Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 9137 134970 82187 2026-05-08T23:21:20Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134970 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Juba {{Sõrendus|ruumilinegi}} kaugus õilistab ja kirgastab eemalviibivat inimest poeetiliselt; kuivõrd rohkem teeb seda veel {{Sõrendus|ajaline}}! ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[LR]] 36/2004, lk 64 * [[Matemaatika]] paneb aluse kõigile [[täppisteadused|täppisteadustele]]. See õpetab [[arv]]ude kombineerimise kunsti, kauguste arvutamist ja [[mõõtmine|mõõtmist]], kuidas lahendada probleeme, kaaluda [[mägi|mägesid]], loodida ookeanisügavikke; kuid see ei anna meile suuniseid, kuidas hinnata [[Jumal]]a olemasolu. * [[Astronoomia]] räägib meile [[Päikesesüsteem]]i imedest - igavesti pöörlevaist [[planeet]]idest, nende liikumiste kiirusest ja kindlusest, [[planeet]]ide ja [[täht]]ede vahelistest kaugustest. See ennastab hämmastava ja imelise täpsusega [[varjutus]]i, [[komeet]]ide nähtavust [[Maa (planeet)|Maal]] ja tõestab vääramatut [[gravitatsiooniseadus]]t, kuid on täiesti vaiki [[Jumal]]a olemasolu teemal. ** [[Ernestine Rose]], ''cit. via'': [https://web.archive.org/web/20101120040052/https://atheists.org/Ernestine_Rose%3A_A_Troublesome_Female "Ernestine Rose: A Troublesome Female"], American Atheists/Internet Archive, 2008 * Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas "päeva risti alt", sealt, kus elavad valged [[vares]]ed. [[Taevas]] olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda "päeva risti" ja nii madalat taevast. :Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10 * Kui kaugel peab olema, et [[inimene|inimest]] vaadata? /---/ Kui sellelt kõige kaugemalt Vardatähtedest, mis paistab nagu minuskel [[majuskel|majusklite]] hulgas. /---/ See peaks olema tohutu kaugel ja need peaksid olema [[jumal]]a [[silm]]ad, et näha inimest, kes ta on, mitte kellena ta paistab iseenda tipult. ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 121 * Krulli astrofilosoofidel õnnestus ühel hetkel lõplikult tõestada, et kõik kohad on üks koht ja nendevaheline kaugus on illusioon ning see uudis valmistas piinlikkust kõigile mõtlevatele filosoofidele, sest lisaks kõigele muule ei suutnud see seletada näiteks teeviitasid. Pärast aastatepikkust peamurdmist anti kogu asi väidetavalt Ketta suurima filosoofi Ly Tin Wheedle'i kätte, kes kuulutas pärast mõningat järelemõtlemist, et kuigi vastab tõele, et kõik kohad on üks koht, on see koht siiski ''väga suur''. :Ja nii taastati inimeste psüühiline tasakaal. Kuid kaugus on tegelikult täiesti subjektiivne nähtus ja võluolendid võivad seda vastavalt oma vajadustele kohendada. :See ei pruugi neil alati väga hästi välja kukkuda. * [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl Martin Sinijärv, 2001, lk 220-221 * Nautilus jääb siiski lühikeseks, kui [[vihmapilv]]ed lähenevad, Pealegi tundub mulle, et lubatud kolmeteistkümne kilomeetri asemel on armsasse Portugaletesse tunduvalt pikem maa. See on peaaegu alati nii, et vahet pole, mis voldikus või infotahvlil kirjas, tegelik [[teekond]] on pikem. Mitte kunagi lühem. (lk 44-45) * Ma ei saa aru, kuidas minu [[päevateekond|päevateed]] alati pikemaks kujunevad kui voldikutel kirjas. Kas see tuleb äkki sellest, et ma väsinult teel liiga palju laperdan? Täna käisin väsimusest muidugi natuke tiira-taara küll. Võis lisasamme tuua, aga et ma lausa neli kilomeetrit rohkem tegin, on siiski palju. (lk 205) ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] tr6fofwiqj568fw3hrb02cvfg4o11rb 0 12733 134971 97135 2026-05-08T23:26:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134971 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Harva jääb see kauaks selgitamata, mis on väga kummaline. Selgitamata jääb see, mis enam kummaline ei tundu või mis pole kunagi kummaline tundunud. * [[Georg Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972, lk 28 * Ehkki teada tõsiasi on see, et [[van Gogh]] oma [[kõrv]]a ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal [[pühapäev]]al mitmel [[jumalateenistus]]el, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi [[petrooleum]]i ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest veidrustest (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema [[haigus]]est, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja [[vaik]]ude tekitatud mürgistusest, mis võis tema [[silm]]i sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber [[halo]]sid. [[Patrick Trevor-Roper]]i järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi [[depressioon]]i võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, [[süüfilis]], magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati [[epilepsia]] raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja [[glaukoom]] (mõnedel [[autoportree]]del on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 305 * Katkematu maagilise pommirünnaku all kannatav Al Khali torn ja selle ümbrus oli juba triivimas teisele poole seda reaalsushorisonti, kus aeg, ruum ja mateeria oma eri olemuse kaotavad ning teiste riideid kandma hakkavad. Seda oli täiesti võimatu kirjeldada. :See nägi välja umbes nii. :See nägi välja nagu klaverihelid varsti pärast seda, kui need on kaevu visatud. See maitses kollane ja oli katsudes nagu neerumuster. See lõhnas nagu täielik kuuvarjutus. Tornile lähemal läks see aga ''tõeliselt'' veidraks. * [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001, lk 208 * Mu kõrval istuv inglane tunneb end vabalt ja uurib: :"Kas ma võin palun su villid korda teha?" :Uurin, kas tegemist on arsti või veidrikuga, kuid selgub, et ta pole kumbki. :"Ma ei saa nii hirmsaid jalgu enam kauem vaadata," avaldab tema. :Mul on need villid juba nii kaua olnud, et hakkan ära harjuma. Aga kui inimesele valmistab rõõmu võõraste villide eest hoolitsemine, siis ma ei saa tema rõõmu ära võtta. :Poiss laenab kamba pealt kokku nõela, desinfitseerimisvahendi ja joodi ning asub protseduuri kallale otse laua ääres. Inimesed on ikka veidrad. Aga hea, kui nad on julged. (lk 229) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] l6dvbhd12ygfpawlx03mt410vyhpasa 0 18810 134972 93577 2026-05-08T23:43:11Z Pseudacorus 2604 /* Tsitaadid */ 134972 wikitext text/x-wiki '''"Ürgsorts"''', (originaalis "Sourcery") on [[Terry Pratchett]]i 1988. aastal ilmunud romaan Kettamaailma sarjast. Eesti keelde tõlkisid romaani Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], see ilmus Varraku kirjastuses 2001. aastal. ==Tsitaadid== Tsitaadid väljaandest: Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001. * "Ja mis oleksid inimesed ilma [[armastus]]eta?" :HARULDASED, ütles Surm. (lk 6) * Keset [[vihm]]ast tänavat seisis Pagas, [[nuga]] veel kaanes võbisemas, ning [[põrnitsemine|põrnitses]] Coninat. Siis muutis ta natuke asendit, liigutas oma väikesi [[jalg]]u keerulistes [[tango]]kombinatsioonides ning põrnitses Rincewindi. (lk 60) * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja magus [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse [[tulemus]] – mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi – elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv [[ämblik]] selle ära sõi. (lk 63) * "Oma hingesopis sa tead, et sa oled tõeline [[võlur]]. Sinu [[süda]]mele on graveeritud sõna "võlur"." :"Jah, aga probleem on selles, et ma kohtan jätkuvalt inimesi, kes tahavad seda oma [[silm]]aga näha," sõnas Rincewind õnnetult. (lk 94) * Pagasit oli tabanud [[õnnetu armastus]] ja see tegi nüüd sama, mida iga teinegi mõistlik isik oleks sellises olukorras teinud, ehk see soovis ennast purju [[joomine|juua]]. (lk 142) * Ta nägi välja nagu [[inimene]], kes on äsja [[söömine|söönud]] peotäie [[käbinääre|käbinäärmeid]] ja need liitri [[adrenaliin]]iga alla loputanud. (lk 146–147) * Kangelastel on tavaliselt võime tormata mööda kokkulangevaid [[palee]]sid, kus nad kunagi varem pole käinud, päästa kõik ära ning jõuda välja just enne seda, kui kogu kupatus õhku lendab või [[soo|sohu]] vajub. (lk 153) * "Ma ei sõida ühegi lendava [[vaip|vaibaga]]," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan [[maapind]]a!" :"Sa mõtled [[kõrgus]]t," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine." :"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!" (lk 186) * Ruumis valitseva üüratu [[tühjus]]e põhjal võis kohe aru saada, et tegu on [[varakamber|varakambriga]]. /---/ Tekkis lugupidav [[vaikus]] nagu alati, kui suurem kogus [[raha]] on kuhugi haihtunud. (lk 187) * "Jah, võlurid oskavad sind päris hästi just sellisest jamast päästa, kuhu ainult nemad sind sokutada suudavad," ütles Kreosoot. (lk 207) * Pikajalgse võluri ja väikese [[jõgi|jõega]] läbi viidud eksperimendid näitavad, et sama jõge saab ületada kolmkümmend kuni kolmkümmend viis korda [[minut]]is. (lk 214) * Ta [džinn] seletas - kuigi sõna "seletas" on antud juhul liiga positiivse varjundiga, paremini sobiks ehk "ei suutnud seletada", kuid ta tegi seda üpris põhjalikult -, et oli täiesti võimalik reisida maailmas ringi väikese lambi sees, mis on reisiseltskonna ühe liikme käes, kusjuures lamp ise liigub seetõttu, et seda kannab selle sees olev isik, ja seda tänu a) reaalsuse fraktaalsele iseloomule, mis tähendab, et kõike võis pidada kõige muu sees olevaks, ja b) loovalt rakendatud avalikkussuhetele. Trikk tegi panuse lootusele, et füüsikaseadused ei märka viga enne, kui reis on läbi. (lk 223) * Jumalatega oli see mure, et kui neile midagi ei meeldinud, siis ei andnud nad lihtsalt [[vihje]]id, ning seepärast soovitas kaine [[mõistus]], et targem oleks vältida jumalate seadmist sellisesse olukorda, kus nad peaksid hakkama [[otsus]]eid langetama. (lk 242) * [Rincewindist:] Ta istus uuesti maha, tõmbas oma rüü üles ning võttis mõningase pingutusega jalast ühe [[sokk|soki]]. Seejärel pani ta [[saabas|saapa]] tagasi jalga ja kõndis natuke aega ringi, kuni leidis rusude vahelt pooliku [[telliskivi]]. Ta asetas tellise soki sisse ning viibutas seda paar korda kaaluvalt. (lk 245) * "Ma ei tea, mida teha," ütles ta [Coin]. :"Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus [[segadus]]es." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse [[inimolu|inimeseks olemiseks]] või midagi sellist." (lk 262) * Rincewind mõtles järele ja hakkas siis otsustaval ilmel oma viimast sokki jalast võtma. "Poolikuid telliseid pole," ütles ta otseselt mitte kellelegi. "Peab [[liiv]]a kasutama." (lk 263) * [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru." (lk 269) [[Kategooria:Terry Pratchetti teosed]] ixx53kpqv6hbee9ctorqe16374djp47