Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2652 135588 134393 2026-07-23T11:46:38Z Pseudacorus 2604 135588 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The_Curious_Little_Girl_MET_DT2016.jpg|pisi|Jean-Baptiste Camille Corot, "Uudishimulik tüdruk" (u 1860)]] [[Pilt:Louis-Charles_Verwée_-_Curiosity.jpg|pisi|Louis-Charles Verwée (1832–1882), "Uudishimu", ''s.d.'']] [[Pilt:Charles_Burton_Barber_Friend_or_foe.jpg|pisi|Charles Burton Barber (1845–1894), "Sõber või vaenlane?", ''s.d.'']] [[Pilt:Marie_Yvonne_Laur_Curious_kittens.jpg|pisi|Marie Yvonne Laur (1879-1943), "Uudishimulikud kassipojad", ''s.d.'']] '''Uudishimu''' on püüd ja tung teada saada seni teadmatut ning kogeda seni kogematut. ==Proosa== * Uudishimu kannustab raamatust lugema neid kohti, mida keegi teine on alla jooninud. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 7 * Pikapeale sai talle teatavaks, et lord Ruthveni äriasjad ei läinud kõige paremini ja varsti selgus ühel teataval tänaval juhuslikult nähtud ettevalmistavatest [[dokument]]idest, et aadlimees suundub [[reis]]ile. Ihaldades hankida veel rohkem teavet selle ebahariliku isiku kohta, kes oli seni noormehe uudishimu ainult üles kütnud, vihjas ta oma eestkostjatele, et on saabunud aeg minna ringreisile, mida paljude [[põlvkond]]ade poolt on peetud kasulikuks ellu astuvate noorte meeste [[karjäär]]ile ning abiks [[täiskasvanu]]tega võrdseks saamisel ja [[elukogemus]]e ammutamisel - et nood ei oleks kui [[Kuu]] pealt kukkunud, kui jutuks tulevad [[skandaal]]id ja [[intriig]]id, olgu siis pilke- või kiituseobjektina, sõltuvalt neid korraldavate isikute võimekusest. * [[Tõld|Tõllas]] istuv ja maalilise [[loodus]]ega paikadest läbi sõitev lord Ruthven oli ikka ühesugune: tema [[pilk]] kõneles vähem kui tema [[huuled]]. Ja ehkki Aubrey oli oma uudishimu objektile nii lähedal, ei saanud ta sellest suuremat [[rahuldus]]t, vaid ainult pideva, lahendamata [[mõistatus]]est tingitud [[erutus]]seisundi. See mõistatus hakkas tema ülepingutatud [[kujutlusvõime]] tõttu võtma juba üleloomulikku kuju. * Ja seejärel, pöördudes teemade juurde, mis olid jätnud noore inimese [[teadvus]]esse palju sügavama jälje, jutustas neiu mehele [[lapsehoidja]]lt kuuldud üleloomulikke lugusid. Tema tõsimeelsus ja ilmselge usk kuuldud lugudesse kui [[tõelisus]]esse, ärgitasid üles isegi Aubrey uudishimu, ja ehkki tüdruk oli rääkinud palju kordi lugu elusast [[vampiir]]ist, kes oli elanud aastaid oma sõprade ja lähedaste hulgas ning pikendanud igal aastal oma elu sellega, et võttis elu kaunilt neiult ja jõi tolle [[veri|verd]], tundis Aubrey ebameeldivat külmatunnet. ** [[John William Polidori]], [https://algernon.ee/node/798 "Vampiir"], tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006 * See, kelle [[maja]]s ma viibisin, oli surnud; kõige vooruslikumadki [[naised]] võisid seetõttu tungida otse tema kambrisse. [[Surm]] oli puhastanud selle hiilgava [[kloaak|kloaagi]] õhku, ja pealegi võisid nad vajaduse korral [[Ettekääne|ettekäändeks]] tuua, et olid tulnud [[oksjon]]ile, teadmata, kelle elupaik see varem oli. Nad olid lugenud [[reklaam]]i ja tahtsid näha väljakuulutatud asju, et aegsasti oma [[valik]] teha — pole midagi lihtsamat; kuid see ei seganud neil otsimast kogu selle toreduse hulgast jälgi [[kurtisaan]]i elust, millest nad kahtlemata üpris iseäralikke jutte olid kuulnud. :Õnnetuseks olid [[saladus]]ed surnud koos jumalannaga, ning kogu oma kangest tahtmisest hoolimata jäi [[daam]]idel uudistada ainult seda, mis pärast surma müügile läks, ja ei midagi sellest, mida siin üürniku eluajal müüdi. * [[Alexandre Dumas noorem]], "Kameeliadaam", tlk Tiina Tarik, 2007, lk 6 * Kui uudishimu on suunatud tõsistele asjadele, siis nimetatakse seda teadmishimuks. (lk 10) * Enamiku inimeste [[osavõtlikkus]] on segu uudishimust ja tähtsa näo tegemisest. (lk 11) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, [[LR]] 30/2007 * Tundke vähem uudishimu inimeste ja rohkem [[idee]]de suhtes. ** [[Marie Curie]] vastuseks reporterile, kes Pierre'i puhkuse ajal Bretagne'is pidas Marie'd majapidajaks ning küsis, kas ta teab rääkida midagi paari eraelust; ''cit. via'': Henry Thomas, Dana Lee Thomas, "Living Adventures in Science‎" (1972) * "Ära mine!" hoiatasid [[tüdruk]]ud. Teele pööras enese ümber ja vastas: :"Tulge ühes. Lähme vaatama. Aga seda ma ütlen sulle, Toots, kui sa nüüd jälle valetasid, siis sa kolkida saad. Tule parem ise ühes ja näita, kus parv on." :"Mine, mine, küll ma tulen kah," ütles Toots ja nihkus tüdrukutest kaugemale, sinnapoole, kus poisid [[jää]] peal üksteisest kinni hoidsid ja nagu suur elav pundar kisades ja käratsedes edasi liikusid. Siis jäi ta seisatama ja vahtis oma ümmarguste öökulli-silmadega Teele poole. Ta võitles iseenesega. Et Teele sisse kukub, oli kindel, sest [[pilliroog|pilliroo]] ümber oli jää veel päris nõrk. Kui ta seda aga ära hoida tahtis, pidi ta teda kohe, nüüd kohe tagasi hõikama. Teele võis iga silmapilk sisse kukkuda. Aga tal oli piiritu uudishimu näha saada, kuidas teine [[jõgi|jõkke]] kukub ja kuidas ta välja saab. Peaaegu oleks ta juba hõiganud, aga seal käis tal mõte läbi pea, et see juba hiljaks on jäänud ja nüüd enam midagi teha ei saa. Ta vahtis suure erutusega, nii et ta silmad märjaks läksid ja [[süda]] kloppima hakkas. Teele lähenes pilliroole, kus rohukontsude ümber väikesed mustad augukesed olid, milles [[vesi]] näis veel virvendavat. * [[Oskar Luts]], "Kevade", Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 53 * Teel, mida mööda jõutakse iseendani, seisab alati veel tüütu spaleer uudishimulikke, kes tahavad teada, mismoodi seal välja näeb. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme, tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 81 * Inimese suurimaks paheks on uudishimu puudumine. ** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]" * [[Elutarkus]] algab uudishimust ning lõpeb häbematu tüütusega. (lk 139) * Enamasti juhib meid uudishimu, mitte teadmishimu. Me soovime teada, mitte omaks võtta. (lk 144) ** [[Arvo Valton]], "Tagasi tulevikku", 1985 * Peter astus sammukese lauale lähemale, ja kirjutuslaua taga istuv piinatud mees näitas vasaku käega, et ta võib [[Karp|karbi]] lahti teha, kui tahab. Peter kõhkles ainult ühe sekundi. Uudishimu selle vastu, mida ta oli oma jalutuskäigu ajal [[tasku]]s kandnud, sai seekord temast võitu. Päris lähedale minemata urgitses ta parema käe nimetissõrmega kaane lahti. Tal polnud tarvis lähemale astuda, et näha, mis karbis valge vati peal oli. :See oli [[varvas]]. * [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 13 * Evolutsiooniliselt arenenud uudishimu ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent [[Teadmised|teadmiste]] jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses. ** [[Jaak Aaviksoo]], "Teadus ja raha" ERR, 13.12.2019 (varem Riigikogu Toimetised nr 40, detsember 2019) * Uudishimu, maiustamiskihk ja iha ohutu ärevuse järele on igati inimlik. Riigiasjus paraku ohtlik, ole sa neis asjus sees ühena kodanikest või ametipostil. Poliitilises võistluses läheb latt iga valemängija tõttu madalamale. ** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019 * Pädevaid [[ametnik]]ke ja muid informaatoreid leidub küllaldaselt, aga et midagi teada saada, selleks peab uudishimu tundma, lõputult lugema ja mõtisklema, ent sellistes pattudes enamikku [[valitsus]]e liikmeskonnast küll süüdistada ei maksa. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/harri-tiido-ja-saladuste-kamber/ "Harri Tiido ja saladuste kamber"] Sirp, 07.08.2020 ==Luule== <poem> Mis? Kus? [[Eit]] õueväraval kui hiigel[[puravik]] ja aina pärib. Ei olegi nii kerge tal, kui näib, päev läbi uudishimu painav ta kannul käib ja närib. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Portree läbi köögiakna" kogus "Rada viib maanteele" (1960), lk 37 == Allikata tsitaadid == * Vaba uudishimu on väärtuslikum kui karm distsipliin. ** [[Aurelius Augustinus]] * Uudishimu on tarmuka intelligentsi kindel ja püsiv iseloomujoon. ** [[Samuel Johnson]] * See on [[ime]], kui pärast kooli[[haridus]]t on inimesel uudishimu. ** [[Albert Einstein]] * Mul ei ole ühtegi erilist annet. Ma olen lihtsalt uudishimulik. ** Albert Einstein {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] d3hy9km3cbl2dwfd3qwr2tu2wy6r2a4 0 8975 135586 131595 2026-07-21T17:11:12Z CommonsDelinker 32 Replacing Carl_Gustaf_Hellqvist_-_Monk_having_Oysters_Monk_having_Oysters_-_NM_7355_-_Nationalmuseum.jpg with [[File:Carl_Gustaf_Hellqvist_-_Monk_having_Oysters_-_NM_7355_-_Nationalmuseum.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c 135586 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl Gustaf Hellqvist - Monk having Oysters - NM 7355 - Nationalmuseum.jpg|pisi|Carl Gustaf Hellqvist, "Munk austreid söömas" (1884)]] [[Pilt:Gabrielle_Maria_Van_Meerbeke_-_Old_Ghent_Woman_in_a_Hooded_Cloak_-_1952-AL_-_Museum_of_Fine_Arts_Ghent_(MSK).jpg|pisi|Gabrielle Maria Van Meerbeke (1860–1912), "Vana Genti naine kapuutsiga mantlis", ''s.d.'']] [[Pilt:Meisje_met_capuchon,_RP-P-2014-83-95.jpg|pisi|Johanna Machwirth, "Tüdruk kapuutsiga" (1934)]] ==Proosa== * "Teie teenistuses!" ütlesid Bifur, Bofur ja Bombur, seistes ühte viirgu. Siis riputasid nad varna kaks kollast ja ühe helerohelise kapuutsi, lisaks pika hõbetutiga taevasinise. Viimane kuulus Thorinile, kohutavalt tähtsale päkapikule, ei kellelegi muule kui Thorin Tammiskilbile endale, kes polnud sellest põrmugi vaimustatud, et ta Bilbo uksematile kõhuli maha lendas, Bifur, Bofur ja Bombur kukil. Pealegi oli Bombur määratu paks ja raske. Thorin on tõepoolest väga kõrk ega teinud teenistusest juttugi, aga kui vaene isand Baggins teab kui mitu korda vabandust palus, urahtas ta lõpuks: "Ei ole viga," ja jättis põrnitsemise. :"Nüüd oleme kõik kohal!" ütles Gandalf, silmitsedes kolmeteistkümmend kapuutsi — kolmeteistkümmend kõige paremat lahtinööbitavat pidukapuutsi — ja omaenda [[kübar]]at, mis kõik ridamisi nagis rippusid. "Päris lõbus kokkutulek! Loodan, et hilinejate jaoks on ka ikka kehakinnitust ja keelekastet jäetud! Mis see on? Tee? Ei, tänan! Mulle paluksin natuke punast veini." * [[J. R. R. Tolkien]], "Kääbik", tlk Lia Rajandi, 1977, lk 17 * Vanaema hingas aeglaselt välja. :"Tule ja istu siia, kus ma sind näen ka. See on kena ja kombekas. Ja olgu otsekohe öeldud, et mina ei karda sind põrmugi." :Pikk [[must]]as rüüs kogu kõndis üle [[põrand]]a ja istus käepärast seatud [[tünn]]i otsa, [[vikat]]it [[sein]]a najale toetades. Siis lükkas ta kapuutsi tagasi. Vanaema pani [[käed]] rinnale risti ja vahtis [[külaline|külalisele]] rahulikult otsa, vastates ta [[pilk|pilgule]] silmast silmakoopasse. :SEE ON MULJETAVALDAV. :"Mul on [[usk]]u." :TÕESTI? MILLISESSE JUMALASSE NIMELT? :"Lihtsalt usku, tead. Üldiselt." * [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, Varrak, 2005, lk 71 * Mantli külge oli nõeltega kinnitatud suur kapuuts. Ma vajutasin käsivarre kuni küünarnukini selle sisse. Õmbleja pööras pea minu poole ja ütles: Kapuuts on supelmantli süda. Saab nutta ilma taskurätikuta, proovisin eile õhtul. Kapuuts libises mu näo peale ja pühkis pisarad ära, ma ei pidanud midagi tegema. Pistsin sõrme kapuutsi teravikku ja küsisin: Miks sa nutsid. :Ta võttis supelmantli seljast, enne kui ma jõudsin oma sõrme ära võtta. Minu õde ja tema mees põgenesid üleeile. Võib-olla nad jõudsid kohale, nende kaardid näitasid, et see on õige päev. Aga kaardipanemine näitas tuult ja vihma. Võib-olla oli niisugune ilm piiril, siin oli kuiv ja vaikne. :Õmblusmasina nõel surus aeglaselt läbi kapuutsi, pool andis niiti järele. See, mida õmbleja ütles, kostis nii kuivalt kui niidi hüplemine läbi õmblusmasina raudse masinavärgi. * [[Herta Müller]], "Südameloom", tlk Vilma Jürisalu, 2010, lk 138 * Mimal olid jalas mustad krimpleenpüksid ja kummisaapad, mis lotendasid põlvede ümber. Ta oli õlgadele visanud viledaks kulunud halli fliisi. Hattie meelest nägi ta seal seistes ja vaadates, kuidas tema minia töötab, välja nagu kapuutsiga vares. Kapuutsiga vares, kes on valmis toidupalukest haarama. ** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk Riina Jesmin, 2018, lk 22 ==Luule== <poem> see kirju maailm argipäevade halli vihmakeebi all hall nägu hall kapuuts ainult silmas vilgub sädemeke /---/ halli keepi seljast kiskuda pole pühapäevalgi kerge esmaspäeva vaim on juba kohal ja hoiab ürghallist kehakattest küünte ja hammastega kinni </poem> * [[Andres Ehin]], "See kirju maailm" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 125 ==Draama== * Ei peakott veel [[munk|mungaks]] tee. * ''All hoods make not monks.'' ** [[William Shakespeare]], "Henry VIII" (u 1613), III vaatus, I pilt, rida 23 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Peakatted]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] m6m5cja7ppsfye38ixwft9dtz96m5cg 10 16844 135587 135443 2026-07-22T22:29:38Z Pseudacorus 2604 135587 wikitext text/x-wiki [[File:Notification-icon-Wikiquote.svg|30px|Vikitsitaadid|link=]] <big>[[Heljo Mänd]] 100</big></br> <big>[[Aare Pilv]] 50</big></br> <big>[[Ain Kaalep]] 100</big></br> <big>[[Lilli Luuk]] 50</big></br> <big>[[Ingeborg Bachmann]] 100</big></br> <big>[[Karin Bachmann]] 50</big></br> 80cf9l7s3td9wau80mgas5bcztv93jg