Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.9 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2312 135456 130185 2026-07-06T12:34:15Z Pseudacorus 2604 135456 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Портрет_доктора_де_С.,_играющего_в_шахматы_со_смертью.jpg|pisi|Remi-Fursy Descarsin, "Doktor C. mängib surmaga malet" (1793)]] [[Pilt:Adolf_Menzel_Death_Visitor.jpg|pisi|Adolph von Menzel, "Külaline" (1844/45)]] [[Pilt:Colmar - Unterlinden Museum - The Chariot of Death 1848-51 by Théophile Schuler (Strasbourg 1821-1878) - Oil on Canvas.jpg|pisi|Théophile Schuler, "Surma kaarik" (1848-1851)]] [[Pilt:Hermine_Laukota_The_Dying_Painter_(1880).jpg|pisi|Hermína Cecílie Josefa Laukotová, "Surev kunstnik" (1880)]] [[Pilt:Maxmilián_Pirner_-_Death.jpg|pisi|Maximilian Pirner, "Surm" (u 1886-1893)]] [[Pilt:Malczewski_Death.png|pisi|Jacek Malczewski, "Surm" (1902)]] [[File:Kuoleman Puutarha by Hugo Simberg.jpg|pisi| Hugo Simberg, "Kuoleman puutarha" (1906)]] [[Pilt:Redon_-_Death_My_Irony_Surpasses_All_Others,_1920.1651.jpg|pisi|Odilon Redon (1840–1916), "Surm: minu iroonia ületab kõik teised"]] [[Pilt:Louise_Danse_-_Les_lys_de_morteraine_-_Graphic_work_-_Royal_Library_of_Belgium_-_S.III_41319.jpg|pisi|Louise Danse (1867-1949), "Surma liilia", ''s.d.'']] [[Pilt:'Triumph_des_Todes_(Die_Gerippe_spielen_zum_Tanz)',_1944_by_Felix_Nussbaum.jpg|pisi|Felix Nussbaum, "Surma triumf" (1944)]] '''Surm''' on organismi [[elu]] lõppemine. ==Proosa== * B21. Surm on see, mida ärkvel olles näeme ja mis magades on [[uni]]. * B27. Inimesi ootab pärast surma see, mida nad ei looda ega arva. * B76. Tuli elab maa surmast ja õhk elab tule surmast, vesi elab õhu surmast, maa vee omast. ** [[Herakleitos]], [https://et.wikisource.org/wiki/Herakleitose_fragmendid fragmendid], Vikitekstidest * II. Surm on meie jaoks [[eimiski]]. Sest lagunenu on [[taju]]deta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused"), tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781 * 30. Mõned valmistuvad kogu elu kestel elamiseks tarvilike asjade nimel, mõistmata, et kõigile meile on sisse kallatud surmavat sünnirohtu. * 31. Kaitstust võib saavutada teiste asjade puhul, ent surma tõttu elame meie, [[inimesed]], kõik [[müür]]ideta [[linn]]as. ** Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused"), tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781 * Lord Ruthveni [[elujõud]] vähenes kiiresti. Kahe päeva pärast tekkis [[gangreen]] ja surm näis lähenevat kiirete sammudega. Tema käitumine ja väljanägemine ei muutunud, ta ei näinud tajuvat [[valu]] ega teda ümbritsevat ruumi, kuid viimase öö saabumisel muutus tema meel silmnähtavalt rahutuks ja tema pilk peatus sageli Aubreyl, kes pakkus talle erakordselt innukalt kõiksugust käepärast abi. :"Aita mind! Sinu võimuses on mind päästa, sa võid teha palju rohkemgi. Ma ei pea silmas mitte [[elu]], sest mu surm ei häiri mind rohkem kui hariliku päeva õhtusse jõudmine. Aga sa võid päästa mu [[au]], oma sõbra au." :"Kuidas? Ütle mulle, kuidas? Ma olen nõus tegema ükskõik mida," vastas Aubrey. :"Mulle piisab vähesest… mu eluvaim on hääbumas… ma ei saa kõike seletada… aga kui sa varjaksid kõike, mis sa minu kohta tead, siis jääks mu au maailma silmis rüvetamata… ja kui mu surm jääks Inglismaal mõneks ajaks saladuseks… ma… ma… ainult elu." :"See jääb saladuseks!" :"[[Vanne|Vannu]]!" karjatas surija ja ajas end meeleheitlikult istukile. "Vannu kõige nimel, mida su hing kalliks peab ja mida su loomus kardab! Vannu, et aasta ja ühe päeva jooksul ei räägi sa ühelegi hingele minu kuritöödest ega surmast, mis iganes ei juhtuks või mida iganes sa ei näeks." Mehe silmamunad näisid silmakoobastest välja hüppavat. :"Ma vannun!" ütles Aubrey ja lord Ruthven vajus naerdes padjale tagasi ega hinganud enam. * Aubrey tõbi süvenes ja rohke [[verejooks]] andis tunnistust lähenevast lõpust. Ta kutsus õe eestkostjad voodi ette ja kui kell lõi [[kesköö]]tundi, jutustas neile lühidalt loo, millega lugejad on juba tuttavad. Kohe pärast seda ta suri. :Eestkostjad järgnesid kiirustades [[noorpaar]]ile, et kaitsta preili Aubreyt häda eest, kuid kohale jõudes selgus, et juba oli hilja. Lord Ruthven oli jäljetult kadunud ja Aubrey õde oli langenud saagiks sellele deemonlikule olevusele, keda nimetatakse VAMPIIRIKS! * [[John William Polidori]], [https://algernon.ee/node/798 "Vampiir"], tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006 * Viimaks tuli tund, mis lõpetas mr. Earnshaw' maised mured. Ta suri vaikselt oma [[tugitool]]is kolde kõrval ühel oktoobriõhtul, kui tuul ümber maja viigus ja korstnas möirgas. See kõlas nagu tormi ulg, kuid meil polnud külm ja me olime kõik koos: mina istusin oma kudumisega natuke tulest eemal ja Joseph luges laua ääres piiblit (teenijad istusid üldiselt eestoas, kui neil töö oli tehtud). Miss Cathy oli olnud haige ja seetõttu istus ka tema vaikselt. Ta toetus isa põlve vastu ja Heathcliff pikutas põrandal, pea Cathy süles. Mäletan, et enne kui härra tukkuma jäi, silitas ta tütre ilusaid juukseid — talle meeldis hirmsasti, kui tütar õrn oli — ja ütles: "Miks sa ei saa alati hea tüdruk olla, Cathy?" Ja Cathy tõstis näo üles tema poole ja vastas naerdes: "Miks sa ei saa alati hea mees olla, isa?" Aga kui ta nägi, et isa jälle pahaseks sai, suudles ta tema kätt ja ütles, et laulab talle [[unelaul]]u. Ta hakkas hästi tasakesi laulma, kuni isa sõrmed tema omad lahti lasksid ning pea rinnale vajus. Siis ma käskisin Cathyl lõpetada ja mitte liigutada, sest ma kartsin, et ta võib isa üles äratada. Me istusime kõik hiirvaikselt tervelt pool tundi ja oleksime nii edasigi oodanud, kui mitte Joseph, kes oma peatüki oli lõpetanud, poleks tõusnud ja ütelnud, et ta peab härra [[palvus]]eks ja magamaheitmiseks üles ajama. Ta astus lähemale, hüüdis mr. Earnshaw'd nimepidi ja puudutas teda õlast. Kuid härra ei liigutanud end, Joseph võttis küünla ja silmitses teda lähemalt. Sain aru, et midagi on korrast ära, kui ta küünla maha pani. Võtsin mõlemal lapsel käest kinni ja sosistasin, et nad üles läheksid ja palju lärmi ei teeks: nad võivad täna õhtul üksi palvetada, sest isal on tegemist. :"Mina soovin isale enne head ööd," ütles Catherine ja pani käed isa kaela ümber, enne kui me jõudsime teda takistada. Vaeseke sai otsekohe aru, missugune kaotus teda on tabanud, ta karjatas: "Oh, ta on surnud, Heathcliff! Ta on surnud!" Ja mõlemad hakkasid südantlõhestavalt nutma. (lk 43-44) * [Mrs. Dean mr. Hindley naisest:] See naine polnud nende killast, kes enda pärast majarahu oleks häirinud. Sellest hetkest peale, kui ta üle läve astus, näis teda rõõmustavat iga asi, mida ta silmas, samuti kõik, mis ta ümber toimus, välja arvatud [[matus]]teks ettevalmistamine ja leinajate sealviibimine. Mulle jättis ta veidi lapsiku mulje, kui ma nägin, kuidas ta end matuste ajal ülal pidas. Ta jooksis oma tuppa ja tahtis, et ma kaasa tuleksin, kuigi ma oleksin pidanud lapsi riidesse panema. Ja seal ta istus ja värises, käed kokku surutud, ning küsis kogu aeg: "Kas nad on juba läinud?" Siis hakkas ta hüsteerilise erutusega kirjeldama, kuidas talle mõjus [[must]]a nägemine. Ta võbises ja vabises ja hakkas lõpuks nutma, ning kui ma küsisin, mis tal viga on, siis ta vastas, et ta ei tea, aga ta kartvat nii väga surma! Minu arvates oli tema surm niisama vähe tõenäoline kui mu enda surm. Ta oli üsna kõhn, kuid noor ja värske jumega ning tema silmad särasid nagu kalliskivid. Ma muidugi märkasin, et trepist ülestulek pani ta hingeldama, et kõige tühisemgi ootamatu häälekõla pani ta üle keha värisema ja et teda mõnikord vaevas [[köha]]. Kuid ma ei teadnud, mida need [[sümptom|sümptoomid]] tähendavad, ning mul polnud mingit soovi talle kaasa tunda. Meil siin, mr. Lockwood, ei ole kombeks võõraid armastada, kui just nemad meid esimesena armastama ei hakka. (lk 45) * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * [Aramis:] "... ärge muretsege, mul on kindel [[kavatsus]] teid teise ilma saata, aga tahan teha seda vaikselt, üksildases varjatud kohas, kus te oma surmaga kellegi ees hoobelda ei saa." ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 45 * "Seisa ja ära liiguta ennast! Mina olen sind sigitanud, mina su ka tapan!" ütles Tarass, astus sammu tagasi ja võttis [[püss]]i õlalt. Andri oli näost valge nagu <!--142//144-->lõuend; oli näha, kuidas ta huuled tasakesi liikusid ja kuidas ta sositas kellegi [[nimi|nime]]; kuid ei olnud see isamaa, ema ega vendade nimi — see oli kauni poolatari nimi. :Tarass tulistas. :Nagu viljapea, mille [[sirp]] on maha lõiganud, nagu noor talleke, kes tunneb südame all surmavat terast, nii laskis Andri pea longu ja vajus maha rohule, lausumata ainsatki sõna. (lk 142-144) * [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]", tlk Johan Tamm, 1955 * Kui me oleme tõepoolest suremas, siis antagu meile kuulda meie viimast korinat ja tunda jäsemetes külma hingust, kui me oleme elus, siis võtkem end kokku ja jätkakem. ** [[Henry David Thoreau]], "Walden" * Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. ** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]" * Olen unistanud surmast kui erootilisest üleelamisest. Olen soovinud, et hinge lahkumise silmapilgul mu armsam mind suudleks, nii et ma, tarretanud [[suudlus]] huultel, üle libiseksin igavese tarretuse riiki, hinges [[mälestus]] elu lõpmata [[õndsus]]est. Olen unistanud oma [[haud|hauast]]: lillepeenrast kahe noore [[pihlakas|pihlaka]] vahel, valgel hauakivil [[prantsuse keel|prantsuskeelne]] armastusesalm. Kuid nüüd ma tean, et see kõik [[vale]] oli, ainult [[kultuuriinimene|kultuuri-inimese]] petlikud ettekujutused. Kui variseb hinge ümbert viimane külgeõpitud tundmuste ja [[igatsus]]te kest, siis seisab surma ees paljas eesti [[hing]]eke kõiges oma algelises [[abitus]]es ja ootab oma eesti hinge [[saatus]]t. Ei ole tema jaoks ei Hadest ega [[Paradiis]]i, ei suudlusi ega prantsuskeelseid salme. Tema ees seisab hulkumine tühjadel väljadel, külm ja nälg, mida vähemalt üheksa kuud tuleb kanda. Selle aja jooksul hälbib temast kõik mälestus endisest elust ja puhastatuna võtab ta aset praegusündinud [[laps]]es, et sellega uut maapäälist elu alata. ** [[Helmi Neggo]], "Eesti hingekese surmakaebtus". Naiste Töö ja Elu nr 3, 1919, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa, 2013, lk 286 * Kalade surmas on kole see, et nende silmad jäävadki lahti. Neil pole lauge! (lk 38) * Vaglad vihastavad meid, sest nad on esimesed loomad, kes meid sööma hakkavad. (lk 39) * Surma ei ole kuulda, sest tuppa tulles paneb ta jalga sussid. (lk 39) * Ainuke paha asi surmas on see, et meie luukere võib segi minna mõne teisega. (lk 41) * Kustudes päästab lamp meid surmast, kes on tulnud meile järele. (lk 43) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Surnud mere ääres asus väike valge vaikne linnake. [[Linn]] oli tühi. Selles ei liikunud kedagi. Tuled põlesid mahajäetud [[pood]]ides päev läbi. Poeuksed seisid lahti, nagu oleksid inimesed minema jooksnud võtmeid kasutamata. [[Ajakirjad]], mis olid toodud Maalt hõberaketis kuu aega tagasi, laperdasid koltunuina ja puutumatult traatvõrestikel vaikivate rohukaupluste vastas. : Linn oli surnud. Selle [[voodi]]d olid tühjad ja külmad. Ainus [[heli]] oli undamine elektritraatides ja dünamotes, mis omapead edasi töötasid. [[Vesi]] jooksis unustatud vannidesse, voolas elutubadesse, verandadele ja alla läbi pisikeste aialappide, et toita hooletusse jäetud [[lill]]i. Valgustamata [[teater|teatrites]] hakkas [[närimiskummi]] paljude istmete all kõvaks minema, hambajäljed alles nähtaval. (lk 154) * [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Detsember 2005: Vaiksed linnad", 1974 * Georg küürutas madalamale, olgugi et maa jalge all vajus. Võis juhtuda, et ta vajub sohu, enne kui tohib lahkuda sellelt kohalt. Kuivanud oksad torkisid ta sõrmi, mis olid muutunud veretuks, niiskeks ning jääkülmaks. Talle näis, nagu vajuks ta üha kiiremini ning sügavamale, talle tundus, et soo oleks pidanud ta juba ammugi neelama. Kuigi ta oli põgenenud, et pääseda kindlast surmast — ei ole kahtlust, et nad oleksid lähemail päevil hukanud nii tema kui ta kuus kaaslast, — paistis talle surm soos üsna lihtne ja üldse mitte kohutav, nagu oleks see teistsugune surm kui see, mille eest ta põgenes. See oleks surm tihnikus, täiesti vabana, mitte surm inimkäe läbi. ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982, lk 14 * Sel hommikul suri [[vanaema]].<!--//--> :Ta oli juba enne [[heinaaeg]]a [[voodi]]sse jäänud ja nii ta ise kui ka kõik teised rääkisid ja ootasidki, et ta varsti sureb. Ka mina ootasin. Ma tahtsin näha, mis asi see suremine on ja kuidas vanaema sureb. Ma tahtsin näha ta hinge, mille [[ingel]] pidi taevasse viima. Ma tahtsin teada, mis asi see [[hing]] on — ma polnudki rumalam kui praegu. (lk 6-7) * "Kutsu... Juak," käskis ta. :Lasksin ta käe lahti ja jooksin onu järele. Kui me mõni minut hiljem tagasi jõudsime, oli vanaema hing juba kehast lahkunud. :Vanaema oli surnud. Kui mulle seda öeldi, ei tundnud ma esimesel hetkel peaaegu midagi muud kui pettumust. Surm näis mulle liiga lihtsana! Ma ei mõistnud, miks sellest enne nii palju räägiti. Ma polnud näinud ei inglit ega vanaema ega vanaema hinge. Ja vanaema ise oli ju alles. Magas nagu. Ainult, et ta ei lõõtsutanud enam magades. :Alles siis, kui vanaema juba reheall värsketest õlgedest tehtud asemel lamas, hakkasin tundma, et siiski oli midagi juhtunud. Midagi, millest ma aru ei saanud. (lk 10) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Ühe inimese surm on [[katastroof]], [[miljon]]i inimese surm aga [[statistika]]. ** [[Erich Maria Remarque]], "Must obelisk" (1956); ekslikult omistatud ka [[Jossif Stalin]]ile. * Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks [[võidusõitja]]d ja teised nendetaolised muutuvad [[kiirus]]e [[narkomaan]]ideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise [[hetk]]es. (k 387) * Iga surm esitab ellujäänuile ränga [[süüdistus]]e kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle [[süü]] kustutamatu, selle [[kurbus]] surematu; heledaist juustest [[käevõru]] ümber [[luu]]. (lk 492) ** [[John Fowles]] "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2005 * "Mul on külm," niutsus Snowden. "Mul on külm." :"Pole midagi," pomises Yossarian mehaaniliselt, liiga vaikselt, et teda kuulda olnuks. "Pole midagi." Ka Yossarianil oli külm ja ta värises kontrollimatult. Ta vaatles lootusetult seda sünget saladust, mille Snowden oli kõikjale mööda räpast põrandat laotanud ja kattus üle kere kananahaga. Tema [[soolikad|soolikates]] peituvat sõnumit oli lihtne lugeda. [[Inimene]] on [[mateeria]], see oligi Snowdeni saladus. Pilla ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta maha ja ta mädaneb, nagu igasugu muugi [[prügi]]. Ilma [[vaim]]uta on inimene prügi. See oligi Snowdeni saladus. Kõik sõltub [[küpsus]]astmest. * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 565 * Olin mõelnud tema surmast, kuid nüüd, ihates teda karistada, mõistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates öelda neid sõnu, mida ta armastusest küllastununa ikka ütles: ''Ma olen täiuslikumaks saanud.'' (lk 16) * Ta vaatas alla, oma töölauale, justkui oleks surm tema meelest märge paberitükil, [[mõte]], mille olin temalt varastanud. (lk 18) * Armastus —— see on [[proovilepanek]], pidev [[torkimine]] imepisikese terava [[nõel]]aga, lakkamatu mäng silmanärvidel, mida kraabivad nähtamatud [[küüned]]. Te süüdistate oma armastatu sõpru ja väidate, et nad ihkavad tema surma, sellal kui teie olete tema ainus [[sõber]]. Ja ometi olete tegelikult ainuke inimene, kes tõesti ta surma ihkab; teised tahavad temalt vaid [[raha]] laenata. (lk 21) ** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Ei ole midagi parata, kord saabub [[õhtu]] ja sul on kaks kätt rinna peal risti. :Tolli Tidrikule saabus see õhtu küll liialt järsku, ei antud talle mahti [[videvik]]utundi pidada ega mahedat [[päikeseloojang]]ut vaadata. [[Kolhoos]]i täkkudega oli tegemist kuni viimse tunnini, nende [[hobuseraud|kabjaraudade]] ja [[kabjanael|krihvinaelte]] pärast tuli muretseda viimse minutini. Kõige vihasema lahingu pidas Tidrik maha just enne õhtut, sõimas [[kolhoosiesimees|esimehel]] kere täis ning põrutas: "Või temal pole [[hobune|hobust]] vaja! Aga mina ütlen, et tuleb veel aeg, kus sa hobuse jalajäljele suud annad!" Põrutas niiviisi ja pööras esimehele selja. Läks läbi [[tall]]iks kohendatud rehealuse poolpimedasse [[rehetuba|rehetuppa]], istus seal ajahambast järatud [[pink|pingile]] ja sirutas [[sõnnik]]used [[kummik]]ud välja. Tundis, kuidas tuline [[viha]] temas kees inimese vastu, kel jätkub [[võim]]u ja [[vägi|väge]] suurte hingetute rauakolakate [[ostmine|ostmiseks]], aga natukest ei jätku mõne kümne krihvinaela jaoks. Hobused kõndigu libedaga palja jalu, komistagu vormituks kulunud [[kabi|kapjadega]] jäisel teel, kukkugu virtsa-aami ees kas või põlvili! Ptüi, kurat! Tidrik sülitas kummikuninade vahele, tahtis hinge kergeks sülitada, aga mitte ei aidanud — põues pressis ja kirmendas. Laskis korraks [[silm]]ad kinni, et ehk siis see vihaviirg vaibub — ja ei jaksanudki neid enam lahti teha. Oligi õhtutunnike käes. :Nüüd lamas Tolli Tidrik oma viimses [[säng]]is, palju uhkemas ja palju kallimas, kui tal iganes oli olnud. [[Kolhoos]] oli selle ostnud, See maksis hoopis rohkem kui peotäis kabjanaelu, mida vana Toll oli nõudnud. (lk 47) * Aga kui ühel hommikul oli su parem hobune karjamaakraavis selili, jalad püsti, polnud sul enam isu unistada. On ju hobune nii sandisti loodud, et tal seliliasendis kuigi kaua hing sees ei seisa. Ka künnivaos võib ta koolda, kui ta [[püherdamine|püherdades]] sinna juhtub sattuma. Iga päev seda [[õnnetus]]t muidugi ei juhtu. Aga sinul tuli see pauk nüüd vastu võtta. (lk 55) * Kas sa mäletad nendest päevadest oma naist? Kas sa mäletad teda, kes langes kokku nagu kott, kibedad [[süüdistus]]sõnad suus: :"Sinu, patuse pärast, sinu, roojase pärast pidi tema surema..." :Sa ei vaielnud vastu ega küsinud, miks siis ühe patuse pärast kahte [[süütu]]t karistatakse. Sa tundsid, et oled [[süü]]di, oled süüdi selles, et ei mõistnud [[poeg]]a kasvatada seesuguseks, keda poleks suutnud väärata [[püssikuul]] ega surmatuul. (lk 63) * [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * Gusts ei vastanud, lamas vaid kinnisilmi. :"Kas sa kuuled?" käis naine peale. :"Jah," vastas vana mees vaevaliselt ja avas vasaku silma. "Ma vist... suren..." jätkas ta viiv hiljem lakke vaadates, nagu räägiks endaga ja mitte üldse naisega. :Vilma vaikis. Seni polnud nad suremisest kõnelnud, kuigi teadsid hästi, et [[elu]] on läbi, teised nendevanused olid ammu mulla all. Võib-olla kartsid nad vikatimeest välja kutsuda, temast valjusti rääkides? Nüüd astus Gusts sellest vaikivast kokkuleppest üle ja Vilma arvates oli see niisama hea kui endale [[hingekell]]a lüüa. :"[[Haud|Haua]] las kaevavad [[naabrid]]. Sügava... Plats võta... oma äranägemise järgi." :Nii muidugi, sealsamas puhkab kord ka tema, mõtles Vilma ja puhkes nutma. Ei, elu Gustsiga ei olnud kerge, polnud tal [[varandus]]t ega osanud ta midagi otsustada, kõik jäi enda teha ja ütelda, aga nüüd, kus mehe äraminek oli nii lähedal, tundis Vilma, et üksi ei jõua ta elada. [[Lehm]]. [[Hein]]. [[Küttepuud|Puud]]. [[Vesi]]. Ei, seda ta ei suuda. Ja kellega sa sõnakese vahetad? :"[[Peied]] tehke... [[söökla]]s. Surnuaialt... on lähem. [[Viin]]aga... ära ole kitsi." :"Kas mul [[pidu]]de puhul millestki kahju on olnud?" solvus Vilma. "Ema [[matus]]tel joodi kolm päeva, isa saatsime ära nagu paruni, ega nüüdki halvemini saa..." :"[[Kirikuõpetaja|Õpetajat]]... ei taha. Las kõneleb Litavnieks... ta tunneb mind." :Ainult endast, ainult endast kõneleb, enda eest kannab isegi surres rohkem hoolt kui minu eest, kes ma pean edasi elama, pahandas Vilma vaikselt. :"[[Talu]]... las laguneb. Mine Skaidra juurde!" :Haige vaikis väsinult, viltusest suunurgast jooksis [[sülg]]e. Vilma võttis [[kummut]]ist [[taskurätt|taskuräti]] ja pühkis ära. (lk 19-20) * [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 * Ja Johanna võtab ennast kätte ja läheb ja laenab naabrite käest [[ENE]] kuuenda köite, et lõppude lõpuks ometi järele uurida, mis asi on [[pastinaak]], aga ta [[jalg]] libiseb jäätunud trepil ja ta murrab [[reieluu]] ja haiglas tõmbab tuul [[palat]]ist läbi ja Johanna jääb [[kopsupõletik]]ku, ja Riina, kes nüüd arsti loal ema iga päev vaatamas võib käia, saab esimest korda kuulda, et ema on [[noorus]]es tahtnud saada lõvitaltsutajaks, ju siis on Johanna tõesti haige, et ei tea enam, mida ta räägib, ja veel räägib ema vanaisast, kes istub lõvipuuri ees loojuva päikese paistel, ja muretseb, kas [[lõvi]]del on küllalt süüa. ''Stecknadel'', ütleb Johanna, ''kissen'', sosistab ta veel, aga ''kirchen'' ei tule enam üle ta huulte, ja ega seda ole tarviski, Riina ei saa nagunii enam midagi aru. Võibolla Johanna ei tahagi, et tütar aru saaks, ta tahab ehk ainult veel surivoodil oma [[saladus]]est rääkida, aga nii, et see teiste kõrvu ei jõuaks, ja tema auks peab ütlema, et ta saab sellega hakkama. Johanna maetakse ilusal päikesepaistelisel talvepäeval ja tema haual mängib puhkpilli[[orkester]]. Koos Johannaga kaob Stecknadelkissenkirchen [[Austria]] kaardilt. Mis ongi väga hea, sest sellise kummalise nimega kohta ei saa ju tõepoolest olemas olla. Ja lõvid ei söö mitte iialgi pastinaaki. Ja mis asi see pastinaak ikkagi on? ** [[Astrid Reinla]], "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987, lk 35 * [[Sünnipäev]]atelegrammid [[ehmatus|ehmatavad]] nagu surma omadki, meenutades, et igal [[pidu|peol]] on nii [[algus]] kui [[lõpp]]. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120 * Ei salli ma seda vennikest, surma nimelt. Ta ei ole eesti mees. Käib ringi, [[vikat]] õlal. Aga vikat on peaaegu sama mis [[sirp]], ja kus on juba sirp, sealt pole [[vasar]]gi kaugel. Aga seda, mida tähendavad sirp ja vasar, pole tarvis lapselegi seletada. Seda jälkust ei jõua kirjeldadagi! ** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", 2008, lk 89 * Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. ** {{halliga|Whoever dies with the most stuff wins.}} ** [[David Mitchell]], "number9dream" (2001), 5. osa * "Omaenda surmast ei saa [[kirjutamine|kirjutada]]." :Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi. :Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast. :Kirjutan igal pool, kus ma olen. Kirjutan [[buss]]i peale kõndides, bussis, meeste riietusruumis, oma masina ees. :Ainus viga on selles, et ma ei kirjuta seda, mida peaksin kirjutama, ma kirjutan ükskõik mida, asju, millest keegi aru ei saa ja millest ma isegi aru ei saa. Õhtul, kui ma seda paberile ümber panen, mida ma päeva jooksul peas kirjutasin, küsin ma endalt, miks ma seda kõike kirjutasin. Kelle jaoks ja milleks? * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 8-9 * Niisiis pole veel midagi juhtunud. :Mõnda aega ei juhtugi midagi. :Surm võtab endale aega. Ta ootab natuke eemal, nähtamatuna ja tuleb alles siis, kui ta ise tahab. Sinnamaani veereb elu oma tavalist rada. Äsja õide puhkenud kastanid... * [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002, lk 7 * Surm on kole asi. Ma olin oma lühikese elu jooksul näinud rohkem surma kui nii mõnigi teine. Enamik inimesi käis maailmas ringi ning soovis kõikvõimalikke asju. Nad soovisid kellekski saada, nad soovisid kuidagi silma paista, nad soovisid midagi saavutada, kelleski huvi äratada. Alex oleks soovinud lihtsalt elada. Lihtsalt rahulikult oma asju ajada. ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 160 * Vanaema hingas aeglaselt välja. :"Tule ja istu siia, kus ma sind näen ka. See on kena ja kombekas. Ja olgu otsekohe öeldud, et mina ei karda sind põrmugi." :Pikk mustas rüüs kogu kõndis üle põranda ja istus käepärast seatud tünni otsa, vikatit seina najale toetades. Siis lükkas ta [[kapuuts]]i tagasi. Vanaema pani käed rinnale risti ja vahtis külalisele rahulikult otsa, vastates ta [[pilk|pilgule]] silmast silmakoopasse. :SEE ON MULJETAVALDAV. :"Mul on [[usk]]u." :TÕESTI? MILLISESSE JUMALASSE NIMELT? :"Lihtsalt usku, tead. Üldiselt." * [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, 2005, lk 71 * "''... bingli-bingli-biip...''" Desorganisaatori hääl oli kaotanud oma rõõmsa siristava tooni ning kõlas uniselt ja hämmeldunult. :Kõik pöörasid pead. :"''... Seitse null-null hommikul... Organiseeri jõevärava kaitse... Seitse <!--//-->kakskümmend viis... Käsitsivõitlus Virsikupiruka tänaval... Seitse nelikümmend kaheksa-kaheksa-kaheksa... Kogu ellujäänud :Satori väljakule... Tänased ülesanded: ehita-ehita-ehita barrikaade...''" :Vimes tajus vaikset liikumist enda selja tagaja siis tundis kerget survet seljale. Ahmed seisis temaga selg-selja vastus. :"Millest see asjandus räägib?" :"Pole aimugi. Paistab, nagu oleks ta mingis teises maailmas..." :Vimes tundis, kuidas sündmused kauge kivimüüri poole tormavad. Higi voolas silmadesse. Ta ei mäletanud, millal ta viimati korralikult magada sai. Jalad tuikasid. Käed valutasid, raske vibupüss kiskus neid maa poole. :"''... bingli... Kaheksa null kaks hommikul, kapral Pisipepu surm... Kaheksa null kolm... seersant Detrituse surm... Kaheksa null kolm-kolmkolm ja seitse sekundit... konstaabel Külasta surm... Kaheksa null kolm ja üheksateist sekundit... Surm-surm-surm...''" :"Räägitakse, et Ankh-Morporkis tappis üks teie esivanematest kuninga," lausus prints. "Ja temal endal ei läinud ka sugugi hästi." :Vimes ei kuulanud teda. :"''... Konstaabel Dorfli surm... Kaheksa null kolm ja neliteist-teist-teist sekundit...''" :Paistis, et troonil istuv kogu täidab kogu maailma. :"''... Kapten Porgand Rauaavastajassoni surm... biip...''" :Ja Vimes mõtles: ''äärepealt ma polekski tulnud. Ma oleksin äärepealt [[Ankh-Morpork]]i jäänud''. :Ta oli alati mõistatanud, mis tunne Vanal Kivinäol võis olla sel pakaselisel hommikul, kui ta võttis kätte [[kirves|kirve]], millel polnud ametlikku õnnistust, sest [[kuningas]] poleks kohtuotsust tunnistanud, isegi kui vandekohtunikud oleks leitud; sel pakaselisel hommikul, kui ta valmistus [[regitsiid|pead maha lööma kellelgi, keda rahvas pidas pooljumalaks]]... :"''... biip... Tänased ülesanded: [[suremine]]...''" (lk 318-319) * Gebra lähedal kõndis üle kõvakstallatud liiva üks kogu ja peatus, kui väga maa lähedalt ütles üks hääl lootusrikkalt: "Bingli-bingli-biip?" :Desorganisaator tundis, et ta tõsteti üles. :MIS ASI SINA OLED? :"Ma olen desorganisaator MK 2, paljude raskestikasutatavate võimalustega, Sisesta Nimi Siia." :NAGU NÄITEKS? :Isegi desorganisaatori tilluke mõistus hakkas kerget kõhedust tundma. Selle hääl, kes temaga rääkis, ei tundunud päris selline, nagu peaks. :"Ma tean, mis ükskõik kus kell on," julges ta siiski öelda. :SEDA TEAN MINA KA. :"Ee... mul on ülimalt kaasaegne kontaktide [[märkmik]]..." Desorganisaator tundis liikumist, mis andis märku, et tema uus omanik on hobuse selga roninud. :KAS TÕESTI? KONTAKTE ON MUL VÄGA PALJU. :"No näete siis," ütles deemon, üritades oma kiiresti kahanevat entusiasmi mitte täielikult kaotada. "Ma märgin need üles ja kui te tahate nendega uuesti ühendust võtta..." :SEE POLE TAVALISELT VAJALIK. ENAMASTI NAD JÄÄVADKI ÜHENDUSSE. :"Noh... äkki on teil siis palju ülesandeid, mis tahavad meelespidamist?" :Kostsid kabjamütsud ja siis ainult tuule vihin. :ROHKEM, KUI SA OSKAD ETTE KUJUTADA. EI... MA ARVAN, ET SINU ANDED LEIAKSID VÕIB-OLLA KUSAGIL MUJAL PAREMINI RAKENDUST... :Jälle vihises tuul ja siis käis lartsatus. (lk 338) * Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 1997 * [Albus Dumbledore:] Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur [[seiklus]]. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 254 * [Albus Dumbledore:] Kui me vaatame surma ja pimedust, on [[tundmatus]] see, mida me kardame. ** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 486 * Tollal ei olnud surm veel meie [[perekond]]a lähemalt puudutanud ja mul oli alles tundmata surma [[nägu]]. Tema jäine hingus, mis ei lasknud päikesepaistelisel päevalgi ligineda soojal. See oli hoopis midagi enamat kui Sompa soodest roomav õhtune [[külmus]], mis kadus mu lapsepõlve hommikuteks ära. Surm oli alles teel meie poole ja tuli pool aastat hiljem, pärast vanaema [[matus]]eid. Tuli hävitama meie perekonnaelu. Ema, kellel jätkus alati kõikidele [[tähelepanu]], käis venna surma tõttu [[leinaloor]]iga aasta aega ringi ega näinud selle alt kedagi. Just nagu meid poleks olemas olnudki. See oli midagi võõrast. Ma sain aru, kui ta tõmbas tänaval leinaloori silmade ette, et näidata oma [[osavõtmatus]]t ümbritsevasse, aga kodus käis ta ju ilma loorita. Miks ta siis kodus meid ei näinud? Või pidime me selleks surema, et ta meid märkaks? (lk 11) * Huvitav, et tollal võis surm olla valgus, mitte [[vari]] nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tähendust osanud mõista. Nüüd kükitab surm musta nähtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Või ehmatab mind teistviisi. Mõni päev tagasi läksin mööda [[tänav]]at, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind kätte saanud. (lk 26) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 * Kas me nii liigumegi surma poole, mõtles Blue endamisi. <!--//-->Komberdav haihtumine iseteadliku [[finaal]]i asemel? (lk 19-20) * Perekond Lynchi lugu oli järgmine. Elas kord üks mees nimega Niall Lynch ja tal oli kolm [[poeg]]a. Üks neist armastas oma isa rohkem kui teised. Niall Lynch nägi hea välja, oli karismaatiline, rikas ja [[salapära]]ne. Ühel päeval tiriti ta tumehallist BMW-st välja ja peksti veljevõtmega surnuks. See juhtus [[kolmapäev]]al. [[Neljapäev]]al leidis poeg Ronan isa [[surnukeha]] [[sissesõidutee]]lt. [[Reede]]l lõpetas [[pereema]] rääkimise ega lausunud enam kunagi ühtegi sõna. (lk 75) ** [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013 * Fran istus kinnisilmi. Väike [[lennuk]] vähendas järsult kõrgust, otsekui kavatseks taevast alla kukkuda, seejärel võttis korraks horisontaalasendi ja kallutas end siis nagu [[kunstratsutaja]] laadaplatsil. Ta avas silmad ja nägi ees halli kaljut. See oli nii lähedal, et ta nägi sellel valgeid linnusõnnikuviirge ja eelmise kevade pesi. All kobrutas meri. Vee kohal lendles veepiisku ja [[torm]]i-iilidest kaasa haaratud valget vahtu. :''Miks [[lendur]] midagi ei tee? Ja miks Jimmy lihtsalt istub ja vaatab, kuidas me kõik surma saame?'' :Ta kujutles hoopi, millega lennuk kaljut tabab, väändunud metalli ja moonutatud laipu. Mitte mingit [[lootus]]t ellu jääda. Ma oleksin pidanud [[testament|testamendi]] tegema. Kes Cassie eest hoolitsema hakkab? Siis taipas ta, et on esimest korda elus mures oma füüsilise [[turvalisus]]e pärast ja et teda on haaranud arutu [[paanika]], mis pitsitab ajusid ega lase mõelda. * [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 9, romaani algus * Udulaam vajus lähemale, kuid kaugemal, neeme kõrgeimas punktis, võis Perez näha kangrut, mille ta oli Ravenswicki kividest kokku kuhjanud. [[Mälestusmärk]] naisele, keda ta armastas ja kelle surm endiselt tema [[südametunnistus]]t rõhus, teda maadligi surudes. (lk 9) * Autot ta ei näinud, kõigest mingit tumedamat laiku, sest udu oli liiga paks. Markham hakkas selle poole minema, kavatsedes ukse lahti tõmmata ja tolle ohtliku juhi välja tirida. Siis toimus ta selja taga mingi liikumine, mida Markham pigem vaistlikult tajus kui kuulis, ja ta pööras ringi. :Veel mingi liikumine. [[Õhk]]. Liikuva õhu vilistav hääl. Terav [[valu]]. Ja siis eimidagi. (lk 15) * Ann Cleeves, "Surnud vesi", tlk Lauri Vahtre, 2019 * Kuna surm on kõigest muutus ehk üleminek, siis ei tule pärast surma midagi muud kui pikk, igavene, rahulik uni, aga und ei ole vaja karta. Nii võitegi täielikult igaveseks lahti saada hirmust surma ees. ** [[Napoleon Hill]], "[[Mõtlemist muutes rikkaks]]", tlk Alvar Kuusmik, Virko Prits. Kirjastus ILO, 2009, lk 235 * "Üksildane" pole kunagi olnud sõna, millega end kirjeldaksin või mida peaksin osaks oma [[identiteet|identiteedist]]. Kuid täna tundsin selles sõnas midagi ära. Midagi suurt ja midagi sellist, mis ei tundu ajutisena, vaid lausa pärisosana. Varasem [[üksindus]] kaldub nüüd alatihti [[üksildus]]e poole. Eelmisel nädalal sõitsin pooleldi juhuslikult lemmikloomapoodi ning tulin koju [[hamster|hamstriga]]. Panin talle nimeks Johnny. Tulin tööltki varem koju, et Johnnyga [[muusika]]t kuulata, sest ta ei teadnud midagi Aphex Twinist ega Jaan Tättest. Aga siis eile suri Johnny [[ehmatus]]se, kui ma veits liiglõbusa peaga veinipokaali maha kukutasin. Googeldasin, mida teha surnud hamstriga. ** [[Heneliis Notton]], [https://va.ee/hingekellad-aisakellad-kaokellad-seinakellad-luhike-leinamisopetus/ "Hingekellad, aisakellad, käokellad, seinakellad – lühike leinamisõpetus"], Värske Rõhk, 17.07.2023 ==Draama== ABRAHAM: Pole vaja. Ongi juba parem. See hääl ehmatas mind. (''Paus. Ägedalt.'') Jah, aga kui inimene ei taha seda? Igal inimesel on ometi õigus surra...<br> ROBERT: Kas ikka on? Annad sa haigele, kes surra tahab, [[mürk]]i? [[Hippokratese vanne]], isa!...<br> ABRAHAM: Mürki ei tohi anda, aga nii... nii ka ei tohi! Inimesel on püha [[õigus]] elule ja surmale.<br> ROBERT: Kuidagi väga anarhistlik, väga individualistlik, väga üheksateistkümnenda sajandi pärane on see surmakäsitus. [[Ühiskond]] võib-olla ei taha, et vajalik inimene sureks. Võib-olla oleks ühiskond tahtnud, et mõni suur inimene, neid võib palju nimetada, oleks veel loonud, tema aga tahtis puhkama. Kirikaiale, naisukese kõrvale. Katkestas oma elu ise.<br> ABRAHAM: Sul on kummaline [[huumorimeel]]. * [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]", Loomingu Raamatukogu 41/1975, III vaatus, IV pilt, lk 54 ==Luule== <poem> Elab [[maja]]s üks mees sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith [[madu]]dega mängib Tema hüüab mängige magusamini surma Surm on üks [[Sakslased|saksa]] [[meister]] tema hüüab [[viiul]]dage tumedamal toonil ja teie tõusete [[suits]]una õhku nii et teil haud on [[pilv]]is kus lamada pole kitsas Aoaja must [[piim]] me joome sind öösel me joome sind keset päeva Surm on üks [[Sakslased|saksa]] [[meister]] Me joome sind õhtul ja hommikul me joome ja joome Surm on üks saksa meister tal on sinised [[silm]]ad peas tema tabab sind tinakuulil tema tabab sind üksi või reas Elab majas üks mees sinu kuldsed juuksed Margarete tema ässitab [[koer]]i meie peale ja kingib meile [[haud|haua]] õhus tema [[madu]]dega mängib ja uneleb Surm on üks saksa meister </poem> * [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001 <poem> [[Tuul]] ajab taga teist ja [[torm]] on tormi kamnul. On neid, kes õnnetumad meist, ja surm on nende kannul. </poem> * [[Marie Under]], "Tuul ajab taga teist", rmt: "Uneretk", 1968, lk 17 <poem> Ääres üksiku [[rada|raja]] külmetab viimne [[lill]]. Surm niidab [[õnn]]e ja [[aeg|aja]] kusagil, kusagil... </poem> * [[Marie Under]], "Kusagil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 19 <poem> Ma lõhun [[labidas|labidaga]] [[sektsioonkapp]]i, kes on sama vana kui mina. Mina ja kapp, kes mu käte all sureb: me oleme samaväärsed. Ainult elu on seadnud nii, et tema on vaikne [[objekt]], kes on sündinud teisiti, sündinud enne kui ta [[hing]], ja mina elus inimene, kes joobub sellest, kui hästi ta teab, millal raiuda toore jõuga ja millal meelitada. </poem> * [[Maarja Kangro]], "Asja surm", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 36 <poem> veel on [[suvi]] [[Vananaistesuvi|vananaiste suvi]] lehtede ja rohu maailm ruskab istun trepil ja see värv ei toogi hinge täna roostetusetuska ainult [[imestus]]t see hõõgumine viimseni on muutnud sini[[kiil]]id [[punane|punasteks]] ja kas siis tõesti nii nii rõõmsalt surm neis lähemale [[Hiilimine|hiilib]] </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 <poem> Ja [[ema]] [[Nutt|nutma]] jäi sel [[öö]]l, kui ringi surm [[Chicago]]s käis. [[Isa]] polnud tulnud koju [[töö]]lt, oodata võis kõike sellelt öölt veel ja veel. ... Kõlas [[lask]]e lausa reas, kõlas häälgi nende seas: "Poisid, [[võmm]]e juba on saanud surma sadakond!" ... Käis ringi surm sel ööl... </poem> * [[Heldur Karmo]], [https://www.laulud.ee/laul/oo_chicagos-524.aspx "Öö Chicagos"], tuntud lauluna Mitch Murray ja Peter Callanderi viisil <poem> [[Aeg]] on surma [[sõiduplaan]] Saab otsa koos [[nafta]] ja [[maagaas]]iga </poem> * [[Kalev Kesküla]], "Aja määratlus" kogus "Platoni riigis" (2002), lk 28 <poem> ''OLED SA SURNUD?'' on tema kirja [[pealkiri]]. Tekst kirjeldab mitmesuguseid viise, kuidas ma tema meelest surra võisin: kirvemõrtsuka mahalööduna, elutuna [[kiirtee]] pervel, [[suits]]ust lämbununa, kuna ma olen linnatüdruk ja tõenäoliselt ei taibanud, et enne tule tegemist tuleb [[siiber]] lahti teha (ja kui ma elus juhtun olema, siis siin on [[YouTube]]'i link kamina [[tuleohutus]]e teemal, mida vaatama peaksin). </poem> * [[Cristin O'Keefe Aptowicz]], "Mu ema tahab teada, kas ma olen surnud" ([https://poets.org/poem/my-mother-wants-know-if-im-dead "My Mother Wants to Know if I’m Dead"]), kogust "How to Love the Empty Air", Write Bloody Publishing, 2018 {{RV}} == Vanasõnad == * Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma. ** India [[vanasõna]] * Enne surma ei pääse keegi [[taevas]]se. ** India vanasõna * Kui sa sündisid, siis [[maailm]] rõõmustas ja sina nutsid. Püüa elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina rõõmustaksid. ** India vanasõna * Esimene hingetõmme on surma algus. ** Inglise vanasõna * Surnud [[mees]] ei lobise. ** Inglise vanasõna * Surm on palju parem kui surmahirm. ** Prantsuse vanasõna * Et sind kiidetaks, tarvitseb sul vaid surra. ** Saksa vanasõna * [[Õnn]] on üksikutele, surm kõikidele. ** Saksa * Varandus jääb majja, sõbrad ja sugulased peatuvad haua ääres, aga head ja halvad teod järgnevad surijale. ** Sanskriti vanasõna * Ega [[hiir]] viljasalve sure. * Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure. * Ei või kaht surma surra. * Elust surma pisut sammu. * Enne surma ei ole keegi tark. * [[Haigus]] on surma käsk. * [[Hea]]l ei ole iga, kurjal ei ole surma. * Jalahoop surmahoop. * [[Julgus]] ei varja sõjameest surma eest. * Kahele surra liig, kolmele elada vähe. * Kes hauas, see hinnas. * Korra kuri ikka kooleb, halb [[haud]]a läheb. * Kus surm, seal muld. * Kuus viga, seitsmes surm. * Kõik varandus ei aita surma vastu. * Mis tabab taud tühjast [[talu]]st või surm saunanurgast. * Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas. * Paras surmale järele saata. * Parem sooja surra kui külma koolda. * Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad. * Roobi suits ja tuki ving on [[saks]]a surm. * Surm ei küsi [[aeg]]a taga. * Surm jala all iga [[päev]]. * Surm ligemal kui särk ihul. * Surm [[suu]]s, kalm kaelas. * Surma eest ei või ükski ära joosta. * Surma ette ei saa keegi kätt panna. * Surma vastu pole rohtu. * Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua. * Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole kõrva. * Vanal surm [[silm]]a ees, noorel selja taga. * Ühe surm, teise [[leib]]. * [[Öö]] ees, surm selja taga. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] == Vaata ka == * [[Elu]] * [[Jumal]] * [[Sünd]] {{vikipeedia}} 4httvnrqk866g4ial0580p6tv4yvolx 0 10231 135458 118122 2026-07-06T16:49:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florine_Stettheimer_-_Heat_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Florine Stettheimer, "Kuumus" (1919)]] ==Proosa== * [[Ilm]] oli tuulevaikne. [[Tuuleveski]]te kontuurid joonistusid teravalt vastu [[taevas]]t, nende tiivad olid täiesti liikumatud, kuigi [[õhk]] vankrikuuri, hobuseriistade sara ja sepikoja katuste all värises kuumusest. [[Kivi]]d tasandikul kiiskasid heledas [[valgus]]es ja kumasid nii, et tundus, nagu keerutaksid nad omavahel [[tants]]u. ** [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 6 * Millest rääkides: kord lugesin ma [[New York Times]]ist ühe Ameerika meisterkoka artiklit, kes väitis, et üksi tõeline [[kokk]] ei hoia [[ahi|ahju]] lähedal ei õli ega ka midagi muud, sest kuumus rikub nende peenemad maitseomadused. Sellest olen ma sunnitud järeldama, et ma pole tõeline kokk. Mulle meeldib, kui süüa tehes on vajalikud asjad käepärast, ja just see teeb minu valmistatud [[toit|toidu]] heaks. Seepärast hoian ma koos oma tavalise [[oliiviõli]] ning basiiliku-, tšiili- ja küüslaugumaitselise õliga ahju lähedal ka soja-, kala- ja Worcesteri kastet, kuiva valget [[vermut]]it, Amontillado [[šerri]]t, Marsalat, Hiina küpsetusveini, [[sake]]t ja mirinit. Kui ma ei saa toitu valmistada [[Spontaansus|spontaanselt]], siis kaotan ma hulga lõbu ja huvi. Pealegi kasutan ma neid sel moel piisavalt palju, et ained saavad otsa enne, kui väidetavalt ahju kõrval seismise pärast mingid ained neist kaovad. ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011, lk 16 * Vimes ohkas. "Kas on veel midagi?" :"Vaikne nagu [[haud]], härra komandör," vastas päkapikk ja pistis pea ukse vahelt sisse. "See on selle kuumuse pärast, härra komandör, praegu on liiga palav, et kakelda, ja kõik on liiga kleepuv, et varastada. Kas pole imeline, härra komandör?" * [[Terry Pratchett]], "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 9 * Kuna tuleb lennata läbi ajavööndite, mis venitab meie Eestist teel oldud päeva kui kummi, oleme lämbesse ja pimedasse [[Rio de Janeiro]] õhtusse jõudes üsna oimetud. Mitte põhjuseta ei jaura paljude reisikirjade algused sellest, kuis väsimus ja niiske kuumus [[lennujaam]]ast väljas rännumehed jalust löövad. Hingetõmbeaega ei anta aga sekundikski, sest nagu lõunamaades ikka - kui sa ei asu ise korraldama, siis teevad väikesed tumedad mutukad seda sinu eest. ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022, lk 25 * Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad [[linlased]] hindavad kuumal päeval rohelust. [[Kaubanduskeskus]]e parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 15o9ggkandh4j7fhimwrsi3skynm9zu 0 14591 135457 109567 2026-07-06T12:37:39Z Pseudacorus 2604 135457 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Redon_-_A_Mask_Sounds_the_Funeral_Knell,_plate_three_from_To_Edgar_Poe,_1920.1572.jpg|pisi|Odilon Redon (1840–1916), "Mask helistab matusekella"]] ==Proosa== * Ükski inimene ei ole [[Saar]], täiesti omaette: iga inimene on tükk [[Manner|Mandrist]], osa Maismaast; kui [[Meri]] Mullakamaka minema uhub, jääb [[Euroopa]] väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu [[sõber|sõprade]] või sinu enda [[Loss]]i purustab; iga inimese [[surm]] kahandab mind, sest mina kuulun [[Inimkond]]a; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule. ** [[John Donne]], "Devotions Upon Emergent Occasions" (1624), Meditatsioon 17. See on ühtlasi [[Ernest Hemingway]] romaani "Kellele lüüakse hingekella" moto. Eesti keelde tõlkinud [[Enn Soosaar]]. * [[Prantslased|Prantslasi]] huvitavad harva ebatavalised [[kombinatsioon]]id või [[üllatus]]esitlused. Omades tohutut [[traditsioon]]iliste roogade tausta ("1000 viisi munade valmistamiseks ja serveerimiseks" on ühe selleteemalise prantsuskeelse raamatu pealkiri), tunneb prantslane suurimat [[nauding]]ut hästituntud roast, mis on laitmatult valmistatud ja serveeritud. Näiteks täiuslik lambaliha-''navarin'' nõuab mitmeid toiminguid, sealhulgas pruunistamist, hautamist, kurnamist, koorimist ja maitsestamist. [[Protsess]]i kõik etapid, ehkki neid on lihtne teha, mängivad kriitilist rolli ja kui mõni neist kõrvaldatakse või kombineeritakse mõne teisega, kannatab ''navarin''<nowiki>'</nowiki>i tekstuur ja maitse. Üks peamisi põhjusi, miks meile liigagi tuttav pseudoprantsuse kokakunst heale prantsuse kokakunstile kaugelt alla jääb, on just seesama etappide vahelejätmine, protsesside kombineerimine või koonerdamine selliste koostisosade pealt nagu [[või]], [[koor]] ja - [[aeg]]. "Liiga palju vaeva", "liiga kallis" ja "kes see ikka vahet teeb" on hea toidu hingekellad. (lk viii, eessõna) ** [[Julia Child]], rmt: Simone Beck, Louisette Bertholle, Julia Child, "Mastering the Art of French Cooking", NY: Alfred A. Knopf, Inc., 6. trükk, 1964 * Oma universaalse-otsinguis oli Havel ometi veendunud Euroopa [[missioon]]is ja erilises [[vastutus]]es. John Donne'i kuulsa hingekella löömise motiivi vaimus uskus Havel iga inimese [[kohustus]]se vastutada kogu [[maailm]]a ees, küsides [[idaeurooplased|idaeurooplastelt]] [[tiibetlased|tiibetlaste]] [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise kontekstis retooriliselt, kas neil on üldse õigust nõuda endile [[vabadus]]t, nõutamata seda samal ajal kõigile allasurutud [[rahvas]]tele. ** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile) * Vilma vaikis. Seni polnud nad [[suremine|suremisest]] kõnelnud, kuigi teadsid hästi, et [[elu]] on läbi, teised nendevanused olid ammu [[muld|mulla]] all. Võib-olla kartsid nad vikatimeest välja kutsuda, temast valjusti rääkides? Nüüd astus Gusts sellest vaikivast kokkuleppest üle ja Vilma arvates oli see niisama hea kui endale hingekella lüüa. ** [[Māra Svīre]], "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23 [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Religioon]] fz1dsap1wzs6cfa0usy4tilbfvh4d85 0 18516 135459 108917 2026-07-06T16:51:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135459 wikitext text/x-wiki '''Jumalatõestus''' on [[argument]] selle kasuks, et [[Jumal]] [[olemasolu|on olemas]]. Aegade vältel on pakutud välja palju erineva kvaliteediga jumalatõestusi erinevate jumalate osas. ==Proosa== * Aga lubage siiski küsida," lausus [[välismaalane]] pärast mõnda aega kestnud murelikku mõtisklust, "kuidas siis suhtuda jumala olemasolu tõestustesse, milliseid, nagu me teame, on täpselt [[viis]]?" :"Mis parata,", vastas Berlioz kahetsevalt. "Ükski nendest tõestustest ei maksa midagi ja [[inimkond]] on nad ammu [[arhiiv]]i andnud. Te peate ju nõustuma, et [[mõistus]]e valdkonnas ei saa olla ühtki jumala eksisteerimise tõestust." :"Braavo!" hüüdis välismaalane. "Braavo! Te kordate vana [[Immanuel Kant|Immanueli]] mõtet selle asja kohta. Aga naljakas lugu: see rahutu vanamees tegi maatasa kõik viis tõestust ja lõi siis nagu iseenda üle irvitamiseks omaenda, kuuenda tõestuse!" :"Kanti tõestus," pareeris haritud [[toimetaja]] peenelt naeratades, "ei ole samuti veenev. Ega Schiller ilmaaegu ei öelnud, et Kanti arutlused selles küsimuses võivad rahuldada vaid orje, ja Strauss naeris selle tõestuse lihtsalt välja." :Berlioz kõneles ja mõtles ise: "Kes ta niisugune küll on? Ja miks ta räägib nii hästi [[vene keel]]t?" :"Niisuguse tõestuse eest oleks tulnud see Kant kinni võtta ja [[kolm]]eks aastaks Solovkisse saata!" partsatas täiesti ootamatult Ivan Nikolajevitš. :"Ivan!" sosistas Berlioz [[piinlikkus]]t tundes. :Kuid välismaalast ei üllatanud sugugi ettepanek saata Kant Solovkisse, vastupidi, ta sattus sellest [[vaimustus]]se. :"Just nii, just nii," karjus ta ning tema vasak, roheline [[silm]], mis vaatas Berliozi poole, välkus, "see oleks talle just paras koht! Ma ju ütlesin talle tookord [[hommikusöök|hommikueine]] ajal: "Saagu teie tahtmine, professor, aga te olete midagi veidrat välja mõelnud. See võib küll ilmatu tark olla, aga on hirmus segane. Teie üle hakatakse naerma."" * [[Mihhail Bulgakov]], "Meister ja Margarita", tlk Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, 1995, lk 12 * Üks [[preester]] küsis: "Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse jumalasse, kelle olemasolu saab loogilise debatiga tõestada?" :"Jah." :Vimesi haaras teatud [[eelaimus]], mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale. :"Aga jumalad lihtsalt on olemas," väitis preester. :"See Pole Ilmne [[Fakt]]." :Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli [[kiiver|kiivrisse]]. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud [[turvis]] nirises tema valgelt hõõguvate [[jalg]]ade ümber loikudesse. :"Minu Meelest Pole See Suurem Asi [[Argument]]," lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. * [[Terry Pratchett]], "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, Varrak, 2005, lk 313 [[Pilt:Thinktank Birmingham - object 1973S02693.00005(1).jpg|pisi|Jaan Poska jumalatõestus.]] * [[Jaan Poska]] tütar kirjeldab oma mälestusteraamatus nende [[pere]] asumist uude [[kodu]]sse [[Kadriorg|Kadriorus]]. Aastanumber oli 1907 - aga [[maja]] oli elektrifitseeritud. "Elektrijõu kasutamine ei läinud kaugemale kui valgustuseks. Aga üht eset mäletan, mis [[isa]] pärastpoole koju tõi - see oli [[tolmuimeja]]. Siis kogunes terve pere [[söögituba|söögituppa]], kus demonstratsioon toimus." Edasi jutustab [[Veera Poska]], kuidas üks neil külas olnud vanaproua hüüatanud: "Kas võib nüüd kahelda, et jumal on olemas, kui niisugune [[ime]] meie silmade all sünnib..." ** [[Mirjam Peil]], "Meie kodude kraam", 2011, lk 159 * Mäletad, mis und ma nägin, kui [[laps]]ed olid veel väikesed – et [[Nevada]] [[kõrb]]est leiti tõestus Jumala olemasolu kohta. [[Unenägu|Unenäos]] tulvab rahvas vaatama, kogu maailma [[ajakirjanik]]ud on kohal, räägitakse, et see leid on ümberlükkamatu [[tõestus]]. Kõrb ja tasane roostepunane [[maastik]], mis murdub mäemassiivideks, nende vahel sirged, lõputud teed. Ma magasin, nägin und, ärkasin üles. Sellest unenäost jäi minusse [[jälg]]. Mitte sellepärast, et ma oleksin usklik, ei tea, võib-olla et olen ka. Mõnikord mõtlen, et olen, aga siis kaob see tunne jälle ära. Vahest just sellepärast nägingi seda und, ma ei saanudki teada, mis see tõestus siis oli, niisugust asja unes teada ei saa. ** [[Merethe Lindstrøm]], "Talvearhiivid", tlk Riina Hanso, 2016, lk 9 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teoloogia]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] moh9me9rahgws0j8lzsvut8y2o4cx2e