Vikitsitaadid
etwikiquote
https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Meedia
Eri
Arutelu
Kasutaja
Kasutaja arutelu
Vikitsitaadid
Vikitsitaatide arutelu
Fail
Faili arutelu
MediaWiki
MediaWiki arutelu
Mall
Malli arutelu
Juhend
Juhendi arutelu
Kategooria
Kategooria arutelu
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Üritus
Ürituse arutelu
Apostel
0
11335
134901
61611
2026-04-24T04:56:06Z
CommonsDelinker
32
Replacing Pentecostés_(El_Greco,_1597).jpg with [[File:Pentecostés_(El_Greco,_c._1600)_Prado.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]:).
134901
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Pentecostés (El Greco, c. 1600) Prado.jpg|pisi|El Greco, "Püha Vaimu väljavalamine" (u 1600)]]
==Proosa==
* [[Raamat]] on [[peegel]], kui [[ahv]] sinna sisse vaatab, siis ei saa talle sealt ju apostel vastu vaadata.
** [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. Loomingu Raamatukogu 1972, nr 28
* [Hilda Danieli kohta:] Ükskord küsisin, mitut keelt ta valdab. Ta vastas, et hästi valdab kolme - poola, saksa ja ivriidi keelt. Teisi aga, milles kõneleb, valdab ta väga halvasti. Kuid see pole nii: ta juhib ekskursioone itaalia, hispaania, kreeka, prantsuse, inglise, rumeenia keeles, minu kuuldes rääkis ta tšehhide, bulgaarlaste ja araablastega nende emakeeles. Ja see on muidugi enesestmõistetav, et ta on kogu elu pidanud ladinakeelseid jumalateenistusi. Mulle näib, et tal on sama [[keeleanne]], mis kunagi saadeti apostlitele. Tõsi, tema [[riiul]]itel seisavad siiski erinevad keeleõpikud. Tähendab, midagi on talle saatnud Issand, midagi on ta õppinud ise! Millal ta jõudis kõik need keeled ära õppida? Küsisin temalt, ja ta vastas mulle: kas sa [[nelipühad|nelipühi]] mäletad? Ja naeris. (lk 190-191)
** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Kristlus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
c0vtmi3vhzs5mh17bcxrlxo5fj92xhh
Sümbolism
0
16868
134895
116552
2026-04-23T20:57:27Z
Pseudacorus
2604
134895
wikitext
text/x-wiki
==Proosa==
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
q3tllpymfa72myzgi8bdrpikx30damr
134896
134895
2026-04-23T21:14:49Z
Pseudacorus
2604
/* Proosa */
134896
wikitext
text/x-wiki
==Proosa==
* Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud.
** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
3gkeuww4eqlcjzm3jwg3qwiawsgxpf8
134897
134896
2026-04-23T21:16:11Z
Pseudacorus
2604
134897
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]]
==Proosa==
* Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud.
** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
t4dwhz4mawcx3hvxjo779o1hy03kn23
134898
134897
2026-04-23T22:48:08Z
Ollin Masa
5560
Link
134898
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]]
==Proosa==
* Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud.
** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
rw1bdvxi8omj8eyv1y22epawd9scxgw
134899
134898
2026-04-23T22:49:09Z
Ollin Masa
5560
134899
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]]
==Proosa==
* Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud.
** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
{{Vikipeedia|Sümbolism}}
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
j7ex2shi04qc93y5lzk25vasmxkbu2c
134900
134899
2026-04-23T22:51:55Z
Ollin Masa
5560
134900
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]]
==Proosa==
* Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud.
** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58
* "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian."
:"256. [[eskadrill]]ist?"
:"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean."
:"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult.
:"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada."
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16
* [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni."
* [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46
* Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25)
* Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne.
:Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26)
* [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996
[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
2t55dzpxigmm5p6yq3yhfvsbglz05s6