vastastikust iseloomu ja uute kultuurivormide kujunemist.{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lk=149}}{{sfn|Spicer|1968|koht=veebiversioon}}{{sfn|Bernasconi|2024|lkd=162–164}}{{sfn|Berry|1997|lkd=7–8}}

Alates 20. sajandi teisest poolest laienes uurimine kultuurirühmadelt üksikisikutele. Kultuuridevahelises psühholoogias hakati süstemaatiliselt käsitlema sisserändajate, [[Pagulane|pagulaste]], põlisrahvaste ja vähemusrühmade kultuurilisi valikuid, identiteeti ning kohanemist. John W. Berry töötas välja mõjuka akulturatsioonistrateegiate mudeli. Hiljem on rohkem uuritud kultuurimuutuse eri mõõtmeid, ühiskondlikke tingimusi ja uurimismeetodite piiranguid.{{sfn|Berry|1997|lkd=6–12}}{{sfn|Sam|2024|koht=kokkuvõte}}

== Akulturatsiooni tasandid ja avaldumine ==

=== Rühma- ja üksikisikutasand ===

Rühmatasandil võivad muutuda tavad, normid, keelekasutus, usuelu, majandustegevus ja institutsioonid. Üksikisiku puhul võib muutuda igapäevane suhtlus, kultuuriline enesemääratlus, oskus tegutseda eri keskkondades või arusaam sobivast käitumisest. Rühma- ja üksikisikutasandi muutused on seotud, kuid sama rühma liikmed ei pruugi muutuda ühtemoodi.{{sfn|Sam|Berry|2010|koht=kokkuvõte}}{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=237–240}}

Kultuurimuutus võib eluvaldkonniti erineda: osa tavasid võetakse omaks kiiresti, teised jäävad püsima. Inimene võib näiteks õppida töökeskkonna jaoks uue keele ja järgida seal teistsuguseid suhtlusnorme, kuid jätkata kodus päritolukultuuri tavade järgimist. Keelekasutus, sõprussuhted, väärtused ja kultuuriline identiteet ei tarvitse muutuda samas tempos ega ühes suunas. Akulturatsiooni ulatust ei saa seega hinnata üheainsa tunnuse põhjal.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=239–244}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

=== Kultuurikontakti viisid ja kestus ===

Akulturatsioon ei piirdu sisserändega. Kultuurikontakt võib kujuneda ka põliste naaberrühmade kooselus, segaabieludes, haridusasutustes või olukorras, kus ühe riigi sees suhtlevad eri keele- ja kultuuritaustaga kogukonnad. Klassikalises antropoloogilises määratluses rõhutati vahetut ja kestvat kokkupuudet. Hiljem on hakatud uurima ka vahendatud ja ajutise kultuurikontakti mõju.{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lk=149}}{{sfn|Ferguson|Bornstein|2012|koht=kokkuvõte}}

2012. aastal uurisid Gail M. Ferguson ja Marc H. Bornstein Jamaica noorukite kokkupuudet Ameerika Ühendriikide kultuuriga meedia ja muude kaudsete sidemete kaudu ning leidsid tõendeid nähtuse kohta, mida nad nimetasid kaugelt vahendatud akulturatsiooniks (inglise keeles ''remote acculturation''). See käsitlus ei eelda vahetut kultuurikontakti, kuid ei samasta akulturatsiooni kõikvõimalike üleilmsete kultuurimõjudega.{{sfn|Ferguson|Bornstein|2012|koht=kokkuvõte}}

Muutused võivad ilmneda ühe põlvkonna jooksul, kuid kujuneda ka mitme põlvkonna vältel. Sisserändajate lapsed võivad osata ümbritseva ühiskonna keelt paremini kui nende vanemad ning samal ajal säilitada sideme perekonna päritolukultuuriga. Kohanemine ei kulge kõigi jaoks ühtemoodi. Seda mõjutavad elukäik, ühiskondlikud olud ja suhtlusvõrgustikud.{{sfn|Berry|1997|lkd=12, 23–24}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

=== Keelekasutus ja kultuuriline identiteet ===

Keeleline kohanemine on üks nähtavamaid akulturatsiooni ilminguid. Uue keele omandamine võib avardada õppimis-, töö- ja suhtlemisvõimalusi, kuid ei tähenda iseenesest päritolukeele hülgamist. Keelekasutus võib sõltuda vestluspartnerist ja olukorrast ning sama inimese keele-eelistused võivad erineda tema etnilisest või rahvuslikust enesemääratlusest. Seega ei pruugi keelekasutuse ja identiteedi muutused kokku langeda.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=241–244}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

Kultuuriline identiteet võib hõlmata ühtaegu [[Etniline identiteet|etnilist]], riiklikku, piirkondlikku ja usulist kuuluvust. Need kuuluvused ei pea üksteist välistama. Seepärast eristatakse uuringutes kultuurilist samastumist tavadest ja väärtushinnangutest. Tugev päritoluidentiteet ei näita iseenesest, kui palju inimene suhtleb teiste rühmadega.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=241–244}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

== Kultuurikontakti tingimused ja võimusuhted ==

Kultuurikontakt võib olla vabatahtlik või pealesunnitud. Vabatahtlikult teise riiki õppima või tööle asunud inimese olukord erineb näiteks sõjapõgeniku või sunniviisilise ümberasustamise läbi teinud rühma olukorrast. Võimusuhted võivad määrata, millist keelt kasutatakse koolis ja ametiasutustes, milliseid tavasid peetakse ühiskonnas legitiimseks ning kas vähemusrühmal on võimalik oma kultuuri avalikult säilitada.{{sfn|Berry|1997|lkd=8–11}}{{sfn|Bourhis|Moïse|Perreault|Senécal|1997|lkd=369–373}}

Kuigi akulturatsiooni määratlus lubab vastastikuseid muutusi, on uurimistöös sageli keskendutud vähemusrühmade kohanemisele. See võib jätta tähelepanuta muutused enamusrühma liikmete käitumises ja kultuuris. Uuemates käsitlustes uuritakse seepärast ka enamusrühmade kultuurilisi valikuid ning seda, kuidas võim ja varasemad rühmadevahelised suhted mõjutavad eri kultuuride omaksvõttu.{{sfn|Kunst|2026|lkd=381–382}}

Kohanemisvõimalusi mõjutavad õiguslik seisund, keeleõpe, haridus, tööturg, [[Diskrimineerimine|diskrimineerimine]] ja rühmadevahelised suhted. Seepärast ei saa kohanemist seletada ainult inimese eelistustega.{{sfn|Bourhis|Moïse|Perreault|Senécal|1997|lkd=369–373}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

== Akulturatsioonistrateegiad ==

=== Berry nelja strateegia mudel ===

[[File:Akkulturationsformen.svg|thumb|right|250px|Berry mudeli neli akulturatsioonistrateegiat.]]

Üks tuntumaid akulturatsiooni käsitlevaid mudeleid on John W. Berry nelja strateegia mudel. Selles eristatakse kahte küsimust: kui tähtis on inimesele oma päritolukultuuri ja identiteedi säilitamine ning kui tähtsad on suhted teiste kultuurirühmadega ja osalemine laiemas ühiskonnas. Kahe mõõtme ühendamisel tekib neli teoreetilist strateegiat.{{sfn|Berry|1997|lkd=9–11}}

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Strateegia
! Päritolukultuuri säilitamine
! Suhted teiste rühmadega
! Põhisisu
|-
| Integratsioon
| Oluline
| Olulised
| Säilitatakse seos päritolukultuuriga ja osaletakse samal ajal laiema ühiskonna elus.
|-
| Assimilatsioon
| Ei ole esmatähtis
| Olulised
| Eelistatakse omandada ümbritseva ühiskonna kultuur ning senine kultuuriline eripära taandub.
|-
| Eraldumine ehk separatsioon
| Oluline
| Ei ole esmatähtsad
| Eelistatakse säilitada päritolukultuuri ning piirata suhteid teiste kultuurirühmadega.
|-
| Marginaliseerumine
| Ei ole esmatähtis
| Ei ole esmatähtsad
| Side nii päritolukultuuri kui ka laiema ühiskonna kultuuriga on nõrk.
|}
Nimetused kirjeldavad mudelis eeskätt kultuurilisi suundumusi, mitte kõigi üksikisikute tegelikku käitumist ega kindlaid järjestikuseid arenguetappe. Näiteks ei ole marginaliseerumine tingimata teadlikult valitud strateegia: kultuurilise sideme nõrgenemine võib olla seotud ka tõrjutuse või diskrimineerimisega. Samuti ei võrdu mudeli integratsioon automaatselt riikliku lõimumispoliitika ega ühiskondliku võrdsusega.{{sfn|Berry|1997|lkd=9–11}}{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=239–241}}

Eraldumist tuleb eristada segregatsioonist. Berry mudeli järgi tähistab eraldumine eelkõige rühma enda soovi piirata suhteid teistega, kuid [[Segregatsioon|segregatsioon]] võib tuleneda ka enamusrühma seatud takistustest. Sarnaselt eristatakse vabatahtlikku assimilatsiooni olukorrast, kus oma keele või tavade hülgamine on välise surve tulemus. Integratsioon eeldab võimalust ühiskonnaelus osaleda ning oma kultuurilist eripära säilitada.{{sfn|Berry|1997|lkd=10–11}}{{sfn|Bourhis|Moïse|Perreault|Senécal|1997|lkd=380–381}}

=== Mudeli rakendamise piirangud ===

Nelja strateegiat on kasutatud paljudes sisserände ja etniliste suhete uuringutes, kuid need ei pruugi moodustada tegelikkuses nelja selgelt eristatavat inimrühma. Sama inimese käitumine võib sõltuda sellest, kas uuritakse keelt, usku, peresuhteid, sõpruskonda või rahvuslikku identiteeti. Samuti võivad hoiakud aja jooksul muutuda. Küsimustiku vastustest tuletatud strateegiat ei saa seepärast automaatselt käsitada kogu inimese elu kirjeldusena.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=239–241}}{{sfn|Kreienkamp|Bringmann|Engler|de Jonge|2024|lkd=81–83}}

== Muud teoreetilised käsitlused ==

Berry mudeli kõrval on välja töötatud lähenemisi, mis käsitlevad akulturatsiooni eri tahke. Colleen Ward eristas psühholoogilist kohanemist ja uues kultuurikeskkonnas toime tulemiseks vajalike oskuste õppimist. Tema käsitluses on tähtsad nii kultuurikontaktiga kaasnev stress kui ka suhtlemisnormide, keele ning igapäevaste tegevusviiside omandamine. Need protsessid ei pea kulgema ühes tempos.{{sfn|Ward|1997|koht=kokkuvõte}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}{{sfn|Berry|1997|lkd=13–14, 20–21}}

Richard Bourhisi ja kaasautorite interaktiivne akulturatsioonimudel arvestab peale vähemusrühma eelistuste ka enamusrühma suhtumist ja riigi lõimumispoliitikat. Näiteks võivad rühmade suhted kujuneda erinevalt sõltuvalt sellest, kas mõlemad pooled toetavad tihedat suhtlust ja kultuurilise eripära säilitamist või taotleb üks pool assimilatsiooni, teine aga eraldumist. Mudel juhib tähelepanu sellele, et vähemusrühma valikuid ei saa hinnata ülejäänud ühiskonnast lahus.{{sfn|Bourhis|Moïse|Perreault|Senécal|1997|lkd=369, 378–383}}

Seth J. Schwartz ja kaasautorid on rõhutanud vajadust käsitleda akulturatsiooni mitme teineteisest eristuva mõõtmena. Päritolukultuuriga seotust ja uue kultuuri omaksvõttu ei pea mõõtma ühe skaala vastandotstena. Samuti tuleb eristada kultuurilisi praktikaid, väärtusi ja identiteeti, sest need võivad olla erineval määral muutunud. Hilisemad uurimused on lisanud tähelepanu igapäevaste olukordade ning ühiskondliku konteksti mõjule.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=241–244}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

== Kohanemine ja akulturatsioonistress ==

Akulturatsioon tähendab kultuurimuutust, kohanemine aga selle protsessiga seotud toimetulekut ja heaolu. Uuringutes eristatakse sageli psühholoogilist kohanemist, mille näitajad on näiteks eluga rahulolu, vaimne heaolu ja emotsionaalne seisund, ning sotsiokultuurilist kohanemist, mis puudutab oskust toimida uue keskkonna igapäevaelus. Inimene võib õppida kiiresti uue keele ja tulla tööl hästi toime, kuid tunda samal ajal üksildust või ebakindlust oma kultuurilise kuuluvuse suhtes.{{sfn|Sam|Berry|2010|koht=kokkuvõte}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}{{sfn|Berry|1997|lkd=14, 20–21}}

Kultuurikontakt võib põhjustada akulturatsioonistressi, mille all mõistetakse akulturatsiooniga seotud koormusest tekkivat psühholoogilist pinget. Seda võivad soodustada keelebarjäär, diskrimineerimine, lahusolek lähedastest, majanduslik ebakindlus või vastuolulised ootused eri kultuurikeskkondades. Akulturatsioonistress ei ole siiski kõigile omane ega kultuurikontakti vältimatu tagajärg. Selle ulatus sõltub muu hulgas tugivõrgustikest, võimalustest ja ühiskonna suhtumisest.{{sfn|Berry|1997|lkd=13, 18–19}}{{sfn|Sam|Berry|2010|koht=kokkuvõte}}

[[Kultuurišokk]] viitab eeskätt võõrasse kultuurikeskkonda sattumisel kogetavale segadusele või ärevusele, kui senised harjumuspärased suhtlusnormid enam ei toimi. Akulturatsioonistress on laiem mõiste: see hõlmab kultuurikontakti ja kohanemisnõuetega seotud pingeid, mis võivad olla pikaajalised. Mõisted osaliselt kattuvad, kuid kumbki ei tähenda, et kõik inimesed peaksid läbima kindlad kohanemisetapid.{{sfn|Oberg|1960|koht=lk 179, tsiteeritud Furnhami (2019) kaudu}}{{sfn|Furnham|2019|lkd=1832–1834}}{{sfn|Berry|1997|lkd=13, 18–19}}

Kohanedes võib inimene omandada uusi suhtlemisoskusi ja luua sidemeid eri kogukondadega. Mitme kultuurilise kuuluvuse ühendamine võib olla inimesele oluline ressurss, kuid kuuluvuste omavaheline suhe ei ole kõigi jaoks ühesugune. Mõne inimese jaoks sobivad tema kultuurilised kuuluvused kokku, teine võib tajuda nende vahel vastuolu.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=243–246}}{{sfn|Ward|Szabó|2023|koht=kokkuvõte}}

== Teooriate kriitika ja uurimisprobleemid ==

Akulturatsiooniuuringute üks keskseid vaidlusi puudutab niinimetatud integratsioonihüpoteesi: oletust, et päritolukultuuri säilitamine koos laiemas ühiskonnas osalemisega on keskmiselt seotud parema kohanemisega. Kuigi paljudes uuringutes on leitud integratsiooni ja heaolu vahel positiivne seos, ei näita selline seos iseenesest, et integratsioon põhjustaks paremat kohanemist. Ka heaolu või soodne ühiskondlik olukord võib suurendada võimalusi osaleda mitmes kultuurikeskkonnas.{{sfn|Berry|1997|lkd=24–25}}{{sfn|Bierwiaczonek|Kunst|2021|lkd=1476–1478}}

Kinga Bierwiaczoneki ja Jonas R. Kunsti 2021. aasta metaanalüüsis osutus akulturatsioonistrateegiate ja kohanemise vaheline seos varem eeldatust nõrgemaks ning pikisuunalised uuringud pakkusid põhjusliku mõju kohta vähe tõendeid. Dmitry Grigoryev ja kaasautorid jõudsid 2023. aastal kolme rahvusvahelise andmestiku põhjal teistsugusele järeldusele: nende analüüsis oli integratsioon kohanemisega positiivselt seotud, eriti eluga rahulolu ja enesehinnangu puhul. Uurijad vaidlevad eelkõige mõju suuruse, mõõtmisviiside ja põhjuslike järelduste võimalikkuse üle.{{sfn|Bierwiaczonek|Kunst|2021|lkd=1476–1478, 1489–1491}}{{sfn|Grigoryev|Berry|Stogianni|Nguyen|2023|koht=PDF-i lk 1, 10–11}}

Akulturatsiooni mõõdetakse eri uuringutes keeleoskuse, identiteedi, suhtlusvõrgustike või kultuuriliste eelistuste kaudu. Nende liitmine üheks näitajaks võib varjata olulisi erinevusi. Uuemates käsitlustes rõhutatakse mõistete täpsustamist, eluvaldkondade eristamist ja muutuste jälgimist ajas.{{sfn|Kreienkamp|Bringmann|Engler|de Jonge|2024|lkd=81–83, 93–97}}{{sfn|Sam|2024|koht=kokkuvõte}}

== Seosed teiste mõistetega ==

Akulturatsiooni tuleb eristada [[Enkulturatsioon|enkulturatsioonist]], mille all mõistetakse oma kultuuri tavade, normide ja väärtuste omandamist kasvamise ning sotsialiseerumise käigus. Enkulturatsioon ei eelda eri kultuurirühmade kokkupuudet. Akulturatsiooni ei saa samastada ka üldise [[Sotsialiseerumine|sotsialiseerumisega]], sest viimane hõlmab ühiskondlikuks eluks vajalike oskuste ja käitumismallide omandamist laiemalt.{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=239–240}}{{sfn|Sam|Berry|2010|koht=kokkuvõte}}

Assimilatsioon tähendab kultuuriliste erijoonte taandumist või kadumist teise kultuuriga samastumise käigus. See võib olla üks akulturatsiooni tulemus, kuid akulturatsioon võib toimuda ka ilma assimilatsioonita. Integratsioon tähistab Berry mudelis üht akulturatsioonistrateegiat, samas kui sotsioloogias ja poliitikakujundamises kasutatakse seda sõna laiemalt, näiteks hariduses, tööturul ja ühiskonnaelus osalemise kohta. Neid tähendusi ei saa samastada.{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lk=149}}{{sfn|Berry|1997|lkd=7, 10–12}}{{sfn|Bourhis|Moïse|Perreault|Senécal|1997|lkd=369–370}}

Kultuurilevik ehk kultuuridifusioon tähendab tavade, ideede ja muude kultuurielementide levimist ühest kultuurist teise ka ilma kestva vahetu kontaktita. Kultuuriline põimumine ja [[Sünkretism|sünkretism]] kirjeldavad omakorda olukordi, kus eri traditsioonide elemendid ühinevad uuteks vormideks. Need nähtused võivad akulturatsiooniga kaasneda, kuid ei kirjelda tervikuna sama protsessi. Samuti võib [[Keelevahetus|keelevahetus]] olla akulturatsiooni üks ilming, mitte selle vältimatu tagajärg.{{sfn|Redfield|Linton|Herskovits|1936|lkd=149–150}}{{sfn|Schwartz|Unger|Zamboanga|Szapocznik|2010|lkd=237–240}}

== Akulturatsioon Eestis ==

Eestis on akulturatsiooni uuritud muu hulgas venekeelse elanikkonna lõimumise ja setode kultuurilise identiteedi näitel.

[[Jüri Kruusvall]], Raivo Vetik ja John W. Berry eristasid 2005. aasta lõimumismonitooringu põhjal Eesti venekeelse elanikkonna seas neli kohanemissuundumust. Need sarnanesid osaliselt Berry mudeli strateegiatega, kuid ei kattunud nendega täielikult. Uurijate hinnangul piirasid tollased ühiskondlikud olud integratsioonivõimalusi ka nende puhul, kes soovisid rohkem osaleda Eesti ühiskonnaelus. Gerli Nimmerfeldti, Jennie Schulze ja Marti Taru uuringus seostus parem eesti keele oskus sagedasemate eestlastest sõprussuhete ning tugevama Eestisse kuulumise tundega, kuid ühiskondliku lõimumise eri mõõtmed ei liikunud alati käsikäes. Need tulemused iseloomustavad uuringute tegemise aega.{{sfn|Kruusvall|Vetik|Berry|2009|lkd=3, 15–16}}{{sfn|Nimmerfeldt|Schulze|Taru|2011|lkd=76, 85–88}}

[[Aune Valk]] ja Taive Särg uurisid [[Setod|setode]] kultuurilist identiteeti. Nende uuring tõi esile [[Mitmekultuurilisus|mitmekultuurilise]] identiteedistrateegia, mille korral erinevad kultuurilised kuuluvused säilivad kõrvuti. See näide osutab, et akulturatsioon ei piirdu sisserändega.{{sfn|Valk|Särg|2015|koht=kokkuvõte}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite journal|last1=Bernasconi|first1=Robert|year=2024|title=Transculturation and the porosity of cultures: Fernando Ortiz|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Diogenes&lt;/span&gt;|volume=65|issue=2|pages=162–171|doi=10.1017/S0392192124000051}}
* {{cite journal|last1=Berry|first1=John W.|year=1997|title=Immigration, Acculturation, and Adaptation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Applied Psychology&lt;/span&gt;|volume=46|issue=1|pages=5–34|doi=10.1111/j.1464-0597.1997.tb01087.x|url=https://peda.net/jyu/ktk/educationalleadership/moemalm/efitic/s1itiaic/lectures/l1ita/l1ita/berry-pdf%3Afile/download/87dd958cb50d15350cc101aff1e0fb29ee3f7cdd/Berry.pdf}}
* {{cite journal|last1=Bierwiaczonek|first1=Kinga|last2=Kunst|first2=Jonas R.|year=2021|title=Revisiting the Integration Hypothesis: Correlational and Longitudinal Meta-Analyses Demonstrate the Limited Role of Acculturation for Cross-Cultural Adaptation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Psychological Science&lt;/span&gt;|volume=32|issue=9|pages=1476–1493|doi=10.1177/09567976211006432}}
* {{cite journal|last1=Bourhis|first1=Richard Y.|last2=Moïse|first2=Léna Céline|last3=Perreault|first3=Stéphane|last4=Senécal|first4=Sacha|year=1997|title=Towards an Interactive Acculturation Model: A Social Psychological Approach|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Psychology&lt;/span&gt;|volume=32|issue=6|pages=369–386|doi=10.1080/002075997400629}}
* {{cite journal|last1=Ferguson|first1=Gail M.|last2=Bornstein|first2=Marc H.|year=2012|title=Remote acculturation: The “Americanization” of Jamaican Islanders|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Behavioral Development&lt;/span&gt;|volume=36|issue=3|pages=167–177|doi=10.1177/0165025412437066}}
* {{cite journal|last1=Furnham|first1=Adrian|year=2019|title=Culture Shock: A Review of the Literature for Practitioners|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Psychology&lt;/span&gt;|volume=10|pages=1832–1855|doi=10.4236/psych.2019.1013119}}
* {{cite journal|last1=Grigoryev|first1=Dmitry|last2=Berry|first2=John W.|last3=Stogianni|first3=Maria|last4=Nguyen|first4=Angela-MinhTu D.|last5=Bender|first5=Michael|last6=Benet-Martínez|first6=Verónica|year=2023|title=The integration hypothesis: A critical evaluation informed by multilevel meta-analyses of three multinational datasets|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Intercultural Relations&lt;/span&gt;|volume=97|at=artikkel 101897|doi=10.1016/j.ijintrel.2023.101897}}
* {{cite journal|last1=Kreienkamp|first1=Jannis|last2=Bringmann|first2=Laura F.|last3=Engler|first3=Raili F.|last4=de Jonge|first4=Peter|last5=Epstude|first5=Kai|year=2024|title=The Migration Experience: A Conceptual Framework and Systematic Scoping Review of Psychological Acculturation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Personality and Social Psychology Review&lt;/span&gt;|volume=28|issue=1|pages=81–116|doi=10.1177/10888683231183479}}
* {{cite journal|last1=Kruusvall|first1=Jüri|last2=Vetik|first2=Raivo|last3=Berry|first3=John W.|year=2009|title=The Strategies of Inter-Ethnic Adaptation of Estonian Russians|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Studies of Transition States and Societies&lt;/span&gt;|volume=1|issue=1|pages=3–24|doi=10.58036/stss.v1i1.54}}
* {{cite journal|last1=Kunst|first1=Jonas R.|year=2026|title=Redefining the mainstream: A review and meta-analysis of the evolving dynamics of majority-group acculturation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;European Review of Social Psychology&lt;/span&gt;|volume=37|issue=2|pages=381–431|doi=10.1080/10463283.2025.2492506}} Veebis avaldatud 2025.
* {{cite journal|last1=Nimmerfeldt|first1=Gerli|last2=Schulze|first2=Jennie|last3=Taru|first3=Marti|year=2011|title=The Relationship between Integration Dimensions among Second Generation Russians in Estonia|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Studies of Transition States and Societies&lt;/span&gt;|volume=3|issue=1|pages=76–91|doi=10.58036/stss.v3i1.72}}
* {{cite journal|last1=Oberg|first1=Kalervo|year=1960|title=Cultural Shock: Adjustment to New Cultural Environments|url=https://archive.org/details/sim_practical-anthropology_july-august-1960_7_4/page/177|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Practical Anthropology&lt;/span&gt;|volume=7|issue=4|pages=177–182|doi=10.1177/009182966000700405}}
* {{cite journal|last1=Redfield|first1=Robert|last2=Linton|first2=Ralph|last3=Herskovits|first3=Melville J.|year=1936|title=Memorandum for the Study of Acculturation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Anthropologist&lt;/span&gt;|volume=38|issue=1|pages=149–152|doi=10.1525/aa.1936.38.1.02a00330|url=https://elearning.unito.it/scuolacle/pluginfile.php/714103/mod_resource/content/0/Memorandum%20for%20the%20Study%20of%20Acculturation.pdf}}
* {{cite journal|last1=Sam|first1=David L.|last2=Berry|first2=John W.|year=2010|title=Acculturation: When Individuals and Groups of Different Cultural Backgrounds Meet|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Perspectives on Psychological Science&lt;/span&gt;|volume=5|issue=4|pages=472–481|doi=10.1177/1745691610373075}}
* {{cite journal|last1=Sam|first1=David L.|year=2024|title=50+ years of psychological acculturation research: Progress and challenges|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;International Journal of Intercultural Relations&lt;/span&gt;|volume=103|at=artikkel 102076|doi=10.1016/j.ijintrel.2024.102076}}
* {{cite journal|last1=Schwartz|first1=Seth J.|last2=Unger|first2=Jennifer B.|last3=Zamboanga|first3=Byron L.|last4=Szapocznik|first4=José|year=2010|title=Rethinking the Concept of Acculturation: Implications for Theory and Research|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Psychologist&lt;/span&gt;|volume=65|issue=4|pages=237–251|doi=10.1037/a0019330}}
* {{cite encyclopedia|last1=Spicer|first1=Edward H.|year=1968|encyclopedia=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;International Encyclopedia of the Social Sciences&quot;&lt;/span&gt;|title=Acculturation|editor-last=Sills|editor-first=David L.|publisher=Macmillan|location=New York|volume=1|pages=21–27|url=https://www.encyclopedia.com/social-sciences-and-law/anthropology-and-archaeology/anthropology-terms-and-concepts/acculturation#3045000015}}
* {{cite journal|last1=Valk|first1=Aune|last2=Särg|first2=Taive|year=2015|title=Setos’ way to manage identities and well-being: shame and pride, opposition and openness|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Nationalities Papers&lt;/span&gt;|volume=43|issue=2|pages=337–355|doi=10.1080/00905992.2014.977855}}
* {{cite journal|last1=Ward|first1=Colleen|year=1997|title=Culture Learning, Acculturative Stress, and Psychopathology: Three Perspectives on Acculturation|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Applied Psychology&lt;/span&gt;|volume=46|issue=1|pages=58–62|doi=10.1111/j.1464-0597.1997.tb01094.x}}
* {{cite journal|last1=Ward|first1=Colleen|last2=Szabó|first2=Ágnes|year=2023|title=Acculturation, cultural identity and well-being|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Nature Reviews Psychology&lt;/span&gt;|volume=2|pages=267–282|doi=10.1038/s44159-023-00171-2}}

[[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]]
[[Kategooria:Sotsiaalpsühholoogia]]</text>
      <sha1>s058sp3rdw6i3aemiyzgo0sh97z3vq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa toidukaupluste külmaseadmete küberrünnak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723377</id>
    <revision>
      <id>7264983</id>
      <parentid>7264791</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:48:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Turvaline ja usaldatav</comment>
      <origin>7264983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1127" sha1="p0o13suyov1xvw5a34betkejqp7hcmm" xml:space="preserve">10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud külmaseadmeid Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on Danfoss.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Internetti ühendatud süsteemid on väga turvalised. Külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks oli tarvis sisse logida admin kasutajana ning parool oli selle päeva kuupäev.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>p0o13suyov1xvw5a34betkejqp7hcmm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265035</id>
      <parentid>7264983</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:56:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1131" sha1="p331wx19wwrv6bdya9suupg1n7s6qu3" xml:space="preserve">10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud külmaseadmeid Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on [[Danfoss]].&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Internetti ühendatud süsteemid on väga turvalised. Külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks oli tarvis sisse logida admin kasutajana ning parool oli selle päeva kuupäev.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>p331wx19wwrv6bdya9suupg1n7s6qu3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265036</id>
      <parentid>7265035</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:01:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7265036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1157" sha1="dq39fennhk26xz8r7ll1vm2kg1mf3ii" xml:space="preserve">10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud külmaseadmeid Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on [[Danfoss]].&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Internetti ühendatud süsteemid on väga turvalised. Külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks oli tarvis sisse logida admin kasutajana ning [[parool (informaatika)|parool]] oli selle päeva kuupäev.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>dq39fennhk26xz8r7ll1vm2kg1mf3ii</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265037</id>
      <parentid>7265036</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7265037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1170" sha1="g4iyicxiyj05f056falk1bh8b1nyyvv" xml:space="preserve">10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud [[külmuti|külmaseadmeid]] Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on [[Danfoss]].&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Internetti ühendatud süsteemid on väga turvalised. Külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks oli tarvis sisse logida admin kasutajana ning [[parool (informaatika)|parool]] oli selle päeva kuupäev.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>g4iyicxiyj05f056falk1bh8b1nyyvv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265427</id>
      <parentid>7265037</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:30:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>vaatame ikka seda ka, mis allikas kirjas</comment>
      <origin>7265427</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1421" sha1="fiv19w0f1gr5y47oadr69tovfwpj2lz" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=november}}
10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud [[külmuti|külmaseadmeid]] Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on [[Danfoss]].&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Seadmete hoolduseks on paljudel tööstusseadmetel veebipõhine hooldusjuurdepääs, kus tehnik saab seadmetele ligi ilma kliendi [[parool (informaatika)|paroolita]] ning sageli on selleks päevakood, mis muutub iga päev vastavalt valemile, mida teoreetiliselt teab ainult seadme müüja. Antud juhul oli külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks tarvilik päevakood kehvasti varjatud, mis võimaldas häkkeritel selle tuvastamist.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>fiv19w0f1gr5y47oadr69tovfwpj2lz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265464</id>
      <parentid>7265427</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:51:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265464</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1803" sha1="nmezkkb3ri37ites2jqllwsh56385lu" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=november}}
10.–11. oktoobril 2026 rünnati internetti ühendatud [[külmuti|külmaseadmeid]] Prantsusmaa ja Hollandi toidukauplustes, põhjustades toidukadu. Hiljem rünnati külmaseadmeid ka teistes Euroopa riikides ning 2. novembril ka mitmes kaupluses Eestis. [[Selver]]i kaupluses tõsteti külmaseadmete temperatuuri 50 °C-ni. Rünnatud internetti ühendatud külmaseadmete valmistaja on [[Danfoss]].&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120621870/eesti-kulmaliit-kinnitab-kulmaseadmete-vastu-suunatud-kuberrunnakud-on-joudnud-eestisse &quot;Eesti Külmaliit kinnitab: külmaseadmete vastu suunatud küberrünnakud on jõudnud Eestisse&quot;] Ärileht, 2. november 2026&lt;/ref&gt;

Seadmete hoolduseks on paljudel tööstusseadmetel veebipõhine hooldusjuurdepääs, kus tehnik saab seadmetele ligi ilma kliendi [[parool (informaatika)|paroolita]] ning sageli on selleks päevakood, mis muutub iga päev vastavalt valemile, mida teoreetiliselt teab ainult seadme müüja. Antud juhul oli külmaseadmete juhtseadmetesse sisenemiseks tarvilik päevakood kehvasti varjatud, mis võimaldas häkkeritel selle tuvastamist.&lt;ref&gt;[https://ironhackers.es/en/danfoss-ak-sm-800a-cve-2025-41450/ A technical analysis of the cyberattack that caused millions in losses across hundreds of European supermarkets] Ironhackers (inglise).&lt;/ref&gt;

Küberrünnakud tabasid vähemalt 11 Euroopa riiki (sealhulgas oli nende seas Belgia, Eesti, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610185054/kulmikutele-suunatud-kuberrunnakud-tabasid-vahemalt-11-euroopa-riiki &quot;Külmikutele suunatud küberrünnakud tabasid vähemalt 11 Euroopa riiki&quot;] ERR, 4. november 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Küberrünnakud]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>nmezkkb3ri37ites2jqllwsh56385lu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Slobodan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723385</id>
    <revision>
      <id>7265006</id>
      <parentid>7264811</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:49:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2051" sha1="f0ut70o03uiew15o1lbwqkahj41xade" xml:space="preserve">{{nimed
| nimi         = Slobodan
| sugu         = [[Mehenimi]]
| tähendus     = Vaba
| hüüdnimi     = Sloba &lt;br/&gt; Boba &lt;br/&gt; Čobi &lt;br/&gt; jne
| päritolu     = [[Serbia vürstkond|Serbia]]
| seotud nimed = [[Eleutherios]] &lt;br/&gt; [[Francis (eesnimi)|Francis]]
| nimepäev     = 
}}
'''Slobodan''' ([[serbia keel]]es Слободан) on [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] [[mehenimi]]. See tähendab &quot;vaba&quot; (&quot;sloboda&quot; tähendab &quot;vabadust&quot;) ning on kasutusel [[lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] seas. Nime võttis kasutusele [[Serbia vürstkond|Serbia]] poliitik [[Vladimir Jovanović (poliitik)|Vladimir Jovanović]], kes sai inspiratsiooni [[Inglismaa|inglise]] filosoofi [[John Stuart Mill]]i teosest &quot;[[Vabadusest]]&quot;. Jovanović pani oma pojale 1869. aastal nimeks Slobodan ning tütrele 1871. aastal Pravda (''Õiglus''). Nimi hakkas [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigis]] ja hiljem [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]] levima ning on tänapäevani nende alade rahvaste seas tuntud.

Slobodan oli [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpust 1980. aastani [[serblased|serblaste]] seas populaarseim mehenimi.&lt;ref&gt;[http://popis2011.stat.rs/?page_id=1825&amp;lang=en Publication: The most frequent names and surnames EN]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.znacenje-imena.com/najpopularnija_srpska_imena_1940_1950 The most frequent names 1940-1980 SR]&lt;/ref&gt;

Slobodani hüüdnimed on Sloba, Slobo, Boban, Boba, Bobi ja Čobi.

[[Põhja-Makedoonia]]s on Slobodani asemel harva kasutusel ka Bodan. Samas on Bodan lühendatud versioon ka nimest [[Bogdan]].

==Nime kandjaid==
* [[Slobodan Kačar]] (1957–), Jugoslaavia poksija
* [[Slobodan Milošević]] (1941–2006), Jugoslaavia ja Serbia poliitik
* [[Slobodan Praljak]] (1945–2017), Horvaaatia sõjaväelane
* [[Slobodan Živojinović]] (1963–), Jugoslaavia tennisist

==Vaata ka==
* [[Serbia nimed]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Mehenimed]]
[[Kategooria:Serbia inimesed]]
[[Kategooria:Horvaatia inimesed]]</text>
      <sha1>f0ut70o03uiew15o1lbwqkahj41xade</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anastasiya Astapova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723388</id>
    <revision>
      <id>7264984</id>
      <parentid>7264861</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T12:53:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7264984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1765" sha1="hiw78kytpmrkq8xh7huoczhtgojesg0" xml:space="preserve">[[Pilt:Anastasiya Astapova 2026.jpg|pisi|Anastasiya Astapova inauguratsiooniloeng, 29. oktoober 2026. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Anastasiya Astapova''' (sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1986]]) on [[Valgevene]] päritolu Eesti folklorist. Alates 1. jaanuarist 2026 on ta [[Tartu Ülikool]]i [[folkloristika]] professor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Anastasiya_Astapova}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta kaitses magistrikraadi 2007. aastal Valgevenes [[Vitebski Ülikool]]is ning doktorikraadi 2015. aastal Tartu Ülikoolis teemal &quot;Negotiating Belarusianness: Political Folklore betwixt and between&quot; (juhendajad [[Elo-Hanna Seljamaa]] ja [[Ülo Valk]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2016. aastal kaitses ta teise doktorikraadi [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] juures teemal &quot;Современные студенческие анекдоты: сюжетный состав и тематические особенности&quot; (juhendaja [[Aleksandr Pantšenko]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2028 oli ta järeldoktorantuuris [[Uppsala Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Töökäik==
Astail 2013–2014 oli ta [[Ohio Riiklik Ülikool|Ohio Riikliku Ülikooli]] rahvaluule uuringute keskuse külalisteadur.

Alates 2015. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis: esmalt nooremteadurina, seejärel teadurina, vanemteadurina, kaasprofessorina ning alates 1. jaanuarist 2026 professorina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2023 [[Eesti folkloristika aastapreemia]]
* 2026 [[Tartu Ülikooli aumärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Astapova, Anastasiya}}
[[Kategooria:Eesti folkloristid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti valgevenelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>hiw78kytpmrkq8xh7huoczhtgojesg0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yonatan Netanyahu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723391</id>
    <revision>
      <id>7265153</id>
      <parentid>7264933</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265153</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4867" sha1="kzzypiguejywji5sqqgdznsjm01fvql" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Jonathan Netanyahu.jpg
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Yonatan Netanyahu (u 1964)
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Yonatan Netanyahu
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = Yoni
| sünniaeg            = 13. märts 1946
| sünnikoht           = [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg            = 4. juuli 1976 &lt;br/&gt; (30-aastasena)
| surmakoht           = [[Entebbe]], [[Uganda]]
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{pisilipp|Iisrael}}
| teenistused         = [[Iisraeli maavägi|Maavägi]]
| teenistusaeg        = 1964–1976
| auaste              = ''[[Aluf|Sgan aluf]]''
| teenistusnumber     = 
| üksused             = [[35. dessantbrigaad]]
| juhitud_üksused     = [[Sayeret Matkal]]
| sõjad/lahingud      = [[Araabia-Iisraeli konflikt]]
* [[Kuuepäevane sõda]]
* [[Kurnamissõda (Egiptuse-Iisraeli)|Kurnamissõda]]
* [[Yom Kippuri sõda]]
* [[Entebbe reid]]{{KIA}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Silmapaistva teenistuse medal]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = [[Netanyahu perekond]]
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = 
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''Yonatan Netanyahu''' (13. märts 1946 – 4. juuli 1976) oli [[Iisrael]]i [[sõjaväelane]] (auastmelt ''[[Aluf|sgan aluf]]''). Ta juhtis [[Entebbe reid]]il eriüksust [[Sayeret Matkal]]. Operatsioon käivitati 1976. aastal pärast seda, kui [[Palestiina]]st ja [[Lääne-Saksamaa]]lt pärit võitlejad kaaperdasid Iisraelist [[Prantsusmaa]]le teel olnud lennuki. Kaaperdajad võtsid lennuki enda kontrolli alla vahemaandumisel [[Kreeka]]s ning suunasid selle läbi [[Liibüa]] [[Uganda]]sse, kus nad said tuge [[Uganda president|president]] [[Idi Amin]]ilt. Iisraeli päästeoperatsioon õnnestus ning 106 pantvangist päästeti 102. Netanyahu hukkus haarangu käigus ainsa Iisraeli sõdurina.

Yonatan oli professor [[Benzion Netanyahu]] vanim poeg ja tulevase [[Iisraeli peaminister|Iisraeli peaministri]] [[Benjamin Netanyahu]] vend. Ta sündis [[New York|New Yorgis]] ning veetis suure osa nooruspõlvest [[USA|Ameerika Ühendriikides]], kus sai ka keskhariduse. Netanyahu teenis [[Kuuepäevane sõda|kuuepäevase sõja]] ajal (1967) [[Iisraeli sõjavägi|Iisraeli sõjaväes]], pärast sõda õppis lühikest aega esmalt [[Harvardi Ülikool|Harvardi]] ja seejärel [[Jeruusalemma Heebrea Ülikool]]is. Ta tuli ülikoolist ära ning naasis sõjaväkke. Seitsmekümnendate alguses liitus ta Sayeret Matkaliga ning sai 1973. aasta [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] [[Silmapaistva teenistuse medal]]i. Tema auks nimetati operatsioon Entebbe hiljem operatsiooniks Yonatan.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.theguardian.com/world/2016/jun/25/entebbe-raid-40-years-on-israel-palestine-binyamin-netanyahu-jonathan-freedland|title= 'We thought this would be the end of us': the raid on Entebbe, 40 years on |website=TheGuardian.com |date= June 25, 2016 |access-date=April 29, 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2016/07/03/meet-the-youngest-hostages-freed-by-israeli-commandos-40-years-ago-at-entebbe/|title= Meet the youngest hostages freed by Israeli commandos 40 years ago at Entebbe |website=WashingtonPost.com |access-date=April 29, 2020}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*''Self-Portrait of a Hero: From the Letters of Jonathan Netanyahu 1963–1976''; Netanyahu, Jonathan/Netanyahu, Benjamin/Netanyahu, Iddo (1998); [[Grand Central Publishing|Warner Books]]. {{ISBN|0-446-67461-3}}
*''The Letters of Jonathan Netanyahu : The Commander of the Entebbe Rescue Operation''; Jonathan Netanyahu (2001); Gefen Publishing House. {{ISBN|978-965-229-267-4}} (variation of the above)
*''Yoni: Hero of Entebbe''; Max Hastings (1979); DoubleDay. {{ISBN|978-0-385-27127-1}} (a biography of Yoni Netanyahu)
*''Entebbe: A Defining Moment in the War on Terrorism The Jonathan Netanyahu Story''; Iddo Netanyahu (2003); Balfour Books. {{ISBN|978-0-89221-553-9}}
*''Yoni's Last Battle: The Rescue at Entebbe, 1976''; Iddo Netanyahu, Yoram Harzony (2001); [[Gefen Publishing House]]. {{ISBN|978-965-229-283-4}}
*''Yoni Netanyahu: Commando at Entebbe''; Devra Newberger Speargen (1997); [[Jewish Publication Society|Jewish Publication Society of America]]. {{ISBN|978-0-8276-0642-5}}

{{JÄRJESTA:Netanyahu, Yonatan}}
[[Kategooria:Iisraeli sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 1976]]</text>
      <sha1>kzzypiguejywji5sqqgdznsjm01fvql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Pärnu linnakonsistoorium</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723392</id>
    <revision>
      <id>7264982</id>
      <timestamp>2026-11-03T12:45:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58453-09</username>
        <id>241130</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1890 */ uus alaosa</comment>
      <origin>7264982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="323" sha1="63mgauiuvh99j5umagxckq4k1g3hbfm" xml:space="preserve">== 1890 ==
Kas on kindel, et Pärnu linnakonsistoorium kestis 1890. aastani? Minu teada oli Vene ajal Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Tallinna konsistoorium ja kaks viimast kaotati 1890. aastal. [[Eri:Kaastöö/~2026-58453-09|~2026-58453-09]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-58453-09|arutelu]]) 3. november 2026, kell 14:45 (EET)</text>
      <sha1>63mgauiuvh99j5umagxckq4k1g3hbfm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Julius Döring</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723393</id>
    <revision>
      <id>7264985</id>
      <timestamp>2026-11-03T12:58:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1372314643|Julius Döring]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7264985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7200" sha1="o5kdyggjl0anrasieanfgecnxyfa9e2" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Julius Döring
| haridus = Dresdeni Kunstiakadeemia
}}

'''Julius Döring''' (31. august 1818 – 26. september 1898) oli [[Baltisaksa keel|baltisaksa]] maalikunstnik, joonistusõpetaja, ajaloolane, arheoloog, raamatukoguhoidja ja muuseumitöötaja.

== Elukäik ==
Friedrich Julius Döring sündis 31. augustil 1818 [[Dresden|Dresdenis]] [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigis]]. Ta õppis Dresdeni Kunstiakadeemias. Alates 1838. aastast õppis ta seal Eduard Bendemanni käe all portree- ja ajaloomaalijaks. 1844. aastal reisis ta läbi Lõuna-Saksamaa ja Põhja-Itaalia, joonistades kostüüme luuletaja E. Dulleri teosele „Saksa rahva ajalugu” („Geschichte des deutschen Volks”).

Pärast oma esimese altarimaali maalimist 1845. aastal [[Poznań|Poznańis]] kutsuti ta [[Jelgava|Mitausse]] tööle [[Jelgava gümnaasium|Jelgava gümnaasiumi]] joonistusõpetajana, lisaks andis ta eratunde, tegeles aktiivselt portreede  ja altarite maalimisega. Döring oli [[Kurzeme Society of Literature and Art|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] kauaaegne liige. Alates 1860. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana [[Kuramaa provintsiaalmuuseum|Kuramaa Provintsimuuseumis ja Athenaeumis]] . Alates 1887. aastast oli ta [[Tartu|Dorpatis]] [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] korrespondentliige.

1852. aastal tegi ta ringreisi Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta tundis huvi uusima kirjanduse vastu ning rääkis [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Itaalia keel|itaalia keelt]] . Ta käis aastatel 1885 ja 1889 [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]] .

== Looming ==
Oma eluajal lõi Döring 1106 portreed, 23 altarimaali ja kolm [[Ajaloomaal|ajaloolist žanrimaali]]. Tema portreedest on säilinud vaid mõned, altarimaalidest enamik. Altarimaalidest pea enamik  (Iecava, Jelgava, Salase, Sauka, Bauska kirikud) on oma kompositsioonidelt väga sarnased. 

== Arheoloogia ==
1863. aastal uuris Döring arheoloogiliselt ''[[Laevkalme|laevkalmeid]]'' Bīlavas ja Birznieksis [[Talsi piirkond|Talsi vallas]]. 1866.aastal juhtis ta koos [[August Johann Gottfried Bielenstein|August Bielensteini]] ja Edmund Carl Julius Krügeri, Ernst August von Raisoniga väljakaevamisi [[Tērvete|Tērvetes]] (Hofzumberge) ja {{ill|Svētkalns|lv}}is (Heiligenberg).

Döringi tegevus uurijana Leedus (peamiselt selle põhjaosas ning mitmel objektil Kesk-Žemaitijas) hõlmas kaheteistkümneaastast perioodi (1876–1887) ja oli seotud semgalite (Žagarė teine linnamägi, Sidabrė) ja kuralaste linnamägedega (Griežė teine linnamägi, Apuolė), kahe kalmeehitisega Griežė lähedal (koos C. Boyga), 15.–17. sajandi kindlus Moliūnai linnamäel ning teiste väikesemahuliste arheoloogiliste uuringute või välitöödega. Ta kirjeldas Adakavasest leitud imporditud tiibprossi, loetles Griežė kääbaste leide ning kommenteeris Tadeusz Dowgirdi artiklit Paluknysis tehtud leidude kohta. Döring tegi mõningatest külastatud kohtadest (Apuolė, Griežė, Moliūnai, Papušiai, Puodkaliai) ka jooniseid ja plaane.  

== Peamised avaldatud teosed ==

* Döring J., 1877. Burberg – Ratten? – Auf dem Grenze der Güter Zerrauxt und Bruniwiszki. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst aus dem Jahre 1876. Mitau, pp.&amp;nbsp;37–40.
* Döring J., 1877 a. Der Pełajte-Kałnas und der Pyle-Kalnis von Malung in Littauen. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst in Mitau aus dem Jahre 1876. Mitau, pp.&amp;nbsp;34–37.
* Döring J., 1877 b. Zwei Burgberge in Zerrauxt und Eichenpomusch. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst in Mitau aus dem Jahre 1876. Mitau, p.&amp;nbsp;29.
* Döring J., 1879. Die Semgaller Burgen Ratten und Racketen. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst aus dem Jahre 1878. Mitau, pp.&amp;nbsp;29–51.
* Döring J., 1881. Über die Herkunft der kurländischen Letten. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1880. Mitau, pp.&amp;nbsp;47–118.
* Döring J., 1882. Wo die Stelle der 1290 zerstörten Semgallerburg Sydobre wohl zu suchen sein dürfte. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst und Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1881. Mitau, pp.&amp;nbsp;65–70.
* Döring J., 1883. Eine altrömische Fibula im Mitauschen Museum, gefunden auf Odachow im Kreise Rossiany. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Litera-tur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1882. Mitau, p.&amp;nbsp;35.
* Döring J., 1883 a. Über Komodderschen Burgberg und über den Pilskaln an der Tatola. Nebst kurzen Notiz über Ratten und Terweten. In: Sitzungsberichte der kurländis-chen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentli-chungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1882. Mitau, pp.&amp;nbsp;37–41.
* Döring J., 1884. Das erste Vorkommen Kurlands in der Geschichte (Apulia, Hauptstadt der Kuren und die dänische Kirche bei Domesnes). In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1883. Mitau, pp.&amp;nbsp;63–71.
* Döring J., 1884 a. Die Bauerburg am Spahrne-See bei Ihlen, die mitmassliche Burg Racken der heidnischen Semgallen. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst aus den Jahren 1864 bis 1871 (Die Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums inbegriffen). Mitau, pp.&amp;nbsp;49–53 (317–327).
* Döring J., 1885. Bericht über die Forschungen zur Auffindung der Stadt Apulia. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1884. Mitau, pp.&amp;nbsp;8–24.
* Döring J., 1885 a. Die römische Fibel im Mitauschen Museum. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesells chaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1884. Mitau, p.&amp;nbsp;2.
* Döring J., 1886. Noch ein Mal Apulia. In: Rigasche Zeitung. 1886-02-15 (27), Nr. 38, pp.&amp;nbsp;1–2.
* Döring J., 1887. Ein Burgberg bei Poswol in Litauen. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1886. Mitau, pp.&amp;nbsp;26–27.
* Döring J., 1888. Der Pilskaln bei Putkaln südlich von Schoden. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1887. Mitau, pp.&amp;nbsp;40–41.
* Döring J., 1888 a. Untersuchung von Apulia bei Schoden. In: Sitzungsberichte der kurländischen Gesellschaft für Literatur und Kunst nebst Veröffentlichungen des kurländischen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1887. Mitau, pp.&amp;nbsp;32–40.

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]</text>
      <sha1>o5kdyggjl0anrasieanfgecnxyfa9e2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7264996</id>
      <parentid>7264985</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:39:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <origin>7264996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5330" sha1="pvtq5czw4ld8ilsuy72yvfy1hf4487v" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Julius Döring
| haridus = Dresdeni Kunstiakadeemia
| sünniaeg = 31. august 1818
| sünnikoht = Dresden
| surmaaeg = 26. september 1898
| surmakoht = Jelgava
| rahvus = baltisakslane
| elukutse = Kunstnik
}}

'''Friedrich Julius Döring''' ([[31. august]] [[1818]] [[Dresden]]– [[26. september]] [[1898]] [[Jelgava]]) oli [[Baltisaksa keel|baltisaksa]] maalikunstnik, joonistusõpetaja, ajaloolane, arheoloog, raamatukoguhoidja ja muuseumitöötaja.

== Elukäik ==
Julius Döring sündis Dresdenis [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigis]]. Ta õppis [[Dresdeni Kunstiakadeemia|Dresdeni Kunstiakadeemias]]. Alates 1838. aastast õppis ta seal Eduard Bendemanni käe all portree- ja ajaloomaalijaks. 1844. aastal reisis ta Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias, joonistades kohalikku rahvast luuletaja E. Dulleri teosele „Saksa rahva ajalugu” („Geschichte des deutschen Volks”).

Pärast oma esimese altarimaali maalimist 1845. aastal [[Poznań|Poznańis]] kutsuti ta tööle [[Jelgava|Mitausse]] [[Jelgava gümnaasium|Jelgava gümnaasiumi]] joonistusõpetajaks. Döring oli [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] kauaaegne liige. Alates 1860. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana [[Kuramaa provintsiaalmuuseum|Kuramaa Provintsimuuseumis ja Athenaeumis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dērings Fridrihs Juliuss — Vēsture |url=https://vesture.eu/index.php/D%C4%93rings_Fridrihs_Juliuss |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=vesture.eu}}&lt;/ref&gt; 1865–93 oli ta [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] sekretär. Tema kogutud materjale Balti kunstiajaloo kohta kasutas W. Neumann Balti kunstnike leksikoni loomisel. Alates 1887. aastast oli ta [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] korrespondentliige.

1852. aastal tegi ta ringreisi Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta tundis huvi uusima kirjanduse vastu ning rääkis [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Itaalia keel|itaalia keelt]]. Ta käis aastatel 1885 ja 1889 [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]].

== Looming ==
Oma eluajal lõi Döring 1106 portreed, 23 altarimaali ja kolm [[Ajaloomaal|ajaloolist žanrimaali]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema arvukate õli- ja akvarellportreede seast tuleks lisaks mitmele juba 1839. aastal Dresdenis maalitud krahv Bernstorffi suguvõsa liikmete portreele esile tõsta veel järgmisi: G. J. [[Lieven|parun Lieven]] ja kindral krahv Kreutz (litografeerinud D. Schabert Miitavis 1851), [[Riia peapiiskop]] Platon, [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] Friedrich von Klein ja Liivimaa evangeelse luterliku konsistooriumi president [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]] (1859), riiginõunik Karl  Friedrich Bursy (1865), kuberner [[Paul von Lilienfeld]] (1888), samuti Döringu autoportree (kujutatud koos perega paadisõidul, 1872, erakogus Dresdenis). Döringi üks vähestest ajaloomaalidest, 1871. aastal lõpetatud õlimaal, kujutas „Konradin von Hohenstaufeni hukkamist“. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Thieme, Ulrich, 1865-1922. Allgemeines Lexikon Der Bildenden Künstler Von Der Antike Bis Zur Gegenwart. Leipzig: W. Engelmann, 190750.&lt;/ref&gt; 

Julius Döring ka rea altarimaale Kuramaa kirikutele, sealhulgas „Kristus ristil Maarja ja Johannese vahel“ Jelgava Püha Johannese kirikule (1865, muudetud kordus tema 1862. aastal lõpetatud altarimaalist [[Iecava]] kirikus) ja Raffaeli &quot;Sixtuse madonna&quot; koopia Jelgava katoliku kirikule (1863–1864).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Altarimaalidest pea enamik  (Iecava, Jelgava, [[Salas|Salase]], Sauka, [[Bauska]] kirikud) on oma kompositsioonidelt väga sarnased. 

== Arheoloogia ==
1863. aastal uuris Döring arheoloogiliselt Bīlava ja Birznieksi [[Laevkalme|laevkalmeid]] [[Talsi piirkond|Talsi vallas]]. 1866.aastal juhtis ta koos [[August Johann Gottfried Bielenstein|August Bielensteini]] ja Edmund Carl Julius Krügeri, Ernst August von Raisoniga väljakaevamisi [[Tērvete|Tērvetes]] (Hofzumberge) ja [[Svētkalnsi ordulinnus|Svetkalnsis]] (Heiligenberg).

Döringi tegutses 1876–1887 ka Leedus, peamiselt selle põhjaosas ning mitmel objektil Kesk-[[Žemaitija|Žemaitijas]]. Töö oli seotud [[Semgalid|semgalite]] ([[Žagarė]] linnamägi, Sidabrė) ja [[Kuralased|kuralaste]] linnamägedega ([[Griežė]] linnamägi, [[Apuolė]]), kahe kalmeehitisega Griežė lähedal (koos C. Boyga), 15.–17. sajandi kindlusega Moliūnai linnamäel ning teiste väikesemahuliste arheoloogiliste uuringute või välitöödega. Ta kirjeldas Adakavasest leitud imporditud tiibprossi, loetles Griežė kääbaste leide ning kommenteeris Tadeusz Dowgirdi artiklit Paluknysis tehtud leidude kohta. Döring tegi mõningatest külastatud kohtadest (Apuolė, Griežė, Moliūnai, Papušiai, [[Puodkaliai]]) ka jooniseid ja plaane.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasiliauskas |eesnimi=Ernestas |kuupäev=2013-01-01 |pealkiri=Julijus Dioringas – XIX amžiaus Šiaurės Lietuvos tyrėjas |url=https://www.zurnalai.vu.lt/archaeologia-lituana/article/view/2636 |ajakiri=Archaeologia Lituana |keel=lt |aastakäik=14 |lehekülg=129–156 |doi=10.15388/ArchLit.2013.0.2636 |issn=1392-6748}}&lt;/ref&gt;  

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Döring, Julius}}
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]]</text>
      <sha1>pvtq5czw4ld8ilsuy72yvfy1hf4487v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265000</id>
      <parentid>7264996</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5330" sha1="8d2qmlu0bqi4whlwvbs3i7a1fzyvte6" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Julius Döring
| haridus = Dresdeni Kunstiakadeemia
| sünniaeg = 31. august 1818
| sünnikoht = Dresden
| surmaaeg = 26. september 1898
| surmakoht = Jelgava
| rahvus = baltisakslane
| elukutse = Kunstnik
}}

'''Friedrich Julius Döring''' ([[31. august]] [[1818]] [[Dresden]]– [[26. september]] [[1898]] [[Jelgava]]) oli [[Baltisaksa keel|baltisaksa]] maalikunstnik, joonistusõpetaja, ajaloolane, arheoloog, raamatukoguhoidja ja muuseumitöötaja.

== Elukäik ==
Julius Döring sündis Dresdenis [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigis]]. Ta õppis [[Dresdeni Kunstiakadeemia|Dresdeni Kunstiakadeemias]]. Alates 1838. aastast õppis ta seal Eduard Bendemanni käe all portree- ja ajaloomaalijaks. 1844. aastal reisis ta Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias, joonistades kohalikku rahvast luuletaja E. Dulleri teosele „Saksa rahva ajalugu” („Geschichte des deutschen Volks”).

Pärast oma esimese altarimaali maalimist 1845. aastal [[Poznań|Poznańis]] kutsuti ta tööle [[Jelgava|Mitausse]] [[Jelgava gümnaasium|Jelgava gümnaasiumi]] joonistusõpetajaks. Döring oli [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] kauaaegne liige. Alates 1860. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana [[Kuramaa provintsiaalmuuseum|Kuramaa Provintsimuuseumis ja Athenaeumis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dērings Fridrihs Juliuss — Vēsture |url=https://vesture.eu/index.php/D%C4%93rings_Fridrihs_Juliuss |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=vesture.eu}}&lt;/ref&gt; 1865–93 oli ta [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] sekretär. Tema kogutud materjale Balti kunstiajaloo kohta kasutas W. Neumann Balti kunstnike leksikoni loomisel. Alates 1887. aastast oli ta [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] korrespondentliige.

1852. aastal tegi ta ringreisi Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta tundis huvi uusima kirjanduse vastu ning rääkis [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Itaalia keel|itaalia keelt]]. Ta käis aastatel 1885 ja 1889 [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]].

== Looming ==
Oma eluajal lõi Döring 1106 portreed, 23 altarimaali ja kolm [[Ajaloomaal|ajaloolist žanrimaali]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema arvukate õli- ja akvarellportreede seast tuleks lisaks mitmele juba 1839. aastal Dresdenis maalitud krahv Bernstorffi suguvõsa liikmete portreele esile tõsta veel järgmisi: parun Georg Julius von Lieven ja kindral krahv Kreutz (litografeerinud D. Schabert Miitavis 1851), [[Riia peapiiskop]] Platon, [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] Friedrich von Klein ja Liivimaa evangeelse luterliku konsistooriumi president [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]] (1859), riiginõunik Karl  Friedrich Bursy (1865), kuberner [[Paul von Lilienfeld]] (1888), samuti Döringu autoportree (kujutatud koos perega paadisõidul, 1872, erakogus Dresdenis). Döringi üks vähestest ajaloomaalidest, 1871. aastal lõpetatud õlimaal, kujutas „Konradin von Hohenstaufeni hukkamist“. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Thieme, Ulrich, 1865-1922. Allgemeines Lexikon Der Bildenden Künstler Von Der Antike Bis Zur Gegenwart. Leipzig: W. Engelmann, 190750.&lt;/ref&gt; 

Julius Döring ka rea altarimaale Kuramaa kirikutele, sealhulgas „Kristus ristil Maarja ja Johannese vahel“ Jelgava Püha Johannese kirikule (1865, muudetud kordus tema 1862. aastal lõpetatud altarimaalist [[Iecava]] kirikus) ja Raffaeli &quot;Sixtuse madonna&quot; koopia Jelgava katoliku kirikule (1863–1864).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Altarimaalidest pea enamik  (Iecava, Jelgava, [[Salas|Salase]], Sauka, [[Bauska]] kirikud) on oma kompositsioonidelt väga sarnased. 

== Arheoloogia ==
1863. aastal uuris Döring arheoloogiliselt Bīlava ja Birznieksi [[Laevkalme|laevkalmeid]] [[Talsi piirkond|Talsi vallas]]. 1866.aastal juhtis ta koos [[August Johann Gottfried Bielenstein|August Bielensteini]] ja Edmund Carl Julius Krügeri, Ernst August von Raisoniga väljakaevamisi [[Tērvete|Tērvetes]] (Hofzumberge) ja [[Svētkalnsi ordulinnus|Svetkalnsis]] (Heiligenberg).

Döringi tegutses 1876–1887 ka Leedus, peamiselt selle põhjaosas ning mitmel objektil Kesk-[[Žemaitija|Žemaitijas]]. Töö oli seotud [[Semgalid|semgalite]] ([[Žagarė]] linnamägi, Sidabrė) ja [[Kuralased|kuralaste]] linnamägedega ([[Griežė]] linnamägi, [[Apuolė]]), kahe kalmeehitisega Griežė lähedal (koos C. Boyga), 15.–17. sajandi kindlusega Moliūnai linnamäel ning teiste väikesemahuliste arheoloogiliste uuringute või välitöödega. Ta kirjeldas Adakavasest leitud imporditud tiibprossi, loetles Griežė kääbaste leide ning kommenteeris Tadeusz Dowgirdi artiklit Paluknysis tehtud leidude kohta. Döring tegi mõningatest külastatud kohtadest (Apuolė, Griežė, Moliūnai, Papušiai, [[Puodkaliai]]) ka jooniseid ja plaane.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasiliauskas |eesnimi=Ernestas |kuupäev=2013-01-01 |pealkiri=Julijus Dioringas – XIX amžiaus Šiaurės Lietuvos tyrėjas |url=https://www.zurnalai.vu.lt/archaeologia-lituana/article/view/2636 |ajakiri=Archaeologia Lituana |keel=lt |aastakäik=14 |lehekülg=129–156 |doi=10.15388/ArchLit.2013.0.2636 |issn=1392-6748}}&lt;/ref&gt;  

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Döring, Julius}}
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]]</text>
      <sha1>8d2qmlu0bqi4whlwvbs3i7a1fzyvte6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265020</id>
      <parentid>7265000</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:26:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <origin>7265020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6278" sha1="8oq3t6h2ap44htm8y2uwss5allzpv7k" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Julius Döring
| haridus = Dresdeni Kunstiakadeemia
| sünniaeg = 31. august 1818
| sünnikoht = Dresden
| surmaaeg = 26. september 1898
| surmakoht = Jelgava
| rahvus = baltisakslane
| elukutse = Kunstnik
}}

'''Friedrich Julius Döring''' ([[31. august]] [[1818]] [[Dresden]]– [[26. september]] [[1898]] [[Jelgava]]) oli [[Baltisaksa keel|baltisaksa]] maalikunstnik, joonistusõpetaja, ajaloolane, arheoloog, raamatukoguhoidja ja muuseumitöötaja.

== Elukäik ==
Julius Döring sündis Dresdenis [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigis]]. Ta õppis [[Dresdeni Kunstiakadeemia|Dresdeni Kunstiakadeemias]]. Alates 1838. aastast õppis ta seal Eduard Bendemanni käe all portree- ja ajaloomaalijaks. 1844. aastal reisis ta Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias, joonistades kohalikku rahvast luuletaja Eduard Dulleri teosele „Saksa rahva ajalugu” („Geschichte des deutschen Volks”).

1845. aasta juunis sõitis Döring riiginõunik Kleini kutsel [[Kuramaa|Kuramaale]]. Teel peatus ta [[Poznań|Poznańis]], kus tal avanes võimalus maalida mitmeid portreid. Detsembris saabus ta Miitavisse. Kuigi ta oli algselt kavatsenud Kuramaale jääda vaid kaheks aastaks, ajendasid saadud tellimused teda oma viibimist pikendama ning viisid lõpuks otsuseni asuda alaliselt Miitavisse elama. 1859. aastal määrati ta [[Jelgava gümnaasium|Miitavi gümnaasiumi]] joonistusõpetajaks ning sellel ametikohal töötas ta 31 aastat.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lexikon baltischer Künstler |url=https://www.gutenberg.org/cache/epub/50628/pg50628-images.html |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne= |keel=de}}&lt;/ref&gt; Döring oli [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] kauaaegne liige. Alates 1860. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana [[Kuramaa provintsiaalmuuseum|Kuramaa Provintsimuuseumis ja Athenaeumis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dērings Fridrihs Juliuss — Vēsture |url=https://vesture.eu/index.php/D%C4%93rings_Fridrihs_Juliuss |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=vesture.eu}}&lt;/ref&gt; 1865–93 oli ta [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] sekretär. Tema kogutud materjale Balti kunstiajaloo kohta kasutas W. Neumann Balti kunstnike leksikoni loomisel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alates 1887. aastast oli ta [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] korrespondentliige.

1852. aastal tegi ta ringreisi Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta tundis huvi uusima kirjanduse vastu ning rääkis [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Itaalia keel|itaalia keelt]]. Ta käis aastatel 1885 ja 1889 [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]].

== Looming ==
Oma eluajal lõi Döring 1106 portreed, 23 altarimaali ja kolm [[Ajaloomaal|ajaloolist žanrimaali]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema arvukate õli- ja akvarellportreede seast tuleks lisaks mitmele juba 1839. aastal Dresdenis maalitud krahv Bernstorffi suguvõsa liikmete portreele esile tõsta veel järgmisi: parun Georg Julius von Lieven ja kindral krahv Kreutz (litografeerinud D. Schabert Miitavis 1851), [[Riia peapiiskop]] Platon, [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] Friedrich von Klein ja Liivimaa evangeelse luterliku konsistooriumi president [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]] (1859), riiginõunik Karl  Friedrich Bursy (1865), kuberner [[Paul von Lilienfeld]] (1888), samuti Döringu autoportree (kujutatud koos perega paadisõidul, 1872, erakogus Dresdenis). Döringi üks vähestest ajaloomaalidest, 1871. aastal lõpetatud õlimaal, kujutas „Konradin von Hohenstaufeni hukkamist“. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Thieme, Ulrich, 1865-1922. Allgemeines Lexikon Der Bildenden Künstler Von Der Antike Bis Zur Gegenwart. Leipzig: W. Engelmann, 190750.&lt;/ref&gt;

Eesti Kunstimuuseumi kogus on kuus Julius Döringi teost: &quot;Printsess Lieven'i portree&quot;, mis kujutab maalimise hetkel 1889. aastal alles 13-aastast tulevast paruness Barbe von Medemit (sündinud Barbara von Lieven), &quot;Krahv Dameteo portree&quot;, mis kujutab katalaani päritolu aadlikku Joan de Rocabertí-Dameto de Boixadors'd (1805–1882), &quot;Naise portree&quot; ja kaks litograafiat, mis kujutavad  

Julius Döring ka rea altarimaale Kuramaa kirikutele, sealhulgas „Kristus ristil Maarja ja Johannese vahel“ Jelgava Püha Johannese kirikule (1865, muudetud kordus tema 1862. aastal lõpetatud altarimaalist [[Iecava]] kirikus) ja Raffaeli &quot;Sixtuse madonna&quot; koopia Jelgava katoliku kirikule (1863–1864).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Altarimaalidest pea enamik  (Iecava, Jelgava, [[Salas|Salase]], Sauka, [[Bauska]] kirikud) on oma kompositsioonidelt väga sarnased. 

== Arheoloogia ==
1863. aastal uuris Döring arheoloogiliselt Bīlava ja Birznieksi [[Laevkalme|laevkalmeid]] [[Talsi piirkond|Talsi vallas]]. 1866.aastal juhtis ta koos [[August Johann Gottfried Bielenstein|August Bielensteini]] ja Edmund Carl Julius Krügeri, Ernst August von Raisoniga väljakaevamisi [[Tērvete|Tērvetes]] (Hofzumberge) ja [[Svētkalnsi ordulinnus|Svetkalnsis]] (Heiligenberg).

Döringi tegutses 1876–1887 ka Leedus, peamiselt selle põhjaosas ning mitmel objektil Kesk-[[Žemaitija|Žemaitijas]]. Töö oli seotud [[Semgalid|semgalite]] ([[Žagarė]] linnamägi, Sidabrė) ja [[Kuralased|kuralaste]] linnamägedega ([[Griežė]] linnamägi, [[Apuolė]]), kahe kalmeehitisega Griežė lähedal (koos C. Boyga), 15.–17. sajandi kindlusega Moliūnai linnamäel ning teiste väikesemahuliste arheoloogiliste uuringute või välitöödega. Ta kirjeldas Adakavasest leitud imporditud tiibprossi, loetles Griežė kääbaste leide ning kommenteeris Tadeusz Dowgirdi artiklit Paluknysis tehtud leidude kohta. Döring tegi mõningatest külastatud kohtadest (Apuolė, Griežė, Moliūnai, Papušiai, [[Puodkaliai]]) ka jooniseid ja plaane.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasiliauskas |eesnimi=Ernestas |kuupäev=2013-01-01 |pealkiri=Julijus Dioringas – XIX amžiaus Šiaurės Lietuvos tyrėjas |url=https://www.zurnalai.vu.lt/archaeologia-lituana/article/view/2636 |ajakiri=Archaeologia Lituana |keel=lt |aastakäik=14 |lehekülg=129–156 |doi=10.15388/ArchLit.2013.0.2636 |issn=1392-6748}}&lt;/ref&gt;  

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Döring, Julius}}
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]]</text>
      <sha1>8oq3t6h2ap44htm8y2uwss5allzpv7k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265023</id>
      <parentid>7265020</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:32:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <origin>7265023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6540" sha1="0uykcnpe70dsrqa9eeif0yksk7jxz7h" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Julius Döring
| haridus = Dresdeni Kunstiakadeemia
| sünniaeg = 31. august 1818
| sünnikoht = Dresden
| surmaaeg = 26. september 1898
| surmakoht = Jelgava
| rahvus = baltisakslane
| elukutse = Kunstnik
}}

'''Friedrich Julius Döring''' ([[31. august]] [[1818]] [[Dresden]]– [[26. september]] [[1898]] [[Jelgava]]) oli [[Baltisaksa keel|baltisaksa]] maalikunstnik, joonistusõpetaja, ajaloolane, arheoloog, raamatukoguhoidja ja muuseumitöötaja.

== Elukäik ==
Julius Döring sündis Dresdenis [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigis]]. Ta õppis [[Dresdeni Kunstiakadeemia|Dresdeni Kunstiakadeemias]]. Alates 1838. aastast õppis ta seal Eduard Bendemanni käe all portree- ja ajaloomaalijaks. 1844. aastal reisis ta Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias, joonistades kohalikku rahvast luuletaja Eduard Dulleri teosele „Saksa rahva ajalugu” („Geschichte des deutschen Volks”).

1845. aasta juunis sõitis Döring riiginõunik Kleini kutsel [[Kuramaa|Kuramaale]]. Teel peatus ta [[Poznań|Poznańis]], kus tal avanes võimalus maalida mitmeid portreid. Detsembris saabus ta Miitavisse. Kuigi ta oli algselt kavatsenud Kuramaale jääda vaid kaheks aastaks, ajendasid saadud tellimused teda oma viibimist pikendama ning viisid lõpuks otsuseni asuda alaliselt Miitavisse elama. 1859. aastal määrati ta [[Jelgava gümnaasium|Miitavi gümnaasiumi]] joonistusõpetajaks ning sellel ametikohal töötas ta 31 aastat.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lexikon baltischer Künstler |url=https://www.gutenberg.org/cache/epub/50628/pg50628-images.html |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne= |keel=de}}&lt;/ref&gt; Döring oli [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] kauaaegne liige. Alates 1860. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana [[Kuramaa provintsiaalmuuseum|Kuramaa Provintsimuuseumis ja Athenaeumis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dērings Fridrihs Juliuss — Vēsture |url=https://vesture.eu/index.php/D%C4%93rings_Fridrihs_Juliuss |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=vesture.eu}}&lt;/ref&gt; 1865–93 oli ta [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts|Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi]] sekretär. Tema kogutud materjale Balti kunstiajaloo kohta kasutas W. Neumann Balti kunstnike leksikoni loomisel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alates 1887. aastast oli ta [[Õpetatud Eesti Selts|Õpetatud Eesti Seltsi]] korrespondentliige.

1852. aastal tegi ta ringreisi Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta tundis huvi uusima kirjanduse vastu ning rääkis [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Itaalia keel|itaalia keelt]]. Ta käis aastatel 1885 ja 1889 [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]].

== Looming ==
Oma eluajal lõi Döring 1106 portreed, 23 altarimaali ja kolm [[Ajaloomaal|ajaloolist žanrimaali]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema arvukate õli- ja akvarellportreede seast tuleks lisaks mitmele juba 1839. aastal Dresdenis maalitud krahv Bernstorffi suguvõsa liikmete portreele esile tõsta veel järgmisi: parun Georg Julius von Lieven ja kindral krahv Kreutz (litografeerinud D. Schabert Miitavis 1851), [[Riia peapiiskop]] Platon, [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] Friedrich von Klein ja Liivimaa evangeelse luterliku konsistooriumi president [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]] (1859), riiginõunik Karl  Friedrich Bursy (1865), kuberner [[Paul von Lilienfeld]] (1888), samuti Döringu autoportree (kujutatud koos perega paadisõidul, 1872, erakogus Dresdenis). Döringi üks vähestest ajaloomaalidest, 1871. aastal lõpetatud õlimaal, kujutas „Konradin von Hohenstaufeni hukkamist“. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Thieme, Ulrich, 1865-1922. Allgemeines Lexikon Der Bildenden Künstler Von Der Antike Bis Zur Gegenwart. Leipzig: W. Engelmann, 190750.&lt;/ref&gt;

Eesti Kunstimuuseumi kogus on kuus Julius Döringi teost: &quot;Printsess Lieven'i portree&quot;, mis kujutab maalimise hetkel 1889. aastal alles 13-aastast tulevast paruness Barbe von Medemit (sündinud Barbara von Lieven), &quot;Krahv Dameteo portree&quot;, mis kujutab katalaani päritolu aadlikku Joan de Rocabertí-Dameto de Boixadors'd (1805–1882), &quot;Naise portree&quot; ja kaks litograafiat, ühel on kujutatud August Wilhelm Ludwig Beitler, Jelgava tuntud jurist, ning 10 aastat hiljem valminud &quot;Vana daami portree&quot;. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Otsing |url=https://www.muis.ee/search |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=www.muis.ee}}&lt;/ref&gt;  

Julius Döring ka rea altarimaale Kuramaa kirikutele, sealhulgas „Kristus ristil Maarja ja Johannese vahel“ Jelgava Püha Johannese kirikule (1865, muudetud kordus tema 1862. aastal lõpetatud altarimaalist [[Iecava]] kirikus) ja Raffaeli &quot;Sixtuse madonna&quot; koopia Jelgava katoliku kirikule (1863–1864).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Altarimaalidest pea enamik  (Iecava, Jelgava, [[Salas|Salase]], Sauka, [[Bauska]] kirikud) on oma kompositsioonidelt väga sarnased. 

== Arheoloogia ==
1863. aastal uuris Döring arheoloogiliselt Bīlava ja Birznieksi [[Laevkalme|laevkalmeid]] [[Talsi piirkond|Talsi vallas]]. 1866.aastal juhtis ta koos [[August Johann Gottfried Bielenstein|August Bielensteini]] ja Edmund Carl Julius Krügeri, Ernst August von Raisoniga väljakaevamisi [[Tērvete|Tērvetes]] (Hofzumberge) ja [[Svētkalnsi ordulinnus|Svetkalnsis]] (Heiligenberg).

Döringi tegutses 1876–1887 ka Leedus, peamiselt selle põhjaosas ning mitmel objektil Kesk-[[Žemaitija|Žemaitijas]]. Töö oli seotud [[Semgalid|semgalite]] ([[Žagarė]] linnamägi, Sidabrė) ja [[Kuralased|kuralaste]] linnamägedega ([[Griežė]] linnamägi, [[Apuolė]]), kahe kalmeehitisega Griežė lähedal (koos C. Boyga), 15.–17. sajandi kindlusega Moliūnai linnamäel ning teiste väikesemahuliste arheoloogiliste uuringute või välitöödega. Ta kirjeldas Adakavasest leitud imporditud tiibprossi, loetles Griežė kääbaste leide ning kommenteeris Tadeusz Dowgirdi artiklit Paluknysis tehtud leidude kohta. Döring tegi mõningatest külastatud kohtadest (Apuolė, Griežė, Moliūnai, Papušiai, [[Puodkaliai]]) ka jooniseid ja plaane.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasiliauskas |eesnimi=Ernestas |kuupäev=2013-01-01 |pealkiri=Julijus Dioringas – XIX amžiaus Šiaurės Lietuvos tyrėjas |url=https://www.zurnalai.vu.lt/archaeologia-lituana/article/view/2636 |ajakiri=Archaeologia Lituana |keel=lt |aastakäik=14 |lehekülg=129–156 |doi=10.15388/ArchLit.2013.0.2636 |issn=1392-6748}}&lt;/ref&gt;  

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Döring, Julius}}
[[Kategooria:Surnud 1898]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]]</text>
      <sha1>0uykcnpe70dsrqa9eeif0yksk7jxz7h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723394</id>
    <revision>
      <id>7265002</id>
      <timestamp>2026-11-03T13:44:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot; | colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''  [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]]  |- | colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]] |- |colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august |- | '''&lt;''': '''Võrkpall 1988....'</comment>
      <origin>7265002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8243" sha1="r2q9wt5p5k3v5dasauk8uzcpgnmxyph" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide võitjad pääsesid otse poolfinaali, samas kui teise ja kolmanda koha saanud võistkonnad mängisid omavahelisi mänge, et selgitada välja kaks ülejäänud poolfinalisti.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuba-Korea}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball, Men ]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball, Men ]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

==== B-alagrupp ====

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>r2q9wt5p5k3v5dasauk8uzcpgnmxyph</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265005</id>
      <parentid>7265002</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T13:46:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Alagruppide koosseisud */</comment>
      <origin>7265005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8247" sha1="7hkwk8taea42fidbyju5whr0has8d12" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide võitjad pääsesid otse poolfinaali, samas kui teise ja kolmanda koha saanud võistkonnad mängisid omavahelisi mänge, et selgitada välja kaks ülejäänud poolfinalisti.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball, Men ]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball, Men ]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

==== B-alagrupp ====

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>7hkwk8taea42fidbyju5whr0has8d12</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265039</id>
      <parentid>7265005</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:30:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14860" sha1="7e08o2i7srswb0qkxs5jhcks0s22di0" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide võitjad pääsesid otse poolfinaali, samas kui teise ja kolmanda koha saanud võistkonnad mängisid omavahelisi mänge, et selgitada välja kaks ülejäänud poolfinalisti.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||158:101||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 171:153 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''  ||3 ||2||1 ||6:5 ||146:127 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}}
|0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||0:9 ||41:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}|| align=center| ('''15:3''',  '''15:10''', '''15:0''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37546 EUN-ESP]
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|(13:15, '''15:11''', '''15:12''', 8:15, '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37547 JPN-USA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]|| align=center| (9:15, '''17:15''', '''15:12''', 4:15, '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37548 USA-EUN]
|-  
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:9''', '''15:1''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37549 JPN-ESP]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:11''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37550 EUN-JPN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:4''',, '''15:5''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37551 USA-ESP]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| 3||3||0 ||9:2 ||151:129||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}  
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || 3 ||2 ||1||7:6|| 170:145 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||4:8 ||136:166 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}
|1:3|| 2:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||5:9 ||174:191 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37553 BRA-NED]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:13''', 11:15, '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37554 CHN-CUB]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Hiina}}|| align=center| (6:15, 15:17, '''15:13''', '''16:14''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37555 NED-CHN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', 3:15, , '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37556 CUB-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37557 CUB-NED] 
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:49''', 7:15, '''15:11''', 14:16, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37558 BRA-CHN]
|}


== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>7e08o2i7srswb0qkxs5jhcks0s22di0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265041</id>
      <parentid>7265039</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:44:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* A- alagrupp */</comment>
      <origin>7265041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14861" sha1="canyxfs9arzxem2brlryk3synp38riq" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide võitjad pääsesid otse poolfinaali, samas kui teise ja kolmanda koha saanud võistkonnad mängisid omavahelisi mänge, et selgitada välja kaks ülejäänud poolfinalisti.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||158:101||'''5'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 171:153 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''  ||3 ||2||1 ||6:5 ||146:127 ||'''5''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}}
|0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||0:9 ||41:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}|| align=center| ('''15:3''',  '''15:10''', '''15:0''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37546 EUN-ESP]
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|(13:15, '''15:11''', '''15:12''', 8:15, '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37547 JPN-USA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]|| align=center| (9:15, '''17:15''', '''15:12''', 4:15, '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37548 USA-EUN]
|-  
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:9''', '''15:1''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37549 JPN-ESP]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:11''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37550 EUN-JPN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:4''',, '''15:5''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37551 USA-ESP]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| 3||3||0 ||9:2 ||151:129||'''6'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}  
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || 3 ||2 ||1||7:6|| 170:145 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||4:8 ||136:166 ||'''4''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}
|1:3|| 2:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||5:9 ||174:191 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37553 BRA-NED]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:13''', 11:15, '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37554 CHN-CUB]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Hiina}}|| align=center| (6:15, 15:17, '''15:13''', '''16:14''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37555 NED-CHN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', 3:15, , '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37556 CUB-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37557 CUB-NED] 
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:49''', 7:15, '''15:11''', 14:16, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37558 BRA-CHN]
|}


== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>canyxfs9arzxem2brlryk3synp38riq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265043</id>
      <parentid>7265041</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:46:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Naised */</comment>
      <origin>7265043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14807" sha1="nkj67rjdswcj92kid18h203mbabj5lm" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide võitjad pääsesid otse poolfinaali, samas kui teise ja kolmanda koha saanud võistkonnad mängisid omavahelisi mänge, et selgitada välja kaks ülejäänud poolfinalisti.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||158:101||'''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 171:153 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''  ||3 ||2||1 ||6:5 ||146:127 ||'''5''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}}
|0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||0:9 ||41:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}|| align=center| ('''15:3''',  '''15:10''', '''15:0''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37546 EUN-ESP]
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|(13:15, '''15:11''', '''15:12''', 8:15, '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37547 JPN-USA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]|| align=center| (9:15, '''17:15''', '''15:12''', 4:15, '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37548 USA-EUN]
|-  
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:9''', '''15:1''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37549 JPN-ESP]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:11''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37550 EUN-JPN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:4''',, '''15:5''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37551 USA-ESP]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| 3||3||0 ||9:2 ||151:129||'''6'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}  
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || 3 ||2 ||1||7:6|| 170:145 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||4:8 ||136:166 ||'''4''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}
|1:3|| 2:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||5:9 ||174:191 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37553 BRA-NED]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:13''', 11:15, '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37554 CHN-CUB]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Hiina}}|| align=center| (6:15, 15:17, '''15:13''', '''16:14''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37555 NED-CHN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', 3:15, , '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37556 CUB-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37557 CUB-NED] 
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:49''', 7:15, '''15:11''', 14:16, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37558 BRA-CHN]
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>nkj67rjdswcj92kid18h203mbabj5lm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265045</id>
      <parentid>7265043</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T15:51:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15352" sha1="28vp1492gbhbysvzihgit6mnq5rdx80" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga tehti turniiri formaadis muudatusi. Turniir koosnes kahest etapist. Esimeses etapis ehk eelringis jagati kaheksa osalejat kahte neljaliikmelisse gruppi, kus mängiti omavahel läbi üheringiline turniir, et selgitada välja võistkondade asetus. Teises etapis ehk finaalringis pääsesid mõlema grupi võitjad otse poolfinaali. Gruppides teise ja kolmanda koha saavutanud võistkonnad kohtusid omavahel täiendavas väljalangemismängus: võitjad pääsesid poolfinaali, kaotajad aga mängisid omavahel viienda koha peale. Nende mängude võitjad kohtusid poolfinaalides juba edasipääsu taganud meeskondadega; poolfinaalide võitjad pääsesid finaali, kaotajad aga mängisid pronksmedalile.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||158:101||'''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 171:153 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''  ||3 ||2||1 ||6:5 ||146:127 ||'''5''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}}
|0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||0:9 ||41:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}|| align=center| ('''15:3''',  '''15:10''', '''15:0''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37546 EUN-ESP]
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|(13:15, '''15:11''', '''15:12''', 8:15, '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37547 JPN-USA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]|| align=center| (9:15, '''17:15''', '''15:12''', 4:15, '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37548 USA-EUN]
|-  
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:9''', '''15:1''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37549 JPN-ESP]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:11''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37550 EUN-JPN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:4''',, '''15:5''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37551 USA-ESP]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| 3||3||0 ||9:2 ||151:129||'''6'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}  
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || 3 ||2 ||1||7:6|| 170:145 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||4:8 ||136:166 ||'''4''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}
|1:3|| 2:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||5:9 ||174:191 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37553 BRA-NED]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:13''', 11:15, '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37554 CHN-CUB]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Hiina}}|| align=center| (6:15, 15:17, '''15:13''', '''16:14''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37555 NED-CHN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', 3:15, , '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37556 CUB-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37557 CUB-NED] 
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:49''', 7:15, '''15:11''', 14:16, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37558 BRA-CHN]
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>28vp1492gbhbysvzihgit6mnq5rdx80</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265118</id>
      <parentid>7265045</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T18:56:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24781" sha1="3swa5we2td2w7p4wpgp9cvdgqhtexwk" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Barcelona-92-logo-horizontal.jpg|100px|Barcelona 1992]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''26. juuli - 9. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s toimus [[26. juuli]]st - [[9. august]]ini. See oli oümpiamängude ajaloo 8. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 12 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik turniirid mängiti ringturniiri formaadis.

Võistluspaikadeks olid Palau Municipal d’Esports de Barcelona, Pavelló de la Vall d’Hebron ja Palau Sant Jordi.

== Kvalifikatsioon ==

Meeste võistlusele kvalifitseerus olümpiaturniirile kaksteist võistkonda. Hispaania kvalifitseerus automaatselt korraldajamaaks ja [[USA]] tiitlikaitsjaks. [[Itaalia]] kvalifitseerus valitseva maailmameistrina ja [[Kuuba]] 1989. aasta maailmakarikavõistluste võitjana. [[Alžeeria]] (Aafrika), [[Jaapan]] (Aasia), [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] ([[Euroopa]]), [[Kanada]] ([[Põhja-Ameerika]]) ja [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]) kvalifitseerusid mandri valikturniiride kaudu. [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerus 1991. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha omanikuna. [[Prantsusmaa]] ja [[Holland]] võitsid valikturniirid vastavalt [[Montpellier]]'s ja [[Rotterdam]]is 1992. aasta mais.

Naiste võistlusel kvalifitseerus kaheksa võistkonda eelmiste olümpiamängude ja rahvusvaheliste meistrivõistluste edetabelikohtade põhjal.

== Võistluste formaat ==

Meeste võistluses loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Iga alagrupi neli parimat võistkonda pääsesid veerandfinaali. Seejärel jätkus turniir ühe väljalangemismängu formaadis kuni finaalini.

Naiste võistluses oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga tehti turniiri formaadis muudatusi. Turniir koosnes kahest etapist. Esimeses etapis ehk eelringis jagati kaheksa osalejat kahte neljaliikmelisse gruppi, kus mängiti omavahel läbi üheringiline turniir, et selgitada välja võistkondade asetus. Teises etapis ehk finaalringis pääsesid mõlema grupi võitjad otse poolfinaali. Gruppides teise ja kolmanda koha saavutanud võistkonnad kohtusid omavahel täiendavas väljalangemismängus: võitjad pääsesid poolfinaali, kaotajad aga mängisid omavahel viienda koha peale. Nende mängude võitjad kohtusid poolfinaalides juba edasipääsu taganud meeskondadega; poolfinaalide võitjad pääsesid finaali, kaotajad aga mängisid pronksmedalile.

== Medalitabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona 1992]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] 
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
|rowspan=2|1.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1
|- 
|align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||1||0||0||1
|- 
|rowspan=2|3.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0 ||1
|- 
|align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1
|-  
|5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||0||0||2||2
|- 
!colspan=2| Kokku (5 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}} 
*{{PisiLipp|Itaalia}} 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Alžeeria}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Hispaania}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]
*{{PisiLipp|USA}}
{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Holland}}
*{{PisiLipp|Kuuba}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1'''|| '''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||253:192||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||0:3|| '''3:2''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:8|| 287:257 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}} 
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' || '''3:2''' ||5 ||3||2 ||11:12 ||283:299 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:0'''||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:2''' || 2:3 ||5 ||2||3 ||10:12 ||277:291 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}} 
|1:3|| 2:3|| 2:3|| 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||10:12 ||286:279 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|1:3|| 0:3||2:3|| '''3:2''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||1||4 ||6:14 ||200:268 ||'''6''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[26. juuli]] || align=center|13:00 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|USA}}|| align=center| (8:15, '''15:11''', '''15:10''', '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37501 JPN-USA]
|- 
| align=center|17:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(9:15, '''15:5''', '''15:8''', '''15:2''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37502 ITA-FRA]
|- 
| align=center|19:00 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || align=center|(13:15, '''15:7''', 9:15, '''15:12''', '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37503 ESP-CAN]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[28. juuli]] || align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=center| ('''15:12''', '''15:12''', 10:15, 11:15, '''16:14''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37504 USA-CAN] 
|- 
| align=center|15:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|('''15:8''', 9:15, '''15:11''', 10:15, '''15:9''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37505 FRA-JPN]
|- 
| align=center|19:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''16:14''', '''15:6''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37506 ITA-ESP]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[30. juuli]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:7''', '''17:15''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37507 ITA-JPN] 
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[Kanada]]''' {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:7''', '''15:8''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37508 CAN-FRA]
|- 
| align=center|16:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:6''', 14:16, 12:15, '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37509 USA-ESP]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[1. august]] || align=center|10:00 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left|  {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:8''', 5:15, 15:17, '''15:7''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37510 ESP-JPN] 
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || align=center|('''15:11''', 8:15, '''15:12''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37511 ITA-CAN]
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:5''', '''15:12''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37512 USA-FRA]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[3. august]] || align=center|9:45 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left|  {{PisiLipp|Kanada}} || align=center| (11:15, 15:17, '''15:11''', '''15:13''', '''15:10''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37513 JPN-CAN] 
|- 
| align=center|18:30 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(10:15, 11:15, '''15:9''', '''15:9''', '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37514 ESP-FRA]
|- 
| align=center|20:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}  || align=center|(9:15, '''16:14''', '''15:11''', '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37515 USA-ITA]
|}

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}} 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Alžeeria}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1 ||'''3:1''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||248:165||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 5 ||4 ||1||13:5|| 231:180 || '''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] 
|1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:7 ||229:205 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}  
|0:3|| 1:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || '''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||218:181 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||1||4 ||3:12 ||142:212 ||'''6''' 
|-
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Alžeeria}} 
|0:3|| 0:3||0:3|| 0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 5 ||0||5 ||0:15 ||100:225 ||'''5''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37481 1992 Summer Olympics Volleyball]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[26. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', 6:15, '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37517 CUB-NED]
|- 
| align=center|15:00 || align=right| '''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]  ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}} || align=center|('''15:8''', '''15:7''', '''15:4''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37518 EUN-ALG]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:13''', '''16:14''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37519 BRA-KOR]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[28. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Alžeeria}}|| align=center| ('''15:4''', '''15:2''', '''15:3''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37520 CUB-ALG] 
|- 
| align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] || align=center|('''15:86''', '''15:7''', 9:15, '''16:14''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37521 BRA-EUN]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37522 NED-KOR]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[30. juuli]] || align=center|12:00 || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align=center| ('''15:8''', '''15:11''', '''15:12''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37523 KOR-ALG] 
|- 
| align=center|14:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:9''', '''15:4''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37524 BRA-NED]
|- 
| align=center|16:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] || align=center|(8:15, '''15:10''', '''15:12''', '''15:5''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37525 CUB-EUN]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[1. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center| ('''15:9''', '''15:6''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37526 EUN-KOR] 
|- 
| align=center|15:00 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}} || align=center|('''15:2''', '''15:5''', '''15:4''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37527 NED-ALG]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|('''15:6''', '''15:8''', 12:15, '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37528 BRA-CUB]
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[3. august]] || align=center|13:00 || align=right| '''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left|  {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (8:15, '''15:9''', '''17:16''', '''15:12''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37529 EUN-NED] 
|- 
| align=center|15:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:8''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37530 CUB-KOR]
|- 
| align=center|17:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}}  || align=center|('''15:8''', '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37531 BRA-ALG]
|}

=== Naised ===

==== A- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] 
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]    
|bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:3 ||158:101||'''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 171:153 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''  ||3 ||2||1 ||6:5 ||146:127 ||'''5''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hispaania}}
|0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||0:9 ||41:135 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}}|| align=center| ('''15:3''',  '''15:10''', '''15:0''')||align=center| [https://www.olympedia.org/results/37546 EUN-ESP]
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|(13:15, '''15:11''', '''15:12''', 8:15, '''15:13''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37547 JPN-USA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|19:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]|| align=center| (9:15, '''17:15''', '''15:12''', 4:15, '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37548 USA-EUN]
|-  
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:9''', '''15:1''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37549 JPN-ESP]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|10:30 || align=right|'''[[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]''' [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center| ('''15:13''', '''15:11''', '''15:11''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37550 EUN-JPN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15:4''',, '''15:5''', '''15:10''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37551 USA-ESP]
|}

==== B- alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kuuba}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}  
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kuuba}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1'''|| 3||3||0 ||9:2 ||151:129||'''6'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}  
|1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || 3 ||2 ||1||7:6|| 170:145 || '''5'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}} 
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2'''  ||3 ||1||2 ||4:8 ||136:166 ||'''4''' 
|-
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}}
|1:3|| 2:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| 3 ||0||3 ||5:9 ||174:191 ||'''3''' 
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www.olympedia.org/results/37533 Volleyball 1992 Summer Olympics]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;103&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|09:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37553 BRA-NED]
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:13''', 11:15, '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37554 CHN-CUB]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|10:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Hiina}}|| align=center| (6:15, 15:17, '''15:13''', '''16:14''', '''15:6''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37555 NED-CHN] 
|- 
| align=center|13:00 || align=right| '''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:11''', 3:15, , '''15:13''', '''15:9''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37556 CUB-BRA]
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Kuuba]]''' {{Riigi ikoon|Kuuba}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15:11''', '''15:11''', '''15:13''') ||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37557 CUB-NED] 
|- 
| align=center|21:30 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|('''15:49''', 7:15, '''15:11''', 14:16, '''15:12''')||align=center|[https://www.olympedia.org/results/37558 BRA-CHN]
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/volleyball Barcelona 1992 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/VVO Volleyball at the 1992 Summer Olympics] 
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1992.html Tulemused Men Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 26.07-09.08]
* [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1992.html Tulemused Women Volleyball XXV Olympic Games 1992 Barcelona (ESP) - 29.07-07.08]

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]</text>
      <sha1>3swa5we2td2w7p4wpgp9cvdgqhtexwk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Antitees</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723395</id>
    <revision>
      <id>7265016</id>
      <timestamp>2026-11-03T14:02:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Osa linke peab silmas filosoofia mõistet. ~~~~'</comment>
      <origin>7265016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="160" sha1="rsnvlfw5l4om6os3qqyazogxtatut63" xml:space="preserve">Osa linke peab silmas filosoofia mõistet. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 16:02 (EET)</text>
      <sha1>rsnvlfw5l4om6os3qqyazogxtatut63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chevrolet Impala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723396</id>
    <revision>
      <id>7265018</id>
      <timestamp>2026-11-03T14:15:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Chevrolet Impala (14373209694) (cropped).jpg | tootja = [[Chevrolet]] | emafirma = [[General Motors]] | alias =  | tootmine = 1957–1985 &lt;br/&gt; 1994–1996 &lt;br/&gt; 1999–2020 | kokkupanek =  | eelkäija = [[Chevrolet Bel Air]] &lt;br/&gt; [[Chevrolet Lumina]] | järeltulija = [[Chevrolet SS]] &lt;br/&gt; [[Chevrolet Caprice]] | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp =  | paigutus=  | platvorm = [[General Motorsi B-platvorm]] &lt;br/&gt; General Motor...'</comment>
      <origin>7265018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3324" sha1="ilvdhihu6k9ye35923dh2pnl4rbvrg3" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Chevrolet Impala
| pilt = Chevrolet Impala (14373209694) (cropped).jpg
| tootja = [[Chevrolet]]
| emafirma = [[General Motors]]
| alias = 
| tootmine = 1957–1985 &lt;br/&gt; 1994–1996 &lt;br/&gt; 1999–2020
| kokkupanek = 
| eelkäija = [[Chevrolet Bel Air]] &lt;br/&gt; [[Chevrolet Lumina]]
| järeltulija = [[Chevrolet SS]] &lt;br/&gt; [[Chevrolet Caprice]]
| klass = [[Sõiduauto]]
| keretüüp = 
| paigutus= 
| platvorm = [[General Motorsi B-platvorm]] &lt;br/&gt; [[General Motorsi W-platvorm]] &lt;br/&gt; [[General Motorsi Epsilon-platvorm]]
| mootor = 
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = 
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Chevrolet Impala''' on [[sõiduauto]]mudel, mida tootis aastatel 1957–2020 pausidega [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Chevrolet]]. Impala oli periooditi Chevrolet' oma klassi lipumudel ning üks Ameerika Ühendriikide enimmüüdud autosid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url= https://www.motortrend.com/news/six-decades-of-best-selling-cars/|title=Six Decades of Best-Selling Cars|last=Markus|first=Frank|date=March 11, 2010|work=Motor Trend}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url= https://archive.nytimes.com/query.nytimes.com/gst/fullpage-9404E1DB103FF93AA3575BC0A96F9C8B63.html|title=THE BLOG; What Car Sold Best? The Impala|work=The New York Times|access-date=2018-09-13|language=en}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1965 toodi turule Impala sportlikum versioon [[Chevrolet Caprice]], mis hiljem sai eraldi seeriaks. Tootepüramiidis olid Impalast madalamal [[Chevrolet Bel Air]] ja [[Chevrolet Biscayne]]. Kaheksakümnendatel oli Impala Chevrolet' müüduim mudel oma klassis. Pärast 9-aastast pausi hakati Impalat taastootma aastal 1994. Tootmine taaspeatati kaks aastat hiljem.

Aastal 2000 toodi Impala uuesti tagasi. Aastal 2014 nimetati Impala Ameerika Ühendriikide taskukohaseimaks suureks sõiduautoks.&lt;ref&gt;{{cite web|url= http://usnews.rankingsandreviews.com/cars-trucks/rankings/Affordable-Large-Cars/|title=Best Affordable Large Cars Rankings |work=U.S. News &amp; World Report}}&lt;/ref&gt;

==Põlvkonnad==
&lt;gallery&gt;
1958 Chevrolet Bel Air Impala Sport Coupe, front left, 06-15-2024.jpg|1. põlvkond (1958)
Chevrolet Impala Bj. 1959 at Schaffen-Diest 2017.jpg|2. põlvkond (1958–1960)
1964 Chevrolet Impala Super Sport convertible, front left, 06-08-2024.jpg|3. põlvkond (1960–1964)
1965 Chevrolet Impala SS Convertible front.jpg|[[Chevrolet Impala (neljas põlvkond)|4. põlvkond]] (1964–1970)
1974 Chevrolet (10754212153).jpg|[[Chevrolet Impala (viies põlvkond)|5. põlvkond]] (1970–1976)
Chevy Impala Coupe (5051270876) (cropped).jpg|6. põlvkond (1976–1985)
1996 Chevrolet Impala SS, front right (Cruisin' the River Lowellville Car Show, June 19th, 2023).jpg|7. põlvkond (1994–1996)
00-05 Chevrolet Impala.jpg|8. põlvkond (1999–2005)
Chevrolet Impala -- 12-26-2009.jpg|9. põlvkond (2005–2016)
2018 Chevrolet Impala Premier front 4.7.19.jpg|10. põlvkond (2013–2020)
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* {{citation |last=Biel |first=John |title=A Glass Half Full: The Story of the 1958 Chevrolet |journal=Collectible Automobile |volume=21 |issue=6 |year=2005|pages=8–23 }}

[[Kategooria:Chevrolet|Impala]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]</text>
      <sha1>ilvdhihu6k9ye35923dh2pnl4rbvrg3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Grand Tetoni rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723397</id>
    <revision>
      <id>7265026</id>
      <timestamp>2026-11-03T14:42:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast kaitseala | nimi              = Grand Tetoni rahvuspark | omakeelne_nimi    = Grand Teton National Park | pilt              = Barns grand tetons.jpg | pildiallkiri      =  | asukoht           = [[Wyoming]], [[Ameerika Ühendriigid]] | laiuskoord        = 43/50/00/N | pikkuskoord       = 110/42/03/W | pindala           = 1300 | pindala_viide     =  | tüüp              = [[rahvuspark]] | moodustatud       = 26. veebruar 1929 | valitseja         = Rahvusparkide...'</comment>
      <origin>7265026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2358" sha1="ffvu1xm7zblkrtpmlkndykutouz3omq" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Grand Tetoni rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Grand Teton National Park
| pilt              = Barns grand tetons.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Wyoming]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 43/50/00/N
| pikkuskoord       = 110/42/03/W
| pindala           = 1300
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 26. veebruar 1929
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 3800648
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = &lt;ref name=&quot;GTNP&quot; /&gt;
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Grand Tetoni rahvuspark''' (''Grand Teton National Park'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuspark]] [[Wyoming]]i osariigi loodeosas. Ligikaudu 1300 km² suurune park hõlmab 64 km pikkuse [[Tetoni mäestik]]u peamisi tippe ning suuremat osa [[Jackson Hole'i org|Jackson Hole'i oru]] põhjapoolsest alast. Grand Tetoni rahvuspark on saanud nime [[Grand Teton]]i järgi, mis on Tetoni mäestiku kõrgeim tipp.

Grand Tetoni rahvuspark asub [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargist]] 16 km lõuna pool. Ümbritsevate riiklike metsadega moodustavad kaitsealad ligi 89 000 km² suuruse [[Suur-Yellowstone'i ökosüsteem]]i (''Greater Yellowstone Ecosystem''), mis on üks maailma suurimaid puutumatuid parasvöötme ökosüsteeme. Pargis elab üle 1000 soontaimeliigi, kümneid imetajaliike, 300 linnuliiki, enam kui tosin kalaliiki ning mõned roomajate ja kahepaiksete liigid.

Rahvuspark loodi 26. veebruaril 1929. Parki laiendati 1950. aastal. See oli 2025. aastal külastatavuselt Ühendriikide kaheksas rahvuspark.&lt;ref name=&quot;These&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GTNP&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Grand Teton NP |väljaanne=NPS IRMA |url=https://irma.nps.gov/Stats/SSRSReports/Park%20Specific%20Reports/Annual%20Park%20Recreation%20Visitation%20(1904%20-%20Last%20Calendar%20Year)?Park=ARCH |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;These&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=These are the 10 most popular national parks |väljaanne=National Geographic |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/national-parks/article/most-visited-parks-photos |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}</text>
      <sha1>ffvu1xm7zblkrtpmlkndykutouz3omq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265027</id>
      <parentid>7265026</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T14:43:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]; +[[Kategooria:Wyoming]]</comment>
      <origin>7265027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2433" sha1="ih6e5cv3yd7z4znegf0lxk7bhdutq5k" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Grand Tetoni rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Grand Teton National Park
| pilt              = Barns grand tetons.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Wyoming]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 43/50/00/N
| pikkuskoord       = 110/42/03/W
| pindala           = 1300
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 26. veebruar 1929
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 3800648
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = &lt;ref name=&quot;GTNP&quot; /&gt;
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Grand Tetoni rahvuspark''' (''Grand Teton National Park'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuspark]] [[Wyoming]]i osariigi loodeosas. Ligikaudu 1300 km² suurune park hõlmab 64 km pikkuse [[Tetoni mäestik]]u peamisi tippe ning suuremat osa [[Jackson Hole'i org|Jackson Hole'i oru]] põhjapoolsest alast. Grand Tetoni rahvuspark on saanud nime [[Grand Teton]]i järgi, mis on Tetoni mäestiku kõrgeim tipp.

Grand Tetoni rahvuspark asub [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargist]] 16 km lõuna pool. Ümbritsevate riiklike metsadega moodustavad kaitsealad ligi 89 000 km² suuruse [[Suur-Yellowstone'i ökosüsteem]]i (''Greater Yellowstone Ecosystem''), mis on üks maailma suurimaid puutumatuid parasvöötme ökosüsteeme. Pargis elab üle 1000 soontaimeliigi, kümneid imetajaliike, 300 linnuliiki, enam kui tosin kalaliiki ning mõned roomajate ja kahepaiksete liigid.

Rahvuspark loodi 26. veebruaril 1929. Parki laiendati 1950. aastal. See oli 2025. aastal külastatavuselt Ühendriikide kaheksas rahvuspark.&lt;ref name=&quot;These&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GTNP&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Grand Teton NP |väljaanne=NPS IRMA |url=https://irma.nps.gov/Stats/SSRSReports/Park%20Specific%20Reports/Annual%20Park%20Recreation%20Visitation%20(1904%20-%20Last%20Calendar%20Year)?Park=ARCH |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;These&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=These are the 10 most popular national parks |väljaanne=National Geographic |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/national-parks/article/most-visited-parks-photos |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]
[[Kategooria:Wyoming]]</text>
      <sha1>ih6e5cv3yd7z4znegf0lxk7bhdutq5k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723398</id>
    <revision>
      <id>7265029</id>
      <timestamp>2026-11-03T14:47:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Spordiliiga|nimi=Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta EuroMoto hooaeg|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=IDM Superbike Logo.svg|esimene hooaeg=1924|võistkondi=10 &lt;small&gt;(SBK, 2026)&lt;small&gt;|regioon=Rahvusvaheline|enim meistritiitleid={{flagicon|UKR}} [[Illja Mõhhaltšõk]] (4)|TV=[[YouTube]]|koduleht=[https://www.euromoto.racing/ euromoto.racing]|meister='''Superbike'''&lt;br&gt;{{f...'</comment>
      <origin>7265029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3687" sha1="a7ved1a4tcsfi3c07j044jwi2dgur7g" xml:space="preserve">{{Spordiliiga|nimi=Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta EuroMoto hooaeg|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=IDM Superbike Logo.svg|esimene hooaeg=1924|võistkondi=10 &lt;small&gt;(SBK, 2026)&lt;small&gt;|regioon=Rahvusvaheline|enim meistritiitleid={{flagicon|UKR}} [[Illja Mõhhaltšõk]] (4)|TV=[[YouTube]]|koduleht=[https://www.euromoto.racing/ euromoto.racing]|meister='''Superbike'''&lt;br&gt;{{flagicon|DEU}} [[Lukas Tulovic]]&lt;br&gt;'''Supersport'''&lt;br&gt;{{flagicon|DEU}} [[Dirk Geiger]]&lt;br&gt;'''Sportbike'''&lt;br&gt;{{flagicon|CZE}} [[Štěpán Zuda]]|järgmine hooaeg=[[2027. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused]]}}
[[Fail:EURO MOTO Logo - Black.png|pisi|EURO MOTO logo, mis kasutati 2026. aastal.]]
'''Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Internationale Deutsche Motorradmeisterschaft''; lühend '''IDM''') on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mis on peetud 1924. aastast ning rahvusvaheliselt alates 2012. aastast.

[[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] peeti meistrivõistlusi nimega EURO MOTO.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-12-12 |pealkiri=Von IDM zu EURO MOTO |url=https://euromoto.racing/en/2025/12/12/von-idm-zu-euro-moto/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[2027. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2027. aastast]] on IDM-i haldaja [[ADAC]] pärast 9 aastat.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2026-09-28 |pealkiri=Staffelübergabe in der IDM |url=https://euromoto.racing/en/2026/09/28/staffeluebergabe-in-der-idm/ |vaadatud=2026-11-03 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Praegused sõitjad ==
[[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] võistles [[Superbike'ide võidusõit|Superbike'i klassis]] 17 põhisõitjat.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Võistkond
!Tootja
!{{Tooltip|Nr.|Võistlusnumber}}
!Sõitja
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |Team Masteroil-Alpha
Masteroil Alpha Van Zon BMW
! rowspan=&quot;12&quot; |[[BMW]]
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|AUT}} [[Jan Mohr]]
|-
| align=&quot;center&quot; |28
|{{flagicon|DEU}} [[Markus Reiterberger]]
|-
| align=&quot;center&quot; |38
|{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]]
|-
| align=&quot;center&quot; |55
|{{flagicon|NED}} [[Milan Merckelbagh]]
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |GERT56 by RS Speedbikes
| align=&quot;center&quot; |14
|{{flagicon|DEU}} [[Jan-Ole Jähnig]]
|-
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|DEU}} [[Marcel Schrötter]]
|-
| align=&quot;center&quot; |56
|{{flagicon|DEU}} [[Toni Finsterbusch]]
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |ORM Racing Team
| align=&quot;center&quot; |44
|{{flagicon|DEU}} [[Kevin Orgis]]
|-
| align=&quot;center&quot; |45
|{{flagicon|DEU}} [[Leon Orgis]]
|-
|MF-Racing powered by Jung
| align=&quot;center&quot; |6
|{{flagicon|DEU}} [[Marco Fetz]]
|-
|BCI MW Racing Team
| align=&quot;center&quot; |54
|{{flagicon|HUN}} [[Soma Görbe]]
|-
|BRT
| align=&quot;center&quot; |71
|{{flagicon|DEU}} [[Christoph Beinlich]]
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |Triple M Racing Ducati Frankfurt
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Ducati]]
| align=&quot;center&quot; |1
|{{flagicon|DEU}} [[Lukas Tulovic]]
|-
| align=&quot;center&quot; |87
|{{flagicon|DEU}} [[Lorenzo Zanetti]]
|-
|Holzhauer Racing Promotion
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Honda]]
| align=&quot;center&quot; |66
|{{flagicon|DEU}} [[Florian Alt]]
|-
|Hobselsberger Racing Team
| align=&quot;center&quot; |52
|{{flagicon|DEU}} [[Patrick Hobelsberger]]
|-
|Team Apreco - Yamaha
![[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| align=&quot;center&quot; |85
|{{flagicon|NED}} [[Twan Smits]]
|-
! colspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EURO MOTO Superbike |url=https://euromoto.racing/en/klasse/superbike/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==</text>
      <sha1>a7ved1a4tcsfi3c07j044jwi2dgur7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IDM Superbike</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723399</id>
    <redirect title="Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused" />
    <revision>
      <id>7265031</id>
      <timestamp>2026-11-03T14:48:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused]]</comment>
      <origin>7265031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65" sha1="cz5lu5b0ua6knlfgs9pjfs7du9kplpg" xml:space="preserve">#suuna [[Saksamaa rahvusvahelised mootorrattameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>cz5lu5b0ua6knlfgs9pjfs7du9kplpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aime Käärats</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723400</id>
    <revision>
      <id>7265054</id>
      <timestamp>2026-11-03T16:19:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-58785-52</username>
        <id>241148</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin informatsiooni kunagise Paikuse vallavanema Aime Kääratsi kohta.</comment>
      <origin>7265054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="466" sha1="jme5wwsxgc100no8tgs9hel0gdw5r4g" xml:space="preserve">Aime Käärats (1937-2020) oli Paikuse Vallavanem ja Vallavolikogu esimees. 

Aastal 2003 autasustati Aime Kääratsit tema tehtud töö eest [[Pärnumaa vapimärk|Pärnumaa vapimärgiga]]&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Pärnumaa vapimärk |kuupäev=2026-02-24 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C3%A4rnumaa_vapim%C3%A4rk&amp;oldid=7099081 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;. Aime Käärats elas [[Paikuse|Paikusel]] alates 1972. aastast.</text>
      <sha1>jme5wwsxgc100no8tgs9hel0gdw5r4g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265058</id>
      <parentid>7265054</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:30:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7265058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="510" sha1="cdqbpiqdvb80ys4ee18wnic8fexu4zm" xml:space="preserve">{{täienda}}
'''Aime Käärats''' (1937–2020) oli Paikuse Vallavanem ja Vallavolikogu esimees. 

Aastal 2003 autasustati Aime Kääratsit tema tehtud töö eest [[Pärnumaa vapimärk|Pärnumaa vapimärgiga]]&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Pärnumaa vapimärk |kuupäev=2026-02-24 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C3%A4rnumaa_vapim%C3%A4rk&amp;oldid=7099081 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;. Aime Käärats elas [[Paikuse|Paikusel]] alates 1972. aastast.

==Viited==
{{viited}}</text>
      <sha1>cdqbpiqdvb80ys4ee18wnic8fexu4zm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265060</id>
      <parentid>7265058</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:31:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti poliitikud]]; +[[Kategooria:Sündinud 1937]]; +[[Kategooria:Surnud 2020]]</comment>
      <origin>7265060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="600" sha1="nvb9qbtjer894sd5dcssxiy3pbxxx1u" xml:space="preserve">{{täienda}}
'''Aime Käärats''' (1937–2020) oli Paikuse Vallavanem ja Vallavolikogu esimees. 

Aastal 2003 autasustati Aime Kääratsit tema tehtud töö eest [[Pärnumaa vapimärk|Pärnumaa vapimärgiga]]&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Pärnumaa vapimärk |kuupäev=2026-02-24 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C3%A4rnumaa_vapim%C3%A4rk&amp;oldid=7099081 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-11-03}}&lt;/ref&gt;. Aime Käärats elas [[Paikuse|Paikusel]] alates 1972. aastast.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>nvb9qbtjer894sd5dcssxiy3pbxxx1u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Risto Kala</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723401</id>
    <revision>
      <id>7265065</id>
      <timestamp>2026-11-03T16:43:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Risto Kala</username>
        <id>241151</id>
      </contributor>
      <comment>Lisan lühikese tutvustuse ja CS2 turniiride tulemused</comment>
      <origin>7265065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="636" sha1="exggitp5am6axxihynnh7lz7dxdkw0k" xml:space="preserve">Olen Risto Kala ja mängin Counter-Strike 2 mängijanimega '''Legtar'''.

== Turniirid ==
* E-spordi Meistriliiga S2 | OPEN QUALIFIER: kaotus 0 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Estonia Open Qualifier: kaks kaotatud kaarti, mõlemad tulemusega 5 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Last Chance Qualifier: võistkond Libestajad kaotas Genesis Counterile 0 : 2; mõlemad kaardid lõppesid 4 : 13. [https://www.faceit.com/en/cs2/room/1-ec9369cb-aae8-4b29-85f2-82a35df1f2c5 FACEITi mänguleht]

== Profiilid ==
* [https://www.faceit.com/en/players/Legtar FACEIT: Legtar]
* [https://steamcommunity.com/profiles/76561199483018774/ Steami profiil]</text>
      <sha1>exggitp5am6axxihynnh7lz7dxdkw0k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265067</id>
      <parentid>7265065</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:54:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Risto Kala</username>
        <id>241151</id>
      </contributor>
      <comment>Muudan tutvustuse kolmandasse isikusse</comment>
      <origin>7265067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="634" sha1="alw5ml9gkrjomq8wq4r6cctpnh1r9pc" xml:space="preserve">'''Risto Kala''' mängib Counter-Strike 2 mängijanimega '''Legtar'''.

== Turniirid ==
* E-spordi Meistriliiga S2 | OPEN QUALIFIER: kaotus 0 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Estonia Open Qualifier: kaks kaotatud kaarti, mõlemad tulemusega 5 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Last Chance Qualifier: võistkond Libestajad kaotas Genesis Counterile 0 : 2; mõlemad kaardid lõppesid 4 : 13. [https://www.faceit.com/en/cs2/room/1-ec9369cb-aae8-4b29-85f2-82a35df1f2c5 FACEITi mänguleht]

== Profiilid ==
* [https://www.faceit.com/en/players/Legtar FACEIT: Legtar]
* [https://steamcommunity.com/profiles/76561199483018774/ Steami profiil]</text>
      <sha1>alw5ml9gkrjomq8wq4r6cctpnh1r9pc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265068</id>
      <parentid>7265067</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T16:58:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Risto Kala</username>
        <id>241151</id>
      </contributor>
      <comment>Lisan inglise- ja venekeelse tutvustuse</comment>
      <origin>7265068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1638" sha1="ln0lvhtpe840g4307q3j9242kperk4h" xml:space="preserve">'''Risto Kala''' mängib Counter-Strike 2 mängijanimega '''Legtar'''.

== Turniirid ==
* E-spordi Meistriliiga S2 | OPEN QUALIFIER: kaotus 0 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Estonia Open Qualifier: kaks kaotatud kaarti, mõlemad tulemusega 5 : 13.
* Battle of Baltics 2026 - Last Chance Qualifier: võistkond Libestajad kaotas Genesis Counterile 0 : 2; mõlemad kaardid lõppesid 4 : 13. [https://www.faceit.com/en/cs2/room/1-ec9369cb-aae8-4b29-85f2-82a35df1f2c5 FACEITi mänguleht]

== Profiilid ==
* [https://www.faceit.com/en/players/Legtar FACEIT: Legtar]
* [https://steamcommunity.com/profiles/76561199483018774/ Steami profiil]

== English ==
'''Risto Kala''' plays Counter-Strike 2 under the name '''Legtar'''.

* E-spordi Meistriliiga S2 | OPEN QUALIFIER: lost 0–13.
* Battle of Baltics 2026 - Estonia Open Qualifier: two maps lost 5–13.
* Battle of Baltics 2026 - Last Chance Qualifier: Libestajad lost 0–2 to Genesis Counter, with both maps ending 4–13. [https://www.faceit.com/en/cs2/room/1-ec9369cb-aae8-4b29-85f2-82a35df1f2c5 Match page]

== Русский ==
'''Ристо Кала''' играет в Counter-Strike 2 под ником '''Legtar'''.

* E-spordi Meistriliiga S2 | OPEN QUALIFIER: поражение 0:13.
* Battle of Baltics 2026 - Estonia Open Qualifier: две карты проиграны со счётом 5:13.
* Battle of Baltics 2026 - Last Chance Qualifier: команда Libestajad уступила Genesis Counter со счётом 0:2, обе карты закончились 4:13. [https://www.faceit.com/en/cs2/room/1-ec9369cb-aae8-4b29-85f2-82a35df1f2c5 Страница матча]</text>
      <sha1>ln0lvhtpe840g4307q3j9242kperk4h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evangeelne luterlik kirik Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723402</id>
    <redirect title="Luteri kirik Eestis" />
    <revision>
      <id>7265136</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:34:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Evangeelne luterlik kirik Eestis]] pealkirja [[Luteri kirik Eestis]] alla: vt arutelu</comment>
      <origin>7265136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="gtb8z4ubk3diuwmprvu7zldd5uml0v9" xml:space="preserve">#suuna [[Luteri kirik Eestis]]</text>
      <sha1>gtb8z4ubk3diuwmprvu7zldd5uml0v9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Hutorok134</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723403</id>
    <revision>
      <id>7265142</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:42:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hutorok134</username>
        <id>205764</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[ar:مستخدم:Hutorok134]] [[bg:Потребител:Hutorok134]] [[bn:ব্যবহারকারী:Hutorok134]] [[ca:Usuari:Hutorok134]] [[cs:Wikipedista:Hutorok134]] [[da:Bruger:Hutorok134]] [[de:Benutzer:Hutorok134]] [[el:Χρήστης:Hutorok134]] [[en:User:Hutorok134]] [[eo:Uzanto:Hutorok134]] [[es:Usuario:Hutorok134]] [[fa:کاربر:Hutorok134]] [[fi:Käyttäjä:Hutorok134]] [[fr:Utilisateur:Hutorok134]] [[he:משתמש:Hutorok134]] hi:सदस्य:Hut...'</comment>
      <origin>7265142</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1504" sha1="muh1o2487aknwnkyd444whcpdyob6k7" xml:space="preserve">[[ar:مستخدم:Hutorok134]]
[[bg:Потребител:Hutorok134]]
[[bn:ব্যবহারকারী:Hutorok134]]
[[ca:Usuari:Hutorok134]]
[[cs:Wikipedista:Hutorok134]]
[[da:Bruger:Hutorok134]]
[[de:Benutzer:Hutorok134]]
[[el:Χρήστης:Hutorok134]]
[[en:User:Hutorok134]]
[[eo:Uzanto:Hutorok134]]
[[es:Usuario:Hutorok134]]
[[fa:کاربر:Hutorok134]]
[[fi:Käyttäjä:Hutorok134]]
[[fr:Utilisateur:Hutorok134]]
[[he:משתמש:Hutorok134]]
[[hi:सदस्य:Hutorok134]]
[[hr:Suradnik:Hutorok134]]
[[hu:Szerkesztő:Hutorok134]]
[[id:Pengguna:Hutorok134]]
[[it:Utente:Hutorok134]]
[[ja:利用者:Hutorok134]]
[[ko:사용자:Hutorok134]]
[[lt:Naudotojas:Hutorok134]]
[[lv:Dalībnieks:Hutorok134]]
[[ms:Pengguna:Hutorok134]]
[[nl:Gebruiker:Hutorok134]]
[[no:Bruker:Hutorok134]]
[[pl:Wikipedysta:Hutorok134]]
[[pt:Usuário:Hutorok134]]
[[ro:Utilizator:Hutorok134]]
[[ru:Участник:Hutorok134]]
[[sh:Korisnik:Hutorok134]]
[[simple:User:Hutorok134]]
[[sk:Redaktor:Hutorok134]]
[[sl:Uporabnik:Hutorok134]]
[[sr:Корисник:Hutorok134]]
[[sv:Användare:Hutorok134]]
[[sw:Mtumiaji:Hutorok134]]
[[th:ผู้ใช้:Hutorok134]]
[[tr:Kullanıcı:Hutorok134]]
[[uk:Користувач:Hutorok134]]
[[ur:صارف:Hutorok134]]
[[vi:Thành viên:Hutorok134]]
[[zh:User:Hutorok134]]

{{Babel|ru|en-4|et-0}}

(Kasutajakonto on aktiivsem [https://en.wikipedia.org/wiki/User:Hutorok134 ingliskeelses Vikipeedias])

[[Kasutaja:Hutorok134/liivakast|Liivakast]]

[[Eri:Minu lehekülg|Avaleht]]</text>
      <sha1>muh1o2487aknwnkyd444whcpdyob6k7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastuseade</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723404</id>
    <redirect title="Antitees" />
    <revision>
      <id>7265143</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Antitees]]</comment>
      <origin>7265143</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" sha1="9dab89noiwxsyrdb3qxtzifclyen377" xml:space="preserve">#suuna [[Antitees]]</text>
      <sha1>9dab89noiwxsyrdb3qxtzifclyen377</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Hutorok134/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723405</id>
    <revision>
      <id>7265148</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:50:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hutorok134</username>
        <id>205764</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[ar:مستخدم:Hutorok134/ملعب]] [[bg:Потребител:Hutorok134/Пясъчник]] [[bn:ব্যবহারকারী:Hutorok134/খেলাঘর]] [[ca:Usuari:Hutorok134/proves]] [[cs:Wikipedista:Hutorok134/Pískoviště]] [[da:Bruger:Hutorok134/sandkasse]] [[de:Benutzer:Hutorok134/Spielwiese]] [[el:Χρήστης:Hutorok134/πρόχειρο]] [[en:User:Hutorok134/sandbox]] [[eo:Uzanto:Hutorok134/provejo]] [[es:Usuario:Hutorok134/Taller]] fa:کاربر...'</comment>
      <origin>7265148</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1869" sha1="gwiv2bj9swgd9emwnhjgfolqvkdgvam" xml:space="preserve">[[ar:مستخدم:Hutorok134/ملعب]]
[[bg:Потребител:Hutorok134/Пясъчник]]
[[bn:ব্যবহারকারী:Hutorok134/খেলাঘর]]
[[ca:Usuari:Hutorok134/proves]]
[[cs:Wikipedista:Hutorok134/Pískoviště]]
[[da:Bruger:Hutorok134/sandkasse]]
[[de:Benutzer:Hutorok134/Spielwiese]]
[[el:Χρήστης:Hutorok134/πρόχειρο]]
[[en:User:Hutorok134/sandbox]]
[[eo:Uzanto:Hutorok134/provejo]]
[[es:Usuario:Hutorok134/Taller]]
[[fa:کاربر:Hutorok134/صفحه تمرین]]
[[fi:Käyttäjä:Hutorok134/Hiekkalaatikko]]
[[fr:Utilisateur:Hutorok134/Brouillon]]
[[he:משתמש:Hutorok134/טיוטה]]
[[hi:सदस्य:Hutorok134/प्रयोगपृष्ठ]]
[[hr:Suradnik:Hutorok134/Stranica za vježbanje]]
[[hu:Szerkesztő:Hutorok134/próbalap]]
[[id:Pengguna:Hutorok134/Bak pasir]]
[[it:Utente:Hutorok134/Sandbox]]
[[ja:利用者:Hutorok134/sandbox]]
[[ko:사용자:Hutorok134/연습장]]
[[lt:Naudotojas:Hutorok134/juodraštis]]
[[lv:Dalībnieks:Hutorok134/Smilšu kaste]]
[[ms:Pengguna:Hutorok134/Kotak pasir]]
[[nl:Gebruiker:Hutorok134/Kladblok]]
[[no:Bruker:Hutorok134/sandkasse]]
[[pl:Wikipedysta:Hutorok134/brudnopis]]
[[pt:Usuário:Hutorok134/Testes]]
[[ro:Utilizator:Hutorok134/teste]]
[[ru:Участник:Hutorok134/Черновик]]
[[sh:Korisnik:Hutorok134/igralište]]
[[simple:User:Hutorok134/sandbox]]
[[sk:Redaktor:Hutorok134/pieskovisko]]
[[sl:Uporabnik:Hutorok134/peskovnik]]
[[sr:Корисник:Hutorok134/песак]]
[[sv:Användare:Hutorok134/sandlåda]]
[[sw:Mtumiaji:Hutorok134/ukurasa wa majaribio]]
[[th:ผู้ใช้:Hutorok134/ทดลองเขียน]]
[[tr:Kullanıcı:Hutorok134/deneme tahtası]]
[[uk:Користувач:Hutorok134/Чернетка]]
[[ur:صارف:Hutorok134/تختۂ مشق]]
[[vi:Thành viên:Hutorok134/nháp]]
[[zh:User:Hutorok134/沙盒]]

Liivakast</text>
      <sha1>gwiv2bj9swgd9emwnhjgfolqvkdgvam</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Aime Käärats</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723406</id>
    <revision>
      <id>7265149</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:52:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Vikipeedia artiklile ei viidata. ~~~~'</comment>
      <origin>7265149</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="138" sha1="30sgfjzepx47mg1k6enzxrudb45xfx2" xml:space="preserve">Vikipeedia artiklile ei viidata. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. november 2026, kell 21:52 (EET)</text>
      <sha1>30sgfjzepx47mg1k6enzxrudb45xfx2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Friedrich Julius Döring</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723407</id>
    <redirect title="Julius Döring" />
    <revision>
      <id>7265151</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:54:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Julius Döring]]</comment>
      <origin>7265151</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="jk1b29s898sncg4a076hhxg9vudemp3" xml:space="preserve">#suuna [[Julius Döring]]</text>
      <sha1>jk1b29s898sncg4a076hhxg9vudemp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antitees (filosoofia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723408</id>
    <revision>
      <id>7265152</id>
      <timestamp>2026-11-03T19:55:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>artiklist [[Antitees]]</comment>
      <origin>7265152</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="962" sha1="8i7wr9nqy2lapk1jp01cx768tt3svf2" xml:space="preserve">== Antitees filosoofias ==

{{Vaata ka|Dialektika}}

Filosoofias nimetatakse antiteesiks teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}</text>
      <sha1>8i7wr9nqy2lapk1jp01cx768tt3svf2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265154</id>
      <parentid>7265152</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T19:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265154</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="945" sha1="iff7sxx3k260wkc8n5asx8bl3c9lj9q" xml:space="preserve">Filosoofias nimetatakse '''antiteesiks''' teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

==Vaata ka==
*[[Dialektika]]

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}</text>
      <sha1>iff7sxx3k260wkc8n5asx8bl3c9lj9q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265158</id>
      <parentid>7265154</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:11:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265158</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="915" sha1="53ye87j4rcv8ltmnbppumd5z35uwgzu" xml:space="preserve">Filosoofias nimetatakse '''antiteesiks''' teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}</text>
      <sha1>53ye87j4rcv8ltmnbppumd5z35uwgzu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265163</id>
      <parentid>7265158</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:14:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7265163</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="983" sha1="sov6bw3l0twfkk3lavzframxca91cgt" xml:space="preserve">Filosoofias nimetatakse '''antiteesiks''' teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Dialektika]]

==Kirjandus==</text>
      <sha1>sov6bw3l0twfkk3lavzframxca91cgt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265165</id>
      <parentid>7265163</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:20:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7265165</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1800" sha1="8dgzc3tfiacpe051cweqr1rb025hcm6" xml:space="preserve">Filosoofias nimetatakse '''antiteesiks''' teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Dialektika]]

==Kirjandus==
* {{cite journal|last=Mueller|first=Gustav E.|year=1958|title=The Hegel Legend of 'Thesis-Antithesis-Synthesis'|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of the History of Ideas&lt;/span&gt;|volume=19|issue=3|pages=411–414|doi=10.2307/2708045}}
* {{cite web|last=Maybee|first=Julie E.|year=2020|title=Hegel's Dialectics|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|url=https://plato.stanford.edu/entries/hegel-dialectics/}}

==Välislingid==
* {{cite web|last1=Horn|first1=Laurence R.|last2=Wansing|first2=Heinrich|year=2025|title=Negation|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|editor1-first=Edward N.|editor1-last=Zalta|editor2-first=Uri|editor2-last=Nodelman|publisher=Metaphysics Research Lab, Stanford University|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2025/entries/negation/}} Kasutatud alajaotis 2.1.</text>
      <sha1>8dgzc3tfiacpe051cweqr1rb025hcm6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265177</id>
      <parentid>7265165</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:35:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20261103sim) #IABot (v2.0.9.6) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]])</comment>
      <origin>7265177</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1890" sha1="30q4u3fvxsxpczcadya2e3id49d0qxo" xml:space="preserve">Filosoofias nimetatakse '''antiteesiks''' teesile vastanduvat väidet või seisukohta. Dialektilist arutlust kirjeldatakse mõnikord lihtsustatud skeemiga &quot;tees–antitees–süntees&quot;: algsele seisukohale seatakse vastu teine ning nende vastuolu püütakse ületada. Kuigi kolmikvormelit seostatakse sageli [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]iga, ei kasutanud ta seda oma dialektilise meetodi tavapärase kirjeldusena; skeemi ajalugu ulatub muu hulgas [[Johann Gottlieb Fichte]] 1794. aasta filosoofilise käsitluseni.{{sfn|Mueller|1958|lkd=411–414}}{{sfn|Maybee|2020}}

Kui antiteesi käsitatakse vormiloogilises tähenduses teesi otsese eitusena, vastab väitele ''p'' eitus ¬''p'' (&quot;mitte ''p''&quot;). [[Klassikaline loogika|Klassikalises loogikas]] on nende väidete tõeväärtused vastupidised, kuid üldisem vastuväide ei pruugi olla esialgse väite täpne loogiline eitus.{{sfn|Horn|Wansing|2025|koht=§ 2.1}}

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Dialektika]]

==Kirjandus==
* {{cite journal|last=Mueller|first=Gustav E.|year=1958|title=The Hegel Legend of 'Thesis-Antithesis-Synthesis'|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-history-of-ideas_1958-06_19_3/page/411|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of the History of Ideas&lt;/span&gt;|volume=19|issue=3|pages=411–414|doi=10.2307/2708045}}
* {{cite web|last=Maybee|first=Julie E.|year=2020|title=Hegel's Dialectics|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|url=https://plato.stanford.edu/entries/hegel-dialectics/}}

==Välislingid==
* {{cite web|last1=Horn|first1=Laurence R.|last2=Wansing|first2=Heinrich|year=2025|title=Negation|website=Stanford Encyclopedia of Philosophy|editor1-first=Edward N.|editor1-last=Zalta|editor2-first=Uri|editor2-last=Nodelman|publisher=Metaphysics Research Lab, Stanford University|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2025/entries/negation/}} Kasutatud alajaotis 2.1.</text>
      <sha1>30q4u3fvxsxpczcadya2e3id49d0qxo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gruusia arhitektuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723409</id>
    <revision>
      <id>7265176</id>
      <timestamp>2026-11-03T20:35:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku.   Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili ki...'</comment>
      <origin>7265176</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2727" sha1="48270uyqseua76zrkqd8azpwae2bzx8" xml:space="preserve">'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad või erikujulised tsentraalehitised. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud Rustaveli puiestee Thbilisis ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomulik katuselehendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]</text>
      <sha1>48270uyqseua76zrkqd8azpwae2bzx8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265180</id>
      <parentid>7265176</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:36:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7265180</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2736" sha1="2e72417na6rmsb73mg06r18ozf44xi1" xml:space="preserve">'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad või erikujulised tsentraalehitised. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomulik katuselehendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]</text>
      <sha1>2e72417na6rmsb73mg06r18ozf44xi1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265185</id>
      <parentid>7265180</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:39:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7265185</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2906" sha1="c89vw8rl3vofw0p9b1jxwgy2hwpuphf" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad või erikujulised tsentraalehitised. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomulik katuselehendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]</text>
      <sha1>c89vw8rl3vofw0p9b1jxwgy2hwpuphf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265194</id>
      <parentid>7265185</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:45:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7265194</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3164" sha1="g7k5jii5sdiyx4osdi6woltqd9q6rry" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]</text>
      <sha1>g7k5jii5sdiyx4osdi6woltqd9q6rry</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265195</id>
      <parentid>7265194</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T20:46:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7265195</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3187" sha1="22p6mayac77snc09wo5uyk2sumpid9v" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>22p6mayac77snc09wo5uyk2sumpid9v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265228</id>
      <parentid>7265195</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:11:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Looduslikud tingimused */</comment>
      <origin>7265228</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5742" sha1="625o6wl480ps569leoo32p3ct4g7f15" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
Varasel pronksiajal 3. aastatuhandel eKr valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud savikrohviga, ja lamekatused. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruumi ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik altar.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Varase pronksiaja lõpust ja keskmisest pronksiajast on teada vaid kurganhaudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos hauapanustega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati kunstlikud künkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku dolmenitest ning Lõuna-Gruusia menhirid ja kükloopiliste müüridega megaliitrajatised.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>625o6wl480ps569leoo32p3ct4g7f15</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265242</id>
      <parentid>7265228</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:25:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksiaeg */</comment>
      <origin>7265242</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6120" sha1="ruz9saoxzzzngvfovb61lvyumggb7tt" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]].


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ruz9saoxzzzngvfovb61lvyumggb7tt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265267</id>
      <parentid>7265242</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksiaeg */</comment>
      <origin>7265267</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8210" sha1="ry1nqupan3zuqutzodqky4rpfi5kwxv" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ry1nqupan3zuqutzodqky4rpfi5kwxv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265269</id>
      <parentid>7265267</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:53:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksiaeg */</comment>
      <origin>7265269</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8480" sha1="4eg2n4757mhap3qifu37v44p3nvw2qk" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>4eg2n4757mhap3qifu37v44p3nvw2qk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265271</id>
      <parentid>7265269</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:57:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265271</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8651" sha1="5mcak9a1z2mx5csrcyq2ddvzbkuz12r" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>5mcak9a1z2mx5csrcyq2ddvzbkuz12r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265272</id>
      <parentid>7265271</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T21:58:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265272</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8651" sha1="ewp7gl4853l0a4pip4wo7pjakyzzumo" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ewp7gl4853l0a4pip4wo7pjakyzzumo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265275</id>
      <parentid>7265272</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:05:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265275</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9391" sha1="7o18b18hstzwq824emkw146onan4gr2" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] Kesk-Gruusias Kaspi piirkonnas: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>7o18b18hstzwq824emkw146onan4gr2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265277</id>
      <parentid>7265275</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:09:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265277</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9538" sha1="lteib0ptoue05ne1hbr26zwmpdb2orq" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] Kesk-Gruusias Kaspi piirkonnas: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>lteib0ptoue05ne1hbr26zwmpdb2orq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265278</id>
      <parentid>7265277</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:11:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265278</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9542" sha1="k2m78h1nddhkn09oc5ffzqstklu6b8g" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] Kesk-Gruusias Kaspi piirkonnas: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>k2m78h1nddhkn09oc5ffzqstklu6b8g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265283</id>
      <parentid>7265278</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265283</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9594" sha1="mw5tkpuqd43mwg0bb5nltolney3uwx0" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksiaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>mw5tkpuqd43mwg0bb5nltolney3uwx0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265286</id>
      <parentid>7265283</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:30:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksiaeg */</comment>
      <origin>7265286</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9603" sha1="gwgc2thajqzfeol0yal0r4h0siz2xpd" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Rauaaeg ===
[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>gwgc2thajqzfeol0yal0r4h0siz2xpd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265287</id>
      <parentid>7265286</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T22:31:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rauaaeg */</comment>
      <origin>7265287</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9587" sha1="0jksp85nniruc5h46y2xuc1mmebopv1" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katus kõrgemal kohal asuvale maja õue; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>0jksp85nniruc5h46y2xuc1mmebopv1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265314</id>
      <parentid>7265287</parentid>
      <timestamp>2026-11-03T23:50:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksi- ja rauaaeg */</comment>
      <origin>7265314</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9591" sha1="635ekyszrttdp72iv06i7a97ga9dw2h" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|Džvari kloostrikirik mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|Svetitshoveli katedraal, kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab Gruusias esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn Khevsuretis. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud Armeenia ja Bütsantsi arhitektuuri mõjudega, tüüpiline on piilaritele toetuva tambuuril koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole (Bačkovo klooster Bulgaarias, Ivironi klooster Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, Tao-Klardžeti kuningriigis rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning linna vanalinn.

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri kliima. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb Suur-Kaukasuse ahelikust lõunasee Surami ahelik, mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud Kolchise nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad paleoliitikumist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias neoliitikumis (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|Menhir [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>635ekyszrttdp72iv06i7a97ga9dw2h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265341</id>
      <parentid>7265314</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T06:52:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265341</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9781" sha1="07cbxhn9tj3x95hb9zpnyc6rnkdtqke" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>07cbxhn9tj3x95hb9zpnyc6rnkdtqke</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265393</id>
      <parentid>7265341</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7265393</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9826" sha1="ijx0rsalbwkgij7if01unxktjxaz1ua" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempel näib Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ijx0rsalbwkgij7if01unxktjxaz1ua</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265494</id>
      <parentid>7265393</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:28:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pronksi- ja rauaaeg */</comment>
      <origin>7265494</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13728" sha1="0or17484s8euogj1lvah6g7fizuxdhb" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]] luksusvilla, kus oli mitu sauna ja bassein. Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne viitavad Antiookia mõjule. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtskhethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. See paistab silma kvaliteetse müüritise poolest ja oli kaetud katusekividega.

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>0or17484s8euogj1lvah6g7fizuxdhb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265495</id>
      <parentid>7265494</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:29:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13727" sha1="pvg5p95f308lsppz298qlhce1mjj4k3" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]] luksusvilla, kus oli mitu sauna ja bassein. Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne viitavad Antiookia mõjule. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. See paistab silma kvaliteetse müüritise poolest ja oli kaetud katusekividega.

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>pvg5p95f308lsppz298qlhce1mjj4k3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265500</id>
      <parentid>7265495</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:37:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13881" sha1="ilubryqtjxfmg2quz3rthher853v49k" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]] luksusvilla, kus oli mitu sauna ja bassein. Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. See paistab silma kvaliteetse müüritise poolest ja oli kaetud katusekividega.

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ilubryqtjxfmg2quz3rthher853v49k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265503</id>
      <parentid>7265500</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:42:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14086" sha1="ol6rk761c7mu0u7wtssic5v9bjcz784" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]]s Rooma luksusvilla mitme sauna ja basseiniga.&lt;ref&gt;[https://cbw.ge/culture/late-antiquity-remains-of-architectural-complex-in-dzalisa-kartli Late Antiquity Remains of Architectural Complex in Dzalisa, Kartli. - Culture. Caucasus Business Week]&lt;/ref&gt; Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. See paistab silma kvaliteetse müüritise poolest ja oli kaetud katusekividega.

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ol6rk761c7mu0u7wtssic5v9bjcz784</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265507</id>
      <parentid>7265503</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:47:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14257" sha1="lw0ablwnfpp7127102vwyln2mb6qn02" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]]s Rooma luksusvilla mitme sauna ja basseiniga.&lt;ref&gt;[https://cbw.ge/culture/late-antiquity-remains-of-architectural-complex-in-dzalisa-kartli Late Antiquity Remains of Architectural Complex in Dzalisa, Kartli. - Culture. Caucasus Business Week]&lt;/ref&gt; Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. Sel on puhtalt tahutud kividest müüritis ja punakad katusekivid; hauast leitud väärisesemed ja skulptuur asuvad nüüd Gruusia Rahvusmuuseumis.&lt;ref&gt;[https://georgia.travel/ancient-tomb-of-mtskheta Ancient Tomb of Mtskheta. - Georgia Travel]&lt;/ref&gt;

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>lw0ablwnfpp7127102vwyln2mb6qn02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265514</id>
      <parentid>7265507</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:55:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14450" sha1="eb4vntk6w1eahd7afqzd55jvuz3xegc" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
[[File:მცხეთის აკლდამა 2025 წელს.jpg|thumb|Mshetha hauakamber 1. sajandist]]
[[File:Nekresi (Archaeological site) 06.jpg|thumb|Nekresi arheoloogiakompleks]]
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]]s Rooma luksusvilla mitme sauna ja basseiniga.&lt;ref&gt;[https://cbw.ge/culture/late-antiquity-remains-of-architectural-complex-in-dzalisa-kartli Late Antiquity Remains of Architectural Complex in Dzalisa, Kartli. - Culture. Caucasus Business Week]&lt;/ref&gt; Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. Sel on puhtalt tahutud kividest müüritis ja punakad katusekivid; hauast leitud väärisesemed ja skulptuur asuvad nüüd Gruusia Rahvusmuuseumis.&lt;ref&gt;[https://georgia.travel/ancient-tomb-of-mtskheta Ancient Tomb of Mtskheta. - Georgia Travel]&lt;/ref&gt;

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>eb4vntk6w1eahd7afqzd55jvuz3xegc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265519</id>
      <parentid>7265514</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:01:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kristluse-eelne hilisantiikaeg */</comment>
      <origin>7265519</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14549" sha1="dde1ko6u7as9bvpkqi2jslrw3o1l55p" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
[[File:Dzalisi - heating system detail 2.jpg|thumb|Köetava põrandaga ruumi jäänused Dzalisis]]
[[File:მცხეთის აკლდამა 2025 წელს.jpg|thumb|Mshetha hauakamber 1. sajandist]]
[[File:Nekresi (Archaeological site) 06.jpg|thumb|Nekresi arheoloogiakompleks]]
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]]s Rooma luksusvilla mitme sauna ja basseiniga.&lt;ref&gt;[https://cbw.ge/culture/late-antiquity-remains-of-architectural-complex-in-dzalisa-kartli Late Antiquity Remains of Architectural Complex in Dzalisa, Kartli. - Culture. Caucasus Business Week]&lt;/ref&gt; Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. Sel on puhtalt tahutud kividest müüritis ja punakad katusekivid; hauast leitud väärisesemed ja skulptuur asuvad nüüd Gruusia Rahvusmuuseumis.&lt;ref&gt;[https://georgia.travel/ancient-tomb-of-mtskheta Ancient Tomb of Mtskheta. - Georgia Travel]&lt;/ref&gt;

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>dde1ko6u7as9bvpkqi2jslrw3o1l55p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265531</id>
      <parentid>7265519</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T11:39:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood */</comment>
      <origin>7265531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14651" sha1="ryry3znnisuujkxs0321w2phjufr46u" xml:space="preserve">[[File:JvariAugust2008.jpg|thumb|[[Džvari kloostrikirik]] mäetipul]]
[[File:Cathedrale Svetitskhoveli.jpg|thumb|[[Svetitshoveli katedraal]], kus on kroonitud paljud kuningad]]
[[File:یک نمونه سقف گرجی پوش در روستای داشکسن.jpg|thumb|Algsel kujul säilinud ''darbazi''-katus Gruusia külas [[Daškasan]]is [[Eşfahāni provints|Isfahanis]] [[Iraan]]is]]
'''Gruusia arhitektuur''' hõlmab [[Gruusia]]s esinevaid arhitektuuristiile ja rajatisi. Gruusias leidub rohkelt arhitektuurimälestisi. Gruusia arhitektuuri iseloomustab monumentaalsus koos pigem mõõduka dekooriga, ranged proportsioonid ja selge kompositsioon, samuti harmooniline sulandumine maastikku. 

Kivist arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad [[linnus]]ed, [[torn]]id, [[palee]]d ja [[kirik]]ud. Linnustest on märkimisväärsed Ülem-Svanethi kindlustused ja Shatili kindluslinn [[Khevsuret]]is. Gruusia keskaegsed kirikud on omanäolised, ehkki teatud [[Armeenia kirikuarhitektuur|Armeenia]] ja [[Bütsantsi kirikuarhitektuur|Bütsantsi arhitektuuri]] mõjudega, tüüpiline on [[piilar]]itele toetuva [[tambuur]]il koonuskatusega nn gruusia ristkuppelkirik, mis kujunes välja 9. sajandil; enne seda olid enamik Gruusia kirikuid basiilikad (sealhulgas [[kolmekirikubasiilika]] tüüpi) või erikujulised [[tsentraalehitis]]ed. Samuti on tähelepanuväärsed kloostrirajatised, mille stiil ulatus ka Gruusia piiridest väljapoole ([[Bačkovo klooster]] Bulgaarias, [[Ivironi klooster]] Kreekas, Risti klooster Jeruusalemmas). Osa ajaloolisest Gruusia arhitektuurist, [[Tao-Klardžeti kuningriik|Tao-Klardžeti kuningriigis]] rajatud ehitised, asub tänapäeval Kirde-Türgi territooriumil.

Gruusia arhitektuuripärandisse kuulub ka [[Haussmanni stiil]]is ümber kujundatud [[Rusthaveli puiestee]] [[Thbilisi]]s ning [[Thbilisi vanalinn|linna vanalinn]].

Gruusia maa-arhitektuur erineb Lääne- ja Ida-Gruusias olenevalt kohalikest ilmastikutingimustest ja ehitusmaterjalidest. Tüüpiliselt gruusiapärane on ''[[darbazi]]''-tüüpi maja iseloomuliku katuselahendusega, mis on andnud majatüübile nime.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

== Looduslikud tingimused ==
Gruusia arhitektuuri on läbi aegade mõjutanud selle eri osade eri [[Gruusia kliima|kliima]]. Maa on ida-lääne suunas piklik ja ligikaudu riigi keskel hargneb [[Suur-Kaukasus]]e ahelikust lõunase [[Surami ahelik]], mis jagab riigi lääne- ja idaosaks. Kuigi see ahelik pole kõrge, tekitab see oma lääne- ja idaküljel erinevad kliimatingimused. Lääneosas on kliima pehmem ja mererannikul koguni lähistroopiline ja sageli vihmane, kuid idaosa on valdavalt kuiv.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Klassikalistes tekstides on Ida-Gruusiat nimetatud Ibeeriaks või Kaukasuse Ibeeriaks, Lääne-Gruusia oli aga kreeklastele ja roomlastele tuntud [[Kolchis]]e nime all.

== Gruusia maa-arhitektuur ==
Lääne-Gruusias on kliima pehme ja puitu leidub ohtralt, mistõttu on sealsed traditsioonilised majad puithooned. Puitmajade ümber on muruplatsid ja ilupuud – nähtus, mida mujal riigis kohtab harva. Asustus ja väikeasulad on maastikul hajali.

Ida-Gruusia traditsioonilised majad on ''darbazi''-majad. See on osaliselt maapinda süvistatud kiviehitis, mille puidust või kivist katusekonstruktsioon moodustab ''darbazi'', mille järgi majatüüp on nime saanud. See on iseloomulik lame võlv avaga keskel, mis on laotud astmeliselt paigutatud tahutud palkidest ja taladest; tipus asuv ava toimib ühtaegu nii aknana kui ka suitsulõõrina.

== Vanaaja Gruusia arhitektuur ==
=== Kiviaeg ===
Esimesed jäljed inimtegevusest Gruusia territooriumil pärinevad [[paleoliitikum]]ist; Ida- ja Lääne-Gruusias on säilinud mitmeid laagripaiku ja koopaasulaid. Esimesed majadega asulad tekkisid Ida-Gruusias [[neoliitikum]]is (5.–4. aastatuhandel eKr) ning neid seostatakse [[Šulaveri-Šomu kultuur|Šulaveri-Šomu arheoloogilise kultuuriga]].

=== Pronksi- ja rauaaeg ===
[[File:Chikiani Menhir 1.jpg|thumb|[[Menhir]] [[Tšikiani mägi|Tšikiani mäel]] [[Džavahhethi]]s]]
[[File:Abuli Fortress 1.jpg|thumb|[[Abuli kindlus|Abuli megaliitkindlus]] [[Patara Abuli|Patara Abuli mäel]], Ninotsminda vald, Džavahhethi]]
[[Vanem pronksiaeg|Vanemal pronksiajal]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] valitses kogu Lõuna-Taga-Kaukaasias [[Kura-Araksi kultuur]] ja Gruusias on välja kaevatud mitmeid selle kultuuri asulaid, nagu [[Kvatshelebi]] ja [[Hizanaant Gora]]. Asulad olid väikesed rühmad ehitisi, mil olid punutud seinad, kaetud [[savikrohv]]iga, ja [[lamekatus]]ed. Kahest siseruumist üks, tavaliselt väike, oli eesruum ja panipaik; teine, suurem (umbes 4,5 × 4,5 meetrit) oli katust toetava kesksambaga. Samba ees oli kolle ja arvatakse, et see võis olla lisaks igapäevastele vajadustele ka perekondlik [[altar]].&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

Vanema pronksiaja lõpust ja [[keskmine pronksiaeg|keskmisest pronksiajast]] on teada vaid [[kurgaan]]haudade matuseid. Neis olid kambrid, kuhu surnud maeti koos [[hauapanus]]tega; rikkalikumate matustes ka teisi surnuid, võib-olla orje, ning loomi, tavaliselt hobuseid või härgi. Kambrite peale kuhjati tehiskünkad. Mõned kambrid on ehitatud väga keeruka kivikonstruktsioonina, kus katus on lahendatud astmelise kivilaoga; teist tüüpi kambrid on rajatud palkidest, kus vahed on täidetud kivipuru ja munakividega.

Ka arvatakse, et pronksiaja keskpaigast pärinevad osa Gruusia Musta mere ranniku [[dolmen]]itest ning Lõuna-Gruusia [[menhir]]id ja [[kükloopilised müürid|kükloopiliste müüridega]] [[Megaliitehitis|megaliitrajatised]], nagu Abuli kindlus.

Hilispronksiaega 2. aastatuhande keskpaigast kuni esimese aastatuhande alguseni eKr iseloomustab asulate mitmekesisus. Näiteks Lõuna-Gruusia mägismaal tegeles elanikkond peamiselt karjakasvatusega. Nad elasid kivist majades kahe ruumiga: üks kariloomadele ja teine eluruum. Kesk-Gruusias oli majanduse valdavaks vormiks maaviljelus. Asulate elanikud maksimeerisid viljakate orgude põllumajanduslikku kasutust, ehitades mäenõlvadele astmelisi asulaid, kus ühe hoone katusest sai kõrgemal kohal asuva maja õu; nii hoidsid nad kokku maad ja maju ei ehitatud viljakatesse orgudesse.

=== Varajaste riikide ehitised ja hellenismiperiood ===
Esimese aastatuhande keskel eKr moodustasid Lääne-Gruusia hõimud [[megrelid]] ja [[tšanid]] riigi, mida tunti [[Kolchise kuningriik|Kolchise kuningriigina]]. Kolchise tähtsamaid linnu, nagu [[Phasis]], Surium (võimalik, et tänapäeva [[Vani]]), [[Šorapani]] ja [[Dioskurias]], on nimetatud antiikaja ajalooallikates. Mõnes linnas tehtud väljakaevamised on toonud päevavalgele tõendeid jõukast ühiskonnast, kus hauapanustena pandi kaasa luksuslikke väärismetallesemeid.

[[File:2010 – Conservation of Armaztsikhe Archaeological Site in Mtskheta - 14063292275.jpg|thumb|Väljakaevatud kindlusemüürid Bagineti mäel Mtshethas]]
[[File:Armazi ruins (Photo A. Muhranoff, 2010).jpg|thumb|Müürid Mtsethas, 2010]]
Ida-Gruusias seostub riigi teke ajaloolise pärimuse kohaselt kuningas [[Parnavaz]]iga, kes valitses [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ja rajas esimese Gruusia kuningadünastia. 4. sajandil eKr ilmusid Ida-Gruusiasse esimesed linnad, nagu Ibeeria pealinn [[Mtshetha]], [[Samadlo]] ja [[Urbnisi]]. Bagineti mäel on säilinud osi kindlustustest, mis järgivad selle mäenõlva kontuure, millel asus linn – osa Suur-Mtshethast. Seal leidub osi müürilõikudest ja nelinurksetest tornidest Tornidel olid tahutud kividest soklid, millele toetus savitellistest ehitis. Ka Vanis leidub jälgi varahellenistlikest kindlustustest. Ehitised näitavad, et ehitajad olid hästi kursis mujal hellenistlikus maailmas kasutatud ehituspõhimõtete ja -võtetega.

Samadlos on välja kaevatud looduskivist ehitis, mida on peetud sakraalehitiseks&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt; selle sarnasuse tõttu Urartu torn-templitega ning Pärsia Ahhemeniidide ajastu ehitistega, nagu ''Kaaba-i Zardusht'' Naqsh-i Rustamis ja ''Zendan-i Sulaiman'' Pasargadaes.

Üks varase hellenistliku perioodi tähtsamaid paiku Gruusia vanaaja uurijatele on [[Tsihhiagora]] asula Kesk-Gruusias [[Kaspi rajoon]]is [[Šida Kharthli piirkond|Šida Kharthli]]s: kindlustatud kompleks templi ja kõrvalhoonetega nagu aidad, veski, pagarikoda, preestri elamu ning ''marani'', ehitis veini valmistamiseks ja säilitamiseks. Tsihhiagora tempit  on peetud Iraani tuletemplite kohaliku vormina. Sealt leiti [[pärsia kapiteel]]i taoline härjakujudega sambakapiteel selge Ahhemeniidide ajastu mõju näitena&lt;ref&gt;[https://www.iranicaonline.org/articles/georgia-iii-art-and-archaeology-/ GEORGIA iii. Iranian elements in Georgian art and archaeology. - Encyclopedia Iranica]&lt;/ref&gt;; kapiteel on dateeritud 4. sajandi lõppu või 3. sajandi eKr algusesse Ahhemeniidide järgsesse perioodi&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/7357/ancient-georgian-column-capital/ Ancient Georgian Column Capital. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;.

Ka [[Vani]]s on säilinud varahellenistliku aja sakraalehitiste jäänuseid. Oluline on, et kuigi ehitustehnika ja dekoorisüsteem neis järgivad hellenistlikku traditsiooni, ei leidu seal ühtki klassikalise Kreeka peripteeri taolist hoonet, vaid lähenamine on sünkretistlik ja hellenistlik dekoor ning teostus on sulandunud kohalike ida-mõjuliste vormidega. Antiikseist tekstidest selgub, et Iberia ühiskond õitses ja oli hästi organiseeritud. Seda kinnitavad ka arheoloogilised leiud, sealhulgas ehitised. Säilinud on suur hulk erineva iseloomuga paiku, näiteks hiiglaslik ''[[temenos]]'' (pühakoht) [[Dedoplis Mindori]] Kesk-Gruusias Kareli rajoonis orus, mis ulatub [[Tsetshlis Seri|Tsetshlis Seri mäeahelikust]] lõuna suunas kuni [[Mtkvari jõgi|Mtkvari jõeni]]. ''Temenos''es asus kaheksa templit, mis enamuses, välja arvatud peatempli kivist keskosa, olid ehitatud savitellistest ja kaetud katusekividega.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt; Omapäraste liivakivist kapiteelide [[Pärsia sammas|pärsia samba]] baasi meenutavat kellukakujulist keha katavad kitsad lootosekroonlehed, abakusel on kuue kroonlehega [[Rosett|rosetid]] [[Põimornament|põimornamendi]] sees. Dedoplis Mindori templikompleks rajati ajavahemikus 2. sajandi lõpust kuni 1. sajandi alguseni eKr ning see hävis 1. sajandi lõpus.&lt;ref&gt;[https://ancientgeorgia.wordpress.com/wp-content/uploads/2010/10/archistory2.pdf Kakha Khimshiashvili. A SHORT HISTORY OF GEORGIAN ARCHITECTURE. - Ancient Georgia - blog about monuments and antiquities of Georgia, Caucasus]&lt;/ref&gt;

[[File:Uplistsikhe view.jpg|thumb|Uplistsihhe kaljulinn (basiilika mäeharjal on ehitatud keskajal)]]
Sama oru lõunaservas avastati jõeäärsel künkal samast ajast pärinev kindlustatud palee, mida himetatakse [[Dedoplis Gora]]ks ja kust leiti lisaks ehitistele relvi, mööblit ja muid igapäevaeluga seotud esemeid. Tõenäoliselt oli see koht valitseja või kuningliku perekonna jaoks Dedoplis Mindori külastamise ajal. Palee oli vähemalt kahekorruseline ja kaetud katusekividega. Müürid koosnesid palkidest soklist, mis oli täidetud kiviprahi ja saviga, ning savitellistest laotud seintest.

Hellenismiperioodist või hilisantiikajast pärineb kaljusse raiutud [[Uplistsihhe]] linn.

=== Kristluse-eelne hilisantiikaeg ===
[[File:Dzalisi - heating system detail 2.jpg|thumb|Köetava põrandaga ruumi jäänused Dzalisis]]
[[File:მცხეთის აკლდამა 2025 წელს.jpg|thumb|Mshetha hauakamber 1. sajandist]]
[[File:Nekresi (Archaeological site) 06.jpg|thumb|Nekresi arheoloogiakompleks]]
Hilisantiikajast pärineb [[Dzalisa]]s Rooma luksusvilla mitme sauna ja basseiniga.&lt;ref&gt;[https://cbw.ge/culture/late-antiquity-remains-of-architectural-complex-in-dzalisa-kartli Late Antiquity Remains of Architectural Complex in Dzalisa, Kartli. - Culture. Caucasus Business Week]&lt;/ref&gt; Sauna ''[[frigidarium]]''i põranda mosaiikidel kujutatud Dionysos ja Ariadne on seotud Dionysose-kultusega&lt;ref&gt;[https://www.worldhistory.org/image/18227/roman-mosaics-from-dzalisi/ C. Raddato. 
Roman Mosaics from Dzalisi. - World History Encyclopedia]&lt;/ref&gt;. Mõnes villa ruumis olid köetavad õõnsad põrandad.

Dzalisa lähedalt avastati [[Nastagisi]] linna jäänused, mis pärinevad hellenistlikust, hilisantiik- ja varakeskajast. Suures linnas leidus tavalisi elamuid, paganlikke pühapaiku ja oletatavasti Gruusia vanim kristlik kirik 3. sajandist, mis ehitati enne, kui Gruusia kuningad kuulutasid kristluse ametlikult riigiusuks.

[[Armaziskhevi]] palee pärineb hilisantiikajast ning erinevalt Dzalisa villast on see idamaine nelja [[Īwān|iwan]]iga palee. Gruusia kultuurile tüüpiliselt põimuvad ehitises ida ja lääne ehitiste jooned, näiteks on idamaise põhiplaaniga paleesse integreeritud Rooma saun.

Hilisantiikajast pärineb ka Mtshethas asuv [[hauakamber]], mis võis kuuluda mõnele Gruusia aristokraatlikule perekonnale. Sel on puhtalt tahutud kividest müüritis ja punakad katusekivid; hauast leitud väärisesemed ja skulptuur asuvad nüüd Gruusia Rahvusmuuseumis.&lt;ref&gt;[https://georgia.travel/ancient-tomb-of-mtskheta Ancient Tomb of Mtskheta. - Georgia Travel]&lt;/ref&gt;

[[Nekresi]]s on säilinud vundamendijäänused, mis pärinevad 3. sajandist pKr ja millel on väga eripärane plaanilahendus. Teadmata otstarbega ehitise plaan koosneb neljast basiilikataolisest ehitisest, mis ümbritsevad keskel asuvat ruudukujulist rajatist. Oletatud on selle rajatise mõju järgnevale varakeskaegse kristliku perioodi arhitektuurile.

== Keskaja Gruusia arhitektuur ==


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=november}}

==Vaata ka==
*[[Gruusia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]
[[Kategooria:Gruusia]]</text>
      <sha1>ryry3znnisuujkxs0321w2phjufr46u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oththa Eklesia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723410</id>
    <redirect title="Othhtha Eklesia" />
    <revision>
      <id>7265226</id>
      <timestamp>2026-11-03T21:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Oththa Eklesia]] pealkirja [[Othhtha Eklesia]] alla</comment>
      <origin>7265226</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="mtf08a268q1psl53g8h6reu9w2ejbnd" xml:space="preserve">#suuna [[Othhtha Eklesia]]</text>
      <sha1>mtf08a268q1psl53g8h6reu9w2ejbnd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Mürsuskandaal</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723411</id>
    <revision>
      <id>7265238</id>
      <timestamp>2026-11-03T21:20:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke. Mis kuupäeval skandaal puhkes? --~~~~'</comment>
      <origin>7265238</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="171" sha1="2l4i77s6lo15v35s2y4vu38nv3qieir" xml:space="preserve">Siia ei tule linke. Mis kuupäeval skandaal puhkes? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 23:20 (EET)</text>
      <sha1>2l4i77s6lo15v35s2y4vu38nv3qieir</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265349</id>
      <parentid>7265238</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T07:32:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7265349</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="521" sha1="r79jj0k166pa970s5pgzo08p8dxz9ao" xml:space="preserve">Siia ei tule linke. Mis kuupäeval skandaal puhkes? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. november 2026, kell 23:20 (EET)
:Lisasin vastava info artiklisse [[Hanno Pevkur]] ja [[2026]]. Täpne alguskuupäev pole vist nii hõlpsasti määratletav (ehk hetk, millest alates saaks seda juba skandaaliks nimetada), kuid saab ju öelda, et &quot;2026. aasta septembri algul&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2026, kell 09:32 (EET)</text>
      <sha1>r79jj0k166pa970s5pgzo08p8dxz9ao</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jeesus-seminar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723412</id>
    <revision>
      <id>7265273</id>
      <timestamp>2026-11-03T21:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ο Χριστός είναι βασιλιάς</username>
        <id>186401</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Jeesus-seminar | omakeelne_nimi = Jesus Seminar | asutatud = 1985 | asutaja = Robert W. Funk | eesmärk = Jeesuse ütluste ja tegude ajaloolise ehtsuse hindamine | emaorg = Westari Instituut | asukoht = [[Ameerika Ühendriigid]] }} '''Jeesus-seminar''' (inglise keeles ''Jesus Seminar'') oli 1985. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Robert W. Funki kokku kutsutud piibliuurijate rühm, mille eesmärk oli kindlaks teha, m...'</comment>
      <origin>7265273</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49718" sha1="sae0773fm3pkzl4jh5cus1d06bryrrd" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi = Jeesus-seminar
| omakeelne_nimi = Jesus Seminar
| asutatud = 1985
| asutaja = Robert W. Funk
| eesmärk = Jeesuse ütluste ja tegude ajaloolise ehtsuse hindamine
| emaorg = Westari Instituut
| asukoht = [[Ameerika Ühendriigid]]
}}
'''Jeesus-seminar''' (inglise keeles ''Jesus Seminar'') oli 1985. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Robert W. Funki kokku kutsutud piibliuurijate rühm, mille eesmärk oli kindlaks teha, mida [[Jeesus]] tegelikult ütles ja tegi. Seminari liikmed arutasid [[Evangeelium|evangeeliumide]] tekste ning otsustasid nende ehtsuse üle hääletades, kusjuures iga hääletaja viskas kasti punase, roosa, halli või musta helme. Hääletuse tulemused avaldati värvilise trükiga evangeeliumiväljaannetena. Seminari otsuse järgi pärineb Jeesuselt ligikaudu 18 protsenti talle evangeeliumides omistatud ütlustest ja 16 protsenti talle omistatud tegudest.&lt;ref&gt;[https://www.westarinstitute.org/projects/the-jesus-seminar/ The Jesus Seminar]. Westar Institute.&lt;/ref&gt;

Seminar tegutses algusest peale avalikkuse silme all ja jõudis oma tulemustega ajalehtedesse ja ajakirjadesse. Teadlaskonnas pälvis see aga teravat kriitikat ning kriitikud ei olnud sugugi ainult konservatiivsed usuteadlased. Etteheiteid tehti seminari koosseisule, hääletusviisile, filosoofilistele eeldustele, [[Apokalüptika|apokalüptilisest]] sõnumist puhastatud Jeesuse kujule ning [[Tooma evangeelium]]i eelistamisele kanoonilistele evangeeliumidele.&lt;ref&gt;Pearson, Birger A. 1995. „The Gospel according to the Jesus Seminar“. – ''Religion'' 25: 317–338. Laiendatud veebiversioon: [https://web.archive.org/web/20110716074415/http://www.veritas-ucsb.org/library/pearson/seminar/home.html Veritas Library, University of California, Santa Barbara] (arhiveeritud), ptk 1 ja 7; Hays, Richard B. 1994. „[https://www.firstthings.com/article/1994/05/the-corrected-jesus The Corrected Jesus]“. – ''First Things'' 43: 43–48; {{Raamatuviide | perekonnanimi = Licona | eesnimi = Michael R. | pealkiri = The Resurrection of Jesus: A New Historiographical Approach | kirjastus = IVP Academic | koht = Downers Grove | aasta = 2010 | leheküljed = 45–46, 64–65 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Asutamine ===
Seminari esimene koosolek peeti 1985. aasta märtsis [[Berkeley]]s Vaikse ookeani usuteaduskooli (''Pacific School of Religion'') ruumides. Selle kutsus kokku tuntud Uue Testamendi uurija Robert W. Funk ja kohale tuli umbes kolmkümmend teadlast. Funki sõnul tuli üles otsida „Jeesuse hääl“ ehk see, „mida ta tegelikult ütles“. Seminar kogunes kaks korda aastas. Ettekanded saadeti osalejatele varem laiali, iga tekstilõigu arutelu järel hääletati ja tulemused koondati värviliseks väljaandeks. Eeskujuks olid Ameerikas levinud piiblid, kus Jeesuse sõnad on trükitud punasega. Kuue aasta jooksul osales koosolekutel keskmiselt umbes 30 inimest. 1986. aastal asutas Funk seminari kandva organisatsioonina Westari Instituudi.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1; [https://www.westarinstitute.org/projects/the-jesus-seminar/ The Jesus Seminar]; [https://www.westarinstitute.org/about About Westar]. Westar Institute.&lt;/ref&gt;

=== Töö etapid ja väljaanded ===
Seminari töö jagunes kolme etappi. Aastatel 1985–1991 hinnati Jeesusele omistatud ütlusi, aastatel 1991–1996 tema tegusid ja aastatel 1996–1998 koostati nende põhjal Jeesuse portreesid.&lt;ref&gt;[https://www.westarinstitute.org/projects/the-jesus-seminar/ The Jesus Seminar]. Westar Institute.&lt;/ref&gt;

Esimese etapi tulemused ilmusid 1993. aastal raamatuna ''The Five Gospels: The Search for the Authentic Words of Jesus'' („Viis evangeeliumi. Jeesuse ehtsate sõnade otsingul“). Selle autoriteks on märgitud Robert W. Funk, Roy W. Hoover ja Jeesus-seminar. Peale nelja kanoonilise evangeeliumi oli raamatus viiendana Tooma evangeelium, mis säilis [[Kopti keel|koptikeelsena]] 1945. aastal Ülem-Egiptusest leitud [[Nag Hammadi kirjad|Nag Hammadi käsikirjade]] hulgas. Evangeeliumid olid välja antud seminari enda tõlkes ja iga tekstilõigu juures selgitati, miks see just sellise värvi sai.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1.&lt;/ref&gt;

1998. aastal ilmus teise etapi aruanne ''The Acts of Jesus: What Did Jesus Really Do?'' („Jeesuse teod. Mida Jeesus tegelikult tegi?“). Seminar pidas ajalooliseks ainult 16 protsenti evangeeliumides kirjeldatud 176 sündmusest.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 45.&lt;/ref&gt;

=== Hilisem tegevus ===

2000. aastate alguseks hakati seminari pidama oma aja ära elanud jõuks ning pärast Funki surma saadeti see 2006. aastal laiali.&lt;ref&gt;Carleton Paget, James 2025. „The History of Jesus in Biblical Scholarship“. – Markus Bockmuehl (toim). ‘’The New Cambridge Companion to Jesus’’. Cambridge: Cambridge University Press, ptk 16.&lt;/ref&gt;

2006. aastal alustas Westari Instituut uut uurimisrühma, mida nimetati ka Jeesus-seminariks kristluse algupärast. See rakendas vana seminari meetodeid Jeesuse pärimuse kujunemisele esimesel kahel sajandil pärast Kristust. Hiljem liideti selle töö 2013. aastal alustanud kristluse seminariga (''Christianity Seminar''). Kristluse seminari tulemused võttis kokku Erin Vearncombe'i, Brandon Scotti ja Hal Taussigi raamat ''After Jesus Before Christianity'' („Pärast Jeesust, enne kristlust“). Raamatu järgi oli enne 4. sajandit olemas mitu eri Jeesuse-liikumist ning nimetus „kristlus“ tekkis alles 3. sajandil.&lt;ref&gt;[https://www.westarinstitute.org/seminars/seminar-on-christian-origins Seminar on Christian Origins]; [https://westarinstitute.org/after-jesus-before-christainity After Jesus Before Christianity]. Westar Institute.&lt;/ref&gt;

== Meetod ==
=== Helmestega hääletamine ===
Iga ütluse üle hääletati nelja värvi helmestega. Punane helmes tähendas, et Jeesus ütles selle kindlasti või ütles midagi väga sarnast. Roosa tähendas, et Jeesus ütles tõenäoliselt midagi sellist. Hall tähendas, et Jeesus seda ei öelnud, kuid ütluses võib olla tema mõtteid. Must tähendas, et ütlus pärineb hilisemast või teistsugusest pärimusest. Värvidele anti arvväärtus 3, 2, 1 ja 0 ning häältest arvutati kaalutud keskmine skaalal 0–1. Tulemus üle 0,75 andis punase, 0,50–0,75 roosa, 0,25–0,50 halli ja alla 0,25 musta värvi. Selle järgi trükiti ütlus raamatus vastavat värvi.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1; Licona 2010, lk 122.&lt;/ref&gt;

Hääletustulemus ei tähendanud üksmeelt. Sageli said samad ütlused osadelt liikmetelt punase ja teistelt musta helme. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik seminari liikmete nimekirjas olevad teadlased oleksid nõus iga raamatus toodud hinnanguga.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1, märkus 5.&lt;/ref&gt;

=== „Seitse tarkusesammast“ ===
''The Five Gospels'' põhjendas oma lähenemist „teadusliku tarkuse seitsme sambaga“. Neli esimest on 19. sajandi [[Piiblikriitika|piiblikriitika]] üldtunnustatud tulemused: ajaloolise Jeesuse ja usu Kristuse eristamine, [[Sünoptilised evangeeliumid|sünoptiliste evangeeliumide]] eelistamine [[Johannese evangeelium]]ile, [[Markuse evangeelium]]i varaseim kirjapanek ning hüpoteetiline [[Q-allikas]], mida [[Matteuse evangeelium|Matteus]] ja [[Luuka evangeelium|Luukas]] teineteisest sõltumata kasutasid. Viimased kolm olid uuemad ja vaieldavamad. Viies sammas oli „mitteeshatoloogilise Jeesuse vabastamine [[Albert Schweitzer|Schweitzeri]] eshatoloogilise Jeesuse käest“. Kuues eristas suulist ja kirjalikku kultuuri. Seitsmes pööras tõendamiskohustuse ümber, nii et tõendama ei pea mitte see, kes ütluse ehtsuses kahtleb, vaid see, kes seda ehtsaks peab.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3.&lt;/ref&gt;

Seitsmenda samba taga oli arusaam evangeeliumide žanrist. Seminar kirjutas 1992. aastal, et evangeeliume peetakse nüüd jutustusteks, kus Jeesuse mälestust on kaunistatud kiriku usku väljendavate müütiliste elementidega ja usutavate väljamõeldistega. Seega tuleb väidetavalt ajaloolised osad alles ajalooliseks tõestada.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 201.&lt;/ref&gt;

=== Ehtsuse kriteeriumid ===
Ütluste hindamisel kasutati traditsioonilisi ehtsuse kriteeriume, näiteks mitmekordset tõendatust eri allikates. Kõige olulisemaks pidas seminar Jeesuse kõne eripära. Ehtsaks peeti ütlusi, mis lõikavad risti vastu ühiskondlikke ja usulisi tavasid, üllatavad ja šokeerivad ning nõuavad rollide vahetamist. Selle taga on niinimetatud erinevuse ehk diferentsikriteerium, mille järgi on Jeesusele kõige kindlamini omistatav see, mis ei sobi kokku ei tolleaegse judaismi ega varase kirikuga.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3; Riistan, Ain 2009. „Jeesus tekstis ja ajaloos. Ajaloolise Jeesuse uuringu problemaatikast Mäejutluse näitel“. – ''[[Usuteaduslik Ajakiri]]'' 58 (1): 4–37, [https://ojs.utlib.ee/index.php/UA/article/view/23089 veebis], lk 21.&lt;/ref&gt;

Seminari kujutluses oli Jeesus lakooniline tark, kes ei alusta ise vaidlust, ei paku end tervendajaks, räägib endast harva ega väida end olevat [[Messias]]. Seminar võrdles teda vesterni kangelasega, keda kehastas [[Gary Cooper]]. Seetõttu peeti ebaehtsaks kõiki ütlusi, kus Jeesus teatab, milleks ta on tulnud, ning kõiki seaduse üle peetud vaidlusi, kus ta toetub pühakirjale. Seminari meelest õpetas Jeesus omaenda autoriteediga ega olnud pühakirja tõlgendamises õpetatud.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3 ja 4.&lt;/ref&gt;

=== Teadlaste tõlge ===
Seminar tegi evangeeliumidest uue tõlke, mida nimetati teadlaste versiooniks (''Scholars Version''). See püüdis edasi anda algteksti tänapäevase kõnekeelena. Hüüded „häda teile“ muutusid selles tõlkes needusteks ja Jumala riik „Jumala keiserlikuks valitsuseks“ (''God's imperial rule'').&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 4 ja 6.&lt;/ref&gt;

== Tulemused ==
=== Jeesuse ütlused ===
Seminari hinnangul oli Jeesusele omistatud ütlustest punased või roosad ainult 18 protsenti. Ülejäänud 82 protsenti said halli või musta värvi. Peaaegu kõik ütlused, mis räägivad tulevasest [[Jumalariik|Jumala riigist]], kohtust, tasust ja karistusest pärast surma, märgiti mustaks.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1 ja 4; Riistan 2009, lk 22–23.&lt;/ref&gt;

Tooma evangeeliumi ainuüksi selles leiduvatest ütlustest ei saanud ükski punast ja ainult kaks roosat värvi.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3.&lt;/ref&gt;

=== Jeesuse teod ja ülestõusmine ===
Ilmumisi pärast surma tõlgendas seminar nägemustena, mis „ei hõlmanud laiba ellu äratamist“. Seminari meelest oli raske eristada [[Peetrus]]e ja [[Paulus]]e kogemusi Stefanose nägemusest. Ilmumist [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobusele]] peeti katseks tõsta Jaakobus Peetrusega samale tasemele ja ilmumist enam kui viiesajale vennale nägemuslikuks jumalateenistuseks, mis sarnanes nelipühasündmusega. Erinevad teated sellest, kes nägi ülestõusnut esimesena, olid seminari meelest märk võistlusest varase liikumise juhtide vahel.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 321, 329–330, 339.&lt;/ref&gt;

Seminari ühel juhtfiguuril John Dominic Crossanil ei õnnestunud aga veenda kolleege oma kesksest teesist, mille järgi [[Peetruse evangeelium]]i peidetud „ristievangeelium“ on kanooniliste kannatuslugude ühine alus. Seda ei pidanud ükski hääletaja „peaaegu kindlaks“, 7 protsenti pidas seda „tõenäoliselt usaldusväärseks“, pooled „võimalikuks, kuid ebausaldusväärseks“ ja 43 protsenti „ebatõenäoliseks“.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 270.&lt;/ref&gt;

=== Seminari Jeesus ===
Seminari poolt esitatud Jeesus oli rändav tark, kes rääkis teravmeelsete aforismide ja tähendamissõnadega, sõi ja jõi koos tölneride ja patustega ning pööras tavapärased ootused pea peale. Seminari järgi ei kuulutanud ta maailma lõppu, vaid kõneles Jumala riigist kui millestki, mis on juba olemas, kuid jääb nägemata. Funk ise nimetas Jeesust koomiliseks targaks (‘’comic savant’’), mida Ain Riistan on tõlkinud kui „pajatstarka“. Seminari liige Marcus J. Borg kirjeldas teda tervendaja, ühiskondliku prohveti ja müstiku või tarkuseõpetajana. Teised liikmed kirjeldasid Jeesust ja tema sõnumit mõnevõrra erinevalt.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 4 ja 6; Riistan 2009, lk 23.&lt;/ref&gt;

== Ideeline taust ==
=== Valgustusajast liberaalse teoloogiani ===
Jeesus-seminari põhiväited ei olnud uued. Seminari vastu koostatud kogumiku ''Jesus Under Fire'' toimetajad märkisid, et sellised rünnakud on olnud kriitilise ja liberaalse teaduse põhivara alates [[Valgustusajastu|valgustusajast]]. Saksa Uue Testamendi uurija Jens Schröteri sõnul kulgeb piiblikriitikas joon, mis tahab evangelistide tõlgenduste tagant üles leida „tegelikud“ sündmused, Hermann Samuel Reimarusest Crossani, Funki ja Jeesus-seminarini. Reimarus eitas Jeesuse tegevuse üleloomulikku iseloomu ja seletas seda rahvuslike lootuste ja poliitiliste ambitsioonidega. David Friedrich Strauss väitis 1835. aastal, et evangelistid lõid Jeesuse kui juudi messia kuju müüte loova protsessi kaudu. Luke Timothy Johnson jälgis selle ajaloolis-kriitilise lähenemise juuri koguni [[Martin Luther|Lutheri]] sisukriitikani (''Sachkritik''), mis hindas Uue Testamendi raamatuid nende teoloogilise väärtuse järgi.&lt;ref&gt;Wilkins, Michael J., J. P. Moreland (toim) 1995. ''Jesus Under Fire: Modern Scholarship Reinvents the Historical Jesus''. Grand Rapids: Zondervan, lk 2; Schröter, Jens 2012. „The Criteria of Authenticity in Jesus Research and Historiographical Method“. – Chris Keith, Anthony Le Donne (toim). ''Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity''. London: T&amp;T Clark, lk 49–70, siin lk 53; {{Raamatuviide | perekonnanimi = Johnson | eesnimi = Luke Timothy | pealkiri = The Real Jesus: The Misguided Quest for the Historical Jesus and the Truth of the Traditional Gospels | kirjastus = HarperSanFrancisco | koht = San Francisco | aasta = 1996 | leheküljed = 69–70 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

[[Oxfordi Ülikool|Oxfordi Ülikooli]] Uue Testamendi professor [[Markus Bockmuehl]] leidis, et Marcus Borgi nõndanimetatud „uue nägemuse“ puhul torkab silma pigem perekondlik sarnasus üle saja aasta taguste kriitiliste eelkäijatega, mitte uudsus. Tema sõnul näib, et 19. sajandi Albrecht Ritschli, [[Adolf von Harnack]]i ja teiste eetilis-liberaalne idealism on Jeesus-seminaris kajana edasi kandunud ja muundunud „ajalootuks vaimsuseks ning mesimagusalt lahjaks (või teisalt uusmarksistlikuks) moralismiks“. Eesti lugejale lisab pikantsust Bockmuehli märkus, et Harnack sõnastas oma vaate esimest korda 19-aastasena 1870. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] usuteaduskonna auhinnatöös. Seminari liikmete teostes leidis Bockmuehl Jeesuse, kes on juudi usu üksikasjadest suuresti „kastreeritud ja küünistest ilma jäetud“, kuigi autorid ise lükkavad süüdistuse, nagu eiraksid nad Jeesuse juutlust, kõvahäälselt tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide | perekonnanimi = Bockmuehl | eesnimi = Markus | pealkiri = Seeing the Word: Refocusing New Testament Study | kirjastus = Baker Academic | koht = Grand Rapids | aasta = 2006 | leheküljed = 195–197 | keel = en}} Originaalis: „Here, the nineteenth-century ethical-liberal idealism of Albrecht Ritschl, Adolf von Harnack, and others seems to have been echoed and transformed into the Jesus Seminar’s ahistorical spirituality and mellifluously bland (or, on the other hand, neo-Marxian) moralism“ (lk 197) ning „a Jesus largely neutered and declawed as to Jewish religious specifics“ (lk 196).&lt;/ref&gt;

Sama järelduseni jõudis Briti Uue Testamendi uurija James D. G. Dunn, kes nimetas seminari püüdlusi vana otsingu uusliberaalseks taaselustamiseks. Seminar püüdis tema sõnul vabastada ajaloolise Jeesuse nii usu Kristusest kui ka evangeeliumide Jeesusest.&lt;ref&gt;Winter, Dagmar 2012. „Saving the Quest for Authenticity from the Criterion of Dissimilarity: History and Plausibility“. – Keith, Le Donne (toim). ''Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity'', lk 115–131, siin lk 117, märkus 6, viitega raamatule {{Raamatuviide | perekonnanimi = Dunn | eesnimi = James D. G. | pealkiri = Jesus Remembered | kirjastus = Eerdmans | koht = Grand Rapids | aasta = 2003 | leheküljed = 58–59 | keel = en}}&lt;/ref&gt; Seminari koht uurimisloos on vaieldav. John P. Meier paigutas selle niinimetatud kolmanda otsingu sisse, N. T. Wright aga pidas seda uue otsingu jätkuks.&lt;ref&gt;Carleton Paget 2025, ptk 16, märkus 22.&lt;/ref&gt;

=== Vormikriitika ja „uus otsing“ ===
Seminari meetodi vahetu eelkäija oli 20. sajandi alguse vormikriitika. [[Rudolf Bultmann]]i ja Martin Dibeliuse järgi levisid evangeeliumide pärimused rahvaluule sarnaselt üksikute anonüümsete ütluste ja lugudena, mida kogukond vabalt muutis või koguni lõi. Sellest tulenes vajadus väga rangete ehtsuse kriteeriumide järele, et eraldada „ehtne“ materjal „ebaehtsast“. Kriteeriumid töötasid välja Bultmanni õpilased niinimetatud uue otsingu ajal. Ernst Käsemann lähtus oma 1953. aasta programmilises loengus otsesõnu vormikriitikute tööst ja pani tõendamiskohustuse sellele, kes ütlust ehtsaks peab. Jeesus-seminar võttis sama seisukoha üle.&lt;ref&gt;Bauckham, Richard J. 2015. „The Gospels as Testimony to Jesus Christ: A Contemporary View of their Historical Value“. – Francesca Aran Murphy (toim). ''The Oxford Handbook of Christology''. Oxford: Oxford University Press, lk 55–71, siin lk 58; Keith, Chris 2012. „The Indebtedness of the Criteria Approach to Form Criticism and Recent Attempts to Rehabilitate the Search for an Authentic Jesus“. – Keith, Le Donne (toim). ''Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity'', lk 25–48, siin lk 30–36; Winter 2012, lk 129–130, märkus 48.&lt;/ref&gt;

Pearson nimetas seminari erinevuse kriteeriumi uue otsingu jäänukiks. Bockmuehli hinnangul meenutab ka seminari Jeesuse sõnumi tegelik juutlusest puhastamine uut otsingut. Tema sõnul on usutavam näha seminaris uue otsingu peaaegu katkematut jätku kui midagi uut. Seda järjepidevust kehastasid tema sõnul mitu juhtfiguuri, kes osalesid mõlemas, näiteks James M. Robinson ja Robert W. Funk. Käsemann ise tunnistas, et erinevuse kriteeriumi abil ei saa näha seost Jeesuse, tema keskkonna ja hilisema kogukonna vahel. Erinevalt seminarist mõistis ta oma meetodi piire.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3; Bockmuehl 2006, lk 197, 201; Rodríguez, Rafael 2012. „The Embarrassing Truth about Jesus: The Criterion of Embarrassment and the Failure of Historical Authenticity“. – Keith, Le Donne (toim). ''Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity'', lk 132–151, siin lk 138, märkus 27.&lt;/ref&gt;

=== Funki programm ===
Funki eesmärgid on näha tema avakõnest seminari esimesel koosolekul 1985. aastal. Ta kurtis, et kirikuasutus ei ole lasknud kõrgteaduse tarkusel jõuda pastorite ja preestrite kaudu näljase ilmikkonnani. Tema sõnul oli üha raskem võtta loomislugu ja apokalüptilist lõppu vähegi sõnasõnaliselt. Ta kuulutas: „Meil on vaja uut fiktsiooni“ ja „uut Jeesuse narratiivi, kui soovite, uut evangeeliumi“. Akadeemikud pidid tema sõnul tulema kabinetist välja ja hakkama müüma toodet, millel on kellelegi kasu „või mis vähemalt näib kellelegi kasu toovat“. Johnson järeldas, et seminari tulemused olid ette määratud. Kui juba asutaja ei suutnud eshatoloogiat omaks võtta, ei saa olla üllatav, et seminari Jeesusel puudub sellest igasugune jälg.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 6–8, kus tsiteeritakse Funki avakõnet „The Issue of Jesus“ (''Forum'' 1 (1), 1985, lk 8–12).&lt;/ref&gt;

=== Populaarsus ===
Oxfordi professori Bockmuehli sõnul muutus seminari Jeesus hämmastavalt populaarseks „vananevate [[Hipiliikumine|lillelaste]] põlvkonna“ seas. Seminari loodud Jeesus oli tema kirjelduse järgi „vähem hukkamõistev, kaasavam talupoeglik filosoof, kel on ajatu üldinimlik tarkus ja vastukultuuriline karisma“. Ristija Johannes ja Jeesuse järgijad võisid olla apokalüptikud, kuid Jeesus ise jäi, seminari kohaselt, sellest täiesti puutumata.&lt;ref&gt;Bockmuehl 2006, lk 196. Originaalis: „The resulting metamorphosis has proved astonishingly popular among a generation of aging flower children: here is a less judgmental, more inclusive peasant philosopher of timeless universal wisdom and countercultural charisma.“&lt;/ref&gt;

== Kriitika ==
=== Koosseis ja esinduslikkus ===
Seminar väitis, et selles osaleb umbes kakssada teadlast. [[Emory ülikool]]i piibliteadlase Luke Timothy Johnsoni sõnul olid selles arvus kõik, kes seminari postitusi said või aruandeid lugesid. Tegelikult käis koosolekutel, kirjutas ettekandeid ja hääletas umbes nelikümmend inimest ning ''The Five Gospels'' nimetas 74 liiget. Piibliteaduse Ühingu (''Society of Biblical Literature'') 6900 liikmest oli vähemalt pooled Uue Testamendi uurijad. Johnsoni sõnul oli seminari pretensioon esindada „teadust“ või „akadeemiat“ juba arvude põhjal naeruväärne. Seminar ei olnud seotud ei Piibliteaduse Ühingu ega rahvusvahelise Uue Testamendi uurijate ühinguga (''Studiorum Novi Testamenti Societas''). Ometi oli Funk ise varem olnud Piibliteaduse Ühingu tegevsekretär.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 1–3.&lt;/ref&gt;

Johnsoni sõnul said ''The Five Gospels'' 74 liikmest 40 doktorikraadi viiest koolist: 14 Claremontist, üheksa Vanderbiltist, kaheksa Harvardist, viis Chicagost ja neli Union Theological Seminaryst. Neid koole ühendas toona eelistus samasuguste meetodite ja ideoloogiliste hoiakute järele, nagu seminaril. Suurtest Uue Testamendi doktoriõppe keskustest oli esindatud ainult Claremont. [[Yale'i Ülikool|Yale'i]], [[Harvardi ülikool|Harvardi]], [[Princetoni Ülikool|Princetoni]], Duke'i, Emory ega [[Chicago Ülikool|Chicago ülikooli]] praegusi õppejõude seminaris ei olnud ning Inglismaa ja Mandri-Euroopa tunnustatud uurijad puudusid täiesti.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;

Uue Testamendi uurija Craig L. Blomberg jagas 74 liiget kolme rühma. Umbes 14 olid ajaloolise Jeesuse uurimises tuntud nimed, näiteks Crossan ja Borg. Umbes 20 olid erialainimestele tuttavad. Ülejäänud 40 ehk üle poole olid suhteliselt tundmatud ning 18 kohta ei leidnud ta andmebaasidest ühtki Uue Testamendi alast publikatsiooni. Peaaegu kõik olid ameeriklased. Hiljem kordas samu arve kristlik filosoof [[William Lane Craig]].&lt;ref&gt;Blomberg, Craig L. 1995. „Where Do We Start Studying Jesus?“ – Wilkins, Moreland (toim). ''Jesus Under Fire'', lk 17–50, siin lk 19–20; Craig, William Lane. [https://www.reasonablefaith.org/presuppositions-and-pretensions-of-the-jesus-seminar Presuppositions and Pretensions of the Jesus Seminar]. Reasonable Faith.&lt;/ref&gt;

[[Duke'i Ülikool]]i Uue Testamendi professor Richard B. Hays märkis, et seminar ei olnud ühegi suure teadusühingu, vaid Funki enda instituudi ettevõtmine ning mitme juhtiva usuteaduskonna õppejõud puudusid sellest täiesti. Tema järgi esindas ''The Five Gospels'' üheainsa kriitiliste teadlaste rühmituse omapäraseid arvamusi, mitte teaduse konsensust.&lt;ref&gt;Hays 1994.&lt;/ref&gt;

Briti Uue Testamendi uurija N. T. Wright tõdes, et raamat ei esinda teadlasi, vaid mõningaid teadlasi ja needki pärinesid peamiselt kitsast Põhja-Ameerika ringist. Sellest puudusid tähtsamad erialased uurijad, näiteks E. P. Sanders ja Ben F. Meyer. Seminar ei saanud Wrighti meelest ühtaegu toetuda akadeemilisele autoriteedile ja kuulutada akadeemilisi kriitikuid elitaarseteks.&lt;ref&gt;Wright, N. T. 1999. „[https://ntwrightpage.com/1999/01/01/five-gospels-but-no-gospel-jesus-and-the-the-seminary/ Five Gospels but No Gospel: Jesus and the Seminar]“. – Bruce Chilton, Craig A. Evans (toim). ''Authenticating the Activities of Jesus''. Leiden: Brill, lk 83–120.&lt;/ref&gt;

Kriitikat tuli ka seestpoolt. Seminari liige Bruce Chilton kirjutas, et mitu osalejat olid süüdistanud kolleege ideoloogiliste joonte järgi hääletamises. Pearson omakorda pidas kummaliseks Chiltoni nime nägemist seminari nimekirjas, sest Chilton oli kirjutanud raamatu Jeesuse pühakirjatõlgendusest, samal ajal kui seminar eeldas, et Jeesus pühakirja ei tsiteerinud.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 45; Pearson 1995, ptk 4, märkus 59.&lt;/ref&gt;

Irreligioosne Briti uurija Maurice Casey heitis seminarile ette, et sinna ei kuulunud Ameerika parimaid uurijaid, nagu E. P. Sanders, Joseph Fitzmyer ja Dale Allison, ning et paljud „eksperdid“ olid noored ja vähetuntud äsja doktorikraadi kaitsnud teadlased.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide | perekonnanimi = Casey | eesnimi = Maurice | pealkiri = Jesus of Nazareth: An Independent Historian's Account of His Life and Teaching | kirjastus = T&amp;T Clark | koht = London | aasta = 2010 | leheküljed = 18–21 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

=== Hääletussüsteem ===
Wright näitas kahe poja tähendamissõna (Mt 21:28–31) näitel, et kaalutud keskmine võis anda tulemuse, mida enamik hääletajaid ei toetanud. Tähendamissõna pidas ehtsaks või tõenäoliselt ehtsaks 58 protsenti ja selle lõpusalmi 53 protsenti hääletajatest, kuid mõlemad said halli värvi ehk hinnangu „tõenäoliselt ebaehtne“. Wrighti sõnul tuleks hääletussüsteem, mis annab sellise tulemuse, kõrvale heita. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et hall või roosa tulemus võis tekkida isegi siis, kui keegi selle värvi poolt ei hääletanud.&lt;ref&gt;Wright 1999.&lt;/ref&gt;

Johnsoni sõnul ei olnud hääletus neutraalne. Värvidele anti ka kõnekeelsed seletused: punane tähendas „See on Jeesus!“, roosa „Kõlab kindlasti nagu Jeesus“, hall „Noh, võib-olla“ ja must „Siin on mingi viga“. Teadlased püüavad tavaliselt üksteisest kriitilisemad olla ja hääletus sundis ütlusi oma ehtsust tõestama. Ühtlasi muutis see töö valimistesarnaseks võistluseks, mille võitjaid ja kaotajaid ajakirjandus hea meelega kajastas.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 4–5.&lt;/ref&gt;

Johnson näitas ka, et seminar ei järginud oma kriteeriume järjekindlalt. Halastaja samaarlase tähendamissõna sai punase värvi ja oli ehtsate ütluste seas üheksandal kohal, kuigi see leidub ainult Luuka evangeeliumis, on pikk ega ole lühike aforism ning sobib hästi Luuka teoloogiliste huvidega. Johnsoni sõnul on ainus võimalik seletus see, et tähendamissõna sobis seminari eelnevalt kujunenud ettekujutusega Jeesusest.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 25–26.&lt;/ref&gt;

Ülestõusmise ajaloolisust uurinud Michael Licona nimetas seminari meetodit „ubade lugemiseks“ (mehaaniline häälte kokkulugemine), sest see arvestas ainult niigi väikese liikmeskonnast vaid osade arvamust.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 280.&lt;/ref&gt;

=== Eeldused ===
Funk kirjutas, et seminari liikmete hinnanguid ei määra eelnevalt teoloogilised kaalutlused. Kriitikud väitsid vastupidist. ''The Five Gospels'' sissejuhatus kinnitas, et usutunnistuse ja dogma Kristus ei suuda enam veenda neid, „kes on näinud taevast [[Galileo Galilei|Galilei]] teleskoobi kaudu“. Craigi hinnangul oli seminari esimene eeldus naturalism, mille järgi üleloomulik on juba definitsiooni järgi ajaloost välja arvatud.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 45; Craig, ''Presuppositions and Pretensions of the Jesus Seminar''.&lt;/ref&gt;

Kummalisel kombel oli seminari enda liige Robert J. Miller nimetanud imede võimalikkuse eelnevat välistamist „vananenud 19. sajandi maailmavaateks“. Saksa teoloog Wolfhart Pannenberg kirjutas, et seminaris esitatakse ajaloolise pädevuse nime all sageli otsuseid, mis ei ole sugugi eelarvamustest vabad. Charles Quarles leidis, et seminari kriteeriumid välistasid juba ette materjali, mis oleks võinud näidata hoopis teistsugust Jeesust kui see, kelle seminar arvas olevat avastanud.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 45–46.&lt;/ref&gt;

Katoliku uurija Raymond E. Brown leidis, et seminar toimis märkimisväärsel määral [[Aprioorsus|aprioorsete]] põhimõtete järgi, millest mõned peegeldasid üleloomulikkusevastast hoiakut. Kehalisel ülestõusmisel ei olnud seminari eelnevalt otsustatud eelduste kohaselt mingit võimalust ajalooliseks tunnistatud saada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide | perekonnanimi = Brown | eesnimi = Raymond E. | pealkiri = An Introduction to the New Testament | kirjastus = Doubleday | koht = New York | aasta = 1997 | leheküljed = 820–823 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

Johnsoni hinnangul tegi seminar ainult käputäie ehtsaks peetud ütluste põhjal kindlaid väiteid selle kohta, milline oli „tõeline Jeesus“, ning heitis kõrvale ülejäänud Uue Testamendi tunnistuse. Ta kirjutas: „See ei ole vastutustundlik ega isegi kriitiline teadus. See on iseennast nautiv šaraad.“&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 26.&lt;/ref&gt;

Wright pidas seminari põhimõtteliselt fundamentalismivastaseks ettevõtmiseks, mille liikmed püüdsid osalt oma fundamentalistlikust minevikust lahti saada. Tema sõnul on ortodoksia vihkamine ajaloo uurimise lähtekohana sama ebaajalooline kui selle armastamine.&lt;ref&gt;Wright 1999.&lt;/ref&gt;

Kalifornia Ülikooli religiooniuuringute professor Birger A. Pearson avaldas oma kriitika rahvusvahelises religiooniteaduslikus ajakirjas ''Religion''. Tema hinnangul oli seminari „varjatud tegevuskava“ ilmalikustamise ideoloogia. ''The Five Gospels'' kasutas sageli sõna „ilmalik“ ja nimetas Jeesust koguni „ilmalikuks targaks“. Pearsoni sõnul läksid ilmalikustunud teoloogid ja ilmalikud akadeemikud otsima ilmalikku Jeesust ning leidsid ta. Õigupoolest nad teda ei leidnud, vaid lõid ta ise.&lt;ref&gt;Pearson 1995, eessõna ja ptk 7.&lt;/ref&gt;

Gerd Theisseni Jeesuse-uurimust tutvustades märkis [[Arne Hiob|Arne Hiob]], et sellise Jeesuse portrees näib olevat rohkem Kalifornia kui Galilea lokaalkoloriiti.&lt;ref&gt;Hiob, Aarne 2008. „[https://www.vikerkaar.ee/kes-oli-jeesus-kusimus-autentsest-jeesuse-parimustikust/ Kes oli Jeesus? Küsimus autentsest Jeesuse-pärimustikust]“. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'' 1–2.&lt;/ref&gt;

=== Mitteapokalüptiline Jeesus ===
Kõige rohkem kritiseeriti seminari viiendat sammast ehk eshatoloogiast vabastatud Jeesust. Pearsoni sõnul ei esitanud seminar ühtki tõendit selle kohta, et apokalüptilise Jeesuse käsitlus oleks „murenenud“, sest neid tõendeid ei ole olemas. Pärast Johannes Weissi ja Schweitzerit leitud tõendid, eeskätt [[Kumran]]i käsikirjad, näitavad vastupidi, et apokalüptiline maailmavaade oli 1. sajandi juudi Palestiinas väga levinud.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3.&lt;/ref&gt;

Seminar väitis, et Jeesus loobus pärast ristimist [[Ristija Johannes]]e kuulutatud lõpuaja ootusest ning tema järgijad võtsid selle hiljem Johanneselt üle ja omistasid Jeesusele. Pearson pidas seda äärmiselt ebatõenäoliseks. Ka [[Meieisapalve]], mille algussõna „Isa“ värviti punaseks ja järgnev roosaks, on tema sõnul palve tulevase Jumala riigi tuleku pärast ning sarnaneb juudi kaddiši palvega. Pearson küsis, kes oleks tahtnud risti lüüa lakoonilise targa ja miks.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3, 4 ja 6.&lt;/ref&gt;

Ka Hays pidas mitteeshatoloogilist Jeesust ajaloost lahutatud väljamõeldiseks ja süüdistas seminari ringtõestuses (tõestusviga, mille puhul tõestamisel kasutatakse seda, mida on alles vaja tõestada). Näiteks peeti üht ütlust ebaehtsaks sellepärast, et see räägib tulevasest õigeksmõistmisest. Haysi sõnul ei suuda üksnes ütlustest koosnev Jeesus seletada, miks ta hukati.&lt;ref&gt;Hays 1994.&lt;/ref&gt;

Johnson märkis, et seminar ei esitanud nii olulise küsimuse kohta peaaegu mingeid argumente. Kui Jeesuse õpetaja Ristija Johannes oli eshatoloogiline ja Jeesuse järgijad olid eshatoloogilised, siis lihtne loogika viiks Johnsoni sõnul järeldusele, et ka Jeesus oli eshatoloogiline. Blomberg küsis samuti, kuidas oleks lihtne vanasõnade ja tähendamissõnade rääkija saanud võimud enda vastu nii välja vihastada, et ta risti löödi. Blomberg tsiteeris ka [[Notre Dame'i ülikool|Notre Dame’i ülikooli]] professorit John P. Meierit. Meieri sõnul ei ohustaks kedagi selline Jeesus, kes on tviidpintsakus värsisepp ja veedab aega tähendamissõnade ning jaapani zen-mõistatuste väljamõtlemisega, või kirjandusesteet, kes mängib 1. sajandi dekonstruktsionismiga, või mahe Jeesus, kes käsib inimestel lihtsalt vaadata väljal kasvavaid liiliaid. Selline Jeesus ei ohustaks kedagi, „nagu ei ohusta kedagi ka ülikooliprofessorid, kes ta loovad“.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 25; Blomberg 1995, lk 21, kus tsiteeritakse raamatut {{Raamatuviide | perekonnanimi = Meier | eesnimi = John P. | pealkiri = A Marginal Jew: Rethinking the Historical Jesus. Vol. 1 | kirjastus = Doubleday | koht = New York | aasta = 1991 | leheküljed = 177 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

Uue Testamendi uurija [[Bart D. Ehrman]], 21. sajandi üks tuntuim Uue Testamendi kriitik, peab apokalüptilist sõnumit Jeesuse kuulutuse tuumaks. Tema sõnul on apokalüptilised ütlused sõltumatult tõendatud kõigis varaseimates allikates: Markuse evangeeliumis, hüpoteetilises Q-allikas ning Matteuse ja Luuka erimaterjalis. Ehrmani arvates oli Jeesus algul apokalüptilise jutlustaja Ristija Johannese järgija ning ka tema esimesed järgijad olid apokalüptikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide | perekonnanimi = Ehrman | eesnimi = Bart D. | pealkiri = How Jesus Became God: The Exaltation of a Jewish Preacher from Galilee | kirjastus = HarperOne | koht = New York | aasta = 2014 | leheküljed = 103–112, 157 | keel = en}}&lt;/ref&gt;

=== Jeesuse juutlus ===
Pearsoni hinnangul oli seminari Jeesus „mittejuudi Jeesus“. Seminar väitis, et Jeesus suhtles sageli paganatega [[Galilea]] linnades, eiras toidukäske ja soovitas rikkuda üht [[Kümme käsku|kümnest käsust]]. Seminari järgi ei olnud Galileas Jeesuse ajal variseridki. Pearson vastas, et evangeeliumides ei mainita kordagi Jeesuse tegevust Galilea paganlikes linnades ning ükski seminari enda ehtsaks peetud ütlus ei näita, et Jeesus oleks [[Toora]]t rikkunud.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 4.&lt;/ref&gt;

Pearsoni kokkuvõte oli halastamatu. Seminar oli tema metafoori järgi Jeesuselt kirurgiliselt eemaldanud tema ümberlõikamise jäljed. Ta lisas, et seminari loodud Jeesus on niivõrd banaalne, et teda võiks võrrelda juba 1930. aastate „[[Aarja rass|aarja]] Jeesusega“. Võttes Jeesuselt tema juutluse, võttis seminar talt Pearsoni sõnul lõpuks ka tema religiooni. Bockmuehl, kes ise eelistas kassi kastreerimise kujundit, pidas Pearsoni metafoori kultuuriliselt sobivaks, kuid ehk liialt melodramaatiliseks.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 7; Bockmuehl 2006, lk 196, märkus 9.&lt;/ref&gt;

Blombergi sõnul pööras seminar varase kristluse arengu tagurpidi. Seminari järgi oli Jeesus algul küünikutele sarnanev tark ja alles järgmine põlvkond lisas tema õpetusele apokalüptilised ähvardused ning muutis ta taas juudiks. Kristlus levis aga juudi maailmast kreeka-rooma maailma, mitte vastupidi. Blombergi sõnul eeldab seminari hüpotees, et keegi muutis põlvkond pärast sündmusi Jeesuse kohta liikuva ehtsa teabe täielikult ümber, lisades sellele neli korda suurema hulga peaaegu eimillegile tuginevat väljamõeldud materjali ning kuna kirik kannatas väga ulatusliku kollektiivse mälukaotuse all, siis võeti see muutus lihtsalt omaks.&lt;ref&gt;Blomberg 1995, lk 21–22.&lt;/ref&gt;

Erinevuse kriteeriumi kohta märkis Hays, et selle järjekindel rakendamine jätab alles vabalt hõljuva ikonoklasti. Brown kirjutas, et sellise kriteeriumi range kasutamine annaks tulemuseks koletise: Jeesuse, kes ei öelnud, mõelnud ega teinud midagi, mida ütlesid, mõtlesid või tegid teised juudid, ning kes ei olnud kuidagi seotud sellega, mida tema järgijad tema kohta pärast tema surma ütlesid, mõtlesid ja tegid.&lt;ref&gt;Hays 1994; Brown 1997, lk 827.&lt;/ref&gt;

=== Allikate valik ===
Seminar pidas kanoonilisi piire ajaloolise hindamise jaoks tähtsusetuks ja võttis arvesse ka apokrüüfseid evangeeliume. Selle põhimõtte vastu ei olnud kriitikutel üldiselt midagi, kuid seminari meelevaldne [[Tooma evangeelium|Tooma evangeeliumi]] dateering äratas teravat vastuseisu. Seminar paigutas Tooma evangeeliumi oletatava „esimese väljaande“ samasse aega kui oletusliku [[Q-allikas|Q-allika]], aastatesse 50–60. Pearsoni sõnul puuduvad sellise „esimese väljaande“ kohta veenvad tõendid. Wright nimetas dateeringut läbinisti tendentslikuks ja leidis, et see asub praeguse (1999. aasta) teaduse äärealal.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3; Wright 1999.&lt;/ref&gt;

Craigi sõnul põhines Tooma evangeeliumi varajane dateering ringtõestusel. Ta tsiteeris Uue Testamendi uurijat Howard Clark Keed, kes nimetas seda „ringtõestusliku arutluse võidukäiguks“.&lt;ref&gt;Craig, ''Presuppositions and Pretensions of the Jesus Seminar''.&lt;/ref&gt;

Pearson kritiseeris ka seminari oletust Q-allika taga olevast Galilea „Q-kogukonnast“, mis olevat lisanud Jeesuse pärimusse apokalüptilised ähvardused. Sellise kogukonna olemasolu kohta igasugused tõendid ja see on „teadlaste kujutlusvõime vili“. Ka Wright leidis, et seminar mõtles varakristlikud kogukonnad välja peaaegu tühjast õhust. Oxfordi Ülikooli Uue Testamendi uurija Markus Bockmuehl märkis hiljem, et paljud teadlased peavad katseid luua eraldiseisvat Q-teoloogiat või Q-kogukonda põhjendatult spekulatiivseks.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 4; Wright 1999; Bockmuehl, Markus 2015. „The Gospels on the Presence of Jesus“. – Francesca Aran Murphy (toim). ''The Oxford Handbook of Christology''. Oxford: Oxford University Press, lk 87–104, siin lk 89–90.&lt;/ref&gt; Niinimetatud Q-allikas, Q-teoloogia ja Q-kogukond on kõik oletuslikud.

Pearson heitis ette ka ütluste ja tegude lahutamist. Seminar hindas kõigepealt ainult ütlusi ja tegi Jeesusest Haysi sõnadega „rääkiva pea“, millel puudub seos sellega, mida ta tegi või mis temaga juhtus, alates ristimisest kuni ristisurmani.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 3, märkus 38.&lt;/ref&gt;

=== Tõlge ===
Wright ei olnud põhimõtteliselt kõnekeelse tõlke vastu, kuid pidas pretensioonikaks seminaripoolset nimetust „teadlaste versioon“ ja väidet, et tõlke on „heaks kiitnud teadlased“. Ta küsis, miks ei nimetatud kõnekeelset tõlget hoopis rahva versiooniks. Pearson tõi näiteid meelevaldsest tõlkest. Markuse evangeeliumi salmi 7:19, mille järgi Jeesus kuulutas kõik toidud puhtaks, oli tõlgitud nii, et see kõneleb seedimisest ja toidu väljumisest välikäimlasse.&lt;ref&gt;Wright 1999; Pearson 1995, ptk 4, märkus 57.&lt;/ref&gt;

=== Avalikkus ja meedia ===
Pearsoni sõnul oli seminari tulemuste regulaarne edastamine ajakirjandusele kavandatud selleks, et äratada avalikkuse huvi ja luua seminari raamatutele valmis lugejaskond. Craigi hinnangul pöördus seminar vaimulikest üle pea otse pahaaimamatute ilmikute poole.&lt;ref&gt;Pearson 1995, ptk 1; Craig, ''Presuppositions and Pretensions of the Jesus Seminar''.&lt;/ref&gt;

Johnsoni raamat algab tõdemusega, et seminar oli kümme aastat kestnud akadeemiline enesereklaam ja palju parem näide meediaga manipuleerimisest kui tõsisest teadusest. Ajakirjanikud kutsuti koosolekutele, seminar rändas linnast linna ja iga hääletus jõudis kohalikesse lehtedesse. Johnsoni hinnangul oli see üks kõige säravamaid raamatu eelreklaami kampaaniaid, mis eales välja mõeldud. Funk ise tunnistas ajakirjale ''U.S. News &amp; World Report'', et kui ta oleks olnud varase kristliku kogukonna juht ja tahtnud, et tema vaateid mäletataks, oleks ta need omistanud Jeesusele. Seminari kaasjuhataja Crossan rahustas usklikke sõnadega, et kelle usku suudab teadus kõigutada, sellel oli usk niigi kõikuv. Johnson pidas seda küüniliseks, sest seminar oli just „teaduse“ nimel kuulutanud sõja ühele kristliku usu vormile.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 1, 5, 7, 15.&lt;/ref&gt;

Johnsoni sõnul ei näidanud miski seminari meediatsirkust paremini kui Hollandi filmirežissööri Paul Verhoeveni osalemine. Verhoeven, kelle tuntumad filmid olid „RoboCop“ ja „Elementaarinstinkt“, kavatses teha seminari tulemuste põhjal filmi Jeesusest. Hiljem selgus aga, et tema kavandatud Jeesus oli väga eshatoloogiline ja pärines suuresti Johannese evangeeliumist. Ajakirjanik Charlotte Allen märkis selle peale irooniliselt, et kaheksa aastat truult seminaril käinud Verhoeven polnud ilmselt eriti tähelepanelikult kuulanud.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 15–16.&lt;/ref&gt;

Luke Timothy Johnsoni hinnangul tahtis seminar muuta kristlust kui kultuurinähtust teistsuguse Jeesuse kuju abil. Ta kirjutas: „Massimeedia ajastul võib see, kui seda Jeesust piisavalt turustada, isegi õnnestuda.“ Seminari Jeesust kirjeldas ta kui õppejõudude puhkeruumi salongilõvi, kes on mitmekultuuriline, kaasav ja poliitiliselt korrektne, kuid ei esita oma järgijatele mingeid nõudmisi. Hays võrdles seminari reklaamivõtteid tsirkuseettevõtja P. T. Barnumi omadega.&lt;ref&gt;Adams, Allison O. 1996. „[https://magazine.emory.edu/fall96/johnson.html The Gospels According to Luke]“. – ''Emory Magazine'', sügis 1996; Hays 1994.&lt;/ref&gt;

Johnsoni sõnul oli seminari suurim paradoks selles, et ta pidas oma peavaenlaseks fundamentalismi, kuid jagas sellega sama sõnasõnalisust ja ajaloolist positivismi. Fundamentalistid panevad kogu kristliku usu panuseks [[Piibel|Piibli]] sõnasõnalise ajaloolise täpsuse. Seminar tegi sedasama, ainult vastupidise märgiga: pilt oli teistsugune, kuid maalimisvõte sama.&lt;ref&gt;Johnson 1996, lk 26–27.&lt;/ref&gt;

=== Tunnustus ===
Ka kriitikud nägid seminari töös väärtust. Hays pidas ajaloolise Jeesuse uurimist oluliseks ülesandeks, tunnistades, et seminaris osaleb mitu head teadlast. Ta leidis, et raamat oleks võinud olla tagasihoidlikult kasulik arvamusküsitlus. Pearson kiitis põhimõtet hinnata kanoonilisi ja mittekanoonilisi allikaid samadel alustel. Wright pidas seminari populariseerimistööd, jooniseid ja kujundust eeskujulikuks.&lt;ref&gt;Hays 1994; Pearson 1995, ptk 3; Wright 1999.&lt;/ref&gt;

== Seminari vastus kriitikale ==
Seminari liige Robert J. Miller vastas kriitikutele 1996. aastal Piibliteaduse Ühingu aastakoosolekul ja hiljem raamatus ''The Jesus Seminar and Its Critics''. Ta väitis, et seminar võttis hääletusviisi üle piiblitõlkekomisjonidelt ja et süsteem andis kaalu kõigi häältele. Tema sõnul oli seminar avatud kõigile, kellel on vastav akadeemiline ettevalmistus, ning kriitika valikulise liikmeskonna üle viitavat eelistusele elitaarsuse kasuks. Seminari „tõeline patt“ oli Milleri arvates selles, et see tegi oma tööd avalikult. Samad tulemused teadusajakirjas avaldatuna oleksid tema sõnul tekitanud palju vähem pahameelt.&lt;ref&gt;Miller, Robert J. 1996. „[https://virtualreligion.net/forum/miller1.html The Jesus Seminar &amp; Its Critics]“. Ettekanne Piibliteaduse Ühingu aastakoosolekul New Orleansis.&lt;/ref&gt;

Miller eitas, et mitteapokalüptiline Jeesus oleks olnud seminari eeldus. Ta kirjutas, et oli ise algul valmis apokalüptilisi ütlusi ehtsaks pidama, kuid seminari ettekanded ja arutelud veensid teda korduvalt hääletama halli või musta helmega. Samal ajal pidas ta küsimust lahtiseks. Tooma evangeeliumi puhul tunnistas Miller, et selle oletatavat „esimest väljaannet“ esitati liiga kindla teadmisena.&lt;ref&gt;Miller 1996.&lt;/ref&gt;

Seminari kaitses ka Vernon Robbins, kes osales seminaris aastatel 1985–1991. Tema sõnul ei olnud õiglane kujutada seminari liikmete tööd halva teoloogia, halva ajaloo ja halva analüüsina.&lt;ref&gt;Adams 1996.&lt;/ref&gt;

Seminari liikmed pidasid oma kriitikutega ka avalikke väitlusi. Näiteks avaldasid Marcus Borg ja N. T. Wright ühisraamatu ''The Meaning of Jesus: Two Visions'', milles kaks erinevate seisukohtadega uurijat esitavad kõrvuti oma Jeesuse käsitluse.&lt;ref&gt;Riistan 2009, lk 23.&lt;/ref&gt;

== Hilisem uurimine ==
21. sajandil on paljud uurijad vormikriitikast lähtuvast kriteeriumide meetodist loobunud. Briti Uue Testamendi uurija Richard Bauckhami sõnul on teadlased hakanud tunnistama, et kriteeriumid ei sobi oma eesmärgiks ja kriteeriumidel põhinev otsing on ebaõnnestunud. Kriteeriumide rakendamine on olnud liiga subjektiivne, et viia üksmeelele, ning vahet „ehtsa“ ja „ebaehtsa“ vahel peetakse lihtsustavaks, sest kogu Jeesuse pärimus on meieni jõudnud varakristlaste kaudu. Pöördepunktiks peetakse Chris Keithi ja Anthony Le Donne'i toimetatud kogumikku ''Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity'' (2012). Arvustaja Helen Bondi sõnul jäi kriteeriumide meetod siiski populaarseks mõne tänapäeva uurija, sealhulgas Jeesus-seminariga seotud teadlaste seas.&lt;ref&gt;Bauckham 2015, lk 59; Bond, Helen 2014. „[https://themarginaliareview.com/crumbling-criteria-constructing-an-authentic-jesus-by-helen-bond/ Crumbling Criteria: Constructing an Authentic Jesus]“. – ''The Marginalia Review of Books'', 1. aprill 2014.&lt;/ref&gt;

Arusaam, et apokrüüfsed evangeeliumid sisaldavad sünoptilistest evangeeliumidest sõltumatut ja ajalooliselt usaldusväärset materjali, on 2020. aastateks taandunud võrreldes oma hiilgeajaga 1980. ja 1990. aastatel. Q-allika hüpoteesi ei peeta enam vaidlustamatuks.&lt;ref&gt;Carleton Paget 2025, ptk 16.&lt;/ref&gt;

Kriteeriumide asemel uuritakse nüüd pigem seda, kuidas Jeesust mäletati. James D. G. Dunn käsitleb evangeeliumide pärimust tunnistusena mõjust, mille Jeesus oma järgijatele avaldas. Dale Allison soovitab otsida üksikute ütluste asemel allikates korduvaid mustreid. Jens Schröteri sõnul ei ole ajaloolist tegelikkust võimalik kätte saada väljaspool selle tõlgendusi.&lt;ref&gt;Keith, Chris 2016. „The Narratives of the Gospels and the Historical Jesus: Current Debates, Prior Debates and the Goal of Historical Jesus Research“. – ''Journal for the Study of the New Testament'' 38 (4): 426–455, [https://doi.org/10.1177/0142064X16637777 doi:10.1177/0142064X16637777]; Bond 2014; Bauckham 2015, lk 59.&lt;/ref&gt;

Bauckham ise peab vormikriitika suulise pärimuse mudelit ümberlükatuks. Tema sõnul oli Jeesuse pärimus vormiliselt kontrollitud ning pealtnägijad olid kuni evangeeliumide kirjapanekuni elus ja kristlaste seas hästi tuntud.&lt;ref&gt;Bauckham 2015, lk 59.&lt;/ref&gt;

Muutunud on ka arusaam evangeeliumide žanrist. Kui seminar pidas evangeeliume müütiliseks kirjanduseks, siis alates 1990. aastatest on enamik teadlasi hakanud neid pidama antiikse elulookirjanduse alaliigiks. Murrangu tõi Richard Burridge'i 1992. aasta raamat ''What Are the Gospels?''. Kui evangeeliumid kuuluvad ajaloolisse žanri, siis lasub tõendamise koorem hoopis sellel, kes nende sisu müüdiks peab.&lt;ref&gt;Licona 2010, lk 64, 201–202.&lt;/ref&gt;

== Jeesus-seminar Eestis ==
Eesti keeles on Jeesus-seminari käsitlenud [[Ain Riistan]]. Tema artikkel „Jeesus-Seminari Jeesus“ ilmus 2009. aastal Peeter Roosimaa pühendusteoses. Samal aastal analüüsis ta ''Usuteaduslikus Ajakirjas'' seminari käsitlust [[Mäejutlus]]e vaenlase armastamise käsust. Seminari järgi kuulub suurem osa salmidest Mt 5:38–48 ehtsate ütluste hulka.&lt;ref&gt;Riistan 2009, lk 21–25.&lt;/ref&gt;

Aarne Hiob tutvustas ajakirjas ''Vikerkaar'' ajaloolise Jeesuse uurimise „kolmandat otsingulainet“. Seminariga seotud uurijatena nimetas ta John Dominic Crossanit, Marcus Borgi ja Burton Macki, kes eelistasid mittekanoonilisi allikaid ja kujutasid Jeesust juudi küünikuna. Hiob märkis ka, et kolmas otsingulaine distantseerub diferentsikriteeriumist.&lt;ref&gt;Hiob 2008.&lt;/ref&gt;

== Kirjandus ==
=== Seminari väljaanded ===
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Funk | eesnimi = Robert W. | perekonnanimi2 = Hoover | eesnimi2 = Roy W. | pealkiri = The Five Gospels: The Search for the Authentic Words of Jesus | kirjastus = Macmillan | koht = New York | aasta = 1993 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Funk | eesnimi = Robert W. | pealkiri = The Acts of Jesus: What Did Jesus Really Do? | kirjastus = HarperSanFrancisco | koht = San Francisco | aasta = 1998 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Miller | eesnimi = Robert J. | pealkiri = The Jesus Seminar and Its Critics | kirjastus = Polebridge Press | koht = Santa Rosa | aasta = 1999 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Vearncombe | eesnimi = Erin | perekonnanimi2 = Scott | eesnimi2 = Brandon | perekonnanimi3 = Taussig | eesnimi3 = Hal | pealkiri = After Jesus Before Christianity: A Historical Exploration of the First Two Centuries of Jesus Movements | kirjastus = HarperOne | koht = New York | aasta = 2021 | keel = en}}

=== Kriitika ===
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Johnson | eesnimi = Luke Timothy | pealkiri = The Real Jesus: The Misguided Quest for the Historical Jesus and the Truth of the Traditional Gospels | kirjastus = HarperSanFrancisco | koht = San Francisco | aasta = 1996 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Wilkins | eesnimi = Michael J. | perekonnanimi2 = Moreland | eesnimi2 = J. P. | pealkiri = Jesus Under Fire: Modern Scholarship Reinvents the Historical Jesus | kirjastus = Zondervan | koht = Grand Rapids | aasta = 1995 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Allison | eesnimi = Dale C. | pealkiri = Jesus of Nazareth: Millenarian Prophet | kirjastus = Fortress Press | koht = Minneapolis | aasta = 1998 | keel = en}}
* {{Raamatuviide | perekonnanimi = Keith | eesnimi = Chris | perekonnanimi2 = Le Donne | eesnimi2 = Anthony | pealkiri = Jesus, Criteria, and the Demise of Authenticity | kirjastus = T&amp;T Clark | koht = London | aasta = 2012 | keel = en}}

=== Eesti keeles ===
* Riistan, Ain 2009. „Jeesus-Seminari Jeesus“. – ''Et sinu usk otsa ei lõpeks. Pühendusteos Peeter Roosimaale''. Tartu: Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Tartu Ülikooli usuteaduskond.
* Riistan, Ain 2009. „Jeesus tekstis ja ajaloos. Ajaloolise Jeesuse uuringu problemaatikast Mäejutluse näitel“. – ''Usuteaduslik Ajakiri'' 58 (1): 4–37.
* Hiob, Aarne 2008. „Kes oli Jeesus? Küsimus autentsest Jeesuse-pärimustikust“. – ''Vikerkaar'' 1–2.

== Viited ==
{{viited|veerge=2}}

== Välislingid ==
* [https://www.westarinstitute.org/projects/the-jesus-seminar/ Jeesus-seminar] Westari Instituudi kodulehel {{en}}

{{JÄRJESTA:Jeesusseminar}}
[[Kategooria:Jeesus]]
[[Kategooria:Uus testament]]
[[Kategooria:Kristlikud organisatsioonid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]</text>
      <sha1>sae0773fm3pkzl4jh5cus1d06bryrrd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Walter Dix</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723413</id>
    <revision>
      <id>7265301</id>
      <timestamp>2026-11-03T23:25:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' {{Sportlane | nimi = Walter Dix | pilt = Walter Dix.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dix 2008. aastal | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1986|01|31}} | sünnikoht = [[Coral Springs]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = 86 kg | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|10...'</comment>
      <origin>7265301</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3290" sha1="7mbpfb87l21fjhyiwca6i847xprfgnl" xml:space="preserve">
{{Sportlane
| nimi = Walter Dix
| pilt = Walter Dix.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Dix 2008. aastal
| riik = Ameerika Ühendriigid
| sünniaeg = {{süv|1986|01|31}}
| sünnikoht = [[Coral Springs]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 175 cm
| kaal = 86 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m jooks]]}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m jooks]]}}
}}
'''Walter Dix''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1986]] [[Coral Springs]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[sprint]]er.

Ta võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is kaks pronksmedalit. 100 meetri jooksus oli ta [[Usain Bolt]]i ja [[Richard Thompson]]i järel kolmas isikliku rekordiga 9,91. 200 meetri jooksus lõpetas ta finaali ajaga 19,98 viiendana, kuid teise ja kolmanda koha saanud [[Churandy Martina]] ja [[Wallace Spearmon]] diskvalifitseeriti kõrvalrajale astumise tõttu.

[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s võitis ta 100 meetri jooksus hõbemedali [[Yohan Blake]]'i ja 200 meetri jooksus [[Usain Bolt]]i järel.

Ta tuli 2011. aastal 200 meetri jooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks.

==Isiklikud rekordid==
;Tavarada
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|-
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''9,80''' || [[29. juuni]] [[2008]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]]
|-
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''9,88''' || [[8. august]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Luzern]]
|-
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''19,53''' || [[16. september]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]]
|-
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''46,75''' || [[14. mai]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Tampa]]
|}
;Lühirada
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|-
| [[60 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''6,58''' || [[28. veebruar]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Albuquerque]]
|-
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''20,27''' || [[10. märts]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Fayetteville]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]&lt;/small&gt;

== Isiklikku ==

Dix on õppinud [[Florida Osariigi Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;fsu&quot;&gt;[https://worldathletics.org/news/news/dix-hot-in-austin-chill-texas-relays Dix hot in Austin chill - Texas Relays] https://worldathletics.org/, vaadatud 3.11.2026.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
*{{IAAF}}

{{JÄRJESTA:Dix, Walter}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>7mbpfb87l21fjhyiwca6i847xprfgnl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mohsen Rezaei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723415</id>
    <revision>
      <id>7265356</id>
      <timestamp>2026-11-04T07:53:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Mohsen Rezaei | omakeelne_nimi = محسن رضایی | pilt = Mohsen Rezaei in August 2026 (cropped).jpg | pildiallkiri = Mohsen Rezaei (2026) | amet = [[Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] sekretär | ametiajaalgus = 9. august 2026 | ametiajalõpp =  | eelmine = [[Mohammad Bagher Zolghadr]] | järgmine =  | amet2 = [[Lepitusnõukogu]] sekretär | ametiajaalgus2 = 9. september 1997 | ametiajalõpp2 = 1...'</comment>
      <origin>7265356</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5081" sha1="qzj3xu9tqbszg2kb6u9azznnsuxn2pf" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Mohsen Rezaei
| omakeelne_nimi = محسن رضایی
| pilt = Mohsen Rezaei in August 2026 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Mohsen Rezaei (2026)
| amet = [[Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] sekretär
| ametiajaalgus = 9. august 2026
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Lepitusnõukogu]] sekretär
| ametiajaalgus2 = 9. september 1997
| ametiajalõpp2 = 19. september 2021
| eelmine2 = [[Hassan Habibi]]
| järgmine2 = [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
| amet3 = [[Islami revolutsioonilise kaardiväe ülemate loend|Islami revolutsioonilise kaardiväe ülem]]
| ametiajaalgus3 = 20. september 1981
| ametiajalõpp3 = 19. september 1997
| eelmine3 = Morteza Rezaee
| järgmine3 = [[Yahya Rahim Safavi]]
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Sabzevar Rezaei Mirgha'ed
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|9|9}}
| sünnikoht    = [[Masjed Soleyman]], [[Iraani Keisririik|Iraan]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Islami-Iraani Vastupanurinne]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       = 5, sh [[Ahmad Rezaee|Ahmad]]
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Teherani Ülikool]] &lt;br/&gt; (majandusteadus, 2001)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Mohsen Rezaee signature.svg
| moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
 | Hüüdnimi        = 
 | Haridus = 
 | Truudusvanded   = {{pisilipp|Iraan}}
 | Teenistused     = [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]]
 | Teenistusaeg    = 1980–1997 &lt;br/&gt; 2015–
 | Auaste          = [[Kindralmajor]]
 | Juhitud üksused = 
 | Sõjad/lahingud  = 
 | Autasud         = 
}}}}
'''Mohsen Rezaei''' ([[pärsia keel]]es محسن رضایی; snd '''Sabzevar Rezaei Mirgha'ed''' ([[pärsia keel]]es سبزوار رضایی میرقائد); snd 9. septembril 1954) on [[Iraan]]i [[poliitik]] ja [[sõjaväelane]] ([[kindralmajor]]), alates 2026. aastast [[Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] sekretär. Ta on poliitiliselt seotud fundamentalistliku [[Islami-Iraani Vastupanurinne|Islami-Iraani Vastupanurindega]]. Rezaei on ka [[Lepitusnõukogu]] liige.

Rezaei sündis [[Masjed Soleyman]]i linnas ning kasvas usklikus peres. [[Iraani revolutsioon]]i ajal liitus ta [[šiiism|šiiistide]] relvarühmitusega. Aastal 1980 liitus Rezaei [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|Islami revolutsioonilise kaardiväega]], mida ta [[Islami revolutsioonilise kaardiväe ülemate loend|juhtis]] aastatel 1981–1997.&lt;ref name=&quot;Alfoneh2013-1&quot;&gt;{{Citation|first1=Ali|last1=Alfoneh|title=Iran Unveiled: How the Revolutionary Guards Is Transforming Iran from Theocracy into Military Dictatorship|publisher=AEI Press|year=2013|pages=8–10}}&lt;/ref&gt; Pärast sõjaväest lahkumist kandideeris ta kolmel korral edutult [[Iraani president|presidendiks]] ([[2009. aasta Iraani presidendivalimised|2009]], [[2013. aasta Iraani presidendivalimised|2013]] ja [[2021. aasta Iraani presidendivalimised|2021]]). Aastatel 1997–2021 oli ta Lepitusnõukogu sekretär ning 2021–2023 [[Iraani asepresidendid|Iraani asepresident]] majandusküsimustes.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Torbati |first=Yeganeh |date=9 August 2026 |title=Iran’s Old Guard May Be Entrenching Power With Promotion of Commander |url=https://www.nytimes.com/2026/08/09/world/middleeast/iran-security-council-guards-commander.html |access-date=27 October 2026 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;

[[Ameerika Ühendriigid]] on Rezaeile kehtestanud sanktsioonid süüdistustega terrorismis ja tuumarelva arendamises.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=20 April 2023 |title=Mohsen Rezaee |url=https://www.opensanctions.org/entities/Q545979/ |access-date=27 October 2026 |website=OpenSanctions |language=en}}&lt;/ref&gt; Ta on [[Argentina]] poolt tagaotsitav seoses 1994. aasta [[AMIA pommirünnak]]uga, Rezaei ise on süüdistused tagasi lükanud.&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Who is Mohsen Rezaei, Iran's new security chief wanted by Interpol? |url=https://www.euronews.com/2026/08/13/who-is-mohsen-rezaei-irans-new-security-chief-with-an-interpol-red-notice |archive-url=https://web.archive.org/web/20260913001758/https://www.euronews.com/2026/08/13/who-is-mohsen-rezaei-irans-new-security-chief-with-an-interpol-red-notice |archive-date=13 September 2026 |access-date=27 October 2026 |work=euronews |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Iraani juhid Iraani-Iraagi sõjas]]
* [[Hassan Bagheri]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rezaei, Mohsen}}

[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Sõjaväelased]]
[[Kategooria:Iraani poliitikud]]</text>
      <sha1>qzj3xu9tqbszg2kb6u9azznnsuxn2pf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265387</id>
      <parentid>7265356</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:43:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265387</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5092" sha1="gs5r3wg9yuvd6g4rdaxm1wv9nron5g4" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Mohsen Rezaei
| omakeelne_nimi = محسن رضایی
| pilt = Mohsen Rezaei in August 2026 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Mohsen Rezaei (2026)
| amet = [[Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] sekretär
| ametiajaalgus = 9. august 2026
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Lepitusnõukogu]] sekretär
| ametiajaalgus2 = 9. september 1997
| ametiajalõpp2 = 19. september 2021
| eelmine2 = [[Hassan Habibi]]
| järgmine2 = [[Mohammad Bagher Zolghadr]]
| amet3 = [[Islami revolutsioonilise kaardiväe ülemate loend|Islami revolutsioonilise kaardiväe ülem]]
| ametiajaalgus3 = 20. september 1981
| ametiajalõpp3 = 19. september 1997
| eelmine3 = Morteza Rezaee
| järgmine3 = [[Yahya Rahim Safavi]]
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Sabzevar Rezaei Mirgha'ed
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|9|9}}
| sünnikoht    = [[Masjed Soleyman]], [[Iraani Keisririik|Iraan]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Islami-Iraani Vastupanurinne]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       = 5, sh [[Ahmad Rezaee|Ahmad]]
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Teherani Ülikool]] &lt;br/&gt; (majandusteadus, 2001)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Mohsen Rezaee signature.svg
| moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
 | Hüüdnimi        = 
 | Haridus = 
 | Truudusvanded   = {{pisilipp|Iraan}}
 | Teenistused     = [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]]
 | Teenistusaeg    = 1980–1997 &lt;br/&gt; 2015–
 | Auaste          = [[Kindralmajor]]
 | Juhitud üksused = 
 | Sõjad/lahingud  = 
 | Autasud         = 
}}}}
'''Mohsen Rezaei''' ([[pärsia keel]]es محسن رضایی; sündinud '''Sabzevar Rezaei Mirgha'ed''' ([[pärsia keel]]es سبزوار رضایی میرقائد); sündinud 9. septembril 1954) on [[Iraan]]i [[poliitik]] ja [[sõjaväelane]] ([[kindralmajor]]), alates 2026. aastast [[Kõrgeim Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] sekretär. Ta on poliitiliselt seotud fundamentalistliku [[Islami-Iraani Vastupanurinne|Islami-Iraani Vastupanurindega]]. Rezaei on ka [[Lepitusnõukogu]] liige.

Rezaei sündis [[Masjed Soleyman]]i linnas ning kasvas usklikus peres. [[Iraani revolutsioon]]i ajal liitus ta [[šiiism|šiiistide]] relvarühmitusega. Aastal 1980 liitus Rezaei [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|Islami revolutsioonilise kaardiväega]], mida ta [[Islami revolutsioonilise kaardiväe ülemate loend|juhtis]] aastatel 1981–1997.&lt;ref name=&quot;Alfoneh2013-1&quot;&gt;{{Citation|first1=Ali|last1=Alfoneh|title=Iran Unveiled: How the Revolutionary Guards Is Transforming Iran from Theocracy into Military Dictatorship|publisher=AEI Press|year=2013|pages=8–10}}&lt;/ref&gt; Pärast sõjaväest lahkumist kandideeris ta kolmel korral edutult [[Iraani president|presidendiks]] ([[2009. aasta Iraani presidendivalimised|2009]], [[2013. aasta Iraani presidendivalimised|2013]] ja [[2021. aasta Iraani presidendivalimised|2021]]). Aastatel 1997–2021 oli ta Lepitusnõukogu sekretär ning 2021–2023 [[Iraani asepresidendid|Iraani asepresident]] majandusküsimustes.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Torbati |first=Yeganeh |date=9 August 2026 |title=Iran’s Old Guard May Be Entrenching Power With Promotion of Commander |url=https://www.nytimes.com/2026/08/09/world/middleeast/iran-security-council-guards-commander.html |access-date=27 October 2026 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;

[[Ameerika Ühendriigid]] on Rezaeile kehtestanud sanktsioonid süüdistustega terrorismis ja tuumarelva arendamises.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=20 April 2023 |title=Mohsen Rezaee |url=https://www.opensanctions.org/entities/Q545979/ |access-date=27 October 2026 |website=OpenSanctions |language=en}}&lt;/ref&gt; Ta on [[Argentina]] poolt tagaotsitav seoses 1994. aasta [[AMIA pommirünnak]]uga, Rezaei ise on süüdistused tagasi lükanud.&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Who is Mohsen Rezaei, Iran's new security chief wanted by Interpol? |url=https://www.euronews.com/2026/08/13/who-is-mohsen-rezaei-irans-new-security-chief-with-an-interpol-red-notice |archive-url=https://web.archive.org/web/20260913001758/https://www.euronews.com/2026/08/13/who-is-mohsen-rezaei-irans-new-security-chief-with-an-interpol-red-notice |archive-date=13 September 2026 |access-date=27 October 2026 |work=euronews |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Iraani juhid Iraani-Iraagi sõjas]]
* [[Hassan Bagheri]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rezaei, Mohsen}}
[[Kategooria:Sõjaväelased]]
[[Kategooria:Iraani poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>gs5r3wg9yuvd6g4rdaxm1wv9nron5g4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Jalgpallimuuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723416</id>
    <revision>
      <id>7265384</id>
      <timestamp>2026-11-04T08:41:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <comment>Põhitekst loodud</comment>
      <origin>7265384</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3411" sha1="382be3t92c5kv3b3amwybukbpllh1qz" xml:space="preserve">Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka rahvuskoondis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.

11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:

* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina

Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

'''Maailmameistrid on kohal'''

Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 

'''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset'''

Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.

Jalgpallimuuseumis viiakse läbi ka Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.</text>
      <sha1>382be3t92c5kv3b3amwybukbpllh1qz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265386</id>
      <parentid>7265384</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T08:43:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265386</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3408" sha1="rjjvxsf1n81rsgbdxl7t74rfcax6a2p" xml:space="preserve">Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka rahvuskoondis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.

11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:

* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina

Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

'''Maailmameistrid on kohal'''

Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 

'''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset'''

Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>rjjvxsf1n81rsgbdxl7t74rfcax6a2p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265404</id>
      <parentid>7265386</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:01:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud pilte</comment>
      <origin>7265404</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3834" sha1="715qhf1vkx1t52l096v46xyhzq22qne" xml:space="preserve">Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka rahvuskoondis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

'''Maailmameistrid on kohal'''

Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]
'''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset'''

Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>715qhf1vkx1t52l096v46xyhzq22qne</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265406</id>
      <parentid>7265404</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:03:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud pilt</comment>
      <origin>7265406</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3936" sha1="4q8vlrp0yfxvqgea2kb052wzbv5y1nl" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Estonian Football Museum at A. Le Coq Arena]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka rahvuskoondis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

'''Maailmameistrid on kohal'''

Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]
'''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset'''

Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>4q8vlrp0yfxvqgea2kb052wzbv5y1nl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265409</id>
      <parentid>7265406</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:06:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud linke</comment>
      <origin>7265409</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4053" sha1="kd9xm6pxg45nsomu24k2flptnxej9cq" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Estonian Football Museum at A. Le Coq Arena]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpalli rahvuskoondised.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile
* [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|rahvuskoondise peatreeneritega]]

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

'''Maailmameistrid on kohal'''

Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]
'''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset'''

Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>kd9xm6pxg45nsomu24k2flptnxej9cq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265423</id>
      <parentid>7265409</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:28:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7265423</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4105" sha1="hplbtuxuwwi73rs8qc45ldkxfg0spx7" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Estonian Football Museum at A. Le Coq Arena]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpalli rahvuskoondised.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile
* [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|rahvuskoondise peatreeneritega]]

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

==== Ajutised näitused ====
Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

===== '''Maailmameistrid on kohal''' =====
Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]

===== '''Mart Poomi 11 tähenduslikku eset''' =====
Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>hplbtuxuwwi73rs8qc45ldkxfg0spx7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265426</id>
      <parentid>7265423</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajutised näitused */</comment>
      <origin>7265426</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4114" sha1="ir83ydyxw4lw6ba7i20detrcg9e88ld" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Estonian Football Museum at A. Le Coq Arena]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpalli rahvuskoondised.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile
* [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|rahvuskoondise peatreeneritega]]

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

== Käed-külge tegevused ==
Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

== Ajutised näitused ==
Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

==== Maailmameistrid on kohal ====
Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]

==== Mart Poomi 11 tähenduslikku eset ====
Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>ir83ydyxw4lw6ba7i20detrcg9e88ld</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265431</id>
      <parentid>7265426</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:31:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <origin>7265431</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4110" sha1="8fqxw2mooh9i8kqtkljdqjmb2b538hm" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Eesti Jalgpallimuuseum A. Le Coq Arenal]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, jalgpalliklubid kui ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpalli rahvuskoondised.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* Eesti jalgpallilooga läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile
* [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|rahvuskoondise peatreeneritega]]

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

== Käed-külge tegevused ==
Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* Eesti jalgpallikoondise sangarite autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

== Ajutised näitused ==
Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

==== Maailmameistrid on kohal ====
Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]

==== Mart Poomi 11 tähenduslikku eset ====
Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>8fqxw2mooh9i8kqtkljdqjmb2b538hm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265436</id>
      <parentid>7265431</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:35:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvoHunt</username>
        <id>241196</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisatud linke</comment>
      <origin>7265436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4224" sha1="3c0f9q7skphs8l6yu5kg8uw6625m4uz" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti_Jalgpallimuuseum_A._Le_Coq_Arenal.jpg|pisi|Eesti Jalgpallimuuseum A. Le Coq Arenal]]
Eesti Jalgpallimuuseum on [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi]] filiaal Tallinnas, [[A. Le Coq Arena|A. Le Coq Arenal]]. Elamusmuuseum võtab luubi alla Eesti jalgpalli ajaloo ning kaasaja. Jalgpallimuuseumis leiavad käsitlemist nii eestlastest mängijad, [[Eesti jalgpalliklubide loend|jalgpalliklubid]] kui ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpalli rahvuskoondised.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Jalgpallimuuseum |url=https://eestijalgpallimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-11-04 |väljaanne=eestijalgpallimuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;

Muuseumi lõi Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] ja Sportland Eestiga ning avati 2025. aasta oktoobris.

Jalgpallimuuseumi püsinäitus kannab nime „Eesti jalgpalli lugu“, mille südames asuvas vitriinisaalis avaneb Eesti jalgpallilugu ainulaadsete esemete kaudu. Püsinäitusel saab ajas tagasi rännata ja avastada, kuidas Eesti jalgpall on kujunenud tänapäevaseks spordiks läbi erinevate ajastute, inimeste ja oluliste hetkede.

Vitriinides ootavad külastajaid haruldased eksponaadid: Eesti jalgpallilegendide isiklikud esemed, ajalooline varustus, säravad karikad ja medalid ning meenutused mängudest ja inimestest, kes on meie vutiajalugu kujundanud.
[[Fail:Eesti_jalgpalli_lugu.jpg|pisi|Eesti jalgpalli lugu]]
11 erinevas teemavitriinis saab tutvuda:

* [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend|Eesti jalgpallilooga]] läbi eri ajastute
* kohtunike ja reeglitega, mis on mängu kujundanud
* jalgpallimeedia ja kommenteerimise maailmaga
* fännide kire ja toetusega oma lemmikutele
* rahvusvaheliste vutitähtede mõjuga Eesti jalgpallikultuurile
* [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|rahvuskoondise peatreeneritega]]

Vitriinisaal näitab, kuidas väikesed esemed võivad jutustada suuri lugusid. See on paik, kus nii kirglikud jalgpallifännid kui ka uudishimulikud külastajad saavad kogeda, kuidas jalgpall on aastakümnete jooksul ühendanud inimesi, loonud emotsioone ja sünnitanud legende.

== Käed-külge tegevused ==
Lisaks Eesti jalgpalli esemetele väljapanekule on suurt rõhku pandud ka käed-külge tegevustele ja nii leiab Eesti Jalgpallimuuseumist ka:
[[Fail:Jalgpalli_ajaloo_elamuskino_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Jalgpalli ajaloo elamuskino Eesti Jalgpallimuuseumis]]
* [[Karl Jakob Hein]]&lt;nowiki/&gt;a reaktsiooniseina väljakutse
* Eesti jalgpalli ajaloo elamuskino
* Tiisleri kommentaatoriboksi
* Rohelise seinaga fotoboksi
* Lauajalgpalli
* Statistikaboksi
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend|Eesti jalgpallikoondise sangarite]] autogrammiseina
[[Fail:Karl_Jakob_Heina_reaktsiooniseina_väljakutse_Eesti_Jalgpallimuuseumis.jpg|pisi|Karl Jakob Heina reaktsiooniseina väljakutse Eesti Jalgpallimuuseumis]]
Jalgpallimuuseumis viiakse läbi Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusprogrammi tunde klassidele, Lilleküla staadioni tuure ning sõpruskondade grupikülastusi.

== Ajutised näitused ==
Jalgpallimuuseumi osaks on ka ajutised näitused, mida 2026. aasta novembri seisuga on olnud kaks.

==== Maailmameistrid on kohal ====
Näitus oli pühendatud 2026. aasta suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Kuivõrd Eesti jalgpallikoondis on kõigi kaheksa maailmameistriks tulnud koondise vastu mänginud, meenutatigi Eesti koondise lahinguid maailmameistrite vastu pallimurul. Vitriinis olid mängusärgid, mille Eesti vutimehed olid vahetanud vastasvõistkonnaga, kui nendega mõõtu võeti. Väljapanekul olid teiste seas ka näiteks Wayne Rooney, Sergio Ramose ning Julian Alvarezi särgid. 
[[Fail:Mart_Poomi_11_tähenduslikku_eset.jpg|pisi|Mart Poomi 11 tähenduslikku eset]]

==== Mart Poomi 11 tähenduslikku eset ====
Näitus võttis luubi alla esimese eestlasena inglise kõrgliigasse Premier League’i jõudnud [[Mart Poom|Mart Poomi]]. Näitusel oli eksponeeritud erinevat sorti esemed, mida Poom on pidanud oma karjääris olulisteks. Näituselt võis leida nii mängusärke Arsenali debüüdi ajast kui ka Poomi peaga löödud värava auks pruulitud õlle, samuti fännidelt saadud kingitusi ning erinevaid autasusid.</text>
      <sha1>3c0f9q7skphs8l6yu5kg8uw6625m4uz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gnuu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723417</id>
    <revision>
      <id>7265389</id>
      <timestamp>2026-11-04T08:45:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Gnuu | värvus = Loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref =  | pilt = Blue Wildebeest, Ngorongoro.jpg | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia''  | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''  | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''  | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae'' | perekond =  | liik =  | binaarne =  | binaarse_autor =  | sünonüümid =  | levikukaart = Connochaetes m...'</comment>
      <origin>7265389</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3056" sha1="h3llwqaskxjiq4483k3rwsbanxz5sk9" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Gnuu
| värvus = Loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = 
| pilt = Blue Wildebeest, Ngorongoro.jpg
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' 
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' 
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| perekond = 
| liik = 
| binaarne = 
| binaarse_autor = 
| sünonüümid = 
| levikukaart = Connochaetes map.png
| levikukaardi_laius = 
| levikukaardi_seletus = {{värviruut|#B7A005}} [[Mustgnuu]] &lt;br/&gt; {{värviruut|#1F199A}} [[Sinignuu]] &lt;br/&gt; {{värviruut|#2B1E00}} Mõlemad
}}
'''Gnuu''' (''Connochaetes'') on [[Ida-Aafrika|Ida]]- ja [[Kesk-Aafrika]]s elav [[Antiloobid|antiloobiperekond]] [[veislased|veislaste]] sugukonnast. Gnuusid on kaks liiki: [[sinignuu]] (''Connochaetes taurinus'') ja [[mustgnuu]] (''Connochaetes gnou'').

Sini- ja mustgnuu arenesid üksteisest lahku umbes miljon aastat tagasi. Sinignuu paikneb endiselt ajaloolistel aladel ning ei erine eriti esivanematest, samas mustgnuu on rännanud lõunasse ning seal kohanenud. Kahel liigil on lihtne vahet teha värvi ja sarvede asendi järgi.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Wildebeests in Africa! Visit Africa |url=https://visitafrica.site/fauna/wildebeest/ |access-date=2020-07-16 |website=visitafrica.site |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Sinignuu on Ida-Aafrika arvukaim jahiuluk. Mõned sinignuude karjad rändavad aastas korra uutele karjamaadele, mustgnuud on kõik rändloomad. Sigimisperiood on vihmase aastaaja lõpus, vasikad kasvavad kiiresti ning on juba noorelt võimelised karjaga kaasas käima. Vasikate suurimaks ohuks on [[tähnikhüään]]id.

Gnuud liiguvad tihti [[sebrad]]ega koos, et tagada parem valmisolek kiskjate rünnakuteks. Gnuud reageerivad ka näiteks [[paavian]]ite hoiatussignaalidele. Ühelt poolt on gnuud turistidele vaatamisväärsuseks, teiselt poolt konkureerivad nad karjamaade pärast koduloomadega. Talumehed süüdistavad gnuusid oma veistele haiguste levitamises.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Wildebeest and Malignant Catarrhal Fever (Snotsiekte) in cattle – An update |url=https://wildlifevetsnamibia.com/onewebmedia/Wildebeest%20and%20Malignant%20Catarrhal%20Fever%20%28Snotsiekte%29%20in%20cattle%20-%20An%20update_Wildlife%20Vets%20Namibia%20%28compressed%29.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20241208123719/https://wildlifevetsnamibia.com/onewebmedia/Wildebeest%20and%20Malignant%20Catarrhal%20Fever%20%28Snotsiekte%29%20in%20cattle%20-%20An%20update_Wildlife%20Vets%20Namibia%20%28compressed%29.pdf |archive-date=2024-12-08 |access-date=2025-11-13 |website=www.wildlifevetsnamibia.com}}&lt;/ref&gt; Esineb ka salaküttimist, kuid sellest hoolimata on populatsioon üsna stabiilne. Gnuusid võib kohata nii rahvusparkides kui eramaadel, [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] hinnangul on gnuud soodsas seisundis.

==Vaata ka==
* [[Tugiliik]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Veislased]]
[[Kategooria:Soodsas seisundis liigid]]</text>
      <sha1>h3llwqaskxjiq4483k3rwsbanxz5sk9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gnuud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723418</id>
    <redirect title="Gnuu" />
    <revision>
      <id>7265390</id>
      <timestamp>2026-11-04T08:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Gnuu]]</comment>
      <origin>7265390</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15" sha1="o3z263lbilh27phqub17hb53qgkaoew" xml:space="preserve">#suuna [[Gnuu]]</text>
      <sha1>o3z263lbilh27phqub17hb53qgkaoew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723419</id>
    <redirect title="Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne" />
    <revision>
      <id>7265401</id>
      <timestamp>2026-11-04T08:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne]] pealkirja [[Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne]] alla</comment>
      <origin>7265401</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57" sha1="fukcbu9giyvg4wmlkfb3ztxrvppktc1" xml:space="preserve">#suuna [[Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne]]</text>
      <sha1>fukcbu9giyvg4wmlkfb3ztxrvppktc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne/doc</title>
    <ns>10</ns>
    <id>723420</id>
    <revision>
      <id>7265402</id>
      <timestamp>2026-11-04T08:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} Seda malli kasutatakse '''mootorrataste Grand Prix' võistlusetapi''' kokkuvõtte infokastina (kvalifikatsiooni võitja, kiireim ring ja poodium). Mall toetab klasse '''MotoGP''', '''Moto2''' ja '''Moto3'''. Klassi plokk kuvatakse ainult siis, kui selle klassi kvalifikatsiooni võitja (&lt;code&gt;Pole_Rider_X&lt;/code&gt;) on täidetud.  == Kasutus == &lt;pre&gt; {{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne | Aasta =  | Lipp =  | Grand Prix =  | Mitmes etapp =...'</comment>
      <origin>7265402</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4618" sha1="hg6lpt27c5fxhb99zidd3y197fwoxst" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}
Seda malli kasutatakse '''mootorrataste Grand Prix' võistlusetapi''' kokkuvõtte infokastina (kvalifikatsiooni võitja, kiireim ring ja poodium). Mall toetab klasse '''MotoGP''', '''Moto2''' ja '''Moto3'''. Klassi plokk kuvatakse ainult siis, kui selle klassi kvalifikatsiooni võitja (&lt;code&gt;Pole_Rider_X&lt;/code&gt;) on täidetud.

== Kasutus ==
&lt;pre&gt;
{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne
| Aasta = 
| Lipp = 
| Grand Prix = 
| Mitmes etapp = 
| Mitmest etapist = 
| Kuupäev = 
| Ametlik nimi = 
| Asukoht = 
| Pilt = 
| Caption = 
| Course_km = 
| Course_mi = 
| Eelmine etapp = 
| Järgmine etapp = 

| Pole_Rider_MotoGP           = 
| Pole_Rider_MotoGP_Country   = 
| Pole_Rider_MotoGP_Bike      = 
| Pole_Time_MotoGP            = 
| Fast_Rider_MotoGP           = 
| Fast_Rider_MotoGP_Country   = 
| Fast_Rider_MotoGP_Bike      = 
| Fast_Time_MotoGP            = 
| First_Rider_MotoGP          = 
| First_Rider_MotoGP_Country  = 
| First_Rider_MotoGP_Bike     = 
| Second_Rider_MotoGP         = 
| Second_Rider_MotoGP_Country = 
| Second_Rider_MotoGP_Bike    = 
| Third_Rider_MotoGP          = 
| Third_Rider_MotoGP_Country  = 
| Third_Rider_MotoGP_Bike     = 

(sama Moto2 ja Moto3 jaoks: asenda lõpus MotoGP → Moto2 / Moto3)
}}
&lt;/pre&gt;

== Parameetrid ==
=== Üldandmed ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Parameeter !! Kirjeldus 
|-
| &lt;code&gt;Aasta&lt;/code&gt; || Hooaja aasta 
|-
| &lt;code&gt;Lipp&lt;/code&gt; || Riigi nimi või kood lipu jaoks, mida kasutab [[Mall:Riigi ikoon]] 
|-
| &lt;code&gt;Grand Prix&lt;/code&gt; || Grand Prix' nimi, mis kuvatakse pealkirjas 
|-
| &lt;code&gt;Mitmes etapp&lt;/code&gt; || Etapi järjekorranumber hooajal 
|-
| &lt;code&gt;Mitmest etapist&lt;/code&gt; || Etappide koguarv hooajal 
|-
| &lt;code&gt;Kuupäev&lt;/code&gt; || Võistlusnädalavahetuse kuupäevad 
|-
| &lt;code&gt;Ametlik nimi&lt;/code&gt; || Etapi ametlik nimi 
|-
| &lt;code&gt;Asukoht&lt;/code&gt; || Ringrada, linn ja riik 
|-
| &lt;code&gt;Pilt&lt;/code&gt; || Pildi failinimi ilma &quot;Fail:&quot; eesliiteta 
|-
| &lt;code&gt;pildisuurus&lt;/code&gt; || Pildi laius, vaikimisi 220px 
|-
| &lt;code&gt;Caption&lt;/code&gt; || Pildi allkiri 
|-
| &lt;code&gt;Course&lt;/code&gt; || Raja tüüp, vaikimisi &quot;Püsiv võidusõidurada&quot; 
|-
| &lt;code&gt;Course_km&lt;/code&gt; || Raja pikkus kilomeetrites 
|-
| &lt;code&gt;Course_mi&lt;/code&gt; || Raja pikkus miilides 
|-
| &lt;code&gt;Eelmine etapp&lt;/code&gt; || Eelmise etapi artikli nimi 
|-
| &lt;code&gt;Järgmine etapp&lt;/code&gt; || Järgmise etapi artikli nimi 
|}

=== Klasside tulemused ===
Iga klassi jaoks on samad parameetrid. Parameetri nimes olev &lt;code&gt;X&lt;/code&gt; asendatakse klassi nimega (&lt;code&gt;MotoGP&lt;/code&gt;, &lt;code&gt;Moto2&lt;/code&gt; või &lt;code&gt;Moto3&lt;/code&gt;). Parameetrinimed on tõstutundlikud.

Ingliskeelsete sõnade tähendus: ''Pole'' = kvalifikatsiooni võitja, ''Fast'' = kiireim ring, ''First/Second/Third'' = esimene, teine ja kolmas koht, ''Rider'' = sõitja, ''Bike'' = mootorratas, ''Time'' = aeg, ''Country'' = riik.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Parameeter !! Kirjeldus
|-
| &lt;code&gt;Pole_Rider_X&lt;/code&gt; || Kvalifikatsiooni võitja nimi. Kui see on tühi, klassi plokki ei kuvata
|-
| &lt;code&gt;Pole_Rider_X_Country&lt;/code&gt; || Kvalifikatsiooni võitja riik (nt &lt;code&gt;Hispaania&lt;/code&gt; või &lt;code&gt;ESP&lt;/code&gt;)
|-
| &lt;code&gt;Pole_Rider_X_Bike&lt;/code&gt; || Kvalifikatsiooni võitja mootorratas
|-
| &lt;code&gt;Pole_Time_X&lt;/code&gt; || Kvalifikatsiooni aeg (nt &lt;code&gt;1:51.139&lt;/code&gt;)
|-
| &lt;code&gt;Fast_Rider_X&lt;/code&gt; || Kiireima ringi sõitja nimi
|-
| &lt;code&gt;Fast_Rider_X_Country&lt;/code&gt; || Kiireima ringi sõitja riik
|-
| &lt;code&gt;Fast_Rider_X_Bike&lt;/code&gt; || Kiireima ringi sõitja mootorratas
|-
| &lt;code&gt;Fast_Time_X&lt;/code&gt; || Kiireima ringi aeg
|-
| &lt;code&gt;First_Rider_X&lt;/code&gt; || Võitja nimi
|-
| &lt;code&gt;First_Rider_X_Country&lt;/code&gt; || Võitja riik
|-
| &lt;code&gt;First_Rider_X_Bike&lt;/code&gt; || Võitja mootorratas
|-
| &lt;code&gt;Second_Rider_X&lt;/code&gt; || Teise koha sõitja nimi
|-
| &lt;code&gt;Second_Rider_X_Country&lt;/code&gt; || Teise koha sõitja riik
|-
| &lt;code&gt;Second_Rider_X_Bike&lt;/code&gt; || Teise koha sõitja mootorratas
|-
| &lt;code&gt;Third_Rider_X&lt;/code&gt; || Kolmanda koha sõitja nimi
|-
| &lt;code&gt;Third_Rider_X_Country&lt;/code&gt; || Kolmanda koha sõitja riik
|-
| &lt;code&gt;Third_Rider_X_Bike&lt;/code&gt; || Kolmanda koha sõitja mootorratas
|}

== Näide ==
&lt;pre&gt;
{{Infokast mootorratta Grand Prix aruanne
| Aasta = 2026
| Lipp = CZE
| Grand Prix = Tšehhi
| Mitmes etapp = 9
| Mitmest etapist = 22
| Kuupäev = 19–21. juuni
| Ametlik nimi = Monster Energy Grand Prix of Czechia
| Asukoht = Brno, Tšehhi
| Course_km = 5.4
| Course_mi = 3.36
| Eelmine etapp = Hollandi TT
| Järgmine etapp = Ungari
| Pole_Rider_MotoGP = Ai Ogura
| Pole_Rider_MotoGP_Country = Jaapan
| Pole_Rider_MotoGP_Bike = Aprilia RS-GP
| Pole_Time_MotoGP = 1:51.139
| ...
}}
&lt;/pre&gt;</text>
      <sha1>hg6lpt27c5fxhb99zidd3y197fwoxst</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pygmalioni efekt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723421</id>
    <revision>
      <id>7265419</id>
      <timestamp>2026-11-04T09:25:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Pygmalioni efekt''' ehk '''Rosenthali efekt''' on [[sotsiaalpsühholoogia]]s kirjeldatud nähtus, mille korral ühe inimese kõrged ootused teise inimese võimete või saavutuste suhtes võivad soodustada viimase paremaid tulemusi. Seda on uuritud eelkõige õpetajate ja õpilaste suhetes, kuid ka töökeskkonnas. Pygmalioni efekt on isetäituva ennustuse üks vorme: ootused võivad muuta teise inimese kohtlemist ning selle kaudu tema käitumist ja saavutusi.{{sfn|Jussim...'</comment>
      <origin>7265419</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14640" sha1="bghbwpkrq4u5ltdy6x9i8xdpwds2frt" xml:space="preserve">'''Pygmalioni efekt''' ehk '''Rosenthali efekt''' on [[sotsiaalpsühholoogia]]s kirjeldatud nähtus, mille korral ühe inimese kõrged ootused teise inimese võimete või saavutuste suhtes võivad soodustada viimase paremaid tulemusi. Seda on uuritud eelkõige õpetajate ja õpilaste suhetes, kuid ka töökeskkonnas. Pygmalioni efekt on isetäituva ennustuse üks vorme: ootused võivad muuta teise inimese kohtlemist ning selle kaudu tema käitumist ja saavutusi.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}{{sfn|Eden|1984|lk=64}}

Nähtuse tegid tuntuks psühholoogid Robert Rosenthal ja Lenore Jacobson, kelle raamat &quot;Pygmalion in the Classroom&quot; ilmus 1968. aastal. Hilisemad uuringud on leidnud, et õpetajate ootused võivad õpilaste saavutusi mõjutada, kuid mõju on tavaliselt väike. Seejuures võivad ootused sageli kajastada õpilase tegelikke võimeid ja varasemaid saavutusi, mitte üksnes neid põhjustada.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}

== Nimetus ==
[[Fail:Jean-Léon Gérôme, Pygmalion and Galatea, ca. 1890.jpg|pisi|Jean-Léon Gérôme'i maal &quot;Pygmalion ja Galatea&quot; (umbes 1890).]]
Nimetus pärineb Pygmalionilt, vanakreeka mütoloogia kujurilt, kes armus enda loodud naisekujusse. [[Ovidius]]e teoses &quot;[[Metamorfoosid]]&quot; äratab armastusjumalanna Venus kuju ellu. Müüt on andnud kujundi ootustest, mis aitavad kaasa nende täitumisele. Nimetus &quot;Rosenthali efekt&quot; viitab nähtust uurinud psühholoogile Robert Rosenthalile.

== Uurimise algus ==
1963. aastal uurisid Robert Rosenthal ja Kermit Fode, kas katseläbiviijate ootused võivad mõjutada laborirottide sooritust. Üliõpilastest katsetajatele öeldi, et osa rotte on aretatud kiiremini ja osa aeglasemalt õppima, ehkki loomad määrati rühmadesse juhuslikult. Kiiremateks õppijateks peetud rottide tulemused olid katses keskmiselt paremad. Uuring puudutas katseläbiviija ootuste mõju ja oli hilisema õpetajate ootuste uurimise eelkäija.{{sfn|Rosenthal|Fode|1963|lkd=184–186}}

== Rosenthali ja Jacobsoni katse ==
1964. aastal korraldasid Rosenthal ja Jacobson California algkoolis katse, mille eesmärk oli selgitada, kas õpetajate ootused mõjutavad õpilaste hilisemaid tulemusi. Kooli kuuel klassiastmel oli igaühel kolm õpiedukuse järgi moodustatud klassi, kokku 18. Õpilased olid teinud [[intelligentsustest]]i, mille kohta öeldi õpetajatele, et sellega saab ennustada laste kiiret intellektuaalset arengut. Tegelikult polnud testil sellist tõendatud ennustusvõimet. Õpetajatele teatati, et ligikaudu viiendikul õpilastest on suur arengupotentsiaal, kuid nende nimed valiti juhuslikult.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=65–71}}

Aasta hilisema testimise tulemusi võrreldi 65 katserühma ja 255 kontrollrühma õpilasel. Uurijate tabeli järgi tõusis katserühma [[intelligentsuskvoot|IQ]]-testi tulemus keskmiselt 12,22 punkti ja kontrollrühma tulemus 8,42 punkti, mistõttu kahe rühma keskmiste muutuste vahe oli 3,80 punkti. Esimeses klassis oli tõus vastavalt 27,4 ja 12,0 punkti ning teises klassis 16,5 ja 7,0 punkti. Kolmandast kuuenda klassini ei olnud katse- ja kontrollrühma tulemuste muutuste erinevused statistiliselt olulised.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lk=75}}

Rosenthal ja Jacobson tõlgendasid neid erinevusi õpetajate ootuste võimaliku mõjuna. Nende esitatud arvud kajastavad aga intelligentsustesti tulemuste muutust, mida ei saa samastada tõendatud muutusega õpilaste üldises [[intelligentsus]]es.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=74–76}}{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}

== Toimemehhanism ==
Pygmalioni efekti võimalikuks vahendajaks peetakse ootustest sõltuvat kohtlemist. Õpetaja võib pidada mõnd õpilast võimekamaks ning pakkuda talle seetõttu teistsuguseid õppimisvõimalusi ja tagasisidet. Õpilase muutunud [[enesehinnang]], [[motivatsioon]] või käitumine võib omakorda mõjutada õpitulemusi ja kinnistada õpetaja esialgset hinnangut.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}

Trouilloud ja Sarrazin eristavad ootuste kinnitumist õpilase tegelikes tulemustes ja õpetaja hinnangutes: viimasel juhul võib muutuda õpetaja ettekujutus õpilasest ka siis, kui õpilase käitumine ei muutu.{{sfn|Trouilloud|Sarrazin|2003|lk=90}}

Õpetajate käitumises eristatakse nelja peamist võimaliku mõju avaldumise viisi:{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}
* Suhtlusõhkkond: kõrgemate ootustega õpilaste suhtes võidakse olla soojem ja toetavam.
* Õppesisend: neile võidakse pakkuda keerukamaid ülesandeid ja rohkem õppematerjali.
* Vastamisvõimalused: neile võidakse anda rohkem sõna või aega vastamiseks.
* Tagasiside: nad võivad saada põhjalikumat ja edasiviivamat tagasisidet.

Ühes uuringus eristasid Uus-Meremaa õpilased ja õpetajad heebreakeelsete videolõikude põhjal, kas õpetajal olid õpilase suhtes kõrged või madalad ootused, kuigi nad kõnest aru ei saanud. See osutab ka mitteverbaalsete vihjete tähtsusele.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lk=136}}

Jere Brophy ja Thomas Goodi vaatlusuurimuses neljas esimese klassi õpperühmas nõudsid õpetajad kõrgemate ootustega õpilastelt paremaid vastuseid ja tunnustasid neid sagedamini. Madalamate ootustega õpilastelt seevastu lepiti sagedamini nõrgemate vastustega. Uurijad märkisid, et osa erinevustest tulenes õpilaste tegelikust käitumisest, kuid mitte kõik. Seetõttu ei tõesta selline vaatlus üksinda ootuste põhjuslikku mõju.{{sfn|Brophy|Good|1970|lk=365}}

== Uuringud ja kriitika ==
Algse katse metoodikat kritiseeriti juba selle avaldamise aastal. Psühholoog Robert L. Thorndike vaidlustas muu hulgas kasutatud intelligentsustesti sobivuse nooremate õpilaste hindamiseks. Katsetulemuste tõlgendamist raskendavad võimalikud mõõtmisvead ja [[Keskmisele taandumise reegel|regressioon keskmise suunas]]. Hilisemas ümberanalüüsis juhtisid kriitikud tähelepanu mitmele ebausutavalt suurele IQ-testi tulemuse muutusele; nende kõrvalejätmisel algse katse rühmadevaheline erinevus kadus. Seetõttu ei võimalda esialgne katse üksinda järeldada, et õpetajate ootused suurendavad oluliselt õpilaste intelligentsust.{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=136–137}}

Lee Jussimi ja Kent Harberi 2005. aasta teaduskirjanduse ülevaate kohaselt võivad õpetajate ootused täituda nende enda mõju tõttu, kuid mõju on üldjuhul väike ega kipu aja jooksul kuhjuma. Mõne ühiskondlikult häbimärgistatud rühma õpilaste puhul võib mõju olla suurem, sest ootuste kujunemisel võivad rolli mängida ka [[stereotüüp|stereotüübid]]. Autorid rõhutavad ka vahet ootuste täpsuse ja isetäituva ennustuse vahel: õpetaja ootused võivad õpilase hilisemaid saavutusi ennustada lihtsalt seetõttu, et õpetaja hindab tema seniseid võimeid üsna õigesti. Mõju intelligentsusele peeti seejuures ebaselgeks.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=141–146}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=150–151}}

Stephen Raudenbush analüüsis 1984. aastal 18 eksperimentaalset uuringut ja leidis, et ootuste kujundamine avaldas suuremat mõju siis, kui õpetajad polnud õpilastega varem kuigi palju kokku puutunud. Kui õpetajad olid õpilasi juba tundma õppinud, oli eksperimentaalselt antud teabe mõju nõrgem.{{sfn|Raudenbush|1984|lkd=85–87}}{{sfn|Raudenbush|1984|lk=95}}

Hester de Boeri, Anneke Timmermansi ja Margaretha van der Werfi 2018. aasta ülevaates käsitletud 19 sekkumisuuringut osutasid sellele, et õpetajate ootusi mõjutavad sekkumised võivad õpilaste õpitulemusi mõnevõrra parandada. Kuna uuringute tulemused erinesid ja üksnes vähestes uuringutes mõõdeti ühtaegu nii ootuste kui ka õpitulemuste muutust, ei saanud kindlalt järeldada, et õpitulemuste paranemise põhjustas just ootuste muutus.{{sfn|de Boer|Timmermans|van der Werf|2018|lkd=190–194}}

== Pygmalioni efekt töökeskkonnas ==
Pygmalioni efekti on uuritud ka juhtimise ja töösoorituse seoses. Juhi ootused võivad mõjutada alluvatele antavaid ülesandeid, nende toetamist ja tagasisidet ning seeläbi töösooritust. Dov Eden ja Abraham Shani kirjeldasid 1982. aastal Iisraeli sõjaväelaste väljaõppes korraldatud eksperimenti, milles kujundati juhendajate ootusi väljaõppel olevate inimeste suhtes. Kõrgemate ootuste rühma sõjaväelased said paremaid testitulemusi ning hindasid juhendajate juhtimiskäitumist positiivsemalt.{{sfn|Eden|Shani|1982|lk=194}}{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

Nicole Kiereini ja Michael Goldi 2000. aasta [[metaanalüüs]]is leiti, et juhtide ootuste mõju töösooritusele oli keskmiselt suur. Mõju oli tugevam väiksema algse tulemuslikkusega töötajatel ning sõjaväelistes organisatsioonides võrreldes äriettevõtetega.{{sfn|Kierein|Gold|2000|lk=913}}

Ootuste eksperimentaalseks kujundamiseks on õpetajatele ja juhtidele antud õpilaste või töötajate võimete kohta eksitavat teavet. Selline eksitamine ja sellest tuleneda võiv ebavõrdne kohtlemine tekitavad uurimiseetilisi küsimusi.{{sfn|Eden|1984|lk=71}} Rosenthal ja Jacobson kujundasid algses koolikatses ainult positiivseid ootusi, sest põhjendamatult negatiivsete ootuste tekitamine oleks olnud ebaeetiline.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=135}}

== Seotud nähtused ==
Golemi efekt (inglise keeles ''Golem effect'') on madalate ootuste võimalik negatiivne mõju teise inimese saavutustele. Õpetaja võib näiteks vähevõimekaks peetavalt õpilaselt nõuda vähem ning tema õnnestumisi harvem tunnustada. Babad, Inbar ja Rosenthal leidsid õpetajate käitumist uurides tõendeid ka negatiivsete ootuste erineva väljendumise kohta.{{sfn|Babad|Inbar|Rosenthal|1982|lk=459}}

Galatea efekt (inglise keeles ''Galatea effect'') tähendab inimese enda kõrgete ootuste võimalikku mõju tema tulemustele. Erinevalt Pygmalioni efektist lähtuvad ootused inimesest endast, kuid teiste ootused võivad kujundada ka tema eneseusku.{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

== Vaata ka ==
* [[Platseebo|Platseeboefekt]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Babad|Inbar|Rosenthal|1982}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Babad, Elisha Y.; Inbar, Jacinto; Rosenthal, Robert (1982). &quot;Pygmalion, Galatea, and the Golem: Investigations of biased and unbiased teachers&quot;. Journal of Educational Psychology, 74 (4), 459–474. [https://doi.org/10.1037/0022-0663.74.4.459 DOI: 10.1037/0022-0663.74.4.459].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Brophy|Good|1970}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Brophy, Jere E.; Good, Thomas L. (1970). &quot;Teachers' Communication of Differential Expectations for Children's Classroom Performance: Some Behavioral Data&quot;. Journal of Educational Psychology, 61 (5), 365–374. [https://doi.org/10.1037/h0029908 DOI: 10.1037/h0029908].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|de Boer|Timmermans|van der Werf|2018}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;de Boer, Hester; Timmermans, Anneke C.; van der Werf, Margaretha P. C. (2018). &quot;[https://pure.rug.nl/ws/portalfiles/portal/75407297/The_effects_of_teacher_expectation_interventions_on_teachers_expectations_and_student_achievement_narrative_review_and_meta_analysis.pdf The effects of teacher expectation interventions on teachers’ expectations and student achievement: narrative review and meta-analysis]&quot;. Educational Research and Evaluation, 24 (3–5), 180–200. [https://doi.org/10.1080/13803611.2018.1550834 DOI: 10.1080/13803611.2018.1550834].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Eden|1984}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Eden, Dov (1984). &quot;Self-Fulfilling Prophecy as a Management Tool: Harnessing Pygmalion&quot;. Academy of Management Review, 9 (1), 64–73. [https://doi.org/10.5465/amr.1984.4277938 DOI: 10.5465/amr.1984.4277938].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Eden|Shani|1982}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Eden, Dov; Shani, Abraham B. (1982). &quot;Pygmalion goes to boot camp: Expectancy, leadership, and trainee performance&quot;. Journal of Applied Psychology, 67 (2), 194–199. [https://doi.org/10.1037/0021-9010.67.2.194 DOI: 10.1037/0021-9010.67.2.194].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Jussim|Harber|2005}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Jussim, Lee; Harber, Kent D. (2005). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/publication/2005-jussim.pdf Teacher Expectations and Self-Fulfilling Prophecies: Knowns and Unknowns, Resolved and Unresolved Controversies]&quot;. Personality and Social Psychology Review, 9 (2), 131–155. [https://doi.org/10.1207/s15327957pspr0902_3 DOI: 10.1207/s15327957pspr0902_3].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Kierein|Gold|2000}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Kierein, Nicole M.; Gold, Michael A. (2000). &quot;[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/1099-1379%28200012%2921%3A8%3C913%3A%3AAID-JOB62%3E3.0.CO%3B2-%23 Pygmalion in work organizations: a meta-analysis]&quot;. Journal of Organizational Behavior, 21 (8), 913–928.
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Raudenbush|1984}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Raudenbush, Stephen W. (1984). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/1984-raudenbush.pdf Magnitude of Teacher Expectancy Effects on Pupil IQ as a Function of the Credibility of Expectancy Induction: A Synthesis of Findings from 18 Experiments]&quot;. Journal of Educational Psychology, 76 (1), 85–97. [https://doi.org/10.1037/0022-0663.76.1.85 DOI: 10.1037/0022-0663.76.1.85].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Rosenthal|Fode|1963}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Rosenthal, Robert; Fode, Kermit L. (1963). &quot;[https://gwern.net/doc/iq/animal/1963-rosenthal.pdf The effect of experimenter bias on the performance of the albino rat]&quot;. Behavioral Science, 8 (3), 183–189. [https://doi.org/10.1002/bs.3830080302 DOI: 10.1002/bs.3830080302].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Rosenthal|Jacobson|1968}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Rosenthal, Robert; Jacobson, Lenore (1968). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/1968-rosenthal-pygmalionintheclassroom.pdf Pygmalion in the Classroom: Teacher Expectation and Pupils’ Intellectual Development]&quot;. New York: Holt, Rinehart and Winston.
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Thorndike|1968}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Thorndike, Robert L. (1968). &quot;Review of Pygmalion in the Classroom by Robert Rosenthal and Lenore Jacobson&quot;. American Educational Research Journal, 5 (4), 708–711. [https://doi.org/10.3102/00028312005004708 DOI: 10.3102/00028312005004708].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Trouilloud|Sarrazin|2003}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Trouilloud, David; Sarrazin, Philippe (2003). &quot;[https://www.persee.fr/doc/rfp_0556-7807_2003_num_145_1_2988 Les connaissances actuelles sur l'effet Pygmalion : processus, poids et modulateurs]&quot;. Revue française de pédagogie, 145, 89–119. [https://doi.org/10.3406/rfp.2003.2988 DOI: 10.3406/rfp.2003.2988].
* &lt;span id=&quot;{{sfnRef|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018}}&quot;&gt;&lt;/span&gt;Wang, Shengnan; Rubie-Davies, Christine M.; Meissel, Kane (2018). &quot;[https://gwern.net/doc/iq/2018-wang-4.pdf A systematic review of the teacher expectation literature over the past 30 years]&quot;. Educational Research and Evaluation, 24 (3–5), 124–179. [https://doi.org/10.1080/13803611.2018.1548798 DOI: 10.1080/13803611.2018.1548798].

[[Kategooria:Sotsiaalpsühholoogia]]</text>
      <sha1>bghbwpkrq4u5ltdy6x9i8xdpwds2frt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265434</id>
      <parentid>7265419</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T09:34:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7265434</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14565" sha1="c291cg9kis4putkv6xv112fi0qb8kae" xml:space="preserve">'''Pygmalioni efekt''' ehk '''Rosenthali efekt''' on [[sotsiaalpsühholoogia]]s kirjeldatud nähtus, mille korral ühe inimese kõrged ootused teise inimese võimete või saavutuste suhtes võivad soodustada viimase paremaid tulemusi. Seda on uuritud eelkõige õpetajate ja õpilaste suhetes, kuid ka töökeskkonnas. Pygmalioni efekt on isetäituva ennustuse üks vorme: ootused võivad muuta teise inimese kohtlemist ning selle kaudu tema käitumist ja saavutusi.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}{{sfn|Eden|1984|lk=64}}

Nähtuse tegid tuntuks psühholoogid Robert Rosenthal ja Lenore Jacobson, kelle raamat &quot;Pygmalion in the Classroom&quot; ilmus 1968. aastal. Hilisemad uuringud on leidnud, et õpetajate ootused võivad õpilaste saavutusi mõjutada, kuid mõju on tavaliselt väike. Seejuures võivad ootused sageli kajastada õpilase tegelikke võimeid ja varasemaid saavutusi, mitte üksnes neid põhjustada.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}

== Nimetus ==
[[Fail:Jean-Léon Gérôme, Pygmalion and Galatea, ca. 1890.jpg|pisi|Jean-Léon Gérôme'i maal &quot;Pygmalion ja Galatea&quot; (umbes 1890).]]
Nimetus pärineb Pygmalionilt, [[vanakreeka mütoloogia]] kujurilt, kes armus enda loodud naisekujusse. [[Ovidius]]e teoses &quot;[[Metamorfoosid]]&quot; äratab armastusjumalanna Venus kuju ellu. Müüt on andnud kujundi ootustest, mis aitavad kaasa nende täitumisele. Nimetus &quot;Rosenthali efekt&quot; viitab nähtust uurinud psühholoogile Robert Rosenthalile.

== Uurimise algus ==
1963. aastal uurisid Robert Rosenthal ja Kermit Fode, kas katseläbiviijate ootused võivad mõjutada laborirottide sooritust. Üliõpilastest katsetajatele öeldi, et osa rotte on aretatud kiiremini ja osa aeglasemalt õppima, ehkki loomad määrati rühmadesse juhuslikult. Kiiremateks õppijateks peetud rottide tulemused olid katses keskmiselt paremad. Uuring puudutas katseläbiviija ootuste mõju ja oli hilisema õpetajate ootuste uurimise eelkäija.{{sfn|Rosenthal|Fode|1963|lkd=184–186}}

== Rosenthali ja Jacobsoni katse ==
1964. aastal korraldasid Rosenthal ja Jacobson California algkoolis katse, mille eesmärk oli selgitada, kas õpetajate ootused mõjutavad õpilaste hilisemaid tulemusi. Kooli kuuel klassiastmel oli igaühel kolm õpiedukuse järgi moodustatud klassi, kokku 18. Õpilased olid teinud [[intelligentsustest]]i, mille kohta öeldi õpetajatele, et sellega saab ennustada laste kiiret intellektuaalset arengut. Tegelikult polnud testil sellist tõendatud ennustusvõimet. Õpetajatele teatati, et ligikaudu viiendikul õpilastest on suur arengupotentsiaal, kuid nende nimed valiti juhuslikult.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=65–71}}

Aasta hilisema testimise tulemusi võrreldi 65 katserühma ja 255 kontrollrühma õpilasel. Uurijate tabeli järgi tõusis katserühma [[intelligentsuskvoot|IQ]]-testi tulemus keskmiselt 12,22 punkti ja kontrollrühma tulemus 8,42 punkti, mistõttu kahe rühma keskmiste muutuste vahe oli 3,80 punkti. Esimeses klassis oli tõus vastavalt 27,4 ja 12,0 punkti ning teises klassis 16,5 ja 7,0 punkti. Kolmandast kuuenda klassini ei olnud katse- ja kontrollrühma tulemuste muutuste erinevused statistiliselt olulised.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lk=75}}

Rosenthal ja Jacobson tõlgendasid neid erinevusi õpetajate ootuste võimaliku mõjuna. Nende esitatud arvud kajastavad aga intelligentsustesti tulemuste muutust, mida ei saa samastada tõendatud muutusega õpilaste üldises [[intelligentsus]]es.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=74–76}}{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}

== Toimemehhanism ==
Pygmalioni efekti võimalikuks vahendajaks peetakse ootustest sõltuvat kohtlemist. Õpetaja võib pidada mõnd õpilast võimekamaks ning pakkuda talle seetõttu teistsuguseid õppimisvõimalusi ja tagasisidet. Õpilase muutunud [[enesehinnang]], [[motivatsioon]] või käitumine võib omakorda mõjutada õpitulemusi ja kinnistada õpetaja esialgset hinnangut.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}

Trouilloud ja Sarrazin eristavad ootuste kinnitumist õpilase tegelikes tulemustes ja õpetaja hinnangutes: viimasel juhul võib muutuda õpetaja ettekujutus õpilasest ka siis, kui õpilase käitumine ei muutu.{{sfn|Trouilloud|Sarrazin|2003|lk=90}}

Õpetajate käitumises eristatakse nelja peamist võimaliku mõju avaldumise viisi:{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}
* Suhtlusõhkkond: kõrgemate ootustega õpilaste suhtes võidakse olla soojem ja toetavam.
* Õppesisend: neile võidakse pakkuda keerukamaid ülesandeid ja rohkem õppematerjali.
* Vastamisvõimalused: neile võidakse anda rohkem sõna või aega vastamiseks.
* Tagasiside: nad võivad saada põhjalikumat ja edasiviivamat tagasisidet.

Ühes uuringus eristasid Uus-Meremaa õpilased ja õpetajad heebreakeelsete videolõikude põhjal, kas õpetajal olid õpilase suhtes kõrged või madalad ootused, kuigi nad kõnest aru ei saanud. See osutab ka mitteverbaalsete vihjete tähtsusele.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lk=136}}

Jere Brophy ja Thomas Goodi vaatlusuurimuses neljas esimese klassi õpperühmas nõudsid õpetajad kõrgemate ootustega õpilastelt paremaid vastuseid ja tunnustasid neid sagedamini. Madalamate ootustega õpilastelt seevastu lepiti sagedamini nõrgemate vastustega. Uurijad märkisid, et osa erinevustest tulenes õpilaste tegelikust käitumisest, kuid mitte kõik. Seetõttu ei tõesta selline vaatlus üksinda ootuste põhjuslikku mõju.{{sfn|Brophy|Good|1970|lk=365}}
== Uuringud ja kriitika ==
Algse katse metoodikat kritiseeriti juba selle avaldamise aastal. Psühholoog Robert L. Thorndike vaidlustas muu hulgas kasutatud intelligentsustesti sobivuse nooremate õpilaste hindamiseks. Katsetulemuste tõlgendamist raskendavad võimalikud mõõtmisvead ja [[Keskmisele taandumise reegel|regressioon keskmise suunas]]. Hilisemas ümberanalüüsis juhtisid kriitikud tähelepanu mitmele ebausutavalt suurele IQ-testi tulemuse muutusele; nende kõrvalejätmisel algse katse rühmadevaheline erinevus kadus. Seetõttu ei võimalda esialgne katse üksinda järeldada, et õpetajate ootused suurendavad oluliselt õpilaste intelligentsust.{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=136–137}}

Lee Jussimi ja Kent Harberi 2005. aasta teaduskirjanduse ülevaate kohaselt võivad õpetajate ootused täituda nende enda mõju tõttu, kuid mõju on üldjuhul väike ega kipu aja jooksul kuhjuma. Mõne ühiskondlikult häbimärgistatud rühma õpilaste puhul võib mõju olla suurem, sest ootuste kujunemisel võivad rolli mängida ka [[stereotüüp|stereotüübid]]. Autorid rõhutavad ka vahet ootuste täpsuse ja isetäituva ennustuse vahel: õpetaja ootused võivad õpilase hilisemaid saavutusi ennustada lihtsalt seetõttu, et õpetaja hindab tema seniseid võimeid üsna õigesti. Mõju intelligentsusele peeti seejuures ebaselgeks.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=141–146}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=150–151}}

Stephen Raudenbush analüüsis 1984. aastal 18 eksperimentaalset uuringut ja leidis, et ootuste kujundamine avaldas suuremat mõju siis, kui õpetajad polnud õpilastega varem kuigi palju kokku puutunud. Kui õpetajad olid õpilasi juba tundma õppinud, oli eksperimentaalselt antud teabe mõju nõrgem.{{sfn|Raudenbush|1984|lkd=85–87}}{{sfn|Raudenbush|1984|lk=95}}

Hester de Boeri, Anneke Timmermansi ja Margaretha van der Werfi 2018. aasta ülevaates käsitletud 19 sekkumisuuringut osutasid sellele, et õpetajate ootusi mõjutavad sekkumised võivad õpilaste õpitulemusi mõnevõrra parandada. Kuna uuringute tulemused erinesid ja üksnes vähestes uuringutes mõõdeti ühtaegu nii ootuste kui ka õpitulemuste muutust, ei saanud kindlalt järeldada, et õpitulemuste paranemise põhjustas just ootuste muutus.{{sfn|de Boer|Timmermans|van der Werf|2018|lkd=190–194}}

== Pygmalioni efekt töökeskkonnas ==
Pygmalioni efekti on uuritud ka juhtimise ja töösoorituse seoses. Juhi ootused võivad mõjutada alluvatele antavaid ülesandeid, nende toetamist ja tagasisidet ning seeläbi töösooritust. Dov Eden ja Abraham Shani kirjeldasid 1982. aastal Iisraeli sõjaväelaste väljaõppes korraldatud eksperimenti, milles kujundati juhendajate ootusi väljaõppel olevate inimeste suhtes. Kõrgemate ootuste rühma sõjaväelased said paremaid testitulemusi ning hindasid juhendajate juhtimiskäitumist positiivsemalt.{{sfn|Eden|Shani|1982|lk=194}}{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

Nicole Kiereini ja Michael Goldi 2000. aasta [[metaanalüüs]]is leiti, et juhtide ootuste mõju töösooritusele oli keskmiselt suur. Mõju oli tugevam väiksema algse tulemuslikkusega töötajatel ning sõjaväelistes organisatsioonides võrreldes äriettevõtetega.{{sfn|Kierein|Gold|2000|lk=913}}

Ootuste eksperimentaalseks kujundamiseks on õpetajatele ja juhtidele antud õpilaste või töötajate võimete kohta eksitavat teavet. Selline eksitamine ja sellest tuleneda võiv ebavõrdne kohtlemine tekitavad uurimiseetilisi küsimusi.{{sfn|Eden|1984|lk=71}} Rosenthal ja Jacobson kujundasid algses koolikatses ainult positiivseid ootusi, sest põhjendamatult negatiivsete ootuste tekitamine oleks olnud ebaeetiline.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=135}}

== Seotud nähtused ==
Golemi efekt (inglise keeles ''Golem effect'') on madalate ootuste võimalik negatiivne mõju teise inimese saavutustele. Õpetaja võib näiteks vähevõimekaks peetavalt õpilaselt nõuda vähem ning tema õnnestumisi harvem tunnustada. Babad, Inbar ja Rosenthal leidsid õpetajate käitumist uurides tõendeid ka negatiivsete ootuste erineva väljendumise kohta.{{sfn|Babad|Inbar|Rosenthal|1982|lk=459}}

Galatea efekt (inglise keeles ''Galatea effect'') tähendab inimese enda kõrgete ootuste võimalikku mõju tema tulemustele. Erinevalt Pygmalioni efektist lähtuvad ootused inimesest endast, kuid teiste ootused võivad kujundada ka tema eneseusku.{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

== Vaata ka ==
* [[Platseebo|Platseeboefekt]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &lt;span id=&quot;CITEREFBabadInbarRosenthal1982&quot;&gt;&lt;/span&gt;Babad, Elisha Y.; Inbar, Jacinto; Rosenthal, Robert (1982). &quot;Pygmalion, Galatea, and the Golem: Investigations of biased and unbiased teachers&quot;. Journal of Educational Psychology, 74 (4), 459–474. [https://doi.org/10.1037/0022-0663.74.4.459 DOI: 10.1037/0022-0663.74.4.459].
* &lt;span id=&quot;CITEREFBrophyGood1970&quot;&gt;&lt;/span&gt;Brophy, Jere E.; Good, Thomas L. (1970). &quot;Teachers' Communication of Differential Expectations for Children's Classroom Performance: Some Behavioral Data&quot;. Journal of Educational Psychology, 61 (5), 365–374. [https://doi.org/10.1037/h0029908 DOI: 10.1037/h0029908].
* &lt;span id=&quot;CITEREFde_BoerTimmermansvan_der_Werf2018&quot;&gt;&lt;/span&gt;de Boer, Hester; Timmermans, Anneke C.; van der Werf, Margaretha P. C. (2018). &quot;[https://pure.rug.nl/ws/portalfiles/portal/75407297/The_effects_of_teacher_expectation_interventions_on_teachers_expectations_and_student_achievement_narrative_review_and_meta_analysis.pdf The effects of teacher expectation interventions on teachers’ expectations and student achievement: narrative review and meta-analysis]&quot;. Educational Research and Evaluation, 24 (3–5), 180–200. [https://doi.org/10.1080/13803611.2018.1550834 DOI: 10.1080/13803611.2018.1550834].
* &lt;span id=&quot;CITEREFEden1984&quot;&gt;&lt;/span&gt;Eden, Dov (1984). &quot;Self-Fulfilling Prophecy as a Management Tool: Harnessing Pygmalion&quot;. Academy of Management Review, 9 (1), 64–73. [https://doi.org/10.5465/amr.1984.4277938 DOI: 10.5465/amr.1984.4277938].
* &lt;span id=&quot;CITEREFEdenShani1982&quot;&gt;&lt;/span&gt;Eden, Dov; Shani, Abraham B. (1982). &quot;Pygmalion goes to boot camp: Expectancy, leadership, and trainee performance&quot;. Journal of Applied Psychology, 67 (2), 194–199. [https://doi.org/10.1037/0021-9010.67.2.194 DOI: 10.1037/0021-9010.67.2.194].
* &lt;span id=&quot;CITEREFJussimHarber2005&quot;&gt;&lt;/span&gt;Jussim, Lee; Harber, Kent D. (2005). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/publication/2005-jussim.pdf Teacher Expectations and Self-Fulfilling Prophecies: Knowns and Unknowns, Resolved and Unresolved Controversies]&quot;. Personality and Social Psychology Review, 9 (2), 131–155. [https://doi.org/10.1207/s15327957pspr0902_3 DOI: 10.1207/s15327957pspr0902_3].
* &lt;span id=&quot;CITEREFKiereinGold2000&quot;&gt;&lt;/span&gt;Kierein, Nicole M.; Gold, Michael A. (2000). &quot;[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/1099-1379%28200012%2921%3A8%3C913%3A%3AAID-JOB62%3E3.0.CO%3B2-%23 Pygmalion in work organizations: a meta-analysis]&quot;. Journal of Organizational Behavior, 21 (8), 913–928.
* &lt;span id=&quot;CITEREFRaudenbush1984&quot;&gt;&lt;/span&gt;Raudenbush, Stephen W. (1984). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/1984-raudenbush.pdf Magnitude of Teacher Expectancy Effects on Pupil IQ as a Function of the Credibility of Expectancy Induction: A Synthesis of Findings from 18 Experiments]&quot;. Journal of Educational Psychology, 76 (1), 85–97. [https://doi.org/10.1037/0022-0663.76.1.85 DOI: 10.1037/0022-0663.76.1.85].
* &lt;span id=&quot;CITEREFRosenthalFode1963&quot;&gt;&lt;/span&gt;Rosenthal, Robert; Fode, Kermit L. (1963). &quot;[https://gwern.net/doc/iq/animal/1963-rosenthal.pdf The effect of experimenter bias on the performance of the albino rat]&quot;. Behavioral Science, 8 (3), 183–189. [https://doi.org/10.1002/bs.3830080302 DOI: 10.1002/bs.3830080302].
* &lt;span id=&quot;CITEREFRosenthalJacobson1968&quot;&gt;&lt;/span&gt;Rosenthal, Robert; Jacobson, Lenore (1968). &quot;[https://gwern.net/doc/statistics/bias/1968-rosenthal-pygmalionintheclassroom.pdf Pygmalion in the Classroom: Teacher Expectation and Pupils’ Intellectual Development]&quot;. New York: Holt, Rinehart and Winston.
* &lt;span id=&quot;CITEREFThorndike1968&quot;&gt;&lt;/span&gt;Thorndike, Robert L. (1968). &quot;Review of Pygmalion in the Classroom by Robert Rosenthal and Lenore Jacobson&quot;. American Educational Research Journal, 5 (4), 708–711. [https://doi.org/10.3102/00028312005004708 DOI: 10.3102/00028312005004708].
* &lt;span id=&quot;CITEREFTrouilloudSarrazin2003&quot;&gt;&lt;/span&gt;Trouilloud, David; Sarrazin, Philippe (2003). &quot;[https://www.persee.fr/doc/rfp_0556-7807_2003_num_145_1_2988 Les connaissances actuelles sur l'effet Pygmalion : processus, poids et modulateurs]&quot;. Revue française de pédagogie, 145, 89–119. [https://doi.org/10.3406/rfp.2003.2988 DOI: 10.3406/rfp.2003.2988].
* &lt;span id=&quot;CITEREFWangRubie-DaviesMeissel2018&quot;&gt;&lt;/span&gt;Wang, Shengnan; Rubie-Davies, Christine M.; Meissel, Kane (2018). &quot;[https://gwern.net/doc/iq/2018-wang-4.pdf A systematic review of the teacher expectation literature over the past 30 years]&quot;. Educational Research and Evaluation, 24 (3–5), 124–179. [https://doi.org/10.1080/13803611.2018.1548798 DOI: 10.1080/13803611.2018.1548798].

[[Kategooria:Sotsiaalpsühholoogia]]</text>
      <sha1>c291cg9kis4putkv6xv112fi0qb8kae</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265476</id>
      <parentid>7265434</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:07:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7265476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15034" sha1="anzna31oatee3toh8o9jpnhp6y1kj5b" xml:space="preserve">'''Pygmalioni efekt''' ehk '''Rosenthali efekt''' on [[sotsiaalpsühholoogia]]s kirjeldatud nähtus, mille korral ühe inimese kõrged ootused teise inimese võimete või saavutuste suhtes võivad soodustada viimase paremaid tulemusi. Seda on uuritud eelkõige õpetajate ja õpilaste suhetes, kuid ka töökeskkonnas. Pygmalioni efekt on isetäituva ennustuse üks vorme: ootused võivad muuta teise inimese kohtlemist ning selle kaudu tema käitumist ja saavutusi.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}{{sfn|Eden|1984|lk=64}}

Nähtuse tegid tuntuks psühholoogid Robert Rosenthal ja Lenore Jacobson, kelle raamat &quot;Pygmalion in the Classroom&quot; ilmus 1968. aastal. Hilisemad uuringud on leidnud, et õpetajate ootused võivad õpilaste saavutusi mõjutada, kuid mõju on tavaliselt väike. Seejuures võivad ootused sageli kajastada õpilase tegelikke võimeid ja varasemaid saavutusi, mitte üksnes neid põhjustada.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=131}}

== Nimetus ==
[[Fail:Jean-Léon Gérôme, Pygmalion and Galatea, ca. 1890.jpg|pisi|Jean-Léon Gérôme'i maal &quot;Pygmalion ja Galatea&quot; (umbes 1890).]]
Nimetus pärineb Pygmalionilt, [[vanakreeka mütoloogia]] kujurilt, kes armus enda loodud naisekujusse. [[Ovidius]]e teoses &quot;[[Metamorfoosid]]&quot; äratab armastusjumalanna Venus kuju ellu. Müüt on andnud kujundi ootustest, mis aitavad kaasa nende täitumisele. Nimetus &quot;Rosenthali efekt&quot; viitab nähtust uurinud psühholoogile Robert Rosenthalile.

== Uurimise algus ==
1963. aastal uurisid Robert Rosenthal ja Kermit Fode, kas katseläbiviijate ootused võivad mõjutada laborirottide sooritust. Üliõpilastest katsetajatele öeldi, et osa rotte on aretatud kiiremini ja osa aeglasemalt õppima, ehkki loomad määrati rühmadesse juhuslikult. Kiiremateks õppijateks peetud rottide tulemused olid katses keskmiselt paremad. Uuring puudutas katseläbiviija ootuste mõju ja oli hilisema õpetajate ootuste uurimise eelkäija.{{sfn|Rosenthal|Fode|1963|lkd=184–186}}

== Rosenthali ja Jacobsoni katse ==
1964. aastal korraldasid Rosenthal ja Jacobson California algkoolis katse, mille eesmärk oli selgitada, kas õpetajate ootused mõjutavad õpilaste hilisemaid tulemusi. Kooli kuuel klassiastmel oli igaühel kolm õpiedukuse järgi moodustatud klassi, kokku 18. Õpilased olid teinud [[intelligentsustest]]i, mille kohta öeldi õpetajatele, et sellega saab ennustada laste kiiret intellektuaalset arengut. Tegelikult polnud testil sellist tõendatud ennustusvõimet. Õpetajatele teatati, et ligikaudu viiendikul õpilastest on suur arengupotentsiaal, kuid nende nimed valiti juhuslikult.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=65–71}}

Aasta hilisema testimise tulemusi võrreldi 65 katserühma ja 255 kontrollrühma õpilasel. Uurijate tabeli järgi tõusis katserühma [[intelligentsuskvoot|IQ]]-testi tulemus keskmiselt 12,22 punkti ja kontrollrühma tulemus 8,42 punkti, mistõttu kahe rühma keskmiste muutuste vahe oli 3,80 punkti. Esimeses klassis oli tõus vastavalt 27,4 ja 12,0 punkti ning teises klassis 16,5 ja 7,0 punkti. Kolmandast kuuenda klassini ei olnud katse- ja kontrollrühma tulemuste muutuste erinevused statistiliselt olulised.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lk=75}}

Rosenthal ja Jacobson tõlgendasid neid erinevusi õpetajate ootuste võimaliku mõjuna. Nende esitatud arvud kajastavad aga intelligentsustesti tulemuste muutust, mida ei saa samastada tõendatud muutusega õpilaste üldises [[intelligentsus]]es.{{sfn|Rosenthal|Jacobson|1968|lkd=74–76}}{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}

== Toimemehhanism ==
Pygmalioni efekti võimalikuks vahendajaks peetakse ootustest sõltuvat kohtlemist. Õpetaja võib pidada mõnd õpilast võimekamaks ning pakkuda talle seetõttu teistsuguseid õppimisvõimalusi ja tagasisidet. Õpilase muutunud [[enesehinnang]], [[motivatsioon]] või käitumine võib omakorda mõjutada õpitulemusi ja kinnistada õpetaja esialgset hinnangut.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}

Trouilloud ja Sarrazin eristavad ootuste kinnitumist õpilase tegelikes tulemustes ja õpetaja hinnangutes: viimasel juhul võib muutuda õpetaja ettekujutus õpilasest ka siis, kui õpilase käitumine ei muutu.{{sfn|Trouilloud|Sarrazin|2003|lk=90}}

Õpetajate käitumises eristatakse nelja peamist võimaliku mõju avaldumise viisi:{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lkd=135–137}}
* Suhtlusõhkkond: kõrgemate ootustega õpilaste suhtes võidakse olla soojem ja toetavam.
* Õppesisend: neile võidakse pakkuda keerukamaid ülesandeid ja rohkem õppematerjali.
* Vastamisvõimalused: neile võidakse anda rohkem sõna või aega vastamiseks.
* Tagasiside: nad võivad saada põhjalikumat ja edasiviivamat tagasisidet.

Ühes uuringus eristasid Uus-Meremaa õpilased ja õpetajad heebreakeelsete videolõikude põhjal, kas õpetajal olid õpilase suhtes kõrged või madalad ootused, kuigi nad kõnest aru ei saanud. See osutab ka mitteverbaalsete vihjete tähtsusele.{{sfn|Wang|Rubie-Davies|Meissel|2018|lk=136}}

Jere Brophy ja Thomas Goodi vaatlusuurimuses neljas esimese klassi õpperühmas nõudsid õpetajad kõrgemate ootustega õpilastelt paremaid vastuseid ja tunnustasid neid sagedamini. Madalamate ootustega õpilastelt seevastu lepiti sagedamini nõrgemate vastustega. Uurijad märkisid, et osa erinevustest tulenes õpilaste tegelikust käitumisest, kuid mitte kõik. Seetõttu ei tõesta selline vaatlus üksinda ootuste põhjuslikku mõju.{{sfn|Brophy|Good|1970|lk=365}}
== Uuringud ja kriitika ==
Algse katse metoodikat kritiseeriti juba selle avaldamise aastal. Psühholoog Robert L. Thorndike vaidlustas muu hulgas kasutatud intelligentsustesti sobivuse nooremate õpilaste hindamiseks. Katsetulemuste tõlgendamist raskendavad võimalikud mõõtmisvead ja [[Keskmisele taandumise reegel|regressioon keskmise suunas]]. Hilisemas ümberanalüüsis juhtisid kriitikud tähelepanu mitmele ebausutavalt suurele IQ-testi tulemuse muutusele; nende kõrvalejätmisel algse katse rühmadevaheline erinevus kadus. Seetõttu ei võimalda esialgne katse üksinda järeldada, et õpetajate ootused suurendavad oluliselt õpilaste intelligentsust.{{sfn|Thorndike|1968|lkd=708–711}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=136–137}}

Lee Jussimi ja Kent Harberi 2005. aasta teaduskirjanduse ülevaate kohaselt võivad õpetajate ootused täituda nende enda mõju tõttu, kuid mõju on üldjuhul väike ega kipu aja jooksul kuhjuma. Mõne ühiskondlikult häbimärgistatud rühma õpilaste puhul võib mõju olla suurem, sest ootuste kujunemisel võivad rolli mängida ka [[stereotüüp|stereotüübid]]. Autorid rõhutavad ka vahet ootuste täpsuse ja isetäituva ennustuse vahel: õpetaja ootused võivad õpilase hilisemaid saavutusi ennustada lihtsalt seetõttu, et õpetaja hindab tema seniseid võimeid üsna õigesti. Mõju intelligentsusele peeti seejuures ebaselgeks.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=141–146}}{{sfn|Jussim|Harber|2005|lkd=150–151}}

Stephen Raudenbush analüüsis 1984. aastal 18 eksperimentaalset uuringut ja leidis, et ootuste kujundamine avaldas suuremat mõju siis, kui õpetajad polnud õpilastega varem kuigi palju kokku puutunud. Kui õpetajad olid õpilasi juba tundma õppinud, oli eksperimentaalselt antud teabe mõju nõrgem.{{sfn|Raudenbush|1984|lkd=85–87}}{{sfn|Raudenbush|1984|lk=95}}

Hester de Boeri, Anneke Timmermansi ja Margaretha van der Werfi 2018. aasta ülevaates käsitletud 19 sekkumisuuringut osutasid sellele, et õpetajate ootusi mõjutavad sekkumised võivad õpilaste õpitulemusi mõnevõrra parandada. Kuna uuringute tulemused erinesid ja üksnes vähestes uuringutes mõõdeti ühtaegu nii ootuste kui ka õpitulemuste muutust, ei saanud kindlalt järeldada, et õpitulemuste paranemise põhjustas just ootuste muutus.{{sfn|de Boer|Timmermans|van der Werf|2018|lkd=190–194}}

== Pygmalioni efekt töökeskkonnas ==
Pygmalioni efekti on uuritud ka juhtimise ja töösoorituse seoses. Juhi ootused võivad mõjutada alluvatele antavaid ülesandeid, nende toetamist ja tagasisidet ning seeläbi töösooritust. Dov Eden ja Abraham Shani kirjeldasid 1982. aastal Iisraeli sõjaväelaste väljaõppes korraldatud eksperimenti, milles kujundati juhendajate ootusi väljaõppel olevate inimeste suhtes. Kõrgemate ootuste rühma sõjaväelased said paremaid testitulemusi ning hindasid juhendajate juhtimiskäitumist positiivsemalt.{{sfn|Eden|Shani|1982|lk=194}}{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

Nicole Kiereini ja Michael Goldi 2000. aasta [[metaanalüüs]]is leiti, et juhtide ootuste mõju töösooritusele oli keskmiselt suur. Mõju oli tugevam väiksema algse tulemuslikkusega töötajatel ning sõjaväelistes organisatsioonides võrreldes äriettevõtetega.{{sfn|Kierein|Gold|2000|lk=913}}

Ootuste eksperimentaalseks kujundamiseks on õpetajatele ja juhtidele antud õpilaste või töötajate võimete kohta eksitavat teavet. Selline eksitamine ja sellest tuleneda võiv ebavõrdne kohtlemine tekitavad uurimiseetilisi küsimusi.{{sfn|Eden|1984|lk=71}} Rosenthal ja Jacobson kujundasid algses koolikatses ainult positiivseid ootusi, sest põhjendamatult negatiivsete ootuste tekitamine oleks olnud ebaeetiline.{{sfn|Jussim|Harber|2005|lk=135}}

== Seotud nähtused ==
Golemi efekt (inglise keeles ''Golem effect'') on madalate ootuste võimalik negatiivne mõju teise inimese saavutustele. Õpetaja võib näiteks vähevõimekaks peetavalt õpilaselt nõuda vähem ning tema õnnestumisi harvem tunnustada. Babad, Inbar ja Rosenthal leidsid õpetajate käitumist uurides tõendeid ka negatiivsete ootuste erineva väljendumise kohta.{{sfn|Babad|Inbar|Rosenthal|1982|lk=459}}

Galatea efekt (inglise keeles ''Galatea effect'') tähendab inimese enda kõrgete ootuste võimalikku mõju tema tulemustele. Erinevalt Pygmalioni efektist lähtuvad ootused inimesest endast, kuid teiste ootused võivad kujundada ka tema eneseusku.{{sfn|Eden|1984|lkd=64–66}}

== Vaata ka ==
* [[Platseebo|Platseeboefekt]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite journal
|last1=Babad
|first1=Elisha Y.
|last2=Inbar
|first2=Jacinto
|last3=Rosenthal
|first3=Robert
|year=1982
|title=Pygmalion, Galatea, and the Golem: Investigations of biased and unbiased teachers
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Educational Psychology&lt;/span&gt;
|volume=74
|issue=4
|pages=459–474
|doi=10.1037/0022-0663.74.4.459
}}
* {{cite journal
|last1=Brophy
|first1=Jere E.
|last2=Good
|first2=Thomas L.
|year=1970
|title=Teachers' Communication of Differential Expectations for Children's Classroom Performance: Some Behavioral Data
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Educational Psychology&lt;/span&gt;
|volume=61
|issue=5
|pages=365–374
|doi=10.1037/h0029908
}}
* {{cite journal
|last1=de Boer
|first1=Hester
|last2=Timmermans
|first2=Anneke C.
|last3=van der Werf
|first3=Margaretha P. C.
|year=2018
|title=The effects of teacher expectation interventions on teachers’ expectations and student achievement: narrative review and meta-analysis
|url=https://pure.rug.nl/ws/portalfiles/portal/75407297/The_effects_of_teacher_expectation_interventions_on_teachers_expectations_and_student_achievement_narrative_review_and_meta_analysis.pdf
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Educational Research and Evaluation&lt;/span&gt;
|volume=24
|issue=3–5
|pages=180–200
|doi=10.1080/13803611.2018.1550834
}}
* {{cite journal
|last1=Eden
|first1=Dov
|year=1984
|title=Self-Fulfilling Prophecy as a Management Tool: Harnessing Pygmalion
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Academy of Management Review&lt;/span&gt;
|volume=9
|issue=1
|pages=64–73
|doi=10.5465/amr.1984.4277938
}}
* {{cite journal
|last1=Eden
|first1=Dov
|last2=Shani
|first2=Abraham B.
|year=1982
|title=Pygmalion goes to boot camp: Expectancy, leadership, and trainee performance
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Applied Psychology&lt;/span&gt;
|volume=67
|issue=2
|pages=194–199
|doi=10.1037/0021-9010.67.2.194
}}
* {{cite journal
|last1=Jussim
|first1=Lee
|last2=Harber
|first2=Kent D.
|year=2005
|title=Teacher Expectations and Self-Fulfilling Prophecies: Knowns and Unknowns, Resolved and Unresolved Controversies
|url=https://gwern.net/doc/statistics/bias/publication/2005-jussim.pdf
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Personality and Social Psychology Review&lt;/span&gt;
|volume=9
|issue=2
|pages=131–155
|doi=10.1207/s15327957pspr0902_3
}}
* {{cite journal
|last1=Kierein
|first1=Nicole M.
|last2=Gold
|first2=Michael A.
|year=2000
|title=Pygmalion in work organizations: a meta-analysis
|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/1099-1379%28200012%2921%3A8%3C913%3A%3AAID-JOB62%3E3.0.CO%3B2-%23
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Organizational Behavior&lt;/span&gt;
|volume=21
|issue=8
|pages=913–928
}}
* {{cite journal
|last1=Raudenbush
|first1=Stephen W.
|year=1984
|title=Magnitude of Teacher Expectancy Effects on Pupil IQ as a Function of the Credibility of Expectancy Induction: A Synthesis of Findings from 18 Experiments
|url=https://gwern.net/doc/statistics/bias/1984-raudenbush.pdf
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Journal of Educational Psychology&lt;/span&gt;
|volume=76
|issue=1
|pages=85–97
|doi=10.1037/0022-0663.76.1.85
}}
* {{cite journal
|last1=Rosenthal
|first1=Robert
|last2=Fode
|first2=Kermit L.
|year=1963
|title=The effect of experimenter bias on the performance of the albino rat
|url=https://gwern.net/doc/iq/animal/1963-rosenthal.pdf
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Behavioral Science&lt;/span&gt;
|volume=8
|issue=3
|pages=183–189
|doi=10.1002/bs.3830080302
}}
* {{cite book
|last1=Rosenthal
|first1=Robert
|last2=Jacobson
|first2=Lenore
|year=1968
|title=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;&quot;Pygmalion in the Classroom: Teacher Expectation and Pupils’ Intellectual Development&quot;&lt;/span&gt;
|url=https://gwern.net/doc/statistics/bias/1968-rosenthal-pygmalionintheclassroom.pdf
|location=New York
|publisher=Holt, Rinehart and Winston
}}
* {{cite journal
|last1=Thorndike
|first1=Robert L.
|year=1968
|title=Review of Pygmalion in the Classroom by Robert Rosenthal and Lenore Jacobson
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;American Educational Research Journal&lt;/span&gt;
|volume=5
|issue=4
|pages=708–711
|doi=10.3102/00028312005004708
}}
* {{cite journal
|last1=Trouilloud
|first1=David
|last2=Sarrazin
|first2=Philippe
|year=2003
|title=Les connaissances actuelles sur l'effet Pygmalion : processus, poids et modulateurs
|url=https://www.persee.fr/doc/rfp_0556-7807_2003_num_145_1_2988
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Revue française de pédagogie&lt;/span&gt;
|volume=145
|pages=89–119
|doi=10.3406/rfp.2003.2988
}}
* {{cite journal
|last1=Wang
|first1=Shengnan
|last2=Rubie-Davies
|first2=Christine M.
|last3=Meissel
|first3=Kane
|year=2018
|title=A systematic review of the teacher expectation literature over the past 30 years
|url=https://gwern.net/doc/iq/2018-wang-4.pdf
|journal=&lt;span style=&quot;font-style:normal&quot;&gt;Educational Research and Evaluation&lt;/span&gt;
|volume=24
|issue=3–5
|pages=124–179
|doi=10.1080/13803611.2018.1548798
}}

[[Kategooria:Sotsiaalpsühholoogia]]</text>
      <sha1>anzna31oatee3toh8o9jpnhp6y1kj5b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Toimetamist ootavad (november 2026)</title>
    <ns>14</ns>
    <id>723422</id>
    <revision>
      <id>7265429</id>
      <timestamp>2026-11-04T09:31:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__  [[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-11]]'</comment>
      <origin>7265429</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60" sha1="fhtk6xwdbrb229ep3z5cxzlhgq40gdu" xml:space="preserve">__PEIDETUDKAT__

[[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-11]]</text>
      <sha1>fhtk6xwdbrb229ep3z5cxzlhgq40gdu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723423</id>
    <revision>
      <id>7265453</id>
      <timestamp>2026-11-04T09:42:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne|Lipp=Malaisia|Aasta=2026|Grand Prix=Malaisia|Mitmes etapp=19|Mitmest etapist=22|Pilt=Sepang.svg|Caption=Rajakaart|Kuupäev=30. oktoober–1. november|Ametlik nimi=Petronas Grand Prix of Malaysia|Asukoht=[[Sepangi rahvusvaheline ringrada]], [[Sepang]], Malaisia|Course_km=5.543|Course_mi=3.444|Järgmine etapp=[[2026. aasta Katari mootorrataste Grand Prix|Katar]]|Eelmine etapp=2026. aasta Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraa...'</comment>
      <origin>7265453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15169" sha1="8xp7jm8l9f9qrnslxeq53u0rash9eoo" xml:space="preserve">{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne|Lipp=Malaisia|Aasta=2026|Grand Prix=Malaisia|Mitmes etapp=19|Mitmest etapist=22|Pilt=Sepang.svg|Caption=Rajakaart|Kuupäev=30. oktoober–1. november|Ametlik nimi=Petronas Grand Prix of Malaysia|Asukoht=[[Sepangi rahvusvaheline ringrada]], [[Sepang]], Malaisia|Course_km=5.543|Course_mi=3.444|Järgmine etapp=[[2026. aasta Katari mootorrataste Grand Prix|Katar]]|Eelmine etapp=[[2026. aasta Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalia]]|Pole_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Pole_Rider_MotoGP_Country=ESP|Pole_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Time_MotoGP=1:56.493|Fast_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Fast_Rider_MotoGP_Country=ESP|Fast_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Fast_Time_MotoGP=1:59.261 (2. ringil)|First_Rider_MotoGP=[[Marc Márquez]]|First_Rider_MotoGP_Country=ESP|First_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Second_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Second_Rider_MotoGP_Country=ESP|Second_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Third_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Third_Rider_MotoGP_Country=ESP|Third_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Pole_Rider_Moto2_Country=ESP|Pole_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Pole_Time_Moto2=2:02.875|Fast_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|Fast_Rider_Moto2_Country=Colombia|Fast_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|First_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|First_Rider_Moto2_Country=Colombia|First_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Third_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Second_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2=Ángel Piqueras|Pole_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|Pole_Rider_Moto3_Country=ESP|Fast_Rider_Moto3_Country=ESP|First_Rider_Moto3_Country=ESP|Second_Rider_Moto3=[[Veda Pratama]]|Third_Rider_Moto3_Country=ESP|Pole_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Pole_Time_Moto3=2:10.396|Fast_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Fast_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Fast_Time_Moto3=2:10.967 (3. ringil)|Fast_Time_Moto2=2:04.422 (2. ringil)|First_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|First_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Country=Indoneesia|Third_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Third_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Bike=[[Honda]]}}

'''2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix''' (ametlikult tuntud kui '''''Petronas Grand Prix of Malaysia''''') oli [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP]]/[[2026. aasta Moto2 hooaeg|Moto2]]/[[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 hooaja]] 19. etapp. Etapp peeti 30. oktoobrist 1. novembrini [[Sepang|Sepangis]] [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepangi rahvusvahelisel ringrajal]].

== Tulemused ==

=== MotoGP ===

==== Treening ====
Top 10 sõitjat pääsesid automaatselt Q2-e (2. kvalifikatsiooni).
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringiaeg
|-
! scope=&quot;row&quot; |1.
| align=&quot;center&quot; |93
|'''{{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|'''1:57.000'''
|-
! scope=&quot;row&quot; |2.
| align=&quot;center&quot; |73
|'''{{flagicon|SPA}}''' '''[[Álex Márquez]]'''
|'''[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.109
|-
! scope=&quot;row&quot; |3.
| align=&quot;center&quot; |79
|'''{{Flagicon|Jaapan}}''' '''[[Ai Ogura]]'''
|'''[[Trackhouse MotoGP Team|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.167
|-
! scope=&quot;row&quot; |4.
| align=&quot;center&quot; |37
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|1:57.380
|-
! scope=&quot;row&quot; |5.
| align=&quot;center&quot; |49
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio|F]]'''[[Fabio Di Giannantonio|'''abio Di Giannantonio''']]
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.442
|-
! scope=&quot;row&quot; |6.
| align=&quot;center&quot; |72
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.475
|-
! scope=&quot;row&quot; |7.
| align=&quot;center&quot; |23
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.545
|-
! scope=&quot;row&quot; |8.
| align=&quot;center&quot; |12
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.547
|-
! scope=&quot;row&quot; |9.
| align=&quot;center&quot; |21
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.582
|-
! scope=&quot;row&quot; |10.
| align=&quot;center&quot; |36
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Joan Mir]]'''
|'''[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]'''
|'''[[Honda]]'''
|1:57.618
|-
! scope=&quot;row&quot; |11.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.805
|-
! scope=&quot;row&quot; |12.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{Flagicon|ITA}} [[:en:Francesco_Bagnaia|Francesco Bagnaia]]
|[[Ducati Lenovo Team]]
|[[Ducati]]
|1:57.807
|-
! scope=&quot;row&quot; |13.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{Flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[Honda LCR|Pro Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.913
|-
! scope=&quot;row&quot; |14.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{Flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.161
|-
! scope=&quot;row&quot; |15.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{Flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|1:58.192
|-
! scope=&quot;row&quot; |16.
| align=&quot;center&quot; |43
|{{Flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.208
|-
! scope=&quot;row&quot; |17.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{Flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|1:58.462
|-
! scope=&quot;row&quot; |18.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{Flagicon|RSA}} [[Brad Binder]]
|[[Red Bull KTM Factory Racing]]
|[[KTM]]
|1:58.499
|-
! scope=&quot;row&quot; |19.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.604
|-
! scope=&quot;row&quot; |20.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{Flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.376
|-
! scope=&quot;row&quot; |21.
| align=&quot;center&quot; |89
|{{Flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|1:58.670
|-
! colspan=&quot;6&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/PR/Classification.pdf Treeningu sesiooni aruanne]
|}
{{Clear}}

==== Sprint ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1.
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
|20:04.098
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''12'''
|-
!2.
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +0.578
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!3.
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.310
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!4.
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.793
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!5.
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +5.053
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!6.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +8.330
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!7.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +8.484
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!8.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} '''[[Diogo Moreira]]'''
|'''[[LCR Honda|Pro Honda LCR]]'''
|'''[[Honda]]'''
|10
| +9.001
| align=&quot;center&quot; |14
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!9.
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|'''[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +9.101
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!10.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|10
| +9.545
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!11.
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +10.076
| align=&quot;center&quot; |18
|
|-
!12.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +12.250
| align=&quot;center&quot; |17
|
|-
!13.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +12.715
| align=&quot;center&quot; |13
|
|-
!14.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +14.878
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!15.
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]
|[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
|[[KTM]]
|10
| +1:42.843
| align=&quot;center&quot; |12
|
|-
!16.
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +1:43.826
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!17.
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:45.065
| align=&quot;center&quot; |9
|
|-
!18.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:56.425
| align=&quot;center&quot; |19
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Márquez]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|2
|Accident
| align=&quot;center&quot; |1
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|2
|Retired
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) - 1:58.196 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/SPR/Classification.pdf MotoGP Sprindi aruanne]
|}

==== Grand Prix' võidusõit ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]''' 
|'''[[Ducati]]'''
|20
|40:14.236
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''25'''
|-
!2
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +4.172
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''20'''
|-
!3
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Márquez]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +5.955
| align=&quot;center&quot; |1
| align=&quot;center&quot; |'''16'''
|-
!4
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +6.759
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''13'''
|-
!5
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +10.896
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''11'''
|-
!6
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +11.259
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''10'''
|-
!7
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} '''[[Luca Marini]]'''
|[[HRC Honda Castrol|'''Honda HRC Castrol''']]
|'''[[Honda]]'''
|20
| +17.724
| align=&quot;center&quot; |13
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!8
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +17.790
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''8'''
|-
!9
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +23.729
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!10
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +25.097
| align=&quot;center&quot; |9
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!11
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} '''[[Fabio Quartararo]]'''
|'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +25.826
| align=&quot;center&quot; |18
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!12
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Rins]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +27.063
| align=&quot;center&quot; |17
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!13
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +32.960
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!14
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +34.597
| align=&quot;center&quot; |12
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!15
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} '''[[Iker Lecuona]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +38.446
| align=&quot;center&quot; |19
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!16
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|20
| +43.327
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|17
|Technical
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[LCR Honda|'''Pro Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|14
| nowrap=&quot;&quot; |Accident damage
| align=&quot;center&quot; |14
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|9
|Fatigue
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1
|Accident
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) – 1:59.261 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/RAC/Classification.pdf MotoGP Grand Prix' võidusõidu aruanne]
|}</text>
      <sha1>8xp7jm8l9f9qrnslxeq53u0rash9eoo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265496</id>
      <parentid>7265453</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:31:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]]</comment>
      <origin>7265496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15202" sha1="dacqz2c635uysjcpqir8q8mzr4e6lmi" xml:space="preserve">{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne|Lipp=Malaisia|Aasta=2026|Grand Prix=Malaisia|Mitmes etapp=19|Mitmest etapist=22|Pilt=Sepang.svg|Caption=Rajakaart|Kuupäev=30. oktoober–1. november|Ametlik nimi=Petronas Grand Prix of Malaysia|Asukoht=[[Sepangi rahvusvaheline ringrada]], [[Sepang]], Malaisia|Course_km=5.543|Course_mi=3.444|Järgmine etapp=[[2026. aasta Katari mootorrataste Grand Prix|Katar]]|Eelmine etapp=[[2026. aasta Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalia]]|Pole_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Pole_Rider_MotoGP_Country=ESP|Pole_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Time_MotoGP=1:56.493|Fast_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Fast_Rider_MotoGP_Country=ESP|Fast_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Fast_Time_MotoGP=1:59.261 (2. ringil)|First_Rider_MotoGP=[[Marc Márquez]]|First_Rider_MotoGP_Country=ESP|First_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Second_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Second_Rider_MotoGP_Country=ESP|Second_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Third_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Third_Rider_MotoGP_Country=ESP|Third_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Pole_Rider_Moto2_Country=ESP|Pole_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Pole_Time_Moto2=2:02.875|Fast_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|Fast_Rider_Moto2_Country=Colombia|Fast_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|First_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|First_Rider_Moto2_Country=Colombia|First_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Third_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Second_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2=Ángel Piqueras|Pole_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|Pole_Rider_Moto3_Country=ESP|Fast_Rider_Moto3_Country=ESP|First_Rider_Moto3_Country=ESP|Second_Rider_Moto3=[[Veda Pratama]]|Third_Rider_Moto3_Country=ESP|Pole_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Pole_Time_Moto3=2:10.396|Fast_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Fast_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Fast_Time_Moto3=2:10.967 (3. ringil)|Fast_Time_Moto2=2:04.422 (2. ringil)|First_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|First_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Country=Indoneesia|Third_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Third_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Bike=[[Honda]]}}

'''2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix''' (ametlikult tuntud kui '''''Petronas Grand Prix of Malaysia''''') oli [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP]]/[[2026. aasta Moto2 hooaeg|Moto2]]/[[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 hooaja]] 19. etapp. Etapp peeti 30. oktoobrist 1. novembrini [[Sepang|Sepangis]] [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepangi rahvusvahelisel ringrajal]].

== Tulemused ==

=== MotoGP ===

==== Treening ====
Top 10 sõitjat pääsesid automaatselt Q2-e (2. kvalifikatsiooni).
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringiaeg
|-
! scope=&quot;row&quot; |1.
| align=&quot;center&quot; |93
|'''{{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|'''1:57.000'''
|-
! scope=&quot;row&quot; |2.
| align=&quot;center&quot; |73
|'''{{flagicon|SPA}}''' '''[[Álex Márquez]]'''
|'''[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.109
|-
! scope=&quot;row&quot; |3.
| align=&quot;center&quot; |79
|'''{{Flagicon|Jaapan}}''' '''[[Ai Ogura]]'''
|'''[[Trackhouse MotoGP Team|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.167
|-
! scope=&quot;row&quot; |4.
| align=&quot;center&quot; |37
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|1:57.380
|-
! scope=&quot;row&quot; |5.
| align=&quot;center&quot; |49
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio|F]]'''[[Fabio Di Giannantonio|'''abio Di Giannantonio''']]
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.442
|-
! scope=&quot;row&quot; |6.
| align=&quot;center&quot; |72
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.475
|-
! scope=&quot;row&quot; |7.
| align=&quot;center&quot; |23
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.545
|-
! scope=&quot;row&quot; |8.
| align=&quot;center&quot; |12
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.547
|-
! scope=&quot;row&quot; |9.
| align=&quot;center&quot; |21
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.582
|-
! scope=&quot;row&quot; |10.
| align=&quot;center&quot; |36
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Joan Mir]]'''
|'''[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]'''
|'''[[Honda]]'''
|1:57.618
|-
! scope=&quot;row&quot; |11.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.805
|-
! scope=&quot;row&quot; |12.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{Flagicon|ITA}} [[:en:Francesco_Bagnaia|Francesco Bagnaia]]
|[[Ducati Lenovo Team]]
|[[Ducati]]
|1:57.807
|-
! scope=&quot;row&quot; |13.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{Flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[Honda LCR|Pro Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.913
|-
! scope=&quot;row&quot; |14.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{Flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.161
|-
! scope=&quot;row&quot; |15.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{Flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|1:58.192
|-
! scope=&quot;row&quot; |16.
| align=&quot;center&quot; |43
|{{Flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.208
|-
! scope=&quot;row&quot; |17.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{Flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|1:58.462
|-
! scope=&quot;row&quot; |18.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{Flagicon|RSA}} [[Brad Binder]]
|[[Red Bull KTM Factory Racing]]
|[[KTM]]
|1:58.499
|-
! scope=&quot;row&quot; |19.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.604
|-
! scope=&quot;row&quot; |20.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{Flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.376
|-
! scope=&quot;row&quot; |21.
| align=&quot;center&quot; |89
|{{Flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|1:58.670
|-
! colspan=&quot;6&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/PR/Classification.pdf Treeningu sesiooni aruanne]
|}
{{Clear}}

==== Sprint ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1.
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
|20:04.098
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''12'''
|-
!2.
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +0.578
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!3.
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.310
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!4.
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.793
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!5.
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +5.053
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!6.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +8.330
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!7.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +8.484
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!8.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} '''[[Diogo Moreira]]'''
|'''[[LCR Honda|Pro Honda LCR]]'''
|'''[[Honda]]'''
|10
| +9.001
| align=&quot;center&quot; |14
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!9.
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|'''[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +9.101
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!10.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|10
| +9.545
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!11.
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +10.076
| align=&quot;center&quot; |18
|
|-
!12.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +12.250
| align=&quot;center&quot; |17
|
|-
!13.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +12.715
| align=&quot;center&quot; |13
|
|-
!14.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +14.878
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!15.
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]
|[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
|[[KTM]]
|10
| +1:42.843
| align=&quot;center&quot; |12
|
|-
!16.
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +1:43.826
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!17.
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:45.065
| align=&quot;center&quot; |9
|
|-
!18.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:56.425
| align=&quot;center&quot; |19
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Márquez]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|2
|Accident
| align=&quot;center&quot; |1
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|2
|Retired
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) - 1:58.196 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/SPR/Classification.pdf MotoGP Sprindi aruanne]
|}

==== Grand Prix' võidusõit ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]''' 
|'''[[Ducati]]'''
|20
|40:14.236
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''25'''
|-
!2
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +4.172
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''20'''
|-
!3
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Márquez]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +5.955
| align=&quot;center&quot; |1
| align=&quot;center&quot; |'''16'''
|-
!4
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +6.759
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''13'''
|-
!5
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +10.896
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''11'''
|-
!6
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +11.259
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''10'''
|-
!7
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} '''[[Luca Marini]]'''
|[[HRC Honda Castrol|'''Honda HRC Castrol''']]
|'''[[Honda]]'''
|20
| +17.724
| align=&quot;center&quot; |13
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!8
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +17.790
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''8'''
|-
!9
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +23.729
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!10
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +25.097
| align=&quot;center&quot; |9
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!11
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} '''[[Fabio Quartararo]]'''
|'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +25.826
| align=&quot;center&quot; |18
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!12
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Rins]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +27.063
| align=&quot;center&quot; |17
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!13
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +32.960
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!14
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +34.597
| align=&quot;center&quot; |12
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!15
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} '''[[Iker Lecuona]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +38.446
| align=&quot;center&quot; |19
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!16
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|20
| +43.327
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|17
|Technical
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[LCR Honda|'''Pro Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|14
| nowrap=&quot;&quot; |Accident damage
| align=&quot;center&quot; |14
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|9
|Fatigue
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1
|Accident
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) – 1:59.261 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/RAC/Classification.pdf MotoGP Grand Prix' võidusõidu aruanne]
|}

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>dacqz2c635uysjcpqir8q8mzr4e6lmi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265497</id>
      <parentid>7265496</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:32:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2026. aasta spordis]]</comment>
      <origin>7265497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15237" sha1="khjcvbg434i65vvw8kvmyhokfvg6hzz" xml:space="preserve">{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne|Lipp=Malaisia|Aasta=2026|Grand Prix=Malaisia|Mitmes etapp=19|Mitmest etapist=22|Pilt=Sepang.svg|Caption=Rajakaart|Kuupäev=30. oktoober–1. november|Ametlik nimi=Petronas Grand Prix of Malaysia|Asukoht=[[Sepangi rahvusvaheline ringrada]], [[Sepang]], Malaisia|Course_km=5.543|Course_mi=3.444|Järgmine etapp=[[2026. aasta Katari mootorrataste Grand Prix|Katar]]|Eelmine etapp=[[2026. aasta Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalia]]|Pole_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Pole_Rider_MotoGP_Country=ESP|Pole_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Time_MotoGP=1:56.493|Fast_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Fast_Rider_MotoGP_Country=ESP|Fast_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Fast_Time_MotoGP=1:59.261 (2. ringil)|First_Rider_MotoGP=[[Marc Márquez]]|First_Rider_MotoGP_Country=ESP|First_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Second_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Second_Rider_MotoGP_Country=ESP|Second_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Third_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Third_Rider_MotoGP_Country=ESP|Third_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Pole_Rider_Moto2_Country=ESP|Pole_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Pole_Time_Moto2=2:02.875|Fast_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|Fast_Rider_Moto2_Country=Colombia|Fast_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|First_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|First_Rider_Moto2_Country=Colombia|First_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Third_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Second_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2=Ángel Piqueras|Pole_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|Pole_Rider_Moto3_Country=ESP|Fast_Rider_Moto3_Country=ESP|First_Rider_Moto3_Country=ESP|Second_Rider_Moto3=[[Veda Pratama]]|Third_Rider_Moto3_Country=ESP|Pole_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Pole_Time_Moto3=2:10.396|Fast_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Fast_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Fast_Time_Moto3=2:10.967 (3. ringil)|Fast_Time_Moto2=2:04.422 (2. ringil)|First_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|First_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Country=Indoneesia|Third_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Third_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Bike=[[Honda]]}}

'''2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix''' (ametlikult tuntud kui '''''Petronas Grand Prix of Malaysia''''') oli [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP]]/[[2026. aasta Moto2 hooaeg|Moto2]]/[[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 hooaja]] 19. etapp. Etapp peeti 30. oktoobrist 1. novembrini [[Sepang|Sepangis]] [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepangi rahvusvahelisel ringrajal]].

== Tulemused ==

=== MotoGP ===

==== Treening ====
Top 10 sõitjat pääsesid automaatselt Q2-e (2. kvalifikatsiooni).
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringiaeg
|-
! scope=&quot;row&quot; |1.
| align=&quot;center&quot; |93
|'''{{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|'''1:57.000'''
|-
! scope=&quot;row&quot; |2.
| align=&quot;center&quot; |73
|'''{{flagicon|SPA}}''' '''[[Álex Márquez]]'''
|'''[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.109
|-
! scope=&quot;row&quot; |3.
| align=&quot;center&quot; |79
|'''{{Flagicon|Jaapan}}''' '''[[Ai Ogura]]'''
|'''[[Trackhouse MotoGP Team|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.167
|-
! scope=&quot;row&quot; |4.
| align=&quot;center&quot; |37
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|1:57.380
|-
! scope=&quot;row&quot; |5.
| align=&quot;center&quot; |49
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio|F]]'''[[Fabio Di Giannantonio|'''abio Di Giannantonio''']]
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.442
|-
! scope=&quot;row&quot; |6.
| align=&quot;center&quot; |72
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.475
|-
! scope=&quot;row&quot; |7.
| align=&quot;center&quot; |23
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.545
|-
! scope=&quot;row&quot; |8.
| align=&quot;center&quot; |12
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.547
|-
! scope=&quot;row&quot; |9.
| align=&quot;center&quot; |21
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.582
|-
! scope=&quot;row&quot; |10.
| align=&quot;center&quot; |36
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Joan Mir]]'''
|'''[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]'''
|'''[[Honda]]'''
|1:57.618
|-
! scope=&quot;row&quot; |11.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.805
|-
! scope=&quot;row&quot; |12.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{Flagicon|ITA}} [[:en:Francesco_Bagnaia|Francesco Bagnaia]]
|[[Ducati Lenovo Team]]
|[[Ducati]]
|1:57.807
|-
! scope=&quot;row&quot; |13.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{Flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[Honda LCR|Pro Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.913
|-
! scope=&quot;row&quot; |14.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{Flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.161
|-
! scope=&quot;row&quot; |15.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{Flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|1:58.192
|-
! scope=&quot;row&quot; |16.
| align=&quot;center&quot; |43
|{{Flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.208
|-
! scope=&quot;row&quot; |17.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{Flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|1:58.462
|-
! scope=&quot;row&quot; |18.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{Flagicon|RSA}} [[Brad Binder]]
|[[Red Bull KTM Factory Racing]]
|[[KTM]]
|1:58.499
|-
! scope=&quot;row&quot; |19.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.604
|-
! scope=&quot;row&quot; |20.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{Flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.376
|-
! scope=&quot;row&quot; |21.
| align=&quot;center&quot; |89
|{{Flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|1:58.670
|-
! colspan=&quot;6&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/PR/Classification.pdf Treeningu sesiooni aruanne]
|}
{{Clear}}

==== Sprint ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1.
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
|20:04.098
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''12'''
|-
!2.
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +0.578
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!3.
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.310
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!4.
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.793
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!5.
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +5.053
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!6.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +8.330
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!7.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +8.484
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!8.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} '''[[Diogo Moreira]]'''
|'''[[LCR Honda|Pro Honda LCR]]'''
|'''[[Honda]]'''
|10
| +9.001
| align=&quot;center&quot; |14
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!9.
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|'''[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +9.101
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!10.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|10
| +9.545
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!11.
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +10.076
| align=&quot;center&quot; |18
|
|-
!12.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +12.250
| align=&quot;center&quot; |17
|
|-
!13.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +12.715
| align=&quot;center&quot; |13
|
|-
!14.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +14.878
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!15.
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]
|[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
|[[KTM]]
|10
| +1:42.843
| align=&quot;center&quot; |12
|
|-
!16.
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +1:43.826
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!17.
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:45.065
| align=&quot;center&quot; |9
|
|-
!18.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:56.425
| align=&quot;center&quot; |19
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Márquez]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|2
|Accident
| align=&quot;center&quot; |1
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|2
|Retired
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) - 1:58.196 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/SPR/Classification.pdf MotoGP Sprindi aruanne]
|}

==== Grand Prix' võidusõit ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]''' 
|'''[[Ducati]]'''
|20
|40:14.236
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''25'''
|-
!2
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +4.172
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''20'''
|-
!3
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Márquez]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +5.955
| align=&quot;center&quot; |1
| align=&quot;center&quot; |'''16'''
|-
!4
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +6.759
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''13'''
|-
!5
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +10.896
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''11'''
|-
!6
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +11.259
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''10'''
|-
!7
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} '''[[Luca Marini]]'''
|[[HRC Honda Castrol|'''Honda HRC Castrol''']]
|'''[[Honda]]'''
|20
| +17.724
| align=&quot;center&quot; |13
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!8
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +17.790
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''8'''
|-
!9
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +23.729
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!10
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +25.097
| align=&quot;center&quot; |9
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!11
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} '''[[Fabio Quartararo]]'''
|'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +25.826
| align=&quot;center&quot; |18
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!12
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Rins]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +27.063
| align=&quot;center&quot; |17
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!13
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +32.960
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!14
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +34.597
| align=&quot;center&quot; |12
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!15
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} '''[[Iker Lecuona]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +38.446
| align=&quot;center&quot; |19
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!16
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|20
| +43.327
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|17
|Technical
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[LCR Honda|'''Pro Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|14
| nowrap=&quot;&quot; |Accident damage
| align=&quot;center&quot; |14
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|9
|Fatigue
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1
|Accident
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) – 1:59.261 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/RAC/Classification.pdf MotoGP Grand Prix' võidusõidu aruanne]
|}

[[Kategooria:Mootorrattasport]]
[[Kategooria:2026. aasta spordis]]</text>
      <sha1>khjcvbg434i65vvw8kvmyhokfvg6hzz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265499</id>
      <parentid>7265497</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:33:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7265497|7265497]], mille tegi [[Special:Contributions/Kapsas123|Kapsas123]] ([[User talk:Kapsas123|arutelu]])</comment>
      <origin>7265499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15202" sha1="dacqz2c635uysjcpqir8q8mzr4e6lmi" xml:space="preserve">{{Infokast mootorrataste Grand Prix aruanne|Lipp=Malaisia|Aasta=2026|Grand Prix=Malaisia|Mitmes etapp=19|Mitmest etapist=22|Pilt=Sepang.svg|Caption=Rajakaart|Kuupäev=30. oktoober–1. november|Ametlik nimi=Petronas Grand Prix of Malaysia|Asukoht=[[Sepangi rahvusvaheline ringrada]], [[Sepang]], Malaisia|Course_km=5.543|Course_mi=3.444|Järgmine etapp=[[2026. aasta Katari mootorrataste Grand Prix|Katar]]|Eelmine etapp=[[2026. aasta Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalia]]|Pole_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Pole_Rider_MotoGP_Country=ESP|Pole_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Time_MotoGP=1:56.493|Fast_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Fast_Rider_MotoGP_Country=ESP|Fast_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Fast_Time_MotoGP=1:59.261 (2. ringil)|First_Rider_MotoGP=[[Marc Márquez]]|First_Rider_MotoGP_Country=ESP|First_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Second_Rider_MotoGP=[[Pedro Acosta]]|Second_Rider_MotoGP_Country=ESP|Second_Rider_MotoGP_Bike=[[KTM RC16]]|Third_Rider_MotoGP=[[Álex Márquez]]|Third_Rider_MotoGP_Country=ESP|Third_Rider_MotoGP_Bike=[[Ducati Desmosedici]]|Pole_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Pole_Rider_Moto2_Country=ESP|Pole_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Pole_Time_Moto2=2:02.875|Fast_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|Fast_Rider_Moto2_Country=Colombia|Fast_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|First_Rider_Moto2=[[David Alonso]]|First_Rider_Moto2_Country=Colombia|First_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Third_Rider_Moto2_Bike=[[Kalex]]|Second_Rider_Moto2=[[Daniel Holgado]]|Second_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2_Country=ESP|Third_Rider_Moto2=Ángel Piqueras|Pole_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|Pole_Rider_Moto3_Country=ESP|Fast_Rider_Moto3_Country=ESP|First_Rider_Moto3_Country=ESP|Second_Rider_Moto3=[[Veda Pratama]]|Third_Rider_Moto3_Country=ESP|Pole_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Pole_Time_Moto3=2:10.396|Fast_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Fast_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Fast_Time_Moto3=2:10.967 (3. ringil)|Fast_Time_Moto2=2:04.422 (2. ringil)|First_Rider_Moto3=[[Máximo Quiles]]|First_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Country=Indoneesia|Third_Rider_Moto3=[[Álvaro Carpe]]|Third_Rider_Moto3_Bike=[[KTM]]|Second_Rider_Moto3_Bike=[[Honda]]}}

'''2026. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix''' (ametlikult tuntud kui '''''Petronas Grand Prix of Malaysia''''') oli [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP]]/[[2026. aasta Moto2 hooaeg|Moto2]]/[[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 hooaja]] 19. etapp. Etapp peeti 30. oktoobrist 1. novembrini [[Sepang|Sepangis]] [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepangi rahvusvahelisel ringrajal]].

== Tulemused ==

=== MotoGP ===

==== Treening ====
Top 10 sõitjat pääsesid automaatselt Q2-e (2. kvalifikatsiooni).
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringiaeg
|-
! scope=&quot;row&quot; |1.
| align=&quot;center&quot; |93
|'''{{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|'''1:57.000'''
|-
! scope=&quot;row&quot; |2.
| align=&quot;center&quot; |73
|'''{{flagicon|SPA}}''' '''[[Álex Márquez]]'''
|'''[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.109
|-
! scope=&quot;row&quot; |3.
| align=&quot;center&quot; |79
|'''{{Flagicon|Jaapan}}''' '''[[Ai Ogura]]'''
|'''[[Trackhouse MotoGP Team|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.167
|-
! scope=&quot;row&quot; |4.
| align=&quot;center&quot; |37
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|1:57.380
|-
! scope=&quot;row&quot; |5.
| align=&quot;center&quot; |49
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio|F]]'''[[Fabio Di Giannantonio|'''abio Di Giannantonio''']]
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.442
|-
! scope=&quot;row&quot; |6.
| align=&quot;center&quot; |72
|'''{{Flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|1:57.475
|-
! scope=&quot;row&quot; |7.
| align=&quot;center&quot; |23
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.545
|-
! scope=&quot;row&quot; |8.
| align=&quot;center&quot; |12
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|1:57.547
|-
! scope=&quot;row&quot; |9.
| align=&quot;center&quot; |21
|'''{{Flagicon|ITA}}''' '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|1:57.582
|-
! scope=&quot;row&quot; |10.
| align=&quot;center&quot; |36
|'''{{Flagicon|SPA}}''' '''[[Joan Mir]]'''
|'''[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]'''
|'''[[Honda]]'''
|1:57.618
|-
! scope=&quot;row&quot; |11.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.805
|-
! scope=&quot;row&quot; |12.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{Flagicon|ITA}} [[:en:Francesco_Bagnaia|Francesco Bagnaia]]
|[[Ducati Lenovo Team]]
|[[Ducati]]
|1:57.807
|-
! scope=&quot;row&quot; |13.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{Flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[Honda LCR|Pro Honda LCR]]
|[[Honda]]
|1:57.913
|-
! scope=&quot;row&quot; |14.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{Flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.161
|-
! scope=&quot;row&quot; |15.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{Flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|1:58.192
|-
! scope=&quot;row&quot; |16.
| align=&quot;center&quot; |43
|{{Flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.208
|-
! scope=&quot;row&quot; |17.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{Flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|1:58.462
|-
! scope=&quot;row&quot; |18.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{Flagicon|RSA}} [[Brad Binder]]
|[[Red Bull KTM Factory Racing]]
|[[KTM]]
|1:58.499
|-
! scope=&quot;row&quot; |19.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{Flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.604
|-
! scope=&quot;row&quot; |20.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{Flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1:58.376
|-
! scope=&quot;row&quot; |21.
| align=&quot;center&quot; |89
|{{Flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|1:58.670
|-
! colspan=&quot;6&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/PR/Classification.pdf Treeningu sesiooni aruanne]
|}
{{Clear}}

==== Sprint ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1.
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
|20:04.098
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''12'''
|-
!2.
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +0.578
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!3.
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.310
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!4.
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|10
| +1.793
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!5.
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +5.053
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!6.
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|10
| +8.330
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!7.
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +8.484
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!8.
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} '''[[Diogo Moreira]]'''
|'''[[LCR Honda|Pro Honda LCR]]'''
|'''[[Honda]]'''
|10
| +9.001
| align=&quot;center&quot; |14
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!9.
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|'''[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]'''
|'''[[KTM]]'''
|10
| +9.101
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!10.
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|10
| +9.545
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!11.
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +10.076
| align=&quot;center&quot; |18
|
|-
!12.
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]]
|[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +12.250
| align=&quot;center&quot; |17
|
|-
!13.
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +12.715
| align=&quot;center&quot; |13
|
|-
!14.
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|10
| +14.878
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!15.
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]
|[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
|[[KTM]]
|10
| +1:42.843
| align=&quot;center&quot; |12
|
|-
!16.
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|10
| +1:43.826
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!17.
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]]
|[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:45.065
| align=&quot;center&quot; |9
|
|-
!18.
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} [[Iker Lecuona]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|10
| +1:56.425
| align=&quot;center&quot; |19
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} [[Álex Márquez]]
|[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
|[[Ducati]]
|2
|Accident
| align=&quot;center&quot; |1
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|2
|Retired
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) - 1:58.196 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/SPR/Classification.pdf MotoGP Sprindi aruanne]
|}

==== Grand Prix' võidusõit ====
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Koht
!Nr.
!Sõitja
!Võistkond
!Tootja
!Ringe
!Aeg/katkestus
!Startikoht
!Pnt
|-
!1
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|SPA}} '''[[Marc Márquez]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]''' 
|'''[[Ducati]]'''
|20
|40:14.236
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |'''25'''
|-
!2
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|SPA}} '''[[Pedro Acosta]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +4.172
| align=&quot;center&quot; |3
| align=&quot;center&quot; |'''20'''
|-
!3
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Márquez]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +5.955
| align=&quot;center&quot; |1
| align=&quot;center&quot; |'''16'''
|-
!4
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|JPN}} '''[[Ai Ogura]]'''
|[[Trackhouse MotoGP Team|'''SuperFile Trackhouse MotoGP Team''']]
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +6.759
| align=&quot;center&quot; |4
| align=&quot;center&quot; |'''13'''
|-
!5
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} '''[[Enea Bastianini]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +10.896
| align=&quot;center&quot; |7
| align=&quot;center&quot; |'''11'''
|-
!6
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} '''[[Marco Bezzecchi]]'''
|'''[[Aprilia Racing]]'''
|'''[[Aprilia]]'''
|20
| +11.259
| align=&quot;center&quot; |5
| align=&quot;center&quot; |'''10'''
|-
!7
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} '''[[Luca Marini]]'''
|[[HRC Honda Castrol|'''Honda HRC Castrol''']]
|'''[[Honda]]'''
|20
| +17.724
| align=&quot;center&quot; |13
| align=&quot;center&quot; |'''9'''
|-
!8
| align=&quot;center&quot; |49
| nowrap=&quot;&quot; |{{flagicon|ITA}} '''[[Fabio Di Giannantonio]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +17.790
| align=&quot;center&quot; |6
| align=&quot;center&quot; |'''8'''
|-
!9
| align=&quot;center&quot; |33
|{{flagicon|RSA}} '''[[Brad Binder]]'''
|'''[[Red Bull KTM Factory Racing]]'''
|'''[[KTM]]'''
|20
| +23.729
| align=&quot;center&quot; |15
| align=&quot;center&quot; |'''7'''
|-
!10
| align=&quot;center&quot; |21
|{{flagicon|ITA}} '''[[Franco Morbidelli]]'''
|[[VR46 Racing Team|'''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +25.097
| align=&quot;center&quot; |9
| align=&quot;center&quot; |'''6'''
|-
!11
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} '''[[Fabio Quartararo]]'''
|'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +25.826
| align=&quot;center&quot; |18
| align=&quot;center&quot; |'''5'''
|-
!12
| align=&quot;center&quot; |42
|{{flagicon|SPA}} '''[[Álex Rins]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]'''
|'''[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]'''
|20
| +27.063
| align=&quot;center&quot; |17
| align=&quot;center&quot; |'''4'''
|-
!13
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} '''[[Francesco Bagnaia]]'''
|'''[[Ducati Lenovo Team]]'''
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +32.960
| align=&quot;center&quot; |10
| align=&quot;center&quot; |'''3'''
|-
!14
| align=&quot;center&quot; |12
|{{flagicon|SPA}} '''[[Maverick Viñales]]'''
|[[Tech3 Racing|'''Red Bull KTM Tech3''']]
|'''[[KTM]]'''
|20
| +34.597
| align=&quot;center&quot; |12
| align=&quot;center&quot; |'''2'''
|-
!15
| align=&quot;center&quot; |27
|{{flagicon|SPA}} '''[[Iker Lecuona]]'''
|[[Gresini Racing|'''BK8 Gresini Racing MotoGP''']]
|'''[[Ducati]]'''
|20
| +38.446
| align=&quot;center&quot; |19
| align=&quot;center&quot; |'''1'''
|-
!16
| align=&quot;center&quot; |43
|{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|20
| +43.327
| align=&quot;center&quot; |16
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]
|[[LCR Honda|'''Castrol Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|17
|Technical
| align=&quot;center&quot; |8
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]
|[[LCR Honda|'''Pro Honda LCR''']]
|[[Honda]]
|14
| nowrap=&quot;&quot; |Accident damage
| align=&quot;center&quot; |14
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]
|[[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
|[[Honda]]
|9
|Fatigue
| align=&quot;center&quot; |11
|
|-
!Kat
| align=&quot;center&quot; |47
|{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]
|[[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
|[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
|1
|Accident
| align=&quot;center&quot; |20
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|SPA}} [[Jorge Martín]]
|[[Aprilia Racing]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|-
!DNS
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|SPA}} [[Raúl Fernández]]
|[[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]
|[[Aprilia]]
|
|Injury
|
|
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;9&quot; style=&quot;text-align:center&quot; |Kiireim ring: {{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] ([[KTM]]) – 1:59.261 (2. ring)
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! colspan=&quot;9&quot; |[https://resources.motogp.com/files/results/2026/MAL/MotoGP/RAC/Classification.pdf MotoGP Grand Prix' võidusõidu aruanne]
|}

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>dacqz2c635uysjcpqir8q8mzr4e6lmi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Glacieri rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723424</id>
    <revision>
      <id>7265512</id>
      <timestamp>2026-11-04T10:53:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast kaitseala | nimi              = Glacieri rahvuspark | omakeelne_nimi    = Glacier National Park | pilt              = Mountain Goat at Hidden Lake.jpg | pildiallkiri      =  | asukoht           = [[Montana]], [[Ameerika Ühendriigid]] | laiuskoord        = 48/45/18/N | pikkuskoord       = 113/48/00/W | pindala           = 4100,77 | pindala_viide     =  | tüüp              = [[rahvuspark]] | moodustatud       = 11. mai 1910 | valitseja         = Rahvusparkide...'</comment>
      <origin>7265512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1904" sha1="0e3wq4h94mrii8q77s6gsbrp5y265uq" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Glacieri rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Glacier National Park
| pilt              = Mountain Goat at Hidden Lake.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Montana]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 48/45/18/N
| pikkuskoord       = 113/48/00/W
| pindala           = 4100,77
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 11. mai 1910
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 3136557
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = &lt;ref name=&quot;GNP&quot; /&gt;
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Glacieri rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuspark]], mis asub [[Montana]] osariigi loodeosas [[Kanada]] ja USA piiril. Glacieri rahvuspark piirneb Kanadas asuva [[Watertoni järvede rahvuspark|Watertoni järvede rahvuspargiga]].

Park hõlmab umbes 4100 km² ning sinna kuuluvad osad [[Kaljumäestik]]ust, üle 130 nimega järve, enam kui 1000 erinevat taimeliiki ja sadu loomaliike. Rahvuspark moodustati 11. mail 1910.

Pargis elavad suured imetajad, nagu [[baribal]], [[grisli]], [[lumelammas]], [[vapiti]], [[põder]], [[puuma]], [[hunt]], [[ahm]] ja [[kanada ilves]]. Lisaks on seal registreeritud sadu linnuliike, üle tosina kalaliigi ning mitmeid roomajaid ja kahepaikseid. Liblikaliike, tolmeldavaid putukaid ja muid selgrootuid on seal tuhandeid. Pargis leidub arvukalt ökosüsteeme, ulatudes [[preeria]]test [[tundra]]ni.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GNP&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Glacier NP |väljaanne=NPS IRMA |url=http://irma.nps.gov/Stats/SSRSReports/Park%20Specific%20Reports/Annual%20Park%20Recreation%20Visitation%20(1904%20-%20Last%20Calendar%20Year)?Park=ARCH |vaadatud=2026-11-04}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}</text>
      <sha1>0e3wq4h94mrii8q77s6gsbrp5y265uq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265513</id>
      <parentid>7265512</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:54:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]; +[[Kategooria:Montana]]</comment>
      <origin>7265513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1979" sha1="q4qphaqezg3njnqtgcytzc60yvc2biw" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Glacieri rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Glacier National Park
| pilt              = Mountain Goat at Hidden Lake.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Montana]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 48/45/18/N
| pikkuskoord       = 113/48/00/W
| pindala           = 4100,77
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 11. mai 1910
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 3136557
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = &lt;ref name=&quot;GNP&quot; /&gt;
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Glacieri rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuspark]], mis asub [[Montana]] osariigi loodeosas [[Kanada]] ja USA piiril. Glacieri rahvuspark piirneb Kanadas asuva [[Watertoni järvede rahvuspark|Watertoni järvede rahvuspargiga]].

Park hõlmab umbes 4100 km² ning sinna kuuluvad osad [[Kaljumäestik]]ust, üle 130 nimega järve, enam kui 1000 erinevat taimeliiki ja sadu loomaliike. Rahvuspark moodustati 11. mail 1910.

Pargis elavad suured imetajad, nagu [[baribal]], [[grisli]], [[lumelammas]], [[vapiti]], [[põder]], [[puuma]], [[hunt]], [[ahm]] ja [[kanada ilves]]. Lisaks on seal registreeritud sadu linnuliike, üle tosina kalaliigi ning mitmeid roomajaid ja kahepaikseid. Liblikaliike, tolmeldavaid putukaid ja muid selgrootuid on seal tuhandeid. Pargis leidub arvukalt ökosüsteeme, ulatudes [[preeria]]test [[tundra]]ni.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GNP&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Glacier NP |väljaanne=NPS IRMA |url=http://irma.nps.gov/Stats/SSRSReports/Park%20Specific%20Reports/Annual%20Park%20Recreation%20Visitation%20(1904%20-%20Last%20Calendar%20Year)?Park=ARCH |vaadatud=2026-11-04}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]
[[Kategooria:Montana]]</text>
      <sha1>q4qphaqezg3njnqtgcytzc60yvc2biw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7265516</id>
      <parentid>7265513</parentid>
      <timestamp>2026-11-04T10:57:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7265516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2205" sha1="8jw3dchxtd2shu4jhrsni2l55avbw88" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Ameerika Ühendriikide rahvuspargist; Kanada samanimelise rahvuspargi kohta vaata lehekülge [[Glacieri rahvuspark (Kanada)]]}}
{{mitte segi ajada|[[Glacier Bay rahvuspark|Glacier Bay rahvuspargiga]]}}
{{infokast kaitseala
| nimi              = Glacieri rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Glacier National Park
| pilt              = Mountain Goat at Hidden Lake.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Montana]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 48/45/18/N
| pikkuskoord       = 113/48/00/W
| pindala           = 4100,77
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 11. mai 1910
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 3136557
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = &lt;ref name=&quot;GNP&quot; /&gt;
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Glacieri rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuspark]], mis asub [[Montana]] osariigi loodeosas [[Kanada]] ja USA piiril. Glacieri rahvuspark piirneb Kanadas asuva [[Watertoni järvede rahvuspark|Watertoni järvede rahvuspargiga]].

Park hõlmab umbes 4100 km² ning sinna kuuluvad osad [[Kaljumäestik]]ust, üle 130 nimega järve, enam kui 1000 erinevat taimeliiki ja sadu loomaliike. Rahvuspark moodustati 11. mail 1910.

Pargis elavad suured imetajad, nagu [[baribal]], [[grisli]], [[lumelammas]], [[vapiti]], [[põder]], [[puuma]], [[hunt]], [[ahm]] ja [[kanada ilves]]. Lisaks on seal registreeritud sadu linnuliike, üle tosina kalaliigi ning mitmeid roomajaid ja kahepaikseid. Liblikaliike, tolmeldavaid putukaid ja muid selgrootuid on seal tuhandeid. Pargis leidub arvukalt ökosüsteeme, ulatudes [[preeria]]test [[tundra]]ni.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GNP&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Glacier NP |väljaanne=NPS IRMA |url=http://irma.nps.gov/Stats/SSRSReports/Park%20Specific%20Reports/Annual%20Park%20Recreation%20Visitation%20(1904%20-%20Last%20Calendar%20Year)?Park=ARCH |vaadatud=2026-11-04}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]
[[Kategooria:Montana]]</text>
      <sha1>8jw3dchxtd2shu4jhrsni2l55avbw88</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>