Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikiõpikud</sitename>
    <dbname>etwikibooks</dbname>
    <base>https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.25</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikiõpikud</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikiõpikute arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3488</id>
    <revision>
      <id>18815</id>
      <parentid>18247</parentid>
      <timestamp>2022-08-23T09:31:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andrus Kallastu</username>
        <id>239</id>
      </contributor>
      <comment>/* Joonised */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="238267" xml:space="preserve">&lt;div style=&quot;width:100%; text-align:right;&quot;&gt;Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''&lt;/div&gt;

'''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile'''

Muusika õppekava teema: omalooming&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkt 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punkt 2) omalooming;]&lt;/ref&gt;

Ilmsete vigade parandamine: '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata|ERRATA]]'''


=Peatükkide loend e-koolikoti keskkonnas=

'''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile'''

Katuskogumik https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18751

Juhend https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18647

Koostamis- ja aruteluleht Vikiõpikutes https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus_g%C3%BCmnaasiumile

Õpetajaraamat https://sites.google.com/view/opetajaraamat/avaleht

'''Elemendid'''
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 1. Partituur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18787
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 2. Helivältus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18788
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 3. Helikõrgus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18789
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 4. Akord https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18790
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 5. Meloodia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18791
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 6. Väli https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18792

'''Seosed'''
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 7. Rütm https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18793
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 8. Harmoonia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18794
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 9. Faktuur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18795
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 10. Variatsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18796
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 11. Kontrapunkt https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18797
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 12. Tämber https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18798
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 13. Orkestratsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18799

'''Kriitika'''
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 14. Muusikavorm + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18800
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 15. Muusikažanr https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18801
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 16. Muusikastiil https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18802

'''Süvenemine'''
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 17. Muusikamatemaatika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18804
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 18. Muusikateater + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18805
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 19. Filmimuusika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18806

'''LISAD'''
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. LISA. Generaatorite ja simulaatorite loend https://e-koolikott.ee/kogumik/26931-Muusika-kompositsiooniopetus-gumnaasiumile-LISA-Generaatorite-ja-simulaatorite-loend
* Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. LISA. Harjutuste loend https://e-koolikott.ee/kogumik/26916-Muusika-kompositsiooniopetus-LISA-Harjutuste-loend

=Õppevahend=

==Elemendid==

===Partituur===

====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on partituur, noodikiri, noot, paus, helitugevus, dünaamika, karakter, visand ja transkriptsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

partituur

noodikiri

noot

paus

helitugevus

dünaamika

karakter

visand

transkriptsioon

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Noot (väljaanne)|Partituur laiemas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]] kirjalik avaldumisvorm [[w:noodikiri|noodikirjas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1921   https://e-koolikott.ee/material?id=13854
## definitsioon +. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses +]]'''  [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Orkestratsioon -&gt; Orkestratsioon]
## definitsioon. '''[[w:Noodikiri|Noodikiri]]''' on [[w:muusika|muusika]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märgisüsteem|märgisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1462#overlay-context=node/3   https://e-koolikott.ee/material?id=13657
## definitsioon. '''[[w:Noot_(muusika)|Noot]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:heli|heli]] väikseima [[w:tähendus|tähendust]] omava [[w:Element (filosoofia)|elemendi]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märk|märk]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1518#overlay-context=node/1359   https://e-koolikott.ee/material?id=13681
## definitsioon. '''[[w:Paus_(muusika)|Paus]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], millega tähistatakse [[w:heli|heli]] puudumist ehk [[w:vaikus|vaikus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1520#overlay-context=node/1518   https://e-koolikott.ee/material?id=13682
## definitsioon. '''[[w:helitugevus|Helitugevus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üks heli [[w:Heli#Helitaju omadused|omadus]]test, mis on seotud [[w:psühhofüüsika|-&gt; psühhofüüsika]] mõistega [[w:helivaljus|-&gt; helivaljus]] ning [[w:füüsika|-&gt; füüsika]] mõistega [[w:heliintensiivsus|-&gt; heliintensiivsus]]. Helitugevust mõistetakse [[w:relatiivsus|relatiivse]] [[w:suurus|-&gt; suurus]]ena ning seda tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] helitugevuse astme [[w:märk|-&gt; märg]]iga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub [[w:heliallikas|heliallika]] [[w:võnkumine|-&gt; võnkumise]] [[w:amplituud|-&gt; amplituud]]ist ning eri tugevusega heli tekitab [[w:muusik|muusik]] nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva [[w:jõud|-&gt; jõu]] abil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1521#overlay-context=node/1520   https://e-koolikott.ee/material?id=13683
## definitsioon. '''[[w:Dünaamika|Dünaamika]]''' on muusikas õpetus [[w:muutumine|muutumisest]]. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses [[w:helitugevus (muusika)|helitugevusega]], kuid muutuda võib ka näiteks [[w:tempo|tempo]], [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioon]], [[w:karakter (muusika)|karakter]], [[w:tämber|tämber]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]] või [[w:kontuur (muusika)|kontuur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/6062   https://e-koolikott.ee/material?id=18188
## definitsioon. '''[[w:Karakter (muusika)|Karakter]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:esitus|esituse]] [[w:väljenduslaad|väljenduslaad]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1522#overlay-context=node/1521   https://e-koolikott.ee/material?id=13684
## definitsioon. '''[[w:Visand (muusika)|Visand]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilooja|helilooja]] tegevuse kirjalik tulemus, millel puudub lõpetatud [[w:heliteos|heliteos]]e staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815#overlay-context=   https://e-koolikott.ee/material?id=13795
## definitsioon +. '''[[w:Transkriptsioon (muusika)|Transkriptsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] ümberkirjutus ühest [[w:noodikiri|noodikirja]] liigist teise, [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] erinevasse [[w:instrumentatsioon|instrumentatsioon]]i või [[w:fonogramm|fonogramm]]il kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3691  https://e-koolikott.ee/material?id=14878

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''PARTITUUR. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur, lk. 1'''. (Image Hotspots, [[Muusika kompositsiooniõpetus/Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1048#overlay-context=node/1050   https://e-koolikott.ee/material?id=13451
# joonis. '''[[w:Noodikirja märkide loend|NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1865   https://e-koolikott.ee/material?id=13832
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]''' [[ VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1866   https://e-koolikott.ee/material?id=13833
# joonis. '''[https://www.google.com/logos/doodles/2017/fischinger/fischinger17.9.html?hl=et&amp;fbclid=IwAR1hTlVhI2DYWTLa_PlT_P5NpDQcaUmLuwig3P6ATVpfFfIEg6MRq5xio7E PARTITUUR. JOONIS 899. Visandpartituuri simulaator]''' Filmilooja ja visuaalkunstniku Oskar Fischingeri ideedest inspireeritud lustakas Google'i animeeritud vigurlogo illustreerib helide maailma visuaalse modelleerimise üht võimalikku simulatsiooni. Kasutada mõtte käima tõmbamiseks enne visandpartituuri juurde asumist. (Seotud joonis: '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]''' [[ VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 https://e-koolikott.ee/material?id=13833) https://e-koolikott.ee/oppematerjal/27002-PARTITUUR-JOONIS-899-Visandpartituuri-simulaator

=====Videod=====
# video. '''PARTITUUR. VIDEO 001. Kuidas lugeda partituuri'''. (Julian Cianciolo. How to Read Sheet Music &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/-3WuQxnA7Hg&lt;/nowiki&gt;) https://vara.e-koolikott.ee/node/6948   https://e-koolikott.ee/material?id=20251

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot | Noot. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1359#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=13632
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus | Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1361#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=13633
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus | Helitugevus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1362#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=13634

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Partituur. Väike projektülesanne. Koreomuusikalise seose graafiline noteerimine'''. 1. Klass jaguneb 3-liikmelisteks rühmadeks. Igas rühmas on üks liikuja, üks helitekitaja ja üks kirjapanija. 2. Liikuja teeb liigutuse ning helitekitaja tekitab üheaegselt tema liikumisele vastava heli. Kirjapanija leiab helile sobiva graafilise notatsiooni ja paneb selle paberile kirja. 3. Kirjutis antakse järgmisele rühmale, mis selle nii heli tekitades kui ka liikudes esitab. 4. Toimub arutelu, mille käigus kirjeldatakse tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6952   https://e-koolikott.ee/material?name=Partituur_Vaike_projektulesann&amp;id=20314    
# väike projektülesanne. '''Partituur. Väike projektülesanne. Väike visandpartituur'''. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1895   https://e-koolikott.ee/material?id=13841

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne. '''Partituur. Suur projektülesanne. Suur visandpartituur'''. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 1-3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3692   https://e-koolikott.ee/material?id=14879   https://e-koolikott.ee/material?id=14879
# suur projektülesanne +. '''Partituur. Suur projektülesanne. Helisalvestise transkriptsioon visandpartituurina +'''.  Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis visandpartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3693   https://e-koolikott.ee/material?id=14880

====TUNNIVIDEOD====
=====30.8.2017=====
# näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2RWg2cVJHMEVrMGM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2amhfalZYR1hMdEk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
# näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2QUJTdnZOVlNHNm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2dEpubFdfcG5YVUE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)

=====6.9.2017=====
# näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzVS1HVU5ScTZ5cWM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzRWhILWtBcXowdVk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0Qzd25kUWxDLWV0S2M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzTzJUemJDQXlxLTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzdDhacU5lRVAzWFU/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)
# näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B8PyFrPP3k-PV1pZbVlhb2JNN1U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

=====13.9.2017=====
# näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7Abi1zYUQxSTJBRUk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AejZQQmxDQ2prUEk/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7ARnZwTGdSVTc4alk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AS1NkSzllSFhvRmM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AWElWcDhhdENzQkU/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

=====20.9.2017=====
# näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95ZDVUWWhFSU9LWU0/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95eU9KS3ZqbW5MbEE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95SnJyNHBIVEw5Wjg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95OG1XeHFYejNhRVE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bd0h5bE5GUkNQZm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bYjFmVDdONUgwdUk/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZmNldjNZSjd1eUE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZEtjd3l3cmI4Wlk/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal)

===Helivältus===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helivältus, punkt, pidekaar, fermaat, takt, löök, taktimõõt, aktsent ja tuplet (duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool)

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

helivältus

punkt

pidekaar

fermaat

takt

löök

taktimõõt

aktsent

tuplet

duool

triool

kvartool

kvintool

sekstool

septool

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-&gt; mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-&gt; korrutis]]e või [[w:jagatis|-&gt; jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3   https://e-koolikott.ee/material?id=13037
## definitsioon. '''[[w:Punkt (muusika)|Punkt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[w:paus (muusika)|pausi]] järel pikendab noodi või pausiga määratud [[w:helivältus|helivältus]]t poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://vara.e-koolikott.ee/node/2056   https://e-koolikott.ee/material?id=13909
## definitsioon. '''[[w:pidekaar|Pidekaar]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama [[w:helikõrgus|helikõrgusega]] [[w:noot (muusika)|noodi]] ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste [[w:summa|summaga]]. [[w:paus (muusika)|Pause]] pidekaarega ei ühendata. https://vara.e-koolikott.ee/node/2057   https://e-koolikott.ee/material?id=13910
## definitsioon. '''[[w:Fermaat|Fermaat]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis annab [[w:muusikateos|muusikateose]] [[w:esitaja|esitajale]] teosest ja [[w:muusikastiil|muusikastiilist]] sõltuva võimaluse [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[W:paus (muusika)|pausi]]ga tähistatavat [[w:helivältus|helivältust]] pikendada. https://vara.e-koolikott.ee/node/2058   https://e-koolikott.ee/material?id=13911

# definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutsus|absoluutse]] või [[w:relatiivsus|suhtelise]] [[w:ajavahemik|-&gt; ajavahemiku]] [[w:märk|-&gt; tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-&gt; märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524   https://e-koolikott.ee/material?id=13685
## definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas [[w:helikestus|helikestuse]] abil (näiteks [[w:sekund|-&gt; sekundites]]) või [[w:helivältus|helivältus]]e abil (löögi vältus võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoot]]). https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526   https://e-koolikott.ee/material?id=13686
## definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-&gt; harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527   https://e-koolikott.ee/material?id=13687
## definitsioon. '''[[w:aktsent (muusika)|Aktsent]]''' on [[w:heli|heli]] rõhutamine muude helide [[w:suhe (filosoofia)|suhtes]]. Aktsendi võib tekitada näiteks ootamatult suur [[w:helitugevus|helitugevus]] ([[w:dünaamika (muusika)|dünaamiline]] aktsent), kontrastne [[w:helikõrgus|helikõrgus]] või heli pikenemine ([[w:agoogika|agoogiline]] aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/2095   https://e-koolikott.ee/material?id=13933

# definitsioon +. '''''[[w:Tuplet|Tuplet +]]''''' on [[w:muusika|muusika]]s sama [[w:helivältus|helivältus]]e jaotuste aluseks olevate erinevate [[w:algarv|algarvuliste]] [[w:astendamine| -&gt; astme aluste]] kordsete suhe. ''Tuplet''-i näited on 
::::'''[[w:duool|duool]]''' - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu
::::'''[[w:triool|triool]]''' - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
::::'''[[w:kvartool|kvartool]]''' - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
::::'''[[w:kvintool|kvintool]]''' - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks elja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu
::::'''[[w:sekstool|sekstool]]''' - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
::::'''[[w:septool|septool]]''' - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://vara.e-koolikott.ee/node/1562#overlay-context=node/1561   https://e-koolikott.ee/material?id=13690

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/open?id=164E4RAedx6sz7ONKRfuHUJNmEGgspwhC HELIVÄLTUS. JOONIS 000 Lääne muusika helivältuste süsteem]'''
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rzk4cjZQOHY0YjA/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1867   https://e-koolikott.ee/material?id=13834
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1EWDMJ46Y1gNHbKfJhmce_jWZFgscaJEj/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel +]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3696   https://e-koolikott.ee/material?id=16921
# joonis. '''[https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3929   https://e-koolikott.ee/material?id=14944 Tarmo Johannese loodud arvutiprogramm genereerib helivältuste järgnevuse.
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZmRFeVFvcTdoMFE/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3697   https://e-koolikott.ee/material?id=14882

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus | Helivältus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1515   https://e-koolikott.ee/material?id=13678
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Paus | Helivältus. Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/907   https://e-koolikott.ee/material?id=13387
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Punkt | Helivältus. Punkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1113   https://e-koolikott.ee/material?id=13486
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Pidekaar | Helivältus. Pidekaar. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1114   https://e-koolikott.ee/material?id=13487
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Fermaat | Helivältus. Fermaat. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1116   https://e-koolikott.ee/material?id=13489
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Takt | Helivältus. Takt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1117   https://e-koolikott.ee/material?id=13490
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Löök | Helivältus. Löök. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1118   https://e-koolikott.ee/material?id=13491
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Taktimõõt | Helivältus. Taktimõõt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1125   https://e-koolikott.ee/material?id=13495
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet | Helivältus. Tuplet. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1420#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=13646

=====Harjutused=====
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.1 Helivältus. Harjutus. Vali sobiv helivältuse märk]'''. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3698   https://e-koolikott.ee/material?id=14883
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.2 Helivältus. Harjutus. Kirjuta helivältuse nimetus]'''. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1995   https://e-koolikott.ee/material?id=13879 
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.3 Helivältus. Harjutus. Leia puuduv helivältus]'''. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Leia puuduv helivältus (noot või paus). [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_missing_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1858   https://e-koolikott.ee/material?id=13826
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.4 Helivältus. Harjutus. Lisa taktijoon]'''. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijoon vastavalt taktimõõdule õigesse kohta [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/draw_barlines.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3702   https://e-koolikott.ee/material?id=14884
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.5 Helivältus. Harjutus. Määra taktimõõt]'''. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.[https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_time.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3703 https://e-koolikott.ee/material?id=14885

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Helivältus'''. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1896   https://e-koolikott.ee/material?id=13842
# väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Taktimõõt'''. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta helivältuste generaatorit [https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator], https://vara.e-koolikott.ee/node/3929) helivältuste järgnevus vastavalt määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3694   https://e-koolikott.ee/material?id=14881
# väike projektülesanne +. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Tuplet +'''. Kasutades tupleti mudelit ([https://drive.google.com/file/d/1Q7ccf0Sog5BQ7UHaiNq-7xpHF1GmvnVL/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel]), kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3695   https://e-koolikott.ee/material?id=16920

====ÕPPEVIDEOD====
* TAKTIMÕÕT. [https://drive.google.com/drive/folders/1aMNY05Z3xlLs61yuyQMSm7Yx888qTD8Z?usp=sharing TAKTIMÕÕT. Proovivõte. Toormaterjal 8.11.2017] '''[[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]]

====TUNNIVIDEOD====
=====27.9.2017=====
# näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNklLUzFCV1Zia3c/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDRlBfX1k2WXpnVDQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNDZXUFNFQUdXcUk/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDM3lJbERQWW5QVU0/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal)
# näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDUEtQUjMyNm8ySjQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDQnRMczNkVXJrbE0/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDVHZNTnZzQWFPUzg/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)
# näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B1BSjLnVVRJHRDNlLUtPbkdVN28/view?usp=sharing FAIL 1]

=====4.10.2017=====
# näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAOWh5b09YdUQ5alE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAemNkc2xMM3ZSc1E/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtANkZiQW80djVteU0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAcl95blczemZJcFE/view?usp=sharing FAIL 4]
# näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xdExObVUyWXVUR28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xanhLSDlaTzRlSlk/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xOVVVajJLcl9qSnc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xRUN1RFAzTnM4REk/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86ajZaR3NkcW5ocXc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86dkNwdUhNOUwxZkE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86NDgtYWZ5b3B0ME0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86WEhLaWVfSUtwb1k/view?usp=sharing FAIL 4]

=====11.10.2017=====
# näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqbFFneDZmVmV1TWc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqSWpMV1UzSDdtYzQ/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2U0xuQWFpblJIYTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2c1JpMlNNZW5LelE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2dHI1TG94R1gyV2M/view?usp=sharing FAIL 3]
# näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2SFN3Z1luN2oxaVE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2cDdDajZfWk1pRk0/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlVUk2cHRySWVzZ00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlT3RLWDBMYUQwcGM/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlRDMtRnBOS28tQ3M/view?usp=sharing FAIL 3]

=====18.10.2017=====
# arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yb0VST2Y4eWFYZW8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YTDJnNFFFcThZVk0/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YRkl3T1lJQy1hSEU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YU2twNVpQNkRvUkU/view?usp=sharing FAIL 2]
# arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yc1ZmQzlQSVNaV00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YSVA0QTkwSmt0TGM/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQYmpnS3NZUUdKU1E/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQcEgwcGJoVnRIX2c/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQb193ZkRQdmM5UU0/view?usp=sharing FAIL 3]
# näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQNEgxdFJSOV96UkU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQTlY4N1JkRlEzUjQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQT3RhZGloQTViOWc/view?usp=sharing FAIL 3]
# näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcRnZvZHRpSE90cFE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVccVN2bkE0cVFRbm8/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcQjVDdHNoYmt1OFU/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcTTI0bUluRXV2OGM/view?usp=sharing FAIL 4]

===Helikõrgus===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helikõrgus, alusheli, alteratsioon, tähtnimetus, silpnimetus, klaviatuur, noodijoonestik, abijoon, noodivõti, numbernotatsioon, enharmonism, heliklass ja oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. 

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

helikõrgus

alusheli

alteratsioon

tähtnimetus

silpnimetus

klaviatuur

noodijoonestik

abijoon

noodivõti

numbernotatsioon

enharmonism

heliklass

oktav kui helikõrguspiirkonna tähis

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-&gt; helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-&gt; Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528   https://e-koolikott.ee/material?id=16265
## definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste &quot;alusheli&quot; (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530   https://e-koolikott.ee/material?id=16266
## definitsioon. '''[[w:alteratsioon|Alteratsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:alusheli|alusheli]] kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:alteratsioonimärk|alteratsioonimärgi]] kirjutamisega [[w:noot (muusika)|noodi]] ette: [[w:dublbemoll|dublbemoll]] madaldab alusheli [[w:tervetoon|tervetoon]]i võrra, [[w:bemoll|bemoll]] madaldab alusheli [[w:pooltoon|pooltoon]]i võrra, [[w:diees|diees]] kõrgendab alusheli pooltooni võrra, [[w:dubldiees|dubldiees]] kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1532#overlay-context=node/1531   https://e-koolikott.ee/material?id=16267
## definitsioon. '''[[w:Tähtnimetus|Tähtnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:ladina tähestik|ladina tähestik]]u [[w:täht (kiri)|täht]] või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste '[[w:alusheli|alusheli]]' (''Stammton'') nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://vara.e-koolikott.ee/node/1533#overlay-context=node/1532   https://e-koolikott.ee/material?id=16268
## definitsioon. '''[[w:Silpnimetus|Silpnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:solmisatsioon|absoluutse solmisatsioon]]i silp, millele on vajadusel lisatud [[w:alteratsioon|alteratsioon]]i tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele ''c'' solmisatsioonisilp ''do'', tähtnimetusele ''d'' solmisatsioonisilp ''re'' jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna '[[w:diees|diees]]', '[[w:dubldiees|dubldiees]]', '[[w:bemoll|bemoll]]' või '[[w:dublbemoll|dublbemoll]]'. https://vara.e-koolikott.ee/node/1534#overlay-context=node/1533   https://e-koolikott.ee/material?id=16269
## definitsioon. '''[[w:Klaviatuur (muusika)|Klaviatuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:klahvpill|klahvpill]]i osa. [[w:Klahv|Klahv]]e vajutades tekib [[w:heli|heli]]. Klahvid on järjestatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e järjekorras: [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|vasak]]ul on &quot;madalamad&quot; (väiksema [[w:helisagedus|helisagedus]]ega) ning [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|parem]]al &quot;kõrgemad&quot; (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[w:valge|valge]]test ja [[w:must|must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[w:alusheli|alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[w:alteratsioon|alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[w:kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[w:tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on [[w:pooltoon|pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on [[w:puhas oktav|puhas oktav]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1535#overlay-context=node/1534   https://e-koolikott.ee/material?id=16270
## definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535   https://e-koolikott.ee/material?id=16271
## definitsioon. '''[[w:Abijoon|Abijoon]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mida kasutatakse [[w:noot (muusika)|noot]]ide märkimiseks väljaspool [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ku. https://vara.e-koolikott.ee/node/1537#overlay-context=node/1536   https://e-koolikott.ee/material?id=16272
## definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537   https://e-koolikott.ee/material?id=16273
## definitsioon +. '''[[w:Numbernotatsioon|Numbernotatsioon +]]''' on [[w:noodikiri|noodikiri]], milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse [[w:number|numbreid]]. Numbriga võib tähistada näiteks: [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t, [[w:heliklass|heliklass]]i, [[w:intervall (muusika)|intervalli]], [[w:alusheli|alusheli]], [[w:akord|akord]]i, [[w:helirida|helirea]] [[w:aste (muusika)|astet]], [[w:aplikatuur|aplikatuur]]i, [[w:takt (muusika)|takti]], [[w:taktimõõt|taktimõõt]]u, [[w:tuplet|tuplet]]it, [[w:kestus|absoluutset kestust]], [[w:tempo|tempo]]t, [[w:helitugevus|helitugevus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1556#overlay-context=node/1554   https://e-koolikott.ee/material?id=16289
## definitsioon +. '''[[w:Enharmonism|Enharmonism +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud häälestus]]es erinimelise [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e samakõlalisus, näiteks ''cis'' (''do-diees'') ja ''des'' (''re-bemoll''). https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538   https://e-koolikott.ee/material?id=16275
## definitsioon +. '''[[w:Heliklass|Heliklass +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:hulk|hulk]] [[w:muusikaline heli|helisid]], mis asetsevad ühe või mitme [[w:oktav|oktav]]i kaugusel üksteisest. Näiteks kõik ''[[w:C (muusika)|C]]''-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik ''[[w:D (muusika)|D]]''-helid omaette heliklassi jne. [[w:Võrdtempereeritud häälestus|Võrdtempereeritud häälestus]]e puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad [[w:enharmonism|enharmooniliselt]] identsed [[w:muusikaline heli|helid]] samasse heliklassi. Nii näiteks ''[[w:Cis|Cis]]'' kuulub samasse heliklassi kui ''[[w:Des|Des]]'', ''[[w:His|His]]'' samasse kui ''[[w:Deses|Deses]]'' jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioon]]i, milles (enamasti) ''C'' = 0, ''Cis/Des'' = 1, ''D'' = 2, ''Dis/Es'' = 3, ''E'' = 4, ''F'' = 5, ''Fis/Ges'' = 6, ''G'' = 7, ''Gis/As'' = 8, ''A'' = 9, ''Ais/B'' = 10 (ka &quot;A&quot; või &quot;T&quot;), ''H'' = 11 (ka &quot;B&quot; või &quot;E&quot;). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1541   https://e-koolikott.ee/material?id=16276
## definitsioon +. '''[[w:Oktav (helikõrguspiirkond)|Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis +]]'''. [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; – H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;), kontraoktav (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt; - H&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; – h&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;), teine oktav (c&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; – h&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;), kolmas oktav (c&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; – h&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;), neljas oktav (c&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt; – h&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;), viies oktav (c&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt; – h&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;). https://vara.e-koolikott.ee/node/1542#overlay-context=node/1541   https://e-koolikott.ee/material?id=16277

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-bFcwSFlsaTNzODQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 001]''' ([[HELIKÕRGUS. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1868   https://e-koolikott.ee/material?id=16423
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Z295SUdpRldRbjQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3704   https://e-koolikott.ee/material?id=16923

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus | Helikõrgus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1363#overlay-context=node/1378   https://e-koolikott.ee/material?id=16190
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alusheli | Helikõrgus. Alusheli. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1365#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16191
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alteratsioon | Helikõrgus. Alteratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1366#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16192
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Tähtnimetus | Helikõrgus. Tähtnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1367#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16193
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Silpnimetus | Helikõrgus. Silpnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1368#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16194
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Klaviatuur | Helikõrgus. Klaviatuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1369#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16195
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodijoonestik | Helikõrgus. Noodijoonestik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1370#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16196
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Abijoon | Helikõrgus. Abijoon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1371#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16197
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodivõti | Helikõrgus. Noodivõti. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1374#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16198
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Numbernotatsioon | Helikõrgus. Numbernotatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1375#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16199
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Enharmonism | Helikõrgus. Enharmonism. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1376#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16200
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Heliklass | Helikõrgus. Heliklass. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1377#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16201
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond | Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1378#overlay-context=node/1363   https://e-koolikott.ee/material?id=16202

=====Harjutused=====
# harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/996   https://e-koolikott.ee/material?id=13424
# harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/998   https://e-koolikott.ee/material?id=13425
# harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2043   https://e-koolikott.ee/material?id=16499
# harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2045   https://e-koolikott.ee/material?id=16500
# harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3684   https://e-koolikott.ee/material?id=16917
# harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]]''' Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3685   https://e-koolikott.ee/material?id=16918
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.5 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3705   https://e-koolikott.ee/material?id=16924
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.6 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3706   https://e-koolikott.ee/material?id=16925
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.7 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3707   https://e-koolikott.ee/material?id=16926
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.8 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3708   https://e-koolikott.ee/material?id=16927
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.9 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3709   https://e-koolikott.ee/material?id=16928
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.10 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3710   https://e-koolikott.ee/material?id=16929
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.11 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3711   https://e-koolikott.ee/material?id=16930
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.12 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3712   https://e-koolikott.ee/material?id=16931
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.13 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3713   https://e-koolikott.ee/material?id=16932
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.14 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3714   https://e-koolikott.ee/material?id=16933
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.15 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Tähtnimetus]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3715   https://e-koolikott.ee/material?id=16934
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.16 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Silpnimetus]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3716   https://e-koolikott.ee/material?id=16935
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.17 Helikõrgus. Harjutus. Viiulivõtmest bassivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3873   https://e-koolikott.ee/material?id=17043
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.18 Helikõrgus. Harjutus. Bassivõtmest viiulivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3874   https://e-koolikott.ee/material?id=17044
# harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.19 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3927   https://e-koolikott.ee/material?id=17062
# harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.20 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Bassivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3928   https://e-koolikott.ee/material?id=17063

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Helikõrgus. Väike projektülesanne. Helikõrgus'''. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Ülesannet korrata seni, kuni uuesti huvitav hakkab. https://vara.e-koolikott.ee/node/1897   https://e-koolikott.ee/material?id=16443

====TUNNIVIDEOD====
=====1.11.2017=====
# näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVUzhtMFg3Z3V4b28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVWjhqNC02ZUJ2RTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVaXZTdk15bnJWclU/view?usp=sharing FAIL 3]
# näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVLUpiRXlZaWEtcWs/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVZGc0NTRCYzVyRFU/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1J8pOlZ9kf79cpIVR_GzPTOEbbt30fNep/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1_yByDwZa-jehUhJw-T1LilAtvJMj4Lw-/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nOWE4NTZVZzZUZTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbWtlWlpyMjZVVmc/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nRm90MUhKbzJ3eFE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3namxndVVlOXpBOW8/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbDdhSE9EemJCUVU/view?usp=sharing FAIL 5]

=====8:11.2017=====
# näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/16ZuI4VllxFUTBUs4nmQmxT_tJqXGWpa2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/17-s05Iu5w6iEnpWVykffUglRUgiSQEVB/view?usp=sharing FAIL 2]
# ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1za1wuw9ynPiKBqvaBUwbc35rkrxfP-ZM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1Zhtacyv1ngnetOdiD11Yvrr4qq0hXpC9/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1pzFPF-I4LywnF_BuxmXJxM20_rtwNUIg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1vGcWQjwTB2y66wuFQO0DGPgU0sMzWCdK/view?usp=sharing FAIL 2]
# ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-abLJqyvvd6UU3vvHw_GCIwI02axSwB2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14nCVMl3FLSDBU_SsAmSgMq5cdM3-EctI/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/11L1B9Tdn6ESa1sz6lyhNf0xmHqeOguB7/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sydSz-BxU3EdSHBRNb0aERkENiTHizWm/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zdM-Aoozt-cQpBk23QAxfhHUPepcNbog/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ggCND_u2ulPnLliS_UDZ6YULit-VuZ6e/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1TfCMO_HAlhq9Gi35mgVV5gicGiaiTOhx/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1XWe0-Cr2Yg5_wze6yu5pMKi5EOWOiK4y/view?usp=sharing FAIL 4]

=====15.11.2017=====
# näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1txp-gfpJbMlqnW5SN-mUvlHFEbYubG2n/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sgwgqdDxMc8T3jn_Oy8ls-cahQrrH-yO/view?usp=sharing FAIL 2]
# ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-dAuvvl8RJyF2N3QuyJUNSyHdCKxBnet/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Vvaisu_t_5JGEnlnOR2qizGlhJryeKCL/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14XtiQmWPmd04Gw9VxftZAY9mMlh42y0F/view?usp=sharing FAIL 2]
# ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A1wO5hox1TxY2YBrrgEcKF_DFFFtLz_i/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/15Nacj3zWd_zadC90-zuiwCeNfjXX_y06/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1FBC9c7Wbx_JZk23o6VMi_kWk-WZwJgJ0/view?usp=sharing FAIL 2]
# ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1bjd898HyhaIi_EA-Pnu3ElQWypP1Qf86/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1cv7fshrnbrCsKSjfNZClzlZdioC4ed0B/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1KP34zzvt2KcdPuJ5qd3RwstSrXCHiIH6/view?usp=sharing FAIL 2]

===Akord===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on akord, intervall, kolmkõla, septakord, transponeerimine, akordi pööre, akordi seis ja klaster.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

akord

intervall

kolmkõla

septakord

transponeerimine

akordi pööre

akordi seis

klaster

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543   https://e-koolikott.ee/material?id=16284
## definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543   https://e-koolikott.ee/material?id=16278
## definitsioon. '''[[w:Kolmkõla|Kolmkõla]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kolmest erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kahe ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. https://vara.e-koolikott.ee/node/1544#overlay-context=node/1543   https://e-koolikott.ee/material?id=16279
## definitsioon. '''[[w:Septakord|Septakord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s neljast erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kolme ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on [[w:septim|septim]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1545#overlay-context=node/1544   https://e-koolikott.ee/material?id=16280
## definitsioon +. '''[[w:Transponeerimine|Transponeerimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:nihe|-&gt; nihe]] teatud [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1546#overlay-context=node/1545   https://e-koolikott.ee/material?id=16281
## definitsioon +. '''[[w:Pööre (muusika)#Akordi pööre|Akordi pööre +]]''' tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://vara.e-koolikott.ee/node/1547#overlay-context=node/1546   https://e-koolikott.ee/material?id=16282
## definitsioon +. '''[[w:Akordi seis|Akordi seis +]]''' on [[W:muusika|muusika]]s [[w:akordi heli|akordi heli]]de [[w:vertikaal|-&gt; vertikaal]]ne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli [[w:intervall (muusika)|intervall]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1925   https://e-koolikott.ee/material?id=16454
## definitsioon +. '''[[w:Klaster (muusika)|Klaster +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiramatust arvust [[w:heli|heli]]dest koosnev [[w:akord|akord]], mille kõigi kõrvutiasetsevate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]] on väiksem kui [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1548#overlay-context=node/1547   https://e-koolikott.ee/material?id=16283

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-TDlySFU1VzN2SWs/view?usp=sharing AKORD. JOONIS 001]''' ([[AKORD. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1871   https://e-koolikott.ee/material?id=16425
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dlJHWm1YYTMycVk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti]'''  ([[INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1872   https://e-koolikott.ee/material?id=16426
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-MzE2SlVtcTRFX0U/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti]'''  ([[INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1873   https://e-koolikott.ee/material?id=16427
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-YkxhanFmU0ZpSG8/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1874   https://e-koolikott.ee/material?id=16428
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-N1dkYm1MLUJJSEk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1875   https://e-koolikott.ee/material?id=16429

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord | Akord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1410#overlay-context=node/1446   https://e-koolikott.ee/material?id=16223
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Intervall | Akord. Intervall. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1411#overlay-context=node/1446   https://e-koolikott.ee/material?id=16224
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Kolmkõla | Akord. Kolmkõla. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1412#overlay-context=node/1411   https://e-koolikott.ee/material?id=16225
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Septakord | Akord. Septakord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1413#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16226
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Transponeerimine | Akord. Transponeerimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1414#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16227
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Akordi pööre | Akord. Akordi pööre. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1415#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16228
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Klaster | Akord. Klaster. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1416#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16229

=====Harjutused=====
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.1 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3717   https://e-koolikott.ee/material?id=16936
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.2 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3718   https://e-koolikott.ee/material?id=16937
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.3 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3719   https://e-koolikott.ee/material?id=16938
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.4 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3720   https://e-koolikott.ee/material?id=16939
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.5 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3721   https://e-koolikott.ee/material?id=16940
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.6 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3722   https://e-koolikott.ee/material?id=16941
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.7 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3723   https://e-koolikott.ee/material?id=16942
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.8 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3724   https://e-koolikott.ee/material?id=16943

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akord'''. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1898   https://e-koolikott.ee/material?id=16444
# väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi transponeerimine'''. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3725   https://e-koolikott.ee/material?id=16944
# väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuvastamine +'''. Antud on muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4853   https://e-koolikott.ee/material?id=17444
# väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi helide kombineerimine +'''. Antud on akord. Kirjuta akordi [[w:heliklass|heliklasside]] kõik [[w:permutatsioon|-&gt; permutatsioonid]]. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku [[w:faktoriaal|-&gt; faktoriaal]] akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6636 https://e-koolikott.ee/material?id=18731
# väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuletamine helireast +'''. Antud on [[w:helirida|helirida]]. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6635 https://e-koolikott.ee/material?id=18730

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Akord. Suur projektülesanne. Akordide põhjal muusikalõigu loomine +'''. Tuginedes väikestele projektülesannetele '''Akord''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 ja '''Akordi tuvastamine''' https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 loo ülesande '''Akord''' raames loodud akordide põhjal ülesande '''Akordi tuvastamine''' aluseks olnud muusikalõigule sarnane muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4854   https://e-koolikott.ee/material?id=17445

====TUNNIVIDEOD====

=====24.1.2018=====
# arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1yDrRllQcq8mxAQ8SvuBv8AuD35hs7yTY/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1kgSpx2ByFJ2MGn1lVNZzLIqOYpXui70p/view?usp=sharing FAIL 2],[https://drive.google.com/file/d/1cRS_ti6zMoJUz9oEtTfyrCKxMPr3E6EA/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1fQn_FtD8Du4EtzmvNbcQdOoLwT7t8tXA/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/1BCwbaTbaYi43xZXiGK4pgxk9_xSg4j1X/view?usp=sharing FAIL 5],[https://drive.google.com/file/d/1QClcKqIS3sJsKSbqJK9_l3807XlgNmNN/view?usp=sharing FAIL 6] (toormaterjal)
# näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s4Vit0lFIqJnBPsMvowEu-8Qoibw-Kzm/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/15GvgnHpx91BEGE-fWEVIoZGPYE2toOjf/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zz6IIcyS4B35dQHK1wiL4D8cVje28big/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GSRUjobA4RjYo9ZR0yaNRX2TPZGDqcyw/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1qGeF7WM1UGnGdRur0gwjn2hARo3FpMhl/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal)

=====31.1.2018=====
# näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s7stb4cbuyhUn-Pr46gvvZWPgA53Lyjt/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1m8Yhh_RStlDbXcIexTtYAwMDjVpiJOjz/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/19_WQN4xnUCk3nZVsOKrayRyawrTzr1F9/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1K3H1Mog7SlUMnJfrGa42DEv0r238WaSZ/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1DIN6IMQhSbfqMlj4l_l7GrrPZiEvQ0Yj/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1p6aWHmO-79Yu-4117rY4KXndQWQIWUcp/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1EEuPCu-XMXNY7EKpVLlVJg5dImMV8pGD/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1Z0UWoT80z0cGSOamZeW6DUz1hHw-K6W7/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)

=====14.2.2018=====
# näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GE5qfOcToN3cDJkYcwhziJ7vBfIwQc62/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1QdBbpkEkWPW7Ni9xZq79In3gkWBdQDqf/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1nwXNKuLlL4b6vLFvPFqV8g9z1o7JcT8a/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)
# näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1kMhX6Aw25L91JpDHtpVQfa8VW9ZfzJuD/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1s72XiBkNGXJY_pE-wLt9DVIrbc-qof2U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1jlGDglV6iVtE4Z4rcz0oRu0fuWH67COM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1l_5kx_wjyhzJSasAUJO6FZYBLuvPX7C2/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1XZnVzIIxVCsB6-4IAZ4C8kteICG7GPy0/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)

=====28.3.2018=====
# näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1LGFX4Q8Bfqtan--HPM0rTZinzMrQ3hqS/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLN1fE2wWLWxcYwZpb8ZPfkDEiuwCnSa/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/16jKZq8_sxS-OcBaYy3mA_j4GEZTzkg1S/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal)
## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/1c-oirU1A3L2N5s8WOBnNygIvAQqQ6617/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal)
# näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1SbOynCVlTZZtKFF-TLmX-xN_V_BaeCY6/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1eN7K_q05kbgFd57MGlGNhsoBHwdYer0p/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/14uoK26SsKJD0eGCiCPnh8AeNxh0AYEeF/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1uyH3NscaZHmIFku1uAU5MjE9oQZFOW8L/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

=====4.4.2018=====
# arutelu. 4.4.2018 [https://drive.google.com/file/d/1ulL8h5ba51ld54wPxhMpX08tfMZdjpVy/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal)
# näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A-Mjqi3duKLcnLZ95G1C62ikPqd50grd/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1JyMhUlOJXdaJxfCAT2QpYSuvnR909oQA/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1AtNTtZrgpLTcRkq05ucfb2wPGt7rYN_-/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1YqGkzX9i3c9e8z2zK-JfUI2nbX9LPbPh/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1q2eF-70Mz_YM-GA-B9Wv8BTn3Ms9CX9M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1B7P_67jVhUgYeb7gvhow4EvRFXIpf5e4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

=====11.4.2018=====
# näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GDqsD9VRuA6DFBj6tQUknyEvh2u4ZhkV/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1DfVJMFnxq2Ii3JDz4btI_DXDemQsFQNG/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1rvcwdNIomNMCUVyj6AnmliZHzsEXVDJA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1thOxbD5FhBv0DWlg0rm18RKJ0S3GDdiH/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/11BkCDkO7AFaO8rkRSlWLm4lxc1GR8f_L/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)
# näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1BCr21BUcKu4BQOzG0V0FKh7rM34PKnkH/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1p9Rgy6ifBHYQ4y62Q6vAcWOk7Go3cVZL/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1ROzGlshUNITHk-NpZlBX635XIMFqLH1Q/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal)

=====2.5.2018=====
# arutelu. 2.5.2018 [https://drive.google.com/file/d/1PmHW2HLDx2r5ddDTz6e9f0hN4W-z8g6E/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal)
# näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1casFhX_7TtzuuxszSeDagi1N1LFKMMwe/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ubViy0tifK-v8iEWUOT6x-YsX6_oMrR4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13Ae9tvaqQnbcUNXyGtNshDBWF_c22wvu/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GgUrhAdscuGggfzEztoYO_c-hkh_Tg_J/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

===Meloodia===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on meloodia, kontuur ja hüpermeloodia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

meloodia

kontuur

hüpermeloodia

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Meloodia|Meloodia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] järgnevus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1550#overlay-context=node/1548   https://e-koolikott.ee/material?id=16285
## definitsioon +. '''[[w:Kontuur (muusika)|Kontuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üksteisele järgnevate [[w:heli|helide]] (tavaliselt [[w:helikõrgus|helikõrguslikke]]) suhteid [[w:kujutis|kujutav]] [[w:Funktsioon (matemaatika)|-&gt; funktsioon]] [[w:aeg|ajas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1899   https://e-koolikott.ee/material?id=16445
## definitsioon +. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dWN4dm5MWEhvM1k/view?usp=sharing Hüpermeloodia +]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:visand (muusika)|visandamise]] vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu [[w:heliteos|heliteost]] läbivat olulisemate [[w:meloodia|meloodiate]] [[w:kogum|kogumit]] koos infoga teose [[w:harmoonia|harmoonia]], [[w:rütm|rütmi]], [[w:orkestratsioon|orkestratsiooni]] ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://vara.e-koolikott.ee/node/1977   https://e-koolikott.ee/material?id=16480

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-S1EyUmNkOUdjb1U/view?usp=sharing MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs]''' ([[MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1876   https://e-koolikott.ee/material?id=16430
# joonis. '''[https://www.link.cs.cmu.edu/melody-generator/ MELOODIA. JOONIS 899. Meloodia generaator. Melisma]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26928-MELOODIA-JOONIS-899-Meloodiageneraator-Melisma David Temperley ja Daniel Sleatori loodud Melisma on arvutiprogramm, mis genereerib originaalseid meloodiaid stohhastiliste (st osaliselt juhuslike) protsesside abil. Generaator võimaldab saada meloodiaid, kasutades valitud parameetreid. Meloodia on allalaaditav MIDI-failina. Pärast allalaadimist on seda võimalik kasutaja oma arvutis maha mängida või edasi töödelda. Melisma ei ole loodud suurepäraste hittide tootmiseks. Pigem on see mõeldud võimalusena katsetada teatavaid piiranguid, mis võivad mõjutada meloodiate konstrueerimist ja tajumist.

=====Videod=====
# video. '''MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat?''' (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ&lt;/nowiki&gt;) [[MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3726   https://e-koolikott.ee/material?id=16945

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Meloodia | Meloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3727   https://e-koolikott.ee/material?id=16946

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Lühike meloodia'''. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele '''Helivältus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1896) ja '''Helikõrgus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1901   https://e-koolikott.ee/material?id=16446
# väike projektülesanne +. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Kontuur +'''. Tuginedes väiksele projektülesandele '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3728   https://e-koolikott.ee/material?id=16947

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3729   https://e-koolikott.ee/material?id=16948
# suur projektülesanne +. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3730   https://e-koolikott.ee/material?id=16949

===Väli===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on väli, helimass, müra ja aleatoorika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

väli

helimass

müra

aleatoorika

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Väli (muusika)|Väli]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiritletud [[w:helimass|helimass]]. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus ([[w:ambitus|ambitus]]) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks [[w:muusikaline parameeter|muusikalisteks parameetriteks]] võivad olla näiteks [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]i tüüp, [[w:tämber|tämber]], [[w:helikõrgus|helikõrguslik]] või [[w:rütm|rütmiline]] koostis, [[w:faktuur|faktuur]], [[w:helitugevus|helitugevus]], [[w:suund|suund]], [[w:kiirus|kiirus]], [[w:laius|laius]], helikõrguslik või rütmiline tihedus, [[w:dünaamika|dünaamika]]. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, [[w:triller|trillerdavad]] või [[w:tremolo|tremoleerivad]] [[w:heli|helid]], [[w:meloodia|meloodiad]], [[w:akord|akordid]], [[w:klaster (muusika)|klastrid]], [[w:glissando|glissandod]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1554#overlay-context=node/1551   https://e-koolikott.ee/material?id=16287
## definitsioon. '''[[w:Helimass|Helimass]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:muusikaline heli|tajutava helikõrgusega helidest]] ja/või [[w:müra|müra]]dest koosnev [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]]. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i omadused, [[w:tämber|tämber]], [[w:dünaamika|dünaamika]] või [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]. Helimassi kui [[w:psühhoakustika|psühhoakustilist]] nähtust võiks kirjeldada ka teljel '[[w:integratsioon|integratsioon]]-[[w:segregatsioon|segragatsioon]]', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1559#overlay-context=node/1558   https://e-koolikott.ee/material?id=16292
## definitsioon +. '''[[w:Müra (muusika)|Müra +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]], mis tekib heliallika korrapäratul [[w:võnkumine|võnkumisel]]. Müra põhiomadused on [[w:helivältus|helivältus]], [[w:helitugevus|helitugevus]] ja [[w:tämber|tämber]], kuid puudub üheselt tajutav [[w:helikõrgus|helikõrgus]].  https://vara.e-koolikott.ee/node/1558#overlay-context=node/1557   https://e-koolikott.ee/material?id=16291
## definitsioon +. '''[[w:Aleatoorika|Aleatoorika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul [[w:heliteos|heliteos]]e kõik või üksikud [[w:struktuur (muusika)|struktuurid]] põhinevad [[w:juhus|juhus]]el. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://vara.e-koolikott.ee/node/1557#overlay-context=node/1556   https://e-koolikott.ee/material?id=16290

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-WmtwZWxrUWUzckU/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika]''' ([[ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika|selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1877   https://e-koolikott.ee/material?id=16431

=====Videod=====
# video. '''ALEATOORIKA. VIDEO 001. Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika''' (''Music Composition: Chance Music'', &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/1G3rBK65Tmw&lt;/nowiki&gt; [[ALEATOORIKA. VIDEO 001. Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika / Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/5309#overlay-context=kunstiained   https://e-koolikott.ee/material?id=15620

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Müra | Müra. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3637   https://e-koolikott.ee/material?id=16895
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Aleatoorika | Aleatoorika. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3638   https://e-koolikott.ee/material?id=16896

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Väli. Väike projektülesanne. Väli'''. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1902   https://e-koolikott.ee/material?id=16447

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Väli. Suur projektülesanne. Väljakompositsioon +'''. Arendades edasi väikseid projektülesandeid '''Muusikaline objekt''' ja '''Väli''', sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. https://vara.e-koolikott.ee/node/1903   https://e-koolikott.ee/material?id=16448

====TUNNIVIDEOD====
=====9.5.2018=====
# näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Olz-dIWhNc0DvlXwlCA8gZrmcDyOXrhz/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1UoeKW8HGt46rudWd92mLYtC7hYmUIWpr/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-tcgJVVYZjGeS8YZgIX0N40YHsUHh-0Q/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1wvHJp0REtwh6xZrq4YVEs3lS3WaMyDfK/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1x8GVTIpE1DpPi1LRb-SWwvZAsXsTmp5s/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18d3smRmn7Kyl07-4Xq1ALBVlom6ulwuL/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

=====16.5.2018=====
# näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13rPqwkkicERmdNmFiTFcLRbBVAPBdSU4/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18cVr6w5GFEwvU5aHaCWattfon_xucr9F/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1W2mfT7BQrNvh19A3qkIaiwxmphNrqijr/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLfJ6h2JxIoMaPSSUsCpASaEbIlYQK4h/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)
# näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1tE3har1D0g3_l7W1v4Ndj772Jgy-qT16/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1zxEDzQM7ISRPWSgHi_6vqI-FxuvHqJ5Z/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal)

==Seosed==

===Rütm===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on rütm, meetrum, sünkoop, tempo, ostinato, värsimõõt, modaalrütmika ja isorütmika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

rütm

meetrum

sünkoop

tempo

ostinato

värsimõõt

modaalrütmika

isorütmika

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Rütm|Rütm]]'''  on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helivältus|helivältus]]te järgnevuse [[w:muster|muster]]. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata [[w:kaos|-&gt; kaos]]), vaba (vaata ''[[w:rubato|rubato]]''), modaalne (vaata [[w:modaalrütmika|modaalrütmika]]), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata [[w:mensuraalnotatsioon|mensuraalnotatsioon]]), meetriline (vaata [[w:meetrum|meetrum]]) ehk aktsenteeritud (vaata [[w:aktsent (rõhk)|aktsent]]).  https://vara.e-koolikott.ee/node/1561#overlay-context=node/1560   https://e-koolikott.ee/material?id=13689
## definitsioon. '''[[w:Meetrum|Meetrum]]''' on [[w:muusika|muusika]]s rõhuliste ja rõhutute [[w:löök (muusika)|löökide]] suhe. https://vara.e-koolikott.ee/node/1563#overlay-context=node/1562   https://e-koolikott.ee/material?id=13691
## definitsioon. '''[[w:Sünkoop|Sünkoop]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrum]]iga konfliktis [[w:rütm (muusika)|rütm]], mis tekib [[w:aktsent (muusika)|aktsendi]] nihkumisel rõhuliselt [[w:löök (muusika)|löögilt]] rõhutule. https://vara.e-koolikott.ee/node/1564#overlay-context=node/1563   https://e-koolikott.ee/material?id=13692
## definitsioon. '''[[w:Tempo|Tempo]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:esitus|esituse]] [[w:kiirus|kiirus]]. Alates [[w:17. sajand|17. sajand]]ist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks [[w:largo|largo]], [[w:adagio|adagio]], [[w:andante|andante]], [[w:presto|presto]], [[w:allegro|allegro]]. Pärast [[w:metronoom|metronoom]]i patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu &quot;[[w:löök (muusika)|lööki]] minutis&quot;. https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564   https://e-koolikott.ee/material?id=13693
## definitsioon +. '''[[w:Ostinato|Ostinato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s objekti omadus korduda muutumatuna (st &quot;korduda ''ostinato''&quot;). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks [[w:motiiv (muusika)|motiiv]], [[w:rütm (muusika)|rütm]], harmooniajärgnevus vms. https://vara.e-koolikott.ee/node/1566#overlay-context=node/1565   https://e-koolikott.ee/material?id=13694
## definitsioon +. '''[[w:Värsimõõt|Värsimõõt +]]'''  on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse [[w:värsijalg|värsijalaks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1567#overlay-context=node/1566   https://e-koolikott.ee/material?id=13695
## definitsioon +. '''[[w:Modaalrütmika|Modaalrütmika +]]''' on [[w:keskaja muusika|keskaja muusika]] rütmikontseptsioon, mille kohaselt [[w:helivältus|helivältus]] on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk [[w:moodus (muusika)|mooduses]], mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://vara.e-koolikott.ee/node/1568#overlay-context=node/1567   https://e-koolikott.ee/material?id=13696
## definitsioon +. '''[[w:Isorütmika|Isorütmika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul samaks jääva korduva [[w:rütm (muusika)|rütmimustri]] (''talea'') sees [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed vahelduvad (''color''). https://vara.e-koolikott.ee/node/3731   https://e-koolikott.ee/material?id=14886

====SHOW====
=====Joonised=====

=====Videod=====
# video. '''RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/FK3Ux7GXAfs&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3855   https://e-koolikott.ee/material?id=14914
# video. '''RÜTM. VIDEO 002. Triool''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/faoi1rzhqJY&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 002. Triool. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3856   https://e-koolikott.ee/material?id=14915
# video. '''RÜTM. VIDEO 003. Punkteering''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/xyW5JBA_kVI&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 003. Punkteering. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3857   https://e-koolikott.ee/material?id=14916
# video. '''RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/jOZH4_b7Guw&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3858   https://e-koolikott.ee/material?id=14917
# video. '''RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/AOe6fB_JHY0&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3859   https://e-koolikott.ee/material?id=14918
# video. '''RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/B7mD_jz3V4k&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3860   https://e-koolikott.ee/material?id=14919
# video. '''RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/zGNWw-NbBP8&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3861   https://e-koolikott.ee/material?id=14920
# video. '''RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/MuqVdkF7zbw&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3862   https://e-koolikott.ee/material?id=14921
# video. '''RÜTM. VIDEO 009. Ostinato''' (Brian Gossard: Ostinato Explained! &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/0VksrMqE_4c&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 009. Ostinato. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3863   https://e-koolikott.ee/material?id=14922
# video. '''RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt''' (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw&lt;/nowiki&gt;) [[RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3864   https://e-koolikott.ee/material?id=14923

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm | Rütm. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1419#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13645   https://e-koolikott.ee/material?id=13645
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Meetrum | Rütm. Meetrum. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1421#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13647   https://e-koolikott.ee/material?id=13647
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Sünkoop | Rütm. Sünkoop. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1449#overlay-context=node/1451 https://e-koolikott.ee/material?id=13649   https://e-koolikott.ee/material?id=13649
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tempo | Rütm. Tempo. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1451#overlay-context=node/1449 https://e-koolikott.ee/material?id=13650   https://e-koolikott.ee/material?id=13650

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 001'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte  https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1904   https://e-koolikott.ee/material?id=13844
# väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 002'''. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1905   https://e-koolikott.ee/material?id=13845
# väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 003'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1906   https://e-koolikott.ee/material?id=13846
# väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 004'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1907   https://e-koolikott.ee/material?id=13847
# väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 005'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1908   https://e-koolikott.ee/material?id=13848
# väike projektülesanne +. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 006'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1909   https://e-koolikott.ee/material?id=13849

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmikompositsioon +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhendit '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon|Rütmikompositsiooni loomine]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6947   https://e-koolikott.ee/material?id=20250. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3733   https://e-koolikott.ee/material?id=14888
# suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmi transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3734   https://e-koolikott.ee/material?id=14889

====TUNNIVIDEOD====

=====10.9.2018=====
# arutelu [https://drive.google.com/file/d/1zG1FW4LAn2HibWdfMb6pz_gXOkNc0IG8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1jhnxLo4Gt_2W_vng20g4moaha7XVPQbv/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/118CfDmtTvItz5gBEQpAYq8ED3G07Jg6z/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1qMT8s3wRSqOfzoyrq5QD022N35NxySBF/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1HLoCC58b1QQcVbn_EZlUHYc09zp5wVGf/view?usp=sharingn FAIL 3]
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1g4UdDl9i53Z1kOEJq2ZyeJiZia2I9vU3/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1od7K73be7XoRAeBkm1Odcgzm-dBtUFwZ/view?usp=sharing FAIL 2]

=====12.11.2018=====
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1CLiWFqS1pD9HghGbTfh8znTssgb3rv2b/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/11ZthO0o-rH_KUk-aapmFpSEAF0_tqeJL/view?usp=sharing FAIL 2]
## arutelu [https://drive.google.com/file/d/15GOxmcNshLibRqzvW5pdR5EduQJPRIJN/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1HelHUnkg9Ya-1MsEMFT6GZG8ufedTm4F/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gq6h2GMbPEA62dphRFDE_aAr_g7ttWWX/view?usp=sharing FAIL 2]

=====19.11.2018=====
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1Da9xPBE48KPLmE-mOxf1H1eH8BlWxWhL/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1SCzeR5QRk0LCizl6hF1GuYIz1Jlu5QPi/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1V7zC4f447boeXX_jLXBgvGRLM_SGnTrF/view?usp=sharing FAIL 3]

=====20.11.2018=====
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1X6uFJ2foYwhfW5HKpGYoAPJ7LF-B-vlC/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1PzyjTw2HoHAQdEy_Cmtr8vu8fF1Qbsxu/view?usp=sharing FAIL 2]
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1aVRgbfdjWGzA0dKl-sG-PY--GjzXJMI3/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1xfdEnCSevqqeMMp_j6y0gAJVd5DCgOZ8/view?usp=sharing FAIL 2]

===Harmoonia===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on harmoonia, helilaad, aste, helirida, mažoor ehk duur, minoor ehk moll, helistik, diatooniline helirida, diatoonika, kromaatika, pentatoonika, oktatoonika, funktsionaalharmoonia ja häältejuhtimine.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

harmoonia

helilaad

aste

helirida

mažoor ehk duur

minoor ehk moll

helistik

diatooniline helirida

diatoonika

kromaatika

pentatoonika

oktatoonika

funktsionaalharmoonia

häältejuhtimine

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Harmoonia (muusika)|Harmoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:akord|akord]]ide ühendamine ja suhted. https://vara.e-koolikott.ee/node/1573#overlay-context=node/1568   https://e-koolikott.ee/material?id=16294
## definitsioon. '''[[w:Helilaad|Helilaad]]''' ehk '''laad''' on [[w:muusika|muusika]]s erinevate [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te ning nendega seotud [[w:aste (muusika)|astmete]] [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonide]] [[w:Abstraktsus|-&gt; abstraktne]] [[w:süsteem|-&gt; süsteem]], mille [[w:konkretiseering|konkretiseeringuks]] on [[w:heliride|helirida]]. Näiteks ''[[w:c (muusika)|c]]''-st üles ehitatud [[w:loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] konkretiseeringuks on [[w:Do-mažoor|Do-mažoor]] helirida. https://vara.e-koolikott.ee/node/1929   https://e-koolikott.ee/material?id=16457
## definitsioon. '''[[w:aste (muusika)|Aste]]''' on [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] [[w:heli|heli]] tähis alates [[w:põhiheli|põhihelist]]. Astet kujutatakse kas [[w:rooma numbrid|rooma numbri]] või [[w:solmisatsioon|relatiivse solmisatsiooni]] silbiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/1575#overlay-context=node/1574   https://e-koolikott.ee/material?id=16296
## definitsioon. '''[[w:Helirida|Helirida]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de [[w:helikõrgus|helikõrgus]]lik järjestus [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i piires. https://vara.e-koolikott.ee/node/1574#overlay-context=node/1568   https://e-koolikott.ee/material?id=16295
## definitsioon. '''[[w:mažoor|Mažoor]]''' ehk '''duur''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:suur terts|suur terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1931   https://e-koolikott.ee/material?id=16458
## definitsioon. '''[[w:minoor|Minoor]]''' ehk '''moll''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1932   https://e-koolikott.ee/material?id=16459
## definitsioon. '''[[w:Helistik|Helistik]]''' on [[w:muusika|muusika]]s mistahes [[w:helikõrgus|helikõrgus]]elt ehitatud [[w:mažoor|mažoor]]- või [[w:minoor|minoor]]-[[w:helirida|helirida]]. Helistiku nimetus tuleneb [[w:toonika|toonika]]st. Helistiku tunnuseks [[w:noodikiri|noodikirjas]] on [[w:võtmemärk|võtmemärgid]], mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast [[w:noodivõti|noodivõti]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1576#overlay-context=node/1575   https://e-koolikott.ee/material?id=16297
## definitsioon +. '''[[w:diatooniline helirida|Diatooniline helirida +]]''' on [[w:helirida|helirida]], mille kõik helid kuuluvad [[w:diatoonika|diatoonikasse]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1577#overlay-context=node/1576   https://e-koolikott.ee/material?id=16298
## definitsioon +. '''[[w:Diatoonika|Diatoonika +]]''' on [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis moodustub ainult [[w:alusheli|alusheli]]dest. Diatoonilises helisüsteemis on [[w:oktav|oktav]] jagatud seitsmeks [[w:helikõrgus|helikõrgus]]eks. [[w:helistik|Helistik]]e, [[w:transponeerimine|transponeerimise]] ning [[w:duur-moll-süsteem|duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes [[w:helistik|helistik]]us oleva [[w:helilaad|helilaad]]i [[w:alteratsioon|altereerimata]] helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. https://vara.e-koolikott.ee/node/1923   https://e-koolikott.ee/material?id=16453
## definitsioon +. '''[[w:kromaatika|Kromaatika +]]''' on [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 12 [[w:pooltoon|pooltoon]]ist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1978   https://e-koolikott.ee/material?id=16481
## definitsioon +. '''[[w:Pentatoonika|Pentatoonika +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 5 helist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1979   https://e-koolikott.ee/material?id=16482
## definitsioon +. '''[[w:Oktatoonika|Oktatoonika +]]''' on on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[w:pooltoon|pool]]- ja [[w:tervetoon|tervetoon]]ist koosnev [[w:helisüsteem|helisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1980   https://e-koolikott.ee/material?id=16483
## definitsioon +. '''[[w:Funktsionaalharmoonia|Funktsionaalharmoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonidel]] põhinev [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]]. Funktsioon on [[w:muusika|muusika]]s [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] mõiste, millega iseloomustatakse [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse [[w:aste (muusika)|astmete]] abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse [[w:funktsionaalharmoonia|funktsionaalharmoonia]]ks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: [[w:toonika|toonika]] funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata [[w:helistik|helistik]]. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; [[w:Dominant|dominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on &quot;juhtida&quot; toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine [[w:mediant|mediant]]) ja VII ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste; [[w:Subdominant|subdominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on &quot;eemalduda&quot; toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine [[w:mediant|mediant]]) ja II ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1578   https://e-koolikott.ee/material?id=16299
## definitsioon +. '''[[w:Häältejuhtimine|Häältejuhtimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:meloodia|meloodia]] liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine [[w:kvint|kvint]]ides või [[w:oktav|oktav]]ites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1579   https://e-koolikott.ee/material?id=16300

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://www.google.com/doodles/celebrating-johann-sebastian-bach HARMOONIA. JOONIS 899. Harmoonia simulaator. Bachi stiilis meloodia harmoniseerimine]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26932-HARMOONIA-JOONIS-899-Harmoonia-simulaator-Bachi-stiilis-meloodia-harmoniseerimine

=====Videod=====
# video. '''HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs''' (&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/uv8-n8BSBNU&lt;/nowiki&gt;) [[HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1989   https://e-koolikott.ee/material?id=16486
# video. '''HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine''' (&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/6kFeZQraG6I&lt;/nowiki&gt;) [[HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3676   https://e-koolikott.ee/material?id=16911

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia | Harmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1422#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16230
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helirida | Harmoonia. Helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1423#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16231
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Aste | Harmoonia. Aste. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1424#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16232
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helistik | Harmoonia. Helistik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1425#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16233
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida | Harmoonia. Diatooniline helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1426#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16234
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Funktsionaalharmoonia | Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1427#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16235
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Häältejuhtimine | Harmoonia. Häältejuhtimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1428#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16236

=====Harjutused=====
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.1 Harmoonia. Harjutus. Määra helistik]'''. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_key_signature.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3735   https://e-koolikott.ee/material?id=16950
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.2 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta duur-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3736   https://e-koolikott.ee/material?id=16951
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.3 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta moll-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3737   https://e-koolikott.ee/material?id=16952
# harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.4 Harmoonia. Harjutus. Ehita helirida antud noodist üles]'''. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne  üles. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_scale.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3738   https://e-koolikott.ee/material?id=16953

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Harmoonia. Väike projektülesanne. Harmoonia'''. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3740   https://e-koolikott.ee/material?id=16954

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine'''. Tuginedes projektülesandele '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3741   https://e-koolikott.ee/material?id=16955
# suur projektülesanne +. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3742   https://e-koolikott.ee/material?id=16956


====TUNNIVIDEOD====

=====26.11.2018=====
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1h1b4inJznx68tXGaVNhNrwa3RnWAeM3s/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/196-SGXcNf4GcrvxglkiI2xS5cJ8Mhre4/view?usp=sharing FAIL 2]
## arutelu [https://drive.google.com/file/d/1gz038af0-AO8hS4xuxZRGGscUcDOKnnr/view?usp=sharing FAIL]
# näidistund [https://drive.google.com/file/d/1eMbU4DfXNB2FI1lUAZbwnTeHVxWYvApW/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/10SWKCmWigvDnxprCGG65i3-pU4dnCAHj/view?usp=sharing FAIL 2]

===Faktuur===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on faktuur, monofoonia, homofoonia, polüfoonia, heterofoonia ja mikropolüfoonia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

faktuur

monofoonia

homofoonia

polüfoonia

heterofoonia

mikropolüfoonia

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Faktuur|Faktuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üldmõiste, mida kasutatakse [[w:muusika struktuur|muusikalise struktuuri]] [[w:vertikaal|vertikaal]]se [[w:mõõde|mõõtme]] tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks [[w:Partii (muusika)|partiide]] ehk häälte, [[w:tämber|tämbrite]], [[w:rütm (muusika)|rütmide]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioonide]], [[w:dünaamika (muusika)|dünaamika]] või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse [[w:ühehäälsus|ühehäälset]] ([[w:monofoonia|monofoonia]]) ja [[w:mitmehäälsus|mitmehäälset]] faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: [[w:homofoonia|homofoonia]], [[w:polüfoonia|polüfoonia]] ja [[w:heterofoonia|heterofoonia]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1580   https://e-koolikott.ee/material?id=16301
## definitsioon. '''[[w:monofoonia|Monofoonia]]''' ehk '''ühehäälsus''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:faktuur (muusikas)|faktuur]]itüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või [[w:saade ehk akompanement|saateta]] [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1581#overlay-context=node/1580   https://e-koolikott.ee/material?id=16302
## definitsioon. '''[[w:Homofoonia|Homofoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälne]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], milles ühte domineerivat [[w:meloodia|meloodia]]t [[w:saade ehk akompanement|saadab]] muu muusikaline materjal. https://vara.e-koolikott.ee/node/1582#overlay-context=node/1581   https://e-koolikott.ee/material?id=16303
## definitsioon. '''[[w:Polüfoonia|Polüfoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe iseseisva [[w:meloodia|meloodia]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Polüfoonia loomise kunsti, [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]it ja teooriat nimetatakse [[w:kontrapunkt|kontrapunkt]]iks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1583#overlay-context=node/1582   https://e-koolikott.ee/material?id=16304
## definitsioon +. '''[[w:Heterofoonia|Heterofoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälse]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp, mille puhul kõlavad [[w:üheaegsus|üheaegselt]] sama [[w:meloodia|meloodia]] pisut erinevad variandid. https://vara.e-koolikott.ee/node/1584#overlay-context=node/1582   https://e-koolikott.ee/material?id=16305
## definitsioon +. '''[[w:Mikropolüfoonia|Mikropolüfoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:György Ligeti|György Ligeti]] poolt välja arendatud maksimaalse [[w:helikõrgus|helikõrgus]]liku ja [[w:rütm|rütm]]ilise tihedusega [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp. https://vara.e-koolikott.ee/node/1585#overlay-context=node/1584   https://e-koolikott.ee/material?id=16306

====SHOW====
=====Joonised=====
#  joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-R1hNTGxTT0JyVkU/view?usp=sharing FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas]''' ([[FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1878   https://e-koolikott.ee/material?id=16432

=====Videod=====
# video. '''FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega''' (Musical textures- a brief explanation for GCSE music &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/_bzlIJ2-lMs&lt;/nowiki&gt;) [[FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3677   https://e-koolikott.ee/material?id=16912

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur | Faktuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1430#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16238
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Monofoonia | Faktuur. Monofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1431#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16239
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Homofoonia | Faktuur. Homofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1432#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16240
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Polüfoonia | Faktuur. Polüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1433#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16241
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Heterofoonia | Faktuur. Heterofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1434#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16242
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Mikropolüfoonia | Faktuur. Mikropolüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1435#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16243

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Faktuur. Väike projektülesanne. Faktuurivisand'''. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3743   https://e-koolikott.ee/material?id=16957

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Faktuur. Suur projektülesanne. Faktuur'''. Kirjuta teatud faktuuris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3746   https://e-koolikott.ee/material?id=16960

===Variatsioon===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on variatsioon, augmentatsioon, diminutsioon, inversioon, vähikäik ehk retrograad, interpolatsioon ja figuratsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

variatsioon

augmentatsioon

diminutsioon

inversioon

vähikäik ehk retrograad

interpolatsioon

figuratsioon

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Variatsioon (muusika)|Variatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s uus [[w:objekt|objekt]], mis on mingi [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]i või [[w:reegel|reegli]] põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks ([[w:teema (muusika)|teemaks]]) võib olla näiteks [[w:meloodia|meloodia]], [[w:rütm|rütm]]ifiguur, [[w:harmoonia|harmoonia]]järgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada [[w:variatsioonivorm|variatsioonivorm]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/1591#overlay-context=node/1590   https://e-koolikott.ee/material?id=16312
## definitsioon. '''[[w:Augmentatsioon|Augmentatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille tulemusel toimub [[w:helivältus|helivältus]]e pikenemine. Augmentatsioon on [[w:diminutsioon|diminutsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1592#overlay-context=node/1591   https://e-koolikott.ee/material?id=16313
## definitsioon. '''[[w:Diminutsioon|Diminutsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille käigus toimub [[w:helivältus|helivältus]]e lühenemine. Diminutsioon on [[w:augmentatsioon|augmentatsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1593#overlay-context=node/1592   https://e-koolikott.ee/material?id=16314
## definitsioon. '''[[w:Inversioon|Inversioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:horisontaaltelg|horisontaalteljega]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1594#overlay-context=node/1593   https://e-koolikott.ee/material?id=16315
## definitsioon. '''[[w:Vähikäik|Vähikäik ehk retrograad]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub muusikalise materjali [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:vertikaaltelg|vertikaalteljega]]. Vähikäiku on võimalik kirjeldada [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i liigina, kus [[w:motiiv (muusika)|motiiv]]i või [[w:teema (muusika)|teema]] [[w:heli|heli]]d järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://vara.e-koolikott.ee/node/1595#overlay-context=node/1594   https://e-koolikott.ee/material?id=16316
## definitsioon +. '''[[w:Interpolatsioon|Interpolatsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://vara.e-koolikott.ee/node/1597#overlay-context=node/1596   https://e-koolikott.ee/material?id=16318
## definitsioon +. '''[[w:Figuratsioon|Figuratsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrilisse]] struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, [[w:saade ehk akompanement|saate]]kujund või [[w:passaaž|passaaž]], mida kasutatakse [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka [[w:ornament (muusika)|ornamendiks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1596#overlay-context=node/1595   https://e-koolikott.ee/material?id=16317

====SHOW====
=====Videod VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST=====
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon''' (&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3747   https://e-koolikott.ee/material?id=16961
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad''' (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/40dUwUZaj4I&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]]  https://vara.e-koolikott.ee/node/3749   https://e-koolikott.ee/material?id=16963
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon''' (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/4IAZY7JdSHU&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1982   https://e-koolikott.ee/material?id=16485
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria''' (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1981   https://e-koolikott.ee/material?id=16484
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad''' (&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3752   https://e-koolikott.ee/material?id=16966
# video. '''VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon''' (Steven Armstrong: Figuration &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/jjqBck58N9E&lt;/nowiki&gt;) [[VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3754   https://e-koolikott.ee/material?id=16968 '''VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST'''

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon | Variatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1438#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16246
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Augmentatsioon | Variatsioon. Augmentatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1439#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16247
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Diminutsioon | Variatsioon. Diminutsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1440#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16248
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Inversioon | Variatsioon. Inversioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1441#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16249
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad | Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1442#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16250
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Interpolatsioon | Variatsioon. Interpolatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1446#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16254
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Figuratsioon | Variatsioon. Figuratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1445#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16253

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Variatsioon. Väike projektülesanne. Meloodia variatsioon'''. Lähtudes väiksest projektülesandest '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3760   https://e-koolikott.ee/material?id=16974

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne. '''Variatsioon. Suur projektülesanne. Meloodia variatsioonid'''. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3761   https://e-koolikott.ee/material?id=16975

===Kontrapunkt===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on kontrapunkt, imitatsioon, kaanon, fuuga ja cantus firmus.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

kontrapunkt

imitatsioon

kaanon

fuuga

cantus firmus

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Kontrapunkt|Kontrapunkt]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kunst|kunst]], [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], [[w:printsiip|printsiip]], [[w:teooria|teooria]] ja [[w:õppeaine|õppeaine]], mille puhul käsitletakse [[w:tervik|tervik]]una [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1586#overlay-context=node/1585   https://e-koolikott.ee/material?id=16307
## definitsioon. '''[[w:Imitatsioon|Imitatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul ühes [[w:hääl (muusika)|hääles]] leiduvat [[w:motiiv (muusika)|motiivi]] või [[w:teema (muusika)|teemat]] [[w:jäljendamine|jäljendatakse]] teises hääles. https://vara.e-koolikott.ee/node/1587#overlay-context=node/1586   https://e-koolikott.ee/material?id=16308
## definitsioon +. '''[[w:Kaanon|Kaanon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i realiseerimise [[w:juhis|juhis]] ja [[w:realisatsioon|realisatsioon]] ise. https://vara.e-koolikott.ee/node/1588#overlay-context=node/1587   https://e-koolikott.ee/material?id=16309
## definitsioon +. '''[[w:Fuuga|Fuuga +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s 16.-18. sajandil [[w:kaanon (muusika)|kaanonist]] välja kasvanud [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioonil]] põhinev [[w:polüfoonia|polüfooniline]] [[w:printsiip|printsiip]], mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine [[w:faktuur (muusika)|muusikalise faktuuri]] kõigis [[w:hääl (muusika)|häältes]]. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud [[w:heliteos|heliteos]]el on alati olemas ka mingi [[w:muusikavorm|muusikavorm]], ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist [[w:homofoonia|homofooniliste]] vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda [[w:muusikažanr|žanrinimetust]] &quot;fuuga&quot;, &quot;[[w:fugett|fugett]]&quot;, &quot;[[w:fugaato|fugaato]]&quot;, &quot;[[w:ritšerkaar|ritšerkaar]]&quot; või &quot;[[w:invensioon|inventsioon]]&quot;. https://vara.e-koolikott.ee/node/1589#overlay-context=node/1588   https://e-koolikott.ee/material?id=16310
## definitsioon +. '''''[[w:Cantus firmus|Cantus firmus +]]''''' on [[w:keskaja muusika|keskaja-]] ja [[w:renessanssmuusika|renessanssmuusika]]s enamasti varasemast muusikast [[w:laenamine (muusika)|laenatud]] [[w:meloodia|meloodia]], mida kasutati uue [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:heliteos|heliteos]]e alusena. ''Cantus firmus'' võis põhineda kas [[w:gregoriuse koraal|gregoriuse koraal]]il, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose [[w:partii (muusika)|partiil]] või olla [[w:helilooja|helilooja]] enda loodud. ''Cantus firmus'' kõlas enamasti [[w:tenor (partii)|tenoris]] ja pikemates [[w:helivältus|helivältus]]tes. https://vara.e-koolikott.ee/node/1590#overlay-context=node/1589   https://e-koolikott.ee/material?id=16311

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/11yttjR0e803K_ddytM_rolhuOzvS2zkW/view?usp=sharing KONTRAPUNKT. JOONIS 001. Gregoriuse koraalist saab ''cantus firmus'' +]''' (&lt;nowiki&gt; Gregoriuse koraal &quot;Veni creator spiritus&quot; https://youtu.be/Kphky63gK5I -&gt; Nicolas de Grigny &quot;Veni creator spiritus&quot; https://youtu.be/5fkcyhsHCEc&lt;/nowiki&gt;) https://vara.e-koolikott.ee/node/3663   https://e-koolikott.ee/material?id=16902

=====Videod=====
# video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk''' (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4&lt;/nowiki&gt;) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3755   https://e-koolikott.ee/material?id=16969
# video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit?''' (Adam Neely: Composing Canons!, vt &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/OiG_5HcuJnc&lt;/nowiki&gt;) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3674   https://e-koolikott.ee/material?id=16909
# video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon''' (&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/SLBsFDydmBA&lt;/nowiki&gt;) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3675#overlay-context=node/3674   https://e-koolikott.ee/material?id=16910
# video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm''' (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/srIN2-0Aphk&lt;/nowiki&gt;) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3758   https://e-koolikott.ee/material?id=16972

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt | Kontrapunkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1436#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16244
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt. Imitatsioon | Kontrapunkt. Imitatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1437#overlay-context=node/1412   https://e-koolikott.ee/material?id=16245

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Kontrapunkt. Väike projektülesanne. Imitatsioon'''. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3744   https://e-koolikott.ee/material?id=16958

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Kontrapunkt. Suur projektülesanne. Kaanon või fuuga +'''. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3745   https://e-koolikott.ee/material?id=16959

===Tämber===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on tämber ehk kõlavärv, kõlavärvimeloodia, osahelid, helisüntees, süntesaator, mähisjoon, ADSR, formant ja vibraato.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

tämber ehk kõlavärv

kõlavärvimeloodia

osahelid

helisüntees

süntesaator

mähisjoon

ADSR

formant

vibraato

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Tämber|Tämber ehk kõlavärv]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:üldmõiste|üldmõiste]] [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:kogum|kogum]]ile, mille erinevate väärtuste korral [[w:kuulaja|kuulaja]] [[w:taju|taju]]b sama [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helivältus|helivältus]]ega [[w:heli|heli]]sid erinevalt. Igal [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendil]] või [[w:inimhääl|inimhäälel]] on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks [[w:osaheli|osaheli]]de arv, osahelide omavahelised suhted, [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e kuju, [[w:formant|formant]]ide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks [[w:vibrato|vibraato]], juhuslikud [[w:müra|müra]]d, [[w:interferents|interferents]]. Tämber on [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helikestus|helikestus]]e kõrval ka üks neljast [[w:heli|heli]] põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast ''Klangfarbe'' pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka [[w:sünesteesia|sünesteesia]] ideele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1600#overlay-context=node/1601   https://e-koolikott.ee/material?id=16319
## definitsioon. '''[[w:Kõlavärvimeloodia|Kõlavärvimeloodia]] ''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de või [[w:meloodia|meloodia]]te järgnevus, milles on oluline [[w:tämber|tämbrite]] vaheldumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/1601#overlay-context=node/1600   https://e-koolikott.ee/material?id=16320
## definitsioon. '''[[w:Osaheli|Osahelid]]''' on harmoonilise [[w:liitheli|liitheli]] [[w:põhitoon|põhitoon]] koos [[w:ülemheli|ülemheli]]dega. Harmoonilise liitheli osahelide [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]ed suhtuvad üksteisesse nagu [[w:täisarv|täisarv]]ud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1602#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16321
## definitsioon. '''[[w:Helisüntees|Helisüntees +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s elektroonilisest [[w:signaal|signaal]]ist [[w:heli|heli]] loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb [[w:süntesaator|süntesaator]]i töö. https://vara.e-koolikott.ee/node/1609#overlay-context=node/1608   https://e-koolikott.ee/material?id=16326
## definitsioon. '''[[w:süntesaator|Süntesaator +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille abil on võimalik luua [[w:elektrooniline signaal|elektroonilisest signaalist]] looduses eksisteeriva akustilise heli ([[w:muusikaline heli|muusikalise heli]], [[w:müra|müra]] või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb [[w:helisüntees|helisüntees]]il. https://vara.e-koolikott.ee/node/1610#overlay-context=node/1609   https://e-koolikott.ee/material?id=16327
## definitsioon +. '''[[w:mähisjoon|Mähisjoon +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:heli|heli]] võnkekõvera tippe läbiv [[w:kõverjoon|kõverjoon]]. Mähisjoont võib mõista ka [[w:võnkumine|võnkumise]] [[w:amplituud|amplituud]]i üldistusena. Mähisjoon võib olla [[w:aeg|aja]], [[w:ruum|ruum]]i, [[w:nurk|nurga]] või mõne muu [[w:muutuja|muutuja]] [[w:funktsioon|funktsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1603#overlay-context=node/1602   https://e-koolikott.ee/material?id=16322
## definitsioon +. '''[[w:ADSR|ADSR +]]''' (''attack'' 'puhkemine', ''decay'' 'vaibumine', ''sustain'' 'kestmine', ''release'' 'katkemine') on [[w:heli|heli]] amplituudi ([[w:helitugevus|helitugevus]]e) kõvera [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e mudel: heli puhkemise kestus (''attack time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (''decay time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (''sustain level''); heli vaibumise kestus (''release time'') on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1605#overlay-context=node/1603   https://e-koolikott.ee/material?id=16323
## definitsioon +. '''[[w:formant|Formant +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:osaheli|osaheli]], mis on [[w:resonants|resonants]]i tõttu võimendunud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1606#overlay-context=node/1605   https://e-koolikott.ee/material?id=16324
## definitsioon +. '''[[w:vibraato|Vibraato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr (&quot;extent of vibrato&quot;) ja helikõrguse muutumise kiirus (&quot;rate of vibrato&quot;) – koosmõjus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1607#overlay-context=node/1606   https://e-koolikott.ee/material?id=16325

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1dQjFLEHL9fHgck6d2S-f7naFOOGg5yWf/view?usp=sharing TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]''' [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3608#overlay-context=   https://e-koolikott.ee/material?id=16890

=====Videod=====
# video. '''TÄMBER. VIDEO 001. Tämber''' (On Cloud Sine: Timbre &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/4toE__coJAE&lt;/nowiki&gt;) [[TÄMBER. VIDEO 001. Tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3764   https://e-koolikott.ee/material?id=16978
# video. '''TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber''' (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/nlv5bylQDsE&lt;/nowiki&gt;) [[TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3766   https://e-koolikott.ee/material?id=16980

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber | Tämber. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3645   https://e-koolikott.ee/material?id=16897
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia | Tämber. Kõlavärvimeloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3647   https://e-koolikott.ee/material?id=16899
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid | Tämber. Osahelid. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3648   https://e-koolikott.ee/material?id=16900

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Tämber. Väike projektülesanne. Kõlavärvimeloodia'''. Valige endi hulgast dirigent. Dirigent läheb ringi keskele ja ülejäänud seisavad näoga dirigendi suunas ringis ümber dirigendi. Valige laulmiseks üks või mitu kõigile mugavat helikõrgust. Laulavad need, kelle poole dirigent näitab. Kui dirigent lõpetab näitamise, laulmine vaikib. Püüdke alustada ja lõpetada laulmine võimalikult pehmelt ja märkamatult, otsekui &quot;sisse ujudes&quot; ja oma häält järgmisele lauljale otsekui edasi andes. Püüdke laulmise ajal varieerida laulmise tämbrit. Võimalusel salvestage improvisatsioon. Kirjeldage tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6637   https://e-koolikott.ee/material?id=18732
# väike projektülesanne +. '''Tämber. Väike projektülesanne. Tämbri elektrooniline muutmine +'''. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3768   https://e-koolikott.ee/material?id=16982

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Tämber. Suur projektülesanne. Helisüntees +'''. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3770   https://e-koolikott.ee/material?id=16984

===Orkestratsioon ===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on orkestratsioon, partituur kitsamas tähenduses, partii, partitsell, klaviir, muusikainstrument, sümfooniaorkester,  pillirühmad (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, näppepillid, klahvpillid, lauljad (solistid ja koor), instrumentaalsolistid, elektroonilised muusikainstrumendid, keelpillid), pillid (flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, timpanid, viiul, vioola, tšello, kontrabass) ja transponeeriv muusikainstrument.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

orkestratsioon

partituur kitsamas tähenduses

partii

partitsell

klaviir

muusikainstrument

sümfooniaorkester

pillirühm

puupuhkpillid

vaskpuhkpillid

löökpillid

näppepillid

klahvpillid

lauljad

solist

koor

instrumentaalsolist

elektrooniline muusikainstrument

keelpillid

flööt

oboe

klarnet

fagott

metsasarv

trompet

timpanid

viiul

vioola

tšello

kontrabass

transponeeriv muusikainstrument

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon. '''[[w:Orkestratsioon|Orkestratsioon]]''' on [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] [[w:orkester|orkestrile]] või [[w:ansambel (muusika)|ansamblile]]. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose [[w:partii (muusika)|partiide]] jaotamist [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni [[w:looming|loomine]] on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet [[w:transkriptsioon|transkriptsioon]]il, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja [[w:arranžeering|arranžeering]]ul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks [[w:vorm|vorm]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:harmoonia|harmoonia]]) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda.  https://vara.e-koolikott.ee/node/3772   https://e-koolikott.ee/material?id=16986
## definitsioon. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heliteos|heliteos]]e kõigi [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide [[w:partii (muusika)|partii]]de üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. https://vara.e-koolikott.ee/node/1523#overlay-context=node/1522   https://e-koolikott.ee/material?id=16263
## definitsioon.  '''[[w:Partii (muusika)|Partii]]''', varem ka '''hääl''', on [[w:ansamblimuusika|ansambli]]-, [[w:koorimuusika|koori]]- või [[w:orkestrimuusika|orkestrimuusika]]s ühe [[w:laulja|laulja]] või lauljate rühma ([[w:häälerühm|häälerühm]]a), ühe [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendi]] või instrumentide rühma poolt esitatav [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] või selle väljakirjutus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3774   https://e-koolikott.ee/material?id=16988
## definitsioon. '''[[w:Partitsell|Partitsell]]''' on [[w:partituur|partituur]]i erivorm, milles on esitatud kogu [[w:heliteos|heliteos]]es esinev [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] tihendatud kujul võimalikult vähestel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse [[w:visand (muusika)|visand]]i või keeruka [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e nö &quot;laiendatud [[w:klaviir|klaviir]]ina&quot;, milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi [[w:partii (muusika)|partii]]sid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3776   https://e-koolikott.ee/material?id=16990
##  definitsioon. '''[[w:Klaviir|Klaviir]]''' ehk '''klaverikoondis''' on [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e [[w:transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] [[w:klaver|klaver]]ile. Klaviir on üks [[w:partituur|partituur]]i erivorme. https://vara.e-koolikott.ee/node/3778   https://e-koolikott.ee/material?id=16992
## definitsioon. '''[[w:Muusikainstrument|Muusikainstrument ehk pill]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] tekitamise vahend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3780   https://e-koolikott.ee/material?id=16994
## definitsioon +. '''[[w:Sümfooniaorkester|Sümfooniaorkester +]]''':
### pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris: 
#### '''[[w:puupuhkpillid|puupuhkpillid]]'''
#### '''[[w:vaskpuhkpillid|vaskpuhkpillid]]'''
#### '''[[w:löökpillid|löökpillid]]'''
#### '''[[w:näppepillid|näppepillid]]'''
#### '''[[w:klahvpillid|klahvpillid]]'''
#### '''lauljad (solistid ja koor)'''
#### '''instrumentaalsolistid'''
#### '''[[w:elektroonilised muusikainstrumendid|elektroonilised muusikainstrumendid]]'''
#### '''[[w:keelpillid|keelpillid]]'''
### pillide järjekord [[w:partituur|partituuris]] Beethoveni 5. sümfoonia I osa näitel:
#### '''[[w:flööt|flööt]]'''
#### '''[[w:oboe|oboe]]'''
#### '''[[w:klarnet|klarnet]]'''
#### '''[[w:fagott|fagott]]'''
#### '''[[w:metsasarv|metsasarv]]'''
#### '''[[w:trompet|trompet]]'''
#### '''[[w:timpanid|timpanid]]'''
#### '''[[w:viiul|viiul]]'''
#### '''[[w:vioola|vioola]]'''
#### '''[[w:tšello|tšello]]'''
#### '''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3781   https://e-koolikott.ee/material?id=16995
## definitsioon +. '''[[w:Transponeeriv muusikainstrument|Transponeeriv muusikainstrument +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille kõlav [[w:helikõrgus|helikõrgus]] erineb [[w:noodikiri|noodikirjas]] fikseeritud helikõrgusest püsiva [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. Näiteks:
###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in Des kõlab kirjutatust [[w:väike noon|väike noon]] kõrgemal
###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in C kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] kõrgemal
###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in F kõlab kirjutatust [[w:puhas kvart|puhas kvart]] kõrgemal
###'''[[w:pikoloklarnet|pikoloklarnet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal 
###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal
###'''[[w:sopraniino|sopraniino]]''' kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal
###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in D kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] kõrgemal
###'''[[w:klarnet|klarnet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal
###'''[[w:trompet|trompet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal
###'''[[w:sopransaksofon|sopransaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal
###'''[[w:inglissarv|inglissarv]]''' kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal
###'''[[w:metsasarv|metsasarv]]''' in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust [[puhas kvart]] kõrgemal
###'''[[w:altsaksofon|altsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekst|suur sekst]] madalamal
###'''[[w:tšelesta|tšelesta]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal
###'''[[w:kontrafagott|kontrafagott]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal
###'''[[w:kitarr|kitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal
###'''[[w:basskitarr|basskitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal
###'''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' bassivõtmes kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud
###'''[[w:tenorsaksofon|tenorsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal
###'''[[w:bassklarnet|bassklarnet]]''' in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal https://vara.e-koolikott.ee/node/3784   https://e-koolikott.ee/material?id=16998

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused]''' [[ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1879   https://e-koolikott.ee/material?id=16433

====ASK====
=====Kontollülesanded=====
# kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris | Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3681   https://e-koolikott.ee/material?id=16914
# kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris|Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6629   https://e-koolikott.ee/material?id=18710
# kontrollülesannne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument | Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3683   https://e-koolikott.ee/material?id=16916

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Orkestratsioon'''. Lähtudes projektülesandest '''Harmoonia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/3740), orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused] https://vara.e-koolikott.ee/node/3787   https://e-koolikott.ee/material?id=17001
# väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pilli võimaluste kaardistamine'''. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Loo visandpartituuri meetodit kasutades 1-3 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3789   https://e-koolikott.ee/material?id=17003
# väike projektülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris|Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris +]]''' Uuri erinevaid allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks.  https://vara.e-koolikott.ee/node/3682   https://e-koolikott.ee/material?id=16915

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Orkestratsioon. Suur projektülesanne. Orkestreeritud loo kirjutamine +'''. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks:
## idee ja kõlaline realisatsioon
## strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus
## figuuride jaotumine pillide vahel
## harmoonia kontekst
## orkestripedaal ja ruumikaja
## troobid, segmendid, ornament, heterofoonia
## ''crescendo'' konstrueerimine
## &quot;laine&quot; konstrueerimine
## hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine
::::https://vara.e-koolikott.ee/node/3790   https://e-koolikott.ee/material?id=17004

====TUNNIVIDEOD====
=====5.11.2018=====
# näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1tfqrVIDC9FIXJhe5kVDmfjZg04fZsBPY/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1DZ5MbtqLYVnUgcexfHD3dxymjM8WFtkD/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1rM3b3TZds5c5o2QHExMsG1bCfbd3U_Sw/view?usp=sharing FAIL 3]

==Kriitika==

===Muusikavorm +===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikavorm, muusikaline struktuur, motiiv, fraas, lause, periood ja variatsioonivorm.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikavorm

muusikaline struktuur

motiiv

fraas

lause

periood

variatsioonivorm

====TELL====
=====Definitsioonid=====
#  definitsioon +. '''[[w:Muusikavorm|Muusikavorm +]]''' on [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]] [[w:aeg|ajas]]. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada [[w:hetk|hetk]]es, sest muusikavorm kujuneb [[w:heliteos|heliteos]]e kui [[w:tervik|tervik]]u [[w:osa|osa]]de [[w:järgnevus|järgnevus]]es. Muusikavormi kujundavad [[w:kordus|kordus]] ja [[w:kontrast|kontrast]] või nende [[w:puudumine|puudumine]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3791   https://e-koolikott.ee/material?id=17005
## definitsioon +. '''[[w:Muusikaline struktuur|Muusikaline struktuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:väljaspool aega|väljaspool aega]] (''outside time'', ''hors-temps'') paiknev muusikalise [[w:tervik|tervik]]u kõigi [[w:osa|osa]]de [[w:seos|seos]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks [[w:skeem|skeeme]] on [[w:partituur|partituur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3792   https://e-koolikott.ee/material?id=17006
## definitsioon +. '''[[w:Motiiv (muusika)|Motiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s väikseim [[w:tähendus|tähendus]]t kandev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550   https://e-koolikott.ee/material?id=16286
## definitsioon +. '''[[w:Fraas (muusika)|Fraas +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:Motiiv (muusika)|motiividest]] koosnev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. Fraas on tavaliselt tuvastatav [[w:tsesuur|tsesuur]]i abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad [[w:Lause (muusika)|lause]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3793   https://e-koolikott.ee/material?id=17007
## definitsioon +. '''[[w:Lause (muusika)|Lause +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt [[w:fraas (muusika)|fraasist]], fraasi ([[w:variatsioon|varieeritud]]) [[w:kordus|kordus]]est ning summeerivast osast, mis [[w:tonaalsus|tonaalses]] muusikas lõpeb tavaliselt [[w:poolkadents|poolkadents]]iga. Laused moodustavad [[w:Periood (muusika)|perioodi]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3794   https://e-koolikott.ee/material?id=17008
##  definitsioon +. '''[[w:Periood (muusika)|Periood +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest [[w:lause (muusika)|lausest]]. [[w:Tonaalsus|Tonaalses]] muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb [[w:poolkadents|poolkadents]]i ja viimane [[w:täiskadents|täiskadents]]iga. https://vara.e-koolikott.ee/node/3795   https://e-koolikott.ee/material?id=17009
##  definitsioon +. '''[[w:Variatsioonivorm|Variatsioonivorm ehk variatsioonid +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:variatsioon (muusika)|variatsioonil]] põhinev [[w:muusikavorm|muusikavorm]], milles muusikalist [[w:teema (muusika)|teemat]], näiteks [[w:meloodia|meloodia]]t, [[w:bassiliin|bassiliin]]i, [[w:harmooniline järgnevus|harmoonilist järgnevust]] või muud muusikalist objekti [[w:kordus|korratakse]] [[w:muutumine|muudetud]] kujul. https://vara.e-koolikott.ee/node/3796   https://e-koolikott.ee/material?id=17010

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[[w:Muusikavormide loend|MUUSIKAVORM. JOONIS 001. Muusikavormide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3797   https://e-koolikott.ee/material?id=17011

=====Videod=====
# video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas''' (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.&lt;nowiki&gt;https://youtu.be/UYekEMmnK-Y&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3798   https://e-koolikott.ee/material?id=17012
# video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood''' (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3799   https://e-koolikott.ee/material?id=17013
# video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid''' (Music Theory Lesson - Theme and Variations &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3800   https://e-koolikott.ee/material?id=17014
# video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel''' (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/95gLT7NzHAM&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3801   https://e-koolikott.ee/material?id=17015

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Motiiv | Motiiv. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3802   https://e-koolikott.ee/material?id=17016
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Fraas | Fraas. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3803   https://e-koolikott.ee/material?id=17017
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Lause | Lause. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3804   https://e-koolikott.ee/material?id=17018
# kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Periood | Periood. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3805   https://e-koolikott.ee/material?id=17019

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne +. '''Muusikavorm. Väike projektülesanne. Muusikavorm +'''. Kasutades joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001], koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3806   https://e-koolikott.ee/material?id=17020

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne. '''Muusikavorm. Suur projektülesanne. Lugu teatud vormis +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3807   https://e-koolikott.ee/material?id=17021

===Muusikažanr===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikažanr.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikažanr

====TELL====
=====Definitsioonid=====
#  definitsioon. '''[[w:Muusikažanr|Muusikažanr]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kokkulepe|kokkuleppeline]] [[w:kategooria|kategooria]], millesse [[w:konkreetsus|konkreetne]] [[w:heliteos|heliteos]] või [[w:esituspraktika|esituspraktika]] kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või [[w: muusikaline kogemus|muusikalise kogemuse]] [[w:omadus|omadused]]. Puudub ühtne [[w:kriteerium|kriteerium]], kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]], kõla, [[w:sõnatekst|sõnatekst]], funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), [[w:muusikastiil|muusikastiil]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3808   https://e-koolikott.ee/material?id=17022

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[[w:Muusikažanrite loend|MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3809   https://e-koolikott.ee/material?id=17023

====ASK====

=====Kontrollülesanded=====
Kontrollülesanded kattuvad peatüki &quot;Muusikastiil&quot; kontrollülesannetega, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#ASK_16

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Muusikažanr. Väike projektülesanne. Muusikažanr'''. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? https://vara.e-koolikott.ee/node/3810   https://e-koolikott.ee/material?id=17024

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Muusikažanr. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikažanris +'''. Kirjuta teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3811   https://e-koolikott.ee/material?id=17025

===Muusikastiil===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõiste on muusikastiil.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikastiil

====TELL====
=====Definitsioonid=====
#  definitsioon. '''[[w:Muusikastiil|Muusikastiil]]''' on [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:vaikeväärtus|vaikeväärtus]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale [[w:ajastu|ajastu]]le, [[w:traditsioon|traditsioon]]ile, [[w:koolkond|koolkonnale]], [[w:helilooja|helilooja]]le, [[w:heliteos|heliteos]]ele või [[w:esituspraktika|esituspraktika]]le. https://vara.e-koolikott.ee/node/3812   https://e-koolikott.ee/material?id=17026

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. Suunavad küsimused]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3813   https://e-koolikott.ee/material?id=17027
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1k0XaZf-LxQZaZw1Hj_6nF-rypuItbjGO/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. Richard Wagneri muusika stiil]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3814   https://e-koolikott.ee/material?id=17028
# joonis. '''[http://tones.wolfram.com/. MUUSIKASTIIL. JOONIS 899. Muusikastiilide simulaator. WolframTones]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26930-MUUSIKASTIIL-JOONIS-899-Muusikastiilide-simulaator-WolframTones WolframTones põhineb Stephen Wolframi avastusel, et arvude universumis võivad isegi äärmiselt lihtsad reeglid anda tulemuseks süsteemi väga keeruka käitumise. See üllatav fakt leidis esimest korda kinnitust Wolframi 1980. aastate alguses ühemõõtmeliste rakuautomaatidena tuntud süsteemidega (Wolframi automaatidega) tehtud katsetes. WolframTonesi põhiidee on liikuda läbi rakuautomaadi genereeritud mustri ja muuta see muusikaks.
# joonis. '''[[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3815   https://e-koolikott.ee/material?id=17029

=====Videod=====
# video. '''MUUSIKASTIIL. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses''' &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA&lt;/nowiki&gt; https://vara.e-koolikott.ee/node/3816   https://e-koolikott.ee/material?id=17030

====ASK====
=====Kontrollülesanded=====
======Kontrollülesanded 1. Keskaeg kuni 18. sajand======
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregoriuse laul: Veni creator spiritus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3492#overlay-context=node/3493   https://e-koolikott.ee/material?id=16853
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3493   https://e-koolikott.ee/material?id=16854
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3494#overlay-context=node/3495   https://e-koolikott.ee/material?id=16855
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3501   https://e-koolikott.ee/material?id=16860
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus (Avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3495#overlay-context=node/3496   https://e-koolikott.ee/material?id=16856
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias (Halleluia)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3496#overlay-context=node/3497   https://e-koolikott.ee/material?id=16857
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3497#overlay-context=node/3498   https://e-koolikott.ee/material?id=16858
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm (avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3498   https://e-koolikott.ee/material?id=16859
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/2741   https://e-koolikott.ee/material?id=16662

======Kontrollülesanded 2. 19. sajand LINK PUUDU======
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3502#overlay-context=node/3503   https://e-koolikott.ee/material?id=16861
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3503#overlay-context=node/3504   https://e-koolikott.ee/material?id=16862
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24 | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3504#overlay-context=node/3505   https://e-koolikott.ee/material?id=16863
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3505#overlay-context=node/3507   https://e-koolikott.ee/material?id=16864
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja (Figaro kavantiin)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3507#overlay-context=node/3508   https://e-koolikott.ee/material?id=16865
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3508#overlay-context=node/3509   https://e-koolikott.ee/material?id=16866
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco (Orjade koor)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3509#overlay-context=node/3511   https://e-koolikott.ee/material?id=16867 '''YOUTUBE VIDEO EI MÄNGI, COPYRIGHTI PROBLEEM. TULEKS LEIDA MUU VERSIOON'''
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3511#overlay-context=node/3512   https://e-koolikott.ee/material?id=16869
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3512   https://e-koolikott.ee/material?id=16870

======Kontrollülesanded 3. 20.sajand======
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3513#overlay-context=node/3514   https://e-koolikott.ee/material?id=16871
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3514#overlay-context=node/3515   https://e-koolikott.ee/material?id=16872
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3515#overlay-context=node/3516   https://e-koolikott.ee/material?id=16873
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3516#overlay-context=node/3517   https://e-koolikott.ee/material?id=16874
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3517#overlay-context=node/3518   https://e-koolikott.ee/material?id=16875
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3518#overlay-context=node/3519   https://e-koolikott.ee/material?id=16876
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3519#overlay-context=node/3520   https://e-koolikott.ee/material?id=16877
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3520#overlay-context=node/3521   https://e-koolikott.ee/material?id=16878
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3521   https://e-koolikott.ee/material?id=16879

======Kontrollülesanded 4. Džäss======
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5266#overlay-context=node/5281   https://e-koolikott.ee/material?id=17557
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5267#overlay-context=node/5266   https://e-koolikott.ee/material?id=17558
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5268#overlay-context=node/5267   https://e-koolikott.ee/material?id=17559
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5269#overlay-context=node/5268   https://e-koolikott.ee/material?id=17560
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5270#overlay-context=node/5269   https://e-koolikott.ee/material?id=17561
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5265#overlay-context=node/5270   https://e-koolikott.ee/material?id=17556
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5271#overlay-context=node/5265   https://e-koolikott.ee/material?id=17562
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5272#overlay-context=node/5271   https://e-koolikott.ee/material?id=17563
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5273#overlay-context=node/5272   https://e-koolikott.ee/material?id=17564
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5274#overlay-context=node/5273   https://e-koolikott.ee/material?id=17565
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5275#overlay-context=node/5274   https://e-koolikott.ee/material?id=17566

======Kontrollülesanded 5. Rock ja pop======
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5276#overlay-context=node/5275   https://e-koolikott.ee/material?id=17567
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5280#overlay-context=node/5276   https://e-koolikott.ee/material?id=17571
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5277#overlay-context=node/5280   https://e-koolikott.ee/material?id=17568
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5278#overlay-context=node/5277   https://e-koolikott.ee/material?id=17569
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5279#overlay-context=node/5278   https://e-koolikott.ee/material?id=17570
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5281#overlay-context=node/5279   https://e-koolikott.ee/material?id=17572
# kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5282#overlay-context=node/5281   https://e-koolikott.ee/material?id=17573

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Muusikastiili artikkel Vikipeedias'''. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt [[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://vara.e-koolikott.ee/node/3788   https://e-koolikott.ee/material?id=17002
# väike projektülesanne +. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Heliteose stiilimudel +'''. Antud on olemasoleva heliteose partituur ja salvestis. Kasutades abivahendina joonist [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED] (https://vara.e-koolikott.ee/node/3813), koosta heliteose stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 takti pikkune muusikalõik antud stiilis. https://vara.e-koolikott.ee/node/3786   https://e-koolikott.ee/material?id=17000

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Muusikastiil. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikastiilis'''. Kirjuta teatud muusikastiilis lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3785   https://e-koolikott.ee/material?id=16999

==Süvenemine==

===Muusikamatemaatika +===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikamatemaatika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikamatemaatika

====TELL====
=====Definitsioonid=====
#  definitsioon +. '''[[w:Muusikamatemaatika|Muusikamatemaatika +]]''' on [[w:rakendusmatemaatika|rakendusmatemaatika]] haru, milles tegeldakse [[w:muusika|muusika]] [[w:helilooming|loomiseks]] ja [[w:muusikaanalüüs|analüüsimiseks]] vajalike [[w:matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite]] väljatöötamise ja uurimisega. https://vara.e-koolikott.ee/node/3783   https://e-koolikott.ee/material?id=16997

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1Vt8K49T_Xq4sbTsNhlISbyFDpB3vmW6N/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3782   https://e-koolikott.ee/material?id=16996

=====Videod=====
# video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis''' (Complex sounds - sound theory &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/vc-MrwZBxtg&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3779   https://e-koolikott.ee/material?id=16993
# video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus''' (Harmony 3: Just Intonation and Equal Temperament &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/yS9dbH5qDV0&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3777   https://e-koolikott.ee/material?id=16991
# video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse''' (Music Theory: Set Theory, Part 1 &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ&lt;/nowiki&gt;) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3775   https://e-koolikott.ee/material?id=16989

====ASK puudu ja nii jääbki====

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Väike projektülesanne. Muusikamatemaatika +'''. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks konkreetne muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3773   https://e-koolikott.ee/material?id=16987

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Suur projektülesanne. Heliteose loomine +'''. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte muusikalise objekti matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks:
## liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida
## häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad
## helilaad ja selle matemaatiline mudel
## muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses
## rütmi matemaatiline mudel
::https://vara.e-koolikott.ee/node/3771   https://e-koolikott.ee/material?id=16985


====TUNNIVIDEOD====
=====5.11.2018=====
# näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium. [https://drive.google.com/file/d/1ZzrAh-10OOB5LuVLujCHC5ryGBHMXlsQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/17im045-0hgVzmQvJiP0WtuW6rNN9wHjM/view?usp=sharing FAIL 2]

===Muusikateater +===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikateater, libreto, stseen, retsitatiiv ja aaria.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikateater

libreto

stseen

retsitatiiv

aaria

====TELL====
=====Definitsioonid=====
# definitsioon +. '''[[w:Muusikateater|Muusikateater +]]''' on [[w:teater|teatri]] liik, milles kogu lavaline tegevus on seotud [[w:muusika|muusika]]ga. Muusikateatri žanrid on näiteks [[w:ooper|ooper]], [[w:operett|operett]], [[w:ballett|ballett]] ja [[w:muusikal|muusikal]]. Muusikateater on [[w:sõnateater|sõnateatri]], [[w:nukuteater|nukuteatri]] ja [[w:tantsuteater|tantsuteatri]] kõrval üks teatri neljast klassikalisest harust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3769   https://e-koolikott.ee/material?id=16983
## definitsioon +. '''[[w:Libreto|Libreto +]]''' on [[w:ooper|ooper]]i, [[w:operett|opereti]], [[w:muusikal|muusikal]]i, [[w:oratoorium|oratoorium]]i, [[w:kantaat|kantaadi]] või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka [[w:ballett|balleti]] või [[w:pantomiim|pantomiim]]i [[w:stsenaarium|stsenaarium]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3767   https://e-koolikott.ee/material?id=16981
## definitsioon +. '''[[w:stseen|Stseen +]]''' on [[w:lavastus|lavastus]]e või [[w:film|film]]i osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja kujundus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3765   https://e-koolikott.ee/material?id=16979
## definitsioon +. '''[[w:retsitatiiv|Retsitatiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] [[w:vokaalmuusika|vokaalmuusika]] [[w:muusikažanr|žanr]], mida iseloomustab [[w:kõne|kõne]] [[w:jäljendamine|jäljendamine]] muusikas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3763   https://e-koolikott.ee/material?id=16977
## definitsioon +. '''[[w:aaria|Aaria +]]''' on [[w:muusikažanr|muusikažanr]], millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas [[w:saade (muusika)|saatega]] või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. [[w:Ooper|Ooper]]is, [[w:oratoorium|oratoorium]]is, [[w:kantaat|kantaadis]] või muus [[w:vokaalmuusikažanr|vokaalmuusikažanr]]is võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3762   https://e-koolikott.ee/material?id=16976

====SHOW puudu====


====ASK puudu ja nii jääbki====

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Muusikateater. Väike projektülesanne. Stseeni helide kirjeldus'''. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://vara.e-koolikott.ee/node/3759   https://e-koolikott.ee/material?id=16973

=====Suured projektülesanded=====
# Suur projektülesanne +. '''Muusikateater. Suur projektülesanne. Muusika lavateosele'''. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3757   https://e-koolikott.ee/material?id=16971

===Filmimuusika +===
====Kogumiku sissejuhatus====
Kogumikus käsitletav põhimõiste on filmimuusika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot;, mis sisustab riikliku õppekava teema &quot;omalooming&quot;. Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. 

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

filmimuusika

====TELL====
=====Definitsioonid=====
#  definitsioon +. '''[[w:Filmimuusika|Filmimuusika +]]''' ehk '''filmiheli''' on [[w:film|film]]i [[w:heliriba|heliriba]]. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://vara.e-koolikott.ee/node/3756   https://e-koolikott.ee/material?id=16970

====SHOW====
=====Joonised=====
# joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3753   https://e-koolikott.ee/material?id=16967

=====Videod=====
# video. '''FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini''' (On Cloud Sine: Introduction to Sound Design &lt;nowiki&gt;https://youtu.be/RutTvrXlMhY&lt;/nowiki&gt;) [[FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3751   https://e-koolikott.ee/material?id=16965

====ASK puudu ja nii jääbki====

====DO====
=====Väiksed projektülesanded=====
# väike projektülesanne. '''Filmimuusika. Väike projektülesanne. Foto helide kirjeldus'''. Antud on foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol kõlavad. https://vara.e-koolikott.ee/node/3750   https://e-koolikott.ee/material?id=16964

=====Suured projektülesanded=====
# suur projektülesanne +. '''Filmimuusika. Suur projektülesanne. Filmi helindamine +'''. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit (vt [https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3748   https://e-koolikott.ee/material?id=16962

=Juhend=

==Sissejuhatus==

Digiõppevahend ja sellega seotud kursus &quot;Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile&quot; sisustab [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2] esitatud muusika õppekava teema &quot;omalooming&quot;.

Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursuse eesmärk on anda vahendid oma loo kirjutamiseks ja olemasoleva muusika paremaks mõistmiseks.

Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat. 

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. 

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada: 
* ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel];
* tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/Errata ERRATA].

==Summary==
This digital learning material and the corresponding course Musical composition cover the topic “creative work” of music curriculum as described in the subclause 2) of clause 2.1.2 in the Annex 6 “Art subjects” of the Estonian national curriculum for upper secondary schools. 

During the course, the learners will create different musical structures, learn to know different styles of music and composition techniques, and study main concepts of music. The course is aimed at the upper secondary school level of general education school, i.e. at learners who have fulfilled the national curriculum for basic school, but who start learning music theory from scratch. 

The course consists of 19 chapters and its standard period of study is three academic years. However, this course is not a musical creation course as the tasks are given by the teacher. Of course, the learners’ own initiative in proposing solutions to the tasks is very welcome, but this will be outside the scope of the musical composition course. The scope of the course ends there, where the learner is inspired to write their own piece of music. This opportunity is there starting from the first topic of the course. The course is neutral when it comes to music styles. Although most of the examples are taken from classical music, all the musical tools studied can be used in any kind of music.

==Краткое содержание==
Данный цифровой учебный материал и связанный с этим курс «Преподавание музыкальной композиции для гимназии» представлен в приложении 6 Государственной программы обучения для гимназии. Предметная область «Искусство», раздел 2.1.2. Описание музыкального образования, раздел 2), и представляет собой тему музыкальной учебной программы, включая “собственное творение” (“свое творение”, “собственное творчество”, “самотворчество”).

Во время курса создаются различные музыкальные структуры, знакомятся с музыкальными стилями и композиционными методами, а также осваиваются основные понятия музыки.

Курс направлен на уровень гимназии общеобразовательной школы, то есть людям, которые хоть и прошли программу обучения основной школы, но начинают изучение теории музыки фактически с нуля. Курс состоит из 19-ти сборников и номинальный срок обучения 3 учебных года.

Это не курс композиторского искусства, поскольку выполняются задания, данные преподавателем. Естественно, инициатива ученика в предложении своих решений приветствуется, но это уже вне рамок изучения композиции. Рубеж данного курса проходит там, где человек получает такого рода воодушевление, что начинает писать композицию самостоятельно. Возможность создания своей композиции появляется с первой же темы.

Курс является нейтральным относительно стилей музыки. Хотя большинство примеров представлены из классики, все рассматриваемые музыкальные инструменты и навыки можно использовать в любой музыке.

==Kursuse sihtrühm==

Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida. 

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra.

Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina.

==Metoodilised ja didaktilised lähtekohad==

Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (''whole task'') kirjeldab küsimus &quot;Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja [http://hz.imslp.info/files/imglnks/usimg/0/0c/IMSLP52624-PMLP01586-Beethoven_Werke_Breitkopf_Serie_1_No_5_Op_67.pdf Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]&quot;?

Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, &quot;teoreetiliselt&quot;, mõistete endi pärast. Antud kursuse raames õpitakse teooria mõisteid ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted &quot;noot&quot;, &quot;paus&quot; ja &quot;partituur&quot; on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus &quot;kompositsiooniõpetus&quot;, mitte aga näiteks &quot;elementaarteooria&quot;, &quot;muusikaanalüüs&quot; või &quot;vormianalüüs&quot;. Kujundlikult näitab kursus, et &quot;see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine.&quot;

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mis tahes muusika loomiseks.

Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele.

Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale LePlanneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid.

==Materjali liigendus==
Kursus koosneb 19. kogumikust

Kogumikud on liigendatud järgmiselt:

1. definitsioon

Mõistete definitsioonid lähtuvad [https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedias] olevatest [[w:muusika mõisteid|muusika mõistete]] määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada.


2. joonis, video

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde saab korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised. 

Videod avavad [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]] ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetodeid]] protsessina.

3. kontrollülesanne ja harjutus
* milline väide peab paika?
* test
* sõnaline harjutus
* noodikirjas harjutus

Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda. 

Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel. 


4. väike või suur projektülesanne

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa.

==Näidisajakava==
Kursus on jagatud nelja ossa:

'''Elemendid''' (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel &quot;üks asi korraga&quot;. Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus.

'''Seosed''' (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.

'''Kriitika''' (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis.

'''Süvenemine''' eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem. 

===I aasta (G1): &quot;Elemendid&quot;===
'''Lõimimine muusikaajaloo kursusega &quot;Uusaegse helikeele kujunemine&quot;'''

'''I poolaasta'''
# Partituur
# Helivältus
# Helikõrgus

'''II poolaasta'''
# Akord
# Meloodia
# Väli

===II aasta (G2): &quot;Seosed&quot;===
'''Lõimimine muusikaajaloo kursusega &quot;Rahvuslikkus muusikas&quot;.'''

'''I poolaasta'''
# Rütm
# Harmoonia
# Faktuur
# Kontrapunkt

'''II poolaasta'''
# Variatsioon
# Tämber
# Orkestratsioon

===III aasta (G3): &quot;Kriitika&quot;===
'''Lõimimine muusikaajaloo kursusega &quot;Muusika 20. ja 21. sajandil&quot;'''

'''I poolaasta'''
# Muusikavorm
# Muusikažanr
# Muusikastiil

'''II poolaasta'''
Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

===IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): &quot;Süvenemine&quot;===
# Muusikamatemaatika
# Muusikateater
# Filmimuusika

==Raskusastmed==
Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida. 

Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg.

==Lõimimine==

Nool (-&gt;) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega:
# muusikaajalugu
# matemaatika
# füüsika
# ajalugu
# psühholoogia
# filosoofia

==Tehniliste vahendite kasutamine==
Enamik kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga.

Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks.

Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu.

==Tagasiside==

===Õpetaja tagasiside õpilasele===
Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundavat hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud–mittearvestatud'.

Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks
# teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul
# kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas

===Õpilase tegasiside kursusele===
Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScAXA5x-NLAcnqZopjximGChIRGDbIjaRiWS32Dh75ZvETd1Q/viewform 

Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata e-mail Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressile schoenberg@schoenberg.ee

Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele.

Tagasisidevorm:

1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida.

2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud.

===Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks===
Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. 

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada: 
* ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel];
* tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/Errata ERRATA].

==Õppevahendi kasutamine kutsehariduses==
Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset:
# mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis
# muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase
# muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase

==Diferentseerimine erivajadustega õppijale==
===10 olulisemat mõistet===
====Helivältus====
# definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-&gt; mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-&gt; korrutis]]e või [[w:jagatis|-&gt; jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3
# definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutne kestus|absoluutse]] või [[w:suhteline kestus|suhtelise kestusega]] [[w:ajavahemik|-&gt; ajavahemiku]] [[w:märk|-&gt; tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-&gt; märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524
# definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. [[w:Absoluutne kestus|Absoluutse kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:aja mõõtmine|-&gt; aja mõõtmise]] abil (näiteks [[w:sekund|-&gt; sekundites]]). [[w:Suhteline kestus|Suhtelise kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:helivältus|helivältus]]te abil: löök võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoodi]], [[w:poolnoot|poolnoodi]] või [[w:kaheksandiknoot|kaheksandiknoodi]] pikkune. https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526
# definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-&gt; harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527

====Helikõrgus====
# definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-&gt; helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-&gt; Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528
# definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste &quot;alusheli&quot; (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530
# definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535
# definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537

====Akord====
# definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543
# definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543

=Arutelud=
==Täienduskoolitus 23.10.2018 Pärnu Koidula Gümnaasiumis==
*[https://drive.google.com/file/d/1wfLe0rzVWqaSMYnLfvZlG5dTULOnb0bY/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_01] 
*[https://drive.google.com/file/d/1t2FfKxG0qWJ-Tlhm-PoIMp3fNJjKVHLs/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_02] 
*[https://drive.google.com/file/d/19g9s56yjTmGU32G2L8By-J5HPcPdx8hl/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_03] 
*[https://drive.google.com/file/d/1sr1GVH4nh3RlCKVsjR8I0ag1cLjuKczx/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_04]
*[https://drive.google.com/file/d/1GYtrE812S7tH_BYGc328njTLFelJYdDU/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_05] 
*[https://drive.google.com/file/d/1OZoXOzVCABHa7JIICGBBZGNJu9qARSzJ/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_06] 
*[https://drive.google.com/file/d/1R5-UhNbsUyGJgrJuEUGz_Q8c-T0yFwDB/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_07]
*[https://drive.google.com/file/d/1-MpFLyNjTIUByWoAVP8rZYsYzhyxYkcY/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_08]

=Uurimused=
*[https://drive.google.com/open?id=1iWN-NKf-EO_Euxes-uZ-4rt_o0UcsX2C Pruul, Tuuli 2019. GÜMNAASIUMIÕPILASTE OOTUSED JA ÕPETAJATE ARUSAAMAD ÕPILASTE HELILOOMINGUST MUUSIKATUNNIS. Magistritöö. Juhendaja Vaike Kiik-Salupere. Tallinna Ülikool: Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond]

=Viited=
{{Viited}}

=Välislingid=
*[https://www.youtube.com/channel/UCTUtqcDkzw7bisadh6AOx5w 12tone kanal]
*[https://www.opus1.fi/ Opus 1. Soome Heliloojate Liidu kompositsiooniõpetuse õppevahend]</text>
      <sha1>oi1eggx13gkb73q99i0g2xmd53du5nv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Benini traditsioonilise muusika struktuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3854</id>
    <revision>
      <id>18816</id>
      <parentid>17402</parentid>
      <timestamp>2022-08-23T09:32:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andrus Kallastu</username>
        <id>239</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rütmid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11020" xml:space="preserve">=Mõisted=
Selles artiklis kasutatakse lääne muusikateooria mõisteid järgmises tähenduses:

*'''[[w:Löök|löök]]''' on [[muusika]]s [[ajaühik]] [[helikestus]]te või [[helivältus]]te rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas [[helikestus]]te abil (näiteks [[sekund]]ites) või [[helivältus]]e abil (löögi vältus võib olla näiteks [[veerandnoot]]). [[Partituur]]is võivad löögid olla organiseeritud [[takt (muusika)|taktidena]]. [[Taktimõõt]] esitatakse [[harilik murd|hariliku murru]]na, milles murru lugeja tähistab löökide arvu taktis ja nimetaja tähistab löögi vältust. [[Metronoom]] näitab löökide arvu [[minut]]is. Löök võib olla rõhuline või mitterõhuline. Rõhuliste ja rõhutute löökide suhet nimetatakse [[meetrum]]iks.
*meetrum
*periood
*polümeetria
*polürütmia
*rütm
*muusikaline struktuur
*vasturütm

= Sissejuhatus =

Benin on umbes 11 miljoni elanikuga riik Lääne-Aafrikas. Benin koosneb umbes 60 etnilisest rühmast. Igal etnilisel rühmal on oma keel või murre.  

Ülemaailmselt on Benin tuntud kui ''vodoun''i keskus. Etnilise ja kultuurilise kirevuse tõttu on ülimalt kirev ka Benini ''vodoun''. 

Erinevate jumalustega seotud ''vodoun'' on toonud kaasa tseremooniad, mille läbiviimisel kasutatakse väga erinevaid rütme. Need rütmid võivad omakorda vastavalt konkreetsele piirkonnale või etnilisele rühmale erineda. 

Näiteks Benini lõunaosas sõltuvad teatud rütmid jumalusest, millele on ''vodoun'''i tseremoonia pühendatud. Tseremoonial võidakse esitada ainult teatud pühasid laule või rütme ning neid võivad kasutada ainult tseremoonia läbiviijad. Need ei ole tavalised laulud või rütmid ning neid ei esitata kunagi väljaspool tseremooniaid.

Lisaks rangelt tseremooniatel esitatavatele lauludele ja rütmidele leidub aga ka selliseid laule ja rütme, mida võib esitada nii ''vodoun'''i tseremoonial kui ka väljaspool tseremooniaid.

Siiski leidub tänapäeval ka muusikuid, kas esitavad ka rangelt tseremoniaalset muusikat väljaspool tseremooniaid, et pakkuda publikule meelelahutust. 

Käesolev ülevaade on koostatud eelkõige fookusega muusikal, mida esitatakse Grand-Popo vallas. Grand-Popo vald asub Benini lõunaosas ja piirneb Togoga. Grand-Popo valla põlisrahvuseks on popo ehk xwlah rahvus. Vallas räägitakse põhiliselt xwlah ja mina keelt. See on piirkond, kus animism domineerib selgelt kristluse või islami üle.

=Benini traditsioonilised muusikainstrumendid=
Benini traditsioonilise muusika ansambel koosneb tavaliselt kolmest suuremast muusikainstrumentide rühmast: kelladest, trummidest ja kõristitest. 

Lisaks võivad ansamblisse kuuluda ka lauljad ja tantsijad, kes saadavad oma liikumist käte plaksutamisega.


==Kellad==
Gankokoé

Benini traditsioonis põhinevad rütmid tavaliselt gankokoé partiil. Gankokoé partii saadab tavaliselt otsekui metronoom kõiki Benini rütme. Gankokoé mänguvõtted ja kõla või ka meloodia, mida ta saadab, sõltub igast konkreetsest rütmist.

==Trummid==

===Ézinhoun===


===Cléoun===


===Ôhoungbo===

===Dodohoun===

===Auagmegbo (le tambour parlant)===
Auagmegbo (fon, xwla), tama (sérère, wolof, mandingue, bambara) gangan, dumdum (yoruba), kalangu (hausa, songhaï), odondo (akan), lunna (dagomba), karangou ou kalangou mille üldiseks nimetuseks on &quot;kõnelev trumm&quot; (''le tambour parlant'') on membranofonide hulka kuuluv löökpill, mida tuntakse põhiliselt Lääne-Aafrikas. Sarnased instrumendid leiduvad ka Indias (huruk) ja Jaapanis (ōtsuzumi).

==Ôssôgoé (casquagnette)==

=Rütmid=
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1E_VY19MpmuOMYJWZqErz4PRBUNOGh3ON/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1e-fVnj6XRSrflfzaFYprgBYnq6eC6oLV/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1CVYnly86Yz5DXJtO-Nbb-nwurPiAQXmQ/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QrlPEKJT3LI77mu9SWep0IkCOaYYKlaj/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1NQ5MfE_WA1g3NjWfL2uvPo1gDn7EgwXK/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1tIYaueotW-WQuwgG-7yp5oVRSlRJpVJ_/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1AsLMDonXcIgLA9D9e5cYvDRhY_XhCwDE/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1wsXAOtV05tSHWT2v6DYkJqmJMFw91mQa/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1KOw8VyurmjYHvwlBSgmu53d0zbG5P2Wq/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1MV-A3SKvo2Ro7vOtsqnw1VOdRwlyFisD/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka]'''
# joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QXcAockTLLm9joA6HF2X0Mwx3X4QzSGn/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako]'''


==Jumalustega seotud rütmid==
Siin on esitletud rütme, mis on seotud eelkõige Grand-Popo vallas austatavate jumalustega.

===Azandro===
Azandro on kompleksne rütm, millel on on alamrütmid. See tähendab, et Azandro on nagu terve universum, mis hõlmab paljusid rütme, millest igaüks vastab erinevatele xwlah yêhoué järgijate klassile. 

====Agboehoun====

====Gbinbohoun====

====Houênouhoun====

====Avleketehoun====


===Blékété===
Blékété on rütm, mida praktiseerivad Etroni järgijad. 


1. Gankokoé

Resonnance: cococo-cococo un peu rapide

Dans blékété on joue pratiquent 3 ou 4 tambours. 

Dans blékété il y'a 

1. ézinhoun, qui joue comme resonnance: azéguidi-azéguidi.

2. le kpessin, comme resonnance: tougbou-tougbou-tougbou. 
Tougbou ... un motTougboun

3. le cléoun, qui est le plus pétit tambour joue comme resonnance clé-clé-clé un peu plus rapide.

4. le ôhoungbo de blékété joue go-go-go-go-gogo-go-gogo il bat pour accompagner les petits tambours.

Schéma des tambours:

cléoun	ézinhoun	kpéssin	ôhoungbo

===Zinli===


==Rahvalikud rütmid==
===Agbadja===

Agbadja on rahvalik rütm. mille esitamiseks on vaja ühte kella (gankokoé), vähemalt kolme trummi ning vähemalt ühte kõristit.

1. Gankokoé


Ici pour Agbadja sa resonnance: ko-oun koko-oun ko-oun koko-oun

2. Le kléoun de agbadja est le plus pétit tambour. Il commence en premier en donnant une resonnance de kléou-té-ke-té kléou-té-ke-té

La main gauche et droite battent le tam-tam avec un petit bâton. 1 et 1 et les deux mains battent si rapide le 3eme en jouant cléoun-tiré.


2. Kpéssin
Le deusième tambour (moyen) séconde le premier qui est kléoun en donne comme resonnance: kpoto-kpoto-kpoto etc

la main gauche et droite battent le kpéssin 1 et 1 en ajoutant 1 (un) petit troisième bât pour donner le gôut et appuie légèrement, tout cela donne une mélodie rythmique qui est: kpo-to kpoutou, kpo-to kpoutou

NB Quand on joue le ôhoungbo qui est un troisième tambour chef qui accompagne les deux premiers tambours c'est a dire le cléoun et kpéssin. Il peut arriver que cet ôhoungbo peut faire des solo. Donc dans ce cas c'est le kpéssin qui doit lui répondre. Il s'agit ici d'une communication rythmique entre le kpéssin et le ôhoungbo. Le cléoun ....... en ce sens et est vocalisé constament sur sa mélodie.


3. Ôhoungbo

Ôhoungbo est le troisième tambour, qui accompagne dans le rythmes Agbadja. Il accompagne en faisant tes solos qui prouvent une mélodie ambianceuse. Ca aide les chanteurs a chanter sur ses frappes. Ca donne aussi le goût de danser. Donc le ôhoungbo joue un role très important.

Par exemple: Il peut faire des frappes comme: gbadja djo tatata, gbadja djo tatata, gbadja djo tatata

il peut aussi faire des frappes comme 
ganzété guidi
tobi-tobi totchéwê


4. Casquagnette (ôssôgoé)

C'est aussi un instrument de musique qui accompagne tout les rythme. Mais ici en adbadja sa resonnance est:
tcho-ki tchoko-kitcho ki, tcho-ki tchoko-kitcho ki etc


Schéma des instrument d'agbadja

côté gauche	milieu	côté droité
cléoun	ôhoungbo	kpéssin

gankokoé	ôssôgoé

===Tchinkoumin===

==Sõltumatud rütmid==

===Kaka===

Kaka on Benini lõunaosas levinud populaarne rütm, mida sageli mängitakse zangbeto auks. See on mitmekihiline rütm, mida tavaliselt esitab kuni viis kella (gankokoé) või bambustoru mängijat. Koosseis võib olla ka suurem, koosnedes veel suuremast hulgast kelladest, millele annavad  omade rütmide abil lisamaitse veel trummid, kõristid (ôssôgoé, casquagnettes) ja laulmine. 


1. Kaka rütmiline põhistruktuur (Le cohoun de kaka)

Tegu on väga kiire rütmiga, mille mängijad peavad olema tõeliselt osavad, et suuta luua õige kakalik atmosfäär.

Exemple: cohoun-cohoun-cohoun-cohoun-coco.

Kaka rütmifiguurid on omavahel ühendatud otsekui keti lülid. See tähendab, et iga järgmine instrument alustab oma rütmiga enne, kui eelmine on lõpetanud.  

''Il faut l'enchainer souvent en le jouant. Le coco se termine souvent par ici l'est le cohoun qui commence avant que les quatres autres gongs (gankokoé) ne le suivent de façon harmonieuse et en lui repondant. Le cohoun est le guide s'il n'est pas bien joué ça va agir sur les quatres autres.''

2. Teised kellad (gankokoé)

Kaka põhirütmi mängivale kellale võib lisanduda kuni 4 muud kella 

Le 1 et le 2 donne comme resonnance: tingogo-tingogo ou tin-tingo tin-tingo.

Le 1 commence le bas du gong et le 2 aussi commence le bas du gong en jouant même chose mais le deux doit reponder au un en jouant un peu plus tard le tin-tingo ou tingogo: 
* le son &quot;tin&quot; c'est la plus grande c'est le bas ou le long du gong
* le son &quot;go&quot; c'est la plus pétite croche du gong.  

Le 3eme (troisième) et le 4eme (quatrième) gongs aussi se complètènt en se repondant l'un et l'autre.

Le 3 joue gogogo-goglooun.

Le 4 joue goglo go oun glo.

NB les deux se repondent l'un et l'autre.

5. La casquagnette (ôssôgoé) sa resonnance est tellement rapide comme cohoun. On le joue avec deux mains appuyé sur la jambe. 

6. Les tam-tams

En kaka on peut jouer 3 ou 4 tambours. L'ont nous pouvons citèr:
a. le cléoun le plus petit
b. le kpéssin le moyen
c. ôhoungbo le plus grand

NB Le ôhoungbo peut être va le ezinhoun ou le kpantlê.

Le cléon donner comme resonnance cléoun-cléoun-cléoun-cléoun

Le kpéssin comme resonnance toungbouou-toungbououn

ôhoungbo souvent improvisé pour accompagner les autres instruments dans kaka. C'est lui qui donne l'ambiance et a fait danser les danseurs.

Schema des tamtams

cléoun	ôhoungbo (kpantlê)	ezinhoun	kpéssin

===Sole===

=Kirjandus=
* Alorwoyie, G. Foli; Locke, David 2013. Agbadza: Songs, Drum Language of the Ewes (Book &amp; CD combo) (Agbadza: Songs, Drum language of the Ewes). [http://www.ampublishers.org/ African Music Publishers]</text>
      <sha1>2tgh70d89iwqihq2s1ptq8di408yb2d</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>