Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2310 135552 123657 2026-07-14T20:54:02Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135552 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Caroline_Van_Deurs_-_Et_godt_råd_-1922.png|pisi|Caroline van Deurs, "Hea nõuanne" (1922)]] '''Nõuanne''' on õpetus või soovitus väljapääsu võimaldava või lahendust pakkuva abinõu või teguviisi kohta. ==Proosa== * Üldiselt arvas Athos, et nõu küsitakse vaid selleks, et mitte selle järgi toimida, või kui seda siiski tehakse, siis vaid selleks, et oleks keegi, kellele võiks etteheiteid teha selle andmise pärast. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 335 * "Tahan anda teile nõu," jätkas [[Mazarin]], "jah, väärtuslikumat nõu kui need nelikümmend miljonit." :"Härra kardinal," katkestas teda [[Louis XIV]]. :"''Sire'', kuulake minu nõuannet." :"Ma kuulan." :"Tulge lähemale, ''sire'', sest ma jään üha nõrgemaks... Veel lähemale, ''sire'', veel lähemale." :Kuningas kummardus surija voodi kohale. :"''Sire''," ütles Mazarin nii vaikselt, et ta sõnade [[kaja]] kostis nagu haua põhjast kuninga tähelepanelikkudesse kõrvadesse, "''sire'', ärge võtke endale iialgi [[peaminister|peaministrit]]." :Louis ajas end üllatunult sirgu. See nõuanne oli [[pihtimus]]. See Mazarini siiras ülestunnistus oli aga ka tõeline [[aare]]. Kardinali pärand noorele kuningale koosnes vaid kuuest [[sõna]]st. Äga nagu Mazarin ütles, olid need [[kuus]] sõna neljakümmend miljonit väärt. * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]], Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 344 * [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid [[kohusetruudus|kohusetruult]] järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. ** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 388-389, ptk "Ema" * "Kahju küll, et sa oled sedavõrd [[Meeleheide|meeleheitele]] viidud, et meie viletsast hütist varjupaika otsid," kostis George hapult naerdes... :Wimsey hakkas kahetsema, et ta oli tulnud, proua Fentimani ilme oli tusane. :"Teil ei pruugi selle peale vastata," ütles Sheila tehtud lõbususega, "[[vastus]]t polegi olemas." :"Ma saadan selle lause tädi Judithile Rosie's Weekly Bitsist," ütles Wimsey. "A teeb märkuse, mille peale pole vastust olemas. Mida peab B tegema?" (lk 60) * [Peter Wimsey:] "Preili Dorland — kas ma tohin olla [[häbematus|häbematu]]?" :"Kuidas? Miks?" :"Mitte [[kunstnik]], mitte [[boheemlane]] ja mitte õpetatud mees; hoopis seltskonnainimene." :"Mida te nende salapäraste sõnadega mõtlete?" :"See peaks olema teile õige mees. Sedasorti mehele te meeldite väga. Vaadake, [[vein]], mille ma ära saatsin — see ei kõlba inimesele, kes armastab šampanjat ja homaari ega ka väga noorele inimesele — see on liiga vänge ja toores. Aga selles on [[sisu]]. Teis niisamuti. Selle õigeks hindamiseks läheb tarvis kaunis kogenud [[maitsmismeel]]t. Ühel päeval astute teie ja see vein oma õigustesse. Kas mõistate?" :"Te arvate nii?" :"Jah. Aga teie meheks ei saa sedalaadi inimene, keda teie ootate. Te olete alati mõelnud, et keegi hakkab teid suunama, eks ole?" :"Noh..." :"Aga te leiate, et hoopis teie [[mõistus]] on määrav. Tema tunneb selle üle suurt [[uhkus]]t. Ja teie avastate, et mees on usaldusväärne ja hell ning kooselu laabub päris hästi." * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 218-219 * Van Roy esimene seadus: :Kui te suudate eristada häid nõuandeid halbadest, siis te ei vaja nõuandeid. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 86 * Ummistunud kraanikausi pärast pole mul mingit isu koju minna, mul pole ka isu kõndida, niisiis ma jään [[kõnnitee]]le seisma, selg ühe suure [[pood|poe]] poole, vaatan inimesi, kes sisse-välja käivad, ja mõtlen, et need, kes välja tulevad, peaksid sisse jääma, ja need, kes sisse lähevad, peaksid välja jääma, see hoiaks kokku terve hea hulga liigutusi. :See oleks hea nõuanne, aga nad ei kuulaks mind. Nii ma ei ütlegi midagi, ma seisan paigal, siin, sissekäigu juures pole mul külm, sest poe pidevalt avatud ustest hoovab soojust ja ma tunnen ennast peaaegu niisama hästi kui ennist kodus istudes. * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 23 * Vimesile pakkus tõelist mõnu poisi nägu küünlavalgel jälgida, eriti kuna Feeney liigutas mõeldes suud. Ja nii ütles Vimes: "Ma olen kindel, ülemkonstaabel Upshot, et selles asjas kaasaaitamine oleks teie edasisele [[karjäär]]ile väga kasulik." :Selle viimase kommentaari peale hakkas proua Upshot, kes piilus üle oma poja õla, [[uhkus]]est õhetama ja ütles: "Kuula härra hertsogit, Feeney! <!--//-->Sa võiksid kuhugi jõuda, täpselt nagu ma alati ütlen! Ära nüüd enam vaidle, mine juba, poiss." :Seda emalikku nõuannet saatis proua Upshoti [[hüplemine]] ühe koha peal nii kiiresti, et teda oleks võinud õmblusmasina külge kinnitada. Jumalad tänatud, et mampsid olemas on, mõtles Vimes, kui Feeney lõpuks tõlda ronis, kaasas pudel kuuma [[Tee (jook)|tee]]ga, paar puhtaid [[Aluspüksid|aluspükse]] ja pool õunapirukat. * [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012, lk 191-192 ==Allikata== * Head nõuannet ilmselt ignoreeritakse, kuid see ei anna põhjust selle andmisest loobuda. ** [[Agatha Christie]] * Kahjuks need [[inimesed]], kes tegelikult teavad, kuidas [[riik]]i juhtida, raiskavad aega [[takso]] juhtimise või juuste lõikamise peale. ** [[George Burns]] == Vanasõnad == * Keegi ei anna vaesele [[leib]]a, aga talle nõu andma on kõik valmis. ** [[Armeenia vanasõnad|Armeenia]] * [[Naine|Naise]] nõuanne võib olla väärtusetu, aga narr on [[mees]], kes seda kuulda ei võta. ** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania]] * Ära kipu nõu andma, kui endal arukust napib. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri]] * Hoia [[hammas|hambad]] keele ees koos, see on parim viis nõu anda. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]] * [[Aeg]] annab [[abi]] ([[hea]]d nõu; arutust). * Anna aega, aeg annab head nõu! * Ei kusagil noka nõu aita. * [[Habe]] mehe [[au]], [[tütar]] mehe kõrgus, naine mehe nõu. * [[Häda]]s leiab [[inimene]] viis nõu. * Kahel ikka kahe nõu. * Mis [[jõud|jõu]] läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). * Naine mehe nõu, [[kübar]] mehe [[au]]. * Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] võlla viiakse. * Nõu aitab [[mees]]t, nõõ hoost. * Nõuga tehakse paremini [[töö]]d kui suure väega. * Parem nõukaupa kui jõukaupa. * Tuleb aeg, tuleb nõu. * Ära anna nõu teisele: [[tarkus|tark]] ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha!. * Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] eds74j88ythe4mrj1o5wgvhzr91b3uy 0 2345 135539 130428 2026-07-14T18:27:46Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135539 wikitext text/x-wiki [[File:Quentin Massys 030.jpg|thumb|Quinten Metsys (1466-1530), "Rumaluse allegooria", ''s.d.'']] [[Pilt:Pieter_Bruegel_the_Elder_(1568)_The_Blind_Leading_the_Blind.jpg|pisi|Pieter Brueghel vanem, "Kui pime juhib pimedat" (1568)]] ==Piibel== * Pigemini tulgu [[mees|mehele]] vastu [[karu]], :kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega. * [[Õpetussõnad]] 17:12 * Isegi kui sa rumalat tambiksid :nuiaga uhmris terade seas, :ei lahkuks temast rumalus. * Õpetussõnad 27:22 ==Proosa== * Rumalusele meeldib üksnes ta ise, [[tarkus]] ei suuda iial küllalt [[Õppimine|õppida]]. ** [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus", 4. rmtm tlk [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2015, '''lk??''' * On olemas kaht täiesti erinevat liiki [[satiir]]i, üks käib [[pahe]]de, teine rumaluse pihta. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 20 * Iga inimene — olgu ta [[daam]] või [[härrasmees]] —, kes ei suuda [[Nauding|nautida]] head [[romaan]]i, peab olema talumatult rumal. * ''The person, be it gentleman or lady, who has not pleasure in a good novel, must be intolerably stupid.'' ** [[Jane Austen]], "Northangeri klooster", 14. ptk, tlk Maria Drevs, Tallinn: Byronet, 2002, lk 109 * Targem annab järele! Surematu [[tõde]]. See põhjendab, miks [[maailm]]a valitseb lollus. (lk 6) * Rumalad inimesed räägivad lollusi, arukad teevad neid. (lk 36) * Lollpea olla ei ole [[patt]], kõige suuremaid patte teevad aga paraku lollpead. (lk 44) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks [[laps]], kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 26 * Isegi loll [[saabas]] jätab vahel kustumatu jälje. (lk 12) * Keegi tõi Rumaluse meistrimehe juurde. "Kas annab teda [[Tarkus]]eks ümber teha?" Meister vastas: "Jääb veel ülegi." (lk 45) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Major Danby vastas järeleandlikult ja [[Üleolek|üleoleva]] [[naeratus]]ega: :"Aga Yossarian, mõtle, kui kõik nii [[Vaimulaad|mõtleksid]]." :"Siis ma peaksin ju päris loll olema, et kuidagi teisiti mõelda, või kuidas?" :* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 572–573 *''Numerus stultorum infinitus est'' — lollide [[arvukus|arv]] on [[lõpmatus|lõputu]]. :Olgu teistega, kuidas on, aga lolle on alati rohkem kui vaja. Igal rahval on neid oma tarbeks ja [[eksport|ekspordiks]], nii nagu igal rahval on omad tolgused ja [[pühak]]ud. (XVII ptk, "Leedu-poola suhted") :*[[Balys Sruoga]], "Jumalate mets", tlk Valvi Strikaitienė, Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 74 * Matchi maksiim: :Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 65 * Muide — pärast [[juunipööre]]t jätkasid mitmed riikliku [[propaganda]]talituse [[ametnik]]ud esialgu sama [[püüdlikkus|püüdlikult]] oma tööd ka uue korra huvides. [[Printsiibitus|Printsiibitu]] juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad [[Memuaarid|memuaarteosed]]. ** [[Harald Peep]], "Nii et suled lendavad", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 90 * Mu rassistlik [[allergia]] rumaluse vastu osutus siiski suuremaks, kui olin arvanud. Mis muudab muidugi üldse problemaatiliseks endast viisteist aastat noorematega lävimise pikemalt kui viis tundi. Sest viie tunni jooksul ei tule rumalus veel välja, viie tunni jooksul töötab ainult [[noorus]]e [[võlu]] ja iga rumaluse [[Õigustus|õigustamiseks]] leiad sa automaatselt ja välgukiirul tuhat vabandust (ta ei mõelnud seda päris nii, need on kellegi teise sõnad, mida ta järele kordab, tegelikult on tal ju omamoodi õiguski, ka nii võib asjadele vaadata, tema vanuses... jne.). ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 271 * Rumalus on alati võidukas. Ta on [[ookean]], tarkus on [[saar]]ekesed. Ei, isegi mitte saared, vaid [[kala]]kesed ookeanis. Siin ja seal. Tarkustki leidub, aga mis saab kala ookeani vastu? Ta lihtsalt elab seal. Tarkus elab rumaluses, rumalusest. Sest rumalus on elu. (lk 62) * Rumalus, nagu kõik muudki inimomadused, on [[kehalisus|füüsiline]]. Rumalus on alati häälest kosta. Targa inimesegi [[inimhääl|hääl]] moondub, kui ta mingit lollust hakkab ajama. Sellesse tekib ebameeldiv kimedus, vastik võnge. Rumalus ongi võngetes, tämbris, sageduses. Füüsiline ja ühtlasi fataalne. Oma sagedust ei muuda. (lk 145) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", Tallinn: EKSA, 2017 * Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja [[julmus]] on piiritud. ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020, lk 167 * Kuidas saab [[kõiketeadja]] teada, mis tunne on olla loll? Kui ta kõike teab? Üks võimalus on määrata mingid omaenda [[teadvus]]e osad lollideks. Ja selle kaudu olla ka ise lollusest [[Teadlikkus|teadlik]]. Sedapidi määratledes oleksime meie [[jumal]]a loll seisund. Me oleme piisavalt targad, et lollid olla, [[loom]]adest targemad, et lollid olla, aga jumala tasemele ei küüni. See on meie ainus kvaliteet, mis on jumalik – lollus. * Sellised väited nagu tarkus ja lollus on [[aksioloogia|aksioloogilist]] tüüpi, [[väärtushinnang]]ulist tüüpi. Nad pole lihtsalt tõesed ega väärad, vaid mingist [[vaatepunkt]]ist vaadates. Kas suhteline või absoluutne? Kõige levinum viis lollust käsitleda on ühiskondlikus elus [[Hakkamasaamine|hakkama saamise]] seisukohalt. Loll ei oska elada, ütleb rahvasuu. See on üks võimalus. [[Elamisoskus]]t näitab ka oskus inimene olla. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"], Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * [[Lohe]] huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa [[rong]]i sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on [[vedur]] sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? [[Ebakindlus|Kuidas saakski kindel olla]]? ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 9 * Maailma ei kahjusta mitte [[raha]], vaid lollus. Õieti selle spetsiifiline alaliik: lolluse koondumine jõukate ja võimuahnete [[inimene|inimeste]] kätte. Vaene inimene ei suuda oma lollusega märkimisväärset kahju teha, tema mõttetu müdistamine ei ulatu kuigivõrd kaugemale temast endast. Kuid [[võim]] annab lollusele võimenduse, mis pöörab maa segamini. ** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas", Vara: Välgi metsad, 2017, lk 148 * Ma nüüd ei tea, kas rumalus lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi [[areng]]ule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks. * See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 * [[Inimkond|Inimkonna]] rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]]. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad [[osake]]stest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas sõgedus. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", lk 34, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", Tallinn: Pilgrim, 2009 == Vanasõnad == * [[Tühjus|Tühi]] [[pea]] on avatud kõigile ettepanekutele, just nagu tühjas [[maja]]s kajavad vastu kõik hääled. ** [[Hiina vanasõnad|Hiina]] * Lolli palgaks on lootused. ** [[Inglise vanasõnad|Inglise]] * See, kel [[teadmine|teadmisi]] vähe, on varmas neid välja näitama. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]] * [[Trumm]] on tarbetult lärmakas — aga see on ju seest tühi. ** [[Pärsia vanasõnad|Pärsia]] * [[Jumal]] loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. * [[Kevad]]ine [[vesi]] tark, [[sügis]]ene loll. * [[Kiitus]] on rumalate [[lõks]]. * Loll [[hommik]]ul, loll [[õhtu]]l. * Parem tark [[vaenlane]] kui loll [[sõber]]. * Rumal käsib [[rusikas|rusikaga]], tark sunnib [[sõna]]ga. * Rumal näeb palju [[vaev]]a. * Rumal [[pea]]b targema [[ori]] olema. * Rumal saab [[kirik]]us peksa, tark ei [[kõrts]]iski. * Rumal teeb kahju, kui [[tuli|tuld]] läheb näitama. * Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada. * Rumala [[aken|aknad]] on alati tuhmid. * Rumalal ei kasva niipalju [[sulg]]i selga, et [[lend|lennata]] võib. * Rumalale peab ruumi andma. * Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. * [[Rutt]]u tehtud rumal [[töö]]! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] l2n8m3hfyssgvsvnfkkp7xex8njrcr5 135540 135539 2026-07-14T18:28:26Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135540 wikitext text/x-wiki [[File:Quentin Massys 030.jpg|thumb|Quinten Metsys (1466-1530), "Rumaluse allegooria", ''s.d.'']] [[Pilt:Pieter_Bruegel_the_Elder_(1568)_The_Blind_Leading_the_Blind.jpg|pisi|Pieter Brueghel vanem, "Kui pime juhib pimedat" (1568)]] ==Piibel== * Pigemini tulgu [[mees|mehele]] vastu [[karu]], :kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega. * [[Õpetussõnad]] 17:12 * Isegi kui sa rumalat tambiksid :nuiaga uhmris terade seas, :ei lahkuks temast rumalus. * Õpetussõnad 27:22 ==Proosa== * Rumalusele meeldib üksnes ta ise, [[tarkus]] ei suuda iial küllalt [[Õppimine|õppida]]. ** [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus", 4. rmtm tlk [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2015, '''lk??''' * On olemas kaht täiesti erinevat liiki [[satiir]]i, üks käib [[pahe]]de, teine rumaluse pihta. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 20 * Iga inimene — olgu ta [[daam]] või [[härrasmees]] —, kes ei suuda [[Nauding|nautida]] head [[romaan]]i, peab olema talumatult rumal. * ''The person, be it gentleman or lady, who has not pleasure in a good novel, must be intolerably stupid.'' ** [[Jane Austen]], "Northangeri klooster", 14. ptk, tlk Maria Drevs, Tallinn: Byronet, 2002, lk 109 * Targem annab järele! Surematu [[tõde]]. See põhjendab, miks [[maailm]]a valitseb lollus. (lk 6) * Rumalad inimesed räägivad lollusi, arukad teevad neid. (lk 36) * Lollpea olla ei ole [[patt]], kõige suuremaid patte teevad aga paraku lollpead. (lk 44) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks [[laps]], kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 26 * Isegi loll [[saabas]] jätab vahel kustumatu jälje. (lk 12) * Keegi tõi Rumaluse meistrimehe juurde. "Kas annab teda [[Tarkus]]eks ümber teha?" Meister vastas: "Jääb veel ülegi." (lk 45) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Major Danby vastas järeleandlikult ja [[Üleolek|üleoleva]] [[naeratus]]ega: :"Aga Yossarian, mõtle, kui kõik nii [[Vaimulaad|mõtleksid]]." :"Siis ma peaksin ju päris loll olema, et kuidagi teisiti mõelda, või kuidas?" :* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 572–573 *''Numerus stultorum infinitus est'' — lollide [[arvukus|arv]] on [[lõpmatus|lõputu]]. :Olgu teistega, kuidas on, aga lolle on alati rohkem kui vaja. Igal rahval on neid oma tarbeks ja [[eksport|ekspordiks]], nii nagu igal rahval on omad tolgused ja [[pühak]]ud. (XVII ptk, "Leedu-poola suhted") :*[[Balys Sruoga]], "Jumalate mets", tlk Valvi Strikaitienė, Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 74 * Matchi maksiim: :Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 65 * Muide — pärast [[juunipööre]]t jätkasid mitmed riikliku [[propaganda]]talituse [[ametnik]]ud esialgu sama [[püüdlikkus|püüdlikult]] oma tööd ka uue korra huvides. [[Printsiibitus|Printsiibitu]] juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad [[Memuaarid|memuaarteosed]]. ** [[Harald Peep]], "Nii et suled lendavad", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 90 * Mu rassistlik [[allergia]] rumaluse vastu osutus siiski suuremaks, kui olin arvanud. Mis muudab muidugi üldse problemaatiliseks endast viisteist aastat noorematega lävimise pikemalt kui viis tundi. Sest viie tunni jooksul ei tule rumalus veel välja, viie tunni jooksul töötab ainult [[noorus]]e [[võlu]] ja iga rumaluse [[Õigustus|õigustamiseks]] leiad sa automaatselt ja välgukiirul tuhat vabandust (ta ei mõelnud seda päris nii, need on kellegi teise sõnad, mida ta järele kordab, tegelikult on tal ju omamoodi õiguski, ka nii võib asjadele vaadata, tema vanuses... jne.). ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 271 * Rumalus on alati võidukas. Ta on [[ookean]], tarkus on [[saar]]ekesed. Ei, isegi mitte saared, vaid [[kala]]kesed ookeanis. Siin ja seal. Tarkustki leidub, aga mis saab kala ookeani vastu? Ta lihtsalt elab seal. Tarkus elab rumaluses, rumalusest. Sest rumalus on elu. (lk 62) * Rumalus, nagu kõik muudki inimomadused, on [[kehalisus|füüsiline]]. Rumalus on alati häälest kosta. Targa inimesegi [[inimhääl|hääl]] moondub, kui ta mingit lollust hakkab ajama. Sellesse tekib ebameeldiv kimedus, vastik võnge. Rumalus ongi võngetes, tämbris, sageduses. Füüsiline ja ühtlasi fataalne. Oma sagedust ei muuda. (lk 145) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", Tallinn: EKSA, 2017 * Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja [[julmus]] on piiritud. ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020, lk 167 * Kuidas saab [[kõiketeadja]] teada, mis tunne on olla loll? Kui ta kõike teab? Üks võimalus on määrata mingid omaenda [[teadvus]]e osad lollideks. Ja selle kaudu olla ka ise lollusest [[Teadlikkus|teadlik]]. Sedapidi määratledes oleksime meie [[jumal]]a loll seisund. Me oleme piisavalt targad, et lollid olla, [[loom]]adest targemad, et lollid olla, aga jumala tasemele ei küüni. See on meie ainus kvaliteet, mis on jumalik – lollus. * Sellised väited nagu tarkus ja lollus on [[aksioloogia|aksioloogilist]] tüüpi, [[väärtushinnang]]ulist tüüpi. Nad pole lihtsalt tõesed ega väärad, vaid mingist [[vaatepunkt]]ist vaadates. Kas suhteline või absoluutne? Kõige levinum viis lollust käsitleda on ühiskondlikus elus [[Hakkamasaamine|hakkama saamise]] seisukohalt. Loll ei oska elada, ütleb rahvasuu. See on üks võimalus. [[Elamisoskus]]t näitab ka oskus inimene olla. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"], Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * [[Lohe]] huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa [[rong]]i sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on [[vedur]] sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? [[Ebakindlus|Kuidas saakski kindel olla]]? ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 9 * Maailma ei kahjusta mitte [[raha]], vaid lollus. Õieti selle spetsiifiline alaliik: lolluse koondumine jõukate ja võimuahnete [[inimene|inimeste]] kätte. Vaene inimene ei suuda oma lollusega märkimisväärset kahju teha, tema mõttetu müdistamine ei ulatu kuigivõrd kaugemale temast endast. Kuid [[võim]] annab lollusele võimenduse, mis pöörab maa segamini. ** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas", Vara: Välgi metsad, 2017, lk 148 * Ma nüüd ei tea, kas rumalus lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi [[areng]]ule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks. * See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 * [[Inimkond|Inimkonna]] rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]]. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad [[osake]]stest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas sõgedus. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", Tallinn: Pilgrim, 2009, lk 34 == Vanasõnad == * [[Tühjus|Tühi]] [[pea]] on avatud kõigile ettepanekutele, just nagu tühjas [[maja]]s kajavad vastu kõik hääled. ** [[Hiina vanasõnad|Hiina]] * Lolli palgaks on lootused. ** [[Inglise vanasõnad|Inglise]] * See, kel [[teadmine|teadmisi]] vähe, on varmas neid välja näitama. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]] * [[Trumm]] on tarbetult lärmakas — aga see on ju seest tühi. ** [[Pärsia vanasõnad|Pärsia]] * [[Jumal]] loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. * [[Kevad]]ine [[vesi]] tark, [[sügis]]ene loll. * [[Kiitus]] on rumalate [[lõks]]. * Loll [[hommik]]ul, loll [[õhtu]]l. * Parem tark [[vaenlane]] kui loll [[sõber]]. * Rumal käsib [[rusikas|rusikaga]], tark sunnib [[sõna]]ga. * Rumal näeb palju [[vaev]]a. * Rumal [[pea]]b targema [[ori]] olema. * Rumal saab [[kirik]]us peksa, tark ei [[kõrts]]iski. * Rumal teeb kahju, kui [[tuli|tuld]] läheb näitama. * Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada. * Rumala [[aken|aknad]] on alati tuhmid. * Rumalal ei kasva niipalju [[sulg]]i selga, et [[lend|lennata]] võib. * Rumalale peab ruumi andma. * Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. * [[Rutt]]u tehtud rumal [[töö]]! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 6uwtviylf0co2i33t1lr4w1byou3d3e 135541 135540 2026-07-14T20:23:08Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135541 wikitext text/x-wiki [[File:Quentin Massys 030.jpg|thumb|Quinten Metsys (1466-1530), "Rumaluse allegooria", ''s.d.'']] [[Pilt:Pieter_Bruegel_the_Elder_(1568)_The_Blind_Leading_the_Blind.jpg|pisi|Pieter Brueghel vanem, "Kui pime juhib pimedat" (1568)]] ==Piibel== * Pigemini tulgu [[mees|mehele]] vastu [[karu]], :kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega. * [[Õpetussõnad]] 17:12 * Isegi kui sa rumalat tambiksid :nuiaga uhmris terade seas, :ei lahkuks temast rumalus. * Õpetussõnad 27:22 ==Proosa== * Rumalusele meeldib üksnes ta ise, [[tarkus]] ei suuda iial küllalt [[Õppimine|õppida]]. ** [[Mechthild Magdeburgist]], "Jumaluse voogav valgus", 4. rmtm tlk [[Kalle Kasemaa]], Tartu: Ilmamaa, 2015, '''lk??''' * On olemas kaht täiesti erinevat liiki [[satiir]]i, üks käib [[pahe]]de, teine rumaluse pihta. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 20 * Iga inimene — olgu ta [[daam]] või [[härrasmees]] —, kes ei suuda [[Nauding|nautida]] head [[romaan]]i, peab olema talumatult rumal. * ''The person, be it gentleman or lady, who has not pleasure in a good novel, must be intolerably stupid.'' ** [[Jane Austen]], "Northangeri klooster", 14. ptk, tlk Maria Drevs, Tallinn: Byronet, 2002, lk 109 * Targem annab järele! Surematu [[tõde]]. See põhjendab, miks [[maailm]]a valitseb lollus. (lk 6) * Rumalad inimesed räägivad lollusi, arukad teevad neid. (lk 36) * Lollpea olla ei ole [[patt]], kõige suuremaid patte teevad aga paraku lollpead. (lk 44) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks [[laps]], kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 26 * Isegi loll [[saabas]] jätab vahel kustumatu jälje. (lk 12) * Keegi tõi Rumaluse meistrimehe juurde. "Kas annab teda [[Tarkus]]eks ümber teha?" Meister vastas: "Jääb veel ülegi." (lk 45) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Major Danby vastas järeleandlikult ja [[Üleolek|üleoleva]] [[naeratus]]ega: :"Aga Yossarian, mõtle, kui kõik nii [[Vaimulaad|mõtleksid]]." :"Siis ma peaksin ju päris loll olema, et kuidagi teisiti mõelda, või kuidas?" :* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 572–573 *''Numerus stultorum infinitus est'' — lollide [[arvukus|arv]] on [[lõpmatus|lõputu]]. :Olgu teistega, kuidas on, aga lolle on alati rohkem kui vaja. Igal rahval on neid oma tarbeks ja [[eksport|ekspordiks]], nii nagu igal rahval on omad tolgused ja [[pühak]]ud. (XVII ptk, "Leedu-poola suhted") :*[[Balys Sruoga]], "Jumalate mets", tlk Valvi Strikaitienė, Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 74 * Matchi maksiim: :Loll kõrgel positsioonil on nagu inimene kõrge mäe tipus: kõik paistab talle väikesena ja ka tema paistab kõigile väikesena. (lk 65) * Vaidluse esimene seadus: :Ärge kunagi vaielge lolliga - inimesed ei tee alati teie vahel vahet. (lk 72) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * Muide — pärast [[juunipööre]]t jätkasid mitmed riikliku [[propaganda]]talituse [[ametnik]]ud esialgu sama [[püüdlikkus|püüdlikult]] oma tööd ka uue korra huvides. [[Printsiibitus|Printsiibitu]] juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad [[Memuaarid|memuaarteosed]]. ** [[Harald Peep]], "Nii et suled lendavad", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 90 * Mu rassistlik [[allergia]] rumaluse vastu osutus siiski suuremaks, kui olin arvanud. Mis muudab muidugi üldse problemaatiliseks endast viisteist aastat noorematega lävimise pikemalt kui viis tundi. Sest viie tunni jooksul ei tule rumalus veel välja, viie tunni jooksul töötab ainult [[noorus]]e [[võlu]] ja iga rumaluse [[Õigustus|õigustamiseks]] leiad sa automaatselt ja välgukiirul tuhat vabandust (ta ei mõelnud seda päris nii, need on kellegi teise sõnad, mida ta järele kordab, tegelikult on tal ju omamoodi õiguski, ka nii võib asjadele vaadata, tema vanuses... jne.). ** [[Emil Tode]], "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002, lk 271 * Rumalus on alati võidukas. Ta on [[ookean]], tarkus on [[saar]]ekesed. Ei, isegi mitte saared, vaid [[kala]]kesed ookeanis. Siin ja seal. Tarkustki leidub, aga mis saab kala ookeani vastu? Ta lihtsalt elab seal. Tarkus elab rumaluses, rumalusest. Sest rumalus on elu. (lk 62) * Rumalus, nagu kõik muudki inimomadused, on [[kehalisus|füüsiline]]. Rumalus on alati häälest kosta. Targa inimesegi [[inimhääl|hääl]] moondub, kui ta mingit lollust hakkab ajama. Sellesse tekib ebameeldiv kimedus, vastik võnge. Rumalus ongi võngetes, tämbris, sageduses. Füüsiline ja ühtlasi fataalne. Oma sagedust ei muuda. (lk 145) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", Tallinn: EKSA, 2017 * Nõnda toimus 1471. aastal [[Basel]]is [[kohtuprotsess]] [[Kana]] vastu, kes munes veidralt kirevaid [[muna|mune]]. Ta mõisteti [[Tuleriit|tuleriidale]] kui [[saatan]]aga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja [[julmus]] on piiritud. ** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, Halliste: Hendrik Lindepuu, 2020, lk 167 * Kuidas saab [[kõiketeadja]] teada, mis tunne on olla loll? Kui ta kõike teab? Üks võimalus on määrata mingid omaenda [[teadvus]]e osad lollideks. Ja selle kaudu olla ka ise lollusest [[Teadlikkus|teadlik]]. Sedapidi määratledes oleksime meie [[jumal]]a loll seisund. Me oleme piisavalt targad, et lollid olla, [[loom]]adest targemad, et lollid olla, aga jumala tasemele ei küüni. See on meie ainus kvaliteet, mis on jumalik – lollus. * Sellised väited nagu tarkus ja lollus on [[aksioloogia|aksioloogilist]] tüüpi, [[väärtushinnang]]ulist tüüpi. Nad pole lihtsalt tõesed ega väärad, vaid mingist [[vaatepunkt]]ist vaadates. Kas suhteline või absoluutne? Kõige levinum viis lollust käsitleda on ühiskondlikus elus [[Hakkamasaamine|hakkama saamise]] seisukohalt. Loll ei oska elada, ütleb rahvasuu. See on üks võimalus. [[Elamisoskus]]t näitab ka oskus inimene olla. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"], Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * [[Lohe]] huilgab, vilistab ja öögib, ning vehib oma [[saba]]ga. Laura sõidab Ema ja Isaga suisa [[rong]]i sabas. Ning lohe loobib neid nagu vanu tolasid. Võib-olla on [[vedur]] sõge. Võib-olla pole veduril arunatukest ollagi. Kust otsast inimene teakski, kuhu sihuke pöörane rauakolakas teda kaasa kisub? Inimene arvab, et [[Läti]]maale, aga kes seda teab? [[Ebakindlus|Kuidas saakski kindel olla]]? ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 9 * Maailma ei kahjusta mitte [[raha]], vaid lollus. Õieti selle spetsiifiline alaliik: lolluse koondumine jõukate ja võimuahnete [[inimene|inimeste]] kätte. Vaene inimene ei suuda oma lollusega märkimisväärset kahju teha, tema mõttetu müdistamine ei ulatu kuigivõrd kaugemale temast endast. Kuid [[võim]] annab lollusele võimenduse, mis pöörab maa segamini. ** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas", Vara: Välgi metsad, 2017, lk 148 * Ma nüüd ei tea, kas rumalus lammutab, aga rumalus kindlasti on [[oht]] meie riigi [[areng]]ule, seetõttu ma olengi püüdnud õhutada meie [[rahvas]]t, võib-olla natuke naiivsena, aga siiski, et me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks. * See ongi see oht, et kui [[tarkus]]t on vähe, siis rumalus ikkagi võidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on [[lootus]]t. ** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021 * [[Inimkond|Inimkonna]] rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski [[tehnoloogia]]. ** [[Andris Slavinskis]], Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608406562/professor-vene-raketikatsetusest-kosmose-koristamine-on-uuratult-raske "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske"], ERR, 18.11.2021 ==Luule== <poem> [[molekulaar-kineetiline teooria]] väidab et asjad koosnevad [[osake]]stest ja veel sedagi et osakesed on kaootilises liikumises ning ta läheb kaugemalegi tema arust osakesed [[mõju]]tavad yksteist õnneks me ei usu seda meil jätkub ju nii palju [[mõistus]]t et aru saada et kõik see on puhas sõgedus. Lootuses. Ott </poem> * [[Jim Ollinovski]], "Fyysikaõpetajale", rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", Tallinn: Pilgrim, 2009, lk 34 == Vanasõnad == * [[Tühjus|Tühi]] [[pea]] on avatud kõigile ettepanekutele, just nagu tühjas [[maja]]s kajavad vastu kõik hääled. ** [[Hiina vanasõnad|Hiina]] * Lolli palgaks on lootused. ** [[Inglise vanasõnad|Inglise]] * See, kel [[teadmine|teadmisi]] vähe, on varmas neid välja näitama. ** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia]] * [[Trumm]] on tarbetult lärmakas — aga see on ju seest tühi. ** [[Pärsia vanasõnad|Pärsia]] * [[Jumal]] loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. * [[Kevad]]ine [[vesi]] tark, [[sügis]]ene loll. * [[Kiitus]] on rumalate [[lõks]]. * Loll [[hommik]]ul, loll [[õhtu]]l. * Parem tark [[vaenlane]] kui loll [[sõber]]. * Rumal käsib [[rusikas|rusikaga]], tark sunnib [[sõna]]ga. * Rumal näeb palju [[vaev]]a. * Rumal [[pea]]b targema [[ori]] olema. * Rumal saab [[kirik]]us peksa, tark ei [[kõrts]]iski. * Rumal teeb kahju, kui [[tuli|tuld]] läheb näitama. * Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada. * Rumala [[aken|aknad]] on alati tuhmid. * Rumalal ei kasva niipalju [[sulg]]i selga, et [[lend|lennata]] võib. * Rumalale peab ruumi andma. * Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. * [[Rutt]]u tehtud rumal [[töö]]! * Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] s1skh4ycsklq7gecmrx52jg5vwc4a2w 0 2360 135542 135370 2026-07-14T20:28:09Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hyökkäys_-_Edvard_Isto,_1899.jpg|pisi|Edvard Isto, "Rünnak" (1899)]] [[Pilt:Malczewski_Jacek_Prawo.jpg|pisi|Jacek Malczewski, "Seadus" (1903)]] ==Proosa== * [[Ebatäiuslikkus|Ebatäiuslike]] [[konstitutsioon]]ide igasugune parandamine viib välja selleni, et neid muudetakse [[armastus]]eks võimelisemaks. ** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 2006/19, lk 40 * Enamasti pakutakse meile [[õiglus]]e pähe seadusi, ja sageli on siis tegu täpselt vastupidise asjaga. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, LR 13-14/2005, lk 15 * Vanade seaduste, [[Traditsioon|vanade pruukide]] ja vanade uskumuste sageli mõtlematule [[Austus|austamisele]] võlgneme tänu kõige nurjatu eest maailmas. (lk 27) * Olen endale reegliks teinud, et tõusev [[päike]] mind kunagi [[voodi]]st ei tohi leida, niikaua kui ma terve olen. See ei maksa mulle midagi, sest seadustega, mida ma endale ise annan, on ikka nii, et ma neid enne ei kinnita, kui mul peaaegu võimatu on neist üle astuda. (lk 63) ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972 * Kui kõiki seadusi tudeerima peaks, siis ei jääks ju üldse aega nendest [[Seaduserikkumine|üle astumiseks]]. * Kõik seadused on vanade ja meeste tehtud. Noored ja naised tahavad [[erand]]it, vanad [[reegel|reeglit]]. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], LR 33/1974, lk 28 * Seadus oma majesteetlikus [[võrdõiguslikkus]]es keelab [[rikas]]tel samamoodi kui [[vaene|vaestel]] magada [[sild]]ade all, [[kerjus|kerjata]] [[raha]] või [[varas]]tada [[leib]]a. ** [[Anatole France]], "Punane Liilia", tlk [[Aita Kurfeldt]]{{viita}} * Seadus mõistab süüdi nii [[Vastutus|vastutavad]] isikud kui ka need, kes ei saa ses osas midagi ära teha. :Humaansus mõistab vastutavad isikud süüdi ja kuulutab vastutamatud [[süü]]st priiks. :[[Anarhia]] kuulutab mõlemad süüst priiks. :[[Kultuur]] mõistab vastutamatud süüdi ja kuulutab vabaks need, kes saaksid ses osas midagi ära teha. * [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 60 * [Ralph:] "Meil on uusi seadusi vaja. Kus on karp, seal on [[koosolek]]. Ükskõik, kas siin üleval või seal all." :Poisid olid nõus. Põssa tegi suu lahti ja tahtis rääkima hakata, aga tabas Jacki [[pilk|pilgu]] ja jäi vait. Jack sirutas käe, võttis karbi ja tõusis püsti, hoides õrna eset ettevaatlikult oma nõgises peos. :"Ma olen Ralphiga nõus. Meil peavad olema seadused ja neid tuleb täita. Me pole lõpuks metslased. Me oleme [[inglased]]. Ja inglased on igas asjas kõige esimesed. Seepärast me peame tegema, mis on õige." (lk 36) * Roger kummardus, võttis maast [[kivi]], sihtis ja viskas Henry poole, hoidudes teda siiski tabamast. Kivi, see aja mõttetu mälestusmärk, kukkus vette Henryst viis jardi vasakul. Roger korjas peotäie kive ja hakkas loopima. Ometi püsis Henry ümber umbes kuuejardise läbimõõduga ala, kuhu Roger ei julgenud visata. Vahele segas endise elu nähtamatu, kuid siiski tugev [[tabu]]. Kükitava [[laps]]e ümber oli vanemate, [[kool]]i, [[politseinik]]e ja seaduse kaitse vöönd. Rogeri kätt hoidis tagasi [[tsivilisatsioon]], mis ise ei teadnud temast midagi ja seisis [[varemed|varemeis]]. (lk 52) ** [[William Golding]], "[[Kärbeste Jumal]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989 * Seaduse mittetundmine ei vabasta [[vastutus]]est, tundmine aga vägagi tihti. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977, lk 63 * [[Ebaõiglus|Ebaõiglane]] seadus on õigusakt, mille arvulises ülekaalus või võimul olev rühm teeb kohustuslikuks [[vähemus]]ele, kuid mitte endale. See tähendab seaduslikuks muudetud vahetegemist. Õiglane seadus on aga õigusakt, mille enamus teeb vähemusele kohustuslikuks ja mida enamus on ka ise valmis järgima. See tähendab seaduslikuks muudetud samasust. * Inimene, kes rikub ebaõiglast seadust, peab seda tegema avalikult ja [[armastus]]ega, olles valmis kandma [[karistus]]t. Väidan, et üksikisik, kes rikub seadust, mis tema [[südametunnistus]]ele tundub ebaõiglane ning kes on valmis selle eest [[vangla|vangi]] minema, et äratada kogukonna südametunnistus selle ebaõigluse suhtes, väljendab tegelikult kõrgeimat [[austus]]t seaduse vastu. * Me ei tohiks kunagi unustada, et kõik, mida [[Adolf Hitler]] Saksamaal tegi, oli "seaduslik" ning kõik, mida [[Ungari]] vabadusvõitlejad Ungaris tegid, oli "ebaseaduslik". ** [[Martin Luther King]]. [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Nõks-22 [[Olematus|ei ole olemas]], ta oli selles kindel, aga vahet polnud. Luges vaid see, et kõigi meelest see on olemas, ja see oli palju hullem, sest polnud ühtki [[objekt]]i ega [[tekst]]i, mida naeruks teha või ümber lükata, mida süüdistada, kritiseerida, rünnata, parandada, vihata, maha teha, mille pihta sülitada, mida tükkideks rebida, jalge alla tallata või põlema panna. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 524 * Vorstiprintsiip: :Inimesed, kes armastavad vorsti ja austavad seadust, ei peaks kunagi jälgima, kuidas kumbagi neist tehakse. (lk 75) * Seaduse reegel: :Kui [[fakt]]id on teie vastu, vaidlustage seadus. :Kui seadus on teie vastu, vaidlustage faktid. :Kui nii faktid kui seadus on teie vastu, röökige nagu [[kõri]] võtab. (lk 80) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, Ersen 1999 * Politseimeister köhatas. :"Kulla mees," ütles ta. "Seaduse number 812 järgi on akende kaudu [[hein]]te tuppaloopimine keelatud!" :Härra Holm jättis töö katki. :"Jah," ütles ta, "aga loomal on ju kõht tühi. Ta sööb mööbli ära!" :"Mis loomast siin juttu on?" küsis politseimeister. :"See on saladus," ütles härra Holm punastades. :"Politsei ees on salatsemine keelatud," ütles politseimeister. "On see [[hobune]] või?" :"[[Ninasarvik]]," ütles härra Holm. :Politseimeister võttis taskust suure paksu raamatu. Raamatule oli kirjutatud: :SEADUS KÕIGE KOHTA. :"Ninasarvik, ninasarvik," pomises politseimeister paksu raamatut lehitsedes. "Siin pole ninasarvikute kohta midagi öeldud.» :"Väga tore,» ütles härra Holm kergendusega. :"Siis võin teda ju edasi sööta." * [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982, lk 51 * Nähtus, mis viis mu esmakordse kriitilise taipamiseni võimu peente [[pettus]]te teemal: valdav seadus ähvardas inimest jamasse sattumisega, kõik selle nimel, et teda jamadest eemal hoida. Sellest järeldasin ma, et [[jama]] on vältimatu ning [[ülesanne]] seisneb selles, kuidas jamaga hakkama saada, milline on parim viis olla jamas. ** [[Judith Butler]], "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity", 1990 {{RV}} * "Anna talle kogu [[raamat]]utäie seadustega, Porgand." :"Hea küll, härra kapten." :Vimesile meenus liiga hilja. :[[Päkapikk]]udel on raskusi piltliku kõne mõistmisega. :Küll aga oskavad nad väga hästi sihtida. :"[[Ankh-Morpork]]i seadused ja määrused" tabas [[sekretär]]i laupa. /---/ :"Kui kohutav [[surm]]," märkis seersant Colon. /---/ :"Tapetud sellesamusegi. [[Metafoor]]iga." * [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, Varrak, 2002, lk 337 * Seaduste üle naeravad kahte sorti inimesed: need, kes neid rikuvad, ja need, kes neid teevad. ** Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 54 * [Vimes:] "Ja nüüd, härra Flutter, lõpetan ma rääkimise ja kui ma olen lõpetanud, sooviksin ma, et teie esimesed sõnad oleksid - kuulake nüüd hoolega - "Ma tahan kuninga nimel oma kuriteokaaslase vastu tunnistada". Jah, ma tean, et meil pole enam [[Kuningas|kuningaid]], aga keegi pole seaduseparandust sisse viinud." (lk 199) * Vimes oli hämmastunud, kuidas tema suu vastas ajult midagi küsimata. :"Jah, ülemkonstaabel Upshot, kolmas osa, alalõik 12 Ankh-Morporki Seadustest ja Määrustest - üldiselt arvatakse, et neist võiksid kõik politseijõud oma protseduurides eeskuju võtta," lisas ta enesekindlalt, teades, et ükski kohalolija pole nimetatud seadusi ja määrusi oma silmaga näinud, ja kui olekski, poleks ta väga tõenäoliselt osanud neid lugeda. (lk 234) * Ja nüüd mõtles härra Stoner kindlasti väga kiiresti. Kui tal vähegi aru peas oli ja kui ta "Õigusajakirja" ridade vahelt luges, siis teadis ta kindlasti, et härra Slant koogutab (üsna kangelt) rikaste ja mõjuvõimsate ees, talle ei meeldi eksimused ja talle ei meeldi, kui saamatud [[jurist]]id ja tavainimesed seaduse mainet rikuvad, kuna tema uskus, et selle peaks jätma temataoliste vanade kõrge positsiooniga juristide ülesandeks, kes teevad seda hoolega, ülespuhutult ja 300 Ankh-Morporki dollari eest tunnis. (lk 236) * [Vimes:] "[[Maapind|Maa]]... maa mulle päris meeldib, see on mulle lemmikasi, mille peal seista. Aga maa ja [[maaomanik]]ud ja seadus, noh... Nii võib inimene ju kergesti [[segadus]]se sattuda, kas pole? Eriti kui mängus on üsna kena tasu? Ja inimestel on üsna kerge olla üsna tore, kui nad saavad endale lubada ülimalt mittetoredate inimeste palkamist, selliste inimeste palkamist, kellele pole käsku anda vajagi, piisab noogutusest ja silmapilgutusest." (lk 236) ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 ==Vanasõnad== * Seadused on nagu [[ämblikuvõrk]]: [[kärbes|kärbse]] peavad kinni, aga [[kull]]i mitte. ** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania vanasõna]] * Seadus on nagu vankritelg, seda võib keerata siiapoole ja sinnapoole. ** [[Vene vanasõnad|Vene vanasõna]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Õigus]] edim0p4nockd2i6bnp2r74jnvaxv04n 0 2396 135558 118412 2026-07-14T22:55:50Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135558 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]] '''Idee''' või '''mõte''' on [[mõtlemine|mõtlemise]] objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka [[mõiste]] [[tähendus]]e kujutust [[mõistus]]es (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee). Mõttesse suhtumises valitseb kaks koolkonda: kui mõtteid esineb harva, soovitatakse need kohe üles kirjutada, ent kui neid tuleb ette sageli, soovitatakse heita pikali ja oodata, kuni mõte üle läheb. ==Proosa== * Iga suur idee, mis nagu [[evangeelium]] ilmale tuleb, on tõrksale pedantsele rahvale pahanduseks, ja mitmekülgselt, aga pealiskaudselt haritute silmis narrus. (lk 33) * Idee on üks ja igavene; et me kasutame ka mitmust, see on kurjast. Kõik, mida me tajume ja millest kõnelda oskame, on vaid idee manifestatsioonid; välja ütleme [[mõiste]]id ja sedavõrd on ka idee ise mõiste. (lk 62) ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974 * Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 250-251 * Niiviisi lebades, tardunud [[pilk]] juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam [[sõjamees]], d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt [[väikekodanlane]], kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest [[mateeria]] luurab nii tigedalt [[arukus]]e väravatel ja valvab, et [[Salakaup|salakaubana]] mõttevarjugi koljusse ei toodaks. ** Alexandre Dumas vanem, "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tlk Henno Rajandi ja Tatjana Hallap, II osa (1960), lk 393 * Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on [[pööbel]]. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini. (lk 31) * Tule välja ühe hea mõttega ja sulle antakse laenuks kakskümmend. (lk 33) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * Kortsutame kulmu, sest püüame pintsettidega kinni hoida suurt mõtet, mis meie eest põgeneb. (lk 22) * Karakullmütsi all varjavad end vallatud mõtted. (lk 24) * Lendu tõusnud kübar põgeneb ühes kõigi mõtetega selle eest, kes tema kannul jookseb. (lk 26) * Kui meie ülemine naaber oma tolmuimeja tööle paneb, neelab see kõik meie mõtted. (lk 30) * Aju on muserdatud mõtete pakk, mida kanname peas. (lk 33) * Tindipott, mis kukub ümber, valab meie mõtetele sousti. (lk 38) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Mõte on leitud, taasleitud asi. Ja see, kes teda otsib, on aus leidja, talle see kuulubki, isegi siis, kui enne teda on selle juba leidnud keegi teine. (lk 52) * Mõte on ehtne vaid siis, kui sellega kaasneb tunne, nagu tabaks iseennast loomevarguselt. (lk 53) * On olemas üks idee, mis kunagi vallandab veel tõelise maailmasõja: Et Jumal ei loonudki inimest tarbijaks ja tootjaks. Et toiduained ei ole elu eesmärgiks. Et kõht ei tohi peal üle pea kasvada. Et elamise põhjenduseks ei olegi ainult huvi võimalikult hästi teenida. Et inimene elab ajalikku elu selleks, et tal oleks aega ja et ta süda oleks õige koha peal. (lk 76, aforism aastast 1915) ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999 * Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud. ** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]], tlk [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt", 1989, lk 231 * Tom oli pakkunud Dickie'le sõprust, seltsi ja lugupidamist — kõike, mis tal oli pakkuda, aga Dickie oli vastanud tänamatuse ja koguni vaenulikkusega. Dickie tahtis temast lihtsalt lahti saada. Kui ta reisil tappa, mõtles Tom, võib öelda, et juhtus õnnetus. Võib... Korraga tuli Tomile oivaline mõte: ta hakkab ise Dickie Greenleafiks! Siis võib ta teha kõike, mida tegi Dickie. Kõigepealt läheb ta tagasi Mongibellosse, võtab Dic­kie asjad, luiskab Marge'i suu-silmad täis, seab end sisse mõnes Rooma või Pariisi <!--//-->apartemendis, saab iga kuu Dickie tšeki ja võltsib Dickie allkirja. Ta poeb Dickie nahka! Greenleafi-papa hakkab tema pilli järgi tantsima. Ohutunne õhutas Tomi üksnes takka. Ta hakkas aru pidama, kuidas plaan teoks teha. (lk 69-70) * Rõivaid vahetades tuli Tomile hiilgav mõte: tal peaks olema [[ümbrik]], millele oleks kirjutatud, et seda ei tohi mitme kuu jooksul avada. Ümbrikus oleks Dickie allkirjaga [[testament]], mis pärandaks kogu Dickie raha ja sissetuleku temale. Oli see vast mõte! (lk 139) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Pane oma mõtted ritta, siis näed, et ega neid nii palju ei olegi. ** [[Matti Kurjensaari]], "Miekkatanssi" (1957), tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 54 * Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta. (lk 8) * Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid. (lk 9) * Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel. (lk 57) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga: :1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega." :2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist." :3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte." * Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 89 * [[Hea]]d ideed külastavad tarku päid üheaegselt. ** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]" * [[Inglased|Inglastel]] on ka mõtted peas lahku kammitud, mis juttu sa nendega ajad. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 138 * Mida muud on lõppeks mõte, mida muud on unenägemine, kui mitte [[ujumine]] ja vool ja kujutluspildid, mis näivad elavad. ** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine", tlk Riina Jesmin, 2007, lk 149-150 * Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse. ** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8 * Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis [[keel]]es [[kirjutamine|kirja]] panna, väljendada ennast sõna, [[muusika]] või [[tants]]u abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et [[kultuur]]i saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni ([[mõtlemine]], kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda. ** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika", 2008, lk 32 * Meie kultuuris pole kombeks viljeleda mitte ajurünnakut (kes sellise lolluse üldse välja mõtles?), vaid tunduvalt iidsemat maagilise koega mõtluspraktikat. Ideed sünnivad suitsusaunas, lõkke ääres tulle vahtides, vanas kuivkäimlas istudes, seeni korjates. Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastikud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili. Nii asub Eestis üksteise otsas justkui kolm erinevat maailma, mille vahel me lendame ringi nagu muistsed šamaanid. Paralleelmaailmadest me õngitseme ideid, pärisilmas viime neid ellu. See pärismaailm on samuti tegelikult perifeerse teadvuse produkt, salailma hologramm - seda ei tohiks unustada. ** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", 2013, lk 141 * Empiiriliselt ei ole siiski võimalik ignoreerida näiteks [[Woodrow Wilson]]i [[rahvaste enesemääramisõigus]]e imperatiivi kui sügavalt väärtuspõhist [[Välispoliitika|välispoliitilist]] doktriini, mille edukaks viljaks võime lugeda ka Eesti riiki. Tõepoolest, kas ei ole mitte rahvaste enesemääramisõigus see põhilisim Eesti riiki (ja tema olemise mõtet riigina) kandev idee – mõte, millest lähtub ka eestlaste vaistlik [[sümpaatia]] Tiibeti suhtes? * Jätkuks hiljuti ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] veergudel toimunud mõttevahetusele eksistentsiaalse Eesti kontseptsiooni üle võiksime arutada, kas [[ellujäämine|ellujäämise]] [[eesmärk]] iseendas saab olla Eesti jaoks (piisavaks) positiivseks välispoliitiliseks sisuks? Mulle meeldib mõelda, et vähemalt samavõrra oluline on ka edasi minemine – ellu jääda ja edasi minna, nagu kirjutas õigusfilosoof [[Ilmar Tammelo]] – ehk siis viia välispoliitiliselt edasi teatud [[maailmavaade]]t, mis meie endi ellujäämise võimalikuks on teinud. Tiibeti kontekstis tähendaks see muuhulgas järjekindlat tiibetlaste põhiõiguste kaitse toetamist, maksimumprogrammina viidet rahvaste enesemääramisõigusele (aga selle sihi ebarealistlikkust on väljendanud dalai-laama isegi) või vähemalt kultuurilisele [[eluõigus]]ele [[paljurahvuselisus|paljurahvuselise]] [[Hiina]] sees. Nii oleks võimalik ühtlasi olla "oma [[saatus]]est suurem" – sest riigi suuruse ja (moraalse) tugevuse määrab tema füüsiliste parameetrite kõrval ju ka riigi idee – mingisugune mittemateriaalne pidepunkt territooriumi, rahvaarvu ja rahvusliku rikkuse kõrval. ** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/debatt/ "Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid"], Diplomaatia nr 99, november 2011 * Ideed on tunded, millele on antud mõtte õigustus. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", EKSA 2017, lk 43 * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on [[liblikas]]. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. ** Tõnu Õnnepalu, "Viimane sõna", 2021, lk 16-17 * Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et mõte tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * [[Brikolaaž]] tähendab, et märkad asju ja [[võimalus]]i: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri [[teadvus]]es on kogu aeg kasutada ulatuslik [[instrumentaarium]], talle teadaolev [[andmebaas]] erinevatest [[materjal]]idest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga on [[teadmine]], mida kuskilt saada. :Võimaluste arv, mida sellistest [[vahend]]itest saaks [[kombineerimine|kombineerida]], on pea [[lõputus|lõputu]]. Nende hulgast realiseerimisse jõuab tegelikult väike osa. Võimaluste ehk [[prügi]] mõttes kaasas kandmine on kohati lausa koormav. Ideid langeb pidevalt ära, üksikud jõuavad [[tulemus]]eni. * [[Maksimalism]] on paha omadus. Tahaksin kvantitatiivselt kõik ära kasutada. [[Teatrikunstnik]]ul on alguses [[kutsehaigus]], et liiga palju tahetakse korraga ühte [[kujundus]]se panna, kõiki ideid kohe ära kasutada. Kunagi olen seda ka mina põdenud, nüüd oskan valida. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Ma olen selline inimene, et ei suuda teha asju, mis mind üldse ei huvita, Ma kirjutan telefonimärkmetesse kogu aeg väga palju ideid üles, aga kui need mind hiljem ei kõneta või need mulle mõistmatuks jäävad, siis sinna need jäävadki. :Aga mõnikord saan ma mingi sisendi ja mul lihtsalt hakkab silme ees idee mängima nagu [[film]]. Ma olen üpriski hea visualiseerida ja mul käib terve video tavaliselt silme eest läbi. Ma pean kohe tegema hakkama, nagu see mul peas käis, või sellest ei tule midagi välja. Kui mul palutakse teha midagi konkreetset, siis mul ei tule asjad nii hästi välja. * [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 ==Luule== <poem> ja sul on nagu vaikuse ees häbi kui tähetolm su kohal lõõskab viivu ja sirtsud saevad kandlekeele läbi ja korraks pääseb mõte endast lahti ja hoides nokas hubisevat tahti maast üles kerkib lakerdavi tiivu </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Suur vari tõuseb mööda tahmast seina", rmt: Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 105 <poem> Sa olid vist teisiti mõeldud. Kus su mõtted on? [[Hammas]]te taga. Või jumala [[tasku]]s. ... [[Jumal]] vaatab leige [[rahu]]ga alla: "Jah kukkus vähe teisiti välja." Kui ta teaks mis tal taskus on ta ehk ehmataks </poem> * [[Ilona Laaman]], "Mu väike sõbranna", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 5 ==Vanasõnad== * Igaühel (mehel) ise mõtted. * Kuidas mõtted, nõnda [[tegu|teod]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 250867xotjug4phywfxg2rnx2k9yf0o 0 2600 135545 123700 2026-07-14T20:35:23Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135545 wikitext text/x-wiki '''Korruptsioon''' on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. ==Proosa== * Watergate'i printsiip: :Valitsuse korruptsioonist kõneldakse alati minevikuvormis. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 76 * Äkilise kerge, korduva šokina mõjuva [[imestus]]ega tundis ta omaenda [[käitumine|käitumises]] ära korruptsiooni igavese inimliku [[mudel]]i. See ta ongi, mõtles ta endamisi, see olen mina, kes teeb seda, mida teevad kõik [[mehed]], ma etendan neid vanu ja ettemääratud hingeliigutusi, neid iidseid allakäigumudeleid, mina, kes ma pidasin ennast teistsuguseks. Mina, kellel olid (kindlasti olid) teistsugused [[kavatsus]]ed. Korrumpeerunud, inimesena korrumpeerunud, kui mitte ka oma [[elukutse]]s, ja inimesena kibestunud. Ta [[vaim]] rabeleb kergelt [[võrk|võrgus]], mis teda kinni hoiab, ja ta kujutab ette mingit süütut põgenemisvõimalust, mõnd suurt rebenenud kohta, kust ta välja saaks tulla. Aga ei olnud võimalik mingi tegevus, mis poleks kaasa toonud hävitamist, [[vägivald]]a ja nende [[reetmine|reetmist]], kellega ta ennast [[tõotus]]e kaudu oli sidunud, samuti oma elu kasulike tegude reetmist. ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 111 * [Vimes:] "[[Maapind|Maa]]... maa mulle päris meeldib, see on mulle lemmikasi, mille peal seista. Aga maa ja maaomanikud ja seadus, noh... Nii võib inimene ju kergesti [[segadus]]se sattuda, kas pole? Eriti kui mängus on üsna kena tasu? Ja inimestel on üsna kerge olla üsna tore, kui nad saavad endale lubada ülimalt mittetoredate inimeste palkamist, selliste inimeste palkamist, kellele pole käsku anda vajagi, piisab noogutusest ja silmapilgutusest." ** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012, lk 236 * Sakala keskuse lammutamise vastu koguti 12 000 allkirja, asja arutasid [[valitsus]] ja [[riigikogu]], kultuuriminister [[Raivo Palmaru|Palmaru]] kinnitas tänavaprotestijatele, et ehitis jääb alles … ja lasi selle siis lammutada. See viis ta ametist ja [[poliitika]]st, avalikkusele aga andis Sakala jokk-poliitika näidisõppetunni. Täna ei arva enam keegi, et [[poliitik]]ud teevad seda, mida ütlevad. Meie [[ühiskond]] on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme. ** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"] Sirp, 22.07.2016 * See on protsess, mida mina nimetan [[Eesti]] vabariigi agooniaks. Sest meie esialgne [[demokraatia]] on muutunud [[kapitalism]]i mõjualaks ja selle vastu rohtu pole. [[Ametnik]]ke on võimalik korruptiivselt mõjutada. Ilma naljata – kui mulle [[miljon]]it pakutakse, oleks mul ka raske ära ütelda ja küllap ka [[pere]] paneks pahaks. ** [[Toomas Frey]], intervjuu: Andres Põld, [https://www.ohtuleht.ee/862792/metsateadlane-toomas-frey-me-oleme-oma-metsa-juba-seitse-aastat-ette-ara-raiunud "Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!"], Õhtuleht, 5. märts 2018 * Sõltumatute [[kohus|kohtute]] ja selge seaduskorra puudumist arvestades pole [[Venemaa]]l küsimusi kunagi lahendatud abstraktsete bürokraatlike eeskirjade tasemel, vaid otsese kommunikatsiooniga ja vastastikusel [[kokkulepe|kokkuleppel]]: mina annan sulle, sina mulle. Võib kõlada kummaliselt, aga altkäemaksusüsteem tagab inimestele Venemaal uskumatu [[vabadus]]e lahendada kõik oma probleemid kõige lihtsamal ja tõhusamal moel. Korruptsioonisüsteem on elanud üle kõik uuendused. See sujuvalt toimiv ühiskonnakord vahetab [[sotsialism]]e ja [[kapitalism]]e nagu pesu. Võib osta uue T-särgi või ära pesta vana, kuid [[ainevahetus]]ele kehas ei avalda see mingit mõju. Uuel Venemaal see süsteem lihtsalt riigistati. [[Jeltsin]]i aeg tõi Nõukogude eeslinnadest lavale [[bandiidid]] ja [[petis]]ed, neid esitleti kui uut [[eliit]]i. Kriminaalse mentaliteediga inimesed hakkasid suunama maa ajalugu. ** [[Mihhail Šiškin]], "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, [[LR]] 35-37 2022, lk 101 * [Jurist:] Saatuse veidrate keerdkäikude tõttu saabus seejärel Eestisse Euroopa Komisjoni eriaudit - kontrollima hankeid ja otsima korruptsiooni nagu ikka. Nende analüüs oli leidnud, et Eestile eraldatud struktuuritoetusi on trahvidena liiga vähe tagasi Euroopa eelarvesse laekunud ja Euroopa Kontrollikoda usub, et üheski riigis ei ole võimalik riigihankeid ilma seadusi rikkumata läbi viia. Seega näitab trahvide kvoodi täitmata jätmine, et korruptsiooni ei otsita piisava põhjalikkusega." ** [[Jete Leo Norman]], "Maailm kontoris", 2019, lk 175 * Korruptsioon halvab [[areng]]u, riigijuhtide vastutulekud sõpradest ärimeestele peletavad ausaid ettevõtjaid – lahkuvad nii omad kui ka need, kes meie ärikliimat varem kiitnud on ja just sellepärast siia tulnud ongi. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 * Ka 2014–2022 püüti [[Ukraina]]t välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]], vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või korruptsioonipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel [[miljard]]eid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega). :Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt. :Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks [[Baltimaad|Balti riikidel]]. * [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022 * Ma olen nii kaua ilmas elanud ja saan väga hästi aru, et kiired [[muutus]]ed ei ole võimalikud. Sa pead väga palju inimesi saama endaga muutustele kaasa, vähemalt kaks kolmandikku nendest, keda see muutus puudutab, siis sa saad midagi muuta või teiseks teha. Kaks [[Narva]] [[hall kardinal|halli kardinali]] on lausa vangis olnud, eks. Nüüd on hea see, et halle kardinale ei ole. Et asjad käisidki ausalt ja avatult läbi vastavate komisjonide. See on oluline, aga selleks, et ka Tallinna ajakirjanik ja Tallinna poliitik veenduks, selleks peaks olema pikem [[aeg]] ja [[meeskond]], kellega muutusi teha. Niimoodi sõrmenipsust on see võimatu. See võtab aega, lihtsalt võtabki aega, aga veel kord, tegelikult Narva on õigel ja heal teel. * Narvas on väga olulised olnud kaks asja: kui sa oled [[volikogu]]s, siis sisuliselt sinu [[töökoht]] on [[Kaitse|kaitstud]]: kas sa vastad kvalifikatsioonile või ei vasta, su töökoht on kaitstud. [---] Jah, olgu need siis [[eesti keel]] või haridustase või sa lihtsalt ei ole konkursil parim. Töökaotus ei tule lihtsalt kõne alla: omasid maha ei jäeta, nagu [[Keskerakond|Keskerakonna]] kongressil on öeldud. Ükskõik, mis see töökoht on, ta peab säilima, ja siin on [[linnapea]] ülesanne, kuidas see töökoht säilib. Teine asi on kauplemine linnaasutuste [[nõukogu]]de kohtade ümber. Need on kaks asja, mille korda tegemine ei ole lihtne. * Eks ma oma endiste [[kolleeg]]idega [[kaitsepolitsei]]st ikka [[Suhtlemine|suhtlen]] ja jään ka suhtlema. Me ei saa muidu lahti segastest lugudest, kui me nendele tähelepanu ei juhi. Eesti on [[õigusriik]]. Palju on selliseid asju, kus sa tead, et see on vale, aga püüa sa tõestada. Eks kaitsepolitseil [[Narva]]s ikka tööd jagub. ** [[Katri Raik]], intervjuu: Mari Peegel, [https://www.err.ee/1609101248/katri-raik-narvast-ja-poliitikast-ei-kao-ma-kuhugi "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi"], ERR, 15.09.2023 == Allikata == * Mida korrumpeerunum [[riik]], seda rohkem [[seadus]]i. ** [[Tacitus]] * Täielikult korrumpeerunud ajastul nagu see, mil meie elame, on kõige parem teha seda, mida teisedki teevad. ** [[Donatien de Sade]] * Korrumpeerunud ametnikkond on palju hädaohtlikum kui mingi lobisev [[parlament]]. ** [[Otto von Bismarck]] * Ma tahaksin kas vähem korruptsiooni või rohkem võimalust sellest kasu saada. ** [[Ashleigh Brilliant]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Kuritegevus]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] em3uu7my7eoopx9mgtq1nvjpzkf7i5a 0 4691 135559 131249 2026-07-14T22:57:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135559 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Dorothea_Therbusch_A_scientist_seated_at_a_desk_by_candlelight.jpg|pisi|Anna Dorothea Therbusch, "Teadlane küünlavalgel oma töölaua juures" (1766-1768)]] [[Pilt:David_-_Portrait_of_Monsieur_Lavoisier_and_His_Wife.jpg|pisi|Jacques-Louis David, keemikutest abielupaar Lavoisier'd (1788)]] [[Pilt:MendeleevDI_Jaroishenko_1886.jpg|pisi|Nikolai Jarošenko, "Dmitri Mendelejev töölaua juures" (1886)]] [[Pilt:De_Chimico_-_Giangaspro.jpg|pisi|Piero Giangaspro, "Keemik" (1984)]] [[Pilt:Baffled LIGO Scientists.jpg|pisi|Kaks teadlast LIGO laboris mõtisklemas, miks aparaat ei tööta]] [[Fail:Geograaf Taavi Pae Eesti kaartidega.jpg|pisi|Geograaf [[Taavi Pae]] Eesti rahvusatlase koostamise aegu oma töökabinetis Tartus]] [[Fail:Polar scientist.jpg|pisi|Vahel käivad teadlased ka välitöödel.]] '''Teadlane''' (ka teadustöötaja või uurija) on [[inimene]], kes teeb teadustööd. Teadlased koonduvad sageli [[ülikool]]ide juurde. ==Draama== <poem> Olen, ah, kõik läbi uurind: [[Filosoofia|mõtte]]-, arsti- ja õigusteadust ja ka [[Uus Testament|Uut]] ja [[Vana testament|Vana Seadust]] kaua palehigis puurind. Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "Faust", I osa, "Öö", tlk [[August Sang]], Eesti Raamat 1972, lk 14 ==Proosa== * Võõral, keda d'Artagnan nägi esimest korda, sest all oli ta teda ainult põgusalt silmanud, olid säravad mustad [[silm]]ad, kollakas [[jume]] ja viiekümne aasta koorma all pisut kortsu tõmbunud [[laup]]; ta näos oli lihtsameelset [[heasüdamlikkus]]t, kuid ta [[pilk|pilgus]] ei puudunud [[kavalus]]. :"Paistab, et see vennike on alati kasutanud vaid oma pea ülemist poolt, silmi ja [[aju]]," mõtles d'Artagnan. "See on vist mõni teadusemees: ta suu, [[nina]] ja [[lõug]] ei ütle absoluutselt mitte midagi." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", I osa, tlk [[Henno Rajandi]],Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 476 * Olen üks neist, kelle meelest peitub [[teadus]]es suur [[ilu]]. Teadlane oma laboris ei ole pelgalt tehnik: ta on ka [[laps]], kes seisab loodusnähtuste ees, mis näivad talle muinasjutulised. Me ei tohiks lubada usku, et kogu teadusliku progressi saab taandada mehhanismidele, [[masin]]atele, seadmetele, isegi kui sel masinavärgil on samuti oma ilu. ** [[Marie Curie]], ''cit. via'': Eve Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, Olion 1994, lk 257 * On hämmastav, kui vähe on inimesed teadlikud [[voodi]]s pikutamise kunsti tähtsusest, ehkki minu arvates on üheksa kümnendikku maailma tähtsamatest [[avastus]]test, kas siis teaduslikest või [[filosoofia|filosoofilistest]], sündinud kell kaks või kell viis [[hommik]]ul, siis, kui teadlane või [[filosoof]] on end voodis kerra tõmmanud. ** [[Lin Yutang]], "Elamise tähtsus", peatükk "Voodis pikutamisest", tlk Mall Pöial, Tänapäev 2006, lk 233 * Kuni teadlased saavad otsida [[tõde]] kõikjalt, kuhu nende otsingud neid viivad, jätkub uute teaduslike [[teadmine|teadmiste]] voog neile, kes rakendavad seda praktiliste probleemide lahendamiseks. ** [[Vannevar Bush]], [https://books.google.ee/books?id=cJgEAQAAIAAJ "Science, the endless frontier: A report to the President"], Washington: United States Office of Scientific Research and Development, 1945, lk 7 * [[Teadlased]], nagu öeldud, uuemal ajal [[varjunimi|varjunimesid]] ei kasuta. Kui aga teadlasel juhtub olema intensiivne kõrvalharrastus kirjandusliku loomingu näol, siis ta katab seda pseudonüümiga. Meil pole selt alalt eriti palju näiteid nimetada (loodusteadlase [[Gustav Vilbaste|G. Vilbaste]] kirjanduslik varjunimi oli ''G. Aavakannu'', keeleteadlase [[Johannes Aavik|Joh. Aaviku]] varjunimi ''J. Randvere''), kuid mainigem tuntud saksa kirurgi Richard Volkmanni, kes kirjanikuna oli ''[[Richard Leander]]''. (lk 152) ** [[August Palm]], "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156 * Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on [[võimalik]], siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on [[võimatu]], siis on väga tõenäoline, et ta eksib. ** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962), leidub ka teoses [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 88 ** * Võib-olla vajab omadussõna "[[vana]]" täpsemat määratlust. [[Füüsika]]s, [[matemaatika]]s ja [[astronautika]]s tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid [[erand]]eid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse [[koosolek]]uteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida! *** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962; täiendatud trükk 1973) * Teadlane piinleb kogu aeg tahtmise vahel minna hästi kaugele ja kartmise vahel minna liiga kaugele. ** [[Gustav Naan]], ''cit. via'' Juhan Kivi, "Akadeemik Gustav Naan", Horisont 5/1979, lk 6 * "Miks te selles hütis elate?" :"Mul pole tähtis, kus töötada. Ma ütlesin teile. Kõik, mida ma soovin, on hingerahu. Ma olen [[õpetlane]]." :"Teadlane," ütles inspektor unistavalt. :"Ei, õpetlane. Ma võin endale lubada, et ma uurin ja mõtisklen ilma mingeid tulemusi taotlemata." * [[Muriel Spark]], "Ainus probleem", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 49 * [Simon Darcourt:] Nüüdse aja valge laborikitliga [[preester]] ei anna sulle mitte kui midagi peale pidevalt muutuva [[sõnavara]], ja kuna ta tavaliselt [[kreeka keel]]t õppinud pole, siis ei oska ta neid [[sõna|sõnu]] hääldada, ja sina pead teda pimesi uskuma, sest tema teab seda, mille taipamiseks sina oled liiga loll. See on kõige [[upsakus|upsakam]] ja albim preesterkond, keda [[inimkond]] kogu oma kirjapandud [[ajalugu|ajaloo]] vältel on pidanud taluma, ja selle sümboli- ja metafoorivaegus ning abstraheerimisind juhivad inimkonna kängunud [[kujutlusvõime]] ahermaale. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak, 1999, lk 21-22 * [Treatle:] "Ta on tõepoolest teadmatuse piire kaugemale nihutanud. On nii palju asju, mida me [[universum]]i kohta ei tea." :Nad mõnulesid mõlemad veidra sooja hõõguse paistel, mida tekitas [[tunne]], et nad on tohutult rumalamad kui tavalised [[inimene|inimesed]], kelle [[rumalus]] piirdub üksnes tavaliste asjadega. * [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, Tallinn: Varrak, 1999, lk 164 * Teadlasena uskusin ma, et [[füüsika]] on objektiivselt eksisteerivas [[reaalsus]]es tegelikult kehtivate seaduspärasuste kõige täpsem kirjeldusviis, parim, milleks tänapäeva [[inimene]] võimeline on. Füüsika tundus mulle olevat üldisim ja sügavaim kõikidest teadustest. Täiesti objektiivne, ehkki paratamatult ebatäpne füüsika pidi olema vaba inimlikest [[uskumus]]test, mis kaasnevad füüsiku kui inimese [[ebatäiuslikkus]]ega. Lühidalt: füüsiku töö toob esile [[tõde|tõe]], kusjuures siin tõe käsitluse aluseks olevat vastavusteooriat pidasin ma sama ilmseks ja enesestmõistetavaks nagu reaalsust. * Osa loodusteadlasi peab ennast [[filosoof]]idest paremateks filosoofideks, sest nende arvates on kõik oluline seletatav [[loodusteadus]]likult. [[Filosoofia]]sse süüvimine võib paljastada teadlasele tema [[usk|usu]] [[naiivsus]]e ja ta võib hakata selles kahtlema. Oma rumaluse tajumine sunnib teadlast valima mingi hoiaku, nt: (i) [[skeptik]]u tee – muutuda skeptikuks, kusjuures teadustööd võib pragmaatilistel kaalutlustel jätkata; (ii) järjekindla teadlase tee – leida filosoofiast sobivaid argumente füsikalismi kaitseks ning vältida ebamugavaid alternatiive; (iii) pragmaatiku tee – käsitleda teadust tulemusi tootva süsteemina; (iv) unistaja tee – tunnistades oma rumalust, valida teadlikult sellised uskumused, mis võimaldavad tal jääda tõeotsijaks. * Rahastajate veenmiseks peab teadlane olema sunnitark – nägema välja [[tark]] ning [[edu]]kas. Teadlase tõeotsingud võivad muutuda kiiret edu takistavaks teguriks. Üheks lahenduseks on võtta hoiak, mille järgi tõde polegi kättesaadav, jäädes samas tihtipeale sisuliselt füsikalistiks – mulle näib, et avalik ja varjatud füsikalism on tänapäevase teadlase jaoks tavapärane hoiak. * Ma unistan päris teadusest, milles (i) teadlase loomeprotsess on teaduslikult suunatud ning (ii) teadlased kasutavad ära täiendavaid võimalusi teadmiste saamiseks tegelikkuse kohta, muuhulgas ka sääraseid tunnetusviise, mida sageli on peetud irratsionaalseteks. Ma arvan, et teadlane peab tahtma saada tõsikindlaid teadmisi tegelikkuse kohta, kuigi see soov näib lootusetu. Edasiarenguks võiks teadlased teoloogidelt (taas) õppida, kuidas tunnistada ja kahetseda oma pattu, st rumalust. Teadus, mille tekkimisest ma unistan, pole puhas matemaatika, vaid peaks olema tõeline loodusteadus, mis käsitleb tegelikkust ning võib kasutada ka selliseid teadmiste saamise viise, mille ratsionaalsust peetakse tihtipeale küsitavaks, nt kasutades tõetunnet. On võimalik, et teadvustatud usk tõesse on hädavajalik alus teadlase kui inimese efektiivseks toimimiseks teadlasena. * Füsikalismile tuginev teadusideoloogiline fanatism on kandunud kooliharidusse, omistades teadusele ka lunastaja ning päästja rolle. Teaduspropagandistlikud nipid on üle võtnud seesugune religioosne propagandistlik kirjandus, mis on ühtlasi teadusdemagoogiline ja võib esineda kooskõlas teaduslike faktidega. Teadlaste teadvustamata usk võib pöörduda nende endi vastu. * Seal, kus tõsiteadlane satub kimbatusse, saab publiku ootuste rahuldamisega ehk veel paremini hakkama elukutseline teaduse propagandist, kes arvab teadvat, et tõe huvides võib ju ka natuke valetada, st mitte rääkida kogu tõtt. Seda teevadki, sageli tahtmatult, nii teadlased, kui nad esinevad metafüüsikutena, kui ka propagandistid, kui nad esinevad teadlastena. Mitmesugustel põhjustel kasutatakse samu meetodeid koolihariduses, kus veenvusel on pedagoogilistel põhjustel väga tähtis roll. * Teaduse tekkimise käigus võeti teoloogiast üle palju rohkem, kui teadlased endale ise aru andsid. Kui Jumal on loonud maailma, siis on see tegelikult olemas ning kui inimene on loodud Jumala näo järele, siis võib inimene seda maailma ka mõista – vähemalt sedavõrd, kuivõrd Jumal seda lubab ja inimene suudab. Üldiselt uskusid klassikalise perioodi teadlased, et meeltega tajutav maailm peegeldab võimaluste piires adekvaatselt tegelikku maailma ning teadus on selle mõistusliku tunnetamise vahend. Usuti, et inimene on teaduse abil maailma kohta teada saanud mõned täiesti vaieldamatud tõed, nt jäävusseadused ja Newtoni seadused. Need kajastavad seda, kuidas maailma nähakse jumala silmaga. * Loodusteaduste arenedes tekkis vajadus paremate ja kallimate töövahendite järele ning seda õigustas teaduse praktiline edukus. Vajadus rahastada teadustegevust kasvas üle selle määra, mida võimaldasid teadlase või tema sponsori isiklikud vahendid. XVII sajandi teadlane võis soovi korral mõelda nagu [[Sokrates]]: "...tõeliselt pole tarkus midagi väärt" ([[Platon]], ''Sokratese Apoloogia'' 23,b), ta võis muretseda selle üle, kui loll ta tegelikult on. Nüüd aga olukord muutus: teadlane pidi hakkama muretsema pigem sellepärast, et ega teised teda ometi lolliks ei pea. * Mõnedki teadlased aga tajuvad vastuolu n-ö publikuootuse ja oma teadmiste piiratuse vahel. Kui nad valivad realisti positsiooni ning räägivad vajadusel tõe asemel tõelähedusest, siis võivad nad jätkuvalt uskuda teadusliku maailmapildi ligikaudset adekvaatsust ning mitte lasta ennast filosoofidel liigselt häirida, peaasi et usku jätkub. Kui aga usku napib, hakkab nii teadlast kui teadusfilosoofi kollitama hoiak, mille järgi inimene polegi võimeline tegelikkust mõistma, isegi kui see olemas juhtub olema. Ainus tegelikkus, millest sel puhul rääkida saab, on see, kuidas maailm meile näib. * Miks on üldse vaja põhjendada teaduse ja tõeotsingute vahelist seost? See on vajalik, kuna on tekkinud teadlaskond, kes väidab, et teadusel ei olegi tõega mingit pistmist. Seda tüüpi teadlasi olen kohanud kõige sagedamini tehnoloogiafirmades, kus teadlased peavad esitama töötavad skeemid kindlaks tähtajaks. Näib, et tõeküsimused segavad seda tüüpi teadlase tööd, kuna tal lasub kõrgendatud kohustus kiirele edule. ** [[Enn Kasak]], [http://www.obs.ee/enn/Unistus_toelisest_teadusest.pdf "Unistus tõelisest teadusest"], Studia Philosophica Estonica, 1.3/2008, lk 61–80 * Teaduse tegemine taandub lõppkokkuvõttes sellele, et usume midagi, oleme milleski veendunud. Õige teadlane on see, kes tugevasti usub, aga kergesti muudab oma usku. (lk 6) * Et olla õnnelik, tuleb uskuda; et olla tark, tuleb kahelda. Teaduses ei usu me üksteist, sest igal tublil teadlasel on (ja peabki olema) oma usk. Kui teadlane kedagi teist uskuma hakkaks, ei oleks ta enam päriselt iseseisev teadlane, vaid kellegi jünger. Niisugune üksteises kahtlemine (uskmatus) on vajalik stabiliseeriv negatiivne tagasiside teaduses. Liiga kiire ususalgamine destabiliseeriks teaduse, mille tõed hakkaksid liiga kiiresti hüplema. Paraku on ühele teadlasele antud aeg piiratud ja seda on lihtsalt kahju kulutada misjonitööks. Aga mis parata – niisugune ongi teaduse dialektika. (lk 8) ** [[Agu Laisk]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:32333/148324/page/8 "Teadusest, usust – ja fotosünteesist"], Haridus 9–10/2008 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui teadlased sellest aru saaksid, et [[dihhotoomia]]d tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, [[ühiskond]]ade, [[keel]]te ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. Teadlasel peab tugev pind jalgade all olema samal ajal, kui ta püüab oma [[ideaal]]ide poole. Üheks tähtsamaks tugipunktiks on tal seejuures, eriti oma riigis, ta rahvuskeel − keel, milles ta igas olukorras end kõige paremini kodus tunneb, ka siis, kui ta on mitmekeelne, sest [[mitmekeelsus]] pole ju võrdkeelsus. Rahvuskeel ja [[ühiskond]] on enne olemas, kui inimesest saab teadlane. (lk 115) ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest", rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Peale kõiksugu elavate [[putukas|putukate]] toodi Sandrile erinevaid [[taim]]i, kuuseokkaid, [[käbi]]sid, puuoksi, [[seen]]i, mullaklompe, koerakarvu, linnu[[sulg]]i ja küülikupabulaid. Eero andis paar mäda [[õun]]a ja hallitanud leivatüki ning kuigi need haisesid mehemoodi, väitis Eero, et maailmas on teadlasi, kes uurivad päevad läbi mädanenud õunu ja [[hallitus]]t. ** [[Kristiina Kass]], "Sandri mikroskoop", 2014, lk 14 * Ma arvan, et iga teadlane peaks tegelema teemadega, mis talle endale on eluliselt olulised. Ja leidma lähenemisteid, mis tema oma [[kirg]]i üles kütavad. Väga vinge, kui [[lehetäi]]de uurijana lahendatakse ühtlasi põletavaid elufilosoofilisi probleeme. ** [[Jaan Undusk]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/usutlus-vendade-unduskitega/ "Usutlus vendade Unduskitega"], usutles [[Aare Pilv]], Keel ja Kirjandus 11/2018 * Need, kes toovad regulaarselt [[grant|grante]] sisse, võivad mingil hetkel omandada grandi saamise nišioskuse, mis ei [[garantii|garanteeri]] samas, et neil on oskusi ja aega, et olla hea teadlane, istuda [[Andmed|andmetega]], teha uuringut, sest väga suur aeg läheb grandi hankimisele, manageerimisele ja lõpetamisele ning järgmise grandi sissetoomisele. (lk 217) * Teadlase elu on niivõrd spetsiifiline, et kui su [[Perekond|pereliikmed]] pole just sama valdkonna teadlased, on väga keerukas neile oma tööalaseid muresid kurta. See on müstiline, imelik maailm – selleks, et keegi väljastpoolt saaks sulle kaasa tunda, pead pool tundi kogu [[Süsteem|süsteemi]] lahti seletama. (lk 223) ** [[Katrin Tiidenberg]], rmt: [[Virgo Siil]], "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019 * [[Eesti]]s jõuab [[ettevõtja]] teadlase juurde enamasti [[probleem]]iga, millele tal oli [[lahendus]]t vaja juba eile (need on ühe väga tubli ja teadusmeelse ettevõtja sõnad). Ja siis tahetakse teadlaselt lahendust saada homseks (veel parem tänaseks ja ideaalne oleks, kui eilseks) ning maksta ka ainult selle lühiajalise töö eest (tihti ka mitte täishinda). Edasi vaadaku teadlane ise, kuidas ta elab ja tapvas [[konkurents]]is rahastuse saab, kusjuures iga publitseerimata artikkel vähendab konkurentsivõimet. ** [[Els Heinsalu]], [https://www.postimees.ee/6806054/els-heinsalu-ega-teaduspolgurid-kao-kunagi "Ega teaduspõlgurid kao kunagi"]. Postimees, 21. oktoober 2019 * Keerulised vastused on tihti häirivalt keerulised. Kui mõttekäiku ei suudeta jälgida, siis tundub see pudrutamisena. Nii juhtub, et teadlase juttu peetakse nõiduseks ja [[nõid|nõia]] juttu tõeks – sest [[nõid]] ei pudruta, tema räägib lihtsalt ja selgelt. Mõnele pole rohkem vajagi. Teadlane hakkab ette tooma [[üksikasi|detaile]] ja seletama, miks see või teine niimoodi on. See muutub mõnele tüütavaks. * Kui inimene tahab kindlaid vastuseid, siis peab ta pöörduma [[religioon]]i poole. Teadlase elu juurde kuulub pidev kahtlemine. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 * ''Networkimise'' hõlbustamiseks korraldas [[instituut]] igakuiselt vabas vormis õhtupoolikuid, kus pakuti [[vein]]i, snäkke ja muud head paremat. Muidu saksalikult formaalses teadusasutuses kiskusid siis tavaliselt asjad küll natuke segaseks. Kes muidu nii viisakatest teaduritest [[vetsupott|vetsupoti]] sinna kukkudes ära lõhkus, jäigi müsteeriumiks, mille üle arutleti veel pikalt. * Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja teadustöötajate kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. "Minule on see minu [[elu]], sinule [[doktoritöö]]," võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku. ** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020 * Ma ei tea ühtki tipptasemel teadlast, kes poleks mingis etapis tundnud fanaatilist huvi oma uurimisobjekti vastu. See võimaldab ennast [[eesmärk|eesmärgile]] pühendada ja annab jõudu, et midagi järjest uurida vähemalt kolm-neli aastat - tavapärane ühe konkreetse projekti eluiga planeerimisest kuni andmete avaldamiseni. Seetõttu sobivad teadusesse ka [[sportlased]], kes on õppinud aastaid eesmärgi nimel pingutama. * Tippteadlased ei ole tingimata [[geenius]]ed, aga vaja on piisavalt loovat ja loogilist mõtlemist, et iseseisvalt [[hüpotees]]e püstitada, seoseid leida ja neid interpreteerida. Keskkooli medaliga või ülikooli ''cum laude'' lõpetamine seostuvad nõrgalt teadlase [[edukus]]ega. Need on pigem õpitud teadmiste ja kohusetunde näitajad. ** [[Leho Tedersoo]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90270703/teaduselu-leho-tedersoo-kuidas-jouda-teaduse-tippu? "Kuidas jõuda teaduse tippu?"], Delfi Forte, 26. juuni 2020 * [---] teel teadlaseks saamisele tuleb läbi käia õpipoisiaeg ja saada sellipaberid. Alles just need sellipaberid — antud juhul teaduste doktori kraadi kaitsmine — annavad võimaluse jõuda olukorda, kus teadlane saab õiguse enda uurimissuunda ise määrata. Siis tulebki lasta [[lind]] vabale lennule, anda talle [[vabadus]] tegutseda. Mõistagi eksisteerib ka [[risk]], et [[tiivad]] on veel nõrgad ega kanna seda vabadust välja. ** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus "Teadus ja vabadus"] ERR, 06.02.2020 * Ammu on surnud [[müüt]] hajameelsest professorist, kes elab ainuüksi oma geniaalsete [[mõte]]te maailmas. Teadlane peab praegu olema elukunstnik, suur kombinaator, kel pärast napigi [[raha]] kokkukraapimist tuleb seda loominguliselt laiali venitada, seejärel aga selle kohta loominguliselt vassida. ** [[Johanna Ross]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/taiuslik-teadlane-suur-kombinaator-rukkilill-rinnas/ "Täiuslik teadlane – suur kombinaator, rukkilill rinnas?"] Sirp, 31. jaanuar 2020 * Koroonakriisi algstaadiumis oli tarvis teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad. Oli vaja luua hoiatussüsteem lähikontaktsete jaoks. Selgus, et meie riigi seadused seda niisama lihtsalt ei võimalda. Teadlastel tuli otsida andmeid mujalt, nt elektri- ja veetarbimise kaudu. Lõpuks said kolleegid andmed kätte, aga see võttis kordades rohkem aega ja jõudu ning täiesti kindlasti halvendas prognoosi ja soovituste kvaliteeti. Meil olid fundamentaalsed vaidlused. Jäime õiguskantsleriga täiesti erinevatele positsioonidele. Ei saa öelda, et emb-kumb oleks eksinud, lihtsalt positsioonid olid erinevad. Tulemus oli see, et teadlased ei saanud riiki parimal moel abistada. ** [[Tarmo Soomere]], intervjuu: Karmen Kaukver, [https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-25/tarmo-soomere-teaduskommunikatsiooni-eesmark-on-teha-selgeks-tahendus Tarmo Soomere: teadus­kommunikat­siooni ees­märk on teha selgeks tähendus]. Peegel nr 25 * Ega [[prohvet]], kes oma teadmised või sõnumi enda teada hoiab, ei ole ju prohvet. Teadlane, kes kogu oma teadmise enda teada hoiab, ei ole ju teadlane. Ta muutub teadlaseks siis, kui ta on oma teadmised teistele edasi andnud. ** Tarmo Soomere, [https://kultuur.err.ee/1608110863/tarmo-soomere-sotsiaalteadlased-teavad-kui-uhiskonnas-on-pinge-kasvanud-kuid-ei-oska-seda-leevendada Tarmo Soomere: sotsiaalteadlased teavad, kui ühiskonnas on pinge kasvanud, kuid ei oska seda leevendada], ERR, 16. veebruar 2021 * Kuna kriisiajal tuleb uut infot pahinal, lausa päevadega juurde, siis peabki nõnda olema, et vahel juba nädala või paariga muutub teadlaste sõnum kardinaalselt. Selle teadmisega on väga raske elada ka teadlastel endil. Nii väga tahaks ju öelda inimestele seda, mis on päriselt õige. ** Tarmo Soomere, [https://forte.delfi.ee/artikkel/92439005/intervjuu-teaduste-akadeemia-president-tarmo-soomere-teadusnoukoja-liikmete-rundamine-on-koige-rumalamaid-asju-mida-uldse-teha-saab Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere: teadusnõukoja liikmete ründamine on kõige rumalamaid asju, mida üldse teha saab], Delfi Forte, 2. veebruar 2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Teadus| ]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Teadlased| ]] hvq8qr77fbcr7rkevv978pvstqmrja1 0 4812 135556 129639 2026-07-14T22:53:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135556 wikitext text/x-wiki [[File:Knight academy lecture (Rosenborg Palace).jpg|pisi|Pieter Isaacszi või Reinhold Timmi 1620. aastatel valminud maal loengust rüütliakadeemias on osa maalisarjast seitsme vaba kunsti teemal, millest see maal kujutab retoorikat.]] [[Pilt:Jan_Steen,_Dutch_(active_Leiden,_Haarlem,_and_The_Hague)_-_Rhetoricians_at_a_Window_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Jan Steen, "Retoorikud aknal" (1660ndad)]] '''Retoorika''' on sõnaseadmise abil veenmise kunst. See õpetab reastama sõnu nii, et nende tähendus näiks suurem kui üksikute sõnade tähenduste summa, kuid tegelikult oleks neist väiksem. ==Proosa== * Näib, et retoorika veenab [[Uskumine|uskuma]], mitte ei juhata õiget ja väära ära tundma... Ja nii on retooriku asi mitte juhatada [[kohus|kohut]] või [[rahvakoosolek]]ut õiget ja väära ära tundma, vaid üksnes neid uskuma panna. ** [[Platon]], "Gorgias" (380 eKr) * Mis oli teie arvates vanadel [[roomlased|roomlastel]] mõttes, kui nad nimetasid kõnekunste "inimsuseks"? Nad leidsid, et vaieldamatult parandab nende teaduste [[õppimine]] mitte üksnes [[keel]]t, vaid ka ravib [[inimene|inimeste]] [[mõistus]]t [[metsikus]]est ja [[barbaarsus]]est. ** [[Philipp Melanchthon]], "Kõneosavuse kiituseks" (1523) * [Athos] kõneles lühidalt ja ilmekalt, rääkides ainult seda, mida soovis öelda, ei midagi rohkem: ei [[kaunistus]]i, ilustusi ega [[arabesk]]e. [[Fakt]]e esitas ta ilma kõrvalepisoodideta. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977), lk 74 * Tõsiasi, et retoorika asetub [[autor]]i ja [[lugeja]] vahele, on kahjuks sagedane. Retoorika peaks olema [[sild]], tee; mõnikord aga osutub ta [[müür]]iks, tõkkeks. ** [[Jorge Luis Borges]], "Jumalik komöödia", tõlkinud [[Ruth Lias]]; rmt: J. L. Borges, "Valik esseid", Vagabund, 2000, lk 181-206 * Retoorika ja [[eetika]] vahel on häirivad suhted: [[kergus]], millega [[keel]]t väänata annab, on muretvalmistav, ning tõik, et meie [[mõistus]] neid väärastunud [[mäng]]e nii [[Vagurus|vaguralt]] omaks võtab, ei põhjusta mitte vähem [[mure]]t. ** [[Octavio Paz]], "El mono gramático" ("Ahv-grammatik"), ptk 4 (1974) {{RV}} * Dunne'i seadus: :Territoorium retoorika taga on liigagi sageli mineeritud kahemõttelisusega. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 87 * [Lollimängimine, riigitruus vormis avalik esinemine] on [[keel]]e kasutamine sekundaarses funktsioonis, liigendamatu [[signaal]]ina. Tood viie minuti jooksul kuuldavale mingeid vähesel määral modifitseeritud [[fraas]]e. Neil pole õieti mingit [[sisu]], kuid [[grammatika|grammatiliselt]] nad justkui klapivad. Ja kui sa oled oma joru kuuldavale toonud, siis kõigel sellel on ühene [[tähendus]] — antud hetkel olen ma tubli ja [[Usaldusväärsus|usaldusväärne]]. See oligi sõnavõttude põhiline [[motiiv]]. Keeleline [[liigendus]] polnud üldse oluline. Sa [[häälitsemine|tegid mingit häält]], lõid nurru või haukusid või lõrisesid. See oli lihtsignaal. Ja neid lihtsignaale oli piiratud hulk. ** [[Henno Rajandi]], intervjuu: Joel Sang, Henno Rajandi, "Eraviisilised kõnelused 28. vandemjääril", Looming 10/1988, lk 1368-1372 * [[Isa]] kõneleb alati lühidalt, selgelt ja rahulikult. Ta on briljantne oraator igas olukorras. Nagu seisaks omaenda [[hääl]]e kõrval ja juhiks seda kaugtoimel. Tema häälel on justkui väike [[distants]] tema sisima [[olemus]]ega ning veidi [[Üleolek|üleolev]], pisut [[Iroonia|irooniline]] alatoon. (lk 8) ** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] hqa2dbosq8472krqwav9zpihtqt1bpy 135557 135556 2026-07-14T22:53:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135557 wikitext text/x-wiki [[File:Knight academy lecture (Rosenborg Palace).jpg|pisi|Pieter Isaacszi või Reinhold Timmi 1620. aastatel valminud maal loengust rüütliakadeemias on osa maalisarjast seitsme vaba kunsti teemal, millest see maal kujutab retoorikat.]] [[Pilt:Jan_Steen,_Dutch_(active_Leiden,_Haarlem,_and_The_Hague)_-_Rhetoricians_at_a_Window_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Jan Steen, "Retoorikud aknal" (1660ndad)]] '''Retoorika''' on sõnaseadmise abil veenmise kunst. See õpetab reastama sõnu nii, et nende tähendus näiks suurem kui üksikute sõnade tähenduste summa, kuid tegelikult oleks neist väiksem. ==Proosa== * Näib, et retoorika veenab [[Uskumine|uskuma]], mitte ei juhata õiget ja väära ära tundma... Ja nii on retooriku asi mitte juhatada [[kohus|kohut]] või [[rahvakoosolek]]ut õiget ja väära ära tundma, vaid üksnes neid uskuma panna. ** [[Platon]], "Gorgias" (380 eKr) * Mis oli teie arvates vanadel [[roomlased|roomlastel]] mõttes, kui nad nimetasid kõnekunste "inimsuseks"? Nad leidsid, et vaieldamatult parandab nende teaduste [[õppimine]] mitte üksnes [[keel]]t, vaid ka ravib [[inimene|inimeste]] [[mõistus]]t [[metsikus]]est ja [[barbaarsus]]est. ** [[Philipp Melanchthon]], "Kõneosavuse kiituseks" (1523) * [Athos] kõneles lühidalt ja ilmekalt, rääkides ainult seda, mida soovis öelda, ei midagi rohkem: ei [[kaunistus]]i, ilustusi ega [[arabesk]]e. [[Fakt]]e esitas ta ilma kõrvalepisoodideta. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap, 1977), lk 74 * Tõsiasi, et retoorika asetub [[autor]]i ja [[lugeja]] vahele, on kahjuks sagedane. Retoorika peaks olema [[sild]], tee; mõnikord aga osutub ta [[müür]]iks, tõkkeks. ** [[Jorge Luis Borges]], "Jumalik komöödia", tõlkinud [[Ruth Lias]]; rmt: J. L. Borges, "Valik esseid", Vagabund, 2000, lk 181-206 * Retoorika ja [[eetika]] vahel on häirivad suhted: [[kergus]], millega [[keel]]t väänata annab, on muretvalmistav, ning tõik, et meie [[mõistus]] neid väärastunud [[mäng]]e nii [[Vagurus|vaguralt]] omaks võtab, ei põhjusta mitte vähem [[mure]]t. ** [[Octavio Paz]], "El mono gramático" ("Ahv-grammatik"), ptk 4 (1974) {{RV}} * Dunne'i seadus: :Territoorium retoorika taga on liigagi sageli mineeritud kahemõttelisusega. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 87 * [Lollimängimine, riigitruus vormis avalik esinemine] on [[keel]]e kasutamine sekundaarses funktsioonis, liigendamatu [[signaal]]ina. Tood viie minuti jooksul kuuldavale mingeid vähesel määral modifitseeritud [[fraas]]e. Neil pole õieti mingit [[sisu]], kuid [[grammatika|grammatiliselt]] nad justkui klapivad. Ja kui sa oled oma joru kuuldavale toonud, siis kõigel sellel on ühene [[tähendus]] — antud hetkel olen ma tubli ja [[Usaldusväärsus|usaldusväärne]]. See oligi sõnavõttude põhiline [[motiiv]]. Keeleline [[liigendus]] polnud üldse oluline. Sa [[häälitsemine|tegid mingit häält]], lõid nurru või haukusid või lõrisesid. See oli lihtsignaal. Ja neid lihtsignaale oli piiratud hulk. ** [[Henno Rajandi]], intervjuu: Joel Sang, Henno Rajandi, "Eraviisilised kõnelused 28. vandemjääril", Looming 10/1988, lk 1368-1372 * [[Isa]] kõneleb alati lühidalt, selgelt ja rahulikult. Ta on briljantne oraator igas olukorras. Nagu seisaks omaenda [[hääl]]e kõrval ja juhiks seda kaugtoimel. Tema häälel on justkui väike [[distants]] tema sisima [[olemus]]ega ning veidi [[Üleolek|üleolev]], pisut [[Iroonia|irooniline]] alatoon. ** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 8 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] gfbu56o3efbzenm05zg1kmgylipamnu 0 5953 135531 135527 2026-07-14T14:09:54Z Pseudacorus 2604 135531 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, "Madonna lapsega", 1490ndad]] [[Pilt:Helene_Schjerfbeck_Girl_on_a_red_sofa.jpg|pisi|Helene Schjerfbeck, "Tüdruk punasel sohval" (1882)]] [[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), "Daam punases", ''s.d.'']] [[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), "Punane ja must", ''s.d.'']] [[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt", 1884 (rekonstruktsioon 2009)]] [[Pilt:Louise_Breslau_-_Fillette_à_l'Orange_-_2014.695.v_-_Cleveland_Museum_of_Art.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, "Tütarlaps apelsiniga" (1899)]] [[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, "Kaks kevadet" (1910)]] [[Pilt:Hermine_Haader_Mohnblumen.jpg|pisi|Hermine Haader (1885-1928), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, "Punase hobuse ujutamine", (1912)]] [[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), "Vaikelu punaste roosidega", ''s.d.'']] [[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, "Laud. Punane harmoonia" (1927)]] [[Pilt:Marguerite_Radoux_Self_portrait_1932.jpg|pisi|Marguerite Radoux, autoportree (1932)]] [[Pilt:Kkucka_"Best_Red".jpg|pisi|Kathleen Kucka, ''Best red'' (2011)]] [[Pilt:Mirit_ben_nun_pic_3.jpg|pisi|Mirit Ben Nun, "Punane" (2008)]] '''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]]. ==Proosa== * Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 "Noored hinged"], peatükk 13 * Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"], 4. mail * "Aga kui sa põleks tulnd ja mind kinni võtnud, ma oleks köstri akna taha kah käind ja tot-tot-tot teinud. Ei tea, mis vana Julk-Jüri oleks mõtelnd,” vastab Toots ja viibutab nööri otsas ühte keskmise kapsapea suurust punast muna. :"Mis asi sul seal käes on?" küsitakse mitmelt poolt. :"Maakera," on lühike ja asjalik vastus. :"Maakera? Mispärast ta punane on?" :"Punane, noh... Misuke ta’s peab olema? Sinist värvi ei olnd käepärast." :"Näita!" :"Ei, ma ei või näidata, ta on märg. Värv põle veel ära kuivand. Küll hommiku näed." :Nende sõnadega ronib Toots lähema sängi samba otsaja tõmbab maakera tala külge kuivama. * [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]", 2006, lk 219 * Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks. ** [[Marcel Proust]], "Taasleitud aeg", tlk [[Tõnu Õnnepalu]], 2004, lk 15 * Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. "Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti" — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade. :"[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal," sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: "Ole ometi vakka." Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, [[LR]] 48-51 1981, lk 98 * Ma istusin põrandal. Minu ümber olid kriidid ja värvitopsid, jumalikud värvid, värskust õhkav lasuursinine ja lausa imestuse äärele eksinud roheline. Ja kui võtsin kätte punase kriidi, marssisid õnnelikud punased fanfaarid helgesse maailma ja kõigil rõdudel lehvisid punalipud, majad seisid tänava äärde triumfeerivasse spaleeri. Vaarikapunases mundris tuletõrjujate defilee uhkeldas heledatel õnnelikel tänavatel ja härrasmehed kergitasid kirsivärvi kõvakübaraid. Kirsilik magusus, kirsilik ohakalindude vidin täitis lavendlilõhnalist ja mahedalt helkivat õhku. ** [[Bruno Schulz]], "Geniaalne epohh" jutukogust "Liivakella sanatoorium", tlk Hendrik Lindepuu, LR 10-12 2019, lk 23 * [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi! ** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil]]" * [Pfaff:] "Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!" ** [[Elias Canetti]], "Maailm peas", tlk [[Toivo Tasa]], 1983, lk 8 * "Mattias," ütles ta, "ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni." Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. "Küll ta on punane," lausus ta, "oh, kui punane ta on." Ka Mattias nuttis ning ütles: "Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i." Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: "Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren." ** [[Astrid Lindgren]], "Päevanurme" * "Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi," ütles Eva-Lotta. "Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg." (ptk 1) * Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5, lk 186) * Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6, lk 189) ** Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989 * Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. "See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib," täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73) * Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]]. :Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79) * [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", V peatükk * Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! ** [[Karl Ristikivi]] "Rõõmulaul", Lund 1966, lk 112 * Ühe raami allservas metallplaadil seisis "Loo puänt." Lõunalauas, ilmselgelt Rooma palees, istusid viis helepunasesse rõivastatud kardinali ja purpurrüüs piiskop. Oh, kui kavalad, kui targad olid näod (kolm ümarad, kaks lahjad), mis küünitusid ettepoole, pinev pilk kuuendal, kardinalil, kelle tõstetud nimetissõrm ja kiiskavad silmad näitasid, et huvitava loo puänt on tal keele peal. Mis see võis olla? Lugu Vatikani intriigidest, salakaval saatusepööre kuurias või ehk skandaalne lugu mõnest daamist? Vaikset naudingut reetev ilme tagaplaanil seisva majaülema näol vihjas viimasele. Ja vaadake lauda! Millised kuld- ja hõbeesemed, millised kristallklaasid, milline rubiinjas vein. (Oh, kui nutikas: vastandada veini värv rõivaste helepunasele, ilma et toonid teineteist varjutaksid!) Ja hunnitu hõbedast veinivaat esiplaanil, osavalt maalitud lehtpuupõrandal, tõotab veel veini. ** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 112 ==Aimekirjandus ja publitsistika== * Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab. ** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust". Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu." * [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni? ** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga) * Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida. ** [[Kerli Kõiv]] ==Luule== <poem> Saatus lausus: sa kas elad valgelt või sa sured punaselt! Kuid mu süda jäi kindlaks: ma elan punaselt! Nüüd viibin ma maal, kus kõik kuulub sulle, iial ei astu surm sesse riiki. </poem> * [[Edith Södergran]], "Kaevupeegel" valikkogus "Tuleviku vari" (1986), tlk [[Debora Vaarandi]], lk 26 <poem> Midagi muud mul ei ole kui mu kiirgav mantel, mu punane kartmatus. Mu punane kartmatus läheb seiklema närusel maal. </poem> * Edith Södergran, "Grimace d'artiste" [1917], valikkogus "Tuleviku vari", tlk Debora Vaarandi, lk 39 :Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]] :ja teisi punakaid kui rauamuld? :Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi :ja türgi taalreist puhub lõkketuld. * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas "Rabas"] kogus "Palavik" (1934) :Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad :ja rihvale lendas mu vrakk. :Mu südamelt murti [[pitsat]] :ja huulilt – punane lakk. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine "Vabanemine"] kogus "Kohtupäev" (1937) :Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t :punasel pulbritünnil, :et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad :uute maailmade sünnil. * Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants "Surmatants"] kogus "Kohtupäev" (1937) <poem> Hõbevenekene, Sinu õlanukk on vastu viirastund taevast nagu hele pilvemägi kaugelt maalt, kuhu suur punane kuu läheb looja tuhande aasta pärast ja siis luuakse uus. Ehk me kunagi vaatame teda kahekesi. Ja meie suud on punased. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> [[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel päev jälle [[õhtu]]sse langeb. Punane omni[[buss]] veereb, kõriseb veomehe [[vanker]]. ... Kusagil Emajõe veerel nimetust [[lein]]ast jääd ängi. Päevake punades veereb, lastesalk [[värav]]al mängib. </poem> * [[August Sang]] "Emajõe unisel veerel", samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10 <poem> kibuvitsa roosa õitekuhi jõudis punasesse leekimisse maasikate marjavärv on läinud tema lehe roostepuna sisse veel on suvi vananaiste suvi lehtede ja rohu maailm ruskab istun trepil ja see värv ei toogi hinge täna roostetusetuska </poem> * [[Viiu Härm]], "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35 <poem> Ma kandsin musta ja valget ja halli - ja ometi päev tõusis, mil panin selga veripunase sameti. </poem> * [[Doris Kareva]], "Ma kandsin musta ja valget" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> [[Ilu]]s punane [[peldik]] peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]]. Saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees. </poem> * [[Hando Runnel]]. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46 <poem> tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e tule ma wihkan Sind tule & tea taewas on tyhi & [[surm]] on weel kaugel tappa on lihtne on neetumalt hea kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi [[pidu]]sid peame on painajad need jõledaid [[jõul]]e & patuseid [[pulm]]i rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees ... yleni punases põlewas toas yleni punases põlewas kleidis tantsin weel põleb mu weres Su wein nurka siis peitun & oxendan weidi silme ees wirwendab punane sein </poem> * [[Liisi Ojamaa]], "LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 74 <poem> [[Arkaadia]], nii punane on roos. Ja nõnda labane ta lihtne [[nimi]]. Nad ometigi [[ilu]]sad on koos. Arkaadia, nii punane on roos. [[Vein]] vindub vaadis, [[mülgas]] mulksub [[soo]]s, [[kulm]] kerkib, pime [[kirves]] leiab [[kivi]], Arkaadia! Nii [[Labasus|labane]] on roos ja nõnda punane ta purjus nimi. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Arkaadia, nii punane on roos" (1999), kogus "Krümitor0671" (2011), lk 39 ==Film== * Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad? ** Eesti komöödiafilmist "[[Siin me oleme!]]" (1978) ==Vanasõnad== * Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita. * [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]]. * Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. * [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks. * Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 [[Kategooria:Värvused]] 78v49h2prf8t93flbz3ye8fh2dmqfju 0 6658 135549 135480 2026-07-14T20:45:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135549 wikitext text/x-wiki '''Progress''' ehk '''areng''' on püsiv liikumine paremuse poole mingis valdkonnas. Tavaliselt kõneldakse progressist seoses teaduse, tehnika ja ühiskonna arenguga. ==Proosa== * Kui ka [[maailm]] tervikuna edusamme teeb, peab [[noorus]] ometi alati otsast peale alustama ja indiviidina maailmakultuuri epohhid läbi tegema. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974, lk 56 * Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui [[vili]] on niidetud, saabuvad teised, [[aur]]u jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja [[laul]]udeta, ümber kivisöega köetava katla, keset [[tolm]]u ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg [[hirm]] nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne [[äke]], mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, [[teadus]]e ning hea ja kurja tundmise [[puu]] mõru vili. ** [[Frederi Mistral]], "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124 * Areng on igaviku ajaviide. Tõtt tal sellega taga ei ole. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 60 * Lõpuks, arvestades neegrirassi madalat positsiooni Ühendriikides, kus neegrid elavad kõige tihedamas kokkupuutes moodsa tsivilisatsiooniga, ei tohi me unustada, et rassidevaheline vastuseis on lepitamatum kui iial varem ning et neegrirassi alaväärtuslikuks pidamine on [[dogma]] [---]. See on neegrite edule ja progressile kohutav takistus, isegi kui [[kool]]id ja [[ülikool]]id on neile avatud. Me võiksime pigem imestada, kui palju on lühikese ajaga kõigi raskuste kiuste korda saadetud. On võimatu ennustada, kui palju võiksid neegrid saavutada, kui neil oleks võimalik elada valgetega täiesti võrdsetes tingimustes. ** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29 * Nad rääkisid saagist, mis tõotas saada erakordne, ületada kaugelt kõik endised. Ja et kakaohinnad pidevalt tõusid, siis tähendas see veelgi suuremat [[rikkus]]t, õitsengut, küllust. See tähendas kolonelide [[laps|laste]] õppima minekut suurte [[linn]]ade kõige kallimatesse kolledžitesse, uusi perekonnaelamuid uutes hiljuti rajatud [[tänav]]ais, Riost tellitud luksusmööblit, tiib[[klaver]]eid saalide ehteks, mitmesuguste [[kauplus]]te arvu suurenemist, [[äri]]tegevuse tõusu; tähendas, et [[kabaree]]des voolab ojadena [[viin]], et iga [[laev]]aga saabub naisi, et baarides ja [[hotell]]ides käib kõrge mäng, lühidalt, tähendas progressi, toda paljukõneldud [[tsivilisatsioon]]i. ** [[Jorge Amado]], "Gabriela, nelk ja kaneel", tlk [[Aita Kurfeldt]], 1978, 2. tr, lk 15 * Kõigi nende pariislaste poolt ehitatud [[maamaja]]de ja [[telk]]idega, mis ulatusid kaugele nõlvakule, muutus küla igal suvel üha enam "Saint-Germain-des-Prés' taoliseks", nagu tavatses sõnada kunagine pariislane proua Donzert. See [[iseloomustus]] ei selgitanud Martine'ile ega Cécile'ile midagi. Kuid nad teadsid ilma selgitamatagi paremini kui proua Donzert, et noored pariislased on halvasti kasvatatud, et nad on ülbed, rõvetsevad ja lärmakad ega oska eraldada [[oder|otra]] [[kaer]]ast. Noh, kui [[Pariis]]i noorukid on seesugused, siis küla noormehed on nendega võrreldes taltsad nagu [[koduloom]]ad! Ja Pariisi tütarlapsed! — Poolpaljad, sasis juukselised, palja jalu, lühidalt — peaaegu alasti, päikesest pruunistunud kehal vaid püksikesed ja [[rinnahoidja]]! Piisab kortsunud [[taskurätik]]u kaela sidumisest, et seda erilist muljet tekitada. Lühidalt, tänapäeva [[noorpõlv]] on oma vanematele vaid õnnetuseks, nagu ütles proua Donzert oma sõbratarile, apteekrinaisele, aga too vastas talle, et praegune noorpõlv ei valmista mitte põrmugi rohkem muret oma vanematele kui ükspuha missugune eelmine ja et leidub ju igasuguseid lapsi. Ja kui kõik need noored armastavad alasti ringi jalutada, siis võib seda seletada [[arstiteadus]]e progressiga, suvatsege neid vaid vaadata: kui terved, tugevad ja kui hea [[kehaehitus]]ega nad on... [[puuviljamahl]]ade ja [[vitamiin]]idega... ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 40 * Kas see on progress, kui inimsööja sööb noa ja kahvliga? ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977, lk 14 * Issawi progressiseadused: :Progressi käik: :Suurem osa asju läheb pidevalt sandimaks. :Progressi rada: :Otselõikamine on pikim tee kahe punkti vahel. :Progressi dialektika: :Otsene aktsioon kutsub esile otsese reaktsiooni. :Progressi tempo: :Ühiskond on muul, mitte auto. Kui teda liialt tagant sundida, lööb ta takka üles ja viskab ratsaniku maha. (lk 17-18) * Ogden Nashi seadus: :Kunagi võis progress kena asi olla, aga ta on kestnud liiga kaua. (lk 81) * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999 * Ajaloo veriseid lehekülgi saab puhtaks pesta pastaga "Progress". (lk 51) * Kui jääd progressile jalgu, lohuta end uuringutega, kas sel on olemas pea. (lk 52) ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980 * Minu meelest kulgeb maailma kogu ponnistus, pürgimus ja areng keerulisema, paindlikuma, eelarvamustest vabama suhtumise poole ja võime poole kaaluda üheaegselt paljusid, mõnikord ka vastandlikke mõtteid. ** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], [[LR]] 11/2018, lk 57 * [[John Milton|Miltoni]] arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu [[teadus]]e ja tehnika progress õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. "[[Areopagitica]]" argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid [[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste [[sünd|sünni]] ja [[areng]]u tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta [[elu]]l ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks. ** [[Henno Rajandi]] saatesõna "Areopagitica" tõlkele, Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 47-49. * Nii kaua kui ta mäletas, oli tal olnud püsiv hirm suurte [[muudatus]]te ja lahkumiste ees, ja ta oli alati imeks pannud [[inimkond|inimkonna]] pidevat püüdlust [[uuendus]]te ja [[areng]]u poole. Kaua aega varjus ta selle mõtte taha, et elu, mida elatakse loomariigis - kus aasta saab mööduda aasta järel ilma nõudmise või igatsuseta edusammude ja muudatuste järele on see, milleks ka inimene tegelikult loodud on. Selle teooria kinnituseks oli vaja ainult üles lugeda [[enesetapud]] inimkonna hulgas ja siis võrrelda seda nende arvuga loomariigis. Aga praegu, tänapäeva ühiskonnas, on kõik sunnitud ikka ja jälle harjuma uue [[tehnika]] ja uue korraga kas või ainult selleks, et [[raamatukogu]]st raamatut laenutada või oma pangaasju ajada. Ja kogu teave maailma [[viletsus]]est ja [[ahastus]]est ujutab vahet tegemata üle igaühe ning valgub igasse soppi ja nurka ja täidab kõiki veel rohkem mure ja [[lootusetus]]ega. Kusagil pole sa kaitstud. Kõik aastasadu kehtinu on pea peale pööratud, ja ta mõtles, kas ongi õieti kedagi, kes säilitab kontrolli ja teab, kuhu nad minemas on. Ning ta mõtles, kas peale tema on veel keegi, kellel tuleb vahel tohutu tahtmine rongilt maha astuda. :Jätta kõik, et natuke [[rahu]] saada. (lk 21) * Miski ei saanud enam puutumata jääda. Kõik pidi pideva arengu eest kõrvale astuma. Neil, kes asju otsustavad, paistis olevat ühine hirm jätta kas või mõni üksik väike kohake planeerimata ja ebareeglipäraseks. [[Linn]]a ja selle lähiümbruse iga ruutmeeter tuli välja arendada ja lülitada linna planeerimisse. Tundus, et iga [[poliitik]]u unistus oli lammutada maha mingi vana tööstuspiirkond, et ehitada omaenda mälestuseks mõni [[pilvelõhkuja]]. Ta oli täiesti veendunud, et tulevaste poliitikute kõige kõrgemalt hinnatud omadus on [[sentimentaalsus]]e täielik puudumine ja totaalne [[huvipuudus]] mineviku vastu. (lk 21) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Ära arva, et progress on olemas. Ei ole. (lk 2203) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 * [[Keel]] jaguneb [[kiri|kirjaks]] (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). [[Inimkond|Inimkonna]] progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. ** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014 * Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste progress on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne. ** [[Elise Rohtmets]], [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ "Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu"], Feministeerium, 28.11.2019 * Igasugune areng on laineline, eriti majanduses. Kogu aeg ei lähe asjad tõusvas joones, erinevatel põhjustel võivad tulla langusperioodid, aga need ei ole tavaliselt nii kohutavad, et neid peaks hirmsasti kartma. Tõsi, osa inimesi võib töö kaotada, sissetulekud võivad kahaneda, aga need asjad elatakse enamasti üle, need ei põhjusta suuremale osale inimestest erilist katastroofi. ** [[Ene-Margit Tiit]], intervjuu: Eili Arula, [https://tartu.postimees.ee/7456837/reedene-room-ene-margit-tiit-ainult-meie-ise-arvame-et-me-ei-ela-hasti "Ene-Margit Tiit: ainult meie ise arvame, et me ei ela hästi"], Postimees, 18. veebruar 2022 * [[Ajalugu]] algab seal, kus on [[inimene]] tekkinud maakerale, ja [[sõda]] on alati olnud üks kaasnev nähtus, mis on kogu aeg saatnud inimeste [[areng]]ut. Ja sõda on muidugi väga negatiivne – ohvrid ja kaotused –, aga teatud positiivne pool võib küll ka olla, sest sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad [[idee]]d ja [[tehnoloogia]] [[areng]], mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas. ** [[Igor Kopõtin]], intervjuu: Andres Kuusk, [https://www.err.ee/1609538284/ajaloolane-ukrainas-kaiv-soda-on-maailmavaateline-kokkuporge "Ajaloolane: Ukrainas käiv sõda on maailmavaateline kokkupõrge"], ERR/ETV "Ukraina stuudio", 01.12.2024 ==Draama== * [Bakunin:] On viga pidada ideid tegudest tähtsamaks. Kõigepealt tegutse! Küll ideed tulevad järele, ja kui ei tule - noh, see on progress. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", I vaatus ==Luule== <poem> Kui palju on meil [[aeg]]a? Kas me jõuame [[andestus|andestada]] [[kilekott|kilekotibuumi]] vallapäästjatele ja neile, kes pidasid nailonsärki, plasttopsi ning -kõrt arengu näitajaks, kuigi igas [[Särk|särgis]], topsis, [[joogikõrs|kõrres]] ja kotis oli [[lõks]], mida tassiti riigist [[riik]]i, ilma et seda oleks märganud ükski [[toll]]? </poem> * [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 8x5vpswxxssl6we2ips6ckmbwa4att2 4 7160 135560 135411 2026-07-15T07:33:22Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 135560 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2011%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 11 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Thomas Nashe]] | data-sort-value="1567" | 1567-11 | data-sort-value="1601" | 1601 | [[:d:Q443042|Q443042]] |- | [[Carl Maria von Weber]] | data-sort-value="1786" | 1786-12-18<br/>1786-11<br/>1786-11-18 | data-sort-value="1826" | 1826-06-05 | [[:d:Q154812|Q154812]] |- | [[Charlotte Mary Brame]] | data-sort-value="1836" | 1836-11-01 | data-sort-value="1884" | 1884-11-25 | [[:d:Q5086063|Q5086063]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | data-sort-value="1861" | 1861-11-01 | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Jaan Sibul]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-01 | data-sort-value="1953" | 1953-09-23 | [[:d:Q16211443|Q16211443]] |- | [[Qaysin Quli]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-19 | data-sort-value="1985" | 1985-06-04 | [[:d:Q2630812|Q2630812]] |- | [[Olev Remsu]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-01 | | [[:d:Q12371409|Q12371409]] |- | [[Mati Heidmets]] | data-sort-value="1949" | 1949-11-01 | | [[:d:Q24545922|Q24545922]] |- | [[Arno Oja]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[:d:Q12359592|Q12359592]] |- | [[Brian Melvin]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-01 | | [[:d:Q16534031|Q16534031]] |- | [[Susanna Clarke]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-01 | | [[:d:Q232772|Q232772]] |- | [[Diana Leesalu]] | data-sort-value="1982" | 1982-11-01 | | [[:d:Q12360825|Q12360825]] |- | [[Eva Väljaots]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-01 | | [[:d:Q112245616|Q112245616]] |- | [[Marie Antoinette]] | data-sort-value="1755" | 1755-11-02 | data-sort-value="1793" | 1793-10-16 | [[:d:Q47365|Q47365]] |- | [[George Boole]] | data-sort-value="1815" | 1815-11-02 | data-sort-value="1864" | 1864-12-08 | [[:d:Q134661|Q134661]] |- | [[Odysséas Elýtis]] | data-sort-value="1911" | 1911-11-02 | data-sort-value="1996" | 1996-03-18 | [[:d:Q160478|Q160478]] |- | [[Luisa Josefina Hernández]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-02 | data-sort-value="2023" | 2023-01-16 | [[:d:Q5984676|Q5984676]] |- | [[Hiie Hinrikus]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-02 | | [[:d:Q16405895|Q16405895]] |- | [[Villu Tamme]] | data-sort-value="1963" | 1963-11-02 | | [[:d:Q2589477|Q2589477]] |- | [[Ann Patchett]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-02<br/>1963-11-02 | | [[:d:Q433485|Q433485]] |- | [[Helen Sildna]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-02 | | [[:d:Q20933571|Q20933571]] |- | [[Lucie Delarue-Mardrus]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-03 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | [[:d:Q3087508|Q3087508]] |- | [[Oodgeroo Noonuccal]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-03 | data-sort-value="1993" | 1993-09-16 | [[:d:Q457278|Q457278]] |- | [[Ingrid Rüütel]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-03 | | [[:d:Q457794|Q457794]] |- | [[Mart Keskküla]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q101294972|Q101294972]] |- | [[Siiri Oviir]] | data-sort-value="1947" | 1947-11-03 | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Salvatore Garau]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-03 | | [[:d:Q16977527|Q16977527]] |- | [[Katrin Kissa]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q111031683|Q111031683]] |- | [[Cindy Preto|Cindy Renée Preto]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-03 | | [[:d:Q35998|Q35998]] |- | [[Harri Jänes]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-04 | data-sort-value="2011" | 2011-03-18 | [[:d:Q16404923|Q16404923]] |- | [[Helle-Iris Michelson]] | data-sort-value="1929" | 1929-11-04 | data-sort-value="2024" | 2024-02-12 | [[:d:Q24545662|Q24545662]] |- | [[Anu Kaal]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-04 | | [[:d:Q3743708|Q3743708]] |- | [[Laura Bush]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-04 | | [[:d:Q152019|Q152019]] |- | [[Maaja Vadi]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-04 | | [[:d:Q17447269|Q17447269]] |- | [[Andreas Weber]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-04 | | [[:d:Q124692|Q124692]] |- | [[Marek Tamm]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-04 | | [[:d:Q12369668|Q12369668]] |- | [[Will Durant]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-11-07 | [[:d:Q333911|Q333911]] |- | [[Alice Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-05 | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | [[:d:Q16408377|Q16408377]] |- | [[Helvi Juvonen]] | data-sort-value="1919" | 1919-11-05 | data-sort-value="1959" | 1959-10-01 | [[:d:Q5710748|Q5710748]] |- | [[Vello Salo]] | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2019" | 2019-04-21 | [[:d:Q16403795|Q16403795]] |- | [[John Berger]] | data-sort-value="1926" | 1926-11-05 | data-sort-value="2017" | 2017-01-02 | [[:d:Q382604|Q382604]] |- | [[Toomas Sildam]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-05 | | [[:d:Q16404798|Q16404798]] |- | [[Kyllike Sillaste-Elling]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-05 | | [[:d:Q108172687|Q108172687]] |- | [[Kairi Kreegipuu]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-05 | | [[:d:Q73506211|Q73506211]] |- | [[Eva Frantz]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-05 | | [[:d:Q28070936|Q28070936]] |- | [[Kaido Höövelson]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-05 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Krõõt Tarkmeel]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-05 | | [[:d:Q12367638|Q12367638]] |- | [[Louis-Antoine Caraccioli]] | data-sort-value="1719" | 1719-11-06 | data-sort-value="1803" | 1803-05-29 | [[:d:Q774529|Q774529]] |- | [[Robert Musil]] | data-sort-value="1880" | 1880-11-06 | data-sort-value="1942" | 1942-04-15 | [[:d:Q78487|Q78487]] |- | [[Kössi Kaatra]] | data-sort-value="1882" | 1882-11-06 | data-sort-value="1928" | 1928-11-15 | [[:d:Q6141099|Q6141099]] |- | [[Emma Liiv]] | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | [[:d:Q16406466|Q16406466]] |- | [[Ando Leps]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-06 | data-sort-value="2023" | 2023-11-04 | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Viivi Luik]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-06 | | [[:d:Q299334|Q299334]] |- | [[Karin Fossum]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-06 | | [[:d:Q256789|Q256789]] |- | [[Mare Tommingas]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-06 | | [[:d:Q253770|Q253770]] |- | [[Kristel Pappel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-06 | | [[:d:Q12367566|Q12367566]] |- | [[Marie Curie]] | data-sort-value="1867" | 1867-11-07 | data-sort-value="1934" | 1934-07-04 | [[:d:Q7186|Q7186]] |- | [[Lev Trotski]] | data-sort-value="1879" | 1879-10-26 | data-sort-value="1940" | 1940-08-21 | [[:d:Q33391|Q33391]] |- | [[Aira Kaal]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-25 | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | [[:d:Q407943|Q407943]] |- | [[Albert Camus]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-07 | data-sort-value="1960" | 1960-01-04 | [[:d:Q34670|Q34670]] |- | [[Joni Mitchell]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-07 | | [[:d:Q205721|Q205721]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-07 | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Krista Kerge]] | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | [[:d:Q12367553|Q12367553]] |- | [[Maire Aunaste]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-07 | | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Otto Wilhelm Masing]] | data-sort-value="1763" | 1763-11-08 | data-sort-value="1832" | 1832-03-15 | [[:d:Q632395|Q632395]] |- | [[Margaret Mitchell]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-08 | data-sort-value="1949" | 1949-08-16 | [[:d:Q173540|Q173540]] |- | [[Salme Kõiv]] | data-sort-value="1909" | 1909-11-08 | data-sort-value="2007" | 2007-08-29 | [[:d:Q16408407|Q16408407]] |- | [[Kazuo Ishiguro]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-08 | | [[:d:Q272855|Q272855]] |- | [[Anu Hint]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-08 | | [[:d:Q16405910|Q16405910]] |- | [[Sven Mikser]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-08 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Karolina Ramqvist]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-08 | | [[:d:Q4973992|Q4973992]] |- | [[Mirjam Parve]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-08 | | [[:d:Q115111052|Q115111052]] |- | [[Ivan Turgenev]] | data-sort-value="1818" | 1818-10-28 | data-sort-value="1883" | 1883-08-22 | [[:d:Q42831|Q42831]] |- | [[Aino Suits|Aino Thauvón-Suits]] | data-sort-value="1884" | 1884-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-08-08 | [[:d:Q11850183|Q11850183]] |- | [[Oskar Loorits]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-09 | data-sort-value="1961" | 1961-12-12 | [[:d:Q710969|Q710969]] |- | [[Heiti Talvik]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-09 | data-sort-value="1947" | 1947-07-18 | [[:d:Q717747|Q717747]] |- | [[Carl Sagan]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-09 | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | [[:d:Q410|Q410]] |- | [[Kärt Hellerma]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | | [[:d:Q12367983|Q12367983]] |- | [[Margot Visnap]] | data-sort-value="1959" | 1959-11-09 | | [[:d:Q122240988|Q122240988]] |- | [[Ann Mirjam Vaikla]] | data-sort-value="1990" | 1990-11-09 | | [[:d:Q115131710|Q115131710]] |- | [[Friedrich Schiller]] | data-sort-value="1759" | 1759-11-10 | data-sort-value="1805" | 1805-05-09 | [[:d:Q22670|Q22670]] |- | [[Julius Kuperjanov]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-29 | data-sort-value="1919" | 1919-02-02 | [[:d:Q937948|Q937948]] |- | [[Salme Reek]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-10 | data-sort-value="1996" | 1996-06-09 | [[:d:Q12374629|Q12374629]] |- | [[Gert Helbemäe]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-10 | data-sort-value="1974" | 1974-07-15 | [[:d:Q1515216|Q1515216]] |- | [[Ülle Ulla]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-10 | data-sort-value="2016" | 2016-04-10<br/>2016-04-09 | [[:d:Q12379602|Q12379602]] |- | [[Mardi Valgemäe]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-10 | data-sort-value="2020" | 2020-03-15 | [[:d:Q17447320|Q17447320]] |- | [[Dora Heldt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q111618|Q111618]] |- | [[Ain Hanschmidt]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-10 | | [[:d:Q50664288|Q50664288]] |- | [[Holly Black]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | | [[:d:Q266173|Q266173]] |- | [[Susanna Veevo]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-10 | | [[:d:Q116619554|Q116619554]] |- | [[Tuuli Põhjakas]] | data-sort-value="1998" | 1998-11-10 | | [[:d:Q112245525|Q112245525]] |- | [[Fjodor Dostojevski]] | data-sort-value="1821" | 1821-10-30 | data-sort-value="1881" | 1881-01-28 | [[:d:Q991|Q991]] |- | [[Ostap Võšnja]] | data-sort-value="1889" | 1889-11-01<br/>1889-11-11 | data-sort-value="1956" | 1956-09-28 | [[:d:Q2631374|Q2631374]] |- | [[Kurt Vonnegut]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-11 | data-sort-value="2007" | 2007-04-11 | [[:d:Q49074|Q49074]] |- | [[Vaida Suits]] | data-sort-value="1931" | 1931-11-11 | | [[:d:Q24545576|Q24545576]] |- | [[Alicia Ostriker]] | data-sort-value="1937" | 1937-11-11 | | [[:d:Q21623|Q21623]] |- | [[Kathy Lette]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-11 | | [[:d:Q6377255|Q6377255]] |- | [[Demi Moore]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-11 | | [[:d:Q43044|Q43044]] |- | [[Olga Pogodina-Kuzmina]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-11 | | [[:d:Q19915581|Q19915581]] |- | [[Piret Viirpalu]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-11 | | [[:d:Q108112388|Q108112388]] |- | [[Muš Nadii]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-11 | | [[:d:Q25517691|Q25517691]] |- | [[Marsha Mehran]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-11 | data-sort-value="2014" | 2014-04-30 | [[:d:Q6773393|Q6773393]] |- | [[Tähe-Lee Liiv]] | data-sort-value="2003" | 2003-11-11 | | [[:d:Q98122424|Q98122424]] |- | [[Marta Lepp]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-12 | data-sort-value="1940" | 1940-11-11 | [[:d:Q1676343|Q1676343]] |- | [[Roland Barthes]] | data-sort-value="1915" | 1915-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-03-26 | [[:d:Q179109|Q179109]] |- | [[Lucia Berlin]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-12 | data-sort-value="2004" | 2004-11-12 | [[:d:Q6696619|Q6696619]] |- | [[Mari Vallisoo]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-12 | data-sort-value="2013" | 2013-08-04 | [[:d:Q7217233|Q7217233]] |- | [[Liana Zeigo|Liana Kolodinskaja]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-12 | | [[:d:Q13608118|Q13608118]] |- | [[Triin Narva]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-12 | | [[:d:Q16404630|Q16404630]] |- | [[Caroline Lamb]] | data-sort-value="1785" | 1785-11-13 | data-sort-value="1828" | 1828-01-26 | [[:d:Q235665|Q235665]] |- | [[Robert Louis Stevenson]] | data-sort-value="1850" | 1850-11-13 | data-sort-value="1894" | 1894-12-03 | [[:d:Q1512|Q1512]] |- | [[Wanda Coleman]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-11-22 | [[:d:Q7967107|Q7967107]] |- | [[Whoopi Goldberg]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-13 | | [[:d:Q49001|Q49001]] |- | [[Clélie Avit]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-13 | | [[:d:Q61372540|Q61372540]] |- | [[Augustinus]] | data-sort-value="354" | 354-11-13 | data-sort-value="430" | 430-08-28 | [[:d:Q8018|Q8018]] |- | [[William III]] | data-sort-value="1650" | 1650-11-14 | data-sort-value="1702" | 1702-03-08 | [[:d:Q129987|Q129987]] |- | [[Jean-Paul Rabaut Saint-Étienne]] | data-sort-value="1743" | 1743-11-14 | data-sort-value="1793" | 1793-12-05 | [[:d:Q322697|Q322697]] |- | [[Astrid Lindgren]] | data-sort-value="1907" | 1907-11-14 | data-sort-value="2002" | 2002-01-28 | [[:d:Q55767|Q55767]] |- | [[Otto Samma]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-14 | data-sort-value="1978" | 1978-08-18 | [[:d:Q12371703|Q12371703]] |- | [[Pavlik Morozov]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-14 | data-sort-value="1932" | 1932-09-03 | [[:d:Q311261|Q311261]] |- | [[Ea Jansen]] | data-sort-value="1921" | 1921-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-04-20 | [[:d:Q5324856|Q5324856]] |- | [[Jaan Undusk]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-14 | | [[:d:Q1277191|Q1277191]] |- | [[Marju Kõivupuu]] | data-sort-value="1960" | 1960-11-14 | | [[:d:Q11260929|Q11260929]] |- | [[Tõnu Karjatse]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q112033802|Q112033802]] |- | [[Pille Kannisto]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q131180666|Q131180666]] |- | [[Leo Kunnas]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-14 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Ilona Martson]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-14<br/>1970 | | [[:d:Q16403172|Q16403172]] |- | [[Marianne Moore]] | data-sort-value="1887" | 1887-11-15 | data-sort-value="1972" | 1972-02-05 | [[:d:Q278495|Q278495]] |- | [[Harald Keres]] | data-sort-value="1912" | 1912-11-15 | data-sort-value="2010" | 2010-06-26 | [[:d:Q3735707|Q3735707]] |- | [[J. G. Ballard]] | data-sort-value="1930" | 1930-11-15 | data-sort-value="2009" | 2009-04-19 | [[:d:Q140201|Q140201]] |- | [[Jaroslava Blažková]] | data-sort-value="1933" | 1933-11-15 | data-sort-value="2017" | 2017-02-20 | [[:d:Q1396195|Q1396195]] |- | [[Eilve Manglus]] | data-sort-value="1977" | 1977-11-15 | | [[:d:Q131180710|Q131180710]] |- | [[Mariangela Di Fiore|Mariangela Cacace]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-15 | | [[:d:Q11988221|Q11988221]] |- | [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] | data-sort-value="1894" | 1894-11-16 | data-sort-value="1972" | 1972-07-27 | [[:d:Q78525|Q78525]] |- | [[Gunn Wållgren]] | data-sort-value="1913" | 1913-11-16 | data-sort-value="1983" | 1983-06-04 | [[:d:Q455358|Q455358]] |- | [[Sisko Istanmäki]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-01-12 | [[:d:Q11893749|Q11893749]] |- | [[Elspeth Barker]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-16 | data-sort-value="2022" | 2022-04-21 | [[:d:Q5367720|Q5367720]] |- | [[Halliki Harro-Loit]] | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | [[:d:Q12363293|Q12363293]] |- | [[Jüri Käo]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-16 | | [[:d:Q12365819|Q12365819]] |- | [[Jaanika Merilo]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-16 | | [[:d:Q18957832|Q18957832]] |- | [[Sanna Marin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-16 | | [[:d:Q16986436|Q16986436]] |- | [[Kasimir Leino]] | data-sort-value="1866" | 1866-11-17 | data-sort-value="1919" | 1919-03-08 | [[:d:Q5945346|Q5945346]] |- | [[Lev Võgotski]] | data-sort-value="1896" | 1896-11-17 | data-sort-value="1934" | 1934-06-10 | [[:d:Q180819|Q180819]] |- | [[Rachel de Queiroz]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-17 | data-sort-value="2003" | 2003-11-04 | [[:d:Q283964|Q283964]] |- | [[Olena Kondratjuk]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-17 | | [[:d:Q12112307|Q12112307]] |- | [[Bronka Nowicka]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-17 | | [[:d:Q24949450|Q24949450]] |- | [[Merle Karro-Kalberg]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-17 | | [[:d:Q108544920|Q108544920]] |- | [[Margaret Atwood]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-18 | | [[:d:Q183492|Q183492]] |- | [[Brené Brown]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-18 | | [[:d:Q4961808|Q4961808]] |- | [[Maggie Stiefvater]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-18 | | [[:d:Q293141|Q293141]] |- | [[Kadri Voorand]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-18 | | [[:d:Q18753401|Q18753401]] |- | [[Martin Luther]] | data-sort-value="1483" | 1483-11-10 | data-sort-value="1546" | 1546-02-18 | [[:d:Q9554|Q9554]] |- | [[Anna Seghers]] | data-sort-value="1900" | 1900-11-19 | data-sort-value="1983" | 1983-06-01 | [[:d:Q57393|Q57393]] |- | [[Joanne Kyger]] | data-sort-value="1934" | 1934-11-19 | data-sort-value="2017" | 2017-03-22 | [[:d:Q3179678|Q3179678]] |- | [[Tony Hoagland]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-19 | data-sort-value="2018" | 2018-10-23 | [[:d:Q7822579|Q7822579]] |- | [[Ruta Sepetys]] | data-sort-value="1967" | 1967-11-19 | | [[:d:Q4993839|Q4993839]] |- | [[Ljubov Jakõmtšuk]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-19 | | [[:d:Q4536696|Q4536696]] |- | [[Eret Talviste]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-19 | | [[:d:Q103405010|Q103405010]] |- | [[Selma Lagerlöf]] | data-sort-value="1858" | 1858-11-20 | data-sort-value="1940" | 1940-03-16 | [[:d:Q44519|Q44519]] |- | [[Zinaida Hippius]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-08 | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | [[:d:Q61940|Q61940]] |- | [[Nadine Gordimer]] | data-sort-value="1923" | 1923-11-20 | data-sort-value="2014" | 2014-07-13 | [[:d:Q47619|Q47619]] |- | [[Wendy Doniger]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-20 | | [[:d:Q1058154|Q1058154]] |- | [[Joe Biden]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-20 | | [[:d:Q6279|Q6279]] |- | [[Kirill]] | data-sort-value="1946" | 1946-11-20 | | [[:d:Q44187|Q44187]] |- | [[Helle Liht]] | data-sort-value="1966" | 1966-11-20 | | [[:d:Q113760108|Q113760108]] |- | [[Ivar Sibul]] | data-sort-value="1972" | 1972-11-20 | | [[:d:Q120402691|Q120402691]] |- | [[Voltaire]] | data-sort-value="1694" | 1694-11-21 | data-sort-value="1778" | 1778-05-30 | [[:d:Q9068|Q9068]] |- | [[Barbara Juliane von Krüdener|Barbara von Krüdener]] | data-sort-value="1764" | 1764-11-22<br/>1764-11-21 | data-sort-value="1824" | 1824-12-13 | [[:d:Q63784|Q63784]] |- | [[Beryl Bainbridge]] | data-sort-value="1932" | 1932-11-21 | data-sort-value="2010" | 2010-07-02 | [[:d:Q237242|Q237242]] |- | [[Goldie Hawn]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-21 | | [[:d:Q188459|Q188459]] |- | [[Stefania Auci]] | data-sort-value="1974" | 1974-11-21 | | [[:d:Q66686030|Q66686030]] |- | [[Veronika Valk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-21 | | [[:d:Q7922525|Q7922525]] |- | [[Jaan Aru]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-21<br/>1984 | | [[:d:Q16404278|Q16404278]] |- | [[George Eliot]] | data-sort-value="1819" | 1819-11-22 | data-sort-value="1880" | 1880-12-22 | [[:d:Q131333|Q131333]] |- | [[André Gide]] | data-sort-value="1869" | 1869-11-22 | data-sort-value="1951" | 1951-02-19 | [[:d:Q47484|Q47484]] |- | [[Charles de Gaulle]] | data-sort-value="1890" | 1890-11-22 | data-sort-value="1970" | 1970-11-09 | [[:d:Q2042|Q2042]] |- | [[Krista Ojasaar]] | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | | [[:d:Q109565884|Q109565884]] |- | [[Kristina Viin]] | data-sort-value="1985" | 1985-11-22 | | [[:d:Q42888407|Q42888407]] |- | [[Betti Alver]] | data-sort-value="1906" | 1906-11-23 | data-sort-value="1989" | 1989-06-19 | [[:d:Q253998|Q253998]] |- | [[Paul Celan]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-23 | data-sort-value="1970" | 1970-04-20 | [[:d:Q153905|Q153905]] |- | [[Mats Traat]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-23 | data-sort-value="2022" | 2022-06-27 | [[:d:Q729330|Q729330]] |- | [[Mare Ruus]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-23 | | [[:d:Q114267125|Q114267125]] |- | [[Steven Brust]] | data-sort-value="1955" | 1955-11-23 | | [[:d:Q1780503|Q1780503]] |- | [[Rita Dahl]] | data-sort-value="1971" | 1971-11-23 | | [[:d:Q11890947|Q11890947]] |- | [[Maria Helen Känd]] | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | [[:d:Q112065891|Q112065891]] |- | [[Baruch Spinoza]] | data-sort-value="1632" | 1632-11-24 | data-sort-value="1677" | 1677-02-21 | [[:d:Q35802|Q35802]] |- | [[Laurence Sterne]] | data-sort-value="1713" | 1713-11-24 | data-sort-value="1768" | 1768-03-18 | [[:d:Q218960|Q218960]] |- | [[Aleksandr Suvorov]] | data-sort-value="1730" | 1730-11-13 | data-sort-value="1800" | 1800-05-06 | [[:d:Q154232|Q154232]] |- | [[Frances Hodgson Burnett]] | data-sort-value="1849" | 1849-11-24 | data-sort-value="1924" | 1924-10-29 | [[:d:Q276028|Q276028]] |- | [[Ameen Rihani]] | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | data-sort-value="1940" | 1940-09-13 | [[:d:Q471451|Q471451]] |- | [[Theodor Altermann]] | data-sort-value="1885" | 1885-11-24 | data-sort-value="1915" | 1915-04-01 | [[:d:Q10381988|Q10381988]] |- | [[Ruth Mirov]] | data-sort-value="1928" | 1928-11-24 | data-sort-value="2022" | 2022-09-26 | [[:d:Q24545372|Q24545372]] |- | [[Elena Poznjak-Kõlar|Jelena Poznjak-Kõlar]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-24 | | [[:d:Q12361867|Q12361867]] |- | [[Hando Runnel]] | data-sort-value="1938" | 1938-11-24 | | [[:d:Q1575121|Q1575121]] |- | [[Sven Grünberg]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-24 | | [[:d:Q366633|Q366633]] |- | [[Arundhati Roy]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-24 | | [[:d:Q212801|Q212801]] |- | [[Mika Keränen]] | data-sort-value="1973" | 1973-11-24 | | [[:d:Q12370335|Q12370335]] |- | [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] | data-sort-value="1812" | 1812-11-25 | data-sort-value="1883" | 1883-02-17 | [[:d:Q108836|Q108836]] |- | [[Rutt Eliaser]] | data-sort-value="1914" | 1914-11-25 | data-sort-value="1996" | 1996-12-21 | [[:d:Q12374358|Q12374358]] |- | [[Valentina Mišanina]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-25 | | [[:d:Q4298381|Q4298381]] |- | [[Charlaine Harris]] | data-sort-value="1951" | 1951-11-25 | | [[:d:Q233566|Q233566]] |- | [[Elviira Sidorova]] | data-sort-value="1954" | 1954-11-25 | | [[:d:Q105651532|Q105651532]] |- | [[Kalle Randalu]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-25 | | [[:d:Q525330|Q525330]] |- | [[Indrek Kannik]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-25 | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Helen Eenmaa]] | data-sort-value="1980" | 1980-11-25 | | [[:d:Q96471463|Q96471463]] |- | [[Sanna Kartau]] | data-sort-value="1993" | 1993-11-25 | | [[:d:Q116940474|Q116940474]] |- | [[Quentin Skinner]] | data-sort-value="1940" | 1940-11-26 | | [[:d:Q465807|Q465807]] |- | [[Marilynne Robinson]] | data-sort-value="1943" | 1943-11-26 | | [[:d:Q253926|Q253926]] |- | [[Jüri Pihel]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-26 | | [[:d:Q16403264|Q16403264]] |- | [[Eva Luigas]] | data-sort-value="1964" | 1964-11-26 | | [[:d:Q125916112|Q125916112]] |- | [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q12372472|Q12372472]] |- | [[Cristin O'Keefe Aptowicz]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-26 | | [[:d:Q5186321|Q5186321]] |- | [[Leopold Hansen]] | data-sort-value="1879" | 1879-11-27 | data-sort-value="1964" | 1964-02-15 | [[:d:Q12368623|Q12368623]] |- | [[Joel Lehtonen]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-27 | data-sort-value="1934" | 1934-11-20 | [[:d:Q560921|Q560921]] |- | [[Marilyn Hacker]] | data-sort-value="1942" | 1942-11-27 | | [[:d:Q3293094|Q3293094]] |- | [[Eiv Eloon]] | data-sort-value="1945" | 1945-11-27 | | [[:d:Q3738793|Q3738793]] |- | [[Philippe Delerm]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-27 | | [[:d:Q741671|Q741671]] |- | [[Boriss Grebenštšikov]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-27 | | [[:d:Q542101|Q542101]] |- | [[Han Kang]] | data-sort-value="1970" | 1970-11-27 | | [[:d:Q5646626|Q5646626]] |- | [[Age Juurikas]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-27 | | [[:d:Q50824598|Q50824598]] |- | [[Lili Milani]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-27 | | [[:d:Q37638169|Q37638169]] |- | [[Kertu Jukkum]] | data-sort-value="1984" | 1984-11-27 | | [[:d:Q12366827|Q12366827]] |- | [[Johannes Luik]] | data-sort-value="1988" | 1988-11-27 | | [[:d:Q126166192|Q126166192]] |- | [[William Blake]] | data-sort-value="1757" | 1757-11-28 | data-sort-value="1827" | 1827-08-12 | [[:d:Q41513|Q41513]] |- | [[Friedrich Engels]] | data-sort-value="1820" | 1820-11-28 | data-sort-value="1895" | 1895-08-05 | [[:d:Q34787|Q34787]] |- | [[Algot Untola]] | data-sort-value="1868" | 1868-11-28 | data-sort-value="1918" | 1918-05-21 | [[:d:Q2993395|Q2993395]] |- | [[Stefan Zweig]] | data-sort-value="1881" | 1881-11-28 | data-sort-value="1942" | 1942-02-22 | [[:d:Q78491|Q78491]] |- | [[Nancy Mitford]] | data-sort-value="1904" | 1904-11-28 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[:d:Q260026|Q260026]] |- | [[Claude Lévi-Strauss]] | data-sort-value="1908" | 1908-11-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-30 | [[:d:Q128126|Q128126]] |- | [[Lehti Viiroja]] | data-sort-value="1922" | 1922-11-28 | data-sort-value="2006" | 2006-11-19 | [[:d:Q55949949|Q55949949]] |- | [[Leelo Kõlar]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-28 | data-sort-value="2023" | 2023-01-01 | [[:d:Q12368406|Q12368406]] |- | [[Peeter Torop]] | data-sort-value="1950" | 1950-11-28 | | [[:d:Q2005662|Q2005662]] |- | [[Toril Moi]] | data-sort-value="1953" | 1953-11-28 | | [[:d:Q1779042|Q1779042]] |- | [[Doris Kareva]] | data-sort-value="1958" | 1958-11-28 | | [[:d:Q546926|Q546926]] |- | [[Hanne Ørstavik]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-28 | | [[:d:Q299347|Q299347]] |- | [[Annely Kolk]] | data-sort-value="1976" | 1976-11-28 | | [[:d:Q122382313|Q122382313]] |- | [[Jana Lepik]] | data-sort-value="1981" | 1981-11-28 | | [[:d:Q12365053|Q12365053]] |- | [[Louisa May Alcott]] | data-sort-value="1832" | 1832-11-29 | data-sort-value="1888" | 1888-03-06 | [[:d:Q185696|Q185696]] |- | [[Clive Staples Lewis|C. S. Lewis]] | data-sort-value="1898" | 1898-11-29 | data-sort-value="1963" | 1963-11-22 | [[:d:Q9204|Q9204]] |- | [[Antanas Škėma]] | data-sort-value="1910" | 1910-11-29 | data-sort-value="1961" | 1961-08-11 | [[:d:Q4770956|Q4770956]] |- | [[Madeleine L'Engle]] | data-sort-value="1918" | 1918-11-29 | data-sort-value="2007" | 2007-09-06 | [[:d:Q257261|Q257261]] |- | [[Katrin Saks]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-29 | | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Urmas Sõõrumaa]] | data-sort-value="1961" | 1961-11-29 | | [[:d:Q12377822|Q12377822]] |- | [[Renate Keerd]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-29 | | [[:d:Q17447350|Q17447350]] |- | [[Alfonso Tark|Alfonso X]] | data-sort-value="1221" | 1221-11-23 | data-sort-value="1284" | 1284-04-04 | [[:d:Q47595|Q47595]] |- | [[Jonathan Swift]] | data-sort-value="1667" | 1667-11-30 | data-sort-value="1745" | 1745-10-19 | [[:d:Q41166|Q41166]] |- | [[Mark Twain]] | data-sort-value="1835" | 1835-11-30 | data-sort-value="1910" | 1910-04-21 | [[:d:Q7245|Q7245]] |- | [[Lucy Maud Montgomery]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | [[:d:Q273034|Q273034]] |- | [[Winston Churchill]] | data-sort-value="1874" | 1874-11-30 | data-sort-value="1965" | 1965-01-24 | [[:d:Q8016|Q8016]] |- | [[Gustav Suits]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-30 | data-sort-value="1956" | 1956-05-23 | [[:d:Q1392550|Q1392550]] |- | [[Voldemar Panso]] | data-sort-value="1920" | 1920-11-30 | data-sort-value="1977" | 1977-12-27 | [[:d:Q3744291|Q3744291]] |- | [[Woody Allen]] | data-sort-value="1935" | 1935-11-30 | | [[:d:Q25089|Q25089]] |- | [[Marko Mihkelson]] | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Felix Reda]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-30 | | [[:d:Q15731842|Q15731842]] |- | [[Sabrina Benaim]] | data-sort-value="1987" | 1987-11-30 | | [[:d:Q59655837|Q59655837]] |} {{Wikidata list end}} t4z54t7pd7eqjsjtrtci0k3z74skti4 0 7661 135543 95775 2026-07-14T20:28:18Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135543 wikitext text/x-wiki [[File:Pieter_Aertsen_005.jpg|pisi|Pieter Aertsen, "Lihuniku pood Egiptusesse põgeneva püha perekonnaga" (1551)]] [[Pilt:Giacomo_Ceruti_-_Still-Life_-_WGA4679.jpg|pisi|Giacomo Ceruti, "Vaikelu" (1750ndad)]] [[Pilt:Bodegón_chorizos,_jamón_y_cacharros-meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez, "Vaikelu vorstide ja singiga" (1772)]] [[Fail:Vorst.tif|pisi|[[Peeter Allik]]u linoollõige "Vorst" (2010)]] '''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega. ==Proosa== * Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega: :"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!" :Patsti! kukkus toa [[lagi|laest]] üks suur vorst keset [[laud]]a. [[Mees]] ja [[naine]] olid natuke aega kingituse üle nõnda ehmatanud, et neil meelde ei tulnud kohe vorsti otsast kinni hakata. Lopi märkas, et vorstiga esimene soovimine täide oli läinud, ja see vihastas teda nõnda, et ta täie [[suu]]ga hüüdis: :"Võtku sind — või pangu vorst sulle [[nina]] otsa kui —" :Aga vaene mehike ei saanud [[ehmatus]]est enam rääkida, sest vorst rippus juba Lapil nina otsas; mitte enam vorsti kombel, vaid kui ninaga ühest [[juur]]ikast kasvanud tükk. :Mis nüüd teha? Kaks [[soov]]i oli tuulde läinud, pealegi veel viimane naise nina nii imelikuks loonud, et ta muu rahva silma ette ei usaldanud astuda. Siiski üks soov oli veel ütlemata ja sellega võisid nad targa kombel kõik heaks moondada. Aga vaesel Lapil ei olnud sel silmapilgul paremat soovi meeles, kui et oma nina pika vorsti kütkest jälle lahti saaks. :Seepärast nimetas ta soovi, ja vorst oli tuulde kadunud. * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_rahva_ennemuistsed_jutud/Lopi_ja_Lapi "Lopi ja Lapi"] kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud" * Kohtuprotsess: masinavärk, millesse sisenetakse [[siga|seana]] ja millest väljutakse vorstina. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti [[viin|valgest]], sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu [[kurk]], [[juust]], vorst, [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI "Tõde ja õigus" II], XXVI ptk * Vorstiprintsiip: :Inimesed, kes armastavad vorsti ja austavad seadust, ei peaks kunagi jälgima, kuidas kumbagi neist tehakse. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, Ersen 1999, lk 75 * Poiss oli [[suvila]]st tulnud vorsti ostma. Kaisu oli [[nuga|noaga]] näidanud, et kas nii palju. — Putsi, vähe vist, oli poiss öelnud. Kaisu oli noa teise kohta asetanud. — Persse, palju sai, arvas naga. Kaisu oli vorsti ära kaalunud ja [[hind|hinna]] öelnud. — Putsi, kui kallis! Kust persest ma selle [[raha]] võtan? oli poiss hädaldanud. :[[Kassaaparaat]] oli kolksatanud. Poiss oli ehmunult hüüatanud: — Persse, mida sa nüüd... ja samal silmapilgul kõige oma vorstiga tee peale lennanud. :Mehed olid itsitanud, aga suu kinni pannud, kui Kaisu oli käskinud vait olla, kuni veel luud-kondid terved. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998, lk 191 * [Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?" :[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, vorsti sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui [[pekk]] ja pehme!" /---/ :[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli [[seep]]. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas [[mürk]]." * [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4 * "Mis härra Dibblerist sai?" :Päkapikk kallutas pead. "See on see kondine mees, kes vorstikesi müüs?" küsis ta. :"Täpselt. Kas ta sai viga?" :"Ei usu," vastas päkapikk kaalutletult. "Igatahes müüs ta noorele Kõuekirvele ühe vorstikese saia vahel, niipalju ma tean." :William mõtles järele. [[Ankh-Morpork]]il on pahaaimamatu uustulnuka jaoks palju [[lõks]]e varuks. :"Noh, sellisel juhul, kas härra Kõuekirvega on kõik korras?" päris ta. :"Arvatavasti. Ta hüüdis just äsja ukse alt, et tal on juba palju parem, aga esialgu ta veel välja ei tule," ütles päkapikk. * [[Terry Pratchett]], "Tõde". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2007, lk 16 * Piia ja isa pikutasid [[Suvila|suvekodus]] [[Muru|murul]]. Ema oli [[Tartu|Tartus]] [[komandeering|tööreisil]] ja nemad olid vahelduseks täitsa omapäi. Elu isaga oli teistmoodi, aga tore. :"Sel nädalal oleme [[toortoit|toortoidulised]]," teatas isa kohe, kui ema auto [[Silmapiir|silmapiirilt]] kadus. "Milleks meil need [[Peenar|peenrad]] ja [[põõsas|põõsad]] siin on! [[Õhtu|Õhtuti]] sööme vorste." (lk 43) * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii sinki-vorsti, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et [[laps]]ed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui [[hommik]]ust [[õhtu]]ni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"] Looming 8/2016 * Muhv käivitas mootori ning noogutas: :"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame [[kass]]i jaoks natuke vorsti. : :Vorst kassile on tähtis [[toiduaine]], :et näljast tal ei lõpeks teekond maine." : :"Alles pool tundi tagasi hakkasid [[luuletaja]]ks, ja juba tulevad sul isegi [[riim]]id välja," ütles Kingpool tunnustavalt. (lk 84) * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984 ==Luule== <poem> VI Kui siis algas kallis püha – laual kannus õlu wiha, süldikausse rida pikk, worstirõngas kõwerik. ... XI Põder limpsas õunasuppi oraw näris worstijuppi, kaarnal kapsapirukas, kullil lihawiilukas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> S e e neil enam ei vehi. Nemad on ruunatud. Palju armetuid [[keha|kehi]] vorstiks on suunatud. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tallipoisi rahvalaul" kogust "Elulootus", 1980, lk 31 ==Vanasõnad== * Kaua seisab [[koer]]a kaelas vorst ehk narril hea [[asi]]. * Paku [[pagar]]i pojale [[sai]]a ehk [[lihunik]]u [[laps]]ele [[liha]] (vorsti). * Kes talguid suudab vorstega sööta. * Rikas tapab suure [[härg|härja]], ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana [[vares]]e, sealt saan sada vorstikest. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1jwtvccgu2gos21e3ix96uz2mbrzuhi 135544 135543 2026-07-14T20:30:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135544 wikitext text/x-wiki [[File:Pieter_Aertsen_005.jpg|pisi|Pieter Aertsen, "Lihuniku pood Egiptusesse põgeneva püha perekonnaga" (1551)]] [[Pilt:Giacomo_Ceruti_-_Still-Life_-_WGA4679.jpg|pisi|Giacomo Ceruti, "Vaikelu" (1750ndad)]] [[Pilt:Bodegón_chorizos,_jamón_y_cacharros-meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez, "Vaikelu vorstide ja singiga" (1772)]] [[Fail:Vorst.tif|pisi|[[Peeter Allik]]u linoollõige "Vorst" (2010)]] '''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega. ==Proosa== * Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega: :"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib [[inimene]] juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!" :Patsti! kukkus toa [[lagi|laest]] üks suur vorst keset [[laud]]a. [[Mees]] ja [[naine]] olid natuke aega kingituse üle nõnda ehmatanud, et neil meelde ei tulnud kohe vorsti otsast kinni hakata. Lopi märkas, et vorstiga esimene soovimine täide oli läinud, ja see vihastas teda nõnda, et ta täie [[suu]]ga hüüdis: :"Võtku sind — või pangu vorst sulle [[nina]] otsa kui —" :Aga vaene mehike ei saanud [[ehmatus]]est enam rääkida, sest vorst rippus juba Lapil nina otsas; mitte enam vorsti kombel, vaid kui ninaga ühest [[juur]]ikast kasvanud tükk. :Mis nüüd teha? Kaks [[soov]]i oli tuulde läinud, pealegi veel viimane naise nina nii imelikuks loonud, et ta muu rahva silma ette ei usaldanud astuda. Siiski üks soov oli veel ütlemata ja sellega võisid nad targa kombel kõik heaks moondada. Aga vaesel Lapil ei olnud sel silmapilgul paremat soovi meeles, kui et oma nina pika vorsti kütkest jälle lahti saaks. :Seepärast nimetas ta soovi, ja vorst oli tuulde kadunud. * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_rahva_ennemuistsed_jutud/Lopi_ja_Lapi "Lopi ja Lapi"] kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud" * Kohtuprotsess: masinavärk, millesse sisenetakse [[siga|seana]] ja millest väljutakse vorstina. ** [[Ambrose Bierce]], "The Devil's Dictionary" * Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti [[viin|valgest]], sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu [[kurk]], [[juust]], vorst, [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin. ** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI "Tõde ja õigus" II], XXVI ptk * Vorstiprintsiip: :Inimesed, kes armastavad vorsti ja austavad seadust, ei peaks kunagi jälgima, kuidas kumbagi neist tehakse. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, Ersen 1999, lk 75 * Muhv käivitas mootori ning noogutas: :"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame [[kass]]i jaoks natuke vorsti. : :Vorst kassile on tähtis [[toiduaine]], :et näljast tal ei lõpeks teekond maine." : :"Alles pool tundi tagasi hakkasid [[luuletaja]]ks, ja juba tulevad sul isegi [[riim]]id välja," ütles Kingpool tunnustavalt. * [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 84 * Poiss oli [[suvila]]st tulnud vorsti ostma. Kaisu oli [[nuga|noaga]] näidanud, et kas nii palju. — Putsi, vähe vist, oli poiss öelnud. Kaisu oli noa teise kohta asetanud. — Persse, palju sai, arvas naga. Kaisu oli vorsti ära kaalunud ja [[hind|hinna]] öelnud. — Putsi, kui kallis! Kust persest ma selle [[raha]] võtan? oli poiss hädaldanud. :[[Kassaaparaat]] oli kolksatanud. Poiss oli ehmunult hüüatanud: — Persse, mida sa nüüd... ja samal silmapilgul kõige oma vorstiga tee peale lennanud. :Mehed olid itsitanud, aga suu kinni pannud, kui Kaisu oli käskinud vait olla, kuni veel luud-kondid terved. * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, Tallinn: Virgela, 1998, lk 191 * [Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?" :[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, vorsti sõin, [[sink]]i sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu [[roos]]. Seda pole ma varem saanudki, [[valge]] justkui [[pekk]] ja pehme!" /---/ :[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli [[seep]]. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas [[mürk]]." * [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp", Varrak, 2000, lk 4 * "Mis härra Dibblerist sai?" :Päkapikk kallutas pead. "See on see kondine mees, kes vorstikesi müüs?" küsis ta. :"Täpselt. Kas ta sai viga?" :"Ei usu," vastas päkapikk kaalutletult. "Igatahes müüs ta noorele Kõuekirvele ühe vorstikese saia vahel, niipalju ma tean." :William mõtles järele. [[Ankh-Morpork]]il on pahaaimamatu uustulnuka jaoks palju [[lõks]]e varuks. :"Noh, sellisel juhul, kas härra Kõuekirvega on kõik korras?" päris ta. :"Arvatavasti. Ta hüüdis just äsja ukse alt, et tal on juba palju parem, aga esialgu ta veel välja ei tule," ütles päkapikk. * [[Terry Pratchett]], "Tõde", tlk Allan Eichenbaum, Varrak, 2007, lk 16 * Piia ja isa pikutasid [[Suvila|suvekodus]] [[Muru|murul]]. Ema oli [[Tartu|Tartus]] [[komandeering|tööreisil]] ja nemad olid vahelduseks täitsa omapäi. Elu isaga oli teistmoodi, aga tore. :"Sel nädalal oleme [[toortoit|toortoidulised]]," teatas isa kohe, kui ema auto [[Silmapiir|silmapiirilt]] kadus. "Milleks meil need [[Peenar|peenrad]] ja [[põõsas|põõsad]] siin on! [[Õhtu|Õhtuti]] sööme vorste." (lk 43) * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii sinki-vorsti, neegrimusi-[[maiustus]]i kui ka [[hüüumärk]]e! [[Kirjanik]]una tahaksin väga loota, et [[laps]]ed, kellel pole muid [[kohustus]]i kui [[hommik]]ust [[õhtu]]ni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee [[raamat]]ute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud... ** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"] Looming 8/2016 ==Luule== <poem> VI Kui siis algas kallis püha – laual kannus õlu wiha, süldikausse rida pikk, worstirõngas kõwerik. ... XI Põder limpsas õunasuppi oraw näris worstijuppi, kaarnal kapsapirukas, kullil lihawiilukas. </poem> * [[Alide Dahlberg]], "Mutionu pühadepidu", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9 <poem> S e e neil enam ei vehi. Nemad on ruunatud. Palju armetuid [[keha|kehi]] vorstiks on suunatud. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tallipoisi rahvalaul" kogust "Elulootus", 1980, lk 31 ==Vanasõnad== * Kaua seisab [[koer]]a kaelas vorst ehk narril hea [[asi]]. * Paku [[pagar]]i pojale [[sai]]a ehk [[lihunik]]u [[laps]]ele [[liha]] (vorsti). * Kes talguid suudab vorstega sööta. * Rikas tapab suure [[härg|härja]], ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana [[vares]]e, sealt saan sada vorstikest. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Toit]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] r1kfdyjme3b96c9donfwjg2oydgopu8 0 9026 135553 133548 2026-07-14T22:44:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135553 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gunnar_Berndtson_-_Art_Connoisseurs_in_the_Louvre.jpg|pisi|Gunnar Berndtson, "Kunstiasjatundjad [[Louvre]]'is" (1879)]] [[Pilt:Charles_Verlat_-_The_expert.jpg|pisi|Charles Verlat, "Ekspert"]] ==Proosa== * [Peter Wimsey:] "Bunter, klaas härra Murblesile. Ma olen väga rõõmus, et te välja ilmusite. See kaheksakümne kuuenda aasta Cockburn maitseb alati paremini [[seltskond|seltskonnas]] - see tähendab asjatundlikus seltskonnas. Ma tundsin kord üht meest, kes rikkus selle maitset Trichinopoli [[sigar]]iga. Teist korda teda enam külla ei kutsutud. Kaheksa kuud hiljem sooritas ta [[enesetapp|enesetapu]]. Ma ei taha öelda, et see oli põhjuseks. Aga kõik märgid näitasid, et ta lõpetab halvasti." :"See on õudne," lausus härra Murbles tõsiselt. "Olen näinud mitmeid mehi, kes on saadetud võlla [[kuritegu]]de eest, millele ma hoopis rohkem suudan kaasa tunda." (lk 14) * Wetheridge ütles, et [[ilm]] on sant. Wimsey soostus armastusväärselt. Wetheridge ütles, et arvestades hinda, mida siin klubis toidu eest tuli maksta, on see lausa skandaalne, et siin midagi söögiks kõlbulikku ei ole. Wimsey, keda peakokk ja ka kelnerid tema asjatundlikkuse pärast jumaldasid ning kellele oli saadetud kõige valitum pala, ilma et ta oleks pidanud seda küsima, tundis Wetheridge'iie ka seekord kaasa. (lk 38) * [Ann Dorland Peter Wimseyle:] "Marjorie väidab, et te olete toidu alal asjatundja. Ma ei usu, et asjatundjad kunagi [[homaar]]i ja [[šampanja]]t tellivad." (lk 217) ** [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Hirami seadus: :Kui te konsulteerite küllaldase arvu ekspertidega, saate te kinnitust igale arvamusele. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 86 * Asjatundjaks [[levimuu­sika]] hindamisel peab end ena­masti igaüks. Eestis on igas peres keskmiselt kaks raadiot, igas tei­ses kodus on televiisor, igas kol­mandas grammofon, igas neljandas magnetofon. Muusikat käepärast kui palju! Vähem või rohkem kuulavad levimuusikat kõik inimesed, isegi selle veendunud vas­tastel on südamesopis mõni [[lemmiklaul]]. ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984, lk 6 * '''Clarke'i neljas seadus''': Igale eksperdile on olemas võrdne ja vastassuunaline ekspert. ** [[Arthur C. Clarke]], "Profiles of the Future" (1999, London: Victor Gollancz), lk 143 * Nüüd ma õpetan oma kraaditudengeid, et nad peaksid õppima ühe [[meetod]]i tõesti hästi ära päris eksperdi tasemel. Neil peaks olema teine, mida nad tunnevad väga hästi, mitte tingimata sama äärmuslikult, ja siis nad peavad olema teadlikud mõnedest teistest oskustest, nii et nad saavad töötada [[meeskond|meeskonnas]]. ** [[Elinor Ostrom]], intervjuu: [https://www.annualreviews.org/userimages/contenteditor/1326999553977/elinorostromtranscript.pdf "An Interview with Elinor Ostrom"] Annual Reviews Conversations, 2010 * [[Keskkond]], olgu looduslik või [[inimene|inimese]] rajatud, põhineb laiematel [[ühiskond]]likel [[väärtus]]tel. Võib arvata, et just meile võõrana tundunud sotsiaal-kultuurilise [[maastik]]u määratluse tõttu takerdus [Euroopa maastikukonventsiooniga] liitumine pikkadeks aastateks ametkondlike mõtiskluste ja arutelude keeristesse. Harjumuspäraselt on ikka ekspert, olgu siis [[arhitekt]], planeerija, maastikuarhitekt, keskkonnaspetsialist või ka munitsipaalpoliitik, olnud see, kellel on ainukompetents, kuidas [[avalik ruum|avalikus ruumis]] asjad käivad, ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel põhinevatel väärtustel ei ole siin kohta olnud. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * Vanaema Aching oli asjatundja [[lammas]]te alal, kuigi ta teatas, et nad on "ühed igavesed [[kont]]idest, ihu[[silm]]adest ja [[lammas|ammastest]] pihkvel paunad, kes otsivad aina uusi võimalusi surma saada". [[Karjus]]ed kõndisid maha palju miile, et ta tuleks nende lambaid [[tõbi|tõbedest]] ravima. Nad ütlesid, et tal oli Puudutus, kuigi ta ise ütles, et parim [[ravim]] nii lambale kui inimesele on doos [[tärpentin]]i, korralik [[sajatus]] ja [[jalahoop]]. Kõikjalt raamatu vahelt turritasid paberitükid Vanaema enda lambaravimite [[retsept]]idega. Paljude peamiseks koostisosaks oli tärpentin, kuid mõnes oli mainitud ka sajatust. (lk 16) ** [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005 * "Ma tunnen ennast nii tobedalt!" ütlen käsi rutjudes. "Mina muudkui patrasin [[raamat]]utest nagu mingi asjatundja, kui tegelikult on ilmselgelt asjatundja hoopis ''tema''. Ju jäi tal minust mulje <!--//-->kui erakordsest lollpeast." Mu [[aju]] lausa rappub, kui ma oma [[rumalus]]ele mõtlen, ja ma annan selle paigale sundimiseks endale vastu otsmikku laksu. :Rosie, silmad suured, paneb käed mu õlgadele. "Ei ole nii! Tema on [[kirjanik]], sina oled [[lugeja]]. Sina ''oledki'' asjatundja!" (lk 60-61) * [[Rebecca Raisin]], "Aria ratastel raamatupood", tlk Piret Lemetti, 2022 * Ekspert on inimene, kes on omaenda vaevaliste kogemuste najal kindlaks teinud kõikvõimalikud [[vead]], mida väga kitsas valdkonnas on võimalik teha. ** {{halliga|An expert is a person who has found out by his own painful experience all the mistakes that one can make in a very narrow field.}} ** [[Niels Bohr]], ''cit. via'': [[Edward Teller]], [http://books.google.de/books?id=I1QEAAAAMBAJ&pg=PA62 ''Dr. Edward Teller's Magnificent Obsession'' Robert Coughlan, ''LIFE'' magazine, 6. september 1954, lk 62] [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] c5mx8mp64sgk4rgyci2y1j7b496csfm 135554 135553 2026-07-14T22:46:33Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135554 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gunnar_Berndtson_-_Art_Connoisseurs_in_the_Louvre.jpg|pisi|Gunnar Berndtson, "Kunstiasjatundjad [[Louvre]]'is" (1879)]] [[Pilt:Charles_Verlat_-_The_expert.jpg|pisi|Charles Verlat, "Ekspert"]] ==Proosa== * [Peter Wimsey:] "Bunter, klaas härra Murblesile. Ma olen väga rõõmus, et te välja ilmusite. See kaheksakümne kuuenda aasta Cockburn maitseb alati paremini [[seltskond|seltskonnas]] - see tähendab asjatundlikus seltskonnas. Ma tundsin kord üht meest, kes rikkus selle maitset Trichinopoli [[sigar]]iga. Teist korda teda enam külla ei kutsutud. Kaheksa kuud hiljem sooritas ta [[enesetapp|enesetapu]]. Ma ei taha öelda, et see oli põhjuseks. Aga kõik märgid näitasid, et ta lõpetab halvasti." :"See on õudne," lausus härra Murbles tõsiselt. "Olen näinud mitmeid mehi, kes on saadetud võlla [[kuritegu]]de eest, millele ma hoopis rohkem suudan kaasa tunda." (lk 14) * Wetheridge ütles, et [[ilm]] on sant. Wimsey soostus armastusväärselt. Wetheridge ütles, et arvestades hinda, mida siin klubis toidu eest tuli maksta, on see lausa skandaalne, et siin midagi söögiks kõlbulikku ei ole. Wimsey, keda peakokk ja ka kelnerid tema asjatundlikkuse pärast jumaldasid ning kellele oli saadetud kõige valitum pala, ilma et ta oleks pidanud seda küsima, tundis Wetheridge'iie ka seekord kaasa. (lk 38) * [Ann Dorland Peter Wimseyle:] "Marjorie väidab, et te olete toidu alal asjatundja. Ma ei usu, et asjatundjad kunagi [[homaar]]i ja [[šampanja]]t tellivad." (lk 217) ** [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 * Ekspert on inimene, kes on omaenda vaevaliste kogemuste najal kindlaks teinud kõikvõimalikud [[vead]], mida väga kitsas valdkonnas on võimalik teha. ** {{halliga|An expert is a person who has found out by his own painful experience all the mistakes that one can make in a very narrow field.}} ** [[Niels Bohr]], ''cit. via'': [[Edward Teller]], [http://books.google.de/books?id=I1QEAAAAMBAJ&pg=PA62 ''Dr. Edward Teller's Magnificent Obsession'' Robert Coughlan, ''LIFE'' magazine, 6. september 1954, lk 62] * Hirami seadus: :Kui te konsulteerite küllaldase arvu ekspertidega, saate te kinnitust igale arvamusele. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 86 * Asjatundjaks [[levimuu­sika]] hindamisel peab end ena­masti igaüks. Eestis on igas peres keskmiselt kaks raadiot, igas tei­ses kodus on televiisor, igas kol­mandas grammofon, igas neljandas magnetofon. Muusikat käepärast kui palju! Vähem või rohkem kuulavad levimuusikat kõik inimesed, isegi selle veendunud vas­tastel on südamesopis mõni [[lemmiklaul]]. ** [[Anne Erm]], "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984, lk 6 * '''Clarke'i neljas seadus''': Igale eksperdile on olemas võrdne ja vastassuunaline ekspert. ** [[Arthur C. Clarke]], "Profiles of the Future" (1999, London: Victor Gollancz), lk 143 * Vanaema Aching oli asjatundja [[lammas]]te alal, kuigi ta teatas, et nad on "ühed igavesed [[kont]]idest, ihu[[silm]]adest ja [[lammas|ammastest]] pihkvel paunad, kes otsivad aina uusi võimalusi surma saada". [[Karjus]]ed kõndisid maha palju miile, et ta tuleks nende lambaid [[tõbi|tõbedest]] ravima. Nad ütlesid, et tal oli Puudutus, kuigi ta ise ütles, et parim [[ravim]] nii lambale kui inimesele on doos [[tärpentin]]i, korralik [[sajatus]] ja [[jalahoop]]. Kõikjalt raamatu vahelt turritasid paberitükid Vanaema enda lambaravimite [[retsept]]idega. Paljude peamiseks koostisosaks oli tärpentin, kuid mõnes oli mainitud ka sajatust. ** [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 16 * Nüüd ma õpetan oma kraaditudengeid, et nad peaksid õppima ühe [[meetod]]i tõesti hästi ära päris eksperdi tasemel. Neil peaks olema teine, mida nad tunnevad väga hästi, mitte tingimata sama äärmuslikult, ja siis nad peavad olema teadlikud mõnedest teistest oskustest, nii et nad saavad töötada [[meeskond|meeskonnas]]. ** [[Elinor Ostrom]], intervjuu: [https://www.annualreviews.org/userimages/contenteditor/1326999553977/elinorostromtranscript.pdf "An Interview with Elinor Ostrom"] Annual Reviews Conversations, 2010 * [[Keskkond]], olgu looduslik või [[inimene|inimese]] rajatud, põhineb laiematel [[ühiskond]]likel [[väärtus]]tel. Võib arvata, et just meile võõrana tundunud sotsiaal-kultuurilise [[maastik]]u määratluse tõttu takerdus [Euroopa maastikukonventsiooniga] liitumine pikkadeks aastateks ametkondlike mõtiskluste ja arutelude keeristesse. Harjumuspäraselt on ikka ekspert, olgu siis [[arhitekt]], planeerija, maastikuarhitekt, keskkonnaspetsialist või ka munitsipaalpoliitik, olnud see, kellel on ainukompetents, kuidas [[avalik ruum|avalikus ruumis]] asjad käivad, ühiskondlikel [[kokkulepe]]tel põhinevatel väärtustel ei ole siin kohta olnud. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * "Ma tunnen ennast nii tobedalt!" ütlen käsi rutjudes. "Mina muudkui patrasin [[raamat]]utest nagu mingi asjatundja, kui tegelikult on ilmselgelt asjatundja hoopis ''tema''. Ju jäi tal minust mulje <!--//-->kui erakordsest lollpeast." Mu [[aju]] lausa rappub, kui ma oma [[rumalus]]ele mõtlen, ja ma annan selle paigale sundimiseks endale vastu otsmikku laksu. :Rosie, silmad suured, paneb käed mu õlgadele. "Ei ole nii! Tema on [[kirjanik]], sina oled [[lugeja]]. Sina ''oledki'' asjatundja!" * [[Rebecca Raisin]], "Aria ratastel raamatupood", tlk Piret Lemetti, 2022, lk 60-61 [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] jpyk7pdyxv9o8yigkhfsjqg04duhcp6 0 10862 135550 62788 2026-07-14T20:47:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135550 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Inflatsioon on üks [[maksud|maksustamise]] viisidest ning seda saab rakendada maksuseadust kehtestamata. * {{halliga|Inflation is the one form of taxation that can be imposed without legislation.}} ** [[Milton Friedman]], Observer (22. september 1974), ka Oxford Dictionary of Modern Quotes, Third Edition, Elizabeth Knowles, edit., Oxford University Press (2007), lk 124 * Murphy rahamaksiim: :Inflatsiooniga on tegu, kui kunagi pole nii palju saanud, ja pidanud temast nii kiiresti lahkuma. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 82 * 1991. aastast, kui [[rubla]] inflatsioon oli peadpööritav ja [[Moskva]] kaudu sõlmitavate välislepingute peale ei olnud mõtet mõeldagi, on jäänud meelde, kuidas saime [[Jossif Brodski]] loa avaldada [[Loomingu Raamatukogu|LR-i]] kaante vahel tema esseed ("Täiel määral mitte keegi", nr. 27/28). Esseed oli [[inglise keel]]est tõlkinud Juhan Kristjan Talve. Kasutasime juhust, kui [[Toomas Hendrik Ilves]], tollane "Vaba Euroopa" raadio (RFE) eesti toimetuse direktor, külastas "Loomingu" toimetust, ja küsisime selles delikaatses küsimuses nõu. Sealsamas paigas visandas T. H. Ilves Brodskile umbes järgmise sisuga kirja: "Lugupeetud autor, ega te ometi ei taha saada oma esseede eest honorari Nõukogude inflatsioonirublades?" Kiri läks Ameerikasse ja autor vastas sellele nõusolekuga. ** [[Anu Saluäär]], [http://www.loominguraamatukogu.ee/wp-content/uploads/2017/02/LR_Palat6.pdf Palat nr. 6: nelikümmend viimast aastat (LR 1976–2016)]. ==Luule== <poem> Lappan vanu [[unistus]]i: nende [[väärtus]] on [[null]]. [[Riik]]i, mis selle [[raha]] välja lasi, pole ammu enam. Üritan unistada uusi, aga inflatsioon on nii kiire, et ei jõua. </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "17. mai" raamatus "Kevad ja suvi ja" (2009) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] clts2h0p2fbj21ti14iz0q5j19oywen 0 10964 135533 134124 2026-07-14T14:31:45Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135533 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_Wilhelm_Diefenbach_-_Selbstporträt_als_Christus.jpg|pisi|Karl Wilhelm Diefenbach, "Autoportree Kristusena" (1892)]] [[Pilt:Lall_Bergling_-_Portrait_of_a_seated_lady.jpg|pisi|Clara Olivia (Lall) Bergling (1866-1932), "Istuv naine", ''s.d.'']] [[Pilt:ELIZABETH_).jpg|pisi|Rosamond Lombard Smith Bouvé (1876-1949), "Elizabeth", ''s.d.'']] [[Pilt:María_Blanchard_L'enfant_au_bracelet_1925-26.jpg|pisi|María Blanchard, "Tütarlaps käevõruga" (1925-1926)]] [[Pilt:Ida Konek Starosta Leopoldstadtu.jpg|pisi|Ida Konek, "Leopoldstadti linnapea" (1903)]] [[Pilt:Meta_Plückebaum_Girl_with_a_cat.jpg|pisi|Meta Plückebaum (1876-1945), "Tüdruk kassiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kas mõni mees, kes kirjutab, hästi või halvasti [[kirjutamine|kirjutab]], see on kohe selge, aga kas teine, kes midagi ei kirjuta ja vaikselt istub, istub vaikselt [[tarkus]]est või [[rumalus]]est, seda ei saa ükski [[surelik]] selgeks teha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 21 * Iga inimene peaks endale valima tunnikese oma päeva või toimetuste ülevaatamiseks, ja seda mitte õues ringi jalutades, vaid hämaras [[tuba|toas]] istudes, kus miski tema mõtisklusi ei sega. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 58 * [[Erapooletus|Erapooletu]] inimese koht siin maa peal on kahe [[tool]]i vahel; taevas aga istub ta [[Jumal]]a paremal käel. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 36 * Kui vaheldusrikas peab küll olema inimese elu, kes on kakskümmend aastat jutti istunud iga päev [[kõrts]]itoas ühel ja samal toolil! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 37 * See, kes [[kiirustamine|kiirustab]], on targem jõudeistujast, ehkki jõudeistuja võib saada targemaks sellest, kes kiirustab. ** [[Maria Jotuni]], kogust "Lahtine laegas" [1929], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 18 * See, kes jaamas oma [[kohver|kohvril]] istub, on otsekui maailmast väljatõugatu. (lk 19) * [[Nudism|Nudistide]] juures on halb see, et istudes kleepuvad nad [[tool]]i külge. (lk 24) * Kui meid, lokk laubal, juuksuritoolile istuma jäetakse, tunneme end kes [[Napoleon]]ina, kes Velazqueze Kristusena. (lk 45) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Püksid]] kuluvad isegi [[troon]]il istudes. (lk 7) * Ära sae [[oks]]a, millel istud. Või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua. (lk 9) * [[Luuletaja]]d on nagu väikesed [[laps]]ed; kui nad kirjutuslaua taga istuvad, ei ulatu neil jalad maha. (lk 39) * Igal suurel [[tragöödia]]l on oma [[happy end]], aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, istun [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Mina olen siin, istun kodus toolil. [[Unistus|Unistan]] veidi, aga mitte eriti. Millest ma võiksingi unistada? Istun — ja ongi kõik. Ma ei saa öelda, et ma tunneksin ennast hästi, ega ma ei istu sellepärast, et mul oleks hea istuda, vastupidi. :Ma mõtlen, et istudes ei tee ma midagi head, ja ma peaksin kindlasti lõpuks, kunagi hiljem, püsti [[tõusmine|tõusma]]. Tunnen ebamäärast [[ebamugavus]]t edasi istudes ja tundide või päevade kaupa — ise ka enam ei tea — mitte midagi tehes. Aga ma ei leia vähimatki põhjust püstitõusmiseks ja millegi tegemiseks. Ma ei tea, tõesti ei tea, mida ma võiksin teha. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 158 * Ükski kodutunnet defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus. ** [[Tuul Sepp]], [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"], Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ERR Novaator, 18. september 2021 ==Luule== <poem> Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid! Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske, pappseintel vahelduvad ilmariigid ja kroon [[türann]]i [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske. Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad, paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus. </poem> * [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 324 <poem> Ma istun ihuüksi närtsind rohus maadligi [[Alandlikkus|alandlikult]], vaiksemalt kui [[vari]]. Sääl taga ähmub [[möödanik]]u hari, jääjahe [[rada]] ootab [[org|oru]] lohus. </poem> * [[Marie Under]], "Aruand", rmt: "Uneretk", 1968, lk 9 <poem> 7. Istu sirgelt, kui sa loed, siis on [[kaugus]] paras. [[Nina]]ga ehk ainult [[koer]] uurib [[sõnavara]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974 <poem> Väga, kõige rohkem kardan surma. Siis ei saa enam istuda [[tool]]il. Tean, siis ei saa enam midagi. Ma tahan väga toolil istuda. See on [[hirm]]. Tule, aita. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Mis siin salata, annan alla", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 161 <poem> Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. </poem> * Juhan Viiding, "Suvest sügisesse, mitte ainult mina", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 332 ==Vanasõnad== * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 7ufkvidytb57e8xzuhgexx4haq2uu2v 135534 135533 2026-07-14T14:46:23Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135534 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_Wilhelm_Diefenbach_-_Selbstporträt_als_Christus.jpg|pisi|Karl Wilhelm Diefenbach, "Autoportree Kristusena" (1892)]] [[Pilt:Lall_Bergling_-_Portrait_of_a_seated_lady.jpg|pisi|Clara Olivia (Lall) Bergling (1866-1932), "Istuv naine", ''s.d.'']] [[Pilt:ELIZABETH_).jpg|pisi|Rosamond Lombard Smith Bouvé (1876-1949), "Elizabeth", ''s.d.'']] [[Pilt:María_Blanchard_L'enfant_au_bracelet_1925-26.jpg|pisi|María Blanchard, "Tütarlaps käevõruga" (1925-1926)]] [[Pilt:Ida Konek Starosta Leopoldstadtu.jpg|pisi|Ida Konek, "Leopoldstadti linnapea" (1903)]] [[Pilt:Meta_Plückebaum_Girl_with_a_cat.jpg|pisi|Meta Plückebaum (1876-1945), "Tüdruk kassiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kas mõni mees, kes kirjutab, hästi või halvasti [[kirjutamine|kirjutab]], see on kohe selge, aga kas teine, kes midagi ei kirjuta ja vaikselt istub, istub vaikselt [[tarkus]]est või [[rumalus]]est, seda ei saa ükski [[surelik]] selgeks teha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 21 * Iga inimene peaks endale valima tunnikese oma päeva või toimetuste ülevaatamiseks, ja seda mitte õues ringi jalutades, vaid hämaras [[tuba|toas]] istudes, kus miski tema mõtisklusi ei sega. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 58 * [[Erapooletus|Erapooletu]] inimese koht siin maa peal on kahe [[tool]]i vahel; taevas aga istub ta [[Jumal]]a paremal käel. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 36 * Niisiis mina (pange mulle nimeks Mary Beton, Mary Seton, Mary Carmichael või mis nimi teile iganes meeldib — sellel pole mingit tähtsust) istusin paar nädalat tagasi ilusal oktoobripäeval mõttesse vajunult jõekaldal. Rangid, millest ma rääkisin — naised ja ilukirjandus ning vajadus jõuda sellel kõikvõimalikke eelarvamusi ja kirgi ärataval teemal mingile järeldusele —, rõhusid mu lausa vastu maad. Paremal ja vasakul lõõmasid kuldselt ja karmiinselt mingid põõsad, olid kuumusest koguni kõrbenud, tulekarva. Kaugemal kaldal nutsid lakkamatult halades pajud, juuksed õlgadel laiali. Jõgi peegeldas taevast, sillast ja põlevast puust huupi valitud kilde, ja kui üliõpilane oli oma paadi läbi peegelduste sõudnud, läksid need uuesti nii täpselt kinni, nagu poleks kedagi olnudki. Siin võinuks mõttesse vajunult istuda ööd-päevad läbi. Mõte — et nimetada teda uhkema nimega, kui ta oli väärt — oli oma õnge jõkke lasknud. ** [[Virginia Woolf]], "Oma tuba", tlk [[Malle Talvet]], LR 44-45 1994, lk 6 * Kui vaheldusrikas peab küll olema inimese elu, kes on kakskümmend aastat jutti istunud iga päev [[kõrts]]itoas ühel ja samal toolil! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 37 * See, kes [[kiirustamine|kiirustab]], on targem jõudeistujast, ehkki jõudeistuja võib saada targemaks sellest, kes kiirustab. ** [[Maria Jotuni]], kogust "Lahtine laegas" [1929], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 18 * See, kes jaamas oma [[kohver|kohvril]] istub, on otsekui maailmast väljatõugatu. (lk 19) * [[Nudism|Nudistide]] juures on halb see, et istudes kleepuvad nad [[tool]]i külge. (lk 24) * Kui meid, lokk laubal, juuksuritoolile istuma jäetakse, tunneme end kes [[Napoleon]]ina, kes Velazqueze Kristusena. (lk 45) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Püksid]] kuluvad isegi [[troon]]il istudes. (lk 7) * Ära sae [[oks]]a, millel istud. Või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua. (lk 9) * [[Luuletaja]]d on nagu väikesed [[laps]]ed; kui nad kirjutuslaua taga istuvad, ei ulatu neil jalad maha. (lk 39) * Igal suurel [[tragöödia]]l on oma [[happy end]], aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, istun [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Mina olen siin, istun kodus toolil. [[Unistus|Unistan]] veidi, aga mitte eriti. Millest ma võiksingi unistada? Istun — ja ongi kõik. Ma ei saa öelda, et ma tunneksin ennast hästi, ega ma ei istu sellepärast, et mul oleks hea istuda, vastupidi. :Ma mõtlen, et istudes ei tee ma midagi head, ja ma peaksin kindlasti lõpuks, kunagi hiljem, püsti [[tõusmine|tõusma]]. Tunnen ebamäärast [[ebamugavus]]t edasi istudes ja tundide või päevade kaupa — ise ka enam ei tea — mitte midagi tehes. Aga ma ei leia vähimatki põhjust püstitõusmiseks ja millegi tegemiseks. Ma ei tea, tõesti ei tea, mida ma võiksin teha. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 158 * Ükski kodutunnet defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus. ** [[Tuul Sepp]], [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"], Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ERR Novaator, 18. september 2021 ==Luule== <poem> Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid! Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske, pappseintel vahelduvad ilmariigid ja kroon [[türann]]i [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske. Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad, paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus. </poem> * [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 324 <poem> Ma istun ihuüksi närtsind rohus maadligi [[Alandlikkus|alandlikult]], vaiksemalt kui [[vari]]. Sääl taga ähmub [[möödanik]]u hari, jääjahe [[rada]] ootab [[org|oru]] lohus. </poem> * [[Marie Under]], "Aruand", rmt: "Uneretk", 1968, lk 9 <poem> 7. Istu sirgelt, kui sa loed, siis on [[kaugus]] paras. [[Nina]]ga ehk ainult [[koer]] uurib [[sõnavara]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974 <poem> Väga, kõige rohkem kardan surma. Siis ei saa enam istuda [[tool]]il. Tean, siis ei saa enam midagi. Ma tahan väga toolil istuda. See on [[hirm]]. Tule, aita. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Mis siin salata, annan alla", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 161 <poem> Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. </poem> * Juhan Viiding, "Suvest sügisesse, mitte ainult mina", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 332 ==Vanasõnad== * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] jx0hnj6icg2dsvxql6qiaw1nfzt7az7 135535 135534 2026-07-14T14:47:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135535 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_Wilhelm_Diefenbach_-_Selbstporträt_als_Christus.jpg|pisi|Karl Wilhelm Diefenbach, "Autoportree Kristusena" (1892)]] [[Pilt:Lall_Bergling_-_Portrait_of_a_seated_lady.jpg|pisi|Clara Olivia (Lall) Bergling (1866-1932), "Istuv naine", ''s.d.'']] [[Pilt:ELIZABETH_).jpg|pisi|Rosamond Lombard Smith Bouvé (1876-1949), "Elizabeth", ''s.d.'']] [[Pilt:María_Blanchard_L'enfant_au_bracelet_1925-26.jpg|pisi|María Blanchard, "Tütarlaps käevõruga" (1925-1926)]] [[Pilt:Ida Konek Starosta Leopoldstadtu.jpg|pisi|Ida Konek, "Leopoldstadti linnapea" (1903)]] [[Pilt:Meta_Plückebaum_Girl_with_a_cat.jpg|pisi|Meta Plückebaum (1876-1945), "Tüdruk kassiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kas mõni mees, kes kirjutab, hästi või halvasti [[kirjutamine|kirjutab]], see on kohe selge, aga kas teine, kes midagi ei kirjuta ja vaikselt istub, istub vaikselt [[tarkus]]est või [[rumalus]]est, seda ei saa ükski [[surelik]] selgeks teha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 21 * Iga inimene peaks endale valima tunnikese oma päeva või toimetuste ülevaatamiseks, ja seda mitte õues ringi jalutades, vaid hämaras [[tuba|toas]] istudes, kus miski tema mõtisklusi ei sega. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 58 * [[Erapooletus|Erapooletu]] inimese koht siin maa peal on kahe [[tool]]i vahel; taevas aga istub ta [[Jumal]]a paremal käel. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 36 * Niisiis mina (pange mulle nimeks Mary Beton, Mary Seton, Mary Carmichael või mis nimi teile iganes meeldib — sellel pole mingit tähtsust) istusin paar nädalat tagasi ilusal oktoobripäeval mõttesse vajunult jõekaldal. Rangid, millest ma rääkisin — naised ja ilukirjandus ning vajadus jõuda sellel kõikvõimalikke eelarvamusi ja kirgi ärataval teemal mingile järeldusele —, rõhusid mu lausa vastu maad. Paremal ja vasakul lõõmasid kuldselt ja karmiinselt mingid põõsad, olid kuumusest koguni kõrbenud, tulekarva. Kaugemal kaldal nutsid lakkamatult halades pajud, juuksed õlgadel laiali. Jõgi peegeldas taevast, sillast ja põlevast puust huupi valitud kilde, ja kui üliõpilane oli oma paadi läbi peegelduste sõudnud, läksid need uuesti nii täpselt kinni, nagu poleks kedagi olnudki. Siin võinuks mõttesse vajunult istuda ööd-päevad läbi. Mõte — et nimetada teda uhkema nimega, kui ta oli väärt — oli oma õnge jõkke lasknud. ** [[Virginia Woolf]], "Oma tuba", tlk [[Malle Talvet]], LR 44-45 1994, lk 6 * Kui vaheldusrikas peab küll olema inimese elu, kes on kakskümmend aastat jutti istunud iga päev [[kõrts]]itoas ühel ja samal toolil! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 37 * See, kes [[kiirustamine|kiirustab]], on targem jõudeistujast, ehkki jõudeistuja võib saada targemaks sellest, kes kiirustab. ** [[Maria Jotuni]], kogust "Lahtine laegas" [1929], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 18 * See, kes jaamas oma [[kohver|kohvril]] istub, on otsekui maailmast väljatõugatu. (lk 19) * [[Nudism|Nudistide]] juures on halb see, et istudes kleepuvad nad [[tool]]i külge. (lk 24) * Kui meid, lokk laubal, juuksuritoolile istuma jäetakse, tunneme end kes [[Napoleon]]ina, kes Velazqueze Kristusena. (lk 45) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Püksid]] kuluvad isegi [[troon]]il istudes. (lk 7) * Ära sae [[oks]]a, millel istud. Või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua. (lk 9) * [[Luuletaja]]d on nagu väikesed [[laps]]ed; kui nad kirjutuslaua taga istuvad, ei ulatu neil jalad maha. (lk 39) * Igal suurel [[tragöödia]]l on oma [[happy end]], aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, istun [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Mina olen siin, istun kodus toolil. [[Unistus|Unistan]] veidi, aga mitte eriti. Millest ma võiksingi unistada? Istun — ja ongi kõik. Ma ei saa öelda, et ma tunneksin ennast hästi, ega ma ei istu sellepärast, et mul oleks hea istuda, vastupidi. :Ma mõtlen, et istudes ei tee ma midagi head, ja ma peaksin kindlasti lõpuks, kunagi hiljem, püsti [[tõusmine|tõusma]]. Tunnen ebamäärast [[ebamugavus]]t edasi istudes ja tundide või päevade kaupa — ise ka enam ei tea — mitte midagi tehes. Aga ma ei leia vähimatki põhjust püstitõusmiseks ja millegi tegemiseks. Ma ei tea, tõesti ei tea, mida ma võiksin teha. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 158 * Ükski kodutunnet defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus. ** [[Tuul Sepp]], [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"], Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ERR Novaator, 18. september 2021 ==Luule== <poem> Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid! Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske, pappseintel vahelduvad ilmariigid ja kroon [[türann]]i [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske. Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad, paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus. </poem> * [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 324 <poem> Ma istun ihuüksi närtsind rohus maadligi [[Alandlikkus|alandlikult]], vaiksemalt kui [[vari]]. Sääl taga ähmub [[möödanik]]u hari, jääjahe [[rada]] ootab [[org|oru]] lohus. </poem> * [[Marie Under]], "Aruand", rmt: "Uneretk", 1968, lk 9 <poem> 7. Istu sirgelt, kui sa loed, siis on [[kaugus]] paras. [[Nina]]ga ehk ainult [[koer]] uurib [[sõnavara]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974 <poem> Väga, kõige rohkem kardan surma. Siis ei saa enam istuda [[tool]]il. Tean, siis ei saa enam midagi. Ma tahan väga toolil istuda. See on [[hirm]]. Tule, aita. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Mis siin salata, annan alla", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 161 <poem> Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. </poem> * Juhan Viiding, "Suvest sügisesse, mitte ainult mina", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 332 ==Vanasõnad== * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3u3y2siis1vw2vf1d08td4nm372vz0b 135536 135535 2026-07-14T14:52:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_Wilhelm_Diefenbach_-_Selbstporträt_als_Christus.jpg|pisi|Karl Wilhelm Diefenbach, "Autoportree Kristusena" (1892)]] [[Pilt:Lall_Bergling_-_Portrait_of_a_seated_lady.jpg|pisi|Clara Olivia (Lall) Bergling (1866-1932), "Istuv naine", ''s.d.'']] [[Pilt:ELIZABETH_).jpg|pisi|Rosamond Lombard Smith Bouvé (1876-1949), "Elizabeth", ''s.d.'']] [[Pilt:María_Blanchard_L'enfant_au_bracelet_1925-26.jpg|pisi|María Blanchard, "Tütarlaps käevõruga" (1925-1926)]] [[Pilt:Ida Konek Starosta Leopoldstadtu.jpg|pisi|Ida Konek, "Leopoldstadti linnapea" (1903)]] [[Pilt:Meta_Plückebaum_Girl_with_a_cat.jpg|pisi|Meta Plückebaum (1876-1945), "Tüdruk kassiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kas mõni mees, kes kirjutab, hästi või halvasti [[kirjutamine|kirjutab]], see on kohe selge, aga kas teine, kes midagi ei kirjuta ja vaikselt istub, istub vaikselt [[tarkus]]est või [[rumalus]]est, seda ei saa ükski [[surelik]] selgeks teha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 21 * Iga inimene peaks endale valima tunnikese oma päeva või toimetuste ülevaatamiseks, ja seda mitte õues ringi jalutades, vaid hämaras [[tuba|toas]] istudes, kus miski tema mõtisklusi ei sega. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 58 * [[Erapooletus|Erapooletu]] inimese koht siin maa peal on kahe [[tool]]i vahel; taevas aga istub ta [[Jumal]]a paremal käel. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 36 * Niisiis mina (pange mulle nimeks Mary Beton, Mary Seton, Mary Carmichael või mis nimi teile iganes meeldib — sellel pole mingit tähtsust) istusin paar nädalat tagasi ilusal oktoobripäeval mõttesse vajunult jõekaldal. Rangid, millest ma rääkisin — naised ja ilukirjandus ning vajadus jõuda sellel kõikvõimalikke eelarvamusi ja kirgi ärataval teemal mingile järeldusele —, rõhusid mu lausa vastu maad. Paremal ja vasakul lõõmasid kuldselt ja karmiinselt mingid põõsad, olid kuumusest koguni kõrbenud, tulekarva. Kaugemal kaldal nutsid lakkamatult halades pajud, juuksed õlgadel laiali. Jõgi peegeldas taevast, sillast ja põlevast puust huupi valitud kilde, ja kui üliõpilane oli oma paadi läbi peegelduste sõudnud, läksid need uuesti nii täpselt kinni, nagu poleks kedagi olnudki. Siin võinuks mõttesse vajunult istuda ööd-päevad läbi. Mõte — et nimetada teda uhkema nimega, kui ta oli väärt — oli oma õnge jõkke lasknud. ** [[Virginia Woolf]], "Oma tuba", tlk [[Malle Talvet]], LR 44-45 1994, lk 6 * Kui vaheldusrikas peab küll olema inimese elu, kes on kakskümmend aastat jutti istunud iga päev [[kõrts]]itoas ühel ja samal toolil! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 37 * See, kes [[kiirustamine|kiirustab]], on targem jõudeistujast, ehkki jõudeistuja võib saada targemaks sellest, kes kiirustab. ** [[Maria Jotuni]], kogust "Lahtine laegas" [1929], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 18 * See, kes jaamas oma [[kohver|kohvril]] istub, on otsekui maailmast väljatõugatu. (lk 19) * [[Nudism|Nudistide]] juures on halb see, et istudes kleepuvad nad [[tool]]i külge. (lk 24) * Kui meid, lokk laubal, juuksuritoolile istuma jäetakse, tunneme end kes [[Napoleon]]ina, kes Velazqueze Kristusena. (lk 45) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Püksid]] kuluvad isegi [[troon]]il istudes. (lk 7) * Ära sae [[oks]]a, millel istud. Või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua. (lk 9) * [[Luuletaja]]d on nagu väikesed [[laps]]ed; kui nad kirjutuslaua taga istuvad, ei ulatu neil jalad maha. (lk 39) * Igal suurel [[tragöödia]]l on oma [[happy end]], aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, istun [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Mina olen siin, istun kodus toolil. [[Unistus|Unistan]] veidi, aga mitte eriti. Millest ma võiksingi unistada? Istun — ja ongi kõik. Ma ei saa öelda, et ma tunneksin ennast hästi, ega ma ei istu sellepärast, et mul oleks hea istuda, vastupidi. :Ma mõtlen, et istudes ei tee ma midagi head, ja ma peaksin kindlasti lõpuks, kunagi hiljem, püsti [[tõusmine|tõusma]]. Tunnen ebamäärast [[ebamugavus]]t edasi istudes ja tundide või päevade kaupa — ise ka enam ei tea — mitte midagi tehes. Aga ma ei leia vähimatki põhjust püstitõusmiseks ja millegi tegemiseks. Ma ei tea, tõesti ei tea, mida ma võiksin teha. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 158 * Istuda, olla intensiivselt eikuidagL Harjutada poolelioleku kohalolekut. Kuhugi, millessegi ei pea sisenema. Samuti nagu ka välja minema või väljas olema. Kui pole millessegi sisenemist, siis ei ole ka millestki väljasolemist Siis ON on ON. ** [[Mehis Heinsaar]], "Ööpäevik. 2007-2012", LR 1-2 2022, lk 19 * Ükski kodutunnet defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus. ** [[Tuul Sepp]], [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"], Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ERR Novaator, 18. september 2021 ==Luule== <poem> Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid! Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske, pappseintel vahelduvad ilmariigid ja kroon [[türann]]i [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske. Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad, paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus. </poem> * [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 324 <poem> Ma istun ihuüksi närtsind rohus maadligi [[Alandlikkus|alandlikult]], vaiksemalt kui [[vari]]. Sääl taga ähmub [[möödanik]]u hari, jääjahe [[rada]] ootab [[org|oru]] lohus. </poem> * [[Marie Under]], "Aruand", rmt: "Uneretk", 1968, lk 9 <poem> 7. Istu sirgelt, kui sa loed, siis on [[kaugus]] paras. [[Nina]]ga ehk ainult [[koer]] uurib [[sõnavara]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974 <poem> Väga, kõige rohkem kardan surma. Siis ei saa enam istuda [[tool]]il. Tean, siis ei saa enam midagi. Ma tahan väga toolil istuda. See on [[hirm]]. Tule, aita. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Mis siin salata, annan alla", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 161 <poem> Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. </poem> * Juhan Viiding, "Suvest sügisesse, mitte ainult mina", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 332 ==Vanasõnad== * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] kdls3rcpydxt2klqeg28fuqjv89e17r 135537 135536 2026-07-14T14:56:40Z Pseudacorus 2604 135537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aasta_Hansteen_1846_portræt_af_Karoline_Ewald.png|pisi|Aasta Hansteen, "Karoline Ewaldi portree" (1846)]] [[Pilt:Karl_Wilhelm_Diefenbach_-_Selbstporträt_als_Christus.jpg|pisi|Karl Wilhelm Diefenbach, "Autoportree Kristusena" (1892)]] [[Pilt:Lall_Bergling_-_Portrait_of_a_seated_lady.jpg|pisi|Clara Olivia (Lall) Bergling (1866-1932), "Istuv naine", ''s.d.'']] [[Pilt:ELIZABETH_).jpg|pisi|Rosamond Lombard Smith Bouvé (1876-1949), "Elizabeth", ''s.d.'']] [[Pilt:María_Blanchard_L'enfant_au_bracelet_1925-26.jpg|pisi|María Blanchard, "Tütarlaps käevõruga" (1925-1926)]] [[Pilt:Ida Konek Starosta Leopoldstadtu.jpg|pisi|Ida Konek, "Leopoldstadti linnapea" (1903)]] [[Pilt:Meta_Plückebaum_Girl_with_a_cat.jpg|pisi|Meta Plückebaum (1876-1945), "Tüdruk kassiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Kas mõni mees, kes kirjutab, hästi või halvasti [[kirjutamine|kirjutab]], see on kohe selge, aga kas teine, kes midagi ei kirjuta ja vaikselt istub, istub vaikselt [[tarkus]]est või [[rumalus]]est, seda ei saa ükski [[surelik]] selgeks teha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 21 * Iga inimene peaks endale valima tunnikese oma päeva või toimetuste ülevaatamiseks, ja seda mitte õues ringi jalutades, vaid hämaras [[tuba|toas]] istudes, kus miski tema mõtisklusi ei sega. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 58 * [[Erapooletus|Erapooletu]] inimese koht siin maa peal on kahe [[tool]]i vahel; taevas aga istub ta [[Jumal]]a paremal käel. ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 36 * Niisiis mina (pange mulle nimeks Mary Beton, Mary Seton, Mary Carmichael või mis nimi teile iganes meeldib — sellel pole mingit tähtsust) istusin paar nädalat tagasi ilusal oktoobripäeval mõttesse vajunult jõekaldal. Rangid, millest ma rääkisin — naised ja ilukirjandus ning vajadus jõuda sellel kõikvõimalikke eelarvamusi ja kirgi ärataval teemal mingile järeldusele —, rõhusid mu lausa vastu maad. Paremal ja vasakul lõõmasid kuldselt ja karmiinselt mingid põõsad, olid kuumusest koguni kõrbenud, tulekarva. Kaugemal kaldal nutsid lakkamatult halades pajud, juuksed õlgadel laiali. Jõgi peegeldas taevast, sillast ja põlevast puust huupi valitud kilde, ja kui üliõpilane oli oma paadi läbi peegelduste sõudnud, läksid need uuesti nii täpselt kinni, nagu poleks kedagi olnudki. Siin võinuks mõttesse vajunult istuda ööd-päevad läbi. Mõte — et nimetada teda uhkema nimega, kui ta oli väärt — oli oma õnge jõkke lasknud. ** [[Virginia Woolf]], "Oma tuba", tlk [[Malle Talvet]], LR 44-45 1994, lk 6 * Kui vaheldusrikas peab küll olema inimese elu, kes on kakskümmend aastat jutti istunud iga päev [[kõrts]]itoas ühel ja samal toolil! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 37 * See, kes [[kiirustamine|kiirustab]], on targem jõudeistujast, ehkki jõudeistuja võib saada targemaks sellest, kes kiirustab. ** [[Maria Jotuni]], kogust "Lahtine laegas" [1929], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 18 * See, kes jaamas oma [[kohver|kohvril]] istub, on otsekui maailmast väljatõugatu. (lk 19) * [[Nudism|Nudistide]] juures on halb see, et istudes kleepuvad nad [[tool]]i külge. (lk 24) * Kui meid, lokk laubal, juuksuritoolile istuma jäetakse, tunneme end kes [[Napoleon]]ina, kes Velazqueze Kristusena. (lk 45) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Püksid]] kuluvad isegi [[troon]]il istudes. (lk 7) * Ära sae [[oks]]a, millel istud. Või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua. (lk 9) * [[Luuletaja]]d on nagu väikesed [[laps]]ed; kui nad kirjutuslaua taga istuvad, ei ulatu neil jalad maha. (lk 39) * Igal suurel [[tragöödia]]l on oma [[happy end]], aga kes suudab lõpuni istuda! (lk 39) ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977 * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, istun [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * Mina olen siin, istun kodus toolil. [[Unistus|Unistan]] veidi, aga mitte eriti. Millest ma võiksingi unistada? Istun — ja ongi kõik. Ma ei saa öelda, et ma tunneksin ennast hästi, ega ma ei istu sellepärast, et mul oleks hea istuda, vastupidi. :Ma mõtlen, et istudes ei tee ma midagi head, ja ma peaksin kindlasti lõpuks, kunagi hiljem, püsti [[tõusmine|tõusma]]. Tunnen ebamäärast [[ebamugavus]]t edasi istudes ja tundide või päevade kaupa — ise ka enam ei tea — mitte midagi tehes. Aga ma ei leia vähimatki põhjust püstitõusmiseks ja millegi tegemiseks. Ma ei tea, tõesti ei tea, mida ma võiksin teha. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 158 * Istuda, olla intensiivselt eikuidagL Harjutada poolelioleku kohalolekut. Kuhugi, millessegi ei pea sisenema. Samuti nagu ka välja minema või väljas olema. Kui pole millessegi sisenemist, siis ei ole ka millestki väljasolemist Siis ON on ON. ** [[Mehis Heinsaar]], "Ööpäevik. 2007-2012", LR 1-2 2022, lk 19 * Ükski kodutunnet defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata [[katus]]e ja nelja [[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud [[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab [[soojus]]t, [[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] [[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma [[korter]]is, nii-öelda koopas peidus. ** [[Tuul Sepp]], [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"], Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ERR Novaator, 18. september 2021 ==Luule== <poem> Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid! Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske, pappseintel vahelduvad ilmariigid ja kroon [[türann]]i [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske. Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad, paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus. </poem> * [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 324 <poem> Ma istun ihuüksi närtsind rohus maadligi [[Alandlikkus|alandlikult]], vaiksemalt kui [[vari]]. Sääl taga ähmub [[möödanik]]u hari, jääjahe [[rada]] ootab [[org|oru]] lohus. </poem> * [[Marie Under]], "Aruand", rmt: "Uneretk", 1968, lk 9 <poem> 7. Istu sirgelt, kui sa loed, siis on [[kaugus]] paras. [[Nina]]ga ehk ainult [[koer]] uurib [[sõnavara]]. </poem> * [[Heljo Mänd]], kunstnik Heldur Laretei, "Hoia oma silmi", Tallinn: Eesti Raamat, 1974 <poem> Väga, kõige rohkem kardan surma. Siis ei saa enam istuda [[tool]]il. Tean, siis ei saa enam midagi. Ma tahan väga toolil istuda. See on [[hirm]]. Tule, aita. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Mis siin salata, annan alla", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 161 <poem> Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. </poem> * Juhan Viiding, "Suvest sügisesse, mitte ainult mina", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused" (1998), koostanud [[Hasso Krull]], lk 332 ==Vanasõnad== * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] mt5emqpqdc9xwe293f1zj3dgtbg6rzs 0 11113 135551 91638 2026-07-14T20:50:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135551 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Le_Monologue,_by_Jean_Béraud.jpg|pisi|Jean Béraud, "Monoloog" (1882)]] ==Proosa== * De Nevers'i väitluseseadus: :Kaks monoloogi ei anna kokku dialoogi. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 85 * Nii. Nüüd olen ma selle pika monoloogi enesest välja köhinud. Täpselt nii nagu [[isa]] köhis oma suitsumehe [[köha]] - ta surigi [[kopsuvähk]]i -, tõstis lõua ülespoole ja köhis, nii et piisad lendasid kümnesse kaarde. Ta oleks võinud käe ju suu ette panna, aga ilma käeliigutuseta oli tal mugavam köhida. Pealegi oli tema jaoks see protseduur tarbetu: ta uskus, et [[lõug]]a ülespoole tõstes on ta kõiki oma köhast säästnud. Elu lõpu poole oli temaga lauas piin koos süüa, ta ei mõistnud, miks me tegime talle märkusi, ja ärritus. ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007, lk 32 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] qpmwygxdrpebbl1ykexeqddua8tx5ng 0 12411 135548 101456 2026-07-14T20:43:58Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135548 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Ei juhtu midagi arutut, mida aru ja juhus jälle, korda ei teeks, ega ka midagi arukat, mida arulagedus ja juhus nurja ei võiks ajada. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974, lk 52 * Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad [[fotograaf]]id: Tema peab oma abikaasa filmi[[esilinastus]]ele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. [[Playboy]]-Jänku olemise [[kutsehaigus]] on kohustuslike [[naeratus]]te tõttu valutavad näomusklid. ** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html "Stereotüüp"], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar "VTK-raamat"], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970) * Shermani pressikonverentside reegel: :Ebaõnnestumise seletuse esitab alati asetäitja. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 81 * Tõenäoliselt olen ma teeninud ära õiguse paar korda läbi kukkuda. Ma ei taha, et [[hirm]] ebaõnnestumise ees ei laseks mul teha midagi, millest ma päriselt hoolin. ** [[Emma Watson]], intervjuu: Amanda Foreman, [https://www.vogue.com/article/emma-watsons-new-day "Emma Watson's New Day"], Vogue, 12. juuni 2011 * Ometi on [[regilaul]]uga ja selle osalise elluäratamisega seotut võimalik päris otse seostada [[Veljo Tormis]]ega. Ta ise arvatavasti küll pisut pettus, kui tema kunagist juttu "muusikalisest emakeelest" ei võetud tõsiselt, ja kindlasti räsis teda hilisematel kümnenditel päris palju, kui ponnistused regilaulu veel suurema kella külge riputada ja koolide [[õppekava]]desse saada sumbusid anonüümses [[ükskõiksus]]e soos. * Vanades lauludes, mida Tormis uuris ja mille kaudu maailma avastas, olid sees sadade ja sadade aastatega ladestunud [[kood]]id. Elurituaalides, mida need laulud sageli kehastasid, oli [[mudel]] inimese põhilisteks toiminguteks, et elus hakkama saada; [[loits]]udes ja ütlemistes võis tabada kirjeldust, kuidas [[inimene]] püüdis [[keskkond]]a oma väetil kombel mõjutada või selle vägevusega leppida. Keskkonnast sõltus tema [[elu]] sellel planeedil - [[keskkond]] juhtis teda ning korraldas tema elu, mitte vastupidi. :Ent kuidas sellest kõigest rääkida nii, et sind tõsiselt võetaks ja usutaks, kui peaaegu kõik, kes on seda proovinud, on põrganud vastu nurjumise müüri? * [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16 * Traditsioonilises [[tsirkus]]es kasutatakse sageli võtet, kus artistid teevad [[trikk]]i meelega kolm korda. Esimene ebaõnnestub totaalselt, teine tuleb peaaegu välja ja kolmas [[õnnestumine|õnnestub]] ideaalselt. Siin on kindel [[reegel]] — võtet saab kasutada ainult siis, kui oled 100% kindel, et kolmas kord õnnestub. ** [[Kaja Kann]], [https://kultuur.err.ee/1608153082/kaja-kann-mida-me-peame-silmas-tsirkuse-all "Mida me peame silmas tsirkuse all?"] ERR/Teater. Muusika. Kino, 24.03.2021 * Tegime oma parima, et pakkuda parimat kohta Euroopas paremale Venemaale. [[Venemaa]] peab võtma [[vastutus]]e omaenda läbikukkumiste pärast, see pole meie [[süü]]. ** [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest"], ERR, 13.05.2022 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] rp980k63ztmhqdwxdyolh1fo1j8x9h0 0 12466 135546 85480 2026-07-14T20:37:58Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135546 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kummatigi ainuke [[diplomaat]] suguvõsas — välja arvatud lord Essexi isa, kes oli osutanud juhuslikke teeneid kuningas Edwardile — oli üks hiline Essex, kelle [[George III]] saatis türklaste juurde läbirääkimisi pidama, et ässitada neid sõtta venelaste vastu. Too Essex oli lõpetanud oma missiooni [[Istanbul]]i "Seitsmes Tornis", [[kindlus]]es, mille [[sultan]] oli lasknud ehitada kahtlasevõitu ja liialt [[pealetükkivus|pealetükkivaks]] muutuvate [[Välismaalased|välismaalaste]] tarvis. Sinna tolle Essexi kondid kõdunesidki. ** [[James Aldridge]], "Diplomaat", tlk Lydia Mölder, 1979, lk 25 * Helga reegel: :Öelge ei, ja siis pidage läbirääkimisi. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 78 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] kujg7v8mqdwk4x56pwxbz4t2958p4lp 0 13028 135555 115431 2026-07-14T22:50:44Z Pseudacorus 2604 135555 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mulle ei tule meelde ühtegi põhjapanevat muudatust [[inimkond|inimkonna]] ajaloos, uljast hüpet [[mõistmine|mõistmise]] vallas, viljakat ja innustavat [[avastus]]t, mis poleks paistnud kaasaegsetele [[naeruväärsus|naeruväärne]]. ** [[Mircea Eliade]], "Üleskutse olla naeruväärne" kogus "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 9 * Tondinahad polnud harjunud [[minevik]]ule mõtlema ega [[tulevik]]ust unistama. Nad ei tundnud ajaarvamist, ei [[sügis]]t ega [[talv]]e. Ainult [[päev]] ja [[öö]]. Ajast aega elasid [[kevad]] ja [[suvi]] käsikäes. [[Puu]]d õitsesid ja kandsid vilja üheaegselt. Nüüd tekkis iseenesest mingi [[piir]] või peatuspunkt — just nagu oleks voolavale ajale [[sõlm]] peale tehtud. Edaspidi räägiti: siis, kui tondinahkade maal esimest korda silmavett nähti. (lk 10) * Hallsilma painavad muremõtted muutusid aina keerulisemaks. Talle polnud ju keegi ütelnud, et miski ei ole maailmas igavene. Ta ei olnud kunagi kuulnud, et maakoor muudab oma kuju, et [[tuul]]ed kannavad kõrbeliivu ühest paigast teise, et [[mäed]] murenevad, [[jõed]] vahetavad sängi, ühed rahvad surevad välja ja teised tulevad nende asemele. Ta ei teadnud isegi seda, et aja kulgedes võivad laiskadest virgad saada ning nobedad loodriteks manduda. (lk 18) * Kes on ette võtnud [[ajalugu|ajaloo]] uut lehekülge keerata, ei tohi oma [[nõrkus]]i teistele välja paista lasta. Hallsilm oli astunud otsustava, hulljulge sammu ja pidi nüüdsest peale meelekindlust ilmutama — ükskõik, mis ta ise poleks oma südames tundnud. Kes on kord juba parve kaldast lahti lükanud, peab unustama virisemise ja halisemise. ** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977, lk 19 * Muutlikkuse reegel: :Inimesed, kes muutustele vastu seisavad, ei suuda vastu seista halvemaks muutumisele. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 87 * Kommunistid ja sotsialistid usuvad, et [[süsteem]], milles me elame, on paheline, et kapitalistid ja [[ärimehed]] on kurjad, ning sellest olukorrast pole teist väljapääsu peale totaalse muutuse, mis on peaaegu vältimatult [[vägivald]]ne - [[veri|verd]] ja ohvreid nõudev [[revolutsioon]]. Parempoolsed ja vasakpoolsed äärmuslased ja fanaatikud usuvad, et selle muutuse viib ellu juht, kellele avaldatakse andunult austust. Pärast üleminekut ühelt süsteemilt teisele saabub aeg, mil elu on [[viletsus|vilets]], toimub kohanemine ja ettevalmistus uueks eluks - kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad -, inimesed tuleb puhastada minevikujäänustest. Ja pärast seda puhastusperioodi on [[õnn]] käes ning [[unistus]]ed täituvad, saabub täielik [[sotsialism]], täielik kommunism, kus kõik pahed kaovad. Selline on kristliku mõtteviisi struktuur ja vasakpoolse poliitilise mõtlemise struktuur ning nõnda mõtlevad ka mitmed poliitilised rühmitused, kes küll ei kuulu vasakpoolsete hulka, kuid usuvad vägivaldsesse ja drastilisse muutusesse, sest kõik [[ketser]]id ja pahelised inimesed tuleb ajada kas [[haud]]a või ümber kasvatada. :Niiviisi kirjeldatuna kõlab see nagu [[hullus]] - ja hullus see ongi. * [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk Krista Kaer, LR nr 22/2018, lk 25 * "Mina olen Hiiumaal varem käinud," lausus Rahel, "töökaaslastega [[ekskursioon]]il. Sõitsime kaks päeva Hiiumaa peal ringi, midagi õieti nägemata, kogu aeg oli kiire. Mäletan vaid Kõpu tuletorni, kuhu meid sisse ei lastud, ja Kärdlat, kust süüa sai osta. Ööbisime kuskil koolimajas. Oli külm, vist maikuu. Praam oli väike ja puupüsti rahvast täis." :"Millal see oli?" uuris Silver. :"Vist kakskümmend aastat tagasi või natuke rohkem." :Silver naeris: "Arusaadav! Nüüd elame ikka pisut teisiti." :Rahel ei mõistnud, mis Silveri meelest võiks teisiti olla, ega küsinud ka. * [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 42 * Kuulen sageli, kuidas inimesed leiavad, et teatud arengud, näiteks geneetikauuringud või internetist tulenevad edusammud, on enneolematult tähtsad. See pole päris tõsi. Põhjalikumad, sadu aastaid tagasi tekkinud teadmised haigustest või vereringest tõid kaasa vähemalt sama suuri muutusi, kui tänapäeval toob geneetika. Kirjakeele ja hiljem trükipressi kasutuselevõtt mõjutasid seda, kuidas inimesed teadmisi omandavad ja kuidas mõtlevad, viisil, mis on vähemalt sama tähtis kui internetist tingitud muutus. ** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12 * Nad olid investeerinud Plymouthi ranna lähedal äsja valminud elamurajoonis korterisse, väga minimalistlikku ja modernsesse, ning külastanud kõiki populaarseid restorane ja baare, et olla nähtaval ja ajada äri. See oli toiminud hästi - vähemalt mõnda aega. Nad olid veendunud, et teevad edukat karjääri, ning maininud meeleldi, et neil on oma äri. Kuid siis saabus 2008. aasta finantskriis, uus arvutitehnoloogia aga muutis kujutiste töötlemise ja oma kunstiloominguga tegelemise lihtsamaks kui eales varem. Firmad hakkasid vahendustasude, reklaamide ja vabakutseliste töötajate pealt kokku hoidma ning tõstsid järjest enam koosseisuliste töötajate koormust, mistõttu Chrisi sõnul tabas kujundusgraafikat järsk allakäik. Töö tehti ära mujal. Neile jäi seda aina vähem. (lk 11) * Viimasel ajal pidasid kõik end disaineriteks ja fotograafideks ning said hakkama kõigega, mida Chris oli kunagi nii hästi teinud, ülihoolikalt ja pisiasjadele tähelepanu pöörates. Asi polnudki niivõrd [[majanduslangus]]es, ehkki kasuks see muidugi ei tulnud. Terve maailm oli muutunud. Chris oleks samahästi võinud proovida müüa [[piipar]]eid või kassetilinte. (lk 14) * Ta lülitas kannu sisse ja kallas kuuma vee oma Scrabble'i lemmikkruusi. [[Kohvikruus]] oli maksnud seitse naela. Äkitselt näis see tobeda summana, mida ühe kruusi peale kulutada. Oli ta seda üldse tähele pannud? Kas ta elu oli tõesti nii palju muutunud? (lk 52) * Niisugune oli olnud olukord minevikus. Nüüd aga läksid nädalad ja ta avastas õudusega, et tema viimasest kandideerimisest möödunud aastate jooksul on kogu süsteem muutunud. Esiteks toimus kogu protsess internetis, enam ei trükitud CV-sid välja ega saadetud posti teel. Muutunud oli ka [[etikett]] ja talle ei vastatud mitte ainsastki firmast, kuhu ta oli kandideerinud: talle ei saadetud kirja ega isegi meili <!--//-->kinnitusega, et tema avaldus on tööpakkujateni jõudnud. Ta püüdis ühte kohta helistada ja sattus kõneposti, mis oli nii üle koormatud, et ei lasknud tal isegi sõnumit jätta. (lk 96-97) ** [[Jenny Colgan]], "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021 * Kas suured muutused ei ole kõik meie valeliku ettekujutuse vili? Sest miks need muidu on ''alati'' nii kohutavalt pettumust valmistavad? Alati. Kõik need suured elumuutused, mis me ''ette võtame''. Ja siis need korraks ongi suured. Ja siis sa avastad ennast [[varemed|varemete]] keskelt. Iseenda varemete. Tahtega midagi tehes õnnestubki midagi teha: miski purustada. Ja kui muidu ei saa, eks siis ole seegi hea. Sest tükkidest sa päris sama asja enam kokku ei pane. Nii et ikkagi: muutus. Ja peamiselt see, et iga kord läheb mõni tükk ka kaduma. Sind jääb vähemaks. Seda sind, mida vaja ei olegi - selleks, et surra, et mitte jääda üksi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Palk" (2021), lk 202 * Kunagi oli selline [[idealism]], et ka teistel on võimalik aru saada nii, nagu mina tahan. Kui üldse mingi arusaamise huvi on tekkinud, siis on juba väga hästi. Teise mõistmine on väga suur [[pretensioon]]. :Ja arusaamad muutuvad ajas, [[tähendus]]ed teisenevad. Tulebki mõista nii, nagu praegu näha on, ja kõige parem on läheneda teostele ilma eelteadmisteta. * Ajakiiks on selles mõttes kõige lihtsam liginemismeetod maailmale. Midagi tegema ei pea, lihtsalt jälgima, kuidas muutused toimuvad. Aja [[kaduvus]]es on midagi [[hirm]]utavat ja [[aukartus]]t äratavat. Kummaliselt lihtne fenomen, millega on praktiliselt võimatu midagi tarka peale hakata. Mida aeg edasi, seda vähem tahan selle peale mõelda, sellega tegeleda. Ehkki kõigi mu tööde juures on ajaline komponent mingil kujul olemas; see on mu suurimaks [[Motivatsioon|motiveerijaks]]. Kõik meie ümber ja sees on ajaline, aeg loob ka [[hinnang]]uid ja [[väärtus]]i. Aeg annab hinnangu esemetele, ka [[kunstiteos]]tele. [[Aeg]] muudab endised ihaldusobjektid prügiks. Viimane protsess on muutunud järjest kiiremaks, toodetud uute [[kaup]]ade kasutusaeg võib jääda ka väga lühikeseks või puududa sootuks. * [[Teater]] on omapärane nähtus. Tavamõistes mängitakse ühe [[lavastus]]e [[etendus]]i korduvalt, samas on see ülekirjutamine, sama asi on laiali laotunud, pole enam see üks ajahetk. Tegijate jaoks on lavastus etenduste [[seeria]], suur ajaakende [[rida]], pealtnäha sarnaste [[tunnus]]tega elemendid. [[Teatriime]] loomulikult sünnib ühel [[hetk]]el ühes [[koht|kohas]], aga ka argikeskkond pakub teistmoodi [[kordumatus]]e teadvustamise hetki. Olen teinud [[sündmus]]i, mis toimuvad ainult ühe korra – nimetan seda polügoonteatriks. Teatraalses keskkonnas iga etendus muutub, aga siin ainult ühekordne sündmus ja ajaline element on rohkemgi tunda. * Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud [[objekt]] muutub [[Mitmetähenduslikkus|mitmetähenduslikuks]], ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane [[olemus]], see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud [[kunstiteos]] loodetavalt ka ise uue [[kujund]]i. * Ega oma ajakunsti sees elades ümbritseva muutumist ei taju. Kui tekiks mingi järsk ajahüpe, siis oleks meile pilt selge, mis on [[Ühiskond|ühiskonnas]] juhtunud. ** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021 * Pooleteise sajandiga muutub iga linn, eriti kui need aastakümned langevad kokku [[linnastumine|linnastumise]] ajaga. Kuhugi peavad need inimesed, nende autod ja [[poed]] ju ära mahtuma. Muutus on paratamatu ja harva hoomame, kui suur see on olnud. * Pean tunnistama, et olen nautinud [[Aare Olander]]i fotokogu raamatusarja "Kadunud vaated" vahendusel rohkem kui sellel näitusel. Eriti [[Pärnu]] [[raamat]]ut, mille [[südalinn]] minu lapsepõlve aastatel oli paar tänavat ja siis kuni jõeni laiuv üksikute räämas hoonetega [[tühermaa]]. Pärnu muundus minu silme all hiiglaslikeks akendeta [[kaubanduskeskus]]teks, mis siis need paar säilinud ja nauditavat [[tänav]]at kiirelt välja suretasid ja lagunema jätsid. Ma ei mõistnud enne Olanderi raamatu nägemist vanade inimeste [[nostalgia|nostalgilist]] õhkamist selle [[linn]]a järele, seda [[armastus]]t, mis neis inimestes linna vastu. ** [[Silvia Pärmann]], [https://kultuur.err.ee/1608618709/arvustus-pisikeste-pohja-euroopa-asulate-paisumine-ida-euroopa-linnadeks "Pisikeste Põhja-Euroopa asulate paisumine Ida-Euroopa linnadeks"], ERR, 03.06.2022 (arvustus Aare Olanderi näitusele "Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad" Eesti Arhitektuurimuuseumis) * Ma olen nii kaua ilmas elanud ja saan väga hästi aru, et kiired muutused ei ole võimalikud. Sa pead väga palju inimesi saama endaga muutustele kaasa, vähemalt kaks kolmandikku nendest, keda see muutus puudutab, siis sa saad midagi muuta või teiseks teha. Kaks [[Narva]] [[hall kardinal|halli kardinali]] on lausa vangis olnud, eks. Nüüd on hea see, et halle kardinale ei ole. Et asjad käisidki ausalt ja avatult läbi vastavate komisjonide. See on oluline, aga selleks, et ka Tallinna ajakirjanik ja Tallinna poliitik veenduks, selleks peaks olema pikem [[aeg]] ja [[meeskond]], kellega muutusi teha. Niimoodi sõrmenipsust on see võimatu. See võtab aega, lihtsalt võtabki aega, aga veel kord, tegelikult Narva on õigel ja heal teel. * Me peame tooma [[eesti keel]]t üha rohkem ja rohkem [[avalik ruum|avalikku ruumi]]. Selles mõttes on Narva väga muutunud. Narvas ei ole enam see, et sa pead ilmtingimata pideva [[kõne]] [[vene keel]]es või sa pead tingimata kogu kõne tõlkima, see on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud. Aga eks need muutused on inimestele olnud ju keerulised, ma pean silmas sõda, Eesti poliitika muutus, tänavanimed ja mälestusmärgid. ** [[Katri Raik]], intervjuu: Mari Peegel, [https://www.err.ee/1609101248/katri-raik-narvast-ja-poliitikast-ei-kao-ma-kuhugi "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi"], ERR, 15.09.2023 ==Luule== <poem> Muuda ennast, muutub maailm , mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu! </poem> * [[Hando Runnel]], "Eetika aine" kogus "Mõru ning mööduja", LR 14/1976, lk 25 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7oh376vdr61ysorig8fldymu67b8xu9 2 13278 135532 135465 2026-07-14T14:11:50Z Pseudacorus 2604 135532 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]] # [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]] # [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud. # [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]] # [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]] # [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]] # [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]] # [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]] # [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]] # [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]] # [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]] # [[:w:Dora Arnd al Raschid]] (1869–1938) [[Torukübar]] # [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]] # [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]] # [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]] # [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]] # [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]] # [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]] # [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]] # [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]] # [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]] # [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]] # [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]] # [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]] # [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]] # [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]] # [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]] # [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]] # [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]] # [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]] # [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]] # [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]] # [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]] # [[:w:Angélique Bègue]] (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]] # [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]] # [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] # [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]] # [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]] # [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]] # [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]] # [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]] # [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]] # [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]] # [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]] # [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]] # [[:w:Anna Bernhardi]] (1868–1944) [[Palett]] # [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]] # [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]] # [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]] # [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]] # [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]] # [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]] # [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]] # [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]] # [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] # [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]] # [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]] # [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]] # [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]] # [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]] # [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]] # [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]] # [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]] # [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]] # [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]] # [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]] # [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]] # [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]] # [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]] # [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]] # [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]] # [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]] # [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]] # [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]] # [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]] # [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]] # [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]] # [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]] # [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]] # [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]] # [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]] # [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]] # [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]] # [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]] # [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]] # [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]] # [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]] # [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]] # [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]] # [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]] # [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]] # [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]] # [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]] # [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]] # [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]] # [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]] # [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]] # [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]] # [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]] # [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]] # [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]] # [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]] # [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]] # [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]] # [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]] # [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]] # [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]] # [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]] # [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]] # [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]] # [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]] # [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]] # [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]] # [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]] # [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]] # [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]] # [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]] # [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]] # [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]] # [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]] # [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]] # [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]] # [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]] # [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]] # [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]] # [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]] # [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]] # [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]] # [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]] # [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]] # [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]] # [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]] # [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]] # [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]] # [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]] # [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]] # [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]] # [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946) [[Nägu]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]] # [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]] # [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]] # [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]] # [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]] # [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]] # [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]] # [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]] # [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]] # [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]] # [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]] # [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]] # [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]] # [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]] [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]] # [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]] # [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]] # [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]] # [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]] # [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]] # [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]] # [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]] # [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]] # [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]] # [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]] # [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]] # [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]] # [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]] # [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]] # [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]] # [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]] # [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]] # [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]] # [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]] [[Kitarr]] # [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]] # [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]] # [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]] # [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]] # [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]] # [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]] # [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]] # [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]] # [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]] # [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]] # [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]] # [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]] # [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]] # [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]] # [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]] # [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]] # [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]] # [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]] # [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]] # [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]] # [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]] # [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]] # [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]] # [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]] # [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]] # [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]] # [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958 # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]] # [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]] # [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]] # [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]] # [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]] # [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]] # [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]] # [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]] # [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]] # [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]] # [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]] # [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]] # [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]] # [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]] # [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]] # [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]] # [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]] # [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]] # [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]] # [[:w:Alicja Hohermann]] (1902-1943) [[Punapea]] # [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]] # [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]] # [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]] # [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]] # [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]] # [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]] # [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]] # [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]] # [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]] # [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]] # [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]] # [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]] # [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]] # [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]] # [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]] # [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]] # [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]] # [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]] # [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]] # [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]] # [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]] # [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]] # [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]] # [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]] # [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]] # [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]] # [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]] # [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]] # [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]] # [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]] # [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]] # [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]] # [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]] # [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]] # [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]] # [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]] # [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]] # [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]] # [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]] # [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]] # [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]] # [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]] # [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]] # [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]] # [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]] # [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]] # [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]] # [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]] # [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]] # [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]] # [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]] # [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]] # [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]] # [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]] # [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]] # [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]] # [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]] # [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]] # [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]] # [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]] # [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]] # [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]] # [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]] # [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]] # [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]] # [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]] # [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]] # [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]] # [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]] # [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]] # [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]] # [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]] # [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]] # [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]] # [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]] # [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]] # [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]] # [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]] # [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]] # [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]] # [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] # [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]] # [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]] # [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]] # [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]] # [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]] # [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]] # [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]] # [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]] # [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]] # [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]] # [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]] # [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]] # [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]] # [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]] # [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]] # [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]] # [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]] # [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]] # [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]] # [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]] # [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]] # [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]] # [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]] # [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]] # [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]] # [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]] # [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]] # [[:w:Dora Meeson]] (1869-1955) [[Küngas]] # [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]] [[Palveraamat]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]] # [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]] # [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]] # [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]] # [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]] # [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]] # [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]] # [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]] # [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]] # [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]] # [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]] # [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]] # [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]] # [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]] # [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]] # [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]] # [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]] # [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]] # [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]] # [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]] # [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] # [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]] # [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]] # [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]] # [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]] # [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]] # [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]] # [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]] # [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]] # [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]] # [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]] # [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]] # [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]] # [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]] # [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]] # [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]] # [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]] # [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]] # [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]] # [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]] # [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]] # [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]] # [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]] # [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]] # [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]] # [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]] # [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]] # [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]] # [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]] # [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]] # [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]] # [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]] # [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]] # [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]] # [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]] # [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]] # [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]] # [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]] # [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]] # [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]] # [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]] # [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]] # [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]] # [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]] # [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]] # [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]] # [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]] # [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]] # [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]] # [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]] # [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]] # [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]] # [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]] # [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]] # [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]] # [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]] # [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]] # [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]] # [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]] # [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]] # [[:w:Marguerite Radoux]] (1873-1943) [[Punane]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]] # [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]] # [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]] # [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]] # [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]] # [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]] # [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]] # [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]] # [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]] # [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]] # [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]] # [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]] # [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]] # [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]] # [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]] # [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]] # [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]] # [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]] # [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]] # [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]] # [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]] # [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]] # [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]] # [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]] # [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]] # [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] # [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]] # [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]] # [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]] # [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]] # [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]] # [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]] # [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]] # [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]] # [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]] # [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]] # [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]] # [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]] # [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]] # [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]] # [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]] # [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]] # [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]] # [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]] # [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]] # [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]] # [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]] # [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]] # [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]] # [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]] # [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]] # [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]] # [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]] # [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]] # [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]] # [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]] # [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]] # [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]] # [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]] # [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]] # [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]] # [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]] # [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]] # [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]] # [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]] # [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]] # [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]] # [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]] # [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]] # [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]] # [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]] # [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]] # [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]] # [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]] # [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]] # [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]] # [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]] # [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]] # [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]] # [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]] # [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]] # [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]] # [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]] # [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]] # [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]] # [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]] # [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]] # [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] # [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]] # [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]] # [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]] # [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]] # [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]] # [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]] # [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]] # [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]] # [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]] # [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]] # [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]] # [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]] # [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]] # [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]] # [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]] # [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]] # [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]] # [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]] # [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]] # [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]] # [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]] # [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]] # [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]] # [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]] # [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]] # [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]] # [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]] # [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]] # [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]] # [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]] # [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]] # [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]] # [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]] # [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]] # [[:w:Adele Walter]] (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]] # [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]] # [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]] # [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]] # [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]] # [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]] # [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]] # [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]] # [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]] # [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]] # [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]] # [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]] # [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]] # [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]] # [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]] # [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]] # [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]] # [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]] # [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]] # [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]] # [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]] # [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]] # [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]] # [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]] # [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]] # [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]] # [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]] Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]] 9rd6o932ezkk1xxgayi88r1vfgykfp1 135538 135532 2026-07-14T14:58:15Z Pseudacorus 2604 135538 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]] # [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]] # [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud. # [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]] # [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]] # [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]] # [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]] # [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]] # [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]] # [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]] # [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]] # [[:w:Dora Arnd al Raschid]] (1869–1938) [[Torukübar]] # [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]] # [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]] # [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]] # [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]] # [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]] # [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]] # [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]] # [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]] # [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]] # [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]] # [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]] # [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]] # [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]] # [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]] # [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]] # [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]] # [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]] # [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]] # [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]] # [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]] # [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]] # [[:w:Angélique Bègue]] (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]] # [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]] # [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] # [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]] # [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]] # [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]] # [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]] # [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]] # [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]] # [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]] # [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]] # [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]] # [[:w:Anna Bernhardi]] (1868–1944) [[Palett]] # [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]] # [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]] # [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]] # [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]] # [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]] # [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]] # [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]] # [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]] # [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] # [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]] # [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]] # [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]] # [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]] # [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]] # [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]] # [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]] # [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]] # [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]] # [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]] # [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]] # [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]] # [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]] # [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]] # [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]] # [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]] # [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]] # [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]] # [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]] # [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]] # [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]] # [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]] # [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]] # [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]] # [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]] # [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]] # [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]] # [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]] # [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]] # [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]] # [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]] # [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]] # [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]] # [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]] # [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]] # [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]] # [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]] # [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]] # [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]] # [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]] # [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]] # [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]] # [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]] # [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]] # [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]] # [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]] # [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]] # [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]] # [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]] # [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]] # [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]] # [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]] # [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]] # [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]] # [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]] # [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]] # [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]] # [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]] # [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]] # [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]] # [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]] # [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]] # [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]] # [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]] # [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]] # [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]] # [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]] # [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]] # [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]] # [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]] # [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]] # [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]] # [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]] # [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]] # [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]] # [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]] # [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]] # [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]] # [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]] # [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]] # [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]] # [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]] # [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946) [[Nägu]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]] # [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]] # [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]] # [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]] # [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]] # [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]] # [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]] # [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]] # [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]] # [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]] # [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]] # [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]] # [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]] # [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]] [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]] # [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]] # [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]] # [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]] # [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]] # [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]] # [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]] # [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]] # [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]] # [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]] # [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]] # [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]] # [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]] # [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]] # [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]] # [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]] # [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]] # [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]] # [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]] # [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]] [[Kitarr]] # [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]] # [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]] # [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]] # [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]] # [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]] # [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]] # [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]] # [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]] # [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]] # [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]] # [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]] # [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]] # [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]] # [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]] # [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]] # [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]] # [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]] # [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]] # [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]] # [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]] # [[:w:Aasta Hansteen]] (1824–1908) [[Istumine]] # [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]] # [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]] # [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]] # [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]] # [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]] # [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]] # [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958 # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]] # [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]] # [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]] # [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]] # [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]] # [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]] # [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]] # [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]] # [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]] # [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]] # [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]] # [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]] # [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]] # [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]] # [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]] # [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]] # [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]] # [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]] # [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]] # [[:w:Alicja Hohermann]] (1902-1943) [[Punapea]] # [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]] # [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]] # [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]] # [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]] # [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]] # [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]] # [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]] # [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]] # [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]] # [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]] # [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]] # [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]] # [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]] # [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]] # [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]] # [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]] # [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]] # [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]] # [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]] # [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]] # [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]] # [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]] # [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]] # [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]] # [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]] # [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]] # [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]] # [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]] # [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]] # [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]] # [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]] # [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]] # [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]] # [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]] # [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]] # [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]] # [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]] # [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]] # [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]] # [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]] # [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]] # [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]] # [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]] # [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]] # [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]] # [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]] # [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]] # [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]] # [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]] # [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]] # [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]] # [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]] # [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]] # [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]] # [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]] # [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]] # [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]] # [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]] # [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]] # [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]] # [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]] # [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]] # [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]] # [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]] # [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]] # [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]] # [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]] # [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]] # [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]] # [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]] # [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]] # [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]] # [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]] # [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]] # [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]] # [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]] # [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]] # [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]] # [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]] # [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]] # [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] # [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]] # [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]] # [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]] # [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]] # [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]] # [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]] # [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]] # [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]] # [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]] # [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]] # [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]] # [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]] # [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]] # [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]] # [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]] # [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]] # [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]] # [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]] # [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]] # [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]] # [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]] # [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]] # [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]] # [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]] # [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]] # [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]] # [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]] # [[:w:Dora Meeson]] (1869-1955) [[Küngas]] # [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]] [[Palveraamat]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]] # [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]] # [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]] # [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]] # [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]] # [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]] # [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]] # [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]] # [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]] # [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]] # [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]] # [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]] # [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]] # [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]] # [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]] # [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]] # [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]] # [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]] # [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]] # [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]] # [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] # [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]] # [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]] # [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]] # [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]] # [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]] # [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]] # [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]] # [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]] # [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]] # [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]] # [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]] # [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]] # [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]] # [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]] # [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]] # [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]] # [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]] # [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]] # [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]] # [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]] # [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]] # [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]] # [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]] # [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]] # [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]] # [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]] # [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]] # [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]] # [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]] # [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]] # [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]] # [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]] # [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]] # [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]] # [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]] # [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]] # [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]] # [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]] # [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]] # [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]] # [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]] # [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]] # [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]] # [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]] # [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]] # [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]] # [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]] # [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]] # [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]] # [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]] # [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]] # [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]] # [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]] # [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]] # [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]] # [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]] # [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]] # [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]] # [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]] # [[:w:Marguerite Radoux]] (1873-1943) [[Punane]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]] # [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]] # [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]] # [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]] # [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]] # [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]] # [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]] # [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]] # [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]] # [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]] # [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]] # [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]] # [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]] # [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]] # [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]] # [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]] # [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]] # [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]] # [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]] # [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]] # [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]] # [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]] # [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]] # [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]] # [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]] # [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] # [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]] # [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]] # [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]] # [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]] # [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]] # [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]] # [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]] # [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]] # [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]] # [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]] # [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]] # [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]] # [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]] # [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]] # [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]] # [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]] # [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]] # [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]] # [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]] # [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]] # [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]] # [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]] # [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]] # [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]] # [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]] # [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]] # [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]] # [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]] # [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]] # [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]] # [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]] # [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]] # [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]] # [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]] # [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]] # [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]] # [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]] # [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]] # [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]] # [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]] # [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]] # [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]] # [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]] # [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]] # [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]] # [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]] # [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]] # [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]] # [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]] # [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]] # [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]] # [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]] # [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]] # [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]] # [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]] # [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]] # [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]] # [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]] # [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]] # [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]] # [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]] # [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] # [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]] # [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]] # [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]] # [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]] # [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]] # [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]] # [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]] # [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]] # [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]] # [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]] # [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]] # [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]] # [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]] # [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]] # [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]] # [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]] # [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]] # [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]] # [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]] # [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]] # [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]] # [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]] # [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]] # [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]] # [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]] # [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]] # [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]] # [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]] # [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]] # [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]] # [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]] # [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]] # [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]] # [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]] # [[:w:Adele Walter]] (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]] # [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]] # [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]] # [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]] # [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]] # [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]] # [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]] # [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]] # [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]] # [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]] # [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]] # [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]] # [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]] # [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]] # [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]] # [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]] # [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]] # [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]] # [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]] # [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]] # [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]] # [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]] # [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]] # [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]] # [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]] # [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]] # [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]] Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]] 62jxkba97se5ma3ldcg2sbr73zbtfdp 4 13804 135530 135494 2026-07-14T13:30:34Z Pseudacorus 2604 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-39572-27|~2026-39572-27]] ([[User talk:~2026-39572-27|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Wkentaur|Wkentaur]]. 64741 wikitext text/x-wiki '''Vikitsitaadid ei saa tagada siin leiduvate andmete paikapidavust.''' bdw6onjjo4wxjux9pplv1dtncwanr8e 0 18814 135547 97097 2026-07-14T20:43:16Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135547 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Socks the Cat Explores.jpg|pisi|[[Socks]], USA esikass 1993-2001, pressikonverentsil [[Valge Maja|Valges Majas]].]] ==Proosa== * Ahvipuuri ees on nii palju rahvast, nagu peaksid ahvid pressikonverentsi. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 47 * Shermani pressikonverentside reegel: :Ebaõnnestumise seletuse esitab alati asetäitja. * [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 81 * Astusin läbi Petja Hazini poolt töö juurest, kuulasime [[Putin|Putini]] pressikonverentsi. Ta valetab nagu õlitatult. Naeratab, viskab nalja. Ilmneb, et [[okupatsioon]] oli ainult nali. Need olid ammuilma plaanitud õppused. G8 Sotši tippkohtumise boikoteerimise ähvarduse kohta kostab Putin: "Kui nad ei taha, ärgu tulgu!" ** [[Andrei Kurkov]], "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest", tlk Anu Wintschalek, Äripäev, 2014, (4. märts 2014, lk 126) * Nõupidamistele järgnenud pressikonverentsil luges Putin ette [[pressiteade|pressiteate]]. Selle alus oli ilmselt ametnike kirjutatud [[tekst]], aga Putin oli peaaegu iga selle lõiku ise käsitsi parandanud ja täiendanud. Kui keegi arvab, et Putinit juhib masinavärk, siis see juhtum tõestab vastupidist. Putin sõnastab ise põhisõnumi, mis saadetakse Venemaalt maailma. ** [[Jessikka Aro]], "Putini trollid: tõsilood Vene infosõja rindelt", anonüümne tõlge, Tallinn: Rahva Raamat, 2020, lk 156 * [Toomas Sildam:] ''Kuu aega hiljem – 9. novembril 1989 – langes [[Berliin]]i [[müür]]. Mis tunne see oli?'' :[Bruno Saul:] See oli, nagu öeldakse, [[eksitus]]. :[Toomas Sildam:] ''Kuidas nii? Berliini müür oli eksitus, mitte selle langemine.'' :[Bruno Saul:] ''(Naerab)'' Langemine sellel päeval oli eksitus. Günter Schabowski, [võimupartei] Berliini linnakomitee esimene sekretär, pidas pressikonverentsi. Üks ajakirjanik esitas küsimuse, millal langeb Berliini müür. Schabowski vastas, et see võib langeda kohe. :Sellest sõnast "kohe" oli küllalt, et [[rahvas]] läks [[tormijooks]]ule... :[Toomas Sildam:] ''Ja kui rahvas läks, mis tunne teil siis oli?'' :[Bruno Saul:] Nägime seda siis, kui [müüri] lammutamiseks läks juba Brandenburgi väravate juures. Aga see toimus [[õhtu]]l kella 10 paiku, elektrivalguses. Meil oli samasugune [[õnn]]etunne sees, et lähme ja ühineme nendega. :Lääne-Berliinist tulid [[veoauto]]d suurte [[šampus]]ekoormatega, kes aga tahtis, see sai šampusepudeli, lõi kaela maha, kulistas alla ja lõi [[asfalt|asfaldile]] puruks. * [[Bruno Saul]] intervjuus tema tööst NSV Liidu lõpuaastail NSVL kaubandusesindajana Saksa DVs: [[Toomas Sildam]], [https://err.ee/1142117/bruno-saul-see-ei-olnud-laulev-vaid-oli-mollav-revolutsioon "Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon"], ERR, 02.10.2020 [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Ajakirjandus]] ij8gtm3da8sy8pipz698a6l1fywjn7n 0 20255 135561 101670 2026-07-15T09:00:44Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135561 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Aga Erna võttis jalast oma simmikinga — absat olli sellel terav kut tikk ja puhtast [[teras]]est — ja akkas Kohviveski poole iilima, omal [[surm]] silmades. See vehkis ikka veel Erna juustega ja tuba olli kohinad täis. Ma voatasi ja riskeerisi — kui Punapea nüüd Kohviveskid absatiga lööb, siis oo sellel auk peas ja ing väljas, ja ma pea minema kohtu tunnistama. Nõnna kui ta Kohviveskile virutama akkas, üppasi ma vahele ja sai sahmaka otse moka pihta. Sealt see arm jähigid. ** [[Juhan Smuul]], "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 53 * Tol päeval olid mul jalas ilmselt need kurikuulsad kõrge kontsaga kuldlameest kingad. Mul ei tule ette ühtegi teist paari, mis mul võinuks tol päeval jalas olla, niisiis on need. Kaks korda alla hinnatud, ema ostetud. Lütseumis käimiseks on mul jalas kuldlameed. Ma käin lütseumis kalliskivimotiividega kaunistatud õhtukingades. Nii ma tahan. Ma talun ennast ainult nendes kingades ja veel praegugi tahan ennast näha sellisena, need kõrged kontsad on mu elus esimesed, ilusad, nad on kustutanud kõik neile eelnenud jalavarjud, need, millega joosta ja mängida, madalad, valgest riidest. ** [[Marguerite Duras]], "Armuke", tlk Malle Talvet, [[LR]] 11-12 1989, lk 9 * "Mark, kallis," kudrutas Natasha, kes suundus armsalt tippides üle muruväljaku meie poole. Ta oli nii pikk ja kõhn, et tal ei olnud vajadust kontsi alla panna, ja nõnda sai ta [[muru]]l käia ilma sinna sisse vajumata, otsekui oleks ta selleks loodud nagu [[kaamel]] kõrbe jaoks. ** [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, 1998, lk 171 * Mitte just väga ammu oli ka Marina ise olnud [[promenaad]]ide kuninganna selles paadunud logelejate ja päevavaraste linnas, kõige osavam demonstreerima seda, kuidas pool kilomeetrit paaritunniseks venitada, kuidas end kümnesentimeetristel kontsadel graatsiliselt Ooperimaja ja [[trepp]]ide vahet põrgatada. Tema jaoks oli ikka veel raske eristada [[punktuaalsus]]t ülima [[meeleheide|meeleheite]] seisundist. ** [[Jelena Ahtjorskaja]], "Paanika kohvris", tlk Ehte Puhang, 2015, lk 20 ==Luule== <poem> Kõpslevad kontsad korraldavad korrigeeriva kontserdi. See on kombitavalt kombekaks kombineeritud. See on kontrastselt koloreeritud. Ja plastselt rütmifitseeritud. Ja vastsel astmel elektriseeritud. Ja eksaktselt toneeritud. Ja ekstraktselt kokku koketeeritud. Ja võib-olla isegi ioniseeritud. Mine sa tea! </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Tualettide kontsert" 3, LR 9-10 1968, lk 48 [[Kategooria:Riietus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0huo88qo82ze4k16dovptb5zkv2vdwo