Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 1934 135507 109938 2026-07-14T07:43:09Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 135507 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Edvard_Munch_Friedrich_Nietzsche_Thielska_292.tif|pisi|Edvard Munch, "Friedrich Nietzsche" (1906)]] '''Friedrich Wilhelm Nietzsche''' (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad "[[Nõnda kõneles Zarathustra]]" ("Also sprach Zarathustra – Ein Buch für Alle und Keinen", 1883, 1885), "Antikristus" ("Der Antichrist", 1895) ja autobiograafia "Ecce homo" (1908). Eesti keeles on "Der Antichrist" ilmunud 1919. aastal U.L.-i tõlkes pealkirjaga "Vastkristlane" ning 2002 ja 2007 Tiiu Mikenbergi tõlkes pealkirjaga "Antikristus". "Zarathustra" ilmus 1932. aastal Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus Johannes Palla tõlkes (toimetus ja järelsõna [[Johannes Semper]]), kordustrükid kirjastuse Olion väljaandel 1993 ja 2006. 1996. aastal ilmus [[Jaan Undusk]]i tõlkes "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 2009. aastal [[Anne Lill]]e tõlkes "Tragöödia sünd" ("Die Geburt der Tragödie", 1872), 2015 [[Andres Luure]] tõlkes "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral", 1887) ning 2017 [[Jaanus Sooväli]] tõlkes "Sealpool head ja kurja" ("Jenseits von Gut und Böse", 1886). * [[Jumal]] on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud. ** {{halliga|Gott ist tot! Gott bleibt tot! Und wir haben ihn getötet.}} ** "Lõbus teadus" ("Die fröhliche Wissenschaft"), Aph. 125 ==Ütlusi ja vahemänge== 4. peatükk teosest "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng". Tõlkinud Jaanus Sooväli. Ilmamaa 2017 * 65. [[Tunnetus]]e võlu oleks väike, kui teel tema poole ei tuleks ületada nii palju [[häbi]]. * 67. [[Armastus]] üheainsama vastu on barbaarsus: sest see sünnib kõikide teiste arvelt. Ka armastus jumala vastu. * 68. "Seda ma tegin" ütleb mu [[mälu]]. Seda ei võinud ma teha — ütleb mu [[uhkus]] ja jääb halastamatuks. Lõpuks — annab mälu järele. * 71. Tark [[astronoom]]ina. — Niikaua kui sa tajud taeva[[täht]]i millenagi "üle sinu", puudub sul veel tunnetaja [[pilk]]. * 72. Mitte kõrge [[tunne|tunde]] tugevus, vaid selle kestvus loob kõrgeid mehi. * 73. Kes saavutab oma [[ideaal]]i, astub just seeläbi sellest üle. * 74. [[Geenius|Geniaalne inimene]] on väljakannatamatu, kui tal ei ole veel vähemalt kahte omadust: tänulikkust ja puhtust. * 75. Inimese seksuaalsuse määr ja viis ulatub üles tema vaimu kõige viimsete tippudeni. * 79. [[Hing]], kes teab end oleval armastatud, kuid ise ei armasta, reedab oma põhjapäraga: — tema alussete tõuseb pinnale. * 81. [[Meri|Merel]] on kohutav [[janu]]sse surra. Kas peate siis oma [[tõde|tõe]] kohe nii üle [[sool]]ama, et ta isegi enam — janu ei kustuta? * 85. Mehe ja naise juures on ühed-samad afektid erineva tempoga: seetõttu ei lakka mees ja naine üksteist vääriti mõistmast. * 98. Kui dresseeritakse oma [[südametunnistus]]t, siis ta [[suudlus|suudleb]] meid samal ajal, kui hammustab. * 102. Vastuarmastuse avastamine peaks armastajat armastatud olevuse osas tegelikult kainestama. "Kuis nii? kas tema оn piisavalt vähenõudlik, et armastada isegi sind? Või piisavalt rumal? Või — või —" * 104. Mitte nende inimarmastus, vaid nende inimarmastuse võimetus takistab tänaseid [[kristlased|kristlasi]] meid — põletamast. * 146. Kes võitleb koletistega, vaadaku ette, et ta ise seejuures koletiseks ei muutu. Ja kui sa vaatad liiga kaua [[kuristik]]ku, vaatab kuristik ka sinu sisse. * 153. Mida armastusest tehakse, see sünnib alati sealpool head ja kurja. * 156. Üksikisikute juures on nõdrameelsus midagi haruldast, — kuid gruppide, [[partei]]de, [[rahvas]]te, ajastute juures [[reegel]]. * 157. Mõte [[enesetapp|enesetapust]] on tugev trööstimisvahend: sellega võib hästi üle elada nii mõnegi kurja [[öö]]. == Allikata tsitaadid == * Õnnetud [[abielu]]d ei teki mitte [[armastus]]e, vaid [[sõprus]]e puudumisest. * Mitte see, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem [[usaldus|usaldada]], vapustas mind. * [[Taevas]] pole ühtegi huvitavat inimest. * Mõned [[sünd|sünnivad]] postuumselt. * Ilma [[muusika]]ta, [[elu]] oleks viga. * Kõik, mida [[valitsus]] ütleb, on [[vale]], ning kõik, mis tal on, on varastatud. * Sa suur [[täht]], mis oleks su õnn, poleks sul neid, kellele särada? * Pole olemas [[fakt]]e, on vaid tõlgendused. * [[Inimene]] on miski, mida peab ületama! * Ma kaotasin sinu ja leidsin enda. * Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. * Mõistuse jõudu võiks mõõta selle järgi, kui suures koguses tõtt suudab ta taluda, täpsemalt – mil määral mõistus on sunnitud tõde lahjendama, varjama, mahendama, summutama, moonutama. * Endast palju rääkida – seegi võib olla üks enese varjamise viise. * Kõik surnuksvaikitud tõed muutuvad mürgiseks. * Kõik instinktid, mis ei leia väljapääsu, pöörduvad sissepoole – seda nimetan ma inimese siseelu rikastamiseks, nii kasvab inimeses see, mida hiljem nimetatakse hingeks. * Kunst pole midagi muud kui ainult kunst. Kunst on meil selleks, et mitte tõe kätte surra. * Tähtis pole igavene elu, tähtis on igavene elujanu. * Instinkt on intelligentseim kõigist seni avastatud intelligentsi liikidest. * Kunst on inimese keha ürgsete vajaduste valamine kujundite keelde. * Keskpärasuse õnn ongi keskpärasus. * Suurte meeste eksimused on austamisväärsed, sest nad on viljakamad kui väikeste tõed. * Rõõm on sügavam kui vaevlemine. ==Tema kohta== * Schopenhaueri ja Nietzsche ning vähemal määral ehk ka meie nukrutseva Carlyle’i meeleolud on tihtipeale õilistavalt kurvameelsed, kuid pahatihti on see vaid tühipaljas pahurus, mis nende suust välja tuleb. Mainitud kahe saksa filosoofi teravmeelsused meenutavad mulle pooltel juhtudel kahe sureva roti haiglast vingumist. Neil puudub see puhastav toon, mida kannab religioosne kurbus. ** [[William James]], "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013, lk 51 * Kui 1889. aasta jaanuaris Turinist ja Baselist saabus teade Nietzschet tabanud vaimuhäireist, kordasid vististi mitmed neist tema veel vähestest austajatest Euroopa eri paigus, kes hakkasid juba taipama selle inimese saatuse fataalset suurust, omaette Ophelia ahastavat hüüatust: :''Mis ülev vaim on kokku varisenud!'' ("[[Hamlet]]", 3. vaatus, 1. stseen). :Ning edasi, seal, kus monoloogis hirmsa õnnetuse üle kaevatakse ja kõlab kurbus selle võimsa mõistuse pärast, mis on oma hulluses lõhestunud ja lõgiseb nagu mõranenud [[kirikukell]] (''blasted by ecstasy''), on sõnad, mis niivõrd täpselt iseloomustavad Nietzschet, et näib, nagu oleksid nad öeldud just tema kohta, – me peame eriti silmas seda lõiku, kus õnnetu Ophelia, püüdes väljendada kogu oma ääretut austust Hamleti vastu, nimetab teda "eeskujuks eeskujulike seas" (''The observ'd of all observers''), mis [[Schlegel]]i tõlkes kõlab: "Das Merkziel der Betrachter". Meie, soovides väljendada sama mõtet, ütleksime vististi: "ületamatult külgetõmbav"; ja tõesti, vaevalt leidub terves [[maailmakirjandus]]es ning õieti kogu inimvaimu arenemise pikas ajaloos nime, millel oleks suuremat külgetõmbejõudu kui Sils-Maria eraku nimel. Ning see tõmbejõud on lähedane võimule, mida meie üle omab Shakespeare'i looming, meid läbi sajandite paeluv kurva taani printsi kuju. * [[Thomas Mann]], "Nietzsche filosoofia meie kogemuse valguses" (1947), ''cit. via'': [[Aivar Kull]], [https://kultuur.err.ee/992172/aivar-kulli-ajalootund-aforismikirjanik-nietzsche "Aivar Kulli ajalootund. Aforismikirjanik Nietzsche"] ERR, 15. oktoober 2019 * Kui kujutada endale ette tähendusmuutust, mis on saanud osaks Nietzsche pildile ja loomingule, siis ilmneb raskuspunkti ümberpaigutumine otsustamises ja hindamises. ** [[Karl Löwith]], ''cit. via'': [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 * Pealegi oli mõni aasta enne seda, kui [[Nigol Andresen|Andresen]] tsiteeritud read [[Johannes Semper|Semperi]] 70. sünnipäeva puhul avaldas, [[Saksa DV]]s ilmunud ideoloogiavõitluse kogumik "Friedrich Nietzsche" (1957) [[Mehring]]i ja [[György Lukács|Lukács]]i tekstidega. Viimased kujutasid endast [[marksism|marksistliku]] Nietzsche-pildi [[kaanon]]it ja toimisid sotsialismileeris Nietzschet moonutava filtrina (Nietzsche kui "[[kapitalism]]i filosoof" ja "[[fašism]]i ideoloog"). Nietzsche ja XIX sajandi sotsialismi mitmekülgsete suhete kohta, milles mängisid rolli veel Kurt Eisneri, Gustav Landaueri jpt Nietzsche-tõlgendused, esitati läänes korrektiive hiljem. Alles aastaraamatu "Nietzsche-Studien" 13. köite (1984) materjali alusel on tuvastatav, et saksa tööliseliit luges 1890ndail suurema huviga Nietzschet kui Marxi ja [[Bebel]]it. * Küllalt paljud neist, kes XIX sajandi lõpul ja ka XX sajandi algul kujutlesid end marksistlike [[sotsialism|sotsialistidena]], olid algelised nietzscheaanid. Juba Max Falckenfeldi raamatu "Marx ja Nietzsche" (1899) näitel, kus "vana [[Marx]]" kuulutati surnuks ja elavalt tervitati "uut Marxi", võib nietzscheismi pidada revisionismi avalduseks ja marksismi allikaks. * "Tragöödia sündi", mille [[dionysoslik ja apollonlik]] kui "vastasprintsiibid" pole – vastupidiselt Semperile – üldsegi "Nietzsche leiutatud", ei saa mõista üksnes kunstikontekstis, väljaspool noore Nietzsche samaaegset poliitika- ja riigiteooriat. Ühtlasi pole see teos "sündinud" üksnes [[Schopenhauer]]i ja [[Richard Wagner|Wagneri]] "tähe all", nagu väidab Semper, vaid samuti [[Jacob Burckhardt]]i vaimsel osalusel (ning viimasele suunatud Nietzsche "Baseli paatose" mõjul). Nietzsche autorikujundi ja vaimse arengutee kirjelduses "hüplikkust" rõhutav Semper kaldub eitama Nietzsche loomingu sisemist ühtsust, see on allikate (ka Nietzsche teise autobiograafia ehk kirjavahetuse) eiramise märk – Semperi tekstiliik on "Nietzsche-publitsistika". * Õpetaja varjust välja tulles on [[Georg Gadamer|Gadamer]] siiski öelnud, et ta ise ei olevat Nietzsche-uurija ega nii suur mõtleja nagu [[Martin Heidegger|Heidegger]], et ehitada üles "päris oma Nietzschet". Tegelikult on oma Nietzsche loonud mitmed, ta tähtsus kultuurile on selline, et igal ajastul peab teadmisega kujundama ja ümber kujundama oma suhtumise temasse. Inimese nivelleerimist vastustava "Zarathustra" ümbruses, "Koidupuna" aforismides, on ka Nietzsche ise võtnud sõna "barbaarsuse" vastu meie "tunnetustungi" nimel, märkides, et [[tunnetus]]e "tagasiminekut" ei tahaks me ükskõik mis hinna eest. ** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4 ==Kirjandus== * Friido Toomus, "Friedrich Nietzsche: üliinimese kuulutaja". Sari "Suurmeeste elulood", nr 30, Tartu: EKS, 1936 * Joachim Köhler, "Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner: alistumise kool". Tõlkinud Toomas Huik. Tallinn: Eesti Raamat, 1997 * [[Stefan Zweig]], "Friedrich Nietzsche". Tõlkinud Airis Erme, Tallinn: Athena, 1998 * Joachim Köhler, "Nietzsche viimne unenägu" (biograafiline romaan Nietzsche elu lõpuaastatest). Tõlkinud Tiina Aro. Tallinn: Eesti Raamat, 2001 ==Välislingid== {{vikipeedia}} * [[Mart Kivimäe]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/p-hjast-tuli-valgus/ ""Põhjast tuli valgus". Nietzscheaana ja regionaalajalooline mälu"] Sirp, 10. veebruar 2006, lk 24 * [[Aivar Kull]], [https://kultuur.err.ee/992172/aivar-kulli-ajalootund-aforismikirjanik-nietzsche "Aivar Kulli ajalootund. Aforismikirjanik Nietzsche"] ERR, 15. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Nietzsche, Friedrich}} [[Kategooria:Saksamaa filosoofid‎]] [[Kategooria:Saksamaa kirjanikud‎]] [[Kategooria:Saksamaa heliloojad‎]] [[Kategooria:Saksamaa klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 3z8bf4ts9bmlonkgzbu0o35dgoyxldt 0 2013 135508 133522 2026-07-14T07:43:23Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 135508 wikitext text/x-wiki [[File:Schopenhauer by Jules Lunteschütz.jpg|thumb|right|Schopenhauer (1855)]] [[Image:Arthur_Schopenhauer_Ney.jpg|thumb|144px|Elisabet Ney, Arthur Schopenhaueri büst (1859)]] '''Arthur Schopenhauer''' (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes on tuntud [[pessimism]]i poolest. *[[Lugemine]] – see on mõtlemine teise inimese [[pea]]ga. **{{värvi|hall|Lesen heißt mit einem fremden Kopfe, statt des eigenen, denken.}} **Parerga und Paralipomena, Zweiter Band, F. A. Brockhaus, Leipzig 1874, Kapitel 22 Selbstdenken, § 267, lk 529, {{GBS|gXtfAAAAcAAJ|PA529}} * [[Barbaarsus]] tuleb taas, hoolimata [[raudtee]]dest, elektritraatidest ja õhupallidest. **{{värvi|hall|Die Barberei kommt wieder, trotz Eisenbahnen, elektrischen Drähten und Luftballons.}} ** Parerga und Paralipomena II, Kapitel 21, § 256 * [[Saatus]] segab [[mängukaart|kaarte]] ning meie mängime. ** {{värvi|hall|Das Schicksal mischt die Karten, und wir spielen.}} ** Aphorismen zur Lebensweisheit, Insel Verlag, Frankfurt/M., Leipzig, 1976, lk 198 ==Maailm kui tahe ja kujutlus== Arthur Schopenhauer, "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018 * Lugeja, kes on jõudnud eessõnani, mis teda tagasi tõrjub, on raamatu eest kallist raha maksnud ja küsib nüüd, kuidas kahju tasa teha. — Viimse abinõuna tuletan talle meelde, et raamatust võib mitmesugust kasu saada ka ilma, et peaks seda lausa lugema hakkama. Lugeja võib täita temaga tühimiku oma raamaturiiulis, kuhu ta ilusasti köidetuna kindlasti hästi sobib. Ta võib asetada raamatu oma teadustes haritud sõbratari tualett- või teelauale. Ja lõpuks — see on kindlasti parim viis, mida ma eriti soovitan — võib ta kirjutada raamatu kohta arvustuse. (lk 16) * Tõe osaks jääb ju ikka vaid lühike võidupidu kahe pika ajalõigu vahel — enne taunitakse teda kui paradoksi, hiljem põlatakse kui triviaalsust. Esimene saatus tabab tavaliselt ka autorit. — Ent elu on lühike, tõde aga mõjub kaugele ja elab kaua — kõnelgem tõtt. (lk 16-17) * Selles ju meie needus ongi, et see maailm kuulub viletsusele ja vajadustele, mida kõik peavad teenima ja orjama; ja just sellepärast, et maailm niisugune on, ei saa üllad ja ülevad püüdlused, nagu seda on valguse ja tõe otsimine, siin takistamatult edeneda ja vaid iseenda pärast eksisteerida. Aga kui mõnel sellisel püüdlusel mõnikord õnnestubki end maksma panna ja mõistetavaks teha, siis haaravad materiaalsed huvid ja isiklikud eesmärgid ta kohe enda valdusse, et temast endale tööriista teha, või ka maski. (lk 19) * Sest kuigi võib öelda, et loogika on mõistusliku mõtlemisega samasuguses seoses nagu generaalbass muusikaga või ka, vähem täpsemini võttes, nagu eetika vooruse või esteetika kunstiga, siiski tuleb meeles pidada ka seda, et mitte keegi ei ole saanud kunstnikuks esteetika- või üllaks isiksuseks eetikaõpingute tulemusena, et õigesti ja kaunilt komponeeriti juba ammu enne Rameaud, ning et disharmoonia märkamiseks ei ole tarvis tunda generaalbassi teooriat. Just sama vähe on ekslike järeldustega pettasaamise vältimiseks tarvis tunda loogikat. Tuleb küll möönda, et kui ka mitte muusika hindamisel, siis vähemalt tegelikul komponeerimisel on generaalbassist palju kasu; samuti võib mõnevõrra kasu — küll palju vähesemat ja peamiselt negatiivset — olla esteetikast ja isegi eetikast, nii et ka nende distsipliinide praktilist väärtust ei saa täielikult salata; kuid loogika kiituseks ei saa öelda niigi palju. Sest loogika on ''in abstracto'' teadmine sellest, mida igaüks ''in concreto'' juba teab. (lk 97-98) * Tavaline inimene, see vabrikutoode, missuguseid loodus iga päev tuhandete viisi loob, ei ole, nagu öeldud, igas suhtes täiesti huvituks vaatluseks, tõeliseks kontemplatsiooniks võimeline, vähemalt mitte püsivalt: ta suudab pöörata oma tähelepanu asjadele vaid niivõrd, kuivõrd need on mingisuguseski, olgu või väga kaudses seoses tema tahtega. Kuna selline tähelepanu nõuab alati vaid suhete tunnetamist, milleks asja abstraktne mõiste on täiesti piisav ja enamasti sobivamgi, siis ei jää tavaline inimene kauaks palja kaemuse juurde pidama ega naeluta pikalt pilku ühe eseme külge, vaid otsib iga kord, kui talle midagi ette satub, võimalikult kiiresti, nagu laisk otsib tooli, välja mõiste, mille alla asi viia, ja siis ei huvita see teda enam. Sellepärast saabki ta kõigega nii ruttu ühele poole — kunstiteostega, kauniste loodusesemetega ja elu vaatlemisega kõigis selle õigupoolest alati tähendusrikastes stseenides. Ta ei jää seisatama: oma tee elus on ainus, mida ta otsib, parimal juhul ka kõik, millest võib ehk kord saada tema tee — ühesõnaga, ta teeb sõna kõige avaramas mõttes topograafilisi märkmeid, kuid elu enda kui niisuguse vaatlemisele ta aega kaotama ei hakka. (lk 298) * Igasugune {{sõrendus|tahtmine}} tekib vajadusest, seega puudusest, seega kannatusest. Tahtmisele teeb lõpu täitumine, kuid iga täitunud soovi kohta tuleb vähemalt kümme, mis jäävadki täitmata, ja pealegi kestab ihaldamine kaua, nõuded ulatuvad lõpmatusse, ent rahuldus on lühiajaline ja napp. Isegi lõplik rahuldus on vaid näiline: täitunud soov teeb kohe ruumi uuele — esimene on äratuntud, teine veel äratundmata eksitus. Kestvat rahuldust, mis enam ei taganeks, ei too ühegi soovitud objekti kättesaamine — see jääb ikka otsekui kerjusele visatud armuanniks, mis tal tänaseks hinge sees hoiab, et pikendada vaeva homseni. — Niisiis, senikaua kui meie teadvus on täis tahet, kuni me jääme soovide ning nendega kaasneva pideva lootuse ja kartuse surve alla, kuni me oleme tahtmise subjekt — seni ei leia me iial jäädavat õnne ega rahu. On põhimõtteliselt ükskõik, kas me ajame taga või jookseme eest ära, kardame häda või püüdleme naudingu poole: ikka täidab ja erutab teadvust lakkamatu hoolitsus alati nõudliku tahte eest ükskõik missugusel kujul; kuid ilma rahuta ei saa olla mingit tõelist heaolu. (lk 310) * Seesmine meeleolu, tunnetuse domineerimine tahte üle, võib seda seisundit esile kutsuda igas ümbruses. Kinnituseks on need suurepärased Madalmaade kunstnikud, kes on just niisuguses puht objektiivses kaemuses vaadelnud kõige tühisemaid esemeid ja püstitanud jäädava mälestusmärgi oma objektiivsusele ja vaimurahule {{sõrendus|natüürmortidena}}, mida silmitsedes esteetiline vaatleja ei suuda vältida heldimust, sest need taaselustavad temas kunstniku rahuliku, vaikse, tahtevaba meeleseisundi, mis oli tarvilik, et nii tähtsusetuid asju nii objektiivselt vaadelda ja nii tähelepanelikult jälgida, ning et nii mõtterikkalt edasi anda kaemust, milleni nad sel viisil jõudsid. Meeleliigutust, mida tunneb vaataja, keda pilt sellest seisundist samuti osa saama kutsub, suurendab tihti veelgi kontrast rahutu, kirglikest soovidest tumestunud meeleoluga, mida ta tunneb valitsevat iseendas. Samas vaimus on ka maastikumaalijad, eriti Ruisdael, tihti täiesti tähtsusetuid maastikke maalides saavutanud samasuguse või veel rõõmukamagi mulje. (lk 311-312) * Kui nüüd vaadelda {{sõrendus|arhitektuuri}} vaid kauni kunstina, lahus oma utilitaarsetest eesmärkidest — mille kaudu ta teenib tahet, mitte puhast tunnetust, ega ole seega enam meie mõttes kunst — , siis saab talle omistada üheainsa märgi: tuua selgesti nähtavale mõningad ideed, mis kujutavad tahte objektsuse kõige madalamaid astmeid; need ideed on raskus, kohesioon, jäikus, kõvadus — kivi üldised omadused, need tahte esimesed, kõige lihtsamad, ähmasemad ilmingud, looduse põhibassihelid — , ning lisaks veel valgus, mis on väga mitmes suhtes nende vastand. Juba sellel madalal tahte objektsuse astmel me näeme, kuidas tahte olemus avaldub vastuoluna: iluarhitektuuri ainsaks esteetiliseks materjaliks ongi ju õieti võitlus raskuse ja jäikuse vahel; seda võitlust täiesti selgesti ja mitmekülgselt esile tuua ongi tema ülesanne. Selle täitmiseks paneb ta nende hävimatute jõudude eest kinni lühima tee rahulduseni ja suunab nad kaudsele teele, misläbi võitlus pikeneb ja nende jõudude täitumatu püüdlus väga mitmesugusel viisil nähtavale pääseb. (lk 334) * Arhitektuur erineb kujutavatest kunstidest ja poeesiast selle poolest, et ta ei anna jäljendit, vaid asja enda; ta ei kopeeri tunnetatud ideed nagu nemad, ja kunstnik ei laena siin vaatajale oma silmi, vaid lihtsalt kohandab objekti vaatajaga ja hõlbustab idee tabamist, andes tegeliku individuaalse objekti olemusele selge ja täieliku väljenduse. (lk 337) * Nii nagu kaunist figuuri on kõige parem vaadata väga napis riietuses või üldse riieteta, mistõttu väga ilus inimene, kui tal oleks ühtlasi maitset ja kui ta julgeks seda järgida, käiks kõige parema meelega peaaegu alasti, riietudes vaid antiikaja inimeste kombel - just niisamuti väljendab iga peen ja mõtteküllane vaim end alati kõige loomulikumal, otsekohesemal, lihtsamal viisil, ning püüab, kui vähegi võimalik, oma mõtteid teistelegi edasi anda, et teha endale niiviisi kergemaks üksildus mida ta peab tundma niisuguses maailmas nagu see siin. Ja ümberpöördult, vaimuvaesus, segane ja maneerlik mõtlemine rõivastab end ülipeenelt valitud väljendeisse ja hämaraisse kõnekäändudesse, et raskepäraste ja toretsevate fraasidega kinni katta mõtete tühisust, igavust või labasust — sarnaselt inimesega, kes püüab ilu majesteetlikkuse puudumist korvata riietusega, oma figuuri mannetust või inetust barbaarsete ilustuste, litrite, sulgede, volangide, puhvide ja mantlite alla peites. Kohmetust, millesse satuks selline inimene, kui tal tuleks käia alasti, tunneks mõnigi autor, kui tal tuleks selges keeles lahti seletada oma pompöösse, hämara raamatu kesine sisu. (lk 354) * Sest üldse peab selleks, et inimene heameelega ja vabatahtlikult tunnistaks ja hindaks teise inimese väärtust, tal seda ka endal olema. See ongi põhjus, miks ka väga teenekad inimesed peavad olema tagasihoidlikud, ja miks just seda voorust teiste seas nii ebaloomulikult valjusti kiidetakse — on ju tagasihoidlikkus kõigi oma õdede seas ainus, mida igaüks, kes söandab mõnd mingis suhtes väljapaistvat inimest hinnata, alati oma kiituses mainib, et tühisust lepitada ja tema vihkamist vaigistada. Sest mida muud on siis tagasihoidlikkus kui mitte silmakirjalik alandlikkus, mille varal need, kel on eeliseid ja teeneid, püüavad siin alatut kadedust tulvil maailmas nuruda andeksandi nendelt, kel neid ei ole? Sest kui inimene ei omista endale voorusi sellepärast, et tal neid tõepoolest ei ole, siis see ei ole ju mitte tagasihoidlikkus, vaid lihtsalt ausus. (lk 361) * Iga ehtsa kunstiteose tõeline ja ainus allikas on äratabatud idee. Oma ürgses väes seda ammutada vaid elust endast, loodusest, maailmast, ja seda suudab ainult tõeline geenius või ka inimene keda vaimustus mingiks ajaks geniaalsuseni ülendab. Ainult sellisest otsesest eostumisest sünnivad tõelised teosed, mis kannavad endas surematut elu. Et idee on alati kaemuslik, siis ei olegi kunstnik oma töö sihist ja eesmärgist ''in abstracto'' teadlik: mitte mõiste ei mõlgu tal meeles, vaid idee; seepärast ei oska ta oma tegevust selgitada, vaid töötab, nagu öeldakse, lihtsalt tunde järgi, ebateadlikult, lausa instinktiivselt. Seevastu jäljendajad, maneristid, ''imitatores'', ''servum pecus'', lähtuvad kunstis mõistest: nad panevad tähele, mis meile ehtsates teostes meeldib ja muljet jätab, teevad selle endale selgeks, fikseerivad mõistesse, s.t. abstraktsel kujul, ning aimavad seda siis avalikult või varjates osavalt ja sihiteadlikult järele. Nagu nugitaimed, imevad nad oma toidu välja võõrastest teostest, ja nagu polüübid, on nad sama värvi nagu nende toit. (lk 362) * Ainult ehtsad, otse loodusest ja elust ammutatud teosed jäävad igavesti nooreks ja alati ürgjõuliseks nagu loodus ja elu ise. Sest nad ei kuulu mitte ühele või teisele ajastule, vaid kogu inimkonnale; seepärast võtabki kaasaeg, millega nad ei alandunud end sobitama, neid leigelt vastu, ja kuna nad kaudselt ja negatiivselt paljastavad oma ajastu eksitusi, siis tunnustatakse neid hilja ja vastumeelselt; kuid seetõttu nad ka ei vanane, vaid köidavad kõige kaugemaidki tulevasi aegu ikka veel värskuse ja uudsusega. Siis ei pea nad ka enam kartma, et neid ei märgata või ei osata hinnata, sest nüüd kroonib ja sanktsioneerib neid üksikute otsustusvõimeliste mõtlejate heakskiit, keda aastasadade vältel kasinalt ilmub ja kelle ükshaaval lisanduvate häälte aeglaselt kasvav summa rajab aluse autoriteedile — ainsale kohtunikule, keda silmas peetakse, kui apelleeritakse järeltulevatele põlvedele. Ainult need harva üksteise järel ilmuvad üksikud moodustavadki selle kohtu, sest järelpõlvede mass on ka edaspidi ikka niisama paheline ja nürimeelne, nagu selleks on alati jäänud kaasaegsete mass. (lk 363) * Iga viimase kui ühe inimese elu, kui vaadata seda tervikuna ja üldiselt, kõige tähtsamates kontuurides, on tegelikult alati tragöödia, ent omandab, kui üksikasju jälgima hakata, komöödia ilme. Sest tänase päeva sunnist ja vaevast, olevikuhetke väsimatust nöögist, iga nädala soovidest ja kartustest, iga tunni nurjumistest saavad juhuse abiga, mis on alati vingerpussideks valmis, stseenid, mis kuuluvad otsast otsani komöödiasse. Ent soovid, mis kunagi ei täitu, püüdlused, mis alatasa nurjuvad, lootused, mida saatus armutult puruks tallab, õnnetud eksitused, mida on täis kogu elu, koos kasvava kannatuse ja kõige lõpus surmaga — see kõik on alati tragöödia. Otsekui selleks, et meid meie eksistentsi armetuses ka veel pilgata, ei luba saatus meil keset kõiki neid tragöödia koledusi ometi alal hoida traagilise kangelase väärikust, vaid jätab meile elu üksikseikade tulvas vaid tobeda komöödiategelase rolli. (lk 483) ==Tema kohta== * Schopenhaueri ja Nietzsche ning vähemal määral ehk ka meie nukrutseva Carlyle’i meeleolud on tihtipeale õilistavalt kurvameelsed, kuid pahatihti on see vaid tühipaljas pahurus, mis nende suust välja tuleb. Mainitud kahe saksa filosoofi teravmeelsused meenutavad mulle pooltel juhtudel kahe sureva roti haiglast vingumist. Neil puudub see puhastav toon, mida kannab religioosne kurbus. ** [[William James]], "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013, lk 51 * Sakslased nimetavad end ka Schopenhaueri rahvaks, kuna Schopenhauer ise oli nii tagasihoidlik, et ei pidanud end saksa mõtlejakski. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. [[LR]] nr 31/1999, lk 77 == Allikata tsitaadid == *[[Elu]] pendeldab piina ja [[igavus]]e vahel. *Vähesed suudavad mõelda, kuid kõik tahavad, et neil oleks oma [[arvamus]]. *See [[raha]], mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, [[tarkus]]t. *Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. *Iga inimese elu on tervikuna võttes [[tragöödia]], kuid üksikasjades [[komöödia]]. *Iga [[inimene|inimese]] elu on lakkamatu võitlus – ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes teiste inimestega. *Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. *Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub, ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab. *Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. *Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel [[enesetapp|enesetapuks]] meelekindlust kogunud. *Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. *Naer tekib siis, kui selgub, et meid ümbritseva [[reaalsus|reaalse]] maailma objektid ei vasta mõistetele ja kujutelmadele, mis meil neist on. Kuid kui nt. õpetlane teeb avastuse, mis kardinaalselt muudab seniseid ettekujutusi antud aine kohta ja inimese maailmapilti üldse, siis pole selles ju mingit koomilist koosseisu! *Et luua täiuslikku [[riik]]i, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel. *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. *Oleks tore osta raamatuid, kui me saaksime sinna juurde osta aega nende lugemiseks. *Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi. *Inimese [[sõna]] on kõige vastupidavam materjal. *[[Haigus]] on [[loodus]]e ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. *Tavalised [[inimesed]] on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. *Pärast [[surm]]a saad selleks, kes sa olid enne [[sünd]]i. *Väheste võimetega inimeste juures on [[tagasihoidlikkus]] [[ausus]], andekate juures aga [[silmakirjalikkus]]. *On tõepoolest uskumatu, kuidas enamik inimesi laseb voolata oma elul, mis on väliselt mittemidagiütlev ja tähenduseta ning seesmiselt tuhm ja mõtestamata. See on nüri igatsus ja piin, unenäoline tuikumine läbi nelja vanuseastme surma poole, saatjaks igapäevased labased mõtted. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Schopenhauer, Arthur}} [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] o30pznyebr7hoq8jb78yh5yrb741fky 0 2303 135474 133415 2026-07-13T13:11:47Z Ehitaja 2563 135474 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Antoine_Caron_(attr)_Allegorie_des_Krieges.jpg|thumb|Antoine Caron (?), "Sõja allegooria" (16. saj)]] [[Pilt:Vasily_Vereshchagin_-_Апофеоз_войны_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Vassili Vereštšagin, "Sõja apoteoos" (1871)]] [[Pilt:Hans_Thoma_-_Der_Krieg_(1907,_Städel).jpg|pisi|Hans Thoma, "Sõda" (1907)]] [[Pilt:Okuń War and Us.jpg|pisi|Edward Okuń, "Sõda ja meie" (1917 ja 1923 vahel)]] [[Pilt:Echoes_of_War_-lithography_on_paper-75x53.jpg|pisi|Rachel Heller (* 1929), "Sõja kajad" (litograafia, ''s.d.'']] '''Sõda''' on [[riik]]ide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on [[diplomaatia]] jätkumine militaarsete vahendite [[abi]]l, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel. == 4. sajand == * Seega see, kes tahab [[rahu]], peab valmistuma sõjaks. * {{halliga|Igitur qui desiderat pacem, praeparet bellum.}} ** [[Vegetius]], [https://la.wikisource.org/wiki/Epitoma_rei_militaris/Liber_III "Epitoma rei militaris", III] == 19. sajand == * Kusagil ei kohta rohkem suuremat [[vaimustus]]t sõja suhtes kui pealinnas, sest sõda ei jõua sinna kunagi või jõuab väga harva. Sõjakusest pakatav provintsilinn oleks alles tase! ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 43 * Sõda on pelgalt [[poliitika]] jätkamine teiste meetoditega. ** {{värvi|hall|Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.}} ** [[Carl von Clausewitz]], "Vom Kriege", 1. rmt, 1. ptk, 24. alamptk (Überschrift) * Sõjas on kõik väga lihtne, ent ka kõige lihtsam on keeruline. ** {{värvi|hall|Es ist im Kriege alles sehr einfach, aber das Einfachste ist schwierig.}} ** [[Carl von Clausewitz]], "Vom Kriege", 1. rmt, 7. ptk * Ühelgi [[terve mõistus]]ega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema. ** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden. ** [[Bertha von Suttner]], "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105 == 20. sajand == * Sõdu ja äriraamatuid peetakse Jumala abiga. * Sõda on algul lootus, et ühel hakkab paremini minema, seejärel ootus, et teisel läheb ehk kehvemini, siis rahuldustunne, et teisel ei lähe kah paremini, ja seepeale üllatav äratundmine, et mõlemal läheb kehvemini. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 83 * [Nero Wolfe:] "Sõda ei küpseta inimesi - see vaid marineerib neid vastikuse ja hirmu marinaadis." ** [[Rex Stout]], "Üle minu laiba", tlk Jaan Kabin, 2000, 8. ptk, lk 119 * Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu. ** [[Karl August Hindrey]], "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1 * [Partei loosung :] SÕDA ON RAHU * Sõda on oma olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inim[[töö]] produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või [[meri|merre]] uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta. ** [[George Orwell]], "[[1984]]" * Kreeklane selgitas, kui ränk patt on olla jalanõudeta. Sõjaajal tuleb eeskätt hoolitseda kahe asja eest: esmalt jalanõude ja siis söögikraami eest; mitte aga vastupidi, nagu arvab rahvas. Sest kel kingad jalas, võib minna ja otsida, mida hamba alla panna, ümberpöördu aga ei kehti. "Kuid sõda on ju läbi," väitsin ma; ja nagu toonasel hingetõmbeajal paljud, nii arvasin minagi, et sõda on läbi, mõeldes seda märksa laiemalt, kui täna julgetakse uskuda. "Alati käib sõda," kõlas Mordo Nahumi mälestusväärne vastus. ** [[Primo Levi]], "Hingetõmbeaeg", tlk Mailis Põld, 2004, lk 178 * [Spender:] "Ka [[Marss|Marsil]] oli inimene muutunud liiga palju inimeseks ja mitte küllalt loomaks. Ja Marsi inimesed taipasid, et [[elu]] säilitamiseks peavad nad loobuma küsimusest ''milleks elada''? Elu on iseenesele vastuseks. Elu on ise [[propaganda]]ks uuele elule ja võimalikult parema elu elamisele. [[Marslased]] taipasid, et nad esitasid küsimuse "milleks üldse elada?" mingil sõja- ja meeleheiteperioodi kulminatsiooni ajal, kui sellele polnudki vastust. Aga kui kord tsiviliseeritud [[maailm]] rahunes, saabus [[vaikus]] ja lõppesid sõjad, muutus see küsimus uutmoodi mõttetuks. Elu oli nüüd hea ega vajanud enam argumente." (lk 75, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav") * Sellel ööl tulid nad kõik välja ja vaatasid [[taevas]]t. Nad jätsid sinnapaika oma õhtusöögid või nõudepesemised või riietumise, et [[etendus]]ele minna, ja tulid välja<!--//--> oma nüüd-mitte-enam-nii-üsna-uutele [[veranda]]dele vaatasid seda rohelist tähte Maad. See oli teadliku pingutuseta tehtud käik; nad tegid selle kõik, uskudes, et see aitab neil mõista [[uudis]]t, mida nad hetk tagasi olid kuulnud [[raadio]]st. Seal oli Maa ja seal oli tulemas sõda ja sel olid sajad tuhanded emad või vanaemad või isad või vennad või tädid või onud või nõod. Nad seisid verandadel ja proovisid uskuda Maa [[olemasolu]]sse niisama palju, kui nad kunagi olid püüdnud uskuda Marsi olemasolusse; see oli pahupidi pööratud [[probleem]]. Maa oli nüüd niisama hästi kui surnud; nad olid sellelt ära kolm või neli aastat. [[Kosmos]] oli tuimestav; seitsekümmend miljonit miili [[avarus]]t teeb sind kangeks, uinutab [[mälestus]]ed, muudab Maa inimtühjaks, kustutab [[minevik]]u ja laseb neil inimestel siin oma tööd edasi teha. Aga nüüd, täna öösel, tõusid surnud üles, Maa rahvastus uuesti, mälestused ärkasid, korrati miljonit nime. Mida teeb see-ja-see täna õhtul Maa peal? Kuidas on lood selle või teisega? Inimesed verandadel heitsid üksteisele kõõrdpilke. (lk 153-154, ptk "November 2005: Vaatlejad") * Timothy vaatas sügavasse taevaookeani, püüdes näha Maad ja sõda ja [[Varemed|varemeis]] linnu ja mehi, kes tapsid üksteist sellest päevast alates, kui tema sündis. Aga ta ei näinud midagi. Sõda oli niisama eemal ja kauge nagu kaks [[kärbes]]t, kes leppimatult võitlevad suure kõrge ja vaikse [[katedraal]]i kaarvõlvi all. Ja just niisama [[mõttetus|mõttetu]]. (lk 183, ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik") * Hõbedane rõngas[[kala]] ujus neist vongeldes mööda ja sulgus nagu iiris otsemaid ümber toiduraasukeste, et neid assimileerida. :Paps vaatas seda. Ta hääl oli sügav ja tasane. :"Just nagu sõda. Sõda ujub ringi, näeb toitu, tõmbub koomale. Silmapilk hiljem on Maa läinud." :"William," ütles mamps. :"Andesta," ütles paps. (lk 184, ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik") * [Paps:] Ma põletan üht [[elulaad]]i, just samuti nagu praegu põletatakse Maad puhtaks sellest elulaadist. Andestage mulle, kui ma räägin nagu [[poliitik]]. Lõppude lõpuks olen ma endine osariigi [[kuberner]], ja ma olin [[aus]] ja nad vihkasid mind selle eest. Elu [[Maa (planeet)|Maa]] peal ei saanud iialgi sellisesse korda, et oleks saanud teha midagi väga head. [[Teadus]] jooksis meist liiga kiiresti liiga kaugele ette ja inimesed ekslesid selles mehaanilises [[metsikus]]es nagu lapsed, kes teevad ilusaid asju, masinavärke, helikoptereid, rakette, pannes rõhku vääradele üksikasjadele, rõhutades rohkem [[masin]]aid kui seda, kuidas nendega ümber käia. Sõjad muutusid ikka suuremaks ja suuremaks ja lõpuks tapsid Maa. Just seda tähendab vaikiv [[raadio]]. Ja selle eest jooksime me pakku... (lk 190, ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik") ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], 1974 * Sõjatrummide ülesanne on mõistuse uinutamine. * Sõjapsühhoos on nagu kriisiaja alkohol - see annab ersatsjoovastuse, kuid tõelise ja ehtsa pohmeluse. ** [[Matti Kurjensaari]], "Miekkatanssi" (1957), tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 50 * "Sa võtad sõdade võitmist nii tõsiselt," pahandas kasimata nurjatu vanamees. "Tegelikult on tähtis sõdu kaotada, teadmises, milliseid sõdu võib kaotada. [[Itaalia]] on sadu aastaid sõdu kaotanud, ja vaata, kui hästi meil sellegi poolest läheb. [[Prantsusmaa]] võidab sõdu ja on pidevas kriisis. [[Saksamaa]] kaotab ja õilmitseb. Vaata meie oma lähiajalugu. Itaalia võitis [[Etioopia]] sõja ja langes otsemaid tõsistesse probleemidesse. Võit andis meile sellise hullumeelse valearusaama hiilgusest, et me aitasime alustada [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]], mida polnud lootustki võita. Aga nüüd me kaotame uuesti ja kõik pöördub paremuse poole, ja kahtlemata jõuame me taas tippu, kui meil õnnestub lüüa saada." ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 315 * [[Lahing]] oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat [[mees]]t. Kolmteist tuhat mõistust, [[mälu]], [[armastus]]t, tunnetust, kolmteist tuhat [[maailm]]a, universumit - sest [[mõte|inimmõtte]] universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori. (lk 143) * Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi [[naine|naised]] nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise [[silm]]is tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. Meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. [[Surm]]aga. ** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]", tlk Henno Rajandi, 2005, lk 462 * Sõja eesmärk on see üle elada. ** [[John Irving]], "[[Veemeetodimees]]", tlk [[Tiina Randus]] ja Ursula Erik, 2006 * Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving. ** [[Leonid Brežnev]], ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30) * [Poirot:] "Oh, ''ma foi'', mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk [[sõjakirjasaatja]]id ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab sõda! Kui [[arst]]id tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide [[konverents]]. Kui te näete [[raisakotkas]]t õhus tiirlemas, siis on all [[korjus]]. Kui te näete ajajaid mööda [[nõmm]]e liikumas, siis peetakse [[ajujaht]]i. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse [[Uppumine|uppumissurmast]]. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi [[hekk|heki]] piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi [[ebasündsus|ebasündsat]]! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat [[lõhn]]a ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda [[koridor]]i sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse [[eine]]t!" :[Hastings:] Ma mõtlesin nende [[analoogia]]te üle minuti või paari vältel järele ja ütlesin siis esimest käsile võttes: "Aga üks sõjakirjasaatja ei tähenda veel sõda!" :"Kindlasti mitte. Ja üks [[pääsuke]] ei too veel suve. Aga üks [[mõrvar]], Hastings, tähendab [[mõrv]]a." * [[Agatha Christie]], "Eesriie", rmt:"Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti, Raamat 1984, lk 189-190 * Kui kõrvalises [[Serbia]]s üks [[ertshertsog]] mõrvati, paistis see väga kauge sündmusena, mis meile põrmugi korda ei lähe. Lõppude-lõpuks, [[Balkan]]il mõrvati alatasa keegi. Et see võiks puudutada meid siin [[Inglismaa]]l, näis täiesti uskumatu — ja ma ei räägi seda mitte ainult enese, vaid peaaegu kõigi seisukohast. Otsekohe pärast seda [[mõrv]]a kerkisid silmapiirile nagu ähvardavad tormipilved. Ebatavalised [[kuuldus]]ed läksid liikvele — kuuldused sellest fantastilisest nähtusest — sõjast! Aga muidugi oli see ainult [[ajaleht]]ede jutt. Ükski tsiviliseeritud rahvas ei hakka ju sõdima. Sõdu polnud olnud juba palju aastaid; tõenäoliselt kunagi ei tule ka. :Ei, tavalistel inimestel, tegelikult vist kõigil peale mõne tähtsama ministri ja välisministeeriumi kitsama ringi, polnud aimugi, et sõda võiks tõesti puhkeda. Kõik oli ainult kuulujuttude tasemel — inimesed kütsid end üles ja rääkisid, et asi näeb tõesti välja "üsna tõsine" — need olid vaid [[poliitik]]ute kõned. Ja siis äkki ühel hommikul see oligi juhtunud. * Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 249 * Igaüks saab ju aru, et kui sõda on läbi, nõuavad kraamimine ja korraldamine ning kättemaks võidetutele just niisama palju aega ja ajude ragistamisi nagu vaenutegevus ise. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 99-100 * Sõjast on raske kirjutada, sest seda, mis sõda täpselt tähendab, teavad ainult need, kes pole seal kunagi olnud. See on sama mis kirjeldada mõõtmatut ruumi ilma selgete piiride ja sisemise ühtsuseta. Talvel on üks sõda, suvel teine. Üks taganemise ajal, teine kaitses ja rünnakul; üks sõda päeval, teine öösi. Üks jalaväes, teine kahurväes, kolmas lennuväes. Sõduri sõda on hoopis midagi muud kui rindele saabunud ajakirjaniku oma. ** [[Juri Lotman]], "Mitte-memuaarid", tlk [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 4/2007, lk 746 * Rindel on juba aastat paar rahulik olnud. Sõda kestab neljandat aastat, kuid koju lastud meestest pole siiamaani kedagi uuesti püssi alla pandud ja paljud pääsevad puhkusele — lapsi tegema, nagu külas öeldakse, uut elu sigitama, et rahvas otsa ei lõpeks. :On hetki, mil sõda ununeb sootuks. Tõsi küll, ta annab end tunda kaubanappusena: naised kurdavad, et poes pole ammuilma seepi ja riiet olnud. * [[Helvi Hämäläinen]], "Väejooksik", tlk [[Ants Paikre]], 1990, lk 7 == 21. sajand == * Kuna võib üsna kindlalt väita, et [[vägivald|vägivalla]] eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest [[vesi|veele]] või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks. ** [[Leszek Kołakowski]], "Mini wykłady o maxi sprawach" (1997–2003), "Miniloengud maksiprobleemidest", tlk Hendrik Lindepuu, 2019, lk 88 * ''Alati oli mingi sõda käimas''. Tavaliselt mingi piiritüli, riikidevaheline vaste kurtmisele, et naaber on lasknud oma heki liiga kõrgeks kasvada. ** [[Terry Pratchett]], "Koletislik rügement", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 9 * Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu. ** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk", Tiina Toomet, 2008, lk 175 * Õigupoolest polegi olemas ühtegi halba ettekäänet mittesõdimiseks, sest sõda on halb. * Ma ei kutsu kedagi üles vabatahtlikult sõtta asuma. Sõdimine on eluohtlik tegevus ja sellepärast peavadki riigid sõjavägesid, kellel muuhulgas on ka oskus sõjalise jõu kasutust piirata nii, et see poleks ülemäära eskaleeriv. * Vaatame neid õudseid kaadreid, mis Ukrainast tulevad ja samal ajal miskipärast jutustame endale rahustavat lugu sellest, et me ise valime, millal Putin meid ründab, et see on meie kontrolli all. Seda otsustab alati ründaja, mitte rünnatav. Vastupidist väita on enese ette süüstamine sõja vallandamise pärast. ** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama"], ERR, 07.03.2022 * Kosmoseõiguse olemasolus või vajalikkuses kiputakse kahtlema, kuna tundub, et kosmosetegevused on kaugel ja eksootilised. [[Sõjaõigus]] võib aga tunduda võimatu, sest kui juba sõda peetakse, kes siis veel õigusnormidest hoolib? Siiski on sõjaõigusel, mida nimetatakse humanitaarõiguseks, kaunis pikk ajalugu. [[Rahvusvaheline õigus]] keelab nii [[ÜRO Harta]] kui ka tavaõiguse kaudu agressiooni, nii et sõja alustamine on keelatud igal juhul (ka kosmoses). Kuna sõda kahjuks siiski ära hoida ei suudeta, on olemas õigusakte selle kõige hullemate [[tagajärg]]ede leevendamiseks. * Asjaolu, et agressioonikeeldu kahjuks pahatihti rikutakse (maa peal), ei tähenda, et keeldu ei oleks olemas. Seda tunnustavad tavaliselt isegi agressiivsed riigid sellega, et otsivad [[agressioon]]ile ettekäändeid ega ütle lihtsalt, et läksid teisele kallale. Kas on tegemist kaasmaalaste kaitsega või ajalooliste piiride taasloomisega, aga ükskõik kui läbipaistev ettekääne ka ei oleks, ollakse ikkagi päri sellega, et lihtsalt kallale tungida teistele ei tohi. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 * Varem algasid sõjad lippude, paraadide ja sõjakuulutusega, millest võis minna veel nädalaid-kuid sõjategevuse alguseni. Tänapäeval on mõned asjad arusaadavalt teisiti. Usutavasti olid – peale sõjaväelaste ja teenistuste – esimesed Euroopas, kes [[Venemaa]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|rünnaku algusest Ukraina vastu]] teada said, [[lennukontroll]]i ametnikud. * Inimlikult võttes polnud selles midagi imekspandavat. Kaks põlvkonda vahet muudab [[õudus]]ed teoreetiliseks, eks. Kanada ajaloolane [[Margaret MacMillan]] kirjeldab suurepärases uurimuses "The War That Ended Peace" (2014), kuidas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelses Euroopas oli sõda miski, mis terve sajandi, alates [[Napoleon]]i ajast, kas toimus kiiresti ja väikeste valudega (Saksamaa ühendamise sõjad 1864–1871) või toimus kaugel ega puutunud otse eurooplastesse (koloniaalsõjad). [[Krimm]] ja Donbass tundusid sajand hiljem samasse kategooriasse kuuluvat. ** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 * [[Ajalugu]] algab seal, kus on [[inimene]] tekkinud maakerale, ja sõda on alati olnud üks kaasnev nähtus, mis on kogu aeg saatnud inimeste [[areng]]ut. Ja sõda on muidugi väga negatiivne – ohvrid ja kaotused –, aga teatud positiivne pool võib küll ka olla, sest sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad [[idee]]d ja [[tehnoloogia]] [[areng]], mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas. * Me võime rääkida võib-olla alates [[Lahesõda|Lahesõjast]] 1990-1991 kui uut tüüpi sõjast, kus on võimalik vaadata sõjategevust otse-eetris. Ja [[propaganda]] ja sõda on käinud alati käsikäes koos, nii et üritatakse vältida selliseid [[mõiste]]id, mis võivad tekitada [[frustratsioon]]i, nagu sõda, [[genotsiid]], ja need asendada mingisuguste muude terminitega, mis on justkui neutraalsed. Aga see ei muuda sõja olemust – sõda on [[Destruktiivsus|destruktiivne]]. ** [[Igor Kopõtin]], intervjuu: Andres Kuusk, [https://www.err.ee/1609538284/ajaloolane-ukrainas-kaiv-soda-on-maailmavaateline-kokkuporge "Ajaloolane: Ukrainas käiv sõda on maailmavaateline kokkupõrge"], ERR/ETV "Ukraina stuudio", 01.12.2024 * [[Sport]]i ja sõda ei ole võimalik üksteisest lahutada. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 <poem> [[toonekurg]]edest saavad sõjalennukid surm õitseb taeva kõrbe all sõda on kõrbes sõda on mujal sõda on alati siin </poem> * [[Triin Paja]], "Sool" kogus "Nõges" (2018), lk 75 ==Vanasõnad== * Ega sõda [[sool]]a, [[leib]]a too. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1zy4b4dsoe18gh09tx0d1o6qt3xvb9k 0 2379 135526 135169 2026-07-14T11:27:12Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135526 wikitext text/x-wiki [[File:Hieronymus_Bosch_013.jpg|thumb|Hieronymus Bosch. Õndsate taevaminek. (~1500)]] [[File:Karja kirik Kolgata 2005.jpg|thumb|Karja kirik Kolgata raidreljeef (13. sajand)]] [[Pilt:Nelly_Drell_Soul.jpg|pisi|Nelly Drell, ''Soul'' (2008)]] '''Hing''' on hüpoteetiline väike värisev osa inimesest, milleta ei saa elada, kuid mida saab (ehkki ei soovitata) müüa. Eriti populaarne on hing religioonides. Hinge olemasolu kohta loomadel ei ütle teadus midagi. ==Proosa== * Mazarin, keda üha kannustas nurjatu [[ahnus]], vaevas rahvast ränga maksukoormaga, ja see rahvas, kellelt ta prokurör Taloni sõnade järgi kõik peale hinge välja pigistas ja sellegi ainult sellepärast alles jättis, et polnud võimalik hingi [[oksjon]]il müüa, rahvas, kelle [[kannatlikkus|kannatust]] püüti hoida katkemast kuuldustega saavutatud [[võit]]udest, kes aga leidis, et [[loorber]]id ei kõlba süüa, see rahvas oli juba ammu nurisema hakanud. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 7 * Mida kauem kinkeakti tagasisaatmine viibis, seda rohkem kaldus Mazarin arvama, et nelikümmend [[miljon]]it on kindlasti väärt, et nende pärast millegagi riskida, ja eriti veel nii hüpoteetilise asjaga nagu hing. :Kui [[kardinal]] ja [[peaminister]] oli Mazarin peaaegu [[ateist]] ja täielik materialist. * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], 1959, lk 337 * Kübar otsaesisele tõmmatud, jälgis vastu troskaistet nõjatuv Dorian Gray tuima pilguga suure linna nurjatut häbi ning kordas endale aeg-ajalt sõnu, mis lord Henry oli öelnud talle nende kohtumispäeval: "Ravitseda hinge meelte abil ning meeli hinge abil." Jah, selles peituski saladus. Ta oli seda sageli üritanud ning üritab nüüd taas. Oli olemas oopiumiurkaid, kus sai osta unustust, ja õuduste urkaid, kus mälestust vanadest pattudest sai hävitada uute pattude hullusega. ** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]", 16. ptk, tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 191 * Hing, Platero, tunneb end tõelise kuningana, kes valitseb omaenda tunnete varandusi ning Looduse suurt ja tervet ihu, ja aukartuses tohivad osa saada Looduse särava ja igavese ilu vaatemängudest need, kes seda väärivad ** [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina. Andaluusia eleegia", tlk [[Asta Põldmäe]], Eesti Raamat, 1989, LXX, lk 108 * Sinu maine keha pole midagi muud kui [[riided|rõivas]], mille all on hulga peenem rõivas ja selle peenema rõiva sees oled sina [[ise]]. ** [[Manfred Kyber]], "Väikese Veronika kolm küünalt", tlk Mari Lill * Hing lendab sinna, kuhu ta ihkab, õela [[hoolimatus]]e ja [[kurjus]]ega. ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 124 * [[Talv]] istutab inimese hinge [[igatsus]]e. [[Kevad]]e järele, õitsemise järele, rohelise lible järele, valge [[pilv]]e järele, [[kiivitaja]] kiljumise järele, teise inimese järele. Ja pole üldsegi oluline, kui vana või noor keegi on. Oluline on, et hing oleks ärkvel. ** [[Nasta Pino]], "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 109 * Ta ju hakkas juba unustama, et temas piinleb kaks hinge, need hinged vaikisid ja nutsid ilma pisarateta vangikojas, milleks oli neile Marilena vägev kere, nende asemel aga kasvas selles keres täiesti uus, võõras hing, paks ja ablas, jultunud ja lõbus, ahne ja häbematu, teravmeelne, kui see oli kasulik, ja sünge, kui kahjulik. :Ei ole ju saladus, et inimeses lähevad vahel kaduma senised hinged ja sigineb uus, eriti koos [[vanus]]ega. (lk 120) * [[Ljudmila Petruševskaja]], "Marilena saladus", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 2012, lk 115-129 * Ines oli alati arvanud, et ilul pole naise elus mingit tähtsust, vaid hoopis hingel. Naist pidi karmistama ilus hing. Kahjuks polnud aga mitte ükski mees märganud Inese ilusat hinge. Ines süüdistas selles oma tööd. Tavaliselt on ju raamatukogutöötajad naised, kust siit neid mehi võtta. Inesel polnud ka sõbrannasid, olid vaid raamatud. (lk 11) * "Kõigepealt joome kosutavat [[Taimetee|teed]]," pakkus Agnessa, "melissi-lavendli ja lõhnava mündi teed. [[Lavendel]] on armurohi, nukrameelsuse rohi, münt on meelepuhastaja, [[meliss]] aga päikeseline meelerahustaja. Kui seda teed jood, siis hakkab hing looma, keha hingama ja tärkavad meelelised tunded." (lk 55) * Ines naeratas hetkeks, kuid siis kiskusid ta huuled kibedaks muigeks: "Ma ei ole proua, vaid [[preili]]." :Henna turtsatas naerma. :Inese põsed värvusid roosaks. "Jah, mina pole õiget meest leidnud, just korralikku..." :Henna täiendas: "Selline mees peab alles sündima." :"Jätke, tüdrukud," sekkus Rami, "pole ilus sedasi nokkida. Kelle asi see on, oled abielus või vallaline." :"Muidugi, muidugi," laiutas Henna käsi, "ega naise [[ilu]] pole tähtis, vaid hing. Nii sa, Ines, kunagi ju väitsid. Me isegi vaidlesime selle üle, vist läksime riidugi, mäletad." :Muidugi Ines mäletas. Mäletasid teisedki. See vaidlus oli toimunud lõpuklassi klassiõhtul, kui Ines teatas, et peab naise juures eelkõige tähtsaks hinge, haritust, mitte ilu. Henna oli siis lasknud poistel otsustada, kumb on tähtsam, hing või ilu. Poisid olid pidanud ilu tähtsamaks ja Ivari oli tol korral Inesele öelnud: "Sinu hing on nii kuri, et see on võtnud sinult igasuguse välimise ilu." (lk 65) * "[[Luule]]ga?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber." :"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised." :Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule [[igavus|igav]]." :"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli [[lüürika]]. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline." :"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks." (lk 100) * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014 * Äkki hing on ikkagi olemas, haa, äkki see on [[Läti]]s. ** [[Maarja Kangro]], [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp "Läti Lipp"], ERR, 28.05.2019 * [[Luud]] on tehtud mullast, veest ja õhust, aga hing tuvi kudrutusest, laste häältest, sinistest [[õhtu]]test ja sellest salapärasest [[energia]]st, mida inimesed üksteisest mööda minnes vahetavad. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA, 2019, lk 20 * Oletades, et peale uksehingede on põhjust rääkida inimese hingest, siis tekib kohe [[küsimus]], et kui inimesel on hing, kas siis [[kass]]il on ka. [[Budist]] ütleb, et on. [[Kristlane]] ütleb vist, et ei ole. Kas [[neandertallane|neandertallasel]] oli hing? Need asjad lähevad pikapeale omavahel vastuollu. Vastuvaidlematu on aga inimese suur vajadus [[elu]] järele pärast [[surm]]a. Tundub, et ilma peremeheta [[universum]] on üks kõle koht, aga mina olen sellega ära harjunud. Saab ka niimoodi elada. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 ==Film== * Esimees: Päevakorra punkt kuus, [[elu mõte]]. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted. : Harry: Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, [[mateeria]] on [[energia]]. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see hing ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline [[kristlus]] õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada. : [Paus.] : Max: Mis värk nende mütsidega oli? * Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants" ==Luule== <poem> Külmand on maa - ja viisteist rasket [[talv]]e seal nõmmel [[kevad]]eks on üle läind; [[truudus|truu]] on see hing, mis hoiab [[mälu]]salve, kui on nii mitmest [[valu]]st läbi käind. </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180 <poem> Arg pole hing mu sees, ei tuules-tormis värise mu rind: näen taeva sära ees ja sama särav [[usk]] teeb [[julgus|julgeks]] mind. </poem> * Emily Brontë, "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 <poem> Issand, oh halesta mino henge palava lätete vägevät iha, halesta ahastust tundva henge hullude mõtete mõtsikat viha. </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Issand halesta" (1912) <poem> Iga hing, kes lunastust loodab, saab ilusaks rohekaks rabad kui kevade ind, laulval rännul kõrvedki tärkavad vilusaks nagu kõike ei valitseks keegi, kelle nimi on Vanuse poja Kõdu poeg Surm. </poem> * [[Uku Masing]], "* Võta mu syda ja läheme palverännule" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 65 <poem> Ja üha lähemaile hing püüab kaugustelle. Ei ole [[halastus]]t talle - uus [[rahutus]] kiusab jälle. </poem> * [[Marie Under]], "Leid", rmt: "Uneretk", 1968, lk 23 <poem> Mu hinges koos on [[munk]] ja [[sübariit]]. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui [[Tuleriit|tuliriit]] ja otsin kõige kiuste elulähet. </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Autoportree", rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 8 <poem> Käin ilmas ringi teiste [[võlgnik]]e seas. Ühed peavad maksma [[tiib]]ade eest. Teistelt nõutakse sisse iga leht. [[Deebet]]i poolel on kirjas iga meie [[kude]]. Mingit [[kombits]]at ega [[väät]]i ei või jätta endale. [[Nimekiri]] on täpne ja näib sedaviisi, et meilt võetakse isegi tühjad pihud. ... [[Protest]]i selle vastu nimetame hingeks. Ja see on ainus, mida nimekirjas pole. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Midagi ei kingita", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 7-8 <poem> Vahel on meil hing. Kellelgi pole seda vahetpidamata ja kogu aeg varnast võtta. ... [[Ankeet|Ankeedi]] täitmise või [[liha]] tükeldamise ajal on hingel reeglina vaba päev. ... [[Rõõm]] ja [[kurbus]] ei ole tema jaoks kaks erinevat tunnet. Ainult siis, kui need kaks ühinevad, on ta meiega. ... Materiaalsetest asjadest meeldivad talle [[pendel|pendliga]] kellad ja [[peeglid]], mis töötavad lakkamatult, isegi siis, kui keegi ei vaata. ... Näib sedamoodi, et nii nagu tema meile, oleme ka meie talle millekski vajalikud. </poem> * Wisława Szymborska, "Veidi hingest", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 9-10 <poem> Oma hinge ei või müüa – kuri [[ilm]] las [[udu]]tab. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. </poem> * [[Juhan Viiding]] "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil. ==Vanasõnad== * [[Inimene]] püüab [[raha]], raha hinge. * Millal [[põrgu]] hingist täis saab ehk [[silm]] vaatamishimust. * [[Patt]] on hinge [[peremees]]. * [[Raha]] on hinge [[varas]]. * [[Silm]] on hinge [[peegel]]. * [[Tarkus]] on hinge [[tervis]]. * Tõmba hinge, tee [[töö]]d! * [[Vana]]l on sitkem hing kui [[kass]]il. * Viletsal [[visa hing]], õnnetu kaua elab. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[James Krüss]], "[[Timm Thaler ehk müüdud naer]]" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[lt:Dvasia]] 3dwtjhd656jvyvyce7gt21jgpy656ca 0 2569 135478 133856 2026-07-13T13:20:24Z Ehitaja 2563 135478 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Russia.svg|thumb|Venemaa lipp]] [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|thumb|200px|Venemaa vapp]] '''Venemaa''' (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on [[riik]] Euroopas ja Aasias, [[Eesti]], [[Jaapan]]i ja [[Ukraina]] vahel. ==Proosa== * Bulba oli hirmus [[Kangekaelsus|kangekaelne]]. See oli üks neid [[iseloom]]usid, mis võisid välja kujuneda üksnes raskel [[15. sajand|XV aastasajal]] Euroopa poolrändrahvastega asustatud nurgas; sellel ajal, kui oma vürstide poolt mahajäetud lõunapoolne ürgne Venemaa oli [[mongolid|mongoli]] metsaliste ohjeldamatute röövkäikude läbi laastatud ja maani maha põletatud; millal koduta ja peavarjuta jäänud inimene muutus siin [[vaprus|vapraks]]; millal ta asus elama ahervaremetele, ähvardavate naabrite lähedusse ja alalise ohu kätte, harjus vaatama surmale otse silma, unustades üldse igasuguse kartuse maailmas; millal iidselt rahulik [[slaavlased|slaavi]] vaim lõi sõjakalt lõõmama ja tekkis kasaklus — vene [[loomus]]e avar ning suurejooneline väljendus; millal kõik jõeäärsed, koolmelähised, kaldaäärsed nõlvad ja paremad paigad olid täis [[kasakad|kasakaid]], kelle hulka ei teadnud keegi, ja nende julgetel kaaslastel oli õigus vastata [[sultan]]ile, kui see tahtis teada saada nende arvu: "Kes neid teab! Nad on meil kogu steppi mööda laiali — kus bairak, seal kasakas" (kus [[küngas]], seal kasakas). See oli tõepoolest vene jõu harukordne väljendus; hädade [[tuleraud]] oli selle leegi rahva rinnas lõkkele löönud. (lk 11-12) ** [[Nikolai Gogol]], "[[Tarass Bulba]]" [1835], tlk Johan Tamm, 1955 * [Vürst K.:] Täielik despotism sellisena, nagu see meie riigis valitseb, sai alguse sel ajal, kui ülejäänud [[Euroopa]]s hakati orjandust keelustama. Alates mongolite sissetungist said slaavlastest, kes seni olid olnud maailma üks kõige vabamaid rahvaid, esialgu võitjate [[orjad]] ja seejärel nende endi [[vürst]]ide orjad. Orjandus ei hakanud nende juures levima mitte niisama nähtusena, vaid ühiskonna alusseadusena. See madaldas sõnakasutust Venemaal sel määral, et nüüd nähakse [[sõna]]des pelgalt [[lõks]]u: meie valitsus elab [[vale]]dest, sest [[tõde]] hirmutab niihästi [[türann]]i kui ka orja. Nii et ükskõik kui vähe Venemaal ka räägitakse, on seda alati ikkagi liialt palju, sest selles riigis on igasugune sõnavõtt religioosse või poliitilise [[silmakirjalikkus]]e väljendus. Autokraatia, mis pole muud kui iidolipõhine demokraatia, põhjustab meie juures nivelleerumist sama jõuliselt, nagu seda teeb absoluutne [[demokraatia]] lihtsates [[vabariik]]ides. (lk 44, "Vürst K." - diplomaat Pjotr Borissovitš Kozlovski) * Mida enam ma Venemaad näen, seda enam kiidan heaks, et keiser keelab venelastel reisimise ja teeb välismaalastele raskeks ligipääsu oma riiki. Venemaa poliitiline režiim ei peaks vabas suhtluses Lääne-Euroopaga kahtkümmet aastatki vastu. Ärge kuulake venelaste eputamist: toretsemine on nende silmis elegantsus, luksus on viisakus, politsei ja hirm on ühiskonna vundament. Nende silmis tähendab distsiplineeritus tsiviliseeritust; nad unustavad, et on olemas väga lahkete eluviisidega metslasi ja väga julmi sõdureid: hoolimata kõigist oma püüdlustest heade maneeride järele, hoolimata oma pealispindsest haridusest ja enneaegsest sügavast korruptsioonist, hoolimata hõlpsusest leida elus positiivset ja seda mõista, ei ole venelased veel tsiviliseeritud. Nad on lihtsalt sõjaväelise distsipliini alla seatud tatarlased, ei midagi muud. :Tsivilisatsiooni suhtes on nad seni piirdunud vaid pealispinnaga, aga kui nad kunagi saavad oma tegeliku mahajäämuse eest meile kätte maksta, peame meie oma edemuse eest kõrget hinda maksma. (lk 97) * See impeerium on küll tohutu suur, aga ometi pole ta muud kui vangla mille võti on keisri käes /---/ (lk 142) ** {{halliga|Cet empire, tout immense qu'il est, n'est qu'une prison dont l'empereur tient la clef.}} * Korralik tsivilisatsioon kulgeb keskpunktist ringi piirjoone suunas, vene tsivilisatsioon aga on kulgenud piirjoonelt keskpunkti suunas: see on üle krohvitud barbaarsus, ei midagi enamat. (lk 155) * Kreeka skismaatikutega ühinemise tõttu Läänest lahutatuna on Venemaa nüüd mitme sajandi järel tulnud katoliikluse keskel kujunenud riikidelt paluma tsivilisatsiooni, millest täienisti poliitiline religioon oli ta ilma jätnud. See Bütsantsi religioon, mis lähtus paleest, eesmärgiga seada kord majja sõjaväelaagris, ei vasta inimhinge kõige üllamatele vajadustele, vaid lihtsalt aitab politseil rahvast petta, ja sellega ongi kõik öeldud. See religioon on teinud vene rahva väärituks võtma vastu kultuuritaset, mille poole rahvas püüdleb. Orjadest kirikuõpetajad saavad juhatada vaid viljatuid hingi: papp ei saa rahvale õpetada ealeski midagi enamat, kui vaid kummardamist jõu ees. (lk 267) * Euroopa on Venemaa silmis saak, mis meie lahkarvamuste tõttu talle varem või hiljem kätte langeb. Venemaa õhutab meie juures anarhiat, lootuses, et saab selle mõjul tärkavat korruptsiooni ära kasutada, kuna see ühtib tema vaadetega. Poola ajalugu kordub ka suuremal alal. Juba pikki aastaid loetakse Pariisis revolutsioonilisi ajalehti, igas mõttes revolutsioonilisi, ja neid ajalehti rahastab Venemaa. "Euroopa," räägitakse Peterburis, läheb sama teed nagu Poola. Seal tekitab elevust asjatu liberalism, meie aga jääme võimsaks just tänu sellele, et me ei ole vabad; olgem oma ikke all kannatlikud, oma häbi eest paneme me maksma teised!" (lk 275) ** [[Astolphe de Custine]], "Kirjad Venemaalt", tlk Madis Jürviste, Postimehe Kirjastus, 2023 * Enne loobub kogu Venemaa isevalitseja oma kroonist ning kuulutab kõik oma alamad vabadeks vabariiklasteks, kui meie [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] isandad loobuvad vabatahtlikult oma [[orjad|orjadest]]. ** {{halliga| The Autocrat of all the Russias will resign his crown, and proclaim his subjects free republicans sooner than will our American masters voluntarily give up their slaves.}} ** [[Abraham Lincoln]], [http://www.abrahamlincolnonline.org/lincoln/speeches/robert.htm kirjas] George Robertsonile, 15. august 1855 * [[Euroopa]]s me olime muiduleivasööjad ja orjad, aga [[Aasia]]s oleme isandad. Euroopas me olime tatarlased, aga Aasias oleme [[eurooplased]]. Meie missioon, meie tsiviliseeriv missioon Aasias lunastab meie hinge ja peibutab meid sinna, kui ainult liikumine algaks... Tekiks Venemaa, mis taaselustaks vana ja sünniks ajapikku uuesti ning selitaks ka oma teed ja rajad. ** {{halliga|В Европе мы были приживальщики и рабы, а в Азию явимся господами. В Европе мы были татарами, а в Азии и мы европейцы. Миссия, миссия наша цивилизаторская в Азии подкупит наш дух и увлечёт нас туда, только бы началось движение...Создалась бы Россия, которая бы и старую возродила, и воскресила со временем и ей же пути её разъяснила.}} ** [[Fjodor Dostojevski]], [https://rvb.ru/dostoevski/01text/vol14/03journal_81/344.htm Дневник писателя. 1881 год (Достоевский)/Глава третья. Геок-Тепе. Что такое Азия?] * [[Siber]] — see sõna lasus [[luupainaja]]na kogu maal. Vene seadustekogu paragrahv 1 määras, et igaüks satub [[karistus]]e alla, kui ta [[Majesteedisolvamine|tsaari isikut solvab]] tegude, sõnade või mõtetega. Kes tabati lugemas keelatud raamatut, sattus Siberisse, kes õpetas talupoegade lapsi ilma loata, sattus Siberisse, [[karskusselts]]i kuulumise eest satuti Siberisse, iga [[spordiühing]], karskusselts oli võimude silmis potentsiaalne [[vandenõu]]laste jõuk. Suurematel mõisatel oli oma urjadnik, maapolitseinik, ning tolle tunnistusest piisas, et saata inimesed pikale teekonnale. :Ja mis kõik ei ohustanud [[tsaar]]i püha isikut ja mitte vähem püha režiimi! Minu tellitud "Neue Freie Presse" jõudis kohale nii [[tsensuur]]itult, et tavaliselt olid loetavad vaid õukonna- ja seltskonnauudised, Hardeni väljaandest "Zukunft" ei jäänud enamasti midagi alles. Isegi konversatsioonileksikon, mis saadeti mulle koos mu teiste raamatutega järele, jõudis kohale suurte mustade plekkidega märksõna "Venemaa ajalugu" juures. :Balti parunid, üdini saksameelsed ja kõige venepärase metsikud vaenlased, leidsid režiimi äärmiselt sümpaatse olevat; nendega ei juhtunud midagi ning režiimi abiga hoidsid nad oma töölisi vaos. :* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu, nr 48-51, 1981, lk 85 * Venelased on kummaline segu tugevusest ja nõrkusest. Nende intellektis on kirg, ütleme, et neil on kirglik intellekt. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende hing ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene kristlane, kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne tahtejõud, kuid ta on kuivem kui venelased. Kannatuse evangeelium, mida ta jutustab, pärineb Venemaalt rohkem kui kuskilt mujalt Euroopas... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie Indias teeme vea, jutlustades ''vairagya''<nowiki>'</nowiki>t [põlgust maailma vastu]. ** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }} ** [[Sri Aurobindo]], 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] * Ta [ [[Aleksander III]] ] armastas öelda oma ministritele: terves maailmas on meil ainult kaks [[Ustavus|ustavat]] [[Liitlane|liitlast]] — meie [[armee]] ja meie [[merevägi]]. Kõik teised pöörduvad esimesel võimalusel meie vastu. ** {{halliga|— Во всем свете у нас только 2 верных союзника, — любил он говорить своим министрам: — наша армия и флот. Все остальные, при первой возможности, сами ополчатся против нас.}} ** [[Aleksandr Mihhailovitš]], [http://militera.lib.ru/memo/russian/a-m/index.html "Книга воспоминаний"], 1933 * Ma ei saa teile Venemaa tegevust [[Ennustamatus|ennustada]]. See on [[mõistatus]], mida ümbritseb müsteerium, mis peitub [[saladus]]es. Aga võib-olla leidub ka [[võti]] selle juurde. See võti on Venemaa riiklik [[huvi]]. ** {{halliga|I cannot forecast to you the action of Russia. It is a riddle wrapped in a mystery inside an enigma: but perhaps there is a key. That key is Russian national interest. }} ** [[Winston Churchill]], BBC raadiokõne "[https://ww2memories.wordpress.com/2011/09/24/churchills-ww2-speech-to-the-nation-october-1939/ The Russian Enigma]", 1. oktoober 1939 * Juba siis, kui meie vanem põlv koolis käis, kuulis ta, et Rjuurikut, Sineust ja Truuvorit olevat palutud Venemaale tulla ja seal korda luua. Kuid hiljem arenenud kriitiline vaim võttis kaalumise alla, kas mitte paljud vallutajad ei otsi põhjendusi ja õigustamist oma ekspansioonitahtele ja kas mitte varjaagidele esitatud palve, nad valitsegu suurt ja laia ja korratut Venemaad, polnud õieti dikteeritud. Kui vanas Ilovaiski õpperaamatus, mis muidu kubises Venemaa vägilaste ja võimu kiitusest, leidus niisugune rahva vaesustunnistus, siis vaid seepärast, et viimased Romanovid öeldi olevat otsesed Rjuurikust põlvnenud järglased. Mida nad aga ei ole. * Aastani 1939 õpetati Nõukogude koolides, et alles 1917. aastaga algas ajalugu. Sest enne ei olevat Venemaal üldse midagi olnud peale pimeduse ja segaduse. Kuid see ajaloo õpetamise ajajärk lõppes paar aastat tagasi ja nagu ajaleht "Trud" ütles, Stalini algatuse ja plaani järgi. Nimelt anti siis algkoolide jaoks uus ajaloo-õpperaamat välja. [---] :Kuna varem õpikute järgi valitses täielik segadus, mis lõppes alles 1917. aastal, siis valgustatakse nüüd endiseid valitsejaid kõige jaatavamal viisil. Need endised valitsejad olid peaaegu kõik peaaegu otse jumalikud isiksused. Nende võimed olid erakordselt suured, nende tahe selge, tark ja tugev. Joann Julma ja Peeter Suure vägivallapoliitikat kiidetakse heaks, isegi Joann Julma "opritshina" verised teod loetakse vajalikkudeks, kuna nende sihiks oli valitsuse kindlustamine. Tsaari ennast kirjeldatakse suure riigimehena, kes "vene keiserlikku autokraatiat kindlustas" ja "paljudest laialipuistatud provintsidest vägeva riigi rajas". :See lugupidav hoiak vana Venemaa tsaaride suhtes on mõistetav. Nendele pidi vaadatama kui "tänase rahvajuhi Stalini" eelkäijatele. Ja kui vanad head tsaarid pidid alati võitlema ka raskustega, siis seisid need raskused ikka rumalate, halbade bojaaride, aadlikkude ja rikaste inimeste vastutöötamises. Need pahad inimesed ei teinud muud midagi, kui sepitsesid mässe ja salaplaane valitsejate vastu ja said siis ka oma teenitud karistuse. Millest koolilaps võis järeldada, et iga opositsioon ajaloos ja ka nüüdki on täielikult lubamata ja karistatakse karmilt. * Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu. * Raamatust võib lugeda, et "Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid Nõukogude riigi organiseerimisele", ja et "Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud". Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil. * Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd lõpp igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest. ** [[Karl August Hindrey]], "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1 * Vene kommunism on [[Karl Marx]]i ja [[Katariina II]] sohilaps. ** {{halliga|[Russian Communism is] the illegitimate child of Karl Marx and Catherine the Great.}} ** [[Clement Attlee]], [https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/acref/9780191826719.001.0001/q-oro-ed4-00009050 kõne Aarhusi ülikoolis], 11. aprill 1956 * Venemaa oli oma tuhandeaastase ajaloo vältel palju suurust näinud. Nõukogude võimu aastatega oli riik näinud ka ülemaailmseid sõjalisi võite, tohutuid suureliitusi, uusi linnu, tamme, mis tõkestasid Dnepri ja Volga voolu, kanaleid, mis ühendasid meresid, ja võimsaid traktoreid ning pilvelõhkujaid. Ainult üht polnud Venemaa tuhande aasta jooksul näinud — vabadust. (lk 35) * Venemaa sünnitab heldelt nii oma Platoneid kui ka terase mõistusega Newtoneid — aga kui kohutavalt ja lihtlabaselt ta oma lapsi õgib! (lk 57) * Naise ja mehe võrdõiguslikkus pole kinnitust leidnud mitte kateedrite ja sotsioloogide töös. Naise võrdõiguslikkus pole oma tõestust saanud mitte ainult vabrikutes ja kosmoselendudes ja revolutsioonitules: see on leidnud kinnituse Venemaa ajaloos nüüd ja praegu ja igavesest ajast igavesti pärispõlve, laagrite, ešelonide ja vanglate kannatustes. Pärisorjuse sajandite palge ees ja Kolõma, Norilski, Vorkuta palge ees on naine saanud mehega võrdõiguslikuks. (lk 63) * Venelaste tuhandeaastast ajalugu on lakkamatult saatnud isiksuse armutu mahasurumine. Isiksuse orjalik allumine valitsejale ja riigile. Jah, neidki jooni on näinud ja tunnistanud Venemaa prohvetid. :Peale inimese allaheitmise vürstile, mõisnikule, valitsejale ja riigile on Venemaa prohvetid näinud läänemaailmale ennenägematut vene hinge puhtust, sügavust, selgust ja kristlikku jõudu. Ja sellele — vene hingele — on prohvetid kuulutanud suurt ning helget tulevikku. Nad on jõudnud arusaamisele, et venelaste hinges on kristluse idee kehastunud riigivälises, askeetlikus, bütsantslikus, antiläänelikus vormis ja et need jõud, mis on omased vene rahvalikule hingele, ilmutavad end ükskord võimsas mõjus Euroopa rahvastele, puhastavad ja valgustavad neid ja kujundavad läänemaailma elu ümber vendluse vaimus ja et läänemaailm järgneb, täis usaldust ja rõõmu, vene ühisinimesele. Neid Venemaa targemate peade ja parimale südamete prohvetlikke kuulutusi ühendab üks saatuslik joon. Kõik nad nägid vene hinge jõudu, kõik nad nägid selle tähendust kogu maailmale, kuid ei näinud, et vene hinge iseärasused on sündinud vabaduse puudumisest, et vene hing on tuhandeaastane ori. Mida annaks maailmale tuhandeaastane ori, kui ta ka saakski kõikvõimsaks? (lk 109) * Leninlik vabadusetuse ja sotsialismi süntees jahmatas maailma rohkem kui tuumaenergia avastamine. :Euroopa rahvusrevolutsioonide apostlid nägid idast kumavat leeki. Itaallased ja seejärel ka sakslased asusid omal viisil arendama natsionaalsotsialismi ideid. :Leek lõõmas aga üha tugevamini — selle võtsid vastu Aasia ja Aafrika. :Rahvad ja riigid võivad areneda jõu nimel ja vabaduse vastu! :See ei olnud tervete toit, see oli hädavareste, haigete ja nõrkade, mahajäänute ja läbipekstute narkootiline ravim. (lk 113) * [[Vassili Grossman]], "Kõik voolab", tlk Virve Krimm, [[Loomingu Raamatukogu]], nr 16-18, 1990 * Kas ei peaks [[valgustus|valgustatuse]] ja [[kultuur]]i levitamine olema tsentraliseeritud riigis lihtsam? Valitsejal on vähemasti teoreetiliselt lihtsam saavutada [[täiuslikkus]]t (milleni ta väidab enese niikuinii olevat jõudnud) kui harilikul surelikul. Sellest on kirjutanud [[Jacques Rousseau|Rousseau]]. Kahju küll, et Venemaal midagi niisugust ei juhtunud. Sel maal, mille paindlik [[keel]] on suuteline väljendama inimhinge kõige peenemaid nüansse, milles on otse uskumatut eetilist tundlikkust (tema muidu nii traagilise ajaloo üks häid külgi), olid olemas kõik eeldused saada kultuuri ja vaimu paradiisiks, tõeliseks tsivilisatsiooni lipukandjaks. Selle asemel sai temast [[igavus|igav]] [[põrgu]], kus valitsevad närune [[materialism|materialistlik]] [[dogma]] ja halenaljakad tarbijalikud püüdlused. ** [[Jossif Brodski|Joseph Brodsky]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu, nr 27/28, 1991, lk 19 * [...] kuidas identifitseerib ennast Venemaa? Kas Venemaa on kontinent või riik? * Venemaa kujunes impeeriumiks enne, kui selle territooriumi elanikud konsolideerusid rahvusteks. Selle psühholoogiliseks tagajärjeks on olukord, et [[venelased]] ei ole endalt küsinud, mis on venemaa ja mis ei ole Venemaa. Kas islamiusuline, vanade ülikoolide ja arhiivide poolest kuulus [[Tatarimaa]] pealinn Kaasan on Venemaa? Vene psühholoogias puudub Venemaa piiride mõiste, ja vene luule kirjutabki "piirideta Venemaast" (bezkrainaja Russ). ** [[Lennart Meri]], [https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4251 Vabariigi President Rahvusvahelises Diplomaatilises Akadeemias Pariisis], 27. jaanuar 1993 * Venemaa on endiselt pigem [[kontinent]] kui riik, hambuni relvastatud tuumarakettidega, aga ka maailma suurima [[propaganda]]aparaadiga. ** [[Lennart Meri]], [https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4250 vabariigi aastapäeva kõnes] 24. veebruaril 1993 * Enam kui viissada aastat on olnud [[Euroopa]] määratlemise põhiprobleem, kas jätta Venemaa sisse või välja. {{tõlge}} ** [[Norman Davies]], "Europe: A History", Oxford: Oxford University Press, 1996, '''lk ??''' * Venemaa on [[lumi|lumega]] [[Nigeeria]]. ** {{halliga|Russia is Nigeria with snow.}} ** [[Sergei Brin]], [http://web.archive.org/web/20020719125615/http://www.redherring.com/insider/2002/0716/bait071602.html A meeting with Sergey Brin, cofounder of Google, at the Russian Tea Room in San Francisco], 2002 * Oleks märksa toredam, kui kõik riigid saaksid omavahel hästi läbi ja minule meeldiks ka väga [[Demokraatia|demokraatlik]] Venemaa, kellega meil oleks normaalne kaubavahetus, sest Eestil oleks sellest ainult võita. Aga kahjuks on Venemaa nii ettearvamatu, et isegi majandussuhetes ütlevad meie ettevõtjad nüüd, et nad ei lähe Venemaale tagasi, isegi kui saaks uuesti Venemaaga [[äri]] ajada. :Tegemist on ettearvamatu riigiga, kes ei tunnista omaenda allkirja rahvusvahelistel [[leping|lepetel]]. Selles mõttes on see olnud meile isegi hea, sest kui 15 aastat tagasi peeti meid Vene vaenajateks, kui rääkisime, et Venemaa ei ole lõplikult ohutu ning Venemaal võivad toimuda arengud, mis muudavad ta agressiivseks, sest ta ei ole asunud demokraatlikule teele, siis täna on kõik aru saanud, et kahjuks see on niimoodi. Sellepärast on meil ka lihtne saada oma liitlaste tähelepanu ja tuge. Isegi [[Euroopa Liit]] tegeleb kaitse-, mitte ainult majanduskoostööga, millega ta varem tegeles. :Ja ütleme ausalt, kui Euroopa Liit tegeleb kaitsekoostööga, siis siin piirkonnas on vähe neid riske, millele ta mõtleb. Ilmselgelt on Venemaa oht see, millele mõeldakse. :* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Venemaal valitseb aegadeülene eriline riigivorm – konstitutsiooniline [[kleptokraatia]] –, mis on üle elanud tsaarivõimu, bolševike diktatuuri ning õitseb ka uuenenud ja kokkutõmbuval Venemaal. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/200-aastat-hiljem-voitmatu-relv-ja-piiritu-kavalus/ "200 aastat hiljem – Võitmatu relv ja piiritu kavalus"], Sirp, 12. veebruar 2021 * Ühte ja sama territooriumi jagavad kaks vaimselt ja kultuuriliselt erinevat rahvast. Nii ühed kui ka teised on venelased ja räägivad vene keelt, kuid on mentaliteedilt täielikud vastandid. Üks pea on täis euroopalikku haridust, vabadust armastavaid ideid ja ettekujutust, et Venemaa kuulub ühtsesse inimtsivilisatsiooni. Kogu Venemaa ajalugu on kui verine mülgas, millest see maa tuleb välja tuua ja liberaalse euroopaliku ühiskonnakorra juurde juhtida. See pea keeldub patriarhaalse diktatuuri all elamast, ta nõuab vabadust, õigusi, põhiseadust. Teisel peal on maailmast traditsiooniline ettekujutus: püha Russ on saar, mida ümbritseb vaenulik ookean, ja ainult isake Kremlis saab selle maa ja rahva päästa ning Venemaal raudse haardega korda säilitada. ** [[Mihhail Šiškin]], "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37 2022, lk 29 * Me tahame, et [[Putin]] saaks aru, et ta on alistatud, ma tahame, et Venemaa saaks aru, et Putin viis nad võimatusse situatsiooni ning ei olnud edukas. Mis saab olla halba selles, et me teeme Venemaale [[tulevik]]us [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|millegi sellise]] kordamise keeruliseks? * Ma arvan, et me peame pakkuma Venemaale kohta Euroopa peres, aga see peab olema parem Venemaa. Me ei saa neile pakkuda riike, mille üle nad saaksid domineerida, selle pärast, et nende [[tunded]] on riivatud. * Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma [[ajalugu|ajaloo]] pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. USA jaoks on see [[orjandus]] ja [[rassism]]. [[Saksamaa]]l on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma [[minevik]]uga. :Aga Venemaa ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene imperialismist ning nõukogude [[repressioon]]idest ja [[Stalin]]i massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on [[väljakutse]]. * Tegime oma parima, et pakkuda parimat kohta Euroopas paremale Venemaale. Venemaa peab võtma [[vastutus]]e omaenda [[Nurjumine|läbikukkumiste]] pärast, see pole meie süü. ** [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest"], ERR, 13.05.2022 * Paljud sportlased, kes olid "poliitikast väljaspool", on tajunud, mis kõik on juhtunud, tajunud rünnakute kogu koledust, ning on šokeeritud. Ilmselt on see [[šokk]] viinud neist lõpuks [[illusioon]]i, et Venemaa on sõber, vend, samasugused [[õigeusk]]likud nagu meie. * Pole oluline, kas oled [[Putin]]i poolt või vastu. Selles pole küsimus. Kui oled Putini vastu, siis miks tahad kodus istuda, kardad välja tulla – sind pannakse trellide taha, aga meie inimesed peavad surema? Kui nii, siis istu üksi ja sure seal Venemaal. Ära tule [[Euroopa]]sse, ära püüa [[maailm]]aga suhelda, ela omaette. * Lapsest saati polnud mul kunagi tunnet, et Venemaa võiks meid rünnata. Esimene arusaamine tuli 2014. aastal. Siis hakkasin [[ajalugu]] uurima ning vaatasin tagasi [[Tšetšeenia sõjad|Tšetšeenia]] ja [[Vene-Gruusia sõda|Gruusia sõjale]], kõigile sõdadele, kus Venemaa on osalenud. :Sain aru, et põhimõtteliselt on nad kogu aeg [[agressiivsus|agressiivsed]]. Kui see meiega juhtus, alles siis avanesid meie silmad. Sama oli ju olnud [[Tšetšeenia]]s ja [[Gruusia]]s. Kahju, et meid on nii kerge viia eksiteele. * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Sõda Ukrainas]] pole ainult Putini sõda. Ukrainasse tuli 200 000 [[sõdur]]it, Venemaal toetab sõda 70 protsenti elanikkonnast. Mis Putin? :Vene sõdurid saab jagada kahte kategooriasse: ühed, kes ehmuvad ja tahavad otsa ümber pöörata, ning teised, kes on täielikud [[röövlid]], tulid rüüstama ja tapma. Nende [[nekrut]]id pole moraalselt tugevad. Nad satuvad [[paanik]]asse ega tea, mida teha. Paraku ei tea keegi, kes vastastest on tapja ja kes kardab. * Arvan, et isegi kui nad lahendavad omas riigis oma [[probleem]]id, nende [[juhtkond]] vahetub ja hakkab maailmas toimuvasse suhtuma adekvaatselt, ei teki minu eluajal enam Ukraina ja Venemaa [[sõprus]]t. * Putin teeb seda kõike, sest ta ei suuda taluda enda piiri taga tugevat ja tänapäevast Ukrainat. Meil on ühist [[piir]]i tuhat kilomeetrit. Tinglikult võttes – kui Ukraina jõuaks oma arengus [[Poola]] tasemele, kukuks Venemaa kokku. Sest inimesed ületavad piiri ja näevad, kuidas me elame, lähevad tagasi ja näevad oma rämpsu. Kuidas nii? Meie oleme Venemaa, sama, mis Ukraina, aga neil seal on asjad paremini? See on Putini suurim probleem. ** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: Ville Arike, [https://leht.postimees.ee/7492928/endine-ukraina-esitennisist-voinuksin-sojast-korvale-hoida-aga-mida-ma-hiljem-oma-lastele-raakinuks "Endine Ukraina esitennisist: võinuksin sõjast kõrvale hoida, aga mida ma hiljem oma lastele rääkinuks?"], Postimees, 4. aprill 2022 * Suurem osa Venemaa elanikkonnast usaldab Putinit ja ei mõista hukka Ukraina aktsiooni. Ja see ei ole mitte ainult propagandast ja infopuudusest. Paljude venemaalaste jaoks ei ole probleem mitte see, et rünnati, vaid see, et ukrainlasi ei võideta. Siin on reeglina süvapsühholoogilised ajaloolised põhjused ja need ei tõota tulevikuks midagi head. * Oli ka selliseid sõnastusi: "Euroopa julgeolekuarhitektuur ei sisalda enam Venemaad, sellel arhitektuuril tuleb Venemaaga tegeleda." Keegi ei ennustanud lähiaegadeks suuri proteste Venemaal. Paljud, kellel see vaim on alles, on välismaale põgenenud. Ehk kui Venemaal mingi muutus tuleb, tuleb see kas vandenõust või sõja ja sanktsioonide tulemusena. * Kui praegust seisu kokku võtta, siis LMC järeldused on järgmised. Ukraina seda sõda ei kaota, Ukraina sõjas otsustatakse Euroopa saatus väga kauaks. Venemaa ei pääse ilma suurte muutusteta, omaaegset imperiaalselt mõjuvõimu ta enam ei saavuta. Tema relvastuse ja armee poole aasta tagusest ülemvõimu müüdist on järel riismed. ** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks "Balti kaevikust Põhja kindluseks"], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist) * Sõna "[[impeerium]]" on nii armas, et 1991. aasta järel mõeldi välja igasuguseid sõnaühendeid, et tunne säiliks. Venemaa on ennast nimetanud energiaimpeeriumiks, aga ka progressiivseks, sõjaliseks, kultuuriliseks, kaitsvaks, sportlikuks, suurimaks, väikeste naabrite impeeriumiks. Aktiivselt kasutati ja kasutatakse mõistet "vene tsivilisatsioon", mis nagu teeks Venemaa paremaks neist, kes ei ole [[tsivilisatsioon]]. On veel termin "vene maailm", mis hõlmab kõiki venelasi ka väljaspool oma riiki. Sellesse gruppi kuulume ka meie ja vihjeid, et siin elavaid venelasi tuleb mõõgaga kaitsma tulla, kostab ida poolt pidevalt. [[Nali]] sellest, kuidas Venemaa on ainus riik maailmas, mis oma kodanikke kaitseb eranditult väljaspool oma riiki, ei ole praegu enam mingi nali. ** Raul Rebane, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120112680/raul-rebane-propagandateekond-noukogude-inimesest-vene-imperialistiks Propagandateekond nõukogude inimesest vene imperialistiks"]. Eesti Ekspress, 14. detsember 2022 * Nagu ütles Eesti ajalooprofessor, kadunud [[Enn Tarvel]] mõne aasta eest: [[küsimus]] pole selles, kas [[venelased]] tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad. Täpsustan küll, et kõrgete kaitsekulude tasemega vastutustundliku [[NATO]] riigina on Eesti jaoks praegu küsimus: millal venelased teevad katse tagasi tulla. See on Viimase Lahke Maja elanikele [[reaalsus]], mis alati valmis hammustama. * Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga [[šokk|šokis]]. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud [[Moskva]] [[meelitamine]] oli üks põhjustest, miks [[Kreml]]is otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada. :Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat [[välispoliitika]]t ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et [[Donbass]] on Euroopas, me lähinaabruses. * Kui 2014 ütlesime (EL), et meie [[sanktsioon]]ide [[eesmärk]] on panna Vene juhtkonda oma kurssi muutma, siis praegu ei häbeneta öelda, et eesmärk on avaldada Venemaale tugevat ja karmi (''massive and severe'') [[mõju]]. USA president [[Joe Biden]] nimetas aprilli alguses järjekordset sanktsioonipaketti tutvustades nende eesmärgina "tekitada Putinile [[valu]] ja süvendada Venemaa majanduslikku [[isolatsioon]]i". * Teiseks, juba praegu tuleb mõelda, mida teha majanduslikult (ja loodetavasti ka sõjaliselt) kokku kukkunud Venemaaga. Kui kõik [[kindral]]id valmistuvad eelmiseks sõjaks, ja [[diplomaadid]] eelmiseks [[rahukonverents]]iks, siis [[20. sajand]] pakub meile kaht võidetu kohtlemise mudelit: [[Versailles' rahu|Versailles]] ja Euroopa Liit. :Oleks ülimalt lühinägelik ükskõik kumba korrata proovida. Vastamine peab algama ajaliselt lähemast küsimusest: mida [[külm sõda|külma sõja]] kaotanuga valesti tehti, mida sealt õppida on? Kena olemisele Kremlist samaga ei vastata, seda püütakse kenaolija vastu ära kasutada ja varitsetakse võimalust [[kättemaks]]uks. :Kuidas me kohtleme kaotanud Venemaad seekord? Uus [[Nürnbergi protsess|Nürnberg]] Vene [[sõjakurjategija]]tele on vaid üks osa tulevasest lahendusest. Eesmärk peab olema Vene [[agressiivsus]]e mürgihamba väljatõmbamine aastakümneteks, vähemalt kaheks inimpõlveks. :* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 * Alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Vene agressiooni]] algusest veebruari lõpus on [[õigeusu kirik]] olnud järjepidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu all, sest [[Vene Õigeusu Kirik]]u kirikupea [[Kirill]] on olnud üks kindlameelsemaid Vene sõjategevuse õigustajaid. :Kirill juhindub ühtse [[Vene maailm]]a ideest, mille kohaselt koondab õigeusklik ajalooline Venemaa nii tänapäevase [[Ukraina]], [[Valgevene]] kui ka Venemaa alad, ja et see maailm on ohus, siis on Venemaa Föderatsioonil õigus seda relva abil kaitsta. See on Vene [[imperialism|imperialistlik]] [[rahvuslus]], [[ideoloogia]], mille kõige agressiivsemat ja vägivaldsemat palet me selles sõjas näeme. :* [[Priit Rohtmets]], [https://www.err.ee/1608618580/priit-rohtmets-sojaaja-ukraina-aina-segasemaks-muutuv-kirikuelu "Sõjaaja Ukraina aina segasemaks muutuv kirikuelu"], ERR, 05.06.2022 * Kuni Venemaa püsib oma praegustes piirides, ei muutu midagi. Vene liberaalide jutt demokraatlikust Venemaast on sonimine. Sama hea, nagu oleks keegi [[Saksamaa]]l 1943. aastal rääkinud demokraatlikust kolmandast ''Reich''’ist. Olla saab kas ''Reich'' või demokraatlik Saksamaa. * [[Demokraatia|Demokraatlik]] saab olla pärast Venemaa lagunemist tekkinud väike riik Moskoovia, demokraatlik Burjaatia, demokraatlik Tšetšeenia jne. Mina teie asemel laseks Narva silla õhku ega lubaks üldse kedagi Eestisse. Kui tahate seal kedagi toetada, siis selliseid inimesi on Venemaal kümme – võin teile nende nimed anda. * Paleepööret ega revolutsiooni Venemaal oodata ei ole. Kui Venemaa majandus jõuab 1989. aasta tasemele, võib-olla siis tulevad inimesed tänavale, aga mitte vabaduse, vaid [[vorst]]i järele. Võib-olla ei tule siis ka – [[Põhja-Korea]]s söövad inimesed juba 70 aastat keedetud rohtu, aga režiim ikka püsib. ** [[Arkadi Babtšenko]] – [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: „Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa biomassi“"] Eesti Ekspress, 10. august 2022 * Meil on kombeks võrrelda Teise maailmasõja järgset Saksamaad ja Venemaad: esimene läbis puhastustule, teise kuriteod jäid karistamata. See kõik on õige, aga mitte kogu tõde. Saksa rahvussotsialismi juured olid üsna pinnapealsed ja nendest jagu saada polnud teab kui raske. Vene imperialism ja militarism seevastu on elanud pea segamatult juba sajandeid ning ma ei näe ka lähitulevikus kahanemislootusi. :Vene karu on kas urus ja lakub haavu või siis ronib sealt välja ja otsib saaki. Kolmandat võimalust ei ole. :Kui me tahame, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada rahuaja Eestis, tuleb karu tagasi urgu ajada ja hoida teda sealt välja tulemast. Ajalugu on veenvalt näidanud, et karuga sõbrajutu ajamisest ega ka temaga maa ja ilma üle kauplemisest pole vähimatki tulu. :* [[Mati Laur]], intervjuu: Erkki Bahovski, [https://arvamus.postimees.ee/7671240/ak-mati-laur-vene-imperialism-ei-anna-meile-palju-aega "Mati Laur: Vene imperialism ei anna meile palju aega"]. Postimees, AK, 16. detsember 2022 * Venemaad ei ole vaja püüdlikult [[Demoniseerimine|demoniseerida]]. Ta näeb sellega ise vaeva, ületades päevast päeva oma [[barbaarsus]]t ja [[küünilisus]]t. Kuid teda pole vaja ka täiesti põhjendamatult teistsugusena ja paremana kujutada, kui ta tegelikult on. Samuti pole vaja püüda Venemaale meelepärane olla, et teda mitte [[Solvang|solvata]] või [[Alandamine|alandada]]. * Millegipärast ei nimetata Venemaad ennast peaaegu kunagi endiseks nõukogude vabariigiks, hoolimata sellest, et ta oli samuti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariigi staatuses ning on tagasi pöördunud nõukogude [[mentaliteet|mentaliteedi]] ja kõige muu juurde. * Venemaa [[poliitika]] ja [[ideoloogia]] on [[fašism]]i edasiarendus, mida mõni nimetab [[rašism]]iks. See on siililegi selge, kuid Putini režiimi nimetatakse ikkagi [[Autokraatia|autokraatlikuks]]. Venemaa vastab muidugi autokraatia tunnustele. Poliitiline [[võim]] on koondunud ühe inimese kätte, keda [[rahvusvaheline õigus]] ei kõiguta ning oma [[rahvas]] ei kontrolli ega suuda kõrvaldada, kuid oma olemuselt on ta fašistlik. ** [[Kalev Stoicescu]], [https://arvamus.postimees.ee/7679616/kalev-stoicescu-venemaa-kuritarvitab-laane-poliitkorrektset-kartlikkust "Venemaa kuritarvitab lääne poliitkorrektset kartlikkust"], Postimees, 28. detsember 2022 * Venemaa on [[bensiinijaam]], mis [[Teesklus|teeskleb]] [[riik]]i. ** [[John McCain]]. Video: [https://www.youtube.com/watch?v=h8RDnbEpEG0 "Sen. John McCain: Russia Is A 'Gas Station' Masquerading As A Country"], Youtube, 2014{{viita}} ** Variatsioon: "Kui sa oled sisuliselt bensiinijaam [[tuumarelv]]aga ja sul puudub Läänele vastav [[äri]]tegemise kultuur, siis on väga hea, kui vesi on mudane ja kõik kardavad [[hirm|midagi]]." *** [[Martin Herem]], [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/martin-herem-kui-sa-oled-bensiinijaam-tuumarelvaga-siis-on-hea-kui-vesi-on-mudane-ja-koik-kardavad "Venemaale sobib, kui vesi on mudane ja kõik kardavad"], Äripäev, 21. märts 2022 * Minu [[suguvõsa]] juured on Ilomantsis, see on üks [[ida]]poolsemaid punkte Soomes. Meie [[talu]] maadest jäi 300 hektarit metsa Venemaale. Meie seal [[piir]]i ääres teame väga hästi, kes on [[Naaber|naabriks]]. :Seda usku, et Venemaa muutub [[Demokraatia|demokraatlikuks]], pole minu kodukandis mitte kellelgi. Kui soomlane kuskil pealinnas või [[Turu]] kandis või [[Tampere]]s või mujal suurtes linnades fännab [[Lenin]]it, siis meil Ida-Soomes ei tuleks kellelegi pähe teha Lenini [[muuseum]]. Kui, siis ainult sitamaja või lauda taha. * [[Mika Keränen]], [https://www.ohtuleht.ee/elu/1096229/menukirjanik-mika-keranen-kui-eestlane-lopuks-narvi-laheb-on-see-vaga-lobus "Menukirjanik Mika Keränen: kui eestlane lõpuks närvi läheb, on see väga lõbus!"], Õhtuleht, 23. november 2023 * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Olümpiakomitee]] peaks seisma [[ühtsus]]e, [[rahu]] ja [[koostöö]] eest. Venemaa tagasitulek rahvusvahelisse spordiellu rikub kõiki neid põhimõtteid. Selle asemel, et otsida võimalusi agressorriigiga suhete soojendamiseks, peaksid kultuuri- ja spordiorganisatsioonid keskenduma sellele, et Venemaa [[Vastutus|vastutaks]] oma [[kuritegu]]de eest. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 ==Luule== <poem> Ei [[aru]] [[Mõistmine|mõista]] Venemaad, ei mõõdupuuga mõõda seda. Tal oma [[Erilisus|eriline laad]] - sa ainult [[Uskumine|uskuda]] saad teda. </poem> Algupärand: <poem> Умомъ Россію не понять, Аршиномъ общимъ не измѣрить: У ней особенная стать— Въ Россію можно только вѣрить. </poem> * [[Fjodor Tjuttšev]], "Ei aru mõista Venemaad", kirjutatud 28. novembril 1866, avaldatud 1868; Ѳ. И. Тютчевъ, "Полное собраніе сочиненій", 7. trükk, Spb.: Т-во А. Ф. Марксъ, 1913, lk 311; [https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%A3%D0%BC%D0%BE%D0%BC_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D1%8E_%D0%BD%D0%B5_%D0%BF%D0%BE%D0%BD%D1%8F%D1%82%D1%8C_(%D0%A2%D1%8E%D1%82%D1%87%D0%B5%D0%B2)/%D0%9F%D0%A1%D0%A1_1913_(%D0%94%D0%9E) venekeelsed Vikitekstid]; {{RV}} ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Venemaa| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jv2r2mtwhsoavhtmle628gw4l1d8tyd 0 2613 135497 110716 2026-07-13T23:23:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135497 wikitext text/x-wiki '''Bürokraatia''' ("ametnike võim") on (riiklikule) asjaajamisele spetsialiseerunud ametnikkond, ülekantud tähenduses ka väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine. ==Proosa== *Tönnsabade olukord oli hirmus. Kõigist [[põrgu|maa-aluse pärusmõisa]] filiaalidest töötas veel ainult üks — Nahkade Paksuse Määramise Eksperimentaalne Töökoda (edaspidi: NPMETK). Ning sellegi töö jooksis ummikusse selle tõttu, et nad hakkasid tegelema kõige tänamatuma tööga — bürokraatide nahkade paksuse võrdleva uurimisega. :Nahkade paksus määrati varem kindlaks säärase uduse mõiste nagu hinge omaduste varal. Kuid me ei lasku teaduslikesse üksikasjadesse oma puudulikkude keemia-alaste teadmiste pärast. :NPMETK ei kasutanud uurimusteks mitte surnud [[hing]]i, vaid bürokraatide omi, kes elavad alles maa peal. Katsematerjali hankimine käib nii: — kui sa istud päeva kolmandal koosolekul ja kuulad järjekordset aruannet sellest, kui kahjulik on inimesi ära kiskuda nende põhiülesannete juurest — siis tundub vahel, et tahaksid teha ühe väikese uinaku. Kuid enne, kui [[uni|tukk]] peale tuleb, vilksatab silmade eest läbi veider hall vari. Ära mõtle, et see on saabuv uni. Tegelikult on see tönnsaba, kes kaob läbi õhuakna või ventilaatori bürokraadi poole hingega. Ta lõikas selle ära eriliste kääridega. Meile võib säärane operatsioon tunduda julmana. Tegelikult on see kõige valutum, mida kunagi on teostanud NPMETK kaastöölised. Kõik katsealusteks valitud bürokraadid jäid ellu. Rohkem — mitte ükski neist ei tundnud, et neil midagi puuduks või neis midagi muutus. Ainult üks, kellelt ahnepäits-tönnsaba lõikas ära 82% hinge üldpindalast, olevat õhtul oma naisele kiitnud: :"Ma ei tea, Amaalia, aga täna on nii lahe olla." Peale selle olevat ta andnud keretäie oma viieaastasele pojale. Mitte, et poiss midagi paha oleks teinud, vaid sellepärast, et ta oli kohusetundlik isa. :NPMETK-as vormiti pooltest hingedest uuesti väikesed bürokraadid, kellede juures tönnsabad teostasid mõõtmisi. Juba esimesed katsed andsid hämmastavaid tulemusi. Selgus, et tugevam nahk on ainult Paksul Margareetal, kuigi, ausalt öelda, ma pole selle eaka daami juures märganud mingeid hingeliigutusi. :Kuid sellel päeval, kui ahnepäits-tönnsaba saabus 82% bürokraadihingega, läks asi täiesti viltu. Sellest päevast peale ei valitsenud töökoda mitte tönnsabad, vaid bürokraadid. Samasest 82-st sai nende eestvedaja. Ning tönnsabad sattusid tõelisse põrgu. Bürokraatide koosolek otsustas iga päev koostada (mitte välja saata!) vähemalt 200 ringkirja, korraldust, instruktsiooni. Peale selle — igaüks neist püüdis oma koosseise laiendada ja muudkui tagusid tönnsabadele pitsereid otsaette. Ja tönnsabad, väikese haridusega nagu nad olid, kirjutasid sabasid nukralt sorgus hoides päevad otsa ringkirju, korraldusi, instruktsioone. Õhtuti said nad rängalt sõimata — need polnud küllalt pikad, küllalt udused, alajaotused punktide kaupa ei rahuldanud. Vaesed, vaesed tönnsabad! Ainult üks, see, kes koostas Maanteede Valitsusele kaitsekirja Eesti teede äärde asetatud kipskujude kohta; kes oskas leidlikult kõik sellega seotud keerulised küsimused viia alumiiniumvärvi eelistele liimvärvi ees — sai kiita. Kuid mis sellestki välja tuli? Intriigid tönnsabade seas. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", ptk 8. ''Hea meremeeste Hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 311–312 (sama: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 77–79) * Bürokraatia printsiip: :Ainult bürokraatia suudab bürokraatiaga võidelda. :Fox bürokraatia kohta: :Bürokraatia elab kõik üle. :Tuletus: :Ärge kunagi jääge kahe bürokraatia vahele. (lk 49) * Parkinsoni viies seadus: :Kui on olemas mingi moodus tähtsat otsust edasi lükata, siis korralik bürokraatia, ametlik või mitteametlik, selle ka avastab. (lk 51) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * ... igasugune püüdlus paberitööd vähendada toob paberitööd ainult juurde. ** [[Terry Pratchett]], "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 8 * "Noh?" küsis kontrollpunkti ülem. "Kas leidsid midagi?“ :Läbiotsija irvitas. :"Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis," ütles ta. "Täitsa kahtlane värk." :"Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad," ühmas ülem. "Ja teiseks?" :"Teiseks leidsin ma selle siin." :Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire. :"Suurepärane," nohises ülem rahulolevalt. "Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud." :"Aga kuulge!" hüüatas Sammalhabe jahmunult. "See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!" :"Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi," jätkas ülem nohisemist. "[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla." :Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t. :"Milline [[väiklus]]!" ütles ta nüüd. "Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!" :"Mh," kortsutas ülem kulmu. "Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?" :"Õige!" kinnitas läbiotsija. :"Oh taevas," püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli<!--//-->kuks sundida. "Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!" :Ülem naeratas võidukalt. :"No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et..." :Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse: :"Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada." (lk 167-168) * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :"[[Hiir]] siia!" :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :"Noh!" käratas Kingpool uuesti. "Kaua ma ootan?" :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda. :"Teie juhmard!" hüüdis ta. "Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!" :Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad. :"Ega siis mina midagi," pomises ta lepitavalt. "Mina täidan ju ainult käsku." :Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas: :"Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata..." :Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule. :"Õnnelikku reisi," ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 * Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas [[märkmik]]us. :Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi [[Ebaõiglus|ebaõiglane]] küll, et kogu see [[ime]] ja [[vägi]], mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul. :Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate [[juhtkoer]]. * [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 18 ==Luule== <poem> Ja minu najal vaid seisab see terve [[tsirkus]] koos. Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos. </poem> * [[Vello Toomemets]], "Tsirkus", tuntud ansambli Fix esituses ==Allikata== * Ainus, mis meid bürokraatia käest päästab, on selle ebaefektiivsus. ** [[Eugene McCarthy]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] 96aebdpum8dns8cax45ut0m7c7pr301 135498 135497 2026-07-13T23:25:23Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135498 wikitext text/x-wiki '''Bürokraatia''' ("ametnike võim") on (riiklikule) asjaajamisele spetsialiseerunud ametnikkond, ülekantud tähenduses ka väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine. ==Proosa== *Tönnsabade olukord oli hirmus. Kõigist [[põrgu|maa-aluse pärusmõisa]] filiaalidest töötas veel ainult üks — Nahkade Paksuse Määramise Eksperimentaalne Töökoda (edaspidi: NPMETK). Ning sellegi töö jooksis ummikusse selle tõttu, et nad hakkasid tegelema kõige tänamatuma tööga — bürokraatide nahkade paksuse võrdleva uurimisega. :Nahkade paksus määrati varem kindlaks säärase uduse mõiste nagu hinge omaduste varal. Kuid me ei lasku teaduslikesse üksikasjadesse oma puudulikkude keemia-alaste teadmiste pärast. :NPMETK ei kasutanud uurimusteks mitte surnud [[hing]]i, vaid bürokraatide omi, kes elavad alles maa peal. Katsematerjali hankimine käib nii: — kui sa istud päeva kolmandal koosolekul ja kuulad järjekordset aruannet sellest, kui kahjulik on inimesi ära kiskuda nende põhiülesannete juurest — siis tundub vahel, et tahaksid teha ühe väikese uinaku. Kuid enne, kui [[uni|tukk]] peale tuleb, vilksatab silmade eest läbi veider hall vari. Ära mõtle, et see on saabuv uni. Tegelikult on see tönnsaba, kes kaob läbi õhuakna või ventilaatori bürokraadi poole hingega. Ta lõikas selle ära eriliste kääridega. Meile võib säärane operatsioon tunduda julmana. Tegelikult on see kõige valutum, mida kunagi on teostanud NPMETK kaastöölised. Kõik katsealusteks valitud bürokraadid jäid ellu. Rohkem — mitte ükski neist ei tundnud, et neil midagi puuduks või neis midagi muutus. Ainult üks, kellelt ahnepäits-tönnsaba lõikas ära 82% hinge üldpindalast, olevat õhtul oma naisele kiitnud: :"Ma ei tea, Amaalia, aga täna on nii lahe olla." Peale selle olevat ta andnud keretäie oma viieaastasele pojale. Mitte, et poiss midagi paha oleks teinud, vaid sellepärast, et ta oli kohusetundlik isa. :NPMETK-as vormiti pooltest hingedest uuesti väikesed bürokraadid, kellede juures tönnsabad teostasid mõõtmisi. Juba esimesed katsed andsid hämmastavaid tulemusi. Selgus, et tugevam nahk on ainult Paksul Margareetal, kuigi, ausalt öelda, ma pole selle eaka daami juures märganud mingeid hingeliigutusi. :Kuid sellel päeval, kui ahnepäits-tönnsaba saabus 82% bürokraadihingega, läks asi täiesti viltu. Sellest päevast peale ei valitsenud töökoda mitte tönnsabad, vaid bürokraadid. Samasest 82-st sai nende eestvedaja. Ning tönnsabad sattusid tõelisse põrgu. Bürokraatide koosolek otsustas iga päev koostada (mitte välja saata!) vähemalt 200 ringkirja, korraldust, instruktsiooni. Peale selle — igaüks neist püüdis oma koosseise laiendada ja muudkui tagusid tönnsabadele pitsereid otsaette. Ja tönnsabad, väikese haridusega nagu nad olid, kirjutasid sabasid nukralt sorgus hoides päevad otsa ringkirju, korraldusi, instruktsioone. Õhtuti said nad rängalt sõimata — need polnud küllalt pikad, küllalt udused, alajaotused punktide kaupa ei rahuldanud. Vaesed, vaesed tönnsabad! Ainult üks, see, kes koostas Maanteede Valitsusele kaitsekirja Eesti teede äärde asetatud kipskujude kohta; kes oskas leidlikult kõik sellega seotud keerulised küsimused viia alumiiniumvärvi eelistele liimvärvi ees — sai kiita. Kuid mis sellestki välja tuli? Intriigid tönnsabade seas. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", ptk 8. ''Hea meremeeste Hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 311–312 (sama: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 77–79) * Bürokraatia printsiip: :Ainult bürokraatia suudab bürokraatiaga võidelda. :Fox bürokraatia kohta: :Bürokraatia elab kõik üle. :Tuletus: :Ärge kunagi jääge kahe bürokraatia vahele. (lk 49) * Parkinsoni viies seadus: :Kui on olemas mingi moodus tähtsat otsust edasi lükata, siis korralik bürokraatia, ametlik või mitteametlik, selle ka avastab. (lk 51) * Cohni seadus: :Igasuguse bürokraatia puhul paberitöö suureneb, kuna te annate järjest rohkem ja rohkem aru selle kohta, mida te järjest vähem ja vähem teete. Stabiilsus saabub, kui kogu teie aeg kulub aruandlusele selle eimiski kohta, mida te teete. (lk 52) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * ... igasugune püüdlus paberitööd vähendada toob paberitööd ainult juurde. ** [[Terry Pratchett]], "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 8 * "Noh?" küsis kontrollpunkti ülem. "Kas leidsid midagi?“ :Läbiotsija irvitas. :"Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis," ütles ta. "Täitsa kahtlane värk." :"Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad," ühmas ülem. "Ja teiseks?" :"Teiseks leidsin ma selle siin." :Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire. :"Suurepärane," nohises ülem rahulolevalt. "Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud." :"Aga kuulge!" hüüatas Sammalhabe jahmunult. "See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!" :"Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi," jätkas ülem nohisemist. "[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla." :Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t. :"Milline [[väiklus]]!" ütles ta nüüd. "Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!" :"Mh," kortsutas ülem kulmu. "Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?" :"Õige!" kinnitas läbiotsija. :"Oh taevas," püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli<!--//-->kuks sundida. "Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!" :Ülem naeratas võidukalt. :"No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et..." :Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse: :"Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada." (lk 167-168) * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :"[[Hiir]] siia!" :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :"Noh!" käratas Kingpool uuesti. "Kaua ma ootan?" :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda. :"Teie juhmard!" hüüdis ta. "Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!" :Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad. :"Ega siis mina midagi," pomises ta lepitavalt. "Mina täidan ju ainult käsku." :Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas: :"Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata..." :Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule. :"Õnnelikku reisi," ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 * Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas [[märkmik]]us. :Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi [[Ebaõiglus|ebaõiglane]] küll, et kogu see [[ime]] ja [[vägi]], mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul. :Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate [[juhtkoer]]. * [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 18 ==Luule== <poem> Ja minu najal vaid seisab see terve [[tsirkus]] koos. Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos. </poem> * [[Vello Toomemets]], "Tsirkus", tuntud ansambli Fix esituses ==Allikata== * Ainus, mis meid bürokraatia käest päästab, on selle ebaefektiivsus. ** [[Eugene McCarthy]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] nuzfee0pwdqgq4iyooj798znszogwkp 135499 135498 2026-07-13T23:27:10Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135499 wikitext text/x-wiki '''Bürokraatia''' ("ametnike võim") on (riiklikule) asjaajamisele spetsialiseerunud ametnikkond, ülekantud tähenduses ka väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine. ==Proosa== *Tönnsabade olukord oli hirmus. Kõigist [[põrgu|maa-aluse pärusmõisa]] filiaalidest töötas veel ainult üks — Nahkade Paksuse Määramise Eksperimentaalne Töökoda (edaspidi: NPMETK). Ning sellegi töö jooksis ummikusse selle tõttu, et nad hakkasid tegelema kõige tänamatuma tööga — bürokraatide nahkade paksuse võrdleva uurimisega. :Nahkade paksus määrati varem kindlaks säärase uduse mõiste nagu hinge omaduste varal. Kuid me ei lasku teaduslikesse üksikasjadesse oma puudulikkude keemia-alaste teadmiste pärast. :NPMETK ei kasutanud uurimusteks mitte surnud [[hing]]i, vaid bürokraatide omi, kes elavad alles maa peal. Katsematerjali hankimine käib nii: — kui sa istud päeva kolmandal koosolekul ja kuulad järjekordset aruannet sellest, kui kahjulik on inimesi ära kiskuda nende põhiülesannete juurest — siis tundub vahel, et tahaksid teha ühe väikese uinaku. Kuid enne, kui [[uni|tukk]] peale tuleb, vilksatab silmade eest läbi veider hall vari. Ära mõtle, et see on saabuv uni. Tegelikult on see tönnsaba, kes kaob läbi õhuakna või ventilaatori bürokraadi poole hingega. Ta lõikas selle ära eriliste kääridega. Meile võib säärane operatsioon tunduda julmana. Tegelikult on see kõige valutum, mida kunagi on teostanud NPMETK kaastöölised. Kõik katsealusteks valitud bürokraadid jäid ellu. Rohkem — mitte ükski neist ei tundnud, et neil midagi puuduks või neis midagi muutus. Ainult üks, kellelt ahnepäits-tönnsaba lõikas ära 82% hinge üldpindalast, olevat õhtul oma naisele kiitnud: :"Ma ei tea, Amaalia, aga täna on nii lahe olla." Peale selle olevat ta andnud keretäie oma viieaastasele pojale. Mitte, et poiss midagi paha oleks teinud, vaid sellepärast, et ta oli kohusetundlik isa. :NPMETK-as vormiti pooltest hingedest uuesti väikesed bürokraadid, kellede juures tönnsabad teostasid mõõtmisi. Juba esimesed katsed andsid hämmastavaid tulemusi. Selgus, et tugevam nahk on ainult Paksul Margareetal, kuigi, ausalt öelda, ma pole selle eaka daami juures märganud mingeid hingeliigutusi. :Kuid sellel päeval, kui ahnepäits-tönnsaba saabus 82% bürokraadihingega, läks asi täiesti viltu. Sellest päevast peale ei valitsenud töökoda mitte tönnsabad, vaid bürokraadid. Samasest 82-st sai nende eestvedaja. Ning tönnsabad sattusid tõelisse põrgu. Bürokraatide koosolek otsustas iga päev koostada (mitte välja saata!) vähemalt 200 ringkirja, korraldust, instruktsiooni. Peale selle — igaüks neist püüdis oma koosseise laiendada ja muudkui tagusid tönnsabadele pitsereid otsaette. Ja tönnsabad, väikese haridusega nagu nad olid, kirjutasid sabasid nukralt sorgus hoides päevad otsa ringkirju, korraldusi, instruktsioone. Õhtuti said nad rängalt sõimata — need polnud küllalt pikad, küllalt udused, alajaotused punktide kaupa ei rahuldanud. Vaesed, vaesed tönnsabad! Ainult üks, see, kes koostas Maanteede Valitsusele kaitsekirja Eesti teede äärde asetatud kipskujude kohta; kes oskas leidlikult kõik sellega seotud keerulised küsimused viia alumiiniumvärvi eelistele liimvärvi ees — sai kiita. Kuid mis sellestki välja tuli? Intriigid tönnsabade seas. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", ptk 8. ''Hea meremeeste Hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 311–312 (sama: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 77–79) * Bürokraatia printsiip: :Ainult bürokraatia suudab bürokraatiaga võidelda. :Fox bürokraatia kohta: :Bürokraatia elab kõik üle. :Tuletus: :Ärge kunagi jääge kahe bürokraatia vahele. (lk 49) * Parkinsoni viies seadus: :Kui on olemas mingi moodus tähtsat otsust edasi lükata, siis korralik bürokraatia, ametlik või mitteametlik, selle ka avastab. (lk 51) * Cohni seadus: :Igasuguse bürokraatia puhul paberitöö suureneb, kuna te annate järjest rohkem ja rohkem aru selle kohta, mida te järjest vähem ja vähem teete. Stabiilsus saabub, kui kogu teie aeg kulub aruandlusele selle eimiski kohta, mida te teete. (lk 52) * Defaktualisatsiooni reegel: :Informatsioon käib läbi bürokraatia ülespoole liikudes alla. (lk 55) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * ... igasugune püüdlus paberitööd vähendada toob paberitööd ainult juurde. ** [[Terry Pratchett]], "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 8 * "Noh?" küsis kontrollpunkti ülem. "Kas leidsid midagi?“ :Läbiotsija irvitas. :"Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis," ütles ta. "Täitsa kahtlane värk." :"Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad," ühmas ülem. "Ja teiseks?" :"Teiseks leidsin ma selle siin." :Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire. :"Suurepärane," nohises ülem rahulolevalt. "Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud." :"Aga kuulge!" hüüatas Sammalhabe jahmunult. "See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!" :"Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi," jätkas ülem nohisemist. "[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla." :Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t. :"Milline [[väiklus]]!" ütles ta nüüd. "Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!" :"Mh," kortsutas ülem kulmu. "Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?" :"Õige!" kinnitas läbiotsija. :"Oh taevas," püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli<!--//-->kuks sundida. "Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!" :Ülem naeratas võidukalt. :"No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et..." :Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse: :"Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada." (lk 167-168) * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :"[[Hiir]] siia!" :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :"Noh!" käratas Kingpool uuesti. "Kaua ma ootan?" :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda. :"Teie juhmard!" hüüdis ta. "Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!" :Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad. :"Ega siis mina midagi," pomises ta lepitavalt. "Mina täidan ju ainult käsku." :Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas: :"Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata..." :Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule. :"Õnnelikku reisi," ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 * Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas [[märkmik]]us. :Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi [[Ebaõiglus|ebaõiglane]] küll, et kogu see [[ime]] ja [[vägi]], mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul. :Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate [[juhtkoer]]. * [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 18 ==Luule== <poem> Ja minu najal vaid seisab see terve [[tsirkus]] koos. Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos. </poem> * [[Vello Toomemets]], "Tsirkus", tuntud ansambli Fix esituses ==Allikata== * Ainus, mis meid bürokraatia käest päästab, on selle ebaefektiivsus. ** [[Eugene McCarthy]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] kbab2dwj9obkel8djj50nfr5kwejwgh 135501 135499 2026-07-13T23:33:29Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135501 wikitext text/x-wiki '''Bürokraatia''' ("ametnike võim") on (riiklikule) asjaajamisele spetsialiseerunud ametnikkond, ülekantud tähenduses ka väiklaselt formaalne asjaajamine ning suhtumine. ==Proosa== *Tönnsabade olukord oli hirmus. Kõigist [[põrgu|maa-aluse pärusmõisa]] filiaalidest töötas veel ainult üks — Nahkade Paksuse Määramise Eksperimentaalne Töökoda (edaspidi: NPMETK). Ning sellegi töö jooksis ummikusse selle tõttu, et nad hakkasid tegelema kõige tänamatuma tööga — bürokraatide nahkade paksuse võrdleva uurimisega. :Nahkade paksus määrati varem kindlaks säärase uduse mõiste nagu hinge omaduste varal. Kuid me ei lasku teaduslikesse üksikasjadesse oma puudulikkude keemia-alaste teadmiste pärast. :NPMETK ei kasutanud uurimusteks mitte surnud [[hing]]i, vaid bürokraatide omi, kes elavad alles maa peal. Katsematerjali hankimine käib nii: — kui sa istud päeva kolmandal koosolekul ja kuulad järjekordset aruannet sellest, kui kahjulik on inimesi ära kiskuda nende põhiülesannete juurest — siis tundub vahel, et tahaksid teha ühe väikese uinaku. Kuid enne, kui [[uni|tukk]] peale tuleb, vilksatab silmade eest läbi veider hall vari. Ära mõtle, et see on saabuv uni. Tegelikult on see tönnsaba, kes kaob läbi õhuakna või ventilaatori bürokraadi poole hingega. Ta lõikas selle ära eriliste kääridega. Meile võib säärane operatsioon tunduda julmana. Tegelikult on see kõige valutum, mida kunagi on teostanud NPMETK kaastöölised. Kõik katsealusteks valitud bürokraadid jäid ellu. Rohkem — mitte ükski neist ei tundnud, et neil midagi puuduks või neis midagi muutus. Ainult üks, kellelt ahnepäits-tönnsaba lõikas ära 82% hinge üldpindalast, olevat õhtul oma naisele kiitnud: :"Ma ei tea, Amaalia, aga täna on nii lahe olla." Peale selle olevat ta andnud keretäie oma viieaastasele pojale. Mitte, et poiss midagi paha oleks teinud, vaid sellepärast, et ta oli kohusetundlik isa. :NPMETK-as vormiti pooltest hingedest uuesti väikesed bürokraadid, kellede juures tönnsabad teostasid mõõtmisi. Juba esimesed katsed andsid hämmastavaid tulemusi. Selgus, et tugevam nahk on ainult Paksul Margareetal, kuigi, ausalt öelda, ma pole selle eaka daami juures märganud mingeid hingeliigutusi. :Kuid sellel päeval, kui ahnepäits-tönnsaba saabus 82% bürokraadihingega, läks asi täiesti viltu. Sellest päevast peale ei valitsenud töökoda mitte tönnsabad, vaid bürokraadid. Samasest 82-st sai nende eestvedaja. Ning tönnsabad sattusid tõelisse põrgu. Bürokraatide koosolek otsustas iga päev koostada (mitte välja saata!) vähemalt 200 ringkirja, korraldust, instruktsiooni. Peale selle — igaüks neist püüdis oma koosseise laiendada ja muudkui tagusid tönnsabadele pitsereid otsaette. Ja tönnsabad, väikese haridusega nagu nad olid, kirjutasid sabasid nukralt sorgus hoides päevad otsa ringkirju, korraldusi, instruktsioone. Õhtuti said nad rängalt sõimata — need polnud küllalt pikad, küllalt udused, alajaotused punktide kaupa ei rahuldanud. Vaesed, vaesed tönnsabad! Ainult üks, see, kes koostas Maanteede Valitsusele kaitsekirja Eesti teede äärde asetatud kipskujude kohta; kes oskas leidlikult kõik sellega seotud keerulised küsimused viia alumiiniumvärvi eelistele liimvärvi ees — sai kiita. Kuid mis sellestki välja tuli? Intriigid tönnsabade seas. * [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", ptk 8. ''Hea meremeeste Hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 311–312 (sama: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 77–79) * Bürokraatia printsiip: :Ainult bürokraatia suudab bürokraatiaga võidelda. :Fox bürokraatia kohta: :Bürokraatia elab kõik üle. :Tuletus: :Ärge kunagi jääge kahe bürokraatia vahele. (lk 49) * Parkinsoni viies seadus: :Kui on olemas mingi moodus tähtsat otsust edasi lükata, siis korralik bürokraatia, ametlik või mitteametlik, selle ka avastab. (lk 51) * Cohni seadus: :Igasuguse bürokraatia puhul paberitöö suureneb, kuna te annate järjest rohkem ja rohkem aru selle kohta, mida te järjest vähem ja vähem teete. Stabiilsus saabub, kui kogu teie aeg kulub aruandlusele selle eimiski kohta, mida te teete. (lk 52) * Defaktualisatsiooni reegel: :Informatsioon käib läbi bürokraatia ülespoole liikudes alla. (lk 55) * Imhoffi seadus: :Iga bürokraatia tööprintsiip sarnaneb väga settekaevuga - tõelised tümikad tõusevad alati pinnale. (lk 61) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * ... igasugune püüdlus paberitööd vähendada toob paberitööd ainult juurde. ** [[Terry Pratchett]], "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 8 * "Noh?" küsis kontrollpunkti ülem. "Kas leidsid midagi?“ :Läbiotsija irvitas. :"Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis," ütles ta. "Täitsa kahtlane värk." :"Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad," ühmas ülem. "Ja teiseks?" :"Teiseks leidsin ma selle siin." :Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire. :"Suurepärane," nohises ülem rahulolevalt. "Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud." :"Aga kuulge!" hüüatas Sammalhabe jahmunult. "See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!" :"Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi," jätkas ülem nohisemist. "[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla." :Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t. :"Milline [[väiklus]]!" ütles ta nüüd. "Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike [[süütus|süütu]] hiireke!" :"Mh," kortsutas ülem kulmu. "Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?" :"Õige!" kinnitas läbiotsija. :"Oh taevas," püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahuli<!--//-->kuks sundida. "Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!" :Ülem naeratas võidukalt. :"No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et..." :Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema [[plakat]]il kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse: :"Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada." (lk 167-168) * Kingpool oli senini teiste juttu vaikides pealt kuulanud. Nüüd tal aga korraga kihvatas sees. Oi, kuidas kihvatas! Järgmisel hetkel astus ta ülema juurde, sirutas käe välja ja käratas: :"[[Hiir]] siia!" :Ülema silmad muutusid üllatusest ümmarguseks. Niisugune käitumine pani ta tõsiselt jahmuma. :"Noh!" käratas Kingpool uuesti. "Kaua ma ootan?" :Ning kui ülem endist viisi soolasambana paigal seisis, silmad imestunult jõllis, lõi Kingpool endale kõmatades mitu korda rusikaga vastu rinda. :"Teie juhmard!" hüüdis ta. "Kas te ei näe, et ma olen kuldauraha kavaler! Kas te tõesti arvate, et võite mu [[mänguasi|mänguasja]] niisama lihtsalt ära röövida!" :Ülem märkas alles nüüd, et naksitrallid aurahasid rinnas kannavad. :"Ega siis mina midagi," pomises ta lepitavalt. "Mina täidan ju ainult käsku." :Ta ulatas mänguhiire Kingpoolele tagasi ja lisas: :"Muidugi võib asja ka niiviisi tõlgendada, et hiir ei olegi otseselt [[rott]], kahtlemata..." :Kingpool ei öelnud sõnagi. Ta keeras kanna peal ringi, võttis meditsiinitöötaja käest süstimistõendi ja marssis uksest välja. Teised järgnesid tema eeskujule. :"Õnnelikku reisi," ütles kontrollpunkti ülem ja tõstis käe kõrva äärde. (lk 168) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", teine raamat, 1984 * Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas [[märkmik]]us. :Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi [[Ebaõiglus|ebaõiglane]] küll, et kogu see [[ime]] ja [[vägi]], mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul. :Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate [[juhtkoer]]. * [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 18 ==Luule== <poem> Ja minu najal vaid seisab see terve [[tsirkus]] koos. Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos. </poem> * [[Vello Toomemets]], "Tsirkus", tuntud ansambli Fix esituses ==Allikata== * Ainus, mis meid bürokraatia käest päästab, on selle ebaefektiivsus. ** [[Eugene McCarthy]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] rod7963976bgaq8qmk2oxtgkowpuabk 0 3036 135472 133424 2026-07-13T13:10:06Z Ehitaja 2563 135472 wikitext text/x-wiki [[Fail:Margus Tsahkna in 2024 (cropped).jpg|pisi|Margus Tsahkna (2011)]] '''Margus Tsahkna''' (sündinud 13. aprillil 1977 [[Tartu]]s) on Eesti [[poliitik]]. ==Kõned ja sõnavõtud== * Kuid tõesti, üks teema, mis Riigikogus kindlasti arutusel on olnud ja kindlasti ka veel arutusele tuleb, on see, kuidas tagada protsükliline [[eelarvepoliitika]] [[Eesti]] Vabariigis. ** Margus Tsahkna rahanduskomisjoni ettekandes Riigikogus, [http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1289286300 tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (780 SE) esimesel lugemisel], 09.11.2010 ===Välisministrina=== * Eesti [[välispoliitika]] tugevus seisneb [[põhimõttekindlus]]es ja [[järjepidevus]]es. Eksistentsiaalsetes julgeolekuküsimustes räägime me maailmas kindlameelselt ühel häälel, jättes sisepoliitilise parteidevahelise [[konkurents]]i koduseinte vahele. ** Margus Tsahkna [https://london.mfa.ee/et/valisminister-margus-tsahkna-valispoliitiline-kone/ välispoliitilises kõnes Riigikogus], 14. september 2023 * Meie [[relv]] on [[julgus]]. Julgus mitte vaikida, aga ka julgus mitte lihtsalt vaikida, vaid ka öeldut oma [[tegu]]dega kinnitada. Peame julgema nimetada asju õigete nimedega. Vajadusel ka siis, kui paljudele meie poolt öeldu ei meeldi. [[Väikeriik|Väikeriigi]] relvaks on [[vabadus]] asju julgelt välja öelda. Meie asi on olla vankumatu [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]], territoriaalse terviklikkuse ning [[Euroopa]] [[julgeolek]]u alustalade kaitsel. Meie kohus on selgelt välja öelda, et [[NATO]] on ainukene töötav [[julgeolekugarantii]] ning vajadusel oleme valmis seda tagama ka, ''boots on the ground''. ** Margus Tsahkna [https://vm.ee/uudised/valisminister-margus-tsahkna-kone-valisministeeriumi-106-aastapaeva-kontsertaktusel kõnes välisministeeriumi 106. aastapäeva kontsertaktusel], 26. november 2024 * [[Tartu rahu]] oli Eesti vaates kombinatsioon oskuslikult ära kasutatud ajahetkest, headest [[Läbirääkimised|läbirääkimisoskustest]] ning tugevast seisust sõjarindeil. Nüüdki tuleb [[Ukraina]]l too õige [[hetk]] leida, et hoiduda kallitest järeleandmistest. Peame nüüdki tegutsema selle nimel, et Ukraina positsioon oleks läbirääkimistel võimalikult tugev. ** Margus Tsahkna kõnes Tartu rahu 105. aastale pühendatud vastuvõtul; [https://www.vm.ee/uudised/valisminister-margus-tsahkna-andis-ule-jaan-poska-medali "Välisminister Margus Tsahkna andis üle Jaan Poska medali"], Välisministeerium, 2. veebruar 2025 * [[Sport]]i ja [[sõda]] ei ole võimalik üksteisest lahutada. * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Olümpiakomitee]] peaks seisma [[ühtsus]]e, [[rahu]] ja [[koostöö]] eest. [[Venemaa]] tagasitulek rahvusvahelisse spordiellu rikub kõiki neid põhimõtteid. Selle asemel, et otsida võimalusi agressorriigiga suhete soojendamiseks, peaksid kultuuri- ja spordiorganisatsioonid keskenduma sellele, et Venemaa [[Vastutus|vastutaks]] oma [[kuritegu]]de eest. * Agressori [[Käepigistus|käe surumine]] ei too rahu, vaid kutsub esile ainult uut [[agressioon]]i. ** Margus Tsahkna pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 == Välislingid == {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Tsahkna, Margus}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] ld2ouyxblr26t364mpn4va41sq0tgnx 0 3832 135515 111201 2026-07-14T10:33:10Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135515 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Baby swallowing 02.jpg|240 px|pisi|Inimlapse suu]] '''Suu''' (ladina ''os'') on paljudel loomadel [[pea]]s asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla. ==Piibel== * Aga Issanda [[käsi]] oli tulnud mu peale [[õhtu]]l, enne kui [[põgenik]] tuli, ja ta oli avanud mu suu, enne kui too jõudis [[hommik]]ul mu juurde. Nõnda avati mu suu ja ma ei olnud enam [[tumm]]. ** [[Hesekiel]] 33:22 * Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. ** [[Matteuse evangeelium]] 12:34 * Jeesus ütles: "Kas ka teie veel ei mõista? :17 Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja? :18 Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest, :19 sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust." * Matteuse evangeelium 15:16-19 ==Proosa== * [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] "Te olete muidugi haid, see on selge, aga kui te haisid endas taltsutate, siis olete päris inglid, sest inglid pole midagi muud kui hästi taltsutatud haid. Kuulge mind, vennad, katsuge vaala süües ükskord ka viisakad olla. Ärge rasvasemaid tükke üksteise suust ära kiskuge. Ega ühelgi teist pole sellele vaalale rohkem õigust kui teisel. /---/ Ma tean, et mõnel teist on väga suur suu, suurem kui teistel, aga mõnel suure suu omanikul on väike kõht, nii et suur suu pole selleks, et suuri lihatükke kõhtu toppida, vaid selleks, et väiksemaid vendi aidata, sest neil on raske midagi kätte saada." ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 329 * Iga kord, kui keegi midagi ütles, paisus marli[[mask]] [[nägu|näo]] ees ja muutus suu kohalt niiskeks. See tegi jutuajamise pisut ebatõeliseks, otsekui kujude [[dialoog]]iks. ** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 255 * Need olid ju [[kommunistlikud noored]], kes röövisid tädi Ida [[ideaal]]id ja riputasid need nagu märja [[pesu]] võõrastele hoovidele. Neile sasitud tüdrukutele ja jõhkratele poistele on võõras [[rahvustunne]] ja suu võtavad nad [[söömine|süües]] ikka väga täis, sest neil on [[rutt|kiire]], arusaamatult kiire, nende jutt kubiseb mingitest tädi Idale võõrastest [[kirg]]edest ja ideaalidest. ** [[Mati Unt]], "[[Hüvasti, kollane kass]]" * Selle kinnituse järel Denver lahkus, kuid jõudis märgata tagaukse kõrval riiulil neegripoissi, suu [[raha]] täis. Selle [[pea]] oli nii kuklas, kui vähegi olla sai, ja [[käed]] [[tasku]]sse surutud. Kaks pungis [[silm]]a nagu kuud ja ammuliaetud punane suu - see oligi kogu [[nägu]]. [[Juuksed|Juusteks]] oli hulk laiade vahedega lõpuni sisselöömata naelu. Poiss oli põlvili. Suu oli nagu [[koobas]] ja münte täis, et pista neid pihku kirjakandjale või mõnele teisele pisiteenuse osutajale, kuid selles võis hoida ka [[nööp]]e, juuksenõelu või metsõunatarretist. Risti üle aluse, millel ta põlvitas, oli kirjutatud: "Teie teenistuses." ** [[Toni Morrison]], "Armas", tlk Kalevi Kvell ja [[Krista Kaer]], 1997, lk 229 * Mida tühjem pea, seda suuremad sõnad mahuvad suhu. ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980, lk 32 ==Draama== * [Hamlet:] Ei tule sellest head, ei võigi tulla;<br />kuid lõhke, [[süda]], suu pean hoidma lukus. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", I vaatus, 2. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1165 * [Claudius:] Suu lausub [[sõna|sõnu]], [[mõte|mõtted]] jäävad maha,<br/>kuid [[taevas]] sõnu mõtteta ei taha. ** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", III vaatus, 3. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1191 ==Luule== <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 <poem> ent siis kui teen huuled lahti siis korraga näen oma suud ja see on nii ülbelt noor tehtud punasest lepapuust </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Olgu maailma rohud haljad". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 273 <poem> Suu oli must, ei murest ega mullast, suu oli must ja kantsel oli kullast oraatoril, kes rääkis hingelaadist. Suu oli must tal roosast šokolaadist. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Pärast surnuaiapüha" kogus "Ma olin Jüri Üdi" (1978), lk 146 <poem> Pea suu lahti kui sajabcdefghijkuisajabcdefghijklahtikuisajab cdefghijklmnopeasuulahtikuisajabcdefghijklmnopqrsa jabcdefghijklmnopqrsuulahtikuisajabcdefghijklmnopq rstuvõäöü </poem> * Paul-Eerik Rummo, "Vihma maitsest", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 245 ==Vanasõnad== * Ega suu kulu. * Ega suu [[sarv]]est ole. * Hoia suu kinni, - siis süda jahtub. * [[maailm|Ilma]] suud ei jõua ükski sulgeda. * Kel jalad põlvini [[pori]]ga, sel suu [[kõrv]]uni väega. * Kel suurem suu, sel suurem [[õigus]]. * Kelle [[jalg]] tatsub, selle suu matsub. * Kellest süda täis, sellest räägib suu. * Kes leemega ([[supp|supiga]]) suu põletanud, puhub ka [[vesi|vee]] peale. * Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma. * Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. * Kuulab, et suu ila tilgub. * Küsija suu peale ei lüüa. * [[Laen]]a suu [[küla]]sse, söö [[ise]] läbi külje. * Lahtine suu ei jää [[nälg]]a. * [[Lehm]] lüpsab suust, [[kana]] muneb [[nokk|nokast]]. * Lobasuul [[koer]]a suu, [[jänes]]e süda. * Mida suu ketrab, seda [[käsi]] ei korruta. * Oma suu on ikka lähem kui teise suu. * Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida. * Parem suuga paluda kui käega võtta. * Pea pool suud kinni. * Pista [[sõrm]] suhu, katsu, kas oskab hammustada. * Puhas suu, puhas käsi käib kõige [[maailm]]a läbi. * Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega [[keel]]el köitjada. * [[Suits]] suus ei tee veel poissi meheks ega [[saapad]] tee plikat saksaks. * Suu on südame tulk (mõõt). * Suu seatagu sekki mööda. * Suu suurem kui [[mees]] ([[naine]]) ise. * Suu teeb suure [[linn]]a, käsi ei tee ([[kärbes|kärbse]]) käo pesagi. * Suule kui [[hunt]], [[töö]]le kui [[sant]]. * Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. * Suust läheb tõbi sisse. * [[Sõrmed]] väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües. * Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal. * Usu suu sõbrale, aga ära usu südant. * [[Vaene]] laseb silmist suhu. * Ära usu suure saksa suud! * Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1jbmtlsnu8td5uafobyscre7k6fjz3x 0 3933 135502 130840 2026-07-13T23:37:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135502 wikitext text/x-wiki [[File:Lewis Hine Power house mechanic working on steam pump.jpg|pisi|Ilus on vaadata, kuidas inimene tööd teeb.]] [[Pilt:Nils_Kreuger_-_Labor.jpg|pisi|Nils Kreuger, "Töö. Hobune ajab viljapeksumasinat ringi" (1884)]] [[Pilt:Margherita_Pillini_Woman_cleaning_a_fold.jpg|pisi|Margherita Pillini (''fl''. 1883-1900), "Naine aedikut puhastamas", ''s.d.'']] [[Pilt:Cécile_Douard_-_la_hiercheuse_(1896).jpg|pisi|Cécile Douard, "Maagivagoneti lükkaja" (1896)]] [[Pilt:Plough-pullers_and_a_Woman_by_Käthe_Kollwitz.jpg|pisi|Käthe Kollwitz, "Adravedajad ja naine" (1902)]] [[Pilt:Madeleine_Woog_SIK-ISEA_1112060003.jpg|pisi|Madeleine Woog, "Kaevetöölised" (u 1924)]] [[Pilt:Blanche_Grambs,_Miners_Going_to_Work,_n.d.jpg|pisi|Blanche Grambs, "Kaevurid lähevad tööle" (u 1935-1940)]] [[Pilt:Rosa Rush – Seamstress, c. 1936-42.jpg|pisi|Rosa Rush, "Õmbleja" (u 1936-1942)]] '''Töö''' on inimeste tegevus saaduste valmistamiseks. ==Piibel== * Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid: :"Kes ei taha töötada, ärgu ka [[söömine|söögu]]!" * [[Uus Testament]], Pauluse teine kiri tessalooniklastele, [http://piibel.net/#q=2Ts%203 3:10] (Piibel 1997) ** Sellest tuletatud loosungit "Kes ei tööta, see ei söö!" kasutati laialdaselt ka Nõukogude Liidus. ==Proosa== * Ma küsisin kelleltki, kes oli külastanud kadunud [[Lev Tolstoi]]d, kuidas nägid välja [[saabas|saapad]], mis kuulus kirjanik endale ise oli teinud. Olevat olnud väga viletsad. Kui inimene teeb tööd, siis peab ta seda tegema kas sellepärast, et see talle [[nauding]]ut pakub, või sellepärast, et ta seda oskab, või lõpuks sellepärast, et ära elada. Kuid valmistada saapaid põhimõtte pärast, teha tööd printsipiaalsetel ja moraalsetel kaalutlustel tähendab teha tööd, millel pole peaaegu mingit [[väärtus]]t. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", tlk [[Lembit Remmelgas]], [[Loomingu Raamatukogu]] 40/41 1964, lk 47, ptk "Püha" * [[Kasvamine|Kasvamisega]] oli veel sellegi poolest kiire, et siis saaks teha kõiki täiskasvanute töid. Töötegemine oli Rummusaarel mu ainus [[mäng]]. Ja muid mängusid ma pole kunagi õieti osanudki. ** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 6 * Tehaseelu, tööinimese mõtted ja taotlused, tema ellusuhtumine - see kõik kujundas otsustavalt ka minu [[maailmavaade]]t. See, millele pandi alus tookord, on säilinud kogu [[elu]]ks. ** [[Leonid Brežnev]], meenutades 15-aastasena alustatud tööd metallurgiatehases, "Leninlikul kursil", IV kd, lk 433-434 * Igaüks saab hakkama iga tööhulgaga, kui see pole see töö, mida ta antud hetkel tegema peaks. ** [[Robert Benchley]], ''Cit. via'' R. E. Drennan "The Algonquin Wits", 1968, lk 5 * "Mida teie arvate," küsis väike Zoja, "me vaidlesime terve päeva: kas inimene teeb tööd selleks, et elada, või elab ta selleks, et tööd teha?" :Suur Zoja ütles viljapead näksides: :"Minu arvates teeb ta tööd selleks, et elada." :"Mina arvan sedasama!" ütles Ljonka Egerstrom, kes ikka veel keerles suure Zoja ümber ja oli igas asjas temaga ühel nõul. :"Mis [[kommunistlik noor]] sa siis oled!" ütles väike Zoja tasakesi ja tal jäi üürikeseks ajaks hing pahameele pärast kinni. "Mis kommunistlik noor sa oled, kui sa nii arvad!" (lk 31) * Spirka Savtšuk väitis, et tõelist kommunisti see ei huvita, kas töö on meeldiv või mitte. Need on intelligendid (Spirka hääldas hõngusega: intellihendid), kes targutavad selle üle, kas meeldib või ei meeldi. Kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma. Ja punkt. (lk 32) * "Kui sa ei ole [[parasiit]]," lõpetas Spirka, "siis tee seda tööd, mida nõukogude võim sul käsib teha, ja punkt. Selle jaoks sa maailmas olemas oledki." :"Primitiivsevõitu," ütles Sjomka, "aga vastab sellegipoolest tõele." :Väike Zoja küsis: :"Kui [[elu mõte]] ei seisa selles, et inimestele kasulik olla, milles ta siis seisab?..." (lk 32) * [[Veera Panova]], "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21 * Madal töövõime on teine me probleem, mis on tuttav juba saksa teoorjuse ajast, aga mis ehk kõlab üllatavana. Jah, "vana hea eesti töö" on kõrgemal järjel kui mõnegi primitiivsema rahva oma, kuid madalamal [[Euroopa]] keskmisest. Küsimuses pole õigustatud isiklikud ostud-tööd, vaid aja surnuks löömine töökohal või mujal, pudeli najal või muidu. Kas töövilja saame meie või "nemad", ei loe siin. Harjudes viletsa tööga laostame iseendid vaimselt. ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45 * Vaili aksioom: :Kõigis inimtegevustes otsib töö üles ametiredeli madalaima astme. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 61 * Töö filosoofiline äramõtestamine ei lisa jõudu ega oskust, küll aga külvab kahtlust tema vajalikkuse suhtes. ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks" (1980), lk 26 * "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]]." :[[Arst]] vastab: :"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9) * Kellatehas on hiiglaslik [[hoone]], mis kõrgub oru kohal. Kõik selle töötajad elavad samas külas, välja arvatud mõned üksikud, kes käivad [[linn]]ast, nagu mina. Selliseid on vähe, buss on peaaegu tühi. :[[Tehas]]es toodetakse detaile, [[toorik]]uid teiste tehaste jaoks. Keegi meist ei saaks kokku panna tervet [[kell]]a. :Mina näiteks uuristan oma masinaga teatud detaili augu, ühesuguse augu ühesugusesse detaili, nii juba kümme aastat. See ongi kogu meie töö. Tuleb panna detail masinasse ja vajutada [[pedaal]]ile. :Selle tööga teenime täpselt niipalju, et saame süüa, kuskil elada, ja eelkõige, et järgmisel hommikul jälle tööga pihta hakata. (lk 24-25) * Õhtul vabrikust koju jõudes jääb just nii palju aega, et poes käia ja süüa; magama tuleb minna varakult, et suudaks hommikul tõusta. Mõnikord ma arutlen endamisi, kas ma elan selleks, et töötada, või võimaldab töö mul elada. :Ja milline on see elu? :Monotoonne töö. :Närune palk. :[[Üksindus]]. (lk 25) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Inimesed kippusid Tiffanyt omapäi jätma. Selles polnud midagi julma või ebameeldivat, lihtsalt [[talu]] oli suur ja kõigil olid oma tööd teha, ning kuna tema tegi oma tööd väga hästi, siis muutus ta otsekui [[Nähtamatus|nähtamatuks]]. Ta oli piimatüdruk ja seejuures väga tubli piimatüdruk. Ta tegi paremat [[või]]d kui tema ema ja paljud kiitsid tema oskust [[juust]]u valmistada. See oli tal tõeline [[anne]]. Mõnikord, kui külla saabusid rändõpetlased, läks ta nende juurde end veidi harima. Kuid enamjaolt töötas ta piimaköögis, kus oli hämar ja jahe. See meeldis talle. See tähendas, et ta teeb midagi talu heaks. ** [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 14 * [Poksi kohta:] See on lihtsalt töö. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi. ** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': "Ali's Quotes", BBC Sport: Boxing (17. jaanuar 2007) * Aga tööga ei teenita kunagi ega kuskil raha. Tööga teenitakse ainult leiba. (lk 105-106) * Kui teed tööd nagu tööd, siis sa ei tohi seda teha nii, nagu teeksid kodus, oma aias, oma metsas. Ei tohi hoogu minna. Ei tohi mõelda, et teen selle ja selle ära, siis on valmis. Töö, see, mis on töö ja mida teevad päevast päeva need mahasülitavad mehed, ei saa iialgi valmis. Töö on sama töö ka homme, ülehomme, tuleval aastal, igavesti. Igal hommikul sa lihtsalt hakkad teda jälle tegema. Kui õhtu tuleb, jätad pooleli. Homme jälle. (lk 263) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017 * Kuidas kujuneb turu- või mingisugune muu poliitika, neil asjadel ei ole muusikaga midagi pistmist, vähemalt otseselt. Aga muidugi on see ka töö ja töö eest peab olema [[tasu]]. Vahel räägivad muusikud ka [[jumal]]a tasust. Kui näiteks antakse [[heategevus]]lik kontsert, siis vahel öeldakse, et täname tasu oli jumala tasu. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * On iseküsimus, kas palgatöö kunagi on teinud rohkem head kui halba (selleski võib kahelda), kuid praegu on igatahes selge, et palgatöö on meie tuleviku ohtlik vaenlane. Palgatöö on vabaduse vaenlane, demokraatia vaenlane ja kogu eluslooduse vaenlane, sest ökotsiidi ja elu hävitamist saab toime panna üksnes palgatöö abil. Vabatahtlikult ei teeks seda keegi nii suures ulatuses ja sellise põhjalikkusega. Aga kui selle eest makstakse, tuleb seda loomulikult teha, sest hävitustöögi on töö – võib-olla isegi töö kõige kesksem ja autoriteetsem vorm, sest kes saaks hävituse vastu? ** [[Hasso Krull]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/29397 "Töö tuleb ja tapab. Moodne orjus ja kuidas sellest vabaneda"]. Vikerkaar, märts 2023 * Aeg-ajalt ei ole ma mingite asjadega enda juures rahul ja alati on, mille kallal tööd teha, aga pigem on need sisulised asjad. Näiteks balletis kõrgemale [[Hüppamine|hüppamiseks]] treenin lihaseid, mis teevad ka visuaalselt [[jalad]] ilusamaks. [[Balletiartist]]i töö seisnebki [[keha]] ilusaks ja justkui [[ebamaisus|ebamaiseks]] tegemises, nii et minu [[väljanägemine|väljanägemise]] taga on aastatepikkune igapäevane töö kauni kunsti nimel. ** [[Triinu Upkin]], intervjuu: Gitta Riener, [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120227963/triinu-upkin-balletiartisti-too-seisnebki-keha-ilusaks-ja-justkui-ebamaiseks-tegemises "Triinu Upkin: balletiartisti töö seisnebki keha ilusaks ja justkui ebamaiseks tegemises"], Kroonika, 09.09.2023 ==Film== * Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksi rabama! ** Filmist "[[Nukitsamees]]" (1981) ==Vanasõnad== * Austa tööd, töö austab sind. * Ei ole töid, ei ole [[leib]]a. * Ei virgal puudu tööd ega laisal [[aeg]]a. * Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse. * Esimene [[vasikas]] läheb ikka aia taha. * Hakka [[pea]]st kinni, saad [[saba]]sse! * [[Hea]]l tööl käib kasu kannul. * [[Hommik]]une töö [[kuld]], [[õhtu]]ne [[muld]]. * Homseks hoia [[leib]]a, aga mitte tööd! * Hulk teeb hulga töö. * [[Hull]] kiidab [[ori|orja]] tööd, laisk kiidab [[laps]]e tööd. * Iga [[aeg]] küsib oma tööd taga. * Iga (kõik) katsetöö on raske. * Iga päev toob isetööd. * Iga töö ajab oma aega taga. * [[Inimene]] on loodud tööd tegema, [[lind]] laulma. * Inimene saab töö eest, lind [[laul]]u eest. * Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis. * Kel pole tööd, otsib tööd. * Kel [[õnn]], see elagu, kel [[tervis]], see tehku tööd. * Kelle [[jalg]] tatsub, selle [[suu]] matsub. * Kelle käsi liigub, selle suu maigub. * Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma. * Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. * Kes palju teeb, see palju saab. * Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. * Kes tööd teeb, leiba leiab. * Kes tööd teeb, mustaks saab. * Kes tööd teeb, on [[rikas]] ja nõid. * Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. * Kui [[raha]] loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! * Kui töö lõpeb, lõpeb leib. * Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata). * Kui tööd teed, tee, et tänatakse! * Kuidas pakk, nõnda talb. * Kuidas töö, nõnda palk. * Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. * Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole. * Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. * Käed teevad tööd, [[pea]] toidab. * Läheb [[tütar]] toasta, läheb töö toasta. * Lõpeb üks töö, algab teine töö. * Magaja [[uni]] ja tegija töö ei lõpe. * Magajal und, tegijal tööd. * Mida higisem nahk, seda magusam leib. * Mida rohkem [[aeg]]a, seda parem töö. * Mine adrata kündma või noodata [[kala|kalu]] püüdma. * Mis aitab istumine, kui ei aita astumine. * Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd. * [[Naine|Naisterahva]] töö ei lõpe eladeski otsa. * Naisterahva töö ja vana [[hobune|hobuse]] sööt ei paista [[silm]]a. * Nüüd on kõik targad tööl. * [[Nõu]]ga tehakse paremini tööd kui suure väega. * Oma teenitud leib on magus. * Oma teenitud leival on saia magu. * Oma tehtud töö on meistri töö. * Parem oma riide soe, kui teise töö soe. * Parem tööd teha [[mure]]ta kui jõude olla murega. * Pikk [[vikat]] niidab laia kaare. * Piskust tööst saab enam kui suurest seisust. * [[Päev]] lükkab [[öö]]le, laisad lähevad tööle. * Päiline vaatab päeva peale, [[süda]] kütab külimitu peale. * [[Rutt]]u tehtud [[rumal]] töö! * Sinna peab talb minema, kuhu [[kirves]] taob. * [[Sirp|Sirbi]] järele käib [[ader]]. * Suule kui [[hunt]], tööle kui [[sant]]. * [[Talupoeg]] on tööle tarka, [[härg]] on künnile kavala, toidab [[saks]]ad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. * Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. * Tee tööd higiga, sööd leiba himuga! * Tee tööd ja palu [[Jumal]]at! * Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! * Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! * Tee tööd töö ajal, aja [[jutt]]u jutu ajal! * Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb [[nälg]]a. * Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne.. * Terve [[jalg]] läheb tööle, haige ahju peale. * Tuim tööle, kärme suule. * [[Tühi]] [[kõht]] ajab tööd tegema. * Tõmba [[hing]]e, tee tööd! * Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal. * Töö ei teota kedagi, [[laiskus]]t laidab igamees. * Töö ei toida kedagi, kui [[õnn]]e ei ole. * Töö juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest hoost. * Töö kiidab iseennast. * Töö kiidab tegijat, loom loojat. * Töö maksab kopika, [[amet]] kaks. * Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta. * Töö tehtud, hea hingata. * Töö teisele, õpetus omale. * Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks). * Töö töö ajal, jutt jutu ajal. * Töö õpetab tegijat. * Tööd tühjas [[talu]]s, hoolt eluhoones. * Tööd tühjas talus, hoolt hoonus [[elu]]s. * Tööl viha juur, aga magus [[vili]]. * Tööta ei saa ükski süüa. * Töötegijale teng, hoolekandjale [[kaks]]. * Unekotist ei saa iial töötegijat. * Õnneta ei saa elada, [[tervis]]eta tööd teha. * Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Ei lõppe tegija töö ja magaja [[uni]]. * Taar söök, taar jook, taar töö ka. * Töö inimest toidab, laiskus teda rikub. * Töö kardab meistrit. * Töö on rikkuse alus. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Töö| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] nggyumk23yu84xi5a6rpofprlyje69v 0 3951 135482 92761 2026-07-13T22:17:37Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135482 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kogu [[filosoofia]] alus on [[imestus]], selle [[areng]] on [[otsimine]], selle lõpp teadmatus. Tõepoolest, on olemas tugev ja üllas teadmatus, mis ei jää ei au ega julguse osas teadmisele kuidagi alla, teadmatus, mille mõistmiseks on vaja sama palju teadmist nagu teadmise mõistmiseks. ** [[Michel de Montaigne]], "Lombakatest", tlk [[Kristiina Ross]], rmt: "Esseid", 2013, lk 487 * Selles ju meie needus ongi, et see maailm kuulub viletsusele ja vajadustele, mida kõik peavad teenima ja orjama; ja just sellepärast, et maailm niisugune on, ei saa üllad ja ülevad püüdlused, nagu seda on valguse ja tõe otsimine, siin takistamatult edeneda ja vaid iseenda pärast eksisteerida. Aga kui mõnel sellisel püüdlusel mõnikord õnnestubki end maksma panna ja mõistetavaks teha, siis haaravad materiaalsed huvid ja isiklikud eesmärgid ta kohe enda valdusse, et temast endale tööriista teha, või ka maski. ** [[Arthur Schopenhauer]], "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 19 * [Alain de Carnillac:] [[Ootamine|Ootaja]] ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi [[leidmine|leida]]. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225 * "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl. :"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 31 * Kui kohtad inimest, kes otsib, siis ootad [[allaandmine|allaandmisega]]. * [[Peter Høeg]], "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 46 * Esmalt viis laev mu [[Inglismaa]]le. Kohe [[London]]i sadamas võttis mind vastu paks udu. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen Eestist! Kus [[Neville Chamberlain|Chamberlain]] on?" :Mingit vastust ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid [[kuningas|kuningat]]. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed [[Thames]]i kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda. :Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt: :"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?" :"See on [[elementaarne]], Watson," vastas teine. "Elementaarne." * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 18-19 * "Oh, mul oli imetore [[nädalavahetus]]," ütles Denise, pisikesed [[silmad]] vaatlemas [[prillid]]e tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe [[süda]]me pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja [[õhtu]]l [[kartul]]eid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas [[muld|mullas]] - see oli nagu lihavõttemunade otsimine!" ** [[Elizabeth Strout]], "Olive Kitteridge", tlk Jana Linnart, 2016, lk 14 * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. ** [[Andrus Vaarik]], ''cit. via'': [[Pille-Riin Purje]], "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33 * Luulekodu kui [[maja]] saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 ==Film== * [Toby, lavastaja, [[Sancho Panza]] rollis]: Enam me teda ei leia. : [Javier]: See on taevalik õnnistus, Sancho. Otsing. : [Toby]: Misasi? : [Javier]: Otsing. Võimatu otsing. * Filmist "[[Mees, kes tappis Don Quijote]]" (rež. [[Terry Gilliam]], 2018) ==Vanasõnad== * Kala otsib, kus sügavam, [[inimene]], kus parem. * [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. * Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks [[uss]]i leiab. * Kes kellaga [[lehm]]a otsib, see ronisaba saab. * Kes palju otsib (valib), pahema saab. * Kes [[vares]]t valib, kui [[teder|tedreparv]] ees. * Kätel otsid, jalal leiad. * Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. * Mis [[kirves]] otsib, seda kirves leiab. * Mis [[kala]] keegi otsib, selle ta saab. * Otsi ohtu, katsu rohtu. ** "[[Eesti]] [[vanasõna]]d, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s, 1929 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] m3k427fxr4gjcdbveirgpdogxhx6zji 135487 135482 2026-07-13T22:32:14Z Pseudacorus 2604 135487 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kogu [[filosoofia]] alus on [[imestus]], selle [[areng]] on otsimine, selle lõpp [[teadmatus]]. Tõepoolest, on olemas tugev ja üllas teadmatus, mis ei jää ei [[au]] ega [[julgus]]e osas teadmisele kuidagi alla, teadmatus, mille mõistmiseks on vaja sama palju teadmist nagu teadmise mõistmiseks. ** [[Michel de Montaigne]], "Lombakatest", tlk [[Kristiina Ross]], rmt: "Esseid", 2013, lk 487 * Selles ju meie needus ongi, et see maailm kuulub [[viletsus]]ele ja [[vajadus]]tele, mida kõik peavad teenima ja orjama; ja just sellepärast, et maailm niisugune on, ei saa üllad ja ülevad püüdlused, nagu seda on [[valgus]]e ja [[tõde|tõe]] otsimine, siin takistamatult edeneda ja vaid iseenda pärast eksisteerida. Aga kui mõnel sellisel püüdlusel mõnikord õnnestubki end maksma panna ja mõistetavaks teha, siis haaravad materiaalsed huvid ja isiklikud eesmärgid ta kohe enda valdusse, et temast endale [[tööriist]]a teha, või ka [[mask]]i. ** [[Arthur Schopenhauer]], "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 19 * [Alain de Carnillac:] [[Ootamine|Ootaja]] ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi [[leidmine|leida]]. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225 * "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl. :"Joosta [[jänes]]ed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 31 * Kui kohtad inimest, kes otsib, siis ootad [[allaandmine|allaandmisega]]. * [[Peter Høeg]], "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 46 * Esmalt viis laev mu [[Inglismaa]]le. Kohe [[London]]i sadamas võttis mind vastu paks [[udu]]. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen [[Eesti]]st! Kus [[Neville Chamberlain|Chamberlain]] on?" :Mingit [[vastus]]t ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid [[kuningas|kuningat]]. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed [[Thames]]i kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda. :Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt: :"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?" :"See on [[elementaarne]], Watson," vastas teine. "Elementaarne." * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 18-19 * "Oh, mul oli imetore [[nädalavahetus]]," ütles Denise, pisikesed [[silmad]] vaatlemas [[prillid]]e tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe [[süda]]me pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja [[õhtu]]l [[kartul]]eid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas [[muld|mullas]] - see oli nagu lihavõttemunade otsimine!" ** [[Elizabeth Strout]], "Olive Kitteridge", tlk Jana Linnart, 2016, lk 14 * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. ** [[Andrus Vaarik]], ''cit. via'': [[Pille-Riin Purje]], "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33 * Luulekodu kui [[maja]] saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 ==Luule== <poem> Sa otsisid õit ja leidsid vilja. Sa otsisid allikat ja leidsid mere. Sa otsisid naist ja leidsid hinge. Sa oled pettunud. </poem> * [[Edith Södergran]], "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari", tlk [[Debora Vaarandi]], 1986, lk 7 <poem> Maa on täis leidmata otsimist. [[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad kiiguvad [[tuul]]es. Veel püüab nõmm oma jahmunud taimekätega tabada vinti, kes tikkis [[jäljed]] ta [[liiv]]a. </poem> * [[Ellen Niit]], "Nõmmevaikus" (1958), rmt: E. Niit, "Paekivi laul", 3. tr, EKSA 2008, lk 59jj ==Film== * [Toby, lavastaja, [[Sancho Panza]] rollis]: Enam me teda ei leia. : [Javier]: See on taevalik õnnistus, Sancho. Otsing. : [Toby]: Misasi? : [Javier]: Otsing. Võimatu otsing. * Filmist "[[Mees, kes tappis Don Quijote]]" (rež. [[Terry Gilliam]], 2018) ==Vanasõnad== * Kala otsib, kus sügavam, [[inimene]], kus parem. * [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. * Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks [[uss]]i leiab. * Kes kellaga [[lehm]]a otsib, see ronisaba saab. * Kes palju otsib (valib), pahema saab. * Kes [[vares]]t valib, kui [[teder|tedreparv]] ees. * Kätel otsid, jalal leiad. * Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. * Mis [[kirves]] otsib, seda kirves leiab. * Mis [[kala]] keegi otsib, selle ta saab. * Otsi ohtu, katsu rohtu. ** "[[Eesti]] [[vanasõna]]d, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s, 1929 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] m1rwzx53m8z6g72pp9cpmrv67lhlv5e 135488 135487 2026-07-13T22:35:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135488 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kogu [[filosoofia]] alus on [[imestus]], selle [[areng]] on otsimine, selle lõpp [[teadmatus]]. Tõepoolest, on olemas tugev ja üllas teadmatus, mis ei jää ei [[au]] ega [[julgus]]e osas teadmisele kuidagi alla, teadmatus, mille mõistmiseks on vaja sama palju teadmist nagu teadmise mõistmiseks. ** [[Michel de Montaigne]], "Lombakatest", tlk [[Kristiina Ross]], rmt: "Esseid", 2013, lk 487 * Selles ju meie needus ongi, et see maailm kuulub [[viletsus]]ele ja [[vajadus]]tele, mida kõik peavad teenima ja orjama; ja just sellepärast, et maailm niisugune on, ei saa üllad ja ülevad püüdlused, nagu seda on [[valgus]]e ja [[tõde|tõe]] otsimine, siin takistamatult edeneda ja vaid iseenda pärast eksisteerida. Aga kui mõnel sellisel püüdlusel mõnikord õnnestubki end maksma panna ja mõistetavaks teha, siis haaravad materiaalsed huvid ja isiklikud eesmärgid ta kohe enda valdusse, et temast endale [[tööriist]]a teha, või ka [[mask]]i. ** [[Arthur Schopenhauer]], "Maailm kui tahe ja kujutlus", I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 19 * [Alain de Carnillac:] [[Ootamine|Ootaja]] ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi [[leidmine|leida]]. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225 * "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl. :"Joosta [[jänes]]ed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 31 * Otsimise seadus edasijõudnutele: :Esimene koht, kust midagi otsida, on viimane koht, kust te loodaksite seda leida. :Boobi seadus: :Selle, mida te otsite, leiate te alati viimasest kohast, kuhu te vaatate. :Blochi kummutus Boobi seadusele: :Alati leiate te millegi esimesest kohast, kuhu te vaatate, aga kunagi ei leia te seda esimesel korral, kui te sinna vaatate. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 30 * Kui kohtad inimest, kes otsib, siis ootad [[allaandmine|allaandmisega]]. * [[Peter Høeg]], "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 46 * Esmalt viis laev mu [[Inglismaa]]le. Kohe [[London]]i sadamas võttis mind vastu paks [[udu]]. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen [[Eesti]]st! Kus [[Neville Chamberlain|Chamberlain]] on?" :Mingit [[vastus]]t ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid [[kuningas|kuningat]]. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed [[Thames]]i kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda. :Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt: :"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?" :"See on [[elementaarne]], Watson," vastas teine. "Elementaarne." * [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 18-19 * "Oh, mul oli imetore [[nädalavahetus]]," ütles Denise, pisikesed [[silmad]] vaatlemas [[prillid]]e tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe [[süda]]me pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja [[õhtu]]l [[kartul]]eid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas [[muld|mullas]] - see oli nagu lihavõttemunade otsimine!" ** [[Elizabeth Strout]], "Olive Kitteridge", tlk Jana Linnart, 2016, lk 14 * Igatsus suure pildi järele viitab taas tulutule eksiarvamusele, et [[elu]]l on [[mõte]]. [[Elu mõte|Elu mõtte]] otsimine on nii mõnegi elu ära raisanud. ** [[Andrus Vaarik]], ''cit. via'': [[Pille-Riin Purje]], "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 33 * Luulekodu kui [[maja]] saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100) ** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 "Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules"], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105 ==Luule== <poem> Sa otsisid õit ja leidsid vilja. Sa otsisid allikat ja leidsid mere. Sa otsisid naist ja leidsid hinge. Sa oled pettunud. </poem> * [[Edith Södergran]], "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari", tlk [[Debora Vaarandi]], 1986, lk 7 <poem> Maa on täis leidmata otsimist. [[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad kiiguvad [[tuul]]es. Veel püüab nõmm oma jahmunud taimekätega tabada vinti, kes tikkis [[jäljed]] ta [[liiv]]a. </poem> * [[Ellen Niit]], "Nõmmevaikus" (1958), rmt: E. Niit, "Paekivi laul", 3. tr, EKSA 2008, lk 59jj ==Film== * [Toby, lavastaja, [[Sancho Panza]] rollis]: Enam me teda ei leia. : [Javier]: See on taevalik õnnistus, Sancho. Otsing. : [Toby]: Misasi? : [Javier]: Otsing. Võimatu otsing. * Filmist "[[Mees, kes tappis Don Quijote]]" (rež. [[Terry Gilliam]], 2018) ==Vanasõnad== * Kala otsib, kus sügavam, [[inimene]], kus parem. * [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. * Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks [[uss]]i leiab. * Kes kellaga [[lehm]]a otsib, see ronisaba saab. * Kes palju otsib (valib), pahema saab. * Kes [[vares]]t valib, kui [[teder|tedreparv]] ees. * Kätel otsid, jalal leiad. * Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. * Mis [[kirves]] otsib, seda kirves leiab. * Mis [[kala]] keegi otsib, selle ta saab. * Otsi ohtu, katsu rohtu. ** "[[Eesti]] [[vanasõna]]d, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s, 1929 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ot33waqlcokxy0skd2pnymevb4h9x94 0 3957 135495 78015 2026-07-13T23:07:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135495 wikitext text/x-wiki [[File:Falling apple crop.jpg|pisi|Kukkuv õun on ajaloos ja mütoloogias palju pahandust teinud.]] [[Pilt:Keinänen.jpg|pisi|Sigfrid Keinänen, "Purunenud rõõm" (1878)]] '''Kukkumine''' on kiire liikumine ülevalt allapoole. Kontrollitud kukkumist nimetatakse lendamiseks või langevarjuhüpeteks. Takistusteta kukkumist nimetatakse ''vabaks langemiseks''. Takistusteta kukkumist moraaliskaalal nimetatakse ''pattulangemiseks''. ==Proosa== * Siis langeb Toots. Ja tema langemine on suur. Ta ei tule ülevalt mitte tükikaupa, nagu Kiir kartnud, vaid tervelt, nii pikk ja lai nagu ta harilikult on, see mees. Tee peal arvavad paar [[kauss]]i ka millegipärast kiirele rändajale seltsiliseks tulla, ja [[hiirelõks]] justkui ootas seda aega, et siis plaksatades kinni karata. Igatahes on Tootsil seegi [[troost]], et ta üksi ei kuku. Kui ta jälle peatuma jääb, on tema pahem [[jalg]] süldikausis ja parem kõige krambiga Kiire [[tasku]]s, mille üks külg õmblusest lahti on rebenenud, kuna põhi ja teine külg veel vastu peavad. Mõlemad on esiti keeletud ja vahivad tardunud [[pilk]]udega ülespoole, nagu ootaksid nad sealt veel midagi järele tulevat. Aga kõik, mis tulemas oli ja tulla tahtis, on juba tulnud ja Tootsi keelepaelad pääsevad varsti lahti. :"Aga nää, ära tõin!" ütleb ta ja sirutab käe üheksakümneviielise veinipudeliga välja. * [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 147 * Mütsti, kukub ruttaja, mütsti, kordab riistakott. Pedaja[[juur]], teel otse kunstipäraselt keras, põhjustaski inimsoo väikese [[heategija]] kukkumise. Istub nüüd see heategija märjal metsateel, vettinud vilt[[kaabu]] ninale vajunud. Äh, jookse nüüd, vanainimene, läbi märja ja musta öö nagu [[jänes]], kelle kannul sibab veel vanem naine, Kitsel-Liis, nagu jälgedel kilav jahikoer. Teine jooksja kardab [[pimedus]]t ja häälitseb sellepärast, et [[julgus]]t juurde saada... ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 7 * Valikulise gravitatsiooni seadus: :Iga ese kukub nii, et tehtud kahju on maksimaalne. :Jenningsi tuletus: :Võimalus, et leivatükk kukub võipoolega allapoole, on võrdelises sõltuvuses vaiba hinnast. :Klipsteini tuletus: :Just kõige õrnem asi on see, mis maha kukub. :Sprinkeli seadus: :Asjad kukuvad alati täisnurga all. :Fultoni gravitatsiooniseadus: :Katse takistada hapra eseme kukkumist põhjustab rohkem purustusi, kui oleks tekkiud selle eseme kukkumisel niisama. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 42 * Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi [[ronk]]adest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid [[taevas]], keerutasid end ringi nagu kulli mängivad [[laps]]ed, siis panid [[tiivad]] kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev [[tuul]], kiire allasööst. Siis läks kukkumine jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu [[naer]]. ** [[Ann Cleeves]], "Ronkmust", tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 16 * [Madonna kukkumisest Brit Awardsi tseremoonial:] [[Madonna]] on [[meelelahutaja]]. Väga vähesed inimesed oleksid sellelt põrandalt taas püsti tõusnud. Ta ei kukkunud enda pärast, aga just tema pärast sai [[tseremoonia]] jätkuda. Osa [[halvustamine|halvustamist]] tuleb ka naistelt. Ta teeb valikuid ja on võimeline tegema füüsiliselt asju, mida paljud 25 aastat nooremad ei suuda. Ta tõusis püsti ja keeldus selle pärast [[häbi]] tundmast. Ma arvad, et inimesed tahavad suruda teda [[häbistamine|häbistamisega]] rolli, mis nende meelest on talle [[eakohasus|eakohane]]. Mul on kahju, et me ei suuda Madonnat aktsepteerida ja öelda, vau, see on artist, kes väljendab ennast omaenda viisil. ** [[Tori Amos]], intervjuu: Charlotte Richardson Andrews, [https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame "Tori Amos: 'Menopause is the hardest teacher I've met. Harder than fame'"], Guardian, 7. september 2017 ==Luule== <poem> Ma kukkusin maha ja mul oli paha ja ümin jäi kinni mu [[hambad|hammaste]] taha. </poem> * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 210) ==Vanasõnad== * Kerge maha kukkuda, raske üles [[tõusmine|tõusta]]. * Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub. * Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad. * Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Kirjandus== * [[Enn Kasak]] "Vaba pattulangemise seadus" Tallinn: Argo, 2009 [[Kategooria:Tegevused]] ci5wkgnwfzvgfna7mukqejtf9ah6p25 0 4938 135473 94109 2026-07-13T13:11:24Z Ehitaja 2563 135473 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Long_jump_Ancient_Greeece.jpg|pisi|Kaugushüpe vanakreeka stiilis]] '''Sport''' on füüsiline tegevus enda tervise parandamiseks (rahvasport) või publiku lõbustamiseks (tippsport). Ajaloolistel ja turunduslikel põhjustel arvatakse spordi alla ka mõned nn mõttespordialad, kus füüsilise tegevuse osa on minimaalne (nt [[male]]). ==Piibel== * Kui keegi sunnib sind käima ühe [[miil]]i, mine temaga kaks! ** [[Matteuse evangeelium]] 5:41 ==Film== <poem> - "Miks nad nii hullusti kihutavad?" - "Esimene saab auhinna." - "Ahsoo, et materiaalne huvi." </poem> * Filmist "[[Vallatud kurvid]]" (1960) ==Proosa== * Aga eriti sestsaadik, kui kehalised harjutused nii moodi on läinud, kipub jõudeelu sportlikku kuju võtma ka sportimisest vabal ajal, nii et aja surnukslöömine toimub sageli mingis palavikulises elevuses, mis [[igavus]]ele justkui enam kohta ega [[aeg]]a ei jäta, mitte enam endisaegses mõnusas äraolemises. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 17 * Kõige kauemaks jäi karja järele lippama noorim vendadest ja võib-olla just seepärast oli ta ka kõige ülemeelikum. Talu toimetustest hoolis ta veel vähem kui vanemad vennad — temal oli oma hüppekast [[laut|lauda]] taga ja [[latt]] ja [[teivas]] ja muud säärased [[narrus]]ed. (lk 58) ** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * See on lihtsalt [[töö]]. [[Rohi]] kasvab, [[linnud]] lendavad, lained uhuvad [[liiv]]a. Mina peksan [[inimene|inimesi]]. ** Poksija [[Muhammad Ali]] ("Ali's Quotes", BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007) * Oeh, mis [[saladus]] mul ikka on! Ega minu vanuseklassis neid [[sportlane|sportlasi]] just väga palju ole. * Vahel ikka [[valu]]tab siit ja sealt, aga ma ei kurda. Ühtki treeningut pole ma sellepärast vahele jätnud. [[Laiskus]]e pärast aga küll. ** [[Nora Kutti]], intervjuu: Ann Hiiemaa, [https://leht.postimees.ee/266190/veteranidest-maailmameistrid-murravad-muute "Veteranidest maailmameistrid murravad müüte"]. Postimees, 22. mai 2010 * Raskel ajal ütlesin endale, et tuleb edasi elada, mitte olnusse kinni jääda ja [[kibestumine|kibestuda]]. Mind aitasid siis sport ja [[käsitöö]]. * Ma ei taha niisama [[trenn]]i teha. Peab ka võistlema, siis saan teada, kas trennis pingutamisest oli kasu. Poeg ütleb küll, et ema, jäta järele. Aga ma ei taha [[tugitool]]is [[surm]]a oodata. Elada tuleb nii kaua, kui elad. ** Nora Kutti, intervjuu: Vilja Kohler, [https://tartu.postimees.ee/1022626/nora-kutti-soovitab-alati-edasi-elada "Nora Kutti soovitab alati edasi elada"]. Tartu Postimees, 29. oktoober 2012 * [[Võistlus]]tel käimine on meeldiv, sest saab alati endale uusi [[sõber|sõpru]], kes on kõik väga toredad inimesed. ** Nora Kutti, intervjuu: [https://menu.err.ee/641032/95-aastane-sportlane-nora-kutti-eestis-mul-konkurenti-ei-ole95-aastane sportlane "Nora Kutti: Eestis mul konkurenti ei ole"], ERR/ETV "Ringvaade", 6. november 2017 * [K]ui ma ei saa teha mingilgi moel sporti, siis mu pea ei tööta. Umbes kolm-neli korda [[nädal]]as, suvel mõnikord ka viis, proovin väljas midagi teha. See võib olla mõnikord keeruline. Kui [[november|novembris]] oli jäine ja tuuline, siis siin [[Pirita]]l oli päris karm joosta. Olen lihtsalt jõuga seda oma graafikusse korraldanud. :Leppisin oma ihukaitsjate meeskonnaga kokku, et kui nad näevad minu päevas ükskõik kas hommikul või õhtul kahetunnist auku, siis pole küsimus selles, kas lähme trenni, vaid mis trenni teeme. * [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * Peaks tegema vahet, mis on [[elu]] ja mis on sport. Kui elada ainult saavutu­sest saavutuseni ja mõttest, et peab kellestki teisest parem olema, siis on elu võrdlemisi surnud, sest sõltub välisest. ** [[Marju Lepajõe]] [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et "Laureaat Marju Lepajõe"], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert) * Võib-olla ei pea spordi eesmärk olema lödipüksluse väljajuurimine, meile kõigile maast madalast kaotamiskogemuse pakkumine ega [[teadmine]], mis tunne on vastu [[hammas|hambaid]] saada, vaid hoopis meie julgustamine, et võtaksime ette asju, milles me keegi esimesel korral head ei ole ja milles paljud meist kunagi väga heaks ei saagi. Sinna juurde kindluse andmine, et sellest ei ole midagi lahti – et [[elu]] ei ole üks pidev võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, konstantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine. ** [[Tarmo Jüristo]], [https://www.muurileht.ee/tarmo-juristo-paevast-paeva-vastu-hambaid/ "Päevast päeva vastu hambaid"], Müürileht, 11. november 2019 * Sport on selline tegevusvaldkond, kus [[inimene|inimeselt]] eeldatakse äärmuslikku [[pingutus]]t. Kui me kultuuriliselt ei loo turvalist tausta, siis [[sportlane]] ja [[treener]] otsivad lahendusi mitte intellektuaalsest teaduslikust pürgimisest, vaid otsivad [[apteek|apteegist]] ja [[laboratoorium]]ist [[lahendus]]i, mis on jõhkrad sekkumised [[ainevahetus]]se. * Me ei tõlgenda endale [[erand]]eid ja süüdistame teisi, vaid peaksime iseenda suhtes kõige karmimad olema. Siis saame garanteerida, et [[lapsevanemad]] julgevad [[laps]]i trenni tuua ja ei ole selliseid treenereid, kes [[elu]] [[oht]]u sätivad. ** [[Kristjan Port]], [https://sport.err.ee/1138555/kristjan-port-kas-oleme-huvitatud-jargmiste-juhtumite-ulesotsimisest "Kristjan Port: kas oleme huvitatud järgmiste juhtumite ülesotsimisest?"] ERR, 23.09.2020 * Uskumatu, milline [[jõud]] on aga mu lihastes ja pulbitsev energia naha vahel! :Ma olen alati perekonna [[nõrkus|nõrgim]] liige olnud. See, kes on pidevalt haige, vihkab [[Kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] tunde, sest ta ei jõua rohkem kui sooritused hindele kolm. Kui üldse tunnis end näole annab. :[[Sportlane|Sportlastest]] vanematele põhjustas minu [[huvipuudus]] spordi suhtes [[meelehärm]]i. Aga mina hoopis lugesin raamatuid, luuletasin, maalisin. Ma ei näinud vähimatki põhjust, miks higisel palgel rassida ja hiljem [[piimhape]]t täis valutava keha üle uhkust tunda. :Olin rohkem [[simulant|simulandi]] rollis ja edukas [[läbirääkimised|läbirääkimistes]] arstide, õpetajate ning vanematega. :Ühel hetkel röövisid pidevad [[haigus]]ed aga [[elukvaliteet|elukvaliteedi]] ja [[antibiootikum]]ide vastu oli tekkinud [[resistentsus]]. Mõistsin, et midagi tuleb muuta. :Täna kõnnin juba ei tea mitmendat päeva neljakümnekilomeetrist vahemaad, raske seljakott õlul, endal jalad ville täis, aga ma jõuan. Ma pole tõtt-öelda kunagi kahelnud, et inimeses peitub meeletu jõud ja ta suudab enam, kui tihti uskuda söandab. Ometi on usust iseendasse mul pidevalt puudus olnud. (lk 216-217) * [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * Kui spordifilmis ei näe sport spordina välja ja [[usutavus|usutavana]] ei mõju, on asi halvasti. ** [[Mait Malmsten]], intervjuu: Marko Reikop, [https://menu.err.ee/1608725554/mait-malmsten-kalevis-kehastatud-treeneri-rollist-ma-narisin-sadu-pakke-natsu "Mait Malmsten "Kalevis" kehastatud treeneri rollist: ma närisin sadu pakke nätsu"], ERR/ETV "Ringvaade", 22.09.2022 * Ma olen [[uhkus|uhke]], et olen spordi tegemist [[Nauding|nautinud]]. Ükskõik, mis [[valu]]d ja jamad on olnud. ** [[Janek Õiglane]], intervjuu: Sten Teppan, [https://menu.err.ee/1608753184/janek-oiglane-pehmete-sonadega-ei-saa-tippsporti-minna "Janek Õiglane: pehmete sõnadega ei saa tippsporti minna"], ERR/Vikerraadio "Käbi ei kuku...", 17.10.2022 * Sporti ja [[sõda]] ei ole võimalik üksteisest lahutada. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sport| ]] 62vre9e2k4av1r8bwi4mfban4a57ng8 0 5037 135519 135034 2026-07-14T10:53:23Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135519 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib taevakehast; kalendrikuude kohta loe artiklist [[Kalendrikuu]].'' [[Pilt:2017-02_Edward_Wilkins_Waite_-_The_Rising_Moon.jpg|pisi|Edward Wilkins Waite (1854–1924), "Tõusev kuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlit_Night.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalge öö" (1883)]] [[File:Margaret_Macdonald_Mackintosh_The_Silver_Apples_of_the_Moon_1912.jpg|pisi|Margaret Macdonald Mackintosh, "Kuu hõbeõunad" (1912)]] [[Pilt:Evelyn de Morgan - Moonbeams Dipping Into The Sea, 1918.jpg|pisi|Evelyn De Morgan,"Kuukiired kastavad end merre"(1918)]] [[Pilt:Harriot_at_Syon_Park.JPG|pisi|Rita Greer, "Thomas Harriot (1560-1621) ja tema sõber Christopher Tooke 26. juulil 1609 kuuvaatlust tegemas" (2009).]] '''Kuu''' on [[Maa (planeet)|Maa]] ümber tiirlev taevakeha, mis on tavaliselt Maa pealt palja silmaga nähtav. ==Proosa== * [[Atmosfäär]]i puudumise tõttu <!--//-->ei haju Kuu peal [[valgus]]. [[Varjud]] on seal tintmustad ja tähed pea kohal säravad päeval ja öösel tintjas taevas. Tähed, mille nägemiseks Maa peal on vaja [[pikksilm]]a, on Kuul palja silmaga nähtavad. [[Linnutee]], mida me nii ähmaselt näeme, on Kuu taevas suurejooneline vaatemäng. [[Päikese kroon]] ja [[protuberants]]id on alati nähtavad, nagu ka [[sodiaagivalgus]]. Meie silmale nii tabamatut Merkuuri on Kuult kerge jälgida. Nii tähed kui ka planeedid säravad seal palju eredamalt [[taust]]al, mis on alati [[must]]. (lk 68-69) * Mis puudutab Kuu [[maastik]]ku, siis isegi väikseim teleskoop näitab meile ohtralt palja silmaga nähtamatuid üksikasju. Laialdased tumedad ja heledad piirkonnad annavad meie kaaslasele täpilise välimuse. Heledad osad on alati karedad ja tumedad suhteliselt siledad. Viimaseid on nimetatud eksitavalt ''maria''<nowiki>'</nowiki>deks või meredeks juba [[Galileo Galilei|Galilei]] ajast, kes uskus, et need hallid laigud on tõesti tohutud veealad. Neid tähistavad sellised fantaasiarikakd nimed nagu Pilvede meri, [[Vaikuse meri]], Unistuse meri jne. (lk 69) * Selle teooria kohaselt on meie kaaslane alati olnud surnud maailm, külm ja [[elutus|elutu]] meteoorikivimi mass. See pole kunagi tundnud [[elu]] pulssi ega läbi elanud võimsaid [[muutus]]i, mis on üle käinud teda valitsevast planeedist Maa. See on jäänud külmaks ja vaikivaks [[tunnistaja]]ks tohututele naabermaailmas toimuvatele [[evolutsioon]]iprotsessidele, mida ta ise kunagi kogeda ei saaks. (lk 73) * Päikese perekonna kõige tülikam liige on meie kaaslane Kuu. Kõigist [[taevakeha]]dest Maale kõige lähemal asuv ja kõige hõlpsamini jälgitav Kuu pakub sama palju lahendamata [[probleem]]e kui tähed ise. (lk 74) * Kuu [[Liikumine|liikumise]] ebakorrapära on üks probleem, mis ületab oma tähtsuselt kõik muud Kuu probleemid. Tõepoolest, see võib viia avastusteni, mis mõjutavad [[gravitatsioon]]i enda olemust. Juba ammu on teada, et Kuu liikumine ei ole teooriaga kooskõlas. Kuu vaadeldud asukohad ei ühti hästi arvutatud positsioonidega ja kuna teooriat on tehtud suure täpsusega, siis nüüd kahtlustatakse, et [[erinevus]] on tingitud mõne tundmatu seaduse toimest, mis võib olla sama oluline kui [[gravitatsiooniseadus]]. (lk 75) * Kuu teooria on nii keeruline, et sellega saavad hakkama ainult silmapaistvaimate [[Matemaatika|matemaatiliste]] võimetega [[astronoom]]id. Tuntud matemaatikud ja astronoomid on aastaid näinud vaeva, püüdes avastada Kuu ennustatud ja vaadeldavate positsioonide suurte ja pidevalt suurenevate lahknevuste põhjuseid. (lk 76) * California Mare Islandi mereväeobservatooriumi professori See hiljuti välja töötatud teooria kohaselt tuleb gravitatsiooni pidada elektromagnetiliseks jõuks. Ta usub, et seletamatud kõrvalekalded Kuu asendis on põhjustatud Päikese magnetjõudude murdumisest, hajumisest ja neeldumisest Maal [[täiskuu]] ajal ja eriti <!--//-->Maa-poolsete [[kuuvarjutus]]te ajal. Näib, et see teooria võib selgitada üht tundmatuist faktoreist, kuid mitte neid kõiki. (lk 78–79) * Väike kogus valgust ja soojust peegeldub <!--//-->Kuult Maale ning magnetnõela asendis on väikseid erinevusi, mis on tingitud Kuu [[mõju]]st, samuti esineb mõningaid väiksemaid muutusi maakera liikumises. Muul viisil ei mõjuta Kuu Maa peal eksisteerivaid tingimusi vähimalgi määral, kuigi pole ühtegi teist taevakeha, mis oleks seotud suurema [[Ebausk|ebausuga]]. (lk 80) * Kuu kulgemise jälgimine taevas ühe kuu jooksul, selle tiirlemise periood ümber Maa ja selle erinevate faaside põhjuste selgitamine on ülimalt lihtne, ometi näib see olevat peaaegu igaühe jaoks kõige kummastavam probleem. Praegusel ajastul, mil astronoomilisi teadmisi on nii lihtne omandada, naudivad [[kunstnik]]ud ikka veel südaööl [[poolkuu]] pea kohale asetamist, mis on sama tõsine astronoomiline [[viga]] kui varahommikul päikese kujutamine läänes. Harvem on poolkuu sarved pööratud [[Silmapiir|horisondi]] poole, kuigi hetkeline järelemõtlemine näitaks selle asukoha absurdsust, kui kuufaaside põhjust natukenegi mõistetakse. Kõige kurvem teadmiste puudumise märk, olgu siis Kuu faaside põhjuste või tähtede ja Kuu suhteliste kauguste kohta, <!--//-->ilmneb siis, kui poolkuu sarvede vahel kujutatakse [[täht]]e. :[[Teadmised]] Kuust ja selle liikumist puudutavatest elementaarsetest faktidest on sama kergesti omandatavad kui teadmised päikese tõusu ja loojumise põhjustest ning [[aastaaeg]]ade vaheldumisest ning tundub üsna uskumatu, et sellistes lihtsates, kuid põhimõttelistes küsimustes on [[teadmatus]] laialt levinud. (lk 80-81) * [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} * Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse antikliimaksina. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Muinasjutumaa eetika", rmt: "Õigest usust", tlk Tiia Rinne, 2011, lk 72-73 * Aga kevad[[öö]] [[ilu]] ei ärata Tootsis suuremat imetlemist. Ta vaatab korra üles, kuu poole, aga selle vaikne sära ei avalda temasse mingit mõju. Ei, kõik on juba ammu nähtud, kõik see on teda juba ammu tüüdanud, nüüd tahaks ta ainult veel näha kuu teist külge. Aga see narr seal ülal ajab üht külge ees nagu Kiir koju minnes ega mõtlegi oma seljatagust näidata. Heameelega võtaks Toots mõne pika ridva ja seaks asjad seal pea kohal korda, aga... [[tont]] teab... ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, lk 53 * Kuu tõuseb ja liigub kiiremini, kui [[koer]]ad ta peale hauguvad. (lk 15) * Kuu on peeglikild, millega päike end öösel lõbustab; erutades maa silmi. (lk 16) * Kuu on aspiriinitablett, mille maakera aeg-ajalt sisse võtab oma kohutava peavalu vastu. Kui ta hommikul taevasse ilmub, ei ole valu veel üle läinud. (lk 28) * Kuu, kes varjab end paplite taga, mängib loodusega peitust, hõigates meeleheitlikult: "A-uuu! A-uuu!" (lk 28) * Looduse kauneimaid vaatepilte on, kui kuu neelab alla nahkhiire. (lk 31) * Igal ööl sõidab kuu peal jänest keegi, kes pole maksnud piletiraha. (lk 31) * Kassid lakuvad katusekivide tassidest kuu piima. (lk 32) * Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja. (lk 40) * Troopiline saar on suplev kuu. (lk 45) * Kuu kallistab kujusid. (lk 47) * Kuu on perroon, mille ääres kunagi ei peatu rong. (lk 49) * Pime kuu kõnnib läbi öö, kompides teed oma valge kepiga. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * [[Meri]] oli sile, soe ja tume nagu must [[samet]] ning ükski lainesäbar ei kurrutanud tema pinda. Kauget [[Albaania]] rannikut märkis taevaservas õrn punakas õhetus. Vähehaaval, minut minutilt see õhetus süvenes ja levis üle taeva. Siis äkki nihkus päratu veinpunane kuuketas küljetsi mägede sakilise kaitsevalli tagant välja ning heitis üle tumeda mere sirge veinpunase raja. Nüüd ilmusid lagedale [[öökullid]], kes hõljusid [[puu]]lt puule hääletult nagu tahmaräitsakad ning huikasid hämmastunult, kui kuu ikka kõrgemale tõusis, enne [[roosa]]ks, siis [[kuldne|kuldseks]] muutus ja lõpuks tähtede seas sõudis nagu suur hõbedane seebimull. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 165-166 * Vanda keeras ringi, teda pahandas, et Andrej ei maga, aga ta ei näidanud seda välja. :"Tule vaata. Taevas on nailonkuu." :Andrej ajas end jalule, toas oli külm. :"Sa külmetad!" :Andrej embas teda, puudutas huultega ta [[õlg]]a. Vanda tõmbus kärsitult eemale. :"Sa vaata ometi!" :Kuu oli tõepoolest [[nailon]]ist. Temast paistis läbi taeva teine külg koos [[täht]]ede ja [[pimedus]]ega. Tema [[valgus]] oli kunstlik, ilma metalse läiketa. Nad silmitsesid helendavat [[org]]u, ja Vanda aimas ette, mida Andrej küsib. :"Kas sul tõesti pole kedagi teist?" küsiski Andrej. :"Sa oled naeruväärne." (lk 81-82) * Üle tänava seisis sisselangenud katusega majalobudik, ümberringi oli ülessongitud maa, selle taga aga uusehituse viis korrust. Kraanaõlg puudutas kuud. :"Nailonkuu," kordas Andrej, sedapuhku aga tähendas see vaid projekti. Võib-olla kutsutakse teda lõplikku varianti viimistlema. Ja kui ka ei kutsuta... Andrej põristas sõrmedega vastu aknaraami, tal tekkis igatsus kalkapaberi ja oma heade joonestusriistade järele. Ta pani uue sigareti ette ja jäi siis peaaegu millelegi mõtlemata üles kollase kera, selle nägude näo poole vahtima. (lk 108) * [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968 * Ja ma ei leia paremat näidet [[tolerantsus|tolerantsile]], nagu ma ise oma kodukootud viisil sellest aru saan, kui ühes anekdoodis kahest meremehest. Ühel õhtul, kui [[laev]] oli keset [[ookean]]i, olid nad kahekesi rinnuli reelingul. Ainus, mis oli näha, oli [[vesi]], [[taevas]] ja täiskuu. Ütles siis üks neist: "Kas sa tead, et kuu on üks täiesti surnud taevakeha. Seal ei ole ei vett, [[õhk]]u ega [[elu]] üleüldse. Isegi oma [[valgus]]t ei ole tal — sellegi saab ta [[päike]]selt." Millele teine vastas: "Jah, aga kuhu tal ikka minna on!" Selles vastuses väljendub minu arvates tõeline tolerants, mida me nii vähe leiame, eriti nende juures, kes nüüd nii tihti ja nii kõva häälega tolerantsist räägivad. ** [[Karl Ristikivi]], "Kirjanduse ülesanded", Mana 35/1969 * Seitsmekümnendal leheküljel hakkas Lal oletusi tegema, missugused organismid suudaksid Kuu tingimustes kohaneda. Kas leiduks taimi, mis võiksid Kuu pinna katta? Vesi ja süsihappegaas peaksid käepärast olema, temperatuuri äärmuslikku kõikumist tuleks taluda. Samblikud, arvas Govinda, võiksid kõne alla tulla. Ka mõned kaktuste perekonna liikmed. Sobilik taim, sambliku ja kaktuse ristsugutis, oleks inimese silmale kindlasti veider vaadata. Aga eks eluvormide hulk ole juba praegugi kujuteldamatult kirev. ** [[Saul Bellow]], "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11 1973, lk 89 * On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui [[päev]]al. [[Päike]]sevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 56 * Nad lendasid madalal küngaste kohal. Kuu oli juba täiskuuks saamas - ja see oli tõeline lõikusaja kuu, vere- ja vasekarva. See tuli õhus rippuvast kõrrepõletamise suitsust. Kuidas saab põlevate nisukõrte sinine suits kuu punaseks teha, seda Tiffany ei teadnud ja ta ei kavatsenud selle väljauurimiseks nii kaugele lennata. ** [[Terry Pratchett]], "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 259 * Läbi sinakashallide pilvede ja niiske atmosfääri hämu paistis kuu nagu mudalombis ujuv laternapeegeldus. Tuulte tõugatuna rullusid poeetide taevakeha ees tompudeks koondunud veepiisad, venitasid end kiududeks, moodustades hämaraid laike ja fantastilisi kujundeid. Näis, nagu oleks põhjatuulte jumal sundinud oma alluvaid tagant ning nõudnud nende käest järjest rohkem ja rohkem: tants muutus taevas üha metsikumaks ning pöörase pillerkaarina kihutasid pilveräbalad üle kahvatuheledalt aimuva laigu. Ekstaatilisest tantsust kasvasid aeglaselt välja selgemad piirjooned ning ühtäkki paistis kuu kogu oma külmas hiilguses. Ämblikuvõrguna laiali venitatud pimedusest kumas läbi valgus ja kiuliste pilvede küüniste vahelt võis välja lugeda ähvardust. Piitspeenikesed jätked voolasid lainetena pöörleva keha ümber. ** [[Meelis Friedenthal]], "Mesilased", 2012, lk 201 * Seda, mille kohta pole tõendeid, pole tõenäoliselt olemas. Mõned ütlevad, et pole ka tõendeid, et pole olemas. Aga nii võib ju väita, et Kuu on kollasest [[juust]]ust. Seda on raskem öelda pärast seda, kui inimesed on Kuul käinud, aga on ka neid, kes kuulutavad dokumenteeritud Kuul käimise võltsituks. Ja siis öeldakse: eks katsu öelda, et nii ei ole. Täitsa võimalik, et Kuu on kollasest juustust, ainult et see koht, kuhu astronaudid sattusid astuma, oli ebatavaline: seal oli juustu asemel [[kivi]]. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 ==Draama== <poem> ROMEO: Nii tõesti nagu kastab õnnis kuu neid viljapuude latvu hõbedasse... JULIA: Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju — niisama heitlik oleks siis su arm. </poem> * [[William Shakespeare]], "Romeo ja Julia", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 132 ==Luule== <poem> Kui kuusirp heidab sädelust [[öö]]-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. ... Joon seda sära, kahvatut ja rauget, kui [[haldjas|haldjat]] hällitab mind kiirte võrk. Ma kuulan [[vaikus]]t, kõnekat ja kauget. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste", tlk [[Kalju Kangur]], rmt: kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47 <poem> Ja iga lilleõis teab saladust, mets hoiab seda — et ring, mis kuu teeb ümber maa, on surma rada. Kuu nõiduslikku kangast koob, mis armas lilledele, kuu võluvõrgu koob, kõik elava ta sesse mähib. Ja kuusirp lilled hilissügisöil kõik maha õsub, ja igatsuses hardas iga lill kuu suudlust ootab. </poem> * [[Edith Södergran]], "Kuu" [1922], tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Tuleviku vari" (1986), lk 112 <poem> Hõbevenekene, Sinu õlanukk on vastu viirastund taevast nagu hele pilvemägi kaugelt maalt, kuhu suur punane kuu läheb looja tuhande aasta pärast ja siis luuakse uus. Ehk me kunagi vaatame teda kahekesi. Ja meie suud on punased. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> Ja aeglasemaks muutub jalgeast öötaeva all, mis pühitsetud kuust. Kant ühisvaeva järelvärinast koos hardalt [[vaikimine|vaikime]] kui ühest suust. </poem> * [[Marie Under]], "Üheskoos", rmt: "Uneretk", 1968, lk 25 <poem> On tuultepaeltes kinni [[jalg]]. Kuu [[naeratus|naeratab]] kui [[surnu]] palg - see mind ei lase silmast. </poem> * [[Marie Under]], "Ulm pudenes", rmt: "Uneretk", 1968, lk 30 <poem> [[Põhjanael]] sirab ja särab. Ning [[öö]] on kui ploomi[[moos]]. Jõel nii soliidne ja suur kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]] mõnuleb kuu. "Poisid, teeme [[uhhaa]]d!" hüüab mu vana kamraad. [[Kirvesupp]]i me keetnud oleme, see on tulnud meil alati välja. Kas siis uhhaad kuust keeta ei saaks? [[Lõke]] lööb praksuma, [[säde]]med [[täht]]edeks lendavad, viis [[kütt]]i on külmas ja näljas. Jões, mis kui [[katel]] on suur, keeb kuu. Soovitan teilegi kuu uhhaad. Seda võib keeta alati, kui ei näkka just saak. Süüa külmalt ja peale [[salat]]iks - [[rohutirts|sirtsu]] [[serenaad]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk [[poiss]] ja kuu ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 <poem> kuid mind on kuulda ümber uue maja kus pole ühtki leebet leinakaske kus aasalt põrkub lepakaarte kaja kuusk torgib auke tõusva täiskuu vaske </poem> * [[Viiu Härm]], "*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 22 <poem> üks mu meeltesse vajutab marju ja unenäo sisse kaob kuu jättes järele mitu varju nii suurt nagu pihlakapuu </poem> * [[Viiu Härm]], "*üks mu meeltesse vajutab marju...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 36 <poem> Sind mere kohalt salasõber hüüab kaugelt, kuldne kera, matkal üle lõunamaa, sind tervitab ja naerma panna püüab: "Kuu kaunis! [[Ilu]] pakud meile sa!" </poem> * [[Lauri Pilter]], "Kevade on tulnud", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 26 ==Vanasõnad== * [[Kuri]] kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, [[külm]] kuu küliti. * Kuu kehib kuiva, [[päike|päev]] sapib [[sadu]]. * Uus kuu, uued [[ilm]]ad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Armastus]] on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. ** Portugali vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taevakehad]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] 8l1oqjjy9wiun3v54vs0tb51fhlx1zp 0 5409 135506 93354 2026-07-13T23:51:38Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135506 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Leavers.jpg|pisi|Leaversi pitsikudumismasinad]] [[Pilt:1904WrightFlyer.jpg|pisi|Vendade Wrightide lennuk. 1904]] [[Pilt:Pizza_im_Pizzaofen_von_Maurizio.jpg|pisi|Pitsa küpsetamine spetsiaalses ahjus]] '''Tehnika''' (<kreeka τεχνικός < τέχνη 'kunst, meisterlikkus, oskus') on üldmõiste tehniliste seadmete ja vahendite (nt kodutehnika) ning meetodite (nt maalimistehnika) kogumi kui terviku, neid puudutavate teadmiste ja võtete ning nendega tegelevate rakendusteaduste (nt zootehnika) kohta. ==Proosa== * Tehnika on majateenija, kes koristab nii kärarikkalt, et pererahval on võimatu musitseerida. (lk 70) * Tehnika areng on ajendatud kaitsetusest tehnika ees. (lk 76) ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999 * Tehnika hõlmab kõik tööriistad, masinad, abivahendid, relvad, instrumendid, majapidamis-, riietus-, kommunikatsiooni- ja transpordiseadmed ning oskused, mille abil me neid valmistame ja kasutame. * ''Technology includes all tools, machines, utensils, weapons, instruments, housing, clothing, communicating and transporting devices and the skills by which we produce and use them.'' ** [[Read Bain]] (1937). "Technology and State Government". American Sociological Review. 2 (6): 860–874 * Tehnika areng on varustanud meid üksnes tõhusamate vahenditega taandarenguks. ** [[Aldous Huxley]], "Ends and Means" (1937) * Tehnika on kunst maailma sedasi korrastada, et me ise ei peaks seda kogema. ** [[Max Frisch]], "Homo Faber" (1957) * Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse. ** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962) * ''Clarke'i kolmas seadus'': Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu [[maagia]]st. ** Arthur C. Clarke, "Profiles of the Future" (täiendatud trükk 1973) * Kõik katsed kohandada meie eetikakoodeksit meie olukorraga [[tehnikaajastu]]l on läbi kukkunud. ** [[Max Born]], "My Life & My Views" (1968), lk 52 * Kujutlege, et [[Aristoteles]] äratataks taas ellu ja külastaks [[Manhattan]]it. Mitte miski meie ühiskondlikus, poliitilises, majandus-, kunsti-, sugu- ega usuelus ei ajaks teda segadusse, kuid teda vapustaks meie tehnika. Selle tulemused - [[pilvelõhkuja]]d, [[auto]]d, [[lennuk]]id, [[televisioon]], taskuarvutid - oleks võimatud ilma [[diferentsiaalarvutus]]eta. ** [[Martin Gardner]] raamatuarvustuses, "Adventures Of a Mathematician: The Man Who Invented the H-Bomb", New York Times (9. mai 1976), lk 201 * Putti seadus: :Tehnoloogiat valitsevad kaks liiki inimesi: :Need, kes mõistavad seda, millega nad hakkama ei saa. :Need, kes saavad hakkama sellega, mida nad ei mõista. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 66 * Et tehnika oleks edukas, peab [[reaalsus]] olema tähtsamal kohal kui [[avalikkussuhted]], sest [[loodus]]t ei saa lollitada. ** [[Richard Feynman]] "Rogers' Commission Report into the Challenger Crash, [http://history.nasa.gov/rogersrep/v2appf.htm Appendix F - Personal Observations on Reliability of Shuttle]" (juuni 1986) * Me elame [[ühiskond|ühiskonnas]], mis on erakordses sõltuvuses teadusest ja tehnikast, ja milles ülimalt vähesed teadusest ja tehnikast midagi teavad. ** [[Carl Sagan]], "Why We Need To Understand Science", The Skeptical Inquirer, Vol. 14, Issue 3, Spring 1990 * Mida suuremaks kasvab süsteem, seda hukatuslikumad on selle kokkukukkumise tagajärjed. ** [[Theodore Kaczynski]], "Industrial Society and Its Future" (1995) * Me ei saa tehnikat idealiseerida. Tehnika on ainult ja alati meie enda [[kujutlusvõime]] peegeldus ning selle kasutusviise peavad määrama meie enda väärtused. Tehnika võib aidata [[haigus]]i ravida, kuid me saame hoida hulga haigusi ära vanamoeliste käitumismuutustega. ** [[Bill Clinton]] kõnes USA Tennessee osariigis Knoxville'is 10. oktoobril 1996 * Tehnika on Jumala and. Elu järel on see ehk suurim Jumala andidest. See on tsivilisatsioonide, kunstide ja teaduste ema. ** [[Freeman Dyson]], "Infinite in All Directions: Gifford lectures given at Aberdeen, Scotland" (2004), lk 270 * Viimase kahe aasta jooksul on Eesti [[teadus]]e, tehnika ja [[haridus]]e arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist [[eesti keel]]e moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. [---] Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti [[oskuskeel]]e juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna ''technology'' kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele. ** [[Endel Risthein]] "''Technology'' ei ole tehnoloogia" Eesti Päevaleht, 16. mai 2006 * Mõistuse väärkasutus võib ikka veel viia maailma tagasi tehnikaeelsesse öösse. Paljud usujüngrid igatsevad just sellist tulemust ning kasutaksid selle saavutamiseks rõõmuga uusimat tehnikat. ** [[A. C. Grayling]], "The Heart of Things: Applying Philosophy to the 21st Century" (2006) * Kui tehnika arenguga ei kaasne vastav areng [[inimene|inimese]] [[eetika|eetilises]] konstitutsioonis, inimese sisemises kasvamises, siis pole see üldse mingi areng, vaid oht inimesele ja maailmale. ** [[Joseph Ratzinger]], "Saved by Hope" (2007), § 22 * Mul ei ole midagi ka noa ega lõikelaua, kausi ega puulusika vasta, kuid vahel on aegu, mil väike vurisev riistapuu on tõesti abiks. ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011, lk 6 * Kaugel sellest, et püüda teadust kontrollida, vähesed laiast avalikkusest saavad üldse arugi, misasi "teadus" on. Kuna surmav tehnika paistab teaduslikest avastustest iseenesest võrsuvat, peab enamik inimesi ohtlikku tehnikat pelgalt teaduse kibedaks viljaks ja teadust ennast kõige kurja juureks. ** [[Jacques-Yves Cousteau]], "Jacques Cousteau and Susan Schiefelbein, The Human, the Orchid, and the Octopus: Exploring and Conserving Our Natural World" (2007), lk 181 * Ma ei usu [[evolutsioon]]i nii, nagu inimesed usuvad Jumalasse. [---] Teadust ja tehnikat ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada. ** [[Terry Pratchett]], Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41 * Paradoksaalselt on mitmed moodsad [[rituaal]]id seotud just nimelt tehnoloogia, näiteks lendamise, [[arvuti]]te või [[nutitelefon]]idega. Tehnoloogia areneb, samas mõistab keskmine [[tarbija]] järjest vähem, kuidas need imemasinad täpselt töötavad. Ehk on uute ebauskude kujunemisel oma roll ka valitseval [[individualism]]il. Nii võtamegi tänapäeval vanad ebausud ja muudame neid lähtuvalt isiklikust [[elukogemus]]est ja soovidest. ** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019 * [[Inimkond|Inimkonna]] [[rumalus]]t ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]]. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 * [[Kosmos]]t peetakse jätkuvalt kaugeks ja eksootiliseks, mida ta muidugi ka on, aga samas on kosmose tähtsus jõudnud mitmel moel aina enam "maa peale". Kui me tellime [[takso]]t või [[pitsa]]t või kui talupidaja üritab saada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetust uue viljasordi jaoks, on tegemist kosmosetehnoloogia kasutamisega. Esimeste mainitud tegevuste juures kasutatakse satelliitsüsteemide globaalseid positsioneerimistehnoloogiaid, nn GNSS-i (Global Navigation Satellite Systems), millest kuulsamad on USA süsteem [[GPS]] ning sellest uuem ja täpsem EL-i süsteem Galileo. Teises mainitud näites on [[põllumajandustoetus]]te otstarbeka kasutamise hindamisel abiks kaugseire EL-i Copernicuse süsteemi kaudu. [[Kaugseire]], mis pakub areneva tehnoloogia abil aina täpsemaid pilte, on toeks igasuguste tegevuste juures, kus on oluline saada ülevaatlikku pilti suurtest aladest. * Võib tekkida küsimus, miks ei ole kirjutatud selgelt välja, et kosmoses on militaartegevus keelatud. Kindlasti ei oleks sellega nõus olnud külma sõja aegsed kosmoseriigid, mis küll suutsid üllatavalt hästi kokku leppida põhiprintsiipides, aga mis samal ajal arendasid sõjalisi kosmosetegevusi. Lisaks, isegi juhul, kui riigid oleks olnud valmis selgelt sõjalisest tegevusest loobuma, ei oleks olnud lihtne säärast sätet lepingusse kirjutada. Nimelt on väga paljud kosmosetegevused kahesuguse kasutusega. See väljend (''dual use'') tähendab, et sama tehnoloogiat, sama tegevust või eset kasutatakse nii militaar- kui tsiviilotstarbeks. Kosmoses on üks tuntuim näide GPS, mis on USA sõjaväe rakendus, aga mida samas kasutatakse suures osas maailmast [[nutitelefon]]ide või arvutikaartide, asukohapõhiste teenuste rakenduste või [[auto]]de juhtimissüsteemide jaoks. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 [[Kategooria:Tehnika| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 47jm1cu4vtbkpkby93iy1cc1neqfi0y 0 5414 135483 98916 2026-07-13T22:23:56Z Pseudacorus 2604 135483 wikitext text/x-wiki ==Piibel== * Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, :8 sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse! * [[Matteuse evangeelium]] 7:7-8 ==Proosa== * — Õie! Õie! hõikas Ants aiast. — Õie, tule ruttu siia! :— Mis neil seal peaks olema, imestas Õie ja jooksis aeda. :Ants ja Ott seisid suure rippuvate okstega sõstrapõõsa juures, näod naerul. Vähe eemal<!--//--> kaagutas kõigest jõust Õie valge kana, kellest ema oli rääkinud, et ta juba paar-kolm nädalat oma pesa peidab ja ei-tea-kuhu muneb. Ema oli kogu pesatäie mune sellele lubanud, kes pesa leiab. :— Meie leidsime kanapesa, hüüdis Ott. :— Nüüd saame munad endale, müüme ära ja raha teeme pooleks, lisas Ants uhkelt ja lükkas sõstrapõõsa oksad kõrvale. :Siin see peidetud vara oligi. Suur hunnik helevalgeid mune. Ja nende pärisomanik seisis eemal ja hurjutas leidjaid, et ilm kaikus. :— Mina nägin, kui kana põõsa alt välja hiilis. Näitasin Antsule ja Ants arvas kohe, et küllap siin ta pesa ongi, seletas Ott. * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944, lk 33-34 * "Kas tõesti tohib võtta kõike, mis leiad?" küsis Annika. :"Jah, kõike, mis [[maapind|maas]] lebab," ütles Pipi. :Natuke maad edasi lamas oma suvila ees [[rohi|rohu]] peal üks vanem mees ja magas. :"See seal lamab ka maas," ütles Pipi, "ja meie leidsime ta. Me võtame ta kaasa!" :Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt. :"Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba," ütles Tommy. "Pealegi, mis me temaga peale hakkame?" :"Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna [[küülik]]u eest küülikupuuri ja sööta teda [[võilill]]elehtedega. Aga kui te ei taha, siis jäägu ta minugipoolest. Kuigi see ärritab mind, sest võib ju tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida." (lk 19-20) * [[Astrid Lindgren]], "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk * [Alain de Carnillac:] [[Ootamine|Ootaja]] ootab enamasti asjata. Tuleb ise [[otsimine|otsida]], et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225 * Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks [[Pentti Saarikoski|Pentti]] muutus. Ta tahtis küll [[maja]], aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi leidma, siis oleks unelm teostunud õigel moel. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 177 ==Luule== <poem> Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeselapse laua päält. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Pääsuke" <poem> Siis [[naeratus]]e varjus ma taandun tuldud teid: kui [[Muinaslugu|muinasloo]] vaene [[karjus]], kel osaks saand aarde leid. </poem> * [[Marie Under]], "Leid", rmt: "Uneretk", 1968, lk 23 <poem> Sa otsisid õit ja leidsid vilja. Sa otsisid allikat ja leidsid mere. Sa otsisid naist ja leidsid hinge. Sa oled pettunud. </poem> * [[Edith Södergran]], "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], 1986, lk 7 <poem> Võimalik, et [[hommik]] saabub, kui sa leiad [[mets]]ast [[kaabu]], mis sust möödunud [[sajand]]il sinna maha jäi kui pill, mida [[kärbes]] häälde seab, [[põdrasammal]] koduks peab. Leides oma kaabu vana, ära [[nõgikikas|nõgikikkaid]] mana, heida maha [[luuderohi|luuderohtu]], [[lepatriinu]]dega kohtu, kuula meretuule juttu, kuni kuu kaob koidu-uttu. </poem> * [[Lauri Pilter]], "*Võimalik, et hommik saabub...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 35 == Vanasõnad == === Eesti vanasõnad (Eisen) === * Ametmees leiab leiba igal pool. *[[Hea]] leiab istme isegi, [[paha]] ei istu pakkudeski. * Hea [[sõna]] leiab hea paiga. *[[Heategu]] leiab harvasti tänu. * Heategu leitakse eest. *[[Häda]]s leiab inimene viis nõu. * Kes head otsib, parema leiab. * Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. * Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. * Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia). * Kes korjab, see leiab. * Kes tööd teeb, leiba leiab. * Kes vara üles tõuseb, leiab õnne. * Kätel otsid, jalal leiad. * Laenaja leiab enam laitust kui tänu. * Liha otsib, kondi leiab. * Magades ei leia keegi leiba. * Mis [[inimene]] otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. * Mis [[kirves]] otsib, seda kirves leiab. * Mis noorus kogub, seda vanus leiab. * Pime [[kana]] leiab ka [[tera]]. * Taha viskad, eest leiad. * Tee head või kurja, leiad head või kurja eest. * Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga. * Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. * Virk käsi leiab igal pool leiba. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 === Eesti vanasõnad === * Terav kirves leiab kivi. == Vaata ka == * [[Otsimine]] ==Kirjandus== * [[Ellen Niit]], "Maa on täis leidmist", 1960 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2mnszlmlxf435dwlyglm3y1dxohf92d 135484 135483 2026-07-13T22:24:23Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135484 wikitext text/x-wiki ==Piibel== * Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, :8 sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse! * [[Matteuse evangeelium]] 7:7-8 ==Proosa== * — Õie! Õie! hõikas Ants aiast. — Õie, tule ruttu siia! :— Mis neil seal peaks olema, imestas Õie ja jooksis aeda. :Ants ja Ott seisid suure rippuvate okstega sõstrapõõsa juures, näod naerul. Vähe eemal<!--//--> kaagutas kõigest jõust Õie valge kana, kellest ema oli rääkinud, et ta juba paar-kolm nädalat oma pesa peidab ja ei-tea-kuhu muneb. Ema oli kogu pesatäie mune sellele lubanud, kes pesa leiab. :— Meie leidsime kanapesa, hüüdis Ott. :— Nüüd saame munad endale, müüme ära ja raha teeme pooleks, lisas Ants uhkelt ja lükkas sõstrapõõsa oksad kõrvale. :Siin see peidetud vara oligi. Suur hunnik helevalgeid mune. Ja nende pärisomanik seisis eemal ja hurjutas leidjaid, et ilm kaikus. :— Mina nägin, kui kana põõsa alt välja hiilis. Näitasin Antsule ja Ants arvas kohe, et küllap siin ta pesa ongi, seletas Ott. * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944, lk 33-34 * "Kas tõesti tohib võtta kõike, mis leiad?" küsis Annika. :"Jah, kõike, mis [[maapind|maas]] lebab," ütles Pipi. :Natuke maad edasi lamas oma suvila ees [[rohi|rohu]] peal üks vanem mees ja magas. :"See seal lamab ka maas," ütles Pipi, "ja meie leidsime ta. Me võtame ta kaasa!" :Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt. :"Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba," ütles Tommy. "Pealegi, mis me temaga peale hakkame?" :"Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna [[küülik]]u eest küülikupuuri ja sööta teda [[võilill]]elehtedega. Aga kui te ei taha, siis jäägu ta minugipoolest. Kuigi see ärritab mind, sest võib ju tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida." (lk 19-20) * [[Astrid Lindgren]], "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk * [Alain de Carnillac:] [[Ootamine|Ootaja]] ootab enamasti asjata. Tuleb ise [[otsimine|otsida]], et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225 * Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks [[Pentti Saarikoski|Pentti]] muutus. Ta tahtis küll [[maja]], aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi leidma, siis oleks unelm teostunud õigel moel. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 177 ==Luule== <poem> Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeselapse laua päält. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Pääsuke" <poem> Siis [[naeratus]]e varjus ma taandun tuldud teid: kui [[Muinaslugu|muinasloo]] vaene [[karjus]], kel osaks saand aarde leid. </poem> * [[Marie Under]], "Leid", rmt: "Uneretk", 1968, lk 23 <poem> Sa otsisid õit ja leidsid vilja. Sa otsisid allikat ja leidsid mere. Sa otsisid naist ja leidsid hinge. Sa oled pettunud. </poem> * [[Edith Södergran]], "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari", tlk [[Debora Vaarandi]], 1986, lk 7 <poem> Võimalik, et [[hommik]] saabub, kui sa leiad [[mets]]ast [[kaabu]], mis sust möödunud [[sajand]]il sinna maha jäi kui pill, mida [[kärbes]] häälde seab, [[põdrasammal]] koduks peab. Leides oma kaabu vana, ära [[nõgikikas|nõgikikkaid]] mana, heida maha [[luuderohi|luuderohtu]], [[lepatriinu]]dega kohtu, kuula meretuule juttu, kuni kuu kaob koidu-uttu. </poem> * [[Lauri Pilter]], "*Võimalik, et hommik saabub...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 35 == Vanasõnad == === Eesti vanasõnad (Eisen) === * Ametmees leiab leiba igal pool. *[[Hea]] leiab istme isegi, [[paha]] ei istu pakkudeski. * Hea [[sõna]] leiab hea paiga. *[[Heategu]] leiab harvasti tänu. * Heategu leitakse eest. *[[Häda]]s leiab inimene viis nõu. * Kes head otsib, parema leiab. * Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. * Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. * Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia). * Kes korjab, see leiab. * Kes tööd teeb, leiba leiab. * Kes vara üles tõuseb, leiab õnne. * Kätel otsid, jalal leiad. * Laenaja leiab enam laitust kui tänu. * Liha otsib, kondi leiab. * Magades ei leia keegi leiba. * Mis [[inimene]] otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. * Mis [[kirves]] otsib, seda kirves leiab. * Mis noorus kogub, seda vanus leiab. * Pime [[kana]] leiab ka [[tera]]. * Taha viskad, eest leiad. * Tee head või kurja, leiad head või kurja eest. * Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga. * Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. * Virk käsi leiab igal pool leiba. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 === Eesti vanasõnad === * Terav kirves leiab kivi. == Vaata ka == * [[Otsimine]] ==Kirjandus== * [[Ellen Niit]], "Maa on täis leidmist", 1960 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 17lf4pwiahbsggtqq1zx262q6jntr0g 0 5723 135516 131539 2026-07-14T10:33:19Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135516 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 [[Kategooria:Putukad]] 3midbump8npx41sc4qq1w1u6ozemujx 0 5953 135510 132600 2026-07-14T10:12:43Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135510 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, "Madonna lapsega", 1490ndad]] [[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], "Pandora", (1869)]] [[Pilt:Helene_Schjerfbeck_Girl_on_a_red_sofa.jpg|pisi|Helene Schjerfbeck, "Tüdruk punasel sohval" (1882)]] [[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), "Daam punases", ''s.d.'']] [[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), "Punane ja must", ''s.d.'']] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009)]] [[Pilt:Louise_Breslau_-_Fillette_à_l'Orange_-_2014.695.v_-_Cleveland_Museum_of_Art.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, "Tütarlaps apelsiniga" (1899)]] [[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, "Kaks kevadet" (1910)]] [[Pilt:Hermine_Haader_Mohnblumen.jpg|pisi|Hermine Haader (1885-1928), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, "Punase hobuse ujutamine", (1912)]] [[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), "Vaikelu punaste roosidega", s.d.]] [[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, "Laud. Punane harmoonia" (1927)]] [[Pilt:Kkucka_"Best_Red".jpg|pisi|Kathleen Kucka, ''Best red'' (2011)]] [[Pilt:Mirit_ben_nun_pic_3.jpg|pisi|Mirit Ben Nun, "Punane" (2008)]] '''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]]. ==Proosa== * Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 "Noored hinged"], peatükk 13 * Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"], 4. mail * "Aga kui sa põleks tulnd ja mind kinni võtnud, ma oleks köstri akna taha kah käind ja tot-tot-tot teinud. Ei tea, mis vana Julk-Jüri oleks mõtelnd,” vastab Toots ja viibutab nööri otsas ühte keskmise kapsapea suurust punast muna. :"Mis asi sul seal käes on?" küsitakse mitmelt poolt. :"Maakera," on lühike ja asjalik vastus. :"Maakera? Mispärast ta punane on?" :"Punane, noh... Misuke ta’s peab olema? Sinist värvi ei olnd käepärast." :"Näita!" :"Ei, ma ei või näidata, ta on märg. Värv põle veel ära kuivand. Küll hommiku näed." :Nende sõnadega ronib Toots lähema sängi samba otsaja tõmbab maakera tala külge kuivama. * [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", 2006, lk 219 * Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk [[Tõnu Õnnepalu]], 2004, lk 15 * Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. "Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti" — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade. :"[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal," sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: "Ole ometi vakka." Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 48-51 1981, lk 98 * Ma istusin põrandal. Minu ümber olid kriidid ja värvitopsid, jumalikud värvid, värskust õhkav lasuursinine ja lausa imestuse äärele eksinud roheline. Ja kui võtsin kätte punase kriidi, marssisid õnnelikud punased fanfaarid helgesse maailma ja kõigil rõdudel lehvisid punalipud, majad seisid tänava äärde triumfeerivasse spaleeri. Vaarikapunases mundris tuletõrjujate defilee uhkeldas heledatel õnnelikel tänavatel ja härrasmehed kergitasid kirsivärvi kõvakübaraid. Kirsilik magusus, kirsilik ohakalindude vidin täitis lavendlilõhnalist ja mahedalt helkivat õhku. ** [[Bruno Schulz]], "Geniaalne epohh" jutukogust "Liivakella sanatoorium", tlk Hendrik Lindepuu, LR 10-12 2019, lk 23 * [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi! ** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil]]" * [Pfaff:] "Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!" ** [[Elias Canetti]], "Maailm peas", tlk [[Toivo Tasa]], 1983, lk 8 * "Mattias," ütles ta, "ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni." Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. "Küll ta on punane," lausus ta, "oh, kui punane ta on." Ka Mattias nuttis ning ütles: "Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i." Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: "Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren." ** [[Astrid Lindgren]], "Päevanurme" * "Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi," ütles Eva-Lotta. "Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg." (ptk 1) * Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5, lk 186) * Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6, lk 189) ** Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989 * Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. "See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib," täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73) * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]]. :Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79) * [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", V peatükk * Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! ** [[Karl Ristikivi]] "Rõõmulaul", Lund 1966, lk 112 * Ühe raami allservas metallplaadil seisis "Loo puänt." Lõunalauas, ilmselgelt Rooma palees, istusid viis helepunasesse rõivastatud kardinali ja purpurrüüs piiskop. Oh, kui kavalad, kui targad olid näod (kolm ümarad, kaks lahjad), mis küünitusid ettepoole, pinev pilk kuuendal, kardinalil, kelle tõstetud nimetissõrm ja kiiskavad silmad näitasid, et huvitava loo puänt on tal keele peal. Mis see võis olla? Lugu Vatikani intriigidest, salakaval saatusepööre kuurias või ehk skandaalne lugu mõnest daamist? Vaikset naudingut reetev ilme tagaplaanil seisva majaülema näol vihjas viimasele. Ja vaadake lauda! Millised kuld- ja hõbeesemed, millised kristallklaasid, milline rubiinjas vein. (Oh, kui nutikas: vastandada veini värv rõivaste helepunasele, ilma et toonid teineteist varjutaksid!) Ja hunnitu hõbedast veinivaat esiplaanil, osavalt maalitud lehtpuupõrandal, tõotab veel veini. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 112 ==Aimekirjandus ja publitsistika== * Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust". Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu." * [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni? ** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga) * Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida. ** [[Kerli Kõiv]] ==Luule== :Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]] :ja teisi punakaid kui rauamuld? :Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi :ja türgi taalreist puhub lõkketuld. * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas "Rabas"] kogus "Palavik" (1934) :Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad :ja rihvale lendas mu vrakk. :Mu südamelt murti [[pitsat]] :ja huulilt – punane lakk. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine "Vabanemine"] kogus "Kohtupäev" (1937) :Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t :punasel pulbritünnil, :et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad :uute maailmade sünnil. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants "Surmatants"] kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> [[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel päev jälle [[õhtu]]sse langeb. Punane omni[[buss]] veereb, kõriseb veomehe [[vanker]]. ... Kusagil Emajõe veerel nimetust [[lein]]ast jääd ängi. Päevake punades veereb, lastesalk [[värav]]al mängib. </poem> * [[August Sang]] "Emajõe unisel veerel", samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10 <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse maasikate marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse veel on suvi vananaiste suvi lehtede ja rohu maailm ruskab istun trepil ja see värv ei toogi hinge täna roostetusetuska </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 <poem> Ma kandsin musta ja valget ja halli - ja ometi päev tõusis, mil panin selga veripunase sameti. </poem> * [[Doris Kareva]], "Ma kandsin musta ja valget" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> [[Ilu]]s punane [[peldik]] peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]]. Saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees. </poem> * [[Hando Runnel]]. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46 <poem> tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e tule ma wihkan Sind tule & tea taewas on tyhi & [[surm]] on weel kaugel tappa on lihtne on neetumalt hea kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi [[pidu]]sid peame on painajad need jõledaid [[jõul]]e & patuseid [[pulm]]i rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees ... yleni punases põlewas toas yleni punases põlewas kleidis tantsin weel põleb mu weres Su wein nurka siis peitun & oxendan weidi silme ees wirwendab punane sein </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 74 <poem> [[Arkaadia]], nii punane on roos. Ja nõnda labane ta lihtne [[nimi]]. Nad ometigi [[ilu]]sad on koos. Arkaadia, nii punane on roos. [[Vein]] vindub vaadis, [[mülgas]] mulksub [[soo]]s, [[kulm]] kerkib, pime [[kirves]] leiab [[kivi]], Arkaadia! Nii [[Labasus|labane]] on roos ja nõnda punane ta purjus nimi. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Arkaadia, nii punane on roos" (1999), kogus "Krümitor0671" (2011), lk 39 ==Film== * Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad? ** Eesti komöödiafilmist "[[Siin me oleme!]]" (1978) ==Vanasõnad== * Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita. * [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]]. * Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. * [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks. * Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Värvused]] ldtqbcyn30lerdpysb0ltfczrhzblyi 135521 135510 2026-07-14T10:58:14Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135521 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, "Madonna lapsega", 1490ndad]] [[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], "Pandora", (1869)]] [[Pilt:Helene_Schjerfbeck_Girl_on_a_red_sofa.jpg|pisi|Helene Schjerfbeck, "Tüdruk punasel sohval" (1882)]] [[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), "Daam punases", ''s.d.'']] [[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), "Punane ja must", ''s.d.'']] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009)]] [[Pilt:Louise_Breslau_-_Fillette_à_l'Orange_-_2014.695.v_-_Cleveland_Museum_of_Art.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, "Tütarlaps apelsiniga" (1899)]] [[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, "Kaks kevadet" (1910)]] [[Pilt:Hermine_Haader_Mohnblumen.jpg|pisi|Hermine Haader (1885-1928), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, "Punase hobuse ujutamine", (1912)]] [[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), "Vaikelu punaste roosidega", s.d.]] [[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, "Laud. Punane harmoonia" (1927)]] [[Pilt:Kkucka_"Best_Red".jpg|pisi|Kathleen Kucka, ''Best red'' (2011)]] [[Pilt:Mirit_ben_nun_pic_3.jpg|pisi|Mirit Ben Nun, "Punane" (2008)]] '''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]]. ==Proosa== * Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 "Noored hinged"], peatükk 13 * Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"], 4. mail * "Aga kui sa põleks tulnd ja mind kinni võtnud, ma oleks köstri akna taha kah käind ja tot-tot-tot teinud. Ei tea, mis vana Julk-Jüri oleks mõtelnd,” vastab Toots ja viibutab nööri otsas ühte keskmise kapsapea suurust punast muna. :"Mis asi sul seal käes on?" küsitakse mitmelt poolt. :"Maakera," on lühike ja asjalik vastus. :"Maakera? Mispärast ta punane on?" :"Punane, noh... Misuke ta’s peab olema? Sinist värvi ei olnd käepärast." :"Näita!" :"Ei, ma ei või näidata, ta on märg. Värv põle veel ära kuivand. Küll hommiku näed." :Nende sõnadega ronib Toots lähema sängi samba otsaja tõmbab maakera tala külge kuivama. * [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", 2006, lk 219 * Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk [[Tõnu Õnnepalu]], 2004, lk 15 * Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. "Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti" — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade. :"[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal," sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: "Ole ometi vakka." Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 48-51 1981, lk 98 * Ma istusin põrandal. Minu ümber olid kriidid ja värvitopsid, jumalikud värvid, värskust õhkav lasuursinine ja lausa imestuse äärele eksinud roheline. Ja kui võtsin kätte punase kriidi, marssisid õnnelikud punased fanfaarid helgesse maailma ja kõigil rõdudel lehvisid punalipud, majad seisid tänava äärde triumfeerivasse spaleeri. Vaarikapunases mundris tuletõrjujate defilee uhkeldas heledatel õnnelikel tänavatel ja härrasmehed kergitasid kirsivärvi kõvakübaraid. Kirsilik magusus, kirsilik ohakalindude vidin täitis lavendlilõhnalist ja mahedalt helkivat õhku. ** [[Bruno Schulz]], "Geniaalne epohh" jutukogust "Liivakella sanatoorium", tlk Hendrik Lindepuu, LR 10-12 2019, lk 23 * [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi! ** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil]]" * [Pfaff:] "Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!" ** [[Elias Canetti]], "Maailm peas", tlk [[Toivo Tasa]], 1983, lk 8 * "Mattias," ütles ta, "ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni." Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. "Küll ta on punane," lausus ta, "oh, kui punane ta on." Ka Mattias nuttis ning ütles: "Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i." Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: "Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren." ** [[Astrid Lindgren]], "Päevanurme" * "Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi," ütles Eva-Lotta. "Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg." (ptk 1) * Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5, lk 186) * Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6, lk 189) ** Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989 * Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. "See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib," täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73) * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]]. :Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79) * [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", V peatükk * Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! ** [[Karl Ristikivi]] "Rõõmulaul", Lund 1966, lk 112 * Ühe raami allservas metallplaadil seisis "Loo puänt." Lõunalauas, ilmselgelt Rooma palees, istusid viis helepunasesse rõivastatud kardinali ja purpurrüüs piiskop. Oh, kui kavalad, kui targad olid näod (kolm ümarad, kaks lahjad), mis küünitusid ettepoole, pinev pilk kuuendal, kardinalil, kelle tõstetud nimetissõrm ja kiiskavad silmad näitasid, et huvitava loo puänt on tal keele peal. Mis see võis olla? Lugu Vatikani intriigidest, salakaval saatusepööre kuurias või ehk skandaalne lugu mõnest daamist? Vaikset naudingut reetev ilme tagaplaanil seisva majaülema näol vihjas viimasele. Ja vaadake lauda! Millised kuld- ja hõbeesemed, millised kristallklaasid, milline rubiinjas vein. (Oh, kui nutikas: vastandada veini värv rõivaste helepunasele, ilma et toonid teineteist varjutaksid!) Ja hunnitu hõbedast veinivaat esiplaanil, osavalt maalitud lehtpuupõrandal, tõotab veel veini. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 112 ==Aimekirjandus ja publitsistika== * Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust". Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu." * [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni? ** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga) * Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida. ** [[Kerli Kõiv]] ==Luule== :Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]] :ja teisi punakaid kui rauamuld? :Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi :ja türgi taalreist puhub lõkketuld. * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas "Rabas"] kogus "Palavik" (1934) :Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad :ja rihvale lendas mu vrakk. :Mu südamelt murti [[pitsat]] :ja huulilt – punane lakk. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine "Vabanemine"] kogus "Kohtupäev" (1937) :Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t :punasel pulbritünnil, :et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad :uute maailmade sünnil. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants "Surmatants"] kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> Hõbevenekene, Sinu õlanukk on vastu viirastund taevast nagu hele pilvemägi kaugelt maalt, kuhu suur punane kuu läheb looja tuhande aasta pärast ja siis luuakse uus. Ehk me kunagi vaatame teda kahekesi. Ja meie suud on punased. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> [[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel päev jälle [[õhtu]]sse langeb. Punane omni[[buss]] veereb, kõriseb veomehe [[vanker]]. ... Kusagil Emajõe veerel nimetust [[lein]]ast jääd ängi. Päevake punades veereb, lastesalk [[värav]]al mängib. </poem> * [[August Sang]] "Emajõe unisel veerel", samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10 <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse maasikate marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse veel on suvi vananaiste suvi lehtede ja rohu maailm ruskab istun trepil ja see värv ei toogi hinge täna roostetusetuska </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 <poem> Ma kandsin musta ja valget ja halli - ja ometi päev tõusis, mil panin selga veripunase sameti. </poem> * [[Doris Kareva]], "Ma kandsin musta ja valget" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> [[Ilu]]s punane [[peldik]] peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]]. Saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees. </poem> * [[Hando Runnel]]. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46 <poem> tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e tule ma wihkan Sind tule & tea taewas on tyhi & [[surm]] on weel kaugel tappa on lihtne on neetumalt hea kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi [[pidu]]sid peame on painajad need jõledaid [[jõul]]e & patuseid [[pulm]]i rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees ... yleni punases põlewas toas yleni punases põlewas kleidis tantsin weel põleb mu weres Su wein nurka siis peitun & oxendan weidi silme ees wirwendab punane sein </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 74 <poem> [[Arkaadia]], nii punane on roos. Ja nõnda labane ta lihtne [[nimi]]. Nad ometigi [[ilu]]sad on koos. Arkaadia, nii punane on roos. [[Vein]] vindub vaadis, [[mülgas]] mulksub [[soo]]s, [[kulm]] kerkib, pime [[kirves]] leiab [[kivi]], Arkaadia! Nii [[Labasus|labane]] on roos ja nõnda punane ta purjus nimi. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Arkaadia, nii punane on roos" (1999), kogus "Krümitor0671" (2011), lk 39 ==Film== * Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad? ** Eesti komöödiafilmist "[[Siin me oleme!]]" (1978) ==Vanasõnad== * Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita. * [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]]. * Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. * [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks. * Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Värvused]] 4jxg1nkrhfmxiz0q1ge0gvpgaetpkf3 135527 135521 2026-07-14T11:38:24Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135527 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, "Madonna lapsega", 1490ndad]] [[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], "Pandora", (1869)]] [[Pilt:Helene_Schjerfbeck_Girl_on_a_red_sofa.jpg|pisi|Helene Schjerfbeck, "Tüdruk punasel sohval" (1882)]] [[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), "Daam punases", ''s.d.'']] [[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), "Punane ja must", ''s.d.'']] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009)]] [[Pilt:Louise_Breslau_-_Fillette_à_l'Orange_-_2014.695.v_-_Cleveland_Museum_of_Art.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, "Tütarlaps apelsiniga" (1899)]] [[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, "Kaks kevadet" (1910)]] [[Pilt:Hermine_Haader_Mohnblumen.jpg|pisi|Hermine Haader (1885-1928), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, "Punase hobuse ujutamine", (1912)]] [[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), "Vaikelu punaste roosidega", s.d.]] [[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, "Laud. Punane harmoonia" (1927)]] [[Pilt:Kkucka_"Best_Red".jpg|pisi|Kathleen Kucka, ''Best red'' (2011)]] [[Pilt:Mirit_ben_nun_pic_3.jpg|pisi|Mirit Ben Nun, "Punane" (2008)]] '''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]]. ==Proosa== * Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 "Noored hinged"], peatükk 13 * Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"], 4. mail * "Aga kui sa põleks tulnd ja mind kinni võtnud, ma oleks köstri akna taha kah käind ja tot-tot-tot teinud. Ei tea, mis vana Julk-Jüri oleks mõtelnd,” vastab Toots ja viibutab nööri otsas ühte keskmise kapsapea suurust punast muna. :"Mis asi sul seal käes on?" küsitakse mitmelt poolt. :"Maakera," on lühike ja asjalik vastus. :"Maakera? Mispärast ta punane on?" :"Punane, noh... Misuke ta’s peab olema? Sinist värvi ei olnd käepärast." :"Näita!" :"Ei, ma ei või näidata, ta on märg. Värv põle veel ära kuivand. Küll hommiku näed." :Nende sõnadega ronib Toots lähema sängi samba otsaja tõmbab maakera tala külge kuivama. * [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", 2006, lk 219 * Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk [[Tõnu Õnnepalu]], 2004, lk 15 * Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. "Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti" — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade. :"[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal," sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: "Ole ometi vakka." Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 48-51 1981, lk 98 * Ma istusin põrandal. Minu ümber olid kriidid ja värvitopsid, jumalikud värvid, värskust õhkav lasuursinine ja lausa imestuse äärele eksinud roheline. Ja kui võtsin kätte punase kriidi, marssisid õnnelikud punased fanfaarid helgesse maailma ja kõigil rõdudel lehvisid punalipud, majad seisid tänava äärde triumfeerivasse spaleeri. Vaarikapunases mundris tuletõrjujate defilee uhkeldas heledatel õnnelikel tänavatel ja härrasmehed kergitasid kirsivärvi kõvakübaraid. Kirsilik magusus, kirsilik ohakalindude vidin täitis lavendlilõhnalist ja mahedalt helkivat õhku. ** [[Bruno Schulz]], "Geniaalne epohh" jutukogust "Liivakella sanatoorium", tlk Hendrik Lindepuu, LR 10-12 2019, lk 23 * [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi! ** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil]]" * [Pfaff:] "Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!" ** [[Elias Canetti]], "Maailm peas", tlk [[Toivo Tasa]], 1983, lk 8 * "Mattias," ütles ta, "ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni." Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. "Küll ta on punane," lausus ta, "oh, kui punane ta on." Ka Mattias nuttis ning ütles: "Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i." Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: "Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren." ** [[Astrid Lindgren]], "Päevanurme" * "Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi," ütles Eva-Lotta. "Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg." (ptk 1) * Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5, lk 186) * Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6, lk 189) ** Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989 * Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. "See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib," täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73) * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]]. :Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79) * [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", V peatükk * Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! ** [[Karl Ristikivi]] "Rõõmulaul", Lund 1966, lk 112 * Ühe raami allservas metallplaadil seisis "Loo puänt." Lõunalauas, ilmselgelt Rooma palees, istusid viis helepunasesse rõivastatud kardinali ja purpurrüüs piiskop. Oh, kui kavalad, kui targad olid näod (kolm ümarad, kaks lahjad), mis küünitusid ettepoole, pinev pilk kuuendal, kardinalil, kelle tõstetud nimetissõrm ja kiiskavad silmad näitasid, et huvitava loo puänt on tal keele peal. Mis see võis olla? Lugu Vatikani intriigidest, salakaval saatusepööre kuurias või ehk skandaalne lugu mõnest daamist? Vaikset naudingut reetev ilme tagaplaanil seisva majaülema näol vihjas viimasele. Ja vaadake lauda! Millised kuld- ja hõbeesemed, millised kristallklaasid, milline rubiinjas vein. (Oh, kui nutikas: vastandada veini värv rõivaste helepunasele, ilma et toonid teineteist varjutaksid!) Ja hunnitu hõbedast veinivaat esiplaanil, osavalt maalitud lehtpuupõrandal, tõotab veel veini. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 112 ==Aimekirjandus ja publitsistika== * Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust". Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu." * [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni? ** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga) * Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida. ** [[Kerli Kõiv]] ==Luule== <poem> Saatus lausus: sa kas elad valgelt või sa sured punaselt! Kuid mu süda jäi kindlaks: ma elan punaselt! Nüüd viibin ma maal, kus kõik kuulub sulle, iial ei astu surm sesse riiki. </poem> * [[Edith Södergran]], "Kaevupeegel" valikkogus "Tuleviku vari" (1986), tlk [[Debora Vaarandi]], lk 26 <poem> Midagi muud mul ei ole kui mu kiirgav mantel, mu punane kartmatus. Mu punane kartmatus läheb seiklema närusel maal. </poem> * Edith Södergran, "Grimace d'artiste" [1917], valikkogus "Tuleviku vari", tlk Debora Vaarandi, lk 39 :Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]] :ja teisi punakaid kui rauamuld? :Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi :ja türgi taalreist puhub lõkketuld. * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas "Rabas"] kogus "Palavik" (1934) :Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad :ja rihvale lendas mu vrakk. :Mu südamelt murti [[pitsat]] :ja huulilt – punane lakk. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine "Vabanemine"] kogus "Kohtupäev" (1937) :Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t :punasel pulbritünnil, :et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad :uute maailmade sünnil. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants "Surmatants"] kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> Hõbevenekene, Sinu õlanukk on vastu viirastund taevast nagu hele pilvemägi kaugelt maalt, kuhu suur punane kuu läheb looja tuhande aasta pärast ja siis luuakse uus. Ehk me kunagi vaatame teda kahekesi. Ja meie suud on punased. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> [[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel päev jälle [[õhtu]]sse langeb. Punane omni[[buss]] veereb, kõriseb veomehe [[vanker]]. ... Kusagil Emajõe veerel nimetust [[lein]]ast jääd ängi. Päevake punades veereb, lastesalk [[värav]]al mängib. </poem> * [[August Sang]] "Emajõe unisel veerel", samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10 <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse maasikate marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse veel on suvi vananaiste suvi lehtede ja rohu maailm ruskab istun trepil ja see värv ei toogi hinge täna roostetusetuska </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 <poem> Ma kandsin musta ja valget ja halli - ja ometi päev tõusis, mil panin selga veripunase sameti. </poem> * [[Doris Kareva]], "Ma kandsin musta ja valget" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> [[Ilu]]s punane [[peldik]] peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]]. Saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees. </poem> * [[Hando Runnel]]. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46 <poem> tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e tule ma wihkan Sind tule & tea taewas on tyhi & [[surm]] on weel kaugel tappa on lihtne on neetumalt hea kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi [[pidu]]sid peame on painajad need jõledaid [[jõul]]e & patuseid [[pulm]]i rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees ... yleni punases põlewas toas yleni punases põlewas kleidis tantsin weel põleb mu weres Su wein nurka siis peitun & oxendan weidi silme ees wirwendab punane sein </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 74 <poem> [[Arkaadia]], nii punane on roos. Ja nõnda labane ta lihtne [[nimi]]. Nad ometigi [[ilu]]sad on koos. Arkaadia, nii punane on roos. [[Vein]] vindub vaadis, [[mülgas]] mulksub [[soo]]s, [[kulm]] kerkib, pime [[kirves]] leiab [[kivi]], Arkaadia! Nii [[Labasus|labane]] on roos ja nõnda punane ta purjus nimi. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Arkaadia, nii punane on roos" (1999), kogus "Krümitor0671" (2011), lk 39 ==Film== * Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad? ** Eesti komöödiafilmist "[[Siin me oleme!]]" (1978) ==Vanasõnad== * Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita. * [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]]. * Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. * [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks. * Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Värvused]] b748oh3iozg8yyldsviiroxqbb52u3a 0 6642 135518 125170 2026-07-14T10:47:42Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135518 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Adele_Schuster_Still_life_with_poppies_and_butterflies.jpg|pisi|Adele Schuster (1812-1890), "Vaikelu moonide ja liblikatega", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:'Poppies',_oil_on_canvas_painting_by_Princess_Ka'iulani,_1890.jpg|pisi|Victoria Kaʻiulani Kalaninuiahilapalapa Kawekiu i Lunalilo Cleghorn, "Moonid" (1890)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Laura_Coombs_Hills_Poppies_in_a_clear_vase_1928.jpg|pisi|Laura Coombs Hills, "Moonid läbipaistvas vaasis" (1928)]] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid" (1957)]] [[Pilt:מחבוא (2019).jpg|pisi|Rachel Rabinovitch, "Pelgupaik" (2019)]] '''Magun''' ehk rahvakeeli '''moon''' (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. Kõige tuntumaks kasvukohaks on [[Afganistan]]i põllud. Tuntud ka langenud [[sõdur]]ite sümbolina. ==Proosa== * [[Tüdruk]] astus [[sein]]a ligi ja hakkas hajameelselt ühe [[sõrm]]ega järele vedama [[tapeet|tapeedile]] joonistatud mooni, millel oli [[leht]] ja vars ja potsakas paokil [[pung|õienupp]]. [[Vaikus]]es kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid [[kroonleht]]i, [[tikker|karusmarja]] moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu [[mööbel]] või — täpselt samamoodi käis see ka [[kardin]]ate ja [[muster|mustrite]] ja tekipalistuste ja [[padi|patjade]] kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13, lk 20 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi [[umbrohi|umbrohtu]] kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult umbrohi, mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]", Lund 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab [[öö]]. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Moon jätab oma [[kupar|kuprasse]] väikesed [[aknad]], et võiksime vaadata, kas [[seemned]] juba sobivad [[sai]]a peale panna. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120 * Nii palju [[legend]]e, laule ja [[luuletus]]i, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. [[Kunstnik]]ele on moonid olnud [[modell]]iks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat [[mulje]]t jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega [[seelik]]ul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad [[tolmukad]] ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"], Eesti Loodus 5/2003 * Kasvamise aeg, õitsengu aeg. Küllus on täitnud näljased kõhud. Rammus taine värske [[liha]] loob täiusliku, särava jõu. Üle kogu [[tundra]] puhkeb siin-seal laikudena väikesi lillakaid õisi. Arktilised moonid vallutavad maa nagu väikesed sõjaväed. Aigaq-juured kistakse õite küljest lahti ja jõuavad kõhtudesse. Maa on [[loom]]i tulvil. ** [[Tanya Tagaq]], "Lõhkine hammas", tlk [[Hasso Krull]], LR 36-38 2023, lk 91 ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tlk [[Jaan Kross]], rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tlk [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos" (2000), lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> Tahaksin sõrmile moonidelt tolmu siis võtta, tehä Su ninale lillaka rapanui tähe, - et oleks surnute tõust ning me iialgi sõtta teisega pehkinud puuslike pärast ei lähe. </poem> * [[Uku Masing]], "* Ootama kaua pean mõteldes radasid sinna" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 43 <poem> Siiski, rõõmus [[mööduja]] väljade [[agoonia]]s vaiki jää, tee paljaks pea minnes läbi [[org|oru]], seal kus moon ere, [[nisu]]põld [[Armastus|armu]] jalge ees kui [[kõrb]]. </poem> * [[Elizabeth Daryush]], "Flandria väljad" ([https://www.poemhunter.com/poem/flanders-fields/ "Flanders Fields"]), Poem Hunter <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid", tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed" (1974) <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval", ilmunud kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I (1989), lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" [1960], rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii", rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Aed pidutseb. Kui kaunis on kõik loodu! Kui puhas, erk on iga värvitoon! Ja päevad kaovad — aina, ühtesoodu, meilt viies kõik, mis tõeline ja ehe. Kui sealpoolt-sõnumi, näe, hilju moon teeliiva poetab verkja õielehe. </poem> * [[Kalju Kangur]], "Eleegia" kogus "Portselantantsud" (1981), lk 9 <poem> Mu nägu su juustes sinu nägu mu juustes me uni lõhnab kui moonihurmades väli teisel pool vihma </poem> * [[Malle Talvet]], "* Mu nägu su juustes" kogus "Nähtamatult, lakkamatult" (1990), lk 33 <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 <poem> Kaunid naised mustas [[seelik]]us - [[noatera]] pitsitavad [[liilia]]pungad, [[tulbid]], kel [[kroonlehed]] uljalt pärani valla, siidised õrnad kägardatud moonid. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Ma ei kohtu enam vanade sõbrannadega, aga...", tlk [[Contra]], rmt: läti luule antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 199 ==Kirjandus== * [[Leelo Tungal]], "Mooni avastamine", 1978 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] gyomzneyd9m57cqetuc58h793996jxm 0 6658 135480 129203 2026-07-13T22:02:46Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135480 wikitext text/x-wiki '''Progress''' ehk '''areng''' on püsiv liikumine paremuse poole mingis valdkonnas. Tavaliselt kõneldakse progressist seoses teaduse, tehnika ja ühiskonna arenguga. ==Proosa== * Kui ka [[maailm]] tervikuna edusamme teeb, peab [[noorus]] ometi alati otsast peale alustama ja indiviidina maailmakultuuri epohhid läbi tegema. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974, lk 56 * Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui [[vili]] on niidetud, saabuvad teised, [[aur]]u jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja [[laul]]udeta, ümber kivisöega köetava katla, keset [[tolm]]u ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg [[hirm]] nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne [[äke]], mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, [[teadus]]e ning hea ja kurja tundmise [[puu]] mõru vili. ** [[Frederi Mistral]], "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124 * Areng on igaviku ajaviide. Tõtt tal sellega taga ei ole. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 60 * Lõpuks, arvestades neegrirassi madalat positsiooni Ühendriikides, kus neegrid elavad kõige tihedamas kokkupuutes moodsa tsivilisatsiooniga, ei tohi me unustada, et rassidevaheline vastuseis on lepitamatum kui iial varem ning et neegrirassi alaväärtuslikuks pidamine on [[dogma]] [---]. See on neegrite edule ja progressile kohutav takistus, isegi kui [[kool]]id ja [[ülikool]]id on neile avatud. Me võiksime pigem imestada, kui palju on lühikese ajaga kõigi raskuste kiuste korda saadetud. On võimatu ennustada, kui palju võiksid neegrid saavutada, kui neil oleks võimalik elada valgetega täiesti võrdsetes tingimustes. ** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29 * Nad rääkisid saagist, mis tõotas saada erakordne, ületada kaugelt kõik endised. Ja et kakaohinnad pidevalt tõusid, siis tähendas see veelgi suuremat [[rikkus]]t, õitsengut, küllust. See tähendas kolonelide [[laps|laste]] õppima minekut suurte [[linn]]ade kõige kallimatesse kolledžitesse, uusi perekonnaelamuid uutes hiljuti rajatud [[tänav]]ais, Riost tellitud luksusmööblit, tiib[[klaver]]eid saalide ehteks, mitmesuguste [[kauplus]]te arvu suurenemist, [[äri]]tegevuse tõusu; tähendas, et [[kabaree]]des voolab ojadena [[viin]], et iga [[laev]]aga saabub naisi, et baarides ja [[hotell]]ides käib kõrge mäng, lühidalt, tähendas progressi, toda paljukõneldud [[tsivilisatsioon]]i. ** [[Jorge Amado]], "Gabriela, nelk ja kaneel", tlk [[Aita Kurfeldt]], 1978, 2. tr, lk 15 * Kõigi nende pariislaste poolt ehitatud [[maamaja]]de ja [[telk]]idega, mis ulatusid kaugele nõlvakule, muutus küla igal suvel üha enam "Saint-Germain-des-Prés' taoliseks", nagu tavatses sõnada kunagine pariislane proua Donzert. See [[iseloomustus]] ei selgitanud Martine'ile ega Cécile'ile midagi. Kuid nad teadsid ilma selgitamatagi paremini kui proua Donzert, et noored pariislased on halvasti kasvatatud, et nad on ülbed, rõvetsevad ja lärmakad ega oska eraldada [[oder|otra]] [[kaer]]ast. Noh, kui [[Pariis]]i noorukid on seesugused, siis küla noormehed on nendega võrreldes taltsad nagu [[koduloom]]ad! Ja Pariisi tütarlapsed! — Poolpaljad, sasis juukselised, palja jalu, lühidalt — peaaegu alasti, päikesest pruunistunud kehal vaid püksikesed ja [[rinnahoidja]]! Piisab kortsunud [[taskurätik]]u kaela sidumisest, et seda erilist muljet tekitada. Lühidalt, tänapäeva [[noorpõlv]] on oma vanematele vaid õnnetuseks, nagu ütles proua Donzert oma sõbratarile, apteekrinaisele, aga too vastas talle, et praegune noorpõlv ei valmista mitte põrmugi rohkem muret oma vanematele kui ükspuha missugune eelmine ja et leidub ju igasuguseid lapsi. Ja kui kõik need noored armastavad alasti ringi jalutada, siis võib seda seletada [[arstiteadus]]e progressiga, suvatsege neid vaid vaadata: kui terved, tugevad ja kui hea [[kehaehitus]]ega nad on... [[puuviljamahl]]ade ja [[vitamiin]]idega... ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 40 * Kas see on progress, kui inimsööja sööb noa ja kahvliga? ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977, lk 14 * Issawi progressiseadused: :Progressi käik: :Suurem osa asju läheb pidevalt sandimaks. :Progressi rada: :Otselõikamine on pikim tee kahe punkti vahel. :Progressi dialektika: :Otsene aktsioon kutsub esile otsese reaktsiooni. :Progressi tempo: :Ühiskond on muul, mitte auto. Kui teda liialt tagant sundida, lööb ta takka üles ja viskab ratsaniku maha. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 17-18 * Ajaloo veriseid lehekülgi saab puhtaks pesta pastaga "Progress". (lk 51) * Kui jääd progressile jalgu, lohuta end uuringutega, kas sel on olemas pea. (lk 52) ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980 * Minu meelest kulgeb maailma kogu ponnistus, pürgimus ja areng keerulisema, paindlikuma, eelarvamustest vabama suhtumise poole ja võime poole kaaluda üheaegselt paljusid, mõnikord ka vastandlikke mõtteid. ** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], [[LR]] 11/2018, lk 57 * [[John Milton|Miltoni]] arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu [[teadus]]e ja tehnika progress õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. "[[Areopagitica]]" argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid [[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste [[sünd|sünni]] ja [[areng]]u tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta [[elu]]l ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks. ** [[Henno Rajandi]] saatesõna "Areopagitica" tõlkele, Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 47-49. * Nii kaua kui ta mäletas, oli tal olnud püsiv hirm suurte [[muudatus]]te ja lahkumiste ees, ja ta oli alati imeks pannud [[inimkond|inimkonna]] pidevat püüdlust [[uuendus]]te ja [[areng]]u poole. Kaua aega varjus ta selle mõtte taha, et elu, mida elatakse loomariigis - kus aasta saab mööduda aasta järel ilma nõudmise või igatsuseta edusammude ja muudatuste järele on see, milleks ka inimene tegelikult loodud on. Selle teooria kinnituseks oli vaja ainult üles lugeda [[enesetapud]] inimkonna hulgas ja siis võrrelda seda nende arvuga loomariigis. Aga praegu, tänapäeva ühiskonnas, on kõik sunnitud ikka ja jälle harjuma uue [[tehnika]] ja uue korraga kas või ainult selleks, et [[raamatukogu]]st raamatut laenutada või oma pangaasju ajada. Ja kogu teave maailma [[viletsus]]est ja [[ahastus]]est ujutab vahet tegemata üle igaühe ning valgub igasse soppi ja nurka ja täidab kõiki veel rohkem mure ja [[lootusetus]]ega. Kusagil pole sa kaitstud. Kõik aastasadu kehtinu on pea peale pööratud, ja ta mõtles, kas ongi õieti kedagi, kes säilitab kontrolli ja teab, kuhu nad minemas on. Ning ta mõtles, kas peale tema on veel keegi, kellel tuleb vahel tohutu tahtmine rongilt maha astuda. :Jätta kõik, et natuke [[rahu]] saada. (lk 21) * Miski ei saanud enam puutumata jääda. Kõik pidi pideva arengu eest kõrvale astuma. Neil, kes asju otsustavad, paistis olevat ühine hirm jätta kas või mõni üksik väike kohake planeerimata ja ebareeglipäraseks. [[Linn]]a ja selle lähiümbruse iga ruutmeeter tuli välja arendada ja lülitada linna planeerimisse. Tundus, et iga [[poliitik]]u unistus oli lammutada maha mingi vana tööstuspiirkond, et ehitada omaenda mälestuseks mõni [[pilvelõhkuja]]. Ta oli täiesti veendunud, et tulevaste poliitikute kõige kõrgemalt hinnatud omadus on [[sentimentaalsus]]e täielik puudumine ja totaalne [[huvipuudus]] mineviku vastu. (lk 21) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Ära arva, et progress on olemas. Ei ole. (lk 2203) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * [[Keel]] jaguneb [[kiri|kirjaks]] (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). [[Inimkond|Inimkonna]] progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. ** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014 * Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste progress on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne. ** [[Elise Rohtmets]], [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ "Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu"], Feministeerium, 28.11.2019 * Igasugune areng on laineline, eriti majanduses. Kogu aeg ei lähe asjad tõusvas joones, erinevatel põhjustel võivad tulla langusperioodid, aga need ei ole tavaliselt nii kohutavad, et neid peaks hirmsasti kartma. Tõsi, osa inimesi võib töö kaotada, sissetulekud võivad kahaneda, aga need asjad elatakse enamasti üle, need ei põhjusta suuremale osale inimestest erilist katastroofi. ** [[Ene-Margit Tiit]], intervjuu: Eili Arula, [https://tartu.postimees.ee/7456837/reedene-room-ene-margit-tiit-ainult-meie-ise-arvame-et-me-ei-ela-hasti "Ene-Margit Tiit: ainult meie ise arvame, et me ei ela hästi"], Postimees, 18. veebruar 2022 * [[Ajalugu]] algab seal, kus on [[inimene]] tekkinud maakerale, ja [[sõda]] on alati olnud üks kaasnev nähtus, mis on kogu aeg saatnud inimeste [[areng]]ut. Ja sõda on muidugi väga negatiivne – ohvrid ja kaotused –, aga teatud positiivne pool võib küll ka olla, sest sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad [[idee]]d ja [[tehnoloogia]] [[areng]], mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas. ** [[Igor Kopõtin]], intervjuu: Andres Kuusk, [https://www.err.ee/1609538284/ajaloolane-ukrainas-kaiv-soda-on-maailmavaateline-kokkuporge "Ajaloolane: Ukrainas käiv sõda on maailmavaateline kokkupõrge"], ERR/ETV "Ukraina stuudio", 01.12.2024 ==Draama== * [Bakunin:] On viga pidada ideid tegudest tähtsamaks. Kõigepealt tegutse! Küll ideed tulevad järele, ja kui ei tule - noh, see on progress. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", I vaatus ==Luule== <poem> Kui palju on meil [[aeg]]a? Kas me jõuame [[andestus|andestada]] [[kilekott|kilekotibuumi]] vallapäästjatele ja neile, kes pidasid nailonsärki, plasttopsi ning -kõrt arengu näitajaks, kuigi igas [[Särk|särgis]], topsis, [[joogikõrs|kõrres]] ja kotis oli [[lõks]], mida tassiti riigist [[riik]]i, ilma et seda oleks märganud ükski [[toll]]? </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] nefntudhapli4xswdmg1e9cdp6dgx7g 0 6751 135503 117741 2026-07-13T23:41:28Z Pseudacorus 2604 135503 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * "Tulge, d'Artagnan," ütles Porthos. "Jätke oma [[mõõk]] ja tulge koos minuga Pierrefonds'i, Bracieux'sse või Valloni. Veedame koos vanaduspäevad ja tuletame meelde oma seltsimehi." :"Ei," ütles d'Artagnan. "Tont võtaks, ees seisab [[sõjakäik]], ja ma tahan sellest osa võtta. Loodan seal tublisti edasi jõuda." :"Kelleks te loodate siis saada?" :"Prantsusmaa [[marssal]]iks, pagana pihta!" :"Ohoo!" imestas Porthos, vaadates d'Artagnani, kelle gaskooni [[nali|naljadega]] ta iialgi päris harjuda ei suutnud. :"Tulge koos minuga, Porthos," ütles d'Artagnan. "Ma teen teid [[hertsog]]iks." :"Ei," vastas Porthos. "Mouston ei taha enam sõda pidada. Ja pealegi on mulle kodus korraldatud pidulik vastuvõtt, mida nähes kõik mu [[naaber|naabrid]] [[kadedus]]est kärvavad." :"Selle peale pole mul enam midagi öelda," sõnas d'Artagnan, kes värske paruni [[edevus]]t hästi tundis. "Nägemiseni siis, armas sõber." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 902 * "Peate jutustama sellest, kuidas Aramis nimetati..." :"Ahaa! Vannes'i [[piiskop]]iks!" :"Just nimelt," kinnitas d'Artagnan, "Vannes'i piiskopiks. See armas Aramis. Kas teate ka, et ta teeb karjääri?" :"Jah, jah, jah. Rääkimata sellest, et ta veel sinna peatuma ei jää." :"Mis? Te arvate siis, et ta ei lepi [[lilla]]de [[sukk]]adega, vaid et tal on vaja [[punane|punast]] [[müts]]i?" :"Tss, see on talle lubatud." :"Vaevalt usutav! Kuninga poolt?" :"Kellegi poolt, kes on võimsam kui [[kuningas]]." :"Kurat võtaks, Porthos, nüüd te räägite mulle päris uskumatuid asju!" :"Miks uskumatuid? Eks ole ju [[Prantsusmaa]]l alati olnud keegi, kes on vägevam kuningast." :"Tõsi küll. Kuningas Louis XIII ajal oli see hertsog [[Richelieu]], regendi valitsusajal oli see kardinal [[Mazarin]], Louis XIV ajal on see härra..." :"Noh, öelge." :"Härra Fouquet." :"Tema. Tabasite kohe õigesti." * Alexandre Dumas vanem, "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 500 * Inimloomusele on omane, et tähtsale kohale pandud mees lisab omas meeles tihtipeale koha kõrguse omaenda pikkusele. ** [[V. A. Koskenniemi]], 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 32 * Karjäär on [[hobune]], mis jõuab [[igavik]]u värava ette ilma ratsanikuta. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 56 * Kummatigi ainuke [[diplomaat]] suguvõsas — välja arvatud lord Essexi isa, kes oli osutanud juhuslikke teeneid kuningas Edwardile — oli üks hiline Essex, kelle [[George III]] saatis türklaste juurde läbirääkimisi pidama, et ässitada neid sõtta venelaste vastu. Too Essex oli lõpetanud oma missiooni [[Istanbul]]i "Seitsmes Tornis", [[kindlus]]es, mille [[sultan]] oli lasknud ehitada kahtlasevõitu ja liialt [[pealetükkivus|pealetükkivaks]] muutuvate [[Välismaalased|välismaalaste]] tarvis. Sinna tolle Essexi kondid kõdunesidki. ** [[James Aldridge]], "Diplomaat", tlk Lydia Mölder, 1979, lk 25 * Saatanad jagunevad langenud [[ingel|ingliteks]] ja karjääri teinud inimesteks. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977, lk 49 * Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade [[lõpp|lõpuni]] ei võta ma ette midagi sellist, millele võiks järgneda minu [[edutamine|edutamise]] kurva [[kogemus]]e kordamine. Jään alla ja sülitan alt üles teie karjääriredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske või siis pealaest jalatallani puhtast [[teras]]est taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine. ** [[Venedikt Jerofejev]], "Moskva-Petuški", tlk [[Ott Arder]], Tänapäev 1999, lk 31 * Mööda karjääriredelit tõustes käiakse tavaliselt alla. (lk 7) * Karjääriredelil tõustes pole inimesel mahti võluv olla. Ja harjumatusest ei suuda paljud seda olla langedeski. (lk 51) ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980 * "Kas te plaanite karjääri võluõiguses, preili Granger?" küsis Scrimgeour. :"Ei plaani," vastas Hermione järsult. "Ma loodan [[maailm]]as midagi head korda saata!" * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Surma Vägised", tlk Krista ja Kaisa Kaer, Varrak 2007, lk 108-109 * Mõned [[naine|naised]] otsustavad järgida [[mees|mehi]] ja mõned naised otsustavad järgida oma [[unistus]]i. Kui sa kaalud, kumba teed minna, siis pea meeles, et su karjäär ei ärka kunagi üles ja ei otsusta, et ta sind enam ei armasta. ** [[Lady Gaga]], Cosmopolitan, aprill 2010 * Tegelikult tahtis ta tööd, mis ei imeks tal kõiki mõtteid peast ega asendaks neid pideva süntesaatorimuusikaga. Mõnikord hiilis Blue imelühikeseks [[puhkepaus]]iks välja, toetas pea vastu restoranitaguse põiktänava telliskivimüüri ja unistas mitte midagi tegemata puude [[aastarõngas]]te uurija tööst. [[Rai]]dega koos ujumisest. [[Costa Rica]] läbikammimisest, et saada rohkem teada soomusharjaliste [[kääbustürann]]ide kohta. :Tegelikult ei olnud ta päris kindel, et tahaks kääbustürannide <!--//-->kohta tõepoolest rohkem teada. Talle lihtsalt meeldis nende nimi, sest meeter viiekümnese tüdruku puhul kõlas "kääbustürann" karjäärina. * [[Maggie Stiefvater]], "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 63-64 * Üldiselt olid kõik hämmingus. Jane oli tuntud oma mõistuse, usaldusväärsuse ja laheda intellekti poolest. See, et ta loobub oma karjäärist koos väärtusliku sissetulekupõhise [[pension]]iga ja heidab kõik kõrvale, et sõita saarekesele, mis on kuulus üksnes oma [[kudum]]ite poolest, paistis tema loomusega täiesti sobimatu olevat. ** [[Ann Cleeves]], "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 12 * "Ja mida te oma eluga täpselt ette sooviksite võtta?" :"Kuidas palun?" :"Kas teil on karjääripüüdlusi? Kas see siin oleks hoovõtt millekski muuks? Kas teil on mõni tööalane [[unistus]], mille poole püüelda?" :Vaatasin talle arusaamatuses otsa. :Kas see oli mingi nipiga küsimus? :"Ma... Ma pole nii kaugele ette mõelnud. Sestpeale, kui ma töötuks jäin. Ma lihtsalt..." Ma neelatasin. "Ma tahan lihtsalt uuesti tööle hakata." :See kõlas nii armetult. Milline inimene tuleb vestlusele teadmata, mida ta teha tahab? Pr Traynori ilme näitas, et ta mõtles sedasama. * [[JoJo Moyes]], "Mina enne sind", tlk [[Tiina Randus]], 2021, 2. trükk, lk 29 * Karjääri võib olla ühendatud mitu eriala, üht saab teisegi heaks kasutada. Näiteks olen praegu tegev ühe [[dokumentaalfilm]]i juures, mille käigus sattusin [[New York|New Yorgi]] [[galerii]]maailma – loomulikult teen õhtul [[hotell]]is ka kirjalikke märkmeid. [[Loovus]]se peaks suhtuma vabalt, ja kui on võimalik, miks mitte kasutada eri meediume, et jõuda mitme kanali kaudu võimalikult paljudeni. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 ==Luule== <poem> mašast ei saanud kaerahelbepudrutehase tsee ee ood sest [[karu]]l oli rohkem [[kogemus]]t ja palju suurem ee gee oo aga [[kassapidaja]] amet ongi naiselikum mašastki võib saada [[president]] [[direktor]] rahandusminister selleks peab muidugi pingutama alustuseks proovi sündida karuna </poem> * [[Anna Kaare]], "*Sinustki võib kord saada...", rmt: "Inteграция", 2021, lk 16 <poem> Läti Kultuuriakadeemias vastuvõtu[[konkurss]] [[õppekava]]s [[kojamees]]. Ehk on tulnud hetk, mil ka mina võiks tõusta akadeemilisel [[karjääriredel]]il [[katus]]elt [[lumi|lund]] lükkama. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Läti Kultuuriakadeemias...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201 ==Film== * [Morse:] Karjäär ei kaitse sind [[öö]]sel, kui [[hunt|hundid]] su ümber piiravad. * ''Career won't hold you three in the morning when the wolves come circling.'' ** "[[Noor inspektor Morse]]", 5. hooaeg, 6. osa, "Ikaros". Tlk Tiia-Mai Nõmmik [[Kategooria:Töö]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] t45pc7do204g1u6gshxc9org2h0gaxo 0 6789 135511 109970 2026-07-14T10:25:48Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135511 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hepatica transsilvanica flower.jpg|pisi|Eriti lopsakad ja verejanulised sinililled kasvavad [[Transilvaania]]s.]] [[Pilt:Josef_Lauer_-_Kleines_Blumenstück_(Alpenblumen)_-_4629_-_Österreichische_Galerie_Belvedere.jpg|pisi|Josef Lauer, "Väike lillevaikelu" (u 1860)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_Anemoner_(1867).jpg|pisi|Anthonore Christensen, "Ülased" (1867), sinililled on sinised.]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Hepatica_(Hepatica_americana)_-_1970.355.463_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Hepatica americana'' (1917)]] [[Pilt:Franz_HINTERHOLZER_Still_life_with_spring_flowers.jpg|pisi|Franz Hinterholzer (1851-1928), "Vaikelu kevadlilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Gustav_Feith_Blumenstillleben_1.jpg|pisi|Gustav Feith, "Lillevaikelu" (1922)]] [[Pilt:Stanisław_Żukowski_April_Evening_1935.jpg|pisi|Stanisław Żukowski, "Aprilliõhtu" (1935)]] '''Sinilill''' (''Hepatica'') on väike mürgine [[sinine]] lill, kui ta just [[valge]] või [[roosa]] pole. ==Proosa== * Mina ei taha teid näha, kevade esimesed sinililled, mina ei taha teid vaadata. Ja pool-jõllitades vaatan ma siis lillede poole. :Sina pead! :Mina ei taha aga. Minu südames on samasugune kustunud kulu, nagu see [[sammal]], mille seest teie olete tõusnud; sammal ja pool-mädanenud mullane [[rohi]]. Ei, mina ei taha teid näha. :Siis sureta ennast! :Ei jõua aga. :Siis pead meid vaatama aga! :/---/ :Paha meelega tunnen ma, mis nad ju teinud. Nagu oleks mu [[süda]] kõikidele, kõikidele pilgata, ütlen: Pool-mädanenud kulu — noh, meie oleme ühesugused, sinuga ma ei pahanda. Siis aga on ka ju lilled sääl — selles pool-mädanenud kulus, lilled, ilusad, värsked kevade sinililled. Ja nii on sääl: lilled ja kulu, värske kevade poolmäda põhja pääl — hm — siis niisugune — niisugune nüüd olla mina ise! :Ja mina ei saa parata: niisugune olin mina ise. :Lilled tegid seda! * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_VII/Sina_pead "Sina pead!"], "Kogutud teosed" VII * Sinilill - nii tilluke [[taim]] Eesti [[kevad]]ises [[mets]]as, ent kui palju kordi kohtame teda [[Pedro Krusten|Krusteni]] teostes ühenduses [[koduigatsus]]liku kontemplatsiooniga! ** [[Mall Jürma]], "Pedro Krusten", lk 63 ==Luule== <poem> kus wiibid? Meeles mõlgub uus mul inimene! Kus õitsed minu hingewara ainukene? Ma laulan sulle üksi otsi-teel. Ja kuigi rändan tuhat aastat weel, Su juurde kujunen ma siiski, päikse meel, Mu walgus, sinilill, mu kullakene. </poem> * [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Igatsuse-lill "Igatsuse lill"] kogust "Uued luuletused" (1909) <poem> Üks suini hääbuv [[lill]]eke wõis [[armastus]]eks asja anda. Muu on kõik [[elu]]s üürike, kõik hädad jõuan [[naer]]des kanda. Kuid sinilille kaotades, mis minu [[hing]]e ainus vara, mul tarduks [[veri]] [[süda]]mes. [[Hirm]] mõistusetaks teeb mu ara. /---/ Mu sinilillest — [[süütus]]est ei tea armas inimene, kust pärit ta, mis kevadest? Ta elulill on igavene. /---/ Kui kahekesi laanedes me uitasime noores eas ja paleusi puhtuses võis näha meie endi seas: Siis soov mul sündis südamest, mis ütlemata ainult ilus: „Sa kõigist ilma lilledest too sinilill, mis vargselt vilus!” </poem> * [[Marie Heiberg]], "Sinilill" <poem> Jumal kyll, kuidas kõik elavad, mina vist aga kui kohmetu, laip lagunend silmi ja puretud suuga kuulen vaid, kuidas taas helavad sinised võlvid, maa haljakas vaip, sedagi ainult, kui tydruk käib muga, kel kukkkannuse sinised silmad. Muidu mul pole ka halada mahti säravalt samblasse langevaid sinililli, mida ma pärani laugega vahti tahaksin*seni kui arvutult päikeselappe asplina läinud yle kulusse kooldunud pää. </poem> * [[Uku Masing]], "* Jumal kyll, kuidas kõik elavad" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 42 <poem> Kuigi hang veel aia all, [[lumi|lumeriismeid]] [[tänav]]al: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Sinilill" kogust "Rannapääsuke" (1962) <poem> Küll suvi kannab õiterikast rätti. Tuul lõhnadest on lausa ärevil. Kuid siiski sügavama jälje jättis meil hinge esimene sinilill. On esimese armastuse kargus kui kaunis viis, mis surematuks jääb, ja puhta tunde kustumatu valgus võib panna heldima veel halli pää. </poem> * [[Milvi Seping]], "Küll suvi kannab...", (1955), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 36 <poem> sa lähed ja tee hargneb lahti perved täis sinililli ja sõuab ja sõuab üle su pea kergeid heledaid kevadpilvi </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) <poem> kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest [[suudlus|suud]] sa andsid mulle </poem> * [[Andres Ehin]], "Luba linnukesel väljas jaurata", lk 38 <poem> Tehtud saab sest vanast [[raud|rauast]] kraana kuuliprits või traktor aga minu [[silm]]ast kasvab (nagu lauldakse) sinilill Kraana vaatab ülalt alla sinilillele ja ütleb: küll sa oled eluvõõras Tasa itsitab sinilill </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Inimene pole rauast", pühendatud [[Kersti Merilaas]]ile, rmt: "Ajapinde ajab" (1985), lk 154 <poem> sinililled tõusevad üles [[jeesus]] tõuseb üles jüri tõuseb öösel üles töörahvas tõuseb üles [[koer]]a [[saba]] tõuseb üles rikkad tõusevad vara üles kult [[rukis|rukkis]] tõuseb üles lehed tõstavad mässu [[puu]]de vastu aga see on juba [[sügis]] </poem> * [[Jüri Kolk]], "Kevad" kogus "Laskmata karu peied" (2019) ==Kirjandus== * [[Rudolf Rimmel]], "Sfinks sinilillega". Tallinn: Eesti Raamat 1969 * [[Rein Sander]], Arne Sellin. "Ülane, sinilill, karukell" Tallinn: Valgus, 1986 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 0pfwsuosufx0pj67jg77gkggt2p2qkd 135514 135511 2026-07-14T10:26:56Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135514 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hepatica transsilvanica flower.jpg|pisi|Eriti lopsakad ja verejanulised sinililled kasvavad [[Transilvaania]]s.]] [[Pilt:Josef_Lauer_-_Kleines_Blumenstück_(Alpenblumen)_-_4629_-_Österreichische_Galerie_Belvedere.jpg|pisi|Josef Lauer, "Väike lillevaikelu" (u 1860)]] [[Pilt:Anthonore_Christensen_Anemoner_(1867).jpg|pisi|Anthonore Christensen, "Ülased" (1867), sinililled on sinised.]] [[Pilt:Mary_Vaux_Walcott_-_Hepatica_(Hepatica_americana)_-_1970.355.463_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Mary Vaux Walcott, ''Hepatica americana'' (1917)]] [[Pilt:Franz_HINTERHOLZER_Still_life_with_spring_flowers.jpg|pisi|Franz Hinterholzer (1851-1928), "Vaikelu kevadlilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Gustav_Feith_Blumenstillleben_1.jpg|pisi|Gustav Feith, "Lillevaikelu" (1922)]] [[Pilt:Stanisław_Żukowski_April_Evening_1935.jpg|pisi|Stanisław Żukowski, "Aprilliõhtu" (1935)]] '''Sinilill''' (''Hepatica'') on väike mürgine [[sinine]] lill, kui ta just [[valge]] või [[roosa]] pole. ==Proosa== * Mina ei taha teid näha, kevade esimesed sinililled, mina ei taha teid vaadata. Ja pool-jõllitades vaatan ma siis lillede poole. :Sina pead! :Mina ei taha aga. Minu südames on samasugune kustunud kulu, nagu see [[sammal]], mille seest teie olete tõusnud; sammal ja pool-mädanenud mullane [[rohi]]. Ei, mina ei taha teid näha. :Siis sureta ennast! :Ei jõua aga. :Siis pead meid vaatama aga! :/---/ :Paha meelega tunnen ma, mis nad ju teinud. Nagu oleks mu [[süda]] kõikidele, kõikidele pilgata, ütlen: Pool-mädanenud kulu — noh, meie oleme ühesugused, sinuga ma ei pahanda. Siis aga on ka ju lilled sääl — selles pool-mädanenud kulus, lilled, ilusad, värsked kevade sinililled. Ja nii on sääl: lilled ja kulu, värske kevade poolmäda põhja pääl — hm — siis niisugune — niisugune nüüd olla mina ise! :Ja mina ei saa parata: niisugune olin mina ise. :Lilled tegid seda! * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_VII/Sina_pead "Sina pead!"], "Kogutud teosed" VII * Sinilill - nii tilluke [[taim]] Eesti [[kevad]]ises [[mets]]as, ent kui palju kordi kohtame teda [[Pedro Krusten|Krusteni]] teostes ühenduses [[koduigatsus]]liku kontemplatsiooniga! ** [[Mall Jürma]], "Pedro Krusten", lk 63 ==Luule== <poem> kus wiibid? Meeles mõlgub uus mul inimene! Kus õitsed minu hingewara ainukene? Ma laulan sulle üksi otsi-teel. Ja kuigi rändan tuhat aastat weel, Su juurde kujunen ma siiski, päikse meel, Mu walgus, sinilill, mu kullakene. </poem> * [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Igatsuse-lill "Igatsuse lill"] kogust "Uued luuletused" (1909) <poem> Üks suini hääbuv [[lill]]eke wõis [[armastus]]eks asja anda. Muu on kõik [[elu]]s üürike, kõik hädad jõuan [[naer]]des kanda. Kuid sinilille kaotades, mis minu [[hing]]e ainus vara, mul tarduks [[veri]] [[süda]]mes. [[Hirm]] mõistusetaks teeb mu ara. /---/ Mu sinilillest — [[süütus]]est ei tea armas inimene, kust pärit ta, mis kevadest? Ta elulill on igavene. /---/ Kui kahekesi laanedes me uitasime noores eas ja paleusi puhtuses võis näha meie endi seas: Siis soov mul sündis südamest, mis ütlemata ainult ilus: „Sa kõigist ilma lilledest too sinilill, mis vargselt vilus!” </poem> * [[Marie Heiberg]], "Sinilill" <poem> Jumal kyll, kuidas kõik elavad, mina vist aga kui kohmetu, laip lagunend silmi ja puretud suuga kuulen vaid, kuidas taas helavad sinised võlvid, maa haljakas vaip, sedagi ainult, kui tydruk käib muga, kel kukkkannuse sinised silmad. Muidu mul pole ka halada mahti säravalt samblasse langevaid sinililli, mida ma pärani laugega vahti tahaksin seni kui arvutult päikeselappe asplina läinud yle kulusse kooldunud pää. </poem> * [[Uku Masing]], "* Jumal kyll, kuidas kõik elavad" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 42 <poem> Kuigi hang veel aia all, [[lumi|lumeriismeid]] [[tänav]]al: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Sinilill" kogust "Rannapääsuke" (1962) <poem> Küll suvi kannab õiterikast rätti. Tuul lõhnadest on lausa ärevil. Kuid siiski sügavama jälje jättis meil hinge esimene sinilill. On esimese armastuse kargus kui kaunis viis, mis surematuks jääb, ja puhta tunde kustumatu valgus võib panna heldima veel halli pää. </poem> * [[Milvi Seping]], "Küll suvi kannab...", (1955), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 36 <poem> sa lähed ja tee hargneb lahti perved täis sinililli ja sõuab ja sõuab üle su pea kergeid heledaid kevadpilvi </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Meel unus mägede taha…" kogust "Uute kivide kasvamine" (1977) <poem> kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest [[suudlus|suud]] sa andsid mulle </poem> * [[Andres Ehin]], "Luba linnukesel väljas jaurata", lk 38 <poem> Tehtud saab sest vanast [[raud|rauast]] kraana kuuliprits või traktor aga minu [[silm]]ast kasvab (nagu lauldakse) sinilill Kraana vaatab ülalt alla sinilillele ja ütleb: küll sa oled eluvõõras Tasa itsitab sinilill </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Inimene pole rauast", pühendatud [[Kersti Merilaas]]ile, rmt: "Ajapinde ajab" (1985), lk 154 <poem> sinililled tõusevad üles [[jeesus]] tõuseb üles jüri tõuseb öösel üles töörahvas tõuseb üles [[koer]]a [[saba]] tõuseb üles rikkad tõusevad vara üles kult [[rukis|rukkis]] tõuseb üles lehed tõstavad mässu [[puu]]de vastu aga see on juba [[sügis]] </poem> * [[Jüri Kolk]], "Kevad" kogus "Laskmata karu peied" (2019) ==Kirjandus== * [[Rudolf Rimmel]], "Sfinks sinilillega". Tallinn: Eesti Raamat 1969 * [[Rein Sander]], Arne Sellin. "Ülane, sinilill, karukell" Tallinn: Valgus, 1986 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] ie5ajjo4rtviyp47ipmua0pyjrb5e18 0 6815 135512 134583 2026-07-14T10:26:05Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135512 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Portrait_of_Anne_Blackett_by_Maria_Verelst.jpg|pisi|Maria Verelst, "Anne Blacketti portree" (u 1723)]] [[Pilt:Anne_Blunt_-_Blunt-Crop-97996_-_Window_onto_an_Italian_lake_-_1867.jpg|pisi|Anne Blunt, "Vaade aknast Itaalia järvele" (1867)]] [[Pilt:Anna_Ancher_-_Sunlight_in_the_blue_room_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Anna Ancher, "Päikesepaiste sinises toas" (1891)]] [[Pilt:Clara_Fischer_Großes_Blumenstück.jpg|pisi|Clara Elisabeth Fischer (1856-?), "Suur lillevaikelu", ''s.d.'']] [[Pilt:The_blue_bowl_by_Katherine_Sophie_Dreier.jpg|pisi|Katherine Sophie Dreier, "Sinine kauss" (1911)]] [[Pilt:Siri_Derkert_by_Rosenberg.jpg|pisi|Valle Rosenberg, "Siri Derkerti portree" (1914)]] [[Pilt:Julian_Onderdonk_-_Blue_Bonnet_Field,_Early_Morning,_San_Antonio_Texas_(1914).jpg|pisi|Julian Onderdonk, "Lupiiniväli" (1914)]] [[Pilt:Einar_Hein_Knabenbildnis_(Erland_Erlandsen)_1919.jpg|pisi|Einar Hein, "Poisi portree (Erland Erlandsen)" (1919)]] [[Pilt:Bodegón_de_las_flores_azules,_Teresa_Duclós.jpg|pisi|Teresa Duclós (*1934), "Vaikelu siniste lilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Kompositsioon 1969.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kompositsioon", 1969. Eesti kunstnikest on siniselembuse poolest eriti tuntud Lola Liivat.]] [[Pilt:BLUE_SLINGSHOT_GIRL_(vers.1)2003_TA_Museum_2010.jpg|pisi|Tamar Getter, "Blue Slinshot Girl" (2003)]] [[Pilt:After_The_Rain.jpg|pisi|Carroll Jones III (1944–2017), "Pärast vihma", ''s.d.'']] '''Sinine''' on spektrivärvus [[roheline|rohelise]] ja [[lilla|violetse]] vahel, taeva ja vee värv. ==Piibel== * Ja nad laotagu ohvri[[leib]]ade lauale sinine riie ja pangu selle peale vaagnad ja kausid, kannud ja joogiohvri peekrid; ka [[alalisus|alaline]] leib olgu selle peal! ** [[Neljas Moosese raamat]] 4:7 ==Proosa== * ...kujutlege [[don Quijote]]t kaheksateistkümneaastasena, don Quijotet ilma [[raudrüü]], rõngassärgi ja reieturvisteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevassinise vahepealse tabamatu värvingu. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", 1. peatükk, tlk Tatjana Hallap * [[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu [[Egiptus]]e üle ujutavad, on see [[madu]] vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki [[selg]]a ja suur hulk siniseid soonekesi [[pea]]s, - need on deltat läbivad [[kanal]]id. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab [[hall]] [[tolm]]ukord nagu leinaloor. ** [[Bolesław Prus]], "Vaarao", tlk Paul Viiding, 2. trükk, Tallinn: Kunst, 1997, lk 8 * Kui kesk[[talv]]el [[külm]] õige pakaseks läheb, raputab vangistatud [[Peipsi]] oma ahelaid. Ta tummast, [[jää]] kütke all vaikivast põuest kõlavad suurtüki-sarnased paugud ja mõõtmata lumelagedal tulevad sinised viirud nähtavale — sinav [[vesi]] paistab [[rand|rannas]] olevale vaatajale silma, esiti lai kraavisarnane, läheb aga kaugemale jõudes ikka kitsamaks ja kaob viimaks kui sinine [[niit]], kui juuksekarv halli taevalaotuse sisse ära. ** [[Juhan Liiv]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/liivju/jul_peip.html "Peipsi peal"] * Jah, see Ramilda oleks nagu [[pilt]], mis ta nägi näitusel: tühi liiva[[kõrb]] helendavalt [[punane|punase]] taeva all ja kuski pleegivad valged luud — muud ei midagi. Või see teine pilt: pikk, pisut kookus üksik [[puu]], lehetops ladvas, kummardub madalate põõsaste üle. Aga kõrgel ülal keerleb [[kotkas]] ja vahib alla põõsastikku, nagu peaks seal midagi olema. Taevas sinine-sinine. Niisugune on Ramilda ja sellepärast ei tule Indrekul kunagi mõttesse, on tal [[särk]] seljas või missugune see on. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXII "Tõde ja õigus" II], 32. peatükk * Nösuninaline peletis tõuseb pinnale ja purskab oma tömpidest sõõrmetest välja kaks veesammast, keskelt tulivalged, servast pihustunud siniste [[pärl]]ite ridadeks. Sinised pintslitõmbed ääristavad tema naha musta puldanit. Ta laulab, suhistades vett läbi suu ja nina, veest raske; sinine sulgub ta kohal ja loksub üle ta lihvkivikestest silme. Ta lamab, rannale heidetud, tömp, nüdi, puistab kuivi siniseid soomuseid. Nende metalne sina määrib ranna roosterauda. Sinised on paadivraki roidedki. Siniste kellade all rullub [[laine]]. Kuid [[katedraal]] on erinev, külm, [[viiruk]]ist tulvil, madonnalooridest kahvatusinine. ** [[Virginia Woolf]], "Sinine ja roheline" proosakogus "Kirjutamata romaan ja teisi jutte", tlk [[Mirjam Parve]], LR 25-26 2017, lk 27 * Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil [[tuul]] vahetpidamata ulus ja märatses, tuli [[kevad]]. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik sinine. ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 49, Maroko * Tema Saint-Cloud’s asuv maja oli spetsiaalselt nii ehitatud, et see [[uudishimu]]like pilkude eest varjatuks jääks, kuni suure imekauni terrassini välja, mille äärtesse olid istutatud sinised priimulad. Sinine oli Gabriel Corte’i lemmikvärv. Kirjutamise ajal pidi ta kõrval alati väike sügavsinine klaaskuul olema. Aeg-ajalt võttis ta kuuli kätte ning vaatas ja silitas seda nagu armukest. Ka Florence’i juures meeldisid talle kõige rohkem - nagu ta seda naisele sageli meelde tuletas - tolle selged sinised silmad. Need tekitasid temas samasuguse värskustunde nagu ta klaaskuul. :"Su silmad kustutavad mu janu," sosistas ta. * [[Irène Némirovsky]], "Prantsuse süit", tlk Mirt Väli, Hea Lugu, 2012, lk 37-38 * Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maan[[tee]]d ja sellele eelistab rohtunud [[metsatee|metsarada]], nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine [[udu]]. lk 7 * Siis laotas Elisabeth, läbi pisarate naeratades, oma poja õlgadele helesinise [[mantel|mantli]] ja andis talle kaasa oma õnnistuse. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", Lund 1961, lk 67 * See oli seitsme või kaheksa aastane, kõhn ja kahvatu jumega, mille tõttu ta tumedad silmad näisid veelgi suuremad kitsas näos. Puhas helesinine kleit laskis aimata, et ta pidi olema värvali tütar, kellele midagi ei maksnud ka kulunud ürpi korraks värvipatta heita. ** Karl Ristikivi, "[[Mõrsjalinik]]", Lund 1965, lk 10-11 * "Millal see ravim valmis saab?" küsis Valentin ootamatult. :Hetkeks jäid kõik vait, siis vastas professor, et ravim on tegelikult juba valmis, puudub ainult üks aine, ja Ubised ei suuda leida, mis see on. Praegu proovivad nad järgemööda kõiki aineid, mida maa peal leidub, et ehk leiavad selle tundmatu, mis annaks ravimile ta mõjujõu. Kui ravim omandab mõjujõu, muutub ta siniseks, mitte tumesiniseks või taevasiniseks, vaid saaresiniseks. Kui Valentin saaresinist näeks, tunneks ta selle kohe ära, sest teist niisugust sinist värvi maailmas rohkem ei ole. * [[Magda Szabó]], "Saaresinine", tlk [[Aino Pervik]], 1974, lk 75 * Eile nägin ma helesinist hobust. Jajah, helesinine [[hobune]] sõi hernepõllul siniseid herneõisi, ja ma tean, mispärast ta on helesinine. :Nõnda otsustasid teised hobused. Kogu maailma hobused tulid kokku Kõigi Hobuste üldkoosolekule. Mustad, valged, kõrvid ja võigud, lapilised, hallid ja õunikud hobused ütlesid: "Võib juhtuda, et [[auto]]d saavad võidu ja meil ei jää muud üle kui hukkuda. Juba praegu on meil nii vähe varssu. Ja vanad hobused antakse rebasefarmides hõberebastele. Teeme nii, et üks hobune on igavene. Nad otsustasid, et igavene hobune peab olema [[igatsus]]te ja [[lootus]]te värvi — sinine nagu [[sinilill]]ed, [[siniliilia]]d ja [[meelespea]]d. Kõikjal, kus keegi unistab, peab see hobu kohal olema, seepärast anti sinisele hobusele sinised [[tiivad]] ja pandi talle nimeks :SININE LOOTUSTE HOBU. :Veel otsustati Kõigi Hobuste üldkoosolekul, et Sinine Lootuste Hobu peab olema alati üksi, sest kõige tugevamini igatseb see, kes on üksinda, seepärast ei tohi tal olla teist hobust, sõpra ega sugulast, ja sinist varsakestki mitte — ta on üksainus ja igavene. Selle peale muutus sinine hobu nukraks, kuid kõik hobused ütlesid, et [[nukrus]] on ka sinine ja sobib talle hästi, ega muutnud oma otsust. * [[Imants Ziedonis]], "Värvilised muinasjutud", tlk Valli Helde, 1978, lk 10 * Ütlen, Värvi pärast tundub teile väike. Kahvatusinine nagu lastetuba. Need tölplased, kes kipsplaadid üle värvisid, jah need uued remondivennad, kellel oli töökojas kopa ette visanud portfellide vorpimisest - võidu nende tüüpidega kuskilt sealt kaugelt, olid need kilid nüüd hiinlased või tailased, vabad või trellide taga seda ei tea, aga igatahes vähempakkumise ässad - ühesõnaga poisid tahtsid puhvetis käimiseks pappi saada ja lasid end remonditöödele üle viia, need vennad ei jaganud asjast sittagi, polnud elu sees pintslit ega rulli käes hoidnud. Võõpasid siis vaheseinad taevasinise vinüülvärviga üle, sest muud neile ei antud, pehmendav asjaolu, või et mitte liiga ametialaseks minna ütleme: vääramatust jõust tingitud - ei vabandust, see ka ei lähe - ütleme lihtsalt nii, et kui midagi pole võtta, siis tuleb kuidagi läbi ajada. No selle vähesega mis on. Pärast suurt remonti volksus purgi põhjas veel natuke värvi ja nii nad siis värvisid veel laua ja toolid ka ära. Kõik on sinine, nagu oleks suvine taevas meile kaela nirisenud. ** [[Annie Saumont]], "Külastus" proosakogus "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 72 * Silmapiiril on meri indigosinine. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam roheline vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu taevas on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab taevas värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi päike on külm. ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, Varrak 1996, lk 8 * Sinine on lihtsalt kõige ilusam, kõige tõsisem, kõige sügavam värv. Üks sinine on minu jaoks ülipidulik: sügav-sügav sinine. Sinine peab pildis olema, muidu ma ei tunne, et pildi maalimine oleks õigustatud. Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine ja see tahab välja tulla, ei taha enam sees püsida. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem. * Sinisel ei ole maitset. Ta on sügava sisuga. ** [[Lola Liivat]], intervjuu: Kaire Nurk, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 Lola Liivat: maalimine on kannatustegevus]. Kunst.ee 1/2000 * Siis on tal veel [[kleit]]. See on enne teda teeninud paljusid tema [[õde]]sid ning on ta [[ema]] käte vahel niivõrd palju kordi suuremaks, väiksemaks, kitsamaks ja laiemaks lõigatud, et selle oleks pidanud juba ammu lihtsalt tükkideks lõikama. Kuid Tiffanyle kleit päris meeldib. See ulatub talle [[pahkluu]]ni ja on nüüd oma algsest värvist sõltumata piimjas sinine, mis on juhuslikult täpselt sama värvi tee kõrval lendlevate [[liblikas|liblikatega]]. ** [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 12 * Sest kas [[Jumal]] mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA, 2019, lk 196 ==Luule== <poem> Täis [[roosa]]t eha sinine terrass, kus punast tülli laotand [[aken]]delle ning purpurrätiku mu õlgadelle [[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas. </poem> * [[Marie Under]], "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Unes avavad enese lõpmatud taevaste pooled ja üle Su helendab kaugete päikeste mäng, aga sinine ruumide sügavus on sinu [[säng]]. </poem> * [[Marie Heiberg]], "''À la Rabindranath Tagore''" valikkogust "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 99 <poem> Jumal kyll, kuidas kõik elavad, mina vist aga kui kohmetu, laip lagunend silmi ja puretud suuga kuulen vaid, kuidas taas helavad sinised võlvid, maa haljakas vaip, sedagi ainult, kui tydruk käib muga, kel kukkkannuse sinised silmad. Muidu mul pole ka halada mahti säravalt samblasse langevaid sinililli, mida ma pärani laugega vahti tahaksin*seni kui arvutult päikeselappe asplina läinud yle kulusse kooldunud pää. </poem> * [[Uku Masing]], "* Jumal kyll, kuidas kõik elavad" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 42 <poem> Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimne kui inime. </poem> * [[Ellen Niit]], "Ma arvasin" (1958) <poem> Mida mõtleb mees kui ta enam maailma [[tee]]del ei kolla? Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla. Kõik on nii sinine, sinine, sinine: [[silm]]ad ja [[taevas]] ja [[meri]]. Terve [[nädal]] – suur sinine [[esmaspäev]]. Soontes on sinine [[veri]]. </poem> * [[August Sang]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1969-august-sang-mida-motleb-mees/ "Mida mõtleb mees?"], Juhan Liivi luuleauhind 1969 <poem> Üles juurtest latva alt õitest üles õitesse kerkib sinine värv üles kuni päris ära sinna suurde sinisesse päris üleval päris kõrgel kuhu sa voolad sinine jõgi silmade ees läbi silmade Iris Iris sibirica </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Iga kullerkupu", rmt: "Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 267 <poem> Naine nagu naine ikka mees on lihtsalt inime. Olgu pulmad esmaspäeval sest see päev on sinine. Nädal otsa tööd sa vihud särk su seljas higine. Makske palka esmaspäeval sest see päev on sinine. Naaber norib ja sa äigad lööd tal silma siniseks. Mõistke kohut esmaspäeval sest see päev on sinine. Käed kord rinnale ma panen otsas on üks inime. Matke mind siis esmaspäeval sest see päev on sinine. </poem> * [[Andres Vanapa]], "Sinine päev" kogus "Grammofon" (1996), lk 54 <poem> Sinise hobuse seljas lennata Siht pole võetud kõiksusesse ega tähele tähtede seas Me püsime omas reas Mina ei juhi sel hobusel polegi valjaid Meie hüpe ja laskumine üle hingekuristiku on see mida igatsesin </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Viis laulu armastusest" II kogus "Sinine kivi" (1998), lk 10 <poem> Nii sinisena nagu taevas Tallinna kohal kaheksandal mail 2003 ei ole ma taevast kunagi näinud kuigi üheksa poeeti kuuest rahvusest koos ühes sekundis nägid seda taevast saaksid kirjutada säärase sinise fooni aga siis sõitsime me koju ja püüdsime, aga me teadsime: selleks et kirjutada ridade vahele tuleb kirjutada vähemalt kaks rida selleks et elada tuleb teada et taevas on meie kõikide vahel </poem> * [[Lars Saabye Christensen]], "Taevas Tallinna kohal", tlk Eha Vain, rmt: "Teisele poole sinist: luulet kümnelt maalt", 2004, lk 96 <poem> [[Roos]]id on sinised / [[kannike]]sed on [[violetsed]] / roosid on mittevioletsed / sinine on sininormatiivne </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] bshbzdj6lblunl4scid66sd5dax4tnf 135513 135512 2026-07-14T10:26:28Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135513 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Portrait_of_Anne_Blackett_by_Maria_Verelst.jpg|pisi|Maria Verelst, "Anne Blacketti portree" (u 1723)]] [[Pilt:Anne_Blunt_-_Blunt-Crop-97996_-_Window_onto_an_Italian_lake_-_1867.jpg|pisi|Anne Blunt, "Vaade aknast Itaalia järvele" (1867)]] [[Pilt:Anna_Ancher_-_Sunlight_in_the_blue_room_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Anna Ancher, "Päikesepaiste sinises toas" (1891)]] [[Pilt:Clara_Fischer_Großes_Blumenstück.jpg|pisi|Clara Elisabeth Fischer (1856-?), "Suur lillevaikelu", ''s.d.'']] [[Pilt:The_blue_bowl_by_Katherine_Sophie_Dreier.jpg|pisi|Katherine Sophie Dreier, "Sinine kauss" (1911)]] [[Pilt:Siri_Derkert_by_Rosenberg.jpg|pisi|Valle Rosenberg, "Siri Derkerti portree" (1914)]] [[Pilt:Julian_Onderdonk_-_Blue_Bonnet_Field,_Early_Morning,_San_Antonio_Texas_(1914).jpg|pisi|Julian Onderdonk, "Lupiiniväli" (1914)]] [[Pilt:Einar_Hein_Knabenbildnis_(Erland_Erlandsen)_1919.jpg|pisi|Einar Hein, "Poisi portree (Erland Erlandsen)" (1919)]] [[Pilt:Bodegón_de_las_flores_azules,_Teresa_Duclós.jpg|pisi|Teresa Duclós (*1934), "Vaikelu siniste lilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Kompositsioon 1969.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kompositsioon", 1969. Eesti kunstnikest on siniselembuse poolest eriti tuntud Lola Liivat.]] [[Pilt:BLUE_SLINGSHOT_GIRL_(vers.1)2003_TA_Museum_2010.jpg|pisi|Tamar Getter, "Blue Slinshot Girl" (2003)]] [[Pilt:After_The_Rain.jpg|pisi|Carroll Jones III (1944–2017), "Pärast vihma", ''s.d.'']] '''Sinine''' on spektrivärvus [[roheline|rohelise]] ja [[lilla|violetse]] vahel, taeva ja vee värv. ==Piibel== * Ja nad laotagu ohvri[[leib]]ade lauale sinine riie ja pangu selle peale vaagnad ja kausid, kannud ja joogiohvri peekrid; ka [[alalisus|alaline]] leib olgu selle peal! ** [[Neljas Moosese raamat]] 4:7 ==Proosa== * ...kujutlege [[don Quijote]]t kaheksateistkümneaastasena, don Quijotet ilma [[raudrüü]], rõngassärgi ja reieturvisteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevassinise vahepealse tabamatu värvingu. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", 1. peatükk, tlk Tatjana Hallap * [[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu [[Egiptus]]e üle ujutavad, on see [[madu]] vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki [[selg]]a ja suur hulk siniseid soonekesi [[pea]]s, - need on deltat läbivad [[kanal]]id. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab [[hall]] [[tolm]]ukord nagu leinaloor. ** [[Bolesław Prus]], "Vaarao", tlk Paul Viiding, 2. trükk, Tallinn: Kunst, 1997, lk 8 * Kui kesk[[talv]]el [[külm]] õige pakaseks läheb, raputab vangistatud [[Peipsi]] oma ahelaid. Ta tummast, [[jää]] kütke all vaikivast põuest kõlavad suurtüki-sarnased paugud ja mõõtmata lumelagedal tulevad sinised viirud nähtavale — sinav [[vesi]] paistab [[rand|rannas]] olevale vaatajale silma, esiti lai kraavisarnane, läheb aga kaugemale jõudes ikka kitsamaks ja kaob viimaks kui sinine [[niit]], kui juuksekarv halli taevalaotuse sisse ära. ** [[Juhan Liiv]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/liivju/jul_peip.html "Peipsi peal"] * Jah, see Ramilda oleks nagu [[pilt]], mis ta nägi näitusel: tühi liiva[[kõrb]] helendavalt [[punane|punase]] taeva all ja kuski pleegivad valged luud — muud ei midagi. Või see teine pilt: pikk, pisut kookus üksik [[puu]], lehetops ladvas, kummardub madalate põõsaste üle. Aga kõrgel ülal keerleb [[kotkas]] ja vahib alla põõsastikku, nagu peaks seal midagi olema. Taevas sinine-sinine. Niisugune on Ramilda ja sellepärast ei tule Indrekul kunagi mõttesse, on tal [[särk]] seljas või missugune see on. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXII "Tõde ja õigus" II], 32. peatükk * Nösuninaline peletis tõuseb pinnale ja purskab oma tömpidest sõõrmetest välja kaks veesammast, keskelt tulivalged, servast pihustunud siniste [[pärl]]ite ridadeks. Sinised pintslitõmbed ääristavad tema naha musta puldanit. Ta laulab, suhistades vett läbi suu ja nina, veest raske; sinine sulgub ta kohal ja loksub üle ta lihvkivikestest silme. Ta lamab, rannale heidetud, tömp, nüdi, puistab kuivi siniseid soomuseid. Nende metalne sina määrib ranna roosterauda. Sinised on paadivraki roidedki. Siniste kellade all rullub [[laine]]. Kuid [[katedraal]] on erinev, külm, [[viiruk]]ist tulvil, madonnalooridest kahvatusinine. ** [[Virginia Woolf]], "Sinine ja roheline" proosakogus "Kirjutamata romaan ja teisi jutte", tlk [[Mirjam Parve]], LR 25-26 2017, lk 27 * Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil [[tuul]] vahetpidamata ulus ja märatses, tuli [[kevad]]. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik sinine. ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 49, Maroko * Tema Saint-Cloud’s asuv maja oli spetsiaalselt nii ehitatud, et see [[uudishimu]]like pilkude eest varjatuks jääks, kuni suure imekauni terrassini välja, mille äärtesse olid istutatud sinised priimulad. Sinine oli Gabriel Corte’i lemmikvärv. Kirjutamise ajal pidi ta kõrval alati väike sügavsinine klaaskuul olema. Aeg-ajalt võttis ta kuuli kätte ning vaatas ja silitas seda nagu armukest. Ka Florence’i juures meeldisid talle kõige rohkem - nagu ta seda naisele sageli meelde tuletas - tolle selged sinised silmad. Need tekitasid temas samasuguse värskustunde nagu ta klaaskuul. :"Su silmad kustutavad mu janu," sosistas ta. * [[Irène Némirovsky]], "Prantsuse süit", tlk Mirt Väli, Hea Lugu, 2012, lk 37-38 * Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maan[[tee]]d ja sellele eelistab rohtunud [[metsatee|metsarada]], nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine [[udu]]. lk 7 * Siis laotas Elisabeth, läbi pisarate naeratades, oma poja õlgadele helesinise [[mantel|mantli]] ja andis talle kaasa oma õnnistuse. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", Lund 1961, lk 67 * See oli seitsme või kaheksa aastane, kõhn ja kahvatu jumega, mille tõttu ta tumedad silmad näisid veelgi suuremad kitsas näos. Puhas helesinine kleit laskis aimata, et ta pidi olema värvali tütar, kellele midagi ei maksnud ka kulunud ürpi korraks värvipatta heita. ** Karl Ristikivi, "[[Mõrsjalinik]]", Lund 1965, lk 10-11 * "Millal see ravim valmis saab?" küsis Valentin ootamatult. :Hetkeks jäid kõik vait, siis vastas professor, et ravim on tegelikult juba valmis, puudub ainult üks aine, ja Ubised ei suuda leida, mis see on. Praegu proovivad nad järgemööda kõiki aineid, mida maa peal leidub, et ehk leiavad selle tundmatu, mis annaks ravimile ta mõjujõu. Kui ravim omandab mõjujõu, muutub ta siniseks, mitte tumesiniseks või taevasiniseks, vaid saaresiniseks. Kui Valentin saaresinist näeks, tunneks ta selle kohe ära, sest teist niisugust sinist värvi maailmas rohkem ei ole. * [[Magda Szabó]], "Saaresinine", tlk [[Aino Pervik]], 1974, lk 75 * Eile nägin ma helesinist hobust. Jajah, helesinine [[hobune]] sõi hernepõllul siniseid herneõisi, ja ma tean, mispärast ta on helesinine. :Nõnda otsustasid teised hobused. Kogu maailma hobused tulid kokku Kõigi Hobuste üldkoosolekule. Mustad, valged, kõrvid ja võigud, lapilised, hallid ja õunikud hobused ütlesid: "Võib juhtuda, et [[auto]]d saavad võidu ja meil ei jää muud üle kui hukkuda. Juba praegu on meil nii vähe varssu. Ja vanad hobused antakse rebasefarmides hõberebastele. Teeme nii, et üks hobune on igavene. Nad otsustasid, et igavene hobune peab olema [[igatsus]]te ja [[lootus]]te värvi — sinine nagu [[sinilill]]ed, [[siniliilia]]d ja [[meelespea]]d. Kõikjal, kus keegi unistab, peab see hobu kohal olema, seepärast anti sinisele hobusele sinised [[tiivad]] ja pandi talle nimeks :SININE LOOTUSTE HOBU. :Veel otsustati Kõigi Hobuste üldkoosolekul, et Sinine Lootuste Hobu peab olema alati üksi, sest kõige tugevamini igatseb see, kes on üksinda, seepärast ei tohi tal olla teist hobust, sõpra ega sugulast, ja sinist varsakestki mitte — ta on üksainus ja igavene. Selle peale muutus sinine hobu nukraks, kuid kõik hobused ütlesid, et [[nukrus]] on ka sinine ja sobib talle hästi, ega muutnud oma otsust. * [[Imants Ziedonis]], "Värvilised muinasjutud", tlk Valli Helde, 1978, lk 10 * Ütlen, Värvi pärast tundub teile väike. Kahvatusinine nagu lastetuba. Need tölplased, kes kipsplaadid üle värvisid, jah need uued remondivennad, kellel oli töökojas kopa ette visanud portfellide vorpimisest - võidu nende tüüpidega kuskilt sealt kaugelt, olid need kilid nüüd hiinlased või tailased, vabad või trellide taga seda ei tea, aga igatahes vähempakkumise ässad - ühesõnaga poisid tahtsid puhvetis käimiseks pappi saada ja lasid end remonditöödele üle viia, need vennad ei jaganud asjast sittagi, polnud elu sees pintslit ega rulli käes hoidnud. Võõpasid siis vaheseinad taevasinise vinüülvärviga üle, sest muud neile ei antud, pehmendav asjaolu, või et mitte liiga ametialaseks minna ütleme: vääramatust jõust tingitud - ei vabandust, see ka ei lähe - ütleme lihtsalt nii, et kui midagi pole võtta, siis tuleb kuidagi läbi ajada. No selle vähesega mis on. Pärast suurt remonti volksus purgi põhjas veel natuke värvi ja nii nad siis värvisid veel laua ja toolid ka ära. Kõik on sinine, nagu oleks suvine taevas meile kaela nirisenud. ** [[Annie Saumont]], "Külastus" proosakogus "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 72 * Silmapiiril on meri indigosinine. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam roheline vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu taevas on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab taevas värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi päike on külm. ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, Varrak 1996, lk 8 * Sinine on lihtsalt kõige ilusam, kõige tõsisem, kõige sügavam värv. Üks sinine on minu jaoks ülipidulik: sügav-sügav sinine. Sinine peab pildis olema, muidu ma ei tunne, et pildi maalimine oleks õigustatud. Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine ja see tahab välja tulla, ei taha enam sees püsida. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem. * Sinisel ei ole maitset. Ta on sügava sisuga. ** [[Lola Liivat]], intervjuu: Kaire Nurk, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 Lola Liivat: maalimine on kannatustegevus]. Kunst.ee 1/2000 * Siis on tal veel [[kleit]]. See on enne teda teeninud paljusid tema [[õde]]sid ning on ta [[ema]] käte vahel niivõrd palju kordi suuremaks, väiksemaks, kitsamaks ja laiemaks lõigatud, et selle oleks pidanud juba ammu lihtsalt tükkideks lõikama. Kuid Tiffanyle kleit päris meeldib. See ulatub talle [[pahkluu]]ni ja on nüüd oma algsest värvist sõltumata piimjas sinine, mis on juhuslikult täpselt sama värvi tee kõrval lendlevate [[liblikas|liblikatega]]. ** [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 12 * Sest kas [[Jumal]] mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA, 2019, lk 196 ==Luule== <poem> Täis [[roosa]]t eha sinine terrass, kus punast tülli laotand [[aken]]delle ning purpurrätiku mu õlgadelle [[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas. </poem> * [[Marie Under]], "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Unes avavad enese lõpmatud taevaste pooled ja üle Su helendab kaugete päikeste mäng, aga sinine ruumide sügavus on sinu [[säng]]. </poem> * [[Marie Heiberg]], "''À la Rabindranath Tagore''" valikkogust "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 99 <poem> Jumal kyll, kuidas kõik elavad, mina vist aga kui kohmetu, laip lagunend silmi ja puretud suuga kuulen vaid, kuidas taas helavad sinised võlvid, maa haljakas vaip, sedagi ainult, kui tydruk käib muga, kel kukkkannuse sinised silmad. Muidu mul pole ka halada mahti säravalt samblasse langevaid sinililli, mida ma pärani laugega vahti tahaksin seni kui arvutult päikeselappe asplina läinud yle kulusse kooldunud pää. </poem> * [[Uku Masing]], "* Jumal kyll, kuidas kõik elavad" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 42 <poem> Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimne kui inime. </poem> * [[Ellen Niit]], "Ma arvasin" (1958) <poem> Mida mõtleb mees kui ta enam maailma [[tee]]del ei kolla? Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla. Kõik on nii sinine, sinine, sinine: [[silm]]ad ja [[taevas]] ja [[meri]]. Terve [[nädal]] – suur sinine [[esmaspäev]]. Soontes on sinine [[veri]]. </poem> * [[August Sang]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1969-august-sang-mida-motleb-mees/ "Mida mõtleb mees?"], Juhan Liivi luuleauhind 1969 <poem> Üles juurtest latva alt õitest üles õitesse kerkib sinine värv üles kuni päris ära sinna suurde sinisesse päris üleval päris kõrgel kuhu sa voolad sinine jõgi silmade ees läbi silmade Iris Iris sibirica </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Iga kullerkupu", rmt: "Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 267 <poem> Naine nagu naine ikka mees on lihtsalt inime. Olgu pulmad esmaspäeval sest see päev on sinine. Nädal otsa tööd sa vihud särk su seljas higine. Makske palka esmaspäeval sest see päev on sinine. Naaber norib ja sa äigad lööd tal silma siniseks. Mõistke kohut esmaspäeval sest see päev on sinine. Käed kord rinnale ma panen otsas on üks inime. Matke mind siis esmaspäeval sest see päev on sinine. </poem> * [[Andres Vanapa]], "Sinine päev" kogus "Grammofon" (1996), lk 54 <poem> Sinise hobuse seljas lennata Siht pole võetud kõiksusesse ega tähele tähtede seas Me püsime omas reas Mina ei juhi sel hobusel polegi valjaid Meie hüpe ja laskumine üle hingekuristiku on see mida igatsesin </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Viis laulu armastusest" II kogus "Sinine kivi" (1998), lk 10 <poem> Nii sinisena nagu taevas Tallinna kohal kaheksandal mail 2003 ei ole ma taevast kunagi näinud kuigi üheksa poeeti kuuest rahvusest koos ühes sekundis nägid seda taevast saaksid kirjutada säärase sinise fooni aga siis sõitsime me koju ja püüdsime, aga me teadsime: selleks et kirjutada ridade vahele tuleb kirjutada vähemalt kaks rida selleks et elada tuleb teada et taevas on meie kõikide vahel </poem> * [[Lars Saabye Christensen]], "Taevas Tallinna kohal", tlk Eha Vain, rmt: "Teisele poole sinist: luulet kümnelt maalt", 2004, lk 96 <poem> [[Roos]]id on sinised / [[kannike]]sed on [[violetsed]] / roosid on mittevioletsed / sinine on sininormatiivne </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ftjq7f1bo8lm6adwjo2vfot4l3tv0ia 0 6822 135523 134869 2026-07-14T11:03:38Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135523 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Drawing_(BM_1881,1112.2117).jpg|pisi|Margareta Barbara Dietzsch (1716–1795), "Võilill ja liblikad", ''s.d.'']] [[Pilt:Ottesen_Stilleben_mit_Löwenzahn.jpg|pisi|Otto Didrik Ottesen (1816-1892), "Võilill ja kirikakar", ''s.d.'']] [[Pilt:Emilie_Mediz-Pelikan_Löwenzahn_1895.jpg|pisi|Emilie Mediz-Pelikan, "Löwenzahn im Dresdner Land" (1895)]] [[Pilt:Bergh_Riddaren_och_jungfrun.jpg|pisi|Richard Bergh, "Rüütel ja neitsi" (1897)]] [[Pilt:Елизавета-Меркурьевна-Бём-(Эндаурова)--Одуванчик,-последняя-четверть-XIX-в.jpg|pisi|Jelizaveta Endaurova-Böhm (1843-1914), "Võilill", ''s.d.'']] [[Pilt:Charlotte_Wahlström_Summer_meadow.jpg|pisi|Charlotte Wahlström (1849-1924), "Suvine aas", ''s.d.'']] [[Pilt:Bertha_Wegmann_Dandelions_s.d.jpg|pisi|Bertha Wegmann (1847–1926), "Võililled", ''s.d.'']] [[Pilt:Löwenzahn_Vouga.jpg|pisi|Emilie Vouga (1839-1909), "Võilill", ''s.d.'']] [[Pilt:Madonna.R_AlGhoul.JPG|pisi|Renata Al-Ghoul, "Madonna" (2010)]] '''Võilill''' (''Taraxacum'') on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tüüpliik on laia levikuga umbrohi ja ravimtaim harilik võilill (''Taraxacum officinale''). ==Proosa== * Võililled olid juba õitsenud. Ühtedel püsisid veel vilikerad, üliõrnad nagu täitumatu [[unistus]]. Teistel oli [[tuul]] lendviljad laiali puhunud kui purustatud [[illusioonid]]. ** [[Johannes Piiper]], "Petseri kloostris" [16. juuni 1935], rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975, lk 262 * Nagu väikesed [[kollane|kollased]] plastiliinipallid tõttasid [[mesilane|mesilinnud]] ühelt kollaselt võilillelt teisele ja lendasid siis tagasi kollasesse tarru. [[Taru]] nägi välja justkui suur kollane [[raamatukogu]]. Meeraamid kui suured [[riiul]]id, neid jätkus laeni, ja kõik [[kärg]]i täis. Kärjed tuletasid meelde väikesi kuuenurgalisi [[televiisor]]eid, kuid ekraani asemel läikles neis kollane [[mesi]]. :Taevarannani õitsesid kollased nurmed ja niidud — kollased [[ülased]], [[nurmenukud]], kõige rohkem aga võililli, kõik [[künkad]] kollases säras. Ja kui [[päike]]sesse vaadata, siis paistis, et päike on just äsja mäe otsas lamanud ja kollaste võilillede peal püherdanud. :Aas kullendas nii, et mul läks silme ees kollaseks ja ma veeresin nõlvakust alla kollasesse õitemerre. [[Õietolm]]u varises mulle peale, kollased õielehed jäid minu külge kinni ning õietolmust ja õielehtedest sain minagi kollaseks. :Tuli kollane [[lehm]], arvas, et ma olen kollane võilill, ja sõi mu ära. Seepärast ei saa ma nüüd enam edasi kirjutada. * [[Imants Ziedonis]], "Kollane muinasjutt" kogus "Värvilised muinasjutud", tlk Valli Helde, 1978, lk 7 * [[Eesti keel]]es on ilus sõna kuma, mis on minu meelest ümbritseva vastuvõtt ja ühtlasi sama palju endast äraandmine. See istub minus lapsest saati. Mäletan, kuidas ma võilille kasvatasin. Meil oli [[Rakvere]]s porine hoov ja need kohad, kuhu autorattad ei pääsenud, külvasin täis aasalt korjatud [[ristik]]useemneid. Hoovi uhkeimaks [[lill]]eks sai aga trepinurka istutatud võilill. ** [[Aili Vint]], intervjuu: Verni Leivak, "Aili Vint ja tema värviline kuma", Postimees, 29. mai 2010 * Järsku ütles Elli: "Tahad, Brita, ma vaatan, kui palju sa [[või]]d oled söönud?" Loomulikult Brita tahtis. Elli pani võilille Brita lõua alla, uuris kollast peegeldust tema kurgualuses ja ütles lugupidavalt: "Oi, ma näen, sa oled väga palju võid söönud!"<!--//--> :Britale muidugi maitses või, eriti koos saia ja vorstiga. Samas tundus mõte, et ta on liiga palju võid söönud laps, ka natuke ebameeldiv. (lk 35–36) * Siis vehkis Elli võililledega üle Brita näo ja naeris, kui õietolm Brita näo kollaseks tegi. :Äkitselt kukkus Brita hirmsasti aevastama ning tema silmad hakkasid kangesti sügelema. Ta nühkis neid, aga asi ei läinud paremaks, vaid hoopis palju hullemaks. :"Uuh, küll su silmad on punased!" Elli vaatas Britat suure põnevusega. (lk 36) * [[Polikliinik]]ust arvati, et Brital on ilmselt [[allergia]]. Tuleb minna arsti juurde. Kirjutatakse ravimid. Neid peab hoolega võtma. Võililledega mängimine on nüüdsest täiesti keelatud. Parem, kui laps oleks üldse kogu aeg toas. :Kuuldu rikkus Brita tuju lõplikult ära. Esiteks nägi ta oma punaste silmadega välja nagu kodujänes ja teiseks ei saa ta nüüd enam ka õues mängida, rääkimata võilillede puutumisest. (lk 37) * [[Pille Kannisto]], "Britaga juhtub", 2022 * Juba lapsena armastasin vaadata võililleebemeid tuules. Kui ilusti nad tantsisid. Ma ei teadnud, millest tuli nende jõud - nad lihtsalt tantsisid. ** [[Hanna Brotherus]], "Mu ainus kodu", tlk Mall Paas, Varrak, 2023, lk 126 ==Luule== <poem> Näitsik, [[lehm|päitsik]]. [[Pärg]]a punus Näitsik. Võililled! meelest unus Päitsik. Päi-päi [[päike]] mine, Et saaks [[õhtu]]line! </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Näitsik ja päitsik", rmt: [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/vali_ftx.html "Valit värsid"], Kirmus <poem> Vaata, kas meie ees lendab see võililleseeme kuu poole just, mida me teeme, kui Jumal õnnistab unistust. </poem> * [[Uku Masing]], "* Kuust ujub mööda pilvesaar" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 50 <poem> Siis upub kõik üle pea rohtu muistsed [[maantee]]d [[mälestus]]te tolmus majad inimesed keda kunagi nähtud Kerged võilille-ehmed õhus äkki varisevad alla algabki [[sügis]] </poem> * [[Hando Runnel]], "* Kell kevadet lööb" kogus "Avalikud laulud" (LR 27/1970), lk 16 <poem> Kes sa oled, võilill, väike kollane sõõr? Olen rohupäike, väike maadligi lõõm. Olen elu ja ilu, puhas silmarõõm. Olen rohulõoke, tema kuldne lõõr. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Suvepäikese killud" 2 kogus "Meelisklusi" (1977) lk 18 <poem> [[Kollane|Kollased]] [[juuksed]], [[roheline|rohekas]] [[kleit|kleidike]], lühike veidike rohekas kleidike. Ära nüüd mu [[aken|akna]] alt kusagile keksi! Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi! Rõõmus ja kraps, võilille[[laps]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Võilillelaps" <poem> Tead, mis me teeme...! Sa võta üks puhas leht ja joonista sellele [[lind]]. Mina kirjutan temale [[laul]]u. Las ta lendab siis üles laulma sest pikast teest - võõramaa lilledest võilille südameni. </poem> * [[Milvi Seping]], "L. R-le", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 19 <poem> kellel linnul on [[rõngas]] jalas see on vist [[abielu]]s arvas tilluke Asta Alas aga see polnud ilus [[psühholoog]] Maasika meelest kes puldis vastuseid soris lapsed võilillepärgades lõputus [[koridor]]is </poem> * [[Juhan Viiding]], "Ministeeriumist saadeti psühholoog" kogus "Selges eesti keeles" (1974), lk 45 <poem> [[Tuul]]es tuleks lahti lasta pehmed lapsepihud - õrnad ihud sügisvihurisse, nagu võilill lendu laseb ehmed - seemneköömned ilmaihumisse! Vihur, vääramatu, vali, väärt ja väärad välja vali - häilijad ja häilimatud, säilijad ja säilimatud! Küsimata, kas või milleks - las nad kasvada võililleks! </poem> * [[Leelo Tungal]], "Valik" II [1980], rmt: "Täisminevik" (2007), lk 185 <poem> [[Avameelsus]]el on võilille kurb [[saatus]] Kuidas ta levib Kuidas kõik teda endast tõrjuvad [[Umbrohi]] ju </poem> * [[Velly Verev]], "*Avameelsusel..." kogus "Võilillesaatus" (1981), lk 25 <poem> Vedelesin [[heinamaa]]l ja nuusutasin võililli ja vaata ma olen igapäev teie juures mu armsad võililled </poem> [[Andrus Kasemaa]], "Vaiksed õhtud" kogust "Poeedi rahu ja armastus" <poem> Võililleseemnel on päikesepuri: läbi mõõtmatuna näiva ruumi, läbi [[sirel]]iudukogude ja kuuvalguse [[supernoova]]de on ta jõudnud pärale. Rammestusega tembitud [[õnn]]es juubeldavad potentsiaalsed võililled kõigepealt mu [[nina]]l ja siis mu käeseljal. </poem> * [[Kaur Riismaa]], [https://www.looming.ee/artiklid/luule-13/ "*** Võililleseemnel on päikesepuri"]. Looming, detsember 2015 <poem> /---/ Kui oleme vanad, tahan meenutada seda aega, hoian seda kõike juba praegu endas kui kõige kallimat [[mälestus]]t, raatsimata loobuda ühestki killust – võilillede [[paradiis]]ist, [[konnakulles]]test [[tiik|tiigis]], öisest [[äike]]sest, mis ajas [[kutsikas|kutsika]] urisema, [[lõke|lõkkel]] praetud [[kartul]]itest ja võilillede [[kimp|kimbust]], mis ei lahkunud hetkekski laualt. /---/ </poem> * [[Berit Petolai]], "Igavesed suved" kogus "Meoma ümisevad tuuled", Verb 2019, lk 24 <poem> Mina kasvan allapoole, mulla ja kivide keskele, võilille- ja tee- lehejuurte alaspidilaande. Ümberringi [[nahkhiir]]te hüüatused, [[puu]]de helikujud, suu kordab hääletult [[pimedus]]se sõnu: lepita end ilmaga, ela ikka edasi. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "Lepitus" kogus "Elav linn" (2022), lk 13 <poem> Ma ei kohtu enam vanade [[sõbranna]]dega, aga aeg-ajalt näen [[Aken|aknast]] - ta [[Mööduja|möödub]] mu majast; keerab päikselisel metsarajal koos [[koer]]aga [[vaarikas|vaarika]]puhmade taha; väljub väikesest [[pood|poekesest]] Avotu tänaval; tantsib keset mu [[tuba]] või hüpleb [[diivan]]il täiesti äranutetuna. ... Ma ei tea enam nende [[mõte|mõtteid]], aga suus on see [[maitse]], [[mahl]] võilillevartest, kui nad siin [[Jalutamine|jalutavad]]. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Ma ei kohtu enam vanade sõbrannadega, aga...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 199 ==Kirjandus== * [[Ray Bradbury]], "[[Võilillevein]]" [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] oafpusl9khmgyrhirz2k610ko2pe189 0 6926 135522 98529 2026-07-14T10:59:02Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135522 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anthonore_Christensen_Trollius.jpg|pisi|Anthonore Christensen, "Kullerkupp" (1895)]] [[Pilt:Emmy_Thornam_-_Opstilling_med_gule_ranunkler_i_vase.png|pisi|Emmy Thornam (1852–1935), "Vaas kullerkuppudega", ''s.d.'']] '''Kullerkupp''' (''Trollius'') on õistaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonna tüüpliik on harilik kullerkupp ehk kullerkupp, erekollaste kerajate õitega armastatud lill. ==Proosa== * "Säh, hammusta veel," käskis Liisi poissi, kui selle [[suu]] hakkas tühjaks saama. "Söö kohe!" :"Söö ka ise," käskis poiss vastu. :"Eks mina saa teda muidugi," vastas tüdruk. :Seda mõistis ka Joosep ja sellepärast vajutas ta hambad ikka julgemini värskesse [[sai]]a. Samal ajal kõndis Liisi tema ümber ja korjas [[lill]]i, ikka jaanikanne ja kullerkuppe, kullerkuppe ja jaanikanne, mida kattis juba õhtune vilu kaste. * [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIV "Tõde ja õigus" I], peatükk 34 * Ma pole unustanud, et nende [[lõhn]] on teisest [[maailm]]ast ega seda, et hoolimata ingli[[tiib]]ade [[sulg|sulesusest]], ma neid kujutlesin nii kergeina ja läbipaistvaina nagu kullerkupu õislehti. Pole [[kevad]]et, kui ma pole käinud kullerkupul ega nuusutanud neid. Lõhn paraku on aga nii kerge, et teist korda hingates teda ei taju, minu sõõrmeile teda polegi toas, vaid ainult [[õis|õie]] sees. Nende pudenemine on kurvemaid asju maailmas ja ma mitu aastat olen pühkinud kokku õislehed, hoidnud seni, kui neil pole enam õiget värvi ja mul veel ainult [[teadmine]], et nad olid. ** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 21 * Kullerkuppu on vaja korjama minna olnud paljajalu, sest ta kasvab tõesti jalad vees. Sellest on omal ajal innustust saanud Ernst Enno, kes luuletas: ״Kullerkupp käib paljajalu ..." Kullerkupulehed on laiad viiejagused, otsekui laialisirutatud Maaema sõrmed. Tulikalisena on tal ka viis kroonlehte, mis muutuvad aegamööda rohelisest aina kollasemaks, kuni moodustavad ilusa kollase kera. /---/ Temast saab ka armurohtu! Kui naisterahvas köidab kokku kullerkupu ja pääsusilma ning paneb meesterahvale salaja vestivoodri vahele, saadab teda kahtlemata edu. Tänapäeval on sama raske leida vestiga meesterahvast kui niidult pääsusilmaõit. Igal juhul võiksite proovida ja kui pulmad juba tulemas, võite ka mind kutsuda. ** [[Kristel Vilbaste]], "Kullerkupp", rmt: "Armastusega loodusest", 2020, lk 34 ==Luule== <poem> Kullerkupp - ilusam lillenupp! [[Päike]]se kuju ja kuld, leegid ta tuju ja tuld. Tuleb eesti neiu, nopib, rõõmul rind: [[pärg|pärja]] keskele ta paneb sind! </poem> * [[Juhan Liiv]], "Kullerkupp" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 261 <poem> Kullerkupud, [[jaanilill]]ed Eide [[haud|haual]] õitsegu, [[Täht|Tähe]] sära, päikse hiilgus Kallist kalmu ehtigu. </poem> * [[Anna Haava]], "Sinu vanaema", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 52 <poem> /---/ nii palju kasvand kauneid asju, et mu pilgud ei jõua enam yle Su merivaigust rinnapääde lehvitada loide tiibu. Kui nad oleks nagu tuulel rukkimere kohal alatasa yle Sinu pehme naha, siis nad mõistaks vaadata ja, viia koju terve kimbu kullerkuppe, syletäie rukkililli sellelt mullalt, millest said Su põlved, siis kui polnud ainsal inimesel nime. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> Kui kummaliselt [[kiivitaja]]d kurtsid... Hall [[taevas]]. Pilvedeta [[hall]]. Paar kullerkuppu. Mahajäetud hurtsik ja kiivitajad suure taeva all. </poem> * [[Leelo Tungal]], "*** Kui kummaliselt kiivitajad kurtsid" (1964) kogus "Kummaliselt kiivitajad kurtsid. Luuletusi 1962-1965". <poem> IGA KULLERKUPU igas [[silm]]as tõuseb mullast mullune päike ja jääb vaikides vaatama omaenese silmi midagi mäletamata hõiskavad koovitajad </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "*** Iga kullerkupu", rmt: "Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 267 <poem> Oh [[ehmatus]]t, oh jahmatust! Nad räägivad kui [[raamat]]ust – kõik õrnad õienupud, kõik [[pärn]]ad, [[paju]]d, [[pihlakas|pihlapuud]]. Ja seal need kuldsed kiljasuud – need on ju kullerkupud! </poem> * [[Betti Alver]], "Läbi lillede" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"], lk 116 <poem> [[Hein]]ast kutsuvalt viipas [[kellukas|kelluka]] lilla nupp. Lausa kilked lõi valla varane kullerkupp. </poem> * [[Milvi Seping]], "Lilled" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 53 <poem> Sooäärsel õitsevad nüüd kullerkupud ja laotus kuldset [[tolm]]u puistab alla. [[Jalg]] niiduradu enam sul ei talla, sa silmist saadik kullendusse upud. Ja ikka jälle vastsed õienupud kui kuldsed karikad end löövad valla. Kas päike tühjaks neisse end ei kalla? Sooäärsel õitsevad nüüd kullerkupud. </poem> * [[Kalju Kangur]], "Kullerkupud" (1979) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 94 <poem> Astusin [[kastepiisk]]u mööda, [[linnulaul]]ude [[redel]]it. [[Kurekatlad]] kõlisesid, [[pääsusilm]]ad päevitasid, kullerkupud kumasid. Küll olid [[päev]]al pikad rajad. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] mvgef4f222se3mac15k6dzkogsgbhgx 0 7224 135475 126165 2026-07-13T13:12:10Z Ehitaja 2563 135475 wikitext text/x-wiki [[File:Hermandad - friendship.jpg|thumb]] [[File:ACMA 1333 Samian decree 2.JPG|thumb|Hera ja Athena kätt surumas (5. sajandi lõpp e.m.a., Ateena)]] ==Proosa== * Ainult üks kord [[aasta]]s [[neli|nelja]] [[nädal]]a kestel saavad mõlemad süda[[öö]] ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva [[päike]]se armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja [[suudlus]], ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena [[taevas|taevalt]], kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutab uuesti tõusvat päikest. Vanaisa ehib ikka veel nende kokkusaamise [[pidu]]ks nurmed kõige kaunimate [[lill]]edega ja [[ööbik]]ud hüüavad naljatades liiga kaua Koidu rinnal viibivale Hämarikule: "Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Koit ja Hämarik" * Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] [[käsi|kätt]], proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end paari vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - käepigistus võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. Käsi jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab [[türann]]iseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005, lk 54 * Käesurumine ja käepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistust [[relv]]a puudumisest ja kinnitanud häid [[kavatsus]]i, olgugi et käepigistus kui levinud [[tervitus]] võeti tegelikult kasutusele alles Inglise [[tööstusrevolutsioon]]i ajal, kui [[ärimees]]tel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see [[liigutus]] kaotas oma erilise [[tähendus]]e ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 142 * "Andke käsi, härra Lipwig," ütles proua Pillav. "Või et postiülem? Olete ikka tegelane! Andke aga siia!" :"Mis asi? Aa..." Niiske haaras naisel käest. Tal oli tunne, nagu oleks talle külm pärgament pihku surutud. :Proua Pillav hakkas naerma. "Ja-jah. Täpselt samasugune siiras ja rahustav käepigistus nagu minu kadunud abikaasal. Ühelgi ausal inimesel ei ole nii ausat käepigistust. Kuidas teil küll finantssektori leidmisega nii kaua aega läks?" * [[Terry Pratchett]], "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 46 * Agressori käe surumine ei too [[rahu]], vaid kutsub esile ainult uut [[agressioon]]i. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Žestid]] i0ckq49dyfg9wf8g3gcgne6p1al6laa 135476 135475 2026-07-13T13:17:12Z Ehitaja 2563 135476 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib žestist. Sportliku tegevuse kohta vaata artiklit [[käesurumine]].'' [[File:ACMA 1333 Samian decree 2.JPG|thumb|Hera ja Athena kätt surumas (5. sajandi lõpp e.m.a., Ateena)]] '''Käepigistus''' on kahe käeomaniku ühine žest, millega kontrollitakse teineteise vastava jäseme olemasolu ning loodetakse muuta teise osapoole eeldatav relvakäsi mõneks ajaks ohutuks. Põhimõtteliselt on võimalik ka iseendaga kätt suruda, kuid see näeb välja sama tobe kui iseenda kallistamine. Teisalt - kui kedagi teist juures pole, ei pea ka häbenema. ==Proosa== * Ainult üks kord [[aasta]]s [[neli|nelja]] [[nädal]]a kestel saavad mõlemad süda[[öö]] ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva [[päike]]se armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja [[suudlus]], ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena [[taevas|taevalt]], kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutab uuesti tõusvat päikest. Vanaisa ehib ikka veel nende kokkusaamise [[pidu]]ks nurmed kõige kaunimate [[lill]]edega ja [[ööbik]]ud hüüavad naljatades liiga kaua Koidu rinnal viibivale Hämarikule: "Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Koit ja Hämarik"{{lisa viide}} * Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] [[käsi|kätt]], proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end paari vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - käepigistus võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. Käsi jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab [[türann]]iseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005, lk 54 * Käesurumine ja käepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistust [[relv]]a puudumisest ja kinnitanud häid [[kavatsus]]i, olgugi et käepigistus kui levinud [[tervitus]] võeti tegelikult kasutusele alles Inglise [[tööstusrevolutsioon]]i ajal, kui [[ärimees]]tel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see [[liigutus]] kaotas oma erilise [[tähendus]]e ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 142 * "Andke käsi, härra Lipwig," ütles proua Pillav. "Või et postiülem? Olete ikka tegelane! Andke aga siia!" :"Mis asi? Aa..." Niiske haaras naisel käest. Tal oli tunne, nagu oleks talle külm [[pärgament]] pihku surutud. :Proua Pillav hakkas naerma. "Ja-jah. Täpselt samasugune [[Siirus|siiras]] ja rahustav käepigistus nagu minu kadunud [[abikaasa]]l. Ühelgi [[ausus|ausal]] inimesel ei ole nii ausat käepigistust. Kuidas teil küll finantssektori leidmisega nii kaua aega läks?" * [[Terry Pratchett]], "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 46 * Agressori käe surumine ei too [[rahu]], vaid kutsub esile ainult uut [[agressioon]]i. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 [[Kategooria:Žestid]] ecvlk9jmi4ucd2vb2zcvc2ffnpvj5ff 0 7314 135479 117607 2026-07-13T21:55:28Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135479 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Teistele ette kirjutada reegleid, kuidas õnnelik olla, on mulle alati väga absurdsena tundunud, nende täitmist nõuda aga väga türanlik. Ma tean, et seda viga tehakse väga palju, kuid viga on ta sellegipoolest. Ja kui säärane teguviis on absurdne muudes asjades, siis on ta seda eriti abieluküsimuses, kus õnn rajaneb täielikult abikaasade vastastikusel [[armastus]]el. ** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", 14. raamat, VIII peatükk, tlk [[Valda Raud]] * Kõneviga häbenetakse rohkem kui mõtlemisviga, mäluviga rohkem kui järeldamisviga. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 14 * Mind on tihti laidetud minu vigade pärast, mille tegemiseks mu laitjatel küllalt jõudu või [[vaimukus]]t pole jätkunud. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], Loomingu Raamatukogu 28/1972, lk 22 * [[Ukraina|Väike-Vene]], [[Liivimaa]] ja [[Soome]] [[provints]]e valitsetakse neile kinnitatud [[privileeg]]ide abil ning nende kõigi äkitine kaotamine oleks üsna näotu; samas nende pidamine [[välismaa]]ks ning nende kohtlemine välismaana on enam kui viga – seda võib nimetada lausa lolluseks. Need provintsid, nagu ka Smolensk, tuleb lihtsaimate abinõude najal viia selleni, et nad [[venestamine|venestuksid]] ning lõpetaksid metsa poole vahtimise nagu hundid. Seda saab alustada üsna lihtsalt, kui neis provintsides valida mõistlikud inimesed ette otsa... ** [[Katariina II]], omakäeline pöördumine vürst Pjotr Andrejevitš Vjazemski poole viimase kindral-prokuröri ametisse asumisel veebruaris 1764 * Simeoni. Sihukest jumalavallatust sa oskad, kuid kas sa tulimane ka lugeda oskad? :Lauri. See on alles küsimus: kas papp lugeda oskab? "Mina loen ja laulan veata ega iial keskel peata; nii pikk laulujoru kui [[laut|lauda]] [[vihmaveetoru|vihmatoru]]." * [[Aleksis Kivi]], "Seitse venda", tlk Friedebert Tuglas, 1955, lk 181 * Mis laadi ka mehe armastused poleks, ikka eksitakse tema suhete arvus, sest kord tehakse [[sõprus]]i armusuheteks pidades viga liitmistehtes, kord aga arvatakse, nagu välistaks üks tõestatud armusuhe teise, mis on jälle teist tüüpi viga. Kaks inimest võivad öelda: "X-i armuke, ja-jah, ma tunnen seda naist", mainides kumbki erinevat [[nimi|nime]], ilma sealjuures eksimata. Naine, keda me [[armastus|armastame]], on harva piisav kõigi meie vajaduste jaoks, ja me petame teda naisega, keda ei armasta. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk Tõnu Õnnepalu, 2004, lk 23 * Kogu kaasaegne maailm on jagunenud konservatiivideks ja progressiivideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi vigu parandamast. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], Illustrated London News, 1924 * [Doktor Bormentali päevikusissekanne:] Hilisõhtul panime [[diagnoos]]i. Filipp Filippovitš kui tõeline [[teadlane]] tunnistas oma viga - ajuripatsi väljavahetamine ei too kaasa noorendamist, vaid täieliku inimesestumise (kolm korda alla kriipsutatud). ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Koera süda]]", tlk Maiga Varik, LR 40-42 1988, lk 37 * Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi [[sein]]a, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]", 1991, lk 176 * [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos [[loodus]]ega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte [[loom]]ad. See on viga, mille tegime meie, kui [[Darwin]] esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja [[Freud]]i naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie [[religioon]]id ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime [[religioon]]i uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime [[usk|usu]] ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on [[elu]] vajalik. Kui [[kunst]] pole midagi muud, kui ainult [[iha]] nurjunud [[väljaheide]], kui religioon pole midagi enamat, kui [[Enesepettus|enesepete]], mis see elugi siis väärt on? Usk oli meile andnud vastused kõigile küsimustele. Aga kõik selle pühkisid minema Freud ja Darwin. Me olime ja oleme praegugi kadunud inimesed. ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974, lk 73-74 * Üldiselt ei ole need enamasti algajad, kes [[apteek|apteegis]] vigu teevad. Algajad on kartlikud ja küsivad alati nõu. Kõige raskemaid eksitusest tekkinud [[mürgistus]]i põhjustavad usaldusväärsed pikaaegse kogemusega [[apteekrid]]. Neil on oma töö nii hästi käpas, et teevad seda täiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele mõtlema, ja siis ükskord jõuab kätte hetk, mil — võibolla süvenenud mõnda isiklikku muresse — äkki vääratavad. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 278-279 * [Padre Blazon:] Pühak saavutab võidu [[patt|patu]] üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut [[armastus|armastame]], ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle vigu. Muidugi mitte alati seksuaalseid. [[Aquino Thomas]] oli tohutu paks, [[Püha Hieronymus|Pühal Hieronymusel]] oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab [[vari|varju]] heitma. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990, lk 173 * Peidetud viga ei jää kunagi peidetuks. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 13 * ... tuli minna edasi, jätkates väsinult vigade tegemist, uskudes, et need on teod, milles peitub tõde, usk ja õiglus, samal ajal nendesse uskudes ning ometi kogu aja teades, et kümne aasta pärast vaatad sa tagasi ja ütled: issake, kuidas ma sain seda teha, seda uskuda, olla see ja veel veendunult?! ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 70 * Ema küsis: :"Te ei armasta mind enam?" :Mees vastas: :"Ma pole sind kunagi armastanud. Sa nõidusid mu ära oma näo, silmade, suu ja kehaga. Sul oli mingi vägi minu üle. Aga Tobiast ma armastan. Ta kuulub mulle. Ma hakkan tema eest ise hoolitsema. Aga sina pead ära minema. Minu ja sinu vahel on kõik läbi. Ma armastan oma naist ja lapsi. Isegi seda, kes on sinust sündinud, teda armastan ma ka. Aga sind ei suuda ma enam taluda. Sa oled kõigest nooruseeksimus, kõige suurem viga, mis ma elus olen teinud." * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 19 * Arvesta sellega, et [[ühiskond|ühiskonnas]] on vigu. Ja nuta, kui avastad, et seal on palju rohkem vigu, kui sa arvasid. (lk 2203) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * "Ja mõtle, kui palju [[kasu]] sellest on nendele [[tüdruk]]utele, kes kunagi samasugusesse olukorda satuvad. Ma tõesti arvan, et nad õpiksid siit midagi." :Selle peale polnud ma tulnudki. Ma arvan, et ma pole lihtsalt <!--//-->kogu seda värki siiani sellise pilguga vaadanud. Kas keegi tõepoolest võiks mingisugustki kasu saada, kui ma räägiksin neile, milline üks faking [[elu]] põhimõtteliselt olla võib? Ja kui neile lõpuks kohale jõuaks, et see polegi tegelikult mingi kirjanikuonkli [[fantaasia]], vaid puhas [[tõde]]. Jah, kui see kuidagi nende armetutesse koludesse jõuaks... äkki siis mõni neist tõepoolest õpiks midagi? Või ehk siiski mitte? Võib-olla on see lihtsalt igav jutt ja keegi isegi ei ostaks seda. Raamatud on ju tänapäeval nii tohutult kallid. Ma tean, et mina ei ostaks kunagi sellist raamatut. Ja kes kurat küll põhimõtteliselt üldse viitsiks teiste vigadest õppida? Nii ei ole ju eriti huvitav elada. Ikka ise tuleb kõik asjad ilusti-kenasti persse keerata. Minu [[vanaisa]] ütles alati nii ja tema oli üks paganama [[Tarkus|tark]] mees. ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 4-5 * "Sa ei õpi ikka kohe üldse oma vigadest, eks ole, Riddle?" :"{{Sõrendus|Sa julged}}..." :"Julgen ikka," kostis Harry. "Ma tean asju, mida sina ei tea, Tom Riddle. Ma tean palju tähtsaid asju, mida sina ei tea. Kas tahad mõnda neist kuulda, enne kui sa järjekordse suure vea teed?" * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja surma vägised", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 624 * Tõepoolest, võib näha, kui sageli lõpevad [[sümpoosion]]id hingelise segaduse ja mõttelise tühjusega - sest puudub vein. Harva esineb konverentse, kus veinipudelid avataks kohe hommikul. Kuid see on viga! Sellistel sümpoosionidel kõrgemate sünteesideni ei jõuta. ** [[Marju Lepajõe]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195293/179975/page/7 "Sümpoosioni mõistest"], Akadeemia 4/2014, lk 6-7 * Kahte [[lõpmatus]]t [[avastus|avastada]] pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel [[loogika]]l on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne [[mõtlemine]]: kahe lõpmatuse mõistest. ** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 11 * [[Naine|Naiste]] puhul võimendub iga viga, mis sa teed. Iga viga paistab silma palju rohkem, sest naisi on vähe, sa oled luubi all. Mehi on nii palju, et kui keegi teeb vea, siis keegi ei tea, kes ütles, see oli üks neist tüüpidest, aga kes? ** [[Aet Süvari]], "Teletäht Aet Süvari: elan kriitikat kohutavalt raskelt üle". Õhtuleht, 11. august 2018 * [[Edu]]kultus [[ühiskond|ühiskonnas]] on viinud selleni, et inimesed kardavad teha vigu ja kardavad läbi kukkuda. Kuna [[hing]] on surve ees kaitsetu, siis tekib [[ärevus]]. ** [[Urve Uusberg]], [https://kultuur.err.ee/1146328/urve-uusberg-edukultus-tekitab-inimestes-arevust "Urve Uusberg: edukultus tekitab inimestes ärevust"] ERR, 13.10.2020 * Olen osa võtnud [[konkurss]]idest, kus on välja tulnud, et teistele tunduvad need asjad väga keerulised. Teiste jaoks [[Seletamine|selgitama]] asudes jääd kusagile kinni. Mu enda jaoks on kõik väga selge ja loogiline. Ma näen asjade vahel palju [[seos]]eid ja see on mu viga. [---] See esitab teistele liiga suuri nõudmisi. Kui asjad on omavahel liiga läbi [[põimumine|põimunud]], siis pole nende käsitlemine lihtne. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Eks minagi olen pärit [[ajastu]]st, mis nõudis [[perfektsus]]t, sest kuidas muidu nendest [[konkurss]]idest ja [[võistlus]]test läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, ''a la'' et vigu ei tohi teha. Vanu [[salvestus]]i kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla [[eesmärk]] omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga [[sõnum]] ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. [[Harjutamine|Harjutamise]] mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline [[kavatsus]]. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Liiga pehme reaktsioon [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimisele]] ja sõjale Donbassis oli vaid üks viga, mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väljajätmine-väljajäämine oli [[lühinägelikkus|lühinägelik]] juba siis. :Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on [[vastutustundetus]]e ere näide. * Kolmas viga oli ebapiisav tähelepanu Ukraina arengutele. Nagu kõik Vahe-Euroopa – [[Timothy Snyder]]i õudse, kuid täpse määratluse järgi Veremaade – inimesed on tunda saanud, nähakse neid tihti läbi suuremate toimijate prisma, ilma oma tahte ja õigusteta, funktsioonina vägevamatest. ** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Draama== <poem> Et märkamata jääks tema enese vead, ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel petvalt sarnane on nii [[voorus]]el kui pahel, siis laimuporiga need teisi määrivad, kes ise halvad on ja laitust väärivad. </poem> * [[Molière]], "Tartuffe". Dorine, esimese vaatuse esimene stseen. ==Luule== <poem> Ta alla [[sadam]]asse läks ja hakkas [[tüürimees|tüürimeheks]] [[laev]]al mida peksis elu[[torm]]. Sealt saadab kirju nõudmiseni kuni koju jõudmiseni [[varjunimi|varjunime]] all Amor On vigu täis ta kirjaread kuid hea, et temagi veel teab et [[sisu]] tähtsam on kui [[vorm]] </poem> * "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons, ansambel [[Naised Köögis]] <poem> "Armas sõber Pimbo-Pambo, saatsin sulle palmiviina. mõtle, mis mul toonud piina: [[viin]]a tõi sull' ilus Odu – tüdrukut ei tule kodu? Kas sa viina kätte saanud?" "Saanud, joonud, armas Kambo! Ole terve – ah, vaat seda, eksitus, näe, ütlen sulle – mõtlesin, et kõik on mulle: viina mina ära jõin, tüdruku siis peale sõin. Tervitusi saadan sulle." </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69006023/nuud-neegripoiss-pistan-su-kinni "Aafrika mehed"], u 1910 ==Vanasõnad== * Ei viga ämmal, minial mitu viga. * Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas. * Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! * Kuus viga, seitsmes surm. * Paha [[siga]], mitu viga: küll kärss kärnas, küll [[maapind|maa]] [[külm]]and. * [[Viis]] viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. * Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] e31kcc1puorelnzgrtx1nykjvubagbg 135490 135479 2026-07-13T22:39:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135490 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Teistele ette kirjutada reegleid, kuidas õnnelik olla, on mulle alati väga absurdsena tundunud, nende täitmist nõuda aga väga türanlik. Ma tean, et seda viga tehakse väga palju, kuid viga on ta sellegipoolest. Ja kui säärane teguviis on absurdne muudes asjades, siis on ta seda eriti abieluküsimuses, kus õnn rajaneb täielikult abikaasade vastastikusel [[armastus]]el. ** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", 14. raamat, VIII peatükk, tlk [[Valda Raud]] * Kõneviga häbenetakse rohkem kui mõtlemisviga, mäluviga rohkem kui järeldamisviga. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 14 * Mind on tihti laidetud minu vigade pärast, mille tegemiseks mu laitjatel küllalt jõudu või [[vaimukus]]t pole jätkunud. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], Loomingu Raamatukogu 28/1972, lk 22 * [[Ukraina|Väike-Vene]], [[Liivimaa]] ja [[Soome]] [[provints]]e valitsetakse neile kinnitatud [[privileeg]]ide abil ning nende kõigi äkitine kaotamine oleks üsna näotu; samas nende pidamine [[välismaa]]ks ning nende kohtlemine välismaana on enam kui viga – seda võib nimetada lausa lolluseks. Need provintsid, nagu ka Smolensk, tuleb lihtsaimate abinõude najal viia selleni, et nad [[venestamine|venestuksid]] ning lõpetaksid metsa poole vahtimise nagu hundid. Seda saab alustada üsna lihtsalt, kui neis provintsides valida mõistlikud inimesed ette otsa... ** [[Katariina II]], omakäeline pöördumine vürst Pjotr Andrejevitš Vjazemski poole viimase kindral-prokuröri ametisse asumisel veebruaris 1764 * Simeoni. Sihukest jumalavallatust sa oskad, kuid kas sa tulimane ka lugeda oskad? :Lauri. See on alles küsimus: kas papp lugeda oskab? "Mina loen ja laulan veata ega iial keskel peata; nii pikk laulujoru kui [[laut|lauda]] [[vihmaveetoru|vihmatoru]]." * [[Aleksis Kivi]], "Seitse venda", tlk Friedebert Tuglas, 1955, lk 181 * Mis laadi ka mehe armastused poleks, ikka eksitakse tema suhete arvus, sest kord tehakse [[sõprus]]i armusuheteks pidades viga liitmistehtes, kord aga arvatakse, nagu välistaks üks tõestatud armusuhe teise, mis on jälle teist tüüpi viga. Kaks inimest võivad öelda: "X-i armuke, ja-jah, ma tunnen seda naist", mainides kumbki erinevat [[nimi|nime]], ilma sealjuures eksimata. Naine, keda me [[armastus|armastame]], on harva piisav kõigi meie vajaduste jaoks, ja me petame teda naisega, keda ei armasta. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk Tõnu Õnnepalu, 2004, lk 23 * Kogu kaasaegne maailm on jagunenud konservatiivideks ja progressiivideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi vigu parandamast. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], Illustrated London News, 1924 * [Doktor Bormentali päevikusissekanne:] Hilisõhtul panime [[diagnoos]]i. Filipp Filippovitš kui tõeline [[teadlane]] tunnistas oma viga - ajuripatsi väljavahetamine ei too kaasa noorendamist, vaid täieliku inimesestumise (kolm korda alla kriipsutatud). ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Koera süda]]", tlk Maiga Varik, LR 40-42 1988, lk 37 * Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi [[sein]]a, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]", 1991, lk 176 * [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos [[loodus]]ega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte [[loom]]ad. See on viga, mille tegime meie, kui [[Darwin]] esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja [[Freud]]i naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie [[religioon]]id ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime [[religioon]]i uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime [[usk|usu]] ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on [[elu]] vajalik. Kui [[kunst]] pole midagi muud, kui ainult [[iha]] nurjunud [[väljaheide]], kui religioon pole midagi enamat, kui [[Enesepettus|enesepete]], mis see elugi siis väärt on? Usk oli meile andnud vastused kõigile küsimustele. Aga kõik selle pühkisid minema Freud ja Darwin. Me olime ja oleme praegugi kadunud inimesed. ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974, lk 73-74 * Üldiselt ei ole need enamasti algajad, kes [[apteek|apteegis]] vigu teevad. Algajad on kartlikud ja küsivad alati nõu. Kõige raskemaid eksitusest tekkinud [[mürgistus]]i põhjustavad usaldusväärsed pikaaegse kogemusega [[apteekrid]]. Neil on oma töö nii hästi käpas, et teevad seda täiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele mõtlema, ja siis ükskord jõuab kätte hetk, mil — võibolla süvenenud mõnda isiklikku muresse — äkki vääratavad. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 278-279 * [Padre Blazon:] Pühak saavutab võidu [[patt|patu]] üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut [[armastus|armastame]], ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle vigu. Muidugi mitte alati seksuaalseid. [[Aquino Thomas]] oli tohutu paks, [[Püha Hieronymus|Pühal Hieronymusel]] oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab [[vari|varju]] heitma. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", tlk [[Mati Soomre]], 1990, lk 173 * Avaldumise seadus: :Peidetud viga ei jää kunagi peidetuks. (lk 13) * Tussmani seadus: :Miski ei ole nii möödapääsmatu kui viga, mille aeg on tulnud. (lk 35) ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * ... tuli minna edasi, jätkates väsinult vigade tegemist, uskudes, et need on teod, milles peitub tõde, usk ja õiglus, samal ajal nendesse uskudes ning ometi kogu aja teades, et kümne aasta pärast vaatad sa tagasi ja ütled: issake, kuidas ma sain seda teha, seda uskuda, olla see ja veel veendunult?! ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 70 * Ema küsis: :"Te ei armasta mind enam?" :Mees vastas: :"Ma pole sind kunagi armastanud. Sa nõidusid mu ära oma näo, silmade, suu ja kehaga. Sul oli mingi vägi minu üle. Aga Tobiast ma armastan. Ta kuulub mulle. Ma hakkan tema eest ise hoolitsema. Aga sina pead ära minema. Minu ja sinu vahel on kõik läbi. Ma armastan oma naist ja lapsi. Isegi seda, kes on sinust sündinud, teda armastan ma ka. Aga sind ei suuda ma enam taluda. Sa oled kõigest nooruseeksimus, kõige suurem viga, mis ma elus olen teinud." * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 19 * Arvesta sellega, et [[ühiskond|ühiskonnas]] on vigu. Ja nuta, kui avastad, et seal on palju rohkem vigu, kui sa arvasid. (lk 2203) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * "Ja mõtle, kui palju [[kasu]] sellest on nendele [[tüdruk]]utele, kes kunagi samasugusesse olukorda satuvad. Ma tõesti arvan, et nad õpiksid siit midagi." :Selle peale polnud ma tulnudki. Ma arvan, et ma pole lihtsalt <!--//-->kogu seda värki siiani sellise pilguga vaadanud. Kas keegi tõepoolest võiks mingisugustki kasu saada, kui ma räägiksin neile, milline üks faking [[elu]] põhimõtteliselt olla võib? Ja kui neile lõpuks kohale jõuaks, et see polegi tegelikult mingi kirjanikuonkli [[fantaasia]], vaid puhas [[tõde]]. Jah, kui see kuidagi nende armetutesse koludesse jõuaks... äkki siis mõni neist tõepoolest õpiks midagi? Või ehk siiski mitte? Võib-olla on see lihtsalt igav jutt ja keegi isegi ei ostaks seda. Raamatud on ju tänapäeval nii tohutult kallid. Ma tean, et mina ei ostaks kunagi sellist raamatut. Ja kes kurat küll põhimõtteliselt üldse viitsiks teiste vigadest õppida? Nii ei ole ju eriti huvitav elada. Ikka ise tuleb kõik asjad ilusti-kenasti persse keerata. Minu [[vanaisa]] ütles alati nii ja tema oli üks paganama [[Tarkus|tark]] mees. ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 4-5 * "Sa ei õpi ikka kohe üldse oma vigadest, eks ole, Riddle?" :"{{Sõrendus|Sa julged}}..." :"Julgen ikka," kostis Harry. "Ma tean asju, mida sina ei tea, Tom Riddle. Ma tean palju tähtsaid asju, mida sina ei tea. Kas tahad mõnda neist kuulda, enne kui sa järjekordse suure vea teed?" * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja surma vägised", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 624 * Tõepoolest, võib näha, kui sageli lõpevad [[sümpoosion]]id hingelise segaduse ja mõttelise tühjusega - sest puudub vein. Harva esineb konverentse, kus veinipudelid avataks kohe hommikul. Kuid see on viga! Sellistel sümpoosionidel kõrgemate sünteesideni ei jõuta. ** [[Marju Lepajõe]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195293/179975/page/7 "Sümpoosioni mõistest"], Akadeemia 4/2014, lk 6-7 * Kahte [[lõpmatus]]t [[avastus|avastada]] pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel [[loogika]]l on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne [[mõtlemine]]: kahe lõpmatuse mõistest. ** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 11 * [[Naine|Naiste]] puhul võimendub iga viga, mis sa teed. Iga viga paistab silma palju rohkem, sest naisi on vähe, sa oled luubi all. Mehi on nii palju, et kui keegi teeb vea, siis keegi ei tea, kes ütles, see oli üks neist tüüpidest, aga kes? ** [[Aet Süvari]], "Teletäht Aet Süvari: elan kriitikat kohutavalt raskelt üle". Õhtuleht, 11. august 2018 * [[Edu]]kultus [[ühiskond|ühiskonnas]] on viinud selleni, et inimesed kardavad teha vigu ja kardavad läbi kukkuda. Kuna [[hing]] on surve ees kaitsetu, siis tekib [[ärevus]]. ** [[Urve Uusberg]], [https://kultuur.err.ee/1146328/urve-uusberg-edukultus-tekitab-inimestes-arevust "Urve Uusberg: edukultus tekitab inimestes ärevust"] ERR, 13.10.2020 * Olen osa võtnud [[konkurss]]idest, kus on välja tulnud, et teistele tunduvad need asjad väga keerulised. Teiste jaoks [[Seletamine|selgitama]] asudes jääd kusagile kinni. Mu enda jaoks on kõik väga selge ja loogiline. Ma näen asjade vahel palju [[seos]]eid ja see on mu viga. [---] See esitab teistele liiga suuri nõudmisi. Kui asjad on omavahel liiga läbi [[põimumine|põimunud]], siis pole nende käsitlemine lihtne. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Eks minagi olen pärit [[ajastu]]st, mis nõudis [[perfektsus]]t, sest kuidas muidu nendest [[konkurss]]idest ja [[võistlus]]test läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, ''a la'' et vigu ei tohi teha. Vanu [[salvestus]]i kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla [[eesmärk]] omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga [[sõnum]] ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. [[Harjutamine|Harjutamise]] mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline [[kavatsus]]. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 * Liiga pehme reaktsioon [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimisele]] ja sõjale Donbassis oli vaid üks viga, mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väljajätmine-väljajäämine oli [[lühinägelikkus|lühinägelik]] juba siis. :Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on [[vastutustundetus]]e ere näide. * Kolmas viga oli ebapiisav tähelepanu Ukraina arengutele. Nagu kõik Vahe-Euroopa – [[Timothy Snyder]]i õudse, kuid täpse määratluse järgi Veremaade – inimesed on tunda saanud, nähakse neid tihti läbi suuremate toimijate prisma, ilma oma tahte ja õigusteta, funktsioonina vägevamatest. ** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 ==Draama== <poem> Et märkamata jääks tema enese vead, ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel petvalt sarnane on nii [[voorus]]el kui pahel, siis laimuporiga need teisi määrivad, kes ise halvad on ja laitust väärivad. </poem> * [[Molière]], "Tartuffe". Dorine, esimese vaatuse esimene stseen. ==Luule== <poem> Ta alla [[sadam]]asse läks ja hakkas [[tüürimees|tüürimeheks]] [[laev]]al mida peksis elu[[torm]]. Sealt saadab kirju nõudmiseni kuni koju jõudmiseni [[varjunimi|varjunime]] all Amor On vigu täis ta kirjaread kuid hea, et temagi veel teab et [[sisu]] tähtsam on kui [[vorm]] </poem> * "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons, ansambel [[Naised Köögis]] <poem> "Armas sõber Pimbo-Pambo, saatsin sulle palmiviina. mõtle, mis mul toonud piina: [[viin]]a tõi sull' ilus Odu – tüdrukut ei tule kodu? Kas sa viina kätte saanud?" "Saanud, joonud, armas Kambo! Ole terve – ah, vaat seda, eksitus, näe, ütlen sulle – mõtlesin, et kõik on mulle: viina mina ära jõin, tüdruku siis peale sõin. Tervitusi saadan sulle." </poem> * [[Juhan Liiv]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69006023/nuud-neegripoiss-pistan-su-kinni "Aafrika mehed"], u 1910 ==Vanasõnad== * Ei viga ämmal, minial mitu viga. * Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas. * Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! * Kuus viga, seitsmes surm. * Paha [[siga]], mitu viga: küll kärss kärnas, küll [[maapind|maa]] [[külm]]and. * [[Viis]] viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. * Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] skqfrxgav8be87rpeop4yn0y9h9vmxl 0 7569 135524 130864 2026-07-14T11:08:46Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135524 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Albrecht_Dürer_Two_plants_Lily-of-the-valley_and_bugle_1502-1507.jpg|pisi|Albrecht Dürer, "Roomav akakapsas ja piibeleht" (u 1502-1507)]] [[Pilt:Marie_Elisabeth_Moritz-Lübben_Lilies_of_the_valley.jpg|pisi|Marie Elisabeth Moritz-Lübben (1860–1925), "Piibelehed", ''s.d.'']] [[File:Adelheid-dietrich-wildflowers.jpg|pisi|Adelheid Dietrich, "Vaikelu metsalilledega" (1877)]] [[Pilt:Lilies_of_the_Valley_-_Albert_Durer_Lucas.jpg|pisi|Albert Durer Lucas, "Piibeleht" (1884)]] [[Pilt:Hildegard Lehnert Still life with lilies of the valley and crocus (1896).jpg|pisi|Hildegard Lehnert, "Vaikelu krookuste ja piibelehtedega" (1896)]] [[Pilt:Emma Augusta Løffler Lily of the Valley and Apple Blossom.jpg|pisi|Emma Augusta Løffler (1843-1929), "Piibelehed ja õunapuuõied", ''s.d.'']] '''Harilik maikelluke''' ehk maikelluke ehk '''piibeleht''' (''Convallaria majalis L.'') on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast. ==Proosa== * Saabus suure [[ball]]i päev ning hommikueine ajal arutasid daamid, missuguseid [[bukett]]e tuleks kanda. Sellest nihkus jututeema [[lill]]edele. "Siin on neid nii palju," lausus Valentine, "ja ma ei tea kunagi, milliseid peaksin kandma." :"Mina küll ei kõhkleks," ütles Ronald naerdes. "Te võite mind muidugi [[sentimentaalsus]]es süüdistada, aga mina annaksin eesõiguse valgetele piibelehtedele. Piibelehed on kõige kaunimad." :Leedi Earle kuulis nende [[vestlus]]t, kuigi keegi teine ei paistnud seda märkavat. Ning ta polnud eriti üllatunud, kui Valentine ilmus ballisaali valgete piibelehtedega juustes ning samadest õitest buketti, mis oli pooleldi peidetud haljaste [[leht]]ede alla, kandis ta käes. :Paljud pilgud pöördusid imetledes jahedale, uhkele kaunitarile ja ta [[valge]]tele lilledele. Ronald nägi neid. Ta pidi täheldama, et õhtutualett on pimestav ning seda ei riku ükski pisidetail. Kaunid piibeleheõied olid värsked ja lõhnavad. Talle ei tulnud mõnessegi, et Valentine oli need valinud, et talle meelehead teha. * [[Charlotte M. Brame]], "Dora Thorne", tlk Aulis-Leif Erikson, Odamees, 2011, lk 43 ==Luule== <poem> [[Põld]] — vaid [[kivi]]d, räharünkad, rähal [[higi]]lehk, [[heinamaa]] — vaid mättad, künkad, tarn ja piibeleht. </poem> * [[Janka Kupala]], "Laul sünnimaast" <poem> Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast öösompude kord-korralt hajudes, kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes ja tärkab piibeleht kui tõustes [[tuhk|tuhast]]. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Elu sünnitades" (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54) <poem> Mu tuba on küllastatud lõhnadega maikellukestest tillukestest. Mu süda on troostide kõhnadega tulnud närbumistest sügisestest. /---/ Kuid liiga naiivsete lillede leid on see palavikusepiste pajast. Ei avatle enam mind Kevadeneid ega kellukesed musude ajast. /---/ </poem> * [[Gustav Suits]], "Maikellukesed". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 95 <poem> Lähme paluma rohelist draakonit, et ta kõikide tornide kylge unustaks oma vihase pilgu, aga meile läkitaks sõbralikku vihma, sest me oleme väsinud pikast piibelehtede ootamisest tumenenud marjade harjadel. </poem> * [[Uku Masing]], "* Lähme paluma rohelist draakonit" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 52 <poem> Läksin põiki. Niiduperv. Tavaline metsaserv Jõgeva ja Pedja vahel. Kastenõres [[kask|kase]] all piibelehed, piibelehed, piibelehed! Õite hõbe-hillerdist levis lõhnarohelist. </poem> * [[Betti Alver]], "Jõgeva ja Pedja vahel". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 39-40 <poem> Su valgete hammaste naer, su hammaste valge naer on maikellukeste helin sarapuusalu all hämaras, armsam. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "*** Su valgete hammaste naer" (1959) kogus "Kaunis on kummaline" (1988), lk 18 <poem> Joob [[valge]]id [[lill]]i [[punane|punasest]] pokaalist. [[Nartsiss]]id? Piibeleht? Jah piibeleht. Nii kikivarvul, kergel, kergel kõnnil tast [[vari]] lahkub, kumb on [[eht]]? </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Pidu". Rmt: "Mälestusi maailmast". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 245 <poem> Maikellukesed [[roosa]]s koorekannus ja palju muud, mis mind ei riivanud, kui puudutas. Mul sees on surmav annus. Ma olen [[ankur|ankru]] hiivanud. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tee" kogus "Armastuskirjad". Tallinn: Perioodika 1975, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 22 ==Kirjandus== * [[August Kitzberg]], "Piibelehe-neitsi" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] 5u8i5onq8iuqp5apgmx9ks4sop0x1y0 0 7793 135485 123654 2026-07-13T22:29:05Z Pseudacorus 2604 135485 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_the_Redemption.jpg|pisi|Jacopo Ligozzi, "Lunastuse allegooria" (u 1586)]] ==Proosa== * Üks vääritu [[inimene]] mõlgutas lihtsameelselt [[Jumal]]a õilsuse (= [[täiuslikkus]]e) üle. Siis andis Jumal talle tuld [[mõistus]]ega tunnetada ja hinge silmadega näha; see põles vahetpidamatult [[kõrgus]]es kõigi asjade kohal. See [[tuli]] oli põlenud ilma [[algus]]eta ja peab veel alati ilma [[lõpp|lõputa]] põlema. See tuli on igavene Jumal, kelles kätkeb kogu [[elu]] ja kes kõik asjad on endast välja toonud. :Tule [[säde]]med on lennanud; need on pühad [[ingel|inglid]]. :Tule sähvatused on tulnud; need on kõik Jumala [[pühak]]ud /---/ :Selle tule [[süsi|söed]] lõõmavad veel; need on kõik õndsad, kes siin taevases [[armastus]]es põlevad ja hea eeskujuga valgustavad. /---/ :Selle tule meister peab veel tulema; see on [[Jeesus]] Kristus, kellele tema taevane Isa usaldas esialgse lunastuse ja viimse kohtu. Viimselpäeval teeb ta sädemekestest kauneimad kruusid taevasele Isale, millest ta ise oma igavesel peol joob kogu pühadust, mille ta koos oma Pojaga meie hinge ja meie inimmõistusse on valanud. * [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus", Jumaliku tule kümnest kujust, Jumala täiuslikkusest lähtunud, 6. raamat, XXIX, rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned", tlk [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2015. * [Slopašev Maurusele:] "Sest mõelge ometi: sündis [[Puškin]], sündis suur [[kirjanik]] ja kõrgemeelne inimene. Aga teate, kui [[Venemaa]]l sünnib midagi suurt ja kõrgemeelset, siis saab see tingimata enneaegu otsa, muidugi kui ta paremaks ei arva põgeneda. Tingimata! Nii siis, kui tead, et sündis Puškin, siis tead ka, et ta saab enneaegu otsa, saab jumalamuidu otsa. Sellepärast peaksin ma õigupoolest nutma, suure häälega nutma, et sündis Puškin, et sündis Venemaal. Mujal elaks ta peaaegu saja-aastaseks, aga Venemaal pisut kauemini kui see teine inimesepoeg, kes sündis [[Petlemm]]as. Ah? Kas mul pole õigus? Just kui Venemaal elaksid ka aina [[juudid]]! Teate, härra Maurus, mis mina teile sõbramehe poolest ütlen: kui jumal veel kord mõtleb inimesesugu oma poja [[veri|verega]] lunastada, siis sünnib see tingimata Venemaal, sest saime me Puškiniga toime, küllap saame siis ka jumala pojaga, juutide juurde pole vaja ilma lunastamise pärast minna." ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XVII "Tõde ja õigus" II], 17. ptk * Sest kui Fingerbone üldse millegagi silma paistis peale [[üksildus]]e ja mõrtsukatööde, siis kõige puhtama ja harukordsema usulise hardusega. Õigupoolest oli [[linn]]as mitu [[kirik]]ut, mille nägemused [[patt|patust]] ja lunastusest olid nii joobnustavad ja nii sarnased, et ühe kiriku ülimust teise ees võis hinnata vaid [[heategevus]]e alusel. Ja halastustegude kohustus lasus ainuüksi naistel, kuna lunastuse otsimist peeti üldiselt naistele palju sobivamaks kui meestele. ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2007, lk 167-168 * Tühi [[tõld]] seisis külateel. Nad ei olnud söandanud uksele koputada sel ajal, kui maja aknast voolas taevalik muusika. Sybil oli pisarates, kuid tõstis tihtipeale pilgu ja ütles: "[[Harf]]iga ei tohiks olla võimalik niimoodi mängida!" või midagi sellist. Isegi noor Sam oli nagu paigale naelutatud, ta seisis, suukene lahti, kui muusika maailma tulvas, täitis hetkeks kõik südamed [[joovastus]]ega ja lunastas kõik [[patud]] - noore Sami puhul polnud see keeruline, õnnestus mingil osal Vimesi ajust mõelda, aga tema isa kallal pidi muusika tõsist tööd tegema. Ja kui muusika lakkas, ütles noor Sam: "Veel!" ja tema vanemaid valdas sama tunne. (lk 187) * Ilmselt oli preili Beedle Seene Pisaraid hoiatanud: tüdruk istus harfi kõrval toolil, ülearu suured käed tagasihoidlikult põlle peal koos. Sõnatult läks noor Sam tema juurde ja [[embus|kallistas]] tema jalga. Härjapõlvlasetüdruk paistis olevat [[paanika]] äärel, nii et Vimes ütles: "Ära karda, Sam tahab lihtsalt näidata, et armastab sind." Ja ta mõtles: ma ütlesin ühele härjapõlvlasele, et ta minu poega ei kardaks, sest ta armastab teda, ja maailm on pöördunud pahupidi ja kõik patud on andestatud, minu omad võib-olla välja arvatud. (lk 187) * Kivid krobisesid vastu tõlla põhja, läks omajagu aega, enne kui Feeney Upshot sai oma mõtteid rahuldavalt kogutud. Ta ütles: "Noh, komandör Vimes, mina mõtlesin: see härra Stoner on enam-vähem nagu suur nina, ja komandör Vimes on samuti suur nina, ainult et komandör Vimes on [[hertsog]], järelikult väga suur nina, ja kui [[inimene]] jääb kahe suure nina vahele, siis oleks vist targem valida kõige suurem nina ja jääda tema poolele." Ta kuulis Vimesi mühatust ja jätkas: "Ja siis, härra komandör, mõtlesin ma, et noh, ma käisin ise seal, nägin seda vaest [[tüdruk]]ut ja mida temaga oli tehtud, ja mulle meenus, et see Stoner üritas mind lolliks teha ja panna teid vahistama, härra komandör, ja siis mõtlesin ma härjapõlvlastele ja ma mõtlesin, et noh, nad on räpased ja haisevad, aga see vana [[härjapõlvlane]] [[nutt]]is ja loomad ei nuta, ja härjapõlvlased... noh, nad teevad asju, ilusaid asju, ja mis puutub searoka varastamisse ja muidu räpasesse olemisse, siis siinkandis pole vähimatki puudust ka inimestest, kes selles osas väga silma paistavad — mul oleks teile nii mõnigi lugu rääkida —, ja siis ma mõtlesin veel ja ma mõtlesin, et noh, härra Stoner... ma mõtlesin, et ilmselt ta eksis." :Kostis mürin — tõld sõitis üle silla — ja seejärel taastus rataste kolin kinnisõidetud kruusal. Feeney küsis murelikult: "Ega ma midagi pahasti ei öelnud, härra komandör?" Ta jäi pabistades ootama. Ja siis vastas Vimesi hääl, mis seekord kõlas üsna eemalolevalt: "Kas te teate, kuidas teie väikest kõnet nimetatakse, härra Feeney?" :"Ei tea, härra komandör, ma lihtsalt ütlesin, mida ma arvan." :"Seda nimetatakse lunastuseks, härra Feeney. Pidage see meeles." (lk 193) * [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Me võime peagi pikendada oma [[elu]] või sõita [[Kuu]]le, kuid mitte miski ei võta meid enam välja Google otsingumootorist. Me jääme sinna igaveseks, niikauaks, kuni [[maakera]] tuhaks põleb. Kui keegi peaks kunagi kirjutama maailma lunastuse [[ajalugu]], siis tuleks tal ära märkida, et [[pattude andeksandmine]] lõppes aastal 1998. Sel aastal leiutati [[Google]] otsingumootor. Sellest ajahetkest alates on inimese [[mälu]] painajalikult absoluutne. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 181 * [[Eestlaste muinasusund]] ei tunne [[kurat|kuradit]] ega ka lunastust. Inimene vastutab ise oma käitumise eest. Selles on peamised [[esivanematekultus]], erilised [[hing]]ekujutelmad ning usk [[hinge surematus]]se, looduseaustus ja [[universum]]i kui terviku tunnetus. Inimene on selle osa. Kõik on omavahel harmooniliselt seotud ja ka Jumalat võime tunnetada kogu maailma ja [[loodus]]e terviklikkuse kaudu. Minu jaoks on see kõik üks Jumal. ** [[Ingrid Rüütel]], "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 25 * [[Mika Waltari|Waltarigi]] ütleb "Sinuhes", et kirjutamine on [[lohutus]]. Aga lõppude lõpuks on seda kogu [[kultuur]]. Kirjutamise, kultuuri kaudu me lunastame end [[igavik]]ule. ** [[Rein Veidemann]], [https://kultuur.postimees.ee/244717/mika-waltari-eksistentsialism-eesti-poolt-vaadatuna "Mika Waltari eksistentsialism – Eesti poolt vaadatuna"], Postimees, 4. aprill 2010 * Olemuslik [[süü]] ja [[vajadus]] lunastuse järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune [[jalutuskäik]] [[Tartu]]s piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast [[baar]]ist vaatab vastu [[igatsus]] lunastuse järele, mille [[siirus]]es ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest [[õppimine]] on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime minevikust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne [[süü]] või selle lunastamine on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator. ** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida "Me ei saa ajalugu tsenseerida"] ERR, 13.06.2020 ==Luule== <poem> Nii tühine, nii nõrk on [[usund]]ite lunastusejaht kui närtsind maltsavõrk või ääretut merd laisalt kirjav [[vaht]], et läita [[kahtlus]]t neis, kes [[lõpmatus]]ega on ühendet, kel kindlais sidemeis on [[surematus]]ega [[ankrukett]]. </poem> * [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 <poem> Viin kõikjale [[valgus]]t ja [[rõõm]]u, mu hingusest sulab hang ja mu [[süda]]mest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Fööniks" (1945). Rmt: Heiti Talvik, "Legendaarne". Koostanud Karl Muru ja Hando Runnel. Ilmamaa 2004, lk 112 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] tj2x037tfp5w6tawngpc2n5dvdjryn4 135525 135485 2026-07-14T11:27:02Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135525 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Allegory_of_the_Redemption.jpg|pisi|Jacopo Ligozzi, "Lunastuse allegooria" (u 1586)]] ==Proosa== * Üks vääritu [[inimene]] mõlgutas lihtsameelselt [[Jumal]]a õilsuse (= [[täiuslikkus]]e) üle. Siis andis Jumal talle tuld [[mõistus]]ega tunnetada ja hinge silmadega näha; see põles vahetpidamatult [[kõrgus]]es kõigi asjade kohal. See [[tuli]] oli põlenud ilma [[algus]]eta ja peab veel alati ilma [[lõpp|lõputa]] põlema. See tuli on igavene Jumal, kelles kätkeb kogu [[elu]] ja kes kõik asjad on endast välja toonud. :Tule [[säde]]med on lennanud; need on pühad [[ingel|inglid]]. :Tule sähvatused on tulnud; need on kõik Jumala [[pühak]]ud /---/ :Selle tule [[süsi|söed]] lõõmavad veel; need on kõik õndsad, kes siin taevases [[armastus]]es põlevad ja hea eeskujuga valgustavad. /---/ :Selle tule meister peab veel tulema; see on [[Jeesus]] Kristus, kellele tema taevane Isa usaldas esialgse lunastuse ja viimse kohtu. Viimselpäeval teeb ta sädemekestest kauneimad kruusid taevasele Isale, millest ta ise oma igavesel peol joob kogu pühadust, mille ta koos oma Pojaga meie hinge ja meie inimmõistusse on valanud. * [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus", Jumaliku tule kümnest kujust, Jumala täiuslikkusest lähtunud, 6. raamat, XXIX, rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned", tlk [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2015. * [Slopašev Maurusele:] "Sest mõelge ometi: sündis [[Puškin]], sündis suur [[kirjanik]] ja kõrgemeelne inimene. Aga teate, kui [[Venemaa]]l sünnib midagi suurt ja kõrgemeelset, siis saab see tingimata enneaegu otsa, muidugi kui ta paremaks ei arva põgeneda. Tingimata! Nii siis, kui tead, et sündis Puškin, siis tead ka, et ta saab enneaegu otsa, saab jumalamuidu otsa. Sellepärast peaksin ma õigupoolest nutma, suure häälega nutma, et sündis Puškin, et sündis Venemaal. Mujal elaks ta peaaegu saja-aastaseks, aga Venemaal pisut kauemini kui see teine inimesepoeg, kes sündis [[Petlemm]]as. Ah? Kas mul pole õigus? Just kui Venemaal elaksid ka aina [[juudid]]! Teate, härra Maurus, mis mina teile sõbramehe poolest ütlen: kui jumal veel kord mõtleb inimesesugu oma poja [[veri|verega]] lunastada, siis sünnib see tingimata Venemaal, sest saime me Puškiniga toime, küllap saame siis ka jumala pojaga, juutide juurde pole vaja ilma lunastamise pärast minna." ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XVII "Tõde ja õigus" II], 17. ptk * Sest kui Fingerbone üldse millegagi silma paistis peale [[üksildus]]e ja mõrtsukatööde, siis kõige puhtama ja harukordsema usulise hardusega. Õigupoolest oli [[linn]]as mitu [[kirik]]ut, mille nägemused [[patt|patust]] ja lunastusest olid nii joobnustavad ja nii sarnased, et ühe kiriku ülimust teise ees võis hinnata vaid [[heategevus]]e alusel. Ja halastustegude kohustus lasus ainuüksi naistel, kuna lunastuse otsimist peeti üldiselt naistele palju sobivamaks kui meestele. ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2007, lk 167-168 * Tühi [[tõld]] seisis külateel. Nad ei olnud söandanud uksele koputada sel ajal, kui maja aknast voolas taevalik muusika. Sybil oli pisarates, kuid tõstis tihtipeale pilgu ja ütles: "[[Harf]]iga ei tohiks olla võimalik niimoodi mängida!" või midagi sellist. Isegi noor Sam oli nagu paigale naelutatud, ta seisis, suukene lahti, kui muusika maailma tulvas, täitis hetkeks kõik südamed [[joovastus]]ega ja lunastas kõik [[patud]] - noore Sami puhul polnud see keeruline, õnnestus mingil osal Vimesi ajust mõelda, aga tema isa kallal pidi muusika tõsist tööd tegema. Ja kui muusika lakkas, ütles noor Sam: "Veel!" ja tema vanemaid valdas sama tunne. (lk 187) * Ilmselt oli preili Beedle Seene Pisaraid hoiatanud: tüdruk istus harfi kõrval toolil, ülearu suured käed tagasihoidlikult põlle peal koos. Sõnatult läks noor Sam tema juurde ja [[embus|kallistas]] tema jalga. Härjapõlvlasetüdruk paistis olevat [[paanika]] äärel, nii et Vimes ütles: "Ära karda, Sam tahab lihtsalt näidata, et armastab sind." Ja ta mõtles: ma ütlesin ühele härjapõlvlasele, et ta minu poega ei kardaks, sest ta armastab teda, ja maailm on pöördunud pahupidi ja kõik patud on andestatud, minu omad võib-olla välja arvatud. (lk 187) * Kivid krobisesid vastu tõlla põhja, läks omajagu aega, enne kui Feeney Upshot sai oma mõtteid rahuldavalt kogutud. Ta ütles: "Noh, komandör Vimes, mina mõtlesin: see härra Stoner on enam-vähem nagu suur nina, ja komandör Vimes on samuti suur nina, ainult et komandör Vimes on [[hertsog]], järelikult väga suur nina, ja kui [[inimene]] jääb kahe suure nina vahele, siis oleks vist targem valida kõige suurem nina ja jääda tema poolele." Ta kuulis Vimesi mühatust ja jätkas: "Ja siis, härra komandör, mõtlesin ma, et noh, ma käisin ise seal, nägin seda vaest [[tüdruk]]ut ja mida temaga oli tehtud, ja mulle meenus, et see Stoner üritas mind lolliks teha ja panna teid vahistama, härra komandör, ja siis mõtlesin ma härjapõlvlastele ja ma mõtlesin, et noh, nad on räpased ja haisevad, aga see vana [[härjapõlvlane]] [[nutt]]is ja loomad ei nuta, ja härjapõlvlased... noh, nad teevad asju, ilusaid asju, ja mis puutub searoka varastamisse ja muidu räpasesse olemisse, siis siinkandis pole vähimatki puudust ka inimestest, kes selles osas väga silma paistavad — mul oleks teile nii mõnigi lugu rääkida —, ja siis ma mõtlesin veel ja ma mõtlesin, et noh, härra Stoner... ma mõtlesin, et ilmselt ta eksis." :Kostis mürin — tõld sõitis üle silla — ja seejärel taastus rataste kolin kinnisõidetud kruusal. Feeney küsis murelikult: "Ega ma midagi pahasti ei öelnud, härra komandör?" Ta jäi pabistades ootama. Ja siis vastas Vimesi hääl, mis seekord kõlas üsna eemalolevalt: "Kas te teate, kuidas teie väikest kõnet nimetatakse, härra Feeney?" :"Ei tea, härra komandör, ma lihtsalt ütlesin, mida ma arvan." :"Seda nimetatakse lunastuseks, härra Feeney. Pidage see meeles." (lk 193) * [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Me võime peagi pikendada oma [[elu]] või sõita [[Kuu]]le, kuid mitte miski ei võta meid enam välja Google otsingumootorist. Me jääme sinna igaveseks, niikauaks, kuni [[maakera]] tuhaks põleb. Kui keegi peaks kunagi kirjutama maailma lunastuse [[ajalugu]], siis tuleks tal ära märkida, et [[pattude andeksandmine]] lõppes aastal 1998. Sel aastal leiutati [[Google]] otsingumootor. Sellest ajahetkest alates on inimese [[mälu]] painajalikult absoluutne. ** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 181 * [[Eestlaste muinasusund]] ei tunne [[kurat|kuradit]] ega ka lunastust. Inimene vastutab ise oma käitumise eest. Selles on peamised [[esivanematekultus]], erilised [[hing]]ekujutelmad ning usk [[hinge surematus]]se, looduseaustus ja [[universum]]i kui terviku tunnetus. Inimene on selle osa. Kõik on omavahel harmooniliselt seotud ja ka Jumalat võime tunnetada kogu maailma ja [[loodus]]e terviklikkuse kaudu. Minu jaoks on see kõik üks Jumal. ** [[Ingrid Rüütel]], "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 25 * [[Mika Waltari|Waltarigi]] ütleb "Sinuhes", et kirjutamine on [[lohutus]]. Aga lõppude lõpuks on seda kogu [[kultuur]]. Kirjutamise, kultuuri kaudu me lunastame end [[igavik]]ule. ** [[Rein Veidemann]], [https://kultuur.postimees.ee/244717/mika-waltari-eksistentsialism-eesti-poolt-vaadatuna "Mika Waltari eksistentsialism – Eesti poolt vaadatuna"], Postimees, 4. aprill 2010 * Olemuslik [[süü]] ja [[vajadus]] lunastuse järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune [[jalutuskäik]] [[Tartu]]s piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast [[baar]]ist vaatab vastu [[igatsus]] lunastuse järele, mille [[siirus]]es ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest [[õppimine]] on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti. ** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime minevikust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne [[süü]] või selle lunastamine on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator. ** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida "Me ei saa ajalugu tsenseerida"] ERR, 13.06.2020 ==Luule== <poem> Nii tühine, nii nõrk on [[usund]]ite lunastusejaht kui närtsind maltsavõrk või ääretut merd laisalt kirjav [[vaht]], et läita [[kahtlus]]t neis, kes [[lõpmatus]]ega on ühendet, kel kindlais sidemeis on [[surematus]]ega [[ankrukett]]. </poem> * [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183 <poem> Iga hing, kes lunastust loodab, saab ilusaks rohekaks rabad kui kevade ind, laulval rännul kõrvedki tärkavad vilusaks nagu kõike ei valitseks keegi, kelle nimi on Vanuse poja Kõdu poeg Surm. </poem> * [[Uku Masing]], "* Võta mu syda ja läheme palverännule" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 65 <poem> Viin kõikjale [[valgus]]t ja [[rõõm]]u, mu hingusest sulab hang ja mu [[süda]]mest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Fööniks" [1945], rmt: Heiti Talvik, "Legendaarne", koostanud [[Karl Muru]] ja [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2004, lk 112 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 2f1wiuyvsb2hptqnelvcut6zatsq5zd 0 8301 135509 119835 2026-07-14T09:53:50Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135509 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Josef_Schuster_Roses_and_campanulas_on_the_window_1859.jpg|pisi|Josef Schuster, "Roosid ja kellukad aknal" (1859)]] [[Pilt:Marie_Henriques_Campanula_1916.jpg|pisi|Marie Henriques, "Kellukad aknal" (1916)]] [[Pilt:Ragna_Hennig-Larsen_Portrait_of_a_Girl_Holding_a_Bunch_of_Flowers_in_her_Lap_1919.jpg|pisi|Ragna Hennig-Larsen, "Tüdruk kellukatega" (1919)]] [[Pilt:Janie_Wilkinson_Whyte_-_Canterbury_bell_flowers.jpg|pisi|Janie Wilkinson Whyte, "Campanula medium" (1920ndad)]] '''Kellukas''' (''Campanula'') on taimede perekond kellukaliste sugukonnast. Ladinakeelne nimetus tähendab väikest kirikukella, mis viitab õite kujule. Eestis kasvab kaheksa liiki kellukaid, tuntumad on suureõiene kellukas ehk kurekatel (''Campanula persicifolia''), kerakellukas (''Campanula glomerata''), ümaralehine kellukas (''Campanula rotundifolia''), harilik kellukas (''Campanula patula'') ja kurekellukas (''Campanula rapunculoides''). ==Proosa== * Oo, kui meeletu, veider ja lõbus see mõte tundus! - ajada varju jälgi, näha, kus ta elab ja kas elab, ning ajada temaga juttu, otsekui oleks ta samasugune inimene nagu me kõik! Kujutleda, kuidas oleks asuda omnibussiga teele, et külastada Kew’ botaanikaaias kelluka varju, kui päike on poolel teel looja! või püüda võilille-ebemeid! keskööl mõnel Surrey aasal! ** [[Virginia Woolf]], "Preili V. salapärane juhtum", rmt: "Kirjutamata romaan ja teisi jutte", tlk [[Mirjam Parve]], LR 25-26 2017, lk 24 * Vidrik elas nüüd rohkem öistes unenägudes kui tõsielus. Ta jäi päeval kinniseks, nukrameelseks ja võõras­tas teisi inimesi. Isegi oma ema kartis, sest arvas, et ei suuda ema eest varjata saladusi, varjata seda, et Liide tema jaoks veel elab. Vidrik hoidis igaühe pilgu eest kõrvale ja vabal ajal hulkus jõe ääres ja vainul, kus ta lapse-eas Liidega koos jooksis. Ta pani tähele, et tänavu vainule palju lilli oli kasvand, palju lillasiniseid suuri käokübaraid. Need olid lihavad lopsa­kad lilled siin, vahtisid õiepõhjast sügavad silmad Vidriku otsa ja tegid vaikselgi ilmal tuhandeid kummardusi. :"Need on Liide lilled," mõtles Vidrik ja ei julend neid ühtegi noppida. Mõtles, et nende lillede koduilma on läind Liide. Liide on läind lauluks ööbikutele ja lilledele iluks. Liide laul on saand metsade kohinaks. Liide silmad on saand jõele läikeks. Miks muidu kuuleb nüüd Vidrik metsakohinas teisi hääli kiunuvat, miks muidu on tänavu nii suured õied käokübaratel! * [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/K%C3%A4ok%C3%BCbarad "Käokübarad"] * Loendamatuid nõmmekellukate õiekarikaid lailas niitpeentel õievartel. Mustroheliste tähtedena hiilgasid nende teravalehelised õietuped õiekarikate tumesinisel põhjal. :Hetkeks lõi õrnalt heljuv õiskellade meri tugevamalt lainetama, nagu oleks hapraid kellukaid haaranud tuhat nägematut kätt ja neid hoolimatult raputanud. :Millist kellade mängu pidi nüüd tajuma kõike kuulev kõrv! Kuid mina kuulsin vaid kalakajaka kaeblikku kisa ja murdlaine melanhoolset kohinat kaugel kaljukaril. * [[Johannes Piiper]], "Vilsandi rannanurmel" [1922], rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975, lk 51 * Kellukas on lill, mis ei taha vangistuses olla ja on rõõmus ainult [[mets]]a all. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 367 * Siis näivad kellukad pilvedest kõrgemad — kogu silmapiir on täis kellukaid ja suve. Siin-seal vilguvad punakassinised nelgid, liivkanni tähekesed. Kui virvatulukesed sädelevad need siniste kellukate keskel. Miks küll söödimaa ilu sedasi valuleb? On nii valus, et hing jääb kinni. Küllap peab nii olema, et ilu on valus, sest ta on mööduv. Kui kauaks jätkub veel kellukaid ja nelke, kui kauaks kõrget heinaaja taevast, kui kauaks püsib veel rehi ise? Varsti löövad niidul õitsele tulililled ja ööd hämarduvad. Tuleval aastal on jälle paigal sinised kellukad ja nelgid, kuid need on siis juba teised. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 23-24 (Soome) ==Luule== <poem> Sinikellukad kivisel rajal õisi õhtul mu jaoks on laotand. Kõnnin vankuva tuule najal. Olen kõik, mis mul oli, kaotand. </poem> * [[Bernard Kangro]], "Väraval" kogus "Pühapäev" (1946), lk 22 <poem> Nägin igal sammul neid ammuilma omaseid kurekatlaid, [[kummel]]eid, tuhandeti tuttavaid [[karikakrad|karikakraid]], kellukaid Jõgeva ja Pedja vahel. </poem> * [[Betti Alver]], "Jõgeva ja Pedja vahel". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 38 <poem> Astusin [[kastepiisk]]u mööda, [[linnulaul]]ude [[redel]]it. Kurekatlad kõlisesid, [[pääsusilm]]ad päevitasid, [[kullerkupud]] kumasid. Küll olid [[päev]]al pikad rajad. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 <poem> Märkamatult kui udu väikesele välule laskub su nägu minu näole Kõik kattub täpselt - sa täidad karukellad ja kellukad su profiil heidab end üle kuurdunud kõrte ja minu käe all on su juuste lainetav rohi </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Viis laulu armastusest" III, kogus "Sinine kivi" (1998), lk 11 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] lg49vxkftdqxaa0w7oawel0xe37ddbe 0 8576 135481 97808 2026-07-13T22:07:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135481 wikitext text/x-wiki [[File:WasteFinalDeposited.jpg|thumb|200px]] ==Proosa== * Igasuguse korra pealesurumise käigus, olgu vaimus või välises maailmas, teeb suhtumine kõrvaleheidetud tükkidesse ja juppidesse läbi kaks [[faas]]i. Alguses on need ilmselgelt kohatud, [[heakord|heakorrale]] ohtlikud, niisiis peetakse neid ebameeldivaks ja eemaldatakse need otsustavalt. Selles etapis on neil teatav [[identiteet]]: neid võib käsitada soovimatute osadena sellest, mille külge nad kuulusid - [[Juuksed|juustest]] või [[toit|toidust]] või [[pakkepaber]]ist. Selles faasis on nad ohtlikud: nende poolidentiteet on veel äratuntav ja nende [[kohalolek]] kahjustab selle pildi [[selgus]]t, milles nad silmariivavalt esile tõusevad. Kuid kõiki mustuseks tunnistatud füüsilisi asju ootab ees pikk [[põrmustumine|põrmustumise]], [[lahustumine|lahustumise]] ja [[mädanemine|mädanemise]] protsess. Lõpuks on igasugune identiteet kadunud, igasuguste tükkide ja juppide [[algupära]] kaob ja nad saavad osaks üldise saasta massist. Rämpsus sorimine ja püüd sealt midagi päästa on ebameeldiv sellepärast, et see tegevus taastab identiteedi. Senikaua kui puudub identiteet, on rämps [[ohutus|ohutu]]. See ei tekita isegi ähmaseid kujutluspilte, sest kuulub selgesti määratletud paika - üht või teist liiki [[prügimägi|prügimäele]]. Isegi maetud [[kuningas|kuningate]] [[luu]]d ei ärata erilist [[aukartus]]t ja mõte, et [[õhk]] on paks ammukadunud rahvaste [[koolnu]]te [[tolm]]ust, ei suuda meid kuigivõrd liigutada. Kus pole [[eristus]]i, seal pole [[roojasus]]t. ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 274-275 * "Kraamilaegas!" hüüdis järsku Seenevana, kes oli naasnud äädikavabrikust, mis asus otse nende selja taga. Nii nimetasid vanaeite kõik inimesed Westhofenis, sest terve eluaeg oli ta vedanud endaga kaasas igasugust rämpsu, nii vajalikku kui ka mittevajalikku — mida iganes võis soovida — haavaplaastrit, nöörijuppe, köhakompvekke. Vanaeit hakkas oma kuivetanud käega lehvitama teisel pool teed seisva Seenevana suunas, kellega ta oma kauges nooruses oli tantsinud, ja palju ei puudunud, et oleks ka abiellunud, ning ta hambutu suu ümber ning kortsus põskedel tekkis see jubedustäratav elavus, mis on omane väga vanade inimeste naljatlustele — paratamatult kostev kondiklõbin tantsimisel. ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982, lk 25 * "Mul on külm," niutsus Snowden. "Mul on külm." :"Pole midagi," pomises Yossarian mehaaniliselt, liiga vaikselt, et teda kuulda olnuks. "Pole midagi." Ka Yossarianil oli külm ja ta värises kontrollimatult. Ta vaatles lootusetult seda sünget saladust, mille Snowden oli kõikjale mööda räpast põrandat laotanud ja kattus üle kere kananahaga. Tema soolikates peituvat sõnumit oli lihtne lugeda. Inimene on mateeria, see oligi Snowdeni saladus. Pilla ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta maha ja ta mädaneb, nagu igasugu muugi prügi. Ilma vaimuta on inimene prügi. See oligi Snowdeni saladus. Kõik sõltub küpsusastmest. * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 565 * Sturgeoni seadus: :90% kõigest on rämps. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 22 * Kõik tootmisprotsessid tuleb üle vaadata, et luua tooraineringlusel põhinevat mahedat majandust, mis vähendaks loodusressursside kasutamist keskkonna taluvuse tasemeni ja soodustaks sellist taastuval toorainel põhinevat majandustegevust, mille puhul loodusvara taastumine ei ole ohus. Seda, mis looduses ei lagune, ei tohi toota. Jäätmed tuleb asendada remontimise, korduvkasutamise, sekundaarse tooraine ja korrastamisega. ** [[Jakob von Uexküll]], "Eesti tee rohelisse tulevikku". Aulaloeng [[Tartu Ülikool]]is 6. septembril 1994, tlk Ehte Puhang, Tartu: Tartu Ülikool, 1994 * Suurlinnas jõuab prügi kõikjale. Peamine prügist vabanemise moodus on selle viskamine üle tara. Varem või hiljem müüb keegi selle edasi või - mis samuti võimalik - sööb ära. ** [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 73 * Loomulikult on inimese jaoks väga meeldiv, kui ta maksab prügi äraveo eest väga vähe. Mõni majapidamine maksab kaks eurot, mõni lausa ühe. Rahaliselt on aga kodanikku väga keeruline motiveerida, kui kogu see sorteerimine ja erinevate konteineritega möllamine tähendab viitekümmet senti siia-sinna. Majandusraskustes olevatele inimestele on ka see suur summa, aga teiselt poolt ei hakka väga suur osa inimestest sellepärast oma harjumusi muutma. * Eestis on tavaline, et laps läheb koolist koju ja õpetab vanemale, mida teha, aga siis on juba küsimus, kas lapsed muudavad vanemate harjumusi või jäävad vanemate harjumused peale. * Kui juba peedisalat ja kartong on korra juba kokku pandud, siis neid lahutada on väga keeruline, praktiliselt võimatu. ** Keskkonnaminister [[Siim Kiisler]], intervjuu: [[Anette Parksepp]], [https://www.err.ee/820067/reisile-prugiga-kuhu-randab-banaanikoor-parast-prugikasti-viskamist "Reisile prügiga: kuhu rändab banaanikoor pärast prügikasti viskamist?"] ERR, 17.04.2018 * Oleme selle ahela nii rumalalt üles ehitanud. Toodame lõputult prügi ega oska sellega midagi peale hakata. Tahaksime jõuda sinnani, et prügi ei tekikski. Et kui mingi toote funktsioon esmase tootena saab läbi, siis suudame selle toormaterjalina millekski uueks transformeerida. * Looduses on ülejääk toiduks või sisendiks järgmisele. Inimene on ainuke liik, kes tekitab prügi ja koormab sellega keskkonda. ** [[Reet Aus]], intervjuu: Eleen Änilane, [https://epl.delfi.ee/artikkel/91992137/teksapukste-aus-hind-ehk-millist-taaka-me-kiirmoeteksadega-seljas-kanname "Teksapükste aus hind ehk millist taaka me kiirmoeteksadega seljas kanname"] EPL, 17.12.2020 * Brikolaaž tähendab, et märkad asju ja [[võimalus]]i: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri [[teadvus]]es on kogu aeg kasutada ulatuslik [[instrumentaarium]], talle teadaolev [[andmebaas]] erinevatest [[materjal]]idest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga on [[teadmine]], mida kuskilt saada. :Võimaluste arv, mida sellistest [[vahend]]itest saaks [[kombineerimine|kombineerida]], on pea [[lõputus|lõputu]]. Nende hulgast realiseerimisse jõuab tegelikult väike osa. Võimaluste ehk prügi mõttes kaasas kandmine on kohati lausa koormav. [[Idee|Ideid]] langeb pidevalt ära, üksikud jõuavad [[tulemus]]eni. * Ajakiiks on selles mõttes kõige lihtsam liginemismeetod maailmale. Midagi tegema ei pea, lihtsalt jälgima, kuidas [[muutus]]ed toimuvad. Aja [[kaduvus]]es on midagi [[hirm]]utavat ja [[aukartus]]t äratavat. Kummaliselt lihtne fenomen, millega on praktiliselt võimatu midagi tarka peale hakata. Mida aeg edasi, seda vähem tahan selle peale mõelda, sellega tegeleda. Ehkki kõigi mu tööde juures on ajaline komponent mingil kujul olemas; see on mu suurimaks [[Motivatsioon|motiveerijaks]]. Kõik meie ümber ja sees on ajaline, aeg loob ka [[hinnang]]uid ja [[väärtus]]i. Aeg annab hinnangu esemetele, ka [[kunstiteos]]tele. [[Aeg]] muudab endised ihaldusobjektid prügiks. Viimane protsess on muutunud järjest kiiremaks, toodetud uute [[kaup]]ade kasutusaeg võib jääda ka väga lühikeseks või puududa sootuks. * [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks. :Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogiline]]. :Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud [[objekt]] muutub [[Mitmetähenduslikkus|mitmetähenduslikuks]], ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane [[olemus]], see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud [[kunstiteos]] loodetavalt ka ise uue [[kujund]]i. * [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * [[Hiina]] lõhkas 2007. aastal testimise – ja maailmale näitamise – eesmärgil [[kosmoserelv]]adega enda meteoroloogilise satelliidi. Sarnaseid eksperimente on teinud ka näiteks USA ja India. Hiina satelliidi lõhkamine on tuntum näide, sest tekitas väga palju väikseid tükke, mis jäid kosmosesse ja tekitasid juurde palju kosmoseprügi. Võib ju tunduda, et kosmos on nii suur, et keda seal prügi ikka segab – umbes nii nagu arvatavasti mõtlevad inimesed, kes maa peal oma prahi [[prügila]] asemel metsa viivad. Kuid täpselt nagu säärane maapealne prügi on mitmel viisil väga kahjulik, on seda ka kosmoseprügi. See võib segada satelliite ja ka igasugust muud kosmosetegevust. Silmas pidades, kui olulisi tegevusi satelliitide abil sooritatakse, on potentsiaalselt ohtlikud mitte ainult sihilikud rünnakud, vaid ka prügi etteaimamatud tagajärjed. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 * Üks väga põhimõtteline erinevus on see, et inimsäilmed on tihtipeale [[skelett|skeletina]]. Loomulikult on ka üksikuid luid, segatud luid täitepinnases leitakse, aga üldjuhul inimeste [[matus]]ed on terve skeletina. :Inimluudest saad seega nii-öelda kokku panna terve [[indiviid]]i. Kui kõik on ilusasti säilinud, on sul [[kolju]], roided ja jäsemed. Saad arvutada inimese mõõdud, kolju põhjal soo määrata ja uurida jälgi tema elukäigust. Loomaluud on aga üldjuhul toidujäätmed. See tähendab, et need on lõigatud tükkideks, killustunud ja pinnasega segunenud. * Ühe kaevandi loomaluude materjali pole üldse lihtne uurida, sest tihtipeale on see segatud. Linnades on olnud nii palju [[ehitus]]töid. Mitte ainult praegu, vaid ka juba mitusada aastat tagasi on ju pidevalt midagi ehitatud. Seepärast ei ole meil tihtipeale keskajast korralikke jäätmehunnikuid, kust saaks läbilõike väga konkreetse ajaperioodi leidude kohta. :Meil on küll keskaegsed [[jäätmekast]]id, kuhu läks igasugust [[prügi]] sisse, aga need pole toidujäätmete osas väga esinduslikud. Tihtipeale on seal hoopis vastsündinud põrsaid või tallesid või isegi pisikeste [[loode]]te luid. Harvemal juhul leiab jäätmekastist ka täiskasvanud loomi – näiteks keskaegse Viljandi jäätmekastist on leitud suhteliselt terviklik lambaskelett, mis on väärt uurimismaterjal. Veelgi põnevamate leidude hulka kuuluvad näiteks [[Tartu]] jäätmekastist leitud kassiluud, millel olevad lõikejäljed viitavad kassinaha kasutamisele. * [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022 ==Luule== <poem> Prügi laulab meelalt: "Olen prügikene-kallis, tehke mulle [[kirik]]! Olen [[keiser]], enne sündi [[troon]]ilt tõugatud, liiga keeruline [[pühak]], ligane, [[eklektika|eklektiline]]. Teie [[pea]]s on lihtsad [[pildid]], minu [[mosaiik]]e nähes kohkute te tagasi. Peidate mind pajuvõssa, leiate mind sealt, mähkmete ja juhtmetena, [[hing]]ed jäävad haigeks, väike pea ei võta mind." </poem> * [[Maarja Kangro]], "Prügikirik: kiusata ajanoolt" kogus "Tule mu koopasse, mateeria" (2007), lk 91 <poem> Siis, kui peenes [[restoran]]is tuuakse lauale kõrge klaas[[pudel]] veega, näen, kuidas [[lapsepõlv]]e tolmuses aidas vedeleb samasugune muu [[prügi]] sees. "Ära seda küll näpi, see on vana praht," ütleb isa. </poem> * [[Piret Põldver]], "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Keskkond]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] k4kbrhas6w4rdo2eho1gna2rqth7e2x 0 8837 135496 87189 2026-07-13T23:17:21Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135496 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ent probleemid tekivad harva neis valdkondades, kus me neid ootame. ** [[Elizabeth Gaskell]], "Põhi ja lõuna" I, tlk Maria Drevs, 2002, lk 33 * "Sina ei saa millestki aru!" rääkis Indrek nüüd nagu alistudes. "Sina teed kõik pisikeseks ja näruseks, teed [[naine|naisest]] värvitud ja [[mees|mehest]] värvimata [[putukas|putuka]] ja arvad, nüüd on kõik probleemid lahendatud. Jumal sinuga ning sinu inimesega! Sündigu ta putukana ja elagu putukana, aga ärgu ta siis pirisegu, kui teda tabab ka putuka [[surm]]." :"Kui putukas, siis putukas," ütles Karin, "ainult kui mees ja naine oleksid ühesugused." * A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXII "Tõde ja õigus" IV], 22. peatükk * Religioosne instinkt aga vajab oma olemasoluks kõrgemat diferentseeritud [[teadvus]]t, mõtterikkust, refleksiooni, [[vastutustunne]]t ja mitmeid muid [[voorus]]i. Seetõttu ei paku ta end väheteadlikule, looduslikest impulssidest juhitud inimesele, kes klammerdub kõigesse argisesse, meelelisse, usutavasse ja massidele sobivasse ja kelle diviisiks on: [[mõtlemine]] on raske, las teised otsustavad! See inimene tunneb suurt [[kergendus]]t, kui miski talle keeruline, ebatavaline, arusaamatu ja probleemne taandatakse millelegi harjunule ja banaalsele - eriti veel siis, kui [[lahendus]] on vapustavalt lihtne ja tundub lisaks naljakas. [[Seksuaalsus]] ja [[võimuiha|võimutung]] on igal pool seletusteks käepärast. Miski neile kahele põhitungile redutseerida - see pakub ratsionalistidele ja materialistidele suurt ja halvasti varjatud [[nauding]]ut, sest intellektuaalselt ja moraalselt ähvardav probleem saab niimoodi sileda ja lõpliku lahenduse. (lk 60) * Kord kerkinud probleem naaseb koos oma ärakasutamata [[energia]]ga ja võimendab seksuaalsust ja võimutungi, mis alati on seganud inimese kõrgemat [[areng]]ut, patoloogilise kraadini. Igal juhul on sel meie ajale iseloomulik neurotiseeriv mõju ja see on ka meie maailma ja indiviidi vahelise lõhe tekkimise põhjus. Me ei taha varju tunnistada ja nii ei teagi parem käsi, mida vasak teeb. Ainult promill inimkonnast laseb end juhtida kaalutlustel, hoopis sugestiivsem on ilmekas ettenäitamine (lk 61). ** [[Carl Gustav Jung]], "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas", tlk [[Mati Unt]], Vagabund 1995 * Meie enda [[kultuur]]i domineerivate joonte ülevaatamisega on tavaliselt nii kaua viivitatud, kuni antud joon ei kujuta endast enam elutähtsat probleemi. [[Religioon]]i üle sai objektiivselt arutleda alles siis, kui see ei olnud enam joon, millele meie [[tsivilisatsioon]] oli kõige sügavamalt pühendunud. Nüüd on religioonide võrdlev uurimine esimest korda vaba kõiki päevakorral olevaid punkte käsitlema. Aga samal moel pole võimalik arutleda [[kapitalism]]i üle ning näiteks [[sõda|sõja]] ajal on sõjapidamine ja rahvusvaheliste suhete probleemid samuti tabu. Ometi vajavad meie tsivilisatsiooni domineerivad jooned spetsiaalset ja põhjalikku uurimist. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid", tlk Tõnu Ülemaante, 2016, lk 268-269 * [[Propaganda]] olemus on seega kindlalt [[lihtsus]] ja kordamine. Ainuüksi need, kes suudavad probleeme lihtsaimal kujul esitada ning kellel on vaprust neid sellel lihtsustatul kujul igavesti korrata, hoolimata intellektuaalide vastuväidetest, saavutavad pikas plaanis põhjapaneva [[edu]] [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] mõjutamisel. ** {{värvi|hall|Das Wesen der Propaganda ist deshalb unentwegt die Einfachheit und die Wiederholung. Nur wer die Probleme auf die einfachste Formel bringen kann und den Mut hat, sie auch gegen die Einsprüche der Intellektuellen ewig in dieser vereinfachten Form zu wiederholen, der wird auf die Dauer zu grundlegenden Erfolgen in der Beeinflussung der öffentlichen Meinung kommen.}} ** [[Joseph Goebbels]], päeviku sissekanne 29. jaanuaril 1942, Die Tagebücher von Joseph Goebbels, Teil 2, Band 3, Saur, München u. a. 1994, ISBN 3-598-21923-7, lk 213 * Praegu on [[spetsialist]]ide ajastu. Igaüks näeb oma probleemi ja on ebateadlik või hoolimatu laiemate seoste vastu, milles see asub. Praegu on samuti [[tööstus]]e domineerimise ajastu, kus harva jäetakse tunnustamata õigus [[raha]] teha mistahes [[hind|hinna]] eest. ** [[Rachel Carson]], "Hääletu kevad", tlk [[Ain Raitviir]], 1968, lk 22 * Harvey oli rikas, kolmekümne viie ringis mees. Ta oli hakanud kirjutama monograafiat [[Hiiobi raamat]]ust ja selles käsitletud probleemidest. Sest ta ei suutnud taluda, et Looja, kelle armas ja mahe [[valgus]] langes maailma peale ja levis üle selle, kelle [[võim]] ja vägi ulatus kõikjale, võis leppida vaikides maailma kirjeldamatute [[kannatus]]tega; et Jumal lubas kõiki kannatusi ning oli seepärast oma kõikvõimsuse [[loogika]] järgi nende tegelik [[autor]]. Harvey ei teadnud, kuidas seletada Jumala olemasolu, lähtudes eeldusest, et Jumal on hea. :"See on ainus probleem," ütles Harvey alati. Harvey ju uskus Jumalat, ja see vaevaski teda. "Tegelikult on see ainus probleem, mida tasub arutada." * [[Muriel Spark]], "Ainus probleem", tlk Vilma Jürisalu, 1995, lk 9 * Hoarse'i suurte probleemide seadus: :Iga suure probleemi sees on väike probleem, mis rabeleb, et välja pääseda. :Schainkleri pöördlause Hoarse'i suurte probleemide seadusele: :Iga väikese probleemi sees on suur probleem, mis rabeleb, et välja pääseda. (lk 45) * Van Herpeni seadus: :Probleemi lahendamine seisneb lahendajate leidmises. (lk 47) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * Jude ütles, et kõik taandub pigem ''kulgemise'' ja mitte rabelemise küsimusele. Ja kui sul on näiteks probleem või asjad ei suju, siis selle asemel, et end ära nikastada või [[viha]]stada, tuleb end lihtsalt lõdvaks lasta ja tunnetada, kuidas sa ühined [[kulgemine|kulgemisega]], ning kõik saab korda. Jude ütles, et see on natuke sedamoodi, et kui sa ei saa [[uks|ust]] lukust lahti ja sorgid vihaselt [[võti|võtmega]], läheb asi ainult hullemaks, aga kui määrid võtmele natuke huuleläiget ja püüad aimata, kuidas see peaks lukuauku minema, siis, heureka, see keerab! ** [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 96 * Kui võideldakse ideoloogilise režiimiga, on esimene ülesanne ning suund, mille juurde tuleb kindlaks jääda, igasuguse aruteluta keelduda sellest tegelikkusekirjeldusest, mille see [[ideoloogia]] välja pakub. Kui anda [[saatan]]ale sõrm ja nõustuda, et selles kirjelduses on "osake tõtt", kui näiteks möönda, et on olemas aarialased ja mitte-aarialased ning seega on olemas ka "juudiprobleem" , ollakse kadunud ning tahe kuuletub üksnes väändunud [[mõistus]]ele. Jääb üle ainult paluda "aarialasi" seda "probleemi" "inimlikult" lahendada. Ideoloogia kõige võltsimaks kohaks ongi just see "osake tõtt", see kütkestava võimu kese. ** [[Alain Besançon]], "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest", tlk [[Katre Talviste]], [[LR]] 34/35 2001 * Üks parimaid viise [[elu]]ga toime tulla on teada, mis vahe on probleemil ja [[ebamugavus]]el. Kui sa murrad [[kael]]a, [[nälg]]id, või su [[maja]] põleb maha, siis on sul probleem. Kõik muu on ebamugavus. Elu on ebamugav. ** [[Robert Fulghum]], ''Uh-Oh: Some Observations from Both Sides of the Refrigerator Door'' (2001), lk 146 * Ta hakkas taipama, et maailmas on igasuguseid probleeme, ja et tema on sedakorda enda omadega suhteliselt rahul. (lk 16) * Lundbergiga oli teine lugu. Ta pidas teda endaga võrdseks. Isegi inimeseks, kes on võimeline lahendama probleeme, millega ta ise hakkama ei saa. Lundbergi usk tema [[tublidus]]se avas temas mingi ukse, mis oli kaua aega suletud ja lukus olnud. Esimest korda paljude, paljude aastate jooksul polnud Peter otsa ringi keeranud ja [[väljakutse]] eest põgenenud, vaid seisma jäänud ja katset teinud ning sellega iseenda silmis tuhandeid meetreid kasvanud. (lk 55) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Meie [[teadvus]] on loodud lahendamatuid ülesandeid eitama. Kui on ülesanne, siis on ka lahendus. Ainult [[matemaatik]]ud tunnevad päästvat vormelit, et etteantud tingimustel pole ülesandel lahendust. Kuid kui ei ole lahendust, oleks hea vähemalt näha probleemi ennast, läheneda sellele tagant [[ring]]iga, eestpoolt, külgedelt, ülalt, alt. Ah et selline ta siis on. Lahendamatu. Selliseid asju on palju - [[pärispatt]]; pääsemine; [[lunastus]]; miks [[Jumal]], kui ta olemas on, lõi [[kurjus]]e; ja kui Teda pole, mis on siis [[elu mõte]]... ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 215 * Kui hirmsasti veab, siis ehk võib säästa [[laps]]i otsese kuritarvituse ja rünnakute eest. Aga neid ei saa hoida tõelise probleemi eest. Sest tõeline probleem on elu ise. ** [[Peter Høeg]], "Susani efekt", tlk Eva Velsker, 2016, lk 135 * Inimkonna tõeline probleem on järgmine: meil on [[paleoliitikum]]i emotsioonid, [[keskaeg]]sed institutsioonid ja jumalik [[tehnika]]. Ja see on hirmuäratavalt ohtlik ja läheneb nüüd üleüldisele [[kriis]]ile. [---] kuni me vastame neile suurtele filosoofilistele küsimustele, mille [[filosoof]]id paari põlvkonna eest hülgasid - kust me tuleme? kuhu me läheme? - ratsionaalselt, oleme väga õhukesel [[jää]]l. ** [[E. O. Wilson]], [http://harvardmagazine.com/breaking-news/james-watson-edward-o-wilson-intellectual-entente "An Intellectual Entente"] Harvard Magazine, 10. september 2009 * Mul on raske olla lihtsalt probleemitu. Nagu [[Ameerika]]s minu kohta öeldi, et olen probleem-ballettmeister. Minu asjades on alati mingi probleem, mida ma lahendan. Mul peab olema mingi pealisülesanne, lavastuse [[sõnum]]. Võib-olla see ei ole eriti moodne. Vahel ma isegi püüan sellest hoiduda, aga lõpptulemusena teen ikkagi asju, millega tahan midagi öelda. ** [[Mai Murdmaa]], intervjuu: [http://kes-kus.ee/mai-murdmaa-otsin-oma-uut-mina/ "Mai Murdmaa: otsin oma uut mina"], Kes-Kus, 10. juuni 2012 * Tulemus on, et ei väidelda enam konkreetse inimesega konkreetse probleemi üle, vaid mingi müütilise [[vandenõu]]ga, mille kehastajaks oponent on. Nii oponent kui probleem mütologiseeritakse ja tekib kujutelm, nagu ei oldaks vastamisi teise inimesega, vaid mingi müütilise mitmepäise olendiga, kelle vastu ei aita [[loogika]], vaid raevukas [[retoorika]]. /---/ Ja lähebki suhtlus rikki – ei räägita enam üksteisega, vaid üle üksteise peade oma [[hirm]]ude ja ängidega. ** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016 * Ma arvan, et iga [[teadlane]] peaks tegelema teemadega, mis talle endale on eluliselt olulised. Ja leidma lähenemisteid, mis tema oma [[kirg]]i üles kütavad. Väga vinge, kui lehetäide uurijana lahendatakse ühtlasi põletavaid elufilosoofilisi probleeme. ** [[Jaan Undusk]], intervjuu: Aare Pilv, [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2018/11/1106 "Usutlus vendade Unduskitega"], Keel ja Kirjandus 11/2018 * Kui tuli romaanivõistluse teade, võtsin ette enda sees pulbitsevad probleemid. Kui mind miski häirib, siis on [[kirjutamine]] minu viis end väljendada. Mõni moderntantsija viskub toa keskele ja teeb kava, mina panen kirja. ** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020 * Kui keegi räägib minu selja taga minust halba, siis see ei ole minu probleem, see on selle inimese probleem. ** [[Urve Uusberg]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1146328/urve-uusberg-edukultus-tekitab-inimestes-arevust "Urve Uusberg: edukultus tekitab inimestes ärevust"], ERR, 13.10.2020 * Üleüldse on teadlased [[Lõpmatus]]e uurimisest loobunud. Liiga raskesti piiriteldav aine, liiga uduselt sõnastatavad probleemid. Ja nii ongi see söötis maa jäetud minusugustele isehakanud uurijatele, fantasööridele, unistajatele ja viimastele elusolevatele [[teoloog]]idele, kes veel suudavad lugeda Pühasid Kirju algkeeles ega ole loobunud sealt otsimast [[Tähendus]]t. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)", EKSA 2019, lk 183 * Kui analüütiliselt ei saa, peab proovima [[luule|poeetiliselt]]. Ja kui poeetilisest üksi on vähe, tuleb [[müüt]]iline mõte appi võtta – et ta looks avarama ruumi. Müütilise materjali kaudu saab mõelda asjadest ja läbi tunda asju, mida tegelikult isegi intuitiivselt ise veel päriselt ei hooma. Saab teatud mõttes enda väikesest vaatepunktist loobuda ja minna teisele tasandile, kus need probleemid hakkavad ennast justkui ise mõtlema. ** [[Hasso Krull]], intervjuu: Juhan Raud [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased] Postimees, 31. jaanuar 2019 (intervjuu) * Kui on alkoholi, siis pole [[alkohol]] probleem. ** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019 * Keskne probleem, dilemma, mida 20. sajandi alguses kõik Euroopa koloniaalriigid lahendama pidid, oli, kuidas valitseda seda lahmakat maad, mille nad vallutanud olid, nii et sealt saaks kätte [[maavara]]sid ja muid ressursse, olemata samas valmis neisse [[investeering|investeerima]]. ** [[Aro Velmet]], intervjuu: [[Kaur Maran]], [https://leht.postimees.ee/6881012/aro-velmet-bakterite-kolonialism-kummitab-tanase-paevani "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani"] Postimees, 25. jaanuar 2020 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] szv7pcv6mv8dtvrp9k81l1j5l2n5pjq 0 11635 135529 122092 2026-07-14T11:48:21Z Pseudacorus 2604 135529 wikitext text/x-wiki [[Pilt:George_Cruikshank_(1792-1878)_Isaac_Newton's_courtship_(1838).tif|pisi|George Cruikshank, "Sir Isaac Newtoni flirt", 1. september 1838. Illustratsioon [[Charles Dickens]]i teosele "Full Report of The Second Meeting of The Mudfog Association for The Advancement of Everything". Karikatuuril kasutab 17. sajandi alguse riietuses [[Isaac Newton]], kes istub oma noore tuttava Katherine Storeri seltskonnas, daami väikest sõrme hajameelselt piibutoppimiseks.]] ==Proosa== * [[Pilk|Pilgud]], [[naeratus]]ed, tualetid sadasid kuulirahena noormeeste pihta, neid tublisti kriimustades. Samast ammendamatust [[arsenal]]ist toodi veel välja silmategemised, [[õhusuudlus]]ed ja tuhat mitmesugust [[õrnus]]t, mis kaugelt tabasid [[eskort]]i kuuluvaid aadlikke, ohvitsere ja kodanlasi [[linn]]ades, kust läbi sõideti, [[paaž]]e, rahvast ja [[lakei]]sid. See oli üldine [[laastamine]], piiritu hävitustöö. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 638 * [Athénaïs:] Seda nimetatakse koketeriiks, preilid. Mehed, kes on narrid paljudes asjades, on seda eriti selles, et nad mõistavad koketerii all nii naise [[uhkus]]t, kui ka tema [[muutlikkus]]t. Mina olen uhke, see lähendab vallutamatu. Ma kohtlen karmilt oma austajaid, ilma et ma vähimalgi määral püüaksin neid enda juures hoida. Mehed ütlevad, et ma olen koketne, sest nende [[enesearmastus]] sunnib neid uskuma, et ma ihaldan neid. Teised naised, nagu näiteks Montalais, lasevad endid algul meelitajaist võluda, ja nad oleksid kadunud, kui mitte vaist neid õnnelikul kombel ei sunniks äkki meelt muutma ning nuhtlema seda, kelle austusavaldusi nad kunagi vastu võtsid." :"Väga [[õpetatus|õpetatud]] kõne," ütles Montalais nõutleva asjatundja toonil. :"Hirmus," sosistas Louise. :"Tänu sellele koketeriile — ja see ongi tõeline koketerii —," jätkas preili de Tonnay-Charente, "kaotab alles äsja uhkusest nii puhevil olnud armastaja kogu oma iseka [[upsakus]]e. Ta võttis juba võiduka poosi, kuid peab taganema. Ta hakkas meisse suhtuma soosiva [[üleolek]]uga, nüüd lamab ta jälle maas. Ja nii on meil armukadeda, tülika ja tüdinud [[abikaasa]] asemel alati värisev armastaja, alati ihalev, alati alandlik, ja kõige selle ainsaks põhjuseks on, et ta leiab meis alati uue [[armuke]]se. See on tõeline koketerii, preilid, ja võite ise otsustada, mis see väärt on. Ka sel kombel võib naine kuningannaks saada, kui ta pole jumalalt saanud kallihinnalist andi oma südant ja vaimu püsivalt ohjes hoida." * Alexandre Dumas vanem, "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tlk Henno Rajandi ja Tatjana Hallap, II osa (1960), lk 178 * Andrej [[silm]]ades läikles [[rõõm]], et nad nägid [[tüdruk]]ut, ja tema [[käed]] kibelesid tüdrukut puudutama. Ta tunnistas endale, et see flirt meeldib talle pööraselt. Ta kordas meelega "flirt". Kõik tema vahekorrad olid flirt ja ta hoolitses [[pedantsus|pedantselt]] selle eest, et need midagi muud poleks. Ta tunnistas [[töö]]d ja [[vabadus]]t ja ei midagi muud. Ta kartis [[sõltuvus]]t. Kuid see tüdruk oli ülearu ilus ja meeldis talle hirmsasti. ** [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, Tallinn: Perioodika, 1968, [[LR]] 28/29, lk 18-19 * Kohviveski ütles pärast, et advukaadil oo selle punase peaga flirt. Ma ole roamatutest lugen, et flirt oo rohkem üks käepigistamise ja kuuvalguse asi, aga advukaadi flirdi jaoks tulli meitel naesega oma magadiskambrist aita kolida. See näitab veel korra, kuidas roamatud valetavad. ** [[Juhan Smuul]], "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 35 * Lipsasin äsja välja [[sigaret]]te ostma, et end [[BBC]]-st tuleva "[[Uhkus ja eelarvamus|Uhkuse ja eelarvamuse]]" jaoks valmis sättida. Raske uskuda, et [[tänav]]al on nii palju [[auto]]sid. Kas nad ei peaks end kodus valmis panema? Mulle meeldib, et meie rahvas on nii [[pühendumus|pühendunud]]. Ma tean, et minu isikliku pühendumise põhjuseks on lihtne inimlik [[vajadus]], et Darcy saaks Elizabethiga liinile. Tom räägib, et jalkaguru [[Nick Hornby]] on oma [[raamat]]us öelnud, et meeste [[jalgpall]]ihullustus ei ole asendustegevus. Testosteroonihullud fanaatikud ei igatse ise väravas olla, väidab Hornby, vaid näevad oma [[meeskond]]a kui valitud esindust, nagu [[parlament]]i. Täpselt nõnda tunnen ma Darcy ja Elizabethi suhtes. Nad on minu valitud esindajad [[seks]]i- või pigem kuramaažipõllul. Ma ei soovi tegelikult päris väravaid näha. Vastik oleks näha Darcyt ja Elizabethi voodis pärast "seda" suitsu tegemas. See oleks ebaloomulik ja vale ja ma kaotaksin kiiresti huvi. ** [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 245 * Kelvari emand Grace oli minust vaevalt [[neli]] või [[viis]] aastat vanem ning ta oli ehitud nagu harakapesa. Ma ei olnud kunagi varem näinud ehteid, mis oleksid andnud tunnistust nii räigest [[pillamine|pillamisest]] ja nii vähesest maitsest. Ta istus oma kohale selliste kärsitute [[žest]]ide ja viibutuste virvarris, et meenutas mulle [[lind]]u, kes püüab vastassoo esindajale kõigi vahenditega muljet avaldada. Tema [[lõhn]]ad uhtusid [[laine]]na üle minu ja ka nende [[hind]] oli hoopis kõrgem kui [[lill]]edel. Ta oli endaga kaasa võtnud väikese [[koer]]a, kes koosnes ainult siidisest karvast ja suurtest [[silm]]adest. Naine seadis koera endale sülle, kudrutades üle tema teistega edasi, ning väike [[loom]] surus ennast tema vastu ja asetas koonu lauale. Ning kogu selle aja vältel oli naise pilk naelutatud prints Verityle, püüdes teha kindlaks, kas teda oli märgatud ja kas ta oli ka muljet avaldanud. Mina aga vaatasin, kuidas Kelvar jälgis oma naise püüdeid Verityga flirtida, ja mõtlesin omaette: siin peitub vähemalt pool, kui mitte enamgi meie hädadest valvetornide mehitamisel. ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000, lk 174 * Mees vangutas hämmastunult pead. "See ei ole küll moodus, kuidas selle asjaga tegeleda. Kuidas sa ennast hommikul tundnud oleksid?" :"Palju paremini," ütles Jane tõsiselt. "[[Seks]]uaalvahekord on väga tervislik [[trenn]] ja [[nahk|nahale]] kasulik." :"Nagu ka [[jooksmine]]. Jane, Jane, kas sul pole üldse mingeid tundeid? Kas sa ei tunne end tõrjutuna, kui su külgelöömisele ei vastata, või häbi, kui vastatakse?" :Jane vaatas teda segaduses pilguga, üks sõrm kulmu juures. Siis tema nägu selgines. "[[Kalvinism]]. Just nimelt!" hüüdis ta. "Sind on kasvatatud nii, et repressiivne [[religioon]] moonutab sinu mõistust." :"Ja sind on kasvatatud nii, et [[naisteajakirjad]] moonutavad sinu [[mõistus]]t. Ma arvasin tegelikult, et kogu see [[vabaarmastus]]e teema pole enam moes," ütles Hamish väsinult. * [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 74 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Seksuaalsus]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] s8tzgs5tdk7pzdz43aqumpmth8dd0xn 0 11879 135520 106377 2026-07-14T10:55:46Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135520 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernsteinkette_LEUTZEFXD.jpg|pisi|Emanuel Leutze, "Merevaigukee" (1847)]] [[Pilt:Objets_en_ambre_des_Mines_de_Kaliningrad_(2).JPG|pisi|Merevaigust esemeid Kaliningradi merevaigutehasest]] '''Merevaik''' on mee ja aja ristand, mis voolab väga aeglaselt. ==Proosa== * Meenus üks teine [[hommik]] mere kaldal, tänasega nii sarnane, et tundus, nagu kestaks see lühike interluudium keset liiva ja vett juba kümme aastat: [[Lüübek]]i-päevil oli ta käinud kullassepa pojaga Trave [[suue|suudmes]] balti merevaiku korjamas. [[Hobune|Hobusedki]] olid supelnud; sadulaist ja tekkidest vabanenud, mereveest märjad, muutusid nad harilikest vaguraist ratsudest iseendi jaoks eksisteerivaiks olendeiks. Ühe merevaigutüki sees oli tardunud [[putukas]]. Ta oli vaadanud seda nagu läbi tillukese akna: loomake oli vangistatud maa aegkonda, millele temal polnud juurdepääsu. Ta raputas pead, otsekui tüütut [[mesilane|mesilast]] tõrjudes: nüüd juhtus ta liiga tihti mineviku silmapilke uuesti läbi elama — mitte [[kahetsus]]est või [[igatsus]]est, vaid sellepärast, et aja vaheseinad näisid olevat mõranenud. ** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum", tlk Merike Riives, 1982, lk 186 * Ja nii ma Verityle ka järgnesin. Kui ta mööda [[koridor]]i edasi läks, astusid teisedki meie saatkonnast oma kambritest välja ning liitusid printsiga. Kõik olid ehitud kõige peenemate rõivaste ja [[ehe|ehetega]], et kasutada võimalikult hästi ära võimalust lasta ennast näha ja kadestada ka väljaspool Hirvelossi. Minu [[käis|käiste]] suurus tundus päris mõistlik, võrreldes sellega, millega uhkeldasid mõned teised. Vähemalt polnud mu [[jalats]]id ehitud väikeste [[kelluke]]ste või õrnalt krabisevate merevaiguhelmestega. ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, 2000, lk 173 * [[Peterburi]] arhiivis on tallel üks dokument, mis tõendab, et [[Venemaa]]l oli merevaik kõrgelt hinnas. See on vanne, mille XIX sajandi alguses andis üks läti [[kalur]]. Ta tõotab [[Jumal]]a nimel, et on ustav kõikvõimsale imperaatorile ja paneb hästi tähele [[tuul]]i ja ilmastikuolusid, otsides [[suvi|suvel]] ja [[talv]]el, päeval ja öösel merevaiku. Ta lubab säilitada puhta [[südametunnistus]]e, ei jäta saagist midagi endale ega lase ka kodurahval, naisel ega lastel midagi näpata, vaid annab kogu merevaigu valitsejale ausalt üle. ** [[Anna Žīgure]], "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun; [[Loomingu Raamatukogu]] 29/30 2001, lk 62 ==Luule== <poem> Silmad näha ei jõua surmagi nii nagu muiste, siis kui Sinu pääd ei olnud vastu sinist taevast, kui ma nägin ja nutsin maailma inimeste tyhjust nagu peaksin muretsema neile elu ja õnnistust ise endale. Nyyd ei ole neid, nii palju kasvand kauneid asju, et mu pilgud ei jõua enam yle Su merivaigust rinnapääde lehvitada loide tiibu. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> Kui merevaiku nutsid männipuud ja dinosaurus rebasheina vohmis, ürghunt ürgmetsas ulgus vastu [[kuu]]d ja ürglind taevas [[tiib]]adega lohmis, kui peale tungis ürgjää piirijoom: mismoodi elas - kujutlus on visa! — siis isiklikult minu esiisa, neandertallane, püstloodis loom? </poem> * Lina Kostenko, "Esiisa" kogus "Kordumatus", tlk [[Harald Rajamets]], 1990, lk 10 <poem> Teisest aegilmast siia sadand tumm [[kollane]] päikeselaik läbi võrade – vastu [[süda]]nt jälle koputab merevaik ... ainult valgus vaigusse tardund üks tere- ja hüvastipilk ja meel mis on ikka sust hardund [[liiv]]a kadunud kuldne [[tilk]] </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Tule tagasi metasekvoia" kogust "Tule tagasi, helmemänd", 1984, lk 6 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0c8xsx8cw4pvx07dcdzjrnfpp2788au 0 11968 135517 135417 2026-07-14T10:45:51Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135517 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sakai_Hōitsu_-_Peonies_in_the_Wind_-_2013.31.22_-_Minneapolis_Institute_of_Art.jpg|pisi|Sakai Hōitsu (1761-1828), "Pojengid tuules", ''s.d.'']] [[Pilt:Pivoine_en_arbre_Mme_Gustave_Croux.jpg|pisi|Louise-Cécile Descamps-Sabouret, "Puispojeng Mme Gustave Croux" (1898)]] [[Pilt:Peonies_by_Rosina_Emmet,_1886,_pastel.jpg|pisi|Rosina Emmet Sherwood, "Pojengid" (1886)]] [[File:Pojengid vaasis, Olga von der Pahlen, EKM j 275-163 M 1246.jpg|thumb|Olga von der Pahlen, "Pojengid vaasis" (1898)]] [[Pilt:Peonies_(Gunnar_Gson_Wennerberg)_-_Nationalmuseum_-_18541.tif|pisi|Gunnar Gunnarsson Wennerberg, "Pojengid" (1898)]] [[Pilt:Henri_fantin-latour_vase_de_pivoines).jpg|pisi|Henri Fantin-Latour, "Vaas pojenge" (1879)]] [[Pilt:Matilda_Browne_Peonies_1907.jpg|pisi|Matilda Browne, "Pojengid" (1907)]] [[Pilt:Anna_Boudová_Suchardová.jpg|pisi|Anna Boudová Suchardová (1870-1940), "Pojengid korvis", ''s.d.'']] [[Pilt:Berthe_Mouchel_tableau.jpg|pisi|Berthe Mouchel (1864-1951), "Pojengid", ''s.d.'']] '''Pojeng''' (''Paeonia'') on ainus perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnas. Looduslikult kasvavad pojengid Aasias, Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerika lääneosas, mujale on nad suurte ahvatlevate õite tõttu jõudnud dekoratiivtaimedena. ==Proosa== * Et sõpradele [[rõõm]]u valmistada, katsetasin nende äraolekul vanadest [[kokaraamat]]utest mitut veidrat retsepti ja nägin vaeva, et panna oma aias kasvama [[Euroopa]] lilled. :Kord, kui kodus käisin, andis üks vana taanlanna mulle tosina ilusat pojengisibulat, mille tõin Kenyasse mõningaste sekeldustega, sest taimede sisseveo eeskirjad on väga ranged. Kui olin sibulad maha pannud, tärkas peaaegu otsekohe palju tumepunaseid looklevaid võsusid, hiljem aga ohtralt õrnu [[leht]]i ja ümaraid [[pung]]i. Esimene [[õis]], mis lahti läks, oli "Duchesse de Nemours", see oli suur üksik [[valge]] pojeng, väga õilis ja lopsakas, ning levitas rikkalikult värsket sulnist [[lõhn]]a. Kui õie maha lõikasin ja oma elutoas vette panin, jäi iga viimane kui valge, kes tuppa tuli, seisma ja tegi sellest juttu. See oli ju pojeng! Peagi aga närbusid mu taimedel kõik pungad ja langesid maha ning see üks õis jäigi ainukeseks. :Mõni aasta hiljem rääkisin lady McMillani Chiromo aednikuga pojengidest. "Meil ei ole õnnestunud [[Aafrika]]s pojenge kasvatada," ütles ta, "ja me ei hakka neid kasvatama enne, kui õnnestub sissetoodud [[taim]] siin õitsema panna; siis võtame sellelt lillelt [[seeme]]t. Nii panin koloonias kasvama kukekannuse." Nõnda oleksin võinud pojengi Kenyasse tuua ja teha oma nime surematuks nagu Nemours'i hertsoginna ise; mina aga olin oma tulevase hiilguse hävitanud, kui ainsa õie noppisin ja vette panin. Olen väga tihti unes näinud, et valge pojeng kasvab, ja rõõmustanud, et ma seda siiski ära polnud lõiganud. * [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 133-134 * Francis oli peaaegu [[kolm]] aastat vana ning vaatas sügavale hunnitu [[punane|punase]] pojengi südamesse. Ta oli väga [[iseteadlikkus|iseteadlik]] (ehkki ta polnud veel harjunud mõtlema endast kui Francisest) ja ka pojeng oli omal moel väga iseteadlik, ja mõlemad uurisid teist oma väga erinevast [[minakesksus]]est pühaliku [[eneseusaldus]]ega. Poisike noogutas pojengile ja paistis, nagu noogutaks pojeng vastu. Poisike oli puhas, korralik ja kena. Pojeng oli [[kõlvatus|kõlvatu]], lodev, nagu pojengid olema peavad, ja oma [[ilu]] [[kõrgpunkt]]is. [[Hetk]] oli tähendusrikas, sest see oli Francise esimene teadlik kokkupuude iluga - iluga, millest pidi saama tema elu [[õndsus]], [[piin]] ja kibedus -, aga peale Francise enda ja võib-olla ka pojengi ei teadnud sellest keegi, ja kui olekski teadnud, poleks hoolinud. Igat [[tund]]i täidavad hetked, mis on kellelegi [[tähendus]]t tulvil. ** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]", tlk Riina Jesmin, Varrak, 1999, lk 69 * Pojeng peaks olema kõikide lilleaedade [[kroon]]. Aga minul ta ei läinudki õitsema. Tõin juured [[Stockholm]]ist Bergianska aiandist lennukil [[Hispaania]]sse kaasa, ja peagi ilmusid sidrunipuu kõrvale noored punakaspruunid lehed. Aga siis lehed kadusid ja ma arvasin, et pojeng on suvekuumuse kätte surnud, kuid leidsin hiljem, talvel [[peenar]]t kaevates, ühe juure ning panin selle kaktusemullaga täidetud [[lillepott]]i. Kuude kaupa ei juhtunud midagi, ehkki ma potti kohusetruult kastsin, kuid siis tärkasid rohelised ja punakaspruunid lehekesed. Õitsema ta siiski ei läinud, ehkki potist kerkis üles aina rohkem lehti; pojeng ei õitsenud, aga mul oli vähemalt võimalik vaimusilmas kujutleda kõige kaunimaid õitsvaid pojenge [[roosa]]de, siidpehmete, õrna nahka meenutavate õielehtedega soojadel suvehommikutel Baltikumis, kus nii Nobeli laureaat [[Czesław Miłozs]] kui ka mina oleme ahnelt sisse hinganud pojengi lõhna — peent suursugust lõhna, mis just nagu hõljus õie ümber ja me mõlemad saime nina otsa külma kastetilga, nagu jutustab Miłozs oma lapsepõlvemälestuste raamatus "Issa org". * [[Lena Jackson]], "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, [[LR]] 24-25 2003, lk 99-100 * Nathan tülitses minuga selle pärast, et ma majas kompostikottide ja [[väetis]]ega ringi trampisin, ning tõepoolest, see tekitas parajat [[segadus]]t. Riidu põhjustasid ka mu kulutused taimedele ja soovimatus sõita puhkust veetma ajal, mil ''Paeonia suffruticosa'' oma mitmekihilised [[seelik]]ud puhevile ajab, nii et salajased vereplekid välja paistavad. ** [[Elizabeth Buchan]], "Naise kättemaks", tlk Anne Kahk, 2003, lk 26 * Me sõidame Jeffiga ära just umbes sel ajal, kui [[iiris]]ed aedades võimu pojengidele annavad. Seda dekoratsioonide vahetust olen alati mõnuga jälginud, kui iirised – moodsad, tumedad, asümmeetrilised, elegantsed – asenduvad taga-aedade kooritüdrukutega; sulgboades, tugevalt lõhnastatud puhvis pojengidega. ** [[Sandra Steingraber]], "Mina olen ookean", tlk Ursula Erik, 2009, lk 96 * Pojengid õitsevad, justkui tahaksid nad oma õite [[raskus]]e all korraga kokku kukkuda. ** [[Yōko Tawada]], "Kahtlased kujud öises rongis", tlk Lauri Kitsnik, LR 16-17/2020, lk 68 * Ma ei jätnud siiski lillenaiste käest ostmata neid punaseid pungas pojenge (''pivoine'') ja [[maikelluke]]si, mida olin enne ühel letil näinud. Mõlemad [[lill]]ed kasvasid meil aias ja mul on üks pilt, kus ma seisan [[ema]]ga pojengipõõsa ees, umbes kolmeaastane, hoian emal käest kinni ja olen küllaltki rahuloleva, õnneliku ning energilise näoga. Ema on noor ja õitsev, vaatab mind [[armastus]]ega. Ma ise sellist [[lapsepõlv]]e ja sellist ema ei mäleta. Aga pojenge ja piibelehti mäletan küll: nende õitsemise aeg, mis oli ühtlasi [[iha]]de ja [[unistus]]te kõrgpunkt, oli alati eriti piinav, see [[üksindus]] siis, see lõputu häbiväärne masturbeerimine. Sellestki on jäänud mingi õrn nostalgia. ** [[Emil Tode]], "Raadio", EKSA 2002, lk 234-235 * Ema rohis [[maja]] pikiseina äärset lillepeenart ja tulepall - mis ei liikunud mitte "välgukiirusel", vaid täiesti jälgitava tempoga - keeras täisnurka tehes ümber majanurga just sinnapoole, kus [[Minni Nurme|Minni]] pojengide ja [[floks]]ide vahele kummardus. Ma ei tea, kas ma karjatasin hoiatuseks, aga ema tõstis pea, märkas otse talle lähenevat [[keravälk]]u, lasi sellel paremat [[jalg]]a kõrgele tõstes oma jalge vahelt läbi lennata ja kummardus uuesti umbrohtu kitkuma. ** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud", 2018, lk 60-61 * [[Pioneer]] on [[eeskuju]]ks kõigile! Olin väga uhke, kui mind pioneeriks võeti. Aga sain kohe ka [[häbi]] tunda, sest kui [[õpetaja]] küsis, kust tuleb sõna "pioneer", siis ma vastasin, et "pojengist" (''pion'' vene keeles). Terve klass ahhetas ja ma ise läksin punaseks nagu pojeng. ** [[Viktor Jerofejev]], [https://arvamus.postimees.ee/7544031/viktor-jerofejev-pavlik-morozovi-uuestisund "Pavlik Morozovi uuestisünd"], Postimees, 13. juuni 2022, tlk Ago Raudsepp ==Luule== <poem> Ootama kaua pean mõteldes radasid sinna, kus korra öös lõhnas tohutult suuri peoone, enne kui usaldad kuidagi minuga minna kartmata sammusid libavat lävele Toone. </poem> * [[Uku Masing]], "* Ootama kaua pean mõteldes radasid sinna" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 43 <poem> Lilled. Lillepeenar — see on nagu kuulata [[torupill]]i. Peen must [[muld]] kämpunud teravaiks kamakaiks, nagu oleks saabunud külm, mitte päike. Seal on mitu rida lilli. Esmalt kahvatud roospojengid, siis roosatavad pojengid, siis jälle punased pojengid ja nende taga massiivsed vihased pojengid, millest mõned on punased ja mõned nii ägedad, et paistavad peaaegu mustad; nende taga on madal kukekannusehekk, mille õrnad vabandavad õied näivad kontrastis kahvatud, kuigi mõned, kirkad nagu taevas nende kohal, paistavad kaaslaste seast välja sillerdava ja kiitjana nagu tuvi rind, [[torupill]]id — nad on kisendavad ja on kurblikud. </poem> * [[Hugh MacDiarmid]], "Torupillimuusika", tlk [[Märt Väljataga]], rmt: "Väike inglise luule antoloogia", EKSA 2018, lk 244 <poem> Oli üks [[aednik]], kes ootas [[ime]]t lilledest, mida kasvatas. Omaenese käega ta kastis kollaseid [[kullerkupp]]e ja säravalt siniseid [[stsilla]]sid, elusvalgete [[tulp]]ide päid õunapuualuste hämaras. Ometi puhkes poolsalaja rohtunud põõsas pojeng. Pilvini tõusis ja varjutas taeva ühel heitlikul hetkel, kui kedagi nägemas polnud. </poem> * [[Leelo Tungal]], "*** Oli üks aednik" (1965) kogus "Täisminevik" (2007), lk 22 <poem> Mahajäetud aia suurte lehtede varjus elab kuu - valge pojeng. </poem> * [[Viivi Luik]], "Kollaste õhtute poole" 5, rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 141 <poem> Puhmasse pugend on emajuur sinav ja lokkisleht roosa peoon, aga tumepunane tüse pojeng otse päiksele vaatab silma. Terve nõlva ta katab kui verev voog ja varjutab muu maailma. </poem> * [[Aira Kaal]], "Püherdage lilledes" kogus "Pihlakad mere ääres" (1971), lk 84 <poem> Pojeng ja murtudsüda. Rohkem ma ei või ütelda. /---/ Igal asjal oli oma lõhn - ainult pojengil ja murtudsüdamel mitte mingit. Toa akna all või vanaema haual kõik nende jõud läks rahu peale ja oma suuruse ja ilu peale. </poem> * [[Katrin Laur]], "Pojeng ja murtudsüda" kogus "Sõnad" (1993), lk 13 <poem> Su valge [[kleit]] ja punased pojengid ja minu [[ülikond]], mis hästi hoidis viiki. Nõrk kaselõhn ning külmad ukselingid pealinnas [[Tallinn]]as ja mööda vabariiki. </poem> * [[Jaak Jõerüüt]], [https://luuleleid.wordpress.com/2013/11/25/jaak-joeruut-abituurium/ "Abituurium"] kogust "Ma olen Jüri üdi" (2013) <poem> peidan oma näo suurde pojengiõide kui [[vihm]] saab läbi </poem> * [[Aare Pilv]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/10/13/aare-pilv-peidan-oma-nao/ "*** peidan oma näo…"] kogus “Kui vihm saab läbi” (2017) <poem> /---/ Om jumalidõ lille lill pujeng, ku küläst lännü viimne [[rong]], kõik ärä kutsnu laivu gong, õks vohas aknõ all pujeng. Sis visn´averrev kohevil pujeng om liblikprintsile ku lõhnav [[säng]], sääl käümäh putukidõ armumäng ja tõõnõkõrd om lõpuh väiku äng. Om jumalidõ lille lill pujeng … Noq häitsmeq pilnu valgõkõ pujeng, õs kuigi tunnõq ärä ütsik yang, õt midä uutsõ tõõnõ ütsik ying, a koolõs ilm, ku otsa lõpõs mäng. Om jumalidõ lille lill pujeng. </poem> * [[Kauksi Ülle]], [http://kes-kus.ee/pojengid-paeoni-lilled/ "Pujeng"] KesKus, juuni 2021 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] h8ny7ec3q124czx3ns8ojzrxplcuf34 0 13211 135491 107468 2026-07-13T22:42:06Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135491 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Osakeste tõmbumise seadus: :Lendab osake otsib lähimat silma. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 40 * ... taum, mida seni peeti kõige väiksemaks võluosakeseks, koosneb tõelisuseosakestest ehk resonitest. Hiljutised uuringud on näidanud, et iga reson koosneb omakorda vähemalt viie "maitseaine" kombinatsioonist, mida tuntakse nimede all "ülal", "all", "külje peal", "seksapiil" ja "[[piparmünt]]". ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 103, joonealune ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad osakestest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas [[sõgedus]]. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elementaarosakesed| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füüsika]] nybopwl4ywd3wqxhcaz1d7y4pj0sc97 135492 135491 2026-07-13T22:42:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135492 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Osakeste tõmbumise seadus: :Lendab osake otsib lähimat silma. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 40 * ... taum, mida seni peeti kõige väiksemaks võluosakeseks, koosneb tõelisuseosakestest ehk resonitest. Hiljutised uuringud on näidanud, et iga reson koosneb omakorda vähemalt viie "maitseaine" kombinatsioonist, mida tuntakse nimede all "ülal", "all", "külje peal", "seksapiil" ja "[[piparmünt]]". ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 103, joonealune ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad osakestest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas [[sõgedus]]. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elementaarosakesed| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füüsika]] m9rcai7iikhgw6rvnbekbi00hg10ws0 135493 135492 2026-07-13T22:42:35Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135493 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Osakeste tõmbumise seadus: :Lendav osake otsib lähimat silma. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 40 * ... taum, mida seni peeti kõige väiksemaks võluosakeseks, koosneb tõelisuseosakestest ehk resonitest. Hiljutised uuringud on näidanud, et iga reson koosneb omakorda vähemalt viie "maitseaine" kombinatsioonist, mida tuntakse nimede all "ülal", "all", "külje peal", "seksapiil" ja "[[piparmünt]]". ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 103, joonealune ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad osakestest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas [[sõgedus]]. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elementaarosakesed| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füüsika]] 3jiaopjiqvhrkexuhllyx6daeshondm 4 13804 135494 64741 2026-07-13T22:57:28Z ~2026-39572-27 5649 hfhfjhhv 135494 wikitext text/x-wiki iiiiii qz3yjbydui1lf4v0deii3iyancchdd9 0 16875 135528 127008 2026-07-14T11:45:14Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135528 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib sujuvuse laadist; vanakreeka ilujumalannade ehk graatsiate kohta loe artiklist [[Kariidid]].'' ==Proosa== * Kehaline [[jõud]] on [[kangelane|kangelaste]] eripärast laskunud niisugusse teenimatusse [[põlgus]]se, et mehed paistavad pidavat seda samavõrd tarbetuks nagu naisedki: viimased, kuna jõud vähendab nende naiselikku graatsiat ja seda armsat nõrkust, mis on nende teenimatu võimu allikas, ning esimesed, kuna see paistab olevat kahjulik [[härrasmees|härrasmehe]] [[iseloom]]ule. ** [[Mary Wollstonecraft]], "Naiste õiguste õigustus" ("A Vindication of the Rights of Woman: with strictures on political and moral subjects", 1792), tlk Raili Marling, Ariadne Lõng, 2016, lk 75 * Lawrence Lefferts oli stiiliküsimustes New Yorki suurimaid asjatundjaid. Tõenäoliselt oli ta selle keerulise ja huvitava teema uurimisele rohkem aega pühendanud kui keegi teine; ent ometi ei saanud ta täielikku ja enesestmõistetavat [[kompetentsus]]t üksnes uurimistöö arvele kirjutada. Piisas vaid ühest pilgust: alates lagedast längus laubast ja ilusate heledate vuntside lookest kuni pika ninaga lakk-kingades jalgadeni elegantse luidra isiksuse alumises otsas viitas kõik sellele, et niisugune "[[stiilitunne]]” peab olema kaasasündinud [[talent]]. Inimese juures, kes nii kalleid rõivaid nii hoolimatu vabadusega kanda oskas ja oma pika koguga seesugust lõtva graatsiat väljendas, ei saanud muud seletust ollagi. Nagu üks noor imetleja oli kunagi tema kohta öelnud: "Kui üldse keegi oskab öelda, millal õhtuülikonna juurde musta lipsu kanda ja millal mitte, siis on see Larry Lefferts." Ning ka džimmi[[king]]ade ja lakknahast "oxfordide" igaveses vaidlusküsimuses polnud keegi tema [[autoriteet]]i eales kõigutada suutnud. ** [[Edith Wharton]], "Süütuse aeg", tlk Lia Rajandi, 1995, lk 8-9 * Pipi soojendas suure pajatäie [[vesi|vett]], mille ta siis vähimagi kõhkluseta köögipõrandale välja kallas. Seejärel võttis ta oma suured kingad jalast ning pani need hoolikalt leivataldrikule. Siis sidus ta [[kaks]] küürimisharja oma paljaste jalgade otsa ja sõitis [[hari|harjadel]] nagu [[uisk]]udel üle terve põranda, nii et vesi pritsis, kui ta sellest läbi tuhises. :"Oleksin ilmselt pidanud hakkama uisuprintsessiks," ütles ta ja tõstis ühe jala otse üles, nii et küürimishari ta vasaku jala otsas lõi laelambi küljest tüki ära. :"Vähemalt graatsia ja [[võlu]] on mul olemas," jätkas ta ning tegi kiire [[hüpe|hüppe]] üle [[tool]]i, mis ta teel ees seisis. * [[Astrid Lindgren]], "Pipi Pikksukk", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: Astrid Lindgren, "Pipi Pikksuka lood", 1999, 4. trükk, lk 51 * Yossarian oli sellest Nõks-22 klauslist sügavalt liigutatud ning vilistas aupaklikult. :"On alles nõks, see Nõks-22," märkis ta. :"Parim omasuguste seas," nõustus doktor Daneeka. :Yossarian nägi selgelt, kui peadpööritavalt arukas see oli. Selle osade täiuslikes paarides oli elliptiline [[täpsus]], mis oli graatsiline ja šokeeriv nagu hea [[nüüdiskunst]], ja kohati ei olnud Yossarian päris kindel, et ta seda üldse nägi [---]. * [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 60 * Šarlottel oli heledapäistele rannatütarlastele omane pikk, veidi allapoole kõverduv nina, juuksed helkisid niisama vasekarva blondilt nagu Tiziani "La Bellagi" juuksed. Ta oli niivõrd graatsiline, et tundsin end tema juuresolekul kohmaka noorloomana... Olen teda tihti joonistanud. Isa ja Uli austasid teda. Seisime akna all ning vaatasime talle järele, kui ta Konradi kõrval üle tänava läks, nõelpeentel kontsadel ja seelikus, mis teise nahana puusade ümber liibus. Ohkasime siis, vaatasime üksteisele otsa ja [[Silmapilgutus|pilgutasime silma]]. :Šarlotte aga sammus oma nõelpeentel kontsadel piki meie imetluste rada, sammus läbi "teie vabariigi piiratud, viletsa elu", üle sektoripiiri [[Lääne-Berliin]]i, Leiseri ja Horni juurde Kohdammi ääres, ja ühel päeval ka läbi Marienfelde vastuvõtulaagri värava, ning Konrad tema kõrval. * [[Brigitte Reimann]], "Õde-vennad", tlk Rita Tasa, 1966, lk 24 * Mo moka lõi lõhki suvitaja, ja oleks veel siis rusikaga või kiviga — see annaks ää seleta. Mo uul löödi lõhki simmikinga kontsaga, ja see täis olli teele soadetud oopis teise aadressi peal ja lõi naene, noor ja kena naene, ilmatu pahmakas punasid juussid peas ja mokad kut moonipõld. Kas sa tead, kui ta randa ojoma läks, siis ta kere vingerdas kut kassisaba. Ükskord ta küsis mo käest, et kas ta oo kraatsilisem — just sedamoodi —, kraatsilisem kut see teine Kata, kis nendel seltsis oli, ane moodi köis, pardi moodi prääksus ja naeris kut üks obu. Ma olli siis viisakas ja ütlesi, et lubage väga ja mool oo see au ja teist-kolmat-moodi, igasugusid peenid linnasõnu, et taal, sellel kassisabal, ulatab ühe käega kaks korda ümbert kinni võtta, aga teisel, kedast ta pärast kingaga sihtis, peab vahepeal võileva ära sööma, kut ringi ümber soad. Ta tegi siis suu sihukseks pisikseks kut seemnesibula, õhkas kergeste ja ütles, et endise ohvitseri tunneb ta alati ära. ** [[Juhan Smuul]], "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 32 * [[Ballett]] annab kahtlemata graatsilisust ja head [[rüht]]i, teadlikku [[kehatunnetus]]t, mida võiks välisteks [[naiselikkus]]e tunnusteks pidada. Ma ei ütleks, et ballett on mind sisimas naiselikumaks teinud, küll aga oskan ma tänu sellele vajadusel veenvalt [[võlu]]v ja naiselik välja näha. ** [[Triinu Upkin]], intervjuu: Gitta Riener, [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120227963/triinu-upkin-balletiartisti-too-seisnebki-keha-ilusaks-ja-justkui-ebamaiseks-tegemises "Triinu Upkin: balletiartisti töö seisnebki keha ilusaks ja justkui ebamaiseks tegemises"], Kroonika, 09.09.2023 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ph8evqra52wr5al9jj2du01o8cauajh 0 18064 135477 84497 2026-07-13T13:17:32Z Ehitaja 2563 135477 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Rahvusvaheline õigus]] keelab nii [[ÜRO Harta]] kui ka tavaõiguse kaudu agressiooni, nii et sõja alustamine on keelatud igal juhul (ka kosmoses). Kuna sõda kahjuks siiski ära hoida ei suudeta, on olemas õigusakte selle kõige hullemate [[tagajärg]]ede leevendamiseks. * Asjaolu, et agressioonikeeldu kahjuks pahatihti rikutakse (maa peal), ei tähenda, et keeldu ei oleks olemas. Seda tunnustavad tavaliselt isegi agressiivsed riigid sellega, et otsivad agressioonile ettekäändeid ega ütle lihtsalt, et läksid teisele kallale. Kas on tegemist kaasmaalaste kaitsega või ajalooliste piiride taasloomisega, aga ükskõik kui läbipaistev ettekääne ka ei oleks, ollakse ikkagi päri sellega, et lihtsalt kallale tungida teistele ei tohi. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 * Agressori [[Käepigistus|käe surumine]] ei too rahu, vaid kutsub esile ainult uut agressiooni. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] i2dyulcu2xnsnuofhh1gtcd23b4f2a3 135489 135477 2026-07-13T22:37:17Z Sumo tomus 5647 Link 135489 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Rahvusvaheline õigus]] keelab nii [[ÜRO Harta]] kui ka tavaõiguse kaudu agressiooni, nii et sõja alustamine on keelatud igal juhul (ka kosmoses). Kuna sõda kahjuks siiski ära hoida ei suudeta, on olemas õigusakte selle kõige hullemate [[tagajärg]]ede leevendamiseks. * Asjaolu, et agressioonikeeldu kahjuks pahatihti rikutakse (maa peal), ei tähenda, et keeldu ei oleks olemas. Seda tunnustavad tavaliselt isegi agressiivsed riigid sellega, et otsivad agressioonile ettekäändeid ega ütle lihtsalt, et läksid teisele kallale. Kas on tegemist kaasmaalaste kaitsega või ajalooliste piiride taasloomisega, aga ükskõik kui läbipaistev ettekääne ka ei oleks, ollakse ikkagi päri sellega, et lihtsalt kallale tungida teistele ei tohi. ** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021 * Agressori [[Käepigistus|käe surumine]] ei too rahu, vaid kutsub esile ainult uut agressiooni. ** [[Margus Tsahkna]] pressiteates Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuse kohta ajutiselt tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuskeeld: [https://www.err.ee/1610072590/tsahkna-sojakurjategijate-koht-ei-ole-olumpial-vaid-tribunali-ees "Tsahkna: sõjakurjategijate koht ei ole olümpial, vaid tribunali ees"], ERR/pressiteade, 08.07.2026 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sõjandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 6kwyn4ol6ywxvkk5cth6y8hkupffgmw 0 18354 135500 85753 2026-07-13T23:32:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135500 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Godini seadus: :Ebakompetentsuse üldisus on võrdelises seoses positsiooni kõrgusega ametiredelil. :Freemani reegel: :Asjaolud võivad sundida üldiselt ebakompetentset isikut kompetentseks muutuma, vähemalt mingil piiratud alal. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 61 * Teises klassis leidsin end ruumist, kus valitses kasvatamatutest jõmpsikatest ja lendavatest [[kustukumm]]idest koosnev [[kaos]] - selline, mida varem normaalseks ei peetud - ei minu ega Craigi [[kogemus]]e põhjal. Seda kõike paistis põhjustavat [[õpetaja]], kes ei osanud mitte kuidagi õpilasi [[kontroll]]i alla saada - ja kellele ei paistnud lapsed ka eriti meeldivat. Mis veelgi hullem, polnud kindel, kas kedagi meie õpetaja ebakompetentsus isegi üldse huvitas, [[õpilased]] kasutasid seda ära ja käitusid ebameeldivalt, tema jällegi paistis meist kõige hullemat arvavat. Ta nägi meid kui "halbade lastega klassi", vaatamata sellele, et meil puudus seal hämaras, masendavas keldrikorruse ruumis igasugune kord ja juhendamine. Iga tund seal klassis tundus põrgulikult pikk. Istusin õnnetult oma okserohelisel toolil - okse[[roheline]] oli 1970ndate trendivärv - ilma midagi õppimata ja söögivahetundi oodates, et saaksin koju emale kurtma minna. (lk 34) ** [[Michelle Obama]], "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 4ar2ikldbyo6hu0g9p2nnbnidd1x2jj 0 19660 135486 103128 2026-07-13T22:31:37Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135486 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * XXVII. Sellest, mida [[tarkus]] võimaldab kogu elu kestvaks [[õnn]]eks, on kaugelt suurim [[sõprus]]e omamine. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * ... [[inimene]] saavutab tõeliselt moraalse [[hoiak]]u, kui ta loobub [[olemine|olemast]], et võtta enda kanda oma eksistents. Selle sammuga ütleb ta lahti igasugusest omamisest, sest omamine on olemise otsimise viis. Kuid seda tõelist tarkust ei leia inimene iial, ta peab kogu aeg selle poole püüdlema, see nõuab alatist [[pingutus]]t. ** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, Vagabund, 1997, lk 134, "Müüdid" * Nüüd meenus mulle, et oli aeg, mil ma oma hinge soojas hoidmiseks palvetasin: [[liikumine]] on [[hing]]. [[Palve]] oli viis, kuidas ma vaikimisi ja teiste eest salaja ulatusin iseendani. Palvetades jõudsin ma vaimu [[tühjus]]eni - ja see tühjus on kõik, mida võiksin eales omada. Peale selle ei ole midagi. Kuid tühjus on [[küllus]]ega samaväärne ja sarnaneb sellega. Üks omandamise viise on mitte [[otsimine|otsida]], üks omamise viise on mitte paluda ja üksnes uskuda, et [[vaikus]], mille ma endas usun olevat, on vastus minu - minu [[müsteerium]]ile. ** [[Clarice Lispector]], "Tähetund", tlk [[Leenu Nigu]], [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017, lk 9 * [Volter:] Ma ei tundnud mingeid [[südametunnistus]]e torkeid. Olin [[suvi|suvest]] irdunud, aga mitte kunagi oma naisest. Tema vembud ja [[naer]], ta pulbitsev [[leidlikkus]] pillas ka <!--//-->[[argipäev]]ale nii palju [[sära]], kui ainult [[päike]] võib pillata. Sellisele särale tuleb vastata. Ka [[prügihunnik]] särab päikese käes, ja [[klaasikild|klaasikilluke]]. Meie elus oli palju argipäeva helki ja targa astumise [[rütm]]i. Me ei tundnud ägedat [[vajadus]]t teineteist omada, meile oli tähtsam ennast teineteisega hästi tunda. Omada võib ainult [[kelder|keldris]] või [[seif]]is. Selline omamine on [[tapmine]]. ** [[Anja Vammelvuo]], "Viskenool", tlk Luule Kastein, rmt: "Soome novell", 1968, lk 285-286 * ... vajadusest võib tärgata kõik, mida selle rahuldamiseks tarvis on. Himustamine ja omamine on niisama sarnased nagu ese ja tema [[vari]]. Sest kas ei purune [[mari]] keelel kõige magusamalt siis, kui sa seda maitsta ihkad, ja kas ei murdu maik just siis kõige mitmekesisemateks [[küpsus]]e varjunditeks ja [[muld|mulla]] kõrvalmaitseteks, ja kas ei taju meie [[meeled]] mis tahes eset kõige teravamalt siis, kui see meil puudub? Ja seeläbi antakse meile taas aimu, et [[maailm]]ast saab [[tervik]]. Sest soov tunda kellegi [[käsi|kätt]] oma [[juuksed|juustel]] on peaaegu sama mis selle tajumine. Mida me ka ei kaotaks, pelk himu selle järele annab selle meile jälle tagasi. Ehkki me näeme und ega tea sellest suurt midagi, hellitab [[igatsus]] meid nagu [[ingel]], silub meie juukseid ja toob meile [[maasikas|metsmaasikaid]]. ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine", tlk Riina Jesmin, Tallinn: Varrak, 2007, lk 140-141 * "... [[võim]] on [[universum]]i kõige tervistkahjustavam [[aine]]. Nii selle soovimine kui ka omamine moonutavad inimest jäädavalt." ** [[S. J. Kincaid]], "Põrguline", tlk Marge Paal, Tallinn: Päikese kirjastus, 2018, lk 329 * [[Armastus]], [[laps]] ja kõik need [[emalikkus|emalikud]] tunded, millest emad nii haaraval kombel pajatavad, just nagu laps oleks miski, mida saab omada, mitte miski, mida tuleb teha. [[Tegemine]] tundub olevat raske. Omamine paistab olevat imeline. Aga last ei omata, last tehakse. Ma tean, et mul on rohkem kui enamikul emadel. Kuid mul on ka vähem. Teatud mõttes pole mul üldse mitte midagi. Aga see meeldib mulle ja ma arvan, et ma ei taha last. :Soovimatuses tahta asju, mis annavad nii paljudele teistele [[elu mõte|elu mõtte]], peitub teatud [[nukrus]]. Võib tunda nukrust sellest, kui ei elata universaalsemat lugu - eeldatavat elutsüklit -, kus ühest elutsüklist peab eeldatavasti tulenema teine. Ent kui sinu elust ei tule uut tsüklit, mis tunne see siis on? Ei ole mingit tunnet. Kuid on kerge rusutunne, kui teiste eludes juhtuvad suured asjad - ja sa tegelikult neid endale ei taha. * [[Sheila Heti]], "Motherhood", Henry Holt and Company, 2018 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Õigus]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2rps4izrsd9xjw7z8mscs1x8l9rg3a3 0 21224 135504 117752 2026-07-13T23:47:24Z Pseudacorus 2604 135504 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade lõpuni ei võta ma ette midagi sellist, millele võiks järgneda minu [[edutamine|edutamise]] kurva kogemuse kordamine. Jään alla ja sülitan alt üles teie karjääriredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske või siis pealaest jalatallani puhtast terasest taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine. ** Venedikt Jerofejev, "Moskva-Petuški", tlk [[Ott Arder]], 1999, lk 31 * Matchi maksiim: :Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 65 * Sel hetkel pööran tagasi ja vaatan kogu näitust uue pilguga. Seal on ka üks viltune [[redel]] – selline [[karjäär]]i oma. :Istun korraks nurka maha ja mõtlen, kui imelik asi on karjääriredel. Ma pole kunagi näinud karjääri, mis oleks minust kõrgemal, sellise mäena, mille najale saaks asetada redeli ja siis üles ronida. Karjäär on pigem [[kaevamine]] – see algab justkui väikesest august, mida aina sügavamaks kaevates vajub ka kaevaja ise üha sügavamale. Sellisel juhul oleks vaja redelit karjäärist välja saamiseks. Et jõuda siia, maa peale. [[Nullpunkt]]i. Mitte liikuda kõrgustesse. Kui ma poleks näinud [[Kadi Estland|Estlandi]] viltust redelit, poleks ma kunagi osanud nii mõelda. Kunstnik mitte ainult ei muuda sel näitusel meid iga päev ümbritsevate esemete [[funktsioon]]i, vaid lausa sunnib näitusekülastajat sedasama tegema. ** [[Kaja Kann]], [https://kultuur.postimees.ee/6574421/kui-hea-kunstnik-oksendab-oksendan-ka-mina "Kui hea kunstnik oksendab, oksendan ka mina"], Postimees, 21. aprill 2019 ==Luule== <poem> Läti Kultuuriakadeemias vastuvõtu[[konkurss]] [[õppekava]]s [[kojamees]]. Ehk on tulnud hetk, mil ka mina võiks tõusta akadeemilisel karjääriredelil [[katus]]elt [[lumi|lund]] lükkama. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Läti Kultuuriakadeemias...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Töö]] 0p1onssmjwk8ziitry6v0720kg4avii 135505 135504 2026-07-13T23:47:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135505 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade lõpuni ei võta ma ette midagi sellist, millele võiks järgneda minu [[edutamine|edutamise]] kurva kogemuse kordamine. Jään alla ja sülitan alt üles teie karjääriredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske või siis pealaest jalatallani puhtast terasest taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine. ** Venedikt Jerofejev, "Moskva-Petuški", tlk [[Ott Arder]], 1999, lk 31 * Matchi maksiim: :Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 65 * Sel hetkel pööran tagasi ja vaatan kogu näitust uue pilguga. Seal on ka üks viltune [[redel]] – selline [[karjäär]]i oma. :Istun korraks nurka maha ja mõtlen, kui imelik asi on karjääriredel. Ma pole kunagi näinud karjääri, mis oleks minust kõrgemal, sellise mäena, mille najale saaks asetada redeli ja siis üles ronida. Karjäär on pigem [[kaevamine]] – see algab justkui väikesest august, mida aina sügavamaks kaevates vajub ka kaevaja ise üha sügavamale. Sellisel juhul oleks vaja redelit karjäärist välja saamiseks. Et jõuda siia, maa peale. [[Nullpunkt]]i. Mitte liikuda kõrgustesse. Kui ma poleks näinud [[Kadi Estland|Estlandi]] viltust redelit, poleks ma kunagi osanud nii mõelda. Kunstnik mitte ainult ei muuda sel näitusel meid iga päev ümbritsevate esemete [[funktsioon]]i, vaid lausa sunnib näitusekülastajat sedasama tegema. * [[Kaja Kann]], [https://kultuur.postimees.ee/6574421/kui-hea-kunstnik-oksendab-oksendan-ka-mina "Kui hea kunstnik oksendab, oksendan ka mina"], Postimees, 21. aprill 2019 ==Luule== <poem> Läti Kultuuriakadeemias vastuvõtu[[konkurss]] [[õppekava]]s [[kojamees]]. Ehk on tulnud hetk, mil ka mina võiks tõusta akadeemilisel karjääriredelil [[katus]]elt [[lumi|lund]] lükkama. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Läti Kultuuriakadeemias...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Töö]] 3i2uk5oz9oerl7m66f9gfs8nduxt7fq