Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.46.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Apostel 0 11335 134901 61611 2026-04-24T04:56:06Z CommonsDelinker 32 Replacing Pentecostés_(El_Greco,_1597).jpg with [[File:Pentecostés_(El_Greco,_c._1600)_Prado.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]:). 134901 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pentecostés (El Greco, c. 1600) Prado.jpg|pisi|El Greco, "Püha Vaimu väljavalamine" (u 1600)]] ==Proosa== * [[Raamat]] on [[peegel]], kui [[ahv]] sinna sisse vaatab, siis ei saa talle sealt ju apostel vastu vaadata. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. Loomingu Raamatukogu 1972, nr 28 * [Hilda Danieli kohta:] Ükskord küsisin, mitut keelt ta valdab. Ta vastas, et hästi valdab kolme - poola, saksa ja ivriidi keelt. Teisi aga, milles kõneleb, valdab ta väga halvasti. Kuid see pole nii: ta juhib ekskursioone itaalia, hispaania, kreeka, prantsuse, inglise, rumeenia keeles, minu kuuldes rääkis ta tšehhide, bulgaarlaste ja araablastega nende emakeeles. Ja see on muidugi enesestmõistetav, et ta on kogu elu pidanud ladinakeelseid jumalateenistusi. Mulle näib, et tal on sama [[keeleanne]], mis kunagi saadeti apostlitele. Tõsi, tema [[riiul]]itel seisavad siiski erinevad keeleõpikud. Tähendab, midagi on talle saatnud Issand, midagi on ta õppinud ise! Millal ta jõudis kõik need keeled ära õppida? Küsisin temalt, ja ta vastas mulle: kas sa [[nelipühad|nelipühi]] mäletad? Ja naeris. (lk 190-191) ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kristlus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Elukutsed]] c0vtmi3vhzs5mh17bcxrlxo5fj92xhh Sümbolism 0 16868 134895 116552 2026-04-23T20:57:27Z Pseudacorus 2604 134895 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] q3tllpymfa72myzgi8bdrpikx30damr 134896 134895 2026-04-23T21:14:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134896 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud. ** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58 * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3gkeuww4eqlcjzm3jwg3qwiawsgxpf8 134897 134896 2026-04-23T21:16:11Z Pseudacorus 2604 134897 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]] ==Proosa== * Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud. ** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58 * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] t4dwhz4mawcx3hvxjo779o1hy03kn23 134898 134897 2026-04-23T22:48:08Z Ollin Masa 5560 Link 134898 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]] ==Proosa== * Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud. ** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58 * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] rw1bdvxi8omj8eyv1y22epawd9scxgw 134899 134898 2026-04-23T22:49:09Z Ollin Masa 5560 134899 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]] ==Proosa== * Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud. ** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58 * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 {{Vikipeedia|Sümbolism}} [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j7ex2shi04qc93y5lzk25vasmxkbu2c 134900 134899 2026-04-23T22:51:55Z Ollin Masa 5560 134900 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Faragó,_Géza_-_The_Symbolist_(1908).jpg|pisi|Géza Faragó, "Sümbolist" (1908)]] ==Proosa== * Meie oleme lugenud, et [[venelased]] ja muud oma arvustustes, mõtteid korrates ja harva algupärasust leides, sarnaste sõnade järele nagu "dekadentism", "impressionism" või "sümbolism" jne. kirjutavad. Tähendab, midagi tundmatut, seletamatut on õhus, millele veel kindlat nimegi ei leita. Sündimine pole veel lõpule jõudnud, käärimised, käänakud, rahutused püsivamat värvi leidnud. ** [[Jaan Oks]], "Meie jutukirjanikke vaatamas" [1908], rmt: "Kriitilised tundmused", 1918, lk 58 * "Jah," tunnistas kapten Yossarian üles. "Mina olen kapten Yossarian." :"256. [[eskadrill]]ist?" :"Võitlevast 256. eskadrillist," vastas Yossarian. "Ma ei teadnud, et teisi kapten Yossariane ka olemas on. Niipalju kui mina tean, olen mina ainuke kapten Yossarian, aga see on ainult niipalju, kui mina tean." :"Ah nii," ütles [[kaplan]] õnnetult. :"See on [[kaks]] astmes võitlev [[kaheksa]]," märkis Yossarian, "kui te peaksite tahtma meie eskadrillist sümbolistlikku [[poeem]]i kirjutada." * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 16 * [Fergus:] "Christabel LaMotte kirjutas selle pika ja väga keerulise poeemi Melusina loost 1860ndatel ning see avaldati 1870ndate alguses. See on veider värk - seal vohavad tragöödia, armulugu ja sümbolism, see on mingi unenäoline maailm, mis on täis kummalisi elajaid, varjatud tähendusi ja tõeliselt pentsikut seksuaalsust või sensuaalsust. Feministid on selle pärast pöördes. Nad ütlevad, et see väljendab naiste võimetut iha. Ega seda enne suurt ei loetud, kui nemad selle avastasid - [[Virginia Woolf]] teadis seda, ta esitas seda loova mõistuse olemusliku androgüünsuse kujundina - aga uued feministid näevad Melusinat vannis naiste iseseisva seksuaalsuse sümbolina, mis ei vaja vaeseid mehi. Mulle see meeldib, selles on midagi häirivat. Selle fookus muutub kogu aeg. Soomuselise saba väga täpsetest kirjeldustest kosmiliste lahinguteni." * [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 45-46 * Oma äärmuslikes avaldustes sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võivad endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume põlesid paljud ruttu läbi. Kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks, kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi. (lk 25) * Niisiis maaliti ingleid. Ent mõistmaks kõiki sümbolistlikesse maalidesse peidetud tagamõtteid ja tähenduste peensusi, peaks olema väga erudeeritud nii ajaloos kui mütoloogiates, kirjanduses, Piiblis, keskaja alkeemias ning olema vähemalt sama suure lugemusega nagu mitmed sajandivahetuse intellektuaalid, kes sellist kunsti lõid. Nende kunst oligi läbinisti literatuurne. :Tähtsuselt kesksel kohal seisis kunstnike jaoks naine. Tasub vaid meenutada Schopenhaueri jt. filosoofide küünilist suhtumist naisesse, kui saab mõistetavaks, mispärast naine kehastas sümbolistide silmis olendit, kes on kas saatanlikult julm või ebamaiselt, haigettegevalt puhas. (lk 26) * [[Heie Treier]], "Juugend ja sümbolism", 1996 [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 2t55dzpxigmm5p6yq3yhfvsbglz05s6