Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3844 134982 126868 2026-05-11T22:44:46Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134982 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans_Baldung_-_Eve,_the_Serpent,_and_Death_-_WGA01180.jpg|pisi|Eeva, surm ja madu. Hans Baldung, 16. sajandi algus]] [[Pilt:Marten_van_Heemskerck_002.jpg|pisi|Maarten van Heemskerck. Naise portree (1529)]] [[Pilt:Elisabeth_Louise_Vigée_Le_Brun_-_Self-Portrait_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Elisabeth Louise Vigée Le Brun, autoportree (u 1781)]] [[Pilt:Aspasia_painting.jpg|pisi|Marie-Geneviève Bouliard, "Autoportree Aspasiana" (1794)]] [[Pilt:Origin-of-the-World.jpg|pisi|Gustave Courbet, ''L'Origine du monde'' (1866)]] [[Pilt:Joséphine_Claire_Langlois_Young_Italian_Woman_with_Tambourine.jpg|pisi|Joséphine Claire Langlois (1841–1927), "Noor itaallanna tamburiiniga", ''s.d.'']] [[Pilt:Nyström_-_Female_model.jpg|pisi|Jenny Nyström, "Naismodell" (1881)]] [[Pilt:Paul_Gauguin_056.jpg|pisi|Paul Gauguin. Tahiiti naised. 1891]] [[Pilt:Lucy_Lee_Robbins_Putting_up_her_hair_1891.jpg|pisi|Lucy Lee-Robbins, "Juukseid üles panemas" (1891)]] [[Pilt:Rönnberg,_Työlaitoksessa.jpg|pisi|Hanna Rönnberg, "Työlaitoksessa" (1893)]] [[Pilt:Annie_Renouf_Whelpley_Frauen_in_der_Webstube_1893.jpg|pisi|Annie Renouf Whelpley, "Naised kangatoas" (1893)]] [[Pilt:Maria_Chmielowska_Female_nude_1895.jpg|pisi|Maria Chmielowska, "Naisakt" (u 1895)]] [[Pilt:Cornelia_Paczka-Wagner_Woman_in_purple.jpg|pisi|Cornelia Paczka-Wagner (1864–1930), "Naine purpuris", ''s.d.'']] [[Pilt:Femme_Assise_(Seated_Woman),_by_Maria_Blanchard,_Spanish,_c._1917,_oil_on_canvas_-_Meadows_Museum_-_Southern_Methodist_University_-_DSC05425.jpg|pisi|María Blanchard, "Istuv naine" (1917)]] [[Pilt:Jēkabs_Kazaks_-_Ladies_at_the_Seaside_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Jēkabs Kazaks, "Naised mere ääres" (1920)]] [[Pilt:Vera_Rockline_Nu_with_a_green_bracelet_ca_1930.jpg|pisi|Vera Rockline, "Akt rohelise käevõruga" (u 1930)]] [[Fail:Naine kassiga - Tiit Pääsuke.jpg|pisi|[[Tiit Pääsuke]], "Naine kassiga" (1979)]] '''[[Naine]]''' on täiskasvanud [[inimene]], kelle [[genoom]]is ei esine [[Y-kromosoom]]i kahjustavat mõju. Noor naine on tuntud kui [[neiu]]. Alaealist naissoost inimest kutsutakse aga [[tüdruk]]uks. ==Piibel== * Ja ma leidsin, mis on kibedam [[surm]]ast: naine! Ta on otsekui püünis: ta [[süda]] on nagu [[võrk]], ta [[käed]] on nagu [[ahel]]ad. Kes [[Jumal]]ale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. ** [[Koguja raamat]], 7:26 * Naudi [[elu]] naisega, keda sa [[armastus|armastad]], kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud [[päike]]se all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all! ** Koguja raamat, 9:9 <poem> Sest võõra naise huuled tilguvad [[mesi|mett]] ja tema suulagi on libedam kui õli. Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk. Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad [[põrgu]]haua poole. </poem> * [[Õpetussõnad]], 5:3–5 * Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus. ** Õpetussõnad, 11:22 * Tubli naine on oma [[mees|mehe]] kroon, :aga häbitu on otsekui mädanik tema [[luu]]des. * Õpetussõnad, 12:4 <poem> Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine. Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt. </poem> * Õpetussõnad, 19:13–14 * Võõraste naiste [[suu]] on sügav haud: :keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna. * Õpetussõnad, ptk 22:14 ==Proosa== * Kõige paremaks naiseks tuleb pidada seda, kes suudab oma lastele [[isa]] asendada, kui see lahkub. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 16 * Ilma [[veidrus]]teta naisest ei saaks midagi muud kui [[mees]]. (lk 18) * Naised taluvad [[kannatused|kannatusi]] paremini kui mehed, kuid ainult neid, mis pole [[armastus]]est tingitud. (lk 18) * On {{Sõrendus|üks}} asi, mida naised ei suuda: ühte ja sama ähvardust tosin korda järjest ellu viia. (lk 61) ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni LR 36/2004 * Seda, kas naistel on niisama palju mõistust kui meestel, et oska mina otsustada; kuid päris kindlasti ei ole neil nii palju mõistusevastasust. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, LR 13-14 2005, lk 37 * Mrs. Benneti ematunded leidsid kõige sügavamat rahuldust päeval, mil ta kahest kõige tublimast tütrest lahti sai. Lugeja võib aimata, millise nautleva uhkusega ta nüüdsest peale külastas mrs. Bingley't või rääkis mrs. Darcyst. Meeldiv oleks, kui ma võiksin kogu tema perekonna huvides lisada, et tema südamesoovide täitumine nii mitme lapse mehelepaneku näol avaldas talle ülimalt soodsat mõju ja tegi temast ülejäänud elupäevadeks aruka, sõbraliku, hästi informeeritud naisterahva. Kuid tema abikaasa seisukohast, kes vahest poleks osanud nautida perekonnaõnne sellisel ebatavalisel kujul, oli võib-olla paremgi, et ta ikka aeg-ajalt närvihoogude all kannatas ja muutumatult rumalaks jäi. (61. ptk) ** [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]", tlk Henno Rajandi, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 351–352 * [Tarass Bulba naine:] Tõepoolest, ta oli haletsemisväärne nagu iga naine tollel jõhkral aastasajal. Ainult viivuks sai ta tunda [[armastus]]t, <!--//-->ainult esimeses kireuimas, esimeses noorusetuhinas, — ja juba lahkus karm võrgutaja tema juurest, sest teda kutsus [[mõõk]], kutsusid kaaslased, kutsusid prassingud. Ta nägi [[mees]]t paar-kolm päeva aastas ja seejärel polnud jälle temast mitu aastat midagi kuulda. Ja kui ta temaga kokku sai, kui nad koos elasid, mis [[elu]] seegi oli? Tal tuli kannatada [[Ülekohus|ülekohut]], isegi peksu; ta sai tunda üksnes armuannina kingitud [[hellus]]t; ta oli mingiks kentsakaks olendiks tolles [[poissmees]]test rüütlite kambas, kellele pillerkaaritav [[Zaporožje]] oli vajutanud oma karmi pitseri. [[Noorus]] vilksatas mööda mõnuta ja ta kaunid õrnvärsked põsed ning rinnad õitsesid ära hellitusteta ja kattusid enneaegsete kortsudega. Kogu armastus, kõik [[tunded]], kõik, mis naises on õrna ning kirglikku, kõik see muutus üheksainsaks ematundeks. ** [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955, lk 15-16 * Ärgu nõutagu naistelt tõemeelsust, senikaua kui neid kasvatatakse usus, et nende elu ülim [[eesmärk]] on [[Meeldivus|meeldida]]. (lk 11) * [[Tark|Targal]] naisel on miljoneid sünnipäraseid [[vaenlane|vaenlasi]] — kõik lollid mehed. (lk 15) * Häda naisele, kes ei suuda tarviduse korral mehe eest väljas olla. (lk 29) * Kui üks naine lugema õppis, kerkis maailmas päevakorda naisküsimus. (lk 31) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 30/2007 * Astuge [[ametiühing]]usse, tüdrukud, ja nõudke üheskoos võrdse [[töö]] eest [[võrdsus|võrdset]] tasu. ** [[Susan B. Anthony]] kirjastatud naiste hääleõiguse teemaline ajaleht The Revolution, 18. märts 1868 * Naine ei tohi sõltuda mehe kaitsest, vaid peab olema [[kasvatus|kasvatatud]] [[ise]] ennast kaitsma. ** Susan B. Anthony, kõnes San Franciscos, juuli 1871 * Websteri, Worcesteri ja Bouvier' sõnastikud määratlevad kõik [[kodanik]]u isikuna, kel on Ühendriikides õigus [[hääletamine|hääletada]] ja olla valitud [[riigiamet]]eisse. Ainus lahendamata küsimus on nüüd järgmine: Kas naised on isikud? Ja ma ei usu hästi, et ükski meie vastastest oleks külalt kange, et vastata eitavalt. Seega, kui naised on isikud, siis on nad kodanikud, ja ühelgi osariigil ei ole õigust kehtestada seadust või jõustada olemasolevat seadust, mis naised nende õigustest ja seaduse kaitsest ilma jätab. Seepärast on igasugune diskrimineerimine naiste vastu, mis praegu mitme osariigi põhiseadustes ja seadustes seisab, tühine ja kehtetu, täpselt nii, nagu on igasugune diskrimineerimine neegrite vastu. ** Susan B. Anthony kõnes [https://en.wikisource.org/wiki/On_Women%27s_Rights_to_Vote "Naiste hääleõigusest"], 1873 * [Konrad Raupen:] "Aga," algas lossihärra uuesti, "kas teile, noorele tulisele mehele, igavus kallale ei tiku, kui te nii päev-päevalt üksipäini tooreste alamate hulgas peate töötama? Ma mõtlen, teie tööhimu ei võiks kahaneda, kui noor naisuke õhtul teie otsaesiselt mured ära musutaks." :[Kuuno Rainthal:] "See on küll meelitav ettekujutus, aga&nbsp;…" :"Kas usute, noor sõber, naisterahvas võib elu õitsvaks roosiaiaks muuta, kui tal südames mitte just põline talv ei ela, mis õisi kärbib ning okastega ähvardab." :"Seda viimast tuleb karta." :"Jänespüks! Selle vastu on mul hea rohi teada. Niipea kui naisuke okkaid näitab, muutub mehike jääpangaks. Küllap siis näete, kuidas okaste vahelt õiekesed välja tulevad, kartlikult küsides: "Kas see kuri jää ei mäleta, et ta varem sulav vesi olnud? Aga jää jääb jääks, niikaua kui okkad okasteks jäävad. Niipea aga, kui kõik okkad õiteks on saanud, sulab ka mehe jääsüda jälle veeks, mille meelitavatel lainetel naisukese soovid täitmise poole ujuvad." :"Oi, oi, rüütel, kui naisukesed teid kuuleksid!" :"Jumal hoidku, ei siis okkad kaoks iialgi." (7. ptk) * [[Eduard Bornhöhe]], "[[Tasuja]]". Jutustus Eesti vanast ajast. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 33 * "Gorodovoi! Gorodovoi! Gorodovoi!" :Rahva seas tõuseb kihin ja kahin; vahitakse, küsitakse, tõustakse kikivarvile. :"Gorodovoi!" :See on mehe hääl. :"Mis sa, narr, karjud," vastatakse talle; "saab naise käest peksa – ja karjub." :Aga juba ongi lõõtsutaja korrapidaja siin. :"Mis siin on?" küsib ta tähtsa hääle ja näoga. "Mis siin on? Andke ruumi!" :[---] :"Aga see häbemata nadikael tohib naise kulmud siniseks peksta ja käed veriseks kiskuda!" karjub üks teine naine. "Sellele logaskile oleks olnud tarvis paremini anda, hambad saatanal kurku lüüa&nbsp;… kõikidel meestel hambad kurku&nbsp;… Nemad on mehed&nbsp;… mõne mehed ka&nbsp;… peksta ja juua mõistate ainult. Oma lapsigi ei märka te toita, kõik viskate naiste kaela. Omal nina tatine peas, aga ikka naise karvu kinni! Kuid sina ära puutu, ära lase ennast kiskuda&nbsp;… Jooge rohkem, küll me teist närudest siis jagu saame! Ptüi!" :"Kes sinuga on rääkinud," ütles korrapidaja. :"Noh, kas naised enam rääkida ka ei tohi? Tohoo hull! Missuguses paragrahvis see seisab? Ega naine laps ole, et ta vanade inimeste juures peab vaikima. Aga ainult meestel on õigus kõik teha&nbsp;…" :Ja nüüd hakkas naine mehi sõimama. Ikka libedamad, ikka rasvasemad sõnad lendasid vulinal õhku, misjuures auravat suslat poolmustadest kruusidest rüübati, kuna korrapidaja inimesi laiali ajas ja nendega tõreles, et nad seadusevastaselt endid kokku koguvad. * A. H. [[Tammsaare]], "Elupildike", rmt: ''Näidendid. Vested. Varia.'' Sari: Kogutud teosed, 14, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 212, 213 * ... kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, siis peab tal olema [[raha]] ja oma [[tuba]], ja see, nagu te näete, jätab naiste tõelise olemuse ning [[kirjandus]]e tõelise olemuse raske probleemi lahendamata. (lk 5) * Oli kummaline mõelda, et kõiki kuulsaid ilukirjanduslikke naisi kuni [[Jane Austen]]i ajani välja mitte ainult ei nähtud teise sugupoole silmade läbi, vaid nähtigi üksnes suhetes selle teise sooga. Ja kui väikese osa see naise elust moodustab! Ja kui vähe võib [[mees]] sellestki teada saada, kui ta vaatab seda läbi [[must]]ade või [[roosa]]de [[prillid]]e, mis tal oma soo tõttu [[nina]]l on! (lk 57, jutt on kirjandusest enne 19. sajandit) * Sest naised on istunud toas kõik need miljonid aastad, nende loov vägi on selle ajaga tunginud lausa seintessegi — [[tellis]]ed ja mört ei pea sellisele koormusele tõesti vastu, nii et see vägi tuleb tingimata rakendada sulgede ja pintslite ja [[äri]] ja [[poliitika]] teenistusse. Kuid see loomejõud erineb suuresti meeste loomejõust. Ja tuleb teha järeldus, et oleks tuline kahju, kui seda takistataks või raisataks, sest ta on saavutatud sajandeid väldanud drastilise distsipliiniga ning tema kohta ei täida miski. Oleks tuline kahju, kui naised kirjutaksid nagu mehed või elaksid nagu mehed või näeksid välja nagu mehed, sest kui kahest soost niigi ei piisa — arvestades [[maailm]]a avarust ja mitmekesisust —, kuidas tuleksime siis toime ainult ühega? (lk 60) ** [[Virginia Woolf]], "Oma tuba", tlk Malle Talvet, LR 44-45, 1994 * "Sa loodad liiga palju võõrale [[abi]]le," ütles vaimulik hukkamõistvalt, "ja eriti naistele. Kas sa siis ei näe, et see ei ole tõeline abi?" – "Vahel ja isegi päris sageli olen ma valmis sulle õigust andma," ütles K., "aga mitte alati. Naistel on suur [[võim]]. Kui ma saaksin keelitada mõningaid naisi, keda ma tunnen, üheskoos minu heaks tegutsema, siis oleksin ma päästetud." ** [[Franz Kafka]], "[[Protsess]]". Rmt: ''Ameerika. Protsess. Loss'', tlk August Sang ja Mati Sirkel, Tallinn: Eesti Raamat, 1987, '''lk ?''' * Pisitasa ja järk-järgult tungis "uus aeg" meie väiksesse järveäärsesse linna. [[Postkontor]]i esimene naissoost ülem oli [[sensatsioon]]iks. Enamikul [[klient]]idest oli tunne, et selles jaoskonnas postitatud [[kirjad]] ei jõua iialgi pärale, ning tähtsaid tähitud kirju ei usaldatud hoopiski lahke priske preili kätte. Arvan, et mitmed vanad daamid, kes elasid [[villa]]des ja kandsid ka [[kodu]]s päev läbi [[kinnas|kindaid]], et [[käsi]] hoida, pidasid naisterahva viibimist kassaluugi taga ebasündsaks ning ausat postiametnikku hukkaläinud hingeks. (lk 7) * Ka vanaema võttis mind tõsiselt ning ma mäletan pikki [[vaidlus]]i temaga naiste passiivse ja aktiivse [[valimisõigus]]e üle. Põhimõtteliselt oli ta selle poolt, kuid arvas, et naised ei ole veel piisavalt küpsed, [[Austria]]s valiksid nad peaaegu eranditult [[klerikaal]]e. Mul oli loomulikult parem arvamus oma sookaaslaste [[tarkus]]est — nüüd pean siiski möönma, et vanaemal oli paljuski õigus. (lk 13) * Naine aastal 1900 oli [[märter]], kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas [[kannatus]]i. Kõige tähtsam tollal oli "[[talje]]"; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine [[korsett]] pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. [[Protseduur]]i korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud [[kleit]] selga. Vöökoha ümber käis tugev [[pael]] haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi. :[[Soeng]]u tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed [[juuksenõel]]ad hoidsid naturaalseid ja võlts[[lokk]]e ja [[pats|palmikuid]] kinni. Siis pandi pähe hiigel[[kübar]] ning torgati [[kübaranõel]]ad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel [[lill]]ede ja [[lind]]udega kaunistatud ning kogu [[raskus]] vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas [[pea]] valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid [[kael]]a, hiiglaslikud puhv[[käis]]ed takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised [[kangelaslikkus|kangelaslikult]] naeratades [[promenaad]]il ja hoidsid kiiresti väsivas käes [[vedik]]ut. (lk 20) * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu 48-51, 1981 * Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui [[seks]] ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe naise juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise [[nägemine]]. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord [[abielu|abielluda]], oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Õigest usust", peatükk "Muinasjutumaa eetika", tlk Tiia Rinne, Tallinn: Kuldsulg, 2011, lk 72–73 * [[Kitarr]] on nelja puusaga naine. (lk 18) * Naine vaatab [[elevant]]i, nagu tahaks ta teda triikida. (lk 45) * Kõike saab vältida, välja arvatud seda, et naine oma [[pea]]d peseb, millal heaks arvab. (lk 53) ** [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab kauaaegne [[harjumus]] ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri [[ühiskonnaklass|klassi]]. (Sissejuhatus, lk 20) * Seadusetegijad, [[preester|preestrid]], [[filosoof]]id, [[kirjanik]]ud ja [[teadlane|teadlased]] on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal [[kasulikkus|kasulik]]. (Sissejuhatus, lk 22) * Konservatiivne [[kodanlus]] näeb naise [[emantsipatsioon]]is ikka veel ohtu, mis ähvardab tema [[moraal]]i ja huve. (Sissejuhatus, lk 25) * Naiselt [[laps|laste]] sünnitamist nõudes segatakse vahele naise ellu palju tõsisemalt kui [[kodanik]]e tegevust [[seadus]]tega sätestades: ükski [[riik]] pole kunagi julgenud ''coitus''’t kohustuslikuks muuta. Suguakti ja emadusega on seotud mitte üksnes naise [[aeg]] ja [[jõud]], vaid ka tema põhi[[väärtused]]. (Materialistlik ajalookäsitus, lk 55) * Mehed on alati juhtinud naiste saatust; otsuseid tehes pole nad arvestanud naise huve, vaid iseenda [[plaan]]e, hirme ja vajadusi. (Ajalugu, lk 120) * Naine on kõike seda, mida mees ei ole ja mida mees tahab endale saada, naine on mehe eitus ja tema olemise mõte. (Müüdid, lk 138) * Naine on samal ajal keha ja antikeha: ta kehastab nii Loodust kui Ühiskonda. (Müüdid, lk 169) * Pole ühtki naise võrdkuju, mis ei kutsuks otsekohe esile selle vastandit. Naine on Elu ja Surm, Loodus ja Tehislikkus, Valgus ja Öö. Mis tahes aspektist me naist ka ei vaataks, näeme me ikka sedasama asjade käiku; ebaoluline muutub tingimata oluliseks. Neitsi Maarjas ja Beatrices elavad edasi Eeva ja Kirke. (Müüdid, lk 171) * Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose [[karistus]]ele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, [[tolm]]u pühkida, [[riided|riideid]] nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud. (Abielu, lk 307) * Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315) * Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387) * Naisteajakirjad jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas nõusid pestes säilitada seksuaalne veetlus, kuidas raseduse ajal elegantseks jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi peast segaseks ja närbub. (Ema, lk 388–389) * Umbes viiekümneaastaselt on naine oma parimas jõus ja tal on rikkalikult kogemusi. Selles eas pääseb mees oma elus haripunkti, ta tõuseb kõige tähtsamatele ametikohtadele, kuid naine saadetakse pensionile. Talle on õpetatud üksnes eneseohverdamist, kuid seda ei vaja talt enam keegi. Ta tunneb end kasutuna, ta ei leia oma elule õigustust ja elada jäänud pikkadele tühjadele aastatele vaadates ohkab ta: "Keegi ei vaja mind enam!" (Küpsest east vanaduseni, lk 400) ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, Tallinn: Vagabund, 1997 * Tool mu kõrval ei jäänud tühjaks. Sinna oli äkki ilmunud vanem [[daam]] üleni mustas, kelle tulekut ma polnud üldse märganud. Ta istus seal veidi aralt, ainult poolel toolil, nii nagu e kuuluks temagi õieti siia. Nägin ainult ta profiili, ja ma rohkem tundsin, et ta pidi olema [[ilus]]. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult [[inimesed]]. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]", Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 19 * Viimasel õhtul enne oma reisieesmärgile jõudmist, kui David oli laulnud ühe armastuslaulu teise järel, küsis krahv: :"Kas sa väga igatsed koju tagasi? Kui ma ütlen [[kodu]], siis mõtlen ma naist, sest ei ole kodu ilma naiseta." * Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 184 * Ma olen alati uskunud, et laugasnaised — need, kellel pruukivat vaid [[kolm]] korda aeglaselt [[Silmalaug|lauge]] liigutada ning sa oledki otsapidi mülkas ja võiksid samahästi kohe alla anda — on peibutiseks pelgalt kollanokkade jaoks; aga selles võisin ma küll veenduda, et kui Dina Laszio on su üksikuna kätte saanud ja hoolega asja juurde asunud ning väljas sajab [[vihm]]a, siis läheb sul sellest [[naer]]uga pääsemiseks vaja midagi [[huumorimeel]]est enamat. Tema oli [[jurist]]ide peale ingverijoogi loksutamise staadiumi juba ületanud. (lk 47) * [Dina Laszio:] "Marko ütles kunagi ammu, et naised ei meeldi teile." :Wolfe raputas pead. "Ma saan ütelda vaid seda, et taas mõttetus. Säärase häbematuseni ma ei küüni. Naised on jahmatamapanevad ja edukad loomad. Ma lihtsalt säilitan sündsuse huvides minus mõne aasta eest asjaolude sunnil välja arenenud välispidist immuunsust. Tunnistan üles, et teie suhtes tunnen ma küll spetsiifilist vaenulikkust. Marko Vukcic on minu sõber, teie olite tema naine — ja te hülgasite ta. Teie ei meeldi mulle." (lk 137) * [Wolfe missis Lasziole:] ".. Mul pole midagi sõnamõõkade ristamise vastu siis, kui selleks on aega, kuid praegu on [[kesköö]] ja teises toas ootavad minuga kohtuma tulnud inimesed. Palun lubage mul lõpetada. Lubage mul seda udu pisut hajutada. Ma tunnistasin üles oma vaenulikkuse teie vastu. Ma tundsin Marko Vukcicit nii enne tema abiellumist teiega kui ka pärast seda. Ma nägin temas asetleidnud [[muutus]]t. Miks ma poleks pidanud siis tundma [[tänulikkus]]t nähes, et te olete oma aktiivsusele teise tegevuspõllu leidnud? Sest teist jäid järele rusud. Inimese [[kokaiin]]iga harjutamine ei ole sünnis tegu, kuid nõnda toimimine ja seejärel ta [[uimasti]]tagavarade ootamatu kõrvaldamine on koletislik tegu. [[Loodus]]e ilmselge [[kavatsus]]e kohaselt jagab mees nii kehalist kui ka hingelist laadi [[hellus]]t naisele ning naine jagab seda mehele, kuid teis ei leidu hellust kellegi jaoks; teist, teie silmadest, huultelt, pehmest nahast, kehakujust ja liigutustest lähtuv vine ei ole mitte heatahtlik, vaid pahaloomuline. Ma möönan, et teis oli kõike — te olite täis elu, teil olid teie vaistud ja himud, te nägite Markot ja tahtsite teda. Te ümbritsesite ta oma miasmidega — tegite neist ainsa õhu, mida ta tahtis hingata — ja seejärel võtsite need temalt ette hoiatamata, [[kapriis]]i ajel ning jätsite ta vaevaliselt õhku ahmima." (lk 139–140) * [[Rex Stout]], "Liiga palju kokki", tlk Peeter Villmann, Tallinn: Katherine, 1997 * Kogu arutelu naiste positsioonist, naiste iseloomust ja temperamendist, naiste orjastamisest või vabastamisest varjutab põhilist küsimust: selle tunnustamist, et inimsuhete taga olev kultuuriline põhikavand määrab viisi, kuidas kahe soo rolle ette kujutatakse, ning et kasvavat [[poiss]]i vormitakse vastavalt kohalikele ja erilistele rõhuasetustele niisama järeleandmatult nagu kasvavat [[tüdruk]]ut. (Sissejuhatus, lk 35) * Ei saa olla olemas mingit ühiskonda, mis nõuab, et naised järgiksid üht spetsiaalset naiselikuna defineeritud isiksusemustrit, mis ei oleks ühtlasi vägivaldne paljude meeste individuaalsuse suhtes. (Järeldus, lk 379) * Mõnikord on sotsiaalse positsiooni idee ületanud sookategooriad. Ühiskonnas, mis tunnistab jõukuse või seisuse astmestikku, on kõrgemast seisusest naisele või jõukale naisele lubatud ülbus, mis madalamate seisuste või vaeste seas oli mõlemale soole keelatud. On tõsi, et niisugune nihe on olnud samm naiste emantsipeerumise poole, aga see ei ole kunagi olnud samm indiviidi suurema vabaduse poole. Vaid vähestel naistel on saanud olla kõrgema klassi iseloom, kuid selle tasakaalustamiseks on väga paljud mehed ja samuti naised mõistetud omama isiksust, mida iseloomustab allumine ja hirm. (Järeldus, lk 386) ** [[Margaret Mead]], "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas", tlk Tõnu Ülemaante, Tartu: Ilmamaa, 2020 * Tänapäeval ei eeldata, et naised (kui tegu pole just Paola di Liegi või [[Jackie Onassis]]ega ja sedagi vaid galaõhtutel) ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik [[lunaraha]]. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas [[kleit|kleidis]]. Kui väheste [[kohustus]] võib muutuda vähem koormavaks, on see siiski muutunud paljude kohustuseks. Stereotüüp nõuab tervet armeed [[teenindaja]]id. Teda toetavad kosmeetikumid, [[aluspesu]], alusrõivad, [[sukad]], [[parukas|parukad]] ja [[soeng]], samuti ülerõivad, juveelid ja karusnahad. [[Efekt]] peitub kallis kiht-kihilises ülesehituses. [[Hiilgus]] on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. [[Võistlus]]ega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et [[moetööstus]] võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete pettekujutiste vastu. Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema [[ekspert]]. * Stereotüübiks on Igavene [[Naiselikkus]]. Ta on [[Seksuaalne Objekt]], mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse [[sugu]]. Tema [[väärtus]]i tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema [[olemasolu]]. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi [[auhind]] saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma [[moraal]]se palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema [[armsus]]est ja [[passiivsus]]est. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi [[hullumine|hullumise]] ja [[sõda|sõjani]] viia. Mida enam [[mure]]sid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema [[aktsia]]d tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb [[miniseelik]]utele, [[rind]]u ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist [[pluus]]idest ja avaratest [[kaelus]]test, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Stereotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist [[seksiobjekt]]ina. * Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad [[fotograaf]]id: Tema peab oma abikaasa filmi[[esilinastus]]ele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe [[ebaedu]]st. * Niisiis, mis on kogu selle jutu iva? Võib-olla ei suutnud ma seda selgeks teha. Võib-olla minul ei ole meeldivat naeratust, häid hambaid, keni rindu, pikki jalgu, seksikat häält. Võibolla ma ei tea, kuidas peab meestega ringi käima ja oma [[turuväärtus]]t tõsta, nii et naiselikkusest tulenevad hüvitised mulle kasuks tuleksid. Aga – äkki on mul kõrini [[maskeraad]]ist? Mul on süda paha [[igavene noorus|igavese nooruse]] teesklemisest. Mul on paha oma isikliku intellekti, omaenda tahte, omaenda soo mahasalgamisest. Mind paneb iiveldama maailma vaatamine läbi [[võltsripsmed|võltsripsmete]]; mul on kõrini sellest, et ma ei saa oma [[kael]]a vabalt liigutada, et ma kardan vihma, tuult, või liiga jõulist tantsimist, sest ma võin ju oma lakki täis lokikesed läbi [[higi]]stada. Mul on kõrini viibimisest Daamide Toas. Mul on kõrini teesklemisest, et kogu mu tähelepanu on hõivanud mingite alpide ennasttäis meeste arvamusavaldused. Mul on kõrini filmide ja teatrietenduste vaatamisest kellegi teise tahtmise järgi ja sellest, et mul pole isiklikku arvamust. Ma ei taha olla [[transvestiit]]. Ma keeldun olemast naise rolli täitja. Ma olen naine, mitte [[kastraat]]. ** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999–2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970) * Naise nauding ei sõltu [[peenis]]e kohaolekust [[vagiina|tupe]]s; mehe oma ka mitte. (lk 95) * [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha [[Majapidamistööd|nii palju tööd]] nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks [[luksus]]esemeks. (lk 136) ** Germaine Greer, "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23) * Ükski mees ei suuda oma naise armastust säilitada. Nii lähedki Sa välja [[tagahoov]]i, imetled lehti, taevast, kiviplaatidest [[terrass]]i. Sa oled mees, keda reetmine purustaks, ja ometi reetis Su sihilikult Su oma naine. (lk 32) * Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid... Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid? :Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34) * Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna [[raamatukogu]]sse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida <!--//-->tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. :Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35) * [[Armastus|Armastatud]] naised liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja [[mehed]] järgnevad meile [[hullumeelsus]]e ja [[surm]]a piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui [[tants]] lõpeb, seisame jälle, [[kannad]] maas, uuesti kannad maas, [[segadus]]es ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse [[kangas|kanga]] all on [[liha]], ja see liha valutab. Mehi ei huvita [[keha]], mis [[valu]] tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha [[rütm]], sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35) * Sooviksin väärida teie vihkamist. Kuid alles hiljuti kohtasin Fisheri fuajees oma mehe kunagist töökaaslast, igavest [[lurjus]]t, ning ta ütles: "Te näete kohutav välja, mis teiega juhtunud on? Te olete nii kõhnaks jäänud!" Ta võttis mul pihast kinni ning tõmbas [[kleit]]i kehast eemale, et näidata, kui lai see mulle on, ta ei jätnud imestamist minu [[kõhnus]]e üle ning ei lasknud mind vabaks. Pooleldi kiilaspäine, roosapõseline lojus, kes põhjapiirkondade ülevaatajana oma varanduse kokku lõi, ennast sellest seakünast täis ahmis. Tean temast kõik. Politikaan, keda kunagi kuhugi ei valita. Kuid ma usaldan nende [[ettur]]ite [[pilk]]u, nende tulist, teravat taju. Nende eest ei jää miski varjule. "Kuu aja eest," ütles ta, "olite ilus naine." Miski minu elus pole mulle nii haiget teinud kui see märkus. ''Kuu aja eest olite ilus naine...'' (lk 39) * Käisin eile uue arsti, naisarsti juures. Mul oli kokkulepe meesarstiga, kuid lõin araks ja ei ilmunud kohale. Naine on parem. Ta vaatas mu läbi, silmitses hindavalt ja ütles: "Miks te ennast näljutate?" ''Selleks, et mitte tunda armastust, mitte tunda iha, mitte midagi tunda!'' Vastasin, et ma ei näljuta ennast. Mul pole isu. Toit ajab mind iiveldama... kuidas saan ma süüa? Arst tegi mulle vitamiinisüsti, mis põletas nagu tuli. Kasulikud asjad põletavad nagu sinusse paisatud tuli, mille eest pole pääsu. (lk 40) * Kui me päevil, mil armukestena kohtusime, teineteisest lahkusime ja ma üksi Detroidi südalinnas jalutasin, hakkasin mõistma, mis on armastus. See tähendab hoida üht meest oma reite, põlvede, käte vahel, ühtainsat kogu sellest meestehulgast, sellest tohuvabohust, sellest lärmakast massist. Nii me valimegi kellegi ja keegi valib meid. Möönan, et kui ta ei oleks mind nii väga armastanud, ei oleks ma teda armastama hakanud. See läheb mööda. Kuid naisel pole valikut; kui mees teda armastab ja on küllalt tugev, peab ka naine teda armastama. (lk 42) * Nuttev mees muudab naise südame [[kivi]]ks. (lk 43) * [[Hõõgumine|Hõõgun]] üleni. Minu keha hõõgub üleni. Tunnen armukese [[sperma]] liikumist oma niuetes, seda kuumusesööstu, mis sunnib mind alati peatuma, vaatama üksisilmi taevasse või seinale, millelegi tühjale, mis peegeldaks minu enda mõistuse tühjust. Oimetuna tajun oma [[kire]] järeltuksest tuima keha raskust. Kuidas võisin loota kestva hingerahu saabumist, kujuks muutumist? Pole mingit lootust. Tukslemine niuetes pole veel lahustunud minu südametuksetes. Naine ei unusta nii kiiresti. (lk 47) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], LR 46-47 1977, lk 27–49 * Kümme käsku naistele olid lihtsad: "Karda jumalat, karda meest, karda mehevanemaid. Tööd ära karda." :Ja naised kündsid, külvasid, lõikasid. Nendelt nõuti palju. "Naine peab toitma mehe ja kuus last," öeldi nende kohta. * [[Juhan Smuul]], "Kirjad Sõgedate külast", teine kiri, "Naised"; kogumikus: ''Hea meremeeste Hoidja'', Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 42 * Kui naesed üksteist tembeldama akkavad, siis oo kõige ullem sadamasõim selle kõrval süüta laste laul. * Juhan Smuul, "Suvitajad", rmt: ''Muhu monoloogid. Polkovniku lesk'', Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 40 * [Anna:] "[---] Minu arvates jaguneme me tütarlasteks, naisteks ja vanaeitedeks. [---]" * [Anna:] "..meest kaunistab jõud, mitte äraaetud habe ega saatanlik välimus. Naist peavad kaunistama juuksed ja hambad, peenike piht ja käed (rääkimata jalgadest) ning palju, palju teisi detaile. :See on naise relvastus, tema hädavajalik varustus, kindel relv igapäevases ebavõrdses "võitluses" oma mehe, ülemuse ja teiste vastassoo esindajatega. [---]" * [[Zofia Wędrowska]], "100 minutit ilu heaks", Tallinn: Valgus, 1978, lk 7 * Patty Keene tegi end meelega rumalamaks kui ta oli, nii nagu enamik naisi Midland Citys. Kõigil naistel oli piisavalt mõistust, sest nad kuulusid suurte imetajate hulka, kuid nad ei kasutanud oma mõistust järgmisel põhjusel: ebatavalised mõtted tekitasid vaenlasi, naised aga, kui nad soovisid saavutada mingisugustki mugavust ja kindlusetunnet, vajasid võimalikult palju sõpru. :Niisiis oli neil eluliselt tähtis loobuda olemast mõtlemismasinad ja harjutada end ümber nõustumismasinaiks. Nende ajudel polnud tarvis teha muud kui avastada, mida mõtlevad teised, ja siis ka ise niisamuti mõelda. * [[Kurt Vonnegut]], "Tšempionide eine", tlk Valda Raud, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 114 * Naine on lõhnav hein hilissügisel küünis, sa võid, teeline, pugeda sooja ning meenutada kõike otsast peale: naised on urvad, esimene valge ärkamine. Mesilased alles magavad ja liblikad magavad. Lõoke pole veel laulma hakanud. Valged kätised, valge patsipael, eksamite ajal õitsevad kirsid. Valge muna kingin ma sulle, valge anemooni, valge suhkrutüki murran pooleks ja annan sulle. ** [[Imants Ziedonis]], "Epifaaniad", tlk [[Ita Saks]], LR 7/1979, lk 51 * "Miks mehed naisi [[hirm|kardavad]]?" küsisin ma ühelt oma meessoost [[sõber|sõbralt]]. (Mulle meeldib see imeline [[retoorika|retooriline]] võte, "üks mu meessoost sõber". Seda kasutavad sageli naisajakirjanikud, kui tahavad öelda midagi eriti õelat, kuid mitte selle eest ise vastust anda. Samuti annab see inimestele teada, et sul on meessoost [[sõber|sõbrad]], et sa ei ole üks neist tuldpurskavatest müütilistest koletistest, Radikaalsetest [[Feminist]]idest, kes jalutavad ringi, väikesed [[käärid]] peos, ja virutavad meestele sääreluu pihta, kui nood teile [[uks]]i avavad. "Üks mu meessoost sõber" lisab ka – olgem ausad – väljendatud [[arvamus]]tele täiendavat kaalukust.) Niisiis see minu meessoost sõber, kes muide on päriselt olemas, astus mugavalt järgnevasse dialoogi. "Ma mõtlen," ütlesin ma, "et mehed on suuremad, vähemalt enamik [[aeg]]a, nad jooksevad kiiremini, kägistavad paremini ja keskeltläbi on neil palju rohkem [[raha]] ja [[võim]]u." – "Nad kardavad, et naised naeravad nende üle," vastas tema. "Õõnestavad nende [[maailmavaade]]t." Hiljem küsisin ma mõnedelt naistudengitelt lühikeses luuleseminaris, mis ma andsin: "Miks naised mehi kardavad?" – "Nad kardavad, et nad tapetakse," vastasid tudengid. ** [[Margaret Atwood]], "Meeskarakteri kirjutamine", loeng Waterloo Ülikoolis 9. veebruaril 1982; taastrükk kogumikus [http://books.google.com/books?id=NtB8oW9kXNYC&lpg=PA7&dq=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&pg=PA413#v=onepage&q=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&f=false "Second Words: Selected Critical Prose"] (1982), lk 413 * Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane [[vesi]], me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] "kalalõhna". Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i – kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Tallinn: Varrak, 2005, lk 38 *Aga alles siis, kui üks sõber asjast rääkis, märkasin, miks mulle [[Euroopa Liit|Euroopa]] lipp nii tuttav paistis: sama tähepärg on ju graveeritud nn. "imettegeva medali" (''médaille miraculeuse'') tagaküljele, ja seda medalit olen ma ise juba paarkümmend aastat kaelas kandnud! [---] :Selle esiküljel on Neitsi [[Maarja]] kuju ja lühike palve: "Maria, sündinud ilma patuta, palu meie eest, kes me sind appi hüüame!" — ja tagaküljel rist, mis toetub M-tähele, ning selle all kaks südant. Neid ümbritseb ovaalse raamina 12 tähte. [---] :Kõigepealt väärib tähelepanu lipu värv: taevasinine sümboliseerib Neitsi Maarjat. (lk 56–57) :[[Euroopa]] on naisenimi. Kreeklaste Europe oli Foiniikia legendaarse kuninga Agenori tütar, kelle valgeks härjaks muundunud [[Zeus]] kodunt röövis ja Kreeta saarele viis. Targad mehed on teinud Euroopa ajalugu. See on täis tapmist, röövimist ja vägistamist. Kas ei ole julgustav teada, et meie ühise kodu kohale on nüüd tõusnud Naise sümbol? (lk 59) * [[Fanny de Sivers|Fanny de Sievers]], "Euroopa tähepärg". ''Mateeriasse kootud palve'', Loomingu Raamatukogu, nr 1/2, 1992, lk 56–59 [''Vikerkaar'', nr 6, 1990] * "Ma tean, et ta on kusagil olemas. Ma olen alati teadnud, et olen maailma sündinud vaid selleks, et temaga kohtuda. Ja tema niisamuti. Ta on sündinud maailma ainult selleks, et minuga kohtuda. Tema nimi on Line, ta on minu naine, minu armastus, minu elu. Ma pole teda kunagi näinud." ** [[Ágota Kristóf]], "Eile" [1995], tlk Triinu Tamm, LR 8/2001, lk 10 * [[Pentti Saarikoski|Pentti]] oli naistest sõltuv, ta kiindus naistesse, hindas naisi ja sai nendega alati parema kontakti kui meestega. Ta ei oleks päevagi ilma naiseta elanud, ilma selle naiseta, kellega parasjagu elas. Oli tema enda armastamisvõimega kuidas oli, tema ei suutnud elada, olemata kindel, et keegi teda armastab. :Meestesse, ka nendesse, kes end tema [[sõber|sõpradeks]] pidasid, suhtus ta kuidagi külmalt ja ettevaatlikult, seljataga ülikriitiliselt ja pilklikult. Mehed määratlesid teda, naised mõistsid. Ta usaldas naisi, aga mehi minu arvates kartis. (lk 53) * Pentti on andnud oma raamatutes mõista, et ta "tüdis" lihtsalt ära, naine oli tühjaks joodud [[pudel]]. "Kui proua ei ole meelepärane, vahetan välja," kirjutas ta suureliselt siis, kui oli veel veendunud, et naine tema juurde jääb. :"Iga oma naise olen ise maha jätnud ja igale naisele andnud kingituseks tunde, et tema jättis minu maha." :See ei ole tõsi; see on pettunud mehe vajadus eitada seda, mis toimus tegelikult, et ei oleks nii valus. Arvan, et terve elu ei "jätnud" tema kedagi maha, ükskõik missugune põrgu elu ka oli, tema ei suutnud iial naise põllepaelu lahti lasta, kui tal järgmise naise põllepaelad veel kindlalt peos ei olnud. (lk 176) :* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012 * Minu sõber [[Mary Catherine Bateson]], antropoloog [[Margaret Mead]]i ja filosoof [[Gregory Bateson]]i tütar, kirjeldab tänapäeva naisi kui "perifeerseid visionääre". [[Ellujäämine|Ellujäämiseks]] peab naine olema peaaegu kaheksajalgne. [[Imik]]ut ühes käes hoides, osutab Bateson, segab ta teisega potti, jälgides samal ajal ka väikelast. Seda mitmekordset survet ei ole siis ega praegu minema võlunud ei poliitiline tahe ega feministlik retoorika. ** [[Lynn Margulis]], "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999, lk 24 * Iga naine, kes [[rasedus|rasedaks]] jääb, toob uude [[kogemus]]se oma [[isiksus]]e eri tahud. Mina olen ökoloog, mis tähendab, et ma mõtlen tihti elusolendite ja neid ümbritseva [[keskkond|keskkonna]] suhete üle. Kui ma kolmekümne kaheksa aastaselt rasedaks jäin, mõistsin hämmeldunult, et mina ise olin elupaigaks muutunud. Minu üsas oli ühe elanikuga [[ookean]]. (lk 17) * [[Rasedus]] on nagu üle rippsilla kõndimine. Selja taga on ühel kaldal nende naiste hõim, kes ei ole emad. Nad joovad [[vein]]i, on kaua üleval, jätavad toidukordi vahele, vahetavad kallimaid, õpivad [[sanskriti keel]]t ja kirjutavad hiiglaslikke projekte, et minna viieks aastaks uurima kõrgustike udupilvedes kümblevaid vihmametsi. Ees, teisel kaldal, on emade hõim. Nemad jäävad [[koosolek]]utele hiljaks, lähevad [[pidu]]delt vara ära, peaks hädasti [[juuksur]]is käima, teavad kaugelt liiga palju merisigade hoolduse ja toitmise kohta ja peavad nüüd kõne lõpetama. (lk 95) ** [[Sandra Steingraber]], "Mina olen ookean" tlk Ursula Erik, Tartu: Petrone Print, 2009 * Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda. * Kui unistada suurelt, siis ehk aitab naine lõpuks tagasi [[paradiis]]igi? ** [[Marge-Ly Rookäär]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/naine-voti-paradiisi/ "Naine, võti paradiisi"] Sirp, 11.05.2018 * Meie planeedil ei ole rahvast ega riiki, kus naised ja [[mehed]] oleksid kunagi meile teadaolevas ajaloos olnud reaalselt [[võrdõiguslikkus|võrdõiguslikud]]. Kõikjal on naised elanud meeste võimu all. Tugevalt lihtsustades: naistele on olnud kõik peale laste [[sünnitamine|sünnitamise]] keelatud. Selle eest, et naised võivad tänapäeval omandada [[kõrgharidus]]t, juhtida [[auto]]t, teenida [[raha]] ja omada [[vara]], tuleb tänada [[naisõiguslus|naisõiguslasi]], kes end ohvriks tuues naistele need võimalused välja võitlesid. 1930. aastate [[Venemaa]]l oli teine olukord, sest seal juba olid naistel need õigused, mille nimel Läänes alles võitlema hakati, kuid kuna [[patriarhaat|patriarhaadi]] ike oli kestnud aastatuhandeid ning [[kirjaoskus]]e omandamine alles kogus hoogu, ei jõudnud [[vabadus]]e tuuled kohe iga maanaiseni. Seda suurem roll oligi kohalikel naistel, kes julgelt härjal sarvist haarasid, näidates kasvõi oma naabritele eeskuju. ** [[Fideelia-Signe Roots]], intervjuu: Andra Roosmets, [https://kultuur.err.ee/1608161488/fideelia-signe-roots-naised-on-suurest-ajaloost-valja-jaetud "Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud"], ERR, 31.03.2021 ==Film== *[Kirk:] "Mister Spock, teie planeedil on naised loogilised. See on ainuke planeet siin Galaktikas, mis sellele pretendeerida saab." :{{halliga|"Mr. Spock, the women on your planet are logical. That's the only planet in this Galaxy that can make that claim."}} :*"[[Star Trek]]: The Original Series", 3.13 "Elaan of Troyius", 23:04, Paramount Television, 20. detsember 1968, stsenaarium John Meredyth Lucas, vikitõlge BirgittaMTh *[Janice Lester (Kirki kehas):] "Nüüd sa saad aru, milline teotus on olla naine." :[Kirk: (Janice Lesteri kehas):] (oigab) :[Janice Lester:] "See piin saab ka sinu jaoks varsti läbi, nagu see on lõppenud minu jaoks. Vait. Vait! Usu mind, parem on olla surnud kui elada üksi, naise kehas. Parem on olla surnud." ::{{halliga|[Janice Lester:] "Now you'll know the indignity of being a woman."}} ::{{halliga|[Kirk:] (moaning)}} ::{{halliga|[Janice Lester:] "For you, this agony will soon pass, as it has for me. Quiet. Quiet! Believe me, it's better to be dead than to live alone in the body of a woman. It's better to be dead."}} ::5:19 *[Janice Lester (Kirki kehas):] "Kas te — kas te võite mulle öelda, miks&nbsp;… ee&nbsp;… doktor Janice Lester võis nõustuda sellise pentsiku vahetusega?" :[Kirk: (Janice Lesteri kehas):] "Jah. Et saavutada võimu, mida ta ihaldas, jõuda positsioonile, mida ta ei vääri oma iseloomu ega hariduse poolest, ja üle kõige, ta tahtis tappa James Kirki, meest, kes teda kunagi armastas. Kuid ta ülim vihkamine omaenda naine-olemise vastu tegi elu koos temaga võimatuks." ::{{halliga|[Janice Lester:] "Can you — can you tell me why, uh, dr. Janice Lester would agree to this ludicrous exchange?"}} ::{{halliga|[Kirk:] "Yes. To get the power she craved, to attain a position she doesn't merit by temperament or training, and most of all, she wanted to murder James Kirk, a man who once loved her. But her intense hatred of her own womanhood made life with her impossible."}} ::35:50 :**"[[Star Trek]]: The Original Series", 3.24 "Turnabout Intruder", Paramount Television, 3. juuni 1969, stsenaarium Arthur Singer, vikitõlge BirgittaMTh ==Luule== * Oh haiglane sugu, kus kõik on vajunud [[vale]]de rappa, :ja [[tõde|tõtt]] räägib ainult see üks, kes tahab mind tõega tappa! * [[John Donne]], "Twicknami aed", tlk [[Paul-Eerik Rummo]], "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 116 <poem> Alasti naiste ning hoorte perrä kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä värati mano, kon sivvo om kerrä tõmmanu ennäst, et valvata linnä. Ära viil lüü. Ära häävita minno ära viil murra, ära sõko minno! Ma ei saa pöördä, ei tõisi teid minnä. </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Issand halesta" (1912) <poem> [...] Ma olen naine Ja mulle igavesti tunduma jääb Et [[peegel]] valetab Kui vaja, autol [[rehv]]i vahetan Ja digiboksi telekaga ühendan Ise samal ajal [[sünnitamine|sünnitan]] See on [[lihtne]] See on nii lihtne Sest olen naine [...] </poem> * [[Leslie Laasner]], [https://sasslantis.ee/lyrics-leslie_da_bass-naine "Naine"] (2018) <poem> Iga hiilgava [[mees|mehe]] taga seisab hiilgav naine, iga rahuliku naise taga seisab mees, kes ei astu üle tema [[piir]]ide ... [[Nutt|nutmise]] taga tuleb [[naer]]mine, naermise taga tuleb nutmine, iga nutmise taga naine tõuseb, vaatab meest, kes seisab igavledes mere ääres [[putka]] kõrval, millel kiri "[[šokolaad]]" ... rahuliku mehe taga seisab naine, kes ei astu üle tema piiride, piiri taga ei ole [[sina]] enam sina, sinu taga seisan [[mina]], mina taga seisab uus naine, tema vastas uus mees. [[Vaen]]uvahus mõlemad. </poem> * [[Inga Gaile]], [https://www.muurileht.ee/piiri-taga/ "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine..."], tlk [[Contra]], Müürileht, 17. oktoober 2022 ==Vanasõnad== === Araabia vanasõnad === * Naine, kes armastab [[peegel|peeglit]], vihkab praepanni. ** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]] === Eesti vanasõnad === * Ei naine naljalt teist lähe kiitma. * [[Habe]] mehe [[au]], [[tütar]] mehe [[kõrgus]], naine mehe [[nõu]]. * [[Hea]] naine paneb 10 [[penikoorem|penikoormat]] pingi alla, [[paha]] võtab. * Hea naine vaese [[varandus]]. * Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea [[mees]] halvast naisest naljalt mitte. * Hooletu mees [[hobune|hobuseta]], laisk naine [[lammas]]teta. * [[Isa]] [[kuri]], [[ema]] kuri, veel kurjem venna naine. * [[Kaasavara]] kaotab naise (tüdruku) vead. * Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. * [[Kuri]] mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. * Kurjad naised – hurjutada. * Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas. * Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. * [[Maja]] ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita. * [[Mees]] ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine [[põll]]ega välja viib. * Mees [[joodik]], pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud. * Mees nägusam, kui [[piip]] suus, naine nägusam, kui [[laps]] süles. * Mehe [[au]] kübar [[pea]]s, naise au ta põlvil. * Naine mehe [[abi]], mees naise tugi. * Naine mehe [[nõu]], [[kübar]] mehe [[au]]. * Naine on maja lukk. * Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!. * Naise ja naise vahet saab sülega mõõta. * Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. * Naise [[pea]] ja kanapea on ühesugused. * Naise võtad, reed, rattad varsti taga. * Naise võtad, tüli tuleb majasse. * Naist ära vali [[silm]]adega, vaid [[kõrv]]adega. * Naist ära võta [[pidu]]ajal, hoost ära osta sõiduajal. * Naiste tahk ja [[kana]] [[ninarätik]] – need kaks vanapaganal teadmata. * Naistel pikad juuksed, kerge meel. * Naisterahva [[töö]] ei lõpe eladeski otsa. * Naisterahva töö ja [[vana]] hobuse sööt ei paista [[silm]]a. * Naisterahval on pikemad patsid kui aru. * Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus. * Narri naist, aga ära narri naise tanu! * Noorikuna pill ja [[ilu]], naisena [[nälg]] ja pisarad. * [[Piip]] ligem kui naine. * Puud ja peerud mehe [[mure]], [[leib]] ja riie naise mure. * Rikkast perest osta [[hobune]], vaesest vallast võta naine! * [[Rutt]] rattal, rutt kodaral, [[vaene]] naine [[vanker|vankril]]. * [[Sant]] otsib naist, naine enese kõrvas. * [[Sepp]] sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa naine. * Teine naine on ümmardaja. * Truu [[sulane]], [[õnn]]elik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. * Tüdrukuna tui, naisena nui. * [[Töö]] juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest [[hobune|hoost]]. * Vananeb [[härg]] vasikata, miks ei naine lastega. * Võtad naise, saad [[mure]], ostad hobuse, saad hoole. * Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 === Vene vanasõnad === * Kui naine oleks ka klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi. ** [[Vene vanasõnad|Vene vanasõna]] ==Kirjandus== * Simone de Beauvoir, "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997 == Vaata ka == * [[mees ja naine]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 0mykdnrv5mgsawzs57wsau1fsrmasuc 0 3893 134979 121384 2026-05-11T22:02:45Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134979 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pallas_Athena_or,_Armoured_Figure_by_Rembrandt_Harmensz._van_Rijn.jpg|pisi|Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas [[Athena]] Rembrandti maalil (''ca'' 1655).]] '''Tarkus''' on võime mõelda ja toimida [[Teadmine|teadmiste]], [[Kogemus|kogemuste]], [[terve mõistus]]e ja [[mõistmine|mõistmise]] toel. ==Piibel== * Ja ma pühendasin oma [[süda]]me tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. :Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab [[teadmine|teadmisi]], see lisab [[valu]]. * [[Koguja raamat]] 1:17-18 * Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu [[valgus]] on pimedusest kasulikum. ** Koguja raamat, 2:13 * Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta [[nägu]] ja ta näo karmus muutub. ** Koguja raamat, 8:1 * Tarkus on parem kui [[jõud|ramm]], aga [[vaesus|vaese]] tarkust põlatakse ja tema [[sõna|sõnu]] ei võeta kuulda. ** Koguja raamat, 9:16 ==Luule== <poem> [[Mõistus]], kõikläbistav [[röntgen]] tundmatut [[Avastamine|avastav]] olevat lahastav valitseb meeli tõrkjaid. [[Nauding|Nautima]] harjutab kibestusvarjuta tarkuse marju mõrkjaid. </poem> * [[Paul Viiding]], "Lõpmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272 <poem> Ei ole [[juhus]], et inimene on [[kõigesööja]], sest seda on ka [[varblane]]. [[Inimene]] nopib tarkust [[tähistaevas]]t. [[Lind]] nokib teri. </poem> * [[Liepa Rūce]], "* Meie seltskonnas kõik alati...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200 ==Proosa== * XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus. * XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Sõgedad ja arukad on ühtviisi kahjutud. Aga poolnarrid ja pooltargad — need on kõige ohtlikumad. (lk 12) * Kui targad ei eksiks, peaksid narrid meelt heitma. (lk 20) * Poleks vaeva väärt seitsekümmend aastat vanaks saada, kui kõik maailma tarkus oleks Jumala ees [[narrus]]. (lk 31) * Kõik targa asja vastased peksavad vaid [[süsi]]; need lendavad laiali ja sütitavad seal, kus nad muidu poleks mõjule pääsenud. (lk 69) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974 * "Jumalaga siis, kapten," sõnas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, pöördume teie poole." :"Härra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui kõiges muus jään ikka teie teenriks." :"Sel vennikesel on nuppu!" ütles Aramis [[sadul]]asse hüpates, "ja üsna rohkesti." :"Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda [[kübar]]aid." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 767 * Kes oskab inimestele kenasti ja mõnusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab kõige kiiremini targa inimese [[kuulsus]]e. (lk 16) * Tarkusega võitud inimest ei tohi kunagi lasta soojaks minna, muidu hakkab ta [[Tilkumine|tilkuma]]. (lk 36) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * "[[Jänes]] on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja [[mõistus]]t on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]", tlk Valter Rummel, 1977, lk 204 * Tarkust peaks külluses leiduma, sest seda [[Kasutamine|kasutatakse]] ju nii vähe. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977, lk 59 * Tark olla tähendab teada, mida pole tark teada. ** [[Nikolai Baturin]], "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas" (1973), lk 11 * Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud [[tarbekaup]]; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud [[üleproduktsioon]]i. ** [[Jacques Maritain]], "Filosoof ühiskonnas", tlk [[Mart Raukas]], Looming 8/1987, lk 1085-1088 * Veendunud tarkuseotsijatega on selline imelik asi, et ükskõik kus nad ka ei viibiks, otsivad nad alati tarkust kuskilt kaugelt. Tarkus on üks neid väheseid asju, mis näib seda suuremana, mida kaugemal see on. ** [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk Avo Reinvald, 2003, lk 32 * Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa räägid seda, mida kõik arvavad, lisad juurde mõne fakti, ütled mõne prantsuskeelse fraasi, täpsustava arvu. Kui hakkad rääkima sisuliselt, mis ei lähe kokku tavaarvamusega, siis öeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda. * [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku. * Kõik see, mis aitab vähendada olendite kannatusi, on üks näide tarkusest. Neid on veel. Ma ütleks ikkagi, et igaühele jõudumööda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kirkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. Muidugi, mõned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * "Mida täna näidatakse?" :"Armastust. [[Saksamaa]]lt kaasa toodud sõjasaagifilm. Trofee, noh. [[Zarah Leander]] laulab." :"Sina ei tohi veel [[armastusfilm]]e vaadata, sa oled alla kuueteistkümne." :"Ja sina ei tohi neid enam vaadata sellepärast, et oled üle kuuekümne." :"Homme tantsib [[Marika Rökk]]." :"Jälle [[sõjasaak]]?" :"Muidugi." :"Saame meiegi kasu sellest, et võidukas [[Punaarmee]] [[Berliin]]ist palju häid sõjaeelseid [[film]]e kaasa haaras ja siin raha teenima pani." :"Stalinlik tarkus ja [[ettenägelikkus|ettenägemine]]." (lk 15) * "Suu kinni! Ümberringi on silmad ja kõrvad." :"Suur Siberimaa...?" :Ja-jaa, me oleme oma nooruse kohta üllatavalt targad. (lk 16) * [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015 * Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vähe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jääb puudu sellest põhilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On öeldud, et [[muusika]]l olla Kundera loomingus tähtis roll, aga just seda muusikat tema [[lause]]s näiteks kuigivõrd ei kuule ja ilmselt ei saa selles süüdistada ka tõlkijaid. ** [[Janar Ala]], "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16 * See ongi see oht, et kui tarkust on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t. * [[Valitsus]]e tarkust saab mõõta ainult selle järgi, kas [[otsus]]ed on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist. * Tarka [[rahvas]]t ei saa ootele panna. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 * [[Henry Kissinger]] arutleb oma viimases raamatus "World Order" (Maailmakord) ka [[internet]]i üle ja selle üle, kuidas meie [[käitumine|käitumised]] on muutunud. Ta leiab, et tuleb selgelt eristada informatsiooni, teadmisi ja tarkust. [[Informatsioon]]i saame me internetist, aga [[Teadmine|teadmisi]] saab ainult [[raamat]]utest või [[õpetaja]]telt. Ja kui teadmisi on küllalt akumuleerunud, võime rääkida tarkusest. ** [[Kaja Kallas]], [https://kajakallas.ee/raamatud/kas-paberraamat-on-minevik/ "Kas paberraamat on minevik?"], ajakiri Raamatukogu, veebruar 2015/Kaja Kallase blogi, 10.09.2017 ==Draama== * ABRAHAM: [[Inimene|Inimestel]] on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole. [---] Nende [[aju]] käsutab neid mõistlikumatele asjadele: [[söömine|süüa]], sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem [[sarv]]ede proovimiseks. ** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15 ==Vanasõnad== * [[Au]] ei anta asjata ega tarkust tasuta. * Ei ole veel [[Tartu]]s käinud. * Ei ükski sünni targaks. * [[Ettevaatus|Ettevaatamine]] on kõige tarkuse [[ema]]. * [[Häda]] koolitab (õpetab) mehe targaks. * Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. * [[Inimene]] läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. * Ise tarkus, ise [[kavalus]]. * [[Kahju]] teeb targaks. * Kel kavalust, sel tarkust. * Kel tarkus [[pea]]s, sel ohjad peos. * Kes enne nii tark kui pärast. * Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes [[maapind|maa]]s istub. * Kõik talupojad targad, kõik [[saks]]ad suurelised. * Lõpul igaüks tark. * [[Maailm]] läheb vanemaks, [[inimesed]] targemaks. * Mida pikem juus, seda lühem mõistus. * Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. * Mõistlik mõistab, aruline saab aru, [[rumalus|rumal]] katsub käpuga. * Mõistlikkude vahel [[pea]]b õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki. * Mõistsid alata, mõista lõpetada. * Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos). * Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! * Parem tark vaenlane kui loll [[sõber]]. * Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. * Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. * Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad [[sõna]]d. * Takka järele [[Tallinn]]a [[mees]] tark. * Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. * Targem annab järele. * Tarkus läheb takkapoolt sisse. * Tarkus on enam kui rikkus. * Tarkus on hinge [[tervis]]. * Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. * Tasa ja targu, madalasti ja märgu. * Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. * Tasane käib targu, madal märgu. * Ullil palju [[vaev]]a, targal palju mõtlemist. * Ükski tark pole taevast tulnud. * Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Psühholoogia]] gus03jb3mv0m3t1j7lvc4jvp4iu20nw 134980 134979 2026-05-11T22:03:36Z Pseudacorus 2604 134980 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pallas_Athena_or,_Armoured_Figure_by_Rembrandt_Harmensz._van_Rijn.jpg|pisi|Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas [[Athena]] Rembrandti maalil (''ca'' 1655).]] '''Tarkus''' on võime mõelda ja toimida [[Teadmine|teadmiste]], [[Kogemus|kogemuste]], [[terve mõistus]]e ja [[mõistmine|mõistmise]] toel. ==Piibel== * Ja ma pühendasin oma [[süda]]me tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. :Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab [[teadmine|teadmisi]], see lisab [[valu]]. * [[Koguja raamat]] 1:17-18 * Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu [[valgus]] on pimedusest kasulikum. ** Koguja raamat, 2:13 * Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta [[nägu]] ja ta näo karmus muutub. ** Koguja raamat, 8:1 * Tarkus on parem kui [[jõud|ramm]], aga [[vaesus|vaese]] tarkust põlatakse ja tema [[sõna|sõnu]] ei võeta kuulda. ** Koguja raamat, 9:16 ==Proosa== * XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus. * XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Sõgedad ja arukad on ühtviisi kahjutud. Aga poolnarrid ja pooltargad — need on kõige ohtlikumad. (lk 12) * Kui targad ei eksiks, peaksid narrid meelt heitma. (lk 20) * Poleks vaeva väärt seitsekümmend aastat vanaks saada, kui kõik maailma tarkus oleks Jumala ees [[narrus]]. (lk 31) * Kõik targa asja vastased peksavad vaid [[süsi]]; need lendavad laiali ja sütitavad seal, kus nad muidu poleks mõjule pääsenud. (lk 69) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974 * "Jumalaga siis, kapten," sõnas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, pöördume teie poole." :"Härra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui kõiges muus jään ikka teie teenriks." :"Sel vennikesel on nuppu!" ütles Aramis [[sadul]]asse hüpates, "ja üsna rohkesti." :"Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda [[kübar]]aid." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 767 * Kes oskab inimestele kenasti ja mõnusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab kõige kiiremini targa inimese [[kuulsus]]e. (lk 16) * Tarkusega võitud inimest ei tohi kunagi lasta soojaks minna, muidu hakkab ta [[Tilkumine|tilkuma]]. (lk 36) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * "[[Jänes]] on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult. :"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." :"Ja [[mõistus]]t on tal kah." :"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." :Tükk aega vaikisid mõlemad. :"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]", tlk Valter Rummel, 1977, lk 204 * Tarkust peaks külluses leiduma, sest seda [[Kasutamine|kasutatakse]] ju nii vähe. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977, lk 59 * Tark olla tähendab teada, mida pole tark teada. ** [[Nikolai Baturin]], "Parvesõitja", rmt: "Kuningaonni kuningas" (1973), lk 11 * Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud [[tarbekaup]]; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud [[üleproduktsioon]]i. ** [[Jacques Maritain]], "Filosoof ühiskonnas", tlk [[Mart Raukas]], Looming 8/1987, lk 1085-1088 * Veendunud tarkuseotsijatega on selline imelik asi, et ükskõik kus nad ka ei viibiks, otsivad nad alati tarkust kuskilt kaugelt. Tarkus on üks neid väheseid asju, mis näib seda suuremana, mida kaugemal see on. ** [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk Avo Reinvald, 2003, lk 32 * Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa räägid seda, mida kõik arvavad, lisad juurde mõne fakti, ütled mõne prantsuskeelse fraasi, täpsustava arvu. Kui hakkad rääkima sisuliselt, mis ei lähe kokku tavaarvamusega, siis öeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda. * [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku. * Kõik see, mis aitab vähendada olendite kannatusi, on üks näide tarkusest. Neid on veel. Ma ütleks ikkagi, et igaühele jõudumööda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kirkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. Muidugi, mõned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * "Mida täna näidatakse?" :"Armastust. [[Saksamaa]]lt kaasa toodud sõjasaagifilm. Trofee, noh. [[Zarah Leander]] laulab." :"Sina ei tohi veel [[armastusfilm]]e vaadata, sa oled alla kuueteistkümne." :"Ja sina ei tohi neid enam vaadata sellepärast, et oled üle kuuekümne." :"Homme tantsib [[Marika Rökk]]." :"Jälle [[sõjasaak]]?" :"Muidugi." :"Saame meiegi kasu sellest, et võidukas [[Punaarmee]] [[Berliin]]ist palju häid sõjaeelseid [[film]]e kaasa haaras ja siin raha teenima pani." :"Stalinlik tarkus ja [[ettenägelikkus|ettenägemine]]." (lk 15) * "Suu kinni! Ümberringi on silmad ja kõrvad." :"Suur Siberimaa...?" :Ja-jaa, me oleme oma nooruse kohta üllatavalt targad. (lk 16) * [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015 * Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vähe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jääb puudu sellest põhilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On öeldud, et [[muusika]]l olla Kundera loomingus tähtis roll, aga just seda muusikat tema [[lause]]s näiteks kuigivõrd ei kuule ja ilmselt ei saa selles süüdistada ka tõlkijaid. ** [[Janar Ala]], "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16 * See ongi see oht, et kui tarkust on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t. * [[Valitsus]]e tarkust saab mõõta ainult selle järgi, kas [[otsus]]ed on mõistlikud või vähem mõistlikud. Ega siin muud võimalust ei ole. See, et püütakse rahvale meeldida, näitab teinekord ka mitte väga mõistlikku lähenemist. * Tarka [[rahvas]]t ei saa ootele panna. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 * [[Henry Kissinger]] arutleb oma viimases raamatus "World Order" (Maailmakord) ka [[internet]]i üle ja selle üle, kuidas meie [[käitumine|käitumised]] on muutunud. Ta leiab, et tuleb selgelt eristada informatsiooni, teadmisi ja tarkust. [[Informatsioon]]i saame me internetist, aga [[Teadmine|teadmisi]] saab ainult [[raamat]]utest või [[õpetaja]]telt. Ja kui teadmisi on küllalt akumuleerunud, võime rääkida tarkusest. ** [[Kaja Kallas]], [https://kajakallas.ee/raamatud/kas-paberraamat-on-minevik/ "Kas paberraamat on minevik?"], ajakiri Raamatukogu, veebruar 2015/Kaja Kallase blogi, 10.09.2017 ==Draama== * ABRAHAM: [[Inimene|Inimestel]] on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole. [---] Nende [[aju]] käsutab neid mõistlikumatele asjadele: [[söömine|süüa]], sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem [[sarv]]ede proovimiseks. ** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15 ==Luule== <poem> [[Mõistus]], kõikläbistav [[röntgen]] tundmatut [[Avastamine|avastav]] olevat lahastav valitseb meeli tõrkjaid. [[Nauding|Nautima]] harjutab kibestusvarjuta tarkuse marju mõrkjaid. </poem> * [[Paul Viiding]], "Lõpmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272 <poem> Ei ole [[juhus]], et inimene on [[kõigesööja]], sest seda on ka [[varblane]]. [[Inimene]] nopib tarkust [[tähistaevas]]t. [[Lind]] nokib teri. </poem> * [[Liepa Rūce]], "* Meie seltskonnas kõik alati...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200 ==Vanasõnad== * [[Au]] ei anta asjata ega tarkust tasuta. * Ei ole veel [[Tartu]]s käinud. * Ei ükski sünni targaks. * [[Ettevaatus|Ettevaatamine]] on kõige tarkuse [[ema]]. * [[Häda]] koolitab (õpetab) mehe targaks. * Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. * [[Inimene]] läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. * Ise tarkus, ise [[kavalus]]. * [[Kahju]] teeb targaks. * Kel kavalust, sel tarkust. * Kel tarkus [[pea]]s, sel ohjad peos. * Kes enne nii tark kui pärast. * Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes [[maapind|maa]]s istub. * Kõik talupojad targad, kõik [[saks]]ad suurelised. * Lõpul igaüks tark. * [[Maailm]] läheb vanemaks, [[inimesed]] targemaks. * Mida pikem juus, seda lühem mõistus. * Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. * Mõistlik mõistab, aruline saab aru, [[rumalus|rumal]] katsub käpuga. * Mõistlikkude vahel [[pea]]b õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki. * Mõistsid alata, mõista lõpetada. * Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos). * Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! * Parem tark vaenlane kui loll [[sõber]]. * Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. * Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. * Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad [[sõna]]d. * Takka järele [[Tallinn]]a [[mees]] tark. * Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. * Targem annab järele. * Tarkus läheb takkapoolt sisse. * Tarkus on enam kui rikkus. * Tarkus on hinge [[tervis]]. * Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. * Tasa ja targu, madalasti ja märgu. * Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. * Tasane käib targu, madal märgu. * Ullil palju [[vaev]]a, targal palju mõtlemist. * Ükski tark pole taevast tulnud. * Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Psühholoogia]] pgql1st2boh22b8uob0mlqn2bleadgg 4 6865 134983 134944 2026-05-12T06:18:05Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 134983 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2010%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 10 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Peeter Grünfeldt]] | data-sort-value="1865" | 1865-10-01 | data-sort-value="1937" | 1937-04-11 | [[:d:Q16404956|Q16404956]] |- | [[Herman Sergo]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-01 | data-sort-value="1989" | 1989-09-28 | [[:d:Q1610344|Q1610344]] |- | [[Debora Vaarandi]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-01 | data-sort-value="2007" | 2007-04-28 | [[:d:Q543862|Q543862]] |- | [[Els Oksaar]] | data-sort-value="1926" | 1926-10-01 | data-sort-value="2015" | 2015-12-09 | [[:d:Q547451|Q547451]] |- | [[Julie Andrews]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-01 | | [[:d:Q161819|Q161819]] |- | [[Andrus Ansip]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-01 | | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Ülle Jaakma]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-01 | | [[:d:Q12379590|Q12379590]] |- | [[Fiona Hill]] | data-sort-value="1965" | 1965-10 | | [[:d:Q24009805|Q24009805]] |- | [[Kirke Kulla]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-01 | | [[:d:Q134234738|Q134234738]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-01 | | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Mahatma Gandhi]] | data-sort-value="1869" | 1869-10-02 | data-sort-value="1948" | 1948-01-30 | [[:d:Q1001|Q1001]] |- | [[Nigol Andresen]] | data-sort-value="1899" | 1899-10-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-24 | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Graham Greene]] | data-sort-value="1904" | 1904-10-02 | data-sort-value="1991" | 1991-04-03 | [[:d:Q128560|Q128560]] |- | [[Lilly Muik]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-02 | data-sort-value="1983" | 1983-03-23 | [[:d:Q23942679|Q23942679]] |- | [[Asta Willmann]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-02 | data-sort-value="1984" | 1984-12-03 | [[:d:Q17362527|Q17362527]] |- | [[Diana Hendry]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[:d:Q16203320|Q16203320]] |- | [[Siim Kallas]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-02 | | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Lisa St Aubin de Terán]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-02 | | [[:d:Q1827788|Q1827788]] |- | [[Liisa Kaljula]] | data-sort-value="1982" | 1982-10-02 | | [[:d:Q99284274|Q99284274]] |- | [[Eveliis Padar]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-02 | | [[:d:Q136113640|Q136113640]] |- | [[Sergei Jessenin]] | data-sort-value="1895" | 1895-09-21 | data-sort-value="1925" | 1925-12-28 | [[:d:Q31628|Q31628]] |- | [[Thomas Wolfe]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-09-15 | [[:d:Q314256|Q314256]] |- | [[Aale Tynni]] | data-sort-value="1913" | 1913-10-03 | data-sort-value="1997" | 1997-10-21 | [[:d:Q300874|Q300874]] |- | [[Philippa Foot]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-03 | data-sort-value="2010" | 2010-10-03 | [[:d:Q297493|Q297493]] |- | [[Leïla Slimani]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-03 | | [[:d:Q18173445|Q18173445]] |- | [[Agnese Rutkēviča]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-03 | | [[:d:Q55420375|Q55420375]] |- | [[August Mälk]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1987" | 1987-12-19 | [[:d:Q366620|Q366620]] |- | [[Anne Rice]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-04 | data-sort-value="2021" | 2021-12-11 | [[:d:Q184785|Q184785]] |- | [[Ave Alavainu]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-04 | data-sort-value="2022" | 2022-04-03 | [[:d:Q4827935|Q4827935]] |- | [[Külli Hiiesaar]] | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2019" | 2019-09-30 | [[:d:Q97347525|Q97347525]] |- | [[Liia Hänni]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-04 | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Peep Nemvalts]] | data-sort-value="1950" | 1950-10-04 | | [[:d:Q16404735|Q16404735]] |- | [[Rutt Maantoa]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-04 | | [[:d:Q125134254|Q125134254]] |- | [[Kertu Moppel]] | data-sort-value="1985" | 1985-10-04 | | [[:d:Q26234965|Q26234965]] |- | [[Denis Diderot]] | data-sort-value="1713" | 1713-10-05 | data-sort-value="1784" | 1784-07-31 | [[:d:Q448|Q448]] |- | [[Magda Szabó]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-05 | data-sort-value="2007" | 2007-11-19 | [[:d:Q231948|Q231948]] |- | [[Helvi Jürisson]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-05 | data-sort-value="2023" | 2023-09-16 | [[:d:Q16405262|Q16405262]] |- | [[Helgi Muller]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-05 | data-sort-value="1971" | 1971-12-06 | [[:d:Q30609322|Q30609322]] |- | [[Mei-mei Berssenbrugge]] | data-sort-value="1947" | 1947-10-05 | | [[:d:Q6809914|Q6809914]] |- | [[Birutė Jonuškaitė]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-05 | | [[:d:Q12651006|Q12651006]] |- | [[Siret Rutiku]] | data-sort-value="1967" | 1967-10-05 | | [[:d:Q12375093|Q12375093]] |- | [[Maria Dąbrowska]] | data-sort-value="1889" | 1889-10-06 | data-sort-value="1965" | 1965-05-19 | [[:d:Q242423|Q242423]] |- | [[Hendrik Adamson]] | data-sort-value="1891" | 1891-09-24 | data-sort-value="1946" | 1946-03-07 | [[:d:Q3735234|Q3735234]] |- | [[Betty Rowlands]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-06 | data-sort-value="2020" | 2020-07-29 | [[:d:Q105138757|Q105138757]] |- | [[Uno Leies]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-06<br/>1931 | data-sort-value="1988" | 1988-09-13<br/>1988 | [[:d:Q12377777|Q12377777]] |- | [[Ernesto Laclau]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-06 | data-sort-value="2014" | 2014-04-13 | [[:d:Q454802|Q454802]] |- | [[Rein Rannap]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-06 | | [[:d:Q3740803|Q3740803]] |- | [[Raul Rebane]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-06 | | [[:d:Q7296184|Q7296184]] |- | [[Urmas Sule]] | data-sort-value="1963" | 1963-10-06 | | [[:d:Q102329761|Q102329761]] |- | [[Jaanika Peerna]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-06 | | [[:d:Q116609543|Q116609543]] |- | [[Iti Aavik]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-06 | | [[:d:Q122948210|Q122948210]] |- | [[Niels Bohr]] | data-sort-value="1885" | 1885-10-07 | data-sort-value="1962" | 1962-11-18 | [[:d:Q7085|Q7085]] |- | [[Raimond Valgre]] | data-sort-value="1913" | 1913-10-07 | data-sort-value="1949" | 1949-12-31 | [[:d:Q511215|Q511215]] |- | [[Kalju Lepik]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-07 | data-sort-value="1999" | 1999-05-30 | [[:d:Q969815|Q969815]] |- | [[Anja Vammelvuo]] | data-sort-value="1921" | 1921-10-07 | data-sort-value="1988" | 1988-06-30 | [[:d:Q11851483|Q11851483]] |- | [[Diane Ackerman]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-07 | | [[:d:Q467169|Q467169]] |- | [[Vladimir Putin]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-07 | | [[:d:Q7747|Q7747]] |- | [[Viive Noor]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-07 | | [[:d:Q16405048|Q16405048]] |- | [[Margus Ott]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-07 | | [[:d:Q16406269|Q16406269]] |- | [[Marina Tsvetajeva]] | data-sort-value="1892" | 1892-10-08 | data-sort-value="1941" | 1941-08-31 | [[:d:Q188526|Q188526]] |- | [[Rein Kull]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-08 | data-sort-value="2001" | 2001-08-12 | [[:d:Q26971794|Q26971794]] |- | [[Jaak Allik]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-08 | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Janno Reiljan]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-08 | data-sort-value="2018" | 2018-01-23 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Harri Tiido]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-08 | | [[:d:Q1586123|Q1586123]] |- | [[Ursula von der Leyen]] | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | [[:d:Q60772|Q60772]] |- | [[Anu Allas]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-08 | | [[:d:Q111744631|Q111744631]] |- | [[Raul Sulbi]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-08 | | [[:d:Q12373647|Q12373647]] |- | [[Janar Ala]] | data-sort-value="1979" | 1979-10-08<br/>1979-05-08 | | [[:d:Q61732628|Q61732628]] |- | [[Charlotte McConaghy]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-08 | | [[:d:Q112556105|Q112556105]] |- | [[Miguel de Cervantes]] | data-sort-value="1547" | 1547-09-29 | data-sort-value="1616" | 1616-04-22 | [[:d:Q5682|Q5682]] |- | [[Leena Laid-Parker]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-09 | data-sort-value="1942" | 1942-12-03 | [[:d:Q114457568|Q114457568]] |- | [[Miroslava Tomanová]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-09 | data-sort-value="1991" | 1991-04-25 | [[:d:Q95437950|Q95437950]] |- | [[Nora Kutti]] | data-sort-value="1922" | 1922-10-09 | data-sort-value="2020" | 2020-06-19 | [[:d:Q12371158|Q12371158]] |- | [[Asta Kass]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-09 | data-sort-value="1992" | 1992-08-14 | [[:d:Q12359831|Q12359831]] |- | [[Robert Reed]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-09 | | [[:d:Q1857523|Q1857523]] |- | [[Heiki Kranich]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Antoine Watteau]] | data-sort-value="1684" | 1684-10-10 | data-sort-value="1721" | 1721-07-18 | [[:d:Q183221|Q183221]] |- | [[Aleksis Kivi]] | data-sort-value="1834" | 1834-10-10 | data-sort-value="1872" | 1872-12-31 | [[:d:Q216904|Q216904]] |- | [[Fridtjof Nansen]] | data-sort-value="1861" | 1861-10-10 | data-sort-value="1930" | 1930-05-13 | [[:d:Q72292|Q72292]] |- | [[Roman Jakobson]] | data-sort-value="1896" | 1896-09-28 | data-sort-value="1982" | 1982-07-18 | [[:d:Q156201|Q156201]] |- | [[Mercè Rodoreda|Mercè Rodoreda i Gurguí]] | data-sort-value="1908" | 1908-10-10 | data-sort-value="1983" | 1983-04-13 | [[:d:Q234663|Q234663]] |- | [[Juliane Koepcke]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-10 | | [[:d:Q95273|Q95273]] |- | [[Küllo Arjakas]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-10 | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Pirjo Levandi]] | data-sort-value="1968" | 1968-10-10 | | [[:d:Q12372537|Q12372537]] |- | [[Emily Barr]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-10 | | [[:d:Q5372045|Q5372045]] |- | [[Kalju Kruusa]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-10 | | [[:d:Q12366197|Q12366197]] |- | [[Kadri Ukrainski]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-10 | | [[:d:Q24546337|Q24546337]] |- | [[Eleanor Roosevelt]] | data-sort-value="1884" | 1884-10-11 | data-sort-value="1962" | 1962-11-07 | [[:d:Q83396|Q83396]] |- | [[Kalju Saaber]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-04-24 | [[:d:Q1722338|Q1722338]] |- | [[Tarmo Soomere]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-11 | | [[:d:Q12376373|Q12376373]] |- | [[Anne Enright]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-11 | | [[:d:Q73176|Q73176]] |- | [[Marko Mägi]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-11 | | [[:d:Q51173617|Q51173617]] |- | [[Kira Jarmõš]] | data-sort-value="1989" | 1989-10-11 | | [[:d:Q98918779|Q98918779]] |- | [[Uno Cygnaeus]] | data-sort-value="1810" | 1810-10-12 | data-sort-value="1888" | 1888-01-02 | [[:d:Q402782|Q402782]] |- | [[Aleister Crowley]] | data-sort-value="1875" | 1875-10-12 | data-sort-value="1947" | 1947-12-01 | [[:d:Q172684|Q172684]] |- | [[Alide Dahlberg]] | data-sort-value="1891" | 1891-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-22 | [[:d:Q16407717|Q16407717]] |- | [[Edith Stein]] | data-sort-value="1891" | 1891-10-12 | data-sort-value="1942" | 1942-08-09 | [[:d:Q76749|Q76749]] |- | [[Eugenio Montale]] | data-sort-value="1896" | 1896-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-12 | [[:d:Q83174|Q83174]] |- | [[Dick Gregory]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-12 | data-sort-value="2017" | 2017-08-19 | [[:d:Q1209674|Q1209674]] |- | [[Luciano Pavarotti]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-12 | data-sort-value="2007" | 2007-09-06 | [[:d:Q37615|Q37615]] |- | [[Mati Sirkel]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-12 | | [[:d:Q876941|Q876941]] |- | [[Catherine Merridale]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-12 | | [[:d:Q18110883|Q18110883]] |- | [[Kristina Herodes]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-12 | | [[:d:Q108172482|Q108172482]] |- | [[Kärt Ruubel]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-12 | | [[:d:Q115300265|Q115300265]] |- | [[Triin Ruubel|Triin Ruubel-Lilleberg]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-12 | | [[:d:Q85068093|Q85068093]] |- | [[Vergilius]] | data-sort-value="-70" | -70-10-15 | data-sort-value="-19" | -19-09-21 | [[:d:Q1398|Q1398]] |- | [[Mari Möldre]] | data-sort-value="1890" | 1890-10-13 | data-sort-value="1974" | 1974-01-05 | [[:d:Q12369744|Q12369744]] |- | [[Ello Säärits]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-13 | data-sort-value="2005" | 2005-07-19 | [[:d:Q123023341|Q123023341]] |- | [[Margaret Thatcher]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-13 | data-sort-value="2013" | 2013-04-08 | [[:d:Q7416|Q7416]] |- | [[Māra Svīre]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-13 | | [[:d:Q28914876|Q28914876]] |- | [[Christine Nöstlinger]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-13 | data-sort-value="2018" | 2018-06-28 | [[:d:Q93652|Q93652]] |- | [[Terje Ojaver]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-13 | | [[:d:Q12376766|Q12376766]] |- | [[Margit Sutrop]] | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Katherine Mansfield]] | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | data-sort-value="1923" | 1923-01-09 | [[:d:Q270632|Q270632]] |- | [[Dwight David Eisenhower|Dwight Eisenhower]] | data-sort-value="1890" | 1890-10-14 | data-sort-value="1969" | 1969-03-28 | [[:d:Q9916|Q9916]] |- | [[e. e. cummings]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1962" | 1962-09-03 | [[:d:Q298703|Q298703]] |- | [[Hannah Arendt]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-14 | data-sort-value="1975" | 1975-12-04 | [[:d:Q60025|Q60025]] |- | [[Kaija Saariaho]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-14 | data-sort-value="2023" | 2023-06-02 | [[:d:Q241432|Q241432]] |- | [[Jüri Jaanson]] | data-sort-value="1965" | 1965-10-14 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Kaie Ilves]] | data-sort-value="1966" | 1966-10-14 | | [[:d:Q123821807|Q123821807]] |- | [[Jaan Tootsen]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-14 | | [[:d:Q16407244|Q16407244]] |- | [[Ragne Kõuts-Klemm]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-14 | | [[:d:Q65259425|Q65259425]] |- | [[Helen Hunt Jackson]] | data-sort-value="1830" | 1830-10-15 | data-sort-value="1885" | 1885-08-12 | [[:d:Q462363|Q462363]] |- | [[Friedrich Nietzsche]] | data-sort-value="1844" | 1844-10-15 | data-sort-value="1900" | 1900-08-25 | [[:d:Q9358|Q9358]] |- | [[Anna Haava]] | data-sort-value="1864" | 1864-10-15 | data-sort-value="1957" | 1957-03-13 | [[:d:Q468708|Q468708]] |- | [[Saša Tšornõi]] | data-sort-value="1880" | 1880-10-03 | data-sort-value="1932" | 1932-08-05 | [[:d:Q2623548|Q2623548]] |- | [[Helmi Üprus]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-15 | data-sort-value="1978" | 1978-08-27 | [[:d:Q12363770|Q12363770]] |- | [[Mario Puzo]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-15 | data-sort-value="1999" | 1999-07-02 | [[:d:Q182870|Q182870]] |- | [[Heljo Sepp]] | data-sort-value="1922" | 1922-10-15 | data-sort-value="2015" | 2015-11-27<br/>2017-11-27 | [[:d:Q11862055|Q11862055]] |- | [[Michel Foucault]] | data-sort-value="1926" | 1926-10-15 | data-sort-value="1984" | 1984-06-25 | [[:d:Q44272|Q44272]] |- | [[Fanny Howe]] | data-sort-value="1940" | 1940-10-15 | data-sort-value="2025" | 2025-07-08 | [[:d:Q5434040|Q5434040]] |- | [[Krista Kodres]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-15 | | [[:d:Q12367554|Q12367554]] |- | [[Jana Toom]] | data-sort-value="1966" | 1966-10-15 | | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Nora Ikstena]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-01-04 | [[:d:Q11303255|Q11303255]] |- | [[Lauri Pilter]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-15 | | [[:d:Q6501429|Q6501429]] |- | [[Pierre Puget]] | data-sort-value="1620" | 1620-10-16 | data-sort-value="1694" | 1694-12-02 | [[:d:Q371979|Q371979]] |- | [[Oscar Wilde]] | data-sort-value="1854" | 1854-10-16 | data-sort-value="1900" | 1900-11-30 | [[:d:Q30875|Q30875]] |- | [[Eugene O'Neill]] | data-sort-value="1888" | 1888-10-16 | data-sort-value="1953" | 1953-11-27 | [[:d:Q93157|Q93157]] |- | [[Karl Kalkun (vanem)|Karl Kalkun vanem]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-16 | data-sort-value="1978" | 1978-09-29 | [[:d:Q124306144|Q124306144]] |- | [[Karl Ristikivi]] | data-sort-value="1912" | 1912-10-16 | data-sort-value="1977" | 1977-07-19 | [[:d:Q1732732|Q1732732]] |- | [[Velli Verev]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-16 | data-sort-value="1987" | 1987-02-03 | [[:d:Q106805016|Q106805016]] |- | [[Anne Kalling]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-16 | data-sort-value="2011" | 2011-10-08 | [[:d:Q97347313|Q97347313]] |- | [[Luule Tull]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-16 | | [[:d:Q16407402|Q16407402]] |- | [[Priidu Beier]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-16 | | [[:d:Q7242964|Q7242964]] |- | [[Ellen Palmer Allerton]] | data-sort-value="1835" | 1835-10-17 | data-sort-value="1893" | 1893-08-31 | [[:d:Q5364966|Q5364966]] |- | [[Elinor Glyn]] | data-sort-value="1864" | 1864-10-17 | data-sort-value="1943" | 1943-09-23 | [[:d:Q447240|Q447240]] |- | [[Alfred Polgar]] | data-sort-value="1873" | 1873-10-17 | data-sort-value="1955" | 1955-04-24 | [[:d:Q45287|Q45287]] |- | [[Helmi Neggo]] | data-sort-value="1892" | 1892-10-17 | data-sort-value="1920" | 1920-11-02 | [[:d:Q12363768|Q12363768]] |- | [[Arthur Miller]] | data-sort-value="1915" | 1915-10-17 | data-sort-value="2005" | 2005-02-10 | [[:d:Q80596|Q80596]] |- | [[Ivan Dratš]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-17 | data-sort-value="2018" | 2018-06-19 | [[:d:Q2632284|Q2632284]] |- | [[Rein Veidemann]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-17 | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Andrus Öövel]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-17 | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Fs|François Serpent]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-17 | | [[:d:Q1451188|Q1451188]] |- | [[Johanna Mängel]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-17 | | [[:d:Q3744029|Q3744029]] |- | [[Leida Kibuvits]] | data-sort-value="1907" | 1907-10-18 | data-sort-value="1976" | 1976-12-05 | [[:d:Q1814763|Q1814763]] |- | [[Olivia Saar]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-18 | data-sort-value="2025" | 2025-03-16 | [[:d:Q16403402|Q16403402]] |- | [[Ntozake Shange]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-18 | data-sort-value="2018" | 2018-10-27 | [[:d:Q511742|Q511742]] |- | [[Terry McMillan]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-18 | | [[:d:Q535856|Q535856]] |- | [[Susan Luitsalu]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-18 | | [[:d:Q99317546|Q99317546]] |- | [[Liina Sumera]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-18 | | [[:d:Q110751581|Q110751581]] |- | [[Garlieb Merkel]] | data-sort-value="1769" | 1769-10-31<br/>1769-10-19 | data-sort-value="1850" | 1850-05-09 | [[:d:Q539977|Q539977]] |- | [[Elīna Zālīte]] | data-sort-value="1898" | 1898-10-19 | data-sort-value="1955" | 1955-04-07 | [[:d:Q17447204|Q17447204]] |- | [[Salme Masso]] | data-sort-value="1909" | 1909-10-19 | data-sort-value="1990" | 1990-08-05 | [[:d:Q16403242|Q16403242]] |- | [[Henno Rajandi]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-19 | data-sort-value="1998" | 1998-03-01 | [[:d:Q16405555|Q16405555]] |- | [[Jaan Isotamm]] | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2014" | 2014-06-02 | [[:d:Q1702288|Q1702288]] |- | [[Arja Tiainen]] | data-sort-value="1947" | 1947-10-19 | | [[:d:Q11852576|Q11852576]] |- | [[Tracy Chevalier]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-19 | | [[:d:Q232212|Q232212]] |- | [[Aleksander Kurtna]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-20 | data-sort-value="1983" | 1983-01-31 | [[:d:Q12358690|Q12358690]] |- | [[Otfried Preussler|Otfried Preußler]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2013" | 2013-02-18 | [[:d:Q44647|Q44647]] |- | [[Joyce Brothers]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-20 | data-sort-value="2013" | 2013-05-13 | [[:d:Q3187222|Q3187222]] |- | [[Emma Tennant]] | data-sort-value="1937" | 1937-10-20 | data-sort-value="2017" | 2017-01-20<br/>2017-01-21 | [[:d:Q5372973|Q5372973]] |- | [[Elfriede Jelinek]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[:d:Q47243|Q47243]] |- | [[Tiia Valdre]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-20 | | [[:d:Q124306370|Q124306370]] |- | [[Kate Mosse]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-20 | | [[:d:Q262116|Q262116]] |- | [[Toomas Toomsoo]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-20 | | [[:d:Q105954746|Q105954746]] |- | [[Aapo Ilves]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-20 | | [[:d:Q301015|Q301015]] |- | [[Emmy Abrahamson]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-20 | | [[:d:Q4933629|Q4933629]] |- | [[Liis Lemsalu]] | data-sort-value="1992" | 1992-10-20 | | [[:d:Q3738174|Q3738174]] |- | [[Samuel Taylor Coleridge]] | data-sort-value="1772" | 1772-10-21 | data-sort-value="1834" | 1834-07-25 | [[:d:Q82409|Q82409]] |- | [[Alfred Nobel]] | data-sort-value="1833" | 1833-10-21 | data-sort-value="1896" | 1896-12-10 | [[:d:Q23810|Q23810]] |- | [[Salme Ekbaum]] | data-sort-value="1912" | 1912-10-21 | data-sort-value="1995" | 1995-09-10 | [[:d:Q2214761|Q2214761]] |- | [[Ursula Le Guin]] | data-sort-value="1929" | 1929-10-21 | data-sort-value="2018" | 2018-01-22 | [[:d:Q181659|Q181659]] |- | [[Ene Mihkelson]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-21 | data-sort-value="2017" | 2017-09-20 | [[:d:Q458017|Q458017]] |- | [[Ester Vilgats]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-21 | | [[:d:Q17447234|Q17447234]] |- | [[Reet Bender]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-21 | | [[:d:Q60032498|Q60032498]] |- | [[Birgy Lorenz]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-21 | | [[:d:Q123574699|Q123574699]] |- | [[Ernst Öpik]] | data-sort-value="1893" | 1893-10-22 | data-sort-value="1985" | 1985-09-10 | [[:d:Q318126|Q318126]] |- | [[Doris Lessing]] | data-sort-value="1919" | 1919-10-22 | data-sort-value="2013" | 2013-11-17 | [[:d:Q40874|Q40874]] |- | [[Borõss Oliinõk]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-22 | data-sort-value="2017" | 2017-04-30 | [[:d:Q1967208|Q1967208]] |- | [[Piret Saluri]] | data-sort-value="1943" | 1943-10-22 | | [[:d:Q12372525|Q12372525]] |- | [[Elizabeth Hay]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-22 | | [[:d:Q3723401|Q3723401]] |- | [[Kalev Kesküla]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-22 | data-sort-value="2010" | 2010-06-25 | [[:d:Q1722182|Q1722182]] |- | [[Deborah A. Miranda]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-22 | | [[:d:Q5248155|Q5248155]] |- | [[Mai Narva]] | data-sort-value="1999" | 1999-10-22 | | [[:d:Q22582519|Q22582519]] |- | [[Mirdza Bendrupe]] | data-sort-value="1910" | 1910-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-07-30 | [[:d:Q11157633|Q11157633]] |- | [[Gianni Rodari]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-23 | data-sort-value="1980" | 1980-04-14 | [[:d:Q193018|Q193018]] |- | [[Leszek Kołakowski]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-23 | data-sort-value="2009" | 2009-07-17 | [[:d:Q157318|Q157318]] |- | [[Olga Slavnikova]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-23 | | [[:d:Q274090|Q274090]] |- | [[Trudi Canavan]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-23 | | [[:d:Q256821|Q256821]] |- | [[Ruta Tepp-Soonsein]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-23 | | [[:d:Q16406741|Q16406741]] |- | [[Merike Kurisoo]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-23 | | [[:d:Q113776249|Q113776249]] |- | [[Reinhold Kamsen]] | data-sort-value="1871" | 1871-10-24 | data-sort-value="1952" | 1952-05-16 | [[:d:Q12373800|Q12373800]] |- | [[Denise Levertov]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-24 | data-sort-value="1997" | 1997-12-20 | [[:d:Q272042|Q272042]] |- | [[Helena Anhava]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-24 | data-sort-value="2018" | 2018-11-24 | [[:d:Q8410945|Q8410945]] |- | [[Jordan Radičkov]] | data-sort-value="1929" | 1929-10-24 | data-sort-value="2004" | 2004-01-22 | [[:d:Q2711526|Q2711526]] |- | [[Jüri Arrak]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-24 | data-sort-value="2022" | 2022-10-16 | [[:d:Q927697|Q927697]] |- | [[Venedikt Jerofejev]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-24 | data-sort-value="1990" | 1990-05-11 | [[:d:Q366503|Q366503]] |- | [[Ann Cleeves]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | [[:d:Q3643246|Q3643246]] |- | [[Meelis Friedenthal]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-24 | | [[:d:Q12370068|Q12370068]] |- | [[Leonore Riitsalu]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-24 | | [[:d:Q114075218|Q114075218]] |- | [[Oskar Kallas]] | data-sort-value="1868" | 1868-10-25 | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | [[:d:Q672301|Q672301]] |- | [[Pablo Picasso]] | data-sort-value="1881" | 1881-10-25 | data-sort-value="1973" | 1973-04-08 | [[:d:Q5593|Q5593]] |- | [[Kalju Kangur]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-25 | data-sort-value="1989" | 1989-01-15 | [[:d:Q4212257|Q4212257]] |- | [[Aleksander Einseln]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-25 | data-sort-value="2017" | 2017-03-16 | [[:d:Q4714933|Q4714933]] |- | [[Anne Tyler]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-25 | | [[:d:Q235615|Q235615]] |- | [[Jüri Mõis]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-25 | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Elif Şafak]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-25 | | [[:d:Q270739|Q270739]] |- | [[Zadie Smith]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-25 | | [[:d:Q140052|Q140052]] |- | [[Maria-Kristiina Soomre]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | | [[:d:Q104655596|Q104655596]] |- | [[Laura Põld]] | data-sort-value="1984" | 1984-10-25 | | [[:d:Q50827804|Q50827804]] |- | [[Andrei Belõi]] | data-sort-value="1880" | 1880-10-14 | data-sort-value="1934" | 1934-01-08 | [[:d:Q212632|Q212632]] |- | [[Karin Boye]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-26 | data-sort-value="1941" | 1941-04-24 | [[:d:Q237413|Q237413]] |- | [[Beryl Markham]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-26 | data-sort-value="1986" | 1986-08-03 | [[:d:Q443904|Q443904]] |- | [[Fanny de Sivers]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-26 | data-sort-value="2011" | 2011-06-22 | [[:d:Q3066503|Q3066503]] |- | [[Amy Chua]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-26 | | [[:d:Q463882|Q463882]] |- | [[Katri Raik]] | data-sort-value="1967" | 1967-10-26 | | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Triin Paja]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-26 | | [[:d:Q97222083|Q97222083]] |- | [[Theodore Roosevelt]] | data-sort-value="1858" | 1858-10-27 | data-sort-value="1919" | 1919-01-06 | [[:d:Q33866|Q33866]] |- | [[Dylan Thomas]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-27 | data-sort-value="1953" | 1953-11-09 | [[:d:Q191023|Q191023]] |- | [[Sylvia Plath]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="1963" | 1963-02-11 | [[:d:Q133054|Q133054]] |- | [[Aili Nenola]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-27 | | [[:d:Q23809735|Q23809735]] |- | [[J. A. Jance]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-27 | | [[:d:Q6104507|Q6104507]] |- | [[Francis Fukuyama]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-27 | | [[:d:Q186123|Q186123]] |- | [[Samiya Bashir]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-27 | | [[:d:Q7409585|Q7409585]] |- | [[Triin Sinissaar]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-27 | | [[:d:Q12377248|Q12377248]] |- | [[Marge Monko]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-27 | | [[:d:Q29877057|Q29877057]] |- | [[Tanel Padar]] | data-sort-value="1980" | 1980-10-27 | | [[:d:Q343318|Q343318]] |- | [[Veronika Uibo]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-27 | | [[:d:Q127273392|Q127273392]] |- | [[Erast Parmasto]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-28 | data-sort-value="2012" | 2012-04-24 | [[:d:Q3741282|Q3741282]] |- | [[Pärt Lias]] | data-sort-value="1940" | 1940-10-28 | data-sort-value="2006" | 2006-10-20 | [[:d:Q16406379|Q16406379]] |- | [[Peeter Tulviste]] | data-sort-value="1945" | 1945-10-28 | data-sort-value="2017" | 2017-03-11 | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Bill Gates]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-28 | | [[:d:Q5284|Q5284]] |- | [[Marju Lepajõe]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-28 | data-sort-value="2019" | 2019-07-04 | [[:d:Q12369832|Q12369832]] |- | [[Siri Pettersen]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-28 | | [[:d:Q12000634|Q12000634]] |- | [[Evelin Kivimaa]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-28 | | [[:d:Q16403415|Q16403415]] |- | [[James Boswell]] | data-sort-value="1740" | 1740-10-29 | data-sort-value="1795" | 1795-05-19 | [[:d:Q335060|Q335060]] |- | [[Joseph Goebbels]] | data-sort-value="1897" | 1897-10-29 | data-sort-value="1945" | 1945-05-01 | [[:d:Q41749|Q41749]] |- | [[Lee Child]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-29 | | [[:d:Q333719|Q333719]] |- | [[Tiiu Kirsipuu]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-29 | | [[:d:Q14644372|Q14644372]] |- | [[Karin Hallas-Murula]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-29 | | [[:d:Q24545930|Q24545930]] |- | [[Evar Riitsaar]] | data-sort-value="1968" | 1968-10-29 | | [[:d:Q12362500|Q12362500]] |- | [[Gabrielle Union]] | data-sort-value="1972" | 1972-10-29 | | [[:d:Q231648|Q231648]] |- | [[Raili Marling]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-29 | | [[:d:Q16408208|Q16408208]] |- | [[Paul Valéry]] | data-sort-value="1871" | 1871-10-30 | data-sort-value="1945" | 1945-07-20 | [[:d:Q200639|Q200639]] |- | [[Jean Rostand]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-30 | data-sort-value="1977" | 1977-09-04 | [[:d:Q287953|Q287953]] |- | [[Minni Nurme]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-30 | data-sort-value="1994" | 1994-11-22 | [[:d:Q1937405|Q1937405]] |- | [[Lilian Semper]] | data-sort-value="1933" | 1933-10-30 | data-sort-value="2007" | 2007-12-12 | [[:d:Q4415608|Q4415608]] |- | [[Ágota Kristóf]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-30 | data-sort-value="2011" | 2011-07-27 | [[:d:Q123216|Q123216]] |- | [[Peep Ilmet]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | | [[:d:Q12372150|Q12372150]] |- | [[Uno Lõhmus]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2024" | 2024-08-07 | [[:d:Q2496642|Q2496642]] |- | [[Sigrun Slapgard]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-30 | | [[:d:Q12000378|Q12000378]] |- | [[Liis Nimik]] | data-sort-value="1979" | 1979-10-30 | | [[:d:Q12368733|Q12368733]] |- | [[John Keats]] | data-sort-value="1795" | 1795-10-31 | data-sort-value="1821" | 1821-02-23 | [[:d:Q82083|Q82083]] |- | [[Marie Louise Andrews]] | data-sort-value="1849" | 1849-10-31 | data-sort-value="1891" | 1891-02-07 | [[:d:Q29275540|Q29275540]] |- | [[Carlos Drummond de Andrade]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-31 | data-sort-value="1987" | 1987-08-17 | [[:d:Q379745|Q379745]] |- | [[Lehte Hainsalu]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-31 | | [[:d:Q12368437|Q12368437]] |- | [[Mart Helme]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Külli Kalamees-Pani]] | data-sort-value="1960" | 1960-10-31 | | [[:d:Q12368119|Q12368119]] |- | [[Katre Talviste]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-31 | | [[:d:Q16406093|Q16406093]] |- | [[Eero Epner]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-31 | | [[:d:Q42888920|Q42888920]] |- | [[Gregor Taul]] | data-sort-value="1986" | 1986-10-31 | | [[:d:Q108676111|Q108676111]] |} {{Wikidata list end}} 4if2njlse2dgczhjt9ucrq4l4cl4yz9 0 9318 134981 114051 2026-05-11T22:23:23Z Pseudacorus 2604 134981 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eva_Gonzales_Morning_Awakening.jpg|pisi|Eva Gonzalès, "Hommikune ärkamine" (1876)]] [[Pilt:Joekalda_Virge_VIRGUJA_AWAKING_MG_1727.jpg|pisi|Virge Jõekalda, "Virguja" (2022)]] '''Ärkamine''' on unest või muust teadvusetusest väljumise protsess. Teadusliku konsensuse kohaselt ei tasu see üldjuhul vaeva. ==Proosa== * Öised ärkamised on [[unenägu|unenäo]]rongi [[teivasjaam]]ad. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 119 * Enamiku ärkavate inimeste mõistus esitab käivitumisel hulga kiireid, jahmunud, teadvuse-eelseid kontrollküsimusi: kes ma olen, kus ma olen, kes tema on, püha jumal, miks mul see politseiniku kiiver kaenlas on, {{sõrendus|mis eile õhtul juhtus}}? ** [[Terry Pratchett]], "Nõiad võõrsil", tlk Avo Reinvald, 2003, lk 83 * Traditsiooniliselt küsitakse õndsalt sündmustevaesest teadvusetusest ärgates: "Kus ma olen?" Ilmselt kuulub see kas rassilise eneseteadvuse või millegi säärase juurde. :Seda küsis ka Vimes. :Teisena tulevaid küsimusi lubavad traditsioonid varieerida. :Põhiline on seejuures aga ülevaatus, mille käigus tehakse kindlaks, kas kehal on alles kõik osad, mida see eelmisest päevast mäletab. :Vimes kontrollis. :Edasi tuleb kõige piinarikkam osa. Nüüd, kus teadvuse lumepall on veerema hakanud, tekib küsimus, kas ta avastab end keha seest, mis lebab rentslis "mitmesuguste" - nimisõnal, mis järgneb sellisele omadussõnale nagu "mitmesugused", pole mingit tähtsust, "mitmesuguste" järel ei tule kunagi midagi head - või on tegelikkuseks karged linad, trööstiv käsi ja asjalik valgeis rõivais kuju, mis uut ergast päeva tervitades kardinad eest tõmbab? Kas kõik on möödas ja tulemas on vaid lahja tee, toitev kaerakört, lühikesed jõuduandvad jalutuskäigud aias ja võib-olla ka põgus platooniline armulugu hoolitseva ingliga, või kadus sul pilt ainult hetkeks eest ja mingi lontrus kõrgub praegu sinu kohal, et alles nüüd kirkavarrega õieti asja kallale asuda? Kas, sooviks teadvus teada, õite järel tulevad viljad? * Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 137-138 ==Luule== <poem> Me [[usk]]u murda aeg ei saa: veel õnnetäht kord tõuseb hele. Kord [[uni|unest]] [[virgumine|virgub]] [[Venemaa]] ja vägivalla rusudele ka meie [[nimed]] märgib ta. </poem> * [[Aleksandr Puškin]], "Tšaadajevile" [1818]; rmt: "Luuletused ja poeemid", tlk [[August Sang]], lk 7 <poem> [[Valge]]te [[lind]]ude lend, valevi [[tiib]]ade lai-laia lund - Mälari [[valgus]]e [[tund]]: ärka! Ärata end! </poem> * [[Marie Under]], "Valge tund", rmt: "Uneretk", 1968, lk 28 <poem> Siis ärkad sinagi. Nagu kerkiv [[udu]] hajub su liikmeist eilsete tööde [[rammestus]]. Sa ärkad puhtana nagu [[särg|särjepoeg]] keset [[laine]]id, noorena nagu [[varss]] [[ema]] kõrval, ilusana nagu uus [[laev]], mis täna läheb merele. Tuul, tõmba tugevamini oma [[lõõts]]a, et [[puri]] laisalt ei laperdaks! Päev peab algama täispurjedega! </poem> * [[Helgi Muller]], "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16 <poem> Selgub, et asjad ei lähegi päris hästi. Selgub, et üles ärgates oled kolmekümnene ja sinu [[riided]] ei olegi enam [[iroonia|iroonilised]]. Need on lihtsalt sinu riided. Ühel [[päev]]al sa ärkad ja vaatad oma [[kapp]]i ja taipad, et seal on kõik need koledad asjad, mida ema sulle kunagi öelnud on, kõik 100% [[polüester|polüestrisegust]]. </poem> * [[Cristin O'Keefe Aptowicz]], "Lõpumüük" ([https://poets.org/poem/close-out-sale "Close Out Sale"]), kogust "Working Class Represent", Write Bloody Publishing, 2004 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] tudxv2wbb7ccvmanvizyvsnboa65by4 0 11626 134978 134977 2026-05-11T12:10:37Z Pseudacorus 2604 134978 wikitext text/x-wiki [[Fail:Chodnik wzdłuż wschodniego krańca Parku Dietla w ciagu ulicy Żeromskiego , czerwiec 2024 , 034.jpg|pisi]] ==Proosa== * See oli vana, luitunud linnajagu, eriti rusuv videvikus, kus majad, olenemata aastaajast, teataval tunnil üksmeelselt ja järsult süngestusid ning koomale tõmbusid, tunnil, mil eriti pealetükkivalt selgus, et kõnniteeplaadid pole ühekõrgused ja kõiki neid pole olemaski, mil kaevuketiga kolistav inimene oli kaevu ja ketiga ühte värvi ja niiske puu lehkas igavalt ja vanalt. ** [[Asta Põldmäe]], "Inglite mäss" proosakogus "Linnadealune muld", 1989, lk 60 * Münt kõnniteel jää sees õpetab meile loobumise üllast kunsti. ** Asta Põldmäe, "Gregeriiad" proosakogus "Linnadealune muld", 1989, lk 118 * [[Lapsepõlv]]e vaatavad tekstid sedastavad kehalist ja kombatavat mälu. Luuletaja mälestused tollest ajast sisaldavad midagi rusuvat – kuid tema silmad ega jalatallad ei ole unustanud tolleaegseid kõnniteid, mis on ikka veel alles, kuigi üha kulunumad [---]. Selline pind, mille peale hilisem on rajatud, tuletab ennast oma taktiilsel moel ikka meelde ja on endasse kogunud nendegi aegade jäljed, mida ei tarvitseta tahta mäletada. (lk 96) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 * Äkilise öökülma tõttu olid kõnniteed täis kõigilt puu delt massiliselt maha langenud lehti, tuul rabistas raa gus okste vahel ning kajakad hõljusid majadevahelises tuulekoridoris nagu niidi otsas. Nad justkui vaatasid pealt, kuidas tossavate summutitega autod sõitsid läbi lumepudruste lompide, pritsmed lendasid laias kaares kõnniteedele ja hangusid seal õhukeseks kirmeks, mille peal jalakäijad ettevaatlike tippivate sammudega tasakaalu hoidsid. ** [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", 2016, lk 110-111 * Aastast aastasse nii Tallinnas kui teistes Eesti omavalitsustes püsib see probleem, et [[talv]]el on kõnniteed [[libedus|libedad]]. ** [[Raimond Kaljulaid]]; Madis Hindre, [https://www.err.ee/1608201619/ministeerium-lumerookimiskohustuse-rakendamisel-voiks-olla-paindlikum "Ministeerium: lumerookimiskohustuse rakendamisel võiks olla paindlikum"], ERR, 05.05.2021 ==Luule== <poem> Võililled lastena magavad, ilusti silmad kinni. Õuekoerana kummelites kõhutab kõnnitee. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Suveõhtu" kogus "Kaunis on kummaline" (1988), lk 43 <poem> Jah, ega ilus ole see, et kähku terve kõnnitee saab kriidijooni täis... üks [[tädi]] tuleb [[noomimine|noomima]], et siin ei ole mängumaa, kuid meie pidama ei saa, meil [[keks]]umäng just käib. </poem> * [[Maimu Linnamägi]], "Keks", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 11 <poem> Sagivad kõnniteel sassoonis pead, lõuendist kotid ja marraskil [[närv]]id. Valgetes ruutudes [[auto]]de reas kiiskavad klaasid ja veiklevad värvid. </poem> * [[Milvi Seping]], "Raekoja plats", kogus "Külmamailane" (1981), lk 16 [[Kategooria:Transport]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7t4h9tdih49qjatt7oudt3me3t591z9